Viljandi Maantee Laienduse Teemaplaneering Ksh Aruanne

Tellija Maanteeameti lõuna regioon

Dokumendi tüüp Aruanne

Kuupäev Detsember 2011

Lepingu nr 2010-0173

VILJANDI MAANTEE LAIENDUSE TEEMAPLANEERING KSH ARUANNE

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Versioon 03 Printimise 2/01/2012 kuupäev Koostatud: Aune Aunapuu, Raimo Pajula, Kersti Ritsberg, Esta Rahno, Heiki Nurmsalu, Ain Kendra Kontrollitud: Hendrik Puhkim, Merle Pabbo

Projekti nr 2010-0173

Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee 2 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 5 KOKKUVÕTE ...... 6 1.1. KSH protsess ...... 6 1.2. KSH tulemused...... 7 2. TEEMAPLANEERINGU SISU JA PEAMISED EESMÄRGID ...... 10 2.1. TP vajadus...... 10 2.2. TP sisu ...... 10 2.3. Teelõigu asukoha ja TP ala kirjeldus ...... 11 2.4. TP alternatiivsed lahendused...... 12 2.4.1. Alternatiiv „Viljandi“ ...... 14 2.4.2. Alternatiiv „Ilmatsalu“...... 14 2.4.3. Alternatiiv „Lemmatsi“ ...... 14 2.4.4. Muud alternatiivid ...... 15 2.5. TP seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ...... 15 2.5.1. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" ...... 15 2.5.2. Tartumaa arengustrateegia aastani 2014 ...... 15 2.5.3. Tähtvere valla üldplaneering ...... 15 2.5.4. Tähtvere valla arengukava 2007-2013 ...... 17 2.5.5. Ülenurme valla üldplaneering ...... 17 2.5.6. Ülenurme valla arengukava 2010-2014...... 18 3. AVALIKKUSE KAASAMINE ...... 19 3.1. KSH programm...... 19 3.2. Tulemuslikkuse analüüs ja keskkonnamõju esialgne hinnang ...... 19 3.3. KSH aruanne...... 19 3.4. Planeeringu koostamise ja KSH osapooled ...... 21 4. PLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD JA ASUTUSED ...... 23 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 24 5.1. Geoloogia ja põhjavesi ...... 24 5.2. Pinnavesi ja maaparandussüsteemid ...... 24 5.3. Loodusmaastikud, taimestik ja loomastik ...... 25 5.4. Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud ...... 27 5.5. Kaitstavad loodusobjektid, taime- ja loomaliigid ja Natura 2000 alad ...... 29 5.6. Välisõhu kvaliteet ...... 30 5.7. Müra ja vibratsioon ...... 32 5.7.1. Müra...... 32 5.7.2. Vibratsioon ...... 35 5.8. Sotsiaal-majanduslik keskkond...... 37 5.8.1. Rahvastik ...... 37 5.8.2. Liiklusohutus ...... 38 5.9. Kultuuripärand ...... 39 6. KSH EESMÄRK JA METOODIKA ...... 40 6.1. KSH eesmärk ...... 40 6.2. KSH metoodika...... 40 6.3. Keskkonnamõju prognoosimeetodite kirjeldus ...... 40 7. TEEMAPLANEERINGU ELLUVIIMISEL EELDATAVALT TEKKIVAD OLULISED MÕJUD ...... 42 7.1. Mõju veekeskkonnale ...... 42 3 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

7.2. Mõju pinnasele ja maavaradele ...... 43 7.3. Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 43 7.4. Mõju rohevõrgustikule ja väärtuslikele maastikele ...... 45 7.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, taime- ja loomaliikidele ja Natura 2000 aladele .... 46 7.6. Transpordi mõju välisõhu kvaliteedile ...... 46 7.7. Müra ja vibratsioon ...... 47 7.7.2. Olukord aastal 2035 alternatiiv „Viljandi“ rajamisel ...... 48 7.7.3. Olukord aastal 2035 alternatiiv "Ilmatsalu" rajamisel ...... 49 7.7.4. Olukord aastal 2035 alternatiiv "Lemmatsi 1" rajamisel ...... 50 7.7.5. Olukord aastal 2035 alternatiiv "Lemmatsi 2" rajamisel ...... 51 7.7.6. Kokkuvõte alternatiivide võrdlusest müra seisukohast ...... 51 7.8. Inimese tervis, heaolu ja vara ...... 52 7.9. Küsitluse tulemused ...... 53 7.10. Piirkonna areng ja mõju maakasutusele ...... 58 7.11. Mõju kultuuripärandile ...... 59 7.12. Jäätmeteke ...... 60 7.13. Kumulatiivsed mõjud ...... 60 8. PARIMA ALTERNATIIVI VALIK ...... 62 8.1. Periood KSHP heakskiitmisest (aprill 2011) kuni tulemuslikkuse analüüsi avalikustamiseni (mai 2011) ...... 62 8.2. Periood kuni KSH aruande avalikustamiseni ...... 63 8.3. KSH aruande avalikustamisjärgne tegevus ja täiendused ...... 63 9. LEEVENDUSMEETMED ...... 65 10. VAJALIK KESKKONNASEIRE ...... 67 11. KSH TEOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED ...... 70 12. VIIDATUD ALLIKAD...... 71

LISAD Lisa 1. KSH programm Lisa 2. KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 3. Mürakaardid Lisa 4. Õhusaaste modelleerimise tulemused Lisa 5. Tulemuslikkuse analüüsi avalikustamise materjalid sh avaliku arutelu protokoll ja osalejate registreerimisleht Lisa 6. Keskkonnapiirangute kaart Lisa 7. KSH aruande avalikustamise materjalid sh avaliku arutelu protokoll ja osalejate registreerimisleht Lisa 8. KSH aruande avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja nende vastused Lisa 9. Alternatiiv „Viljandi“ müraseinte ettepanek

4 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

SISSEJUHATUS

Teemaplaneeringu (TP) koostamise eesmärk on kehtivate Tähtvere valla üldplaneeringu ja Ülenurme valla üldplaneeringu täpsustamine ja täiendamine tulenevalt vajadusest määrata riigi põhimaantee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme laiendatava trassikoridori maa-ala, määrates Tähtvere valla ja Ülenurme vallaterritooriumidel nende maakasutus- ja ehitustingimused.

Planeeringu koostamise kaudu luuakse õiguslik alus planeeritaval maa-alal maantee edasiseks projekteerimiseks (eelprojekti koostamiseks), kehtivate planeeringute täiendamiseks ja muutmiseks, maakorraldustööde läbimiseks ja maa omandiküsimuste lahendamiseks.

Vastavalt teemaplaneeringu lahendusele koostatakse eelprojekt (edaspidi EP), mille eesmärk on põhimaantee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme Tartu-Rõhu km 0,0 – 7,2 maanteelõigu majanduslikult ja tehniliselt optimaalse lahenduse leidmine.

Enne teemaplaneeringu ja eelprojekti vormistamist teostati tulemuslikkuse analüüs, mille eesmärgiks oli teha kaalutletud ettepanek sobivaima lahendusvariandi osas ning saada sellele Tellija ja seotud osapoolte põhimõtteline heakskiit. Tulemuslikkuse analüüsis käsitleti Tartu-Rõhu teelõigu olemasolevat keskkonda, sellega seotud probleemistikku ja esitati võimalikud lahendused. Lahendusi hinnati ja võrreldi tehnilistest, majanduslikest ning keskkonna aspektidest lähtuvalt ja leiti tervikuna eelistatud alternatiiv.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) on algatatud (vt Lisa 1):

 Tähtvere vallas vallavolikogu 15.10.2010 otsusega nr 1-2/24, mis lähtub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 2 ja § 35 lg 1;  Ülenurme vallas vallavolikogu 08.02.2011 otsusega nr 9, mis lähtub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 2 ja § 35 lg 1.

Teemaplaneeringu (edaspidi TP) ja KSH osapooled on:

Maanteeameti lõuna regioon – TP koostamisest huvitatud isik Tähtvere Vallavalitsus – TP koostamise korraldaja Tähtvere Vallavolikogu - TP koostamise algataja ja kehtestaja Ülenurme Vallavalitsus – TP koostamise korraldaja Ülenurme Vallavolikogu - TP koostamise algataja ja kehtestaja Ramboll Eesti AS – TP koostaja/ KSH teostaja/ konsultant Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon – KSH järelevalvaja Tartu Maavalitsus – TP järelevalvaja

5 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

KOKKUVÕTE

1.1. KSH protsess

Viljandi maantee laienduse teemaplaneeringule on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine:

 Tähtvere vallas vallavolikogu 15.10.2010 otsusega nr 1-2/24, mis lähtub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 2 ja § 35 lg 1;

 Ülenurme vallas vallavolikogu 08.02.2011 otsusega nr 9, mis lähtub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 2 ja § 35 lg 1.

KSH eesmärk vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa, mille käigus selgitatakse, hinnatakse ja kirjeldatakse teemaplaneeringu elluviimise eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsitakse selle mõju vältimise ja leevendamise võimalusi ning tehakse ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon on KSH programmi heaks kiitnud oma 08.04.2011 kirjaga nr JT 6-8/7959-6. KSH programmi avalik arutelu toimus 10. märtsil 2011.

Aprillis avalikustati tulemuslikkuse analüüsi aruanne koos esialgse keskkonnamõju hinnanguga ning 03.mail 2011 toimus ka järjekordne avalik arutelu.

Keskkonnamõju hindamise käigus töötati tulenevalt teemaplaneeringu eesmärgist (joonobjekt) ja kontaktala iseloomust (linnalähedane keskkond, aktiivses kasutuses põllumaad) välja keskkonnamõju hindamise kriteeriumid, mis jagunesid looduskeskkonna ja sotsiaal-majandusliku keskkonna kriteeriumiteks. KSH käigus on hinnatud ehitusaegset ja tee toimimise aegset mõju:

1. looduskeskkonnale, sh  geoloogiale ja põhjaveele;  pinnaseveele ja maaparandussüsteemidele;  taimestikule ja loomastikule;  rohevõrgustiku toimimisele ja väärtuslikele maastikele;  kaitstavatele loodusobjektidele, taime- ja loomaliikidele, Natura 2000 aladele;

2. sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh  välisõhu, müra ja vibratsiooni olukorrale;  inimese tervisele ja heaolule;  piirkonna arengule ja maakasutusele;  kultuuripärandile.

Ühtlasi on prognoositud jäätmetekke võimalusi ning hinnatud kumulatiivseid mõjusid.

Inimeste ruumilise käitumise kohta ülevaate saamiseks viidi teemaplaneeringu alal ja lähipiirkonnas läbi ankeetküsitlus saamaks teada kohalike elanike liiklemisharjumusi ning arvamusi probleemide kohta liiklemisel Tartu-Rõhu teelõigul. Küsitluse tulemusi kasutati sotsiaal- majanduslike mõjude prognoosimisel. Küsitluse raames selgitati 122 inimese seisukohad, mis moodustab ca 5 % TP ala elanikkonnast.

6 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

1.2. KSH tulemused

KSH protsessi käigus hinnati ja võrreldi lisaks 0-alternatiivile kolme asukohaalternatiivi (Ilmatsalu, Lemmatsi 1, Lemmatsi 2) ning alternatiivi "Viljandi" ehk tee rekonstrueerimist olemasolevas koridoris. Keskkonnamõju hindamise seisukohalt toimus sisuline alternatiivide võrdlemine tulemuslikkuse analüüsi etapis. Järgnevalt on mõjuvaldkondade kaupa toodud olulisemad alternatiivide võrdlusest lähtuvad keskkonnamõju hindamise tulemused:

 Kuna piirkonnas ei ole looduskaitseliselt olulist veekogu, ei ole veekeskkonna poolt vaja rakendada ühegi jõe või järve juures ajalisi ehituse piiranguid. Põhiline rõhk antud piirkonnas on reostuste sattumise vältimine veekogudesse, et võimaldada veekogude hea seisundi taastumist tulevikus. Veekeskkonna seisukohalt ei ole ükski alternatiiv välistatud, kuid eelistatud on alternatiiv "Viljandi", kuna see mõjutab uusi alasid vähem;

 Pinnase ja maavarade seisukohalt on eelistatud 0-alternatiivi püsimajäämine ning alternatiividest "Viljandi", kuna sel juhul jääks tee olemasolevasse koridori ning maavaravarude kulu oleks võrreldes teiste asukohaalternatiividega minimaalne. Olulisi negatiivseid mõjusid või välistavaid asjaolusid ei ilmnenud;

 Kõik teealternatiivid paiknevad valdavalt põllumajandusmaastikus ning on paigutatud nii, et läbivad loodusliku taimkattega alasid minimaalsel määral. Planeeringuala lääneservas paiknevad kõik alternatiivid praegusel trassil ning ei põhjusta täiendavaid mõjusid Elva jõe ääres paiknevatele lamminiitudele ning kõdusoometsadele. Alternatiivide mõjud taimkattele on tervikuna väheolulised. Mõningane negatiivne mõju taimkattele kaasneb siiski Ilmatsalu ja vähemal määral Lemmatsi alternatiividega;

 Viljandi maantee alternatiiv, paiknedes olemasoleva maantee koridoris, mõjutab loomastikku peale 0-alternatiivi vähimal määral kuna ei loo loomadele uusi liikumisbarjääre. Alternatiivi Ilmatsalu teekoridor tekitab piirkonna loomastikule uue häiringuala ja liikumisbarjääri. Arvestades piirkonna tihenevat asustust ning loodusmaastike väikest osakaalu, pole piirkonna fauna ilmselt rikas ning alal ei paikne eeldatavalt ka olulisi loomade liikumiskoridore, samuti on piirkonna ulukifauna ilmselt juba häiringutega kohanenud. Paiknedes kahe olemasoleva barjääri (Viljandi mnt ja Valga mnt) vahel, kujuneks Lemmatsi trassil kulgev maantee piirkonna loomade jaoks siiski uueks takistuseks, halvendades nende lokaalseid liikumisvõimalusi ning põhjustades teelesattunud isendite hukku. Loomastiku seisukohalt on eelistatud tee rekonstrueerimine olemasolevas koridoris;

 Kolme asukohaalternatiivi paiknemise piirkonnas on ainsateks Tartumaa teemaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku elementideks rohevõrgustiku tuumala T28 ja rohekoridor K25, mis paiknevad planeeringuala lääneosas lõigul, kus maantee jääb kõigi alternatiivide korral olemasolevale trassile. Seetõttu piirkonnas olulisi mõjusid looduskeskkonnale ei kaasne ning mõju maakonna teemaplaneeringuga määratletud rohevõrgustikule sisuliselt puudub;

 Õhusaaste modelleerimise tulemustest selgus, et Viljandi maantee Tartu-Rõhu teelõigul

0,7 km – 1,16 km jäävad nii NOx kui ka CO kontsentratsioonid tunduvalt alla normi

(2045. a liiklusprognoosi korral). NOx maksimaalne kontsentratsioon on teetrassil 120,7µg/m3 (norm 200 7µg/m3), teetrassist natuke eemal aga valdavalt alla 30 µg/m3. CO maksimaalne kontsentratsioon on teetrassil 123,2 µg/m3 (norm 10 000 µg/m3), teetrassist natuke eemal aga alla 20 µg/m3. Eeltoodust lähtudes võib väita, et teiste teelõikude ja ka alternatiivide osas, kus liiklussagedus on väiksem, ei esine transpordist põhjustatud ülenormatiivset õhusaastet, õhusaaste on kõikide teelõikude ja alternatiivide puhul marginaalne ning ei ole oluliseks kriteeriumiks alternatiivide võrdlemisel;

 Alternatiivide elluviimisel jääb müratasemete muutus Viljandi maanteel mõne dB piiresse. Lubatud müra normtasemetest mõnevõrra suuremad või täpselt piiril olevad müratasemed on teele väga lähedal asuvate eluhoonete juures iga alternatiivse olukorra puhul samad. Seega võib öelda, et Viljandi mnt liiklussageduse muutus tulenevalt 7 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

erinevate alternatiivide elluviimisest (kas "Lemmatsi" või "Ilmatsalu") ei mõjuta olulisel määral müratasemeid piirkonnas ning müratasemed on lubatust kõrgemad või piiri peal nendel kinnistutel, mis asuvad teele väga lähedal ( ~15-40 meetrit teest). Kuivõrd uute alternatiivide elluviimisel lisanduks ümbritsevasse keskkonda täiendav müraallikas, on eelistatud lahenduseks tee jäämine olevasse koridori ehk alternatiiv „Viljandi“;

 Küsitluse tulemusena ei olnud ligikaudu poolte küsitletute arvates uue teekoridori rajamine vajalik, samal arvamusel olid ka paljud arutelul osalenud. Kohalike elanike ja teel liiklejate heaolu suurendab oluliselt kergliiklusteede rajamine, kuivõrd kergliiklusteede puudumine on ülekaalukalt elanike arvamuse kohaselt tänasel Viljandi maanteel kõige olulisem probleem (73% vastanutest). Tartu-Rõhu teelõigu probleemidena tõi elanikud ja liiklejad välja veel ohtlikud möödasõidud, kõrge piirkiiruse ning tee tehnilise seisukorra;

 Teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklustee rajamine ja ühendamine Haage paisjärve rekreatsioonipiirkonnaga tagab juurdepääsu Haage paisjärvele ning tõstab piirkonna väärtust puhkekohana. Ühtlasi võib eeldada, et kergliiklusteede rajamine tõstab Märja, Haage ja Rõhu väärtust ka linnalähedase ning liiklejatele turvalise elukohana;

 Piirkond on täna suures ulatuses põllumajandusliku maakasutusega ning valdav osa maadest on kasutuses kas omandi- või rendiõiguse alusel kohati kuni aastani 2025. Lemmatsi ja Ilmatsalu alternatiivid uute objektidena lõikavad põllumassiive, vähendades otseselt põllualade pindala ning killustades neid. See omakorda raskendab põllualade otstarbekat ja efektiivset kasutust, mistõttu maakasutuse seisukohast on eelistatud tee rekonstrueerimine olemasolevas koridoris.

Alternatiivide võrdluse tulemusena on eelistatud lahendus maantee rekonstrueerimine olemasolevas koridoris (alternatiiv "Viljandi") ning kergliiklusteede rajamine liiklejate ohutuse suurendamiseks. TP ala laienemine (kuni km 13,3) ei toonud TP ja EP realiseerumisele kaasa välistavaid asjaolusid ega muutnud alternatiivide eelistust keskkonna seisukohalt, kuivõrd täiendavad alternatiive perioodil ei lisandunud. KSH on teostatud asukohaalternatiivide ("Viljandi", "Ilmatsalu", "Lemmatsi") tasandil eelistatuima alternatiivi ning võimalike oluliste mõjude ja vastavate leevendusmeetmete selgitamiseks, mis tähendab, et krundipõhist mõju hindamist ei teostatud. TP koostamise käigus toimusid kohtumised teemaplaneeringu ala maaomanike ja elanikega, et arutada kohalike jaotusteede paigutust lähtuvalt hierarhilise teedevõrgu ülesehitusest ja kohalike inimeste vajadustest. KSH käigus ei hinnatud ega võrreldud eraldi jaotusteede asukohti, vaid jaotusteede asukohad lepitakse elanike ja maaomanikega kokku individuaalselt edasises teemaplaneeringu ja eelprojekti etapis.

Teemaplaneering täiendab ja täpsustab kehtivaid Tähtvere ja Ülenurme valla üldplaneeringuid jaotusteede osas, mis edaspidi lihtsustab detailplaneeringute koostamist. Teemaplaneeringust selgub, kuidas Viljandi maanteeäärsed detailplaneeringud saavad endale juurdepääsu, mis tähendab, et teemaplaneering loob juba osaliselt lahendused ärimaade ühendamiseks tulevikus ning avaldab seeläbi positiivset mõju teeäärsete maade väärtusele. Terviklik lähenemine piirkonna infrastruktuuri planeerimisele on konfiktide ja negatiivsete mõjude vältimiseks äärmiselt oluline ning KSH seisukohast positiivse mõjuga.

KSH aruande avalikustamise ajal väljendasid kohalikud elanikud muret müraolukorra osas Haagel ja Märjal. Kuivõrd esialgne müra modelleerimine (mai 2011, vaheetapp, kui koostati tulemuslikkuse analüüsi ja KSH esialgne hinnang) ei näidanud otseselt vajadust müraseinte järgi, siis kontrolliti üle liiklusandmed ning täpsed eelprojektiga ette nähtud liikluskiirused ning modelleeriti müra vastavalt viimastele liiklusandmetele. Vastavalt täpsustunud andmetele uuendati ka peatükki 7.7, mis samas ei muutnud alternatiivide eelistust asukohaalternatviide mõistes, kuid võimaldas välja töötada konkreetsed leevendusmeetmed alternatiivile „Viljandi“. 8 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Nagu öeldud peatükis 7.7.2, siis eluhooned, mille õuealadel on müratasemed fassaadil kõrgemad või täpselt piiri peal kui lubatud 60 dB on Viljandi mnt 80 (66 dB), Võilille tee 2 (68 dB) ja Kirbu tee 2 (vahemikus 60-64 dB). Lisaks on mürakaartidelt näha, et mitmete Haage ja Märja eluhoonete õuealadel, mis on teest kuni 40m kaugusel, müratase üle lubatud 60 dB (kuigi fassaadil ei ole müra piirtase ületatud). Nendes kohtades on kokkuleppe küsimus, kas mürasein rajatakse või mitte kuivõrd müratasemed on piirnormile väga lähedal.

Eelnevast tulenevalt teostati müra modelleerimine eelistatud alternatiivile „Viljandi“ koos järgmiste tehniliste parameetritega müraseintega.

 Märja aleviku mürasein – kõrgus 3,5 meetrit ja pikkus 540 meetrit;

 Haage küla mürasein – kõrgus 4 meetrit, pikkus 390 meetrit.

Müra modelleerimine näitas, et müratasemed olemasolevate elamute juures vähenesid pärast müraseinte lisamist maantee äärde kuni 10 dB ning müratasemed hoonete fassaadidel ja õuealadel jäid lubatud piirnormide piiresse.

KSH ettepanek on rajada müratõkkeseinad Märja alevikku ja Haage külla. Täpsed müraseinte parameetrid ja asukoht pannakse paika vastavalt eelprojekti lahendusele ja tehnilistele võimalustele. Eelprojekti detailse lahenduse väljatöötamisel modelleeritakse vastavalt vajadusele uuesti ka müra, et kindlaks teha vajaliku müraseina pikkus ja kõrgus, mis võib käesolevas KSH-s väljapakutud parameetritest mõnevõrra erineda.

Leevendusmeetmete rakendamise korral (ptk 9) ei kaasne teemaplaneeringu ja eelprojekti elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi §51 tähenduses.

1 Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 9 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

2. TEEMAPLANEERINGU SISU JA PEAMISED EESMÄRGID

2.1. TP vajadus

Enne teemaplaneeringu lahenduste väljapakkumist teostati probleemianalüüs, et välja selgitada Tartu-Rõhu teelõiguga seonduvad probleemid ning nende põhjused. Põhjus-tagajärg analüüs aitab mõista kujunenud olukorda, leida lahendusi ja suunata edaspidist arengut selliselt, et probleemi teket tulevikus vältida. Probleemianalüüsi käigus tuvastati kolm peamist probleemi:

1. Liiklusohutus Planeeritav teelõik on ehitatud III klassi maanteena, kus kehtib kiiruspiirang 90km/h. Linnapiiril on kiirust piiratud 70 km/h. Lõigul on mitmeid ristmikke kohalike teedega, kus nähtavus on piiratud. Sirge maantee ja osaliselt lagedad alad ei võimalda adekvaatselt hinnata lähenevate sõidukite kiirust. Maanteel liiguvad jalakäijad ja jalgratturid. Liiklemine ristmikel on tuntavalt ohtlik ning juhtunud on ka erineva raskusastmega õnnetusi;

2. Läbilaskvus Eriti hommikustel tipptundidel on raskendatud vasakpöörded Tartu suunas. Tallinna- Tartu-Luhamaa maantee ja Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee ringristmikul on hommikuti ootejärjekorrad;

3. Autokesksus Kuna puuduvad jalg- ja jalgrattateed, on jalakäijad ja jalgratturid sunnitud Tartu suunalisel liikumisel kasutama maanteepeenraid ning jalakäijad ja jalgratturid ületavad maanteed juhuslikes kohtades. Vajaliku infrastruktuuri puuduse tõttu eelistab osa liiklejaid auto kasutust ning tänu sellele koormatakse Tartu tänavavõrku.

Probleemide peamiseks põhjuseks on Tartu-Rõhu teelõigu äärde tekkinud aktiivne maakasutus peamiselt uute elukohtade näol ilma vajalike infrastruktuuri arenduseta. Kuna hierarhilist teedevõrku ei ole planeeritud, siis on iga uusarendusega kaasnenud uue juurdepääsutänava rajamine ühenduseks maanteega. Arengute tulemusena on kaasnenud kohaliku liikluse ning konfliktkohtade kasv. Samas ei ole maantee liikluskeskkonnas toimunud mingeid muudatusi, mis arvestaks muutunud liikluspilti.

Planeeringu eesmärk on parandada liikluskeskkonna ohutust ja toimivust kõikide liiklejate jaoks ning vähendada liikluse negatiivset keskkonnamõju. Samas peab planeering andma ka suunised edasiseks maakasutuse planeerimiseks selliselt, et pidevalt on tagatud teedevõrgu hierarhia ja olemasolevas liikluskeskkonnas ei tekitata uusi ohte. Teemaplaneering teeb ettepanekud üldplaneeringutes reservalade kasutustingimuste täiendamiseks.

