Kooskõlastatud Lõpptarbijahinnad (Seisuga 17.09.2020)
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Visiting Castles and Baronial Estates
SELF - DRIVE / INDIVIDUAL Visiting castles and baronial estates Tallinn This tour introduces with the cultural the cultural and historical heritage left behind in the Baltic States by rulers over the course of several centuries – six outstanding castles in Latvia and seven in Estonia, along with ancient castle ruins. The route weaves through two national parks – the Gauja National Park in Latvia and the Lahemaa National Park in Estonia. You will spend time in enchanting small Baltic towns and visit important centres of culture and history, including Tartu and the two capital cities – Riga and Tallinn. Ac- commodations is organized at baronial estates and castles whereever its possible. Vilnius • • Length of the route: ~1100 km (7 days) General Route: Rīga – Limbaži – it’s building is united with a church; Cēsis – Rūjiena – Valga – Otepää – Tartu Ungurmuiža manor – the oldest wooden – Rakvere – Lahemaa Nationalpark - Tal- baroque manor in Latvia; Sightseeing in linn the town Cēsis – the old town, the ruins of the castle of the Livonian Order and Day 1 the new castle. In the garden of the castle Arrival in Rīga there is a workshop of a traditional jew- Pick up the hired car at the airport. Free eller, which can be visited; Dikļi Manor time in Rīga. Overnight in Rīga. (1896) – built in the style of neobaroque. There are collection of valuable antique Day 2 furniture, fireplaces and interior articles Rīga –Sigulda – Turaida- Bīriņi (77 km, inside the manor. Sightseeing in the town The ruins of the castle of the Livonian Order, Cēsis 100% Asphalt). Valmiera Breakfast. Sites and attractions en route: Sigulda medieval castle ruins and baro- Day 4 nial estate; Turaida museum reserve with Dikļi – Valmiera - Naukšēni – Taagepera - the ruins of a Livonia Order castle. -
Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner. -
Krahvide Stenbockide Kolga Mõisa Riiklikult Tähtsaks Kultuuriobjektiks
KRAHVIDE STENBOCKIDE KOLGA MÕISA RIIKLIKULT TÄHTSAKS KULTUURIOBJEKTIKS NIMETAMISE ETTEPANEK August 2020 Sisukord 1. Ajalooline ülevaade ........................................................................................................................ 4 2. Mõisaansambli praegune olukord ................................................................................................. 10 3. Hädavajalikud tööd 2021-2022.a. Hinnad ja senised toetused...................................................... 14 4. Kolga mõisa tulevik ...................................................................................................................... 17 Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 21 2 Austatud Riigikogu kultuurikomisjon Lahemaa rahvuspargis asuva Kolga mõisa puhul on tegemist riigi topeltkaitse all olevate muinsuskaitsealuste hoonete, varemete ja pargiga. Kolga kuulub samuti Lahemaa rahvuspargi kaitse alla. Hoonete lagunemise peatamine ja kompleksi tervikuna taastamine on kultuuri säilimise ning edaspidiste tegevuste seisukohast ülitähtis. Kolga mõis on Eestis olulisemaid paiku oma pika ajaloo, mõisa ansamblilisuse, ehituskunsti arengu ja interjööri kujundamise seisukohalt vaadates. Edaspidise arengu jaoks on iga hoone ja vareme kohta olemas tegevused, mis põhiosas erinevad nende ajaloolisest otstarbest. Varemeis ei ole paraku kuidagi võimalik erinevaid tegevusi ellu viia. Hoonete lagunemise peatamine ja restaureerimine -
The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas
1 2010 1 Let’s refuse to be what we are (supposed to be)! Let’s Refuse to Be What We Are (Supposed to Be)! Airi Triisberg 5 Eva gives birth to earth Airi Triisberg Johannes Saar 7 Around the Golden Soldier Agne Narusyte 10 An artist and his double Anu Allas Based on the title Let’s Talk About Nationalism!, of identity is almost exclusively addressed as an it would be tempting to look at this exhibition* instrument for engendering normativity rather 13 Work-based solidarity is killed Interview with Eiki Nestor in relation to theories of public space, as it than a potential tool of empowerment that I is precisely the medium of talk that consti- find