<<

1

700 Storm 728 ine ivik M Nanis

ver y Ri Mar 852

ke 3 vo La Bra 848 849 q Qimmi Aviat 788 5 Tuktu 5 854

y he Ba Roc 853 Anik 727 y 5 ser Ba 850 Fra 5 701 ille t Melv Wes Mel 761 6

4 760 ak idli Ch

q 6 Qila 789 2 6 Hulivakniit 2013mi 521 Meadowbank Mine Uyagakhiutahanik Kinnikhianik, Uyagahiuknik Unalu Kimilguiniinut

120°W 110°W 100°W 90°W 80°W 70°W 60°W 50°W 40°W 30°W A RC TI C O OC CE ÉA AN QikiqN A tani Aviktukviani80°W Y R el C ver TI ton Povungnituk Q Ba NP Bay U y aaq E nirp utti S Q t N D i 60° H a N r A T t S L E S B s Y I e BA D A r SON IS a HUD N L ay N A TH É dhild B °N L E - Au N 80 B a N N ) E n E SO A s ER UD E K Z N e SM ' H t I I n ELLE AIE D O a R L E S B R a A E o D R u AN n n ISL e /G u M d ssiz Kan E N A Aga in D N E L ap Bas N t N 80 E ce C li A °N U DE I A l Q ula Dobbin L a /D S nins Bay N la E im Pe K L oshe E a R Î F Princess Marie Bay E K q üller 730 A ilua P M R 5 nik ea G M Sa C r Ice Cap EL E y AX iord N B C ia F Buch h es anan Bay E 851 UE a IBERG V Q C n HE 731 D nlet E n ÎLE ( ig I B e er Ha l ISLAND RE Belch UÉ y ME Q Ba LES ands and 'EL Isl Str d D M n s u ale a o of W s S ce s n H e Pri ld a e Prin Ellef Ring y cefi c nes a k I e S G s Amund o e us s r taf Island u A e dol u f l n Ringnes d E Sea S o y u Island a n B d Bay orwegian h N it m S Lough S D eed Cornwall I. m I. AN Isl Graha L Strait and H IS zen Bel Ha cher Cha WP e nnel Bay Y c mes l Se Ja R a ymour Island y R a a A B M s B P n BS e y Cam m S d ero P a W a n k J s e rd i d v n G m io av la I slan n ise F utiq in Is r d n r rj w M G i T i y N p A e a Northe S W r r rn t N t r L B d a i Ba a un d i . n thurst Isla s So y isk ki I a nd i one A kim is t J n A im y C (Propos W n S Y Ak h ed NP) t and e r A Isl S a a B l it M n l B i n Bear Bay M n BATHURST N mes EL e g I N Ja BS V l M ILL Pass t n F I aie ay E ISL o Devo F F B in B AND NWA n A F tswa ap a C Ice C B A Bo Bya ISLAND h B m Martin a AND E I. n VON ISL IOD Cornwallis n DE AR e NT E l O I Island A BS 729 Polari B y M s Mine esolute ah Ba R Hann und lle Sound ster So nt Melvi P A R Lanca Viscou R Y Barrow Strait C H A N N E L eopold Prince L MBS 1 nd N Island t Isla ° NP Bylo MBS 70 ilik land Stefa Storm t Sirm t Is nsso 700 e lo n l By nd P A 8 Sou n 72 ine e t I d M slan I ik e le d e iv s n m nis I l t a p d N t i n

