DOCSLIB.ORG

Teeleht JUHTKIRI

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

TeeLeht JUHTKIRI Hea lugeja! a hoiad käes ajakirja Teeleht S100. numbrit. Vaevalt et keegi söandas 1995. aasta jaanuaris teedeala väljaandele nii kõrget lendu ennustada – 25 aastat ja 99 numbrit hiljem võtab Teelehe Kreet STUBENDER-LÕUGAS, 64 leheküljel sõna 35 oma valdkonna Teelehe peatoimetaja eksperti. Lisaks teedeehituse raudvarale tuleb ajakirjas juttu Jordaania maapõuest, Stockholmi metroost, ohuprognoosist, Koroonaviiruse tõttu venis ootamatult te ja pingutuste eest, mis on tehtud liikluses kaugküttest, turbast, muinasaegsetest pikaks võimaliku ühendameti loomise hukkunute arvu vähendamiseks. Möödunud ehetest, plastjäätmetest, robotitest, jõudmine Vabariigi Valitsuse kabineti- aastal kaotas oma elu liikluses 52 inimest, droonidest, energiakulust, väärikas eas istungi päevakorda. Alles 18. juunil saabus mida on pea poole vähem kui 2009. aastal autojuhtidest, ajakirjanikest ja leiutajatest. otsus liita Lennuamet, Maanteeamet ja (100). Paistsime nõukogule silma ennetava Veeteede Amet liikuvusvaldkonna lähenemisega taristu ohutusele, liiklus- Ennustamatu on olnud ka koroonaviiruse ühendametiks, mis alustab tööd juba ohutuse teaduspõhise planeerimisega ning kulg, levik ja mõju. Suvenumbris uurime, 1. jaanuaril 2021. Jõudu kõigile ametnike- kohalike omavalitsuste panuse ja kaasatu- kuidas tegutsesid eriolukorras ettevõtjad ja le, kel tuleb poole aastaga hiigelamet sega liiklusohutusse. Võib vist liialdamata õppurid. Majandus- ja kommunikatsiooni- käima lükata! väita, et igal Teelehe lugejal on olnud täita minister Taavi Aas kinnitab Teelehele antud väike, aga vastutusrikas roll Eesti liikluse intervjuus, et riik tuleb ehitussektorile appi Päev varem, 17. juunil pälvis Eesti riik ohutumaks muutmisel. Seega, palju õnne, ja hakkab investeerima. Minister tunnistab, Euroopa liiklusohutuse auhinna. Euroopa ka Sinu tööd on märgatud! et meil on vaja planeerida majandustsükli- Transpordiohutuse Nõukogu tunnustas välist ehitust, lähtuda pikaajalisest vaatest ja meid viimase kümne aasta investeeringu- Püsime terved! teha projekte ette. Foto: MKM Ahti Kuningas (vasakult), Erik Ernits, Maria Pashkevich, Hindrek Allvee, Taavi Aas, Priit Sauk, Kristian Jaani ja Sirle Loigo Euroopa liiklusohutuse auhinda vastu võtmas. Toimetus Keeletoimetus Trükk Väljaandja OÜ Koop Helika Mäekivi, OÜ Rebellis Maanteeamet OÜ Keelehelin Avalike suhete osakond Peatoimetaja Trükiarv Teelise 4, 10916 Tallinn Kreet Stubender-Lõugas Kujundus, makett 1200 E-post: [email protected] [email protected] Deko Disain OÜ Kaanefoto Veeb: mnt.ee Martin Männik facebook.com/mnt.ee 2 TEELEHT SUVI 2020 20 26 42 54 Selles numbris 4 PEETER TALVISTE SATTUS 22 RAMUDDEN AJUTISE 42 TOOTEARENDUSVÕISTLUSEST TEEDEEHITUSSE TULLES HOOPIS LIIKLUSKORRALDUSE OHUTUSES ALGUSE SAANUD TEISE MAAILMA ALLAHINDLUST EI TEE LUMEKORISTUSROBOT LUMEBOT Tanel Saarmann Gerli Ramler 24 VLÄO IIKLUSSÕLM: 7 KATRIIN VINOGRADOV: KAUA TEHTUD, KAUNIKENE? 