VLADIMIR MAJAKOVSKI Mõni Sõna Minust Endast Vene Keelest Tõlkinud Märt Väljataga

VLADIMIR MAJAKOVSKI Mõni sõna minust endast Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga

Laste suremist meeldib vaadata mulle. Kas olete naerulaine ihmjaid rulle igatsuse londi taga näinud? Mina aga uulitsate lugemissaalides nii tihti kirstukaasi olen lappamas käinud. Kesköö käperdas niiskete näppudega mind ja plank kukkus uppi; paduvihmapiisad kiilal kuplil, kappas hullunud katedraal galoppi. Näen, Kristus ikooni pealt pannud on pakku, tuuldunud kuueserva suudles veel nutune räits. Telliskivile kisendan, taeva pundunud makku suskab mu pööraste sõnade väits: “Päike! Mu isa! Halasta vähemalt sinagi, ära mind vaeva! Mu veri, mida sa valand, kaugetel teedel on valla.

xVIKER 4-5 11.indd 1 2.05.2011 13:52:53 See on mu hing, mis üle mahapõlenud taeva koos pilvesalkudega ripub kellatorni roostes ristilt alla! Aeg! Lonkur jumalamaaler, ole vähemalt sinagi hea ja võõpa mu pale sajandi värdja ikoonile pähe! Olen nii üksi nagu viimne silm selle peas, kes pimedate poole läheb!”

1913

2 MAJAKOVSKI

xVIKER 4-5 11.indd 2 2.05.2011 13:52:53 JÜRGEN ROOSTE

Wiedemanni luik

emakeelepäeval lendab aknast sisse wiedemanni luik ja sõnab “jürks-poiss sa oled šovinist või veel hullem – koguni homo sa pead kutsuma ja haarama kaasama rohkem naisi rohkem toda feminiinset powerit väge sinu asjus on liiga palju meest sinu õhtuis on liiga palju meest sinus eneses on liiga palju meest” ja mida oskan mina kosta wiedemanni luigele mina ütlen “luik luik sina ilus luik ma olen alati arvanud et armastan naisi üleliia võib-olla seetõttu olen mina neid pelgama hakanud miski veider hirm on musse nakanud olen neid enese manu ihkamast lakanud armastust on maailmas ju ainult niipalju ja ma ei saa seda kõigile jagada kinkida ära ja edasi plagada lõppeks ikka ja aina üksinda magada oi luik luik sina ilus luik…” ja wiedemanni luik

ROOSTE 3

xVIKER 4-5 11.indd 3 2.05.2011 13:52:53 lendab aknast emakeeleöhe ta maandub isand tühjuse käevarrel nagu truu jahipistrik ja mina olen korraga ainult tähemärk wiedemanni sõnaraamatus mis kaardub nagu sild tolle kobrutava halluse kohale millele me nime ei tihka anda ott võsavillem ja demograafiline kriis silmitsevad silmapiirilt silmis pisar kolme pääle üks jutt võib ju erineda – nutt on sama

Armastuse lõpp, vol 2

armastus meil ületab juba kõik ootused sest armastuskõne – ma ei mõtle toda suurt ja pidulikku kui keegi tõuseb ja kõlistab klaasi serva pihta vaid tavalist klahvideklõpsimist millele järgneb kosmiliste häälte jada lõppeks tõelise TEMA hääl sääl tundmatus teispoolsuses jah – sest see armastuskõne on juba midagi liigagi tõelist isiklikku intiimset aga tõenäolisem on saada kelleltki lämbe lembe-sms kolm rida kuskil suhtluskeskkonnas saada klikitud et “meeldib” (aga mõtleb ta ju: “armastan”!) ja siis sa seisad selles

4 ROOSTE

xVIKER 4-5 11.indd 4 2.05.2011 13:52:53 jahedas ja mõrkjas ilmas üksinda öös peegli ees ja vaatad nondesse silmisse mille tagant sirutab naeratades oma terekätt isand tühjus ise ja mõtled: kuskil peab ta ju olema kuskil ja kellelegi ja kellelgi missiis et mitte täna sinu jaoks siin ja praegu mis siis et sul teda pole isand tühjus vaatab su silmist kummastunult ja ei suuda mõista miks sa temasse ei usu kui ohkad jälle ja toksid klahve oma nobedate ahvisõrmedega

mitu tähemärki läheb vaja ma mõtlen – minimaalselt et äratada soojust et leida üles see mille pärast on oldud ja elatud

ära küsi seda tühjuselt

Jõulusõit

ma sõitsin oma laste ja isand tühjusega rongiga jõulumaale tõsi: vähem kui loetud tunnid tagasi olin proovinud teda tappa

ROOSTE 5

xVIKER 4-5 11.indd 5 2.05.2011 13:52:53 surnuks joota konjaki ja unikumiga (lapsedkasteteatemisonunikum?) aga sääl – sääl tos riukalikus Rakveres mis on mu jaoks alati olnud “tähendustest tiine” (või kuidas soovite st see pole mingi niisamalinnake vaid kutsub ja köidab mind) sääl – vahel varemete kus karvastele kitsedele mängiti valjuhääldist jõuludiskot ning talises pakases talitati lapsi mööda eri talitluspunkte põrnitses palavik mu poisipõnni väikseks totuks ära ja mu mure kasvas nagu sisemine habemetüügas – vaistlikult vastikult ja torkivalt pärast tassisin poissi raudteejaama poole süles ta oli suur ja lõtv mütakas libedas kilekostüümis ja linnusest laenatud pleedis (lubasin võlurite kolleegiumile selle kunagi tagastada) mu põlveliigesed tegid valu nõrkevis käsis krobistas miski põigitine pohmelungikramp higi nirises mööda selga ning püksid kippusid vägisi vöökohalt alla vajuma ja ma pidin edasi marssima nõrk ja vilets mees oma väikse palavikupuntraga korraks tegi elu oma silmad lahti ja vaatas mu pääle

6 ROOSTE

xVIKER 4-5 11.indd 6 2.05.2011 13:52:53 ja isand tühjus ei saand sõna sekka

kasse oli Edgar Allan Poe kes ütles et kui kaua pimedusse vaadata hakkab pimedus vastu vaatama eks päde sama ju me aja ja tühjuse kohta: neid kohti mille kaudu me oma igapäevast tühjust töllötame on rohkem kui juustus on auke või kuupinnal kraatrisi rohkem kui jumala öös valgustäpikesi

aga isand tühjuse taktika võib lõppeks ta enese koolnuks kurnata mitte ilmaasjata pole ma seda kogenud: tõeline kurjus ongi tühjus ilma pale ja põletava põhjuseta sest mõte käib temast kauges kaares mööda ja alles palavikus lapse laup su peopesa all põletab päeva märgi annab selle hetke ja mälestuse ja teadmise et teda on võimalik võita isegi kui ta seisab siinsamas su silmade kõrgusel su silme taga su silmis sügaval ja põrnitseb vastu

ROOSTE 7

xVIKER 4-5 11.indd 7 2.05.2011 13:52:54 vaata tast mööda vaata ta surnuks

*** et elulaad on tõsine mu korraldus on kurb – need lapsed tuleb ajada kel isu liiga närb just keset kaunist õhtut üles ära kuule: on kuu pääl nukrad lapsed siis see vist ongi luule

8 ROOSTE

xVIKER 4-5 11.indd 8 2.05.2011 13:52:54 KAAREL KÜNNAP

Kahekümne viieselt

kahekümne viieselt enam laps-geeniuse auraga ei peta: enam ei ole nii, et võid lihtsalt normaalne tüüp olla ja iga asi omal ajal

vanematekodus ootavad sind õhtusöögilauas giljotiiniga modernistid sest sa pole sittagi saavutand

ja su elukaaslane vaatab sind kodus nende tuttava näoga kelle sa tema pärast kunagi maha jätsid sest see sina, kes midagi väärt tundus on ka teda ammu maha jätnud

aga seda kõike on teil mage kuulda sest kokkuvõttes on see ikkagi ainult isiklik pseudotragöödia

kahekümne viieselt enam laps-geeniuse auraga ei peta: usaldus oli laen ja nüüd on inkasso ukse taga

Lapsepõlvedisko

sinu lapsepõlvedisko saab su kätte ja leiab su õhtu lõpuks saali kõige pimedamast nurgast

KÜNNAP 9

xVIKER 4-5 11.indd 9 2.05.2011 13:52:54 ja võibolla polegi nii, et tüdrukud ei taha sinuga tantsida, aga tuleb välja, et see polnudki põhiline vaid kõigest tol hetkel asendamatu probleem

ja diskor ei pruugigi enam tunduda sedavõrd palju lahedam kui sa ise, aga sellel polegi selle õige diskoga sisulist tegemist.

õige disko on hoopis see staatiline pimedus, mis tuleb kusagilt su südamest. see lootusetu, kannatamatu ootus, et midagi peab kohe paremaks muutuma. iseenesest, sest aktiivsest jaksamisest ma diskoga seoses ei räägigi. ja sa ise ka ei usu, et muutub.

triivid ikka veel sessamas hämaras solgis, mille lootsid end keskkooli alguses maha raputanud olevat

seinad omandavad loiu magnetismi ja aeg hakkab venima, su silmad muutuvad teistsuguseks ja su lapsepõlvedisko saab su ikka ja jälle kätte

10 KÜNNAP

xVIKER 4-5 11.indd 10 2.05.2011 13:52:54 Küüditaja süda

kas mul on tõesti küüditaja süda

selline, mis armastab sind, aga autoritaarset vägivalda siiski veel rohkem, sest ta ainus loomulik tõukejõud saab olla vaid hirm iseenda pärast

selline, mis on iga hetk valmis oma armastuse jao kaupa tähtsusjärjekorda rivistama, et siis osa omapoolse initsiatiivi tõestamise eesmärgil kahurilihaks saata

mis niikaua, kui teda ennast autokasti või vagunisse ei aeta, võiks sama hästi ka teisel pool püssi seista

ja rahuajal tõmbaks su oma lõbuks läbi ja jätaks halval hetkel suitsiidsete mõtete

KÜNNAP 11

xVIKER 4-5 11.indd 11 2.05.2011 13:52:54 või soovimatu rasedusega üksinda

lööks sul töövestluse ukse taga rüsides küünarnukiga hambad sisse

selline süda, mis armastab sind ja seda halvem sulle, sest ta on valmis sinu nimel teisi metsa mudases pimeduses auku ajama, ja asjaolude muutudes kellegi teise nimel sind

kas mul on tõesti küüditaja süda, kas tõesti peab olema, kas keegi võib tõepoolest nõuda või soovida, et oleks

12 KÜNNAP

xVIKER 4-5 11.indd 12 2.05.2011 13:52:54 MAARJA PÄRTNA

*** lõpetasin kõne. panin toru ära ja telefoni tagasi taskusse.

imelik, et võib ikka veel kasutada sõna “toru”, kuigi telefonidel ei ole juba ammu “torusid”. on lihtsalt telefonid, ühes tükis, ilma “torudeta”. mida kõike keel ka ei mäleta ja meeles pidada ei jaksa.

nii meie, uudishimulikud võtame ette retki kolame märgisüsteemi mälus nagu vanakraami hulgas pöörame ümber mööblit kolame läbi sahtlid ja kirstud

ja kui mõte juhtub kohtama vastuolulisi objekte kordame neid kõigepealt mitu korda vaikselt enese ette ja siis küsime valjult, et kuidas võib näiteks mitmekesisus olla korraga asjade paljusus ja nende kesisus?

see on kummastav kuidas sõnad on omavahel kokku hakanud

PÄRTNA 13

xVIKER 4-5 11.indd 13 2.05.2011 13:52:54 mis veidrad tööriistad millega me endale tegeliku poole teed uuristame

*** kas tõesti arvad, et nüüd oleme tõele kuidagi lähemal? nüüd, sellel aastal kui kosmoselennud on viimaks keelatud ning pooled tähtkujud põhjataevas on põlenud läbi

või arvad et oleme midagi võitnud midagi teada saanud avastanud?

kui sulgud torni mis kõrgub linna kohal näed panoraamselt ning kõik paistab kätte kuid ainult distantsilt

vilgutad mõtlikult tulesid siis lõpuks lööd pirni puruks keerad aknale selja ei vasta enam kutsetele

eredad sähvatused valgusvihud ei paelu enam oma uudsusega.

14 PÄRTNA

xVIKER 4-5 11.indd 14 2.05.2011 13:52:54 *** Užupise majade vahel on jahe ja tuuline puud on veel raagus kui viimati Vilniuses käisin sadas vihma välikohvikud polnud veel suletud jõgi ei olnud veel jääs

noor Miłosz kirjutas siin kolmekümnendatel luuletusi aga see oli enne sõda ja pagulasaastaid ja Varssavisse kolimist

majad tee ääres lagunevad Užupis kulgeb omasoodu kasvab meid vaadates rohtu laseb vajuda ära alla jõe äärde viivatel trepiastmetel

me ronime mäest üles või sõidame liftiga torni tahame teada saada mis tunne on olla üks nendest seal all

linn kogeb end läbi meie meie kogeme teineteist

lahkudes jäävad mõned fotod nostalgia, mälestus.

PÄRTNA 15

xVIKER 4-5 11.indd 15 2.05.2011 13:52:55 *** peale kümneaastast lahusolekut said meist teist korda õed

on perekondi, mida lahutatakse ning selliseid, mis end ise lahutavad –

meil on vedanud: paar lennukisõitu mõned ümberistumised ja olemegi kohal.

oli lämbe Carolina pärastlõuna viimased arbuusid olid üle küpsemas, võtsime neist ühe ja lõime vastu kivi teravat serva pooleks

sõime sealsamas sõrmedega ajasime teineteist naerma

pärast istusime verandal ja ajasime juttu kuni tsikaadid puudes laulma hakkasid.

16 PÄRTNA

xVIKER 4-5 11.indd 16 2.05.2011 13:52:55 MAARJA KANGRO HOMAARID KAHELE

Sa magasid tumepunases siidpidžaamas, mustad silmaklapid peas. Sa olid nii kõhnukene, tuba oli kitsuke ja sa olid ta veinilõhnaliseks hin- ganud. Vaatasin sind ukselt ja läksin tagasi kööki skaipama. Niimoodi ma nüüd tegin, jõin kõrvale ökoloogiliselt puhast musta või rohelist teed ja ei jäänudki siis vahel enam magama. Poole kolme paiku tulin siiski ja ajasin su üles. Sa olid nagu kõhn lind: kõhn lind, kel on omad tehnikad voodis ja elus. Kõhna mehe puusade vahel paistab riist vahel nii suur. See peaaegu nagu ahistaks meest oma jämedusega. Eh, jah. Sa olid juba mitmendat päeva siin. Tundsid maailma vastu huvi ja kartsid oma eksistentsi pärast. Lugesid mu Mercatorist ostetud teravil- jajogurtite pealt: “Probiootiline. Kas see ei pidanud ohtlik olema?” “Ma ei tea. Sa ei pea seda sööma. Jäta järele.” “Kas lactobacillus ei põhjusta mitte infektsioone?” Sa tegid külmkapi ukse lahti ja vaatasid sinna sisse. See käis mulle närvidele, sest külmkapis vedeles lisaks biomunadele, mis pälvisid su heakskiidu, ka poolik sibul. See ei jäänud sul märkamata. “Sibul?” küsisid sa. “Sibula koht ei ole külmkapis.” “Või nii.” “Mulle kunagi üks inimene rääkis sellest. Sõna, mida ta kasutas, oli mürk.” “Vahi aga. Poolik sibul hakkas teises kapis haisema, õuntele jäi ta hais külge. Sa võid oma elu päästa ja selle sibula söömata jätta.” Sa naersid. Su naer oli osalt sümpaatne, osalt pingutatud. “Tahad müslit?” küsisin. “Sojapiimaga?” küsisid sa. “Kas sa jood sojapiima? Kas see ei sisalda liiga palju östrogeene, mis võivad lõpuks vähki põhjustada?” “Ma ei tea, mitu tehet sinna vahepeale jääb. Sojapiimast vähini. Aga ära riski, kui kardad.” Kui me hakkasime välja minema, küsisid sa mu käest:

KANGRO 17

xVIKER 4-5 11.indd 17 2.05.2011 13:52:55 “Kas sa juba pesid hambaid?” “Jumal küll.” “Hehee, kas sa pesid hambaid, kas sa pesid käsi, kas sa käisid duši all. Ei, aga tõsiselt: mina pesen hambaid pärast hommikusööki. Mis mõtet on neid enne pesta. Rumal traditsioon.” “Pime. Ebahumaanne.” “Ha-ha-haa.”

Õhtul sõime me jälle väljas. See oli nagu vanasti, sa käitusid nagu vanasti, nagu ikka. Tervitasid kelnereid kohalikus keeles; kui meid lauda juhatati ja kena tumedapäine kelner meile menüü tõi, küsisid sina ta käest aeglaselt, iga silpi eraldi välja hääldades: “Ex-cuse me, do you speak Eng-lish?” “C’mon. They all do,” ütlesin mina ja pilgutasin kelnerile silma. “Yes, we do, basically, yeah,” vastas kelner ja muigas. “Siin on haritud rahvas,” ütlesin ma sulle. “Nad võivad sinuga saksa või itaalia keeles ka rääkida. Niimoodi patroneerida ei sobi. Nagu me oleksime ei tea mis ajastust.” “Ah. Olgu. Ma lihtsalt küsisin,” vastasid sina. “Jah. Mida te soovitate?” küsisin ma kelnerilt. “Veise sisefilee on väga hea. Aga eelkõige soovitan ma ikkagi hobust. Rohelise pipra kastmes.” “Aa. Olgu peale. Et siis hobune, palun.” Sina tellisid kanaguljaši. Ütlesid, et ei osta enam ammu muud kui bioliha. Aga et hea küll, võib-olla hobune sai siiski enne surma Lipica aasal ringi joosta. Mina ütlesin, et ega neid Lipica kasvatuse hobuseid ei sööda. Need elavad õnnelikumalt, söögiks lähevad õnnetuma elu- looga tüübid. Hobune, kana ja salatid toodi väga ruttu lauale. Hobune oli hõrgult pooltoores, nagu olin palunud, ja suur ports tegi mul ette tuju heaks. “Terviseks! Hobuse mälestuseks!” ütlesin ma. Lõime klaasid kokku. “Inimesed vajavad illusioone,” ütlesid sa. “Selge see,” vastasin. “Nad ei saa nendeta elada. See tähendab, sa lihtsalt ei pea illusioonideta vastu. Need on su elu sisu.”

18 KANGRO

xVIKER 4-5 11.indd 18 2.05.2011 13:52:55 “Arusaadav.” “Ma lihtsalt… Ma räägin sulle midagi. See tabas mind hiljuti, üks neist kõledatest valgustushetkedest. Ma hakkasin maal jalgrattaga poest suvila poole sõitma – ” Restos mängis Alpi rahvamuusika. Oberkrainermusik. Mažoorsed ja jaburalt energilised lood akordioni, kitarride ja tromboonitörtsudega, millele nüüd hüsteerilise polkarütmiga veel üks vint peale keerati. Kakkararak ja jakkararak; muusika oli niivõrd atsakas ja kekk, et pil- limehed pidid sihukest lugu mängides ise ka irvitama. See ei saanud teisiti olla. Turtsatasin. “Mis?” küsisid sina. “Ah, sorry, lihtsalt see muusika. See on nii naljakas. Jakkararak.” “Jah. Õigus. Jam-pa-dam-pa, ühel õhtul sõitsin ma rattaga suvila poole, jam-pa-dam-pa-daa, nojah, ja sõitsin, jam-pa-dam, ja siis äkki kangastus mulle, jam-pa-dam-pa-daa, kui kõle ja tühi on maailm tegelikult, jam-pa-daa, et kõik see, mis meid, jam-pa-daa, tema juures paelub, jam-pa-daa, on puhas kujutlus.” “Kui mõnede inimeste kujutlused omavahel ühtivad, on see ju lahe.” “Jam-pa-daa. Mitte midagi ei ole, ainult maaja loor. Tegelikult: tühjus. Jam-pa-dam-pa-daa.” Sa irvitasid ja jampatasid veel mõnda aega. Asjaolu, et Oberkrainer- musik’il lasti su külma valgustuse hetk üle trumbata, oli sind puudu- tanud. Ümisesin naljakat meloodiat kaasa. “Said sa arvustused valmis?” küsisid sina. “Ei. Aga noh, ühest tegin täna pool valmis. Hea seegi.” “Selle esseekogu kohta?” “Jah.” “Kui vana selle autor on?” “Heh. Huvitav küsimus. Mõned kuud noorem kui sina.” “Mhmh. Es wird immer später. Tabucchil oli see raamat.” “Si sta facendo sempre più tardi.” “Nojah.” Sa noogutasid, kissitasid silmi ja ütlesid: “Mis mulle tundus kummaline. Oli see, et ma ei näinud, et sa loeksid neid raamatuid, mida sa arvustad.” “Vabandust?”

KANGRO 19

xVIKER 4-5 11.indd 19 2.05.2011 13:52:55 “See tähendab, kui mina millestki kirjutan, siis ma loen seda kogu aeg üle, et järele vaadata, et kontrollida, kas ma mäletan õigesti. Kas tsitaadid on täpsed. Kõike seda.” “Mida sa tahad öelda?” “Et ma ei näinud, et sa nende raamatutega töötaksid – ” “Kui sa teises toas magasid või jõe ääres jalutasid ja kremšnitasid sõid ja Margaretile postkaarte kirjutasid.” “Õigus. Seda küll.” “Ma kirjutan oma arvustused kaanepildi põhjal.” Vaatasin sind. Sa nägid oma second hand’ist ostetud pintsakuga hea välja. Kõhnus andis riietumisel suuri eeliseid. Sa olid õppinud kunstiajaloolaseks, kavatsenud saada maailma juhtivate väljaannete reisiajakirjanikuks ja elatusid nüüdseks telekavade kokkupanekust. Sa olid must üle kümne aasta vanem ja eks ma kartsin su pärast ka. Ma olin hakanud oma sõprade pärast või küllap läbi nende iseenda pärast kartma, kartsin aegruumi rõvedust, kartsin kõigi nende pärast, kes kunagi olid ülbed ja kelle kael oli nüüd krobedamaks tõmbunud. Kes panid kokku telekavasid. Tuli kelner. Ta võis olla 23-24-aastane. Tema mustadesse juustesse oli blondeeritud paar heledat salku. “Kuidas maitses?” küsis ta. “Väga hea. Imehea oli see hobune. Minu komplimendid kokale.” “Ja muidugi märale,” ütlesid sina. “Hobuse emale.” Kelner naeratas. “Ja teie, kuidas teile maitses?” küsis ta sinult. Sa ohkasid. “Kas ma pean seda ausalt ütlema?” Kelner kergitas kulmu. “Aga muidugi.” Rüüpasin veini, vaatasin kelnerit ja sind, rüüpasin jälle veini. Püüd- sin kelnerile silmadega signaliseerida: Sorry, mina selle tüübi eest ei vastuta. Sa alustasid. “Kõigepealt. Kana oli veidi kuiv, kui pehmelt öelda. Liiga vintske selle guljaši jaoks. Paprika jälle tasandas kõik muud mait- sed, või õigupoolest tegi seda küüslauk, millega oli samuti ilmselt liialdatud. Ja seened, mis siin pidid sees olema – nende kogust võiks igal juhul suurendada, praegusel kujul ei pääsenud nad lisandina üldse esile.” “Hästi, ütlen edasi,” ütles kelner kuivalt ja ladus me taldrikud kä- sivarrele.

20 KANGRO

xVIKER 4-5 11.indd 20 2.05.2011 13:52:55 “Hobune oli küll hõrgutav,” ütlesin mina. “Sööks kohe uue portsu.” Kelner naeratas mulle. “Ja kana oli täiesti okei, vähemalt see kahvlitäis, mida mina maitse- sin,” ütlesin ma talle järele. Vaatasin sulle otsa. “Vaene kelner.” “See söömaaeg ei veennud mind. Ja vein samuti mitte. Väga hapu.” “Teran ongi sihuke hästi happeline sort. Ma oleksin pidanud hoia- tama.” Koukisin kelneri jaoks taskust kaks eurot, ehkki arve peale oli sümpaatselt trükitud “TIP IS NOT NECESSARY // TRINKGELD IST NICHT NOTWENDIG”. Restoran oli äkki tühjaks jäänud, nagu oleks tegu vaimude tunniga. Oberkrainer ei mänginud enam, turistid olid haihtunud, ka me kelner ei tulnud enam tagasi. Kell oli üks läbi. Oli udune öö, tibutas. “Kas sa käid öösel ka üksi läbi selle pargi?” küsisid sa.

Kunagi olin ma sulle öelnud, et su veri on nagu voolavad rubiinid. Jah, täpselt niimoodi ma tollal ütlesingi, see tuli mulle praegu meelde ja ma ei hakanud iseenda ees oma minevikutempe salgama. Mis värvi su silmad toona mu jutu järgi olid, kristallsinised? Sülg oli vahtra- mahl? Ja mis see sperma veel võis olla, mesi ja vedel martsipan? Eh. Aga vähemalt ei kirjutanud ma sulle luuletusi. Ma olin kaheksateist, ajasin kiimas jura suust välja, aga luuletusi ma ei kirjutanud, see tur- valukk oli mul peal ja selle eest oleksin ma küll pidanud paradiisi pää- sema. Kaheksateistkümneselt olin ma väga haavunud, kui sa saatsid Marokost postkaardi tervele mu perele, kirjeldades seal, mida sa äsja sõid ja milline näeb välja kohvik, kus sa parajasti merd vaatad. Selge, mõtlesin ma, lugu on läbi, asi ei istunud sulle. Või et koguperekaart, va ebakirglik sitaratas. Mulle tulid pähe su muud naissõbrad, kes kasvatasid eri tõugu väikesi koeri või maalisid õõvastavalt suuri bee- binägusid. Vastasin sulle nii sarkastiliselt kui oskasin: saatsin roosidega postkaardi “Pozdravljaju!”, kirjutasin sinna nimetähed ja “Tervisi”.

Sa kasutasid nagu kõhn lind oma õrritamistaktikat: teed, teed, ja siis jätad järele. Uskudes jälle, et see võiks partnerit erutada, mitte pahan- dada. “Mh, noh,” tegin ma kannatamatult. Ja siis ütlesid sa: “Ma ei

KANGRO 21

xVIKER 4-5 11.indd 21 2.05.2011 13:52:56 tea. Ma tunnen, et see ei ole õige.” “Mis mõttes? Enne ju oli?” “Ma ei tea. Sorry. Ma ei suuda. Ma ei ole Margareti suhtes õigla- ne.” “Ah.” Vaatasin sulle otsa. “See on juba maitsetu.” “Sorry. Mind ei huvita, kas maitsetu või mitte. Sellest ei tule praegu midagi välja. Niisugusel kujul. Kujuta ette, kui sul veel D. oli – kas temale oleks selline asi meeldinud?” “Tead.” “Ma ikkagi – ” “Kui ma pean seda ausalt ütlema nagu sina vaesele kelnerile ka- naguljaši kohta, siis sina alustasid selle värgiga. Minu jaoks on selle asja nimi faute de mieux, parema puudusel. Mind ka ei huvita… ei huvitanud. Lihtsalt nii käituda on nõme.” “Sorry.” “Aga vahet ei ole. See oli esilekutsutud erutus, kõik-kõlbab-tüü- pi.” “Mhmm.” Ma nihutasin end kitsas voodis vastu seina. Vaatasin sind. Su ähm tundus mulle teatraalne. Mitmes kord see oli, kui nii juhtus? Saime mööda maailma reisides kokku, võtsime hotellitoa, ja lõpuks läks jäl- le niimoodi. Pahvatasin totralt naerma, sina ei naernud. Ühel hetkel avastasin, et silitan juba hajameelsusest su käsivart, ja tõmbasin käe eemale. Hakkasin päri- ja vastukarva tekki siluma. Vaatasin su lohkus põski ja võbelevaid huuli. “Mida sina siis veel elus tahaksid?” küsisin. “Mina… Ma tahaksin niimoodi elada, et muret ei oleks. Tahaks Nepaalis ära käia. Mongoolias. Argentiinas.” “Kelleks sa saada tahad? 46-aastaselt?” “Kas peab tingimata kellekski saama?” küsisid sina. “Ei tea,” ütlesin ma. “Es wird immer später. Ma ei tea, kas peab kellekski saama. Aga sa ei karda?” Sa pomisesid midagi arusaamatut. Ja küsisid: “Mida sina siis elus tahaksid?” “Ahaa. Mina. Ma tahaksin jälle kellegi pärast lolliks minna. Jah, seda ma tahaksin.”

22 KANGRO

xVIKER 4-5 11.indd 22 2.05.2011 13:52:56 “Tõesti?” “Jah. Ma tahaksin kiimas iba suust välja ajada, tõsiselt.” Sa vangutasid pead. “See on see, mida kõige rohkem tahta,“ ütlesin ma. “Ma tahan ihaldada. Ilgelt. Ma kardan, et ma muidu suren ära. Kui ma ei ihal- da, siis ma kardan, et mulle sõidab peateele veoauto ette. Kukub kivi katuselt pähe. Saan AIDS-i või tuberkuloosi või sojapiimast vähi. Jahimees laseb juhusliku kuuli, lennuk kukub alla. Ma tahaks kas või kellegi pärast kannatada, aga mitte enam seda praegust jama. Seda käib-kah-värki.” Sikutasin tekki enda peale. Küsisin: “Kas sina tunned Margareti vastu iha? Sihukest non-stop tahtmist?” Sa mõmisesid jälle midagi arusaamatut. Ma jätkasin: “Sihukest, et – noh, saaks ainult kätte, avalikus kohas kah ei hooliks, 24h tahaks temaga magada? Tahaks ta, kuramuse, ära süüa, lõhki kiskuda – sihukest iha oled tundnud viimati?” Sa vaikisid veidi aega. “Margaret on väga hea naine. Ta on hea kaaslane.” “Ah.” “Temaga on hea reisida.” “Lahe.” “Steven Stillsil on üks väga hea lugu,” ütlesid sa. “Vana lugu, hea lugu.” Sa hakkasid laulma. Veidi ujuvalt nagu ikka, aga samas sai alati aru, mida sa mõtlesid. “And if you can’t be with the one you love – love the one you’re with. Love the one you’re with!” “Mm. No nii ongi, mingil määral, igal juhul, keda sa siis veel armastad. Ainult et kuidas defineerida see with, see on küsimus,” ütlesin mina. “Love the one you’re with,” laulsid sina.

Ma ootasin, kuni sa otsustad, millise rongi peale minna ja kas minna. Kohati läksid sa otsustamatusest nii suurde stressi, et hakkasid asju käest pillama ja piletimüüjat ebakompetentsuses süüdistama. Siis tegid jälle ratsionaalset nägu ja justkui heitsid mulle ette, et ma su otsustus- protsessi hägustan. Ma ootasin jaamahoones ja mõtlesin. Tegemata töödest. Või mitte just nendest. Mõtlesin kirest, mida ma väga oleksin tahtnud tunda. Vaatasin su paksust kalasabariidest pükse ja peent

KANGRO 23

xVIKER 4-5 11.indd 23 2.05.2011 13:52:56 beeži särki. Voolavad rubiinid, vot tebe. “Kus on nüüd see kuu üle Soho.” Kus te olete, voolavad rubiinid? Sa tahtsid nii väga ellu jääda ja tähtis olla, nagu minagi, muidugi.

Ma tegin tellimustööd kuidagiviisi ära. Arvustused, laulutekstid, tõl- ked. Suuremad asjad lükkasin edasi. Nädala jooksul pärast su ärasõitu vajusin mentaalsesse auku, head nahka poleks must saanud millekski. Kohalikud sõbrad käisid minuga vahel õhtuti dringil ja päeviti lõunal. Mulle meeldis siinne viisakas, diskreetne ja pehmeloomuline rahvas väga, tundus lausa, et mölakaid nende seas justkui polnudki. Mõtle- sin, kas see saab nii olla. Aga ahastus aina kasvas. Ma vahtisin korteri räpaseid tüllkardinaid, nägin nende vahelt Ljubljana Brooklynit, käi- sin pargis jooksmas ja laulsin juba peaaegu valjusti, nii et inimesed hakkasid pead pöörama. Wheeeere were youuuu when I was burned and broken While the days slipped by from my window watching Wheeeere were youuuu when I was hurt and I was helpless

Üürisin lähedalasuvast hotellist auto. Tahtsin Opelit, aga sain Re- nault Clio, mis oli küll odavam, aga mõttetu sisedisainiga, nii et akna avamiseks pidi end peaaegu kuhugi selja taha küünitama. Autorendi- firma seintel naeratas Bill Clinton. Armas poiss, kes minuga lepingu sõlmis, ütles, et nad olid olnud Clintoni visiidi ajal tema meeskonna alltöövõtjad. Poiss vabandas väga, et olin pidanud järjekorras ootama. Ma oleksin tahtnud nii kena vabandaja kohvi jooma kutsuda; küllap oleks ta osanud intelligentselt keelduda, nii et sellestki oleks mu hinge jäänud paha tunde asemel ainult melanhoolia. Hakkasin mööda maad ringi äsama. Mitte päris sihitult: tahtsin näha Ptuj linna, Bledi, Postojnska Jama karstikoobast. Jama tähendas muidugi koobast, aga mulle meeldis seda tõlkida vene-eesti keelde “postojannaja jamaks”, mis oleks sobinud ka mu eludeviisiks. Aga eelkõige tahtsin ma minna läände, Sloveenia kitsukesele rannikule. Sõitsin siia-sinna, väike Cliost sõber võttis 150 km/h vabalt välja ja sai lõpuks mulle armsaks kui mu ainus kaaslane. Love the one you’re with.

24 KANGRO

xVIKER 4-5 11.indd 24 2.05.2011 13:52:56 Kui ma jõudsin Pirani, Sloveenia väikesse Veneetsiasse, kus äsja oli valitud Ida-Euroopa esimene mustanahaline linnapea, Ghana pärit- olu arst, oli mu melanhoolia läinud juba nii suureks, et mul oli kahju väikest hõbedast Cliot linnaserval asuvasse garaaži maha jätta. Meri oli veel soe, saksa turistid ei osanud taevast kuud üles leida, lapsed mängisid jalgpalli ja linna peaväljakul vahtis, viiul käes, “Kuraditril- leri” autor Tartini. Wheeeere were youuuuu when I was burned and broken. Ma oleksin andnud palju lihtsalt ühe inimolendi eest, kes oleks näinud, kuulnud, tajunud samu asju, mis mina. Kes oleks pidanud oma muljeid minuga jagama. Jah. Oleksin heameelega üürinud kuskilt seltsihärra. Või seltsiproua. Kas või sellise, kelle eest mõneks hetkeks jooksusaamine oleks olnud kergendus. Aga polnud sellist bürood, kus mulle seltsilist oleks pakutud.

Jõlkusin mööda linnakest, käisin mitu korda piki restoranide ja baa- ridega ääristatud rannariba ja astusin lõpuks ühte rohkelt kalaroogi pakkuvasse lihtsa olemisega restorani. Terrassil olid kõik merepoolsed lauad võetud. Istusin vabasse lauda, mis asus merele kõige lähemal; minust vasakut kätt istus viiekümnen- dates eluaastates paar, äärmiselt lohakalt riides mees ja ümar-lameda näoga roosas kampsunis naine. Nad rääkisid saksa keelt; ettekandjalt tellis mees homaarid. Vaatasin menüüst, merivähid tagliatelle’ga oli roog kahele, restorani kõige kallim pakkumine. Mu lauast paremal istus sümpaatse näoga prillidega mees, kenasti heledalt riides ja tume- date juustega; ilmselt oli ta sloveen. Vaatasin ta poole ja naeratasin. Mees naeratas vastu, tõmbas viimase õllesõõmu rindu, jättis lauale eurokümneka koos müntidega ja lahkus. Saabus blond asjalik ettekandja. “Tere.” Naeratasin hapralt. “Mulle palun see roheline salat. Ja siis need homaarid.” “Homaarid?” “Jah.” “See roog on mõeldud kahele.” “Ma näen jah. Mitmes keeles on kirjas.” Ettekandja naeratas. “Nojah. Niisiis. Meil on väga head grillitud

KANGRO 25

xVIKER 4-5 11.indd 25 2.05.2011 13:52:56 kalmaarid, Trieste stiilis, singi-juustu täidisega –” “Jajah. Ma tean, et need on head. Ma võtan homaarid.” “See on kahe inimese ports.” “Kuulge, kui te oleksite kingapoe müüja, kas te siis ka ütleksite, kui näeksite ühejalgset uksest sisenemas, et vabandust, meil on siin kahejalgsetele mõeldud kingad?” Ettekandja naeratas pingeliselt. “Ütleksite, et ärge jamage, neid saapaid müüme me ainult kahe jala olemasolul?” Ettekandja naeratas jätkuvalt. “Selge, homaarid,” ütles ta. “Ja juua?” “Vett. Ilma mullita. Ah, olgu, valge majavein ka, veerandliitrine, palun.”

Vaatasin sakslaste poole ja püüdsin aru saada, millest nad räägivad. Nad rääkisid väga vähe. Mees teatas naisele Sloveenia lühikesest me- repiirist, nagu oleks see ta äsjane avastus. Naine ütles: “Ach so.” Siis olid nad jälle vait. Istusid kahekesi, trimpasid valget veini, sorkisid salatit, vaikisid. Nad nägid väga hooletud välja, mehel oli seljas kole punaseruuduline särk, jalas ebameeldivad sandaalid ja kurat teab, millal ta viimati habet oli kärpinud. Kaks inetut inimest, istuvad ja vaikivad niimoodi. Vaatasin mehele otsa. “Halloo.” “Halloo.” Ruudusärgiga mees vaatas mind ilmetul pilgul. Pilk oli nii väheütlev, et sellest oli isegi tohedust raske välja lugeda. “Kas on siis tore niimoodi?” küsisin ma. “Vabandust?” ütles proua. “Kas on siis tore niimoodi – kahekesi?” “Mis mõttes?” küsis vanamees. “Ma ei saa aru,” ütles naine mehele. “Mis ta mõtleb?” “Muudkui peab kahekesi olema, eks ole?” ütlesin ma. “Jaa. Üksi ei saa. Kaob see elu mõttekene. Kaob see vähenegi IQ. Sõnavara kuivab kokku. Lõpuks ei näegi enam maailma värviliselt ega kuule teatud sagedustel helisid, jaa, võib juhtuda, et üksiolemine lõpeb iseenesliku sensoorse deprivatsiooniga.” Naine vaatas mind hetkeks uurivalt, ent keskendus siis taas oma

26 KANGRO

xVIKER 4-5 11.indd 26 2.05.2011 13:52:56 maisi-tomati-tuunikalasalatile. Mees võttis uue veinilonksu ja ütles: “Tja.” “Te võite kahekesi ajada nürimeelset juttu.” Mees võpatas, naine sorkis hoolikalt kahvliga salatit, püüdes mai- sitera orgi otsa saada. “Vabandust. Tähendab, ma räägin teoreetiliselt.” Kumbki ei reageerinud. Jätkasin. “Aga ma ütlen teile: kui kahekesi võid ajada nüri juttu, siis üksi kahtlustad sa lolliksminekut pidevalt! Sul on kogu aeg tunne, et oled ebaadekvaatne. Ekstra-nüri. Miski ei kõlba, mis sa teed. Sa arvad, et kõik on pask. Maailm on out there, ja sa ootad sealt kogu aeg signaali, et sina tegelikult talle pihta ei saa. Sa mõtled, et peaks maksimaalset kasu taotlema. Kui teist inimest pole, mis siis muud. Mõtled, et võiks vähemalt püüda pappi kokku ajada. Aga siis mõtled, et pole üldse vahet, kas millestki kasu on või mitte. Mis sa sellega üksi teed. Millega, küsite. Noh, ükskõik millega. Kõik võib perse minna, kui üksi oled. Head teed tal minna.” Sakslased sõid vaikides. Ettekandja tõi mulle salati ning õli- ja äädikapudelid. Ujutasin salati üle ja kuulutasin: “Toolid on teil täidetud, lahe.” “Mis toolid?” küsis sakslanna vaikselt. “Noh, teie, proua, vaatate üle laua, ja ennäe, seal ta istub, see teie habemega tüüp. Ja teie, habemega tüüp, vaatate samamoodi – teisel pool lauda on tool täidetud.” “Seal istub mu naine, mitte täidetud tool,” ütles habemega tüüp. “Aga kes minul teisel pool lauda istub? Käekott. Ja jakk. Ilus jakk muide, on ju? Tallenahast. Roomast ostsin. Mõtlesin, et sellega peaks küll tähendusrikkaks teiseks saama. Mõtlesin, et võiks ju.” Rüüpasin veini. Veerandliitrine karahvin oli mul juba enne roa saabumist ot- sakorral. “Kas teie oletegi siis teineteise jaoks need? Tähendusrikkad teised? Kas te olete teineteise jaoks huvitavad? Kas see “tähendusrikas teine”, kurat, ongi vist rohkem vormi, otsuse ja mitte sisu küsimus? Struktuur, mitte materjal. Ma mõtlen, et tool oleks täidetud. Ükskõik millega. Anything goes.” Road saabusid. Kõigepealt abielupaarile, nagu võiski arvata. Ette- kandja pani lauale resti. Muigasin kibedalt.

KANGRO 27

xVIKER 4-5 11.indd 27 2.05.2011 13:52:57 “Oi, ma olen palju elus valesti teinud. Isegi toit tuuakse mulle vii- masena.” Ettekandja naeratas häiritult ja süütas restialused küünlad. “Oleks pidanud ikka tähendusrikaste teiste möginat ja vaikimist rohkem kuulama. Üksi on inimene teisejärguline, kas pole. Kahekesi, kooslusena, olete kohe esmajärgulised. Ja ma saan täitsa aru, et nii see peabki olema.” Ettekandja korjas proua ja vanamehe laualt tühja salatikausi ja lahkus. “Terviseks!” Tõstsin klaasi. Proua ja vanamees vahtisid mind altkulmu. “Noh, teil ei ole eriti lõbus? Ma näen, et teil läheb juba teine poole- liitrine karahvin, aga tolku pole sellest eriti olnud, kui ma ei eksi?” “Ega selleks ei jooda, et purju jääda,” ütles vanamees. “Me tahame nüüd süüa,” ütles proua. “Head isu,” ütlesin. Minu homaarid toodi ka kohale. Neid oli kaks ja nad olid head jurakad. Roa juurde mõeldud pasta tundus algul igav, aga õnneks oli see päris heas kastmes tehtud. Ettekandja naeratas nagu hiireke, naeratasin talle vastu. Mõtlesin, kas ma saan vähid viisakalt puretud. “See on ju kahele,” ütles saksa habemik oma naisele. “Ma olengi kahe eest,” ütlesin mina. See kõlas totralt, saksa paarikesele võib-olla lausa skisofreeniliselt. Aga ports polnud minu söömaharjumuste juures sugugi liiga suur. Isegi pastaosa mitte. Jälgisin sakslasi. Olin neist söömistempos maha jäänud, aga mitte palju. Kogu oma mitterääki- mise juures sõid need kaks üsna aeglaselt. Kui nad lõpetasid – naine sorkis veel vaagna kahvliga läbi, aga ei leidnud räbu seest enam ühtki söödavat tükki – oli minul ikka veel üks mõnus sabatükk alles. Pistsin selle kahvli otsa ja tõstsin õhku. “Üksiolemisel on omad võlud ka! Teil on kõik otsas, võib-olla mõt- lesite, et kurat, jõudiski mu vanamees viimase tüki ära ahmata. Aga näete. Mrrhhh-amps!” Järasin teatraalse elajalikkusega viimaseid pa- lakesi. “Nüüd aitab!” ütles habemik. Mul tekkis irratsionaalne uid, et ta tahab kakelda, ja ma ajasin end laua kohal sirgu. Tundsin juba ta ruu- dulise pluusi kudet ja hingeõhku, tundsin ta jämedaid käsivarsi oma

28 KANGRO

xVIKER 4-5 11.indd 28 2.05.2011 13:52:57 käte all. Aga onkel võttis inetu pintsaku taskust demonstratiivselt rahakoti, läks köögi poole ja tuli peatselt tagasi. Naine tõusis. “Kus te siis nüüd niimoodi lähete?” küsisin ma. “Veel kuskile kohvi jooma? Maailma tulevikku paika panema, kunsti üle arutlema? Meil oleks võinud olla tore vestlus.” Naine pani tuulejope peale, kumbki ei vaadanud minu poole. “Mitu sõna te aastas omavahel räägite?” Habemik lükkas oma tooli laua alla. “Head ööd,” ütlesin ma paarile järele. Nad ei vastanud. Pistsin viimase homaaritüki pintslisse ja kiitsin rooga ettekandjale. Ütlesin, et sakslased olid liiga nõrgad vastased. Ta naeris. Väljas oli sinine, aga ikka veel soe; üks paarike istus kividel ja sulis- tas jalgupidi vees. Üksik sulistaja oleks lollakas. Tegin hõõguvsinisest merest paar mõttetut pilti. Vaene väike Clio ootas mind, automaat ei tahtnud ta hoidmise eest isegi liiga palju raha.

Saatsin sulle SMS-i. “Olen hotellitoa rõdul, täissöönud, vahin merd. Mis teed?” Peaaegu kohe tuli vastus. “Cute. Kas sa oled alasti rõdul? Mis su täpne aadress on?” “Google’il on ju vanad fotod. Mis ise teed?” vastasin ma. Homaar ei andnud märku, et teda oleks olnud liiga palju, saksa paarike pidi praeguseks näljas olema. Rõdul oli soe, kõrvaltoa elanikud tegid õlle- või siidripudeleid lahti. Õhk Portoroži kohal oli väga sinine, peaaegu nagu põles.

KANGRO 29

xVIKER 4-5 11.indd 29 2.05.2011 13:52:57 KRISTIINA TÄHTSE

Eesti

Eesti ära tüüta mind mina ei pea mitte sind ülistama mitte sulle kätt andma sa ei ava mu ees ustki Eesti vaba riik Eesti vabariik miks sa valetad demokraatiale on juba ammu muld peale aetud ja peale risti ei kõrgu seal midagi sa oled nimetu haud loevad ju vaid need inimesed kes su valitsuses üksteise oponendid käsi kõrisõlmel oleksin enne pigem anarhist anarhismi sünnitis kui mind võetaks sellisena nagu olen ehkki autist või kurt või tumm või pime mul oleks siiski häält Eesti ma olen sinust väsinud väsinud sinu pedantlikkusepaine all surevast maast oleksin pigem invaliid kui naine sinu riigis kus intelligentsustaseme määrab jalgade pikkus sukkade läbipaistvus Eesti ma pole gayabielude vastu Eesti ma tahan olla biitnik DiPrima või Patti Smith Eesti ma tahan et aastate pärast lahataks mu luulet ning ma võiks öelda “kurat põrgu päralt siin sõnade taga pole mingisuguseid mänge see on mu elu elu selles vabas riigis kus kõik on aheldatud” Eesti ma tahan et mulle kirjutataks blokkidest armastusluuletus ma armastan sind ma armastan sind Eesti sa ei meeldi mulle püüan vaid seetõttu et mul on kõrini sellest pealesuruvast sõhust ei sõda ei rahu Eesti kaks vett peavad tasakaalu saama 30 TÄHTSE

xVIKER 4-5 11.indd 30 2.05.2011 13:52:57 Eesti ma ei taha lugeda seda kapitalistlikku jama Marxi ja Althusserit ma tean niigi et ansip on peal Eesti miks sa muudad oma rahva suhkrumaniakkideks Eesti ma ei oska enam nutta aga ma tunnen sulle kaasa Eesti ma seisaks pigem järjekordades talongid näpus ja villiks tagatoas puskarit kui sulle austust avaldaksin Eesti sa oled tapnud oma parimad pojad Eesti Koidula polnud kellegi poetess ta ei tahtnud lihtsalt vanatüdrukuks jääda Eesti sa hoiad inimesi vangis jootes neile liitrite kaupa alkoholi et nad vastu ei vaidleks surnud ei ütle ju kunagi midagi Eesti sa muudad meid apaatseks Eesti sa sülitad meie peale kes me kannatame skisofreenia all Eesti sa oled agoonia Eesti ma põlgan sind sinu Tammsaare ja Underiga Eesti sa toidad oma lapsi nende endi õdede ja vendadega Eesti sa oled Lumekuninganna ja meie sädelevad lauad mille sulata- miseks piisab pudelist viinast ja pealekast Eesti sa õpetad oma noorimatele võsukestele silmade kinnipigistamist et kui neilt küsitakse kas te olete vabad ütlevad nad “jaa” nad ütlevad et neil on sõnavabadus kullakesed kas teie emad need emad kelle kasvulavaks ENSV kas nad pole teile rääkinud sellest raamatukoguhoidjate kokkutulekust kus pead noo- gutustest kõverad käed aplodeerimisest higised korrektor ja raamat ühte lausesse topiti kullakesed aastal kaks tuhat ja üheksa Eesti sa surud oma rahvale tropid kõrva et ta su poolt oleks Eesti sul on liig suured sarved ja saba et võiksid olla ingellik Eesti sa pead oma lapsi tänavatel et mitte kahjumisse jääda Eesti sa teed oma rahvast lehekoristajad sunnid neid talluma rada rohtu et sureks viimnegi lible ja olekski materialism

TÄHTSE 31

xVIKER 4-5 11.indd 31 2.05.2011 13:52:57 Eesti sa paned oma kõrgkoolide lõpetanud kannatama näljasurma võttes neilt kodud ja lisades supile hinnaks kakskümmend viis Eesti sa diskrimineerid oma poegi ja tütreid Eesti sa teed oma imikutest püromaanid Eesti su norm on abort Eesti su riigis pole kellelgi oma elu kõik jagamiseks ja musta pesu tohib pesta vaid avalikult su Kroonikad ja elu kahekümne neljad ja Õhtulehed Eesti sa anud et kõik käiks tasa ja targu et sul lastaks puhtalt pääseda mitte maha Eesti su maneerid on robustsed Eesti muutud üha ja aina kommertslikumaks ma ei mäleta enam kuidas film algas kui ta lõpp kätte jõuab Eesti sa matad oma lapsi elusalt tutvustades neile plastmassrestorane Eesti sa oled kultuuri surm tuhastades needki kes midagi öelda püüavad Vilde ja Wilde ühe pingi peal Eesti sa poogid meile külge kujutelmi nagu suudaks me vallutada maid kuid me ei saa lombistki üle hüpatud Eesti sa teed meid üksteise suhtes ninakateks nina tõuseb nii ülesse et me ei suuda temast kõrvale ega alla vaadata vaadata nende asjade ja inimeste peale Eesti sa taunid enesetappu aga mõrvaritele andestad kõik Eesti sa muudad meid vampiirideks janunedes omaenda emade järele Eesti sa oled mu WC-paber mis otsa sai

ma sind tahan

ma tahan sind nagu lugeda Viidingut iga kord kui esimest korda nagu nuudleid ja hapupiima nagu pedesid peegelpõrandal kükke vorpimas nagu Burroughsit Kerouaci Ginsbergi nagu jänest aastat jäneseaastat

32 TÄHTSE

xVIKER 4-5 11.indd 32 2.05.2011 13:52:58 nagu seda meest tollel väljalõikel meie veetsee uksel nagu pudeleid ja pudeleid Lagomari

ma tahan sind nagu suu vajab suud ja päike vajab kuud ja üks väike tüdruk suures uues linnas vajab nukke et mängida armastust

ma tahan sind nagu seda lõhna vanas saunaköögis ja kümme aastat hiljem sama lõhna teises köögis teises kohas teiste inimestega nagu Regina Spektorit “tule mu maailma ma tahan sulle näidata! tule mu voodisse ma tahan sind tundma õppida! sa ei saa kunagi mu Lolliks! sa ei saa kunagi mu armsaks sõbraks!” and I have too dreams of orca whales and owls nagu kahekorruselist bussi või kümnetonnist veoautot sest su kõrval on nii hea surra and the pleasure and the privilege is mine nagu suitsu maitset selles suitsuruumis õnglid valvavad sind nemad hoiavad sind nemad ongi kaitsjad! tule siia! tule siia! tule siia! tee tööd siis tuleb ka armastus ja kui sa pole vooruslik ei saa sa kunagi õnnelikuks

ma tahan sind nagu äppli-porru salatit nagu tuunikala tomatikastmes nagu sulanud võid võivärvi võilõhna nagu Marx kapitalismi või Althusser ideoloogilist riigiaparaati nagu puukoristaja puukoristamist lehelind lehte varblane varbu pää- suke pääsemist part parastamist

nagu Oidipus oma ema Elektra Agamemnonit Linda Kalevit sest sa oled nõnda armas kui minu väike varvas ja sellepärast armastan ma sind

ma tahan sind sest sa küpsetad mulle igal hommikul õunakoogi sest sa ei ütle et ma olen hüsteeriline vaid kui ma taas kõik su riided

TÄHTSE 33

xVIKER 4-5 11.indd 33 2.05.2011 13:52:58 ja raamatud meie üheksanda korruse aknast olen välja visanud sest sa ei võtnud telefoni vastu ja tegid tol hommikul hoopis rabarberikoogi tuled ja teed mulle pai sest sa pesed nõud ja praed kartulid sest sa ei pane mulle pahaks kui ma kogu üüriraha maha olen joo- nud ning pole nädalaid ja nädalaid koristanud igal hommikul tuuma- pohmell sest sa ei küsi aga kuulad sest sa loed mulle õhtuti luulet isegi kui ma magama jään sest sa kirjutad igale poole igaühele kõigele ja kõigile et mina olengi See sest sa lased bussisõidu ajal mul oma pea su sülle panna ja terve tee norisedes magada kordagi müksamata sest sulle meeldib mu veider huumorimeel luulemeel muusika eel isegi kui ma ei ole alati sotsiaal-kriitiline või objektiivne sest sa joonistad mu nahale veekindla markeriga südameid sest sa tuletad mulle meelde et ma rohtusid võtmata ei unustaks iga söögikorra vahepeale nagu mu ema sest sa ei ole veel valmis selleks et mu süda seisma jääks sest sulle maitsevad mu kõrbenud ülesoolatud toidukatsetused või vähemalt teed sa näo sest sa kirjutad mulle armastuskirju ja kasutad mu eesnime

ma tahan sind sest sa võid olla iga päev keegi uus – luuletaja kirjanik näitleja kunstnik või muusik sest sa armastad mind täpselt niikaua kui mina seda tahan ja sa ei jäta mind kunagi maha

ma tahan sind sest sa elad mu peas ja muutud iga päevaga paremaks

34 TÄHTSE

xVIKER 4-5 11.indd 34 2.05.2011 13:52:58 MIINA LEEMETS

Vale maletaja mälestus

Seisin parasjagu linna tänaval sajus, bussi ootamise asjus kui sa vihmalombina musse kingatalla kaudu otsustasid tungida. Tundus, nagu oleks kostitanud sa mind rummiga või lämmatanud kondoomikummiga. Ilmselt vajusin ma vatti või mis veidi hullem – kaamli tatti, kus keegi kummaline kummitus mu hääle sootuks summutas ja mu kindla meele kummutas – ta näitama mul hakkas pilte, külge kleepis roppe silte – ta tembeldas mu valetajaks, sitaks maletajaks kes sult alati saab šahhi-matti, räigelt kotti. Sel hetkel jämedalt mul viskas üle: “kes kurat sina üldse oled, kummilinna kummitus või tatist vati ummistus, pealekauba ilgelt kole.” Olgugi ma vahel valetaja, vilets maletaja, kuid minu vead ja nõrkused on tihtilugu mitut puhku uhkemad kui mõne mehe kõrkused.

Ood mulle

Ma võiksin olla tuul, mis tuhamäge hajutab su suul. ja siis midagi frigiidsemat, et peita endas seda paremat. ma võiksin olla näiteks naftapuur või eilne sitt ja pikaks venind minia- tuur. oo kuidas mängiksin ma ilget bossi või oleks nagu robinhuud, see oleks nagu very good. ma laseks armukesest naabrimehel anda mulle ilgelt raha ja jätaksin ta homme maha. ma laseks pori sisse näoli liugu ja eiraks ema manitsevat niugu. ma baltas pingi taga tõmbaks kräkki ja kristlastele näitaks fakki. ma paneks lapsed vabakale sittuma ja jookseks politseile kituma. võiks veel hammustada ennast kõrvast,

LEEMETS 35

xVIKER 4-5 11.indd 35 2.05.2011 13:52:58 mitte et ma mõtleks mingist mõrvast. pillaks rootsi muuseumis maha mingi ilgelt kalli tassi ja näitaks naeratades ühe võõra naise passi. no- kiks pargi pingil päikse käes ma nina, pohui, et mööda kõnnid näiteks sina (?) ma armastavalt hoiaks kalamaja kirbust kassi ja pärast kratsiks oma naha sassi. siis viskaks panga aknasse ma kivi ja unustaks ära, mis on minu nimi. ma kõik viskaks välja oma peast ja nilbeid nalju teeksin kino tagareast. ma prantsuskeeles mõnitaks üht meest: “c’est toi, le violeur modeste?” ma möödakäijalt küsiks koni ja lubaks talle osta roosa poni. siis rongi peal ma lugulaule laulaks ja sinna jääks ma hul- lult kauaks. veel otsiks mingi sõgeda ja aitaks hullarist tal pageda. ja lõpuks paneks panti oma raske pea, et olen jälle mega-giga-hea.

Valvur

Olen valvur kahe vaguniga laevas tuletikkudega peletan ma lainet ja hävitada püüan tormi mainet

kui vaja olen laskur vaid ühte kuuli osavalt ma valdan lasen kirikukella tornist alla

olen osav, olen nagu leidur leiutan ja leian kõike, mida vaja banaanikoortest ehitan ma maja

vahel olen nagu päris kala kaon tükiks ajaks vee alla ära upun peaaegu ära, siis teen kära

vahel olen keegi, kes on hirmus olen madu, rooman mööda tube tantsin sabaotsal valssi, neelan nuge

36 LEEMETS

xVIKER 4-5 11.indd 36 2.05.2011 13:52:58 CONTRA

Vägivaldne haikupärg

viskerelv lendab selle vastu pole mul midagi tarka

* kakerdan mäkke laviin valge ja pehme matab mu lumme

* me teekond jätkub on üksainus põõsas kus varitseb mõrvar

* vargad tahavad mult võtta ainult asju head leian halvast

* vastlad nõelamäel pärast pikimat liugu leian neid persest

* sest pole lugu et öises pargis kostab karjeid anuvaid

CONTRA 37

xVIKER 4-5 11.indd 37 2.05.2011 13:52:58 * vaidleme kaua tunni möödudes võtad kurika appi

* pileti ostsin nüüd siis kogu raha eest täägi saan rindu

* dudajeviga ühes taevas elavad mitmed lendurid

* ridvaga torgid mu hambaid nagu tohter need suhu ei jää

* jäägitult endast valmis viimase andma lahtised haavad

* vadjalastest saab üksi võideldes jagu budjonnõi ratsur

* survepesuga tund aega otse näkku varbad sai külma

38 CONTRA

xVIKER 4-5 11.indd 38 2.05.2011 13:52:59 * mahagonist säng ilma maha laskmata tiigrinahk peale

* lehist raiusin vaid hetke ta puhata sai minu najal

* jalta konverents võttis vastu otsuse tükeldatagu

* gulag mul meenub kuigi selleks liiga noor teada on tarvis

* viskame varvast sest vaid pidurid jäävad surmale jalgu

Kirjanike maja (omletipärg)

1. kirjanike maja on mu ema ja mu arm noorte kirjanike farm vanemate puhkekodu kes kord sisse astub veedab pikema aja sinu armsais ruumikestes – kirjanike maja

CONTRA 39

xVIKER 4-5 11.indd 39 2.05.2011 13:52:59 ööbivad siin rongid kes ei jõua õhtuks jaama vanurid tulevad pensiooni saama taarakollid kargavad pärast tube kraamma kirjanike maja on üks imemaja kirjanik on imetaja

2. kirjanik on imetaja tema laste vanaema ongi kirjanike maja kes ei karda kui on vaja võtta enda kanda laste patud lubab oo susannat laulda siis kui keset armulauda veini voolab nagu vetta kõik see kirjanikku mattub nii et pole karta et ta tühjalt tänavale satub

3. tühjalt tänavale satub kirjanik kes jõuluajal kaotab käest nii kodutee kui kirjanike maja sihitult käib tänavail hing tühi politseinikud kel keset pühi tänavatel jõlkuda on mahti peavad tema peale jahti

40 CONTRA

xVIKER 4-5 11.indd 40 2.05.2011 13:52:59 4. peavad tema peale jahti hiireviud ja kassikakud sest ta kleit mis eest on lahti kintse nühib tsahhti-tsahhti lausa vastupandamatult peavad tema peale jahti kõrbelaev ja merehunt ja Iga Teema Asjatundja Iga Ala Asetäitja kapsaussid lehetäid ja väike roheline konngi

ja ta vaimustusse satub sest ta meele järgi ongi need kes on rahuldamatud

5. need kes on rahuldamatud hüppaksid või kõht ees ojja nii et vöör või ahter rapub kak budto v burjah jest pakoi ja teadmatuses et kui jõgi südame alt läbi voolab tunded veelgi üle soolab nagu oleks hoopis meri mida kõike peidab vesi ojapõhjas kivikesi nagu väikseid väitseteri võid nende otsas sõgeneda aga kui sind juhib veri hea on majja põgeneda

CONTRA 41

xVIKER 4-5 11.indd 41 2.05.2011 13:52:59 6. hea on majja põgeneda kui seal sinu jaoks on tuba milles ringi võbeleda sul on kõrgemalt poolt luba

kus veel teine koht su võim kus ei saa nulliks piseneda kus sul veel nii mõnus õigus väljuda ja siseneda

7. väljuda ja siseneda hea on täpselt õiges taktis ütle mulle ise seda mis sus käimismõnu tappis

ainult sees või ainult väljas olles tabab raskemeelsus mida ütleks sinu keel suus kui päev otsa sealpool hambaid loeks vaid sajakaupa lambaid

aga oleks sama kehv vist kui päev otsa tuules lehviks arvataks et loll on ta šallallallalallallaa

8. šallallallalallallaa kui nii hukka läheb maa et mu huvid põrkuvad mind kõik raisad põlgavad uksed mu ees sulguvad

42 CONTRA

xVIKER 4-5 11.indd 42 2.05.2011 13:52:59 siiski surema ei pea sest mind aitab tema oi see tunne on nii hell ja hea kirjanike maja on mu ema

9. kirjanike maja on mu ema kirjanik on imetaja tühjalt tänavale satub peavad tema peale jahti need kes on rahuldamatud hea siis majja põgeneda väljuda ja siseneda šallallallalallallaa

CONTRA 43

xVIKER 4-5 11.indd 43 2.05.2011 13:52:59 URMAS VADI ISA SURM

Kunagi keskkooli alguses me Lauraga suudlesime. Istusime ülikooli vanas kohvikus, hoidsime teineteisel kätest üle laua, tee maksis 40 senti. Jõime ämbrite viisi teed, suudlesime ja jalutasime ja suudlesime, aga siis jäid need asjad äkki katki. Mina olin muidugi noor ja loll ja Laura oli veelgi noorem. Me ei osanud teineteist hoida. Tekkis mingi nõme ja piinlik tüli, ma süüdistasin teda milleski, Laura mind aga väikluses ja et ma olen paranoik ja siis jäigi kõik, nagu jäi. Aga peale seda oli mul ikka mitu aastat tunne, nagu oleks midagi kadunud. Üle kümne aasta polnud ma teda kohanud, ei tänaval, teatris, poes, isegi Zavoodis mitte, kuigi ma tean, et ta on kogu aeg Tartus elanud. Nüüd, sellel kahe tuhande kümnenda aasta põuasel suvel, Laura helistas, ütles, et ta isa on surnud, ja küsis, kas ma saaksin talle raha laenata. Ma lähen alati krampi, kui keegi tahab raha laenata. Mingi klomp tõuseb kurku ja kui ma isegi seda välja ei ütle, kuulen end küsimas kohe kolme asja: kui palju, kui kauaks ja mille jaoks? Aga Laura vastas mulle enne veel, kui ma olin jõudnud midagi küsida: kui palju sul on, järgmise kuu alguseni, saame kokku, ma räägin. Ta istus välikohvikus laua taga, käed laual. Ta oli sama võluv kui vanasti, kuigi silmad olid ära nutetud. Proovisin öelda midagi kaas- tundeavalduse-sarnast ja see tuli täpselt sama puiselt välja nagu alati. Tellisin endale mahla hunniku jääga, oli neetult palav. Viimaks küsisin Lauralt tema isa kohta, sest ma teadsin, et tal ei ole isa. Seda oli ka Laura ise teadnud. Kui ta lapsena ema käest isa kohta küsis, ütles ema, et sinul on ainult ema ja vanaema ja vanavanaema. Veidi hiljem, kui vanavanaema enam ei olnud, ütles vanaema Laurale, et sina oled sündi- nud pühast vaimust, ja see mõte meeldis Laurale mõni aeg. Aga siis, kui teistele lastele räägiti isast ja emast ja lastest kui mesilastest, rääkis ema Laurale üksikust lillest, mis tärkab keset välja. Ka see kujutlus meeldis Laurale. Veel hiljem, kui Laura juba teadis, et ta ei sündinud ei pühast vaimust ega ole ka üksik lill keset välja, oli ema lihtsalt vait. Ta ei öel-

44 VADI

xVIKER 4-5 11.indd 44 2.05.2011 13:52:59 nud, et isa on kusagile ära läinud, ta ei öelnud, et ta on surnud, ta ei öelnud midagi, hakkas vaid nutma ja kõik. Ja nii iga kord, kui Laura isa kohta küsis. Mäletan, et meil oli sellest kunagi isegi juttu. Ma olin öelnud Laurale: “Võib-olla on su emal mingid olulised põhjused, miks ta ei taha sulle isast rääkida, võib-olla ta tahab sind kaitsta.” Ja tema oli imestanud: “Kaitsta? Isa eest?” “No ma ei tea, aga jah, võib-olla küll.” Ja ta oli siis olnud nii kindel, vankumatu, südikas: “Ükskõik, mis või kes ta ka ei ole, kas tal on sada naist, kas ta on mõrtsukas, kas ta on surnud, ükskõik, kuidas ta suri, see tõde on mulle tuhat korda parem kui elada selles piinavas teadmatuses. Või kuulda vastuseks ema hälinaid ja nuukseid, tuhat korda ennem tahan ma teada tõde.” Ja nüüd oli see tõde tulnud ja oli tulnud ka isa. Mulle toodi mahl ja jääkuhil, nagu ma olin soovinud, ja ma avastasin end hoopis sobimatult mõttelt: mis oleks, kui ma võtaksin laualt Laura käed. Jää laual sulas, Laura rääkis, ta alustas kuidagi konarlikult, rääkides läbisegi mingitest naistest ja emast, oli jälle nutma puhkemas, aga hoidis end tagasi. Mäletan, et Laura oli nii ilus, kui ta nuttis. Nüüd aga ta kogus end ja alustas uuesti: “Esmaspäeval helistati mulle politseist, küsiti, kas ma olen see ja see, ja ma ütlesin, et olen küll, ja ise mõtlesin, et miks nad mulle helistavad, aga siis nad ütlesidki, et väga kahju teatada, või midagi, mis siis ikka öeldakse, ja et teie isa, Taisto Raasik, on surnud. Ja kuigi ma tundsin seda, võib-olla olin isegi seda ette kujutanud, et kunagi nii see juhtub, ma alguses muidugi küsisin, et olete te kindel, ma ei tunnegi sellist meest, aga siis nad selgitasid, et Taisto Raasik on kindlasti teie isa, ta oli lasknud just mõni aeg tagasi teha DNA analüüsi, lõpuks leidis politsei tema asjade seast mu ema kirja ja kohe kindlasti on Taisto Raasik minu isa. Või tähendab oli, ja kuna selle uurimisega läks aega ja et tal mingeid teisi sugulasi ei olnud, siis lasti ta keha tuhastada. Ja kas ma saaksin nüüd Võru tavandimajja tuhaurnile järgi tulla. Pisarad lihtsalt voolasid, ma panin toru ära ja siis kohe, ilma et ma oleksin mõel- nud, helistasin emale. Aga tegelikult olin ma sellele ammu väga täpselt

VADI 45

xVIKER 4-5 11.indd 45 2.05.2011 13:53:00 mõelnud, et kuidas ma helistan, kui ma olen lõpuks teada saanud, kes mu isa on, kuidas ma siis helistan emale ja ütlen, et Taisto Raasik on surnud. Niimoodi kuivalt, ilma erilise kurbuse või etteheideteta, et see kõik mõjuks veelgi teravamalt nagu Bergmani filmides, et see etteheide oleks täielik ja muudaks need jutud pühast vaimust ja üksikust lillest veelgi naeruväärsemaks. Ja siis ma helistasin ja ütlesin: “Tere, ema, Taisto Raasik on surnud.” Ja jäin ootele. Ema ei öelnud midagi, ma ei kuulnud ta hingamistki, aga ma ootasin, et ta ise nüüd midagi ütleks. Ja esimene asi, mis ta ütles, või tegelikult ju ei öelnudki, aga noh, tõi kuuldavale, oli ohe. Ja ma ei mäletagi, mis ta siis veel ütles, mis tal ikka öelda oli, aga see ohe jäi mulle kuidagi nii selgelt kõrvu kumisema. Kogu tee Võrru sõites ma kuulsin seda ema ohet ja see ohe ei olnud selline, nagu oleks mingi koorem, kus on süü, vaikimine ja varjamine ja hunnik telliskive ja kõike-kõike muud jama, sulle kaela langenud, et sa enam ei suuda. Kindlasti kohe ei olnud see selline ohe, vastupidi. See oli midagi sellist nagu siis, kui sa oled pool päeva keldrit koristanud ja tuled siis sealt välja, ringutad ennast, kissitad silmi ja ohkad. Ja et see ohe oli just selline, siis ma ei mäletagi sellest telefonikõnest emaga enam midagi muud. Kuigi jah, ühte asja küll. Ma ütlesin, et ma sõidan nüüd Võru tavandimajja isale järele ja et kas ta tahab minuga kaasa tulla, ja siis ta ütles, et ei taha, ja imestas, miks mina lähen. Ja ma ei hakanud talle rääkima, et keegi peab ju minema, isal ei olnud ju mitte kedagi, aga ma ütlesin talle: “Ma lähen oma isaga kokku saama!” Lõpetasin selle dramaatilise lausega kõne ja hakkasin sõitma, aga kõrvus oli ikka see ema ohe. Ja ma olin nii vihane, kuidas ta võis niimoodi ohata, mis õigusega ta niimoodi ohkab!” Laura võttis laualt topsist juba sulama hakanud jäätüki, pani selle endale suhu, ragistas katki ja jätkas. “Seal Võru tavandimajas ei öeldud mulle midagi, lihtsalt anti urn, küsiti, kas ma tahan ka matuseid, ja ma ütlesin, et jah, ma tahan, aga et sellega läheb veel aega. Nad andsid mulle tuhastamise ja urni eest arve. Urn ise maksis juba üle tuhande krooni, selline nõme ristikestega kast. Ma oleks tahtnud selle tuha kas või kolmeliitrilisse purki ümber valada. Tavandimajas nad ütlesid, et Taisto Raasiku surmatunnistuse saan ma kohtuekspertiisist, mille ma ka sain. Aga kui ma sinna sõitsin ja küsisin, millesse ta suri, ei osatudki midagi öelda. Mingil lehel oli

46 VADI

xVIKER 4-5 11.indd 46 2.05.2011 13:53:00 kirjas – surma põhjus teadmata. Ma küsisin, et kuidas teadmata, et mis see tähendab: “Kui inimene sureb, siis peab sellel ju ka mingi põhjus olema.” Ja siis see lahkajamees, ees roheline põll ja kaelas hõbedase keti otsas hõbedane rist, ütles: “Ega alati ei pea. Võib ju öelda, et tema süda seiskus, aga mis on selle seiskumise põhjus, seda me ei tea. See ei olnud infarkt, see ei olnud rabandus, midagi sellist lahangul ei leitud. Ta toodi siia meile haiglast, võib-olla te lähete ja küsite sealt. Tema asjad pidid kah seal olema.” Ma hoidsin pisaraid tagasi ja ju see hõbeketi ja ristiga mees nägi seda: “Teie olete tema tütar, jah?” “Jah.” “Kahju muidugi, ta oli muidu heas korras, oleks võinud veel aastaid elada. Aga midagi pole teha, eks me peame kunagi kõik minema, kui Liiva-Annus meid kutsub. Ainult et kes kuidas ja kunas.” Ristiga mees lahkus ja pani raske raudukse enda järel kinni. Sõitsin edasi haiglasse. Ma ei osanud urni kusagil hoida, ma ei tahtnud teda põrandale panna ja siis ma panin ta enda kõrvale esiistmele. Ja et ta ümber ei läheks, panin talle turvavöö ümber. Kas sa tead, et see tuhk on hästi raske?” “Ei,” raputasin pead, ma tõesti ei teadnud, aga Laura nüüd teadis, vaene tüdruk. “See on mitu korda raskem kui see tuhk, mis sa kaminast välja viid. Imelik. Ma ei olnud selle peale kunagi mõelnud. Aga millegipärast see mõte, et inimese tuhk on raskem kui puu oma, meeldib mulle.” Kujutasin ette Laurat sõitmas autoga, kõrvalistmel isa tuhk turvavöö- ga kinni. Oleksin tahtnud näha mõne politseiniku ilmet, kes oleks siis oma pea küljeaknast pooleldi sisse pistnud ning kontrollinud, kas kõik reisijad on ikka turvavööga kinnitatud. Laura võttis veel ühe viimastest peaaegu juba sulanud jääkuubiku- test. “Haiglast anti mulle mu isa rahakott, kus sees oli kümme krooni, mingi kümme ärakraabitud lotopiletit, kõik ilma midagi võitmata, raamatukogu kaart ja säästukaart ja kõik. Veel anti mulle kaasa vana taskuraadio ja Dumas’ “Kolm musketäri”. Mõtlesin kohe – kes oli isa? Kas ta kujutas end ette d’Artagnanina, Athosena või Porthosena või siis ikkagi Aramisena? Kellena sina end ette kujutad?”

