Tähtvere Vald

Tähtvere vald

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2009 - 2020

OÜ Monoliit 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

SISUKORD

SISSEJUHATUS...... 6 I OLUKORRA KIRJELDUS...... 9 1.1. Asend, administratiivne jaotus ja üldiseloomustus...... 9 1.2. Valla arengukava...... 9 1.3. Planeeringud...... 9 1.4. Reovee kogumisalad...... 10 1.5. Kliima...... 11 1.6. Loodus...... 11 1.7. Pinnavesi...... 11 1.8. Geoloogia ja hüdrogeoloogia...... 12 II ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD ANDMED...... 13 2.1. Elanikkond...... 13 2.2. Ettevõtlus ja tööhõive...... 13 2.3. Kommunaalmajanduse korraldus...... 14 2.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutajad...... 15 2.5. Rajatiste ja seadmete omandiõigus...... 15 2.6. Vee erikasutusload ja kompleksload...... 15 2.7. Sademevesi...... 16 III ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIGA KAETUD ALAD...... 17 3.1. Haage küla...... 17 3.1.1. Asukoht...... 17 3.1.2. Elamumajandus...... 17 3.1.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus...... 17 3.1.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid...... 18 3.1.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord...... 18 3.1.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 20 3.1.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid...... 20 3.1.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 21 3.1.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord...... 21 3.2. Ilmatsalu alevik...... 23 3.2.1. Asukoht...... 23 3.2.2. Elamumajandus...... 23 3.2.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus...... 23 3.2.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid...... 24 3.2.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord...... 24 3.2.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 26 3.2.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid...... 26 3.2.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 26 3.2.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord...... 27 3.3. Märja alevik...... 29 3.3.1. Asukoht...... 29 3.3.2. Elamumajandus...... 29 3.3.3. Vee- ja kanalisatsiooni-teenuse ulatus...... 29 3.3.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid...... 30 3.3.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord...... 30 3.3.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 32 3.3.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid...... 33 3.3.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 34 OÜ Monoliit 2 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.4. Rahinge küla...... 36 3.4.1. Asukoht...... 36 3.4.2. Elamumajandus...... 36 3.4.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus...... 36 3.4.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid...... 36 3.4.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord...... 37 3.4.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 39 3.4.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid...... 40 3.4.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 40 3.4.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord...... 41 3.5. Rõhu küla...... 42 3.5.1. Asukoht...... 42 3.5.2. Elamumajandus...... 42 3.5.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus...... 42 3.5.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid...... 43 3.5.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord...... 43 3.5.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 44 3.5.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid...... 44 3.5.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 45 3.5.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord...... 46 3.6. Tüki küla...... 48 3.6.1. Asukoht...... 48 3.6.2. Elamumajandus...... 48 3.6.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus...... 48 3.6.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid...... 48 3.6.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord...... 49 3.6.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 50 3.6.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid...... 50 3.6.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 51 3.7. Tähtvere küla – Tiksoja...... 52 3.7.1. Asukoht...... 52 3.7.2. Elamumajandus...... 52 3.7.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse...... 52 3.7.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid...... 52 3.7.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord...... 52 3.7.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 53 3.7.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid...... 54 3.7.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 54 3.7.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord...... 54 3.8. Vorbuse küla...... 55 3.8.1. Asukoht...... 55 3.8.2. Elamumajandus...... 55 3.8.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus...... 55 3.8.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid...... 55 3.8.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord...... 56 3.8.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 57 3.8.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid...... 58 3.8.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 58 3.8.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord...... 59 3.9. Kandiküla...... 61 OÜ Monoliit 3 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.9.1. Asukoht...... 61 3.9.2. Elamumajandus...... 61 3.9.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus...... 61 3.9.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid...... 61 3.9.5. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord...... 62 3.9.6. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid...... 62 3.9.7. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord...... 62 3.10. Plaanitav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ringtorustik...... 63 IV ARENGUKAVA KOOSTAMINE...... 64 4.1. ÜVK rajamise maksumuse alused...... 64 4.2. ÜVK rajamise otstarbekus...... 64 4.3. ÜVK arendamisel esineda võivavd probleemid...... 65 4.4. ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused...... 65 4.5. Vee-ettevõtluse võimalik areng...... 65 V ARENGUPROGRAMM...... 67 5.1. Haage küla...... 67 5.1.1. Ühisveevärk...... 67 5.1.2. Ühiskanalisatsioon...... 67 5.1.3. Reoveepumpla...... 68 5.1.4. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 68 5.2. Ilmatsalu alevik...... 69 5.2.1. Puurkaev-pumpla...... 69 5.2.2. Ühisveevärk...... 69 5.2.3. Ühiskanalisatsioon...... 70 5.2.4. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 70 5.3. Märja alevik...... 71 5.3.1. Ühisveevärk...... 71 5.3.2. Ühiskanalisatsioon...... 71 5.3.3. Reoveepumpla...... 72 5.3.4. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 72 5.4. Rahinge küla...... 73 5.4.1. Puurkaev-pumpla...... 73 5.4.2. Ühisveevärk...... 73 5.4.3. Ühiskanalisatsioon...... 74 5.4.4. Reoveepumpla...... 74 5.4.5. Reoveepuhasti...... 74 5.4.6. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 75 5.5. Rõhu küla...... 76 5.5.1. Puurkaev-pumpla...... 76 5.5.2. Ühisveevärk...... 76 5.5.3. Ühiskanalisatsioon...... 77 5.5.4. Reoveepumpla...... 77 5.5.5. Reoveepuhasti...... 77 5.5.6. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 78 5.6. Tüki küla...... 80 5.6.1. Puurkaev-pumpla...... 80 5.6.2. Ühisveevärk...... 80 5.6.3. Ühiskanalisatsioon...... 80 5.6.4. Reoveepumpla...... 80 5.6.5. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 81 OÜ Monoliit 4 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

5.7. Tähtvere küla – Tiksoja...... 82 5.7.1. Puurkaev-pumpla...... 82 5.7.2. Ühisveevärk...... 82 5.7.3. Ühiskanalisatsioon...... 83 5.7.4. Reoveepumpla...... 83 5.7.5. Reoveepuhasti...... 83 5.7.6. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 83 5.8. Vorbuse küla...... 85 5.8.1. Puurkaev-pumpla...... 85 5.8.2. Ühisveevärk...... 85 5.8.3. Ühiskanalisatsioon...... 85 5.8.4. Reoveepumpla...... 86 5.8.5. Reoveepuhasti...... 86 5.8.6. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 87 5.9. Kandiküla...... 88 5.9.1. Ühisveevärk...... 88 5.9.2. Ühiskanalisatsioon...... 88 5.9.3. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 88 5.10. Plaanitav ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ringtorustik...... 89 5.10.1. Arendustegevused ja projektide maksumused...... 89 6. ARENGUKAVA FINANTSEERIMINE...... 90 6.1. Finantsanalüüsi metoodika...... 90 6.2. Investeeringud ja nende katteallikad...... 91 6.3. Vee- ja kanalisatsioonimajanduse käituskulud...... 92 6.4. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimine...... 93 6.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste liitumistasu ja tariifi prognoos...... 93

LISAD: Torustikud Haage küla torustikud...... joonis 1 Ilmatsalu aleviku torustikud...... joonis 2 Märja aleviku torustikud...... joonis 3 Rahinge küla torustikud...... joonis 4 Rõhu küla torustikud...... joonis 5 Tüki küla torustikud...... joonis 6 Tiksoja torustikud...... joonis 7 Vorbuse küla torustikud...... joonis 8 Ringtorustik...... joonis 9 Tingmärgid...... joonis 10 Reoveekogumisalad Haage reoveekogumisala...... joonis 11 Ilmatsalu ja Tüki reoveekogumisala...... joonis 12 Rahinge reoveekogumisala...... joonis 13 Rõhu reoveekogumisala...... joonis 14 Vorbuse reoveekogumisala...... joonis 15

Enamus torustike joonistest on saadud Tähtvere Vallavalitsusest.

OÜ Monoliit 5 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

SISSEJUHATUS

Veevarustus, kvaliteetse joogivee tagamine ja heitvee kanaliseerimine on tehniliselt keerukas ja majanduslikult kulukas ettevõtmine, mis peab toimuma pikaajalise ja põhjendatud kava kohaselt. Tähtvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava on terviklik üldine tegevusjuhis, mis määratleb vallavalitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ning nende üldise pingerea. ÜVK arengukava eesmärgiks on hinnata üldisemalt valla asulate vee ja kanalisatsiooni hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused.

Veemajandus on riigi poolt reguleeritud mitmete õigusaktide ja normdokumentidega. Kuna lisaks seadusandja rollile on riik ka enamiku veemajanduslikku tähtsust omavate veeallikate ja suublate (põhjavesi, piiriveekogud, laevatatavad ja kalamajandusliku tähtsusega veekogud jt) haldaja, on riiklikult ehk seaduste ning Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministri määrustega kehtestatud mitme veemajandusliku tegevuse (vee erikasutuslubade andmise ja tühistamise jt) korrad, nõuded, normatiivid ja piirangud. Kohalikel omavalitsustel on kohustus täita riiklikke veemajandust reguleerivaid õigusakte.

Tabel 1. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed üle 100 ie reostuskoormusega asulatele Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) 15,0 90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 75 Hõljuvaine ehk heljum 25,0 80

Asulates reostuskoormusega kuni 1999 ie peab reovee puhastama vastavalt vee erikasutusloas antud reovee nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajate piirväärtusele, mis ei tohi olla rangemad tabelis 2 toodud reostusnäitajate piirväärtustest või reovee puhastusastmetest.

Tabel 2. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed kuni 1999 ie reostuskoormusega asulatele Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Heljum 25,0 80 Üldfosfor 1,5 80

Joogivee kvaliteet on kehtestatud, mille rakendusosa lubab vähem kui 2000 tarbijale kuni 1. jaanuarini 2013.a toota, töödelda ja üle anda joogivett, mille omadused vastavad kvaliteedinäitajatele, mis on ära toodud tabelis nr 3.

Tabel 3. Sotsiaalministri 31. 07.01.a määrusega nr 82 määratud vee kvaliteedinõuded Jrk. nr. Näitaja Mõõtühik Piirsisaldus Sots. ministri 31. 07.01.a määruse nr 82 järgi 1. Lõhn - Tarbijale vastuvõetav 2. Maitse - Tarbijale vastuvõetav 3. Värvus - Tarbijale vastuvõetav 4. Hägusus NTÜ Tarbijale vastuvõetav 5. Oksüdeeritavus O2 mg/l 5,0 Vesinikioonide 6. kontsentratsioon pH ühik ≥6,5 ja ≤9,5

OÜ Monoliit 6 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

7. Alumiinium µg/l 200,0 8. Ammoonium mg/l 0,50 9. Akrüülamiid µg/l 0,1 10. Antimon µg/l 5,0 11. Arseen µg/l 10,0 12. Benseen g/l 1,0 13. Benso(a)püreen g/l 0,01 14. Boor mg/l 1,0 15. Bromaat µg/l 10,0 16. 1,2-dikloroetaan µg/l 3,0 17. Elavhõbe g/l 1,0 18. Elektrijuhtivus µS cm-1 20° juures 2500 19. Epikloorhüdriin µg/l 0,1 20. Fluoriid mg/l 1,5 21. Jääkkloor mg/l ≥0,2 ja ≤0,5 22. Jääkosoon mg/l 0,3 23. Kaadmium g/l 5,0 24. Kloriidid mg/l 250 25. Kroom g/l 50,0 26. Mangaan µg/l 50,0 27. Naatrium mg/l 200,0 28. Nikkel g/l 20,0 29. Nitraadid mg/l 50,0 30. Nitritid mg/l 0,50 Orgaanilise süsiniku ebatavaliste 31. sisaldus muutusteta - 32. Pestitsiidid µg/l 0,1 33. Pestitsiidide summa µg/l 0,5 34. Plii g/l 10,0 Polütsüklilised aromaat- 35. sed süsivesinikud µg/l 0,1 36. Raud µg/l 200,0 37. Sulfaadid mg/l 250 38. Seleen g/l 10,0 Tetrakloroeteen ja 39. trikloroeteen µg/l 10,0 40. Trihalometaanide summa µg/l 150,0 41. Tsüaniid µg/l 50,0 42. Vask mg/l 2,0 43. Vinüülkloriid µg/l 0,50 44. Clostridium perfringens PMÜ/100 ml 0 45. Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 46. Enterokokid PMÜ/100 ml 0 47. Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 48. Kolooniate arv 22 °C PMÜ/ml 100 49. Efektiivdoos mSv/aastas 0,1 50. Triitium Bq/l 100,0

Euroopa Liidu direktiivide järgimiseks orienteerub Eesti traditsiooniliselt haldusüksustel põhinevalt veemajanduselt ümber valgaladel ja vesikondadel põhinevale integreeritud lähenemisviisile, milleks on vajalik, et kõik Peipsi alamvesikonna vesikonna territooriumil elavad inimesed oleksid hästi informeeritud

OÜ Monoliit 7 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald ja kaasatud vastavalt pädevusele ka otsustamisprotsessi. Keskkonna-alaste otsuste tegemine läheb järjest enam üle kohalikule tasandile. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamisel tuleb veel lähtuda järgmistes EL-i direktiividest: - Ohtlike ainete levikut veekeskkonda piiravad direktiivid 76/464/EEC; 86/280/EEC; 80/68/EEC; - Suplusvee direktiiv 76/160/EEC; - Joogivee direktiiv 80/778/EEC parandatud 98/83/EC; - Nitraadi direktiiv 91/676/EEC; - Pinnavee direktiiv 75/440/EEC; - Reoveesette direktiiv 86/278/EEC.

Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused: - Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001.a. “Joogivee kvalteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” (RTL I 2001,100, 1369; 2002, 84, 1299; 2005, 69, 971; 2007,8,131). Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. - Vabariigi Valitsuse määrus nr 269, 31.07.2001.a. “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (RT I 2001, 69, 424; 2003, 83, 565; 2006, 10, 67). Määrus kehtestab nõuded heitvee puhastusele ning loodusesse juhitava heitvee proovivõtule. - Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.05.2001.a. “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise veekaitsenõuded. - Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005.a. “Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”. Määrus kehtestab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatuse tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. - Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996.a. “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine”. (RTL 1997, 3, 8). Määrusega reguleeritakse veehaarete sanitaarkaitsealade moodustamist. - Keskkonnaministri määrus nr 48, 15.05.2003.a. “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” (RTL 2003, 64). Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. - Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005.a. (RTI,2005, 67,512). Seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe.

OÜ Monoliit 8 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

I OLUKORRA KIRJELDUS

1.1. Asend, administratiivne jaotus ja üldiseloomustus

Tähtvere vald paikneb Tartu maakonna keskosas, Tartu linnast läänes, piirnedes põhjas ja kirdes Suure-Emajõega, loodes Laeva vallaga, läänes Puhja vallaga, lõunas Nõo vallaga, kagus Ülenurme vallaga ja idas Tartu linnaga. Valla administratiivkeskus paikneb Ilmatsalus. Vallakeskusest on Tartusse 7 kilomeetrit. Valla pindala on 11 395 ha, mis moodustab 3,8% maakonna pindalast. Metsamaa moodustab sellest 33,91% (3864,42 ha), haritav maa 43,47% (4953,72 ha), looduslik rohumaa 6,41% (730,84 ha), Emajõe luht 3,5% (ligikaudu 400 ha). Vallas elab 2666 elanikku (31.12.2007.a. seisuga) ja asustustihedus on 23,4 in/km2. Vallas on 2 alevikku - Ilmatsalu, Märja ja 10 küla Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki, Vorbuse. Valda läbivad Tallinn-Tartu, Tartu-Viljandi ja Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee ning Tallinn-Tartu raudtee.

1.2. Valla arengukava

Valla arengukava on dokument, mis sätestab antud omavalitsusüksuse sotsiaal- majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arenemise alused. Valminud on Tähtvere valla arengukava aastateks 2007-2013. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on koostamisel.

1.3. Planeeringud

Tähtvere valla üldplaneering on kehtestatud Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006 määrusega nr 14 Vallas kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud on esitatud käesoleva dokumendi lisas.

1.4. Reovee kogumisalad

Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt reostusallikaid reovee juhtimiseks kogumissüsteemide või kanalisatsiooni kaudu puhastamiseks reoveepuhastisse. Üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab keskkonnaminister ning reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga.

KKM määruse nr 48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid1” alusel tuleb reovee kogumisalad moodustada, kui: 1) 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie), 2) karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti (ie), 3) karstialadel ja kaitsmata põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti (ie). OÜ Monoliit 9 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Sisuliselt käsiteleb see alasid, kus paiknevad korruselamud (s.h kaitsmata põhjaveega alal üks korruselamu). Ühe inimekvivalendiga on võrdsustatud ühe inimese poolt põhjustatud keskmise ööpäevase veereostusega. Reovee kogumisalad määratakse valla üldplaneeringuga.

Kanalisatsiooni olemasolu reovee kogumisaladel ei tähenda ilmtingimata pikkade kanalisatsioonitorustikke ja kulukate reoveepuhastite rajamist ühele-kahele korruselamule. Väikeste reovee koguste (sõltub inimeste arvust ja/või elamu mugavusastmest) puhul piisab tõenäoliselt ka majadegrupi peale rajatavast kogumiskaevust, mida tühjendatakse äraveoga lähimasse reoveepuhastisse. Oluliseks peaks pidama, et kogumiskaevud oleksid vettpidavad ning regulaarselt tühjendatavad.

Tähtvere vallas on reovee kogumisaladeks Haage küla, Ilmatsalu alevik, Rahinge küla, Rõhu küla ja Vorbuse küla. Reoveepuhastina kasutuses olevad biotiigid on rajatud ka Tähtvere külla Tiksojale. Sinna ei ole võimalik moodustada reoveekogumisala, kuna ala moodustamiseks peaks reoveet kokku kogutama 5 ha suuruselt maa-alalt. Tiksoljal kogutakse reovett kokku 3 ha suuruselt maa-alalt.

1.5. Kliima

Tabel 4. Sademed Lõuna –Eesti piirkonnas

Tabel 5. Temperatuurid Lõuna-Eesti piirkonnas

OÜ Monoliit 10 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

1.6. Loodus

Tähtvere vald asub Kagu-Eesti lavamaal. Sellest lähtuvalt on maastik enamjaolt tasane, kuid kohati ka lainjas. Mullad on valdavalt rasked, savised, kuid enamuses hea viljakusega. Ligi 95% põllumaast on kuivendatud. Liigvesi juhitakse Ilmatsalu jõkke ja Tellisetehase kanali kaudu Emajõkke. Loodusvarade suhtes on Tähtvere vald suhteliselt vaene, põhilised loodusvarad on maa, mets, vesi ja turvas. Liivavarud on praktiliselt ammendatud. Kärevere silla juures on veealused kruusavarud, kuid nende kättesaamine on raske ja täpset varude suurust on raske hinnata. Turbaalad on ammendatud ja kuuluvad rekultiveerimisele. Suuri keskkonnaprobleeme pole. Põhilisteks reostusallikateks on olnud põllumajanduslik suurtootmine ja reoveepuhastite halb olukord. Praeguseks suurimaks reostajaks on Ilmatsalu sigala, kus on vaja leida uudne lahendus läga käitlemiseks. Tunduvalt on vähenenud suurtootmisest tulenev keskkonnareostus. Valla piires puuduvad nõuetele vastavad prügilad ja jäätmed veetakse Aardlapalu prügilasse. Endisi prügilaid on kaks ja need on nüüdseks suletud. Ilmatsalus asuv prügila suleti 1996. aastal ning kaeti turba- ja ehitusmullaga.

1.7. Pinnavesi

Valla territooriumil on looduslikke veekogusid vähe. Läbi valla voolab Ilmatsalu jõgi, mis suubub valla põhjapiiriks olevasse Emajõkke. Lisaks asuvad Ilmatsalus, Rahingel, Pihval, Tükil ja Rõhul maaparandustööde käigus ehitatud paisjärved. Ilmatsalus tegutseb kalamajand, mille tiikide pindala on 127 ha. Haage reoveepuhasti II biotiigist juhitakse heitvesi väikese vooluhulgaga Haage ojja, mis suubub Emajõkke. Kuna Rõhu asula reoveepuhasti on vähese efektiivsusega, siis on ohustatud väikese vooluhulgaga Haage oja vee kvaliteet. Haage oja voolab maaparandusobjektide vahel ja on eesvooluks sealt tulevale veele. Vee kvaliteeti mõjutab nii punkt- kui hajureostus. Haage oja on reostustundlik suubla. Rahinge reoveepuhastist juhitakse heitvesi kraaviga (416 m) väikese vooluhulgaga Rahinge ojja, mis suubub Emajõkke ca 2,1 km kaugusel. Rahinge asula reoveepuhasti väikese efektiivsuse korral on ohustatud väikese vooluhulgaga Rahinge oja vee kvaliteet. Rahinge oja on reostustundlik suubla. Ilmatsalu reoveepuhasti II biotiigist juhitakse heitvesi väikese vooluhulgaga Ilmatsalu jõkke, mis suubub Emajõkke. Ilmatsalu asula reoveepuhasti väikese efektiivsuse korral on ohustatud väikese vooluhulgaga Ilmatsalu jõe vee kvaliteet. Ilmatsalu jõgi voolab maaparandusobjektide vahel ja on eesvooluks sealt tulevale veele. Vee kvaliteeti mõjutab nii punkt- kui hajureostus. Ilmatsalu jõgi on reostustundlik suubla.

1.8. Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Tähtvere valla pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (moreenid), esineb ka jääjärvelisi setteid (liiv, saviliiv, liivsavi), glatsfluviaalseid setteid (liiv, kruus), jõesetteid (liiv), soosetteid (turvas). Geoloogilises läbilõikes on pinnakatteks kuni 7,5 m paksune saviliiv veeriste ja munakatega. Järgneb savi liivakivi vahekihtidega 3 kuni 11 m paksuses, liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega kuni 50 m sügavuseni. Edasi tuleb vahelduvalt liivakivi, dolomiidistunud mergel ja savi kuni 80 m sügavuseni, dolomiidistunud mergel ja dolomiit liivakivi vahekihtidega 120 sügavuseni ja lõheline dolomiit. Pinnakattes olev põhjavesi on lokaalse levikuga. Vallas on veeallikana kasutusel Kvaternaari (Q) ja Kesk-Alam-Devoni-Siluri (D2-1–S) veekihid. Põhjavett OÜ Monoliit 11 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald kasutatakse nii majandus- kui joogiveena. Kokku võetakse vallas vett 27-st puurkaevust. Kvaternaari veekiht on esindatud peamiselt pinnaseveena, mis toitub sademetest. Laialdaselt on kasutusel salvkaevude ja üksikute madalate puurkaevude kaudu. Probleemiks on veekihi kõrge nitraatioonide sisaldus ja suur mikrobioloogiline reostus. Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekiht on ülalt teiseks põhjaveekihiks. Kesk-Devoni veekompleksi veel on looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus. Vesi on mõõdukalt kare või kare. Mõnede puurkaevude vees ületab piirnormi (1,5 mg/l) fluorioon.

II ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD ANDMED

2.1. Elanikkond

Tähtvere vallas elab Elanikeregistri andmete seisuga 31.12.2007 2666 inimest. Ligi 35% elanikest on koondunud valla territooriumil olevatesse alevikesse - Märjale ja Ilmatsallu. 2666 vallaelanikust on mehi 1314 ja naisi 1352, koolieelikuid 171, koolikohuslasi 293, tööealisi 1777 ja pensioniealisi 425. Keskmine vanus on 38,6 aastat, meestel 36,9 ja naistel 40,2 aastat. Valla elanikkond on pidevas muutumises. Põhilise osa sellest annab sisse- ja väljaränne. Tähtvere valla elanike migratsioon on suhteliselt suur tänu Tartu linna naabrusele. Viimase 10 aasta jooksul on vahetunud üle poole elanikkonnast. Tähtvere vald on üks Tartumaa kiiremini arenevaid omavalitsusi. Asetsedes vahetult Tartu linna naabruses on vallast kujunemas üks põhilisi eramuehituspiirkondasid. Kohaliku omavalitsuse hinnangul kasvab valla elanikkond uute asumite tekkimise tulemusel lähema 3..4 aasta jooksul orienteeruvalt 10%. Viimaste aastate jooksul on toimunud kohaliku elanikkonna mõningane suurenemine. Seoses uue elanikkonna asumisega kohalikku omavalitsusse on oodata elanikkonna struktuuri muutumist ja noorema elanikkonna osatähtsuse kasvu, analoogsel seisukohal on ka kohalik omavalitsus.

2.2. Ettevõtlus ja tööhõive

Tähtvere vallas ei ole tootmisettevõtteid, kelle tegevus oluliselt mõjutaks vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimist. Suur osa ettevõtlusest on seotud põllumajanduse ning teenindussektoriga. Vallas tegutsevad ettevõtete osas ei ole oodata ei tegevuse vähendamist ega muid asjaolusid, mis võiksid tuua kaasa vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise kas otsest või kaudset vähenemist (s.t. töötajate koondamisest ja nende maksevõime halvenemisest tingituna). Võib eeldada, et elanike arvu suurenemisega toimub ka kohaliku omavalitsuse territooriumil mõningane teenindava sektori kasv, mis genereerib lisanõudlust vee- ja kanalisatsiooniteenuse osas. Lähtudes sellest võib prognoosida, et ettevõtete vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimine moodustab orienteeruvalt 10% elanikkonna vastavast näitajast.

