Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

ARUANNE

Tellija : Paide Vallavalitsus

Töö koostajad: OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica

Juhtekspert : Raivo Markov (KMH0086)

Vastutav täitja : Elar Põldvere (KMH0118)

Tartu 2010

Sisukord

Sissejuhatus...... 4 1. Üldosa ...... 5 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus ...... 5 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus...... 6 2.1. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus ...... 6 2.2. Mõjuala kirjeldus ...... 6 2.3. Vooluveekogude ja nendega seonduva ülevaade ...... 7 2.3.1. Tarbja paisjärv ...... 7 2.3.2. Pärnu jõgi ja selle ülemjooks ning paisjärvest üles- ja allavoolu jäävad jõelõigud 10 2.4. Vooluveekogudega külgneva paikkonna looduskeskkonna ülevaade ...... 15 2.5. Sotsiaal-majandusliku keskkonna iseloomustus ...... 19 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus ...... 25 3.1. Null – alternatiiv ...... 25 3.2. Alternatiiv I ...... 25 4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede ja keskkonnamõjude analüüs ...... 28 4.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ning vee-elustikule ja ökosüsteemidele ...... 28 4.2. Mõju maismaaelustikule ja -ökosüsteemidele ...... 43 4.3. Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale 45 5. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlus ning paremusjärjestus ...... 56 6. Seiremeetmed keskkonnaseisundi jälgimiseks ...... 58 7. Avalikkuse kaasamise ja aruande koostamisel esinenud raskuste ülevaade ...... 62 8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte ...... 63 8.1. Looduskeskkond ...... 63 8.2. Sotsiaal-majanduslik keskkond ...... 64 8.3. Hindamistulemuste kokkuvõte ...... 64 Kasutatud allikad ...... 75

LISAD Lisa 1. KMH algatamisotsus ja sellekohane teade Lisa 2. KMH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ning heakskiitmise otsus Lisa 3. Vooluveekogusid puudutav teave, mis koguti KMH raames Lisa 4. Tarbja paisjärve põhjaosa ristprofiilid Lisa 5. Tarbja paisjärve liigveelasu pikilõige Lisa 6. Tarbja paisjärve põhjaosa setete analüüsimeetodid Lisa 7. Ida Regionaalse Maanteeameti poolt tehnilised tingimused Lisa 8. KMH aruande avalikustamisega seotud materjalid

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 3 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Paide Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotlus, millele Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon on algatanud KMH 12.02.2010. a kirjaga nr HJR 6-7/5664-2 (lisa 1). Keskkonnaamet on käesoleval juhul nii otsustajaks kui ka järelvalve teostajaks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87; edaspidi nimetatud ka KeHJS) § 9 ja § 10 põhjal.

Loa taotluse alusel soovitakse alandada järve veetaset määral, mis võimaldab saneerimistöid (paisregulaatori renoveerimine, ajutise liigveelaskme rajamine, setete ärastamine ja käitlemine) läbi viia. Samuti soovitakse teostada liivkattega kaldaala ja kallasraja rajamist ning kavandada järve sissevoolule regulaatorit (vms lahendust), et suurvett oleks võimalik ümber suunata ning sellega vähendada järve kanduva sette hulka.

Teostatava KMH-ga (Alkranel OÜ ja GeoBaltica OÜ) hõlmatakse nii kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaetud ala(d) kui ka neid ümbritsev(ad) või seotud ala(d), hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. Kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid võivad omada võimalikku ja olulist negatiivset mõju peamiselt Tarbja paisjärve ja Pärnu jõe elustikule, mis jääb paisjärvest nii üles kui ka allavoolu. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole ette näha piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju.

KMH programmi eelnõu avalik arutelu toimus 15.04.10. a Tarbja küla raamatukogus (Kooli tee 1). KMH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt 19.05.2010 korraldusega nr HJR 6-7/14915-5 (lisa 2). Lisas 2 on toodud ka isikute ja asutuste loetelu, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada ning keda seetõttu on teostatavast protsessist ka informeeritud. KMH aruande koostamisel kogutud teabe kohaselt informeeritakse KMH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja selle avalikust arutelust ka Põllumajandusameti, Mäo PÜ, Maanteeameti, Terviseameti Põhja talituse Järvamaa esinduse ja Maa-ameti esindajaid. KMH aruande avalik arutelu toimus 02.09.10. a Tarbja küla raamatukogus (Kooli tee 1), lisa 8.

KMH-d viib läbi järgnev ekspertrühm: • Raivo Markov – KMH juhtiv keskkonnaekspert (litsents nr KMH0086), GeoBaltica OÜ; • Alar Noorvee – keskkonnaekspert (litsents nr KMH0098), Alkranel OÜ; • Elar Põldvere – keskkonnaekspert (litsents nr KMH0118), Alkranel OÜ; • Riina Raasuke – keskkonnaspetsialist, Alkranel OÜ; • Tanel Esperk – keskkonnaspetsialist, Alkranel OÜ; • Annika Veske – keskkonnaspetsialist, Alkranel OÜ; • Enn Tumm – keskkonnainsener, GeoBaltica OÜ.

4 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

1. Üldosa 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk ja vajadus

Kavandatava tegevusega hõlmatav ala asub Järvamaal Paide vallas Tarbja küla lääneservas Pärnu jõe orus (joonis 1.1). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Tarbja paisjärve (registrikood VEE2056510), mis on rajatud 1987-1989. a, saneerimine, kuna järve paisregulaator on amortiseerunud. Saneerimistööde käigus soovitakse eemaldada ka järve põhja settinud setteid ( ca 10 – 20 000 m 3; paiknevad peamiselt järve sissevoolu juures), rajada ajutine liigveelask ja kavandada järve sissevoolule regulaatorit (vms lahendust), et suurvett oleks võimalik ümber suunata ning sellega vähendada järve kanduva sette hulka. Samuti soovitakse teostada liivkattega kaldaala ja kallasraja rajamist.

Joonis 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht (aluskaart: Regio AS, 2009).

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon algatas (12.02.10. a; lisa 1) Paide Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse alusel KMH. KMH algatati KeHJS § 6 lg 1 p 21 ja § 11 lg 2 ja 3 alusel. Eelpooltoodu alusel toimub ka järvest sette ärastamine (> 500 m 3), mistõttu käsitletakse KMH-s ka seda valdkonda, mis liigitub ka KeHJS § 6 lg 1 p 17 alla. KMH-s vaadeldakse ka järve sissevoolule regulaatori paigaldamise võimalusi (vms lahendust) ja vajalikkust ning liivkattega kaldaala ja kallasraja rajamist.

Teostatava KMH-ga hõlmatakse nii kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaetud ala(d) kui ka neid ümbritsev(ad) või seotud ala(d), hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. Samuti käsitletakse tuvastatud mõjude vältimise ja leevendamise võimalusi. KMH teostatakse heakskiidetud KMH programmi alusel (lisa 2).

Peale seda, kui KMH aruanne on heaks kiidetud, Paide Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotlus Keskkonnaameti poolt rahuldatud ja vee erikasutusloas märgitud tööd teostatud, peab eeldatavasti Paide Vallavalitsus taotlema vee erikasutusluba ka veekogu tõkestamiseks ja paisutamiseks ( Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) § 8 lg 2 p 5). Kuivõrd nimetatud tegevust analüüsitakse paratamatult ka käesolevas töös, siis hõlbustab see tõenäoliselt ka hilisema vee erikasutusloa taotluse menetlust.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 5 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus

2.1. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus

KMH lähteandmeteks olid tööd, kus oli käsitlenud Tarbja paisjärve saneerimise vajalikkust ning selle võimalikke lahendusi: o Eksperthinnang Tarbja paisjärve regulaatori rekonstrueerimise ja järve saneerimise kohta (Kobras AS, 2004). o Tarbja järve saneerimisprojekt (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a). o Tarbja järve paisuregulaatori rekonstrueerimise projekt (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009b).

Teiste KMH-s kasutatud lähteandmete ja –allikate loetelu on toodud käesoleva aruande kasutatud allikate peatükis. Kavandatava tegevusega hõlmatava ala visuaalsed vaatlused viidi läbi 23.03.2010., 15.04.2010. ja 19.05.2010 a. KMH koostamise käigus konsulteeriti avalikkusega (ptk 7) ning erinevate organisatsioonide ja erialaspetsialistidega, kelledest siinkohal tooksime välja: o SA Eesti Forell (Kaido Krass). o Ida Regionaalne Maanteeamet (Paide esinduse peaspetsialist Marge Kelgo).

KMH-d läbi viiv ekspertrühm leiab, et teostatud uuringute ning olemasoleva teabe maht ja kvaliteet on piisav, et tagada KeHJS nõuetele vastava KMH aruande valmimine. Ainsa märkusena on oluline välja tuua, et KeHJS järgselt oleks pidanud KMH koostama juba 2009. a projektide koostamise käigus. Ülevaade teistest raskustest, mis ilmnesid KMH aruande koostamisel, on esitatud ptk 7.

2.2. Mõjuala kirjeldus

Teostatava KMH-ga hõlmatakse nii kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaetud ala(d) kui ka neid ümbritsev(ad) või seotud ala(d), hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. Kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid võivad omada võimalikku ja olulist negatiivset mõju peamiselt Tarbja paisjärve (joonis 2.1) ja Pärnu jõe elustikule, mis jääb paisjärvest nii üles kui ka allavoolu.

Joonis 2.1. Tarbja paisjärv (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2010).

6 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

2.3. Vooluveekogude ja nendega seonduva ülevaade

2.3.1. Tarbja paisjärv Tarbja paisjärv (VEE2056510) rajati ca 21 a tagasi Pärnu jõe ülemjooksule paisutamise teel, peamiselt Eesti Maaparandusprojekti 1978. a töö alusel. Rajamisel kaardistati ka järve ristprofiilid (Paide EPT, 1987-1989). Paisjärvest on aastatega kujunenud paikkonna oluline sotsiaal-majanduslik objekt (ptk 2.5).

Paisjärve põhi, minimaalsel absoluutkõrgusel 61,4 ja keskmisel 63,0 m, jääb valdavalt lokaalmoreeni, mis on hea kandevõimega. Tegemist on kerge või raske saviliivmoreeniga, mille jämepurru (kruus ja veerised, paiguti lubjakivi lahmakad saviliiva vahetäitega) sisaldus on 25...75 %. Moreen lasub aluspõhjal, mis jääb maapinnast ca 2,9...7,5 m sügavusele ja mille moodustab Alam-Siluri Raiküla lademe peenkristalliline lubjakivi. Lubjakivis esinevad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed lõhed (Kobras AS, 2004).

Paisjärve laiade (kuni ca 20 m) kallaste kujundamisel on osaliselt kasutatud täitepinnast. Kallastel on ka pinnasteed, milledest läänepoolsemat kasutatakse intensiivsemalt. Varasemalt lasusid seal Kobras AS 2004 a töö põhjal soo- ja alluviaalsed setted ning turbane muld, mis esinevad järve lähispiirkonnas senini (ptk 2.4). Sooseteteks on märgitud 0,2…1,9 m paksune turvas (lagunemisaste 25...50%), alluviaalseks setteks 0,1...1,8 m paksune tolm- ja saviliiv, harvem peenliiv või liivsavi ning turbamulla tüsedus oli 0,3...0,8 m. Järve idakallas, kuhu jäävad ka elamud, on kõrgem, detailsem ülevaade ptk 2.4 .

Põhja-lõunasuunaline järv on ca 1,25 km pikk ja maksimaalselt 180 m lai (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a ja 2009b). Avaliku veekogu valgala on 72,7 km 2, veepeegli pindala 18,1 ha, saare pindala 0,3 ha, kaldajoont 3 044 m, keskmine sügavus 2 m ja maht 431 000 m 3 (Keskkonnaregister, 2010). 20.10.08. a mõõdeti järve veepeegli absoluutkõrguseks 65,2 m ja keskmiseks sügavuseks 2,2 m (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a). Hinnangulistest järve vooluhulkadest annab ülevaate tabel 2.1. Arvestades järve mahtu, siis ei ole järve veevahetus kiire.

Tabel 2.1. Tarbja paisjärve hinnangulised vooluhulgad (allikas: Kobras, 2004 ja Keskkonnaregister, 2010). Periood Tõenäosus (%) Q (m 3/s) Kevad maksimum 1 6,90 Kevad maksimum 2 6,30 Kevad maksimum 10 4,60 Suvi maksimum 1 3,40 Suvi maksimum 10 2,30 Suvi miinimum 75 0,60 Suvi miinimum 95 0,40 Jäävaba perioodi sanitaarvooluhulk (maist oktoobrini) 95 0,12

Tarbja järve veepiirist lähtub 4 m kallasrada, 10 m veekaitsevöönd ( Veeseadus § 10 lg 2 p 2 ja § 29 lg 2 p 2), 50 m ehituskeeluvöönd ja 100 m piiranguvöönd ( Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) § 38 lg 1 p 4 ja § 37 lg 1 p 2). Läänekaldal, kus 50 m ehituskeeluvöönd ulatub metsamaale, loetakse 100 m piiranguvööndit võrdseks ehituskeeluvööndiga (Looduskaitseseadus § 38 lg 2). Suurvee ajal peab kallasrajaks olema võimalik kasutada 2 m kaldariba Veeseadus § 10 lg 2 p 3).

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 7 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Järv kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. 2004. a on Kobras AS järve üldist seisundit hinnanud heaks. 2008. a koostatud uurimus (Maves AS) ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (Vabariigi Valitsus, 2010) järve ökoloogilist seisundit otseselt ei käsitlenud ning seda ilmselt seetõttu, et tegemist on Pärnu jõel asuva läbivooluga veekoguga. Keskkonnaregistri 2010. a andmete põhjal ei ole järve ääres ühtegi vee erikasutajat. Järve äärse asustuse ühisveevarustust ja -kanaliseeritust kirjeldatakse ptk 2.5.

Vastavalt keskkonnaregistri (Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus) 2010. a andmetele kavandatava tegevuse alal kaitsealuseid taime- ja loomaliike ei esine, samuti ei paikne ala Natura 2000 alal, hoiualal ega kaitsealal. Tarbja järvel on kalapüügipiirkond (KAL2056510), kuid Keskkonnaameti 26.04.10. a kirja alusel ei ole nimetatud piirkonna kohta siiski andmeid, mida oleks käesoleva töö raames kasutada saanud.

2002. aasta katsepüügil tabati Tarbja paisjärvest kolme liiki kalu (särg, ahven, latikas), lisaks oli jäänud võrku ka mõni jõevähk. Arvuliselt domineeris ülekaalukalt särg (81%), ahven (14,7%) ja latikas (4%). Kaaluliselt olid kõik kolm liiki üsna võrdväärselt esindatud. Kalastiku biomassiks oli suviste saakide põhjal saadud 324,9 kg/ha kohta ehk kokku 5,5 tonni (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a).

Paide vallavalitsuse andmetel on järves esindatud ka karpkala. Keskkonnainspektsioon tõi oma 13.04.10. a saadetud e-kirjas välja, et eelmise aasta uuringute põhjal (Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse Instituut, 2009) on järv vähirikas. 15.04.10. a KMH programmi eelnõu avalikul arutelul kinnitati ka (lisa 2), et järves on rohkem liigirikkust (nt varem nimetatule ka haug ja vikerforell) kui näitas näiteks 2002. a katsepüük. 22.04.10. a laekunud e-kirjaga kinnitas KMH arutelul osalenud Rene Martin, et ta on järvest püüdnud ka linaskeid. Vooluveekogude elustikku on kirjeldatud täpsemalt KMH lisas 3.

Järve kalda ääres kasvab laiguti kõrgem veetaimestik ja esineb sekundaarmuda. Kõrgemat veetaimestikku esineb rohkem järve põhjaosas, kus on ca 230 m ulatuses probleeme ka suurema sette mahuga ( ca 10 – 20 000 m 3), mis on sinna kantud Pärnu jõe poolt. Nimetatud järveosas on keskmine mudakihi paksus ca 0,67 m ja keskmist paksust ületavat mudakihti (kuni 2 meetrini) leidub ca 0,63 ha suurusel alal, kus siiski esineb ka vähem mudasemaid kohti (joonis 2.2 ja lisa 4). Ülejäänud järves on keskmiseks muda tüseduseks ca 0,09 m (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a).

Tarbja paisjärve paisregulaator asub piirkonnast, kust on vaja setete eemaldada, ca 1 km kaugusel. Juba 2004. a teostatud uuringud näitasid, et monoliitsest raudbetoonist kaev-ülevool (lisa 5) on amortiseerunud. Jooniselt 2.3 nähtavat sufosiooniauku täidetakse pea iga aasta, sest raudbetoonist truubitorud on nihkunud ja kuna need on rajatud betoonist padjale, siis ka seda tuleb renoveerida (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009b).

8 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Joonis 2.2. Tarbja paisjärve põhjapoolne osa, kust kavandatakse setete eemaldamist. Punane ala tähistab piirkonda, kus mudakihi paksus on ca 0,68...2 m. Roosa punktiiriga on märgitud lisas 4 toodud profiilid (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2010; alusandmed: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a).

Joonis 2.3. Tarbja paisjärve regulaator. Üleval paremal on näha sufosiooniauku, üleval vasakul ära nihkunud raudbetoon plaadid, all vasakul ja paremal 2 m Ø deformeerunud äravool (fotod: Kobras AS, 2004 ja Alkranel OÜ, 2010).

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 9 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Järve mõlema kalda ääres on järve kõrvalalade liigvete kogumiskraavid (joonis 2.4), mida saab järve paisregulaatori renoveerimisel kasutada. Nimetatud kraavid on rajatud järvega samaaegselt, aga neid ei ole kantud keskkonnaregistrisse. Kraavid saavad alguse Pärnu jõe äärest ca 940 m kaugusel järvest ja suubuvad peale paisregulaatorit Pärnu jõkke. Läänepoolsem kraav on sügavam ja võrreldes idapoolse kraaviga aasta ringselt tõenäoliselt ka veerohkem, kuna sinna suubub täiendavaid kraave. Läänepoolsemasse kraavi suubuvate kraavistike pervedel oli 2010. a kevadel märgata kobraste tegevust. Mõlemad kraavid vajavad tulevikus ka puhastamist. Kraavide veetasemete vaatlus 15.04.10. a näitas, et järvevee ja kraavides voolava vee tasemed erinesid üksteisest oluliselt ja seda eriti lääne- ja lõunapoolses järveosas.

Joonis 2.3. Tarbja paisjärve äärtes asuvad kraavid, vasakul läänepoolne ja paremal idapoolne (fotod: Alkranel OÜ, 2010).

2.3.2. Pärnu jõgi ja selle ülemjooks ning paisjärvest üles- ja allavoolu jäävad jõelõigud Pärnu jõgi (VEE1123500) on Eestis pikkuselt (160,6 km) teine jõgi, mille valgala ulatub 6836,5 km 2-ni. Tegemist on avaliku veekoguga, mis kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda, saab alguse Roosna-Alliku allikajärvedest ja kuhu suubub 34 veekogu.

Raamatu Eesti jõed (2001. a) põhjal asub Pärnu jõe ülem- ja keskjooks õhukese pinnakatte ja paasaluspõhjaga alal ning jõesäng on madal. Jõe keskmine lang on 0,53 m/km. Kükita lävendis ( ca 129 km suudmest) oli jõe keskmine aastane vooluhulk 0,74 m 3/s ja Türi-Alliku lävendis ( ca 108 km suudmest) 4,63 m 3/s. Jõe ülemjooks on enamuses allikalise toitega (kuni 79,2% ulatuses), mistõttu on üldine vooluhulk aasta lõikes üsna püsiv. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas kehtivad Pärnu jõele samad kaldavööndid nagu Tarbja paisjärvelegi (ptk 2.3.1). Vaata täiendavalt ka lisast 3.

Tarbja järvest ülesvoolu jääv Pärnu jõe kaldosa on ca 1,5 km ulatuses praktiliselt sirge ja ca 10 m lai. Maa-ameti kaardirakenduste (2010. a) ja 1972. a 1:10 000 topokaardi alusel on nimetatud jõelõik väikese (ca 0,2 m/km) languga (piirkonna absoluutkõrgused jäävad peamiselt 65,00 m peale) ja eeldatavalt seega ka aeglase vooluga. KMH aruande koostamise ajal kogutud teabe alusel (joonis 2.4) vajaks käsitletav jõelõik samuti vähemalt osalist puhastamist või rekonstrueerimist.

Ajalooliste kaartide põhjal (joonis 2.5) on käsitletav jõelõik rajatud juba enne 1935. a, millal juhiti Pärnu jõgi oma looduslikust sängist ilmselt maaparanduse käigus teostatud laia ning sirgesse kraavi. Tänapäevaks on endise Pärnu jõe loodusliku sängi suubumiskoht jõe nüüdsesse sängi niiöelda suletud (joonis 2.4).

10 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Joonis 2.4. Pärnu jõe lõik, mis suubub Tarbja paisjärve (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2010 ja foto: Alkranel OÜ, 2010).

Joonis 2.5. Pärnu jõe lõik, mis suubub nüüdsesse Tarbja paisjärve, vasakul verstakaart ja paremal Eesti topokaart (1:50 000), 1935 (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2010).

Jõelõiku ümbritsevad liigniisked ja metsased alad. Ajalooliste kaartide põhjal on liigniisked alad vähemalt osaliselt laienenud peale Tarbja paisjärve rajamist. 1,5 km jõelõik lõpeb kirde osas 3,1 ha niiduga. 2000. a vaatluste baasil on tegu kasvukohatüübiga: 2211 (niiske lamminiit) ja 2212 (märg lamminiit), mille niiskusrežiim on 5 (st üleujutatav), niidetavus hea, kuid lõppenud 4...10 a tagasi. Ala oli 2000. a karjatatud, koosluse seisundi väärtust hinnati keskmiseks ja esteetilist väärtust kõrgeks. Ajalooliste ja tänapäevaste kaartide võrdluses võib hinnata, et tänapäeval kaardistatud niit või sellele ligilähedane ökosüsteem võis paikneda seal juba ca 1935 a. paiku. Lisaks suubub nüüdisajal niidu loodeosas juurde ka kraavistik (ei ole kantud keskkonnaregistrisse). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 2010. a kaardirakenduse põhjal ei ole jõelõigu lähistel kuivendusalasid ega ka põllumassiive.

Veemajanduskava (2010. a) alusel on jõelõigu seisundiklassiks loetud 2009. a „hea“ ja sama klass säilib ka 2015 ning 2021. a. Veemajanduskava hinnang on antud määruse Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord (RTL, 06.08.2009, 64, 941) alusel.

Vastavalt keskkonnaregistri 2010. a andmetele jõelõigul kaitsealuseid taime- ja loomaliike ei esine, samuti ei paikne ala Natura 2000 alal, hoiualal ega kaitsealal. SA Eesti Forell esindaja Kaido Krassi suuliste andmete kohaselt võib jõelõigul ja sealt ülesvoolu leiduda vikerforelle, kes satuvad jõkke tõenäoliselt Forkala OÜ kalakasvatusest. Samuti jääb jõelõik karpkalade

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 11 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 esinemise tõttu määruse Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad 1 (RTL, 18.10.2002, 118, 1714) reguleerimisruumi, vt lisa 3. Keskkonnaregistri 2010. a andmeil ei ole jõelõigul kalapüügipiirkondi.

Tarbja paisjärvest ülesvoolu jääb veel Kükita seirepunkt (jõgede hüdrobioloogiline seire ja hüdomeetriajaam, linnulennult ca 2,3 km kaugusel), Korba pais (vesiveskikoht, ca 5,5 km kaugusel), Tallinna Vesi AS veehaare ( ca 8 km kaugusel) ja Roosna-Alliku asumi reoveepuhasti suubla (vee erikasutaja Paide Vesi AS; ca 12 km kaugusel). Roosna-Allikust põhjasuunda jääval Allikjärve külas oleval kalakasvatusel Forkala OÜ on samuti vee erikasutusluba vee võtmiseks Pärnu jõest ja heitvee Pärnu jõkke juhtimiseks. Siinkohal toome välja, et Tallinna Vesi AS-le kuuluvasse veehaardesse suunatakse suure osa jõeveest (Järvekülg, 2001). Kehtiva vee erikasutusloa alusel võib jõest sekundis võtta 0,3 m 3 vett ja vee reguleerimisel tuleb tagada Pärnu jõe sanitaarvooluhulk 0,1 m 3/s.

Raamatu Eesti jõed (2001. a) andmeil oli Kükita lõigus jõgi valdavalt 5 m lai, 0,5 m sügav ja voolukiirus keskmiselt 0,3 m/s. Jõepõhi oli enamasti kruusane, kohati kivine, liivane või mudane. Pudimäe lõigus on vesi jões valdavalt jahe kuni külm (11,3...13,7 oC) ja 1996. a juulis oli vees lahustunud hapnikku 8,2...8,8 mg/l (keskmine kontsentratsioon). 2001. a riikliku seire alusel oli juuli kuus Kükita lõigus jahe (15 oC) vesi ja selles oli lahustunud hapnikku 10,2 mg/l (kõrge kontsentratsioon).

Tarbja järvest allavoolu jääv Pärnu jõe ca 1,8 km kaldaosa on rohkem liigendatud kui järvest ülesvoolu jääv jõelõik, kuid siiski üsna sirge (joonis 2.6) ja ca 10 m lai. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töö (2009b) põhjal oli vahetult paisust allavoolu jääva Pärnu jõe veetase 20.10.08. a absoluutkõrgusel 62,93 m. Üldistatult on seega järve veepeegli ja järvest allapoole jääva jõelõigu veetaseme vahe vähemalt ca 2,28 m. Topokaartide (1:50 000, 1935 ning 1:10 000, 1972) põhjal on paikkonna absoluutkõrgus ca 62,40...63,70 m ja tegemist on üsna vähe muutuva pinnamoega alaga, mis langeb (ca 0,2 m/km) aeglaselt lõunasuunas. Käsitletaval jõelõigul puuduvad kärestikud.

Ajalooliste ja tänapäevaste kaartide võrdlemisel võib järeldada, et jõelõiku on vähemalt osaliselt modifitseeritud peale 1935. a. Endisaegne looduslik jõesäng on säilunud näiteks praeguse jõelõigu lääne-lõuna osas (joonis 2.6) ja seda kasutatakse nüüd kuivendusala ühe osana, mis suubub praegusesse Pärnu jõkke. Jooniste 2.6. ja 2.7 põhjal on jõelõigu ümber ka metsa- ja põllumassiive ning esineda võib kopratamme (lisa 3).

Joonis 2.6. Pärnu jõe lõik, mis algab Tarbja paisjärvest (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2010 ja foto: Alkranel OÜ, 2010).

12 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Joonis 2.7. Pärnu jõe lõik, mis algab Tarbja paisjärvest ümbritsetud põllumassiividest (vasakul) ja kuivendusaladest (paremal; allikas: Pria.ee, 2010).

Veemajanduskava (2010. a) põhjal oli jõelõigu seisundiklass kuni Vodja jõeni 2009. a „hea“ ja sama klass säilub ka 2015 ning 2021. a. Vastavalt keskkonnaregistri 2010. a andmetele käsitletava jõelõigul kaitsealuseid taime- ja loomaliike ei esine, samuti ei paikne ala Natura 2000 alal, hoiualal ega kaitsealal. Küll aga on jõelõik (joonis 2.8) osaks lõheliste elupaikade kaitseks loodud piirkonnast, mille kogupindala on 6 836,5 km 2 ja pikkus 160,6 km. Jõelõigu kasutamist reguleerib määrus Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362). Detailsem ülevaade kõikidest jõelõigule kehtivatest määrustest ja seal elavatest liikidest on esitaud lisas 3.

Looduskaitseseaduse § 51 lg 1 kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Sama § lg 1 1 sätestab, et sellisel veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.

Joonisel 2.8 kujutatud jõelõigul puudub kalapüügipiirkond, kuid see on nimetatud määruses Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu (RTL 2006, 7, 133). Seega rahastatakse selle ühiseesvoolu hoiutöid Põllumajandusministeeriumile riigieelarvest eraldatud vahenditest. Lõigu algus on määratud ka maaparandushoiualaks ( Maaparandusseadus (RT I 2003, 15, 84) § 45-48,65). Maaparandusseaduse alusel kooskõlastab ehitusloa andja eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse Põllumajandusametiga. KMH koostaja esitas Põllumajandusministeeriumi haldusalasse päringu, kas nimetatud lõigus on tehtud või kavandatakse hooldustöid. Päringule vastati 28.04.10 e-kirjaga, et 10 a jooksul ja 5 a perspektiivis ei ole töid tehtud või kavas teha, vähemalt riigieelarveliste vahendite eest.

Tarbja paisjärvest ca 4 km kaugusele allavoolu jääb Pärnu jõe hoiuala (Natura 2000 ala), millele on määrusega Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas 1 (RT I 2005, 51, 402) sätestatud järgmine eesmärk: Euroopa Ühenduse nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ja II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia ), hariliku võldase ( Cottus gobio ), jõesilmu ( Lampetra fluviatilis ), lõhe ( Salmo salar ) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus ) elupaikade kaitse. Hoiuala alguse juures suubub Pärnu jõkke ka Vodja jõgi (VEE1123800; valgala 79,7 km 2 ja pikkus 18,7 km). Jõekarpi leidub eelkõige selgetes liivase ja kruusase põhjaga kiirevoolulistes vooluveekogudes. Jõekarpide emas- ja isassugurakud valmivad aprillis-mais (allikas: ajakiri Eesti Loodus, 12/2007). Elustikku kirjeldab ka lisa 3.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 13 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Joonis 2.8. Tarbja paisjärve lähistel ja järvest allavoolu asuval Pärnu jõel paiknev lõheliste jõelõik (tumeroheline; kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu alusel) keskkonnaregistri 2010. a andmete alusel (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2010).