VADI 47

xVIKER 4-5 11.indd 47 2.05.2011 13:53:00 “Ma tõesti ei tea, ma ei ole endast kunagi mõelnud kui musketä- rist. Kuigi sealt vene filmist see Mileedi oli muidugi võluv ja siis ma muidugi kujutlesin, et ma olen d’Artagnani asemel. Aga muidugi mitte d’Artagnan, ikka ma ise. Kuigi seda d’Artagnani-näitlejat ma nägin mingi viis aastat tagasi ühel Vene filmifestivalil ja tema nägi küll selline välja, et ta kujutab ennast d’Artagnanina ette. Selline vana vene d’Artagnan, mustas nahas ja kaabuga.” Laura nagu ei kuulanudki mind, ta silmad olid justkui iseendas kinni ja rääkis oma isa-asja edasi, nagu poleks minult midagi küsinud ja nagu ma poleks midagi vastanud. “Viimaks leidsin ma ka isa arsti, kes tutvustas Taisto Raasiku hai- guslugu, millest siis mulle jäi tunne, et isa oli kuidagi koormatud ja kurnatud, ja arst, kes oli selline kena ja delikaatne ja mitte midagi öelda tahtev, ütles siiski, et ehk elu ise oli teda väsitanud. “Mida see tähendab, elu oli teda väsitanud?“ küsisin otse ja lisasin, et seda kena arstihärrat veidi kõigutada – “See ei ole just väga medit- siiniline termin.” Aga arst jäi ikkagi selliseks ümmarguseks: “Eks inimesed ja nende elud on erinevad, nagu küünladki, mõni põleb eredamalt ja kiiresti, teine väiksema ja stabiilsema leegiga, aga aeglasemalt.” Ja siis mul viskas üle: “Kas te ei või lihtsalt öelda, milles asi, räägite mulle mingitest küü- naldest!“ Nüüd see ümmargune ja delikaatne arst tõsines: “Aga mida te tahate siis kuulda. Et inimesed peaksid tervislikumalt toituma, vähem alkoholi jooma, regulaarsemalt magama, harrastama sporti? Ta oli teie isa, te peaksite ehk ise paremini teadma, kuidas ta elas.” Igavene ilus ja ümmargune türa! Ma lihtsalt kõndisin minema, käes kilekott raadio, rahakoti ja musketäridega. Aga mulle tuli järele üks sanitarimutt ja sai mu trepi peal kätte. “Vabandage väga, mina küll ei tundnud teie isa ja mul on väga kahju, et ta nüüd surnud on, ta oli väga huvitav inimene, oli mis oli, siin haiglas meie juures oli ta väga kena. Üksik muidugi. Ma kuulsin, kui te doktoriga enne rääkisite ja küsisite, mis oli see teie isa surma põhjus,

48 VADI

xVIKER 4-5 11.indd 48 2.05.2011 13:53:00 ja et nad ei osanud ei siin ega ka laibakumis midagi öelda. Ja mina ei ole ju mingi arst ega õde, ma olen lihtsalt sanitar, aga kui te lubate, siis mulle tundus, et ta suri kurbusesse.” “Kurbusesse?” Naine pühkis enda käsi ebamugavusest kitli külge: “Nojah, nad ei leidnud mitte midagi, miks ta haige oli, aga ta oli, ta oli kuidagi nii üksik. Ja kui ma küsisin, et kas tal siis kedagi ei ole, naist või lapsi, siis ta ütles, et tal on Tartus tütar, aga ta ei ole julgenud või tahtnud teda üles otsida, sest kes peaks tahtma endale sellist isa, kes pole mitte midagi korda saatnud ega saa endagagi hakkama. Aga see, et tal on tütar, oli talle nii oluline ja ta tahtis teha seda DNA analüüsi, et kõik oleks selge, et siis oleks vähemasti keegi või midagi, mis temast maha jääb, sest ta tunneb, et kauaks teda enam ei ole. Ja mina mõtlesin, et see on lihtsalt selline üksiku inimese jutt, aga siis varsti oligi kõik. Tõesti kahju.” Mutike otsis oma taskust midagi: “Kas te saaksite panna matuste ajal tema hauale selle küünla minu poolt.” “Jah, muidugi, aitäh.” Ma panin küünla raamatu ja raadio juurde ja läksin kiiresti välja ja siis autosse ja lihtsalt nutsin nagu hull. Pärast ma käisin veel selles majas ära, kus isa oli viimati elanud. See oli vana puumaja, peldik ja vesi hoovis. Ta üüris seal majas ühte tuba. Ja see majaperenaine oli nagu mind juba oodanud, krapsas kohe välja. Hakkas vabandama, et kõik on nagu siin on, mees on surnud, ei ole saanud ammu remonti teha, katus laseb läbi, aga tema ise enam sinna üles ei roni: “Jah, teie isa veel, enne kui ta haiglasse läks, lubas, et paneb uue eterniiditahvli, mul on haamer ja naelad kõik olemas ja üks eterniit on kah olemas, see on mul juba aastaid olemas, aga siis läks Taisto ära haiglasse, ma veel ootasin, et kui ta nüüd tuleb, siis paneb ta uue tahvli enne sügisvihmasid ära, aga ega nüüd vist ta jääbki, sest ega mina ei jõua mingisugust firmat tellima hakata ja kes see hakkabki ühe plaadi pärast välja tulema ja ega sealt nüüd nii palju kah läbi ei tule, et ei annaks oodata.” Mutike muudkui rääkis, niimoodi kiiresti ja vabandava tooniga ja tahtis kohe kõik ära rääkida, aga mina tahtsin isa kohta küsida. Ma tahtsin midagi teada saada, ma ei tea, midagi, mis oleks teda iseloomus-

VADI 49

xVIKER 4-5 11.indd 49 2.05.2011 13:53:00 tanud, kas või mingit detaili, milline ta oli, et võib-olla saaks ma nii ka mingi põhjenduse sellele, kuidas mina olen, või miks või, noh, midagi. Ja siis ma peatasin selle muti vada: “Vaadake, mina ei tundnud oma isa, ma pole teda mitte kunagi näinud, minu jaoks oli ta alati saladus. Kas te võite öelda, milline ta oli?“ Nüüd mutike imestas, lausa kohkus: “Kuidas milline?” “Ma mõtlen inimesena, võite te midagi tema kohta öelda?” “Eks ikka, muidugi, jah… Aga ega mina teda ju ei tundnud. Ta oli mul üüriline ja selle koha pealt oli küll hästi, et tema mingeid külalisi majja ei toonud, kui oli, siis käis ise ära, aga majja ei toonud kedagi. Ega ma ei oleks keelanud, seda mitte, ei, aga ta ise ei toonud.” “Kus ta käis?” “Seda mina, tütreke, küll öelda ei tea, kus tema käis. Ega tema ei öelnud ja ega mina ei hakka siis küsima, kus täiskasvanud mees käib ja mis teeb. Meil kõigil on oma elu. Mõnel on nii- ja mõnel on jälle teistmoodi, aga ikka igalühel on oma elu…” Ma sain aru, et siit ei saa ma mitte midagi. Ja ma küsisin isa asjade järgi, sest mingid asjad pidid temast ju järele jääma. Ja et kas ma saaksin näha tema tuba, kus ta elas. “Jah, muidugi, Taisto asjad. Aga toas on mul küll juba inimene sees ja ega seal ei olegi midagi vaadata, tavaline vana tuba, remonti oleks vaja teha, aga ega minust ei ole ju tegijat ja ega ta siis nii hull kah ei ole, tapeedi peaks ära vahetama, aga muidu on korras.” “Aga need asjad?” nõudsin isa pärandust. Mutike sibas majja ja siis kohe välja tagasi, käes banaanikast. “Siin need Taisto asjad on. Ega tal neid palju ei olnud.” Tegin kasti lahti. Seal olid ühed vanad püksid, padi, selline vana ja rõve, siis oli seal üks plekist portsigar, selline mõlkis vana kooli portsigar, siis habemenuga, vahuhari, üks seep, rätik ja kõik. Alguses ma mõtlesin, et see mutike valetab, et ta on asjad kõrvale pannud. Ma tahtsin näha kas või ühte fotot isast, kas ma olen tema moodi. Kas inimene saab elada asjadega, mis mahuvad ära banaanikasti? “Kas need ongi kõik?” imestasin demonstratiivselt ja mutike sai aru, mis ma mõtlen, ja ehmus.

50 VADI

xVIKER 4-5 11.indd 50 2.05.2011 13:53:01 “Mõned ajalehed ja särgid ma viskasin ära, aga need olid tõesti vanad ja mustad ja särgid olid ikka kohe lõhki…” Ma nägin, et mutike tõesti ei valeta. “Elu sees pole mina nööpnõelagi võõra inimese tagant võtnud.” “Jah, muidugi, ma usun teid, palun, palun, ärge nüüd, muidugi. Aga kas tal ei olnud siis mingit fotoalbumit, kirju, ühte fototki endast?” “Seda mina ei tea, ega mina tema juures ühtegi albumit ega midagi sellist küll ei näinud. Ja pass oli tal kah kadund. Ja ega ta elas siin minu juures ju ka ainult kaheksa aastat.” Korraga jäi majaperenaine mõtlikuks. “Jah, imelik ikka on see inimese elu. Näed, elad siin teiste inimeste kõrval, aga keegi ei tea sinust midagi. Ja siis sured ära ja ei jäägi sinust midagi maha. Saladus on see meie elu,” lõpetas mutike sügavmõtteliselt ja kurvalt ja tema silmanurka ilmus pisar. Jätsin temaga hüvasti, tänasin, panin asjad banaanikasti tagasi ja hakkasin auto juurde minema. Aga perenaine jäi veel õue peale, olles justkui kahevahel, kas nüüd rääkida või ikkagi mitte. Läksin tema juurde tagasi: “Te tahtsite veel midagi öelda?” “Ei,” ajas mutike iseendale vastu. “Kõike head siis.” Aga nüüd hakkas perenaine poolihääli rääkima, või pigem nagu poe- tas: “Ega muud midagi, kui et, ega see ei ole nüüd küll asi, teine on surnud ja jah, las ta jääda, minul on veel veidikeseks hengekene sees ja saan need päevad läbi… Aga Taistol jäi viimane üür maksmata.” Muidugi, ma oleks ise pidanud selle peale tulema, vaene mutike nüüd pobiseb ja alandab end. “Ma maksan teile ära.” “Mis nüüd siis teie!” lehvitas mutike käsi. “Aga kes siis veel?” “Nojah, aga ega see ei olnud ühe kuu üür.” “Mitu kuud siis?” Nüüd rääkis mutike juba täie häälega: “Neli kuud. Veebruar oli tal makstud. Aga märts ja aprill ja mai ja juuni on maksmata ja las see juuli jääb, siis ta oli juba haiglas, seda raha mina enam ei taha.”

VADI 51

xVIKER 4-5 11.indd 51 2.05.2011 13:53:01 “See teeb ikka viis kuud, ma maksan teile ära.” “Tütrekene, ma ju ütlesin teile, et mina juuli raha ei võta!” sai mutike isegi kurjaks. “Olgu, ma maksan teile nelja kuu eest. Mis see ühe kuu üür teil on?” “Kolmsada krooni kuu.” Ju mutile tundus vist, et ma pean teda ve- reimejaks ja ta lisas: “Sest ma trepikoda pühin ja pesen ise ja talvel ajan lund ja koridori ja keldri elektri maksan kah mina ise.“ Ma mõtlen, et kui ma kuhugi välja lähen, siis kas ma saan ühe õhtu ja kolmesaja krooniga hakkama. Kuidagi halb hakkas enda pärast. Et ma ei ole elu ja selle eest, mis mul on, tänulik. Ja ma lubasin endale, et edaspidi olen ma tänulikum. Maksin mutile üüri ja elektri eest ja tõstsin banaanikasti autosse ja sõitsin minema. Aga need püksid ja padi haisesid mingi kopituse ja suitsu järele ja ma pidasin kesklinnas auto kinni ja toppisin padja ja püksid prügikasti.” Ma ei osanud jälle midagi öelda. Istusime hetke niisama ja siis Laura jätkas. Mõtlesin, et huvitav, kas ta on seda lugu juba kellelegi rääkinud, või on ta kõik nii metoodiliselt ja üksipulgi läbi mõelnud, et see tuleb tal nüüd väga kujundlikult ja soravalt välja. Ma ei mäletanud vanast ajast, et Laura oleks nii hästi jutustanud. Ja ta rääkis edasi, et ta hakkas matuseasju ajama ja pani lehte kuulutuse. Postimehesse ja Võrumaa Teatajasse. “Aga sellega oli kah muidugi jama. Et mida sinna siis kirjutada. Seda muidugi, et Taisto Raasiku matused siis ja seal. Aga ma mõtlesin, et äkki keegi ei saa tulla, või ei oska, või siis lihtsalt ei käi matustel, mina eriti ei käi, kui saab ära hiilida. Ju ma mõtlesin, et kui keegi ehk tahab mulle mu isa kohta midagi öelda, aga matustele ei tule, siis ma jään sellest ilma. Siis ma vaatasingi, et ka matusekuulutuste alla pannakse telefoninumbreid. Ja siis ma panin kah enda numbri. Kuulutus ilmus Võrumaa Teatajas ja Postimehes.” Ma sain aru, et kõik eelnev, mida Laura mulle jutustas, oli vaid sisse- juhatus ja et asja iva, miks me kokku saime ja miks ta mulle kõike seda räägib, tuleb alles nüüd. Päike küttis, mu laubal pärlendas higi, Laura kleit oli kleepunud vastu ta kõhtu ja reisi. Kuigi see poleks olnud ko- hane, oleksin ma tahtnud võtta just nüüd tema käed ja suudelda teda. Käsi, huuli, kõhtu, reisi. Aga ma ei suudelnud, Laura jätkas.

52 VADI

xVIKER 4-5 11.indd 52 2.05.2011 13:53:01 “See kuulutus ilmus kolmapäeval, täna on reede ja eile õhtul ma lülitasin korraks telefoni sisse ja helistasingi sulle. Kohe kolmapäeva hommikul helistati mulle Võru raamatukogust. See oli üks naine, ma kujutan ette keskealine, rammus blond, kellel on kindlasti selline väike ja vagur mees, kes oma suurt naist sisimas kardab. Ja see naine lendas mulle kohe peale, et miks me küll peame oma laenutajaid sel kombel taga ajama. Ühesõnaga mu isa oli Võru raamatukogu lugeja ja ma sain aru, et on mingi jama. Kui ma ütlesin, et see inimene oli minu isa ja ta on ikkagi surnud, siis ta tõmbas veidi tagasi, aga hakkas varsti jälle tuure üles kerima ja ma sain aru, milles on asi, sest rammus blond selgitas: “Vaadake, teie isa, Taisto Raasik, tõesti kahju, tunnen teile kaasa, aga meil kaob iga aasta üle kolmesaja raamatu. Aga meie Võrumaa Kesk- raamatukogu peab teenindama lugejaid üle terve Võrumaa. Lihtsalt ei tooda raamatuid tagasi ja politsei ei võta selles suhtes mitte midagi ette, või siis varastatakse kohe avariiulitelt ja mitte keegi ei saagi teada, kes võttis. Ja mul on muidugi kahju, et üks lugeja on lahkunud, aga meile on iga eksemplar kallis ja iga viivis on viivis.” Tekkis hetk, kui raamatukogutädi tõmbas hinge, nii et ma sain vahele küsida: “Kas siis minu isa on teile mõne raamatu jätnud tagasi toomata?” Nüüd oli rammus blond juba piisavalt hapnikku saanud ja tulistas edasi: “Ega ma teile teie leinas siis ilmaasjata ei helista. Ta on meile jätnud tagastamata “Kolm musketäri”.” Ma ütlesin talle, et väga kena, see raamat on minu käes ja ma saan selle neile tagasi anda. “Teie võite tagasi anda küll, aga see eksemplar on nüüdseks amorti- seerunud, raamatukogus maha kantud ja selle asemele on muretsetud juba uus.” Mul hakkas üle viskama: “Kas teie helistamise mõte on selles, et te tahate, et ma selle raamatu kinni maksaksin?” Nüüd rammus blond ohkas, nagu oleks ta pidanud lahingut kõige hullema juhmardiga, kellele lõpuks on siiski midagi kohale jõudnud. “No just. Lisaks viivis. See teeb kolm tuhat kuussada kaheksateist krooni ja kakskümmend neli senti.”

VADI 53

xVIKER 4-5 11.indd 53 2.05.2011 13:53:01 Ma küsisin üle, et mida, ja mutike kordas eksimatult: “Kolm tuhat kuussada kaheksateist krooni ja kakskümmend neli senti. Sest vaadake, see viivis ei ole mitte Võrumaa Keskraamatukogule, ega ka mitte Võru Keskraamatukogule, mis oli meie raamatukogu nimi aastatel kaheksakümmend üheksa kuni üheksakümmend neli, vaid ta on selle raamatu laenutanud Juhan Smuuli nimelisest raamatukogust kahekümnendal märtsil tuhande üheksasaja kaheksakümne esimesel aastal.” Mulle tuli juba uus kõne sisse ja see asi tegi mulle juba nalja ja ma palusin tal mulle arve saata. Ta tahtis mulle veel midagi võib-olla vaban- duseks selgitada, et kuidas raamatud kaovad ja kuidas riik nii kehvalt neid rahastab, aga eneselegi üllatuseks ütlesin ma talle: “Üks kõigi, kõik ühe eest!”, ja vajutasin rammusa blondi kinni. Ma ei tea, sa võiksid sellest kuuldemängu kirjutada, need olid nii neetult head karakterid. Isegi liiga kirjanduslikud ja mõjuvad äkki väga kunstlikult. Aga see, kes järgmisena helistas, oli üks onkel Vastseliina kirikust. Selline väljapeetud vana, kellel pole kunagi kuhugi kiire ja kes jääb igas olukorras väärikaks, olgugi et tema musta pintsaku kraed katab kõõm: “Kas ma räägin Taisto Raasiku mõne sugulase või sõbraga?” Ma tutvustasin ennast ja siis tutvustas see vana omakorda ennast. “Minu nimi on August Kõiv, mina täidan Vastseliina pastoraadi sek- retäri ülesandeid. Pean ütlema, et tunneme teie isa kaotuse üle suurt kurbust ja mul on väga hea meel, et me saime teie kontakti, et teiega ühendust võtta, sest me ei osanud teie isa mitte kusagilt otsida.” “Te otsisite teda?” läksin kohe konkreetseks, sest kartsin, et muidu räägib see vana oma rahulikul moel mu aku lihtsalt tühjaks. “Jah, me otsisime teda, sest tema vanast elukohast tulid kõik meie kirikupühade teatised ja jõulupühade kaardid tagasi. Meie ikka veel saadame neid, sest meie meelest on see ilus komme, sest meie kogudu- ses on palju vanu inimesi, kes on üksikud ja neile on see suur asi saada jõulude ajal üks kaart oma koguduse poolt.” Ühesõnaga mu isa oli seal kiriku nimekirjas, käinud seal leeris ja nüüd tahtis vana teada, kas ma tahan nende koguduse õpetajat hauale rää- kima. Ja ma mõtlesin, et miks mitte, kuigi ma olin ühe ilmaliku matja juba saanud ja kokku leppinud ja maksnud. Aga et see onkel tundus

54 VADI

xVIKER 4-5 11.indd 54 2.05.2011 13:53:02 selline helge, siis ma mõtlesin, et ma küsin temalt isa kohta, et milline ta oli. “Jah, vaadake, teie isa, kui ta leeris käis, ta käiski vist kaks või kolm korda, ja kui ta leeritunnistuse sai, siis olin mina kilpnäärmega haiglas. Kuigi ükskord ma käisin isegi tema juures kodus, kui meil veel oli tema aadress.” Väga huvitav, miks ta käis isa juures kodus – “Miks te tema juures käisite, kui tohib küsida?” “Jah, ega ma ei oleks käinud, aga meie kirjadele ta ei vastanud ja siis ma mõtlesin, et see ei ole ju kaugel, et ma lähen ja vaatan, et kas kõik on ikka õige, et võib-olla ei ole ta meie kirju lihtsalt kätte saanud. Ja oligi väga hea, et ma läksin, sest teie isa ütles, et ta ei olnudki neid kirju saanud. Asi oli nimelt selles, et tal oli kirikumaks maksmata, ja kui on juba kaks aastat maksmata, viis aastat veelgi enam, siis arvatakse see inimene kogudusest välja. Aga mina tahan ikka enne kindel olla, et ega ei ole tegemist mingi eksitusega, et inimene on lihtsalt unustanud, sest meie elus on ju nii palju igasugu tegemisi. Ja seekord oligi tegu segadu- sega ja teie isa tänas mind ja lubas maksu kindlasti ära maksta.” “Kas ta maksis?” küsisin otse. “Tegelikult mitte. Aga ju ta ei jõudnud. Eks meil igal ühel on oma rist kanda ja kas see on kiriku tornis või seljas või kaelas või meie mõtetes ja hinges, see ei olegi oluline.” Lõpuks vana õnnistas mind, me leppisime matuste asjus kokku ja siis tahtis ta toru ära panna ja ei küsinudki minult seda kirikumaksu raha. Aga korraga ma tundsin, et ma tahan ise selle maksu ära maksta, et mu isa saaks rahu. Ma küsisin vanakeselt kiriku kontonumbri ja lubasin teha kirikule sümboolse – tuhat krooni – annetuse. Selle vastu ei olnud tal midagi, ta muutus härdaks ja isegi tüütuks ja õnnistas mind veel kord. Tegin kohe ülekande ära ja mõtlesin, et ta ei öelnudki, milline mu isa oli, aga kohe helises telefon uuesti. Jälle täiesti võõras number. See oli üks kartlik daam, kelle nimi oli Eve või midagi sellist, nagu nende daamide nimed ikka on. Kui ta oli niimoodi tundeküllaselt, kuid siiski vaoshoitult mulle kaastunnet avaldanud, ta tutvustas end: “Mina olen Taisto klassiõde. Me käisime koos Võrus koolis, algkoolis ja põhikoolis. Nüüd ma elan juba kolmkümmend aastat Tallinnas ja kui

VADI 55

xVIKER 4-5 11.indd 55 2.05.2011 13:53:02 meil oli meie klassi kokkutulek, see oli juba üle kümne aasta tagasi, siis ma olin komandeeringus ja ei saanud sinna minna ja mul on sellest väga kahju, sest juba mitmed meie klassist on lahkunud. Ja kuidagi nagu kahju ja nukker on mõelda, et nüüd ongi siis kätte jõudnud aeg, kui sa loed hommikusest lehest oma sõprade ja klassikaaslaste surmakuulutusi. Ja kui läheb üks ja teine ja kolmas ja neljas ja kõik niimoodi järjest juba lähevad, siis hakkad mõtlema, et kunas mul endal tuleb minna ja kas ma sellel hetkel olen valmis, kas ma olen kõik, mida ma olen tahtnud elus teha, ära teinud. Ja ma ei tea, kuidas Taistoga oli. Aga vaevalt, et keegi selleks valmis on – nagu mõnes vanas jutus, kus vana mees istub akna taga ja linnuke tuleb ja koputab ja sellest saab see mees aru, et nüüd on tema aeg surra, läheb heidab sängi pikali, ütleb veel enne ei- dele niimoodi hästi rahulikult ja vaikselt, et nüüd on tema aeg tulnud, ja ongi kõik. Ikka jääb midagi pooleli ja ju jäi ka Taistol.” Mulle tuli jälle uus kõne sisse. Ma proovisin daami tagant kiirustada: “Kas te võite mulle öelda, milline mu isa oli?” “Kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis eelmisel kokkutulekul ei käinud ma ise, aga enne seda ma ei mäleta, ei, kindlasti Taistot seal ei olnud. Korra ma vist nägin teda vilksamisi, kui ma käisin Võrus vanematel külas, aga see oli nii vilksamisi, et ega ma ei olegi kindel, kas see ikka oli tema. Viimane kord, kui ma teda kindlasti mäletan, siis oli see meie põ- hikooli lõpetamine. Peale seda läks Taisto tehnikumi vist zootehnikuks.” “Zootehnikuks?“ “Või oli agronoomia? Kas teie isa õppis agronoomiat?” “Vaadake, mina ei ole teda mitte kunagi elusana näinud ja ma ei tea, kas ta õppis agronoomiat.” Tundsin, kuidas daam veidi ehmus mõttest, et tütar polegi oma isa elusalt näinud. “Kas see oli zootehnika või agronoomia, kindlasti üks kahest. Või ei, või läks ta ikka lukksepaks? Igatahes midagi sellist see oli.” Huvitav, mis võiks ühendada zootehnikut, agronoomi ja lukkseppa? Aga ma ei öelnud midagi, kuigi see daamike oma lollakalt peenetunde- lise tooniga ärritas neist helistajatest mind kõige enam. “Ja teate, peale põhikooli lõpetamist ma mäletan Taistot hästi, just seda meie pidu. Kuigi, mis on muidugi huvitav, et ma hakkasin nüüd ise kah otsima, et milline Taisto välja nägi, ja ma otsisin üles kõik meie

56 VADI

xVIKER 4-5 11.indd 56 2.05.2011 13:53:02 klassipildid – ja teda ei ole ühegi pildi peal. Ei niisama pildi peal ega isegi klassipildil.” “Kus ta siis oli?” “Ei tea, ma mõtlen, et imelik jah, et mitte ühelgi pildil teda pole ja mind see nüüd nii väga segab, sest mulle ei tulnud tema nägu enam ette, kuigi sealt lõpupeolt ma mäletan teda hästi. Ma ei tea, kas ma üldse peaksin seda teile rääkima, aga see lõpupidu oli meie juures. Meil oli just uus maja valmis saanud ja ju ma tahtsin sellega uhkustada, et meil on selline suur ja uus maja, ja ütlesin, et lõpupidu võib meie juures olla. Kui ema ja isa sellest kuulsid, hakkasid nad karjuma, aga pärast läksid ikkagi ära suvilasse. Pidu ise oli selline, nagu nad ikka on, poisid jõid viina, me tantsisime, suudlesime, tavaline pidu. Aga siis järgmisel hommikul mu isa hakkas enda portsigarit otsima, tal oli selline, nagu nad ikka olid, plekist ja läikivad, aga isa ei leidnudki seda kusagilt. Keegi sõber oli selle veel isale kinkinud ja isa vihastas, et viimane kord, kui siin majas midagi toimub. Rohkem isa sellest enam ei rääkinud, aga portsigar ei tulnudki välja. Ma küsisin teiste käest niimoodi delikaat- selt ääri-veeri, et näed, mu isal on portsigar kadunud, et huvitav, ega keegi ei ole seda portsigarit näinud. Keegi ei teadnud sellest midagi. Ja siis ma mäletangi, et kui Taisto läks tehnikumi ja ma nägin teda linna peal mingite teiste poistega, võib-olla sealtsamast koolist agronoomid või lukksepad. Miks ma seda ei mäleta, et mida Taisto õppis? Aga sellepärast, et Taisto nägi mind seal tänava peal ja tuli oma poiste juurest minu juurde ja rääkis, kus ta nüüd õpib, aga ma ei suutnud teda kuulata ega mõelda millelegi muule kui sellele, et ma nägin, kuidas ta paar minutit tagasi võttis taskust välja portsigari, pakkus oma poistele suitsu ja klõpsas siis selle kinni tagasi, ja ma teadsin, et see on minu isa portsigar. Peale seda ma ei olegi rohkem enam teda näinud ja nüüd hommikul seda lehte lugedes ma mõtlesin, et miks ma küll sellest temaga ei rääkinud. Võib-olla see ikkagi ei olnud mu isa portsigar, sest ma nägin seda ju ikkagi päris kaugelt ja ma võisin endale seda kõike ette kujutada. Ja kui ma oleksin Taistoga sellest rääkinud, võib-olla oleks kõik läinud hoopis teistmoodi, sest ta meeldis mulle ja pidude ajal me ikka tantsisime ja ta oli väga hea suudleja ja selle lõpupeo ajal me suudlesime minu vanemate voodis, aga mina ei suutnud pärast mõelda enam millelegi muule kui sellele, et Taisto võttis mu isa portsigari, kuigi

VADI 57

xVIKER 4-5 11.indd 57 2.05.2011 13:53:02 võib-olla ikkagi ei võtnud, võib-olla vedeleb see praegugi jumal teab kus, andke mulle andeks, nagu mina olen andnud andeks Taistole, isegi kui ta võttis selle, aga kui ei võtnud, siis andestagu tema mulle, et ma olen temast niimoodi mõelnud. Andestage.” Rohkem ei suutnud see daam enam rääkida, ilmselgelt hakkas ta nutma ja ilmselgelt oli ta õnnetu ja omadega sassis. Kõne katkes nii äkki, et ma ei jõudnud isegi küsida, kas ta matustele tuleb. Ma ei teagi, miks ma ei tihanud talle öelda, et tema isa portsigar lebab minu toas ühes kilekotis. Ja tagasi helistada ma talle kah ei tahtnud. Siis tulid uued kõned ja mida edasi, seda jaburamad need olid. Mida- gi, mida ma oleksin isa kohta teada tahtnud, ma ei teagi, mis see oleks pidanud olema, ma ei saanud. Aga neile kõigile oli isa midagi võlgu ja keegi helistajatest ei tahtnud või ei saanud tema matustele tulla. Kaks kõige totakamat kõnet võiksid sa küll mõnes oma jutus ära kasutada. Üks oli mingi naine, kes kuidagi juhuslikult, aga kuidas täpselt, seda ta enam ei mäletanud, oli Taistoga kokku saanud. Isa oli selle naise juures ööbinud, ja vist oli nende vahel ka midagi toimunud, aga hommikul oli kadunud selle naise parukas. Sellised pikad brünetid lokid, mida see naine, ta oli vist Estonias laulja, kusagil etenduses kasutas. Teine kõige jaburam kõne oli ühelt mehelt, täitsa tavaline keskealise häälega mees, kes oli olnud isaga koos Balti ketis. Nad seisid seal kõrvuti ja hoidsid käest kinni, ja olgugi et kogu aeg hoidsid kõik kõigil kätest, kadus tollel mehel käelt kell. Mees veel toonitas, et see oli Seiko kell, ta oli just turult selle ostnud ja selle aja jooksul, mis nad kätest kinni hoidsid, oli kell kadunud. Neid kõnesid tuli kuni õhtuni välja ja kõik nad tahtsid midagi ja lõpuks ma enam ei suutnud ja kui telefon jälle helises ja kü- siti, kas mina olen Taisto Raasiku tütar, siis ma vastasin: “Ei, ma ei ole tema tütar, see on teil valeühendus.” Ja vajusin diivanile külili. Kui ma kunagi öösel ärkasin, või kas ma üldse magasin, siis mulle tuli meelde, et ma olin näinud oma isa. Ta oli sellesama vene näitleja moodi, kes d’Artagnani mängis, taskus portsigar ja peas brünetid lokid, ja naeratas mulle. Ju see vene näitleja oli minu jaoks ainus pidepunkt, kes mulle seoses isaga ette lõi. Selle peale ma ärkasin. Ma olin nii omadega läbi, et ma läksin ja kruvisin kööginoa otsaga isa urni lahti ja lihtsalt vahtisin seda tuhka.” Nüüd ei pidanud Laura enam vastu ja puhkes nutma, ma kallista-

58 VADI

xVIKER 4-5 11.indd 58 2.05.2011 13:53:02 sin teda ja tundsin ta rindu, ta nuuksus, mu kaunis Laura. Pühkisin ta pisaraid nagu vanasti. Laura suu oli minust vaid mõne sentimeetri kaugusel. “Anna andeks, ma olen omadega täiesti sodi.” “Kõik saab korda, ära muretse, päriselt.” Ma suudlesin teda laubale. “Sel samal ööl, kui ma nii väga tahtsin näha oma isa, et vahtisin tema tuhka, viskas mul üle, ma kihutasin öösel, ma ei tea, mis see kell võis olla, ühtegi inimest polnud tänaval, valgusfoorides vilkusid kollased tuled, ema juurde. Ema ajas end üles, tuli uksele öösärgis vastu ja küsis läbi ukse, kes on. Ma vastasin, et mina, Laura, siis ta kobistas luku kallal ja tegi ukse lahti. Ma mõtlesin, et tal pole enam õigust vaikida. Ja ma nõudsin: “Ema, sa pead mulle ütlema, kes oli mu isa, kes oli Taisto Raasik?“ Aga ema hakkas jälle nutma, aga mitte enam niimoodi virilalt nagu tavaliselt, vaid täiesti ennastunustavalt, ta lausa kõõksus ja ma mõtle- sin, et midagi on nüüd valesti, ma pole teda kunagi niimoodi nutmas näinud. Ma lohutasin teda, silitasin ta juukseid ja siis viimaks hakkas ta rääkima: “Kulla tüdruk, ma üle kõige sooviksin, et mul oleks sulle midagi öelda.” “Aga ütle ema, ükskõik, mis see ei ole.” Nüüd hakkas ema jälle nutma ja läbi selle nutu tulid üksikud sõnad, kust ma kuulsin ära, et nad olid isaga omavahel kohtunud vaid korra ja ema ei mäleta temast mitte midagi. Hiljem ei otsinud nad teineteist enam kunagi üles ja nüüd ei suuda ema meenutada isegi tema nägu. Vahepeal oli ema nutmise lõpetanud ja hakkas rääkima ühest tasku- rätist. Emal oli siis olnud üks selline siidist, valge taskurätt, kuhu olid tikitud tema nimetähed, ja sellest kohtumisest peale ei ole ta enam seda taskurätti leidnud. Ema nuttis nüüd jälle nagu segane, palus mult vabandust ja mina ütlesin, et pole midagi, kõik on korras. Aga tegelikult pole mitte midagi korras.” Laura ei laskunud ikka veel minust lahti, me seisime keset raekoja platsi, käed ümber teineteise. “Ma olen nüüd viimastel päevadel igasugu asjade peale mõelnud, et mida me siin elus üldse teeme, kuhu läheme, ja enne kui läheme, siis mis meist maha jääb. Ja kui minu isa oligi vaene gaskoonlane, kelle

VADI 59

xVIKER 4-5 11.indd 59 2.05.2011 13:53:03 unistus oli saada musketäriks, kes tuli linna, aga tema isa võib-olla ei andnud talle kaasa hobust ega raha ega mõõka ega soovituskirja ja kõik jäigi olemata. Ja ma mõtlen endale, et mis minust saab, ja sinule, et mis meist oleks võinud saada. Miks ma sind kutsusin, Urmas. Peale seda, kui ma olin ema juurest tagasi koju läinud ja kruvisin isa urni kokku tagasi, ma otsustasin, et ma ei taha niimoodi lõpetada, banaanikastis padi ja varastatud portsigar ja tagastamata “Kolm musketäri”. Ja kohe tulid mulle meelde sina. Me olime nii lollid, kui me lahku läksime. Ma tean, ma kujutan ette, et sa ütled nüüd, et ma olen nende sündmuste mõju all ja ma lihtsalt otsin kedagi, kellegi lähedust, et mitte olla üksi.” “Ei, Laura, ma ei arva seda.” “Ma tahan olla just ainult sinuga, et meie elud ei läheks lihtsalt raisku ja me ei kaotaks teineteist ja iseendid ära… Kuigi ma ju ei tea, võib- olla on sul juba keegi, võib-olla on sul…” Ma sulgesin ta suu. Hoides teineteisel käest, läksime mööda jõeäärt alla Emajõe luhale ja tulime siis pärast tagasi linna kaubahalli juurde, sest raekoja platsi pangaautomaat oli suletud. Mul endal oli Laura isa matusepäeval vaja Tallinnas olla, aga ma kujutasin teda ette seal Võru surnuaial, kus tal on kaks matjat, ilmalik ja kiriklik, ja Laura ise ja mitte ühtegi saatjat rohkem. Vihma sajab ja kirikuisa loeb meieisapalvet, kuidas jumal andestab meie võlad, nii nagu meie andestame oma võlglastele. Ja vaene kaunis Laura seisab vihmas, ta juuksed tilguvad, käes hoiab ta haiglast, sanitarilt saadud küünalt. Nii kujutasin ma teda seal surnuaias ette, sest ma olen ju ikkagi kirjanik, kelle asi ongi asju ette kujutada. Aga ma ei osanud muidugi arvestada isata tütarde fantaasiaga, mis võib su silme ette vedada selliseid pilte, et kuulad, suu ja süda ammuli, ja taipad alles siis oma lõuad kokku panna, kui Mileedi oma blondide juuste lehvides on lahkunud ja teinud tühjaks su pangakaardi ja südame.

PS. Loodan, et ajakiri Vikerkaar avaldab minu jutu “Isa surm” ja ma saan tagasi osagi Laurale antud rahast. Samas ma ei imesta, kui minust jõuavad ette näiteks Kivastik või Pilv või Heinsaar, keda ehk Laura samuti oma jutuga on hullutanud. Seepärast võibki mu loos leida mõ- ningaid kiirustamise märke.

60 VADI

xVIKER 4-5 11.indd 60 2.05.2011 13:53:03 MAIRE JAANUS ÕNN JA HULLUS

Smiley ikoon Mis on tühjas sinepitoosis või Heideggeri vaasis, armastas küsida Lacan.1 Algul ta Igaüks Ameerikas tunneb Smiley nägu. See vastas, et iha: “See vaas sisaldab iha õisi lapsik pilt teeb oma lihtsusega relvituks. … Inimkeha vorm on kattevari inimiha Sageli e-mailide lõppu lisatuna tuletab see kõikvõimalikele fantasmidele.”2 Kuid “iha otsekui meelde lepingut, mille me oleme kohutav tuum”3 on jouissance. Ja jouis- kõik õnneotsinguga sõlminud.☺Keep sance, nagu ta hiljem lisas, on see, mis smiling! Pea püsti! (Algse Smiley näo “meid tõeliselt kihva keerab”.4 kavandas Harvey R. Ball State Mutual Life Assurance Companyle, et ergutada Nautiv substants (substance töötajaid, kes kartsid firmade ühinemisel jouissante) ja usk koha kaotada.) Smiley nägu on mask, aga märksa vähem ilmekas kui kreeka teatri Freud on öelnud, et “…meie jaoks nii olu- traagiline ja koomiline mask. Siin pole liste mõnu- ja tusaaistingute tähendus … jälgegi valust ja mõnust, mis oleks küllalt on hingeelu hämaraim ja ligipääsmatuim suur, et naerma ajada. See ikoon ei seostu valdkond”.5 Lacan mõistis, et neis aistin- utilitaristide loosungiga maksimeerida gutes avaldub nautiv substants (substance naudingut – suurim nauding suurimale jouissante), mida me oma tuumalt oleme.6 hulgale – ega tulise kirega. Kirg oleks lii- Ta võrdles neid ämbliku kõhust väljuva ga häiriv. Ära lase end häirida, näib see pilt ütlevat, vihjates teatavale ataraksiale, 1 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, häirimatusele, mis antud juhul ei tähenda Book VII: The Ethics of Psychoanalysis. Tlk D. Porter. 1992, lk 127. muretut rahu, vaid tahtejõuga ülal hoita- 2 Sealsamas, lk 298. vat vankumatut reipust. Ma olen OK. Me 3 Sealsamas, lk 246. kõik oleme OK, nii kaua kui aina naerata- 4 J. Lacan, Le Séminaire de Jacques Lacan, livre XXI: Les non-dupes errent (1973– me ja oleme kenad. Selle pildi verbaalseks 1974), 20.11.1973 (käsikiri). vasteks võiks olla mantra: “Head päeva!” 5 S. Freud, Sealpool mõnuprintsiipi. Rmt-s: Smiley propageerib kergelt luulutaolist S. Freud, Ahistus kultuuris. Sealpool mõnu- reipuse, hea tahte ja kordamineku kol- printsiipi. Tlk K. Läänemets. Tallinn, 2000, lk 103. lektiivset tunnet, mida me saame ise oma 6 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, naeratusega esile kutsuda. Book XX: Encore. On Feminine Sexuality, Aga mis on selle naeratava ikooni taga? The Limits of Love and Knowledge. Tlk B. Fink. New York, 1998, lk 24.

Maire Jaanus, Happiness and Madness, ilmumas ajakirjas Culture and Clinic (C/C).

JAANUS 61

xVIKER 4-5 11.indd 61 2.05.2011 13:53:03 võrgu loetamatute jälgede ehk “tekstitöö- omaenda elu ehk substance jouissante’i Ju- ga”, mis annab tunnistust tundmatuks ja malale. Tema usk on kindel veendumus, et loetamatuks jäävast eksistentsist. Lacan surmahetk on üleminek igavesse ja prae- ütleb: “Nende kujuvõtvate kirjutiste jäljes gusest täiuslikumasse enese- ja Jumala- võib tabada piire, ummikuid ja umbteid, tunnetusse: “see, mida ma enda kohta ei mis toovad nähtavale reaalse ühildumist tea, jääb mulle teadmata niikaua, kuni mu sümboolsega.”7 Kirjandusteostes, mille pimedus on nagu keskpäev Su palge ees” ihastruktuur paljastab, et iha on midagi (212). Augustinus tahtis tunnetada ennast teostumatut ja vastupandamatut või et (de anima) ja Jumalat (de deo). “Jumalat teostunud iha on ebapiisav, võime me ja hinge. Ja muud ei midagi?” küsis ta hetkeks näha “neid piire, ummikuid ja endalt ja vastas: “Mitte midagi!”11 “Sina, umbteid” ning midagi ka iha ajendava Issand, … oled mu igavene isa. Mina aga jouissance’i metsikusest. Need kirjatööd olen tükeldunud ajas, … muutuste tormid on sümboolsed võrgud, mis on kinni rüüstavad mu mõtteid, mu hinge sisimat püüdnud ja krüpteerinud sügavalt läbi- elu, kuni ma Su armastuse tules puhas- elatud õnne- ja õnnetusekogemusi. Lacani tununa ja selginenuna voolan Sinusse” järgi võib säärase sümbolivõrgu uurimine (286). Seega lõpeb Augustinuse “ihaliin” anda justkui hetkelise ilmutuse sellest, justkui “valesurmas” – surmas, mis on mida ta nimetab mingi konkreetse subjekti sulandumine täielikumasse eluvormi, sur- seaduseks: tema atē’st – sõgedusest, pime- mas, mida eitab armastav Jumal, kes on dusest, luulust, ebaõnnest ja võimalikust Augustinuse jaoks kindlalt olemas. hävingust –, mis on ta koos kõigi oma See armastus korraldab ümber ja muu- kannatuste ja nõudmistega psühhoana- dab uueks tema arusaama ihast: “Aga mida lüütiku juurde toonud.8 ma armastan, kui ma armastan Jumalat? Analüüsitav tuleb analüüsile õnne- Mitte keha kaunidust, mitte ajalikku ilu, nõudmisega, ütleb Lacan. See nõue on mitte valguse hiilgust – minu silmadele nii muutunud üha tungivamaks pärast val- meeldivat – mitte vanade laulude sulneid gustusaega, mil õnnest sai poliitika asi, ja vaheldusrikkaid viise, mitte lillede ja igaühe õigus õnnele või vähemalt selle salvide ja aroomide healõhnalisust, mitte otsimisele.9 Kellele esitati õnnenõue va- mannat ja mett, mitte liikmeid, mida liha- rem? On mõeldamatu, et Augustinus oleks likult meeleldi emmatakse: – seda kõike ealeski eelistanud analüütikut Jumalale, ma oma Jumalat armastades ei armasta. kellesse ta uskus ja kes oli talle “hingede Ja siiski armastan ma mingit valgust ja elu, elude elu, Ennast elav ja muutumatu, mingit häält ja mingit lõhna ja mingit toitu minu hinge elu.”10 Augustinus omistab ja mingit embust, kui ma oma Jumalat armastan; valgust, häält, lõhna, toitu, mi- 7 Sealsamas, lk 93. 8 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, Tallinn, 1993, lk 46. Edaspidi viited sellele Book VII: The Ethics of Psychoanalysis, lk väljaandele teksti sees sulgudes. 300. 11 H. Marrou, Saint Augustine and His In- 9 Sealsamas, lk 292. fluence Through the Ages. Tlk P. Hepburne- 10 Augustinus, Pihtimused. Tlk I. Vene. Scott. New York, 1962, lk 72. 62 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 62 2.05.2011 13:53:03 nus oleva seesmise inimese embust, kus kasvab ka veendumus, et ta peab end pü- mu hingele särab valgus, mida ei mahuta hendama üksnes Jumalale. Mõte, et ta ükski ruum ja kus kostab nõnda, et seda ei võiks Jumalale pühendumisest kõrvale kaota aeg, ja kus lõhnab nii, et seda ei ha- kalduda ja kas või hetkekski puhata teistel juta tuulepuhang, ja kus on maitse, mida mõnudel, näib talle üha patusemana. Nii- aplus ei kahanda, ja kus on embus, mida siis tüdineb ta kõigist oma muudest inim- küllastus ei lahuta. Seda ma armastan, kui likest ihadest. Ta süüdistab end söömise, armastan oma Jumalat” (212). joomise, haistmise, isegi usulise muusika ja Jumala armastamises leiavad rahulduse maailma ilu nautimises (237–258). Kõik kõik hinge ihad ning need muudetakse nauditu muutub püsivaks kiusatuseks, surematuks ihaks. Eksistents puhastatak- mis kisub ta eemale Jumalale mõtlemast, se igasugusest kaotusest, pisendusest või kes on ometi ainsana väärt olema tema lõppemisest. Miski ei lõpe, miski ei sure, armastuse ülim objekt. miski ei eemaldu, miski ei saa otsa, täi- Augustinuse eetika on sihikindlam ja tumine ei lahuta kedagi kellegi embusest. kitsam eudaimonism kui Aristotelese eetili- Iha negatiivsus kaob. Iga surelik rahuldus ne õpetus, mis näib sellega võrreldes lausa leiab surematuse, pikeneb lõpmatuseni, vabameelne. Eetilisus seisneb Augustinuse jääb igavesti ihaldatavaks, hoolimata juba jaoks rahulduse tundmises (frui) Jumalast, saavutatud täielikust jouissance’ist. “Oo kõik muu on vahend, mida üksnes sellel Armastus, alati lõõmav ja mitte kunagi eesmärgil kasutada (uti). “Meil on õigus kustuv, oo Kiindumus, mu Jumal, sütita puhata ja rõõmustada üksnes Jumalas.”13 mind!” (236). See armastus nõuab peaaegu kõigi muude Augustinus arvas, et uskumiseks on inimlike ihade ohvriks toomist. Augustinus tarvis mõista: intellige ut credas. Ta ih- kõneleb, kuidas ta heitles, et vabaneda kas kirglikult teada, aga tema sügavaim “selle maailma valguse” rõõmust ja näha rõõm tuli usust. Tema jaoks olid olemas “tõelist Valgust”. Oma suutmatust ennast usu antud teadmine ja mõistuse antud maailma vastu tuimestada mõistab ta hai- teadmine.12 Teadmine usu läbi annab li- gusena: “võta kuulda, vaata ja näe ja halas- saks uuele iha-ideaalile ka tõsikindluse ta ja tee mind terveks, Sina, kelle pilgu ees ja usalduse: “… jääb lootus, kuna ustav olen muutunud enda jaoks mõistatuseks, oled Sina, kes Sa ei luba meil katsuda milles ongi minu nõrkus” (243). Siin võib rohkem kui suudame kanda …” Usk hä- näha, kuidas elatakse välja “amputatsiooni, vitab usaldamatuse, pettasaamishirmu ja ohvreid, õigupoolest teatavat puritanismi ebakindluse. Augustinuse tunne Jumala iha suhtes, mida on ajaloos ikka esinenud” vastu ei ole midagi ähmast: “Mitte kõhk- ja mida Lacan tajub omaenda ajas (1960. leva, vaid kindla teadmisega armastan ma aastatel) süvenevana, sest tarbimiskapita- Sind” (212). lismi survel on iha taandatud materiaalsete Sedamööda, kuidas tema usk Jumala hüvede tahtmiseks.14 olemasolusse muutub järjest kindlamaks, 13 Sealsamas, lk 79. 12 Sealsamas, lk 71. 14 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan,

JAANUS 63

xVIKER 4-5 11.indd 63 2.05.2011 13:53:04 Augustinuse jaoks on võimatu jouis- Uskumine on lõdvem ja vabam; ta ei puu- sance midagi niisugust, mille saavutamine duta seadust, vaid lootust ja võimalikkust. on tema võimuses. Das Ding, mis täidaks Jouissance’i rahuldab peamiselt usk, iha eksistentsi tühjuse, on talle olemas. “Reli- rahuldab uskumine ja võimalikkus. Kuna gioon kõigis oma vormides seisneb tühjuse reaalset ei anna kunagi täita teadmisega, vältimises” meie sees, on öelnud Lacan,15 siis me täidame seda uskumuste ja usu- kuid pärast pöördumist ei uskunud Au- ga. gustinus enam hetkekski oma tühjust. Freudi jaoks olid inimkonna religioo- Augustinuse Jumal on piiritu teadmine nid massihullus. Need kujutavad endast ja jouissance. Augustinusel oli kindel krist- “tegelikkuse sõgedavõitu ümberkujunda- lik veendumus, et summum bonum, ülim mist”, et täita mõnd soovi või kõrvaldada hüve, mida klassikalised filosoofid olid mõnd reaalsuse talumatut loomujoont. nii innukalt otsinud üksnes mõistusega, “Kes meeleheite ajel valib selle õnne tee, kuulub talle tänu usu antud teadmisele. ei saavuta tavaliselt mitte midagi,” ütles Lacan on öelnud: “Me kujutleme, et Freud. “Tegelikkus on tema jaoks liiga mõtleme; me kujutleme, et usume, mida tugev. Sellisest inimesest saab hullumeel- ütleme.” Aga ta küsis: “kuidas eristada ne, kes oma hulluse teostamisel tavaliselt teadmist uskumisest?” Kas pole ilmselge, abistajaid ei leia.”18 Tõsiasi, mille tähtsust “et kolm neljandikku nn teadmisest ei ole Freud pisendab, sest see ei sobi tema kui midagi muud kui uskumus?”16 Teadmine ratsionalisti, realisti ja innuka Darwinisse on seotud uskumisega ja mitte olemisega, uskuja temperamendiga, on see, millist nagu arvati antiigis. Lacan soovis näh- õnne võib pakkuda niisugune “luul” nagu tavale tuua seda katkestust keelelistest Augustinusel. Põhjustel, mida me kunagi näivustest sõltuva teadmise ning olemise teada ei saa, leidis Augustinus viimaks vahel. Ta on öelnud: “Minu teemaks on õnne absoluutses usus, kuigi see nõudis teadmise ja olemise lahknevus.”17 Nii- tollelt ülimalt kirglikult mehelt nii palju hästi usk millessegi [faith] kui ka millegi ohvreid, näiteks oma armsama ja paljude uskumine [belief] ähmastavad seda lahk- muude kirgede ohverdamist, nii et ta pidi nevust, kuigi erineval määral. Uskumisel lõpuks isegi küsima, kas ka tema pisarad (croyance) puudub selline jõud, nagu on ema surma puhul ei ole mitte patt, sest usul (foi). Usk tahab absoluutset tõsikind- ta oli need endale keelanud (203). Jumal lust. Ta on seaduse, tõe ja teadmise poolel. oli Augustinuse sisemine seadus, tema atē: tema häving inimesena ja edu püha- Book VII: The Ethics of Psychoanalysis, lk kuna. Ja kui Augustinus on katoliikluse 303. jaoks auväärt usuisa ja Freudile üks mas- 15 Sealsamas, lk 130. sihulluse juhtum, siis mõlemal juhul tuleb 16 Vt J. Lacan, Conferences and Conversa- ilmsiks, et jouissance on olemas ning selle tions at North American Universities. Sci- licet, 1975, nr 6/7, lk 7–31. nõudmine millegi absoluutse järele on 17 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, Book XX: Encore. On Feminine Sexuality, 18 S. Freud. Ahistus kultuuris. Rmt-s: Ahistus lk 120. kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi, lk 25. 64 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 64 2.05.2011 13:53:04 metsik. Hilisele Lacanile on säärane unio võib-olla iga päev, et korvata argikogemu- passionalis Jumalaga nagu Augustinusel se suuri ja väiksemaid puudujääke. Kuna metafoor niisuguse seksuaalse kooskõla luul on sümboolne, siis saavad teised ehk tarvis, mida tegelikkuses olemas ei ole, mõni grupp seda edasi anda ja üle võtta. ning mis paljastab “nende mõttesüsteemi- Sel juhul luulu mõjuvõim mõistagi kasvab, de debiilsuse, mis arvavad, et seda võiks mis aga ei garanteeri selle kasulikkust. olemas olla”.19 Sümboolsed luulud või terved luulutaoli- Näib, et sellised luulutaolised usku- sed metafüüsilised süsteemid korrastavad mused on nüüdismaailmas suurel määral “fragmenteerunud paanilisi tunge”,22 lo- kandunud üle teadusele ja kapitalismile. kaliseerivad jouissance’i ja programmee- Ometigi ütleb 82% ameeriklastest, et nad rivad kireradasid. Luul ei ole psühhoos. usuvad hauatagust elu, 95% usuvad Juma- Psühhoos on subjekti kokkuvarisemine, lasse ja “tunduvalt rohkem inimesi usub mis ei lase tal enam reaalsuses osaleda. ingleid kui evolutsiooni”.20 See statistika võib ka seletada, miks suur osa ameeriklasi Luuludega loom ei pruugi tunda vajadust psühhoanalüüsi järele. Kuid niisugustest küsitlusandme- Aristoteles väitis, et ükski loom ei ole test hoolimata ei ole religioon enam see õnnelik, “kuna nad mingil moel ei osale poliitiline või õiguslik institutsioon, mis vaimutöös”.23 Seega on õnn, summum Ameerikat valitseks või millele ta kuu- bonum, reserveeritud üksnes meile. Tä- letuks, ning religioosne diskursus ei ole napäeval me usume, et loomad tunne- enam isanddiskursus. Kunagi Augustinuse- vad ka mitmeid samu emotsioone mis le kuulunud maailmaosa on nüüd valinud meie. Samuti me teame, et loomad näe- igaviku asemel ajaloo. vad und.24 On ka väidetud, et loomadel Jacques-Alain Miller tuletab meile võib äärmiselt viletsas keskkonnas, näi- meelde, et “luul on sümboolne. Luul on teks loomaaias, areneda välja zohhoos sümboolne lugu. Ja luul suudab korras- (zoo + psühhoos), kuid võttes arvesse, tada maailma.”21 Luulusid leidub lisaks et loomi programmeeriv “keel” (meie või religioonile paljudes muudeski eluvald- nende enda oma) piirdub osutussuhtega kondades, võib-olla kõikjal. Jouissance ja ümbritsevatele objektidele, ei saa nemad iha üheskoos näivusega, milleks on keel, moodustada luulusid. Seega on luulud konstrueerivad luulusid varmalt kogu aeg, reserveeritud üksnes meile. Ja selgemini kui kusagil mujal avaldub meie luulude

19 J. Lacan, Le Séminaire de Jacques Lacan, livre XXII: R.S.I. (1974-1975), õppetund 22 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, 17.12.1974. Käsikiri. Book VII: The Ethics of Psychoanalysis, lk 20 B. Obama, The Audacity of Hope. 302. Thoughts on Reclaiming the American 23 Aristoteles, Nikomachose eetika. Tlk A. Dream. New York, 2008, lk 235. Lill. Tartu, 1996, lk 231 (1178b1). 21 J.-A. Miller, Ordinary Psychosis Revisi- 24 Vt M. Wilson, Animals Have Complex ted. Psychoanalytic Notebooks, 2009, nr 19, Dreams. Neuron, 25.01.2010. http://www. lk 139–167. anapsid.org/ethology3.html

JAANUS 65

xVIKER 4-5 11.indd 65 2.05.2011 13:53:04 ANDRES TALI. Karikas. Digitaaltrükk. 480 × 280 cm. 2011. ANDRES TALI. Valge mustal. Digitaaltrükk. 480 × 280 cm. 2011. jõud õnne, aga ka ebaõnne otsingus. Luu- märki oleks.28 Freud ütles: “Kõige ela- lud võivad olla meie summum bonum, va eesmärgiks on surm.” Tema jaoks oli inimese ellujäämiskohastumise peamine erandita seaduspäraks, “et kõik elav … ja eriomane vorm. pöördub tagasi anorgaanilisse vormi.”29 Diotima ütleb Sokratesele, et õnnelikud Ka ei uskunud Freud, et inimese summum ollakse seetõttu, et omatakse hüvet, ja bonum on vaimutöö, kontemplatsioon, “Edasi pole vaja küsimusi esitada, miks too sest enamiku inimeste jaoks ei ole see õnnelik tahab olla, kellel see soov on.”25 kindlasti tugevaim ega intensiivseim nau- “Euthydemoses” aga ütleb Sokrates, et kui dingukogemus. Freud arvas, et “suguline kõik ihkavad õnne, “siis on järgmine küsi- (genitaalne) armastus pakub inimesele mus, kuidas olla õnnelik”.26 Lacani jaoks kõige tugevamaid rahulduselamusi, on tähendas see uue teadusliku mõtlemise al- talle üldse kogu õnne eeskuju”.30 Võib- gust, mida jätkas Aristoteles, luues esimese olla muud rahuldused “tunduvad meile erilise “õnneteaduse”.27 Aristotelese järgi “peenemad ja kõrgemad”, kuid nende saavutatakse hüve mõistusliku distsiplii- intensiivsus on võrreldes tooreste, esmaste niga, loogilise mõtlemise harjutamisega tungide rahuldamisest saadavaga sum- ja mõõdukusega. Aristotelese ideaaliks mutatud; nad ei vapusta meid ihuliselt”, oli puhta mõtlemise jumal, liikumatu lii- “Metsiku, minast kammitsemata tungi gutaja, ning ta ei arvanud päriselt, nagu rahuldamisest tulenev õnnetunne on võr- oleks mõistusest ja mõistusetusest koosnev reldamatult intensiivsem kui ohjeldatud olend puhtaks mõtlemiseks võimeline, ja tungi rahuldamisel”.31 seega delegeeris ta targasti puhta mõttete- Freudi jaoks on seks kõigi teiste armas- gevuse jumalatele ning valis endale õpetaja tusvormide juur. Kõik muud armastuse- ja poliitiku aktiivse elu näol sekundaarse rajad on lahjendatud, oma eesmärgiga õnne. Aristotelesel seostus mõistus loogili- pärsitud, sublimeeritud ja nihestatud sek- susega ja mõistusetus tähendas suutmatust sivormid. “Assisi Püha Franciscus”, ütleb loogikat õigesti kasutada. Tema eetika Freud, “jõudis selle armastuse rakendami- uurimisvallast jäid välja seks, alateadlik sega seesmise õnnetunde teenistusse kõi- iha ja fantaasia reaalne. See jättis niisiis ge kaugemale.” Niisuguste harukordsete ohtralt käsitlusainet Lacani eetikasemi- indiviidide “saavutatud püsiva ja õrna naride jaoks. tundelisuse seisundil ei ole tormiliselt Freud aga ei arvanud, nagu oleks elu erutava armueluga, millest ta ju tuleneb, sihiks hüve või et elul üldse mingit ees- enam kuigi suurt välist sarnasust”.32 Keha on polümorfselt perversne ja sel- 25 Platon, Pidusöök. Tlk A. Kurismaa. lest võrsub mitmeid jouissance’i vorme. Rmt-s: Platon, Teosed I. Tartu, 2003, lk 216 (205a). 28 S. Freud, Ahistus kultuuris, lk 19. 26 Plato, Euthydemos. http://classics.mit. 29 S. Freud, Sealpool mõnuprintsiipi, lk edu/Plato/euthydemus.html 135. 27 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, 30 S. Freud, Ahistus kultuuris, lk 45. Book VII: The Ethics of Psychoanalysis, lk 31 Sealsamas, lk 24. 258. 32 Sealsamas, lk 45–46.

68 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 68 2.05.2011 13:53:05 Lacan toob esile neli põhilist: falliline pimist. Valu ja mõnu mängude mitme- jouissance [J(Φ)], feminiinne jouissance kesisus polümorfselt perversses kehas on [J(A)], Jouis-sens ning en plus, mida pa- tohutu, nagu mõistis Lacan, nende esi- kub objet a. Kõik need suudavad meie nemine on etteaimamatu ja nende täpne olemist põhjani raputada. Sümboolne kirjeldamine ei ole meile jõukohane. jouissance, mida teadlased ja kunstnikud oma loomingu läbimurdehetkedel Poeetiline usk kogevad, pakub sama suurt mõnu nagu tugevaim uimastielamus. Müstiline fe- Don Quijote annab moodsa aja algul tun- miniinne jouissance pole kaugeltki lah- nistust keele laskumise kohta taevast maa jendatud. Freud ei sooritanud nii palju peale. Ta loeb ja usub. Pelgalt profaansed kriitilisi sisselõikeid ega uurinud sama sõnad võrgutavad ja vallutavad ta üdini, tähelepanelikult seksi ja armastuse lahet need liigutavad teda nii, et ta hakkab neid nagu Lacan. Ta eiras erootilisi tundeid, välja elama, justkui oleksid need sakraal- mis ulatuvad teispoole seksi – nagu sed käsud. Oma ülevas rüütlimaailmas näiteks Romain Rolland’i “okeaanilist saab temast endast peamine tegutseja, igavikutunnet”, armastuse-, ilu- ja üleva- peategelane. Suurusehullustus annab talle tunnet –, justkui lasuks neil mingisugune isanda positsiooni. Pole vähimatki kaht- neurootilisuse kahtlus. Ta eitas niisuguste lust, et tal on luulud: kõrts ei ole loss ja tunnete olemasolu iseendal.33 tema vana väsinud keha pole kaugeltki Freud oli kindel, et ilutunne pärineb rüütli vääriline. Aga miks hakkavad teda seksuaalaistingute alalt, olles “suurepä- mõne aja pärast järgima nii paljud? Kes rane näide oma eesmärgipäraselt oh- on lõppude lõpuks hull? jatud tungist”. See seletab tema jaoks, Reaalsustunne, mille don Quijote on miks ilust saadaval naudingul on kõigest kaotanud, on Sancho Panzal tänu keha- “eriline, kergelt joovastavate tajumuste le alles. Et kaitsta end löökide eest, mis iseloom”.34 Sellega poleks nõustunud isanda luulude tõttu ka temale langevad, isegi kainemeelne Kant, kes mõistis, et õpib ta sõlmima don Quijote ideedega ilutunne seostub subjekti “elutundega”.35 hullumeelseid kompromisse. Näiteks eset, Ammugi poleks Freudi mõistnud Stend- mis on Sancho jaoks vahukauss, mida ha- hal, kes esmakordselt Firenze iluaardeid bemeajaja juhtumisi peas kannab, tajub nähes langes minestusse. Selle hingesünd- don Quijote Mambrino kuldkiivrina: muse mälestuseks on nime saanud Stend- ““Jumala eest, kauss on aus ja kõvasti hali sündroom, mis tähendab kunstiga oma kaheksa hõbereaali väärt.” kohtumisest põhjustatud peapööritust, Ta andis kausi oma peremehele, kes minestust, segadusetunnet, südameklop- selle kohe pähe pani. Pöörates kaussi ühele ja teisele poole, otsis ta näovarju, 33 Sealsamas, lk 8. 34 Sealsamas, lk 27. ja kui ta seda ei leidnud, ütles ta: 35 I. Kant, Critique of Judgement. Rmt-s: I. “Paganal, kelle mõõdu järgi see kuulus Kant, Philosophical Writings, 13. kd. New kiiver kõigepealt taoti, pidi küll kole suur York, 1986, lk 161.

JAANUS 69

xVIKER 4-5 11.indd 69 2.05.2011 13:53:05 ANDRES TALI. Baby, baby, baby. Digitaaltrükk. 480 × 280 cm. 2011. ANDRES TALI. Metforal. Digitaaltrükk. 480 × 280 cm. 2011. pea olema. Ja kõige hullem on, et pool kaheksa reaali väärt, või hidalgo iha ja sellest puudub.” luulu objekt? Don Quijote iha häirib see, Kui Sancho kuulis vahukaussi kiivriks kuidas Sancho objekti nimetab, nagu ka nimetatavat, ei saanud ta naeru pidada. objekti enda suurus, sest see ei sobi talle Aga järsku tuli tal ta isanda viha jälle meel- pähe ja pool sellest on puudu. Kuid don de ja ta talitses oma lõbusat tuju. Quijote esimene reaktsioon, et “kiiver” “Mille üle sa naerad, Sancho?” küsis on poolik ja liiga suur, on juba märkimis- don Quijote. väärne mööndus, et objekt niisugusena “Eks ma naera suure peaga pagana üle, on nurjunud, et visiiriga tervikkiivri ja kelle oma see kiiver oli,” vastas Sancho. sellega võrreldes kõigest pooliku kiivri va- “Aga see riistapuu on küll võta või jäta hel haigutab olemislünk. Objekti ebaõige täitsa nagu habemekauss.” suurus ja kuju nõuab seletust. Läheb tarvis “Tead, mis ma arvan, Sancho? Et see reaalsuse märkimisväärset ümbervormi- kuulus nõiutud kiiver on pidanud mingi mist, et seda seletada ning kindlustada, iseäraliku juhtumuse läbi sattuma kellegi et kauss oleks ka edaspidi kiiver: kunagi kätte, kes ta väärtust ei tundnud ega osa- olnud üks suure peaga hiiglane ning mingi nud hinnata, ja nähes selle olevat puhtast sündmus või õnnetus pidi põhjustama kullast, teadmata, mis ta teeb, sulatas ta visiiri kadumise. ühe poole, et selle väärtusest kasu saada, Niisugune pöörane seletus tundub teisest aga tegi selle riistapuu, mis näeb Sanchole naeruväärne, kuid et pääse- välja nagu habemekauss, nagu sina ütled. da järjekordsest nahatäiest, otsustab ta Aga olgu kuidas on, mina tean, mis see leppida oma isanda versiooniga kausist tõeliselt on, ja minule ei tähenda see me- kõige lihtsama metafoori abil, kasuta- tamorfoos midagi. Esimeses külas, kus des võrdlust “nagu”, “see on nagu see”. ma sepa leian, lasen ma ta korda teha, “Nagu” ei ole “on”. Sarnasus ei ole sa- nii et isegi too kiiver, mille sepatööjumal masus. See kõigest näib olevat. See on lahingutejumalale tagus, temast parem ega näivus. Võrdluse abil saab Sancho jääda tema võrdnegi ei ole. Vahepeal kannan ma endiselt oma versiooni juurde, kinnitades teda nii, nagu saan, sest vähe on parem omaenda kausi, habemekausi tõde. Selle kui mitte midagi, ja pealegi võib ta mind lihtsa, kuid mitmetähendusliku “nagu” küll mõne kivirahe vastu kaitsta.””36 mängutoomine tekitab aga don Quijotele Don Quijote ja Sancho peavad lahen- märkimisväärseid raskusi, mõjudes justkui dama objekti ja selle nime probleemi: kas tabav psühhoanalüütiline sekkumine. See see on Sancho väärtuslik ja naudingut pak- nõuab temalt uut mõttepingutust, nupu- kuv materiaalne objekt, mis on vähemalt kust ja verbaalset leidlikkust, et saavutada kooskõla omaenda luulu narratiiviga. 36 M. de Cervantes Saavedra, Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast. 1. kd. Võrdlus, mis osutab ebamugavale lahkne- Tlk A. Kurfeldt. Tallinn 1955, lk 180 (minu vusele, nõuab talt märksa arendatumat ja kursiiv, M. J.; tõlget on muudetud). Edas- ulatuslikumat narratiivi (leidus keegi, kes pidi viited sellele väljaandele teksti sees sul- oskas hinnata ainult kulda ja sulatas poole gudes.

72 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 72 2.05.2011 13:53:06 kiivrist üles jne). Viimaks suudab ta teha defineeris seda “umbusu tahtliku peatami- kompromissi sellega, mida Sancho “üt- sena”. Ta leiutas selle õnnestunud fraasi, leb”, kasutades Sancho enda võtet: “mis et anda taas õigustus üleloomulikkusele, näeb välja nagu habemekauss, nagu sina mida valgustus poeesiale keelata oli taht- ütled.” Lepitamatut erinevust saab korraks nud. Poeetiline usk oli Coleridge’i viis, et ületada ainult metafoori sümboolsel väljal. sõlmida taas luulekeele liit naudinguga, Võrdluse abil suudavad nad leida ühise mis oli sellele keelatud. See on sõnadega pinna ning säilitada rahumeelse inimliku seotud “uskumine”, sest sõnadel on võime sideme. Kuigi see pole psühhoanalüütiline vallandada naudingut, kuid tingimusel, ülekanne, loob korduv vajadus niisuguseid et me järgime nõuet “umbusk hetkeks erinevusi lahendada nendevahelise inimli- tahtlikult peatada”. Poeetiline usk ei ole ku ülekande, mis lõpeb armastuses. tõesuhe ega teadmise suhe sõnaga. See ei Don Quijote järeleandmine näivusele kehtesta mingeid seadusi, kuid pole ka näib ülimana, milleks ta sel hetkel võime- seadusetu. See ei kõnele mingi eriteadmise line on, enne kui ta peab taas kinnitama eest, kuid pole ka teadmiseta. See ei ütle oma absoluutset kindlust oma ülevas ja “nii on”, vaid “nii näib”. Talle kuulub üllas luulus: tema kuldkiiver, tema jouis- ainult niisugune paratamatus, mida Kant sance. Ta võib aktsepteerida, mida San- nimetas näitlikuks.37 cho “ütleb”, sest ta teab, “mis see tõeliselt Seadus käsib: “Ära valeta!”, andes nõn- on”, ja laseb selle “korda teha”, nii et see da keelele kui tõe asupaigale võimsa toe muutub kaunimaks kui kunagi varem. Ta ja autoriteedi, aga missugust tõde võib see teeb kõik, et taaskehtestada kiivri abso- käsk esile kutsuda? Ainult nii palju tõde, luutne eksistents, mis oleks hiilgavam kui kui keele käsuvõimu alla kuulub. Jouis- ükski varem valmistatud kiiver, isegi ülem sance jääb väljapoole keelt, nagu Lacan sellest, “mille sepatööjumal lahinguteju- oma mateemiga J(A) märgib. See on osa malale tagus”. Siis langeb ta väsinult alla, reaalsest ehk sellest, mis on “rangelt võttes justkui teisele retoorikatasandile, Sancho mõeldamatu”.38 Keel valetab väljajätmis- kõnekeelse tooni ja stiilini, praktilisema- tega, sest ta ei saa otseselt kõnelda ega te käibetõdede juurde, vajaduseni end teagi kogu tõde sellest, mis tema taha jääb. kividega loopimise eest kaitsta. Justkui Kogu meie maailm on rajatud teadmisele, jätkunuks tal energiat küll selleks, et ku- mis tegelikult ei tea kõige põhilisemaidki duda taas kord poeetiline sõnadevõrk üle asju, mida me teada tahaksime: näiteks selle vastuvõetamatu vahukausi armetu kui kaua me elame või mida teha, et olla eksistentsi, mida olla ei tohiks, kuid mitte õnnelik. Käsk kõnelda “kogu tõtt ja ainult enam piisavalt, et muuta teiseks kõik, mis tõtt” ei ole täidetav, sest põhineb vääreel- maailmas muutmist vajab. dusel keele ja selle piiride kohta. Seadus Selles hämmastavas dialoogis saavu- 37 I. Kant, Critique of Judgement, lk 194– tavad isand ja teener üheskoos, kuigi 200. vaid hetkeks, selle, mida Coleridge on 38 J. Lacan, Le Séminaire de Jacques Lacan, nimetanud poeetiliseks usuks. Coleridge livre XXII: R.S.I. (1974–1975), õppetund 10.12.1974. Käsikiri.