problematic in this context. At the same 16 Forum Marge Monko tutes a core notion in the liberal concept of time, it should also be noted that even the the public sphere, most notably elaborated by Habermasian definition of the public sphere 18 Art and Identity: The Soviet Woman in Estonian Art Jürgen Habermas. The curatorial statement by appears to be quite operative, insofar as it Michael Schwab Rael Artel seems to support the parallel with allows a conceptual distinction from the state 21 The queue as a social statement Habermas, insofar as it stresses the importance which has effectively been put to use in the Maria-Kristiina Soomre of contemporary art as a site for holding public framework of Let’s Talk About Nationalism! in 24 Five pictures of Flo Kasearu discussions. Nevertheless, the curator’s preoc- order to criticize the ideological and institu- Kaido Ole cupation with conflict actually indicates a dif- tional manifestations of the state. -
Lions Clubs International Club Membership Register
LIONS CLUBS INTERNATIONAL CLUB MEMBERSHIP REGISTER SUMMARY THE CLUBS AND MEMBERSHIP FIGURES REFLECT CHANGES AS OF JUNE 2016 MEMBERSHI P CHANGES CLUB CLUB LAST MMR FCL YR TOTAL IDENT CLUB NAME DIST NBR COUNTRY STATUS RPT DATE OB NEW RENST TRANS DROPS NETCG MEMBERS 3654 049567 TALLINN EEST-I ESTONIA 120 4 06-2016 35 2 0 0 0 2 37 3654 049789 TALLINN CITY ESTONIA 120 4 05-2016 17 1 0 0 -2 -1 16 3654 050110 PARNU ESTONIA 120 4 06-2016 24 2 0 0 -2 0 24 3654 050278 TALLINN VANALINNA ESTONIA 120 4 06-2016 30 2 0 0 -2 0 30 3654 050313 KURESSAARE ESTONIA 120 4 06-2016 30 0 0 0 0 0 30 3654 050314 TARTU ESTONIA 120 4 05-2016 34 0 0 0 0 0 34 3654 051335 LOO ESTONIA 120 4 06-2016 17 0 0 0 -1 -1 16 3654 051676 HALJALA ESTONIA 120 4 06-2016 11 0 0 0 0 0 11 3654 051851 SAKU ESTONIA 120 4 06-2016 34 0 0 0 -1 -1 33 3654 052012 ANIJA ESTONIA 120 4 06-2016 26 0 0 0 -2 -2 24 3654 052073 PAIDE BASTION ESTONIA 120 4 05-2016 25 0 0 0 -1 -1 24 3654 052161 POLVA ESTONIA 120 4 06-2016 18 2 0 0 0 2 20 3654 052650 TARTU TAMME ESTONIA 120 4 06-2016 21 0 0 0 0 0 21 3654 053300 VIIMSI ESTONIA 120 4 06-2016 7 0 0 0 -1 -1 6 3654 053370 SORVE ESTONIA 120 4 06-2016 4 0 0 0 0 0 4 3654 053730 OTEPAA ESTONIA 120 4 06-2016 11 0 0 0 0 0 11 3654 054459 TURBA ESTONIA 120 4 06-2016 10 0 0 0 0 0 10 3654 054727 KOSE ESTONIA 120 4 05-2016 16 3 0 0 -1 2 18 3654 055183 TALLINN VIA ESTONIA 120 4 05-2016 28 2 0 0 -1 1 29 3654 055227 SAUGA ESTONIA 120 4 06-2016 14 0 0 0 -1 -1 13 3654 055290 KEILA ESTONIA 120 4 06-2016 28 1 0 0 -1 0 28 3654 055898 KOLGA-JAANI ESTONIA 120 4 06-2016 20 0 0 -
Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku -
Kümne Aasta Tagune Unistus Sai Tõelisuseks: Laagri Uus Tervisekeskus on Helge Ja Võimalusterohke
Saue Mõnuste Ellamaale jalgpalliklubi tüdrukute sügislooduse tegi juubeliaastal lemmikloomadeks vorme, värve ajalugu on lehmad ja meeleolusid lk 5 lk 6 tabama lk 7 NR 19 OKTOOBER 2018 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Kümne aasta tagune unistus sai tõelisuseks: Laagri uus tervisekeskus on helge ja võimalusterohke mängunurgani, kus klas- sikaliste lelude asemel on Ka Saue linna Oktoobri esimesel päeval avatud seintel uute ideedega aren- tervisemajast unistati juba kümme davad mängud. tervisekeskuse Ekstra uhked ollakse aastat tagasi, viie aasta eest läksid füsioteraapiaruumide ja ehitus on alanud teele esimesed kirjad ministeeriumile, kahe uue kolleegi üle, kes Victoria ParmasFoto: just seda teenust hakkavad Uus hoone tuleb kahekor- et peilida välja eurorahastamise pakkuma. „Meie arstidena ruseline, ristkülikukujuli- peame tulema toime, kui se põhiplaaniga, viimist- võimalused ja viimase kümne kuuga inimene kurdab näiteks pi- lusmaterjalide toonid panid ehitajad maja püsti. devate seljavalude üle, mis on valitud analoogsed on 99% elustiilihaigus. külgneva kaubandushoo- nega. Välisviimistluses Kui muidu annaksin saa- Uues Laagri tervisekeskuses tegutsevad koos perearstid, osas tekkisid. Valla pealik tekirja taastusraviarstile, hambaravi, apteek ja vallamaja haridus- ja sotsiaalosakond domineerib helehall kroh- ANNE-LY SUMRE vipind, millele sekundee- [email protected] nendib, et visioonid on va- too suunaks edasi füsiote- hepeal muutunud ja koha- raapiasse, siis see protsess rivad tumehallid fassaa- eskitammi tänava nenud, aga projekti kallal võib võtta aega neli kuud. diplaadid ning punases äärse kahekor- on suur hulk inimesi hul- Meie saame siin suunata toonis fassaadiplaadiga ruselise hallist ga tööd ära teinud – alates patsiendi põhimõtteliselt kaetud peasissepääsu V varikatus. betoonist tahuka seest kiirest ja asjatundlikust kõrvalkabinetti. Ja see on leiab tulija palju õhku, ehitajast kuni rahastuspro- meie nimistu patsientidele Hoone esimesele korru- pastelseid värve ja kau- jekti kirjutamise ja majja tasuta,“ kinnitab Ots. -
