Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas asuva II liivamaardla maavara kaevandamise loa taotlusega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne

28.05.2012

Töö täitja: Andres Tõnisson keskkonnaekspert Töö tellija: Grossi Puit OÜ

Pärnu 2012

2

SISUKORD

Sissejuhatus ...... 3 1. Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid...... 4 2. Kaevandamise mahud ja tingimused...... 6 3. Kavandatud tegevuse seosed arengudokumentidega ...... 8 4. Keskkonna kirjeldus...... 8 4.1. Geoloogia ...... 9 4.2. Veestik...... 10 4.3. Taimestik ja loomastik ...... 11 4.4. Kohalik elanikkond ...... 12 4.5. Hoiualad karjääri lähikonnas...... 14 4.6. Senine kaevandustegevus Urissaare I karjääris...... 14 4.7. Olemasolevad seadusjärgsed piirangud ...... 14 5. Keskkonnamõju...... 15 5.1. Pinnavesi ...... 15 5.2. Põhjavesi ...... 16 5.3. Tolm ja õhuheitmed ...... 19 5.4. Müra ja vibratsioon ...... 19 5.5. Teised maanteest lähtuvad häiringud ...... 20 5.6. Karjäärist lähtuv liiklus ...... 21 5.7. Karjäärist lähtuva liikluse aastasisene jaotus ...... 23 5.8. Maastik ja rohevõrgustik...... 26 5.9. Katend ...... 27 6. Keskkonnamõju erinevate kaevandusperioodide puhul...... 28 7. Leevendavad meetmed...... 29 7.1. Vee-erikasutus...... 30 8. Kokkuvõte ...... 31 9. Fotod...... 33 10. Lisad...... 35

3

Sissejuhatus

Tegutsevas Urissaare kruusliivakarjääris (tinglikult Urissaare I) saab kehtiva loa alusel täna kaevandada osal maardlast (plokkidest 2 ja 3). Maardla põhjapoolse osa ehk Urissaare II kaevandusloa taotlemiseks ja sellega seotud KMH tarvis on Keskkonnaameti poolt algatatud avalikud menetlused (vastavalt 12.04.2011 ja 30.08.2011). KMH programm on saanud Keskkonnaametilt heaksiidu (Ametlik Teadaanne - 23.01.2012). KMH aruande kavand esitati Keskkonnaametile avaliku arutelu korraldamiseks 28.03. Aruande avalik väljapanek (Ametlik Teadaanne – 18.04.) toimus ajavahemikus 18.04.-02.05. ning arutelu 02.05.2012 Häädemeeste vallas, koolimajas. Arutelu jooksul ja hiljem esitasid KMH aruandele oma ettepanekud Maanteeamet ja Keskkonnaamet. Arutelu protokoll, kirjalikult esitatud ettepanekud ja vastused nendele on toodud lisades (1-5).

Urissaare II KMH osapooled on:

Otsustaja ehk kaevandusloa väljastaja, ühtlasi ka KMH järelvalve teostaja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon. Roheline 64, Pärnu 80010. Kontaktisik: Toomas Kalda, tel. 4477383; e-post: [email protected]

Arendaja , kaevandusloa taotleja: OÜ Grossi Puit - vald, 86502 Pärnumaa. Kontaktisik: Valdar Tamm, 5046068, e-post: [email protected]

KMH ekspert : Andres Tõnisson (KMH0064 – kehtis kuni 18.01.2012), Äigrumäe tee 19, Viimsi 74014, tel. 60 999 40; 553 2515, e-post: [email protected] . Ekspertgruppi kuulusid veel: Eduard Pukkonen, MSc, geoloog ja Joel Jalast, hüdrogeoloog.

Häädemeeste vallavalitsus : nõusoleku andja kaevandusloa väljastamisel. Pärnu mnt. 13, Häädemeeste, 86001 Pärnumaa. Kontaktisik: Merle Looring, 55599334, e-post: [email protected]

Asutused ja isikud , keda Urissaare II karjääri rajamine võib mõjutada ning keda teavitati KMH protsessist kirjalikult, on KeHJS § 16 alusel:

- Pärnu Maavalitsus - Häädemeeste vallavalitsus - Keskkonnainspektsioon - RMK Pärnumaa metskond - EKO (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) - Naaberkinnisasja omanikud: Helena, Jüriõue ja Tibula (ülejäänud naaberkinnisasjad: Lepiku, Ristiku ja Koplitoa kuuluvad Metsa ja Alliksaare maaomanikule ehk eraldi kaasamist ei vaja.

Kaevandamisloa taotluse osas teeb lõpliku otsuse Keskkonnaamet, arvestades KMH tulemuste ja omavalitsuse arvamusega.

4

1. Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid

Kavandatav tegevus, milleks taotletakse kaevandusluba, on liiva kaevandamine Urissaare kruusa- ja liivamaardla piires. Tänane Urissaare karjäär, tingnimetusega Urissaare I, töötab 2008. aastast maavara kaevandamise loa (L.MK.PM-194925) alusel. Loa tingimused ja kaalutlusotsuse loa väljastamisel on Pärnumaa keskkonnateenistus esitanud oma 2008. a. korraldusega (kiri: 38-1-1/2042). Luba on antud ettevõttele OÜ Grossi Puit (äriregistrikood 10721396, aadress: Tahkuranna vald, 86502 Pärnumaa). Käesolevaga kavandatakse karjääri laiendust ehk ammenduva alaga vahetult külgneva Urissaare II karjääri avamist. Võrreldes Urissaare I-ga ei muutuks Urissaare II puhul sisuliselt midagi: tehnoloogia ja juurdepääs jääksid endiseks, kruusavaru ammendumise tõttu jääks üksnes liiva kaevandamine, kaevandatavad mahud oleks, jaotatuna 20 aasta peale, võrreldavad seniste keskmiste kaevandusmahtudega. Kokkuvõttes: karjäär lihtsalt laieneks kirde suunas. Järgneb väljavõte kaevandusloa taotlusest ja KMH algatamise otsusest, täpsustused (AT) on lisatud kursiivis :

Mäetehnilised tingimused Urissaare II liivakarjääri mäeeraldisel asuva ehitusliiva kaevandamiseks on rahuldavad. Kaevandamisele eelneb katendis oleva 106 tuh m³ mahuga ligikaudu 0,45 m paksuse kasvukihi koorimine ja ladustamine selleks otstarbeks määratavale teenindusmaale. Kattekiht ladustatakse kuni 3 m kõrguste aunadena ning kasutatakse hilisemates bioloogilistes korrastamistöödes. Kaevetöödega on otstarbekas alustada mäeeraldise lääneosast liikudes kaeveala ida suunas. Kasuliku kihi lamam on tulevasel kaevealal idaosas 36,5 m abs kõrgusel, see alaneb nagu maapinnareljeefki, lääne suunas 28,5 m abs kõrguseni. Allpool põhjavee taset paikneb ligikaudu 50% liivast ja kogu kruusa varu, kuid veetase on alandatav kogu kasuliku kihi ulatuses (Urissaare II ei sisalda bilansiliselt kruusa, ehkki geoloogiline uuring seda vähesel määral, plokk nr 1 kaguosas, tuvastas. Seega on Urissaare II liivakarjäär. AT ). Veetase on maapinnast 1,4-3,0 m sügavusel ehk abs kõrguste vahemikus 29,3-38,3 m. Seega alaneb veetase kaevealal ligikaudu 600 m laiuse läbimõõdu ulatuses 9,0 m. Arvestades maapinna loodesuunalist langust, saab veetaset isevooluliselt alandada, süvendades olemasolevat kagu-loodesuunalist kraavide süsteemi ja suunates vee kaeveala põhjapiiril olevasse kogujakraavi, mis suunab kagu poolt valguvad pinnaseveed edela suunas Oiuti ojasse (Häädemeeste jõkke. AT). Kaevetöid teostatakse põhiliselt kopplaaduritega, vajadusel ka ekskavaatoritega.

5

Urissaare II karjääri avamine ja sealt ehitusliiva kaevandamine on kavandatud paralleelselt Urissaare I varude ammendamisega. Urissaare II mäeeraldise pindala on 23,63 ha ja tema teenindusmaa sisaldab ka ammenduva Urissaare I karjääri. Teenindusmaa kogupindala uue karjääri puhul seega: 40,94 – 23,68 = 17,26 ha. Loa taotletav kehtivusaeg on 20 aastat. Maavara kaevandamise taotletav keskmine aastamäär on 29 tuh m 3.

Kaevandamisele eelnevalt tuleb, samuti kui Urissaare I karjääris, esmalt viia läbi raadamine ja kändude juurimine kattekihi – 0,45 m – koorimine ja aunadesse ladestamine. Luba raadamiseks antakse koos kaevandusloaga. Mäetööde tarvis on vaja koostada eraldi kaevetööde projekt, milles näidatud ka liigvee ärajuhtimine (nii nagu seni, on eesvooluks nimetu kraav, tingnimetusega Humaliste kraav). Karjäär jätkaks tegutsemist aastaringi, sõltudes muidugi suuresti nõudlusest. Karjääris kasutatakse sama tehnikat kui seni: rataslaadur ja vajadusel roomikekskavaator. Ka väljaveo suund jääb ilmselt samaks: suurem osa vedudest toimuks -Urissaare kõrvalmaantee kaudu.

Liiva kaevandamise laiemaks eesmärgiks on Pärnu maakonna edelaosa varustamine ehitusliivaga. Üldiselt on ehitusliiva varud ümbruskonnas piiratud, lähim kaevandusloaga liivakarjäär asub küll Massiarus (3 km Urissaarelt, RMK omatarbeks), ent see ei tegutse reaalselt. Teised karjäärid on oluliselt väiksemad ning jäävad juba kaugemale kui linnulennuline 30 km (Joonis 1). Pärnumaal tervikuna on liivaga varustuskindluse olukord Eesti keskmisega võrreldes veidi halvem: viimase viie aasta kaevandusmahtude jätkudes ammenduks ehitusliiva varu 42 aastaga, veel kiiremini juhtuks see viies maakonnas 1. Olukorda, kus varustuskindlus on väiksem kui 10 aastat, hinnatakse kriitiliseks (kuna uute kaevanduste avamine on keeruline protsess).

Lähtudes eeldustest, et:

1) olulisi tehnoloogilisi muudatusi ei ole liivakarjääri töös ette näha; 2) senine kaalukaim keskkonnamõju on teada ja see seostub väljaveo häiriva mõjuga naabritele; 3) nõudlus ehitusliiva järele ületab pakkumist ka nähtavas tulevikus; 4) ratsionaalne on olemasolev maavara lõpuni välja võtta, kui et liiva hakatakse piirkonda juurde vedama kusagilt kaugemalt

... saab kaevandamise alternatiive kaaluda eelkõige karjääri töötamise (kaevandusloa) ajalise kestvuse (n 10...15...20...25 aastat) osas. Lühema perioodi luba tähendab suuremat suuremat koormust teedele ehk siis suuremat häiringut teeäärsetele elanikele. Pikema perioodi loaga võib (aga ei pruugi) kaasneda väiksem kaevandamise intensiivsus, mõõdukas häiring kestab kauem.

