1 EKSPERDIHINNANG ASJADE MÄLESTISEKS OLEMISE LÕPETAMISEKS Maidla Mõisa Valitsejamaja

EKSPERDIHINNANG ASJADE MÄLESTISEKS OLEMISE LÕPETAMISEKS

Maidla mõisa valitsejamaja (reg nr 15185) Maidla mõisa teenijatemaja (reg nr 15184)

Koostaja: Triin Talk

MUINSUSKAITSEAMET 2014

Sisu 1. Üldandmed...... 3 2. Ajalooline ülevaade...... 3 2.1. Maidla mõisa valitsejamaja...... 3 2.2. Maidla mõisa teenijatemaja...... 3 3. Hinnang mälestise tunnuste kohta...... 3 4. Menetluse käik...... 4 4.1. Ettepanek...... 4 4.2. Eksperdihinnang...... 4 4.3. Ehitismälestiste eksperdinõukogu otsus...... 4 4.4. Menetlusosaliste seisukohad...... 4 4.5. Muinsuskaitse Nõukogu otsus...... 5 5 LISAD ...... 6 5.1. Väljavõte Kultuurimälestiste riiklikust registrist inspekteerimiste kohta. 5.1.1. Maidla mõisa valitsejamaja 5.1.2. Maidla mõisa teenijatejamaja 5.2. Eksperthinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta. Maidla mõisakompleks, Raplamaa. OÜ Anteris 2013. 5.3. Seisukoha küsimine. 5.4. Omaniku seisukoht.

1. Üldandmed. Nimetus: Maidla mõisa valitsejamaja (reg nr 15185) ja Maidla mõisa teenijatemaja (reg nr 15184) Aadress: Rapla maakond, Juuru vald, Maidla küla, katastri nr 24005:003:0881 Omanik: Riigi Kinnisvara AS Funktsioon: kasutuseta Asjade mälestiseks tunnistamise akt (kultuuriministri määrus/käskkiri): "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr. 5, (RTL 1998, 147/148, 555) Kuupäev: 16.02.1998

2. Ajalooline ülevaade.

2.1. Maidla mõisa valitsejamaja. Valitsejamajana kaitse all olev hoone on ühekorruseline viilkatusega hoone, mille silikaattellistest seinad on üle krohvitud. Vastavalt OÜ Anterise koostatud eksperdihinnangule (LISA 2) on hoone ehitatud 1949. a koostatud projekti järgi saun-pesuköögiks. Hoone on mälestiseks tunnistatud ekslikult, tegu ei ole ajaloolisesse mõisakompleksi kuulunud ehitisega.

2.2. Maidla mõisa teenijatemaja. Maidla mõisa teenijatemajana kaitse all olev hoone on kahekorruseline kivimaja, mille arhitektuurne ilme on stalinismiperioodile omaselt uusklassitsistlik. Hoone täpne dateering puudub, ent lastekodu hoonetele koostatud projektidest võib järeldada, et hoone ehitati vahemikus 1949–1950. aastate keskpaik. (vt LISA 2) Hoone on mälestiseks tunnistatud ekslikult, tegu ei ole ajaloolisesse mõisakompleksi kuulunud ehitisega.

3. Hinnang mälestise tunnuste kohta. Hooned on 1990ndatel kaitse alla võetud Maidla mõisa kõrvalhoonetena, kuid nende täpsemal uurimisel on selgunud, et tegu on nõukogude-aegsete ehitistega, millel mälestise tunnused puuduvad. Hoonete mälestiseks olemise lõpetamisel jäävad mõlemad hooned mälestiste kaitsevöönditesse ja Maidla mõisa pargi alale – seega tuleb ka tulevikus ehitamine kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

4. Menetluse käik.

4.1. Ettepanek. Ettepaneku uurida põhjalikumalt Maidla mõisakompleksi ajalugu ja lõpetada vajadusel mälestise tunnustele mittevastavate hoonete mälestiseks olemine tegi Rapla maakonna vaneminspektor Karen Klandorf 2012. a.

4.2. Eksperdihinnang. Eksperdihinnangu Maidla mõisakompleksi hoonete mälestise tunnustele vastavuse kohta koostas OÜ Anteris 2013. a. (LISA 2) Eksperdihinnanguga tõestati, et kaks kaitsealust hoonet ei vasta mälestise tunnustele.

4.3. Ehitismälestiste eksperdinõukogu otsus. Eksperdihinnangut tutvustati ehitismälestiste eksperdinõukogule 28.01.2014. a.

Väljavõte protokollist: 3. Eksperthinnang Maidla mõisakompleksi mälestise tunnustele vastavuse kohta. Tellija: Muinsuskaitseamet. Koostaja: OÜ Anteris (Sirli Naska, Mari Luukas) Tutvustas Sirli Naska: Teenijatemajana kaitse all oleva hoone teise korruse seinad on silikaattellisest, esimese korruse seinad paekivist. Stalinismi tunnustega maja pärineb 1950ndatest, varasematel plaanidel on selle koha peal olnud hoopis teise kujuga abihoone. Mingis osas võib esimese korruse sein olla 1936.a. kaardil nähtava teise kujuga abihoone osa, või siis on kasutatud hoone ehitamiseks abihoone(te) lammutamisest saadud paekivi. Hoone on praegusel kujul stalinistlik 1950ndate lastekodu, millel ei ole mälestise tunnuseid. Valitsejamajana on kaitse all tüüpsaun, mis ehitati 50ndatel. Segadus on tekkinud sellest, et mälestise märk läks vale hoone peale, tegelik valitsejamaja asub teisel pool teed. Tüüpsaunal ei ole mälestise tunnuseid. Peale arutelu otsustati: lõpetada Maidla mõisa teenijatemaja ja valitsejamaja mälestiseks olemine, kuna tegu ei ole mõisakompleksi osadega. Hooned jäävad peale mälestiseks olemise lõpetamist teiste mälestiste kaitsevööndisse, nii et nende välisilmet puudutavaid muudatusi on Muinsuskaitseametil endiselt võimalik reguleerida.

4.4. Menetlusosaliste seisukohad. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi esindajale anti menetluse alustamisest teada 17.06.2013. a kohapeal kohtudes ning koos eksperdihinnangu koostajatega hooneid üle vaadates. Omaniku esindaja pooldas hoonete mälestiseks olemise lõpetamist.

Muinsuskaitseamet küsis omaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust 04.02.2013. a. kirjaga nr 1.1-7/306 (LISA 3). Omanik andis nõusoleku hoonete mälestiseks olemise lõpetamisele 12.02.2014. a. kirjaga nr 162 (LISA 4). Kohalik omavalitsus kirjale ei vastanud, mille Muinsuskaitseamet loeb nõusolekuks hoonete mälestiseks olemise lõpetamisele.

4.5. Muinsuskaitse Nõukogu otsus.

Muinsuskaitse Nõukogus arutati küsimust 08.05.2014. a. Väljavõte protokollist: 1. Maidla mõisa teenijatemaja ja valitsejamaja mälestiseks olemise lõpetamine

Raplamaal, Juuru vallas asuva Maidla mõisa kompleksis on riikliku kaitse all 11 ehitist. Juba ammu tekkis kahtlus, et mõisa valitsejamaja ja teenijatemaja nime all mälestiseks tunnistatud hooned on võetud kaitse alla ekslikult. Maidla mõisa kompleksi kuuluvate ehitiste kohta on koostatud eksperdihinnang, millest järeldub, et tegemist on valdavalt või täiesti nõukogude perioodil ehitatud hoonetega. 28.01. 2014 oli küsimus arutlusel Ehitismälestiste eksperdinõukogus, kus otsustati, et Maidla mõisa teenijatemaja ja valitsejamaja mälestiseks olemise võib lõpetada. Olemas on ka omaniku nõusolek mälestiseks olemise lõpetamise kohta. Hooned jäävad teiste mälestiste kaitsevööndisse, millega on vaadete ja võimalike mõisaaegsete ehitiste varemete säilimine tagatud mälestise kaitsevööndis kehtivate kitsendustega.

Otsustati: Muinsuskaitse Nõukogu otsustas teha Kultuuriministrile ettepaneku Maidla mõisa teenijatemaja (reg nr 15184) ja valitsejamaja (reg nr 15185) mälestiseks olemine lõpetada.

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 12 (1) tutvustatakse Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut eelnevalt asja või kinnismälestise omanikule. Kaesolev eksperdihinnang ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanek on saadetud omanikule tutvumiseks 02.06.2014. a.

5 LISAD

5.1. Väljavõte Kultuurimälestiste riiklikust registrist inspekteerimiste kohta.

5.1.1. Maidla mõisa valitsejamaja

Seisund: ekslikult kaitse all Tähis: Ei Kasutuses: Jah Mälestisena tähistatud hoone näol on tegemist silikaatkonstruktsiooniga saunamajaga. Arvatavalt ehitatud 1940.-50. aastatel. Hoone on ehitatud saunaks ja täna kasutusel saunana. 1979. a kaitse alla võtmise ettepanekus valitsejamajana käsitletud hoone on omaniku jutu kohaselt ehitatud 1900. a, keldrist on ta leidnud aastaarvu 1913. Hoone on ehitatud sõrestikkonstruktsiooniga (irduva krohvi alt näha hoone nurgas). Omaniku jutu järgi on seal algusest peale talu peetud. Inspekteerimise kuupäev: 24.07.2012 Inspektor: Muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Seisund: rahuldav Tähis: Ei Kasutuses: Jah Kas valitsejamajana on tähistatud (kaitse alla võetud) ikka õige hoone? 1979. a mõisate kaitse alla võtmise ettepaneku juures on foto hoopis teisest hoonest. Samas ei vasta 1979. a foto hoone kirjeldusele - kirjelduse järgi peaks olema hoonel väga väiksed aknad. Kaitse all oleva hoonena tähistatud hoonel on kirjeldusele vastavalt väga väiksed aknad, kuid pole poolkelpkatust nagu kirjelduses antud (see võib olla hiljem ringi ehitatud viilkatuseks, samas viilualune müür ei viita sellele, et oleks kunagi olnud poolkelpkatus). Hoone tundub visuaalsel vaatlusel staliniaegse saunana. Inspekteerimise kuupäev: 01.11.2011 Inspektor: Muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Seisund: rahuldav Tähis: Ei Kasutuses: Ei Toimunud on väikeses ulatuses hooldustööd. Inspekteerimise kuupäev: 22.01.2009 Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi

5.1.2. Maidla mõisa teenijatejamaja

Seisund: ekslikult kaitse all Tähis: Ei Kasutuses: Ei Tegemist on 1940. aastate lõpus ehitatud silikaatkivist konstruktsioonidega hoonega, mis on arvatavalt ehitatud kunagise kavaleride maja kohale. Väljast irduva krohvi alt on näha silikaatkonstruktsioonid, pööningul on näha, et kõik konstruktsioonid on nõuk. aegsed. Vestlesin ka meesterahvaga, kes on üle tee asuvas majas elanud 1940. aastatest alates ning rääkis, et hoone ehitati vahetult enne lastekodu asutamist. Maja nii sise- kui välisarhitektuurne lahendus kinnitavad oletatavat ehitusaega. Hoone on kellerdamata. Inspekteerimise kuupäev: 24.07.2012 Inspektor: Muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Seisund: halb Tähis: Ei Kasutuses: Jah Hoonel on profiilplekk-katus ja plastikaknad. Esi- ja tagaküljelt on krohv ulatuslikult irdunud. Seinte alaosas tugevad niiskuskahjustused. Inspekteerimise kuupäev: 01.11.2011 Inspektor: Muinsuskaitseameti Rapla maakonna vaneminspektor, Karen Klandorf

