Nr 5 (107) Teisipäev, 15. juuni 2010 Hind 5 kr

Lugupeetud vallarahvas! Saarde Vallavolikogu OTSUS Kilingi-Nõmme 09. juuni Kuigi ilmataat ei ole Eestimaad sel 2010 nr 14 aastal suvesoojaga eriti õnnistanud, Saarde valla tunnustuse omistamine on loodus täies ehtes ning rõõmus- Võttes aluseks Saarde Vallavolikogu 13.09.2006.a. määruse nr. 28 „Saarde Valla tab meie kõikide hinge. Ja mis seal füüsiliste ja juriidiliste isikute tunnustamise statuudi kehtestamine” ja volikogu imestada – „jaanipäevaks kõrgeks liikmete hääletamise tulemused kasvand rohi“ – eks jaanipäev, see Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: eestlaste suvine rõõmupüha, olegi ko- 1. Anda Saarde valla Suur Vapimärk OLEV PAUKSON´ile. he käes. Loodan, et kuigi meie riigil, 2. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Saarde Vallavolikogule sealhulgas ka meie vallal, ei ole ma- „Haldusmenetluse seaduses” või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale janduslikult just parimad päevad, os- „Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse kab meie rahvas ka rasketel aegadel teatavakstegemisest. toime tulla ning elust rõõmu tunda. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Sest põhjust rõõmu ja uhkust tunda Erli Aasamets meil on – koos jaanipäevaga tähista- Vallavolikogu esimees me me ju ka Võidupüha – 91 aastat tagasi võideti Võnnu la- hing, suure ja tugeva vaenlase sundisid väikese Eesti vaprad mehed, meie vaarisad, Eestimaa pinnalt põgenema! Nendele Saarde Vallavolikogus mõeldes elagem ka ise nii, et tõesti oleks „eestlane olla uhke ja Volikogu istung toimus 9. juunil. hää“. Omamoodi on rasketel aegadel ka plusspunkte – inime- Kinnitati valla 2009. a. majandusaruanne. Esitati taotlus Kutsiku ja Kaagi hoonestatud kinnistute ning sed suhtuvad ellu tõsisemalt, hoolivad rohkem üksteisest, muu- Väljaküla külas Tsikli maaüksuse munitsipaalomandisse saamiseks. tuvad vastutustundlikemaks. Ühesõnaga – elame veel! Võitsi- Kinnitati vallavolikogu hariduskomisjoni koosseis (Evald Tamsalu, Liivi Laarmann, Evelin Mei, Ar- me Landeswehri, võidame ka masu! go Tali, Raivo Tõnisson, Kaspar Kaugija). Otsustati anda Saarde valla Suur Vapimärk Olev Pauksonile. Lõpetuseks õnnitlen teid, kallis vallarahvas, võidupüha puhul Tutvustati nelja maakonna tuulepargi teemeplaneeringut Saarde valla osas. Võimalikud asukohad Saar- ning soovin kõigile ilusat jaanipäeva! de vallas oleks Kanaküla külas Palejõe ääres ja Kamali külas Passimäe põllul. Saarde vallavanem Kalle Song SS

Pärnumaa laste laulupidu 30. mail 2010 .a. Kilingi-Nõmmes. 2 Nr 5 (107) teisipäev, 15. juuni 2010

Kilingi-Nõmme Gümnaa- Aastale joon alla Kooliaasta ja suvi ei passi kok- põhikooli I kohaga heatasemeliste töödega esindatud. siumi ja Põhikooli lõpetajad ku. Aasta Tihemetsa põhikoolis on (võistkonnas Mikk Meeras, Cardo Seekordki tuli meile kaks esikohta: lõppenud ja õpilased-õpetajad või- Õunap, Jason Platais, Indrek Liisi Voitra (õp Inna Oks) ja Kad- 12.r klass 12.rl klass vad oma sisukale tööle joone alla Kaldma, Geir Vill, Pille-Riin ri Rea (õp Juta Rea). tõmmata. Saarpere, Mailiis Ollino). Võidu- Eesti Muinsuskaitse Seltsi Mui- Killu Alamaa Kaarel Aia Väikekooli eripära on see, et ka võistkonna treener ja meie kooli nas-Julle võistlusel tuli meie kooli II Karel Kaljula Maarja Hermann osalemine maakondlikel olümpiaa- spordihing on Erki Kangur. koht Saskia Sepa ja III koht Kad- Kiiljan Kanarbik Meliine Ilves didel- konkurssidel- võistlustel eel- Koroona on selle õppeaasta ri Rea kunstitöödega. Eriliselt mär- Kristjan Kanarbik Kerly Karv dab peaaegu kõigi koolis olevate „mass-spordi” uus, kuid väga kaa- giti ära ka meie ühistöö- põranda- Kristjan Kanter Meriliis Keernik õpilaste osavõttu, muidu ei saaks lukas sõna. Tihemetsa põhikool mäng „Saarde valla pesapuu” ning Marek Kartau Triin Kruusma võistkondi kokkugi. See tähendab tunnistati Pärnumaa Noorte MV kaks individuaaltöö auhindagi sai- Lotta-Marii Kingla Liis Liblik peaaegu kõigi õpilaste ettevalmista- lauamängudes parimaks kooliks me: Ats Kaldma „Talismani” ja Marko Mei Rein Link mist ja see omakorda tähendab tihe- ka gümnaasiumide ja kutseharidus- Hendrik Raid „Maagilise kaitse- Maigrit Mägi Martin Peik dat individuaalset tööd peaaegu iga keskuse võistkondade ees (võistle- jõuga prossi” eest. Martin Oder Liis Rotar õpilasega. Mis on lapse seisukohast sid Karl Maidle, Keyro Antso, Saarde valla näitusel „Vanu tra- Henry Olde Sten Saarpere vaadates muidugi väga hea. Nii sel- Ats Kaldma, Mario Mihkelson, ditsioone austav tuleviku rahvarõi- Argo Ollino Karlis Salomon guski kooliaasta lõpus, et 77 % õpi- Gunnar Künnarpää, Hendrik vas” oli Tihemetsa kool väljas esin- Kristjan Pahk Kersti Savi lastest on ühel või teisel viisil oma Raid, Aare Kartau, Mikk Mee- dusliku valikuga. Meie kooli panus Karl Romanenkov kooli edukalt esindanud. ras, Ringo Vainlo, Pille-Riin Saa- üritusse leidis ka Pärnu Postimehes Maris Saar Klasijuhataja Tihemetsa põhikooli tähtsa- rpere ja Mari-Liis Talts). Kusjuu- kajastamist – nii silmatorkav ja üle- Sander Savi Inge Post maiks märksõnadeks on saanud res Mari-Liis Talts on mitmekord- jäänust erinev oli see. Timo Sepp sport ja loomingulised tegemised: ne Eesti noortemeister koroonas ja Kunsti- ja tööõpetust edendab Ebe-Kai Siim 9.b klass töö- ja kunstiõpetus, uurimis- ja võistkonna treener Viire Talts Ees- meil õpetaja Juta Rea. Kristjan Teearu loovtööd. ti absoluutne meister lauamängude Uurimis- ja loovtööde kirjuta- Sten Vabrit Mattias Abram Märksõna: sport mitmevõistluses. mises on Tihemetsa koolil pikaaja- Madis Valdmann Marleen Alle Spordis on juba aastaid nii tü- Märksõna: õppetegevus lised traditsioonid. Oli seegi aasta Katre Veski Jane Kalmet tarlaste kui poiste võrkpall olnud Õpilaste aineolümpiaadideks et- traditsioone järgiv. Agnes-Carmen Vreimann Kristo Karbus Pärnu maakonna, regiooni ja va- tevalmistamine on mahukas lisa- Eesti Noorsootöö Keskuse es- Kerli Kore bariiklikul tasemel väga kõva sõ- töö nii õpilasele kui õpetajale. See seekonkursil „Eesti Vabariik 92” Klassijuhataja Elli Altin Kadi Laas na. Nii ka tänavu. Kalevi Miniliiga on nagu pikaajaline treening en- märgiti ergutusauhinnaga ära Mai- Andrea Lainela Pärnumaa turniiril saavutati poeg- ne olümpiamänge. Eeldused edu- liis Ollino töö „Milline on Euroopa 9.a klass Mart Lillepalu laste arvestuses I koht (võistkon- kaks esinemiseks muidugi pea- nägu 21.sajandi noorele eestlasele?” Raili Link nas Karl Maidle, Ants Arukask, vad olema, sest mitte iga laps pole (õp Aita Matson). Enrico Elblaus Kristo Meola Toni Kukke, Keyro Antso, Ma- olümpiaadilaps. Rahvusarhiiv korraldas fot- Geidi Grant Maris Miilits rio Mihkelson, Gunnar Künnar- I koha saavutas maakondli- olugude konkursi, mille parima- Ingre Imala Raido Mägi pää). See võistkond esindas Pärnu- kul ühiskonnaõpetuse olümpiaa- te hulgas oli Saskia Sepp. Saskia Karoliine Keres Martin Neemsalu maad ka vabariiklikel finaalvõist- dil meie üheksandike tiim (Aare muinasjuttu Sten Roosi muinasju- Marin Küla Riivo Niglas lustel Kohilas, kus saavutati 5.koht, Kartau, Kadri Rea, Mari-Liis tuvõistlusel „Kuidas varesepoeg Anett-Hildegard Laarmann Kenneth Niilre millega oldi ühtlasi vabariigi parim Talts). rokkstaariks sai” pärjati II kohaga Rait-Eino Laarmann Kevin Niilre põhikool. III koha võitlesid välja elektroo- ja trükiti Leelo Tungla poolt koos- Lasse Laasme Eliise Palu Pärnu Maakoolide meistrivõist- nilisel ajaloo-olümpiaadil Kadri tatud raamatusse „Muinasjutuline”. Liina Laasme Keili Paru lused võrkpallis 8.-9.kl tüdrukute- Rea ja Mari-Liis Talts. Siinkohal Saskia Sepa koduloo-uurimuslik Janet Lain Anjuta Pervušina le lõppesid samuti esikohaga (võist- tänusõnad õpetaja Marju Sepale. töö „Tihemetsa enne ja nüüd” (mõi- Priit Lepp Kristjan Puusepp konnas Pille-Riin Saarpere, Mai- Matemaatikaviktoriinil Nupu- sa- ja metsakooliaeg ning tänapäev) Triin Lepp Marek Põld liis Ollino, Asti Tatolder, Juta ta saavutasid meie poisid 5.koha; hinnati Pärnu maakonnas parimate Laura Lilleste Silver Randlepp Kukke, Relina Loodus, Anheli- võistkonnas Hendrik Raid, Keyro hulka. Forseliuse aasta esseekon- Hetty Nõmmann Raido Rentnik ka Kuusik, Gettry Vill). Antso, Karl Maidle ja Ats Kald- kursi „Haridus on valgus” ergu- Kert Prink Jane Soosaar Vanemad poisid saavutasid Ka- ma. Nende õpetaja on Aivi Reidla. tusauhinna pälvis Mikk Meeras. Helis Pärni Jüri Sõrmus lev Miniliiga Pärnumaa turniiril II Maakondlikul õpilastööde näi- Saskiat ja Mikku juhendas õpe- Tanel Ringas Kristiina Vinkel koha (võistkonnas Mikk Meeras, tusel esinesid väga tublilt Keyro taja Marju Sepp. Rando Rosenblatt Ott Vistunov Cardo Õunap, Rauno Saar, Geir Antso (I koht), Ats Kaldma (II Väike võib olla suur vaimult. Ti- Jörgen Ruusmaa Vill, Karl Maidle, Ringo Vainlo, koht), Aare Kartau (II koht) ja hemetsa kooli näitel ongi. Puhkus Merlin Saar Klassijuhataja Jason Platais, Lauri Lemmik). Jason Platais (III koht). Töö-ja on auga ära teenitud. Jääb oodata Kristo Savi Kuro Link Maakonna koolivõrkpalli tehnoloogiaõpetust õpetab Raivo kosutavat suve ja uusi ettevõtmisi. Timo Tamm „hirm” on treener Priit Anton. Tõnisson. Aita Matson Maria Tammiste Vabariiklikul 3 palli turnii- Maakondlikel kunstitööde näi- Tihemetsa põhikooli direktor Carl-Martin Teearu ril Kilingi-Nõmmes tunnustati tustel on Tihemetsa kool alati Urmet Tihane Ti h e m e t s a Rando Tõnisson Põ h i k o o l i Klassijuhataja Kersti Soomets l õ p e t a j a d

