2016. Aasta Oli Merekultuuri Aasta
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
1 Pärnu linna ja maakonna raamatukogude aastaaruanne 2016 Tabel 1 Maakonna/linna Elanike arv KOV-de Üldkasutatavate Harukogude Kokku nimi (01.12.15) arv raamatukogude arv maakonnas arv Pärnumaa 84 534 19 42 2 44 Pärnu linn 40 911 1 2 3 1. Põhilised tegevussuunad 2016. aasta oli merekultuuri aasta. Enamus Pärnumaa raamatukogusid korraldas sel puhul palju erinevaid kohtumisi, üritusi, näitusi ja raamatuväljapanekuid erinevas vanuses raamatukogu kasutajatele. Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonnas tähistati merekultuuriaastat otsimismänguga „Kalad tulid raamatukokku“. Iga tubli otsija osales mereloteriis ja vaadata sai suurt raamatunäitust. Mängida sai kivitrulli ehk teisisõnu merekividest trips-traps-trulli laduda või siis täringut veeretades Eesti tuletornide juurest läbi kihutada. Kõige enam tehti merekultuuri aastal erinevaid raamatunäitusi. Sauga raamatukogu koos Avatud Noortekeskusega viis läbi projekti „Igaühest võib saada merekaru“, kus noored said tutvuda erinevate meresõiduvõimalustega (purjetamine, meresüsta- ja kajakisõit) ja mereajalooga Lennusadamas. Toris toimus folklooripäev „Meri meie õue all“, mille vahetekstid koostas ja päeva juhtis raamatukogu juhataja. Pärnu linna ja maakonna raamatukoguhoidjate seminarlaager toimus seekord Kihnus ja teemaks oli „21. sajandi raamatukoguhoidja: näoga mere poole (avatud kõigele uuele!)”. Laagrimuljetest koostas Surju raamatukogu juhataja fotonäituse „Kolleegidega üle mere Kihnu saarel”. Keskraamatukogu sünnipäeval kogunesid raamatukokku endised kolleegid linnast ja maakonnast. Kokkusaamine õnnestus ja ühiselt otsustati kohtuda iga aasta kevadel. Väga populaarseks osutus keskraamatukogu ilukirjanduse osakonna algatatud lugemisprogramm “Lugemine on privileeg”, mille nimekirjas on 25 teemat. Kui lugeja on läbi lugenud vähemalt 10 erinevasse teemasse sobituvat raamatut, osaleb ta voldiku tagastamise korral auhinnaloosis. Programm lõpeb mais 2017. Hästi võeti vastu soovitusnimekirjad noortele ja teemanimekirjad teabekirjanduse osakonnas. Kaks aastat tagasi hakkasime rohkem noortekirjandust esile tooma. 2016. aastast on suurenenud noorte lugemishuvi ja raamatukogu külastamine. 2016. aastal osales Pärnu Keskraamatukogu esmakordselt Pärnu noorte ja laste suvetegevuse ning huvihariduse messil, kus tutvustati lasteosakonna tegemisi. Esmakordselt kaasasime oma tegevusse vabatahtlikke – vabatahtlik Triinu Klaus viis kord kuus lasteosakonnas läbi Karukäpaklubi, kus algklasside lapsed said meisterdada. Kaia Metsaalt aitas läbi viia arvutikoolitusi seenioritele. 2016. aasta juunis sai rahastuse NordPlus projekt "Feel better with a book: reading for wellbeing in old age", milles osaleb ka Pärnu Keskraamatukogu. 2016. aastast on Pärnu Keskraamatukogu ERÜ toetajaliige. Juubeleid tähistasid Treimani – 95, Häädemeeste – 90, Suurejõe – 60 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud: Pärnu linna volikogu muutis raamatukogu põhimäärust nii, et osakonnad ei ole enam loeteluna, muudeti ka nõukogu töökorraldust. Täiendati tasuliste teenuste hinnakirja. Keskraamatukogus on võimalus teha värvilist väljatrükki, 2 koopiat, lamineerida, müüa raamatukogu meeneid ja väljaandeid. 