Tarbja paisjärvest allavoolu ca 560 m kaugusel suubub Pärnu jõkke Eivere peakraav (VEE1123600), mille valgala pindala on Keskkonnaregistri 2010. a andmete kohaselt 13,3 km 2 ja pikkus 6,3 km ning mitteavaliku veekoguga on seotud kalapüügipiirkond KAL1123600. Eivere peakraavi ala kõrval on mitmeid turbamaardlaid (kaevandaja vastava loa alusel AS Prelvex) ja OÜ Järva Paas juhib peakraavi kuni 2010. a lõpuni vee erikasutusloa alusel paekarjääri vett (lubatud vooluhulk aastas 118 496 m 3; vee erikasutus toimub Tarbja järvest ca 6 km kaugusel (linnulennult)). Veemajanduskava (2010. a) Eivere peakraavi ei käsitlenud.

Tarbja oja (VEE1123700) suubub Pärnu jõkke Tarbja paisjärvest ca 1 400 m kaugusel. Oja valgala suuruseks on 3,5 km 2 ja pikkuseks 2,8 km ning mitteavaliku veekoguga on seotud kalapüügipiirkond KAL1123700. Mäo PÜ juhib vee erikasutusloa alusel ojja heitvett (lubatud 50 000 m 3/a), mis pärineb küla keskusest ja veisefarmist ning on eelnevalt puhastatud reoveepuhastis (tüüp: BIO ja biotiigid). Veemajanduskava (2010. a) Tarbja oja ei käsitlenud.

Raamatu Eesti jõed (2001. a) põhjal oli Paides (Mündi silla juures) Pärnu jõgi valdavalt 9 m lai, 0,6 m sügav ja voolukiirus keskmiselt 0,5 m/s. Jõepõhi oli enamasti kruusane ja kivine, kohati pealt mudastunud. 1996. a oli Vesi Mündi silla juures külm (10,5-12,1 oC) ja vees

14 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 lahustunud hapnikku 9,1...10,1 mg/l (kõrge kontsentratsioon). 2001. a riikliku seire alusel oli juulikuus Mündi lõigus jahe (13 oC) vesi ja selles oli lahustunud hapnikku 18,2 mg/l (kõrge kontsentratsioon)).

Veel allapoole Pärnu jõe kesk- ja alamjooksu suunda jääb enamus kärestikke, mis on tekkinud peamiselt endiste ja praeguste paisude juures ning rändkivide kuhjumise kohtades. Tuntumateks kärestikeks on näiteks Türi-Alliku, Särevere, Rae, Kurgja, Oriküla, Valma, Saareniidu, Vihtra, Laiakivi, Pärntõkke, Tori-Jõesuu, Oorekõla ja Sindi kärestik (kokku vähemalt üle 17 kärestiku).

2006. a KMH aruande (K&H AS jt) kohaselt soovitatakse lammutada Türi-Särevere, Jändja ja Kurgja paisud ning nende asemele rajada kalatrepid. Ka Tarbja paisu nimetati selles töös rändetõkkeks, kuid lähtuvalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivi kriteeriumitest jäeti Tarbja pais siiski sellest KMH-st välja. 03.09.2009. a avaldatud Keskkonnaministeeriumi pressiteate alusel rajatakse Euroopa Liidu toel kalapääsud Türi-Särevere ja Kurgja paisude asemele või juurde. Nimetatud projekt lõppeb eelduslikult 2013. a. Kui leitakse lahendus ka Sindi paisule, siis võib jõkke oodata ka lõhet (K&H AS jt, 2006 ja Keskkonnaameti 27.04.10. a e-kiri).

2.4. Vooluveekogudega külgneva paikkonna looduskeskkonna ülevaade

Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2002. a) kohaselt piirneb Tarbja paisjärv läänest rohevõrgustiku koridoriga K8, mis on maakonna nn suur rohekoridor (joonis 2.9). Rohevõrgustiku säilimise ja toimimise tingimustest, tooksime käesoleval juhul välja järgneva: „Uute kommunikatsioonide projekteerimisel ning olemasolevate rekonstrueerimisel pöörata erilist tähelepanu suur- ja pisiimetajate ning kahepaiksete liikumisradade säilimisele ja kaitsele...“. Ka valla üldplaneeringu eelnõus (Aarens Projekt OÜ, 2006 – 2009) on eelpool nimetatud rohekoridor säilunud.

Joonis 2.9. Väljavõte Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2002. a) rohevõrgustiku kaardist kavandatava tegevuse paikkonnas.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 15 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Paisjärve läänekaldal laiub ulatuslik ja üleriigilise tähtsusega Epu-Kakerdi turbamaardla. Paikkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud (EGK OÜ, 2001) ja tegemist on normaalse radooniriskiga alaga ning seda nii Tarbja paisjärve juures kui ka järvest üles ja allavoolu jäävatel lõikudel (EGK OÜ, 2004).

Vaadeldava ala reljeef on üldiselt tasane ja soine, kuid küla asukohas tõuseb aeglaselt (maapinna absoluutkõrgused ca 66,00...68,90 m) idasuunas (Eesti Topokaart, 1935, Topokaart (1:10 000), 1972 ja EGK OÜ, 2004). Tarbja paisjärve ümbruses on valdavateks mullatüüpideks (joonis 2.10) väga õhukesed ja õhukesed ning sügavad madalsoomullad (M’, M’’, M’’’), mida leidub suures ulatuses nii paisjärve põhja- kui lääneküljel. Järve kirdenurgas leidub lisaks ka leetjaid muldi (KIg), idakaares esineb ka leostunud gleimuldasid (Go) ning lõunanurgas leostunud leetjaid mulgasid (Ko). Gleimullad viitavad ajutisele liigniiskusele.

Joonis 2.10. Tarbja paisjärve ümbruses esinevad mullad (allikas: Maa-ameti kaardirakendus, 2010)

Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fondist saadud teabe baasil (27.04.10) on järvele lähim töö koostatud Riikliku Ehitusuuringute Instituudi poolt 1983. a. Nimetatud töö (nr. 421M; EGF nr. 18797) kannab pealkirja „Tarbja küla planeerimise ja hoonestamise projekt“. Selle tööga rajatud lähimad puuraugud (3...4 m sügavused) jäid järve põhjapoolsest osast ja Eivere teest ca 30 m põhja poole ning Pärnu jõest ca 15 m ida poole ja paisjärve ning Vanaküla tee vahelisele alale.

16 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Tarbja järve piirkonnas esinevaid kliimatingimusi iseloomustavad Eesti meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Türi meteoroloogiajaama pika-ajalised näitajad, mis on toodud alljärgnevalt. Joonisel 2.11 on kujutatud Türi meteoroloogiajaama andmete alusel koostatud tuuleroosi.

Sademete hulk: aasta keskmine 725 mm minimaalne (veebruar) 30 mm maksimaalne (juuli, august) 95 mm

Õhutemperatuur: aastane keskmine 4,8°C kuumema kuu (juuli) ööpäeva keskmine 16,2°C külmema kuu (jaanuar) ööpäeva keskmine -6,5°C

Tuulekiirus: aasta keskmine 2,7 m/s madalaim kuu (juuli, august) keskmine 2,3 m/s kõrgeim kuu (jaan, okt, nov, dets) keskmine 2,9 m/s

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 17 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Jaanuar Veebruar Märts

Aprill Mai Juuni

Juuli August September

Oktoober November Detsember

Joonis 2.11. Türi meteoroloogiajaama andmete (1971-2000. a) alusel koostatud tuuleroosid kuude lõikes (allikas: EMHI).

18 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

2.5. Sotsiaal-majandusliku keskkonna iseloomustus

Tarbja küla on Paide valla suurima rahvaarvuga küla, olles sealjuures ka valla üks tõmbekeskusi, kus asuvad lasteaed-algkool, raamatukogu, rahvamaja, võimla- kodanikukeskus, avalik internetipunkt, noortekeskus, tankla, spordiplats ja laste mänguväljak. Külas on ka mitmeid ettevõtteid (sh. loomakasvatusettevõtted, nt Mäo PÜ). Küla jääb Paide linnast ca 5 km kaugusele kirdesse. Veemajanduskava alusel (2010. a) ei ole Pärnu jõele avaldatav loomkoormus, mis lähtub loomakasvatusest, väga oluline ehk suur.

Tarbja paisjärv on valla, küla ja ilmselt ka laiema avalikkuse seisukohalt (Järva maakonnaplaneering, 1998 ja Järvamaa arengustrateegia aastani 2010, 2001) kujunenud oluliseks objektiks, eriti näiteks kalanduse ja puhkemajanduse seisukohalt. Enne 1987. a alustatud järve ehitustöid asus järve asemel Pärnu jõe säng ja ilmselt liigniiske alal (joonis 2.12). Nüüd asub vahetult järve kaldal 21 kinnistut, kellede omanikke teavitati näiteks ka käesolevast KMH protsessist (lisa 2).

Joonis 2.12. Tarbja küla ja selle lähiümbrus, väljavõte Eesti Topokaardist (1:50 000; 1935; allikas: Maa-ameti kaardirakendus, 2010).

Nii Paide valla üldplaneeringu eelnõu (2006 – 2009), selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelnõu (RealEnviron OÜ, 2010) kui ka Paide valla arengukava aastateks 2007-2014 (vastu võetud 2007. a) põhjal on Tarbja järv vajalik, kuna võimaldab näiteks ujumist ja kalapüüki ning on ka turismiobjektiks. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Tarbja paisjärve ümbrus valla üks looduslikult ilusaim koht ning parim spordi- ja mängukoht (sh puhke- ja virgestusala). Tarbja paisjärve ja selle rannaala arendusprojektide elluviimine on ka valla arengukava investeeringute tabelisse sisse kirjutatud. Järve ja sellega seonduvaid objekte soovitakse lähiaastatel kanda munitsipaalomandisse (Paide Vallavalitsuse keskkonna- spetsialisti suulised andmed, 2010), kuna maa-ameti kaardirakenduse 2010. a järgi on järve näol tegemist hetkel reformimata riigimaaga.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 19 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Üldplaneeringu eelnõu ei sätesta olulisi maakasutuse muudatusi Tarbja järve lähipiirkondadele, va. idasuund, kuhu on reserveeritud perspektiivsed elamu-, äri- ja tootmismaad (joonis 2.13). Maa-ameti andmeil on Tarbja paisjärve läänest ja lõunast piiravad maad enamjaolt metsaga kaetud maatulundusmaad. Põhjasuunas asuvad samuti metsased maad, milledest osad on maatulundusliku sihtotstarbega ja osad veel reformimata riigimaa staatuses.

Joonis 2.13. Väljavõte Paide valla üldplaneeringu eelnõu (2006-2009) maakasutuskaardist.

Järve idakaldal asuvad maad on kinnistusraamatu registri kohaselt elamu- ja maatulundusmaad, mille näol on Paide valla üldplaneeringu eelnõu kohaselt tegemist Tarbja küla olemasoleva elamumaade alaga. Järve kaldal olev hoonestus järgib enamjaolt kehtivat kalda piiranguvööndit ning sisuliselt täielikult kalda ehituskeeluvööndit. Joonisel 2.13 asub Tarbja külas kaitsmata põhjaveega ala, mille näol on tegemist farmi ümbruse piirkonnaga, mis määrati AS Maves poolt 2002. a koostatud „Paide valla veekaitseskeemi“ alusel nitraaditundlikuks alaks. Käesoleva töö koostajale teadaolevalt ei ole teised uuringud ja analüüsid Tarbja külas kaitsmata põhjaveega alasid määratlenud.

Tarbja küla on üldplaneeringu eelnõu seletuskirja alusel määratud kompaktse asutusega maaks. Paide ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK; Maves AS 2003 ja 2004, täiendatud 2008 ja 2009) alusel on Tarbja külas olemas ühisveevarustus, - kanalisatsioon, sademevee-kanalisatsioon ja reoveepuhasti. Ühisveevärgi ja –

20 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 kanalisatsioonirajatisi hoitakse küll korras, aga need on siiski valdavalt amortiseerunud. Valla ÜVK ja üldplaneeringu eelnõu alusel kavandatakse olemasolevate süsteemide renoveerimistöid 2015. a lõpuks ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamist peamiselt eramute piirkonda 2021. a. Renoveerimist ja ehitamist kavandatakse Euroopa Liidu jms rahastusallikate abil.

Hetkel on ÜVK alusel ühisveevarustus tagatud Tarbja järve äärde jääval 5 kinnistul, neist kolmel ka ühiskanalisatsioon. Teistel kinnistutel kasutatakse tõenäoliselt salv- ja puurkaeve. Paikkonnas levib põhjavesi põhiliselt Alam-Siluri Raikküla lademe lubjakivides ja dolomiitides. Vettandvad on paiguti veel Juuru lademe alumise osa ja Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademe kivimid. Puurkaevude sügavused on tavapäraselt ca 70 kuni 80 m. Suurima veeanniga Raikküla lademe kivimid jäävad maapinnast 20 kuni 30 m sügavuseni ja on alvarite ning rikkevööndite piirkondades mõjutatavad inimtegevusest (RealEnviron OÜ, 2010). Inimtegevuse mõju on otsene loomulikult vaid juhul, kui ei järgita näiteks puurkaevude sanitaarkaitsetsoonides määratud norme jms nõudeid ning kitsendusi.

ÜVK alusel ei ole järve äärde jäävate ja ühiskanalisatsiooniga ühendamata kinnistute reoveekogumise mahutite lekkekindlus kindel, kuid isegi sel juhul ei jõua heitvesi järve vaid järve ümbritsevasse kraavi. Tarbja küla reoveekogumisala (< 2000 inimekvivalendi) piirist jäävad välja kaks paisjärve äärset kinnistut, kuid perspektiivis on ala kavas laiendada (Valla üldplaneeringu eelnõu). Pria.ee kaardirakenduse (2010) alusel jääb järve kalda äärde, järve lõunaotsa kolm loomakasvatushoonet. Paide valla jäätmekava 2009-2014 (MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, 2009) sätestab, et tööstusreovee puhastus-setetega tegeleb näiteks Väätsa Prügila AS (Tarbja paisjärvest mööda maanteid ca 21 km). Tarbja küla keskusest põhjasuunda jääb 2009. a rajataud jäätmejaam (katastri-üksuse nimetus „Tarbja jäätmejaama“ ca 0,3 ha).

Paide valla avaliku korra eeskirja (kinnitatud 05.12.02. a määrusega nr 27) alusel on keelatud rikkuda öörahu ükskõik millisel viisil kella 23.00 – 06.00 ja siseneda supluskohtadesse igat liiki veesõidukitega (sh skuuter). Tarbja tehisjärvel võib sõita mootor- sõidukitega vaid ainult Paide Vallavalitsuse loal. Näiteks talvisel ajal korraldatakse järvel jääraja sõite (23.03.10. a välisvaatluste põhjal). Samuti on Tarbja paisjärves keelatud koerade ja kasside ujutamine.

Paisjärvest põhjas (joonis 2.14) kulgeb loode-kagusuunaline Tarbja – Eivere – Korba kõrvalmaantee (tee nr 15159) ja järvest ca 180 m kaugusel idas aga põhja-lõunasuunaline Sillaotsa – Tarbja kõrvalmaantee (tee nr 15180). Tegemist on kattega teedega, kuid tee nr 15 180 puhul on tegemist pinnatud kruusateega. Külas on liikumiskiirus piiratud 50 km/h, järve sisse- ja väljavoolude juures 70 km/h. Talviti on Maanteeameti andmete kohaselt ohtlikud ja seega puistega kaetavad kõrvalmaantee lõigud samuti järve sisse- ja väljavoolude ning kahe kõrvalmaantee ühenduse juures. Järve äärsete kõrvalmaanteede lõigud on üldjoontes hea nähtavusega, kuid need ei ole valgustatud. Siiski on perioodil 1998-2008 juhtunud 8 registreeritud liiklusõnnetust, millest 7 toimusid 50 km/h piirkiirusega lõigul ja üks 70 km/h piirkiirusega lõigul (paisjärve lõunanurgas). Kõrvalmaanteedel võivad olla kevadisel perioodil koormuspiirangud (märts kuni juuni).

Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) § 13 lg 3 kohaselt sätestatud riigimaantee 50 m kaitsevööndisse jäävad nii paisjärve põhja kui lõunanurk ja enamus järve äärsest hoonestusest. Tarbja külakeskuses jääb sellest vööndist välja näiteks Tarbja lasteaed-algkool ja raamatukogu. Eelpool nimetatud kaitsevööndi eesmärkideks on tagada tee kaitse ja teehoiu korraldamine, liiklusohutus ning keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 21 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 vähendamine. Teeseaduse § 36 lg 1 kohaselt on kavandatava tegevuse tarbeks vajalik ka tee omaniku nõusolek.

Joonis 2.14. Tarbja paisjärve äärsed kõrvalmaanteed (kollane – 0...200 autot ööpäevas; heleroheline – 200...500 autot ööpäevas; tumeroheline – 500...1000 autot ööpäevas; allikas: Maa-ameti kaardirakendus, 2010).

Vallas on lisaks Tarbja paisjärve supluskohtadele ka supluskoht Matsimäe Pühajärves ning kaugele ei jää ka Paide tehisjärv. Kõik nimetatud supluskohad on Terviseameti andmeil ametlikud supluskohad ja 2009. a seire tulemuste andmeil väga hea kvaliteediklassiga. Järelvalvet teostab Terviseameti Põhja talituse Järvamaa esindus. Valda jäävate supluskohtade valdajaks on Paide Vallavalitsus. Paide Vallavalitsuse andmetel on Tarbja paisjärves suplejate arvuks, suplemiseks sobilikel päevadel, kuni 100 inimest päevas. Supluskohas puuduvad riietuskabiin(id) ja tualettruum(id) ning suplemiseks ja ujumiseks kasutatav veekogu osa ei ole eraldatud hoiatusmärkidega. Randa kavandatakse kuivkäimlat või kuivkäimlaid. Terviseamet töötas 2009. a välja ka suplusvee profiilide koostamise, supluskohtade majandamise ja valdamise juhendid (vt. http://www.terviseamet.ee) ning neid tuleks supluskoha arendamisel arvestada.

Määruses Nõuded suplusveele ja supelrannale (RT I 2008, 16, 117) on kehtestatud nõuded suplusveele ja supelrannale, suplusvee seirele, klassifitseerimisele ja kvaliteedi juhtimisele ning üldsusele suplusvee kvaliteedi kohta teabe andmisele. Nimetatud määruse alusel ei tohi olla heitvee suubla supluskoha territooriumile ja selle välispiirile lähemal kui 200 m ja supluskoha teenindamiseks ettenähtud ehitised ja rajatised ning nende sihipärane kasutamine ei tohi halvendada suplusvee kvaliteeti. Määruse §-s 8 ja lisast 3 nähtub, et Tervisekaitseamet peab koostama supluskoha suplusvee kohta profiili ning esimene profiil koostatakse 24.03.2011. a. Lähtudes määruse lisast 3, siis peab supluskohale koostatud profiili ajakohastama enne järgmise suplushooaja algust, kui supluskoha läheduses toimuvad olulised ehitustööd või olulised muutused infrastruktuuris. Suplushooajaks loetakse ajavahemikku 1. juunist kuni 31. augustini.

22 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Määrus Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (RT I 2001, 69, 424) sätestab, et sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, kuid mitte lähemale kui 200 m supelranna või supluskoha välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks määruse lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljuvainesisaldust 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l.

Üks Tarbja paisjärve supluskoht (joonis 2.15) asub järve põhjaotsas ca 150 m kaugusel ja selle juures asub ka harrastajatele mõeldud võrkpalliväljak. Supluskohta on tõenäoliselt kasutatud nn. spontaanselt. Supluskoht on otseselt piiritlemata ja selleni viib järve äärne kallasrada ning ida suunda jäävad elamu- ja maatulundusmaad. Supluskoha kasutajad saavad oma autod parkida Tarbja – Eivere – Korba kõrvalmaantee ääres olevasse kruusakattega ja tinglikult ajutisse parklasse ( ca 530 m 2), mis asub reformimata riigimaal. Ala korrastamist ja kehtivatele nõuetele vastavusse viimist võib eeldada valla üldplaneeringu eelnõu ja detailplaneeringu kohustusega alade kaardi alusel. Valla üldplaneeringu eelnõu näeb ette, et järve äärde rajatakse ka teine parkla, kuid selle asukohta ei ole täpsustatud. Supluskohta saab tulla ka ühistranspordiga, mille peatus asub Jaago kinnistu juures (joonis 2.15) ning mööda üldplaneeringu eelnõuga kavandatavaid kergliiklusteid, mis hakkavad ühendama erinevaid tõmbekeskusi.

Paisjärve paisregulaatori juures käiakse kohalike inimeste sõnul samuti suplemas (lisa 2), kuid probleemideks on sealse asupaiga puhul nii pais, põhjareljeef kui ka vajaliku järelvalve puudumine. Samas on tõenäoliselt järve väljavoolu osas vesi soojem kui sissevoolu juures. Maa-ameti ortofotode alusel on Sillaotsa – Tarbja kõrvalmaantee äärset Kuura kinnistu nurka kasutatud ka parkimiseks ( ca 215 m 2 ulatuses; joonis 2.16). Juhul kui sinna kavandatakse funktsioneerivat supluskohta, siis tuleb järgida ka Looduskaitseseaduse § 42 toodut. Suplemiseks kasutatakse ka paisust põhjasuunda jäävaid järve kaldaalasid, mis jäävad paisust ca 170 ... 220 m põhjasuunda.

Joonis 2.15. Tarbja paisjärve ääres asuv supluskoht (Järve ja Kolmetamme kinnistutest läänes), parkimist võimaldav ala (Tammiku kinnistust põhjas) ja bussipeatus (Jaago kinnistust idas, sinine täpp; allikas: Maa-ameti kaardirakendus, 2010).

Alates 2007. a loeti Tarbja järve äärset kalda-ala ametlikuks supluskohaks ja veekvaliteeti hakati seirama. Hinnangud veekvaliteedile on olnud kogu aeg „väga head“, va üks kord,

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 23 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 millal anti hinnang „hea“. 2007. a kehtinud määruse alusel määrati tollal suplusvee kvaliteedi hindamisel (pideval seiramisel) ka vee füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid (vt tabel 2.2). Terviseameti Põhja talituse Järvamaa esinduse vaneminspektori Veera Eik informeeris (04.06.10. a e-kirjaga) KMH koostajaid, et suplusvee seire toimub enamasti Tehisjärve väljavoolupoolsel (väljavoolu kollektorist 50-100 m kauguselt) vasakul kaldal (vee liikumise suuna järgi). Nüüdseks on supluskoht kantud ka valla üldplaneeringu eelnõusse, kuid üldplaneeringu kaardil on kujutatud siiski vaid järve põhjaosas olev supluspaik.

Tabel 2.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad, mis 2007. a tagasid supluskohale „väga hea“ kvaliteediklassi (Terviseamet (endine Tervisekaitseinspektsioon), 2010). Kvaliteediklass Näitaja Ühik Väga hea Hea Kehv pH - 6-9 6-9 <6 või >9 Mineraalõlide esinemine mg/l <0,3 0,3 (1) >0,3 Pindaktiivsete ainete kogus vees mg/l <0,3 0,3 (2) >0,3 (3) Fenoolid (C 6H5OH) mg/l <0,005 <0,005 >0,05 Lahustunud hapnik (küllastusastmest) % 80-120 80-120 <80 Läbipaistvus m 1 2 >2 Ammoonium (NH 4) mg/l 0,1 0,1 >0,1 Üldlämmastik mg/l 3 3 >3 Märkused: 1 – veepinnal puudub silmaga nähtav õlileke ja spetsiifilist lõhna ei ole; 2 – ei tohi tekitada püsivat vahtu; 3 – ei ole spetsiifilist lõhna.

Joonis 2.16. Tarbja paisjärve regulaator, mille juures supeldakse ja Kuura kinnistu nurgal parkivad sõidukid (allikas: Maa-ameti kaardirakendus, 2010).

24 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus

Alternatiivide valikul lähtuti KMH programmi koostamisele eelnenud teabest, KMH programmi avalikust arutelust ja heakskiitmise otsusest (lisa 2) ning KMH aruande koostamisel täpsustunud teabest (ptk 1 ja 2). KMH programmiga kinnitati kolm võimalikku alternatiivset lahendust. KMH aruande koostamisel otsustas ekspertrühm hinnata kõikide tegevuste reaalseid läbiviimise võimalusi ja nende mõjusid alternatiivis I. Kuivõrd ka selline valik annab adekvaatse hinnangu ja võimaldab valida vähimat mõju avaldavad tegevused ning nende läbiviimise moodused, siis ei ole KMH ekspertrühma seisukoha alusel eksitud KeHJS ja kinnitatud programmi põhimõtete vastu.

KMH aruande koostamise käigus ilmnenud vajadustel kaaluti ka täiendavaid objektipõhiseid asukohavariante (kavandatavate objektide puhul) ja/või ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (sh objektide mõõtmed) ning koostöös erinevate huvigruppidega hinnati leitud lõplikke lahendusi, andes samal ajal ülevaate ka varasematest rajatiste asukoha vms versioonidest.

3.1. Null – alternatiiv

Null – alternatiivi korral kavandatavat tegevust ellu ei viida st Tarbja paisjärve saneerimist (sh setete eemaldamist, liigveelaskme rekonstrueerimist, järve sissevoolu regulaatori vms rajamist, liivakattega kaldaala ja kallasraja rajamist) ei realiseerita. Säilib olemasolev olukord, mis erinevate eksperthinnangute ja projektide (Kobras AS, 2004; Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a ja 2009b) järgselt võib päädida olukorraga, kus järv tühjeneb järsult veest, kuna amortiseerunud pais ei täida oma eesmärki. Paisutamise lõppemisel on tõenäoline, et taastub enne paisu rajamist olnud või sellele sarnane olukord (vt ka joonis 2.12).

3.2. Alternatiiv I

Toimub paisjärve saneerimine. KMH aruandes analüüsitakse (tehniliste, mahuliste, ajaliste jms aspektide alusel) järgnevaid tegevusi, võttes aluseks varasemalt kogutud teavet, tehtud eksperthinnanguid ja projekte (Kobras AS, 2004; Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a ja 2009b) ning tegevuslubade taotlusi. Tegevusi on kirjeldatud alljärgnevalt. Siinkohal tuleb märkida, et tegevuste 2...4 läbiviimine ja nende otstarbekus sõltub oluliselt sellest, kas ning kuidas paisregulaatorit renoveeritakse (tegevus 1).

1. Paisregulaatori rekonstrueerimise meetodid (eeldavad ajutist liigveelasku): a. Kinnine (nt. injekteerimine); b. Lahtine (nt raudbetoontorude renoveerimine või nende terastorudega asendamine).

Tegevusvariant „1a“ puhul kasutataks spetsiaalset geeli, millega tihendatakse torutagust pinnast ja torudevahelisi liiduseid ning töödeldakse raudbetoontorude sisepindu. Kasutava meetodi puhul on vajalik tagada, et äravoolutorus ei oleks vett ja see eeldab, et veetaset alandatakse paisregulaatori ülevoolu servast madalamale tasemele. Kobras AS 2004. a töös on väidetud, et veetaset tuleks võrreldes tavapärasega alandada ca 1....1,5 m.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 25 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Tuginedes Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS tööle 2009b ja KMH koostamisel kogutud teabele, ei ole tegemist siiski reaalse ja siinkohal kasutatava tegevusvariandiga. Seda järgnevatel põhjustel – raudbetoontorud, mis paiknevad alusbetoonist padjal, on omavahel nihkunud ja paljastunud on raudbetoontorude armatuur (jääv deformatsioon). Nimetatu teeb küsitavaks nende edaspidise kasutamise nii vastutavas konstruktsioonis ehk seab kahtluse alla tegevusvariandi efektiivsuse. Püsivate tulemuste saavutamiseks on vajalik torude ja nende all paikneva alusbetoonist padja uuendamine. Lisaks on vajalik rekonstrueerida paisregulaatori põhjalasku, kuna olemasoleva vee läbilaskevõime on väike ehk nt suurvee ajal piiratud. Seega ei ole tegemist reaalse tegevusvariandiga ja KMH ptk 4 seda ei hinnata.

Tegevusvariant „1b“ puhul kaevatakse tõenäoliselt paisregulaator (sh. äravoolutoru) lahti, teostatakse vajalikud renoveerimistööd ja taastatakse endine olukord. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009b) nähti ette ka põhjalaskme läbilaskevõime suurendamist, et näiteks võimaldada järve setetest puhastamist ilma külgtammi läbi kaevamata ning paisjärve taastäitmise ajal allavoolu jäävas jõelõigus sanitaarse vooluhulga tagamist.