JAANUS 73

xVIKER 4-5 11.indd 73 2.05.2011 13:53:06 ANDRES TALI. Milleks ...... on? I–IX. Digitaaltrükk. 61 × 85 cm. 2011. ANDRES TALI. Milleks ...... on? VIII. Digitaaltrükk. 61 × 85 cm. 2011. käsib meil teha keelega seda, mis on või- deva reaalsuse asemel hakatakse nägema matu. Ainult poeetiline või fiktsionaalne ainult auke ja õõnsusi: “nagu ükskord, keel on seesmiselt selle käsu alt vaba, sest kui ma suurendusklaasiga vaadates nägin, pole kunagi tõele pretendeerinudki. Ta et nahk mu väikesel sõrmel on künniva- ei palu, et teda usutaks. Ta palub ainult, gude ja urgetega lagendiku moodi, oli et me peataksime umbusu, ja sedagi vaid mul nüüd inimeste ja nende tegemiste hetkeks. Osalt selles ongi tema kerguse ja puhul” (29). naudingu saladus. See on vaba vald. Sedamööda, kuidas ta kaotab oma tähistatud ja tähistava võimu tähistajate Hull keha üle, variseb kokku ka kontseptualiseeri- misvõime: “Kõik mu ees lagunes osadeks, Lord Chandose kiri Francis Baconile osad taas osadeks, ja miski ei lasknud end 1603. aastast on Hugo von Hofmanns- enam hõlmata ühte mõistesse” (29). Tä- thali fiktsioon 1902. aastast, mis ilmus histaja ja tähistatava vahele tekib lõhe, algselt pealkirja all “Üks kiri”.39 See kir- mida enam parandada ei saa. Ta ei suuda jeldab eduka ja tunnustatud noore poeedi enam sidusalt mõtelda ja hakkab teravalt kriisi, mille tagajärjel too kaotab täielikult teadvustama sõnadevahelisi tühikuid. “Ük- keele kasutamise, mõistmise ja nautimi- siksõnad ujusid mu ümber, kalgendusid se võime: “mul on täiesti kaotsi läinud silmadeks, mis jõllitasid mulle otsa ja mille võime millegi üle seostatult mõtelda või otsa pidin taas jõllitama mina: need on kõnelda” (28). Ta ei suuda mõista, mida keerised, millesse vaatamine paneb mu öeldakse, ei suuda kõnelda ega arendada pea ringi käima, mis pöörlevad lakkamata isegi tavalist vestlust. Sõnad on tähen- ja mille kaudu viib tee tühjusse” (29). Ta duseta, kahjustus ja kommunikatsiooni kaotab tähistaja kui niisuguse. Ta ei viibi nurjumine on täielikud. enam sümboolsuses. Sõnad ei ole enam Kõige jahmatavam on see, et kaob või- sõnad. Need muutuvad silmadeks. See, me nautida keelt. Algul tekib ebamugavus mis oli kõla, muutub pilguks. Sõnadest abstraktsete sõnade ees nagu “hing” ja saavad mõistatuslikud, sõnatud silmad, “vaim”. See läheb üle tugevaks füüsili- mis viivad tühjusse, sümboolsuse reaal- seks vastikuseks. Sõnad pudenevad suus sesse. See on tema sümboolse maailma laiali “kui ussitanud seened”. On tunne, kokkuvarisemise hetk. nagu peaks neid välja öökima. Jouissance’i Kui sümboolsus on kokku varisenud säärast lahkumist keele väljalt võrdleb ta silmade erogeensesse tsooni, järgneb seisundiga, milles kunagi valitsenud toeka jouissance’i tohutu tõus ja paisumine ima- tekstuuri ja tähenduse asemel, sümbool- ginaarsuses. Tavalised esemed, isegi need, suselt tuge saava katkestusteta ja järjepi- mis esinevad üksnes kujutluses, võivad nüüd esile kutsuda “jumaliku tundmuse 39 H. von Hofmannsthal, Üks kiri. Rmt-s: H. von Hofmannsthal, Teed ja kohtumised. voo” (30). Rott või sammaldunud kivi Tlk A. Kaalep. Tallinn, 1974, lk 25–34, võib omandada “üleva ja liigutava ilme”, edaspidised viited leheküljenumbrile teksti saada “ilmutuse astjaks” (30). Ekstaasihet- sees sulgudes.

76 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 76 2.05.2011 13:53:06 kedel ei ole miski ilma elu või armastuse- vormide paljuse lopsaka teatriga. “Fabula ta, aga see, milline nähtus selle pimestava keha,” ütleb Baudrillard, “kuulub meie lähedustunde äratab, jääb ebakindlaks liigi fantasmagooriate hulka”, mille järgi ja juhuslikuks. Ta silmad uurivad ümb- oma vormist loobumine viib enesepüsis- ruskonda alati nälja ja igatsusega mõne tamise ja surematuseni. “Fabula keha” eseme järele, “mille silmatorkamatu vorm, kaob ainult selleks, et uuesti ilmuda. Me- mille kõigi poolt märkamatu siinasumine tamorfoosi vormide võrgustikus oled sa või -lasumine, mille tumm olemus võib alati kusagil olemas, kuigi hajutatud, kuid saada tolle mõistatusliku, sõnatu, piiritu mitte kunagi surnud. Seevastu seksuat- hurmatuse allikaks” (33). Ta on kaotanud sioon, soojaotus tähendab väljalangemist sümboolse korrastava maailma, aga talle sellest subjekti rikkalikust imaginaariumist kuulub nüüd kireline maailm täis eksal- ning taandumist ühele vormile, soolisele teeritud aistinguid ja intiimseid erootilisi ja surelikule inimkehale.40 sidemeid esemetega, mis täidavad tema Chandose kokkuvarisemisele ja järgne- olemasolu tühjuse “nimetamatu” ja “ni- nud luuludele eelnes, nagu ta ütleb, “pidev metu õndsustundega” (33). joovastus” (27) ning tohutu soov kirjutada Need epifaanilised hetked, mil saa- ja leida uus kirjutamisvorm. See uus vorm vutatakse samastuv ühtsus teiste objek- oleks pidanud ise lahustuma ses mõttes, et tidega, on üks lohutusi ta elus, milles ei oleks enam seisnud aine korrastamise kõik inimlikud sidemed ja askeldused teenistuses, vaid tunginud ainest läbi ja on “tühjad”, “seiskunud” ja “ükskõik- selle lahustanud – säärane vorm “loob sed” ning mille säilitamist võimaldab tal ühekorraga nii luulet kui tõde, on igaveste üksnes “Hea ja range kasvatus, mille eest jõudude võistlusmäng, midagi niisama võlgnen tänu oma õndsale isale, samuti hunnitut kui muusika või algebra” (26). harjumus noorest east saadik mitte jätta Chandost kütkestanud aineks oli fabula täitmata ainustki päevatundi”. Sellest, mis korratu maailm, koos kõigi selle metamor- on jäänud isa-nimest, nimelt püsimällu foosidega. Ta tahtis kõnelda fabula’te ke- salvestunud rutiinsete liigutuste harjumus, hade seest, nii nagu nemad, st mitte enam piisab Chandosele vähemalt kirjutamisajal, inimlikult. Ta igatses sissepääsu “neisse et säilitada välismaailma ees mingisugustki alasti, säravaisse kehadesse, sireenidesse stabiilsust ning “nii seisuse- kui isikuko- ja drüaadidesse, Narkissosse ja Proteusse hast tegumoodi” (32). … kaduda tahtsin neisse ja nende seest Chandose imaginaarne luulumaailm nende keelel kõnelda” (27). meenutab seda, kuidas Baudrillard on Lord Chandose “entsüklopeediline raa- kirjeldanud metamorfooside maailma, mat”, kogumik “Apophthegmata” (kreeka kus valitseb kõikide vormide vaba võist- apo – seest, phtheggomai – välja hüüdma), lusmäng, teisenemine ja kohavahetus ning mis pidanuks väljendama tema äratund- kus lipsatakse omaenda kehavormist otse teise. See on kui omaenda vormi pidev 40 J. Baudrillard, The Ecstasy of Communi- reetmine ning peadpööritav kohtumine cation. Tlk B. ja C. Schutze. Brooklyn, 1988, lk 45–48.

JAANUS 77

xVIKER 4-5 11.indd 77 2.05.2011 13:53:07 ANDRES TALI. Lahkumine kell 8. I–VII. Digitaaltrükk. 61 × 85 cm. 2011. ANDRES TALI. Lahkumine kell 8. VII. Digitaaltrükk. 61 × 85 cm. 2011. mist, “et kogu maailm on üks suur ühtsus” koos ainulaadsete objektidega (nagu Cras- (27), jääb aga kirjutamata. sest ta ei suuda suse kala), mis olid teda õnnelikuks teinud leida selle “suure ühtsuse” jaoks sõnu, ja maailmaga sidunud. voolavat kirjutamisvormi, mis lahustaks Ta ütleb, et ei kirjuta elu sees enam kõik ühteainsasse isa-nimesse, milleks on midagi, sest “keel, milles ma oleksin või- Paan ehk jumal, keda ei ole enam olemas. meline nii kirjutama kui mõtlemagi, ei Ükski isa-nimi ei suuda kokku suruda ja ole mitte ladina ega inglise ega itaalia ega kätkeda nii palju jouissance’i. Jouissance’i hispaania, vaid säärane keel, mille sõna- maailmas ei ole nimesid. Tundub, et kok- dest ma ei tea ühtainustki, keel, milles kuvarisemise vallandabki see suutmatus mind kõnetavad tummad asjad ja mil- sümboliseerida jouissance’i ennast. les ma vahest ükskord hauas annan aru Imaginaarsust koondanud keha-mina tundmatule kohtunikule” (34). Tal ei ole kokkuvarisemine, mida Chandos nüüd enam muud olemist kui unistus asjadega kogeb, ilmneb tema viimses samastumises ühtesulamisest. Selles fantaasias on kogu inimkujuga, nimelt Crassusega, Rooma ta keha “tulvil šifreid, mis avavad mulle senaatoriga, keda pilgati selle eest, et ta kõik. Või nagu võiksime sõlmida uue, leinanud taga oma kodustatud muree- aimeküllase suhte kogu olemisega, kui ni – morni, punasilmset, tumma kala, hakkaksime südamega mõtlema” (32). kellesse ta oli armunud. Nuttev Crassus Näib, et tema luul imaginaarse kehavormi oma kalaga on “minu enda peegelpilt”, muutumisest šifrite kehaks põhineb ta alg- ütleb Chandos. Crassuse pilt, mis istub sel kirjutamissoovil. Šifrite keha ei oleks Chandose “ajus nagu pind”, kutsub esile enam elav keha. Tema soov “kirjutada “palaviku-mõtlemise”, mis “on vahetum, keeltega” asjade seest nurjus, kuid oma voolavam ja tulisem kui sõnad. Need on keha fantastilise ümbervormimise abil otsekui keerised, ent säärased, mis ei vii saavutab ta oma algse unelma. See ulm põhjatusse, nagu seda ilmselt teevad kee- vajub ta kehasse ainult kui keha unelm. rised keeles, vaid mingil viisil iseendasse See on unistus hakata kunagi üksnes ke- ja väga sügavale rahu hõlma” (34). Niisiis haga kõnelema, et poleks muud keelt kui ei vii see voolav mõtlemine enam süm- ainult kehakeel. Kirjutamistung jätkub boolsuse reaalsesse ja selle tühjusse, vaid imaginaarse kirjutamise luuluna, kuid võib tema organismi reaalsesse, mis hoidva aimata, et ilma selleta kaotaks ta igasuguse üsa, hõlma või haua kujul võib sisaldada elutahte. kõike, mis ta on, ja anda talle rahu. See Lord Chandose imaginaarne keha näib juhtivat ta sinna, mida Miller nime- on polümorfselt perversne keha, mis on tab “ei enam kellegi kohaks”, tema enda hulluks läinud. See on ühelt poolt hull võimalikku olematusse, mis Milleri järgi erootilisest ihast läheduse ja kontakti jä- on ürgseim kaitse41. Lord Chandos leinab rele asjadega ning ühtlasi hull ihast neist omaenda olemise potentsiaalset kaotust asjadest kirjutada – hull lõppude lõpuks ka seetõttu, et neid kahte iha saab ühte 41 Vt J.-A. Miller, Tout le monde est fou. sulatada üksnes oma elava ja kirgliku keha Dix-septième séance du cours. 04.06.2008.

80 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 80 2.05.2011 13:53:07 muutmisega šifrite surnud kehaks. Selle daolev, nagu ka mitte klassikaliste huma- šifrite keha abil otsib ta taga jouissance’i nistide süüvimine mineviku autoritesse ja fragmente, objekte a, mis õhutavad ta paa- nende mõtetesse. Ta ei tahtnud tegemist nilisi tunge, ja oma fantaasias ta kirjutab teha Aristotelese metafüüsikaga või pelga selle keha abil ning otsib seda jouissance’i, kontemplatsiooniga. Ta tahtis, et meie mida kirjutamine talle kunagi pakkus ja mõistus seisaks loodusest võimalikult la- mida tema jouissance endistviisi mööda- hus, sest meie sümbolisüsteemi puudu- pääsmatult nõuab. jäägid ja piirangud moonutavad loodust. Lord Chandose kiri on adresseeritud Ta igatses laboratooriume, instrumente, Francis Baconile sügavas lugupidamises masinaid, eksperimente, vaatlusi ja tões- ja tänulikus sõpruses, kuigi just Bacon tusi kui “abilisi ja kaitset” nõdra inimaru hävitas selle, mida Lacan nimetab Paani ja selle luulude vastu.44 pühaks maailmaks, niisama kindlalt, nagu Bacon on hilisrenessansi mõtlejatest Machiavelli hävitas sümboolsete vannete kõige moodsam, olles isaks teadusrevo- ja lubaduste sakraalse maailma. Chando- lutsioonile, mis 17. sajandil alanuna tõu- se kiri võib olla irooniline või süüdistav kas meid viimaks tööstusrevolutsiooni ja vastus Baconi üleskutsele minna “asjade tänapäeva globaalsesse kapitalismi. See eneste” juurde ning taastada “inimvai- revolutsioon, nagu nüüd üha ilmsemaks mu ja asjade loomuse läbikäimine … selle saab, tähendas lahkulöömist humanismist täiuslikku ja algsesse seisukorda”. Bacon ja humanistlikest distsipliinidest. Descartes tahtis, et teaduslik mõtlemine algaks üksik- ütleb meile: “niipea kui vanus mulle lu- asjadest ning kulgeks induktiivselt. Tema bas vabaneda oma kasvatajate alluvusest, eesmärgiks oli “teaduste, kunstide ja kogu loobusin ma kirjasõna uurimisest.”45 Ta inimteadmise täiesti uuesti ülesehitamine nägi, et humanistlikus kirjasõna maail- õigele alusmüürile”.42 Ta soovis progressi mas “ei leidu veel ühtki seisukohta, mille ja inimelu parandavaid kasulikke töid.43 üle ei oleks vaieldud ja mis järelikult ei Tema ideed ja soovid andsid surmahoobi oleks kahtlane”,46 ja Descartes janunes üle rituaalide ja ohverduste maailmale, mil- kõige millegi kaheldamatu ja tõsikindla les enne kündma asumist või kaevanduse järele, mida võisid anda üksnes teadused avamist kallati maajumalatele veini. ja tema meetod. Ta kirjutab, et sai tänu Baconi mõtlemine oli orienteeri- oma meetodile “niivõrd suure rahulduse tud meie materiaalsele õnnele. Tema osaliseks, et ei uskunud, et selles elus võiks jouissance’iks oli teadus ja teadusrevo- leida meeldivamat ja puhtamat rahuldust. lutsioon. Ta tundis vähe huvi tolle ihade … rahuldus, mis ma sellest tundsin, täitis ja jouissance’ide hämara välja vastu, kus mu vaimu nii, et kõik ülejäänu mind ei inimesed võitlevad psüühilise ellujäämise ja õnne eest. Teda ei huvitanud juba tea- 44 Sealsamas, lk 27. 45 R. Descartes, Arutlus meetodist. Tlk R. 42 F. Bacon, The New Organon and Related Kulpa. Rmt-s: J. Ljatker. Descartes. Tallinn, Writings. New York, 1960, lk 3–4. 1995, lk 132 (tõlget muudetud). 43 Sealsamas, lk 24. 46 Sealsamas, lk 131.

JAANUS 81

xVIKER 4-5 11.indd 81 2.05.2011 13:53:07 huvitanud”.47 Just säärane jouissance tea- kuidas Sokrates distantseerub oma õpetaja duslikust meetodist, mis nii tohutult erineb Diotima kõnest, sest see auväärne kõne Augustinuse ja Aristotelese jouissance’ist, armastusest on tegelikult “üks spekulatiiv- määras ära tema, nagu ka mitmes suhtes ne rumalus”. Lacani meelest on see näide meie enda saatuse. Platoni kõrgest, irooniliselt ja äärmiselt peenest pilkest ja mängust. See annab tun- Rumalus ja nistust Platoni põrgulikust huumorist ja Platoni Schwärmerei “metafüüsilisest dändismist”.51 Lacani järgi sanktsioneeris Platoni Lacan ütleb, et psühhoanalüüsi võti on mõtte väärtõlgendamist ning “Pidusöö- panna patsient “lausuma täielikke lollu- gi” moonutamist kristlik iha. Kristlikud si”. “Nende rumaluste abil me teostamegi uusplatoonikud haarasid armastuse redeli analüüsi ja siseneme uude, alateadvuse kui jumalikkuseni tõusmise tee järele. Nad subjekti.”48 Teistes diskursustes, nagu ta joovastusid niisugusest mõtteviisist, mis ütleb, on “rumalus see, mille eest page- ütleb lahti kõigest surelikust, sest see so- takse”, taotledes vähimat lollust, kuid bis nende ihaga keha ülestõusmise järele, psühhoanalüütiline diskursus rajanebki isegi kui see puudutab kõigest kehatut, rumaluse mõõtmel.49 Miks? Sest analüü- vaimset keha. Diotima sõnul saadakse tiline diskursus “asetseb nautiva substantsi tasuks mõtlemise puhastamise eest näge- tasandil”.50 Selles antakse teguvõim objekt mus ilust endast “päevaselgena, puhtana, a-le ja objekt a ei kõnele. Rumaluse mõõ- segamatuna, inimese ihust, selle värvi- de algab sealt, kus lõpeb keel, kus miski ei dest ja kõigest muust rohkest surelikust ole enam kindel, mõistetav ega sidus, kus tühjast-tähjast mitte koormatuna”.52 See valitseb hämming, kus tuntakse afektide meenutab Baldassare Castiglione Bembot, tulva või jampsitakse, ollakse luulude küt- kes pärast oma tulist armastuseteema- kes või tehakse väärliigutusi, vääratusi või list kõnet, mis kopeeris Diotimat, läheb kaotatakse üldse kõnevõime nagu Hof- niivõrd endast välja, et sinjoora Emilia, mannsthali lord Chandose puhul. nähes, kui juhmilt, vagusi ja vaikselt too Transferentsi-teemalisel seminaril osu- üles taevasse vahib, on sunnitud teda tab Lacan, et Agathoni pidusöögil toob kuuereväärist sikutama ja ütlema: “Vaata igaüks armastuse kohta kuuldavale ruma- ette, Pietro, et sinagi nende oma mõtetega lusi, välja arvatud Alkibiades, Sokrates ja hinge oma kehast välja ei aja.”53 Armastus Aristophanes, kes hakkab valjult luksuma, on kaks, nagu tõendavad Aristophanese püüdes varjata oma naeru lausutud totrus- müüt ja Alkibiadese tigedus, mitte aga te üle. Lacan üritab iga hinna eest näidata, üks või ühtsus, millega lõpeb Diotima

47 Sealsamas, lk 144. 51 J. Lacan, Le Séminaire, livre VIII: Le 48 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, transfert (1960–1961). Paris, 1991, lk 105. Book XX: Encore. On Feminine Sexuality, 52 Platon, Pidusöök, lk 225 (211e). (Minu lk 22. kursiiv, M. J.) 49 Sealsamas, lk 13. 53 B. Castiglione, The Book of the Courtier. 50 Sealsamas, lk 24. Tlk G. Bull. Baltimore, 1967, lk 343. 82 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 82 2.05.2011 13:53:08 kõne. Nagu ütleb Lacan: “Kui üks kutsub distuste jumal, heideti alla maa peale, sest esile kahe, siis ei ole kunagi tagasipöördu- jumalad tahtsid vabaneda tollest tsen- mist. Aufhebung on kõigest üks filosoofia sorist, et veelgi muretumalt õnnelikud unelmakesi.”54 olla (35–36). Ja seda tahavad ka kõik Lacani meelest on Diotima kõne liht- inimesed. Stultitia laseb neile seda osaks salt näide Platoni Schwärmerei’st, entu- saada (94). Ta ei tee tegemist mingite siastlikust hullusest, järeleandmine de- piiravate ja keelavate seadustega. Tema liirsele jampsimisele, näitamaks, et tema taotluseks on hoopis ilmutada rumaluse suudab koostada kõigist pidulistest vä- seadust kui “piiranguteta seadust”.58 Ta gevaima kõne samasuguses hüperboolses paneb ette mitteteadmise tõsise uurimi- stiilis. Aga seda täielikkuse ja täidetuse se. Ta on esimene, kes propageerib, kui “okeaanilist arendust” ei tohiks samasta- kasutada Lacani sõnu, “teadmatuse kui da Sokratesega, ütleb Lacan.55 Sokrates dünaamilise väärtuse artikuleerimist.”59 tõi kreeka reaalsusse tühjuse, tähistaja See oli Freudil üks tema varasemaid teid lünga. Tema positsiooni moodustajaks alateadvusse ning Lacanil algas sellest tee on tühjus.56 reaalse juurde. Mis on veel olemas? Elu. Stultitia on Stultitia ja insania “kõikide jumalate seas alfa”, sest ta laseb sündida elul (24). Elu kui selline on talle Stultitia ehk Narrus kaitseb seda, mis võlgu. “Minu, minu … peab [mõttetark] on olemas. Tema ise on olemas. Tema appi kutsuma, kui ta isaks tahab saada” nimi on Stultitia ja tema epiteediks on (25). Otsekohesemaks minnes küsib ta, “ülinarr”.57 Rumal olla tähendab olla kas see on pea või mõni muu sarnane võhiklik ja õnnelik. Sophokles mõistis kehaosa, mis sigitab “jumalaid ja ini- seda, kui avaldas talle lugupidamist sõna- mesi”. “No ei,” vastab ta, “vaid hoopis dega: “Ei täie taibu juures rõõmu maitsta too kehaosa, nii narr ja nii kentsakas, et saa” (27). Seetõttu Stultitia teab, et alati teda ilma naermata nimetadagi ei saa, on ja igal pool, kust tema on välja arvatud, inimsoo paljundaja” (25). Niisiis Stultitia puudub ka õnn. Ta teab, mispärast maa- väidab, et lisaks elule on ta ka fallos ja ilm ei ole õnnelik paik – sest tema on omab fallost, seda arutut naudinguorga- tõrjutud ning kamandab hoopis tarkus. nit, mis on elu loomiseks vajalik. Ärgem Just nimelt tarkus on see, mis maailma unustagem, ütleb ta, et me võlgneme oma laostab. Kriitiline Momos, laidu ja süü- elu abielusidemetele, “abielusidemed aga 54 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, Anoiale” ehk mõistmatusele (26). Kuid Book XX: Encore. On Feminine Sexuality, ilmselt me olime selle unustanud – miks lk 86. muidu mõjus Freudi käsitlus inimese sek- 55 J. Lacan, Le séminaire, livre VIII: Le transfert (1960-1961), lk 159. 56 Sealsamas, lk 185–186. 58 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, 57 Erasmus Rotterdamist, Narruse kiitus. Tlk Book VII: The Ethics of Psychoanalysis, lk Ü. Torpats. Tallinn, 1967, lk 20. Edaspidi 259. viited sellele raamatule teksti sees sulgudes. 59 Sealsamas, lk 295.

JAANUS 83

xVIKER 4-5 11.indd 83 2.05.2011 13:53:08 suaalsusest omas ajas säärase pahandava heatahtlikkusega kaelustab” (95). Kas pole šokina. Veel hiljemgi pidi Lacan kõigile ilmselge, küsib ta, et teatud “meeltese- meelde tuletama, et “seadus ei ignoreeri gaduse liik on nimelt palju laiemalt ini- voodit”.60 meste seas levinud kui üldiselt arvatakse” Elu andmine on tema võimete seast (77), olles “niivõrd laia ulatusega, et mina siiski väiksema tähtsusega, sest “Mis oleks küll ei tea, kas kõikide inimlaste hulgas see elu ja kas ta üldse vääriks eluks nimeta- ühtainustki leida võiks, kes iga tund tark mist, kui kõrvaldada lõbu”? (26). Stultitia oleks, keda mingi pöörasus ei valdaks” on tee lõbuni, nii nagu ta ise on alguse (77). Ainult tänamatud tarkpead püüavad saanud lõbust. Ta tuli maailma naerdes, eitada, et kogu maailm on Stultitia tempel mitte nuttes; tema isaks on Rikkus (Plutos) (97), kuid see suur eksitus näitab, et nad ja emaks Noorus. Tema hoidjateks olid on kõigest “tarkusenarrid” (19). Joobumus ja Harimatus. Ja tema kaaslas- Stultitia ei lakka hetkekski rõhutamast, teks on Enesearmastus (Philautia), Mee- et tema pakutava väärtus on piiritu. Ta litus (Kolakia), Unustus (Lethe), Laiskus pakub enesearmastust ja esindab seda. Ta (Misoponia), Nauding (Hedone), Sõgedus kiidab ennast. Kui teised seda ka rumalaks (Anoia), Lodevus (Tryphe), Ohjeldama- peavad, siis teda see ei häiri, aga ta tahab, tus (Komos) ja Võitmatu Uni (Negretos et kuulajad nõustuksid vähemalt selle- Hypnos). Niisiis on tal üheksa kaaslast ga, et temale on enesekiitus paslik: “Kes traditsioonilise seitsme nn surmapatu kujutakski mind paremini kui mina ise? asemel: ahnus, laiskus, kõrkus, himurus, Vastasel juhul peaksin ma ju kellelegi tei- kadedus, viha ja aplus. Nende loomust ja sele suurem tuttav olema kui iseendale?” funktsiooni on täiesti valesti mõistetud, (16). Erinevalt Augustinusest ei usu ta, et nagu ta selgitab (171). Viha ehk vihka- keegi teine võiks teda paremini tunda kui mist ta spetsiaalselt välja ei too, võib-olla ta ise. Ja nii on see ka psühhoanalüütilises delikaatsusest, kuid ohjeldamatuse avar kokkusaamises: analüütik ei tunne analüü- kategooria hõlmab kindlasti ka seda nagu sitavat. Et aga ka analüüsitav iseennast ei palju muudki. Anoia, too “püsimatute, tunne, siis peavad nad kahe peale valmis siia-sinna ekslevate silmadega” neid, on sepitsema kõigest tõlgendusi, mis “pole uus ja huvitav lisandus (20–23). mõeldudki mõistmiseks”, mitmetähendus- Stultitia kuulutab oma vallaks illusioo- likkusi ja “laineid”.61 Sedalaadi narrus on nid, arulageduse ja lõpuks ka hulluse (in- Stultitiale just nimelt see kõige olemusli- sania). Tema mõnuprintsiip ulatub nagu kum asi, mis vajab mõistmist. Freudilgi sinnapoole mõnuprintsiipi. See ei Tahtes olla tark, ei taheta olla see, mis mõista kohut, on vabameelne, erapooletu ollakse, vaid keegi teine. Aga Stultitia on ja demokraatlikult kõiki kaasav. “Ainuüksi rumal ja aktsepteerib seda, mis ta on. Ül- mina, Narrus, olen see, kes kõiki nii valmi diselt on targem aktsepteerida, mis on ja mis ollakse, kui seda mitte teha. Eks 60 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, Book XX: Encore. On Feminine Sexuality, 61 Vt J. Lacan, Conferences and Conversa- lk 2. tions at North American Universities. 84 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 84 2.05.2011 13:53:08 õpetanud ju ka Aristoteles, et õnnelik ole- telos. “Midagi ei ole aga õnnetu, mis püsib miseks tuleb aktsepteerida, arendada ja oma liigile ettenähtud piirides. … Niisiis, täide viia oma loomust? Paraku, kuigi see nagu kirjatarkust mittetundev hobune pole üllatav, eksis ta täielikult selles, milles ei ole õnnetu, nii ei ole õnnetu ka narr inimese loomus seisneb. Stultitia jaoks inimene, sest see on ta loomusele omane” on kogu filosoofia, nii kreeka kui rooma (64). Loomusega vastuollu minek aga toob oma, üks suur eksitus. Arusaam targast kaasa õnnetu maailma ja tsivilisatsiooni. inimesest on põhialuselt äärmiselt rumal Rousseau püüdis seda lihtsat tõde hiljem ja ennekõike ebaloomulik mõiste. taaselustada, kuid erilise eduta. Mis aga meie loomus siis on? Peamiselt Inimese kese asub kires. Teadmatus, kirg, mitte mõistuse valitsemine, sest Jupi- õpetas Lacan, on üks kolmest suurest ter ei tahtnud, et meie elu oleks liiga karm kirest. Teadmatuse puhul on põhihoia- või kurb, ja seepärast istutas ta inimestes- kuks: “Ma ei taha sellest mitte kui midagi se “hoopis rohkem ajesid kui mõistust, teada!”62 Stultitia on sellega igati nõus. selleks et nende elu lausa kurb ja sünge Kas mitte Jumal ise ei keelanud inimest ei oleks. Neid võib võrrelda nagu poolt surmaähvardusel maitsmast teadmise untsi assiga. Pealegi määras ta mõistusele puust, “just nagu oleks teadmine õnnele ainult kitsa nurgakese peas ja jättis kogu mürgiks” (164). Et inimesed saaksid oma ülejäänud keha tundetuhinatele. Lisaks lõbusid häirimatult ja puhtalt nautida, sellele on ta tollele ühele vastu seadnud läheb tarvis täielikku teadmatust. Tead- kaks, kes on nagu kõige metsikumad tü- mine ei too muud kui riidu ja tüli, nagu rannid: esiteks viha, mis hoiab enda käes Erasmus omast käest väga hästi teadis. põue kindlust ja isegi elu allikat, südant, ja (“Narruse kiituse” keskmine osa kujutab teiseks himu, millel on ülilaialdane võim endast omamoodi koomilist “Infernot” kuni alla niuete põhjani. Kui palju nende oma aja skolastikutele ja intellektuaalide- kahe väe vastu mõistusel jõudu on, seda le.) Seega ei ole Stultitial mingeid kaebusi selgitab küllaldaselt tavaline inimeste elu. ega kahetsust teadmise või mõistuse pii- Ainus, mida ta suudab, on see, et ta vää- ride pärast, mis on mitmeid tarkusenarre rika kombekuse reegleid dikteerides oma häirinud. Teadmatus on piiritu ja lõpu- hääle kähedaks karjub. Nood teised aga tu. Selle mõju kestab surmani, kaitstes viskavad oma kuningale kabla kaela ja inimesi surmahirmu eest. Stultitia ei või mässavad veel vihasemalt, kuni juba ka see jagada ega jagagi Platoni ja Aristotelese ise väsinuna alla annab ja end võidetuks sügavat usku mõistusse ja teadmisse kui tunnistab” (37). summum bonum’isse või kui meie õnne- Vahekord üks osa mõistust ja kolm- ja naudinguteesse. Ja nagu ta meile lõpuks kümmend kaks osa kirgi on esmane eel- näitab, läheb lunastusekski tarvis hullust tingimus inimese saamiseks. Kõrvaldage (insania). kirg ja te saate kõigest: “marmorkuju, … igasugusele inimlikule tundele kogunisti 62 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, võõra” (89). Kirg on meie loomus ja meie Book XX: Encore. On Feminine Sexuality, lk 1.

JAANUS 85

xVIKER 4-5 11.indd 85 2.05.2011 13:53:08 Stultitia teab, nagu Lacani sõnul psüh- tarkusega” (166). Kristlik vaimustus ja va- hoanalüütik, et “suveräänse hüve küsimus gadus on selle tunnistuseks: “… niisugusel on suletud”. Vähe sellest, et analüütik ei hulgal pillavad nad oma vara, jätavad üle- valda “suveräänset hüvet, mida talt tahe- kohtu tähele panemata, sallivad, et neid takse, ta teab ka, et seda polegi olemas”.63 petetakse, ei tee mingit vahet sõprade ja Stultitia püüab näidata, et hüve saab tekki- vaenlaste vahel, hoiduvad kohkumisega da ainult nendest hüvedest, mis inimestel lõbudest, saavad kõhu täis paastumisest, juba olemas on. Üks niisuguseid hüvesid öisest valvamisest, pisaratest, vaevadest ja on ettevalmistamata kõnelemine. Ta rää- teotustest, põlgavad elu ja ootavad üksnes gib seda, “mis keele peale tuleb” (17), sest surma – lühidalt, nad näivad olevat kurdid nii on mõnusam ja tõetruum. Ta on liiga ja tummad igasuguse terve mõistuse vastu, narrilt lõbujanuline, et hoolida korda ja just nagu asuks nende vaim teisal, mitte distsipliini nõudvast mõtlemisest. Ta järgib aga nende oma kehas. Mis muu see siis loomuldasa psühhoanalüüsi reeglit. on kui hullus?” (Quod quidem quid aliud Stultitia lükkab tagasi filosoofilise ini- est, quam insanire?) (167). mese, subjekti-kes-peaks-teadma ja kuju- Stultitia jätkab: “Paulus näis kohtu- teldava teadmise. Ta nimetab mõttetarku nik Festuse meelest jampsivat [insanire]” tarkusenarrideks. See kujutas endast tohu- (167), “kristlaste õnn … ei olegi midagi tult vabastavat sammu humanismi ajastul, muud kui teatud liiki jampsimine [insania] mil rõhutati, nagu Pico della Mirandola ja narrus [stultitia]” (167–168). See, kui- “Kõnes inimese väärikusest”, et mõistus das Stultitia läheb seni kasutatud sõnadelt, lähendab inimest inglitele. Stultitia heidab nagu fatuus (kohtlane), stultitia (narrus, tarkusele ette, et see ei kõneta elu ega näi rumalus) või morio (tola) üle tugevama- pakkuvat just palju elamise tarvis kasu- tele sõnadele, nagu insanire (hullumeelne likku. Ka hilist Lacani ei huvita tarkus. olema) ja insania (hullus, meeletus), ei Ta lükkab filosoofia tagasi, sest “see seab tule (inglise) tõlkes küll selgelt esile. Kui oma keskmesse idee, nagu oleks inimene Stultitia kõneleb vagadest, ütleb ta dis- loodud tarkuse jaoks. Kooskõlas Freudiga tantseerivalt “nemad”, võrreldes talle lä- ei tunne minagi sõprust tarkuse vastu. Ma hedasema lihtrahvaga (vulgus, 172), kelle ei tee filosoofiat, sest sellele keegile (ana- hoiak on arusaadavam. Stultitia võrdleb lüüsitavale), kes meid kõnetab, jääks tar- vagasid pööraste (insaniam) armunutega, kusega vastamine väga kaugeks”.64 Kuidas kes “on täitsa endast ära” (vere toti extra saab tarkus psühhoanalüüsis kasulik olla, sunt), ja kui nad end jälle kogunud on, kui analüüsitav nõuab hoopis õnne? siis “nad ei taha nii väga midagi muud Meie ja tarkuse ühisosa tühisust ei kui lõpmatult sedalaadi hulluses (insania) tõesta miski paremini kui ristiusk, mis, jaburdada (insanire)” (175). nagu Stultitia ütleb, “mitte sugugi ei sobi Argumenteerides, et kristlus on üks hullusi, püüab Stultitia igat oma väidet 63 Sealsamas, lk 300. toestada piiblitsitaadiga. See aga näitab 64 J. Lacan, Conferences and Conversations mitte üksnes seda, et piibel õhutab meid at North American Universities. 86 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 86 2.05.2011 13:53:09 saama hulludeks, vaid viib ka varjatud vastijätusõnad käivad elu kohta. Ta käsib järelduseni, et kogu see tekst ise on hul- meil unustada kõik, mis ta on rääkinud, lumeelne. Niisiis kütab Stultitia ennast ning elada ja juua. üles, õhutades meidki kogema niisugust On teada, et Erasmus ei kogenud ega peapööritust ja hullust, mis on vajalik otsinudki usuekstaasi.66 Ta põlgas oma aja vagadega samastumiseks ning enese loo- mitmekesiseid fanatismivorme, iseäranis vutamiseks nende hulluse kätte. Et astuda sõda.67 Ta kirjutas jalustrabava “Rahu viimne samm sellel enesehävituslikul via kaebuse”, lükates ümber Augustinuse dolorosa’l jumalikkuse poole, on tarvis argumendid õiglase sõja teooria kasuks, meeletust. Erasmuse Narrus on tavatu mis olid valitsenud üle tuhande aasta.68 humanist, ta on oma ajast üle, sest mis- Erasmust häbimärgistati sageli kui luter- ki inimlik ei ole talle võõras, isegi mitte last ja mõned arvasid, et kui ta poleks need, kes on nii võõrandunud ja hullud, olnud patsifist, siis oleksid tema mõnes et järgnevad märtritele. Selle poolest en- mõttes märksa radikaalsemad vaated sü- netab ta Shakespeare’i, kes sündis kaks- titanud veelgi suurema revolutsiooni kui kümmend kaheksa aastat hiljem. see, mille vallandas Luther.69 Nagu Luther Mil moel see ekstaatiline kliimaks ku- ja More pooldas temagi kogu hingest re- jutab endast Erasmuse Schwärmerei’d? forme. Luther kirjutas talle süüdistavalt: Kas tegu on tohutult naljaka ja iroonilise “Sina oma rahuarmastava teoloogiaga ei versiooniga kristlikust ekstaasist, nagu hooli tõest”, kuid Erasmus vastas: “Aga kommentaatorite ja lugejate enamus on kuidas läheb tõel siis, kui inimesed kistak- oletanud, või on see midagi õõnestava- se ususõdadesse?”70 Lutheril oli tingimus- mat, pigem midagi kommentaaritaolist, teta usk, et “ristiinimese vabadus” elutseb mis paljastab nii Diotima mõttekaaslaste “ainult usu läbi” antud patukustutuses. kui ka kristliku platonismi pooldajate See mõneti luulutaoline idee võimatust luulusid, võib-olla isegi psühhoosi (see enesepuhtusest (patutusest, mis parimal sõna tuli kasutusse küll alles 1845)? Kas juhul kuulub ehk jumalaile) aitas tal lee- Huizinga eksis, kui ütles “Narruse kiituse” vendada oma põhjatut kannatamist tunde kohta: “See on julgem ja kõhedusttekita- all, et ta pole sõna otseses mõttes ena- vam kui Machiavelli ja läbinägelikum kui mat kui saast. See oli tõotus, mis sütitas Montaigne”?65 Kas Stultitia suhtumises eurooplasi, kes olid valmis saama priiks vagameestesse võib oletada samasugust patust ja paljudest muudest rõhuvatest irooniat ja distantsi, nagu Lacan aimas asjadest, nagu monarhia, indulgentsid, valitsevat niihästi Diotima ja Sokratese liigohtrad sakramendid (Luther jättis kui ka Diotima ja Platoni vahel? Lõpus alles ainult kaks), ja võib-olla eelkõige muidugi Erasmus distantseerib oma Stul- 66 R. H. Bainton, Erasmus of Christendom. titia mis tahes säärasest Schwärmerei’st. New York, 1969, lk 60. Stultitia läheb hoopis jooma. Tema hü- 67 Sealsamas, lk 124. 68 Sealsamas, lk 195. 65 J. Huizinga, Erasmus and the Age of Re- 69 Sealsamas, lk 161–165. formation. New York, 1957, lk 71. 70 Sealsamas, lk 192.

JAANUS 87

xVIKER 4-5 11.indd 87 2.05.2011 13:53:09 kohustusest uskuda, saamata kuulda ses, imaginaarsus ja sümboolsus, mis või- või lugeda sõnakestki piiblist omaenda maldavad meil üles ehitada näivusi. Tun- keeles. See ässitas terve maailmajao üles dub, et kirjanduslikud näivused avasid vägivallale ning vallandas rea kohuta- hullumeelsusele ukse enne, kui seda tegi vaid sõdu, mis kestsid üle saja aasta. Kuid filosoofia. Üks suuri tekste, mis seda tegi, oma rumaluse, teadmatuse ja madaluse oli “Narruse kiitus”. See on võimas iroo- tunnistuses mõjub Narrus nii, nagu ta niline argument, mis kannab koomilist on, täiesti patutuna, ja raputava naeru tõde ja liigub vastu ratsionaalse näivuse abil tekitab ta meiski vähemalt hetkeks auväärsele traditsioonile, nagu tõendavad täieliku patutuse tunde. paljud katsed seda alla suruda. Erinevalt Lacan tajus, et nii tragöödia kui ko- Cervantesest, kes võis “Don Quijote” möödia puudutavad tegevuse ja iha seost. lõpul romaani enda teoseks kuulutada, Komöödia ruumis aga puudub säärane pidi Erasmus oma autorsust salgama ning võit nagu surma triumf tragöödias, selles oma suurimat ja hiilgavaimat saavutust ilmneb pigem tegevuse suutmatus pidada alavääristama.72 Seda rünnati mitmeid sammu ihaga, sest ihasse ja komöödia kordi kui ketserlikku raamatut ja ta pidi keskmesse istutatud fallos on elu ning selle tähtsust järjekindlalt pisendama.73 elu lipsab alati käest, elu on see, mis või- Pärast Erasmuse surma kandis inkvisit- dutseb, juhtugu mis tahes.71 Erasmus jäi sioon 1559. aastal kõik tema kirjatööd, kindlaks usule ellu ja naudingusse, Lu- “Narruse kiitus” kaasa arvatud, keelatud ther oma usule. Kuhu me oleme nüüd raamatute nimekirja. Kas seegi ei näita jõudnud? Millele kuulub võit? veel kord, et kuigi kõik ei tarvitse olla Kui ei ole tarku ega tarkust, siis jäävad meeltesegased, oleme me kõik väga tõe- ainult substance jouissante oma rumalu- näoliselt hullud, nagu arvas Erasmus?

Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga

MAIRE JAANUS (snd 1.01.1940) õpetab võrdlevat kirjandusteadust ja mõttelugu New Yorgis Barnard College’is ja Columbia ülikoolis ning toimetab ajakiri Culture/ Clinic. Vikerkaare väljaandel on ilmumas tema raamat “Kirg ja kirjandus. Esseesid eesti ja Euroopa kirjandusest ning psühhoanalüüsist”.

72 J. Huizinga, Erasmus and the Age of Re- 71 J. Lacan, The Seminar of Jacques Lacan, formation, lk 77. Book VII: The Ethics of Psychoanalysis, lk 73 R. H. Bainton, Erasmus of Chistendom, 313–314. lk 201. 88 JAANUS

xVIKER 4-5 11.indd 88 2.05.2011 13:53:09 ZINOVI ZINIK POSTKAART MOSKVAST

Moskva ringid vides ära kasutasid. See oli pealtnäha totaalse riikliku kontrolli ning sellele vas- Intensiivsed isiklikud suhted, nagu need, tukaaluks kasvava dissidentluse aeg. Nii mis valitsevad mentorite ja õpilaste vahel, moodustus nõiaring, milles vahistamised on läbi sajandite avaldanud vene kultuu- kutsusid esile uusi proteste, mis põhjusta- rile sügavat mõju. Kuna Venemaal on sid omakorda uusi vahistamisi. Ametliku kunste ikka ametlikult tsenseeritud ja kultuuri allakäik kulges rööbiti pisikeste ideoloogia surve on ulatunud kõikjale kirjanikeühenduste, mitteametlike kir- väljapoole eraelu, siis on vene kirjandu- jandusrühmituste sünniga ning samizdati se ellujäämine sõltunud alati suust suhu väljaannete vohamisega. Erinevalt 1960. suhtlusest ning seega ka asjaosaliste isik- aastate keskpaiga USA-st ei moodustanud sustest. Teisalt on isiklike suhete muster need rühmitused mingit underground-lii- alati peegeldanud pisemas formaadis kumist (kuigi neis avaldusid alternatiivse poliitikamaailma. Privaatsuse puudumi- elustiili välistunnused), sest kõik mitte- ne süvendab kultuuripildi poleemilist ametlikud tegevused, millel puudus riigi intensiivsust, nõnda et autori poliitiline ja sanktsioon, olid avalikkuses keelatud. ühiskondlik maine muutub, umbes nagu Underground-voolu mõiste polnuks ko- 18. sajandi Euroopas, tema kunstilistest haldatav – seda, mis ei asunud põranda saavutustest tähtsamakski. peal, ei olnud ametlikult olemaski. Ome- 1960. aastate keskpaik oli Nõukogude tigi kujunesid välja sõltumatu eksistentsi ajaloos periood, mil üürike flirt liberaal- alternatiivvormid – need olid tuntud, susega ja destaliniseerimisega leidis järsu kuid ametliku tunnustuseta, eksisteeri- lõpu Nikita Hruštšovi eemaldamisega des eraruumides, näiteks köögilaua taga riigitüürilt. Teda asendasid konserva- viinapudeli ümber. tiivsed raskekaallased eesotsas Leonid Tollase Moskva igapäevaelu tröösti- Brežneviga, kes andsid Nõukogude rii- tust ei maksa alahinnata. Toidu ja riiete gisüsteemile tagasikäigu, juhtides seda defitsiit ning sellest johtuvad pikad jär- totaalse stagnatsiooni ja korruptsiooni jekorrad iga poe ukse taga; pidev barter- poole, mida julgeolekuorganid oma hu- kaubandus, nii et mitte üksnes visiit arsti

Zinovy Zinik, A Postcard from Moscow. Ümbertöötatud versioon esseest: Ford Madox Ford: Mentors, Disciples, and a Ring of Mail Conspirators. Rmt-s: Ford Madox Ford, Literary Networks and Cultural Transformations. International Ford Madox Ford Studies 7. Toim. A. Gasiorek, D. Moore. Amsterdam; New York, 2008.

ZINIK 89

xVIKER 4-5 11.indd 89 2.05.2011 13:53:10 juurde, vaid ka sotsiaalne edasijõudmine kohvikut Artistitšeskoje (mille interjöör sõltus toidukaupade või muu meelehea oma marmorist lauaplaatidega matkis vahetamisest; ainus organ, mida ära osta Viini kohvikuid) üle tänava Moskva ei saanud, oli riiklik tsensuur, aga selleni Kunstiteatri vastas, millelt see oma nime oli igal juhul võimatu jõuda, sest amet- oli saanud. Selle põhiklientuur koosnes likult polnud seda olemaski. Aga kui sa peamiselt Thespist teenivatest võluvatest tundsid teatavat ükskõiksust puuduse alkohoolikutest ning vastse boheemkonna suhtes ning omasid stoilisi kalduvusi, liikmeist. Siin siis toimus nende rahulik siis võisid sa keset neid defitsiite, limii- kooseksisteerimine kõrvuti vabatahtlike te ja piiranguid ilma ränkade raskusteta koputajatega, segunedes vahel ka lähedal- ellu jääda. Kuid autsaideri ükskõiksust asuvate ministeeriumide pealetükkivuseta kollektiivse toimetuleku hüvede vastu ametnikega, kes käisid siin lõunat söömas. võidi ka tõlgendada kui eksistentsiaalse See oli kirju kollektsioon kunstiinimesi trotslikkuse žesti. ja intellektuaale ühiskonna äärealadelt, Säärane trotslik poos on nakkav. Mind kes ideoloogilise indoktrinatsiooni la- mõjutasid tollal kaks karismaatilist Mosk- bürindist kõrvalehiilimiseks võtsid appi va isiksust – underground-prosaist Pavel salajase ja ekstsentrilise mõtteviisi. See oli Ulitin (1918–1986) ning teatrikriitik ja kentsakas versioon kohvikuühiskonnast peripateetiline filosoof Aleksandr Asarkan vanglataolises linnas. (1930–2003). Mõlemad leidsid Stalini- Aleksandr Asarkanil, kes oli kultusfi- järgsel Venemaal oma ellujäämisviisi: guur pühendunute, õpilaste ja armukeste Ulitin keeleõpetajana, Asarkan vabakut- väikeses seltskonnas, õnnestus selles lä- selise teatrikriitikuna. Nemad ja nende bipõimunud ringikeses kududa teatri- koterii olid üks neist mitteametlikest direktori kombel isiklike suhete võrku, rühmitustest, milliseid destaliniseeri- kasutades selleks emotsionaalseid isiklikke misaegsel Venemaal sugenema hakkas. draamasid justkui episoode seebiooperi Need sõprusringid leidsid endale liikmeid stsenaariumist. Ometigi oli väga raske osalt Stalini töölaagreist vabanenud in- ütelda, kas stsenaarium sai inspiratsiooni telligentide seast ja osalt uue vabameelse tema rollist neis draamades või tulenes nõukogude eliidi hulgast. draama sellest, et ta järgis oma peas väl- Nemad astusid ametlikust kultuurist jahautud stsenaariumi. Mõlemad loogi- sammukese kaugemale, eirates isegi selle kaliinid pidasid mõistagi paika. peegelpilti – köögilaua-intelligentide vas- Niisugust kunsti ja elu segiajamist, mis tukultuuri. Nad külastasid hoopis räämas on nii omane pirandellolikele teatrivõte- sööklaid ja kohvikuid, Moskva puhveteid tele, nimetasid viktoriaanid “praktilisteks ja väikesi pretensioonituid restorane, mis naljadeks” ning selle võtsid “piiriületa- lubasid oma püsikundedel tarbida loenda- mistena” tarvitusele dadaistid ja hiljem matuid tasse kohvi koos puhutise klaasi situatsionistid, kes pidasid elu näidendiks, odava konjaki või veiniga sinna vahele. milles näitlejad ja nende rollid on ära- 1960ndatel armastasid nad külastada vahetatavad ja asendatavad. Tänapäeval

90 ZINIK

xVIKER 4-5 11.indd 90 2.05.2011 13:53:10 mäletavad vaid väga vähesed Nikolai Jevreinovit, 1920. aastatel Pariisis ek- siilis tegutsenud vene juhtivat avangar- diteoreetikut, keda Asarkan 1960. aastate Moskvas avalikult imetles ja sageli tsiteeris. Veel Venemaal elades arendas Jevreinov aastate pikku kontseptsioo- ni “teatrist iseenesele”, nagu tema seda nimetas, aga mida oleks vast sobivam nimetada “eneseteatriks”. Eelkäijaks moodsale Ameerika psühhodraamale, Aleksandr Asarkani postkaart Zinovi millele pani 1960ndatel New Yorgis aluse Zinikule, 23.10.1970. Venekeelne kiri Lee Strasberg, tuleks pidada pigem teda tähendab “Petetud petis” kui Stanislavskit. Jevreinovil oli kombeks koondada enda ümber noorte entusiastide ning muutis inimeste ja kohtade nimesid. koterii, keda ta provotseeris omavahel Ta lülitas tõelisse dialoogi ka tsitaate vene isiklikult (mitte tingimata seksuaalselt) või väliskirjanduse klassikast, vahetades lähedaseks saama ning seejärel õhutas kirjanduskangelaste nimed pärisinimeste neid kirjalikult talletama oma suhete nimede vastu ja, vastupidi, omistades tõe- dünaamikat. Neid ülestähendusi kasu- lise dialoogi katkeid kirjandustegelastele. tati lõpuks materjalina näidendi jaoks, Seejärel oli tal kombeks need killukesed mida etendati osaliste poolt laval justkui “kokku liimida” omamoodi labürindiks, teatrilavastust, kui nendevaheline tegelik lülitades sinna sekka ka juhuslikke ajale- isiklik draama oli juba möödas. Säärane heväljalõikeid, kritseldusi ja visandeid teater oli oma teraapilistelt eesmärkidelt ning oma kalligraafiaharjutusi, milles ta täiesti psühhoanalüütiline, olemata ise matkis kuulsate autorite käekirja. sellest teadlik. Asarkani eraviisilisi ja avalikke mõt- teavaldusi märkis järjekindlalt üles tema südamesõber Pavel Ulitin. Ulitin oli üks kirjanikke, kes Hruštšovi sula ajal uskus lühikest aega illusiooni, nagu sulanduk- sid nõukogude ja Lääne maailm kokku. Tema mitmekeelne vaim (ta valdas vabalt inglise, prantsuse ja saksa keelt) ei tundnud niikuinii mingeid kultuuripiire. Ta oli paroodiameister ja oma sõprade kohvikuvestlusi märkmikesse talletades Aleksandr Asarkani postkaardi tagapool Zinovi Zinikule, 20.09.1969. Kirjas on kaitses ta asjaosalisi Suure Venna pilgu mh käsk “Ära käi minu rada” eest sellega, et segas kokku mitmeid keeli

ZINIK 91

xVIKER 4-5 11.indd 91 2.05.2011 13:53:12 Neisse pastiššidesse lülitas ta ka oma vahelise eravestluse kodeeritud jupikes- sõbra Aleksandr Asarkani isetehtud post- test, mille adressaat peab dešifreerima, kaarte (millest mõned olid juba iseseisvad siis lisab see karmi tsensuuri tingimustes keerukad kollaažid), teisendades mõnuga privaatse ja avaliku määratlusse ambi- nende sõnumit ja asetades need tahtli- valentsust. Sõbrale ametliku postiga kult valesse konteksti. Need postkaardid saadetud eksootilisele postkaardile või kujutasid endast samavõrd visuaalseid ebatavalise kujundusega ümbrikus kirjale kui kirjanduslikke harjutusi. Nii nagu on ette määratud saada tsensori poolt Ulitini paroodilised protokollileheküljed näpatud, avatud, läbi loetud, toimikusse sõprade vestlustest, mille koopiad saadeti pistetud ning kõrgematele instantside- posti teel igale osalisele, olid ka Asarkani le ette kantud. Sellega saab erasuhtluse postkaardid katseks lühendada kunsti ja ese automaatselt ühiskondlikuks, ehkki elu üldtuntud vahemaad, luua tahtlikult mitte publitseeritud sündmuseks. Post- stiilide ja ideede segadust, mis polekski kaart, mille on posti pannud üksikisik, nii erinev sellest segapudrust, mille lõi muutub mitteametlikuks tekstiks, mida Vene kodanike teadvuses pärast stalinismi riigiaparaat (postkontor) publitseerib taandumist üheaegselt kõikvõimalikest läbi ametlike kanalite nagu teatavat sam- suundadest pealelangev vastandlike kul- izdatti. Kujutage ette sel moel loodud tuurisuundumuste laviin. täiesti uut kirjandusžanri (mida suudavad Asarkani kasutatud tehnika oli kodu- dekodeerida ainult vähesed teadjad). töönduslik. Ta oli oma sõprade seas kuu- See oli Lenin ise, kes tuli leidlikule lus oskusega lõhestada paber, millele oli mõttele paigutada värske Nõukogude rii- trükitud illustratsioon, mitmeks õhemaks gi esimene tsensuuriorgan peapostkontori kihiks. Üksteise peale kokku liimituna hoonesse. See eraldati meelega ametlikest tekitasid need kihid tunde, nagu tuleks karistusorganitest, et luua illusioon, nagu nähtavale mitmekihiline universum, pee- oleksid sidevahendid sõltumatud; samal geldades nõukogude elu kahekeelsust ajal aga paigutati tsensor täpselt sinna, ning selle kahemõttelisuste ja ridade- kus riik sai mõtete ja arvamuste vahetusel vaheliste peittähenduste kultuuri. Isegi silma peal hoida. Lenin teadis alati, mida postkaardi “mahasurutud” – või kokku- ta teeb. Tal oli kindlasti meeles, kuidas surutud – universumi loomise protsess Hlestakov Gogoli “Revidendis” vahele jäi ise oli sümboolne: oma kollaaži tükid ja – kohalik postiülem luges salaja läbi need osakesed kokku liiminud, asetas Asarkan lõbusad ülevaated elust provintsilinnas, vastvalminud postkaardi raskete köidete mida ta oma sõbrale Peterburi saatis. vahele kuivama. Kõige sagedamini ka- Nõukogude revolutsiooni isa oli ise sutas ta selleks otstarbeks – üsnagi taba- maniakaalne kirjade kirjutaja. Pärimuse valt – “Hispaania inkvisitsiooni täieliku järgi (mida lapsed pidid nõukogude koo- ajaloo” köiteid. lis õppima) kirjutas Lenin oma arvukatel Lahtise postkaardi tekst on igaühele maapaoperioodidel nii Vene- kui välis- näha. Kui postkaart koosneb sõprade- maal oma revolutsioonilisi juhtnööre

92 ZINIK

xVIKER 4-5 11.indd 92 2.05.2011 13:53:12 sõpradele nähtamatu tindiga, mis oli poliitilist varjupaika, sündinud tema enda tehtud piimast ja mida ta hoidis nätskest sõnul arulagedas meeleheitehoos. Oma leivast tehtud anumas. Kui kiri valmis, ennastpetvas luulus uskus ta kindlalt, et söödi tindipott ära ja joodi piim peale. suudab edukalt esineda välismaalasena, Kogu rituaal lõhnas musta maagia järe- kes ei mõista vene keelt. Ulitini välimus le: Lenin kugistas alla kõik sõnad, mida oli tolle aja kohta mõnevõrra võõrapära- tindipott potentsiaalselt sisaldas. See lugu ne – ta kultiveeris välismaalaslikke jooni, sai metafooriks Nõukogude riigile, mis nagu Briti koloneli vuntsid ja prantsuse sõi kõiki sõnu ja surus maha kõik mõtted, intellektuaali barett. Ta püüdis väravat mida kodanikud võinuksid avaldada. valvanud militsionäärile end inglise keeles arusaadavaks teha. Too helistas otsekohe Vanglad eriliinil ja Ulitin sõidutati mustas miilit- sakongis viivitamatult julgeoleku pea- Nõukogude Liit oli maailma kõige lõ- korterisse Lubjankal. Elusalt kõneldava busam vangla, kus õitses inimestevahe- võõrkeele maagiline mõju oli tollal veel line isiklik kirjavahetus. Ei möödunud nii suur, et julgeoleku-uurijad raiskasid peaaegu päevagi, kui ma poleks mõnelt nii mõnegi päeva kartoteekides tuhni- sõbralt kirja või postkaarti saanud – sest misele, kontrollides oma välisagentide nõukogude ühiselu kongidesse suletu- ja välismaal värvatute nimekirju, et teha na me pidime ju üksteist lõbustama nii kindlaks, kas Ulitin pole üks neist. nagu vangid ikka, kongist kongi sõnu- Niipea kui nad taipasid, et Ulitini ema- meid saates. Mul õnnestus oma endiselt keel on vene keel, läksid nad marru. Talle mentorilt saadud kirjad ja postkaardid anti rängalt peksa, kuulati uuesti üle ja Moskva Hollandi saatkonna kaudu Lään- saadeti psühhiaatrilistele uuringutele, kus de smugeldada. Venemaalt väljasõidu ta tunnistati hulluks ja paigutati Lenin- viisa andis mulle õiguse saatkonda si- gradi Psühhiaatrilisse Vanglahaiglasse. seneda. Teel saatkonnaväravate poole, Tal vedas. Neil aastatel polnud see veel käes kohver käsikirjadega, jäljendasin kaugeltki psühhiaatria poliitilise kuritar- ma teadmatult – milline irooniline pööre vitamise keskus, millena see Brežnevi ajal Nõukogude ajaloos! – tegu, mille oli ku- kurikuulsaks sai. Need, kes tänu taibuka- nagi sooritanud mu kirjanduslik mentor tele või heasüdamlikele uurijatele 1950. Pavel Ulitin. See oli toimunud peaaegu aastate algul sinna saadeti, olid hoopiski veerand sajandit enne minu enda üritust, kaitstud tavavanglate julma režiimi eest, Stalini surma eelõhtul, kui Ulitin ilmus Siberi sunnitöölaagrite õudustest rääki- Nõukogude Liidu peavaenlase väravate mata. Tõeliselt patoloogiliste kaasuste, ette Moskva südames – Ameerika Ühend- nagu psühhopaatide ja mõrvarite, kõrval riikide saatkonna juurde. oli spetsiaalne barakk eraldatud “sot- Tal oli käes, nagu aastakümned hiljem siaalsete luulude ja vaimsete hälvetega” minulgi, kott käsikirjadega. Mõte tungida poliitvangidele ning see oli pungil täis Stalini terrori tipul saatkonda, et paluda Venemaa parimaid päid. Seal võis kohata

ZINIK 93

xVIKER 4-5 11.indd 93 2.05.2011 13:53:12 geeniust geneetika alalt, kelle Nõukogude reteeriti. Keegi kaasüliõpilane, kes oli teadusaparaat oli hukka mõistnud, nagu kirjutamist pealt näinud, oli ta muidugi ka Hispaania inkvisitsiooni asjatundjat, üles andnud. milline ajalooepisood meenutas liialt Aastaid hiljem aga juhtus Leningra- Nõukogude Liidus valitsevat olukorda, di Psühhiaatrilises Vanglahaiglas see, et et seda saanuks sallida väljaspool vang- Pavel Ulitin ja Aleksandr Asarkan said laseinu. sõpradeks. Ka noor Asarkan oli arre- Haiglapersonal kohtles poliitvange teeritud ja samasse asutusse paigutatud üsna sallivalt: õed olid lahked ja altid kirjade kirjutamise eest. Üldise õigluse pisiteenetele, suhtlemine oli enam-vä- nimel võitleva mässumeelse nooruki- hem vabalt lubatud ja barakkidevaheline na oli ta juba kord varem oma kodus kirjavahetus õitses. Seati sisse omamoodi meisterdanud nõukogude marksistlikus haigla postkontor, mida teenindasid era- žargoonis lendlehe, mis kaitses Jaapani kirjakandjad ja personal. Koht kubises ka kalurite õigusi konfliktis Nõukogude kirjanduslikest seostest, sest kinnipeetud meremeestega territoriaalvetes kalasta- tegelesid iga päev tööteraapia korras raa- mise üle. Asarkan oli lendlehe koopiaid matuköitmisega. Vangla raamatukogu, isiklikult naabrite postkasti toppinud. mis oli aastatega kogunenud sedamööda, Kuigi need olid kirjutatud käsitsi, kasutati kuidas riik arreteeritud vene intelligen- igal koopial suurtähti, mis muutis autori tide eraraamatukogusid konfiskeeris, oli tuvastamise raskeks. Ometigi kandsid tohutu. Iga uus raamatukaas pidi saama need Asarkanile eriomast stiili. Aastaid sildi – mõistagi käsitsi kirjutatu. Seal õp- hiljem imestas Asarkan ikka veel selle piski Pavel Ulitin raamatuköitmise kunsti, üle, kuidas küll julgeolek oli tuvastanud millega ta hakkas hiljem oma käsikirja- anonüümse plakati tagant tema identi- dest valmistama isetehtud raamatuid. Ja teedi. Muidugi kaevati ka tema peale olles sünnipärane kalligraaf, võis ta ka (taas tegi seda koputaja, kes tundis tema seda oskust seal vabalt arendada. Ena- isetehtud postkaartide stiili), nii nagu mik pahandusi ta elus tuligi sellest, et ta hiljem, 1950. aastate algul koputati ta armastas mitmesuguseid käekirju. peale taas ja pandi Leningradi vanglas- 1930. aastate lõpul Moskva Kirjan- se. Selles psühhiaatrilises vanglahaiglas dusinstituudi üliõpilasena saatis ta mark- arendasidki Ulitin ja Asarkan välja kirjade sismi-leninismi loengu ajal professorile ja sõnumite vahetamise stiili, millest sai sedeli küsimusega, miks pidada režiimi, järgmistel aastatel üks Moskva vaimuelu mille ohvrite arv küünib sadadesse tuhan- ainulaadne tunnus. detesse, hiilgava tuleviku vundamendiks. Hruštšovi destaliniseerimispöörde See “nõukogudevastane provokatsioon” järel vanglast vabanenud Asarkanil ja oli saadetud anonüümselt, kuna Ulitin Ulitinil lubati Moskvasse tagasi pöör- rakendas oma kalligraafiannet ja kasutas duda. Asarkanil oli hiiglaslikus ühiskor- oma identiteedi varjamiseks neutraalset teris enam-vähem kapisuurune toakene käekirja. Aga samal päeval ta ikkagi ar- (milline elukorraldus vanglast nii väga ei

94 ZINIK

xVIKER 4-5 11.indd 94 2.05.2011 13:53:12 erinenudki), kus vedelesid vanade itaalia provotseerides vastastikuseid süüdistu- ajalehtede kuhjad, ajakirjaväljalõiked ja si. Minu sõnumeid, mis olid mõnikord raamatuvirnad, mis ääristasid kõiki seinu teravad ja sisult ambivalentsed, tajuti kuni laeni välja. Kõik oli ühtlaselt kae- kui vanalt vaenlaselt pärinevaid tõelisi tud sigaretituha ja tolmu õhukese kihiga. solvanguid, mis puhusid lõkkele vanu Puudust kannatades leidis ta sageli pea- tülisid. varju sõprade pool, rännates vagabundi kombel ringi ja sõltudes halbadel aegadel Kakskeelne mimikri sõprade abist. Kõik see muutis Asarkani igapäevarutiini ohtlikuks köielkõnniks, Minu mentorite välised manerismid mis oli täis emotsionaalset mitmetähen- seostusid mu teadvuses lahutamatult duslikkust ja keerukaid mustreid. Niisu- nende häälte rütmide ja kadentsidega, gustes tihedates sõpruskondades on kõik nende kõnemustritega. Nende sõnad suhted mulgustatud armulugude, väikeste olid need, mis kutsusid esile mu žeste, vandenõude ja reetmistega. mitte vastupidi. Erinevad keeled, isegi eri Pole siis ime, et Ulitini kirjandusliku aktsendid, mõjutavad meie välist olekut. kollaaži vormis sõpradevaheliste vestluste Kõnekäänuks saanud “jäik ülahuul” on paroodilised protokollid paljastasid nii näojoon, mis peegeldab teatavat vokaa- mõnegi erasaladuse, mis ei jätnud provot- lide hääldamise viisi. seerimata Asarkani emotsioonipurskeid, Kui Asarkan valdas vabalt itaalia keelt mis omakorda samamoodi üles tähendati. (näiteks oli ta hästi informeeritud sellest, Asarkan süüdistas Ulitinit ambivalentsete kus asuvad Roomas kõige mugavamad olukordade ja vastastikuse umbusu taht- kodutute varjupaigad, sest Itaalia kom- likus loomises, et genereerida sõnu, mida munistide päevaleht oli Nõukogude oma raamatutes ära kasutada. Moskvas müügil), siis Ulitini teiseks kee- Nende isiklike kokkupõrgete ja tü- leks oli inglise keel. Kummalegi polnud lide puhul jäin mina kahe tule vahele. antud võimalust ületada Nõukogude rii- Ma jäljendasin nende isiksusi ja matki- gipiiri, aga mõlemad tundsid mõningaid sin nende manerisme. Tahtsin olla sama läänemaailma osi paremini kui Rooma kiilakas nagu Asarkan ja kustutasin siga- või Londoni põliselanikud. See oli tsivi- rette neid tuhatoosi muljudes nii nagu lisatsioonide põkkumine, kahe mõtte- ja Ulitin. Hakkasin hoidma küüru nagu kõneviisi, kahe erineva temperamendi Asarkan ja tema moodi žestikuleerima. konfrontatsioon, mis avaldus Ulitini Ja muidugi jäljendasin ma Ulitini kirjuta- inglise ja Asarkani itaalia keeles. Teatud misstiili, samal ajal kui matkisin Asarkani määral vabastas Ulitini inglise keel mind kõnemaneeri. Selles avaldus minu noo- Asarkani mentorluse totalitaarsest Rooma rukipüüdlus kuuluda suuremasse maail- impeeriumist. Õppisin, kuidas sulandada ma. Hakkasin kirjutama võltspostkaarte, Asarkani mõju oma mitmetahulise isik- matkides nende vastavaid stiile. See tabas suse osaks. Väljaspool Venemaad avastan neid ootamatult, tekitades segadust ning ma ikka veel asju, mille kohta ma kuul-