H l o S n i ay e c P r B l E o c a e cti ET a r SOMERS A n u d g I l

n t l e e e y M d n k y ND i ISLA R l l i I i rm

n Si B ' e C M c l r a P e N e l v y n i i t i n R D r e t PRINCE O d a F WAL P o E S Cly vi c r s S k ve A ISLAND y Ri W t Mar N ra C niq i h 852 a t a g t in n i B ig a A N n r F D e t F LEGENDl S I é n N tr li o Commodity Groupings k G es i V n Ber ÎL rn t IC a u nier E ay d T No l Bay i Ba p xander B OR rway r f n Ca Ale e IA BaBsea yMetals Iron F ta e o c ISL iq S I A D AN f k i t q W D e y B Q e Ba a N a Coal Nickel-Copper-PGE n me ju it A v o s Ho r lu W i o b a ul N s t y ke t q t h DE iq a ai 3 Diamond Rare Earth Elements In vo La ik Q p ia Murray Maxwell l Q Ak Larsen Sound et Bra Gold Uranium Bay Bay Agu 848 IS 70° Fury and Hecla Strait y N Active Mine Inactive Mine a LA Ki B 849 P tik k meot i B N N k p q oli I. k y iq A D tu glo ey I a it Symbol with no fill mteans INACTIVE. I wl F yu y i Ro B Qimm nn a t 788 F Au r Avia y ja Pe ap Exeter Sound t r Ba u I C Bold project numbS er and name signifies major 5 uktu oste ch N e W Ovayo T F ea a Ic TP 5 k Par ia Taloyoak ll B N g k el or advka TnPcing prroject. 854 Ha n vi li (Mt. o I. tu a t n Pelly) t King ce ir ng trai g ic or n u se S to Ca Garry Bay ir F g T Dea n mbrid V William Rasmussen e A n nu 5 B Aregaes Bwith Surface and/or Subsurface Restrictions Bay rinc Pa ti a ay he P uk y Island Roc 853 s ts CPMA Caribou Protection Measures Apply Parry Bay harle Pi k Anik C r Bay TP Hoa Gjoa Haven Kugaaru 727 y nd erne n re MBS Migratory Bird SanctuaBryasin 5 ttee er Ba Isla Tav te Bay Qu Storis Passage Commi Fras er een NP National Park 850 ling k Ma 5 701 e ttil C Ke Um ud ales I. elvill Ne e um ing N WGuA National Wildlife Area W est M l ak b makt lf W Me L er ok TP Territorial Park 761 lan Bay d S 6 ou WP Wildlife Preserve E LE er nd X IRC E p FO IC C IQU y So WS Wildlife Sanctuary CT CT we IN AR E AR e S AS CL D MB Q B CER an Iuneueint OMwaunde Gd Lands (Fee simple title) m ulf Bow S MBS y W 4 Bathu Surface Only Bowman Bay Ba 760 rst Inl ay k et ulse B uak lia Surface and Subsurface Rep adj hid Am e C Lak Geological Mapping Programs IT LU QA q -Nunavut Geoscience Office Finnie Bay d I Qila Ukkusiksalik l an (See master legend efror details) 6 el P Riv sed NP) inn t T 789 (Propo F Gr ii 2 ox ia arv aBckoundaries W e lv ma Fr B a C aq Sy m obi 1 ge h likju An 6 au she NLCA Nunavut Settlement Area r B a al dre Q P r Ba ay n M B w G ik T y Beverly C n TP ay ord nil P d Nunavut MReAgions el on ay tan n B t m Ka u u set ha ir 2 o or rk m NILCA Nunavik Settlement Area S D a m ape M Ki e C y 21 Meadowbank Mine PTON our sbur Provincial / Territorial 5 m THAM rb Sali Aberde o SOU al Ha d g en Lake c or n Bi on l ND C BS Isla Hu ti Thelon iq e ISLA y M ds lu WS uujaarvik TP ivall st Ba on S nd eso nd Transportation Routes In K W a R a Ea ham tra Isl Isl s S ing it ake e t r Meadowbank Road Baker L arry ou Not e o H t s v h rle Dé i Bak R ons B nd ha troi R er Lake Gibb a Isla C t d' H Mer liadine Road y nd u e D sla dso v a S I n i ly y MB RMilne Inlet Tote Road B c ay r e let M k Yellowknife-Contwoyto Winter Road rfield In to n Cheste s pa o r d k l o A e e d Proposed Bathursvt Inlet Port and Road G n h Du i ts Qikiqtani Region a ba a T wnt f Co Isl R ugaarjuup o l LaPkeroposed Izok Corridor Road Iqal nse y sland Ma Nunanga TP a I y B and 100 50 0 100 200 a Proposed Steensby Inlet Rail QLainmeanirjuaq et Isl a B t Rankin Inl av va n g a CPMA Un ng w Y d'U a 1 athkyed Kilometres e b NLCA The Nunavunt Land Claims Agreement i aza Ba u 2 K Lake D NILCA The Nunavik Inuit Land Claims Agreement Whale Cove Projection: Canada Lambert Conformal Conic, NAD 83