Seisund: halb Tähis: Ei Kasutuses: Ei Jätkuvalt plastik aknad. Inspekteerimise kuupäev: 22.01.2009 Inspektor: Muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor, Armin Rudi

Seisund: rahuldav Tähis: Ei Kasutuses: Ei Teenijate maja on peahoonest hilisem ehitis, kohapeal kutsutud ka "kavaleride majaks". Praegu elavad sees lastekodu vanema grupi lapsed. Kooskõlastamata vahetatud aknad uute plastakende vastu. Inspekteerimise kuupäev: 11.03.2004 Inspektor: Raplamaa vaneminspektor, Aili Peterson

EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA Maidla mõisakompleks, Raplamaa

Koostajad: Mari Luukas, Sirli Naska (OÜ Anteris) Reg nr 12137276 Tegevusloa reg nr E 601/2011 Vastutav spetsialist: Sirli Naska Tegevusloa reg nr VS 562/2011 Kontakt: [email protected] +3725183323 Sirli Naska +37255572709 Mari Luukas

Tallinn, 2013 Sisukord

SISSEJUHATUS 3

1. MÕISAKOMPLEKSI KUJUNEMISLUGU 4

2. MÕISA PEAHOONE 8

3. TEENIJATEMAJA JA TÖÖLISTEMAJA 14

4. SAUN-PESUKÖÖK, VALITSEJAMAJANA KAITSE ALL 22

5. MARDI TALU ELAMU (OLETATAV VALITSEJAMAJA) 25

6. AIT-KUIVATI 28

7. LAUT 31

8. TALL 33

9. AEDNIKUMAJA 35

10. KELLATORN 38

11. TALL-TÕLLAKUURI VAREMED 40

12. HÄVINUD KÕRVALHOONED 42

KASUTATUD ALLIKAD 45

LISAD 47

1.1 MAIDLA MÕISA HOONED 1936. A KATASTRIKAARDIL

1.2 MAIDLA MÕISAKOMPLEKSI KUULUVAD JA SEKUNDAARSED HOONED 2013. A KAARDIL

1.3 MAIDLA MÕISA HOONED 1978–1989. A KATASTRIKAARDIL

1.4 ASJA MÄLESTISEKS OLEMISE LÕPETAMISE EKSPERDIHINNANG, 15184 MAIDLA MÕISA TEENIJATEMAJA

1.5 ASJA MÄLESTISEKS OLEMISE LÕPETAMISE EKSPERDIHINNANG, 15185 MAIDLA MÕISA VALITSEJAMAJA

Sissejuhatus

Käesolev töö käsitleb Raplamaal, Juuru vallas asuva Maidla mõisa kompleksi kuuluvaid hooneid. Töö eesmärgiks on anda hinnang mõisakompleksi kuuluvate hoonete mälestise tunnustele vastavusele kohta ning teha vajadusel ettepanekuid hoonete kaitse alt vabastamise kohta. Maidla mõisa kompleksi kuulub 11 ehitist ja rajatist (ill 1): Reg. nr. Nimi 15180 Maidla mõisa peahoone 15186 Maidla mõisa ait-kuivati 15181 Maidla mõisa park 15187 Maidla mõisa tall-tõllakuur 15182 Maidla mõisa piirdemüürid 15188 Maidla mõisa laut 15183 Maidla mõisa kellatorn 15189 Maidla mõisa tall 15184 Maidla mõisa teenijatemaja 15190 Maidla mõisa aednikumaja 15185 Maidla mõisa valitsejamaja Mõisakompleksi kuuluvatest ehitistest on peamiselt küsimärgi all mõisa valitsejamaja ning teenijatemaja nime all mälestiseks tunnistatud hooned, nende tegelik vanus, kunagine funktsioon ja vastavus mälestise tunnustele.

ill 1. Maidla mõisakompleksi kuuluvad kultuurimälestised. Allikas: Maaameti geoportaal. 3

1. Mõisakompleksi kujunemislugu

Täpset mõisa asutamisaastat ei teata. Maidla küla on esmakordselt mainitud juba 13. sajandi algul, aga esimesed teated mõisast pärinevad 1452. aastast, mil Engelbrecht Larmsorp müüs selle Goszwyn Dönhoffile. Sellest võib oletada, et Larmsorpid olidki mõisa asutajad. Neid on mainitud üsna vähestes dokumentides, mistõttu arvatakse, et neil polnud suurt mõjujõudu ning rikkust.1 Dönhoffide suguvõsale kuulus, aga mitmeid teisi mõisu – Alu, Mahtra ja Sausti. 1485. aastal on Maidla omanikena mainitud tema poegi Hansu ja Clawesit. Edasi müüdi mõis 1492. aastal Hansz Varensbeckele ja 2 aastat hiljem sai omanikuks Arnd Tuve. Viimastele kuulusid mitmed mõisad peale Eesti (Laupa, Maardu, Saksi, Järvakandi ja Haljava) ka Rootsis, Soomes, Venemaal ja Saksamaal.2 Taubedest viimane Maidla omanik oli Otto Reinhold von Taube, kelle tütar abiellus Rootsi armee ülemleitnant Hermann von Bellinghauseniga (17. saj lõpp). 18. sajandi alguses olid Eesti alad Põhjasõja tagajärjel kehvas seisus, Maidla olukorda tegi halvemaks ka see, et Bellinghausenitel olid sel ajal suured võlad. 1730. aastate alguses kinnitati mõis Hermann von Bellinghauseni väimehe Gustav Magnus von Rehbinderi nimele. Viimase tütre kaudu läks mõis 1756. aastal 3 parun Hermann Friedrich von Ferseni kätte.

Ill 2. 1774. aasta kaart, kus on näha Maidla olemasolu. RR ARKT 00269

1 ERA.5025.2.6685. Rapla maakond Juuru vald Maidla küla. Maidla mõisa peahoone. Muinsuskaitse eritingimused. Ajalooliselt väärtuslike detailide inventeerimine. Krohvi- ja värviuuringud. I etapp. A-5731, 2004, lk 3. 2 sealsamas, lk 4. 3 sealsamas, lk 4. 4

Rikaste Fersenite käes ehitati Maidla lõpuks pärast Põhjasõja purustusi luksuslikumalt välja. Peale peahoone oli kiviehitisena olemas ka teenijate- ja valitsejamaja, kaks aita, viinaköök, pruulikoda, hobusetall, kasvuhoone, lusthoone, tuuleveski ja üks rehi. Puithoonetena üks tall ja aidahoone ja karjahoov. Põldude vahele jäid veel kolm rehehoonet ja küün. Maidla mõisa suurejoonelisust annab edasi ka mõisa teenijaskonna kasv. 1782. aasta andmetel loeti kokku 35 isikut – kammerteenrid, toaneitsid, kokad, kokapoisid, köögitüdrukud, tallimehed, kutsarid ja eessõitjad, kärnerid ja kärneriposid, koduõpetajad, lapsehoidjad, jäägrid, vahimehed, pesunaised.4 Hermann Friderich von Fersen suri 1776. aastal ning Maidla läks ta kasupojale Hans Heinrich von Fersenile. 1798. päris mõisa omakorda tema väimees Johann Friedrich von Kursell, kes järgmisel aastal loovutas selle oma pojale Ottole. Võlgade katteks pidid Fersenid mõisa pandiks andma Friedrich August von Maydellile. Ametlikult kirjutati mõis tema nimele aastal 1808. Maydellidele 5 kuulus Põhja-Eestis 22 mõisat, sealhulgas Teenuse, Velise, Juuru, Purila, Vatla, Paasvere jt.

Ill 3. 1899. aasta Eestimaa kubermangu kaart, kus häguselt on näha Maidla mõisasüda. ERA.T-6.3.683

Ill 4. Maidla mõis 1899. aasta verstakaardil. Maa-ameti geoportaal.

4 ERA.5025.2.6685, lk 5. 5 sealsamas, lk 5. 5

August von Maydell pärandas mõisa 1828. aastal oma pojale Berend Otto Johannile, kellelt edasi läks mõis pojale Berend Friedrich Gottliebile ning sealt omakorda tema pojale Joseph Berendile (ill 3-5). Pärast viimase surma jäi mõis ta pärijatele, kellelt 1919. aastal mõis võõrandati.6

Ill 5. Juuru mõisa omanik, perekonna ja teenijatega peahoone ees, 1903. AM F24244

Ill 6. Eestiaegne verstakaart. Maa-ameti geoportaal.

6 ERA.5025.2.6685, lk 6. 6

Pärast seda (ill 6–7) sai mõisa omanikus Vabadussõjast osavõtja Richard Gustav Borgelin, kes oli teeninud ka Taani sõjaväes. Tema jäi Eestisse ka pärast sõja lõppu ning sai 1924. aastal Eesti kodakondsuse. Kuni 1937. aastani oli Maidla mõisasüda asundustalu, mille ta müüs edasi Karl 7 Selterile (1933–1938. aastail majandusminister ja 1938–1939 välisminister). 1940. aastal Maidla mõisasüda riigistati ja 1946. aastast alates paiknes seal lastekodu (ill 8–9).

Ill 7. Tükeldatud Maidla mõisa maad, 1936. aasta. Maa-ameti geoportaal.

Ill 8. 1957. aasta topokaart. Maa-ameti geoportaal.

Ill 9. Endised Maidla mõisa alad, 1978-1989. aastal. Maa-amet.

7 ERA.5025.2.6685. Rapla maakond Juuru vald Maidla küla. Maidla mõisa peahoone. Muinsuskaitse eritingimused. Ajalooliselt väärtuslike detailide inventeerimine. Krohvi- ja värviuuringud. I etapp. A-5731, 2004, lk 6 7

2. Mõisa peahoone

Peahoone keldriosa dateeritakse juba keskaegseks. Maidla kui keskaegne linnus on kirjas juba Andreas Löwis of Menari poolt 1840. aasta Vana-Liivimaa linnuste nimekirjas. Samas ei ole Löwis of Menar oma allikatele viidanud, mis võib tähendada, et ta mõtles selle all hoopis Virumaal asuvat Maidlat.8 Keldriruumides on säilinud võlvidesüsteem, 2–3 meetri paksused seinad ning kitsad, väljapoole laienevad aknaavad, viitavad jällegi kindlasti keskaegsele kindlusele.9 Kivist peahoone ehitasid arvatavasti Taubed, kelle kätte mõis läks 1492. aastal ning kes kuulusid sealse eliidi hulka, järelikult olid võimelised ka suuremate ehitusprojektide algatajaiks.10 Peahoone järgmine suurem ehitusetapp jäi 18. sajandisse kui mõis müüdi Fersenitele, kelle aega dateeritakse ka suurem osa kõrvalhoonete ehitust. Sellest ajast pärinevad tagafassaadipoolsed võlvitud ruumid.11 19. sajandi esimeses veerandis toimunud ehitusetapis on hoone saanud endale oma praeguse klassitsistliku väljanägemise. Mõis kuulus nüüd Maydellidele Hoone ehitati esiküljelt kahekorruseliseks, kuid tagafassaad säilis täiskelpkatusega hoonekuju. Tagaküljelt laskus paisjärve suunas lai kiviastmetega trepp (ill 10–13).12

Ill 10. Maidla mõisa tagafassaad 19. sajandi lõpus. Sally von Kuegelgeni maali repro. Repro: ERA.5025.2.6685

8 ERA.5025.2.6685. Rapla maakond Juuru vald Maidla küla. Maidla mõisa peahoone. Muinsuskaitse eritingimused. Ajalooliselt väärtuslike detailide inventeerimine. Krohvi- ja värviuuringud. I etapp. A-5731, 2004, lk 6. 9 ERA.T-76.1.11531. Juuru vald, Maidla mõis. Ettekirjutused korrastamiseks. J. Maiste. A-1282, 1984, l 4. 10 ERA.5025.2.6685, lk 7. 11 ERA.T-76.1.11531, l 5. 12 sealsamas, l 6. 8

Ill 11. Maidla mõisa tagafassaad 20. sajandi alguses. Foto: ERA.5025.2.6685

Ill 12. Maidla mõisa tagafassaad 20. sajandi alguses. Repro: ERA.5025.2.6685 (originaal Jaan Vali erakogu)

Ill 13. Maidla mõisa tagafassaad 1930. aastatel. Repro: ERA.5025.2.6685 (originaal Foto Bildarchiv Foto-Marburg) 9

Hoone peasissepääs asub keskteljel, mille ees on kõrge kivibarjääriga pandus tõldadega treppi sõitmiseks. Panduse rajamisega on suletud suur osa keldriakendest. Hoone tornid kaeti kuplitega (ill 14).13

Ill 14. Maidla mõisa esifassaad 20. sajandi alguses. Repro: ERA.5025.2.6685 (originaal Foto Herder-Institut’i arhiivist Marburgis) Ka mõisahoone ümbrus on lahendatud klassitsistlikke kujundusprintsiipe järgides – peahoone esine väljak on piiratud ringteega, mille äärtesse koonduvad sümmeetrilise fassaadilahendusega hästi proportsioneeritud kõrvalhooned (teenijatemaja, tall-tõllakuur, ametnikemaja) (ill 15). Peahoone taha jääb paisjärv.