KMH käigus kaalutakse põhivariandina kaevandusloa andmist 20 aastaks, alternatiivina kaevandusloa andmist 15 ja 25 aastaks . Erineva koormusega kaevandamine toob kaasa erineva keskkonnamõju, mille puhul võivad varieeruda ka vajalikud leevendusmeetmed.

1 Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2010. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, Tallinn, 2011. 6

Joonis 1. Lõuna-Pärnumaa liivamaardlad. Pruun areaal – perspektiivne liivamaardla

2. Kaevandamise mahud ja tingimused

Kehtiva kaevandamisloaga on antud õigus, 7 aasta jooksul, kaevandada kokku 156 tuh m³ ehitusliiva ja 145 tuh m³ ehituskruusa. Senised varud, mida on lubatud kaevandada, ammenduvad 2012-2013 aastal, liiv varem, kruus hiljem. Sõltuvalt nõudlusest on karjääri toodang olnud aastate lõikes küllalt kõikuv (tabel 1). Suur mahtude erinevus, tingituna liiva vajadusest Pärnu prügila katmisel, oli viimastel aastatel seega kuuekordne . 2011. a lõpu seisuga oli Urissaare I liiva- ja kruusa varudest arvestuslikult kaevandamata 165 tuh m³ ehk 55%. Tegelik liiva maht on osutunud uuringuga võrreldes väiksemaks ja kaevandaja hinnangu kohaselt on jääk veel u. 20%. Kruusa (sügavamal) kaevandamine sõltub liivavarude ammendumisest.

7

Tabel 1. Kaevandusmahud Urissaare I karjäärist (tuh. tonni) viimastel aastatel

Liiv Kruus Kokku

2009 6,9 6,0 12,9

2010 65,5 11,5 77,0

2011 24,5 3,0 27,5

Vastavalt maardla tsoneeringule (joonis 2), on seni kaevandatud lõunapoolsel mäeeraldisel ehk plokkidel 2 ja 3. Need plokid kattuvad, ülemine neist (nr. 2) sisaldas liiva, alumine (nr. 3) aga kruusa. Senise mäeraldise pindala on 11,13 ha, mis moodustab u. 1/3 maardla pindalast. Kogu Urissaare liiva- ja kruusamaardla pindala on 34,81 ha, koos teenindusmaaga 40,94 ha. Seni kaevandamata on põhjapoolne mäeeraldis - plokk nr 1, mille pindala on 23,68 ha. See koosneb ainult liivast, keskmise paksusega 3 m. Võrreldes senise kaevandusmahuga (301 tuh m³) sisaldab uus mäeeraldis kokku 585 tuh m³ ehitusliiva, seega on 2/3 maavarast veel kaevandamata. Pool varudest lasus algselt allpool põhjavee taset (mis oli maapinnast keskmiselt 2,2 m sügavusel), kraavitamine on põhjavee taset karjääri sees alandanud u 1 m võrra.

Joonis 2. Urissaare maardla tsoneering. Plokid 2 (liiv) ja 3 (kruus) lasuvad kohakuti. 8

3. Kavandatud tegevuse seosed arengudokumentidega

Urissaare kruusliiva varud on teadvustatud Häädemeeste valla arengukavas (2011-2020). Tegutsev Urissaare-I on kajastatud valla üldplaneeringu tööversioonis. Üldiselt ei nähta arengudokumentidega ette väiksemate (eriti eravalduses olevate) maardlate tööle rakendamist või nende sulgemist. Selleks on kaevandusload ja nende menetlemine. Ettevõtja omatarbelised arengudokumendid pole KMH teema.

Vastuolusid kõrgema taseme planeeringutega (Pärnu maakonnaplaneering, maakonna roheline võrgustik, maakonna väärtuslikud maastikud, maakonna sotsiaalne infrastruktuur jne.) Urissaare puhul ei ole.

Viimastel aastatel on peetud kirjavahetust (Eesti Energia ja Häädemeeste vallavalitsus), mille sisuks on olnud tuulegeneraatorite kavandamine ka Urissaares, sh. karjääri vahetus naabruses. Pooleliolevas nelja maakonna tuuleenergia teemaplaneeringus on Urissaaret siiski käsitletud kui tuuleparkidele mittesobivat ala.

4. Keskkonna kirjeldus

Urissaare maardla paikneb Liivi lahe rannikumadalikul, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavalli läänenõlval. Massiaru-Lodja joonel asuv rannavall, keskne maastikuline element, kerkib jalamilt 7-10 m kõrgusele ja ulatub Urissaare küla põhjaosas merepinnalt 56 meetrini. Asustusmuster on kujunenud kahele poole Lodja-Massiaru teed, mis omakorda kulgeb enamasti rannavalli harjal. Urissaare maardla jääb karbonaadivaese rannavalli ja meretasandiku üleminekualale. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad eraisikule kuuluvatel Metsa ja Alliksaare maaüksustel. Nimetatud kinnistud piirnevad põhjas ja läänes RMK Orajõe metskonna maaga, kirdes ja idas Lepiku ja Helena, lõunas ja edelas Jüriõue, Ristiku, Tibula ja Koplitoa eramaadega. Neist kuuluvad kaevandajale Lepiku, Ristiku, Koplitoa. Seega on kaevandatava ala naabermaad pooles ulatuses (vastavad piirilõigud u 2,4 km ja 1,2 km) kaevandaja omandis. Kaevandusala maade (Alliksaare ja Metsa) sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa , ehk VV vastava määruse kohaselt maa, mis on ette nähtud: 1) maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks (ning kuhu kuuluvad nii mäeeraldis kui seda teenindav maa) ja 2) mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste maa. Laiksaare–Massiaru–Teaste maantee (T-19334) jääb 300 m ida poole ja Jaagupi–Urissaare maantee (T-19335) 400 m lõuna poole. Läänes külgneb taotletav mäeeraldis Humaliste maaparandussüsteemiga.

9

4.1. Geoloogia

Piirkonna geoloogiline ehitus on lihtne, pinnakatte all lasuvad u. 100 m paksuselt Kesk- Devoni Pärnu lademe liivakivid, nende all Ordoviitsiumi-Siluri karbonaatkivimite kompleks. Pinnakate on piirkonnas üldiselt õhuke (2-3 m), vaid Litoriinamere rannavalli (kuhu kuulub ka Urissaare maardla) kohal on pinnakatte paksus suurem (kuni 10 m). Pinnakatte alumises osas lasub õhuke (1-2 m) saviliiva-moreeni kiht, mis on vett hoidvaks kihiks ja mis moodustab ühtlasi Urissaare maardla aluse.

Urissaare maardla on osa ulatuslikumast liivade levikualast, mida 1982. a geoloogilise uuringu alusel nimetatakse Aruoja-Kiusumetsa uuringuala ja mille piires toona eristati 11 liiva ja kruusa prognoosala. Urissaare (ala nr. 6) oli üks neist, mille liiva ressursiks hinnati 2,6 m keskmise kihipaksuse juures 0,6 milj m³. Ka Häädemeeste valla üldplaneeringu tööversioonis (2009) on see ulatuslik uuringuala kajastatud kui „perspektiivne ehitusliiva maardla“. Urissaare kohta tehti täpsustav geoloogiline uuring uuring 2007. aastal 2, mille tulemusena varud kinnitati ning maardla kanti riiklikusse maavarade registrisse. Teiste alade puhul ei ole lisauuringuid tehtud.

Urissaare uuringuruumi (40,94 ha) alale rajati Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2007. a kokku 24 kaevandit sügavusega 1,4–4,6 m, laboriuuringuteks võeti 36 proovi, koostati topoalus mõõtkavas 1:2000. Uuringu alusel väljaeraldatud Urissaare maardla paikneb kirde- edelasuunalisel metsaga kaetud Balti jääjärve rannavallil. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 32,1–39,8 m, need alanevad loode suunas. Urissaare mäeeraldise keskmine geoloogiline läbilõige enne karjääri avamist oli järgmine:

Tabel 2. Urissaare maardla keskmine läbilõige

Kihi iseloom Kihi paksus, keskmine paksus (m) kasvukiht , paiguti liivasegune 0,3–0,8 m; 0,5 m liiv , väga peene- kuni keskmiseteraline, pruun, 0,5–2,3 m; 1,4 m limonitiseerunud, kvarts-päevakivi koostisega, sisaldab peent hästiümardunud tardkivimilist kruusa kruus , peen kuni keskmine, hästiümardunud, 0,0–1,8 m; 0,7 m valdavalt karbonaatse koostisega, kihi allosas tardkivimilised veerised ja rahnud. Kruusa liivaosis on valdavalt keskmiseteraline kvarts-päevakivi koostisega saviliiv , hall, kohati kirjuvärviline, sitkeplastne ei määratud, umbes 1-2 m

Vettkandvateks seteteks olid liiv ja kruus, vettpidemeks nende lamamis olev tiheplastne saviliiv. Põhjavee tase oli maapinnast 1,4–3,0 m (keskm. 1,7 m) sügavusel, abs. vahemikus 29,3–38,3 m (keskm. 33,8 m). Veetase jälgis maapinna langust ning alanes loode suunas.

2 Sinisalu, R., 2008. Urissaare uuringuruumi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2007. a.). EGF 7928.

10

Mäeeraldise põhjapiirile rajatud kraav suunab pinnaseveed edela suunas Humaliste maaparandussüsteemi. Maardla loode-kagu suunaline profiil on toodud allpool (joonis 3).

Joonis 3. Urissaare maardla läbilõige NNW. Puuraukude täpsem kirjeldus on toodud 2007. a uuringu aruandes.

4.2. Veestik

Et lähikonnas (maardlale lähemal kui 1 km) puuduvad sügavamad (ja seiratavad) puurkaevud, siis pole olemas andmeid põhjavee keemilise koostise kohta. Eeldatavasti on see lähedane looduslikule foonile. Urissaare küla inimesed ammutavad oma vee enamasti madalatest salvkaevudest, kus veetase jääb maapinnast 2-3 m sügavusele.

Põhjavesi oma varasemas tähenduses (aluspõhjaline Kesk-Devoni veehorisont) on piirkonnas keskmiselt kaitstud (vastavasse veehorisonti on puuritud tarbevee kaevud Viira lauda juures ja Urissaare metsas, kaevud ulatuvad vastavalt 90 m ja 73 m sügavuseni). Ka tänapäevase tähenduse (põhjavee mõiste sisaldab ka maapinnalähedast pinnasevett) kohaselt on rannavalli piirkonna põhjavesi keskmiselt kaitstud (vt. alamvesikonna VMK koondkaart). Kuna karjääri tegevus ei tekita põhjavee reostust (küll paigutab puhast vett ümber), ei ole põhjavee geoloogiline kaitstus antud juhul probleemiks.

Urissaare maardla ei külgne keskkonnaregistris olevate veekogudega . Küll tuleb mäeeraldise lääneserva (metsakuivenduse eesmärgil) rajatud kraavi lugeda seotuks Humaliste maaparandussüstemiga ning seeõttu on antud KMH-s kasutatud ka selle kraavi kohta nimetust „Humaliste kraav“ (ehkki keskkonnaregistris seda kraavi ei ole). Läbi Humaliste kraavi jõuab pinnavesi ja osaliselt alandatud põhjavesi Urissaare karjääri alalt lõpuks Häädemeeste jõkke. Humaliste kraavi ei ole veemajanduskavaga määratud (ega määrata tema väikese valgala tõttu) eraldi pinnaveekogumiks, seega ei määrata ka selle kraavi seisundit, seirevajadust, keskkonnaeesmärke jne.

