Residential Real Estate Valuation: Review and Practical Comparison of Valuation Methods
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Ympäristö Menee Ihon Alle?
Marja Kurenniemi, Elisa Törmänen Ympäristö menee ihon alle? Kaupunkirakenteen ja asuinalueiden laadun yhteys alueelliseen kuolleisuuteen Helsingissä Aiheita 26/2003 ISBN 951-33-951-33-1224-0 ISSN 1236-9845 Stakesin monistamo, Helsinki 2003 KUVAILULEHTI Julkaisun päivämäärä Tekijät Julkaisija Marja Kurenniemi, Elisa Törmänen Stakes Kustantaja Stakes Julkaisun nimi Ympäristö menee ihon alle? Kaupunkirakenteen ja asuinalueen laadun yhteys kuolleisuuteen Helsingissä Julkaisun sarja ja numero Aiheita 26/2003 Tiivistelmä Selvityksessä tarkastellaan kaupunkiympäristön vaikutusta kuolleisuuteen. Lähtökohtana on Tapani Valkosen ja Timo M. Kauppisen artikkeli Miesten kuolleisuuden alue-erot ja sosiaalinen segregaatio pääkaupunkiseudulla (Kvartti 1/2001). Elinajan odote vaihtelee suuresti osa-alueiden välillä. Kuolleisuuserot pienenivät 70%, kun tutkijat vakioivat kuusi elinikään vaikuttavaa tekijää: ikä, koulutus, sosioekonominen asema, perhetyyppi, asunnon hallintaperuste ja asumistiheys. Jäljelle jääneet kuolleisuuserot eivät siis johdu sellaisista aluetta kielteisesti leimaavista tekijöistä kuten ahtaat asunnot, vuokralla asuminen, köyhyys ja työttömyys, alhainen koulutus, katkonaiset ihmissuhteet, ei myöskään asukkaiden vanhuus. Havaintojemme mukaan Helsingin peruspiireissä kuolleisuus oli keskiarvoa korkeampi alueilla, joita leimasi epäpuhdas ilma, suuret liikenneväylät, puistojen, viheralueiden ja avoimien rantojen niukkuus, liikennemelulle altis avonainen korttelirakenne sekä teollisuusalueiden ja asuinalueiden lomittuminen. Raideliikenteen -
13 01 03 Tilastollinen Vuosikirj
Tätä julkaisua myy Helsingin kaupungin tietokeskus Kirjasto, Siltasaarenkatu – A PL , Helsingin kaupunki Hinta euroa Denna publikation säljes av Helsingfors stads faktacentral Bibliotek, Broholmsgatan – A PB , Helsingfors stad Pris euro tieke_tvk12_kannet.indd 1 28.11.2012 19:49:52 tieke_tvk12_kannet.indd 2 28.11.2012 19:49:52 . vuosikerta ● årgång tieke_tvk12_nimio.indd 1 28.11.2012 19:50:57 Helsingin kaupunki, tietokeskus Helsingfors stad, faktacentralen City of Helsinki Urban Facts Osoite PL , Helsingin kaupunki (Siltasaarenkatu – A) Adress PB , Helsingfors stad (Broholmsgatan – A) Address P.O.Box , FI- City of Helsinki, Finland (Siltasaarenkatu – A) Puhelin Telefon Telephone + Telefax Julkaisutilaukset puh. Beställning av publikationer tfn Publications can be ordered tel. + Käteismyynti Tietokeskuksen kirjasto, Siltasaarenk. – A, puh. Direktförsäljning Faktacentralens bibliotek, Broholmsg. – A, tfn Direct sales Urban Facts Library, Siltasaarenkatu – A, tel. + Tiedustelut Tilastot ja tietopalvelu Förfrågningar Statistik och informationstjänst Inquiries Statistics and information services Sini Askelo, puh. ● tfn , [email protected] Aila Perttilä, puh. ● tfn , [email protected] Telekopio , telefax + ISSN-L - ISSN - (Verkossa) ISSN - (Painettu) Kirjapaino Tryckeri Print WS Bookwell Oy, Porvoo tieke_tvk12_nimio.indd 2 28.11.2012 19:50:57 Sisältö Innehåll Contents Esipuhe .........................................................................................................................................................................................4 -
2009 Baka Kadri Reinsoo
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel 1995–2008 Kadri Reinsoo Juhendaja: PhD Kadri Leetmaa Kaitsmisele lubatud: Juhendaja Osakonna juhataja Tartu 2009 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. UURIMUSE TEOREETILINE TAUST......................................................................... 6 2.1 Linnaökoloogline lähenemisviis ............................................................................... 7 2.2 Positivistlik lähenemisviis ........................................................................................ 9 2.3 Käitumuslik lähenemisviis........................................................................................ 