Meelis Arukask Tali Põhikooli Aare Kartau Anhelika Kuusik lõpetajad Mario Kuusik Veiko Kuusk Jane-Ly Jõgiste Relina Loodus Karl Kaljuste Mikk Meeras Eva-Liisa Kasela Kadri Rea Birgit Lumijõe Mari-Liis Talts Kerli Ruul Merlin Tatolder Joonas Tartu Einar Tuuksam Riiko Varik Klassijuhataja Klassijuhataja Priit Post Marju Sepp

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi lõpuaktus on 20. juunil kell 14 ja Põhikoolil 19. juunil kell 12. Tihemetsa Põhikooli lõpuaktus on 18. juunil kell 18. Tali Põhikooli lõpuaktus on 18. juunil kell 16. Tihemetsa lapsed koolilõpuekskursioonil ERR telesaate „Foorum” stuudios. Nr 5 (107) teisipäev, 15. juuni 2010 3

20. aprillil oli maastikupõleng Kilingi-Nõmmes Pärnu t 122. 30. aprillil sõideti Rabakülla, et vabastada tee sinna langenud puust. Õppusi viidi läbi 8 korral. 1. mail käidi kustutamas tulekahju vallas Jaamakülas ning Ra- bakülas vabastati tee sinna langenud puust. 2. mail kustutati lõke Eha t 6. 8. mail oli põleng Karja t 4. 12. mail võeti osa Kesklinna pargis toimunud jooksuvõistlusest. 13. mail käidi kustutamas tulekahju Surju Jaamakülas. 14. mail likvideeriti avarii tagajärgi Marana ristis ja sõideti välja tu- Kilingi-NõmmePäästeteenistuse lekahjule Abjas. tegemised: 20. mail põles kulu Saarde külas ja avati ust Aia t 3. 6. aprillil käivitus automaathäire Sambla 23. mail kustutati tulekahju Kilingi-Nõmmes Järve t 13. 18 ja valeväljakutse Surju. 26. mail sõideti tulekahju kustutama Kõppu. 13. aprillil oli tulekahju Kõpus – põles 30. mail likvideeriti avariid Pargi t 3. saun. 31. mail sõideti välja Saarde külla automaathäire peale (Taritvo). 14. aprillil oli maastikupõleng Abja ja Jäär- Mais korraldati 5 suuremat õppust-harjutust. ja külas. Juuni esimesel nädalal korraldati 2 õppust – Kiriku järve äärea ja 15. aprillil põles kulu Raja tänaval Kilingi- kruusaaugus. Nõmmes. 5. juunil likvideeriti gaasiballooni leket Järve t 21. 17. aprillil oli tulekahju Laadi külas. Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse pealik Olev Paukson

Jäätmeveo uudiseid Jäätmeseadus sätestab, et omavalitsused peavad iga 5 jagada. Pakkumised olid mõistlikud ja hea uudis on see, aasta tagant (varasem nõue, et iga 3 aasta tagant) korral- et tõenäoliselt läheb vedu odavamaks. Uus periood algab 28. juunil lõpetab allakirjutanu oma 16 aastat kestnud töösuh- dama konkursi, et leida jäätmekäitleja, kes olmejäätmed loodetavasti 1. septembril. te Pärnumaa Päästeteenistusega ja läheb pensionile. Uueks me- vallast kõige soodsamatel tingimustel ära veab. Meie val- Seega jätkub jäätmevedu senistel tingimustel veel juu- heks, kes hakkab vedama kohalikku Päästeteenistust, on noor ja las teostas viimased 3 aastat korraldatud olmejäätmeve- lis ja augustis. Juulikuu ajalehes jagame õpetusi, kuidas hakkaja mees Sven Koovit. Ta on lõpetanud Väike-Maarja Pääs- du AS Veolia Keskkonnateenused, kuid tema tegevuspe- uusi lepinguid sõlmida ja soodustusi taotleda. Sest seo- tekooli ja igati sobiv päästeteenistuse etteotsa. riood sai kevadel läbi. Lepingut pikendasime ajani, ku- ses uue perioodiga kaotavad kehtivuse kõik senised va- Omalt poolt tahan tänada kõiki oma kolleege, kes on minu ni uus vedaja leitud. bastused ja soodustused, mis vallavalitsus oli andnud, ja juhtimisel töötanud viimased kümme aastat. Samuti tänan Saa- Aprillis-mais viis Saarde Vallavalitsus läbi uue avali- kõik peavad esitama uue avalduse. Soodustuste andmisel rde Vallavalitsuse töötajaid ja juhtkonda, kes on alati meie pääs- ku konkursi vedaja leidmiseks, kellele anda korraldatud läheb sõel tihedamaks. Praegu on paras aeg kaaluda, kas teteenistusele toeks olnud igasuguste probleemide lahendamisel. jäätmeveo ainuõigus järgmiseks perioodiks. Pakkumiste mitte vahetada suur konteiner väiksema vastu, et saaks Eraldi tänan Riigikogu saadikut Kalle Laanetit, tänu kelle abile esitamise tähtpäev oli 17. 05. 2010. loobuda sellest „kord kvartalis“ veost ja teha vedu 4 nä- saime raha tuletõrjemaja ja -torni kapitaalremondiks. Pakkumised esitasid AS Veolia Keskkonnateenused, dala tagant, nagu on nõutud. Samuti tänan Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse sõprusko- Ragn-Sells AS ja AS ISS Eesti. Tulemuste väljaselgitami- Eesi Kolla mando Soome Oitbacka vabatahtliku tuletõrje inimesi Kai Nur- ne pole veel lõppenud, seetõttu ei saa teile täpsemat infot mit, Asko Varpiot, Osmo Hagrlbergi, Harry Sederholmi, Veik- ko Sarkkineni, Jari Forsblomi, Torsten Bäckströmi ja Hannu Wilmanni, tänu kelledele oleme saanud Soomest palju vajalik- ku tuletõrjetehnikat. Kilingi-Nõmme Päästeteenistuses on tööl suurepärased ini- mesed ja ausalt öeldes on päris kahju ametit maha panna. Soovin Veel pilte Lääne-Eesti Päästeteenistuse töötajatele ja juhtkonnale edaspidi- Pärnumaa seks teotahet ja kõigile suveks „Päikest“. laste Lugupidamisega seni veel Kilingi-Nõmme Päästeteenistuse pealik olev Paukson laulupeost. 23. juunil kell 10. 00 toimub Võidupüha tähistamine Saarde Vabadussõja ausamba juures. Kohe selle järel pakutakse Suveaias 24. juunil kell 12. 00 eakatele vallakodanikele on Saarde kalmistul traditsioonilist kalmistupüha. hommikukohvi. Bussid Kilingi-Nõmme Bussid Kilingi-Nõmme väljuvad järgmiselt: väljuvad järgmiselt: Taganõmme 8.40 Taganõmme 9.55 Kanaküla 8.45 Kanaküla 10.00 Kamali 8.55 Kamali 10.10 Tõlla 9.10 Tõlla 10.25 Riitsaare 9.25 Riitsaare 10.40 Tihemetsa 9.30 Tihemetsa 10.45 9.35 Allikukivi 10.50 Kilingi-Nõmme 9.45 Kilingi-Nõmme 11.00

