Saku Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
SAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2008-2020 TELLIJA: SAKU VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ EUROPOLIS Saku 2008 SISUKORD 1. TULEVIKUVISIOON: SAKU VALLA ÜHISVEEVÄRK JA –KANALISATSIOON (ÜVK) 2020.A. 4 2. SAKU VALLA ÜVK ARENGUEESMÄRGID. 4 2.1. Strateegilised eesmärgid 4 2.2. Majanduslikud ja tehnilised eesmärgid 5 3. SAKU VALLA REOVEEKOGUMISALAD (RKA) 7 3.1 Saku vallale kinnitatud põhjaveevarud ja joogivee kvaliteet 7 3.1.1 Põhjavee tarbevarude kvantitatiivne iseloomustus 8 3.1.2 Saku vallale kinnitatud põhjaveeveevarud 9 4. ÜVK ARENDUSMEETMED ÜLE 2000 INIMEKVIVALENDIGA REOVEEKOGUMISALADEL. 12 4.1. Saku reoveekogumisala. 12 4.1.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Saku reoveekogumisalal 12 4.1.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus 13 4.1.3. Saku reoveekogumisala ÜVK arendusmeetmed 16 4.1.4. Investeeringud Saku reoveekogumisalal. 19 4.2. Keila jõe reoveekogumisala 20 4.2.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Keila jõe reoveekogumisalal 20 4.2.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus 22 4.2.3. Keila jõe reoveekogumisala ÜVK arendusmeetmed ja investeeringud 26 4.2.4. Veemajandusinvesteeringute prioritiseerimine Keila jõe reoveekogumisalal 29 5. ÜVK ARENDUSMEETMED ALLA 2000 INIMEKVIVALENDIGA REOVEEKOGUMISALADEL 31 5.1. Murumäe reoveekogumisala 31 5.2. Pähklimäe reoveekogumisala 31 5.3. Männiku reoveekogumisala 31 5.4. Lokuti reoveekogumisala 32 5.5. Tõdva-Kajamaa reoveekogumisala 33 5.6. Tagadi reoveekogumisala 34 5.7. Saustinõmme reoveekogumisala 35 5.8. Tänassilma reoveekogumisala 35 5.9. Jälgimäe 1 reoveekogumisala 36 5.10. Kanama-Rahula reoveekogumisala 37 5.11. Jälgimäe 2 reoveekogumisala 38 6. SAKU VALLA FINANTSVÕIMALUSTE ANALÜÜS 40 6.1. Saku Vallavalitsuse poolsed finantseerimise võimalused 40 6.2. AS Saku Maja finantsvahendite analüüs 42 7. ÜVK TARIIFIDE KUJUNEMINE SAKU JA KEILA JÕE REOVEEKOGUMISALAL 45 2 8. INVESTEERINGUTE STRATEEGIA JA AJAKAVA 54 9. LISAD 57 9.1. Tariifide prognoosi koostamise metodoloogilised eeldused 57 9.2. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Tallinnas 60 9.3. Saku valla reoveekogumisalade kaart 61 9.4. Saku valla asulate olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 61 9.5. Saku valla asulate perspektiivsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste joonised 62 3 1. Tulevikuvisioon: Saku valla ühisveevärk ja – kanalisatsioon (ÜVK) 2020.a Saku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel arvestatakse Saku valla tunnuslauset „Läbi rohelise akna”: järgitakse säästva arengu ja kaasaegse keskkonnakaitse põhimõtteid, väärtustatakse kaunist loodus- ja elukeskkonda, keskkonnasõbralikku ettevõtlust ning hästitoimivat olmet. Aastaks 2020 on Saku valla reovee kogumisalade elanikud, ettevõtted ning asutused kindlustatud säästva arengu nõuetele vastava keskkonnasõbraliku, tehniliselt kvaliteetse ning majanduslikult soodsa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenusega. 