nimesed on elanud kihelkonnas aastatuhandeid 4. Järlepa risttee urgetes: “Väga suur oli aga liivlaste röövsaak, 5 I ning jätnud jäljed nii ainelisele kui ka vaimsele maastikule. Juuru vald, Järlepa küla kes olles piiranud sisse – Järlepa maantee ja Lõiuse – Siin leidub muistseid põlde, lohukive, asulakohti, linnuseid, harjulaste maa-alused Järlepa maantee ristumiskoht pelgupaikasid, kalmeid ja hiisi, pühi kive, allikaid ja puid. Iga koopad, kuhu need olid X: 6554652.4 Y: 552103.9 maakoht Juurus elab ning võib jutustada teadlikule ja avatud harjunud alati pelgu kuulajale oma loo. Naised käisid Järlepa ristteel salaja oma minema, lämmatasid tavasid järgimas. Valge riie võeti üle ning kõik, nii mehed kui Turismitee tutvustab Juuru kihelkonna looduslikke paiku, vokk kaasa. Kuigi põhimõtteliselt on võidud naised, tehes suitsu ja tuld igal ristteel nõiduda, on Järlepa eriline koobaste suus, suitsutades millele inimene on aegade jooksul omistanud erilise tähenduse. 4 oma kaasaega jõudnud toimingute poolest. ööd kui päevad. Ja mõned Tee sobib eelkõige neile, kes soovivad rahulikult tutvuda kohaliku Nõidustoimingute tegemise sagedasemaks juba hinge vaakuvana, mõned loodusega ning põliselanike vaimse pärandiga maastikul. ajaks on olnud täiskuu neljapäev. poolsurnuna, mõned surnuna koobastest kadumise järele vajund 3. Juuru tammed välja tirides, tapsid nad need ja viisid teised see linn maa alla. Kuid eestlaste uuesti 5. Iida urked (ka vangi ja riisusid kogu nende vara ja raha võidule pääsedes tõusvat linn jälle üles.” Juuru vald, Juuru alevi lõunaserval ja riided ja palju saaki. Aga lämbunuid oli – Teomeeste hulgas valitsend orjuse ajal Staadioni tn 10 kortermaja taga aiamaade karstiala, Iie mäed, Iie urked, Teave teeolude kohta Teave tee pikkuse (km) ja aja (h) Hiide kuusik) kõigist koobastest umbes tuhat inimhinge kindel usk selle jutustuse tõelisusse. Igal (lühikirjeldus): enamuses kohta: 50 km; mootorsõidukiga ääres viljapõllul, 110 m – maanteest mõlemast soost. Ja pärast seda pöördusid hommikul enne päikese tõusu mõisa tööle asfaltkattega, kohati kruusa - 4,5–10 tundi, jalgrattal 6–11,5 põhjas. Parkimine maantee ääres. Juurdepääs Kaiu vald, Kuimetsa ja küla liivlased koos sakslastega tagasi, õnnistades minnes vaadatud endise linna poole, et või pinnaseteed tundi üle heinamaa ja põllu. Tee puudub Kahel pool Kose-Purila maanteed. Ala asub Jumalat, et ta ka harjulaste kõrgid südamed näha, kas selle tuled juba paistavad, kas linn X: 6546690.6 Y: 554982.7 kahel pool maanteed. Looduskaitseala parklale ja matkarajale osutab maantee ääres viit. oli ristiusule alandlikuks teinud” (Henriku juba tõusnud ja sellega eestlaste vabadus Vanapagana küünejälgedeks. Kaks püha puud: 1) ümbermõõt 1. Pae karstiala, Juurdepääs mööda pinnaseteed ja jalgradasid Liivimaa kroonika, 2005, lk 141). kätte on jõudnud. 