Jäärja 8.45 Jäärja 9.55 Veelikse 9.00 Veelikse 10.10 Tali 9.10 Tali 10.20 Laiksaare 9.15 Laiksaare 10.25 Kalita 9.35 Kalita 10.45 Kilingi-Nõmme 9.45 Kilingi-Nõmme 11.00

Kilingi-Nõmmest tagasi Kilingi-Nõmmest tagasi väljuvad bussid kell 13.00. sõidavad bussid kell 13.30 4 Nr 5 (107) teisipäev, 15. juuni 2010 Schilling toob rõõmu meie õuele Sel suvel ärkab väikelinn Kilingi-Nõmme taas üheks suveõhtuks unest, sest neljandat korda Mida toob meile euro? kogunevad sajad ja võib-olla tuhandedki inimesed muusikafestivalile Schilling. Kaua oodatud ja palju rää- lihtsam on eri riikide hinda- ka kroonides tasuda, kuid va- Schillingut on korduvalt nimetatud kõige sõbralikuma atmosfääriga muusikafestivaliks Ees- gitud euro on lõpuks käeula- sid võrrelda. Tänu euro sta- hetusraha antakse enamasti ta- tis. Mõistagi teeb see Kilingi-Nõmmele vaid au. Noortele ja vanadele, kohalikele tegijatele ja tusse jõudnud ning väga või- biilsusele hakkavad loodeta- gasi eurodes. Kuna paralleel- pealinna vurledele esineb kahel laval 10 ansamblit Austraaliast, Eestist, Norrast ja Soomest. malik, et euro võetakse Ees- vasti alanema ka laenuintres- käibe perioodil on kauplustel Peaesineja Antarctica tuleb Austraaliast oma esimese Euroopa-turnee raames. Antarctica tis kasutusele 1. jaanuaril simäärad, mis vähendab ini- kahe raha kasutamise tõttu on värske Melbourne‘i bänd, mis toodab suurekõlalist analooghelidega süntesaatori-rocki. 2011. Võtame allpool kokku, meste kulusid. suurem koormus ning võivad Eesti esinejatest on laiemalt tuntud Malcolm Lincoln, kes on ilmselt sellel aastal kõi- mida euro endast kujutab, Väikene võit on ka see, et tekkida järjekorrad, on soovi- ge rohkem kõneainet pakkunud uus Eesti esineja. Solist Robin Juhkental ja bassimees Ma- mis kasu see võib tuua ning andmaks head eeskuju era- tus sel ajal võimalusel kaardi- dis Kubu panid bändi kokku alles 2009. aasta oktoobris. Endalegi ootamatult sattusid noor- kuidas toimub üleminek. sektorile ümardab valitsus makseid eelistada. mehed pärast konkursi “Eesti Laul” võitu eurokarussellile, kui see ei ole neil seganud jätku- Kui kõik läheb plaanipära- maksud, riigilõivud, toetu- Eurode saamiseks on mit- valt head muusikat tegemast. selt, on Eesti 17. riik, mis võtab sed ja muud eelarvega seon- meid võimalusi ning keegi il- Kümne ansambli hulgas on veel hüpnootiline ja kaunis indieviisik Je Suis Animal Nor- euro ametliku maksevahendi- duvad kroonisummad euro- ma ei jää. Esiteks on ette näh- rast, Soome folkartist Joose Keskitalo ja Kolmas Maailmanpalo, ja Austraalia elektrooni- na kasutusele. Tegelikkuses on desse elanikkonnale soodsa- tud, et pangad vahetavad kuu lise shoegaze‘i grupp The Queen’s Head. Eestit esindavad veel 3 Pead, Opium Flirt ning Eesti olnud fikseeritud kursi mas suunas. aega enne ja kuus kuud pärast Bad Apples. kaudu euroalaga seotud juba Kuidas plaanitakse euro- üleminekupäeva kroone eu- Hilisõhtusel klubiüritusel astub lavale sobiva nimega Yön Syke (eesti keeles „öö pulss“) alates 1992. aastast – alguses le üle minna rodeks Eesti Panga keskkur- Soomest ning Tallinna klubide uus leebe tantsumasin Antonina. oli kroon seotud Saksa mar- Eurole üleminekul on laie- siga ja ilma teenustasuta kõi- Täpsemalt loe artistide tutvustusi ja kuula helinäiteid festivali koduleheküljel: gaga ning hiljem euroga. Eu- malt neli olulist teemat: hinda- gis pangakontorites. Teiseks http://schilling.ee ro tuleku näol ei ole tegu ra- de kuvamine kroonides ja eu- pole põhjust muretseda pan- Tänavune festival pakub lisaks kõrvailule midagi ka silmale: festivaliplatsi lähedal avatak- hareformiga nagu 1990-ndate rodes, paralleelkäibe periood, gakontol olevate kroonide pä- se plakatinäitus, mida korraldab kultuurirühmituse Artishok kuraator Maarin Mürk. alguses, kus raha väärtus üle- krooni-müntide vahetamine rast, sest kõik pangakontodel Korraldaja räägib öö muutus. Tegu on põhimõt- ning euro sularaha saamine. olevad kroonid muutuvad 1. Schillingu taga seisab alguset peale mees, kelle juured otse Kilingi-Nõmme liivases pin- teliselt tavalise rahavahetuse- Järgnevalt nendest teemadest jaanuaril automaatselt euro- nases rammu kogunud. Täna on Ants Tõnisson olude sunnil küll tallinlane. ga, millele andsime oma jah- lähemalt. deks, säilitades oma väärtuse - Ants, miks hakkasid Schillingut orgunnima? sõna juba 2003. aasta rahva- Uute eurodes näidatud hin- eurodes täpselt samasugusena, „Tunnetasin, et see kuluks ära nii Kilingi-Nõmme kultuurielu vürtsitamiseks kui ka kogu hääletusel, kiites heaks liitu- dadega harjumiseks on jae- nagu nad olid kroonides. Pan- vabariigile. Ega headel bändidel pole piisavalt põnevaid kohti esinemiseks, ikka need ühed ja mise Euroopa Liiduga. kaupmeestel kohustus kuus gakontol oleva raha saab ala- samad lavad Tallinnas ja Tartus.“ Mis kasu toob euro kuud enne ja pärast euro ka- tes 1. jaanuarist mugavalt eu- - Kui kaua korraldus aega võtab ja palju sul rahvast on abiks? Eestile ja Eestis elavatele sutuselevõtmise päeva näi- rodes sularaha-automaadist „Oeh - korraldus võtab peaaegu kogu vaba aja, seda eriti viimasel kolmel kuul. Aga töö inimestele data müügikohas hindu ka- välja võtta. Kolmandaks võib käib juba pool aastat ette ja enamgi. Aga abilisi õnneks ikka on, ega üksi sellise mahuga as- Euro on Eesti tulevase hes vääringus – kroonis ja eu- jaanuari alguses allesolevate ja teha polekski mõeldav. Sel aastal on umbes 6-7 liikmeline tuumikgrupp, lisaks veel hulga- arengu oluline eeldus. Euroo- ros. Summade ümardamiseks kroonidega kauplustes maksta liselt kaudsemaid abistajaid.“ pa ühisraha kasutusele võttes on riik välja töötanud ametli- ning kroonidega makstes saab - Ütle mõni naljakas või ootamatu seik, mis on juhtunud. hakkame kuuluma ühte maa- kud ümardamisreeglid, mil- enamasti tagasi eurosid. Sa- „Esimese Schillingu eelõhtul istusime juba varakult kogunenud sõpradega kesklinna par- ilma võimsamasse rahandus- le kohaselt tuleb hinnad euro- muti saab aasta alguses palga gis. Oli kottpime - linnatuled ei olnud sisse lülitatud. Järsku kuulsime, et meie juures peatus liitu, mis suurendab Eesti ma- desse ühe eurosendi täpsuse- või toetusega eurosid. logu jalgratas - kui silmad juba veidi seletama hakkasid, oli näha, et rattalt ronis maha mees, janduslikku usaldusväärsust ja ga ümardada. Seega saab ju- Muretsema ei pea panga- kes võttis kohvrist välja akordioni, istus meie juurde pinginurgale ja hakkas lihtsalt mängi- stabiilsust. ba juuli algusest kõikide eel- ga sõlmitud lepingute pärast, ma. Mitte just väga täpsed noote, aga see pigem lisas naudingut. Kaugelt saabunud sõpradele Sellest hargneb omakorda duste kohaselt igas kaupluses sest euro kasutuselevõtmine ei jättis see silmnähtavalt sügava mulje. Ma ise ei näidanud oma üllatust välja - mõtlesin, et las edasi mitu kasutegurit. Sta- euro-hindasid näha. muuda automaatselt ühegi le- neile jääb parem selline mulje, et Kilingi-Nõmme ongi nii ulmeline koht ja et siin selliseid as- biilsem keskkond teeb liht- Paljudel on aja jooksul ko- pingu tingimusi. Kõik panga- ju toimub pidevalt.