DOCSLIB.ORG

Teadusmõte Eestis (Vi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Teadusmõte Eestis (Vi) TEADUSMÕTE EESTIS (VI) ELU- JA MAATEADUSED TALLINN 2011 TEADUSMÕTE EESTIS (VI) ELU- JA MAATEADUSED Erast Parmasto, Agu Laisk, Dimitri Kaljo (vastutavad toimetajad) Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ülle Rebo, Galina Varlamova ISSN 1736-5015 ISBN 978-9949-21-823-3 (pdf) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA Facta non solum verba SISUKORD ELUTEADUSED Saateks Erast Parmasto . 6 Looduskaitsebioloogia – aimu ja otsuse vahel Asko Lõhmus . 9 Elurikkuse informaatika Urmas Kõljalg, Kessy Abarenkov . 17 Taimekoosluste mitmekesisus – mustrid ja mehhanismid Martin Zobel, Meelis Pärtel . 27 Mükoriisaseente elurikkuse uuringud Eestis Leho Tedersoo, Triin Naadel, Maarja Öpik, Ivika Ostonen . .. 35 Seenesüstemaatika aastatuhandete vahetuse eel ja järel Kadri Põldmaa . 43 Evolutsiooniline putukaökoloogia fülogeneetiliseks lähenemiseks valmis Toomas Tammaru . 49 Usun, et mõistan Agu Laisk . 57 Klorofüll – füüsikat ja bioloogiat ühendav molekul Arvi Freiberg . 73 Koolipoisist ökofüsioloogiks Ülo Niinemets . 85 4 MAATEADUSED Saateks Dimitri Kaljo . 94 Mikropaleontoloogia ja biostratigraafia rollist ning ühest tähendusrikkast leiust Eestis Tõnu Meidla, Jaak Nõlvak, Oive Tinn . 97 Siluri selgroogsed – ühe rühma arengulugu Tiiu Märss . 117 Selgroogsete evolutsiooni kivistunud tõendeid Devoni ladestust Elga Mark-Kurik . 125 Isotoobid Eesti aluspõhja uurimisel: kemostratigraafia ja keskkond Dimitri Kaljo, Tõnu Martma . 133 Vulkaanilised kihid Eesti aluspõhjas ja nende kasutamine stratigraafias Tarmo Kiipli, Toivo Kallaste . 141 Hoovused ja settekivimid Ordoviitsiumi ja Vara-Siluri Balti basseinis Enli Kiipli, Toivo Kallaste, Tarmo Kiipli . 145 Seismo-akustiline pidevsondeerimine – meetod, mis tõi murrangu Eestit naabermaadest lahutava Läänemere alade geoloogilistesse uuringutesse Igor Tuuling . 151 Viimase Skandinaavia jäätumise dünaamika Läänemerest kagus Volli Kalm, Aleksandr Gorlach, Katrin Lasberg, Katrin Kalla . 161 Mulla orgaaniline süsinik Raimo Kõlli . 169 Isotoop-paleoklimatoloogia Rein Vaikmäe, Enn Kaup, Tõnu Martma . 177 Geograafia: kirjeldavatest uurimistest analüüsiva teaduseni. Ülevaade geograafia-alastest uurimistöödest Eestis Ülo Mander, Rein Ahas . 185 Autoritest . 196 5 SAATEKS Eesti Teaduste Akadeemia ülevaadete sari TEA- tegemine oli nõrgal aluspõhjal. Kõik kolm teise DUSMÕTE EESTIS on ilmumas juba üheteist- osa ülevaadet näitavad, kuidas molekulaartasemel kümnendat kalendriaastat. Üllitatud köited pole füsioloogiaalased laboritöö tulemused jõuavad ühesugused, nagu pole ka nendes trükitud kirjutis- makrorakendusteni elukooslustes – kas või põllul te autorid. Käesolevas väljaandes ei taha me tea- ja metsas. Raamatu esimeses osas näeme aga, et dusasutuste või ülikoolide kaupa lihtsalt aru anda, liigilise ja koosluse taseme uurimistes on endast- mida viimasel ajal on uuritud, mida teadlased on mõistetavaks muutunud uurimismeetodid, mida oma ametlikesse aruannetesse kirja pannud. Kut- varem peeti eksperimentaalbioloogide monopo- susime ja palusime kirjutama mitmeid neid, nii liks. Lisaks muidugi veel puutepunktid filosoofia- vanemaid kui ka nooremaid, kellel on näidata elu- ga, millest tänapäeval ükski teadusharu päris ja maateadusi nende muutumises. Nagu kogu mööda ei pääse. maailmas, nii ka Eestis peavad teadlased kätt Väärib