ZINIK 95

xVIKER 4-5 11.indd 95 2.05.2011 13:53:13 sin esmakordselt Asarkanilt ja Ulitinilt molekulid lõhestuvad, muutes keeva kan- Kunstikohvikus, kus nad lõid omaenda nu potentsiaalseks vesinikupommiks. lauaversiooni Euroopast. Võib-olla just Muide, Ford Madox Ford on arenda- sellesse Euroopasse ma Nõukogude Ve- nud teeserviisi kujundist kunstnikevaheli- nemaalt emigreerusingi. se koostöö võrdkuju. Ta on edasi andnud Sõnad, mida me põngerjatena kuulda- lõbusa loo seiklejast ja kelmist Howellist, vale toome, on meile algul võõrad. Nad kel õnnestus hankida peaaegu hindamatu on meisse istutatud väljastpoolt: esmalt Hiina teeserviis: ema keelena, hiljem isa keelena, isamaa “Ta laskis esemed kähku kopeerida keelena. Sealt pärinebki me elu kaasasün- oma töökojas, kus valmistati nii kvaliteet- dinud kahesus, võib-olla ka kahekeelsus. seid võltsinguid, et see näis lausa võimatu. Minu kaksikelu noorukina, kes kõikus Siis laskis ta oma varjatud agendil müüa kahe võimsa isiksuse vahel, materialisee- need võltsingud erakordselt suure summa rus väljaspool Venemaad välisvenelase eest Dante Gabriel Rossettile. Tulnud järg- kakskeelses eksistentsis. misel päeval poeet-kunstniku juurde teed jooma, märkis ta: “Hei, Gabriel! Kust sa Võltsingud ja orginaalid küll need kohmakad imitatsioonid said?” Rossetti läks mõistagi endast välja, mille Säärased konfrontatiivsed suhted nagu peale Howell märkis lohutavalt: “Oh, Asarkani ja Ulitini vahel leiavad haru- vanapoiss, pole viga, mul on juhtumisi harva otsese väljenduse. Otseste tegude originaalid, mille võin võileivahinna eest asemel kasutatakse mitmesuguseid elulisi sulle maha müüa.” rekvisiite. Sedasorti suhteid saadab alati Ja viimaks ta müüski originaalid Ros- teatraalsuse ja trikitamise õhkkond, ar- settile summa eest, mis oli märksa kõrgem mastus vingerpusside vastu. Nii nagu heas kui see, mis Rossetti oli võltsingute eest lavastuses: mida ohutumana ese pealtnäha maksnud. Howellil lubati siis võltsingud paistab, seda efektiivsemalt saab seda nii- mitte kui millegi eest minema viia ning suguses sõnasõjas surmava metafoorina Rossettile jäid originaalid. Kuid seejärel kasutada. Romaanikirjanik kaldub tegema hakkas Howell tavalisest märksa usina- maapealsetest materiaalsetest esemetest malt poeet-kunstnikul külas käima. Igale oma tegelaste elu sümboleid. külaskäigule võttis ta taskus kaasa ühe Kogesin ise, kuidas Asarkan võis näi- võltsitud tassi ja kui Rossetti ei näinud, teks oma kirjelduse sellest, kuidas kohvi- asetas võltsingu originaali asemele, mille masin (mis 1960ndate keskpaiga Moskvas ta taskus kaasa viis. Külaskäikude sar- oli uudisasi) toodab auru, transformeerida ja lõpuks olid Rossettil taas koopiad ja metafooriks selle kohta, kuidas nõuko- Howelli valduses ehtne serviis.”1 gude süsteemi survega toime tulla. Ta oli Kas see lugu pole mitte leidlik meta- hiina rohelise tee ekspert ja pidas pedant- foor ka õpilase ja õpetaja suhtele? Ma selt kinni selle erilisest valmistamisviisist; ta hoiatas õpilasi, et kui vett üle keeta, siis 1 F. M. Ford, Ancient Lights. London, 1911, lk 135–136. 96 ZINIK

xVIKER 4-5 11.indd 96 2.05.2011 13:53:13 elasin Kunstikohvikust ümber nurga ma- tõeliste faktide asemele, siis põrkume jadeblokis, kus oli kunagi elanud legen- küsimusele: kas me oleme oma mine- daarse Kunstiteatri kuulus näitlejanna. viku seaduslikud omanikud? Kas meil Asarkan jutustas, kuidas ühel päeval murti on autoriõigus omaenda elule? Näib, et näitlejanna poole sisse ja kuidas ta tuli mitte. Sa räägid oma elust anekdoote ja toime sissemurdjaga, kes kavatses ta ehted keegi teine korjab need üles ja pistab oma minema viia. Ta veenis röövlit, et need romaani. Seda nimetatakse varguseks. Sa sõrmused ja kaelakeed on hunnik träni, lood uustulnukale müüdi oma vanade mida ta kasutab lavabutafooriana. Näit- sõprade ringist, mida sa ise ei ole söan- lejanna etteaste oli nii veenev, et röövel danud kirja panna, aga tema teeb seda jättis ehted maha, haarates kaasa üksnes häbenematult – kas sa süüdistaksid teda näppujäänud sularaha. Kunstis on tõelise plagieerimises? Muidugi mitte. Juba pla- eseme muutmine võltsinguks sama tähtis giaadi mõiste ise on olnud üpris kahtlane nagu võime asendada leiutatud faktid vähemalt Shakespeare’i aegadest saadik tõestega. Mind kütkestas eriti loogika, (kui mitte ammu enne seda), mil autorid millega muljeid sündmusest autori mee- näppasid ilma vähimategi süümepiinade- les, mitte sündmust ennast esitatakse ainsa ta üksteise töödest intriige ja passusi ja tõena, millega lugeja peaks arvestama. kui intellektuaalse omandi idee ei tulnud Probleemid hakkavad pihta siis, kui sa- veel kellelegi pähe. Nüüd nimetatakse masugust tehnikat rakendada väljaspool seda “autori surmaks”. Ometigi kaitsevad romaani, reaalsete – või sürreaalsete – need, kes seda mõistet propageerivad, inimestega ümber käies. Inimestele see kangekaelselt oma autorsust sellele kon- ei meeldi. tseptuaalsele voolule, mis kasutab pla- Autor vahetab oma minevikku ja mä- gieerimist võitlusvahendina kirjandusliku lestusi tegelaste omadega, andes origi- establishment’i vastu. Nõukogude Vene- naalid ära võltsingute vastu ja nõudes maal (nagu ka paljudes teistes maailma seejärel oma elu tagasi, kasutades selleks maades) oli kirjanduslik establishment mitmesuguseid kavalusi. Just romaan on tihedalt läbi põimunud poliitilisega. see, kus autor võib sooritada abielurikku- mise pattu ja õhutada endas kahekeelset Kirjamehed käitumist, sest need on tema ametiriistad: romaanikirjanikuna armatseb ta kõigi Äärmiselt raske on leida väljenduslaadi, oma tegelastega, hoolimata nende soost, mis väldiks ühtaegu dissidentluse keelt ja ja ta on kaasosaline igas kuriteos, mille ametlikku keelt. Ulitini verbaalsed kollaa- need toime panevad. Kui tema loomus žid, mis parodeerisid tema sõprade vest- pole piisavalt varustatud kameeleonlike lusi, ja Asarkani postkaardid olid heaks joontega, siis otsigu ta parem teenistust näiteks avangardsest lähenemisviisist, raamatupidajana. mis ületas traditsioonilisi politiseeritud Aga kui me saame asetada oma isik- jaotusi. Asarkan ja Ulitin naeruvääris- likud muljed ja käsitlused sündmustest tasid Nõukogude dissidentide avalikku

ZINIK 97

xVIKER 4-5 11.indd 97 2.05.2011 13:53:13 poliitilist tegevust, sest nad nägid selles lik kunstnik Aleksandr Melamid (kellest nähtust, mis peegeldab sedasama nõu- hiljem sai üks sotsarti liikumise rajajaid) kogude bürokraatiat, mida õõnestada ja tema Igavikulaste Nõukogu. Me leiu- taotles. “Avaliku protestikirja” originaal- tasime salajasi ja mõistetamatuid rituaale, koopiat, mis oli tavaliselt adresseeritud mida kohtumistel meie enda lõbuks hoo- ühtaegu Nõukogude võimuorganitele ja likalt järgiti. Oma istungid me talletasime Lääne pressile, said need, kellelt allkirja paroodiliste protokollide, käskkirjade ja paluti, vaevu nähagi. Protestikirja sisu manifestide lehekülgedele. Meie käsutuses parafraseeriti või loeti allakirjutajale val- oli üks esimesi Nõukogude magnetofoni justi ette, mõnikord telefonis. Originaal- mudeleid. Selle imemasina levik oli süü- koopiad koos allakirjutanute nimedega di selles, et 1960ndatel sigines Mosk- saadeti ainult nendele, keda riivata taheti vasse underground-laulikuid, kes oma – parteile, KGB-le, valitsusele jne. Asarka- revolutsioonilisi laulusalme ise kitarril ni postkaardid nagu ka Ulitini saadetised saatsid. Meie hakkasime seda romanti- peegeldasid politiseeritud sõna niisugust list moodi parodeerima, luues omaenda vastuolulisust. Ulitini “tekstid”, mida ta Kongregatsiooni staari. Umbes nädala postitas regulaarselt oma sõpradele ring- ajaga komponeerisime ligi kakskümmend kirjade vormis, hakkasid käsitlema tuntud ballaadi ja laulukest igal teemal, mida tol- figuure dissidentide seas, nagu ka kõrgeid lases Moskvas romantiliseks või moekaks võimukandjaid, justkui oleksid need tema peeti – pikkadest käänulistest teedest ja naabrid, samas kui tõeliselt lähedasi sõpru rändajatest, mustadest silmadest ja taevast (kes elasid enamasti varjus) esitleti neis, täis teemante, proletaarsetest heidiku- justkui oleksid need tuntud poliitikate- test ja eksootilistest maadest. Kõik need gelased, isiksused säravast raha- ja edu- meistriteosed omistati ühele pikajuukse- maailmast. Näiteks kasutades tõsiasja, lisele bardile – minule. Minu ülesandeks et Asarkan oskas vabalt itaalia keelt ja sai seda möga publikule valenime all ette pidas Itaaliat oma vaimseks kodumaaks, kanda, sest olin ainus, kes oskas kitarri tituleeris Ulitin Asarkani postkaarte, sõ- plõnnida ning samal ajal mitte väga viisist numeid ja kirju talle Vatikanist saadetud mööda laulda. Moskva salongid läksid paavsti entsüklikateks. Sel moel võrsus selle vingerpussi õnge. Ainult üks läbinä- terve uus kirjandusžanr, mis ähmastas ja gelik kuulaja – Aleksandr Asarkan – tabas segas pidevalt üksteisega kokku isikliku mu esinemises otsekohe ära populaarse ja ühiselu aspekte. maania paroodia. Mentoreid vahetades ja Samasugust jultumust establishment’i Asarkani pühendunud õpilaseks hakates vastu väljendas mu noorusaastatel paroo- reetsin ma oma noorussõbra Aleksandr diline underground-organisatsioon, mille Melamidi. Sellest sai alguse mu eluaegne me koos koolikaaslastega praktilise nalja kahekeelne manööverdamine kahe Alek- korras asutasime. Omavahel me nimetasi- sandri vahel. Võib-olla sellega algaski me seda lihtsalt Kongregatsiooniks. Selle tõeliselt minu elu homo duplex’ina. eesotsas oli noor geenius, kontseptualist-

98 ZINIK

xVIKER 4-5 11.indd 98 2.05.2011 13:53:13 Salaseltsid neid. Näiteks Stewart Home, romaanikirjanik ja vembumees, levitas Salman Kalduvus luua salaseltse koos salarituaa- Rushdie nimel massiliselt avalikku kirja, lide ja sektantlike praktikatega ületas milles kutsuti toetajaid üles osalema mas- mingil mõistatuslikul põhjusel riigipiire. simeeleavaldusel, mis pidi kulmineeruma On väga raske seletada, mispärast – vaa- Koraani põletamisega. Oma kalduvuses tamata Nõukogude kultuuri täielikule muuta tavalisi asju kunstiks ning hüljata isolatsioonile läänemaailmast – sarnanes kapitalism, massitootmine ja globali- meie Kongregatsiooni leiutatud bardi re- seerumine ei jäänud neoistidele muud pertuaar väga lähedalt Ameerika ja Briti valikut kui heita kõrvale ka juurdunud hipilauludega. Tegelikult ulatuvad need religioonid, nii et nad hakkasid sooritama paralleelid veelgi kaugemale ja sügava- blasfeemseid rituaale, milles muudeti sitt male. Alles nüüd, tänu kontseptualist- leivaks ja menstruaalveri veiniks – natuke- liku autori Stewart Home’i hõlmavale ne sarnaselt Joseph Beuysi piireületavate käsitlusele olen ma avastanud, et 1960. kunstiinstallatsioonidega. aastate lõpu situatsionism, nagu ka selle Stewart Home läheb nii kaugele, et järg 1970ndatel, mida nimetati neois- võrdleb neoistlikke rituaale keskaja müs- miks, oli samasuguste poolreligioossete tiliste anarhistidega, iseäranis Böömi ada- rituaalide lummuses. Dadaismi sõjajärgse- miitidega, kes uskusid, et Rooma kiriku te versioonidena rõhutasid need voolud, poolt patuseks peetavad teod on tegeli- et elus ei ole ainulisi rolle, tähtis on mäng kult vooruslikud, kui neid harrastavad ise. Situatsionistid kuulusid moodsasse valitud. “Selles mõttes,” kirjutab Home, suundumusse, mis pidas kunstiloomingut “on neoistlik võrgustik lihtsalt ühe iidse puhtkollektiivseks ettevõtmiseks, kusjuu- hereesia tänapäevane manifestatsioon. res autori idenditeet ja isik pidid jääma … Kõneldes Akademgorodist kui oma praktiliselt tähtsusetuks. “tõotatud maast”, kasutavad neoistid Kui tahes nupukana nad ka ei paistnud, seda tegelikult koodnimena Praha jaoks. ei teadvustanud situatsionistid, et seda Neoistliku eshatoloogia järgi on Praha ideed oli juba 1930ndatel propageerinud meie planeedi omphalos ja kui liikumi- Jossif Stalin, kes kuulutas, et “asendama- ne saab kord selle linna oma võimu alla, tuid meie hulgas ei ole”. Mõistagi tegi kulgeb adamiitide iidne maailmavalitse- ta erandi omaenda asendamatule isiku- misplaan juba ladusalt.”2 le ja selle kultusele. Asarkan oli Stalini Home’i viide Akademgorodile (millist postmodernne versioon, ilmeksimatu nime kandis tõeline linn Uuralite taga Si- paavst Nõukogude Moskva salongides, beris, mis ehitati 1960ndatel spetsiaalselt kus hukkamisi ei viidud täide kuulidega, nõukogude tuumafüüsikute jaoks) nagu vaid sõna ja õlakehituse abil. ka Prahale on huvitav selle poolest, et Neoismi aktivistid alustasid kunsti ja neoismi kaks asutajaliiget (lätlane Maris elu piiride lõhkumisega nii nagu Pirandel- lo, Jevreinov või Ford Madox Ford enne 2 S. Home, Neoism, Plagiarism & Praxis. Oakland (CA), 1995, lk 97.

ZINIK 99

xVIKER 4-5 11.indd 99 2.05.2011 13:53:14 Kundzins ja ungarlane Istvan Kantor) inimeste poolt põhjustas paratamatult emigreerusid Läände Ida-Euroopast. segadust. Nime enda mõtles 1978. aastal Mõlemad nimed äratasid mu tähelepanu välja kriitik, vembumees ja postikunst- seose tõttu mail-art’i liikumisega. nik David Zack pseudonüümina Lätis Mail-art, millele pani aluse Ray sündinud luuletajale ja lauljale Maris Johnson ja tema New York School of Kundzinsile. Nagu Stewart Home oma Correspondence, seadis küsimuse alla raamatus seletab, tähendas Monty Cantsi- kunstiteose originaalsuse idee. Ray ni mitmene identiteet, mille võtsid omaks Johnsoni postisaadetised ei sisaldanud mitmed neoistliku võrgustiku liikmed, sõ- mitte üksnes originaalpostkaarte ja kol- na-sõnalt seda, mida ütles: Monty Can’t laažkirju, vaid tänu koopiamasinale ja Sin – Monty ei saa teha pattu. Seegi viitas mõnikord ka ofsettrükipressile originaa- keskaegsele hereesiale, mille järgi Jumal lide koopiaid ja koopiate kserokoopiaid on igal pool ja igaüks on Jumal – ja kuna või lihtsalt rämpsu. Ometigi edastas iga Jumal ei saa pattu teha, siis sellist asja konkreetne postisaadetis otseselt või nagu patt pole olemaski. kaudselt unikaalse teate isegi siis, kui sellesse pandud joonistused või ütlused Nähtamatud piirid ei olnud originaalid, vaid koopiad. Ray Johnsoni postikunsti võiks mõista, nagu Kuidas küll juhtus, et niisugustel nähtustel ta isegi rõhutas, kirjutamistegevusena, nagu New Yorgi ja Londoni neoistlik võr- mis sisaldab tsitaate teiste inimeste töö- gustik ning postikunsti Moskva variant dest. Kirjaniku kirjavahetuses kannavad on enam-vähem samasugused tunnused? tsitaadid oma sisu sõltumata sellest, kas Millal ja kuidas need kunstilised hõimlus- nad on kirjutatud käsitsi või masinal või suhted tekkisid? Võib-olla on see seotud on fotokopeeritud. Mis tahes pildi- ja konkreetsete sotsiaalsete ja poliitiliste sõnakogumit saab koondada unikaalsesse pöördeperioodidega, mil marksistliku kombinatsiooni, mille on esile kutsunud vaateviisi järgi endine klassivahede ja pri- konkreetne inimene. Mõistagi läks Ray vileegide süsteem puruneb ning inimesed Johnson viimaks üks-ühele saadetistest hakkavad otsima teisi viise omavaheliseks kaugemale, kaasates kolme või enamat suhestumiseks? Ma ei ole marksist, vaid inimest, kes võisid tema postitusele rea- romaanikirjanik, aga ma püüan alati nii- geerida samasuguse intensiivsusega. suguseid seoseid tabada. Seega ei ole üllatav, et neoistide üks Ajaloos pole vähe näiteid legendaar- tähtsamaid leiutisi oli kollektiivne isiksus, setest kirjanduslikest sidemetest, mis on või pigem umbisiksus, nimega Monty moodustunud vana režiimi kokkuvari- Cantsin – see oli kollektiivne pseudo- semisel: Alexander Pope’i sõpradering nüüm, mida kasutati mis tahes grupiliik- katoliiklike vandenõude ajastu Inglismaal; me mis tahes manifesti või deklaratsiooni Wordsworthi imetlejad Prantsuse revo- allkirjastamiseks. Ühe ja sama nime vas- lutsiooni ajal; boheemluse tõus enne ja turääkiv kasutus vastandlike vaadetega pärast Esimese maailmasõja katastroofi;

100 ZINIK

xVIKER 4-5 11.indd 100 2.05.2011 13:53:14 palavikulised isiklikud suhted vene süm- avaliku vahel. Me elame samas ruumis, bolismis, mis seostusid Vene revolutsioo- virtuaalreaalsuse globaalkülas. Sõprussi- niga. Samasugune sotsiaalne pulbitsemine demete asemel on meil kommunikatsioo- avaldus Nõukogude Venemaal ka pärast nilinkide võrk. On küll olemas globaalne Stalini surma. Me kipume unustama, et küla, aga külaelanikke endid pole just näiteks dadaismi rajaja Tristan Tzara oli palju näha, sest igaüks on nähtamatu. rumeenlane Pariisis ajal, kui kommunis- Mobiiltelefonid võimaldavad tuvasta- mivastase poliitparanoia kliima avaldus da häält, kuid mitte selle asukohta. Pole mitmel naeruväärsel moel. “Nõukogude enam tarvis, et inimene, kellega me lä- vabariik terendus tollases Pariisis erakord- hedaselt suhtleme, viibiks meie lähedal. selt suurena, sest Pariis on kergesti eru- Vajadus sõbra järele on seetõttu asen- tuv linn ning kõige ebatõenäolisemates dunud vajadusega armastuse järele. Või asjades arvati nägevat Lenini sõrme. Isegi virtuaalse armastuse järele. äsjaleiutatud kummisaapa kontsas. Arvati, Aga isegi kui meie elektroonilisel aja- et see jätab jälgi, mille abil Nõukogude järgul ähmastuvad privaatsuse tsoonide agendid võivad üksteise liikumisi jälgi- vahelised dramaatilised piirid, siis romaa- da,” kirjutas tolle aja kohta Ford Madox nikirjanik leiab inimeste seas alati üles Ford. rahulolematusepunkti, millel on potent- William Burroughsi sõltuvust tekita- siaali lõhestada üks maailm dramaatiliselt vaid deliiriume või Schwittersi kollaažide kaheks, rebides peategelase isiksuse nende natsivastast irooniat oleks põnev võr- vahel lõhki. relda hirmuga, mida sisendas Ulitinisse Kui niisuguse tegelase isikliku draama Nõukogude julgeolek, või siis kassi ja taustal puudub ajalooline konfrontat- hiire mängudega Asarkani ja Nõukogu- sioon, siis tuleb see leiutada. On väga de postisüsteemi vahel. Tagasi vaadates usutav, et tormilistel ajalooepohhidel võib tabada kummalist sarnasust Ulitini ja on inimesed otsinud paiku ja avalikke Burroughsi meetodi vahel – pean silmas figuure, kes aitaksid neil vormida oma Burroughsi stiilieksperimente 1950ndatel, mööduvat eksistentsi millekski käegakat- nn cut-up’e, milles ta võitles Lääne kor- sutavaks, tõotades nende sogastele elu- poratsioonide maailma konspiratiivsete dele mingisugust kindlamat tuleviku- ja tendentsidega sel moel, et hävitas tradit- terviklikkusetunnet. Romaanikirjanikud sioonilisi kõnemalle ja mõtteviise, lõigates ei vaja ajalugu. Näiteks konfliktsed isik- näiteks klassikalisi tekste tükkideks, et likud suhted moodustusid ja järk-järgult neid seejärel ära segada ja kaootiliselt lagunesid Ford Madox Fordi elus jär- kokku kleepida. jekindla mustri järgi: olles seotud ühe Hierarhia mõiste on tänapäeval muu- naisega, mässis ta end sisse teisega, ajades tunud. Tänu internetile on meil mitmeid end sel moel paratamatult nurka, ajutisse, identiteete ja me võime rikkuda mitmesu- kahekeelsesse olukorda ja selle loovasse guseid sotsiaalseid piire. Praegusel blogide määramatusse, mis meenutas nii väga va- ajastul puuduvad ka piirid privaatse ja batahtlikku eksiili; need väikesed eksiilid

ZINIK 101

xVIKER 4-5 11.indd 101 2.05.2011 13:53:14 aitasid tal distantseeruda omaenda elust, enda poole lahkumisnapsule, et vastata et ta saaks sellest teha romaani. kõikidele küsimustele, mida ma ei olnud Romaanikirjanik meis otsib alati ajutisi söandanud meie Moskva-aastate jooksul peatuspaiku, kus meie eksistentsi privaat- küsida – küsimustele, mida aukartusest se ja avaliku poole piir ähmastub. Seepä- värisev õpilane oma mentorile adres- rast meeldivadki vene romaanikirjanikele seerib. Vahtides seinu, mida ääristasid nii väga säärased sündmuspaigad nagu käsikirju täis topitud riiulid, mõtlesin pikamaarongid, kus võhivõõrad võivad ma, mis sellest kõigest järele jääb. Minu alustada kõige üllatavamaid mõttevahe- pessimistlik vaim nägi ette veel sadat tusi; samasugust rolli on prantsuse kir- aastat sünget totalitarismi; kujutlesin, janike jaoks mänginud Pariisi kohvikud kuidas tuleb peale uus põlvkond, kes jõl- või ükskord ennemuiste maanteekõrts litab mõistmatuses neid lehekülgi, mis inglaste jaoks. Traditsiooniliste sotsiaalse- hämaralt parodeerivad nende vanaisade te struktuuride kollaps tekitab inimestes vestlusi räpaste nõukogude kohvikulau- üksilduse- ja eraldusetunde, ärgitades dade taga, tekste, mille tegelased olid neid pöörduma oma klannikultuuri tra- cut-up’i, kollaaži- ja montaažitehnika ditsiooniliste kirjandusžanride juurest abil muudetud tabamatuteks kildudeks. uute, vähem piiravate kommunikatsioo- Mis jääb sellest kõigest, mis oli meile nivormide poole. Niisugustel perioodidel nii kallis? õitseb kirjade kirjutamine. Kirjad ise on “See, mis jääb, on müüt,” vastas Ulitin mööduva (ajutise) ja mitmetähendusliku pärast pausi. Selles oli tunda kaitseposit- loomuga. Kiri kannab siiruse pitserit, siooni ja kindla peale minekut. Tõepoo- sest tal on otseselt adressaadi poole lest, müüt on jäänud alles. Kuid tema ja pöördumise ilme, mis aga samal ajal on minu pessimism oli alusetu mitte ainult manipulatiivne, sest kirja autor on nagu seetõttu, et nõukogude süsteem varises romaaniski peidetud kusagile kaugusse, kokku varem, kui keegi arvatagi oskas. teadlikuna sellest, et kirja sisu võib lu- Ulitinit hakati avaldama juba tema eluajal geda ka keegi kolmas, tsensor. Romaan – emigrantlikes väljaannetes. Eelmisel on mõistagi kõigist kõige paindlikum aastal ilmus postuumselt tema kolmas ajutine peatuspaik – hetkel, kui me raa- raamat. Temast ei ole saanud mitte üks- matu sulgeme, jääb selle maailm ainult nes müüt, vaid kultusfiguur noorte seas meie mällu. just nimelt seetõttu, et tema proosa käsit- les seda halli ambivalentsusetsooni – elu Elu ja kirjad ja kirjanduse, sündmuse ja selle verbaalse talletuse vahel –, millel on moodsas elus 1975. aastal, mõned päevad enne mu niivõrd keskne koht. lahkumist Venemaalt kutsus Ulitin mind Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

102 ZINIK

xVIKER 4-5 11.indd 102 2.05.2011 13:53:15 MIHHAIL EPSTEIN DÉBUT DE SIÈCLE EHK POST-ILT PROTO-LE. UUE SAJANDI MANIFEST

1. Fin de siècle minutit pidasid, seda aukartustäratavamad hakkasid neile paistma sellised tähised Sajandi igal faasil – algusel, keskpaigal, nagu kümnendi- või sajandivahetus. lõpul – on oma maailmatunnetus. Seni Fin de siècle viitab 19. sajandi viimaste on kõige paremini lahti mõtestatud lõ- aastakümnete erilisele õhustikule, mitte pu-fenomen, nn fin de siècle, sest see on lihtsalt “sajandi lõpule”, vaid “lõpu aja- kronomeetriliselt teadliku inimkonna mä- le” – väsimuse, lootusetuse, immoralismi, lus esinenud juba kaks korda, 19. ja 20. neurasteenia, subtiilse määndumise, haigu- sajandil.1 Eelnenud “sajandilõpud”, 18. se- ja surmalummuse seisundile. Thomas sajandi oma kaasa arvatud, ei kujunenud Manni määratlus näiteks on niisugune: sellisteks kalendaarseteks ja filosoofilisteks “Sõltumata sellest, mis sisu tollal kogu pidupäevadeks, ei kutsunud esile kokku- Euroopas moodsale väljendile fin de siècle võtete, prognooside ja eelaimuste tulva, anti, kas nähti selles neokatolitsismi või kas või juba sellepärast, et “õnnelikus” demonismi, intellektuaalset kuritööd või tööstuseelses ühiskonnas polnud üldse närvilise joobumuse dekadentlikku ülera- harjumust “kella vaadata” ega alistada fineeritust – üks asi oli igatahes selge: see end aja kulule väljaspool mingeid konk- oli läheneva lõpu vormel, “ülimoodne” ja reetseid funktsionaalseid ühikuid, nagu mõneti pretensioonikas vormel, mis väl- näiteks karneval või viljakoristus. Sajand jendas tunnet teatud kindla ajastu hukust ees või taga – mis vahet seal on? Alles – ja nimelt kodanluse ajastu hävingust” järk-järgult said inimesed “ajaloo maitse (“Minu aeg”). suhu” – sedamööda, kuidas ajalooline aeg 20. sajandi viimastel aastakümnetel ise kiirenes ning mahutas astronoomilisse kordus fin de siècle’i atmosfäär, kuid mitte ühikusse ikka enam infoühikuid ja sünd- enam dekadentsi, vaid postmodernismi musi… Ja mida kallimaks inimesed iga vormis. Ei olnud subtiilset, närvekõditavat määndumist, haiguse- ja hävingujoovas- 1 Väljend fin de siècle läks laiemalt moodi pärast prantsuse kirjanike Francis de Jouve- tust, vaid oli skeptilis-hedonistlik tunne, not’ ja H. Micard’i samanimelise näidendi et kõik kultuurivormid on lõpule viidud lavalejõudmist 17. aprillil 1888. aastal.

Михаил Эпштейн, Début de siècle, или От пост- к прото-. Манифест нового века. Знамя, 2001, nr 5. (Esialgsel kujul: Протеизм. Манифест начала века. Веера будущностей, nr 7–8, 16.01.2001– 23.01.2001. http://veer.info/07/v7_proteism1.html ; http://veer.info/08/ v8_proteism2.html )

EPSTEIN 103

xVIKER 4-5 11.indd 103 2.05.2011 13:53:15 ja ammendatud: jääb üle vaid nendega veel hulk muid Uue Alguse tunnismärke mängida, neid uutmoodi kombineerida, – ja tekib tahtmine jätkata oma proto- korrata – juba jutumärkides – seda, mis maailmavaate visandit, piiritleda mitte teised on öelnud. Keskseks tõusis eesliide ainult “finaalse”, vaid ka “debüütse” post-: postmodernism, postindustrialism, ajastutunnetuse lähtekohti – seda, mida posthumanism, postkommunism, post- võiks nimetada “sajandi alguseks”, début kolonialism, poststrukturalism, postuto- de siècle’iks.3 pism… 20. sajandi loojakul valitseb taas lõpu-teema: uusaja ja valgustuse, ajaloo 2. Début de siècle ja progressi, ideoloogia ja ratsionalismi, subjektiivsuse ja objektiivsuse lõpp. Sa- Alguse filosoofia ja esteetika – mis see jandi lõpp paigutab end tõepoolest kõi- siis olla võiks? Isegi toona, 19. ja 20. sage lõppu: pärast avangardi ja realismi, jandi piiril, põimusid omavahel lõpu- ja pärast industrialismi ja kommunismi, algusemeeleolud: dekadents ja avangard. pärast ideoloogiat ja totaalseid diskursu- Sealjuures mitte ainult kunstiline ja filo- si, pärast kolonialismi ja imperialismi… soofiline avangard (sümbolism, futurism, Jumala surm, mida Nietzsche oli kuulu- pragmatism, intuitivism), vaid ka polii- tanud 19. sajandi lõpus, kajas 20. sajandi tiline (sotsialism, bolševism, anarhism, lõpus vastu terve rea surmade ja enese- sufražism, sionism), teaduslik (röntgeni- tappudena: autori surm, inimese surm, kiirte, radioaktiivsuse, kvandi, elektroni reaalsuse surm, tõe surm… John Barth, avastamine, erirelatiivsusteooria, “ma- Ameerika postmodernismi juhtprosaiste, teeria” kriis füüsikas, psühhoanalüüsi, on nimetanud selle uue fin de siècle’i sõna- teadusliku sotsioloogia ja psühholoogia kunsti “ammendatuse kirjanduseks” (“the sünd), tehnoloogiline (autod, lennundus, literature of exhaustion”), sest see tajub kino) ja usuline (nelipühilus, antroposoo- kõigi oma vormide “väsimust”, “tühjaks fia, jumalaotsijad, jumalaehitajad, paljude kurnatust” (“used-up-edness”) ja võima- apokalüptiliste sektide teke). tust endistviisi jutustada “elavaid, ehtsaid Meenutan, et lugusid”. Paroodia, pastišš, eklektitsism, – 1894 leiutab Louis Lumière kine- õpetatud (aleksandrialik) sõnakunst – au- matograafi; tokommentaar ja metatekst, originaalse – 1895 avastab Röntgen kiired, mis ja individuaalse kriitika, tsitaadilisuse ja tema järgi nime saavad, Marconi leiutab simulaakrumi esteetika… raadio ja Tsiolkovski formuleerib reak- Mulle oli see maailmatunnetus läheda- tiivse rakettmootori põhimõtte; ne ligikaudu aastateni 1992–1993, misjä- rel hakkasin tundma uue sajandi tõmmet. постмодернизма. Знамя, 1996, nr 3, lk Üks mu 1990. aastate keskpaiga artiklitest 196–209. Taastrükk rmt-s: М. Эпштейн, Постмодерн в России: Литература и теория. kandis pealkirja “Proto-, ehk Postmoder- Moskva, 2000. nismi lõpp”.2 Nüüd on nähtavale ilmunud 3 Uued terminid on toodud paksus kirjas ja neid selgitatakse manifestile lisatud lühisõ- 2 М. Эпштейн, Прото-, или Конец nastikus. 104 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 104 2.05.2011 13:53:15 – 1896 toimuvad esimesed nüüdisaeg- humanitaarsetes ringkondades jätkunud sed olümpiamängud, Theodor Herzl aga juttudele postmodernismist ja poststruktu- paneb oma raamatus “Juudiriik” aluse ralismist, hakkas intellektuaalne initsiatiiv sionismile; üle minema uue põlvkonna – virtuaalsete – 1898 avastavad Pierre ja Marie Curie maailmade esmaavastajate kätte. Interne- raadiumi, tööd alustab Pariisi metroo ja tipõlvkonda ei huvitanud enam dekonst- leiab aset Venemaa Sotsiaaldemokraatliku ruktsioon, sõnaliste juuksekarvade ülipeen Töölispartei esimene kongress; lõhestamine eesmärgiga tõestada, et neis – 1900 sõnastab Max Planck kvant- pole kübetki “tähistatavat”, “reaalset”. teooria, Freud avaldab teedrajava teose Internetipõlvkond jättis “surnute matta “Unenägude tõlgendamine” ning Vladimir nende surnud” ja pöördus nende uute, Solovjov oma viimase raamatu ja vaimse fantastiliste, postreaalsete või täpsemini testamendi “Kolm vestlust” (mis sisaldab protovirtuaalsete objektide poole, mida ka “Lühikese jutustuse antikristusest”); tal endal oli võimalik konstrueerida. Maa- – viimaks, täpselt sada aastat tagasi, ilma, kus just nagu ei saanuks olla enam 1901 astub auruajastu asemele elektri- midagi uut, tungis äkitselt konstruktiivne ajastu; Trans-Siberi magistraal jõuab Port uudsus, psühhoreaalsuse, inforeaalsuse, Arturini; sadamast väljub esimene Briti bioreaalsuse uute territooriumide tormi- allveelaev; algab “sinine periood” Pablo lise asustamise paatos. Picasso loomingus; Rudolf Steiner paneb aluse antroposoofiale, Maksim Gorki aga 3. Post-ilt proto-le avaldab kogumiku “Kevadmeloodiad”, kus leidub ka “Laul Tormilinnust”. Kõik, mida eelmine põlvkond oli tajunud Seega ei taandunud 19. sajandi lõpp post-märgilisena, osutub oma järgmises sugugi üksnes fin de siècle’i meeleoludele, ajaloolises nihkes proto-ks – mitte lõpu- vaid kätkes endas ka “alguste”, “avastus- leviiduseks, vaid uue ajastu, neurokosmi- te”, “ennete” ja “ettekuulutuste” vaimu. lise ajajärgu arglikuks alguseks, esimeseks 20. sajandi alguses saab vaat et peamiseks visandiks info- ja transformatsioonilisest kirjanduslikuks ja filosoofiliseks žanriks keskkonnast. Uue ajastu põhisisuks on manifest, mis kuulutab uusi teid kunstis, mälu ja universumi, tehnika ja orgaanika kirjanduses, filosoofias (alates kogumikust kokkukasvamine, mõtlevate masinate, “Vehhi” ja lõpetades “Kõrvakiiluga selts- töötavate aatomite ja kvantide, tähen- kondlikule maitsele”). Dekadents asendub dustloovate füüsiliste väljade loomine, avangardiga – meelestatusega otsustavale kõigi igapäevaste protsesside viimine lahkulöömisele minevikust ja kiirele hüp- mõttekiiruseni. Iga post-i tagant kerkib pele tulevikku. uus proto-… Seda enam hakkab silma, et ka 20. sa- “Reaalsuse lõpp”, millest nii palju jandi lõpul oli peale oma “dekadentsi” rääkisid kõige erinevamad “postnikud” samuti oma “avangard”. Derridast Baudrillard’ini… Tuleb välja, Juba 1990. aastate keskel, vaatamata et see on kõigest virtuaalse ajastu algus.

EPSTEIN 105

xVIKER 4-5 11.indd 105 2.05.2011 13:53:15 Meie praegused sukeldumised arvutiek- siin satub Hegel vasturääkivusse Gödeliga raani – see on kõigest vahuviiruni mi- ning absoluutne idealism mittetäielikkuse nek ookeanirannal. Edasine seilamine teoreemidega.4 Kojève nägi ajaloo lõppu virtuaalmaailma, virtonautika, eeldab absoluutse, totaalse, ülemaailmse riigi tek- ranna, st arvutiekraani enda kadumist kes (algkujuks Stalini N. Liit), Fukuyama – ja kolmemõõtmelise elukeskkonna loo- aga liberaalse mudeli ja Lääne demokraatia mist, mis toimib kõigile meeleorganite- võidulepääsus kogu maailmas (algkujuks le. 21. sajandil kattuvad meie planeedi Reagani-aastate USA). eri osad sürreaalidega – nii nagu praegu Kümmekond aastat pärast neid nii meie teleekraanid on mattunud seriaalide süngeid kui helgeid ennustusi on päev- alla. Need teisesuse fragmendid, tükike- selge, et ajaloo kulg pole peatunud, vaid sed hüperruumist – alul kasti-, siis toa-, vähe sellest: on isegi kiirenenud. Uudised maja-, kinosaali- (virtosaal), staadioni-, “ajalugu tegevatest” sündmustest ja mur- linna- ja lõpuks terve maa suurused (vir- rangutest paiskuvad meieni kõigilt lehe- toländ) – on tajumuslikult eristamatud veergudelt ja ekraanidelt. Venemaal aga füüsilisest maailmast, ehkki neis kehtivad on viimasel 15 aastal ajalugu õigupoolest teistsugused seadused või õigemini nad lausa “lahti sulanud” ja pärast aastate- pakuvad võimaluse selliseid valida. 21. pikkust pakast jätkanud taas voolamist. või 22. sajandi “teine reaalsus” on psüh- Kõigi eelduste kohaselt me alles väljume hofüüsiliselt tõetruu ja ühtlasi juhitav: tuhandeaastasest protoajaloost, mis liikus vajutatakse vähendamise-suurendamise, “jõnksatustega” – kord aastakümneteks ja pilditeravuse reguleerimise, taktiilse või isegi sajanditeks paigale tardudes, kord visuaalse kontakti, teisest olevusest möö- prahvatades mässudeks, sõdadeks, rahvas- dumise või temasse sisenemise jne nuppe. terändamisteks, impeeriumide kokkuva- Sürreaali võib jälgida, kuid temas saab ka risemiseks. Me oleme harjunud mõistma viibida nagu kolmemõõtmelises kinos – ajaloo all suuri vapustusi, kuid kiiresti holograafilises, ruumilis-liikuvas pildis, muutuvas ühiskonnas ei tähenda ajalugu mis seestpoolt on eristamatu reaalsusest, mitte vappuvat maad, vaid voolavat vett, kuid selle erinevusega, et teda on võimalik mis on igal hetkel ja igal päeval uus – ta ei sisse ja välja lülitada – temasse siseneda ja peatugi ja seepärast ei kosta ka murduva temast väljuda (praeguse monoreaalsuse tammi raginat. tingimustes on selleks vaja kas sündida “Autori surm”, “allkirja kustumine”, või surra). millest kirjutasid Roland Barthes, Mi- “Ajaloo lõpp”, millest rääkisid Hegel, chel Foucault ja nende rohkearvulised Alexandre Kojève ja Francis Fukuyama… On veider mõelda, et ajaloo kulg võiks 4 Kurt Gödeli kaks teoreemi mittetäielikku- lõpule jõuda teda liikuma paneva jõu sest (1931) argumenteerisid põhimõttelist võimatust tõestada mingit postulaati selle täieliku enesetunnetusega: see oleks vas- mõistete ja aksioomide süsteemi raames, kus tuolus kõigi tuntud eneserefleksiooni ja see postulaat on formuleeritud. See muuhul- autoreferentsiaalsuse paradoksidega, ja gas tähendab, et subjektil ei ole võimalik end täielikult reflekteerida objektina. 106 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 106 2.05.2011 13:53:16 järgijad, muide kordagi loobumata oma “üldinimene” (näiteks Nikolai Stavrogin autoriallkirjast ja järjekordse “surmaot- või Dmitri Karamazov) endas kõrge ja suse” lülitamisest oma publikatsioonide madala, hea ja kurja, püha ja patuse, in- nimestikku… Tegelikult pole see lõpp, gelliku ja loomaliku, kõik inimkarakteri vaid uue, hüperautorsuse ajastu algus – polaarsused ning ka selle, mis jääb nende sigineb üha enam autori- ja tegelasisikuid, vahele. Kuid seoses biogeneetilise ja arvu- kes rändavad ringi mööda virtuaalmaa- titehnoloogia arenguga saab “üldinimene” ilma ning kelle suhted oma bioloogiliste uue tähenduse: kui jagamatult terviklik vanematega või bioloogiliste kandjatega looduslik-tehislik olend, kes ühendab on üha kaudsemad. endas universaalse masina omadused Lõpuks, “inimese surm”, mida Michel inimindiviidi omadustega. Foucault’ järel kuulutas terve sugupõlv Harilikult me käsitame arvutistumist posthumaniste… Tõepoolest – me väljume kui inimlike funktsioonide üleandmist oma bioloogilise liigi piiridest, lülitades masinale. Kuid võimalik on ka teistsugu- end kümnete seadiste külge, siirates endas- ne arusaam: tsivilisatsiooni ajalugu kui se juhtmeid ja proteese… Inimorganismi masina inimesestumise protsess – rattast ja tema loodud kultuuri vahel kujunevad ja kangist arvutini ning edasi inimkujulise välja uued, märksa intiimsemad sümbioo- ja mõtlemisvõimelise robotini (niisama tilised suhted. Kõik, mis inimene enese nagu looduse ajalugu on elusorganismi ümber on loonud, lõimub nüüd uuesti inimesestumise protsess: amööbist ahvini, temaga, saab osaks ta loomusest. Kuid pitekantroobini, Shakespeare’ini…). Mida kas tähendab see inimlikkuse surma või enam inimlikke funktsioone antakse üle triumfi? Kas saab pidada inimese surmaks masinale, seda enam ta inimesestub. Selles seadmete, tööriistade ja masinate inime- uues tähenduses inimene mitte niivõrd sestumise uut etappi, misläbi need oman- ei kao, vaid pigem kasvab endast välja, davad inimlikud liikumis-, arvutamis- ja ületab oma bioloogilise liigi piirid, tajub ja isegi mõtlemisfunktsioonid, inimene aga kujundab ümber maailma neis piirkonda- saab rohkem inimeseks kui iganes varem des, kuhu seni oli määratud tungida vaid – Üldinimeseks? masinal (mikroskoobil, videokaameral, Tuletan meelde, et “üldinimene” raketil jne). (всечеловек) – Dostojevski poolt käiku Muidugi kerkib küsimus: kas see po- lastud sõna, mida ta kasutas vaid korra tentsiaalselt kõikjalviibiv ja “alatiolev” oma Puškini-kõnes5 – tähendas inimest, inimene jääb ikka inimeseks senises tä- kes hõlmab ja mahutab täielikult endasse henduses? Kas ta armastab, kannatab, erinevate inimeste (sealhulgas eri rahvus- kurvastab, tunneb vaimustust? Või pühib te, kultuuride, psühholoogiliste tüüpide ta endalt häbiga maha oma loomaliku esindajate) omadused. Dostojevskil ühitab esivanema jäljed, nii nagu inimene hä- beneb ahvilikke jooni endas? Kas ta saab 5 Vt eesti k-s rmt-s: F. Dostojevski, Inimene olema rohkem või vähem inimene kui on saladus. Tlk P. Torop. Tallinn, 1981, lk oma praeguses olekus? 162. Tlk.

EPSTEIN 107

xVIKER 4-5 11.indd 107 2.05.2011 13:53:16 Võrreldes uut üldinimest – biotehno- isegi meie enda kehad, kõik need käed, loogilist liiki – eesootava vastuoludepin- jalad, mingisugused, tule taevas appi, kõ- gega, võib Stavrogini, Karamazovi või hud ja tagumikud – kõik need on sügavalt isegi Puškini tüüpi “üldinimese” hinges arhailised asjad, võiks öelda, tuleviku ar- toimuv võitlus paista võrdlemisi tühisena. heoloogiliste väljakaevamiste tööpõld ja Kas on võimalik vallata valguse kiirust eksponaadid 22. sajandi kunstikambrite või laine dünaamilisust – ja ikkagi tunda tarvis. koduigatsust? Kas on võimalik tungida pil- Vahest ehk vaid meie aju veel kuidagi guga nahaalusesse sidekoesse, siseelundite sobitub sellesse tuleviku info- ja transfor- ehitusse – ja samal ajal nautida teise olendi matsioonilisse maastikku, kus umbsesse nahapinna puudutamist? Kas on võima- riidekangasse ja kiviseinte vahele topitud lik teada teisest “kõike” – ja ühtlasi teda verise liha asemel saavad olema ülijuhti- armastada? Kas on võimalik olla teistele vad niidid, võrgustikud, neuronid, tran- informatsioonilises mõttes läbipaistev – ja sistorid, mida mööda hakkavad tulvama siiski säilitada häbitunne? Kuidas olla nii- signaalid, tähendused, mõtted, tahte- ja hästi täiel määral masin kui ka täiel määral ihaimpulsid… Kus ohu asemel saada kuul inimene, tapmata endas ühega teist? rindu või kiviga vastu pead tekib oht mitte Ja kui näha tulevikuinimest nii – kui mõista küllalt sügavalt üht muusikalist uue harmoonia ja uue tragöödia võimalust fraasi, mistõttu sul luhtub lõplik üleminek organismi ja mehhanismi, sündinu ja loo- üheksandasse dimensiooni, kus sind juba du vahelistes suhetes –, siis on meil veel sulle vastu tukseldes-resoneerides ootab pikk tee minna selle hiiglasekujuni, kellele su armastatu süda. shakespeare’like ja goethelike tragöödiate Mul on piinavalt raske lugeda raama- mõõtkava jääb kitsaks. tuid, roomata pilguga realt reale, ja aeg- ajalt taban ma end kummaliselt liigutuselt: 4. Ootused otsin oma kehast pilu, kuhu pista disk, et ühekorraga sisestada endasse kõik vaja- Nüüd, pärast kõiki elektroonikas, infor- likud megabaidid. Nii olen ma harjunud maatikas, geneetikas, memeetikas, bio- ja lisama informatsiooni oma tööajju – ar- nanotehnoloogias toimunud läbimurdeid vutisse. Mõne sekundiga suudab too alla on täiesti selge, et me ei ela mitte lõpu neelata ja sõna-sõnalt meelde jätta 100 ajal, vaid alles hiigelpika ajalooepohhi megabaiti, 30 000 lehekülge, mina aga päris alguses. Me oleme tehnikasajandi ei jäta ka kogu oma elu jooksul meelde pitekantroobid, me oleme veel 90% sel- nii palju, hea kui raskustega läbi suudan lised nagu siis, kui tulime välja looduse lugeda. Mul ei jätku silmi ega kõrvu, et limasest ja sammaldunud üsast, meil on endasse informatsiooni ammutada, ja mul inimkonna ajaloos umbes samasugune ei jätku suud ega käsi, et edastada välja- koht nagu dinosaurustel loodusloos. Kõik, poole signaale, mis liiguvad mööda mu mis meid ümbritseb – majad, lauad, raa- aju neuroneid. Lugemine, kuulamine, kir- matud, paberid, plastmassist arvutikarbid, jutamine, kõnelemine – kõik need huulte,

108 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 108 2.05.2011 13:53:16 silmade, kõrvade, käte abil toimetatavad mõtlemise vaheline vastastikune suhe tegevused – on naeruväärsuseni ebaefek- muutub kiiresti elava mõtlemise kasuks, tiivsed intellektuaalse suhtluse vahendid, nii nagu ka suhe “surnud” (masinates, need on hobused, millega veetakse rakette aparaatides asjastunud) ja elava töö va- stardipaigale. Need on ahtad biokanalid, hel. Varem kogunes teadmine aeglastes ojakesed, millest on sunnitud end piisk- vormides – käsikirjades, raamatutes, haaval läbi niristama terved info-ookeanid raamatukogudes –, mis tegid võimatuks – ja muidugi, 99,9% jääbki mahutamata selle kiire ja laiaulatusliku teisenemise. mu teadvusse. Oleks mul see piluke, kuhu Raamat ümber kirjutada ja uuesti välja saaksin korraga pista terve Briti Entsük- anda – selleks kulus aastaid. Nüüd võivad lopeedia! Kuid loodus andis meile pelgalt inimkonna kesksed inforessursid uueneda silmad, mis on määratud füüsiliste pinda- hetkega ja nad on kättesaadavad igale de vaatlemiseks ning üksnes kohakaasluse Võrgu külastajale (juba sõnas по-сети- alusel – ja sellevõrra aeglaselt, peaaegu тель – ‘külastaja’ – endas hakatakse nä- pimesi ja kobamisi – teevad ka märkide gema tuletist sõnast сеть – ‘võrk’). tajumise alast tööd. Informatsioonisajand sillutab teed Selles asi ongi, et oleme sunnitud transformatsioonisajandile, milleks 21. laskma märgid, kirjatähed, signaalid läbi tõotabki kujuneda. Tekivad uued, lühe- nende samade silmapilukeste, millest mad ühendused üldistuse (informatsioo- me vähematele vendadele täitsa piisab, ni), teate (kommunikatsiooni) ja osasaa- et rohtu näha ja näsida. Ka meile piisaks, mise-muundamise (transformatsiooni) et söönuks saada ja ellu jääda, kuid meie vahel.6 “Tänapäeval asume murrangulise ju tahame veel ka mõtelda, mõista, luua, ülemineku lävel: Looduse passiivsetest end väljendada. Meie aju on teist tüüpi vaatlejatest saame tema kütkestava tant- ja kuulub teisele olemistasandile kui meie su koreograafideks… Saabuv ajastu on silmad ja veel enam jalad ja käed. Just see- üks paeluvamaid ajaloos – ta lubab meil pärast ma tajungi iseendas pitekantroopi, lõigata teaduse kahe tuhande aastase kes on alistanud endale mu aju, litsunud arengu vilja. Avastuste Ajastu teaduses selle madalasse kolbakarpi, samal ajal kui läheneb lõpule ja loovutab koha Valda- mõistus tahaks otse ühendust võtta teiste mise Ajastule.”7 mõistustega ja üheskoos “ajusid liigutada” “Valdamise” on siin ebatäpne sõna – maailmakõiksuse üle. Arvuti oma plast- pigem: “Osasaamise ja Ümberkujunda- masskolbaga on ebatäiusliku originaali mise”. Ent kuidas seda informatsioonilt ebatäiuslik imitatsioon, kuid vähemasti transformatsioonile ülemineku ajastut Võrgus ilmneb juba mõistustevahelise ka nimetada, on ilmne, et väsinud ja üleilmse ja silmapilkse side algkuju. kõiketeadev “sajandi lõpu” poos paistab Tuleb ka veel arvesse võtta, et infor- 6 Vene k-s vastavalt: обобщение, сообщение, matsioon – kogunenud teadmine – on приобщение-преобразование. Tlk. alles intellektuaalse vahetuse algeline, pri- 7 M. Kaku, Visions. How Science Will Re- mitiivne vorm. Surnud teadmise ja elava volutionize the 21st Century. New York; London jt, 1997, lk 5.

EPSTEIN 109

xVIKER 4-5 11.indd 109 2.05.2011 13:53:16 praegu, uue aastatuhande hakul, naljakas süsteemide ja vastasmõjujõudude vahel, ja veidi jubedavõitu – nagu raugalikud mille eest ta seni oli kaitstud teadmatuse- irved ja grimassid lapse näol. Me oleme soomusega. Kõik teadused, tehnoloogiad, tehnikatsivilisatsiooni bioloogiline pro- religioonid, kunstid meid ümbritsevas toplasma, protointellekti kandjad, me maailmas otsivad vastastikuseid seoseid: oleme protomasinad, mida nimetatakse kuidas on väike seotud suurega, aatom “organismideks”. Me oleme kohmakad kosmosega, gravitatsioon elektriga, mõt- debütandid tehnotransformatsioonilise lemine neuronitega, armastus keemiaga, tsivilisatsiooni laval. Just sellist maail- geenius geenidega, tähed saatusega jne. matunnetust ma nimetangi: début de Ja kui see kõik ilmsiks tuleb, kõik seosed siècle. ühte põimuvad, osutub inimene tõepoo- lest ämblikukeseks ülemaailmses võrgus, 5. Kartused kuna iga tema neuroni, raku, geeni ja kiibi külge on siis midagi kütkendatud. Iga Oleks siiski viga joovastuda tulevikust osake temast hakkab osalema mingites nende tehno-poliitiliste utoopiate vaimus, vastastiktoimetes, millest ta on teadlik ja mis rüütasid vikerkaarevärvidesse 20. mida ta peab kontrollima, olles omakorda sajandi alguse. ise nende süsteemide kontrolli all. Tänapäeva elu hakkab meie järeltu- Зеленью ляг, луг, lijatele paistma niisama loge, lõbus ja выстели дно дням. vaba, nagu meile paistab Arkaadia kar- Радуга, дай дуг jaseelu. Tahad – tukastad tunnikese, või лет быстролетным коням lased pilgul peatuda pilvedel või veetleval (Vladimir Majakovski “Meie marss”).8 karjaseneiul. Tulevikuinimesel saab olema arvel iga mõte ja pilk – iga liigutus, mille Teame, millisteks talumatuteks kanna- neuron või silmamuna teeb (kui seesugu- tusteks moondusid 20. sajandi hüved ja ne harjumuspärane anatoomia meil ikka lubadused. Võib juba ette ennustada, et veel säilib). Kõik fikseeritakse kusagil, tuleviku tehnikaimed panevad inimeste saadetakse signaal, jäetakse koopia. Ehk õlule niisama raske koorma, kui panid vaid börsimaakler, kes magab viit telefoni möödunud sajandi sotsiaalsed ja teadus- emmates ja on valmis esimese helina peale revolutsioonid (totalitarism, tuumasõja informatsiooni vastu võtma või andma, oht jne). pakub meile tänapäeval mingit ettekuju- Tulevikuinimese elu saab olema kee- tust sellest, kui kaasatud hakkab inimene ruline – just seetõttu, et ta osutub ühen- kõigi oma meeleelundite ja närvilõpmete- duslüliks hulga informatsiooniliste, gega olema kommunikatsioonisüsteemides- neetiliste, neuraalsete, molekulaarsete se – ja kui sõltuv neist. Mida enam asju meile avalikuks saab, seda enam kaasa 8 Ca: “Kattu rohelusega, luht, / silluta päe- haaratuks me osutume, ja iga uus oskus vadele põhi. / Vikerkaar, anna loogad / aas- tähendab uut sõltuvust. tate kiirelennulistele ratsudele.” Tlk. 110 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 110 2.05.2011 13:53:17 Ajusignaale hakatakse edastama otse Ja igal pool meid piinab ebausk, elektroonilise võrgustiku kaudu, mõtteid miraažid, ended, meeleheit ja tusk. hakatakse lugema, sellepärast ei tule ette- Nii üksi jääme, julgus väheneb vaatlik olla mitte enam üksnes sõnades. (Goethe, “Faust”).9 Ajus lööb aeg-ajalt vilkuma hoiatussilt “Vali, mida mõtled!” või “Vali, millest No vaat, 21. või 22. sajand saavad mõtled!”. olema veel vähem julged… Seda, mida Tserebraalselt avatud ühiskond võib maagiline inimene aimas, omades ka õi- nõuda kõigilt oma liikmetelt sellist vaim- gust end mitte uskuda, hakkab õpetatust set askeesi, milletaolisele end varem allu- õpetatum ja tehniseeritust tehniseeritum tasid üksnes mungad ja joogid. Mentaalne inimene kindlalt teadma. Mis aga peami- “korrektsus” või “hügieen” kujundab väl- ne – ta hakkab olema kohustatud elama ja range mõttehoiu harjumuse ning erilise kooskõlas selle teadmisega, “kõige teoo- rõõmuga hakkab inimene siis anduma riaga”, et mingist tema ajurakust ei väljuks “ilmsiunedele” – ajavahemikele, mis on mõni jõhker erutus, mis võib kahjustada spetsiaalselt määratud mõtete “anarhia” ühe õrna taime geene seitsmendas dimen- tarvis. Puhuti on kõiki oma närve ja an- sioonis. Nagu tuhande käe ja miljoni pal- dureid pidi kütkendatud olendil luba- likesega žonglööril, saab tal olema raske tud oma üliarenenud aju lahti lülitada oma eluga toime tulla, sellepärast võib signalisatsioonipuldi küljest, mis tema enesetapp (ehk enese igaveseks “väljalü- vähimadki neuronierutused dispetšeri- litamine”) saada massiliseks väljapääsuks punkti edastab. Kuid ajapikku hakkab talumatult keerukaks muutunud elust. niisuguseid lahtilülitumisigi jälgima eral- Ühes reaalsuste ja maailmade hulga palju- di selleks mõeldud pult; pikemaajalist kordistumisega, mis inimest oma niitide- väljumist süsteemist hakatakse pidama seoste otsas hoiavad, võivad erilise mõju ebaeetiliseks, piir eetika ja juriidika vahel saavutada budism ja teised “negatiivsed” aga hajub nagu igasuguses süsteemselt religioonid, mis pakuvad inimesele vaba- egalitaarses ühiskonnas. nemist kannatustest ja rännakutest mööda Kujutage endale ette inimese seisundit, seda maailmade lohutut lõpmatust. keda on täielikult vallanud usk maagiasse, Veel üks tulevikuoht seisneb “pan- saatusesse, astroloogiasse ja kõikidesse psühhismis”, maailma ajalooliselt kasvavas esoteerilistesse asjadesse maailmas. Tema interioriseerumises, reaalsuse-kategooria elu on talumatult raske, sest niihästi möö- kui sellise krahhis. Ajalugu – see on kõike- duja pilk, pilveke taevavõlvil kui ka üle võitva mõistuse (või arutuse – kui reaalsus tee jooksev kass – kõik see on temaga puudub, siis neil enam vahet ei tee) täit- vahetult seotud ja erutab teda, paneb ta matu keeris, kuhu Hegeli “spiraali” pidi sõna otseses mõttes lainetama nagu rida tormavad ja kaovad kuningriigid, ajastud, üle tema rulluvaid tähenduslaineid, luba- objektiivsed seadused. See on Eros kui dusi, ähvardusi, vihjeid, hoiatusi. 9 J. W. Goethe, Faust. Tlk A. Sang. Tallinn, 1967, lk 642.

EPSTEIN 111

xVIKER 4-5 11.indd 111 2.05.2011 13:53:17 Thanatose pöördpool, lühim tee ammu- kombatavuse. Me ihkame olla ihatud – ja tada endasse kõik ja saada eimiskiks. Miks seepärast tunneme vajadust Teise järele, peaksin ma vaeva nägema, otsima elu mõ- täielikult tahtva ja vaba järele nagu me tet, kihutama autoga kuskile, otsima taga ise. Nii nagu igasugune kõne on vastus ja oma elu ainsat armastust, ööd otsa üleval pöördumine võõra kõne poole, ei kõnele olema ja oma mõtteid vihikusse soper- ka iha mitte objektidega, vaid võõraste dama, kui psüühiline on alati minuga ja ihadega. Ei mingi virtuaalne Lollobrigida, minus ning ootab ainult mõnd veenisisest kes mu embusse langeb ja mind tuhande- süsti või ekraanilt sissevalguvaid kujutisi, te kõige rafineeritumate hellitustega üle et mind igati õnnelikuks teha? külvab, ei asenda harilikku, valikul ja vas- See pole üksnes individuaalne prob- tastikusel tundel põhinevat armastust kui leem, vaid küsimus inimsoo muteeru- võõra, mind ihaldava tahte ilmingut. misest, kes hulga varem, kui jõuab kätte Inimkonnal seisab ees mõelda välja mõningates füüsikateooriates ennustatav mingi vastukaal neurokosmose kahele universumi kokkutõmbumine, võib kol- eelnimetatud äärmusele: aju täielikule labeeruda iseendasse. Psüühiline – see on eksterioriseerimisele ja iha täielikule in- must auk, mis on peitunud igaühe sise- terioriseerimisele, mille tagajärgedeks musse ja imeb välismaailma aplalt endas- on totaalne mõttekontroll ja naudingu se. Imbub sisse, kleebib end külge, sulab totaalne illusoorsus. minuga ühte – ja siis tulgu pärast mind Neurokosmos – see on veel ka spiri- või veeuputus. Ma ei pea silmas niivõrd tuaalkosmos. Kui läheb korda luua aju narkootikume, kuivõrd videomaaniat, ja masina sümbioos, võib see kaasa tuua virtomaaniat, neuromaaniat ja seda üha veel ühe metafüüsilise probleemi: surma paljunevate võrdkujude klo(u)naadi, mil- ja teistes maailmades/dimensioonides taas- lest igaühel võivad olla oma sensoorsed sünni seiskamise. Vahel paistab tulevik allikad ning mis ühtlasi võivad neid jagada mulle abordihaiglana, kus nurisünnitised oma sünnitajaga ja üksteisega. Niisugusel – mitte kehad, vaid hinged – uusimate interiorisatsioonil on vähemalt kaks eri- meditsiiniliste, geneetiliste, elektrooni- kuju: keemia must maagia ja video valge liste vahendite abil kinnituvad tehnoor- maagia, ja teine on võib-olla ohtlikum ganismide külge ja just seetõttu ei pääse kui esimene, kuna kätkeb endas teatavat sellesse “hauatagusesse” ellu, kuhu vabalt objektiivsuse ja füüsilise tervise näilisust, lahkuvad surijate kehadest väljuvad hin- seda lisakaifi, mida meile pakub naudingu ged. Hoida materiaalses kestas kinni teise allikate “väljaspoolasuvuse” ning nende maailma jaoks määratud hinge on ligikau- kui millegi võõra ja isemeelse valdamise du seesama, mis juurida emaüsast välja teadvustamine. loode, kel on määratud sündida siia ilma. Kuid reaalsust ei asenda isegi selles, Kunstlik mitte-suremine on samasugune puhthedonistlikus plaanis mitte miski. katkestus olemise ahelas nagu kunstlik Onanism jääb onanismiks, isegi kui aju- mitte-sündiminegi. Sellepärast võib kõiki pildid omandavad kolmemõõtmelise kunstliku surematuse, hinge tehno-bio-

112 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 112 2.05.2011 13:53:17 mateerias kinnihoidmise viise vaadelda “Uus Melusine”, mis räägib päkapikkude kui katseid sulgeda talle tee üleminekuks soost printsessist-kaunitarist. “Kuna selles teise maailma. Isegi kui hingel õnnestub maailmas nimelt midagi igavesti ei saa “välja lipsata”, võib ta olla muutunud spi- püsida, vaid et kõik, mis kunagi on olnud rituaalseks ebardiks, peletiseks piirituse- suur, peab vähenema ja kängu jääma, siis purgis – samamoodi kui rasedusvastaste on ka meiega lugu nii, et me maailma vahendite äpardunud kasutamine võib loomisest alates ikka kasvus kahaneme tuua kaasa loote kahjustumise ja haige ja väiksemaks muutume…”10 Me elame lapse sünni. “punanihke” tähe all, paisuvas kosmo- On veel üks asjaolu, mis töötab vastu ses ja komplitseeruvas kultuuris, mille meie optimismile või vähemalt elurõõmsa- relativistlikuks tagajärjeks on iga eseme le egoismile – meid hõlmav tsivilisatsioon, ja mõiste miniaturiseerumine. Vastavalt too mägi, kasvab aina suuremaks ning see tekivad ka uued, kahanenud subjektid, muudab ka suurimad meist sipelgaiks. “suured väikeses”. Vaevalt on meil põhjust oodata tulevikus Nagu teada, on üks tänapäeva teaduse suurte isiksuste õitseaega renessansihiig- keskseid suundumusi nanotehnoloogia,11 laste või nietzschelike üliinimeste laadis. tillukeste arvutite, robotite (“nanobotite”), 21. sajandi “kommete kohtunikuks” ei saa vabrikute, mõne aatomi suuruste armeede Thomas Carlyle, kes tõstis esile kangelas- loomine, mis on suutelised valmistama te ja geeniuste rolli ajaloos, ega ka Lev neist samadest aatomitest mis tahes aineid, Tolstoi oma usuga lihtsasse talumehesse tungima organismidesse ning täitma seal – Platon Karatajevisse või Akimi. Meie ravimise, ümberhäälestamise jne funkt- sajandi algus annab endale aru, et tulevik sioone. Niisugune mõtlev tolm puistatakse ei kuulu suurtele isiksustele, kuid ka mitte kogu kosmose aruka korraldamise huvides töörahvahulkadele, vaid intellektuaalse laiali kõikjale; sel hakkab olema ka lihtsam töö tegijatele, mõtlevatele indiviidide- tungida teistesse dimensioonidesse, kuna le, kes suudavad sobituda tehisintellekti nanoobjektide suurus on meie maailmas võimsatesse transpersonaalsetesse süstee- peaaegu olematu. midesse. Vaevalt küll saab olema ühelegi Tõenäoliselt hakkavad tuleviku nano- üksikinimesele antud kõigist ette jõuda ja tehnoloogiatele sekundeerima nanopsüh- juhtida enda järel inimkonda, mille intel- holoogia ja nanoeetika, mis tuleb alles lektuaalne võimsus hakkab tänu arvuta- luua. Märkigem, et vene kirjandus, alates vatele ja mõtlevatele masinatele kasvama Puškini Võrinist ja Gogoli Bašmatškinist, geomeetrilises progressioonis. on juba andnud oma panuse väikese tea- Sedamööda, kuidas maailm saab suu- dusse ja kunsti, mikroonikasse. Ideaalset remaks, iga isiksus ja asi temas kahaneb 10 ning läheb üle “mikro”-kategooriasse. J. W. Goethe, Wilhelm Meisteri rännuaas- tad. Tlk L. Kibuvits. Tallinn, 1959, lk 322. Selline on iga üksuse saatus paisuvas uni- 11 Nanotehnoloogia (vrd kr nanos – kääbus) versumis. Sellest seadusest on allegoori- tegeleb objektidega, mille mõõtmed jäävad liselt jutustanud Goethe oma mõistuloos suurusjärku üks miljondik meetrist ja on ligikaudu nelja aatomi pikkused.

EPSTEIN 113

xVIKER 4-5 11.indd 113 2.05.2011 13:53:17 tulevikukangelast võib ette kujutada Eins- tundmatu tsivilisatsiooni päris alguses; et tein-Bašmatškinina, uskumatult viljaka me oleme alles oma näpu kergelt pannud mõtlejana ja tühiselt pretensioonituna mingite tundmatute jõu-, energia-, tead- oma taotluste poolest. Tulevikus ei oota misallikate külge, mis lõppkokkuvõttes meid ees suurmehed ega rahvamassid, võivad meid ka hävitada; et kõik meie vaid indiviidid, kuid väga väikesed, või kuulsusrikkad saavutused on kõigest selle täpsemini öeldes: oma väiksusest teadli- kahvatud algkujud, arglikud hakatused, kud ja sellega leppivad. mida tuleviku info- ja biotehnoloogiad endas kätkevad. Nimetagem sellist maa- 6. Mis on proteism? ilmatunnetust “proteismiks”, mahutades sellesse terminisse mitu üksteisega seotud Sellepärast siis erinevadki uue sajandi tähendust: alguse meeleolud, ehkki kahtlemata teh- 1. Proteism on alternatiiv sellele post- nooptimistlikud ja eksperimendialtid, ile (postmodernismile, poststrukturalis- tugevasti 20. sajandi avangardlikest püüd- mile, postutopismile, postindustrialismi- lustest. Nende kahe sajandialguse vahel le…), mis tõukas end lahti minevikust – ja on isegi rohkem lahknevusi kui kahe sa- sealjuures jäi temast lummatuks, ei suut- jandilõpu – 19. sajandi lõpu dekadentsi nud välja pääseda ta maagilisest ringist. ja 20. sajandi postmodernismi vahel. Proto- seab endale mõõdupuuks eesseisva Dekadentsi ja postmodernismi vahele ja tulevase, mitte möödunu. jäi avangard. Avangardi ja uue sajandial- 2. Proteism õpib tundma tekkivaid, guse vahele – postmodernism. Uus début veel vormumata nähtusi nende aren- de siècle võtab arvesse ja mõistab seda gu kõige algsemas, kõige muutlikumas kriitikat, mille postmodernism suunas staadiumis, mil nad rohkem kuulutavad avangardi ja ta kaaslaste (ideoloogia, ette ja tähistavad kui sõna otseses mõttes utoopia, totalitarismi) pihta. Avangardi eksisteerivad. Proteism tegeleb algustega, põlgus traditsiooni vastu, enese lahtirebi- mitte keskpaikade ega lõppudega, ning mine minevikust, poliitiline ja esteetiline toob mis tahes nähtuses esile selle “vara- radikalism, usk nende uute ideede või jasuse”, visandlikkuse, esialgsuse, ta rudi- stiilide kristalsesse puhtusse, mis peatselt mentaarsed ja mustandlikud jooned. vallutavad kogu maailma, usk väheste 3. Proteism pole üksnes uurimismee- geeniuste väljavalitusse, kes dikteerivad tod, vaid ka enesetunnetuse valdkond: oma tahet väikekodanlaste valgustama- subjekt ise tajub end mingi tundmatu tu- ta massidele – kõik need väljakutsuva ja leviku kauge algkujuna ning tema suhe ülbe debüüdi jooned jäävad läinud sajandi iseendasse on täidetud embrüoloogia ja algusse. arheoloogia vaimust. Me oleme tulevi- 21. sajandi alguse meelsust ma iseloo- kutsivilisatsioonide embrüod ja ühtaegu mustaksin kui proto-t (kr protos – ‘esi- oleme nende iidseimad reliktid, selle pri- mene, algne, varajane, eel-’). Proto- tä- mitiivsed algmed, mis hiljem omandab hendab leplikku mõistmist, et me elame vormitäiuse ja mõtteselguse. Kui rääkida

114 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 114 2.05.2011 13:53:18 kirjandusest, siis meie koht on Avvakumi tulega – ta muutub auruks, pigistad pih- ja Trediakovski ajastus: kuristik lahutab tidega puud – temast voolab välja vesi. meid tulevastest Tolstoidest ja Dostojevs- “Seega leides end nii täbarast olukorrast, kitest, keda me ei ole võimelised isegi elab [mateeria] üle hämmastavaid moon- mitte ette aimama. dumisi, võtab erinevaid kujusid, tehes läbi 4. Termin “proteism” juhatab meid ühe muutuse teise järel…”12 tagasi ka vanakreeka mütoloogiast tuntud Ent kui Bacon elanuks tuumaenergia, tegelase Proteuse juurde, kes oli vetevoo- radioaktiivsuse, valguslainete, gravitat- gude jumal ning suutis võtta erinevate siooniväljade avastamiseni, siis arvatavasti elementide ja olevuste kuju, moondu- ta oleks oma vaatekohta muutnud: matee- des tuleks, veeks, puuks, mitmesugus- ria esindab pigem tardumuse, staatilisuse teks loomadeks (lõviks, maoks, linnuks, printsiipi võrreldes selle proteismiga, mis ahviks…). Tuleviku tsivilisatsioon on on omane energiale ja – veel enam – in- proteuslik, kuna see hakkab koosnema formatsioonile, mis võib võtta valemi, energia- ja infovoogudest, mis ühe- või geeni, organismi, valguskiire, kvandilise teistsuguse keskkonna läbimisel hõlp- vastastikmõju kuju… Lõppude lõpuks sasti vahetavad oma materiaalset vormi on võimalik, et ka inimolendid on mit- vastavalt konkreetsetele tingimustele. medimensioonilised signaalide vood, mis Kolmemõõtmelises maailmas muutub läbivad kolmemõõtmelist ruumi ja oma selline energiaimpulss või infosignaal kuuluvust teistesse dimensioonidesse taju- kolmemõõtmeliseks, kümnemõõtme- vad kui “spirituaalsust” või “hingelisust”. lises kümnemõõtmeliseks. Mõnikord, Tänapäeva teaduse kontekstis esineb ma- materiaalse keskkonna kiirema läbimise teeria pigem energia ja informatsiooni huvides, võib ta võtta n+1- või n+2- vangistatuse, seotuse printsiibina, kus- mõõtmelise vormi, muutudes niiviisi juures nood viimased üha hõlpsamini tajutavaks selle keskkonna asukaile ning vabanevad neist ahelaist nagu Proteus. ühtaegu hetkega sinna sisenedes ja sealt 5. Kogu see dünaamilisus ja voolavus, kadudes. Terminid “energia” ja “infor- amorfsus ja polümorfsus seondub samuti matsioon” pole võib-olla päris täpsed kõige vastsündimusega, “merelainetest”, ning neid vooge, keeriseid, vilksatusi, “ürglahusest” tekkimise algstaadiumiga. läbisööste hakatakse nimetama kuidagi Proteism on alguse, sellise embrüonaalse teisiti, kuid igatahes hakkab materiaal- pulbitsevuse seisund, mida ühtaegu taju- set olemist valitsema transformatsiooni, takse ka kui märki “kaugetest”, “varajas- pööratavuse, proteismi printsiip. test” aegadest, mil kõik oli alles esimest Francis Baconi allegoorias “Proteus ehk korda ja kiiresti muutus. On kõnekas, et Mateeria” esitatakse Proteust kui kõigeks kui Proteus viimaks oma tegelikus kujus muunduva mateeria sümbolit: kuidas teda peatub, osutub ta uimaseks vanaätiks. Sel- ka köidetaks, rõhutaks, vaevataks, tema line on proteusliku eksistentsi hoojooks: nagu Proteus vabaneb kogu aeg vangist ja moondub millekski teiseks: piinad vett 12 Ф. Бэкон, Сочинения в 2 томах. 2. tr. Moskva, 1978, kd 2, lk 264.