44 KAEVIKUST MEEDIAGA RÄÄKIDA INSENERIKS ÕPPIMINE ON VÄGA Kreet Stubender-Lõugas EI SAA HUVITAV TEEKOND Diana Lorents 26 MAANTEEAMETI 2020. AASTA 8 EESTI SAAKS GEOTEHNIKAS TÄHELEPANUVÄÄRSED 47 OHUPROGNOOS MUUDAB NAABRITELT ÕPPIDA TEE-EHITUSOBJEKTID JÄRELEVALVETÖÖ TÄPSEMAKS JA Mattias Olep TÕHUSAMAKS 29 KAUGLOETAV PARDAKAAL ON Kreet Stubender-Lõugas 10 TAAVI AAS: ABIKS NII VEDAJA TELE KUI KA KRIIS NÄITAB, KUI VÄGA VAJAME TEEOMANIKULE 50 EESTI ASFALDILIIDU SAHTLIS OOTAVAID Tanel Jairus MINEVIK, OLEVIK JA TULEVIK VALMISPROJEKTE Gerli Ramler Tanel Saarmann 32 E-VEOSELEHE VÄLJAVAATED TARISTUOMANIKU PILGU LÄBI 53 ALGAS ESIMESE EESTIS 12 TEEDEEHITAJAD JÄTKASID TÖÖD Taavi Tõnts PROJEKTEERITUD TEEHÖÖVLI ERIOLUKORRASKI TAASTAMINE K Bankadri 34 TARK TEE ON ÜHA VÄÄRTUSLIKUM K-reet Stubender Lõugas ANDMEVÄRAV 14 KOROONAVIIRUS KAJASTUS KA Hannu Ploompuu 54 RATTAST REHVINI: LIIKLUSSAGEDUSE STATISTIKAS KUMMIPALAVIK, KADUMIS- Tanel Jairus 35 KUIDAS SAADA VÄHESÕIDETAVAD KUULUTUS JA KÜMME KÄSKU TEED TOLMUVABAKS? 2. OSA Annika Kupits 16 ERIOLUKORD PANI PROOVILE Sven Sillamäe ÕPPEJÕUDUDE LEIDLIKKUSE 58 EAKAS JUHT VAJAB OHUTUKS 38 KAS ROHEPÖÖRE JÄÄB EESTI LIIKLEMISEKS LÄHEDASTE TUGE 17 ÕPPEJÕU KOROONAPÄEVIK EHITUSSEKTORILE JALGU VÕI Kreet Stubender-Lõugas Sander Sein VASTUPIDI? Anni Oviir 60 ÕPILASED NUPUTAVAD, KUIDAS 19 HOOLDEAUTOJUHID JA TEHA LIIKLEMIST OHUTUMAKS TEEMEISTRID VÕTAVAD MÕÕTU 40 EESTI ÜLIKOOLID ON EDUKAD HOOPIS SÜGISEL ISEJUHTIVATE SÕIDUKITE 62 TEELEHE VÄÄRIKAS AJALUGU: Kreet Stubender-Lõugas ARENDAJAD 25 AASTAT JA 100 NUMBRIT Gerli Ramler 20 2019. AASTA PARIMAD 63 IN MEMORIAM ETTEVÕTTED TEELEHT SUVI 2020 3 Foto: erakogu PERSOON Peeter Talviste Jordaania kõrbes. Peeter Tanel SAARMANN, Teelehe kaasautor Estonia teatri hoone jaoks, mida ei hakatudki ehitama. Teine huvitavam objekt oli Olümpia Talviste hotell 2, mida ei ole ka veel valmis saadud. Tegime väga põhjalikke uuringuid,“ meenutab sattus teedeehitusse Talviste. 1990. aastal läks Talviste instituudist edasi eraettevõtlusesse, kus ta tegutseb siiani. tulles hoopis teise 2000. aastal asutatud OÜ IPT Projekti- juhtimine tähistab tänavu 20. tegevusaastat. maailma Doktoriväitekirja kaitses insener 2014. aastal. Selleks ajaks oli ta jõudnud juhendada kaht Peeter Talviste, geoloogiadoktor ja Eesti volitatud doktoranti ja mitut magistranti ning pidada ehitusinsener geotehnika erialal, jõudis teedeehitusse Tartu Ülikoolis loenguid. vaid loetud aastad tagasi. Eestis võib temasuguseid Mida ehitusgeoloog teeb? mehi üles lugeda ühe käe sõrmedel. Ta juhib uurimis- Kui arhitekt on ehitatava maja valmis joonistanud, läheb vaja kaht tüüpi insenere. rühma, mille töö peaks aitama Eestil üle minna lääne- Lisaks neile, kes joonistuse betooni ja rauda likule teedeehitusele. panevad, et maja püsti seisaks, on vaja üht „hullu“, kes maa alla ronib. Talviste selgitab, et eeter Talviste sündis 1961. aastal Pärast seda ei ole enam motivaatoreid vaja on tunda tingimusi tulevase hoone all. On PEestimaa südames Paides. Mitte vaja,“ selgitab ta. näiteks vaks vahet, kas maja ehitatakse Lasna- miski tema lapsepõlves ega kooliajal mäele, kus lubjakivi ehk kõva ehitusalus ei viidanud, et temast saab ehitusgeoloog. Ülikoolis jagunesid geoloogid kaheks. paikneb maapinna lähedal, või Tallinna kesk- Nagu igal õpilasel, tuli ka temal teha ühel Enamik hakkas uurima kivimeid ja otsima linna, kus on 30 meetri jagu kohupiimalaadset päeval otsus, mis saab edasi. Paar vanemat maavarasid – nemad olid puhtakujulised ollust, mille peal 