OÜ Monoliit 12 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Tabel 6. Olulisemad Tähtvere valla ettevõtted Ettevõtte nimi Tegevusala Tartu Agro AS seemnekasvatus ja müük, liha- ja piimasaaduste tootmine, müük Ilmre AS ehitustegevus, puidu varumine ja töötlemine Märja Soojus OÜ vee- ja kanalisatsiooniteenused Haage Agro OÜ taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja teenused Glaskek Tartu OÜ plast- ja alumiiniumakende, -uste ja -vaheseinte tootmine Plaines OÜ toidu- ja tööstuskaupade tootmine ja müük A.Le Coq AS Logistikakeskus trantsport Derek Trade OÜ Ehitusmasinad ja tööriistad Ilmatsalu Soojus OÜ elamute haldamine, vee- ja kanalisatsiooniteenused Balvo AS Tartu keskus veoautode hooldus ja remont Ilmatsalu Motell OÜ majutus (23 kohta), toitlustus ja jaekaubandus Hydroseal FTS OÜ Geotekstiilid, filterkangad, pinnasekatted, hüdroisolatsioon Nivoo OÜ teede ehitus ja remont, haljastus- ja maaparandustööd, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuloomakasvatus Ilmatsalu Kala OÜ karpkala-, kauba- ja asustuskala kasvatus ja müük Tiksoja Puidugrupp metsamaterjali töötlemine ja müük

2.3. Kommunaalmajanduse korraldus

Vallas on hetkel kolm veemajandusega seotud ettevõtet: Ilmatsalu Soojus OÜ, Märja Soojus OÜ ja Plaines OÜ. Ilmatsalu Soojus on munitsipaalomandis, ülejäänud kaks on eraomanduses. Ilmatsalu Soojus on valla suurim vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkuja On vajalik saavutada ka olukord, kus kohalikus omavalitsuses oleks vaid üks vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja ning see kuuluks munitsipaalomandisse. Ühtse omaniku all on valla vee- ja kanalisatsiooniinfrastruktuuri oluliselt lihtsam arendada, kui erinevate omanike omanduses. Samuti on oluliselt komplitseeritum saavutada eraoperaatori omanduses olevate rajatiste renoveerimist ning arendamist. Kõigi vallas tegutseva vee-ettevõte finantsolukord on rahuldav ja lähiajal ei ole näha oluliste probleemide tekkimist, mis võiksid tuua kaasa vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumise katkemise kohaliku omavalitsuse territooriumil. Ilmatsalu Soojus OÜ . Vallale kuuluva vee-ettevõtte põhitegevusalaks on soojusenergia müük. Ettevõtte finantsseisukord on rahuldav, ning olulisi ohtusid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ei ole. Soovitatav on vee- ja kanalisatsiooniteenuse edukaks pakkumiseks viia läbi järgmised sammud: - eraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine eraldiseisvasse ettevõttesse; - omandada praeguste eraomanduses olevate vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkujate infrastruktuur; - tugevdada ettevõtte kaadrit sellises ulatuses, et oleks tagatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse edukas pakkumine suurenevale klientuurile ning praegusest oluliselt suurema infrastruktuuri haldamine.

Tabel 7. Tähtverevalla veeteenuste tariifid (2008) Asukoht Hind km-ga 2008 Ilmatsalu vesi 15.00 Ilmatsalu kanalisatsioon 13.60 Tüki vesi 15.00 Tüki kanalisatsioon 13.60

OÜ Monoliit 13 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Vorbuse vesi 15.00 Vorbuse kanalisatsioon 13.60 Rõhu vesi 15.00 Rõhu kanalisatsioon 13.60 Rahinge vesi 15.00 Rahinge kanalisatsioon 13.60 Märja vesi 8,6 Märja kanalisatsioon 9,9 Haage vesi 11.10 Haage kanalisatsioon 23.15

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, lg 3 p1, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 7 lg 2(1), lg 3 ning arvestades AS Emajõe Veevärk 17.03.2008 ettepanekut nr ÜLD/52, otsustas Tähtvere Vallavolikogu 28.03.2008.a. määrusega 3-3: - kinnitada Tähtvere valla vee-ettevõtjaks OÜ Emajõe Veevärk Opereerimine, registrikood 11437800, alates 01.05.2008 viieks aastaks ning kehtestada tema tegevuspiirkonnaks Tähtvere vald.

2.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutajad

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenust on võimalik kasutada järgmistel asulatel – Haage, Ilmatsalu, Märja, Rahinge, Rõhu, Vorbuse, Tüki ja Tiksoja (Tähtvere) elanikel.

Tabel 8. Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse kasutajad Asula Elanikud Kasutajad Kaetus Haage 303 297 98% Ilmatsalu 363 vesi 313 86% kanal 309 85% Märja 571 vesi 565 99% kanal 559 98% Rahinge 351 133 38% Rõhu 173 vesi 72 42% kanal 72 42% Vorbuse 224 vesi 132 59% kanal 128 57% Tüki 222 vesi 57 26% kanal 42 19% Tiksoja (Tähtvere) 40-50 40-50 100%

2.5. Rajatiste ja seadmete omandiõigus

Eraettevõttele OÜ Märja Soojus kuuluvad puurkaevud, pumplad ja kinnistusisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud Märja alevikus. Asulasisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuuluvad Tähtvere vallale. Eraettevõttele OÜ Plaines kuuluvad ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonirajatised (va torustikud) Haage külas. Tiksoja asulas veemajandusettevõte puudub. Eraettevõttele Tartu Agro AS kuuluvad puurkaev Ilmatsalu sigalate tarbeks, Vorbusel tootmispiirkonnas asuvad puurkaev, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning Rahinge tootmispiirkonnas kaks puurkaevu, vee- ja kanalisatsioonitorustikud. OÜ Monoliit 14 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Eraettevõttele Haage Agro OÜ kuuluvad puurkaevud ja tööstuspiirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud Rõhu külas. Vallavalitsusele kuuluvad ülejäänud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonirajatised seda omavates asulates ja neid haldab munitsipaalettevõte OÜ Ilmatsalu Soojus (v.a. Ilmatsalu puurkaev, mis kuulub OÜ-le Ilmatsalu Soojus). Osaliselt on Vallale kuuluvad veetorustikud, isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ja survekanalisatsioontorustikud, Vorbuse ja Rahinge külade reoveepuhastid üleandmisaktiga loovutatud AS-le Emajõe Veevärk.

2.6. Vee erikasutusload ja kompleksload

Tabel 9. Tähtvere vallas ÜVK kasutamist reguleerivad vee erikasutusload ja kompleksload Loa nr. Loa omanik Väljastamise aeg Kehtivuse lõpp L.VV/200268 Ilmatsalu Soojus OÜ 12.02.2009 12.02.2014 L.VV.TM-24659 Märja Soojus OÜ 01.04.2004 31.03.2009 L.VV.TM-3780 Plaines OÜ 18.07.2005 18.07.2010 L.KKL.TM-148833 Tartu Agro AS (Vorbuse) tähtajatu L.KKL.TM-157495 Tartu Agro AS (Rahinge) tähtajatu KKL/300015 Tartu Agro AS (Ilmatsalu) tähtajatu L.KKL.TM-152078 Haage Agro OÜ tähtajatu

Tartumaa keskkonnateenistus on väljastanud Tähtvere valla ühisveevärkide ja – kanalisatsioonide kasutamiseks 3 vee erikasutusluba ja 4 kompleksluba. Nende lubade alusel on lubatud ammutada vett Haagel, Ilmatsalus, Märjal, Rahingel, Rõhul, Tükil ja Vorbusel asuvatest puurkaevudest vastavalt järgnevale tabelile.

Tabel 10. Lubatud veevõtt Tähtvere valla puurkaevudest Passi nr Katastri nr Valdaja Asukoht Lubatud veevõtt m3 Aastas K v a rtalis Ööpäevas 4682 7190 Haage Agro OÜ Rõhu küla 33 674 9 026 148 5287 7195 Plaines OÜ Haage küla 60 000 15 000 320,6 2542 7166 Plaines OÜ Haage küla 720 180 100 A-225-M 7145 Tartu Agro AS Vorbuse küla 51 000 12 750 138,6 A-433-M 7147 Tartu Agro AS Ilmatsalu asula 26 400 6 600 72 3880 7185 Tartu Agro AS Rahinge küla 26 900 6 725 95 1974 7160 Tartu Agro AS Rahinge küla 21 100 5 275 75 4719 7192 Ilmatsalu Soojus OÜ Ilmatsalu asula 53 118 13 280 146 5272 7194 Ilmatsalu Soojus OÜ Vorbuse küla 9 030 2 258 25 5459 7196 Ilmatsalu Soojus OÜ Rahinge küla 1 825 456 5 3780 7181 Ilmatsalu Soojus OÜ Tüki küla 5 650 1413 16 4843 7193 Märja Soojus OÜ Märja asula 38 000 9 500 104,1

Heitvee veekogudesse juhtimine on vee erikasutuslubadega reguleeritud Ilmatsalus, Vorbusel, Rahingel, Haagel ja Rõhul.

Peatükis III kasutatakse puurkaevude eristamiseks tekstis puurkaevude passi numbrit.

OÜ Monoliit 15 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

2.7. Sademevesi

Tähtvere vallas üldiselt sademevee kanalisatsioon puudub. Osaliselt on sademevee kanalisatsiooniturustik olemas Märjal ja Ilmatsalus. Olemasolevad torustikud pole piisavad nende asulate kogu sademeevee ärajuhtimiseks. Sademevett tekib rohkem Ilmatsalus, Märjal, Haagel, Rahingel ja Rõhul. See on seotud suuremate tootmishoonete juurde rajatud asfaltplatside olemasoluga. Hetkel suunatakse sademeveed olemasolevatesse maaparanduskraavidesse ja immutatakse pinnasesse. Perspektiivis rajatavad sademevee- ja reoveetorustikud on planeeritud lahkvoolsetena. Tekkivat sademevett ei hakata pumpama Tartu linna kanalisatsioonivõrku. Uusi sademevee torustikke planeerides on vajalik välja arvutada võimalikud tekkivad max sademeveehulgad ja selle järgi dimensioneerida teede alused truubid, vältimaks üleujutuse tekke ohtu.

OÜ Monoliit 16 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

III ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIGA KAETUD ALAD

3.1. Haage küla

3.1.1. Asukoht

Haage küla asub vallakeskusest 5 km kaugusel kagus Tartu-Viljandi riigimaantee ääres 3,5 km kaugusel Tartust vahetult valla piiril. Haage külas elab 303 inimest. Haage külas on viimastel aastatel elanike arv veidi suurenenud.

3.1.2. Elamumajandus

Haagel elanikkond elab 6 korruselamus ja ühepereelamutes.

Korruselamud paiknevad ühes omaette grupis küla põhjaservas. Täiendavaid elamuehitusi planeeritakse Lõuna-Tanni planeeringualale (60 krunti), Kubja ja Ülejõe kinnistutele (30 krunti), AÜ Rutt kinnistule (15 krunti), Haage ja Telliste kinnistutele (50 krunti), Krolle planeeringualale (15 krunti) ja Kikkoja planeeringualale (20 krunti). Samuti plaanib OÜ Plaines rajada oma territooriumil ca 10 ha maa-alale tehnopargi koos selle juurde kuuluvate vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Suurematest ettevõtetest paiknevad Haage küla territooriumil Derek Trade OÜ, Estek Ehitus OÜ ja Plaines OÜ.

3.1.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus

Haagel elab 303 inimest. Küla vee-ettevõte OÜ Plaines, mis tegeleb joogivee tootmisega ja on ka küla suurimaks ettevõtteks. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuuluvad Tähtvere Vallavalitsusele. Puurkaevud, reoveepumpla ja reoveepuhasti kuuluvad OÜ-le Plaines. Küla keskuses on ühisveevarustuse teenustega varustatud asulas paiknevad korterelamud, ühiskondlikud hooned ja ettevõtted. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga on külas liitunud ca 297 inimest ehk 98% elanikkonnast.

OÜ Monoliit 17 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Osa asulast (äärealad) ei oma ühiskanalisatsiooni. Kanalisatsioonita piirkonnas kasutatakse kogumiskaeve, osa reoveest immutatakse pinnasesse. Asulas sademevett ei koguta ja sademevee kanalisatsioonisüsteeme ei ole.

3.1.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid

Haage küla veevarustus baseerub ühel kasutuses oleval puurkaevul nr 5287 ja ühel reservis oleval puurkaevul nr 2542. Puurkaevud paiknevad küla lõunaosas OÜ Plaines territooriumil. Tarbitava vee hulk oli 2006.a.11 234 m³ ehk keskmiselt 30,8 m³/d, millest OÜ Estek tarbis 624 m³/a ja OÜ Plaines tarbis 3629 m³/a. Ühisveevarustuseta piirkonnas küla äärealadel saadakse joogivesi salvkaevudest.

3.1.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord

Haage küla elanike veevajaduse katab üks puurkaev – Haage puurkaev. II astme pumplad puuduvad. Puurkaevu tehnilised andmed ja ülevaade veekvaliteedist on antud järgnevates tabelites:

Tabel 11. Haage küla puurkaevu tehnilised andmed Passi nr Nimetus, P u u r i- Süga- Hori- Koordi- Alan- Staatiline Proj toot- Pumba mise aeg vus, m sont naadid dus, veetase likkus mark m m m3/h Haage pk 58° 21’ 5287 1983 210 S - - 23 SP30-9 nr.1 26° 37’ Haage pk 58° 21’ 2542 1969 37 D 7 3 6,5 NF95-D/17 nr.2 2 26° 37’

Tabel 12. Ülevaade Haage küla puurkaevu veekvaliteedist Jrk PK nr. 5287 PK nr. 5287 PK nr. 5287 Keemilised näitajad Ühik Piirsisaldus nr 13.06.06 13.11.06 20.02.07 1 Alumiinium g/l 200 <40 - - 2 Ammoonium mg/l 0,5 0,16 - - 3 Arseen g/l 10,0 - <5 - 4 Baarium mg/l - - 0,67 - 5 Boor mg/l 1 <40 - - 6 Elavhõbe g/l 1,0 - <0,1 - 7 Elektrijuhtivus µS/cm 2500 539 - - 8 Fluoriid mg/l 1,5 0,3 - - 9 Hägusus NTU vastuvõetav 21 - - 10 Kaadmium g/l 5,0 - <0,1 - 11 Kaalium mg/l - - - 5,7 12 Kaltsium mg/l - - - 90 13 Kloriid mg/l 250 3,8 - 3,2 14 Kroom g/l 50,0 - <1 - 15 Lõhn - vastuvõetav 0 - - 16 Maitse - vastuvõetav 0 - - 17 Magneesium mg/l - - - 30,3 18 Mangaan g/l 50 26 1,1 630 19 Naatrium mg/l 200 4,1 - 4,4 20 Nitraat mg/l 50 <1,5 - - 21 Nitrit mg/l 0,5 <0,002 <0,066 -

OÜ Monoliit 18 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

22 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 0,8 - - 23 Raud g/l 200 1847 - <20 23 Seatina g/l - - <1 - 24 Seleen g/l 10,0 - <5 - 25 Sulfaat mg/l 250 7,4 - - 26 Sulfiid mg/l - - 0,005 - 27 Tsink mg/l <0,02 - 28 Vask g/l 2,0 - <1 - 29 Vesinikioonide konts. pH ≥6,5 ja ≤9,5 7,2 - - 30 Värvus pall 5 5 - - 31 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 - - 32 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 - - 33 Kolooniate arv 22°C PMÜ/1ml 100 0 - -

Kaev nr 2542 on (pildil) puuritud 1969 aastal. Puurkaev on manteldatud 25 m sügavuseni, puurkaevu töötav osa 25 - 37 m on manteldatud 6” perf. manteltoruga.

Puurkaevus on kaks hüdrofoori (a 3m3) mis on ühised kaevuga nr.5287 ja asuvad lukustatavas pumplahoones. Puurkaev on reservis ja seda on viimase 5 aasta jooksul vaid paar korda käivitatud.

Kaev nr 5287 (pildil) on puuritud 1983 aastal. Puurkaevuhoone puudub. Puurkaev on manteldatud 146 m sügavuseni, puurkaevu töötav osa 164-210 m on manteldamata. Kaevule on eraldatud sanitaarkaitseala 30m, mis on hetkel aiaga piiramata. Puurkaevu tehnilise olukorra selgitamiseks täpsemaid uuringuid (karotaaži) teostatud ei ole.

OÜ Monoliit 19 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Puurkaev-pumpla hoone vajab remonti (uks ja aknad vahetada, fassaad soojustada jne.). Sisseseade on uuendatud. 2007.a vahetati välja pumplahoone torustik, elektrijuhtimisseadmed, paigaldati uued veemõõtjad ja kaevudesse uued pumbad plasttorustikuga. 2008. aasta alguses paigaldati puurkaev-pumplasse rauaerastusseade.

Seoses vee varasema halva kvaliteediga pole tarbijatel tulnud viimastel aastatel vee eest tasuda. 2007. aastast on veeteenuse tarbimine tasustatud. Puurkaev nr 5287 tagab vajaliku veekoguse ka küla arenedes.

3.1.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Haage küla veevarustussüsteem on rajatud 1960-ndate aastate keskel kui piirkonda ehitati militaarotstarbeline raadiosidekeskus. Torustiku materjalina on kasutatud malmmuhvtorusid, põhiliselt DN100. Viimase viie aasta jooksul on asendatud 350 m torustikku plasttorudega DN80. Külas on käesoleval ajal munitsipaalomanduses 1220 m veetorustikke. Malmtorustiku seisukord on halb. Nõrkadeks kohtadeks on malmtorude muhvühendused. Kohati on torustike läbimõõt liiga suur ja vesi ei jõua õigeaegselt tarbijani. Survet süsteemis tõsta ei saa, sest torustik ei kannata kõrgemat survet välja. Esineb torustike avariisid. Suurenenud on vee rauasisaldus ja värvus, hägusus, maitse ja lõhn. Küla veevõrk on rajatud hargvõrguna. Majade liitumispunktides on valdavalt sadulühendused. Torustikul paiknevad vaatluskaevud on 0,7…1,0 m läbimõõduga betoonrõngastest malmkaanega kaevud. Kaevud on kohati amortiseerunud.

Haagel veevarustustorustike tehnilist seisukorda uuritud ei ole. Tuletõrjehüdrandid puuduvad, kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Loku paisjärvest. Hoogustunud on elamuehitus Haage küla piiril. Ehitatavatel majadel puudub tsentraalne veevarustus. Haagel on tarvis rekonstrueerida 600 m olemasolevat ja rajada ca 700 m uut veetorustikku.

3.1.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid

Haage asulas on üks kanalisatsiooni- süsteem koos reovee-puhastiga. Haage asula reovesi juhitakse isevoolsena asula lääneservas paiknevasse reoveepuhastisse, mis koosneb voolusuunas reoveepumplast (pildil), bioloogilisest aktiivmudapuhastist

OXYD 90 ja kahest biotiigist kasuliku pindalaga 600+1000 = 1600 m2.

OÜ Monoliit 20 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Reoveepumpla kapitaalremont on tehtud 2000. aastal. Paigaldati uued pumbad, osa mustast metallist torustikku vahetati välja roostevaba torustiku vastu, paigaldati uus elektrijuhtmestik ja pumpade juhtimisseadmestik. Haage asulas sademevee kanalisatsiooni ei ole. Reovee vooluhulk võib lumesulamise ajal ja sajuperioodide ajal tõusta kuni 40 %. Purgimiskoht puudub ja lähim ametlik purgimisvõimalus on Tartu linnas (ca 8 km Haagelt). Tekkiva reovee hulk oli 2006.a. 7871 m³ ehk keskmiselt 21,6 m³/d, millest OÜ Estek tootis 624 m³/a ja OÜ Plaines tootis 266 m³/a. Võhandu ja Emajõe valgala vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projekt käivitumise järel (ringtorustik) on tarvis Tartu – Viljandi tugimaantee äärde paigaldada uus kompaktne klaasplastist korpusega reoveepumpla koos sinna juurde kuuluva pumba ja juhtimisseadmestikuga ning reoveepuhasti likvideeritakse OÜ Plaines poolt.

3.1.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Haagel on üks kanalisatsioonisüsteem. Haagel on kokku 1820 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Torustiku läbimõõt on DN200 mm ja vanus üle 40 aasta. Torustik on ehitatud keraamilistest ja asbotsementtorudest. Olemasolevate torustike seisukord on kohati mitterahuldav. Probleemiks on lekkivad kanalisatsioonitorustiku lõigud ja kanalisatsiooni vaatluskaevud. Kaevude valdav läbimõõt on 1000 mm, sügavus 1,5 kuni 2,0 m. Peamised puudused on kaevude risustumine kanalisatsiooni suunatud mittelaguneva prügiga ja kaevude ummistumine mudaga. Kanalisatsioonitorustike (keraamiline) läbipesu tehakse igal kevadel. Haagel on tarvis rekonstrueerida 900 m olemasolevat ja rajada 400 m uut reoveetorustikku.

3.1.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord

Haage asula reovesi juhitakse isevoolsena asula lääneservas paiknevasse reoveepuhastisse (pildil), mis koosneb voolusuunas reoveepumplast, bioloogilisest aktiivmudapuhastist OXYD 90 ja kahest biotiigist kasuliku pindalaga 600+1000 = 1600 m2. Puhurite ja puhasti operaatori tarbeks on ehitatud teenindushoone (pildil). Reoveepuhasti ehitati ja võeti kasutusse 1979. aastal. Heitvesi juhitakse Haage ojja, mis suubub Emajõkke.

OÜ Monoliit 21 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Haage asula reoveepuhasti on rekonstrueeritud täies mahus 2000/01 aastal ja ei vaja täiendavaid investeeringuid. Kuna Haage asulas formeeruva reovee eesvooluks ei ole tundlik suubla ja reoveepuhasti on renoveeritud ning biotiigid korrastatud, on tagatud ka nõuetekohane taimetoitainete puhastus-efektiivsus küla heitvetest. Talveperioodil on probleemiks puhastisse viiva toru paiknemine liiga maapinna lähedal, millega kaasneb külmumisoht.

Tabel 13. Haage reoveepuhasti OXYD 90 heitvee analüüside tulemused

Analüüsi Proovivõtu koht Kuupäev Heljum BHT7 Nüld Püld nr mg/l mgO/l mg/l mg/l 4453 Haage RP väljavool 06.12.06 12,0 4,6 18,0 1,9 1300 Haage RP väljavool 04.04.07 14,0 7,0 8,0 1,6

OÜ Monoliit 22 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.2. Ilmatsalu alevik

3.2.1. Asukoht

Ilmatsalu on alevik Tähtvere vallas, vallakeskus, kus elab 363 inimest. Viimastel aastatel on elanike sissekirjutuste arv veidi vähenenud. Põhjuseks on linna lähedus. Ilmatsalu alevik on kokku kasvanud Tüki külaga. . 3.2.2. Elamumajandus

Ilmatsalu alevikus elab 363 inimest 7 korruselamus ja ühepereelamutes. Korrus- elamud paiknevad ühes omaette grupis asula idaservas. Täiendavate elamute ehitamist otseselt aleviku keskusesse ei planeerita.

Teenindusettevõtetest paikneb Ilmatsalu aleviku territooriumil Ilmatsalu Motell OÜ, Ilmatsalu sidejaoskond ja Ilmre AS ja tootmisettevõtetest Ilmatsalu Kala OÜ ja Tartu Agro AS ning valla äriühingutest Ilmatsalu Soojus OÜ. Alevikus on ka vanadekodu, põhikool, lasteaed ja muusikakool.

3.2.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus

Ilmatsalus elab 363 inimest. Ühisveevärgiga on asulas liitunud 313 inimest ehk 86% elanikkonnast. Ühiskanalisatsiooni teenust kasutab 309 inimest ehk 85% asula elanikkonnast. Aleviku keskuses on ühisveevarustuse teenustega varustatud asulas paiknevad korterelamud, ühiskondlikud hooned, ettevõtted ja mõned ühepereelamud. Ühisveevarustuseta piirkonnas küla äärealadel saadakse joogivesi salvkaevudest. Osa asulast (äärealad) ei oma ühiskanalisatsiooni. Kanalisatsioonita piirkonnas kasutatakse kogumiskaeve, osa reoveest immutatakse pinnasesse või juhitakse puhastamata ja ebaseaduslikult Ilmatsalu jõkke. Asulas sademevett ei koguta ja sademevee kanalisatsioonisüsteeme ei ole.

OÜ Monoliit 23 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.2.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid

Ilmatsalu aleviku veevarustus baseerub kahel puurkaevul: - puurkaev nr 4719 (Ilmatsalu Soojus OÜ) - puurkaev nr A-433-M (Tartu Agro AS) Tarbitava vee hulk puurkaevust nr 4719 oli 2006.a. 39 130 m³ ehk keskmiselt 107,2 m³/d (elanikud – 35 280 m3 ja ettevõtted – 3850 m3) ja 2007.a. 41 057 m³ ehk keskmiselt 112,5 m³/d (elanikud – 36 102 m3 ja ettevõtted – 4955 m3). Tarbitava vee hulk puurkaevust nr A-433-M oli 2004.a. 20 930 m³ ehk keskmiselt 57,4 m³/d ja ei ole viimastel aastatel eriti muutunud.

