DOCSLIB.ORG

Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe Lisa Saaremaa omavalitsuste ühinemislepingule SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISKOKKULEPE Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu (edaspidi ühinemisleping), esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusega nr 169 „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalset korraldust muudetud ja otsustatud Saaremaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel moodustada uus haldusüksus Saaremaa vald. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017 esitatud ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga1 Pöide valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse ja valla ühendamise Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala vallaga. Käesoleva ühinemiskokkuleppega lepivad Kihelkonna vald (vallavalitsuse registrikood 75022060, aadress Pargi 2, Kihelkonna alevik, Kihelkonna vald, Saare maakond), Kuressaare linn (linnavalitsuse registrikood 75023266, aadress Tallinna 10, Kuressaare linn, Saare maakond), Laimjala vald (vallavalitsuse registrikood 75020799, aadress Laimjala küla, Laimjala vald, Saare maakond), Leisi vald (vallavalitsuse registrikood 75019595, aadress Kooli 12, Leisi alevik, Leisi vald, Saare maakond), Lääne-Saare vald (vallavalitsuse registrikood 75038977, aadress Marientali tee 27, Kuressaare linn, Saare maakond), Mustjala vald (vallavalitsuse registrikood 75017981, aadress Mustjala küla, Mustjala vald, Saare maakond), Orissaare vald (vallavalitsuse registrikood 75020718, aadress Kuivastu mnt 33, Orissaare alevik, Orissaare vald, Saare maakond), Pihtla vald (vallavalitsuse registrikood 75018609, aadress Pihtla küla, Pihtla vald, Saare maakond), Pöide vald (vallavalitsuse registrikood 75020440, aadress Tornimäe küla, Pöide vald, Saare maakond), 1 http://dokumendiregister.rahandusministeerium.ee/?id=58119708 . Salme vald (vallavalitsuse registrikood 75021557, aadress Sõrve mnt 3, Salme alevik, Salme vald, Saare maakond), Torgu vald (vallavalitsuse registrikood 75024840, aadress Iide küla, Torgu vald, Saare maakond) ja Valjala vald (vallavalitsuse registrikood 75020658, aadress Valjala alevik, Valjala vald, Saare maakond) kokku ühineva omavalitsusüksuse nime, haldusüksuse liigi ja sümboolika, volikogu liikmete arvu ja valimisringkonna moodustamise, haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste, eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise ja uue omavalitsusüksuse põhimääruse ja teiste õigusaktide vajalike muudatuste ettevalmistamise, samuti muude kokkuleppe osaliste poolt vajalikuks peetud küsimuste lahendamise. Ühinemiskokkulepe on kinnitatud haldusreformi seaduse § 12 lõike 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 alusel ning kooskõlas haldusreformi seaduse § 12 lõike 2 punktiga 3. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest, Vabariigi Valitsuse 15.02.2017 ettepanekust arvamuse avaldamiseks esitatud haldusreformi seaduse § 9 lõike 2 kohase Vabariigi Valitsuse ettepaneku ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõust ja Pöide Vallavolikogu 29. märtsi 2017. a otsusest nr 10 „Ettepaneku tegemine ühinemiskokkuleppe läbirääkimiste alustamiseks“, ühinemiskokkuleppe osalised leppisid kokku järgmises: 1. Ühinemise tulemusena moodustuva haldusüksuse liigi, nime ja sümboolika osas lähtuvad ühinemiskokkuleppe osalised ühinemislepingu punktis 4 kokkulepitust. Punkt 4.5 sõnastatakse järgmiselt: „4.5 VALLA territoorium moodustub Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla territooriumide summana ja VALLA piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri.“ 2. Ühinemise tulemusena moodustuva haldusüksuse volikogu liikmete arvu ja valimisringkondade määramisel lähtuvad ühinemiskokkuleppe osalised ühinemislepingu punktis 6.2 kokkulepitust. 3. Ühinemiskokkuleppe osalised kinnitavad Pöide valla investeerimisvajadused alljärgnevalt: Objekt Valdkond Maksumus Omafinantseering Tornimäe lasteaia ja põhikooli haridus 70 000 € 35 000 € küttesüsteemi rekonstrueerimine (maaküte) Vallateede remont, mustkatte majandus 300 000 € 260 000 € paigaldamine 20 km Munitsipaaleluruumide sotsiaal 175 813 € 175 813 € rekonstrueerimine eluruumi tagamiseks sotsiaalteenust vajavatele inimestele (SHKS § 41), 8 korterit 4. Pöide valla maa-alal ja piires moodustatakse osavald koos osavallakoguga. 5. Ühinemislepingu punktid kohalduvad ka Pöide vallale. Ühinemiskokkuleppes sätestamata küsimustes lähtutakse ühinemislepingust. Kokkulepe on kinnitatud ühinemiskokkuleppe osaliste volikogude otsustega. .