tähelepanu, et artiklite lõpus toodud kirjan- teaduse pulsil. Nad tabavad, mis on teaduses päris duse viidetel on sageli autoreid rohkem kui üks – uut – nii suurtes kui ka pisiprobleemides. Nad isegi kuni 67. Paarkümmend aastat tagasi, Eesti osalevad ka ise selle uue tegemises – mitte ainult iseseisvuse taastamise alguses, tähendas see sageli importijatena, maaletoojatena, vaid uue loojatena. meie nooremate teadlaste saamist maailma pare- Käesoleval raamatul on kolm osa, mille kirjutisi mate teadlaskollektiivide noorliikmeteks. Mõni- päris meelega pole püütud ühtse skeemi järgi kord tähendas see oma ideede ja teotahte rakenda- koostada. Esimeses osas trükituis käsitletakse elu mist meil veel puuduval, aga mujal olemasoleval alates organismilisest kuni populatsioonide, liiki- heal teadusaparatuuril. Praeguseks oleme jõudnud de, koosluste tasemeni. Just neis erialades ja uuri- targa tasakaalu suhetesse. Kujunenud on rahvus- mistes on uudset lähenemist ja uusi meetodeid nii vahelisi teadlasrühmi, kus oleme võrdväärsed osa- palju, et nende artiklite ülesehitus on raamatu tei- lejad, mõnigi kord ka juhtgrupis. Märkimist väärib sest osast mõnevõrra erinev. tunnustatud mükoriisauurijate koondi moodustu- Teises kolmandikus on kolm tööd, mis jälgivad mine, mille tegevusväli ulatub Eestist Seišellide ja kolme teadussuuna kujunemist Eestis esimestest Austraaliani. Samuti on laia rahvusvahelist haaret siinsetest sammudest maailmatasemele. Need kir- tunda ökofüsioloogilistes uuringutes. Teiselt poolt jutised tuginevad eluteaduste n-ö fundamentaalse- on suhteliselt isoleeritud nõukogude Eesti tingi- male osale, mis käsitleb eluprotsesse alates mole- mustes pandud alus maailmas eesrindlikele taime- lehe fotosünteesi uuringutele. kulaarsest tasemest. Veel mõnikümmend aastat ta- gasi eristasid mitmed teadusloolased, teadusadmi- Viidatud uuemates kirjutistes on ülekaalus projek- nistraatorid ja end rahastamistarkadeks pidavad tipõhiste uurimiste tulemused, vähe on seal üldis- teaduspoliitikud “eesrindlikku” eksperimentaal- tavaid (elutöö) kokkuvõtteid. Ilmselt on õigus bioloogiat ja “iganenud”, nn kirjeldavat bioloo- Kadri Põldmaal, kes viitab projektilaadsete kõrval giat. Siin raamatus toodust on näha, et see vahe- just püsitemaatiliste uurimiste tähtsusele – nii tea- 6 dusele üldse kui ka teadlaste individuaalse arengu dusajakirjades või muul viisil jõuab. Samadest suhtes. Tähelepanelik lugeja märkab sedagi, et probleemidest ja laiemaltki kirjutavad meie Eesti teadus on osanud hoida kinni oma tulemus- teadlased ka emakeeles, küll Eesti Looduses, Loo- likust eelisstrateegiast: leida ja arendada mujal dusesõbras, Horisondis, Eesti Metsas, Akadee- tähelepanuta jäänud temaatikat. Sageli on see mias, küll populaarteaduslike raamatutena. Nad olnud eri teadusharude või -suundade kokkupuu- pole põlanud ka tõlkida ja kriitiliselt täiendada või tealal, eriti süstemaatika (taksonoomia) ja öko- toimetada valitud, tuntud autorite tõlketeoseid. loogia, samuti bioloogia ja füüsika piiripiirkonnas. Eesti elurikkust moodustavate liikide kohta käiv Viitame, et mitmete väiksemate või suuremategi info on kõigile kättesaadavaks tehtud eElurikkuse elusolendirühmade eriteadlaste seas on eestlased aadressil Internetis, see on kättesaadav ka eesti- tuntumad või isegi ainsad autoriteedid. keelse nimega küsides. Meil suhteliselt üsna uue Mõned teadlased ja ka ajakirjanikud on nurisenud elurikkuse informaatika