9 2.3.1 Ratsionaalse valiku teooriad ............................................................................ 10 2.3.2 Etnilis-kultuuriline lähenemine........................................................................ 11 2.4 Strukturalistlik-institutsionaalne lähenemine.......................................................... 12 2.5 Konstruktsionistlik lähenemine .............................................................................. 13 2.6 Eluviisi ja argikäitumise mõju rõhutav lähenemine................................................ 14 2.7 Etnilise segregatsiooni positiivsed ja negatiivsed aspektid .................................... 14 2.7.1 Positiivsed....................................................................................................... -
Helsingin Tila Ja Kehitys 2013
Helsingin tilatilajakehitys ja kehitys 2013 Julkaisija Helsingin kaupungin tietokeskus PL 5500, 00099 Helsingin kaupunki p. 09 310 1612 www.hel.fi/tietokeskus Tiedustelut Timo Cantell, p. 09 310 73362 Ari Jaakola, p. 09 310 43608 Helsingin tila ja kehitys 2013 Helsinki 2013 Hankkeen yhteistyöryhmä Manninen Asta, puheenjohtaja, tietokeskus Ca lonius Helena, terveyskeskus Karvinen Marko, talous- ja suunnittelukeskus Lukin Markus, ympäristökeskus Manninen Rikhard, kaupunkisuunnitteluvirasto Mäkinen Jussi, kaupunkisuunnitteluvirasto Sermilä Paula, opetusvirasto Simoila Riitta, terveyskeskus Vesanen Tuula, sosiaalivirasto Väistö Outi, terveyskeskus Tietokeskus: Askelo Sini, Cantell Timo, Haapamäki Elise, Jaakola Ari, Laine Markus, Rauniomaa Eija, Salorinne Minna ja Väliniemi-Laurson Jenni Toimitus Timo Cantell Markus Laine Eija Rauniomaa Minna Salorinne Jenni Väliniemi-Laurson Taitto Ulla Nummio Kansi Tarja Sundström-Alku Kansikuva Helsingin kaupungin aineistopankki/ Seppo Laakso Paino Edita Prima Oy, Helsinki 2013 painettu ISBN 978-952-272-394-9 verkossa ISBN 978-952-272-395-6 Sisällys Lukijalle ..... ............................................. 7 Lyhyesti helsinkiläisistä, alueellisesta erilaistumisesta ja taloudesta ............................................... 9 1 Väestö ................................................. 21 1.1 Väestömäärän muutos ................................ 21 1.2 Väestö ikäryhmittäin .................................. 22 1.2.1 Päivähoitoikäisten määrä ja määrän kehitys ......... 22 1.2.2 Peruskouluikäiset lapset -
Master's Thesis Drivers of Residential Water Demand
School of Civil Engineering, Institute of Water Resources and Supply Master’s Thesis Drivers of residential water demand – analysis and outlook of water utility consumption data Mareike Rohrdrommel Aalto University, P.O. BOX 11000, 00076 AALTO www.aalto.fi Abstract of master's thesis Author Mareike Rohrdrommel Title of thesis Drivers of Residential Water Demand - Analysis and Outlook of Water Utility Consumption Data Degree programme Environmental Engineering Major/minor Water- and Environmental Engineering Code R3005 Thesis supervisor Prof. Riku Vahala Thesis advisor Suvi Ahopelto Date 14.08.2017 Number of pages 87+21 Language English Abstract Previous research has identified certain factors to have an influence on residential water con- sumption e.g. water metering, price and pricing policies, income level, age of residents, and building age. Their significance varies between countries and by location within an individu- al country. There is no previously published research on this topic in Finland or other Nordic countries. Therefore, in this master´s thesis, an analysis of the common influencing factors on the resi- dential water consumption at the metropolitan region Helsinki between 2004-2014 is provid- ed, as well as predictions till 2040. The aim of this work is to evaluate the development of the residential consumption since 2004, and to identify influencing factors, which have a positive or negative influence on the consumption of the customers. The influencing factors were analysed and statistically evaluated using a mix method ap- proach with the provided consumption, population, and building information data. Block building type was identified to have the highest water consumption as well as the highest decrease in consumption during the observation period. -
