SAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI
ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2008-2020
TELLIJA: SAKU VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ EUROPOLIS
Saku 2008
SISUKORD
1. TULEVIKUVISIOON: SAKU VALLA ÜHISVEEVÄRK JA –KANALISATSIOON (ÜVK) 2020.A. 4
2. SAKU VALLA ÜVK ARENGUEESMÄRGID. 4
2.1. Strateegilised eesmärgid 4
2.2. Majanduslikud ja tehnilised eesmärgid 5
3. SAKU VALLA REOVEEKOGUMISALAD (RKA) 7
3.1 Saku vallale kinnitatud põhjaveevarud ja joogivee kvaliteet 7 3.1.1 Põhjavee tarbevarude kvantitatiivne iseloomustus 8 3.1.2 Saku vallale kinnitatud põhjaveeveevarud 9
4. ÜVK ARENDUSMEETMED ÜLE 2000 INIMEKVIVALENDIGA REOVEEKOGUMISALADEL. 12
4.1. Saku reoveekogumisala. 12 4.1.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Saku reoveekogumisalal 12 4.1.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus 13 4.1.3. Saku reoveekogumisala ÜVK arendusmeetmed 16 4.1.4. Investeeringud Saku reoveekogumisalal. 19
4.2. Keila jõe reoveekogumisala 20 4.2.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Keila jõe reoveekogumisalal 20 4.2.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus 22 4.2.3. Keila jõe reoveekogumisala ÜVK arendusmeetmed ja investeeringud 26 4.2.4. Veemajandusinvesteeringute prioritiseerimine Keila jõe reoveekogumisalal 29
5. ÜVK ARENDUSMEETMED ALLA 2000 INIMEKVIVALENDIGA REOVEEKOGUMISALADEL 31 5.1. Murumäe reoveekogumisala 31 5.2. Pähklimäe reoveekogumisala 31 5.3. Männiku reoveekogumisala 31 5.4. Lokuti reoveekogumisala 32 5.5. Tõdva-Kajamaa reoveekogumisala 33 5.6. Tagadi reoveekogumisala 34 5.7. Saustinõmme reoveekogumisala 35 5.8. Tänassilma reoveekogumisala 35 5.9. Jälgimäe 1 reoveekogumisala 36 5.10. Kanama-Rahula reoveekogumisala 37 5.11. Jälgimäe 2 reoveekogumisala 38
6. SAKU VALLA FINANTSVÕIMALUSTE ANALÜÜS 40
6.1. Saku Vallavalitsuse poolsed finantseerimise võimalused 40
6.2. AS Saku Maja finantsvahendite analüüs 42
7. ÜVK TARIIFIDE KUJUNEMINE SAKU JA KEILA JÕE REOVEEKOGUMISALAL 45
2 8. INVESTEERINGUTE STRATEEGIA JA AJAKAVA 54
9. LISAD 57
9.1. Tariifide prognoosi koostamise metodoloogilised eeldused 57
9.2. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Tallinnas 60
9.3. Saku valla reoveekogumisalade kaart 61
9.4. Saku valla asulate olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 61
9.5. Saku valla asulate perspektiivsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste joonised 62
3 1. Tulevikuvisioon: Saku valla ühisveevärk ja – kanalisatsioon (ÜVK) 2020.a
Saku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel arvestatakse Saku valla tunnuslauset „Läbi rohelise akna”: järgitakse säästva arengu ja kaasaegse keskkonnakaitse põhimõtteid, väärtustatakse kaunist loodus- ja elukeskkonda, keskkonnasõbralikku ettevõtlust ning hästitoimivat olmet.
Aastaks 2020 on Saku valla reovee kogumisalade elanikud, ettevõtted ning asutused kindlustatud säästva arengu nõuetele vastava keskkonnasõbraliku, tehniliselt kvaliteetse ning majanduslikult soodsa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenusega.
2. Saku valla ÜVK arengueesmärgid
2.1. Strateegilised eesmärgid 2.1.1. Täidetud on EL asulareovee direktiivi nõuded, st üle 2000 inimekvivalendiga (ie) reostuskoormusega reoveekogumisalade elanikel on hiljemalt alates 01.01.2011.a.1 võimalik liituda ühiskanalisatsiooniteenusega. Prioriteetsetel reoveekogumisaladel on välja ehitatud tehniliselt kvaliteetne ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Hetkeolukord: Saku valla asulates on ÜVK-süsteemid üldjuhul välja ehitatud vaid osaliselt, mistõttu ÜVK-teenuse kättesaadavus on puudulik. Kehtestatud detailplaneeringutes on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata aladel rajatud peamiselt kvaternaari veekihi kaevud ning reovesi kogutakse erineva töökindlusega mahutitesse või kogumiskaevudesse.
2.1.2. Kõigile ÜVK kasutajatele on tagatud riiklikele kvaliteedinõuetele vastav joogivesi. Hetkeolukord: Joogivee kvaliteet ei vasta nõuetele. Enamikes kaevudes on vee rauasisaldus lubatust kõrgem. Mõningates kaevudes on normi ületamisi ka muude näitajate osas (mangaan, hägusus, bakterioloogiline reostus), kuid tegemist on üksikjuhtumitega. Madala veekihi individuaalkaevude kohta ei ole valda hõlmavaid uuringuid tehtud. Vee lubatust kõrgem rauasisaldus tuleneb piirkonna põhjavee iseärasustest, kuid mõningatel juhtumitel põhjustab seda mustmetallist torudest pärinev rooste. Bakterioloogilise reostuse põhjus on tavaliselt puurkaevu ebatihe manteltoru maapinna lähedal ning kaevu ümbruse sanitaarnõuete eiramine. Mõningates puurkaevudes esineb vee suurt gaasisisaldust. Liigne gaasisisaldus põhjustab torustikus hüdrolööke ning ebamugavusi vee tarbimisel.
2.1.3. Valla territooriumil suublatesse juhitava heitvee reoainetesisaldus vastab riiklikele normidele, heitveekogused ei ületa veekogu isepuhastumisvõimet. Valla territooriumil on tagatud pinna- ja põhjavee hea ökoloogiline seisund vastavalt EL veepoliitika raamdirektiivile.
Hetkeolukord: Reoveepuhastid ei tööta või ei suuda täita väljalasule esitatavaid nõudeid.
1 Tulenevalt asulareovee puhastamise direktiivist (91/271/EMÜ) käsitletakse prioriteetsetena reoveekogumisalasid, mille reostuskoormus on enam kui 2000 inimekvivalenti (ie). Eesti üleminekuperiood nimetatud direktiivi rakendamiseks lõpeb 31.12.2010.a.
4 Reoveepuhastitest on töökorras ning täidab väljalasule esitatavaid nõudeid vaid Metsaveere reoveepuhasti. Kurtna asula reoveepuhasti on töökorras, kuid see ei ole piisavalt efektiivne fosforiühendite osas. Reovees on fosforiühendite kontsentratsioon kõrge ja nende piisav ärastamine olemasoleva puhastustehnoloogiaga ei ole võimalik. Kurtna Kinnisvara OÜ-le kuuluv reoveepuhasti on reeglina välja lülitatud. Tagadi reoveepuhasti pole kunagi töötanud. Puhastitena on kasutusel ka mitmeid biotiike, mis ei suuda täita väljalasule esitatavaid nõudeid. Saku aleviku reovee kogumine toimub Kannikese t. pumplas, mis asub Vääna jõe vahetus läheduses. Pumpla avariikindlus on väike ning puudub reservpumpamise võimalus. Uute reoveepuhastite kavandamisel tuleb arvestada heitvee suublana kasutatavate veekogude halvast seisundist tulenevaid rangeid nõudeid reovee puhastamiseks.
2.2. Majanduslikud ja tehnilised eesmärgid 2.2.1. ÜVK teenuse hinnatõus ei ületa proportsionaalselt sissetulekute kasvu. Hetkeolukord: Käesoleval ajal moodustab ÜVK teenuse hind ligikaudu 2% leibkonna keskmisest sissetulekust.
2.2.2. Ühisveevärk on töökindel ning veekadu on alla 8%. Hetkeolukord: Olemasolevad tehnosüsteemid on vananenud ja ei taga varustuskindlust. Enamikus Saku vallas asuvates O-Cm veekihi kaevudes puuduvad teise astme mahutid ja pumbad, mistõttu toob süvaveepumba rike kaasa kohese veekatkestuse, samuti ei ole võimalik võtta tuletõrjevett. Veetorustike põhiline probleem on veekadu (ca 30 %), mis tuleneb leketest ning avariidest, kus kaotsimineva vee kogus on tarbimiskogusega võrreldes suur. Põhiline osa veekadudest tekib eramupiirkondades.
2.2.3. Sademevee infiltratsioon ühiskanalisatsiooni on alla 5%. Hetkeolukord: Ühiskanalisatsioonis on suur sademe- ja pinnavee osakaal. Saku aleviku kinnistute ühiskanalisatsiooni puuduseks on sadevete ja pinnavee sattumine reovete torustikku. Sõltuvalt ilmastikust ning muudest kohalikest oludest olid 2005. ja 2006. a. ärajuhitava reovee ja reoainete ööpäevased keskmised kogused kuude lõikes väga varieeruvad2: 3 3 Reovee minimaalne kogus 307 m /d, maksimaalne kogus 1777 m /d BHT minimaalne kogus 44 kg/d, maksimaalne kogus 658 kg/d 7 HA minimaalne kogus 21 kg/d, maksimaalne kogus 691 kg/d N minimaalne kogus 10 kg/d, maksimaalne kogus 76 kg/d üld P minimaalne kogus 1,4 kg/d, maksimaalne kogus 12 kg/d üld 2005. ja 2006. aastal tehtud reovete keemiliste analüüside põhjal võib öelda, et sade- ja pinnavee sattumisega ühiskanalisatsiooni kaasneb BHT väärtuse ja heljumi kontsentratsiooni mitmekordne tõus, mis on oluliselt suurem kui üldlämmastiku ja üldfosfori osas. Kuna Saku aleviku reovee puhastamine toimub AS-i Tallinna Vesi poolt lepingu alusel ning reovee hulka mõõdetakse, toob suur infiltratsioonivee hulk kaasa puhastamist vajava reovee
2 OÜ Biopuhasti Abi, 2007
5 hulga olulise suurenemise (kuni 2,5 korda), millega kaasneb ülekoormus kanalisatsioonisüsteemis ja reoveepumplates.
2.2.4. Tuletõrjeveevõtukohtade arv vallas on tuleohutuse seisukohalt piisav. Hetkeolukord: Puudub tuletõrjevee nõuetekohane lahendus. Tuletõrjevee võtmine on osaliselt lahendatud Saku alevikus ja Tänassilma külas hüdrantidega. Ülejäänud asumites puudub nõuetekohane tuletõrjevee lahendus või on selle töökorras olek küsitav. Võimalusel näha ette nõuetele mittevastavate veevõtutiikide asendamine tuletõrjevee mahutitega või viia suuremad tiigid vastavusse Päästeameti nõuetega. Probleemi lahendamiseks tuleb koos ühisveevärgi torustike ehitamisega näha ette nõuetele vastavad tuletõrjevee hüdrandid eelistatult üksnes Saku alevikus. Väiksemates asulates ning O-Cm kaevudest varustatud piirkondade korral tuleks eelistada tuletõrje veemahuteid.
2.2.5. Hajaasustusega aladel on kogumismahutite kasutamine ning purgimisteenuse korraldus allutatud süstemaatilisele kontrollile. Hetkeolukord: Kogumismahutite ning vallas purgimisteenuse osutajate üle ei ole sisulist kontrolli.
2.2.6. Võimaluse korral paigaldatakse ÜVK ja sidekaabeldus ühiselt.
6 3. SAKU VALLA REOVEEKOGUMISALAD (RKA) Saku valla üldplaneeringuga määratletakse 12 reoveekogumisala (Tabel 3.1). Asulareovee puhastamise direktiivi mõistes on prioriteetsed Saku ning Keila jõe reoveekogumisalad, mille reostuskoormus ületab 2000 ie. Asulareovee direktiivi artikkel 3 sätestab, et asula, mille reostuskoormus on 2000 kuni 15000 ie, tuleb varustada asulareovee kogumissüsteemidega, st. torustike, reoveepumplate ja asula reoveepuhastiga. Direktiivi täitmise tähtaeg on 31.12.2010.
Tabel 3.1. Saku valla reoveekogumisalad. Nr Nimetus Asukoht Reostuskoormus 1. Saku Saku alevik, Juuliku küla (v.a Murumäe Üle 2000 ie RKA aiandusühistu ala), Üksnurme küla Vahtramäe, Sarapiku, Mäe ja Kivistiku aiandusühistute alad 2. Murumäe Juuliku küla Murumäe aiandusühistu ala 125 ie 3. Pähklimäe Saku aleviku Pähklimäe elamuala uuselamurajoon 4. Männiku Männiku küla 261 ie 5. Lokuti Lokuti küla detailplaneeringuala 6. Tõdva- Tõdva ja Kajamaa külad 175 ie Kajamaa 7. Keila jõe Kiisa alevik, Kurtna, Roobuka Metsanurme, Üle 2000 ie RKA Kasemetsa ja Üksnurme külad (v.a Üksnurme küla Vahtramäe, Sarapiku, Mäe ja Kivistiku aiandusühistute alad) 8. Tagadi Tagadi küla 192 ie 9. Saustinõmme Saustinõmme küla detailplaneeringuala 10. Tänassilma Tänassilma küla 115 ie 11. Jälgimäe 1 Jälgimäe küla detailplaneeringuala 12. Kanama- Kanama ja Rahula külad 195 ie Rahula 13. Jälgimäe 2 Jälgimäe küla 195 ie
3.1 Saku vallale kinnitatud põhjaveevarud ja joogivee kvaliteet Saku vallas on teostatud põhjavee uuring AS Maves poolt: töö nr 4017 “Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”. Nimetatud töö käigus kontrolliti omavalitsuste poolt taotletud veevarude suurendamise võimalust ja suurendatavate veevarude vastavust joogiveeallika nõuetele, milleks kaasati omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüside finantseerimiseks. Pärast vastavaid kokkuleppeid tellisid omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüsid ja efektiivdoosi arvutused Eesti Geoloogiakeskuselt.
Nimetatud tööga lisatud mahtudega koos on Kambriumi-Vendi veekompleksi veevarud täies mahus jagatud ja neid enam suurendada ei saa. Tegelik summaarne veekasutus on põhjaveevaru ettepanekuga võrreldes kordades väiksem, maksimaalne lubatud kasutus on piisava varuga ning praktilise kasutusmahu rahuldamisega kohtadel probleeme ei ole. Põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet samasse kvaliteediklassi nagu käesoleval ajal. Valdavalt vajab see põhjavesi joogiveeks kasutamisel raadiumi eemaldamist
7 või vee segamist normidele vastavaks. Püsima jääb mõningane vastuolu ülemäärase efektiivdoosiga põhjavee varude suurendamise ja Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003.a määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded” vahel.
3.1.1 Põhjavee tarbevarude kvantitatiivne iseloomustus A) Kambriumi-Vendi põhjavesi. Kambriumi-Vendi veekompleks jääb kuni aastani 2030 kõikjal surveliseks, survekõrgus on kõikjal enam kui 20 meetrit. Kinnitamiseks esitatud varude mahus veetarbimise juures surveline olukord säilib ka edaspidi peale aastat 2030.
Arvestades viimase aja suundumusi veetarbimises, probleeme Kambriumi-Vendi vee joogivee nõuetele vastavusse viimisega ja selle veekihi ressursimaksu kavandatud suurenemisega, pole varude kehtivusperioodil kõikidest piirkondadest ühekorraga varude koguse järgne veevõtt tõenäoline.
B) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavesi Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjaveevarusid suurendati eestkätt selleks, et oleks vajadusel võimalik enam orienteeruda sellele veekompleksile uute rajatavate kaevude osas (arvestades võimalike raskustega Kambriumi-Vendi vee joogivee radioloogilistele nõuetele vastavusse viimisega).
Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt veekihi tagasihoidlik veeand. Osaliselt saaks probleemi leevendada veevõtu suurema hajutatusega varu piirkonnas, kuid kindlaid reegleid selleks on täna raske seada. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis ühist depressioonilehtrit (nagu on Kambriumi-Vendi veekihis) välja ei kujune (kiht läheb ennem kaevu juures kuivaks), kuna veekihi paksus ja filtratsiooninäitajad pole piisavalt suured.
Taastuvateks põhjaveevarudeks on kvaternaari ja ordoviitsiumi veekompleksid. Taastuvate veevarude kvaliteet on otseses seoses keskkonnakaitselise tegevuse- või tegevusetusega. Kvaternaari veekompleks (Q) ehk pinnakatteline põhjavesi Saku valla aladel on väikese veeandvusega ning õhukese pinnakattega kohtades seda sageli ei moodustugi. Veekompleks leiab kasutamist vaid hajaasustusega alal tarbepuurkaevude ja salvkaevudega. Veekihi vesi ei ole üldiselt sobiv kasutamiseks joogiveena. Täpne kaevude arv ei ole teada.
Ordoviitsiumi veekompleks (Q3pr – O1vl) on seotud kvaternaarialuste karbonaatsete kivimitega. Veekompleks leiab kasutamist hajaasustuse üksiktarbijate poolt ning ühiskasutuses mõningate aiandusühistute poolt. Ühisveevärgi tarbeks ei ole nimetatud vesi üldjuhul sobiv, eelkõige tulenevalt kaevude väikesest tootlikkusest ja kõikuvast vee kvaliteedist.