arendamine võimaldab Eesti teadlaste keelekasutuse üle. Liiga palju aval- teabe kättesaamist nii süvauurijale kui ka tava- datavat teadustulemusi inglise või mõnes muus lisele loodusehuvilisele, nii ema- kui ka inglise võõrkeeles, ja seda eesti keeles äratrükkimise ar- keeles. Käesolev kogumik ongi kirjutatud nende vel. Käesolev kogumik näitab autorite ja teemade jaoks, kes lisaks populaarteaduslikule tahavad valikuga veel kord: hea teadlane teeb oma tööd eesti keeles lugeda ka süvenemist nõudvat teavet parimal võimalikul moel. Mida maailma teadlastel sellest, mida Eestis tehakse tänapäevaste elu- ja teada väärib, see nendeni ka suure levikuga tea- maateaduste suundumuste vallas. Erast Parmasto 7 LOODUSKAITSEBIOLOOGIA – AIMU JA OTSUSE VAHEL Asko Lõhmus Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut SISSEJUHATUS Looduskaitsebioloogia kui teaduse iseloomulik Looduskaitseteadus küsib: mida peaks inimene te- joon on lähiseos ühiskondlike protsesside ja otsus- gema, et (elus)loodus Maal piisavas ulatuses säi- tega. See tuleneb arusaamast, et loodusega seotud liks? Niisuguses küsimuses peituvad lühidalt nii olulisemad hüved on inimkonna ühiskasutuses ja selle teaduse alusküsimused kui ka tekkelugu. Esi- looduskasutusega kaasnevad keskkonnamõjud teks on tegu rakendamisele ja prognoosimisele, st puudutavad paljusid inimesi. Seepärast peab ka tulevikule suunatud teadusega. Teiseks hõlmab keskkonnaalane informatsioon olema avalik ja küsimus arusaama, et elusloodust on inimesele selle põhjal tehtud otsused jälgitavad. Kõige laie- vaja. Kolmandaks – midagi peaks tegema; sest malt mõistetuna peaks looduskaitsebioloogia nii- üht-teist on läinud või minemas valesti. Loodus- siis andma loodusväärtusi puudutavat informat- kaitseteadus ongi tekkinud sedamööda, mida ula- siooni eeskätt AMETKONDLIKESSE OTSUSTUS- tuslikumaks on muutunud inimese mõju loodusele PROTSESSIDESSE – asendama “halba-aimamise” ning mida enam on inimene teadvustanud selles teadmisega, mida teha. Praktikas on asi keeru- peituvaid kaudseid ohtusid oma elukvaliteedile. lisem, sest osa seesugusest informatsioonist ei eel- Otsesemate probleemidega, nagu loodusressurs- da teadusloomet, viimane on küllaltki aeglane ja side tööstuslik kasutamine või inimesele nuhtlu- kallis, ning ametkondlik otsustusprotsess ise on seks muutunud elusolendite tõrje, tegelevad juba paljudes riikides (ka Eestis) infopõhisuse asemel varem välja kujunenud eriomased rakendus- tugevasti politiseeritud. teadused (metsa- ja kalandusteadus, ulukibioloo- LOODUSKAITSEBIOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED gia, taimekaitseuuringud jt). Järgnevas tähistab LOODUSKAITSEBIOLOOGIA loo- Looduskaitsebioloogia objektiks on loodusväärtu- duskaitseteaduse bioloogilist ja ökoloogilist osa. sed – mõiste, mille sisu inimkond on ajaloos üha Ehkki ingliskeelset sõnaühendit conservation bio- ümber mõtestanud. Tööstusrevolutsioonist lähtu- logy kasutatakse ajaloolistel
Load more

Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Constraints on the Timescale of Animal Evolutionary History