10 meetrit kohevat liiva. poissi tema koolist olid aasta varem valinud geoloogid. Väiksem osa valis ehitusgeo- „Materjali omadused tuleb enne projekteeri- geoloogia, Talviste rääkis nendega ja temas loogia suuna, kus uuritakse maakoort ja mist selgeks teha. Pinnase jaoks tuleb vajalike tärkas huvi. „See on tavapärasest erinev asi,“ pinnast ehituse jaoks. „See tundus köitev, arvutuste tegemiseks määrata arvuliselt mõtles ta toona. sest matemaatiline pool on mul alati tugev väljendatavad omadused. Arvutuste alusel olnud,“ ütleb ta nüüd. leitakse sobiv vundament. Kesklinnas võib Nii astus ta Tartu Ülikooli geoloogia erialale see tähendada kuni 40 meetri pikkuste vaiade spetsialiseerumisega ehitus- ja hüdro- 1984. aastal asus ta kohe pärast kooli lõppu kasutamist, Lasnamäel saaks aga panna maja geoloogiale. Talviste meenutab, et õpingud geotehnika insenerina tööle Riiklikusse sisuliselt betoonplokile seisma – tuleb vaid olid huvitavad, ehkki ta nautis enda sõnul Ehitusuuringute Instituuti ja alguse sai vaadata, et tuul seda ümber ei lükkaks,“ hoogsalt ka tudengielu. „Õpingutega on nii, tema värvikas karjäär. Ta sattus eksperi- selgitab Talviste muiates. Tema ülesanne ongi et kõik asjad on maru igavad ja tunduvad mentaalgruppi, kus tegeleti välikatsetega. teha kindlaks pinnase olukord ehitusplatsil. kohustusena kuni teatud punktini, kui Muu hulgas katsetati erinevaid maa alla Kui ehitusgeoloog läheb lisaks projekteerimis- hakkad järsku aru saama ja seoseid tekita- paigutatavaid vaiu ja nende kandevõimet. kursustele, saab temast aga geotehnika ma. Siis tekib juba põnevus. Küsimus ongi „Puutusin kohe kokku eriala põneva insener, kes tunneb pinnast, oskab teha selles, kuidas end selle punktini vedada. poolega. Näiteks tegime uuringuid uue vajalikke arvutusi ja pakkuda lahendusi. 4 TEELEHT SUVI 2020 Teedeinsener peab end harima kes on olnud väga paljude suurte objektide järelevalvet. Pinget on pakkunud ka Viru Talviste sõnul võiks üks õige teedeinsener eeluuringute juures nii Eestis kui ka välis- Keemia Grupi jäätmemajanduse korralda- tunda materjali, millest rajatakse tee alus- maal? Ta ise ütleb, et neid insenere, kes mine, kuna põlevkiviõli tootmise tehno- kiht. Inimene suudab kontrollida selliste oskavad korrektseid pinnasearvutusi teha, loogia muutumisega on teistsugused ka materjalide omadusi nagu asfalt ja killustik, on Eestis omajagu, aga neid, kes suudavad jäätmete omadused. Väga rahvusvahelise millest saavad teekatendi pindmised kihid. arvutuste jaoks pinnast korrektselt arvuli- seltskonna tõttu pakkus elamusi Sillamäe Kuid nende alla on vaja rajada aluskiht selt iseloomustada, saab vaid ühe käe jäätmehoidla radioaktiivsete jäätmete kohalikust looduslikust materjalist. Teede- sõrmedel üle lugeda. „Neid on vähe, kes ohutustamise projekt aastatel 2001–2008. ehitus maksab teadagi palju. Seega on kogu protsessist – pinnaseomaduste mõistlik kasutada võimalikult palju lähedalt uurimisest ja määramisest kuni nende Teedeehitus vajab lääne standardit pärit materjali – liiva, kruusa, moreeni, mille omadustega tehtavate arvutusteni – üksik- Teedeehituse juurde jõudis Talviste alles kohta peaksid inseneril piisavad teadmised asjalikult aru saavad.
Recommended publications
  • Lääneranna Teataja Nr 39

