Magistritöö Infokorralduse Erialal Juhendaja
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Triinu Univer Ökomuuseumi institutsioon: teooriast praktikasse Magistritöö infokorralduse erialal Juhendaja: PhD Kurmo Konsa Kaasjuhendaja: Tarmo Ladva Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Muuseumid ja uue museoloogia teke ................................................................................ 7 1.1. Muuseumide kujunemine ja areng .............................................................................. 7 1.2. Uus museoloogia ja ökomuuseumi kontseptsioon.................................................... 17 2. Muuseum versus ökomuuseum – rakendades pehmete süsteemide metodoloogiat ........ 29 3. Kartulimuuseumist ökomuuseumi projektini – kuidas sündis ja arenes Taheva valda hõlmav kogukonnamuuseumi idee ...................................................................................... 50 3.1. Muuseumide asutamisest Eestis läbi näidete ............................................................ 50 3.2. Ökomuuseum „Kartuli Vabariik― Taheva vallas ....................................................... 53 3.2.1. Ökomuuseumi roll Taheva vallas ...................................................................... 54 3.2.2. Ökomuuseumi „Kartuli Vabariik― kavand ......................................................... 57 4. Ökomuuseumi turundus ................................................................................................... 61 4.1. Ökomuuseumi sihtgrupid ja turundustegevused ...................................................... 61 4.2. Ökomuuseumi seostamine kohalike teenusepakkujate ja vaatamisväärsustega ....... 65 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 68 Summary .............................................................................................................................. 71 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 75 Lisad .................................................................................................................................... 85 Lisa 1: Ökomuuseum: Valgamaa Kartuli Vabariik visioon ............................................. 85 Lisa 2: Ökomuuseumi kava ............................................................................................. 88 2 Sissejuhatus Muuseumide roll ja tähendus on muutunud ajas ning ruumis. Muuseum kui pühamu, kui kultuurikalmistu, kui ideoloogia vang, kui infokeskus, kõiki neid funktsioone on muuseum erinevates kultuurikontekstides täitnud. Muuseumid on kohad kus säilitatakse ja luuakse informatsiooni ning seostatakse seda inimeste ja kogukondadega väga mitmel viisil. Muuseumid on kultuuripärandi hoidjad, teadus– ja mäluasutused, mis pakuvad emotsionaalseid ning harivaid kogemusi. Nad aitavad luua dialoogi erinevate põlvkondade vahel, muuta ühiskonda sallivamaks, sotsiaalselt vastutustundlikumaks, eetilisemaks. Muuseumid püüavad luua kultuuridevahelisi dialooge, mis suurendaksid tolerantsi ja teineteisemõistmist. Nad säilitavad ühiskondlikku mälu, mis aitab koos hoida nii perekondi kui terveid rahvaid. Ühtlasi on tänapäeva muuseumid omamoodi elamuskeskused, mis võivad tuua konkreetsele kogukonnale ning regioonile kasu turismi ja majanduselu aktiveerimise läbi. Käesoleva töö teoreetiliseks väljundiks on uurida uut museoloogiat ja ökomuuseumide kontseptsiooni. Annan ülevaate muuseumide arengust läbi aegade ning peatun pikemalt uue museoloogia tekkel ja kujunemisel, mille kaudu jõuan ökomuuseumi mõiste ning kontseptsiooni lahtiseletamiseni. Seejärel viin läbi ökomuuseumide ja tavamuuseumide võrdluse infoteaduslikke meetodeid kasutades. Tegemist on uue lähenemisnurgaga, mida seni pole rakendatud. Magistritöö koostamise käigus kirjutasin töö praktilise osana plaanitava ökomuuseumi visiooni ja loomise kava (vt. Lisa 1 ja Lisa 2). Seega antud tööl on nii muuseumiteoreetiline kui ka praktiline tähtsus. Käesoleva magistritöö „Ökomuuseumi institutsioon: teooriast praktikasse― teemavalik lähtus minu kokkupuutest väga huvitava projektiga. Tegemist on kunstnik Tarmo Ladva ideega luua Taheva valda Laanemetsa külla Kartulimuuseum. Ta pöördus Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi poole nõu ja abi saamiseks. 