    Palaeontologia Electronica palaeo-electronica.org Constraints on the timescale of animal evolutionary history Michael J. Benton, Philip C.J. Donoghue, Robert J. Asher, Matt Friedman, Thomas J. Near, and Jakob Vinther ABSTRACT Dating the tree of life is a core endeavor in evolutionary biology. Rates of evolution are fundamental to nearly every evolutionary model and process. Rates need dates. There is much debate on the most appropriate and reasonable ways in which to date the tree of life, and recent work has highlighted some confusions and complexities that can be avoided. Whether phylogenetic trees are dated after they have been estab- lished, or as part of the process of tree finding, practitioners need to know which cali- brations to use. We emphasize the importance of identifying crown (not stem) fossils, levels of confidence in their attribution to the crown, current chronostratigraphic preci- sion, the primacy of the host geological formation and asymmetric confidence intervals. Here we present calibrations for 88 key nodes across the phylogeny of animals, rang- ing from the root of Metazoa to the last common ancestor of Homo sapiens. Close attention to detail is constantly required: for example, the classic bird-mammal date (base of crown Amniota) has often been given as 310-315 Ma; the 2014 international time scale indicates a minimum age of 318 Ma. Michael J. Benton. School of Earth Sciences, University of Bristol, Bristol, BS8 1RJ, U.K. [email protected] Philip C.J. Donoghue. School of Earth Sciences, University of Bristol, Bristol, BS8 1RJ, U.K. [email protected] Robert J.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • (Silurian) Conodont Biostratigraphy of Saaremaa, Estonia, and a Correlation with Britain
    Journal of’ Micropalaeontology, 17: 33-50. 0262-821)</98 $10.00 0 1998 British Micropalaeontological Society. Upper Wenlock to Lower Piidoli (Silurian) conodont biostratigraphy of Saaremaa, Estonia, and a correlation with Britain VIIVE VIIRA’ & RICHARD J. ALDRIDGE’ ’ Institute of Geology, Estonia Avenue 7, EE0105 Tallinn, Estonia. Department of Geology, University of Leicester, Leicester LEI 7RH, UK ABSTRACT - The closely related conodonts Ozarkodina bohemica, 0. snajdri and 0. crispa form a clade that provides useful biostratigraphical indices through the upper Silurian. Collections from boreholes and surface outcrops on Saaremaa and from a borehole at Kolka, Latvia, contain new morphotypes of 0. bohemica and 0.crispa. A new subspecies, 0. snajdriparasnajdri, is also distinguished, occurring above 0. crispa in the Kuressaare and lowermost Kaugatuma stages. Evidence from conodonts and other fossils; primarily chitinozoans, ostracods and ichthyoliths, can be used to correlate the upper Silurian succession of Saaremaa with those of the Welsh Borderland and Gotland, although some problems remain to be solved. The microfossil distribution suggests that there may be a major break at the base of the Ludlow Bone Bed Member at Ludlow, equivalent to the Kuressaare Formation on Saaremaa. J. Micropalaeontul. 17(1): 33-50, April 1998. INTRODUCTION display frequent discontinuity surfaces, mud cracks, ripple The study of the Silurian rocks of Estonia dates back to the last marks and trace fossils. Abundant stromatolites and oncolites century, with the establishment of a Lower Palaeozoic occur, but the Fauna is restricted to eurypterids, thelodonts and stratigraphical scheme by Schmidt (1858). Details were added conodonts. The Paadla Formation is 26-32 m thick and consists in the earlier part of this century, and more recently scientific of detrital biomorphous and biohermal stromatoporoid-coral investigations have been considerably advanced by a group of limestones, dolomites and mark.