3.2.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord

Ilmatsalu puurkaevude tehnilised andmed ja ülevaade veekvaliteedist on antud järgnevates tabelites:

Tabel 14. Ilmatsalu aleviku puurkaevude tehnilised andmed Passi ja Nimetus, P u u r i - Süga- Hori- Koordi- Alan- Deebit, Staatiline Pumba katastri nr mise aeg vus sont naadid dus l/s veetase mark m m m 4719 Ilm.Soojuse 58° 23’ Calpeda 1979 180 S 15 9,7 9 7192 puurkaev 26° 33’ 6SD 15/8 A-433-M Tartu Agro 58° 23’ 1959 90 D 20 5 3 itaalia 7147 puurkaev 2-1 26° 33’

Tabel 15. Ülevaade Ilmatsalu aleviku veekvaliteedist Lasteaed Puurkaev Lepatriinu Jrk Keemilised näitajad Ühik Piirsisaldus nr.4719 kraan nr 05.12.07 (pk 4719) 05.12.07 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,2 0,1 2 Elektrijuhtivus µS/cm 2500 562 570 3 Hägusus NTÜ vastuvõetav <1 <1 4 Fluoriid mg/l >1,2-≤1,5 1,7 - 5 Kloriid mg/l 250 2,9 - 6 Lõhn - vastuvõetav 0 0 7 Maitse - vastuvõetav - 0 8 Mangaan µg/l 50 <10 - 9 Naatrium mg/l 200 14,8 - 10 Nitraat mg/l 50 <1,5 - 11 Nitrit mg/l <0,5 <0,002 - 12 Oksüdeeritavus Mg/l O2 5 1,1 - 13 Raud µg/l 200 99 - 14 Sulfaat mg/l 250 3,6 - 15 Vesinikioonide konts. pH ≥6,5 ja ≤9,5 7,5 7,4 16 Värvus - vastuvõetav 0 0 17 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 0 18 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0 19 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 - 20 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 0 -

OÜ Monoliit 24 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Puurkaev nr 4719 (pildil) on puuritud 1979 aastal ja paikneb asula kagunurgas koolimaja naabruses. Puurkaev varustab veega Ilmatsalu asula elanikke. Puurkaev on manteldatud 122 m sügavu- seni, puurkaevu töötav osa 122-180 m on manteldamata. Puurkaev asub lukustatavas pumplahoones. Hüdrofoor (10m3) on paigaldatud läbi pumplahoone seina muldesse. Pumpla põrand ja puurkaevu suue asuvad 0,9 m allpool maapinda.

Veemõõtjad paigaldati 7 aastat tagasi. Hoone soojustati 2003.aastal. 2004 aastal paigaldati uus pump (Calpeda 6SD 15/8) ja vahetati välja katus. Puurkaev-pumpla sisseseaded ja hooned on rahuldavas seisukorras. Kaevule on eraldatud sanitaarkaitseala 30m, mis pole aiaga piiratud. Kuna veetöötlust ei toimu, siis on probleeme liigse fluorisisaldusega puurkaevu vees. Vajalik on paigaldada fluoriärastusseadmed. Kuna fluorierastusseadmed nõuavad suurt investeeringut ja seepärast oleks otstarbekas kaaluda varianti et kas rajada samasse piirkonda uus teise veehorisondi toitel puurkaev.

Puurkaev nr A-433-M (pildil) on puuritud 1959 aastal ja on rajatud sigalate veega varustamiseks. Puurkaev on manteldatud 90 m sügavuseni.

Puurkaev asub lukustatavas pumpla-hoones. Hüdrofoor (10m3) on paigaldatud läbi pumplahoone seina muldesse. Puurkaevu pump on vahetatud (itaalia). Veemõõtjad paigaldati 7 aastat tagasi. Puurkaev jääb ka tulevikus Tartu Agro omandisse.

OÜ Monoliit 25 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.2.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Ilmatsalu asula veevarustussüsteem on rajatud 1960-ndate aastate keskel kui piirkonda ehitati suurfarm ja sigala. Alevikus on kokku 3100 m veetorustikku, millest 2800 m on malmmuhvtorusid, põhiliselt DN100. Viimase viie aasta jooksul on asendatud 300 m torustikku plasttorudega DN63. Malmtorustiku seisukord on halb. Kohati on torustike läbimõõt liiga suur ja vesi ei jõua õigeaegselt tarbijani. Survet süsteemis tõsta ei saa, sest torustik ei kannata kõrgemat survet välja. Pidevalt esineb torustike avariisid. Aleviku veevõrk on rajatud hargvõrguna. Olemasolevad siibrid on amortiseerunud või puuduvad. Majade liitumispunktides on valdavalt sadulühendused. Torustikul paiknevad vaatluskaevud on 0,7…1,0 m läbimõõduga betoonrõngastest malmkaanega kaevud. Kaevud on kohati amortiseerunud ning kaeve on parandatud tellistega. Hüdrantide kasutamine on tulenevalt asula veetorustike läbimõõdust komplitseeritud. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse üldjuhul Ilmatsalu paisjärvest. Ilmatsalus on tarvis rekonstrueerida 1100 m olemasolevat malmtorustikku ja rajada 2400 m uut veetorustikku. Samuti oleks otstarbekas rajada 650 m torustikku, et ühendada Ilmatsalu ja Tüki veetorustikud.

3.2.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid

Ilmatsalus on üks kanalisatsioonisüsteem, mis koos reoveepuhastusjaamaga OXYD- 180 ja sellele järgnevat kahe biotiigiga (0,3 ha) kuulub Tähtvere vallale. Süsteemis on üks reoveepumpla. Ilmatsalu alevikus sademevee kanalisatsiooni ei ole. Reovee vooluhulk võib lumesulamise ajal ja sajuperioodide ajal tõusta kuni 4 korda. Täiendavate sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastussüsteemide rajamine Ilmatsalusse, arvestades kõvakattega platside olemasolu, on perspektiivis põhjendatud. Veekasutuse aruande kohaselt oli Ilmatsalu aleviku biotiikidest Ilmatsalu jõkke suunatud heitvee hulk 2006.a. 37 288m³ ja 2007.a. 38 970 m³.

3.2.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Ilmatsalu asulas on üks kanalisatsioonisüsteem. Heitvesi tekib asula olmes, sigalas ja töökojas. Ilmatsalus on kokku 2760 m kanalisatsioonitorustikku. 2520 m ulatuses on torustiku läbimõõt on DN150 mm ja vanus üle 30 aasta. Torustik on ehitatud keraamilistest torudest. Viimasel viiel aastal on 240 m torustikku asendatud plastiktorudega DN 200. Olemasolevate keraamiliste torustike seisukord on kohati mitterahuldav. Amortiseerunud torustikud lasevad vett läbi mõlemas suunas – kõrgemates kohtades ja kuival ajal kaob osa heitveest pinnasesse, madalamates piirkondades ja veerohkel ajal lisandub puhast vett torustikku juurde. Probleemiks on ka lekkivad kanalisatsiooni vaatluskaevud. Kaevude valdav läbimõõt on 1000 mm, sügavus 1,5 kuni 2,0 m. Peamised puudused on kaevude lagunemine ja risustumine kanalisatsiooni suunatud mittelaguneva prügiga ja kaevude ummistumine mudaga. Ilmatsalu asulas sademevee kanalisatsiooni ei ole. Reovee vooluhulk võib lumesulamise ajal ja sajuperioodide ajal tõusta kuni 40 %. Arvestades asula kanalisatsioonitorustiku halba olukorda, sademevetest tulenevat koormust asula reoveepuhastile, samuti asulas paikneva ettevõtluse spetsiifikat (sigala, autoremont, OÜ Monoliit 26 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald põllumajandustehnika liikumine) ning, kõvakattega pindade suurust, on põhjendatud Ilmatsalu aleviku sadevete kanaliseerimine. Sademevete kanaliseerimise vajaduse tingib ka aleviku madalamas kohas paikneva Ilmatsalu kalakasvatuse kalatiigid kuhu aleviku sademeveed voolavad. Ilmatsalus on tarvis rekonstrueerida 1060 m olemasolevat ja rajada 3200 m uut reoveetorustikku.

3.2.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord

Ilmatsalu asula bioloogilised puhastusseadmeteks on 1998. aastal rekonstrueeritud aktiivmudapuhasti OXYD-180 (pildil) ja sellele järgnevad kolm biotiiki pindalaga 0,3 ha. Seadme renoveerimist projekteeris AS Biotek, ehitustööd tegi Saaremaa ehitusfirma Veemaailm INC OÜ.

Töökojale on õli püüdmiseks ehitatud lokaalne põhufilter. Asula ja töökoja heitvesi pumbatakse puhastisse survetorustiku kaudu, sigala heitvesi jõuab sinna isevoolselt. Kõigepealt puhastatakse heitvett mehhaaniliselt võre abil. Võre on automaatne, aga vajab hooldaja sõnul ka käsitsi puhastamist. Edasi juhitakse vesi OXYD-i ja seejärel läbi biotiikide Ilmatsalu jõkke. OXYD on jagatud kolmeks osaks: anaeroobne mahuti, aerotank ja järelsetitid. Järelsetititest tagastatakse aktiivmuda anaeroobsesse mahutisse, milles toimub mudas leiduva nitraadi denitrifikatsioon. Aerotankis viiakse läbi bioloogiline puhastusprotsess. Sinna on fosfori kõrvaldamiseks võimalik lisada ka rauaühendeid. Liigmuda juhitakse järelsetititest mudatihendisse. Seal eralduv vesi suunatakse tagasi puhastusseadmesse, tihendatud jääkmuda paigutatakse endistest biotiikidest ümber ehitatud mudaväljakutele. Seejärel toimub pressimine ja vedu Tartu prügilasse. Puhastusprotsessi jälgimiseks mõõdetakse regulaarselt muda mahtu nii anaeroobses kui ka aeroobses kambris. Näidu alusel otsustatakse liigmuda kõrvaldamise vajaduse üle. Portatiivse seadme abil seiratakse aerotankis vees lahustunud hapniku sisaldust. Saadud tulemused registreeritakse puhastusseadme päevikus.

OÜ Monoliit 27 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Puhasti töötab pärast rekonstrueerimist korrapäraselt. Vahetada on tulnud ainult pumpasid. Enamuses kasutatakse ABS pumpasid, peale tsentripumpade, mis on itaalia päritolu. Tehnoloogiline osa on siiski ehitatud mõningaste vigadega, mis kajastub eelkõige ülejooksu ebafunktsionaalsuses (valed kõrgused) ja setiti võre külmumisohus talveperioodil. Seega oleks tarvis basseinid katta varikatusega või basseinide sektsioonid eraldi kaantega.

Tabel 16. Ilmatsalu reoveepuhasti OXYD-180 heitvee analüüside tulemused

Proovivõtu koht Kuupäev Hõljum BHT7 KHT Nüld Püld pH mg/l mgO/l mgO/l mg/l mg/l Ilmatsalu RP väljavool 12.09.06 8,0 3,6 18,0 17,0 3,3 7,3 Ilmatsalu RP väljavool 11.06.07 16,0 3,0 40,0 4,7 1,7 7,85 Ilmatsalu RP väljavool 27.11.07 4,0 1,6 32,0 10,0 1,1 7,75 Keskmine: 9,3 2,7 30,0 10,6 2,0 7,6

OÜ Monoliit 28 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.3. Märja alevik

3.3.1. Asukoht

Märja on alevik Tähtvere vallas Tartu- Viljandi maantee ääres kus elab sissekirjutusega 571 inimest (ca 300 leibkonda). Tegelikkuses elab aga asulas kuni paarsada elanikku rohkem. Märja alevikus on viimastel aastatel elanike arv veidi kasvanud.

3.3.2. Elamumajandus

Märja alevikus elab 571 inimest 7 korruselamus (2 – 8krt, 1 – 26krt, 2 – 30krt, 2 – 75krt), ridaelamutes ja ühepereelamustes.

Suuremad korruselamud paiknevad ühes omaette grupis aleviku loodeservas. Aleviku lõuna ja idaserv on hoogsa elamuehituse piirkond. Uusi ühepereelamuid kavandatakse ka aleviku põhjaserva. Keskuse ja Arenduse tn vahelisele 8,2 ha-le Õssu kinnistule planeeritakse sotsiaal-, äri- ja eluhoonete rajamist. Märja ja Haage vahele, Märja küla põhjaossa Piiri talu 4 ha-le kinnistule planeeritakse põhiliselt elamute rajamist (ca 14 krunti). Piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud ühendatakse Märja asula torustikega (vahemaa ca 1000 m). Pulli maaüksusele rajatakse lähiajal Eesti Maaülikooli katsefarm (planeeritava veetarbega kuni 100 m3/d). Suuremad ettevõtted Märja aleviku territooriumil on Märja Soojus OÜ, Saloni Büroomööbli AS, Märja OÜ, Märja Monte OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Starfeld OÜ , Veetee OÜ ja Akrom-Ex OÜ.

3.3.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus

Märjal elab 571 inimest. Ühisveevärgiga on alevikus liitunud 565 inimest ehk 99% elanikkonnast. Ühiskanalisatsiooniga on alevikus liitunud 559 inimest ehk 98% elanikkonnast. Teenusega on ühendamata kaks majapidamist. Asula ühisveevärgi puurkaevusid omab ja haldab OÜ Märja Soojus. Asulas on ühisveevarustuse teenustega varustatud kõik ühiskondlikud hooned ja ettevõtted.

OÜ Monoliit 29 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Märja aleviku korruselamutel on eraldi sademeveekanalisatsioon, mis toimib vaid osaliselt. Sademevesi juhitakse kraavi ja immutatakse pinnasesse. Ühiskanalisatsiooni juhitakse sademevesi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja OÜ Märja territooriumidelt.

3.3.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid

Märja alevikus on üks veevarustussüsteem, mis kuulub OÜ-le Märja Soojus. Veeallikaks on kaks puurkaevu: - puurkaev nr. 4843 - puurkaev nr. 3088 Tarbitava vee hulk Märja puurkaevudest oli 2007.a. 24 263 m³ ehk keskmiselt 66,5 m³/d. 2007.a. oli elanike veetarbimine 21 396 m³ ehk keskmiselt 58,6 m³/d, põllumajanduse veetarbimine 1 318 m³ ehk keskmiselt 3,6 m³/d, tööstuse veetarbimine 1 149 m³ ehk keskmiselt 3,1 m³/d. Energeetika veetarbimine ja kaod olid 2007.aastal 400 m3 . Sellest valdav enamus saadakse puurkaevust nr.4843. 2008.aastal kadus ära põllumajanduse veetarbimine seoses lautade lammutamisega. 2009.aastal aga planeeritakse põllumajanduse veetarbimise mitmekordistumist seoses katsefarmi rajamisega. Märjal on 2 tuletõrjehüdranti. Uuem hüdrant asub Vahe tänaval, vanem hüdrant asub Keskuse 12 kortermaja lähedal. Mõlemad hüdrandid on töökorras. On olemas maa-alune ühekambriline ja 200m3 mahuga tuletõrjeveemahuti (pildil), aga see on amortiseerunud ja laseb vett läbi. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse paakautoga väljastpoolt asulat (Emajõgi, Rahinge paisjärv). Osaliselt lahendatakse kustutustöödeks saadava vee vajadus uute hüdrantide baasil.

3.3.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord

Märja aleviku elanike veevajaduse katavad kaks puurkaevu – nr. 4843 (pk.nr.1) ja nr. 3088 (pk.nr.2). II astme pumplad puuduvad. Puurkaevude tehnilised andmed ja ülevaade veekvaliteedist on antud järgnevates tabelites:

Tabel 17. Märja aleviku puurkaevude tehnilised andmed Passi ja Nimetus P u u ri- Süga- Hori-sont Koordi- Proj toot- Pumba mark katastri mise aeg vus naadid likkus m3/h nr m 4843 Puurkaev 58° 21’ Saer 151-D15 1980 210 S 25 7193 nr.1 26° 38’ itaalia 3088 Puurkaev 58° 21’ 1971 135 D -S max 17 Grundfos MS4000 7168 nr.2 2-1 26° 38’

OÜ Monoliit 30 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Tabel 18. Ülevaade Märja aleviku veekvaliteedist Krt.ühistu Puurkaev nr.2 Märja 10 elamu Jrk Keemilised näitajad Ühik Piirsisaldus (3088) kraan nr 10.10.2007 (pk 4843) 11.10.2007 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,12 0,08 2 Elektrijuhtivus S/cm 2500 645 578 3 Bikarbonaat mg/l - 402,7 - 4 Boor mg/l 1 - <0,1 5 Hägusus NTÜ vastuvõetav 20,4 - 6 Fluoriid mg/l 1,5 0,45 0,6 7 Kaltsium mg/l - 92,2 - 8 Kloriid mg/l 250 13 10,7 9 Kuivjääk mg/l - 415 - 10 Leelisus mg-ekv/l - 6,6 - 11 Lõhn - vastuvõetav 2 - 12 Magneesium (arvut.) mg/l - 31,6 - 13 Mangaan g/l 50 26 13 14 Naatrium mg/l 200 2 6 15 Na + K (arvut.) mg/l - 9,3 - 16 Nitraat mg/l 50 <0,45 - 17 Nitrit mg/l <0,5 <0,003 - 18 Oksüdeeritavus Mg/l O2 5 1,8 1,6 19 Raud g/l 200 860 354 20 Sulfaat mg/l 250 29 27,4 21 Vesinikioonide konts. pH ≥6,5 ja ≤9,5 7,8 7,1 22 Värvus - vastuvõetav 7 - 23 Üldkaredus mg-ekv/l - 7,2 - 24 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 25 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 26 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 27 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100

Puurkaev nr.1 (4843) on puuritud aastal 1980 ja on 210 m sügavune. Tootlikkus passi järgi on 25 m3/h.

OÜ Monoliit 31 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald toimu. Kaevule on eraldatud sanitaarkaitseala 30m, mis on aiaga piiramata. Puurkaevust väljuv torustik (110m) on uus. Puurkaevu tehnilise olukorra selgitamiseks täpsemaid uuringuid (karotaaži) teostatud ei ole. Puurkaev-pumpla sisseseade ja hoone on tehniliselt amortiseerunud. Mustast metallist puurkaevu päis ja toruarmatuur on roostes.. Amortiseerunud on ka puurkaev- pumpla automaatika- ja elektrisüsteemid ja osa torustikku ning pumplahoone. Peale ringtorustiku rajamist jääb kaev reservkaevuks.

Puurkaev nr.2 (3088) on puuritud aastal 1971 ja on 135 m sügavune. Tootlikkus passi järgi on 12 m3/h.

Puurkaev asub lukustatavas pumplahoones. Hüdrofoor (10m3) on paigaldatud läbi pumplahoone seina muldesse. Hüdrofoor on vana ja seda puhastatakse regulaarselt. Paigaldatud on ka veemõõtjad. Veetöötlust ei toimu. Kaevule on eraldatud sanitaarkaitseala 30 m, mis on aiaga piiramata. Puurkaevule pole vee erikasutusluba väljastatud ja puurkaevu on siiani säilitatatud tehnoloogilise vee vajadusteks. Vahetatud on pump ja tehtud läbipesu. Täiendamisel on pumpla juhtseadmed ja elektriseadmed. Puurkaevule on plaanis lähiajal taotleda vee erikasutusluba ja seejärel rakendatakse puurkaev aktiivselt‚ ühisveevärgisüsteemi töösse.

Puurkaevud on ühendatud omavahel liiga suure ringiga. Perspektiivis oleks otstarbekas siduda puurkaevud omavahel Aretuse tänava kaudu.

3.3.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Märja asula veevarustussüsteem on rajatud valdavalt 1970/80-ndail aastail. Kõige vanem lõik veetorustikku on aastast 1957. Märja asulas on ca 2500 m veetorustikke, millest 1500 m on vanu survemalmtorusid, põhiliselt DN100. Alates 2001.aastast alates on asulas rajatud 1000 m uusi plasttorustikke, põhiliselt DN110 ja DN90, millelt on majaesised hargnemised DN50 ja DN63. 2004.a Ülenurme valda Karja tänavale on rajatud 852 m uut veetorustikku. Torustik kuulub OÜ-le Märja Soojus. 2005.a. Ülenurme valda Teeääre piirkonda on rajatud 1260 m uut veetorustikku. Torustik pole OÜ-le Märja Soojus üle antud ehituslike probleemide tõttu ja kuulub hetkel arendajale. Ülenurme vallas Piibelehe piirkonnas on tehtud omavolilised torustike sidumised OÜ-le Märja Soojus kuuluvate torustikega.

OÜ Monoliit 32 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Ülenurme valla Räni küla Piiri maaüksusele on rajatud 1041 m veetorustikku. Liitumine Märja asula torustikega on tehtud. Torustike üleandmiseks OÜ-le Märja Soojus on olemas eelkokkulepe. Vanade malmtorude seisukord on halb. Kohati on torustike läbimõõt liiga suur ja vesi ei jõua õigeaegselt tarbijani. Survet süsteemis tõsta ei saa, sest torustik ei kannata kõrgemat survet välja. Esineb torustike avariisid. Asula veevõrk on rajatud osaliselt harg-, osaliselt ringvõrguna. Olemasolevad siibrid on amortiseerunud või puuduvad. Torustikul paiknevad vaatluskaevud on 0,7…1,0 m läbimõõduga betoonrõngastest malmkaanega kaevud. Kaevud on kohati amortiseerunud. Märjal on vaja rekonstrueerida 600 m olemasolevat ja rajada 1200 m uut veetorustikku. Uute torustike rajamisel oleks otstarbekas viia need kinnistute piiridest välja üldkasutatavale pinnale.

3.3.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid

Märja aleviku kanalisatsioonisüsteem koosneb alevikus ühest isevoolsest kogumisvõrgust. Reovesi pumbatakse Märja pumplast Eerika pumplasse ja sealt Tartu linna kanalisatsioonisüsteemi. Märja alevikul reoveepuhastit ei ole. Märja aleviku reoveepumpla (pildil) rekonstrueeriti 1996.a. Paigaldati uued sukelpumbad Grundfoss ja vahetati välja pumplasisene torustik. Reoveepumpla vajab täisrekonstrueerimist (hoone, kaevud, pumbad).

Eerika reoveepumpla (pildil) rekonstrueeriti 1996/97.a. Ülepumplas on topelt- betooniga metallkessoonkaev. Olukorda võib pidada rahuldavaks.

OÜ Monoliit 33 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Märja alajaama juurde planeeritakse paigaldada uus kompaktne klaasplastist korpusega reoveepumpla koos sinna juurde kuuluva pumba ja juhtimisseadmestikuga. Märja aleviku korruselamutel on eraldi sademeveekanalisatsioon, mis on aga kohati ummistunud ja amortiseerunud ja toimib vaid Keskuse 11 korruselamu juures (rek. 2007.a.). Sademevesi juhitakse imbkraavi ja immutatakse pinnasesse. Imbkraav vajab rekonstrueerimist. Täiendavate sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastussüsteemide rajamine Märjale, arvestades asula uusi elamupiirkondi ja kõvakattega platside olemasolu, on perspektiivis põhjendatud. Tartu linna ühiskanalisatsiooni juhitava reovee hulk Märjalt oli 2007.a. 23 300 m³ ehk keskmiselt 63,8 m³/d. 2007.a. oli elanike tekitatav reovee hulk 21 396 m³ ehk keskmiselt 58,6 m³/d.