11

Häädemeeste jõe ülemjooksu uuriti põhjalikumalt aastatel 1987-1993, seoses Nigula LKA, kui puhta vee reservuaari, hüdrogeoloogilise uurimisega 3. Jõgi saab alguse Nigula raba lääneserva piirikraavist ja selle naabruses oleva maaparandusobjekti kuivenduskraavist. Oma ülemjooksul on jõgi süvendatud liiva ja liivakivisse. Märgitud on jõevee tugevat mineraliseeritust, ebatüüpiliselt rabast lähtuvale veele, mis peegeldas maaparanduse mõju. Urissaares oli Häädemeeste neil aastail aluselisem (pH 7,6) ja sulfaatiderikkam, kui teised Nigula rabast lähtunud jõed (Salatsi, Lemme, ) lähtest võrreldaval kaugusel.

Hiljem on nenditud 4 jõe (täies ulatuses) reostatust nitraatlämmastikuga. Viimasel aastakümnel on Häädemeeste jõe seisund paranenud. Koos Pärnu alamvesikonna veemajanduskavaga valminud ülevaates 5 antakse jõe seisundiks „hea“, sama hinnangu on pälvinud eraldi uuritud põhjaloomastik ja kalad. Eeldatakse hea seisundi püsimist.

Pärnu alamvesikonna veemajanduskavas (2008) on Häädemeeste jõe alamjooksu (allpool oja) bioloogiline kvaliteet halvem kui keemiline. Riskitegureid või siis täiendavaid meetmeid ei ole Häädemeeste jõe puhul välja toodud/ette nähtud. Et Häädemeeste jõgi ei ole suublaks reovee sisselaskudele, on jõe seisundi peamiseks mõjutajaks pikaajaline metsakuivendus ja ülemjooksu maaparandus. Jõe seisundis pole VMK alusel ette näha olulisi muutusi. Alam- ja keskjooksul on jõgi 10,4 km pikkusel lõigul nimetatud riigi poolt korrashoitavaks veekoguks.

4.3. Taimestik ja loomastik

Urissaare maardla ala paikneb ajaloolistel talumaadel (Metste, Haraka), kus veel sõjajärgsetel aastatel valdasid karjamaad (joonis 4). Hiljem on majapidamised maha jäetud ning ala kasvas kinni. Urissaare maardla kasutuselevõtuga seoses on mäeeraldis valdavas osas läbi raiutud.

Metsaga kaetud ala esineb veel laiguti Alliksaare kinnistu idaosas. Säilinud metsa kasvukohatüübiks Alliksaare kinnistu osas on põhiliselt jänesekapsa-mustika ja angervaksa. Lähiala riigimetsas valdavad angervaksa ja tarna kasvukohatüübid. Algselt on metsa kasvanud rohkem Urissaare II loodeservas, kus talumets külgnes ajaloolise riigimetsaga. Kasvav mets Alliksaare kinnistul on kokkuvõttes seega suhteliselt noor ja ei kujuta endast väärtust, mis kaaluks üles kaevanduse laiendamise.

Urissaare piirkonna loomastik on tavapärane. Ulukite ruutloenduse andmeil 6, mis iseloomustavad üldiselt Massiaru jahipiirkonda, on siin kõige tavalisemateks ulukiteks metskits, metssiga, rebane, põder. Loomade arvukus on muutunud sünkroonselt laiemate muutustega, mis omakorda sõltuvad talve iseloomust, taudidest jne. Piirkonnas ei ole loendatud järgmisi, üldiselt laialt levinud, liike: tuhkur, nirk, kärp. Pole teada ka andmeid pruunkaru, hundi, tedre ja metsise kohta. Ornitoloogiaühingu koostatav linnuatlas, vaatlusruutude 5x5 km tasemel, mainib metsist siiski tõenäolise pesitsejana. Urissaare

3 Kink, H. (koostaja). 1996. Eesti kaitsealad – geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn, 164 lk. 4 Järvekülg, A. (koostaja). 2001. Eesti jõed. Tartu Ülikooli Kirjastus, 750 lk.

5 Marksoo, P. (koostaja). 2008. Eesti pinnaveekogude ökoloogilne seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne. Keskkonnaministeerium.

6 Ulukite 2011. aasta ruutloenduse andmete analüüs. KTK (Koostaja: Rauno Veeroja). Tartu, 2011, 49 lk. 12 maardla jääb linnuatlases kahe kaardilehe piirile, põhjapoolsem (metsasem) on üldiselt vähem uuritud ja liigivaesem. Karjääri võimalik laienemine ei toimu seega (linnustiku mõttes) teadaolevalt liigirikkama ala suunas.

Laiema ala linnustiku võrdluses ei ole Lõuna-Pärnumaad (va Nigula LKA - sookure oluline pesitusala) loetud eriliseks sellel määral, et linnustik takistaks (antud juhul tuuleenergia) arendamist 7.

Joonis 4. Urissaare maardla ala 1952. a topograafilisel kaardil

4.4. Kohalik elanikkond

Urissaare maardla asub samanimelises küla serval. Kokku on külas elanikke 73 (01.01.2012), mäeeraldise lähialal (kuni 500 m) asub 6-8 majapidamist. Lähim majapidamine (Jüriõue) jääb u. 270 m kaugusele Urissaare I karjääri servast.

Põhiline väljavedu karjäärist toimub Urissaare-Jaagupi tugimaantee (T-19335) kaudu. Tegemist on valdavalt sirge, 19. sajandi teises pooles rajatud teelõiguga, mille varasem kurv

7 Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergia teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest mõjudest ja neid leevendavatest meetmetest. Lepingulise töö lõpparuanne. Koostajad: Kuresoo, A., Leito, A., Luigujõe, L. Eesti Maaülikool, Tartu, 2011.

13

Urissaare külas õgvendati 1960. aastatel. Tee on kruusakattega ja piiratud teekraavidega. Liiklusel puuduvad piirangud (va liikluskiiruse piirang asula piires – 50 km/t - ja hooajalised, liigniiskusest tingitud massipiirangud kogu tee ulatuses). Liiklusohtlikke olukordi ei ole (seoses karjääri tegevusega) olnud, nähtavus karjäärist väljasõites või siis Pärnu- maanteele jõudes on rahuldav.

Urissaare II karjäärile oleks kõige lähemal Siimu (370 m, teisel poole teed). Karjäärist kaugemal ent põhilise väljaveotee (Jaagupi tee) ääres asuvad Oioti ja Kruusla majapidamised. Mitmed majapidamised Urissaares on kasutusel suvemajadena. Rahvastiku arvukus kahaneb tasapisi, nii nagu kogu vallas ja regioonis.

Joonis 5. Olulisemad loodusväärtused Urissaare maardla lähialal 14

4.5. Hoiualad karjääri lähikonnas

Lähimad kaitstavad alad (hoiualad) jäävad Urissaare mäeeraldise servast 800 m (Urissaare HA) ja 1300 m (Mäeküla HA) kaugusele (joonis 5). Mõlemad hoiualad on linnukaitselise suunitlusega, nende moodustamist, mis toimus Natura 2000 võrgustiku loomise käigus, saab käsitleda kui Nigula LKA laiendamist. Võimalik, et ilma Nigula LKA naabruseta poleks neid hoiualasid eraldi ka moodustatud. Hoiualadel kaitstavate liikide seas on mitmeid selliseid (väike-konnakotkas, kanakull, herilaseviu, teder, värbkakk, händkakk), kelle elupaiganõudlus on suurem kui näiteks 88 ha suurune Mäeküla HA ja kes seega pesitsevad osaliselt just Nigula LKA-l. Urissaare karjääri mõju nimetatud hoiualadele pole oluline.

4.6. Senine kaevandustegevus Urissaare I karjääris

Seni on Urissaare I karjäärist kaevandatud 50-70% varudest (vt. pt. 2). Tegevus karjääris on aastaringne, liiva väljaveol on katkestusi teedelagunemise perioodil, umbes 1 kuu jooksul. Alaliselt töötab karjääris 20 tonnine rataslaadur, mis teeb vastavalt vajadusele laadimis- ja teisaldamistöid. Lisaks on aeg-ajalt kohal roomikekskavaator, mis kruusa vaaludesse tõstab. Valdav osa väljaveost (> 90%) toimub lääne suunas, mööda riigi kõrvalmaanteed (Jaagupi- Urissaare) Pärnu-Ikla maanteele, väiksem osa vedusid käib läbi Urissaare küla. Väljavedu teostavad kallurid, mille koorem võib ulatuda 20-25 tonnini (maks. 26 tonni, keskmine koorem 22 tonni). Rohkem tööd/vedusid on lumevabal perioodil (mai-november). Aastaringi on kohapeal tööl 1 mees, laadurijuht. Vajalikud sõelumis- ja kruusapurustamistööd tellitakse teenusena, nende ajal (ca 1-2 kuud aastas) on kohapeal veel 2-3 meest. Karjääril on tõkkepuuga varustatud sissesõidutee, mis on rajatud kaevandaja omandis olevale Koplitoa kinnistule.

4.7. Olemasolevad seadusjärgsed piirangud

Võrdluses Pärnumaa ja kogu Eesti liivamaardlatega on tingimused Urissaare karjääri laiendamiseks head. Hiljuti valminud ülevaate 8 kohaselt oli 2009. a. Pärnu maakonnas 22 liivamaardlat, neist katastris registreeritud piirangutega 13. Urissaare maardla kuulus nende hulka, kus piirangud (nii looduskaitselised kui ma teised: elektripaigaldis, vee- ja teekaitse tsoonid jne.) puudusid (ja puuduvad). Et Urissaare liivavaru kokku oli sama analüüsi kohaselt 11% kogu Pärnumaa varust, ja et tegemist on suuruselt teise varuga peale Potsepa karjääri, on kaevandamise laiendamine siin küllalt loogiline. Sama loogiline oleks tulevikus ka maardla naabruse geoloogiline uurimine, mis võib osundada, et kaevandusel on perspektiivi ka edasiseks laienemiseks kirde suunas.

Urissaare maardla puhul on seega tegemist olukorraga, kus maardla alal või siis selle lähialal puuduvad need (muidu tavalised) kitsendused või piirangud, millega karjääride rajamisel või laiendamisel tavaliselt kokku puututakse. Need on:

8 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020. Tallinn 2010 (lühendatult EMAK)

15

- looduskaitselised piirangud (kaitse- ja hoiualad, liigid) - muinsuskaitselised piirangud - kommunikatsioonidest johtuvad piirangud ja kitsendused - metsa või muu koosluse iseloomust tulenevad kitsendused - veekogudest tulenevad piirangud - kõrgematest planeeringutest tulenevad kitsendused - maaparandusobjektist tulenevad kitsendused - avaliku ligipääsu võimalust eeldavad kitsendused - teistest maavaradest tulenevad kitsendused

Kaevandusalal või selle mõjuraadiuses ei ole teada ka teisi teadvustatud väärtusi (n. pärandkultuuri objektid), mille kahjustamine võiks olla oluliseks probleemiks.