3,75 m (diameeter 1,3 m), kõrgus 18 m; Vanapagana jäljed kas otse maanteelt või parklast. Põnevamatest “Kogu sel ümberkaudsel maaalal asunud Iida urgaste käike peetavat ka endise Iida 2) ümbermõõt, 4,2 m (diameeter 1,3 m), vald, Pae küla 2. Hõreda küla Rehe lohukivi koobastest on moodustatud matkarada, mille muistsel eestlaste iseseisvuse ajal Iida linn. linna tänavaiks. kõrgus 16 m. Rahvapärimus kõneleb, et Juuru Juuru – maanteelt läbi Pae küla Juuru vald, Hõreda küla kaardi leiab stendilt Sakslaste siiatuleku ja eestlaste vabaduse tammede külge olevat seotud paelu ning nad lõunasse suunduvat kruusateed mööda Juuru – Hõreda – Rapla maanteelt X: 6547058.1 Y: 565488.3 1,4 km, Sepa ja Lame talu vahel Kuusikus. pinnaseteed mööda 75 m idas, pinnaseteest on jäänuk vanast hiietammikust. Juuru kirik Ca 20 ha suurune metsane ala. Eesti ühel Juurdepääs mööda rohtunud jalgrada 5 m põhjas söötis rohumaal. Parkimine: olevat ehitatud tammikusse puujuurte vahele, suuremal ja ainulaadsemal karstialal saab näha X: 6539996 Y: 552175.1 bussidel maantee ääres, sõiduautol millest saanud Juuriku ehk Juuru nime. mitmeid karstivorme: langatusorge, lehtreid, TURISMITEAVE pinnaseteel kivi juures Teisendi järgi seisnud varem kirik ka kahe Piirkonnas esineb arvukalt langatuslehtreid, lohke, kanaleid ja koopaid. Viis koobast on nii X: 6542486.2 Y: 553142.9 tamme vahel, kuid vajunud maa alla. Rapla Turismiinfokeskus Kehtna vald -lohke, väikeseid koopaid ja karre, mis suured, et sinna saab vabalt sisse kõndida. Üks mnt 4, Rapla Pargi 2, Kehtna on koondunud suhteliselt väikesele Kivi pikkus 4,4 m, laius 4,1 m, kõrgus 1,6 m. põnevamaid on 12 m pikkune ja 8 m laiune +372 489 4359, [email protected] +372 489 8820, [email protected] www.raplamaa.ee/en/tourist_information https://kehtna.kovtp.ee/et/uldinfo kuusemetsaga kaetud alale. Loopealsel Punakas hallide tähnidega rabakivi. Kivil on kõlakojakujuline koobas ühe langatuslehtri asuva kaitseala idaosas, raba piiril paljandub 46 lohku läbimõõduga 5–9 cm, sügavusega põhjas. Kõrgvee ajal saab siin paljudes Põhja-Eesti Turism Mahtra Talurahvamuuseum raikküla lade, 1,8 m kõrgune astang – 1–3 cm. Teadlased seostavad kividele kohtades paelõhedes ja -kanalites +372 5330 8130, [email protected] Muuseumi 1, Juuru alevik, Juuru vald, kunagine Balti jääpaisjärve serv. Kaitseala lohkude tegemist maaharimisega. Väheseid www.northestonia.eu/en Raplamaa jälgida veevoolu või kuulda maa +372 484 4199, [email protected] pindala on 11 ha. Muistendi järgi olnud lohukive on kasutatud ka ohverdamiseks. alt veesolinat, madalvee ajal Juuru vald www.mahtramuuseum.ee vanasti Pae karstialal raudväravatega linn, Üksikute pärimusteadete kohaselt olevat veevoolu peaaegu ei näe. Veski 1, Juuru alevik, Juuru vald, Raplamaa +372 484 1000, [email protected] Eesti Looduse Infosüsteem I infoleht mis vajunud maa alla. Hiljem kuuldud selle lohke tehtud surnu mälestuseks. Samuti Oletatakse, et kroonikas https://juuru.kovtp.ee/et/uldinfo Ülevaated kaitstavate alade andmetest koha peal kirikukellade helinat. Karstialal on lambaõnne saamiseks lohke hõõrutud kirjeldatud ristisõja ajal 1220. ning EELISesse kantud kaitsealuste liikide esinevaid karrilohke on peetud Vanapagana lambavilla ja rasvaga. aastal toimunud traagilised Kaiu vald leiukohtadest tee 17, Kaiu alevik, Raplamaa jalajälgedeks, pinnases asuvaid lõhesid aga 3 sündmused leidsid aset Iida http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/ +372 484 5297, [email protected] infoleht.aspx?lang=eng www.kaiu.ee

