DOCSLIB.ORG

Teataja Nr 10 2010

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Teataja Nr 10 2010 KÕRGESSAARE VALLA NR. 10 2010 REEDE 15 . OKTOOBER 2010 ILMUB KORD KUUS TASUTA Lauka kool 110 Hariduselu Reigi kihelkonnas SÜNDIS UUS 1625 - Paulus Lempelius ja Jonas Kempe - kiriku- VALLAKODANIK õpetajad, kes lugesid külarahvale kirikuraamatuid ja õpetasid lugemist. INGEL KASS 18. sajand - Rahvaloetamine. PILLERIIN PIIRME Kirikuõpetajad ja köstrid käisid kodudes lapsi õpetamas ja lugemist loetamas. EMMA KAROLIINA PEDOR Koolide avamisaastad SANDER LEO 1776 - Kõpus 1786 - Jõerannas 1862 - Metsiku Vallakool ÕNNITLEME OKTOOBRIIKUU 1862 - Pandja Vallakool EAKAID SÜNNIPÄEVALAPSI 1673 - Kõpu Vallakool JA JUUBILARE! 1884 - Paope Vallakool 1885 - Puski Vallakool Oktoobrikuus tähistab Lauka kool oma 110. ARMILDA-ANITA VALK 1885 - Mudaste Vallakool sünnipäeva. 8. oktoobril toimus koolis 1900 - Lauka Vallakool LEIDA KÕSTER õpilaskonverents teemal „Kõrgessaare valla 1908 - Kõpu Abikool hariduselu läbi aegade“. Laupäeval, 16. oktoobril 1917 - Suureranna Algkool ALFRED SÜLLA tähistatakse kooli sünnipäeva vilistlaste ja endiste 1920 - Reigi Kõrgem Algkool MARTA KÕRM õpetajate ja kooli töötajate kokkutulekuga. Kooli 110 1932 - Malvaste HEINO KERDE juubeli puhul ilmus ka järjekordne õpilastööde 1961 - Kõrgessaare Algkool almanahh, ning Lauka kooli ja Kõrgessaare valla 1989 - Kõrgessaare Algkool HEINARD KLAAS hariduselu tutvustav väike infovoldik. 1990 - Kõpu Algkool (Metsavahil) SENTA NIGUL AARNO SILK Õpilaskonverents Pandja koolimaja EVA TIHANE RUTT RÜGA Reedel, 8. oktoobril, toimus Lauka koolis kooli 110 LIIDA KASSER sünnipäevale pühendatud õpilaskonverents teemal „Kõrgessaare valla hariduselu läbi aegade“. ALEKSEI KALLAS Õpilaste ettekanded kajastasid Kõrgessaare valla MARE JAAKSOO aladel olnud koole, esimesi õpetajaid, Reigi kiriku osa koolide tekkes. Ka oli väike ettekanne Lauka kooli URVE LUIK endistest direktoritest. Lisaks olid kutsutud esinema ka inimesi väljapoolt kooli - Teele Saar Hiiumaa Muuseumist rääkis koolide tekkest Hiiumaal ning kooli endine õpilane Kadri Kuusk, samuti Hiiumaa Issiga koos Hiiumaa Muuseumist, tegi väga mõnusa ettekande koolivormi teemadel. Lauka kooli õpetaja Jane Soop tegi Esimesed õpetajad Militaarmuuseumi ettekande Kõrgessaare Algkoolist. Ühtekokku oli võimalus kuulata 13 ettekannet. Vahepaladena esitas Kõrgessaare valla koolides Lp. Lapsevanemad ! Krista Rannast Alja Sasteri mälestusi Puski koolist ja Tahame kõiki isasid ja teisi asjast tegi kooli kirjavahetuse põhjal pisikese ülevaate Peeter Reikman sen. - Metsiku ja Pandja kool Peeter Reikman jun. - Pandja kool huv itatuid kutsuda isadepäeval, Paope koolist poliitiliste tõmbetuulte ajal. Karl Kvarnström - Paope kool 14. novembril, Tahkunasse, Lauka kool tänab kõiki külalisi, kes olid tulnud Peeter Kvarnström - Kõpu kool Hiiumaa Militaarmuuseumisse. osalema ja kuulama, erilise tänu aga ütleme lastele, Voldemar Kvarnström - Lauka ja Reigi kool Üritus algab 12.0 0 . Orienteeruv kes tegid ära suure töö konverentsi ettevalmistusel Gustav Laur - Kõpu kool lõpp 13.30. ning esinesid tublilt ja enesekindlalt enda koostatud Kosma Laredei - Puski kool ettekannetega. Nendeks õpilasteks olid: Johanna Andrus Wolens - Pandja kool Kuulame Urmas Seliranda ja Käär, Markus Mihhaliski, Sandra Päll, Anneli Jaanus, Georg Lesk - Kõpu õigeusukirik vaatame eksponaate. Joome teed Agnes Saagim, Kertu Jalakas, Kaupo Heinmets, Jaan Liivo - Pandja, Mudaste, Kodeste ja ning krõbistame küpsist. Kaija Soop, Morris Leo ja Anett Rajang. Suur tänu Malvaste kool Georg Lesok - Kõpu kool Isadele ja lastele on ekskursioon Hiiumaa Muuseumile ja kõigile neile inimestele, kes andsid meile kasutada erinevaid ajaloolisi materjale, Nikolai Tšistjakov - Puski kool tasuta. Emadele pilet 25.