NEW-BUILD GENTRIFICATION in HELSINKI Anna Kajosaari
Master's Thesis Regional Studies Urban Geography NEW-BUILD GENTRIFICATION IN HELSINKI Anna Kajosaari 2015 Supervisor: Michael Gentile UNIVERSITY OF HELSINKI FACULTY OF SCIENCE DEPARTMENT OF GEOSCIENCES AND GEOGRAPHY GEOGRAPHY PL 64 (Gustaf Hällströmin katu 2) 00014 Helsingin yliopisto Faculty Department Faculty of Science Department of Geosciences and Geography Author Anna Kajosaari Title New-build gentrification in Helsinki Subject Regional Studies Level Month and year Number of pages (including appendices) Master's thesis December 2015 126 pages Abstract This master's thesis discusses the applicability of the concept of new-build gentrification in the context of Helsinki. The aim is to offer new ways to structure the framework of socio-economic change in Helsinki through this theoretical perspective and to explore the suitability of the concept of new-build gentrification in a context where the construction of new housing is under strict municipal regulations. The conceptual understanding of gentrification has expanded since the term's coinage, and has been enlarged to encompass a variety of new actors, causalities and both physical and social outcomes. New-build gentrification on its behalf is one of the manifestations of the current, third-wave gentrification. Over the upcoming years Helsinki is expected to face growth varying from moderate to rapid increase of the population. The last decade has been characterized by the planning of extensive residential areas in the immediate vicinity of the Helsinki CBD and the seaside due to the relocation of inner city cargo shipping. Accompanied with characteristics of local housing policy and existing housing stock, these developments form the framework where the prerequisites for the existence of new-build gentrification are discussed. -
Piirijako 1.1.2013
Piirijako 1.1.2013 592 Puroniitty 504 3 Bäckängen SUUTARILA 2 0 SKOMAKARBÖLE 2 402 3 4 Tapulikaupunki 4 Stapelstaden 2 4 1 591 401 403 2 412 Landbo Siltamäki 3 Töyrynummi 1 411 0 403 Brobacka Lidmalmen 505 Heikinlaakso Puistola Henriksdal TUOMARINKYLÄ 5 Parkstad PUISTOLA 0 0 6 392 DOMARBY PARKSTAD3 2 Tapanila 354 Mosabacka 2 5 8 335 Haltiala 2 352 3 2 Alppikylä Tomtbacka 2 4 Torpparinmäki 6 2 Alpbyn 506 Kuninkaantammi Torparbacken 353 415 4 413 ÖSTERSUNDOM Kungseken 1 1 POHJOINEN Tuomarinkartano 6 Tattarisuo JAKOMÄKI 1 Domargård 1 0 391 Tattarmossen JAKOBACKA 336 3 NORRA 414 0 334 405 0 3 1 Honkasuo Tapaninvainio 2 503 1 550 Hakuninmaa Staffansslätten Jakomäki Hongasmossa Jakobacka Håkansåker 351 ITÄ-PAKILA 3 Östersundom 0 7 381 MALMI 385 801 5 1 ÖSTRA BAGGBÖLE 3 1 580 333 Paloheinä Ylä-Malmi 1 MALM 2 Svedängen Övre Malm Malmin lentokenttä ÖSTERSUNDOM Karhusaari Malminkartano 205 Malms flygfält Björnsö 4 1 1 PUKINMÄKI 1 Malmgård KAARELA 2 4 2 342 382 0 5 4 BOCKSBACKA 3 Itä-Pakila KÅRBÖLE 4 1 370 Ala-Malmi 4 320 2 402 Östra Baggböle 0 3 502 Pukinmäki 5 Nedre Malm 384 2 Bocksbacka Konala 4 331 6 3 Tattariharju 474 1 Maununneva LÄNSI-PAKILA 1 0 Kånala Kannelmäki 6 1 Magnuskärr 3 Tattaråsen Kivikko 2 Gamlas 332 VÄSTRA3 BAGGBÖLE Stensböle 472 2 4 703 3 341 3 2 2 Vesala Länsi-Pakila 2 1 MELLUNKYLÄ Ärvings 570 3 2 284 2 1 Västra Baggböle 6 3 383 2 560 204 4 386 1 Talosaari Patola 4 Pihlajamäki MELLUNGSBY 0 Husö 5 1 2 Dammen 0 1 2 Salmenkallio Pihlajisto 473 Sundberg PITÄJÄNMÄKI 2 282 287 Rönninge Rönnbacka 5 281 3 1 475 471 Maunula 2 Mellunmäki -
Conice: Consensus in Intermittently-Connected Environments by Exploiting Naming with Application to Emergency Response