1 2 Kivi ülemisel harjal kümme lohku, läbimõõt on 4 lohku läbimõõduga 5–7 cm, sügavad 12. Männiku Suurkivi 1–1,5 cm. 5–6 cm, sügavus 2–4 cm. Juuru vald, Härgla küla Pirgu – Juuru maanteelt 60 m läänes, 9. Hõreda lohukivi 2 14. Pirgu lohukivi metsas. Maantee ääres võimalik parkida Juuru vald, Pirgu küla Juuru vald, Hõreda küla sõiduautot Juuru – Järlepa maanteest 10 m põhjas Juuru – Hõreda – Rapla maanteelt 70 m üle X: 6550409.4 Y: 550883.1 lagedal põllul. Maantee ääres võimalik heinamaa. Maantee ääres võimalik parkida parkida sõiduautot sõiduautot Tumehall, koosneb kahest suurest X: 6555861.2 Y: 549398.8 X: 6542770.4 Y: 553261.1 lõhenemisel tekkinud rahnust. Pikkus 6 m, laius 4 m, kõrgus 3,4 m. Eraldunud tükk on 2,8 m pikk, 1,95 m lai, 0,8 m kõrge, hall. Kivi Neljast lohukivist paremalt (lõunast) esimene. 4,6 m pikk, 2,6 m lai, kuni 1,5 m kõrge. Sellel madalamas osas on 3 lohku läbimõõduga 6. Pae lohukivi 2,5 m pikk ja 1,5 m lai, 40 cm kõrge, tasane. asub lohk läbim. 7 cm, sügav 1,5 cm. 5–6 cm, sügavusega 1–2 cm. Teave teiste piirkonnas leiduvate Kehtna vald, Pae küla Lohud on koos kivi pealispinnaga hävinud. pühapaikade kohta Juuru – Rapla maanteelt Pae külla suunduva 13. Härgla lohukivi 15. Pirgu lohukivi 10. Hõreda lohukivi 3 kruusatee idaservas, maanteelt 105 m küla Juuru vald, Härgla küla Juuru vald, Pirgu küla Lohukivid jutustavad Eesti maaviljeluse alepõllunduse ning asustusega. Lohud poole. Vahetult külatee kõrval. Maantee ääres Juuru vald, Hõreda küla Pirgu – Juuru maanteelt Härgla külla Seli – maantee ja Pirgu mõisa tee ja asustuse ajaloost. Eestis on leitud on ilmselt valmistatud 3000 – 2000 aastat võimalik parkida sõiduautot või bussi Juuru – Hõreda – Rapla maanteelt 85 m üle minevast pinnaseteest 60 m idas põllul. ristumiskohast 40 m lõunaedelas heinamaal. ligikaudu 1750 lohukivi ning need tagasi. Suurem osa lohukive asub ka X: 6541121.1 Y: 552033.6 heinamaa. Maantee ääres võimalik parkida Maantee ääres võimalik parkida sõiduautot Maantee ääres võimalik parkida sõiduautot sõiduautot asuvad valdavalt Põhja-Eestis Viru ja praegu haritaval maal. Võimalik, et 2 m pikk, 1,5 m lai, 0,7 m kõrge, hallikas. Peal 5 X: 6550805.1 Y: 551084.8 X: 6554276.1 Y: 548051.4 X: 6542835.9 Y: 553301.7 Harju maakonnas. Lohukivide poolest lohkudel oli usuline otstarve, kuid lohku läbimõõt 5–6 cm, sügavus 1–1,5 cm. Toomingapõõsa all. Punakas, pikk 2,5 m, 4,34 m pikk, 3,2 m lai, 1,31 m kõrge, rikas on ka Harju maakonnas asuv Juuru samahästi võis neil olla mingi praktiline, Neljast lohukivist paremalt (lõunast) neljas. lai 2 m, kõrge 