Sisekaitseakadeemia

Sisejulgeoleku instituut

Erkki Aivola

POLITSEI TEENISTUSKOERTE ÜKSUSE FUNKTSIONAALSUS JA KORRALDUS EESTIS SCHENGENI ALA VALIMI VÕRDLUSES

Magistritöö

Juhendaja:

Ramon Loik, MA

Kaasjuhendaja:

Jüri Pajusoo, MA

Tallinn 2012 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Sisejulgeoleku instituut Kuu ja aasta: 05.2012

Töö pealkiri eesti keeles: Politsei teenistuskoerte üksuse funktsionaalsus ja korraldus Eestis Schengeni ala valimi võrdluses.

Töö pealkiri võõrkeeles: Police Service Dog Unit in Estonia: Overview of Practices and Functions in Relation to Arrangements Followed in Selected Schengen Countries.

Töö autor: Erkki Aivola Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Magistritöö koosneb 90 leheküljest, millest põhiosa moodustab 78 ja lisad 12 lehekülge. Magistritöö eesmärk on leida politsei teenistuskoerte üksusele sobiv korraldus Eestis, tulenevalt selle funktsionaalsusest ja konvergentsi vajadusest vastava korraldusega Schengeni alal. Schengeni õigusruumis on teenistuskoerte töökorralduses võetud suund konvergentsile ja ühtsete standardite väljatöötamisele. Euroopa Liidu (EL) välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur FRONTEX käivitas 2007. aastal projekti, töötamaks välja ühtsed standardid teenistuskoerte alasele tegevusele. Magistritöö teoreetilises käsitluses on vajaliku raamistava ülevaate andmiseks kasutatud valdavalt erinevates võõrkeelsetes politseitöö valdkonda käsitlevates teadusajakirjades publitseeritud uuringuid. Samuti on välja toodud Schengeni õigusruumiga liitunud riikide õigusakte ja praktikat ning liikmesriikide politsei ja piirivalve teenistuskoerte tööd puudutavad EL tasandi regulatsioonid. Schengeni ala riikide valimis on Eesti, Läti, Poola, Ungari, Austria, Rootsi, Prantsusmaa ja Soome. Magistritöö empiirilises osas võrreldakse Schengeni ala riikide valimi politsei teenistuskoerte üksuste korraldust ning sellekohaseid kvantitatiivseid andmeid. Uuringu tulemuste põhjal tehakse praktilise suunitlusega ettepanekuid politsei teenistuskoerte üksuse korralduse kohta Eestis, sh tuuakse välja eraldiseisva politsei teenistuskoerte üksuse eelised võrdluses hajutatud paiknemisega. Ettepanekutes on arvestatud Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuride eripäradega. Võtmesõnad: Politsei- ja Piirivalveamet, teenistuskoerte üksused, Schengeni ala, FRONTEX. Võõrkeelsed võtmesõnad:Police and Border Guard Board, police service dogs units, Schengen area, FRONTEX. Säilitamise koht: Kaitsmisele lubatud Sisejulgeoleku instituudi juhataja: Allkiri: Vastab lõputöö nõuetele

Juhendaja: Ramon Loik, MA Allkiri: Kaasjuhendaja: Jüri Pajusoo, MA Allkiri:

2

SISUKORD

MÕISTETE JA LÜHENDITE LOETELU ...... 5

SISSEJUHATUS ...... 6

1. POLITSEI TEENISTUSKOERTE ÜKSUSE FUNKTSIONAALSUS ...... 9

1.1. Eesmärkide ja ülesannete seos avaliku sektori organisatsiooni ülesehitusega sisejulgeoleku valdkonnas ...... 9 1.2. Politsei teenistuskoerte kasutamise kujunemine ja üksuse ülesanded ...... 18 1.3. Politsei teenistuskoerte valdkonda reguleerivad õigusaktid Schengeni riikide valimis ...... 27 2. POLITSEI TEENISTUSKOERTE ÜKSUSE KORRALDUS EESTIS

SCHENGENI ALA VALIMI VÕRDLUSES ...... 38

2.1. Politsei teenistuskoerte töötulemused eraldiseisvas üksuses ...... 38 2.2. Politsei teenistuskoerte töötulemused politseiorganisatsioonis eraldiseisva üksuseta ...... 49 2.3. Politsei teenistuskoerte üksuste korraldus Schengeni alal ning ettepanekud vastava korralduse kohta Eestis ...... 56 KOKKUVÕTE ...... 65

SUMMARY ...... 68

VIIDATUD ALLIKATE LOETELU ...... 71

TABELITE JA JOONISTE LOETELU...... 78

Lisa 1. Intervjuude kodeerimisskeem ...... 79

Lisa 2. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2007 a...... 80

Lisa 3. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2008 a...... 81

Lisa 4. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2009 a...... 82

Lisa 5. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2010 a...... 83

Lisa 6. Põhja Politseiprefektuuri künoloogiateenistuse aruanne 2007-2008 ...... 84

Lisa 7. Põhja Politseiprefektuuri künoloogiateenistuse aruanne 2009-2010 ...... 85

3

Lisa 8. Põhja Prefektuuri künoloogiateenistuse aruanne ja Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2011 kuus kuud...... 86

Lisa 9. Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskoerte koondaruanne 2010...... 87

Lisa 10. Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskoerte koondaruanne 2011 esimene poolaasta ...... 88

Lisa 11. Autori poolt tehtud ettepanekud teenistuskoerte üksuste paiknemise kohta ..... 89

Lisa 12. Schengeni õigusruumi riikide valimi politsei teenistuskoerte valdkonna regulatsioonide ning autori poolt läbiviidud ekspertintervjuude salvestised...... 90

4

MÕISTETE JA LÜHENDITE LOETELU

FRONTEX - Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Ametid...2012). figurant – jõukasutuskoolituses teenistuskoera koolitav isik, või muu eriväljaõppega isik, keda teenistuskoer koolituse käigus ründab (Autori sõnastatud). jõukasutuskoer – teenistuskoer, kes on võimeline koerajuhi käskluse peale inimest hammustama ja haardest lahti laskma, valvama inimest ning lõpetama rünnaku (Common...2012).

PPA – Politsei- ja Piirivalveamet

üldotstarbeline koer – teenistuskoer, kes on võimeline ajama inimese lõhnajälge ning otsima ja näitama inimest või inimese lõhnaga esemeid. Samuti on võimeline koerajuhi käskluse peale inimest hammustama ja haardest lahti laskma, valvama inimest ning lõpetama rünnaku (Common...2012). Eestis kasutatakse paralleelselt ka mõistet patrullkoer.

5

SISSEJUHATUS

Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka ühendamet) loomisel 2010. aastal ei muudetud senist teenistuskoertega seonduvat korraldust. Ühendameti neljast prefektuurist vaid ühes on eraldiseisev teenistuskoerte üksus, teistes prefektuurides kuuluvad teenistuskoerad koos koerajuhiga erinevatesse üksustesse. Seega ei ole politsei teenistuskoertega seonduv valdkond Eestis korraldatud ühetaoliselt. Erinevad ka vastavad töötulemused.

Põhja Prefektuuris, kus on eraldiseisev teenistuskoerte üksus, on töötulemused teenistuskoera kohta märgatavalt paremad, võrdluses teiste prefektuuride samade näitajatega. Kuigi Põhja Prefektuur teenindab tervet Harjumaad, kus pannakse toime peaaegu pooled Eestis toimepandavatest kuritegudest, ei saa see olla ainukeseks põhjuseks, miks on töötulemused teenistuskoera kohta prefektuuriti nähtavalt erinevad. Töötulemuste all käsitletakse käesolevas uurimuses teenistuskoerte töötunde, kasutamisi ja tulemuslikkust, mis väljendub kuriteos kahtlustatavate kinnipidamises ning keelatud ainete ja esemete avastamises.

Eesti politsei teenistuskoerte üksuse korraldust ei ole senini autorile teadaolevalt süstemaatiliselt võrreldud teiste riikide sarnase üksuse korraldusega. Korralduse all käsitletakse seejuures organisatsiooni ülesehitust ning teenistuskoerte koos koerajuhtidega paiknemist selles, mis mõjutab praktilist selge suunitlusega tööd. Uuringu uudsus ja aktuaalsus seisneb võimaluste hindamises, kuidas kasutada politsei teenistuskoeri Eestis senisest efektiivsemalt, kuna teenistuskoera suunitlus ning töökeskkond on olulised aspektid sündmuse tulemuslikus lahendamises. Hinnates teenistuskoerte töö tulemuslikkust, saab teha ettepanekuid muudatusteks Politsei- ja Piirivalveameti antud valdkonna korralduses, mis omakorda väljenduks töötulemuste võimalikus paranemises.

Schengeni õigusruumis on teenistuskoerte töökorralduses võetud suund konvergentsile ja ühtsete standardite väljatöötamisele. Euroopa Liidu (EL) välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur FRONTEX käivitas 2007. aastal projekti, töötamaks välja ühtsed standardid teenistuskoerte alasele tegevusele. EL Nõukogu kutsus 2011. aastal liikmesriike üles looma politseikoerte professionaalide Euroopa võrgustiku KYNOPOLi, edendamaks liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist koostööd ja koordineerimist politseikoerte kasutamisel. Euroopa

6

Liidu tasemel on samuti tõdetud, et piiriülene koostöö peab toimima ka teistes valdkondades peale organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi alase võitluse, sh on EL Nõukogu märkinud vajadust hõlbustada politseikoerte ühist kasutamist piiriülestel operatsioonidel, tagamaks õiguskaitseasutuste paindlik ja tõhus koostöö. Teenistuskoerte valdkonna korraldus liikmesriigiti peaks ühtlasi toetama Schengeni ala koostööd integreeritud piirihalduses ja kuritegevusvastases võitluses. Uuringu olulisus seisneb seetõttu ka vajaduses teadmise järele, millises suunas orienteerub teenistuskoerte korralduse valdkond Schengeni alal ning kuidas oleks Eestil selles suunas otstarbekas liikuda.

Sisejulgeoleku aspektist vaadelduna saab läbi võimalike muutuste teenistuskoerte valdkonnas tõhusamalt täita süütegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja efektiivseks avastamiseks püstitatud eesmärke. Magistritöö raames püütakse leida vastus probleemile, kas teenistuskoerte üksuse paiknemine politsei organisatsioonis mõjutab oluliselt töötulemusi. Magistritöö eesmärk on leida politsei teenistuskoerte üksusele sobiv korraldus Eestis, tulenevalt selle funktsionaalsusest ja konvergentsi vajadusest vastava korraldusega Schengeni alal. Vastus uurimisküsimusele moodustab töö põhitulemuse, mis kajastub järeldustes ja hindab eesmärgi täidetust, mis on uuringu käigus menetletud samm-sammult läbi uurimisülesannete täitmise.

Magistritöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:

1. Analüüsida avaliku sektori organisatsiooni eesmärkide ja ülesannete seost organisatsiooni ülesehitusega sisejulgeoleku valdkonnas. 2. Anda ülevaade politsei teenistuskoerte üksuse funktsionaalsusest ja hinnata töötulemusi teenistuskoerte paiknemise seisukohast. 3. Võrrelda politsei teenistuskoerte üksuste korraldust Eestis Schengeni ala riikide valimi näitel.

Magistritööga viiakse läbi võrdlev juhtumiuuring, kuna see toob autori hinnangul kõige selgemalt välja erinevused ja ühisosa politsei teenistuskoerte valdkonna korralduses. Uuringu raames viiakse läbi pool-struktureeritud ekspertintervjuud ning võrreldakse politsei teenistuskoerte töötulemuste suhtes asjakohaseid statistilisi andmeid. Kuna uuringu käigus võrreldakse arvandmeid, kirjeldatakse mitme riigi politsei struktuuri ning viiakse läbi ekspertintervjuud, on kasutatud kombineeritud uuringu disaini.

7

Magistritöö esimeses, teoreetilises peatükis on vajaliku ülevaate andmiseks kasutatud valdavalt erinevates võõrkeelsetes politseitöö valdkonda käsitlevates teadusajakirjades publitseeritud uuringuid. Samuti on välja toodud Schengeni õigusruumiga liitunud riikide õigusakte ja praktikat ning liikmesriikide politsei ja piirivalve teenistuskoerte tööd puudutavad EL tasandi regulatsioonid. Schengeni ala riikide valimis on esindatud Eesti, Läti, Poola, Ungari, Austria, Rootsi, Prantsusmaa ja Soome. Magistritöös kasutatakse õigusakte seisuga 15.12.2011. a.

Magistritöö teises peatükis võrreldakse Schengeni ala riikide valimi politsei teenistuskoerte üksuste korraldust ning sellekohaseid statistilisi andmeid. Keskkond, milles teenistuskoer peab töötama, määrab paljuski teenistuskoera suunitluse ning mõjutab sündmuse lahendamise tulemuslikkust. Seetõttu hõlmab statistiliste andmete võrdlus sh teenistuskoera töökeskkonda, ehk kui suurt piirkonda teenindab koerajuht teenistuskoeraga, samuti asustust, ehk kui palju inimesi elab vastavas teeninduspiirkonnas. Samuti võrreldakse Eesti ja Soome politsei teenistuskoera kohta tulevate väljakutsete arvu, kasutamisi jäljel, kasutamisi kahtlustatava kinnipidamisel ning erikoerte puhul narkootiliste ainete otsimisi ja leidmise arvu. Soome politsei teenistuskoerte kasutamise valdkond on oluliselt laiem kui eelpool nimetatud tegevused, mistõttu on käesolevaga uuritud vaid neid tegevusi, mida Eestis ühendameti teenistuskoerad läbi viivad. Uuringu tulemuste põhjal jõutakse praktilise suunitlusega ettepanekuteni politsei teenistuskoerte üksuse korralduse kohta Eestis, tulenevalt selle funktsionaalsusest ja ühilduvusvajadusest vastava korraldusega Schengeni alal.

8

1. POLITSEI TEENISTUSKOERTE ÜKSUSE FUNKTSIONAALSUS

1.1. Eesmärkide ja ülesannete seos avaliku sektori organisatsiooni ülesehitusega sisejulgeoleku valdkonnas

Organisatsiooni struktuur kirjeldab traditsiooniliselt viisi, kuidas organisatsioon on jaotatud töörühmadeks ning kuidas on korraldatud aruandlus ja võimusuhted, mis seovad organisatsioonis töötavaid üksikisikuid ja rühmi. Struktuuri mõte on selles, et igale töörühmale tekib oma identiteet, samuti tõhustab see üksikisikute ja rühmade omavahelist kommunikatsiooni. Struktuuri eesmärk on korraldada organisatsiooni liikmete tööjaotust nii, et igaühe panus oleks organisatsiooni eesmärkide saavutamisel rakendatud parimal viisil (Brooks 2006:201).

Avalik sektor osutab elanikkonnale paljusid elutähtsaid teenuseid. Riik või kohalikud omavalitsused pakuvad ise või korraldavad avalike teenuste pakkumist. Sageli on need teenused seotud valdkondadega, kus ei ole või on mõned üksikud äriettevõtted, kuigi erastamine on kasvav trend (Jääskeläinen 2010:13). Üheks elutähtsaks teenuseks on ka avaliku korra tagamine, kuhu kaasatakse mh ka politsei teenistuskoeri. Selle põhjuseks on teenistuskoera ennetav mõju korrarikkumistele ning tekkivad lisavõimalused juba toimunud sündmusele reageerimisel.

Siseministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondadeks turvalisema elukeskkonna loomisel on inimestele õnnetuste korral kiire abi osutamine, kogukonnas kindlustunde loomine süütegusid toime pannud isikute tabamiseks ja riigi valmisoleku tagamine toimetulekuks suurõnnetuste ning rahutustega (Politsei ja piirivalve seaduse eelnõu seletuskiri 2008).

Korrakaitseseaduse eelnõu määratleb politsei nn üldkorrakaitseorganina ning avaliku korra mõiste laienemine toob kaasa uue lähenemisvajaduse sisejulgeoleku organisatsioonis. Ministeeriumist ja haldusalast ühtse organisatsioonilise terviku kujundamisel ning valdkondlikele põhiprotsessidele keskendumisel tuli mh hinnata ka haldusala ametite senine funktsionaalsus. Eesti on muutunud EL (ühtse) sisejulgeoleku ruumi osaks, mis seab meile senisest oluliselt erinevaid ja kõrgemaid nõudeid nii politseiorganisatsiooni kui ka tegevuste tõhususes. Senisest enam peab sisejulgeoleku organisatsioon tagama valmisoleku toimetulekuks ekstreemsetes olukordades ja proportsionaalse jõu kasutamiseks. Kuritegevuse tõkestamine ja toimepandud kuritegude osas tõendite kogumine muutub sellises keskkonnas samuti

9 keerukamaks ja nõuab parima praktika ning seadusandluse ajakohastamist. (Ibid 2008) Erinevatel organisatsiooni ülesehituse mudelitel on omad eelised, mis aitaksid eelpool kirjeldatud keskkonnas saavutada püstitatud eesmärke.

Politseiorganisatsiooni poolt pakutavaid teenuseid on spetsiifilisusest tulenevalt keeruline ühtsena hinnata, eriti politsei ennetava mõju hindamist. Seega tuleb politseiorganisatsiooni juhtimisel arvestada eripäradega politsei teenuse tervikuna hindamisel. Üheks võimaluseks on tulemuslepingute sõlmimine, millega saab täpsustada saavutatavaid eesmärke. Samas on politsei töötulemuste mõõtmine keerukas, eriti liiklusõnnetuste ja kuritegevuse statistika suhtes. Samuti on keeruline hinnata politsei tegevuste mõju pikas perspektiivis, kuna sisejulgeoleku valdkonnas on mõjureid rohkem ning seda ei moodusta ainult politsei vastutusala. (Ritsert & Pekar 2009) Seega, nagu avaliku sektori teenuste puhul üldisemalt, on politseiorganisatsiooni puhul sageli keeruline hinnata konkreetseid väljundeid ehk tekkinud lisandväärtuse suurust.

Organisatsiooni edukaks juhtimiseks vajatakse strateegiat, ehk kuidas juhtida ja mida saavutada. Seejuures ei piisa vaid kohanemisest vastavalt oludele, vaid tuleb otsida võimalusi arenguks. Vajadus strateegiate tõhusamaks rakendamiseks politsei vastutusalas on leidnud rõhutamist nii teoreetikute kui ka praktikute poolt. Ebakohane strateegia või selle ebakohane rakendamine võib põhjustada ülesannete dubleerimist, ühildamatuid struktuuriüksusi ja ressursside ebaefektiivset kasutamist. (Gottschalk & Gudmundsen 2009)

Nõudmised avaliku sektori asutustele on oluliselt muutunud viimase 20-30 aasta jooksul. Üldsus ei oota enam avaliku sektori asutustelt mitte ainult kvaliteetset teenust, vaid eeldab ka vastutustundlikku käitumist üldisemalt ning eelarveliste vahendite heaperemehelikku kasutamist. Sellest lähtuvalt soovitakse teada, mida on politsei oma vastutusalas saavutanud ja kas politseile eraldatud ressursid on leidnud mõistlikku kasutamist. (Coleman 2008) Saavutamaks eraldatud ressursside võimalikult tõhusat kasutamist, tuleb organisatsioonile mh leida võimalikult efektiivne ülesehitus.

Organisatsiooni ülesehituse all mõistetakse selle korraldust ja toimimist. Iga organisatsioon kasutab ülesehitust, mõjutamaks töötaja seotust organisatsiooniga, tema pühendumise kujundamist läbi kaasamise, edutamisvõimaluste, kommunikatsiooni jm. Kaasamise kaks põhilist sisendit saadakse otsuste vastuvõtmisel ja tööd puudutavate küsimuste aruteludel. Sisend otsuste vastuvõtmisel tähendab töötaja kaasamist neis küsimustes, mis määravad organisatsiooni

10 arengusuuna ja põhiväärtused. Tööd puudutavate küsimuste sisend on töötaja oskus ja võime lahendada tööga seotud küsimusi, ehk autonoomne töökoht. Edutamise võimlustega seostatakse töötaja taju enda karjäärivõimaluste kohta organisatsioonis. Organisatsioonisisene kommunikatsioon peab tagama, et oluline informatsioon on selle liikmetele kättesaadav, mis loob eeldused nende tõhusale ja tulemuslikule tööülesannete täitmisele. Kuna valdav enamus töötajaid soovib, et neid koheldaks õiglaselt ja erapooletult, peab organisatsioon toimima ettearvatavalt. (Lambert, Hogan & Jiang 2008) Üksuse koordineerituse tase ning inimsuhted üksuse liikmete ja juhtide vahel on tegurid, mis mõjuvad märgatavalt töötajate motivatsioonile, efektiivsusele ning tulemuslikkusele. (Natale, Sora & Kavalipurapu 2004)

Organisatsioonisisene mehhanism, mis loob ametliku korra infovahetuseks politseiasutuses on käsuliin. Käsuliin on rajatud eeldusel, et mida selgem on info liikumine ülevalt alla, seda tõhusam on asutusesisene kommunikatsioon ning otsuselangetamise protsess, mis loob vertikaalse infovoo ülevalt alla läbi terve organisatsiooni. Käsuliin paneb paika n-ö sirge tee infovoole üksuse iga liikme ja juhi vahel. Seda võib vaadelda ka kui kahesuunalist tänavat, kus info liigub organisatsiooni liikmetelt läbi keskastme juhtide juhtkonnani välja (Cordner & Scarborough 2010:114-115).

Organisatsioon on korraldatud teatud hierarhiasse, mis määrab ära võimuliinid. Hierarhiaga tagatakse, et töötaja teab, kellelt ta saab teavet ja juhiseid ning kelle ees ta oma tööst aru annab. Vastutussuhted moodustavad hierarhilise (astmelise) struktuuri – mida kõrgemal hierarhias liikuda, seda vähem on juhikohti, kuid seda suurem on ka vastutus. Hierarhia ülemises tipus asetseb tippjuht, kes vastutab kogu organisatsiooni töö eest (Brooks 2006:200). Hierarhilise ülesehitusega organisatsioon on laialt levinud kuna see on funktsionaalselt kohanemisvõimeline ning suurendab võimalusi üksuse eduks ja püsimajäämiseks konkurentsis (Halevy, Chou & Galinsky 2011).

Mõned organisatsiooniteoreetikud väidavad, et sotsiaalne kapital organisatsioonis on potentsiaalselt tulemuslikkust parandav tegur. Organisatsiooni ülesehitus, mis annab juurde või vähendab võimalusi arenguks, võib sotsiaalse kapitali mõju võimendada või nõrgendada. Organisatsiooni sotsiaalse kapitali mõõtme moodustavad peamiselt koostöö erinevatel tasanditel, vastastikune usaldus ja missiooni ühtne tunnetamine. Millisel määral õnnestub sotsiaalset kapitali kasutada organisatsiooni arenguks sõltub ka muudest tingimustest, kuid peamine mõju tuleneb siiski organisatsiooni ülesehitusest, mis hõlmab endas ka juhtimistasandi iseäralikke

11 tunnusjooni, mis tulenevad organisatsiooni suurusest ja otsuste vastuvõtmise protseduurist. (Andrews 2010)

Parandamaks politsei poolt pakutava avaliku teenuse kvaliteeti on vaja selget juhtimist ja meetodit, mille abil hinnata arenguid (Mohar 2010), sh on oluline tõhus enesejuhtimisvõime. Enesejuhtimine on mõiste, mis hõlmab erinevaid organisatsiooni tasemeid ja ühendab endas nii indiviidi kui ka meeskonna analüüsi. Enesejuhtimine indiviidi tasandil on seotud positiivsete hoiakutega töö suhtes ja töötulemuslikkuse paranemisega. Enesejuhtimise teoreetiline raamistik on suuresti põhistatud laiendatud kontrolliva juhtimise mõistel. Sellest vaatenurgast lähtudes, tajub üksus ennast juhtides olemasolevat olukorda ja võrdleb seda eesmärgiks püstitatud olukorraga. Järgmiste tegevustena soovitakse vähendada erinevust hetkeolukorra ja eesmärgiks püstitatud olukorra vahel. Läbiviidud tegevuste mõju hinnatakse tsükliliselt, nagu on illustreeritud joonisel 1. (Manz, Stewart & Courtright 2011)

Soovitud ja hetkeolukorra võrdlus (tunnetuslik)

Olukorra tajumine Tegevused erinevuste vähendamiseks

(tunnetuslik) (käitumine)

Olukorra mõjutamine (keskkond)

Joonis 1. Enesejuhtimise teoreetiline raamistik (Manz, C...2011)

Kaasaegse organisatsiooni tunnuseks on mh sise- ja välisjärelevalve täpne kavandamine ning selle rakendamine. Järelevalve organisatsiooni üle mõjutab selle valikuid organisatsiooni ülesehituse loomisel, k.a. üksuse suurus ja ergutuste süsteem (Liang, Rajan & Ray 2008).

Organisatsiooni ülesehitus väljendab juhtimise, halduse ja põhitegevuste suhet valdkondlikus struktuuriüksuses. Samuti kehastab see võimu, vastutust ja usaldust. Organisatsiooni ülesehitus

12 koondab tegevused administreerimise ja järelevalve eesmärkidel ning ühendab kohustused ja vastutuse tööülesanneteks. Valdkondlik struktuuriüksus on vahend põhitegevuste ning strateegilise plaani elluviimiseks, mis mõjutab informatsiooni liikumist, tegevuste koordineerimist ning reageerimist keskkonnamuutustele. Organisatsiooni ülesehitus on tavaliselt juhuslik, harvem ka ratsionaalne. Ülesehitus ei peegelda ainult objektiivseid tegureid nagu keskkond, missioon, üksuse suurus, ressursid ja tehnoloogia, vaid ka juhtivtöötajate eelistusi ning teadmisi organisatsioonist. Samuti on tajutavad kompromisside ning sisemise võimuvõitluse tulemused. Eraldiseisev üksus võib olla struktureeritud tuginedes tegevusele, tootele, teenusele, kliendile, asukohale, maatriksehitusele, protsessile või nende kombinatsioonile. (Texas...1994) Tulenevalt organisatsiooni eesmärkidest ja ülesannetest kasutatakse organisatsiooni ülesehituses erinevaid mudeleid.