Eeldatavalt on tegevusvariandi realiseerimiseks vajalik rajada regulaatori ette ja taha ajutine pinnaspais ning liigveelask, kuna töötsoonis peaks olema tagatud minimaalne veetase. Samas peab järve muus osas säiluma võimalikult loomulik ja ökoloogiliselt vastuvõetav veetase (nt 20.10.08. a oli järve veepeegli absoluutkõrguseks 65,2 m). Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töö (2009b) baasil jääks tööde tegemise ajal paisjärves veekihi tüsedus sügavamates kohtades kõikuma (sõltuvalt jõe vooluhulgast) 1,0…1,5 m vahele. 1,0 m tüseduse veekihi puhul oleks järve veepeegli keskmiseks absoluutkõrguseks, võttes aluseks järve põhja kohta kogutud andmeid, kogu järve ulatuses 64,00 m ja 1,5 m veekihi puhul 64,50 m. Võimalike tõkketammidena võib kasutada ka lehel http://www.hydroseal.ee/index.php?leht=019 toodud lahendust.

2. Järve põhjaosa settest puhastamise meetodid (mõlemad eeldavad sette ladustamist): a. Mudapumbaga; b. Buldooseri ja ekskavaatoriga.

Sõltuvalt valitavast tegevusvariandis „2a“ või „2b“ ja eesmärgipäraselt ärastatava sette mahust, tuleb lahendada ka sette ladustamise ja edasise kasutamisega seonduv. KMH hinnangute andmisel arvestatakse ka varasemates eksperthinnangus ja projektis (Kobras AS, 2004; Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a) kaalutud sellekohaseid võimalusi. Samuti analüüsib KMH sette võimalikku ohtlikkust ja edaspidiseid kasutusvõimalusi.

Tegevusvariant „2a“ võimaldaks setet eemaldada pea igal ajal ja igasuguse veeseisuga, kuid vajatakse kuni 20 ha settetahendusbasseine. Tegevusvariant „2b“ kasutamine eeldab tõenäoliselt järvevee taseme alandamist. Võttes aluseks Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS tööd (2009a ja 2009b), siis tuleks järve veetaset töötsoonis alandada nii, et suvise minimaalse vooluhulga (75%) korral jääks veepeegel absoluutkõrgusele 63,06 m ja suvise maksimaalse vooluhulga (10%) korral 63,69 m. Arvestades järve põhja keskmisi absoluutkõrgusi, jääks töötsoon toodud minimaalse vooluhulga korral kuivale ning maksimaalse vooluhulga puhul säiliks ca 0,56 m veekiht.

KMH koostamise käigus analüüsitakse, kas töötsoonis on võimalik veetaset alandada nii, et see ei mõjutataks kogu järve, aga samas oleks tagatud piisav vooluhulk järvest allavoolu jääval Pärnu jõelõigul. Kasutatav tõkketamm ei pea ilmtingimata olema pinnasest. Samuti vaadeldakse, kas töötsoonist välja jääval osal on vajalik veevahetus vms parameeter, et tagatud oleks ökoloogiline tasakaal.

26 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

3. Järve sissevoolu reguleerimise meetodid (vähendamaks järve kanduva sette mahtu): a. Paisregulaator vms lahendus (sissevoolu juures); b. Settebasseinid (jõele või järve sissevoolu juurde); c. Voolumuutjate kasutamine (jõel).

Tegevusvariant „3a“ eeldaks järve sissevoolule ehk Pärnu jõele väiksemamahulise paisregulaatori rajamist ning veevoolu ümbersuunamise võimaluse loomist. Settebasseinid ehk tegevusvariant „3b“ nõuaksid kas järve teatavat süvendamist või jõe süvendamist ja laiendamist ning jõe ääres olevate kraavide ümbersuunamist. Jõel asuvate settebasseinide juurde tuleb kavandada ka ligipääs. Tegevusvariant „3c“ puhul peaks jõele paigutama näiteks maakividest osalisi tõkendeid, et oleks tagatud veevoolu suunamine ja mitmekesistamine ning seega ka sette edasikande vähendamine või selle muutmine. Variant eeldab samuti hilisemat ligipääsu hooldustöödeks. Tegevusvariantide analüüsimisel vaadeldakse ka jõelõigu puhastamise vajalikkust ja sissevoolu reguleerimise vajalikkust üldse.

4. Järve kalda kasutamise (kaasneb parkimisvajadus) võimalused: a. Kallasrada (suurus, kasutamine, katend jms); b. Supluskohad (arv, asukohad, suurused jms).

Tegevusvariant „4a“ korral vaadeldakse ka Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) välja pakutud lahendust, kus järve külgtammidele kavandati 2,7 km ulatuses kruusakattega kallasrada (laius 2,6 m). Mulde nõlvuseks oleks 1:3 ja kruuskatte paksuseks 15 cm. Kruuskate eraldatakse aluspinnasest II tugevusklassi geotekstiiliga, mis paigaldatakse eeltöödeldud ja planeeritud pinnale.

Tegevusvariant „4b“ puhul analüüsitakse juba olemasoleva ja uue (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a) supluskoha rajamist. 2009. a projektiga nähti ette supluskoht paisjärve idakaldale, liigveelasust ca 100 m kaugusele. Liivkate (30 cm) paigaldatakse geotekstiilile, mis toetub kohaleveetud mineraalsest pinnasest tihendatud täitele. Täitele ja liivkattele antakse järve suunas kalle 1:10. Liivkattega kaldaala rajamine võiks toimuda samaaegselt sette eemaldamise ja/või paisregulaatori renoveerimisega. Enne ala supluskohana kasutusele võtmist tuleb täita asjakohaste õigusaktidega sätestatud nõuded.

KMH aruande eelnõu avalikustamise ajal esitati kirjalik ettepanek (lisa 8), et olemasolev ja järve põhjaosas olev supluskoht võiks asuda hoopis läänekaldal (joonis 3.1).

Joonis 3.1. KMH aruande eelnõu avalikustamise ajal esitatud kirjaliku ettepaneku (lisa 8) järgne võimalalik supluskoht, tähistab punane ring (allikas: Maa-ameti kaardirakendus, 2010).

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 27 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede ja keskkonnamõjude analüüs

Alljärgnevalt on KMH-s hinnatud mõjuvaldkondade kaupa nii kavandatavast tegevusest kui ka selle reaalsetest alternatiividest lähtuvaid tagajärgi ja keskkonnamõjusid (sh prognoosimeetodi(te) kirjeldus(ed); kaudsed ja kumulatiivsed mõjud (arvestades ptk 2); loodusvarade kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele). Käsitletavas peatükis tuuakse vajadusel välja ka leevendavad meetmed, mis aitavad hinnatavate alternatiividega kaasnevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid vähendada ja/või vältida ning positiivseid mõjusid suurendada. Alternatiivide ja nende tegevusvariantide võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaala meetodit (vt lisa 2). Alternatiivide võrdlemise tulemused on toodud KMH aruande peatükis 5.

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei ole ette näha piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju. KMH aruande koostamisel selgitati välja järgmised mõjuvaldkonnad (võttes arvesse ka KeHJS § 20 lg 1 p 4 ja 6), mida käesolevas ptk kindlasti käsitletakse ja millele võib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide ellu viimisel kaasneda eeldatav oluline keskkonnamõju: • Mõju pinna- ja põhjaveele (sh veerežiimi ja –kvaliteedi muutus, setete liikumine, heljumi levik) – käsitletud peamiselt ptk 4.1; • Mõju elustikule ja ökosüsteemidele (sh kaitsealused liigid ning Pärnu jões elutsevad lõhelised) ning maastikule – käsitletud ptk 4.1, 4.2 ja 4.3; • Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh. kaldaala kasutus, välisõhk (müra, lõhn, valgus jms), jäätmed, vibratsioon, kultuuripärand) – käsitletud peamiselt ptk 4.3.

KMH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Võttes arvesse peamiselt alternatiiv I, siis võib eeldada, et lühiajaline mõju on enamjaolt maksimaalset ühe aastase kestvusega, kuna umbes niikaua võivad aega võtta erinevad ettevalmistus-, renoveerimis- ja korrastustööd.

4.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ning vee-elustikule ja ökosüsteemidele

Käesolevas peatükis analüüsitakse kavandatava tegevusega ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevaid mõjusid pinna- ja põhjaveele sh veerežiimi ja –kvaliteedi muutus, setete liikumine, heljumi levik. Kuna eelnimetatud muutused avaldavad otsest mõju vee-elustikule, siis käsitletakse antud peatükis ka mõjusid vee-elustikule- ja ökosüsteemidele (sh kaitsealused liigid ja Pärnu jões elutsevad lõhelised).

Paisregulaatori rekonstrueerimine Null-alternatiivi korral paisregulaatorit ei rekonstrueerita ning säilib olemasolev olukord. Käesoleval hetkel Tarbja paisjärve veidi enam kui 20 aastat tagasi rajatud pais toimib, kuid 2004. a (Kobras AS) Järvamaa Päästeteenistuse tuukrite poolt läbi viidud sukeldus-uuring näitas, et paisregulaator vajab renoveerimist. Nüüdseks on eelnimetatud uuringust möödunud juba ca 6 aastat. Kuigi selle aja jooksul ei ole paisregulaatoriga midagi harukordset juhtunud, tuleb siiski pikemas perspektiivis arvestada avariiohtudega.

28 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Pikaajaliselt võib tekkida olukord, kus pairegulaatori betoonrõngastest äravoolutoru kukub sisse, põhjustades sellega paisu lagunemise, millega omakorda võib kaasneda kontrollimatu veetaseme langus Tarbja paisjärves, mille tagajärjel paisjärv voolab veest tühjaks. Tarbja paisjärve maht on keskkonnaregistri andmetel 431 tuhat m 3. Null-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra jätkumise korral on raske prognoosida järve tühjenemise kiirust ning selleks kuluvat aega, kuid on tõenäoline, et iga aastaga, mil paisregulaatorit ei renoveerita, avariioht suureneb ning eriti suur on see suurvee ajal. Paisjärve kiire tühjenemine põhjustab olulisi veerežiimi ja - kvaliteedi muutusi Tarbja paisjärves (järve tühjenemine) ja Pärnu jões, Tarbja järvest üles- ja allavoolu (heljuvaine kontsentratsiooni tõus, temperatuuri muutus, vee voolukiiruse suurenemine jms).

Veekvaliteedi ja –režiimi muutus avaldab otseselt mõju nii järves kui ka Pärnu jões olevale vee-elustikule (lisa 3). Tarbja paisust allavoolu paiknevale elustikule avalduv mõju on kahetine. Ühelt poolt avaldab paisu tagant väljuv kontrollimatu veemass negatiivset mõju Pärnu jõe elustikule, seoses näiteks heljuvainete äkilise kontsentratsiooni kasvuga. Ptk 2.3.2 järgselt kuulub paisjärvest allavoolu jääv Pärnu jõelõik osaliselt (joonis 2.8) lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimistusse. Lõhilaste seisukohast on eriti oluline Pärnu jõe osa, mis algab alates Vodja jõest ( ca 4 km kaugusel Tarbja paisjärvest). Lõhilaste elupaikades sätestatud heljuvainete piirväärtused ( ≤ 15 mg/l; lisa 3) on kindlasti ületatud paisjärvest veel 2 km kaugusel, kuid kontrollimatu veevoolu tõttu võib kallaste uhtumine avaldada mõju ka kaugemal. Veetaseme äkiline langus võib põhjustada ka järvest ülesvoolu jäävas jõelõigus heljumi suurenemist (> 15 mg/l), mis on samuti oluline aspekt karpkalalaste seisukohast. Teiste reo- ja toitainete (nt N ja P) kontsentratsioonide suurenemine on siiski vähetõenäoline, arvestades sette päritolu ja järvest ülesvoolu jäävat jõelõiku.

Teisalt avarduvad peale paisu kadumist kalade liikumisvõimalused, kuna rändetakistus, Tarbja pais, kaob kalade rändeteelt. Siiski, võttes aluseks ptk 2.3.2 kirjeldatud K&H AS jt 2006. a KMH-d ja Veemajanduskava (2010. a), siis ei ole tegemist olulist mõju omava aspektiga. Lisaks eelnevale võib välja tuua, et paisjärve likvideerumisel muutub allavoolu jääval jõeosal veetemperatuur tõenäoliselt lõhelistele sobilikumaks ehk senisest jahedamaks ja seda eriti suveperioodil. Kuivõrd aga lõhilaste seisukohast olulised jõelõigud jäävad ca 4 km kaugusele allavoolu ja jõkke lisandub mitmeid kraave jms vooluveekogusid, siis on enam kui tõenäoline, et veetemperatuuri muutusi saab lugeda väheoluliseks. Nimetatu ei kaalu ülesse soojalembestest ning põhjamudas elutsevatest vee- selgrootutest toituvate kalade elupaikade (nt karpkala, latikas) häirimist või likvideerumist.

Kokkuvõtlikult nähtub, et null-alternatiivi jätkumisel olulisi lühiajalisi mõjusid veekeskkonnale (sh vee-elustik) ei avaldu. Pikaajaliselt avaldub veekeskkonnale (sh elustikule (kalastik, jõevähk, selgrootud)) oluline negatiivne mõju, kuna paisjärve kontrollimatul tühjaksvoolamisel hävineb valdav osa väljakujunenud vee-elustikust või muutuvad nende tavapärased elutingimused. Tarbja paisjärve jõevähkide, järvekarpide ja põhjaloomastiku populatsioon sisuliselt hävineb. Osa kalastikust kandub veevooluga allavoolu, osa hävineb. Põhjaveele null-alternatiivi jätkumine olulisi lühi- ega pikaajalisi mõjusid ei avalda.

Leevendavad meetmed: • Veeseaduse § 8 lg 1 p 5 (veekogu paisutamine ja veetaseme alandamine) alusel tuleb taotleda vee erikasutusluba.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 29 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

• Veetaseme ühtlane langetamine, mitte rohkem kui 0,3 m ööpäevas, Tarbja paisjärve tühjakslaskmine. Soovitatav ajavahemik juuni – september (ideaalseim juuli – august). • Kõikuva vooluhulga puhul tõkestada vees oleva heljumi kandumine ümbruskonda poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. • Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Põllumajandusametiga. • Paisu eemaldamine, endise jõesängi taastamine. • Tagada vooluveekogude liigilise koosluse võimalikult suur säilimine (nt püügikeelud) ning kalastiku ja vähkide ümberasustamine tühjaks lastud Tarbja paisjärvest, vastavalt kehtivale korrale. Järgida käesoleva KMH lisas 3 toodud õiguslikke aluseid keskkonnakahju likvideerimisel.

Alternatiiv I rakendumise korral toimub Tarbja paisjärve regulaatori rekonstrueerimine, mis leiab aset järve lõunaosas. Kavandatava tegevuse elluviimisel kaevatakse paisregulaator (sh äravoolutoru) lahti, teostatakse vajalikud renoveerimistööd (äravoolutoru väljavahetamine, põhjalasu uuendamine) ja taastatakse endine olukord. Tööde teostamiseks on tarvilik paisregulaator piirata tõkketammidega, et paisregulaatori renoveerimise töötsoonist (joonis 4.1) vesi põhjalasu kaudu ära juhtida. Samuti tuleb rajada möödavoolu kraav, koos ajutise regulaatoriga, tagamaks järve läbivool, veetase ja sanitaarvooluhulk (Q=0,12m 3/s, tabel 2.1) allpool paisu asuvas Pärnu jõe lõigus. KMH koostajate seisukohalt on soovitatav tööde järjekord paisregulaatori rekonstrueerimisel järgmine (vt ka joonis 4.1): 1. vajadusel piirdekraavi puhastamine (süvendamine) sinna kasvanud taimestikust, et oleks tagatud vete äravool. Süvendus ja puhastustöid teostada madalvee perioodil; 2. möödavoolu kraavi rajamine, koos ajutise regulaatoriga, eelnevalt järve veetaset alandades tasandile, mis võimaldab kraavi rajamist; 3. ajutise tõkketammi rajamine paisregulaatori töötsooni piiramiseks ülejäänud järvest; 4. veetaseme alandamine töötsoonis, kasutades paisregulaatori põhjalasku, vajadusel ka pumpa. Töötsoonis leiduva elustiku ümberasustamine; 5. tõkketammi paigaldamine paisregulaatorist allavoolu; 6. paisregulaatori rekonstrueerimistööde läbiviimine (äravoolutoru uuendamine, põhjalasu uuendamine jms); 7. vee pumpamine paisregulaatori töötsooni. Teostada ühtlaselt, sarnaselt töötsooni veest tühjendamisele; 8. tõkketammide eemaldamine, esmalt eemaldada allavoolu jääv tõkketamm; 9. möödavoolu kraavi sulgemine, ajutise regulaatori eemaldamine ja sanitaarvooluhulga tagamine ning rekonstrueerimisele eelnenud veetaseme ennistamine.

Paisregulaatori järvepoolne tõkketamm on lähtudes keskkonnakaitselisest aspektist otstarbekas rajada sellise kõrgusega, et paisregulaatori rekonstrueerimise töötsoonist väljaspool ei oleks veetaseme langus suurem kui 50 cm ehk paisregulaatori ülevoolu servast, mille absoluutne kõrgus on 65,07 m tasemele 64,57 m. Võttes aluseks ptk 3.2 esitatud teabe, siis tuleb muuta Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS tööd (2009b).

Töötsoonis toimuks veetaseme langetamine miinimumini ehk sisuliselt tähendab see järve tühjakslaskmist ajutise tõkketammi ja paisregulaatori vaheliselt alal (pindala ca 650 m 2). Selleks, et mitte põhjustada ülemääraseid häiringuid Pärnu jõe veerežiimile, tuleb veetaset töötsoonis alandada ühtlaselt ja mitte rohkem kui 0,3 m ööpäevas (arvestades ka keskkonnaministri 27. juuli 2009. a määruse nr 39 Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta (RTL, 31.07.2009, 63, 917) paragrahv 8 lg 2).

30 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Joonis 4.1. Tarbja paisjärve regulaator ja selle töötsoon, ajutised tõkketammid ja möödavoolu kraav (alus: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009b; modifitseeris GeoBaltica OÜ, 2010).

Kui järgitakse eelpool toodud tööde teostamise soovituslikku järjestust ja veetaseme alandamise piirtaset, siis siiski kaasnevad paisregulaatori rekonstrueerimisega lühiajalised häiringud veekeskkonnale (sh elustikule) ning seda eriti tööde teostamise ajal.

Paisregulaatorit piiravate ajutiste ja (mineraal)pinnasest tõkketammide rajamise ja likvideerimise ajal tõuseb tööde lähitsoonis ja allavoolu jääval jõelõigul heljuvainete kontsentratsioon, kuid seda siiski lühiajaliselt. Allavoolu jääva jõelõigu puhul võib mõjuala, kus heljuvainete sisaldus ületab 15 mg/l (lisa 3), ulatuda kuni 1 km kaugusele. Mõju suurust ja ulatust aitab vähendada ka soovitatav tööde järjestus. Samuti võib sobiva tehnilise lahenduse olemasolu korral kasutada paisregulaatori piiramiseks veetõkketammi (nt http://www.hydroseal.ee/index.php?leht=019 ) ja/või sulundseinu. Arvestades piiratava ala laiust, siis vähemalt järves tuleb kasutada tõenäoliselt kombineeritud lahendust. Sulundseinade kasutamine ei ole samuti 100% heljumivaba tegevus. Siiski ei ole selliste lahenduste eelistamine kohustuslik, arvestades ka näiteks jõevähkide elualasid järve kalda- aladel ning kalastikku.

Lühiajaliselt võivad järve elustikku mõjutada töötsoonis toimuv tegevus ka müra, vibratsiooni ja lainetuse kaudu, kuid avalduvad mõjud on lokaalsed ja lühiajalised, mistõttu väheolulised. Tööd tuleb läbi viia ajavahemikul juuni – september (ideaalseim ajavahemik juuli – august), sest sellel ajavahemikul on, arvestades kalade kudemisaegu ja jõevähkide paaritumisaegu, häiringud Tarbja paisjärve ja Pärnu jõe elustikule kõige väiksemad.

KMH ekspertgrupp leiab, et tulenevalt ptk 2.3.2 kirjeldatud K&H AS jt 2006. a KMH-st, Veemajanduskavast (2010. a) ja Looduskaitseseaduse § 51 lg 1 ja lg 1 1-st lähtuvalt ei ole paisu renoveerimisel vajadust arvestada kalapääsu teostamise vajadusega. Küll aga on õigustatud Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009b) esitatud nõue põhjaveelaskme

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 31 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 renoveerimiseks. Samuti tuleb suurendada paisregulaatori äravoolutorusid, et parandada vee läbilaskmisvõimet suurveeperioodidel.

Peale Tarbja paisjärve regulaatori rekonstrueerimist on vajalik taotleda vee erikasutusluba vastavalt veeseaduse § 8-le, kuna antud juhul toimub ka edaspidi veekogu tõkestamine ja paisutamine (lg 5). Vee erikasutusloa taotlemisel järgida ka määrust Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta ja ka juhendmaterjali „Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend“ (Keskkonnaministeerium 2008).

Kokkuvõtlikult nähtub, et alternatiiv I rakendumisega olulisi lühiajalisi mõjusid veekeskkonnale (sh vee-elustik) ei avaldu, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid (esitatud allpool). Pikaajaliselt avaldub veekeskkonnale (sh elustikule (kalastik, jõevähk, selgrootud)) positiivne mõju, kuna paisjärve regulaatori renoveerimine tagab järve ja sellega seotud koosluste säilimise. Paisregulaatori rekonstrueerimine ei avalda olulist negatiivset mõju lõheliste elupaigale (jääb paisregulaatorist allavoolu) ega Tarbja paisjärvest allavoolu (ca 4 km kaugusele) jäävale Pärnu jõe hoiualale, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku . Põhjaveele alternatiiv I rakendumine olulisi lühi- ega pikaajalisi mõjusid ei avalda.

Leevendavad meetmed: • Veeseaduse § 8 lg 1 p 5 (veekogu paisutamine ja veetaseme alandamine) alusel tuleb taotleda vee erikasutusluba ka hilisema paisutamise jätkamiseks. • Paisregulaatori renoveerimisel jälgida KMH aruandes toodud soovituslikku tööde teostamise järjestust, töötsoonist välja jääval järveosal tagada veetase absoluutkõrgusel 64,57 m (paigaldada ka mõõtelatt) ning tööde aluseks olevat projekti (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009b) muuta. • Veetaseme ühtlane langetamine, mitte rohkem kui 0,3 m ööpäevas, töötsooni tühjakslaskmine. Soovitatav ajavahemik juuni – september (ideaalseim juuli – august). Tagada sanitaarvooluhulk. • Ajutiste tammide puhul kasutada mineraalpinnast. Võimalusel võib kaaluda ka veetõkketammi (nt http://www.hydroseal.ee/index.php?leht=019) ja/või sulundseinu. Kõikuva vooluhulga puhul tõkestada vees oleva heljumi kandumine ümbruskonda poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. • Kalastiku ja vähkide ümberasustamine paisregulaatori töötsoonist vastavalt kehtivale korrale. Järelvalve teostamisse kaasata Keskkonnainspektsioon. Järgida käesoleva KMH lisas 3 toodud õiguslikke aluseid võimaliku keskkonnakahju likvideerimisel. • Tegevused on soovitav läbi viia ühe aasta jooksul või jaotada tööd etappideks, mis arvestavad elustikku ja minimaalseid vooluhulki. Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Põllumajandusametiga. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal ning järgida Veeseaduses kehtestatud nõudeid. • Paisregulaatori rekonstrueerimisperioodil tekkivad erinevad jäätmed tuleb kohapeal sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Võimalusel korrastada kaldaala nt liigse veetaimestiku vähendamise näol. • Kala- ja vähipüügikeelu kehtestamine paisregulaatori rekonstrueerimistööde läbiviimise ajaks Tarbja paisjärves. Peale tööde lõpetamist mitte lubada vähipüüki Tarbja paisjärves vähemalt 24 kuu jooksul. Samuti teostada sellel ajal kontrollpüüke, vähipopulatsiooni arvukuse väljaselgitamiseks, juhul kui riikliku seire perioodid ei kattu tööde teostamisele järgneva 24 kuuga.

32 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Järve põhjaosa settest puhastamine Null-alternatiivi jätkumise korral säilib olemasolev olukord, st Tarbja paisjärve põhjaosa settest ei puhastata. Pikaajaliselt aga sette juurdekanne järve jätkub ja kui ca 20 a jooksul on Pärnu jõe poolt sinna sisse kantud kuni 20 000 m 3 setet, siis võib prognoosida, et iga aasta lisandub või kandub edasi ilmselt kuni 1 000 m 3 setet. Setete sellises mahus järvekandumine on seotud asjaoluga, et Pärnu jõe säng on ümbritsetud ülesvoolu Tarbja paisjärve ca 1,8 km pikkuses väga õhukeste (M`) ja õhukeste madalsoomuldadega (M´´), mille turbahorisondi paksus jääb vahemikku vastavalt 30-50cm (M`) ja 50-100 cm (M´´). Madalsoomuldade näol on tegemist põhja- ja üleujutusvetest toituvate toitaineterikaste (eutroofsete) soomuldadega. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Seega võib prognoosida, et ka tulevikus jätkub setete edasikanne ja kuhjumine Tarbja paisjärve. Null-alternatiivi jätkumisel ei ole aga üheselt selge paisregulaatori vastupanuvõime, kuid on enamgi tõenäoline, et renoveerimata ei püsi regulaator nii kaua, et sette maht ja edasikanne järves oluliselt suureneks.

Lühiajalises perspektiivis paranevad ilmselt ka Tarbja paisjärves soojalembestest ning põhjamudas elutsevatest vee- selgrootutest toituvate kalade elutingimused (nt karpkala, latikas), samas halvenevad jõevähkide elutingimused, kuna põhjamuda kandub paisjärve põhjaosast lõuna suunas, vähendades seeläbi jõevähile sobiliku põhjasubstraadiga järvepõhja pindala. Settest mõjutatud järveosas muutub ka vee temperatuurirežiim, mis halvendab jahedaveeliste liikide elutingimusi.

Kokkuvõtlikult nähtub, et null-alternatiivi jätkumisel olulisi lühiajalisi mõjusid veekeskkonnale (sh vee-elustik) siiski ei avaldu. Pikaajaliselt avaldub veekeskkonnale (sh elustikule (kalastik, jõevähk, selgrootud)) nõrgalt negatiivne mõju, kuivõrd peale paisregulaatori tõenäolist purunemist ei mõjuta järve põhjaosasse settinud sete veekeskkonda sellisel määral. Paisjärve kontrollimatul tühjaksvoolamisel hävineb valdav osa väljakujunenud vee-elustikust või muutuvad nende tavapärased elutingimused. Tarbja paisjärve jõevähkide, järvekarpide ja põhjaloomastiku populatsioon sisuliselt hävineb. Järve põhjaosas olev sete kandub allavoolu või jääb uue jõesängi nõlvale. Põhjaveele null-alternatiivi jätkumine olulisi lühi- ega pikaajalisi mõjusid ei avalda.

Leevendavad meetmed: • Sekundaarsete setete tekkimist saab paisjärve haldaja vähendada pilliroo niitmisega talvisel perioodil, millal järv on jääkaane all (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a). • Võtta kasutusse käesoleva ptk jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ toodud leevendavad meetmed.

Alternatiiv I rakendumise korral toimub Tarbja paisjärve põhjaosast setete eemaldamine. Setet eemaldatakse, kuna pikaajaliselt avaldab setete kuhjumine järjest suurenevat mõju nii järve põhja kui ka keskosale (sh. elustik). Muutub veerežiim ja ka vee kvaliteedinäitajad. Järjest paranevad tingimused veetaimestiku vohamiseks ja sekundaarmuda tekkeks, mis omakorda põhjustab vee hapnikutaseme alanemist. Suureneb vee troofsustase ja oht järveosa või osade kinnikasvamiseks ning soostumiseks. Nimetatud aspektid tingivad vajaduse ka järve põhjaosa settest puhastamiseks. Võttes aluseks Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS tööd (2009a), siis on järve muudes osades ka setet, mis ei oma siiski nii suurt mõju veekeskkonnale kuid tagatud on siiski soojalembestest ning põhjamudas elutsevatest vee- selgrootutest toituvate kalade piisavad elutingimused (nt karpkala, latikas).

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 33 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

KMH läbiviimisel on esile kerkinud erinevaid seisukohti Tarbja paisjärve sette koostise ja eemaldamisviiside koha. Projekteerimisbüroo Maa ja Vee AS poolt koostatud Tarbja järve saneerimise projekti (2009a) kohaselt toimub sette eemaldamine buldooseri ja kopaga viisil, kus järve põhjaosast on vesi alla lastud (ptk 3.2), kuid jätkub vee pealevool Pärnu jõest. Nimetatud projekti kohaselt on mineraliseerunud sette osakaal eeldatavalt suurem. Toodut kinnitas ka projekteerimisbüroo projekteerija V. Kriis suuliselt antud hinnangus. KMH koostamise käigus võeti järve põhjaosast pinnasproovid, et välja selgitada, kas tegemist on valdavalt mineraliseerunud settega.

Järve põhjaosa setetest võtsid proovid KMH ekspertgrupi liikmed Raivo Markov ja Enn Tumm. Proovide võtmine teostati 19. mai 2010. a. Proovid võeti Tartu Ülikoolis Geoloogia osakonnas kasutatava turbapuuriga ja järgnevatest kohtadest (joonis 4.2). Proovivõtukohtade koordinaadid määrati käsi GPS- seadmega Maggellan Sport (tabel 4.1).