- krooni. tekste ja pilte ettekannete koostamiseks. Eha Remmelkoor - Kõrgessaare Algkool Et asi õnnestuks, oleks meil vaja Lauka Põhikool Tiiu Malk - Kõrgessaare Algkool eelregistreerimist huviliste ja Aiki Altmäe - Kõpu Algkool transpordi kohta. Rühmades on väljas samasugune teade, pange sinna kirja, kes on Lauka Põhikool arvudes huvitatud, kui palju teid on, kas 2010. aastal on Lauka koolis õpilasi kokku 85: poisse tulete oma autoga või vajate 48 ja tüdrukuid 37. Õpetajaid on praegu 17. Suurim lastearv oli koolis 1972. aastal, kui koolis õppis 212 ühistransporti. õpilast. Oleks tore, kui Teie soovid Liitklasse on praegu 3: 1.-4. klass Kõpus, 5. ja 6. jõuaks meieni 5. novembriks. klass ning 2. ja 4. klass. Hooneid koos sööklaga on koolil 4. Head kaasalöömist! Kooli territoorium on 7 ha. Sirje Garamaga Konverentsil esinejad KÕRGESSAARE VALLA TEATAJA osaliseks korraldamiseks ja finantseerimiseks. Volikogu istung Vallavalitsuse istungid 1.2. anda Ülendi küla Räägu maaüksuse detailplaneeringu koostamise osalise 8. OKTOOBER korraldamise ja finantseerimise õigused üle 23. SEPTEMBER kinnistu uuele omanikule Marian Laving. Kõrgessaare valla terviseprofiil 2010-2020. Müügipileti väljastamine. 1.3. Marian Lavinguga sõlmida detailplaneeringu Võtta vastu Kõrgessaare valla terviseprofiil 2010- Väljastada müügipilet Seedri Puukool OÜ-le, koostamise osalise korraldamise ja 2020. registrikood 10625735, 23.septembriks 2010 finantseerimise üleandmiseks haldusleping. Paikkonna terviseprofiil on dokument, mis aitab kauplemiseks istikutega Luidja külas ja Kirjaliku nõusoleku väljastamine. kaardistada kohalike elanike tervise olukorda ja Kõrgessaare alevikus vallavalitsuse poolt Väljastada kirjalik nõusolek sauna püstitamiseks seda mõjutavaid tegureid. määratud kohas. Kalana küla Kiviranna maaüksusele. Samuti saab terviseprofiili abil määratleda Spordiväljaku kasutusloa väljastamine. Väljastada kirjalik nõusolek Eesti Energia paikkonna peamised tervist mõjutavad Väljastada kasutusluba nr 118 Kõpu Jaotusvõrk OÜ-le elektrivarustuse rajamisel probleemid, sekkumist nõudvad valdkonnad ja Internaatkoolile spordiväljakute rajamisel Hiiu Paope küla Lasketiiru maaüksusele. vajalikud tegevused. maakonna Kõrgessaare valla Kõpu küla Kõpu Projekteerimistingimuste väljastamine. Terviseprofiili koostamise eesmärgiks on Internaatkooli maaüksusele. Väljastada projekteerimistingimused Eesti suurendada elanikkonna heaolu ja tõsta inimeste Toimetulekutoetus. Energia Võrguehituse AS-le Tahkuna 10 kV elukvaliteeti parema tervise kaudu, juhtida Lubada välja maksta toimetulekutoetus 16 haruliini rekonstrueerimise I etapile. tähelepanu omavalitsuses tehtavate otsuste taotlejale summas 21663.- krooni Kasutusloa väljastamine. tervisemõjudele ja tagada tervise arendamise Kütusekaartide limiidid. Väljastada kasutusluba nr 122 Eesti Energia temaatika olulisem kajastumine omavalitsuse Kehtestada Olerex AS kütusekaartidele Jaotusvõrk OÜ-le Kõrgessaare aleviku arengukavas. järgmised kasutuslimiidid kalendrikuus: Nõmmerga tee 18 maaüksuse elektrivarustuse Kohalikel omavalitsustel, kes on koostanud oma Kasutaja/vastutaja Limiit (krooni ) rajamisel. paikkonna terviseprofiili ja tegevuskava, on Jaanus Valk 3000 Väljastada kasutusluba elamu püstitamisel võimalik alates augustist 2010 ESF programmi Tõnis Ülemaantee 4000 Suureranna küla Suuremetsa kinnistul. "Tervislikke valikuid toetavad meetmed" raames Sirje Laksaar 3000 Väljastada kasutusluba suvila püstitamisel tegevustele toetust taotleda. Selle programmi Tööharjutuskeskus/Katrin Sarapuu 1000 Suureranna küla Mastiranna kinnistul. üldine eesmärk on tervislikel põhjustel tööturul Üldkaart – 2500 Väljastada kasutusluba heinaküüni püstitamisel mitteaktiivsete inimeste osakaalu vähendamine Lauka Põhikool/Märt Rannast 1500 Reigi küla Kordoni kinnistul. ja tervisehäirete ennetamine. Kõrgessaare VAK/Artur Valk 