2.2. TP sisu

Teemaplaneeringu lähtetingimuste kohaselt on põhimaantee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme Tartu-Rõhu lõigu km 0,0-7,2 teemaplaneeringu ja eelprojekti põhiülesanded alljärgnevad:

Teemaplaneeringu käigus tuleb variantide võrdlemise teel:

• määrata maantee, kogujateede ning jalg- ja jalgrattateede rajamiseks vajalik maanteetrassi koridor ja selle lähimõjuala, mille tulemuseks on ohutu ja majanduslikult tasuv lahendus;

• hinnata ristmike vajadust, täpsustada olemasolevate ristmike asukohad, määrata suletavad ristmikud, analüüsida uute ristmike vajadust. Seejuures lähtuda perspektiivsest liiklussagedusest, piikonna arengukavadest (perspektiivsed elamu-, äri-, tööstus- ja puhkealad). Kõrvalmaanteed nr 22105 ja 22195 ühendada ühte ristmikku;

10 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

• määrata jalakäijate tunnelite või sildade vajadus ja asukohad ning leida põhimõttelised lahendused (tüüp, põhiparameetrid);

• määrata kogujateede vajadus ja asukohad. Jalg- ja jalgrattateed Tartu-Haage lõigul näha ette mõlemal pool maanteed. Täpsustada liiklusuuringutega;

• määrata olemasolevate mahasõitude sulgemise vajadus. Planeeringuga tuleb määrata ligipääs maanteega piirnevatele kinnistutele ning kinnistutele, mille mahasõit planeeritakse sulgeda;

• koostada ühistranspordi liiklusskeem;

• koostada planeeringute kaardid omavalitsuste lõikes mõõtkavas 1:5000.

Eelprojekteerimise käigus tuleb koostada:

• maanteelõigu perspektiivse liikluskorralduse plaaniline lahendus M 1:5000, millel näidata ristmike asukohad ja tüüp ning kogujateed;

• maanteelõigu asendiplaan M 1:10000 ja maanteelõigu plaan M 1:1000 koos maaüksuste piiridega;

• maanteelõigu, ristuvate maanteede ja kogujateede tüüpristprofiilid;

• projekteeritava lõigu eelnev pikiprofiil pikimõõdus 1:5000, kõrgusmõõdus 1:500 ja geoloogiline profiil 1:50;

• projekteeritavate ristmike variantide plaanid M 1:1000 koos nende juurde kuuluvate pikiprofiilidega, võttes aluseks perspektiivses liikluskorralduses valitud ristmiku tüüp;

• ristmike variantide (vähemalt 2) ehitusmaksumuste ja tehniliste lahenduste võrdlus;

• projekteeritavate rajatiste eskiislahendused;

• ehitusmaksumuse eelkalkulatsioon.

Lisaks eeltoodule tuleb eelprojekti käigus selgitada koostöös kommunikatsioonide valdajatega olemasolevate kommunikatsioonide ümberehitamise vajadus ja ligikaudne tööde maksumus.

2.1. Teelõigu asukoha ja TP ala kirjeldus

Planeeritav ala asub Tartumaal Ülenurme ja Tähtvere vallas Tartu linnast läänes. Planeeritav olemasoleva Viljandi mnt 13,3 km pikkune lõik saab alguse Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Viljandi ristmikult ja lõpeb Tähtvere valla piiril. Planeeritav Viljandi maantee on riigimaanteede nimekirja kohaselt põhimaantee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme, mille pikkus on 122 km. Maantee kaudu toimub liiklus Tartu linna ja Viljandi linna ning Kilingi-Nõmme kaudu ka Pärnu linnaga. Planeeringuala laiuse määramisel on arvestatud maanteeäärse asustuse tihedust: tihedama asustusega alal on planeeringuala laius suurem ja hõredama asustusega alal kitsam. Planeeringuala laiuseks on tee teljest kummalegi poole maanteed Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Viljandi ristmikult kuni Pihva külani 500 m ja Rõhu külast Tähtvere valla piirini 300 m. Haage ja Pihva külade ümbruses Haage-Rahinge tee (nr 22105) ja Peedimäe-Ilmatsalu (nr 22126) tee vahelisel alal on planeeringuala maanteest põhja pool laiem (kuni 800 m), et alasse mahuksid ka kavandatavad perspektiivse jaotustee ristmikud. Maantee ääres on tihedam asustus Viljandi ringist Haage külani. Haage külast Tähtvere valla piirini on maantee ääres valdavalt põllumaad, mets paikneb Haage külas maanteest põhja pool ja vallapiirile jääva Elva jõe alal.

Viljandi maantee planeeritav lõik kulgeb Ülenurme vallas läbi Õssu küla ja Tähtvere vallas läbi Räni küla, Märja aleviku, Haage küla, Pihva küla ning Rõhu küla. Maanteeäärsed tihedamalt 11 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

hoonestatud elamualad asuvad Õssu külas, Märja alevikus ja Haage külas ning väiksem ala Rõhu külas. Tootmise ja äritegevusega alad asuvad maantee ääres Õssu, Haage ja Räni külades ning Märja alevikus ja hajusalt kogu planeeritaval alal.

Joonis 1. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee Tartu-Viljandi lõigus

Viljandi mnt planeeritava lõigu ääres on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega maad, vähem on elamumaad, tootmismaad ja ärimaad. Suuremad elamualad asuvad Viljandi mnt ääres Õssu, Märja ja Haage külades. Maatulundusmaadest on suur osa põllumajanduslikult kasulikud maad, mis on välja renditud Tartu Agrole kuni 2025. aastani ja teistele suurematele põllumajandustootjatele (Haage Suurtalu, Maaülikool).

Liikluskorraldus

Planeeritav Viljandi maantee suundub põhimaanteelt nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ehk rahvusvaheliselt magistraalilt E263 Tartu linna läänepoolse ümbersõidu kaudu (Ringtee tänav) Viljandi linna. Planeeritav 13,3 km pikkune maantee lõik saab alguse põhimaantee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa Viljandi ringilt nr 2205 ja lõpeb Tähtvere valla piiril. Olemasolev planeeritav Viljandi maantee on riigimaanteede nimekirja kohaselt põhimaantee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi- Nõmme. Planeeritaval maantee lõigul kehtib kiiruspiirang 90 km/h. Kiirus on piiratud Õssu külas 50 km/h ja üleminekualal 70 km/h ning Haagel 70 km/h. Planeeritav maantee teelõik ristub kaheksa kõrvalmaanteega. Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee planeeritava lõigu ääres kergliiklustee puudub. Planeeritaval maanteel toimub üsna aktiivne jalg- ja jalgrattaliiklus Viljandi ringi ja Märja aleviku vahelisel alal.

2.2. TP alternatiivsed lahendused

Teedevõrgu alternatiivsete lahenduste väljatöötamisel on rakendatud teede klassifitseerimist funktsionaalselt, sealjuures arvestamata teede omandit või kuuluvust. Liikleja huvidest ja vajadustest lähtuvalt on teedevõrk üks tervik sõltumata haldussüsteemist. Teedevõrgus käsitletakse sõiduteede klassifitseerimist lihtsustatult, hinnates tee funktsionaalsust kolmest erinevast aspektist vaadelduna:

 läbilaskefunktsioon;  jaotusfunktsioon;  juurdepääsufunktsioon.

12 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Joonis 2. Kestliku ohutuse põhimõtetele vastav klassifitseerimine teedevõrgus

Vastavalt funktsioonile on planeeritavatel teedel erinevad parameetrid (Tabel 1).

Tabel 1. Teede funktsionaalne klassifitseerimine teemaplaneeringus ning teede iseloomustavad näitajad

Tee- Ristmike Juurdepää- Funktsionaal- Standard- Kergliikluse katte vahekaugus ja sude ne klass kiirus* eraldamine laius tüüp olemasolu Läbilaske- Min 70 km/h, Min 500 m Ei ole Eraldusriba min funktsioon üldjuhul 90 9,0 Eesõigusega 7,0 m. km/h kolmekülgsed Ristumised ristmikud, eritasandilised. neljakülgsed eesõigusega ristmikud välistatud, ringristmikud erandjuhul teise samafunktsioonilise teega ristumisel. Jaotus- Hajaasustuses 7,0... 150 m Üldjuhul ei Eraldusriba min funktsioon 70 km/h 8,0 Võimalikud ole 2,0 m Kompaktses neljakülgsed Ristumised asustuses 50 ringristmikud. üldjuhul km/h samatasandilised. Juurdepääsu- Üldjuhul 30 Maks Minimaalselt kaks On Võimalik jagatud

13 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Tee- Ristmike Juurdepää- Funktsionaal- Standard- Kergliikluse katte vahekaugus ja sude ne klass kiirus* eraldamine laius tüüp olemasolu funktsioon km/h 6,0 kinnistut. Lubatud liiklusruum. Hajaasustuses neljakülgsed maks 50 ristmikud km/h (miniringid), eelistatud kolmekülgsed ristmikud.

Lähtudes hierarhilise teedevõrgu ülesehituse põhimõttest, on võimalik olemasoleva Viljandi maantee teelõigu probleeme lahendada kas olemasoleva Viljandi maantee asukohas või otsides uusi teekoridore. Kuna olemasoleval teel on palju ristmikke, mis on vajalikud kohalikele elanikele ja ettevõtetele, siis lihtsalt ristmike sulgemine ei ole lahendus. Selleks, et kohalikku ja läbivat liiklust eraldada, on vajalik kas kohalikule või läbivale liiklusele leida uus teekoridor. Teoreetiliselt on võimalik otsida uusi teekoridore olemasolevast paremal, vasakul, üleval (sild) või all (tunnel). Kahte viimast kasutatakse väga keerukates ja kitsastes tingimustes ning antud teelõigu puhul ei ole nende variantide kaalumine otstarbekas. Teemaplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kaalutakse kolme alternatiivset teedevõrgu lahendust:

2.2.1. Alternatiiv „Viljandi“

Alternatiiv „Viljandi“ on lahendus, kus maantee liikluskeskkonda parandatakse valdavalt maantee senises koridoris. Lahendus näeb ette teedevõrgu saneerimise põhimaanteedele suubuvate juurdepääsutänavate ristmike sulgemisega ja asendamisega paralleelsete jaotusfunktsiooniga teedega. Põhimaantee ristmike arvu vähendatakse nii palju kui võimalik, pidades kinni tee parameetritest. Osaliselt viiakse põhimaantee olemasolevalt trajektoorilt kõrvale, kuna lähedal on kompaktse hoonestusega ala (Märja) ning hoonestusega tee poolel puudub ruum uue jaotustänava planeerimiseks.

2.2.2. Alternatiiv „Ilmatsalu“

Lahenduse kohaselt muudetakse olemasoleva maantee funktsioon jaotusteeks ning läbiv liiklus viiakse uuele trassile algusega Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maantee ja Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ringristmikult ning ühendatakse olemasoleva Viljandi maanteega Haagel. Teede ühenduskoht võib paikneda kas enne või peale Haaget.

Lahendus võimaldab linnalähedasel lõigul rakendada kohalikule liiklusele sobivat liiklusrežiimi ning säilitada kõik olemasolevad ristmikud. Läbiv liiklus saab mööduda Haage ja Märja asumitest uut maanteed pidi.

2.2.3. Alternatiiv „Lemmatsi“

Sarnaselt „Ilmatsalu“ lahendusele muudetakse ka siin olemasoleva maantee funktsioon jaotusteeks, viies läbiva liikluse uuele trassile lõuna suunas. Uus trass saab alguse Jõhvi-Tartu- Valga maanteelt Lemmatsi kandis ning ühendatakse olemasoleva maanteega Haagel. Kuna Jõhvi- Tartu-Valga maantee on kavandatud laiendada I klassi maanteeks, siis on antud alternatiivi puhul Lemmatsis vajalik eritasandiline liiklussõlm.

Kuna Haagel on mitmeid kehtestatud detailplaneeringuid, mille läbimine on olulise sotsiaal- majandusliku mõjuga, on kavandatud Lemmatsi alternatiivile kaks trassikoridori varianti:

 Lemmatsi 1, läbib Haage planeeringuid;

14 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

 Lemmatsi 2, möödub Haage planeeringutest.

2.2.4. Muud alternatiivid

Alternatiivina saab kaaluda ka maantee funktsiooni muutmist tervikuna tugimaanteeks ning sellest tulenevalt allutada läbiv liiklus kohaliku liikluse huvidele. Sellisel juhul ei kavandata uusi teekoridore ning olemasoleval teel muudetakse liiklusrežiimi ja –korraldust (vähendatakse kiirust).

Arvestades asjaolu, et Tartu, Viljandi ja Pärnu maakondade vahel on maantee ainus toimiv transpordikoridor, oleks selline lahendus vastuolus üldise huviga vähendada aeg-ruumilisi vahemaid regioonide vahel. Seetõttu saaks sellist alternatiivi käsitleda vaid lühiajalise leevendusmeetmena kuni tervikliku lahenduse realiseerimiseni, kuid mitte pikaajalise planeeringulahendusena.

2.3. TP seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.3.1. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused"

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu järgi hindavad kohaliku tasandi väärtuslikke maastikke enam kohalikud elanikud, kuid teatud piirkondi teavad ja hindavad ka mujal Tartumaal elavad inimesed. Alternatiiv Ilmatsalu lõikab kohaliku tasandi Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikku maastikku ja väärtuslikke põllumaid. Kõrge viljakusväärtusega põllud tuleb teemaplaneeringu kohaselt hoida põllumajanduslikus kasutuses. Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku säilimise tagamise meetmed on toodud ptk 5.4. Eelistatum lahendus oleks Viljandi maantee rekonstrueerimine olemasolevas koridoris, kuna see aitab kõige paremini kaas suurpõllundusliku maastikukujunduse jätkamisele.

Rohevõrgustiku võimalikud konfliktkohad on piirkonnad, kus maakasutuslik iseloom takistab või võib tulevikus takistada rohelise võrgustiku pidevuse säilimist ja üldist toimimist. Konfliktkohtadeks võivad olla ka suure liikluskoormusega teed. Rohevõrgustiku koridore ega Tartu linna rohelist vööndit teemaplaneeringu ükski alternatiiv ei lõika (v.a olemasolev Viljandi maantee). Alternatiiv Lemmatsi 1 lõikab puhkeväärtusega ala Haage järve lähistel. Teemaplaneeringu järgi on Haage suunas tegemist Tartu linna laienemise soovitatava alaga. Mõju väärtuslikele maastikele, väärtuslikele põllumaadele ja rohevõrgustikule on hinnatud ptk 5.4.

2.3.2. Tartumaa arengustrateegia aastani 2014

Tartumaa üheks arengueelistuseks (arengustrateegia koostamise ajal aastal 2004) on Tartumaa rahvusvaheline kättesadavus ning maakonna tee-, transpordi- ja andmesideühenduse parandamine. Üheks planeeringu eesmärgiks on piirkondade ja asulate arengut toetavad ning elukeskkonda vääristavad teed ja tehnovõrgud. Arengustrateegia näeb ette puhkealade ning Tartu lähiasulateni jalgrattateede rajamise ning nende sidumise linnasiseste jalgrattateedega. Ühtlasi näeb strateegia ette jalgrattaradade rajamise maakonna looduskaunitesse kohtadesse. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteed otseselt arengustrateegias mainitud ei ole. Küll aga aitab kergliiklusteede rajamine Viljandi maantee laienduse teemaplaneeringu ja eelprojekti koosseisus kaasa arengustrateegia eesmärgile rajada jalgrattateed Tartu lähiasulateni.

2.3.3. Tähtvere valla üldplaneering

Vahetult teega piirnev ala kogu projekti ulatuses ning laiemalt Erika-Märja piirkond ja Haage lähiala on määratud detailplaneeringukohustusega alaks. Ringtee-Erika vahelise ala

15 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

sihtotstarbeks on tootmis- ja ärimaa, Erika-Märja piirkond maanteest põhjasuunas ja Märja- Haage piirkond maanteest lõunas on määratud elamumaa juhtfunktsiooniga reservmaaks. Põhimaantee liikluskeskkonnale tähendab see täiendavat konflikti kahel pool maanteed paiknevate alade vahelise kohaliku liiklusega. Haage-Rõhu piirkonnas on kavandatud tööstus- ja ärimaad maanteest põhjasuunas. Üldplaneeringuga laiendatakse olemasolevat Haage-Pihva tiheasustusala Haage paisjärve, Ilmatsalu jõe ja Kikkaoja kaldal ning Rahinge väikeelamute piirkonna tiheasustusala Rahinge paisjärve kaldal.

Tähtvere vallas on määratletud nii planeerimiskohustusega alad kui ka reserveeritud veel arendamata piirkondi, kuid kuna protsess on toimunud lähtuvalt teedevõrgu hetkeseisust, on uute teekoridoride leidmine transpordiprobleemide lahendamiseks väga problemaatiline. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud Viljandi maantee viimist Lemmatsi ja Ilmatsalu teetrassidele, mis tähendab, et Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee teemaplaneeringu lahendusi üldplaneeringus ei kajastu.

Alternatiiv Ilmatsalu kulgeks suures osas olemasoleval maatulundusmaal. Maatulundusmaa all mõeldakse valla üldplaneeringus peamiselt põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maad, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Alternatiiv Lemmatsi 1 kulgeks läbi planeeritud elamumaa ja Lemmatsi 2 läbi maatulundusmaa.

Üldplaneeringuga on määratud väärtuslikeks see osa valla kõikidest põllumajanduslikest pindadest, mille viljelusväärtus on Maa-ameti viljakustsoonide andmetele tuginedes üle 50 punkti. Väärtuslikku põllumaad tuleb säilitada sihtotstarbelisena so haritava maana. Ükski kavandatav alternatiiv Tähtvere valla väärtuslikke põllumaid ei lõika.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb säilitada Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku suurpõllunduslik maakasutus ja maastikustruktuur (sh asustus ja teedevõrk). Alternatiiv Ilmatsalu lõikab kõnealust väärtuslikku maastikku. Täpsemalt on mõjud kajastatud ptk 7.4.

Ohutu liikluse huvides planeeritakse üldplaneeringuga rajada jalgrattateid, mis ühendavad valda Tartu linnaga ning vallasiseseid jalgrattateid ühendamaks omavahel valla eri piirkondi - külakeskuseid ja puhkepiirkondi. Muuhulgas on üldplaneeringuga kavandatud kergliiklustee Tähtvere valla piirist Viljandi maantee alguses kuni Rõhu külani ning ka Külitse-Haage teele (nr 22195).

16 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Joonis 1. Väljavõte Tähtvere valla üldplaneeringust

2.3.4. Tähtvere valla arengukava 2007-2013

Tähtvere valla arengustrateegia on suunatud eeskätt elukeskkonna kvaliteedi parandamisele, majanduskeskkonna konkurentsivõime tõstmisele, majandusstruktuuri mitmekesistamisele uute mittetraditsiooniliste tegevusaladega, ettevõtluseelduste igakülgsele arendamisele, turismi arendamisele, elanike vabaaja veetmise võimaluste mitmekesistamisele ja piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisele. Tehnilise infrastruktuuri valdkonnas on probleemidena välja toodud:

 tänavavalgustuse amortiseerumine või puudumine;  kohalike teede halb tehniline seisund, mitmed riigile kuuluvad teed vajavad mustkatet;  jalakäijate ja jalgratturite liikumiseks sobivate teede puudumine.

Tehnilise infrastruktuuri olukorra parandamiseks on arengukava eesmärgiks rajada jalgratta- ja jalakäijate teed muuhulgas ka Rõhu–Haage–Märja–Tartu tee äärde ja nende rajamine on kavandatud ka teemaplaneeringuga ja seda kõikide alternatiivide korral.

Lisaks märgitakse arengukavas, et transpordi infrastruktuur on ettevõtluse arengu eeltingimus, mis on eriti oluline transiidi ja turismi arengu seisukohast. Oluliseks aspektiks on ka raskeveokite liikumise piiramine kohalikel teedel – alternatiivid Lemmatsi ja Ilmatsalu suunaksid raskeveokid Haage ja Märja asulatest eemale, vähendades olemasoleva Viljandi maantee liikluskoormust.

Tähtvere valla ettevõtluse areng toetub suuresti Tartu ringtee piirkonnas (Kandiküla), Tiksojal ja Tähtvere külas ning Viljandi maantee äärsetel aladel (Märja, Haage, Pihva, Rõhu) tööstuspiirkondade väljaarendamisele. Arengukava järgi on muuhulgas suurimateks prioriteetideks tänavavalgustuse paigaldamine ja renoveerimine. Rekonstrueerimist või täielikku ümberehitamist vajab tänavavalgustus Ilmatsalus, Rõhul, Haagel ja Märjal.

2.3.5. Ülenurme valla üldplaneering

Ülenurme valla üldplaneeringus on Erika-Märja piirkonnas vahetult maanteega piirnevatele aladele kavandatud tootmis- ja ärimaa sihtotstarve ning sisuliselt kogu Räni piirkond on kavandatud valdavalt elamumaaks. Maanteega piirnev ala on siiski mõeldud kasutamiseks tootmis- ja ärimaana, arvestades liiklusest lähtuva negatiivse keskkonnamõjuga maanteele. 17 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Alternatiiv Lemmatsi 1 jääb planeeritud elamu- ja maatulundusmaade alla, alternatiiv Lemmatsi 2 lõikab lisaks ka väärtuslikke põllumaid. Väärtuslikud põllumaad on 41-60 hindepunktiga hinnatud põllud, mis kuuluvad võimalikult suures osas säilitamisele, st nendel aladel on maakasutuse sihtfunktsiooniks maatulundusmaa, kus hoonestuse rajamine pole lubatud. Väärtuslik põllumaa kuulub säilitamisele. Seda tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning sellel alal on maakasutuse sihtfunktsiooniks maatulundusmaa.

Üldplaneeringuga on muuhulgas kavandatud jalg- ja jalgrattatee piki Viljandi maanteed ning nähtud ette bussitaskud ühissõidukipeatuste jaoks. jalg- ja jalgrattateed Õssu külast Lõunakeskusesse kavandatud ei ole. Üldplaneeringuga ei ole planeeritud ka uut Viljandi maantee asukohta.

Joonis 3. Väljavõte Ülenurme valla üldplaneeringust

2.3.6. Ülenurme valla arengukava 2010-2014

Ülenurme valla üheks strateegiliseks eesmärgiks on kaasajastatud tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur. Teede üldine olukord vallas on rahuldav, kuid on ka piirkondi, kus paljud teed vajavad rekonstrueerimist ning on vaja rajada jalg- ja jalgrattateed ning tänavavalgustus.

Probleemideks on asulate ja külavaheteede mitterahuldav olukord. Strateegilisteks tegevusteks on arengukavaga planeeritud teede rekonstrueerimine, tänavavalgustuse paigaldamine ja ohutuse tagamine raudteedel ja maanteedel. Viljandi maantee laienduse teemaplaneering aitab eelnimetatud strateegilisi eesmärke saavutada. 18 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

3. AVALIKKUSE KAASAMINE

3.1. KSH programm

KSH programmi avalikustamise kronoloogia ja materjalidega on võimalik tutvuda Lisa 1 KSH programmi koosseisus. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon kiitis KSH programmi heaks oma 08.04.2011 kirjaga nr JT 6-8/7959-6 (vt Lisa 2).

3.2. Tulemuslikkuse analüüs ja keskkonnamõju esialgne hinnang

Tulemuslikkuse analüüsi ja keskkonnamõju esialgse hinnanguga oli võimalik tutvuda perioodil 18.04.2011 - 03.05.2011 alljärgnevates kohtades:

 Tähtvere vallavalitsuses ja veeblilehel www.ilmatsalu.ee  Ülenurme vallavalitsuses ja veebilehel www.ylenurme.ee  Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee/projekt/tartu-rohu  Ramboll Eesti AS kontoris aadressil Laki 34, Tallinn 1291 ja veebilehel www.ramboll.ee

Tulemuslikkuse analüüsi kohta sai kirjalikult esitada ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid 02. maini 2011 aadressil Ramboll Eesti AS, Laki 34, 12915 Tallinn, e-postiga aadressile [email protected] ja avalikul arutelul, mis toimus 03. mail 2011 kl 17.30 Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kontori saalis (Aretuse 2, Märja alevik, Tähtvere vald).

Tulemuslikkuse analüüsi avalikustamisest teavitati piirkonna elanikke ja maaomanikke liht- ja e- kirjadega, vallavalitsuses ning valdade ja teiste osapoolte kodulehtedel. Avalikustamise materjalid, sh avaliku arutelu protokoll ja osalejate registreerimisleht asuvad Lisa 5.

3.3. KSH aruanne

TP eskiislahenduse ja KSH aruandega oli võimalik tutvuda 03.-25.10.2011 alljärgnevates kohtades:

 Tähtvere Vallavalitsuses ja veeblilehel www.ilmatsalu.ee  Ülenurme Vallavalitsuses ja veebilehel www.ylenurme.ee  Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee/projekt/tartu-rohu  Ramboll Eesti AS-i kontoris

TP KSH aruande kohta sai kirjalikult esitada ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid 25. oktoobrini 2011 aadressil Ramboll Eesti AS, Laki 34, 12915 Tallinn, e-postiga aadressile [email protected] ja avalikul arutelul, mis toimus 25. oktoobril 2011 kl 17.30 Ilmatsalu põhikooli saalis (Kooli tee 5, Ilmatsalu alevik, Tähtvere vald).