Load more

Recommended publications
  • Saare Maakonnas Saaremaa Vallas Valjala Alevikus Asuva Riigitee Nr
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 [email protected] TÖÖ NR 2019-176 Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6474896 Y 429266 Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Objekti aadress: SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, VALJALA ALEVIK Tellija: Selektor Projekt OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Keskkonnaekspert: NOEELA KULM Keskkonnaeksperdi assistant, vastutav täitja: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND September 2019 TARTU Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Saare maakond, Saaremaa vald, Valjala alevik TÖÖ EESMÄRK: Anda otsustajale infot, kas riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang TÖÖ TELLIJA: Selektor Projekt OÜ Registrikood 12503887 Pärnu mnt 139e/11, 11317 Tallinn Tel +372 6613 925 Kontaktisik: Andrus Aaviste Juhatuse liige/CEO [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KMH juhtekspert: Urmas Uri (KMH tunnistuse nr KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Eksperdid: Noeela Kulm – keskkonnaekspert, juhteksperdi abi Tel 730 0316 [email protected] Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent Tel 730 0316 [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 2 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
    [Show full text]
  • Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe
    EELNÕU SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISKOKKULEPE Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu (edaspidi ühinemisleping), esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusega nr 169 „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalset korraldust muudetud ja otsustatud Saaremaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel moodustada uus haldusüksus Saaremaa vald. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017 esitatud ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga1 Pöide valla osas haldusterritoriaalse
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Valjala Kihelkonna Asustus Ja Kohanimed Ajalooliste Kaartide Põhjal, Mille Juhendaja on Raivo Aunap
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö Valjala kihelkonna asustus ja kohanimed ajalooliste kaartide põhjal Gettel Sink Juhendaja: PhD Raivo Aunap Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. 4 1. Eesti ja Saaremaa kaartidel ................................................................ 6 1.1 Varase aja kaardid ........................................................................................................... 6 1.2 Teadusliku kartograafia algusaastate kaardid ................................................................. 7 1.3 XIX sajandi I poolel ilmunud kaardid ........................................................................... 10 1.4 XIX sajandi II poolest kuni 1990. aastani ilmunud kaardid .......................................... 11 1.5 Nüüdisaja kaardid ......................................................................................................... 12 2. Saaremaa kohanimed ........................................................................ 13 2.1 Kohanimede tekkimine ................................................................................................. 13 2.2 Kohanimede struktuur ................................................................................................... 14 2.3 Muutused kohanimedes ................................................................................................
    [Show full text]
  • Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna, Laimjala Valla, Leisi Valla, Lääne
    Väljaandja: Kihelkonna Vallavolikogu Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 05.05.2017 Avaldamismärge: RT IV, 12.05.2017, 19 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemiskokkuleppe kinnitamine ning Kihelkonna Vallavolikogu 24.11.2016. a otsusega nr 35 kinnitatud Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemislepingu muutmine Vastu võetud 28.04.2017 nr 24 Haldusreformi seaduse (HRS) § 12 lõike 5 ja lõike 6 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punktide 10¹ ja 37 alusel ning kooskõlas HRS § 12 lõike 2 punktiga 3 ja arvestades, et Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu, esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016. a määrusega nr 169 on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla haldusterritoriaalset korraldust muudetud ning Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku algatamaks Pöide valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse ja valla ühinemise Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala vallaga, Kihelkonna Vallavolikogu otsustab: 1.Kinnitada otsusele lisatud Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemiskokkulepe.