5. Keskkonnamõju

Järgnevalt on analüüsitud karjääri laiendamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid, lähtuvalt KMH programmist ja seni teada praktikatest ja seni kaevanduslubadega määratud keskkonnanõuetest. Enamik KeHJS § 20-s KMH aruande sisu kajastavatest punktidest pole Urissaare II puhul aktuaalsed, seega pole ka vajadust neid käsitleda.

5.1. Pinnavesi

Urissaare karjääri tänane ja perspektiivne mõju Häädemeeste jõele on tagasihoidlik ja võib väljenduda väiksema settekoormuse lisandumisega. Valdav osa karjääri alalt kuivenduskraavi juhitavast hõljumist setitatakse juba karjääri territooriumil paiknevates basseinides (2), kus toimub voolu aeglustamine ja mida periooditi puhastatakse. Humaliste kraavi pikendus ehk Urissaare karjääri eesvool suubub Häädemeeste jõkke Oioti majapidamise juures, u 1 km kaugusel karjäärivee sissevoolust. Ligikaudselt on Humaliste kraavi valgala piiritletav Urissaare-Nepste maantee, vana raudteetammi ja Urissaare-Jaagupi maanteega. Rannavalli- esisel tasasel alal on valgala raskesti piiritletav ent tema suurusjärk on u. 4 km ².

Suubumiskohas moodustab Humaliste kraavi keskmine vooluhulk (valgalade alusel) u. 20% Häädemeeste jõe vooluhulgast. Kuna Urissaare maardla (0,4 km ²) omakorda moodustab küllalt väikese osa (u. 10%) Humaliste kraavi valgalast, siis võib karjääri otsest mõju Häädemeeste jõele (veereziim, keemiline ja füüsiline mõjutamine) hinnata tühiseks. Karjääri alal formeeruv pinnavesi (millele muidugi lisandub väiksem kuivenduseffekt karjääri servas) moodustab Humaliste kraavi suubumiskohas u. 3% Häädemeeste jõe vooluhulgast. Häädemeeste jõe kesk- ja alamjooksul kahaneb see osakaal veelgi.

Karjäärist ärajuhitav vesi on looduslik, kaevandamise käigus vee koostist ei mõjutata (see oleks võimalik vaid suurema õlilekke juhtudes ja on üpris ebatõenäoline). Lihtne karjäärivee kareduse mõõtmine (portatiivse konduktomeetri DiST 3 ATC abil, 2011. aastal) näitas, et 16 sõltuvalt pinnasekihist on vee elektrijuhtivus suurem kruusaselt alalt pärineva väljavoolu juures ( kuni 530 µS cm -1 ) ja väiksem liivaselt alalt väljakiilduvas veesoones või siis Humaliste kraavis juba esinevas vees ( kuni 310 µS cm -1 ). Vee karedus pärast Humaliste kraavi ühinemisel Häädemeeste jõega oli raudteetammi kohal väärtuses 220-270 µS cm -1 . Tegemist on tavapärase kraaviveega, sarnases ulatuses varieerub looduslik vesi enamikes Eesti jõgedes ja rohketoitelistes läbivoolujärvedes. Kruusastel aladel avanevates allikates võib vesi olla ka karedam, puhtalt liivaallikates (või siis sademeveetoitelistes järvedes) aga mõnevõrra pehmem: 50-100 µS cm -1.

5.2. Põhjavesi

Liiva- ja kruusakarjääride mõju põhjavee tasemele lähikonnas, juhul kui kaevandamine toimub allpool põhjavee taset, on teiste karjääride analoogia põhjal enamasti küllalt tagasihoidlik. Et ka suured kaevandusmahud ei tekita liiva- ja kruusakarjääride naabruses olulist põhjavee taseme alanemist, on konstateeritud ka EMAK-is.

Põhjalikum sellekohane analüüs on teostatud 9 näiteks Tallinna piiril Männikul aastaid tegutseva suure liivakarjääri kohta, kus liivakiht on 6-30 m paksune ja kus kaevandatakse kuni 10 m paksust kihindit, osaliselt vett eemale pumbates. Eeldusel, et kõik sealsed mäeraldised saavad kaevandatud, hinnatakse põhjavee tulevast alanemist lähialal, sealhulgas ka mitmest küljest tehisjärvede poolt ümbritsetud jäänuksaartel, suurusjärku 0,3-0,6 m. Teatud keskmistatud hinnanguna põhjavee taseme alanemise osas on kasutatud 10 ka lihtsat reeglit: põhjavee taseme alanemine 500 m kaugusel karjääri servast on 10 korda väiksem, kui keskmine põhjavee taseme alanemine karjääris.

Kuna Urissaares on kaevandatav kiht õhuke (koos katendiga 3-4 m) ja karjääri ulatus võrreldes Männikuga väike, ei saa lähikonnas eeldada suuremat põhjaveetaseme alanemist. Arvestades 10/500 reegliga ja hinnates põhjavee taseme keskmise alanemise konservatiivselt näiteks 1,5 meetri peale, saab oletada, et 500 m kaugusel karjääri servast on veetase salvkaevus langenud 15 cm. Tõenäoliselt ei pruugi veetaseme alanemine lähimates salvkaevudes (> 400 m) siiski olla märgatav. Kolme lähedalasuva majapidamise (Jüriõue, Kopli ja Nurmoja) elanikud pole muudatusi kaevus täheldanud (inimeste küsitlus, 2011- 2012).

Urissaare I karjääri vee ärajuhtimine toimub vabavoolselt, veeärastuseks kasutatakse olemasolevat kraavivõrku, mida on süvendatud vastavalt tootliku kihi koorimisele. Kaevanduse-eelne põhjavee tasemete vahe oli Urissaare I ja II puhul (u 700 m pikkusel põhjavee tasemega risti kulgeval lõikel) ligikaudu sama, 7-8 meetrit. Vee ärajuhtimine karjääri alalt toimub kahe kraavi kaudu (joonis 6). Urissaare II puhul on ilmselt vaja kasutada veel kahte lisakraavi, millest varasemad (ühised Urissaare I-ga) juhiksid edasi vaid ammendatud karjäärialale loomulikul teel lisanduva liigvee. Kõikide nende kraavide eesvooluks on Humaliste kraav, viimasel Häädemeeste jõgi. Konkreetset ühte lävendit või ristlõiget, mille kaudu määrata karjääriala äravoolu, pole võimalik määrata. Äravool jaguneb

9 Männiku liiviku (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks vajalikud uuringud, ajakohastatud versioon. AS MAVES, vastutav täitja K. Kupits. Töö nr. 8077, Tallinn, 2008.

10 Kasutatavate kaevandamistehnoloogiate kirjeldus (EMTAK-i üks alltöö). TTÜ Mäeinstituut. Vastutav täitja: Paul Vesiloo. Tallinn, 2009. 17

2-4 kraavi vahel. Humaliste kraavi, kui eesvoolu mõõtmisel pole sisulist mõtet, kuna osa vett jõuab Humaliste kraavi ka väljaspoolt karjääri. Ärajuhitava vee kogust saab arvutada karjääri pindala alusel.

Joonis 6. Olemasolev kraavivõrk, mille kaudu toimub Urissaare I kuivendus (kraavid 1 ja 2) ning toimuks tõenäoliselt Urissaare II kuivendus (kraavid 3 ja 4). Kraavide 1 ja 2 puhul näidatud ka settebasseinid.

Küsimusele - kui suur on olnud põhjaveeärastus Urissaare I puhul ja kui suur võib see tulla Urissaare II puhul - saab vastata hinnanguliselt, lähtudes veeannitegurist ja vettkandva (ning kaevanduse töö käigus eemaldatava) kihi mahust. Teatud lihtsustusena (võttes aluseks, et veega küllastunud liiva- ja kruusakiht sisaldavad mahu arvestuses vett vastavalt 25% ja 35%) võime väita, et veega küllastunud, põhjaveetasemest allpool asuvad, kaevandatavad kihid jagunevad maardla piires järgmiselt:

18

Tabel 3. Ärajuhitav veevaru Urissaare maardla alalt

Karjäär Kaevandatava Vettkandev Keskmine veevaru (maardla plokid) ploki pindala, maavarakiht ja selle vettkandvas maavarakihis, ha keskmine paksus, m tuh m ³ Urissaare I (2 ja 3) 11,13 kruus (1,5) u 60 (kihi maht x 0,35) Urissaare II (1) 23,68 liiv (1,5) u 90 (kihi maht x 0,25)

Karjääri töötamise perioodil on otsene põhjavee-ärastus Urissaare I puhul olnud seega u 60 tuhat m³ ning Urissaare II puhul võib see küündida 90 tuhande m ³-ni. Arvutus lähtub vaid konkreetsete plokkide mahust ning selle eelduseks on, et põhjavee tasemejuhtivuse moodul (mis sõltub kivimite veejuhtivusmooduli ja veeanniteguri suhtest) on null. Tegelikkuses see päris nii muidugi pole ent üldiselt on liiva ja kruusa veejuhtivuse moodulid küllaltki väikesed ning olulist depressioonilehtrit ei teki. Selle kinnituseks on veetasemete pikemaajaline stabiilsus karjäärile lähemal asuvates salvkaevudes, kus nende kõikumine seostub eelkõige pinnase aasta-sisese veerohkusega (ehk sademeterohukuse ja auramise suhtega).

Kui võtta kuivenduskraavide süvendamise (karjääri evitamise) tinglikuks ajaliseks raamiks kolm aastat , siis tähendab see, et kaevandatavas maavarakihis olnud veevaru juhiti Urissaare I puhul eemale keskmise intensiivsusega 20 tuhat m³ aastas (u 55 m³/p ehk < 1 l/s), seda kolme aasta vältel. Urissaare II puhul, arvestades samuti kolme aasta pikkust ettevalmistusperioodi, juhitakse eemale 30 tuhat m³ vett aastas (u 80 m³/p ehk u 1 l/s).

Arvestades piirkonna keskmiseks looduslikuks äravoolumooduliks 8 l/s/km ², saame Urissaare I kuivenduskraavide rajamise perioodi (3 aastat) arvutuslikuks (lisaäravoolu)mooduliks u 5,7 l/s/km ² ja summaarseks äravoolumooduliks seega u 14 l/s/km². Ning kokkuvõtteks: põhjaveetaseme langetamisega suurenes summaarne äravool karjääri alalt kolmel aastal umbes kahekordseks. Hiljem muutus äravool taas fooniliseks, kuna vesi vettkandva kihi piirest on ära juhitud.

Urissaare II puhul on ärajuhitava vee hulk absoluutarvuna suurem, ent pindala kohta väiksem . Arvutuslik (lisaäravoolu)moodul on u 3,9 l/s/km² ja summaarne äravoolumoodul u 12 l/s/km².

Toodud arvutus on detailides ebatäpne, kuna arvestatud pole põhjavee horisontaalse liikumisega (eelduseks on, et maapinna reljeefist tulenev surve vabavoolse põhjavee liikumise tekkeks pole kuigi suur, meresetetest koosnev pinnas juhib vett halvasti). Absoluutse täpsuse tagamine eeldaks aga lävendi ehitamist, mille järgi sisuline vajadus puudub (äravoolusid võib olla ka kuni neli).