Ill 15. 1978. Maidla mõisa asendiskeem, 1978 (Veljo Rannik). ERA.T-76.1.10266

13 ERA.T-76.1.11531, l 7. 10

1905. aasta revolutsioonis sai Maidla mõisa päris palju kannatada. Kuigi peahoone üldilme on pärit 18–19. sajandist, siis enamus siseuksi, puittahveldisega lagi (ill 16), pruunidest kahhelkividest ahjud (ill 17) jms on pärit ilmselt peale revolutsiooni tehtud remondist.14

Ill 16. Säilinud puittahveldisega lagi peahooones. Foto: Sirli Naska, juuni 2013

Ill 17. Peahoones säilinud kahhelahi. Foto: Sirli Naska, juuni 2013.

Peahoonet kasutati üksikelamuna ka kahe maailmasõja vahel, mistõttu ei võetud seal sel perioodil ette suuremaid ümberehitusi. Alles 1940. aastate lõpus kui otsustati mõisasse paigutada lastekodu, alustati ümberehitustega. Õnneks jäi peafassaad enam-vähem puutumata, säilitades klassitsistliku üldilme (ill 18).15

14 ERA.5025.2.6685, lk 7–8. 15 sealsamas, lk 8. 11

Ill 18. Maidla mõisa tagafassaad, 1960. aastad. ERA.T-76.1.10266 Tagafassaad ehitati pärast 1940. aastaid ümber – kaotati kõrge kelpkatus ning ehitati välja teine korrus. Otsafassaadidele tehti juurdeehitused (võrdle ill 13 ja 19).16

Ill 19. Maidla mõisa tagafassaad, 1960. aastad. ERA.T-76.1.10266 1984. aasta Juhan Maiste 1984. aasta ettekirjutistest võib välja lugeda, et peahoone juures on alustatud remonttöödega (ill 20) ning püstitatud on ebakohaseid juurdeehitusi. Seoses väikelaste vajadustega muudeti hoone plaanilahendust, ehitades ruumidesse vaheseinu, paigaldades uusi uksi ja muid funktsiooniga kaasnevaid muudatusi tehes.17

16 sealsamas, lk 8. 17 ERA.T-76.1.11531, l 10–12. 12

Ill 20. Vasakul: Remont Maidla peahoone esifassaadil, 1983. Paremal: Maidla mõisa peahoone rõdu ehitus (arhitekt A. Vaarpuu), 1984. Fotod: J. Maiste. ERA.T-76.1.16266. Nõukogude perioodi remonttööd valede materjalidega on viinud hoone halvemasse seisukorda (ill 21–22). 1996. aastal on ära vahetatud ka katus plekk-katuse vastu, mis ei ole ajaloolisele hoonele sobiv.

Ill 21. Maidla peahoone esifassaad tänapäeval. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 22. Maidla mõisa peahoone tagafassaad tänapäeval. Foto: Mari Luukas, november 2013.

3. Teenijatemaja ja töölistemaja

Teenijatemaja nime all kaitse alla võetud hoone paikneb mõisa peahoonest kirdes (mõisa poolt vaadatuna paremal pool), samal kinnistul (katastri nr 24005:003:0881) (ill 23). Kahekorruseline kelpkatusega kivihoonet kasutati Maidla lastekodu aegadel eluruumidena ja nimetati noortemajaks. Hetkel seisab hoone tühjalt ilma kasutuseta. Välisvaatlusel rahuldavas seisukorras hoone ei tundu olevat mõisaaegne, arhitektuurne lahendus on pigem stalinistlik. Seega on tekkinud küsimus, kas tegemist on ikkagi mõisa teenijatemajaga või selle kohale nõukogude perioodil lastekodu tarbeks ehitatud hoonega?

Ill 23. Teenijatemajana kaitse all olev hoone. Vaade edelast. Foto: Mari Luukas, november 2013. 1936. aasta katastrikaardilt18 on näha, et samas asukohas on paiknenud tänapäevasest palju suurem hoone (lisa I, hoone nr 2), mis paiknes mõisa eest kulgeva teega paralleelselt. Praegune hoone moodustab sellest ca ühe kolmandiku või isegi vähem. Et mõisakompleksi asendiskeemi ega kaarti ei ole arhiivimaterjalide hulgast võimalik olnud leida, on see kaart ainsaks ajalooliseks vihjeks hoone endisest paiknemisest ja gabariitidest. Hoone välisseintelt on kohati krohvi maha kukkunud, paljastades seinte konstruktsiooni. Selgelt on näha, et hoone esimene korrus on ehitatud paekivist, teine aga silikaattellistest (ill 24). See viitab, et on hoone võib olla rajatud lastekodu aegadel vana hoone varemete peale või ümber ehitatud seal paiknenud ühekorruselisest paekivihoonest.

18 ERA.T-3.1.405. Harjumaa, Juuru, Rapla vallad; skeemiline kaart XIII-32. Nähtav ka Maaameti geoportaalis. 14

Ill 24. Teenijatemajana kaitse all oleva hoone tagumine külg. Vaade idast. Foto: Mari Luukas, november 2013. Arhiivimaterjalid viitavad aga sellele, et mõisa teenijatemaja paiknes hoopis sümmeetriliselt teisel pool mõisaesist platsi19 (lisa I, hoone nr 3). Samal, 1986. aastast pärineval joonisel (ill 25) on praegu teenijatemajana kaitse all olev hoone märgitud hoopis endiseks ametnikemajaks. Kaardil teenijatemajaks märgitud maja oli siis juba varemeis ning kunstiajaloolase Juhan Maiste 1984. aastal koostatud Maidla mõisa dokumentatsioonis on kirjas, et mõisa esisel platsil paiknev teenijatemaja põles umbes kaks aastat varem, ehk siis aastal 1982. Samas on kirjas ka see, et hoone oli mõisakompleksi üks vanimaid.20

Ill 25. Väljavõte Maidla mõisa asendiskeemist, 1986.

19 ERA.T-76.1.18196. Juuru vald Maidla küla. Maidla mõis. Kaust 1056, lehed nummerdamata. 20 ERA.T-76.1.11531, l 10. 15

1989. aastal koostati Maidla mõisa teenijatemaja (st praeguseks hävinud hoone, ill 26) teadusuuringud, mis olid aluseks hoone remont-restaureerimisdokumentatsiooni koostamiseks. Uuringute tehnilise seisukorra aktist selgub, et hoone oli paekivist vundamendiga, seinad paekivist ning kaetud krohviga, korstnate kohad oli punastest tellistest. Hoone katus, vahelaed, põrandad oli hävinud ning välised dekoratiivsed detailid puudusid või olid hävinud. Sisemised kandeseinad olid paekivist, vaheseinad puitsõrestik konstruktsioonis. Puittrepp ning uksed ja aknad olid hävinud, kohati säilinud vaid mõned piirdeliistud.21 Samas kaustas on esitatud ka hoone varemete mõõdistusjoonised ning fotod. Maidla mõisa inventeerimisankeedi22 juures on aga J. Maiste tehtud fotod, mille tagumisele küljele on märgitud praeguseks hävinud hoone mõisatööliste elamuks (ill 26–27) ja olemasolev hoone jällegi teenijatemajaks (ill 28). Ilmselt toimus mõistatööliste elamuks nimetatud hoones põleng siis 1983. aasta lõpus või 1984. aasta alguses, kui samal aastal oli hoonest veel pilti tehtud ning järgmisel aasta dokumentatsioonis oli Maiste kirjutanud, et hoone on varemeis. 1979. aastal tehti ka ettepanek (J. Maiste, K. Tilk) muuhulgas need kaks hoonet kaitse alla võtta (koos peamaja, valitsejamaja, aednikumaja ja kuivatihoonega).23

Ill 26. Maidla mõisa tööliste elamuks märgitud hoone aastal 1976. Foto: J. Maiste.

21 ERA.5025.2.1624. Rapla maakond Juuru vald Maidla küla. Maidla mõisa teenijatemaja. Teadusuuringud. P-12219, 1989, l 6–7. 22 ERA.T-76.1.16266. Juuru vald. Maidla mõis. Eesti NSV mõisaarhitektuur. M-1757. 1980–1984, l 10, 22, 24. 23 ERA.T-76.1.10532. Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarhitektuuri kaitse alla võtmise ettepanekud- põhjendused. Kd VIII. Rapla rajoon. J. Maiste, K. Tilk. A-326, 1979, l 1. 16

Ill 27. Maidla mõisa tööliste elamuks märgitud hoone aastal 1979. Foto: J. Maiste.

Ill 28. Maidla mõisa teenijate elamuks märgitud hoone aastal 1983. Foto: J. Maiste.

1949. aastal KMO Eelarvestamis Projekteerimisbüroos koostatud Juuru-Maidla lastekodu saun- pesuköögi projekti asendiplaanil (ill 29) on märgitud ka ümbritsevad hooned. Endised mõisa kõrvalhooned (teenijatemaja ja töölistemaja) olid kasutusele võetud töökojana ning ambulantsi hoonena. Teenijatemaja (Maiste järgi) ja sauna vahel on näha üks suurem hoone, mis on asendiplaanil märgitud aidahoonena.

Ill 29. KMO Eelarvestamis Projekteerimisbüroos koostatud Juuru-Maidla lastekodu saun-pesuköögi projekt, 1949. Väljavõte asendiplaanist. Väljaande „Maidla lastekodu aastakümned 1946 – 2004“ kohaselt oli Maidla lastekodu 1947.– 49. aasta passis kirjas, et lastekodul oli tollal kasutuses nii mõisa peahoone ning üks kõrvalhoone, mis oli ühekorruseline kivikatusega ahjukütte ja elektriga kivimaja. Nii peahoone kui kõrvalhoone olevat sõjategevuse läbi 50 protsendi ulatuses kannatada saanud. Kõrvalhoonet kasutati ambulantsina (28m²).24 Järelikult mõeldi selle ühekorruseline kõrvalhoone all praegu teenijatemaja nime all kaitse all olevat hoonet, mis oli tollal veel ümber ehitamata. 1951. aastal Maidla lastekodu külastanud sanitaararsti abi kirjeldustes oli märgitud, et ambulants asuvat „selleks ehitatud majas, kus on eraldi palatid poistele ja tütarlastele, eraldi asuvad ka WC-d ja pesuruumid“. Kahjuks täpsemat kirjeldust antud hoone kohta hilisematel aastatel väljaandes ei leidu. Siiski on võimalik, et nende kahe aasta jooksul (1949–51) teostati ümberehitustööd, mille tulemusena sai hoone tänapäevase ilme.