3.3.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Märja asula kanalisatsioonisüsteem on rajatud valdavalt 1970/80-ndail aastail. Kõige vanem lõik reoveetorustikku on aastast 1965. Märja alevikus on 4500 m kanalisatsioonitorustikku millest: - 850 m on uus isevoolne plasttorustik - 1650 m on vana isevoolne keraamiline torustik - 2000 m on vana maantee äärne survetorustik, millest ca 850 m on ühe toruga kasutuses. Eerikal on 300 m isevoolset ja 500 m survekanalisatsioonitorustikku. Torustike läbimõõdud on DN200 põhimagistraalidel ja DN100-160 elamute esistel. 2004.a Ülenurme valda Karja tänavale on rajatud 762 m uut isevoolset reoveetorustikku ja 95 m survekanalisatsioonitorustikku. Paigaldatud on 1 reoveepumpla. Torustikud ja reoveepumpla kuuluvad OÜ-le Märja Soojus. 2005.a. Ülenurme valda Teeääre piirkonda on rajatud 1170 m uut isevoolset reoveetorustikku ja 95 m survekanalisatsioonitorustikku. Paigaldatud on 1 reoveepumpla. Torustikud ja reoveepumpla pole OÜ-le Märja Soojus üle antud ehituslike probleemide tõttu ja kuulub hetkel arendajale. Ülenurme vallas Piibelehe piirkonnas on tehtud omavolilised torustike sidumised OÜ-le Märja Soojus kuuluvate torustikega. Ülenurme valda Räniküla Piiri maaüksusele on rajatud 752 m uut isevoolset reoveetorustikku, 400 m survekanalisatsioonitorustikku ja 822 m sadeveekanali- satsioonitorustikku. Paigaldatud on 1 reoveepumpla.. Liitumine Märja asula torustikega on tehtud. Torustike üleandmiseks OÜ-le Märja Soojus on olemas eelkokkulepe. Märja aleviku olemasolevate mitteplastiktorustike seisukord on kohati mitterahuldav. Kõige halvemas tehnilises seisukorras on malmtorudest survetorustik. Probleemiks on lekkivad kanalisatsioonitorustiku lõigud ja kanalisatsiooni vaatluskaevud. Kaevud lekivad ja koos sademeveega kandub torustikesse pinnas, mis tekitab ummistusi. Kaevude valdav läbimõõt on 1000 mm, sügavus 2 - 4 m. Peamised puudused on kaevude risustumine kanalisatsiooni suunatud mittelaguneva prügiga ja kaevude ummistumine mudaga. Märjal on tarvis rekonstrueerida 1170 m olemasolevat isevoolset kanalisatsioonitorustikku (põhimagistraalid, majade esised tuua kinnistute piiridest välja) ja 300 m olemasolevat survekanalisatsioonitorustikku ning rajada 850 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja rekonstrueerida 170 m olemasolevat survekanalisatsioonitorustikku. OÜ Monoliit 34 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Erika piirkonnas on tarvis rekonstrueerida 300 m isevoolset (tuua kinnistute piiridest välja) ja 500 m survekanalisatsioonitorustikku. Perspektiivis ei ole mõttekas pumbata reovett Märja ülepumplast Eerika ülepumplasse, vaid koheselt planeeritavasse kanalisatsiooniringvõrku.

OÜ Monoliit 35 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.4. Rahinge küla

3.4.1. Asukoht

Rahinge on küla Tähtvere vallas Tartust läänes Tartu-Ilmatsalu maantee ääres. Külas elab 351 elanikku. Rahinge külas on viimastel aastatel elanike arv veidi suurenenud.

3.4.2. Elamumajandus

Rahingel elab 351 inimest 5 korruselamus ja ühepereelamutes.

Korruselamud paiknevad ühes omaette grupis küla põhjaservas. Täiendavate elamute ehitamist küla keskusesse ei planeerita. Küll on ette näha ühepereelamute rajamist asula lääneserva. Teenindusettevõtetest paikneb Rahinge küla territooriumil Madis Mõttus FIE Kure Turismitalu, Nivoo OÜ, Rawe Pood OÜ kauplus ning tootmisettevõtetest Kurepuit OÜ ja AS-le Tartu Agro kuuluvad Rahinge farm ja Rahinge lihatööstus.

3.4.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus

Rahinge 351-st elanikust on ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga liitunud 133 inimest ehk 37% elanikkonnast. Küla keskuses on ühisveevarustuse teenustega varustatud asulas paiknevad korterelamud, ühiskondlikud hooned, ettevõtted ja ühepereelamuid. Kanalisatsioonita piirkonnas kasutatakse kogumiskaeve, osa reoveest immutatakse pinnasesse. Asulas sademevett ei koguta ja sademevee kanalisatsioonisüsteeme ei ole.

3.4.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid

Rahinge küla veevarustus baseerub kolmel puurkaevul: - Tiigiääre puurkaev (passi nr.974, Suurfarmi, omanik Tartu Agro AS) - Metsaääre puurkaev (passi nr.3880, Pumpla, omanik Tartu Agro AS) - Annuki puurkaev (passi nr.5459, Tautsimäe, puurkaevu avaliku kasutamise leping maaomanikuga) Puurkaevud tagavad vajaliku veekoguse ka küla arenedes.

OÜ Monoliit 36 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Tarbitava vee hulk Tiigiääre puurkaevust oli 2004.a. 12 340 m³ ehk keskmiselt 33,8 m³/d. Tarbitava vee hulk Metsaääre puurkaevust oli 2004.a. 22 440 m³ ehk keskmiselt 61,5 m³/d. Nendest puurkaevudest pole veetarve viimastel aastatel eriti muutunud Elanike poolt tarbitava vee hulk Metsaääre puurkaevust oli 2006.a. 5395 m³ ehk keskmiselt 14,8 m³/d ja 2007.a. 5380 m³ ehk keskmiselt 14,7 m³/d. Elanike poolt tarbitava vee hulk Annuki puurkaevust oli 2007.a. 590 m3 ehk 1,6 m3/d.

Ühisveevärgita piirkonnas küla äärealadel saadakse joogivesi salvkaevudest. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Rahinge paisjärvest.

3.4.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord

Rahinge küla veevajaduse katavad kolm puurkaevu. Puurkaevude tehnilised andmed ja ülevaade veekvaliteedist on antud järgnevates tabelites:

Tabel 19. Rahinge küla puurkaevude tehnilised andmed Passi ja Nimetus P u u ri- Süga- Hori- Koordi- Alan- Deebit, Staatiline Pumba mark katastri mise aeg vus, m sont naadid dus, m l/s veetase, m nr 1974 Tiigiääre 58° 22’ 1967 110 D 12 5 10,5 itaalia 7160 puurkaev 2-1 26° 37’ 3880 Metsaääre 58° 22’ 1974 120 D 11 4,16 15 itaalia 7185 puurkaev 2-1 26° 37’ 5459 Annuki 58° 22’ lääne 1984 118 D 8,5 3,33 19,5 7196 puurkaev 2-1 26° 36’ pump

Tabel 20. Ülevaade Rahinge küla puurkaevude veekvaliteedist Metsaääre Annuki Tiigiääre Jrk puurkaev puurkaev puurkaev Keemilised näitajad Ühik Piirsisaldus nr nr. 3880 nr. 5459 nr. 1974 07.01.08 22.04.04 10.01.08 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,13 <0,05 0,14 2 Elektrijuhtivus µS/cm 2500 578 - 624 3 Fluoriid mg/l 1,5 0,7 - 0,4 4 Hägusus NHÜ 1,5 2 <1 1 5 Kloriid mg/l 250 3,3 - 7,7 6 Lõhn - vastuvõetav 0 0 0 7 Mangaan g/l 50 <10 - 13 8 Naatrium mg/l 200 7,2 - 13 9 Nitraat mg/l 50 <1,5 - <1,5 10 Nitrit mg/l 0,5 <0,002 - <0,002 11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 1,1 - 1,6 12 Raud g/l 200 293 - 299 13 Sulfaat mg/l 250 6 - 7,2 14 Vesinikioonide konts. pH ≥6,5 ja ≤9,5 7,4 7,4 7,5 15 Värvus - vastuvõetav 5 5 0 16 Coli-laadsed bakterid PMÜ/I00ml 0 0 - - 17 Escherichia coli PMÜ/I00ml 0 0 - - 18 Enterokokid PMÜ/I00ml 0 0 - - 19 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/Iml 100 8 - -

OÜ Monoliit 37 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Tiigiääre puurkaev (pildil) on puuritud aastal 1967 ja on 110 m sügavune. Puurkaev on manteldatud 110m sügavuseni ja puurkaevu töötaval osal 83,2-110m on perfofilter.

Puurkaev ja kaks hüdrofoori (a 0,5m3) asuvad lukustatavas pumplahoones. Paigaldatud on itaalia päritolu pump. Puurkaevus asub veemõõtja. Kaevule on eraldatud sanitaarkaitseala 30 m, mis on aiaga piiramata. Puurkaevu tehnilise olukorra selgitamiseks täpsemaid uuringuid (karotaaži) teostatud ei ole. Puurkaev-pumpla sisseseade ja hoone on tehniliselt amortiseerunud. Mustast metallist puurkaevu päis ja toruarmatuur on roostes ja vajavad väljavahetamist. Hoones on väga niiske. Kevadetu tungib vesi sisse. Puurkaevu kasutatakse edaspidi põllumajandustootmise veevarustusel ja arengukavas puurkaevu rekonstrueerimist ette ei nähta.

Metsaääre puurkaev (pildil) on puuritud aastal 1974 ja on 120 m sügavune. Puurkaev on manteldatud 120 m sügavuseni ja puurkaevu töötaval osal 92,5-120m on võrkfilter.

Puurkaev ja hüdrofoori (5m3) asuvad lukustatavas pumplahoones. Paigaldatud on itaalia päritolu pump. Puurkaevus asub veemõõtjad. Välja on vahetatud ka elektrijuhtmestik ja kilbikapid. Elamute ja lauda jaoks on kaevust kaks eraldi väljundit. Kaevule on eraldatud sanitaarkaitseala 30 m, mis on aiaga piiramata. Elanikele tarbitava joogivee haaret haldab OÜ Ilmatsalu Soojus. On välja uuritud, et perspektiivis ei pruugi puurkaev olla piisava tootlikusega, et tagada Rahinge küla veevajadusi.

Tiigiääre puurkaev ja Metsaääre puurkaev on omavahel ühendatud. Puurkaevude vee omavahel segamine ei paranda vee kvaliteeti piisavalt.

OÜ Monoliit 38 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Annuki puurkaev (pildil) on puuritud aastal 1984 ja on 118 m sügavune. Puurkaev on manteldatud 118 m sügavuseni, puurkaevu töötaval osal 91,9 - 118 m on perfofilter.

Puurkaev asub lukustatavas pumplahoones. Hüdrofoor (6m3) on paigaldatud läbi pumplahoone seina muldesse. Hoone katus on vahetatud ja seinad soojustatud 2003. aastal. Paari viimase aasta jooksul on puurkaevus vahetatud pump ja kaasajastatud elektriseadmestik. Kaevul puudub sanitaarkaitseala. Annuki pumplast saab vett 6 ühepereelamut (15 elanikku). Annuki puurkaev asub eraisiku maal ja seda haldab OÜ Ilmatsalu Soojus. Puurkaevu tehnilise olukorra selgitamiseks täpsemaid uuringuid (karotaaži) teostatud ei ole ja kuna puurkaev on eramaal. Puurkaev on valla ja maaomaniku vahelise lepingu järgi avalikult kasutatav. Tuleb moodustada krunt ja sanitaarkaitseala 30 m ning maa võõrandada. Omanikuga kokkulepe puudub. Puurkaevu veele pole tehtud korralikku veekvaliteedi analüüsi. Puurkaevu vesi on rauarohke.

Rahinge külas on projekteerimise järgus uus, piisava toolikusega puurkaev. Puurkaevu rajamiseks on eraldatud 3000 m2 suurune maatükk katastrinumbriga 83101:003:0730, mis asub olemasolevatest Metsaääre puurkaevust põhjapool.

3.4.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Rahingel on kaks veevarustussüsteemi. Elamutsooni veetorustik kuulub Ilmatsalu Soojusele, tootmispiirkonna veetorustik kuulub Tartu Agrole (tootmispiirkonna veetorustike kaudu osutatakse veeteenust ca 17 elanikule). Tartu Agrole kuuluvad veetorustikud on üleandmisjärgus Tähtvere vallale. Veevarustussüsteem on rajatud 1960 aastate keskel kui piirkonda ehitati suurfarm. Külas on käesoleval ajal kokku 3770 m veetorustikke. Sellest 1800 m kuulub vallale, millest 1500m on malmmuhvtorusid DN50 ja DN100 ning 300 m uusi plasttorusid DN 50 - 75. Malmtorustiku seisukord on halb. Kohati on torustike läbimõõt liiga suur ja vesi ei jõua õigeaegselt tarbijani. Survet süsteemis tõsta ei saa, sest torustik ei kannata kõrgemat survet välja. Esineb torustike avariisid. Majade liitumispunktides on valdavalt sadulühendused. Torustikul paiknevad vaatluskaevud on 0,7…1,0 m läbimõõduga betoonrõngastest malmkaanega kaevud. Kaevud on kohati amortiseerunud. Rahingel puuduvad tuletõrjehüdrandid. Lähim veevõtukoht on Rahinge paisjärv. Rahingel on tarvis rekonstrueerida 500 m olemasolevat veetorustikku ja rajada 1100 m uut veetorustikku.

OÜ Monoliit 39 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.4.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid

Rahinge külas on kaks kanalisat- sioonisüsteemi. Elamute süsteem ja Joosepi ülepumpla (pildil) kuuluvad Tähtvere vallale ja neid haldab Ilmatsalu Soojus. Tööstuspiirkonna süsteem kuulub AS-le Tartu Agro. Rahinge küla reoveepuhasti (Bio kinnistu, reg. nr 1768004, kat.tunnus 83101:003:0539) kuulub AS-le Emajõe Veevärk. Reovesi juhitakse isevoolsena küla lääneservas paiknevasse reoveepuhastisse, mis koosneb voolusuunas bioloogilisest aktiivmudapuhastist BIO-100 ja ringkanalist mis töötab biotiigina. Rahinge asulas sademevee kanalisatsiooni ei ole. Osa ühepereelamuid, mis pole ühendatud ühiskanalisatsiooniga juhivad oma reoveed Ilmatsalu jõkke, Rahinge järve ja ojja. Nende ühepereelamute tarbeks tuleks rajada kogumiskaevud. 2004.a. veekasutuse aruande kohaselt oli Rahinge küla ringkanalist Rahinge ojja, mis suubub Emajõkke, suunatud reovee hulk 18 000 m³. 2006. aastal juhiti elanike poolt Rahinge reoveepuhastisse 5395 m³ reovett ja 2007. aastal 5380 m³ reovett.

Tartu – Ilmatsalu kõrvalmaantee äärde planeeritakse paigaldada uus kompaktne klaasplastist korpusega reoveepumpla koos sinna juurde kuuluva pumba ja juhtimisseadmestikuga. Rahinge – Haage vahelise maantee äärde planeeritakse paigaldada uus kompaktne klaasplastist korpusega reoveepumpla koos sinna juurde kuuluva pumba ja juhtimisseadmestikuga.

3.4.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Rahingel on 1720 m AS-le Emajõe Veevärk kuuluvaid kanalisatsioonitorustikke, millest 1520 m on isevoolset keraamilist torustikku läbimõõduga DN 150 ja 200 m survemalmtorustikku Joosepi ülepumplast reoveepuhastisse ning 2820 m AS-le Tartu Agrole kuuluvaid kanalisatsioonitorustikke. Elamutsooni kanalisatsioonitorustik kuulub AS-le Emajõe Veevärk, tootmispiirkonna kanalisatsioonitorustik kuulub AS-le Tartu Agrole (kanalisatsiooniteenust osutatakse ca 17 elanikule). AS-le Tartu Agro kuuluvad elamutsooni teenindavad reoveetorustikud on üleandmisjärgus Tähtvere vallale. Torustiku vanus üle 30 aasta. Olemasolevate torustike seisukord on kohati mitterahuldav. Peamiseks puuduseks on lekkivad ja vajunud kanalisatsioonitorustiku lõigud ja kanalisatsiooni vaatluskaevud. Viimase kümne aasta jooksul kanalisatsioonitorustikke uuritud ei ole. Kaevude valdav läbimõõt on 1000 mm, sügavus 1,5 ja kohati kuni 4,0 m. Probleemiks on kaevude risustumine kanalisatsiooni suunatud mittelaguneva prügiga ja kaevude ummistumine mudaga. Rahingel on tarvis rekonstrueerida 250 m olemasolevat isevoolset reoveetorustikku, rajada 1200 m uut isevoolset reoveetorustikku ja 100 m uut reovee survetorustikku.

OÜ Monoliit 40 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.4.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord

Rahinge küla reovesi juhitakse isevoolsena küla lääneservas paiknevasse reoveepuhastisse, mis koosneb voolusuunas bioloogilisest aktiiv-mudapuhastist BIO-100 (pildil) ja ringkanalist, mis töötab biotiigina. Heitvesi juhitakse Rahinge ojja, mis suubub Emajõkke.

Puhurite ja puhasti operaatori tarbeks on ehitatud teenindushoone. Reoveepuhasti ehitati ja võeti kasutusse 1979. aastal. Kompressor on paigaldatud 1990. aastate keskel. Ringkanalit puhastatakse mudast 3 korda aastas. Tekkiva sette kogus on ca 4 tonni. Biopuhastit renoveeritud ei ole Purgimiskoht puudub ja lähim ametlik purgimisvõimalus on Tartu linnas (ca 10 km Rahingelt). Rahinge küla reoveepuhasti on täielikult amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Kanalisatsiooni ringtorustiku rajamisel pumbatakse Rahinge küla reovesi Tartu linna puhastile.

Tabel 21. Rahinge reoveepuhasti BIO - 100 heitvee analüüside tulemused Proovivõtu koht Kuupäev Hõljum BHT7 KHT Nüld Püld pH mg/l mgO/l mgO/l mg/l mg/l Rahinge RP väljavool 28.11.06 30,0 17,0 78,0 41,0 4,3 7,5 Rahinge RP väljavool 18.09.07 60,0 18,0 68,0 24,0 8,4 7,54 Keskmine: 45,0 17,5 73,0 32,5 6,4 7,52

OÜ Monoliit 41 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.5. Rõhu küla

3.5.1. Asukoht

Rõhu on küla Tähtvere vallas Tartust läänes Tartu-Puhja maantee ääres. 2007 aasta seisuga elab külas 173 elanikku. Rõhu külas on viimastel aastatel elanike arv veidi kahanenud. Põhjuseks on suurlinna lähedus.

3.5.2. Elamumajandus

Rõhu külas elab 173 inimest korterelamutes ja ühepereelamutes.

Korruselamud paiknevad ühes omaette grupis küla lõunaservas. Elamuehitust piirab hetkel eeskätt kaasaegse vee-kanalisüsteemi puudumine. Rõhule planeeritakse Maaülikooli agronoomia õppekeskust, mille saab perspektiivis ühendada kanalivõrku. Vee saavad nad oma kinnistul asuvast puurkaevust. Tootmisettevõtetest paikneb Rõhu küla territooriumil Haage Agro OÜ.

3.5.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga on Rõhul ühendatud lüpsiplatsiga Haage Agro OÜ, ühiskondlikud hooned, korterelamud ja mõned ühepereelamud. Küla ühisveevärki haldab OÜ Ilmatsalu Soojus, torustikud on üle antud AS-le Emajõe Veevärk. Puurkaev kuulub Haage Agro OÜ-le. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga on külas liitunud 72 inimest ehk 42% elanikkonnast. Osa asulast ei oma ühiskanalisatsiooni. Kanalisatsioonita piirkonnas kasutatakse kogumiskaeve, osa reoveest immutatakse pinnasesse. Asulas sademevett ei koguta ja sademevee kanalisatsioonisüsteeme ei ole.

OÜ Monoliit 42 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.5.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid

Rõhu küla veevarustus baseerub ühel eraomandis oleval puurkaevul, mis omakorda pumpab vee veetorni (pildil). 2004 aasta lõpus valmis ka EMÜ Rõhu Katsekeskust teenindav puurkaev (katastri nr. 20939). Ühisveevarustuseta piirkonnas saadakse joogivesi salvkaevudest. Puurkaev tagab vajaliku veekoguse ka küla arenedes. Tarbitava vee hulk Rõhu puurkaevust oli 2004.a. 24 000 m³ ehk keskmiselt 65,8 m³/d. Elanike poolt tarbitava vee hulk Rõhu puurkaevust oli 2006.a. 2052 m³ ehk keskmiselt 5,6 m³/d ja 2007.a. 2098 m³ ehk keskmiselt 5,7 m³/d

3.5.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord

Rõhu küla veevarustus baseerub ühel eraomandis oleval puurkaevul. II astme pumplad puuduvad. Puurkaevu tehnilised andmed ja ülevaade veekvaliteedist on antud järgnevates tabelites:

Tabel 22. Rõhu küla puurkaevu tehnilised andmed Passi ja Nimetus P u u ri- Süga- Horisont Koordi- Alandus Deebit, Staatiline Pumba katastri mise aeg vus naadid m l/s veetase mark nr m m 4682 Rõhu 58° 21’ 1979 125 D 13 4,87 16 itaalia 7190 puurkaev 2-1 26° 31’

Tabel 23. Ülevaade Rõhu küla veekvaliteedist Jrk kaupluse kraan piimaruumi kraan Keemilised näitajad Ühik Piirsisaldus nr 04.07.05 20.11.07 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,21 0,2 2 Elektrijuhtivus µS/cm - 547 555 3 Fluoriid mg/l - 1,1 - 4 Hägusus NHÜ - 7 1 5 Kloriid mg/l 250 3,2 - 6 Lõhn - - - 0 7 Maitse - - - 0 8 Mangaan g/l - <10 - 9 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 <0,5 - 10 Raud g/l 200 858 - 11 Sulfaat mg/l 250 2,2 - 12 Vesinikioonide konts. pH ≥6,5 ja ≤9,5 7,6 7,4 13 Värvus ml/l Pt - 5 0

OÜ Monoliit 43 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Puurkaev ja hüdrofoor (pildil) asuvad lukustatavas pumplahoones.

Puurkaev on manteldatud 125 m sügavuseni ja puurkaevu töötaval osal 81,1-117,4 m on perfofilter. Puurkaev on rekonstrueeritud: - veemõõtja, torustikud, elektrisüsteemid 2002.a. - hoone 2003.a. - pump (itaalia) 2004.a. Puurkaevul on sanitaarkaitsetsoon 30 m, mis on aiaga piiratud. OÜ Ilmatsalu Soojus on elanikkonnale vee edasimüüja 1.jaanuarist 2008.a. Kuna puurkaevu vees on kõrge raua sisaldus, siis perspektiivis oleks otstarbekas rajada puurkaevu kinnistust väljapoole joogivee puhastusseadmed.

Ebasobivate vahendustingimuste ilmnedes on põhjust kaaluda uue puurkaevu rajamist.

3.5.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Rõhu asula veevarustussüsteem on rajatud 1980 aastatel, kui piirkonda ehitati suurfarm. Torustiku materjalina on kasutatud malmmuhvtorusid, põhiliselt DN100. Külas on käesoleval ajal 1150 m veetorustikku. Viimaste aastate jooksul on asendatud 500 m torustikku plasttorudega (sujutusmeetodil). Malmtorustiku seisukord on halb. Kohati on torustike läbimõõt liiga suur ja vesi ei jõua õigeaegselt tarbijani. Survet süsteemis tõsta ei saa, sest torustik ei kannata kõrgemat survet välja. Esineb torustike avariisid. Aleviku veevõrk on rajatud hargvõrguna. Olemasolevad siibrid on amortiseerunud või puuduvad. Majade liitumispunktides on valdavalt sadulühendused. Torustikul paiknevad vaatluskaevud on 0,7…1,0 m läbimõõduga betoonrõngastest malmkaanega kaevud. Kaevud on kohati amortiseerunud. Rõhul on tarvis rekonstrueerida 400 m olemasolevat veetorustikku ja rajada 420 m uut veetorustikku.

3.5.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid

Asulas on kaks kanalisatsioonisüsteemi: tootmisettevõtete kanalisatsioonisüsteem ja asula kanalisatsioonisüsteem. Rõhu asula amortiseerunud kanalisatsioonitorustik kuulub Tähtvere vallale. Rõhu asulas juhitakse asula reoveepuhasti biotiikidesse Rõhu asula olmereovesi.

OÜ Monoliit 44 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Rõhu asula reovesi juhitakse isevoolsena asula lääneservas reoveepuhasti territooriumile. Reoveepuhastusjaam koosneb voolusuunas reoveepumplast (pildil), bioloogilisest aktiivmudapuhastist OXYD-180 ja kahest biotiigist kasuliku pindalaga 1310 + 1460 = 2770 m2. Pumpla ja reoveepuhasti ei tööta. Haage Agro territooriumil paikneb ettevõtte enda reoveepuhasti.

Rõhu asulas sademevee kanalisatsiooni ei ole. Arvestades asula hoonestuse hajusust, kõvakattega tänavate vähesust, samuti suurt haljastupindade osatähtsust, ei ole põhjendatud Rõhule täiendavate sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastus- süsteemide rajamine. 2004.a. veekasutuse aruande kohaselt oli Rõhu küla biotiikidest Sauna peakraavi (pildil), mis suubub Rõhu ojja, mis omakorda suubub Elva jõkke, suunatud heitvee hulk 12 000m³. Reoveeülepumpla on täielikult amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatu ja vajab täielikku rekonstrueerimist. Reoveepuhasti teenindusmaa on munitsipaliseerimisel. Perspektiivis on plaan rajada veel 2 uut kompaktset klaasplastist korpusega ülepumplat, mille tööd juhivad nivooandurid: - Tartu-Rõhu kõrvalmaantee äärde kortermajade lähedusse; - Tartu-Rõhu kõrvalmaantee äärde puurkaevu lähedusse.

3.5.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Vallale kuuluva kanalisatsioonitorustiku pikkus on 1610 m. Rõhu külas on isevoolne kanalisatsioon. Haage Agro kanalisatsioonitorustiku pikkus on 300 m. Torustiku läbimõõt on DN200 ja vanus üle 30 aasta. Torustik on ehitatud keraamilistest torudest. Haage Agro on ca 100 m keraamilist torustikku välja vahetanud plasttorustiku vastu (tehakse regulaarset läbipesu). Kanalisatsioonikaevude üldine olukord on rahuldav. Kaevude valdav läbimõõt on 1000 mm, sügavus 1,5 kuni 2,0 m. Probleemiks on kaevude risustumine kanalisatsiooni suunatud mittelaguneva prügiga ja kaevude ummistumine mudaga ning kaevukaante puudumine või kaevude katmine puitkaantega, mis on nüüdseks mädanenud.