Nii kvaternaari kui ordoviitsiumi veekihi kaevude kasutamine ühisveevärgi tarbeks ei ole võimalik, perspektiivis on nimetatud kaevusid mõistlik kasutada hajaasutuses individuaalseks otstarbeks, samuti kastmisvee võtukohana. Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht (O-Cm). Vettkandva kihi paksus on muutuv 20-40 m piires, pealispinna absoluutkõrgus on muutuv. Veekiht ei ole suure veeandvusega ja seetõttu leiab kasutust peamiselt väikeste asulate veega varustamisel. Erideebet on valdavalt vahemikus 0,5- 5 m3/h-m ning veejuhtivus 20...50 m2/d. Võrreldes Cm-V veekompleksiga on O-Cm veekihi
8 veejuhtivus 5-10 korda väiksem ning infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme 2-3 korda suurem. Veekiht on loetud hästikaitstute hulka. Kambriumi-vendi veekompleks (Cm-V). Kambriumi-vendi veekompleksi vettkandvateks kivimiteks on voronka ja gdovi kihistu kvartsliivad ning kotlini kihistu savid ja aleuroliidid. Kivimite paksus Harjumaal on 40-100 m. Kuna veekihistu lasumiks on alamkambriumi lontovo savi kihistu paksusega kuni ca 70 m, on veekompleks hästi kaitstud. Puurkaevude erideebetid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-10 m3/h-m. Veekihi veejuhtivuskoefitsient on 300...500 m2/d. Nimetatud veekihti kasutatakse suure veeandvuse tõttu suurte asumite (Saku, Tänassilma) veega varustamiseks.
3.1.2 Saku vallale kinnitatud põhjaveeveevarud Allikas: “Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”. Teostanud AS Maves, Tallinn 2004.
1) Kambriumi-Vendi täpsustatud veevarude kinnitamise ettepanek.
Praegu kehtiv veevaru m3/d Põhjaveevarude ettepanek m3/d
Saku vald 400 (P kuni 2030) 1200 (P kuni 2030)
2) Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjaveevarude kinnitamise ettepanek.
Praegu kehtiv veevaru m3/d Põhjaveevarude ettepanek m3/d
Saku vald 1100 (P kuni 2030) 1100 (P kuni 2030)
Eeltoodud ettepanek arvestab Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi veehaarete praegust paiknemist. Põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet samasse kvaliteediklassi nagu käesoleval ajal. Veevõtu suurendamisega vastavalt esitatud ettepanekule peab kaasnema veekihi tasemete seire.
Saku vald Saku valla arvestuspiirkonna Kambriumi-Vendi veekompleksi P kategooria varu 1200 m3/d on antud tarbimiseks kogu valla territooriumil v.a. Saku alevik. Veevaru suurendamine (+800 m3/d) tehti vastavalt omavalitsuse nägemusele piirkonna arengukavade järgi ning võimaldamaks teostada planeeritavaid veemajanduslikke projekte.
Piirkonnas on Tänassilma külas olemas Kambriumi-Vendi veekompleksi ülemises (Voronka veekihist) osas efektiivdoosi osas radioloogilistele nõuetele vastav põhjaveeproov. Ka Saku alevikus on efektiivdoosi ületamised väikesed ja mõnes kaevus vastab Saku põhjavesi nõuetele.
Praeguse teabe järgi on Saku vald üks väikseima põhjavee raadiumisisaldusega Kambriumi- Vendi arvestuspiirkondi maakonnas. Kui efektiivdoos veehaarde põhjavees pole oluliselt üle piirsisalduse (on alla 0.2mSv/aastas), ei ole tingimata vajalik raadiumi kõrvaldamise meetmeid ilma joogivee kordusuuringuteta rakendada.
Kui Kambriumi-Vendi vees normatiivi ületamised on väikesed, võib otstarbekaks olla ka lahjendamine Ordoviitsiumi-Kambriumi veega (analüüs Saku alevikust näitab väikesi
9 määramistäpsuse lähedasi sisaldusi Ordoviitsiumi-Kambriumi vees). Lõpliku otsuse veetöötluse vajaduse osas teeb peale tarbija juures joogivee kontrolli Tervisekaitsetalitus.
Saku valla arvestuspiirkonna (22) Ordoviitsiumi-Kambriumi P kategooria veevaru 1200 m3/d on antud tarbimiseks kogu Saku valla territooriumil, v.a. Saku alevik. Veevaru suurendamine (+300 m3/d) on tehtud vastavalt omavalitsuse nägemusele piirkonna arengukavade järgi ja võimaldamaks vajaduse korral osaliselt ümber orienteeruda kavandatud Kambriumi-Vendi puurkaevudelt Ordoviitsiumi-Kambriumi kaevudele. Arvestuspiirkonna Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjavesi jääb varude arvestusaja jooksul surveliseks. Vaadeldava veekompleksi põhjavees võib kohati olla ülemääraselt rauda. Piirkonna Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi vees radionukliidide määramist ja efektiivdoosi arvutust tehtud pole. Vaadeldava veekompleksi vesi vastab tõenäoliselt efektiivdoosi osas radioloogilistele nõuetele (Harjumaalt olemasolevad 10 määrangut vastavad kõik nõuetele).
Saku alevik Saku aleviku arvestuspiirkonna (23) Kambriumi-Vendi T1 kategooria veevaru 3000 m3/d jäeti muutmata, kuna otsest vajadust selleks polnud. Olemasolevate analüüside järgi veekvaliteediga muid probleeme pole, kui Kannikese tänava kaevu vees olev liigne raadiumisisaldus (põhjustab ülemäärase efektiivdoosi). Ülejäänud kahest sama piirkonna kontrollitud kaevust oli Teaduse tänava kaevu põhjavees efektiivdoosi ületamine minimaalne ja Kannikese tänava kaevu vesi vastas efektiivdoosi osas nõuetele. Kuna kõik kolm vaadeldavat kaevu on ligilähedaselt sarnase konstruktsiooniga, saab enim raadiumi sisaldav kaev ilmselt vee veeladestiku alumisest osast.
Kui efektiivdoos veehaarde põhjavees pole oluliselt üle piirsisalduse (s.t. on alla 0.2 mSv/aastas), ei ole tingimata vajalik raadiumi kõrvaldamise meetmeid ilma joogivee kordusuuringuteta rakendada.
Et Kambriumi-Vendi vees efektiivdoosi ületamised on väikesed, võib otstarbekaks olla ka lahjendamine Ordoviitsiumi-Kambriumi veega (analüüs Saku alevikust näitas väikesi määramistäpsuse lähedasi sisaldusi Ordoviitsiumi-Kambriumi vees). Lõpliku otsuse veetöötluse vajaduse osas teeb peale tarbija juures joogivee kontrolli Tervisekaitsetalitus.
Saku aleviku arvestuspiirkonna (23) Ordoviitsiumi-Kambriumi T1 kategooria veevaru kogus 1100 m3/d kehtivusega aastani 2017 jäeti muutmata ja pikendati seda kuni aastani 2030. 1999. a. varude töös oli käsitletud Saku alevit kui ilma Ordoviitsiumi-Kambriumi varudeta (ka veevõttu siis polnud), kuid varude tühistamist ei tehtud. Seega kehtib Saku alevikul endiselt edasi varu mahus 1100 m3/d ja praegu ning tulevikus võib see tarvilikuks osutada Kambriumi-Vendi vee lahjendamiseks.
Arvestuspiirkonna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavesi jääb varude arvestusaja jooksul surveliseks ja tehtud on üks radionukliidide sisalduse määrang ja efektiivdoosi arvutus. Vesi vastab selle järgi efektiivdoosi osas radioloogilistele nõuetele. Arvutatud aastas joogiveena saadav efektiivdoos on väike, mistõttu põhjavesi võib sobida ka Kambriumi-Vendi vee lahjendamiseks. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteeti viimasel ajal põhjalikult uuritud ei ole ja nende kohta andmed puuduvad. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua
10 sisaldus vees. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. Eraldi probleemiks on omal ajal mustast metallist – malm- ja terastorudest ehitatud ja üledimensioneeritud tarbevee jaotustorustik, mis on kohati läbi roostetanud ja roostet täis settinud. Vesi jõuab tarbijani seoses üledimensioneeritud torustikega sageli mitme ööpäevase ajanihkega ja vee kvaliteet halveneb torustikes oluliselt. Hinnata tuleb torustike tehnilist seisukorda ning amortiseerunud ja mittesobivad torustikud tuleb välja vahetada.
Tabel 3.2 Saku vallale kinnitatud põhjaveevaru Vastavalt 06. 04. 2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saku vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt: Saku: - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 1100 m3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 3000 m3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. Saku vald: - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a.
Arvestades praegust veetarbimist Saku vallas piisab keskkonnaministri poolt kinnitatud põhjaveevarust aastani 2030, kui Saku valda ei ehitata tootmisettevõtteid, mis tarbivad suures koguses põhjavett.
11 4. ÜVK arendusmeetmed üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel
4.1. Saku reoveekogumisala
4.1.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Saku reoveekogumisalal ÜVK-teenuste põhilisteks tarbijateks Saku alevikus on Saku elanikud ning Saku Õlletehas. Rahvastikuregistri andmetel elab 1.08.2007.a. seisuga Saku alevikus 4699 inimest. Saku reoveekogumisalal asub 355 suvilakrunti, millest suur osa on aastaringses kasutuses. Saku valla suvilate kasutuse uuringu andmetel3 on Saku aleviku suvilatest talvel ehk aastaringses kasutuses ligikaudu 65%, suvel kasutati 82% suvilatest (Tabel 4.1).
Tabel 4.1. Elutegevusega suvilate arv ja osatähtsus talvel ning suvel.
Hindamis- Näitaja Saku alevik periood (kokku 355 suvilakrunti)
Talv Uuringus hinnatud suvilate arv 62
Elutegevusega suvilate arv 40
Elutegevusega suvilate osatähtsus 65%
Suvi, Uuringus hinnatud suvilate arv 314 nädalavahetus
Elutegevusega suvilate arv 256
Elutegevusega suvilate osatähtsus 82%
Arvestades suvilakruntide arvu ning suvilate kasutamise uuringu tulemusi, saab leida suvilates elavate püsielanike arvu ning ÜVK potentsiaalse tarbijaskonna Saku reoveekogumisalal (Tabel 4.2) eeldustel, et: 1) talvel kasutatavad suvilad lugeda aastaringselt kasutatavateks suvilateks; 2) suvilakruntide arv vastab suvilate arvule; 3) aastaringselt kasutatavates suvilates elavate leibkondade suurus on 2,5 inimest (Eesti keskmine leibkonna suurus Eesti Statistikaameti andmetel); 4) rahvastikuregistris on elukoha registreerinud 50% suvilapiirkondade püsielanikest.
Tabel 4.2. Prognoositav ÜVK tarbijaskond Saku alevikus Elanike arv Suvilakruntide Aastaringses Püsielanike Potentsiaalne rahvastiku- arv piirkonnas kasutuses arv suvila- ÜVK registri alusel kokku suvilate arv piirkonnas tarbijaskond (01.08.2007) Saku 4699 355 231 577 4988
3 OÜ Positium, 2007.
12 4.1.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus 4.1.2.1. Saku alevik
Ühisveevärgi objektid4 Saku aleviku veevarustus põhineb kolmel kambrium-vendi (Cm-V) veekihi puurkaevul, millele on rajatud pumbajaamad. Puurkaevude tehnilised näitajad on toodud tabelis 4.3 ning vee kvaliteedi näitajad tabelis 4.4.
Tabel 4.3. Saku aleviku puurkaevude5 põhilised tehnilised näitajad ja arendusmeetmed Puurkaevu asukoht Teaduse t. Nurme t. Kannikese t. Passi nr. 1403 2910 1874 Katastri nr. 201 200 202 Omanik AS Saku Maja AS Saku Maja AS Saku Maja Tehnilised näitajad Puurkaevu 235 m 220 m 225 m sügavus Keskmine 302 m³/d 206 m³/d 173 m³/d toodang Hüdrofor 9 m3 9 m3
Pumpade võimsus, sh: Süvavee pump 18.5 kW 11,0 kW 22,0 kW II astme 2x (45 m3/h, 9,2 kW) 2x (45 m3/h, 9,2 kW) 2x (45 m3/h, 9,2 kW) pumbad Soovitatav max 45 m3/h 40 m3/h 36 m3/h tootlikkus
Staatiline Ca 70 m ca 70 m ca 50 m veepind Reservuaar Ca 130 m3, betoonist ca 400 m³, betoonist RST mahutid 2 x 10 m³. Seisund Tehnosüsteemid on Tehnosüsteemid on 2006. a. paigaldati deformeerunud ja deformeerunud ja teine II astme pump. pumpade juhtimine ei pumpade juhtimine ei Joogivesi ei vasta vasta kaasaegsetele vasta kaasaegsetele nõuetele raua- ja nõuetele. nõuetele. mangaanisisalduse osas (13.09.07.a. analüüsi tulemused: Fe 550 mikrogrammi/l, Mn 100 mikrogrammi/l
4 Ühisveevärgi objektideks on puurkaev-pumplad, II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid, veetorustikud, siibrikaevud ja siibrid, hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad ning veepuhastus- ja veetöötlusjaamad.
5 Lisaks tabelis 4.3. toodud kaevudele on Sakus/Saku lähedal veel kaks kaevu: Pensu (pass nr 5137, katastri nr 1499, O-Cm) ja Männi (O) tänaval, millest on kasutusel viimane, Cm-V-kihi kaev Juulikul (pass nr 881, katastri nr 16 141, Männituka elamurajoon, eravalduses) ja O-Cm-kihi kaev Tammemäel (pass nr 1638, katastri nr 210).
13 Arendus- Renoveerida pumbamaja Renoveerida Renoveerida pumpla meetmed torustikud, pumbad ja pumbamaja ning paigaldada raua- automaatika ning torustikud, pumbad ja mangaani paigaldada ja automaatika. eraldusfiltrid, kaas- sagedusmuundurid Renoveerida ajastada automaatika. Renoveerida olemasolevad või Vajadusel rajada olemasolevad või rajada rajada uued mahutid uued mahutid ja uued mahutid ja ja paigaldada paigaldada paigaldada tuletõrjepumbad. tuletõrjepumbad. tuletõrjepumbad.
Tabel 4.4. Veekvaliteet Saku aleviku puurkaevudes Puurkaevu asukoht Teaduse t. Nurme t. Kannikese t. Passi nr. 1403 2910 1874 Kaevu sügavus (m) 235 220 225 Üldkaredus mg-ekv - 3,4 3,2 Üldleelisus 2,4 2,6 2,8
pH0 8 7,8 7,2
HCO3 mg/l 146 153 171 Cl mg/l 117 77 124
SO4 mg/l 10 10 15 Ca mg/l 42 36 47 Fe mg/l 0,3 0,3 0,5 Mineralisatsioon g/l - - - T ºC 7,5 7,5 7,5
pHs 8 7,9 7,8
Stabiilsus J=pH0- 0 -0,1 -0,6 pHs
Keskmine veevajadus Saku alevikus 2005. aasta andmete põhjal on 700 m³/d. Maksimaalselt vooluvõrku antav vooluhulk on 26,5 l/s (2005. a. andmetel).
Saku RKA-l on ühisveevärgiga kaetud 48%. Ühisveevärk puudub eeskätt endistes aiandusühistutes, kuid seoses suvilatüüpi hoonete ümberehitamisega aastaringselt kasutatavateks majadeks on avaldatud soovi liituda Saku veevärgiga.
Saku Õlletehas saab vee ettevõtte enda puurkaevudest, sõltumatult Saku aleviku ühisveevarustuse süsteemist.
Ühisveevarustuse torustike ulatus Saku alevikus on ca 11 km. Alevikus on välja ehitatud veevarustuse magistraaltorustikud läbimõõduga DN 150, DN 100 ja DN 50. Valdavalt on tegemist mõõduga DN 100, kuna nimetatud torustiku läbimõõt tagab optimaalse vee liikumise koos vajaliku vooluhulga andmisega tuletõrjeotstarbeks.
Veetorustikud on valdavalt rajatud enne 1990. aastat, põhiliselt on kasutatatud malmtorusid. Suurem osa olemasolevaid ühisveevärgi torustikke on oma eluea piiril ning vajavad
14 renoveerimist. Samuti vajab väljavahetamist toruarmatuur magistraaltorustikel (siibrid jm) ning vanad nn. Moskva-tüüpi hüdrandid, mis valdavalt ei ole töökorras. Torustike ehituskvaliteet on halb ning torustike üldine tehniline seisukord on mitterahuldav. Uued torustikud (PE plasttorudest) on rajatud üksikutes piirkondades (Pähklimäe, Nurme tn).
AS Saku Maja veevõrgus on veekadu vahemikus 25-30%. Torustike vanus ning laialdane teras- ja malmtorude kasutamine, samuti torustike kehv ehituskvaliteet tingivad trassiavariide arvu sõltuvuse ilmastikuoludest sügisel ja kevadel, mil õhutemperatuuri suured kõikumised suurendavad avariide arvu. Saku aleviku veekadudes annavad olulise osa Saku aleviku Nurme t. piirkonna eramurajooni veekaod, mida on keeruline lokaliseerida ja õigeaegselt avastada piirkonna geoloogiliste iseärasuste (vesiliiv, turvas jm) tõttu.
Ühiskanalisatsiooni objektid6
Saku aleviku kanalisatsioonisüsteem on 1980.-ndatel ehitatud survetorustiku kaudu (2 x 400 mm) ühendatud Laagri piirkonnas Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. Saku kanalisatsioonivõrgu reovesi kogutakse isevoolselt Kannikese tänaval Vääna jõe ääres olevasse pumplasse, kust reovesi pumbatakse Tallinna ühiskanalisatsiooni. Kannikese tn pumplas on kaks KSB AFP seeria uputatud-tüüpi fekaalipumpa: 1) AFP 1543,1 M185/4. Qmax = 479 m3/h; P2n = 18,5 kW; P1n = 21,6 kW. 2) AFP 1543,2 M 160/4. Qmax = 436 m3/h; P2n = 16,0 kW; P1n = 18,7 kW; H = 31 m.
Olemasoleva reoveepumpla mahuti maht (60 m3) on avariiolukorras ebapiisav. Pumpla kogumismahuti on üheosaline ning ülevool on suunatud Vääna jõkke. Pumpla on keskkonnaohu vähendamiseks vajalik rekonstrueerida ning ehitada ümber kaheosaliseks.
Tammemäe reoveepumpla vahetusse lähedusse on välja ehitatud uus ja moodne purgimisjaam, kus purgitakse eeskätt hajaasustusest pärinevat reovett. Purgimisjaama kasutab eeskätt purgimisjaama omanik AS Saku Maja, kuid seda on võimalik tasu eest kasutada ka teistel ÜVK-teenuste pakkujatel.
Olemasolevate pumpade jõudlus käesoleval ajal on piisav Saku aleviku olmereovee ülepumpamiseks, kuid tulenevalt vihmavee infiltratsioonist ning ühisvoolsest kanalisatsioonist on esinenud juhtumeid, kus pumpla võimsus on osutunud ebapiisavaks.