TP eskiislahenduse ja KSH aruande avalikustamisest teavitati piirkonna elanikke ja maaomanikke liht- ja e-kirjadega, vallavalitsuses ning valdade ja teiste osapoolte kodulehtedel. Lisaks edastas Tähtvere vald korteriühistu esimeestele info avalikustamise kohta ning vastavad teated trepikodadesse riputamiseks. Avalikustamise teated ilmusid Ametlikes Teadaannetes, Postimehes ja kuulutustena Ilmatsalu ja Märja aleviku bussipeatustes. Avalikustamisest teavitati 03.10.2011 e-kirjaga järgmisi ametiasutusi: Muinsuskaitseamet, Keskkonnaameti JTR, Põllumajandusamet, Päästeamet, Tartu Maavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Eesti Roheline Liikumine, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maa-amet, Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet.

19 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Avalikustamise materjalid, sh avaliku arutelu protokoll ja osalejate registreerimisleht asuvad Lisa 7.

Avalikustamise perioodil laekunud ettepanekute sisu ja nendega arvestamine/ mittearvestamine on kajastatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. KSH aruande avalikustamise perioodil laekunud ettepanekud, märkused

Ettepaneku/ Arvestatud/ Nr Esitaja Saabunud Vastatud märkuse sisu põhjendus 1. Rainer Loo/ 11.10.2011 16.11.2011 Täiendusettepanek TP Arvestatud eskiisi OÜ TREC eskiisile. KSH aruandele vormistamisel. täiendusettepanekud Täpne vastus on puuduvad. leitav vastuskirjast. 2. Radion 21.10.2011 16.11.2011 Täiendusettepanek TP Ettepanekut ei ole Somelar ja EP lahendusele võimalik arvestada kergliiklusteede teiste maaomanike asukohtade osas. KSH vastuseisu tõttu. aruandele Ühiselt on leitud täiendusettepanekud kompromiss- puuduvad. lahendus. Täpne vastus on leitav vastuskirjast. 3. Jan Suuvere 21.10.2011 16.11.2011 Ettepanekud TP ja EP Ettepanekut lahendustele arvestatakse- mahasõitude ja ristumine Külitse- kogujateede Haage teega asukohtade ning sellega jäetakse alles. kaasnevate Täpsemad vastused probleemide osas. KSH on esitatud aruandele vastuskirjas. täiendusettepanekud puuduvad. 4. Koit Kallaste 24.10.2011 16.11.2011 Küsimus maade Täpne vastus on kompenseerimise kohta leitav vastuskirjast. konkreetsel kinnistul. KSH aruandele täiendusettepanekud puuduvad. 5. Põllumajan- 24.10.2011 17.11.2011 Ettepnek täiendada KSH aruannet ja TP dusamet – KSH aruande lk 25 seletuskirja on Hannes Puu olevat peatükki vastavalt „Väärtuslikud põllud“ täiendatud. Täpne ning planeeringu vastus on leitav seletuskirja p 9 lk 60. vastuskirjast. 6. Virpi Sirel- 24.10.2011 16.11.2011 Ettepanek TP Täpne vastus on Kiriland lahendusele seoses leitav vastuskirjast. bussipeatuse rajamisega. KSH aruandele täiendusettepanekud puuduvad. 7. Tõnu ja Helina 24.10.2011 16.11.2011 Küsimused seoses TP ja Täpne vastus on Mägi ja EP elluviimisega. KSH leitav vastuskirjast.

20 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Ettepaneku/ Arvestatud/ Nr Esitaja Saabunud Vastatud märkuse sisu põhjendus 14.11.2011 aruandele täiendusettepanekud puuduvad. 8. Toomas 27.10.2011 01.12.2011 Küsimused ja KSH aruannet on Toomjõe/ OÜ ettepanekud KSH KSH aruande Amina aruande kohta mõju peatükkide 7.8 ja osas ärilisele 7.10 osas keskkonnale ja varale. täiendatud ning esitatud küsimustele vastatud. Täpsemad vasused on leitavad vastuskirjast.

3.4. Planeeringu koostamise ja KSH osapooled

Teemaplaneeringu koostamise ja KSH osapooled on toodud Tabel 3.

Tabel 3. Teemaplaneeringu koostamise ja KSH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed TP koostamisest Maanteeameti Tiit Vunk Veski 23 huvitatud isik lõuna regioon [email protected] 51005 Tartu tel +3727 408 107 TP koostamise Tähtvere Tiiu Tuuga Tähtvere algataja ja Vallavolikogu [email protected] Vallavolikogu kehtestaja Järve tee 8 Ilmatsalu alevik 61401 Tartumaa

Ülenurme Tiina Kuusepuu Ülenurme Vallavolikogu [email protected] Vallavolikogu Pargi 2 Ülenurme alevik 61714 Tartumaa Teemaplaneeringu Tähtvere Tiiu Tuuga Tähtvere koostamise Vallavalitsus [email protected] Vallavalitsus korraldaja Järve tee 8 Ilmatsalu alevik 61401 Tartumaa

Ülenurme Tiina Kuusepuu Ülenurme Vallavalitsus [email protected] Vallavalitsus Pargi 2 Ülenurme alevik 61714 Tartumaa Teemaplaneeringu Ramboll Eesti AS Mildred Liinat Laki 34 koostaja/ Konsultant [email protected] 12915 Tallinn 21 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed tel +372 6988 362 KSH teostaja Ramboll Eesti AS Hendrik Puhkim Laki 34 hendrik.puhkim@ 12915 Tallinn ramboll.ee tel +372 698 8352 KSH järelevalvaja Keskkonnaameti Ivo Ojamäe Aleksandri 14 Jõgeva-Tartu [email protected] 51004 Tartu regioon

TP järelevalvaja Tartu Maavalitsus Selgub TP ja KSH protsessi käigus Riia 15 51010 Tartu

22 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

4. PLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD JA ASUTUSED

Järgnevalt on loetletud teemaplaneeringu elluviimisega seotud võimalikud mõjutatud ja huvitatud isikutest, kes on TP ja KSH protsessi kaasatud (teavitatud).

Tabel 4. Mõjutatud ja huvitatud osapooled

Huvitatud isik Aadress, kontakt Teavitusviis Muinsuskaitseamet Uus tn 18, 10111 Tallinn, tel e-post 6403050, [email protected] Keskkonnaameti Jõgeva- Aleksandri 14 e-post Tartu regioon 51004 Tartu [email protected] Põllumajandusamet Teaduse 2, Saku e-post Saku, Harjumaa [email protected] Päästeamet Vanemuise 64 e-post Tartu 50410, tel 733 7300 [email protected] Tartu Maavalitsus Riia 15 e-post 51010 Tartu, tel 730 5200 [email protected] Keskkonnainspektsioon Aleksandri 14, Tartu 51004, tel e-post 730 2410 Eesti Roheline Liikumine Postkast 318, Tartu 50002, e-post (Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] Koja esindaja) Riigimetsa Majandamise Viljandi mnt 18b, 11216 Tallinn, e-post Keskus tel 676 7500, [email protected] Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn, e-post tel 665 0600, [email protected] Tartu Linnavalitsus Raekoda, 50089 Tartu e-post [email protected] Terviseamet Paldiski mnt 81, Tallinn 10617, e-post tel 694 3500, [email protected] Trassiäärsete Tähtvere vald, Ülenurme vald Post, e-post naaberkinnistute omanikud Laiem avalikkus Tähtvere vald, Ülenurme vald Ajaleht Postimees, väljaanne Ametlikud Teadaanded, omavalitsuste, Maanteeameti lõuna regiooni ja Ramboll Eesti AS kodulehed

23 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

5.1. Geoloogia ja põhjavesi

Projektiala asub Ugandi lavamaal, mida iseloomustatakse kui tasandlikku maastikurajooni Eesti idaosas. Selle maastiku eripära tingib eeskätt peaaegu rõhtpindne Devoni punasest liivakivist ja aleuroliidist koosnev aluspõhi, mida kohati läbivad tektoonilised lõhed. Ka moreeni koostises on valdavaks sama devonilise päritoluga materjal, mis on jää poolt ümber kantud.

Piirkond on valdavalt kaetud 10-40 meetri paksuste kvaternaarsete setetega, mis võivad olla nii savika kui ka kruusase koostisega. Seega on põhjavesi antud piirkonnas keskmiselt kuni hästi kaitstud, kohati ka nõrgalt kaitstud (Ilmatsalu alternatiivi alal Tähtvere vallas). Põhjavesi võib olla kohati intensiivsest põllumajandusest pärit ainetest mõjutatud.

5.2. Pinnavesi ja maaparandussüsteemid

Teemaplaneeringu ala asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Piirkonnas, mis traditsiooniliselt on tegelenud intensiivselt põllumajandusega. Selle tulemusena on siinsed veekogud tugevalt muudetud ning ei oma kudealade või kalavarude taastumise seisukohalt olulist tähtsust. Siinsete veekogude puhul tuleb kõige olulisemaks pidada veekvaliteedi tagamist ja seeläbi vee-elustiku säilitamist.

Intensiivse põllumajandusega on piirkonnas kaasnenud veekogude voolusängide muutmine - jõgede ümbersuunamine ja paisutamine. Lisaks on mitmel pool maaparandussüsteemide tarbeks kaevatud kraave või kasutatud muid kuivendusmeetmeid. Suurim projektialasse jääv kraav on Kandi kraav, kuid planeerimisel ja projekteerimisel tuleb jälgida ka teisi kuivendussüsteeme, et mitte rikkuda olemasolevat süsteemi. Maaparandussüsteemidega tuleb eriliselt arvestada uutes teekoridorides, kus need tee-ehitustööde käigus läbi lõigatakse.

Projekti kontaktalasse jäävad järgmised (keskkonnaregistrisse kantud) veekogud:

 Eerika tiik (asub Viljandi maanteest ~300 m kaugusel);  Rahinge oja, mis saab alguse projektialal olemasoleva maantee 2,98 kilomeetril;  Ilmatsalu jõgi, mis ületab olemasolevat Viljandi maanteed Haage juures;  Kikkaoja, mis läbib Haage paisjärve ja ületab Viljandi maantee;  Haage paisjärv (asub Viljandi maanteest ~70 m kaugusel).

Eerika tiik on tehisjärv, mille pindala on 1 ha ja keskmine sügavus on 3,1 m (http://register.keskkonnainfo.ee/ - 31.03.2011). Eerika tiigi kalda piiranguvööndi ulatus on looduskaitseseaduse kohaselt 50 m.

Rahinge oja - 6,5 km pikk, valgala pindala on 19,7 km2 (http://register.keskkonnainfo.ee/ - 28.03.2011). Oja kalda piiranguvöönd on looduskaitseseaduse kohaselt 50 m. Rahinge oja saab alguse Tartu-Viljandi maantee kolmanda kilomeetriposti lähedal ja suubub Ilmatsalu jõkke. Tüpoloogiliselt on tegemist tugevalt muudetud veekoguga.

Ilmatsalu jõgi saab alguse Lätiküla ligidalt Uhtisoo servas ja suubub Emajõkke. Ilmatsalu jõe üldpikkus on 24,3 km ning sinna suubub 34 väikest, alla 10 km pikkust lisajõge (kokku 56 km). 1990ndate aastate lõpus koostatud valgalade kaardikihilt arvutatud valgala pindala on 133,8 km² (http://register.keskkonnainfo.ee/-24.03.2011). Veekogu kalda piiranguvöönd on looduskaitseseaduse kohaselt 100 m.

Peipsi veemajanduskava kohaselt on Ilmatsalu jõe keemiline seisund mitterahuldav. Seisundiliselt on tegemist tugevalt muudetud vooluveekoguga. Keskkonnaministeeriumi poolt Maves AS-lt tellimusena 2008. aastal koostatud veemajandusprobleemide ülevaates (Maves, 2008) on Ilmatsalu jõgi välja toodud väga halvas seisundis oleva jõena. Veekogu on täies ulatuses 24 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

kraavitatud ja allutatud põllumajanduslike maade kuivendamiseks, lisaks on jõele rajatud kuus paisjärve. Jõele rajatud tehisveekogud on vajalikud selle piirkonna vee kvaliteedi tagamisel ja vee-elustiku säilimisel, kuigi samas takistavad paisud kalastiku rännet. Ilmatsalu jõgi ei ole (tõenäoliselt halva seisundi ning paisude rohkuse tõttu) siirdekalade kudejõgi ega ka kalavarude taastamise seisukohast esmatähtis veekogu.

Kikkaoja - 5,1 km pikk, valgala pindala on 8,1 km2 (http://register.keskkonnainfo.ee/ - 24.03.2011). Oja saab alguse Soosillal ja suubub Haage juures Ilmatsalu jõkke. Oja kalda piiranguvöönd on looduskaitseseaduse kohaselt 50 m. Kikkaoja läbib Külitse ja Haage paisjärve.

Haage paisjärve pindala on 8,6 hektarit (lisaks saarte pindala 1,1 ha) ja kaldajoone pikkus ligikaudu 2,62 kilomeetrit. Järve keskmine sügavus on 1,9 m ning suurim sügavus on 3,9 m (http://register.keskkonnainfo.ee/-24.03.2011). Haage paisjärve kalda piiranguvööndi ulatus on looduskaitseseaduse kohaselt 50 m.

Paisjärve põhja katavad mudased setted, mille tüsedus on suurem sissevoolu poolses osas. Sissevoolu piirkond on suhteliselt kitsas, siin ulatub järve laius vaid 20-30 meetrini. Kalda servas kasvab avatud kohtades pilliroog ja lepavõsa. Kasvavad ka üksikud kased ja pajud, mis on kobraste poolt juba osaliselt langetatud. Kikkaoja sissevoolul paisjärve paiknevad koprapaisud, mis tõstavad veetaset ja paisutab ülesvoolu jääva oja lammi osaliselt üle. Kobraste poolt rajatud paisutuse tulemusena on hakanud oja lammialal kasvavad lepad välja surema ja avatud kohtades vohama roostik (Loodushoiu Ühing LUTRA 2006).

Paisjärve servades pikeneb 10-30 m laiuselt roostiku vöönd, kus domineerivaks liigiks on pilliroog, paiguti esineb ka laialehist hundinuia, järv-kaislat, suurtel aladel ka konnaosja ning ujuv-penikeelt. Veekogu põhja katab enamasti vesikatk. Vesikatku massiline esinemine on seotud enamasti paljutoiteliste põhjasetete olemasoluga, mis on otseselt või kaudselt seotud suure reostuskoormusega (Loodushoiu Ühing LUTRA 2006).

Rõhu oja - 6,1 km pikk, valgala pindala on 16,1 km2 (http://register.keskkonnainfo.ee/ - 12.09.2011). Oja saab alguse Nõo vallas Nõgiaru külas ja suubub Elva jõkke Tähtvere vallas Rõhu külas. Oja kalda piiranguvöönd on looduskaitseseaduse kohaselt 50 m.

Elva jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi ja lookleb planeeringuala lõpus Tähtvere valla piiril. Tegemist on Valgjärvest alguse saava 85,2 km pikkuse jõega. Jõe valgala on keskkonnaregistri andmetel 451,4 km² (http://register.keskkonnainfo.ee/ - 12.09.2011). Antud jõel on kalda piiranguvööndiks vastavalt looduskaitseseadusele 100 m.

5.3. Loodusmaastikud, taimestik ja loomastik

Maastik

Viljandi maantee laienduse teemaplaneeringu alternatiivide mõjupiirkond paikneb Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaal. Piirkonna reljeef on tasane, laugelt lainjas ning liigendatud mõnede madalate jõeorgudega. Kuna teemaplaneeringu ala paikneb Tartu linna naabruses, maaviljeluseks sobivate muldadega alal, valdavad siin põllumajanduslikud avamaastikud, mis on liigendatud asulate ja väheste metsaaladega. Kunagine hajaasustus koondus nõukogude perioodil suuremateks maa- asulateks. Viimastel aastakümnetel on alale rajatud uusasumeid - Tartu läheduse tõttu on alal toimumas valglinnastumine ning piirkonna idapoolses, Tartuga piirnevas osas, on kujunenud hajalinnastunud maastik. Piirkonna maastiku traditsiooniline funktsioon agraarmaastikuna on seetõttu vähenemas. Põllumajandusmaastikud on suuremal määral säilinud Haage ja Rõhu vahelisel alal, Viljandi maantee ümbruses. Loodusmaastiku elementidena esinevad kogu planeeringu piirkonnas erineva suurusega metsaalad, mis on üksteisest eraldatud põllumaade ja elamualadega. Suurimad metsaalad paiknevad Haage ja Rahinge vahel, Haage ja Ilmatsalu vahel ning Haagest edelas. Planeeringuala lääneservas läbib Viljandi mnt 1,5 km lõigul Elva jõe orus paiknevaid soiseid metsamaastikke, piirkonnas levivad ka vanad turbakaevandusalad. Loodusliku maastikuelemendina läbib planeeringuala põhja-lõuna suunaliselt Ilmatsalu jõgi, mõned ojad ning tehisjärved (vt ptk 5.2). Haagelt läänes, kuni Rõhuni levivad maantee ümbruses praktiliselt ainult 25 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

põllumaad, ainus metsaala paikneb Haagelt 2,4 km läänes ning ääristab maanteed lõuna poolt ca 200 m ulatuses. Looduslike maastikuelementide omavaheline sidusus on kokkuvõttes võrdlemisi puudulik ning ökoloogiliste võrgustike toimimine on alal ilmselt nõrk. Seetõttu ei paikne alal ka peale ala läänepiiril, piki Elva jõge kulgeva rohekoridori, teisi arvestatavaid rohekoridore.

Taimkate

Planeeringu mõjupiirkonnas valdavad põllumajanduslikud ja valglinnastunud maastikud. Enamusel alast levivad põllumajanduslikult kasutatavad (või veel äsja sel eesmärgil kasutatud) maad: põllumaad ja kultuurrohumaad. Nende aladel levib inimtekkeline ja monokultuurne taimkate, mis sõltub otseselt parasjagu ühel või teisel alal kasvatatavatest põllukultuuridest. Planeeringuala läänepoolses osas, Haage ja Rõhu vahel levivad maantee ümbruses peaaegu kõikjal vaid põllumaad väheste elamualade ja ainsa metsaalaga Haagelt 2,4 km läänes. Ala lääneservas Elva jõe ja Rõhu vahel levivad soised metsaalad, maanteest lõunas paiknevad kunagised turbakarjäärid, millest on kujunenud veekogud.

Metsad on enamasti esindatud kultuurmaastikus paiknevate, üksteisest eraldatud metsaalade või tukkadena. Erandiks on planeeringuala lääneservas, Elva jõe lammil levivad ulatuslikumad soometsalad. Planeeringuala põhjaosas Ilmatsalu alternatiivi piirkonnas levivad segametsad, mis kuuluvad enamasti jänesekapsa-mustika, jänesekapsa või mustika kasvukohatüüpi, domineerivateks puuliikideks on kask, mänd ja haab (Metsaregister, 2011). Metsad on enamasti noored või keskealised (vanus enamasti alla 50 a). Vaid üks metsatukk Haage ja Rahinge vahel (Ilmatsalu alternatiivi lähistel) on küpse või vana (100 a) männikuga. Planeeringuala lõunaosas, Lemmatsi alternatiivi piirkonnas levib metsi väikesel pindalal vaid Ilmatsalu jõe soostunud orus, Lemmatsi 2 alternatiivi jõega ristumise paigas. Seal kasvavad noored kuni küpsed (30-70 a) naadi- ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi metsad, kus peapuuliikideks on kask, lepp ja kuusk. Planeeringualal levivad metsad ei oma enamasti olulist väärtust looduslike metsakooslustena. Siiski on need olulised bioloogilise mitmekesisuse kandjad ning põhilised ökoloogilise võrgustiku elemendid piirkonna kultuurmaastikus. Metsad on elupaikadeks ka mitmetele kaitstavatele taime- ja linnuliikidele.

Ainsad ulatuslikumad metsaalad paiknevad planeeringuala läänepiiril Elva jõe lammil. Piirkonnas levivad kuivendatud soometsad ehk kõdusoometsad (jänesekapsa-kõdusoo ja mustika-kõdusoo kasvukohatüübid). Puurindes valdab mänd, millele lisanduvad kask ja kuusk, puistu on enamasti keskealine (40-75 a), üksikutel aladel ka vanem (100 a). Kõdusoometsad on sekundaarsed ehk kujunenud kuivenduse tulemusena ning seetõttu ei oma metsatüübina olulist looduskaitselist väärtust. Vanemad kõdusoometsad omavad siiski vanade loodusmetsade tunnuseid ning võivad pakkuda elupaiku erinevatele kaitstavatele ja ohustatud liikidele.

Planeeringualuse tee läänepiiril, Elva jõe ääres asuvad lamminiidud, mis klassifitseeruvad Natura 2000 elupaigatüübiks „Põhjamaised lamminiidud“, kood 6450. Lamminiidud ääristavad maanteed 26 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

nii põhja kui ka lõuna poolt ca 300 m ulatuses alates Elva jõest. Väärtuslik niiduala paikneb ka Lemmatsi külas Tartu-Valga maanteest kagus, asudes Lemmatsi alternatiivist 400 m kaugusel. Ülejäänud valdaval osal planeeringualast olulise väärtusega looduslikke niidukooslusi või väärtuslikke poollooduslikke rohumaid ei ole.

Loomastik

Planeeringualal pole spetsiaalseid loomastiku uuringuid läbi viidud. Arvestades kultuurmaastike domineerimist ning võrdlemisi tihedat inimasustust levivad imetajatefaunas ilmselt tavalised avamaastikele iseloomulikud ulukid nagu metskits, rebane, halljänes. Ala võivad külastada ning suuremate metsaalade piirkonnas püsivamalt elutseda metssead, samuti on maastik sobilik kährikule. Suurkiskjate (karu, hunt, ilves) ja põdra jaoks pole enamuse planeeringuala maastik sobiv, ning nende liikide sattumine teemaplaneeringu alale on pigem juhuslik ja ilmselt suhteliselt harv. Erandiks on Elva jõe ja Rõhu vahel paiknevad ulatuslikumad metsamassiivid, kus nimetatud ulukite esinemine on tõenäolisem. Püsiloomastikku kuuluvad kogu planeeringualal pisiimetajad – närilised, kelle arvukus ja liigiline koosseis sõltuvad konkreetse ala maakasutusest (põllukultuurist ja põlluharimise viisidest). Alal leidub sobivaid elupaiku ka kärplastele (nirk, kärp, tuhkur). Kaitsealuste imetajaliikide esinemist alal ei ole teada.

Linnustikus valdavad avamaade ja väiksemate metsaaladega seotud liigid. Metsatukkades võib leiduda sobivaid elupaiku avamaastikes levinud röövlindudele (hiireviu, väike-konnakokas jt). Lemmatsi alternatiivist 1,1 km edelas paikneb teadaolev väike-konnakotka pesapaik. Suuremad põllumassiivid on sobivad rändel olevate lindude peatumis- ja toitumisaladena. Eesti linnuatlase alusel kuulub planeeringuala nelja UTM 5x5 km ruutu. Valdav osa mõjualast jääb ruutu ME7562, mis iseloomustab ka maastikuliselt planeeringu mõjuala kõige paremini ning milles on 2003-2009 vaatlusperioodil kohatud 52 linnuliiki. Ala idaosa jääb ruutudesse ME8065 ja ME8070, mille liigirikkus on vastavalt 131 ja 102 liiki. Nii kõrge liigirikkus neis ruutudes ei ole siiski planeeringualale iseloomulik kuna on kujunenud linnaparkide ja Emajõe ning luhaalade linnustiku arvel.

5.4. Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud

Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud on määratletud Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Roheline võrgustik

Maakonnaplaneeringu eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise võrgustiku toimimine ja säilimine. Rohevõrgustik tagab koosluste arengu looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist. Maakonnaplaneeringuga määratletud roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad ehk tugialad on üldjuhul ulatuslikud metsa- ja sooalad, millele võrgustiku funktsioneerimine suures osas toetub.

Kavandatavate teealternatiivide alal paikneb vaid rohekoridor K25 ja tuumala T28 (Keeri järvede tuumala, pindala 20,2 km2), mis paiknevad planeeringuala lääneservas. Tuumala paikneb teest lõunas ning rohekoridor kulgeb üle maantee põhja suunas piki Elva jõe äärseid loodusmaastikke. Rohekoridor ületab Viljandi maanteed ca 1 km laiusena alates Elva jõest.

Ülejäänud planeeringualal maakonna teemaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku elemente, tuumalasid ega rohekoridore ei esine. See on seletatav kultuurmaastiku domineerimisega ning roheelementide väikese pindala ning sidususega antud alal.

27 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Tähtvere vallas on rohevõrgustikku täpsustatud valla üldplaneeringuga. Haagelt põhjas asuvad metsalad on üldplaneeringus määratletud rohevõrgustiku tuumaladena. Ilmatsalu alternatiiv lõikab Haagelt põhjas asuva rohevõrgustiku tuumala serva.