OÜ Monoliit 45 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Kuna Haage Agro 2005. aasta sügisest alates reovett asula üldpuhastisse ei juhi ja olemasolev kanalisatsioonitorustik on muudetud sadeveetorustikuks, siis pole selle rekonstrueerimine vajalik. Rõhul on tarvis rekonstrueerida 350 m olemasolevat isevoolset reoveetorustikku ja rajada 1000 m uut isevoolset reoveetorustikku ning 210 m uut kanalisatsiooni survetorustikku.

3.5.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord

Küla reovee puhastusjaam koosneb voolusuunas reoveepumplast, bioloogilisest kestvusõhustusega aktiivmudapuhastist OXYD-180 (pildil) ja kahest biotiigist kasuliku pindalaga 1310 + 1460 = 2770 m2. Puhurite ja puhastusseadme operaatori tarbeks on ehitatud tuhaplokkidest teenindushoone (pildil).

Reoveepuhasti ehitati ja võeti kasutusse 1985. aastal. Heitvesi juhitakse Sauna peakraavi, mis suubub Rõhu ojja, mis omakorda suubub Elva jõkke. Reoveepumpla, reovee põhipuhasti OXYD 180 ja teenindushoone on täielikult amortiseerunud ja sellistena praktiliselt kasutamiskõlbmatud (va teenindushoone). Kuna puhasti ei tööta, siis juhitakse reoveed otse biotiikidesse (pildil). Peale uue puhasti rajamist oleks võimalik kasutada veel teenindushoonet ja põhipuhasti OXYD 180 raudbetoonist konstruktsioone. Biotiikidesse on kogunenud muda ja need vajavad puhastamist. Purgimiskoht puudub ja lähim ametlik purgimisvõimalus on Tartu linnas (ca 15 km Rõhult). Arvestades asula ümbruses ja asulas kogumiskaevude suhteliselt suurt osatähtsust ja olemasoleva purgimiskoha kaugust, on otstarbekas külla vastava koha rajamine.

Tabel 24. Rõhu biotiikide heitvee analüüside tulemused

Proovivõtu koht Kuupäev Hõljum BHT7 KHT Nüld Püld pH mg/l mgO/l mgO/l mg/l mg/l Rõhu biotiigi väljavool 28.11.06 36,0 8,0 52,0 23,0 1,9 7,64 Rõhu biotiigi väljavool 18.09.07 14,0 9,0 78,0 6,7 1,3 8,11 Keskmine: 25,0 8,5 65,0 14,9 1,6 7,9

OÜ Monoliit 46 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Haage Agro sõnnikupüünis koosneb kahest 10 m3 mahuga betoonkambrist, mis töötavad paralleelselt. Sõnnikupüünis on rekonstrueeritud. Haage Agro olmeveed juhitase farmi territooriumile rajatud imbväljakule (endine mudapüünis).

OÜ Monoliit 47 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.6. Tüki küla

3.6.1. Asukoht

Tüki on küla Tähtvere vallas, kus elab 222 inimest. Viimastel aastatel on elanike arv veidi suurenenud. Põhjuseks on linna ja vallakeskuse lähedus. Tüki küla on kokku kasvanud Ilmatsalu alevikuga.

3.6.2. Elamumajandus

Tüki külas elab 222 inimest ca 60 ühepereelamus. Korruselamud puuduvad. Küla on arenev ja on ette näha uute ühepereelamute rajamist.

Teenindusettevõtted Tüki külas puuduvad, äriettevõtetest paikneb küla territooriumil Aiasõber OÜ.

3.6.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus

Küla 222-st elanikust on ühisveevärgiga liitunud 57 inimest ehk 25,7% elanikkonnast. Ühiskanalisatsiooni teenust kasutab 42 inimest ehk 19 % elanikkonnast. Osa Tüki külast ei oma ühisveevärki. Ühisveevarustuseta piirkonnas saadakse joogivesi salvkaevudest. Osa Tüki külast ei oma ühiskanalisatsiooni. Kanalisatsioonita piirkonnas kasutatakse kogumiskaeve, osa reoveest immutatakse pinnasesse või juhitakse puhastamata ebaseaduslikult Ilmatsalu jõkke.

3.6.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid

Tüki küla veevarustus baseerub ühel, eraisiku maal (83101:002:0043, Õunapuu) asuval puurkaevul nr 3780. Maaomanikuga on sõlmitud puurkaevu avaliku kasutamise leping. Puurkaevu haldab OÜ Ilmatsalu Soojus. Tarbitava vee hulk Tüki puurkaevust oli 2006.a. 1857 m³ ehk keskmiselt 5,1 m³/d ja 2007.a. 1954 m³ ehk keskmiselt 5,3 m³/d.

OÜ Monoliit 48 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.6.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord

Tüki küla puurkaevu tehnilised andmed ja ülevaade veekvaliteedist on antud järgnevates tabelites:

Tabel 25. Rõhu küla puurkaevu tehnilised andmed Passi ja Nimetus P u u ri- Süga- Horisont Koordi- Alandus Deebit, Staatiline Pumpba katastri mise aeg vus naadid m l/s veetase mark nr m m 3780 Tüki 58° 23’ Calpeda 1974 35 D 8 0,77 2 7181 puurkaev 2 26° 34’ 4SD 10/6

Tabel 26. Ülevaade Rõhu küla veekvaliteedist Ale kinnistu Ale kinnistu Puurkaev Jrk Keemilised näitajad Ühik Piirsisaldus kraan kraan nr.3780 nr 10.10.06 05.12.07 05.12.07 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,15 0,15 0,16 2 Elektrijuhtivus µS/cm 2500 585 610 582 3 Fluoriid mg/l 1,5 - - 0,2 4 Hägusus NTÜ vastuvõetav 4 2 6 5 Kloriid mg/l 250 - - 3 6 Lõhn - vastuvõetav 0 0 0 7 Maitse - vastuvõetav 0 0 - 8 Mangaan µg/l 50 - - 13 9 Naatrium mg/l 200 - - 4,8 10 Nitraat mg/l 50 - - <1,5 11 Nitrit mg/l 0,5 - - <0,002 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 - - 1,8 13 Raud µg/l 200 504 - 445 14 Sulfaat mg/l 250 - - 1,8 15 Vesinikioonide konts. pH ≥6,5 ja ≤9,5 7,4 7,3 7,5 16 Värvus - vastuvõetav 5 0 0 17 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 0 0 18 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0 0 19 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 - - 0 20 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 - - 4

Tüki puurkaev (pildil) on puuritud 1974 aastal ja paikneb küla keskuses. Puurkaev on manteldatud 35 m sügavuseni, puurkaevu töötaval osal 19-35 m on perfofilter.

OÜ Monoliit 49 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Puurkaev ja hüdrofoor (200L) asuvad lukustatavas pumplahoones. Paigaldatud on veemõõtja ja uued seadmed. 2002. aastal vahetati välja pumplasisene torustik ja paigaldati uus pump. 2003.aastal. on tehtud kerge hoone remont. Kaevul on sanitaarkaitseala 30 m, mis on aiaga piiramata. Kuna kaev on madal ja veetöötlust ei toimu, siis on probleeme liigse rauasisaldusega puurkaevu vees. Perspektiivis oleks otstarbekas puurkaev likvideerida ja ühendada Tüki küla ühisveevärk Ilmatsalu puurkaevuga.

3.6.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Tüki külas on kokku 720 m veetorustikku, millest 600 m on malmmuhvtorustikke, põhiliselt läbimõõduga DN50 - DN100 ja 120 m plasttorustikke, põhiliselt läbimõõduga DN32 – DN63. Malmtorustiku seisukord on halb. Kohati on torustike läbimõõt liiga suur ja vesi ei jõua õigeaegselt tarbijani. Survet süsteemis tõsta ei saa, sest torustik ei kannata kõrgemat survet välja. Esineb torustike avariisid. Majade liitumispunktides on valdavalt sadulühendused. Torustikul paiknevad vaatluskaevud on 0,7…1,0 m läbimõõduga betoonrõngastest malmkaanega kaevud. Vaatluskaevud on kohati amortiseerunud. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Ilmatsalu paisjärvest. Tükil on tarvis rajada 2750 m uut. Samuti oleks otstarbekas ühendada Tüki ja Ilmatsalu veetorustikud (650 m).

3.6.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid

Tükil paiknev kanalisatsioonisüsteem, koosneb ühepereelamute kanalisatsiooni- torustikest mille kaudu on osa reovett juhitud läbi ühepere-elamute septikute Ilmatsalu jõkke. Ühepereelamute tarbeks, mis pole ühendatud ühiskanalisatsiooniga, tuleks rajada kogumiskaevud. Osa reoveest pumbatakse Tükilt Ilmatsalu puhastisse. Tükilt Ilmatsalu puhastisse juhitava reovee hulk oli 2006 aastal 1660 m3 ehk keskmiselt 4,6 m3/d ja 2007 aastal 1720 m3 ehk keskmiselt 4,7 m3/d Tükil paiknev reoveepumpla on maa-alune plastikpumpla, milles on ABS MF 225 pump. Ülepumpla on korras. Välja on vahetatud automaatikaseadmed. Tarvis on rajada neli uut kompaktset klaasplastist korpusega ülepumplat, mille tööd juhivad nivooandurid: - Tartu-Ilmatsalu kõrvalmaantee äärde peale paisjärve; - alajaama lähedusse; - Tartu-Ilmatsalu kõrvalmaantee äärde ennem paisjärve.

OÜ Monoliit 50 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.6.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Tüki külas on üks kanalisatsioonisüsteem. Külas on 250 m isevoolset keraamilist kanalisatsioonitorustikku läbimõõduga DN 150 ja 900 m survemalmtoru. Enamus Tüki küla reoveest juhitakse Ilmatsalu reoveepuhastisse. Olemasolevate keraamiliste torustike seisukord on kohati mitterahuldav. Amortiseerunud torustikud lasevad vett läbi mõlemas suunas. Probleemiks on ka lekkivad kanalisatsiooni vaatluskaevud. Kaevude valdav läbimõõt on 1000 mm, sügavus 1,5 kuni 2,0 m. Peamised puudused on kaevude lagunemine ja risustumine kanalisatsiooni suunatud mittelaguneva prügiga ja kaevude ummistumine mudaga. Samuti on amortiseerunud Tüki ja Ilmatsalu vaheline malmtorustik. Esineb avariisid. Tükil on tarvis rekonstrueerida 215 m olemasolevat reoveetorustikku ja rajada 2300 m uut reoveetorustikku.

OÜ Monoliit 51 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.7. Tähtvere küla - Tiksoja

3.7.1. Asukoht

Tähtvere on küla Tähtvere vallas, kus elab ca 146 inimest. Tiksoja on elamupiirkond Tähtvere külas, mis paikneb Tartu – Tallinn maantee ääres. Tiksoja piirkonnas elab 18 peret ca 40- 50 inimesega.

3.7.2. Elamumajandus

Tiksojal elab 18 peret kuues ühepere- ja ridaelamus (üks 1-krt, üks 2-krt, neli 4-krt).

Teenindus- ja tootmisettevõtted Tähtvere külas ja Tiksojal puuduvad. Veemajandusettevõte puudub.

3.7.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus

Ühisveevärgiga on Tiksojal liitunud 100% elanikkonnast. Ühiskanalisatsiooni teenust kasutab 100 % Tiksoja elanikkonnast.

3.7.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid

Tiksoja küla veevarustus baseerub ühel puurkaevul. Vett arvestatakse inimese kohta korra kvartalis. Veekoguseid ei mõõdeta. Kuna pumpla ja torustikud on Tähtvere vallale veel üle andmata, siis Tiksojal veemajandusettevõte puudub.

3.7.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord

Tiksoja puurkaevu tehnilised andmed ja ülevaade veekvaliteedist on antud järgnevates tabelites: Tabel 27. Tiksoja puurkaevu tehnilised andmed Passi ja Nimetus P u uri-mise Sügavus Horisont Pumpba mark katastri nr aeg m 3221 Tiksoja 1971 60,7 D Vene 7172 elamute prk 2 OÜ Monoliit 52 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Tabel 28. Ülevaade Tiksoja veekvaliteedist Jrk Tiksoja 25 kraan Keemilised näitajad Ühik Piirsisaldus nr 23.07.08 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,14 2 Elektrijuhtivus µS/cm 2500 651 3 Hägusus NTÜ vastuvõetav 23 4 Lõhn - vastuvõetav 4 5 Maitse - vastuvõetav 2 6 Nitraat mg/l 50 0,01 7 Nitrit mg/l 0,5 <0,003 8 Raud mg/l 0,20 2,45 9 Vesinikioonide konts. pH ≥6,5 ja ≤9,5 7,27 10 Värvus - vastuvõetav 11 11 Üldkaredus mg-ekv/l - 6,97 12 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 13 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0

Puurkaev asub lukustatavas pumplahoones. Hüdrofoor (6m3) on paigaldatud läbi puurkaevu seina muldesse. Hüdrofoori maht on liiga suur – pikalt seistes läheb vesi halvaks. Osaliselt on välja vahetatud juhtmesti ja automaatika. Kaevu on paigaldatud vene päritolu pump. Paigaldatud on ka veemõõtja, aga see ei tööta. Paigaldatud on uus katus. Kaevul on sanitaarkaitseala 30 m, mis on aiaga piiramata. Puurkaevu tehnilise olukorra selgitamiseks täpsemaid uuringuid (karotaazi) teostatud ei ole. Puurkaev-pumpla sisseseade ja hoone (pildil) on tehniliselt amortiseerunud. Mustast metallist hüdrofoor (pildil), puurkaevu päis ja toruarmatuur on roostes.

Probleeme liigse rauasisaldusega puurkaevu vees. Puurkaev vajab täielikku rekonstrueerimist ja paigaldada tuleks rauaärastusseadmed.

3.7.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Tiksoja veevarustussüsteem on rajatud 1960-1970 aastatel. Torustiku materjalina on kasutatud malmmuhvtorusid. Külas on käesoleval ajal 500 m veetorustikke. Malmtorustiku seisukord on halb. Kohati on torustike läbimõõt liiga suur ja vesi ei jõua õigeaegselt tarbijani. Survet süsteemis tõsta ei saa, sest torustik ei kannata kõrgemat survet välja. Esineb torustike avariisid. Tiksoja veevõrk on rajatud hargvõrguna. Olemasolevad siibrid on amortiseerunud või puuduvad. Majade liitumispunktides on valdavalt sadulühendused. Torustikul

OÜ Monoliit 53 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald paiknevad vaatluskaevud on 0,7…1,0 m läbimõõduga betoonrõngastest malmkaanega kaevud. Kaevud on kohati amortiseerunud. Tiksojal on tarvis rekonstrueerida 500 m olemasolevat veetorustikku.

3.7.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid

Tiksojal on üks kanalisatsioonisüsteem, mis koosneb elamupiirkonna keskel paiknevast reoveeülepumplast ja kahest biotiigist. Reoveeülepumplaks on betoonrõngastest kaev, millesse on paigaldatud vanast sigalast toodud pump. Pumpla ja automaatika on amortiseerunud. Tarvis on paigaldada uus plastpumpla koos selle juurde kuuluvate seadmetega ja uus pump.

3.7.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Tiksoja kanalisatsioonisüsteem on rajatud 1960-1970 aastatel. Torustiku materjalina on kasutatud keraamilisi ja malmmuhvtorusid. Külas on käesoleval ajal 750 m reoveetorustikke. Elamupiirkonna siseselt on kanalisatsioon isevoolne. Survetorustik on rajatud ülepumplast biotiikideni. Kanalisatsioonikaevud ja torustikud on amortiseerunud. Torustikud on vajunud ja esineb avariisid. Kaevude valdav läbimõõt on 1000 mm, sügavus 1,5 kuni 2,0 m. Probleemiks on kaevude ummistumine mudaga. Tiksojal on tarvis rekonstrueerida 750 m olemasolevat kanalisatsioonitorustikku.

3.7.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord

Tiksoja reoveepuhasti koosneb kahest biotiigist (pildil). Puhasti eesvooluks on maanteekraav ja suublaks Emajõgi. Reoveeanalüüse ei võeta.

Viimased analüüsid on tehtud ca 15 aastat tagasi. Tiigid on puhastamata ja võssa kasvanud. Puhastusefekt on olematu. Biotiigid vajaksid võsast ja mudast puhastamist.

OÜ Monoliit 54 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.8. Vorbuse küla

3.8.1. Asukoht

Vorbuse on küla Tähtvere vallas Tartust loodes Tartu-Tallinna raudtee ääres. Vorbuse külas on viimastel aastatel elanike arv veidi suurenenud. Piirkonnal on arengueeldusi tulenevalt soodsast asukohast Tartu linna lähistel.

3.8.2. Elamumajandus

Vorbuse asulas elab 224 inimest korruselamutes ja ühepereelamutes.

Külas on neli korruselamut ja neli korter- ja ridaelamut. Planeerimise ja väljaehitusjärgus on eramajad Jõerahu piirkonnas. Uduküla ja Jänese silla vahelisele maa-alale plaanitakse rajada elamuid ca sajale krundile. Teenindusettevõtetest paikneb Vorbuse küla territooriumil Rawe Pood OÜ kauplus.

3.8.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus

Vorbusel elab 224 inimest ning küla suuremad tööandjad on AS Tartu Agro ja Tiksoja Puidugrupp AS. Vorbusel kasutab ühisveevarustuse teenust 132 inimest ehk 59 % elanikkonnast ja ühiskanalisatsiooni teenust 128 inimest ehk 57 % elanikkonnast. Kanalisatsioonita piirkonnas kasutatakse kogumiskaeve, osa reoveest immutatakse pinnasesse.

3.8.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid

Vorbuse külas on kaks veevarustussüsteemi, millest üks on AS Emajõe Veevärk omandis ja mida haldab Ilmatsalu Soojus OÜ ning teine (tootmispiirkonnas) AS Tartu Agro valduses. AS Tartu Agro varustab veega ka nelja elamut (9 krt, 7 krt, 4 krt, 1 krt), kus elab ca 40 – 50 inimest. Tarbitava vee hulk Keskuse puurkaevust oli 2006.a. 2060 m³ ehk keskmiselt 5,6 m³/d ja 2007.a. 2356 m³ ehk keskmiselt 6,5 m³/d. Tarbitava vee hulk Tootmispiirkonna puurkaevust oli 2004.a. 37 855 m³ ehk keskmiselt 103,7 m³/d ja seepole viimastel aastatel eriti muutunud.

OÜ Monoliit 55 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Vorbusel on kahel kinnistul reservis kuus Tartu linna puurkaevu katastrinumbritega 1301, 1302, 1303 ja 1304.

3.8.5. Kaevude ja veepumplate tehniline olukord

Vorbuse küla elanike veevajaduse katavad kaks puurkaevu – Keskuse puurkaev ja Tootmispiirkonna puurkaev. II astme pumplad puuduvad. Külas veetöötlust ei toimu. Puurkaevude tehnilised andmed ja ülevaade veekvaliteedist on antud järgnevates tabelites:

Tabel 29. Vorbuse küla puurkaevude tehnilised andmed Passi ja Nimetus P u u ri- Süga- Horisont Koordi- Alan- Deebit, Staatiline Pumba katastri mise aeg vus naadid dus l/s veetase mark nr m m m 5272 Keskuse 58° 25’ 1983 120 D S 12,5 5,83 10,5 lääne pump 7194 puurkaev 2-1- 26° 39’ A-225-M Tootmispiir- 58° 21’ 1956 140 D S 3 8,3 7 itaalia 7145 konna pk. 2-1- 26° 31’

Tabel 30. Ülevaade Vorbuse küla veekvaliteedist (Keskuse prk) Ridaelamu 19-2 Ridaelamu 19-5 Jrk Keemilised näitajad Ühik Piirsisaldus kraan kraan nr 10.10.06 05.12.07 1 Ammoonium mg/l 0,5 0,17 <0,05 2 Elektrijuhtivus µS/cm 2500 437 451 3 Hägusus NTÜ vastuvõetav 8 <1 4 Fluoriid mg/l >1,2-≤1,5 2 - 5 Lõhn - vastuvõetav 0 0 6 Maitse - vastuvõetav 0 0 7 Raud g/l 200 735 - 8 Vesinikioonide konts. pH ≥6,5 ja ≤9,5 7,6 7,6 9 Värvus - 5 0 0 10 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml - 0 0 11 Escherichia coli PMÜ/100 ml - 0 0

Keskuse puurkaev (pildil) on puuritud 1983 aastal. Kaevu tootlikkus on passi järgi 15 m3/h. Puurkaev on manteldatud 78 m sügavuseni, puurkaevu töötav osa 78-120 m on manteldamata. Kaevul on sanitaarkaitseala 30 m, mis on aiaga piiramata.

OÜ Monoliit 56 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Puurkaev asub lukustatavas pumpla-hoones. Paigaldatud on hüdrofoor mahuga 6m3. 2001. aastal vahetati puurkaevu sees enamus torustikku ja armatuur, soojustati pumplahoone seinad ja vahetati katus. Paigaldatud on veemõõtja. Puurkaevu tehnilise olukorra selgitamiseks täpsemaid uuringuid (karotaazi) teostatud ei ole. Välja on vahetatud elektrisüsteemid ja pump. Renoveerimist vajab ka rõhutõsteseade. Paigaldada veetöötlusseadmed: - rauaärastusseadmed; - katlakivi inhibiitori doseerimissüsteem; - fluoriärastusseadmed. Puurkaev asub reformimata maa-alal, seega tuleks puurkaevu jaoks moodustada eraldi kinnistu.

Tootmispiirkonna puurkaev (pildil) on puuritud 1956 aastal. Puurkaev on manteldatud 140 m sügavuseni ja puurkaevu töötaval osal 107 - 140 m on perfofilter.

Kaevu tootlikkus on passi järgi 25 m3/h. Puurkaev ja hüdrofoor (5m3) asuvad lukustatavas pumplahoones. Ca 7 aastat tagasi paigaldati puurkaevu itaalia päritolu pump ja veemõõtjad. 2004. aastal rajati puurkaevust väljundtoru uude farmi. Kaevul on sanitaarkaitsetsoon 30 m, mis on aiaga piiramata. Puurkaevu tehnilise olukorra selgitamiseks täpsemaid uuringuid (karotaazi) teostatud ei ole. Puurkaev-pumpla sisseseade ja hoone on tehniliselt amortiseerunud. Mustast metallist hüdrofoorid, puurkaevu päis ja toruarmatuur on roostes. Vananenud on ka puurkaev-pumpla automaatika- ja elektrisüsteemid ja osa torustikku. Puurkaevu kasutatakse edaspidi põllumajandustootmise veevarustusel ja arengukavas puurkaevu rekonstrueerimist ette ei nähta.

Soses eramuarendusega Vorbuse Jõerahu piirkonnas, võib muutuda vajalikuks rajada sinna veel üks uus puurkaev.

3.8.6. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Veetorustiku pikkus külas on ca 4180 m. Sellest AS Tartu Agrol 2950 m. Ilmatsalu Soojusele halduses on 1230 m torustikke, millest 1000 m on malmtorustikke läbimõõduga DN50 - DN100 ja 230 m plasttorustikke läbimõõduga DN40 - DN75. Lisaks on viimase paari aasta jooksul rajatud Jõerahu elamupiirkonda ca 1900 m uusi veetorustikke, mis on osaliselt üle antud Tähtvere vallale.

OÜ Monoliit 57 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Malmtorustikud on ehitatud aastatel 1956-1985. Torustikud on amortiseerunud ja halvas seisukorras ning väljavahetamist vajab ca 90% torustikest. Kohati on torustike läbimõõt liiga suur ja vesi ei jõua õigeaegselt tarbijani. Survet süsteemis tõsta ei saa, sest torustik ei kannata kõrgemat survet välja. Esineb torustike avariisid. Küla veevõrk on rajatud hargvõrguna. Olemasolevad siibrid on amortiseerunud või puuduvad. Majade liitumispunktides on valdavalt sadulühendused. Torustikul paiknevad vaatluskaevud on 0,7…1,0 m läbimõõduga betoonrõngastest malmkaanega kaevud. Kaevud on kohati amortiseerunud. Vorbusel on tarvis rekonstrueerida 180 m olemasolevat veetorustikku ja rajada 400 m uut veetorustikku.