24 H. Treimann, T. Treimann. Maidla lastekodu aastakümned 1946-2004. Tartu: Juunika Reklaam, 2005. Tallinn: Nordon, lk 8, 9. 18

1954. aastal valmis Kommunaalprojekti poolt projekt Maidla lastekodu elamu tarbeks, mis nägi ette endise mõisa abihoone (J. Maiste kohaselt tööliste elamu) ümberehitust.25 Projekti asendiplaanil (ill 30) on märgitud ka mõisa peahoone, sümmeetriliselt teisel pool mõisaesist platsi paiknev elamu, selle taga asuv laohoone (varem ait) ja pesuköök-saun. Planeeritud hoone väljanägemine on sarnane praegu teenijatemajana kaitse all oleva hoonega, kuid plaanilahendus on erinev. Lisaks on projektis oleval hoonel kõrge kelpkatus, tagaküljel väljapääs, mida olemasoleval hoone ei ole (ill 31–33, võrdlus ill 23–24) (olemasoleval hoonel on tagaküljel eraldi sissepääsuga korter).

Ill 30. Kommunaalprojekti koostatud Maidla lastekodu elamu ümberehitusprojekt, 1954. Väljavõte asendiplaanist.

Ill 31. Kommunaalprojekti koostatud Maidla lastekodu elamu ümberehitusprojekt, 1954. Väljavõte vaadetest.

25 ERA.T-2.4-1.385. Juuru - Maidla lastekodu; objekt 149, lehed nummerdamata. 19

Ill 32. Kommunaalprojekti koostatud Maidla lastekodu elamu ümberehitusprojekt, 1954. Väljavõte vaadetest.

Ill 33. Kommunaalprojekti koostatud Maidla lastekodu elamu ümberehitusprojekt, 1954. Väljavõte 1. ja 2. korruse plaanidest. Seega on võimalik, et antud projekt teostati hoopis teisel pool väljakut asuva ambulantsina kasutusel olnud hoone ümber ehitamisel ning lihtsustatud kujul peale 1954. aastat. Sellisel juhul saab praegu teenijatemajana kaitse all oleva hoone dateerida 1950. aastate keskpaika. Teise variandina on võimalik ka see, et ambulantsina kasutusel olnud hoone ehitati ümber vahemikus 1949–51 (mille projekt puudub), ning seejärel planeeriti töökojana kasutuses olnud hoonet samuti sarnaselt eelmisega ümber ehitada, kuid see projekt jäi lihtsalt teostamata. Teadaolevalt sellist hoonet nagu projektil lastekodu ümbrusesse ei püstitatud. Mardi talu (J. Maiste järgi mõisa valitsejamaja) omanik Eduard Robam26 mäletab rääkida, et mõisaesisel platsil paiknes 1940. aastate algul sümmeetriliselt kaks hoonet – mõisa poolt vaadates vasakul paiknes mõisa teenijate elamu ning mõisa poolt vaadates paremal mõisa tööliste ehk moonakate maja. Mõlemad olnud ühekorruselised krohvitud hooned. Nn

26 Vestlus Mardi talu omaniku Eduard Robamiga, 03. X 2013. Märkmed autorite valduses. 20

moonakatemaja oli ühenduses selle taga asunud paekivist viljakuivati ning aidahoonega, kus asus 1940. aastate keskpaigas ka saun (arhitektuuriajaloolane Ants Hein on kirjutanud, et mõisal oli juba Fersenite ajal kaks kivist ehitatud aidahoonet27). Antud kirjeldus seletab hästi lahti 1936. aastast pärineval katastrikaardil paikneva pikliku hoone kuju. Järelikult oli seal mitu üksteise külge ehitatud hoonet, mis on tänaseks hävinud. Lastekoduaegsetel asendiplaanidel (ill 29– 30) on näidatud vana kuivatihoonet eraldiseisvana, ilmset oli selleks ajaks juba mingi osa vahelt ära lammutatud. 1949. aastal oli see hoone kasutusel aidana, 1954. aastal laohoonena. Robami hinnangul põles endine viljakuivati-aidahoone maha umbes 1970. aastail. Lastekodu aegadel ehitati saunahoone kõrvale kiviktaimla ja selle taha köetav kasvuhoone, mille korsten ja vundament on tänaseni säilinud, samuti on näha kiviktaimlana kasutuses olnud paekividest astanguid. Kokkuvõte Arhiiviallikate analüüs, välisvaatluse tulemused ning vestlus kohaliku elanikuga viitavad kõik sellele, et praegu Maidla mõisa teenijatemajana kaitse alla võetud hoone on valdavalt Maidla lastekodu aegne ehitis. Hoone on ilmselt ulatuslikult ümber ehitatud ning kasutatud on samas asukohas asunud mõisaaegse ühekorruselise ehitise paekivist välismüüre. Täpne dateering puudub, ent lastekodu hoonetele koostatud projektidest võib järeldada, et hoone ehitati vahemikus 1949–1950. aastate keskpaik. Küsitav on ka fakt, kas selles asukohas paiknenud hoone oli teenijatemaja või siiski mõisatööliste elamu, nagu seda mäletab Eduard Robam. Üldiselt võib aga väita, et teenijatemajana kaitse all oleval hoonel puuduvad mälestise tunnused. Endisest mõisaaegsest kõrvalhoonest on säilinud esimese korruse ulatuses välismüürid ja võimalik, et ka mõned siseseinad (käesoleva ekspertiisi käigus ei olnud võimalik seda kontrollida). Arhitektuurselt lahenduselt kuulub hoone pigem stalinismi perioodi ning on osa Maidla lastekodu aegsest hoonetekompleksist. Ettepanekud Vabastada Maidla mõisa teenijatemajana kaitse alla võetud hoone ehitismälestise (reg nr 15184) staatusest mälestise tunnuste puuduse põhjusel. Sellise väljanägemisega kahekorruselist hoonet ei ole Maidla mõisakompleksis eksisteerinud, seega on antud hoone terviklik kaitse alla võtmine mõisa teenijatemajana olnud ekslik. Ühe võimalusena võib kaaluda hoone osalist kaitsmist, st säilinud esimese korruse paekivimüüride kaitse alla võtmist endise mõisa kõrvalhoone varemetena. Et aga hoone asub kogu ulatuses Maidla mõisa kellatorni (mälestise reg nr 15183) kaitsevööndis, siis on mõisaaegse ehitise varemete säilimine tagatud ka mälestise kaitsevööndis kehtivate kitsendustega (MuKS-st tulenevalt on kaitsevööndis ehitamine ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata keelatud).

27 ERA.5025.2.6685, lk 5. 21

4. Saun-pesuköök, valitsejamajana kaitse all

Hetkel valitsejamajana kaitse all olev hoone on mõisa peahoonega samal kinnistul (katastri nr 24005:003:0881). Peahoonest vaadatuna paikneb hoone Teenijatemaja taga, krundi kirdepoolses osas (ill 1). Tegemist on ühekordse viilkatusega hoonega, mille tellistest seinad on üle krohvitud. Hoone oli kuni Lastekodu likvideerimiseni kasutusel saunana. Välisel vaatlusel on maja seisukord rahuldav, kuid värskendavat remonti vajav (ill 34–35).

Ill 34. Saun-pesuköögi esifassaad. Foto: Mari Luukas, juuli 2013.

Ill 35. Saun-pesuköögi tagafassaad. Foto: Mari Luukas, november 2013.

1949. aasta eelprojektist selgub, et tegemist on sellel aastal projekteeritud saun-pesuköögiga (ill 36–37).28 Plaanil on näha, et hoone on projekteeritud kohe alguses paest vundamendile, krohvitud seinte ja eterniitkatusega. Ehitamiseni jõuti ilmselt 1950. aastatel. Eduard Robam, kes on lähedalasuva Mardi talu omanik, mäletas, et saun-pesuköök ehitati kui endine saun maha põles (nõukogude periood).29

Ill 36. Saun-pesuköögi eelprojekt. Asendiplaan, 1949. ERA.T-2.4-1.385

Ill 37. Saun-pesuköögi eelprojekt, 1949. ERA.T-2.4-1.385

28 ERA.T-2.4-1.385. Juuru - Maidla lastekodu; lehed nummerdamata. 29 Vestlus Mardi talu omaniku Eduard Robamiga, 03. X 2013. Märkmed autorite valduses. 23

Sauna taha tehti kiviktaimla, mille astanguid võib seal näha ka praegu. Kiviktaimla taga asus veel köetav kasvuhoone, mille korsten ja vundament on veel säilinud (ill 38). 30

Ill 38. Kiviktaimla ja kasvuhoone köetav korsten saun-pesuköögi taga. Foto: Mari Luukas, november 2013. Just hoone lihtne arhitektuur ning kasutatud ehitusmaterjalid viitasid nõukogude perioodile ning sellele, et hoone on kaitse alla võetud ekslikult. 1936. aasta katastrikaardi31 järgi ei paista samas asukohas paiknevat ühtegi hoonet ka varasemalt (lisa I). Kokkuvõte Saun-pesuköögi 1949. aasta projekt, välisvaatlus ning vestlus Edurd Robamiga näitavad, et tegemist on nõukogude perioodil ehitatud hoonega, mis ei saa olla mõisaaegne valitsemaja. Hoone kaitse alla võtmisel on tõenäoliselt tehtud viga asukohaplaanil, sest hoone kirjeldus vastab teisele lähedalasuvale hoonele (Mardi talu elamu). Ettepanekud Vabastada Maidla mõisa valitsejamajana kaitse alla võetud hoone ehitismälestise (reg nr 15185) staatusest, sest tegemist on 1950. aastatel ehitatud hoonega, mis pole mõisaaegne valitsejamaja. Kuna tegemist ei ole arhitektuurselt silmapaistva hoonega, ei peaks hoonet ka uuesti kaitse alla võtma teise nimetusega.

30 Vestlus Mardi talu omaniku Eduard Robamiga, 03. X 2013. Märkmed autorite valduses. 31 ERA.T-3.1.405. Harjumaa, Juuru, Rapla vallad; skeemiline kaart XIII-32. Nähtav ka Maaameti geoportaalis. 24

5. Mardi talu elamu (tegelik valitsejamaja)

1984. aasta Juhan Maiste koostatud Maidla mõisa dokumentatsioonis (ill 44–46) on valitsejahooneks märgitud praegu teisel kinnistul asuv hoone (vt ill 1, katastri nr 24005:003:0866).32

Tegemist on 1,5-korruselise poolkelpkatusega väljaehitatud katusekorrusega krohvitud puitpalkidest konstruktsiooniga hoonega (ill 39–40). Otsafassaadides on lahtised puidust dekooriga verandada (ill 40, 42) ning hoone lõunaküljel peasissepääsu ees asetseb vahvärk stiilis eeskoda (ill 41). Hoonel on väikseruudulised aknad (ill 43), mida raamistab dekoratiivne puitlaudis. Hetkel on hoonel vahetamist vajav eterniitkatus. Hoone on säilitanud oma esialgse ilme, tagafassaad on poolenesti kaetud TEP-plaadiga, mis ei ole vanale puitmajale sobilik soojustamismaterjal ning vajaks väljavahetamist (ill 40).