Teine Tallinna suunduva survekanalisatsiooni vahepumpla asub Männiku küla läheduses. Saku ühiskanalisatsiooni juhitakse käesoleval ajal ka Saku Õlletehase AS reovesi, mis on kõrge reostuskoormusega ning mille reostuskoormus kõigub tootmise tsüklilisusest tulenevalt suurtes piirides. Õlletehase reoveest tulenev reoainete sisalduse tugev kõikumine (mõõdetuna liitumiskaevus Tallinna kanalisatsioonivõrku) sunnib osapooli kasutama keerukat lepingusüsteemi. Juhul kui jätkata Saku-Tallinn survekanalisatsiooni senist kasutamist, tuleb see pumpla samuti renoveerida.
6 Ühiskanalisatsiooni objektid on kohtpuhastusseadmed, purgimissõlmed, kanalisatsioonitorustikud, kanalisatsioonikaevud, reoveepumplad ja reoveepuhastid.
15 Kanalisatsioonitorustik
Saku alevikus on ühiskanalisatsioon kortermajade piirkonnas (Ülase t., Tallinna mnt ääres, Juubelitammede teel, Teaduse ja Põllu t.), samuti eramurajoonides (Kingu t., Sarapuu t. ja Pähklimäe). Nn. vanas alevikus (Nurme, Aasa, Kesk- ja Asula tänavad) ja kõikides Saku aleviku aiandusühistutes ühiskanalisatsioon puudub. Valdav enamus olemasolevatest ühiskanalisatsiooni torustikest vajab renoveerimist. Saku Õlletehase reovesi juhitakse otse Kannikese t. pumplasse, kus toimub segunemine asula reoveega.
Sademevee ärajuhtimine
Sademevee ärajuhtimine eramupiirkondades on lahendatud valdavalt kraavidega. Saku kortermajade piirkonnas on olemas osaline sadeveetorustik koos settetiikidega. Pinnavesi suunatakse Vääna jõkke. Samuti on mõningates piirkondades 1980-1990-ndatel aastatel ühendatud drenaaži- ja pinnaveetorustikud kanalisatsiooni. Seetõttu kasvab vihmastel perioodidel kanalisatsioonitorustikku sattuva pinnavee hulk kiiresti, mis toob kaasa heitvee puhastamise kulude kasvu. Kanalisatsioonisüsteemi sattuva pinnavee hulk on sademete hulgast sõltuvalt 5000 – 40 000 m3/kuus, seejuures Saku aleviku reoveekogus samas piirkonnas on 15 000 – 20 000 m3/kuus.
4.1.3. Saku reoveekogumisala ÜVK arendusmeetmed
• Olemasoleva ÜVK rekonstrueerimine eesmärgiga viia joogivee kvaliteet normidele vastavaks ning parandada varustuskindlust, parandada reovee ärajuhtimise kindlust vähendades pinnavee infiltratsiooni ja ühisvoolsust; • Puurkaevude ja reoveepumplate rekonstrueerimine ja moderniseerimine eesmärgiga viia joogivee kvaliteet normidele vastavaks, tõsta reoveepumplate töökindlust ja vähendada keskkonnariske; • Ühiskanalisatsioonita aleviku osadesse (Nurme-Asula t. piirkond ja Pensu elamurajoon) kanalisatsioonisüsteemide ehitamine; samuti mõningate ühisveevärgiga ühendamata rajoonidele veevarustuse tagamine; • Olemasoleva sademevee kanalisatsiooni ja kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ja lõplik väljaehitamine eesmärgiga vähendada pinnavee infiltratsiooni kanalisatsiooni, reovee puhastamise teenuse kulusid ning vältida kanalisatsioonisüsteemi ülekoormusi suurte sademete korral.
Saku aleviku ühisveevärk lahendatakse olemasoleva kolme Cm-V veekihi puurkaevu baasil. Täiendavate puurkaevude rajamist kavas ei ole. • Puurkaev Teaduse t. piirkonnas (passi nr. 1403; katastri nr 201): kavas on asendada torustikud, pumbad ja automaatika koos sagedusmuundurite lisamisega. Vee rauasisalduse suurenemisel tuleb paigaldada vee rauafilter (hetkel vastab rauasisaldus normile). • Puurkaev Nurme t. piirkonnas (passi nr. 2910; katastri nr 200): kavas on asendada torustikud, pumbad ja automaatika koos sagedusmuundurite lisamisega. Vee rauasisalduse suurenemisel tuleb paigaldada vee rauafilter (hetkel vastab rauasisaldus normile). • Puurkaev Kannikese t. piirkonnas (passi nr. 1874; katastri nr 202): kavas on asendada torustikud, pumbad ja automaatika. Paigaldada tuleb rauafilter (vee raua ja mangaani sisaldus ning hägusus ületavad norme).
16
Vajadusel võidakse ühendada ühisveevärki muid olemasolevaid puurkaeve kohtades, kus see on majanduslikult põhjendatud ning mille omanik on nõus nende võõrandamisega või kus on vajalik reservkaevu olemasolu.
Tuletõrje veevõtt lahendatakse nõutava vahemikuga paigaldatud hüdrantidel. Tuletõrje veemahuteid või veevõtukohti täiendavalt ei rajata. Suurpõlengute korral on võimalik veevõtt lisaks hüdrantidele Vääna jõest või Saku mõisapargi tiikidest.
Saku aleviku reovee puhastamisel on võimalikud kaks alternatiivi: 1) jätkatakse reovee juhtimist Tallinna linna kanalisatsioonivõrku. 2) ehitatakse välja Tammemäe reoveepuhasti.
Tammemäe reoveepuhasti rajamise võimalus on esile kerkinud seoses AS Saku Õlletehase sooviga rajada enda reovete puhastamiseks eelpuhasti. Eelpuhasti rajamise järgselt on võimalik Saku aleviku ja Saku Õlletehase reovete puhastamine ühises puhastis, mis tõstab reovee puhastusprotsessi efektiivsust 7. Tammemäe reoveepuhasti rajamine on majanduslikult otstarbekas eeskätt siis, kui see teenindab ka Saku Õlletehasest pärinevat reovett. AS Saku Õlletehase soov rajada eelpuhasti tuleneb võimalusest vähendada oluliselt reovee puhastamisele kuluvaid summasid ettevõtte jaoks tulenevalt reovee saastegrupi alanemisest (kaheksandalt saastegrupilt kolmandale) ning seeläbi saavutatavast majanduslikust kokkuhoiust opereerimiskuludes, mis võib ulatuda 2008.a. hindades isegi kuni 31 kroonini ühelt heitvee kuupmeetrilt (vt lisa 9.2 sisalduvat infot AS Tallinna Vesi äritarbijatele kehtivate hindade kohta). Eelpuhastatud Saku Õlletehase reovee käitlemine võimaldab saavutada mastaabisäästu ning pidurdada oluliselt Saku RKA vee- ja kanalisatsioonitariifide kallinemist.
Saku reoveekogumisalalt pärineva reovee suunamine Keila jõe reoveekogumisalale planeeritud Metsanurme puhastisse pole majanduslikult ja tehniliselt otstarbekam võrreldes ülalnimetatud kahe alternatiiviga, kuna see eeldaks täiendava survetrassi ehitamist. Lisaks tuleks reovett Metsanurme puhastisse pumbata vastumäge, mis tõstaks täiendava elektrikulu näol hilisemaid opereerimiskulusid. Samuti pole keskkonnakaitseliselt otstarbekas reoveekäitluse koondamine ühte suurde reoveepuhastisse siseveekogu ääres, mis võib kaasa karmimad nõuded reoveekäitlusprotsessile ning puhastist pärineva heitvee väljundnäitajatele.
Saku aleviku ja Saku Õlletehase keskmised vooluhulgad ja saasteandmed on toodud tabelis 4.5. Nende põhjal võib öelda, et Saku Õlletehase reostuskoormus pärast eelpuhasti rajamist on praktiliselt võrdne Saku aleviku kinnistutelt tuleva reostuskoormusega.
Tabel 4.5. Reoveed Saku aleviku ühtsesse puhastusjaama8 Keskmised näitajad Saku Õlletehase reovesi Saku aleviku reovesi anaeroobse eelpuhastuse järel Reovee kogus 512 m3/d 644 m3/d BHT7 186,5 kg/d KHT 344,7 kg/d 373 kg/d* Heljuvaine 127 kg/d 176,7 kg/d
7 8 , „Ekspertarvamus Saku aleviku ja Saku Õlletehase heitvee puhastamiseks ühises puhastusjaamas“ OÜ Biopuhasti Abi, 2007
17 Üldfosfor 10,3 kg/d 5,8 kg/d Üldlämmastik 41,1 kg/d 66 kg/d pH 7,5 7,5 Temperatuur 30 °C 5°C (talvel) KHT : N : P suhe 33,5: 4:1 66:6:1 KHT : N suhe 8,4:1 5,7:1 Põhiline piirav tegur Saku aleviku reovee vooluhulkade suurenemise korral on Kannikese t. reoveepumpla jõudlus, mis on avariiolukorras ebapiisav. Samuti asub pumpla vahetult Vääna jõe kaldapealsel ning avariide korral kujutab endast olulist keskkonnariski. Seetõttu tuleb pumpla esimesel võimalusel rekonstrueerida (soovitavalt esitada taotlus KIKi).
Sademevee kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on vähendada kanalisatsiooni sattuva sademevee kogust. Samuti on olemasolev sademevee kanalisatsioon halvas tehnilises seisundis ning ei kata mitmeid asula osasid. Sademevee kanalisatsioon on kavandatud isevoolsena, järgides olemasoleva torustiku põhiplaani. Sõltuvalt pinna- ja sademevee iseloomust suunatakse see kas otse või settetiikide kaudu Vääna jõkke. Eramute rajoonis kavatsetakse kasutada olemasolevaid kuivenduskraave. Saku Õlletehasel on eraldi erikasutusluba sademevee jõkke laskmiseks. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmetel ei ületanud AS Saku Õlletehase territooriumilt Vääna jõkke suunatud sadeveed kehtestatud norme ning sadeveed täiendavat puhastust ei vaja.
Sademevee kanalisatsiooni korrashoiuks tuleb ette näha rahalised vahendid valla eelarvest, kuna sadeveekanalisatsiooni hooldus nõuab korrapäraseid investeeringuid. Sademevee kanalisatsiooni torustikku tuleb regulaarselt puhastada, sest äravoolukaevud ummistuvad tänavalt uhutava liiva jm tahkete osakestega kiiresti. Sadeveekanalisatsiooni korrashoiuks on otstarbekas sõlmida AS Saku Maja ja Saku valla vahel leping hooldustööde finantseerimiseks.
18 4.1.4. Investeeringud Saku reoveekogumisalal 4.1.4.1. Tammemäe reoveepuhasti orienteeruv maksumus Saku aleviku reovee kogus Käesoleval ajal on Saku alevikus 4800 – 5000 elanikku. Üldplaneeringuga kavandatud võimalikel uutel elamualadel võib lisanduda veel kuni 2000 elanikku. Tulevikus võib Saku alevikus elada seega kuni 7000 inimest. Üks inimene kanaliseerib vett keskmiselt 90 liitrit ööpäevas. Reoveepuhastite ja torustike projekteerimisel arvestatakse aga üldjuhul 150 l ühe inimese kohta ööpäevas, kuna vee kanaliseerimine pole ööpäeva lõikes ühtlaselt jaotunud, vaid langeb kahele tippajale. 3 3 7000 x 0,150m = 1050 m /d
2005-2006.a. lõikes oli reovee hulk kõige suurem 2005. aasta jaanuaris, mil kanaliseeritud 3 reovee kogus oli keskmiselt9 1777m /d. Nii suure kogusega ei peaks perspektiivis arvestama peale kanalisatsioonitorustiku korrastamist. 2005. a. veebruarist detsembri lõpuni oli keskmiseks ööpäevaseks reovee koguseks 656 m3, 2006.a. keskmine reovee hulk ööpäevas oli 543 m3.
AS Saku Õlletehas reovee kogus AS Saku Õlletehase keskmiseks reovee koguseks anaeroobse eelpuhastuse järel on 512 m3/d. 2006. aastal oli reovee ööpäevane kogus keskmiselt 512 m3/d (minimaalselt kuu keskmisena 332 m3/d ning maksimaalselt kuu keskmisena 703 m3/d). 2005.a. pärinevad otsesed andmed reovee keskmise ööpäevase koguse ning neist selgub, et augusti kolmel eraldi päeval ületas 3 3 reovee ööpäevane kogus 1600 m . Mõõdetud maksimumkoguseks oli augustis 1690 m /d ning augustikuu keskmiseks ööpäevaseks reovee koguseks 773 m3/d. Seega varieerub AS Saku Õlletehas reovee ööpäevane kogus suures ulatuses, mida tuleb reoveepuhasti valikul arvesse võtta.
Eeltoodust tulenevalt on tabelis 4.6 välja toodud kaks alternatiivset varianti Tammemäe reoveepuhasti ehitamiseks, mis arvestavad AS-ist Saku Õlletehas pärineva reoveehulga varieeruvusega. Seega on reoveepuhasti rajamisel kriitilise tähtsusega Õlletehasest pärineva reovee vooluhulga fikseerimine.
Tabel 4.6. Reoveepuhasti maksumus sõltuvalt puhastatava reovee kogusest Reovee kogus Annuspuhasti orienteeruv maksumus EEK Käibemaksuta Käibemaksuga 3 1. variant Saku alevik 1600 m /d 50 000 000 59 000 000 + Õlletehase jääkreostuse koormus 3 kogusel 1600 m /d 3 2. variant Saku alevik 1600 m /d + 41 000 000 48 380 000 Õlletehase jääkreostuse koormus kogusel 3 800 m /d
9 Sisaldab infiltratsioonivett (kanalisatsiooni sattunud sademete- ja pinnavesi)
19
4.1.4.2. Torustike ehitusmaksumus
Tabel 4.7. Torustike ehitushind Saku alevikus
Torustiku kogupikkus (m) Torustiku ühikuhind (EEK/m) Ehitushind (EEK)
Joogiveetorustik 24 037 2 281,02 54 828 878 Reoveetorustik 48 904 2 598,71 127 087 314 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 181 916 192 KÄIBEMAKS 32 744 915 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 214 661 107
4.1.4.3 Sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise maksumus Saku sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise orienteeruv maksumus on vähemalt 42 mln. krooni ilma käibemaksuta. Elanikkonna tariifi hulka sadeveekanalisatsiooni torustike amortisatsioonimaksumust ei arvestata, kuna selle väljaehitamine ja hooldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Sadeveetorustiku konkreetne maksumus sõltub reovee puhastamiseks valitavast alternatiivist. Sadeveekanalisatsiooni väljaehitamine on kavas ellu viia Ühtekuuluvusfondi toetusel, kuna see on majanduslikult otstarbekas, võimaldades oluliselt vähendada reoveekäitluse kulusid. Juhul, kui sadeveekanalisatsiooni väljaehitamine ei ole abikõlbulik, siis tuleb sadeveekanalisatsioon välja ehitada valla omavahenditest, kasutades selleks valla investeeringute eelarve neid vabu vahendeid, mis jäävad Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti kaasfinantseerimiseks kasutamata.
4.2. Keila jõe reoveekogumisala
4.2.1. ÜVK teenuste potentsiaalne tarbijaskond Keila jõe reoveekogumisalal 4.2.1.1. Metodoloogilised alternatiivid elanike arvu määratlemiseks
Keila jõe reoveekogumisalal paiknevad asulad jaotuvad kolme asulatüüpi:
a) suvilapiirkond – Metsanurme, Üksnurme, Kasemetsa ja Roobuka; b) asula, mis sisaldab nii tavaelamuid kui suvilapiirkonda – Kiisa; c) asula ilma suvilapiirkonnata – Kurtna.
Suur osa suvilatest on võetud/võetakse aastaringsesse kasutusse. Märgatav on tendents, et mida lähemal asub suvilapiirkond Saku alevikule, seda suurem on aastaringselt kasutatavate suvilate osatähtsus. Erinevate asulatüüpide püsielanike arvu määratlemise muudab problemaatiliseks asjaolu, et märkimisväärne osa suvilate aastaringsetest elanikest ei ole oma elukohta rahvastikuregistris registreerinud.
Põhilised alternatiivid suvilapiirkonnaga asula püsielanike arvu määratlemiseks on: 1) lähtuda rahvastikuregistris registreeritud elanike arvust (Saku valla maksumaksjad); 2) lähtuda OÜ Positium suvilate kasutuse uuringu andmetest talvel kasutatavate suvilate osatähtsuse kohta (Saku valla püsielanikud).
20 Arvestades Saku valla suvilapiirkondade kruntide arvu ning OÜ Positium uuringu tulemusel saadud andmeid suvilate kasutamise kohta, saab leida aastaringselt kasutatavates suvilates elavate inimeste arvu (Tabel 4.8), eeldustel, et 1) talvel kasutatavad suvilad lugeda aastaringselt kasutatavateks suvilateks; 2) suvilakruntide arv vastab suvilate arvule; 3) aastaringselt kasutatavates suvilates elavate leibkondade suurus on 2,5 inimest (Eesti keskmine leibkonna suurus Eesti Statistikaameti andmetel).
Tabel 4.8. Aastaringse elutegevusega suvilate arv suvilapiirkondades ja nende prognoositav püsielanike arv Elutegevusega Suvilakruntide Aastaringses Aastaringsete suvilate Suvilapiirkond arv kokku kasutuses suvilate elanike arv osatähtsus piirkonnas arv suvilapiirkonnas talvel (%)10 Kasemetsa 324 33 107 267 Kiisa 228 25 57 143 Metsanurme 632 26 164 411 Roobuka 482 24 116 289 Üksnurme 250 52 130 325 Kokku 1916 1435
Saku valla suvilapiirkondades on keskmiselt 35% suvilatest aastaringses kasutuses. Sama suur on ka kogu Tallinna tagamaal püsivalt kasutuses olevate suvilate osatähtsus. Keskmisest rohkem elutegevusega suvilaid on Üksnurme suvilapiirkonnas (52%). Ülejäänud suvilapiirkondades on aastaringselt kasutuses alla 35% suvilatest (Tabel 4.8).