Väärtuslikud maastikud

Väärtuslike maastike määratlemisel on lähtutud maastikulise mitmekesisuse ja ajaloo vältel kujunenud maastiku säilitamise vajadusest. Maastikulised väärtused on kujunenud reeglina inimtegevuse ja looduslike protsesside ajaloolise koosmõju tulemusel, mistõttu sageli on kohasem mõiste „väärtuslik kultuurmaastik“.

Planeeringu mõjuala loodeosas, olemasolevast maanteest põhjas paikneb Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtuslik maastik, mis kuulub esimesse klassi (kõige väärtuslikumad, valdavalt hästi hooldatud või säilinud alad). Väärtuslikku maastikku lõikab Ilmatsalu alternatiiv ca 2 km ulatuses. Viljandi mnt alternatiiv kulgeb väärtusliku maastiku piiril Haagest Viljandi suunal.

Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku väärtused ja hinnang 3 palli skaalas on:

 kultuurilis-ajalooline (2 palli): Nõukogude aegne hästi kavandatud ja hooldatud suurtootmisele orienteeritud põllumajandusmaastik, paisjärved, mõis, sovhoos, muistne kalmistu;  esteetiline väärtus (3 palli): vaated hooldatud maastikule;  looduslik (1 palli): paisjärved, Ilmatsalu park;  identiteet (2 palli): hooldatud põllumajandusmaastik, kalatiigid, tehtud mahukad maastikukujundustööd;  rekreatiivne ja turismipotentsiaal (1 palli): mõis, tehisveekogud ja nende kaldad.

Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku säilimist tagavad meetmed:

 Põhiliseks säilimist tagavaks tingimuseks on suurpõllundusliku maastikukujunduse jätkamine;  Hoonestusalade lubamine väljapoole olemasolevat hoonestusala vaid üldplaneeringu alusel;  Tiikide, paisjärvede ja melioratsioonisüsteemi hooldus ja puhastamine.

Planeeringualuse teelõigu lääneosas piirneb maantee 1,6 km ulatuses põhja pool asuva maakondliku tasandi väärtusliku maastikuga Ulila turbaraba.

Väärtuslikud põllud

Kõrge boniteediga põllumaadeks on Tartumaal loetud 50 ja enama hindepunktiga viljakustsoonid. Kõrge viljakusega põllud tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses, ning vältida nende metsastamist või neilt huumuskihi koorimist. Tagada tuleb olemasolevate teetrassiga piirnevate maaparandussüsteemide toimimine, vajadusel nende rekonstrueerimise teel. Ehitiste projektide ja detailplaneeringute kavandamisel juhinduda maaparandusseadusandlusest (Lähtuvalt Põllumajandusameti 24.10.2011 kirjasr nr 1415/35021).

Väärtuslikud põllumaad paiknevad teemaplaneeringu kohaselt Märja ja Lemmatsi ning Tartu linna vahemikus. Väärtuslikud põllud asuvad ka Haage ja Rõhu vahemikus paiknedes olemasolevast teest põhja pool. Väärtuslikke põllumaid läbivad samuti Lemmatsi alternatiivi mõlemad koridorid, ning ka olemasolev Viljandi mnt alternatiiv on Märja ja Tartu vahemikus osaliselt ääristatud väärtuslike põllumaadega. Ilmatsalu alternatiiv väärtuslikke põllumaid ei läbi. Väärtuslike põldude alal on paraku toimumas intensiivne valglinnastumine ning piirkonna põllumajanduslik kasutus hääbumas.

28 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

5.5. Kaitstavad loodusobjektid, taime- ja loomaliigid ja Natura 2000 alad

Looduskaitsealad

Keeri-Karijärve looduskaitseala paikneb planeeringualuse teelõigu lääneosa lõunaküljel, ääristades seda ligi 1,6 km pikkuselt. Kaitseala kuulub ühtlasi üle-Euroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku Keeri-Karijärve loodusalana.

Kaitse-eesmärk: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), fennoskandia madalike liigirikaste arurohumaade (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), fennoskandia puisniitude (6530*), nõrgalt happeliste liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning sanglepa ja hariliku saarega lammimetsade (91E0*) kaitseks; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide - hingi (Cobitis taenia) ja vingerja (Misgurnus fossilis), kes on ühtlasi ka III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitseks; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid, kaitseks; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide - musträhni (Dryocopus martius), hallpea-rähni (Picus canus), rukkiräägu (Crex crex), herilaseviu (Pernis apivorus), händkaku (Strix uralensis), soo-loorkulli (Circus pygargus), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviirese (Chlidonias niger), sookure (Grus grus), täpikhuigu (Porzana porzana), jõgitiiru (Sterna hirundo) ja nõmmelõokese (Lullula arborea), kes kõik on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, kes on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitseks; 5) I kategooria kaitsealuse taimeliigi ning III kategooria kaitsealuste liikide - suure käopõlle (Listera ovata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), roheka käokeele (Platanthera chlorantha), hariliku ungrukolla (Huperzia selago), karukolla (Lycopodium clavatum), roomava öövilke (Goodyera repens), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) ja vesirooside (Nymphaea sp.) kaitseks.

Kaitstavad liigid

III kategooria kaitstava liigi, kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) ulatuslik kasvuala paikneb teelõigu lääneotsa lõunapiiril, Elva jõe luhal, ääristades maanteed 180 m ulatuses. Kahkjaspunase sõrmkäpa leiukohad paiknevad ka Haagelt läänes Lemmatsi alternatiivide 1 ja 2 koridori vahelisel alal, alternatiividest ca 200-300 m kaugusel.

Pihva väike-konnakotka (Aquila pomarina) (II kaitsekategooria) püsielupaik asub Haagelt 2 km kaugusel edelas, Lemmatsi alternatiivist (koridor 2) selle lähimas punktis 740 m kaugusel. Pesapaik paikneb Lemmatsi alternatiivist 1150 m kaugusel.

III kategooria kaitstava liigi, roomav öövilge (Goodyera repens), leiukoht - 9,7 ha suurune kasvuala paikneb Pihvalt lõunas, Lemmatsi alternatiivist (koridor 2) ca 750 m kaugusel edelas, soometsa alal.

III kategooria kaitstava liigi, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), leiukoht paikneb Lemmatsi alternatiivi (koridor 1) Tartu linna poolse alguse piirkonnas, sellest 350 m idas. Väiksem laialehise neiuvaiba kasvukoht paikneb ka Lemmatsi 2 alternatiivi Riia maantee poolse alguse läheduses (sellest 100 m loodes).

III kategooria kaitstava liigi, rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), leiukoht paikneb Haagelt põhjas oleval metsaalal Ilmatsalu alternatiivist ca 150 m idas.

29 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

III kategooria kaitstava liigi, karukold (Lycopodium clavatum), leiukoht paikneb Haagelt põhjas oleval metsaalal Ilmatsalu alternatiivist ca 200 m lõunas.

III kategooria kaitstava liigi, kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), leiukohad paiknevad Haagelt läänes Lemmatsi 1 ja 2 alternatiivide vahelisel alal, alternatiividest ca 200-300 m kaugusel.

5.6. Välisõhu kvaliteet

Vastavalt välisõhu kaitse seadusele on välisõhk troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. Välisõhu keemiline mõjutamine on puhta välisõhu koostise muutmine saasteainete õhku eraldamisega. Saasteaine on keemiline aine või ainete segu, mis eraldub välisõhku tegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale, kahjustada vara või kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi. Õhusaaste ulatus on erinevate komponentide jaoks lokaalsest mõjust kuni globaalse mõjuni.

Õhukvaliteeti linnas mõjutavad kõige enam transport ja olmekütmine. Liiklusest tekkiv õhu- saastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Õhusaaste olukorra hindamisel lähtutakse järgmistest kehtestatud nõuetest:

 nõuded sõiduki tehnilisele ja kütuse kvaliteedinõuetele on kehtestatud keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määrusega nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”;

 välisõhu saastatuse piirväärtused on Eestis kehtestatud keskkonnaministri 08. juuli 2011. a määrusega nr 43 "Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ja nende saavutamise tähtajad" (Tabel 5)2.

Tabel 5. Saasteainete saastetaseme piirväärtused

Ühe tunni keskmine Kalendriaasta keskmine Saasteaine piirväärtus (μg/m3) piirväärtus (μg/m3)

NOX 200 40

PM10 - 40 HC (süsivesinikud) 5000 2000

SO2 350 20 CO 10000* - * 8 tunni keskmine

Peamised liiklusega seotud saasteained on tahked osakesed (PM), lämmastikoksiidid (NOX),

vääveldioksiid (SO2), süsinikoksiid (CO), süsinikdioksiid (CO2) ja erinevad küllastumata süsivesinikud (HC), mille hulgas on ka polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), samuti lendub atmosfääri ka raskemetalle (Cd ja Zn). Kuna Eestis on kasutusel pliivaba bensiin, siis plii (Pb) emissioon ei ole märkimisväärne. Kaadmiumi, mis on pliist 10 korda toksilisem, allikaks on enamasti diiselkütused. Tsinki sisaldub suures koguses autokummides. Suurem osa sõiduautode tekitatud tolmust (PM) pärineb rehvide, pidurite ja asfalti kulumisest (eriti kevadel, kui lumi on sulanud, kuid sõidetakse ikka veel naelrehvidega). Lühiülevaade nimetatud saasteainete mõjudest tervisele ja keskkonnale on toodud Tabel 6.

2 Välisõhu kvaliteedi hindamist alustati ajal kui kehtis veel keskkonnaministri 7. septembri 2004 määrusega nr 115 “Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase”, mistõttu on arvestatud ka süsivesinike (HC) piirväärtusi. 30 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Tabel 6. Liiklusega seotud saasteainete mõju keskkonnale ja tervisele

Saasteaine Mõju tervisele Mõju keskkonnale Tahked osakesed (PM) Sissehingamine võib põhjustada Kliimamuutused (mõjutab hingamisteede haigusi, astmat, maakera albeedot) kopsuvähki, kuid ka erinevaid südame-veresoonkonna haigusi. NOx Päikesevalguse käes moodustub Happevihmad, koos lenduvate orgaaniliste kliimamuutused, ühenditega sudu, mis võib pinnaveekogude põhjustada kopsuhaigusi. kinnikasvamine

SO2 Sissehingamisel võib põhjustada Happevihmad hingamisteede haigusi. CO Sissehingamisel võib põhjustada Osaleb sudu tekkes südame-veresoonkonna haigusi, kõrge kontsentratsiooni korral võivad tekkida ka närvisüsteemi häired.

CO2 - Kliimamuutused HC Seostatakse vähi tekke Kliimamuutused soodustamisega. Raskemetallid Cd: Neeru- ja kopsuhäired Cd: mürgine taimedele ja Zn: kõhukrambid, iiveldus, loomadele pankrease kahjustused, Zn: Mürgine taimedele, arteriskleroos selgrootutele ja kaladele

Lämmastikdioksiidi (NO2) peamiseks tekkeallikaks on transport. Transpordivahendite heitgaasidele esitatavad nõuded on küll karmistunud, uued autod on varustatud mitmeastmeliste katalüsaatoritega, mis peaks soodustama ka lämmastikdioksiidi tasemete vähenemist. Kuigi uute sõidukite emissiooninäitajad on paranenud, ei pruugi see aga tähendada summaarse emissiooni vähenemist, kuna sõidukite koguarv näitab jätkuvalt kasvutendentsi. Seega sõltub üldise saastetaseme kasv või kahanemine nende kahe teguri vahekorrast. Probleemsed kohad on pigem suuremad ristmikud, kus liiklusintensiivsus on suur (linnade keskustes asuvad ristmikud).

Vääveldioksiid (SO2) pärineb peamiselt transpordist, mõningal määral ka olmekütmisest, kus kasutatakse väävlirikkamaid tahkekütuseid. Praeguseks on vedelkütustele kehtestatud suhteliselt ranged väävlisisalduse normid, mistõttu on vääveldioksiidi saastetase aastatega langenud. Normide edasisel karmistumisel võib ennustada vääveldioksiidi veelgi suuremat langust, hoolimata transpordi kasvutendentsist.

Osooni kontsentratsioon on reeglina väiksem suurema liiklusega piirkonnas, sest õhus on rohkem osooniga reageerivaid ühendeid (NOx, lenduvad orgaanilised ühendid). Ühtlasi sõltub osooni sisalduse hulk õhus aastaajast, kuna osooni kontsentratsioon sõltub eeldusainete piisava taseme olemasolul peamiselt päikesekiirguse intensiivsusest.

Süsinikoksiidi (CO) üheks olulisemaks emissiooniallikaks on transport. Transpordi kõrval on süsinikoksiidi tähtsaks allikaks eramute kütmine - eelkõige tahkekütusega nagu puit või süsi. Süsinikoksiidi tasemed on linnades madalad ning lähitulevikus ei ole ette näha süsinikoksiidi saastetasemete olulist suurenemist ja saastetaseme piirväärtuse ületamisi3.

3 Riiklik Keskkonnaseire Alamprogramm. Välisõhu seire 2007. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2008.

31 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Peentolmu sisaldus õhus on inimtervise seisukohalt kõige ohtlikum. Tolmu tasemeid õhus kasvatab lisaks transpordile puukütte osakaalu suurenemine muude kütteviiside (elekter, kütteõli jms) kallinedes.

Õhusaaste seisukohalt on sõiduki optimaalseim kiirus ca 50 km/h ning ka suhteliselt madalad püsivad heitgaaside kogused kuni 80...90 km/h. Suuremate kiiruste korral suurenevad ka heitgaaside kogused oluliselt (Joonis 4).

Joonis 4. Heitgaaside koguste sõltuvus sõiduki liikumiskiirusest. VOC (ingl. k - lenduvad orgaanilised ühendid)

Allikas („Transportation Cost and Benefit Analysis – Air Pollution Costs” Victoria Transport Policy Institute (www.vtpi.org))

Jooniselt on näha, et lenduvate orgaaniliste ühendite (ingl. k. VOC) hulk on madalaim sõidukiirusel 80-90 km/h, kuid lämmastikoksiidide heite poolelt oleks optimaalseim kiirus 50 km/h. Väga madalate ja suurema kui 90 km/h kiiruste korral on kõikide joonisel olevate keemiliste ühendite näitajad kõrgemad.

Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõik asub üldiselt avatud maastikul, tee ümber paiknevate asustatud alade hoonestus ei ole nii tihe, et need takistaksid saasteainete hajumist. Seega võib öelda, et saasteainete hajumistingimused on head ning on ebatõenäoline, et piirkonnas esineks saasteainete kontsentratsioonide piirväärtuste ületamisi.

5.7. Müra ja vibratsioon

5.7.1. Müra

Müra on heli, mis häirib ja koormab meid kõiki, tekitab keskendumishäireid, unehäireid, võib soodustada stressi teket ning seeläbi ohustab meie kõigi tervist. Müra mõju inimesele seisneb peamiselt häirimises.

Viljandi mnt Tartu-Rõhu lõigul on müra tekitajaks teeliiklus. Autode müra on põhjustatud mootorist ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Liiklusmüra suurust mõjutavad kiirus, liiklusintensiivsus, raskeliikluse osakaal, teeprofiil, teepinna iseloom, sõiduki rehvid, teekattematerjal ja ka ilmastikutingimused. Viljandi mnt ümbruses on maapind üldiselt tasane, maastikus vahelduvad avarad heina- ja põllumaad hoonestusega ja vähese metsaalaga. Hoonestuses esinevad valdavalt kahekorruselised eramajad, Haage ja Märja külas on ka korruselamuid. Lähimad eluhooned paiknevad teele küllalti lähedal - ligikaudu 15-30 meetri kaugusel.

32 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Müra tajumine võib olla inimestel küll erinev, kuid lubatud müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes sätestab vastav sotsiaalministri määrus.

Välismüra hindamisel kasutatakse A-korrigeeritud ekvivalentset helirõhutaset LpA,eq,T. Sotsiaalministri 04. septembri 2002 määrus nr 42 kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse:

1) päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust; 2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.

Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel:

I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria - tööstusala.

Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (Tabel 7):

Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus.

Piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

Kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud.

Tabel 7. Liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel)

I II III IV

kategooria kategooria kategooria kategooria

Taotlustaseme arvsuurused uutel 50/40 55/45 60/50 65/55 planeeritavatel aladel

Taotlustaseme arvsuurus 55/45 60/50 60/50 70/60 olemasolevatel aladel 651/551

33 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

I II III IV

kategooria kategooria kategooria kategooria

Piirtaseme arvsuurused 55/50 60/55 65/55 75/65 olemasolevatel aladel 651/601 701/601

Kriitilise taseme arvsuurus 65/60 70/65 75/65 80/70 olemasolevatel aladel

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel.

Liiklusest (auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus) põhjustatud müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on:

Tabel 8. Liiklusmüra ekvivalenttase hoonetes LpA,eq,T

Päevane müra normtase Öine müra normtase

Elamu eluruumides, 40 dB 30 dB magamisruumides:

Koolis ja muudes 40 dB - õppeasutustes: (35 dB nägemis- ja kuulmispuuetega õpilaste klassiruumides, muusikaklassides)

Koolieelses lasteasutuste 35 dB 30 dB magamisruumides: (40 dB rühmaruumides)

Tervishoiuasutuste palatites 35 dB 30 dB ja operatsioonisaalides: (40 dB arstikabinettides ja uuringuruumides)

Büroo- ja haldushoones: 40 dB nõupidamisruumides, - töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides

45 dB avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides

Spordirajatises: 50 dB -

Kaubandus- ja 50 dB - teenindusettevõttes:

Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Liiklusmüra normtasemed ühiselamute ning hoolekandeasutuste elu- ja magamisruumides ning luksus- ja äriklassi hotellitubades on samased elamutes lubatud müra normtasemetega.

Pidevat mürataset 65 dB peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnet ja sellest arusaamist. Pidev viibimine üle 75 dB tugevusega müratsoonis võib põhjustada tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 dB.

Projektala mõjupiirkonnas asuvad peamiselt väikeelamud, Haage külas ja Märja alevikus on ka korrusmaju. Tööstus- ja büroohooneid esineb tee ääres vähem. Müra modelleerimine teostati

34 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab müra taset hinnata enamvähem inimese kuulmise kõrgusel.

Müralevi modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega, kirjeldamaks võimalikku ebasoodsaimat olukorda, samuti on talvisel perioodil lehtpuude ning hekkide mürakaitse efekt väga minimaalne.

5.7.2. Vibratsioon

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimasel juhul sõltub pinnase materjalist. Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte seisundist, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne).

Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vähetihedad pinnaseosad.

Joonis 5 on näha vibratsiooni levimise kaugus sõltuvalt pinnasetüübist (soft clay - savi, sand - liiv, gravel - killustik, kruus).

iirus, mm/s iirus,

levimise k levimise Maksimaalne vibratsiooni vibratsiooni Maksimaalne

Kaugus teeservast, m

Joonis 5. Vibratsiooni levimise kauguse sõltuvus pinnasetüübist4

Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada hooneid. Vibratsiooni tunnetavad just ruumisviibijad, mitte õuesolijad. Sõiduki suurem kiirus mõjutab vibratsiooni amplituudi. Sõiduki madalatel kiirustel ja teel konarluste puudumisel („sile tee“) pole „sõiduki tüüp“ sõltuvuses vibratsiooni tasemest. Vibratsiooni tase hoones on sõltuvuses sõiduki kiirusest ja hoone kaugusest teest, mis omakorda on sõltuvuses tee konarlikkusest. Sama kaalukategooriaga bussi ja raskeveoki põhjustatud vibratsiooni tasemete võrdlus on toodud Tabel 9. Suurtel kiirustel ja ebatasase tee puhul sama kaalukategooria sõidukite vibratsiooni tasemed väliskeskkonnas ja hoones erinevad tunduvalt ning sõltuvad

4 Hajek, J.J., Blaney, C.T., Hein, D.K. (2006). Mitigation of Highway Traffic-Induced Vibration.

Session on Quiet Pavements: Reducing Noise and Vibration. 2006.

[http://www.tac-atc.ca/english/resourcecentre/readingroom/conference/conf2006/docs/s016/hajek.pdf]. 29.04.2011

35 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

sõiduki konstruktsioonist ning pidurite ehitusest. Madalatel kiirustel pole vibratsioonitasemete erisused akuutsed.5

Tabel 9. Bussi ja raskeveoki poolt põhjustatud vibratsiooni tasemete (mm/s2, rms) võrdlus6

Kiirus 25 km/h Kiirus 50 km/h Mõõtepunkti asukoht buss raskeveok buss raskeveok Maapind maja ees 20,5 19,9 64,5 33,2 Vundamendi välissein 11,2 10,1 30,9 15,7 0 ja I korruse vahemade 20,3 20,8 62,9 30,1 I ja II korruse vahemade 35,0 37,3 96,2 46,7

Vähendamaks vibratsiooni mõju on Eestis kehtestatud Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus number 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”.

Tabel 10. Vibratsiooni piirväärtused päevasel (7-23) ja öösel (23-7) ajal

Vibrokiirenduse Vibrokiirenduse Vibratsiooni tasemete L Baaskõvera Hooned ja ruumid α piirväärtused, αv toimeaeg v piirväärtused, koefitsent* (m/s2) (m/s2) Olemasolevad Elamute, ühiselamute Päeval 1,26×10-2 82 2,0 ja hoolekandeasutuste, koolieelsete Öösel 8,83×10-3 79 1,4 lasteasutuse elu-, rühma- ja magamistoad Projekteeritavad Elamute, ühiselamute Päeval 8,83×10-3 79 1,4 ja hoolekandeasutuste, koolieelsete Öösel 6,31×10-3 76 1,0 lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad *Baaskõvera koefitsient on kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused.

Viljandi mnt ümbruses on pinnasetüübiks moreen, mis koosneb savist, liivast ja kruusast (täpsemalt kirjeldatud ptk 5.1). Viljandi mnt-le lähim (kõrval)hoone paikneb ligikaudu 20 m kaugusel teeservast, ülejäänud hooned asuvad maanteest kaugemal. Liivase pinnase korral alaneb vibratsiooni tase juba 30 meetri jooksul ligikaudu 10 korda. (Hajek, Blaney, Hein, 2006)7 Moreenpinnase kui segatüüpi pinnase puhul on vibratsiooni levik samuti väike.

5 OÜ Kupi „Liiklusest tekkiva vibratsiooni mõõtmine Tartu linnas“. Tartu 2005.

6 Osama Hunaidi. Traffic Vibrations in Buildings. Construction Technology Update No. 39, June 2000. P. 9

7 Hajek, J.J., Blaney, C.T., Hein, D.K. (2006). Mitigation of Highway Traffic-Induced Vibration.

36 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Arvestades Viljandi mnt tee tehnilist seisukorda (pigem rahuldav ja hea), hoonete kaugust teest ja pinnasetüüpi, ei saa antud juhul vibratsioonitasemete piirväärtuste ületamisi hoonetes pidada tõenäoliseks ning vibratsiooni mõju võib lugeda väheoluliseks.

5.8. Sotsiaal-majanduslik keskkond

5.8.1. Rahvastik

Tähtvere vald pindalaga 113,95 km2 asub Tartu maakonna lääneosas ning piirneb Tartu linnaga, Laeva, Puhja, Nõo ja Ülenurme vallaga. Valla keskusest (vallamaja asub Ilmatsalus) Tartusse on 7 kilomeetrit. Tähtvere vallas asub 2 alevikku - Ilmatsalu (elanikke 370), Märja (elanikke 550) - ning 10 küla. Asulatest on Viljandi maantee laienduse teemaplaneeringust otseselt mõjutatud Märja alevik, Haage (elanikke 298), Rõhu (elanikke 169) ja Pihva (elanikke 71) külad, vähem mõjutatuteks võib lugeda Ilmatsalu alevik (elanikke 370), Rahinge (elanikke 352) ja Kandiküla (elanikke 98) külad.

Seisuga 31.12.2010 on Tähtvere valda registreeritud 2650 elanikku. 35% elanikest on koondunud valla territooriumil olevatesse alevikesse - Märjale ja Ilmatsallu. Valla elanikkond on pidevas muutumises. Põhilise osa sellest annab sisse- ja väljaränne. Tähtvere valla elanike migratsioon on suhteliselt suur tänu Tartu linna naabrusele. Viimase 10 aasta jooksul on vahetunud üle poole elanikkonnast.8 Valda läbivad Tallinna–Tartu ja Tartu–Viljandi põhimaanteed ning Tallinna–Tartu raudtee.

Suurimateks tööandjateks vallas on Tartu Agro AS, Tiksoja Puidugrupp AS, AS Ilmre, Tähtvere Vallavalitsus, Haage Agro OÜ ja A.Le Coq Tartu Õlletehase logistikakeskus.

Ülenurme vald pindalaga 86,4 km2 asub Tartu maakonna edela osas, piirneb vahetult Tartu linnaga, Tähtvere, Nõo, Kambja, Haaslava ja Luunja vallaga. Valla keskusest Tartusse on 6 kilomeetrit. 01.septembri 2010 aasta seisuga elab vallas 5954 elanikku9. Elanikkond paikneb valla territooriumil ebaühtlaselt. Suurem on elanike tihedus Ülenurme ja Tõrvandi alevikes: Ülenurme alevikus on 1574 ja Tõrvandi alevikus 1655 elanikku. Vallas asub 12 küla, neist on Tartu-Rõhu km 0,0 – 7,2 maanteelõigu teemaplaneeringust otseselt mõjutatud Räni (466 elanikku), Õssu (163 elanikku ) ja Lemmatsi (177 elanikku) külad.