    [Show full text]
  • Geotouristic Attractions of the Saaremaa Island According to the Opinions of Tourists
    Geotourism 1–2 (48–49) 2017 DOI: 10.7494/geotour.2017.48-49.1 Geotouristic attractions of the Saaremaa Island according to the opinions of tourists Atrakcje geoturystyczne wyspy Sarema w opinii turystów Janusz Łach* University of Wrocław, Faculty of Earth Sciences and Environmental Management, Institute of Regional Geography and Regional Development, Department of Regional Geography and Tourism; pl. Uniwersytecki 1, 50-137 Wrocław; [email protected] * Corresponding Author Article history: Received: 17 February 2017 Accepted: 14 November 2017 Available online: 20 June 2018 © 2017 Authors. This is an open access publication, which can be used, distributed and reproduced in any medium according to the Creative Commons CC-BY 4.0 License requiring that the original work has been properly cited. Abstract: The article presents chosen geotouristic attractions of Saaremaa. High landscape values and touristic attractiveness are typ- ical of the island. They may be observed in the Vilsandi National Park with rich fauna and flora, and geological and morphological forms, together with historic mills, houses, military objects from the 1st and 2nd world wars and industrial objects connected with re- cent fishing in the area. Rocky cliffs and the highest cliff in Saaremaa – Panga – as well as the meteorite lake Kaali are other objects with high touristic attractiveness located on a geotouristic trail. Medieval churches from the 12th and 13th centuries and the impressive Kuressaare castle also draw tourists’ attention. The architecture of those buildings reflects the geological history of the island. As a re- sult of field works, the an understanding of the motivation behind the visitors to the Saarte Geopark was obtained.
    [Show full text]
  • Kaarma Valla Üldplaneering
    ERKAS Pärnu Instituut OÜ Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING Osaline kehtestamine Kaarma Vallavolikogu 07.07.2010 määrusega nr 9 Kuressaare-Pärnu 2008/2010 ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING EESSÕNA Kaarma valla üldplaneeringut on koostatud pikalt. Üldplaneering algatati kui Kaarma ja Kuressaare vallad ühinesid. Üldplaneering algatati Kaarma Vallavolikogu 20.10.2000. a otsusega nr 68. 31.01.2007 algatas Kaarma Vallavolikogu otsusega nr 10 üldplaneeringuga kavandatud tegevustele keskkonnamõju strateegilise hindamise. 29.06.2009 kiitis Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon oma kirjaga HLS 6-8/14399 Kaarma valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise heaks. 23.09.2009. otsusega nr 68 algatas Kaarma Vallavolikogu Kuressaare linna ja Kaarma valla ühisplaneeringu. Käesolev üldplaneering on koostatud selliselt, et planeeringupõhilahendused ei hõlma ühisplaneeringuga planeeritavat ala. Järgnevad üldplaneeringu lahendused on eelneva pika ja põhjaliku töö täiendatud tulem, kus kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leiti parimad lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Kaarma valla üldplaneering1 valmis Kaarma valla ja ERKAS Pärnu Instituut OÜ vahelises koostöös. Planeeringu koostamisel on kasutatud ka 2003. aastal koostatud Saare maakonna rannaalade tsoneeringu2 tulemusi. Planeeringu koostamisel osales töögrupp: Margus Mägi Kaarma vallavanem; Aare Saar Kaarma valla arengu peaspetsialist; Urmas Sepp Kaarma valla abivallavanem; Peeter Tammai Kaarma valla planeerimis-
    [Show full text]
  • Südamenädal 2015 Üritused Saaremaal Kohalik Omavalitsus
    Südamenädal 2015 üritused Saaremaal Kontaktisiku ees- Kohalik omavalitsus Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev ja perekonnanimi Telefon E-post Koduleht Leisi vald Talgupäev Nehatu külaplats 17.04 Väino Vaha 56 693 901 Pöide vald Liikumine - tervise ilu pant Kõrkvere 20.04 Mari Pihl 5 034 177 [email protected] www.poidevald.ee Pöide vald Liikumine tervise ilu pant Pöide ,Puka küla 20.04 Aili Juhkam 5 041 394 www.poidevald.ee Pöide vald Ketasgolfi esmaspäev Pöide terviserada 20.04 Jüri Linde 5 015 098 [email protected] www.terviserajad.ee Pihtla Mängime lauatennist Kõljala külamaja 20.04 Veeve Kaasik 56 357 949 [email protected] Muhu vald Memmede matk Hellamaa külakeskuse eest 21.04 Tiina Jõgi 51 63 773 [email protected] www.muhu.ee Pöide vald Pall on ümmargune Tornimäe PK 21.04 Õnne Alas 54 511 013 [email protected] www.poidevald.ee Leisi vald Jüriöö jooks/kepikõnd Pärsama keskus 21.04 Väino Vaha 56 