EPSTEIN 115

xVIKER 4-5 11.indd 115 2.05.2011 13:53:18 “protovorm” on tuleviku suhtes embrüo- nast – vaimu- ja ärieliit, mõned poliitikud, naalne – ja ühtlasi arhailine, arheoloogili- teadlased, artistid, ajakirjanikud. Ajapikku ne selle tuleviku vaatepunktist. saab maakera maailmakülaks – niisama koduseks ja läbipaistvaks alaks nagu mis 7. Proteism tänapäeva tahes selline asustatud punkt, mille tunni tsivilisatsioonis või kahega võib otsast otsani läbi sõita. Globaalne tsivilisatsioon võtab oma val- Oleme rühkinud aastatuhandete veelahk- dusse kõik planeedi energiaallikad ning mele, kust järsku avaneb vaade kaugele on suuteline reguleerima kliimat, ilma, aegade lõpuni. Sama kiiresti, kui proteism ookeanide veetaset, vulkaanilisi ja teisi liigub tulevikku, taandub ta minevikku. geoloogilisi, biosfäärilisi, planetaarseid Proteism on eleegiline optimism, mis juba protsesse. Teadlaste arvestuste järgi kulub sünnihetkel on teadlik oma peatsest lõ- sellele tsivilisatsioonitasemele ülemine- pust. Proteism kontsentreerib endasse selle kuks mõnisada aastat, ja alles hiljaaegu ajahulga, mis võimaldab tal olla alguses hakkasime me aru saama, mis suunas me – ja näha end lõpust; eksperimentaalselt liigume.13 tegutseda – ja arhivaarselt õhata; kujut- 2. Proto-kvandiline. See tähendab, et lusvõime abil end ette rebida – ja haarata aineehituse kvanttasand, kuhu teadus end tulevikust pika, mäletava ja hüvasti jõudis 20. sajandil, saab tuleviku krea- jätva pilguga. tiivsete ja transformatiivsete praktikate Järgmiseks kirjeldame tänapäeva tsivi- aluseks. Muuhulgas juba nüüd käivad lisatsiooni olukorda proto- terminites: kui tööd kvantkompuutrite loomiseks, mille ammumöödunut kauge tuleviku palge ees. võimsus paljukordselt ületab praegu kasu- Mõned määratlused, just oma praeguse tuses olevate ja ränil baseeruvate arvutite väljaarenematuse tõttu, osalt segunevad oma. Kuid mis peaasi – manipuleerides üksteisega. kvantidega, suudame luua mis tahes uusi 21. sajandi alguse tsivilisatsioon on: ainevorme, sealhulgas orgaanilist ainet. 1. Proto-globaalne, kuna teda alles kil- See tõotab lahendada inimkonna toidu- ja lustavad keelelised, rahvuslikud, riiklikud, energiavarustuse probleemid ning lubab kultuurilised ja religioossed barjäärid, mil- viia kõik materiaalse tootmise ja isegi mele taga valdava enamiku inimeste elu põhi- ditsiiniteeninduse liigid mikrotasandile, liselt kulgebki. Suurema osa ajaloo vältel vabastades nii ka looduse ekstensiivse teh- (99% meie liigi eksisteerimisajast) elasid nika survest, industriaalajastu tootmise inimesed väikeste rändhõimudena, mis dinosaurustest. ei suutnud tagada eluspüsimist enamale kui 50%-le oma liikmetest. Järk-järgult 13 Tsivilisatsioonide jagamine kolmeks tüü- hakkasid nad moodustama arvukamaid biks – planetaarseteks, päikesesüsteemikesk- seltsinguid, kuid “barjääridest kõrgemal”, seteks ja galaktilisteks tsivilisatsioonideks, olenevalt nende poolt hõlvatud energiavaru- n-ö planetaarses noosfääris, ei ela ka prae- de mõõtkavast – pärineb astronoom Nikolai gu rohkem kui 2–3% maakera elanikkon- Kardašovilt ja on kasutusel rahvusvahelises futuroloogias. 116 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 116 2.05.2011 13:53:18 3. Proto-sümmeetriline. Me alles hak- sisteerib üksnes bioloogilise liigi Homo kame tunnetama sümmeetria (peegeldus- sapiens vormis ja alles hakkab omandama likkuse) seadusi, mis toimivad universumi alternatiivset vormi (arvuti). Iga inimene kõige erinevamatel tasanditel, tillukestest eksisteerib talle looduse poolt ettemäära- “superstringidest” kuni paralleeluniver- tud vormi piirides ega saa seda omatahtsi sumiteni. muuta – välja arvatud harvad soovahetuse 1995. aastal saadi eksperimentaal- juhtumid. Tsivilisatsiooni edasine areng tingimustes esimesed antiaine aatomid, viib universumilt multiversumile, iga eri mille vastasmõju ainega tõotab kauges kehastumisvormide valikuks võimelise tulevikus meile kättesaadavaks teha uued isendi alternatiivsete eksisteerimisviisi- energiaallikad. Sümmeetriauuringud on de mitmekordistumisele. Nii nagu üht ja lähtekohaks ka aja probleemi lahenda- sedasama informatsiooni saab edastada misel, mille ühesuunalisus on ammust käsitsi kirjapanduna, trükitekstina, suu- aega füüsikutes ja filosoofides hämmingut lise kõnena, numbrilise binaarkoodina, tekitanud. Geneetilised eksperimendid analoogprojektsioonina ja valguskiirena, vananemismehhanismide selgitamise ja niisama võib eksistentsi mis tahes erikuju kõrvaldamise alal võivad aidata meil jõuda “transsubstantseeruda”, muuta oma vor- ajaloo pööratavuseni, mineviku ja tuleviku mi, “kloneeruda”, luua endast hulganisti sümmeetriani. Hiljuti on tehtud edukaid variante. Kõik olemasoluvormid muutu- katseid bioloogilise kella nende osutite vad plastilisemaks, paljundatavateks, ja see nihutamiseks, mis vastutavad vananemise hõlmab ka inimkeha polümorfsust. ja rakkude (antud juhul leukotsüütide) Juba 1970. aastatel täheldasid psüh- surma eest. Teine suund on paralleelsete, holoogid “proteuslikku” tüüpi isiksuse peegeluniversumite avastamine, kus pa- ilmumist, kes ühendab endas eri indivii- rem ja vasak pool vahetavad kohad ning dide omadusi.15 See pole skisofreeniliselt aeg voolab vastupidises suunas.14 lõhestunud, vaid rikas, paljude rollide, 4. Proto-variatiivne (protopluraalne). mitme “isega” isiksus, “multiviid”, kellel Tänapäeva tsivilisatsioon on ontoloo- ühe “mina” raamides hakkab kitsas. Õigu- gilises mõttes vaene: rõhuval enamikul poolest on selline “mina” mitmestumine objektidest ja subjektidest on ainult üks alati olnud hoomatav inspiratsiooni- ja eksisteerimisvorm. Näiteks mõistus ek- kunstiloominguaktides, kus isiksus on tinglikult – teatrilaval või romaanis – 14 Uue ajastu teadustehniliste väljavaadete ümber kehastunud teistes. Ent kui inim- mõistmisel on mulle eriti kasulikuks osutunud järgmised raamatud: M. Kaku, Hyper- isiksusel on ühe keha raames kitsas, siis space: A Scientific Odyssey Through Paral- lel Universes, Time Warps and the Tenth 15 Termin “proteuslik stiil”, tähistamaks Dimension. New York; London jt, 1995; indiviidi kalduvust enesega eksperimentee- J. Horgan, The End of Science: Facing rimisele, oma “mina” multiplitseerimisele, the Limits of Knowledge in the Twilight plastilisele ümberkehastumisele, pärineb of the Scientific Age. New York, 1997; R. psühholoog Robert Liftonilt: R. J. Lifton, Kurzweil, The Age of Spiritual Machines. Boundaries: Psychological Man in Revolu- New York, 1999. tion. New York, 1970.

EPSTEIN 117

xVIKER 4-5 11.indd 117 2.05.2011 13:53:18 võib arvata, et aja jooksul need mitmesed tavasti saab inimkonna tulevikuks olema “minad” ei piirdu enam üksnes kujundlik- nookraatia, s.o mitte üksikindiviidide või sümboolse kehastumisega, vaid saavad sotsiaalsete rühmade, vaid kollektiivse aju endale ka iseseisvad kehad, mis hakka- võim, mis koondab endasse kõigi mõtle- vad olema omavahel seotud nähtamatuid vate olendite intellektuaalse potentsiaali vaimseid niite pidi – hakkavad ka füüsili- ning hakkab toimima niihästi bioloogilisel selt olema “ühtesulamatud ja jagunema- kui ka kvanttasandil. tud”, nii nagu nad seda praegu võivad Internet on selle “inteLneti” algku- olla psüühiliselt.16 Nii nagu bioloogiline ju, mis ühendab kõik mõtlevad olendid liik kehastub paljudes isendites, nii saab ühte intellektuaalsesse võrgustikku ja ka üksikisikust omamoodi “psüühiline saab suure hulga teadvuste omavahelise liik” ning selle pinnal hakkavad tekkima lõimumise vahendiks, paneb aluse uuele erisugused organismid, millele on omane teadvusevormile Süntellektile. Praegu siseelu keerukas ühtsus, oma ühise “mina” asume me elektroonilise koguduslikku- tunnetus. Isiksus saavutab võime laotuda se – Ühismõistuse ja Ühesmõtluse kõige üle mandrite, planeetide, tähesüsteemide, varajasemas staadiumis.17 Nii nagu kunagi esineda erineval materiaalsel kujul ning oli paleosoikumi ajastu (kr zoe – elu), nii erinevates sotsiaalsetes ja elukutselistes elame meie nüüd paleonoikumis (kr noos rollides – ja ühtaegu tunnetada oma saa- – mõistus), mil ilmuvad esimesed mõtleva tuse ja moraalse vastutuse ühtsust, ning aine tehisvormid, mil mõistus väljub kol- kõik tema kehastused hakkavad “süüm- bapimedusest ning loob arvutid ja teised lema” ühes süümes. Kreatiivselt võimas isetöötavad mõistusevormid. ja innukas isiksus võib oma lõputult mul- 6. Proto-metafüüsiline. Seniajani oli tiplitseeritavate “minadega” asustada ter- metafüüsika vaid kõige abstraktsema tea- veid maailmu. Kogu mineviku ja tuleviku duse – filosoofia – abstraktseim osa ning kunsti hakatakse siis käsitama kui proto- tegeles universumi kõige üldisemate aluste morfismi ajajärku – proteuslike isiksuste ja omadustega: elu ja surm, samasus ja tinglik-märgilist ettekuulutust. erinevus, reaalsus ja illusioon, olemine ja 5. Proto-nootiline (prototserebraalne). teadmine… Alles hiljuti avastas metafüü- Ühes elu evolutsioneerumisega muutub sika oma rakendatavuse kogu sellele prob- aju organismi pisitillukesest manusest (selgrootute ganglionist) keskseks orga- 17 Kujutlused koguduslikust mõistusest niks. Samasugune evolutsioon leiab aset (ühismõistusest) ehk kollektiivsest intel- lektist – sellest, mida meie nimetame sün- ka tsivilisatsiooni ajaloos: looduses suu- tellektiks – saavad alguse Aristotelese neo- reneb “mõistuslik kihistis”, geosfäär ja platoonilistest tõlgendustest 10.–12. sajandi biosfäär lähevad üle noosfääriks. Näh- araabia ja juudi müstikas: Al-Fārābi, Ibn Sīnā, Maimonides. Sellest, kuidas see keskaegne 16 Indiviidi “jagamatu” jaguneb – nii nagu filosoofiline eelaimus realiseerub tänapäeva jagunesid “aatomid”, tuues ilmsiks osakeste, elektroonilistel avarustel, vt: P. Lévy, Col- lainete keerukama vastastikmõju, nähtama- lective Intelligence: Mankind’s Emerging tute “superstringide” võnkumise (vrd ‘jaga- World in Cyberspace. Tlk R. Bononno. New matu’ – kr atomos, ld individuum). York; London, 1997. 118 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 118 2.05.2011 13:53:19 leemideringile, mis puudutab pluraalseid mõistuse vorme, saab metafüüsikast täiesti maailmu ja nende konstrueerimist. Meta- praktiline teadusala uuele maailmale alus- füüsika muutub füüsikast lahutamatuks, te, koordinaatide, parameetrite, omaduste, sest füüsika ise on jõudnud viimsete, “me- universaalide andmisel. Kunagi tuleb aeg, ta-füüsiliste” asjadeni, mateeria piirideni. mil metafüüsika-asjatundjale esitatakse Kvantfüüsika läheb üle kvantmetafüüsi- uue kosmose või galaktika algidee. Oma kaks, püstitades ja lahendades põhjuslik- mõtte jõul kutsub ta selle reaalsena esile kuse, vabaduse, tõenäosuse probleeme kui loogilise võimaluse ning siis saabuvad uut moodi. Geneetika saab metafüüsilise selle asupaika kosmonaudid, insenerid, mõõtme selliste küsimuste tõstatamisel ehitajad, videotehnikud, arvutimehed – nagu identsuse (kloonimine) ja surma ja muudavad selle tegelikkusesarnaseks olemus (vananemisgeenid). Tänapäeva niivõrd, kui on vajalik ja piisav tehniliste teadus leiab spirituaalse tarvis universumis avantüüride ja eksistentsiaalsete eksperi- “teismõõtmeliste ruumide urge” (Ossip mentide läbiviimiseks. Mandelštami luuletusest Andrei Belõi mä- 7. Proto-angelistlik. Ingliteks nimeta- lestuseks), mida traditsiooniline religioos- takse üleloomulikke olendeid, kes mit- ne mõte pole veel hõlvanud ning ka meie metes usundilistes pärimustes toimivad argimoraal pole veel jõudnud kaasata oma vahendajatena seal- ja siinpoolse maail- murede- ja reeglitevaramusse. ma vahel. “Inglite tsivilisatsioon” paistab Näiteks mõte hauatagusest tasust peaks esmapilgul olevat enesele vastu rääkiv tegelikult heidutama meie kaasaegseid mõiste, sest tsivilisatsiooniks nimetatakse rohkemgi kui keskaja inimesi. Tänu ju inimeste loodud tehislikku elukeskkon- relatiivsusteooriale, kvantfüüsikale, ar- da. Kuid piir tehisliku ja üleloomuliku vutitele, geneetikale jne me ju mõistame, vahel on niisama tinglik ja läbitav kui piir kui peenelt on hing seotud materiaalsete loodusliku ja tehisliku vahel. Inimene on kehadega ja niisiis kuidas see jõuväli, see looduslik-loomulik olend, kes loob te- energia-entelehhia, mida me hingeks ni- hisliku maailma ja just seeläbi muutubki metame, hakkab kujundama meie teisi perspektiivis üleloomulikuks. kehasid pärast selle keha lagunemist. Mil- Kuuldes meid kõnelemas telefoniga või lise hingega võtame vastu surma, selline viibides reisilennukis pilvede kohal, võiks keha meile ka osaks saab: eeterlik või plas- keskaja inimene arvata, et asub inglite maatiline, ülitihe või ülihõre, nagu valgel maailmas. Tehnika hõlbustab ja kiirendab kääbustähel või nagu mustal augul… kõiki olemisprotsesse, siirdab mateeria Seni kui meie käsutuses oli ainult üks energia- ja informatsioonivoogudeks, maailmakõiksus, üks elu vorm, üks mõis- muudab meie eksistentsi lennukaks ja tuse vorm, oli metafüüsika spekulatiivne kõikjale tungivaks, võimaldab teadvusel ning suuresti oletustel põhinev ja kahtlane takistamatult levida valguse või elektri teadus, ent niipea kui “maailma” mõiste kiirusel. Me ise ei märkagi, kuidas meie muutub millekski täiesti käegakatsutavaks materiaalne keskkond muutub aina “lä- ning meil tekib võimalus luua uusi elu ja bilaskvamaks”, hakkab endas hõlmama

EPSTEIN 119

xVIKER 4-5 11.indd 119 2.05.2011 13:53:19 hulka valguslikke, “eeterlikke”, “virtuaal- “вестник” (sõnumitooja, ingel). Mõned seid” kehi ning sarnanema sellega, kuidas meie aja mõtlejad kasutavad angeloloogia meie esivanemad kujutasid ette taevaseid mõisteid, iseloomustamaks arvutitehnika eluasemeid. abil loodud virtuaalmaailmu. Pierre Lévy Tänapäeva inimese käsutuses on juba sõnul “saab inglite- või taevamaailmast paljugi sellest, mida kunagi omistati üks- virtuaalmaailmade valdkond, mille kaudu nes inglitele: ta suudab kihutada kiiremini inimolendid moodustavad kollektiivse tuulest ja helist, anda oma häält ja mõtet intelligentsi vorme”.18 Tuleb siiski märki- edasi suurte kauguste taha… Inimene da, et virtuaalsus on alles tehnoangelismi pole veel piisavalt vaba liigiomastest fü- esimene, algne staadium. Kõigepealt me sioloogilistest vajadustest, ta ei suuda veel siseneme virtuaalmaailmadesse oma nä- ületada eri maailmade vahelisi piire ega gemisega, kuulmisega, siis haistmisega, väljuda teistesse dimensioonidesse. Kuid maitse- ja kompimismeelega – väljume järk-järgult õpib ta muutma oma keha sealt aga juba muudetud ihuga, üleloo- koostist, riietuma peenemasse, eeterli- muliku olendina, iniminglina. kumasse ihusse – ja ühes sellega muutub Muidugi ei piisa selleks pelgalt inimese angeloidiks, inglitaoliseks olendiks. enda tegudest – vajalik on ka nende jõu- Norbert Wiener ennustas, et aja jooksul dude vastumõju, millega ta kokku puutub omandab inimene võime saada valgus- materiaalsest maailmast väljudes. Virtuaal- kiireks või elektrooniliseks maatriksiks, sus on tsivilisatsiooni ülim tehniline lõpp- mis on edastav mis tahes materiaalsete saadus; angelism – selle üleloomuliku ek- moodustiste kujul. Seda inimese matee- sistentsi algus, mis inglitehierarhia astmeid riavälist, informatsioonilis-valguslikku, mööda kerkib Kõige Loojani. energilis-ideaalset põhiolemust, millel oli Me ei tea veel, millises tsivilisatsiooni määratud areneda primaadi bioloogili- arengu punktis läheb tehislik üle üleloo- se liigi vormis, seejärel aga ületada selle mulikuks – niisama nagu kunagi ühes piirid, võiks nimetada: tšelovest (humes- inimese ilmumisega hakkas looduslik- sage). See ei ole lihtsalt informatsioon, loomulik üle minema tehislikuks. vaid ainus omataoline sõnum, entelehhia, Muistne ettekujutus inimesest kui mis kunagi tervikuna langes ühte inimese üleminekulülist looma ja ingli vahel välise palgega, tema orgaanilise ja intel- elustub nüüd taas, sest ühes uue teh- lektuaalse vormiga. noloogiaga toimub maailma radikaalne Seega, mis puudutab inimese välist spiritualiseerumine ja vana metafüüsika kuju ja omadusi, on meie tsivilisatsioon reaktualiseerumine. Sellest, mis kunagi protoangelistlik, sest pikkamööda hak- oli aimusel põhinev spekulatsioon, saab kab inimene väljuma teispoole oma nüüd tehnilis-ökonoomiline tulevikuväl- “loodusliku”, etteantud vormi piire ning muutuma üleloomulikuks olendiks, tše- 18 P. Lévy, Collective Intelligence, lk 97. lovestnikuks (humangel), kelle nimes en- Edasi selgitab Lévy, et jutt on “uuest” an- das saavad kokku “чело-век” (inimene) ja gelismist, mille “lähteallikaks on inimkoos- lused”. 120 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 120 2.05.2011 13:53:19 javaade. Vaimude maailm, kes muistsete liku tuleviku ees, teineteisest selgelt lahus. arusaamade järgi meie ümber elutsevad 20. sajandi alguse põlvkond oli utopistlik, ja meiega suhtlevad, on nüüd võrdpilt aga sajandi keskelt kuni lõpuni valitsesid sellest, millega tsivilisatsioon tipneb, kui antiutoopilised meeleolud – katkestusega saavutab aine “eteriseerumise” ja siirdub 60ndatel, mil utoopia taas tõstab pead (ja tehislikust faasist üleloomulikku. freudomarksistlikest ideedest vallatuna ka muid kehaosi). 2001. aasta põlvkond on 8. Utoopia ja apokalüpsis ühtaegu nii utopistlik kui antiutopistlik, kusjuures niisuguseid “poolt” ja “vastu” Meie suhe tulevikuga on niihästi utoopili- meeleolusid ei ajenda mitte mingisugused ne kui ka apokalüptiline. Me ka kardame üksteisele vastanduvad tulevikupildid, vaid seda, mida me kannatamatult ootame: üks ja seesama pilt. Ei toimu mitte üksnes psühhotroonse tsivilisatsiooni tulekut ja progressi kiirenemine, vaid ka väärtuseline nende mõtlevate masinate ajastut, mis ümberpööramine, sest äärmusseisundites võivad meid oma mõtte tööriistaks muuta. kaob erinevus plussi ja miinuse vahel. Me naudime ette kõigi oma soovide täi- Tänapäeva tulevikuaimused on niihästi tumist – ja samas kardame, et see viimane tehnoloogilised kui eshatoloogilised. Veel tehnorevolutsioon purustab õhukese va- kunagi varem pole reaalsus olnud inim- heseina psüühika ja reaalsuse vahel. Me kätes nii paindlik ja kergesti töödeldav: oleme sisenenud üha kiirenevate aegade nagu ütles Vladimir Majakovski: “ehita, ajastusse, keerisjasse lehtrisse, mille lõpus raja, loo!” Kuid nagu kirjutas Søren Kier- ootab meid tundmatu – see käestkaduv kegaard, hirm sünnib eimiski kogemisest, perspektiivi lõpp, kus sulavad ühte Eros ja inimene, õppinud eimiskist reaalsust ja Thanatos, tung ja hukk. Erinevalt de- looma ja seda eimiskiks muutma, kardab kadentidest ei tunne me hävingutungi, seda eimiskit, mis asub temas endas. Me kuid anname endale aru oma tungide võime liiga paljut – ja seepärast kardame võimalikust hukatuslikkusest. Iga aasta- iseend, kardame sattuda oma ihade ja oma kümnega, aga võib-olla ka pigem iga aasta loodu orjusse, kui puuduvad need tõkked, ja kuuga hakkab muutuma maailmakõik- mida seadsid Reaalsus, Loodusseadused, suse joonis, piir sisemise ja välise, mõtte Kellegi Ettenägevus. Me juba enam nii- ja olemise vahel. Ühe käega me kihutame võrd mitte ei karda osutuda nõrgaks, vaid takka progressiratsusid, teisega aga ta- kardame pigem omaenese vägevust, mis litseme neid. Meile on südamelähedane kukutab meid musta auku, psüühilisse nii Bloki “Põhjatu kaduvikutaarna kohal keerisesse või füüsilisse vaakumisse, nii / õhku ahmides tormab traavel” kui ka nagu bõliinavägilane Svjatogor, tõstes Võssotski “Pidage veidi hoogu, pidage üles koti, milles on kogu maa raskus, ise hoogu, ratsud…”. maasse kaob. Eelmiste põlvkondade jaoks seisid Varajases lapsepõlves meie tunded ei utoopia ja antiutoopia, sööst ideaalsesse eristu veel, me nutame ja naerame läbise- tulevikku ja hirm sellise ideaal-kohustus- gi. Samuti polnud tunded ja tähendused

EPSTEIN 121

xVIKER 4-5 11.indd 121 2.05.2011 13:53:19 lahknenud ürgrahvastel ega muistsetes sõ- sele, ning seepärast ei jaga me ei oma va- nades. Eks ole ju ka sõnad начало (algus) naisade joovastust ega oma isade skepsist. ja конец (lõpp) pärit ühest ja samast tüvest Me püüame utoopiasse sisse ehitada tema кон-, mis tähistab “piiri”, “korda”. Niisa- enesepiiramise mehhanismi, seada kiirust ma ka meid – paleonoilist tsivilisatsiooni, koguvale progressimasinale usaldusväär- kolmanda aastatuhande arhailist esiaega seid pidureid. Eshatoloogia pidurdab teh- – tõmbab tuleviku poole ja ühtlasi me noloogia hoogu järskudes kurvides ja see kardame seda. Utopismil ja antiutopismil tähendab, et ühes progressi kiirenemisega on ühiseid jooni: ülitundlikkus tuleviku hakkab ka pidurite osatähtsus kasvama. suhtes, ootuste teravdatus, tulevikupilti- Inimesed pelgavad mõtlemisvõimelisi made ja -mudelite kavandamine, äärmiselt sinaid, viirusi, kloone, tehislikke geene, vaimustatud või ärev suhtumine kõigesse uut küborgide rassi, sest kõige selle tagant uude. Sellist meelestatust võiks nimeta- viirastub “seesamunegi”, “Lõpp”. Nad da ambiutopismiks (ambi- – ‘mõlemalt hakkavad ühe jalaga vajutama tehnika- poolt’). Ambiutopism on utopismi ja an- progressi gaasipedaali, teisega aga kompa- tiutopismi niisugune ühendus, mis kannab ma eshatoloogilise piduri järele. Ja ainult endas kõiki nende plusse ja miinuseid ning nõnda, kahe pedaaliga töötades, hakkabki elab pingeliselt läbi just nende pöörata- meil olema võimalik liikuda edasi möö- vust. Kuna meil on juba selja taga – 20. da tuleviku ebatasast maastikku, ilma et sajandis – leegitseva utopismi ja vähemalt peaksime kuristikku kukkuma. niisama kirgliku antiutopismi kogemus, siis saame hinnata neid lahutava vaheseina 9. Tehnomoraal õhedust, sest kõige hirmsam utoopiate puhul, nagu ütles Berdjajev, on ju see, et 18.–19. sajandil tehnikat ja moraali sageli nad saavad teoks. Seepärast kaasnebki iga vastandati teineteisele. “Teadus ja voo- meie utoopilise sööstuga antiutoopiline rus ei sobi kokku,” kuulutas Jean-Jacques hirm, mis hoiab meid rutakate ja ennatlike Rousseau täpselt 250 aastat tagasi, 1750. progressikapakute eest. Selline hirm on aastal. õilis tunne, osa sellest, mida muiste kutsuti Just moraali ja tehnika üheks tervikuks prudentia’ks (mõistlikkuseks, arukuseks) liitmist, tehnoeetikat, võib pidada selle ning mida Aristoteles ja Aquino Thomas tuleviku üheks tunnusjooneks, mille lä- pidasid ülimaks vooruseks. Eriti puudu- vele on jõudnud 21. sajand. Tehnika ei tab see nn “jumalakartust” – kui inimene tähenda terast ja masuuti, “hingetuid” hoidub tegudest, mis ehk võiksidki talle mehhanisme, nagu sisendavad meile lap- kasu tuua või naudingut pakkuda, kuid selikud muljed industriaalajastust. Tehnika on moraalselt kahtlased või kahjulikud – see on mõte ja sõna, mis väljuvad kogu teistele (sealhulgas järeltulevatele põlve- universumi avarustesse. Tehnomoraaliks dele). nimetan ma neid uusi moraalseid võimalu- See, et me oleme teadlikud utoopia si, mis tulenevad teaduse, tehnika, suhtlus- ohtudest, lubab meil loota nende vältimi- vahendite arengust. Tehnomoraal tähen-

122 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 122 2.05.2011 13:53:20 dab süvaseoste loomist “mina”, “sina” ja kond hävitab loodust, aga arenenum, “tema” vahel – selliste dialoogiliste suhete postindustriaalne ühiskond hakkab seda kujunemist, millel on nii tehniline kui ka hoidma ja taastama. Uue põlvkonna teh- moraalne mõõde. nika kaitseb loodusmaailma tema enese Tehnika muudab meie käitumise pöö- eest; tema kiirendusmehhanismi ehita- ratavaks, võimendab kõigi meie tegude takse sisse ökoloogilised pidurid, nii nagu tagasisidet, tekitab bumerangiefekti, nii et eshatoloogilised pidurid pannakse peale meil on märkimisväärne oht langeda ise “ajaloovedurile”. oma kuriteo ohvriks. Varasem selgepiirili- Tänapäeva tsivilisatsiooni tehnoloogi- ne jagunemine “subjektiks” ja “objektiks” line tase muudab mõistetavamaks ja taju- kaob, ning kõik, mis on kavandatud teiste tavamaks Kanti kategoorilise imperatiivi: vastu, pöördub hõlpsasti meie eneste vas- “Talita vastavalt niisugusele maksiimile, tu. Tuumarelva valdajad pidid paratama- mida järgides sa samal ajal võiksid soovi- tult arvestama sellega, et sõjatules või tuu- da, et see saaks üleüldiseks seaduseks.”19 matalve pakases saavad hukka ka nad ise Ühiskonnaprotsesside keeles nimetatakse ja nende lähedased – ellujäämisgarantiid seda “globaliseerumiseks”, aga tänapäeva pole kellelgi. Võib tuua hulganisti näiteid, teaduse keeles, mis tegeleb “kaoplekssuse- kus ühest või teisest tehnilisest leiutisest ga” (chaoplexity – ‘kaos’ + ‘komplekssus’) on halba sündinud – kuid ei saa jätta ar- – liblikaefektiks. Hiinas tiibu kehitav lib- vesse võtmata ka vastupidiseid näiteid, likas võib esile kutsuda orkaani Brasiilias. kus hävitusrelva olemasolu on talitsenud Kõik on sedavõrd vastastikku seotud, et inimeste kirgi ja tõstnud nende kõlbelist iga inimese tegevusel on omad tagajärjed vaimu. Just käegakatsutav tuumasõja-oht kogu inimkonnale, kaasa arvatud antud tõi sallivuse ja rahumeelsuse põhimõtte isikule endale. See pööratavus hakkab rahvusvahelisse poliitikasse, s.o lähendas võimenduma sedamööda, kuidas kom- seda eetikale. Kui varem, Tolstoi ja Gan- munikatsioon kiireneb ja tekib neuraalne dhi ajastul, tähendas vägivallatuseprintsiip keskkond, mis ei ole läbitav mitte üksnes puhteetilist valikut, siis pärast tuumarelva tekstuaalsetele märkidele, sõnadele ja ar- loomist saab see globaalpoliitika lahuta- vudele, vaid ka ajuprotsessidele, neuraal- matuks osaks kui ainus võimalus üheskoos setele ärritustele. ellujäämiseks, kui tehnika poolt antud “Sest kõik peidetu on olemas vaid õppetund vastastikusest seotusest. avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu Täpselt niisama viis oht, mille kutsus on vaid päevavalgele tulemiseks” (Mk esile inimese vägivald looduse kallal, uue 4:22). Tehnika viib meid lähemale sellele, ökoloogilise moraali tekkeni, mis ei eelda mille eest hoiatavad prohvetid – viimsete mitte tehnikast loobumist, vaid peenemate aegade avalikuks tulekule. Mingil tase- ja jäätmevabamate tehnoloogiate edenda- mel valmistab tehnika meid ette seismaks mist. On vana tõde, et vähene teadmine hävitab usu, aga suurem teadmine viib 19 И. Кант, Основы метафизики нравствен- taas temani. Niisama ka industriaalühis- ности. Rmt-s: И. Кант, Сочинения в 6 томах. Moskva, 1965, 4. kd, 1. osa, lk 260.

EPSTEIN 123

xVIKER 4-5 11.indd 123 2.05.2011 13:53:20 viimsepäevakohtu ees, mis hakkab lugema kuid ei kirjuta ette mingeid erilisi voorusi. meie mõtteid ja meie hingi. Inimene, kes Samuti ei suuda ka tehnika, paljastades ja on varustatud mõtlemisvahenditega, mis seades ühiskondliku kontrolli alla inimese närvirakkude ja -kiudude jätkuna on pai- uusi psüühilisi kihte, neid kihte täielikult gutatud tema ajusse, ei saa mitte üksnes ammendada, vaid vastupidi, võib muuta vägevaks, vaid muutub ka läbipaistvaks siseelu sügavamakski – see väljub teistes- ja aruandekohustuslikuks. Siis muutub se, ülipeentesse mõõtmetesse, mis antud töö oma mõttemõlgutuste salajase sisuga tehnilise süsteemi kontrollile ei allu. Nii igapäevaseks imperatiiviks, samasuguseks – sisemist eksternaliseerides – toimubki etiketireegliks, nagu praegu on sõnade inimese introspektsiooni edenemine, tema valik sotsiaalse suhtluse protsessis. Siis “salajasest salajasema” kasv. kuluvadki meile ära – nii usklikele kui usk- Tehnomoraalse arengu igas staadiumis matutele – need meditatsiooni, mõttepalve on oodanud ja ootavad meid muidugi meetodid, mille töötasid välja askeedid ja ees väga suured kiusatused. Türanni või lihasuretajad. Sest pattu ei tehta ju mitte platonliku “filosoofist seadusandja” käes ainult teo ja sõnaga, vaid ka mõtetega, võib õigusemõistmise süsteem moonduda ning kõige raskem on võidelda viimasega, tasalülitamis- ja repressiooniaparaadiks; kuna praegu ei pea oma mõtetest kelle- seltskondlik etikett võib saada ideoloo- legi aru andma peale nähtamatu Jumala. gilise kontrolli, poliitilise “korrektsuse”, Kui meie mõtted muutuvad nähtavaks ka üleüldise pealekaebamise jne süsteemiks. inimestele, siis saab meil nõrkadel olema Samal ja suuremalgi määral võib neuro- ka suurem stiimul mõttepuhtuseks ja -ka- ühiskonna, tehnotserebraalse keskkonna sinuseks. Teadustehniline progress esitab teke kaasa tuua uue nõiajahi meie teadvu- moraalile üha suuremaid – aga perspek- ses ja alateadvuses. Kuid me ju ei kaota ära tiivis lausa rusuvaid – nõudmisi. õigussüsteemi ega hea käitumise reegleid Keegi ju ei eita, et kriminaalõigus ja üksi seepärast, et nad kätkevad endas ka seltskondlik etikett, rõivastades meid ebaõiglast kohtumõistmist, silmakirja- oma hullusärki, mitte ainult et hoiavad likkust, teisitimõtlejate ja teistmoodi ära kuritöid, pahategusid, kurikeelsust kõnelejate allasurumist? Samamoodi ei ja tülisid, vaid ka soodustavad kommete saa ära keelata ka neuroühiskonda, kõigi paranemist. Õiguskorra jõud ja avaliku nende hirmsate ohtude kiuste, mida ta häbi ähvardus hoiavad meid tagasi hulgast mõttevabadusele kaasa toob. Aju, mis on korrarikkumistest, millega meil üksnes vahetult lülitatud maailma transformeeri- usu ja südametunnistuse jõul oleks raske mise masinate külge, siseneb uue moraalse võidelda. Tehnika, nagu varem õiguse- riski tsooni. mõistmine ja etikett, võib tulla kõlblusele Paraku – nii nagu oli 1920.–1950. aas- appi – sealjuures segamata tolle edasist tate põlvkond, kes klammerdus leninlik- arengut omaenda sfääris. Õigusemõist- stalinliku utoopia külge, nii kerkis esile ka mine ja etikett hoiavad meid tagasi korda 1970.–1990. aastate põlvkond, keda lum- saatmast kuritöid või toorelt käitumast, masid zamjatinlik-orwellikud antiutoopiad

124 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 124 2.05.2011 13:53:20 ja kes näeb tehnikaga seonduvat tulevikku võrguasukate maine. läbi mustade prillide. Mõistagi hakkavad Tehniliselt arenenud ja kommunika- mõtte iga sammuga keskkonna kontrolli- tiivselt avatud ühiskondades muutuvad mise poole kaasnema ka uued mõttekont- puhtmoraalsed tegurid ikka käegakatsu- rolli viisid, nagu Orwelli “teleekraan”, tavamaks ning hakkavad üha enam mõju- mis ühtaegu nii näitab kui jälgib. Mis siis tama ühiskondlikku ja kutseelu. Interneti- teha – hävitada need “kaugelenägevad” põlvkonnale pole moraal ja tehnika mitte pealekaebajad? Kuid jumal hoidku – me üksnes kokkusobivad, vaid on teineteisest ju ei purustanud televiisoreid, vastupidi, lahutamatud asjad. televiisorid, arvutid ja muud tehnilised kommunikatsioonivahendid purustasid 10. Proteism ja avangard selle ühiskonnakorra, mis ähvardas nad jälgimisvahendiks muuta. Kas mitte selle- Proteismil kui “sajandialguse” maail- pärast, et tehnika ise kannab endas subjek- mavaatel on palju ühist 20. sajandi al- ti ja objekti pööratavust ning säherdune guse avangardiga: tulevikku suunatus, ekraan, mis laseb mind jälgida ilma jälgi- eksperimenteeriv hoiak, vastuvõtlikkus jat nägemata, on lihtsalt primitiivne või uuele, prognostika ja futuroloogia, ma- praakmudel? Mida täiuslikum on tehnika, nifesti-žanr. Kuid selle sarnasuse taustal seda suuremat läbipaistvust ühiskonnas ta on erinevused veelgi selgemad. Avangard eeldab – ja esile kutsub. tähendab sõna-sõnalt “eelväge”, kes on Internetipõlvkond oli tunnistajaks teh- liikunud kaugele ette ja veab enda järel nika ja moraali ühisele võidukäigule tehni- kaasa “mahajäänud masse” või isegi rebib liselt mahajäänud ja moraalselt ebardliku end neist uhkelt lahti teel kauge eesmärgi totalitarismi üle. Seepärast ta ei vastandagi poole. Proteism tähendab, et teadvustatak- tehnikat ja moraali. Futuristlikud rünna- se oma lapsikut uus-olekut, ebaküpsust, kud moraali ja rousseaulikud rünnakud infantiilsust, mis jääb kaugele maha tule- tehnika vastu jätavad tänapäeva noorsoo vikust, sama nähtuse arenenud vormidest. ühtviisi külmaks (vähemalt “esimeses” Proteism omab juba küllaldast ajaloolist maailmas). 1990. aastatel hakkas rohkesti kogemust, et end paika panna – mitte ilmuma elektroonilise kommunikatsiooni kaugesse tulevikku, vaid selle tuleviku alaseid eetikakoodekseid. Muuhulgas rida kaugesse minevikku, mida ta ette aimab; autoriõigusteküsimusi, mis varem kuulusid mitte nende nähtuste, mida ta sisse juhatab jurisprudentsi alla, hakkab nüüd üle mi- ning mis peagi muudavad ta arhivaarseks nema moraali valdkonda; kusjuures selle kihiks ja ajalooliseks “fooniks”, avangardi, moraali rikkuja riskib vaat et enamagagi vaid arjergardi. kui traditsiooniliste seaduste rikkuja. Ra- Avangardil on kalduvus hüperboolidele, haliste kompensatsioonidega juba ei pääse. ta kuulub ühte Einsteini kosmoloogiaga, Elektroonilise keskkonna läbipaistvus ja paisuva universumi avastamisega teadu- resonantsus võivad hetkega ja igaveseks se poolt, ta pingutab oma stiilimuskleid hävitada nurjatustega hakkama saanud ja pungestab oma kujundeid kosmiliste

EPSTEIN 125

xVIKER 4-5 11.indd 125 2.05.2011 13:53:20 mõõtmeteni. Proteism seevastu kaldub sugupõlv suudab juba ette näha sellist litootese poole, ta näeb kõigis nähtustes tulevikku, kust me ise paistame millegi kahanemise, minimeerumise tendentsi, ammu möödununa. Niisugune kahestu- ennast näeb ta “väikesena”, “lapselikuna”, mine on 2001. aasta põlvkonna tõeliselt ta on kongeniaalne nende “nano”-tehno- uus tunnusjoon. Kõik need mõisted ja loogiatega, mis viivad tööstuse, informaa- terminid, mis kinnistusid sajandivahetusel, tika, küberneetika mõõtkavad aatomite ja on meile kasvamise jagu suured ning see- kvantide suurusjärku. pärast võib nad varustada eesliitega proto-. Avangard asetas end kõigest ette ja kõi- Virtuaalne, elektrooniline, neurokosmiline ge kohale. Proteism ei uhkusta oma uud- ajastu – me oleme nende eoonide päris susega, vaid pigem lepib oma vältimatu alguses ja seepärast saamegi lisada neile ja kiire vananemisega; ta ei paiguta end selle proto-. mineviku suhtes tulevikku, vaid tuleviku …Ja ka ma ise näin endale “proto-mil- suhtes minevikku. Proteism vaatab ennast lenagi”, veeuputuseelse lummutisena, kes tagurpidi pööratud binoklist ning näeb on roomanud välja 20. sajandi lõpust, nii end seal väiksena, ajaloo silmapiiri taha nagu 18. sajandist roomasid välja nüüd- kaduvana. Selles mõttes on proteism küps seks unustatud Heraskovid, Ozerovid… avangard, elutark tänu oma lüüasaamistest – pärast neid aga sugenesid Žukovski, ja totalitaarsetest aseainetest saadud koge- Puškin, Gogol, Dostojevski… Ma näen mustele, võimeline nägema end selle prot- end tuleviku-Dostojevski silmadega – kui sessi sabaotsas, ammu möödunus, millele hiliskommunistliku ja varajase arvutiajastu tema vaid aluse paneb. See on avangard, mõistuslikku protoplasmat, varustatud mis mõõdab end omaenese mõõduga ja algelise hingeeluga ja naiivselt keeruliste vaatab end sellest aegade kaugusest, mille aparaatidega – valgustusajastu eesliiniga, suunas ta alles esimesi samme teeb. arvutitehnikaga. See on tragikoomiline Meil on juba olemas – esimest korda olukord – tunda end millegi nii tundmatu ajaloos – kogemus üheainsa põlvkonna prototüübina, et pole isegi teada, kas see elu jooksul toimunud tormilistest tehno- aset leiab või vaob ta algkujugi minevikku, loogilistest muutustest. Me juba saame ilma et leiaks tulevikus millegagi seost. end omaenese mõõduga mõõta, kõrvu- Langetada otsust selle üle, mis on “pro- tada oma algusi ja lõppe. Selline koge- to-”, saab tavaliselt alles pärast seda, kui mus puudus neil avangardipõlvkondadel nähtus on täielikult küpsenud ja teoks (1900.–1960. aastateni), kelle looming saanud. Kust me teame, et Dante ja Giotto tärkas järjekordse tehnilis-informatsiooni- – see on protorenessanss? Ilmselt sellist lise laine harjal, kuid kes ei näinud, kuidas määratlust on võimalik anda alles pärast see laine vaibub ja järgmisega asendub, seda, kui on välja kujunenud ja lõpule ning kes seepärast otsekui kangestusid sel jõudnud renessanss ise, st tagantjärele. lainel, nägid end kõigist teistest kõrgemal Ja tõepoolest, termin “protorenessanss” seisvana, samastasid end tulevikuga tolle tekkis alles 19. sajandil (ja termin “renes- viimases ja kaheldamatus õigsuses. Meie sansski” mitte varem kui 18. sajandi lõpus

126 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 126 2.05.2011 13:53:20 Prantsusmaal). Kas tohib öelda “proto-” katkematult kolme sajandi vältel, võttes selle kohta, mille kaasaegne sa oled – või ikka teravamaid ja mõnikord raevukaid saab säärast terminit kasutada üksnes mi- vorme: “romantikud ja klassitsistid”, nevikunähtuste puhul, pärast seda, kui “realistid ja romantikud”, “sümbolistid nad on juba olematusse kadunud ja me ja realistid”, “futuristid ja sümbolistid”, näeme, mille ettekuulutuseks nad olid? “sotsrealistid” ja “modernistid”, “sotsar- Meie põlvkonna iseärasus on selles, tistid” ja “neoavangardistid”… et tema saab anda määratluse “proto-” Ja just seesama konflikt meie silma all ka “ennetavalt”, s.o juba ette sätestada ammendubki, sest me ise vananeme samal selle nähtuse esialgsuse, mis küpsesse järku määral ja sama kiirusega kui uueneme. jõuab tulevikus. Sellega leiab ühtaegu aset Me ise oleme muinasmoodsad, me oleme prognostiline töö. Kui me nimetame nüü- neoarhailised. Uuenemise hoogsus, mida disaegseid veebikülgi “protovirtuaalseks me eeldame tulevikult, eeldab meie eneste maailmaks”, siis sellega me ühtlasi ka mää- kiiret arhaiseerumist. rame nende ekraanitasapindade arengu- projektsiooni küpseks, mitmedimensiooni- * liseks, kõikehõlmavaks virtuaalsuseks ning Kui pöörduda tagasi möödunud sajandi tähistame oma koha selle arenguprotsessi lätetele, siis on kasulik meenutada, et välja embrüonaalses, kahemõõtmelises perioo- arvatud harvad erandid, ei hakanud madis. Prognoosides tulevikku, me ühtaegu nifestid ilmuma mitte tema kalendaarses paigutame end tema kaugesse minevikku. alguses, vaid ligikaudu aastail 1908–1909 Seeläbi muutubki futuroloogia lahutama- ja muutusid eriti sagedaseks 1912.–1913. tuks projektiivsest arheoloogiast – meie aastal, s.o just maailmasõja eelõhtul: eneste, meie oma aja arheoloogiast. Jules Romains’i “Üksmeelne elu”, 1908 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses (unanimismi manifest) lõi kahel toona kõige eesrindlikumal maal, Filippo Tommaso Marinetti “Futurismi Prantsusmaal ja Inglismaal, lõkkele vaidlus esimene manifest”, 1909 “muistsete ja moodsate” vahel. Esimesed Vjatšeslav Ivanovi “Sümbolismi juht- kuulutasid antiikautorite tingimatut üle- mõtted”, 1910 olekut, teised tõendasid, et kaasaegsed Aleksandr Bloki “Vene sümbolismi tä- võivad noid ületada. Charles Perrault, “Pu- napäevasest olukorrast”, 1910 namütsikese” autor, ja Bernard Fontenelle, David Burljuki, Aleksei Krutšonõhhi, “Vestluste rohkem kui ühest maailmast” Velimir Hlebnikovi, Vladimir Majakovs- autor, olid sisuliselt esimesed avangardis- ki “Kõrvakiil seltskondlikule maitsele”, tid Euroopa kultuuris: nad ei kutsunud 1912 üles heitma Homerost ja Sophoklest üle Miguel de Unamuno “Kunst ja kosmo- Kaasaegsuse auriku parda, kuid väitsid, et politism”, 1912 moodsad võivad muistsetest üle olla. Nii Marinetti “Kirjandusliku futurismi joonistus välja puhtilmalik konflikt “uue” tehniline manifest”, 1912 ja “vana” vahel, mis seejärel jätkus pea Ossip Mandelštami “Akmeismi hom-

EPSTEIN 127

xVIKER 4-5 11.indd 127 2.05.2011 13:53:21 mik”, 1912/1913 Mõiste “angeloid” käib ka paleonoikumi Nikolai Gumiljovi “Sümbolismi pärand ajastu inimeste kohta, kes asuvad intel- ja akmeism”, 1913 lektuaalse ja kommunikatsioonitehnika Marinetti “Futuristide poliitiline prog- arengu varajastes staadiumides. ramm”, 1913 Début de siècle (pr) – “sajandi algus” Alfred Döblini “Futuristlik sõnateh- kui eriline meeleolu ja maailmanägemise nika”, 1913 tüüp, vrd fin de siècle (“sajandi lõpp”). Kas on olemas seos manifesti-žanri ja Hüperautorsus – pluraalsete autori- üleilmsete kataklüsmide vahel? Vahest isiksuste (ja vastavate teoste) teke, kel- mingi seos ongi, sest manifest – see on le taga puuduvad bioloogilised kandjad mõtte kataklüsm, märk aegade katkes- (“reaalsed” indiviidid). tuskohast. Kui hakkavad ilmuma mani- InteLnet – erialadevaheline kooslus festid, tuleb maailma mingi otsustavalt uute intellektuaalsete liikumiste loomiseks uus jõud ning lükkab ta lahti harjumus- ja levitamiseks virtuaalse ruumi kaudu; pärasest paigast. Loodame, et proteismi üks vaheastmeid neuraalsete ja elektroo- manifest ei kuuluta ette maailmasõda, vaid niliste võrkude lõimumisel ning süntellekti uut arenguastet ülemaailmses koostöös. (ühismõistuse) tekkimisel. Selle tarvis on meil olemas niihästi tahe Mikroonika – teadus väikesest, minia- uueks utoopiaks, mis põhineb võimalike turiseerimise meetoditest; väikeste asjade, maailmade loogikal, kui ka uusim side- universumi pisimate osade filosoofia ja tehnika, mis suudab ühendada teadvusi esteetika. nende vabadust ahistamata.20 Multiversum – erinevate füüsikaliste seaduste ja dimensioonidearvuga maail- 21. sajandi mõistete ja made koguhulk, erinevalt ainsast “univer- terminite lühisõnastik sumist”, meie Maailmakõiksusest. Multiviid – mitmuslik indiviid, kelle eri Ambiutopism (vrd kr amphi- ‘ümberringi, “minadel” võivad olla iseseisvad füüsilised kõrval, mõlemalt poolt, kahtmoodi’) – kehastused, kusjuures nad säilitavad ühise utopismi ja antiutopismi kombinatsioon, eneseteadvuse. vastuoluline, ambivalentne suhtumine Mõttehoid – oma mõtete valitsemi- tulevikku. se, ühiskondlikult ohtlikest või patustest Angeloid (kr angelos ‘sõnumitooja, saa- mõtetest hoidumise süsteem; mentaalne dik’ + eidos ‘kuju, välimus’) – olend, kes askees, mida varem viljeldi joogas ja he- valdab mõningaid inglite omadusi, näiteks sühhasmis, kui enesetsensuuri moodus suudab läbi õhu ühest kohast teise liikuda, tserebraalselt avatud ühiskonnas. edastada oma mõtteid kauguste taha jne. Neurokosmos – kosmose fragment, mis on vahetus ühenduses ajuga ja tema 20 Võimalike maailmade loogikast ja sellest, mis sellest järeldub uue sajandi kultuurile, poolt juhitav. vt М. Эпштейн, Философия возможного. Neuromaania – narkootiline sõltuvus Модальности в мышлении и культуре. Sankt- kujutistest, ideedest ja teistest infoüksus- Peterburg, 2001. 128 EPSTEIN

xVIKER 4-5 11.indd 128 2.05.2011 13:53:21 test, mis otse mööda elektroonilis-neu- katsioonivõrgu kaudu; arenguaste teel raalseid kanaleid ajju saabuvad. üldinimeseliku kvandilis-neuraalse aju Neuroühiskond – ühiskond, mis on tekkele. vahetult ajuprotsesside poolt juhitud ja Sürreaal – virtuaalse ruumi fragment mis omakorda neid kontrollib. kui kolmemõõtmeline reaalsus, mis on Nookraatia – poliitilise korralduse psühhofüüsiliselt täiesti tõetruu ja mis ja valitsemise vorm kommunikatsiooni- ühtlasi allub juhtimisele nagu tehniline võrkudes toimiva kollektiivse mõistuse seade. juhtimisel. Tehnoangelism – üleloomulike, “ingel- Nootiline (kr noos ‘aru, mõistus’) – like” omaduste saavutamine inimese poolt mõistusesse kui planetaarsesse nähtusse, tehnilise evolutsiooni kaudu, mis ületab kui Maa geosfääri ja biosfääri ümberku- tema bioloogilise loomuse piiratuse. jundavasse jõudu puutuv. Tserebraalselt avatud ühiskond – ühis- Paleonoikum (paleo ‘iidne’ + noos kond, kus ajuprotsessid on tehniliselt ‘mõistus’) – kollektiivse mõistuse ja al- hõlvatud, viidud välisilma ning osalevad geliste intellektuaalsete masinate ajastu otseselt infovoogudes ja tootmisprotses- (siia kuulub ka meie aeg). sides. Panpsühhism – välismaailma lahustu- Tšelovest (человек ‘inimene’ + весть mine sisemises, piiri kadumine psüühika ‘sõnum’) – individuaalne olemus, inimese ja reaalsuse vahel. entelehhia, mis võib võtta kehaväliseid Projektiivne arheoloogia – muistislike vorme ning olla edastatav kui “infor- moodustiste uurimine kaasaja kultuuris, matsiooniline portree”, mis valdab kõiki käsitus olevikust kui prognoositava tule- originaali omadusi. viku suhtes ammu möödunust. Virtomaania – narkootiline sõltuvus Proteism (kr proto- ‘alg-, esi-’; Pro- “virtuaalsetest maailmadest”, nii nagu teus – vanakreeka jumalus, kes suutis nad kangastuvad meile arvutiekraanidel, muuta oma kuju) – asjade algusseisun- hiljem aga oma kolmemõõtmelises, kom- dile omane maailmataju, esialgne visand batavas projektsioonis. tulevikutsivilisatsiooni alles tundmatutest Virtonautika – rännak, “mereretk” vormidest. virtuaalmaailmades. Süntellekt (kr syn- ‘koos-’ + “intel- Virtosaal – saal kolmemõõtmeliste, lekt”) – koguduslik mõistus, ühismõistus, pärismaailmaga samastuvate “virtuaal- mis moodustub individuaalsete teadvus- sete maailmade” kui totaalse kunsti teoste te lõimumisel elektroonilise kommuni- etendamise tarvis. Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul

MIHHAIL EPSTEIN (1950), kirjandusteadlane, kulturoloog, filosoof ja esseist. 1972 lõpetas Moskva ülikooli filoloogiateaduskonna. 1990. aastast USA-s, Emory ülikooli kultuuriteooria ja vene kirjanduse õppejõud Atlantas. Eesti keeles on varem Igor Kotjuhi tõlkes ilmunud Epsteini “Essee esseest” (Vihik, 2004, nr 9).

EPSTEIN 129

xVIKER 4-5 11.indd 129 2.05.2011 13:53:21 POSTSPOTSTOPPOTS

TIIT HENNOSTE nal on taga kultuuri ja märkide lõputu Dialoog, viga ja vaba tahe slepp? Kas polnud mitte Marinetti see, kelle ideeks oli vabastada sõna kultuuri 1. Need, kes mõtlesid välja postmoder- mälust ja painest? Ja mida hakata peale nismi mõiste, said mõelda ainult ühest: kahe modernismi musterautori muster- see on midagi, mis tuleb pärast modernis- tekstidega? Ma mõtlen muidugi Joyce’i ja mi. Muidu oleksid nad ilmselgelt valinud Elioti, kelle allusioonide lahtiseletamised teise nime. Kui aga postmodernism on võtavad enda alla köiteid. see, mis tuleb pärast modernismi, siis Mängulisus? Juba eesti futuristid kut- millal on tema algus? Selleks tuleb vastata susid sajand tagasi laskma end juhtida küsimusele, millal on modernismi lõpp. mängust. Iroonia? Lugege vene futuriste Aga see küsimus on siiani vastamata. ja dadat. Metakeele ja keele vahe kadu? 2. Kui miski tuleb pärast midagi, siis Jälle futurism. Isiklikkuse eitamine? Vaata tuleb alati küsida, kas ta tuleb ka sel- futurismi üleskutset vabastada kirjandus le eelneva pärast? Kas postmodernism autori isiklikust minast. Žanritunnuste kultuuris pidi olema vastu-kostmiseks kadumine, eri žanride segamine? Kuidas postmodernismi jõudnud maailmale? üldse määratleda dada ja futu tekstide Või oli see ummikusse jooksnud moder- žanre? Kas loosung on žanr (Erni Hiir: nistlike kultuurimallide ületamise katse? Maha!)? Aga käsk (momentlaste päe- Vastuste asemel sai postmodernismist vakäsk)? midagi, mis oleks nagu olnud modernis- Postmodernismi üheks suureks tun- miga samaaegne. Ehk siis ajaline mõiste nuseks on kõrgkultuuri ja tarbekultuuri muutus tüpoloogiliseks. Vaimukad tüpo- kokkusegamine, kriminullide kokkumik- logiseerijad said oma võimeid näidata. simine filosoofiaga. Futurismi põhimõtte- Selle tulemusel on postmodernism teatud liseks ideeks oli kultuuri madalaks peetud tunnuste kogum, mida saab tekstide ja poole toomine kirjandusse, olgu selleks inimeste külge haakida. Neid tunnuseid tänavakeel või kino. Futurismi on ikka on terve rida. Aga tulemused on mu arust iseloomustatud sõnaga “primitivism”, natuke imelikud. mille all on mõeldud nende armastust Tähendusest vaba keelemäng? Kas see rahvakultuuri vastu (vene luboki tradit- pole mitte futurismi alusidee, mille tule- sioon), nn primitiivsete rahvaste vastu, museks said sõnalooming, glossolaaliad lastekultuuri vastu, amatöörsust (primi- ja zaum? tiivsete vahenditega tehtud käsikirjalised Allusioonid, tsitaadid ja muu sarnane, raamatud jms). Dada puhul on lausa selle mille taustaks arusaam sellest, et igal sõ- nime ennast seotud lastekeelega.

130 HENNOSTE

xVIKER 4-5 11.indd 130 2.05.2011 13:53:21 Muidugi, on asju, mida sajanditagune pühadest kogukondadest tänavatele. Sest avangard ei igatsenud ega kuulutanud. mida muud on interneti linkide kaskaa- See on kõigi ja kõige võrdsuse kuulu- did kui sajanditaguse suurlinna tänavad, tamine. Sajand tagasi olid vastandused pargid, kohvikud ja kõrtsid. selged ja teravad. Samas ma ei ole sugu- 4. Ei ole raske näha, et praegune situat- gi kindel, et see loosung ka postmoder- sioon kultuuris on üsna samasugune kui nistlikus maailmas nii oluline on. Sest see, millesse astus avangard sajand taga- suurte narratiivide kadu, millest see idee si. Ring on täis saanud. Aga selle ringi toitub, on mu arust toimunud eeskätt lõpp ei olnud mitte postmodernism, vaid teatud filosoofitsevate hilismarksistlike nimelt neti virtuaalne ja irratsionaalne intellektuaalide peades. maailm. Küsimus on selles, kuidas sellest Kokkuvõte on lihtne. Futurism ja da- välja tulla. Kas saab veel minna tagasi ja daism on elanud läbi kogu sajandi ja suur alustada algusest? Kas on veel midagi, osa postmodernismi mahub nende sisse mis on kasutamata? Sest sajandi jooksul lihtsalt ära. on tohutu hulk võimalusi läbi proovitud 3. Mida pakub meile netiajastu? Minu ja nüüdseks palju pikema kultuurislepi vastus oleks: alles netiajastul on avangard külge ankurdatud. jõudnud oma tõelisse apogeesse. 5. Kas saab minna tagasi autentsuse juur- Futurismi ideeks oli süntaksi lammuta- de? Iga lähenemine algupärale viib võõra mine ja matemaatilised märgid, et kiiren- märgi juurde, hoiatab Eshelman, ja eksib. dada tekstide tempot. Mida muud teevad Kahes mõttes. netitekstides samad märgid ja emotiko- See mõtteviis lähtub mu arust arusaa- nid? Teksti ja raamatu laiali paiskamine. mast, et teooria on tegelik ja tegelikkus Alles nüüdne tehnoloogia on lubanud läbi parimal juhul selle illustratsioon. See on mängida hulga futuristide raamatuideid. inimese mõtteviis, kes elab teoreetilises Elu ja kunsti sidumine ja segamine. Mida mullis. muud teevad YouTube ja hunnik sotsiaal- Teoreetiline mull on midagi väga sar- meediat? Futurismi esimesed manifestid nast Eesti parlamendiga. Mitmed mu kutsusid üles viskama vana kultuuri üle tuttavad on kõnelnud, kuidas sinna sisse tuleviku auriku parda ja lammutama saades mõne kuuga kaob reaalsus. Jäävad muuseumid. Mida muud teeb netikul- parteide (loe: teeside, aksioomide, teoo- tuur? Futurism igatses tehnoloogilist re- riate) omavahelised suhted ja kõik taan- volutsiooni (tõsi, osa venelasi jäi sellest dub sellele, kuidas oma mõtteviisi teistele väljapoole). Mida muud kuulutavad täna- peale suruda. Reaalsus paistab heal juhul päeva netifännid? Avangardistid levitasid kabineti aknast kui midagi eemalolevat. oma ideid amatöörlikes pisiajakirjades. Ja see pole niivõrd filosoofiline kui võimu Nüüd levitatakse oma ideid amatöörlikes küsimus. blogides ja YouTube’is. Teooriaga tegeleb professor ja kuraa- Alles internet on lubanud teha teoks tor (kes on tihti ka professor). Maailm avangardi igatsuse viia kultuur suletud samastatakse professorite ja kuraatori-

HENNOSTE 131

xVIKER 4-5 11.indd 131 2.05.2011 13:53:21 tega, kuhu lisatakse need kirjanikud ja olla mitte lihtsalt eksperimentaator, vaid kunstnikud, keda needsamad professorid sellega koos ka avangard? on koolitanud, et nad suudaksid oma 7. Kas on olemas mingi idee? Teooria, primitiivsetele töödele lisada juurde millest alustada? Mu arust on. Selle nimi sügavaid märke täis pealkirjad. Teisisõ- on dialoogilise suhtluse mehhanism. Dia- nu: kultuur on üsna samas punktis kus loog koosneb kõnetegudest, dialoogiakti- poliitika. Postmodernistlik kultuur on dest (palju udusemalt ja laiemalt kui John kultuuribroilerite kultuur. Searle’i teoorias). Nende materjaliks on Teisest küljest lähtub kogu autentsu- sõnad, häälitsused, pildid jne. Nende se võimatuse mõte arusaamast, et kui kasutust ei juhi valmis grammatika, vaid märgid on olemas, siis ei ole inimesel pidevalt suhtluses taasloodavad suhtlemi- teist võimalust kui minna nende märkide se normid. Nende kasutuse tulemuseks lõputut teed. Mu arust on see vale. Kogu ei ole tähendus, vaid suhtluslik tegu, mis Euroopa kultuur on täis võõrast sõna, sünnib alati koostöös partnerite samasu- vanade tekstide märke. Küsimus ei ole guste tegudega. Dialoog on oma loomult selles, et pole võimalik minna autentsuse suhtlusviis, milles kummalgi poolel või- juurde. Küsimus on, kas tahetakse lugeda vad olla pikad ja keerukad strateegiad, märke teisiti. aga neid saab rakendada ainult väga osa- 6. Modernismi ja avangardi maailmas liselt. Sest partneril on omad strateegiad, ühinesid alati kaks tungi. Üks oli tung ja kui tahta dialoogi ülal hoida, siis tuleb uudsuse poole. Tung katsetada, olla eks- reageerida partneri eelnevale voorule. perimentaator. Teine oli tung elitaarsuse Selle dialoogi alusmudeliks on meie iga- poole. Need kaks saavad ühes punktis päevane argivestlus. Sellest tuletuvad kõik kokku: suur uudsus tähendab alati eli- ülejäänud dialoogide mehhanismid, mille taarsust, ka siis, kui keegi seda otse ei kaudu luuakse ikka ja uuesti kirjandust, soovi. Teistpidine aga ei kehti. Elitaarsus kultuuri ja iseennast. on loodav ka mitteuudsuse abil. Alati 8. Dialoogimehhanismi kõige olulisem on olemas sajandeid vanu kultuurinäh- osa on küsimust veast. Suhtluses on alati tusi, mida mõistab vaid pisike käputäis vigu, häireid, mittemõistmisi, mittekuul- asjatundjaid. misi, mittenägemisi. Viga on kogu suhtlu- Oluline on aga suur lõhe avangardi ja se põhi. Fundamentaalne nähtus, mis on tänapäeva uuendajate vahel. Avangard meie ellu ja kultuuri programmeeritud. tähendab igatsust muuta eksperimendi Ja siit saab alguse keskne küsimus. Kui kaudu ka maailma või kultuuri. Suur viga, probleem on dialoogi olemuse osa, hulk tänapäeva (eesti) avangardist on siis kas ja kuidas saab seda ületada? kuulutanud otsesõnu, et nad ei soovi mi- On vaid üks positiivne vastus: meie dagi muuta. Nad soovivad olla lihtsalt suhtlusmehhanismi peab olema sisse ja ainult osad eksperimendist. See ei ole ehitatud ka häirete ületamise mehha- küsimus võimalusest. See on küsimus nism. Ilma selleta on vaid kaks võima- tahtmisest. Kas leidub keegi, kes tahab lust. Üks on põhimõtteline vastastikune

132 HENNOSTE

xVIKER 4-5 11.indd 132 2.05.2011 13:53:22 mittemõistmine. Teine on probleemide MAARJA KANGRO lahendamise lõputu edasilükkamine, et Kelle laipa ja millist retoorikat leppida kokku selles, kuidas parandada otsitakse? viga. Suulise suhtluse uurijad on ammu leidnud, et selline mehhanism, vahen- Vikipeediasse – postmodernselt pluralist- dite ja normide komplekt probleemide likku ja digimodernselt interaktiivsesse lahendamiseks on olemas. Ja mu arvates infokeskkonda – ilmus artikli “Post-post- on oluline laiendada seda ideed kogu modernism” esmaversioon mais 2006. kultuurile. Selles on tsiteeritud Tom Turneri sõnu On kerge näha, et vigade parandami- 1986. aastast: “Postmodernistlik “kõik- se, probleemide lahendamise terminites- kõlbab”-ajastu on kadumas.” Selgema se saab mahutada teksti loomise prot- kuju on uus retoorika võtnud hiljem; sessi, kriitika ja teksti suhete küsimused. selle visandamisel on räägitud metafüü- Aga mitte ainult. Selle alt kasvavad välja silisest optimismist, naiivsest pragma- palju laiemad küsimused. Mis on viga tismist, armastusest, õhus on hõljunud kultuuris? Mis on häire kultuuris? Mil- kvaasiteistlikud meeleolud, ent ka hirm lised on kultuuri mehhanismid selle vea tehnoloogia peentele võimalustele alla- parandamiseks? Jne jne. jääva inimese lamestumuse ees. 9. Dialoogiga seostub olulisim murrang Muidugi tekib küsimus, kelle laipa me tekstide maailmas, mille on toonud in- otsime. Kadunuke või see, kelle surma ternet. Esmakordselt maailma kultuuri oodatakse, erineb vastavalt käsitlejale, ajaloos on nett loonud võimalused süs- seda nii määratluse (kas postmodernism temaatiliseks kirjalikuks spontaanseks on elutunne, esteetiline formatsioon jne) dialoogiks. See ei olnud varem lihtsalt kui ka oma moraalse palge poolest. Vas- võimalik. Olid killud. Inimesed kirjuta- tustajad süüdistavad postmodernismi ee- sid oma dialoogilauseid samale paberile, tilises seisukohavõtmatuses või künismis. nagu koolilapsed tunnis. Dadaistid kir- Vaapo Vaheri tundepuhangulises sõna- jutasid luuletusi samale paberile, mille võtus on “post” stiilivõtteid võrdsustav puhul kirjutajale oli näha vaid eelmine saatanlik karneval, “kus põrgulikus ring- värsirida. Nüüd on spontaanne kirjalik mängus karglevad käsikäes elushinged ja dialoog saanud igapäevaseks praktikaks. zombid. … Eetose kadu oli totaalne”.1 Küsimus on vaid selles, kas on keegi, kes Sedalaadi moraalikriitika järgi nõrgen- tahab minna seda teed. dab postmodernism kogukonnatunnet ja 10. Niisiis: keskne küsimus on dialoogis, küllap ka lihtsamate orientiiride ihkajate vigade parandamises ja tahtes. Mitte ilus, turvatunnet, mida postpost peaks hak- hüves ega falloses. kama taaslooma. Alvar Loog seevastu leiab naljakalt uusfuturistlikus võtmes, et postmodernismi kõikelubavus nullib

1 V. Vaher, Etapp küll, kuid mitte epohh. Looming, 2009, nr 11, lk 1569–1570. HENNOSTE/KANGRO 133

xVIKER 4-5 11.indd 133 2.05.2011 13:53:22 ära sõja ja spordi, mida kunst peaks tema tema kohta, ent postmodernistlikud arvates endast kujutama, ning leiab, et elu teooriad võivad mõneski küsimuses kog- on kunstile 20. sajandil ära teinud (millest nitiivsete evolutsionistide arusaamade- võib järeldada, nagu oleks kunsti ülesanne ga ühtida. Žižek osutab sellele, kuidas emotsionaalse vapustavuse poolest aja- Daniel Dennett raamatus “Äraseletatud loosündmustega konkureerida).2 teadvus” möönab, et enne kui ta jõu- Ometi oli postmodernism nii teooriate dis oma arusaama “ise” kui narratiiv- kui kunsti tasandil (ideaalis) demokraat- se gravitatsioonikeskme puudumisest lik, detotaliseeriv, antifondatsionalistlik, publitseerida, oli seda oma satiirilises hierarhiaid lammutav, võimalusi avav. romaanis juba käsitlenud David Lodge: Kui postmodernismiga viidatakse ref- tegu oli dekonstruktsionistide seas kuu- lekteerivale, egalitaarsele, modernismi- ma teemaga.4 Siiski on “ise” funktsioon, dest terasema eritlus- ja sünteesivõimega mille kaudu me suhestume kõige muuga. mõtlemisele või elutundele, tahaks talle Ebaturvatunne, mida subjekti hajususe küll hea järelehüüde kirjutada. Less is a pidev rõhutamine tekitab, on mõiste- bore on ju ka poliitiliselt ilus seisukoht. tav. Ehkki ilma tuumata, ei taha “ise” Kuna humanitaarinimesed armastavad muudkui mureneda. Sama häirivaks võib fülo- ja ontogeneesi võrdlusi, võib siin minna paranoiline elu fiktsionaalsuse naljapärast välja pakkuda ühe sellise, tunnetus. Nii pole imestada, et Raoul mille järgi post ei ole mitte (saabumata Eshelman tuli välja performatismiteooria jäänud) ajaloo lõpp ega soojussurm, vaid läbipaistmatu ja holistliku subjektiga, kes iseendast teadlikuks saava vaimu nihilist- esitab end märkides, millesse ta usub5. likult mänguline ja irooniline tudengiiga, (Samas: eesti kirjanduse keskmest pole millest võib välja kasvada nii teiste suhtes “terviklik subjekt” palju ära käinudki.) respekteerivam ja leplikum kraadiõppe- Postmodernismi on tajutud nii pideva tudeng kui ka väsinud vaimuga reakt- edasilükkamise kui ka totaalse minevi- sionäär, kes paljusust koormana tajub ja kulise olevikuna, muudkui kordub sõna uut normeeritust ihkab. Alan Kirby, kelle “fragmenteeritus”. Zygmunt Bauman käsitluses paistab postpost – interaktiivne kirjeldab vedelat modernsust, milles tuleb pseudo/digimodernism – haritud ema pidevalt ühelt projektilt teisele ümber nüri ja autistliku lapsena, leiab, et post- lülituda. Cross-over-avangardi helilooja modernismi aeg võib hakata tunduma John Zorn peaaegu uhkustas 80ndail, et intelligentsuse kuldajastuna.3 tal on äärmiselt lühike tähelepanu ulatus Postmodernistidele on vahel ette hei- ja ta kirjutab muusikat omasugustele. Kir- detud selle salgamist, et looduslik maailm by kardab, et digimodernismi lühiajaliste eksisteerib sõltumata meie uskumustest

4 Vt S. Žižek, On Belief. London; New York, 2 Vt A. Loog, Postmodernism ja/kui kultuuri 2001, lk 25. menopaus. Vikerkaar, 2010, nr 3, lk 63–64. 5 R. Eshelman, Performatism ehk postmo- 3 Vt A. Kirby, Postmodernismi surm ja mis dernismi lõpp. Vikerkaar, 2010, nr 10/11, saab edasi. Vikerkaar, 2010, nr 3, lk 72. lk 109–129.