Valla territooriumil on kokku 14 riigiteed, nende hulgas on üks olulisemaid Tartu–Viljandi–Kilingi- Nõmme maantee. Valda läbivad ka raudteed: Tartu-Valga ja Tartu-Orava suunal. Lisaks asub Ülenurme vallas Ülenurme lennuväli, mis on Lõuna- Eesti regioonis väga oluline logistiline objekt.

Valla elanike arv on viimaste aastate jooksul suurenenud, sest vallas on toimunud intensiivne elamuehitus. Tartu linna lähedus ja hea transpordiühendus soodustab elamuehituse arengut ning arenevat ettevõtlust. Valla elanike haridustase on suhteliselt kõrge ning annab hea eelduse konkureerimaks tööturul (Ülenurme vallavalitsus, 2010). Ettevõtlus on kõige aktiivsem Tõrvandi ja Ülenurme alevikes, kus on peamiselt esindatud kaubandus- ja teenindusettevõtted ning Reola külas, mis on tööstusküla, kus tegutseb mitu puidutööstusettevõtet ning autolammutus.

Tulenevalt linnalähedasest asukohast ja üldisest põllumajanduspoliitikast on põllumajanduse osatähtsus muu majandustegevuse kõrval tagasihoidlik, kuigi maakasutuses domineerivad

Session on Quiet Pavements: Reducing Noise and Vibration. 2006.

[http://www.tac-atc.ca/english/resourcecentre/readingroom/conference/conf2006/docs/s016/hajek.pdf]. 29.04.2011

8 Tähtvere vald. Rahvastik. http://www.interest.ee/ilmatsalu/index.php?vallast/rahvastik/.Kodulehte külastati 26.04.2011. 9 Ülenurme valla arengukava aastateks 2010-2014. Vastu võetud 09. märts 2004 Ülenurme Vallavolikogu määrusega nr 2. Viimati muudetud 21. september 2010. 37 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

põllumajandusmaad; nende viljakus on heaks eelduseks põllumajandustegevuse arengule. Paremad põllumaad paiknevad Reola, Uhti, Lepiku ja Külitse külades10.

5.8.2. Liiklusohutus

Teeregistri andmetel toimus auditeeritaval lõigul ajavahemikus 2001-2009. a 27 registreeritud liiklusõnnetust, mille tulemusena hukkus 7 ja sai vigastada 28 inimest. Liiklusõnnetuste toimumispaigad on esitatud Joonis 6.

Kõige enam toimus kokkupõrkeid vastutuleva sõidukiga (5) ning õnnetuse tagajärjel on saanud surma (3) või vigastada (11) enim inimesi. Kõik kokkupõrked on toimunud peale maantee neljandat kilomeetrit, kus kiiruspiirang on 90 km/h ning maastik muutub künklikumaks. Tõenäoliselt on kokkupõrked ebaõnnestunud möödasõitude tulemuseks. Paljude liiklusõnnetuste põhjuseks auditeeritaval lõigul on olnud kokkupõrge sõidukiga küljelt ja kokkupõrge ees liikuva sõidukiga. Antud liiklusõnnetustüübid on üldjuhul seotud mahasõitude ja ristmikega põhiteel.

Antud teelõigul on toimunud kolm kokkupõrget jalakäijaga ja kaks jalgratturiga. Kokkupõrkel jalakäija või jalgratturiga on üldjuhul rängemad tagajärjed kui teistel õnnetustüüpidel. Maanteelõikudel enamjaolt puuduvad jalg- ja jalgrattateed ning jalakäijad ja jalgratturid kasutavad liiklemiseks sõiduteed või teepeenart. Teepeenarde kehva seisukorra korral on jalakäijaid sunnitud kasutama liiklemiseks sõiduteed. Teekattemärgistuse kehva seisukorra korral on sõidukijuhil halva nähtavusega oludes oht kalduda teepeenrale ja sõita otsa jalakäijale. Jalakäijale otsasõidul on kriitiliseks kiiruseks 30-40 km/h, mida ületades kasvab jalakäija hukkumise risk hüppeliselt. Põhjalikumaks ülevaateks soovitame tutvuda Tartu-Rõhu teelõigu liiklusohutuse analüüsiga11

Ka teemaplaneeringu alal teostatud küsitluses tõid mitmed küsitletavad Tartu-Rõhu teelõigu probleemina välja selle ohutuse. Nimelt on talvisel pimedal ajal valgustamata teelõigul ohtlik liigelda nii jalakäijatel kui ka autojuhtidel. Kohalikud avaldasid arvamust, et käiksid hea meelega jala või kasutaksid jalgratast Tartusse pääsemiseks, kuid hetkel on see Viljandi maanteel üsna ohtlik, kuna tee ääres puudub valgustus, korralik teeperv ning autod sõidavad kiiresti. Võib järeldada, et teelõigu ohtlikkus on põhjustanud ka kohalike kõrge arvamuse (73% vastanutest) jalg- ja jalgrattateede rajamise vajalikkuse osas. Autojuhid mainisid samuti, et jalg- ja jalgrattateede puudumine on tee ääres kõndivatele inimestele ohtlik – autojuht ei märka jalakäijat, eriti pimedal ajal. Lisaks toodi välja ohtlikud möödasõidud ning maanteelt peale- ja mahasõidud asulatesse – tekivad pimedad nurgad ning hommikuti ja õhtuti ei ole suurema liikluse tõttu võimalik pöördeid teha.

10 Ülenurme valla üldplaneering. Ülenurme-Tartu 2009. 11 Ramboll Eesti AS, 2011. Liiklusohutuse analüüs, Tartu-Rõhu teelõik 38 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Joonis 6. Liiklusõnnetuste toimumispaigad (2001-2009), kiiruspiirangud

Allikas: Maa-amet, Maanteeameti kaardirakendus

5.9. Kultuuripärand

Teemaplaneeringu alal, võrreldavate alternatiivide piirkonnas asub kolm riikliku kaitse all olevat arheoloogiamälestist (vt Lisa 6 Keskkonnapiirangute kaart):

 kalmistu (reg nr 13006) Haage külas;  ohvrikivi (reg nr 13007) Haage külas;  kalmistu (reg nr 13010) Rahinge külas;  asulakoht (reg nr 13011) Rõhu külas;  kalmistu (reg nr 13012) Rõhu külas.

Vastavalt Muinsuskaitseameti 10.03.2011 kirjale nr 1.1-7/1256 tuleks vältida Viljandi maantee laiendamist või uute teede ehitamist arheoloogiamälestistel või nende kaitsevööndis (50m).

39 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

6. KSH EESMÄRK JA METOODIKA

6.1. KSH eesmärk

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatakse teemaplaneeringu elluviimisel tekkivat eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) § 5 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS seaduse § 2 on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk:

 arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;

 tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

 edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on selgitada välja Viljandi maantee laienduse teemaplaneeringu elluviimisega kaasnev oluline keskkonnamõju. Käesolev KSH aruanne on otsustajatele abivahendiks otsuse langetamisel.

6.2. KSH metoodika

KSH metoodika on kirjeldatud Lisa 1, KSH programm, ptk 4.

6.3. Keskkonnamõju prognoosimeetodite kirjeldus

Järgnevalt on valdkondade kaupa kirjeldatud, kuidas on toimunud erinevate mõjude prognoosimine. Mõjude prognoosimise meetodid on valitud vastavalt mõjude iseloomule ning sõltuvalt andmete kvaliteedist ja kättesaadavusest.

Tabel 11. Keskkonnamõju prognoosimeetodid

Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Geoloogia ja Hindamisel tugineti olemasolevatele kirjanduse andmetele, Maa-ameti veekeskkond, andmetele ja Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud maaparandussüsteemid põhjaveekaitstuse kaardile. Hindamise aluseks oli ka Keskkonnaregistri andmebaas EELIS ja Peipsi alamvesikonda puudutav informatsioon.

Loodusmaastikud, Eksperthinnangu andmisel tugineti Eesti põhikaardile ja ortofotole, taimestik ja loomastik metsaregistri andmestikule, samuti keskkonnaregistri andmebaasile EELIS ja Eesti linnuatlase andmebaasile, kasutades kaardikihtide võrdlemise ja analüüsi meetodit. Mõjude olulisuse hindamisel võeti arvesse alal levivaid looduslikke või looduslähedasi kooslusi, nende seisundit ja liikide (sh kaitsealuste) esinemist. Mõjude hindamisel loomastikule on lähtutud sobivate elupaikade ja loomade oletatavate liikumisteede levikust ja teealternatiivide võimalikest mõjudest neile. Roheline võrgustik ja Eksperthinnangu koostamisel tugineti olemasolevale infole (maakonna väärtuslikud maastikud teemaplaneeringud, üldplaneeringud) ja vastavale kaardianalüüsile. Planeeringu lahenduste põhjal on prognoositud, millised võivad olla TP elluviimise mõjud rohevõrgustiku toimimisele ning väärtuslike maastike säilimisele, samuti väärtuslikele põllumaadele. Kaitstavad Eksperthinnangu andmisel tugineti Keskkonnaregistri andmebaasis 40 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod loodusobjektid, taime- EELIS sisalduvatele kaitstavate liikide ja elupaikade levikuandmetele, ja loomaliigid ja Natura samuti kaitsealade ja muude kaitstavate loodusobjektide 2000 alad andmekihtidele. Välisõhk Mõju prognoosimisel on lähtutud eelkõige transpordi- ja liiklusvõrgustiku lahendustest kui kõige tõenäolisemalt õhukvaliteeti ja kliimat mõjutavatest TP lahendustest. Jalg- ja jalgrattateede rajamine ja jalgrataste kasutamise soodustamisel on eeldatavasti positiivne mõju. Müra ja vibratsioon Müra levikut on modelleeritud spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.0. Uuritava piirkonna müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati hooned koos kontuuride ja kõrgustega ning teejoon mõõtmete ning liiklussagedustega. Müra modelleerimine teostati kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab müra taset hinnata enam-vähem inimese kuulmise kõrgusel. Müra hinnati 10x10 meetrises ruudustikus ning mürakontuurid on esitatud 5 dB kaupa. Inimese tervis ja Eksperthinnangu koostamise aluseks on tutvumine TP materjalidega, heaolu (sh liiklusuuringu ja liiklusohutuse analüüsiga, avalikel aruteludel saadud liiklusohutus) informatsioon ning küsitluse tulemused. Piirkonna areng ja Hinnangu andmisel on tuginetud arengukavade ning planeeringute mõju maakasutusele analüüsile, arvestatud on küsitluse tulemusi ning avalikelt aruteludelt saadud tagasidet. Kultuuripärand Eksperthinnangu andmisel kasutati Muinsuskaitseametilt saadud andmeid piirkonnas muinsuskaitse all olevate objektide kohta ning kaardikihtide meetodit. TP lahenduse väljatöötamisel arvestati muinsuskaitsealuste objektide kaitsevööndi laiust (50 m). Jäätmeteke Hindamise käigus analüüsiti võimalikke jäätmetekke valdkondi TP elluviimisel. Kumulatiivne Kumulatiivsete mõjude prognoosimisel on tuginetud teostatud keskkonnamõju liiklusuuringule, et selgitada alternatiivide mõju Tartu linnakeskkonnale ja liiklusele.

41 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

7. TEEMAPLANEERINGU ELLUVIIMISEL EELDATAVALT TEKKIVAD OLULISED MÕJUD

7.1. Mõju veekeskkonnale

Kuna piirkonnas ei ole looduskaitseliselt olulist veekogu, ei ole veekeskkonna poolt vaja rakendada ühegi jõe või järve juures ajalisi ehituse piiranguid. Põhiline rõhk antud piirkonnas on reostuste sattumise vältimine veekogudesse, et võimaldada veekogude hea seisundi taastumist tulevikus. Sel eesmärgil tuleb kinni pidada seaduses ette nähtud veekogude piiranguvöönditest (vt ptk 5.2). Veekogude lähedal tuleb vältida naftasaaduste ning muude ohtlike ainete käitlemist/ladustamist, masinate parkimist ja muid potentsiaalselt reostust tekitavat tegevust. Juhul kui tee ületab vooluveekogu, tuleb veele tagada piisavalt suur läbipääs tee alt silla või truubi näol. Lisaks tuleb uute teekoridoride (Ilmatsalu ja Lemmatsi) alternatiivide juures jälgida maaparandussüsteeme ja võimaldada nende vetel tee alt läbipääsu.

Ühegi alternatiivi juures otseseid puurkaevudega seotud konfliktkohti ei avastatud. Samas võib olla, et kogujateedele täpsema asukoha otsimisel või aja möödudes (uute puurkaevude lisandumisel) võib mõni puurkaev uuele teele liiga lähedale sattuda. Seetõttu tuleb puurkaevude kaugust ja sanitaarkaitsealade tingimuste tagamist kontrollida vahetult enne teeehituse hanget ning käituda vastavalt sel hetkel kehtivatele seadustele ja normidele.

0-alternatiivi korral, olemasoleva olukorra jätkumisel, ei ilmne võrreldes teiste alternatiividega oluliselt halvemat või paremat mõju veekeskkonnale. Ka tänase liiklusega kaasneb teatav, kasvõi rehvide kulumisest tingitud saaste. Samas võib uute alternatiivide rakendamise käigus rajatav jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tee autode liiklust mingil määral isegi vähendada, mis oleks veekeskkonna seisukohast positiivse mõjuga.

Viljandi alternatiiv asub olemasoleva maantee koridoris ja omab seega uutele piirkondadele minimaalset mõju. Alternatiiv ületab Ilmatsalu jõge ja Kikkaoja. Lisaks läheb maantee ~70 meetri kauguselt Haage paisjärvest mööda. Kõige olulisemaks tuleb aga antud alternatiivi juures pidada Rahinge oja lähet, mis asub otse olemasoleva maantee juures (2,98 kilomeetril). Rahinge oja juurde on kavandatud ka Männisalu tee õgvendus, mida tuleb aga kindlasti Rahinge oja suhtes üle vaadata, et tee ei takistaks oja voolu ning ega satuks ka ojaga seotud allikate kohale.

Ilmatsalu alternatiiv asub uues teekoridoris ja ületab Rahinge oja ja Ilmatsalu jõge. Tee asukohta võiks korrigeerida Kandi kraavi pärast juhul, kui seda teed eelistatakse. Nimelt Ilmatsalu alternatiiv kulgeb piketaažil 5+00 kuni 10+00 Kandi kraavi kohal või vahetult selle kõrval. Samas, kuna tegu on tehisliku vooluveekoguga (mis ei ole antud kohas ka keskkonnaregistris), võib kraavi asukohta korrigeerida ilma oluliste mõjudeta.

Lemmatsi alternatiivid kulgevad uues teekoridoris ja ületavad Ilmatsalu jõge ja Kikkaoja. Lemmatsi 1 kulgeb umbes 600 meetrit Ilmatsalu jõega paralleelselt jõe kalda ligidal, jäädes kohati jõele isegi lähemale kui 10 meetrit. Sel põhjusel võib teelt lähtuv reostus või mittekvaliteetne vesi otse (ilma puhveralata) jõkke sattuda. Lisaks möödub antud alternatiivi korral maantee ~70 meetri kauguselt (allavoolu) Haage paisjärvest. Juhul kui seda alternatiivi ikkagi teostada soovitakse, tuleb paralleelselt jõega kulgeva tee osa Ilmatsalu jõest vähemalt 10 m kaugusel viia. Ka peab antud piirkonnas pöörama erilist tähelepanu keskkonnakaitse nõuetest kinnipidamisele. Lemmatsi 2 ei kulge Ilmatsalu jõega paralleelselt ning ei tekita jõele suuremat ohtu. Lisaks jääb Lemmatsi 2 Haage paisjärvest ~240 meetrit ülesvoolu.

Alternatiivide hinnangu juures ei peetud oluliseks jalg- ja jalgrattateedest tulenevat negatiivset mõju, kuna antud teed on kitsad, kergema konstruktsiooniga ning neil ei liikle heitmeid tekitavaid sõidukeid. Pigem võib jalg- ja jalgrattateed pidada heaks, kuna eeldada võib, et nii mõned ki autosõidud jäävad hea jalg- ja rattatee ühenduse korral ära.

42 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole veekeskkonna seisukohalt ükski alternatiiv välistatud. Eelistatud alternatiiv on ehk Viljandi, kuna see mõjutab uusi alasid vähem, kuid võimaldab jalgakäijate ja jalgratturite tee rajamise korral vähendada autoliiklust piirkonnas. Halvimaks alternatiiviks tuleb pidada Lemmatsi 1-te kuna antud alternatiiv kulgeb pikalt Ilmatsalu jõe ääres. Ilmatsalu ja Lemmatsi 2 alternatiive võib aga veekeskkonnamõjude poolest võrdseteks pidada.

Eelistus: Viljandi, 0-alternatiiv≈Ilmatsalu≈Lemmatsi 2, Lemmatsi 1

7.2. Mõju pinnasele ja maavaradele

Mõju pinnastele on selgelt suurem juhul, kui rajatakse uued teed uues asukohas. Uute teede rajamise korral eemaldatakse teatav osa looduslikku pinnast tee perspektiivsest asukohast ja rikutakse teealuse ning -ümbruse pinnase looduslikku struktuuri.

Mõju maavaradele tuleneb selle varu kulust. See omakorda aga sõltub uue tee pikkusest, laiusest ja pinnase geoloogilistest tingimustest. Kuna geoloogilised tingimused antud piirkonnas on tee- ehituse seisukohalt suhteliselt sarnased ja seega väljakaevatav pinnas pindalaliselt ka sarnane, taandub alternatiivi eelistuse küsimus uue tee pikkusele.

Käesoleval juhul ükski alternatiiv maavarade alasid ei läbi ja seega nende kaevandamist ei takista. Samuti ei ole ühegi alternatiivi puhul vajalike maavarade transpordi kaugusel olulist vahet, kuna alternatiivid asuvad üksteisele suhteliselt lähedal.

0-alternatiivi korral uusi teid ei rajata, mistõttu pinnased, mis on praegu tee saastetsoonis, on seal edasi, kuid maavarasid uue tee rajamiseks kasutada ei ole vaja. Seega võib põhimõtteliselt pidada antud alternatiivi ilma suuremate mõjudeta alternatiiviks.

Viljandi maantee alternatiivi korral on vaja rajada oluliselt enam kogujateid, aga vähem maanteed ennast. Kuna kogujateed on kitsamad ja mitte nii rangete ehitusnõuetega, on selle alternatiivi jaoks vaja kõige vähem maavarasid. Lisaks on piirkonnas pinnas juba osaliselt inimtegevuse tulemusena rikutud.

Ülejäänud alternatiivid asuvad kõik uutel aladel, mille pinnas on maanteede poolt põhjustatud mõjutustest puutumata. Nende alternatiivide erinevus seisneb maavarade kulus, mis antud juhul tuleneb rajatava tee pikkusest. Kõikide uute teekoridoride rajamisel korral on tee laius sama. Jalakäijate ja jalgratturite tee on samuti kõikidel alternatiividel ühesugune. Antud põhimõtte järgi on lühim alternatiiv Lemmatsi 1, mis omab vähem mõjusid kui Ilmatsalu või sellest veelgi pikema rajatava tee pikkusega alternatiiv Lemmatsi 2. Olulisi negatiivseid mõjusid ei ilmne ühegi alternatiivi korral.

Eelistus: 0-alternatiiv, Viljandi, Lemmatsi 1, Ilmatsalu, Lemmatsi 2

7.3. Mõju taimestikule ja loomastikule

Mõju taimestikule

Kõik teealternatiivid paiknevad valdavalt põllumajandusmaastikus ning on paigutatud nii, et läbivad loodusliku taimkattega alasid minimaalsel määral. Planeeringuala lääneservas paiknevad kõik alternatiivid praegusel trassil ning ei põhjusta täiendavaid mõjusid Elva jõe ääres paiknevatele lamminiitudele ning kõdusoometsadele.

0-alternatiivi korral jätkub praegune olukord ning täiendavad mõjud taimkattele puuduvad.

Viljandi maantee alternatiiv paikneb olemasoleva maantee koridoris. Teekoridori laiendamine ja kogujateede rajamine toimub valdavalt teeäärsete põllu- ja rohumaade arvelt, mis ei oma loodusliku taimkatte mõistes väärtust. Loodusliku taimkattega alasid ei mõjutata. Seetõttu ei kaasne Viljandi mnt alternatiivi korral olulisi ega arvestatavaid mõjusid taimestikule. Rõhu ja

43 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Haage vahemikus kulgevad kõik alternatiivid olemasoleva tee koridoris ja olulisi mõjusid taimkattele ei avaldu ning erinevusi alternatiivide vahel ei ole.

Ilmatsalu alternatiiv kulgeb uuel trassil, läbides valdavalt põllumajandusmaastikku. Haagelt põhjas möödub alternatiiv suuremast metsaalast, lõigates vähesel määral ka selle serva. Raadatakse metsaala serva kuni 30-40 m sügavuselt (raadatava metsaala kogupindala jääb alla 1 ha). Raadatav mets on majandatav keskealine männi-kase-kuuse segamets, mis kuulub jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpi. Metsakoosluste looduslik väärtus on madal ning valdav osa metsaalast jääb teetrassist siiski mõjutamata. Muid looduslikke ega poollooduslikke kooslusi teetrassi alal praktiliselt ei esine. Teealternatiivi alla jääb valdavalt põllumaa, millel kasvatatavaid kultuure ei saa käsitleda loodusliku taimkattena. Ilmatsalu teealternatiivi mõjud looduslikule taimkattele on tervikuna üsna väheolulised.

Lemmatsi alternatiiv kulgeb samuti uuel trassil läbides enamasti põllumaid. Alternatiivi 2. koridor läbib Kikkaoja ääres alla 200 m laiust metsariba. Läbitavad metsad on keskealised kuni küpsed ning kuuluvad naadi ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpidesse, puistus domineerivad kask ja hall lepp. Metsa looduslik väärtus pole kuigi kõrge. Ilmatsalu jõe ääres läbib koridor 2 ligikaudu 50 m laiust noore metsa (endise, nüüdseks võsastunud/metsastunud niidu) ala. Ülejäänud osas kulgeb trass mööda põllu- ja rohumaid. Seega on Lemmatsi alternatiivi 2. koridori mõjud taimkattele kokkuvõttes väheolulised. Lemmatsi alternatiivi 1. koridor kulgeb kogu ulatuses haritavatel maadel ning loodusliku taimkattega alasid see ei läbi.

Alternatiivide mõjud on tervikuna väheolulised. Mõningane negatiivne mõju taimkattele kaasneb siiski Ilmatsalu ja vähemal määral Lemmatsi (koridor 2) alternatiividega. Vähima mõjuga taimkattele on Viljandi mnt alternatiiv.

Eelistus: 0-alternatiiv, Viljandi, Lemmatsi 1≈Lemmatsi 2, Ilmatsalu

Mõju loomastikule

0-alternatiivi korral jätkub praegune olukord, mille puhul võib mõjusid loomastikule mõningal määral suurendada vaid liiklustiheduse kasv.

Viljandi maantee alternatiiv, paiknedes olemasoleva maantee koridoris, mõjutab loomastikku peale 0-alternatiivi vähimal määral ning ei loo loomadele uusi liikumisbarjääre. Tee laiuse suurenedes ja liiklussageduse kasvades suureneb siiski ka mõju ulukite liikumisele. Pisiimetajate ja kahepaiksete liikumise hõlbustamiseks võiks leevendusmeetmena rajada väikeloomatunneli Ilmatsalu jõe truubi laiendusena. Tee projekteerimisel tuleks väikeloomatunnelite vajalikkust ja ehitamise võimalikkust kaaluda ka teiste suuremate vooluveekogude (Rahinge oja, Kikkaoja) äärde. Kui ulukite liikumisvõimaluste osas olukord mõnevõrra halveneb, siis kahepaiksete ja pisiimetajate osas võib olukord väikeloomatunnelite rajamisel praegusega võrreldes paraneda.

Ilmatsalu alternatiiv kulgeb uuel trassil, läbides hajaasustatud ja valglinnastuvat põllumajandusmaastikku. Teekoridor tekitab piirkonna loomastikule uue häiringuala ja liikumisbarjääri. Arvestades piirkonna tihenevat asustust ning loodusmaastike väikest osakaalu pole piirkonna fauna ilmselt rikas ning alal ei paikne eeldatavalt ka olulisi loomade liikumiskoridore, samuti on piirkonna ulukifauna ilmselt juba häiringutega kohanenud. Väikeloomade liikumisvõimaluste parandamiseks ning hukkumise vähendamiseks tuleks leevendusmeetmena rajada väikeloomatunnel Ilmatsalu jõe silla alla või truubi laiendusena. Samuti tuleks kaaluda väikeloomaläbipääsu rajamist Rahinge oja äärde.

Lemmatsi alternatiiv kulgeb samuti uuel trassil, paiknedes olemasoleva Viljandi maantee ja Valga maantee vahelisel alal. Piirkonnas valdab tugevate valglinnastumise tendentsidega põllumajandusmaastik. Piirkonna loomastik on tõenäoliselt võrdlemisi vaene ja inimtegevusega hästi kohanenud. Paiknedes küll juba kahe olemasoleva barjääri (Viljandi mnt ja Valga mnt) vahel, kujuneb uuel trassil kulgev maantee piirkonna loomade jaoks siiski uueks takistuseks, halvendades nende lokaalseid liikumisvõimalusi ning põhjustades teelesattunud isendite hukku. Arvestades piirkonna maastikulist asetust ja industrialiseerituse astet, ei läbi Lemmatsi

44 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

alternatiivi ala ilmselt olulisi loomade liikumiskoridore ning mõju loomastikule on seega pigem lokaalne.