CoNICE: Consensus in Intermittently-Connected Environments by Exploiting Naming with Application to Emergency Response Mohammad Jahanian and K. K. Ramakrishnan University of California, Riverside, CA, USA. [email protected], [email protected] Abstract—In many scenarios, information must be dissemi- is challenging to support distributed applications, such as the nated over intermittently-connected environments when network ones where multiple users are applying changes to a shared infrastructure becomes unavailable. Example scenarios include common database, in intermittently-connected environments. disasters in which first responders need to send updates about their critical tasks. If such updates pertain to a shared data Continuing with the emergency response scenario, an example set (e.g., pins on a map), their consistent dissemination is of such distributed application, one which has gained a lot important. We can achieve this through causal ordering and of attention recently, is geo-tagging of key locations such as consensus. Popular consensus algorithms, such as Paxos and disaster-impacted sites. First responders involved in search Raft, are most suited for connected environments with reliable and rescue missions may mark on a map on their smart links. While some work has been done on designing consensus algorithms for intermittently-connected environments, such as the phones of such locations and have to be updated across all One-Third Rule (OTR) algorithm, there is need to improve their the devices of group members as well as deliver a reliable, efficiency and timely completion. We propose CoNICE, a frame- consistent view to incident commanders and others that require work to ensure consistent dissemination of updates among users situational awareness. -
Väestö Helsingissä Vuodenvaihteessa 2017/2018
2018:10 Netta Mäki ja Pekka Vuori VÄESTÖ HELSINGISSÄ VUODENVAIHTEESSA 2017/2018 Valokuva: Maarit Hohteri/Helsingin kaupungin aineistopankki Helsingin väkiluku on jatkanut kasvuaan Helsingissä asui vuodenvaihteessa 2017/2018 vakituisesti 643 272 asukasta. Väkiluku kasvoi vuoden 2017 aikana 8 091 hengellä. Helsingin väkiluku kääntyi nousuun vuonna 2005, ja kasvu on jatkunut sen jälkeen. Koko 1970-luvun aina vuoteen 1981 väkiluku aleni vuosittain ja oli alimmillaan 482 833 asukasta, ja 1980- luvun alkupuolellakin väestö kasvoi hitaasti. Helsinkiläisten määrä kasvoi 1980-luvun loppupuolella ja vuo- sina 1990–2001 ja laski vähän vuosina 2002–2004. Edellisten vuosien tapaan asukasmäärä laski hieman Östersundomissa ja kasvoi kaikissa muissa suurpii- reissä, lukumääräisesti eniten Eteläisessä ja Itäisessä suurpiirissä ja suhteellisesti eniten Eteläisessä ja Kaakkoisessa suurpiirissä. Määrällisesti kasvu oli suurinta Kampinmalmin, Lauttasaaren ja Mellunkylän pe- 1 VÄESTÖ HELSINGISSÄ VUODENVAIHTEESSA 2017/2018 ruspiireissä, suhteellinen kasvu puolestaan oli suurinta Kampinmalmin, Jakomäen ja Lauttasaaren perus- piireissä. Kampinmalmin kasvu muodostuu ennen kaikkea Jätkäsaaren kasvusta. Väkimäärä väheni suh- teellisesti eniten Östersundomin ja Malmin peruspiireissä. Kuvio 1. Helsingin väkiluku 1.1.1875–1993 sekä vuodenvaihteissa 1993/1994–2017/2018 Lähde: Tilastokeskus Väestönkasvu on vaihdellut ennen kaikkea muuttoliikkeen vaihtelun seurauksena. Syntyvyys ja kuolleisuus ovat pitkään olleet suhteellisen vakaita, ja vuonna 2017 syntyneiden enemmyys -
Isbn 952-476-054-1.Pdf (515.6Kb)
ONNELAA ETSIMÄSSÄ Läheisyyden ekonomia alueiden menestystekijänä Miia Mäntylä – Petra Lindqvist 1 ESIPUHE Asuminen ja yrittäminen keskittyvät Suomessa yhä lisääntyvässä määrin. Kasvukeskusten ja kaupunkien merkitystä hyvinvoinnin tuojina, innovaatioiden kehtoina sekä työpaikkojen ja palveluiden luojina korostetaan. Kaikki ei kuitenkaan ole mustavalkoista ja maaseudullakin on omat vahvuutensa. Maaseudun rauha, avaruus, luonto sekä monessa mielessä erilaiset elä- mänarvot ja pienemmät piirit voivat tarjota ympäristön ja mahdollisuuksia, joita kaupungissa ei ole. Viimeaikaisessa keskustelussa nämä asiat tuntuvat jääneen lähes huomiotta, mikä saat- taa vaarallisella tavalla uhata Suomen alueiden monipuolisuutta sekä sen sisällään pitämiä mahdollisuuksia. Tässä tutkimuksessa erilaisten alueiden vahvuuksia ja