“ samaks välisinvesteeringute gunenud suur hulk krooni- teenused muutuvad euro ka- - Kas Schillingule peaks tulema inimene, kes kuulab ainult Elmari raadiot? Miks? kaasamise, sest krooni deval- münte, mis tuleks enne eu- sutuselevõtmise päevast eu- „No aga ikka! Kui vastaksin siinkohal ei, tähendaks see, et kohalikud justkui polekski kut- veerimise risk kaob. Lihtsus- ro tulekut ära vahetada. Sel- ro-põhiseks ehk ülekanded te- sutud. Kilingi-Nõmmes kuulatakse minu arust ainult Elmari raadiot ju. Ja midagi väga eesti- tub Eesti kaupade müümine le soodustamiseks algab ala- hakse eurodes, arved tasutak- liku on Schillingu olemuses, on alati olnud. Laval on küll rahvusvaheline seltskond, aga see euroala riikidesse: arveldame tes oktoobrist pankade mündi- se eurodes jne. Ka hoiusel ole- ei loe.“ oma euroala kaubanduspart- kampaania, mille raames saab vad kroonid muudetakse euro- Kohalikele on soodsam neritega samas valuutas, mis kodus olevad krooni-mündid deks ning kõik muud tingimu- Kallid Saarde valla elanikud! Nagu varasemaltki, nii ka sel aastal on Teile pilet tavahinnast aitab kokku hoida tehinguku- panka tuua ning teenustasu- sed, sealhulgas intress ja täht- palju soodsam - üksnes 50 krooni. Sedapuhku aga palume tähele panna, et neid saab soetada ludelt (näiteks pidi varem eu- deta ära vahetada. Soovitus aeg, jäävad samaks. vaid eelmüügist kuni 2. juulini. Eelmüügipiletid on saadaval klubis, Restos ning kaupluses Si- roalalt kaupade ostmiseks ra- on oma mündid kohe oktoob- Kust leida rohkem infot nilind. Festivali toimumispäeval kehtib Suveaia väravas kõigile juba üks hind - 300 krooni. ha vahetama). See kõik aren- ris või novembris ära vaheta- euro kohta Julgustame Teid ka pakkuma kodumajutust, müüma aiaväravas marju või porgandeid ja dab edasi majandust ning aitab da, sest detsembris võivad ra- Euroga seonduva info nõnda edasi. See on kogu linna pidu! Kui teil on selles osas ükskõik milliseid ideid või küsi- luua laiema heaolu tekkeks va- havahetuse tõttu pankades jär- edastamiseks on loodud Eu- musi, ärge kõhelge kontakti võtmast: [email protected] jalikke töökohti. Oluline on ka jekorrad tekkida. roveeb, kust leiab taustainfot, see, et saame hakata euroalal Eesti plaanib eurole üle saab lugeda korduma kippu- varasemast rohkem poliitilisel minna kiiresti ehk pikka ka- vaid küsimusi ning ka ise kü- tasemel kaasa rääkima. hes rahas arveldamise aega simusi esitada. Pääsukesi abistada on imelihtne Lisaks toob euro inimeste- ei tule. Plaani kohaselt kehti- Lindudele tehislike pesitsusvõimaluste loomi- parasiitide probleem. Tänuga võtsid tehispesa- le kaasa pisemaid võite. Kohe vad kroon ja euro kõrvuti kaks ne on aastasadade pikkune traditsioon. Eri- de tootmise alustamise vastu ka ornitoloogid: pärast euro kasutusele võtmist nädalat ning seejärel on ainus Hanno Hussar nevate kampaaniate käigus, millel, nagu igal lisaks pääsukeste arvukuse märkimisväärse- läheb euroalas reisimine olu- ametlik maksevahend euro. Swedbanki eurole protsessil, on olnud omad tõusud ja mõõnad, le tõusule andsid varisemiskindlad tehispesad liselt mugavamaks – enam ei 2011. aasta esimesed kaks nä- ülemineku koordinaator on hulgaliselt valmistatud ja üles seatud erine- hea võimaluse pääsukeste populatsiooniöko- pea raha vahetama ning palju dalat saab kõikjal ostude eest vaid pesakaste ja pesaaluseid küll suluspesit- loogiliste uuringute tegemiseks. sejatele lindudele, küll toonekurgedele ja kul- Eeltoodut kokku võttes on rõõm tõdeda, lilistele. Kuid ilmselt üsna vähesed meist tea- et ka Eestis on hakatud tähelepanu pöörama vad, et tehispesi on võimalik valmistada ja pääsukeste pesitsusvõimaluste parandamise- On teil ilus kodu või aed? üles seada ka niisugustele lindudele, nagu se- le. Heaks näiteks selles vallas on Siimusti Ke- 15. juulini saab osaleda ajakirja Kodu & Aed võist- teatmeteose Euroopas, mis Eesti oludele kohanda- da on pääsukesed. raamikatehas Jõgevamaal, kes muu hulgas on lusel Kodu Kauniks, kus juba 10. aastat selgitatak- tud. Kõik võistlusest osavõtnud saavad kingituse ja Suitsu- ja räästapääsukestele tehispesade leidnud võimaluse juurutada ka pääsukeste- se aasta huvitavamad kodud ja aiad ning auhinna- kutsutakse sügisel pidulikule võistluse kokkuvõte- valmistamise traditsioon sai alguse juba möö- le pesaaluste tootmise. Kui tehispesi saab os- takse kõiki finaali jõudnuid. te tegemisele. dunud sajandi 50ndate lõpuaastail, mil mitmed ta kõikidest keraamikatehase esinduskaup- Auhinna saavad tänavu ökokodu, stiilne kodu, Osalemiseks ootame hiljemalt 15. juuliks vähe- Lääne-Euroopa kompaniid hakkasid tootma lustest (parima valikuga kauplus asub Tallin- parim vannituba, värvilahendus, õueruum, noor ko- malt viit fotot kodust või aiast (ka grilli-, puhke või valmispesi ja pesaaluseid pääsukestele. Kuna nas Virmalise tn. 9), siis mitmete teiste väike- du, noor aed ning Aasta Kodu ja Aasta Aed. Peaau- mängunurgast vm) aadressil “Kodu Kauniks”, Ko- pääsukesed asustasid neile üles seatud tehispe- tootjate toodang ei ole laiema avalikkuse et- hinnad on kumbki 30 000 krooni. Aasta Kodu au- du & Aed, Sakala 16, Tallinn 10141 või meilil ko- si väga meelsasti, hakkas lindude arvukus kii- te veel jõudnud. Kui kauba tootmine ja turus- hinna paneb juba 10. aastat välja Swedbank ja Aasta [email protected]. resti tõusma ka nendes piirkondades, kus loo- tamine on iga ettevõtte siseasi, siis tegevu- Aia auhinna taga on tänavu esmakordselt Bauhaus. Lisaks ootame kaaskirja oma pere ja kodu või duslikud olud – linnaasfalt ja liivased maad – se eesmärk on neil kõigil ühine – olla abiks Kõik aiandushuvilised võivad toimetusele teha et- aia tutvustusega ning aadressi ja telefoninumbriga. järglaskonna soetamist ei soosinud. Enamgi meie pääsukestele, sealhulgas meie armsale tepaneku, kellele anda tänavu Eesti ainus proffide Finaalipääsenud selguvad augustiks ja võitjad pär- veel – uuringud näitasid, et tehispesi asusta- rahvuslinnule. aiandusauhind - aiakultuuri edendamise preemia. jatakse oktoobri alguses. Lisainfot võistluse kohta nud linnud munesid keskmiselt rohkem mune Hea lugeja! Tee sinagi heategu ja sea juba Tänavust auhinnafondi, 250 000 krooni täien- saab tel 667 6087 või [email protected]. ja seetõttu kasvatasid üles ka rohkem järgla- sellel suvel üles kasvõi üks tehispesa meie pää- davad lisaks rahalistele auhindadele märkimisväär- Eve Veigel, Ajakiri Kodu&Aed peatoimetaja si. Kuna tehispesad olid lihtsalt teisaldatavad, sukestele. Uskuge – rõõmu ja rahulolu pakub sed kingitused: kõik finalistid saavad kirjastuse AS Forma Media, Sakala 16, 10141 Tallinn sai neid pärast igat pesitsemist ka puhastada, kodukoha pääsupaari tegevuse jälgimine igale Varrak 750-lehküljelise Aianduse Entsüklopeedia, Tel +372 6676086 GSM +372 56 642 028 mistõttu langes ära ka linde piinavate (pesa) pereliikmele. Jaanus Aua kõige nüüdisaegsema ja asjatundlikuma aianduse www.kodu-aed.ee Nr 5 (107) teisipäev, 15. juuni 2010 5