1500 Lisainfo: www.terviseinfo.ee; www.sm.ee; Ago Träder 3500 www.tai.ee. 7.OKTOOBER Lasteaed VIGRI hoolekogu koosseis. Valla arengukava 2007-2013 muutmine. Kinnitada 2010/2011 õppeaastaks lasteaed Vigri Enampakkumise nurjunuks tunnistamine. §1. Lugeda arengukava avalikeks aruteludeks hoolkogu järgmises koosseisus: Tunnistada Vallavalitsuse 02.09.2010 12.03.2010 Kõpus, 14.05.2010 Laukal ja Kerli Nabi, Kady Ruus, Merle Samuel, Evelyn korraldusega nr 213 30.09.2010 väljakuulutatud 10.09.2010 Reigis toimunud valla arengukava Pähn, Ellen Jõhvik ja Katrin Sarapuu. Lauka küla Käina tee 14-17 4-toalise korteri arutelud. võõrandamise suuline enampakkumine §2. Vallavalitsusel avaldada teade arengukava nurjunuks osalejate puudumise tõttu. muutmise kohta ajalehes Hiiu Leht ja valla 30. SEPTEMBER Vallavalitsuse õigusaktide muutmine seoses veebilehel. Kinnisasja jagamine. euro kasutusele võtmisega. Nõustuda Kiduspe külas Koidu kinnistu § 3. Valla arengukava on kättesaadav valla Euro kasutusele võtmise seaduse alusel veebilehel, vallamajas ja Kõrgessaare jagamisega alljärgnevalt: Lõokese, Liivamäki, kehtestatud määrus loetav aadressil raamatukogus. Liivaluite, Peetri ja Mari maaüksus. www.korgessaare.ee Määrata ettepanekute tegemise tähtajaks Kõrgessaare Vallavalitsuse 26.08.2010 Katastriüksuse lähiaadressi määramine. 3.11.2010. korralduse nr 195 „Arvamus geoloogilise Määrata Kõrgessaare vallas, Reigi külas riigi uuringuloa taotlusele“ muutmine. Ehitise peremehetuse tuvastamine. omandisse jäetava maatüki AT031007174 Tuvastada peremehetuks ehitiseks Kõrgessaare Muuta Kõrgessaare Vallavalitsuse 26.08.2010 pindalaga 6,77 ha, lähiaadressiks Seene. vallas Paope külas asuv pumbamaja. korralduse nr 195 punkti 1 ja sõnastada see Määrata Kõrgessaare vallas, Lilbi külas riigi Vallavalitsusel korraldada ehitise kandmine järgmiselt: omandisse jäetava maatüki AT031008014 riiklikku ehitisregistrisse kandes ehitise “Nõustuda geoloogilise uuringuloa andmisega pindalaga 7,21 ha, lähiaadressiks Südame. OÜ-le Hiiu Teed Suurepsi kruusamaardla III
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Hiiumaa Elektrivarustuskindluse Tõstmise Sotsiaalmajanduslik Uuring Ja Tehniline Eeluuring
    HIIUMAA ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSE TÕSTMISE SOTSIAALMAJANDUSLIK UURING JA TEHNILINE EELUURING 2014 Sisukord Kokkuvõte ...................................................................................................................................................................... 3 1. Hiiumaa sotsiaalmajanduslik olukord ....................................................................................................... 7 1.1. Asukoht ja lühiiseloomustus ................................................................................................................................. 7 1.2. Rahvastik ....................................................................................................................................................................... 7 1.3. Ettevõtlus .................................................................................................................................................................... 10 1.4. Hiiumaa 10 suuremat ettevõtet ........................................................................................................................ 19 2. Elektrivarustuskindlus Hiiumaal .............................................................................................................. 22 2.1. Tarbimine ................................................................................................................................................................... 22 2.2. 35 kV keskpingevõrgu hetkeolukord .............................................................................................................