Põhiline järeldus on: Põhjavee ärajuhtimine kolme aasta jooksul toimus (ja toimuks) intensiivsusega, mis jääb suurusjärku 1-2 l/s. Urissaare II põhjavee-ärastus pindalaühiku kohta on väiksem, kui oli Urissaare I-l. Kuna Urissaare I-ge pole kaasnenud veetasemete märgatavat langust naabruskonna kaevudes, siis (arvestades ka asjaoluga, et Urissaare II karjäär jääks kaevudest veelgi kaugemale: lähima, Siimu majapidamise salvkaevuni oleks > 400 m) ei ole probleeme põhjavee alanemisega ette näha. Sarnase järelduseni – vee alandamisega ei 19 avaldata mõju ümbruskonna kaevudele – on jõutud ka Keskkonnaameti 2008. a otsuses, millega Urissaare I karjäärile väljastati maavara kaevandamise luba.

5.3. Tolm ja õhuheitmed

Otseseid mõõtmisi Urissaare I karjääris, seoses sealt lähtuva tolmu või muude õhuheitmetega, tehtud ei ole. Analoogiate põhjal hinnates ei kujuta liivakarjäär seal töötavate inimeste jaoks terviseriski. Nii nagu ka mujal, võib Urissaares probleemi näha pigem liiva väljaveoga (täpsemalt väljaveoteede seisundiga ) seonduvalt ning tolmu ja õhuheitmete küsimus puudutab seega põhiliselt teeeäärseid majapidamisi.

Liivakarjääri sees toimuvast tegevusest lähtuva müra, samuti ka tolmu ja tahkete osakeste levikut modelleeriti hiljuti Harjumaal, Kõue vallas asuvas Karude IV karjääris. Mitmete parameetrite (pindala, liiva varu, karjääris töötav tehnika ning lähimate elamute kaugus) lõikes on see karjäär võrreldav Urissaarega, samas kui kaevandamise intensiivsus on Karudel suurem (aastakeskmine kaevandamise maht 100 tuhat m³). KMH käigus modelleeriti müra ja õhuheitmete piirväärtusi – tulemused ei näidanud ohtu karjääri lähedal, 450-500 m kaugusel, elavatele Nõmmeri küla elanikele 11 .

Samuti Urissaarega võrreldavates oludes (suurim karjäärist lähtuv liiklustihedus 80 sõidusündmust, kokku edasi-tagasi, lähimad elanikud 170 m kaugusel, kruusatee jne.) laiendatava Soomra kruusakarjääri puhul on modelleeritud 12 teekattest lähtuvat üld- ja peentolmu levikut väljaveol. Mudelis etteantud liikluskoormuse (10 veoautot tunnis, lisaks sama suur tavaliiklus) ja maksimaalselt „ebasoodsate“ ilmastikutingimuste juures oli hindaja järeldus nii üld- kui peentolmu osas: „Piirväärtuse lähedasi kontsentratsioone võib esineda teealal ja kruusatee vahetus läheduses“.

Väga suure tõenäosusega on olukord Oioti ja Kruusla puhul sama. Halbade tingimuste kokkulangemise korral (kerge lõunatuul, kuiv teekate, tihe liiklus) võib piirväärtuste lähedasi tolmukontsentratsioone maantee ääres esineda. Elamud on siin sattunud paiknema (hiljem moodustatud) tee kaitsetsooni (50 m), mis on teeseaduse kohaselt mõeldud muu seas ka „teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks“.

5.4. Müra ja vibratsioon

Otseseid mõõtmisi müra ja vibratsiooni kohta Urissaare I karjääris või väljaveotee ääres tehtud ei ole. Kaudsetel andmetel (Oioti ja Kruusla) on vibratsioon mõnede majapidamiste juures siiski probleemiks.

Karjäärisisese tegevuse käigus, masinate töötamisel, paratamatult tekkiv müra ei ületa hinnanguliselt siiski neid piirtasemeid, mis on vastava sotsiaalministri määrusega (2002) elamualadele kehtestatud. Karjäärisisese müra neeldumist soosib karjääri paiknemine nõlva sees, loodusliku varje taga. Kuna Urissaare II puhul ei ole enam kruusa, mida kaevandada, siis

11 Karude IV liivakarjääri KMH aruanne. Ramboll Eesti AS. Leping 2011-0038. 12 Soomra kruusakarjääri kaevandamise KMH aruanne. Hendrikson & Ko. Töö nr. 1323/10. Tartu, 2010. 20 langeb ära ka võimalus kruusa purustamiseks ja fraktsioneerimiseks, mistõttu karjääri-sisene mürafoon on madalam, kui Urissaare I puhul. Ka liiklusmüra Urissaare-Jaagupi teel ei nõua tänase ja lähiaja liiklussageduse juurest tee valdajalt mingeid täiendavaid meetmeid.

Vibratsiooni mõõtmise praktika on Eestis kordades tagasihoidlikum, kui seda müra puhul. Mitte kusagil ei registreerita (ega seirata) süsteemselt liiklusest põhjustatud vibratsiooni, ehkki suurte maanteede ääres elab palju inimesi. Ka vibratsiooni puhul on vastavad piirnormid (elu- ja üldkasutatavate ruumide kohta) antud sotsiaalministri määrusega (2002). Kuna vibratsiooni normeeritakse pikema perioodi summaarse keskmise (päevane ja öine aeg) alusel, mitte ühekordse sündmuse alusel, siis võib eeldada, et ülenormatiivseid vibratsiooni tasemeid karjäärist lähtuva väljasõidutee juures ei ole.

Probleeme kruusateelt lähtuva müra või siis vibratsiooniga pole nähtud ka Urissaarega sarnastes oludes tegutseva Soomra kruusakarjääri KMH koostamisel (eelmine viide), kus karjääri teenindava Kihlepa-Lepaspea riigimaantee liikluskoormus on kordades suurem kui Urissaares.

Samal ajal on selge, et liikluskiiruse piirang ning maantee asfalteerimine Oioti/Kruusla lõigus aitaksid vähendada ebameeldivusi, mida sealsed elanikud tunnevad.

5.5. Teised maanteest lähtuvad häiringud

Lisaks mürale, õhuheitmetele ja vibratsioonile lähtub suurematelt maanteedelt veel mitmeid keskkonnamõjutusi, mille osas ei ole meie õigusruum kuigi reguleeritud. Maantee-äärsete alade lämmastikoksiidide, jäätumise tõrjeks kasutatavate soolade ja raskemetallidega reostamine on probleem, mida teadvustati Eestis 1970. aastatel ja mille uuringud algasid järgmisel kümnendil. Toona leiti 13 , et mõnede raskemetallide (plii, kaadmium, tsink, vask ja tina) levik madalama intensiivsusega (500-3000 AÖP) teede ääres on kõrgeim teeservast 20...30 meetri kaugusel, seda lageda maa oludes, kus puudub kaitsehaljastus. Teeäärsed hekid põhjustasid saasteainete koondumist tee ja heki vahelisele alale ning vähendasid hekitagust koormust kuni 50%. Metsaserv raskemetallide sidujana osutus heaks puhvriks: juba 10...20 m kaugusel (teeäärse) metsa servast olid toona mõõdetud raskemetallide kontsentratsioonid pinnases foonilised.

Kõige probleemsem aine nendel aastatel oli plii (Pb), mille osas pakuti välja ka kriitiline saastumiskoormus, millest kõrgema väärtuse puhul ei tohiks teeservi põllumajanduslikult kasutada. See piirväärtus, arvestatud kartuli näitel, oli tookord 10 mg Pb/m ²/a ning vastav saastekoormus esines keskmiselt 6 m kaugusel tingteest, millel liikus vähemalt 1000 AÖP. Köögiviljad on suuremad plii akumulaatorid kui näiteks viljapuud.

Sõltuvalt paremate kütuste kasutuselevõtust, on koormus sumbutitest oluliselt vähenenud. Suure liiklusega maanteede puhul võib see teema siiski olla aktuaalne. Selgitamaks autodest tekkivat reostuskoormust valmis 2002. a. Maanteeameti tellimisel uuring Tallinn-Tartu- Luhamaa maantee kohta, kus teeäärse pinnase saastatust uuriti 13-s lõigus. Kuna uuringus

13 Mander, Ü. 1985. Saastunud teeservade põllumajanduslik kasutamine Võru rajoonis. Põllumajandusmaastiku ökoloogia ja ökonoomika. Tallinn-Võru: 121-125.

21 kasutatavad mõõtühikud (ainete sisaldus näiteks on arvutatud tonni pinnase kohta) ja metoodika on varasemast piisavalt erinevad, pole otsene võrdlus võimalik. Autorid 14 tuvastasid, et teepeenra pinnase ülemises, 5 cm paksuses, kihis suurenes Pb sisaldus ligi 10 g/t võrra. Teest kaugenedes metallide kontsentratsioonid vähenesid ja 30...50 m kaugusel pole fooniga võrreldes erinevusi. Oluline on uuringu üldine järeldus: kõikidel juhtudel jääb uuritavate maanteelõikude pinnase ülemises 5 cm paksuses kihis Pb ja Cd sisaldus madalamaks Eestis kehtestatud sihtarvust ehk sisalduse piirist , millest väiksemaid sisaldusi loetakse ohutuks inimtegevusele. Saaste oli intensiivsem teekurvides ja ristteede läheduses (pidurdamine-kiirendamine).

Loomulikult kirjeldab EGK 2002. a. uuring üksnes raskemetallide kontsentratsioone pinnases, mitte köögiviljades. Loogiliselt saab aga eeldada, et puhas pinnas tagab ka puhta köögivilja. Samal ajal on viidatud uuring teostatud suure liikluskoormusega maanteel, mille liiklussagedus ületab Urissaare oma u. 100 korda. Üldiselt ei teostata Eestis inimeste koduseks tarbimiseks kasvatatava köögivilja keemilise koostise seiret. Kui selliseid analüüse on tehtud, siis mõne lühiajalisema või teadusliku eesmärgiga projekti raames. Küll aga väljastab Põllumajandusamet (Sakus) vastavaid sertifikaate tootjatele-müüjatele, kes peavad taotlema oma saadusele kinnituse terviseohutuse kohta. Eraisikute köögivilja kontroll on nö. kasutaja omavastutus.

Omaette tulevikuteema on võimaliku soolatamise (kui tänane kruusatee saab kunagi asfaltkatte alla ja jää sulatamiseks võidakse teed soolatama hakata) mõju tee naabrusele. Eestis tehtud mõõtmised 15 kinnitavad teesoola keskkonnamõju ulatumist maksimaalselt 20-30 meetrini teest. Soodsamad tingimused kloriidide levikuks on tuultele avatud, kiire sõiduga teelõikudel, kus autorataste alt pritsitakse kloriide kaugemale teepeenrale. Linna tingimustes on puudele avaldatava negatiivse mõju (soola-pori-tolmu kirme tekkimine, mis takistab puude-põõsaste õhuvahetust) ohukünniseks loetud liiklussagedust 1500 AÖP-d.

5.6. Karjäärist lähtuv liiklus

Mitmes üldisemad dokumendis (EMAK, EMAK-KSH) on leitud, et karjäärist lähtuv transport on kõige olulisem avamaakaevandustega seonduv keskkonnamõju. Samades dokumentides ja paljudes konkreetsetes hindamistes on siiski leitud, et ka liiklus põhjustab üksnes lokaalseid häiringuid, mitte aga olulist keskkonnamõju.