Üheks võimaluseks on funktsionaalsusel põhinev organisatsiooni ülesehitus. Iga organisatsioon peab täitma teatud ülesandeid, et saavutada püstitatud eesmärke. (Gibson, Ivancevich, Donnely & Konopaske 2009:397) Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanneteks on Euroopa välispiiri tagamine, turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigis, kuritegude menetlemine ja ennetamine ning kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine. Funktsionaalse ülesehitusega organisatsioonis on tegevused grupeeritud ühise eesmärgi järgi alt üles läbi kogu organisatsiooni. Kõik funktsionaalsed tegevused on koondatud spetsiaalsetesse struktuuriüksustesse. Lisaks väikeettevõtetele kasutavad sellist ülesehitust paljud avaliku sektori asutused ning suurettevõtete divisjonid. (Anand, Daft 2007)

Igale üksikule põhiülesandele saab moodustada vastava osakonna ning täidetavad tööülesanded ühildada funktsionaalsusel loodud osakondadega. Üheks suuremaks puuduseks funktsionaalsusel põhineva ülesehituse puhul on see, et spetsialistid on koondunud üksustesse ning nad arenevad ainult oma valdkonna raames, millest tingituna võivad organisatsiooni eesmärgid jääda üksuse eesmärkidest tahapoole. (Gibson, Ivancevich, Donnely & Konopaske 2009:397). Samas on organisatsiooni ülesehituse mudeli mõte toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist.

13

Organisatsioonid saab liigitada viie konfiguratsiooni alla (Mintzberg 1980) tulenevalt ülesehitusest:

1. Lihtne struktuur 2. Masinbürokraatia 3. Professionaalne bürokraatia 4. Divisjonistruktuur 5. Adhokraatia

Lihtsa struktuuri ülesehitusega organisatsioonil on väike või puudub täielikult tehnostruktuur, on mõned tugiteenuste töötajad, minimaalne eristatus osakondade vahel ja väike juhtimishierarhia. Tegevus on vähesel määral formaliseeritud ning kasutatakse vähest planeerimist, väljaõpet või info- ja kommunikatsioonivahendeid. Oma olemuselt on see struktuur orgaaniline. Organisatsiooni tegevuste koordineerimine on tugevalt mõjutatud otsesest juhtimisest, ehk tähtsamad otsused teeb organisatsiooni juht. (Mintzberg 1980)

Masinbürokraatiaga organisatsiooni iseloomustab kõrge spetsialiseeritus, rutiinsed tööülesanded, formaliseeritud tööprotsessid ning standardiseeritus. Võim on tsentraliseeritud ja administratiivses struktuuris on selge eristatus tegevusharu ja personali vahel. (Ibid 1980)

Professionaalse bürokraatia organisatsioonid võivad olla bürokraatlikud, olemata seejuures tsentraliseeritud. Sellised organisatsioonid võivad endale lubada samal ajal standardiseerimist ja detsentraliseerimist. Tegemist on oskuste ja teadmiste standardiseerimisega. Enamasti palgatakse sellisesse organisatsiooni juba koolitatud ja väljaõppinud professionaale, kes vastutavad ja kontrollivad oma tööd ise. (Mintzberg 1980)

Divisjonistruktuuriga organisatsiooni saab kirjeldada kui turule orienteeritud ettevõtet, millel on peakorter, kust teostatakse järelevalvet ja juhitakse divisjone, mis on keskendunud oma turgudele. Adhokraatia struktuur on kohandatud keeruliste uuenduste ja innovaatiliste lahenduste rakendamisele. See on orgaaniline struktuur vähese käitumise formaliseerimisega, kõrge horisontaalse töö spetsialiseerumisega, töötajate paiknemisega funktsionaalsetes osakondades, kuid töö tegemiseks moodustatakse nendest turupõhised meeskonnad. Põhiline koordinatsioonimehhanism on vastastikune kooskõlastamine. (Ibid 1980)

14

Juhul kui organisatsioon ei toimi ootuspäraselt, süüdistatakse sageli isikkoosseisu. Selline lähenemine võib põhineda valedel eeldustel. Kui organisatsioon ei sobitu selle liikmete hoiakute ja kvalifikatsiooniga, ei peitu probleem töötajaskonnas, vaid organisatsiooni ülesehituses. Õigesti kavandatud organisatsiooni ülesehitus sobitub tegevuskeskkonda ning on paindlik võimalike muutuste suhtes tulevikus. Sobiv ülesehitus võimaldab organisatsioonil vajadusel läbi viia muudatusi ning tagab kohanemisvõime muutuvate oludega. (Goold, Campbell 2002)

Organisatsiooni ülesehitusega kaasnev peamine väljakutse on, kuidas saavutada nii tõhusus kui ka paindlikkus. Organisatsiooni ülesehitus mõjutab selle võimet kasvada ja areneda. Organisatsioonid saaksid paremini kasutusele võtta innovatsioonilisi lahendusi kui ühildataks funktsionaalse ja maatriksehituse elemente. (Tushman, Smith, Wood, Westerman, O’Reilly 2010) Maatriksehitus ei ole uudne, kuid see on vastuoluline organisatsiooni ülesehituse mudel. Sellise organisatsioonilise ülesehituse mudeli rakendamise suhtes olid kõrged ootused, kuna see esindas organisatsiooni vastust keerulistele ja muutuvatele oludele, mis on iseloomulikud ka kaasaja väliskeskkonnale. (Janićijević, Aleksić 2007)

Maatriksstruktuuri puhul kulub rohkem aega juhtimisele võrdluses funktsionaalse struktuuriga, tulenevalt selle mõnevõrra keerulisemast ehitusest juhtimise seisukohast. Suurtes maatriksehitusega organisatsioonides on teatud riskid, mis on seotud pikaajaliste otsustega, informatsiooni liikumisega ning prioriteetide määratlemisega. Organisatsiooni ülesehitus pole täiuslik kuni pole paika pandud juhtimis- ja vastutustasandid. (Kesler & Schuster 2009) Selleks, et hinnata tõhusalt maatriksehitusega organisatsiooni töötajate tulemuslikkust, peaks looma mitmeastmelise hindamissüsteemi. Hindamissüsteem peaks võimaldama organisatsioonil kaardistada töötajate tugevad ja nõrgad küljed, võttes arvesse erinevaid kriteeriume. (Appelbaum, Nadeau & Cyr 2009)

Paljud organisatsioonid kasutavad maatriksehitust, kuna see võimaldab asutusel paindlikult planeerida inimressurssi, leida innovaatilisi lahendusi keerulistele väljakutsetele ebastabiilses keskkonnas ning parandada infovahetust organisatsiooni sees, kasutades mh ka horisontaalseid infokanaleid. Maatriksehitusega organisatsiooni töötajad võiksid hoomata, kuidas nende võimed ja oskused võimaldavad efektiivsemalt tegutseda eesmärkide nimel. Vastasel juhul võivad vastuvõetavad otsused olla enneaegsed ning madalama kvaliteediga kui organisatsioonides funktsionaalse ülesehitusega. Selline arusaamine juhatab töötajaid enesetäiendamise suunas. (Sy

15

& Cote 2004) Organisatsiooni ülesehitus määratleb mh ka juhtimistasandid, koostöö erinevatel tasanditel ning informatsiooni liikumise skeemi.

Sisese protsessi mudelil põhinev organisatsioon on juhitud protsessi paradigmast, mis on keskendunud tegevuste horisontaalsele vaatele ning organisatsiooni korralduse lähenemisele protsesside suunas. Tegelikkuses kuuluvad töötajad mõlema, nii protsessi meeskondadesse kui ka eraldiseisvatesse üksustesse. Juhul kui ei ole selgelt eristatavat vastutust ja esmatähtis töövaldkond on täpsustamata, siis tekib olukord, kus töötajad tajuvad kahe erineva organisatsiooni ülesehituse filosoofia rakendamist. Selline maatriksehituse rakendamine ei ole aktsepteeritav ning seda tuleks vältida. (Hernaus 2008)

Avaliku sektori asutuste reformimisel tuleb arvestada erinevat laadi bürokraatiast tulenevate mõjudega ning nende seostega ametnike arusaamadele organisatsiooni ülesannetest (Feeney & DeHart-Davis 2009). Ühendameti teenistuskoerte valdkonna ühetaoliseks muutmisel, näiteks, tuleks kindlasti arvestada nii piiri valvamise, avaliku korra tagamise funktsioonide kui ka piirkonna eripäradega.

Erinevates uuringutes väidetakse, et töötajate kõrgem pädevus mõjub positiivselt töö tulemuslikkusele. Sellest võib omakorda järeldada, et investeeringud koolitusse mõjuvad positiivselt töö tulemuslikkusele (Jääskeläinen 2010:61). Tööalane õpe kujutab olulist rolli nii esmase pädevuse saavutamisel kui ka selle jätkuval arendamisel. Tööalast arengut soodustab mh kolleegidelt saadav tagasiside. Töötajad arendavad pädevust, püüdes saavutada püstitatud eesmärke ning loomulikult arenetakse tööalaselt ka järjepidevalt tööd tehes, st et spontaanne ja läbimõeldud õpe on omavahel põimunud. Pikema tööstaažiga politseinikel on siinjuures välja kujunenud omad põhimõtted ja arusaamad tööalase arengu suhtes (Doornbos, Simons & Denessen 2008).

Tegurid, mis mõjutavad organisatsiooni toimimise efektiivsust on mh keskkond, strateegia, organisatsioonikultuur ja ülesehitus, tehnoloogilised lahendused ning personal. Organisatsiooni peetakse efektiivseks kui see liigub soovitud eesmärkide või olukorra suunas. (Altaf, Ali 2011)

Püüdes edendada pidevat õpet ja protsesside parandamist organisatsioonides, hoiduvad paljude asutuste juhid struktuursest juhtimisest, pidades seda piiravaks ja loovust takistavaks tegevuseks. Paljudel juhtudel ei tee nad seda mitte seetõttu, et on arvamusel struktuuri pärssivast mõjust asutuse arengule, vaid kartusest bürokraatia suurenemise ees (Bunderson & Boumgarden 2010).

16

Kuigi töökeskkond on keeruline kogum mitmetest muutujatest, saab seda siiski jagada kaheks peamiseks iseloomustavaks näitajaks, milleks on organisatsiooni ülesehitus ja ametikoha tööülesanded. Iga organisatsioon kasutab töötajate juhtimisega paremaks toimetulekuks organisatsiooni ülesehitust erinevas ulatuses (Lambert, Hogan, Dial, Jiang & Khondaker 2012). Soov rühmitada töötajad sarnaste ülesannete, teadmiste ja asjatundlikkuse põhjal, samuti juhtkonna võimetus hallata kõiki erinevaid valdkondi, tekitab organisatsiooni formaliseerimist, detsentraliseerimist ja spetsialiseerumist (Brooks 2006:218). Rühmitades töötajaid täidetavate ülesannete järgi, tuleks arvestada töö eripäraga, ehk kui kiiret kohanemist väliskeskkonnast tulenevate mõjudega konkreetne töölõik eeldab.

Traditsiooniliste funktsionaalse ülesehitusega hierarhiliste juhtimistasanditega organisatsioonide asendumine ühetasandiliste ja muutuva ülesehitusega organisatsioonidega on tingitud kiiresti muutuvast keskkonnast ning vajadusest arendada töötajate loovust ja meeskonnatööd ning soodustada innovaatiliste lahenduste kasutamist. (Giancola 2007)

Eelnevast tulenevalt võib eeldada, et teenistuskoerte paiknemisel politseiorganisatsioonis üksusena tekib vastav kõrgspetsialiseerumine, kus põhitegevuseks on spetsiifiliselt töö teenistuskoeraga. Funktsionaalsusel loodud politseiüksuse ametnikel on avaramad võimalused vahetada erialaseid teadmisi ja kogemusi, kuna eksisteerib vahetu professionaalne kontakt töökohal. Nii kriminaal- kui ka korrakaitsepolitsei koosseisus on Eestis üksused moodustatud täidetavate tööülesannete järgi, politsei teenistuskoeri kasutatakse seejuures erinevate ülesannete täitmisel. Teenistuskoerte koos koerajuhiga paiknemine politseiorganisatsioonis eraldiseisva üksusena looks eeldatavalt võimaluse koolitada teenistuskoeri täitma ka keerulisemaid ülesandeid, mida hajutatud paiknemise korral oleks inimressursi puudusel mitmeti keerukam korraldada.

17

1.2. Politsei teenistuskoerte kasutamise kujunemine ja üksuse ülesanded

Teenistuskoeri kasutavad oma töös politseiliste ülesannetega tegelevad asutused üle maailma. Eksisteerib mitmeid põhjuseid, miks just koera kasutatakse erinevate ülesannete täitmisel kõige enam. Koer on intelligentne ja õppimisvõimeline olend ning võimeline inimesega koostööd tegema (Coren 2007:290). Enim teatakse, et koera kasutatakse tema tundliku haistmismeele tõttu, mille abil on võimalik avastada erinevaid lõhnajälgi inimese lõhnast kuni erinevate keemiliste ühendite lõhnadeni. Kriminalistika valdkonnas on kasutusel ka seadmed, mis on võimelised eristama ja registreerima lõhnaainete spektrit, ehk n-ö tehisnina. Tehisnina arendusega tegeletakse mitmes riigis, kuid selle maksumus ja keerukus jätavad tõenäoliselt koera veel aastateks eelisseisu (Walt, Stitzel & Aernecke 2012).

Lisaks kasutatakse koeri üha enam ka jõukasutuse vahendina, olgu selleks põgeneva kurjategija kinnipidamine, mingi objekti perimeetri valvamine või tänava massirahutuste ohjamine. Määravateks asjaoludeks on seejuures ka otstarbekus ja majanduslikud kaalutlused, kuna teenistuskoeri saab kasutada erinevates oludes nii väli- kui sisetingimustes. (Vargus, Hoeflinger, Smith 2011) Majanduslik tegur on oluline ka ründe- ja valvekoerte kasutamisel, kes vastavalt olukorrale peavad võtma vastu esimese ründe kurjategija poolt, vähendades oluliselt ohtu ülesandel osalevate ametnike elule ja tervisele.

Õiguskaitseorganid on tänapäevaks välja töötanud ka mitmeid uudseid meetodeid paremaks võitluseks kuritegevusega ja kuriteo sooritanud isiku võimalikult efektiivseks tabamiseks. Tehnoloogia ja erinevate meetodite täiustamine on n-ö nurgakiviks õiguskaitseorganite tööd tõhustavale teadus- ja arendustegevusele. Samas kasutatakse ühte erivahendit, teenistuskoera, läbi ajaloo kestlikel põhimõtetel. Koera heas võimes avastada lõhnajälgi, narkootilisi aineid või lõhkeaineid ei kahelda sellekohase pikaajalise praktika kogemusel. Kuna teenistuskoeri kasutatakse ka jõuvahendina, kerkib esile küsimus, millal muutub koer abivahendist erivahendiks. Tegemaks vahet abivahendil ja erivahendil, tuleb hoomata mitte ainult koera võimeid, vaid ka seda, kuidas on koera koolitatud ja kasutatud töös. (Dorriety 2005)

Teenistuskoera tänapäevases mõistes kasutamise algusaeg ulatub 19. sajandi lõppu. 1896. aastal võttis tuntud austria kriminalist Hans Gross politseis kasutusele 12 teenistuskoera, kelle abiga hakati kuritegevuse vastu võitlema, kasutades odoroloogia informatsiooni (Lall 2010). Alates 20. sajandi algusest on enamuse arenenud riikide politseiorganisatsiooni juurde kuulunud ka

18 politseikoerad. Politseikoerte kasutamine USAs algas 1907. aastal kui esimesed patrullkoerad Lõuna-Orange politseiosakonnas, New Jerseys ja New Yorki politseiosakondades teenistust alustasid (Bryson 2000). Soomes võeti politsei teenistuskoerad kasutusele 1905. aastal (Laaksonen 2010). Samast perioodist on teada, et ka toonastes Balti kubermangudes olid juba tööl politseikoerad.

Tsaariajal õpetati ja kasutati Eestis politseikoeri, kuid iseseisvuse kehtestamise järel pidi politsei selles valdkonnas otsast alustama. Kriminaalpolitsei ülemate esimesel üleriigilisel koosolekul 18. juunil 1920 kerkis koheselt üles ka politseikoerte kasutamise küsimus. Kriminaalpolitsei Peavalitsuse ülem pidas seda väga tähtsaks (Krikk 2007:159). Arhiiviainese ja kirjanduse põhjal võib järeldada, et initsiatiiv teenistuskoerte kasutamiseks tekkis Siseministeeriumi valitsemisalas 1921. aastal, mil Eesti politsei asus kogemuste saamiseks aktiivselt looma kontakte välisriikidega (Võime 2007:44). Kuna Venemaal ja Lääne-Euroopa riikides teenistuskoeri juba edukalt rakendati, siis otsustati ka Eestis sama teed minna.

Piirivalve ning seejärel politsei hakkas kasvatama ja väljaõpetama teenistuskoeri 1923. aastal, esimene vastav väljaõppekursus korraldati 1924. aasta suvel. Politseikoeri kasvatati ja õpetati algul Nõmmel, 1927. aastast alates Haapsalus. 1930. aasta sügisel tegi toonane kohtu- ja siseminister otsuse, millega katkestas politseikoerte kasvatus- ja õppeasutuse tegevuse kuni vastava korralduseni, põhjendusel, et kriminaalpolitsei käsutuses on piisavalt teenistuskoeri. Mingit uut korraldust jätkamiseks ei tulnud. (Krikk 2007:160-162) Peale Teist Maailmasõda kasutati Eestis teenistuskoeri miilitsa juures nagu mujalgi NSVLis. Eesti Vabariigi siseministri käskkirjaga nr. 40, 12.02.1991 loodi 25. veebruaril 1991 Riikliku Politseiameti Politseikoerte Kasvandus asukohaga Tallinnas, Kalmistu tee 11, mis oli juba NSVLi ajal ehitatud miilitsa teenistuskoerte aretamiseks, koolitamiseks ja hoidmiseks. Ilmselt massirahutuste puhuks kohale toodavate täiendavate teenistuskoerte hoidmiseks olid sinna ehitatud hoiukohad ca 200 koerale. Alates 1998. aastast nimetati Politseikoerte Kasvandus ümber Politseikoerte Treeningkeskuseks. Alates 2008. aasta algusest toimuvad politsei teenistuskoerte koolitused Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuses Harjumaal Murastes.

19

Teenistuskoerte koolitussuunad tulenevad täidetavatest ülesannetest ja neid kasutavad mitmed ametkonnad. Eestis on teenistuskoeri kasutavateks asutusteks Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet ja Justiitsministeeriumi vanglate osakond ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Paljudes riikides kuuluvad teenistuskoerad ka kaitseväe koosseisu. (Vargus, Hoeflinger, Smith 2011) Riigiti erinevad ka ülesanded, mida teenistuskoerad vastavates ametkondades täidavad. Eestis on lõhkeainet otsivad koerad näiteks Päästeameti teenistuses, ehkki enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides on sellise väljaõppega koerad samuti politsei koosseisus. (Radala 2012)

Mõnes EL liikmesriigis, nagu näiteks Ungari Vabariik, õpetatakse politseikoeri otsima tahkes olekus lõhkeaineid. Sealsed päästeteenistuse koerad otsivad lisaks ka kergesti süttivaid vedelikke. Selline funktsioonide jaotus tuleneb töö eripärast ja majanduslikest kaalutlustest. Ungaris tegeleb süütamistega nimelt päästeteenistus, millest tulenevalt vajab amet ka süütevedelikke otsivaid ja tuvastavaid teenistuskoeri. Politsei koolitab seejuures vaid tahkeid lõhkeaineid otsivaid koeri, kuna selline koolitus on vähem aeganõudev ning samuti on tahkeid lõhkeaineid vedelatest ohutum ja lihtsam käidelda. Piiranguid seavad ka majanduslikud võimalused ning reaalsed vajadused. Samas on lõhkeainet otsivad koerad politseile hädavajalikud, võitlemaks piiriülese kuritegevusega. (Varga 2011) Mitmed politseiametnike poolt täidetavad ülesanded võivad olla seotud lõhkeainete ja tulirelvade ning laskemoonaga. Euroopa Liidu välispiiri omavad liikmesriigid peaksid siseriiklike regulatsioone silmas pidades analüüsima, millise ametkonna tegevusalas lõhkeaineid otsivad teenistuskoerad võiksid paikneda.

Piiriülese kuritegevusega seotud inimkaubandus, rahvusvaheline terrorism, narkootiliste ainete ja lõhkeainete (k.a. relvad ja laskemoon) illegaalne vedu kujutavad endast väga levinud ohtu. Erinevates EL liikmesriikides on kasutusel mitmesugused teenistuskoerte koolitussüsteemid. Erinevused johtuvad siseriiklikest kogemustest, majanduslikest võimalustest ja piiriteenistuse eripäradest, geograafilistest iseärasustest ning piirihaldamisega tegelevate siseriiklike ametkondade pädevusest. Peamised teenistuskoerte koolitussuunad (vt joonis 2) tuginevad seejuures inimese lõhnale, ainete lõhnale, bioloogilise materjali lõhnale ja jõu kasutusele. (Ühtsed...2009, Common...2012)

20

Inimese lõhn

Jõu kasutus

Koolitussuund Ainete lõhnad

Bioloogilise materjali lõhn

Joonis 2. Peamised teenistuskoerte koolitussuunad (Allikas: Ühtsed...2009, Common...2012; autori koostatud)

Inimese individuaalne lõhn sõltub suuresti higi- ja rasunäärmete eritustegevusest, mis on omakorda sõltuvuses inimese soost, vanusest, organismi haigusest tingitud iseärasustest ning mitmesugustest protsessidest inimorganismis vastavalt tingimustele, kus inimene viibib. Mitukümmend keemilist ühendit, mida inimkeha eraldab, on tema elutegevuse produkt. Need keemilised ühendid (lenduvad metabolismid) moodustatakse inimorganismis ainevahetuse protsessis ning eritatakse keskkonda koos väljahingatava õhuga, uriiniga, higi- ning rasunäärmetega. Mõned ühenditest kannavad informatsiooni inimese soolisest, füsioloogilisest, funktsionaalsest ning emotsionaalsest kuuluvusest. Eelpool nimetatud asjaolude tõttu on inimese lõhn individuaalne ja suhteliselt püsiv ning selle perioodi kestvus, kus lõhn jääb põhijoontes muutumatuks, on küllaldane isiku identifitseerimiseks tema lõhna järgi. Inimese lõhn tungib ka riietesse, jalatsitesse ja püsib seal suhteliselt kaua. Higi- ja rasunäärmetest eritatavate ainete keemilise koostise suhtes on loomade, sh koerte haistmisorganid eriti tundlikud ja seda ka siis, kui neile on lisandunud kõrvaliste ainete lõhnad (Lall 2010). Inimese lõhnale tuginev koolitusprofiil kätkeb endas mitmeid koolitussuundi, mis omakorda lähtuvad teenistuskoera poolt täidetavatest ülesannetest (vt joonis 3).

21

Otsimine Inimene

Inimese lõhn Näitamine Esemed

Jälje ajamine

Joonis 3. Inimese lõhna koolitussuuna jagunemine (Allikas: Common...2012)

Üldistavalt peab inimese lõhna koolitussuuna teenistuskoer ajama inimese lõhnajälge ja otsima inimese lõhnaga esemeid. Teenistuskoera kasutamise edukus sõltub töökeskkonnast ehk maastikust ja ilmastikuoludest ning lõhna vanusest. Katsed on tõestanud, et koerad on võimelised ära tundma ka äärmiselt väikest lõhnakogust (10 -14 gramm/milliliiter) materjali pinnalt (Fenyvesi 2010).

Sündmuskoha vaatlusel on üheks esimeseks toiminguks võimaliku lõhnajälje tuvastamine. Mõtteline sündmuse taastamine, luues loogilisi seoseid, annab vihjeid selle kohta, kus kuriteo toime pannud isik võis seista ja milliste lõhnaallikatega kokku puutuda. Lõhnaallikaks võib olla mingi objekt või sündmuse asukoht, mis levitab spetsiifilist lõhna. Teenistuskoer peab selle lõhna koos kuriteo sooritanud inimese lõhnaga salvestama mälus, et järgneda talle mööda lõhnajälge või hiljem tuvastama. Arvestama peab, et koera jaoks rasketel pinnastel (liiv, kruus, asfalt) säilib lõhnajälg lühikest aega, kuni 60 minutit. Samas koera jaoks kergematel pinnastel (metsaalune, rohupõld) võib inimese lõhn säilida isegi kuni 48 tundi. (Ibid 2010)

Lõhnajälje ajamine algab politsei teenistuskoera jaoks tavaliselt konkreetselt sündmuskohalt. Jälje ajamise alguskohaks võivad olla mootorsõidukid, erinevad väljapääsukohad hoonetest või mingi konkreetne koht pinnasel. Eelpool loetletud juhtudel on teada mõne meetri täpsusega, kus otsitav isik viibis. Kui tegemist on keskkonnaga kuhu inimesed tavaliselt ei juhtu on võimalik koera koolitada otsima ka ristuvat jälge. Sellise koolitusega koeri kasutatakse näiteks piiril mis läbib loodusmaastikku, ebaseadusliku piiriületuse fikseerimiseks. Inimese lõhna otsimine on tegevus kui koer püüab leida inimese lõhna pinnaselt või õhust. Selliselt on võimalik leida inimesi metsast või maastikult, kui ei ole teada konkreetset kohta, kust inimene sisenes otsitavasse alasse. Kuidas koer inimese leidmisest teatab, sõltub teenistuskoera liigist. Eksinud

22 inimeste otsingul kasutatavaid koeri koolitatakse tavaliselt haukuma inimese ees, harvem lamama inimese juures (Common...2012).

Suunatud inimese lõhna otsimisel näitab koerajuht koerale otsingu ala. Koera võib suunata mingile maa-alale või ruumi. Inimese leidmisest teatamine koera poolt sõltub sellest, milliseid ülesandeid koer täidab. Politsei eriüksused koolitavad koeri inimest selle leidmisel hammustama ja püsima haardes kuni saabub koerajuht. Üldotstarbelised koerad võivad olla koolitatud inimese leidmisel haukuma. Suunatud otsimist kasutatakse ka inimese lõhnaga esemete otsimisel ja seda kuriteopaiga läheduses. Eseme leidmisel peab koer sellest teatama. Ideaalis jääb koer leitud eseme juurde lamama nii, et ese on esimeste käppade vahel. Keelatud on koera koolitada nii, et koer võtaks esemeid suhu, sest siis võivad hävineda sellel olevad kurjategija sõrmejäljed või ei saa eseme pealt võtta muid tõenduslikke proove. (Varga 2011)

Jõu kasutuse koolitusel on mitmeid eesmärke (vt joonis 4). Politseiliste ülesannete täitmisel, mis võivad nõuda jõu kasutamist, tuleb vastavalt koolitatud koera käsitleda erivahendina. Sellistes situatsioonides on teenistuskoera kasutamise peamiseks põhjuseks politseiametnike ja kõrvaliste isikute elude ja tervise säästmine.