Saarde. Kihelkond vanal Liivimaal. Pärnumaa laste laulupidu Karin von Rahten Kui pastor Walcker juba ammu oli surnud pojad ja tütred sajandilõpu riietuses – tütred „Lapsepõlv on lahe aed/g“ ja meie isa pastor Adalbert Georg Matthis- pikkade kõrgekaeluseliste puhvvarrukatega son (sünd. 05. 04. 1866, surn. 12. 04. 1919) kleitidega, pojad vanamoodsate pintsakute Pühapäeval, 30–ndal mail toimus Kilingi– Toimus ka laulupeorongkäik, mis algas tema järglasena koguduse üle võttis räägi- ja heledate pükstega. Tütred istuvad graat- Nõmmes juba teist korda Pärnumaa laste lau- klubi juurest ja lõppes Suveaias. Rongkäik ti veel sageli tema eelkäijast. Uute leerilas- siliselt korvtoolides, habemetega pojad toe- lupidu, mille teemaks oli „Lapsepõlv on lahe oli pikk. Algul tundus, et lauljaid on rohkem te vanemad palusid meie isa olla sama ran- tuvad jalutuskepile ja jalge ees lebavad kuu- aed/g“. Laulupeo üldjuhiks oli Evelin Mei, la- kui kuulajaid, aga lõpuks oli publikutki us- ge kui vana Walcker, et ka nende poegadelt lekalt koerad. vastajaks Mart Tõnismäe ja peo kunstnikuks kumatult palju. Tore oli näha Kilingi–Nõm- töötegemist ja vagadust nõutaks. Kuid ajad Ida Walcker, pastor Walckeri ainuke val- Tiina Tõnismäe. Kontserti viisid läbi klounid me linnas nii palju inimesi, kes kõik noorte- muutusid ja koos sellega ka kombed. Uu- laline tütar oli minu isa ajal Saaras sageda- Piip ja Tuut ja laulupeo maskottideks olid il- le lauljatele kaasa elama tulid. si Napoleonininasid enam ei loodud ja lee- ne külaline, tihti mitu päeva või ka nädalat ves ja jänes. Väga tore oli näha ka paljusid Kilingi- rikooli kestvust vähendati kahele nädala- järjest. Kerge vaimse puudega poeg Hans oli Laulupeol esinesid lasteaiad, mudilaskoo- Nõmme Gümnaasiumi õpilasi, kes olid laulu- le, ainult leer ise viidi läbi sama pidulikult meil Saaras 20 aasta jooksul igal nädalava- rid, poistekoorid ja lastekoorid – kokku oli peol vabatahtlikuna abiks. Tänu nende suure- kui vanasti. hetusel külas. Ta oli apteeker Kurowi abili- 1500 lauljat linnast ja maakonnast. Iga koo- pärasele tööle jäi suveaed kauniks ja puhtaks Nagu pastor Walckeri ajal nii rivistusid ne lähedalasuvas Quellensteinis, kus ta ko- riliik esitas oma repertuaarist kolm laulu. ja peo lõppedes ei olnud arugi saada, et aiast leerilapsed ka meie ajal palmipuudepühal tikesi täitis, pudeleid pesi ja muid lihtsaid Laupeo teemalauluks oli laul „Laske las- oleks üle 3000 inimese läbi käinud. Noored kahekaupa pastoraadi ette. Eespool olid tü- töid tegi. Igal laupäeval pärast lõunasööki tel lapsed olla“, mis telliti ekstra selleaas- kaitseliitlased olid suureks abiks transpordi tarlapsed oma pühapäevakleitides, mis pak- võttis ta oma kübara ja jalutuskepi, et jalg- tase laulupeo tarvis Ly Kuningalt ja Too- korraldamisel ja Saarde vald aitas laulupidu sust omakootud riidest õmmeldud ja omal si Saarasse minna, kus ta aastaid meie nä- mas Vollilt. Laulu sõnum oli väga tore: me- korraldada ja suveaeda kaunimaks muuta käel kodus kas roheliseks, pruuniks või hal- dalalõpukülaline oli. Ta istus koos lastega loodia oli lõbus ja sõnad väga vahvad ja Öeldakse, et ega ükski pidu saa mööda liks värvitud. Tagapool seisid noormehed, lastelaua alumises otsas, vaikis, sõi ja nae- mõtlemapanevad. ilma suuremate või väiksemate viperusteta. kellest enamik kandis halli kodukootud rii- ratas rahulolevalt. Õhtupoolikul pärast lõu- Lisaks toredatele lauludele, mis peol las- Laulupeo jooksul toimus ka paar õnnetust, dest ülikonda. Lauluraamat või piibel käes, nauinakut andis meie ema talle 20 kopikat, te poolt ettekandmisele tulid, kujundasid lap- aga õnneks lõppes kõik siiski hästi ja ma loo- sammusid leerilapsed täiel häälel lauldes ka- mille eest ta Kilingi-Nõmme asulast pagar sed peo jaoks ise ka aialippe, mida oli või- dan, et ka järgmine pidu tuleb Kilingi–Nõm- hekaupa aeglaselt kirikusse. Nende ees sam- Wandeli juurest täpselt 20 värsket saia pä- malik peo ajal oma silmaga kaeda ning mis mes. Selleks aga soovin edu tegijatele. mus pastor talaaris ja barett peas. Selle pi- rastlõunakohvi juurde tõi. Kui õhtu saabus peo lõppedes sõitsid Pärnusse näitusele, mi- Laulupeo korraldusmeeskond tänab kõi- duliku rongkäigu naelaks oli pasunakoor lä- ja juba hämardus, läks ta punasesse tuppa da saab soovi korral näha Pühavaimu tänaval ki toetajaid ja aitajaid. hedalasuvast Kilingi-Nõmmest, kes valjus- suure peegli ette, kus ta end täies pikku- asuvas Punases Tornis. Laulupeo lõpus said Kristin Mei ti ja sageli natuke valesti koraali saatis. Sel ses nägi, keerutas oma vurruotsi ülespoo- parimad aialipid ka ära märgitud. ajal, kui kuuseokstega pidulikult kaunista- le ja laulis natuke metalse häälega „Sa hein tud kirikus laulu ja pasunahelide saatel ju- Knab`ein Röslein stehen“ (Nõmmeroosike), malateenistus ja noorte leerilaste esimene kusjuures ta ühe jala ette sirutas, käe külje- Jüripäev 2010 Viljandis armulaud toimus, oli väljaspool jumalako- le surus ja rinnakorvi paisutas. da rõõmus melu. Teda ei pilgatud ega kritiseeritud kunagi. 23. -25. aprillil toimus Viljandis Jüripäev, Kaljaste. Eeskujuliku skaudi märgiga tun- Kiriku ees oleval taraga piiratud platsil Rahvale oli ta vaatamata kortsudele ja hal- kus osales kokku 508 skauti-gaidi. Jüripäev nustati Gerly Pikkorit ja Kerli Koret. Veel ootasid hoburakendid lähemast ja kauge- lidele juustele ikka „Hans noor herra“. Tä- on Eesti skautliku liikumise üks olulisim tunnustati Riho Koret kiituskirjaga ja Saarde mast ümbrusest. Vankrid olid kirjute villaste napäeval oleks see vaevalt mõeldav, aga tol sündmus, millega tähistatakse skautliku vä- Vallavalitsust skaudisõbra märgiga. tekkidega kaunistatud, hästitoidetud hobu- ajal, kui ta igal nädalalõpul meil külas oli, lihooaja algust. Ühtlasi on legendijärgne Pü- Esimesel õhtul toimus ürituse avamine sed lasila külge seotud, kus nad kaelas rip- oli see kõigile nii endastmõistetav, et sel- ha Jüri 1907. aastal Baden-Powelli poolt loo- ja lõkkeõhtu, kus korraldati erinevaid män- puvatest pungil täis kaerakottides sõid, kõr- lest kunagi juttugi ei tehtud. Kõik kohtle- dud skaudiliikumise kaitsepühakuks. ge, millest meie lipkonna liikmed aktiivselt vad kikkis ja vahetevahel hirnudes. Mõned sid teda sõbralikult ja tõenäoliselt ei mõel- Traditsiooniliselt toimus Jüripäeva matk, osa võtsid (pildil tantsime jenkat). vanemad talumehed seisid rühmiti, vestle- nud ka keegi temast halvasti. Ta lihtsalt oli kus Saarde lipkonna Kavalad Rebased koos- Teisel õhtul toimus stiilipidu, kus pidi sid piipu suitsetades ning samal ajal viina- seal, tuli ikka jälle, olgu siis suvi või talv, seisuga Kertu Kore, Kerli Kore, Gerly Pik- riietuma Eesti metsades elavateks looma- pudelil vargsi ringi käia lastes. sadas vihma või lund – Hans Walcker kuu- kor, Dagmar Kuum ja Andra Teearu saavu- deks, kuid võis olla ka külalisi välismaalt. Pastor Walckeri aegadest on säilinud üks lus Saara juurde. tasid teise koha. Meie lipkonnas oli esindatud põder, hiir, tema perekonnapilt, mis on tehtud pastoraa- Järgneb Vastavalt üksuste ja liikmete poolt esita- kuldnokk, vares, rebane, karu ja lõvi. Sa- di ees. Peatrepist vasakul ja paremal on tema tud edukus- ning teenetemärkide esildiste- muti tuli ette valmistada näidend Eesti mui- le otsustas Eesti Skautide Ühingu peastaap nasjuttude põhjal. Meie esituses nähti „Ka- meeles pidada ning tunnustada tublisid hun- ru ja sinililled“. dusid, skaute, vanemskaute, rändureid, juh- Viimasel päeval toimus traditsiooniline te ning skautluse toetajaid. paraad ja edutamine. Peale seda hüvastijä- KILINGI-NÕMME LINNAPÄEAVD Eeskujuliku hundu märgi said meie tud sõpradega ja kojusõit. lipkonnast Maru-Mehis Kore ja Kermo Kertu Kore 16-18. JUULI 2010 16. JUULI Kilingi-Nõmme linnapäevade avamine LAVI JÄRVE ÄÄRES 19. 30 - rongkäik suveaiast Lavi järve äärde 20. 00 - pidulik avamine Lavi järve ääres Esinevad: Kirilo Loo ja rahvatantsurühmad 17. JUULI 05. 00 - kalameeste võistluse osalejate registreerimine kiriku järve ääres 06. 00 - kalameeste võistluse algus kiriku järve ääres 08. 00 - HOMMIKUNE ÄRATUS ORKESTRIGA KILINGI-NÕMME 10. 00 - RULA VÕISTLUSED, rulapark 10. 30 - Suveaias kalameeste võistlused: spinningu täpsusvisked ja stiilseima kalamehe/naise valimine. Ühine kalasupi söömine. SURNUAIA 11. 00 - VIIMASE MEHE/NAISE JOOKSUVÕISTLUS, K-N STAADION 12. 00 - SAARDE VÄGILANE 2010 tiitlivõistlused, K-N STAADION 13. 00 - Suveaias LOTTE ja KOLLASED KASSID, toimub pildistamine ja PÜHA erinevad tegevused lastele. 20. 00 - TAIDLUSRINGID PURSKKAEVU JUURES 21. 00 - ÕHTUNE TANTSUPIDU SUVEAIAS ansambliga „ APELSIN“