heikkouksia on lähestytty niin sanotun läheisyyden ekonomian käsitteen kautta. Käsitteellä tarkoitetaan sitä, että tietyillä alueilla eläminen voi olla muita alueita helpompaa ja miellyttävämpää, koska siellä palveluiden saata- vuus on helppoa, eläminen on edullista, kaupallinen paine on vähäistä, kunnallinen päätöksen- teko on nopeaa ja sosiaaliset verkostot vahvoja. Uudessa maaseutupolitiikassa läheisyyden ekonomia on nähty eräänä maaseudun vahvuutena. Tutkimuksen tarkoituksena on selvittää, onko läheisyyden ekonomiaa olemassa ja millaisin ehdoin sitä mahdollisesti on. Tutkimuksen rahoitti maa- ja metsätalousministeriö Maaseutupolitiikan yhteistyöryhmän esi- tyksestä. Tutkimuksen toteutuksesta oli päävastuussa KTM Miia Mäntylä. Haastattelut -
Conice: Consensus in Intermittently-Connected Environments by Exploiting Naming with Application to Emergency Response
CoNICE: Consensus in Intermittently-Connected Environments by Exploiting Naming with Application to Emergency Response Mohammad Jahanian and K. K. Ramakrishnan (University of California, Riverside, USA) IEEE ICNP 2020 Overview • In many scenarios, e.g., during disasters: information dissemination in intermittently- connected environments where infrastructure damaged • Many users, e.g., first responders, create updates to a shared dataset, e.g., map data • Consistency and order of applying update important, challenging, and complex 2 Overview • In many scenarios, e.g., during disasters: information dissemination in intermittently- connected environments where infrastructure damaged • Many users, e.g., first responders, create updates to a shared dataset, e.g., map data • Consistency and order of applying update important, challenging, and complex • CoNICE: a framework to ensure consistent dissemination of updates among users in intermittently-connected, infrastructure-less environments R111 R111 R111 3 Overview • In many scenarios, e.g., during disasters: information dissemination in intermittently- connected environments where infrastructure damaged • Many users, e.g., first responders, create updates to a shared dataset, e.g., map data • Consistency and order of applying update important, challenging, and complex • CoNICE: a framework to ensure consistent dissemination of updates among users in intermittently-connected, infrastructure-less environments • Multiple consistency levels, support both causal ordering and consensus Consistency -
Master Pohjolainen Miina 2020.Pdf
Miina Pohjolainen Master of Arts Curating, Managing and Mediating Art Major, Master’s Programme in Visual Culture and Curating Art The Department of Art School of Arts, Design and Architecture Thesis supervisor: Bassam El Baroni Aalto University 2020 This thesis examines the spatialized processes of knowledge based economization Tämä opinnäytetyö tutkii tietoon perustuvan talouden eli kognitiivisen kapitalismin through the public art commissioning and its reasonings. The research unpacks the tilallistuvia prosesseja julkisen taiteen hankintojen ja niiden perustelujen kautta. ways public art commissioning is intertwined with urban remodelling processes, Tutkimuksen tavoitteena on hahmottaa ja avata millä tavoin julkisen taiteen which are reasoned with market rationality. Through these observations the thesis hankintakäytännöt kytkeytyvät kaupunkitilan uudelleenrakentamisen prosessihin, expands as a continuation to the previous critical public art discourses to consider and joita ohjaa nykyisellään markkina-ajattelu. Näiden havaintojen pohjalta opinnäytetyö interpret ways to move beyond the limits of the current preconditions of cognitive laajenee osaksi aiempaa kriittisen teorian traditiota ja kriittisen julkisen taiteen capitalism. The case study of Kalasatama—a former cargo port transforming into a diskurssia hahmottaessaan keinoja haastaa nykyisen kognitiivisen kapitalismin residential and commercial inner-city neighbouhood—maps out the local resonances asettamia rajoja ja eriarvoistavia käytäntöjä. Tapaustutkimuskohteena olevan of the