Woodworking in Estonia
WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike. -
Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2. -
Viljandimaa Arengus
VILJANDIMAA ARENGUS VILJANDI MAA V ALITSUS VILJANDIMAA ARENGUS VILJANDI 2008 1 VILJANDIMAA ARENGUS SISUKORD SAATEKS 3 1. VILJANDIMAA 10 AASTAT HILJEM 4 2. STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE TÄITMISEST VILJANDI MAAKONNAs 13 2.1. Asustus ja haldusjaotus. Rahvastik 13 2.2. Keskkond 16 2.3. Majandus. Tehnilised infrastruktuurid 20 2.4. Sotsiaalelu 31 2.4.1. Kultuur 31 2.4.2. Rahvastiku tervis 33 2.4.3. Sotsiaalhoolekanne 38 2.4.4. Sport 40 2.4.5. Turvalisus 42 2.4.6. Haridus 45 LISA 1. VILJANDIMAA MAAKONNAPLANEERINGU 2005-2010 MÕÕDIKUD 51 LISA 2. TABELID 54 Koostanud Mihkel Servinski, Anne Karjus, Krista Valdvee Toimetanud Krista Valdvee Kujundanud ja küljendanud Merle Karu Trükkinud OÜ Sõnasepp ISSN 1736-7940 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale 2 VILJANDIMAA ARENGUS SAATEKS Inimesi võib lahterdada väga erinevaid teemasid ja tunnuseid pidi. Suhtumise järgi mitmesugustesse visioonidokumentidesse, strateegiatesse ja arengukavadesse võib nad jagada kolme rühma: ühed on pooldajad, teised vastased ja kolmandad need, kellel on ükskõik. Kas visioonidesse positiivselt suhtujaid on rohkem kui negatiivselt, on raske öelda. Võib-olla on kõige rohkem hoopis ükskõikseid, aga see pole käesoleva kogumiku koostajale oluline küsimus. Olen kindel, et visioonidega tuleb tegelda, et strateegiaid ja arengukavasid tuleb koostada. Samuti olen veendunud, et arengukavasid ei ole vaja koostada lauasahtlisse panemiseks, vaid et koostatud arengukavasid on vaja igapäevaelus rakendada, nende elluviimise kulgu jälgida ning jälgimise tulemuste põhjal ka vajadusel korrigeerida. Kindel on seegi, et nii strateegiadokumendid kui ka strateegiate elluviimise tulemused peavad olema avalikud. Käesolev kogumik koosneb kahest osast. Esimene neist käsitleb 19. aprillil 2007 Ugala teatrimajas toimunud visioonikonverentsi „Viljandimaa 10 aastat hiljem”, mille korraldasid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Viljandimaa Arenduskeskus. -
Lääne-Harju Turismiobjektide Ja -Marsruutide Väljaarendamise Kava
Lääne-Harju turismiobjektide ja -marsruutide väljaarendamise kava Keila 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................. 3 2. Metoodika ja projekti käik........................................................... 4 3. Piirkonna ülevaade....................................................................... 6 3.1. Loodus............................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ...................................................................................... 7 3.3. Militaarne minevik ........................................................................... 7 4. Teemamarsruudid ........................................................................ 9 4.1. Üldmarsruut....................................................................................... 9 4.2. Militaarmarsruut.............................................................................. 12 4.3. Rannikumarsruudid ......................................................................... 14 4.3.1. Rannikumarsruut I .......................................................................................... 14 4.3.2. Rannikumarsruut II ......................................................................................... 15 4.4. Rannarootsi marsruut....................................................................... 17 4.5. Loodusmarsruut............................................................................... 19 4.6. Kultuurimarsruudid – mõisad