Hammustamine ja lahti laskmine

Jõukasutuskoer Valvamine

Rünnaku lõpetamine

Joonis 4. Jõu kasutuse koolitussuuna jagunemine (Allikas: Common...2012)

Spetsiaalselt koolitatud teenistuskoeri, kes patrullivad korrakaitsepolitsei toimkonna koosseisus nimetatakse patrullkoerteks ehk jälituskoerteks. Selliseid koeri kasutavad peaaegu kõik maailma õiguskaitseorganid. Jälituskoer peab olema võimeline ajama jälge ning jälje lõpus kinni pidama kahtlustatava. Peamine põhjus, miks eriväljaõppega koeri kaasatakse võitlusesse kuritegevusega on nii tasuvus majanduslikus mõttes kui ka tõhusus erinevate situatsioonide lahendamisel.

23

Politseitöös esineb juhtumeid kui kahtlustatav lõpetab enda varjamise, teades, et tema leidmiseks kasutatakse koera, kes teda tõenäoliselt hammustab. (Mesloh 2006)

Kahtlustatava kinnipidamine vahetult peale teo toimepanemist annab rahalise kokkuhoiu ekspertiisidelt, jälitustoimingutelt, ametnike töötundidelt jm. Samuti on teenistuskoera kasutamisel ennetav mõju. Maailmas on kasutusel kaks peamist koolitusmeetodit – “leia ja haugu” ning “leia ja hammusta”. Jälituskoerte treenimisel tekib vastuoluline küsimus, mida peaks teenistuskoer tegema või kuidas koerajuhile märku andma kui otsingu või jälje lõpus avastatakse liikumatuna püsiv kahtlusalune. Kõige levinum isiku kinnipidamise koolitusviis on “leia ja hammusta” (Ibid 2006).

Jälituskoera koolitamisel on eesmärgiks ühendada esmapilgul vastuolulised omadused, milleks on agressioon ja kuulekus. Kuulekuskoolituse eeltöö tehakse ära tavapäraseid meetodeid kasutades, tulenevalt koerte käitumisest. Tagamaks teenistuskoera töökindlust, lisatakse kuulekuskoolitusele jõu kasutamise elemente nagu inimgrupi valvamine või isiku kinnipidamine, kus harjutus lõpeb hammustamisega, mis on ühtlasi koerale preemiaks õige käitumise eest. Kuna igal koeral on erinev iseloom oma tugevuste ja nõrkustega, rõhutakse koolitusprotsessis koerajuhi võimele lugeda oma koera ehk aru saada, mida koer mingil ajahetkel teeb (Sanders 2006). Koerajuhil on oluline roll, eriti nende sündmuste puhul, kus koer puutub füüsiliselt kokku teiste isikutega. Teenistuskoera rakendamine jõu kasutamise situatsioonides peab olema läbimõeldud, vältimaks olukorda, kus politseiametnikku saab süüdistada ebaproportsionaalselt suure jõu kasutamises.

“Leia ja haugu” meetodi puhul annab koer koerajuhile märku haukumisega kui on leidnud inimese. Isik peab püsima liikumatuna, sest isegi väikese liigutamise peale koer ründab. Selle meetodi pooldajad on veendunud, et selline tegutsemine on koera turvalisuse huvides, kuna koeral puudub otsene kontakt kahtlusalusega. Koolituse mõte seisneb selles, et koer, isiku ees haukudes, takistab tema edasist põgenemist kuni saabub koerajuht, kes isiku vahistab. Kriitikud jällegi väidavad, et oht koera turvalisusele suureneb märgatavalt. Hetkeline viivitus annab kahtlusalusele võimaluse valmistuda rünnakuks või põgeneda uuesti. Ilma töövõimelise koerata on koerajuht taktikaliselt ebasoodsas olukorras. Samuti kannab koeraüksus koera kaotuse puhul suurt majanduslikku kahju läbi koera soetusmaksumuse ning koolitusele kulunud aja ja vahendite. Arvestada tuleb ka asjaolu, et “leia ja haugu” koerte koolitamine on oluliselt keerulisem. Juhul kui koolituses tehakse vigu, esineb nn õigustamata ründeid. Näiteks võib koer

24 kahtlusaluse vahistamises näha preemiat ning hammustab isikut. Koera hammustuse peale isik teeb kindlasti häält ja liigutab ennast, mille peale koer, soovides saada paremat haaret, hammustab uuest kohast. (Mesloh 2006) Seega võib suureneda põhjendamatute rünnete arv koerte poolt märkimisväärselt, mis on vastuolus põhimõttega tekitada võimalikult vähest kahju isiku kinnipidamisel. Vaatamata koolituspõhimõttele on koerajuht ainuke, kes vastutab oma koera poolt tekitatud vigastuste eest.

Politsei eriüksused kasutavad ründekoeri peamiselt kahel otstarbel. Välise perimeetri kindlustamiseks paigutatakse toimkond teenistuskoeraga võimalike põgenemisteede lähedusse. Juhul kui kahtlustataval õnnestub läbi murda kinnipidamisrühma esmasest piiramisrõngast, on isiku kinnipidamine ründekoera abil alternatiiviks tulirelva kasutamisele. Teiseks peamiseks ülesandeks on politsei eriüksuse teenistuskoeral isikute otsimine hoonetest. Pärast seda kui eriüksuse liikmed on kõik hoone ruumid kontrollinud, korratakse tegevust koeraga. Topeltkontrolli käigus leitakse tihti kahtlusaluseid (Bryson 2000:109).

Võitluses kuritegevusega koolitatakse koeri avastama erinevate ainete lõhnu. Valdavalt õpetatakse koeri otsima narkootilisi aineid ja lõhkeaineid. Samas võib koeri koolitada otsima ka teisi aineid ja lõhnu, mis on olulised õigusrikkumiste avastamisel. Näitena võib tuua tulirelvi, sularaha, süütevedelikke ja inimese surnukehasid otsivad koerad. Ameerika Ühendriikides on õpetatud vanglates kasutatavaid koeri otsima isegi mobiiltelefone. (Binetti 2008) Aine ja bioloogilise materjali lõhna koolitussuuna jagunemist on kirjeldatud joonisel 5.

Narkootilised ained Otsimine

Aine lõhn Lõhkeained Näitamine Bioloogiline materjal

Joonis 5. Aine ja bioloogilise materjali lõhna koolitussuuna jagunemine (Allikas: Ühtsed...2009, Common...2012; autori koostatud)

25

Narkootilisi aineid otsivatel koertel on tõenäoliselt teenistuskoerte hulgas suurim osakaal, kuna neid kasutavad töös nii politseinikud, maksu- ja tolliametnikud, piirivalvurid, vanglaametnikud ning mõnes riigis ka kaitseväelased. Narkootiliste ainete avastamiseks on politsei ja teised julgeolekuasutused teenistuskoeri kasutanud juba aastakümneid. Kahtlustuse realiseerimine läbi turvakontrolli teostamise eeldab politseinikult seaduste tundmist. Igal inimesel on õigus oma keha füüsilisele puutumatusele ning samuti õigus käsutada oma vara. Kogu protseduur ei tohi riivata isikute seaduslikke õigusi. (Frantzen 2010)

Bioloogilise materjali lõhna otsimine otsustati liigitada eraldi koolitussuuna alla mitmel põhjusel. Bioloogilise materjali korral ei ole tegemist nn klassikalise aine, ehk produkti lõhnaga, kuna neid ei toodeta tööstuslikult. Veri, sperma ja inimkorjus on inimtekkelised lõhnad, kuid mitte inimese lõhn, selle koolitussuuna mõistes. Inimese otsimise, jälje ajamise ja esemete otsimise seisukohalt on lõhnade põhikomponendiks higi lõhn. Samuti on tegemist delikaatse teemaga, eriti mis puudutab inimese surnukeha, mille tõttu otsustati bioloogilise materjali lõhn välja tuua eraldiseisva koolitussuunana. Seda enam, et riikide lõikes on teenistuskoerte valdkond reguleeritud erineva põhjalikkusega.

Teenistuskoer on multifunktsionaalne “töövahend”, kes on võimeline inimesega suhtlema ning kelle kasutamine pakub nende mobiilsuse, tugeva ennetava toime, psühholoogilise tõrjeefekti ning eritreeningu läbimisel ka politseinike ja teiste isikute kaitsmise võime tõttu mitmesuguseid eeliseid (Ühtsed... 2009). Selleks, et koera võimeid operatiivtöös võimalikult paremini kasutada, peab valdkond olema õiguslikult reguleeritud ning selle korraldamisel tuleb lähtuda eelkõige otstarbekusest. Eestis on jõutud arusaamisele (Politsei ja piirivalve seaduse eelnõu seletuskiri 2008), et teenistuskoerte valdkond on piisavalt spetsiifiline ning tuleks välja töötada antud valdkonda reguleeriv siseministri määrus.

Teenistuskoeraga patrulltoimkonna rakendamine politsei töös on oluliselt kulukam võrdluses tavalise patrulltoimkonnaga. Täiendav kulu tekib eelkõige seoses teenistuskoera hooldamise ja koolitusega. Olulisteks küsimusteks kerkivad teenistuskoerte paiknemine politsei organisatsioonis ning nende arv, kuna teenistuskoeri on vaja süsteemselt ja spetsiifiliselt koolitada, et saavutada paremaid töötulemusi. Mõnedes Schengeni ala riikides on sätestatud politsei teenistuskoerte üksuse minimaalne suurus. Samas on riigiti valdkond reguleeritud õigusaktidega erineva põhjalikkusega.

26

1.3. Politsei teenistuskoerte valdkonda reguleerivad õigusaktid Schengeni riikide valimis

Schengeni ala riikide valimis on käesolevas töös lisaks Eestile veel Läti, Soome, Rootsi, Poola, Ungari, Austria ja Prantsusmaa. Valimisse on valitud riigid n-ö regiooni alusel, ehk Schengeni alas olevad Eesti naaberriigid Läti, Soome ja Rootsi. Poola on valitud põhjusel, et selles riigis asub EL agentuur FRONTEX, mis mh on välja töötanud ühtsed standardid teenistuskoerte alasele tegevusele. Ungari on loodava politseikoerte professionaalide Euroopa võrgustiku KYNOPOL sekretariaadi asukohamaa. Austria ja Prantsusmaa on valimis suurema ülevaatlikkuse andmiseks.

Eestis reguleerib politsei ja piirivalve teenistuskoerte valdkonda Politsei ja piirivalve seadus (PPVS). PPVSi kolmas jaotis „Muud järelevalve erimeetmed“ § 734 sätestab nõuded turvakontrolli läbiviimiseks. Nimetatud paragrahvi esimene lõige ütleb, et politsei võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil kindlustamaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid. Sama seaduse § 736 (1) sätestab nõuded vallasasja läbivaatuseks – politsei võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt, tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sh avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi.

PPVSi neljas peatükk käsitleb vahetut sundi ning § 26 defineerib vahetu sunni mõistet antud seaduse tähenduses. Vahetu sund PPVS tähenduses on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. PPVS § 27 loetleb politsei erivahendid, sh on nimetatud paragrahvi viienda punktina väljatoodud teenistusloom. (Politsei ja piirivalve seadus, 06.05.2009) Säte kasutab üldmõistet „loom“, kuna teenistuslooma kasutamine ei pruugi piirduda vaid koera kasutamisega.

PPVS näeb ette teenistuslooma kasutamise ohu väljaselgitamisel ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks ning isiku, asja ja aine otsimiseks. Asjakohane regulatsioon on vajalik praktilistel kaalutlustel, kuna ka tänapäeval kasutatakse teenistuskoeri nimetatud ülesannete täitmisel. Koera kasutamine eelpool nimetatud alusel erineb aktiivsest kaitsest selle poolest, et antud juhul ei riiva loom isiku kehalist puutumatust ja ei ole sunni rakendamise vahendiks. Politsei kasutuses olevate teenistusloomade regulatsioon ja kasutusotstarve on eriline ning sellest tulenevalt on otstarbekas

27 sätestada teenistusloomade pidamise ja avalikus kohas kasutamise erisus siseministri määrusega (PPVS eelnõu seletuskiri 2008).

Lisaks Politsei ja piirivalve seadusele reguleerivad politsei teenistuskoerte valdkonda PPA sisesed käskkirjad. Nendeks on PPA peadirektori käskkiri „Koerateenistuse korraldamine“ ning asutusesiseseks kasutamiseks Põhja prefektuuri prefekti käskkiri „Künoloogiateenistuse töökorralduse kinnitamine“. Käesoleva uuringu eesmärki arvestades ei ole need käskkirjad olulised, kuna nendes ei sätestata teenistuskoera kasutamise aluseid ning ei määratleta teenistuskoerte üksuse suurust.

Soome Vabariigis reguleerib politsei teenistuskoerte valdkonda siseministri määrus. Nimetatud määrus sisaldab politseikoerte tegevuse üldiseid põhimõtteid, mõisteid, politseikoerte hankimise ja koolituse, funktsionaalse korralduse, rahvusvahelise koostöö, ametialase abi ning PR- ja harrastustegevuse. Määruse kohaselt on politseikoera tegevuse eesmärk abi politsei tavapärasele tegevusele selle erinevates vormides (Suomen Sisäasiainministeriön määräys SM-2005– 02444/Tu-42, 30.08.2005).

Soome maakondades on politsei juhtkonna eesmärk saavutada teenistuskoera teenuse kättesaadavus võimalikult terviklikult, professionaalselt ja kulutõhusalt. Politsei teenistuskoerte töökorralduses järgitakse politsei tavapäraseid juhtimissüsteeme, sh on teenistuskoerte tegevuse korraldamise eesmärgiks tagada iga teenistuskoerte üksuse territooriumil vähemalt ühe patrullkoera saadavus ööpäevaringselt. Politsei teenistuskoerte üksuse territooriumil tuleb ametnike töögraafik sobitada selliselt, et ööpäevaringne reageerimine oleks tagatud võimalikult terviklikult. Lõuna-Soome maakonnas korraldatakse politsei teenistuskoerte töö vastavalt arengukavale. Politseiteenistuskoerte üksuse minimaalne suurus on kolm politseikoerajuhti. Igas häirekeskuse piirkonnas peaks seejuures olema pommi-, narko- ja laibakoera koolituse saanud koer või nende kättesaadavus tuleb kokku leppida teiste maakonna üksustega. (Etelä-Suomen Lääninhallitus. Poliisin lääninjohto ohje PLH253B 31.12.2008)

28

Lõuna-Soome maakond jaguneb nelja häirekeskuse vahel. Igas häirekeskuse piirkonnas paikneb kaks politsei teenistuskoerte üksust. Politseijaoskonnal tuleb jälgida kalendriaasta jooksul politsei teenistuskoerte kasutamist teatud ülesannete täitmisel, mis tuleb sisestada ka häirekeskuse infosüsteemi. Arvestust peetakse järgmiste tegevuste üle: - Kinnipidamised - Narkootilise aine otsimised - Lõhkeaine otsimised - Jälje ajamised - Inimese otsimised - Eseme otsimised - Laiba otsimised - Muud otsimisülesanded - Tulirelvadega seotud ja muud kõrgendatud ohuga ülesanded - Muud ülesanded - Harjutusülesanded - Harjutustunnid kokku - Ülesanded väljaspool üksust, nende arv ja tegevused - Ilma eelneva häirekeskuse teateta lahendatud sündmused

Politsei teenistuskoerte tegevuse eest vastutav juhtkonna esindaja tagab mh, et kokkuvõte täidetud ülesannete ja teenuste kohta, nende arv ja ülesannete täitmiseks kulunud töötunnid tööajast edastatakse maakonna politsei juhtkonna teenistuskoerte valdkonna kontaktisikule ja politsei teenistuskoerte üksusele järgmise aasta veebruari kuu lõpuks. Kokkuvõttest tuleb teha järeldused, kehtestada ülesanded ja oodatavad tulemused maakonna politsei teenistuskoerte üksuste lõikes. Politsei sekkumist nõudvate olukordade tegevuskavad ning piirkonna oluliste objektide kaitsekavad tuleb võtta arvesse teenistuskoerte üksuse tegevuses. (Ibid 31.12.2008)

Läti Vabariigis reguleerib politsei teenistuskoerte valdkonda Politseiseaduse §13 ja siseministri korralduse „Politsei kohustused avaliku korra ja liiklusohutuse tagamisel“ viies punkt. Politseiseaduse §13 sätestab politseiametniku õigused füüsilise jõu, erivahendite, eritranspordivahendite, teenistuskoerte ja -hobuste kasutamiseks ning isikute ajutistesse kinnipidamiskohtadesse paigutamiseks. Teenistuskohustusi täitvatel politseiametnikel on õigus kasutada füüsilist jõudu, erivõitlusvõtteid, erivahendeid (keemilised ained, esemed ja

29 mehhanismid, mis on ettenähtud enesekaitseks või avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks, kuid mis ei ole relvad) ja eritranspordivahendeid, teenistuskoeri ja -hobuseid ning paigutada kinnipeetud isikuid ajutistesse kinnipidamiskohtadesse ja selleks ettenähtud transpordivahenditesse, erijuhtudel, kui on suur arv kinnipeetud isikuid, võib kinnipeetud isikuid ajutiselt paigutada teistesse piiratud kohtadesse selleks, et

1) ära hoida rünnakuid isikute, politseiametnike ja teiste teenistuskohustusi avaliku korra kaitsel ja kuritegevuse tõkestamisel täitvate isikute suhtes; 2) tõkestada rünnakuid hoonetele, ruumidele, ehitistele ja transpordivahenditele sõltumata nende kuuluvusest või vabastada relvastatud isikute poolt hõivatud objekte; 3) vabastada pantvang; 4) ära hoida massirahutusi ja avaliku korra grupiviisilisi rikkumisi; 5) kinni pidada ja toimetada politseiasutusse seaduserikkujaid, kui ka ohjeldada kinnipeetud, arreteeritud, vahistatud ja süüdimõistetud isikuid juhul, kui nad ei allu või avaldavad politseiametnikele vastupanu või on alust arvata, et nad võivad põgeneda või ohustada teisi või iseennast; 6) katkestada pahatahtlik allumatus politseiametnike või teiste teenistuskohustusi avaliku korra kaitsel või kuritegevuse tõkestamisel täitvate isikute seaduslikele korraldustele.

Keelatud on kasutada erivahendeid (välja arvatud käerauad ja sidumisvahendid), erivõitlusvõtteid ja eritranspordivahendeid, kui ka kasutada teenistuskoeri ja -hobuseid naiste, nähtavate invaliidsustunnustega isikute ning alaealiste suhtes, välja arvatud massiliste korratuste või grupiviisiliste avaliku korra rikkumiste ajal, kui ka juhtudel, kui on ohus teise isiku elu või tervis või relvastatud vastupanu või relvastatud rünnaku korral (Latvijas Republikas likums Par policiju. 17.08.2011, jõustunud 04.06.1991).

Korraldusega avaliku korra või liiklusjärelevalve tagamiseks võib lubada kasutada teenistussõidukit, veesõidukit, koera või hobust, sidevahendit, mõõteseadeid, kui ka normatiivaktides toodud juhtudel ja korras teenistusrelva, erivahendeid, masside vastaseid tõkkeid, piirdeaedu ja teisi vahendeid (Latvijas Republikas Iekšlietu ministrija. Noteikumi nr.5. Dienesta pienakumu izpildes organizacija un kontrole sabiedriskas kartibas nodrošinašanas un satiksmes uzraudzibas joma. 22.09.2010).

30

Poola Vabariigis reguleerib politsei teenistuskoerte valdkonda politsei peadirektori korraldus nr. 296, mis on välja antud 20. märtsil 2008 (Zarządzenie nr 296 komendanta głównego policji. 20.03.2008). Korraldus sätestab järgmiseid valdkondi:

- teenistuskoerte kasutamise ja hoidmise korda ja viise, sh koerajuhtide teenistusülesannete täitmist; - teenistuskoerte väljaõppe, täienduskoolituse ja kasutamise kõlblikkuse kontroll; - toitlustamine, sh toidunormid, profülaktika ja teenistuskoerte olmetingimuste tagamine; - teenistuskoerte valik, hankimine, ümberkvalifitseerimine ja teenistusest välja arvamine; - politsei künoloogia valdkonna üle järelevalve teostamine.

Vastavalt korraldusele jaotatakse teenistuskoerad alljärgnevatesse kategooriatesse:

1) korrakaitsepolitsei valdkonnas - patrull, - jälje, - patrull-jälje, - anti-terroristlike tegevuste tarbeks, - lõhkematerjalide lõhnade otsimiseks, - uimastite lõhnade otsimiseks, - surnukehade lõhnade otsimiseks, - veepääste ja surnukehade lõhnade veest otsimiseks. 2) kriminaalpolitsei valdkonnas – odoroloogilisteks uuringuteks.

Koerajuhid on Poola Vabariigis vojevoodkonna ja valla (linna) politseiorganisatsioonide koosseisus. Politseiüksused, mille käsutuses on patrull-jälje koerad peavad omama sellise arvu juhte ja koeri, mis kindlustab koeraga patrullteenistuse jätkuvuse kolmevahetuselises - kaheksatunnilises süsteemis.

Vojevoodkonna politseis tegeleb koerte kasutamise ja hoidmisega

1) korrakaitsepolitsei osakonnas – üksus, mille koosseisu kuulub vähemalt üks politseiametnik kes täidab koordinaatori ülesandeid; 2) kriminalistikalaboris – odoroloogiliste uuringute ekspert.

31

Patrull-jäljekoera ja patrullkategooria koerajuht täidab teenistusülesandeid transpordivahendit kasutades, katkestades seda jalgsi patrullina teatud kuritegevuse poolt eriti ohustatud piirkondades. Koeraga patrullteenistus viiakse ellu viisil, mis tagab koerajuhi kohese ümberpaiknemise, eesmärgiga osutada toetust teistele politseiametnikele, kes viivad ellu tegevusi kogu politseiüksuse teenindataval territooriumil. Jälgede jälitamisega seotud tegevuste ja maastiku või ruumide läbiotsimise käigus on koerajuht vahetult julgestatud vähemalt ühe politseiametniku poolt.

Julgestava politseiametniku ülesanded on seejuures järgmised:

1. koerajuhi ohu eest hoiatamine; 2. jälitava isiku poolt viibimise jälgedega kohtade märgistamine, koera poolt jälitamise marsruudil ja läbiotsimise kohtades leitud esemete talletamine hävimise vältimiseks; 3. raadioühenduse hoidmine; 4. koerajuhi korralduste täitmine, mis on põhjendatud kujunenud tingimustega.

Ungari Vabariigis reguleerivad politsei teenistuskoerte valdkonda mitmed seadused ja määrused. Politseiteenistuse määrustik (BM rendelet a rendőrség szolgálati szabályzatáról. 30.09.2011) sätestab 34. jaos teenistuskoera kasutamise järgmiselt:

1. Politseinik võib teenistuskohustusi täita vaid selleks ülesandeks väljaõpetatud, terve, hoolitsetud ja heas jõudluses oleva koeraga; 2. Politseinik võib teenistusülesannete täitmisel siseneda koeraga avalikku kohta.

1994. a. XXXIV seadus Politsei kohta (1994. évi XXXIV. Törvény a Rendőrségről. 01.09.2010, jõustunud 01.05.1994) §50 reguleerib teenistuskoera kasutamist järgmiselt:

1. Politseinik võib sunnivahendina kasutada suukorviga teenistuskoera – rihma otsas või ilma – kui seda tingib füüsilise jõu rakendamise olukord. 2. Politseinik võib kasutada ilma suukorvita rihma otsas olevat teenistuskoera, kui seadusevastaselt kogunenud rahvamassi ei ole leebemate sunnivahenditega võimalik laiali ajada, või kui see on vajalik üldisele julgeolekule tõsist ohtu kujutava kogunemise laialiajamiseks või politseimeetmete vastu suunatud tegevuse mahasurumiseks.

32

Politseinik võib kasutada teenistuskoera ilma suukorvi ja rihmata järgmistel juhtudel: - ründe tõrjumiseks, mis võib põhjustada raske vigastuse; - raske kuriteo toimepanekus kahtlustatava isiku kinnipidamiseks; - politseiniku kui isiku vastu suunatud ründe või tema elu ja kehalist tervist otseselt ohustava tegevuse vältimiseks.

Politsei teenistuskoerte ja -hobuste määrus (ORFK utasítás a Rendőrség Kutyás és Lovas Szolgálati Szabályzatáról. 25.05.2009) on välja antud, reguleerimaks teenistusloomade majandamise, veterinaarnõuete järgimise, toitmise, väljaõppe, teenistuskohustuste täitmise, rakendamise ja koordineerimisega seotud ülesandeid, samuti koerajuhtide ja ratsanike väljaõpet ning teenistuse korraldamist.

Määruse kohaselt võib patrullkoeri kasutada järgmiste ülesannete täitmisel (ORFK...2009):

- patrullimiseks kõrgendatud ohuga piirkondades; - üritustel ja meeleavaldustel avaliku korra tagamiseks; - abistamaks politseiametnikke sunnimeetmete kohaldamisel; - kuriteo toime pannud isiku jälitamiseks, kinnipidamiseks ja konvoeerimiseks; - politseiniku või muu isiku elu ja füüsilise puutumatuse tagamiseks; - avalikku korda ohustavate inimgruppide laiali ajamiseks; - patrull toimkonna või patrull toimkondade grupi tugevdamiseks; - öise asulate äärealade kontrollimiseks, otsinguteks metsa ja maastiku aladelt ning mägipiirkondadest, järelevalve teostamiseks „rohelisel piiril“ ning muudeks piiriületusega seotud järelevalve toiminguteks.

Austrias reguleerivad teenistuskoerte valdkonda föderaal- ja munitsipaalpolitsei organite relvakasutuse föderaalseadus (Bundesgesetz vom 27. März 1969 über den Waffengebrauch von Organen der Bundespolizei und der Gemeindewachkörper. 01.09.1999, jõustunud 01.09.1969) ning tervishoiu ja naisküsimuste ministri määrus (Verordnung der Bundesministerin für Gesundheit und Frauen über Maßnahmen der Ausbildung von Diensthunden der Sicherheitsexekutive und des Bundesheeres [Diensthunde-Ausbildungsverordnung – Diensthunde-AusbV] Jõustunud 01.01.2005) korrakaitseorganite ja föderaalarmee teenistuskoerte väljaõppel kasutatavate meetmete kohta ehk teenistuskoerte väljaõppe määrus.

33

Seaduse esimeses peatükis sätestatakse mh olukorrad, millede puhul ametiisikud tohivad teenistusrelva kasutada.