    [Show full text]
  • LÜMANDA Terviseprofiil
    LÜMANDA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2011-2013 LÜMANDA 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 4 2 Üldandmed ............................................................................................................................... 5 3 Terviseprofiili valdkonnad ..................................................................................................... 10 3.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ....................................................................... 10 3.1.1 Hetkeolukord ............................................................................................................ 10 3.1.1.1 Tööturu situatsioon ........................................................................................... 10 3.1.1.2 Toimetulek ........................................................................................................ 12 3.1.1.3 Kaasatus kogukonna tegevustesse .................................................................... 13 3.1.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed ............................................................................ 14 3.2 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng .................................................................. 16 3.2.1 Hetkeolukord ............................................................................................................ 16 3.2.1 Probleemid, eesmärgid, meetmed ...........................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Koolide Ja Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Kinnitamine
    Väljaandja: Lääne-Saare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.11.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.02.2016 Avaldamismärge: RT IV, 25.11.2015, 13 Lääne-Saare valla koolide ja koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna kinnitamine Vastu võetud 17.11.2015 nr 57 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 ja 3 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 alusel. § 1. Valla põhikoolide teeninduspiirkondade kinnitamine (1) Kinnitada Aste Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. (2) Kinnitada Kärla Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anepesa, Arandi, Hirmuste, Jõempa, Kandla, Karida, Kogula, Kuuse, Kõrkküla, Käesla, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja, Nõmpa, Paevere, Paiküla, Sauvere, Sõmera, Ulje, Vendise, Vennati külad ning Kärla alevik. (3) Kinnitada Lümanda Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad:
    [Show full text]
  • Fotw Classification Detailed Version
    1 Classification of fishes from Fishes of the World 5th Edition. Nelson, JS, Grande, TC, and Wilson, MVH. 2016. This is a more detailed version of the listing in the book’s Table of Contents. Order and Family numbers are in parentheses; the page number follows a comma; † indicates extinct taxon. If you spot errors, please let us know at [email protected]. Latest update January 11, 2018. PHYLUM CHORDATA, 13 SUBPHYLUM UROCHORDATA—tunicates, 15 Class ASCIDIACEA—ascidians, 15 Class THALIACEA—salps, 15 Order PYROSOMIDA, 15 Order DOLIOLIDA, 15 Order SALPIDA, 15 Class APPENDICULARIA, 15 SUBPHYLUM CEPHALOCHORDATA, 16 Order AMPHIOXIFORMES—lancelets, 16 Family BRANCHIOSTOMATIDAE, 16 Family EPIGONICHTHYIDAE, 16 †SUBPHYLUM CONODONTOPHORIDA—conodonts, 17 †Class CONODONTA, 17 SUBPHYLUM CRANIATA, 18 INFRAPHYLUM MYXINOMORPHI, 19 Class MYXINI, 20 Order MYXINIFORMES (1)—hagfishes, 20 Family MYXINIDAE (1)—hagfishes, 20 Subfamily Rubicundinae, 21 Subfamily Eptatretinae, 21 Subfamily Myxininae, 21 INFRAPHYLUM VERTEBRATA—vertebrates, 22 †Anatolepis, 22 Superclass PETROMYZONTOMORPHI, 23 Class PETROMYZONTIDA, 23 Order PETROMYZONTIFORMES (2)—lampreys, 23 †Family MAYOMYZONTIDAE, 24 Family PETROMYZONTIDAE (2)—northern lampreys, 24 Subfamily Petromyzontinae, 24 Subfamily Lampetrinae, 25 Family GEOTRIIDAE (3)—southern lampreys, 25 Family MORDACIIDAE (4)—southern topeyed lampreys, 26 †Superclass PTERASPIDOMORPHI, 26 †Class PTERASPIDOMORPHA, 26 Subclass ASTRASPIDA, 27 †Order ASTRASPIDIFORMES, 27 Subclass ARANDASPIDA, 27 †Order ARANDASPIDIFORMES,