Järgnevalt on analüüsitud Urissaare II karjääriga kaasneda võivat liikluskoormuse kasvu. Vastava arvestuse (tabel 4) aluseks on järgmised parameetrid:

- keskmise veoauto koormaks on arvestatud 22 tonni - 1 tonni kuiva liiva maht on 0,67 m³, niiskel liival 0,8 m ³. Arvestades, et enne Urissaare I karjääri avamist lasus 1. ploki liivavaru u. 50% ulatuses allpool põhjaveetaset ent karjääriga seoses on põhjavee tase alanenud, on edasise (mahu)arvutuse aluseks on võetud 0,8 m³.

14 Enel, M., Petersell, V., Mõttus, V. 2002. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärse pinnase raskemetallidega (Pb, Cd, Hg) saastatuse taseme hindamine. EGK, Tallinn, 77 lk.

15 Transpordi saastekoormuse mõju hindamine ja mõju vähendamise meetmete analüüs. TTÜ Teede Instituut, leping 328L (täitja M.-L. Hääl), Tallinn, 2003, 73 lk. 22

- tööpäevi aastas: 250 (teedelagunemise aegne liikluspiirang – liikluse keelamine sõidukitele massiga üle 8 tonni - vähendab tööpäevade arvu umbes 10%, samapalju võib siis korrigeerida ka tabelis toodud numbreid) - liivavaru Urissaare II maardlas: 585 tuhat m ³

Tabel 4. Urissaare II karjääri aastane toodangumaht ja karjäärist lähtuv liikluskoormus erinevate tööperioodide võrdluses.

Liiva Karjääri Liivaveo autode liiklus kaevandusmaht töötamise (üks suund) aeg (tuhat m ³/aastas) aastat (sõitusid/aastas) (sõitusid/päevas) 10 58 364 1,4 15 39 545 2,2 20 29 727 2,9 25 23 909 3,6 30 19 1090 4,4 35 17 1272 5,1 40 15 1455 5,8 45 13 1636 6,5 50 12 1818 7,2 55 11 2000 8,0 60 10 2182 8,7 65 9 2363 9,4 70 8 2545 10,2 75 8 2727 10,9

Toodud tabelist saab tuletada, kui suur oleks liikluskoormus näiteks poole väiksema tööpäevade arvu (125) juures. Kui praeguse kaevandusloa taotluse korral (20 aastat) oleks liivaautode liiklussagedus (edasi-tagasi) täistööajaga aastal (250 p) keskmiselt u. 9 AÖP , siis teisel juhul oleks see u. 18 AÖP. Liikluskoormus jaguneb Jaagupi ja Urissaare suuna vahel, ligikaudse suhtega 9:1.

Senine suurima intensiivsusega kaevandusaasta (2010 – liiv ja kruus kokku u. 77 tuhat m ³ - annaks tagantjärele arvutades (jättes muutmata kruusa veidi suurema osakaalu ja niiskuse parandi) keskmiseks kahe suuna liiklussageduseks 250 päeva puhul u. 22 AÖP-d, poole lühema väljaveoperioodi juures 44 AÖP-d.

Urissaare piirkonnas on liiklusloendusi tehtud 16 kahel aastal (2004 ja 2009). Vaadates mõõtmistulemusi laiemal alal (tabel 5) näeme, et varieeruvus on üsna suur. Eeldatavasti on varieeruvus tingitud mõne ettevõtte aktiivsusest, tavaliikluse muutused ei tohiks liikluskoormust sellisel määral mõjutada.

16 Liiklusloenduse tulemused 2007 ja 2010 aasta kohta. AS Teede Tehnokeskuse veebileht 23

Tabel 5. Urissaarele lähimad mõõdetud liiklussagedused, AKÖL

Teelõik 2004 2009 Urissaare-Jaagupi 45 50 Urissaare-Massiaru 150 (2002) 70 Massiaru- 100 (2002) 100 Tuuliku-Massiaru 92 (2007) 45

Kuna 2009. a oli Urissaare I kaevandamiskoormus suhteliselt väike ja ka liiklusloenduse tulemused olid lähedased 2004. aasta omadega, vastavalt 45 ja 50 autot ööpäevas, siis võib Urissaare-Jaagupi maanteelõigu nö fooniliseks liiklussageduseks lugeda 50 AKÖL-i. Kui karjääri töötamise intensiivseimal aastal (2010) lisandus teelõigule arvutuslikult 22 lisasõitu (edasi ja tagasi kokku), siis saab hinnata, et tööpäevade arvestuses kasvas AKÖL-i sagedus u. 44%, aasta keskmiselt siis mõnevõrra vähem, umbes 30%. Kui tegemist oleks sõiduautodega, siis ilmselt ei annaks lisandunud liiklus eriti tunda.

Tabelist 4 nähtub, et eri aastatel on väikestel kõrvalteedel registreeritud veelgi suuremad liiklussageduse muutused. Hinnanguliselt on aga veoautode osakaal Urissaare-Jaagupi maanteelõigul oluliselt üle keskmise. 2009. a. mõõtmise kohaselt oli see 27% autode koguarvust (mujal sarnastel teedel u. 5%), 2010. a. ilmselt kuskil 40%.

Kokkuvõttes saab väita, et liiklussageduse kasv, mis tuleneks Urissaare II karjääri tööst, jääks (kaevandamise ühtlase jaotuse korral nii jooksva aasta sees, kui 20 aasta pikkusel perioodil) keskmiselt 9 sõidusündmuseni keskmisel tööpäeval. Selline koormus oleks 2,5 korda madalam, kui oli 2010. aastal ehk karjääri suurima väljaveoga aastal. Keskmiste arvutused ei kajasta muidugi ajutisi ebamugavusi, mida tunnevad naabruses elavad inimesed juhtudel, kui veosed on kontsentreerunud lühikesele ajale ja ilmastik soosib liivatolmu lendumist. Seetõttu vaadeldakse alljärgnevalt ka vedude aastasisest tõenäolist jaotust .

5.7. Karjäärist lähtuva liikluse aastasisene jaotus

Vedude aastasisene jaotus sõltub eelkõige nõudlusest . Kuidas jaotub liiva nõudlus 15-30 aasta peale, on raske prognoosida. Lühikese aja, mõne aasta jooksul võib nõudlus muutuda poole võrra. Näiteks on Pärnu maakonnas liiva kaevandamise (nõudluse) mahud perioodil 2004-2009 kõikunud vahemikus 93-221 tuhat m ³ ehk 2,5 korda 17 . Kaugemas minevikus, Nõukogude perioodi viimastel aastatel, olid kruusa ja liiva kaevandusmahud Eestis keskmiselt neli korda tänastest mahtudest suuremad. Üleriigiliselt on hinnatud 18 , et näiteks 2010. a kasvas täiteliiva kaevandamine eelmise aastaga võrreldes 77%, tehnoloogilise liiva puhul 55%. Kaevandusloaga ei sätestatagi liiva puhul muud, kui aasta keskmine arvutuslik kogus (mitte mahuline ülempiir) - seadusandja mõistes on liiva- ja kruusa nõudmise-pakkumise vahekord dünaamiline ning kaevandamise mahtusid ei saa seega pikema perioodi peale väga täpselt kehtestada. Põhimõtteliselt - kui eksisteerib nõudlus, saab ka 20 aastaks ettenähtud varu kaevandada ühe aastaga.

17 EMAK KSH. AS Maves, 2009 18 Roosalu, R. Eesti Vabariigi 2010. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, Tallinn, 2011. 24

Üleriigiliselt (EMAK) on prognoositud, et liivavajadus jaguneb käesoleval aastakümnel järgmiselt:

- riigi maanteed: 50-60% - kohalikud teed: 20% - ehitusmaterjalid, põhiliselt betoon: 25-30%

Konkreetsemalt Urissaare II jaoks, mis umbes poole oma toodanguga varustab FIBO Häädemeeste tehast, tuleneb täiendav nõudlus seega otsustest, mis tehakse Pärnu ümbersõidu ja Via Baltica (kus eraldi sõiduradadega tee on ette nähtud kuni teeristini) ehituse osas. Ka uus raudtee, Rail Baltic, võib Urissaare II tegevuse teisel poolel olla oluline nõudluse koht.

Kuidas jaotub ja jaotuks liiva kaevandamine aasta-siseselt , seda saab prognoosida üpris ligikaudselt: ehitustegevus on aktiivsem suvel, tavaliselt on massipiirangud teedel aprillis. Senise praktika alusel saab Urissaare I tegevusaktiivsust kirjeldada järgmise diagrammiga.

Liiva väljaveo aastasisene jaotus, %

25

20

15

10

5

0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Joonis 7. Urissaare karjäärivedude keskmine jaotus (%) aasta lõikes.

Kõrvutades nüüd aastakeskmist kaevandamise (ehk väljaveo) intensiivsust võimalike kaevandusperioodidega (10-25 aastat), on tulemuseks alljärgnev tabel 6.

25

Tabel 6. Urissaare II karjäärist lähtuv liikluse (AÖP) aastasisene jaotus eri kaevandusperioodide lõikes (keskmine liivakogus – 22 tonni). AÖP = autot (töö)päevas, st veoauto puhul nii tuleku kui mineku arvestamist.

Kaevandusperiood (aastat) 10 15 20 25 30

Kalendrikuu I 218 145 105 85 70 II 218 145 105 85 70 III 218 145 105 85 70 IV 0 0 0 0 0 V 436 290 210 170 140 VI 873 580 420 340 280 VII 436 290 210 170 140 VIII 436 290 210 170 140 IX 436 290 210 170 140 X 436 290 210 170 140 XI 436 290 210 170 140 XII 218 145 105 85 70

Päevane liikluskoormus, mis lisanduks Urissaare-Jaagupi teele, oleks maksimaalne juunikuus (20% väljaveost) ja tähendaks (24 tööpäeva juures) keskmiselt 12-36 sõidusündmust päevas. Vedude tegelik sagedus sõltub aga karjääri töötamise perioodist. OÜ Grossi Puit poolt 20- aastaks taotletav kaevandusluba tähendaks (eeldusel, et kaevandamine jaotub nende aastate vahel ühtlaselt) sellist olukorda, kus juunis on oodata u. 17,5 sõidusündmust (töö)päevas ehk siis: karjääri siseneb ja sealt väljub 9 veoautot (töö)päevas. 15-aasta pikkuse kaevandamise korral on vastavad numbrid 24 ja 12.

Võttes tagantjärele vaatluse alla 2010. aasta väljaveo mahud ja eeldades, et 20% väljaveost toimus ka siis juunikuus, teeb see päeva keskmiseks väljaveoks poolniiske liiva-kruusa korral umbes 1100 tonni ehk 50 veoautokoormat ehk u. 100 sõidusündmust . Ilmselt jagunes see maksimaalne koormus aga pikemale ajaperioodile kui üks kuu, koormust Jaagupi suunalisele teelõigule hajutas ka osade vedude toimumine Urissaare kaudu.