South Henik Lake 60°N 100°W Arviat 90°W 80°W Povungnituk http://cngo.ca/exploration-overview/2013/ Bay 70°W Thle wiaza McConnell River MBS River

N BAY HUDSO

5

851 t Inle Haig KQitiikkiqmeottani ARviegionktukviani

Qikiqtani Aviktukviani Uyagait kupikniit, imaaluuniin kinnikhiaplutik kattinnakhimayutut hilalihimayut Taamna Qikiqtani aviktuknia, ilagiyait tahapkua kikiktat talvani kakukhiyutut ittut uyakkat. Kanatap Hikukakniani talvani Nunavut nunaani, ilauyut ilangit utukkatkiyauyut uyagait Kanatami. Ukuat uyagaita ittut Ualianut talvungalu kanangnaanut, taamna aviktuknia nauhimayuk kikiktat kaiktuita ukuatlu mahakhimayut aalanguktikhimayut ivyuyunik utukkakyuanik hiugaktut ittunik uyakkanik, hivullikmi uyakat taimailiuktikhimayut talvangaamit hivulikpaami uyakat nauhimayut talvani utukkauyumi takyup ataani nunapta iluani. uyaganguktilikmata, talvangga nuna hivulipaami nunanguktikmat Tahapkua kaligiik uyakkat ilaani pikakpaktut pauktut uyagaknik (4.5 billian ukiut kangikkut) talvunga atulihanganut taafuma ukuatlu uyagangukhimayut haunit, tahapkunanit takyukmiutat hauniit nekyutit kitikalikniinut, ukuatlu ikaluit, kiktugiat, imakmi nunamilu ukuatlu ikaluit talvunga nikyutinut ukuatlu tapaaktunut. Uyakkat uplivaktut, ukuatlu nekyutit aungit niklaumayut, ukuatlu nunami tahapkua tahamani nauhimayut Nunaptingni ingutaagatlihimayut tautungnakhiplutik nauttiat (540 millian ukiut kangikkut). Tahapkua imaalu uviktitauphimaplutik. Tahapkua tautungnaktut amigaituni uyakkat aallanguinaktut talvani aviktuknia ikungakpiakhutik, kikiktani imaalu angiklihimayut imnangukhutik tahamani Ellesmere kupikhimaplutiklu imaalu nungutiinakhutik. Ukuat uyakkat Kikiktaani uvanilu Axel Haiberg Kikiktaani. Taamna angmakyuuminga tautungnaktut talvani Qikiqtaaluukmi uvanilu taamna Melvil Hinniani, takyup talvangga Kalaatliit Nunaanit uvunga Nunavutmut taimaa imaalu nauniata naptuyup uyakkap taavani kivalliata Devon ingutaaknik angikliliktait imnat imaalu atauhiuyuk talvani ingutaaknia Kikiktaa ukuatlu ilangit Ellesmere Kikiktak (Umingmakatkiyak). nunap Nunavutmi. Pinnikpiaktuk nuna imuhimayutut, anginiit takunnaktut kilakmit, aktilaanga tautuknialu ihumaginnaktuk Sanikiluap kikiktaanit. Uyagait Taamna Qikiqtani aviktuknia nayugauyuk Nunavut hikukakniit ukuatlu Qikiqtani aviktukniani pakittinnaktuk amigaitunik uyagakhiupaktainik hikukakniit imnani. Kangagaaluk, hikuhimavaktitlugu tamaat Nunavut uyakkat illauplutik havvik, kuul, nikal, kaapa, havvik ukumaitkiyak hikuhimavaktuk talvangga nauvaktut kingiktut imnat tautungnaktut ukuatluuniin plaatinam. Ilaani taimat nayugait pakitaulikpaktut. kivaliani Qikiqtaaluup kikiktaani uvanilu Ellesmiap kikiktaani. Havgit Naunaikpaktut humiittaahaita nayugait hapkua uyakkat atukhugit kimakhimayut hikut mahaktilikmata ikayukpagait uyagakhiuktut nunami kinnikhiagutit ukuatlu tingmitikkut kinniutit, pihukhutik ukuatlu kunniaktit uyakanik pakitkakpagait havviknik ukuatluuniin kinnikhiaplutik havvihanik pakitauyunit ilauplugit tahapkua ukhugiat taimat nayugait.