18. JUULI SUVEAIAS LAAT ON LAUPÄEVAL 09. 00 - MRF KORVPALLi võistlustele võistkondade registreerimine 10. 00 - MRF KORVPALLi võistluste algus 17. JUULIL 10. 30 - SAARDE RANNAKUNINGAS 2010, ÕHTU TN 27 00 12. 00 - KILINGI-NÕMME VI SPRINT, LAVI JÄRVE ÄÄRES KELL 11 16. 00 - klubis kino animaseiklus „Kuidas taltsutada lohet“ 19. 00 - Suveaias KOMÖÖDIATEATER „Armastab ei armasta” ÜLEMPREESTER ARDALION KESKKÜLA 6 Nr 5 (107) teisipäev, 15. juuni 2010

124

1940. a. Linna teemeistriks määrati Edu- 1988 I-II, Tallinn, 1998“ - Saarde Kilin- ard Sõber, kuna endine teemeister kihelkonnas arreteeriti alljärgnevad gi-Nõmme k Villem Jürine suunati Apja. perekonnad: – Sumla; Töötava Rahva Liidu valimis- Saarde vald – Adamtau, Ansi, Kilin- teks esitas oma kandidaadi ka Ki- Eidast, Ekbaum, Elme, Herodes, Il- gi-Vesk i t. lingi-Nõmme ja selleks sai kirjanik ves, Jakobson, Joonsaar, Jugasaar, – Kirikal; Johannes Semper. Jum, Järve, Järvesoo, Jõks, Kalda, Krundi k 6. detsembril avaldas Kilin- Kalve, Kannus, Karu, Kask, Kim- – Sieberk; gi-Nõmme Linnavalitsuse vaba- mel, Kodar, Kosenkranius, Kukk, Ristiküla le praktikandi kohale soovi kandi- Kurm, Kuusk, Künnap, Künna- – Meier, Ol- deerida kohaliku komnoorte orga- puu, Kõivumägi, Laanepuu, Laus- de, Vabrit; nisatsiooni liige Albert Oissaar jun sen, Leesment, Lensment, Lille- Saarde k (Pärnu tn 109). leht, Lillemäe, Lindsalu, Lüll, Ma- – Kull; 10. detsembril algusega kell 9.00 ran, Mats, Miländer, Murdlaine, Sillaotsa toimus Saarde pastoraadi juures va- Mäe, Mägi, Mõtsnik, Neppo, Nurk, as. – Rikson; batahtlik oksjon, kus müüdi natsio- Nurmekund, Nõmm, Olde, Paa- Veneküla naliseeritud varasid. Enampakku- bo, Paju, Pedaja, Peetrimäe, Post, – Järvsaar; misel olid vankrid, saanid, reed, to- Puusaar, Päri, Pärk, Põder, Põlis- Veske k amööbel, pesurull, hobuseriistad, te, Raidal-Glük, Rajande, Ran- – Roosmaa, Sidemehed väljasõidul. põllutööriistad. Pakkumine toimus doja, Rausk, Reinaste, Reio, Riis, Talts; kroonides, maksmine vene rublades Rikson, Roosmaa, Ruul, Ruusmaa, Tali vald – Peetri, Peetrimäe, Pikkur, Poti- Kartau, Karu-Gusteson, Kink, vastavalt kehtivale kursile. Ruusmann, Rüütel, Saar, Saare, Aavo, Alamaa, Allikas, Arro, Een- sepp, Pulin, Puusepp, Pärn, Põder- Klaas, Koovit, Kull, Kurm, Kuusk, 23. detsembril toimus Saarde Sang, Schult, Sieberk, Siiberg, Sii- saar, Fridolin, Gentalen, Hansch- Tallo, Põldoja, Raid, Rajalaan, Re- Külvik, Laats, lehismets, Lilleleht, Põllumeeste Seltsi likvideerimine. tan, Sipelgas, Soobik, Säre, Sõel, midt, Iloste, Jaaksalu, Jaakson, dik, Ruusmaa, Saar, Saat, Seilman, Looper, Lüll, Maide, Maidle, Mei- Komisjoni kuulusid Hermann Pee- Talts, Teder, Teearu, Tihane, Toon- Jaanimäe, Jaansoo, Juur, Juurikas, Soonets, Tallo, Tamm, Tamme, Tee- tus, Metste, Mihkels, Mikk, Nilen- randi, August Mägi ja Aleksander pere, Uke, Vabrit, Vasar, Vill, Vill- Järsi-Tallo, Kaldmäe, Kaljas, Ka- aru, Telg, Tomson, Valme, Varik, der, Nõmm, Olde, Olev, Orumaa, Kurrut. man, Voolaid; ru-Gusteson, Kasuk, Kink, Kivi- Vellastu, Vene. Otstavel, Paumäe, Pedaja, Peda- Aasta lõpus moodustati linna Jäärja k – Mägi; laan, Kivioja, Kiviselg, Kull, Ku- k – Nõmm; jas, Pettai, Pikkur, Pilisner, Pärn- M i k u n õ m m e t . son, Raavel, Raig, Rang, Reim, – Sild; Reimann, Reinkubjas, Rohtla, Pikksaare k – Aasav, Ruul, Ruusmann, Saks, Sapas, Sii- Leesment; tan, Song, Soobik, Tamson, Teder, S a a r m o j a t . Tiks, Tomson, Toomla, Uibo, Va- – Nõmm; rik, Veinberg, Viitak, Vill, Ville- Sooküla – Kurm; mi, Voll, Vugt; S u u r m e t s a k Alliku as – Utsar; – Aljaste; Alliku k – Kulvik, Pikkor; k – Jõgi- Asuvere k – Jürisson, Reimann, saar, Minnus; Song, Sonk; Veelikse k – Neppo, Kamali k – Kidron, Pikkur; Potisepp; Kariste k – Kornit; Tihemetsa Metsa- Metsaküla – Kull, Song, tehnikum – Aasalo, Sonk; Grünthal, Komp, Kuu- Mustla k – Toompere; ben, Lill, Lumiste, Me- Neitsi k – Siitan; ripõld, Oolu, Salum, Punapargi k – Talts; Sorro, Tõnisson; Rehemaa k – Miländer, Punapargi saetööstus. ningas, Kustasson, Kutti, Kuusk, T i h e m e t s a m e t s k o n d Toonpere; Künnapuu, Laas, Leemet, Lees- – Matsalu; Reinse k –Ilves, Koik, Mägi; tööliste ja teenijate üldühing, esi- Karuküla Tihase t. – Kristall; ment, Leinasaar, Lensment, Mas- Tihemetsa vald – Aas, Allik, Sauga k – Pikkor. meheks sai Eduard Voll. Kikepera k – Kosenkranius, Ol- son, Meret, Murdla, Mägi, Mähar, Ardel, Ilus, Ilves, Jaaksalu, Jaak- Väljavõte raamatust „Poliiti- lino, Puusaar, Saar, Talts, Tõke; Mändsalu, Mängel, Männe, Neppo, son, Jako, Jakobson, Jokk, Joon- Jääb pooleli lised arreteerimised Eestis 1940- Kilingi k – Roosna; Nõmm, Oja, Oks, Palover, Parts, saar, Järvesoo, Kaljas, Kangur, olev paukson