Föderaal- ja munitsipaalpolitsei organid tohivad teenistuskohustuste täitmisel vastavalt viidatud föderaalseaduse sätetele kasutada teenistusrelvi järgmistel juhtudel: 1. õigustatud hädakaitse korral; 2. õiguspärase ametitoimingu takistamisele suunatud vastupanu murdmiseks; 3. õiguspäraseks kinnipidamiseks; 4. õiguspäraselt kinnipeetud isiku põgenemise takistamiseks; 5. asjast lähtuva ohu tõrjumiseks.

Isiku vastu võib relva kasutada ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks. Loetletud punktides 2–5 sätestatud juhtudel ei tohi relva kasutamisega ettenähtav kahju olla ilmselt ebaproportsionaalne võrreldes taotletava eesmärgiga. Seaduse teises peatükis sätestatakse relvade (välja arvatud teenistusrelvad) ja relvale omase toimega vahendite kasutamine. Kui sobivana näiv relv ei ole kättesaadav, tohib viidatud föderaalseaduse sätteid analoogia alusel kohaldades kasutada ka muid relvi või vahendeid, millel on relvale omane toime.

Teenistuskoera on lubatud inimese vastu kasutada viidatud föderaalseaduse esimese peatüki sätteid analoogia alusel kohaldades järgmistel juhtudel (Verordnung...2005):

1. õigustatud hädakaitse korral; 2. selleks, et mahasuruda aktiivset vägivaldset vastuhakku riigivõimule; 3. sellise isiku õiguspäraseks kinnipidamiseks või sellise õiguspäraselt kinnipeetud isiku põgenemise takistamiseks, kes on kohtu alla antud kohtulikult karistatava teo toimepanemise eest, mida on võimalik toime panna ainult tahtlikult ja mille eest võib karistusena mõista enam kui üheaastase vangistuse, või keda sellise teo toimepanemises kahtlustatakse, või psüühikahäirega isiku kinnipidamiseks või tema põgenemise takistamiseks, keda peetakse üldiselt ohtlikuks isiku või omandi julgeolekule.

Rootsi Kuningriigis reguleerib politsei teenistuskoerte valdkonda Politseiameti põhikiri. Riiklik politseiamet kannab strateegilist vastutust politsei teenistuskoerte tegevuse meetodite väljatöötamisel, seadmete ja koolitusega seotud ning muudes küsimustes ja tagab, et teenistuskoerte hõivatus on kõrge, kvaliteetne ja et nende tegevus toimib ühtse standardi alusel.

34

Politsei teenistuskoerte põhirõhk suunatakse sellele, et politseikoera abi kasutades lahendada tööülesandeid efektiivselt ning toetada muude politsei üksuste tegevust ja aidata seeläbi kaasa politsei üldeesmärkide saavutamisele. Politseiameti alluvuses olevad politseiasutused peavad tegema otsuse teenistuskoerte tegevuse ulatuse ja suunitluse kohta. Otsuses peab väljenduma, kui palju teenistuskoeri peab teenistuskoerte üksusesse kuuluma ja kuidas nad jagunevad töö suunitluse järgi.

Politsei teenistuskoerte tegevust peab Rootsis koordineerima spetsiaalne juht, maakonna või piirkonna koerte teenistuse eest vastutav ametnik või teenistuskoerte ülem. Samuti tuleb määrata muu sobiv vanempolitseiametnik, kes vastutab politseikoertega seotud küsimuste eest ja koordineerib politseikoerte tegevust politseiasutuses. Koostöövõimalusi ja teenistuskoerte paigutust lähestikuste politseiasutuste vahel tuleb rakendada kooskõlastades omavahel mh töögraafikuid ja koolitusplaane.

Politseiameti põhikirjas on Rootsi puhul loetletud järgmised teenistuskoerte liigid:

- päästekoer ehk inimese otsingu koer, sh mägedes kasutatav päästekoer; - laibakoer; - narkokoer; - patrull- ehk üldotstarbeline koer; - lõhkeaineid otsiv koer; - tulirelvi, nende osi ja laskemoona otsiv koer; - süütevedelikke otsiv koer.

Politseiametnik peab enne politseikoerajuhi õiguse saamist sooritama koos politseikoeraga edukalt atesteerimise. Politseiülesannete täitmisel võib kasutada ainult sellist teenistuskoera, kes kuulub politseiasutusele ja kellele on määratud politseikoerajuht või politseikoerajuhile kuuluvat teenistuskoera, kes on antud kokkuleppel politseiasutuse käsutusse. Politsei teenistuskoera ei tohi kasutada muudeks ülesanneteks kui vaid nendeks, milles ta on läbinud vastava koolituse ja atestatsiooni ning mida tema atestatsioonitase lubab. Politseikoerte kõrge teenistuskõlblikkuse säilimiseks tuleb politseiasutusel läbi viia sisekoolitusi, mida soovitatakse korraldada vähemalt kuus tundi nädalas. (Rikspolisstyrelsens...2011)

35

Prantsuse Vabariigis reguleerib teenistuskoerte valdkonda siseministri sellekohane määrus, milles on kirjeldatud teenistuskoerte üksuse ülesanded. Üksused pakuvad neid kasutavatele asutustele tegevuspotentsiaali, mis võimaldab olla igal hetkel valmis lahendama olukorda, milles on vajalik koerte kohene sekkumine või kohalolu. Teenistuskoerte üksuste peamine ülesanne on võidelda tänavakuritegevusega. Nad teostavad üldise korrakaitse patrulle ja hoiatavaid patrulle, sõidukis või jalgsi, kusjuures koerajuhid kannavad vormirõivastust, eesmärgiga tagada nähtav ja turvatunnet tekitav kohalolek. (Ministere...2006)

Julgestuspolitsei alla kuuluvad lumelaviinis tegutsevad otsingukoerte toimkonnad asetsevad igas mägisektsioonis või komandos. Nad osalevad mägedes päästeoperatsioonidel, mis toimuvad lumelaviinide või kadunud isiku otsimise korral. Neid võib nõuda ametiasutus isiku teadmata kadumise puhul. Odoroloogia tehnika on juurdlusele kaasaaitamiseks ning selle eesmärk on sündmuskohtadelt või isikutelt võetud inimlõhnaproovide võrdlemine ja identifitseerimine kriminaalasjade raames. Prantsuse Vabariigi Riikliku Politsei töökorralduse üldmäärus sätestab, et üksuse loomisele, kõikidele selle asukoha või struktuuri muudatustele ja selle laialisaatmisel peab pärast departemangu tasandi tehnilise ühiskomitee seisukohta saama heakskiidu asukoha keskbüroolt. Teenistuskoerte üksused seotakse talituse või osakonnaga sõltuvalt kohalikest operatiivvajadustest ja täitmisele kuuluvatest ülesannetest. Neile antakse teenistuskoerte üksuse või brigaadi nimetus sõltuvalt nende suurusest. Erandjuhud välja arvata, koosneb teenistuskoerte üksus minimaalselt kuuest ametnikust ja kolmest koerast. Selle põhjal võib teenistuskoerte üksus olla jaotatud patrullkoerte brigaadideks ja/või erirühmadeks. (Ibid 2006)

Patrull koosneb vähemalt kahest ametnikust ja ühest koerast. Peale patrullkoerte brigaadide võib teenistuskoerte üksus koosneda otsimisele spetsialiseerunud erirühmadest. Otsimisrühm koosneb vähemalt ühest ametnikust ja ühest koerast ning tegutseb järgmistes valdkondades:

- narkootilised ained - lõhkeained - relvad ja laskemoon - teadmata kadunud isikud - mägedes kadunud isikud.

Esitatud loetelu ei ole ammendav. Lõhkeainete otsimisele spetsialiseerunud erirühmadele kehtestatakse konkreetsed tegevusterritooriumid, mille määrab kindlaks osakond, mille alluvusse

36 need rühmad kuuluvad. Määruses on sätestatud ka nõuded koerajuhina tööle asumiseks, milleks on mh nõutud reaalset vähemalt kahe aastast tööstaaži politseis. (Ministere...2006)

Tabel 1. Schengeni õigusruumi riikide valimi politsei teenistuskoerte valdkonda reguleerivate õigusaktide tüüpide võrdlus (autori koostatud).

Riik Regulatsioon Ülesannete loetelu Korraldus Eesti Seadus - - Soome Siseministri määrus X X Läti Seadus, korraldus - - Poola Politsei peadirektori korraldus X X Ungari Seadus, määrus - - Austria Seadus, määrus - - Rootsi Politseiameti põhikiri, otsused X X Prantsusmaa Siseministri määrus X X

Tabelis 1 on esitatud Schengeni ala riikide võrdlevas lõikes õigusaktide tüübid ning märked võimalike teenistuskoerte tööülesannete ja korralduse kohta. Schengeni ala kaheksast riigist on neljal riigil reguleeritud politsei teenistuskoerte valdkond õigusaktidega täidetavate ülesannete ja politseiorganisatsioonis paiknemise täpsusega. Riikide võrdluses võib teha järelduse, et n-ö vanematel Schengeni õigusruumis olevatel riikidel on üldjuhul antud valdkond õigusaktidega reguleeritud. Politsei teenistuskoerte valdkonna piiriülese koostöö tihenedes on oluline tagada valmisolek vajadusel panustada ühisoperatsioonidesse Schengeni õigusruumis. Osalemine riikidevahelistes ühisoperatsioonides eeldab efektiivset ressursside planeerimist ja liikmesriikide vahelist koostöö toetamist erinevatel tasanditel.

37

2. POLITSEI TEENISTUSKOERTE ÜKSUSE KORRALDUS EESTIS SCHENGENI ALA VALIMI VÕRDLUSES

2.1. Politsei teenistuskoerte töötulemused eraldiseisvas üksuses

Käesoleva uuringu metoodilise põhilähenemise moodustab juhtumiuuring, mida kasutatakse enamasti selleks, et eristada seaduspärasused või vastuolud kontekstiga koormatud keskkonnast. Max Weberi võrdlev sotsioloogia rõhutab lahknevuse otsimisel konteksti olulisust ja erinevust, et mõista eripärasid (Given 2008). Rühmategevuse kaasuse puhul võivad statistilised andmed kinnitada tõlgenduse põhjenduslikku seost, kuigi statistiline reeglipärasus iseenesest ei saa rahuldada vajadust tegevuste põhjendusliku mõistmise järele (Ringer 1997:110).

Sama nähtuse uurimisel ei ole välistatud mitme meetodi kombineerimine. Kombineeritud uuringu disaini lähenemisviis andmete kogumise meetodi valikul peab tuginema uurimisülesannetel ning näitama, et uurimisülesannetele vastamiseks on parim võimalus kasutada mõlemat andmekogumismeetodit. Kahe või enama andmekogumismeetodi kasutamine võimaldab kontrollida andmete usaldusväärsust. (Matthews, Ross 2010:144, 145) Kombineeritud uuringu disaini kasutamine võib olla õigustatud uuringutes, kus püütakse vastata mitmele uurimisülesandele. Üheks põhjenduseks on laiaulatuslikuma tõestuse pakkumine uuritavale probleemile. (Blaikie 2010:219, 227)

Käesoleva uurimuse eesmärgi täitmiseks on lisaks arvandmete analüüsile läbi viidud viis pool- struktureeritud ekspertintervjuud. Intervjuude puhul on kasutatud valikulist kodeerimist rõhuasetusega teenistuskoerte paiknemisel organisatsioonis ja funktsionaalsusel. Juhtumit vaadeldakse tervikuna ning püütakse iseloomustada peamise eesmärgi kaudu (Flick 2003:302), milleks on antud uuringus politsei teenistuskoerte korraldus.

38

Intervjuud viidi läbi järgmiste ametnikega:

• Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse künoloogiateenistuse jaoülem komissar Tõnis Land; • Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse kiirreageerimisteenistuse juht vanemkomissar Tiit Kõluvere; • Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna juht politseikolonel Tarmo Miilits; • Lõuna prefektuuri juhtimiskeskuse juht vanemkomissar Ottomar Virk; • Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse peaspetsialist piirivalveleitnant Rene Radala.

Magistritöös võrreldakse spetsiifilisemalt Põhja prefektuuri künoloogiateenistuse ja Soome Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemusi. Töötulemuste all käsitletakse eelkõige teenistuskoerte töötunde, kasutamisi ja tulemuslikkust, mis väljendub kuriteos kahtlustatavate kinnipidamises ning keelatud ainete ja esemete avastamises. Samuti antakse ülevaade ülesannetest, mida antud üksuste koerajuhid ja teenistuskoerad täidavad. Kuna Politsei- ja Piirivalveametis on ainult Põhja prefektuuris eraldiseisev teenistuskoerte üksus, siis piiras see valikut antud uuringu kontekstis.

Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksus valiti võrdluseks mitmetel põhjustel. Mõlemad võrreldavad üksused asuvad riikide pealinnades. Soome on naaberriik sarnase õigusruumi ja kultuurilise taustaga, mis ühtlasi kuulub Schengeni õigusruumi. Võrreldava üksuse valikul on oluline ka keskkond ehk kliimavööde ja maastik, kus teenistuskoerad töötavad. Eelpool nimetatud põhjustele lisaks on tähtis ka politseikoerte kasutamise kogemus antud riigis. Soomes kasutatakse politseitöös teenistuskoeri juba enam kui sajand. (Laaksonen 2010) Järjepidevus on taganud valdkonna stabiilse arengu, mille käigus on saavutatud Euroopas tunnustatud tase.

Põhja prefektuuri teeninduspiirkond on Tallinn ja Harjumaa. Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal enam kui kolmandik Eesti elanikkonnast Harjumaal. Sellest tingituna on ka kuritegevuse tase piirkonnas kõrgem võrdluses ülejäänud Eestiga. Valdav osa väljakutsetest, mis antakse Põhja prefektuuri jälituskoertele on seotud varavastaste kuritegudega.

2010. aastal registreeriti 30 235 varavastast kuritegu, mis moodustas 63% kuritegude üldarvust. Harjumaal registreeriti 2010. aastal 54% kõigist varavastastest kuritegudest Eestis (vastavalt 16

39

236). Järgnesid Ida-Virumaa (3 954; 13%), Tartumaa (3 168; 10%) ja Pärnumaa (1 516; 5%). Suurtest linnadest registreeriti varavastaseid kuritegusid kõige enam Tallinnas (13 762); märksa väiksema kuritegude arvuga järgnesid Tartu (2 540), Narva (1 283) ja Kohtla-Järve (1 010). Kõigist samas maakonnas registreeritud varavastastest kuritegudest moodustas Tallinna osa 85%, Tartu 80%, Pärnu 64%, Narva 32% ja Kohtla-Järve 26%. (Kuritegevus...2011) Registreeritud varguste arvu dünaamikat Eestis ajavahemikus 2003–2010 iseloomustab joonis 6.

40000 35191 35000 32331 30452 30000 26615 25253 25000 23901 22471 20000 21685 15000

10000

5000

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Joonis 6. Registreeritud varguste arv Eestis 2003–2010. (Allikas: Kuritegevus...2011)

Helsingi ja Põhja prefektuuri teenistuskoerte üksused töötavad võrreldavates oludes. Tabelis 2 on esitatud arvulised näitajad 2010. aasta kohta, mis iseloomustavad mõlema üksuse töökeskkonda. Soome Statistikaameti poolt kogutavates andmetes kajastuvad ka sealse piirivalve ja tolli poolt registreeritud süüteod. Eestis registreeritud süütegude arvus ei kajastu Maksu- ja Tolliameti poolt registreeritud süüteod. Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnaks on lisaks Tallinnale ka kogu Harjumaa. Järgnevas andmestikus on Helsingile kõrvutatud vaid Tallinna vastavad näitajad, kuna Põhja prefektuuri teenistuskoerte üksus patrullib ainult Tallinnas. Tallinnast lahkutakse Harjumaale ainult väljakutsete teenindamiseks, millega peab siiski arvestama tabelis 2 esitatud andmestikku interpreteerides.

40

Tabel 2. Töökeskkonda iseloomustavad näitajad. (Allikad: Politsei...2012, Helsingi...2012, Tilastokeskus...2012; autori koostatud)

Asukoht Tallinn Helsingi Eesti Soome Rahvaarv 399340 588549 1340127 5375276 Pindala 159 213 45227 338127 Registreeritud süüteod x x 248193 935609 Rahvastiku tihedus 1 km² 2512 2763 30 16 Süütegu elaniku kohta x x 0,19 0,17 Üksuse isikkoosseis 15 32 x x Üksuse ametniku kohta km² 11 7 x x Üksuse ametniku kohta inimest 26623 18392 x x

Teenistuskoerte hõivatust iseloomustab teenindatud väljakutsete arv. Tabelis 3 on esitatud mõlema üksuse poolt reageerimised sündmuskohtadele ja teenistuskoerte kasutamiste arv kordades.

Tabel 3. Teenistuskoerte üksuse reageerimised sündmuskohtadele ja teenistuskoerte kasutamised. (Allikas: Helsinkin...2011, Põhja...2011; autori koostatud)

Piirkond Helsingi politseiosakond Põhja prefektuur sündmuskohti kasutamisi kasutamise määr sündmuskohti kasutamisi kasutamise määr 2007 5898 1676 28% 1419 1093 77% 2008 6657 1507 23% 1336 1175 88% 2009 6390 1732 27% 1046 801 77% 2010 7089 1744 25% 760 530 70%

Tabelis 3 on selgelt eristuv teenistuskoerte kasutamise määr sündmuskohal. Vaadeldavatel aastatel jääb Helsingi üksuse vastav näitaja alla 30%. Põhja prefektuuri üksus kasutab teenistuskoera sündmuskohtadel üle 75% juhtudest, erandiks on aasta 2010. Saamaks teada, kuidas mõjub teenistuskoera kasutamise määr sündmuskohal tulemuslikkusele, tuleb hinnata laiemalt kogu üksuse korraldust. Järgneval joonis 7 on kirjeldatud koera abil kinnipeetud isikute arvu dünaamikat 2007– 2011. Koera abil kinnipidamine ei tähenda alati koerapoolset rünnet. Koera abil kinnipeetud isikute arvestusse lähevad ka need juhtumid, kus kasutatakse koera ennetava vahendina ning politseiametniku kaitseks ehk koer on kinnipidamise juures, kuid teda ei kasutata kui füüsilise sunni vahendit.

41

Selleks, et aru saada kohati mitmekordsetest erinevustest kahe üksuse tulemustes, tuleb vaadelda ja arvestada ka sündmuste iseloomu millele toimkond teenistuskoeraga reageerib. Eestis peaks patrullkoeri rohkem suunama sellistele kõrgema ohuastmega väljakutsetele, kus võiks olla jõukasutust. Eelkõige julgestamaks piirkondlikku patrulli ning et sündmusele reageerinud ametnikel oleks arvuline ülekaal. Tegelikkuses eeldatakse aga teenistuskoeralt eelkõige jälje ajamise funktsiooni, kuigi tal olustikust tingituna selleks võib-olla võimalusi polegi. Tiheasustusalal liigub palju inimesi, kes rikuvad sündmuskoha koera jaoks jäljeajamise mõttes. (Land 2011)

30

25

20 Helsingi 15 Tallinn Poly. (Helsingi) 10 Poly. (Tallinn)

5

0 2007 2008 2009 2010 2011

Joonis 7. Teenistuskoera abil kinnipeetud isikuid. (Allikas: Helsinkin..., Põhja... ; autori koostatud)

Joonisel 7 kajastuv dünaamika ei kinnita veel seost teenistuskoera sündmuskohal kasutamise määra ning sündmuse tulemusliku lahendamise vahel. Olukorda võimendab asjaolu, et Põhja prefektuuri üksuse kinnipeetud isikute arvestusse lähevad ka koera abil maastikult leitud eksinud inimesed. Helsingi üksuse aruandluses kajastuvad sellised juhtumid eraldi real. Seega tuleb sündmuse tulemusliku lahendamise lisaandmestikku hankida ka täiendavatest allikatest.

PPA korrakaitseosakonna juhi hinnangul on teenistuskoer tagajärgede ärahoidmise vahend, samas ka avastamise vahend. Ta leiab, et kaks kolmandikku teenistuskoera tööajast peaks minema ennetavale tegevusele, kaasa arvatud politseioperatsioonid ja muud politseilised tegevused. Üks kolmandik tööajast võiks olla tegelemine sündmustega, mis on juba toimunud ja selle järel abistavaks tegevuseks kinnipidamisel või tõendite kogumisel. (Miilits 2012)

42

2010. aastal oli Põhja Prefektuuri teenistuskoerte üksuses 12 patrullkoera ja seitse narkootilist ainet otsivat koera. Seega oli tööl 12 politseinikku, kelle põhitööks oli patrullkoeraga väljakutsete teenindamine Tallinnas ja Harjumaal 12-tunnistes vahetustes. Selle aasta jooksul oli patrullkoerte abiga kinni peetud 42 isikut (vt lisa 9), mis moodustab 3,5 isikut ühe teenistuskoera kohta. Helsingis oli samal aastal patrullkoerte abil kinni peetud isikute arv 171 (vt lisa 5). Atesteeritud patrullkoeri oli Helsingi politseiosakonnal 14 (Tapio 2011), mis teeb kinnipeetud isikute arvuks ühe teenistuskoera kohta 12,2. Põhja prefektuuris on igal teenistuskoerte üksuse liikmel teenistuskoer. Ametnike arvust tulenevalt ei olnud võimalik tagada teenistuskoeraga patrulltoimkonna väljapanek ööpäevaringselt terve aasta jooksul. Lisaks puhkustele vähendab reaalsete töötundide arvu ka ametnike koolitustel ja haigena tööst eemal oldud aeg.

Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuses oli samal aastal tööl 32 ametnikku, mis tagas kahe patrulltoimkonna koos teenistuskoeraga ööpäevaringse väljapaneku aasta jooksul. Üks põhjustest enam kui kolmekordse erinevuse teenistuskoera abil kinnipeetud isikute suhtarvus, tuleneb üksuses töötavate politseinike arvust. Helsingi üksuse suurem ametnike arv tuleneb muuhulgas ka sooritatavatest tööülesannetest. Soomes, nagu ka enamuses ELi maades, on lõhkeainet otsivad teenistuskoerad politsei koosseisus.

Oluline on ka teenistuskoeraga toimkonnale antava väljakutse kvaliteet selle tulemusliku lahendamise mõttes. Sündmuse lahendamisel on oluline ajafaktor, ehk kui kiiresti alustatakse esmaste toimingutega peale sündmuse toimumist. Sellele avaldab mõju väljakutse toimkonnani jõudmise kiirus, samuti ka see, kui kiiresti jõuavad politseinikud teenistuskoeraga sündmuskohale. Väljakutse edastamise kiirus juhtimiskeskuselt toimkonnani sõltub kõne vastu võtnud ametniku võimest hinnata olukorda, kas antud juhtumi puhul võiks abi olla teenistuskoerast või mitte. Samuti sõltub see juhtimiskeskuse sisesest korraldusest, kus võib olla kokkulepitud, et väljakutsed politseinikele edastab ametnik, samas kui hädaabi kõne võtab vastu teenistuja. Sündmuskohale jõudmise kiirust mõjutab ka teenindatava piirkonna suurus.

Helsingi teenistuskoerte üksus on kujundanud praktika, kus kuulates operatiivsidet, võtab toimkond teenistuskoeraga ise vastu otsuse sündmusele reageerimise osas, ootamata ära väljakutset juhtimiskeskuselt. Omaalgatuslikud on sellised väljakutsed, kus koerajuht, kuuldes sündmuse sisu, saab juba aru, et antud juhul võib abi olla teenistuskoerast. Selline tegevus kiirendab sündmuskohale jõudmist, kuna kaob filter juhtimiskeskuse näol. Samuti on koerajuht teadlikum teenistuskoera kasutamise võimalustest ning selle tulemusena suureneb tõenäosus, et

43 koera saab sündmuskohal kasutada sihipäraselt. Joonis 8 esitab juhtimiskeskuse poolt edastatud ja omaalgatuslike reageerimiste osakaalud.

juhtimiskeskuse edastatud 9479

20524 toimkonna algatusel

Joonis 8. Helsingi teenistuskoerte üksuse teenindatavate sündmuste jagunemine info liikumise järgi 01.01.2007-30.06.2011 (Allikas: Helsinkin... ; autori koostatud)

Jooniselt 8 lähtub, et ligikaudu kolmandikule teenindatud sündmuskohtadest on reageeritud omaalgatuslikult. Helsingi teenistuskoerte üksuse praktikat tunnustab ka Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse peaspetsialist, kes hindab, et selline lähenemine tööülesannetele on õige. Tegemist on oma panuse suurendamisega turvalisuse loomisel vabatahtlikkuse alusel, mis tuleneb organisatsioonikultuurist. Selleks peavad olema loodud vastavad tingimused ning tagatud motiveeritus. Kui teenindada vaid juhtimiskeskuse poolt edastatavaid väljakutseid, siis jäävad peaspetsialisti hinnangul ligikaudu pooled väljakutsed edastamata, kus võiks koera efektiivselt kasutada ning selle asemel, et saata koerapatrull, saadetakse mitu tavapatrulli, misläbi jääb olemasolev võimalus teenistuskoera näol kasutamata ning kulutatakse asjatult muud ressurssi. (Radala 2012)

Võttes vaatluse alla patrullkoerte töötulemuste suured erinevused võib väita, et põhjus peitub töö suunitluses. Ülesanded, mille täitmist eeldatakse Põhja prefektuuri teenistuskoerte üksuselt, erinevad Helsingi kolleegide omast. Helsingi üksuse patrullkoerte paremad tulemused tulenevad nende laiemast kasutusalast ehk teenistuskoera kasutatakse aktiivselt ka ennetava vahendina politseiametnike kaitseks ning erivahendina isikute kinnipidamisel. Sellistest tööülesannetest tingituna tehakse ka personalivalik. Helsingi üksuse kõik 32 ametnikku on meessoost politseinikud. Teenistuskoerte üksuse tööülesannetest tulenevalt on nõudmised koerajuhile

44 kõrgemad kui piirkondlikule politseinikule. Koerajuhi vastavust kõrgematele nõuetele mainib ka Põhja prefektuuri kiirreageerimisteenistuse juht, kes hindab, et selles üksuses töötav ametnik peaks oma oskustelt vastama kõrgematele nõuetele võrdluses n-ö tavalist välitööd tegeva politseinikuga. (Kõluvere 2012)

Hindamaks ressursside kasutamise efektiivsust, võib analüüsida Põhja prefektuuri teenistuskoerte osakaalu eriala järgi ning nende panust tulemuslike kasutamiste arvu. Joonisel 9 on esitatud patrull- ja narkokoerte tulemusliku kasutamise dünaamika Põhja prefektuuris. Patrullkoerte puhul loetakse tulemuslikuks kasutamiseks kui väljakutse teenindamisel peetakse kahtlustatav kinni või leitakse tõendeid, mis on olulised sündmuse edasiste menetlustoimingute läbiviimiseks. Narkokoerte puhul loetakse tulemuslikuks kasutamiseks narkootilise aine leidmist ja esemete leidmist, mis on seotud narkootikumide tarbimise või käitlemisega ning isikute tuvastamist, kes on olnud kokkupuutes narkootilise ainega või on narkojoobes.