Nappa Havaakhak Uyagakhiuktit Kanugitpa HAVGIT 700 Storm Aston Bay Holdings Havaktut 701 West Melville Vale Canada Limited Havaktut 727 Anik Advanced Explorations Inc. Havangittut 728 Nanisivik Mine Canzinco Ltd. Havangittut (Breakwater Resources Ltd.) 729 Polaris Mine Teck Resources Limited Havangittut ALUAQ 730, 731 nunavut Coal (Fosheim Peninsula – 730, Canada Coal Inc. Havaktut Vesle Fiord – 731) TaimanS 760 Chidliak Peregrine Taimans Ltd. Havaktut 761 Mel North Arrow Minerals Inc. Havaktut 788 Aviat Stornoway Taiman Kuapuliisin havangittut 789 Qilaq Peregrine Taimans Ltd. Havangittut Kuul 848, 849 Kuul (Bravo Lake – 848, Commander Resources Ltd. Havangittut Qimmiq – 849) HAVIHUK 850 Fraser Bay West Melville Metals Inc. Havaktut 851 Haig Inlet Canadian Orebodies Inc. Havaktut 852 Mary River Baffinland Iron Mines Kuapuliisin havaktut 853, 854 Roche Bay, Tuktu Advanced Explorations Inc. Havaktut

Hivulik Makpigaak takujavat tahapkua nayugait pakitaangita Havaktut ukuatlu Havangittut, Havaakhak aviktukviani. Kingnagikpiaktut titigait naunaikhimayut anginiaktuk Havaakhak Qikiqtani Aviktukviani