2016. aasta sügisest on Tori valla kahel raamatukogul (Tori ja Jõesuu) ühtne juhtimine. Aruandlus on veel eraldi, kuid uus eelarve juba ühine. Jõesuu raamatukogust saab arengukava alusel Tori raamatukogu filiaal, mis on avatud 2 korda nädalas (koosseis 0,6). Juriidiline ühendamine sõltub ilmselt haldusreformi käigus tekkivatest muutustest. Alates 1.02.16 on Häädemeeste raamatukogul uus direktor ja septembrist on valla neljal raamatukogul (Kabli, Massiaru, Treimani, Häädemeeste) ühine direktor. Valla teiste raamatukogude juhid said ettepaneku jätkata raamatukoguhoidjana. Dokumentide vormistamine, käskkirjade ja korralduste koostamine on nüüd direktori ülesanne, varem tegeles sellega vallaametnik. Alates oktoobrikuust on Häädemeeste raamatukogu avatud kuus päeva nädalas varasema viie päeva asemel. Suvel on raamatukogu avatud viiel päeval nädalas. Kabli ja Treimani raamatukogu töökorraldus ei muutunud, Massiaru raamatukogu lahtiolekuaega lühendati. Kehtima hakkas uus raamatukogu põhimäärus. Häädemeestel moodustati uus kuueliikmeline raamatukogu nõukogu, kuhu igast piirkonnast kuulub üks esindaja. Muudeti Suigu raamatukogu juhataja töökorraldust ja töölepingu järgi on Suigu raamatukogul, seltsimajal ja Are valla sotsiaalmajal üks juhataja. Enamus külaraamatukogusid ütleb, et kui raamatukogul nõukogu on, käiakse koos vastavalt vajadusele. Rohkem saadakse abi ja toetust valla kultuurinõunikult, tihti arutatakse küsimusi kultuurikomisjonis 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.15. € 31.12.16 € Eelarve kokku 1643.588 1720.383 4,5% sh keskraamatukogu 787.201 841.840 6,5% Personalikulu 970.882 1048.486 7,5% sh keskraamatukogu 464.400 516.200 7,4% Komplekteerimiskulu 329.261 343.250 4,1% sh KOV-lt 180.416 190.851 5,5% sh riigilt 148.794 152.350 2,4% sh keskraamatukogu 138.058 145.060 4,8% sh KOV-lt 66.358 145.060 7,5% sh riigilt 71.700 73.360 2,3% Infotehnoloogiakulu 41.211 44.063 6,5% sh keskraamatukogu 5.392 6.144 12,3% 2.3 Projektid Tabel 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti üldmaksumus summa Noorsooprojekt „Kohtume 01.01.- 450€ 950€ raamatukogus! Vol.2” (KRK) 30.05.2016 Pärnu Linnavalitsus Pisipõnni sõnaring Mürakarukoolis 06.01- 210€ 790€ (KRK) 31.12.2016 3 Hasartmängumaksu Nõukogu 21. saj. raamatukoguhoidja - näoga 02.05- 656€ 3082€ mere poole (avatud kõigele uuele)! 20.06.2016 Kultuuriministeerium: Raamatukogude arendamine (KRK) Treimani - „Südasuvi rannakülas“ ja juuli 2016 150€ 400€ Treimani raamatusõprade päev (Treimani raamatukogu) Kohaliku omaalgatuse programm Sauga- „Igaühest võib saada merekaru” märts – 1693€ 2143€ (Sauga raamatukogu) detsember Eesti Noorsootöö Keskus 2016 Noorsooprojekti eesmärgiks oli pakkuda mänguliselt õpilastele juhiseid infootsingu teostamiseks kasutades oma nutiseadmeid, tihendada koostööd raamatukogu, koolide ja teiste kultuuriasutuste vahel, tutvustada raamatukogu kui kultuurikeskust. Sihtgrupiks olid linna- ja maakonna koolide 5.