Ilmast ja põllust

„Õrn ööbik kuhu tõttad sa, nüüd oma lähedastega. Miks selline mee- tähistavad sümbolitena alasid või meie vanapagana välku. Kui soovi- on rukis hõre, ebaühtlase kõrguse- lahkel lehekuul, kas mõisaaias nutus? Tänavu augustis saab 100 kooslusi, kuhu nad pereliikmetena me turiste võõrustada, peame nen- ga 70 – 90 cm-ni, pea väike ja hilis- hõiskamas käid õitsval toome- aastat Eesti Looduskaitse Seltsi te- kuuluvad. Tuhala nõiakaev on ühe de soove ja harjumusi silmas pida- võrseid palju. Hindeks arvati kogu- puul?“-…“ Käin talupoja akna all gevust. Eelmise sajandi 60-ndatelt suure ebatavaliselt käituva karstiala ma, oma looduskauneid maastikke ni 3-. Rukis hakkas (8ndal - 9ndal sel pühal pärnapuul … Kui saabub mäletan vaidlust: üks ennemuistne sümboliks. Lapsena sain näha selle matkade tarvis säilitama. juunil ) õitsema. Suvivilja külvid sume suveöö, siis talle laulan ma, tark ennustaja kuulutanud, et lin- ala jõgede aastaringset peitusmän- Põllumeeste külvinädalad on lõ- on ilusad, ühtlaselt tärganud. Oder et unuks raske päevatöö – saaks nud-loomad meie metsadest kao- gu. Kord jõesängid kallasteni vett pukorral, jaanipäev ukse ees. Põh- „Anni“ on võrsumas, rapsil on teine rahus puhata …“ - nii kõlab kärbi- vad nii, et mälestuski neist ununeb. täis; kord kuival põhjal mõned loi- jala valged ööd on kohale jõudnud, pärisleht. Taliraps õitsenud, ilus, üle tult üks väga vana laul. Maarahva Naersime selle üle –neid ju nii pal- gud, millest vett üles kees. Tuhala põhja-idakaares helendab taevaserv 1 m kõrgust; rapsil arvatavasti det- igapäeva tööd-tegemised olid läbi ju ja soojätkajatele kätt ette ei pa- väärtus pole mitte ainult kevadine läbi kogu öö – päikeseloojangust sembri külmaperioodist kahjustusi. põimunud looduse eluavaldustega. ne! Nüüd enam nii ei arva. Tuden- vetemäng, vaid suure süsteemi rik- koiduvalguseni. Väike hingetõm- Kartulisordil „Maret“ võrsed 15 cm Linnud olid neile kalendri ja kella giaja taimemäärajaid lapates tunnen kumisega muudetakse talupidajate bepaus enne heinaaega. Jõgeva Il- kõrgusel, „Anti“ on tärganud. Jõge- eest, ennustasid kohapealseid ilma- valu – mida/keda niitudelt enam ei maad kasutuskõlbmatuks. Tegu ei mahuvikeskuse agrometeoroloogid val külma tõttu pealsed kahju saa- muutusi täpsemalt kui kaasaja apa- tasu otsida: maantee serv Pärnuni õigusta isegi riigi rahakotti laeku- teatasid, et Lõuna-Eesti põldheinad nud enamasti põllu äärtel, keskel on ratuur seda võimaldab. Lõoke toob kirendas kevadel nurmenukkudest, vad lisakroonid. Pealegi asutavad on ilusad: varase ristiku kõrgus 60 muld soojem olnud – külmakahjus- lõunast sooja, kuldnokk on kevade- võsaveeres kullerkupud, heinamaa- linnamelust tüdinud noored maa- cm, hilisel 40 cm pikkust. Timut- tusi on märgatud. Taimekahjuritest tooja, pääsuke toob päevaks sooja, del maarjaheinad, jaanililled, suve elu avastama; turismihuvilised vä- hein on loomas, teised kõrrelised on niiske – sooja ilmaga teod oma ööbik – öösooja. Laulmise aja jär- poole ööviiulid – arvata, et paljud lismaalased väitnud, et Eestis po- juba loonud – aega heinateole mõ- rännakuid alustanud. gi öeldi: ööbik laulab öölaulu, kuld- neist on kolitud Punase Raama- le palju muud näha kui riigi ühest telda, annaks vaid ilma! Jõudu-jaksu põllumehed, mis nokk – koidulaulu, lõoke lõunalau- tu kaante vahele. Toetan loodus- otsast teise venitatud maanteelinti. Jõgeva põldudel talinisu on loo- tuul müürile teeb – isegi siis mit- lu, pääsuke päevalaulu. Linnulaul ja keskkonnakaitselisi ettevõtmi- Eluasemed olla sääskedest kubise- mas, parajalt võrsunud, väljanäge- te, kui poliitikud kõigest jõust tõstis meeleolu või pakkus nukra- si. Küsimus pole mingi objekti või va võsa all peidus. Tean rootslasi, miselt parem kui talirukis „Vam- puhuvad! le lohutust. Lindudega suheldi kui taime- loomaliigi kaitses – need kes kardavad sääski hullemini kui bo“. Lumiseene kahjustuse tõttu Svea Randmaa Nr 5 (107) teisipäev, 15. juuni 2010 7 Saarde Kalameeste Selts tegutseb Kas talvepuude varumisega kaasnevad tööd Meie suurim veekogu Saarde Paisjärv ehk Kiriku järv ja selle kaldad muutuvad tänu meie kalameestele üha kena- käivad üle jõu? maks. Rajati väike parkimisplats ja puhkekoht koos wc-ga, ehk on tulevikus võimalik ka paati laenutada. Praegu on kalamehed ametis Linnapäevadele kavandatud kalapüügivõistluse ettevalmista- Kas sa tunned, et aias toimetamine võtab kogu su aja ja energia? Kas puu- misega. Rohkem teavet nende edasistest plaanidest loodame saada juuliks. de lõhkumine ja ladumine on viimane asi, millele tahad mõelda? Kas ko- Et järves kala on, näete pildilt. Nimelt toimus kalameeste seltsi juhatuse koosolek uuel dukandi poodide hinnad tekitavad sinus pahameelt? Kui sa tunned, et sooviksid rohkem aega veeta lähedastega, liht- puhkeplatsil, enne seda aga püüdis Juhatuse liige Gen Arro 6,3 kg havi (seekord vee alt ja salt puhata või veidi raha säästa poeskäikudelt, siis kutsun sind tutvuma harpuuniga). Sellest jätkus kindlasti kogu juhatusele ja jäi veel ülegi. SS firmaga V.I.P. OÜ. V.I.P on ettevõte, mis väärtustab inimest. Me saame aru, kui ras- ke on vahel veidi vaba aega leida igapäeva toimetuste kõrvalt. Näiteks, tahaks kuhugi mujale minna, aga näed, ei saa, sest boiler on katki, kiirelt peaks jõudma veel poodi ja toimetama selle õigeaegselt lähedasele inime- sele või vajab vajab hoopis muru niitmist. Aga just taoliste töödega saa- me meie teid aidata. Meie ettevõte keskendub lihtsamatele ja veidi keerulisematele töödele, mida tuleb tahes-tahtmata ette igapäevases majapidamises. Ol- gu nendeks töödeks näiteks antenni parandamine, muru niitmine, lapse lasteaiast toomine või siis väljasõidu organiseerimine vahvale üritusele või lähimasse suuremasse linna sisseostude tegemiseks. Praeguseks oleme koostööd teinud mitmete firmade ja eraisiku- tega, korraldades neile mitmeid teenuseid ja võimaldades erinevaid la- hendusi. Kõik on siiani läinud plaanipäraselt ja oleme saanud positiivset tagasisidet. Kui ka sina tunned, et võiksid kasu saada meie ettevõtte paku- tud laiahaardelistest teenustest, siis ära kõhkle ja helista julgesti. Kuula- me su probleemi ära ja lepime detailides kokku. Leiame kindlasti mõle- maid osapooli rahuldava lahenduse ja töö võib alata. V.I.P peale võita kindlad olla, sest meil töötavad meie oma ko- dukandi inimesed, kelle peamiseks eesmärgiks on Saarde valla elanike hea- ja rahulolu. Lähemat informatsiooni meie ettevõtte ja pakutavate tee- nuste kohta saate, kui helistate numbril: + 372 53662248 või kirjutate meiliaadressil:[email protected]. Edukat koostööd soovides, teie V.I.P.

OÜ V.I.P. tel +37253662248

Kilingi-nÕMMe SUVEVÕRKPALLITURNIIR Võistluste korraldaja MTÜ Spordiklubi Saarde

aeg: 25 juuni 2010 kell 12.00

Koht: Kilingi – Nõmme, Õhtu tn 27 RANNALIIVAVÄLJAKUL 8x8m.