    Lääneranna Teataja Nr 39

    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
  • Saare Maakonnas Saaremaa Vallas Valjala Alevikus Asuva Riigitee Nr

    Saare Maakonnas Saaremaa Vallas Valjala Alevikus Asuva Riigitee Nr

    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 [email protected] TÖÖ NR 2019-176 Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6474896 Y 429266 Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Objekti aadress: SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, VALJALA ALEVIK Tellija: Selektor Projekt OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Keskkonnaekspert: NOEELA KULM Keskkonnaeksperdi assistant, vastutav täitja: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND September 2019 TARTU Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Saare maakond, Saaremaa vald, Valjala alevik TÖÖ EESMÄRK: Anda otsustajale infot, kas riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang TÖÖ TELLIJA: Selektor Projekt OÜ Registrikood 12503887 Pärnu mnt 139e/11, 11317 Tallinn Tel +372 6613 925 Kontaktisik: Andrus Aaviste Juhatuse liige/CEO [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KMH juhtekspert: Urmas Uri (KMH tunnistuse nr KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Eksperdid: Noeela Kulm – keskkonnaekspert, juhteksperdi abi Tel 730 0316 [email protected] Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent Tel 730 0316 [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 2 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
  • Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe

    Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe

    EELNÕU SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISKOKKULEPE Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu (edaspidi ühinemisleping), esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusega nr 169 „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalset korraldust muudetud ja otsustatud Saaremaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel moodustada uus haldusüksus Saaremaa vald. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017 esitatud ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga1 Pöide valla osas haldusterritoriaalse
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
  • Lily Kocins 90

    Lily Kocins 90

    Lääneranna valla ajaleht / Nr 6 (40) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 6 (40) 2021 1 Vaade Läänerannale Foto: Vaiko Noor Lily Kocins 90 ily Kocins (lapsena Liili Raad) on Kes on Lily Kocins? Mulle jäi see pilt nii mällu, et võiksin L endise Hanila valla aukodanik ja kasvõi praegu seda uuesti joonistada... Hanila Muuseumi Seltsi auliige. Jah, ta on endise Hanila valla aukoda- nik, valla hariduse ja kultuuri toetaja, Hiljem koorus sellest peenest Tema annetustest on loodud neli fondi, Hanila kiriku lahke annetaja – seda daamist välja tõeliselt südamlik, lahke et toetada Hanila, oma lapsepõlve- loetelu võiks veel pikalt jätkata. ja helde inimene, kellele oli oluline paiga kultuuri- ja hariduselu – üks sünnipaiga hea käekäik – eelkõige isa, teine Kebina talu naiste ja kolmas rüüstatud Hanila kiriku taasta- tädi mälestuseks. „Neljas fond on veel, mine. minu nime peal, ja raha on seal juba sees, aga välja sealt enne midagi Tänu tema toetusele ja Juhan Kilu- ei maksta, kui ma surnud olen.” metsa Rändmeistri töömeeste kuld- Selle kiire asjaga on Lily Kocin- setele kätele on Hanila kirikust sil aega küll. saanud aastate jooksul uuesti korrastatud ja renoveeritud Lääneranna Vallavalit- kirik Lääne-Eestis. Ja mul on suse toetatud ja Lily Ko- olnud õnn ja au olla kaasa- cinsi 90. sünnipäeva- aitaja. le pühendatud pidu- Tarmula Arvo Lily Kocins Hanila kirikus / Foto: Fotol Olen alati imetlenud Lily lik kontsert toimub 10. nooruslikkust, tema ajaga juulil kell 19.00 Hanila kaasaskäimise võimet. Pauluse kirikus. Esineb Ta on huvitatud kõigest, kammerkoor Head Ööd, temaga on huvitav rääkida Vend kavaga „Mõtisklu- nii poliitikast kui igapäe- sed”. Dirigent Pärt Uus- vaelust.
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
  • Cycling Tour I