1,5 m. Libamisi laskuv külg hallikasroosa. Kivi kõrgemas loodeosas on kihelkond, kust on käesolevas nimekirjas meile teadmata eesmärk. Oletused, et 7. Pae lohukivi Roosakas, hallide laikudega. Pikkus 2,98 m, on kaetud rusikasuuruste põllukividega. lohk läbimõõduga 7 cm, sügavus 2 cm. esitatud 30 lohukivi. Lohukividel on lohud on seotud rahvaastronoomia, Kehtna vald, Pae küla laius 1,7 m, kõrgus 0,65 m. Pealispind kumer. väikesed, 3–10 cm läbimõõduga ning päikesekultuse, esivanemate austamise Külatee ja Järve talu sissesõidutee ääres Kivi keskel puurauk, millest algavad kolm 0,5–5 cm sügavused lohud. Tavaliselt on või ohverdamisega, ei ole seni kinnitust haljasalal. Vahetult külatee kõrval. Maantee lõhet – lõhkamise jälg. Kivil on 7 lohku lohukivil 1–10 lohku. Kõige lohurikkam on leidnud. Lohukivide teadusliku uurimise ääres võimalik parkida sõiduautot või bussi läbimõõduga 4–6 cm, sügavusega 0,5–1 cm. Hiite Maja Sihtasutusest Tallinna lähedal Assakul asuv Nõiakivi (405 arengut kajastab nende nimetuse X: 6541042.9 Y: 552068.6 lohku). Lohukiviks võivad olla igasuguse muutumine viimase sajandi jooksul: 11. Hõreda lohukivi 4 Pikkus 2,4 m, laius 1,8 m, kõrgus 1,55 m, hall, Hiite Maja sihtasutus loodi 2008. aastal Cult Identity raames vastutas Hiite Maja suuruse ja väljanägemisega rändrahnud. 20. sajandi alguses – ohvrikivid, Juuru vald, Hõreda küla roosakate laikudega. Eesti põlisrahva kultuuri- ja looduspärandi pühapaikade kaitse ja haldamise suuniste Juuru – Hõreda – Rapla maanteelt 50 m üle Väikseim seni leitud lohukivi on aga nõukogude ajal – väikeselohulised uurimiseks, tutvustamiseks ja hoidmiseks. koostamise eest. Osaletud on ka hiite heinamaa. Maantee ääres võimalik parkida vaid kämblasuurune. Lohud on reeglina kultusekivid, 20. sajandi lõpust alates – 8. Hõreda lohukivi 1 Seni on keskendutud looduslike dokumentaalfilmi valmistamises, Maavalla sõiduautot uuristatud kivi pinnale, kuid mõnel lohukivid. Väheseid lohukive on Juuru vald, Hõreda küla pühapaikade riiklikus arengukavas hiite kuvavõistluse korraldamises jpm X: 6542804 Y: 553255.7 juhul ka selle küljele. Lohukividega kasutatud ka ohverdamiseks. Üksikute Juuru – Hõreda – Rapla maanteest 75 m idas, kavandatud tegevuste rakendamisele. pühapaikadega seotud ettevõtmistes. ei ole reeglina seotud rahvapärimust pärimusteadete kohaselt olevat lohke lagedal heinamaal. Maantee ääres võimalik Neljast lohukivist paremalt (lõunast) kolmas, Pühapaikadega seoses on loodud ning nad on leitud üksnes välise tehtud surnu mälestuseks. Samuti on parkida sõiduautot toomingapõõsa sees. Hall, roosade laikudega. andmekogu, koostatud õigusanalüüs ja tunnuse – lohkude – järgi. Lohukivide lambaõnne saamiseks lohke hõõrutud X: 6542789.1 Y: 553270.5 Pikkus 2,6 m, laius 2,2 m, kõrgus 1,35 m. seadusemuudatuste kavand, tellitud avaliku ümbert ei ole avastatud arheoloogilisi lambavilla ja rasvaga. Pealispind koos aukudega hävinud. Neljast lohukivist paremalt (lõunast) teine. arvamuse uuringuid