Eelistus: 0-alternatiiv ≈ Viljandi, Ilmatsalu, Lemmatsi 1, Lemmatsi 2

7.4. Mõju rohevõrgustikule ja väärtuslikele maastikele

Mõju rohevõrgustikule

Kolme teealternatiivi paiknemise piirkonnas on ainsateks Tartumaa teemaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku elementideks rohevõrgustiku tuumala T28 ja rohekoridor K25, mis paiknevad planeeringuala lääneosas lõigul, kus maantee jääb kõigi alternatiivide korral olemasolevale trassile. Seetõttu piirkonnas olulisi mõjusid looduskeskkonnale ei kaasne ning mõju maakonna teemaplaneeringuga määratletud rohevõrgustikule sisuliselt puudub.

Tähtvere valla üldplaneeringuga on suuremad metsaalad määratletud rohevõrgustiku elementidena – tuumaladena. Haagelt põhjas lõikab Ilmatsalu alternatiiv ühe tuumala serva kuni 30-40 m sügavuselt. Valdav osa antud tuumalast siiski säilib. Valla üldplaneering ei määratle Ilmatsalu alternatiivi piirkonnas tuumalade vahel rohekoridore kuid ilmne on see, et nn tuumalade omavahelist funktsionaalset sidusust (eriti loomade liikumise osas) Ilmatsalu alternatiivi rajamine mõningal määral vähendab. Mõningane kaudne negatiivne mõju rohevõrgustiku sidususele avaldub ka Lemmatsi 2 alternatiivi puhul. 0-alternatiivi korral jääb olukord samaks ning täiendavaid mõjusid ei avaldu.

Eelistus: 0-alternatiiv ≈ Viljandi, Lemmatsi 1 ≈ Lemmatsi 2 ≈ Ilmatsalu

Mõju väärtuslikele maastikele ja põllumaadele

Planeeringu mõjupiirkonna loodeosas paikneb Rahinge-Ilmatsalu väärtuslik maastik. Haage ja Rõhu vahemikus lõigul, kus teealternatiivid kulgevad olemasoleva tee joonel, piirneb tee põhjas Ilmatsalu-Rahinge väärtusliku maastikuga ning täiendavaid olulisi mõjusid väärtuslikule maastikule sellel puhul ei kaasne. Haagelt põhjas lõikab Ilmatsalu-Rahinge väärtusliku maastiku serva ligikaudu 2 km ulatuses Ilmatsalu alternatiiv. Arvestades väärtusliku maastiku ulatust ning iseloomu ei põhjustaks selle kaguserva lõikav teealternatiiv olulisi negatiivseid mõjusid Rahinge- Ilmatsalu väärtuslikule maastikule tervikuna. Viljandi mnt alternatiiv kulgeb olemasoleval trassil väärtusliku maastiku piiril. Lemmatsi alternatiivi piirkonnas väärtuslikke maastikke ei asu.

Planeeringuala lääneosas kulgeb maantee kõigi alternatiivide kohaselt olemasoleval trassil ning piirneb põhjas väärtusliku maastikuga „Ulila turbaraba“. Mõjud nimetatud väärtuslikule maastikule puuduvad.

Lemmatsi ja Viljandi mnt alternatiivid kulgevad Tartu poolsel osal väärtuslike põllumaade alal. Viljani mnt alternatiiv, mis paikneb olemasoleval trassil mõjutab põllumaid vaid vähesel määral, teekoridori laienemise ja kogujateede rajamise arvel. Lemmatsi alternatiiv uue objektina lõikab põllumassiive, vähendades otseselt põllualade pindala ning killustades neid. See raskendab põllualade otstarbekat ja efektiivset kasutust. Lemmatsi alternatiivi rajamisel rikutakse ka olemasolevaid maaparandussüsteeme. Negatiivse mõju olulisust vähendab valglinnastumise tendents, mille tõttu järjest enam endisi põllumaid kaotab oma senise funktsiooni ning piirkonna põllumajanduslik tähtsus on vähenemas. 0-alternatiivi korral jääb olukord samaks ning täiendavaid mõjusid väärtuslikele maastikele ja põllumaadele ei avaldu.

Eelistus: 0-alternatiiv, Viljandi, Lemmatsi 1≈Lemmatsi 2, Ilmatsalu

45 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

7.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, taime- ja loomaliikidele ja Natura 2000 aladele

Planeeringuala lääneosas kulgevad kõik alternatiivid praegusel trassil, mis piirneb 1,6 km ulatuses Keeri-Karijärve looduskaitsealaga (ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Keeri- Karijärve loodusala). Kuna antud lõigule ei planeerita olulisi tegevusi, mis mõjutaks teeäärset looduskeskkonda, siis ühegi alternatiivi korral olulisi mõjusid antud kaitsealale ei avaldu.

Muid looduskaitsealasid planeeringualal, selle vahetus läheduses ega mõjupiirkonnas ei paikne.

Lähim kaitsealuse taimeliigi (kahkjaspunane sõrmkäpp, III kaitsekategooria) kasvuala paikneb planeeringuala lääneservas, Elva jõe lammil, piirnedes olemasoleva maanteega 180 m pikkusel lõigul. Kuna maantee jääb kõigi alternatiivide korral samale joonele, siis antud kasvukohale olulisi mõjusid ei kaasne.

Lähima kaitsealuse (II kaitsekategooria) loomaliigi väike konnakotka püsielupaik asub Lemmatsi 2 alternatiivist 740 m ja pesapaik 1150 m kaugusel. Antud vahemaa on piisav vältimaks võimalikke negatiivseid mõjusid (häiringud, maastiku muutused elupaiga lähistel) väike-konnakotkale.

Teealternatiivide piirkonnas paikneb mitmete III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti (laialehine neiuvaip, rohekas käokeel, karukold, kahkjaspunane sõrmkäpp). Teealternatiivid on paigutatud nii, et ei paikne kaitstavate liikide kasvukohtadele lähemal kui 100 m (Lemmatsi alternatiiv laialehise neiuvaiba puhul). Teiste kasvukohtade puhul kaugus rajatavast teest suurem (150 m või rohkem). Ühegi teealternatiivi korral ei mõjutata otseselt kaitstavate liikide kasvukohti. Samuti ei mõjutata liikide elupaiku (ja seal valitsevaid keskkonnatingimusi) sel määral, et see mõjutaks oluliselt kaitstavate liikide seisundit.

Lähimate avamaastikus paiknevate kaitstavate liikide kasvukohtade puhul võib olla otstarbekas need tähistada või piiritleda vältimaks nende juhuslikku kahjustamist ehitusperioodil.

Lemmatsi külas, Lemmatsi alternatiivi algusest 400 m kaugusel olevat niiduala kavandatavad tegevused ei mõjuta. Teealternatiivide rajamine ei mõjuta ka muid teadaolevaid kaitstavaid liike või teisi loodusobjekte.

Eelistus: 0-alternatiiv ≈ Viljandi, Lemmatsi 1≈Lemmatsi 2≈Ilmatsalu

7.6. Transpordi mõju välisõhu kvaliteedile

Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigu mõju õhukvaliteedile arvutamisel valiti esimeses lähenemises teelõik 0,7 km-1,16 km , kus nii praegu kui ka 2045. aasta prognoosi kohaselt on liiklussagedus

suurim. Saasteainetest valiti esimeses lähenduses arvutamiseks NOx ja CO. Emissioonide arvutamiseks kasutati Soome metoodikat „LIPASTO traffic emissions“ (http://lipasto.vtt.fi/indexe.htm) ja emissioonid arvutati 0-alternatiivile 2045. aasta liiklussagedusega. Teiste teelõikude ja alternatiivide arvutamine ja modelleerimine otsustati teostada sõltuvalt esimese teelõigu arvutuste ja modelleerimise tulemustest.

Õhusaaste modelleerimisel kasutati programmi „AERMOD View versioon 6.7.1“, mis vastab Eestis kehtivatele nõuetele.

Modelleerimise tulemustest selgub, et Viljandi maantee Tartu-Rõhu teelõigul 0,7 km – 1,16 km

jäävad nii NOx kui ka CO kontsentratsioonid tunduvalt alla normi. NOx maksimaalne kontsentratsioon on teetrassil 120,7µg/m3 (norm 200 7µg/m3), teetrassist natuke eemal aga valdavalt alla 30 µg/m3.

CO maksimaalne kontsentratsioon on teetrassil 123,2 µg/m3 (norm 10 000 µg/m3), teetrassist 3 natuke eemal aga alla 20 µg/m . Kuna metoodika „LIPASTO traffic emissions“ kohaselt on PM10 ,

HC ja SO2 emissioonid autodest tunduvalt väiksemad kui CO ja NOx osas, siis tuleks modelleerimise pilt nende puhul veel parem. 46 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Eeltoodust lähtudes võib väita, et teiste teelõikude ja ka alternatiivide osas, kus liiklussagedus on väiksem, ei esine transpordist põhjustatud ülenormatiivset õhusaastet, õhusaaste on kõikide teelõikude ja alternatiivide puhul marginaalne ning ei ole oluliseks kriteeriumiks alternatiivide võrdlemisel. Tee rekonstrueerimisel paraneb üldine liiklussujuvus, mis aitab kaasa ka õhusaaste olukorra paranemisele.

Modelleerimise tulemused on esitatud Lisa 4.

Eelistus: Viljandi ≈Lemmatsi 1≈Lemmatsi 2≈Ilmatsalu, 0-alternatiiv

7.7. Müra ja vibratsioon

Vastavalt määruses12 toodud jaotusele on Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigu ümbruses paiknevate elamualad II kategooria alad. Antud juhul on tegemist olemaoleva teelõiguga ning müratasemete hindamisel arvestatakse müra normtasemete arvsuurusega olemasolevatel aladel ning hoonete õuealadel kehtivad müra piirtasemed 60 dB päevasel ja 55 dB öisel ajal (müratundlike hoonete sõiduteepoolsel küljel vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel). Piirtaset kasutatakse ka uute hoonete projekteerimisel olemasolevatele hoonestatud aladele.

Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral on täiendavalt hinnatud ka maksimaalset

helirõhutaset keskkonnas. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel.

7.7.1.1. Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigu müraolukord aastal 2010

Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigu olemasoleva müraolukorra kirjeldamiseks teostati maantee liiklusmüra modelleerimine. Müra arvutustes kasutati 2010. aasta liiklusandmeid antud projekti tarbeks koostatud liiklusuuringust „T92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee Tartu-Rõhu teelõigu (km 0,0-7,2) ala teemaplaneeringu ja eelprojekti koostamine. Liiklusuuringud". Liiklusandmed teelõikude kaupa on esitatud Tabel 12. Raskeliikluse osakaal koguliiklusest on 8%. Liikluskiirustena kasutati Tartu-Rõhu teelõigul kehtivaid kiiruspiiranguid.

Tabel 12. Liiklussagedused Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigul aastal 2010

Liiklus-

kiirus 2010.a liiklusandmed AKÖL13 (km/h)

T92 Viljandi mnt: 0- 0,7 km 6934 50 0,7 km -2,3 km 5904 70 Märja - Haage lõik: 2,3-4,17 km 4353 90 Haage - Pihva lõik: 4,17 - 6,24 km 3855 70 Pihva - Rõhu lõik: 6,24 - 7,16 km 3678 90

Müratasemed on arvutatud 2 meetri kõrgusel maapinnast iseloomustamaks müraolukorda inimese hingamise kõrgusel. Modelleeritud mürakaardid 1-1 (päevasel ajal kl 7-23) ja 1-2 (öösel kl 23-7) aasta 2010 mürasituatsiooni kohta asuvad Lisa 3.

Mürakaartidelt on näha, et määruses lubatud müra piirtasemete - 60 dB päevasel ja 55 dB öisel ajal (müratundlike hoonete sõiduteepoolsel küljel vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel) -

12 Sotsiaalministri 04. septembri 2002 määrus nr 42 13 Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 47 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

ületamist esineb Viljandi mnt-le väga lähedal asuva eluhoone Võilille tee 2 (Haage küla) teepoolsel küljel (67 dB päevasel ajal). Hoone asub ligikaudu 15 m kaugusel teeservast.

See tähendab, et liiklusmüra tänasel päeval ettenähtud norme oluliselt ei ületa ning sisuliselt põhjendatud müraseina vajadus puudub.

7.7.2. Olukord aastal 2035 alternatiiv „Viljandi“ rajamisel

Aastal 2035 võib Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigul eeldada liiklusintensiivsuse suurt kasvu (üle kahe korra, võrreldes olemasolevaga). Selleks, et viia teedevõrk vastavusse kasvava liikluse nõuetele, kavandatakse trassikilomeetritel 0-0,7 2+2 teerajaga ristlõiget. Olemasolev trass jääb kohalikuks teeks Märja alevikule. Liiklussagedused teelõikude kaupa asuvad Tabel 13. Liiklusandmed on võetud antud projekti tarbeks koostatud liiklusuuringust.

Tabel 13. Liiklussagedused Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigul aastal 2035

Liiklus-

Alternatiiv "Viljandi" kiirus AKÖL14 2035.a liiklusprognoos (km/h)

T92 Viljandi mnt:

0- 0,7 km (2+2 sõidurada) 15152 50 0,7 km - 1,0 km (uuel trassil) 11003 50 1,0 km - 2,3 km uuel trassil 9267 70 Märja küla sisetee (vanal trassil) 3472 30 Märja -Haage lõik 2,3-4,17 km 9267 70 Haage - Pihva lõik 4,17 - 6,24 km 6506 90 Pihva-Rõhu lõik 6,24 - 7,16 km 6115 90 Rõhu tagumine osa 7,16 - 11 km 5932 90

Modelleeritud mürakaardid 2-1 (päevasel ajal kl 7-23) ja 2-2 (öösel kl 23-7) aasta 2035 mürasituatsiooni kohta asuvad Lisa 3. Hinnangu andmisel müratasemele arvestatakse piirtasemega olemasolevatel aladel. Vastavalt sotsiaalministri määrusele on lubatud müra piirtasemed II kategooria alal: 60 dB päevasel ja 55 dB öisel ajal (müratundlike hoonete sõiduteepoolsel küljel vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel).

Aastal 2035 suureneb liiklussagedus kahekordselt ja sellest tulenevalt suurenevad ka müratasemed teele väga lähedal (ca 15 m) asuvate eluhoonete juures. Müratase on kõrgem tulenevalt heli levimise omapärast kõrgemate korruste juures (alates II korrus). Tabel 14 on näidatud eluhooned, mille teepoolsetel fassaadidel on müratasemed lubatust kõrgemad või täpselt piiri peal. Hooned kui heli levikut takistavad barjäärid peegeldavad osa helist tagasi ning seetõttu võib heli "võimenduda", mistõttu võivad eluhoonete teepoolsel õuealal hoone läheduses olla mürakaartidelt nähtavad müratasemed mõne dB võrra kõrgemad, kui tabelis esitatud hoonete fassaadidel arvutatud müratasemed.

14 Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 48 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Tabel 14. Aastal 2035 Viljandi mnt-äärsed eluhooned, mille teepoolsetel fassaadidel on müratasemed lubatust kõrgemad

Eluhoone Müratase Müratase öösel, Kinnistu nimi ligikaudne Korrus päeval, dB(A) dB(A) kaugus teest

Võilille tee 2 15 m 1 (Haage küla) 68 58

Viljandi mnt 80 15 m 1 66 56 (Räni küla) 2 66 56

Kirbu tee 2 (Pihva 35 m 1 60 49 küla) 2 64 54

Eluhooned, mille õuealadel on müratasemed fassaadil kõrgemad või täpselt piiri peal kui lubatud 60 dB on Viljandi mnt 80 (66 dB), Võilille tee 2 (68 dB) ja Kirbu tee 2 (vahemikus 60-64 dB).

Lisaks on mürakaartidelt näha, et mitmete Haage ja Märja eluhoonete õuealadel, mis on teest kuni 40m kaugusel, müratase üle lubatud 60 dB. Nendes kohtades on kokkuleppe küsimus, kas mürasein rajatakse või mitte.

7.7.3. Olukord aastal 2045 alternatiiv "Ilmatsalu" rajamisel

Alternatiiv "Ilmatsalu" vähendab liikluskoormust Viljandi mnt-l, suunates läbiva liikluse uut maanteed pidi Haage ja Märja asumitest mööda. Selle tulemusel väheneb mõnevõrra liiklusintensiivsus Viljandi mnt-l. Ühtlasi muutuvad kiiruspiirangud. Liiklussagedused Viljandi mnt- l teelõikude kaupa asuvad Tabel 13 ja Tabel 15.

Tabel 15. Liiklussagedused Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigul alternatiiv "Ilmatsalu" rajamisel aastal 2035

Liiklus-

kiirus 2035.a liiklusprognoos AKÖL15 (km/h)

T92 Viljandi mnt:

2+2 (0,7 km) 16077 50 0,7 km -2,3 km 12900 50 Märja -Haage lõik 2,3-4,17 km 7691 50 Haage - Pihva lõik 4,17 - 6,24 km 6506 90 Pihva-Rõhu lõik 6,24 - 7,16 km 6115 90 7,16 - 11 km 5932 90

Modelleeritud mürakaardid 3-1 (päevasel ajal kl 7-23) ja 3-2 (öösel kl 23-7) aasta 2045 mürasituatsiooni kohta asuvad Lisa 3. Hinnangu andmisel mürale arvestatakse piirtasemega olemasolevatel aladel, kuna antud juhul on tegemist juba välja kujunenud hoonestusega olemasolevate tänavate ääres. Vastavalt sotsiaalministri määrusele on lubatud müra piirtasemed II kategooria alal: 60 dB päevasel ja 55 dB öisel ajal (müratundlike hoonete sõiduteepoolsel küljel vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel).

15 Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 49 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Aastal 2045 on müratasemed päevasel perioodil lubatust kõrgemad või täpselt piiri peal samade eluhoonete teepoolsetel külgedel, mis alternatiiv "Viljandi" puhul. Seega võib öelda, et liiklussageduse muutus mõlema alternatiivi puhul ei ole niivõrd suur, et see muudaks olulisel määral müratasemeid ümbritsevas keskkonnas. Pigem on Tabel 16 esitatud väikesed müratasemete ületamised tingitud eluhoonete lähedusest sõiduteele.

Tabel 16. Viljandi mnt-äärsed eluhooned aastal 2035 alternatiiv "Ilmatsalu" korral, mille teepoolsetel fassaadidel on müratasemed lubatust kõrgemad

Eluhoone Müratase Müratase öösel, Kinnistu nimi ligikaudne Korrus päeval, dB(A) dB(A) kaugus teest Võilille tee 2 15 m 1 63 53 (Haage küla) Viljandi mnt 80 15 m 1 66 56 (Räni küla) 2 66 56 Kirbu tee 2 (Pihva 35 m 1 60 50 küla) 2 64 55

Eluhooned, mille õuealadel on müratasemed kõrgemad lubatud 60 dB on Võilille tee 2 (63-66 dB), Viljandi mnt 80 (66 dB) ja Kirbu tee 2 (60- 64 dB).

7.7.4. Olukord aastal 2045 alternatiiv "Lemmatsi 1" rajamisel

Alternatiiv "Lemmatsi 1" jaotustee rajamisel väheneb Viljandi maantee liikluskoormus enam kui teealternatiiv "Ilmatsalu" rajamisel, viies läbiva liikluse uuele trassile Viljandi mnt-st lõuna suunas. Müra modelleerimisel kasutatud liiklusandmed asuvad Tabel 17.

Tabel 17. Liiklussagedused Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigul alternatiiv "Lemmatsi 1" rajamisel aastal 2035

Liiklus-

kiirus 2035.a liiklusprognoos AKÖL16 (km/h)

T92 Viljandi mnt:

2+2 (0,7 km) 12185 50 0,7 km -2,3 km 9008 50 Märja -Haage lõik 2,3-4,17 km 3799 50 Haage - Pihva lõik 4,17 - 6,24 km 6506 90 Pihva-Rõhu lõik 6,24 - 7,16 km 6115 90 7,16 - 11 km 5932 90

Modelleeritud mürakaardid 4-1 (päevasel ajal kl 7-23) ja 4-2 (öösel kl 23-7) aasta 2045 mürasituatsiooni kohta asuvad Lisa 3. Hinnangu andmisel mürale arvestatakse piirtasemega olemasolevatel aladel, kuna antud juhul on tegemist juba välja kujunenud hoonestusega olemasolevate tänavate ääres. Vastavalt sotsiaalministri määrusele on lubatud müra piirtasemed

16 Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 50 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

II kategooria alal: 60 dB päevasel ja 55 dB öisel ajal (müratundlike hoonete sõiduteepoolsel küljel vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel).

Alternatiiv "Lemmatsi 1" korral muutub Viljandi mnt-l liiklussagedus ning mõnevõrra vähenevad müratasemed Tabel 14 ja Tabel 16 esitatud eluhoonete fassaadidel ja seetõttu müratasemed hoonete teepoolsetel fassaadidel jäävad lubatud piirnormidesse. Ainult Pihva külas asuva Kirbu tee 2 elamu II korruse fassaadil on müratase täpselt 65 dB. Ühtlasi on Kirbu tee 2 elamu õuealal müratase 62 dB.

7.7.5. Olukord aastal 2045 alternatiiv "Lemmatsi 2" rajamisel

Alternatiiv "Lemmatsi 2" jaotustee viib samuti läbiva liikluse uuele trassile Viljandi mnt-st lõuna suunas. Võrreldes "Lemmatsi 1" teealternatiiviga, on liiklussagedus Viljandi mnt-l suurem. Kiirusepiirangud Viljandi mnt-l jäävad samaks, mis "Lemmatsi 1" puhul. Müra modelleerimisel kasutatud liiklusandmed on toodud Tabel 18.

Tabel 18. Liiklussagedused Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigul alternatiiv "Lemmatsi 2" rajamisel aastal 2035

Liiklus-

kiirus 2035.a liiklusprognoos AKÖL17 (km/h)

T92 Viljandi mnt:

2+2 (0,7 km) 14044 50 0,7 km -2,3 km 10867 50 Märja -Haage lõik 2,3-4,17 km 5659 50 Haage - Pihva lõik 4,17 - 6,24 km 2898 90 Pihva-Rõhu lõik 6,24 - 7,16 km 6115 90 7,16 - 11 km 5932 90

Müra modelleerimise tulemusena koostati mürakaardid 5-1 (päevasel ajal kl 7-23) ja 5-2 (öösel kl 23-7) aasta 2045 mürasituatsiooni kohta asuvad Lisa 3. Hinnangu andmisel mürale arvestatakse piirtasemega olemasolevatel aladel, kuna antud juhul on tegemist juba välja kujunenud hoonestusega olemasolevate tänavate ääres. Vastavalt sotsiaalministri määrusele on lubatud müra piirtasemed II kategooria alal: 60 dB päevasel ja 55 dB öisel ajal (müratundlike hoonete sõiduteepoolsel küljel vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel).

Nii nagu alternatiiv "Lemmatsi 1" korral ei esine ka alternatiiv "Lemmatsi 2" situatsioonis Viljandi mnt äärsete eluhoonete teepoolsetel fassaadidel müratasemete ületamisi. Ainult Pihva külas asuva Kirbu tee 2 elamu II korruse fassaadil on müratase täpselt 65 dB. Ühtlasi on Kirbu tee 2 elamu õuealal müratase 62 dB.

7.7.6. Kokkuvõte alternatiivide võrdlusest müra seisukohast

Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigu laiendus ja pakutud alternatiivid aastal 2045 ei erine akustilisi tingimusi arvestades omavahel märkimisväärselt. Alternatiivide elluviimisel jääb müratasemete muutus Viljandi maanteel mõne dB piiresse. Lubatud müra normtasemetest mõnevõrra suuremad või täpselt piiril olevad müratasemed on teele väga lähedal asuvate eluhoonete juures iga alternatiivse olukorra puhul samad. Seega võib öelda, et Viljandi mnt liiklussageduse muutus tulenevalt erinevate alternatiivide elluviimisest (kas "Lemmatsi" või "Ilmatsalu") ei mõjuta olulisel

17 Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 51 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

määral müratasemeid piirkonnas ning müratasemed on lubatust kõrgemad või piiri peal nendel kinnistutel, mis asuvad teele väga lähedal ( ~15-40 meetrit teest).

Sõltuvalt liikluse kasvutendentsist tulevikus, liiklusmüra Viljandi maanteel võrreldes praeguse olukorraga ei vähene, vaid pigem suureneb, ning ühtlasi lisandub uute teealternatiivide rajamisel keskkonda täiendav müraallikas. Seetõttu võib öelda, et mõjutatavas alas elavatele inimestele on müra seisukohalt kasulikum pigem olemasoleva Viljandi mnt rekonstrueerimine kui uute teede rajamine. Uute teealternatiivide korral toimub küll nii liikluse ümber jaotumine kui ka kiiruspiirangute muutumine Viljandi mnt-l, mis mõjutavad ka müra levimist, kuid müra modelleerimise tulemusena selgus, et liikluse jagunemine "Ilmatsalu" või "Lemmatsi" alternatiivide rajamisel muudab müraolukorda ümbruskonnas suhteliselt vähe. Kiiruse muutmine mõjutab müra levikut oluliselt rohkem. Näiteks liiklussageduse kahekordne kasv suurendab müratasemeid ligikaudu 3 dB võrra, kuid kiiruse muutus 50 km/h asemel 90 km/h-ni võib muuta müratasemeid enam kui 10 dB (Joonis 7).