    [Show full text]
  • Avaveeliste Märgalapuhastite Rakendamise Eelduste Analüüs Eestis
    Tartu Ülikool Bioloogia-geograafiateaduskond Geograafia Instituut Merje Lesta AVAVEELISTE MÄRGALAPUHASTITE RAKENDAMISE EELDUSTE ANALÜÜS EESTIS Magistritöö Juhendaja: prof. Ülo Mander Tartu 2004 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................7 2. Materjal ja metoodika.....................................................................................10 2.1 Uurimisala kirjeldus....................................................................................10 2.1.1 Eesti....................................................................................................10 2.1.1.1 Harjumaa..........................................................................................10 2.1.1.1.1 Kostivere.................................................................................11 2.1.1.1.2 Jõgisoo.....................................................................................11 2.1.1.2 Lääne-Virumaa.................................................................................11 2.1.1.2.1 Viru-Nigula.............................................................................11 2.1.1.2.2 Hulja........................................................................................12 2.1.1.3 Ida-Virumaa......................................................................................12 2.1.1.3.1 Sonda.......................................................................................12 2.1.1.3.2 Sinimäe....................................................................................13
    [Show full text]
  • Sugisrandel Peatuvate Sookurgede Levik Ja Arvukus Hiiumaal Ning Seos Pollumajandusega
    SUGISRANDEL PEATUVATE SOOKURGEDE LEVIK JA ARVUKUS HIIUMAAL NING SEOS POLLUMAJANDUSEGA Aivar Leito ', Tiit Leito, Maris 0unsaar & Jaak Truu ' EPMU Keskkonnakaitse Instituut, Akadeemia 4,51003 Tartu E-post: 1eitoQenvinst.ee KoklcuvBte. Sugisrandel peatuvaid seokurgi (Gnis SI.IIS) on Hiiumaal regulaarselt loendatud alates 1982. aastast. Kurgede peatuspaigad asuvad valdavalt saare ida- la lfiunaosas, eeskatt Kiilia ja Hellamaa umbruses Koondumispiivkonnad on aastati olnud samad, kuid nende suhteline osatihtsus on varieerunud suurtes piirides. Kokku on Hiiumaal ajaperioodil 1982.- 2002. a. sugiseti loendatud 96042311 peatuvat sookurge. Uldarvukus on suurtes piirides varieerunud ning margata on ndrka langustrendi, mis ei ole aga statistiliselt oluline. Peatuvate sookurgede arvukus sdltub olulisel rnaaral p6llurnajandustootmise struktuurist ja mahust saarel. Statistil~seltolulised positiivsed seosed leiti kurgede arvukuse ning talinisu, talirukki ja odra kasvupindade vahel, k6ige tugevamad olid need Hellamaa koondise puhul. Oluline negatiivne seos ilmnes suvinisu ning kaera kulvipinna ja sookurgede arvukuse vahel. Sissejuhatus Hiiumaal on siigisrartdel peatuvate sookul-gede (Grus grus) arvukust ja levikut jalgitud alates 1980. aastate algusest. Esimene iildloendus toimus 1982. a, ning seejarel on seda standardse metoodika jargi jarjepidevalt tehtud kuni tanaseni (Leito & Leito 1995, Leito 2000, 2002a). Peatuvate sookurgede arvukuse seost pdllumajandusega ei ole Hiiumaal ega mujal Eestis varem uuritud. See on aga oluline, sest p6llumajanduslikud
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • Hiiumaa Valla Beebid Kohtusid Suuremõisas