134 KANGRO

xVIKER 4-5 11.indd 134 2.05.2011 13:53:22 tekstidega lähevad asjad ainult hullemaks. fanatismiks ega entusiasm iroonial apaa- Kinnitatud on sedagi, et arvutisurfamine tiaks muutuda. Siin toimib “justkui”-loo- suurendab probleemilahendamise võimet, gika: inimesed käituvad, justkui oleks operatiivmälu mahtu, ning pikki romaane nende elul eesmärk. Miski hollandlaste viitsiti kunagi lugeda vaid keskkonna elutundes loob kujutluse noorenenud infovaesuse tõttu. Tihke subjekti naas- Sisyphosest. mine võib olla ühtlasi reaktsioon teabe Kunstis vastandavad metamodernistid kasvu- ja liikumiskiirusele: virtuaalselt Jeff Koonsi ja Cindy Shermani kaalut- kättesaadavale, ent ajaliselt läbinäri- letud kontseptualismile Tacita Deani, matule infohulgale alati alla jääv väike Didier Courbot’ ja Mona Hatoumi afek- inimene tegeleb siis parem juba oma par- tiivseid ja sentimentaalseid abstraktsioo- tikulaarsusega, loob kellegi iseendast. ne. Iseäranis mõjusalt on postmoderni Performatiivse subjektiloome vaimuga järglasi kontseptualiseerinud Nicolas võib siduda ka me praeguse kirjanduse Bourriaud. Tema postproduction’i es- minade-rohkust. Lootusrikkamad post- teetika raamistab ja kasutab DJ-likult postmoderni kuulutajad paistavad koos olemasolevat kultuuritoodangut (mui- subjektiga tahtvat tagasi ka tulevikku. Kui de, ka Eshelman kirjutab olemasoleva Fredric Jameson kirjeldab postmodernset raamistamisest ja mitte autentsusest, nii tulevikutuse tunnet, kus tulevikuga seos- et postpost opereerib ikka ka valmis si- tub ainult hirm – ühiskondlikul tasandil sudega); ent postmoderni võib-olla üks terrori, isiklikul vähi ees –, siis niisuguse siiramaid võsusid on suhestuv esteetika. mõtlemise asemele on püütud nihutada Seda ühiskondliku sideme taasloomise uut retoorikat. esteetikat hoiab pioneerlikku fanatismi Hollandi doktorandid Robin van langemast pigem kunstniku karge kriiti- den Akker ja Timotheus Vermeulen kupositsioon kui iroonia. Hiljuti Hiina toovad oma artiklis “Märkmeid meta- võimude poolt arreteeritud Ai Weiwei modernismist”6 ära lõigu Obama valimis- Tate Gallery projekti, kus ta valas põ- kõnest, kus ta räägib valikust mineviku randale 100 miljonit Hiina käsitööliste ja tuleviku vahel ning lausub loosungisõ- valmistatud portselanpäevalilleseemet, nad: “Yes, we can.” Hollandlaste jaoks saab tõlgendada irooniavabalt: meenu- märgib loosung lootust “kõigele vaata- tage Hiina odavtööjõudu! Samuti meie mata”, informeeritud naiivsuse kujul. Johnsoni & Johnsoni “Meistri kutsumi- Metamodernismi olemuslik joon olevatki se” projekti, kuhu kunstnikud kaasasid ostsillatsioon kahe pooluse, skepsise ja Paldiski linna isetegevuslasi: ka selles lootuse, modernse entusiasmi ja post- linnas on elu! Jacques Rancière peab modernse iroonia vahel, kusjuures need suhestuvat esteetikat viimase aja kuns- poolused toimivat vastastikku kontroll- tis toimunud “eetilise pöörde” pehmeks mehhanismina. Iroonia ei lase lootusel eetikaks; kõva eetikat esindab tagurpidi ajavooluga, traumaatiliste ajaloosünd- 6 Vt http://aestheticsandculture.net/index. muste poole pööratud kunst (vt Herta php/jac/article/viewArticle/5677

KANGRO 135

xVIKER 4-5 11.indd 135 2.05.2011 13:53:22 Müller ja teised kõrgelt premeeritud). lõppeda sakraalmuusikaga, kuna see Metamodernismi strateegiate, st sii- on kõige paremini turustatav.9 Kas pole ruse-iroonia vahelise võnkumise, perfor- tore, kui iha ja süümet saab rahuldada matismi, romantilise kontseptualismi abil sama asjaga, mis on ligipääsetav, liigutab annab mu meelest hästi tõlgendada Ur- emotsionaalselt, tekitab ehk lausa psüh- mas Vadi loomingut. Teatris laseb autor hofüsioloogilise mõnutunde? Charles näitlejal (Volkonskil, Rein Pakul, Helena Rosen on küll ekstravagantselt väitnud, et Merzinil) end omanimelise tegelasena “dissonantsid on kõrvale atraktiivsemad esitada, loob nende isikuandmeid kasu- kui kooskõlad”,10 ent mitu uuskomp- tades groteskseid, ent “redutseerimatuid” leksse Ferneyhough kuulajat me saame ja tundepõhiseid fantaasiasubjekte.7 Fakti saja tuhande Pärdi kuulaja kohta? Kunst- ja fiktsiooni miksides luuakse lineaar- niku-tarbija konsensust märgib seegi, ne lugu, millega sobib performatistlik kuidas meie uuslihtne sotsiaalne luule arusaam autori loodud raamist, mille on raamatukogutöötajate ja kooliõpe- sees meid pannakse millegi uskumatuga tajate maitsega sõbralikult sünkroonis. (nt koletislikuna kujutatud Rein Pakuga) Siiski on kahju mõelda, et avangard ja samastuma. Siia sobivad ka kõik ilusad utoopiad on läbi kukkunud. Ega raske- armastuse, lootuse, teise poole suunatuse mini ligipääsetav kunst pea tähendama jne märksõnad, lugu lõpetatakse helge akommunikatiivsust. Ei pea tal olema luhtumisega. Proosas on Vadi samuti ka distinktsiooniväärtust, mis eristaks toiminud iseenda isikuga. haritud snoobe ja (maitse poolest) “liht- Eric Gans räägib kodanlase-kunstniku rahvast”. Lihtsalt võimalus “vähemuse kultuurisõja ning kõrgkultuuri lõppemi- häält” teha säilitab kunsti olemuslikult sest koos bobode (bourgeois Bohemians) poliitilist mõõdet. esiletulekuga8. Bobo-fenomeni, turu ja Võimalik, et uue retoorika raames kunstnike konsensust käsitleb 20. sajandi pole loojal otstarbekas investeerida jär- lõpu ja millenniumivahetuse muusikas jekordsesse “Piss Christi”, “American Psy- Richard Taruskin. Bobode sakraalsuse- ja chosse” või “ENSV Kirjanike Liitu”. Aga eheduseiha on 80ndail tõstnud troonile võib-olla annaks neid postproduction’i “pühad minimalistid” (Pärt, Górecki, käigus ka helguse diskursusse haarata. Tavener), sotsiaalse süüme lepitussoov Pidev püüd endast ja elust kui “fikt- aga sellised teosed nagu John Adamsi jõu- sioonidest” irooniliselt üle olla mõjub luoratoorium “El Niňo” (2000). Taruskin muidugi koomiliselt. Aga metamoder- ironiseerib Lääne muusika narratiivi üle, nistlikeks nimetatud strateegiad toimivad mis võiks alata sakraalmuusikaga, kuna õnnestunult ikkagi siis, kui neis säilib see oli esimene, mis kirja pandi, ning irooniline või kriitiline, reflekteeriv poo-

7 Samalaadset võtet, ehkki märksa vähem fantastiliselt kasutatakse ka näiteks filmis 9 Vt R. Taruskin, Music in the Late Twenti- “Jan Uuspõld läheb Tartusse”. eth Century. Oxford, 2009, lk 525–527. 8 E. Gans, Postmillenaarne ajastu. Vikerkaar, 10 Vt P. Ball, The Music Instinct. London, 2010, nr 10-11, lk 130 – 133. 2010, lk 175. 136 KANGRO

xVIKER 4-5 11.indd 136 2.05.2011 13:53:23 lus. Vastasel juhul võiks selle esteetikaga MADIS KOLK põhjendada ka suvalisi läminaid, diipi, Eesti teater 21. sajandil nn vaimsust, piiretõmbavat rahvuslust jms. Ilusas valguses võib asja näha nii: Eesti kutselisele teatrile on kogu tema post on võimaluse avamine, vabaduse ja ajaloo jooksul ette heidetud anakronismi seoste rohkuse tunnetamine, postpost aga ajastutrendide suhtes. Sellel osalt põhjen- otsuse langetamine, valmisolekuga ot- datud, kuid kohati stereotüüpsel hoiakul sust dialoogile allutada. Ideaaljuhul võiks on mitu põhjust, mis tulenevad nii teatri- postmodernismi intelligentne võsu tuua kunsti enda spetsiifikast kui ka eesti teatri kaasa ironistliku empaatia laiema leviku, sünniloost. Esimese puhul on arvatud, mitte aga nürilt välistavate normide iha. et nii oma ülesehitusliku struktuuri kui Aga skepsise kontrollmehhanism käivitub ka paratamatu kommertsaspekti tõttu niisuguse lootuse juures kohe. suhestuvatki teater paradigmaatiliste muudatustega aeglasemalt.1 Samuti ei saavat teater minetada oma mimeetilist põhiolemust, mistõttu olevat teatri puhul teiste kunstiliikidega võrreldavalt postmodernismist kõnelemine üldse problemaatiline.2 Kui siia teiseks lisada veel meie emakeelsele teatrile tema sünnihetkega kaasa antud funktsioon rahvusliku identiteedi kinnitajana ning multikultuurse (interkultuurilise) keskkonna pea täielik puudumine, võiksidki anakronismisüüdistused mõjuda täiesti möödapääsmatuna. Ometi saame tagantjärele tõdeda, et eesti teater on möödunud sajandi olulisemad vooluloolised võnkumised kaasa teinud. Võib-olla vähem lärma- kalt, võib-olla väiksema ühiskondliku resonantsiga, võib-olla kohati laenuliselt, kuid statistilise arengukõvera mõttes pole

1 S. Connor, Postmodernist Culture: An In- troduction to Theories of the Contemporary. Oxford, 1997, lk 141–142. 2 J. Birringer, Postmodernism and Theat- rical Performance. Rmt-s: International Post- modernism. Theory and Literary Practice. Toim. H. Bertens, D. Fokkema. Amsterdam, 1997, lk 130–131.

KANGRO/KOLK 137

xVIKER 4-5 11.indd 137 2.05.2011 13:53:23 eesti teatrist mööda läinud ei möödunud hääbumisenigi jõudis täiesti ajastuvaimu sajandi alguse modernistlikud manifestid kohaselt. Tõsiasi, et kogu seda protsessi ega ka kuuekümnendatel alguse saanud saab kokku võtta vaid mõnede vähes- murrangud. Olgu lisatud, et ka teatri kui te võtmefiguuride tegevuse kaudu, on kunstiliigi faasinihe “-ismide” suhtes on meie teatrimaastiku väiksusest tingitud vaieldav. Täpsem oleks ehk öelda, et tea- paratamatus.6 ter lihtsalt kajastabki murrangute järgmist Veel üsna hiljuti tundis Andreas W faasi, manifestidele järgneva resignatsioo- muret, et kuigi sõsarvaldkondades tegel- ni mentaalset seisundit. dakse tegevuskunstiga lausa akadeemilisel Kuid tagantjärele tarkusetagi saame tasemel, pole meie teater tahtnud seda tõdeda, et ka postmodernismiperiood teatrina ära tunda.7 Mina seda teatri- möödus meie teatris õigeaegselt. Ret- le ette ei heidaks. Ma tunneksin muret septsiooni põhjal otsustades jääb vahel siis, kui eesti kunstielu tervikuna poleks mulje, justkui märkinuks seda epohhi tahtnud seda ära tunda, kuid vaadates vaid pidev puuduoleku taju, kus radikaal- meie performance-kunstnike tegevust ja sem kriitika süüdistas nii kolleege kui tantsuelu, mis oli veel mõni aasta tagasi praktikuid ajavaimu mittetabamises. Kuid kontseptualistlikum kui paljud tema vä- tegelikult pole seegi päris tõsi. Kas või liseeskujud, võiks lihtsalt resümeerida, Mati Undi teatri puhul kasutati mõistet et eestlane ei panusta kõiki oma men- “klassikaline postmodern” juba 1990. taalseid murranguid teatrikaardile, vaid aastal, ja sugugi mitte noorest vihasest omistab erinevatele distsipliinidele liht- sulest.3 Omaenda tegevuse kaudu mani- salt erinevad funktsioonid. See, et muidu festeeris kümmekond aastat hiljem post- individualistlik ja agnostiline eestlane modernismi aga Peeter Jalakas.4 Kui Unt näeb teatris rahvuslikku identiteeti ja oli n-ö postmodernismi-järgsuse suhtes ühistunnet kinnitavat rituaali, ei näita ju skeptiline,5 siis Jalakas ei välistanud juba ilmtingimata tagurlikkust, vaid eripära. oma tollases manifestis sedagi. Peeter Siiski on viimastel aastatel loodud Jalakast saigi juba lõppenud kümnendi keskel postmodernismi surma peamine 6 Osaliselt seletas sama nähtust ka Peeter Jala- kas oma viidatud manifestis: “Meie teatrisüs- eestkõneleja, kes väljendab seda ka oma teemi tervikuna iseloomustab aga suhteliselt tänaste lavaliste otsingute ja uute mani- tugev ja alalhoidlik mainstream, mis püüab festide kaudu. katta teatrikunsti n-ö seinast seina, produt- Niisiis postmodernismi periood kehtis seerides ise ka marginaaliaid. Ent läbi aegade on olnud ikka vastupidi: mainstream on eesti teatris ilma igasuguse märkimisväär- marginaaliatest neid endasse sulatades jõudu se faasinihketa, kuid mis veel olulisem, ammutanud. Püüdlused olla nii modernist kui postmodernist, nii klassik kui avangardist 3 Vt L. Vellerand, Tuglas–Unt Noorsooteat- sama süsteemi ja struktuuri raames on juba ris. Rahva Hääl, 30.10.1990. ette määratud läbikukkumisele.” 4 Vt P. Jalakas, Postmodernism?! Mis see 7 Nõtked nullindad: Undist Uusbergini. küll on? Postimees (Arter), 04.12.1999. Üheksa teatrikriitiku tagasivaatelisi mõtteid 5 Vt M. Unt, Theatrum Mundi. Tartu, äsja lõppenud teatrikümnendist 2001–2010. 2004, lk 137. Sirp, 04.02.2011. 138 KOLK

xVIKER 4-5 11.indd 138 2.05.2011 13:53:23 märkimisväärsel määral sellistki teatrit, võiski teatrikunst mõjuda sabassörkijana, mille kirjeldamisel saab küll kasutada ka siis performatistliku kunsti tunnused, postmodernistlikku sõnavara (enamik isegi kui nende abil analüüsitakse kino selle praktikuid on Peeter Jalaka kom- või kirjandust, on just silmatorkavalt teat- bel ka ise postmodernismis karastunud), riomased, andes talle ühelt poolt mudeli kuid pigem on tegemist nähtustega, mis staatuse, teisalt aga rehabiliteerides tema võimaldavad teatri olemuslikule spetsiifi- mitmeid iidseid omadusi. kale ja koguni “sõnumile” juba valehäbita Olgu nendeks näiteks Raoul Eshelmani läheneda. Näiteks Tiit Ojasoo ja Ene-Liis sõnastatud performatistliku kunstiteose Semperi, Hendrik Toompere, Andres neli põhitunnust: monism, topeltraamis- Noormetsa, Uku Uusbergi, kuid ka Jaan tamine, sidus ja läbipaistmatu subjekt Toominga ja Lembit Petersoni viimase aja ning teistlik aegruum. Performatistliku töödes võib tajuda nii Raoul Eshelma- kunstiteose topeltraamistamine taotleb ni kirjeldatud performatistlikku haaret fikseeritud “lukustust” teose välisraami kui ka sellega kaasnevaid “uussiiruse” ja siseraami vahel. Välisraam on teose meeleolusid. ülesehituslik raam, siseraam on aga min- Paraku võivad ka need praktikasse veel gi kujund vm komponent, mille kaudu juurdumata mõisted sünnitada stereo- püüeldakse vaataja samastumise ja sis- tüüpe. Näiteks annab ohtlikult labasta- seelamise poole ning mis peab toimima da tõdemust, et postmodernismijärgne ostensiivne märgina. Välisraam annab ajastuvaim pöördub oma ostensiivsete toimuvale transtsendentse mõõtme ja märkide ihas tagasi lihtsuse, religioossuse liidab stseenis osalejad mingi väärtuste- ja teatava konservatismi poole. Nende süsteemiga, n-ö sõnumiga, mida teos au- asjaolude ühekülgsel rõhutamisel võib toripositsioonilt edastab. See ei tähenda, liigselt tähtsustuda Alan Kirby kirjeldatud nagu vaikitaks maha postmodernismis väsimus postmodernismi intellektuaalsest sugenenud irooniafilter, pigem vastupidi, pretensioonikusest ning uus ajastu võib vaataja tehakse toimuva tinglikkusest näida justkui pendli teise seina nihkumi- teravdatult teadlikuks, lihtsalt teatriruum sena. Ometi ei tuleks sellest automaatselt annab talle õiguse oma suhe ümbritseva järeldada, nagu väljendakski performa- kontekstiga ajutiselt ümber mõtestada. tistlik kunst pelgalt väsimust postmoder- Performatismi iroonia on teosesisene, nismi intellektuaalsest kõrgpilotaažist, keskendades vaataja raamistatud teose pakkudes publikule turvalist ja pehmet “dogmaatiliselt” defineeritud vasturää- maandumispaika. Pigem on tunnuslik kivusele, mitte ei heida teda postmoder- see, kuidas ta püüab rääkida taasavas- nistlikult avatud-vormilise teose ambi- tatud “põhiväärtustest” keeles, mis ei valentsesse ja fikseerimatusse taandkul- tunduks postmodernistliku irooniakil- gemisse.8 biga immuunseks muutunud inimesele banaalne. 8 R. Eshelman, Performatism ehk postmo- Kui modernismis ja postmodernismis dernismi lõpp. Vikerkaar, 2010, nr 10/11, lk 109–129.

KOLK 139

xVIKER 4-5 11.indd 139 2.05.2011 13:53:23 Kujundliku paralleelina aitavad sellise liseeritud tinglikkusetajus, mis laseb ini- teose toimet seletada ka näiteks Mih- mesel üheaegselt kõnelda oma pattudest hail Epsteini kirjeldused uussiirusest ja ja igatseda seejuures theōsis’st. Lootmata “translürismist”, mis on ühtviisi ületanud seda saada aga teatrisündmuse enda kau- usu nii autori siirusse kui ka seda võõri- du, tema “sõnumilt”, vaid pigem oma tavasse irooniasse, kuid neid sünteesides valikutelt, mis leiavad aset pärast tema hõlmavad “posttsitaadiliselt” paralleelselt lahkumist teatrietenduse teistlikust to- mõlemad lainepikkused, “pannes ka siira peltraamist, kuid siiski saadud elamuse avalduse kõlama tsitaadina ning kulu- mõjul. nud tsitaadi lüürilise pihtimusena”. Need Performatistlikus teatris ei vaielda mehhanismid võimaldavad eelmise epoh- selle üle, kas “meedium ongi sõnum” hi post-eesliite asemel kõnelda ületavast või peab meedium olema läbipaistvana trans-ajastust, mis märgib omal kombel sõnumi teenistuses. Nagu Eshelman on vanade väärtuste taassündi, kuid mitte tõdenud, on performatismis meedium autentsust taastaval kujul, vaid teadlikuna taas “sõnumitooja”, kuid nähtavaks oma tinglikkusest. “Kui postmodernis- tehtud teadlikkusega oma rollist (omalt mis oli isegi tunnete keel allutatud jutu- poolt lisaksin, et koos riskiga saada maha märkidele, siis nüüdseks on jutumärgid lastud). NO99 “Ühtse Eesti suurkogu” nii sügavalt sõnadesse tunginud, et nad resümeeriv sõnum (“te olete vabad!”) kannavad isegi ilma jutumärkideta jälgi ei ole kuidagi võõrituslik ega iroonili- oma varasematest kasutustest. … Tä- ne, kuid on vaatajani toodud teda selle napäeval toimib tsitaadilisus, vastupidi, toimemehhanismidest teadlikuks tegeval “tähenduse päästikuna”: kordust rõhu- viisil, fiktsiooni ja reaalsuse ruume ühe- tatakse banaalsuse ületamiseks. Sõnal aegselt teineteise kaudu võimendades. on topeltkiht – tsitaadiline ja trans-tsi- See ei vähenda sõnumi siirust (sama võiks taadiline, seda lausutakse esmakordselt, öelda ka “GEP-i” iibetemaatika või “Onu siin ja praegu, avades nõnda tee uuele Tomi onnikese” orjanduseanalüüsi koh- polüseemiale.”9 ta10). Ka kõige (uus)siirama sõnumiga Performatism ei apologiseeri mitte lavastused (näiteks Uku Uusbergi “Pea teatri intellektuaalset “lihtsust”, vaid vahetus” või Andres Noormetsa “Algus”) ennistab tema kahepaikselt “võbeleva” ei apelleeri sellele, nagu oleks publik põhiolemuse, tema väidetava sünniloo postmodernistlikud jutumärgid unusta- religioossest rituaalist, kuid mitte selle nud, vaid vastupidi, suunab tähelepanu profaansust rõhutades ega ka pühadust jutumärgistamise mehhanismidele, nii et taastades, vaid topelttugevusega aktua- mängureegleid omaks võttes on võimalik need omakorda sulgudesse asetada. 9 M. Epstein, On the Place of Postmoder- nism in Postmodernity. Rmt-s: Russian Postmodernism: New Perspectives on Post- 10 Viimast olen põhjalikumalt vaadelnud ar- Soviet Culture. Toim. M. Epstein, A. Genis, tiklis: M. Kolk, Võõritatud “inimvaimu elu”. S. Vladiv-Glover. Providence (RI), Oxford, NO99 ajakiri, 2010. www.no99.ee/images/ 1999, lk 457–465. files/NO99%20ajakiri2010.pdf 140 KOLK

xVIKER 4-5 11.indd 140 2.05.2011 13:53:23 Kui Lembit Peterson või Jaan Tooming JANEK KRAAVI (viimasest ajast näiteks “Macbeth”) on Postmodernism – samm tagasi oma topeltraamistatud lavastuste kaudu püüelnud puudutama lausa teatri sünni- Postmodernismi ei tasuks võtta ühtse looga ületatud sakraalset piirjoont, siis ja tervikliku ajastuna, vaid jagada see eelloetletud performatistlikud kunstiteo- visandlikult neljaks perioodiks, mis lised lahendavad veel ühe retseptsioonis gilähedaselt järgiksid keskaja traditsioo- sageli ette heidetud vastuolu, selle, et nilist liigendust: a) 1945–1960 varane teater ei tegele “reaalsuse”, vaid enese- pomo, b) 1960–1975 klassikaline pomo, peegelduslike mängudega. Seda vastuolu c) 1975–1989 kõrgpomo, d) 1989–? hi- on NO99 lavastuse “Kuidas seletada pilte lispomo. Kuna 20. sajandi teisel poolel surnud jänesele” abil kirjeldanud Andres oli ühiskondlik-sotsiaalseid ja kultuurilisi Noormets: “kui meie igapäevane infor- muutusi palju ja mitmekesiseid, siis see matsioonivahetus, rahalis-kaubalised jaotus aitaks asju adekvaatsemalt näha. suhted, logistika, toitumisahelad, ihad Nende “väikeste perioodide” dominant- ja tungid paiknevad minevikust tuleval set vaimsust mõjutasid ajajärgule iseloo- ja tulevikku mineval horisontaalteljel, mulikud poliitilised ideed ja muutused mille üldine nimetus on aeg/elu …, siis majandusmudelis. Näiteks teatud osa sõltumata tahtelisest tegevusest viibib poststrukturalistlikust teooriast või kir- igaüks ka vertikaalses maailmas, mis jandusest-teatrist kannab 1960. aastate muudab ajalikud tegevused relatiivseks teise poole protestiliikumiste pitserit, ning nimetab need enamasti ümber või sellest sündinud ideid struktuuride või täpsemalt öeldes – muudab nimetamise teose vormi ebastabiilsusest jne. 60nda- mõttetuks. … kui nüüd keegi, kes tete ja jätkuna 70ndate kultuur oli uto- gutseb vertikaalsel alal, võtab oma te- pistlik või optimistlik, samas eksisteeris gutsemisaineks horisontaale teenivate selle kõrval külma sõja vaimu väljendav struktuuride märgistamise, on kuri karjas, “paranoiaklassika” jne. Postmodernismi sest horisontaalide elanikel pole vaate- üldmõistega pole tänapäeval tõesti pal- punkti, mis lubaks asjast aru saada, seda ju peale hakata, kuid terminina on see klassifitseerida, adekvaatselt kirjeldadagi kultuuriajaloos kindlustunud. Nüüd, kui mitte.”11 selle kultuuriperioodi kõrgpunkt jääb Performatistlik lavaruum annab loo- juba kaugele, ei tuleks enam lähtuda tust need vastuolud lepitada. teoreetilisest valmismudelist, vaid postmodernismi tuleks mõtestada seestpoolt, konkreetset empiirilist materjali ja taus- tu uurides (olgu selleks drive-in kino, William Burroughsi proosa või Londoni underground’i performance’id). Põhimõt- teliselt on võimalik pruukida ka süno- 11 A. Noormets, kds sltda plte srnd jnsle. nüümseid väljendeid, nagu lähimineviku Teater. Muusika. Kino, 2009, nr 8/9, lk 30.

KOLK/KRAAVI 141

xVIKER 4-5 11.indd 141 2.05.2011 13:53:24 Lääne kultuurilugu, Teise maailmasõja mosevallutuse kõrvale võib panna teh- järgne kultuur või eufemistliku hinnangu- noloogilised läbimurded, mille viljad on lise varjundiga terminit post-kultuur. Mul jõudnud Lääne inimese argiellu. Anties- puudub ambitsioon olla maitsekohtuni- teetika, eksperimentaalsete, kunsti piire kuks asjus, mis puudutavad postmoder- lõhkuvate teoste kõrvale saab viimastest nismi (väidetavalt üldjuhul negatiivseid) aastakümnetest tuua näiteid uuest üles- mõjusid tänapäeva kultuurile. ehitavast poeetikast ja identiteediloomest Postmodernismi kaanon on järk-jär- (nt mustade kirjandus ja film, küberpunk gult kinnistumas. Teatavad teosed, isikud jne). Teatud kunstnähtuste varjus eksis- ja sündmused on saanud klassikaks, mis teerib alternatiivseid võimalusi, mida omakorda kinnistab postmodernismi lühikese ajalise distantsi tõttu on raske käsitlustega kaasnevat kriisi-diskursust. veel adekvaatselt hinnata. Allakäigu ideel rajanevaid mõttemalle on Muidugi läbib Teise maailmasõja järg- kasutatud ka muude kultuuriperioodide set vaimsust nii sisult kui vormilt ambiva- hindamisel – kui mitu korda Õhtumaade lentne “tume narratiiv” (mida iseloomus- kultuur on juba “lõppenud”? Seda kaano- tavad nt kuritegevus, surm, pornograafia, nit on võimalik aga vaidlustada ja esitada koonduslaagrid, horror-poeetika jne). negatiivse “kurnatuse” ja apokalüptilise Heaks näiteks võiks olla inglise bändi valiku kõrvale tasakaalukam, loovust ja ja performance-grupi Throbbing Gris- leiutamist rõhutav valik raamatuid, plaate tle plaadi “20 Jazz Funk Greats” ümbris ja sündmusi, mis arvestaks mitmekülg- (1979). Esikaanel poseerivad bändi neli semalt toonaseid tingimusi või seoseid. liiget “korralikus riietuses” looduskaunis Kriisikaanonis kinnistunud elemendid on paigas. Süvenedes saame aga teada, et näiteks AIDS-i surnud või enesetapu soo- tegu pole süütu loodusliku paradiisiga, ritanud pop- või intellektuaalse maailma vaid Beachy Headi kaljudega, mis on Ing- superstaarid, Ameerika kosmosesüstiku lismaal üks populaarsemaid enesetapu- Challenger katastroof, tarbimisfanatism kohti. Kui esiküljel on värviline ülesvõte ning muidugi Maailma Kaubanduskes- muusikutest kollaste lillede keskel, siis kuse kaksiktornide hävitamine. Viimasel plaati pöörates näeme peaaegu samasu- ajal, keskkonnateadlikkuse teravnedes gust mustvalget tagakülge, kus lillemeri rõhutatakse liigendavate sündmuste- on asendunud alasti mehe laibaga. Ei na üha enam ka looduskatastroofe (nt mingeid traagilisi poose või negatiivsust Douglas Coupland kasutab oma viimases osaliste nägudel. Loomulik vastuolulisus romaanis “A Generation” murrangulise mõtetes on valgunud käitumisse, sealt sündmusena ja uue ajastu piirina 2004. edasi kujunditesse. Võib aga arvata, et aastal Tai rannikut tabanud tsunamit). inetus või tõrjutud teemad ning poeetika Postmodernismi seesmine mitmekesi- jäävad kunstnikke edaspidigi paeluma, sus võimaldaks sellistele väidetele või sest sellel on tänase inimese (kunstniku) hoiakutele üsna lihtsalt tasakaalustavaid vajadustele vastav šokeerivus. vastuväiteid leida. Ebaõnnestunud kos- Termini “postmodernism” kõrval on

142 KRAAVI

xVIKER 4-5 11.indd 142 2.05.2011 13:53:24 pruugitud ka määratlust “post-postmo- lihtsameelse vaimustusega ning peatselt dernism”. Ma ei ole täpselt aru saanud, annab endast märku näiteks mingi digi- mida see tähendab, aga näib, et selle veid- ajastu humanism. ravõitu termini näol on tegu töömõiste- Eesti kultuuri ja postmodernismi suhe ga, millega kiiresti määratleda erinevust on segasem ja keerulisem teema. Kuid varasemast, mida kuidagi täpsemalt mää- sellel on selged põhjused. Kuna kultuu- ratleda veel ei osata. Võib-olla on tegu rilised ja poliitilised protsessid olid Eestis tüüpilise üleminekusituatsiooniga, kus teistsuguse iseloomu ja eesmärkidega, täpsemat nimetust alles otsitakse, katse- siis ei saanud siinne kultuuridiskursus tades mitmeid võimalusi. Neid otsinguid Lääne arengutest samaaegseid impuls- väljendavad ka viimase aasta jooksul Vi- se. Muidugi võib alates 1960. aastatest kerkaares ilmunud postpostmodernismi- visandada erinevate kunstivaldkondade teemalised artiklid. Üleminekuajastul lõikes ka eesti postmodernismi loo, kuid toimivad veel mitmed postmodernismi see jääks üldiste arengute seisukohalt praktikad (millest paljud jäävad ka tu- ikkagi marginaalseks. Nõukogude pe- leviku vaimsuse ja kultuuri osaks), kuid rioodil toimis ennekõike klassikalise es- üsna tuntavalt mõjutavad tunnetust ja teetika konserveerimine kriitikas, koolis arusaamu juba uued tehnoloogilised või ja töökollektiivides. Kuna modernism oli täpsemalt, infotehnoloogilised võima- põlatud kodanlik kriisikunst (jälle!), siis lused. Selle valdkonnaga seonduv on ei saanud ka juttu olla imperialistliku blo- viimase ja ka käesoleva kümnendi põ- ki postmodernistlikust kultuurist. Pärast hitunnus, mis paneb meie füüsilised ja nõukogude perioodi võis siingi kõiki neid vaimsed harjumused proovile. Märtsis “postmodernistlikke mänge” kultiveeri- ilmuma hakanud tehnokultuuri ajakirjas ma hakata ja seda on üsna aktiivselt teh- 21 kirjutab toimetaja Andrus Laansalu tudki nii kirjanduses, teatris, kunstis kui sümboolse pealkirjaga essees “Algus”: kinos. Ja kui 20. sajandi lõpuks kujunes “Postmodernsel kultuuriteoorial oli alust välja ka läänelik kõikjale ulatuv tarbimis- küll rääkida ajaloo lõpust, aga praeguseks kultuur, oli postmodernism jõudnud ka on selge, et see konstruktsioon siiski ei tavalise kultuurikauge inimeseni. Kuid tööta niimoodi ja ajalugu ei lõpe ei prak- postmodernismi retseptsiooni on ikka tikas aga ka mitte teoorias. Me oleme iseloomustanud tõrjuvus, arusaamatus ja oma ajaloo alguses samamoodi nagu me üleolekutunne, mille üheks põhjuseks on olime oma ajaloo alguses 10 000 aasta kindlasti moodsa maailma Eestisse jõud- tagasi. Praegu on meil… nimetame seda mise katkendlikkus. Postmodernismi mõ- näiteks digitaalseks kiviajaks.” Marshall testamine sai alguse suurtest teooriatest, McLuhanist lähtudes võiks öelda, et mee- mitte mikrotasandi kultuuriharjumuste diumi muutus toob kaasa kultuuritüübi tähelepanemisest. Need kontseptuaalsed muutuse. Kuid ilmselt ei suhtu uued selgitused täitsid oma rolli ja olid omas põlvkonnad tehnoloogilistesse muutus- ajas möödapääsmatud, kuid nüüd tuleks tesse kõike varasemat unustada tahtva astuda samm tagasi mikrotasandi poole.

KRAAVI 143

xVIKER 4-5 11.indd 143 2.05.2011 13:53:24 Ja mida kaugemale see ajastu jääb, seda lähitulevikus, mil keskkonnahäirete tõttu enam hajub vahest ka traagilisus ja krii- on mesilased loodusest kadunud. Kuid siideoloogia. mitmesugustel asjaoludel saavad viis eri Reaaluse märkuse korras: muidugi rahvusest noort hävinuks peetud liigi tuleks vahet teha professionaalsete kul- isendite käest nõelata, millega nad vali- tuuriinimeste ja tavatarbija vahel. Laiema takse välja muutuste algatajateks. Muu- mõistmise eeldus on see, kuidas laiem hulgas on see ka romaan kirjanduse ja publik klassikalise postmodernismi vai- lugude jutustamise taastulekust, mille mus kunstiteost vastu võtab. Kui kesk- kaudu uus põlvkond peaks oma mas- misele kirjaoskajale on eesti kaasaegne sikultuurilises on-line identiteedis end kunst ja kirjandus üksnes purkisittumine mõtestama inimkonna uute Aadamate ja ja ropendamine, siis on kultuuritegelaste Eevadena. See optimistlik hoiak muidu konstrueeritud eesti postmodernistlik üsna süngete mineviku- ja tulevikunäge- projekt ebaõnnestunud. Aga siin on põ- muste tasakaalustajana kuluks võimaliku hiprobleem selles, et haridussüsteem, mis alternatiivina ära ka meile. traditsiooniliselt peaks olema valdkonda- de arenguloogika selgitaja, aktsepteerib muutusi aeglaselt ning on moodsa kultuuri suhtes tihti tõrjuv. Postmodernism kunstis, mis peaks ju analüüsima ja sel- gitama tänapäeva tegelikkuses toimuvat, on seepärast jäänud suurel määral elitaar- seks mänguks, mis pole aga kunagi olnud postmodernistliku kunsti eesmärk. Mainisin Kanada kirjaniku Couplan- di mullu ilmunud romaani “A-generatsioon”. Coupland on Lääne kaasaja kultuuri ja inimest ennegi oma teostes diagnoosida võtnud ja muidugi meenub kohe tema romaan “X-generatsioon” (1991). Seal kujutati noort põlvkonda korporatiivse maailma servale eksinud indiviididena, kes üritavad selle surve- le väikeste korrarikkumiste või tege- vusetusega vastu seista. Pealkirja x kui tundmatu suurus andis negatiivse, üsna lootusetu hinnangu kogu hilispostmoder- nistlikule sugupõlvele. 20 aastat hiljem kujutab Coupland taas ajastu olukorda noorte kaudu – nüüd toimub tegevus

144 KRAAVI

xVIKER 4-5 11.indd 144 2.05.2011 13:53:24 PRIIT KRUUS väärtuste kadumine, teoreetiline segadus. Tasandiku vaevad On tähelepanuväärne, et seda kõike mär- gitakse ajal, mil postmodernismi lõppu “Mägede vaevad olid meie taga. Meie ees on kuulutatud juba aastaid. olid tasandiku vaevad” Postmodernism mõistena2 on aga (Bertolt Brecht). ammu kõrvale lükatud ja seda peamiselt “Hektor, kas ellu veel jääda sa lootsid, kahel põhjusel: termin ise on ära kulu- kui pistsid Patroklost?” nud ja selle lõppu on Läänes mitu korda (Homeros). kuulutatud; postmodernismi teooriad on aga osutunud omavahel võrreldes liiga Eesliide “post-” sõnas “postmodernism” vastukäivateks ja liiga retoorilisteks ning tähistab jõudmist “tasandikule”, kui on neile on Eestis leitud seni vähe sobivaid jäetud selja taha progressiivse kõrgaja ehk omamaiseid näiteid. “mägede vaevad”. Vormiline uuendus- Tundub, et postmodernismi mõistet likkus ja kiiresti muutuv maailm (ja selle tutvustati Eestis üheksakümnendatel kujutamine) jõuab teatud piirini. Tempo enne tema adekvaatseks muutumist meie aeglustub, käes on kättevõidetud eripal- kultuuripildis. Üheksakümnendate mur- geliste vormide ja võtete paljusus. rangut ei saa pidada täiel määral post- Jälgides praegu Eestis toimuvat kir- modernistlikuks pöördeks seetõttu, et see jandusuurija pilguga, ei ole näha loojate oli suunatud murrang. Sel ajal teenis ka jaoks ületamist ootavaid kõrgusi, samuti postmodernismi tutvustamine eesmär- ei hoova juurde teoreetiliste ja kultuuri- ki teha eesti kirjandus “moodsamaks”. vooluliste pingutusega kaasnevat akadee- Üheksakümnendad olid kirjandusliku milist adrenaliini. Ja kui kohati nirisebki, establishment’i arendamise aeg, mille siis igal juhul mitte eelmise sajandi lõpu- suundumuseks oli piire lammutades ees- ga võrreldavas koguses. Silma torkavad ti kirjandus Lääne omaga sarnasemaks eelkõige tõdemused, et eesti kirjanduse muuta. Kõik need ootused olid seotud üheksakümnendate aastate kaanon on sihipärase tegevusega, mille tulemusel valmis, nullindate suhtes on aga palju aga ei muutunud postmodernismi loogika kõhklusi. Mullu ajakirjas Looming toi- publiku jaoks veel arusaadavaks. munud arutelu nullindate kirjanduse üle1 Sel ajal toimuv oli aga alles esimene sisaldas sümptomeid, mida võib kokku sõlm. Järgmised sõlmed on tekkimas uuel võtta järgmiste sõnadega: pluralism, sajandil. Nüüdseks on laialdaselt kinnistunud Eestis postmodernistliku olukorra 1 Vt eelkõige: T. Hennoste, Mälu ja elu. tunnused, nagu tehnoloogia-, meedia- ja Grilliajastu kirjandus. Looming, 2009, nr 9, tarbijakesksus, piiride kadumine pop- ja lk 1271–1280; M. Velsker, Uus kirjandus ja uued lugejad. Looming, 2009, nr 10, lk 1410–1425; J. Kaus, Liiga palju paljusust. 2 Postmodernismi mõiste kasutamise ajaloo Looming, 2009, nr 12, lk 1687–1695; P. kohta eesti kirjanduskriitikas ja -teaduses vt: Viires, Twilight Zone. Nullindad kui hämar- P. Viires, Postmodernism eesti kirjanduskul- ala. Looming, 2010, nr 2, lk 273–282. tuuris. Tartu, 2006.

KRUUS 145

xVIKER 4-5 11.indd 145 2.05.2011 13:53:24 kõrgkultuuri vahel (ja ühesuguste võ- ka ise jätkuvalt kirjutavad) on hoopis tete kasutamine nende turundamisel). lisandumas uusi, kelle looming ei tee su- Eriti iseenesestmõistetavalt suhtuvad gugi lõppu ei irooniale, vormimängudele kõigesse sellesse need, kes on jõudnud ega žanrihägustamisele – säravaim näide kultuurilise (enese)teadvustamiseni ikka Siim Nurklik teosega “Kas ma olen nüüd nullindate ajal – praegused gümnasistid elus” (2010). ja tudengid. Oluline indikaator on viimane luule Alan Kirby väidab Lääne ülikooli- aastaülevaade, kus märgatakse, et uute programme näiteks tuues, et 20. sajandi autorite (nt Tuuli Taul, Helena Läks) postmodernismi kaanonisse kuuluvad looming on “irooniakihiga, mille taha kirjandusteosed ei ole nende jaoks “nüü- on varjunud luulemina pehmem ja lüü- disaegsed”, ja toob põhjuseks selle, et rilisem pool”,4 eriti torkab silma aga see, briti postmodernistlik kirjandus ei ole et luulekäsitlus, mis muidu soovib tekita- uuenenud. Kuid mida ütleb see briti kir- da ranget hierarhilist jaotust (kasutades janduskaanoni-keskne lähenemine Eesti lausa klassitsistlikke määratlusi, nagu kohta? Kas meie praegused õpilased ja “kunstiväärtuslik luule”, “vormi ja vaimu üliõpilased, kes on lugenud Fowlesi ja väljendusühtsus”), liigitab ometi Wim- Vonneguti, mõõdavad postmodernist- bergi teadlikult diletantliku luulekogu liku kirjanduse nüüdisaegsust nende “Wabastatud wärsid” sellesama kuns- pool sajandit vanade tekstide järgi? Ja tiväärtusliku luule alla põhjendustega, kui nad seda teeksidki, jääks meie enda mis teeksid heameelt postmodernismi kirjanduses toimuv sellest järeldusest ikka autoriteetidele: “topeltmäng”, “infan- puutumata. tiilsuse ja iroonia hubisevus”, “luulemina Ilma iroonia või mängulisuseta (mil- skisofreenilisus”.5 lega ka Kirby iseloomustab postmoder- Seega, mida teha, kui laibaks tunnis- nismi) ei ole võimalik seletada enamikku tatud postmodernism koputab jonnakalt Eesti koolide ainekavas3 olevast uuemast seestpoolt kirstukaanele, kuigi matuseli- kirjandusest (Andrus Kivirähk, Karl sed peavad sama sihikindlalt mälestuskõ- Martin Sinijärv, Aare Pilv ja Aapo Ilves nesid? Kuidas tõmmata piirjooni postmo- on vaid üksikud näited). Kui nad kõik dernismi ja sellele järgneva vahele? oleksid eelmise sajandi autorid, võiks Eric Gans seletab, et postpostmo- postmodernismi ka siinmail surnuks dernism järgneb “kõrgkultuurile”, mis tunnistada ehk muuta selle lõpetamine kestab alates Homerosest kuni külma sarnaseks progressiivseks liikumiseks, sõjani. Ta selgitab Achilleuse vimma abil nagu oli alles eelmisel kümnendil selle kõrgkultuuri ülesannet, milleks on ihade otsimine. Kuid mainitud autoritele (kes rahuldamise edasilükkamine (Achilleus peab alluma Agamemnoni autoriteedile, 3 Vt Gümnaasiumi keele ja kirjanduse aine- kava, kursus “Uuem kirjandus”, http://www. 4 M. Oidsalu, P. Piik, Luuleaasta 2010. Loo- hm.ee/index.php? popup = download&id ming, 2011, nr 3, lk 387. =10841 5 Sealsamas, lk 392. 146 KRUUS

xVIKER 4-5 11.indd 146 2.05.2011 13:53:25 kui viimane võtab temalt ära Briseise). harjumuspäraseks küüniliseks meediama- Achilleuse vimm Agamemnoni vastu aga nipulatsiooni jäljenduseks, millest ühes- tähendas ka jonni – otsust mitte sõdida, koos ka varjamatut mängulusti tunti. lastes ajaloolisel sõjal omasoodu kulge- Arvata on, et jääme veel mõneks ajaks da ja Hektoril võidutseda. Seda kõike “tasandikule”, otsides uut vertikaalset hoolimata rahvuskaaslaste hukkumisest, dünaamikat, põhjust tõusta kõrgemale mida kangelase tegevusetus põhjustas. La- iseenda sisetõmblustest – midagi, mille hinguväljale naasis ta siis, kui selleks oli eest võidelda. Selleks aga tuleb meil Ac- möödapääsmatu isiklik põhjus – maksta hilleuse kombel oodata, kuni Patroklos kätte nõbu Patroklose tapmise eest. tapetakse. Kas tänases Eestis on objekti, mille “... aga võin ka natuke aega lihtsalt (verbaalset) ründamist, irooniaga pillu- kuulata, sünkroonis naeratada, soojus tamist või tarbekaubastamist me välja ja heldus ja nii, midagi toodab seegi, või ei kannata? Kui Läänes maeti postmo- tavalisi automaatküsimusi esitada, uu- dernismi apoliitilisus ja multi-kulti-libe- dishimu, kaasaelamine, või siis kellegagi raalsus New Yorgi kaksiktornide rusude tõesti isiklikumat laadi dialoog üles võtta, alla, siis Eestis on ka pärast Pronksiööd kellega oleks vaja olukorda parandada, jätkunud eneseirooniline suhtumine keda lähemasse ringi tõsta, huvitav kus rahvuskuvandisse, mis on igapäevaseks nemad sotsiaalselt paiknevad, tema läbi praktikaks eesti nüüdisluules (nt Jürgen saab uusi tutvusi, tema läbi häid ideid, Rooste “Tavaline eesti idioot”, Indrek kelle ma peaksin valima, aga peamine et Koffi “Eestluse elujõust”). silma vaatan ja detaile mäletan, sel juhul Eestil on veel ees taoline vapustus, muretsema ei pea, korralik tulemus ka mis tõmbaks meid välja grotesksest ja keskpärase sooritusega.”7 mängulisest sotsiaalkriitikast6 ja seaks üles midagi, millesse suhtutaks topeltkoo- dita (aga pärast Vabadussõja võidusamba püstitamisega kaasnenud sündmusi on see mõistagi keeruline). Mullu tõstis rah- vavalgustuslik suurprojekt “Ühtse Eesti suurkogu” rambivalgusesse meie kodani- kuuhkuse, kuid ärkamisaja taastootmise asemel toimus pealtvaatajate osalusega performance, mis jättis publiku passiiv- sesse hirnuja-rolli, ning kuigi projekt võis olla kantud siirast soovist, muundus see

6 Selle kohta pikemalt vt: P. Kruus, Proo- vime olla ventiilideta. Eesti Ekspress, 10. 07.2010. http://www.ekspress.ee/news/arvamus/ arvamus/priit-kruus-proovime-olla- 7 S. Nurklik, Kas ma olen nüüd elus. Tal- ventiilideta.d?id=32052809 linn, 2010, lk 47.

KRUUS 147

xVIKER 4-5 11.indd 147 2.05.2011 13:53:25 ANDRES KURG ümber niisugused Lääne arhitektuuris Postmodernismist domineerinud hierarhiad või binaarsu- vaatemänguni ja sealt edasi sed nagu funktsioon ja vorm, tarind ja dekoor, või ka kohalolu ja puudumine. Postmodernism kui arhitektuuristiil, Konservatiivse historitsismiga võrreldes mis väljendus ennekõike pöördumises oli dekonstruktivistlik arhitektuur, mis ajalooliste viidete ja klassikaliste detai- laenas vorme muuhulgas ka sajandialguse lide poole ning mida nii mõnedki kul- vene avangardilt, hoopis radikaalsem, tuuriteoreetikud tõlgendasid uue ajastu oma rahutuses värskem, senise arhitek- sümptomina, kaotas oma ühiskondliku tuuriga võrreldes isegi vägivaldne. Samas aktuaalsuse õige ruttu. 1980. aastate jäi hierarhiate ümberpööramine ainult teisel poolel uushistoritsismi modernis- vormi tasandile, loodeti küsimustesse, mikriitiline efekt kadus ning see sobitus mis puudutasid arhitektuuri sotsiaalset sujuvalt rahamaailma ootustega. Tsitaadid rolli, sekkuda puhtvormiliselt. minevikust või massikultuurist olid turu Nii oli mõlema postmodernismi suuna nõudmistega lihtsalt kohandatavad ning jaoks arhitektuur eelkõige kunst, sotsiaal- probleemivaba kommunikatsiooni eelda- setest suhetest ja nõudmistest suuresti sõl- nud majad-kui-sümbolid teisenesid kiirelt tumatu ning vormikeskne. Modernismi majadeks-kui-logodeks. (Seda Läänes, suur utoopia sellest, et ümberkorraldatud Eesti puhul on huvitav jälgida, kuidas tootmisvõtteid integreeriv arhitektuur (st selline postmodernism töötas peamiselt massehitus) suudab lahendada sotsiaal- nõukogude aja lõpul protestistiilina ba- seid probleeme ja elu paremaks muuta, naalse ja reglementeeritud massehituse heideti kõrvale. vastu, ent iseseisvuse saabudes pöörduti Vaatamata dekonstruktivismi elitaar- neomodernistlike eeskujude juurde.) susele – mäng arhitektuurimärkidega jäi Historitsistliku tsiteerimise ja pastišiga tabatavaks vaid pühendatutele – sulandus samaaegselt kerkis esile teine postmo- ka nn tähistajakriitiline postmodernism dernismi suund, mis haakus kirjandu- kommertsmaailmaga ning 1990. aastate ses ja kultuuriteoorias tuntuga ja mida üldise neoliberaalse tõusu kuvandiks sai iseloomustati selliste mõistetega nagu just selline mugandatud radikaalsus, mida fragmenteeritus, detsentreeritus, tähen- dekonstruktivistide abstraktsed ja samas duse läbipaistmatus, skisofreenia, ning äratuntavad vormid pakkusid. 1988. aas- mis kuulutas arhitektuuri autonoom- tal New Yorgi moodsa kunsti muuseumi sust, sõltumatust tellijast või kasutajast, näitusel “Architecture of Deconstruction” arhitektuuri arhitektuuri pärast. Selle end manifesteerinud seltskonnast – Zaha suuna tuntuimaks näiteks oli seltskond, Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind, kes püüdis seostada dekonstruktivismi Frank Gehry, büroo Coop Himmelblau, arhitektuuripraktikaga (kaasates ühel ju- Peter Eisenman – sai järgmise kümnendi hul projekteerimisprotsessi ka Jacques staararhitektide tuumik, kellest kõik tu- Derrida) ja sellest lähtuvalt mõtestada rustasid edukalt oma isikupärast käekirja

148 KURG

xVIKER 4-5 11.indd 148 2.05.2011 13:53:25 ning maju kui tugeva kujundiga abstrakt- saatnud majanduslikku edu, on staararhi- seid skulptuure. tektide ikoonilisi hooneid püütud sarnas- Paremini kui postmodernsus on seda tel eesmärkidel kasutada mitmete teiste radikaalse arhitektuuri sulandumist äri- regenereerimiskavade puhul üle maailma. maailma ootustega iseloomustanud vaa- Šikk radikaalne tuntud arhitekti tehtud temängu mõiste, kus sümboolsele panus- hoone on saanud kasvavas linnadevaheli- tav arhitektuur (äratuntavate logodena ses konkurentsis omamoodi ärimudeliks, või staararhitekti äratuntava käekirjana) mille abil loodetakse kas parandada linna hakkas oma rolli mängima üha enam mainet või tõmmata tundmatule koha- sümbolitele toetuvas majanduses.1 Guy le rahvusvahelist tähelepanu. Ameerika Debord, kes kirjeldas vaatemängu mõiste kriitik Hal Foster on osutanud, et kui abil 1960. aastate kapitalistliku ühiskonna vaatemäng tähendas Debord’i jaoks kolm- muutusi, tähistas sellega kaubasuhete va- kümmend aastat tagasi kapitali akumulee- litsemist igapäevaelu üle. Ta ei mõistnud rumist määrani, kus sellest saab kujutis, vaatemängu mitte pelgalt kujutiste või siis tänapäeval, ikoonilise arhitektuuri piltide kogumina, vaid “kujutiste kaudu taustal, tähendab vaatemäng kujutist, mis vahendatud sotsiaalsete suhetena”, pilti- on akumuleerunud punktini, kus sellest dena, mis maskeerivad tegelikke ebavõrd- saab kapital.2 seid olusid. Debord kritiseeris muuhulgas Huvitav on selle käsitluse taustal mõel- seda, kuidas vaatemäng muudab vaataja da, kas vaatemängulises arhitektuuris on passiivseks ning määrab ette ära need midagi, mis muudab märgilised hooned struktuurid, kuidas maailmaga suhel- fetišiteks ka erootilises mõttes, kas nen- dakse: vaatemäng “seletab ja kaunistab” des vormides endis on midagi, mis te- fetišistlikus vormis seda, mida ühiskond kitab seletamatut tõmmet ja veenab, et ei suuda pakkuda. Ent kui Debord ja tema me neid ilmtingimata vajame. Siin tuleb situatsionistidest liitlased kritiseerisid too- minu arvates mängu see oluline muu- nast arhitektuuri ja linnaehitust peamiselt tus, mille postmodernism arhitektuuris selle ühetaolise elamuehituse ning teiselt kaasa tõi: ratsionaalsuse eitamine hoone poolt keskkonna turistlikule pilgule al- lähteülesandena ning äratuntava konst- lutamise pärast ja kohtade ühetaoliseks ruktiivse loogika peitmine: teisisõnu, muutmise pärast, siis postmodernsuse tin- toosama vormi ja funktsiooni ja tarindi- gimustes on see loogika ümber pööratud: dekoori vaheliste seoste läbilõikamine. ikoonilised hooned on need, mis seisavad See lubab hoonetel esineda maagilistena, fetišite rollis ja “seletavad ja kaunistavad” näiliselt eitades raskusjõudu, manades seda, mida ei suudeta päriselt anda. Pärast esile fantastilisi kujundeid, andmata aimu, Guggenheimi muuseumi filiaali rajamist mis eesmärki või programmi silmas pi- Frank Gehry projekti järgi Baskimaa töös- dades need on ehitatud (näiteks Gehry tuslinna Bilbaosse 1997. aastal ning seda või Hadidi avalike hoonete puhul on

1 Vt S. Zukin, Võim sümboolses majandu- 2 H. Foster, Why All the Hoopla. London ses. Maja, 2002, nr 2, lk 64–66. Review of Books, 23.08.2001, nr 16.

KURG 149

xVIKER 4-5 11.indd 149 2.05.2011 13:53:25 võimatu väliskujust tuletada, kas tegu Brotheri laadis sisse- või väljahääletamis- on muuseumi, kontserdisaali või millegi mänge monitooriti vaatajaid kaudsemate muuga), põhjustades vaatajates pigem vahenditega, näiteks küsitluste ja vaatlus- hämmingut ja aukartust kui mõistuspärast tega. Osa interaktiivseid TV-seadmeid äratundmist. Tihtipeale on nende hoonete monitoorisid vahetult vaataja tähelepanu, kurvilised vormid kaetud sileda läikiva, registreerides silma liikumist ja vaataja metalse või plastikust materjaliga ning käitumist; Lacani žargoonis: televiisor valgustatud ihaldusväärselt, kutsuvalt; on meid alati vastu vaadanud. nende mõju toimib meile eelkõige kui Ka hoonete puhul on kasutajalt saa- irratsionaalsetele, kirglikele ja meelelis- dud tagasiside arhitekte paelunud juba tele olenditele. Sellise arhitektuuri sihiks pikka aega, ent uute tehniliste vahendite võib pidada siis mitteteadvuse subjekti, toel on selle kasutamine viimasel ajal ehk mida nii nagu reklaamidegi abil püütakse sagedamaks saanud. 1990. aastatel kogus tabada ja lülitada tarbimistsüklisse. kuulsust näiteks Schouwburgpleini väljak Kas 21. sajandi alguseks on selline vaa- Rotterdamis (arhitekt Adriaan Geuze), temänguline arhitektuur ületatud? Kas kus monumentaalseid valgusteid sai hüd- me oleme sisenenud post-vaatemängu raulilise mehhanismi abil vastavalt soovile ajastusse? Püüan sellele vastust otsides üles-alla liigutada. 2005. aastal valmis lähtuda kahest postpostmodernismi ma- Münchenis jalgpallistaadion Allianz Are- nifesteerinud esseest Vikerkaares. Alan na (autoriteks Pierre Herzog ja Jacques Kirby kirjutab postmodernismi surmast de Meuron), mille õhukesest plastikust seoses uute tehnoloogiate esiletõusuga, fassaadi värviskeemi saab valgustuse abil mis on põhimõtteliselt muutnud autori, muuta vastavalt parajasti väljakul män- lugeja ja teksti vahelist suhet. Passiivse givale klubile: punane, kui väljakul on lugemise ja vaatamise asemel on sekkuv Müncheni Baiern, valge, kui Saksa rah- lugeja või vaataja nüüd see, kes otsustab, vuskoondis jne. Sellegipoolest ei sekku milliseks kujuneb lõpptulemus, ning kelle tagasiside neil juhtudel ei arhitektuuri pideva osaluse tõttu teos üldse eksistee- institutsiooni ega tootmisesse, püsides rib. Sealjuures on varasem irooniliselt nii kindlalt postmodernismi territooriu- eneseteadlik lugeja-vaataja asendunud mil, ning tehnika rakendus piirneb pigem lihtsameelse, pidetu ja äreva tarbijaga. banaalsega kui mõtestab aktiivselt ümber Kirby käsitlus ei ole siiski vastuolus vaa- ruumide kasutust. Kirby kutsub üles va- temängu-mõistega, vaid selles võib näha litsevale mõttelagedusele vastukaaluks vaatemängu üht teisendust. Lisaks teatud uusi kommunikatsioonikanaleid ja teh- esitamisviisile sisaldab vaatemäng ka teh- noloogiaid ära kasutama; vaatemängu- nikaid, mis põimuvad kehaga. Vaatemäng ühiskonna kontekstis oleks arhitektuuri on tähelepanu suunamise ja kontrollimise puhul küsimus selles, kuidas seista vastu vahend, milles vaatajalt saadud tagasiside on alati mänginud keskset osa.3 Enne Big ter-Memory. Rmt-s: October. The Second Decade, 1986–1996. Toim. R. Krauss jt. 3 Vt J. Crary, Spectacle, Attention, Coun- Cambridge (MA), 1997, lk 415–425. 150 KURG

xVIKER 4-5 11.indd 150 2.05.2011 13:53:26 hoonete fetišistlikule iseloomule, kuidas Tiit Trummal, Veljo Kaasik) oma mitme- muuta nähtamatu nähtavaks.4 kihiliste viidetega ajaloolisele hoones- Raoul Eshelman näeb postmodernis- tusele, tänavajoontele, ehitamise käigus mi ületamist performatiivsuses, viisis, leitud varemetele, aga ka püüdega tuua millega säilitada või kehastada tervik- ühte kohta kokku erinevaid gruppe ja ka- likku subjekti, mis sellisena eristub post- sutajaid (rulatajad, paraadid, kontserdid modernismi lagunenud või killustunud jne) ning arhitektuurikeelega, mis nende subjektist. Sealjuures on uutlaadi sub- konfliktseid positsioone pigem nähtavale jektsus kirjeldatav eelkõige teoste puhul, toob kui siluda püüab, esindab selgelt mis viivad kangelase tagasi kas mingis- subjektikriitilist dekonstruktivismi suun- se lihtsameelsesse seisundisse või lausa da. Seda võib iseloomustada sõnadega, idioodistaatusse. Selline staatus annab nagu “fragmenteeritud”, “detsentreeri- autori sõnul nendele tegelastele uutlaadi tud”, “hübriidne”, “tähistajakriitiline”, vabaduse ja võimaluse vastastikusteks ning sellel liikumine on tõepoolest pi- tunneteks, nagu armastus ja headus ning gem desorienteeriv kui selgelt subjekti võime nautida ilu, religioosset äratund- positsioneeriv ja suunav. Isegi väljaku mist jne. Eshelman uurib viise, kuidas servale lisatud klaasist vabadusrist ei töö- erinevates teostes toimib nn auktoriaal- ta piisava auktoriaalse raamina subjekti ne raamistus performatiivse subjekti terviklikkuse päästmisel, kogu ehitusprot- eeltingimusena. Lisaks kirjandusele ja sessi saatnud veider segu küünilisusest ja filmile viib Eshelmani arvates sarnase sentimentalismist kajastub hästi ka risti võimu omistamise etenduse läbi ka Ber- materjali, vormi ja ehitusviisi vastuolus liini Riigipäevahoone rekonstruktsioon, ning takistab seda tõhusalt oma publikut eriti selle kuppel, pelgalt arhitektoonilisi moodustamast. vahendeid kasutades: “Kui postmodern- Hoopis teistlaadi subjekti raamistab ne arhitektuur desorienteerib subjekti, aga Rakvere peaväljak. 2004. aastal val- lastes ruumikoordinaatidel paista sama- minud platsile (büroo Kosmos arhitektid) väärsete ja äravahetatavatena, siis Riigi- on munakividest moodustatud erine- päevahoone klaaskuppel kujutab endast vad kumerad ja nõgusad pinnad, süvend läbipaistvat, tähelepandamatut raami, mis purskkaevule ja väikesed künkakesed võimaldab külastajal kogeda omaenese ronimiseks. Munakivist ringide kohal apoteoosi, kui ta mööda kupli all kul- troonivad valgete betoonist varte otsas gevat spiraalikujulist jalgteed aeglaselt suured kollased kellukakujulised valgus- ülespoole tõuseb…” tid. Tegu oleks justkui hiiglasliku ja oma Subjekti erinevat raamistamist võib vii- materjalikasutuselt ka veidi ebasõbraliku mase aja eesti arhitektuuris näha Tallinna mänguväljakuga, proportsioonidelt liiga Vabaduse väljaku ja Rakvere peaväljaku suured kellukad sunnivad täiskasvanud võrdluses. Vabaduse väljak (Andres Alver, vaatajat nägema neid lapse vaatepunktist, väljaku ülesanne on tekitada kasutajas 4 Selle kohta vt: R. Martin, Tõehetk. Maja, igapäevase perspektiivi nihe, mis peaks 2009, nr 4, lk 24–27.

KURG 151

xVIKER 4-5 11.indd 151 2.05.2011 13:53:26 mõjuma vabastavalt, ehk isegi kutsuma OLIVER LAAS üles konventsioonide ja normide eitami- Protseduurne retoorika ja sele. Selle pöördpoolel on aga peaväljaku kinkivad brikolöörid traditsioonilise poliitilise funktsiooni kao- tamine: kui suur laps kasutabki väljakut Alan Kirby vastandab postmodernismile ebameeldivate küsimuste esitamiseks või pseudomodernismi, milles kesksele kohale mõne tabu nähtavaletoomiseks, siis on tõuseb vastuvõtja tegevus kultuuritoodete seda konteksti tõttu lihtne kõrvale heita. sisu ja dünaamika mõjutamisel. Pseudo- Eshelmani eeskujul võime siin rääkida modernism muudab pöördumatult vastu- keskkonnast, mis raamistab omamoodi võtja ja teksti suhet vastuvõtja kasuks, mis infantiilset subjekti, väljak lubab meil loob vastuvõtjas võimu illusiooni. See on muutuda lapseks, etendada sellel oma tõepoolest tähtis nihe indiviidi suurema mänge, väljuda ümbritsevast konteks- kaasamise suunas. Järgnevalt kirjeldan üht tist, muutumata samas ülejäänud linna potentsiaalset kultuuritoodete vormi, mis suhtes ohtlikuks. Performatiivne subjekt võib kujuneda vastuvõtjakesksele perioo- muudetakse antud juhul ohutuks mitte dile iseloomulikuks ning muuta loodava ainult tänu tema redutseeritusele, tema kunsti tähendust ja tõlgendusviise. juhmusele, vaid arhitektooniline raam ise Kirjandusloost on teada tekste, mil- toimib tema võimalikku kriitikat neut- le lugemine sõltub sellest, kuidas lugeja raliseerivana. tekstiga füüsiliselt manipuleerib (“Yijing”, Marc Saporta “Composition No. 1”, Ray- mond Queneau “Cent mille milliards de poèmes”). Sellised tekstid on lugejaga tagasiside kaudu seotud ning väljastavad erinevaid märgijadasid vastavalt lugeja tegevusele. Espen Aarseth pakub nende kirjeldamiseks mõisteid kübertekst ja ergoodiline kirjandus. Küberteksti all peab ta silmas teksti mehaanilist orga- niseerimisprintsiipi. Mõiste “ergoodiline” tuleb kreeka sõnadest ergon (töö) ja hodos (rada). Aarseth rõhutab, et need tekstid esitavad lugejale nõudmisi, mis väljuvad puhta vaimutegevuse piirest ja mille täitmine muudab teksti loetavaks, lisaks arusaamisele muutuvad oluliseks ka katsetamine ja manipuleerimine.1 Sellised

1 E. J. Aarseth, Cybertext: Perspectives on Ergodic Literature. Baltimore, 1997, lk 10, 1–4. 152 KURG/LAAS

xVIKER 4-5 11.indd 152 2.05.2011 13:53:26 tekstid alluvad reeglitele, mille põhjal et tähistaja suhe tähistatavaga on igal ta- genereeritakse märgijadasid, ja nendega sandil kokkuleppeline.3 Niisiis osutavad kaasnevad tihti kasutusjuhendid. Ergoodi- vilkuvad tähistajad muuhulgas ka iseenda lise kirjanduse lugu on pikem kui vaataja alustingimustele, s.o protsessidele, mille fetišeerimine pseudomodernismis, kuid tulemusel neid genereeritakse. Protses- selliste nähtuste tähtsustumine on tingitud sidest saab omakorda tuletada mudeli, uutest tehnoloogiatest. millest antud süsteem lähtub. Siinkohal Digitaalsete keskkondade üheks põ- tuleks eristada ergoodilist kirjandust män- hiomaduseks on protseduursus, mis tä- gudest. Ergoodilised tekstid ei sea piiran- hendab seda, et keskkonna aluseks olev guid lugeja liikumisviisile tekstis, samas tehnoloogia realiseerib teatavat reeglijada. kui mängud piiravad mängija liikumist: Tegelikud käitumis- ja toimimisviisid su- mängu lõpuni jõudmiseks tuleb tavaliselt rutakse kokku programmilisteks represen- eelnevad väljakutsed edukalt läbida. tatsioonideks. See tähendab protsesside Üheks ilmekaks protseduurse retoori- simuleerimist, empiirilise tegelikkuse ka näiteks võiks olla prantsuse kunstnik mõningate tahkude korduvat imiteeri- Martin Le Chevallier’ installatsioonina mist ajas neid süsteemselt esitava mudeli esitatud mäng Vigilance 1.0 (2001),4 kus abil. Digitaalsete mängude ja tõenäoliselt mängija peab erinevate turvakaamerate ka simulatsioonide puhul saaks rääkida vaadet kujutavate ja kõrvuti paiknevate protseduursest retoorikast kui vahendist, monitoride rida meenutavast mosaiik- et luua tegelikkuse mudelitel põhinevaid sest linnapildist leidma avalikku korda usutavaid väljendusi. Protseduurse kirju- rikkuvaid linnaelanikke. Korrarikkujate tamise puhul ei looda enam esmajoones peal klikkides karistab mängija neid ja representatsioone, vaid koodi, mis re- saab teatava arvu punkte vastavalt sellele, presentatsioone genereerib. Tähendus- kui tõsise rikkumise ta tabas. Rikkumised loome sünnib algoritmide vastastikusest ulatuvad tänavate risustamisest prostitut- toimest.2 sioonini. Süütu inimese tabamise eest aga Katherine Hayles väidab, et digitaalsed võetakse mängija skoorist punkte maha. märgid on mitmemõõtmelised, nimetades Mäng kasvatab või kahandab rikkumis- neid vilkuvateks tähistajateks (flickering te hulka võrdeliselt mängija edukusega signifiers). Sellega osutab ta asjaolule, et nende vastases võitluses – mida edukam digitaalsed märgid on oma aluskoodide on mängija, seda kõlbelisem on linn. Vi- ja -algoritmide manifestatsioonid, millele gilance 1.0 kujutab järelevalvet foucault- nad samal ajal osutavad. Nende puhul likult, ennekõike panoptilise ja kõikjale saab rääkida koodide hierarhiast, kus ühe ulatuva võimuna rikkumisi karistada, ning tasandi tähistajad muutuvad teisel tasandil 3 N. K. Hayles, How We Became Posthu- tähistatavateks. Seda võimaldab asjaolu, man: Virtual Bodies in Cybernetics, Lite- rature, and Informatics. Chicago; London, 2 I. Bogost, Persuasive Games: The Expres- 1999, lk. 30–32. sive Power of Videogames. Cambridge, 4 http://www.martinlechevallier.net/ 2007, lk 1–4. english/A_vigilance.html

LAAS 153

xVIKER 4-5 11.indd 153 2.05.2011 13:53:26 mängijat hea karjasena, kelle ülesandeks te nn loodusrahvaste juures. Kinkimine on oma karja valvata ja neid paremale tee- tähendab üksteise ees võetud kohustuste le juhtida. Teose protseduurne retoorika kaudu sotsiaalse sideme moodustamist.7 esitab küsimusi jälgimise kohta ja viitab Kinkemajandusele on iseloomulik, et: moraalse arvepidamise kalduvusele tegu- (1) selles esinevad sotsiaalsed eristused, sid nende sotsiaalsest kontekstist lahutada. mis avalduvad sotsiaalsetes praktikates Teisteks protseduurse retoorika näideteks ning annavad kinkimissüsteemile ja asja- võiksid olla Antiwargame (2003) ja The osaliste positsioonile õigustuse; (2) keh- McDonald’s Videogame (2006).5 Minu tib kinkimise vastastikkuse reegel, mis teada ei ole kohalikus kunstis protseduur- määratleb antud kogukonna liikmelisuse set retoorikat veel kasutatud. ning koosneb kolmest kohustusest – (a) Teine kunstiloomingu aspekt, mida kohustus anda, (b) kohustus vastu võtta, nüüdistehnoloogia võimendab, on bri- (c) kohustus tasuda8 –, mis moodustavad kolaaž. Brikolööri töö korraldab juba vastastikuse võlgnevuse võrgustiku; (3) varem kasutatud elemente ümber nii, et kinkesüsteemi sümboolika ja rituaalid varasemad eesmärgid muutuvad nüüd eristavad kinkimist teistest vahetustege- vahenditeks. Tema materjale on varem vuse vormidest ning tagavad kinkimisega kasutatud ja neid saab uuesti kasutada. seonduvate praktikate ja mentaliteedi Iga element aga kannab kaasas seoseid kestmise. varasema kasutusega ja need määratlevad Need kinkemajanduse kriteeriumid elemendi identiteedi. võiksid loometegevuses avalduda järg- Raymond Williams on eristanud kul- miselt: Esimene punkt avaldub looja tuuris kolme tasandit: (1) konkreetse identiteedi, grupikuuluvuse ja spetsiifilise ajastu elatud kultuur, mis avaldub sel- loomepraktika eristumisena ning kitsa- les elavate inimeste elutunnetusena; (2) malt mõistetud kultuurisfääri eristumi- talletatud kultuur – kultuurist säilinud ses teistest inimtegevuse sfääridest. Teine materiaalsed jäljed; (3) valiv traditsioon, punkt ilmneb brikolööride suhetes tradit- mis kaasaegsete tõlgendusviiside najal siooni ning teiste brikolööridega. Looja kitsendab seda, mida elatud ja talletatud on justkui võlgu traditsiooni ja talletatud kultuurist meeles peetakse.6 Võiks väita, kultuuri ees, mis on talle materjaliks ning et ka igasugune looming on osaliselt bri- identiteedi allikaks. Mingisse valdkonda kolaaž, eriti kui arvestada konventsioone ja sellega identifitseeritud gruppi kuulu- ja varasemaid teadmisi, millele toetudes mine eeldab teatavate normide täitmist, midagi luuakse. Kinkemajandus on sotsiaal-majanduslik 7 D. Graeber, Toward an Anthropological elukorraldus, mida on täheldatud mitme- Theory of Value. The False Coin of Our Own Dreams. New York, 2001, lk 152– 155. 5 http://www.antiwargame.org/ ja http:// 8 M. Mauss, The Gift: The form and reason www.mcvideogame.com/ for exchange in archaic societies. Tlk W. D. 6 R. Williams, The Long Revolution. New Halls. London; New York, 2006, lk 50–51, York, 2001, lk 63–70. 16–18. 154 LAAS

xVIKER 4-5 11.indd 154 2.05.2011 13:53:26 mille eiramine võib lõppeda identiteedi VALLE-STEN MAISTE ja privileegide kaotusega. Kui aga looja Postmodernismist ja looming saab järgmistele loojatele ma- nullindatest terjaliks, on ta justkui oma “kingi” eest tasunud. Kolmanda punkti vasteks võiks Postmodernistid võiks lihtsustavalt ja- näiteks olla eriharidus ja grupispetsiifiliste gada joovastunuteks ja paanitsejateks. praktikate järgimine. Maailmalõppu pole tulnud, nagu ka Info digiteerimine on loonud olukorra, mitte enneolematut vasakvastuhakku kus informatsioon sarnaneb üha vähem ega vabadust. “Foucault soovitab loo- teiste kaupadega, sest ta on minimaal- buda igasugusest võimu poolt fiksee- sete kuludega põhimõtteliselt lõputult ritud identiteedist. … Lahenduseks on paljundatav. See annab võimalusi mit- identiteedimäng, pidev uute isiklike mesuguseks brikolaažiks, milleks vajalike identiteetide loomine, lakkamatu eda- tehniliste vahendite, tarkvara ja infovõr- siliikumine. … liikumine heteroseksuaal- kude levik soodustab olemasolevate asja- susest homoseksuaalsusse pole lõplik de rekombineerimist. See seostub Raoul lahendus, vaid ainult üks taktikaline käik Eshelmani poolt mainitud tendentsiga võimuvõitluses domineerivate identitee- olemasolevaid asju raamida selliselt, et tidega. Peatumine homoseksuaalsusel neid ületada. tooks kiiresti kaasa vastava normatiivse Need tendentsid tõstatavad küsimuse kultuurilise konstruktsiooni, mis looks mängude ja kunsti seostest. Ma ei taha aluse uuteks diskriminatsiooniaktideks. väita, et digitaalsed mängud oleksid ise- … Mängu tuleb pidevalt jätkata, … ees- enesest kunstiteosed või et nende näol märgiks pole ühekordne loomeakt, vaid oleks tegemist alles lapsekingades kuns- pidev põgenemine ametliku biopoliitika tivormiga. Kuid simulatsioonid ja protse- eest.” Need laused Johannes Saare ar- duurne retoorika võivad osutuda üheks tiklist “Foucault’ eneseloome eetika”1 kunstiloomingu põhistrateegiaks vastu- tulevad ikka meelde, kui mõtlen ajale, võtjalt üha suuremat aktiivsust nõudvas mil pea oli postmodernismist lühises ja kultuurikeskkonnas. See eeldab loojate inimolu tundus olevat saanud tiivad. Ei ja tõlgendajate suuremat keskendumist ole ühemõtteliselt selge, kas siin kut- mudelitele ja süsteemidele, mille varal sutakse üles keppima pere lõunasööki, konstrueeritud protsesside kaudu oma nagu seda tehti Philip Rothi “Portnoy ideid edastatakse. Kunsti juurde kuuluva tõves”, või kehutatakse lugejat abielu- brikolaaži ja kinkemajanduslike tunnuste voodist homoklubide kaudu nekro- ja tähtsus on tänu infotehnoloogiale ja vas- zoofiilia tundmatutele radadele. Igatahes tuvõtja osalusele järjest kasvanud. Raske iseloomustavad need väikekodanlikule on aga öelda, kas selline demokraatia on pereelule löögi andmise kaudu maailma- esteetilises plaanis kasulik või kahjulik. revolutsiooni radadele kutsuvad Saare