Joonis 7. Mootorsõidukite müraallikate omavaheline tähtsus erinevate kiiruste korral18

Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnati täiendavalt ka maksimaalset teeliiklusest tulenevat helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel

LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel. Müra modelleerimise tulemusel selgus, et maksimaalse helirõhutaseme ületamist ei esinenud ühegi eluhoone juures.

Müra modelleerimisele ja analoogsetest projektidest osalemisest saadud kogemusele tuginedes on müra seisukohalt alternatiivide eelistus allolev.

Eelistus: Viljandi, 0-alternatiiv, Lemmatsi 1≈Lemmatsi 2≈Ilmatsalu

7.8. Inimese tervis, heaolu ja vara

Inimeste tervise, heaolu ja vara kriteerium on paljuski seotud teostatud küsitluse ja müra modelleerimise tulemuste ning valdade üldplaneeringustes kavandatuga. Toimunud avalikud arutelud (10.03.2011 ja 03.05.2011) on näidanud, et tee-äärsetele Märja ja Haage elanikele on peamiseks probleemiks liiklusmüra ning üldine liiklusohutus. Küsitluse põhjal on peamiseks probleemiks jalakäijate liiklusohutus, mida saaks leevendada jalg- ja jalgrattateede rajamisega.

Küsitluse tulemusena ei olnud ligikaudu poolte küsitletute arvates uue teekoridori rajamine vajalik, samal arvamusel olid ka paljud arutelul osalenud. Peamiselt oldi vastu seetõttu, et uute trassikordidoride korral hõivataks uusi maa-alasid, mis killustab põllumaid ning maaomandit (vara). Suuresti samal põhjusel pooldavad KSH eksperdid alternatiivi „Viljandi“, kuna täiendavate maade hõivamisel uue Viljandi maantee koridori tarbeks tekiksid maaomandi küsimused. Kuivõrd

18 Lahti, T ja Ympäristonsuojelu, (2008). Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. Keskkonna- alane käsiraamat. Ökokratt, Tallinn 2008. 52 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Ülenurme ega Tähtvere valla üldplaneeringus ei ole ette nähtud Viljandi maanteele uut koridori, siis inimesed, kelle maid uus teekoridor läbiks, ei ole osanud arvestada maaomandi küsimuste ning tee-rajamise häiringutega. Küll, aga on üldplaneeringutes ette nähtud olemasolevate teede rekonstrueerimine (sh Viljandi maantee) koos kergliiklusteede rajamisega, millega Viljandi maanteeäärsed maaomanikud peavad olema valmis arvestama. Teemaplaneering täiendab ja täpsustab kehtivaid Tähtvere ja Ülenurme valla üldplaneeringuid jaotusteede osas, mis edaspidi lihtsustab detailplaneeringute koostamist. Teemaplaneeringust selgub, kuidas Viljandi maanteeäärsed detailplaneeringud saavad endale juurdepääsu, mis tähendab, et teemaplaneering loob juba osaliselt lahendused ärimaade ühendamiseks tulevikus ning avaldab seeläbi positiivset mõju teeäärsete maade väärtusele.

Samas ei saa uue teekoridori vajaduse üle otsustada ainupüksi inimeste arvamuste põhjal, kuna elanikud ja maaomanikud lähtuvad arvamuse avaldamisel oma isiklikest huvidest, konkreetsest maaüksuse asukohast ning tee rajamisest saadavast kasust/ kahjust. KSH käigus on eesmärgiks selgitada erinevate huvigruppide arvamused, need koondada ning anda otsustajale informatsioon, et oleks võimalik valida sobivaim lahendusvariant erinevaid arvamusi ja vajadusi arvestades.

Tuginedes ka kooskõlale üldplaneeringutega on eeldatavasti häiringud maaomanikele kõige väiksemad alternatiiv „Viljandi“ korral. Antud juhul on selge, et kohalike elanike heaolu suurendab oluliselt jalg- ja jalgrattateede rajamine, kuivõrd nende puudumine on ülekaalukalt elanike arvamuse kohaselt tänasel Viljandi maanteel kõige olulisem probleem. Viljandi maantee rekonstrueerimine koos jalg- ja jalgrattateede rajamisega suurendab olulisel määral jalgratturite ja jalakäijate liiklusohtust ning pakub lisaks täiendavaid võimalusi tervislike eluviiside harrastamiseks. Nimelt võimaldab Märja ja Haage linnalähedane asukoht kasutada senise sõiduauto asemel jalgrattaid või liigelda jala. Ühtlasi kaob lapsevanematel vajadus lapsi igapäevaselt sõiduautoga kooli ja huviringidesse sõidutada.

Müra seisukohalt on samuti eelistuseks alternatiiv „Viljandi“, mille sisulise analüüsiga saab tutvuda eelnevas peatükis.

Eelistus: Viljandi, Lemmatsi 1≈Lemmatsi 2≈Ilmatsalu, 0-alternatiiv

7.9. Küsitluse tulemused

Metoodika

Inimeste ruumilise käitumise kohta ülevaate saamiseks viidi teemaplaneeringu piirkonnas läbi ankeetküsitlus saamaks teada kohalike elanike liiklemisharjumusi ning arvamusi probleemide kohta Viljandi maanteel liiklemisel. Märtsis-aprillis 2011 läbi viidud küsitluse käigus küsitleti juhuvalimina kokku 122 inimest, mis moodustab ca 5 % TP ala elanikkonnast. Küsitluses osalesid Räni (19), Õssu (10), Märja (49), Haage (25), Rahinge (5), Rõhu (2) ja Pihva (1) elanikud. Lisaks oli küsitletuid Tartu linnast (8) ja mujalt (3), kes Viljandi maanteel peaaegu igapäevaselt liiklesid.

Küsitleti inimesi vanuses alates 15 ning meeste ja naiste osakaal oli enam-vähem võrdne. Küsitletute vanuseline koosseis jagunes samuti võrdselt (Joonis 8).

53 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Küsitletute vanuseline koosseis Hõive muu kodune >66 a 3% 9% 4% 15- õpilane 25 a 8% 56-65 a 15% 21% pension 46-55 a 26-35 a är 14% 28% 14% töötaja 66% 36-45 a töötu 18% 0%

Joonis 8. Küsitletute vanuseline koosseis Joonis 9. Küsitletute hõive

Tulemused

Enamus vastanutest (66%) on tööl käivad inimesed, kelle töökohad asuvad peamiselt Tartu linnas (71%), samuti käivad küsitletute lapsed enamasti (80%) Tartu linna koolides ja lasteaedades. Tööle, kooli/lasteaeda ja poodi minemiseks kasutatakse peamiselt sõiduautot (60%), oluliselt vähem kasutatakse ühistransporti või käiakse jalgsi või sõidetakse jalgrattaga. Küsitluse tulemusena selgus, et enamus kohalikke elanikke (83% vastanutest) käivad Tartu linnas iga päev.

Igapäevaseid sisseoste teevad kohalikud elanikud enamasti Lõunakeskuses, vähem nimetati ka Ringtee Selverit, Veeriku tänaval ja Tartu kesklinnas asuvaid poode. Inimesed vastasid seejuures, et käiksid Lõunakeskuses hea meelega jalgsi või jalgrattaga, kui poodi viiks Viljandi mnt-lt otsetee, kuna vahemaa kodust poodi ei ole iseenesest pikk ning autosõit võtab oluliselt kauem aega.

Ühistranspordi korraldusega rahuloleku osas jagunesid arvamused enam-vähem võrdselt – ühistranspordiga oli rahul 55% bussiliikluse kasutajatest. Kõige vähem olid inimesed ühistranspordiga rahul Märja alevikus ja Räni külas. Peamiselt põhjustab nende elanike hulgas probleeme bussiliikluse graafik: buss ei sõida õhtusel ajal pärast kl 18 Tartust Märjale ning harva liigub ühistransport ka laupäeval (pühapäeval ei sõida üldse). Arvati, et buss võiks Märjale sõita sagedamini ning ühtlasi oleks mõistlik pikendada linnaliini Märja alevikuni, kuna Märjast on kujunemas Tartu eeslinn, kus elanike arv suureneb pidevalt ning kaugus linnast ei ole bussiliikluse jaoks suur. Räni küla elanike peamine mure oli bussipeatuste kauge asukoht. Haage elanikud märkisid, et bussipeatus asub halvas ja ebamugavas kohas – majadest kaugel ja ohtliku teeületamisega.

54 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Igapäevane liiklemine

80 70 60 50 40 Tööle 30 20

10 Lasteaeda/k Inimeste arv Inimeste

ooli

jalgsi

jalgrattaga

transport

sõiduautoga

valla/ettevõtte ühistranspordiga

Joonis 10. Kohalike elanike igapäevane liiklemine

Raskeliiklus Viljandi mnt-l üldiselt ei häiri kohalikke elanikke, kuigi raskeliiklust märgatakse teel liiklevat iga päev ja üsna sageli. Haage küla elanikud märkavad rohkem raskeliiklust Külitse teel nr 22195 ning Haage-Rahinge teel nr 22105 (hooajati), märkides seejuures, et liiklust on päris palju ning et rasked masinad ei peaks nii kitsal teel sõitma. Räni küla elanikke häirib Lemmatsi- Leilovi teed nr 22128 kasutav raskeliiklus, kuna tee on pindamata ja raskeliiklus muudab tee seisukorra halvemaks. Lisaks sõidavad sellel teel mitmeid kordi päevas Leilovi lauda põllumajandusmasinad. Vastanud tõdesid, et raskeliiklus kasutab Tartu-Rõhu teelõiku, kuid liiklusmüra ja raskeliikluse suurt osakaalu enamus elanikest otseselt häirivaks ei pidanud.

Tartu-Rõhu teelõigu peamise probleemina (vt Joonis 13) tõid elanikud välja jalg- ja jalgrattateede puudumise (73% vastanutest), millele järgnesid ohtlikud möödasõidud, kõrge piirkiirus ning tee tehniline seisukord. Ka kohapealsel vaatlusel oli tee ääres näha palju kõndivaid inimesi ning ka jalgrattureid. Inimesed kommenteerisid juurde, et käiksid hea meelega jala või kasutaksid jalgratast Tartusse pääsemiseks, kuid hetkel on see Viljandi mnt-l üsna ohtlik, kuna teel puudub valgustus, korralik teeperv ning autod sõidavad kiiresti, eriti halb olevat olukord lumisel ajal. Need asjaolud omakorda tingivad sõiduautode suurema kasutusvajaduse. Lisaks mainisid mitmed kohalikud, et kasutaksid kergliiklusteed hea meelega tervisespordi harrastamiseks ja ka lastevankritega jalutamiseks.

Joonis 11. Jalakäijad Viljandi maanteel Joonis 12. Lemmatsi- Leilovi tee Räni küla juures

55 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

89 Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigu peamised probleemid 90

80 70 60 50

Vastanutearv 40 30 17 17 20 13 12 10 10 6 5 5 10 0

Joonis 13. Viljandi mnt Tartu-Rõhu teelõigu peamised probleemid

Jalg- ja jalgrattateede puudumist ja nende rajamise vajadust kinnitas 89 inimest (73% vastanutest). Autojuhid mainisid samuti, et jalg- ja jalgrattateede puudumine on ohtlik – autojuht ei märka tee ääres kõndivat jalakäijat, eriti pimedal ajal. Lisaks toodi välja ohtlikud möödasõidud ning maanteelt peale- ja mahasõidud asulatesse – tekivad pimedad nurgad ning hommikuti ja õhtuti ei ole suurema liikluse tõttu võimalik pöördeid teha. Samuti on ebamugav, kui sõidukid Viljandi mnt-l elamurajoonidesse keeravad ning järske pidurdamisi põhjustavad. Seetõttu olid 92% vastanutest nõus, et Viljandi mnt vajab rekonstrueerimist, eriti jalg- ja jalgrattateede rajamise osas.

Kas peate vajalikuks Viljandi Viljandi mnt uue asukoha mnt rekonstrueerimist ja vajadus? kergliiklusteede rajamist?

EI 8%

JAH EI 48% 52% JAH 92%

Joonis 14. Viljandi mnt uue asukoha Joonis 15. Viljandi mnt vajadus rekonstrueerimise ja kergliiklusteede rajamise vajadus

56 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Tee uue asukoha suhtes jagunesid arvamused enamvähem pooleks – 52 % vastanutest arvas, et uut asukohta ei ole ning 48 % arvas vastupidiselt. Vajadust uue teelõigu järele tundsid enam Haage elanikud, eelistades alternatiivi "Lemmatsi". Põhjenduseks toodi, et suunda kasutab peamiselt raskeliiklus ning hetkel sõidetav Külitse tee (tee nr 22195) ei võimalda kohalikel turvaliselt liigelda. Ka "Ilmatsalu" alternatiivi pooldamisel toodi peamise põhjendusena välja asjaolu, et uus tee suunaks Tartust ja Viljandi mnt-lt raskeliikluse mööda. Samas soovitasid mitmed kohalikud Märja ja Räni küla elanikud uue tee rajamise asemel korda teha nn Räni tee (Lemmatsi- Leilovi tee nr 22128). Paljud Viljandi maantee äärsetes asulates elavatest vastanutest tegid ettepaneku rajada jalg- ja jalgrattatee Märja alevikust Lõunakeskusesse, et luua turvaline otsetee jalakäijatele ja jalgratturitele. Mitmed küsitletud lisasid kommentaariks, et uued teearendused on alati teretulnud ning liikluse hajutamise seisukohalt vajalikud, kuid eelkõige Räni küla elanikud arvasid, et Viljandi maantee asemel tuleks tegeleda Elva maantee probleemide lahendamisega. Veel lisati, et kõige rohkem oleks piirkonda vaja just jalg- ja jalgrattateed, et elanikud saaksid turvaliselt Tartusse (ja ka bussipeatustesse) käia jala või jalgrattaga ning lisaks harrastada tervisesporti.

Arvestades küsitluse tulemusi, ei näe pooled kohalikud elanikud otsest vajadust uute teekoridoride järele, vaid pooldavad pigem Viljandi maanteed tänases koridoris. Ühtlasi selgus küsitlusest, et kohalikele elanikele ei ole praegusel ajal raskeliiklus ega liiklusmüra probleemiks ning lahendamist vajav olukorra leevenduseks on jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse tagamine ning jalg- ja jalgrattateede rajamine.

Tuginedes küsitluse tulemustele on esialgseks eelistatud lahenduseks alternatiiv "Viljandi", mille oluliseks osaks on jalg- ja jalgrattateede väljaehitamine.

Arvamused

Järgnevalt on teemade kaupa välja toodud küsitletute seas kordunud olulisemad arvamused ja tähelepanekud:

Teede tehniline seisukord

 Tuleb esmalt korda teha olemasolevad teed – Külitse tee (nr 22195), Lemmatsi-Leilovi tee (nr 22128);  Elva mnt on halvemas seisus kui Viljandi mnt (vastajateks peamiselt Räni küla elanikud) ning tuleks tegeleda Elva mnt probleemide lahendamisega;  Märja ja Lemmatsi vaheline ühendustee (22128 Lemmatsi-Leilovi tee) võiks olla paremas korras ja asfaltkattega;  Uusi elurajoone Tartu lähedale ehitatakse, aga korralikke teid juurde mitte.

Liikluskorraldus

 Märja alevikku Viljandi mnt-lt peale ja maha sõites on kaks ristmikku, mis tekitavad järjekordi;  Viljandi ja Riia ringteed võiksid olla linnasisesed tänavad, kus jalutaksid ka jalakäijad. Hetkel on nad maanteed, mitte tänavad. Oleks vajalik Tartule teha korralik ümbersõit;  Võiks teha korda olemasolevad teed, mitte rajada põldudele uusi teid.

Jalg- ja jalgrattaliiklus

 Väikese lapsega ja lapsevankritega ei saa Viljandi mnt ääres käia, ohtlik;  Tahaks käia rohkem jala Viljandi mnt-l, minna jalgrattaga või jalgsi Tartusse tööle ja poodi;  Võiks olla otsetee Märja alevikust Lõunakeskusesse.

57 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

7.10. Piirkonna areng ja mõju maakasutusele

Viimase paari aastakümnega on Tartu linna lähedaste alade maakasutus valglinnastumise protsessis kiiresti muutunud. Tartu linna lähialal on arenenud elamuehitus ja vahetult Tartu ringteega piirnevale alale on rajatud tööstus- ja teeninduspiirkondi. Suurenenud on liiklussagedus teedel ja olemasolev teedevõrk ei võimalda enam piisavalt kiiret ja ohutut liiklemist.

Viljandi maantee äärse piirkonna arengul (eelkõige Haage ja Märja) on ligipääsetavus üks olulisemaid aspekte nii elanike kui piirkonna ettevõtjate jaoks. Kohalikud kasutavad maanteed igapäevaselt tööle-kooli-poodi-koju liiklemiseks ning nende jaoks on loogiline ja ohutu juurdepääs elukohale tõenäoliselt olulisem kui sujuv ühendus kaugemate linnadega. Teede projekteerimisel ning liikluspiirangute seadmisel tuleb samas silmas pidada asjaolu, et tegemist on põhimaanteega, mida paljud liiklejad kasutavad sõiduks kaugematesse piirkondadesse ning kelle jaoks on olulisem sujuv ja kiire ühendus näiteks Viljandi ja Pärnuga. See tähendab, et teekasutajad eeldavad Viljandi maateelt kahte erinevat funktsiooni – kohaliku liikluse teenendamist (liikluskiirus eeldatavalt madalam) ning läbiva liikluse teenendamist (liikluskiirus eeldatavalt kõrgem). Samuti eeldatavat piirkonna elanikud ja ettevõtjad ohutut ja mugavat juurdepääsu oma omandile (maa, elamu, ettevõte, põllumaa vmt) ning minimaalset häiringut liikluskorralduse muudatustest ning eeldatavasti liiklusintensiivsuse kasvust tulevikus oma igapäevasele tegevusele.

Mõjude osas piirkonna ettevõtete tegevusele saab järeldada, et uute Viljandi maantee asukoha alternatiivide realiseerumisel viidaks läbiv liiklus olemasolevalt Viljandi maanteelt mööda, mis tähendaks mõningast klientuuri kaotust praegustele Viljandi maantee ääres paiknevatele äridele. Samas tekiks ka uue maantee äärde võimalus linnalähedases piirkonnas asuva ettevõtluskeskkonna tekkeks ja edasiseks arenguks. Kuivõrd ettevõtjate huvid sõltuvad paljuski ettevõtte eesmärkidest, tegevusvaldkonnast ning toote/ teenuse sihtgrupist ja tarbijatest, siis ei ole võimalik KSH raames üheselt prognoosida ühe või teise alternatiivi positiivse või negatiivse mõju ulatust. Nagu öeldud, sõltub hinnang ettevõtte teenuse/ toote sihtgrupist ja tegevusvaldkonnast. Lähtudes siinkohal valdade üldplaneeringutest ei ole uute teetrasside aladel ette nähtud ettevõtlus- ega äripiirkondi, mistõttu ei ole alust arvata, et ettevõtted kavandaksid ka sealkandis tegevust. Küll aga on Ülenurme valla üldplaneeringus Erika-Märja piirkonnas vahetult maanteega piirnevad alad kavandatud tootmis- ja ärimaadeks (vt ptk 2.3.5 ja Joonis 3), millest võib järeldada, et liikluse ümbersuunamisel avalduksid teeäärsetele äridele negatiivsed mõjud läbi klientuuri kaotuse. KSH meeskond teadvustab, et ka „Viljandi“ alternatiivi elluviimisel on mõningased mõjud teeäärsetele kinnistutele, kuid need mõjud ei ole nii olulised, et välistaksid alternatiivi elluviimise, kuna alternatiiv kulgeb strateegilisel tasandil oleva maantee asukohas. Kuivõrd KSH keskendub hindamisele asukohaalternatiivide ehk strateegilisel tasandil, siis eelistatud alternatiivi „Viljandi“ krundipõhiselt ei hinnata – see tähendab et selgitatakse välistavad asjaolud, olulised mõjud ja leevendavad meetmed, kuid tee projekteerimine käib siiski vastavalt tee projekteerimise normidele ja nõuetele, millele KSH ei saa omalt poolt ettekirjutusi teha.

Lisaks teemaplaneering täiendab ja täpsustab kehtivaid Tähtvere ja Ülenurme valla üldplaneeringuid jaotusteede osas, mis edaspidi lihtsustab detailplaneeringute koostamist. Teemaplaneeringust selgub, kuidas Viljandi maanteeäärsed detailplaneeringud saavad endale juurdepääsu, mis tähendab, et teemaplaneering loob juba osaliselt lahendused ärimaade ühendamiseks tulevikus ning avaldab seeläbi positiivset mõju teeäärsete maade väärtusele. Terviklik lähenemine piirkonna infrastruktuuri planeerimisele on konfiktide ja negatiivsete mõjude vältimiseks äärmiselt oluline ning KSH seisukohast positiivse mõjuga.

Teemaplaneeringuga kavandatud jalg- ja jalgrattatee rajamine ja ühendamine Haage paisjärve rekreatsioonipiirkonnaga tagab juurdepääsu Haage paisjärvele ning tõstab piirkonna väärtust puhkekohana. Ühtlasi võib eeldada, et jalg- ja jalgrattateede rajamine tõstab Märja ja Haage väärtust ka linnalähedase ning liiklejatele turvalise elukohana.

Mõjud maakasutusele on seotud ka piirkonnale iseloomulike väärtuslike põllumaadega, millele avalduvat mõju on analüüsitud ka peatükis 7.4. Maaüksustele, põllumaadele ja elamutele 58 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

juurdepääsud lepitakse maaomanikega/ ettevõtjatega kokku eelprojekti koostamise käigus, kui tegeletakse juba detailsete lahenduste väljatöötamisega.

Piirkond on täna suures ulatuses põllumajandusliku maakasutusega. Seda iseloomustab PRIA toetusaluste põllumassiivide kaart. Punktobjektidena on kaardil esitatud loomakasvatushooned. Osa neist kuuluvad väiketaludele, kuid valdav osa maadest on kasutuses kolme suurtootja (Tartu Agro, Haage suurtalu ja Maaülikooli katsefarm) poolt kas omandi- või rendiõiguse alusel. Tartu Agro maakasutus tugineb 25-aastasel riigimaade rendilepingul aastast 2000. Seetõttu võib eeldada, et vähemalt kõnealuse rendilepinguga kaetud maadel maakasutuse muutused kuni aastani 2025 on minimaalsed ja järgnev protsess sõltub rendilepingu lõppemise järgsetest arengutest. Lemmatsi ja Ilmatsalu alternatiivid uute objektidena lõikavad põllumassiive, vähendades otseselt põllualade pindala ning killustades neid. See omakorda raskendab põllualade otstarbekat ja efektiivset kasutust, mistõttu eelistatud on alternatiivi Viljandi rakendamine.

Eelistus: Viljandi ≈ 0-alternatiiv, Lemmatsi 1 ≈ Lemmatsi 2 ≈ Ilmatsalu

Joonis 16. Väljavõte PRIA põllumassiivide kaardist

7.11. Mõju kultuuripärandile

TP alternatiivsete lahenduste väljatöötamisel on arvestatud arheoloogiamälestiste kaitsevööndeid (50m) ning ühegi alternatiivi realiseerumise korral ei ole ette näha olulist mõju kultuuripärandile, kuivõrd tegevus jääb arheoloogiamälestiste kaitsevööndist välja.

Avalikkuse kaasamise tulemusena laekus täiendav informatsioon endise Haage kirikumõisa ja seal kasvavate põlispuude kohta. Kinnistuomaniku sõnul on põlispuude peidus seisev endine mõisahoone (tänane Pärna kinnistu) eri aegadel teostatud ümberehitustega paljugi oma algsest ilmest kaotanud, kuid siiski on tegemist Tartumaa Tartu-Maarja kihelkonna endise Haage kirikumõisaga. Keskkonnaministri 30. märtsi 2009. a käskkirjaga nr 454 algatatud Tartu maakonna üksikobjektide, sealhulgas endise Haage mõisa põlispärnade grupp, kaitse-eeskirja eelnõu on Keskkonnaministeeriumi andmetel ministeeriumitevahelisel kooskõlastusringil. Ka Maa- ameti pärandkultuuri kaardirakendusel on Haage kirikumõis (Haakhof) ning Haage mõisa kuivati välja toodud." Lemmatsi 1" alternatiiv kulgeks osaliselt endise Haage mõisa maadel.

Arvestades arheoloogiamälestiste kaitsevööndeid ning avalikustamise käigus laekunud informatsiooni ei ole ühegi alternatiivi realiseerumisel ette näha olulist mõju, kuid eelistatud 59 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

lahenduseks on alternatiiv "Viljandi". Juhul kui tee otsustatakse realiseerida uue teealternatiivi kohaselt, tuleb enne ehitustööde algust teostada arheoloogiline eeluuring.

Eelistus: Viljandi ≈ 0-alternatiiv, Lemmatsi 2 ≈ Ilmatsalu, Lemmatsi 1

7.12. Jäätmeteke

Tee-ehituse jäätmeteke on seotud ehitus- ja olmeprahi käitlemisega ning tee süvendamisest tekkiva pinnase ladestamisega.