3.8.7. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid

Vorbuse külas on kaks kanalisatsi- oonisüsteemi. Küla kanalisatsioonisüsteem (ca 90 % kogu süsteemist) on isevoolne ja hõlmab korruselamuid ja tootmistsooni. Kanalisatsioonisüsteemi haldab AS Tartu Agro. Individuaalelamutele on ehitatud oma kanalisatsioonisüsteem: isevoolne haruvõrk ja reoveepumpla (pildil), mis ehitati 3 m läbimõõduga raudbetoonist kaevurõngastest. Pumpla ( OÜ Ilmatsalu Soojus) on ümbritsetud mustast metallist kessooniga. 2001.a. on paigaldatud pump BIOX 400. Vahetatud on elektrijuhtmestik. Ülepumpla reovee kogumisruum on väike ja see on tarvis rekonstrueerida. 2 uut pumplat on paigaldatud Jõerahu elamurajooni piiridesse. Reovesi pumbatakse 320 m kaugusel paiknevasse reoveepuhastisse. Individuaal- elamute kanalisatsioonisüsteemi hooldab OÜ Ilmatsalu Soojus. AS Tartu Agro pakub ühiskanalisatsiooniteenust neljale elamule (9 krt, 7 krt, 4 krt, 1 krt), kus elab ca 40–50 inimest. Vorbuse küla reoveepuhastit haldab Oü Ilmatsalu Soojus. Reoveepuhasti koosneb voolusuunas 1984 aastal ehitatud võrekaevust, jaotuskaevust, kestvusõhustusega aktiivmudapuhastist OXYD - 45 ja reovee järelpuhastamiseks mõeldud kahest biotiigist kasuliku pindalaga 410 + 410 = 820 m2. Heitvesi juhitakse maaparanduskraavidega Emajõkke. Vorbuse külas on sademevee kanalisatsiooni osatähtsus 15 %. Sademevee kanalisatsioonisüsteem on ehitatud AS Tartu Agro töökodade territooriumile. 2004.a. veekasutuse aruande kohaselt oli Vorbuse küla biotiigist maaparanduskraavidega Emajõkke suunatud heitvee hulk 11 000 m³ ja see pole viimastel aastatel oluliselt muutunud. 2006. aastal oli elanike poolt Vorbuse reoveepuhastisse juhitava reoee kogus 1995 m3 ja 2007. aastal 2280 m3. Otstarbekas on rekonstrueerida vana ja amortiseerunud reoveepumpla ja paigaldada puhastusseadme lähedusse üks uus kompaktne reoveepumpla

3.8.8. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Vorbusel on kaks kanalisatsioonisüsteemi. Munitsipaalomandis on individuaalelamutele ehitatud kanalisatsioonisüsteem: isevoolne haruvõrk ja reoveepumpla. Vorbusel on kokku 2680 m kanalisatsioonitorustikku. Sellest 320 m uut (2001 aastal OÜ Monoliit 58 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald renoveeritud) survetorustikku, läbimõõduga DN75, pumpla ja reoveepuhasti vahel ning 120 m keraamilist torustikku on Ilmatsalu Soojuse hallata ja ülejäänu kuulub AS-le Tartu Agro. Keraamilised torustikud on üle 30.a. vanad. Torustiku läbimõõt on isevoolsel torustikul DN150 - DN200. Lisaks on viimase paari aasta jooksul rajatud Jõerahu elamupiirkonda ca 700 m uusi reovee survetorustikke ja 1100 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke, mis on osaliselt üle antud Tähtvere vallale.

Olemasolevate vanade isevoolsete torustike seisukord on mitterahuldav. Probleemiks on lekkivad kanalisatsioonitorustiku lõigud ja amortiseerunud kanalisatsiooni vaatluskaevud. Puhastisse juhitakse suures koguses sademevett ja infiltratsioonivett, millest tulenevalt on reovee vooluhulk suur ja reovesi väga lahja. Viimase kümne aasta jooksul kanalisatsioonitorustikke uuritud ei ole. Kanalisatsioonikaevude üldine olukord on halb. Kaevude valdav läbimõõt on 1000 mm, sügavus 1,5 kuni 2,0 m. Peamised puudused on kaevude risustumine kanalisatsiooni suunatud mittelaguneva prügiga ja kaevude ummistumine mudaga. Vorbusel on tarvis rekonstrueerida 500 m olemasolevat isevoolset reoveetorustikku ja rajada 500 m uut isevoolset ja 300 m uut survestatud reoveetorustikku..

3.8.9. Reoveepuhasti tehnoloogia ja tehniline seisukord

Reoveepuhasti koosneb voolusuunas 1984 aastal ehitatud võrekaevust, jaotuskaevust, kestvusõhustusega aktiivmudapuhastist OXYD – 45 (pildil) ja reovee järelpu- hastamiseks mõeldud kahest biotiigist kasuliku pindalaga 410 + 410 = 820 m2. Heitvesi juhitakse maaparanduskraavidega Emajõkke.

Vorbuse küla reoveepuhasti - kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti OXYD - 45 3 jõudlus on Q = 72 – 105 m /d, R = 18,6 – 28 kg BHT7/d, 333 – 500 ie. Biotiigid bakteriaalne puhastusefekt on 96...99,9 %. Vetikad seovad orgaanilise aine lagunemisel tekkivaid toitesooli: lämmastikuühendeist 75...90 % ja fosforist 80...98 %. Biotiikide arvutuslikuks ööpäevakoormuseks talvetingimustes võetakse Eestis 550 ie ha kohta (30 kg BHT5/ha). Puhastihoonesse on paigaldatud 7 aastat tagasi uus kompressor (pildil). Reoveesette käitlemist külas ei teostata, muda laotatakse otse ümbruskonna põldudele. Samuti puuduvad käitlemiseks ka vastavad seadmed ja rajatised. Vorbusel purgimiskoht puudub ja lähim ametlik purgimisvõimalus on Tartu linnas (ca 10 km Vorbuselt). Arvestades asula ümbruses ja asulas kogumiskaevude suhteliselt suurt

OÜ Monoliit 59 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

osatähtsust kuid olemasoleva purgimiskoha lähedust, ei ole otstarbekas külla purgla rajamine. Puhasti efektiivsus on madal. Biotiikidesse on kogunenud sete ja nende puhastusvõime on ammendunud. Reoveepuhasti ja teenindushoone vajavad remonti ning biotiigid tuleb puhastada sinna kogunenud settest. Tabel 31. Vorbuse reoveepuhasti OXYD - 45 heitvee analüüside tulemused Proovivõtu koht Kuupäev Hõljum BHT7 KHT Nüld Püld pH mg/l mgO/l mgO/l mg/l mg/l Vorbuse RP väljavool 28.11.06 10,0 7,4 42,0 38,0 2,2 7,43 Vorbuse RP väljavool 18.09.07 18,0 13,0 60,0 17,0 6,3 7,38 Keskmine: 14,0 10,2 51,0 27,5 4,3 7,41

OÜ Monoliit 60 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.9. Kandiküla küla

3.9.1. Asukoht

Kandiküla on küla Tähtvere vallas Ilmatsalu ringtee ääres. Piirkonnal on arengueeldusi tulenevalt soodsast asukohast Tartu linna lähistel.

3.9.2. Elamumajandus

Kandikülas elab hetkel 106 inimest ühepereelamutes.

Detailplaneeringu järgi on Kandikülas kavas rajada juurde ca 40 – 50 majapidamist. Teenindusettevõtted külas puuduvad.

3.9.3. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus

Kandikülas on olnud ühisveevärgisüsteem, mis aga praegu ei toimi. Vett saadakse salvkaevudest ja paari elamu jaoks rajatud ning erakätes olevast puurkaevust. Külas puudub täielikult ühiskanalisatsioon. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetus Kandikülas tagatakse kavandatava ringtorustiku rajamisega.

3.9.4. Olemasolevad veevarustussüsteemid

Kandiküla ühisveevarustussüsteem on amortiseerunud ja ei toimi. Külas asub üks vallale kuuluv puurkaev, mis paikneb eramaal. Puurkaevude tehnilised andmed on antud järgnevas tabelites:

Tabel 32. Kandiküla puurkaevu tehnilised andmed Passi ja katastri nr Nimetus Puurimise aeg Sügavus Horisont m 5687 Kandiküla 1986 60 D 7198 puurkaev 2

Puurkaev paikneb lukustatud kivihoones. Pump ei tööta ja puurkaev on amortiseerunud. Seepärast pole ka tehtud veekvaliteedi analüüse. OÜ Monoliit 61 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.9.5. Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord

Ühisveevarustus puudub. Küla siseselt on perspektiivis plaanis rajada ca 2000 m veetorustikku.

3.9.6. Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid

Kandikülas puuduvad reoveeülepumplad. Seoses plaanitava ringtorustikuga on tarvis külasse rajada üks reoveeülepumpla mis pumpaks reovee ringtorustiku peakollektorisse.

3.9.7. Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord

Ühiskanalisatsioon puudub. Küla siseselt on perspektiivis plaanis rajada ca 2000 m kanalisatsioonitorustikku.

OÜ Monoliit 62 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

3.10. Plaanitav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ringtorustik

Projektiga “Emajõe ja Võhandu piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” on plaanitud osad Tähtvere valla asulate (Märja, Haage, Rahinge ja Kandiküla) ümber rajada vee ja kanalisatsiooni ringtorustik ja ühendada see Tartu linna vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Veetorustik alguspunktiks on Ülenurme vallas, Õssu külas (katastri nr. 94901:005:0877) asuv puurkaev (katastri nr.21046, passi nr. 6963). Tartu linna veetorustikuga on ringtorustik ühendatud Kandiküla kaudu. Ringtorustiku pikkuseks on ca 15 000 m. Üldjoontes võiks ringtorustik kulgeda järgmiselt: - Viljandi ring – Märja 1300 m - Märja – 900 m - Märja – Haage 1000 m - Haage – 600 m - Haage – Külitse tee – aiandusühistu 1100 m - Külitse tee – Rõhu-Pihva tee 700 m - Rõhu-Pihva tee 300 m - Haage-Rahinge tee ja Viljandi mnt rist – Järveotsa elamurajoon 1300 m - Järveotsa elamurajoon – Haage-Rahinge tee ja Ilmatsalu-Rõhu tee rist 2400 m - Haage-Rahinge tee ja Ilmatsalu-Rõhu tee rist – Rahinge lõpuni 750 m - Rahinge Haavakannu ja Paabo elamurajoonid 1200 m - Rahinge lõpp – Kandiküla 1800 m - Kandiküla 1200 m - Kandiküla – Ilmatsalu ring 250 m

Hetkel on torustike paigutus meelevaldne. Torustike täpne pikkus ja paigutus selgub detailsema planeeringu koostamisel.

OÜ Monoliit 63 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

IV ARENGUKAVA KOOSTAMINE

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel tuleb arvestada teatud soovitustega, mis tulenevad seadusandlusest, normidest ja ÜVK arengukavade koostamise praktilistest kogemustest: - rajatised (puurkaevud, pumplad, puhastusseadmed, torustikud) peaksid omandiprobleemide vähendamiseks olema rajatud valla või riigi maale; - halva veekvaliteedi korral on otstarbekas kaaluda uue puurkaevu rajamist, sest vee puhastamine on kallim kui uue kaevu rajamine sobivasse veehorisonti, milleks on vajalikud eeluuring, loa taotlemine ja vana(de) kaevu(de) tampoonimine; - otstarbekas on kasutada kõige ülemise reostumata veehorisondi vett, sest sügavamate puurkaevude vesi sisaldab tihti rohkem raskestieemaldatavaid ühendeid ja selle kättesaamiseks kulub rohkem energiat; - alla 2000 elanikuga ja teiste suuremate veetarbijateta asulates peaks joogivee kvaliteedi tagamiseks olema eraldi joogi- ja tuletõrjevee süsteemid; - otstarbekas on vahetada välja puurkaevude vanad, suure tootlikkusega pumbad ja tõmmata veemagistraalidele sisse peenemad torud; - reoveepuhastite renoveerimine parandab puhastatud heitvee kvaliteeti ja vähendab käituskulusid; - kanalisatsioonikaevude ja -torustike taastamine vähendab infiltratsiooni torustikesse.

Esmalt ja kiiremas korras tuleb korda teha olemasolevad veevarustussüsteemid ja tiheasustusega aladele ehitada ühisveevärk, et oleks kaitstud inimeste tervis. Teises järjekorras on vajalik parandada külade keskkonnaseisundit, arendada kanalisatsiooni ja rajada efektiivsed reoveepuhastid. Tiheasustuspiirkondade potentsiaalseid veetarbijaid on ÜVK arengukavas käsitletud kui ÜVK teenuste kasutajaid ja lokaalseid lahendusi ÜVKga kaetud alal ei aktsepteerita.

4.1. ÜVK rajamise maksumuse alused

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamise maksumuse hindamisel on kaevetööde hinna osakaal võrreldes torustikega nii suur, et ÜVK arengukava koostamisel ei ole alati vajadust hinnata eri läbimõõduga torustike maksumust, eriti raskete kaevetingimuste korral. Need määratakse vajadusel hiljem, eelarvestamise ja pakkumiste käigus. Hetkeprognoosi kohaselt on plastmasstorudest veetorustiku rajamise ühe meetri maksumus 1700 krooni. Plastmasstorudest survekanalisatsioonitorustiku rajamise ühe meetri maksumus on 1700 krooni. Plastmasstorudest isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamise ühe meetri maksumus on 2000 krooni. Vee- ja kanalisatsioonitoru paigaldamisel ühte kaevikusse on ühe meetri maksumus 2500 krooni.

4.2. ÜVK rajamise otstarbekus

Kogu Eestis on veetarbimine viimasel aastakümnel üle 2 korra vähenenud. Ka kõigi mugavustega elamise korral ei ületa veetarbimine inimese kohta 150 liitrit ööpäevas, maakohtades on see alla 100 l/d. Iga küla osas tuleb eraldi otsustada, kas on võimalik

OÜ Monoliit 64 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald küla varustamine veega ühe puurkaevu baasil, kas on vaja veepuhastust, kas piisab reovee kogumiskaevudest ja selle äraveost või tuleb odavam ehitada oma puhastusseadmed, kuidas lahendada tuletõrje veevajadus. Käesolevas ÜVK arengukavas on nendeks asulateks Haage, Ilmatsalu, Märja, Rahinge, Rõhu, Tüki, Tiksoja, Vorbuse ja Kandiküla.

4.3. ÜVK arendamisel esineda võivad probleemid

- elanike madal maksevõime vajalike ÜVK investeeringute tegemiseks; - riiklike ja välisabist saadavate investeeringute vähene kättesaadavus; - Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevad nõuded ja kohustused ei ole kooskõlas ühiskonna reaalsete investeerimisvõimalustega; - klientide tarbitavate veekoguste järk-järguline vähenemine; - amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikud; - vee halb kvaliteet tulenevalt veetorustiku läbimõõdu ja tarbimise valest suhtest.

4.4. ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused

- täiendavate finantseerimisvõimaluste leidmine välisabiprojektides osalemise kaudu; - erakapitali kaasamine uute kinnisvara arendusalade infrastruktuuri loomiseks; - tarbijakeskse teenindamise arendamine ja veemõõtjate paigaldamine kõigile ÜVK-ga ühendatud hoonetele; - vallavalitsuse aktiivne osalemine veemajanduse tuleviku otsustamisel; - teenindava personali koolitamine ja täiendamine; - ÜVK seadusest tulenevate kõigi kohalike õigusaktide väljatöötamine ning vastuvõtmine lähtudes tarbijate huvidest; - sanitaarkaitsealade moodustamine ühisveevärgi puurkaevudele.

4.5. Vee-ettevõtluse võimalik areng

Tähtvere vallas on suurimaks veemajandusega tegelevaks ettevõtteks Ilmatsalu Soojus OÜ, mis on elanikele kompleksteenust osutav ettevõte nagu suuremas osas Eesti valdades loodud analoogsed äriühingud, mis muuhulgas tegelevad ka veeteenuste osutamisega. Lisaks osutavad veemajandusega seotud teenust veel mõned väiksemad ettevõted. Olukord on kõikjal üsna ühetaoline ja probleemid sarnased: - piiratud vahendid arendustegevuseks; - rajatiste tehniline seisukord on halb; - personali madal professionaalsus ja puuduvad võimalused tööjõudu motiveerida; - tarbijate madal maksevõime ja omavalitsuste suutmatus võtta arenduseks laenu.

Vee-ettevõtluse korraldamiseks on Tähtvere vallas järgmised võimalused: a. Säilitada olemasolev olukord Plussid: areng on ennustatav, tuginedes senistele kogemustele Miinused: muutus paremuse poole on aeglane

OÜ Monoliit 65 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald b. Moodustada koos teiste naabervaldadega uus ühine vee-ettevõte Plussid: oluline professionaalsuse kasv, lähtub haldusreformi strateegiatest, on võimeline koostama iseseisvalt taotlusi Euroopa Liidu struktuurifondidele, on laenusuutlik Miinused: suurmonopoli teke kahjustab võimalikku vaba konkurentsi, ohtu võib sattuda ülejäänud kommunaalteenuste osutamine c. Tellida suuremalt vee-ettevõtjalt teenust Plussid: oluline professionaalsuse kasv, lähtub haldusreformi strateegiatest, on võimeline koostama iseseisvalt taotlusi Euroopa Liidu struktuurifondidele Miinused: ohtu võib sattuda ülejäänud kommunaalteenuste osutamine, puudub kontroll ettevõtte tegevuse üle

Toodud võimalustest on viimased seotud abi saamisega Euroopa Liidu struktuurifondidest, vastasel juhul peab Tähtvere vald olema iseseisvalt jätkusuutlik, st finantseerima projekte täies ulatuses.

OÜ Monoliit 66 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

V ARENGUPROGRAMM

Arenguprogrammi koostamisel on arvestatud Peipsi alamvesikonna veemajanduskavaga.

5.1. Haage küla

Haage küla elanikele ei ole amortiseerunud veetorustike tõttu võimalik tagada kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Vajalik on ette võtta meetmed küla elanike tervise kaitseks ja rekonstrueerida ühisveevärk. Inimeste tervise kaitsest järgmise tähtsusastmega on põhjavee reostamise lõpetamine läbi amortiseerunud reoveetorustiku.

5.1.1.Ühisveevärk

Projekt A: Ühisveevärgi rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida ja rajada kokku ca 1300 m veetorustikku, milleks esmalt tuleb selgitada olemasolevate torude seisukord. Võimaluse korral on otstarbekas kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, kasutatakse lahtise kaeviku meetodit. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada PE PN10 torusid läbimõõdus 32- 110mm. Tuletõrje vajadusteks paigaldatakse torustikule Tallinna tüüpi soojustatud maapealse osaga hüdrandid. Elamute kohal paigaldatakse torustikule majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Enne torustike rekonstrueerimis- ja laiendamistööde algust on otstarbekas luua veevõrgu mudel.

Projekti tulemused: - Haage küla elanikud varustatakse puhta joogiveega; - väheneb elanike terviserisk; - veekaod ja ühisveevärgi ekspluatatsioonikulud vähenevad; - täidetud on tuletõrje veevarustuse nõuded.

5.1.2. Ühiskanalisatsioon

Projekt B: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida ja rajada kokku ca 1300 m kanalisatsioonitorustikku. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160-200 mm ja plastikkaevudest 400/315 mm, teleskooppäiste ja malmluukidega.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - vähendatakse sademevee infiltratsiooni kanalisatsiooni.

OÜ Monoliit 67 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

5.1.3. Reoveepumpla

Projekt C: Reoveepumpla rajamine Tartu – Viljandi tugimaantee äärde paigaldatakse uus kompaktne klaasplastist korpusega reoveepumpla koos sinna juurde kuuluva pumba ja juhtimisseadmestikuga.

Projekti tulemused: - reoveetorustikus säilub vajalik survestatus.

5.1.4. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 33. Haage küla ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Veevõrk A. Veetorustike Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 2,210 rekonstrueerimine ja 1300 m, hüdrandid rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,221 Ettenägematud kulud, 10% 0,221 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,111 KOKKU A: 2,763 B. Kanalisatsioon B. Kanalisatsiooni- Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 2,600 torustiku 1300m, kaevud rekonstrueerimine ja Uuringud, projekteerimine 10% 0,260 rajamine Ettenägematud kulud, 10% 0,260 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,130 KOKKU B: 3,250 C. Reoveepumpla C. Reoveepumpla Reoveepumpla rajamistööd 0,350 rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,035 Ettenägematud kulud, 10% 0,035 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,018 KOKKU D: 0,438 Haage küla kokku 6,451

5.2. Ilmatsalu alevik

Amortiseerunud veetorustike tõttu on raskendatud Ilmatsalu aleviku elanikele kvaliteetse veeteenuse osutamine. Vajalik on ette võtta meetmed aleviku elanikele osutatava veeteenuse parandamiseks ja rekonstrueerida ühisveevärk ja puurkaevud ja lõpetada põhjavee reostamine läbi amortiseerunud reoveetorustiku.

5.2.1. Puurkaev-pumpla

Projekt A: Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine Puurkaev nr 4719 pumplahoone on soojustatud. Otstarbekas on paigaldada uus puurkaevu päis ja roostevabast terasest toruarmatuur. Tarvis on paigaldada II astme pumbad. Veevarustuse juhtimiseks on vajalik sagedusmuunduritega automaatikasüsteem. Vee kvaliteedi parandamiseks on otstarbekas paigaldada raua- ja fluoriärastusseadmed ning katlakivi inhibiitori doseerimissüsteem.

OÜ Monoliit 68 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Põhjaveehaardele moodustatud sanitaarkaitseala tuleb piirata aiaga. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatust võib vähendada Veeseaduses §28 toodud juhtudel. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel.

Projekti tulemused: - väheneb elanike terviserisk; - võimalik on tagada tuletõrjevajadusteks vajalik vee vooluhulk.

5.2.2.Ühisveevärk

Projekt B: Ühisveevärgi rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida 1100 m olemasolevat ja rajada 2400 m uut veetorustikku, milleks esmalt tuleb selgitada olemasolevate torude seisukord. Võimaluse korral on otstarbekas kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, kasutatakse lahtise kaeviku meetodit. Samuti oleks otstarbekas rajada ca 650 m veetorustikku, et ühendada Ilmatsalu ja Tüki veetorustikud. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada PE PN10 torusid läbimõõdus 32-110mm. Tuletõrje vajadusteks paigaldatakse torustikule Tallinna tüüpi soojustatud maapealse osaga hüdrandid. Elamute kohal paigaldatakse torustikule majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Enne torustike rekonstrueerimis- ja laiendamistööde algust on otstarbekas luua veevõrgu mudel.

Projekti tulemused: - Ilmatsalu aleviku elanikud varustatakse puhta joogiveega; - väheneb elanike terviserisk; - veekaod ja ühisveevärgi ekspluatatsioonikulud vähenevad; - täidetud on tuletõrje veevarustuse nõuded.

5.2.3. Ühiskanalisatsioon

Projekt C: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida 1060 m olemasolevat ja 3200 m uut kanalisatsioonitorustikku. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160-200 mm ja plastikkaevudest 400/315 mm, teleskooppäiste ja malmluukidega. Täiendavate sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastussüsteemide rajamine Ilmatsalusse, arvestades kõvakattega platside olemasolu, on perspektiivis põhjendatud.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - vähendatakse sademevee infiltratsiooni kanalisatsiooni.

OÜ Monoliit 69 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

5.2.4. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 34. Ilmatsalu aleviku ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumpla A. Puurkaev-pumplate puurkaevu rekonstrueerimine, uute seadmete paigaldamine, 2,800 rekonstrueerimine veepuhastusseadmed Uuringud, projekteerimine 10% 0,280 Ettenägematud kulud, 10% 0,280 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,140 KOKKU A: 3,500 B. Veevõrk B1. Veetorustike Torustiku renoveerimine PE/PVC torudega, 4150 m, 7,055 rekonstrueerimine kaeviku ja sissetõmbe meetodil ja rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,706 Ettenägematud kulud, 10% 0,706 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,353 KOKKU B: 8,820 C. Kanalisatsioon C. Kanalisatsiooni- Torustiku renoveerimine PE/PVC torudega, 4260m 8,520 torustiku Uuringud, projekteerimine 10% 0,852 rekonstrueerimine Ettenägematud kulud, 10% 0,852 ja rajamine Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,426 KOKKU C: 10,650 Ilmatsalu aleviku kokku 22,970

5.3. Märja alevik

Märja aleviku elanikele ei ole amortiseerunud veetorustike tõttu võimalik tagada kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Vajalik on ette võtta meetmed aleviku elanike tervise kaitseks ja rekonstrueerida ühisveevärk. Inimeste tervise kaitsest järgmise tähtsusastmega on põhjavee reostamise lõpetamine läbi amortiseerunud reoveetorustiku.

5.3.1.Ühisveevärk

Projekt A: Ühisveevärgi rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida 600 m olemasolevat ja rajada 1200 m uut veetorustikku, milleks esmalt tuleb selgitada olemasolevate torude seisukord. Võimaluse korral on otstarbekas kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, kasutatakse lahtise kaeviku meetodit. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada PE PN10 torusid läbimõõdus 32-110mm. Tuletõrje vajadusteks paigaldatakse torustikule kaks Tallinna tüüpi soojustatud maapealse osaga hüdrandid. Elamute kohal paigaldatakse torustikule majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Enne torustike rekonstrueerimis- ja laiendamistööde algust on otstarbekas luua veevõrgu mudel.

Projekti tulemused: OÜ Monoliit 70 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

- Märja aleviku elanikud varustatakse puhta joogiveega; - väheneb elanike terviserisk; - veekaod ja ühisveevärgi ekspluatatsioonikulud vähenevad; - täidetud on tuletõrje veevarustuse nõuded.