1 J. Saar, Foucault’ eneseloome eetika. Kunstiteaduslikke uurimusi, kd 11, 2002.

LAAS/MAISTE 155

xVIKER 4-5 11.indd 155 2.05.2011 13:53:27 sõnad erakordse kandvusega vaimsust, mõneltki reaalsusetaju minema. millest aastaid sai isegi tiivustatud oldud, Samas ei näi kuigi arukas ka nende lä- kuigi ehk mitte nii otseselt lihalikul moel. henemine, kes postmodernismi nüüd liht- See, mis vaimuinimesi mõne kümnendi salt mõttetuna prügikasti soovivad heita, eest niimoodi lendama pani, nõuaks eral- olgu tegu omaaegsete kaasajooksikute või di uuringuid. Võib oletada, et oma rolli eluaegsete eitajatega. Eks ikka on neid, mängis eesti kultuuri aastasadadepikkune kes armastavad rõhutada, et postmo- teooria- ja filosoofiakaugus, aga ka pet- dernism tähendab liiga palju ja on liiga tumus, mille valmistas varakapitalistlik segane, et üldse midagi tähendada. Te- argipäev, muutes nii vasakretoorika pal- gelikult on postmodernismi sisu tänaseks judele armsaks. Kuid joovastujaid jagus üsna kindlapiiriliseks kristalliseerunud. ju Lääneski. Oma osa oli siin infoühis- Lehitsedes paari eesti (Janek Kraavi, Piret konnal, mille kvantitatiivne haare pani Viires) postmodernismiraamatu kõrvale unustama, et postmodernismiga seon- ka raamatuid “PM for beginners”, “PM duv ei olegi nii väga uus ja eripärane. – A Very Short Introduction” ja “The Postmodernistide seas oli muidugi neid, Cambridge Companion to PM”, leiab kes olid hästi teadlikud kõrge ja madala selgelt piiritletud ja kattuva ülevaate mõt- kõrvutiolust keskaegsetes fablioodes või lejaist ja teemadest, mida postmodernismi keskme puudumisest barokivaimus. Eco, nime all silmas peetakse. Võib ju eputada, Kundera jmt tõukuvad ju neist vaimsus- et sõna “diskursus” ajab iiveldama ja et test otseselt. mõiste “postmodernism” kasutajad on Sugugi mitte kõik postmodernistid ei end segi lugenud. Aga poliitika, kapita- arvanud, et tänapäeval nii moodsad kõike lism, elulaad, armastus, seks, söögilaud võimatut kokkusulatavad sünesteesiad jt teemad ju ikka puudutavad inimesi. said alguse Baudelaire’ist. Kuid ükskõik Leidub autoreid, kellelt neil teemadel kui avatud ei olnud mõne varasema aja sissejuhatavat vaimuvalgust ammutada. Ja kunstniku sisu- ja vormimeel, sellise stii- valides juhatuseks Foucault’ või miks mit- lide sünteesini nagu tänased pop-artistid te ka Baudrillard’i, pole midagi kaotada või kas või Laurie Anderson juba 80. ega häbeneda. Vaatamata liialduskaldele aastatel, poleks eelindustriaalsete mee- on tegu andekate ja erudeeritud autorite- diumide toel saanud kuidagi jõuda. Teha ga. Eks säärasest suhtumisest ole kantud ühtaegu jazz’i, klassikat, new age’i ja AB- ka Vikerkaare numbrid läbi aegade. BA-t, olla magusalt romantiline ja popp, Vikerkaar on näidanud sedagi, et kul- aga samas ümbritseva suhtes väljakutsu- tuuritekstid ei vanane. Just seda silmas valt irooniline ja ajada veel feministlikku pidades võiks suhestuda ka kahe arute- asja – niisugune tulevärk käinuks eelmo- luga – Vikerkaare vaadetega postpost- dernistlikele kunstimeistritele üle jõu. modernismile ja Loomingu poleemikaga Nii tundus infoajastu puhtkvantitatiivne nullindate teemal. Hingelähedasim on õhkutõus küllap ka kuidagi sisuliselt ja nende seast Raoul Eshelmani subjektsuse, kvalitatiivselt lennukamana ja pühkis nii usu ja kohalolu tagasituleku visioonidest

156 MAISTE

xVIKER 4-5 11.indd 156 2.05.2011 13:53:27 kantud mõttearendus, mis kümne aasta sel, et kirjutamistühimikust jäänud auku eest kirjutatuna kõlab hästi kokku ka ajastupildis ei lapi hiljem kuidagi. Eks näiteks Jaan Unduski “Maagilises müs- ikka tuleb üritada värsketegi autoritega tilises keeles” arendatud substantsiaal- sõprust sõlmida. Kuid midagi ei juhtu ka suseotsingutega. siis, kui seda kõike ei jõua. Modernist- Alan Kirby paanitseb 20. sajandi alguse lik-postmodernistlik sajand jättis maha massikultuurikriitikute ning Baudrillard’i ohtralt neid, kellega pikk ja süvenenud ja Jamesoni parimate traditsioonide ko- tegelemine garanteeritult ära tasub. Kõi- haselt. Loos on palju huvitavaid tähelepa- vu kõrval vajab uuesti süvenemist Brian nekuid, kuid ta üldmure näib suhteliselt Friel, siis tuleks Ehlvest täiesti üle lugeda tühi. Hea kamraad Alvar Loog on kirja mõelda. Siis Pelevin. Vahel meenub, jutanud suurepärase loo, kuid nõustuda et midagi olulist jäi maha kunagi näiteks tahan just selle avalõigus öelduga: “Kui Matt Barkeri juurde ja ma pole teinud tõdesid, võite ja ilu saab liiga palju, ei katsetki seda üles korjata jne jne. mahu nende valdaja oma vaimses lähi- Eks nimetatud autorid ole ju kõik ositi ümbruses enam ringi keerama.” Ei nõus- ka nullindatest, kuigi ükski ei esinda neid tu aga tõdemusega, et uue ja huvitava päris spetsiifiliselt. Selle pärast küll ei aeg on seljataga. Läinud sajandil tuli uut peaks muretsema, et nullindatest ei kiirga rohkem kui palju. Nii palju uut ei olnud intensiivset innovaatilist taas kord kõige vaja ja tulnu on valdavas enamikus läbi pahupidi keeramise vaimu. Pidevalt pul- seedimata. Loog viitab küsitava väärtu- bitsevad vastandused ja uued ilmutused sega nostalgiatoodete üleküllusele. See, pigem takistaksid niigi liiga tormakalt et igavesti venivad Nazarethi ja ELO Part kuhjunud kultuuripärandi rahulikku lä- II tüüpi käkerdised ei taha rajalt maha biseedimist. Ses mõttes on meeldiv Aare minna, viitavat justkui ammendatusele. Pilve seisukoht: “Minu meelest võiks Aga on ju ka King Crimson, keda võib tegelikult just nüüd hakata tõsisemalt lõpmatuseni üllatudes ja uut avastades üle mõtestama hoopis 1990-ndaid koos kuulata ja keda pole õieti veel kuulama selle muutuste-ajajärgu eellooga.” Meie hakatudki, või tohutu hulk nüüdisklas- raamaturiiuleis on kümneid ja sadu raa- sikat, mille mõju laiem teadvustamine matuid, mille me arvame kehastavat lä- võib võtta lausa aastatuhande. bitud teada-tuntud minevikuetappi, kuid Olen enamikku Madis Kõivu tekste mida pole õieti lugema asutudki. lugenud-vaadanud kaks-kolm korda. Kuuldused postmodernismi surmast Mõningaid veelgi rohkem. Ja ometi on on siiski liialdatud. Ja mitte ainult see- mul pidevalt kahju, et ei saa aega maha pärast, et pingutamata võib viimasest võtta ja nende lugemise juurde tagasi kümnendist üles lugeda mitmeid häid tulla, et täpsustada enda jaoks nüansse kirjandus-, muusika-, teatri- jne teoseid, ja reflekteerida nende toel elu ja maail- millel on selge side postmodernismiks ma üle. Saan muidugi aru, et kirjandust nimetatuga. Muidugi ei peaks rõhuta- tuleb järjepidevalt teha, kas või põhju- ma, et ilma postmodernismita oleksid

MAISTE 157

xVIKER 4-5 11.indd 157 2.05.2011 13:53:27 nad sündimata jäänud. Ehk oleksidki, Võib-olla hakatakse püüdlema vaimsust, kuid siis oleks tingimata sündinud midagi mis poleks uuenduslikkuse suhtes küll muud toredat. Samuti ei pea arvama, et täiesti ükskõikne, kuid mitte ka kogu need teosed on toredad just tänu sideme- inimolu hullunult raputav. Nende asja- le postmodernismiga. Autorid on elanud, de üle mõtlemisel on postmodernismist kogenud ja tundnud vajadust midagi öel- palju õppida ja kaasa võtta. Ka siis, kui da ja see ongi olulisim. Postmodernistlik sihid ja tempod on juba teised. hullus andis õppetunni, et vormiline lend ei tühista igavesi sisulisi küsimusi. Et neid esitati mõjuvalt ka postmodernismi ajal, AARE PILV siis ei sure see ajajärk kuidagi. Kirjake provintsist Üks postmodernseid liialdatud lootusi oli usk, et iga piirideületusega ava(sta)- Postmodernsuse mõistel pole minu jaoks takse üha uusi maailmu. Vähem mõeldi, kunagi väga suurt heuristilist jõudu olnud et iga uue piirideületusega hävitatakse (kui, siis mõnevõrra poliitilis-ühiskondli- ka midagi vana. Identiteediga siiski lõp- ku diskursi kirjeldamisel, kuid mitte kul- matult ei lenda. Ei ole võimalik linnast tuuri ja kunsti puhul) ja järelikult mitte ka kaheks tunniks maale põigates tõdeda, et postpostmodernismil. Kogu 20. sajandi nüüd olen ka maaelu ära kogenud. Selle jooksul on toimunud õhtumaise kultuuri nagu iga muu asja tegelikku tähendust, demokratiseerumine, st üha rohkem on naudingut ja valu õpitakse ja tajutakse see, mis varem kuulus vaid ülemkihi- süvitsi kümnete aastate, kui mitte inim- le (haridus, kultuuritegemise vaimsed põlvedega. Igal inimolul on konkreetne ja materiaalsed ressursid), kättesaadav kehalisus, ajalikkus jm piirid. Nende üle massidele, ja mingi hierarhilise kultuuri tuleb pidevalt mõelda. tagaigatsemine tähendab implitsiitselt va- Nii ei kao kusagile ka suured küsimu- rasema hierarhilise ühiskonnakorralduse sed, narratiivid jms. Teatud mõttes võiks tagaigatsemist. See demokratiseerumis- uskuda isegi historitsistlikult mõistetud protsess ilmselt jätkub ja süveneb, tekita- hegelluse tagasitulekut ja püüdlusi aren- des rafineerituma vaimueluga inimestes dada vaimu absoluudi suunas. Tehnilise üha rohkem meelehärmi ning süvendades täiuslikkusega ei saa kapitalistliku va- neis ühtlasi sisemist lõhet, sest olla demo- baturumajanduse ja individualismi toel kraatlikult meelestatud on ju kultuurne. kindlasti lõputult edasi minna ja võib Demokraatlikkuse idee on aga kaotanud saabuda aeg, kus meditsiin ja tehnika oma algse ratsionalistliku aluspõhja, eriti jms enam nii kiiresti ei arene, et uus- pärast 20. sajandi kataklüsme (mis said aegne elulaad puhtalt selle pärast kõiki alguse demokraatlikult legitimeeritud nii meeletult lummaks. Ja võimalik, et massi-impulssidest), ning alles on jäänud hakatakse püüdlema näiteks keskaegse vaid esiteks püüded anda demokraatliku ja uusaegse vaimsuse sünteesi, mis ra- võrdõiguslikkuse vaimus häält ka erinevat huldaks kõiki enam kui kumbki omaette. laadi irratsionaalsusele (nagu nt Foucault’

158 MAISTE/PILV

xVIKER 4-5 11.indd 158 2.05.2011 13:53:27 jt püüded hulluse keelt rehabiliteerida) kavas paratamatu provintsi staatuses, võib ning teiseks see, mis kartesiaanlikust mu- meid kõige suurematest vapustustest pi- delist ratsionaalsuse hajudes järele jääb, gem säästa. st pelk romantiline subjektsus. Eshelmani vaade tundub mulle ses mõttes eriti huvitav ja oluline, et tabab just neid nähtusi JAAK TOMBERG praeguses kultuuris, aga samas arvan ma, “Praeguse” peadpööritav et see, mida ta kirjeldab, on esialgu veel taastulek. Postmodernis- õied – mis viljad neist kasvavad, ei oska mi mõiste nüüdisaegsest ennustada. Sest tuleb arvestada, et meil funktsiooni(tuse)st ei tule tegu enam erandinimeste (kõrg- kultuurse) arutuse ja unikaalse subjekt- “Elame kidural ajastul: tarbimisühiskon- susega, vaid keskmise massi-arutuse ja na tegelikkus on üksikindiviidi soovidest tüüpsubjektsustega. Kuidas see olukord ja ideaalidest otsekui väljamõõdetud laheneb, seda ma mõistagi ei tea; ja mõis- täpsusega alati kasvamise jagu suurem. tagi ei arva ma, et suudaksin ise tollest Mitte reaalsus ei kasva meie unistustele kultuurist üleolevalt distantseeruda. järgi, vaid meie unistused reaalsusele; me Samas – kõik see puudutab vaid õhtumaist tahame seda, mida meile antakse; jul- kultuuri (koos tema traditsiooni ja sellelt geme unistada vaid sellest, mis on niigi võrsunud “globaliseerunud” kultuuriga); käeulatuses” kuid nondest postidest ja postpostidest (Alvar Loog, “Maailma lõpus on vab- on ehk palju olulisem see väljavaade, et rik, kus kunagi kohtume kõik”, Vikerkaar, lähema 100 aasta jooksul võib toimuda 2009, nr 10/11). protsesse, mis õhtumaise kultuuri täiesti perifeeriasse lükkavad – ülerahvastu- Mida üldse veel hakata peale postmoder- sest, energiaressursside vähenemisest nismi mõistega, millele akadeemilistes ja maailma suurenevast varanduslikust ringkondades on juba ammu osaks lan- lõhest sündivad rahvasteränded, sõjad genud sisulise tühjenemiseni tihenenud, jms, kus olulisteks tõusevad diskursid, tähenduspüüdlik või nimesid pillav üle- mis demokraatlikule Õhtumaale näivad tarvitamine ning hiliskapitalistliku kul- “keskaegsed”. Vahel näib mulle, et see tuuritunnetuse markeerimisel peaaegu münchhausenlik enese juukseid pidi soost nähtamatuseni maandatud enesestmõis- tirimine (mida post- ja postpostmodernis- tetavuse aste? Üldjoontes ollakse harju- mi üle arutlemine mingi nurga alt ju on) nud mõtlema või tajuma: postmoder- on tingitud nonde plahvatuste ebatead- nism tähendab peaaegu ükskõik mida; likust eelaimusest – võimalikult kiiresti, postmodernism on “see, mis praegu on”. võimalikult kohe end ära kirjeldada, enne Postmodernismi mõiste ületarvitusest läh- kui saabub lõpp. tuvalt on üpris kindel, et iga järgmine Loodan, et liialdan, kuid pelgan, et määratluspüüd tühistub eelnevate tihke mitte. See, et eesti kultuur on selles mõõt- kogukehandi külgetõmbeväljas kiiremini,

PILV/TOMBERG 159

xVIKER 4-5 11.indd 159 2.05.2011 13:53:27 kui teda otstarbepäraselt kasutama saab kas või hetkekski mingi selgitusjõu saa- hakata. Postmodernismi kui “kultuurilise vutada. Ning seepärast on akadeemilises tunnetuse” näilise enesestmõistetavuse traditsioonis olnud heaks tavaks subjek- tõttu on üpriski kindel, et iga selle mõis- tiivselt määratleda, mis on ainuüksi see te kasutus haarab endaga tunnetuslikult miski, mida postmodernismi mõistega kaasa peaaegu kokkuvõtmatu paljuse, silmas peetakse – anda häbenemata mingi mistõttu tema rakendamine konkreetsete lühike definitsioon, mis võimaldab ühelt nähtuste kirjeldamiseks tühjendab need poolt lülitada sellele tunnetuslikult taha nähtused ise ainult neile eriomasest tä- enamiku senisest määratluskehandist, hendusest. Nii nagu tühja tähistajagagi, ent teiselt poolt jätkata kirjeldust nimelt on seda mõistet kasutatud liiga palju, et tarvituselevõetud määratluse seesmisest ta enam midagi tähendaks; see mõiste autonoomiast lähtuvalt. (Teine võimalus osutab liiga paljudele asjadele (ehk ainu- oleks jäädagi loetlema postmodernismiks üksi olemasoleva pelgale totaalsusele), et nimetatu otsatut motiividekogumit – pal- suuta enam kirjeldada midagi konkreet- juski näiteks niimoodi nagu Alvar Loog set – niisugused paistavad praegu olevat teeb seda artiklis “Postmodernism ja/ üldised jõujooned, mida tuleb paratama- kui kultuuri menopaus” või Janek Kraa- tult arvesse võtta, kui postmodernismist vi raamatus “Postmodernismi teooria ja sellegipoolest rääkima hakata. postmodernistlik kultuur.” Ent see kuju- Kas leidub veel mingit kainet õigus- taks endast pigem mõiste määratlemisele tust, mis võimaldab taastada selle mõiste ning mitte otstarbelisele rakendamisele süütu tähendusjõulisuse, pöörduda tagasi keskenduvat uurimust.) vahetult sissepühitsemisjärgsesse ajastusse, Minu jaoks, siin ja praegu, on postmo- mil selle mõiste järele võis olla n-ö loo- dernne kultuur tehisliku immanentsuse mulik vajadus – ajastusse, mil see polnud kultuur – st kultuur, mis käitub, nagu veel pelk kantseliitlik epiteet pealtnäha sellel puuduks igasugune väljaspoolsus. pidurdamatus ning ennast taastootvas Ning postmodernne kunst – paljuski nagu sõnadevoos? Ajastusse, mil see korrastas Lyotard’il ning vastupidiselt “angloamee- segipaisatud tunnetust, mitte ei paisanud rikalikule tavakäsitlusele”(mis kutsub pindmiselt, otsekui perifeerses tajus ker- postmodernismiks suuresti lihtsalt nüü- gelt ärritava mürana segamini juba võrd- disaegset, fragmenteerunud realismi) – on lemisi konsolideerunud (ehkki võib-olla kunst, mis püüab sellest hoolimata leida äraspidist) tunnetust? võimalusi, kuidas tollele puuduvale väl- Mul ei ole neile küsimustele ammen- jaspoolsusele mingil moel osutada. davat vastust. Ainus võimalus postmo- Kõnealust väljaspoolsuse puudumist dernismist kuidagi mõtestatult rääkima võib tõepoolest mõista peaaegu igakülg- hakata näib olevat teeselda, et niisugune selt – näiteks kui päästva või selgitava tagasipöördumine on võimalik, et ei ole transtsendentsusvõimaluse puudumist otstarbetu võtta fiktsionaalne positsioon, (nagu Deleuze’il); kui tehnokultuursete mille katteta krediidi abil võiks kirjeldus protsesside ülekiirenemise ja intensiivis-

160 TOMBERG

xVIKER 4-5 11.indd 160 2.05.2011 13:53:28 tumise tulemusel tekkinud ajaloolise tun- “vanad” voolud, nähtused või tendentsid netuse kriisi ehk mineviku arhiivistumist (nt naivism, suured narratiivid jne) on ja tuleviku tühjenemist olevikku (nagu mingil uuel kujul “tagasi”, ja teiselt poolt Ballard’il) ning seega ka kõige ümbritse- kõikvõimalikke postmodernismi järgseid va käsitlemist totaalse, ajatu ruumi ter- “voole” või “ajastuid” (“post-post-moder- minites (nagu Jamesonil); kui globaalse nism”, “remodernism” jne) projitseerivas kapitali tunnetuslikku laienemust oma akadeemilises ja kultuurikriitilises nime- välispiirideni (nagu Hardtil ja Negril); kui depillamises, mille soovmõtlevaks funkt- ammendavalt kirjeldava ajaloolis-kriitilise siooniks on postmodernism võimalikult seisukohavõtu võimatust (nagu Sloter- kiiresti pöördumatuse-eelsesse minevikku dijkil) jne, jne. Või isiklikumas, alvarloo- pagendada, kinnitada enesele, et ülekii- gilikumas vaimus, millele osutasin ülal: renenud sündmuste kulg ja muutuste kii- väljaspoolsuse puudumist võib mõista ka rus on sellegipoolest ajaloolised, mitte ei kui olukorda, kus üksikindiviidi soovid ja saavuta oma tempot ainuüksi takistusteta ideaalid ei ole suutelised enam “kasvamise olevikulise tühikäigu toel. (Kuulsin hiljuti jagu suurema” tegelikkuse kodustavast kedagi ütlevat, et “üheksakümnendad on külgetõmbeväljast välja murdma. tagasi” – kas võime peagi ette kujutada Siinses postmodernismi mõiste ning implosiivset olukorda, kus “nullindad postmodernistliku kultuurisituatsiooni on tagasi” või, veel enam, tõelist tunne- praegust staatust lahkavas arutluskonteks- tuslikku peapööritushetke, milles praegu tis lähtub sellest väljaspoolsuse puudumi- ise avaldub meile praeguses ainuüksi oma sest vähemalt kaks asjakohast järeldust. naasmisefekti tõttu?) Olen seisukohal, et Paljuräägitud “ajaloo lõppu” väljajõud- läbiv ihalus väljaspoolsuse järele on selle mist paistavad markeerivat ühelt poolt tegeliku nüüdisaegse puudumise tunnus- situatsiooni empiiriline pöördumatus, märk; nii kehtestunud olukorra näiline mille tunnistajaks on “valitsevate vaimu- pöördumatus kui ka tunne, et see olukord seisundite ning neist suunatud esteetikate on möödunud ning asendunud millegi tunnetuslikus maatriksis” (Loogi väljend) järgmisega, on postmodernse tehisim- vohav minevikuihalus ja nostalgia, ning manentsuse enese tontlikud sümptomid teiselt poolt olukorra näiline ajaloolisu- ja mõeldud selleks, et juhtida tähelepanu setus, mille tunnistajaks on pidev impulss kõrvale laiema status quo märkamatult seda lõplikkust “ajalooliselt taaskäivitada” enesestmõistetavuselt. Seepärast ma ei – kinnitada endale, et postmodernism on kiirustaks postmodernismi möödumist juba möödas, et käes on midagi järgmist, või asendumist afektiivselt kinnitama: ülejärgmist, või millegi varasema taastu- kõikvõimalikud voolud või suundumused lek, millele tuleb nüüd vaid uus adek- võivad selle pinnal tulla või taas tulla, ent vaatne nimi leida. Kultuurikriitilistes ja oleks ennatlik neile “ajaloolise murran- -kirjelduslikes kajastustes väljenduvad gu” nimi anda, sest puudub välispidine need tendentsid ühelt poolt sagedasti esi- vaatepunkt, millelt nende asjade üle ot- nevates tundmustes, et kõikvõimalikud sustada.

TOMBERG 161

xVIKER 4-5 11.indd 161 2.05.2011 13:53:28 Teisalt tuleb nõustuda kirjandustead- postmodernism surnud”: püüd tähendus- lase Brian McHale’iga selles osas, et ei likust ülelaetusest ja igapäevasest kasu- tasuks olla nii naiivne, et arvata, nagu tusrohkusest tuleneva ambivalentsuse ja tähistakski postmodernism mingit lõplik- rakendamiskõlbmatusega toime tulla on kust – postmodernismi, kui see tõepoolest tootnud terve rea uusi pseudomõisteid, ümbritseva määratlemiseks horisondile mis paistavad pretendeerivat ümbritseva võtta, tuleks kõigest hoolimata käsitleda kultuurikonteksti autentsele kirjeldami- ajaloolise perioodina (olgu siis kultuuri- sele, ent jäävad tegelikult üksnes postmo- tunnetusliku situatsiooni kirjeldamisel dernismi kui kirjeldusliku mõiste vähese või voolude kunstiloolisel periodiseeri- selgitusjõu samavõrra selgitusjõuetuteks misel). Ent tänu igasuguse väljaspoolsuse sümptomiteks. Võib-olla oleks kasulik puudumisele pole ka põhjust uskuda, et heita kõrvale terve postmodernismi ho- postmodernismi ajaloolisustamist, selle risondiga piiritletud mõistetekobar ning “möödasaatmist” oleks kuidagi võimalik alustada kultuuri kirjeldamist ainuüksi tahtlikult seestpoolt läbi viia. Kõik mär- mittediskursiivsete lihtnimede toel – ent gid näitavad võimalikust vastupidisest siin täheldan tagasipöördumisihalust ja soovmõtlemisest hoolimata, et mingisu- naiivset nostalgiat juba omaenese retoo- guse radikaalse kvalitatiivse murranguni rilises toonis. saab viia ainult tehnokultuuri tehisliku Ning iseasi muidugi, mil määral “keh- immanentsuse iseeneslike protsesside tiv vaimuseisund” vastab tehnoloogilise küllaldane kvantitatiivne intensiivistu- integratsiooni tegelikule astmele – mil mine. “Üksikindiviidi” seisukohast, kelle määral (näiteks siin Eestis) on postmo- moraalseks (ja kunstiliseks) püüuks võiks dernistliku projekti näol olnud tegu hili- olla väljaspoolsuste projitseerimine iga- seima sihiliku enesekolonisatsiooniga, kus suguse väljaspoolsuse teadvustatud või- soovidel ja unistustel põhinev “mõisteline matusest hoolimata (ehk n-ö “seesmises tegelikkus” on päriselt aset leidvast püüd- usus”), on selle murrangu asetleidvushetk matult kaugele ette jõudnud. Võib-olla aga paratamatult ennustamatu ja vahetust on nood liigkiired afektiivsed unistused tahtest lähtuvalt teostamatu. Nii palju siis ja soovid takistanud näiteks modernist- postmodernismist kui üldisest hiliskapi- liku projekti sisulist läbitöötamist, mille talistlikust kultuuriseisundist. toel (kui üldse) võinuks kujuneda märksa Samavõrra nagu postmodernism kui orgaanilisem postmodernistlik kunsti- kultuuriline seisund tundub olevat ül- kontekst ning märksa tähendusjõulisem dises vaimsuses enesestmõistetavuseni postmodernismi mõiste? Lyotard’liku “kohal”, paistab postmodernismi mõiste postmodernistliku kunsti vähesus ning ning selle horisondilt tõukuvate kõik- postmodernset kultuuriseisundit imp- võimalike tuletismõistete kunsti- või ressionistlikult imiteeriva fragmentaarse kultuurikirjelduslik kasutamine olevat nüüdisrealismi vohamine paistavad niisu- nüüdseks üsnagi otstarbetu. Kui üldse, gusteks kahtlusteks alust andvat. siis võib-olla just mõiste tasandil “on

162 TOMBERG

xVIKER 4-5 11.indd 162 2.05.2011 13:53:28 PIRET VIIRES tekstuaalset lihtsust, ajalist lineaarsust, Pärast postmodernismi grammatilist puhtust, reaalsuse tõepärast kujutamist ja moraalsust.2 Mis tuleb pärast postmodernismi? See Eestis kultuuriteoorias ei olnud post- on küsimus, mille üle viimasel kümnen- modernism kunagi domineeriv teoreetili- dil on erinevatel foorumitel aktiivselt ne vool, “suur narratiiv”. Kõige rohkem arutletud. Kui “postmodernismi” mõiste on postmodernism olnud Eestis esil tõe- kandis endas pluralismi ja ei olnud ühte, näoliselt kultuuripraktikates. Kuid ka kindla definitsiooniga postmodernis- eesti kirjanduses mingit kõikehõlmavat mi, vaid pigem “postmodernismid”, siis “postmodernset pööret” ei olnud ega samasugune pluralism iseloomustab ka tulegi, sest postmodernistlik diskursus postmodernismile järgnevat perioodi ja on oma jõudu ja tähtsust kaotamas. Nii teoreetilisi lähenemisi, mis seda kultuu- võiks praegu küsida, kas postmoder- risituatsiooni analüüsida püüavad. nismi-järgsetes teooriates esile tõstetud Postmodernismi asendavaid mõisteid suunda lihtsuse, selguse ja kadunud on palju ja igaüks keskendub kultuuriana- väärtuste taasleidmise poole on näha ka lüüsis erinevatele tahkudele. Peamiselt eesti kirjanduses? “Uuslihtsus” ja “uus- lähenetakse kahest suunast: arvestades siirus” ei ole eesti kirjanduselegi võõrad digitehnoloogia arenguga seotud muu- mõisted. Midagi niisugust on igatsenud tusi ning rõhutades püüdu lihtsusele, 2002. aasta proosaülevaates Jan Kaus3, selgusele ja ilule, mis vastanduks post- ja Jürgen Rooste on kõnelenud uusau- modernistlikule küünilisusele, mängu- suse fenomenist eesti kirjanduses, tuues lisusele, irooniale. Näiteks Alan Kirby näideteks teiste hulgas Kristiina Ehini ja mõtestab postmodernismile järgnevat fs-i luule.4 Uuslihtsuse näiteks võiksid kultuurisituatsiooni seoses arvutitehno- olla ka Tõnu Õnnepalu viimaste aastate loogia arenguga, Web 2.0 levikuga 21. teosed – värsspäevik “Kevad ja suvi ja” sajandi algul – blogosfääri, Wikipedia, (2009) ja “Paradiis“ (2009), samuti Has- Twitteri, Facebookiga – kõigega, kus so Krulli luulekogu “Talv” (2006), mis toimub aktiivne interaktsioon autorite on võrreldes eriti Krulli 1990. aastatel ja kasutajate vahel ja kus kasutaja loob kirjutatud postmodernistliku luulega suure hulga veebi täpne ja napp lihtsate asjade, looduse ja Sisust.1 Teised rõhuvad mõistetele, ümbruse pildistus. Omaette tuleks selles nagu “uuslihtsus” ja “uussiirus”. Heaks seoses tõsta esile Andrus Kasemaad, kelle näiteks on 2000. aastal ühisantoloogiaga luulet iseloomustavad lihtsad asjad, liht- esinenud “uuspuritaanid”, kes kuuluta- sad pildid ja lihtsalt olemise mõnu. vad, et peavad oma loomingus oluliseks 2 All Hail the New Puritans. Toim. N. Blincoe, M. Thorne. London, 2000. 1 A. Kirby, Digimodernism: How New 3 J. Kaus, Lennata või roomata? Teadvuses Technologies Dismantle the Postmodern või reaalsuses? Looming, 2003, nr 3. and Reconfigure our Culture. New York; 4 J. Rooste, Uusaususe taak: poeedi piinad. London, 2009. Vikerkaar, 2000, nr 10/11, lk 100–108. VIIRES 163

xVIKER 4-5 11.indd 163 2.05.2011 13:53:28 Samasugust lihtsusepüüdu, ausust ja MÄRT VÄLJATAGA realistlikku elukirjeldust esindavad ka Mõtleme veel viimasel ajal Eestis populaarsust võitnud pihtimuslikud eluroo- ja reisiraamatud. Toimetus palus tosinkonnal kriitikul aval- Sama tendents on esindatud blogosfääris, dada arvamust selle kohta, mida on uut kus kirjeldatakse vahetult oma igapäe- 21. sajandi (eesti) kultuuris (st kunstides). vaelu ja mõtteid. Ka on mitmed ilukir- Kitsamaks tagamõtteks oli uurida, kui- janikud loobunud väljamõeldud karak- võrd on leidnud kõla- või haakumispinda teriloomest ja kirjutavad vahetult oma mullu Vikerkaares avaldatud esseed post- autobiograafilist “mina” paljastades. modernismi ammendumisest. Lisan tosin Esile kerkib aga sama küsimus, mis mõtet, et arutelu võiks jätkuda. postmodernistliku kirjanduse puhul. 1. Eesti postmodernismi ajalugu on veel Kas see, mis praegu 21. sajandi esimes- käsitlemata, sest kuulub nüüdisaja ja tel kümnenditel toimub, on midagi uut, lähiajaloo vahelisse halli tsooni. Tuleks nii et oleks põhjust seda tähistada sõna- eristada vähemalt kolme asja: sõna, mõis- ga “uussiirus”? Vastus peitub tõenäoli- tet ja nähtust, ning uurida kõiki kolme. selt kõrvutuses just eelneva perioodiga. Postmodernism sisaldus mõistena, ehkki 1990ndad ja millenniumivahetus olid mitte sõnana, juba Jaan Kaplinski essees periood, kus postmodernistliku mängu- “Aeg ja ilm, mood ja luule” (1972), sõna lisuse, iroonia ja intertekstuaalsuse täht- kasutas Maire Jaanus Mati Undiga seoses sus tõusis eesti kirjanduses märgatavalt. 1977. aastal. Nähtusena oleks postmoder- Uussiirusest saab rääkida niisiis võrdlu- nism tabatav nii 1970ndate kui 80ndate ses postmodernismi tõusuga eelnevatel kultuuris. Selle tuvastamisest ei tohiks kümnenditel. Ehkki uussiirus pole prae- siiski saada üks rahvusliku eneseuhkuse guse hetke dominant, vaid eksisteerib rahuldamise viise – näete, meie olime kõrvuti teiste suundadega, on kirjandus, postmodernistid juba siis ja siis! Asja mõte mis väärtustab tõde, selgust ja ilu, tõusev peaks olema kultuuriloo parem mõistmi- nähtus. Seda suunda toetavad tendent- ne ja selle tarbeks võivad muud mõisted sid nii maailmakirjanduses kui ka uutes sobivamaks osutuda. teoreetilistes lähenemistes, mis samuti 2. Postmodernismi kohta käib sama, mida tõstavad au sisse ilu ja ülevuse. on öeldud araabia keele kohta, kus iga Postmodernismi tähtsus on hajunud sõna tähendavat iseennast, oma vastan- nii teoorias, maailmakirjanduses kui ka dit ja kaamelit. Ka postmodernismile on eesti kirjanduses, aga mis selle asemele iseloomulikuks peetud vaikust ja mitme- on tulnud, ei ole veel päris selge. Me häälsust, ammendumist ja vohamist, nii oleme üleminekuperioodis. Üks, postmodernismi jätkamist kui ka selle tagasi- modernne iroonia ajastu on lõppenud, pööramist. Aga nagu õpetas Aquino Tho- teine pole veel päris alanud ja sel teisel mas: kus kohtad vasturääkivust, too sisse pole ka täpset määratlust ega nime. eristus! Niisiis peaks ka postmodernismi käsitleja otsustama, kas see sõna tähen-

164 VIIRES/VÄLJATAGA

xVIKER 4-5 11.indd 164 2.05.2011 13:53:28 dab tal iseennast, oma vastandit või hoo- pool on enne salongid, mis sünnitavad pis kaamelit – kas antimodernismi (või salongikirjanduse, teisale jõuab esmalt “tsitramodernismi”, kui kasutada Perry salongikirjandus, mis sünnitab salonge. Andersoni sõna), ultramodernismi või on Nõnda ka Eestis: suurlinlikku elutunnet tegu kronoloogilise mõistega, mis katab kandev kunst jõudis pärale varem kui lihtsalt kõike viimasel ajal loodut. suurlinnad ise, tarbimiskriitilised kuns- 3. Olgu postmodernismiga, kuidas on, tivormid saabusid enne kui massitarbi- nüüdiskultuuri käsitlemiseks on sisu ja mine (sellestki kirjutab Kaplinski seoses vormi laiad ja udused kategooriad en- pop-kunstiga eelpool nimetatud essees). diselt kasulikud. Kui uuel sisul puudub Selles pole midagi perversset ega kahet- adekvaatne vorm, siis ta valgub laiali; susväärset, pigem võibki just nii sündida kui uuel vormil puudub adekvaatne midagi uut ja huvitavat. Arvamus, nagu sisu, jääb ta tühjaks trikiks. Kaootilist eeldaks postmodernistlik kunst postmo- elutunnet korrastava vormi leidmiseks dernistlikku ühiskonda, mõeldagu selle pöördusid kõrgmodernistid Yeats, Joyce, all mida tahes, eeldab ebausutavalt tuge- Eliot müütide poole. Tehnoloogia pakub vat ühiskondlikku determinismi. uusi vorme, mis alles nõutavad enda- 5. Sisu ja vormi omavahelise klapi küsi- le sisu, et saada kunstiks. Kino muutus mus kummitas ka postmodernistlikku ro- kunstiks alles siis, kui hakkas rongide maani. Kui romaan tahab olla vanamood- ja hobuste näitamise kõrval jutustama salt tõepärane tegelikkusepeegeldus, siis lugusid. Kas tehnoloogia võimaldaks peab ta olema killustunud ja laialivalguv, uue kunsti, interaktiivsete narratiivide sest postmodernistlik tegelikkus on kil- sündi? Espen Aarseth on skeptiline ja lustunud ja laialivalguv. Või tuleks hoopis Tim Parks tsiteerib Felix Jungi luuletust: loobuda mimeetilise realismi taotlusest “Ei ole luules demokraatiat. Sa oled vaid ning kujutada killustunud tegelikkust mu käed, sa teenid, ootad. … Kõik luule näiteks vanamoodsalt terviklikuna? Um- loomu poolest on türannia”. See, mida bes säärane probleem vaevas kõige enam Felix Jung ütleb luule kohta, võib keh- üht viimast radikaalset postmodernisti tida kunstiloomingu kohta üldiselt. Nii David Foster Wallace’it, kes 2008. aastal nagu demokraatia puhul luuakse rahvale sooritas enesetapu. nelja aasta tagant mulje, et tema sõna 6. Kas kunst, mis uuenduslikkust ei taotle maksab, loob kunst mulje, et vastuvõtja ega taha olla teistmoodi kui eelkäijate on kaasautor. Aga ta on seda vaid väga tehtu, on midagi väärt? Varasemast eri- kitsastes, autori antud piirides. nemise taotlus näib mingil minimaalsel 4. Sisu ja vormi ebasünkroonsusel on kujul üpris universaalsena – see on va- ka geograafiline mõõde. Vormid liigu- jalik tähelepanu pälvimiseks ja tuleneb vad hõlpsamini üle kultuuripiiride, kus rahulolematusest valitseva moega. 19. peavad otsima endale sisu. Mida haka- sajandi kriitik Ferdinand Brunetière ta romaanivormiga peale kultuuris, kus kirjutas: “Alati on leidunud kirjanikke, keelatud armastus on veel tabu? Mõnel kes on tahtnud teha sama asja mis nende

VÄLJATAGA 165

xVIKER 4-5 11.indd 165 2.05.2011 13:53:29 eelkäijad. … Kuid kirjanduse ja kunsti 8. Uuenduslikkus pole ainult ajaline, vaid ajaloos on just nemad need, kes arvesse ka geograafiline mõiste. See, mis on Tal- ei lähe.” Nad ei lähe arvesse, sest kir- linnas-Tartus juba vana, on Raplas-Põlvas- janduslood on muutuste lood ja teosed, Viljandis alles uus. Viimase paarikümne milles muutused on vaevumärgatavad, aasta kultuuri tasuks vaadata ka sellest langevad sealt välja. Samas, kui kõik ta- vaatevinklist, uuenduste geograafilise havad muuta ja muutuda, on võib-olla levimise lainetena. Ka modernsus, mood- kõige uuenduslikum see, kes seda ei taha ne rahvuslus, moodne kultuur, moodne (vrd Juri Tõnjanov: “kui kõik luuletajad romaan, pääsesid algselt veerema kahest kirjutavad “hästi”, siis saab “geniaalseks” geograafilisest keskusest, Inglismaalt ja “halb” luuletaja”). Prantsusmaalt. Kõik teised on püüdnud 7. Uudsus või uuenduslikkus on muidugi järele jõuda ja mööda minna. Nativism suhteline: Koguja targale pilgule ei ole on alati laen või reaktsioon. Russofiilid midagi uut päikese all, lapse pilk avastab matkisid saksa romantikuid, taarausulised iga päev midagi uut. Uudsus iseenesest ei saksa uuspaganaid. Veljo Tormis on ve- maksa veel midagi, maksab tähtis uudne-prantsuse stiilis rahvuslik minimalist, sus. Triviaalses mõttes on iga kunstiteos, Uku Masing oli saksa rassismi pahupidi mis pole plagiaat, uudne, ja samas võib pööraja ja läänevastase kontrakultuuri uudsus seisneda ka ammutuntud vanade esindaja jne. elementide enneolematus kombinatsioo- 9. Modernism tähendas muuhulgas jul- nis või uude konteksti paigutamises. gust olla vastik, ebameeldiv, perversne, Uudsuse tähtsuse määrab lõppkokku- rõhutamist “mina ei ole pai”, “ma ei võttes ära see, mida Pascale Casanova aja õiget asja”. Selleks oli tarvis tugevat on nimetanud esteetiliseks Greenwi- seljatagust kas ühiskondliku utoopia, chi meridiaaniks: “Iga uustulnuk peab kunstireligiooni, boheemlasmüüdi või kohe algul tunnustama taustsüsteemi või spontaansete austajate näol. Nõukogude normi, millega teda mõõdetakse; kõik ajal võisid modernistid väikekodanlase positsioonid on iseloomustatavad suhte ärritamiseks leida endale tuge ka amet- kaudu keskusega, mis määrab ära kir- likust ideoloogiast: näiteks kritiseerides janduse oleviku. … Tekstid, millele on individuaalelamute ja soome saunade omistatud moodsus, loovad kirjandusloo kultuuri. Aga kui ühiskondlik utoopia, kronoloogia…” Ent moodsuski elab vas- kunstireligioon ja boheemlasmüüt on tuvõtja silmades. Vastuvõtja mäluulatuse ammendunud ning spontaansete fänni- lühenedes piisab lõppude lõpuks kul- de turg sind ülal pidada ei jaksa, tuleb tuuri arenguks ainult kahest faasist, mis krobeda koore alt välja kraamida õrn ja üksteist regulaarselt üha kiiremini välja õige hingsüda. Meie eesti punk on kõige vahetavad: nt iroonia ja siirus, keerulisus õilsam ja nunnum maailmas! ja lihtsus jne. Tuleb ainult silmas pidada 10. Kui mitte varem, siis 1990ndatel õiget aega, millal mõnele püsielemendile muutus ülemaailmselt tuntavaks kuns- ette kleepida liide “uus”. tireligiooni ja -utoopia lõpp. Romantiline

166 VÄLJATAGA

xVIKER 4-5 11.indd 166 2.05.2011 13:53:29 esteetika, mille järgi kunstil on täiesti kunsti poolt ettekirjutatud tingimustel, omaette olemisviis ja ilmutuslik vägi, mis elu lähenemisega kunstile. Autonoomia annab ligipääsu millelegi absoluutsele, tähendab ka sõltumatust poliitikast ehk tegelikumale tegelikkusele, on kaotanud riigist ja majandusest ehk turust (ka re- usutavuse. Kunst kui asendusreligioon ligioonist ja kõlblusest). Eesti kunst on oli kunagi tähtis ka noorte rahvusriikide iseseisvusajast peale sõltunud väga vähe olemasoluõigustusena (vaimult suureks turust ja väga palju riigist. Tema auto- saamine jms). Nüüd vajab see ise õigus- noomiamäär on väike, eesti kunst ja selle tust: miks üldse õpetada koolis kaasaeg- publik vajavad riiklikku vahendamist. set kunsti ja kirjandust, kui selle arvelt Kunst, mis vahendamist ei vaja, peab peab kokku tõmbama muid tunde? olema hästi lihtne, folk, mõmin, lamin. Modernismi ajal kujutati ette, et ini- Sellest ka nüüdne lihtsameelsuse-kultus, mese töönädal järjest lüheneb ja lühe- mida eesliide “uus-” sugugi vähem lihtsa- neb. Mida vaba ajaga siis peale hakata, meelseks ei tee. Eesti tähtsaim kultuuri- et tööline ainult viina ei jooks ja kodu- saavutus 21. sajandil – joonisfilm “Lotte vägivallaga ei tegeleks? Sisustada see reis lõunamaale”. kultuuriga. “Saksa ideoloogias” kujutas 12. Eesti kultuur on nüüd ametlikult saa- Marx elu kommunistlikus ühiskonnas nud monokultuuriks tänu vene koolide lõputu taidlusena, kultuuritegevusena. estoniseerimisele. Pärast aastatepikkust See unistus on mõnevõrra teisel kujul keerutamist, kultuurautoomia seadusega realiseerunud. Töönädala lühenemine vehkimist ja selle mahasalgamist on lõ- on küll topanud, kuid kultuuritooted puks ometi selge: ametlik sanktsioneering sisustavad ka meie tööaega. Ning vabal on meil ainult ühel (kõrg)kultuuril. Meie ajal ei tegelda niivõrd kultuuri tarbimi- venelased kuuluvad assimileerimisele, sega kui selle juurdeloomisega. nende praegune haridus, kultuur ja ene- 11. Modernism kui romantismi poeg tä- seteadvus on ajapikku mööduv ajutine hendas kunsti autonoomiataotlust. Kunsti nähtus. Dream on! ja elu vastasseisu tohtis ületada ainult

VÄLJATAGA 167

xVIKER 4-5 11.indd 167 2.05.2011 13:53:29 KUNSTILUGU

JAN KAUS nägu. Üheksast fotost koosnev sari “Mil- Andres Tali puudumise leks ... on?” kujutab kukkuvat inimkogu, poeetika kelle kehast imbub kaheksandal fotol verd ja kelle keha üheksanda foto peal asendab Andres Tali looming on piisavalt mit- vana joonistus. “Laadalt leitud maal” on metahuline, et võimaldada mitmeid läbinisti verbaalne, see ei kirjelda muud vaatenurki ja lähenemisi. Mind on alati kui maali ja selle autori iseloomustuse köitnud tema loomingu ontoloogiline või ning saatuse sõnastust – maal ise puudub. lausa metafüüsiline hoovus. Paistab, et Seitse aastat tagasi näituse “Iha ja igatsuse see hoovus on alati Tali kunstis kohal, il- instrumendid” koosseisu kuulunud fo- mudes aeg-ajalt tema tööde pinnale, sot- toseeria “Tänav” näitab üle tee jooksvat siaalsete ja psühholoogiliste impulsside meest – viimane pilt või kaader on tühi. kõrvale või asemele. See oli olemas tema Samasugust puudumise käsitlemist leiab loomingutee alguses, mil tema graafika Tali varasemast loomingust. Guašiteh- kas domineerisid pisut kummituslikud ja nikas “Puiestee” (1986) kujutab teelõiku, abstraktsed kujundid, muunduvad kerad mida palistab ümmarguse võraga puude ja koonused, mis oma samaaegses staati- katkendlik allee, tähenduslikuks – ilusaks lisuses ja liikuvuses mõjusid omamoodi ja süngeks – muudab pildi puudevaheline hapralt, nagu kirjutas 25 aastat tagasi tühjus. Sirje Helme1. Pildiseeriate vorm on selle Võiks ju öelda, et selge lugu, Tali kä- ajaga muutunud, selgete vormide aseme- sitleb eksistentsialistlikult positsioonilt le on tulnud fotod lipsustatud ülikonnas (inim)olemise piire – objekt, ese, keha mehest, keda kehastab autor ise. on olemas, areneb ja siis korraga (sageli Parema sõnastuse puudumisel nime- just seeria viimasel pildil) teda enam pole. taksin seda köitvat motiivi “puudumise Tali mitmete tööde seriaalsus võimendab poeetikaks”. Puudumise kohalolek on nende ajalisust – keha liigub, muutub, tema loomingus pidevalt näha. Selles oli laguneb, kaob, hajub ajas. Puudumine võimalik veenduda tema Kunstihoone pole seega mitte ainult keha, vaid ka aja näitusel “Exit”, mis koondas üsna eri- puudumine. palgelisi töid. Puudumise probleemile Kuid siin on üks põnev nüanss. Puu- läheneb Tali mitme nurga alt. Seerias dumine ei paista Tali töödes olevat mitte “Nähtamatu mees” kuivatab juukseid, niivõrd põhjus kui tagajärg. See tuleb esile piirab habet, kammib ja joob mehekuju, alles keha järel, keha kadudes, keha puu- kelle nägu on kinni seotud, st kel puudub dumine on siiski midagi muud kui (pelk) tühjus. “Puiestee” lüngad ei tõuseks esile, 1 Vt S. Helme, Andres Tali graafika. Viker- kui poleks puid lünkade ümber. Enamgi, kaar, 1986, nr 6, lk 61–62. üks keha võib küll kaduda, kuid seda võib

168 KUNSTILUGU

xVIKER 4-5 11.indd 168 2.05.2011 13:53:29 asendada teine keha. Sõnalise seeria “Kuus on kellaga seotud veel üks nüanss, mida peatükki” maalil “III peatükk” sõnastab ei pruugi esimesel pilgul tähele panna. kunstnik talle omase kujutluse: “Tahtsin Võib eeldada, et isegi selg ees keerdtrepist kirjutada raamatu. Lugu algaks sellest, astumine ei tohiks võtta üle paari minuti, kuidas lähen üle tühermaa. Komistan rääkimata võimalusest, et mees liigub õi- ja kukun kanalisatsiooniluugile. Prahist getpidi ja kell tagurpidi. Aga kui vaadata ülespaiskunud tolm ajab köhima. Kuulen piltide kellaaegu, selgub järgmine ajaline kusagilt kaugelt summutatud häält. Raa- kestus: pildil nr 1 on kell 7:38, pildil nr matu lõpus jõuan läbi torude roomates 2 – 7:42, pildil nr 3 – 7:47, pildil nr kanalisatsioonikaevu. Kuulen kedagi ko- 4 – 7:49, pildil nr 5 – 7:52, pildil nr 6 mistavat selle kaanele. Kuulen köhimist. – 7:56 ja viimasel pildil ongi kell saanud Keegi ei vasta. Mis nende kahe sündmuse kaheksa – otsene seos teose pealkirjaga. Ja vahele jääb, pole oluline.” Eelöeldu ei veel. Tegelikult pole mees kella kaheksaks vähenda muidugi puudumist kujutavate lahkunud. Tähelepanelikumal jälgimisel pildiseeriate eksistentsialistlikku alatoo- võib seitsmendal fotol näha tema jalgu ni, kuiva ja kainet, pisut isegi iroonilist trepi ülemistel astmetel. sedastust, et puudumine on paratamatu, Mida need nüansid ütlevad? Esiteks keha hakkab ühel hetkel puuduma ja selle seda, et mees liigub kohutavalt aegla- ahistava teadmise ees pole teha midagi selt. Paarikümne astme läbimine võtab muud kui sellele silma vaadata. justkui üle kahekümne minuti. Mida on “Exitilt” leiab aga fotoseeria, mis li- tahetud sellega öelda? Ehk seda, et aegla- sab talilikule puudumise poeetikale uue selt liikudes soovib mees tegelikult mitte rakursi. “Lahkumine kell 8” on seitsmest liikuda, kuid ta ei suuda ka seista vastu fotost koosnev lineaarne seeria ja kujutab liikumise loomulikule sunnile (või oma- juba tuttavat lipsuga meest keerdtrepist enda kehtestatud vormi reeglitele) – sel üles minemas. Kui vaadata seeriat õiges juhul jääbki üle vaid aeglus. Veel enam. järjekorras (esimesest fotost seitsmendani), Aeglusega püüab mees justkui ületada siis jääb mulje, et mees liigub selg ees. See puudumise paratamatut tulekut, puudu- omakorda võib tekitada mulje, nagu olek- mise kohalejõudmist edasi lükata, lükata sid fotod asetatud tagurpidi järjekorda, et see piltidelt välja. Ja antud juhul see õn- seitsmes on “tegelikult” esimene. Nagu nestubki. Viimane, kella kaheksane foto Talil ennegi on “kombeks” olnud, pole peaks Tali varasema loomingu valgusel viimasel fotol meest enam õieti nähagi, olema tühi, lahkumine peaks olema juba st ta on selg ees trepist üles jõudnud (või aset leidnud, kuid ometi näeme mehe jal- paranoiliselt mõeldes: pole hakanud veel gu. Justkui oleks kunstnik hakanud oma trepist alla tulema). varasemale illusioonideta hoiakule vastu, Kui aga vaadata lähemalt, on näha, et püüdes liikuda oma seeriates nii aeglaselt, keerdtrepi kõrval seisab ka seinakell, mis et puudumise poeetikast saaks ühel hetkel liigub täiesti loogiliselt, viimasel fotol on kohale- ja allesjäämise poeetika. kellaaeg hilisem kui esimesel fotol. Siiski

KUNSTILUGU 169

xVIKER 4-5 11.indd 169 2.05.2011 13:53:29 VAATENURK

EPP OLLINO ning viimaks “Kunstiteadlase jõulupuu”: Ennäe, ennäe, ennäe kivirähkliku huumorikooli kvintessents, pealkiri, milles samanimelise teksti indivi- MAARJA KANGRO. KUNSTITEADLASE duaalseid eripärasid eirates on koos rõõm JÕULUPUU. Eesti Keele Sihtasutus, Tal- ja kurbus, sapp ja süda, asine tõsidus ja linn, 2010. 80 lk. € 7.93. vahkvallatus. Avalõigus toodud paralleeli kiuste mui- Hea pealkiri, teadagi, on enam kui pool de on arvustaja lugenud kõiki Kangro võitu mis tahes žanris teksti puhul. Tule- luulekogusid. Ja mitte tema üksi. Kangro tagem meelde sõltumatu Sulev Meedia hiline ja nüüdseks plahvatuslikuks kujune- poolt pärjatud staarpealkirju 2010. aasta da ähvardav tulek eesti kirjandusse on tä- Eesti ajakirjandusest: “Pomerants mee- helepanu pälvinud rohkem kui kombeks. nutas Iisraelis narkohammasratast” või Telekas näitab ja press kirjutab, küsitlus- “Terve maja neelanud auk on uskumatult tes mainitakse, koduülikool tunnustab, suur”. Või siis hoopis Paul-Eerik Rummo Kultuurkapital annab raha ja Tuglas haua mõtisklust 2009. aastast Maar-ja Kangro tagant novelliauhinna; arvustajad on üks- toona värskeima luulekogu “Heureka” meelselt kiitvad. Massidele Kangro pigem arvustamisel: “Ei tule kuidagi meelde, kas peale ei lähe: iroonia tekitab nõutust, tera- olen lugenud Kundera “Olemise taluma- vahambulise autori hirmsad mõtted, ropp tut kergust” või tean ainult pealkirja. Aga suuvärk, ebamugav ausus ja ülbevõitu pealkiri on (talumatult) hea. Ega vajakski olek ärritavad. “Kaugele tagaplaanile on arusaamiseks mingit lahtikirjutamist, ei surutud naiselikkuse põhiolemuse kõige romaani ega mis tahes vormis.”1 Maarja peamine … selle asemel siblitakse tühja, Kangro enda seniste kogude (ka siiani ain- upitatakse oma egokest ja kantakse neid sa proosaraamatu “Ahvid ja solidaar-sus”, endit koledaks tegevaid teksapükse,” lii- 2010) pealkirjad on olnud samamoodi dab pettunud netikommentaator Maarja eneseküllaselt või kõikeütlevalt head: Kangro turjale kõik urbaniseerunud lääne- hõrkmõrkjas ja salapärane “Kurat õrnal maailma haritud naissoo surmapatud.2 lumel” (2006) (sõnakolmik, mille kõrval Institutsionaalsele kiidukoorile ja kui tahes tasa üle silla sõitmine lahjaks ja eeskätt läbitunnetatud mõttekaaslusest vedelaks jääb); vallatult väljakutsuv ja vii- tõukuvatele õnnestunud, sisukaile arvus- telisust manifesteeriv “Tule mu koopasse, tustele vaatamata tükib üldist retseptsioo- mateeria!” (2007), tõsinenum-avastusli- 2 Vt kommentaare intervjuule: , kum või tõsiiroonilisem “Heureka” (2008) V. Märka Maarja Kangro: “Fallose asemel vagiina”. Eesti Ekspress, 25.06.2010. http://www.eksp- 1 P.-E. Rummo, Heureka ja ahhaa. Looming, ress.ee/news/areen/uudised/maarja-kangro- 2009, nr 1, lk 141 fallose-asemel-vagiina.d?id=31816993 170 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 170 2.05.2011 13:53:30 ni takistama ja üheülbastama võib-olla jne) ning ehitust: “Ma ise arvan, et olen nimelt autori pidev pildilolek: Kangro, liikunud suurema avatuse ja selginemise kes “võttis oma koha eesti luules sujuvalt poole … Esimene kogu on hermeetilisem ja loomulikult”,3 on siin ühtlasi kiirelt ja kui kaks järgmist, selles on rohkem taju- ladusalt paika loksutatud, hõlpsasti defi- mõtisklusi ja sürrealistlikku pildilisust, sa- neeritav etteantud omadussõnade loendi mas on autoripositsioon distantseeritum. alusel, loetav tiitlite ja pealkirjade, mitte … Seejuures on kaks viimast kogu tundu- niivõrd tegeliku sisu kaudu (on niigi tea- valt viitelisemad. … loodan, et viimaste da, et see on “värske” ja “originaalne”). kogude toon on osavõtlikum. Mind hu- (“Kunstiteadlase jõulupuu” kohta näiteks vitavad ikka igasuguste hoiakute rebene- on seni trükis ilmunud kaks arvustust, miskohad, eetilised paradoksid, heitlused kõnekate pealkirjadega “Terav, tige ja tä- maailma tõlgendamisel ja käitumisviisi helepanelik” ja “Vastu hambaid küll, aga valikul. Vägivaldsus ja kaastunne ning elegantselt”.)4 nende kooseksistents inimeses … . Ja eriti Võtmeks niihästi Kangro luule (millest, paelub mind elutraagikast puhkev nali. olgu lubatud, hiljem tõesti ka juttu tuleb) Võttena meeldib mulle jätkuvalt eluval- kui ka selle vastuvõtu iseärade juurde on dade vahel analoogia otsimine …, samuti autori nimega kaasaskäivast standardloe- ideede ja faktidega mängimine. Luuletuses telust ilmsesti ausus: ebamugav, harjumatu “Siga” ühildan ma näiteks absurdsuseni ja närvidele käiv omadus, mille kaudu marksistliku kujutelma ajaloospiraalist kõik ülejäänud (iroonia, “kurjus”, häbi- ning ürgsuse- ja päritolujutud, nn juurte tus ja lust) võimenduvad ning algallikat juurde tagasimineku ideoloogia.”5 Kõi- varju jättes lärmakalt esiplaanil kohad kehõlmava iroonia poolest tuntud autor sisse võtavad. veab lugejat alt ja räägib ühtäkki tõsiselt Ühe näitena torkab silma kirjutaja ja otse, ka kontekst ei päästa: tekst päri- pidev valmisolek enesetõlgenduseks ja neb kultuurilehe esiküljeintervjuust, mitte -kirjelduseks – millekski, mis seesuguses Postimehe laupäevasest huumorirubriigist vormis on tunnuslik ennemini tuntavalt “Üks küsimus”. Lugejal on ebamugav, mu- nõrgema enese eest kõnelemise võimega delid ei tööta: kuhu jääb “hea luule ei tekstide tootjaile. Intervjuudes on Kangro vaja selgitusi” hoiak, kuhu salapära, miks harjumatult varmas üksipulgi lahti seleta- vähemalt diipi ei panda? Ning iseäranis ma oma loomingu üksikuid ja üldisemaid nörritav mõistagi on iseend äkilise ehma- tähendusi, teemasid, võtteid (kujundite tusega tõepoolest seesugustelt pentsiku ja piltide teadlik asetus, eri tajutasandeil piinlikkuse ning piiratusega rabavatelt toimivate “laengute” paigutamine teksti ootustelt tabada. Kangro on ikka rõhutanud end kirju- 3 B. Vaher, Räägib nendest, kellest ta ei rää- tades lugejaga üsnagi arvestavat – selgub gi. Sirp, 21.11.2008. 4 K. Kressa, Terav, tige ja tähelepanelik. aga, et sedasama peab tegema ka lugeja Eesti Päevaleht, 21.01.2011; P. Helme, Vastu hambaid küll, aga elegantselt. Eesti Ekspress, 5 J. Kaus, Maarja Kangro: Moraalilugemine 17.02.2011. kunstis on kole. Sirp, 20.03.2009.

VAATENURK 171

xVIKER 4-5 11.indd 171 2.05.2011 13:53:30 ise: arvestama omaenese eelhoiakutega ja suurem suveräänsus on raamatus ka läbi- ennast neist vabaks võtma. Hiljemalt siin- valt tajutav – need on isepäised, erihääl- kohal peaks olema lootust, et Kangro tekst sed ja iseeneses terviklikud. See on jällegi tõepoolest muutub seesuguseks rõõmus- omadus, mida luulekogu puhul võib võtta tavaks keeleruumiks, “kuhu lugeja oleks niihästi vooruse kui ka puudusena, kuid irriteeritud tagasi tulema, kus ta tunneks kalduksin siinkohal siiski esimese võimalu- end natuke raputatult, aga ikkagi hästi”;6 se poole: raamat on hästi läbi komponee- puudutab ja ootab vastupuudutust. Julgust ritud ja tekstide paljusus üksikomapärasid nõutakse seejuures nii autorilt kui luge- kaotamata kokku kõlama saadud; peaaegu jalt. “Kunstiteadlase jõulupuus”, muide, kadunud on kõigist varasemaist kogudest on varasematest kogudest erinevalt kõik tuttav kohatine liiasuse tunne (seda tuleb luuletused pealkirjastatud. ette veel vaid üksikute tekstide sees). “Heurekas” alguse saanud ning “Ahvide Tuleb aga siiski nentida, et läbivalt ja solidaarsuse” proosavormis kristalli- meeldiva ja särava vaimukuse, sisukuse seerunud liikumine “suurema avatuse ja ja vormivaldamise kõrval on kohti, kus selginemise poole” on siin tajutava loo- Kangrol tõepoolest õnnestub lugejal nau- mulikkusega jätkunud ning on eeskätt ditava ehmatusega mõtteline vaip rapsa- maitse küsimus, kas kujunditiheda hä- kuga jalge alt tõmmata,7 “Kunstiteadlase marala vähenemist tõlgendada nukraks jõulupuus” jäänud ehk harvemaks – ja tegeva lageraiena või hoopis kirjutaja seda nimelt saavutatud läbipaistvuse hin- sõnumi tuuma väljajoonistumist hõlbus- naga. Neid muidugi leidub ometi: seda- tava sanitaartööna. Viimane lähenemisviis korda eeskätt seal, kus konkreetne pildi- näikse üldiselt olevat jätkusuutlikum, kuigi lisus leiab endale rangemalt korrastatud ka esimese argumentidest ei saa päriselt vormilisi vasteid, mis kummastaval moel mööda vaadata. mõjuvad ühtaegu uudsete ning samas kui- Vilunud tõlkijana valdab Kangro keelt dagi tüüp- või tuumkangrolikena. Sellised ja selle võimalusi piisava meisterlikkuse- on näiteks refräänluuletused “Käekott” ga, et igal konkreetsel juhul välja sõeluda (“Tänav on olnud tühi / nüüd juba mõn- sobiv ehitusviis igale konkreetsele luuletu- da aega. / Käekott on vist ikka alles. / sele, lähtudes selle eesmärgist ja sõnumist Kiire pilk üle õla. / Jah, on. Ta käekott (mis võivad omavahel ka kattuda). Iseära- on alles. / Küllap on. Jah, on alles”, lk nis viimase kogu luuletused on tõepoolest 11) ja “Kuradi roosamanna” (““Mul on kutsuvalt lugejasõbralikud. Suur osa neist üks tõlkeprojekt,” ütleb mees. / Kuradi on enne kaante vahele jõudmist ühe- või roosamanna! / “Huvitav.” Mis seal kutsub mitmekaupa ajakirjanduses ilmunud ja / kuristikus? Kuradi roosamanna”, lk 27) üksiktekstide varasematest kogudest ehk või kõigi maailma nagu-inimeste elutunne- tust õnnestunud täpsusega sõnastav “Nagu 6 J. R., Teod: Tekst on erootiline objekt imeline avaus” (lk 67), samuti ootamatu (Noorel luuletajal Maarja Kangrol ilmus hiljuti kogu “Kurat õrnal lumel”). Sirp, 7 Vt intervjuud: U. Vadi, Inemise sisu: Maar- 16.06.2006. ja Kangro. Vikerkaar, 2008, nr 9, lk 93. 172 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 172 2.05.2011 13:53:30 jambilisusega rabav ja klassikalisi vorme poolt Klassikaraadio raamatututvustuses10 aimav imekaunis “Burksiroosid” (“Lund sedastatud ennäe! (vt ka luuletust “Luule- sadas lilledele. / Ma tõstsin tasakesi / nad taja viskleb”: “Liibanoni poetess / viskus kojameeste vahelt. / See oli roosas kastmes juuste lehvides / kõhuli põrandale. / Ta / poolsöödud hamburger, / mis õitses üle- roomas, roomas, / rääkis majakatustest, / ni”, lk 18), hetke säritav “Valge” (“miski pommide vilinast, / mundritest, metallist. pole rahulikum / kui öine teekäija tuisus!”, / Banaanipuudega, ütles ta, / tuleb rääkida lk 21) või pikem melanhoolne, kangro- sosinal. / Ta karjatas ja roomas, / roomas, likku greipmõrkjat8 huumorit harrastav roomas. / “Ennäe,” mõtles eestlane. / “En- “Mu rahalinnukesed” (lk 15). näe, ennäe, ennäe””, lk 42). Kangro püsib Kangro põhivõttestik on nii sisus kui harjunud kõrvaltvaatajapositsioonil, kuid vormis kogu selginemise juures jäänud iroonia ja distants on kahanenud, asendu- suhteliselt harjumuslikuks: ikka seesama nud empaatia ja imestusega (vt nt “Vivat, tuttav üksiku ja üldise kõrvutamine ja ana- crescat, floreat”: ““Vivat!” kostis ka rahva loogialembus (“Väike Afganistan”: “USA seast. / Beavis ja Butthead lõid vaikselt / väed alustasid pealetungi / Afganistanis teistega klaase kokku ja / lootsid, et neid Helmandi provintsis. / Tema luurab mar- ei nähta”, lk 40; või kogu nimiluuletust ketis ringi, / leiab, et maasikad on mädad”, lk 63). Enese üle muigamise meistrina on lk 48), selge minalisus, tabatavate ja taba- Kangro küll jätkuva teravusega iroonili- matute viidete rohkus, keelemõtisklused, ne ka ümbritseva ja ümbritsejate suhtes, eetika ja esteetika isiklikul ja poliitilisel aga ikkagi kuidagi ühtaegu leebemalt ja pinnal, ausirooniline kõrvalpilk endale mõista püüdvamalt ning teisalt omavas- ja maailmale ning suhetele nende vahel tutuse osakaalu (ja selle paratamatust) ja sees. Peaaegu olematuks on taandunud selgemini tunnetavalt. Üheks kogu au- vaid varem nii armastatud loodusvõrdpil- toritunnetust avavaks luuletuseks on did; uus kogu keskendub selgemini inim- “Väntsutaja-jumal”: “Jumal tahtsin ma keskse maailma üksik- ja üldasjule. olla / juba väikesest peast, / jätta kõik as- Suurim muutus näikse läbi tehtud ole- jad maailma alles, / peksta nad ise segi, vat üldisel tunnetuslikul tasandil, autoripo- / võtta see enda peale” (lk 25). Huvitav sitsiooni tugipunktides. Kui Rummo juba on märgata, et seesuguse tunnetusnihkega tsiteeritud arvustuses 2009. aastal võttis seoses on silmatorkavalt vähenenud otses- kõnelda ahhaa’st ja heureka’st kui kahest te (vägivaldsete, seksuaalsete vm) füüsiliste erinevast tunnetuspõhimõttest,9 siis käes- kontaktide osakaal tekstis: need jäävad oleva kogumiku valdavaks hüüdsõnaliseks uues kogus tavaliselt kujutluse tasandile kokkuvõtteks võiks olla ehk Peeter Helme (“Maadlus rahvusraamatukogus”: “iga kord tunnen raamatukogus / et tahaksin maadelda / riiulite vahel nagu unenäos 8 Tsitruselised, muide, on Kangro loomingus esimese kogu verimagusast apelsinist saadik // kampsunites inimesed / prillidega ini- pidevalt tuntavalt kohal, ning just oma ise- loomukamates esinemisvormides. 10 http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_ 9 P.-E. Rummo, Heureka ja ahhaa, lk 142. id=1179023

VAATENURK 173

xVIKER 4-5 11.indd 173 2.05.2011 13:53:31 mesed / tahaksin maadelda”, lk 28) või Lõpetuseks jääb õhku visata kulunud minevikku (“Vana armuke”: “Mõtlen, kas küsimus, kui suurt eneseületust üldse võiks kunagised / kolonistid vaatavad samuti. või peaks ootama autori neljandalt kogult; / See maa kuulus kunagi meile. / Kuidas kui palju on ootustes püsimine seotud teda nüüd puutuda?”, lk 34). Empaatia ja identiteedi ja oma näo säilitamisega ning osavõtlikkus otsekui vähendaksid reaalse kuivõrd on tegu enesekordusega. Tundub kehalise kontakti võimalust. Käitumusli- siiski, et praegune ajahetk on Kangrol ja kest rituaalidest, millega seostuvad kogu Kangrot küll üsnagi ammendavalt täis ava- ja lõpuluuletus, pole kirjutajale pidet kirjutatud ja edasi võiks tulla kas paus (“Jaaniöö”, lk 76), alles jääb keel (millele või midagi päriselt uut. “Kunstiteadlase pühendub kogu viimane tsükkel) ja soov jõulupuu” on sellegipoolest hea raamat. püsida sulatinana veel veidi kulbi “soojas Kas või juba pealkirja pärast. Või selle potentsiaalsuses” (“Tina laul kulbile”, lk kiuste. 8). “Kunstiteadlase jõulupuu“ tekstide olevikuhetked on välja joonistatud te- MARILIIN VASSENIN ravdatud intensiivsuse ja selgusega (“Tema Üks kollane liblikas kujutab ette, / et tal on riiete all pomm. / Jah, nüüd on küll päris põnev / teiste juttu LAURI KITSNIK. “MARMELAAD”. Luu- kuulata”, lk 57, “Peoaknad”), millest isik- letusi 2002–2006. Tõlked jaapani keelde: likkus on pigem taandatud möödanikku autor ja Kalju Kruusa. Tuum, Tallinn, (“Kolonist uurib kiivalt. / Kus siis on need 2010. 80 lk. € 6.07. mu jäljed, / teise trauma, mu ajalooline õigustus?”, lk 35, “Vana armuke”; või ka Lauri Kitsniku “marmelaadi” lugemist “Armastusluuletus krabiga”, lk 33), tulevik võib alustada kas algusest või lõpust (kui aga paistab ebamääraselt kõhedana nagu lugeja juhtub mõistma jaapani keelt), sest luuletustes “Seen ja raha” (“See seen. Te osa tekste on raamatus tõlgitud ka jaapa- räägite anekdoote. / Ma vaatan te keni nä- ni keelde. Žanriliselt on luulekogu väga gusid / ja mõtlen, kas peaksin ütlema teile eklektiline: on proosaluuletusi, tõlkeid, / oma viimse sõna: netipanga koodid”, lk üks essee moodi lühipala, meil-haikusid, 9) või “Asbest” (“Kiud laskub väga aegla- üks renga, paar riimilist luuletust ja stii- selt / ja nähtamatult nagu tulevik: / asbest liliselt väga eripalgelist vabavärssi, kus on vägev allegooria”, lk 53). Luuletuste tuleb sageli juttu veest, liblikatest, lumest, aegruum on kindlalt fikseeritud konkreet- nägemisest-kuulmisest ja luuletamisest. sete märksõnadena; nende ajalisus vormub “Marmelaadi” võib lugeda kummastavate välja valdavaks saanud loolisuses (ja selle tekstikildudena, kus mõte võib teha jah- olemuslikus lõplikkuses): “Lugu. Kõige matava pöörde (nagu luuletuses “toad”), peenem / valumehhanism. / Mullitab ja sihitult voolata, eesmärgiga mitte kuhugi söövitab: / oli, kavatses, lootis – ja nüüd!” välja jõuda (“Mõtlesin et lumi / mõtlesin (“Lugu, valumehhanism”, lk 58).