Maantee-ehituses kasutatakse freesitud materjali ning pinnase jäägid ära teistel maanteelõikudel, mis tähendab, et keskkonda ladestatavaid jäätmeid maantee rekonstrueerimise tulemusena ei teki. Tekkiv materjal võetakse väärtusliku tee-ehitusmaterjalina sajaprotsendiliselt kasutusse.

Tee kasutusetapis tekkivad jäätmed on peamiselt liiklejate poolt maha visatud prügi.

Eelistus: 0-alternatiiv ≈ Viljandi ≈ Lemmatsi 2 ≈ Ilmatsalu ≈ Lemmatsi 1

7.13. Kumulatiivsed mõjud

Kumulatiivsete mõjude hindamisel mõeldakse antud TP puhul eelkõige Viljandi maantee realiseerumise mõjusid Tartu linnakeskkonnale ja liiklusele. Vastava ettepaneku tegi Tartu linn oma 08.03.2011 kirjas nr 9-6.2/04005 ( lisa 1 KSHP koosseisus).

TP realiseerumise mõjude hindamisel Tartu linnakeskkonnale ja liiklusele on tuginetud teostatud liiklusloendusele ja prognoosile, mille peamine eesmärk teedevõrgu planeerimise seisukohalt on selgitada välja liikluse jagunemine ning peamised liikumissuunad. Liiklusuuringust selgub, et põhiline liiklusvoog Viljandi maanteelt linnalähedasest alast suubub Emajõe paremkaldal kesk- ja lõunatsooni ehk Lõunakeskuse ristmiku kaudu kas kesklinna või Riia maantee kaudu keskusse.

Alternatiivse teedevõrguna käsitletakse võimalusi projekteeritavalt teelõigult uute ühenduste rajamiseks teiste liiklussõlmedega. Põhjaühendusena käsitletakse Haage-Kandiküla suunda ühendusega Ilmatsalu ringile (alternatiiv Ilmatsalu), lõunaühendusena Haage-Lemmatsi suunda (alternatiiv Lemmatsi) ühendusega T3 maanteega Lemmatsi piirkonnas (jätkuühendus Riia maanteele või Tartu Idaringteele). Selliste ühenduste olemasolu võimaldaks rahustada maanteeliikluse Märja piirkonnas ning samas vähendada koormust Viljandi ringil, mis Maanteeameti lõuna regiooni andmetel on kavas rekonstrueerida kaherajaliseks ringiks. Järgnevalt on analüüsitud erinevate alternatiivide mõju Tartu linnakeskkonnale ja liiklusele:

Viljandi maantee jäämine olemasolevale trassile ei too Tartu linna liikluse jaoks kaasa olulisi muutusi. Eeldatavasti koormatakse Viljandi mnt ringristmik varsti üle ning ummikust pääsemiseks hakatakse senisest enam otsima kõrvalteid. Võimalik suund, mis tõenäoliselt kasututele võetakse on uuelt Viljandi mnt väikeringilt (km 1) Lõunakeskuse juurde ja sealt kaudu tagasi. See ei peaks aga E263 liiklust häirima.

Ilmatsalu alternatiivi realiseerimise korral kahaneb kesklinna läbiv liiklus, seda eriti peale Põhjaringi valmimist (Raadi piirkonda liiklejad ei kasuta sel juhul enam Viljandi ringi). Enne Põhjapoolse ringi rajamist on Ilmatsalu alternatiivi mõju väike. Viljandi maanteest põhjapoolne liiklus on võrreldes lõunapoolsega tunduvalt väiksem. Juhul kui rajatakse Tähtvere sild, moodustub llmatsalu alternatiivist atraktiivne liikluskoridor, mis võimaldab ka üle Emajõe pääseda. Mõlemal juhul tõmmatakse Riia tänava piirkonnast ära liiklus, mis muidu Ropka piirkonda liigub. Annelinna osas on ka Ilmatsalu alternatiivil väike mõju olemas, sest Tähtvere silla kaudu kulgeks ka osa Viljandi mnt Annelinna liiklust.

Lemmatsi alternatiivil oleks Tartu linna liiklusele kõige suurem efekt , kuna ühendus võimaldaks vältida Viljandi mnt ringristmikku ja suunduda sihtkoha otse, kas mööda Riia maanteed läbi kesklinna või läbi Idaringtee esmalt Ropka, Raadi ja ka Annelinna piirkonda. Lõunakeskuse liiklussõlm rekonstrueeritakse lähiajal eritasandiliseks ning see ei jääks liiklust piirama. Riia 60 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

maantee liikluskoormust vähendab eelkõige Idaringtee valmimine. Eeldatavasti ei jää E263 Lemmatsi-Lõunakeskus-Postimaja trass liiklust pidurdama ning trassi valmimise tulemusena kahaneks selgelt surve kesklinna liiklusele.

61 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

8. PARIMA ALTERNATIIVI VALIK

8.1. Periood KSHP heakskiitmisest (aprill 2011) kuni tulemuslikkuse analüüsi avalikustamiseni (mai 2011)

Alates KSH programmi heakskiitmisest alustati sisulise keskkonnamõjude hindamisega. Samaaegselt teostati liiklusuuring, millele tuginedes töötati välja erinevad alternatiivsed lahendused. Viljandi maantee laienduse teemaplaneeringu optimaalseima lahenduse leidmiseks koostati Tulemuslikkuse analüüsi aruanne, mis avalikustati koos esialgse keskkonnamõju hinnanguga mais 2011.

Tulemuslikkuse analüüsis teostati probleemanalüüs olemasoleva liikluskeskkonna probleemistiku väljaselgitamiseks ning seati eesmärgid probleemide leevendamiseks sobivatele lahendustele. Analüüsiti kolme võimalikku hierarhilise teedevõrgu lahendust ning võrreldi neid tehnilistest, majanduslikest ning keskkonnaaspektidest lähtuvalt. Keskkonnaaspektidest tulenev alternatiivide võrdlus on kajastatud käesolevas aruandes.

Kõigis aspektides osutus eelistatuimaks alternatiiv „Viljandi“, mille puhul põhimaantee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme jääb Tartu-Rõhu teelõigul valdavalt olemasolevasse teekoridori. Teedevõrgu hierarhilise ülesehituse jaoks on vajalik rajada jaotusteid, mille kaudu tagatakse juurdepääs olemasolevale aktiivsele maakasutusele.

Tulemuslikkuse analüüsi põhjal tehti ettepanek teemaplaneeringu põhilahendusena kavandada alternatiiv „Viljandi“ järgmistele põhjendustele toetudes:

1. Tagatud on kõigi teekasutajate jaoks lühim võimalik teekond; 2. Teekasutaja kulud on minimaalsed ning tulud suurimad, alternatiiv on sotsiaal- majanduslikult tasuv; 3. Vajalik täiendav tee maa-ala on vähim ning piirneb valdavalt olemasoleva teekoridoriga; 4. Keskkonnamõju on kaalutud alternatiividest vähim nii loodus- kui ka sotsiaal- majandusliku keskkonna puhul; 5. Kohaliku elanikkonna seas läbi viidud küsimuste põhjal on eelistatud olemasoleva teekoridori parendamist ning sealjuures peetakse olulisemaks jalg- ja jalgrattateede väljaehitamist, ühtlasi ühistranspordi toimivuse parendamist.

Tulemuslikkuse analüüs sisaldas esialgset keskkonnamõjude kokkuvõtet, mis põhines peamiselt eksperthinnangutel, teostatud küsitlusel ning müra modelleerimise tulemustel. Küsitluse käigus saadud info oli oluline alternatiivsete lahenduste sotsiaal-majandusliku mõju hindamiseks (inimeste heaolu, liiklusohutus, erinevate inimeste arvamuste kogumine). Alternatiivide väljatöötamisel ja KSH teostamisel arvestati ka keskkonnapiiranguid (EELIS, muinsuskaitse, vt Lisa 6) ning varasemaid analoogsetest teeprojektidest ja planeeringutest saadud kogemusi.

Esialgse keskkonnamõjude kokkuvõtte eesmärk oli anda TP korraldajale ja otsustajale informatsiooni alternatiivide teostatavuse ja keskkonnaaspektidest lähtuva eelistuse kohta, tuues välja olulisemad keskkonnaaspektid, mis võivad põhjustada olulisi mõjusid ning saada takistuseks alternatiivide realiseerumisele.

Esialgne keskkonnamõjude kokkuvõttes toodi eraldi välja eeldatav mõju looduskeskkonnale ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Looduskeskkonna kriteeriumite kohaselt (veekeskkond, taimestik, loomastik, väärtuslikud maastikud) on eelistatud alternatiivi "Viljandi" realiseerumine, kuna selle alternatiivi elluviimisel häiritakse looduskeskkonda kõige vähem, sest rekonstrueeritav maantee jääb valdavalt olemasolevasse teekoridori. Sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avalduva mõju osas ostutus eelistatumaks samuti alternatiiv "Viljandi". Välistavaid asjaolusid ühelgi alternatiivil keskkonna seisukohast ei ilmnenud.

62 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

8.2. Periood kuni KSH aruande avalikustamiseni

Tulemuslikkuse analüüsi ja esialgse keskkonnamõju hinnangu avalikustamise perioodil väljendas Tähtvere vallavolikogu oma 29.04.2011 kirjaga nr 1-2/12 seisukohta suurendada teemaplaneeringu ala Tähtvere valla piirini ning täiendada keskkonnamõjude kokkuvõtte osa kvantitatiivsete näitajatega. Vastav täiendus viidi tulemuslikkuse analüüsi19 sisse.

Perioodil jätkati tööd teemaplaneeringu koostamisega vastavalt tulemuslikkuse analüüsi ettepanekule käsitleda teemaplaneeringus ja eelprojektis eelistatuna alternatiivi "Viljandi". Teemaplaneeringu koostamisel suurendati vastavalt Tähtvere vallavolikogu ettepanekule ka teemaplaneeringu ala Tähtvere valla piirini (km 13,3).

Keskkonnamõju hindamise seisukohalt toimus sisuline alternatiivide võrdlemine tulemuslikkuse analüüsi etapis ning esialgne keskkonnamõju hinnangu toetas eelistatud lahendusena alternatiivi "Viljandi". Teemaplaneeringu ala suurenemise tulemusena kuni Elva jõeni täiendati KSH aruannet ning korrigeeriti vajadusel mõju hinnangut. Täiendavaid alternatiive perioodil ei lisandunud.

TP ala laienemine ei toonud TP ja EP realiseerumisele kaasa välistavaid asjaolusid ega muutnud alternatiivide eelistust keskkonna seisukohalt. Endiselt on eelistatud maantee rekonstrueerimine olemasolevas koridoris ning jalg- ja jalgrattateede rajamine liiklejate ohutuse suurendamiseks.

Perioodil toimusid kohtumised teemaplaneeringu ala maaomanike ja elanikega, et arutada kohalike jaotusteede paigutust lähtuvalt hierarhilise teedevõrgu ülesehitusest ja kohalike inimeste vajadustest. KSH käigus ei hinnata ega võrrelda eraldi jaotusteede asukohti, vaid jaotusteede asukohad lepitakse elanike ja maaomanikega kokku individuaalselt.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on teostatud asukohaalternatiivide ("Viljandi", "Ilmatsalu", "Lemmatsi") tasandil eelistatuima alternatiivi ning võimalike oluliste mõjude ja vastavate leevendusmeetmete selgitamiseks. Oluliseks mõjuks võib antud teemaplaneeringu puhul pidada liiklusmüra ning vajadust seda leevendada. Üldiselt võib öelda, et leevendusmeetmete rakendamise korral ei kaasne teemaplaneeringu ja eelprojekti elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi §520 tähenduses.

8.3. KSH aruande avalikustamisjärgne tegevus ja täiendused

19 Maanteeameti lõuna regioon kiitis täiendatud tulemuslikkuse analüüsi heaks 17.08.2011 kirjaga nr 15-4/11-00291/115.

20 Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 63 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Eelnevast tulenevalt teostati müra modelleerimine eelistatud alternatiivile „Viljandi“ koos järgmiste tehniliste parameetritega müraseintega (Lisa 9).

 Märja aleviku mürasein – kõrgus 3,5 meetrit ja pikkus 540 meetrit;

 Haage küla mürasein – kõrgus 4 meetrit, pikkus 390 meetrit.

Tabel 19. Müraolukord teele lähimate eluhoonete fassaadidel enne ja pärast müraseina rajamist

Eluhoone Kinnistu ligikaudne Korrus Ilma müraseinata Koos müraseinaga nimi kaugus teest Müratase Müratase Müratase Müratase päeval, öösel, päeval, öösel, dB(A) dB(A) dB(A) dB(A) Pilve tn 3 45 m 1 60 49 53 40 (Märja 2 alevik) 60 50 54 41 Päikese tn 3 30 m 1 61 51 54 41 (Märja 2 alevik) 62 51 55 42 Võilille tee 2 15 m (Haage 1 küla) 68 58 52 42 Haagevälja 30 m 1 62 52 52 42 tee 2 (Haage 2 küla) 63 52 62 52

64 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

9. LEEVENDUSMEETMED

Leevendusmeetmeid on täpsustatud peale 25.10.2011 toimunud avalikku arutelu ning kohandatud vastavalt eelistatud lahendusele ehk alternatiivile „Viljandi“.

Veekeskkond

 Vastavalt veeseaduse § 29 tuleb kinni pidada veekaitse vööndi nõuetest, et vähendada veekogu reostuse võimalikkust. Sel põhjusel ei tohi teid projekteerida paralleelselt järve, jõe, oja või peakraaviga lähemale kui 10 meetrit veekogu kaldast.

 Kaevule lähemal kui 50 meetrit ja veekogule (järved, jõed, ojad, peakraavid) lähemal kui 10 meetrit (soovitatavalt 100 m) ei tohi käidelda või hoida võimalikke reostusobjekte. Nt pesta tee-ehituse masinaid või ladustada värve ja naftasaadusi.

 Otse sillalt ei tohi sademevett veekogusse juhtida, vaid sealse sademevee peab enne kaldal asuvasse kraavi suunama, et oleks võimalik võimaliku õnnetuse korral sillalt reostus operatiivselt kokku koguda.

 Rahinge oja lähte juures, mis asub olemasoleva maantee juures, tuleb tagada oja äravool.

 Kohalikku pinnast, mida tee-ehituse käigus eemaldatakse, tuleb maksimaalselt ära kasutada samas piirkonnas. Järsemate nõlvade puhul (järsem, kui 1:2) tuleb takistada erosiooni geovõrkude, kivide ja/või taimestiku abil. Võimalik, et antud projektis tekib selliseid järske nõlvasid jalakäijate tunnelite juures või Ilmatsalu jõe silla rajamisel.

Loomastik

 Väikeloomade (kahepaiksete ja väiksemate imetajatate) rännete ja liikumise võimaluste tagamiseks ning teedel hukkumise vähendamiseks on võimalik kasutada väikeloomatunneleid või sillaalust kallasrada. Läbipääsud peaksid olema paikades, kus asuvad loomade looduslikud elupaigad ja liikumisteed. Antud planeeringualal, kus valdavad põllumaad ja elamualad, on väikeloomade liikumispaikadeks peamiselt jõgede ja kraavide teega ristumise kohad.

 Maantee rekonstrueerimise käigus tuleks väikeloomatunnel või sillaalune kallasrada rajada Ilmatsalu jõe Viljandi maanteega ristumise paika. Eelistatud oleks sillaalune läbibpääs (jõeäärne kallasrada), mis asuks veepinnast nii palju kõrgemal, et seda ei ujutata üle. Juhul kui maantee rekonstrueerimisel lahendatakse Ilmatsalu jõe ristumine truubiga, tuleks jõeorgu truubi kõrvale kuid jõetasemest kõrgemale rajada väikeloomatunnel. Väikeloomatunnel või läbipääs oleks otstarbekas rajada ka Viljandi maantee ristumiskohta Rõhu oja ja Kikkaojaga.

Kaitstavad taimeliigid

 Paikades, kus teealternatiivid on kavandatud kaitstavate taimeliikide kasvukohtade lähedusse (ca 100 m Lemmatsi alternatiivist paikneva laialehise neiuvaiba kasvukoha puhul) tuleb tee rajamisega seotud tööde puhul liigi kasvukohaga arvestada. Vajadusel tuleb liigi kasvuala tähistada ja piirata, vältimaks võimalikke kahjustusi tee-ehitusega seotud tööde läbi.

 Juhul kui teed on vaja reonstrueerida planeeringuala lääneservas Elva jõe lähedal, kus maanteed ääristab 180 m ulatuses kahkjaspunase sõrmkäpa (III kaitsekategooria) kasvukoht, tuleb tööd korraldada viisil, mis ei kahjustaks nimetatud kasvukohta. Tuleks vältida masinatega sõitmist, tehnika ja materjalide ladustamist kasvukoha alal. Kui on vajadus teostada töid kasvukoha (ala asub ühtlesi Natura 2000 võrgustiku kaitsealal) alal või piiril, tuleb tegevused kooskõlastada Keskkonnaametiga.

65 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Müra

 KSH ettepanek on rajada müratõkkeseinad Märja alevikku ja Haage külla. Täpsed müraseinte parameetrid ja asukoht pannakse paika vastavalt eelprojekti lahendusele ja tehnilistele võimalustele.

 Eelprojekti detailse lahenduse väljatöötamisel modelleeritakse vastavalt vajadusele uuesti ka müra, et kindlaks teha vajaliku müraseina pikkus ja kõrgus, mis võib käesolevas KSH- s väljapakutud parameetritest mõnevõrra erineda.

66 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

10. VAJALIK KESKKONNASEIRE

Tee-ehitusaegne periood

Soovitav on vahetult enne tee-ehituse algust koostada töödeaegne keskkonnategevuskava, milles on ära määratletud võimalikud keskkonnaaspektid, nende mõju ning leevendusmeetmed (Tabel 20), mida on kavas rakendada.

Keskkonnategevuskava peab lähtuma käesoleva KSH tulemustest ja kajastama määratud leevendusmeetmeid ning keskkonnaseire käigus tuleb kontrollida nende leevendusmeetete elluviimist.

Tabel 20. Sisend töövõtja poolt koostatavasse keskkonnategevuskavasse

Võimalik Kavandatav Keskkonna- negatiivne Leevendusmeede tegevus aspekt mõju

Viljandi maantee Veekeskkond, pinna- ja  Vastavalt veeseaduse § 29 tuleb rekonstrueerimine pinnas põhjavee, kinni pidada veekaitse vööndi ja jalg- ja pinnase reostus nõuetest, et vähendada veekogu jalgrattateede reostuse võimalikkust. Sel rajamine põhjusel ei tohi teid projekteerida paralleelselt järve, jõe, oja või peakraaviga lähemale kui 10 meetrit veekogu kaldast.

 Rahinge oja lähte juures, mis asub olemasoleva maantee juures, tuleb tagada oja äravool.

 Kohalikku pinnast, mida tee- ehituse käigus eemaldatakse, tuleb maksimaalselt ära kasutada samas piirkonnas. Järsemate nõlvade puhul (järsem, kui 1:2) tuleb takistada erosiooni geovõrkude, kivide ja/või taimestiku abil. Võimalik, et antud projektis tekib selliseid järske nõlvasid jalakäijate tunnelite juures või Ilmatsalu jõe 67 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Võimalik Kavandatav Keskkonna- negatiivne Leevendusmeede tegevus aspekt mõju

silla rajamisel.

Viljandi maantee Loomastik Loomade  Maantee rekonstrueerimise rekonstrueerimine liikumiskoridorile käigus tuleks väikeloomatunnel ja jalg- ja barjääri või sillaalune läbipääs rajada jalgrattateede tekitamine Ilmatsalu jõe Viljandi maanteega rajamine ristumise paika. Eelistatud oleks sillaalune läbibpääs (jõeäärne kallasrada), mis asuks veepinnast nii palju kõrgemal, et seda ei ujutata üle. Juhul kui maantee rekonstrueerimisel lahendatakse Ilmatsalu jõe ristumine truubiga, tuleks jõeorgu truubi kõrvale kuid jõetasemest kõrgemale rajada väikeloomatunnel. Väikeloomatunnel või läbipääs oleks otstarbekas rajada ka Viljandi maantee ristumiskohta Rõhu oja ja Kikkaojaga.

Viljandi maantee Taimestik Taimestiku  Juhul kui teed on vaja rekonstrueerimine kahjustamine reonstrueerida planeeringuala ja jalg- ja lääneservas Elva jõe lähedal, kus jalgrattateede maanteed ääristab 180 m rajamine ulatuses kahkjaspunase sõrmkäpa (III kaitsekategooria) kasvukoht, tuleb tööd korraldada viisil, mis ei kahjustaks nimetatud kasvukohta. Tuleks vältida masinatega sõitmist, tehnika ja materjalide ladustamist kasvukoha alal. Kui on vajadus teostada töid kasvukoha (ala asub ühtlesi Natura 2000 võrgustiku kaitsealal) alal või piiril, tuleb tegevused kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Viljandi maantee Inimeste Liiklusmürast  KSH ettepanek on rajada rekonstrueerimine heaolu, tervis tulenev häiring müratõkkeseinad Märja alevikku ja jalg- ja ja Haage külla. jalgrattateede  Eelprojekti detailse lahenduse rajamine väljatöötamisel modelleeritakse vastavalt vajadusele uuesti ka müra, et vastavalt viimasele eelrprojekti lahendusele ja tehnilistele võimalustele kindlaks teha vajaliku müraseina pikkus ja

68 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

Võimalik Kavandatav Keskkonna- negatiivne Leevendusmeede tegevus aspekt mõju

kõrgus.

 Peale müraseinte rajamist on soovitatav teostada müratasemete kontrollmõõtmine müraseinte taga, hindamaks müratõkete efektiivsust.

Keskkonnategevuskava täitmist tuleb tee-ehituse perioodil regulaarselt järgida ning koostada vastav aruandlus.

69 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

11. KSH TEOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED

Sisuline alternatiivide võrdlemine KSH raames toimus võimalikult varajases planeerimise etapis ehk tulemuslikkuse analüüsi koostamise ajal (aprill/ mai 2011) eesmärgiga vormistada teemaplaneering juba eelistatud alternatiivile ning alustada eelprojekti koostamisega.

Tähtvere vallavolikogu 29.04.2011 kirja nr 1-2/12 seisukoht suurendada teemaplaneeringu ala Tähtvere valla piirini (kuni km 13,3 varasema 7,2 asemel) tähendas KSH mahu suurenemist ning teatud ajalist viivitust võrreldes kavandatuga. Olulisi muudatusi või lisandväärtust TP ala laiendamine KSH protsessis kaasa ei toonud, kuna asukohaalternatiive ei lisandunud ning keskkonnamõju eelistus täienduste tulemusena ei muutunud. Mõningane viivitus põhjustas raskusi TP ja KSH edasiste tegevuste ühildamises, kuid ei saanud takistuseks KSH sisulisel teostamisel.

Eelnevast tulenevalt tuleb käesolevat aruannet analüüsides meeles pidada, et aruanne on pidevalt täienenud ning olud ning mõjud on teemaplaneeringu ja eelprojekti lahenduse edenedes muutunud. TP ja KSH arengute paremaks mõistmiseks on parima alternatiivi valikut (ptk 8) kirjeldatud kronoloogilises järjekorras.

70 / 71

Viljandi maantee laienduse teemaplaneering KSH aruanne

12. VIIDATUD ALLIKAD

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaministri 08. juuli 2011. a määrus nr 43 "Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ja nende saavutamise tähtajad"

Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määrus nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”

Keskkonnaministri 7. septembri 2004. a määrus nr 115 “Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase”

Loodushoiu Ühing LUTRA, 2006. Keskkonnamõju hindamise aruanne Ilmatsalu jõe ja Haage paisjärve ökoloogilise seisundi parandamiseks kavandatud tegevustele ja sellega kaasnevatele keskkonnamõjudele

Maves AS, 2008. Ülevaade olulistest veemajandusprobleemidest

Osama Hunaidi, 2000. Traffic Vibrations in Buildings. Construction Technology Update No. 39, June 2000. P. 9

OÜ Kupi, 2005. Liiklusest tekkiva vibratsiooni mõõtmine Tartu linnas

Ramboll, 2011. Liiklusohutuse analüüs, Tartu-Rõhu teelõik

Ramboll, 2011. Põhimaantee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme Tartu-Rõhu lõigu km 0,0-7,2 teemaplaneering ja eelprojekt. Tulemuslikkuse analüüs

Session on Quiet Pavements: Reducing Noise and Vibration. http://www.tac- atc.ca/english/resourcecentre/readingroom/conference/conf2006/docs/s016/hajek.pdf. 29.04.2011

Sotsiaalministri 04. septembri 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid“

Sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

Tartu Maavalitsus, 2001-2006. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

Tartu maavalitsus, 2004. Tartu maakonna arengustrateegia aastani 2014

Tähtvere vallavalitsus, 2006. Tähtvere valla üldplaneering

Tähtvere vallavalitsus, 2007-2010. Tähtvere valla arengukava 2007-2013

Ülenurme vallavalitsus, 2004-2010. Ülenurme valla arengukava aastateks 2010-2014

Ülenurme vallavalitsus, 2009. Ülenurme valla üldplaneering

www.maaamet.ee

www.interest.ee/ilmatsalu/

www.ylenurme.ee

71 / 71