80 patrullkoerad 70 narkokoerad 60

50

40

30

20

10

0 2007 2008 2009 2010 2011

Joonis 9. Põhja prefektuuri patrull- ja narkokoerte tulemuslikud kasutamised 01.01.2007- 30.06.2011 (Allikas: Põhja... ; autori koostatud).

Jooniselt 9 lähtub, et suuri erinevusi tulemuslike kasutamise kordades ei esine kuni aastani 2010. Erinevus selgub, kui hinnata mitme koeraga on antud tulemus saavutatud. Kuni ühendameti

45 loomiseni moodustasid Põhja Politseiprefektuuri künoloogiateenistuse narkootilist ainet otsivad koerad veerandi teenistuskoerte üldarvust. 2010. aasta jaanuarist, seoses ühendameti loomisega, liitus teenistusega kolm piirivalve narkokoerajuhti. Koos juba olemasoleva kolme narkokoeraga sai võimalikuks organiseerida igapäevane narkokoerte väljapanek. Eelnevast tulenevalt sai võimalikuks organiseerida koerte tööd Tallinna Reisisadamas ja lennujaamas, mis andis võimaluse koerajuhtidele ning koertele kogemuste omandamiseks ja kajastus ühtlasi ka aruandluses koerte kasutamise kordade ning tulemuslikkuse kasvus. Lisandunud ressurss narkokoerte näol kasvatas vahet patrullkoertega tulemuslikkuse osas veelgi.

PPA korrakaitseosakonna juhi sõnul iseloomustab eelnev, et narkokoeri kasutatakse rohkem läbimõeldumalt kui patrullkoeri sündmustel. Juhul kui patrullkoeri kaasataks erinevatel sündmustel, kus nendest võiks abi olla, oleksid näitajad ka sellel alal paremad. Samuti arvas ta, et madalam tulemuslikkus on tingitud juhtimiskeskuse piiratud teadmistest koera kasutamise võimaluste kohta ning teenistuskoeraga toimkonna initsiatiivi taga. (Miilits 2012) Vaadeldes narkokoerte tulemuslikkuse kasvu alates ühendameti loomisest, võib järeldada, et n-ö narkokoerte rühma tekkimisega avanesid ka võimalused töö paremaks planeerimiseks ning seega ka koerte efektiivsemaks kasutamiseks keelatud ainete avastamisel. Narkokoerte lisandumisel teenistusse ei tekkinud probleeme koerte hõivatusega.

Narkokoerte olulisust teenistuses rõhutab ka Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse peaspetsialist, märkides Tallinna ja Harjumaa püsiva elanikkonna suurust ja seda läbivat inimeste ning kaupade voogu. Tallinn on Eesti mõistes suur tõmbekeskus. Harjumaa kaarti hinnates adume kuivõrd suure rannikuala hõlmavad Tallinna piirkonnas sadamad. Sadama piirkond on Muugalt Koplini, välja arvatud vahepealne lõik Pirital. Kuna Põhja prefektuuri koerarühm täidab ka piiri valvamise funktsiooni, siis neid koeri peaks olema suurusjärgu võrra rohkem, et ära täita see funktsioon. Lisaks sellele on lennujaam, mis on rahvusvaheline piiripunkt ning samuti toimub veel n-ö tavapärane kriminaalne tegevus Harjumaa piires. Sellest tulenevalt ei tekiks narkokoerte hõivatusega probleeme Põhja prefektuuri territooriumil. Narkootikumide avastamine on oluline, sest oma olemuselt on nad juba kriminaalse tegevuse alus. Narkootikumid, ebaseaduslik tulu, tulirelvad ja vägivald on omavahel tihedalt seotud. (Radala 2012)

Liites Põhja prefektuuri patrull- ja narkokoerte tulemuslikud kasutamised võib järeldada, et vähemalt käesoleva ajani on narkokoerte panus oluline teenistuskoerte üldisesse

46 tulemuslikkusesse. Jooniselt 10 lähtub, et narkokoerte arvu suurenemine teenistuses seoses ühendameti loomisega on mõjutanud üksuse üldist tulemuslikkust. Üheks peamiseks põhjuseks on eespool mainitud sihipärane kasutamine, mida lihtsustab ka nimetusest tulenev tööülesanne. Patrullkoeri nimetatakse Eestis veel ka jälje- või jälituskoerteks. FRONTEXi ühtsetest standarditest tulenev liigitus „üldotstarbeline koer“ ei ole Eestis veel juurdunud, mistõttu seostatakse patrullkoeri põhiliselt jäljeajamisega. Samas ei ole jäljeajamise oskusega linnas sageli võimalik eesmärki saavutada. Seda seisukohta jagab ka SKA peaspetsialist, kes hindab jäljeajamist linnas raskeks situatsiooniks. Suures tõmbekeskuses endas on jäljeajamisoskus suhteliselt vähe kasutatav, kuna linnamaastikul on jälge ajada ääretult raske. Õnnestumine võib tulla ainult öisel ajal kui inimesed ja transpordivahendid ei liigu ning sedagi ainult mitmete asjaolude kokkulangemisel. (Radala 2012)

80 Tulemuslikud kasutamised 70

libisev keskmine 60

50

40

30

20

10

0 2007 2008 2009 2010 2011

Joonis 10. Põhja prefektuuri künoloogiateenistuse teenistuskoerte tulemuslikud kasutamised 01.01.2007-30.06.2011 ja 12 kuu libisev keskmine. Autori koostatud.

Jooniselt 10 ilmneb tulemuslike kasutamiste kasv alates 2010. aastast. Joonisel kujutatud libisev keskmine on fikseeritud arvu naabervaatluste aritmeetiline keskmine, mis liigub läbi kogu rea aja kasvamise suunas. Aritmeetiline keskmine leitakse mingis ajaintervallis, mida nimetatakse libisemissammu pikkuseks. Libiseva keskmisega on võimalik elimineerida sesoonset

47 komponenti. (Käerdi 2006:35, 36) Langev trend graafiku viimase aasta juures on seletatav narkokoerte arvu vähenemisega seitsmelt viiele. Seega võib uuesti nentida, et Põhja prefektuuris määrab teenistuskoerte üldise tulemuslikkuse taseme narkokoerte sihipärasem kasutamine võrdluses patrullkoertega.

Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse aruandluses kahjuks ei kajastu narkokoerte tulemuslikud kasutamised, märgitud on vaid mitu korda on teenistuskoeri kasutatud narkootiliste ainete otsingul. Seisuga august 2011 oli Helsingi üksuse 21 koerast 10 võimelised otsima narkootilist ainet, kaheksal koeral oli narkootikumide otsimine n-ö lisaeriala ja kaks koera olid spetsiaalsed narkokoerad. Lisaeriala tähendab, et üldotstarbelisele ehk patrullkoerale, kelle koolitussuund on inimese lõhn, õpetatakse lisaks veel otsinguga seotud eriala. Atesteeritud patrullkoer on võimeline ajama inimese lõhnajälge, otsima inimese lõhnaga esemeid, kaitsma koerajuhti ning kinni pidama isikut. Õpetatavaks lisaerialaks võib olla näiteks narkootiliste ainete otsing või inimese surnukeha otsing. Lisaeriala õpetatakse teenistuskoertele selleks, et teatud teenus oleks tagatud ööpäevaringselt miinimumtasemel. Järgnevas tabelis 4 on esitatud näitajad, kui suure osakaalu teenistuskoerte kasutamisest moodustavad narkootilise aine otsing ja jälje ajamine Helsingi politseiosakonnas.

Tabel 4. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse teenistuskoerte kasutamiste arv ja tegevuste osakaalud 2007-2010. (Allikas: Helsinkin...2011; autori koostatud)

Narkootilise Jälje Narkootilise aine Jälje ajamise Aasta Kasutamisi aine otsinguid ajamisi otsingu osakaal osakaal Muud tegevused 2007 1676 736 118 44% 7% 49% 2008 1507 456 157 30% 10% 60% 2009 1732 409 177 24% 10% 66% 2010 1744 476 173 27% 10% 63%

Teenistuskoerte kasutamise üldarvust moodustab jälje ajamine vaid ühe kümnendiku. Jälje ajamise sedavõrd madal osakaal on seletatav sellega, et Helsingi üksus töötab vaid linna piires. Linn on oma olemuselt keeruline keskkond teenistuskoera jaoks inimese jäljeajamise mõttes. Linnatänavate taristu ühistranspordi võrguga, muud transpordivahendid ning jalakäijate rohkus on tegurid, mis hävitavad lõhnajälje ja soodustavad süüteos kahtlustataval sündmuskohalt põgeneda. Teoreetilised võimalused inimese lõhnajälge ajada tekivad öisel ajal kui linnaliiklus rahuneb ning sedagi ainult siis, kui sündmus leiab aset äärelinnas, kus leidub haljastusala, mis

48 säilitab koera jaoks paremini lõhnajälje. Haljasalale jääb lisaks inimese lõhnajäljele ka keskkonnamuutuse jälg. Asfaltkattele ei jää keskkonnamuutuse jälge ning tulenevalt asfaldi koostisest ei püsi teenistuskoera motivatsioon jälge ajada kaua.

Tulenevalt üksuse töökeskkonnast kasutatakse ka teenistuskoeri vastavalt nende võimalustele. Üle poole Helsingi üksuse teenistuskoerte kasutamisest moodustavad narkootilise aine otsing ning teenistuskoera kasutamine erivahendina isikute kinnipidamisel. Tööülesanded ja teenistuskoera rakendamise võimalused määravad personalivaliku ning paiknemise politsei organisatsioonis.

Helsingi politseiosakonna ja Põhja prefektuuri teenistuskoerte üksuste tegevuste võrdluses selgub, et kõrgema tulemuslikkuse tagab täidetavate ülesannete valik vastavalt keskkonnale, milles teenistuskoerad töötavad. Helsingi üksus on reageerinud sündmustele vaadeldaval ajaperioodil kordades enam. Samas on Helsingi politsei teenistuskoerte kasutamise määr oluliselt madalam Põhja prefektuuri omast, kuid tulemuslikkus kõrgem. Sellest võib järeldada, et teenistuskoeri kasutatakse sihipärasemalt ja vaid nendel sündmustel, kus on suurem tõenäosus saavutada eesmärk.

2.2. Politsei teenistuskoerte töötulemused politseiorganisatsioonis eraldiseisva üksuseta

Prefektuurides kus puudub teenistuskoerte üksus on töö teenistuskoeraga mitte põhifunktsioon, vaid lisaülesanne. Sageli on teenistuskoera tõhus kasutamine raskendatud põhitööst tulenevate ülesannete tõttu ning tulemuseks on madalam efektiivsus ja pikem reageerimisaeg. Madalama efektiivsuse all mõeldakse sh väiksemat arvu töötunde, vähem teenindatud väljakutseid ja seeläbi ka madalamat tulemuslikkust teenistuskoera kohta. Samuti raskendab tööd teenistuskoertega asjaolu, et need asetsevad hajutatult organisatsiooni erinevates üksustes (noorsoopolitsei, piirkondlik või patrullteenistus, arestimaja, piirivalve). Raskendatud on ka planeerimiseprotsess, kuna tuleb arvestada erinevate üksuste eripäradega, mis vähendab võimlusi suuremate politseiliste tegevuste läbiviimiseks, kaasates mitmeid koerajuhte teenistuskoertega. Samuti saab koerajuht sellisel juhul teenistuskoera koolitada vaid üksinda, puuduvad rühmatreeningu võimalused ning vajalikud abilised. Selline korraldus mõjutab teenistuskoertega tehtava töö tulemuslikkust.

49

Järgnevas tabelis 5 on esitatud autori hinnangul nelja prefektuuri teenistuskoerte valdkonna peamised näitajad 2011. aasta esimese poolaasta kohta. Põhjalikumat analüüsi takistab vastava varasema aruandluse puudumine või puudulikkus. Alates ühendameti loomisest on tehtud pingutusi ühetaolise aruandluse sisseviimiseks, kuid märtsis 2012 käivad veel arutelud, milliseid andmeid koguda ja millistes ühikutes mõõta teenindatud väljakutseid. Ühtlasi püütakse selgusele jõuda, kas oluline on väljakutsete arv, nende teenindamisele kulunud aeg või tuleks aruandluses kajastada mõlemat näitajat.

Tabel 5. Teenistuskoerte koondaruanne 01.01.2011-30.06.2011 (Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti...2011).

Prefektuur Põhja Ida Lõuna Lääne Koerte arv 19 15 33 17 Koerajuhte 18 13 29 14 Koerte kasutamine tundi 7182 1131 5011 1852 Tulemuslikult korda 180 6 4 148 sh jälje/jälituskoerad korda 32 2 0 5

Tabelis 5 on võrreldavad vaid Põhja- ja Lääne prefektuuri teenistuskoerte tulemuslikud kasutamised, muude näitajate poolest on Põhja prefektuur eraldiseisva teenistuskoerte üksuse tulemustega selgelt liidripositsioonil. Seda, et koerajuhil on töö koeraga lisatöö, näitab ilmekalt ka Põhja- ja Lõuna prefektuuri teenistuskoerte arvu ning kasutamise aja võrdlus, millest nähtub samuti, et kui töö teenistuskoeraga ei ole primaarne, kannatavad töötulemused. Kuigi Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse andmetel on koerajuhtide ja teenistuskoerte arv vähenenud, kasutab töö autor PPA ametlikku aruandlust.

Alates ühendameti loomisest ei eksisteeri ühtset aruandluse vormi teenistuskoerte valdkonnas. Prefektuuriti esitatakse aruandlust erinevate tabelitena. Samas on olemas dubleeriv andmebaas, kuhu sisestatakse valikuliselt ja mitte kõigi prefektuuride töötajate poolt teenistuskoertega tehtud tegevused. Selleks, et teenistuskoertega seonduv aruandlus oleks ühetaoline ja usaldusväärne, tuleks arendada Politsei- ja Piirivalveameti poolt hallatavat teenistuskoerte registrit (TR). Eesmärgiks oleks luua andmebaas, mis sisaldaks senisest enam infot ning võimaldaks paremini analüüsida teenistuskoertega seonduvaid tegevusi.

Autori hinnangul oleks teenistuskoerte registri arendamisest kasu eelkõige töökorralduse planeerimisel ressursside juhtimise seisukohalt. Objektiivne aruandlus on alus analüüsiks ja

50 vajadusel muutusteks. Aruandlusest selguks, millised koerad on tulemuslikud ning millistes tingimustes on edu saavutatud. Selle põhjalt saaks planeerida, milline võiks olla narko- ja patrullkoerte osakaal teenistuses. Vastavalt sellele saaks kavandada koolituskava, mis enim leiaks rakendust ka töös. Riigisiseselt selguksid regioonide eripärad, mida saab arvestada koerte koolitussuuna valikul ning isikkoosseisu planeerimisel. Ühtse infosüsteemi käivitamine asutuse sees viiks lõpule ühendameti loomisel tekkinud ebakõla aruandluses ühe valdkonna lõikes, mis on oluline administreerimise aspektist.

Uuringu autori poolt läbiviidud viie ekspertintervjuu tulemusel selgus, et kõik viis intervjueeritut pooldasid teenistuskoerte koondamist eraldiseisvatesse struktuuriüksustesse. Ühetaoline korraldus prefektuuride lõikes tagaks ka objektiivsema aruandluse (vt tabel 6).

Tabel 6. Intervjueeritavate vastused eraldiseisva struktuuriüksuse ja selle valdkondliku paiknemise kohta (Allikas: Land 2011, Miilits 2012, Kõluvere 2012, Radala 2012, Virk 2012; autori koostatud).

Kodakondsus- ja Valdkond Üksus Korrakaitsebüroo Piirivalvebüroo Kriminaalbüroo migratsioonibüroo Intervjueeritav 1 x x x - - Intervjueeritav 2 x - x - - Intervjueeritav 3 x x - - - Intervjueeritav 4 x x x - - Intervjueeritav 5 x x - - -

Tabelist 6 lähtub, et keegi intervjueeritavatest ei pooldanud teenistuskoerte üksuse loomist kriminaalpolitsei ega ka kodakondsus- ja migratsioonibüroo alluvusse. Kui eraldiseisva teenistuskoerte üksuse vajalikkuses olid kõik intervjueeritavad samal seisukohal, siis valdkondliku paiknemise osas kõik arvamused ei kattunud. Intervjueeritavate ametnike valikul oli peamiseks eesmärgiks erinevate juhtimistasandite esindatus. Tulenevalt magistritöö eesmärgist langes valik valdavalt politseilise taustaga ametnikele. Üks intervjueeritavatest, kes tegeleb teenistuskoerte koolitamisega, on piirivalvealase taustaga, omades pikaajalist tööstaaži teenistuskoeraga idapiiril. Kriminaalbüroo ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo koosseisus töötavaid ametnikke ei intervjueeritud, kuna valdava osa teenistuskoerte tööajast moodustavad korrakaitselised või piiri valvamisega seotud tööülesanded. Samuti ei ilmnenud intervjuude

51 läbiviimise käigus vajadust kriminaalpolitsei või kodakondsus- ja migratsiooni valdkonna taustaga inimeste täiendavaks intervjueerimiseks, kuna intervjuude käigus ei pakutud kordagi üksuse võimalikku paiknemist organisatsioonis vastavates valdkondades.

Mitmed intervjueeritavad rõhutasid PPA nelja põhisuuna (korrakaitsepolitsei, kriminaalpolitsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniosakonna) vajaduste katmist teenistuskoera teenusega. Lõuna prefektuuri juhtimiskeskuse juht Ottomar Virk põhjendas eraldiseisva üksuse loomist sellega, et teenistuskoerte hajutatud paiknemine politseiorganisatsioonis ei anna soovitud tulemust. Ta leidis, et prefektuuri tasandil peaks kindlasti olema üksus ja seega oleks teenistuskoera töö spetsiifikast tulenevalt kogu prefektuuri erinevate üksuste vajadused rahuldatud. Käesoleva ajani on praktika näidanud, et teistmoodi teenistuskoerte valdkond ei toimi. Oluline on tagada ööpäevaringne reageerimine ning sellest tulenevalt ka reageerimine sündmusele mõistliku ajaga. Teenistuskoerte üksusel oleks kõige mõistlikum paikneda korrakaitse büroo all ja sealt vajadusel pakkuda teenust ka teistele valdkondadele. Koerajuhi töö seostub kõige rohkem korrakaitse valdkonnaga, kuna töötatakse politseivormis ja n-ö tänaval. Riigipiiri, mis läbib looduslikku maastikku, valvamine on piisavalt eripärane, et selle suunitlusega koerad võiksidki paikneda piiril. (Virk 2012)

Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse peaspetsialist Rene Radala tõi samuti välja piiri valvamisega seotud eripärad. Tema arvates peaksid riigi idapiiril piiri valvamisega tegelevad teenistuskoerad koos koerajuhtidega kuuluma kordonite koosseisu. Kõik ülejäänud teenistuskoerad peaksid paiknema korrakaitse büroo alluvuses. Seega, Põhja- ja Lääne prefektuuris töötavad teenistuskoerad peaksid olema eraldiseisvates üksustes korrakaitse büroo koosseisus. Ida- ja Lõuna prefektuuris peaksid riigipiiri valvamisega tegelevad teenistuskoerad piirivalve kordonite koosseisus ning kõik ülejäänud teenistuskoerad peaksid paiknema eraldiseisvas üksuses korrakaitse büroo koosseisus. Samas rõhutas ta, et koerajuhtide ja teenistuskoerte varustuse ning koolitusega peaks prefektuuris tegelema üks konkreetne ametnik, et vältida dubleerivaid tegevusi. (Radala 2012)

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna juht Tarmo Miilits on samuti veendunud, et teenistuskoerad peavad organisatsioonis paiknema eraldiseisva üksusena. Eraldiseisva üksuse poolt argumendina toob ta välja suure ühisosa teenistuskoerte puhul, milleks on varustus ja koolitus. Valdkondliku jaotuse juures peab Tarmo Miilits oluliseks teenistuskoerte osakaalu tulenevalt töö suunitlusest. PPA juhtkonnas on kokkulepitud, et see valdkond paikneb piirivalve

52 poolel kuna piiri valvamisega tegelevaid koeri on rohkem. Samuti rõhutab ta asjaolu, et teenistuskoerte alast koolitust on valdavalt läbi viinud piirivalvega seotud asutused. Enne ühendameti loomist oli selleks Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži juures asuv teenistuskoerte koolituskeskus. Kokkuvõtvalt peab teenistuskoerte korraldus olema ühetaoline juhtimise ja koordineerimise seisukohast. Tulenevalt PPA prioriteetidest ei ole selle valdkonnaga seniajani tegeletud, kuid mõne aasta pärast on teenistuskoerte korraldus ühendametis kindlasti ühetaoline. (Miilits 2012)

Põhja prefektuuri kiirreageerimisteenistuse juht Tiit Kõluvere läheneb samuti teenistuskoerte valdkonnale juhtimise seisukohast. Tsentraliseeritus ja ühtne juhtimine tagab stabiilsema arengu kõigile koerajuhtidele koos teenistuskoertega üle Eesti. Ühesugune koerajuhtide koolitus ja varustus tagab ühtlase teenuse kvaliteedi üle Eesti. Tiit Kõluvere paigutaks teenistuskoerte üksuse organisatsioonisiseselt sama büroo alla, kus on kiirreageerimisteenistuski, ehk korrakaitsebüroo koosseisu. Üheks põhjuseks on koerajuhtide poolt tehtava töö suunitlus, mis tagab eelkõige ühendameti korrakaitseliste prioriteetide täitmise. Samas näeb ta teenistuskoerte üksust kui tugevdatud patrulltoimkonda lisavõimalusega. (Kõluvere 2012) Tõenäoliselt tulenevalt oma ametikohast näeb ta teenistuskoeras ka süüteos kahtlustatava isiku kinnipidamise ning ründe tõrjumise vahendit.

Põhja prefektuuri künoloogiateenistuse jaoülem Tõnis Land leiab, et teenistuskoerad peaksid paiknema organisatsioonis eraldiseisva üksusena. Ta arvab, et teenistuskoerad peaksid paiknema vastava büroo koosseisus tulenevalt töö suunitlusest. Piiri valvamisega tegelevad koerad peaksid paiknema piirivalvebüroo ja üldotstarbelised ehk patrullkoerad korrakaitsebüroo koosseisus. Teenistuskoerte paigutamisel tuleb arvestada prefektuuri eripäraga, eriti Ida ja Lõuna prefektuuris, kus on välispiir. Tõnis Land on seisukohal, et patrullkoeri tuleb senisest enam kaasata avaliku korra tagamisse, eriti olukordadesse, mis on kõrgema ohuastmega. Tiheasustusega aladel peaks teenistuskoeraga tehtav olema pigem ennetav kui tagajärgedele reageeriv. Jälje ajamine linnamaastikul on keeruline ning sellest tulenevalt ei peaks sellele peamist rõhku panema. Teenistuskoera kasutamine linnas peaks olema suunatud võimalike kahjude ärahoidmisele. Teenistuskoera peamine eesmärk oleks kaitsta koerajuhti ja teisi politseiametnikke võimaliku ründe eest ning vajadusel põgenev isik kinni pidada. Eelpool nimetatud tegevused kuuluvad korrakaitsepolitsei valdkonda. (Land 2012)

53

Teenistuskoerte üksuse puudumine prefektuuris pärsib võimalusi sisekoolitusteks ja sellest tulenevalt ka teenistuskoera kasutamise võimalusi. Kõige parem näide on teenistuskoera kui jõu kasutuse vahendi koolitamine. Selleks, et koera kasutada kahtlustatava kinnipidamisel, on vaja koeraga läbi viia vastavaid harjutusi iganädalaselt, et tagada teenistuskoera töövõime ning usaldusväärsus. Selliste harjutuste läbiviimiseks on vaja kaasata täiendavalt inimesi, sh vähemalt esmase väljaõppega figurant, kes on võimeline koera vastu võtma ning andma õige haarde. Koerajuhil ilma kõrvalise abita ei ole võimalik koolitada koera isiku kinnipidamiseks ja koerajuhi kaitsmiseks. Selleks, et oleks võimalik sooritada põhilised harjutused, peaks ühes kordonis või üksuses olema vähemalt neli koerajuhti. Vastasel juhul jäävad mitmed koera kasutamise võimalused ära ning teenistuskoera kui erivahendi mõttekus kaob. (Radala 2012) Illustreerimaks eelpool toodud seisukohti, on hea näitena võimalik tuua 2010. aasta töötulemuste tabelist 7 prefektuuride lõikes teenistuskoera abil kinnipeetud isikute näitajad.

Tabel 7. Jälje/jälituskoerte töötulemused prefektuuride lõikes 2010. a. (Allikas: Politsei-ja Piirivalveameti...2011; autori koostatud)

jälje/jälituskoerad ühik Põhja Ida Lõuna Lääne koerte arv tk 19 16 29 18 kinnipidamine korda 26 0 1 0 eseme leidmine korda 15 0 0 1 inimese leidmine korda 0 1 1 2

Tabelist 7 lähtub, et koera abil on isikuid kinni peetud peamiselt Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnas. Üheks peamiseks põhjuseks, miks mujal prefektuurides ei kasutata teenistuskoera jõu kasutuse vahendina, on kindlasti kohapealsete koolitusvõimaluste puudumine. Paar nädalat koolitust aastas Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuses ei taga koera arengut vajalikul määral. Samas peavad teenistuskoerte koolituskeskuse peaspetsialist Rene Radala ja Põhja prefektuuri künoloogiateenistuse jaoülem Tõnis Land teenistuskoerte puhul oluliseks väljundiks võimekust olla kaasatud situatsioonidesse, mis võivad tingida füüsilise sunni kasutamise politseiametnike poolt.

Teenistuskoer peab olema võimeline vajadusel hammustama. Koerajuht saadetakse sündmustele, mis võivad laheneda rahumeelselt või tekib vajadus kasutada erivahendeid, sh teenistuskoera.