Vastavalt asulatüübile on valitud metodoloogia asula püsielanike arvu leidmiseks (Tabel 4.9):
a) suvilapiirkonnad – püsielanikeks loetakse aastaringses kasutuses suvilate elanikud. Kuna otsesed andmed vastava elanikerühma arvukuse osas puuduvad, on määratletud vastav arv suvilate arvu, talvel elamiseks kasutavate suvilate osakaalu ja Eesti keskmise leibkonna suuruse kaudu eelnimetatud eeldustel. b) asulad, mis lisaks tavaelamutele sisaldavad suvilapiirkonda (Kiisa: 188 tavaelamut ja 228 suvilat). Elanike arv on määratletud tavaelamute arvu, suvilate arvu, talvel elamiseks kasutavate suvilate osakaalu ja Eesti keskmise leibkonna suuruse kaudu eelnimetatud eeldustel. c) asulad ilma suvilapiirkonnata – rahvastikuregistri alusel saadud püsielanike arv.
Tabel 4.9. Keila jõe RKA asulate elanike arv kahe erineva metodoloogia alusel Püsielanikud, määratletud Elanikkond rahvastikuregistri Asula asulatüüpi arvestades alusel (01.08.2007) Kiisa 1040 631 Kurtna 319 319 Metsanurme 411 268 Roobuka 289 225 Üksnurme/Kasemetsa 325 + 267 = 592 353 + 174 = 527 Kokku 2651 1970
10 OÜ Positium uuringu andmetel
21
Kuna rahvastikuregistri andmed sisaldavad Keila jõe RKA külades hajaasustuses (st. väljaspool reoveekogumisala) elavaid inimesi ning teisalt ei arvesta suvilapiirkondadesse asunud inimesi, on ÜVK teenuste tarbimise seisukohast otstarbekam kasutada asulatüüpi arvesse võtvat alternatiivi. Tariifiarvestuses on seega Keila jõe RKA osas arvestatud aastal 2008 elanike arvuks 2651.
4.2.1.2. Maksimaalne reostuskoormus Keila jõe reoveekogumisalal
Maksimaalse reostuskoormuse määratlemisel asulate lõikes on arvestatud eeldustega, et kõik kinnistud on liitunud ÜVK-ga ning kinnistu leibkonna keskmiseks suuruseks on 2,5 inimest.
Tabel 4.10. Maksimaalne reostuskoormus Keila jõe reoveekogumisalal Asula Inimekvivalente Kasemetsa 810 Metsanurme 1 580 Üksnurme 625 Roobuka 1 205 Kiisa 1040 Kurtna 34511 KOKKU 5605
4.2.2. ÜVK olemasoleva seisundi kirjeldus
4.2.2.1. Kiisa alevik
Ühisveevärgi kirjeldus Kiisa alevikku hõlmav ühisveevärk praktiliselt puudub. Kiisa alevikus puudub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht. Ühisveevärgi tunnustele vastav veevärk on Järvekalda tänava piirkonnas. Nimetatud piirkonna veevarustus on lahendatud ühe O-Cm veekihi puurkaevuga (pass nr. 5906, katastri nr 1578). Puurkaev kuulub AS-le Saku Maja. Põhilised tehnilised andmed: Puurkaevu sügavus: 115 m Keskmine toodang: 15 m3/d Hüdrofor: 1,5 m³, Pumbad: süvaveepump, II astme pumpasid ei ole.
Lähiajal on vaja renoveerida pumpla hoone ning paigaldada uus süvaveepump, rauafilter ja sagedusmuundurid. Samuti tuleb paigaldada teise astme pumbad. Käesoleval hetkel varustab see puurkaev aiandusühistut Sprindi ja Järvekalda tn. elamuid. Aiandusühistutes on käesoleval hetkel ligikaudu 85% hoonetest suvilad. Vett saadakse põhiliselt eravalduses olevatest madalatest Ordoviitsiumi (O) kihi puurkaevudest (puurkaevud passi nr. : 3850 ja 3181, O-Cm kihi puurkaev passi nr. 4104).
11 Kurtna alevikus ei ole reostuskoormust prognoositud kinnistupõhiselt, vaid on tuginetud vallavalitsuse prognoosile asula elanike arvu kohta 2020.a.
22 Arendusmeetmetena on piirkonna ühisveevärgiga katmiseks, lisaks olemasolevale “Järvekalda elamute” puurkaevule kasutada uusi, projekteeritavaid puurkaeve. Nt. on projekteeritud uus (O-Cm või Cm-V) puurkaev ning hiljuti rajati uus puurkaev Metsanurga maaüksusele. Aiandusühistutes on tulekustutusvee tagamine lahendatud osaliselt mahutite ning veevõtukohtadega.
Ühiskanalisatsiooni objektid Käesoleval hetkel ühiskanalisatsioon puudub.
4.2.2.2. Kurtna küla
Ühisveevärgi kirjeldus Kurtna küla ühisveevärk on lahendatud ühe puurkaevuga (O-Cm veekiht, passi nr. A-17-M, katastri nr. 1522), millele on rajatud pumpla. Puurkaev kuulub AS-le Saku Maja. Puurkaevu põhilised tehnilised andmed: Puurkaevu sügavus: 120 m Keskmine toodang: 100 m³/d. Pumpade võimsus: süvavee pump 11,0 kW; II astme pump 20 m³/h Tootlikkuse andmed: staatiline veepind on ca 70 m sügavusel. Kaevu erideebet on 18,0 m³/h. Käesoleval hetkel pumpla tootlikkuse ja veekvaliteediga probleeme ei ole.
“Kurtna keskuse kaev nr. 1” – passi nr. 1529, katastri nr. 1527. Nimetatud O-veekihi puurkaev kuulub OÜ-le Kurtna Kinnisvara. Puurkaev on tehtud 1966.a.ning selle sügavus on 86 m. Keskmine toodang: 20 m³/d.
Kurtna keskusest eemal asuv Kurtna individuaalelamute rajoon (6 elamut) saab veevarustuse eravalduses olevast puurkaevust (O-veehorisont, passi nr. 5655, katastri nr. 1503) Puurkaevu sügavus on 60 m. Puurkaev kuulub kohalikele elanikele. Sellel kaevul puudub erikasutusluba. Tehnilise seisukorra kohta informatsioon puudub. Vajalik oleks paigaldada rauafilter. Tulekustutusvee tagamine on lahendatud tuletõrje veevõtukohtadega.
Ühiskanalisatsiooni objektid Kurtna küla reovee puhastamine on lahendatud endise Kurtna haudejaama reovee puhastusjaama (kood HA090, BIO-50 + kaks biotiiki) baasil. Puhastusseade töötab, kuid ei taga reovee nõuetekohast puhastamist. Puhasti ei kujuta käesoleval hetkel märkimisväärset keskkonnariski, kuid probleeme esineb väljalasu normatiividest kinnipidamisega fosfori osas. Puhasti laiendamist piirab kõrval asuv Keila jõgi ning meelelahutuskeskus.
Kurtna hotelli ja hobusekasvatuse reovesi juhitakse OÜ Kurtna Kinnisvara omanduses olevasse puhastusseadmesse (kood HA091), mis püsivalt ei tööta. Kurtna individuaalelamute rajoonis kanalisatsioon puudub. Kõik Kurtnas asuvate puhastusseadmete väljalasud on juhitud Keila jõkke.
Olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on ehitatud DN 150 asbesttorudest, mis osaliselt vajavad renoveerimist. Kõik Kurtnas asuvad reovee puhastusseadmed on vaja tulevikus asendada kaasaegsete seadmetega.
23 4.2.2.3. Metsanurme küla
Ühisveevärgi kirjeldus Enamikes aiandusühistutes ühisveevärk puudub ja veevarustus baseerub lokaalsetel valdavalt madalatel (O-veekihi) puurkaevudel ning ka salvkaevudel. Aiandusühistutes on tulekustutusvee tagamine lahendatud tuletõrje veevõtukohtadega. Aiandusühistud Annekese ja Keraamika saavad ühisveevärgi vee ühistule kuuluvast O-veekihi puurkaevust. Väljaehitatud on suvel kasutatav torustik. Perspektiivis ei ole nimetatud puurkaevu tootlikkus piisav.
Ühiskanalisatsiooni objektid Aiandusühistutel puudub ühiskanalisatsioon. Kanalisatsioon on lahendatud kogumismahutitega ja –kaevudega. Kogumismahutite ja -kaevude seisukord ning heitvee kohtkäitlemise nõuetest kinnipidamine ei ole kontrollitav. Mahutite tühjendamine loodusesse või nende halb tehniline seisukord kujutab endast pinnalähedaste veekihtide vee tarbijaile olulist terviseriski.
4.2.2.4. Kasemetsa küla Ühisveevärgi kirjeldus Aiandusühistutes ühisveevärk puudub ja veevarustus baseerub lokaalsetel, valdavalt madalatel (O-veekihi) puurkaevudel ning ka salvkaevudel. Aiandusühistutes on tulekustutusvee tagamine lahendatud tuletõrje veevõtukohtadega. Ühisveevärgist on välja lülitatud endise Kasemetsa farmi territooriumil asuv O-Cm veekihi kaev (passi nr A-875-M, katastri nr. 1520). Hetkel pole omanik huvitatud puurkaevu üleandmisest AS-le Saku Maja, ehkki piirkonna arengu huvides oleks otstarbekas kasutada nimetatud puurkaevu ühisveevärgi osana.
Ühiskanalisatsiooni objektid Aiandusühistutel puudub ühiskanalisatsioon. Kanalisatsioon on lahendatud kogumismahutite ja –kaevudega. Kogumismahutite ja -kaevude seisukord ning heitvee kohtkäitlemise nõuetest kinnipidamine ei ole kontrollitav. Mahutite tühjendamine loodusesse või nende halb tehniline seisukord kujutab endast pinnalähedaste veekihtide vee tarbijaile olulist terviseriski.
4.2.2.5. Üksnurme küla Ühisveevärgi kirjeldus Aiandusühistu Saku Ülased on varustatud ühisveevärgi veega ühistule kuuluvast O-Cm puurkaevust. Aiandusühistus Üksnurme on olemas O-Cm puurkaev (passi nr 4973, katastri nr 1497), kuid väljaehitatud veetorustik on suures osas suviseks kasutamiseks ja see ei vasta ühisveevärgi nõuetele. Samuti on nimetatud puurkaevude vees lubatust kõrgem raua sisaldus. Vaja on ehitada pumplahoone, paigaldada teise astme pumbad, sagedusmuundur ja rauafilter. Nende kahe puurkaevu kasutamine ühisveevärgis aitaks perspektiivselt kaasa Üksnurme külla ühisveevärgi ehitamisel. Enamikes aiandusühistutes ühisveevärk puudub ja veevarustus põhineb lokaalsetel valdavalt madalatel (O-veekihi) puurkaevudel ning ka salvkaevudel. Aiandusühistute tulekustutusvesi on lahendatud tuletõrje veevõtukohtadega. Puurkaevude juures tuleb välja ehitada tsentraalsed mahutid.
24
Ühiskanalisatsiooni objektid Aiandusühistutel puudub ühiskanalisatsioon. Kanalisatsioon on lahendatud kogumismahutitega ja –kaevudega. Kogumismahutite ja -kaevude seisukord ei ole rahuldav. Mahutite tühjendamine loodusesse ning nende halb tehniline seisukord kujutab endast pinnalähedaste veekihtide vee tarbijaile olulist terviseriski.
4.2.2.6. Roobuka küla
Ühisveevärgi kirjeldus Aiandusühistutes ühisveevärk puudub ja veevarustus baseerub lokaalsetel, valdavalt madalatel (O-veekihi) puurkaevudel ning ka salvkaevudel. Üks olemasolev O-Cm puurkaev (passi nr 5906, katastri nr 1578) asub endise Liha- ja Piimatööstuse MEK Kiisa tootmisbaasi (nn. Ardi baas) territooriumil. Metsanurga maaüksusel paikneb O-Cm veekihi puurkaev, mis perspektiivselt ringistatakse olemasoleva “Järvekalda elamud” puurkaevuga. Puurkaevu kasutusluba on menetlemisel. Enamikes aiandusühistutes ühisveevärk puudub ja veevarustus baseerub lokaalsetel valdavalt madalatel (O-veekihi) puurkaevudel ning ka salvkaevudel. Olemasolevad madalad puurkaevud tuleb peale ühisveevärgi väljaehitamist tamponeerida. Tulekustutusvee tagamine on lahendatud tuletõrje veevõtukohtadega. Ühiskanalisatsiooni objektid Käesoleval hetkel ühiskanalisatsioon puudub.
25 4.2.3. Keila jõe reoveekogumisala ÜVK arendusmeetmed ja investeeringud
4.2.3.1. Kiisa alevik
Kiisa aleviku ühisveevärk lahendatakse ühe olemasoleva (katastri nr 1578, pass nr 5906) ja kahe rajatava O-Cm veekihi kaevuga. Olemasoleva puurkaevuga on hetkel varustatud Järvekalda tn elamud ning Roobuka küla endine aiandusühistu Sprindi. Olemasolev puurkaev tuleb rekonstrueerida, sh pumpla hoone, vahetada süvaveepump ning paigaldada teise astme mahutid ja vee mikrofilter. Ühisveevärgita asula ossa on kavandatud ühisveevärgi väljaehitamine. Olemasolevate individuaalkaevude kasutamine aastaringse asustuse suurenemisel ei ole eelkõige vee kvaliteediprobleemide tõttu võimalik. Küll saaks nende vett kasutada kastmisveena. Tuletõrje veevõtt on kavas lahendada täiendavate veemahutite või veevõtukohtade rajamise teel. Käesoleval hetkel ühiskanalisatsioon Kiisa alevikus puudub täielikult. Perspektiivis on kavas ühiskanalisatsiooni väljaehitamine koos ühisveevärgiga. Reovesi suunatakse survetorustiku kaudu kavandatavasse ajutisse Kiisa reoveepuhastisse, kuni ehitatakse välja Metsanurme reoveepuhasti. Kiisa ajutise reoveepuhasti nominaalseks töökoormuseks planeeritakse 1000 inimekvivalenti. Puhastatud reovesi juhitakse Keila jõkke.
Tabel 4.11. Torustike ehitushind Kiisa alevikus
Torustiku kogupikkus Torustiku ühikuhind Ehitushind
(m) (EEK/m) (EEK) Joogiveetorustik 15 649 2 027,36 31 726 080
Reoveetorustik 18 971 1 995,69 37 860 300
KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 69 586 380 KÄIBEMAKS 12 525 548 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 82 111 928
4.2.3.2. Kurtna küla
Kurtna küla ühisveevärgi veevarustus on kavas lahendada olemasoleva O-Cm veekihi puurkaevuga (pass nr A-17-M, katastri nr 1522). Vajadusel planeerida täiendavad tuletõrje veemahutid lisaks Kurtna kooli juurde kavandatavale mahutile. Kurtna külas asuvad reovee puhastusseadmed on kavas likvideerida ning reovesi suunatakse kavandatavasse Kurtna reoveepuhastisse. Kurtna reoveepuhasti töökoormuseks planeeritakse 500 inimekvivalenti. Ühiskanalisatsioonita piirkondadesse nähakse ette kanalisatsioonitorustikud. Sademevee kanalisatsiooni kavas välja ehitada ei ole. Olemasolev joogiveetorustik on kavas osaliselt rekonstrueerida. Survekanalisatsiooni pumplatena on kavas kasutada maa-aluseid tüüp-pumplaid.
26
Tabel 4.12. Torustike ehitushind Kurtna külas. Torustiku kogupikkus Torustiku ühikuhind Ehitushind
(m) (EEK/m) (EEK) Joogiveetorustik 470 2 387,64 1 122 190
Reoveetorustik 2 153 2 615,82 5 631 860
KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 6 754 050 KÄIBEMAKS 1 215 729 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 7 969 779
4.2.3.3. Metsanurme küla
Metsanurme küla veevarustus on kavas lahendada kahe O-Cm veekihi puurkaevu baasil. Ette on nähtud ühisveevärgi väljaehitamine. Olemasolevate individuaalkaevude kasutamine aastaringse asustuse suurenemisel ei ole eelkõige vee kvaliteediprobleemidest tulenevalt võimalik, mistõttu on nende kasutus võimalik vaid kastmisvee allikana. Tuletõrje veevõtt on kavas lahendada tuletõrje veemahutite paigaldamise teel. Metsanurme külas ühiskanalisatsiooni ei ole. Keila jõe RKA väljaehitamise korral on kavas rajada ühiskanalisatsioon koos -veevärgiga. Reovesi pumbatakse survetorustiku abil kavandatavasse Metsanurme reoveepuhastisse. Metsanurme külla kavandatav reoveepuhasti on ette nähtud Keila jõe äärse suureneva elanikkonna reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti on sobiv maksimaalselt 10 000 elaniku reovee puhastamiseks, kuid seda saab tööle rakendada etapiviisiliselt 5000 elaniku reovee puhastamiseks sobivate moodulitena. Puhastatud reovesi juhitakse Keila jõkke. Puhasti asub ca 0,6 km kaugusel jõest. Sobivate tingimuste korral on kavas kasutada looduslikku heitvee järelpuhastust, milleks rajatakse täiendavalt puhasti ja jõe vahelisele alale biotiigid. Puhasti juurde nähakse ette purgimissõlm.
Tabel 4.13. Torustike ehitushind Metsanurme külla Torustiku kogupikkus (m) Torustiku ühikuhind (EEK/m) Ehitushind (EEK)
Joogiveetorustik 14 045 1 831,51 30 664 050
Reoveetorustik 13 910 2 204,46 25 723 620
KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 56 387 670
KÄIBEMAKS 10 149 781 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 66 537 451
4.2.3.4. Üksnurme ja Kasemetsa külad
Üksnurme ja Kasemetsa küla ühisveevärgina käsitletav veevarustussüsteem on lahendatav kahe O-Cm veekihi puurkaevuga (passi nr 3753, passi nr 4973), mis kuuluvad vastavalt OÜ- le Üksnurme JK ja AÜ-le Saku Ülased. Puurkaevud on omavahel ühendamata ning nende seadmed on vananenud ja puudulikud. Perspektiivis on kavas nimetatud puurkaevude
27 üleandmine AS-le Saku Maja ning kaevude täielik rekonstrueerimine. Puurkaevudele on vajalik rajada pumplate hooned, vahetada süvaveepumbad, paigaldada teise astme mahutid ja pumbad, kogu pumpamisautomaatika, elektrisüsteem ning vee mikrofilter. Veevarustus toimub suviseks kasutamiseks mõeldud torustikega. Samuti on perspektiivis kavas nõuetekohase veetorustiku väljaehitamine. Olemasolevate individuaalkaevude kasutamine aastaringse asustuse suurenemisel ei ole eelkõige vee kvaliteediprobleemide tõttu võimalik, mistõttu on nende kasutus võimalik vaid kastmisvee allikana. Üksnurme küla Üksnurme tee äärde jääv osa varustatakse veega Saku aleviku veevärgist. Tuletõrje veevõtt on kavas lahendada tuletõrje veemahutite paigaldamise teel.