On selge, et 2010 aasta oli karjäärile erandlik. Kui edaspidi peaks kaevandamine jagunema tõepoolest 20 aasta peale ja seda võimalikult ühtlaselt, jääks tippkoormused u. viis korda väiksemaks. Samas pole liiva nõudlust võimalik täpselt prognoosida. Kaevandamise maksimaalset aastast kogust loaga ette ei anta. Põhimõtteline valik on seega: kas kaevandada pigem kiiremini (karjääri sulgemini jõuab kätte varem ent jooksva aasta ebamugavused võivad olla suuremad) või pigem niimoodi, et loaga võimaldatud aeg (näiteks 20 aastat) oleks ühtlaselt tööga kaetud.

Sellise aastase kaevandusmahuga nagu oli 2010. aasta, ammenduks Urissaare II kaheksa (8) aastaga.

26

5.8. Maastik ja rohevõrgustik

Urissaare ümbrus on metsarikas. Häädemeeste valla metsasus on 58%, rannast kaugemale jäävas valla siseosas veelgi suurem. Umbes sama palju on ka rohevõrgustikuna määratletud alasid (maakonnas keskmiselt 64% maakonna pindalast). Urissaare mäeeraldis ei kuulu otseselt nö. ametliku maakonna rohevõrgustiku koosseisu, seega ei sisalda kaevandustegevus antud kohas rohevõrgustiku suhtes konflikti (joonis 8).

Konflikti poleks ka siis, kui sarnase suuruse ja mõjuraadiusega karjäär paikneks mõne rohevõrgustiku tuumala servas. Karjääri maakasutus on ikkagi lühiajaline. Pärast karjääride rekultiveerimist saab ala kindlasti täiendada laiema rohevõrgustiku funktsioneerimist. Mosaiikse ja mõõdukalt avatud maastiku positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele (kasvõi kompaktselt kasvava metsaga võrreldes) on laialdaselt aktsepteeritud, viimati ka näiteks ühes paleobotaanilises üldistuses 19 .

Joonis 8. Maakonnaplaneeringu rohevõrk Urissaare maardla piirkonnas.

19 Meltsov Vivika. 2011. Taimestiku mitmekesisuse peegeldumine kaasaegsete järvesetete õietolmus. Doktoritöö, kaitstud EMÜ-s, loetav: http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/152 27

Enne uue (Urissaare II) kaevandusloa kehtivuse lõppemist on kaevandajal vaja koostada korrastusprojekt, mida saab ellu viia peale kõikide varude ammendamist. Vastavalt geoloogilise uuringu ettepanekutele tuleb kaeveala nõlvad tasandada nii, et korrastatud karjääri nõlva nurk liivakihis on 25° (nõlv kaldega 1:2) ja kaeveala lõunaosa nõlva–terviku alumises osas levivas kruusakihis on 35° (nõlv kaldega 1:1,4). Mida tasandatud karjäärialaga edasi teha, seda peab lahendama juba korrastusprojekt. Lihtsaim võimalik variant on ala taasmetsastamine, võimalik on ka alale mõne sportliku areeni rajamine, tehisveekogu kujundamine jne. Kuna karjäärimaastiku ala on lõpuks küllalt suur (35 ha), siis mahub väiksem veesilm (1-2 ha) siia kindlasti. Tõenäoliselt on osa ala nii või teisiti tarvis metsastada, kogu endist karjääri on küllalt raske võtta mingile ekstensiivsele avamaa- kasutusele (krossirada, lasketiir ?).

Lahtise liivaga alasid leidub ka mujal ammendatud karjäärides ent ilma püsiva kasutuseta kasvavad need kinni. Kui (näiteks Keskkonnaametil või mõnel vabaühendusel) on huvi tekitada karjääri alale uusi elupaikasid haruldastele liikidele (harivesilik, kõre – tavalised karjääriliigid), siis on selline informatsioon maaomanikule kindlasti huvitav teada ning mingi projekti abil on võimalik need spetsiifilise konfiguratsiooniga veekogud ka tekitada. Urissaare lähedal asuva Laulaste LKA Teaste liivakarjäär on tuntud kui apteegikaani (LK-II) leiukoht, sealset veesilma on loetud ka must-toonekure (LK-I) toitumisalaks 20 . Siinkohal tuleb aga eeldada, et vastav initsiatiiv (ettepanek, soovitus, abi) liigikaitseliseks tegevuseks ammendatud karjääris peaks tulema ikkagi keskkonnaorganisatsioonidelt.

Karjääri korrastamise projekti koostamise ajaks on (eelkõige Häädemeeste vallavalitsusel ja ümbruskonna maaomanikel) vajalik saada selgus, kas uus geoloogiline uuring/uus maardla lähikonnas on perspektiivikas. Kui on, saab korrastamise projektis uue kaevandusega arvestada, kasvõi üksnes juurdepääsuvõimaluse säilitamisega vana karjääriala kaudu.

5.9. Katend

Kaevandamisele eelneb katendis oleva ca 0,4 m paksuse kasvukihi koorimine ja ladustamine kuni 3 m kõrguste aunadena selleks otstarbeks määratavale teenindusmaale, suuremas osas tänase Urissaare I alale. Katendit saab hiljem kasutada karjäärinõo tasandamisel. Kännud ja oksad on seni samuti kogutud kokku ja virnastatud eraldi. Nõudluse olemasolu korral (puiduhake) on need realiseeritavad (lisanduv liikluskoormus sellest ei ole suuur), nõudluse puudumisel saab jätta virna looduslikule kõdunemisele. Mullaga koos vaalutatud oksad ja mättad kõduneksid mõne aastaga ja suurendaksid mulla viljakust ning hiljem kasutada oleva mulla kogust. Loodusvarade ratsionaalne kasutamine on Urissaare karjääri senises praktikas tagatud, ükski kaevandaja pole huvitatud ressursi raiskamisest. Pole alust arvata, et Urissaare II-s saab olema teistmoodi.

20 Laulaste LKA kaitsekorralduskava 2007-2016. Koostajad Tiiu Nõumees ja Jaak Alekand. Eesti Metsakeskus. Tartu, 2006, 33 lk. 28

6. Keskkonnamõju erinevate kaevandusperioodide puhul

KMH üks põhilisi eesmärke – parima alternatiivi soovitamine – on Urissaare II puhul saavutatav optimaalseima kaevandamise perioodi leidmisega. Liiva nõudluse ebaühtlusest tingituna ei ole võimalik kuigi täpselt ennustada vajaminevaid koguseid pikema perioodi peale, sageli pole see võimalik ka konkreetse aasta sees. Olukorras, kus kaevandusluba määrab vaid kaevandamise perioodi ja arvutusliku keskmise (mitte kohustusliku keskmise) aastamäära, ei saa tegelikult välistada intensiivse väljaveo koondumist mõnele lühemale perioodile. Nagu eelnev analüüs aga näitas, oli 2010. aasta pigem erandlik ning ülejäänud aastatel on kaevandusmahud olnud suhteliselt ühetaolised.

Järgnevalt on võrdlevalt hinnatud keskkonnamõjusid, mida Urissaare II võib põhjustada. Hinnangud antud juhul saavad olla skaalal „parem-halvem“, numbrilise skaala asemel on informatiivsem värvusskaala kasutamine.

Kui variant on teistest pigem parem, on ta tähistatud rohelisega - Kui variandid on enam-vähem võrdsed, on nad tähistatud kollasega -

Tabel 7. Keskkonnamõju võrdlus

Mõjutatav aspekt Kaevandusperiood, aastat 10 15 20 25 Pinnavesi Põhjavesi Õhuheitmed karjääris Õhuheitmed väljaspool Katend Rahvatervis Liiklussagedus Maastik ja rohevõrgustik

Mõjutatavad valdkonnad jagunevad üldistatult kaheks: osadel juhtudel on hea, kui karjääri töötamise periood on lühem (taastub tavapärane veeringe ja põhjaveetase, maastik saab varem korrastatud ning uuena kasutusse); teistel juhtudel (neil, mis mõjutavad lähiala elanikke) saab eeldada, et karjääri mõõduka intensiivsusega töötamine pikema perioodi vältel on eelistatum. Vahepealsed variandid ei ole arvestatavad, sest ajalise alternatiivi korral on siin raske anda eelist mingile keskmisele perioodile. Kui, siis oleks „keskmise“ eelistamine puhtalt mehhaaniline, selleks, et äärmusi välistada.

Eelnenud (pt. 5) analüüsist ja ka KMH programmi koostamisest ilmnes, et mõjutatavad valdkonnad on tähtsuselt (kaalult) erinevad. Olulisim keskkonnamõju lähtub väljaveoteelt ja puudutab lähiala elanikke. Kui võtta rahvatervis ja liiklussagedus kõige olulisemateks valdkondadeks, siis oleks eelistatud võimalikult pikk, väikese intensiivsusega kaevandamine. Samas võib eeldada, et majanduslikult pole see otstarbekas ning ka neid 29 lähiala elanikke, keda karjäär otseselt ei häiri, rahuldaks rohkem variant, kus karjääri tööiga on pigem lühem (tekib kiiremini selgus ja maa-ala läheb uuesti kasutusse). On raske pakkuda, kes lähiala inimestest üldse peaksid midagi arvama karjääri töötamise aja kohta ja kuidas võiks vastus (pigem pikem või pigem lühem) kokkuvõttes välja näha. Tundub, et terviklikuna ei ole siin olemas ühte, tervele kogukonnale võrselt eelistatud varianti.

Tegelikkuses on nii, et ka pikema perioodiga kaevandusluba ei pruugi tähendada pikaaegset kaevandamist. Vastupidine on kindel: lühikese perioodiga kaevandusluba ei tähenda pikaaegset kaevandamist. Tõsi, luba saab pikendada, mis on lihtsam, kui esmakordne taotlemine. Kaevandamise kiirus sõltub lõppkokkuvõttes turu nõudlusest. Seetõttu tundub mõistlik, et kaevandusloa võiks välja anda Maapõueseaduses lubatud maksimaalsele perioodile (liiva puhul 15 aastat ), mida kaevandaja saab vajadusel pikendada. Kui varu ammendub varem, saab ka rekultiveerimine varem alata ning ei teki situatsiooni, kus kaevandaja (suhteliselt lühema loa tõttu, näiteks 10 aastat) on sunnitud näiteks forsseerima liiva väljavedu (luba saab läbi!), vältimaks loa pikendamisega kaasnevat uut asjaajamist. Nii või teisiti on kaevandamise eesmärk kogu maavarana arveloleva liivavaru väljutamine.

Kaevandaja taotletav kaevandusloa kestvus – 20 aastat – on eeltoodu valguses mõistlik. Seda enam, et kõige olulisem keskkonnaprobleem (karjääriga kaasnev liiklus) ei ole tõenäoliselt nii suur, kui see oli erandlikul 2010. aastal. Kaevandamise ühtlase jagunemise korral 20 aasta pikkusele perioodile, tähendaks tippkoormusega juunikuu u 10 sõitu ööpäevas (edasi-tagasi 20 sõidusündmust).

Kuna Maapõueseadus (§ 37 lg 1) näeb liivakaevanduste puhul üldjuhul ette siiski kuni 15- aasta pikkuse kaevandusloa väljastamist, siis Urissaare II puhul on see igati võimalik. KMH seisukohalt ei ole ka 5 aastat lühem periood oluliselt kriitilisema keskkonnamõjuga. Selle perioodi (15 aastat) puhul oleks arvutuslik juunikuine tippkoormus edasi-tagasi 26-28 veokit päevas (13-14 sõitu).