174 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 174 2.05.2011 13:53:31 et lumi / ja jäingi mõtlema”, lk 24), või kujundid – sümmeetriline topeldus, (talve) saada läbi enne, kui luuletus on alanud, uni, moondumine – juhatavad luulekogu nagu luuletuses “Olemata lugenud Jaan fenomenoloogilise tuuma juurde, mis juba Krossi luuletust “Laul seitsmest lukust raamatu esimesest tekstist peale endast võtmetega””. Vormi poolest on autorit märku andis: küsimuseni, mis on “päris” kindlasti mõjutanud tõlgitud teosed ja ja mil moel see tajujani jõuab. Ja kas see Ida luule üldisemalt. On ju Lauri Kitsnik on üldse võimalik? Lugedes on tunda, et tõlkinud nii hiina kui ka jaapani keelest, selle kõige alt kumab läbi lugu Zhuangzist teiste seas Bei Daod, Shuntaro Tanikawat ja tema liblikaunenäost.1 Kitsnik viitab ja Sadakazu Fujiit. Zhuangzile vaid korra, lühiluuletuses: Kui aga jõuda “marmelaadi” kolman- “Lähen nüüd nukkuma, ütles Zhuangzi. da tsüklini “üks liblikas lendas üle tatari / Zzzzzz…” (lk 39). Zhuangzi unenäo üks väina”, mis moodustab teose n-ö selgroo, võimalik tõlgendus on näha selles kõikide saab raamatust korraga tugevasti koos asjade transformatsiooni, st mõistmist, et seisev tervik, mille eri osad hakkavad he- asjade vahel pole absoluutseid ja lõplikke lisema ja üksteisele vastu kajama. “Üks vahesid ning hoolimata näilisest erinevu- liblikas lendas üle tatari väina” kujutab sest on nad samad (tao on kõikjal ja muu- endast pikemat kirjutist, mille žanri on tumatu). Üks tähtsamaid taokujundeid keeruline määrata: see on korraga nii on vesi – element, mille moondumist on luuletsükkel, mida raamib lühiessee, kui inimsilmal kõige kergem tähele panna, ka autobiograafiline lühijutt. Kõike seda kuid mille näitel saab selgeks ka taoistlik hoiab koos liblikamotiiv. Liblikas märgib arusaam kõikide asjade samasusest. Veel siin ühelt poolt transformatsiooni, ülemi- on mitmeid olekuid, kuid ta on ikka vesi. nekut ühest olekust teise ning teiselt poolt Sellest näivad kõnelevat ka mitmed “mar- (näilist) katkestust, lõhe ületamist. Selle melaadi” tekstid, kus on sageli tegu vee viimase teema juhatab sisse Anzai Fuyue erinevate avaldumisvormidega: jää, lume, luuletus “Kevad”, mida peetakse Jaapani vihma ja lörtsiga; vesi esineb veekogude, modernismi alguspunktiks. Pärast Tatari tilkade, pisaratena jne. Lisaks suudab vesi väina geograafilist kirjeldust ja meenutusi tungida läbi inimese seatud takistustest Komabast, kus luuleminale näis, et talle ning hakata lagundama ja moondama kasvavad tiivad, liigub tegevus, kui seda tema kätetööd nagu luuletuses “Lagula- nii võib nimetada, talvisele Eestimaale. gi”. Siin mängitakse vormiga, sest see tekst Luuletaja leiab jaanuarikuus oma kodust on omamoodi laiendatud haiku, mis on loiu nõgeseliblika, kelle rahvapärane nimi tähendab mõnes teises Euroopa keeles 1 “Ükskord nägi Zhuang Zou unes, et ta on maakaarti (Landkärtchen, le carte géograp- liblikas, lendlev liblikas, õnnelik liblikas. Tal hique), kuna tema tiivad meenutavad maa- oli mõnus olla. Ta ei teadnud, et on Zou. Äkki ta ärkas ja oli korrapealt Zhuang. – Ei kaardi teedevõrgustikku. Tekib huvitav tea, kas Zhuang nägi unes, et on liblikas. Või topeltkujund: liblikas, kes kannab tiibadel nägi liblikas unes, et on Zhuang.” Rmt-s: Ex maakaarti, lendab maakaardi kohal. Need oriente. Tallinn, 1989, lk 32–33. Tlk J. Ka- plinski.

VAATENURK 175

xVIKER 4-5 11.indd 175 2.05.2011 13:53:31 üles ehitatud Gary Snyderi ingliskeelse- hastus: putukad ei näe oma keha ja näit- le haikule: “After weeks of watching the likustavad kõige paremini Lacani lauset, roof leak / I fixed it tonight / by moving mis eesti keelde tõlgituna võiks kõlada nii: a single board.” Vee lekkimisele ja sada- “Ma saan näha vaid ühest punktist, kuid misele läbi katuse leiab Kitsnik tohutu mina ise oma eksistentsis olen nähtav igalt hulga sünonüüme, nii et jääb mulje, et küljelt” (lk 41). Ühelt poolt on inimene iga langeva tilga jaoks on ise verb, kuigi nagu keiser, kes valitseb pilgu läbi (“Kui nähtus iseenesest on sama. Veel huvitavam uskuda jaapani luule vanemaid kihistusi, on “Lagulae” puhul see, kuidas vee kui on keiser see, kes valitseb vaatamise väel. elemendi transformatiivne kvaliteet imbub Näha on enda omaks teha”, lk 42), tei- ka luulekeelde. Sõnad hakkavad üksteiseks salt aga oma “võrkkesta vang”, kes elab moonduma: lagi-lagu-lagastama, “vihm oma võrkkestal tekkivate kujutiste maa- tuleb veena / lörts tuleb veena / lumi tuleb ilmas, mis on reaalsete objektide haledad veena / kõik saab veenvalt vedelaks”. Veel koopiad, ning kuna ta sellest pimedast enam, sõna võib laguneda ka tähestikuks: ruumist, mis on tema enese silm, kunagi “sajabcdefghijklmnoprstuvõäöü / (ja ta- välja ei pääse, jääb talle kõige kättesaa- gasi)”. Selliseid sõna-üleminekuid võib matumaks tema enese vaatepunkt – tema kohata ka paaris teises tekstis. ise. Seda väljendab luulekogus ka sulava, Kui pöörduda nüüd tagasi kolmanda hägustuva või puuduva keha motiiv.2 tsükli ja Zhuangzi unenäo juurde, näib Kui vaadelda “marmelaadi” kolmandat mulle, et selle kaja (sümmeetriat) kohtab osa tervikuna, näib mulle, et siin on oluli- mitmetes tekstides, eriti neis, mis jäävad ne ka kirjandusteoreetiline mõte. Nimelt raamatu esimesse poolde. Sümmeetrilisust tegeleb luuletaja alatasa küsimusega, mis- leiame näiteks “marmelaadist” (“Kas ma suguse vormi peaks mingi mõte valima, saan üldse ainet rääkida? Mis aine räägib katsetades tsükli jooksul mitmeid variante, mind?”) või “apelsinist”, mis algab sõna- ja jõuab ringiga tagasi eelpool nimetatud dega: “Ma vaatasin taevast ja taevas vaatas Anzai Fuyue luuletuseni, mis on oluline mind.” Kuid siin nagu ka paljudes muudes ka seetõttu, et aastaid varem oli Fuyue tekstides lisandub teine oluline motiivi- kirjutanud samal teemal haiku-vormis kimp, milleks on silmad, nägemistaju ja luuletuse, “justkui ilmestamaks, mida tä- pilk. Taas kord kasvab see välja raamatu hendab lahti ütlemine klassikalisest poee- selgroost, ning taas on sellele lähenetud tikast, kujunditest, rütmist. Vanast heast läbi liblika. Nimelt tsiteerib autor seal liblikast” (lk 44). Kitsniku nõgeseliblikas, pikemaid lõike Miran Božoviči esseest kelle ta jaanuarikuus oma kodust leidis, “The Man Behind His Own Retina”, kus analüüsitakse Hitchcocki filmi “Rear Win- 2 Kui siit edasi mõelda, saab Zhuangzi une- dow” Lacani pilgu-mõiste abil. “Marme- nägu hoopis uue varjundi. On ju eesti keeles unel nägu ja seega ka silmad, mistõttu on laadis” on ära toodud lõik, kus Božovič meie keeleruumis unenägude puhul justkui defineerib absoluutset vaatepunkti ning alati tegu Zhuangzi liblikaunenäoga: kas näitab, mismoodi putukasilm on selle ke- meie vaatame unenägu või vaatab unenägu meid? 176 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 176 2.05.2011 13:53:31 võiks niisiis olla ka luuležanri arengu me- JAN KAUS tafoor: nõgeseliblika eripära on see, et Metafiktsionaalne nali tema valmikuid võib sõltuvalt aastaajast (varasem või hilisem) näha kahes erine- MARIO VARGAS LLOSA. TÄDI JULIA JA vas “kuues”. Säärasena võiks ju näha ka KIRJAMEES. Hispaania k-st tlk Eva Kolli. ranget vormi järgiva luule ja vabavärsi Tänapäev, Tallinn, 2010. (Punane raamat). suhet: “See oli sama liblikas. Aga mitte 414 lk. €15.79. enam see sama” (lk 45).3 Raamatu kolmandale osale järgneb Mu abikaasa pani tähele, kuidas ma “Tädi lüüriline sina-mina tsükkel, viies tsükkel Juliat ja kirjameest” lugedes pidevalt itsi- sisaldab Mihkel Kaevatsi ja Rein Rauaga tasin. Seetõttu asus ta lugema raamatut kolme peale kirjutatud rengat (ilmunud teatud ootustega. Kuigi me maitse on üsna Loomingus, 2010, nr 2) ning luulekogu sarnane, ei ajanud teos teda eriti naerma. viimane osa sisaldab kuut teksti, millest Seetõttu hakkas mind huvitama, mis mind aimub rahunemist ja päralejõudmist. Lu- täpsemalt lõbustas. gedes oli mul tuline kahju ainult kahest “Tädi Julia ja kirjamehe” struktuur on asjast. Esiteks sellest, et tekste oli vähevõi- väga selge – seda kannavad kaks paralleel- tu, ja teiseks sellest, et “üks liblikas lendas set ja regulaarselt vahelduvat liini. Esime- üle tatari väina” oli küll briljantne, kuid ne vastab raamatu pealkirjale, kujutades mõjus kokkuvõttes siiski kõigest kondi- minategelase, noore ajakirjaniku Mario ja kavana. Kas sellest ei võiks välja areneda temast mõnevõrra vanema sugulase Julia midagi hoopis suuremat, midagi hoopis omajagu skandaalset – ealine vahe, sei- kehakamat? suseküsimused – armulugu, millel olevat kuuldavasti ka autobiograafiline taust. Tei- ne, lõviosa naerupahvakuid esile kutsunud liin koosneb teose kõige olulisema kõrval- tegelase, Boliiviast pärit Pedro Camacho raadiole kirjutatud melodramaatilistest järjejuttudest, mille lugemine läkski meil nõnda erinevalt. Mitte et “Tädi Julia ja kirjamees” poleks mu abikaasale meeldinud. Ta lihtsalt ei tajunud Camacho lugusid pööraselt naljakana. Kindlasti ei taha ma 3 Selle liblikaanaloogiaga võiks isegi kauge- öelda, et tema lugemiskogemus oli seetõttu male minna ja mõelda, et vormi poolest ongi kuidagi vaesem või valem. Pigem avaldasid (lääne) luule läbi teinud liblikaliku metamor- mõju kahe lugeja erinevad taustad. foosi – rütmi ja riimiga kammitsetud värss, Mida see tähendab? Võib märgata, kui- mis nukkus kookonis, laperdab nüüd vaba- värsina ringi. Huvitava kokkusattumusena das kirjanduses on hakatud aja jooksul võib mainida, et näiteks prantsuse keeles on mängima üha rohkem ja mitmekesisemalt sõnad värss (un vers, les vers) ja vagel (un läbi autori ja tema kirjutuse suhteid. Pee- ver, les vers) homonüümid.

VAATENURK 177

xVIKER 4-5 11.indd 177 2.05.2011 13:53:32 nemalt öeldes: metafiktsiooni ilmnemi- hakkab ta Milesi vastu sõna võtma. ne fiktsioonis on muutunud tänapäeva Teine autori kui suveräänse looja po- ilukirjanduse loomulikuks osaks, lisaks sitsiooni kõigutav võte on teha mõnest loo jutustamisele jutustatakse sageli ka tegelaskujust autor, uute tegelaskujude ja loojutustamist, ilukirjandusteos võib uu- omamaailmade looja. John Maxwell Coe- rida sama edukalt narratiivi struktuuri kui tzee “Aeglases mehes” sekkub ootamatult mõni uurimus. “Tädi Julia ja kirjamees” loo käiku kirjanikust tegelane Elizabeth on just üks selliseid ilukirjanduslikke sis- Costello, kes vihjab peategelasele Paulile, sevaateid loojutustamisse, kus vaimukalt et viimane on tegelane tema uues käsikirjas vaadeldakse autori ja tema tegelaskujude (Costellost kui tegelaskujust – ja autorist suhteid. – on “Aeglase mehe” eestikeelse versiooni Teema on jätkuvalt aktuaalne ka eesti järelsõnas kirjutanud Ene-Reet Soovik). kirjanduse kontekstis. Eelmise aasta teos- Sellise tendentsi üks äärmuslikemaid näi- test on Urmas Vadi “Kirjad tädi Anne- teid pärineb Vladimir Sorokini raamatust le” peen metafiktiivne mäng, kus autor “Sinine pekk”, kus uusi ilukirjandustekste kirjutab ennast olukordadesse ja lugu- loovad grotesksed kloonid Ahmatova-2, desse, milles tegelikkus ja väljamõeldis Platonov-3, Tšehhov-3, Nabokov-7, Pas- huvitavalt põimuvad. Üleüldse on ka eesti ternak-2, Tolstoi-4 ja Dostojevski-2. kirjandusest näha, et metafiktsioon pole “Tädi Julia ja kirjamees” asetub samas- ainult tänapäeva teema. Näiteks Oskar se konteksti. Pedro Camacho on tege- Luts kasutas ennast tegelaskujuna – Lut- laskuju, kes loob tegelaskujusid. Ta on su-nimeline kirjanik sekkub asjade käiku inimvõimete piiril töötav kompromissitu “Tootsi pulmas”, mil “Kevade” on juba ja eluvõõras kirjanik, kelle raadiojutud ilmunud ning nii Tootsil kui Kiirel on Lut- on tohutult populaarsed. Llosa läheb siin su Tartu-korterisse seetõttu asja. Hiljem, päris kaugele, sest pool raamatut päri- “Argipäevas”, elab Luts juba Rajal “nagu neks justkui Camacho sulest. Paradoks rott viljasalves”. väljendub asjaolus, et Camacho lood on Üks põhilisi võtteid käsitleda autori tihti palju huvitavamad, st vähem kon- ja tegelaskuju suhteid on kõiketeadva ja ventsionaalsed kui minategelase jutustus autoriteetse autori positsiooni murenda- oma armuloost ja tutvusest Camachoga. mine. Seegi võib aset leida väga mitmel Llosa pakuks justkui ise sellele põhjendusi, moel. John Fowlesi “Mantissas” hakkab esiteks muidugi Camacho hoiakute kau- tegelaskuju autori alter ego’le vastu: kirja- du: “Ei tundunud sedamoodi, et Pedro nik Miles Green leiab ennast oma ajust ja Camacho oleks suuteline kulutama oma tema vastas on tema naistegelaste kvintes- aega ja energiat sõpruse või millegi muu sents, üks üheksast muusast, Mnemosyne peale, mis viiks mõtted kõrvale tema kuns- ja Zeusi piltilus tütar, armastusluule ins- tilt, teisisõnu tema töölt või pahelt, sellelt pireerija Erato. Kuna Erato leiab ennast tungivalt vajaduselt, mis pühkis oma teelt macho-kirjaniku tekstist ja sedakaudu nii inimesed, asjad kui himud” (lk 142). olukorrast ja rollist, mis talle ei meeldi, Teine, rohkem lugejapositsioonist läh-

178 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 178 2.05.2011 13:53:32 tuv põhjus tõukub asjaolust, et Camacho 176). Sellele labasusele seab Camacho lood muutuvad peatükist peatükki üha oma kirjatöödes vastu hüperidealistliku kummalisemateks, tema fantaasia iga uus veatuse: “Ta oli parimas eas meesterahvas, väljamõeldis kasvab eelmiste peale nagu nii umbes viiekümnendates eluaastates, ja hallitus. Töö- või õieti küll kirjandusnar- kogu tema isikus ja käitumises – lai laup, komaani Camacho fantaasia hakkab loost kotkanina, läbitungiv pilk, ausameelsus loosse üha rohkem kobrutama, üle äärte ja headus ise – peegeldus nii silmanähtav ajama. Ja siin saabki metafiktsionaalne moraalne puhtus, et see pälvis otseko- mäng – ja huumor – sisse täie hoo. he kaasinimeste lugupidamise” (lk 115). Pedro Camacho aeglane, aga järjekindel Kõlab nagu mõne nõukogude kirjaniku hullumine, tema kaugenemine tegelikku- vapper ja kindlameelne piirivalvemajor. sest väljendub tema kirjapandus – lugeja Eelmine tsitaat näitab kenasti, kuidas näeb Camacho vaimset muutumist tema Llosa keskendub Camacho hoiakute ja kirjutatud raadiolugude kaudu, kuigi loomingu kaudu melodraama ja seebioo- Camacho sõnastab oma põhimõtteid ja perlikkuse iseloomu lahkamisele. Siin kä- kunstilist platvormi ka vestlustes Mario- sitletakse muuhulgas melodramaatilise ga. Selline võte võimaldab Llosal uurida loo dualismi (selget hea ja kurja eristust), paljusid loojutustamisega seotud küsimusi. seebiooperliku jutustuslaadi ülesehitust Kui sattuda Camacho järjejutus kohale, (kõige põnevama koha peal katkestamine kus “korraga juhtus midagi, mis kõik segi ja kuulaja ülekülvamine ärevust tekitava- paiskas nagu ühel koidikul Jaapani linnad te küsimustega). Vaimukalt käsitletakse maatasa teinud aatompomm” (lk 245), siis sellise loojutustuse temaatilisi valikuid, esindab see õõvastav lause kahekordset tunnete ja motiivide ülepaisutatust, näi- mängu – see on esiteks märk tegelaskuju teks suure armastuse ja suure vägivalla kirjutamiskire võidust tema reaalsustaju doseerimist ja keelekasutust: “Õde Fátima üle, aga samas kirjeldab see ka kirjaniku ja Richardi – armastajate, kelle vahelist vabadust luua eetiliselt ambivalentseid kirelõõma ei takistanud ei veresidemed tegelasi (mida teeb Llosa Camachoga) ja ega nunnarüü – surm oli veelgi kurvem. sõnastusi (mida teeb Camacho aatom- Terve igaviku jooksul, mil nende ümber pommi metafooriga). Camacho elukaugus möllas tulekahju, jäid nad puutumatuks, paistab seega lihtsalt suure kirjandusliku emmates teineteist, sel ajal kui nende mängu võluva kõrvalväärtusena, mis oma- ümber hukkusid lämbuvad, lömastatud, korda võimaldab peent huumorit. Näiteks leekides kõrbevad inimesed” (lk 366). Camacho nõuanne armuvalus peategela- Mida hullemaks paisuvad süžeed, seda sele kõlab nii: “Enamjaolt on kõigi nende rohkem ilmub Camacho kirjutistesse lah- südamevalude ja muude sedasorti asjade tisi otsi, motiivid ja tegelaskujud hakka- taga ainult seedehäired – seedimisele lii- vad segi minema, lõpuks saab kõigest üks ga rasked poolkõvad oad, pahaksläinud veresegune puder ja kapsad ja looming kala, kõhukinnisus. Üks korralik lahtisti seljatab oma autori, sest autorit ei paista pühib armuhulluse jalamaid minema” (lk muu huvitavat.

VAATENURK 179

xVIKER 4-5 11.indd 179 2.05.2011 13:53:32 Kõige vaimukam ja huvitavam kirjuta- vahel, kes lisaks on juhtumisi ka lapsukese misest kirjutamise näide seob Camacho isi- tädi,” ütles tädi Julia mulle ühel õhtul, ku ja hoiakud otseselt tema tekstiloomega. kui me parajasti Keskpargis jalutasime. Kirjaniku obsessiivne viha argentiinlaste “Pedro Camacho saaks meie loo ainetel vastu muutub tema kirjapandus järk-jär- suurepärase järjejutu.”” (lk 101). Võib- gult üha jaburamaks: “Näiteks ei luba ta olla saigi? ühelgi pansioni elanikul vannis käia muul ajal kui iga kuu esimesel reedel ning on juurutanud Argentina – meie sõsarmaal AAPO ILVES nii tavalise – kombe tõmmata WC-s vett Matk üle luuleahelike ainult kord päevas” (lk 230–231); “Hom- mikuste missade klientuuri moodustas AADO LINTROP. ANNAPURNA. Ilma- käputäis pooleldi lakanud kehatalitlusega maa, Tartu, 2010. 128 lk. € 8.88. rähmaseid taate ja vanaeitesid, kes mõ- nikord enesegi teadmata viljelesid ühe Kirjastus näib esmapilgul tahtvat, et “An- teatava maa (tuntud oma veiste ja tango- napurna” võetaks lugemisele nii-öelda de poolest?) kommet jumalateenistuse puhta lehena. Autorist ega teose saamis- ajal valjusti peeru lasta ja täies rõivas end loost pole raamatus vähimatki teavet. kergendada” (lk 273); “Kas tuli see sel- Enne raamatut jõudis minuni siiski legend, lest, et just nagu ühe teatava maa tütred et Aado Lintrop läks selle kirjutamiseks – maa, millele omane ülbus avaldub juba Himaalajasse, ronis Annapurna mäe otsa selle pealinna nimes (Soodsad Tuuled? ja ilmselt istus seal kõrgel üleval, kuulas Kaunid Ilmad? Puhas Õhk?) – eelistasid iseenda mõtteid ja pani need värssidena need naised vaistlikult sandistatud mehi” kirja. Põnev on enne raamatu avamist pi- (lk 358–359). Muide, leheküljel 407 vih- sut spekuleerida, et ehk peaks ka lugeja jatakse ka Camacho Argentiina-põlguse sama tegema. Raskeks ja kulukaks läheks, tagamaadele. proovin kohalike vahenditega hakkama Metafiktsionaalne mäng Camacho saada. Ma tean seda Aadot küll, ta on karakteri ja elutööga nihkub tegelikult suur mees, seto hame seljas ja laul suus, ka “Tädi Julia ja kirjamehe” teise liini, Lennart Meriga koos soola närinud ja ilm- muutes Julia ja Mario armuloogi metafikt- selt teab sedagi, kas ja kuhu on maetud siooni osaks, sest see, mis juhtub nendega Hõbevalge. Sestap läks kirjastuse salanõu “päriselt”, st väljaspool Camacho seebioo- minu puhul paraku tühja, aga viisakusest pereid, tõstatab küsimuse tegelikkuse ja proovin esialgu teha nägu, nagu see oleks kujutluse omavahelisest pingest. Kas elu natuke siiski õnnestunud. pole mõnikord seebiooperist seebioo- Luulekogud toimetatakse harilikult perlikum, kas tegelik elu ei trumpa mitte trükki sellistena, et neid oleks mõttekas väljamõeldist üle, olgu siis viimane üks- mitte suvaliselt sirvida, vaid algusest lõpu- kõik kui uskumatu esimese võimendus? ni lugeda. “Annapurna” esimene luuletus ““Armulugu väikelapse ja vanema daami mõjub algul pisut vabandavalt: “uni on

180 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 180 2.05.2011 13:53:32 rahutu / rohekas hägu / … / trahh / ja essutajad-virvahaldjad ning “Annapurna” algavad variilmad” (lk 7). Kui pakutakse minategelasega – aga minategelane selles rütmi ja riimi, siis tuleb sellest ka rääkida. raamatus on – on arvustaja arvates kerge Pääsemata kohe algusest peale sisust, kõr- nõustuda ning samastuda. Isegi siis, kui ta gustest ja sügavustest, mida tegelikult juba kohe järgnevas kevadeluuletuses kasutab sessamas avaluuletuses on küll ja veel, aga väljendit “tšillides”. selle analüüsiks ja tõestuseks sobib ainult Leheküljel 11 tabas mind kõigepealt luuletus ise. Tervikteksti ümbertrükkimine nõutus. Ühele ja samale küsimusele allu- arvustuse nime all, ma ei tea, kas oleks vate sõnade riimimine väljaspool põhi- originaalne tegu, igaks juhuks jätan vahe- kooli taidlust või iidset regilaulu nõuab le. Liiatigi üllatab juba järgmine luuletus kas väga head käsitööoskust või väga (“Kõrilaul”, lk 8) mind vägagi. Müstika- sügavat tunnetust, mida siin esmapilgul hõng, juba varem lubatud unenäolisus, pil- tundus nappivat. Aga luuletuse lõpp “sest dilised looduskirjeldused ja riimipilotaaž ilm on noor ja virgav, kuni mõte / lööb – elegantne mäng kirjapildis sarnaste, kuid sõnaga – siis saab sest igav ülesvõte” teeb eritähenduslike sõnadega – jõuavad välja kõik selgeks ja ma olen Lintropil taas kord ülimalt adekvaatse kurgulaulukirjelduseni. peos. Autorit pole muidugi põhjust ugri- Vabandage kõrvalepõiget, aga kurgulaulu liste rahvalaulusüsteemide mittetundmises praktikast ma üht-teist tean, ja nüüd tean, kahtlustadagi, pigem on see talle aastate et ka Lintrop teab. Värsid on tuntavalt ja rännakutega juba geenidesse tikitud. raamatusse sisse elatud. Juba järgmises Käsitöö on (ja mitte ainult tsiteeritud riim- tekstis on Lintropil voli küsida: “kas jääme luuletuses) filigraanne, mis tähendab, et ei kestma või on juba hilja”. Hüppan korraks paista poosetavalt näkku. Kui rütmilis-rii- tagasi kurgulaululuuletuse juurde, mille miline põhi on tugev, ei mõju ka hilisemad lõpus minategelane linnakividel rinda vabavärsid lati alt läbi jooksmisena. Nii resonantsi igatseb, ja hakkab tunduma, lihtne sellega ongi, keegi võiks uuematele et tõepoolest, kõik see, mida ma praegu “miniginsbergidele” samuti vastavaid vih- loen, võib ollagi proloog, ajendite kogu jeid anda. Tegelikult sobiks “Annapurna” mägedesse erakuks minekuks. Mälestused selleks vihjeks väga hästi. ja küsimused sunnivad kirjanikku tagant, Kahtlemata võiks iga järgmise üksik- ei anna rahu. Tsivilisatsiooni kurnav mõju, teksti ümber jahudes kirjutada “Annapur- nii nagu see avaldub kas või tekstis “Si- nast” kokku oluliselt paksema ja palju deseigad” (lk 14), kus minategelast eksi- vähem luulelise raamatu, aga ma ei ole tavad skaip, nokia, onlain jms. Nending rekordi ega töö peal väljas. Lintrop pole “aelen jututubades” kui viide ühele liigagi samuti sel teel olnud. Tunda on, et kui tal hiljuti ajaloo prügikasti kukkunud näh- luuletus luuletub, siis luuletub, ja enamasti tusele mõjub praegusel hetkel juba pisut ilusa keeruga lõpuni välja. Algab näiteks – kohatu arhaismina, kuid on kõrgemalt no ei pääse ma kogu üldistama, üks tore vaadates siiski tabav üldistus infoaja var- luuletus jäi jälle jalgu – tõdemusega “ka jukülgedest. Skaip ja nokia on tänapäeva soku haugatus / võib muuta elu” (lk 17).

VAATENURK 181

xVIKER 4-5 11.indd 181 2.05.2011 13:53:33 Ma juba usun kirjanikku, ju siis võib. Jät- (mõttelise) reisikirjana võtta, alustatakse kub veidi eemal viitega muinasjuttudest unenäost ja lõpetatakse koduses Hüper- kuuldud valikuprobleemile – “pöörad pa- boreas. Ja huvitaval kombel leidsin lõpuks hemale / kaotad pea” (lk 17) – ning lõpeb ka täpse kirjelduse marsruudi kohta, aga tuttavasse (?) tuppa astumise ja seal mõtli- kirjastuse kodulehelt: “Seitsmest osast ke silmadega iseenesest läbi vaatamisega. koosneva luulekogu “Annapurna” keskmes Aga tundub, et elumuutev soku haugatus on samanimeline tsükkel luuletusi, mis on ja otsetee valimisel auto all hukkumine kirjutatud 2009. aasta kevadel Nepaalis toimusidki hoopis selle sama iseenesest ümber Annapurna mäestiku matkates. läbi vaatamise kestel, ja see aeg ei olnud Lisaks tsüklid “Unest ja varjudest” (luule- mõtteelamuslikult üldse lühike, oli kuid tusi aastatest 2001–2009), “Sisselõiked”, see-eest päästmatult vajalik. Vist. Vähe- “Varesele valu”, “Mantrad”, “Veest ja vär- malt luuletuse luuletumiseks, ja seda pole videst” (sisaldavad kahe viimase aasta loo- teps mitte vähe. Uskuge, Lintropi tekst mingut) ja “Vanast märkmikust” (luulet on minu äsjasest jutust kõvasti selgem, aastatest 1979–1988).” soovitan raamatut. Juhin tähelepanu, et targa ugrilasena Ja rõõm on soovitada raamatut ka Ees- matkas Lintrop ümber mäestiku, mitte ei timaa trubaduuridele, kel tihti viise sees roninud sellest otse üle. Aega on ja roh- rohkem helisemas kui nende katteks sõnu. kem mõtteid jõuab selgeks settida! Ränna- “Annapurnas” kohtab vägagi lauldavat ku teeb huvitavaks see, et “Vanast märk- kraami, mõni tekst kohe suisa võbeleb mikust” on kogus paigutatud Annapurnal laulujanus ja tundub, et tal on tegelikult kirjutatud “alpinismi” ja muude kahe vii- juba noodid sees, need tuleb lihtsalt valla matise aasta luuletuste vahele eelviima- päästa. Tsüklis “Varesele valu” leidub ka seks, aga sobib sinna väga hästi. Ma tean veidi leesmentlikke bluuse (kas või lk 32, omast kogemusest, kui raske on koostada 35, 47 jne). raamatut pealt kümne aastaga kogunenud Järgmises peatükis ootab laam budistli- tekstidest ja kui palju määgimist märksõ- ku puudutusega tekste koondpealkirja all naga “ebaühtlane” pärast kuulda tuleb. “Mantrad”, ja ma ei saagi aru, kas proloog Tehnilist ühtlust, täpsemalt siis vabavärssi on läbi ja kirjanik istub juba mäetipul. Vist võite kuuldavasti leida Lintropi järgmi- ei istu, sest lk 64 ütleb ta nii: “pimedal sest raamatust “Õhtud sõidavad õue”, porisel õhtul / puhun trepil torupilli / aga mis siinse arvustuse ilmumise hetkel juba kadrisandid ei tule / isegi marsihelide pea- saadavalgi on. Ja ehk Lintrop isegi pääseb le”. Midagi on õhus, midagi on muutunud kirjumirju-süüdistustest, sest tema rännak ja miski peab muutuma. Ja siis peatselt läbi luuleahelike toimub – ilmselt ka tänu muutubki, algab raamatu vabavärsiline Siiri Ombleri toimetamistööle – ikkagi nimiosa, millel iga teksti juurde ka kirju- ilma üleliia järskude kukkumiste ja pööre- tamise aeg ja koht märgitud. See ta on, teta. Rännumees on rahulik, mõtisklev ja Himaalaja… loomuselt sama, meeleolude ja luulevõtete Nii et raamatut võib tõesti ka üleni maastikud muidugi muutuvad. Teistsuguse

182 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 182 2.05.2011 13:53:33 (ma ei mõtle seda halvustavalt) näitena kuulata rahva häält, siis väga suur osa neist meenus mulle Marje Ingli debüütkogu polnuvat luule, vaid mingi proosa, kus “Sulg”, mida lugedes pani mind imestama pealegi arusaamatute lausekonstruktsioo- see, kuidas väga pika aja jooksul kogu- nidega püütakse peita mõtte puudumist. nenud tekstid võivad raamatus ühe pika Selle järgi võiks ka enamikku poliitikuid, ja lõppematu luuletusena mõjuda. See kes vähegi viitsivad intervjuud anda, luu- oli huvitav kogemus. Aga Lintrop pole letajateks nimetada. mingi Ingel, “Annapurna” ei koosne ühest Poliitikuid ja luuletajaid seob seegi, et luuletusest ja kogu lugedes tekkisid minu nad ei ole harjunud rahva häält kuulama, peas mõnikord kerged põkked hoopis vaid otsustavad isekeskis, mis on õige. näiteks Peep Ilmeti ja Ilmar Vananurme Riimis luulega on ennast koorekihi seas viimatiste kogudega. Eks kirjutajate sugu keerulisem tõestada: kui midagi kuskilt ja sünniaastad mängi oma rolli ja ega ma logiseb, paistab see paremini silma. Kui paraku üleliia suure lugemusega kah ole. on riim, aga mõtet ei ole. Ja kui riim veel Samuti pole ma kirjandusteadlane ega ka logiseb, siis on see lahtiste poltide kolin alpinist, võtsin raamatust kirjutades sõna kaugele kuulda. praktikuna ja loodan, et ei lobisenud liiga Wimberg mutreid ja ämbreid ei kolis- palju ette ja välja. Väärt raamat ei ole lo- ta. Riim voolab kindlamalt kui Emajõgi bisemist väärt, see on lugemiseks. ja lood, mida ta jutustab, on haaravad. Wimberg oma luuletustes tõesti pigem jutustab kui filosofeerib. Õigemini on see siiamaani niimoodi paistnud ja “Wa- CONTRA bastatud wärsid” ongi kirjutatud või õi- Kas Wimbergi wärsid olid gemini kokku pandud selleks, et müüti warem wangis? kummutada. Seda Wimberg ka ise kohe raamatu alguses kinnitab. Ülima irooniaga WIMBERG. WABASTATUD WÄRSID. vabavärsiseppade suunas muidugi: väites, Luuletusi aastaist 2006–2010. Pegasus, et hakkab nüüd teistmoodi luuletama, Tallinn, 2010. 136 lk. 9.59. € asjade asemel rääkima metafoorides ja kujundites. Ja et sellisele räpasele teele Luule olemuse üle vaieldakse pidevalt: pöördub ta lihtsal põhjusel – et meeldida. et mida saab luuleks nimetada, mida ei Kõigile. Kõigile? Samast avaluuletusest tu- saa. Loodetavasti need vaidlused jäävad, leb aga välja, et ometi on palju huvigrup- loodetavasti ei normeerita luule mõistet pe, kellele ta just siis ei meeldi. Paistab, Euroliidus ära nagu viina või šokolaadi. et seda luuleraamatut tulebki võtta kui Viimastel aastatel on kaasaegne luule romaani, kus peategelane on Wimberg ise viidud massidesse, eriti spordisõprade ja süžeeks tema rasked sisevõitlused. Le- kõrvusse. Pean silmas neid igal õhtul pä- hekülgedelt särab vastu sulairooniat selle rast ETV spordiuudiseid eetrisse paisku- luule suhtes, mida ta parasjagu kirjutab, nud luuletusi autorite eneste esituses. Kui aga siiraid, tarku ja südamesseminevaid

VAATENURK 183

xVIKER 4-5 11.indd 183 2.05.2011 13:53:33 mõtteid sellessamas vabavärsis on tundu- mõnus / heh heh heh heh heh” (lk 18) valt rohkem, kui alguse õrritavast toonist peaks jõudma kõikidesse keeltesse. See võiks arvata. haiku kuulub Wimbergil muide haikude Näiteks peaks armastusluule klassikasse tsüklisse, mille ühisosaks on, et nad on jõudma luuletus seltskonnaajakirja Just töö juures (ja mõned kodus) järjest kirjuta- lehitsemisest (lk 51), kus minategelane tud ja kohati päris hästi omavahel seotud, leiab, et ta tahaks panna enam-vähem kõi- nagu järjejutt. Aga kui võtta igat haikut ki (umbes 98% ehk 40) piltidel olevaid kui üht nooti heliteoses, siis jätab tervik tüdrukuid. Põnev oleks küll, kui tolles vahel plännimise mulje, ja toredamad on käesolnud ajakirjanumbris oleks olnud mõistagi need haikud, mida saab ka täiesti ka Kadri Kõusaare pilt. Teda Wimberg iseseisvana vaadelda. ei armasta. Haiku “ma Kadri Kõusaart / Selline haikutsükli idee tasuks kindlasti nägin öösel linna peal / olen seksikam!” edasiarendamist. Kuni haikupärjani välja, (lk 18) jääb ilmselt arusaamatuks, kui mis tähendaks siis 17 mõtteliselt oma- taustsüsteemi ei tea. Samas on huvitav vahel seotud haikut, kus iga haiku algab märkida, et ma olen kirjutanud sisuliselt eelmise haiku viimase silbiga ja 18. haiku samalaadse haiku: “Vändra Aveli / mind moodustuks ülejäänud haikude esimestest ajab haigutama / viagragagi”. Aga kui ma silpidest. Kes teeb ära? kunagi peaksin selle avaldama, siis ainult Vabavärsi paroodiana kirjutatud luule- seetõttu, et tal on ka teine pool: “sven tused mõjuvadki ennekõike paroodiana. kivisildnik / ei aja haigutama / haikude- Aga täie mõnuga, kompleksivabalt, võib gagi”. Nojah, tegelikult on ta nüüd siis nautida luuletusi sellest, kuidas ilus nai- avaldatud. ne saaks välja näha imeilus, hukkunutest Enda loomingust on mul isegi asjako- kontoritöödel, naistest, kes kõik käivad hane siin rääkida, sest esimene kord, kui meestemuserdamiskoolitustel, ja kindlas- ma üldse kellegi käest Wimbergist kuul- ti “Tuju heaks tegemist” – need ehiksid, sin, nimetati teda Põhja-Eesti Contraks. uskuge mind, ükskõik millise antoloogia Kui ma olin mõned korrad teda kuulnud, lehekülgi. Külastades oma juuri Järvamaal mõtlesin võtta endale lisanimeks Lõu- Kaarukas, võlub Wimberg samuti välja na-Eesti Wimberg. Pealegi olen mina kauneid pärleid, nagu paneks neid kevade- vabavärssidesse ehk isegi iroonilisemalt ti seal käies kuhugi aianurka kasvama. suhtunud kui Wimberg. Sain sellest üle Kirjanduspoliitiliselt ebakorrektne ja päris huvitaval kombel. Mu sõbrad, kes sellisena just värskelt mõjuv on ülla vaba- käisid veel koolis, ütlesid, et neil on vaja värsi rakendamine rullnokkade teenistus- modernistlikku vabavärssi kirjutada, tee se, see on tõeline pühaduseteotus. Bemmi meile ära, sina oled ju luuletaja. Tegingi uued kummid luuleraamatus: “Õu-eh siis portsu ja nägin, et see hea oli. ma olen luuletaja! Kuulake: / ära mängi Haikudest kõnelemata. Need mulle mäkra, ei sõida käkra! / Pets kuuled-ä! meeldivad. Ja head haikud meeldivad Ma olen luuletaja, / kuule … ära mängi kõigile. “Haikut kribida / on ikka päris … kuule nüüd! ma olen luuletaja: / ära

184 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 184 2.05.2011 13:53:33 mängi … kur-rat, kuula nüüd: ära mängi “täna öösel ei kirjuta / mina enam ühtki mäkra, / ei sõida käkra! Hähähähääh! / luuletust // hakkan lugema neid / mis ma Oli lahe luuletus, ah! Õu-e, oli lahe luu- juba kirjutanud olen” ( lk 11). letus? / Trra, ma hakkan n’d luuletajaks!” (lk 104). Seda lugedes (ja ka Wimbergi enda esi- PIRET TALI tuses kuulnult) tabasin ennast mõttelt, Kui mees arvab, et naine et rullnokkade kõne kirjapanek on nagu arvab, et õnn on...? lindude siutsumise ja sädistamise edasi andmine. Ja muide, see juhtus veel enne, GRETE MÁRQUEZ. EESTI NAISE ÕNN. kui olin jõudnud luuletuseni: “akna taga Kuidas ma lahkusin Eestist ja läksin His- / kidistavad linnud / nagu põhikooliõpi- paaniasse. J&U, Tallinn, 2009. 190 lk. lased” (lk 91). € 6.07. Tegelikult ongi viimasel ajal säutsumi- ne rohkem inimeste pärusmaaks saanud. Kui üks lugupeetud isane kirjanik võtab Säutsutakse twitteris, piirid igapäevasuht- kätte ja kirjutab Grete Márquezi varju- luse ja luule vahel hägustuvad tasapisi, nime all sellise auahne pealkirjaga klas- järjest raskem on aru saada, kas kirjani- sikalise pehmekaanelise naisteka, peab ku blogipostitus on kirjandus või lihtsalt teda pihik küll miskist kohast kõvasti päevikupidamine. Samas on läbi aegade pitsitama. Mitte et mulle meeldiks nais- kirjanike igapäevikuid kirjandusteosena teajakirjades ilmuvad kiidulaulud sellest, välja antudki, mis siis blogipäevikud hal- kuidas mõni eesti naine on muumaalasele vemad on. Blogindust on ka “Wabastatud (egiptlasest kuni tailaseni) mehele saanud. wärssides”, aga siin mõjub see ennekõike Mudel tundub üsna tavaline ja trendikas ikka luulena. olevat, aga miks sellest kohe eraldi fikt- Pisut kahju on mul sellest, et “Wabas- sioon luua? Et paksudes värvides volüüm tatud wärsid” ei vea lõpuni oma pealkirja põhja keerata ning end ahistatud ja unus- välja. Väga riimilisi luuletusi lipsab sekka. tatud eesti mehena välja elada? Üks võimalik seletus, mis mulle kõige roh- Õnnestunult on valitud kirg, mida pea- kem meeldib, oleks see, et ta ongi selle tegelane Eesti halluses tunneb: Hispaa- raamatu kaudu vabanenud, et kadunud nia. Iga keskmisest blondim preili Eestis on avaluuletuse kompleks – “ma kirjutan õpib hispaania keelt ja klõbistab vabal vabavärsse, sest tahan olla tunnustatud ajal flamenkot tantsida, et oma sisemine luuletaja” – ja asendunud nõtkusega kirju- Carmen mõne latiino peale valla päästa. tada nii nii kui naa. Kuidas tahan. Peaasi, Selles trafaretis on pauerit! et oleks ka endal mõnus lugeda. Nagu Hea on ka stiilivalik – reisikiri või luuletuses, kus on juttu, kuidas Väljataga kirjeldus teekonnast. Petrone Prindis on ja Kaus kutsuvad luuletajaid üles luuletusi terve “Minu…” sari valdavalt naisauto- mitte ainult kirjutama, vaid ka lugema ritelt, kes väljamaale elama kolinud ning ja millele Wimberg rõõmuga reageerib: kirjutavad nüüd üha sellest, et kuidas asi

VAATENURK 185

xVIKER 4-5 11.indd 185 2.05.2011 13:53:34 välismaalasest mehega ja tema perega siis Sisu kujundus on samast mastist Ruit- ikka areneb. lase “Naise” ja Merca “Mehega”, kuid Stiilipuhtust lisab raamatu pühendus: pisut vaimuvaesem ja stiilitum. Ülisuur “Kirkele, kes palju aitas, ja Joséle, keda kirjafont viitaks nagu sellele, et eeldatav kogu südamest armastan. Ja Luciale”. lugeja on kas väga vana, väga rumal või Etteruttavalt tuleb mainida, et Kirke on kontaktläätsed ära kaotanud. loos juba Hispaaniasse mehele saanud Nagu igas seebiooperis algab intriigi sõbranna, José peakangelase tulevane püstitus halli argipäeva kirjeldusega: eesti mees ning Lucia biseksuaalne meheõde, mees “tuleb töölt koju, peeretab, läheb kellesse kangelanna armub. külmkapi kallale, peeretab, võtab õlle, Mis aga puutub kaanekujundusse, siis peeretab, vajub diivanisse, peeretab, hak- võimalikku sihtgruppi (üle keskmise am- kab telekat klõpsima. Ja peeretab. Põhiline bitsioonikad beibed?) arvesse võttes näeb ongi see, et suuremat peerukotti, kui eesti see kahjuks küll välja nagu teatmeteos. Ei mees, pole maailmas olemas” (lk 7). mingeid meelaid huuli ega latiinomeeste Sotsialistliku mühaka Reimo kõrval karvaseid lõugu nagu sukkpükste paken- (kes on ka higikoll ega pese end) maalitak- ditel. Kujundus on pigem neutraalne ja se pilt soome ja rootsi meestest ning ühest intelligentne, mis žanripuhtalt seebisele hispaania üheöösuhtest ja Eestist, kus on naistekale kindlasti kasuks ei tule. ainult “natsid ja ksenofoobid”. Õnnes- “Eesti naise õnnele” ongi omane, et tunult on kirjeldatud imelist Hispaaniat: stiilipuhta fiktsiooni asemel on jäädud “Prügikaste leidus iga 20 sammu järel, pidama poolele teele. Seda nii sisult kui ja need polnud lihtsalt prügikastid, vaid vormilt. Sisulised metafoorid on sedavõrd 12 avaga – 12 prügiliigi jaoks” (lk 19). ülepaisutatud, et hetkekski pole kahtlust, Andunud korraarmastajast peategelane et nurga taga keegi peenikest naeru peab. kirjeldab ka avasid sülje ja eritiste jaoks, Samas kumab ütlemise viisist läbi ka autori kuhu näiteks joodikki saab oksendada. isikupärane stiil, mis on natuke vaname- Edasine on juba filmist “Pretty Woman” helik ja läbinisti eestilik ega tunne eriti tuntud süžee: üks neist end kolm korda beibeslängi. No milline 30-aastane naine päevas dušitavatest hispaania meestest ütleks: “tõmbad laua lapiga lagedaks”, heidab Gretele silma. Mõistagi on kõik “oled liiga pirts ja valiv”, “aluspüksid”, vabad, rikkad ja šikid poissmehed. Preili “õhtutualett”, “kohvi ja saiakesed”, “plast- Ida-Euroopa taustast räägitakse vaid vih- massklõpats”, “südame puperdamine”, jamisi – ta on ikkagi “intelligentne” kõrg- “livrees viiuldaja”, “peateener”, “näki- haridusega naine, kellel on suurepärane neid”, “õlinäpuline võll”? Lisaks mõõ- inglise keel. Ettekandja Külli seevastu on dutundetu, ent stiilitu brändihullus. Ma bimbode jaoks “masajalgne ja maitsetu pole küll eriline moefriik, kuid Chaneli lehm”, kelle ees oma Eesti päritolu maha jms ostavad noored naised harva ning salatakse, kuid kes ometi Hispaania jalg- Dior pole ka miski trendilõhn, vaid pigem pallitähele mehele saab. vanematele daamidele. Tutvumisloos on nii roosid, roosas

186 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 186 2.05.2011 13:53:34 ümbrikus krediitpangakaardid, šoppamine limise loo. Ainult et peale kolme kuud on putiikides, kohtumine Hispaania kuninga- ta täiesti unustanud eesti keele ning peab ga vastuvõtul kui kõik muu selline. Kuni selle tõlkimiseks kasutama Eveli abi. “Las pahisevate purskkaevudeni ja suudlusteni need eesti mehed haisevad oma külaühis- viiulimuusika saatel. Ning kümneminu- konnas edasi, aga teile eesti naised, ütlen tiste oimetuks võtvate orgasmideni. “Ka veelkord – te olete paremat väärt. Ja siin, hispaania meeste uriin, kaka ja higi lõh- Hispaanias, on seda teie jaoks küllaga” (lk navad pigem meeldivalt, nii kummaline 189), kõlab lõpukreedo. kui see ka pole” (lk 164), ning ükski neist Nüüd tuleb jääda huviga ootama nende ei vaata pornot, vaid nad hakkavad selle “intelligentsete”, “enda arvates ilusate” ja peale vastikusest oksele (lk 166). “euroopalike” eesti naiste päikeserandade- Peale prügisorteerimise stseeni pakub le väljarändamise lainet ning seda, et mõni erilist naudingut ka lugu paarikesest, kes naiskirjanik võtaks ette panna kirja ka võimaliku lapse ootuses ostab fotoapa- mahajäetud ja unustatud “räpakollidest” raadi ning unustab selle parki, kuid leiab eesti meeste hingevalu ja manifesti. selle sealt kolm päeva hiljem taas eest, sest Hispaanias ju keegi ei varasta. Mingist hetkest tekib roosas siirupis JOANNA ELLMANN ujudes vajadus kardinaalsema süžeepöörde ROBERT KURVITZ järgi. Et šikid mehed osutuksid kurjategi- Eklektiline vaade armastusele jateks või kupeldajateks vms. Kannapööre saabubki, aga biseksuaalse meheõe näol, LEMBERAAMAT. Koostanud ja toimeta- kellega eesti bimbo on valmis jalga laskma. nud Andra Teede. Tartu, A-Disain, 2010. Ent preili põgeneb üksi ning jätab Gretele 206 lk. € 9.90. tema kindlustatud koduperenaisekarjääri ja ümbriku, kus pihib oma tumedamaid Jutud käivad, et Tartu NAK-i uue luule- saladusi ehk pornotööstuses osalemist. kogumiku “Lemberaamat” lehekülgedele Erinevalt ehedast naiskirjandusest, kus olevat ära eksinud ka Hasso Krull, kelle menstruatsioonivalude ja taevani tõusva kõrgpoeetilised ja tundlikud tekstid muut- hingepiina kirjeldamisel ei hoita kokku vat raamatu paradoksaalsel kombel hoopis värve ega valu, on see raamat helge. Eesti halvemaks.1 Need jutud vastavad tõele. naiste ahistava masenduse sünk pilv pole Võrdlusmoment on üks trikikas asi. nii must ja tunneli otsast paistab helge Oletame nüüd, et SINA oled Jaan Pehk Hispaania oma õitesse mattuvate villade ja sirvid oma rühmituse uut väljalaset. ja basseinidega. Kõrvalleheküljel räägib Hasso Krull: “See Raamatu lõpus saab minakangelane oli nii talvine päev, me istusime / köögis, teada, et on rase, ning ei kirjutagi (lihtsalt puud raagus, jah, aga sellel / sügisel eri- meelelahutuseks, mitte töö pärast) kavat- setud lasteraamatut haldjatest ja päkapik- 1 R. Hanson, Ettevaatust, Soome, üle kudest, vaid hoopis oma Hispaaniasse ko- lahe läheb ropp raamat. Tartu Postimees, 31.01.2011.

VAATENURK 187

xVIKER 4-5 11.indd 187 2.05.2011 13:53:34 ti, ja sa vaatasid kuhugi, kuhu / mina ei veel keskkooli filosoofiaõpetaja! (Arva näinud / mitte talve, mitte neid / raagus ära, milline?) Tundub, et tavapärane prot- puid, mitte seda kööki, ja siis / ütlesid: seduur Tartu NAK-ile, päev nagu päev “Tahaksin lõpuks koju jõuda.” / Mina ei ikka, aga midagi on nihu: “Pimedas ma osanud midagi öelda. / Ma ei oska kunagi ainult tunnen. Ma ei näe ju / pimedas. Ma midagi öelda” (lk 30). Istud voodiservale, ainult tunnen, et oled / olemas, kuskil siin, kümme minutit passid niisama. Pisar tuleb päris minu külje / juures, minu küljekondi silma. Issand, kui šeff, pobised endamisi juures oled sa / pimedas olemas. Sa oled ja kordad: “puud raagus, jah, aga sellel / nagu soe / ahi, nagu pliit, nagu kumer ja sügisel eriti”. Pöörad taas pilgu raamatule kutsuv / mägi, nagu eelajalooline loom” põlvedel ja lased silmadega üle oma enese (lk 40). tekstist, otse seal kõrval. Hasso tekst lä- Uups. heb sama šefilt edasi, ta on sisukas, lõpeb Arva ära, kes? vaevatu motiivikordusega: “Tahaksin koju Tõele au andes, kogu “Lemberaamat” jõuda.” päris selline pole. Meie kriitikutekogu Sinu tekst ei lõpe vaevatu motiivikor- tunnistab, et ülalseisvad näited on valitud dusega. See on selline: “Kätest kinni / nende šokiväärtuse poolest. Leiab aset ka paadisillal / jahe öö / nii kolme paiku / momente nagu Wimbergi “Tuju heaks taevas kuu / pannkoogi moodi / meie li- tegemine” (lk 61), kus tuntud rõveluu- sasime / moosi / ja see / maitses / imehea” letaja kaalub naise erogeensete tsoonide (lk 31). võlusid, jõudes järeldusele, et need on Et siis – vahe on märgatav. Sinu tekst üpris toredad asjad. “Polegi nii paha…” on, olgem ausad, nõmedavõitu. Hasso hakkad ütlema, kuid siis teed poole sõna Krulli oma ei ole. Kehv lugu. pealt saatusliku vea ja pöörad lehte. Sealt Või, kuidas sulle meeldiks olla näiteks vaatab vastu noorukese Kristina Viina Aapo Ilves? Mis on üleüldse üks kum- joonistatud peenis. mastav küsimus. Ärkad hommikul üles, Viina enda tekstid, sealhulgas “tere, oled Aapo Ilves. Sa oled just kirjutanud: mina olengi Stiihia…” on aga jäetud pee- “Pärast seda tabas maailma / nikuikaldus” nisega kostitamata. Ei tea, miks? “Vaata (lk 102). Või Olavi Ruitlane – “Eile öösel kõiki neid koledaid ja ilusaid asju / mida panin taha: tädi Sohvile / ja täna aseproku- ma elus teen / see kõik on armastuse pärast rör / mind kutsus kohvile” (lk 103). Või, / vahel ma ei saa isegi aru / on teda liiga miks ka mitte – Leo Luks: “Veel meenub, palju või vähe või parasjagu / tähtis on, et kuidas kohtasin ma Anu / koos pilkasime oleksin / elu lõpuni armastusest laetud” malbeid kodukanu / Ta puiklemata tuli (lk 190). Kas võib olla, et peenis lörtsiks minu manu / Ja peagi tutvusest sai taha- muidu ilusa ja tundliku teksti ära? panu” (lk 86). On ju mõnus? Täiskasva- Nii on see “Lemberaamatus” pidevalt. nud mehed, kolmekesi jooksete mööda Miski lörtsib ära. Kui see pole illustrat- trepikodasid ja karjute plikadele roppusi. sioon või ebasoodne tekstide paigutus Nagu viieaastased poisikesed. Üks olevat (mida lähemal Hasso Krullile, seda eba-

188 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 188 2.05.2011 13:53:34 soodsam), siis on see autori enda maitse- nukralt, džässilikult lausa. See vast ainsa vääratus. “Tule vihka / mu seljale kriimud tekstina raamatus ei vaju Hasso Krulli / tule hinga / mind raiska ära” (lk 174), varju ära. alustab Aapo Ilves oma panust kogumiku helgemale poolele. Edasigi läheb täitsa hoogsalt. Kuid kujutle paremat maailma, TOIVO MAIMETS kus “lihtsalt tule ja valuta / mind veel” “Puust ja punaseks” lõpetabki teksti ja keegi ei ütle Tanel Pa- dari rock-vokaaliga: “sest on sellest / nii RICHARD DAWKINS. LUUL JUMALAST. pagana puudus”, Inglise k-st tlk Kaia-Leena Lass. Valgus, “On nii pagana külm!”, “Mul on nii Tallinn, 2011. 392 lk. € 18.99. pagana valus!”, “Pagana tüdruk, miks jätsid mind?!” Richard Dawkins, kohe-kohe seitsmeküm- Ei eksi need, kes arvavad, et “Lem- neseks saav Oxfordi ülikooli emeriitpro- beraamat” on armastusluule kogumik. fessor, tuntud zooloog, etoloog (käitu- Ta on eklektiline, koosneb vaheldumisi misteadlane) ja teaduse populariseerija, tundeluulest ning irooniast. See viimane on kahtlemata äärmiselt silmapaistev isik. – iroonia – on tihtipeale ebaõnnestunud. Ajakirja Prospect suur 2005. aasta lugeja- Ebaõnnestunud ja ropp. See on nii, sest küsitlus asetas ta maailma kolme tähtsaima tihtipeale tundub, et ironiseeriv kirjutaja intellektuaali hulka koos Noam Choms- jääb žanrile alla ega oska lihtsalt puh- ky ja Umberto Ecoga. Ajakiri Time on takujulist ja mõjusat armastusluuletust teda nimetanud 100 mõjukaima inimese kirjutada. Nii läheb ta mõneti lihtsamat seas. Ta on paljude ülikoolide audoktor, teed pidi – ironiseerides. Kusjuures see suure hulga rahvusvaheliste auhindade viimane on praeguseks kriitikutekogu laureaat. poolt tunnistatud nukraks sõnavõtuks, Dawkins tegi oma doktoritöö No- kus enese puudujääke väljendatakse ta- beli preemia laureaadi Nikolaas (Niko) valiselt eos ebaõnnestumisele määratud Tinbergeni juhendamisel. Tinbergen oli nalja kaudu. ise suurepärane etoloog ja sealt pärineb Lõpetuseks veel paar sõna juttudest, ka Dawkinsi huvi selle teadusala vastu. mis käivad. Räägitakse, et Andra Teede Tuntust aga on ta kogunud eelkõige oma olevat viimasel ajal va ühiskonna kohta teadust populariseerivate raamatutega ja üht-teist paikapanevat öelnud. Et pare- avalike esinemistega, kus süstemaatiliselt ja maks minevat see tema värk. “Kas sa tead kirglikult kaitseb evolutsioonilist maailma- et just mina / olen see, kes toob / pesu- vaadet ning kritiseerib erinevaid religioos- majast padjapüüre koju / poest kassitoitu seid seisukohti, mis sellele vastanduvad. koju / viib tööandjale oma hinge / jättes Viie aasta eest küsisid ajalehe Independent siiski äärest riba sulle alles” (lk 22). Teksti lugejad temalt, kas ta tahaks olla tuntud nimi on “Kas sa tunned mu ära” ning see pigem kui teadlane või kui võitlev ateist. räägib kõrvuti elatud eludest, niimoodi “Bertrand Russell nimetas end Kirglikuks

VAATENURK 189

xVIKER 4-5 11.indd 189 2.05.2011 13:53:35 Skeptikuks,” vastas Dawkins. “Siht on Dawkinsi paljudest kirjutistest on eesti küll kõrge, ent sinnapoole ma püüan.” keeles ilmunud kahetsusväärselt vähe – Mõjukas ajakiri Discover on teda nime- tervikuna on tõlgitud vaid “Jõgi Eedenist” tanud ka “Darwini rotveileriks”, viidates (“River out of Eden”, 2000, tlk Aivo Lõh- paralleelidele Thomas Henry Huxleyga mus) ja mõni tükk on siin-seal veel eesti (1825–1895). Viimane oli Darwini kaas- lugejale kättesaadav (näiteks siinkirjutaja aegne, kes propageeris evolutsiooniideid, tõlge “Kadunud aegade geneetiline raa- süvenes suhteliselt tagasihoidliku Darwini mat” ajakirjas Akadeemia, 2000, nr 2). asemel vaidlustesse kirikuga ning sai see- Seda on väga napilt. tõttu tuntuks “Darwini buldogina”. Ometigi tundub just raamatu “Luul Tõsi, Dawkins on teadlikult püüdnud, Jumalast” valimine tõlkimiseks mõneti oo- mõni erand välja arvatud, hoiduda ava- tamatu. “Luul Jumalast” ilmus originaalis likest debattidest erinevat sorti kreatsio- aastal 2006. Nagu Dawkins sissejuhatuses nistidega, leides, et “põhiliselt vajavad tunnistab, oli tal juba palju varem plaanis nood respektaabluse hapnikku” ja nen- oma seisukohad religioonide küsimuses dega avalikku sõnasõtta minek tähendaks ühte raamatusse kokku panna. Tema kir- “anda neile seda hapnikku pelgalt selle jastaja oli aga pikka aega kõhklev ja see faktiga, et neid kaasatakse”. Ta leiab, et hoiak muutus alles, nagu Dawkins ise kreatsionistidel on üsna ükskõik sellest, on ühes intervjuus väitnud, “tänu pre- kui neid ka argumentidega võidetakse. sident Bushi neljale valitsemisaastale”. Neid huvitab vaid see tunnustus, et neid See raamat ongi kirjutatud suurel määral üleüldse avalikku argumenteerimisse Bushi-aegset USA fundamentalistlikku kaasatakse, ning just seetõttu ei tahagi ta publikut silmas pidades ning eriti konk- sellega tegeleda. reetselt suunatud kreatsionismiõpetuse Seda aktiivsem on ta aga sõnaka ateisti ja “intelligentse disaini” vastu. Ja ma ei ja religioonikriitikuna oma kirjutistes ja usu, et üsna paganlikku eesti lugejat (äsja avalikes esinemistes. Lisaks sellele ründab lugesin, et kiriklikult sõlmitakse meil alla ta erinevaid pseudoteaduste vorme, ast- 5% abieludest) see teema väga köidaks. roloogiat, spiritualismi ja mitmesuguseid Ehkki vahel ka Eestis “lahvatab leek”, manipulatsioone, mida pakutakse välja näiteks usuõpetuse koolidesse sisseviimise “alternatiivmeditsiinina”. Ka tema poliiti- teemal, ei ole need diskussioonid siiski lised vaated on olnud piisavalt afišeeritud seotud niivõrd religiooni sisu kui vormi – alates 1970. aastatest peale on ta olnud ja riigipoolse sunduse temaatikaga. leiboristide valija, pärast liberaaldemo- Seetõttu ma leian, et Dawkinsil oleks kraatide partei loomist (1988) aga selle mitmeid teoseid, mis oleksid eesti keeles innukas toetaja. Ta on sõna võtnud Iraagi palju vajalikumad kui “Luul jumalast”. invasiooni vastu (2003), samuti kritiseeri- Näiteks “Vikerkaare lahtiharutamine” nud president George W. Bushi poliitikat (“Unweaving the Rainbow”, 1998 ) või ka ning nõudnud Briti monarhia asendamist “Saatana kaplan” (“A Devil’s Chaplain”, demokraatlikult valitud presidendiga. 2003), mille filosoofilisemad tekstid on

190 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 190 2.05.2011 13:53:35 palju laiema temaatikaga ja ajaliselt kest- tega. Kuna need kaks tegelevad täiesti vamad kui siinsed pelgalt religioonikriiti- erinevate asjadega, mis mõlemad on ini- kast kõnelevad. Loodusteadlase jaoks on mesele olulised, siis ei tohiks neid vas- muidugi tähtsaim tema raamat “Eellase tandada ja samuti ei saaks nõuda, et ühe lugu” (“The Ancestor’s Tale”, 2004). valdkonna argumenteerimisviis (näiteks Siin kirjeldab Dawkins looduse ja evolut- teaduslik) oleks ilmtingimata kohustuslik siooni olulisi “lugusid”, võttes eeskujuks teisele valdkonnale. Just siin on Dawkins Geoffrey Chauceri “Canterbury lood”, omakorda väga radikaalsel positsioonil kus palverändurid kokku saades igaüks (peatükk “NOMA” raamatus “Luul Juma- oma huvitava loo jutustavad. Palverän- last”) ja näitab, et austav “mittevahelesek- durite asemel on Dawkinsil erinevad or- kumine” religiooniga seotud küsimuste ganismide rühmad, alustades inimesest ja puhul, mis paistab olevat hästikasvatatud liikudes tagasi tema üha kaugemate sugu- inimese väärtus ja “poliitiliselt korrektne” lasteni, kes evolutsiooniloos tagasi minnes käitumine, on tekitanud olukorra, kus re- “kokku saavad” ja seonduvad mingi looga, ligiooniga õigustatakse sõdu ja hävitamist, mis üldisemat sõnumit kannab. Minu ar- religioosset põikpäisust ning ksenofoobiat, vates sisaldab “Eellase lugu” enam-vähem kus religioon päevast päeva sandistab laste kõike, mida üks haritud inimene, kui ta intellektuaalset arengut (“Ei ole olemas just bioloogiateadustele ei spetsialiseeru, moslemist last. Ei ole olemas kristlasest peaks tänapäevasest bioloogiast teadma. last,” kirjutab ta). Massimõrvad, Taliban, Tõsi, raamat on üsna mahukas (528 suu- aumõrvad, nõiajahid, Maailma Kauban- remaformaadilist lehekülge), mis teeb ta duskeskuse ründamine… Dawkinsi oluline veidi ebamugavaks tõlketeoseks, ent Eesti tees ongi see, et religioon ei ole lihtsalt teadushariduse seisukohast oleks selle ees- mõistusevastane, vaid otseselt kahjulik. tindamine küll ääretult vajalik. Tihti väidetakse, et ainult religioon Aga tagasi religiooniteema juurde. annab inimesele juhised ja aluse moraal- Dawkinsi kriitikud – ja neid ei ole sugugi seks käitumiseks ning religiooni kadumi- vähe – ütlevad, et Dawkins on religiooni ne sillutab tee moraali kadumisele. Meie suhtes ülemäära ründav ja et nad ei mõista käitumise moraal, kinnitab Dawkins, ei Dawkinsi agressiivsust. Üks teine tuntud tulene ühestki religioonist, vaid on tek- bioloog Stephen Jay Gould on pakkunud kinud evolutsioonilise valiku tulemusena. religiooni ja teaduse lepitamiseks välja “Kas te tõesti tahate mulle öelda,” kirjutab “mittekattuvate magisteeriumide”-vaata, “et ainsam põhjus, miks te püüate hea tekoha (non-overlapping magisteria ehk olla, on see, et tahate saavutada Jumala NOMA). Teaduse magisteerium (õpetus- heakskiitu ja tasu või hoida ära tema pa- ala) katab empiirilist tegelikkust: millest hameelt ja karistust? See ei ole moraalsus, universum koosneb (faktid) ja miks ta vaid pugemine.” Moraal ilma religioonita just sel moel toimib (teooria). Religiooni on palju tõelisem moraal, väidab ta. magisteerium tegeleb Gouldi järgi aga Ajaloo vältel on loodusteadlasi ikka elu ülima mõtte ja moraalsete väärtus- süüdistatud harmoonilise maailma ilu

VAATENURK 191

xVIKER 4-5 11.indd 191 2.05.2011 13:53:35 taandamises mingitele materiaalsetele, se mõttega peas jätta hommikul voodist tühistele väärtustele, mis muudavad elu üles kargamata, täis indu jätkata maailma madalaks igapäevasebimiseks ja kaotavad avastamist ning rõõmu olla selle maailma “elu kõrgema väärtuse ja mõtte”. Oma osa?” (“Vikerkaart lahti harutades”). raamatu “Vikerkaare lahtiharutamine” Kaia-Leena Lassi tõlge ja Mari Kol- on Dawkins pealkirjastanud just vastusena gi toimetajatöö väärib vaid kiitust. Eesti sellistele väidetele. See pärineb tegelikult keelde on suudetud üle tuua Dawkinsi inglise kirjamehe John Keatsi etteheidetest hoogne, poeetiline ja innustav stiil, mis Isaac Newtonile. Nimelt leidis Keats, et muidu selletaoliste tekstide tõlgetes võib vikerkaare olemuse äraseletamine prisma kergesti kaduma minna. Seda enam oo- poolt lahutatava valguse abil hävitas kogu taksin sellelt edukalt koostöötandemilt ka romantika, ilu ja poeesia, mida inimkond Dawkinsi teiste, kandvamate teoste juurde oli sajandeid vikerkaarega seostanud. Otse jõudmist. Muidugi esineb ka mitmesu- vastupidi, leiab Dawkins. Newton hoo- guseid pisivigasid, trükiveakuradeid ja pis lisas senituntud vikerkaarepoeesiale tõlkevääratusi, ent kellel seda ei juhtuks? ja -romantikale teadusliku mõõtme, mis Ühe ebatäpsuse, mis eesti keeles pidevalt võib iseenesest olla hoopis võluvam ja edasi kandub, tahaksin siinkohal küll ära poeetilisemgi. Ka raamatu “Luul Juma- õiendada. Seda enam, et olen ka ise selle last” moto kannab sama mõtet, seekord vea korra teinud. Tõlge “Darwini nõbu inglise kirjaniku ja enese sõnul “radikaalse Francis Galton” (lk 71) on ekslik, kuna ateisti” Douglas Adamsi väljendatuna: ingliskeelne cousin tähistab kõiki enam- “Kas ei piisa sellest, et näed aia ilu, ilma vähem samavanuseid sugulasi ja nõo kohta et peaksid uskuma selle soppides peitu- (= onu/lelle või tädi/sõtse laps) öeldaks vatesse haldjatesse?” Raamatu mõte ongi pigem first cousin. Galton oli täpsemalt näidata, kuidas religioonivaba arusaam Darwini half-cousin, sest neil oli ühine maailmast annab sellele hoopis tähen- vanaisa – Erasmus Darwin. duslikuma mõtte. Ühes oma tekstidest, Dawkinsi stiiliks on öelda kõik otse mida ta on ka palunud ette lugeda oma välja, teha “puust ja punaseks”, eriti just haual, kirjutab Dawkins: “Olles maganud selles raamatus. Nii ei jäeta lugejale kaht- sadu miljoneid sajandeid, oleme lõpuks lemisruumi ja kinnitatakse juba eessõna avanud oma silmad luksuslikul planee- esimesel leheküljel: “Selle raamatu ees- dil, mis sädeleb värvidest ja on rikkalikult märk on tõsta teadlikkust – teadlikkust täidetud erinevate eluvormidega. Mõne tõsiasja suhtes, et ateistiks olemine on rea- aastakümne pärast suleme me oma silmad listlik ja julge ning suurepärane pürgimus. uuesti. Kas ei ole siis suursugune ja kaunis Sinust võib saada ateist, kes on õnnelik, viis veeta oma lühike aeg selle nimel, et tasakaalukas, moraalselt kõlbeline ning mõista universumit ning seda, mil viisil vaimselt rahulolev.” me selles ärkasime?… Kes suudaks selli-

192 VAATENURK

xVIKER 4-5 11.indd 192 2.05.2011 13:53:35