    Sündisid uued vallakodanikud ELEANOR METSKÜLA ANDREAS VÕSA JOHANNES ARU Õnnitleme vanemaid! Juuni 2019, nr 18 Hiiumaa valla beebid kohtusid Suuremõisas FFoto:oto: AArgorgo NNursurs 10. mail kogunesid 30 pisikest tööspetsialistide meisterdatud vallakodanikku koos peredega kaardi. Sama kujundusega oli ka Suuremõisa Lossi, et tähistada pidupäevaks küpsetatud Hiiumaa Hiiumaa aasta ema 2019 on Ly Klee Hiiumaa valla beebipäeva. Köök ja Pagari tort. Külalised Ehkki kõik kutsutud väikelapsed kiitsid nii torti kui suupistelauda, Meie tänavuse aasta ema väga hinnatud spetsialist oma ei saanud tulla, oli kohal hulga mille kattis Aimar Hansen. peres kasvab viis last, kel- täpsuse ja töökuse poolest. Ette- emasid ja isasid, õdesid ja vendi Hiljem said kõik pered soovi kor- lest kaks on kasulapsed, paneku tegija on teda kirjeldanud ning terve lossisaal oli rahvast ral lasta fotograaf Argo Nursil aga armastust jagub neile kui tugevat ja hoolivat ema, kes täis. end pildile jäädvustada ja ühispilt vajadusel julgeb seista nii enda kõikidele ühtemoodi. kui ka teiste laste eest. Olles Väiksemaid ja suuremaid val- tehti lossitrepile. ühiskondlikult aktiivne ja samas lakodanikke tervitas Emmaste Palju sära ja rõõmu kõikidele uute Selle pere lapsed on kõik väga luua soe ning armastav kodu oma osavalla sotsiaaltööspetsialist vallakodanikele ning nende pere- tublid ja hakkajad ning kahel on abikaasale ning viiele lapsele on Liia Rull, kelle sõnavõtule järgnes dele ja toredate kohtumisteni! jalge all juba ülikoolitee. Ema märkimisväärne oskus! Külli Kreegi juhendamisel tore suutnud säilitada positiivse el- muusikaline ülesaste Suuremõisa lusuhtumise ning olla olemas Palju õnne, armas Ly! lasteaed-põhikooli õpilastelt. Liia kõikide laste jaoks, luues neile Aasta ema kuulutati välja reedel, luges vahva luuletuse, saatjaks koos abikaasaga toetav ja ühte- 10.
    [Show full text]
  • Hiiumaa 2020: Sustainable Energy Action Plan
    HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN Executive summary As a vision for the future, the energy policy is orientated to guarantee security of energy supply, ensure economical and environmental sustainability of the sector and quality of energy services, and to contribute to job creation and regional added value and to the competitiveness of the local economy. Objectives, targets and expected results In this plan, objectives and targets were set for the year 2020 and the actions for sustainable energy to achieve these targets were studied. The specific main objectives of the strategy for sustainable energy in Hiiumaa Island are to: • Improve security of energy supply. • Reduce energy dependence from abroad. • Reduce energy intensity in Gross Domestic Product. • Reduce carbon dioxide emissions. The targets to achieve in 2020 are to: • Increase to 80% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 100% compared to 2005. • Have a neutral balance of CO 2 emissions. The expected results in 2020 with the implementation of the action plan are to: • Increase to 89% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 102% compared to 2005. • Have a negative balance of CO 2 emissions (-511 t). The commitment for Hiiumaa Island with its voluntary adhesion to the Pact of Islands is the reduction of 20% reduction of CO 2 emissions in comparison to 2005 reference year, which will be achieved. Budget The overall investment foreseen, to be carried out until 2020, to implement the Sustainable Energy Action Plan of Hiiumaa Island is 79,5 million euros, supported by operators (45,3%), citizen (39,4%), Local Goverment (14,3%) and other entities (1,0%).