Tikkuakhimayut Uyagakhiuktut Ukuatlu Kinnikhiayut Taamna Miali Kuugak havvikmik kinnikhiayut nayugaa pingangnaani Tautuktigit Naililaaklugit Mittimataliup imaalu aulapkaktaa Baffinlan Aiyan Mains Kuapuliisin. 2013mi, Astan Bii Tigumivvik itkanaiyakpaktut Stuam Kaapa Taamna havakvik pikaktuk tallimanik nakuukyuaktut havgit Havakvikhak, havakatigiikhutik ukuat Kamaanta Riisuasis naunaiyakhimayut ukuatlu amigaivyaktut aallat uuktugumayait. nayugaa taafuma kanangnaani-kivalianilu hinaata Sammasit Januiali 2013, Baffinlan ilihimapkaiyut taamnaguuk Miali Kuugak Kikiktaata. Taamna 64,301 hiktia (ha) nanaa pikaktuk hitamanik mikhilaaktauniaktuk imaalu uyagakhiuktit kunniakniaktaat kaapat takuhimaniit, iluaniittut uyakkat maklukaktutut ittunni. hivituyumut innikvikhanut taamna uyagakhiukvik. Tahapkua Astan Bii nunami katitikhimayait ilakaktuk nunamit uuktuktahat, aalanguktittaktit titigak tuniyauyuk talvunga Nunavut Avatilikiyin uuktufaaklugulu una kangagaaluk ikuutaknik, ukuatlu naunayakniit Katimayiinut, huli taamna kunniaktautilugu, hanayut talvani tikittumayatik kakugu ikuutaktahatik talvani Stuam Kaapa uyagahiuvikmi havakhimmaakpaktut. Havakvikhak. Uyagahiuktit katitigivaktutlu 200 kilu-kram mikiyuk katitikhimayuk uuktuktahaktik talvangga Siil Zink uyagahiuktahak, 2013mi nuna mahaumatitlugu uuktukpaktaat nunap kaiktuit ukuatlu kihimi ukayuittut huli talvangga uuktuktamingnik uplumut. nuna uuktukhugu nunauyaliukhugulu, illauplugit uyagakhiuktut pihukhutik, nuna kaanga uuktukhugu, tigumiakhugu mikiyuk Viil Kanata kinnikhiayaktik talvani Kivaliani Melvil havakvikhaani, ikuutak nuna uuktukpaktait. Havaktatik talvani Ege Biip tiguhimayait nayugaa talvani Melvil Hinniani, ilauyagait nunami ikuutakhutik imaalu illauvagait uuktukhugu uyagakagiahaanik havviknik, uukumaitut nuna uyagakakniit kunniakhugit. Tallimat ikuutakniit iniktauvaktut havgitlu, taimakagiahaaniklu. malguk kimilguktatik uyakkat nauhimayut mahakhimaninit 1,308 m illuani. 21 kilamiita ungahiktilaanga uuktukpaktaat alguyakkut Taamna Qikiqtani Inuit Katitjutikatigit ukuatlu Baffinlan titikpagaat atukhugit nipittaaktutlu nunakuukhutik. Tuhayuittugut huli talvangga Inuit Inuuhiinut Ikayuutihak Angigut talvunga Miali Kuugak 2013 atuktaanit uplumut. havakvianut talvani Septaipa 2013mi, una angigut ikayukniatuguut hapkunai ilihaktitilutik imaalu ayuihailutik, Inuinanik havaktihainut, Taamna Chidliak taimanut kinnikhiayutis nanminiat Pialikin nunalaak ikayuknianut, unalu akiliktuhaat uyagakhiuktit nuna Taimans. Uyagakhiuktit katitigivaktut 508 kinipayut tan ukumailitaa atugiangani. Taamna angigut tautuktauyuk inungnit ukuat Qikiqtani uuktuktahamingnik tukhuakmik taimakagahugiplugu talvanga Inuit Katitjutikatigiiknit Desaippa 2013mi. CH-6 Tukhuak Fevluialimi uvanilu iipumi 2013. Ataani angigutip titikhimayuk Septaipa 2012, Ti Pias Kanata havakpaktut Havaktahavut Ukuatlu Kimilguktahat atukhutit $2 milliat taalanik auyami nuna pihukhugu talvani Hanauyahat uyagaanut naunaiyaatigut Kimilguiniatigutlu Havaahak Chidliakmi kinnigutigivagait hapakua nuna uuktukhugu kaiktuit Taamna Nunavut Hanauyahat uyagaanut naunaiyaatigut titigakhugit, nunauyaliukhutik, unalu nuna nunauyaliukpagaat Kimilguiniatigutlu Havaahak atukpagaat taamna Nunavut iluani riitaa nunap ataanut takutaakmut. Siksit nutaat tukhuat pakitait ikayukatigiikhutik havaahak, hivuliktiuplutik tahapkua Kavamaa kinnikhiaplutik talvanga. Nunavut, Pivalliayulikiyikkut ukuatlu Ingilganikkutlu, pakitlugit imaalu uuktuklugit uyagakakniit imaalu uuktukkaaklugit hanattaaknia Aktuupa 2013mi, Ti Pias ilihimapkakpagait Pialikin imaa uyakkap imaalu hivitutilaanga akyagiangini kannittunut nunalaanut. inmigut paanagiigumangitkumi kingiinaktaaktut, atuktaat Taamna hanania inniktainaktuk uuktukpahugit kimmilguiniitlu paanagiiknahuaguitumik, kihimi ataani angigutip titigakhimayuk 2013mi, nunami havaangit Qikiqtanimi tugaaluakpaktait talvunga Ti Pias akilikhimaniaktait uuktuktait uyakkat Pialikin. Pakitatik imaalu hanianut Kuguk Kangikhuata uyagaktakviani hanianiituk talvanga uuktuktamingnik ukagiyait Januiali 2014mi. Taamna Kiip Toasit, aallatlu havaahat havaktauyut talvani Sanikiluaqmi. uuktuktaat nuipkaktait 1,124 kialit (aktilaanga kakyup kukiatut ittut, Katittugit, Kullit pingahuiktuklugu (30) hanaugahat uyakkat nayugait mikitkivyaktuk mikiyumik) taimmat, uuktugamigit kanugittaahaita naunaiyakpagait talvani Qikiqtani aviktukniani, ukuatlu malguk tahapkua taimmat nappalikpagait CH-6 aajikutaa 2.78 kialit talvanga angiyut, kahaktauhimaittut tahapkua uyagahiukvikhak hanaugahanik 1,000 kilokam nunamik kinniktamingnit (1 kialit = 1,000 kilokam – attauhik hanianiituk Miali Kuugaata havvikhiuktut havakvia unalu = 2,204 pauns ukumailitaa). Talvanga pakittiyuklu yallut taimat. attauhik pingaknaani Pangnaktuup. Ilaivat taimat pakitait angitkiyauyut pingahut kialitsnut, ilagiyait 27 angitkiyauyut malgut kialitsnit imaalu 90nik pakittiyut atauhik Nunavut Uyagakhiuktihanut Hanania unalu angitkiyauyut kialiinit. Angitkiyak taimat pakitaat imaa aktilaanga 8.87 Uyagakhiuktihanut Ilihakvikhaa kialits kakuktak/kalakangittuk iinik akuliakaktutut ittut mikkanuamik Nunavut Kavamaata Pivalliayulikiyikkut ukuatlu Ingilganikkutlu titiknikaktutut ittuk. Pakitatik ukaginahuaktait aallap uuktuktip uuktuhuivaktut taafuminga siksit upluni uyagakhiuknikut ilihaknahuat taimanut upingaangani 2014. ukunani Kangiklugaapikmi, Iqaluit, Kimmirut, Igloolik, unalu Mittimatalikmi 2013mi. Ilihaktut ilihaktauvaktut ilitakhinikmik Nuat Iallu Minas uuktukpaktut hivitungittumik talvani Mel taimat uyakkat naunaitkiyat imaalu uyagahiuknikmut nunami pihukhutik. havakviani, pingangnaani Sannigayakmi, maliknahuakhugit Ilihakhimayut inikkajuk uuktuktaaktut manihagiamingni imaalu malguk kimigianigit tukhuat naunaiktauhimayut uyakkat hanalgutihamingnik uuktuklutik talvuuna Nunavut Uyagahiuktit nalvaaktauhimayut uyagakhiuktinit kangami. Uuktuktauyuk Ilihakvianit inmiguugumagumik, amingaitut havalikpaktut tingmiplutik nipiliukhugu nuna tahamna. Titigat katitikhimayut ikayuktiulikhutik nunami kinnihiayuni uyagahiukvikni. 2014mi, talvanga nuna nunauyaliuktaungmat atuktauniaktut auyak nuna una ilihaktakhak ilihaktitauyumayut Sannigayaakmi talvanilu uuktuktaulingmikpat auyak 2014. Sanikiluaqmilu. KQitiikkiqmeottani ARviegionktukviani

Uyakkat uuktukhugit ilihimalikpaktut tahapkua amuhimayut nunamit ukuatluuniin uyakkat navgukhimayut Taamna CNGO uuktufaakpaktut nunami uuktukpakhutik ukiut amuyaugangata, nunauyaliugiangita kanugittaahaita uyakkat nunap malgungukkuk talvani Haal Hiiniani katipkakhugulu talvunga uyagat ataani imaalu kangikhiyaangini kanuk uyagak ingutaakniit ihumaplutik nunaiyakniinut havaahap mikhaanut. Havaaknik 2013mi ilagiyait pakitiyaamingni uyakkanik uyagahiuktahat. kaiktut nunauyaliukpakhugit, hikutlu kunniakhugit aajiliukpakhugit, mikkanuat taimat uuktukpakhugit, imaalu katitigivakhutik taafuminga Uyakkat Kunniakhugit Kimilguinik – Kunniaknik una attukpagait atukhutik uyakkat naunaiyakhimayut kanga nuihimavagiahaita. katitiknik titigakniit ilauhimayut naptuyuni uyakkani atukhugit Naunaitkiyat hapkua talvanga hanavaktaptingnit ilangit pakittivakhuta kimilguinik naalautit kimilguktutut ittunik nuvuyamik, imaaluuniin tukhuat kuvivihaitniinut, naunaiyakhugit hanauyahat uyakkat nunamit. Ukuat kimilguitit nipiliukpagait kuakhalaaknik, nunami humiittahaita imaalu naunaiyakhugit tahapkua kaligiiktut uyakkat tuttanik, nipittaak uyaganik, naalakhutik naalautikut imaaluuniin mahakhimayuugaluit uyakkat takainnit naunaitniit pikaagungnakhiyut nunap mahaknianit titigait atukhugit. Una uuktuknik atuktauvaktut nikalkagiahaita-kappa-plaatinakagiahatalu tautungnaktut uyakkani. uyagahiuktinit uuktugiangita uyakkat nipitikniit, tuttiakniit imaaluuniit Taamna havaahak havaktauniakmiyuk 2014mi. kuakhalaaniinut uyakkat.

Naunaitkutait Ukauhiit Uyagahiuktit Ilauyut pinniktut uyakkat aallani uyagani – Mikiyut havgit iluani Uyagak pakitauhimayuk uyagahiuktahak – Inminik katitiknia haviup, pinniktut uyakkat naulihaaliktitlugit. Tahapkua havgit amigainniit iluani uyakkat mikiligangmiahat piniktut aalatluuniin akituyut havikagumik, aallanguktitivaktait akihaita tahapkua pinniktut uyakkat. huli uyagakhiuklugu akikitkiyauniagunnakhiyuk kihimi tahapkua pakitauhimayut kunniakyuumiklugit piyahavut. Tukhuat Puuktut Ittut – Una uyagak mahakhimayuk ilaani iluani taimanik pakittilikpaktut. Tukhuat ukuat ilakakpaktut uyakanik iluanit Kinnikhianik – Kitulikak atukpagait hanalgutit kinnikhialigaangamik nauhimayunik imaaluuniin hilataanit iluanut pihimayunik. uyaganik havikaktunik, maniliuktaatunik imaaluuniin ukhukyuanik ukuatlu kaasiliit. Kinnikhiayut Pihukhutik Uyagahiuktahanik – Kinnikhianik tahapkua uyakkat naunaittut ilaani uyagahiuktahat naunaigaangata Ikuutaknik – Putuliuknik ikuutakmut uuktuinakhugit uyakkat nunami imaalu kunniakhugit ilitaknakmata tahapkua uyakkat. ukuatluuniin aallat kanga ikuutagumayaat ukuat hikukaktut maklut Pakittigumik, havakyuumikpaktut naunaigiangita havikagiahaanik ukuatluuniin makluuinak. Taimanik Ikuutaknik kaimalugiktumik talvani nalvaaknikmi. ikuutakikmik amuhivaktut uyakamik, huli kimumuugumi ikuutak, navikhimayunik uyagaknik pihunguyut. Uyagakhiuktit kuunniakpaktait

Kanata-Nunavut Kavamaata Nunavut Nunakakkaaktunut Munagiyit unalu Nunami Nunavut Tunngavik Uyaganut Pivalliayulikiyikkut ukuatlu Kikumayunut Kanata Nunanut, Uyakkanut, Kimilguinianut Ingilganikkutlu Ukhukyuamut unalu Havakviat Nauhimayut Naugalliinaktunut Uyakkanut ukuatlu Ukhukhiuknigup Havakviit Kaasiliimut 867 975 4412 Riisuasis Aviktukhimania 867 979 0708 867 975 4500 867 983 5600 867 975 4276 867 983 5624 [email protected] 867 975 7800 [email protected] [email protected] www.cngo.ca 867 975 7870 [email protected] www.ntilands.tunngavik.com [email protected] www.aandc-aadnc.gc.ca/nu www.edt.gov.nu.ca

Uuktuklugu Nunavut Kinnikhianikmut Tautuktakkut kagitauyakut: www.NunavutGeoscience.ca Ayungitut pakilvik uvani Nunavut uyagakhiuknip kilmilguinianut tuhakvikhaa.