3 Käesoleva magistritöö juhendaja, ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivinduse õppetooli dotsent Kurmo Konsa, arendas Kartulimuuseumi mõtet edasi ja tuli ideele luua Taheva valda Eesti esimene ökomuuseum. Ta pakkus mulle võimalust kirjutada selleteemaline magistritöö. Idee tekitas minus suurt huvi, sest jälgida ühe muuseumi sündi ja aidata luua Eesti esimese ökomuuseumi visiooni tundus väga intrigeeriv ning põnev. Magistritöö üldeesmärgiks püstitasingi ökomuuseumi kui institutsiooni teoreetilise käsitluse ja selle põhjal tegelikkuses toimiva ökomuuseumi projekti loomise. Selle üldeesmärgi täitmiseks tuli täita järgnevad ülesanded: Anda ülevaade muuseumide kujunemisest ja ökomuuseumi idee tekkest üldisemas plaanis. Tutvuda nn uue museoloogia arengusuundadega ja kontseptsioonidega. Uurida nn traditsioonilise muuseumi ja ökomuuseumi erinevusi ning sarnasusi. Uurida kuidas muuseumi kui sellist asutada. Analüüsida kogutud informatsiooni ja luua plaanitava ökomuuseumi visioon ning detailne kava. Magistritöö kõrvaleesmärgina võib välja tuua uue tekkiva ökomuuseumi idee sünni ja arengu jäädvustamise. Juhul kui see muuseum reaalselt olema saab, on väga oluline ja huvitav osa muuseumi tekkest dokumenteeritud. Aga ka siis, kui ökomuuseum mingil põhjusel ei realiseeru, pakub üksikasjaline kirjeldus võimaluse jälgida ühe museoloogiliselt väga huvitava idee arengulugu. Magistritöö uurimisobjektiks on museoloogia, kitsamalt nn. uus museoloogia ja ökomuuseumide kontseptsioon. Meetoditena kasutasin uurimistöö koostamisel erialase kirjanduse analüüsi, struktureeritud intervjuusid, pehmete või paindlike süsteemide metodoloogiat (soft systems methodology). Intervjuud viisin läbi Kartulimuuseumi idee autori Tarmo Ladvaga, Eesti Maanteemuuseumi esimese juhataja Marge Rennitiga, Eesti Postimuuseumi endise juhataja Aive Küngaga ja suhtlesin meili teel Taheva valla vallavanema Monika Rogenbaumiga ning Eesti Lennundusmuuseumi asutaja Mati Meosega. Teostasin päringuid statistikaameti andmebaasist. 4 Töös kasutatud allikateks on peamiselt eesti- ja ingliskeelsed museoloogiaalsed monograafiad ja artiklid. Lisaks kasutasin ka internetis kättesaadavaid konverentside ja erialaühenduste materjale. Muuseumi kui institutsiooni praktilise funktsioneerimise alustõdedega tutvumiseks lugesin raamatuid T. Ambrose ja C. Paine „Museum Basics― ning G. Edson ja D. Dean „The Handbook for Museums―. Üks põhjalikemaid ökomuuseumeid käsitlevaid teoseid oli ettekannetekogumik „Communication and exploration: Guiyang, China, 2005―. Järgnevalt esitan lühiülevaate käesoleva magistritöö sisust. Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjeldan uue museoloogia kujunemist ja annan ülevaate ökomuuseumi kui kogukonnamuuseumi olemusest. Uus museoloogia näeb muuseumi mitte üksnes säilitaja ja eksponeerijana, vaid külastajaid kaasava, avatud, areneva ning interaktiivse infokeskusena. Uue museoloogia üks väljundeid – ökomuuseum, väärtustab kogukonda ja territooriumi. Teises peatükis võrdlen ja analüüsin traditsioonilist muuseumi ning ökomuuseumi, kasutades pehmete süsteemide metodoloogiat. Loon üldpildi kahest eriilmelisest mäluasutusest. Skeemide ja tabelite abil toon välja kogukonnamuuseumi ning klassikalise koguja/säilitaja muuseumi erisused-sarnasused. Kolmandas peatükis kirjeldan muuseumi kui institutsiooni asutamist. Kirjutan kuidas ja mis põhjustel jõuti Taheva valda ökomuuseumi asutamise ideeni, millist eesmärki ja rolli kannab loodav muuseum ning mida on ökomuuseumi asutamise projekti käigus ära tehtud ning mida aja jooksul teostada plaanitakse. Kirjeldan soovi parandada läbi kogukonnamuuseumi projekti Taheva valla majanduslikku olukorda, mis aitab vältida valda kuuluva 13 küla inimestest tühjaksvoolamist. Neljandas peatükis pööran tähelepanu ökomuuseumi turundusvõtetele. Eesmärgiks on luua kõigile avatud, meeleolukas, atraktiivne, ise tegemist ja kaasamõtlemist pakkuv mälumaastik, mis meelitab külastajaid tagasi tulema, et üha uuesti avastada Taheva valda koos sealse pärandiga. Kirjeldan nii plaanitavaid teenuseid, kui toon ära juba olemasolevad teenusepakkujad ning pärandiobjektid. 5 Väga kokkuvõtlikult võib öelda, et käesolevas töös jälgin, kuidas suletud mäluasutusest on saanud avatud ja pidevas arengus olev ühiskonna osa. Koos sisuka ülevaatega museoloogia arengust ja põhjaliku käsitlusega ökomuuseumide olemusest, kirjeldan konkreetse uue kogukonnamuuseumi sündi, alustades ideetasandist 2007. aastal kuni 2009. aasta teise pooleni. Minu praktiline panus projekti on plaanitava ökomuuseumi visiooni ja detailse kava loomine käesoleva lõputöö raames. Kahjuks on positiivset vastukaja leidnud projekt hetkel majanduslanguse tõttu inaktiivses faasis. 6 1. Muuseumid ja uue museoloogia teke Alljärgnevas kahes alampeatükis on käsitletud muuseumide sündi, arengut ja kujunemist läbi aastasadade. Muuseum kui kultuuripärandilise info koguja, talletajad ja eksponeerija on aja jooksul märkimisväärselt muutunud nii sisus kui vormis. Kui algselt koguti ainulaadseid, harukordseid objekte, siis tänapäeval kogutakse igapäevast eluolu iseloomustavaid esemeid. Enam pole oluline niivõrd objekti erilisus