    Cycling Tour I

    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
  • Valjala Kihelkonna Asustus Ja Kohanimed Ajalooliste Kaartide Põhjal, Mille Juhendaja on Raivo Aunap

    Valjala Kihelkonna Asustus Ja Kohanimed Ajalooliste Kaartide Põhjal, Mille Juhendaja on Raivo Aunap

    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö Valjala kihelkonna asustus ja kohanimed ajalooliste kaartide põhjal Gettel Sink Juhendaja: PhD Raivo Aunap Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. 4 1. Eesti ja Saaremaa kaartidel ................................................................ 6 1.1 Varase aja kaardid ........................................................................................................... 6 1.2 Teadusliku kartograafia algusaastate kaardid ................................................................. 7 1.3 XIX sajandi I poolel ilmunud kaardid ........................................................................... 10 1.4 XIX sajandi II poolest kuni 1990. aastani ilmunud kaardid .......................................... 11 1.5 Nüüdisaja kaardid ......................................................................................................... 12 2. Saaremaa kohanimed ........................................................................ 13 2.1 Kohanimede tekkimine ................................................................................................. 13 2.2 Kohanimede struktuur ................................................................................................... 14 2.3 Muutused kohanimedes ................................................................................................
  • Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna, Laimjala Valla, Leisi Valla, Lääne

    Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna, Laimjala Valla, Leisi Valla, Lääne

    Väljaandja: Kihelkonna Vallavolikogu Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 05.05.2017 Avaldamismärge: RT IV, 12.05.2017, 19 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemiskokkuleppe kinnitamine ning Kihelkonna Vallavolikogu 24.11.2016. a otsusega nr 35 kinnitatud Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemislepingu muutmine Vastu võetud 28.04.2017 nr 24 Haldusreformi seaduse (HRS) § 12 lõike 5 ja lõike 6 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punktide 10¹ ja 37 alusel ning kooskõlas HRS § 12 lõike 2 punktiga 3 ja arvestades, et Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu, esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016. a määrusega nr 169 on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla haldusterritoriaalset korraldust muudetud ning Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku algatamaks Pöide valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse ja valla ühinemise Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala vallaga, Kihelkonna Vallavolikogu otsustab: 1.Kinnitada otsusele lisatud Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemiskokkulepe.
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Geotouristic Attractions of the Saaremaa Island According to the Opinions of Tourists

    Geotouristic Attractions of the Saaremaa Island According to the Opinions of Tourists

    Geotourism 1–2 (48–49) 2017 DOI: 10.7494/geotour.2017.48-49.1 Geotouristic attractions of the Saaremaa Island according to the opinions of tourists Atrakcje geoturystyczne wyspy Sarema w opinii turystów Janusz Łach* University of Wrocław, Faculty of Earth Sciences and Environmental Management, Institute of Regional Geography and Regional Development, Department of Regional Geography and Tourism; pl. Uniwersytecki 1, 50-137 Wrocław; [email protected] * Corresponding Author Article history: Received: 17 February 2017 Accepted: 14 November 2017 Available online: 20 June 2018 © 2017 Authors. This is an open access publication, which can be used, distributed and reproduced in any medium according to the Creative Commons CC-BY 4.0 License requiring that the original work has been properly cited. Abstract: The article presents chosen geotouristic attractions of Saaremaa. High landscape values and touristic attractiveness are typ- ical of the island. They may be observed in the Vilsandi National Park with rich fauna and flora, and geological and morphological forms, together with historic mills, houses, military objects from the 1st and 2nd world wars and industrial objects connected with re- cent fishing in the area. Rocky cliffs and the highest cliff in Saaremaa – Panga – as well as the meteorite lake Kaali are other objects with high touristic attractiveness located on a geotouristic trail. Medieval churches from the 12th and 13th centuries and the impressive Kuressaare castle also draw tourists’ attention. The architecture of those buildings reflects the geological history of the island. As a re- sult of field works, the an understanding of the motivation behind the visitors to the Saarte Geopark was obtained.