Tabel 4.14. Torustike ehitushind Üksnurme ja Kasemetsa külades Torustiku kogupikkus (m) Torustiku ühikuhind (EEK/m) Ehitushind (EEK)
Joogiveetorustik 11 697 2 048,37 23 959 800
Reoveetorustik 10 071 2 313,36 23 297 850
KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 47 257 650
KÄIBEMAKS 8 506 377 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 55 764 027
4.2.3.5. Roobuka küla
Roobuka küla veevarustus on kavas lahendada ühe olemasoleva (vt Kiisa alevik) ja ühe kinnisvaraarendajate poolt Metsanurga maaüksusele rajatava O-Cm veekihi puurkaevuga. Ühisveevärgita asula osas on ette nähtud ühisveevärgi väljaehitamine. Olemasolevate individuaalkaevude kasutamine aastaringse asustuse suurenemisel ei ole otstarbekas vee kvaliteediprobleemide tõttu, mistõttu nende kasutus on võimalik vaid kastmisvee allikana. A/Ü-l Estoplast on olemas nii tuletõrjevee mahuti ning O-veekihi puurkaev, mis lihtsustab ühisveevärgi väljaarendamist aiandusühistu territooriumil. Roobuka küla tuletõrje veevõttu on võimalik osaliselt lahendada Kiisa paisjärve äärde rajatava nõuetekohase tuletõrje veevõtukohaga. Vajadusel rajada tuletõrje veemahutid. Roobuka külas ühiskanalisatsiooni ei ole. Pikemas perspektiivis on kavas ühiskanalisatsiooni väljaehitamine koos ühisveevärgiga. Reovesi suunatakse sellisel juhul survetorustiku abil kavandatavasse Metsanurme reoveepuhastisse. Tabel 4.15. Torustike ehitushind Roobuka külas Torustiku kogupikkus (m) Torustiku ühikuhind (EEK/m) Ehitushind (EEK)
Joogiveetorustik 16 318 2 080,29 33 946 200
Reoveetorustik 13 561 2 164,39 29 351 250
KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 63 297 450
KÄIBEMAKS 11 393 541 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 74 690 991
28 4.2.4. Veemajandusinvesteeringute prioritiseerimine Keila jõe reoveekogumisalal
Tabelites 4.16 ja 4.17 on toodud koond joogivee- ja kanalisatsioonitorustike ehitushindadest Keila jõe RKA asulates.
Tabel 4.16. Joogiveetorustike ehitushind Keila jõe RKA asulates
Joogiveetorustiku Joogiveetorustiku Joogiveetorustik Joogiveetorustiku maksumus Asula netomaksumus (m) ühikuhind (EEK/ m) käibemaksuga (EEK) (EEK)
Kiisa 15 649 2 027,36 31 726 080 37 436 774 Üksnurme/ 10 071 2 048,27 23 959 800 28 272 564 Kasemetsa
Metsanurme 13 910 1 831,51 25 723 620 30 353 872
Roobuka 13 561 2 080,29 33 946 200 40 056 516
Kurtna 470 2 387,64 1 122 190 1 324 184
Tabel 4.17. Kanalisatsioonitorustike ehitushind Keila jõe RKA asulates Kanalisatsiooni- Kanalisatsiooni- Kanalisatsiooni- torustiku Kanalisatsiooni- torustiku Asula torustiku ühikuhind maksumus torustik (m) netomaksumus (EEK/m) käibemaksuga (EEK) (EEK) Kiisa 18 971 1 995,69 37 860 300 44 675 154
Üksnurme/Kase- 11 697 2 313,36 23 297 850 27 491 463 metsa
Metsanurme 14 045 2 204,46 30 664 050 36 183 579
Roobuka 16 318 2 164,39 29 351 250 34 634 475
Kurtna 2 153 2 615,82 5 631 860 6 645 595
Keila jõe reoveekogumisala asulate veemajandusinvesteeringute prioritiseerimisel on lähtutud püsielanikest12 ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste tarbijatena (vt. Tabel 4.18, vt. ka tabel 4.9, lk. 16).
Prioritiseerimise kriteeriumiks on valitud kuluefektiivsus ehk mida väiksem on investeering püsielaniku kohta veemajandusinvesteeringute tegemisel, seda prioriteetsem asula on.
12 Lähtudes OÜ Positium suvilapiirkondade uuringu tulemustest.
29
Tabel 4.18. Keila jõe RKA veemajandusinvesteeringute maksumus püsielaniku kohta
Püsielanike arv Asulapõhise Asula Investeering püsielaniku kohta (asulatüübi põhjal) investeeringu maksumus
Kurtna 319 6 754 050 21 173
Kiisa 1 040 69 586 380 66 910
Üksnurme/ 592 47 257 650 79 827 Kasemetsa
Metsanurme 411 56 387 670 137 196
Roobuka 289 63 297 450 219 022
91 770 2 651 243 283 200 KOKKU (keskmine)
Oluline on lisada, et investeering elaniku kohta sisaldab asulaid varustava joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamise maksumust, vastavalt uuendatud maksumustega korrigeeritud Vääna jõe valgala veemajandusprojekti teostatavusuuringule. Keila jõe reoveekogumisala üldinvesteeringud ehk Metsanurme reoveepuhasti väljaehitamine ning ühisveevärki- ja kanalisatsiooni teenindavate väikerajatiste investeeringuid ei ole andmete võrreldavuse tagamiseks arvesse võetud. Metsanurme reoveepuhasti teeninduspiirkonnaks on planeeritud ka Kohila valla Aespa ja Vilivere piirkond, mis kuulub Keila jõe reoveekogumisala koosseisu. Nimetatud piirkonna elanike teenindamisel lähtutatakse majanduslikult põhjendatud tariifiarvestusest, mis peab katma kõik reovee puhastamisega kaasnevad kulud ning proportsionaalselt reoveepuhasti ja ühiskanalisatsiooni survetrasside amortisatsiooni. Lisaks tuleb Keila jõe reoveekogumisala väljaehitamiseks sõlmida haldusleping Saku ja Kohila valla vahel, vastavalt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusele (§ 4, lg. 3), mille kohaselt mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga.
30 5. ÜVK arendusmeetmed alla 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel
5.1. Murumäe reoveekogumisala Murumäe RKA moodustab Juuliku küla Murumäe aiandusühistu ala.
Ühisveevärgi objektid. Juuliku küla Murumäe aiandusühistu alal paikneb O-Cm veekihi puurkaev (passi nr 4713, katastri nr 1496). Kaev on rajatud 1979.a. ning selle sügavus on 95 m. Valdajaks a/ü Murumäe.
Ühiskanalisatsiooni objektid. Ühiskanalisatsioon Juuliku küla Murumäe aiandusühistu alal käesoleval ajal puudub.
Arendusmeetmed. Murumäe reoveekogumisala arendamiseks on vajalik koostada KIKi vm. rahastusallikale väikeprojekt.
5.2. Pähklimäe reoveekogumisala Pähklimäe RKA moodustab Saku aleviku Pähklimäe elamuala, kus paikneb 23 kinnistut. Pähklimäel on ÜVK arendaja poolt välja ehitatud ning ühendatud Saku ÜVK-ga, mille tõttu pole vaja planeerida lähiaastatel nimetatud piirkonnas täiendavaid investeeringuid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaarendamisse. Trassid kuuluvad arendajale, olemas on eelkokkulepe nende võõrandamiseks. Pumpla on toimiv, selle võimsus on 2x1,8kW ning tootlikkus on 35m3/h. Arendusmeetmete järele puudub praeguse seisuga vajadus.
5.3. Männiku reoveekogumisala Männiku RKA moodustab Männiku küla. Enamus Männiku küla elanikest kasutab ÜVK-d. Trasside haldajaks on AS Saku Maja.
Ühisveevärgi objektid. Männiku küla veevarustus on lahendatud kahe omavahel ühendatud O-Cm veekihi puurkaevuga. Männiku lasketiiru piirkonnas asuv puurkaev, passi nr. 3479, katastri nr. 1473, ehitusaasta 1973. Põhilised tehnilised andmed: Puurkaevu sügavus: 90 m Keskmine toodang: 67 m³/d Hüdrofor: 1,5 m³ Pumpade võimsus: süvavee pump 5,5 kW, II astme pump 4,0 kW Tootlikkuse andmed: staatiline veepind on ca 27 m sügavusel. Puurkaev kuulub AS-le Saku Maja. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti osaliselt 2006. aastal, sinna paigaldati kolm 6 m3 mahutit, teise astme pumbad ja vee mikrofiltrer.
Männiku saeveski naabruses asuv puurkaev, passi nr. 52-E, katastri nr 350. Põhilised tehnilised andmed:
31 Puurkaevu sügavus: 53 m Keskmine toodang: 5,0 m³/d; Hüdrofor 1,5 m³, Pumpade võimsus: süvavee pump 2,2 kW, II astme pumpasid ei ole. Puurkaev on rajatud 1968.a. ning kuulub AS-le Saku Maja.
Veevarustussüsteem on malmtorudest DN 63 Tiiru tänavalt kuni Nõlvaku ja Tooma tee ristumiseni. Torustikud ja toruarmatuur on amortiseerunud. Tooma teel rajati 2005. a. uus PE 110 torustik.
Ühiskanalisatsiooni objektid. Männiku küla reovesi kogutakse kokku reoveepumplasse ning pumbatakse Saku-Tallinna survetorustikku. Ühiskanalisatsioon on rajatud asbest-tsement torudest DN 150. Torustikud on amortiseerunud. Tooma teel on asbesttsement torud osaliselt välja vahetatud PVC- plasttorustikuga DN 160.
Arendusmeetmed. Männiku küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusmeetmete peamine eesmärk on joogivee kvaliteedi viimine nõuetega vastavaks, samuti veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide töökindluse parandamine. Männiku küla piirkonnas toimub ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni laienemine vastavalt detailplaneeringutele. Männiku küla veevarustus lahendatakse ka edaspidi kahe olemasoleva O-Cm puurkaevu baasil (passi nr 3479 ja 52-E). Viimatinimetatud puurkaevule (nr 52-E) tuleb rajada uus pumpla hoone, paigaldada uus sagedusmuunduriga süvaveepump ning mikrofilter. Rekonstrueerimist vajab Männiku küla reoveepumpla ning Sakust lähtuvat survekanalisatsiooni teenindav reoveepumpla, kus on vajalik ette näha reservkontuur avariiolukorra puhuks. Männiku reoveekogumisala reovee puhastamiseks on sarnaselt Saku reoveekogumisalale kaks alternatiivi: kas suunata reoveed Tammemäe puhastisse või Tallinna reoveepuhastisse. Korrastada tuleb Männiku külas asuv tuletõrje veemahuti. Vajadusel rajada täiendavaid tuletõrjehüdrante eeskätt detailplaneeringute alusel väljaehitatavatele aladele. Sademevee kanalisatsiooni rajamist kavas ei ole. Männiku RKA arendamiseks on vajalik koostada KIKi vm. rahastusallikale projekt.
5.4. Lokuti reoveekogumisala Lokuti RKA moodustab kehtestatud detailplaneeringuga Lokuti küla piiridesse planeeritav uuselamupiirkond, mille ühisveevärk ja – kanalisatsioon on plaanis välja arendada kinnisvaraarendaja poolt ning katta liitumistasudest.
Ühisveevärgi objektid. Lokuti küla veevarustus on lahendatud ühe küla kortermajade läheduses asuva O-Cm veekihi puurkaevuga (pass nr 2185, katastri nr 1610). Puurkaev kuulub AS-le Saku Maja ning on rajatud 1968.a. Põhilised tehnilised andmed: Puurkaevu sügavus: 90 m Keskmine toodang: 5,0 m3/d
32 Hüdrofor: 1,5 m3 Pumpade võimsus: süvavee pump: 2,2 kW, II astme pumpasid ei ole. Lokuti RKA veetrassid on vanad ja madala kvaliteediga.
Ühiskanalisatsioon on välja ehitatud väheses ulatuses. Heitvesi juhitakse kortermajade läheduses asuvasse biotiiki.
Arendusmeetmed. Esmajärjekorras on Lokuti külas vajalik lahendada biotiigi küsimus. Ajutise lahendusena on reovee kogumisel võimalik kasutada kogumismahutit ning purgimisteenust. Uuselamurajooni väljaarendamisel suunatakse Lokuti piirkonnast pärinev reovesi survetorustiku kaudu Saku asula ühiskanalisatsiooni. Puurkaevu hoone vajab renoveerimist, eelkõige uute liitumistega kaasnevalt. Puurkaev- pumpla töökindluse tagamiseks on vajalik paigaldada II astme mahutid, pumbad ning sagedusmuundurid. Olemasolevate detailplaneeringute järgse ehitustegevuse algamisel tuleb ette näha täiendavad kaevud vastavalt prognoositavale vee vajadusele. Tuletõrje veevõtt on kavas lahendada tuletõrje veemahutite rajamise teel. Lokuti RKA arendamist finantseeritakse liitumistasudest. Juhul kui uuselamurajooni välja ei ehtitata, tuleb puurkaevu rekonstrueerimist, puhasti ning tuletõrjemahutite rajamist finantseerida KIKi vm. rahastusallika vahenditest.
5.5. Tõdva-Kajamaa reoveekogumisala Tõdva-Kajamaa RKA moodustavad Tõdva ja Kajamaa külad.
Ühisveevärgi objektid. Tõdva ja Kajamaa külade ühisveevärk on lahendatud Kajamaa kooli läheduses asuva O-Cm veekihi kaevuga (pass nr A-968-M, katastri nr 1525), mis kuulub AS-le Saku Maja. Põhilised tehnilised andmed: Puurkaevu sügavus: 105 m Keskmine toodang: 7,0 m3/d Hüdrofor: 1,5 m3 Pumpade võimsus: süvavee pump 1,0 kW, II astme pumpasid ei ole. Puurkaev on rajatud 1963.a. ning vajab moderniseerimist. Joogivesi ei vasta nõuetele raua sisalduse osas (12.09.07.a. analüüsi tulemused: Fe 710 mikrogrammi/l, värvus 10). Seetõttu on vajalik paigaldada rauaeraldusfiltrid. Tõdva ja Kajamaa külade veetrassid on vanad ja madala kvaliteediga.
Ühiskanalisatsiooni objektid. Tõdva küla ühiskanalisatsiooni reovesi on juhitud Kajamaa kooli taga asuvasse mehhaanilisse reoveepuhastisse (killustikuga täidetud filterkaev). Bioloogiline puhastus on minimaalne, filterkaevust väljuv heitvesi voolab lähedal asuvasse Kivisilla peakraavi.
Arendusmeetmed. Kajamaa kooli lähedal asuv reovee filterkaev vajab esimesel võimalusel sulgemist või rekonstrueerimist, mida võiks teostada KIK-i projektina. Juhul, kui Lokuti uuselamupiirkonna
33 väljaarendamisel ehitatakse arendaja poolt välja Lokuti-Saku survetorustik, siis on otstarbekas suunata Kajamaa ühiskanalisatsiooni reovesi Lokuti ja Saku asula vahelisse survetorustikku. Juhul, kui uuselamupiirkonda välja ei arendata, siis tuleb rajada väikepuhasti Kajamaale. Puurkaevpumpla hoone vajab renoveerimist, eelkõige uute liitumistega kaasnevalt. Puurkaev- pumpla töökindluse tagamiseks ning vee kvaliteedi huvides on vajalik paigaldada II astme mahutid, pumbad, sagedusmuundurid ja vee mikrofilter. Detailplaneeringu alusel uuselamurajooni väljaehitamisel antud puurkaevu tootlikkusest ei piisa. Tuletõrje veevõtt on kavas lahendada uue veemahuti rajamise ning olemasoleva tuletõrjevee mahuti rekonstrueerimise abil.
Tabel 5.1. Reoveetorustike ehitushind Tõdva ja Kajamaa külas
Torustiku kogupikkus (m) Torustiku ühikuhind (EEK/m) Ehitushind (EEK) Tõdva 13 262 2 118,71 28 098 300 Kajamaa 1 231 2 850,00 3 508 350 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 31 606 650 KÄIBEMAKS 5 689 197 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 37 295 847
Tõdva-Kajamaa RKA arendamist finantseeritakse liitumistasudest. Juhul kui uuselamurajooni välja ei ehitata, tuleb puurkaevu rekonstrueerimist, puhasti ning tuletõrjemahutite rajamist finantseerida KIKi vm. rahastusallika vahenditest.
5.6. Tagadi reoveekogumisala Tagadi RKA moodustab Tagadi küla. Eravalduses ühisveevärki ja –kanalisatsiooni kasutab 32% elanikest. Ühisveevärgi objektid. Tagadi küla veevarustus on lahendatud kolme puurkaevu baasil: 1) OÜ Kurtna Piim valduses olev O-veekihi puurkaev (katastri nr. 1646, passi nr. 3233). Puurkaevu sügavus on 50 m, ehitusaasta 1972.a. 2) Saku valla O-veekihi puurkaev (katastri nr. 1649, passi nr. 5104). Puurkaevu sügavus on 60 m, ehitusaasta 1982.a. 3) OÜ Kurtna Tehnohoole valduses olev O-kihi puurkaev (katastri nr 1650, passi nr. 5821). Puurkaevu sügavus on 65 m, ehitatud 1987.a. Paraku on Saku valla puurkaev hetkel trassirikke tõttu ühisveevärgist väljas, pärast torustiku rekonstrueerimist tuleks puurkaev taasliita veevärgiga. Ühiskanalisatsiooni objektid. OÜ Kurtna Tehnohoole valduses olev Tagadi reoveepuhasti (kood HA136; tüüp BIO-25) käesoleval ajal ei tööta.