Ill 39–40. Vasakul: Elamu otsafassaad ja esifassaad. Paremal: Elamu tagafassaad ja otsafassaad. Fotod: Mari Luukas, november 2013

Ill 41–43. Vasakult: esifassaadi eeskoda (ukse kohal vahvärk stiil); Otsafassaadil nurgelise põhiplaaniga veranda; Vanad aknad koos dekoratiivsete aknalaudadega; Fotod: Mari Luukas, november 2013

32 ERA.T-76.1.10532. Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarhitektuuri kaitse alla võtmise ettepanekud- põhjendused. Kd VIII. Rapla rajoon. J. Maiste, K. Tilk. A-326, 1979. 25

Ill 44-45. Elamu nurgelise põhiplaaniga veranda ja esifassaad, 1983. J. Maiste ERA.T-76.1.16266; Elamu nurgafassaad ja esifassaad, 1976. J. Maiste, ERA.T-76.1.10532

Ill 46. Elamu esifassaad, 1984. J. Maiste ERA.T-76.1.16266 Hoone keldris on aastaarv 191333, mis näitaks nagu oleks hoone ehitatud palju hiljem kui peahoone. Kuna mõisakompleks jäi 1905. aasta revolutsionääridele teele, siis vajas pärast seda ulatuslikku remonti Maidla peahoone.34 On võimalik, et kannatada sai ka valitsejamaja, mistõttu tuli ehitada uus hoone. Praeguses asukohas ei ole hoonet näha ka 1899. aasta kaardil (ill 3, 4). Esialgu läks krunt ilmselt ülejäänud mõisakompleksiga 1919. aastal taanisidemetega Borgenile, kes oli võidelnud Vabadussõjas eestlaste poolel, kuid Põllutööministeerium jättis endale õiguse talude ümberplaneerimiseks (rentimiseks). Et tegemist on olnud valitsejamajaga kinnitab krundi eestiaegne toimik – 1921. aastal on krunt A-50 (vt ill 7, 1936. aasta kaart) antud rendile Richard Zehrensile. Üles on loetletud järgnevad hooned – valitsejamaja, puukuur, riistakuur,

33 Vestlus Mardi talu omaniku Eduard Robamiga, 03. X 2013. Märkmed autorite valduses. 34 ERA.5025.2.6685, lk 7. 26

hobustetall.35 1923. aastal sai krundi rendile Ernst Holsteinile ning 1931. aastal müüs Borgelin krundi Richard Blumenthalile (endiselt kasutatakse hoone nimetusena valitsejamaja).36 1929. aastal on esitatud valitsejamaja kohta kaebus, et hoone ei ole enam soojapidav. Kirjeldatud on, et elamu on palkidest ning krohvitud. Rentnik on palunud, et hoonel peaks krohvi eemaldama, palkide vahed uuesti toppima ning hiljem katma krohvi asemel laudisega, et schwammi (vammi?) vältida. Kuna praegu on hoone endiselt krohvitud, võib oletada, et rentniku palvet ei rahuldatud.

1978. aasta Veljo Ranniku Maidla mõisa ülevaates kirjeldatakse valitsejamajana, aga ilmselt hoopis töölistemaja või teenijate elamut – “Valitsejamaja on väike ühekordne krohvitud kivihoone, kaetud seintest kõrgema poolkelpkatusega, katteks eterniit, millel üleistuvad räästad. Aknad on väga väikesed, 4ruudulised. Hoone võib olla peahoonega samaealine.”37 Kahjuks ei ole antud ülevaates hooneid plaanile märgitud ning fotod on ainult peahoonest.

Kokkuvõte

Mardi talu näol on tegemist küll endise mõisa valitsejamajaga, kuid selgusetu on kui pikalt ta on valitsejamajana eksisteerinud. Kui oletada, et 1913 on hoone tegelik ehitamisaasta, siis oli ta valitsejamaja vaid 6 aastat. Ettepanekud Tegemist autentselt säilinud kauni puitdekooriga Maidla mõisa valitsejamajaga. Tähelepanuväärsed on hoone otsafassaadidel olevad puitkaunistustega lahtised verandad, säilinud kahepoolsed tahveluksed ning väikeseruudulised aknad. Lisaks peasissekäigu ees olev 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses uuesti moodi läinud vahvärk stiilis eeskoda. Tõenäoliselt on üldjoontes säilinud hoone esialgne välimus, kuid kuna hoone on ehitatud alles mõisa viimase 6 eksisteerimisaasta jooksul, siis on ta valitsejamajana olnud väga väikse osa ajast ja ülejäänud aja tavaline elamu. Soovitame kaaluda Mardi talu kui Maidla mõisa valitsejamajaks ehitatud hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla võtmist.

35 ERA.63.10.1382, l 2 36 ERA.63.10.1382, l 19 37 ERA.T-76.1.10266. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rapla rajoon. Köide I - nr. 1-60. V. Ranniku. Tallinn 1978. A-65, l 3. 27

6. Ait-kuivati

Ait-kuivati hoone paikneb Maidla mõisa peahoonest kirdes, eraldi kinnistul (Lilleoru, katastri nr 24005:003:0021) koos endise mõisa laudahoonega. Hoone täpne dateering puudub, rajamisaeg jääb ilmselt 19. sajandi I poolde. Kuid teades, et Maidla mõis oli juba 18. sajandi lõpuks piirkonna üks suurimaid ja korralikult väljaehitatud, siis pole välistatud ka see, et hoone müürid on mingis osas varasemad. Põhimahult poolkelpkatusega paekivist hoone lõunapoolses osas on viilkatusega madalam eenduv maht (ill 47). Põhimahu ja väiksema hooneosa liitumiskohal paikneb pikk paekivist korstnajalg. Väiksema mahu otsafassaadi avade liigendus on sümmeetriline, kahepoolsete suurte puituste kõrval on mõlemal pool väikeseruudulised aknad ning ukse kohal viiluväljal asub ümaraken. Hoone avad on ääristatud punaste tellistega. 1978–89. aasta katastrikaardil (lisa III, hoone nr 5) on näha, et hoone põhjapoolses otsas asus varem põhimahuga nurga all liitunud hooneosa, mis on tänaseks varemeis. Antud kaardil on hoone tervikuna varemena märgitud (kontuuriga). 1936. aasta katastrikaardil (lisa I, hoone nr 5) seda mahtu näha ei ole (hoone on ristküliku kujuga), kuid ilmselt võib seda lugeda kaardi ebatäpsuseks, kuna säilinud paekivist müürid on selgelt vanad (ill 47–52)). Samas on aga näha, et ait-kuivatiga peaaegu külg külje kõrval kirde suunas paiknes veel üks hoone (lisa I, hoone nr 12), mida hilisematel kaartidel 38 märgitud ei ole. Võimalik, et tegu oli heinaküüniga, mis 1927. aastal põles.

Ill 47. Maidla mõisa ait-kuivati, vaade lõunast. Foto: Mari Luukas, november 2013.

38 ERA.63.10.1382, l 89 28

1935. aastal on hoone rentnik palunud endale laenu, et ait-kuivatit ümber ehitada. Tehtud töid pole täpsustatud. 39 Nii 1979. aastast40 kui 1995. aastast41 pärineval fotol on näha, et aidal oli siis veel korralik katus peal ning ka välisseinte olukord oli palju parem (ill 48–49). Praegu avariilises seisukorras seisva hoone lõunapoolse osa (kuivati) katus on sisse varisenud (ill 50–52), põhjapoolse aida osa müürid seisavad juba pikka aega katuseta ja lagunevad. Nii säilinud katuseosa kui müüripealsed on tugevalt sammaldunud (ill 50–52).

Ill 48. Maidla mõisa ait-kuivati. Foto: J. Maiste, 1979. Ill 49. Maidla mõisa ait-kuivati, 1995.

39 EAA.2840.1.26661, l 10 40 ERA.T-76.1.10532, l 44. 41 EVM N 355:129. Maidla mõisa ait-kuivati, fotonegatiiv, 1995. 29

Ill 50. Maidla mõisa ait-kuivati, vaade kirdest. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 51. Maidla mõisa ait-kuivati varemeis põhjakülg. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 52. Maidla mõisa ait-kuivati, vaade loodest. Foto: Mari Luukas, november 2013. 30

7. Laut

Maidla mõisa lauda varemed paiknevad peahoonest kirdes ait-kuivatiga samal kinnistul (Lilleoru, katastri nr 24005:003:0021). Hoone täpne dateering ei ole teada, tõenäoliselt pärineb hoone 19. sajandi I poolest. Kuid nagu ka ait-kuivati puhul öeldud, pole välistatud ka 18. sajandi lõpp, kuna Maidla mõis oli siis juba korralikult toimiv ning rajatud oli palju kõrvalhooneid. Hoone on märgitud ka 1936. aasta katastrikaardil (ill I, hoone nr 6), ent moodustab suurema, pea kahekordse mahuga ruudukujulise hoone. Sealjuures keskel tundub olevat avatud, katustamata sisehoov. See viitab, et enne II maailmasõda võis samas asukohas paikneda karjakastell. Ka J. Maiste 1976. aasta inventeerimisankeedis42 on märgitud, et karjakastellina kasutuses olnud hoone on säilinud vaid osaliselt. 1978–89. aasta katastrikaardil on märgitud sama hoone T- kujuline mahuga (lisa III, hoone nr 6), praeguseni säilinud paekivist kitsa ristkülikukujulise hoone (ill 54–55) keskel oli kirdeküljel veel üks eenduv maht. Paraku ei ole välisel vaatlusel säilinud viiteid varasema suurema mahu gabariitidest või täpsemast paiknemisest. Säilinud on vaid 1979. aasta J. Maiste foto lauda edelaküljest (ill 53). Hoone loodeküljel on säilinud veel kitsas laastudega kaetud viilkatus, mille viiluväli on kaetud puitlaudisega. Muinsuskaitseameti mälestiste registrisse kantud 2012. aasta kirjelduse43 kohaselt ja ka 1979. aasta fotolt on näha, et kagupoolses osas kunagi kelpkatus, mis on tänaseks hävinud. Lagunenud katusekonstruktsooni osi, talasid ja puitmaterjali on praegugi veel hoone müüride vahel näha (ill 56–57). Hoone ukseavade kohal on lihtne paekividest laotud sillus, aknaavad on ääristatud telliskividega. Varemetes hoone katus ja müüripealsed on sammaldunud, ümbrus on heakorrastamata.

Ill 53. Maidla mõisa laut. Foto. J. Maiste, 1979.

42 ERA.T-76.1.16266, l 4. 43 Kultuurimälestiste Riiklik Register, 2012. 15188 Maidla mõisa laut. Mälestised. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15188 (vaadatud 16. XI 2013). 31

Ill 54. Maidla mõisa laut, vaade läänest. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 55. Maidla mõisa laut, vaade põhjast. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 56–57. Maidla mõisa laut, sisevaated. Fotod: Mari Luukas, november 2013.