ning osaletud Tartu leide, mida võiks seostada lohkude Roosa, hallide laikudega. Pikkus 3,25 m, Ülikooli ja Eesti Maaülikooli valikainete tegemise või kasutamisega. laius 2,8 m, kõrgus 0,5 m. Trapetsikujuline, korraldamises. Muhu, Juuru, Kuusalu ja Põlva Teadased seostavad kividele pealt lame. Kivi keskel on 7 cm kaugusel kihelkonnas on korraldatud pühapaikade lohkude tegemist noorema rauaaja kaks puurauku. Nendest lõuna ja edela pool väliuuringuid. Rahvusvahelise projekti Muistsed paigad

Juuru kihelkond

Kaart

SUOMI Põlised pühad NORGE HEAD TAVAD ROSIJSKAJA EESTI SVERIGE FEDERACIJA

LATVIJA Looduslikku pühapaika minnakse eeskätt mõtisklema, jõudu koguma, DANMARK tervist ja nõu saama, palvetama ja ande viima. Pühapaigad toovad LIETUVA kosutust ja abi inimestele, kes tulevad lugupidamisega paiga ja BIEŁARUŚ põlisrahva vastu ning järgivad ajaloolisi häid tavasid. äbi aegade on inimesi paelunud looduse vägi ja lumm. Keskkonda hästi tundes ja Lkasutades, aga ka austades on võimalik inimeste ja looduse vahele tasakaalukad Puhtus suhted. Sel viisil toimides on eestlastestPOLSKA saanud aastatuhandete jooksul Euroopa üks Pühapaika tule kainena, puhta ihu, rõiva ja meelega ning ära jäta endast vanemaid rahvaid. Eestimaa pinnavormid, veekogud, kivid ja põlispuud on ühtlasi maha sodi ega mustust. Nagu kirikusse, nii ka looduslikku pühapaika Vastlapäev Hingedepäev osa põlisrahva vaimsest pärandist. Lohukivid jutustavad meie maaviljeluse algusest, sisenetakse jalgsi ning sinna ei viida loomi. Asjale mine pühapaigast välja. Vastlapäev on liikuv püha ning on 2.11. üleloomulike olenditega seotud paigad pajatavad muistseid lugusid ning looduslikud 2013: 12.02. • 2014: 04.03. • 2015: 17.02. 2016: Kalmistutel ja kodudes süüdatakse küünlad pühapaigad hoiavad teadmist, et loodus ja laiemalt elu on püha. Puutumatus 09.02. • 2017: 28.02. Hingedepäeva õhtul säravad Eestimaa Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) ja Maailma Looduse Fond (WWF) kinnitavad, et looduslikud pühapaigad on inimkonna vanimad kaitsealad. Eestlased on hiites loodust Pühapaigas ei tehta mõtte, sõna ega teoga liiga ühelegi elavale olendile, Kindel asukoht puudub, alla lastakse piirkonnas kalmistud küünlatulest ning küünlad on ei inimesele, loomale, puule-põõsale ega maapinnale. Pühast paigast kaitsnud igiammustest aegadest peale. Vähemalt osaliselt tugineb sellele ka tänase Eesti leiduvatelt suurematelt ja väiksematelt küngastelt. süüdatud ka paljudes kodudes. Eestlased ei või oksagi murda, lilli, marju või seeni korjata, kala püüda, ega muid maastikuline mitmekesisus ja elurikkus. Võrreldes ülejäänud õhtumaise Euroopaga on Täpsemat infot küsida turismiinfokeskusest usuvad, et sügisest jõuludeni kestval loodusande varuda, teab vanarahva tarkus. Eestis looduslikud pühapaigad ning nendega seotud tavad ja uskumused jõudnud kaasaega Rõõmsa liulaskmise, hernesupi ja kuklite hingedeajal saavad esivanemate hinged meid silmatorkavalt rohkearvuliselt ja