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Decrypting the Hebeloma Crustuliniforme Complex: European Species of Hebeloma Section Denudata Subsection Denudata (Agaricales)
    Persoonia 35, 2015: 101–147 www.ingentaconnect.com/content/nhn/pimj RESEARCH ARTICLE http://dx.doi.org/10.3767/003158515X687704 Decrypting the Hebeloma crustuliniforme complex: European species of Hebeloma section Denudata subsection Denudata (Agaricales) U. Eberhardt 1,2, H.J. Beker 3, J. Vesterholt 4 Key words Abstract Hebeloma subsection Denudata includes the type of H. section Denudata, Hebeloma crustuliniforme, as well as the majority of the taxa commonly included in the Hebeloma crustuliniforme complex. Complementing Hebeloma eburneum the work of D.K. Aanen and co­workers, and using refined morphological and molecular methods we were able to Hebeloma helodes recognize further individual taxa within the section. Fifteen species occurring in Europe are assigned to H. subsect. Hebeloma lutense Denudata. Of these, we describe eight species as new, namely H. aanenii, H. aurantioumbrinum, H. geminatum, Hebeloma minus H. louiseae, H. luteicystidiatum, H. pallidolabiatum, H. perexiguum and H. salicicola. Naucoria bellotiana, a species Hebeloma pusillum very similar to H. alpinum is recombined into Hebeloma. A key to Hebeloma subsect. Denudata is provided. We MCM7 demonstrate that within this subsection there is good overall consistency between morphological, phylogenetic and mitochondrial SSU biological species concepts. In contrast to current opinion, in this group there is little species overlap, particularly Salix when also considering species frequencies, between arctic and alpine floras on one hand and temperate on the other. Article info Received: 16 May 2014; Accepted: 20 October 2014; Published: 27 February 2015. INTRODUCTION It is tempting to consider ICGs as biological species and they may well represent biological species, but as Aanen & Kuyper Hebeloma is a genus of ectomycorrhizal fungi occurring in many (1999) point out, the production of basidiospores in the dikary- different habitats in the northern hemisphere (Marmeisse et al.
    [Show full text]
  • Hiiu Valla Arengukava 2014–2023 Vastu Võetud Hiiu Vallavolikogu 16
    Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 HIIU VALLA ARENGUKAVA 2014–2023 Kärdla 2014 1 Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Üldandmed 4 3. Visioon 5 4. Haridus ja noorsootöö 5 5. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 7 6. Kultuur, sport ja vaba aeg 8 7. Majandus, arendus ja planeerimine 9 8. Turism ja mainekujundus 11 9. Taristud ja ühendused 13 10. Valitsemine ja kodanikuühiskond 15 11. Eelarvestrateegia 16 Lisa 1 SWOT Lisa 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus Lisa 3 Tegevuskava 2 Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 1. Sissejuhatus Hiiu vald moodustati 30. oktoobril 2013.a Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisega ning on nende õigusjärglane. Hiiu valla arengu kavandamisel perioodiks 2014–2023 on arvesse võetud kahe omavalitsuse ühinemisel seatud eesmärke: - Hiiu vald on moodustanud sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja administratiivse terviku, misläbi kasutatakse ära olemasolevad arengupotentsiaalid ja võimalused nii tõmbekeskuste kui kogu piirkonna jätkusuutlikuks arendamiseks ja konkurentsivõime kasvuks. - Kõigile Hiiu valla elanikele on tagatud avalike teenuste optimaalne ja kvaliteetne kättesaadavus. Elanikele on antud võimalus osaleda valla kui terviku toimimise ja arendamise jaoks oluliste küsimuste otsustamisel ning tarbida osutatavaid teenuseid. - Hiiu vald on võimaldanud ja toetanud piirkondade kui terviku tasakaalustatud arengut. Parema majandussituatsiooni ja arenguperspektiivi tagamiseks on Hiiu valla arenguprotsesside juhtimise majanduslik, poliitiline ja üldine haldussuutlikkus tugevnenud. Valla juhtimisstruktuur on ajakohastatud ja majanduslik potentsiaal projektipõhiste taotluste esitamisel kaasfinantseerimiste saamiseks paranenud. Ettevõtlusele on loodud soodne arengukeskkond. - Hiiu vald on arendanud veelgi paremini koostööd nii Hiiu valla siseselt kui ka teiste omavalitsustega.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Energia- Ja Kliimakava 2030
    Hiiumaa energia- ja kliimakava 2030 Koostaja: Tartu Regiooni Energiaagentuur MTÜ 2020 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 3 1 Sissejuhatus .................................................................................................................................... 4 2 Strateegia ........................................................................................................................................ 5 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 5 2.2 Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................... 5 2.3 Strateegiliste eesmärkide elluviimine .................................................................................. 7 2.4 Kava elluviimise juhtimise korraldamine ........................................................................... 8 3 Baasinventuur .............................................................................................................................. 11 4 Kliimamõjude leevendamine ...................................................................................................... 14 4.1 Energiatootmine, tarbimine ja tehnovõrgud..................................................................... 15 4.1.1 Valdkonna kirjeldus ...................................................................................................
    [Show full text]