693 901 Muhu vald Õhtune jalgrattaretk Muhu vald 22.04 Arnek Grubnik 5 172 357 [email protected] Muhu vald Ujumine Leisi ujula 22.04 Anneli Tamm 5 037 407 [email protected] Kuressaare Jäätisering Kitsas tn 2 22.04 Merlin Vares 56 229 613 [email protected] www.kuressaare.ee/knh Pihtla Liikumismängude päev Pihtla piirkond 22.04 Elna Õunpuu 5 289 783 [email protected] Valjala vald Jalgrattasõit Valjala vald 22.04 Pirgit Nuut 56 296 255 pirgit@valjala www.valjala.ee Salme Vallavalitsus Jüripäeva matk Salme- Üüdibe- Salme 23.04 Imbi Arge 5 253 248 [email protected] Mustjala XX Jüripäevajooks Mustjala staadion 23.04 Kalle Kolter 53 430 624 [email protected] Pöide vald Lõuna – ei ole ainult söögivahetund Tornimäe 23.04 Maire Käärid 5 131 674 [email protected] www.poidevald.ee Pöide vald Vallaülene Jüriöö jooks Pöide terviserada 23.04 Kaide Aaso, Raili Nõgu 5 044 274 [email protected] www.torni.edu.ee Pöide vald Siseorienteerumine kõigile Tornimäe PK 23.04 Raili Nõgu 5 044 274 [email protected] www.torni.edu.ee Kuressaare Trepijooks Tallinna tn.
    [Show full text]
  • Scandinavian Late Viking Age Art Styles As a Part of the Visual Display of Warriors in 11Th Century Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2012, 16, 2, 118–139 doi: 10.3176/arch.2012.2.02 Indrek Jets SCANDINAVIAN LATE VIKING AGE ART STYLES AS A PART OF THE VISUAL DISPLAY OF WARRIORS IN 11TH CENTURY ESTONIA The article examines the archaeological finds from Estonia that are decorated in Scandinavian Late Viking Age ornamental styles. The majority of such finds come from burials in local fashion. The aim of the article is to outline the role of Scandinavian ornament in culture, social strategies, ideology and identity of the local society. Belt fittings and silver-plated weapons comprise the largest part of such finds. While the belt fittings often show simplified patterns, pure Scandinavian style ornament is found on weapons. The current article aims to propose a connection between warfare and warrior culture and the usage of Scandinavian ornament in Estonia. This martial link is found to coincide with the meanings proposed for animal ornament in Scandinavia. In Estonia, the fashion to decorate weapons was most widely spread in the time of Ringerike and Urnes styles. In that period, decorated weapons may have had a specific role in social strategies, probably implying the rise in position of the warrior strata. The article also discusses international relations as the background for the adoption of Scandinavian ornament. The gender aspect is mentioned, as the Scandinavian ornament associates with the male warrior role, while different symbolic languages were used in female attire. The Late Viking Age Scandinavian ornament in Estonia is seen as the visual display of the identity of warriors’ social class and the affiliation of Estonian warriors with the Scandinavian cultural sphere, while the local identity was manifested mainly by some types of female jewellery.
    [Show full text]
  • Laidevahe Looduskaitseala Ja Siiksaare-Oessaare Hoiuala Piirid
    Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 4 1. ÕIGUSLIK ALUS .......................................................................................................... 5 2. KAITSEALA ISELOOMUSTUS .................................................................................. 7 2.1. ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................................ 7 2.1.1. Asukoht .............................................................................................................. 7 2.1.2. Maakasutus, kaitsekord ....................................................................................... 7 2.1.3. Infrastruktuur ...................................................................................................... 8 2.2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED ......................................................................... 8 2.2.1. Märgala .............................................................................................................. 8 2.2.2. Kliima ................................................................................................................ 9 2.2.3. Aluspõhi, pinnakate, mullastik ............................................................................ 9 2.2.4. Maastik ............................................................................................................. 10 2.2.5.
    [Show full text]