8. Tall

Maidla mõisa tall asub peahoonest kirdes, eraldi kinnistul (Posti, katastri nr 24005:003:0145) ning on praeguseks kõige põhjapoolsem säilinud mõisa kõrvalhoone. J. Maiste 1976. aasta inventeerimisankeedis44 on kirjas, et tööhobuste tallid olid hävinud, samas on märgitud, et mõisal oli 2 lauta ning üks nendest oli paekivist ja maakivist segaehitus. St J. Maiste on käsitlenud praegu tallina kaitse all olevat hoonet karjalaudana. Kui aga kõrvalasuv karjakastell oli tõesti praegu säilinust mahult mitu korda suurem, nagu seda on märgitud 1936. aasta katastrikaardil, on siiski tõenäoline, et seda kõrvalhoonet kasutati tööhobuste tallina. Teadaolevalt paiknes sõiduhobuste tall-tõllakuur mõisa peahoonele märksa lähemal ja on tänaseks varemeis (vt ptk 11). 1978–89. aasta katastrikaardile on kantud vaid hoone kirdepoolsem osa (lisa III, hoone nr 7). Ilmselt ei peetud vajalikuks juba siis varemeis edelapoolset osa kajastada. Tallihoone loodemüüri ülemiste kivide keskel on märgitud hoone ehitusaasta 1907 (ill 60). Tõenäoliselt on aga rajamisel olnud mitu ehitusjärku ning mingis osas pärineb hoone 19. sajandist. Kirdepoolne osa ehitati ümber elumajaks praeguse omaniku sõnul 1937. aastal (ill 61).45 Muinsuskaitseameti mälestiste registrisse kantud 2012. aasta kirjelduse46 kohaselt paigaldati 2011. aastal elumaja osale uus katus. Valdavalt maakividest ehitatud edelaosa jäeti katuseta, müüripealsed kaeti valatud betooni vööga (betooni koostis teadmata, ill 60). Talliosa kagukülje müürid on laotud paekivist ja krohvitud (ill 59). Hoone nurgad ja avade ääristused on laotud paekivist. Hoone on üldjoontes heas seisukorras ja ümbrus heakorrastatud.

Ill 58. Maidla mõisa tall, vaade kagust. Foto: Mari Luukas, november 2013.

44 ERA.T-76.1.16266, l 4. 45 Vestlus Posti kinnistu omanikuga, 03. XI 2013. Märkmed autorite valduses. 46 Kultuurimälestiste Riiklik Register, 2012. 15189 Maidla mõisa tall. Mälestised. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15189 (vaadatud 16. XI 2013). 33

Ill 59. Maidla mõisa tall, vaade läänest. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 60. Maidla mõisa tall, vaade kirdest. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 61. Maidla mõisa tall, vaade kirdest. Foto: Mari Luukas, november 2013. 34

9. Aednikumaja

Maidla mõisa aednikumaja asub peahoonest põhja suunas, eraldi kinnistul (Mäepealse, katastri nr 24005:003:0882) (ill 1). Kõrge kelpkatusega paekivist hoone on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi I poolel aednikumajaks. Hiljem kohandati meierei koorejaamaks, mis toimis 1930. aastate lõpuni.47 Nagu praeguse kinnistu nimigi ütleb, on hoone rajatud kõrgemale pinnasele ning hoone ees on mõisa peahoone suunduv kallak. Tagumine külg jääb põhja poole, peaaegu Juuru-Aranküla mnt äärde. Ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone on krohvitud, lihtsa klassitsistliku fassaadilahenduse hulka kuuluvad krohvipinnale kantud kvaadritest nurgarustika, astmeline karniis ning akende eenduvad krohvpiirded (ill 65–67). Põhja- ja idaküljel on üks aken, lõunaküljel paiknevad aknad sümmeetriliselt kahel pool eenduvat mahtu. See on vana keldri kohale rajatud pultkatuse ja silikaatvoodriga veranda või eeskoda, mille idaküljel paikneb betoonist trepp. Avatäited pärinevad ilmselt nõukogude perioodist.48 Hoonest on säilinud huvitav 1961. aastast pärinev foto49 (ill 62), mis on tehtud ilmselt praeguseks varemetes tall-tõllakuuri juurest. Eenduva veranda osa oli varem palju õhulisema väljanägemisega, ilmselt vooderdatud puitlaudisega. Laiast neljast aknast on tänaseks järgi kolm kitsast. Seega, ilmselt ehitati veranda või eeskoda nõukogude perioodi algusaastail. 1976. ja 1979. aastast pärinevatel fotodel50 (ill 63–64) ei ole kahjuks eenduvat mahtu näha. Hoone üldine ilme pole aga sellest ajast palju muutunud. Hiljutise täiendusena on eenduva mahu kohale ehitatud akendeta lai vintskap. Hoonel oli pikka aega eterniidist katusekate, hiljuti on paigaldatud kivikatus. Hoone on kehvas seisukorras, seintel ja räästakarniisil on palju niiskuskahjustusi ja kohati akende alt ning maapinna lähedalt puudub viimistluskiht üldsegi.

47 Kultuurimälestiste Riiklik Register, 2012. 15190 Maidla mõisa aednikumaja. Mälestised. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15190 (vaadatud 17. XI 2013). 48 Sealsamas. 49 EAA.5238.1.624. Fotod: Maidla mõis, Mõisamaa mõis, Mõraste mõis, Ohukotsu mõis, Orgita mõis, Posti kõrts, Päärdu mõis, Raikküla mõis, Raka mõis, Rapla kirik, Sipa mõis, Sulu vare, Sutlema mõis, Sõtküla, Vaimõisa mõis, Valgu mõis, Valtu mõis, Varbola linnus, Vardi mõis, 1961-1969, foto nr 2. 50 ERA.T-76.1.16266, l 18, 25. 35

Ill 62. Maidla mõisa aednikumaja, vaade edelast. Foto: 1961.

Ill 63. Maidla mõisa aednikumaja, vaade loodest. Foto: J. Maiste, 1976.

Ill 64. Maidla mõisa aednikumaja, vaade idast. Foto: J. Maiste, 1979.

Ill 65. Maidla mõisa aednikumaja, vaade põhjast. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 66. Maidla mõisa aednikumaja, vaade idast. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 67. Maidla mõisa aednikumaja, vaade lõunast. Foto: Mari Luukas, november 2013.

10. Kellatorn

Maidla mõisa kellatorn (ill 69) jääb peahoonest ida suunas, peahoonega samale kinnistule (ill 1, katastri nr 24005:003:0881). Kellatorn on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi I poolel.51 Tegemist on väikse ühekordse krohvitud ja osaliselt lubjatud paekivist ehitisega, millel on viilkatus. Viilkatuse all on varem paiknenud lahtiste külgedega ruum kellale. Hoone esi- ja tagafassaadil on lameda kaarega ja krohviäärisega läbisõiduavad (ill 68). Fassaadi servades on krohvipinnal näha jälgi nurgakvaaderdusest.52

Ill 68. Vaade peahoonele kellatorni alt. 1950-1980. EAA.5238.1.664.47 Ill 69. Vaade kellatornile. Foto: Mari Luukas, juuni 2013. Praegu on kellatorni avad suletud (ill 69), siseruum on korrastatud. Hävinud on peahoone poolse ava kaarsillus. 53 Nõukogude perioodil on hoonet kaartidel märgitud kuurina (ill 70–71).

51 Kultuurimälestiste Riiklik Register, 2012. 15183 Maidla mõisa kellatorn. Mälestised. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15183 (vaadatud 27. XI 2013). 52 sealsamas 53 sealsamas 38

Ill 70. Saun-pesuköögi eelprojekt. Asendiplaan (kellatorn hoone nr 3), 1949. ERA.T-2.4-1.385

Ill 71. Väljavõte Maidla mõisa asendiskeemist, 1986. ERA.T-2.4-1.385.

11. Tall-tõllakuuri varemed

Maidla mõisa tall-tõllakuuri varemed (ill 74-75) asuvad mõisa peahoonest põhja suunas, mõisa eest kulgeva tee ääres, eraldi kinnistul (Miljani, katastri nr 24005:003:0600) (ill 1). Hoone täpne dateering ei ole teada. Kuid nagu ka ait-kuivati ja laudahoone puhul öeldud, pärinevad hoone säilinud müürid mingis osas kindlasti 19. sajandi algusest, kuna mõis oli juba 18. sajandi lõpuks korralikult toimiv. J. Maiste kirjutas 1976. aasta inventeerimisankeedis, et tall-tõllakuur oli mõeldud sõiduhobustele. See on üsna tõenäoline, kuna teine tall asus mõisa peahoonest kaugemal ja võis olla tööhobustele. Tall-tõllakuur oli algselt väga pikk, poolkelpkatusega kaetud krohvitud paekivist hoone. Tänavapoolsel otsafassaadil oli kunagi 2 väravaava, mille silluste kohal paiknesid tellistest laotud dekoratiivsed kaarsillused (ill 73)54. Väravaavade kohal, viiluväljal paiknes nelinurkne ava. Tänaseks on säilinud vaid üks sillusega avadest ning hoone müüride ülemised osad on samuti hävinud. 1936. aasta katastrikaardil on hoone idaküljel näha eenduvat mahtu (lisa I, hoone nr 9). Tänapäevasel kaardil on aga hoone lõunakülg sama lai kui idapoolne eenduv maht, ilmselt on vahepeal hoonet laiendatud. Maidla elanik Eduard Robam mäletab aga, et tallihoone oli kunagi põhja suunas palju pikem, kui seda praegu näha on. Kas hävinud hoonemaht oli paekivist või puidust, pole teada, kuid väidetavalt olnud hoone vähemalt kaks korda pikem praegusest.55 1957. aasta topokaardile56 on tõepoolest hoone märgitud pikemana (ill 72). Võimalik, et Maidla lastekodu aegadel rajati hoone põhjaküljele juurde mõned ajutised ehitised, nt kuurid vms, mis tänaseks hävinud. 1978–89. aasta katastrikaardile (lisa III, hoone nr 9) pole aga hoonet üldsegi kantud. Tõenäoliselt seetõttu, et hoone oli juba siis varemeis. Tänaseks on tall-tõllakuuri varemed avariilises seisukorras. Müürid on katmata ning muutunud varisemisohtlikuks, müüride vaheline ala on täis sissekukkunud katuse ja muid ehitusjäätmeid. Ümbrus on koristamata ja võsastunud.

ill 72. Väljavõte NLi topokaardist, 1957.

54 ERA.T-76.1.16266, l 19. 55 Vestlus Mardi talu omaniku Eduard Robamiga, 03. X 2013. Märkmed autorite valduses. 56 Maa-ameti geoportaal, 2013. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (vaadatud 19. XI 2013). 40

Ill 73. Maidla mõisa tall-tõllakuuri varemed, vaade lõunast. Foto: J. Maiste, 1979.

Ill 74. Maidla mõisa tall-tõllakuuri varemed, vaade kagust. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Ill 75. Maidla mõisa tall-tõllakuuri varemed, vaade kirdest. Foto: Mari Luukas, november 2013.

12. Hävinud kõrvalhooned

Teadaolevalt oli Maidla mõisal veel kõrvalhooneid, mis on tänaseks hävinud. Teave nende paiknemise, ehitusliku olemuse ning ehitusaja kohta on aga paraku napp või puudub üldsegi. J. Maiste 1976. aasta inventeerimisankeedis57 on toodud välja, et mõisal oli veel lisaks eelpool loetletule ka viinavabrik, kasvuhoone, piimaköök ning sepikoda-puutöökoda. Maidla Mardi talu omaniku Eduard Robami mälestuste järgi asunud mõisa viinavabrik peahoonest üle tiigi edelas (lisa I, hooned nr 10). Kuna 1936. aasta katastrikaardil on näha seal nelja hoonet, võis seal ehk paikneda ka mõni muu ülalmainitud kõrvalhoonetest. Lisaks sellele on kaardil näha veel kaks hoonet (lisa I, hooned 11, 12), mille täpne funktsioon on praegu teadmata. Võimalik, et J. Maiste 1976. aasta inventeerimisankeedi juures olnud kõrvalhoonetena märgitud fotode58 hulgas võib olla just üks viinavabriku hoonetest (ill 76).