19.05.10. a võetud proove analüüsiti Tartu Ülikooli Keemia instituudi keskkonnakeemia laboris ning analüüsid viis läbi KMH ekspertgrupi liige Enn Tumm. Järve põhjaosa setetest analüüsiti: kuivaine- ja orgaanikasisaldust. Proovide analüüsimetoodikat on kirjeldatud lisas 6. Proovide analüüsimisel selgus, et kuivainesisaldus jäi vahemikku 14,6 – 20,9 % ja sette orgaanikasisaldus 85,4 – 91,4 % (tabel 4.1).

Joonis 4.2. Pinnaseproovide võtmine (19.05.10. a), vasakul kasutatud turbapuur (foto: GeoBaltica OÜ, 2010), paremal proovivõtukohad (alus: Maa-ameti kaardiserver, 2010).

Tabel 4.1. Paisjärve põhjaosa setete proovivõtukohad ja analüüsitulemused (GeoBaltica OÜ, 2010). Koordinaat Kuivaine Orgaanikasisaldus Nr (pl) (ip) (g/kg) (%) (g/kg) (%) 1 58°55`48.72`` 25°34`48`` 152,9 15,3 901,2 90,1 2 58°55`51.3`` 25°34`51`` 173,2 17,3 896,3 89,6 3 58°55`52.08`` 25°34`52.62`` 209,1 20,9 853,9 85,4 4 58°55`52.32`` 25°34`50.4`` 164,2 16,4 904,4 90,4 5 58°55`50.88`` 25°34`48.3`` 145,5 14,5 913,9 91,4

Seega võib eelnimetatud tulemustele tuginedes prognoosida, et sette eemaldamisel Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) toodud meetodil kaasneb oluline sette liikumine järve lõunaosa suunas ja seega ka veekvaliteedi langus heljuvainete kontsentratsiooni kasvu näol. Samuti on küsitav sette eemaldamise efektiivsus. Sette edasikandumist leevendaks veetaseme langetamine tasandile, mida Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS oma töös välja pakkus (vt. ka ptk 3.2), kuid see läheb vastuollu käesoleva ptk

34 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ kirjeldatud veetasemega, mille valikul on lähtutud ka ökoloogilistest kaalutlustest.

Tulenevalt eeltoodust jääb KMH ekspertgrupi hinnangul üle kaks võimalikku lahendust, kuidas järve põhjaosa setetest (kuni 20 000 m 3) puhastada: a) Sette eemaldamine kasutades mudapumpa (veetaset alandamata). b) Sette eemaldamine, kasutades koppa ja buldooserit ning ajutisi paise ja möödavoolu. a) Sette eemaldamine kasutades mudapumpa (veetaset alandamata). Mudapumpamise tehnoloogilised etapid on järgmised: 1) sette väljapumpamine järvest nt ujuvekskavaatorile paigaldatud mudapumba abil; 2) pulbi hüdrotransport selititesse; 3) settekihi nõrutamine ja kuivatamine selitites; 4) settekihi eemaldamine selititest ja ladestamine selleks ettenähtud ladestusalale, juhul kui samadel aladel ei saa teostada ka sette järeltöötlust ning ladestamist.

Mudapumbaga pumbates tuleb arvestada sellega, et väljapumbatava pulbi kontsentratsioon on ligikaudu 1:10 ehk sette osa moodustab sellest ca 10 %. Seega tuleb järve põhjaosast välja pumbata kokku kuni 200 000 m 3 pulpi ehk selitite pindala peaks olema ca 20 h, kui töid tehakse ühes etapis ja pulbi ladestuskõrgus on 1 m. Kobras AS 2004. a töö baasil, kus hinnatud settemaht ulatus kuni 11 000 m 3 oli väljatoodud vajalike väljakute mahuks kuni 6 ha. 20 000 m 3 puhul siis ca 12 ha. Siinkohal soovitaksime siiski arvestada maksimaalse vajaliku pindalaga ehk kuni 20 ha.

Selitusalad peavad olema tasase pinnaga ja lähedal vooluveekogudele, et neis olevat vett saaks ära juhtida. Pulbi selitusalani juhtimiseks ehk hüdrotranspordiks tuleb luua torustike süsteem. Sarnastel juhtudel ei ole osutunud otstarbekaks pulbi pumpamine kaugemale kui 1 km. Paikkonna ja maaomandite erisusi hinnates saab sette pumpamisel takistavaks faktoriks just selitusaladeks sobilike maa-alade puudus, mistõttu on antud meetodi kasutamine ebatõenäoline. b) Sette eemaldamine, kasutades koppa ja buldooserit ning ajutisi paise ja möödavoolu. Selleks tuleb Tarbja paisjärv sette eemaldamise piirkonnast (joonis 4.3 (töötsoon ca 0,38 ha)) veest täielikult tühjaks lasta (pumbata) ja Pärnu jõgi töötsoonist mööda juhtida. KMH koostajate seisukohalt on soovitatav tööde järjekord sette ärastamisel järgmine (vt ka joonis 4.3): 1. vajadusel läänekalda piirdekraavi puhastamine (süvendamine) sinna kasvanud taimestikust, et oleks tagatud vete ära- ja läbivool ja teealuse truubi laiendamine. Süvendus ja puhastustöid teostada madalvee perioodil. Puhastada võib ka mõlemaid kraave ja truupe; a. Lähtuvalt 20.09.2010. a saabunud teabele (e-kiri, Valter Kriis, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS insener) tuleb allpool esitletud ja töötsoonist välja jäävas alas veetaseme (absoluutkõrgus on 64,57 m) hoidmiseks kindlustada (tõsta) läänekalda kraavi kallast (vähemalt osaliselt) nii, et välditud oleks vee võimalik valgumine kõrvalaladele (sh suvise maksimaalse 10% äravoolu korral). Samuti arvestada abiehitiste (nt truubi jms) dimensioneerimisel suvise maksimaalse 10% äravoolu tekkimise võimalusega. RPUI Eesti Maaparandusprojekti töö nr. 76295 (Pärnu jõe reguleerimine, Tarbja veehoidla tehniline tööprojekt) plaanimaterjali alusel on järve läänepoolse kraavikalda maapinna absoluutkõrgus vahemikus 64,50…64,60 m.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 35 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

2. väljavoolu kraavi rajamine, mille abil Pärnu jõgi suunatakse piirdekraavi (soovituslikult läänepoolsesse, kuid kasutada võib ka mõlemat kraavi) ja töötsoonist allavoolu jääval osal sissevoolukraavi rajamine, mille abil suunatakse vesi uuesti paisjärve. Piirdekraavis võib vett ka paisutada, et sanitaarvooluhulgaga (Q=0,12m 3/s) võrdset veekogust oleks võimalik järve pumbata. 3. ajutise mineraalpinnasest tõkketammi paigaldamine Tarbja paisjärve sissevoolu ette (enne jõge ületavat silda). Pärnu jõe ümbersuunamine piirdekraavi; 4. ajutise mineraalpinnasest tõkketammi rajamine Tarbja paisjärves asuva saare lõunatipu juurde töötsooni eraldamiseks ülejäänud järvest; 5. töötsooni tühjakspumpamine veest. Veetaset alandada ühtlaselt ja mitte rohkem kui 0,3 m ööpäevas (minimeerida sette väljakannet, kasutades ujuvpumpasid). Väljutatavat vett võib juhtida kas piirdekraavidesse või ülejäänud paisjärve, kuid eelistatud on järve piiravad kraavid, kus veega kaasa kanduv minimaalnegi sete jääb tõenäolisemalt pidama; 6. sette eemaldamine koppade ja buldooserite abil, sette viimine ladestusalale. Juhtumil kui settest ei nõrutata vett piisavalt (võimaldamaks transporti) välja juba järve põhjas, millal töötsoonist vett ära juhitakse, siis vallitada sete ajutiselt kaldale ning seejärel teostada äravedu; 7. töötsooni veega täitmine (teostada ühtlaselt, sarnaselt töötsooni veest tühjendamisele), järve sissevoolu ette ja paisjärve saare lõunatipu juurde rajatud ajutiste tõkketammide likvideerimine; 8. jõe ümberjuhtimise lõpetamine, kuna tagatud on sanitaarvooluhulk.

Tõkketammide rajamisega seonduv tegevus ja mõjud on sarnased käesoleva ptk jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ kirjeldatuga. Mineraalpinnasest tammide rajamisel ja nende eemaldamisel tõuseb vees hõljumi kontsentratsioon siiski üle 15 mg/l. Tarbja paisjärve veevahetuse aeg sanitaarvooluhulga ajal (Q=0,12 m 3/s tabel 2.1.) on 41,6 päeva. Mineraalpinnasest ajutiste tammide kasutamine ei põhjusta olukorda, kus oluliselt negatiivselt mõjutataks töötsoonist allavoolu jäävat järveosa ja selles leiduvat elustikku (sh vähid), kuna pinnaseosakesed settivad kiirelt. Tööde lõppemisel ei ole muutunud voolusäng ning allavoolu ei ole uhutud setteid mahus, mis mataksid kinni põhjasubstraadi ja seal olevad varjed. Töötsoonist välja jääval järveosal tuleb tagada vähemalt veetase, mille absoluutkõrgus on 64,57 m. Seega tuleb muuta Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS tööd (2009a).

Sette eemaldamisel ülal kirjeldatud meetodil ning buldooseri ja kopaga on võimalik järve põhjaosa täielikult settest puhastada. Töötsoonis ( ca 1/5 järvest) hävineb kindlasti osa vee- elustikust ja selle faktori leevendamiseks tuleb töötsoonis korraldada sinna jäänud kalade ja vähkide ümberasustamine järve sellesse ossa, kus veetaset ei langetata. Töid teostada ajavahemikul juuni – september (ideaalseim ajavahemik juuli – august), sest sellel ajavahemikul on, arvestades kalade kudemisaegu ja jõevähkide paaritumisaegu, häiringud Tarbja paisjärve ja Pärnu jõe elustikule kõige väiksemad.

Setet ei ole käesoleval juhul mõistlik ladustada paisjärve kallastele, kuna see võib muuhulgas mõjutada kallaste püsivust ning tööde teostamiseks vajalikku pinda võib nappida. Sisuliselt on nimetatud järeldusteni jõudnud ka varasemate tööde koostajad (Kobras AS, 2004 ja Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a). KMH ekspertide hinnangul ei ole setteplatsi rajamine Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) väljapakutud asukoht eelistatud, kuna see paikneb eeldatavalt nõrga kandevõimega pinnasel (mullakaardi järgi paikneb väga õhukesel ja õhukesel madalsoomullal). Setteplatsi rajamine antud asukohta pole soovituslik, kuna võib toimuda platsi läbivajumine ning sette valgumine Pärnu jõkke, mida täiendavate meetmete (vt ptk 4.3) kasutusele võtmisega on võimalik vältida.

36 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Joonis 4.3. Tarbja paisjärve ala, kust kavandatakse eemaldada sete ja rajada ajutised tõkketammid (alus: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a; modifitseeris GeoBaltica OÜ, 2010).

KMH koostamise ajal konsulteeriti setteplatsi asukohavaliku suhtes Paide Vallavalitsuse, Mäo PÜ-ga ja Toivo-Mart Rebasega. Jõuti järeldusele, et järvest väljaveetav sete on otstarbekas ladustada Toivo-Mart Rebase kuuluvale kinnistule (56502:002:0103; joonis 4.4, asukoht B). KMH ekspertrühma hinnangul tuleb sete ladustada mineraalsele pinnasele, mille kandevõime on piisav, talumaks sette poolt pinnasele avaldavat kaalu ning sette transportimiseks ja segamiseks (töötlemiseks) kasutatavat rasketehnikat. Kuna vaadeldav kinnistu paikneb valdavalt tugevama kandevõimega mineraalpinnasel (hinnangu alus Maa-ameti kaardiserveri mullakaart, teadolevalt on osaliselt maa-alale mineraalpinnast ka varasemalt juurde toodud) ning setteplatsi eelnevaks täitmiseks puudub vajadus, on joonisel 4.4 toodud asukoht B sobivam, kui asukoht A.

Samuti paiknevad analüüsitud maa-alad järve läheduses, mis vähendab ka transpordikulutusi ning võimaldab lõplikult vee settest välja nõrutada (enamus veest nõrgub välja juba töötsoonis). KMH aruande koostajate hinnangul ei ole ülal kirjeldatud meetodil järves osaliselt nõrutatud setet võimalik pumbata, vähemalt niiöelda tavapäraste ja igapäevaste meetodite ning vahenditega. Seega tuleb kasutada ikkagi ratastransporti (veoteid vajadusel tugevdada, nt kinnistul 56502:002:0103).

KMH-s soovitatud kinnistu kogusuurus on 3,74 ha. Eelnevates Tarbja paisjärve sette eemaldamist käsitlevates töödes pole analüüsitud sette kuivaine ja orgaanikasisaldust. Käesoleva KMH käigus läbi viidud sette analüüstulemustele tuginedes võib öelda, et sette- eemaldamise töötsoonist vee täielikul ärajuhtimisel, on võimalik oluliselt tõsta eemaldatava sette kuivainesisaldust (analüüsitulemuste põhjal 15 – 21%), mille tõttu väheneb sette

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 37 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 ladestualaks vajamineva ala suurus. Seega piisab ca 1,1 ha suurusest sette ladestusalast, niisiis on võimalik leida optimaalne ladestusala välja pakutud kinnistul või reformimata riigimaal. Samuti on ladestuspaikade valikul arvestatud ka Ida Regionaalse Maanteeameti poolt esitatud (26.05.2010) kirjalikke tingimusi (lisa 7).

Järvest eemaldatud sette kastutamisel haljastuses ja põllumajanduses tuleb jälgida, et sette koostis vastaks keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määruses nr 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases (RTI, 18.08.2010, 57, 373) sätestatule.

Joonis 4.4. Sette ladustamisalad, A - Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a, B – käesolevas KMH-s soovitatud asupaik, C- sette perspektiivne kasutuspiirkond pinnasetäitena (alus: Maa-ameti kaardiserver, 2010).

Analoogilistele töödele tuginedes (nt MTÜ Emajõe Lodjaselts vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine, koostaja Alkranel OÜ (2009)) võib hinnata, et antud järve sete on ohutu ehk määruse § 3 järgselt on võrdne või väiksem sihtarvust. Tabelis 4.2. on välja toodud MTÜ Emajõe Lodjaselts vee erikasutusloa taotluse KMH käigus teostatud pinnaseproovi analüüsi tulemused (proov võetud jõe põhjast, kalda äärest) ja võrdlused määruste Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ja keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määruses nr 78 Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded (RTL 2003, 5, 48) toodud siht- ja piirarvudega.

Tuginedes analoogmeetodile võib öelda, et raskemetallide kontsentratsioonid (mg/kg pinnase kohta) elutsoonis on väiksemad kui keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määruses nr 78 Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded (RTL 2003, 5, 48) toodud piirväärtused (mg/sette kuivaine (KA) kg kohta; §10 lg 2). Seega võib öelda, et raskemetallide kontsentratsioonid Tarbja paisjärve põhjasettes jäävad allapoole määruses „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ kehtestatud piirarve ja sette kasutamisele põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel raskemetallide sisalduse osas piirangud puuduvad. Töödeldud setet saab kasutada nt.

38 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Kolmetamme kinnistu Pärnu jõe ja vana jõesängi vahelise ala täitmiseks (joonis 4.4, piirkond C (madalsoomullad)). Viimati nimetatud töö läbiviimist teostada madalvee perioodil, et vältida veekeskkonna mõjutamist ning tagada vooluveekogude ehk maa-alal või selle vahetus läheduses olevate kraavide jms säilimine.

Tabel 4.2. MTÜ Emajõe Lodjaselts vee erikasutusloa taotluse KMH käigus teostatud setteproovi analüüsi tulemused ja võrdlus määruse Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ning Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded toodud normidega. Komponent Analüüsi Pinnases Reovee-settes tulemus* Sihtarv Piirarv Piirarv Piirarv (mg/kg) (mg/kg) elutsoonis tööstustsoonis põllumajanduses, (mg/kg) (mg/kg) haljastuses ja rekultiveerimisel (mg/sette KA kg) Cd 0,07 1,00 5,00 20,00 20,00 Cr 13,00 100,00 300,00 800,00 1000,00 Cu 8,70 100,00 150,00 500,00 1000,00 Hg 0,06 0,50 2,00 10,00 16,00 Ni 8,30 50,00 150,00 500,00 300,00 Pb 6,20 50,00 300,00 600,00 750,00 Zn 30,00 200,00 150,00 1500,00 2500,00 * MTÜ Emajõe Lodjaselts vee erikasutusloa taotluse KMH-s analüüsitud Emajõe põhjasettest võetud proovi analüüsitulemused.

Kokkuvõttes avaldatakse sette eemaldamisega veekeskkonnale (sh. elustikule) lühiajaliselt nõrgalt negatiivset mõju, juhul kui kasutatakse ülal kirjeldatud meetodit „Sette eemaldamine, kasutades koppa ja buldooserit ning ajutisi pinnaspaise ja möödavoolu“ ja leevendavaid meetmeid. Pikaajalised mõjud on pigem positiivsed. Siiski tuleb välja tuua, et ca 20 a pärast tuleb teostada sarnased tööd uuesti. Sette eemaldamine Tarbja paisjärve põhjaosast ei avalda olulist negatiivset mõju lõheliste elupaigale (jääb paisregulaatorist allavoolu) ega Tarbja paisjärvest allavoolu (ca 4 km kaugusele) jäävale Pärnu jõe hoiualale, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku . Põhjaveele lühi- või pikaajalisi mõjusid ei tuvastatud (sh setteladestusplatside osas).

Leevendavad meetmed: • Võimalusel teostada töid samaaegselt paisregulaatori renoveerimisega. • Tööde teostamisel jälgida KMH aruandes toodud soovituslikku tööde teostamise järjestust, töötsoonist välja jääval järveosal tagada veetase absoluutkõrgusel 64,57 m (paigaldada ka mõõtelatt) ning tööde aluseks olevat projekti (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a) muuta. • Veetaseme ühtlane langetamine, mitte rohkem kui 0,3 m ööpäevas, töötsooni tühjakslaskmine (ujuvpumba kasutamine). Soovitatav ajavahemik juuni – september (ideaalseim juuli – august). Tagada sanitaarvooluhulk. • Ajutiste tammide puhul kasutada mineraalpinnast. Võimalusel võib kaaluda ka veetõkketammi (nt http://www.hydroseal.ee/index.php?leht=019) ja/või sulundseinu. Kõikuva vooluhulga puhul tõkestada vees oleva heljumi kandumine ümbruskonda poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. • Kalastiku ja vähkide ümberasustamine töötsoonist vastavalt kehtivale korrale. Järelvalve teostamisse kaasata Keskkonnainspektsioon. Järgida käesoleva KMH lisas 3 toodud õiguslikke aluseid võimaliku keskkonnakahju likvideerimisel.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 39 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

• Saare lõunaossa ajutiste tõkketammide rajamisel kaevata töötsooni poole süvendid, kuhu veetaseme langetamisel koondub elustik. See omakorda muudab elustiku ümberasustamise tööd lihtsamaks. • Tegevused on soovitav läbi viia ühe aasta jooksul või jaotada tööd etappideks, mis arvestavad elustikku ja minimaalseid vooluhulki. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal ning järgida Veeseaduses kehtestatud nõudeid. • Tööde käigus tekkivad erinevad jäätmed tuleb kohapeal sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Setteladestusplats peab võimaldama settes oleva vee juhtimist vooluveekogusse. Projekteerida nii, et hõljumi kaasakanne oleks minimaalne. Tööde aluseks olevat projekti (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a) muuta. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) esitletud maa-ala on sette töötluseks sobilik kui kasutusele võetakse täiendavad meetmed (vt ptk 4.3). Võimalusel valida sette töötlemiseks KMH aruandes eelistatud ala (vt joonis 4.4, ala B). • Võimalusel korrastada kaldaala nt liigse veetaimestiku vähendamise näol. Sekundaarsete setete tekkimist saab paisjärve haldaja vähendada pilliroo niitmisega talvisel perioodil, millal järv on jääkaane all (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a). • Kala- ja vähipüügikeelu kehtestamine süvendustööde läbiviimise ajaks Tarbja paisjärves. Peale tööde lõpetamist mitte lubada vähipüüki Tarbja paisjärves vähemalt 24 kuu jooksul. Samuti teostada sellel ajal kontrollpüüke, vähipopulatsiooni arvukuse väljaselgitamiseks, juhul kui riikliku seire perioodid ei kattu tööde teostamisele järgneva 24 kuuga.

Järve sissevoolu reguleerimine Null-alternatiivi korral on nii lühi- kui pikaajalised mõjud järve sissevoolu mitte- reguleerimisel põhimõtteliselt sarnased käesoleva ptk jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ tooduga. Samuti on samasugune rakendatav leevendatava meetme soovitus. Käesoleva jaotise erinevus seisneb aga ka selles, et järve sissevoolava Pärnu jõe lõiku ei puhastata (nt taimestikust).

Leevendav meede: • Võtta kasutusse käesoleva ptk jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud leevendavad meetmed.

Alternatiiv I puhul võib välja tuua, et ptk 3 kirjeldatud sissevoolu reguleerimise meetoditest on veekeskkonda ja seda ümbritsevat olustikku arvestades eelistatuim variant, kus järve settest puhastamisel süvendatakse sissevoolu osa. Nii pikendatakse sette järve ja sealt edasikandumist ning sellega vähendatakse ka järve saneerimisvajaduse tihedust tulevikus (nt, et võimaldada 30 a puhastusperioodi). Ptk 2.3 alusel on tõenäoline, et sügavama lohu rajamisel jäädakse lokaalmoreeni, kuid tööde teostamisele võiks eelneda ehitusgeoloogiline uuring, et määratleda täiendatavalt süvendatava järveosa lõplikud parameetrid. Tõenäoliselt võib ehitusgeoloogiliste andmete saamiseks kasutada ka 1983. a projekti „Tarbja küla planeerimise ja hoonestamise projekt“. Alternatiivi rakendumisel korrastatakse ka järve sisse voolavat Pärnu jõe lõiku (nt liigse taimestiku ärastamine), järvega seotud tööde tsoonis. Ülesvoolu jääva lõigu puhastamine ei ole vajalik.

40 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Nagu eelpool nimetatud, siis kaaluti ka teisi järve sissevoolu reguleerimisvõimalusi (paisregulaator vms lahendus (sissevoolu juures), settebasseinid (jõele), voolumuutjate kasutamine (jõel), ptk 3). Olulisemad põhjused, lähtuvalt veekeskkonnast, miks neid variante ei eelistatud: • teised lahendused (eriti paisregulaator ja settebassein jõel) vajavad täiendavat maa-ala, mis omakorda põhjustaks senise jõesängi ja selle ääres kulgevate kraavide kaldajoonte muutmist, mis ei ole aga tarvilik, kuna soovitav eesmärk on saavutatav ka teisiti; • teised lahendused (eriti paisregulaator ja settebassein jõel) vajavad teostamiseks vee erikasutuslubasid ning paisregulaator vee erikasutusluba (haldamiseks, muuhulgas tagada sanitaarvooluhulk). Paisregulaatori kasutamisel toimuks jõevee ümbersuunamine (nt. suurvee ajal) paisjärvest, mis lühiajaliselt suurendab nt heljumi levikut ja iga-aastast niiskusrežiimi muutust; • kõikide teiste lahenduste puhul on vajalik järvest ülesvoolu jääva jõeosa (ptk 2.3.2) hooldamine. Puudub seda tegevust võimaldav ja selleks sobilik infrastruktuur, mille rajamine vajab üsnagi ulatuslikke ümberkorraldusi maismaal, mis vähemalt lühiajaliselt võivad mõjutada ka veekeskkonda.

Kokkuvõttes võib öelda, et järve sissevoolu reguleerimine (kasutades parimaks osutunud varianti) on veekeskkonna (sh elustik) seisukohast pikaajalises perspektiivis nõrgalt positiivse mõjuga, kuna pikendatakse sette järve ja sealt edasikandumist ning sellega vähendatakse ka järve saneerimisvajaduse tihedust ja ulatust tulevikus, millega omakorda vähendatakse vee- elustiku häiringute sagedust. Lühiajaliselt kaasnevad mõjud on seotud järveosa settest puhastamisega (vt käesoleva ptk jaotist „Järve põhjaosa settest puhastamine“). Alternatiivi tegevuse rakendamisel võtta kasutusse alljärgnevad leevendavad meetmed. Tarbja paisjärve sissevoolu reguleerimine ei avalda olulist negatiivset mõju lõheliste elupaigale (jääb paisregulaatorist allavoolu) ega Tarbja paisjärvest allavoolu (ca 4 km kaugusele) jäävale Pärnu jõe hoiualale, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku . Põhjaveele lühi- või pikaajalisi mõjusid ei tuvastatud.

Leevendavad meetmed: • Järve põhja, sissevoolupoolsesse osasse jäävasse otsa lohu rajamisele eelnevalt teostada ehitusgeoloogiline uuring või eksperthinnang. • Võtta kasutusse käesoleva ptk jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud leevendavad meetmed.

Järve (sh kalda) kasutamine Tarbja paisjärve näol on tegemist Paide valla ühe populaarseima supluskohaga. Tarbja paisjärve kasutavad suplemiseks peamiselt Tarbja küla ja lähipiirkonna elanikud, kuid kuna lisaks Tarbja järvele on Paide vallas veel vaid üks ametlik supluskoht, on Tarbja populaarne väga paljude vallaelanike (sh Paide linna elanike) seas. Samuti on Tarbja järv populaarne kalastuskoht, seda nii suvel, kui ka talvel. Seega ka praegu on kasutuses järve ümbritsev kalda-ala.

Null-alternatiivi korral säilib järve ja selle kaldaala senine kasutus. Järve kasutavad suplejad, kalamehed, talviti ka jäärajasõitjad. Järve kaldaosa kasutamine igapäevaliikluseks (sh parkimiseks) ei ole lubatud (valla heakorraeeskiri). Supluskohtade veesire andmed näitavad, et olulised mõjud puuduvad. Olemasoleva olukorra jätkumisel olulised lühiajalised ja pikaajalised mõjud veekeskkonnale (sh elustikule) puuduvad.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 41 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Leevendav meede: • Supluskohtades tagada sanitaarkaitsenõuete täitmine.

Alternatiiv I korral korrastatakse kalda-ala ja rajatakse uus täiendav liivakattega ranna-ala (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS (2009a)). Uue täiendava liivkattega ranna-ala rajamist on soovitatud teostada sama-aegselt muude veekogu kvaliteeti mõjutavate töödega. Nimetatu on mõistlik.

Täiendav liivkattega ranna-ala (joonis 4.5) asub tõenäoliselt jõevähkidele soodsas tsoonis, kuid kui töid teostatakse sama-aegselt teiste töödega ja projektis kavandatud mahus, siis ei kaasne sellega KMH koostajate seisukoha järgselt olulist negatiivset mõju. Ka senised supluskohtade veeseire näitavad piisavat veekvaliteeti ning ranna-ala laiendamisega kaasnev inimkoormus ei ole selline, mis põhjustaks olulisi muutusi, kui järgitud on ka sanitaarkaitse nõudeid.

Joonis 4.5. Tarbja paisjärve liivkattega kalda-ala (alus: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a).

Kalda-ala korrastamisel ei nähta ette senise olukorra ehk igapäevase liikluskorralduse muutmist, mistõttu ka siinkohal puuduvad eeldatavad olulised mõjud veekeskkonnale. Samuti ei ole veekeskkonna seisukohalt olulist vahet kallasrajal kasutatava katendi tüübi osas.

Ptk 2.5 kirjeldatud võimalikud parkimisalad asuvad samuti sobilikes asukohtades. Kuivõrd supluskohtade kasutajatest vähemalt osa moodustavad kohalikud elanikud ja osa inimesi

42 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 saavad kasutada supluskohani jõudmiseks ühistransporti ning valla üldplaneeringu eelnõus kavandatavat kergliiklusteed, siis ei pea tagama kõigi inimeste parkimisvajadust. Siiski võiks eeldada, et parklaid vajatakse tipppäevadel 50 auto tarbeks. Kui parkimiskoha suuruseks arvestada 2,5 x 5 m, siis vajataks ca 625 m 2 parkla pinda. Kindlasti peab omavalitsus suplusrandade arendamisel parkimisteemadega arvestama. Suplushooaja aja välisel ajal kasutatakse parkimisplatse nt kalameeste poolt.

Võimalike parklate asupaiku ja kasutuskoormust arvestades ei kujuta need veekeskkonnale (sh elustikule) olulist negatiivset mõju. Juhul kui parkla-alad asfalteeritakse, siis on soovituslik kasutada sademevee ärajuhtimist koos õli- ja liivapüüduritega.

KMH aruande koostaja leiab, et kui senise järve põhjaosas asuva supluskoha (ptk 2.5) puhul otsustab vald koostöös kohalike elanikega, et see peab asuma idakalda asemel läänekaldal (ptk 3.2), siis nimetatud otsus ei too kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid veekeskkonnale. Otstarbekas on siiski likvideerida idakaldale paigutatud rajatised.