54

(Radala 2012) Toimkonda teenistuskoeraga peaks saatma väljakutsetele, mis on seotud avaliku korra, kahtlusaluse kinnipidamisega ning muudele väljakutsetele, kus võib vaja minna jõu kasutust. Selleks, et teenistuskoer oleks võimeline täitma selliseid ülesandeid, on vaja tagada läbimõeldud ja eesmärgipärane koolitusplaan. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse poolt atesteeritud koer ei ole võimeline isikut kinni pidama või kaitsma koerajuhti. (Land 2012)

Eelpooltoodust võib järeldada, et teenistuskoerte organisatsioonis paiknemisel üksusena on mitmeid eeliseid võrrelduna hajutatud paiknemisega. Üksuses on teenistuskoerte hõivatus ehk töötundide arv teenistuskoera kohta oluliselt kõrgem kui hajutatud paiknemise korral. Viimane tuleneb sellest, et koerajuhil on põhitööks teenistuskoeraga tööülesannete täitmine. Sellest omakorda tulenevalt on ka teenindatud väljakutsete arv teenistuskoera kohta kõrgem.

Võrreldes teenistuskoerte tulemuslikke kasutamisi, siis üksuses paiknevate koerte puhul on see oluliselt kõrgem. Üheks põhjuseks on rohkemate väljakutsete teenindamine ning sellest tulenevalt tekib rohkem olukordi, kus on võimalus tulemuslikuks lahenduseks. Tulemuslikkust mõjutab ka teenistuskoera kasutusala ehk nende ülesannete arv, mida on võimalik teatud teenistuskoeraga läbi viia. Eraldiseisvas üksuses on üheks lisavõimaluseks kasutada teenistuskoera jõukasutuse vahendina. Üksuses on võimalik läbi viia koolitusi ehk tagada koera areng või hoida saavutatud taset.

Organisatsioonis hajutatud paiknemise puhul ei ole koerajuhil võimalik teenistuskoeraga läbi viia isiku kinnipidamise harjutusi, kuna puuduvad selleks vajalikud instruktorid ja abilised. Hajutatud paiknemise puhul ei kaasata üldse või kaasatakse harva teenistuskoeri patrullimisse suuremates linnades avaliku korra tagamise eesmärgil ning sellest tulenevalt vähenevad võimalused kasutada teenistuskoera jõukasutuse vahendina veelgi. Eraldiseisev üksus võimaldab paremini planeerida teenistuskoertega sooritatavaid tegevusi. Patrullkoerte puhul on võimalik koostada töögraafik selliselt, et nendel nädalapäevadel kui on tavaliselt keskmisest rohkem sündmusi on teenistuskoera võimekus politseil olemas. Seda ka juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik tagada ööpäevaringset väljapanekut. Otsingukoerte puhul on võimalik planeerida politseilisi tegevusi suurematel objektidel, nagu üldhariduskoolid, kaitseväe kasarmud, piiripunktid jne. Planeerimise puhul on oluliseks teguriks ka võimekuse olemasolu teenuse pakkumiseks suurematel objektidel.

55

2.3. Politsei teenistuskoerte üksuste korraldus Schengeni alal ning ettepanekud vastava korralduse kohta Eestis

Euroopa Liit liigub oma arengus ühtsete standardite suunas. Euroopa riikide vaheline piiriületav koostöö on oluline piirkondade omavahelise sidususe ja tasakaalustatud sotsiaalmajandusliku arengu toetamiseks nii EL-i sise- kui välispiiridel. Euroopa territoriaalne koostöö on üks kolmest EL-i ühtekuuluvuspoliitika eesmärgist, lisaks konvergentsi ning konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkidele. (Euroopa...2009) EL-i välispiiri agentuur FRONTEX on välja töötanud ühtsed standardid teenistuskoerte alasele tegevusele (Ühtsed...2009). Senini on puudunud ühtne katusorganisatsioon Euroopa Liidus, mis tegeleks politsei teenistuskoerte valdkonnaga. Ungari Vabariik oli EL eesistujariik 2011. aasta esimesel poolel ning selle kuue kuuga läheneti jõudsalt politsei teenistuskoerte tööd koordineeriva ametkonna loomisele. EL tasemel on tõdetud, et piiriülene koostöö peab toimima ka teistes valdkondades peale organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi alase võitluse.

EL õiguskaitse töörühm arutas oma 11. jaanuari, 18. veebruari ja 18. märtsi 2011. aasta koosolekutel eesistujariigi ettepanekut, mis käsitleb politseikoerte kasutamist Euroopa Liidus, ja võttes arvesse delegatsioonide märkusi, kiitis heaks vastavat teemat käsitleva nõukogu resolutsiooni eelnõu. EL-i Nõukogu, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklit 87, milles sätestatakse kõikide liikmesriikide pädevate asutuste vahelise politseikoostöö sisseseadmine ja nimetatud asutuste personali koolitamise toetamine ning personali vahetamine, väljendas oma seisukohti antud teemal. EL-i Nõukogu märkis, et õiguskaitsealane koostöö Euroopas on tõhus üha enamates valdkondades ja tuletas meelde, et Stockholmi programmis (2010 – 2014) kutsutakse üles tõhusamale poliitikakujundusele, sh tõhusamale õiguskaitsealasele koostööle Euroopas, mille peamine eesmärk on edendada lisaks terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele ka liidu kodanike igapäevaelu mõjutava piiriülese kuritegevuse vastast võitlust. (Euroopa...2011)

EL-i Nõukogu on märkinud, et Euroopa õigus- ja õiguskaitsekultuuri tugevdamiseks on oluline arendada edasi Euroopa koolitusprogramme ja rakendada programmist Erasmus inspireeritud vahetusprogramme politseiametnike jaoks, tuginedes Euroopa Politseikolledži CEPOL-i ja FRONTEX-i olemasolevate koolitusasutuste suutlikkusele. Samas tunnistades, et tuleks välja töötada sidus ja integreeritud lähenemisviis selleks, et muuta võitlus organiseeritud ja

56 rahvusvahelise kuritegevuse raskete vormidega rohkem integreerituks, tõhusaks, läbipaistvaks ja vastutavaks, ja et seda hõlbustaks ühiste standardite väljatöötamine ja liikmesriikide kogemuste vahetamise edendamine kõikide võimalike vahenditega. EL-i Nõukogu märkis vajadust hõlbustada politseikoerte ühist kasutamist piiriülestel operatsioonidel, et tagada õiguskaitseasutuste paindlik ja tõhus koostöö. Samuti märgiti FRONTEXi seni saavutatud tulemusi politseikoerte koolituskavade ühtlustamisel. (Ibid 2011)

EL-i Nõukogu on samuti kutsunud liikmesriike üles looma politseikoerte professionaalide Euroopa võrgustiku KYNOPOL, et edendada liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist koostööd ja koordineerimist politseikoerte kasutamisel. Samuti määrama riikliku kontaktpunkti KYNOPOLi tegevuses osalemiseks ja teabevahetuskeskuseks, koostama riiklikest kontaktpunktidest nimekirja ja tagama selle ajakohastamise, teavitades nõukogu peasekretariaati. EL-i Nõukogu kutsus liikmesriike julgustama riiklikke kontaktpunkte aktiivselt osalema KYNOPOLi töös, ühistel koolituskursustel ja operatsioonidel ning edendama KYNOPOLi abil parimate tavade vahetamist politseikoerte kasutamise kohta EL-is, samuti kaaluma vajadusel KYNOPOLi pakutud lahenduste integreerimist siseriiklikusse praktikasse ning aktiivset osalemist kavandatud meetmete tõhusaks rakendamiseks (Euroopa...2011). Ungari on nõustunud vabatahtlikult täitma KYNOPOLi alalise sekretariaadi ülesandeid, mis hõlmavad võrgustiku töö korraldamist ning võrgustikule haldustoetuse pakkumist.

Euroopa Liidu Nõukogu kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma ka võimalust anda asjakohast rahalist toetust KYNOPOLi tegevusele, samuti kutsub FRONTEXit ja CEPOLit üles lisama ELi tasandil ja piiriülestel operatsioonidel politseikoerte kasutamist puudutavad meetmed oma iga- aastastesse tööplaanidesse ning tegema aktiivset koostööd KYNOPOLiga, jagades olemasolevaid ühiseid koolitusmeetodeid ja teadmisi, aidates kaasa võrgustiku edukusele. ( Ibid 2011)

Schengeni õigusruumi liikmesriikide piiriülest õiguskaitseorganite koostööd reguleerib ning annab selleks soovitusi Schengeni Konventsioon. Konventsiooniosalised moodustavad alalise töörühma, et uurida ühiseid probleeme narkootiliste ainetega seotud kuritegude vastu võitlemise alal ning vajadusel koostada ettepanekuid konventsiooniosaliste vahelise koostöö praktiliste ja tehniliste külgede parandamiseks. Töörühm esitab oma ettepanekud täitevkomiteele. Töörühma, mille liikmed nimetavad ametisse pädevad siseriiklikud asutused, kuuluvad eelkõige politsei- ja tollivõimude esindajad. Seoses mis tahes tüüpi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, sh kanepi otsese või kaudse müügiga ning selliste toodete ja ainete omamisega müügiks või ekspordiks

57 kohustuvad konventsiooniosalised, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni olemasolevaid konventsioone järgides, võtma kõik vajalikud meetmed narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveo tõkestamiseks ja selle eest karistamiseks. Tõkestamaks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, sh kanepi ebaseaduslikku importi, tugevdavad konventsiooniosalised isikute ja kaupade ning transpordivahendite liikumise kontrolli oma välispiiril. Vastavad meetmed täpsustab eelpool viidatud töörühm, mis pöörab mh tähelepanu sisepiiridel tööülesannetest vabanevate politsei- ja tollitöötajate ümberpaigutamisele, samuti narkootikumide avastamise nüüdismeetodite ja narkokoerade kasutuselevõtmisele (Schengeni...1985). Seega loob Schengeni Konventsioon õigusliku aluse teenistuskoerte rakendamiseks integreeritud piirihalduses.

EV Valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 sätestas siseturvalisuse arendamisel ühe olulise prioriteedina lõpetada riiklikult tarbetu dubleerimine erinevate ministeeriumite ja ametkondade vahel. Dubleerimise ja valdkondade juhtimise hajumise vältimiseks nägi valitsuse tegevuskava ette Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamise. Politsei- ja Piirivalveamet alustas oma tööd 1. jaanuarist 2010 (Politsei...2012). Loodud ühendametis on neli prefektuuri. Kõigis neljas prefektuuris on tööl koerajuhid teenistuskoertega, kuid nende paiknemine organisatsioonis erineb prefektuuriti. Seisuga 20.03.2012 olid Lääne- ja Lõuna prefektuuris teenistuskoerad korrakaitse-, kriminaal- ning piirivalvebüroo koosseisus. Ida prefektuuris on osad teenistuskoerad korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö talituse ennetusteenistuse koosseisus. Piiri valvamisse kaasatud teenistuskoerad on piirivalvebüroo ning sealt edasi erinevate kordonite koosseisus. Lisaks on veel kaks teenistuskoera kriminaalbüroo koosseisus. Põhja prefektuuris on eraldiseisev üksus künoloogiateenistus, mis on korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse koosseisus. Üks Põhja prefektuuri koerajuht on piirivalvebüroo koosseisus. Seega ei ole ühendametis teenistuskoertega seonduv valdkond ühetaoline.

58

Sarnane olukord valitseb ka Ungaris, kus politsei ja piirivalve ühendati aastal 2007, samal aastal, kui riik ühines Schengeni õigusruumiga. Ungari jaguneb territoriaalselt 19-ks maakonnaks ning maakonniti on teenistuskoerte korraldus erinev. Kuna Ungaril on vaid suhteliselt lühikene ELi välispiiri lõik, siis on valdav enamus teenistuskoeri n-ö politsei taustaga. Sellest tulenevalt paiknevad koerad kas korrakaitse- või kriminaalpolitsei koosseisus. Teenistuskoerad paiknevad nii eraldiseisvates struktuuriüksustes kui ka üksikult. Peamine tegur, millest sõltub eraldiseisva üksuse olemasolu on piirkonna üldine kuritegevuse tase, rahvaarv ning sellest tulenevalt ka piirkonnas töötavate politseiametnike arv. Hõredama asustusega piirkondades ei ole leitud, et oleks otstarbekas luua eraldiseisvaid teenistuskoerte üksusi. Koerad jagunevad korrakaitse- või kriminaalpolitsei valdkonda eriala järgi. Patrull- ehk üldotstarbelised koerad on korrakaitsepolitsei koosseisus. Identifitseerimiskoerad ja lõhkeaineid otsivad koerad on kriminaalpolitsei struktuuris. Valdavalt on viimases ka narkootikume otsivad koerad, laibakoerad ning jäljekoerad, kuigi see ei ole reegel. (Varga 2011)

Läti Vabariigis on politsei ja piirivalve eraldiseisvad asutused. Läti politseil on kaks teenistuskoerte üksust. Mõlemad, Riia ja Daugavpilse, üksused kuuluvad korrakaitsepolitsei patrullteenistuse koosseisu. Nendele lisaks on odoroloogia labor kriminaalpolitsei alluvuses, kus töötavad identifitseerimiskoerad. (Novikovs 2011) Ülejäänud riigis on teenistuskoerad koos koerajuhiga erinevates struktuuriüksustes. Läti Piirivalveameti alluvuses on kuus teenistuskoerte üksust: Riia, Vilaka, Ludza, Daugavpils, Ventspils ja lennujaama üksus. (Barkans 2012)

Soome Vabariigis on politsei teenistuskoerad korrakaitse osakonna koosseisus. Koerajuhid koos teenistuskoertega kuuluvad eraldiseisvasse üksusesse. Üksuse suurus sõltub teeninduspiirkonna elanikkonna arvust ja suurusest, kuid täpset mudelit, mis reglementeeriks üksuse liikmete või teenistuskoerte arvu ei ole. Samas on olemas nõue, et hädaabikõnede keskuse teenindavas piirkonnas oleks teenistuskoera kättesaadavus tagatud ööpäeva ringselt. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksus kuulub korrakaitsepolitsei liiklusjärelevalve talituse koosseisu. Üksuse koertega täidetakse nii jäljeajamise, kinnipidamise kui ka inimeste, esemete ning ainete otsimise ülesandeid. Helsingi üksuses oli 15.08.2011 seisuga 32 politseiametnikku ning 21 teenistuskoera. Üksus on jagatud kuueks rühmaks, sh igal rühmal on vastutav ametnik, lisaks on üksusel vastutav üldine juht. Selline korraldus tagab ööpäevaringse võimekuse. Soome riigis tervikuna on 25 territoriaalset politsei osakonda ning igas osakonnas on teenistuskoerte

59

üksus. Üksuse keskmine suurus on 9-14 ametnikku. Soome politseil on ka viis identifitseerimiskoera, kes asuvad politsei koertekooli koosseisus. (Tapio 2011)

Eelpool toodud näited kirjeldavad võimalikku teenistuskoerte paiknemist politsei organisatsioonis Schengeni riikide valimis. Teenistuskoerad võivad paikneda üksuses, hajutatult või kasutatakse kombineeritud paigutust ehk osa teenistuskoeri on eraldiseisvates üksustes ja osad teenistuskoerad kuuluvad erinevate organisatsiooni struktuuriüksuste koosseisu. Politsei teenistuskoerad paiknevad Euroopa Liidu riikides kas üksustena või kasutatakse kombineeritud paigutust politseiorganisatsiooni sees. Hajutatud teenistuskoerte paiknemist esineb riigiti, tulenevalt piirkondlikust või politseiorganisatsiooni teeninduspiirkondade jaotusest.

Käesolevas töös läbiviidud uuringu põhjal, kus mh võrreldi Põhja prefektuuri ja Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemusi ning analüüsiti PPA erinevate prefektuuride asjakohaseid näitajaid, saab teha ettepanekuid Eesti politsei teenistuskoerte korralduse kohta. Teoreetilises peatükis käsitletud Schengeni ala riikide valimi politsei teenistuskoerte EL tasandi regulatsioonid loovad toetava baasi ettepanekute tegemiseks.

Antud uuringu raames käsitleti teenistuskoerte üksust kui vähemalt kolmeliikmelist koerajuhtide rühma. Tuginedes uuringu tulemustele saab väita, et politsei teenistuskoerte tulemuslikkus on kõrgem nende paiknemisel organisatsiooni ülesehituses eraldiseisva üksusena. Politsei teenistuskoerte valdkonna ajaloolises mõistes stabiilse arenguga riikides on paiknemine organisatsioonis eraldiseisva üksusena tagatud vastavate õigusaktidega. Prantsusmaa Vabariigis on siseministri määrusega sätestatud, et teenistuskoerte üksus koosneb minimaalselt kuuest ametnikust ja kolmest koerast. (Ministere...2006) Soome Vabariigis on samuti siseministri määrusega kehtestatud politsei teenistuskoerte üksuse minimaalne suurus, milleks on vähemalt kolm koerajuhti. (Suomen...2005) Üheks lisakriteeriumiks on kohalikul politseiosakonna tasandil kehtestatud nõue, et teeninduspiirkonnas oleks tagatud ööpäevaringne patrullkoera võimekus.

Ööpäevaringne politsei teenistuskoera teenuse kättesaadavus on võetud aluseks ka Poola Vabariigis vastavate üksuste moodustamisel. Politseiameti peadirektori korraldus sätestab, et politseiüksused, mille käsutuses on patrullkoerad, peavad omama sellise arvu koerajuhte ja teenistuskoeri, mis kindlustab koeraga patrullteenistuse jätkuvuse kolmevahetuselises - kaheksatunnilises süsteemis. (Zarządzenie...2008) Rootsi Kuningriigis peavad Politseiameti alluvuses olevad politseiasutused tegema otsuse teenistuskoerte tegevuse ulatuse ja suunitluse

60 kohta. Otsuses peab väljenduma, kui palju teenistuskoeri peab teenistuskoerte üksusesse kuuluma ja kuidas nad jagunevad töö suunitluse järgi. (Rikspolisstyrelsens...2011)

Autori hinnangul peaksid Eestis samuti teenistuskoerad paiknema organisatsioonis eraldiseisva üksusena vastava büroo koosseisus, tulenevalt täidetavatest tööülesannetest. Politsei- ja Piirivalveametis on nendeks korrakaitse- ja piirivalvebüroo. Läbiviidud uuringu tulemusena selgus, et eraldiseisvas teenistuskoerte üksuses on tulemuslikkus teenistuskoera kohta märgatavalt kõrgem kui hajutatud paiknemise korral. Kõrgem tulemuslikkus on tingitud asjaolust, et üksuses paikneval koerajuhil on põhitööks teenituskoeraga sooritatavad ülesanded. Samuti on üksuses üheks lisavõimaluseks teenistuskoera kasutamine jõukasutamise vahendina, kuna on võimalik läbi viia vastavaid koolitusi kaasates teisi üksuse liikmeid. Hajutatud paiknemise korral ei ole teenistuskoera teenus tagatud. Nädalas olevast 168 tunnist on hajutatud paiknemisega piirkondades teenistuskoera kättesaadavus 40 tundi nädalas, mis on vähem kui neljandik kogu ajast. Kui arvestada ka ametniku vähemalt 35-päevast puhkust aastas, alaneb teenuse tagatuse määr veelgi. Samuti on ametnikul keeruline koolitada koera üksinda. Teenistuskoerte hajutatud paiknemise puhul kerkib küsimus ressursside kasutamise otstarbekusest kuna teenistuskoera töö tulemuslikkus on oluliselt madalam võrdluses üksuses paikneva teenistuskoeraga. Üheks madalama tulemuslikkuse põhjuseks on ka asjaolu, et hajutatud paiknemise korral on koerajuhil töö teenistuskoeraga lisatöö, põhitöö ülesanded tulenevad struktuurilisest paiknemisest. Samas ootab üldsus avaliku sektori asutustelt kvaliteetset teenust ja vastutustundlikku käitumist üldisemalt ning eelarveliste vahendite heaperemehelikku kasutamist (Coleman 2008), mille põhjendamine võib osutuda keeruliseks hajutatud paiknemise korral.

Üksuste loomisel tuleks eelkõige arvestada prefektuuri eripäradega, milleks on mh inimasustus, kuritegevuse tase, pindala ja EL maismaa välispiiri olemasolu. Merepiirikordonites teenistuskoerte vajadust pole. Seega peaksid Põhja ja Lääne prefektuuri teenistuskoerad paiknema korrakaitsebüroo koosseisus üksustena. Selleks, et planeerida narko- ja patrullkoerte osakaalu teenistuses, tuleks asutuse sees tagada objektiivne aruandlus antud valdkonna lõikes. Üheks võimaluseks oleks senise teenistuskoerte registri arendamine, mis annaks lähtekoha teenistuskoerte alase tegevuse analüüsiks.

Põhja prefektuuri teeninduspiirkond on Tallinn ja Harjumaa. Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal enam kui kolmandik Eesti elanikkonnast Harjumaal. Maakondades oli kuritegude osakaal

61

10 000 elaniku kohta kõige kõrgem Harjumaal (458). Kõigist samas maakonnas registreeritud varavastastest kuritegudest moodustas Tallinna osa 85%, Tartu 80%, Pärnu 64%, Narva 32% ja Kohtla-Järve 26%. (Kuritegevus...2011) Sellest lähtuvalt peaks Põhja prefektuuris olema analoogselt Helsingiga tagatud kahe toimkonna koos patrullkoeraga ööpäevaringne võimekus. Need kaks toimkonda teenindaksid vajadusel väljaspool Tallinna linna ka mujal Harjumaal väljakutseid. Teeninduspiirkondade määratlemisel võib aluseks võtta Lääne-Harju ja Ida-Harju politseijaoskonna teeninduspiirkonnad, kus Tallin-Tartu-Võru-Luhamaa maantee jagab Harjumaa tinglikult kaheks. Tallinnas teenindataks n-ö koera väljakutseid samadel põhimõtetel nagu seda teeb korrakaitsepatrull tavaväljakutsetel, ehk sündmusele reageerib lähim vaba toimkond. Narkootilist ainet otsivate teenistuskoerte arv võiks olla samal tasemel nagu ühendameti loomisel, ehk 6-8 narkokoera. Sellise arvu narkokoerte puhul ei tekiks probleeme hõivatusega ning oleks tagatud tulemuslikkus (vt joonis 9 lk 45).

Lääne prefektuuris peaks olema samuti kaks teenistuskoerte üksust. Kahe üksuse põhjenduseks on eelkõige teenindatava piirkonna pindala suurus. Üksused võiksid asuda Pärnus ja Raplas ning tegutseks vastavalt maakondlikule jaotusele. Lääne-Eesti saartel ei oleks alaliselt teenistuskoeri kuna need on Eestis kõige madalama kuritegevuse tasemega piirkonnad. (Kuritegevus...2011) Lääne prefektuuri narkokoerad asuksid Pärnus ning vastavalt vajadusele teenindaksid tervet Lääne prefektuuri sh Saaremaad ja Hiiumaad.

Lõuna prefektuuri teeninduspiirkond hõlmab kuute maakonda ning sellest tulenevalt oleks otstarbekas luua kaks üksust. Üksused võiksid paikneda Tartus ja Valgas korrakaitsebüroo koosseisus ning kumbki teenindaks kolme maakonda. Lõuna prefektuur peab mh tagama EL välispiiri. Piiri valvamisega seotud koerad peaksid olema piirivalvebüroo vastavate kordonite koosseisus. Varnja, Mehikoorma ja Mustvee kordonid tagavad piiri, mis on n-ö järvepiir ning seetõttu teenistuskoera vajadus puudub. Värska, Saatse, Piusa ja Luhamaa kordon tagavad maismaa piiri ning vajavad teenistuskoeri piiripatrulliks ning väljakutsetele reageerimiseks, ehk igas kordonis peaks olema vastav üksus. Teenistuskoerte arv kordonis peab olema sõltuvuses patrullitava ala suurusest, mida on võimalik koertega kontrollida. Samuti eriti tähtsa, tähtsa ja muu piirilõigu pikkusest, mida tuleb kontrollida vastavalt kinnitatud sagedusega. Põhierialaga narkootilist ainet otsivad koerad paikneksid Tartus ning teenindaksid vajadusel tervet Lõuna prefektuuri.

62

Ida prefektuur teenindab kahte maakonda ning tagab ka EL maismaa välispiiri. Ida prefektuuris peaks paiknema kaks teenistuskoerte üksust. Rakveres paiknev üksus oleks korrakaitsebüroo koosseisus ning teenindaks Lääne-Virumaad. Teine üksus peaks paiknema Narvas piirivalvebüroo koosseisus ning teenindaks Ida-Virumaad. Ida prefektuuri territooriumil olevad Kunda, Sillamäe ja Alajõe kordonid teenistuskoeri ei vaja kuna tegemist on vastavalt mere- ja järvepiiriga. Narva-Jõesuu, Narva, Mustajõe, Punamäe ja Vasknarva kordonid vajavad teenistuskoeri eelkõige väljakutsetele reageerimiseks. Narva üksuses peaks olema tagatud kahe teenistuskoeraga toimkonna võimekus, et oleks võimalik reageerida piiri rikkumisega seotud väljakutsetele ning ka avaliku korra rikkumistele Narva linnas ja mujal Ida-Virumaal. Põhierialaga narkootilist ainet otsivad koerad paikneksid Narvas ning teenindaksid vajadusel tervet Ida prefektuuri.

Koerajuhtide ja teenistuskoerte paiknemine eraldiseisvate üksustena organisatsioonis mõjuks positiivselt nii ametnike kui ka koerte professionaalsele arengule. Käivituks enesehindamise protsess nii indiviidi kui ka rühma tasandil. Enesejuhtimine indiviidi tasandil on seotud positiivsete hoiakutega töö suhtes ja töötulemuslikkuse paranemisega (Manz, Stewart & Courtright 2011). Teenistuskoerte üksustel tekiks võrdlusmoment teiste vastavate üksustega ning sellest tulenevalt võimalus analüüsida erinevusi, mille tulemusena seada kõrgemad eesmärgid. Eesmärkide saavutamine eeldab parima praktika kasutuselevõttu, mis omakorda annab tõuke valdkonna kui terviku arenguks.

Teenistuskoerte üksuste loomisel prefektuurides tuleks aruteludesse, mis puudutavad üksuse tööülesandeid, paiknemist, suurust, jne kaasata ka koerajuhte. Kaasamise kaks põhilist sisendit saadakse otsuste vastuvõtmisel ja tööd puudutavate küsimuste aruteludel. (Lambert, Hogan & Jiang 2008) Juhul kui ei leita piisavalt sisemisi ressursse, et tagada ööpäevaringne reageerimine, tuleks analüüsida väljakutsete arvu dünaamikat nii nädalapäevade kui ka nädalate lõikes. Antud analüüsi rakendamisel on võimalik saavutada teenistuskoerte kõrgem hõivatus.