elavalt. Rahu söömise ning vurri tegemise päev. külastada ja nendega sideme hoidmine toob Juba meie kauged esivanemad märkasid, et looduse pühades paikades avaldub Pühapaigas hoitakse vaikust ja rahu, et mitte häirida selle asukaid ega Liulaskmine annab tervist ja õnne nii meile õnne. iseäralilk vägi. Aupaklikult lähenedes võivad nad anda tervist, lasteõnne, edenemist, sisemist tarkust ning meelerahu. Sarnane looduse vägi avaldub ka teatud pühadel aegadel külastajaid. Hing või haldjas on igal puul, kivil, veekogul ja paigal. inimestele kui nende majapidamisele. Kuigi Mardilaupäev vastlad pole ametlik püha, võib sel päeval mida me praegugi tähistame, näiteks hingedeajal, jõuludel, vastla- ja jaanipäeval. 9.11. Annid sageli näha, et nii õppeasutused kui ka See voldik on tagasihoidlik sissejuhatus Juuru kihelkonna pärandiga tutvumiseks. Pühapaigas võib anniks siduda looduslikust kiust paela, riideriba, lõnga töökollektiivid on läinud ühiselt liumäele. Mardilaupäeva õhtul võib nii külades vms. Kõige parem, kui seotud lõng on valget või punast värvi ja pael ise kui linnatänavatel kohata eriskummalisi punutud. Pane tähele, et seotud pael poleks kunstkiust ega oleks pingul. Jaanilaupäev kampasid, kelle näod on kaetud värvi või www.ancientsites.eu Sa võid jätta pühapaika ka münte, väärisesemeid või kaapida hõbevalget. 23.06. maskidega ja kellel on seljas veidrad rõivad. Need on hingesid kehastavad mardisandid, Väljaandja: SA Hiite Maja Cover photo: Anniks võib jätta ka osakese värskest toidust ja joogist. Suvine pööripüha, mis tähistab talvise www.hiis.ee kes käivad ukselt uksele, laulavad, tantsivad, © Sborisov (Dreamstime.com) poolaasta algust. Jaanituld teevad linnad, esitavad mõistatusi ja lahke kostitamise korral Foto: A.Kaasik; Arne Ader; © O. Lebedeva, Prepared by: Tavade rikkumine külad ja väga paljud perekonnad. Jaanitule © B. Calkins (Dreamstime.com) Karšu izdevniecība Jāņa sēta, Pühapaikadeks on valitud ilmselt väekohad, mis võivad inimesele kohatu õnnistavad pererahvast ja selle majapidamist. www.kartes.lv soojus ja suits on raviva ja õnnistava toimega käitumise korral ka hukutavalt mõjuda. Nii kaugemast minevikust kui ka Mõni nädal hiljem (24.11.), kadrilaupäeva ning iga inimene peaks sellesse viima kasvõi tänapäevast leidub rohkesti näiteid, kuidas pühapaika häirides või rikkudes ehk lambapäeva õhtul on liikvel valgesse ühe oksarao. EUROPEAN UNION on paljud inimesed saanud tõsiselt viga – haigestunud või isegi surnud. rõivastatud kadrisandid. EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND Seepärast tasub ajaloolisi tavasid tõsiselt võtta. Parem karta kui kahetseda, INVESTING IN YOUR FUTURE ütleb vanasõna. The booklet has been developed within the scope of the project of the Central Baltic Sea region cross-border cooperation programme INTERREG IV A 2007-2013 “Ancient Cult Sites – Common Identity of the Shore of the Baltic Sea. The content of the publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners.