DOCSLIB.ORG

Eesti Ehituse Ja Merko Ehituse Ühisfirma Otsustas Tallinnas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Ehituse Ja Merko Ehituse Ühisfirma Otsustas Tallinnas USD SEK Euribor ÄP indeks 0,20% 11,12 EEK 1,70 EEK 4,720 2485,43 Agnes Makk: laenud on heas seisus Hansapanga eluasemelaenude finantsee- rimise osakonna juht Agnes Makk ütles reedel aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et krooni devalveerimist pole mõtet karta, ja kinnitas, et Hansapan- WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT ga eraisikutest klientide makserasku- sed on hoopis vähenenud. 9 | | Esmaspäev, 24. september 2007 | nr 172 (3423) | 19 kr | ARVAMUS Luman ja Annus Kõigi unis- tuste elluvii- mise edasi- lükkamine kaugesse- kaugesse tulevikku võtsid aja maha ei ole tark. Õiget aega ei pruugi tulla- Eesti Ehituse ja Merko Ehituse ühisfirma otsustas gi. Tallinnas miljardiprojekti seisma panna. 4–5 Janek Mäggi, kom- munikatsioonibü- roo Powerhouse juhataja 35 60%BÖRS kõrgemale nel- japäevasest sulgemshinnast peaks täna tõusma Kalevi aktsia. Ka- lev müüb oma toi- duaineäri ning kes- kendub kinnisva- rale ja meediale. 12-13 LISAKS KINNISVARA 18 Tööstusettevõtet pole alati mõistlik linnast välja kolida TELLIJATELE JUHTIMINE september 2007 nr 5 (47) Toomas Luman ja Toomas Annus. Fotod: Raul Mee, Andras Kralla Kruudal meediaäri Superametnikud – 30 Rootsi valitsus jaoks pool miljardit aastat ministeeriumis võõrutas abirahast Rahumaa: Kalevi Reedel osa Kalevi müügist tea- Ministeeriumide noorest amet- Aasta aega ametis olnud Root- tanud Oliver Kruuda lubas saa- nike perest leiab vaid paar näi- si parempoolne valitsus on dud pool miljardit meediaäris- det, kus inimene on tööta- edukalt läbi viinud tööturure- kommid jäävad se investeerida. Eesti Meedia nud ministeeriumis vastuta- formid, millega on lõpetanud Alta Capitali omanikeringi kuu- Oliver Kruuda meediafirmale juht Mart Kadastik nägi selles val ametikohal juba nõukogude suure osa rootslaste vegetee- luva Indrek Rahumaa kinnitu- selle eest eraldi tasu maksma Kruuda võimalust turgu solki- ajast. Mis hoiab ametnikku nii rimise abiraha abil ning toonud sel müüakse Kalevi komme ka ei hakata ning vabrikut maha da. 2 kaua ühel kohal? 10–11 nad taas tööjõuturule. 6 Indrek Rahumaa edaspidi Kalevi kaubamärgi all, müüa pole plaanis. 7 aripaev.ee Kuidas mõjutab innovatsioon majanduskasvu? loe majandusteadlane Carlota Perezi arvamust täna kell 11 Äripäev 24. september 2007 toimetaja Gea Otsa, tel 667 0391, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Viljar Arakas tegi ühisfirma Riia linnaga Arco Vara Grupi juhatu- Riia linna poolt on maa, Arco se esimees Viljar Arakas on Vara poolt raha. Pole vähe- taas astunud ühe sammu malt hirmu, et linnavalitsus firma prioriteetide täitmi- hakkaks projektile kaikaid se poole – Arco Vara Läti tü- kodarasse pilduma. Arakas tarfirma tegi koos Riia linna- on varem öelnud, et aktiivne ga ühise ettevõtte, mis hak- arenduse käivitamine Riias kab Läti pealinna ääreala- on ettevõtte üks peamisi 5MIN le ehitama uut elamurajooni. strateegilisi eesmärke. INFRASTRUKTUUR ÜKS KÜSIMUS Meedia Kokk: osta selle rahaga Eestis midagi pole, Äripäev pole ju müügis 200 miljonit sadamate Keskerakonna esimees kordategemiseks Edgar Savisaar ütles Tuleva aasta riigieelarve pro- Postimehele, et Oliver jekti kohaselt on kavandatud Meediajuhid: poole miljardi Kruuda ei küsinudki te- Kuivastu, Virtsu, Heltermaa malt Kalevi müügiks luba ja Rohuküla sadama rekonst- ja otsus müüa oli poliitili- rueerimiseks Ühtekuuluvus- selt vale. fondist 177 040 000 krooni krooniga imet ei tee ja Eesti riigi poolt 3 050 000 Kas Kruuda krooni. Reedel osa Kalevi müügist Riigile kuuluvate Lääne-Ees- oleks pidanud teatanud tööstur Oliver ti saarestiku parvlaevasada- Kruuda on lubanud saadud mate arendamiseks, sealhul- Savisaarelt pool miljardit meediaäris- gas Kuivastu, Virtsu, Rohukü- se investeerida. Eesti päe- la ning Heltermaa sadama in- nõu küsima? valehtede juhtides tekitas vesteeringud kolme uue laeva Kruuda plaan segadust. tulekuga ning ühekordseteks investeeringuteks Abruka, Magusakontserni Kalev ja Laaksaare ja Piirissaare saarel piimatööstuse Tere, nüüd ni- asuvate sadamate kordatege- mega AS Rubla suuromanikud miseks nähakse ette 20 000 Igor Gräzin, riigikogu liige Oliver Kruuda, Heino Priimä- 000 krooni, kirjutas Meie Maa. gi ja Aare Annus teatasid nel- indlasti mitte! Tege- japäeval otsusest ärid müüa TÖÖJÕUD mist on ärilise otsu- ning keskenduda kinnisva- Välismaale tööle Ksega. Kuigi otsus ei rale ja meediale. Selle tehin- olnud äriliselt kasulik, ei guga saab kolmik eesotsas minemine vaibub ole ükski firma kohustatud Kruudaga ainuüksi Kalevi tü- Tööturuameti Euroopa töö- üleval hoidma rahvuslikku tarfirmade müügist 530 mil- vahenduse võrgustiku EURES brändi. BBC maja näiteks jonit krooni vaba raha. Varem juhtivspetsialisti Marta Trak- kuulub jaapanlastele. on Kruuda öelnud, et kavatseb si sõnul on Eesti elanike huvi jõuliselt investeerida omanda- minna välismaale tööle võrrel- tud meediaettevõtetesse. des paari aasta taguse ajaga Postimehe väljaandja, ASi vaibumas, vahendas ETV24. Eesti Meedia tegevjuhi Mart “Olukord Eestis on paranenud Kadastiku sõnul poole miljar- Eesti Meedia tegevjuht Mart Kadastik kahtleb, kas Oliver Kruuda meedia alal edu saavutab, küll ja paljud inimesed on väärtus- Tarmo Noop, A. Le Coqi te- di krooniga Eesti meediaturul aga võib ta mõneks ajaks turgu solkida. Foto: Indrek Susi liku töö leidnud ka Eestis,” rää- gevjuht imesid ei tee. kis Traks “Aktuaalsele kaame- rale”. ndku Jumal, et po- Kadastik investeeriks takse meediaväljaande juur- Äripäev pole ju müügis. Ka vä- Peamised riigid, kuhu tahe- liitika ja äri olek- Lätisse või Leedusse de. Selle puhul aga ei mängi lismaalt oleks ettevõtte ostmi- Stuudio takse tööle minna, on endiselt Asid lahus! Kui et- Kadastik ütles, et enda ette- rolli alati suur palganumber. ne tülikas,” arutles Kokk. Soome, Rootsi ja Norra, popu- tevõtjad hakkaksid tege- võtete puhul investeeriks ta “Vaimne ressurss on otsus- laarsust koguvad ka Inglismaa ma seda, mida poliitk ar- sellise vaba raha pigem Ees- tav, aga Kruuda on selle koha Kokk pidas valmib ja Iirimaa. vab, siis oleks Eesti kõi- tist väljapoole, näiteks Lätisse pealt hädas. Kalev Meedia esi- müügiotsust õigeks ge korruptiivsem riik. Kui või Leedusse, sest sealsed tu- mestest sammudest juba pais- Koka arvates on Kruuda nuti- “Vaatangi siin stuudios KINNISVARA Kruuda nägi, et Kalev kasu rud on suuremad. “Ma ei näe tab välja ebakindlus. Kruudal kas, et oma ettevõtted müüs. ringi ja mõtlen, et meil Arco Vara tegi ei too, siis oli igati õige ot- Eesti turul selliseid auke, ku- on saada raske inimesi oma “Ta on ka varem elanud majan- stuudio ehitus juba käib, sus müüa. hu seda raha idanema panna,” ettevõttesse. Mõni võib ju al- duslanguse üle ning ta teab, et me loodame väiksema ühisfirma Riia linnaga märkis ta. gul nõustuda ja suure palga ettevõte vajab sellistel aegadel kuluga hakkama saada,” Arco Vara 80% tütarettevõ- “Rahast lahti saada on ju eest tööle tulla. Aga mis kasu likviidsust. Nüüd on tal palju märkis Oliver Kruuda ree- te Arco Real Estate SIA ja Riia kerge, aga küsimus on selles, on 70 000kroonisest palgast, vaba raha.” del ETV saates “Terevi- linnale kuuluv ettevõte Rigas kuidas seda tagasi teenida. 500 kui ettevõte paari aasta pärast Siiski kahtles Kokk Kruuda sioon”. Pilsetbuvnieks LLC asutasid miljoniga imesid ei tee. See pankrotti läheb?” arutles Ka- plaanis raha meediasse paigu- võrdsete osalustega ühisette- Ain Seppik, riigikogu liige summa ei garanteeri edu,” üt- dastik. tada ning arvas, et Kruuda on “Uue uudisteportaali ole- võtte elamuarendusprojektiks. les Kadastik. “Aga solkida võib Eesti Päevalehe peadirek- oma väljaütlemistega lihtsalt me ka välja käinud. Taha- Projekt asub Riia äärelinnas indlasti ei oleks pi- sellise rahaga meediaturgu tor Aavo Kokk leidis, et ei os- teisi provotseerinud. me sinna panna uut vaadet. Plavnieku piirkonnas. Maa suu- danud küsima. Del- küll,” ütles ta ja tõi näiteks aja- kakski 500 miljonit krooni “Nii suurt raha pole tarvis. Samuti tahame sealt teha rus on 12 255 m2 ja ehitusõi- Kfit lugedes jääb mul- kirjanikele 70 000 krooni suu- meediasektoris kuhugi inves- Vaja on nutikust ja andekaid uudiseid kõigile üle terve gus 36 765 m2. Ettevõtte alg- je, et Kruuda istub iga päev ruse palga pakkumist. teerida, pigem paneks ta raha töötajaid ja head mõtet, mi- Eesti. Me ei hakka pealkirja- kapital on 2,2 miljonit Läti lat- Savisaare juures, siin on Kadastiku sõnul on suu- kinnisvarasse paremaid aegu da teostada,” selgitas Kokk, dega vaatajaid värbama, ta- ti (3,1 miljonit eurot), teatas väike iroonia sees. re rahapaki kõrval oluline ka ootama. mis on vaja, et meedias edu- hame anda objektiivset in- Arco Vara börsile. vaimne ressurss, mis kaasa- “Midagi osta Eestis pole. kas olla. Silvia Kruusmaa fot,” lisas Kruuda. ANDA RENDILE TALLINNA TELETORNI KONVERENTSIKESKUS Teletorni Konverentsikeskuses (Kloostrimetsa tee 58a, Tallinn) on suur amfiteatri stiilis 150 kohaline saal ~164 m². Ruumide üldpind koos kontori- ja abiruumidega kokku ~350 m². Ruumid sobivad erinevate ürituste korraldamiseks: • konverentsid, seminarid, koolitused, esitlused, infopäevad • kontserdid, etendused, näitused • pidulikud sündmused ja vastuvõtud Lisainfo: Urmas Ojamaa, tel 5680 4007; [email protected] www.levira.ee/konverentsikeskus toimetaja Gea Otsa, tel 667 0391, e-post [email protected] 24. september 2007 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER PÄEVA KAOTAJA LOE ÄRIPÄEVAST Vladimir Semjonov Miks me Eestisse tulime? Reedel otsustas Viru maa- kohus saata riigi viljava- Vastavad siia investeerinud rust kolmandiku maha par- seldanud Rakvere Viljasal- USA ärimehed. 3. ve endise tegevjuhi Vladimir Semjonovi neljaks aastaks ümbermaailmareisile
Load more

Recommended publications
  • Pihtla Vallavolikogu Määruse Nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete
    Pihtla Vallavolikogu määruse nr 9 27.09.2017 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona,
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Pihtla Valla Arengukava 2012–2020
    Pihtla valla arengukava 2012–2020 Pihtla valla arengukava 2012-2020 2020 Sisukord SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………. 3 ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ……………………………… 4 ÜLEVAADE PIHTLA VALLAST ……………………………………………………… 6 I PIHTLA VALLA ARENGUNÄGEMUS …………………………………………… 8 II VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED …………………………………………………………………………………………… 9 1.1. ELU- JA SOTSIAALKESKKOND ……………………………………………… 9 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ………………………………………………… 9 Haridus …………………………………………………………………………… 10 Noorsootöö ……………………………………………………………………… 10 Kultuur, sport ja vaba aeg ……………………………………………………… 10 Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ………………………………………… 10 1.2. LOODUSKESKKOND ………………………………………………………… 10 1.3. MAJANDUSKESKKOND ……………………………………………………… 11 Ettevõtlus …………………………………………………………………………………… 11 Turism ja puhkemajandus ……………………………………………………… 11 1.4. TEHISKESKKOND …………………………………………………………… 12 Veevarustus ja kanalisatsioon ………………………………………………… 12 Jäätmekäitlus ………………………………………………………………………………… 12 Soojamajandus ja energia ……………………………………………………… 12 Teed, tänavad, transport ………………………………………………………… 12 Elamumajandus ………………………………………………………………… 13 Internet ja andmeside …………………………………………………………… 13 Lautrikohad ja paadisillad ……………………………………………………… 13 ARENGUKAVA RAKENDUS ………………………………………………………… 14 INVESTEERINGUTE KAVA ……………………………………………………….. 15 2 Pihtla valla arengukava 2012-2020 Sissejuhatus Käesolev arengukava aastateks 2012-2020 on Pihtla valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult
    [Show full text]
  • Läänemaa Silmkoelised Sõrmkindad 19. Sajandist Kuni 1940. Aastateni
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Liivi Vainu LÄÄNEMAA SILMKOELISED SÕRMKINDAD 19. SAJANDIST KUNI 1940. AASTATENI Lõputöö Juhendaja: MA Kristi Jõeste Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. LÄÄNEMAA SÕRMKINDAD ............................................................................................. 6 1.1 Läänemaa sõrmkinnaste tüpoloogia ...................................................................................... 9 1.1.1 Kirisõrmkindad ............................................................................................................. 10 1.1.2 Pitsilises koes sõrmkindad ........................................................................................... 17 1.1.3 Roositud sõrmkindad .................................................................................................... 19 2. LÄÄNEMAA RAHVARÕIVAD 19. - 20. SAJANDI ESIMENE POOL ........................... 23 2.1 Naise rõivastus .................................................................................................................... 23 2.2 Mehe rõivastus .................................................................................................................... 29 3. LÄÄNEMAA SÕRMKINNASTE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA
    [Show full text]
  • Eesti Raamat Välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch Im Ausland 1944–2010
    Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia Estonian Retrospective National Bibliography Estnische retrospektive Nationalbibliographie Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Eesti raamat välismaal 1944–2010 Estonian Books Abroad 1944–2010 Das Estnische Buch im Ausland 1944–2010 I Bibliograafia Koostanud Anne Valmas Tallinn 2017 Toimetanud Anne Ainz Pealkirjade registri koostanud Aita Kraut Nimeregistri sidunud numbritega Juta Laasma Nimeregistri elulooandmeid täiendanud Eve Siirman Liigid korrigeerinud Marje Aasmets Küljendanud Tiia Eikholm Ingliskeelse kokkuvõtte tõlkinud Ülle Rebo Saksakeelse kokkuvõtte tõlkinud Helje-Laine Kannik Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi Rahvuskaaslaste programm ja Eesti Kultuurkapital ISBN 978-9985-50-429-1 (kogu teos) ISBN 978-9985-50-430-7 (1. köide) Teaduste Akadeemia Kirjastus Sisukord 1. KÖIDE SAATESÕNA . 11 KASUTATUD LÜHENDID . 13 Eesti raamat välismaal 1944-2010 . 16 Estonian Books Abroad 1944-2010 . 34 Das estnische Buch im Ausland 1944-2010 . 65 TEATMETEOSED . 75 SÕNARAAMATUD . 77 RAAMAT. AJAKIRJANDUS. KIRJASTAMINE . 89 BIBLIOGRAAFIAD. RAAMATUKATALOOGID. SISUKORRAD . 91 ARHIIVID . 102 BALTI RIIGID JA BALTLASED . 104 Kongressid, konverentsid, sümpoosiumid . 117 MAAILMA MAADE AJALUGU. POLIITIKA. MAJANDUS . 123 NSV Liit ja sotsialistlikud riigid . 138 EESTI AJALUGU . 143 EESTI POLIITIKA . 159 EESTI VABARIIK . 176 Eesti Vabariigi sümboolika . 185 Eesti Vabariigi aastapäevad . 187 EESTLASED VÄLISMAAL . 193 Eestlased Ameerika Ühendriikides . 194 Eestlased Austraalias .
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav LÄÄNE- JA HIIUMAA 13.–18. SAJANDI KÜLAKALMISTUD Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 4 1. Külakalmistute paiknemine ............................................................................... 7 1.1 Külakalmistud üldises asustuspildis .............................................................. 9 1.1.1 Asustuspilt ja külakalmistud kihelkonniti ............................................. 9 1.1.1.1 Audru kihelkond ............................................................................ 11 1.1.1.2 Emmaste kihelkond ....................................................................... 12 1.1.1.3 Hanila kihelkond ........................................................................... 13 1.1.1.4 Käina kihelkond ............................................................................ 14 1.1.1.5 Karuse kihelkond ........................................................................... 15 1.1.1.6 Kirbla kihelkond ............................................................................ 16 1.1.1.7 Kullamaa kihelkond ...................................................................... 17 1.1.1.8 Lihula kihelkond............................................................................ 18 1.1.1.9 Lääne-Nigula kihelkond ................................................................ 19
    [Show full text]
  • HALLISTE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Vviljandiiljandi Mmuuseumiuuseumi Direktordirektor
    HALLISTE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, ViljandiViljandi MuuseumiMuuseumi direktordirektor Käesolev kirjutis on seitsmes sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani ja Suure-Jaani kihelkonnaga seotud ristivenda- dest (VMA 1998–2003). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuu teid Halliste kihelkonnaga. Eksiarvamuste vältimiseks olgu märgitud, et enamik Pärnumaa koosseisu kuulunud Halliste kihelkonnast liideti praeguse Viljandi maakonna eelkäija Viljandi rajooniga alles Nõukogude ajal. Ka Karksi kihelkond lahutati Pärnumaast alles 1939. aasta kevadel ja sai siis Viljandimaa osaks. Artikli koostamisel on seda ka arvestatud ning and- med on esitatud antud hetkel kehtinud haldusjaotuse järgi. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste tee- nete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviil teenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest antud 1924. aasta 1. detsembri mässu maha- surumisel silma paistnud 10 mehele. Aastatel 1919–1925 määrati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenete- märki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos sel- le teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austus- avalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 isikut pärines aja- looliselt Viljandimaalt.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]