Arendusmeetmed. Tagadi RKA edasiseks arendamiseks on võimalikud erinevad alternatiivid. Edasiste arengutena võib olla reaalne olemasoleva ÜVK üleandmine AS-le Saku Maja või eraomaniku poolt ÜVK arendamine veemajandusele suunatud toetuste kaasamise abil.
34
5.7. Saustinõmme reoveekogumisala Saustinõmme RKA moodustab Saustinõmme küla. Arendusmeetmed. Metsaveere reoveepuhastit ning Saustinõmme reoveekogumisala arendatakse kommertsalustel.
5.8. Tänassilma reoveekogumisala Ühisveevärgi objektid. Tänassilma küla jaguneb kaheks piirkonnaks: 1. Tänassilma tehnopark Pärnu mnt läheduses. 2. Tänassilma küla ja selle lähiümbruse elamurajoonid.
Tehnopargis on arendaja välja ehitanud uued ÜVK torustikud, mille kasutusõigus on antud AS-le Saku Maja. Tänassilma küla ümbruses on käesolevaks hetkeks kahel detailplaneeringualal arendajad välja ehitanud kanalisatsiooni ja veevarustussüsteemid ning puurkaevu.
Tänassilma piirkonna veevarustus tagatakse kahe Cm-V ja ühe O-Cm veekihi kaevuga. Tänassilma tehnoparki varustab tehnopargi läheduses asuv O-Cm veekihi puurkaev (pass nr. 1826, katastri nr. 811). Puurkaev kuulub AS-le Saku Maja. Puurkaev on osaliselt koormatud, kuna tehnopark pole täielikult välja ehitatud. Kaev nr 17 770 on ehitatud 2003. aastal ning renoveerimist ei vaja. Puurkaevu põhilised tehnilised andmed: Sügavus: 150 m Keskmine toodang: 32 m3/d (lubatud 240 m3/d) Pumpade võimsus: süvavee pump 5.5 kW, II astme pumbad (2 tk) 4,0 kW; sagedusmuundurid. Tootlikkuse andmed: Kaevu erideebet on 42,5 m³/h. Staatiline veepind on ca 70 m sügavusel. Pumbamaja vajalik võimsus on maksimaalse tarbimise ajal 15,5 l/sek, survega väljuval torul 36 mVs ja tulekahju korral Q = 20,5 l/sek. Pumbamaja juures on olmeveevarustusel kaks 6 m³ mahutit.
Tänassilma küla tehnopargi-poolset ala varustab veega Cm-V veekihi puurkaev (pass nr. 6884, katastri nr. 17 770). Puurkaev kuulub AS-le Saku Maja. Põhilised tehnilised andmed: Keskmine toodang: 2 m3/d Pumpade võimsus: süvavee pump 2,2 kW, II astme pumbad puuduvad; Hüdrofor: 1,5 m³ Pumpla hoone vajab renoveerimist ning paigaldada tuleb II astme pumbad, rauafilter, mahutid ja automaatika. Tänassilma küla lähiümbruse kehtestatud ja kehtestamisel olevad detailplaneeringud on tinginud vajaduse puurkaev renoveerida.
Tänassilma küla ja Männiku küla vahelise ala veevarustus on lahendatud Kungla maaüksusel asuva Cm-V veekihi puurkaevuga (pass nr. 1311, Katastri nr. 20 628) Kaevu omanik on eraisik, kuid kaevu kasutab AS Saku Maja kasutuslepingu alusel. Põhilised tehnilised andmed: Puurkaevu sügavus: 178 m
35 Puurkaev on valminud 2004.a. ning algatatud on üleandmisprotsess AS-le Saku Maja.
Tänassilma tehnopargis ja Tänassilma küla lähiümbruses Kungla ja Toomaveski maaüksustel on arendajate poolt välja ehitatud kaasaegsetele nõuetele vastav ühisveevarustuse torustik PE plastikust torudest DN 100. Tehnopargi ühisveevärgi torustike kasutusõigus on antud AS-le Saku Maja. Tänassilma küla varasemad veetorustikud on ehitatud malmtorudest ja on praeguseks täielikult amortiseerunud.
Ühiskanalisatsiooni objektid Piirkonna kanalisatsiooni eesvooluks on Saku-Männiku-Laagri survekanalisatsiooni torustik. Kanalisatsioon on vaid osaliselt välja ehitatud.
Arendusmeetmed Tänassilma küla veevarustus on kavas lahendada kahe Cm-V (passi nr 6884 ja 1311) ning ühe O-Cm (passi nr 1826) kaevu baasil, mis ühendatakse omavahel töökindluse huvides. Praeguse seisuga on O-Cm (passi nr 1826) ja Cm-V (passi nr 1311) kaevude ühendamise tööd lõppjärgus. Kaev nr 1826 vajab täielikku renoveerimist. Kaev nr 1311 on uusehitus, kuid vajab täiendavalt teise astme mahutite ning vee mikrofiltri lisamist. Tänassilma külas asuvad eramuid toitvad veetorustikud ehitatakse välja kinnisvaraarendajate poolt. Piirkonna kanalisatsiooni eesvooluks on Saku-Tallinn survekanalisatsiooni torustik. Kanalisatsioonitorustikud ja sademevee kanalisatsiooni ehitavad välja kinnisvaraarendajad. Pinna- ja sademevesi juhitakse looduslikult sobivatesse kohtadesse. Tänassilma RKA arendatakse kommertsalustel. Uute trasside väljaehitust finantseeritakse liitumistasudest. Olemasolevate objektide renoveerimiseks on kavas taotleda abi KIKi vm. rahastusallika vahendusel.
Tabel 5.2. Reoveetorustike ehitushind Tänassilma külas Torustiku Ehitushind Käibemaks Koguinvesteering torustike Torustiku ühikuhind (EEK) ehitamiseks (käibemaksuga) kogupikkus (m) (EEK/m) (käibemaksuta) 2 135 2815,93 6 012 000 1 082 160 7 094 160
5.9. Jälgimäe 1 reoveekogumisala Jälgimäe 1 RKA on detailplaneeringuala uuselamutega. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon arendatakse välja arendaja poolt. Joogiveevarustus on plaanis lahendada O-Cm veekihi puurkaevude baasil. Piirkonna kanalisatsiooni eesvooluks on Saue-Tallinn survekanalisatsiooni torustik.
Detailplaneeringuga on perspektiivis ette nähtud O-Cm veekihi puurkaevu rajamine Lepiku maaüksusele Pärnu mnt naabruses. Muid olemasolevaid puurkaeve kasutatakse tootmise vajadusteks ning neid ühisveevärki ei ühendata.
Jälgimäe 1 RKA arendamist finantseeritakse kommertsalustel.
36 5.10. Kanama-Rahula reoveekogumisala Kanama-Rahula RKA moodustavad Kanama ja Rahula külad.
Kanama Ühisveevärgi objektid. Piirkonda varustab veega üks O-Cm veekihi puurkaev (passi nr 2047, katastri nr. 1529). Puurkaev kuulub Maanteeametile, kaevu haldab rentnik AS Aspi. Kaev asub teekaitsevööndis. Pärnu maanteelt teeäärsele alale sattuv pinnasevesi rikub kaevu seadmeid ja manteltoru (talvine soolatamine) ning põhjustab bakterioloogilist reostust. Käesoleval ajal on käimas puurkaevu taotlemine munitsipaalomandisse. Ühiskanalisatsioon (elamu ja teemeistripunkt) on juhitud naabruses asuvasse puhastisse (kood HA084), mis töötab osaliselt. Puhasti kuulub Maanteeametile, seda haldab rentnik AS Aspi. Saku vald on algatanud heitveepuhasti munitsipaalomandisse taotlemise.
Rahula Ühisveevärgi objektid. Piirkonda varustab veega Rahula farmi O-Cm kihi puurkaev (passi nr. 2431, katastri nr 1535). Rahula külas on olemas tuletõrje veemahuti, mis on täielikult amortiseerunud ning kasutuskõlbmatu. Ühiskanalisatsioon Rahula külas puudub.
Arendusmeetmed. Kanama küla. Kanama küla ühisveevärki varustav O-Cm veekihi puurkaev (passi nr 2047 ) tuleb sulgeda, sest kaev asub teekaitsevööndis ning sanitaarkaitseala tagamine ei ole võimalik. Piirkonna veega varustamiseks oleks vajalik rajada O-Cm veekihi puurkaev. Kanama küla teemeistrijaoskonda teenindav osaliselt töötav reovee biopuhasti on kavas likvideerida. Reovee puhastamiseks on vajalik rajada kohtpuhasti. Vajadusel tuleb reovee biopuhasti ajutiselt asendada reovee kogumismahuti ja purgimisteenusega. Sademevee kanalisatsiooni ei ole kavas välja ehitada. Tuletõrje veevõtt on kavas lahendada täiendavate veemahutite rajamise teel. Puhasti ning puurkaevu rajamiseks on kavas taotleda abi KIKi vm. rahastusallika vahendusel.
Rahula küla Piirkonda varustab veega Rahula farmi puurkaev (passi nr 2431, O-C-veekiht, sügavus 85 m). Reovee puhastamiseks on otstarbekas suunata reovesi Pärnu mnt. ääres väljaehitatava detailplaneeringu ala kaudu Saue-Tallinn reoveetrassi. Sademevee kanalisatsiooni ei ole kavas välja ehitada. Tuletõrje veevõtt on kavas lahendada täiendavate veemahutite rajamise teel.
37 Tabel 5.4. Torustike ehitushind Kanama ja Rahula külas Torustiku Torustiku ühikuhind Ehitushind kogupikkus (EEK/m) (EEK) (m) Kanama Joogiveetorustik 923 1 785,05 1 647 600 Reoveetorustik 3 483 1 956,50 6 814 500 Rahula Joogiveetorustik 0 0 Reoveetorustik 1 593 1 859,98 2 962 950 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 11 425 050 KÄIBEMAKS 2 056 509 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 13 481 559
Kanama-Rahula RKA arendamiseks taotletakse vahendeid KIKi vm. rahastusallika vahendusel.
5.11. Jälgimäe 2 reoveekogumisala Ühisveevärgi objektid Jälgimäe küla veevarustus on lahendatud ühe O-Cm veekihi kaevuga (pass nr. 2740, katastri nr. 1547). Puurkaev kuulub AS-le Saku Maja ning selle sügavus on 80 m. Põhilised tehnilised andmed: Hüdrofor: 1,5 m3 Pumpade võimsus: süvavee pump: 2,2 kW, II astme pumbad puuduvad. Pumpla on moderniseerimist vajav ning käesoleval kujul ei kata see lähedal asuvate kinnistute perspektiivset veevajadust. Alal on tuletõrjevee mahuti, mille peaks rekonstrueerima arendaja.
Ühiskanalisatsiooni objektid Jälgimäe küla korterelamute reovesi on juhitud vabavoolselt kõrvalasuvasse kahte järjestikusesse biotiiki, mille ülevool on suunatud lähedal asuvatesse kraavidesse. Biotiigid kujutavad endast keskkonnariski lähedal asuvale Vääna jõele, samuti ei ole tagatud turvalisus, kuna tiikidel puudub piirdeaed ning tiike on kasutatud prügi mahapanekuks. Arendaja peaks rajama biopuhasti, mille läbinud reovesi suunatakse kahte järjestikku paiknevasse biotiiki.
Arendusmeetmed Esimesel võimalusel tuleb lahendada Jälgimäe biotiikide küsimus ning rajada kohtpuhasti. Jälgimäe küla veevarustus on kavas lahendada kahe olemasoleva O-Cm veekihi puurkaevu baasil, millest käesoleval ajal kasutatakse ühte. Puurkaev passi numbriga 2740 asub Jälgimäe küla korruselamute läheduses ning kuulub AS-le Saku Maja. Vajalik on uue süvaveepumba, teise astme pumpade ja mahutite, sagedusmuundurite ja vee mikrofiltri paigaldamine. Puurkaevu katastri nr. 1495 omanik on käesoleval ajal Saku vald. Piirkonna veevarustuse töökindluse parandamiseks on otstarbekas teostada puhastus- ja proovipumpamistööd ning puurkaev renoveerida. Sademevee kanalisatsiooni rajamist kavas ei ole. Tuletõrje veevõtt on kavas lahendada tuletõrjehüdrantide paigaldamise või tuletõrje mahutite rajamise teel.
38 Jälgimäe 2 RKA arendamist finantseeritakse KIK-i vm. rahastusallika vahenditest.
Tabel 5.3. Torustike ehitushind Jälgimäe 2 RKA-l Torustiku Torustiku ühikuhind Ehitushind kogupikkus (m) (EEK/m) (EEK) Joogiveetorustik 3 592 1 795,2 6 448 358 Reoveetorustik 4 619 2 105,2 9 723 919 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuta) 16 172 277 KÄIBEMAKS 2 911 010 KOGUINVESTEERING TORUSTIKE EHITAMISEKS (käibemaksuga) 19 083 287
39
6. SAKU VALLA FINANTSVÕIMALUSTE ANALÜÜS
6.1. Saku Vallavalitsuse poolsed finantseerimise võimalused
Saku valla eelarvemahtu, kavandatavaid investeeringuid ning laenuvõimet on vaja hinnata selleks, et määratleda valla eelarvevahendite ja laenude kaudu veemajanduse projektide kaasrahastuseks kasutatavaid investeeringuid.
Tabel 6.1. Saku valla eelarve ja investeeringute ülevaade
NÄITAJA 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Eelarve maht (mln. EEK) 93,48 121,42 157,41 154,00 170,00 187,00
Eelarve maht, millest on maha arvestatud riigieelarve 75,61 100,25 131,03 128,00 140,80 154,88 sihtotstarbelised eraldised (mln. EEK)
Investeeringute eelarve (mln. EEK) 24,65 42,81 68,60 54,00 60,00 66,00
Finantskohustuste tagasimaksed aastas (mln. EEK) 8,65 8,64 8,62 11,75 11,75 11,57
Finantskohustustest vaba investeeringute eelarve 16,00 34,17 59,98 42,25 48,25 54,43 maht (mln. EEK)
Valla eelarvevahendite veeprojektidesse investeerimise maksimaalne maht (mln. EEK), 0 24,13 27,22 s.o. 50% finantskohustustega katmata investeeringute eelarvest (alates 2009.a.)
Finantskohustuste (laenud ja liisingud) jääkväärtus 35,37 28,09 20,49 72,79 65,28 57,30 (mln. EEK)
Saku valla eelarve maht on perioodil 2005-2007 oluliselt suurenenud, kuid vallavalitsuse prognoosi kohaselt alates 2008.aastast valla eelarve kasv pidurdub. Kuna 2006. aastal ei suudetud suurt osa eelarvevahenditest ära kulutada ja eelarve jääk oli suur, on valla eelarve maht 2008.a. isegi väiksem kui 2007.a. Lisaks kavandas vald 2007.a. Kurtna koolikompleksi ehituseks 30 mln laenu võtmist, kuid projekteerimine on veninud ja laenu võtmine lükkub 2008. aastasse.
Valla investeeringute eelarve dünaamika on kooskõlas vallaeelarve mahu muutumise dünaamikaga. Vaadeldud kuue aasta lõikes on investeeringute eelarve suurim 2007.aastal. Oluliselt mõjutab investeeringute eelarvet perioodil 2008-2010 Saku valla poolt tehtud investeering juba mainitud Kurtna koolikompleksi väljaehitamiseks. Nimetatud investeeringu mõjul suurenevad oluliselt Saku valla finantskohustuste jääkväärtus ning laenude tagasimaksed aastas. Eelnimetatud investeeringu katmiseks võetud finantskohustuste teenindamise tõttu vähenevad võimalused rahastada uusi investeeringuid, sh. veemajandusinvesteeringuid. 2008.a. ei ole Kurtna koolikompleksi osas võetud finantskohustuste tõttu võimalik Saku vallal veemajandusinvesteeringuid kaasrahastada.
40 Kuna teatavad jooksvad investeeringud on vältimatult vajalikud ka hilisemal perioodil, on maksimaalseks vallapoolseks veemajandusprojektidesse investeerimise mahuks arvestatud pool finantskohustustega katmata investeeringute eelarvest, sõltudes muude investeeringute tegemisest Saku valla poolt. Maksimaalselt ulatub Saku valla võimekus investeerimisprojekte rahastada 45—50 miljoni kroonini aastas, kuid realistlikuks võib pidada kalkulatsiooni, mille kohaselt jäävad aastate 2009-2010 lõikes need summad vahemikku 20-30 mln. EEK. Kokku investeeriks Saku vald eeltoodud hinnangulise arvestuse kohaselt veemajandusprojektidesse 2009-2010 perioodil 51,35 miljonit krooni.
Lisaks eelarvevahendite kasutamisele võib vajadusel veemajandusinvesteeringuid rahastada laenude kaudu, kuid seejuures peab arvestama seadusandlusest, eelkõige Valla- ja linnaeelarve seadusest tulenevate piirangutega.
Tabel 6.2. Saku valla laenuvõime NÄITAJA 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Tagasimaksmata finantskohustuste suhe jooksva aasta eelarvetuludesse, millest on maha 46,78% 28,02% 15,64% 56,87% 46,36% 37,00% arvestatud riigieelarve sihtotstarbelised eraldised Finantskohustuste maksimaalne kasv suhtena jooksva aasta eelarvetuludesse, millest on maha 3,13% 13,64% 23,00% arvestatud riigieelarve sihtotstarbelised eraldised. Finantskohustuste maksimaalne kasv 4,01 19,2 35,63 (mln. EEK)
Tagasimakstavate finantskohustuste suhe jooksva aasta eelarvetuludesse, millest on maha 11,44% 8,62% 6,58% 9,18% 8,35% 7,47% arvestatud riigieelarve sihtotstarbelised eraldised
Valla- ja linnaeelarve seadus (VLES) seab piirangud omavalitsuste laenamisele. Maksimaalne tagasimaksmata finantskohustuste osakaal võib olla 60% jooksva aasta eelarvetuludest, millest on maha arvestatud riigieelarve sihtotstarbelised eraldised, vastavalt VLES §8, lg.1, p.1. Saku valla tagasimaksmata finantskohustuste suhe käesoleva aasta eelarvetuludesse, millest on maha arvestatud riigieelarve sihtotstarbelised eraldised, on perioodil 2008-2010 suhteliselt kõrge, eriti aastal 2008, mil tagasimaksmata finantskohustused moodustavad aasta sihtotstarbeliste eraldisteta eelarvetuludest 56,87%. 2008.a. oleks eeltoodust tulenevalt võimalik Saku vallal laenukoormust suurendada ainult 4,01 mln. EEK võrra. 2009.a. ja 2010.a. küll potentsiaalselt kasutatav laenuressurss suureneks (vastavalt 19,2 mln. EEK ja 35,6 mln.EEK), kuid arvestama peab, et uued mitmeaastase maksegraafikuga laenud vähendaksid järgnevate aastate laenuressurssi. VLES §8, lg.1, p.2. seatud piirang, mille kohaselt tagasimakstavate finantskohustuste suhe ei või ületada 20% eelseisva aasta eelarvetuludest (riigieelarve sihtotstarbelised eraldised maha arvestatud), Saku valla jaoks olulisi piiranguid ei sea.