5.3.2. Ühiskanalisatsioon

Projekt B: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Märjal on tarvis rekonstrueerida 1170 m olemasolevat isevoolset kanalisatsioonitorustikku (põhimagistraalid, majade esised) (tuua kinnistute piiridest välja) ja 300 m olemasolevat survekanalisatsioonitorustikku ning rajada 850 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 170 m uut survekanalisatsioonitorustikku. Erika piirkonnas on tarvis rekonstrueerida 300 m isevoolset (tuua kinnistute piiridest välja) ja 500 m survekanalisatsioonitorustikku. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160-200 mm ja plastikkaevudest 400/315 mm, teleskooppäiste ja malmluukidega. Perspektiivis ei ole mõttekas pumbata reovett Märja ülepumplast Eerika ülepumplasse vaid koheselt planeeritavasse kanalisatsiooni ringvõrku. Täiendavate sademe- ja drenaaživete kogumis- ja puhastussüsteemide rajamine Märjale, arvestades asula uusi elamupiirkondi ja kõvakattega platside olemasolu, on perspektiivis põhjendatud.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - vähendatakse sademevee infiltratsiooni kanalisatsiooni; - väheneb elanike terviserisk.

5.3.3. Reoveepumpla

Projekt C: Reoveepumpla rekonstrueerimine Märja aleviku reoveepumpla vajab täisrekonstrueerimist (hoone, kaevud, pumbad). Eerika reoveepumpla vajab täisrekonstrueerimist (hoone, kaevud, pumbad). Märja alajaama juurde planeeritakse paigaldada uus kompaktne klaasplastist korpusega reoveepumpla koos sinna juurde kuuluva pumba ja juhtimisseadmestikuga.

Projekti tulemused: - väheneb põhjavee reostusoht; - kanalisatsiooni ekspluatatsioonikulud vähenevad.

5.3.4. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 35. Märja aleviku ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Veetorustike Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 3,060 rekonstrueerimine ja 1800 m, kaeviku ja sissetõmbe meetodil, hüdrandid rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,306 Ettenägematud kulud, 10% 0,306 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,153 KOKKU A: 3,825 B. Kanalisatsioon B1. Isevoolse Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 4,640

OÜ Monoliit 71 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

kanalisatsioonitorustiku 2320 m, kaevud rekonstrueerimine ja Uuringud, projekteerimine 10% 0,464 rajamine Ettenägematud kulud, 10% 0,464 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,232 B1 KOKKU 5,800 B2. Survekanal. torustiku Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 1,649 rekonstrueerimine ja 970m rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,165 Ettenägematud kulud, 10% 0,165 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,083 B2 KOKKU 2,062 KOKKU B: 7,862 C. Reoveepumplad C. Reoveepumplate 1 reoveepumpla rekonstrueerimistööd ja 1 reoveepumpla 0,700 rekonstrueerimine ja rajamistööd rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,070 Ettenägematud kulud, 10% 0,070 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,035 KOKKU C: 0,875 Märja alevik kokku 18,362

5.4. Rahinge küla

Amortiseerunud veetorustike tõttu on raskendatud Rahinge küla elanikele kvaliteetse veeteenuse osutamine. Vajalik on ette võtta meetmed aleviku elanikele osutatava veeteenuse parandamiseks ja rekonstrueerida ühisveevärk ja puurkaevud ja lõpetada põhjavee reostamine läbi amortiseerunud reoveetorustiku.

5.4.1. Puurkaev-pumpla

Projekt A: Puurkaev-pumpla rajamine 3000 m2 maa-alale katastri numbriga 83101:003:0730 plaanitakse rajada uus kõigile nõuetel vastav puurkaev Rahinge küla veega varustamiseks. Seaduse järgi peab iga puurkaevu puurimisele eelnema projekt, milles on kirjeldatud geoloogilises läbilõikes olevad pinnase- ja kivimikihid, kaevu konstruktsioon ja sanitaarala. Puurkaevu projektis, mille veevõtt on väiksem kui 10 m3, on sanitaarala suurus mitte väiksem kui 10 m ja seal kirjeldatakse vaid veevõtukoha hooldusnõuded. Suurema veevõtuga puurkaevude puhul koostatakse eraldi sanitaarala projekt. Sanitaarala piires ei tohi asuda reostusohtlikke objekte ega neid sinna ka hiljem planeerida. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatust võib vähendada Veeseaduses §28 toodud juhtudel. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel.

Projekti tulemused: - väheneb elanike terviserisk; OÜ Monoliit 72 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

- võimalik on tagada tuletõrjevajadusteks vajalik vee vooluhulk.

5.4.2.Ühisveevärk

Projekt B: Ühisveevärgi rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida 500 m olemasolevat veetorustikku ja rajada 1100 m uut veetorustikku, milleks esmalt tuleb selgitada olemasolevate torude seisukord. Võimaluse korral on otstarbekas kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, kasutatakse lahtise kaeviku meetodit. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada PE PN10 torusid läbimõõdus 32-110mm. Tuletõrje vajadusteks paigaldatakse torustikule Tallinna tüüpi soojustatud maapealse osaga hüdrandid. Elamute kohal paigaldatakse torustikule majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Enne torustike rekonstrueerimis- ja laiendamistööde algust on otstarbekas luua veevõrgu mudel. Projekti tulemused: - Rahinge küla elanikud varustatakse puhta joogiveega; - väheneb elanike terviserisk; - veekaod ja ühisveevärgi ekspluatatsioonikulud vähenevad; - täidetud on tuletõrje veevarustuse nõuded.

5.4.3. Ühiskanalisatsioon

Projekt C: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Rahingel on tarvis rekonstrueerida 250 m olemasolevat isevoolset reoveetorustikku, rajada 1200 m uut isevoolset reoveetorustikku ja 100 m uut reovee survetorustikku. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160-200 mm ja plastikkaevudest 400/315 mm, teleskooppäiste ja malmluukidega.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - vähendatakse sademevee infiltratsiooni kanalisatsiooni.

5.4.4. Reoveepumpla

Projekt D: Reoveepumpla rekonstrueerimine Olemasolev reoveepumpla vajab täielikku rekonstrueerimist, seadmestik ja pump vajavad väljavahetamist. Tartu – Ilmatsalu kõrvalmaantee äärde planeeritakse paigaldada uus kompaktne klaasplastist korpusega reoveepumpla koos sinna juurde kuuluva pumba ja juhtimisseadmestikuga. Rahinge – Haage maantee äärde planeeritakse paigaldada uus kompaktne klaasplastist korpusega reoveepumpla koos sinna juurde kuuluva pumba ja juhtimisseadmestikuga.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - kanalisatsiooni ekspluatatsioonikulud vähenevad.

OÜ Monoliit 73 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

5.4.5. Reoveepuhasti

Projekt E: Reoveepuhasti likvideerimine Olemasolev puhasti BIO-100 koos tellistest teenendushoone ja järelpuhastuse biotiigina kasitatava ringkanaliga likvideeritakse peale rajatava ringkanali käikuandmist. BIO-reservuaari likvideerimine hõlmab reservuaari täielikku eemaldamist, millele eelneb reservuaari tühjendamine reostunud veest ja reoveesettest ning need utiliseeritakse seadusandlusega ettenähtud moel. Metallist BIO-reservuaar tükeldatakse ja utiliseeritakse vanarauana (ca 20 t). Reservuaari süvendid (nii BIO kui ka ringkanali, maht ca 300 m3) tuleb täita mineraalpinnasega, mis tihendatakse kihtide kaupa. Eelnevalt tühjendatakse ringkanal sellesse kogunenud mudast. Tellistest teenendushoone lammutatakse. Maapind planeeritakse, planeeritavaks maapinnaks on loodislik maapinna kõrgus.

5.4.6. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 36. Rahinge küla ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumpla A. Puurkaev-pumpla puurkaevu rajamistööd 1,100 rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,110 Ettenägematud kulud, 10% 0,110 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,055 KOKKU A: 1,375 B. Veevõrk B. Veetorustike Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 2,720 rekonstrueerimine ja 1600 m, kaeviku ja sissetõmbe meetodil, hüdrandid rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,272 Ettenägematud kulud, 10% 0,272 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,136 KOKKU B: 3,400 C. Kanalisatsioon C1. Isevoolse Torustiku renoveerimine PE/PVC torudega, 1450m, 2,900 kanalisatsioonitorustiku kaevud rekonstrueerimine ja Uuringud, projekteerimine 10% 0,290 rajamine Ettenägematud kulud, 10% 0,290 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,150 C1 KOKKU 3,630 C2. Survestatud Torustiku renoveerimine PE/PVC torudega, 100 m 0,170 kanalisatsioonitorustiku Uuringud, projekteerimine 10% 0,017 rajamine Ettenägematud kulud, 10% 0,017 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,009 C2 KOKKU 0,213 KOKKU C: 3,843 D. Reoveepumplad D. Reoveepumplate 1 reoveepumplate rekonstrueerimis- ja 2 reoveepumpla 1,050 rekonstrueerimine ja rajamistööd rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,105 Ettenägematud kulud, 10% 0,105 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,053 KOKKU D: 1,313 E. Reoveepuhasti

OÜ Monoliit 74 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

E. Reoveepuhasti Reoveepuhasti likvideerimistööd 0,175 likvideerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,018 Ettenägematud kulud, 10% 0,018 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,009 KOKKU E: 0,220 Rahinge küla kokku 10,151

5.5. Rõhu küla

Rõhu küla elanikele ei ole amortiseerunud veetorustike tõttu võimalik tagada kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Vajalik on ette võtta meetmed küla elanike tervise kaitseks ja rekonstrueerida ühisveevärk. Inimeste tervise kaitsest järgmise tähtsusastmega on põhjavee reostamise lõpetamine läbi amortiseerunud reoveetorustiku.

5.5.1.Puurkaev-pumpla

Projekt A: Veepuhastusseadmete rajamine Kuna rauasisaldus vees on küllaltki kõrge ning põhiliselt on tegemist kahevalentse rauaga, siis kasutatakse kahevalentse raua oksüdeerimiseks kaaliumpermanganaadi pidevat doseerimist vette. Kaaliumpermanganaadi paremaks segamiseks veega kasutatakse staatilist mikserit. Kaaliumpermanganaadi toimel oksüdeerub vees lahustunud kahevalentne raud raudoksüüdiks ja –hüdroksüüdiks ning eemaldatakse veest filtreerimise teel. Mitmekihiline täidis on sobilik oksüdeerunud raua ja mehaanilise reostuse eraldamiseks veest. Väljasadenenud ühendite filtrist väljaviimiseks vajab seade tagasiuhtmist veega. Tagasipesu sagedus olenevalt vee tarbimisest 2 – 4 korda nädalas 10 – 15 min. ühe filtri kohta. Tagasipesu protsess toimub automaatselt. Tagasipesu protsessi ajastamiseks on seade varustatud juhtautomaatikaga. Tagasipesuaeg on vabalt valitav näiteks öötundidele ning seadistatakse vastavalt kliendi soovile. Täidis on pikaajaliselt kasutatav. Üldkaredust antud tehnoloogilised seadmed ei vähenda. Siin ära toodud süsteem koosneb järgmistest seadmetest: mitmekihilise täidisega survefiltrite süsteem, mis koosneb kahest paralleelselt töötavast antratsiitfiltrist 2VAS2469, kaaliumpermanganaadi dosaator, staatiline mikser kaaliumpermanganaadi segamiseks.

Seade Tootlikus Sisse/väljavool Filtri mõõdud, mm l/min Kõrgus Läbimõõt 2VAS 2469 kuni 120 2“ 2100 610

Rõhk Temperatuur Elekter min max min max 220V/24V 3,0 baari 6,0 baari 2oC 45oC 50 Hz

Survefiltrite süsteem paigaldatakse peale hüdrofoori, varustatakse möödaviiguga ning ühendatakse kanalisatsiooniga. Kaaliumpermanganaadi dosaatorpump paigaldatakse torustikule peale kaevupumpa. Seamed on automaatselt juhitavad ning pidevat hooldust ei vaja. OÜ Monoliit 75 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

5.5.2.Ühisveevärk

Projekt B: Ühisveevärgi rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida 400 m olemasolevat veetorustikku ja rajada 420 m uut veetorustikku, milleks esmalt tuleb selgitada olemasolevate torude seisukord. Võimaluse korral on otstarbekas kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, kasutatakse lahtise kaeviku meetodit. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada PE PN10 torusid läbimõõdus 32-110mm. Tuletõrjelisteks vajadusteks rajatakse torustikuühendus olemasoleva tuletõrje veereservuaarini. Elamute kohal paigaldatakse torustikule majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Enne torustike rekonstrueerimis- ja laiendamistööde algust on otstarbekas luua veevõrgu mudel.

Projekti tulemused: - Rõhu küla elanikud varustatakse puhta joogiveega; - väheneb elanike terviserisk; - veekaod ja ühisveevärgi ekspluatatsioonikulud vähenevad; - täidetud on tuletõrje veevarustuse nõuded.

5.5.3. Ühiskanalisatsioon

Projekt C: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Rõhul on tarvis rekonstrueerida 350 m olemasolevat isevoolset reoveetorustikku ja rajada 1000 m uut isevoolset reoveetorustikku ning 210 m uut kanalisatsiooni survetorustikku. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160-200 mm ja plastikkaevudest 400/315 mm, teleskooppäiste ja malmluukidega.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - vähendatakse sademevee infiltratsiooni kanalisatsiooni; - väheneb elanike terviserisk.

5.5.4. Reoveepumpla

Projekt D: Reoveepumplate rajamine Tarvis on rekonstrueerida üks biotiikide läheduses asuv reoveepumpla ja paigaldada uus kompaktne klaasplastist korpusega ülepumpla, mille tööd juhivad nivooandurid. Tarvis on rajada kaks uut kompaktset klaasplastist korpusega ülepumplat, mille tööd juhivad nivooandurid: - Tartu-Rõhu kõrvalmaantee äärde kortermajade lähedusse - Tartu-Rõhu kõrvalmaantee äärde puurkaevu lähedusse

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - kanalisatsiooni ekspluatatsioonikulud vähenevad.

OÜ Monoliit 76 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

5.5.5. Reoveepuhasti

Projekt E: Reoveepuhasti rekonstrueerimine Olemasoleva puhasti asemele rajatakse uus 2 gruppi kuuluva asumi kompaktpuhasti, mille on mudatöötlus. Olemasolevad biotiigid renoveeritakse. Vana mittetöötav puhasti likvideeritakse. Kompaktpuhasti koosseisu kuuluvad: - käsivõre ja võreprahi konteiner; - septik, kui see on puhastuskompleksis ette nähtud;) - bioloogiline puhasti (aktiivmuda- või biokilrpuhasti või nende kooskasutus); - järelseliti; - järelpuhasti (olemasolevad 2 renoveeritavad biotiiki); - reagendi lisamisseade fosfori eraldamiseks; - mudatihendusväljakud.

Alternatiivina tuleks kaaluda ka märgalapuhasti rajamist, kus reovett puhastab bioväljakutel kasvavatest valitud rohttaimedest (hundinui, pilliroog), puudest ja põõsastest (paju) moodustatud ökosüsteem. Protsessi alguses on vajalik ka eelpuhasti (setiti), mis teostaks reovee esmast mikrobioloogilist ja biokeemilist töötlust, et taimedel oleks kergem toitaineid omastada.

Kõik puhastuskompleksi sõlmed tuleb aiaga piirata. Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsooni laius ilma või koos setteväljakutega sõltub nende suurusest. Puhastitel on see tavaliselt 150 m ja koos sette-väljakutega 200 m.

Projekti tulemused: - väheneb elanike terviserisk; - reovesi puhastatakse vastavalt nõuetele.

5.5.6. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 37. Rõhu küla ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Veepuhastusseadmed A. Veepuhastusseadmete Veepuhastusseadmete rajamistööd (rauaeraldus),hoone, 0,270 äravool rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,027 Ettenägematud kulud, 10% 0,027 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,014 KOKKU A: 0,338 B. Veevõrk B. Veetorustike Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 1,403 rekonstrueerimine ja 820 m, kaeviku ja sissetõmbe meetodil rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,140 Ettenägematud kulud, 10% 0,140 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,070 KOKKU B: 1,753 C. Kanalisatsioon C1. Isevoolse Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 2,700 kanalisatsioonitorustiku 1350m, kaevud rekonstrueerimine ja Uuringud, projekteerimine 10% 0,270 rajamine Ettenägematud kulud, 10% 0,270

OÜ Monoliit 77 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,140 C1 KOKKU 3,380 C2.Kanalisatsiooni Torustiku rajamine PE/PVC torudega, 210m 0,357 survetorustiku Uuringud, projekteerimine 10% 0,036 rajamine Ettenägematud kulud, 10% 0,036 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,018 C2 KOKKU 0,447 KOKKU C: 3,827 D. Reoveepumplad D. Reoveepumplate 1 reoveepumpla rajamis- ja 2 reoveepumpla 1,050 rekonstrueerimine ja rekonstrueerimistööd rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,105 Ettenägematud kulud, 10% 0,105 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,053 KOKKU D: 1,313 E. Reoveepuhasti, biotiigid E. Reoveepuhasti Reoveepuhasti rekonstrueerimistööd 1,960 rekonstrueerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,196 Ettenägematud kulud, 10% 0,196 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,098 KOKKU E: 2,450 Rõhu küla kokku 9,681

5.6. Tüki küla

Tüki küla elanikele ei ole amortiseerunud veetorustike tõttu võimalik tagada kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Vajalik on ette võtta meetmed küla elanike tervise kaitseks ja rekonstrueerida ühisveevärk. Inimeste tervise kaitsest järgmise tähtsusastmega on põhjavee reostamise lõpetamine läbi amortiseerunud reoveetorustiku.

5.6.1. Puurkaev-pumpla

Projekt A: Puurkaev-pumpla tamponeerimine Kuna kaev on madal ja veetöötlust ei toimu, siis on probleeme liigse rauasisaldusega puurkaevu vees. Otstarbekas on puurkaev likvideerida ja ühendada Tüki küla ühisveevärk Ilmatsalu puurkaevuga.

5.6.2.Ühisveevärk

Projekt B: Ühisveevärgi rekonstrueerimine Tükil on tarvis rajada 2750 m uut. Kasutatakse lahtise kaeviku meetodit. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada PE PN10 torusid läbimõõdus 32-110mm. Elamute kohal paigaldatakse torustikule majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Enne torustike rekonstrueerimis- ja laiendamistööde algust on otstarbekas luua veevõrgu mudel.

OÜ Monoliit 78 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Projekti tulemused: - Tüki küla elanikud varustatakse puhta joogiveega; - väheneb elanike terviserisk; - veekaod ja ühisveevärgi ekspluatatsioonikulud vähenevad; - täidetud on tuletõrje veevarustuse nõuded.

5.6.3. Ühiskanalisatsioon

Projekt C: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Tükil on tarvis rekonstrueerida 215 m olemasolevat reoveetorustikku ja rajada 2300 m uut reoveetorustikku. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160- 200 mm ja plastikkaevudest 400/315 mm, teleskooppäiste ja malmluukidega.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - vähendatakse sademevee infiltratsiooni kanalisatsiooni.

5.6.4. Reoveepumpla

Projekt D: Reoveepumplate rajamine Tarvis on rajada neli uut kompaktset klaasplastist korpusega ülepumplat, mille tööd juhivad nivooandurid: - Tartu-Ilmatsalu kõrvalmaantee äärde peale paisjärve; - alajaama lähedusse; - Tartu-Ilmatsalu kõrvalmaantee äärde ennem paisjärve.

5.6.5. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 38. Tüki küla ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumpla A. Puurkaev-pumpla puurkaevu tamponeerimistööd 0,015 tamponeerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,002 Ettenägematud kulud, 10% 0,002 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,001 KOKKU A: 0,020 B. Veevõrk B. Veetorustike rajamine Torustiku rajamine PE/PVC torudega, 2750 m, kaeviku 4,675 meetodil Uuringud, projekteerimine 10% 0,468 Ettenägematud kulud, 10% 0,468 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,234 KOKKU B: 5,845 C. Kanalisatsioon C. Kanalisatsiooni- Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 5,030 torustiku 2515 m, kaevud rekonstrueerimine ja Uuringud, projekteerimine 10% 0,503 rajamine Ettenägematud kulud, 10% 0,503 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,252 KOKKU C: 6,288 D. Reoveepumplad D. Reoveepumplate 4 reoveepumpla rajamistööd 1,400

OÜ Monoliit 79 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,140 Ettenägematud kulud, 10% 0,140 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,070 KOKKU D: 1,750 Tüki küla kokku 13,903

5.7. Tähtvere küla - Tiksoja

Tiksoja elanikele ei ole amortiseerunud veetorustike tõttu võimalik tagada kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Vajalik on ette võtta meetmed küla elanike tervise kaitseks ja rekonstrueerida ühisveevärk. Inimeste tervise kaitsest järgmise tähtsusastmega on põhjavee reostamise lõpetamine läbi amortiseerunud reoveetorustiku.

5.7.1. Puurkaev-pumpla

Projekt A: Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine Olemasolev pumplahoone tuleb remontida. Otstarbekas on paigaldada uus süvaveepump, puurkaevu päis ja roostevabast terasest toruarmatuur. Hüdrofoor tuleb vahetada välja väiksema vastu. Veevarustuse juhtimiseks on vajalik sagedusmuunduritega automaatikasüsteem. Põhjaveehaardele moodustatud sanitaarkaitseala tuleb piirata aiaga. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatust võib vähendada Veeseaduses §28 toodud juhtudel. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel.

Projekti tulemused: - väheneb elanike terviserisk; - võimalik on tagada tuletõrjevajadusteks vajalik vee vooluhulk.

5.7.2.Ühisveevärk

Projekt A: Ühisveevärgi rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida 500 m veetorustikku, milleks esmalt tuleb selgitada olemasolevate torude seisukord. Võimaluse korral on otstarbekas kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, kasutatakse lahtise kaeviku meetodit. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada PE PN10 torusid läbimõõdus 32-110mm. Elamute kohal paigaldatakse torustikule majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Enne torustike rekonstrueerimis- ja laiendamistööde algust on otstarbekas luua veevõrgu mudel.

Projekti tulemused: - Tiksoja elanikud varustatakse puhta joogiveega;

OÜ Monoliit 80 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

- väheneb elanike terviserisk; - veekaod ja ühisveevärgi ekspluatatsioonikulud vähenevad.

5.7.3. Ühiskanalisatsioon

Projekt B: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida 750 m kanalisatsioonitorustikku. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160-200 mm ja plastikkaevudest 400/315 mm, teleskooppäiste ja malmluukidega.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta biotiikidesse ja väheneb põhjavee reostusoht; - väheneb elanike terviserisk.

5.7.4. Reoveepumpla

Projekt C: Reoveepumpla rekonstrueerimine Tarvis on paigaldada uus kompaktne klaasplastist pumpla koos selle juurde kuuluvate seadmetega.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - kanalisatsiooni ekspluatatsioonikulud vähenevad.

5.7.5. Reoveepuhasti

Projekt D: Reoveepuhasti rekonstrueerimine Biotiigid vajaksid võsast ja mudast puhastamist. Kõik puhastuskompleksi sõlmed tuleb aiaga piirata. Reoveepuhastite sanitaarkaitsetsooni laius ilma või koos setteväljakutega sõltub nende suurusest. Puhastitel on see tavaliselt 150 m ja koos sette-väljakutega 200 m.

Projekti tulemused: - reovesi puhastatakse vastavalt nõuetele.

5.7.6. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 39. Tähtvere küla - Tiksoja ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumpla A. Puurkaev-pumpla puurkaevu rekonstrueerimine, uute seadmete paigaldamine, 0,750 rekonstrueerimine rauaärastus Uuringud, projekteerimine 10% 0,075 Ettenägematud kulud, 10% 0,075 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,038 KOKKU A: 0,938 B. Veevõrk B. Veetorustike Torustiku renoveerimine PE/PVC torudega, 500 m, kaeviku 0,850 rekonstrueerimine ja sissetõmbe meetodil Uuringud, projekteerimine 10% 0,085 Ettenägematud kulud, 10% 0,085 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,043 OÜ Monoliit 81 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

KOKKU B: 1,063 C. Kanalisatsioon C1. Kanalisatsiooni- Torustiku renoveerimine PE/PVC torudega, 750m, kaevud 1,500 torustiku Uuringud, projekteerimine 10% 0,150 rekonstrueerimine Ettenägematud kulud, 10% 0,150 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,080 KOKKU C: 1,880 D. Reoveepumpla D. Reoveepumpla Reoveepumpla rekonstrueerimistööd 0,350 rekonstrueerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,035 Ettenägematud kulud, 10% 0,035 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,018 KOKKU D: 0,438 E. Reoveepuhasti E. Biotiikide Biotiikide puhastustööd 0,160 puhastamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,016 Ettenägematud kulud, 10% 0,016 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,008 KOKKU E: 0,200 Tähtvere küla - Tiksoja kokku 4,519

5.8. Vorbuse küla

Amortiseerunud veetorustike tõttu on raskendatud Vorbuse küla elanikele kvaliteetse veeteenuse osutamine. Vajalik on ette võtta meetmed aleviku elanikele osutatava veeteenuse parandamiseks ja rekonstrueerida ühisveevärk ja puurkaevud ja lõpetada põhjavee reostamine läbi amortiseerunud reoveetorustiku.