Kokkuvõttes võib öelda, et kalda-ala kasutamisel avaldub veekeskkonnale (sh elustik) pikaajalises perspektiivis pigem positiivne mõju, kuna kaldaala korrastamise käigus rajatakse välikäimlad ning paigaldatakse prügikonteinerid, mis oluliselt vähendavad heitmete veekokku sattumise tõenäosust. Samuti korrastatakse parkimiskorraldust. Lühiajaliselt kaasnevad mõjud on seotud tööde ajastatusega. Juhul, kui seda ei arvestata, siis kaasneb nõrk negatiivne mõju. Alternatiivi tegevuse rakendamisel võtta kasutusse käesoleva ptk jaotistes „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ ja „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud ja asjakohased leevendavad meetmed. Tarbja paisjärve kasutamine ei avalda olulist negatiivset mõju lõheliste elupaigale (jääb paisregulaatorist allavoolu) ega Tarbja paisjärvest allavoolu jäävale (ca 4 km kaugusele) Pärnu jõe hoiualale, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku . Põhjaveele lühi- või pikaajalisi mõjusid ei tuvastatud.

Leevendavad meetmed: • Võtta kasutusse käesoleva ptk jaotistes „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ ja „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud ja asjakohased leevendavad meetmed. • Supluskohtades tagada sanitaarkaitsenõuete täitmine. • Paisjärve lõunaosa läänekalda supluskohtade kasutamisest loobuda, kuna sealne kalda-ala profiil on järsk ning samuti asuvad seal jõevähkide elupaigad. Läänekalda kasutamine on lubatud järve põhjaosas (vt ka joonis 3.1). • Paisjärve põhjaosas oleva supluskoha asukoha muutmisel likvideerida endises asupaigas olnud rajatised. • Parkimisalade ja kallasraja kasutuselevõtmisel tagada nõuetele vastav jäätmekäitluse korraldus ja heakord.

4.2. Mõju maismaaelustikule ja -ökosüsteemidele

Tarbja paisjärve piirneb ida poolt Tarbja külaga, lääne, põhja ja lõuna poolt üldjoontes metsamassiividega, mis koosnevad valdavalt segametsast (domineeriv liigid: kuusk, lepp, mänd, haab). Ümbruskonna metsades on eeldatavalt levinud Eestile tüüpilised ulukid (kitsed, põdrad, jt). Kaitsealuseid liike Tarbja paisjärve ega käesolevas KMH-s vaadeldavas Pärnu jõe lõigu vahetus läheduses ei leidu (ptk 2.4).

Tarbja paisjärve visuaalsetel ülevaatustel tuvastati KMH ekspertgrupi liikmete poolt Tarbja paisjärve juures järgmisi linnuliike: jõgitiir, naerukajakas ja sinikaelpart. Järve

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 43 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 läänepoolsemasse piirdekraavi suubuvate kraavistike pervedel oli 2010. a kevadel märgata kobraste tegevust.

Null-alternatiivi jätkumisel eeldatavalt lühiajalisi mõjusid ei avaldu. Pikaajaliselt võib Tarbja paisjärve paisregulaatori äravoolutoru sisselangemine päädida olukorraga, kus Tarbja pais laguneb ning paisjärv tühjeneb. Paisjärve tühjenemine avaldub mõju Tarbja järve kaldataimestikule, selle liigilise kooseisu muutumise läbi. Liigniisketes tingimustes kasvav taimestik asendub ajapikku kuivemaid tingimusi soosivate taimeliikidega. Loomastiku- linnustiku seisukohalt hävinevad järve tühjenemisega sinikaelpartide elukohad. Samas tuleb nentida, et järve kaldaalad on suveperioodil kasutusel aktiivse rekreatsiooni ja puhkealana. Seega võib eeldada, et Tarbja paisjärve ääres arvukalt sinikaelpartide pesitsuskohti ei leidu, kuna inimtegevuse mõju tulemusena on antud liigi arvukas eksisteerimine antud piirkonnas häiritud.

Pärnu jõele vahetus läheduses elutsevatele liikidele olulisi mõjusid ette näha ei ole, kuna jõe veerežiimi muutus ei avalda olulist mõju Tarbja paisjärvest üles- ja allavoolu paiknevatele jõe lõikudele (sh järvest ülesvoolu asuva niidu puhul (ptk 2.3.2)). Viimast juhul kui järgitakse ptk 4.1 ja 4.3 toodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid.

Alternatiiv I korral avalduvad lühiajalised negatiivsed mõjud tööde teostamise ajal, kuna toimub osaline kaldataimestiku ärastamine ning võimaliku müraga häiritakse eelkõige lindude (sinikaelpartide) pesitsuspaiku. Samas on mõju väheoluline, kuna Tarbja paisjärve ümbrus pole tuntud lindude pesitsusalana ja ka lisanduv liikluskoormus ei ole selline, mis mõjutaks paikkonna rohevõrgustike toimimist.

Setteladestust teostada ptk 4.1 näidatud aladel nii, et säiliks võimalikult suures osas maa- aladel olev haljastus. Teadaolevalt ei leidu aladel kaitseväärtuslikku puistut, kinnistule 56502:002:0103 on istutatud ka noori kaski. Paratamatult tuleb osa või enamus puistust maa- aladelt eraldada (eriti ptk 4.1 joonis 4.4, ala A). Siiski ei ole setteladestusala kohast nähtuvalt ette näha olulise negatiivse mõju teket. Tööde lõppemisel ennistada likvideeritud kõrghaljastus, vähemalt osaliselt ja lähtudes ka maa-alade edasisest kasutusfunktsioonist.

Pärnu jõele vahetus läheduses elutsevatele liikidele ei avaldu samuti negatiivseid mõjusid, kuna jõe veerežiimi muutus ei avalda olulist mõju Tarbja paisjärvest üles- ja allavoolu paiknevatele jõe lõikudele. Viimast juhul kui järgitakse ptk 4.1 ja 4.3. toodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid.

Järve sissevoolu reguleerimisvõimalustest (paisregulaator vms lahendus (sissevoolu juures), settebasseinid (jõele või järve sissevoolu juurde), voolumuutjate kasutamine (jõel), ptk 3) avaldab maismaaelustikule kõige väiksemat mõju lahendus, kus nn. settebassein rajatakse järve sissevoolu juurde (detailsem kirjeldus ptk 4.1 ja 4.3, vastavates alajaotistes). Nimetatud lahendus on leidnud eelistuse ka ptk 4.1 ja 4.3. Olulisemad põhjused, lähtuvalt maismaaelustikust, miks seda varianti eelistati: • teised lahendused (eriti paisregulaator ja settebassein jõel) vajavad täiendavat maa-ala, mis omakorda põhjustaks looduslike tingimuste muutusi ka maismaal; • kõikide teiste lahenduste puhul on vajalik järvest ülesvoolu jääva jõeosa (ptk 2.3.2) hooldamine. Puudub seda tegevust võimaldav ja selleks sobilik infrastruktuur, mille rajamine vajab jällegi üsnagi ulatuslikke ümberkorraldusi maismaal.

Mõlema kaalutud alternatiivi puhul võib välja tuua, et võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks tuleb rakendada järgnevat leevendavat meedet. Samuti ei muutunud antud ptk

44 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 hinded vms parameetrid seoses järve põhjaosas asuva supluskoha võimaliku asupaiga muutmise ettepaneku (lisa 8) tõttu.

Leevendav meede: • Järgida ptk 4.1 ja 4.3 toodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid.

4.3. Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal- majanduslikule keskkonnale

Käesolevas ptk analüüsitakse võimalikke mõjusid inimeste heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh kaldaala kasutus, välisõhk (müra, lõhn, valgus jms), jäätmed, vibratsioon, kultuuripärand).

Paisregulaatori rekonstrueerimine Null-alternatiivi korral paisregulaatorit ei rekonstrueerita ning säilib olemasolev olukord. Nagu ka ptk 4.1 nenditakse, siis tuleb siiski pikemas perspektiivis arvestada avariiohtudega.

Avariiohud võib kaasa tuua väga kiire veemahu ( ca 431 000 m 3) alanemise, mis omakorda võib ohustada paisust allavoolu jäävat jõelõiku (sh jõeäärseid maavaldusi) ning ka paisregulaatori lähedal asuvat kõrvalmaanteed. Paisjärve tühjenemine toob tõenäoliselt kaasa olukorra, mida iseloomustab joonis 2.12 (ptk 2.5), st taastub enne järve rajamist eksisteerinud olukord. Sisuliselt kaob aastatega tekkinud oluline suplus- ja kalastuskoht, vähemalt sellisel kujul, millisena seda praegu teatakse. Tõenäoliselt väheneb paikkonna kinnisvara ja esteetiline väärtus ning turismipotentsiaal. Järvest ülesvoolu jääval jõelõigule esinevad mõjud on tõenäoliselt väiksemad, kuid ilmselt toimub ka seal teatav veetaseme madaldumine, kuivõrd järve põhja on kunstlikult süvendatud ja kadunud on endisaegne väike lang kogu tegevuse mõjupiirkonnas.

Kokkuvõttes võib öelda, et paisregulaatori mitterekonstrueerimisel lühiajaline otsene mõju nii inimestele kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale puudub, pikaajaliselt on aga ette näha olulist negatiivset mõju. Juhul kui ei ole võimalik paisregulaatorit renoveerida, siis tuleb ette näha vähemalt alljärgnevate leevendavate meetmete kasutuselevõttu. Õnnetusjuhtumi esinemisel tuleb arvestada ka näiteks Vabariigi Valitsuse 25.07.1995. a määruses nr 275 Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine (RT I 1995, 63, 1062) toodud kahjude hüvitamise ja hüvitaja määramisega.

Leevendavad meetmed: • Veeseaduse § 8 lg 1 p 5 (veekogu paisutamine ja veetaseme alandamine) alusel tuleb taotleda vee erikasutusluba. • Paisjärve veetaset järk-järguliselt langetada, paisregulaator eemaldada, paisutatud ala korrastada ja ennistada endine jõesäng võimalikult autentsena. • Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Maantee- ja Põllumajandusametiga. • Tagada vooluveekogude liigilise koosluse võimalikult suur säilimine. • Endisele paisjärve maa-alale uue ja mõistliku kasutusfunktsiooni leidmine.

Alternatiiv I korral toimub järve lõunaosas asuva paisregulaatori renoveerimine, kus vähemalt käesoleval ajahetkel puudub asustus. Paisule lähimad (elu)hooned asuvad tööde teostamise kohast ca 250 m kaugusel kirdesuunas. Parima võimalik tööde läbiviimise lahendus on toodud ptk 4.1. Töötsoonist väljaspool langetatakse veetaset minimaalselt ehk

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 45 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 tasandile 64,57 m. Peale tööde lõppu ala (töötsoon) korrastatakse. Kavandatav tegevus aitab kaasa kultuurilise pärandi hoidmisele, kuna korrastatud ja tulevikuski funktsioneeriv paisjärv parandab kogu ümbruse miljööväärtust ja –pärandit. Korrastatud paisjärv on kujunduselemendiks, andes ka maastikule positiivset esteetilist väärtust.

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS (2009b) töö alusel ladustatakse idapoolsele külgtammile taaskasutusele võetavad raudbetoon detailid ja ehituskaevikust väljakaevatud pinnas. Väljatõstetavad truubitorud koos alusbetooniga tuleb transportida Väätsa prügilasse, kuna seal on Paide valla jäätmekava (MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, 2009) alusel eeldatavalt parim koht nende edasiseks käitlemiseks. Väätsa prügila asemel võib siiski kasutada ka mõnda teist vastavatele normidele ja kehtivale korrale vastavat käitlusala.

Tööde teostamise ajaks on ette näha mõningast lokaalset liiklussageduse ning müra- ja tolmutaseme tõusu, kuna töid tehakse rasketehnika abil ja pinnatud kruusakattega kõrvalmaanteelt paisuni viiv ca 70 m pikkune tee on kruusakattega. Kasutatavatest masinatest lähtuva süsihappegaasi hulk kasvab, kuid mitte olulisel määral. Olulist valgusreostust ja elamute või hooneteni levivat ning neid kahjustavat vibratsiooni (lähtudes ka paikkonna pinnasest) ei ole ette näha (sh sulundseinade võimalikul kasutamisel). Müra- ja tolmutasemete teatava suurenemise tajumine võib olla seotud ka tööde teostamise sesoonsusega, kuid valdavad tuulesuunad pigem vähendavad võimalikku häirimist kui suurendavad seda.

Paisregulaatori juures on ruumi tööde teostamiseks vajaliku tehnika hoiustamiseks ja seega on tõenäoline, et kõrvalmaanteel ei piirata oluliselt liiklemist, kuid tööde teostamise ajal, millal on suurem rasketehnika liiklemise osakaal, on soovitav kaaluda transpordi piirkiiruse ajutist vähendamist järve lõunaosas ca 50 või 30 km/h. Küla keskuse osas tõenäoliselt liiklustihedus oluliselt ei suurene, kuna nt Väätsa prügilasse pääseb just mööda Sillaotsa – Tarbja kõrvalmaanteed (tee nr 15180). Tööde teostamisel järgida ka Ida Regionaalse Maanteeameti 26.05.2010 esitatud kirjalikke tingimusi (lisa 7).

Ptk 4.1 alusel piiratakse tööde ajal kala- ja vähipüüki ja töödele järgneval perioodil vähipüüki. Inimeste heaolu ja tervise ning sotsiaal-majandusliku seisukoha järgselt ei ole Tarbja paisregulaatori juurde vaja rajada kalatreppi (vt ka ptk 2.3 ja lisa 3). Kui tööd toimuvad suplushooajal (1. juuni kuni 31. august) ja nende läbiviimine seab ohtu suplejate heaolu ning tervise, siis tuleb piirata suplemist. Selleks, et vähendada ehitustöödega seonduvaid häiringuid kohalikele elanikele, tuleb tööde teostamise ajast neid õigeaegselt teavitada.

Inimeste heaolu ja tervist ei mõjutata ka tarbevee kaudu. Piirkonnas paiknevate puurkaevude ja eriti salvkaevude veetaset kavandatavad tööd oluliselt ei mõjuta, kuna järve veetase ei ole otseselt seotud ümbritseva pinnavee ja maapinna lähedase põhjaveega, mida kinnitavad järve ümbritsevad kraavid ja neis olev veetase (vt ka ptk 2.3). Nimetud väite esitamisel tugineb KMH koostaja ka K&H jt 2007. a analoogsele tööle. Viimati viidatud töös järeldati, et paisjärvede rekonstrueerimine ei mõjutata veetaset 30...40 m kaugusel asuvates kaevudes. Ptk 2.5 toodud andmete kohaselt võib eeldada, et Tarbja järvele nii lähedal asuvaid kaevusid ei esine ning samuti ei ole Piusa jõe kohta koostatud töös tehtud järeldused mõjuraadiuse suuruse osas otseselt ülekandtavad paisjärvedele, mida ümbritsevad veel omakorda kraavid nagu käesoleval juhul Tarbjas.

Kokkuvõttes võib öelda, et paisregulaatori rekonstrueerimise lühiajaline mõju sotsiaal- majanduslikule keskkonnale ning ka inimeste heaolule on tulenevalt rekonstrueerimistöödest mõõdukalt negatiivne, kuna tööde teostamisega kaasnevad siiski mõningad häiringud. Mõju aitavad vähendada KMH-s välja pakutud leevendavad meetmed, mis on esitatud allpool.

46 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Pikaajalises perspektiivis tagatakse paisregulaatori rekonstrueerimisega aga Tarbja paisjärve püsimine, mistõttu kaasneb inimeste ning ka üldiselt terve sotsiaal-majandusliku keskkonna seisukohast mõõdukas positiivne mõju, kuna säilib piirkonna atraktiivne puhke- ning kalastuskoht.

Leevendavad meetmed: • Tarbja paisjärve paisuregulaatori rekonstrueerimisel tuleb jälgida Paide valla avaliku korra eeskirja , st töid ei tohi teostada öörahu ajal vahemikus 23:00-6:00. Soovituslik on pinnasetöid vms mitte teostada nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil, võimalusel kasutada idapoolset osa, kus asub ka asustus. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal. • Paisregulaatori rekonstrueerimisperioodil tekkivad erinevad jäätmed tuleb kohapeal sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Maantee- ja Põllumajandusametiga. Tööde teostamisel järgida Ida Regionaalse Maanteeameti 26.05.2010 esitatud kirjalikke tingimusi (lisa 7). • Paisregulaatori rekonstrueerimistöödest ja tööde kulgemisest tuleb kohalikke elanikke õigeaegselt teavitada, kasutades selleks nii massimeediat kui ka näiteks teavitustahvleid külas ja supluskohtades. • Sõltuvalt paisregulaatori renoveerimisega mõjutatavast alast, ajast ja selle ajal paralleelselt teostatavate tööde iseloomust ning lähtuvalt määruse Nõuded suplusveele ja supelrannale lisast 3 peab supluskohale koostatud profiili ajakohastama enne järgmise suplushooaja algust, kui supluskoha läheduses toimuvad olulised ehitustööd või olulised muutused infrastruktuuris. • Võimalusel korrastada kaldaala nt liigse veetaimestiku vähendamise näol. • Järv ja sellega seonduvad objektid kanda munitsipaalomandisse ja vormistada vee erikasutusluba paisutamise jätkamiseks.

Järve põhjaosa settest puhastamine Kuna null-alternatiivi korral säilib olemasolev olukord, võib eeldada, et lühiajaliselt see olulist mõju kaasa ei too. Pikaajaliselt aga sette juurdekanne järve jätkub, sarnaselt ptk 4.1 kirjeldatule.

Sette juurdekanne soodustab järve põhjapoolse osa kinnikasvamist. Järve kaldaalade kinnikasvamine on aktuaalne aga ka juba käesoleval ajahetkel (vt lisa 2). Taimestiku vohamisega kaasneb ka vee hapnikutaseme alanemine, mis võib põhjustada kalastiku vähenemist või liigilise kooseisu muutumist, mis omakorda mõjutab kalastajaid, vähemalt järve põhjaosas.

Praegu on põhjapoolse ujumiskoha juures settekihi paksus ca 20...30 cm, arvestades Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS (2009a) tööd ning lõunaosas on mudakihi paksus üldjoontes väiksem. Tõenäoliselt aastatega settekihi paksus suureneb.

Seega on kokkuvõttes null-alternatiivi jätkumise mõju inimeste heaolule ja sotsiaal- majanduslikule keskkonnale lühiajaliselt väheoluliselt negatiivne (põhjuseks nt ujujaid häirida võiv järve mudane põhi), samuti on pikaajaliselt ette näha väheoluliselt negatiivset mõju, arvestades järve piklikku kuju. Juhul kui ei renoveerita paisregulaatorit, siis on sotsiaal- majanduslikult üsna küsitav järvest sette ärastamine vähemalt enne, kui ei ole võetud

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 47 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 tarvitusele meetmeid, mida on kirjeldatud käesoleva ptk jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“. Lühiajaliselt võib kasutusele võtta alljärgneva leevendava meetme.

Leevendav meede: • Sekundaarsete setete tekkimist saab paisjärve haldaja vähendada pilliroo niitmisega talvisel perioodil, millal järv on jääkaane all (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a).

Alternatiiv I kohaselt on plaanis puhastada setetest järve põhjaosa kuni järves oleva saare lõunatipuni (maksimaalselt ca 1/5 järvest), kasutades selleks rasketehnikat. Läbiviidavad tööd (ptk 4.1) toimuvad mõlemal pool paisjärve ja on mahukamad idakaldal, kus asub ka olemasolev asustus. Tööde piirkonda jääb ca 6 kinnistut. Siiski jäävad (elu)hooned üldjoontes ca 110 m kaugusele järve kaldast. Tammiku kinnistul paiknev hoonestus jääb siiski töötsoonist ca 70 m kaugusele ja seega on järve sissevoolu piirkonda jäävaid töid soovitav teostada järve läänepoolselt kaldalt, et vältida võimalikke häiringuid. Kuigi hoonestus asub töötsoonile lähemal, siis siiski saab analoogselt käesoleva ptk jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ toodule järeldada, et ka lühiajaliselt puudub oluline negatiivne mõju, mis lähtuks õhusaastest või vibratsioonist ning avalduks inimeste heaolule ja tervisele ning sotsiaal-majanduslikele aspektidele. Ka sette ärastamiseks kasutatava tehnika jaoks on järve kalda-alal piisavalt ruumi. Võimalik, et kalda-ala kandvuse suurendamiseks tuleb tihedamalt kasutatavad transporditeed katta killustikuga, mis hiljem eemaldatakse.

Ptk 4.1 alusel piiratakse tööde ajal kala- ja vähipüüki ja töödele järgneval perioodil vähipüüki. Samuti tuleb arvestada suplushooajaga. Pinna- ja põhjaveetaseme mõjutamist ning üldise maastikupildi paranemist on kirjeldatud käesoleva ptk jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“. Järvest eemaldatav sete ei ole keskkonnaohtlik ega põhjusta seega ka otseseid terviseriske inimestele (nt raskemetallide sisalduse osas). Pärnu jõe valgala (sh ptk 2.3, 2.4 ja 2.5) ja ptk 4.1 alusel ei ole tõenäoline, et setetes esineks ohtlike aineid määral, mis ületaks lubatud piirmäärasid. Seega ei peetud vajalikuks käesolevas etapis ehk KMH aruande eelnõu koostamise ajal raskemetallide vms analüüsi teostamist (vt ka ptk 4.1).

Setet ei ole käesoleval juhul mõistlik ladustada paisjärve kallastele, kuna see võib muuhulgas mõjutada kallaste püsivust ning tööde teostamiseks vajalikku pinda võib nappida. Sisuliselt on nimetatud järeldusteni jõudnud ka varasemate tööde koostajad (Kobras AS, 2004 ja Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a). KMH aruande koostajate hinnangul ei ole ptk 4.1 kirjeldatud meetodil järves osaliselt nõrutatud setet võimalik pumbata, vähemalt niiöelda tavapäraste ja igapäevaste meetodite ning vahenditega. Seega tuleb kasutada ikkagi ratastransporti (veoteid vajadusel tugevdada, nt kinnistul 56502:002:0103).

Tööde teostamisel tuleb kasutada Tarbja – Eivere – Korba kõrvalmaanteed (tee nr 15159). Eeldatav lisanduv liiklussagedus, kui töid teostatakse kahe kuu jooksul on ca 18 autot tööpäevas ehk ca 2...3 autot tunnis. Kui arvestada ptk 4.1 KMH aruande koostajate poolt välja pakutud setteladestusala, siis on veokitel vaja läbida ca 110 m kõrvalmaantee lõik, millest ca 15 moodustab Pärnu jõge ületav sild. Kui ladestusalana kasutatakse aga Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) näidatud piirkonda, siis kujuneks läbitavaks kõrvaltee lõiguks ca 45 m (kasutades mahasõiduks maa-ala keskel (edela küljel) olevat piirkonda). Siiski tuleb arvestada, et eelnevalt peab nimetatud alal tegema ettevalmistustöid (kirjeldatud allpool), mis põhjustab minimaalset ja lühiajalist liikluskoormuse kasvu ka lähipiirkonna teedel.

Kuigi kõrvalmaantee liiklussagedus on väike ( ≥ 200 autot ööpäevas) ja nähtavus üldiselt hea, tuleb siiski tööde ajal vähendada autode piirkiirust ca 30 km/h. Tööde teostamisel järgida ka

48 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Ida Regionaalse Maanteeameti 26.05.2010 esitatud kirjalikke tingimusi (lisa 7). Külas sees ei ole liiklemiskiiruse vähendamine tõenäoliselt vajalik, kuigi ilmselt toimub peamine töödega seotud transport mööda Tarbja – Eivere – Korba kõrvalmaanteed. Vähetõenäoline on transpordi suunamine läände, kuna selle tee kasutamine pikendaks oluliselt läbisõitu ja järvest ca 175 m kaugusel läänesuunas muutub teekate kruusaks.

Inimeste heaolu ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades tuleb sette ladestamise ja käitluse plats(id) valida selliselt, et see ei jääks otseselt eluhoonete külje alla ja asuks hoonetest valdavate tuulte suhtes allatuult (loetletud tingimusi on ka ptk 4.1 kirjeldatud platside juures arvestatud). Vajadusel ladestada sete nii, et see jääks ka lõuna poolsest hoonestusest vähemalt ca 50 m kaugusele. Arvestades kinnistu 56502:002:0103 suurust või reformimata riigimaal asuvat ala, siis on see ka igati võimalik. Lisaks jääb kinnistule 56502:002:0103 ka osaline kõrgem ala (nn. mullavall), mis muuhulgas vähendab ala vaadeldavust idasuunalt, kus asuvad samuti elamud.

Platsi(de) valikul tuleb lähtuda sellest, et nende ettevalmistamine vajaks võimalikult minimaalset aja- ja finantsressurssi ning need oleksid vajadusel edaspidigi erinevatel otstarvetel kasutatavad. Setetest välja nõrguva vee (sh sademevesi) käitlus peab olema võimaldatud ja kergelt teostatav. Nimetatud parameetritele vastavad parimaid võimalike ja käesoleval ajahetkel teadaolevaid kohti on kirjeldatud ptk 4.1. Sette konsistentsi (ptk 4.1) arvestada võib eeldada, et selle eemaldamine, transport ja käitlemine olulist õhureostust (st ärritavaid lõhnaaistinguid) ei tekita. Ladustatud setet segada ja sellele vajadusel lisada tugiainet (saepuru, koorepuru või peenestatud rohejäätmeid). Viimati nimetatud meedet on esile tõstnud ka Kobras AS oma 2004. a töös. Sette segamine vähendab ka lõhnaprobleemide tekke võimalikkust.

Ptk 4.1 alusel on eelistatum KMH aruande koostajate poolt välja pakutud ala, kuivõrd see on looduslike tingimuste poolest sobivam Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) kirjeldatud alast. Siiski on kinnistu 56502:002:0103 (joonis 4.4., ala B) näol tegemist eraomandis oleva maaga ja juhul, kui seda ei ole võimalik kasutusele võtta, siis tuleb valida Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) näidatud ala (joonis 4.4., ala A). Selleks on tarvilik rakendada vähemalt alljärgnevaid tegevusi ja abinõusid: • soovitav on tegevusala suurendada ca 0,6 ha võrra, arvestades ka ptk 4.1 soovitatavate tööde järjekorra juures (punkt 1a) kirjeldatud lääne poolse kraavi kalda kindlustamisega (tõstmisega). Reformimata riigimaal teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada Maa-ametiga; • rajada nõuetele vastav juurdepääs (vt ka lisa 7), soovituslikult maa-ala keskel (edela küljel) olevas piirkonnas; • taotleda raieluba raietöödeks ja eemaldada puistu ning tagada äravedu; • tagada pinnase kandevõime sette ladestusalal ja pinnase ning kraavipervede püsivus selle lähialal (soovitav on teostada ehitusgeoloogiline uuring). Eeldatavalt tuleb maa- alalt eemaldada orgaaniline osa (turvas) ning täita plats nt. mineraalse pinnasega. Tagada materjali ära- ja kohaleveol liiklusohutus. Platsi nõlvad kindlustada (püsivus ja erosioon) ja töötsoonis arvestada ohutusnõuetega (sh veekeskkonna kaitse). • setteladustamise lõpetamisel võtta maa-ala kasutusse (nt. osaliselt parkla ja haljasala). Taotleda maa kruntimist ja valla valdusesse määramist ning teostada vajalikud tööd. Tagada ohutus (sh veekeskkonna kaitse).

Väljutatavat setet saab kasutada peamiselt järgnevatel eesmärkidel: maapinna täitmine (nt ka ladestusplatsil või selle vahetus läheduses), haljastus või põllumajandus. Tõenäoliselt on majanduslikult otstarbekaimateks kasutusvaldkondadeks haljastus või põllumajandus, kuna

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 49 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 tegemist on juba väärtustatud produktiga. Lõpliku kasutusvaldkonna saab aga määrata sellel ajal, kui toimuvad tööd, teostatakse sette töötlemist (sh õigusaktide kohane proovide võtmine ja analüüsimine) ning on teada reaalne turunõudlus. Arvestades paikkonna asustust, siis ei ole transpordikaugus erinevate kasutusvaldkondade seisukohast piiravaks faktoriks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tarbja paisjärve põhjaosa puhastamine sinna kandunud setetest võib kohalikele elanikele ning ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale lühiajaliselt (tööde teostamise ajal) avaldada nõrka negatiivset mõju. Välja pakutud leevendavad meetmed aitavad mõju veelgi vähendada. Pikaajaliselt mõju puudub ning leevendavate meetmete rakendamisel kandub pigem positiivse poole. Järve kandunud sette eemaldamise tulemusel paraneb järvevee kvaliteet (sh läbipaistvus) ning seeläbi ka järve kaldal paiknevate supluskohade olukord. Lisaks sellele väheneb ka taimestiku vohamine. Eeldatavasti tuleb samasugust tööd korrata ka tulevikus ca 20 a pärast.

Leevendavad meetmed: • Sette eemaldamistöid on soovituslik teha samaaegselt paisregulaatori renoveerimisega, et optimeerida tekkivaid võimalikke häiringuid. Kui töid ei tehta koos, siis peab sette eemaldamisega seonduv olema kajastatud vee erikasutusloas. • Tarbja paisjärvest sette eemaldamisel ja edasisel käitlemisel tuleb jälgida Paide valla avaliku korra eeskirja , st töid ei tohi teostada öörahu ajal vahemikus 23:00-6:00. Soovituslik on pinnasetöid vms mitte teostada nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil, võimalusel kasutada idapoolset osa, kus asub ka asustus. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal. • Tekkivad erinevad jäätmed tuleb kohapeal sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Maanteeametiga. Tööde teostamisel järgida Ida Regionaalse Maanteeameti 26.05.2010 esitatud kirjalikke tingimusi (lisa 7). Sette eemaldamisega seotud transpordi liikumise ajal on töötsooni jääval kõrvalmaanteel soovituslik rakendada piirkiirust 30 km/h. • Sette eemaldamisega seotud töödest ja nende kulgemisest tuleb kohalikke elanikke õigeaegselt teavitada, kasutades selleks nii massimeediat kui ka näiteks teavitustahvleid külas ja supluskohtades. • Tammiku kinnistu puhul on järve sissevoolu piirkonda jäävaid töid soovitav teostada järve läänepoolselt kaldalt, et vältida võimalikke häiringuid. • Vajadusel ladestada sete nii, et see jääks ka lõuna poolsest hoonestusest vähemalt ca 50 m kaugusele. Arvestades kinnistu 56502:002:0103 suurust, siis on see ka igati võimalik. Setet ladestusalal segada (töödelda). Tööde aluseks olevat projekti (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a) muuta. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) esitletud maa-ala on sette töötluseks sobilik kui kasutusele võetakse täiendavad meetmed (vt ptk 4.3 kirjeldatud tegevusi ja abinõusid). Võimalusel eelistada maa-ala, mille puhul on vaja minimaalset aja- ja finantsressurssi ning see oleksid vajadusel edaspidigi erinevatel otstarvetel kasutatav. • Sõltuvalt töödega mõjutatavast alast, ajast ja selle ajal paralleelselt teostatavate tööde iseloomust ning lähtuvalt määruse Nõuded suplusveele ja supelrannale lisast 3 peab supluskohale koostatud profiili ajakohastama enne järgmise suplushooaja algust, kui supluskoha läheduses toimuvad olulised ehitustööd või olulised muutused infrastruktuuris.

50 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

• Järve põhjapoolse supluskoha põhjaprofiili säilitada või kujundada nii, et see oleks supluskoha nõuetele vastav. Meede kehtib ka juhul, kui otsustatakse senise supluskoha asukohta muuta (ptk 3.2). • Võimalusel korrastada kalda-ala nt liigse veetaimestiku vähendamise näol. Sekundaarsete setete tekkimist saab paisjärve haldaja vähendada pilliroo niitmisega talvisel perioodil, millal järv on jääkaane all (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a). • Töid teostada võimalusel koos kõrvalmaanteel asuva silla renoveerimisega, mis eeldab ka vee ümbersuunamist.

Järve sissevoolu reguleerimine Null-alternatiivi korral on nii lühi- kui pikaajalised mõjud järve sissevoolu mitte- reguleerimisel põhimõtteliselt sarnased käesoleva ptk jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ tooduga. Samuti on samasugune rakendatav leevendatava meetme soovitus. Käesoleva jaotise erinevus seisneb aga ka selles, et järve sissevoolava Pärnu jõe lõiku ei puhastata (nt taimestikust).

Leevendav meede: • Võtta kasutusse käesoleva ptk jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud leevendavad meetmed.

Alternatiiv I puhul võib välja tuua, et ptk 3 kirjeldatud sissevoolu reguleerimise meetoditest on inimese heaolu ja tervist ning sotsiaal-majanduslikke mõjusid arvestades eelistatuim variant, kus järve settest puhastamisel süvendatakse sissevoolu osa rohkem (vt ka ptk 4.1). Nii pikendatakse sette järve ja sealt edasikandumist ning sellega vähendatakse ka järve saneerimisvajaduse tihedust tulevikus (nt, et võimaldada 30 a puhastusperioodi). Alternatiivi rakendumisel korrastatakse ka järve sisse voolavat Pärnu jõe lõiku (nt liigse taimestiku ärastamine).

Nagu eelpool nimetatud, siis kaaluti ka teisi järve sissevoolu reguleerimisvõimalusi (paisregulaator vms lahendus (sissevoolu juures), settebasseinid (jõele), voolumuutjate kasutamine (jõel), ptk 3). Olulisemad põhjused, lähtuvalt sotsiaal-majanduslikest faktoritest, miks neid variante ei eelistatud: • teised lahendused (eriti paisregulaator ja settebassein jõel) vajavad täiendavat maa-ala, mis omakorda põhjustaks senise jõesängi ja selle ääres kulgevate kraavide kaldajoonte muutmist, mis ei ole aga tarvilik, kuna taotletav eesmärk on saavutatav ka teisiti (sh finantsvahendeid säästes). Samuti oleks vaja omandada või rentida maa-alasid; • teised lahendused (eriti paisregulaator ja settebassein jõel) vajavad teostamiseks vee erikasutuslubasid ning paisregulaator vee erikasutusluba (haldamiseks). Paisregulaatori kasutamisel toimuks jõevee ümbersuunamine (nt. suurvee ajal) paisjärvest, mis lühiajaliselt suurendab nt heljumi levikut ja iga-aastast niiskusrežiimi muutust. Muuhulgas on vaja investeerida järve ümbritsevate (ühe või mõlema) kraavide ja nendega seotud rajatiste korrastamisesse (kogu ulatuses, et need suudaksid vastu võtta suurveeaegseid vooluhulki); • kõikide teiste lahenduste puhul on vajalik järvest ülesvoolu jääva jõeosa (ptk 2.3.2) hooldamine. Puudub seda tegevust võimaldav ja selleks sobilik infrastruktuur, mille rajamine vajab üsnagi ulatuslikke ümberkorraldusi maismaal. Samuti oleks vaja omandada või rentida maa-alasid.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 51 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Kokkuvõttes võib öelda, et järve sissevoolu reguleerimine (eelpool nimetatud parima variandi kaudu) on inimeste heaolu ning sotsiaal-majandusliku keskkonna seisukohast pikaajalises perspektiivis väheoluliselt positiivse mõjuga. Lühiajaliselt kaasneb tööde teostamisest tulenevalt kohalikele elanikele nõrgalt negatiivne mõju. Alternatiivi tegevuse rakendamisel võtta kasutusse alljärgnevad ja käesoleva ptk jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud leevendavad meetmed.

Leevendavad meetmed: • Järve põhja, sissevoolupoolsesse osasse jäävasse otsa lohu rajamisele eelnevalt teostada ehitusgeoloogiline uuring või eksperthinnang. • Järve sissevooluosa süvendamisel mitte mõjutada kõrvalmaantee ja sellel oleva silla kasutamist ning püsivust.

Järve (sh kalda) kasutamine Tarbja paisjärve näol on tegemist Paide valla ühe populaarseima supluskohaga (ptk 4.1). Käesoleval hetkel supeldakse järve põhjaosas võrkpalliplatsi kõrval ning järve lõunaosas paisregulaatori juures ja sellest ca 170 ... 220 m kaugusel põhjapoole mõlemal pool järve. Supluskohtades puuduvad ametlikud parklad (parkimine on siiski korraldatud nö ajutiste kruusakattega parkimiskohtadena, vt joonised 2.15 ja 2.16 ptk 2.5), riiete vahetamise kabiinid, prügikastid jms vajalik infrastruktuur, seega on tegemist nö isetekkeliste supluskohtadega. Alates 2007. aastast toimub järve supluskohtade veekvaliteedi seire. Paide valla üldplaneeringu eelnõuga (2006-2009) on Tarbja paisjärve kaldale määratud samuti supelranna maa (vt joonis 2.13 ptk 2.5).

Järve puhkeväärtusi, suplus- ja kalastuskohti saab kasutada järve kaldal oleva kallasraja kaudu. Kallasraja moodustab käesoleval hetkel peamiselt pinnastee, mis võimaldab sellel liikumist, kuid suurema rahvamassi ja ebasoodsamate ilmastikuolude korral võib osati muutuda poriseks ja halvemini läbitavaks.

Null-alternatiivi realiseerumisel on sotsiaal-majanduslike kaalutluste kohaselt ebasoovitav suplusalade ja kallasraja arenduse jätkamine, kuid inimeste heaolu ja tervise seisukohalt tuleb siiski kuni paisjärve olemasoluni vähemalt supluskohtade juures tagada minimaalsed tervisekaitse nõuded.

Lühiajalises perspektiivis on ilmselt piisavalt ka parkimisvõimalusi, et kasutada järve võimalusi (puhkus, suplus, kalastus jms). Samuti ei kujuta suplushooajal ca 100 inimest päevast ka olulist häiringut kohalikele elanikele ja nende elukorraldusele, kuna osaliselt kasutavad järve supluskohti ka külaelanikud.

Seega on kokkuvõttes null-alternatiivi jätkumise mõju inimeste heaolule ja sotsiaal- majanduslikule keskkonnale lühiajaliselt väheoluliselt negatiivne, tulenedes just peamiselt sotsiaal-majanduslikest tingimustest, pikaajaliselt on aga ette näha olulist negatiivset mõju, juhul kui ei renoveerita paisregulaatorit. Alljärgnevalt on esitatud mõningad lühi- ja pikaajalised leevendavad meetmed, mida võib null–alternatiivi jätkumisel kasutada.

Leevendavad meetmed: • Paisjärve pikliku kuju ja pinnamoe tõttu tuleks supluskoha veeprofiili ja pidevseiret korraldada ka järve põhjaosas. • Paisjärve lõunaosa supluskohtade kasutamisest loobuda, kuna sealne kalda-ala profiil on järsk ning paisregulaatori juures võib järelvalve puudumisel tekkida eluohtlikke olukordi.

52 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

• Paisjärve veetaset järk-järguliselt langetada, paisregulaator eemaldada, paisutatud ala korrastada ja endise jõesängi võimalikult autentne ennistamine. • Tagada vooluveekogude liigilise koosluse võimalikult suur säilimine. • Endisele paisjärve maa-alale uue ja mõistliku kasutusfunktsiooni leidmine.

Alternatiiv I puhul on supluskohtade, kallasraja ja parkimiskorralduse arendamine põhjendatum. Looduskaitseseaduse § 42 kohaselt on supelrand selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. Paide valla üldplaneeringu eelnõu (2006-2009) joonise kohaselt on supluskoha tingmärk joonistatud järve põhjapoolsesse osasse, võrkpalli platsi juures paiknevale olemasolevale supluskohale. Samas ei selgu üldplaneeringu seletuskirjast, kas supluskoht on määratud ühele kindlale asukohale või tähendab lause „supelranna maa on ette nähtud Tarbja järve äärde“ seda, et supelrannaks on määratud terve kalda-ala.

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale 1 supluskoha pindala ühe külastaja kohta otseselt ei määratle, kuid eelmise, Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määruse nr 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele (kehtetu) § 2 kohaselt arvestati supelranna koormuse kavandamisel vähemalt 4 m² maismaa pindala ühe kasutaja kohta (lastele vähemalt 3 m 2).

Järve põhjaosas oleva supluskoha ja lõunaosa ida kaldale kavandatava supluskoha ( ca 1000 m2) pindalade põhjal suudavad supluskohad teenindada nii praegust 100 inimest päevas kui ka tulevikus ilmselt suurenevat inimeste hulka, mis ilmselt siiski ei ületa keskmiselt 200 inimest ööpäevas (suplushooajal). 15. aprill 2010. a toimunud käesoleva KMH programmi avalikul arutelul (vt lisa 2) märkisid kohalikud elanikud, et Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS (2009a) töös nimetatud koht on ujumiskoha asupaigaks sobilik, kuna seal on vesi võrreldes järve sissevoolupoolse osaga soojem. Lisaks ei hakka järve lõunaotsa rajatavat supluskohta mõjutama järve sissevoolu juures settiv muda. Samas on põhjapoolse supluskoha juures olemas lisaväärtusena võrkpalliplats ning see paikkond on oma kaldaprofiili ja paisregulaatori puudumise poolest ka ohutum.

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi „Tarbja järve saneerimisprojekti“ (2009a) raames koostatud tingimuste kohaselt on kalda profiili võimalik parandada ka järve lõunaosas idakaldal, kuid see nõuab kuni 2000 m 3 täite kohalevedu ja 1000 m 2 tugevdatud geotekstiili kasutamist. Nimetatud ranna-ala väljaehitamine vähendab küll põhjaosas oleva ranna kasutust ja võimaldaks selle jätta rohkem kohalikele elanikele, kuid arvestama peab, et lisaks rajamiskuludele tuleb tagada ka suplusalade korrashoid, mis nõuab aja- ja finantsressursi, mille peab katma ja tagama ranna valdaja.

Kuivõrd supluskohtade kasutajatest vähemalt osa moodustavad kohalikud elanikud ja osa inimesi saavad kasutada supluskohani jõudmiseks ühistransporti ning valla üldplaneeringu eelnõus kavandatavat kergliiklusteed, siis ei pea tagama kõigi inimeste parkimisvajadust. Siiski võiks eeldada, et parklaid vajatakse tipp-päevadel 50 auto tarbeks (vt ptk 4.1). Peatükis 2.5 kirjeldatud alade puhul on tõenäoline, et parkimisküsimused saab lahendada, kuid kindlasti peab omavalitsus suplusrandade arendamisel parkimisteemadega arvestama. Kõrvalmaanteel toimuv ajutine parkimine on lühiajaliselt ilmselt väheolulise mõjuga, aga pikaajaliselt võib see tekitada probleeme nii kohalikele elanikele kui ka üldisele liiklusele.

Suplushooajal kasutatavaid parklaid on võimalik paralleelselt või suplushooaja väliselt kasutada ka kalapüüki harrastavate inimeste poolt. Siiski ei tohiks supluskohtades vähemalt

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 53 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 suplushooaja jooksul toimuda mootorsõidukite liiklust. Parklate poolseid võimalikke veekeskkonna mõjuparameetreid on kirjeldatud ptk 4.1.

Vaid ühe ranna-ala arendus võib suplushooaegade tipphetkedel hakata mõjutama kohalike elanike heaolu. Lähtudes valla ja maakonna arengudokumentidest, võib siiski pidada nn supluskohtade väliskasutajate lisandumist positiivseks, kuna nii luuakse võimalused vähemalt hooajalise teeninduse tekkeks. Ja kui ranna valdaja suudab tagada piisava heakorra, siis ei ole olulise mõju ilmnemine tõenäoline.

KMH aruande koostaja leiab, et kui senise ja järve põhjaosas asuva supluskoha (ptk 2.5) puhul otsustab vald koostöös kohalike elanikega, et see peab asuma idakalda asemel läänekaldas (ptk 3.2), siis nimetatud otsus ei too kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Viimast juba ka seetõttu, et eelpool nimetatud ja juba kasutatavasse ranna-alasse ei ole tehtud suuri investeeringuid ja parkla-ala jääks funktsioneerima. Siiski toob KMH koostaja välja järgneva: • Järve põhja-osas asuva ranna-ala asupaiga muutmisel tuleb arvestada ohutu sillaületuse vajadusega, mis tuleb tagada koostöös Maantee-ametiga. • Ujumiskoha rajamisele peab eelnema kalda ja veeala põhjaprofiili kujundamine. • Läänekaldal asuv maa-ala on kitsam kui idakaldal olev. • Otstarbekas on likvideerida idakaldale paigutatud rajatised.

Alternatiiviga kavandatav kallasraja korrastamine on tervitatav, sest see loob head võimalused spordi (jooksmine jms) harrastamiseks ning täiendab ka muus mõttes piirkonna vaba-aja veetmise võimalusi. Siinkohal võiks kruusakatte asemel kaaluda puidumultši kasutamist, kuna see on võrreldes kruusaga jooksmiseks parem. Võimalusel võib kallasraja osaliselt ka valgustada. Tööde teostamise ajal on kalda kasutus piiratud, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga.

Kokkuvõttes on Tarbja järve (sh kalda) kasutamisega seonduv mõju inimeste heaolu ning sotsiaal-majandusliku keskkonna seisukohast leevendavate meetme rakendamisel mõõdukalt positiivne, kuna supluskoha arendamise ning kallasraja rajamisega luuakse paremad võimalused puhkamiseks, suurendades seeläbi ka piirkonna turismipotentsiaali. Lühiajaliselt on ehitustööde teostamise ajal kalda ja järve kasutus häiritud, kaasneb mõõdukalt negatiivne mõju. Soovituslik on tarvitusele võtta alljärgnevad leevendavad meetmed.

Leevendavad meetmed: • Supluskohtade kavandamisel ja kasutuselevõtul kaaluda, kas sotsiaal-majanduslikult on otstarbekas kahe supluskoha haldamine. Paisjärve pikliku kuju ja pinnamoe tõttu tuleks supluskoha veeprofiili ja pidevseiret korraldada ka järve põhjaosas. • Paisjärve lõunaosasse idakaldale rajatava supluskoha töid teostada võimalusel samaaegselt muude järveäärsete töödega, et vähendada heljumi levikut. Sama tingimus kehtib ka järve põhjaosas ja läänekaldal asuva võimaliku supluskoha puhul. Vajalik on ka vee erikasutusloa olemasolu. • Järve põhja-osas asuva ranna-ala asupaiga muutmisel tuleb arvestada ohutu sillaületuse vajadusega, mis tuleb tagada koostöös Maantee-ametiga. • Ujumiskoha rajamisele peab eelnema kalda ja veeala põhjaprofiili kujundamine. Otstarbekas on likvideerida idakaldale paigutatud rajatised. • Paisjärve lõunaosa läänekalda supluskohtade kasutamisest loobuda, kuna sealne kalda-ala profiil on järsk, paisregulaatori juures võib järelvalve puudumisel tekkida eluohtlikke olukordi ning samuti asuvad seal jõevähkide elupaigad. Läänekalda kasutamine on lubatud järve põhjaosas (vt ka joonis 3.1).

54 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

• Supluskohtade, parkimisalade ja kallasraja kasutuselevõtmisel tagada nõuetele vastav jäätmekäitluse korraldus ja heakord. • Parkimiskorraldus kooskõlastada Maanteeametiga ja vajadusel reguleerida kõrvalmaanteede ületamist, et tagada suplejate, kalastajate jt ohutus. • Kallasraja katmisel kaaluda puidumultši kasutamist. Mitte lubada autotranspordi kasutamist, va hooldustööd. Kallasraja katmine viia paisregulaatori ja sette eemaldamise töötsoonides läbi peale nimetatud tööde lõppemist. • Kallasraja valgustamisel kasutada väikese valgusjõuga valgusteid.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 55 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

5. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlus ning paremusjärjestus

KMH aruande peatükis 4 analüüsiti, hinnati ja kirjeldati mõjusid ning pakuti välja leevendavaid meetmeid peatükis 3 esitletud kahe alternatiivse ja reaalse arengustsenaariumi osas. Käesolevas peatükis on teostatud alternatiivide võrdlemine lisas 2 esitletud metoodika alusel ning sobivaima alternatiivi valik (tabel 5.1).

Tabel 5.1 põhjal osutus I-alternatiivi lühiajaline mõju kaalutud hindepallide osas negatiivseimaks kui 0-alternatiivil, siiski on tegu peamiselt ehitusaegsete mõjudega, mida on võimalik ja vajalik leevendada. Siinjuures tuleb enim tähelepanu pöörata veekeskkonnale, mille puhul puuduvad olulised negatiivsed mõjud, kui rakendatakse KMH aruandes välja toodud tingimusi, soovitusi ja nõudeid.

Pikaajaliste mõjude osas on olukord võrreldes lühiajaliste mõjudega kardinaalselt vastupidine. I-alternatiiv põhjustab kaalutud hindepallide alusel positiivseid mõjusid ning 0-alternatiiv negatiivseid mõjusid. Vahe on selline, et õigustatud on alternatiiv I rakendamine. Kavandatavad tegevused ei avalda olulist negatiivset mõju lõheliste elupaigale (jääb paisregulaatorist allavoolu) ega Tarbja paisjärvest allavoolu (ca 4 km kaugusele) jäävale Pärnu jõe hoiualale, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku . Eelpooltoodust lähtuvalt (olulisimad on pikaajalise mõjud) teeb KMH aruande koostaja ettepaneku ellu viia alternatiiv I, lähtudes sh null-alternatiivi pikaajalistest ja negatiivsetest mõjudest.

Alternatiivide puhu tuleb enim tähelepanu pöörata valdkondadele „Pinna- ja põhjavesi ning vee elustik ja ökosüsteem“ ja „Inimeste heaolu, tervis ja vara ning sotsiaal-majanduslik keskkond“ ning nende raames tegevustele „Paisregulaatori renoveerimine“ ja „Järve põhjaosa settest puhastamine“. KMH-s toodud tingimuste ja nõuete täitmisel on välistatud oluliste negatiivsete mõjude avaldumine loodus- ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Alternatiivid ei põhjusta piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju.

Käsitletud ptk toodud teabe alusel võib vee erikasutusloa menetlemise protsessi jätkata ning selle alusel kavandatavaid tegevusi teostada, st rakendada I-alternatiivi. Siiski tuleb muuta vee erikasutusloa aluseks olevaid projekte. Kõigis edasistes töötasandites peab järgima kehtivaid üldisi nõudeid ja KMH aruande ptk 4 ning 6 kirjeldatud tingimusi ja soovitusi. KMH aruandes esitatud leevendavate meetmete rakendamine on reaalne ning ei kujuta olulist majanduslikku vms ressursikulu ei arendajale ega ka erinevatele ametiasutustele. Ilmselge on, et tehislikku paisjärve tuleb hooldada ja tehes seda KMH-s toodud tingimustele vastavalt, on tagatud ka kehtivate normide järgmine ning oluliste mõjude mittepõhjustamine.

56 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 Tabel 5.1. Alternatiivide võrdlemine ja sobivaima alternatiivi valik (alus: lisas 2 on toodud metoodika). Null-alternatiiv* Alternatiiv I* LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) Valdkond ja mõjutegur Kaal HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Pinna- ja põhjavesi ning vee elustik ja ökosüsteem Paisregulaator 0,17 0 0,00 0 0,00 -4 -0,68 -3 -0,51 -4 -0,68 -2 -0,34 3 0,51 4 0,68 Sete 0,10 -1 -0,17 0 0,00 -2 -0,34 -1 -0,17 -4 -0,68 -2 -0,34 1 0,17 2 0,34 Sissevool 0,07 -1 -0,17 0 0,00 -2 -0,34 -1 -0,17 -3 -0,51 -2 -0,34 2 0,34 3 0,51 Kalda-ala 0,08 -1 -0,17 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -2 -0,34 -1 -0,17 0 0,00 1 0,17 Maismaaelustik ja -ökosüsteem Paisregulaator, sete, sissevool ja kalda-ala 0,05 0 0,00 0 0,00 -2 -0,34 -1 -0,17 -1 -0,17 0 0,00 0 0,00 1 0,17 Inimeste heaolu, tervis ja vara ning sotsiaal-majanduslik keskkond Paisregulaator 0,17 0 0,00 0 0,00 -4 -0,68 -3 -0,51 -3 -0,51 -1 -0,17 3 0,51 4 0,68 Sete 0,12 -1 -0,17 0 0,00 -1 -0,17 0 0,00 -2 -0,34 -1 -0,17 0 0,00 1 0,17 Sissevool 0,08 -1 -0,17 0 0,00 -1 -0,17 0 0,00 -2 -0,34 -1 -0,17 1 0,17 2 0,34 Kalda -ala 0,15 -1 -0,17 0 0,00 -4 -0,68 -3 -0,51 -3 -0,51 -2 -0,34 2 0,34 3 0,51 Kokku kaal ja KHP 1,00 -1,01 0,00 -3,38 -2,03 -4,05 -2,03 2,03 3,54 * LA ja PA – lühi- ja pikaajaline mõju; (LA; PA) – leevendatud; HP – hindepall; KHP – kaalutud hindepall.

6. Seiremeetmed keskkonnaseisundi jälgimiseks

Käesolev peatükk keskendub hindamistulemuste alusel parimaks osutunud (ptk 5) alternatiivi kohastele seiremeetmetele. KMH aruande koostaja soovitab kaaluda alljärgnevaid seiremeetmeid (erinevate tegevuslubade jms tasandil).

Tööde teostamise ajaks paigaldada mõõdulatid järve keskmisesse piirkonda (joonis 6.1 tsoon B, kus veetaseme langetamine toimub maksimaalselt 50 cm paisregulaatori servast (absoluutse kõrguseni 64,57 m)) ja töötsoonidesse (paisregulaatori rekonstrueerimise (joonis 6.1 tsoon D) ja sette eemaldamise piirkond (joonis 6.1 tsoon A), kus toimub järve tühjakslaskmine). Mõõdulattide abil on üheselt mõistetavalt võimalik kindlaks teha järve keskmise osa veetaset ning töötsoonidest veetaseme alandamise kiirust (maksimaalne lubatav kiirus 0,3 m ööpäevas ehk seire sagedus kord päevas).

Joonis 6.1. Tarbja paisjärve seiretsoonid (A - sette eemaldamise töötsoon, B - keskmine tsoon (C – võimalik hapnikusisalduse mõõtmise piirkond), D - paisregulaatori rekonstrueerimise töötsoon; alus: Maa-ameti kaardiserver, 2010).

Veeproovid: • seirepunktide asetus – üks tegevuse asupaigast ülesvoolu ja teine allavoolu (joonis 6.2, fooniproovid). Proovivõtukoht peab olema esinduslik, täpsed asupaigad määrata lähtuvalt määrusest Proovivõtumeetodid RTL, 14.05.2002, 56, 833; • seire sageduse – vähemalt tööde alustamisel ja lõpetamisel või vastavalt määruses Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad § 5 sätestatu alusel. Seire sageduse määramisel lähtuda ka tööde iseloomust. KMH ekspertgrupp näeb ühe võimalusena, et proove võetakse vähemalt kord kuus tööde teostamise ajal. Paisregulaatori rekonstrueerimise ja järve põhjaosast sette eemaldamise tööde läbiviimise ajal seiret teostada sagedusega kord nädalas mõlemast punktist (joonis 6.2) ja joonisel 6.1 näidatud tsoonist B

(hapnikusisaldust), sest nii on tagatud ka võimalike ja äkiliste ekstreemsete (nt looduslikud) oludega kaasnevate mõjude võimalik varajane leevendus- ja arvestamisvõimalus. Kuu aega peale tööde teostamise lõppemist võtta proovid mõlemast punktist (joonis 6.2). Kui peale tööde lõppemist võetud proov (joonis 6.2 piirkond B) näitab nt heljuvainete sisaldust > 15 mg/l, siis teostada kuu aja möödudes uus mõõtmine; • proovidest analüüsida – määruses Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad § 5 sätestatut. Arvestada ka määrust „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“. Viimati nimetatud määruse põhjal tuleb veekogu või selle lõigu kohast teavet ajakohastada iga kuue aasta järel ning keemiliste kvaliteedinäitajate puhul peab arvestama ka Kemikaaliseaduse § 12 alusel kehtestatud määrustes toodud piirnorme. Muuhulgas määrata ka vooluhulgad; • visuaalselt teostada pidevat ehk igapäevast seiret õli- ja kütuselekete keskkonda sattumise kohta (võimalikud õli- ja kütuselekked töödel kasutatavast rasketehnikast).

Joonis 6.2. Tarbja paisjärvest üles- (A) ja allavoolu (B) jäävad proovivõtupiirkonnad (alus: Maa-ameti kaardirakendus, 2010).

Elustik: • kalastiku ja vähkide töötsoonist ümberasustamise teostamisse kaasata Keskkonnainspektsioon. Järgida käesoleva KMH lisas 3 toodud õiguslikke aluseid võimaliku keskkonnakahju likvideerimisel; • kala- ja vähipüügikeelu järgimine tööde ajal Tarbja paisjärves. Teostada 24 kuu jooksul jõevähkide populatsiooni dünaamika selgitamiseks kontrollpüüke, juhul kui riikliku seire perioodid ei kattu tööde teostamisele järgneva 24 kuuga. Muu elustikuga kaasnevate muutuste seiramiseks kasutada riikliku seirevõrgu andmeid;

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 59 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

• Tarbja paisjärve keskmises osas (joonis 6.1 tsoon B ja piirkond C) mõõta vee hapnikusisaldust juhul, kui toimub vee tagasipumpamine piirdekraavidest järve keskmisesse ossa. Vee hapnikusisalduse seiret teostada sagedusega kord nädalas paisjärve põhjaosa settest puhastamise läbiviimise ajal (st ajal, mil toimub järve põhjaosas veetaseme muutmine).

Sete: • setteladestusväljakutelt ärajuhitava vee seire (vähemalt heljuvained; N üld ja P üld ning BHT 5 või 7 ), vähemalt kord kvartalis, kuni vee ärajuhtimise lõpetamiseni; • lõpliku kasutusvaldkonna määramisel teostada sh õigusaktide kohane proovide võtmine ja analüüsimine.

Supluskohad: • paisjärve pikliku kuju ja pinnamoe tõttu tuleks supluskoha pidevseiret, vastavalt kehtivale korrale, korraldada ka järve põhjaosas.