41 6.2. AS Saku Maja finantsvahendite analüüs
AS Saku Maja kirjeldavad finantsandmed pärinevad AS Saku Maja majandusaasta aruannetest (2005, 2006). 2007.a kasum ja rahavood on esitatud prognoosina.
Tabel 6.3. Varad ja kohustused 1.jaanuari seisuga aastatel 2005-2007 NÄITAJA 2005 2006 2007
Varad e. aktiva (mln. EEK) 26,826 37,189 39,749 Käibevara (mln. EEK) 9,284 14,633 14,604 Nõuded ja ettemaksed (mln. EEK) 3,785 5,767 4,343 Likviidne vara (mln. EEK) 4,458 7,937 9,265 Varud (mln. EEK) 1,041 0,929 0,996 Põhivara (mln. EEK) 17,542 22,556 25,145
Omakapital (mln. EEK) 18,464 26,639 28,572
Lühiajalised kohustused (mln. EEK) 5,188 8,184 7,398 Pikaajalised kohustused (mln. EEK) 3,174 2,366 3,779
Tabel 6.4. Majandusaasta kasum ja rahavood aastatel 2005-2007 NÄITAJA 2005 2006 2007
Käive e. müügitulu (mln. EEK) 35,201 38,731 42,000
Ärikasum (mln. EEK) 2,535 1,901 2,000
Finantstulud ja -kulud (mln. EEK) -0,090 0,032 0,050 Kasum (kahjum) majandustegevusest (mln. 2,445 1,933 2,050 EEK) Korrigeerimised (mln. EEK) 2,735 2,333
Rahavood äritegevusest (mln. EEK) 5,180 4,266
Rahavood investeerimistegevusest (mln. EEK) -0,927 -4,086
Rahavood finantseerimistegevusest (mln. EEK) -0,773 1,149
Majandusaasta rahavood kokku (mln. EEK) 3,479 1,328
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses (mln. 4,457 7,937 9,265 EEK)
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus (mln. 7,937 9,265 EEK)
42 Tabel 6.5. AS Saku Maja olukorda iseloomustavad finantssuhtarvud NÄITAJA 2005 2006 2007
Omakapitali puhasrentaablus 0,132 0,073 0,072
Vara puhasrentaablus (%) 9,11 5,20 5,16
Vara käibekordaja 1,31 1,04 1,06
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,79 1,79 1,97
Maksevõimekordaja 1,59 1,67 1,84
Maksevalmidustase 0,86 0,97 1,25
AS Saku Maja finantssuhtarvude kohta saab anda järgmise hinnangu:
Omakapitali puhasrentaabluse, vara puhasrentaabluse ja vara käibekordajate näitajad on perioodil 2005-2007 langenud. Langus tuleneb nimetatud perioodil toimunud küttehindade tugevast tõusust, mis on mõneti kärpinud ettevõtte puhaskasumit. Arvestades AS Saku Maja kui veemajandusinvesteeringute jaoks potentsiaalset laenuvõtjat, muutub esmatähtsaks ettevõtte maksevõimet (lühiajaliste kohustuste kattekordaja, maksevõimekordaja, maksevalmidustase) kirjeldavate suhtarvude analüüs.
Tabel 6.6. AS Saku Maja maksevõime suhtarvude võrdlus ettevõtte maksevõimet hindavate normatiivnäitudega Saku Maja Saku Maja Saku Maja Normatiivne Normatiivne NÄITAJA 2005 2006 2007 tugev nõrk Lühiajaliste kohustuste 1,79 1,79 1,97 > 1,6 < 1,1 kattekordaja Maksevõimekordaja 1,59 1,67 1,84 > 0,9 < 0,3
Maksevalmidustase 0,86 0,97 1,25 < 0,3 > 0,5
Tabelist tuleb esile, et AS Saku Maja lühiajaliste kohustuste kattekordaja ja maksevõimekordaja peegeldavad tugevat majandusolukorda ja maksevõimet. Ettevõtte maksevalmidustase on seevastu kriitiline. Nõrk maksevalmidustase on seletatav nõuete ja ettemaksete suure osatähtsusega käibevarade osas. Nõuete ja ettemaksete suur osakaal on reeglina suurim aasta algul, bilansis on arvestatud vastavaid näitajaid 01.01 seisuga.
Veemajandusinvesteeringute teostamiseks võetava laenu mõju avaldub ettevõtte maksevõimekordaja muutumises. Seega - lisanduvad finantskohustused vähendavad muude tingimuste (käibevara ja selle struktuuri) samaks jäädes ettevõtte maksevõimet. AS Saku Maja senised näitajad maksevõime osas lubavad võtta tegevuste finantseerimiseks lisakohustusi. Kriitilise maksevõime läveväärtusena on uute laenude võtmisel arvestatud maksevõimekordajaga 0,5. See on mõnevõrra kõrgem kui ettevõtete osas kriitiliseks loetav maksevõimeväärtus 0,3. 2007.a. alguse seisuga on käibevarade, millest on maha arvestatud varud, väärtuseks 13,6 mln. EEK. Arvestades juba olemasolevaid finantskohustusi (11,2 mln. krooni), oleks võimalik laenukohustusi (põhiosa, intressid) suurendada 16,04 miljoni EEK võrra, ilma et maksevõimekordaja langeks alla taset 0,5.
43
Tabel 6.7. Saku Maja laenuvõime hinnang maksevõimekordaja alusel 2007 Laenu põhiosa Laenu põhiosa 2008 (lisanduvate NÄITAJA (lisanduvate (intress 5%, (intress 6%, kohustustega) kohustusteta) tagasimakse 15.a.) tagasimakse 15.a.)
Maksevõimekordaja 1,84 0,5 11 210 000 10 490 000 NB! Võimalike laenude põhiosa on ümardatud tasemel 10 000 krooni
AS Saku Maja finantskohustuste kasvule 16,04 mln. krooni ulatuses vastaks 15 aastase tagasimaksegraafiku ja intressimäära 5% juures laen põhiosaga 11,21 mln. krooni. Tagasimakseperioodi kestel makstavate intressimaksete kogusumma oleks 4,83 mln. krooni. Laenu põhiosa annuiteettagasimakse oleks kuus 88 450 krooni ning põhiosamaksete summa aastas 1 061 400 krooni.
Arvestama peab siiski võimalusega, et EURIBOR ja sellest tulenevalt laenude intressimäärad kasvavad kiiremini kui eeltoodud alternatiivi (laenuintess 5%) korral. AS Saku Maja finantskohustuste kasvule 16,04 mln. krooni ulatuses vastaks 15 aastase tagasimaksegraafiku ja intressimäära 6% juures laen põhiosaga 10,49 mln. krooni. Tagasimakseperioodi kestel makstavate intressimaksete kogusumma oleks 5,55 mln. krooni. Laenu põhiosa annuiteettagasimakse oleks kuus 88 284 krooni ning põhiosamaksete summa aastas 1 059 404 krooni.
Eelnevalt kirjeldatud AS Saku Maja laenuvõime analüüs katab olukordi, kus AS Saku Maja oleks võetava laenu ainus tagaja oma igapäevasest majandustegevusest tulenevate rahavoogude baasil. Juhul, kui on võimalus kasutada laenu võtmisel lisatagatisi (näiteks hooned, maa), võimaliku laenusumma piirmäär tõuseb. Vastava lisatagatistega võimaliku laenusumma kujunemine toimub konkreetsest olukorrast lähtuvalt.
44 7. ÜVK TARIIFIDE KUJUNEMINE SAKU JA KEILA JÕE REOVEEKOGUMISALAL Tabelis 7.1. on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositavad kulupõhised summaarse hinna kalkulatsioonid, põhinedes eelnevatel finantsprognooside eeldusel. Tegemist on hinnanguliste arvudega. Tariifide omahinna kujunemisel on arvestatud eeldustega, mida on kirjeldatud lisas 9.1.
Tabelites 7.2. ja 7.3 on toodud ÜVK teenuste omahinna arvutus aastate kaupa Saku RKA osas, sõltuvalt sellest, kas ehitatakse välja Saku asulat ja Saku Õlletehast teenindav Tammemäe reoveepuhasti või pumbatakse asula reovesi endiselt Tallinna Paljassaare reoveepuhastisse. Tabelis 7.4. on toodud tariifi omahinna arvutus Keila jõe RKA väljaarendamisel eraldi finantsprojektina. Tabelis 7.5. on toodud tariifi omahinna arvutus Saku ja Keila jõe RKA kohta summeeritult juhul, kui mõlemad investeeringuprojektid (Saku RKA väljaehitamine koos Tammemäe reoveepuhasti ehitamisega, Keila jõe RKA väljaarendamine) viiakse ellu koos.
Tabel 7.1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositav omahinna kalkulatsioon Saku ja Keila jõe RKA-l aastal 2020
ARENDUSALTERNATIIV ÜVK teenuste ÜVK teenuste kulupõhine tariif kulupõhine tariif 2012 (EEK/m3 km-ga) 2020 (EEK/m3 km-ga) Saku reoveekogumisala Tammemäe puhastiga (Tabel 7.2.) 43 43 Saku reoveekogumisala Tallinna puhastiga (Tabel 7.3.) 69 61 Keila jõe reoveekogumisala (Tabel 7.4) 201 109 Saku ja Keila jõe reoveekogumisalad ühiselt (Tabel 7.5) 67 58
Kulupõhiste tariifide langus ajas on põhjendatav mastaabisäästuga, mis tekib nii suurenevast elanike arvust kui ka ÜVK teenustega liitunute osakaalu kasvust nii Saku kui Keila jõe reoveekogumisaladel.
Saku reoveekogumisala väljaarendamise stsenaariumite omavahelises võrdluses on ÜVK teenuste omahind väiksem Tammemäe puhasti väljaarendamise korral, seda tänu Saku Õlletehasest tuleneva heitvee teenindamisele.
Keila jõe reoveekogumisala väljaarendamisega seotud kulud aga viiksid tariifi omahinna perioodil 2012-2013 väga kõrgele (ca 200 EEK kuupmeetri kohta), mis langeb küll ajavahemikus 2012-2020 oluliselt tulenevalt lisanduvatest tarbijatest, kuid jääb siiski ka vaadeldava perioodi lõpul üle 2 korda kallimaks Saku reoveekogumisala soodsama arendusstsenaariumi ÜVK teenuste omahinnast.
Saku vald on võimeline pärast investeeringute tegemist vee- ja kanalisatsiooni rajatistesse hooldama ning majandama neid jätkusuutlikult, kuna kujundatavad vee ja kanalisatsioonitariifid võtavad arvesse kulude täieliku katmise printsiibi ning sealjuures teenuse osakaal ei ületa leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust 4%. Erandiks on Keila jõe reoveekogumisala väljaarendamine, mille korral perioodil 2012-2013 teenuse omahinnal baseeruv tariif ületab tunduvalt aktsepteeritud maksevõime taluvuspiiri.
45 Tabel 7.2. Tariifi omahinna arvutus Saku RKA-l aastatel 2011-2020 (reovee kanaliseerimine Tammemäe reoveepuhastisse)
Kroonides 2 011 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 KULUD Hooldus 1 998 986 2 060 954 2 124 844 2 190 714 2 258 626 2 328 643 2 400 831 2 475 257 2 551 990 2 631 102 Amortisatsioon 8 979 240 8 979 240 8 979 240 8 979 240 8 979 240 8 979 240 8 979 240 8 979 240 8 979 240 8 979 240 Tegevuskulud Tööjõukulu 2 265 898 2 460 765 2 672 391 2 902 217 3 151 808 3 422 863 3 717 229 4 036 911 4 384 085 4 761 117 - elektrikulud 637 728 713 788 779 324 840 876 929 935 992 212 1 058 889 1 130 290 1 206 766 1 288 692 - ressursitasud 91 418 110 167 84 363 138 768 153 141 165 622 179 120 184 494 199 530 215 791 - saastetasud 488 403 530 828 573 746 627 909 669 593 716 567 723 165 770 791 809 331 862 822 - ladestuskulu 162 038 176 702 188 577 199 175 215 064 224 933 228 230 238 807 249 929 253 759 - kemikaalikulu 320 036 338 505 350 390 358 956 375 937 381 365 386 956 392 715 398 646 404 756 - administratsioonikulud 365 783 377 122 388 813 400 866 413 293 426 105 439 314 452 933 466 974 481 450 - muud kulud 465 965 480 410 495 303 510 657 526 487 542 809 559 636 576 984 594 871 613 312 KOKKU: 15 775 494 16 228 482 16 677 883 17 149 377 17 673 124 18 180 357 18 672 610 19 238 421 19 841 361 20 492 040 Vee ja reovee tarve aastal 451 652 489 564 513 959 531 541 566 397 577 539 589 015 600 836 613 011 625 551 (m3/a) Summaarne kombineeritud 35 33 32 32 31 31 32 32 32 33 tariif 10% kasumiga 38 36 36 35 34 35 35 35 36 36 Tariif koos käibemaksuga 45 43 42 42 41 41 41 42 42 43
Leibkonnaliikme arve suurus 122 116 114 113 109 110 111 112 113 115 % leibkonna sissetulekust 1,78% 1,59% 1,47% 1,37% 1,25% 1,19% 1,13% 1,08% 1,02% 0,98%
Tabel 7.3. Tariifi omahinna arvutus Saku RKA-l aastatel 2011-2020 (reovee kanaliseerimine Tallinna Paljassaare reoveepuhastisse)
Kroonides 2 011 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 KULUD Hooldus 1 486 486 1 532 567 1 580 076 1 629 059 1 679 559 1 731 626 1 785 306 1 840 651 1 897 711 1 956 540 Amortisatsioon 7 195 740 7 195 740 7 195 740 7 195 740 7 195 740 7 195 740 7 195 740 7 195 740 7 195 740 7 195 740 Tegevuskulud Tööjõukulu 1 510 599 1 640 510 1 781 594 1 934 811 2 101 205 2 281 909 2 478 153 2 691 274 2 922 723 3 174 078 - elektrikulud 111 442 134 299 152 693 169 165 196 020 211 996 229 274 247 959 268 168 290 024 - ressursitasud 104 921 110 167 125 256 138 768 153 141 165 622 179 120 193 718 209 506 226 581 - 365 783 377 122 388 813 400 866 413 293 426 105 439 314 452 933 466 974 481 450 administratsioonikulud - muud kulud 232 983 240 205 247 651 255 329 263 244 271 404 279 818 288 492 297 435 306 656 Reoveekäitlusteenuse ost 3 840 429 4 326 098 4 616 808 4 876 288 5 265 286 5 506 892 5 760 841 6 027 818 6 308 545 6 603 788 KOKKU: 14 848 382 15 556 708 16 088 631 16 600 025 17 267 488 17 791 293 18 347 565 18 938 585 19 566 802 20 234 855 Vee ja reovee tarve 256 652 294 564 318 959 336 541 371 397 382 539 394 015 405 836 418 011 430 551 aastal (m3/a) Summaarne tariif 58 53 50 49 46 47 47 47 47 47 10% kasumiga 64 58 55 54 51 51 51 51 51 52 Tariif koos käibemaksuga 75 69 65 64 60 60 60 61 61 61
Leibkonnaliikme arve suurus 203 185 177 173 163 163 163 164 164 165 % leibkonna sissetulekust 2,94% 2,53% 2,28% 2,10% 1,87% 1,76% 1,66% 1,57% 1,48% 1,40%
47
Tabel 7.4. Tariifi omahinna arvutus Keila jõe RKA-l aastatel 2012-2020
Kroonides 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 KULUD Hooldus 2 259 613 2 329 661 2 401 881 2 476 339 2 553 106 2 632 252 2 713 852 2 797 981 2 884 719 Amortisatsioon 9 734 431 9 734 431 9 734 431 9 734 431 9 734 431 9 734 431 9 734 431 9 734 431 9 734 431 Tegevuskulud - tööjõukulu 820 255 890 797 967 406 1 050 603 1 140 954 1 239 076 1 345 637 1 461 362 1 587 039 - elektrikulud 102 907 148 923 188 376 209 867 230 257 252 358 276 299 298 245 321 693 - ressursitasud 33 031 25 294 60 466 64 156 70 389 77 145 80 442 86 831 93 658 - saastetasud 71 866 104 002 131 555 146 562 153 145 167 769 183 769 198 226 203 771 - ladestuskulu 23 157 32 905 40 869 44 708 48 164 50 273 54 047 57 284 58 845 - kemikaalikulu 43 027 59 302 71 441 75 801 79 205 82 674 86 207 88 623 91 039 - administratsioonikulud 300 256 309 564 319 161 329 055 339 255 349 772 360 615 371 794 383 320 - muud kulud 300 256 309 564 319 161 329 055 339 255 349 772 360 615 371 794 383 320 KOKKU: 13 688 799 13 944 443 14 234 744 14 460 576 14 688 161 14 935 523 15 195 914 15 466 570 15 741 835 Vee ja reovee tarve aastal 88 319 121 725 146 641 155 591 162 579 169 699 176 951 181 910 186 869 (m3/a) Summaarne tariif 155 115 97 93 90 88 86 85 84 10% kasumiga 170 126 107 102 99 97 94 94 93 Koos KM 201 149 126 121 117 114 111 110 109
Leibkonnaliikme arve suurus 543 401 340 326 317 308 301 298 295 % leibkonna sissetulekust 7,43% 5,17% 4,13% 3,73% 3,42% 3,14% 2,88% 2,69% 2,51%
48
Tabel 7.5. Tariifi omahinna arvutus Saku ja Keila jõe RKA-l aastatel 2011-2020
Kroonides 2 011 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 KULUD Hooldus 1 998 986 4 320 567 4 454 505 4 592 595 4 734 965 4 881 749 5 033 083 5 189 109 5 349 971 5 515 820 Amortisatsioon 8 979 240 18 713 670 18 713 670 18 713 670 18 713 670 18 713 670 18 713 670 18 713 670 18 713 670 18 713 670 Tegevuskulud - tööjõukulu 3 021 198 3 281 021 3 563 188 3 869 622 4 202 410 4 563 817 4 956 306 5 382 548 5 845 447 6 348 155 - elektrikulud 637 728 816 695 928 247 1 029 252 1 139 802 1 222 469 1 311 246 1 406 589 1 505 010 1 610 386 - ressursitasud 91 418 143 199 109 657 199 234 217 297 236 011 256 265 264 936 286 361 309 450 - saastetasud 488 403 602 694 677 747 759 463 816 156 869 711 890 935 954 560 1 007 557 1 066 594 - ladestuskulu 162 038 199 859 221 482 240 044 259 772 273 097 278 503 292 854 307 213 312 604 - kemikaalikulu 320 036 381 532 409 693 430 396 451 738 460 570 469 630 478 922 487 269 495 794 - administratsioonikulud 657 011 677 378 698 377 720 026 742 347 765 360 789 086 813 548 838 768 864 770 - muud kulud 757 193 780 666 804 867 829 818 855 542 882 064 909 408 937 599 966 665 996 632 KOKKU: 17 113 250 29 917 281 30 622 326 31 384 122 32 133 700 32 868 518 33 608 133 34 434 335 35 307 931 36 233 875 Vee ja reovee tarve 470 618 577 882 635 685 678 182 721 988 740 118 758 714 777 787 794 920 812 420 aastal (m3/a) Summaarne tariif 36 52 48 46 45 44 44 44 44 45 10% kasumiga 40 57 53 51 49 49 49 49 49 49 Koos KM 47 67 63 60 58 58 57 57 58 58
Leibkonnaliikme arve suurus 127 181 169 162 156 156 155 155 156 156 % leibkonna sissetulekust 1,85% 2,48% 2,18% 1,97% 1,79% 1,68% 1,58% 1,49% 1,41% 1,33%
49
Tabelite 7.2, 7.4 ja 7.5. alusel on võimalik teha järeldus, et kuigi summaarne kombineeritud tariif ÜVK teenuste eest Saku ja Keila jõe reoveekogumisaladel oleks 2020. aastal 58 EEK (koos käibemaksuga), oleks nimetatud tariif kujunev sisuliselt ristsubsideerimise teel, kus odavama Saku reoveekogumisala tariifi omahinna kaudu (43 EEK koos käibemaksuga) kaetaks Keila jõe reoveekogumisala tunduvalt kõrgem tariifi omahind (109 EEK koos käibemaksuga).