Üksuse suuruse määratlemisel tuleks arvesse võtta teiste riikide kogemusi ning arvestada siseriiklike ekspertidega. Arvestades Eesti oludega, peaks piirivalve kordoni teenistuskoerte üksus koosnema vähemalt neljast teenistuskoerast ja neljast koerajuhist, et oleks võimalik minimaalsel tasemel läbi viia teenistuskoerte koolitusega seotud tegevusi. (Radala 2012)

63

Organisatsiooni ülesehitusega kaasnev peamine väljakutse on, kuidas saavutada nii tõhusus kui ka paindlikkus (Tushman et al 2010). Planeerides teenistuskoerte valdkonda peaksid prefektuurid arvestama võimalustega, mida pakub maatriksehitusega organisatsioon, ehk ühildama funktsionaalse ja maatriksehituse elemente. Paljud organisatsioonid kasutavad maatriksehitust kuna see võimaldab asutusel paindlikult planeerida inimressurssi ning parandada infovahetust organisatsiooni sees (Sy & Cote 2004), kaasates organisatsiooni erinevaid struktuuriüksusi eesmärkide täitmisel. Maatriksehituse võimalusi võiksid kasutada näiteks Lõuna prefektuuri korrakaitse- ja piirivalvebüroo teenistuskoerte alase tegevuse planeerimisel, kooskõlastades omavahel koerajuhtide töögraafikuid, kasutades mh ka horisontaalseid infokanaleid. Horisontaalsel tasandil liikuva informatsiooni kasutamine suurendaks teenistuskoerte kasutusala, ehk saaks planeerida teenistuskoerte tööaega nii, et oleks tagatud kõik teenistuskoera kasutamise võimalused. Teenistuskoerte ja koerajuhtide võimed ning oskused on erinevad lahendamaks teenistuses esinevaid olukordi vastavalt sündmuse keerukusele. Objektiivne informatsioon teenistuskoera tugevate ning nõrkade külgede kohta liigub enamasti horisontaalsel tasandil.

Organisatsiooni maatriksehituse võimalusi saaks kasutada ka üleriigilises vaates. Üheks väljundiks oleks erinevate prefektuuride teenistuskoerte kasutamine kadunud inimeste otsimisel suurelt maa-alalt või avaliku korra tagamine rahvaüritustel, kus võib eeldada, et esineb korrarikkumisi. Organisatsiooni ülesehitus pole täiuslik kuni pole paika pandud juhtimis- ja vastutustasandid (Kesler & Schuster 2009), mille tõttu tuleks reguleerida teenistuskoerte n-ö ristkasutust asutuse siseselt.

64

KOKKUVÕTE

Politsei-, Piirivalve- ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti liitmisega 2010. aastal loodud Politsei- ja Piirivalveamet on suurim avaliku teenistuse organisatsioon Eestis. Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanneteks on Euroopa välispiiri tagamine, turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigis, kuritegude menetlemine ja ennetamine ning kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine. Loetelus esimese kolme põhiülesande täitmisel kasutatakse mh ka teenistuskoeri.

Ühendameti loomisest kaks aastat hiljem ei ole oluliselt muudetud senist teenistuskoerte valdkonna korraldust, sh üleriigiliselt ei ole teenistuskoerte korraldus ühetaoline. Teenistuskoerad paiknevad politseiorganisatsioonis nii eraldiseisva üksusena kui ka hajutatult erinevate büroode vahel. Eraldiseisev üksus, mis teenindab kogu Harjumaad, asub Tallinnas ning on korrakaitsebüroo koosseisus. Teistes prefektuurides paiknevad teenistuskoerad hajutatult organisatsioonis ning kuuluvad erinevate büroode koosseisu. Lisaks piirivalvebüroole paiknevad teenistuskoerad koos koerajuhtidega ka kriminaal- ja korrakaitsebüroo koosseisus. Kirjeldatud probleemvaldkonnast tulenevalt seati käesoleva magistritöö eesmärgiks leida politsei teenistuskoerte üksusele sobiv korraldus Eestis, tulenevalt selle funktsionaalsusest ja konvergentsi vajadusest vastava korraldusega Schengeni alal.

Käesolevas magistritöös käsitleti korraldust kui organisatsiooni ülesehitust ning teenistuskoerte koos koerajuhtidega paiknemist organisatsioonis kui ka praktilist, selge suunitlusega tööd. Uuringu teoreetilise baasina on antud ülevaade seostest organisatsiooni eesmärkide ja ülesannete ning organisatsiooni ülesehituse vahel. Samuti on välja toodud teenistuskoerte koolitussuunad, tuginedes FRONTEXi poolt välja töötatud ühtsetele standarditele teenistuskoerte tegevusele ning koerajuhtide ühtsele tuumõppekavale. Lisaks on antud ülevaade politsei teenistuskoerte töösse puutuvatest regulatsioonidest Schengeni ala riikide valimis. Vaadeldud riikide valimisse kuuluvad Eestile lisaks Läti, Soome, Rootsi, Austria, Ungari, Poola ja Prantsusmaa.

Magistritöö empiirilises osas viidi läbi juhtumiuuring. Teadaolevalt ei ole Eesti politsei teenistuskoerte üksuse korraldust senini süstemaatiliselt võrreldud ühegi teise riigi sarnase üksuse korraldusega. Käesolevas magistritöös võrreldakse mh detailsemalt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ja Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse korraldust.

65

Samuti on võrreldud Põhja prefektuuri teenistuskoerte üksuse korraldust teiste prefektuuride vastava valdkonna korraldusega.

Uuringu raames viidi läbi viis pool-struktureeritud ekspertintervjuud ning võrreldi vastavaid statistilisi andmeid. Kuna uuringu käigus võrreldi arvandmeid, kirjeldati mitme riigi politsei struktuuri ning viidi läbi ekspertintervjuud, on kasutatud kombineeritud uuringu disaini. Intervjueeritavad valiti põhimõttel, et oleksid esindatud kõik asjakohased juhtimistasandid. Lisaks on läbi viidud ekspertintervjuu Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse peaspetsialistiga, et oleks esindatud ka PPA-väline vaatenurk antud valdkonna eksperdilt.

Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksus osutus valituks võrdluseks mitmel põhjusel. Mõlemad võrreldavad üksused asuvad riikide pealinnades. Soome on naaberriik sarnase õigusruumi ja kultuurilise taustaga. Võrreldava üksuse valikul oli oluline ka keskkond, ehk kliimavööde ja maastik, kus teenistuskoerad töötavad. Eelpool nimetatud põhjustele lisaks oli tähtis ka politseikoerte kasutamise kogemus antud riigis.

Euroopa Liidu Schengeni ala riikides paiknevad politsei teenistuskoerad kas üksustena või kasutatakse kombineeritud paigutust politseiorganisatsiooni sees. Hajutatud teenistuskoerte paiknemist esineb riigiti, tulenevalt piirkondlikust või politseiorganisatsiooni teeninduspiirkondade jaotusest. Riikide võrdluses võib teha järelduse, et n-ö vanematel Schengeni õigusruumis olevatel riikidel on üldjuhul antud valdkond õigusaktidega reguleeritud, kus on mh sätestatud teenistuskoerte paiknemine üksustena.

Läbiviidud uuringu tulemustest saab järeldada, et politsei teenistuskoerad saavutavad paremaid töötulemusi kui nad paiknevad organisatsioonis koos koerajuhiga eraldiseisvas spetsialiseerunud üksuses. Üksuses on teenistuskoerte hõivatus ehk töötundide arv teenistuskoera kohta märgatavalt kõrgem kui hajutatud paiknemise korral. Töö tulemuslikkust mõjutab ka teenistuskoera kasutusala, ehk nende ülesannete arv, mida on võimalik teatud teenistuskoeraga läbi viia.

Vaadeldes narkokoerte tulemuslikkuse kasvu alates PPA loomisest võib järeldada, et n-ö narkokoerte rühma tekkimisega Põhja prefektuuris avanesid ka võimalused töö planeerimiseks ning seega ka koerte efektiivsemaks kasutamiseks keelatud ainete avastamisel. Narkokoerte lisandumisel teenistusse ei tekkinud probleeme koerte hõivatusega ning tulemuslike kasutamiste kasv alates 2010. aastast on märgatav. Järgneval aastal narkokoerte arvu vähenemisega seitsmelt

66 viiele, langes ka üksuse üldine tulemuslikkus. Seega võib nentida, et Põhja prefektuuris määrab teenistuskoerte üldise tulemuslikkuse taseme narkokoerte sihipärasem kasutamine võrdluses patrullkoertega.

Enne teenistuskoeraga teenistusse asumist on vajalik läbida vastavad koolitused ja sooritada edukalt atestatsioon. Teatud erialade õpetamisel koerale on hädavajalik ka kvalifitseeritud abiliste olemasolu. Üheks selliseks koolitussuunaks on jõukasutus, kus tulemus saadakse koerajuhi ja figurandi koostöös.

Eraldiseisvas üksuses on üheks lisavõimaluseks kasutada teenistuskoera jõukasutuse vahendina. Teenistuskoera kasutamine politseiametnike kaitseks ja süüteos kahtlustatava kinnipidamisel on omandamas üha suuremat osakaalu täidetavates ülesannetes. Põhjuseks on linnastumine ning sellega kaasnev kuritegevuse kontsentreerumine tiheasustusaladele, kus inimese lõhnajälje ajamine teenistuskoeraga on keeruline tulenevalt keskkonnast. Seda seisukohta toetab ka uuringu käigus selgunud asjaolu, et narkootilist ainet otsivate koerte töö tulemuslikkus on kõrgem kui üldotstarbelistel ehk patrullkoertel.

EL-i tasemel on sätestatud, et piiriülene koostöö peab toimima ka teistes valdkondades peale organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi alase võitluse. Euroopa Liidu Nõukogu on märkinud vajadust hõlbustada politseikoerte ühist kasutamist piiriülestel operatsioonidel, et tagada õiguskaitseasutuste paindlik ja tõhus koostöö. Kui teenistuskoerad paiknevad organisatsioonis eraldiseisvas üksuses, avanevad lisavõimalused teenistuskoera koolitamisel ning on võimalik saavutada paremaid tulemusi kiiremini kui hajutatud paiknemise puhul. See omakorda annab PPA koerajuhtidele parema lähtepositsiooni osalemiseks FRONTEXi ühismissioonidel. Politsei teenistuskoerte valdkonna piiriülese koostöö tihenedes on oluline tagada valmisolek vajadusel panustada ühisoperatsioonidesse Schengeni õigusruumis. Osalemine riikidevahelistes ühisoperatsioonides eeldab efektiivset ressursside planeerimist ja liikmesriikide vahelist koostöö toetamist erinevatel tasanditel. Uuringu järeldusi toetab ka teiste valimis esindatud riikide politsei teenistuskoerte korralduse praktika. Lisaks Soomele on ka Rootsis, Poolas ja Prantsusmaal politsei teenistuskoerte kuulumine eraldiseisvatesse üksustesse tagatud õigusaktidega.

67

SUMMARY

The integration of the Estonian Police Board, Border Guard Administration and Estonia’s Citizenship and Migration Board in 2010 created the largest civil service institution in the country. The primary tasks of Estonia’s Police and Border Guard Board include upholding the integrity of European Union’s borders, ensuring security and public order, investigating and preventing criminal activities as well as verifying citizenship status and issuing various documents. In order to facilitate the exercise of the above-stated duties the board also makes use of service dogs.

It must be noted that during the two years which have followed the integration of the respective offices the regulation of the use of service dogs has been left virtually unaltered. The effect of this has been that the regulatory practices governing the use of service dogs are not uniform throughout the country. Service dogs are used in police organizations both as special designated units as well as isolated cells dispersed throughout the service’s branches. An independent unit providing services for the entire Harju County is subordinated under the office of law enforcement located in Tallinn. Service dogs serving in other prefectures are dispersed throughout the entire organization under various bureaus. In addition to the border guard bureau, service dogs along with their handlers also serve under the criminal investigations and law enforcement bureau. Following the agenda described above, the purpose of this master’s thesis was to investigate the possibilities for a uniform regulation of service dogs in Estonia with respect to their intended purposes in view of convergence requirements as applicable for Schengen Countries.

For the purposes of the current thesis, regulation was defined as the underlying structure of an organization with regard to the placement of service dogs and their respective handlers as well as practical tasks involved. The theoretical basis of the work consists of an overview of the connections linking the goals and tasks of units with its organizational structure. In addition to this, the thesis also encompasses the training activities of service dogs as defined by the unified standards and core training of dog handlers stipulated by FRONTEX. This is further compounded by an overview of the regulatory practices relating to the operation of police service dogs as exercised in a select set of Schengen Countries, including Latvia, Finland, Sweden, Austria, Hungary, Poland and France.

68

The empirical part of the work involved carrying out a case study. As far as the author is aware no comparative studies have been conducted in Estonia investigating the regulatory practices governing the use of police service dogs in different countries. The present thesis has compared in more detail the organization of police dog units in Estonia’s Police and Border Guard Board’s Northern Prefecture to those of the Helsinki Police Department. The Northern Prefecture’s service dog practices were also compared to those of other prefectures.

During the course of the study, five semi-structured expert-interviews were conducted together with a cross examination of statistical data. As the study involved comparison of numerical data in conjunction with comparisons of different structures and carrying out of interviews a combined-study template was used. The interviewees were selected with a view to covering all managerial levels involved. In order to gain insight from an expert working outside the Police and Border Guard Board institutional structure an expert interview was also conducted with the chief specialist in charge of service dog training at the Estonian Public Service Academy.

The reasons for choosing the Helsinki Police Department service dog unit as a point of reference were manifold. Firstly, both units are located at the capitals of their respective countries. Secondly, as a country, Finland has close affinity with Estonia both from a legal as well as a cultural point of view. Environmental factors with respect to climate and landscape also played a part in the decision as the conditions under which the dogs must serve are broadly similar.

In EU countries belonging to the Schengen Area, police service dogs can be either divided into distinct units or dispersed throughout a larger organizational structure. More widely dispersed structural arrangements are used in different countries along the lines of municipal or police departments’ jurisdiction. When drawing comparisons between different countries a generalization can be made whereby the older Schengen Area countries have more tightly defined legal frameworks regulating the use and placement of service dog units.

The results of the study show that relatively better performance is gained by placing service dogs and their associated handlers under separate units as work-hours per dog are markedly higher in specialized units than for dogs serving in dispersed units. Another factor that has an impact on the performance is the relative utility of the dog which is defined by the number of distinct tasks that can be assigned to a particular service dog.

69

Specialized units have the additional possibility of using service dogs for the purposes of force projection. Indeed, the use of police service dogs for protecting police officers and apprehending suspects is becoming more important as the continued urbanization diminishes the utility of using dogs to trace the scent of suspects. This tendency is given added credence by another finding of the survey, namely that specialized narcotics dogs have higher rates of efficiency than general purpose (i.e. patrol) dogs.

It has been recognized in EU officialdom that cross-border cooperation must expand beyond the scope of combating counter-terrorism and organized crime to include other fields. The Council of the European Union has noted the need to increase the joint use of police dogs during cross- border operations in order to ensure a flexible and efficient cooperative posture. In cases where police dogs are serving in specially designated units, new opportunities for additional training are presented which open the possibilities for attaining better overall results. This in turn would place the Police and Border Guard Board’s dog handlers on a better footing in view of taking part in FRONTEX joint operations. As cross-border cooperation on the use of police dogs expands, it would be prudent to invest more effort to be able to take part in joint operations within the Schengen Area in the future. Involvement in transnational joint-operations entails effective resource planning coupled with active support for international cooperation on different layers of administration.

The results of the study are further supported by the practices followed in countries additionally looked at. In addition to Finland, Sweden, Poland and France can also be counted among countries which have passed legislation placing service dogs under distinct units together with specifying their list of service duties.

70

VIIDATUD ALLIKATE LOETELU

1994. évi XXXIV. Törvény a Rendőrségről. (Ungari Vabariigi Politseiseadus). 01.09.2010, jõustunud 01.05.1994. Autori valduses Ahven, A., Kereme, H., Kruusement, A., Klopets, U., Leps, A., Salla, J., Sööt, M-L., Surva, L., Tamm, K. 2011. Kuritegevus Eestis 2010. Justiitsministeerium. Tallinn Altaf, A., Ali, M. 2011. The Impact of Organizational Culture on Organizational Effectiveness: Implication of Hofstede Cultural Model as Organizational Effectiveness Model. The International Journal of Interdisciplinary Social Sciences, 6 (1), 161-174. Välja otsitud EBSCO andmebaasist 29.04.2012 Ametid ja detsentraliseeritud asutused. Euroopa Liidu kodulehelt http://europa.eu/agencies/regulatory_agencies_bodies/policy_agencies/frontex/index_ et.htm välja otsitud 16.03.2012. Andrews, R. 2010. Organizational Social Capital, Structure and Performance. Human relations. 63 (5), 583-608. Välja otsitud SAGE andmebaasist 14.01.2012 Anand, N., Daft, R., L. 2007. What is the Right Organization Design? Organizational Dynamics, 36 (4), 329-344. Välja otsitud EBSCO andmebaasist 29.04.2012 Appelbaum, S., H., Nadeau, D., Cyr, M. 2009. Performance Evaluation in a Matrix organization: a case study. Industrial and Commercial Training, 41 (1), 9-14. Välja otsitud Emerald andmebaasist 27.04.2012 Barkans, U. 2012. Latvian Border Guard Canine Units. Teabenõue autori valduses Binetti, R., 2008. Cell Phones Go to the Dogs: Maryland Uses Phone-Finding K9s to Step Up Security Efforts. Corrections Today, 10 (1), 58-60. Välja otsitud EBSCOhost andmebaasist 05.02.2011 Blaikie, N. 2010. Designing Social Research. Cambridge Polity Press BM rendelet a rendőrség szolgálati szabályzatáról. (Ungari politseiteenistuse määrus). vastu võetud 30.09.2011. Autori valduses Brooks, I. 2008. Organisatsioonikäitumine: üksikisik, rühm ja organisatsioon [Organisational Behaviour: Individuals, Groups and Organisation, Third edition]. Tõlge eesti keelde: Marja Vaba. Tallinn Kirjastus Tänapäev. (Originaal on publitseeritud Pearson Education Limited, London 2006) Bryson, S. 2000. Police Dog Tactics. Calgary Detselig

71

Bunderson, J. S., Boumgarden, P. 2010. Structure and Learning in Self-Managed Teams: Why “Bureaucratic” Teams Can Be Better Learners. Organization Science, 21 (3), 609-624. Välja otsitud SAGE andmebaasist 14.01.2012 Bundesgesetz vom 27. März 1969 über den Waffengebrauch von Organen der Bundespolizei und der Gemeindewachkörper. (Austria föderaal- ja munitsipaalpolitsei organite relvakasutuse föderaalseadus). 01.09.1999, jõustunud 01.09.1969 www.ris.bka.gv.at/GeltendeFassung.wxe?Abfrage=Bundesnormen&Gesetzesnummer =10005345 välja otsitud 18.11.2011 Coleman, T., G. 2008. Managing Strategic Knowledge in Policing: Do Police Leaders Have Sufficient Knowledge about Organisational Performance to Make Informed Strategic Decisions? Police Practice and Research, 9 (4), 307-322. Välja otsitud EBSCOhost andmebaasist 26.12.2011 Common Core Curriculum for Dog Handlers. 2012. FRONTEX Cordner, G. W., Scarborough, K. E. 2010. Police Administration, Seventh Edition. New Providence LexisNexis Coren, S. 2007. Koerte intelligentsus [The intelligence of dogs: a guide to the thoughts, emotions and inner lives of our canine companions]. Tõlge eesti keelde: Maarja Kreek. Tallinn Kirjastus Tänapäev. (Originaal on publitseeritud Free Press, New York, 1994) Doornbos, A. J., Simons, R-J., Denessen, E. 2008. Relations Between Characteristics of Workplace Practices and Types of Informal Work-Related Learning: A Survey Study Among Dutch Police. Human Resource Development Quarterly, 19 (2), 129-151. Välja otsitud EBSCOhost andmebaasist 26.12.2011 Dorriety, J., K. 2005. Police Service Dogs in the Use-of-Force Continuum. Criminal Justice Policy Review, 16 (1), 88–98. Välja otsitud SAGE andmebaasist 22.02.2011 Eesti haldus- ja asustusjaotuse kaart. Maa-amet. 26.01.2012. Maa-ameti kodulehelt geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Haldus-ja-asustusjaotus-p119.html välja otsitud 28.04.2012. Etelä-Suomen Lääninhallitus. Poliisin lääninjohto ohje PLH253B. (Lõuna-Soome maakonna politsei tegevusjuhend). 31.12.2008. Autori valduses

72

Euroopa Liidu Nõukogu resolutsioon 8178/11. 25.03.2011 http://register.consilium.europa.eu/pdf/et/11/st08/st08178.et11.pdf välja otsitud 04.02.2012 Euroopa territoriaalse koostöö programmid Eestis 2007-2013. 2009. Siseministeerium. Tallinn Siseministeeriumi regionaalarengu osakond Facts about Helsinki. 2011. Helsingi linna koduleht www.hel.fi/wps/wcm/connect/be34c9804a1796e39f6aff3d8d1d4668/Taskutilasto_en g.pdf?MOD=AJPERES&lmod=-2040979385 välja otsitud 21.02.2012 Feeney, M. K., DeHart-Davis, L. 2009. Bureaucracy and Public Employee Behavior: A Case of Local Government. Review of Public Personnel Administration, 29 (4), 311-326. Välja otsitud SAGE andmebaasist 14.01.2012 Fenyvesi, C. 2010. The Importance of Human Scent as Trace Element in Forensics and Criminal-procedure Law. Sisekaitseakadeemia toimetised, 2010 (9), 177-189 Flick, U. 2006. An Introduction to Qualitative Research. London Sage Frantzen, D. 2010. Canine Sniffs and Policing the Drug War. Criminal Justice Review, 35 (4), 438-452. Välja otsitud SAGE andmebaasist 22.05.2011 Giancola, F. 2007. New Forms of Organization Don't Justify Skill-Based Pay. Compensation & Benefits Review, 39 (1), 56-59. Välja otsitud SAGE andmebaasist 28.04.2012 Gibson, L., G., Ivancevich, M., J., Donnelly, H., J., Konopaske, R. 2009. Organizations: Behavior, Structure, Processes. Singapore McGraw Hill Given, L. M. 2008. The Sage Encyclopedia of Qualitative Research Methods (Vols 1-2). London SAGE Publications Goold, M., Campbell, A. 2002. Do You Have a Well-Designed Organization? Harvard Business Review, 80 (3), 117-124. Välja otsitud EBSCOhost andmebaasist 03.05.2012 Gottschalk, P., Gudmundsen, Y. S. 2009. Police Culture as a Determinant of Intelligence Strategy Implementation. International Journal of Police Science & Management, 11 (2), 170-182. Välja otsitud EBSCOhost andmebaasist 26.12.2011 Halevy, N., Chou, E. Y., Galinsky, A. D. 2011. A Functional Model of Hierarchy : Why, How, and When Vertical Differentiation Enhances Group Performance. Organizational Psychology Review, 1 (1), 32–52. Välja otsitud SAGE andmebaasist 14.01.2012

73

Helsinkin liikenne- ja erityispoliisi. Koirapoliisi vuositilasto 01.01.2007-30.06.2011 (Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused). Autori valduses Hernaus, T. 28.10.2008. Process-based Organization Design Model: Theoretical Review and Model Conceptualization. Faculty of Economics and Business, University of Zagreb. Zagrebi Ülikooli kodulehelt http://web.efzg.hr/RePEc/pdf/Clanak%2008-06.pdf välja otsitud 02.05.2012 Janićijević, N., Aleksić, A. 2007. Complexity of Matrix Organization and Problems Caused by Its Inadequate Implementation. Economic Annals, 52 (174), 28-44. Välja otsitud EBSCO andmebaasist 29.04.2012 Jääskeläinen, A. 2010. Productivity Measurement and Management in Large Public Service Organizations. Tampere University of Technology Kesler, G., Schuster, M., H. 2009. Design Your Governance Model to Make the Matrix Work. People & Strategy, 32 (4), 16-25. Välja otsitud EBSCO andmebaasist 29.04.2012 Krikk, M. 2007. Eesti kriminaalpolitsei 1920-1940. Tallinn Olion Kirjastus Kõluvere, T. 2012. Teenistuskoerte üksuse korraldus. (E. Aivola, intervjueerija). Tallinn Käerdi, H. 2006. Nähtustevaheliste seoste uurimine. Tallinn Sisekaitseakadeemia Laaksonen, J. 2010. Police Dogs in Finland. Finnish Institutions Research Paper. Tampere Ülikooli kodulehelt www.uta.fi/FAST/FIN/GEN/jl-pdogs.html välja otsitud 11.03.2011 Lall, A. 2010. Kriminalistikaline odoroloogia. Sisekaitseakadeemia toimetised. 2010 (9), 127-140 Lambert, E. G., Hogan, N. L., Dial, C., K., Jiang, S., Khondaker, M. I. 2012. Is the Job Burning Me Out? An Exploratory Test of the Job Characteristics Model on the Emotional Burnout of Prison Staff. The Prison Journal, 92 (1), 3-23. Välja otsitud SAGE andmebaasist 14.01.2012 Lambert, E. G., Hogan, N. L., Jiang, S. 2008. Exploring Antecedents of Five Types of Organizational Commitment Among Correctional Staff: It Matters What You Measure. Criminal Justice Policy Review, 19 (4), 466-490. Välja otsitud SAGE andmebaasist 14.01.2012 Land, T. 2012. Teenistuskoerte üksuse korraldus. (E. Aivola, intervjueerija). Tallinn