    [Show full text]
  • Early Gnathostome Phylogeny Revisited: Multiple Method Consensus
    RESEARCH ARTICLE Early Gnathostome Phylogeny Revisited: Multiple Method Consensus Tuo Qiao1, Benedict King2, John A. Long2, Per E. Ahlberg3, Min Zhu1* 1 Key Laboratory of Vertebrate Evolution and Human Origins of Chinese Academy of Sciences, Institute of Vertebrate Paleontology and Paleoanthropology, Chinese Academy of Sciences, Beijing, China, 2 School of Biological Sciences, Flinders University, Adelaide, South Australia, Australia, 3 Department of Organismal Biology, Evolutionary Biology Centre, Uppsala University, NorbyvaÈgen, Uppsala, Sweden * [email protected] a11111 Abstract A series of recent studies recovered consistent phylogenetic scenarios of jawed verte- brates, such as the paraphyly of placoderms with respect to crown gnathostomes, and anti- archs as the sister group of all other jawed vertebrates. However, some of the phylogenetic OPEN ACCESS relationships within the group have remained controversial, such as the positions of Ente- Citation: Qiao T, King B, Long JA, Ahlberg PE, Zhu lognathus, ptyctodontids, and the Guiyu-lineage that comprises Guiyu, Psarolepis and M (2016) Early Gnathostome Phylogeny Revisited: Achoania. The revision of the dataset in a recent study reveals a modified phylogenetic Multiple Method Consensus. PLoS ONE 11(9): hypothesis, which shows that some of these phylogenetic conflicts were sourced from a e0163157. doi:10.1371/journal.pone.0163157 few inadvertent miscodings. The interrelationships of early gnathostomes are addressed Editor: Hector Escriva, Laboratoire Arago, FRANCE based on a combined new dataset with 103 taxa and 335 characters, which is the most Received: May 2, 2016 comprehensive morphological dataset constructed to date. This dataset is investigated in a Accepted: September 2, 2016 phylogenetic context using maximum parsimony (MP), Bayesian inference (BI) and maxi- Published: September 20, 2016 mum likelihood (ML) approaches in an attempt to explore the consensus and incongruence between the hypotheses of early gnathostome interrelationships recovered from different Copyright: 2016 Qiao et al.
    [Show full text]
  • Morphology and Histology of Acanthodian Fin Spines from the Late Silurian Ramsasa E Locality, Skane, Sweden Anna Jerve, Oskar Bremer, Sophie Sanchez, Per E
    Morphology and histology of acanthodian fin spines from the late Silurian Ramsasa E locality, Skane, Sweden Anna Jerve, Oskar Bremer, Sophie Sanchez, Per E. Ahlberg To cite this version: Anna Jerve, Oskar Bremer, Sophie Sanchez, Per E. Ahlberg. Morphology and histology of acanthodian fin spines from the late Silurian Ramsasa E locality, Skane, Sweden. Palaeontologia Electronica, Coquina Press, 2017, 20 (3), pp.20.3.56A-1-20.3.56A-19. 10.26879/749. hal-02976007 HAL Id: hal-02976007 https://hal.archives-ouvertes.fr/hal-02976007 Submitted on 23 Oct 2020 HAL is a multi-disciplinary open access L’archive ouverte pluridisciplinaire HAL, est archive for the deposit and dissemination of sci- destinée au dépôt et à la diffusion de documents entific research documents, whether they are pub- scientifiques de niveau recherche, publiés ou non, lished or not. The documents may come from émanant des établissements d’enseignement et de teaching and research institutions in France or recherche français ou étrangers, des laboratoires abroad, or from public or private research centers. publics ou privés. Palaeontologia Electronica palaeo-electronica.org Morphology and histology of acanthodian fin spines from the late Silurian Ramsåsa E locality, Skåne, Sweden Anna Jerve, Oskar Bremer, Sophie Sanchez, and Per E. Ahlberg ABSTRACT Comparisons of acanthodians to extant gnathostomes are often hampered by the paucity of mineralized structures in their endoskeleton, which limits the potential pres- ervation of phylogenetically informative traits. Fin spines, mineralized dermal struc- tures that sit anterior to fins, are found on both stem- and crown-group gnathostomes, and represent an additional potential source of comparative data for studying acantho- dian relationships with the other groups of early gnathostomes.