-9. klasside õpilased. Selline projekt on vajalik, et tuua põhikooli õpilasi rohkem raamatukokku, et süvendada nende lugemis- ja infokirjaoskust. Kohtumised huvitavate inimestega laiendavad noorte maailmapilti ning annavad ka olulisi kultuurilisi teadmisi. Projekti raames kohtus Pärnu linna ja maakonna 9. klasside õpilastega muusik, kirjanik, poliitik, riigikogu liige (kohtumine toimus aprillis) Mihkel Raud. Raamatukogude arendamise programmist projektile “21. saj. raamatukoguhoidja: näoga mere poole (avatud kõigele uuele)!” toetust saanud Pärnu ja Pärnumaa raamatukoguhoidjatele toimunud Kihnu seminarlaagris sai tutvuda Kihnu saare, sealse kultuurielu ja raamatukoguga ning osaleda Kaie Holmi ja Triinu Seppami (Tallinna Keskraamatukogu) läbiviidud praktilises töötoas „Milline peab olema 21. sajandi raamatukogu?“. Elav arutelu suunas raamatukoguhoidjaid mõtlema teemale laiemalt ja analüüsima oma raamatukogu teenuseid ja tegevusi. Kohtumisel Pärnu Postimehe ajakirjaniku Enn Hallikuga kuulasime lugusid keerulistel aegadel sünnimaalt lahkunud eestlastest. Projekti „Igaühest võib saada merekaru“ raames said Sauga noored tutvuda erinevate meresõiduvõimalustega (purjetamine, meresüsta- ja kajakisõit) ja mereajalooga Lennusadamas. Manija saarel tutvuti hülgepüügitraditsiooniga. Saadi teadmisi mereohutusest, omandati purjetamis- ja meeskonnatöö oskusi. Öölugemise külalise Juhani Püttsepaga lahendati mereteemalisi ülesandeid. Projekti tegevused on soodustanud noorte lugemist - lastele ja noortele laenutatud trükiste arv on kasvanud. Pärnu Keskraamatukogu on Eestipoolne projektipartner NordPlus projektis "Feel better with a book: reading for wellbeing in old age". Projekti eestvedaja on Leedust Utena raamatukogu ja Vilniuse regiooni raamatukoguhoidjate ühing. Aastane projekt kestab juulist 2016. – juunini 2017. Projekti raames toimub 4 projektikohtumist erinevate partnerite juures (Eesti, Leedu, Rootsi ja Läti), kus omandatakse kogemusi vanemate inimeste lugemisharjumuste toetamiseks ja julgustamiseks ning koostööks raamatukogude ja hoolekandeasutuste vahel. Selline projekt on väga hea võimalus omandada rahvusvahelisi kogemusi ja näha, kuidas töötavad raamatukogud teistes riikides. 2.4 . Personali koosseis, juhtimine ja areng Pärnu Linnavalitsuse korraldusega 18. aprillist 2016 kehtestati Pärnu Keskraamatukogu uus koosseis. Kahe raamatukoguhoidja töökohustuste muutusega muudeti nende ametinimetust – juhtiv spetsialist ilukirjanduse osakonnas ja teabekirjanduse osakonnas. Seoses garderoobiala ümberkujundamisega koondati 2 garderoobitöötajat. Teabekirjanduse osakonda võeti tööle üks uus töötaja ja ühe raamatukoguhoidja töökoormust 4 vähendati (nüüd 0,65). 1. jaanuarist vähendati Audru valla viies raamatukogus koosseisu. Kui ennem töötasid raamatukoguhoidjad täiskoormusega, siis nüüd on nende koormus 0,68 ja lahtiolekuaegu vähendati 22 tunnini nädalas. Põhjuseks pidevalt vähenev raamatukogu kasutajate arv. Suigu raamatukogus muutusid lahtiolekuajad kaks korda. Põhjuseks töö iseloomu muutus ja vastutusala laienemine ja vallavalitsuse palve, et võimaldada lastel mugavamalt raamatukogu teenuseid kasutada ja seltsimajas aega veeta. Raamatukogu juhataja väitel teine muutus lahtiolekuaegades ei ole end õigustanud. Vallavalitsusega tuleb uuesti läbirääkida, et lahtiolekuaegu korrigeerida nii, et raamatukoguteenus oleks piisavalt laiale seltskonnale sobival ajal kättesaadav. Allikukivi raamatukogu lahtiolekuajad muutusid kasutajasõbralikumaks