74

Latvijas Republikas Iekšlietu ministrija. Noteikumi nr.5. Dienesta pienakumu izpildes organizacija un kontrole sabiedriskas kartibas nodrošinašanas un satiksmes uzraudzibas joma. (Läti siseministri määrus) 22.02.2010. Autori valduses Latvijas Republikas likums Par policiju. (Läti Vabariigi Politseiseadus). 17.08.2011, jõustunud 04.06.1991 www.likumi.lv/doc.php?id=67957 välja otsitud 28.12.2011 Liang, P. J., Rajan, M. V., Ray, K. 2008. Optimal Team Size and Monitoring in Organizations. The Accounting Review, 83 (3), 789-822. Välja otsitud EBSCOhost andmebaasist 26.12.2011 Manz, C. C., Stewart, G. L., Courtright, S. H. 2011. Self-Leadership: A Multilevel Review. Journal of Management, 37 (1), 185-222. Välja otsitud SAGE andmebaasist 14.01.2012 Matthews, B., Ross, L. 2010. Research Methods. Harlow Pearson Education Ltd. Mesloh, C. 2006. Barks or Bites? The Impact of Training on Police Canine Force Outcomes. Police Practice and Research, 7 (4), 323-335. Välja otsitud EBSCO andmebaasist 22.02.2011 Miilits, T. 2012. Teenistuskoerte üksuse korraldus. (E. Aivola, intervjueerija). Tallinn Ministere de L`Interieur et de L`Amenagement du Territoire 06-18804-CPS. (Prantsusmaa siseministri määrus). 18.10.2006. Autori valduses Mintzberg, H. 1980. Structure in 5`s: A Synthesis of the Research on Organization Design. Management Science, 26 (3), 322-341. Välja otsitud JSTOR andmebaasist 03.05.2012 Mohar, E. 2010. Fostering Better Policing Through the Use of Indicators to Measure Institutional Strengthening. International Journal of Police Science & Management, 12 (2), 170-182. Välja otsitud EBSCOhost andmebaasist 26.12.2011 Natale, S., M., Sora, S., A., Kavalipurapu, S., B. 2004. Leadership in Teams: Managerial Responses. Team Performance Management, 10 (3), 45-52. Välja otsitud Emerald andmebaasist 27.04.2012 Novikovs, J. 2011. Latvian Police canine units. Teabenõue autori valduses ORFK utasítás a Rendőrség Kutyás és Lovas Szolgálati Szabályzatáról. (Ungari Politseiameti korraldus teenistushobuste ja –koerte kohta). 25.05.2009 www.police.hu/data/cms584406/17_2009_orfkut.pdf välja otsitud 15.11.2011

75

Politsei- ja Piirivalveamet. 2011. Politsei- ja Piirivalveameti loomine. Politsei- ja Piirivalveameti koduleht www.politsei.ee/et/organisatsioon/ajalugu/ Kasutatud 28.12.2011 Politsei ja piirivalve seadus 06.05.2009, jõustunud 01.01.2010, osaliselt 01.01.2012 - RT I 2009, 26, 159 Politsei ja piirivalve seaduse eelnõu seletuskiri. 2008. Siseministeeriumi kodulehelt www.siseministeerium.ee/public/politsei_ja_piirivalve_seletuskiri_koos_lisadega__3 44_1_.doc välja otsitud 14.12.2011 Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskoerte koondaruanne 01.01.2010-30.06.2011 Politsei- ja Piirivalveameti töötulemused. 2010. Politsei- ja Piirivalveameti koduleht www.politsei.ee/et/organisatsioon/avalik-teave/statistika/index.dot välja otsitud 15.02.2012 Põhja prefektuuri künoloogiateenistuse üldaruanne 01.01.2007-30.06.2011. Autori valduses Radala, R. 2012. Teenistuskoerte üksuse korraldus. (E. Aivola, intervjueerija). Tallinn Rikspolisstyrelsens föreskrifter och allmänna råd om Polisens hundverksamhet. (Rootsi Politseiameti eeskirjad ja üldjuhised politsei teenistuskoerte suhtes). 28.03.2011, jõustunud 29.03.2011. Autori valduses Ringer, F. 1997. Max Weber`s Methodology: The Unification of the Cultural and Social Sciences. Harvard University Press. Cambridge (Mass.) ; London Ritsert, R., Pekar, M. 2009. New Public Management Reforms in German Police Services. German Policy Studies, 5 (2), 17-47. Välja otsitud EBSCOhost andmebaasist 26.12.2011 Sanders, C.R. 2006. The Dog You Deserve. Journal of Contemporary Ethnography, 35 (2), 148-172. Välja otsitud SAGE andmebaasist 22.02.2011 Schengeni Konventsioon [Schengen Convention], 14.06.1985 (Eesti suhtes jõustunud 21.12.2007) www.legaltext.ee/text/et/T71073.htm välja otsitud 05.01.2012 Soome Statistikaamet. Justice and crime statistics 2010. Soome Statistikaameti koduleht www.stat.fi/tup/suoluk/suoluk_oikeusolot_en.html välja otsitud 15.02.2012 Suomen Sisäasiainministeriön määräys SM-2005-02444/Tu-42, 30.08.2005. (Soome siseministri määrus). Soome Siseministeeriumi kodulehelt www.intermin.fi/intermin/images.nsf/files/53811db83cb4282dc225710f0042f033/$fil e/poliisikoira.pdf välja otsitud 14.11.2011

76

Sy, T., Côté, S. 2004. Emotional Intelligence: A Key Ability to Succeed in the Matrix Organization. Journal of Management Development, 23 (5), 437-455. Välja otsitud Emerald andmebaasist 27.04.2012 Zarządzenie nr 296 komendanta głównego policji. (Poola Politsei peadirektori korraldus) 20.03.2008. Autori valduses Tapio, P. 2011. Helsinki Police canine units. Teabenõue autori valduses Teenistuskoerte kasutamise üldaruanne. 01.01.2007-30.06.30. Andmebaas asutusesiseseks kasutamiseks Texas State Auditor`s Office. 1994. Organization structure. Methodology Manual. Texas State Auditor`s Office kodulehelt www.sao.state.tx.us/Resources/ Manuals/Method/management/5org-str_intro.html välja otsitud 03.05.2012 Tushman, M., Smith, W., K., Wood, R., C., Westerman, G., O’Reilly, C. 2010. Organizational Designs and Innovation Streams. Industrial and Corporate Change, 19 (5), 1331–1366. Välja otsitud EBSCO andmebaasist 27.04.2012 Varga, B. 2011. CEPOL Exchange Programme 2011. Budapest. Autori valduses Vargus, R., Hoeflinger, F., Smith, R. 2011. MWDs: A Cost Effective, Low-tech Answer to a Persistent and Deadly Threat. Infantry, 100 (4), 46-48. Välja otsitud EBSCO andmebaasist 29.01.2012 Verordnung der Bundesministerin für Gesundheit und Frauen über Maßnahmen der Ausbildung von Diensthunden der Sicherheitsexekutive und des Bundesheeres (Diensthunde-Ausbildungsverordnung – Diensthunde-AusbV). (Tervishoiu ja naisküsimuste ministri määrus korrakaitseorganite ja föderaalarmee teenistuskoerte väljaõppel kasutatavate meetmete kohta (teenistuskoerte väljaõppe määrus). Jõustunud 01.01.2005 www.ris.bka.gv.at/GeltendeFassung.wxe?Abfrage=Bundes normen&Gesetzesnummer=20003826 välja otsitud 18.11.2011 Virk, O. 2012. Teenistuskoerte üksuse korraldus. (E. Aivola, intervjueerija). Tallinn Võime, L. 2007. Eesti piirivalvest 1918-1940. Tallinn Sisekaitseakadeemia Walt, D. R., Stitzel, S. E., Aernecke, M. J. 2012. Artificial Noses. American Scientist, 100 (1), 38-45. Välja otsitud EBSCO andmebaasist 01.02.2012 Ühtsed standardid teenistuskoerte alasele tegevusele. Koostatud Frontex`i poolt koostöös Euroopa Liidu liikmesriikide ja Schengeni assotsieerunud riikidega. 2009

77

TABELITE JA JOONISTE LOETELU

Tabel 1. Schengeni õigusruumi riikide valimi teenistuskoerte valdkonda reguleerivate õigusaktide tüüpide võrdlus ...... 37

Tabel 2. Töökeskkonda iseloomustavad näitajad ...... 41

Tabel 3. Teenistuskoerte üksuse reageerimised sündmuskohtadele ja teenistuskoerte kasutamised ...... 41

Tabel 4. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse teenistuskoerte kasutamiste arv ja tegevuste osakaalud 2007-2011 ...... 48

Tabel 5. Teenistuskoerte koondaruanne 01.01.2011-30.06.2011 ...... 50

Tabel 6. Intervjueeritavate vastused eraldiseisva struktuuriüksuse ja selle valdkondliku paiknemise kohta ...... 51

Tabel 7. Jälje/jälituskoerte töötulemused prefektuuride lõikes 2010. a...... 54

Joonis 1. Enesejuhtimise teoreetiline raamistik ...... 12

Joonis 2. Peamised teenistuskoerte koolitussuunad ...... 21

Joonis 3. Inimese lõhna koolitussuuna jagunemine...... 22

Joonis 4. Jõu kasutuse koolitussuuna jagunemine ...... 23

Joonis 5. Aine ja bioloogilise materjali lõhna koolitussuuna jagunemine ...... 25

Joonis 6. Registreeritud varguste arv Eestis 2003-2010 ...... 40

Joonis 7. Teenistuskoera abil kinnipeetud isikuid ...... 42

Joonis 8. Helsingi teenistuskoerte üksuse teenindatavate sündmuste jagunemine info liikumise järgi 01.01.2007-30.06.2011 ...... 44

Joonis 9. Põhja prefektuuri patrull- ja narkokoerte tulemuslikud kasutamised 01.01.2007-30.06.2011 ...... 45

Joonis 10. Põhja prefektuuri künoloogiateenistuse teenistuskoerte tulemuslikud kasutamised 01.01.2007-30.06.2011 ja kuue kuu libisev keskmine ...... 47

78

Lisa 1. Intervjuude kodeerimisskeem

Paiknemine Personal Koolitus Ülesanded Koostöö organisatsioonis

Piirivalve Üksus SKA Piiri valvamine Ennetus

Politsei Hajutatud Piirivalve Korrakaitse Liiklusjärelevalve

Korrakaitse Aktiivsus Politsei Kriminaalpolitsei Eraldiseisev

Migratsioon Ettevalmistus Üksus Migratsioon Jõu kasutus

Kriminaalpolitsei Taktika Personal Inimese otsing Tõmbekeskus

Üksus Juhtimis- Maastik Narkootilised Eriüksus keskus ained Juhtimine Jälje ajamine Paiknemine Sularaha Paiknemine

Lõuna prefektuur Juhtimine Ida prefektuur Alkohol Kordon

PPA Enesekaitse Kordon Turistid SKA

Ida prefektuur Erivahendid PPA Vägivald Varustus

Koordineerimine Paiknemine Varustus Tõmbekeskus EMTA

Sadam SKA Suunamine Oht Vanglad

Logistika Sisekoolitus Lõuna Riskitase Sadam prefektuur Lennujaam Nõudmised Tallinn Koerad Narkootikumid

Väljaõpe Keskkond Haridus Tallinn Alaealised

Ennetus Jõu kasutus Sisekoolitus Väljakutsed Lennujaam

Varustus Oht Keskkond Patrull Mainekujundus

Transport Politsei Atesteerimine Maastik Koolid

Teenus Piirivalve Koerad Keskkond Euroopa Liit

79

Lisa 2. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2007 a. .

LIIKENNE- JA ERITYISPOLIISI Koirapoliisi VUOSITILASTO 2007

Kuukausi Tammi Helmi Maalis Huhti Touko Kesä Heinä Elo Syys Loka Marras Joulu 1.1 - 30.6 1.7 - 31.12 v.2007 Nokan antamat 235 254 369 298 251 355 331 386 331 352 390 397 1762 2187 3949 Oma-aloitteiset 146 197 181 152 144 124 85 178 151 215 181 195 944 1005 1949 virka-avut 7 15 14 9 9 11 7 8 9 19 12 8 65 63 128 561 kiinniotto/varmistus 10 15 8 10 17 18 16 10 18 14 25 22 78 105 183 562 huume-etsintä 55 69 94 77 53 50 29 73 68 63 55 50 398 338 736 563 tepotehtävä 6 3 10 2 28 13 4 6 9 3 13 12 62 47 109 564 jäljestys 13 2 14 11 10 10 8 8 7 15 8 12 60 58 118 565 henkilöetsintä 10 6 15 18 10 11 11 13 8 14 18 6 70 70 140 566 esine-etsintä 2 2 3 1 4 4 1 7 7 2 1 12 22 34 567 kuolleen etsintä 5 2 4 2 4 4 2 3 3 5 2 17 19 36 568 PR-toiminta 6 1 4 4 1 2 2 2 2 16 8 24 560 muu etsintätehtävä 2 2 1 1 4 2 6 612 jalkautuminen 14 50 31 21 20 31 15 22 34 35 26 33 167 165 332 koiraa käytetty tehtävällä 115 157 179 146 125 111 91 138 156 157 163 138 833 843 1676 ase- ja vaaralliset tehtävät 26 42 26 25 24 36 29 25 30 28 40 42 179 194 373 dokum. Liikennevalvonta 19 21 36 34 26 17 26 47 57 56 40 136 243 379 puhallutukset 175 194 155 151 150 139 300 177 718 335 236 264 964 2030 2994 huumetesti 6 4 15 11 11 6 3 10 8 4 5 47 36 83 yhteensä/kk 381 451 550 450 395 479 416 564 482 567 571 592 2706 3192 5898

80

Lisa 3. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2008 a.

LIIKENNE- JA ERITYISPOLIISI Koirapoliisi VUOSITILASTO 2008

Kuukausi Tammi Helmi Maalis Huhti Touko Kesä Heinä Elo Syys Loka Marras Joulu 1.1 - 30.6 1.7 - 31.12 v.2008 Nokan antamat 337 330 414 381 394 410 427 439 323 423 389 431 2266 2432 4698 Oma-aloitteiset 191 180 197 186 202 159 130 169 115 135 132 163 1115 844 1959 virka-avut 13 9 8 7 8 8 9 9 4 11 11 7 53 51 104 561 kiinniotto/varmistus 13 22 15 14 21 12 10 18 7 10 10 20 97 75 172 562 huume-etsintä 73 43 28 35 43 38 33 43 30 30 23 37 260 196 456 563 tepotehtävä 10 8 7 9 6 4 8 6 6 11 1 16 44 48 92 564 jäljestys 11 11 13 8 12 11 15 21 13 18 6 18 66 91 157 565 henkilöetsintä 7 13 17 9 9 9 8 17 7 21 7 25 64 85 149 566 esine-etsintä 1 3 2 2 4 4 4 6 1 4 2 4 16 21 37 567 kuolleen etsintä 5 2 3 4 3 3 4 4 1 1 20 10 30 568 PR-toiminta 2 3 1 3 3 2 2 1 14 3 17 560 muu etsintätehtävä 1 1 1 2 1 1 4 5 612 jalkautuminen 29 34 52 30 28 35 36 34 30 29 18 32 209 179 388 koiraa käytetty tehtävällä 152 149 138 114 129 114 119 153 95 124 68 152 796 711 1507 ase- ja vaaralliset tehtävät 28 40 40 43 38 41 35 53 14 38 35 53 230 228 458 dokum. Liikennevalvonta 42 46 45 39 55 51 27 63 23 29 39 22 278 203 481 puhallutukset 200 207 253 367 1529 413 1258 275 133 192 204 186 2969 2248 5217 huumetesti 6 5 4 6 7 9 7 13 3 6 4 9 37 42 79 yhteensä/kk 528 510 611 567 596 569 557 608 438 558 521 594 3381 3276 6657

81

Lisa 4. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2009 a.

LIIKENNE- JA ERITYISPOLIISI Koirapoliisi VUOSITILASTO 2009

Kuukausi Tammi Helmi Maalis Huhti Touko Kesä Heinä Elo Syys Loka Marras Joulu 1.1 - 30.6 1.7 - 31.12 v.2009 Nokan antamat 377 244 274 398 476 423 453 402 334 355 349 412 2192 2305 4497 Oma-aloitteiset 163 88 152 110 182 171 174 190 131 161 169 202 866 1027 1893 virka-avut 8 2 8 9 7 5 11 8 7 6 7 13 39 52 91 561 kiinniotto/varmistus 25 12 8 18 25 27 23 12 12 15 21 15 115 98 213 562 huume-etsintä 41 25 50 34 38 26 31 23 31 40 25 45 214 195 409 563 tepotehtävä 7 2 4 97 42 7 4 6 5 4 4 8 159 31 190 564 jäljestys 12 9 15 12 20 19 13 17 13 23 12 12 87 90 177 565 henkilöetsintä 25 11 11 11 20 15 19 11 17 10 12 18 93 87 180 566 esine-etsintä 1 2 6 4 7 10 6 2 3 5 9 3 30 28 58 567 kuolleen etsintä 1 2 1 3 1 1 1 8 9 568 PR-toiminta 9 2 3 1 3 11 7 18 560 muu etsintätehtävä 1 1 1 2 1 3 612 jalkautuminen 42 26 53 33 43 46 71 45 32 50 38 55 243 291 534 koiraa käytetty tehtävällä 111 88 148 210 204 152 166 116 114 151 122 150 913 819 1732 ase- ja vaaralliset tehtävät 34 27 36 27 68 55 57 35 37 26 30 40 247 225 472 dokum. Liikennevalvonta 33 18 29 39 36 26 28 30 30 30 50 51 181 219 400 puhallutukset 254 233 196 141 229 304 481 566 311 304 299 213 1357 2174 3531 huumetesti 13 4 16 8 13 5 17 18 6 7 6 12 59 66 125 yhteensä/kk 540 332 426 508 658 594 627 592 465 516 518 614 3058 3332 6390

82

Lisa 5. Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2010 a.

LIIKENNE- JA ERITYISPOLIISI Koirapoliisi VUOSITILASTO 2010

Kuukausi Tammi Helmi Maalis Huhti Touko Kesä Heinä Elo Syys Loka Marras Joulu 1.1 - 30.6 1.7 - 31.12 v.2010 Nokan antamat 331 346 341 480 458 414 443 439 408 406 356 446 2370 2498 4868 Oma-aloitteiset 222 130 151 213 253 154 149 198 197 190 186 178 1123 1098 2221 virka-avut 9 11 9 16 11 6 7 13 24 16 10 9 62 79 141 561 kiinniotto/varmistus 10 11 8 24 16 18 15 14 10 15 14 16 87 84 171 562 huume-etsintä 53 30 26 52 40 27 28 50 63 43 41 23 228 248 476 563 tepotehtävä 4 2 6 2 10 3 10 6 10 4 8 10 27 48 75 564 jäljestys 5 3 16 20 18 19 18 16 24 17 9 8 81 92 173 565 henkilöetsintä 6 10 9 23 21 23 21 22 16 11 14 19 92 103 195 566 esine-etsintä 2 2 3 7 8 8 7 8 11 2 2 22 38 60 567 kuolleen etsintä 5 2 1 1 1 1 7 4 11 568 PR-toiminta 1 2 1 1 1 1 2 2 6 5 11 560 muu etsintätehtävä 2 4 6 2 1 1 5 11 3 5 2 15 27 42 612 jalkautuminen 45 30 30 46 75 33 41 41 53 39 46 49 259 269 528 koiraa käytetty tehtävällä 128 93 97 178 196 139 144 163 196 144 136 130 831 1744 ase- ja vaaralliset tehtävät 43 31 38 49 44 41 47 45 23 32 25 46 246 218 464 dokum. Liikennevalvonta 51 22 43 38 64 36 45 33 38 25 28 57 254 226 480 puhallutukset 231 292 279 182 376 185 274 242 530 185 267 225 1545 1723 3268 huumetesti 9 7 10 10 12 12 7 12 8 6 6 5 60 44 104 yhteensä/kk 553 476 492 693 711 568 592 637 605 596 542 624 3493 3596 7089

83

Lisa 6. Põhja Politseiprefektuuri künoloogiateenistuse aruanne 2007-2008

Põhja Politseiprefektuuri künoloogiateenistuse aruanne 2007

Kuu jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember tulemus töötunnid 604 634 712 397 408 434 361 428 252 392 396 559 5577 väljakutsed 140 140 165 110 126 123 124 107 90 115 88 91 1419 sh tulemuslikud 10 17 21 20 21 13 15 14 12 23 20 22 208 sh patrull 7 6 9 3 11 10 14 4 10 11 7 11 103 koera abil kinni peetud 6 1 1 1 7 2 2 2 5 2 1 4 34 sh narko 3 11 12 17 10 3 1 10 2 12 13 11 105 üritused/PR tundi 2 23 35 0 6 1 0 20 2 15 0 25 129 vormistatud vt 124 163 198 178 258 147 183 99 73 156 410 198 2187

Põhja Politseiprefektuuri künoloogiateenistuse aruanne 2008

Kuu jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember tulemus töötunnid 264 204 420 480 384 325 348 204 636 614 501 600 4980 väljakutsed 121 132 77 75 86 105 138 85 81 133 108 123 1264 sh tulemuslikud 33 12 15 28 8 16 22 12 15 9 28 7 205 sh patrull 21 10 4 19 5 7 12 4 11 9 14 5 121 koera abil kinni peetud 5 4 0 1 1 2 2 1 3 1 4 1 25 sh narko 12 2 11 9 3 9 10 8 4 0 14 2 84 üritused/PR tundi 8 4 24 228 86 67 15 12 11 14 9 0 478 vormistatud vt 264 292 220 189 186 216 194 153 329 258 301 181 2783

84

Lisa 7. Põhja Politseiprefektuuri künoloogiateenistuse aruanne 2009-2010

Põhja Politseiprefektuuri künoloogiateenistuse aruanne 2009

Kuu jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember tulemus töötunnid 1136 608 647 510 228 76 264 288 240 384 272 306 4959 väljakutsed 118 113 93 84 74 70 102 73 86 82 86 65 1046 sh tulemuslikud 31 21 36 18 18 22 19 25 32 14 14 8 258 sh patrull 14 17 22 12 11 10 16 10 17 8 8 6 151 koera abil kinni peetud 2 5 7 3 5 2 3 6 13 0 3 2 51 sh narko 17 4 14 6 7 12 3 15 15 6 6 2 107 üritused/PR tundi 96 2 17 17 17 32 0 13 31 11 19 2 257 vormistatud vt 81 74 64 23 24 1 16 14 7 16 47 38 405

Põhja Prefektuuri künoloogiateenistuse aruanne 2010

Kuu jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember tulemus töötunnid 447 411 734 906 1576 502 839 956 393 513 812 879 8968 väljakutsed 44 44 63 91 86 74 62 62 73 79 82 51 811 sh tulemuslikud 21 30 72 32 48 45 51 45 67 34 68 64 577 sh patrull 7 2 5 9 6 7 5 9 5 7 10 11 83 koera abil kinni peetud 3 0 2 5 4 2 4 5 1 1 9 6 42 sh narko 14 28 67 23 42 38 46 36 62 27 58 53 494 üritused/PR tundi 53 12 45 113 22 14 86 9 37 78 56 33 558 vormistatud vt 31 21 44 22 31 38 25 25 24 45 66 10 382

85

Lisa 8. Põhja Prefektuuri künoloogiateenistuse aruanne ja Helsingi politseiosakonna teenistuskoerte üksuse töötulemused 2011 kuus kuud.

Põhja Prefektuuri künoloogiateenistuse aruanne 2011

Kuu jaanuar veebruar märts aprill mai juuni tulemus töötunnid 1170 1132 1326 1198 1158 1198 7182 väljakutsed 66 36 33 53 70 97 355 sh tulemuslikud 35 19 23 51 35 17 180 sh patrull 6 4 6 7 6 4 33 koera abil kinni peetud 0 1 0 2 5 1 9 sh narko 29 15 17 44 29 13 147 üritused/PR tundi 15 21 73 115 45 4 273 vormistatud vt 4 12 65 142 98 111 432

LIIKENNE- JA ERITYISPOLIISI Koirapoliisi VUOSITILASTO 2011

Kuukausi Tammi Helmi Maalis Huhti Touko Kesä Nokan antamat 436 353 402 453 392 476 Oma-alotteiset 260 213 254 265 256 209 virka-avut 15 10 12 18 15 13 561 kiinniotto/varmistus 14 13 17 22 15 21 562 huume-etsintä 55 47 65 23 65 58 563 tepotehtävä 3 3 6 6 8 10 564 jäljestys 11 11 8 15 21 16 565 henkilöetsintä 15 17 13 14 12 17 566 esine-etsintä 5 5 4 1 5 5 567 kuolleen etsintä 1 1 568 PR-toiminta 1 4 3 5 560 muu etsintätehtävä 4 15 8 3 4 3 612 jalkautuminen 57 56 62 57 67 43 koiraa käytetty tehtävällä 171 167 186 142 200 176 ase- ja vaaralliset tehtävät 40 32 38 42 33 36 dokum. Liikennevalvonta 45 33 41 52 65 34 puhallutukset 232 188 217 253 478 161 huumetesti 12 10 12 5 10 5 yhteensä/kk 696 566 656 718 648 685

86

Lisa 9. Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskoerte koondaruanne 2010

Tegevus (korda/tundi) ühik Põhja Ida Lõuna Lääne Koerte arv tk 19 16 29 18 Koerte kasutamine tundi 9461 8672 9336 2428 sh politseioperatsioon tundi 493 135 622 sh patrull tundi 8968 2226 8708 1593 sh väljakutsed tundi 811 20 432 91 sh preventatiivne töö tundi 65 korda 12 196 74

Tulemuslikult korda 570 41 44 205 sh narkokoerad avastamisi korda 38 13 2 26 reageerimisi korda 473 21 37 157

sh laibakoerad avastamisi korda 2 0 1 0 reageerimisi korda

sh jälje/jälituskoerad kinnipidamine korda 26 0 1 0 eseme leidmine korda 15 0 0 1 inimese leidmine korda 0 1 1 2 jälje ajamine korda 16 6 2 19

87

Lisa 10. Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskoerte koondaruanne 2011 esimene poolaasta

Tegevus (korda/tundi) ühik Põhja Ida Lõuna Lääne Koerte arv 19 15 33 17 Koerajuhte 18 13 29 14 Koerte kasutamine tundi 7182 1131 5011 1852 sh politseioperatsioon tundi 203 14 129 38 sh patrull tundi 5524 1021 4780 1336 sh väljakutsed tundi 372 38 51 33 sh preventatiivne töö tundi 70 45 51 104 valves 1014 9

Tulemuslikult korda 180 8 11 148 sh narkokoerad avastamisi korda 29 2 1 34 reageerimisi korda 119 4 3 109

sh laibakoerad avastamisi korda 1 reageerimisi korda

sh jälje/jälituskoerad 32 2 6 5 kinnipidamine korda 9 0 0 2 eseme leidmine korda 13 0 0 1 inimese leidmine korda 1 1 0 0 jälje ajamine korda 9 1 6 2

88

Lisa 11. Autori poolt tehtud ettepanekud teenistuskoerte üksuste paiknemise kohta

89

Lisa 12. Schengeni õigusruumi riikide valimi politsei teenistuskoerte valdkonna regulatsioonide ning autori poolt läbiviidud ekspertintervjuude salvestised.

90