    [Show full text]
  • Family-Group Names of Fossil Fishes
    European Journal of Taxonomy 466: 1–167 ISSN 2118-9773 https://doi.org/10.5852/ejt.2018.466 www.europeanjournaloftaxonomy.eu 2018 · Van der Laan R. This work is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 License. Monograph urn:lsid:zoobank.org:pub:1F74D019-D13C-426F-835A-24A9A1126C55 Family-group names of fossil fishes Richard VAN DER LAAN Grasmeent 80, 1357JJ Almere, The Netherlands. Email: [email protected] urn:lsid:zoobank.org:author:55EA63EE-63FD-49E6-A216-A6D2BEB91B82 Abstract. The family-group names of animals (superfamily, family, subfamily, supertribe, tribe and subtribe) are regulated by the International Code of Zoological Nomenclature. Particularly, the family names are very important, because they are among the most widely used of all technical animal names. A uniform name and spelling are essential for the location of information. To facilitate this, a list of family- group names for fossil fishes has been compiled. I use the concept ‘Fishes’ in the usual sense, i.e., starting with the Agnatha up to the †Osteolepidiformes. All the family-group names proposed for fossil fishes found to date are listed, together with their author(s) and year of publication. The main goal of the list is to contribute to the usage of the correct family-group names for fossil fishes with a uniform spelling and to list the author(s) and date of those names. No valid family-group name description could be located for the following family-group names currently in usage: †Brindabellaspidae, †Diabolepididae, †Dorsetichthyidae, †Erichalcidae, †Holodipteridae, †Kentuckiidae, †Lepidaspididae, †Loganelliidae and †Pituriaspididae. Keywords. Nomenclature, ICZN, Vertebrata, Agnatha, Gnathostomata.
    [Show full text]
  • Scale Morphology and Squamation Pattern of Guiyu Oneiros Provide
    www.nature.com/scientificreports OPEN Scale morphology and squamation pattern of Guiyu oneiros provide new insights into Received: 8 June 2018 Accepted: 7 January 2019 early osteichthyan body plan Published: xx xx xxxx Xindong Cui1,2,3, Tuo Qiao1,2 & Min Zhu1,2,3 Scale morphology and squamation play an important role in the study of fsh phylogeny and classifcation. However, as the scales of the earliest osteichthyans or bony fshes are usually found in a disarticulated state, research into squamation patterns and phylogeny has been limited. Here we quantitatively describe the scale morphology of the oldest articulated osteichthyan, the 425-million- year-old Guiyu oneiros, based on geometric morphometrics and high-resolution computed tomography. Based on the cluster analysis of the scales in the articulated specimens, we present a squamation pattern of Guiyu oneiros, which divides the body scales into 4 main belts, comprising 16 areas. The new pattern reveals that the squamation of early osteichthyans is more complicated than previously known, and demonstrates that the taxa near the crown osteichthyan node in late Silurian had a greater degree of squamation zonation compared to more advanced forms. This study ofers an important reference for the classifcation of detached scales of early osteichthyans, provides new insights into the early evolution of osteichthyan scales, and adds to our understanding of the early osteichthyan body plan. Research of the scale morphology and squamation of both fossil1–7 and extant osteichthyans8–14 provides valuable information for the fsh systematics and phylogeny. Previous descriptive works on early osteichthyan scale-based taxa were based on qualitative descriptions, or simple quantitative descriptions, lacking any systematic morpho- metric data2,15–20.
    [Show full text]