5.8.1. Puurkaev-pumpla

Projekt A: Puurkaev-pumpla (kat. Nr. 7194) rekonstrueerimine Pumplahoone vajab rekonstrueerimist. Elamute pumplas vajaksid väljavahetamist automaatika- ja elektrisüsteemid. Otstarbekas on paigaldada II astma pumbad, uus puurkaevu päis ja roostevabast terasest toruarmatuur. Vee kvaliteedi parandamiseks on otstarbekas paigaldada veepuhastusseadmed: - rauaerastusseadmed; - katlakivi inhibiitori doseerimissüsteem - fluoorieraldusseadmed.

Projekti tulemused: - väheneb elanike terviserisk; - võimalik on tagada tuletõrjevajadusteks vajalik vee vooluhulk.

5.8.2.Ühisveevärk

Projekt B: Ühisveevärgi rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida 180 m olemasolevat veetorustikku ja rajada 400 m uut veetorustikku, milleks esmalt tuleb selgitada olemasolevate torude seisukord. Võimaluse korral on otstarbekas kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, kasutatakse lahtise kaeviku meetodit. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada PE PN10 torusid läbimõõdus 32-110mm. Elamute kohal paigaldatakse torustikule OÜ Monoliit 82 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Enne torustike rekonstrueerimis- ja laiendamistööde algust on otstarbekas luua veevõrgu mudel.

Projekti tulemused: - Vorbuse küla elanikud varustatakse puhta joogiveega; - veekaod ja ühisveevärgi ekspluatatsioonikulud vähenevad.

5.8.3. Ühiskanalisatsioon

Projekt C: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Tarvis on rekonstrueerida 500 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja rajada 500 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning 300 m uut survestatud kanalisatsioonitorustikku. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160-200 mm ja plastikkaevudest 400/315 mm, teleskooppäiste ja malmluukidega.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - vähendatakse sademevee infiltratsiooni kanalisatsiooni; - väheneb elanike terviserisk.

5.8.4. Reoveepumpla

Projekt D: Reoveepumpla rekonstrueerimine Maa-alune reoveepumpla on täielikult amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Välja tuleb vahetada mustast metallist pumplaarmatuur ja paigaldada kaasaegsed pumpla tööd juhtivad automaatikaseadmed ja uus sobilik pump, kuna reovee kogumisruum on väike. Reoveepuhasti juurde paigaldatakse uus kompaktne klaasplastist korpusega ülepumpla, mille tööd juhivad nivooandurid.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta reoveepuhastile ja väheneb põhjavee reostusoht; - kanalisatsiooni ekspluatatsioonikulud vähenevad.

5.8.5. Reoveepuhasti

Projekt E: Reoveepumpla rekonstrueerimine Olemasoleva puhasti asemele rajatakse uus 2 gruppi kuuluva asumi kompaktpuhasti, mille on mudatöötlus. Olemasolevad biotiigid renoveeritakse. Vana mittetöötav puhasti likvideeritakse. Kompaktpuhasti koosseisu kuuluvad: - käsivõre ja võreprahi konteiner; - septik, kui see on puhastuskompleksis ette nähtud; - bioloogiline puhasti (aktiivmuda- või biokilrpuhasti või nende kooskasutus); - järelseliti; OÜ Monoliit 83 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

- järelpuhasti (olemasolevad 2 renoveeritavad biotiiki); - reagendi lisamisseade fosfori eraldamiseks; - mudatihendusväljakud.

Projekti tulemused: - väheneb elanike terviserisk; - reovesi puhastatakse vastavalt nõuetele.

5.8.6. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 40. Vorbuse küla ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumpla A. Puurkaev-pumpla puurkaevu rekonstrueerimine, uute seadmete paigaldamine, 2,400 rekonstrueerimine veepuhastusseadmed Uuringud, projekteerimine 10% 0,240 Ettenägematud kulud, 10% 0,240 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,120 KOKKU A: 3,000 B. Veevõrk B. Veetorustike Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 0,986 rekonstrueerimine 580 m, kaeviku ja sissetõmbe meetodil, hüdrandid ja rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,099 Ettenägematud kulud, 10% 0,099 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,050 KOKKU B: 1,234 C. Kanalisatsioon C1. Isevoolse Torustiku renoveerimine ja rajamine PE/PVC torudega, 2,000 kanalisatsioonitorustiku 1000 m, kaevud rekonstrueerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,200 ja rajamine Ettenägematud kulud, 10% 0,200 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,100 C1 KOKKU 2,500 C1. Survestatud Torustiku renoveerimine PE/PVC torudega, 300 m 0,510 kanalisatsioonitorustiku Uuringud, projekteerimine 10% 0,051 rekonstrueerimine Ettenägematud kulud, 10% 0,051 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,026 C2 KOKKU 0,638 KOKKU C: 3,138 D. Reoveepumpla D. Reoveepumplate 1 reoveepumpla rekonstrueerimis- ja 1 reoveepumpls 0,700

OÜ Monoliit 84 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

rekonstrueerimine ja rajamistööd rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,070 Ettenägematud kulud, 10% 0,070 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,035 KOKKU D: 0,875 E. Reoveepuhasti, biotiigid E. Reoveepuhasti Reoveepuhasti rekonstrueerimistööd 2,660 rekonstrueerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,266 Ettenägematud kulud, 10% 0,266 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,133 KOKKU E: 3,325 Vorbuse küla kokku 11,572

5.9. Kandiküla küla

Kandikülas on olnud ühisveevärgisüsteem, mis aga praegu ei toimi. Külas puudub täielikult ühiskanalisatsioon. Ühisveevägi ja –kanalisatsiooniga kaetus on plaanis korraldada seoses kavandatava ringtorustiku rajamisega.

5.9.1.Ühisveevärk

Projekt A: Ühisveevärgi rekonstrueerimine Kandikülla rajatakse ühisveevärk planeeritava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ringtorustiku baasil. Tarvis on rajada 2000 m veetorustikku ühises kaevikus kanalisatsiooniga. Elamute kohal paigaldatakse torustikule majaühendused koos pikendatud spindli ja malmkapega kraanidega, mida vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele on võimalik käsitleda liitumispunktidena. Magistraaltorustiku ehitamisega samaaegselt on otstarbekas renoveerida ka kõik majaühendustorustikud. Enne torustike rekonstrueerimis- ja laiendamistööde algust on otstarbekas luua veevõrgu mudel.

Projekti tulemused: - Kandiküla elanikud varustatakse puhta joogiveega.

5.9.2. Ühiskanalisatsioon

Projekt B: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Kandikülla rajatakse ühiskanalisatsioon planeeritava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ringtorustiku baasil. Tarvis on rekonstrueerida 2000 m kanalisatsioonitorustikku ühises kaevikus veetorustikuga. Uus torustik on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC 160-200 mm ja plastikkaevudest 400/315 mm, teleskooppäiste ja malmluukidega.

Projekti tulemused: - reovesi juhitakse kadudeta ringtorustikku; - väheneb elanike terviserisk.

OÜ Monoliit 85 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

5.9.3. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 41. Kandiküla küla ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Veevõrk ja kanalisatsioon A. Vee- ja kanalisatsiooni- Torustiku rajamine PE/PVC torudega, 2000 m, kaevud 5,000 torustiku rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,500 ühises kaevikus Ettenägematud kulud, 10% 0,500 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,250 KOKKU A: 6,250 Kandiküla kokku 6,250

5.10. Plaanitav ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ringtorustik

5.10.1. Arendustegevused ja projektide maksumused

Tabel 42. Ringtorustiku arendamiseks vajalikud tegevused ja investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Veevõrk ja kanalisatsioon A. Vee- ja kanalisatsiooni- Torustiku rajamine PE/PVC torudega, 15000 m, kaevud 37,500 torustiku rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 3,750 ühises kaevikus Ettenägematud kulud, 10% 3,750 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 1,875 KOKKU A: 46,875 ringtorustik kokku 46,875

Tabel 43. Tähtvere valla ÜVK arendamiseks vajalike investeeringute koondtabel Asula Maksumus (mln krooni) Haage küla kokku 6,451 Ilmatsalu alevik kokku 22,970 Märja alevik kokku 18,362 Rahinge küla kokku 10,151 Rõhu küla kokku 9,681 Tüki küla kokku 13,903 Tähtvere küla – Tiksoja kokku 4,519 Vorbuse küla kokku 11,572 Kandiküla kokku 6,250 ringtorustik kokku 46,875 Tähtvere vald kokku 150,734

OÜ Monoliit 86 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

VI ARENGUKAVA FINANTSEERIMINE

6.1. Finantsanalüüsi metoodika

Tähtvere valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava finantsosa koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu juhendmaterjalidest (peamiselt: Guide to cost-benefit analysis of investment projects (Structural Fund-ERDF, Cohesion Fund and ISPA, 2003; edapidi ISPA juhend), neid käesolevale arengukavale kohandades.

ISPA juhendi finantsanalüüsi osas esitatakse metoodika kavandatava infrastruktuuriobjekti (rajatise, ehitise, projekti) majandusliku tasuvuse hindamiseks. Selleks prognoositakse kogu projekti kestuse kohta aastate lõikes neli aegrida: ñ investeeringud ñ investeeringute finantseerimise allikad ñ jooksvad kulud ñ tulud investeeringutest ja investeeringute jääkväärtus projekti lõpul. Nende aegridade põhjal leitakse aastate kaupa projekti rahavood, need diskonteeritakse ja summeeritakse. Niiviisi leitud summaarne rahavoog ehk projekti ajaldatud puhasväärtus võimaldab hinnata, kas projekt on majanduslikult tasuv või mitte: kui rahavoog on positiivne, siis on tasuv, vastasel juhul ei ole. Kuna Euroopa Liidu toetusprojektide kriteeriumiks ei ole üksnes puhtalt majanduslik tasuvus, siis järgneb nende finantsanalüüsile sotsiaalmajanduslike ja muude mõjude hindamine, mille tulemusel jõutakse lõpliku hinnanguni projekti teostamie otstarbekuse kohta.

Käesoleva arengukava puhul on finantsanalüüsi oodatav tulemus teistsugune. Eeldatakse, et kavandatud investeeringud on õigustatud ja vajalikud valla sotsiaal- majandusliku arengu tagamiseks; nende majanduslik tasuvus ei ole seega eraldi analüüsi objektiks. Lähtudes negatiivsetest rahavoogudest: ñ kavandatud investeeringusummadest ja valla osast nende finantseerimisel ning ñ jooksvate kulude prognoosist, leitakse finantsanalüüsi tulemusel aastate kaupa nõutavad positiivsed rahavood valla omafinantseeringu kompenseerimiseks. Nagu negatiivsed, nii ka positiivsed rahavood koosnevad kahest komponendist: ñ ühekordsed laekumised uutelt ühisveevärgiga liitujatelt liitumistasude näol; ñ igakuised maksed vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbijatelt. Nimetatud laekumised sõltuvad vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutajate arvust ja tarbitavatest kogustest, teenuste tariifist ja liitumistasu suurusest. Prognoositavast kasutajate ja uute liitujate arvust ning tarbitavatest kogustest lähtudes peakski finantsanalüüsi tulemusel selguma nõutav tariif ja liitumistasu, mis tagaks vallale iga- aastased positiivsed rahavood.

Tarbijatelt laekuvate maksetega tuleb katta valla poolt tasutav osa investeeringutest. Seejuures ei ole võimalik tagada vallale (või vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutajale) igal aastal positiivset rahavoogu üksnes tariifide arvel, kuna tariife ei saa igal aastal selle aasta investeeringute mahuga kooskõlas muuta. Otstarbekas oleks võimalikult suur osa investeeringuteks vajalikest väljaminekutest katta liitumistasude arvelt, tariifiga aga kompenseerida investeeringute kulum. ISPA juhendis on veemajanduse investeeringute kasutuseaks soovitatud 30 aastat, arengukavas ilmselt see aga kõigi kavandatud investeeringute puhul ühtlaselt ei kehti. Suur osa töödest on seotud uute

OÜ Monoliit 87 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald võrkude ja ehitiste rajamisega, mis kompenseeritakse liitumistasude arvel ja mida 30 aasta pärast ei ole vaja hakata uuesti tegema. Meie prognoosi kohaselt vajab 30 aasta möödumisel uuendamist ligikaudu 1/3 kavandatud investeeringute kogumahust. Seega peaksid laekumised tariifist katma igal aastal 1/3 selle aasta kulumi summast – nii kujuneks vallal tõenäoliselt piisav reserv vee- ja kanalisatsioonirajatiste taastusremondiks ja seadmete õigeaegseks väljavahetamiseks.

Niisiis tuleb arengukava elluviimiseks vajaliku vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifi arvutamiseks prognoosida järgmised aegread aastaiks 2009-2020: ñ investeeringud valla ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks; ñ toetused investeeringute elluviimiseks; ñ valla vee- ja kanalisatsioonimajanduse käituskulud; ñ vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutajate arv; ñ ühe tarbija keskmine puhta vee ja heitvee kogus.

6.2. Investeeringud ja nende katteallikad

Tabelites 33-42 ja 43 on esitatud investeeringute maht, mis on vajalik Tähtvere valla ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning laiendamiseks arengukava elluviimise perioodi jooksul.

Osa Tähtvere vallale kuuluvatest torustikest ning Vorbuse ja Rahinge külade reoveepuhastid on üleandmisaktiga loovutatud AS-le Emajõe Veevärk (edaspidi EV). EV on rajamas või rekonstrueerimas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusel puurkaev-pumplaid ja veetöötlusjaamu Ilmatsalu, Vorbuse ja Rahinge külades ning projekteerimas ja ehitamas torustikke Märjal, Haagel, Vorbusel, Rõhul ja Tüki külas. 2010. aasta alguseni on ette nähtud teostada töid 41,058 miljoni krooni eest. Kokku on EV-l investeeringuteks Tähtvere vallas 2008. aasta novembri seisuga kinnitatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusprojekte summas 59,022 miljonit krooni. Sellest summast 85% katab Ühtekuuluvusfondi toetus, 5% - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetus, 10% on valla omaosalus.

Eeldatavasti teostatakse kinnitatud toetusprojektid käesoleva toetustevooru lõpuks, s.t. 2013. aasta lõpuks. Arengukavas ette nähtud investeeringute kogumahust (151,771 milj. krooni – tabel 40) jääb ligi 93 milj. krooni kinnitatud toetusprojektidest välja, nende investeeringuobjektide rajamist saab kavandada aastail 2014-2020. Täpsemate ehituskavade puudumisel on need investeeringud jaotatud 7 aasta peale võrdselt, 13,25 milj. krooni aastas.

Kas ka aastatesse 2014-2020 jäävad investeeringud saavad 85% ulatuses toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, ei ole täna piisava tõenäosusega prognoositav. Seetõttu oleme valla osaluse investeeringutes kavandanud kahes variandis: A) juhuks, kui ka neid investeeringuid toetatakse samas ulatuses nagu eelnevaid – tabeli 45 rida 621; B) juhuks, kui investeeringuid toetatakse üksnes Keskkonnainvesteeringute Keskuse veemajandusprogrammist – sel juhul on valla osalus 40% investeeringute maksumusest; tabeli 45 rida 622.

OÜ Monoliit 88 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

Veemajanduse arendamist täiel määral omavalitsuse poolt rahastada pole ilmselt tarbijatele jõukohane.

Täpsemate andmete puudumisel eeldame, et toetus investeeringute teostamiseks laekub vallale samal aastal, mil investeering tehakse. Kulumit oleme arvestanud alates investeeringu tegemisele järgnevast aastast. Tarbijate poolt hüvitatav kulum on kajastatud tabeli 45 real 623, arvestades osas 6.1 kirjeldatud põhimõtteid, s.t. kulum on igal aastal 1/3 * 1/30 selle aasta alguseks tehtud investeeringute kogumaksumusest. Selle arvestuse järgi koguneks arengukava perioodi lõpuks ligi 10 miljoni krooni eest amortisatsioonieraldisi. Edaspidi, kuni esimeste käesoleva kava alusel tehtavate investeeringute täieliku amortiseerumiseni aastal 2039, oleks iga-aastaste eraldiste summa 1,69 miljonit krooni.

6.3. Vee- ja kanalisatsioonimajanduse käituskulud

Käituskulude prognoosi aluseks aastaiks 2009-2020 on 2007. aasta tegelikud kulud. Need kulud on kajastatud vallas seni vee- ja kanalisatsiooniteenust pakkuva munitsipaalettevõtte OÜ Ilmatsalu Soojus raamatupidamises. Nende kulude põhjal on arvutatud ka alates 1. jaanuarist 2008 Tähtvere vallas (välja arvatud Märja ja Haage piirkonnas) kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Tariifide arvutus on põhinenud järgmistel kuluartiklitel:

Tabel 44. Vee ja heitvee hinnakalkulatsioon OÜ Ilmatsalu Soojus teeninduspiirkonnas Vesi Heitvesi

Elektrienergia 25 000 110 300 Töötasu 173 350 95 800 Torustike remont ja hooldus 45 000 30 000 Pumplate kulud 40 000 50 000 Vee erikasutus- ja saastetasud 28 000 25 000 Kulum 15 200 4 000 Haldus- ja muud kulud 35 000 65 500 KOKKU 336 500 380 600

Vee (heitvee) kogus aastas, m3 26 500 33 000

1 m3 maksumus 12,70 11,50 1 m3 maksumus (tariif) käibemaksuga 15,00 13,60

Majanduse tsüklilisest arengust tulenevalt on kulude muutumist järgmise 12 aasta jooksul raske prognoosida. Tõenäoliseks peame aastate keskmist kulude kasvu 4...6% vahemikus; tabeli 45 ridadel 631 ja 632 on kulude kasvuks arvestatud 5% aastas. Samas tempos peaksid kasvama kõik kuluartiklid, välja arvatud olemasolevate rajatiste kulum, mis peaks vähenema sedamööda, kuidas need uute investeeringute arvel paigaldatavate rajatistega asendatakse. Uute rajatiste kulum on tabelis 45 kajastatud real 623.

Märja piirkonnas osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust OÜ Märja Soojus ja Haagel OÜ Plaines. Märja vee- ja heitveetariifid (vastavalt 8,60 ja 9,90 EEK/m3) on tunduvalt madalamad kui teistes valla piirkondades. Osalt tuleneb see teenuste suurest

OÜ Monoliit 89 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald kasutajate arvust ja kasutustihedusest (vt. tabel 8), mis tähendab väiksemaid kulusid tarbija kohta hõredamalt asustatud piirkondadega võrreldes.

6.4. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimine

Tabeli 8 andmeil oli OÜ Ilmatsalu Soojus teeninduspiirkonnas 2008. aasta alguse seisuga ligikaudu 750 vee- ja kanalisatsiooniteenuse eraisikutest tarbijat, lisaks tarbisid vee- ja kanalisatsiooniteenust ettevõtted, kelle osa tarbitud veest moodustas hinnanguliselt 10%. 2007. aastal tabeli 44 andmeil tarbitud 26 500 m3 puhtast veest ja tekitatud 33 000 m3 heitveest moodustas eratarbijate osa seega vastavalt 23 850 m3 ja 29 700 m3. Päevased kogused ühe tarbija kohta on neil andmeil vastavalt 87 ja 108 liitrit. Kuna pole alust prognoosida, et tarbimine võiks arengukava elluviimise aastail oluliselt muutuda, siis on need kogused loetud kehtivaks kogu prognoosiperioodiks.

Uute liitujate arvu prognoosimisel oleme lähtnud kahest uute tarbijate kontingendist. 1) arengukavas ettenähtud investeeringute teostamisel hõlmatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ka valdav enamus praegustest elanikest, kes veel liitunud ei ole, tabeli 8 andmeil ligikaudu 400 elanikku. 2) valla elanike arv kasvab nii loomuliku juurdekasvu kui uute elamute (peamiselt väikeelamute) rajamise tulemusel. Erinevate arendusprojektide ja –kavade kohaselt kavandatakse Märjale 115, Haagele 45, Pihvale 20, Kama talu maile 20, Kandikülla 30 ning Kandiküla ja Rahinge vahele veel 100 väikeelamu rajamist. Uusi elamuid lisandub ka Ilmatsallu ja Vorbusele, samuti kortermaju Märjale ja Haagele. Kõigi perspektiivsete elupiirkondade täisehitamisel on prognoositud 3000 uue elaniku lisandumist – loomulikult ei toimu see täies ulatuses käesoleva arengukava elluviimise jooksul. AS Emajõe Veevärk on hinnanud uute liitujate hulka järgmiselt: Haagel 100, Märjal 340, Tüki külas 120 elanikku. Need liitujad on seotud aastani 2013 tehtavate investeeringutega. Kokkuvõttes hindame võimalike uute liitujate arvuks aastani 2020 ligikaudu 1500, mis on täpsemate andmete puudumisel jaotatud prognoosiaastate vahel võrdselt.

6.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste liitumistasu ja tariifi prognoos

1) Liitumistasu

Et hüvitada investeeringuteks vajalikud vallapoolsed väljaminekud liitumistasude arvelt, peaks liitumistasu suurus olema järgmine: ñ variant A puhul (85% investeeringutest katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus, 5% - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetus, 10% on valla omaosalus) 11 000 krooni – vt. tabeli 45 rida 651; ñ variant B puhul (60% on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetus, 40% valla omaosalus) 31 000 krooni – vt. tabeli 45 rida 652.

Juhul kui Ühtekuuluvusfondi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetus piirduks AS Emajõe Veevärk tänaseks sõlmitud toetuslepingutega (mis hõlmavad investeeringuid summas 59,022 miljonit krooni) ning ülejäänud investeeringud jääksid täies ulatuses valla finantseerida, kasvaks vajalik liitumistasu 71 500 kroonini.

OÜ Monoliit 90 Tartu 2009

Tähtvere valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava Tähtvere vald

2) Tariif

Nõutava vee- ja heitveetariifi arvutus aasta kulude kompenseerimiseks on toodud tabelis 45. Aasta kogukulud (read 645 ja 646) on jagatud aasta tarbimisega (read 643 ja 644), tulemusena on saadud m3 kulu (read 653 ja 654), millele käibemaksu lisades ongi leitud vajalik tariif (read 655 ja 656). Veetariif peaks niisiis arengukava elluviimise lõpuks kasvama praeguselt 15 kroonilt 23,17 kroonini ehk 54%, heitveetariif 13,60 kroonilt 19,33 kroonini ehk 42%.

OÜ Monoliit 91 Tartu 2009

Tabel 42

ühik rida 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku investeeringud aastas kokku milj.kr 620 41,06 4,49 4,49 4,49 4,49 13,25 13,25 13,25 13,25 13,25 13,25 13,25 151,77 valla osa aasta investeeringutes, variant A milj.kr 621 4,11 0,45 0,45 0,45 0,45 1,32 1,33 1,32 1,33 1,32 1,33 1,32 15,18 valla osa aasta investeeringutes, variant B milj.kr 622 4,11 0,45 0,45 0,45 0,45 5,30 5,30 5,30 5,30 5,30 5,30 5,30 43,01 investeeringute kulum milj.kr 623 0,46 0,51 0,56 0,61 0,66 0,80 0,95 1,10 1,24 1,39 1,54 9,81 vee käituskulu milj.kr 631 0,37 0,39 0,41 0,43 0,45 0,47 0,50 0,52 0,55 0,58 0,60 0,63 5,90 heitvee käituskulu milj.kr 632 0,40 0,42 0,44 0,46 0,49 0,51 0,54 0,56 0,59 0,62 0,65 0,68 6,36 tarbijate arv in. 641 980 1095 1210 1325 1440 1555 1670 1785 1900 2015 2130 2245 uute liitujate arv in. 642 115 115 115 115 115 115 115 115 115 115 115 115 1380 aasta veetarbimine tuh. m3 643 31,12 34,77 38,42 42,08 45,73 49,38 53,03 56,68 60,33 63,99 67,64 71,29 aasta heitveekogus tuh. m3 644 38,63 43,16 47,70 52,23 56,76 61,30 65,83 70,36 74,90 79,43 83,96 88,50 liitumistasud, variant A milj.kr 651 1,27 1,27 1,27 1,27 1,27 1,27 1,27 1,27 1,27 1,27 1,27 1,27 15,18 liitumistasud, variant B milj.kr 652 3,57 3,57 3,57 3,57 3,57 3,57 3,57 3,57 3,57 3,57 3,57 3,57 42,78 aasta kulud kokku - vesi milj.kr 645 0,37 0,62 0,66 0,71 0,75 0,80 0,90 1,00 1,10 1,20 1,30 1,40 10,81 aasta kulud kokku - heitvesi milj.kr 646 0,40 0,65 0,69 0,74 0,79 0,84 0,94 1,04 1,14 1,24 1,35 1,45 11,27 1 m3 vee maksumus kr 653 11,89 17,83 17,26 16,83 16,47 16,16 17,00 17,56 18,21 18,79 19,16 19,63 1 m3 heitvee maksumus kr 654 10,35 15,06 14,53 14,13 13,97 13,67 14,30 14,71 15,20 15,64 16,03 16,38 vee tariif (käibemaksuga) kr 655 14,03 21,04 20,36 19,86 19,43 19,07 20,06 20,72 21,49 22,17 22,61 23,17 heitvee tariif (käibemaksuga) kr 656 12,22 17,77 17,15 16,67 16,48 16,13 16,88 17,36 17,94 18,46 18,92 19,33