Ill 76. Maidla mõisa kõrvalhoone. Foto: J. Maiste, 1976. Ants Heina järgi oli Maidla mõis 18. sajandi lõpuks ümbruskonna üks kõige ulatuslikumalt väljaehitatud mõisasüdameid. Kõrvalhoonetest kuulusid mõisakompleksi kiviehitistena lisaks eelpool mainitule ka pruulikoda, lusthoone, tuuleveski ja üks rehi. Puidust kõrvalhoonete hulgas olid ait (lisaks kahele kiviaidale) ning põldude vahel paiknenud kolm rehehoonet ja küün.59 Tänaseks hävinud kivist ait-kuivati (mainitud ka ptk 3 Teenijatemaja) paiknes kunagise teenijate või töölistemaja taga, mõisa peahoonest kirdes. See hoone on märgitud ka veel isegi mõisa teenijatemaja 1989. aasta teadusuuringute tarbeks koostatud projekti asendiplaanil60. Täpset hävimis- või lammutusaega ei ole aga teada.

57 ERA.T-76.1.16266, l 3, 4. 58 Sealsamas, l 9, 13, 14. 59 ERA.5025.2.6685, l 5. 60 ERA.5025.2.1624, l 9. 42

Veljo Rannik on kirjeldanud oma mõisate dokumentatsioonis61 ka väravatorni, mis paiknenud pargi küljel. See olnud väike nelinurkne krohvitud paekivimüüridega ühekorruseline ehitis, millel vormikividega kaetud kelpkatus. Ehitise tipus oli väike värvakellaga tornike. Väravaehitise läbisõiduavad olnud lameda kaarega, lihtsa astmelise palestiku ja krohviääristusega. Rannik dateeris ehitise 19. sajandi algusesse või esimesse poolde. Säilinud on üks fotonegatiiv, mis vastab tõesti sellele kirjeldusele Maidla mõisa väravatornist62 (ill 78). Foto täpne dateering ei ole teada, kuid see kuulub G. V Krusenstierni mõisahooneid ja -interjööre käsitlevate fotode ja jooniste kogusse, mis pärineb II maailmasõja eelsest ajast. Väravaehitise asukohta märgitud ei ole märgitud ei Ranniku kirjelduse juures olnud skemaatilisel plaanil (ill 77), ega teistel nõukogudeaegsetel eelpoolviidatud asendiplaanidel. Seega on võimalik, et väravatorn hävis sõjaaastail.

Ill 77. Väljavõte Veljo Ranniku dokumentatsioonist, 1978. Maidla mõisa asendiskeem.

Ill 78. Maidla mõisa värvatorn, foto ilmselt 1930. aastad.

61 ERA.T-76.1.10266, l 3. 62 ERM Fk 887:652. Maidla mõis, väravatorn. Juuru khk. 43

J. Maiste koostatud 1976. aasta inventeerimisankeedi juures on veel fotosid mõisa kõrvalhoonetest, mille funktsiooni ei ole kahjuks fotode tagumisele küljele kirjutatud. Näiteks on kaks fotot paekivist hoonetest (ill 79–80), mille asukohta on keeruline määratleda. Ühe hoone taustal on näha ühte teist krohvitud maja, mis meenutab Maidla lastekodu saunahoonet, kuid sellise nurga all ei asunud selle hoone kõrval ühtegi teist ehitist. Teisel fotol oleval hoonel on väike eenduv eeskoda, põlenud katus, näha on kahte korstnajalga.

Ill 79. Maidla mõisa kõrvalhoone. Foto: J. Maiste, 1976.

Ill 80. Maidla mõisa kõrvalhoone. Foto: J. Maiste, 1976. 44

Kasutatud allikad

Arhiivid

Eesti Ajalooarhiiv EAA.5238.1.624. Fotod: Maidla mõis, Mõisamaa mõis, Mõraste mõis, Ohukotsu mõis, Orgita mõis, Posti kõrts, Päärdu mõis, Raikküla mõis, Raka mõis, Rapla kirik, Sipa mõis, Sulu vare, Sutlema mõis, Sõtküla, Vaimõisa mõis, Valgu mõis, Valtu mõis, Varbola linnus, Vardi mõis, 1961- 1969. EAA.5238.1.664.47. Vaade peahoonele kellatorni alt. 1950-1980. EAA.2840.1.26661. Harjumaal Maidla mõisast eraldatud maakoha “Lilleoru nr. A 50” toimik, kinnistu nr 3203.

Eesti Riigiarhiiv ERA.T-76.1.10266. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rapla rajoon. Köide I - nr. 1-60. V. Ranniku. Tallinn 1978. A-65. ERA.T-3.1.405. Harjumaa, Juuru, Rapla vallad; skeemiline kaart XIII-32. ERA.T-76.1.18196. Juuru vald Maidla küla. Maidla mõis. Kaust 1056. ERA.T-76.1.16266. Juuru vald. Maidla mõis. Eesti NSV mõisaarhitektuur. M-1757. 1980–1984. ERA.T-76.1.11531. Juuru vald, Maidla mõis. Ettekirjutused korrastamiseks. J. Maiste. A-1282, 1984. ERA.T-2.4-1.385. Juuru - Maidla lastekodu; objekt 149. ERA.T-76.1.10532. Mõisate inventariseerimine. Eesti NSV mõisaarhitektuuri kaitse alla võtmise ettepanekud-põhjendused. Kd VIII. Rapla rajoon. J. Maiste, K. Tilk. A-326, 1979. ERA.5025.2.6685. Rapla maakond Juuru vald Maidla küla. Maidla mõisa peahoone. Muinsuskaitse eritingimused. Ajalooliselt väärtuslike detailide inventeerimine. Krohvi- ja värviuuringud. I etapp. N. Rohtla, A. Hein. A-5731, 2004. ERA.5025.2.1624. Rapla maakond Juuru vald Maidla küla. Maidla mõisa teenijatemaja. Teadusuuringud. P-12219, 1989. ERA.63.10.1382. Lilleoru talu nr. 50.

Muuseumid, raamatukogud Eesti Ajaloomuuseum AM F24244. Grupifoto. Juuru Maidla mõisa omanik koos perekonna ja teenijatega mõisahoone ees, 1903. Eesti Rahva Muuseum ERM Fk 887:652. Maidla mõis, väravatorn. Juuru khk. Eesti Rahvusraamatukogu RR ARKT-00269. Liefland oder die beyden Generalgouvernementer und Herzogthümer Lief- und Ehstland, 1774. Eesti Vabaõhumuuseum EVM N 355:129. Maidla mõisa ait-kuivati, fotonegatiiv, 1995.

Kirjandus Treimann, Hans; Treimann, Tiina. Maidla lastekodu aastakümned 1946-2004. Tartu: Juunika Reklaam, 2005. Tallinn: Nordon.

Internet Kultuurimälestiste Riiklik Register, 2012. 15188 Maidla mõisa laut. Mälestised. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15188 (vaadatud 16. XI 2013). Kultuurimälestiste Riiklik Register, 2012. 15189 Maidla mõisa tall. Mälestised. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15189 (vaadatud 16. XI 2013). Maa-ameti geoportaal, 2013. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (vaadatud 19. XI 2013). Kultuurimälestiste Riiklik Register, 2012. 15183 Maidla mõisa kellatorn. Mälestised. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15183 (vaadatud 27. XI 2013).

Suulised allikad Vestlus Mardi talu omaniku Eduard Robamiga, 03. X 2013. Märkmed autorite valduses. Vestlus Posti kinnistu omanikuga, 03. XI 2013. Märkmed autorite valduses.

LISAD

1.1 Maidla mõisa hooned 1936. a katastrikaardil 1.2 Maidla mõisakompleksi kuuluvad ja sekundaarsed hooned 2013. a kaardil 1.3 Maidla mõisa hooned 1978–1989. a katastrikaardil 1.4 Asja mälestiseks olemise lõpetamise eksperdihinnang, 15184 Maidla mõisa teenijatemaja 1.5 Asja mälestiseks olemise lõpetamise eksperdihinnang, 15185 Maidla mõisa valitsejamaja

LISA I Maidla mõisa hooned 1936. a katastrikaardil

Hoone nimetus Dateering Mälestise Ettepanekud reg nr 1. Mõisa peahoone 19. saj I 15180 veerand 2. Tööliste või teenijate elamu koos aida ja 19. saj 15184 Ettepanek kaitse viljakuivatiga (hävinud) alt vabastada 3. Tööliste või teenijate elamu (hävinud) 19. saj 4. Tegelik valitsejamaja , Mardi talumaja 1913? Võtta ehitismälestisena kaitse alla 5. Ait-kuivati 19. saj I pool 15186 6. Laut (varemed) 19. saj I pool 15188 7. Tall 1907 15189 8. Kärneri- ehk aednikumaja 19. saj I pool 15190 9. Tall-tõllakuur (varemed) 19. saj I pool 15187 10. Viinavabriku hooned (hävinud) 19. saj 11. Kõrvalhoone, funktsioon teadmata (hävinud) 19. saj 12. Kõrvalhoone, funkstioon teadmata (hävinud) 19. saj 13. Kaardilt puuduv kellatorn (oli identne teisel 19. saj I pool pool platsi asuvaga, hävinud) 14. Kaardilt puuduv kellatorn 19. saj I pool 15183

LISA II Maidla mõisakompleksi kuuluvad ja sekundaarsed hooned 2013. a kaardil

Hoone Dateering Mälestise reg nr Ettepanekud 1. Mõisa peahoone 19. sajandi I 15180 1a – kuur veerand 1b – kuur 2. Teenijatemaja nime all kaitse all olev 1949–1955 15184 Ettepanek kaitse alt hoone vabastada 3. Valitsejamaja nime all kaitse all olev 1950. aastad 15185 Ettepanek kaitse alt hoone, ehitatud Maidla lastekodu vabastada saunahooneks 4. Tegelik Maidla mõisa valitsejamaja, 1913? Ettepanek võtta Mardi talumaja ehitismälestisena 4a – kuur kaitse alla 4b – kuur 5. Ait-kuivati 19. saj I pool 15186 6. Laut (varemed) 19. saj I pool 15188 7. Tall 1907 15189 8. Kärneri- ehk aednikumaja 19. saj I pool 15190 8a – kuur 8b – kuur 9. Tall-tõllakuur (varemed) 19. saj I pool 15187 9a – kuur 10. Kellatorn 19. saj I pool 15183

LISA III Maidla mõisa hooned 1978–1989. a katastrikaardil

1. Mõisa peahoone 2. Teenijatemaja nime all kaitse all olev hoone 3. Valitsejamaja nime all kaitse all olev hoone, ehitatud Maidla lastekodu saunahooneks 4. Maidla mõisa tegelik valitsejamaja, Mardi talu elamu 5. Ait-kuivati 6. Laud 7. Tall 8. Kärneri- ehk aednikumaja 9. Tall-tõllakuuri varemete asukoht (ei ole kaardil märgitud)

LISA IV

Asja mälestiseks olemise lõpetamise eksperdihinnang 15184 Maidla mõisa teenijatemaja

Aadress: Rapla maakond, Juuru vald, Maidla küla, katastri nr 24005:003:0881 Omanik: Riigi Kinnisvara AS Funktsioon: Maidla lastekodu endine noortemaja, praegu kasutuseta Asja mälestiseks tunnistamise akt (kultuuriministri määrus/käskkiri): "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr. 5, (RTL 1998, 147/148, 555) Kuupäev: 16.02.1998

Mälestise ajalooline lühiülevaade:

Maidla mõisa teenijatemajana kaitse all olev hoone arhitektuurne ilme on stalinismiperioodile omaselt uusklassitsistlik. 1936. aasta katastrikaardilt on näha, et samas asukohas on paiknenud tänapäevasest palju suurem hoone (lisa I, hoone nr 2), mis paiknes mõisa eest kulgeva teega paralleelselt. Praegune hoone moodustab sellest ca ühe kolmandiku või isegi vähem. Et mõisakompleksi asendiskeemi ega kaarti ei ole arhiivimaterjalide hulgast võimalik olnud leida, on see kaart ainsaks ajalooliseks vihjeks hoone endisest paiknemisest ja gabariitidest. Hoone välisseintelt on kohati krohvi maha kukkunud, paljastades seinte konstruktsiooni. Selgelt on näha, et hoone esimene korrus on ehitatud paekivist, teine aga silikaattellistest. See viitab, et on hoone võib olla rajatud lastekodu aegadel vana hoone varemete peale või ümber ehitatud seal paiknenud ühekorruselisest paekivihoonest.

Arhiiviandmete põhjal on selge, et sümmeetriliselt teisel pool mõisaesist platsi paiknes kuni 1980. aastate keskpaigani ühekorruseline kivihoone, mis oli kunagi kasutuses kas mõisa teenijate või tööliste elamuna. Seega, üks nendest kahest hoonest oli kindlasti teenijatemaja. 1954. aastast pärinev projekt nägi ette tänaseks hävinud hoone ümberehitust kahekorruseliseks, planeeritava hoone arhitektuurne üldilme oli väga sarnane praegu teenijatemajana kaitse all oleva hoonega. Niisiis võib arvata, et antud projekt kas realiseeriti peegelpildis teisel pool parki lihtsustatud kujul või oli plaanis juba eksisteeriva hoone eeskujul ehitada sellest uhkem versioon teisele poole platsi. Hoone täpne dateering puudub, ent lastekodu hoonetele koostatud projektidest võib järeldada, et hoone ehitati vahemikus 1949– 1950. aastate keskpaik. Küsitav on ka fakt, kas selles asukohas paiknenud hoone oli teenijatemaja või siiski mõisatööliste elamu.

Mälestise tunnused enne mälestise hävimist

Mõisa teenijatemajana kaitse all olevast hoonest ei ole säilinud ühtegi fotot ega projekti enne nõukogude perioodil algusaastate ümberehitusi. Seega puuduvad andmed hoone varasemast väljanägemisest. Hoone praegune arhitektuurne ilme on stalinismiperioodile omaselt uusklassitsistlik, mälestise kui mõisakompleksi kõrvalhoone tunnused puuduvad.

Mälestise hävimise põhjused

Mälestis ei ole füüsiliselt hävinud peale mälestiseks tunnistamist, vaid on võetud ekslikult kaitse alla. Teenijatemajana kaitse all oleva hoone esimese korruse paekivist müürid võivad olla osa endisest teenijatemajast, kuid selle kohta puuduvad täpsemad tõendid.

Mälestise seisukorra kirjeldus

Teenijatemajana kaitse all oleva hoone on üldjoontes kehvas seisukorras, esineb palju krohvikahjustusi ja sokli piirkonnas esineb kogu hulgaliselt niiskuskahjustusi. Hoonele on hiljuti paigaldatud uus profiilplekist katusekate.

Hinnang mälestise tunnuste kaotamise kohta

Hoone on ekslikult kaitse alla võetud Maidla mõisa kõrvalhoonena. Tegeliku kõrvalhoone müürid on tõenäoliselt säilinud küll hoone esimese korruse piires, kuid seetõttu terve hoone kaitse all hoidmine ei ole ilmselt põhjendatud. Võimalusel võiks edaspidi kaaluda vaid hoone osalist kaitset, st igasuguse ehitustegevuse korral nõuda vaid hoone esimese korruse piires säilinud endise mõisa kõrvalhoone müüride säilitamist. Et aga hoone asub kogu ulatuses Maidla mõisa kellatorni (mälestise reg nr 15183) kaitsevööndis, siis on mõisaaegse ehitise varemete säilimine tagatud ka mälestise kaitsevööndis kehtivate kitsendustega (MuKS-st tulenevalt on kaitsevööndis ehitamine ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata keelatud).

Vaade edelast. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Vaade idast. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Krohvi- ja niiskuskahjustused hoone seintel. Fotod: Sirli Naska, juuni 2013.

LISA V

Asja mälestiseks olemise lõpetamise eksperdihinnang 15184 Maidla mõisa valitsejamaja

Aadress: Rapla maakond, Juuru vald, Maidla küla, katastri nr 24005:003:0881 Omanik: Riigi Kinnisvara AS Funktsioon: Maidla lastekodu endine saunamaja, praegu kasutuseta Asja mälestiseks tunnistamise akt (kultuuriministri määrus/käskkiri): "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr. 5, (RTL 1998, 147/148, 555) Kuupäev: 16.02.1998

Mälestise ajalooline lühiülevaade:

Hetkel valitsejamajana kaitse all olev hoone on ühekordse viilkatusega hoonega, mille tellistest seinad on üle krohvitud. Hoonel on funktsioonile kohaselt lihtne ja tagasihoidlik välimus. Hoone oli kuni Lastekodu likvideerimiseni kasutusel saunana. 1949. aasta eelprojektist selgub, et tegemist on sellel aastal projekteeritud saun-pesuköögiga. Plaanil on näha, et hoone on projekteeritud kohe alguses paest vundamendile, krohvitud seinte ja eterniitkatusega. Ehitamiseni jõuti ilmselt 1950. aastatel. Eduard Robam, kes on lähedalasuva Mardi talu omanik, mäletas, et saun-pesuköök ehitati kui endine saun maha põles (nõukogude periood). Hoone on ehitatud vastavalt eelprojektile. Just hoone lihtne arhitektuur ning kasutatud ehitusmaterjalid viitasid nõukogude perioodile ning sellele, et hoone on kaitse alla võetud ekslikult.

Ka 1936. aasta katastrikaardi järgi ei paista samas asukohas paiknevat ühtegi hoonet ka varasemalt (lisa I).

Saun-pesuköögi eelprojekt. Asendiplaan, 1949. ERA.T-2.4-1.385

Saun-pesuköögi eelprojekt, 1949. ERA.T-2.4-1.385

Mälestise tunnused enne mälestise hävimist

Saun-pesukööki ei ole mainitud varasemalt koostatud muinsuskaitse eritingimustes ega mõisa uurimisdokumentides. Samuti on välisvaatlusel nähtav, et nii materjalikasutuses kui ka arhitektuurse ilme tõttu, on tegemist nõukogude perioodi hoonega.

Mälestise hävimise põhjused

Mälestis ei ole hävinud, kuid on võetud kaitse alla ekslikult. Valitsejamajana kaitse all olev hoone vanus ega ilme ei ole mõisa-aegne. Saun-pesuköögi 1949. aasta projekt, välisvaatlus ning vestlus Edurd Robamiga näitavad, et tegemist on nõukogude perioodil ehitatud hoonega, mis ei saa olla mõisaaegne valitsemaja. Hoone kaitse alla võtmisel on tõenäoliselt tehtud viga asukohaplaanil, sest hoone kirjeldus vastab teisele lähedalasuvale hoonele (Mardi talu elamu).

Mälestise seisukorra kirjeldus

Kuna hoone on senini kasutusel olnud, siis ta seisukord on rahuldav, kuid remonti vajav. Katusekattena on kasutatud eterniiti, mis on osaliselt sammaldunud.

Hinnang mälestise tunnuste kaotamise kohta

Vabastada Maidla mõisa valitsejamajana kaitse alla võetud hoone ehitismälestise (reg nr 15185) staatusest, sest tegemist on 1950. aastatel ehitatud hoonega, mis pole mõisaaegne valitsejamaja. Kuna tegemist ei ole arhitektuurselt silmapaistva hoonega, ei peaks hoonet ka uuesti kaitse alla võtma teise nimetusega.

Saun-pesuköögi esifassaad. Foto: Mari Luukas, juuli 2013.

Saun-pesuköögi tagafassaad. Foto: Mari Luukas, november 2013.

Saun-pesuköögi sisevaated, näha on kasutatud materjale. Fotod: Mari Luukas, juuni 2013.

MUINSUSKAITSEAMET

Riigi Kinnisvara AS Lääne piirkonna haldur Lp Marko Pihelpuu [email protected] 04. veebruar 2014. a nr 1.1-7/306

Sama: Juuru Vallavalitsus [email protected]

Seisukoha küsimine

MKA on alustanud menetlust Maidla mõisa teenijatemaja (reg nr 15184) ja Maidla mõisa valitsejamaja (reg nr 15185) mälestiseks olemise lõpetamiseks. Ehitiste mälestise tunnustele vastavuse kohta on koostatud eksperdihinnang (Lisa 1) ja küsimust on kaalutud Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu 28.01.2014. a. koosolekul (Lisa 2). Kuna mõlemad hooned on nõukogudeaegsed ja ei kuulu ajaloolisesse mõisakompleksi, on eksperdid soovitanud nende mälestiseks olemise lõpetada.

Palume omaniku ja kohaliku omavalitsuse seisukohta hoonete mälestiseks olemise lõpetamise kohta. Seisukoha mitte esitamise loeme Teie nõusolekuks Maidla mõisa teenijatemaja ja valitsejamaja mälestiseks olemise lõpetamisele. Palume seisukoht esitada hiljemalt 28. veebruariks 2014. a.

Kui nende ehitiste mälestiseks olemine lõpetatakse, asuvad need hooned jätkuvalt mälestiste kaitsevööndis ja Maidla mõisa pargi alal (mälestise reg nr 15181), millest lähtuvalt tuleb edaspidi hoonete välisilmet puudutav ehitustegevus Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Samas ei kehti pärast kõnealuste hoonete mälestiseks olemise lõpetamist enam Muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused, mis reguleerivad mälestise konserveerimist, restaureerimist ja ehitamist. See tähendab muuhulgas, et ei ole nõutud tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 36) teenuste kasutamine ehitustöödel ega muinsuskaitselise järelevalve rakendamine.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Karen Klandorf Rapla maakonna vaneminspektor tel 485 5953, mob +372 5079 242 aadress Tallinna mnt 14 RAPLA

Uus tn 18 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10111 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958

Lisa 1. Eksperdihinnang Lisa 2. Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu 28.01.2014. a. koosoleku protokolli väljavõte

Karen Klandorf Muinsuskaitseamet Teie: 04.02.2014.a. nr 1.1-7/306 Tallinna mnt 79513 RAPLA Meie: 12.02.2014 nr 162 [email protected]

Riigi Kinnisvara AS seisukoht

Käesolevaga annab Riigi Kinnisvara AS, vastavalt Muinsuskaitseameti ettepanekule, nõusoleku Maidla mõisa teenijatemaja (Kultuurimälestiste riikliku registri mälestis nr 15184) ja Maidla mõisa valitsejamaja (Kultuurimälestiste riikliku registri mälestis nr 15185) mälestiseks olemise lõpetamise kohta.

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Klaassen Lääne piirkonna haldusjuht

Marko Pihelpuu Tel 53003256

Lasnamäe 2 Tel : +372 606 3400 Swedbank 767 11412 TALLINN Faks: +372 606 3401 a/a 221017592018 Reg. Nr. 10788733 E-post: [email protected] KMKR nr: EE100708707 www.rkas.ee