Paisutamine: • Vastavalt taotletavale ja väljastatavale vee erikasutusloale (muuhulgas tagada veetaseme ja vooluhulga seire (kord kvartalis)). Lähtuda keskkonnaministri 27. juuli 2009. a määrusest nr 39 Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta. • Paisregulaatori juures on soovituslikuks veetaseme absoluutkõrguseks ca 65,20 m (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009b) ja sanitaarvooluhulk 0,12 m3/s. Veetaseme mõõtmiseks paigaldada paisregulaatori juurde mõõtelatt. • Paisregulaatori tehnilise seisukorra ülevaatamine. Ülevaatamise sageduse määramisel lähtuda Vooluveekogude paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhendis (Keskkonnaministeerium 2008) esitatud paisu ohutusjärelevalve kavast. • Vee erikasutusloa omanik peab pidama paisu hoolduspäevikut.

Niiskusrežiim: • Tarbja paisjärv on maa-alal eksisteerinud juba 1989. a alates. Seega võiks paikkonna niiskusrežiimi mõjutamiseks lugeda veetaseme olulist alandamist, mitte selle säilitamist. KMH aruande kohaselt langetatakse järve veetaset küll tööperioodil (järves endas vähem ja töötsoonides rohkem), kuid alandus ja selle kestvus ei ole selline, mis põhjustaks niiskusrežiimi muutusi. Viimane järeldus lähtub ka järve ümbritseva pinnase analüüsist, kraavide asupaigast ja nendes olevast veetasemest ning paisjärvest alla- ja ülesvoolu jäävate jõelõikude analüüsist. Samuti tagatakse sanitaarvooluhulk. • Paisjärve põhjaosa settest puhastamisel ja paisregulaatori renoveerimisel tuleb Pärnu jõgi siiski ümber suunata järve ümbritsevatesse kraavidesse (võidakse kasutada ühte või kahte kraavi) ja see võib lühiajaliselt ning lokaalselt, kuid mitte oluliselt mõjutada mõningate kinnistute (tabel 6.1) niiskusrežiimi. Jõe- ja järvevee ümberjuhtimine toimub madalveeperioodil. Sõltuvalt tööde iseloomust märkida tabelis 6.1 näidatud kinnistud vee erikasutusloale või lubadele ja hankida enne loa taotluse esitamist nende kinnistute omanike nõusolekud teostatavate tööde läbiviimiseks.

60 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Tabel 6.1. Kinnistute loend, mille niiskusrežiimi võidakse lühiajaliselt ning lokaalselt, kuid mitte oluliselt mõjutada jõe- ja järvevee ümberjuhtimisel tööde teostamisel Lähiaadress Tunnus Töö Kallas Tehisjärve Põhjaosa ida - parkla settest Tammiku 56502:002:0650 puhastamine Tennu 56502:002:0640 Kolmetamme 56502:002:0102 Järve 56502:002:0630 Jaago 56502:002:0421 Miku 56502:002:0104 Kalamäe 56502:002:1281 Saaremäe 56502:002:0790 lääne Paisregulaatori Saarekandi 56502:002:0940 lääne renoveerimine

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 61 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

7. Avalikkuse kaasamise ja aruande koostamisel esinenud raskuste ülevaade

Paide Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse KMH programmi eelnõuga seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtiva KeHJS nõuetele. Ka KMH aruande eelnõu avalikustamisel järgiti KeHJS nõudeid.

Paide Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu avalikustamisest teatati 27.03.2010. a ajalehes „Järva Teataja“ ning 29.03.2010. a väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Lisaks teavitati KMH programmi eelnõu avalikustamisest KMH-st huvitatud isikuid ja organisatsioone (lisa 2). KMH programmi eelnõu avalik arutelu toimus 15.04.2010. a Tarbja küla raamatukogus (Kooli tee 1).

KMH programm kiideti heaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt 19.05.2010. a korraldusega nr HJR 6-7/14915-5 (lisa 2). KMH programm, avaliku arutelu protokoll ja saabunud seisukohad ning nendele esitatud vastused on samuti esitatud aruande lisas 2.

KMH aruande koostamisel kogutud teabe kohaselt informeeritakse KMH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja selle avalikust arutelust ka Põllumajandusameti, Mäo PÜ, Maanteeameti, Terviseameti Põhja talituse Järvamaa esinduse ja Maa-ameti esindajaid. Nimetatud asutuste väljajäämine KMH programmi eelnõu avalikust arutelust ei ole kaaluga, mis vähendaks KMH aruande tulemuste usaldusväärsust, sest enamike eelpool nimetatud ametiasutustega suheldi ka KMH aruande eelnõu koostamise käigus.

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise KMH aruande eelnõu avalikustamisest teatati 19.07.2010. a ajalehes „Paide valla teataja“ ning 23.07.2010. a väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Lisaks teavitati KMH aruande eelnõu avalikustamisest KMH-st huvitatud isikuid ja organisatsioone. KMH aruande eelnõu avalik arutelu toimus 02.09.2010. a Tarbja küla raamatukogus (Kooli tee 1). KMH aruande eelnõu avalikustamise kuulutused, aruandele laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine ning avaliku arutelu protokoll on esitatud aruande lisas 8.

Otseseid ja KMH aruande eelnõu koostamise käigus lahendamata raskusi või muid probleeme KMH ekspertgrupi poolt ei tuvastatud. Samas tuleb ära märkida, et koostatud Tarbja paisjärve saneerimisprojekti (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a) tööjoonistelt puudub järve pikiprofiil, mille abil oleks veelgi täpsemini prognoositav eemaldatava sette maht ning järve põhjaosa süvendamise vajadus ja selle ulatus. Käesoleva KMH tasandil tehtud järelduste adekvaatsuse aspektist olid kasutatavad andmed siiski piisavad.

KMH aruande avalikustamise perioodil muutunud määruse tõttu ajakohastati ptk 4.1 esitatud teavet (alamjaotus „Järve põhjaosa settest puhastamine“). Samuti ajakohastati KMH aruannet lisas 8 näidatud põhjustel ehk avalikustamise käigus laekunud ettepanekute alusel.

KMH aruande ptk 4.1 kuni 4.3 lisati tekstilist teavet, mis parandab aruande järeldustest arusaadavust ja edasist kasutamist. Täiendati sette ladustusalade ja järve sissevoolu reguleerimisega seonduvaid teemasid ning KMH aruande kokkuvõtet. Täiendused ei muutnud KMH aruande järeldusi ega ka esitatud tingimusi ja soovitusi. Lisateabe lisamise aluseks oli KMH aruandega kavandatava tegevuse arendaja (Paide Vallavalitsus) kirjalik (e-kiri) seisukoht (14.09.2010) ja Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS kirjalik (e-kiri) seisukoht (20.09.2010).

62 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

8. Aruande ja hindamistulemuste kokkuvõte

Kavandatava tegevusega hõlmatav ala asub Järvamaal Paide vallas Tarbja küla lääneservas Pärnu jõe orus. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Tarbja paisjärve põhjapoolse osa setetest puhastamine, paisregulaatori rekonstrueerimine ning kallasraja ja liivakattega kaldaala rajamine. Kuivõrd enamuste tegevuste läbiviimiseks on vajalik vee erikasutusluba, siis taotles seda luba Paide Vallavalitsus. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon algatas (12.02.10. a) Paide Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse alusel KMH.

Alkranel OÜ poolt teostatud KMH-ga hõlmati nii kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaetud ala(d) ning ka neid ümbritsev(ad) või seotud ala(d). Hinnati sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. Samuti käsitleti tuvastatud mõjude vältimise ja leevendamise võimalusi. KMH-d teostati heakskiidetud KMH programmi alusel.

8.1. Looduskeskkond

Tarbja paisjärv rajati Eesti Maaparandusprojekti 1978. a töö alusel 1987–1989. a Pärnu jõe ülemjooksu paisutamise teel. Järve rajamisega kaevati samaaegselt järve mõlema kalda äärde ka liigvee kogumiskraavid. Põhja-lõunasuunalise Tarbja paisjärve pikkus on ca 1,25 km, laius maksimaalselt 180 m, keskmine sügavus 2 m ning maht ca 431 000 m 3. Järve veepiirist lähtub minimaalselt 4 m kallasrada (suurvee ajal min 2 m), 10 m veekaitsevöönd ( Veeseadus ), 50 m ehituskeeluvöönd ja 100 m piiranguvöönd ( Looduskaitseseadus ). Tarbja järves elutseb mitmeid kalaliike nagu särg, ahven, latikas, karpkala, haug, vikerforell ja linask, lisaks on järv ka vähirikas. Järve kalda ääres kasvab laiguti kõrgem veetaimestik ning järve põhjaosas ca 230 m ulatuses esineb setteid (maksimaalne paksus ca 2 m, keskmine 0,67 m), mis on sinna kantud Pärnu jõe poolt. Keskkonnaregistri (Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus) 2010. a andmetel kavandatava tegevuse paikkonnas kaitsealuseid taime- ja loomaliike ei esine, samuti ei paikne ala Natura 2000 alal, hoiualal ega kaitsealal. 2004. a teostatud sukeldus-uuringud näitasid, et järve paisregulaator (monoliitsest raudbetoonist) on amortiseerunud ning vajab renoveerimist.

Pärnu jõgi on Eestis pikkuselt teine jõgi, mis kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alam- vesikonda. Jõe ülemjooks, kuhu jääb ka Tarbja paisjärv, on enamuses allikalise toitega (kuni 79,2% ulatuses) ning seetõttu on jõe üldine vooluhulk aasta lõikes üsna püsiv. Tarbja järvest ülesvoolu jääv Pärnu jõe kaldosa on ca 1,5 km ulatuses praktiliselt sirge, väikese langu ja aeglase vooluga. Tarbja järvest allavoolu jääv Pärnu jõe ca 1,8 km kaldaosa on rohkem liigendatud, kuid siiski üsna sirge. Veemajanduskava (2010. a) alusel on Pärnu jõe seisundiklassiks loetud 2009. a „hea“. Muuhulgas reguleerib hinnatud veekogudes tegutsemist määrus Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu .

Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2002. a) kohaselt piirneb Tarbja paisjärv läänest rohevõrgustiku koridoriga K8, mis on maakonna nn suur rohekoridor. Paisjärve läänekaldal laiub ulatuslik üleriigilise tähtsusega Epu-Kakerdi turbamaardla. Paikkonna esimene aluspõhjaline põhjaveehorisont on nõrgalt kaitstud (EGK OÜ, 2001). Tegemist on normaalse radooniriskiga alaga (EGK OÜ, 2004). Vaadeldava ala reljeef on üldiselt tasane ja soine, kuid Tarbja küla juures tõuseb aeglaselt idasuunas. Järve ümbruses on valdavateks mullatüüpideks väga

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 63 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

õhukesed ja õhukesed ning sügavad madalsoomullad, kuid leidub ka leetjaid ja leostunud gleimuldasid, mis viitavad liigniiskusele.

8.2. Sotsiaal-majanduslik keskkond

Tarbja küla on Paide valla suurima rahvaarvuga küla (paikneb Paidest 5 km kaugusel), olles sealjuures ka valla üheks tõmbekeskuseks, kus asuvad lisaks järvele lasteaed-algkool, raamatukogu, rahvamaja, jms. Maa-ameti andmeil on järve idakaldal olevad maad elamu- ja maatulundusmaad, mis Paide valla üldplaneeringu eelnõu (2006 – 2009) kohaselt on ühtlasi loetud olemasolevate elamumaade aladeks. Tarbja paisjärve läänest ja lõunast piiravad maad on enamjaolt metsaga kaetud maatulundusmaad. Põhjasuunas asuvad samuti metsased maad, milledest osad on maatulundusliku sihtotstarbega ja osad veel reformimata riigimaa staatuses. Paide valla üldplaneeringu eelnõu olulisi maakasutuse muudatusi Tarbja järve lähipiirkonda ei sätesta.

Paisjärvest põhjas kulgeb loode-kagusuunaline Tarbja – Eivere – Korba kõrvalmaantee (tee nr 15159) ja järvest ca 180 m kaugusel idas põhja-lõunasuunaline Sillaotsa – Tarbja kõrvalmaantee (tee nr 15180). Teeseaduse kohaselt sätestatud riigimaantee 50 m kaitse- vööndisse jäävad nii paisjärve põhja kui lõunanurk ja enamus järve äärsest hoonestusest.

Tarbja paisjärv on küla, valla ja ilmselt ka laiema avalikkuse seisukohalt kujunenud oluliseks kalandus- ja puhkemajandusobjektiks. Seetõttu on nii Paide valla üldplaneeringu eelnõu, selle keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu (2010) kui ka Paide valla arengukava (2007. a) põhjal Tarbja järve olemasolu ja püsimine vajalik. Järve üks supluskoht asub selle põhjaotsast ca 150 m kaugusel ning selle juures paikneb võrkpalliväljak. Suplemas käiakse ka järve paisregulaatori juures. Paisjärve valdajaks on Paide Vallavalitsus, kelle hinnangul käib järves suplemas kuni 100 inimest päevas. Alates 2007. a loeti Tarbja järve äärset kalda-ala ametlikuks supluskohaks ja seiretulemuste alusel on veekvaliteeti enamasti hinnatud „väga heaks“. Käesoleval hetkel supluskohtades riietuskabiinid ja tualettruumid puuduvad.

8.3. Hindamistulemuste kokkuvõte

KMH käigus hinnati järgmisi alternatiive: • Alternatiiv I – Tarbja paisjärve saneerimine vee erikasutusloa taotluse ja teiste dokumentide alusel, st toimub paisregulaatori rekonstrueerimine, järve põhjaosa settest puhastamine, järve sissevoolu reguleerimine ning kallasraja ja supluskohaga seonduvad tööd; • Null – alternatiiv – Tarbja paisjärve saneerimist ei toimu ning säilib senine olukord.

Alternatiivide valikul lähtuti KMH programmi koostamisele eelnenud teabest, KMH programmi avalikust arutelust ja heakskiitmise otsusest ning KMH aruande koostamisel täpsustunud teabest. KMH programmiga kinnitati kolm võimalikku alternatiivset lahendust. KMH aruande koostamisel otsustas ekspertrühm hinnata kõikide tegevuste reaalseid läbiviimise võimalusi ja nende mõjusid alternatiivis I. Kuivõrd ka selline valik annab adekvaatse hinnangu ja võimaldab valida vähimat mõju avaldavad tegevused ning nende läbiviimise moodused, siis ei ole KMH ekspertrühma seisukoha alusel eksitud KeHJS ja kinnitatud programmi põhimõtete vastu.

64 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Hinnatud alternatiivide võrdlemisel osutus parimaks alternatiiv I. Lühiajaliselt olid alternatiivi I kaalutud hindepallid küll null-alternatiivist negatiivsemad, kuid siinkohal on tegemist ehitusaegsete mõjudega, mida on võimalik ja vajalik leevendada. Pikaajaliselt kaasnevad alternatiiv I rakendumisel positiivsed mõjud ning null-alternatiiv korral negatiivsed mõjud, mida on vaja leevendada. Kuna olulisemaks saab lugeda pikaajalisi mõjusid, siis teeb KMH aruande koostaja ettepaneku ellu viia alternatiiv I. Kavandatavad tegevused ei avalda olulist negatiivset mõju lõheliste elupaigale (jääb paisregulaatorist allavoolu) ega Tarbja paisjärvest allavoolu (ca 4 km kaugusele) jäävale Pärnu jõe hoiualale, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku .

Alternatiivide puhu tuleb enim tähelepanu pöörata valdkondadele „Pinna- ja põhjavesi ning vee elustik ja ökosüsteem“ ja „Inimeste heaolu, tervis ja vara ning sotsiaal-majanduslik keskkond“ ning nende raames tegevustele „Paisregulaatori renoveerimine“ ja „Järve põhjaosa settest puhastamine“. KMH-s toodud tingimuste ja nõuete täitmisel on välistatud oluliste negatiivsete mõjude avaldumine loodus- ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Mõjude jms faktorite esinemise seiramiseks esitatud ettepanekud on toodud KMH ptk 6. KMH koostamisel esinenud raskusi ja avalikkuse kaasamist kirjeldab KMH ptk 7.

Järgnevalt on toodud tähtsamad KMH käigus tehtud järeldused ja vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks. Leevendavad meetmed on eristatud muust tekstist allajoonitult.

1. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE NING VEE-ELUSTIKULE JA ÖKOSÜSTEEMIDELE

Paisregulaatori rekonstrueerimine Null-alternatiivi korral paisregulaatorit ei rekonstrueerita. Lühiajaliselt see veekeskkonnale (sh vee-elustikule) olulisi mõjusid ei avalda. Pikaajalises perspektiivis võib paisregulaator aga laguneda. See põhjustab olulisi veerežiimi ja -kvaliteedi muutusi nii Tarbja paisjärves kui Pärnu jões (heljuvaine kontsentratsiooni tõus, temperatuuri muutus, vee voolukiiruse suurenemine jms), mis omakorda avaldab otseselt ja oluliselt mõju nimetatud veekogude vee- elustikule. Põhjaveele olulisi lühi- ega pikaajalisi mõjusid ei kaasne. Rakendada tuleb järgmisi leevendavaid meetmeid: • Veeseaduse § 8 lg 1 p 5 (veekogu paisutamine ja veetaseme alandamine) alusel tuleb taotleda vee erikasutusluba. • Veetaseme ühtlane langetamine, mitte rohkem kui 0,3 m ööpäevas, Tarbja paisjärve tühjakslaskmine. Soovitatav ajavahemik juuni-september (ideaalseim juuli-august). • Kõikuva vooluhulga puhul tõkestada vees oleva heljumi kandumine ümbruskonda poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. • Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Põllumajandusametiga. • Paisu eemaldamine, endise jõesängi taastamine. • Tagada vooluveekogude liigilise koosluse võimalikult suur säilimine (nt püügikeelud) ning kalastiku ja vähkide ümberasustamine tühjaks lastud Tarbja paisjärvest, vastavalt kehtivale korrale. Järgida käesoleva KMH lisas 3 toodud õiguslikke aluseid keskkonnakahju likvideerimisel.

Alternatiiv I rakendumise korral toimub Tarbja paisjärve lõunaosas paikneva paisu rekonstrueerimine. KMH koostajate hinnangul on selleks tehtavate tööde soovituslik järjekord järgmine: 1) vajadusel piirdekraavi puhastamine (süvendamine);

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 65 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

2) möödavoolu kraavi rajamine; 3) ajutise tõkketammi rajamine paisregulaatori töötsooni piiramiseks ülejäänud järvest; 4) veetaseme alandamine töötsoonis ning töötsoonis leiduva elustiku ümberasustamine; 5) tõkketammi paigaldamine paisregulaatorist allavoolu; 6) paisregulaatori rekonstrueerimistööde läbiviimine; 7) vee pumpamine paisregulaatori töötsooni; 8) tõkketammide eemaldamine; 9) möödavoolu kraavi sulgemine, ajutise regulaatori eemaldamine ja sanitaarvooluhulga tagamine ning rekonstrueerimisele eelnenud veetaseme ennistamine.

Töötsoonis (st tõkketammi ja paisregulaatori vahelisel alal) toimub veetaseme langetamine miinimumini. Selleks, et mitte põhjustada ülemääraseid häiringuid veerežiimile, tuleb veetaset töötsoonis alandada ühtlaselt ja mitte rohkem kui 0,3 m ööpäevas. Paisregulaatorit piiravate tõkketammide rajamise ja likvideerimise ajal tõuseb tööde lähitsoonis ja allavoolu jääval jõelõigul heljuvainete kontsentratsioon, kuid seda siiski lühiajaliselt. Mõju suurust ja ulatust aitab vähendada soovitatav tööde järjestus. Lühiajaliselt võivad järve elustikku mõjutada ka müra, vibratsioon ja lainetus, kuid avalduvad mõjud on lokaalsed ja lühiajalised. Tööd tuleb läbi viia ajavahemikul juuni-september (ideaalseim ajavahemik juuli-august), sest sellel ajavahemikul on häiringud vee-elustikule kõige väiksemad. KMH ekspertgrupp leiab, et paisu renoveerimisel ei ole sellele kalapääsu rajada vaja (vt täpsemalt ptk 4.1). Pikaajaliselt avaldub veekeskkonnale (sh elustikule) positiivne mõju, kuna paisu renoveerimine tagab järve ja sellega seotud koosluste säilimise. Põhjaveele olulisi lühi- ega pikaajalisi mõjusid ei avaldu. Järgida tuleb järgmisi leevendavaid meetmeid: • Veeseaduse § 8 lg 1 p 5 (veekogu paisutamine ja veetaseme alandamine) alusel tuleb taotleda vee erikasutusluba ka hilisema paisutamise jätkamiseks. • Paisregulaatori renoveerimisel jälgida KMH aruandes toodud soovituslikku tööde teostamise järjestust, töötsoonist välja jääval järveosal tagada veetase absoluutkõrgusel 64,57 m (paigaldada ka mõõtelatt) ning tööde aluseks olevat projekti (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009b) muuta. • Ajutiste tammide puhul kasutada mineraalpinnast. Võimalusel võib kaaluda ka veetõkketammi (nt http://www.hydroseal.ee/index.php?leht=019) ja/või sulundseinu. Kõikuva vooluhulga puhul tõkestada vees oleva heljumi kandumine ümbruskonda poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. • Kalastiku ja vähkide ümberasustamine paisregulaatori töötsoonist vastavalt kehtivale korrale. Järelvalve teostamisse kaasata Keskkonnainspektsioon. Järgida käesoleva KMH lisas 3 toodud õiguslikke aluseid võimaliku keskkonnakahju likvideerimisel. • Tegevused on soovitav läbi viia ühe aasta jooksul või jaotada tööd etappideks, mis arvestavad elustikku ja minimaalseid vooluhulki. Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Põllumajandusametiga. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal ning järgida Veeseaduses kehtestatud nõudeid. • Paisregulaatori rekonstrueerimisperioodil tekkivad erinevad jäätmed tuleb kohapeal sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Võimalusel korrastada kaldaala nt liigse veetaimestiku vähendamise näol. • Kala- ja vähipüügikeelu kehtestamine paisregulaatori rekonstrueerimistööde läbiviimise ajaks Tarbja paisjärves. Peale tööde lõpetamist mitte lubada vähipüüki Tarbja paisjärves vähemalt 24 kuu jooksul. Samuti teostada sellel ajal kontrollpüüke, vähipopulatsiooni arvukuse väljaselgitamiseks, juhul kui riikliku seire perioodid ei kattu tööde teostamisele järgneva 24 kuuga.

66 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Järve põhjaosa settest puhastamine Null-alternatiivi jätkumisel Tarbja paisjärve põhjaosa settest ei puhastata ning sette juurde- kanne jätkub. Olulisi mõjusid lühiajaliselt veekeskkonnale (sh elustik) siiski ei avaldu. Pikaajaliselt on ette näha nõrgalt negatiivne mõju, kuni paisregulaatori säilimiseni. Põhjaveele olulisi mõjusid ei kaasne. Arvestada tuleb järgmiste leevendavate meetmetega: • Sekundaarsete setete tekkimist saab paisjärve haldaja vähendada pilliroo niitmisega talvisel perioodil, mil järv on jää all (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a). • Võtta kasutusse ptk 4.1 jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ toodud leevendavad meetmed.

Alternatiiv I rakendumise korral toimub Tarbja paisjärve põhjaosast setete eemaldamine. KMH tulemuste alusel soovitab KMH ekspertgrupp sette eemaldamiseks kasutada koppa ja buldooserit ning ajutisi paise ja möödavoolu, kuna sellisel viisil on järve põhjaosa võimalik settest täielikult puhastada. Selleks tuleb Tarbja paisjärv sette eemaldamise piirkonnas veest täielikult tühjaks pumbata ja Pärnu jõgi töötsoonist mööda juhtida. KMH koostajate seisukohalt on soovitatav tööde järjekord sette ärastamisel järgmine: 1) vajadusel läänekalda piirdekraavi puhastamine (süvendamine); a. kindlustada (tõsta) läänekalda kraavi kallast (vähemalt osaliselt) nii, et välditud oleks vee võimalik valgumine kõrvalaladele (sh suvise maksimaalse 10% äravoolu korral). Samuti arvestada abiehitiste (nt truubi jms) dimensioneerimisel suvise maksimaalse 10% äravoolu tekkimise võimalusega. 2) väljavoolu kraavi rajamine, mille abil Pärnu jõgi suunatakse piirdekraavi ja töötsoonist allavoolu jääval osal sissevoolukraavi rajamine, mille abil suunatakse vesi uuesti paisjärve; 3) ajutise mineraalpinnasest tõkketammi paigaldamine Tarbja paisjärve sissevoolu ette ning Pärnu jõe ümbersuunamine piirdekraavi; 4) ajutise mineraalpinnasest tõkketammi rajamine Tarbja paisjärves asuva saare lõunatipu juurde töötsooni eraldamiseks ülejäänud järvest; 5) töötsooni tühjakspumpamine. Veetaset alandada ühtlaselt ja mitte rohkem kui 0,3 m ööpäevas; 6) sette eemaldamine koppade ja buldooserite abil, sette viimine ladestusalale. Juhtumil kui settest ei nõrutata vett piisavalt (võimaldamaks transporti) välja juba järve põhjas, millal töötsoonist vett ära juhitakse, siis vallitada sete ajutiselt kaldale ning seejärel teostada äravedu; 7) töötsooni veega täitmine (teostada ühtlaselt, sarnaselt töötsooni veest tühjendamisele), järve sissevoolu ette ja paisjärve saare lõunatipu juurde rajatud ajutiste tõkketammide likvideerimine; 8) jõe ümberjuhtimise lõpetamine, kuna tagatud on sanitaarvooluhulk.

Töötsoonis ( ca 1/5 järvest) hävineb kindlasti osa vee-elustikust ja selle faktori leevendamiseks tuleb töötsoonis korraldada sinna jäänud kalade ja vähkide ümberasustamine järve sellesse ossa, kus veetaset ei langetata. Töid teostada ajavahemikul juuni-september (ideaalseim ajavahemik juuli-august), sest sellel ajavahemikul on häiringud Tarbja paisjärve ja Pärnu jõe elustikule kõige väiksemad. Tõkketammide rajamisega seonduv tegevus ja mõjud on sarnased ptk 4.1 jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ kirjeldatuga.

Setet ei ole käesoleval juhul mõistlik ladustada paisjärve kallastele, kuna see võib muuhulgas mõjutada kallaste püsivust ning tööde teostamiseks vajalikku pinda võib nappida. Sisuliselt on nimetatud järeldusteni jõudnud ka varasemate tööde koostajad (Kobras AS, 2004 ja Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a). KMH ekspertide hinnangul ei ole setteplatsi

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 67 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 rajamine Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) väljapakutud asukoht eelistatud, kuna see paikneb eeldatavalt nõrga kandevõimega pinnasel. Setteplatsi rajamine antud asukohta pole soovituslik, kuna võib toimuda platsi läbivajumine ning sette valgumine Pärnu jõkke, mida täiendavate meetmete (vt ptk 4.3) kasutusele võtmisega on võimalik vältida. KMH alusel leiti, et järvest väljaveetav sete on otstarbekas ladustada Toivo-Mart Rebase kuuluvale kinnistule (56502:002:0103). Järvest eemaldatud sete on kasutatav nt. haljastuses vms eesmärkidel.

Kokkuvõttes avaldatakse sette eemaldamisega veekeskkonnale (sh elustikule) lühiajaliselt nõrgalt negatiivset mõju, juhul kui kasutatakse ülal kirjeldatud meetodit „Sette eemaldamine, kasutades koppa ja buldooserit ning ajutisi pinnaspaise ja möödavoolu“ ja leevendavaid meetmeid. Pikaajalised mõjud on pigem positiivsed. Siiski tuleb välja tuua, et ca 20 a pärast tuleb teostada sarnased tööd uuesti. Põhjaveele lühi- või pikaajalisi mõjusid ei tuvastatud. Rakendada tuleb järgmisi leevendavaid meetmeid: • Võimalusel teostada töid samaaegselt paisregulaatori renoveerimisega. • Tööde teostamisel jälgida KMH aruandes toodud soovituslikku tööde teostamise järjestust, töötsoonist välja jääval järveosal tagada veetase absoluutkõrgusel 64,57 m (paigaldada ka mõõtelatt) ning tööde aluseks olevat projekti (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a) muuta. • Ajutiste tammide puhul kasutada mineraalpinnast. Võimalusel võib kaaluda ka veetõkketammi (nt http://www.hydroseal.ee/index.php?leht=019) ja/või sulundseinu. Kõikuva vooluhulga puhul tõkestada vees oleva heljumi kandumine ümbruskonda poonidega, mida regulaarselt hooldatakse. • Kalastiku ja vähkide ümberasustamine töötsoonist vastavalt kehtivale korrale. Järelvalve teostamisse kaasata Keskkonnainspektsioon. Järgida käesoleva KMH lisas 3 toodud õiguslikke aluseid võimaliku keskkonnakahju likvideerimisel. • Saare lõunaossa ajutiste tõkketammide rajamisel kaevata töötsooni poole süvendid, kuhu veetaseme langetamisel koondub elustik. See omakorda muudab elustiku ümberasustamise tööd lihtsamaks. • Tegevused on soovitav läbi viia ühe aasta jooksul või jaotada tööd etappideks, mis arvestavad elustikku ja minimaalseid vooluhulki. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal ning järgida Veeseaduses kehtestatud nõudeid. • Tööde käigus tekkivad erinevad jäätmed tuleb kohapeal sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Setteladestusplats peab võimaldama settes oleva vee juhtimist vooluveekogusse. Projekteerida nii, et hõljumi kaasakanne oleks minimaalne. Tööde aluseks olevat projekti (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a) muuta. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) esitletud maa-ala on sette töötluseks sobilik kui kasutusele võetakse täiendavad meetmed (vt ptk 4.3). Võimalusel valida sette töötlemiseks KMH aruandes eelistatud ala (vt joonis 4.4, ala B). • Võimalusel korrastada kaldaala nt liigse veetaimestiku vähendamise näol. Sekundaarsete setete tekkimist saab paisjärve haldaja vähendada pilliroo niitmisega talvisel perioodil, millal järv on jääkaane all (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a). • Kala- ja vähipüügikeelu kehtestamine süvendustööde läbiviimise ajaks Tarbja paisjärves. Peale tööde lõpetamist mitte lubada vähipüüki Tarbja paisjärves vähemalt 24 kuu jooksul. Samuti teostada sellel ajal kontrollpüüke, vähipopulatsiooni arvukuse

68 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

väljaselgitamiseks, juhul kui riikliku seire perioodid ei kattu tööde teostamisele järgneva 24 kuuga.