2. Saku valla ÜVK arengueesmärgid 2.1. Strateegilised eesmärgid 2.1.1. Täidetud on EL asulareovee direktiivi nõuded, st üle 2000 inimekvivalendiga (ie) reostuskoormusega reoveekogumisalade elanikel on hiljemalt alates 01.01.2011.a.1 võimalik liituda ühiskanalisatsiooniteenusega. Prioriteetsetel reoveekogumisaladel on välja ehitatud tehniliselt kvaliteetne ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Hetkeolukord: Saku valla asulates on ÜVK-süsteemid üldjuhul välja ehitatud vaid osaliselt, mistõttu ÜVK-teenuse kättesaadavus on puudulik. Kehtestatud detailplaneeringutes on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata aladel rajatud peamiselt kvaternaari veekihi kaevud ning reovesi kogutakse erineva töökindlusega mahutitesse või kogumiskaevudesse. 2.1.2. Kõigile ÜVK kasutajatele on tagatud riiklikele kvaliteedinõuetele vastav joogivesi. Hetkeolukord: Joogivee kvaliteet ei vasta nõuetele. Enamikes kaevudes on vee rauasisaldus lubatust kõrgem. Mõningates kaevudes on normi ületamisi ka muude näitajate osas (mangaan, hägusus, bakterioloogiline reostus), kuid tegemist on üksikjuhtumitega. Madala veekihi individuaalkaevude kohta ei ole valda hõlmavaid uuringuid tehtud. Vee lubatust kõrgem rauasisaldus tuleneb piirkonna põhjavee iseärasustest, kuid mõningatel juhtumitel põhjustab seda mustmetallist torudest pärinev rooste. Bakterioloogilise reostuse põhjus on tavaliselt puurkaevu ebatihe manteltoru maapinna lähedal ning kaevu ümbruse sanitaarnõuete eiramine. Mõningates puurkaevudes esineb vee suurt gaasisisaldust. Liigne gaasisisaldus põhjustab torustikus hüdrolööke ning ebamugavusi vee tarbimisel. 2.1.3. Valla territooriumil suublatesse juhitava heitvee reoainetesisaldus vastab riiklikele normidele, heitveekogused ei ületa veekogu isepuhastumisvõimet. Valla territooriumil on tagatud pinna- ja põhjavee hea ökoloogiline seisund vastavalt EL veepoliitika raamdirektiivile. Hetkeolukord: Reoveepuhastid ei tööta või ei suuda täita väljalasule esitatavaid nõudeid. 1 Tulenevalt asulareovee puhastamise direktiivist (91/271/EMÜ) käsitletakse prioriteetsetena reoveekogumisalasid, mille reostuskoormus on enam kui 2000 inimekvivalenti (ie). Eesti üleminekuperiood nimetatud direktiivi rakendamiseks lõpeb 31.12.2010.a. 4 Reoveepuhastitest on töökorras ning täidab väljalasule esitatavaid nõudeid vaid Metsaveere reoveepuhasti. Kurtna asula reoveepuhasti on töökorras, kuid see ei ole piisavalt efektiivne fosforiühendite osas. Reovees on fosforiühendite kontsentratsioon kõrge ja nende piisav ärastamine olemasoleva puhastustehnoloogiaga ei ole võimalik. Kurtna Kinnisvara OÜ-le kuuluv reoveepuhasti on reeglina välja lülitatud. Tagadi reoveepuhasti pole kunagi töötanud. Puhastitena on kasutusel ka mitmeid biotiike, mis ei suuda täita väljalasule esitatavaid nõudeid. Saku aleviku reovee kogumine toimub Kannikese t. pumplas, mis asub Vääna jõe vahetus läheduses. Pumpla avariikindlus on väike ning puudub reservpumpamise võimalus. Uute reoveepuhastite kavandamisel tuleb arvestada heitvee suublana kasutatavate veekogude halvast seisundist tulenevaid rangeid nõudeid reovee puhastamiseks. 2.2. Majanduslikud ja tehnilised eesmärgid 2.2.1. ÜVK teenuse hinnatõus ei ületa proportsionaalselt sissetulekute kasvu. Hetkeolukord: Käesoleval ajal moodustab ÜVK teenuse hind ligikaudu 2% leibkonna keskmisest sissetulekust. 