7. Leevendavad meetmed

Väiksemad kruusliiva karjäärid ei eelda mäetöödeks määratud ala piires kohaspetsiifilisi meetmeid. Oluline on järgida üldist seadustikku. Kaevanduse avamise ja sulgemise projektid on vältimatud, neile on omad nõuded (keskkonnaministri määrus, 2005).

Katend, muld, raudkivid, puit tuleb ladustada eraldi, et neid saaks eraldi kasutada - kas siis täiteks, kruusa valmistamiseks või turustamiseks väljapoole.

Karjääris töötava tehnika osas on vajalik perioodiline ülevaatus. Tankimine tuleb korraldada eemal kraavidest, tüsedamal kruusapadjal.

Vee ärajuhtimise kraavidesse rajatud (ja edaspidi rajatavaid) settetiike tuleb periooditi puhastada. Vee-erikasutusloa taotlemine (vt. 7.1.) on Veeseaduse järgi justkui kohustuslik, samas puudub see enamikul Lõuna-Eesti liiva- ja kruusakarjääridel. Olulist negatiivset mõju 30

Humaliste kraavile karjääriala vabavoolne kuivendamine ei avalda. Vee-erikasutusloa vajaduse otsustab Keskkonnaamet.

Kohaliku elanikkonna huvides on soovitatav intensiivsemast vedude perioodist (mis tunduvalt, vähemalt 3 korda, ületavad tavapärase) anda eelnevalt teada, näiteks valla ajalehes .

Kuna kaevandaja on juba saavutanud põhimõttelise kokkuleppe Maanteeametiga kõige probleemsema teelõigu (Oioti ja Kruusla juures) viimises mustkatte alla, siis on igati positiivne samm. Mustkatte rajamine suhteliselt tagasihoidliku koormusega maanteel Maanteeameti poolt teatud vastutulek Urissaare inimestele.

Oioti ja Kruusla lõigul on vajalik ka liikluskiiruse piiramine (50 km/h). Kõige lihtsam viis selleks on (olemasoleva) asula kiiruspiirangu märgi tõstmine u 100 m Oioti majapidamisest lääne poole, lagendiku algusesse. Nii ei ole vaja uusi liiklusmärke (jääb üksnes märgi ümbertõstmise kulu) ning piirangu mõjuvälja jääb sisse ka sissesõidutee karjääri. Liikluskiiruse piiranguala pikeneks kokkuvõttes u 1,5 km.

7.1. Vee-erikasutus

Vee-erikasutusloa taotlemine (mis oli kirjas juba 2008. aasta kaevandusloa väljastamise otsuses), on Urissaare II (sisuliselt aga iga liivakaevanduse) puhul Veeseaduse alusel kohustuslik vähemalt kahel põhjusel:

Veeseadus § 8:

8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; 13) juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil.

Ükskõik, kuidas (oluline, ebaoluline jne) hinnata veepealse ja -aluse kaevandamise mõju põhjaveele, on ilmne, et maavarakihi eemaldamine tõstab põhjavee taset karjääri alal. Ja langetab lähialal. See on loomulik protsess ka „veepealsete“ kaevanduste puhul, kuna sademetevesi, mis seni jäi pidama aeratsioonivööndisse (mis seni polnud veega küllastunud) liigub nüüd allapoole ja kergitab põhjavee taset. Sademete teekond põhjavett on tehtud lühemaks. Karjääri ala põhjavee kerkimine oleks välistatud vaid juhul, kui karjääri ümbruskond alluks laiemale kuivendusele ent see tähendab põhjavee taseme muutmist karjäärist kaugemal. Kokkuvõttes: praktiliselt iga kaevandus oleks Veeseaduse § 8 lõike 8 mõistes vee-erikasutusloa kohuslane. Lõike 13 osas on mõju selgemini kirjeldatav (kui eksisteerib nähtav vee ärajuhtimine ja kui see on mõõdetav).

Analüüsides põgusalt senist praktikat (KLIS, Veekasutus 2009, Keskkonnaregister - kahjuks pole teada vastavat üldistust) ilmneb, et valdav enamik Lõuna-Eesti liivakarjääridest ei oma vee-erikasutuslubasid . Lõuna-Eestist (kuna siin pole lubjakivikarjääre, siis peegeldab statistika just kruusa- ja liivakarjääre) on teada vaid Kõrsa (Tori vald) liivakarjäär, mis on pidanud taotlema vastava loa. Kõrsa veeärastus on, erinevalt Urissaarest, pidev ja mahuliselt kordades suurem. Reas Lõuna-Eesti maakonnas (Tartu-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaa, kus on kokku mitukümmend kaevandust) ei ole tegutsevatel liivakarjääridel ühtegi vee- 31 erikasutusluba. Täiesti võimalik, et vee-erikasutusluba polegi nendele karjääridele (sisuliselt asjale lähenedes) vaja – seadus on oma nõudmistes ehk utoopiline ning praktikas neid nõudmisi ei järgita. Pärnu alamvesikonna VMK-s (2008) ei nähta üldse kruusliiva kaevandamisest johtuvaid probleeme veestiku suhtes ning veelubade ja seire vajadust nenditakse üksnes suuremate (> 100 ha) turbakarjääride puhul, kus kuivenduse intensiivsus ja mõju eesvooludele on tõepoolest oluline. Sellisel foonil ei tundu Urissaare vee-erikasutusluba vajalik.

Loomulikult ei saa üksi eeltoodust lähtudes otsustada Urissaare II vee-erikasutusloa (sisulise) vajalikkuse üle. Võimalik, et Urissaare II on millegi poolest eriline kaevandus. Senine praktika ja keskkonnatingimused Urissaare I ja II alal viitavad aga, et:

- põhjaveetaseme alanemine lähiala kaevudes on praktiliselt jäänud märkamatuks - kaevandusvete eesvooluks on sisuliselt „oluliselt muudetud veekogu“ ehk Humaliste kraavi pikendus, mis on liiga väike, et saada VMK alusel mingeid seisundihinnanguid või keskkonnaeesmärke. Karjääri kuivendusvee sissevoolu suubla (Humaliste kraavi pikendus) ei ole Keskkonnaregistri veekogu - ärajuhitav põhjavee kogus, kui see jaotada tinglikult 3 aasta peale, mil toimub karjääri väljaehitamne, oleks minimaalselt 1 l/s (pt. 5.2.). Kui see kogus oleks ka kordi suurem (2-3 l/s), ei ole tegemist olulise veeärastusega - sette väljakande lahendus Urissaare I karjääris (kaks tiiki) on taganud normaalse äravoolu, seda ka Humaliste kraavis - sisuliselt toimub karjääri alalt puhta vee ajutine ärajuhtimine, mitte „veeheide“ kuskile „suublasse“, mida peaks mõõtma ka kontrollima - sisuliselt puudub nö ohustatud veekogu, mida võimalik sette väljakanne võiks negatiivselt mõjutada. Häädemeeste jõgi, mis on alamvesikonna VMK-s määratletud kui eriliste ohtude ja keskkonnaeesmärkideta vooluveekogu, asub u 1 km allavoolu. Piisavalt kaugel, et ka teoreetiline settekanne sinna ulatuks. Kaevandaja enda huvides on äravoolu tagamine ehk setteummistuse vältimine.

Loetelust ilmneb, et et vee-erikasutusluba ei pruugi olla vältimatult (ja sisuliselt) vajalik. Loa vajaduse saab Keskkonnaamet otsustada eraldi antud KMH menetlusest.

8. Kokkuvõte

Urissaare II perspektiivse liivakarjääri võimalik keskkonnamõju jääb valdavas osas karjääri mäeeraldise piiresse. Pinnavee (Humaliste kraav, edasi Häädemeeste jõgi) mõjutamine, põhjaveetaseme alanemine karjääri lähialal ja õhuheitmed on lokaalsed, väheolulised ning iga karjääri tööga paratamatult kaasnevad.

Urissaare II liivakarjääri avamine ei lähe vastuollu piirkonnas kehtivate planeeringute, arengukavade, tavadega. Nõudlus täite- ja ehitusliiva järele võib tulevikus pigem kasvada, Urissaare II maardla on ka maakondliku vaate kohaselt kaevandamiseks suhteliselt soodne koht (puuduvad kitsendused, on olemas hea ligipääs põhimaanteele, mõjutatavaid inimesi on vähem, kui oleks mujal).

32

Olulisim keskkonnamõju seondub karjäärist tuleneva täiendava liiklusega, mis võib häirida lähiala elanikke. Kas siis, kui tegemist sellise liikluskoormusega, mille puhul elamualadel ette nähtud müra-, vibratsiooni- ja õhuheitmete piirväärtused jäävad ületamata, võivad karjääriveod inimesi häirida. Olukorras, kus karjääri töötamise intensiivsust (liiva nõudlust) on raske ette näha, võib teatud perioodidel (asjaolude kokkulangedes) kujuneda pingelisem olukord ka liiva väljaveoga. Leevendava meetmena on kõige efektiivsem väljaveotee (riigi kõrvalmaantee) olukorra parandamine, teetolmu vähendamine kuival perioodil. Selleks on kaevandaja (pärast KMH programmi arutelu) saavutanud ka Maanteeametiga kahepoolse kokkuleppe. Leevendava meetmena on vajalik ka liikluskiiruse piiramine (50 km/h) Oioti/Kruusla majapidamiste lõigul. Tõenäoline lisanduv liikluskoormus 15-aastase kaevandusperioodi ühtlase ärakasutamise korral on tippkuul (juunis) u 24 sõidusündmust päevas (kohapealne foon on u 50 sõidusündmust päevas). Kui karjääri töötamise periood oleks poole lühem (7-8 aastat), lisanduks tippkuul u 50 sõidusündmust ehk tavaline foon kahekordistuks. Seni suurima liiklusega aasta, erandlik 2010, võis lisakoormuseks tuua u 100 sõidusündmust kuu jooksul.

Urissaare II karjäärile võib väljastada kaevandusloa seaduses lubatud maksimaalse kestvuse (15 aastat) ulatuses. Kuna konkreetse aasta või kalendrikuu kaevandamist ei reguleerita, võib karjäär tegelikkuses ammenduda ka varem. Enam-vähem ühtlaselt 15 aasta peale jaotunud kaevandamine ei too kaasa olulist keskkonnamõju. Urissaare-Jaagupi maantee osaline asfalteerimine ja sõidukiirust piirava liiklusmärgi nihutamine (või uute märkide panemine) Maanteeameti poolt käesoleva aasta jooksul vähendab oluliselt häiringut väljaveotee ääres elavatele inimestele.

33

9. Fotod

Urissaare II mäeraldise põhjapiir, vaade karjääri suunas, august 2011

Vallitatud kännud Urissaare I karjääris, august 2011

34

Humaliste kraavi ots Urissaar mäeeraldise teenindusmaa serval, august 2011

Läbiraiutud Urissaare II ala, august 2011

35

10. Lisad

KMH aruande lisadena on järgnevalt esitatud:

1) KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri 2) Maanteeameti ettepanekud (27.04.12 nr 15-4/12-00265/018) 3) Vastus Maanteeameti ettepanekutele, 27.05.2012 4) Keskkonnaameti ettepanekud (09.05.12 nr 6-7/12/8726123) 5) Vastus Keskkonnaameti ettepanekutele, 28.05.2012