Järve sissevoolu reguleerimine Null-alternatiivi korral on nii lühi- kui pikaajalised mõjud järve sissevoolu mitte- reguleerimisel põhimõtteliselt sarnased ptk 4.1 jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ tooduga. Samuti on samasugune rakendatav leevendatava meetme soovitus.

Alternatiiv I puhul on sissevoolu reguleerimise meetoditest veekeskkonda ja -elustikku arvestades eelistatuim variant (selgitused toodud ptk 4.1, vastava jaotuse all), kus järve settest puhastamisel süvendatakse sissevoolu osa. Nii pikendatakse sette järve ja sealt edasikandumist ning sellega vähendatakse ka järve saneerimisvajaduse tihedust tulevikus. Alternatiivi rakendumisel korrastatakse ka järve sisse voolavat Pärnu jõe lõiku (nt liigse taimestiku ärastamine) järvega seotud tööde tsoonis. Ülesvoolu jääva lõigu puhastamine ei ole vajalik. Seeläbi kaasneb veekeskkonnale (sh elustik) pikaajalises perspektiivis nõrgalt positiivne mõju, lühiajaliselt kaasnevad mõjud on seotud järveosa settest puhastamisega (vt ptk 4.1 jaotist „Järve põhjaosa settest puhastamine“). Põhjaveele lühi- või pikaajalisi mõjusid ei tuvastatud. Alternatiivi tegevuse rakendamisel võtta kasutusse järgmised leevendavad meetmed: • Järve põhja, sissevoolupoolsesse osasse jäävasse otsa lohu rajamisele eelnevalt teostada ehitusgeoloogiline uuring või eksperthinnang. • Võtta kasutusse ptk 4.1 jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud leevendavad meetmed.

Järve (sh kalda) kasutamine Null-alternatiivi korral säilib järve ja selle kaldaala senine kasutus (suplemine, kalastamine jms). Järve kaldaosa kasutamine igapäevaliikluseks (sh parkimiseks) ei ole lubatud. Olemasoleva olukorra jätkumisel olulised lühi- ja pikaajalised mõjud veekeskkonnale (sh elustikule) puuduvad. Supluskohtades tagada sanitaarkaitsenõuete täitmine.

Alternatiiv I rakendumisel korrastatakse kalda-ala ja rajatakse uus täiendav liivakattega ranna-ala. Rajatav rand asub tõenäoliselt jõevähkidele soodsas tsoonis, kuid kui töid teostatakse samaaegselt teiste töödega ja projektis kavandatud mahus, siis olulist negatiivset mõju ei kaasne. Kalda-ala korrastamisel ei ole ette näha igapäevase liikluskorralduse muutmist, mistõttu eeldatavad olulised mõjud veekeskkonnale puuduvad. Võimalikud parkimisalad asuvad samuti sobilikes asukohtades, st ei kujuta veekeskkonnale (sh elustikule) olulist negatiivset mõju. Pikaajalises perspektiivis avaldab kalda-ala kasutamine veekeskkonnale (sh elustik) positiivset mõju, kuna kalda korrastamise käigus rajatakse välikäimlad ning paigaldatakse prügikonteinerid, mis oluliselt vähendavad heitmete veekokku sattumise tõenäosust. Samuti korrastatakse parkimiskorraldust. Järgida tuleb järgmisi leevendavaid meetmeid: • Võtta kasutusse ptk 4.1 jaotistes „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ ja „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud ja asjakohased leevendavad meetmed. • Supluskohtades tagada sanitaarkaitsenõuete täitmine. • Paisjärve põhjaosas oleva supluskoha asukoha muutmisel likvideerida endises asupaigas olnud rajatised. • Paisjärve lõunaosa läänekalda supluskohtade kasutamisest loobuda, kuna sealne kalda-ala profiil on järsk ning samuti asuvad seal jõevähkide elupaigad. Läänekalda kasutamine on lubatud järve põhjaosas (vt ka joonis 3.1).

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 69 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

• Parkimisalade ja kallasraja kasutuselevõtmisel tagada nõuetele vastav jäätmekäitluse korraldus ja heakord.

2. MÕJU MAISMAATAIMESTIKULE JA -ÖKOSÜSTEEMIDELE

Null-alternatiivi jätkumisel eeldatavalt lühiajalisi mõjusid ei avaldu. Pikaajaliselt võib Tarbja paisregulaator laguneda ning paisjärv tühjeneda, mis avaldab mõju kaldataimestikule selle liigilise kooseisu muutumise läbi. Linnustiku seisukohalt hävinevad järve kaldal paiknevad pesitsuspaigad. Setteladestust teostada ptk 4.1 näidatud aladel nii, et säiliks võimalikult suures osas maa-aladel olev haljastus. Teadaolevalt ei leidu aladel kaitseväärtuslikku puistut, kinnistule 56502:002:0103 on istutatud ka noori kaski. Paratamatult tuleb osa või enamus puistust maa-aladelt eraldada (eriti ptk 4.1 joonis 4.4, ala A). Siiski ei ole setteladestusala kohast nähtuvalt ette näha olulise negatiivse mõju teket. Veerežiimi muutus olulist mõju Tarbja paisjärvest üles- ja allavoolu paiknevatele jõelõikudele ei avalda.

Alternatiiv I korral avalduvad lühiajalised väheolulised negatiivsed mõjud tööde teostamise ajal. Mõlema alternatiivi puhul tuleb järgida ptk 4.1 ja 4.3 toodud tingimusi ja leevendavaid meetmeid.

3. MÕJU INIMESTE HEAOLULE, TERVISELE JA VARALE NING SOTSIAAL- MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE

Paisregulaatori rekonstrueerimine Null-alternatiivi korral paisregulaatorit ei rekonstrueerita. Sellest tuleneda võiv lühiajaline otsene mõju nii inimestele kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale puudub. Pikemas perspektiivis tuleb aga arvestada järve veemahu kiire alanemisega, mis võib ohustada paisust allavoolu jäävat jõelõiku (sh jõeäärseid maavaldusi) ning ka paisregulaatori lähedal asuvat kõrvalmaanteed. Järve tühjenemise läbi kaob oluline suplus- ja kalastuskoht. Tõenäoliselt väheneb paikkonna kinnisvara ja esteetiline väärtus ning turismipotentsiaal. Seega on pikaajaliselt ette näha olulist negatiivset mõju. Kui paisregulaatorit ei renoveerita, tuleb ette näha vähemalt järgmiste leevendavate meetmete kasutuselevõttu: • Veeseaduse § 8 lg 1 p 5 (veekogu paisutamine ja veetaseme alandamine) alusel tuleb taotleda vee erikasutusluba. • Paisjärve veetaset järk-järguliselt langetada, paisregulaator eemaldada, paisutatud ala korrastada ja ennistada endine jõesäng võimalikult autentsena. • Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Maantee- ja Põllumajandusametiga. • Tagada vooluveekogude liigilise koosluse võimalikult suur säilimine. • Endisele paisjärve maa-alale uue ja mõistliku kasutusfunktsiooni leidmine.

Alternatiiv I korral toimub järve lõunaosas asuva paisregulaatori renoveerimine, kus vähemalt käesoleval ajahetkel puudub asustus (lähimad (elu)hooned asuvad tööde teostamise kohast ca 250 m kaugusel). Tööde teostamise ajaks on ette näha mõningast lokaalset liiklussageduse ning müra- ja tolmutaseme tõusu. Olulist valgusreostust ja vibratsiooni ei ole ette näha, samuti ei mõjutata piirkonna põhjavett. Tööde ajal ning töödele järgneval perioodil piiratakse aga kala- ja vähipüüki (ptk 4.1). Kui tööd toimuvad suplushooajal (1. juuni kuni 31. august) ja nende läbiviimine seab ohtu suplejate heaolu ning tervise, siis tuleb piirata suplemist. Selleks, et vähendada ehitustöödega seonduvaid häiringuid kohalikele elanikele, tuleb tööde teostamise ajast neid õigeaegselt teavitada.

70 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Eelnevast lähtuvalt on paisregulaatori rekonstrueerimise lühiajaline mõju sotsiaal- majanduslikule keskkonnale ning ka inimeste heaolule mõõdukalt negatiivne, kuna tööde teostamisega kaasnevad häiringud. Mõju aitavad vähendada KMH-s välja pakutud leevendavad meetmed. Pikaajalises perspektiivis tagatakse paisregulaatori rekonstrueerimisega aga Tarbja paisjärve püsimine, mistõttu kaasneb mõõdukas positiivne mõju, kuna säilib piirkonna atraktiivne puhke- ning kalastuskoht. Järgida tuleb järgmisi leevendavaid meetmeid: • Tarbja paisjärve paisuregulaatori rekonstrueerimisel tuleb jälgida Paide valla avaliku korra eeskirja , st töid ei tohi teostada öörahu ajal vahemikus 23:00-6:00. Soovituslik on pinnasetöid vms mitte teostada nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil, võimalusel kasutada idapoolset osa, kus asub ka asustus. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal. • Paisregulaatori rekonstrueerimisperioodil tekkivad erinevad jäätmed tuleb kohapeal sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Maantee- ja Põllumajandusametiga. Tööde teostamisel järgida Ida Regionaalse Maanteeameti 26.05.2010 esitatud kirjalikke tingimusi (lisa 7). • Sõltuvalt paisregulaatori renoveerimisega mõjutatavast alast, ajast ja selle ajal paralleelselt teostatavate tööde iseloomust ning lähtuvalt määruse Nõuded suplusveele ja supelrannale lisast 3 peab supluskohale koostatud profiili ajakohastama enne järgmise suplushooaja algust, kui supluskoha läheduses toimuvad olulised ehitustööd või olulised muutused infrastruktuuris. • Võimalusel korrastada kaldaala nt liigse veetaimestiku vähendamise näol. • Järv ja sellega seonduvad objektid kanda munitsipaalomandisse ja vormistada vee erikasutusluba paisutamise jätkamiseks.

Järve põhjaosa settest puhastamine Kuna null-alternatiivi korral säilib olemasolev olukord, võib eeldada, et lühiajaliselt see olulist mõju kaasa ei too. Pikaajaliselt aga sette juurdekanne järve jätkub, soodustades järve põhjapoolse osa kinnikasvamist. Kui paisregulaatorit ei renoveerita, on sotsiaal- majanduslikult üsna küsitav järvest sette ärastamine vähemalt enne, kui ei ole võetud tarvitusele meetmeid, mida on kirjeldatud ptk 4.3 jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“. Lühiajaliselt saab sekundaarsete setete tekkimist paisjärve haldaja vähendada pilliroo niitmisega talvisel perioodil, millal järv on jääkaane all.

Alternatiiv I kohaselt on plaanis puhastada setetest järve põhjaosa kuni järves oleva saare lõunatipuni (maksimaalselt ca 1/5 järvest), kasutades selleks rasketehnikat. Läbiviidavad tööd toimuvad mõlemal pool paisjärve ja on mahukamad idakaldal, kus asub ka olemasolev asustus. Kuna lähim kinnistu jääb töötsoonist ca 70 m kaugusele, on järve sissevoolu piirkonda jäävaid töid soovitav teostada järve läänepoolselt kaldalt, et vältida võimalikke häiringuid. Kuigi hoonestus asub töötsoonile lähemal, saab analoogselt ptk 4.3 jaotises „Paisregulaatori rekonstrueerimine“ toodule järeldada, et tööde teostamise ajal oluline mõju inimeste heaolule ja tervisele ning sotsiaal-majanduslikele aspektidele õhusaaste, müra ja liiklussageduse seisukohast puudub.

Inimeste heaolu silmas pidades tuleb sette ladestamise ja käitluse plats(id) valida selliselt, et see ei jääks otseselt eluhoonete külje alla ja asuks hoonetest valdavate tuulte suhtes allatuult. Vajadusel ladestada sete nii, et see jääks ka lõuna poolsest hoonestusest vähemalt ca 50 m kaugusele. Arvestades kinnistu 56502:002:0103 suurust või reformimata riigimaal asuvat ala,

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 71 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 siis on see ka igati võimalik. Lisaks jääb kinnistule 56502:002:0103 ka osaline kõrgem ala (nn. mullavall), mis muuhulgas vähendab ala vaadeldavust idasuunalt, kus asuvad samuti elamud. Ladustatud setet segada ja sellele vajadusel lisada tugiainet (saepuru, koorepuru või peenestatud rohejäätmeid). Viimati nimetatud meedet on esile tõstnud ka Kobras AS oma 2004. a töös. Sette segamine vähendab ka lõhnaprobleemide tekke võimalikkust. Reformimata riigimaale sette ladestamisel tuleb plats eelnevalt ette valmistada ja hiljem reguleerida selle ala kasutust (detailsem teave on toodud ptk 4.3, vastava alajaotise all). Sete on kasutatav nt. haljastuslikel eesmärkidel. Tööde ajal ning töödele järgneval perioodil piiratakse kala- ja vähipüüki, samuti tuleb arvestada suplushooajaga.

Sette eemaldamise pikaajalised negatiivsed mõjud puuduvad ning leevendavate meetmete rakendamisel kanduvad pigem positiivse poole, kuna seeläbi paraneb järvevee kvaliteet ja ka järve kaldal paiknevate supluskohade olukord ning väheneb taimestiku vohamine. Eeldatavasti tuleb samasugust tööd korrata ka tulevikus ca 20 a pärast. Tööde teostamisel tuleb rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid: • Sette eemaldamistöid on soovituslik teha samaaegselt paisregulaatori renoveerimisega, et optimeerida tekkivaid võimalikke häiringuid. Kui töid ei tehta koos, siis peab sette eemaldamisega seonduv olema kajastatud vee erikasutusloas. • Tarbja paisjärvest sette eemaldamisel ja edasisel käitlemisel tuleb jälgida Paide valla avaliku korra eeskirja , st töid ei tohi teostada öörahu ajal vahemikus 23:00-6:00. Soovituslik on pinnasetöid vms mitte teostada nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. • Tagada kasutatava tehnika valve ka töövälisel perioodil, võimalusel kasutada idapoolset osa, kus asub ka asustus. Seadmete hooldus, plaanilised kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused teostada selleks ettenähtud alal. • Tekkivad erinevad jäätmed tuleb kohapeal sorteerida, nõuete kohaselt koguda ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. • Tegevused kooskõlastada muuhulgas ka Maanteeametiga. Tööde teostamisel järgida Ida Regionaalse Maanteeameti 26.05.2010 esitatud kirjalikke tingimusi (lisa 7). Sette eemaldamisega seotud transpordi liikumise ajal on töötsooni jääval kõrvalmaanteel soovituslik rakendada piirkiirust 30 km/h. • Sette eemaldamisega seotud töödest ja nende kulgemisest tuleb kohalikke elanikke õigeaegselt teavitada, kasutades selleks nii massimeediat kui ka näiteks teavitustahvleid külas ja supluskohtades. • Tammiku kinnistu puhul on järve sissevoolu piirkonda jäävaid töid soovitav teostada järve läänepoolselt kaldalt, et vältida võimalikke häiringuid. • Vajadusel ladestada sete nii, et see jääks ka lõuna poolsest hoonestusest vähemalt ca 50 m kaugusele. Arvestades kinnistu 56502:002:0103 suurust, siis on see ka igati võimalik. Setet ladestusalal segada (töödelda). Tööde aluseks olevat projekti (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a) muuta. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös (2009a) esitletud maa-ala on sette töötluseks sobilik kui kasutusele võetakse täiendavad meetmed (vt ptk 4.3 kirjeldatud tegevusi ja abinõusid). Võimalusel eelistada maa-ala, mille puhul on vaja minimaalset aja- ja finantsressurssi ning see oleksid vajadusel edaspidigi erinevatel otstarvetel kasutatav. • Sõltuvalt töödega mõjutatavast alast, ajast ja selle ajal paralleelselt teostatavate tööde iseloomust ning lähtuvalt määruse Nõuded suplusveele ja supelrannale lisast 3 peab supluskohale koostatud profiili ajakohastama enne järgmise suplushooaja algust, kui supluskoha läheduses toimuvad olulised ehitustööd või olulised muutused infrastruktuuris.

72 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

• Järve põhjapoolse supluskoha põhjaprofiili säilitada või kujundada nii, et see oleks supluskoha nõuetele vastav. Meede kehtib ka juhul kui otsustatakse senise supluskoha asukohta muuta (ptk 3.2). • Võimalusel korrastada kalda-ala nt liigse veetaimestiku vähendamise näol. Sekundaarsete setete tekkimist saab paisjärve haldaja vähendada pilliroo niitmisega talvisel perioodil, millal järv on jääkaane all (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS 2009a). • Töid teostada võimalusel koos kõrvalmaanteel asuva silla renoveerimisega, mis eeldab ka vee ümbersuunamist.

Järve sissevoolu reguleerimine Null-alternatiivi korral on nii lühi- kui pikaajalised mõjud järve sissevoolu mitte- reguleerimisel põhimõtteliselt sarnased ptk 4.3 jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ tooduga ning kasutusele tuleb võtta ptk 4.3 jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud leevendavad meetmed.

Alternatiiv I rakendumisel järve sissevoolu reguleerimise meetoditest inimese heaolu ja tervist ning sotsiaal-majanduslikke mõjusid arvestades eelistatuim (eeliseid on kirjeldatud ptk 4.3 vastava alajaotise all) variant, kus järve settest puhastamisel süvendatakse sissevoolu osa rohkem. Nii pikendatakse sette järve ja sealt edasikandumist ning sellega vähendatakse ka järve saneerimisvajaduse tihedust tulevikus (nt, et võimaldada 30 a puhastusperioodi). Alternatiivi rakendumisel korrastatakse ka järve sisse voolavat Pärnu jõe lõiku (nt liigse taimestiku ärastamine). Seeläbi kaasneb pikaajalises perspektiivis väheoluliselt positiivne mõju. Alternatiivi tegevuse rakendamisel tuleb kasutusele võtta ptk 4.3 jaotises „Järve põhjaosa settest puhastamine“ toodud leevendavad meetmed ning alljärgnev: • Järve põhja, sissevoolupoolsesse osasse jäävasse otsa lohu rajamisele eelnevalt teostada ehitusgeoloogiline uuring või eksperthinnang. • Järve sissevooluosa süvendamisel mitte mõjutada kõrvalmaantee ja sellel oleva silla kasutamist ning püsivust.

Järve (sh kalda) kasutamine Null-alternatiivi realiseerumisel on sotsiaal-majanduslike kaalutluste kohaselt ebasoovitav suplusalade ja kallasraja arenduse jätkamine, kuid inimeste heaolu ja tervise seisukohalt tuleb siiski kuni paisjärve olemasoluni vähemalt supluskohtade juures tagada minimaalsed tervisekaitse nõuded. Seega on null-alternatiivi jätkumise mõju inimeste heaolule ja sotsiaal- majanduslikule keskkonnale lühiajaliselt väheoluliselt negatiivne, pikaajaliselt on aga ette näha olulist negatiivset mõju, juhul kui ei renoveerita paisregulaatorit. Kasutusele tuleb võtta järgmised leevendavad meetmed: • Paisjärve pikliku kuju ja pinnamoe tõttu tuleks supluskoha veeprofiili ja pidevseiret korraldada ka järve põhjaosas. • Paisjärve lõunaosa supluskohtade kasutamisest loobuda, kuna sealne kalda-ala profiil on järsk ning paisregulaatori juures võib järelvalve puudumisel tekkida eluohtlikke olukordi. • Paisjärve veetaset järk-järguliselt langetada, paisregulaator eemaldada, paisutatud ala korrastada ja endise jõesängi võimalikult autentne ennistamine. • Tagada vooluveekogude liigilise koosluse võimalikult suur säilimine. • Endisele paisjärve maa-alale uue ja mõistliku kasutusfunktsiooni leidmine.

Alternatiiv I puhul on supluskohtade, kallasraja ja parkimiskorralduse arendamine põhjendatum. Järve põhjaosas oleva supluskoha ja lõunaosa idakaldale kavandatava

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 73 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010 supluskoha pindalade põhjal suudavad supluskohad teenindada nii praegust 100 inimest päevas kui ka tulevikus ilmselt suurenevat inimeste hulka (kuni 200 inimest). Järve lõunaotsa kavandatud supluskoha asukoht on kohalike elanike seisukohast sobilik. Samas on põhjapoolse supluskoha juures olemas lisaväärtusena võrkpalliplats ning see paikkond on oma kaldaprofiili ja paisregulaatori puudumise poolest ka ohutum. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi „Tarbja järve saneerimisprojekti“ (2009a) raames koostatud tingimuste kohaselt on kalda profiili võimalik parandada ka järve lõunaosas idakaldal, kuid see nõuab kuni 2000 m 3 täite kohalevedu ja 1000 m 2 tugevdatud geotekstiili kasutamist. Nimetatud ranna-ala väljaehitamine vähendab küll põhjaosas oleva ranna kasutust ja võimaldaks selle jätta rohkem kohalikele elanikele, kuid arvestama peab, et lisaks rajamiskuludele tuleb tagada ka suplusalade korrashoid, mis nõuab aja- ja finantsressursi, mille peab katma ja tagama ranna valdaja.

Kavandatav kallasraja korrastamine loob head võimalused spordi (jooksmine jms) harrastamiseks ning täiendab ka muus mõttes piirkonna vaba aja veetmise võimalusi. Siinkohal võiks kruusakatte asemel kaaluda puidumultši kasutamist, kuna see on võrreldes kruusaga jooksmiseks parem. Võimalusel võib kallasraja osaliselt ka valgustada.

Tööde teostamise ajal on kalda kasutus piiratud, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga. Pikaajalises perspektiivis kaasneb aga supluskoha rajamise ning kallasraja korrastamise läbi inimeste heaolule ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale mõõdukalt positiivne mõju. Suurendatakse ka piirkonna turismipotentsiaali. Soovituslik on tarvitusele võtta järgmised leevendavad meetmed: • Supluskohtade kavandamisel ja kasutuselevõtul kaaluda, kas sotsiaal-majanduslikult on otstarbekas kahe supluskoha haldamine. Paisjärve pikliku kuju ja pinnamoe tõttu tuleks supluskoha veeprofiili ja pidevseiret korraldada ka järve põhjaosas. • Paisjärve lõunaosasse idakaldale rajatava supluskoha töid teostada võimalusel samaaegselt muude järveäärsete töödega, et vähendada heljumi levikut. Sama tingimus kehtib ka järve põhjaosas ja läänekaldal asuva võimaliku supluskoha puhul. Vajalik on ka vee erikasutusloa olemasolu. • Järve põhja-osas asuva ranna-ala asupaiga muutmisel tuleb arvestada ohutu sillaületuse vajadusega, mis tuleb tagada koostöös Maantee-ametiga. • Ujumiskoha rajamisele peab eelnema kalda ja veeala põhjaprofiili kujundamine. Otstarbekas on likvideerida idakaldale paigutatud rajatised. • Paisjärve lõunaosa läänekalda supluskohtade kasutamisest loobuda, kuna sealne kalda-ala profiil on järsk, paisregulaatori juures võib järelvalve puudumisel tekkida eluohtlikke olukordi ning samuti asuvad seal jõevähkide elupaigad. Läänekalda kasutamine on lubatud järve põhjaosas (vt ka joonis 3.1). • Supluskohtade, parkimisalade ja kallasraja kasutuselevõtmisel tagada nõuetele vastav jäätmekäitluse korraldus ja heakord. • Parkimiskorraldus kooskõlastada Maanteeametiga ja vajadusel reguleerida kõrvalmaanteede ületamist, et tagada suplejate, kalastajate jt ohutus. • Mitte lubada autotranspordi kasutamist, va hooldustööd. Kallasraja katmine viia paisregulaatori ja sette eemaldamise töötsoonides läbi peale nimetatud tööde lõppemist. • Kallasraja valgustamisel kasutada väikese valgusjõuga valgusteid.

74 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

Kasutatud allikad

• Ajutised püügikitsendused, kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine harrastuslikul kalapüügil 2010. aastal (RTL, 17.11.2009, 85, 1236) • Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. R. Kuresoo, H. Relve ja I. Rohtmets, 2005 • Eesti jõed. A. Järvekülg, 2001 • Eesti Loodus, 8/2004 ja 12/2007 • Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehekülg, 2010 (www.emhi.ee ) • Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001 • Eesti topokaart 1:10 000. 1972 • Eesti topokaart 1:50 000. 1935 • Eksperthinnang Tarbja paisjärve regulaatori rekonstrueerimise ja järve saneerimise kohta. Kobras AS, 2004 • Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart 1:200 000. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2004 • Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (RT I 2001, 69, 424) • Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas 1 (RT I 2005, 51, 402) • Hüdroloogia ja hüdromeetria. A.Maastik, 2008 • Hydroseal FTS OÜ Interneti kodulehekülg, 2010 (http://www.hydroseal.ee) • Järva maakonnaplaneering. 1998 • Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused . 2002 • Järvamaa arengustrateegia aastani 2010. 2001 • Jõgede hüdrobioloogiline seire 2006. a aruanne. 2007 • Jõgede hüdrobioloogiline kompleksseire. 1997 ja 2002 • Kalad „Eesti selgroogsete“ lehekülgedel, 2010 (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm) • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) • Kalapüügieeskiri (RT I 2003, 41, 282) • Keskkonnaregistri Interneti kodulehekülg, 2010 (http://register.keskkonnainfo.ee) • Keskkonnalubade Infosüsteemi Interneti kodulehekülg, 2010 (http://klis.envir.ee/klis) • Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus. 2010 • Keskkonnaseire seadus (RT I 1999, 10, 154) • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) • Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine (RT I 1995, 63, 1062) • Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362) • Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad (RTL, 18.10.2002, 118, 1714) • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Vabariigi Valitsus, 2010 • Lühikokkuvõte olulistest veemajandusprobleemidest. Maves AS, 2008 • Maa-ameti kaardiserver, 2010 (http://www.maaamet.ee) • Maaparandusseadus (RT I 2003, 15, 84) • MTÜ Emajõe Lodjaselts vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Alkranel OÜ, 2009 • Nõuded suplusveele ja supelrannale (RT I 2008, 16, 117)

Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). 75 Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010

• Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta (RTL, 31.07.2009, 63, 917) • Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases (RTI, 18.08.2010, 57, 373) • Paide valla arengukava aastateks 2007-2014. 2007 • Paide valla avaliku korra eeskirja. 05.12.02. a määrus nr 27 • Paide valla jäätmekava 2009-2014. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ, 2009 • Paide valla veekaitseskeem. Maves AS, 2002 • Paide valla üldplaneeringu eelnõu. Aarens Projekt OÜ, 2006 – 2009 • Paide valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelnõu. RealEnviron OÜ, 2010 • Paide ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. Maves AS 2003 ja 2004, täiendatud Paide valla poolt 2008 ja 2009. • Piusa jõel paiknevatele Korela, Tsüdsina, Tillo, Saarõ, Halla, Tamme, Keldre, Väiko- Härmä, Jõksi, Savioja, Makõ, Suntri, Kelbä, Oro paisudel ja Liviojal paikneva külmoja maanteetruubil kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, 2007. • Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord (RTL, 06.08.2009, 64, 941) • Proovivõtumeetodid (RTL, 14.05.2002, 56, 833) • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Interneti koduleht, 2010 (http://www.pria.ee) • Pärnu jõe reguleerimine, Tarbja veehoidla ristprofiilid (teostusjoonis). Paide EPT, 1987-1989 • Pärnu jõel paiknevatele Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS 2006 • Regio AS kaardiserver, 2010 (http://www.regio.ee) • Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded (RTL 2003, 5, 48) • Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu (RTL 2006, 7, 133) • Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine (RTL2002, 91, 1413) • Tarbja järve paisuregulaatori rekonstrueerimise projekt. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009b • Tarbja järve saneerimisprojekt. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2009a • Tarbja küla planeerimise ja hoonestamise projekt. Riikliku Ehitusuuringute Instituut, 1983 • Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) • Tegevuskava jõevähi varude kaitseks, taastamiseks ja kasutamiseks 2009. a. Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse Instituut, 2009 • Terviseamet ( endine Tervisekaitseinspektsioon) Interneti kodulehekülg, 2010 (http://www.terviseamet.ee) • Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele (kehtetu) • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) • Vikipeedia Interneti kodulehekülg, 2010 (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht) • Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend. Keskkonnaministeerium, 2008

76 Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. OÜ Alkranel ja OÜ GeoBaltica, 2010