2.2.2. Ühisveevärk on töökindel ning veekadu on alla 8%. Hetkeolukord: Olemasolevad tehnosüsteemid on vananenud ja ei taga varustuskindlust. Enamikus Saku vallas asuvates O-Cm veekihi kaevudes puuduvad teise astme mahutid ja pumbad, mistõttu toob süvaveepumba rike kaasa kohese veekatkestuse, samuti ei ole võimalik võtta tuletõrjevett. Veetorustike põhiline probleem on veekadu (ca 30 %), mis tuleneb leketest ning avariidest, kus kaotsimineva vee kogus on tarbimiskogusega võrreldes suur. Põhiline osa veekadudest tekib eramupiirkondades. 2.2.3. Sademevee infiltratsioon ühiskanalisatsiooni on alla 5%. Hetkeolukord: Ühiskanalisatsioonis on suur sademe- ja pinnavee osakaal. Saku aleviku kinnistute ühiskanalisatsiooni puuduseks on sadevete ja pinnavee sattumine reovete torustikku. Sõltuvalt ilmastikust ning muudest kohalikest oludest olid 2005. ja 2006. a. ärajuhitava reovee ja reoainete ööpäevased keskmised kogused kuude lõikes väga varieeruvad2: 3 3 Reovee minimaalne kogus 307 m /d, maksimaalne kogus 1777 m /d BHT minimaalne kogus 44 kg/d, maksimaalne kogus 658 kg/d 7 HA minimaalne kogus 21 kg/d, maksimaalne kogus 691 kg/d N minimaalne kogus 10 kg/d, maksimaalne kogus 76 kg/d üld P minimaalne kogus 1,4 kg/d, maksimaalne kogus 12 kg/d üld 2005. ja 2006. aastal tehtud reovete keemiliste analüüside põhjal võib öelda, et sade- ja pinnavee sattumisega ühiskanalisatsiooni kaasneb BHT väärtuse ja heljumi kontsentratsiooni mitmekordne tõus, mis on oluliselt suurem kui üldlämmastiku ja üldfosfori osas. Kuna Saku aleviku reovee puhastamine toimub AS-i Tallinna Vesi poolt lepingu alusel ning reovee hulka mõõdetakse, toob suur infiltratsioonivee hulk kaasa puhastamist vajava reovee 2 OÜ Biopuhasti Abi, 2007 5 hulga olulise suurenemise (kuni 2,5 korda), millega kaasneb ülekoormus kanalisatsioonisüsteemis ja reoveepumplates. 2.2.4. Tuletõrjeveevõtukohtade arv vallas on tuleohutuse seisukohalt piisav. Hetkeolukord: Puudub tuletõrjevee nõuetekohane lahendus. Tuletõrjevee võtmine on osaliselt lahendatud Saku alevikus ja Tänassilma külas hüdrantidega. Ülejäänud asumites puudub nõuetekohane tuletõrjevee lahendus või on selle töökorras olek küsitav. Võimalusel näha ette nõuetele mittevastavate veevõtutiikide asendamine tuletõrjevee mahutitega või viia suuremad tiigid vastavusse Päästeameti nõuetega. Probleemi lahendamiseks tuleb koos ühisveevärgi torustike ehitamisega näha ette nõuetele vastavad tuletõrjevee hüdrandid eelistatult üksnes Saku alevikus. Väiksemates asulates ning O-Cm kaevudest varustatud piirkondade korral tuleks eelistada tuletõrje veemahuteid. 2.2.5. Hajaasustusega aladel on kogumismahutite kasutamine ning purgimisteenuse korraldus allutatud süstemaatilisele kontrollile. Hetkeolukord: Kogumismahutite ning vallas purgimisteenuse osutajate üle ei ole sisulist kontrolli. 2.2.6. Võimaluse korral paigaldatakse ÜVK ja sidekaabeldus ühiselt. 6 3. SAKU VALLA REOVEEKOGUMISALAD (RKA) Saku valla üldplaneeringuga määratletakse 12 reoveekogumisala (Tabel 3.1). Asulareovee puhastamise direktiivi mõistes on prioriteetsed Saku ning Keila jõe reoveekogumisalad, mille reostuskoormus ületab 2000 ie. Asulareovee direktiivi artikkel 3 sätestab, et asula, mille reostuskoormus on 2000 kuni 15000 ie, tuleb varustada asulareovee kogumissüsteemidega, st. torustike, reoveepumplate ja asula reoveepuhastiga. Direktiivi täitmise tähtaeg on 31.12.2010. Tabel 3.1. Saku valla reoveekogumisalad.