Võistlusklass: MEHED Võistkonna suurus (3 + 1) Võistluste süsteem: Selgub täpsemalt peale registreerimise lõppu. Võistkondade arv piiratud (max 8 võistkonda) Kalamehed Kiriku järvel. osavõtumaks: 100.-EEK võistkond registreerimine: meiliaadressil [email protected] autasustamine: Parimale võistkonnale Käbiküla Cup kivist rändkarikas. Esikolmikule karikad, diplomid ja meened SK Saardelt. Lauamängud nB! Tutvu jaanipäeva üritustega Saarde vallas www.saarde.ee 6. juunil 2010. a. toimusid Viljandis Eesti meistrivõistlused kuni 18-a. noortele novus koroonas. Neidude meistritiitli võitis Liis Vaupere, hõbemedali sai Helina Kasela Saarde vallast ja pronksmedali Merilyn Ivask. info: Toivo Tallo 53 326 785 [email protected] Saarde valla neiudest said veel 4. koha Mari-Liis Talts ja 5. koha Mary-Heleen Lillemäe. Saarde valla noor- meestest sai 8. koha Mario Mihkelson. 14.-15. augustil 2010. a. toimuvad novus koroona Euroopa noorte Tihemetsa Pärnu Kutsehariduskeskuse Voltveti meistrivõistlused Kilingi-Nõmmes. koolituskeskuses laupäeval, 03. 07. kell 11 Eiki Lehemets Tihemetsa vilistlaste kokkutulek - Tihemetsa 85 – • osavõtutasu 100 krooni • tasuda MTÜ Tihemetsa Vilistlane arveldusarvele Saardes on tugevad mehed ja poisid! SEB Pank 10 2201 1211 4010 • selgitusse märgi märgusõna “kokkutulek” ning kindlasti enda nimi ja Lisaks Pärnumaa laste laulupäevale toimus pühapäe- ennast Pärnumaa meistiks Hendrik Ennusaar. Võist- lõpetamise aasta, tüdrukud ka kooliaegne nimi val Kilingi-Nõmmes veel teinegi samas mastaabis luste peakohtunik Ain Kimber jagas võistluse lõppe- • osavõtutasu kohapeal 150 krooni sündmus. Saarde Vallavalitsuse toetusel korraldasid des kiidusõnu valdavalt noorte aadressil. Targalt va- Varakult registreerimisega aitad kaasa kokkutuleku paremale SK Saarde koos SK Ringi Kilingi-Nõmme spordihoo- litud algraskused ja hea võistlejanärv ei jätnud ühtegi korraldamisele! nes Pärnumaa MV lamades surumises. Võistlusele re- debütanti nulli peale. Meeste arvestuse kolmest kaa- NB! Kui Sul on häid mõtteid, soov abistada – anna endast teada. gistreerus 17 võistlejat, kellest 9 esindasid koduvalda. lukategooriast kahes jäeti meistrimedal Saarde val- Mõistev suhtumine ja lisatoetus on oodatud. Sponsortoetust üle Eriti tore oli näha julgeid noori, kes spordihoone val- da. Kõige raskemate meeste arvestuses oli võidukas kandes lisa enda nimi, lõpetamise aasta ja märksõna “sponsor”. mimisest saati on jätkuvalt usinad jõusaali külasta- Günter Koovit, surudes 205 kg. Kuni 90 kg kaaluvate Jälgi kodulehte www.tihemetsa.ee jad. Enamikule olid need esimeseks võistluseks. Tänu meeste seas tõi kindla võidu Saarde valda Madis Jõgi, Lisanduvad päevakavad ja plaanitavate ettevõtmiste info. julgele pealehakkamisele ei jäänud ka esimesed või- surudes 170 kg. Teiste Saarde jõumeeste tulemusi ja Teata kokkutulekust kõikidele oma kursusekaaslastele ning dud tulemata. Noorte arvestuses (1992 ja hiljem sün- pilte vaata meie kodulehelt www.sksaarde.ee . Posi- koolivendadele ja kooliõdedele! dinud) jagati Pärnumaa MV medalid kahes kaaluka- tiivsete emotsioonidega lõppenud võistluselt oli pas- Lisainfo tegoorias. Kehakaalus kuni 75 kg tõusid pjedestaali lik jalutada peatselt algavale laste laulupeole... Erna Gross telefon 5341 4426 e-mail [email protected] kahele madalamale astmele Timo Tamm ja Antti Jevi- Toivo Tallo Kaire Piiroja telefon 5695 4275 e-mail [email protected] mov. Üle 75 kg kaaluvate noormeste arvestuses surus 8 Nr 5 (107) teisipäev,15. juuni 2010

Laupäeval, 19. 06. kell 14-19 Kablis Ranna avamispidu LIISBETH KARTAU 20. 04. 2010 MARTHA PAIMLA 10. 05. 2010 FIIVA OTSTAVEL 92 Pühapäeval, 20. 06. kell 16 Kilingi-Nõmme Klubis ANDRI SAAR 15. 05. 2010 JOHANNES TEDER 90 Film „Avatar”. Pilet 25 krooni. NORA VARIK 24. 05. 2010 AGATHE KASK 89 JAAN KRAAV 87 Teisipäeval, 22. 06 kell 17 Tali Seltsimaja pargis LEIDA KIVIRAND 87 JAANIÕHTU ELMI SEPP 86 17. 00 võrkpallivõistlused, tegevused lastele ELFRIEDE OJA 86 20.00 eeskava JOHANNES MÄNDMETS 86 21. 00 lõkke süütamine, tantsuks mängib ansambel Sinu Naine. MARIA TAMME 85 Vaheaegadel võistlused, esinevad kohalikud linetantsijad. ELLA SUGA LEMBIT REINOK 85 Üritus on tasuta. 02. 09. 1916 – 15. 05. 2010 AINO MÄGI 85 ELLA KALDE 84 Kolmapäeval, 23. 06. kell 10 Kilingi-Nõmme Lipuväljakul ANTS PETTAI AUGUST KARTAU 84 Võidupüha tähistamine 28. 11. 1954 – 15. 05. 2010 SALME RUUSMAA 83 10.30 Eakate vallakodanike hommikukohv Suveaias. ARNO SIBRITS 83 Meeleolu loovad klubi Eakas, Patlased, Kilingi-Nõmme OLINDE ESKLA ALAIN PALMEOS 81 Muusikakooli ja lasteaia Krõll lapsed. 07. 04. 1916 – 18. 05. 2010 SINAIDA ILD 81 Päästeameti garaažis on Kaitseliidu sümboolika ja ERNST PIKKOR 81 relvade näitus. JAAN PAHK VILMA TALTS 80 Busside liiklusgraafik lk. 3. 07. 01. 1935 – 19. 05. 2010 VALENTINE TOONPERE 80 LINDA NÖÖRMANN 80 Neljapäeval, 24. 06. kell 12 Saarde kalmistul EHA RAEV ENDEL SAAR 75 Kalmistupüha 29. 01. 1922 – 03. 06. 2010 MILVI PÄRNA 75 Busside liiklusgraafik lk. 3. SALME PÄRNSON 75 JUHAN REA 75 Reedel, 25. 06. kell 19 Kilingi-Nõmmespordihoone parklas SALME KORE 75 Vanasõidukite suursõit 2010 näitus koos autode Euroopa Kultuurikülade projekti raames VILMA TALTS 75 tutvustusega. külastavad Saardet Wijk aan Zee (Hol- ELLEN-MAI RAJALAANE 75 kell 20:30 Kilingi-Nõmme Suveaias land) seeniorid. TIIU MÄNDMETS 70 Jaaniõhtu Reedel, 02. juulil kell 9 toimub Kilingi- MILVI KARLEP 70 kell 20.30 toimuvad igas vanuses pereliikmetele Nõmme klubis Hollandi ja Saarde see- SALME RUUL 70 sportlikud mängud. nioride vestlusring ajaloo teemadel. REIN AVASTE 70 kell 21.30 jaanitule süütamine. Aasta lühimal ööl saab Tulge kuulama, osavõtt kõigile vaba! PAUL METSASALU 70 lõbutseda ja tantsida ansamblite „Vanaviisi" ja „Polero" saatel. MTÜ Livonia Kohapeal toitlustus.

Teisipäeval, 29. 06. kell 10 . 00-14. 00 Kilingi-Nõmme klubis Palume kõiki, kes on jõudnud eluaastatesse Mööbli müük. 70; 75; 80 ja vanemad, kuid ei soovi saada Läti diivanite müük laohindadega. Kojuviimine tasuta. sünnipäevaõnnitlusi Saarde Sõnumite kaudu, Laupäeval, 03. 07. kell 11 Tihemetsa Pärnu Kutsehariduskeskuse teavitada sellest vallavalitsust telefonidel Voltveti Koolituskeskuses 449 0163 või 449 0135. Tihemetsa vilistlaste kokkutulek Laupäeval, 03. 07. kell 15 Kilingi-Nõmme Suveaias Ostan metsa ja metsamaad. 56754120 Muusikafestival Schilling Vaata lk. 4.

Pühapäeval, 11. 07. kell 9 Kilingi-Nõmme Suveaias Puit- ja krohvmajade värvimine, Laat. Korraldab A. Värbu katuste survepesu. 58133444 [email protected] Pottsepatööd Pliidid, ahjud,kaminad, ehitus ja remont Tel. 55 506 605 Hannes