Juhul kui ÜVK teenuste osas ristsubsideerimine ei ole aktsepteeritav, peab kaaluma Keila jõe reoveekogumisala väljaarendamise võimalusi kas iseseisva projektina ja/või asulate kaupa. Arvestades kõrget tariifi omahinda Keila jõe reoveekogumisala väljaarendamisel, ei ole iseseisva projektina Keila jõe reoveekogumisala väljaarendamine ei majanduslikult ega ka sotsiaalselt põhjendatud, kuna esimestel projekti elluviimise aastatel (2012-2013) ületaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest maksmisega seotud kulud tunduvalt enam kui 4% leibkondade eelarvest, mis on rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiriks ÜVK kulude osas.
Keila jõe RKA väljaarendamise võimalusi asulate kaupa tuleb analüüsida lähtuvalt: a) siseriiklike vahendite (Keskkonnainvesteeringute Keskuse ehk KIK veemajandusprogramm) toetussummadest asulate ÜVK arendusprojektidele; b) plaanitava investeeringu maksumusest elaniku kohta Keila jõe RKA asulates; c) Keila jõe RKA püsiasustuspiirkondadest (Kurtna, Kiisa püsiasustustusala), kuna riskid, mis tulenevad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste tarbimise kasvust, on sellistes piirkondades väikseimad.
Arvestades Keila jõe RKA asulatesse planeeritavaid investeeringuid, kus ainuüksi väljaehitatavate torustike maksumused ületavad kõigi Keila jõe reoveekogumisala asulate lõikes (v.a. Kurtna) 45 miljoni krooni piiri (vt. tabel 4.18), on KIK poolt eraldatavad toetussummad (seni suurimad eraldatud toetused suurusjärgus 10-15 miljonit krooni) ilmselgelt ebapiisavad Keila jõe reoveekogumisala asulate ÜVK projektide elluviimiseks (erandiks Kurtna, kus investeering torustike osas on planeeritud suurusjärgus 6-7 miljonit krooni ja koguinvesteering torustike, ehitiste ja seadmete osas suurusjärgus 12-13 miljonit krooni). Investeeringu maksumus elaniku kohta (vt. tabel 4.19) kirjeldab samuti selgelt fakti, et Kurtna asulas on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendusprojekti maksumus püsielaniku kohta kordades madalam kui teistes Keila jõe reoveekogumisala asulates. Seega saab teha järelduse, arvestades eeltoodud hindamisparameetreid, et Keila jõe reoveekogumisalal on võimalik eraldi analüüsida Kurtna asula ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaarendamise võimalusi. Samuti on mõttekas analüüsida Kiisa asula püsiasustusala teenusetariifi kujunemist, tulenevalt piirkonna eeldatavalt paremini prognoositavast tabijaskonnast.
7.1.1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse omahinna kalkulatsioon Kurtna alevikus
Kurtna alevikus kujunes kulu-tulu prognoosi põhjal leitud summaarseks kombineeritud tariifiks ÜVK teenuste osas 2012. aastal 43 krooni (koos käibemaksuga) ja 2020. aastal 59 krooni (koos käibemaksuga). Seega on Kurtna asula teenuse omahinna alusel kujunev tariif kõrgem kui Saku reoveekogumisalal, kuid tunduvalt madalam kui Keila jõe reoveekogumisalal tervikuna. Kurtna asula puhul on eeldatud, et elanike arv kasvaks praeguselt tasemelt (319 elanikku, 2007.a. rahvastikuregistri andmeil) 2020.aastaks 345 elanikuni ning et püsiks ÜVK süsteemiga liitunute tase (98 %). Tariifide kujunemisel on arvestatud lisaks majapidamisest tarbijatele ka ettevõtete ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuste tarbimisega (126 inimekvivalenti). Asula suhteliselt stabiilse elanikkonna kasvuprognoosi tõttu tariif ajalises perspektiivis ei langeks, vaid tõuseks mõõdukas tempos. Ühelgi aastal ei ületaks ÜVK teenuste eest makstavad summad leibkonna sissetulekust enam kui 1,6 %, mis jääb aktsepteeritud vee- ja kanalisatsioonikulu osatähtsuse piiridesse.
Kurtna ÜVK tariifi omahinna kujunemist iseloomustab tabel 7.6.
7.1.2. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi omahinna kalkulatsioon Kiisa aleviku püsiasustuspiirkonnas
Kiisa aleviku püsiasustuspiirkonnas kujunes kulu-tulu prognoosi põhjal leitud summaarseks kombineeritud tariifiks ÜVK teenuste osas 2012. aastal 181 krooni (koos käibemaksuga) ja 2020. aastal 104 krooni (koos käibemaksuga). Seega on Kiisa asula püsiasustusala teenuse omahinna alusel kujunev tariifi omahind oluliselt kõrgem kui Saku reoveekogumisalal ja Kurtna alevikus, kuid mõneti madalam kui Keila jõe reoveekogumisalal tervikuna. Tõsi, aastal 2020 Kiisa püsiasustusala ja Keila jõe RKA tariifid oluliselt ei erineks, kuid seda ainult eeldusel, kui Keila jõe RKA-l toimuks kiire püsielanike arvu tõus (2020.a. 4862 püsielanikku) ning suureneks jõudsalt ÜVK-ga liitunute osakaal (2020.a. 75 % liitunuid).
Kiisa püsiasustuspiirkonna puhul on eeldatud, et elanike arv kasvaks praeguselt tasemelt (631 elanikku, 2007.a. rahvastikuregistri andmeil) 2020.aastaks 655 elanikuni ning et ÜVK süsteemiga liitunute taseme tipp (98%) saavutataks aastaks 2015. Kuna ÜVK teenuste osas olulisi ettevõtteid Kiisa asulas ei ole, pole ettevõtete tarbimist tariifi kujunemisel arvestatud.
Investeeringute osas on arvestatud Kiisa asulasse rajatava reoveepuhastiga ning torustikega, mis on planeeritud püsiasustuspiirkonda ja mille maksumus moodustab Kiisa asula torustike kogumaksumusest 70%. Kuna Kiisa asulas ÜVK puudub, siis 2012.a. ehk vahetult süsteemi väljaehitamise järgsel ajal, kui liitunute osakaal on väikseim, moodustaks tariifi omahind 6,6 % leibkonna sissetulekust. Järgnevatel aastatel ei ületaks ÜVK teenuste eest makstavad summad leibkonna sissetulekust enam kui 4 % ehk aktsepteeritud vee- ja kanalisatsioonikulu osatähtsuse piirmäära.
Kiisa asula püsiasustuspiirkonna ÜVK tariifi omahinna kujunemist iseloomustab tabel 7.7.
51
Tabel 7.6. Tariifi omahinna arvutus Kurtna asulas aastatel 2012-2020
Aastad 2011 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 KULUD Hooldus 71 734 73 958 76 250 78 614 81 051 83 564 86 154 88 825 91 579 94 418 Amortisatsioon 323 566 323 566 323 566 323 566 323 566 323 566 323 566 323 566 323 566 323 566 Tegevuskulud Tööjõukulu 302 120 328 102 356 319 386 962 420 241 456 382 495 631 538 255 584 545 634 816 - elektrikulud 31 597 33 323 35 143 37 061 39 084 41 216 43 463 45 832 48 330 51 179 - ressursitasud 16 903 17 827 18 800 19 827 19 913 20 999 22 144 22 239 23 451 24 834 - saastetasud 11924 13 146 13 803 14 493 15 218 15 979 16 778 17 616 18 497 19 422 - ladestuskulu 7 023 7 273 7 531 7 799 8 076 8 362 8 398 8 696 9 004 9 080 - kemikaalikulu 13 872 13 933 13 994 14 055 14 116 14 178 14 239 14 300 14 361 14 483 - administratsioonikulud 11 649 12 010 12 383 12 766 13 162 13 570 13 991 14 425 14 872 15 333 - muud kulud 116 491 120 102 123 826 127 664 131 622 135 702 139 909 144 246 148 718 153 328 KOKKU: 906 879 943 240 981 615 1 022 808 1 066 049 1 113 517 1 164 272 1 218 000 1 276 922 1 340 458 Vee ja reovee tarve aastal (m3/a) 28 474 28 599 28 725 28 850 28 976 29 101 29 227 29 352 29 478 29 729 Summaarne kombineeritud tariif 32 33 34 35 37 38 40 41 43 45 10% kasumiga 35 36 38 39 40 42 44 46 48 50 Tariif koos KM-ga 41 43 44 46 48 50 52 54 56 59
Leibkonnaliikme arve suurus 112 116 120 124 129 134 140 145 152 158 % leibkonna sissetulekust 1,62% 1,58% 1,54% 1,51% 1,48% 1,45% 1,42% 1,39% 1,37% 1,35%
Tabel 7.7. Tariifi omahinna arvutus Kiisa asula püsiasustuspiirkonnas aastatel 2012-2020
Aastad 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 KULUD Hooldus 421 640 434 710 448 187 462 080 476 405 491 173 506 400 522 098 538 283 Amortisatsioon 1 785 092 1 785 092 1 785 092 1 785 092 1 785 092 1 785 092 1 785 092 1 785 092 1 785 092 Tegevuskulud Tööjõukulu 328 102 356 319 386 962 420 241 456 382 495 631 538 255 584 545 634 816 - elektrikulud 22 947 40 108 49 449 54 615 57 524 60 587 63 812 67 209 70 785 - ressursitasud 12 276 21 457 26 454 27 826 29 308 30 869 30 964 32 612 34 348 - saastetasud 13 146 13 803 14 493 15 218 15 979 16 778 17 616 18 497 19 422 - ladestuskulu 5 008 8 596 10 406 11 285 11 671 11 707 12 107 12 521 12 559 - kemikaalikulu 9 594 15 971 18 753 19 726 19 787 19 849 19 910 19 971 20 032 - administratsioonikulud 24 020 24 765 25 533 26 324 27 140 27 982 28 849 29 744 30 666 - muud kulud 120 102 123 826 127 664 131 622 135 702 139 909 144 246 148 718 153 328 KOKKU: 2 741 928 2 824 647 2 892 993 2 954 030 3 014 990 3 079 576 3 147 251 3 221 006 3 299 331 Vee ja reovee tarve aastal (m3/a) 19 694 32 783 38 493 40 491 40 616 40 742 40 867 40 993 41 119 Summaarne kombineeritud tariif 139 86 75 73 74 76 77 79 80 10% kasumiga 153 95 83 80 82 83 85 86 88 Tariif koos KM-ga 181 112 98 95 96 98 100 102 104
Leibkonnaliikme arve suurus 488 302 263 256 260 265 270 275 281 % leibkonna sissetulekust 6,67% 3,89% 3,20% 2,93% 2,81% 2,69% 2,59% 2,49% 2,39%
53 8. Investeeringute strateegia ja ajakava VEEMAJANDUSINVESTEERINGUTE VALLAPOOLSE KAASRAHASTAMISE PLANEERIMINE
Saku valla veemajandusinvesteeringute planeerimist mõjutab üliolulise taustategurina Euroopa Liidu asulareovee direktiivi artiklites 3, 4 ja 5 esitatud kohustuste täitmise vajadus. Reovee kogumissüsteemide väljaehitamise ja reovee puhastamise kvaliteedi osas on võimaldatud üleminekuaeg 31. detsembrini 2010, mille jooksul peavad üle 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega RKA-del reovee kogumissüsteemid olema kas rekonstrueeritud või laiendatud nii, et tagada kõigile piirkonna elanikele võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks.
Saku valla üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisalade (Saku RKA, Keila jõe RKA) koguinvesteering praegustesse hindadesse ümberarvestatuna on 601,6 miljonit Eesti krooni (EEK). Enamiku vajaminevast investeeringust saab katta EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetusega, kuid mitte kogu investeeringut. Kuna veemajandusprojekte käsitletakse struktuurivahendite kontekstis nn tulutoovate projektidena, arvutatakse nende tegelik toetusvajadus välja Euroopa Liidu kulu-tulu analüüsi metoodikaga. Metoodika kohaselt arvestatakse projekti tulemusel rajatava veemajandussüsteemi perspektiivset omatulu (vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük) investeeringu katteallikana. Selleks leitakse perspektiivis toodetava tulu nüüdisväärtus, mis lahutatakse maha investeeringu kogusummast. Nii leitakse projekti toetusvajadus, ehk nn investeerimisvajak. Sellest arvestuslikust mahust – toetusvajadusest ehk nn investeerimisvajakust - kaetakse ÜF vahenditest 85% (mis tuleneb rakenduskava vastava prioriteetse suuna rahastamismäärast, olles seega 85% mitte projekti kogumaksumusest, vaid nn investeerimisvajakust). Kogu projekti maksumusest moodustab see näiteks projekti 10%-lise tulukuse juures ca 77,4%)) ja avaliku sektori vahenditest tuleb omaosalusena katta 15%. See osa, mis jääb investeerimisvajakust katmata, s.t osa, mis kaetakse perspektiivsete omatuludega, peab katma taotleja, s.o KOV-le kuuluv vee-ettevõte või omavalitsus, omavahendite ja/või laenu arvelt. Valla osalus tõuseb seega kaasrahastusena ca 20 %-ni investeeringu kogumaksumusest. 20% valla kaasrahastuse osakaalu korral oleks üle 2000 inimekvivalendiga RKA-del vaja Saku vallal leida rahalised vahendid veeprojektide finantseerimiseks 120,3 mln. EEK ulatuses.
Kui võtta arvesse asjaolusid, mille kohaselt: a) asulareovee direktiivi poolt kehtestatud nõuded peaks olema täidetud juba 2010.a. lõpuks ja b) 2008. aasta kulub eeldatavalt investeeringuid ettevalmistavate eeltööde (geodeetilised mõõdistused, geoloogilised uuringud, projekteerimine) läbiviimiseks ja suuremahulisi ehitustöid saaks ellu viima hakata alles 2009. aastast, kontsentreeruks väga suuremahuliste veemajanduse ehitusinvesteeringutega seotud finantskohustuste kandmine ajavahemikku 2009-2010.
Arvestuslikult oleks vaja Saku vallal Saku ja Keila jõe RKA-de paralleelse väljaarendamise korral finantseerida veemajandusinvesteeringuid ca 118 miljoni krooni ulatuses, mis tähendab ühel aastal vallapoolset finantseerimist vähemalt 59 miljoni krooni ulatuses. Arvestades Saku vallavalitsuse poolt võetud finantskohustusi ning Saku Maja AS finantsseisu, on vastavas ulatuses vallapoolse investeeringu tegemine ebareaalne.
Alternatiivseks lahenduseks oleks üle 2000 ie-ga RKA-del ÜVK väljaarendamine liigendatuna ja pikema ajaperioodi kestel, seades esmaseks prioriteediks suurema tarbijate arvuga ja väiksema investeeringukuluga Saku RKA väljaehitamise (vt. tabel 8.1.). Juhul, kui ainult Saku RKA väljaehitamine viidaks läbi perioodil 2009-2010 ning ehitustööde edasilükkumisest tulenevalt jääks 5% ehituskuludest aastasse 2011, oleks võimalik hoida aastate 2009-2010 lõikes vallapoolse investeeringu mahtu tasemel 35-40 mln. EEK. Keila jõe RKA väljaehitamisega alustataks etapikaupa, alusatades püsiasustuspiirkondade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendustöödest Kurtna ja Kiisa alevikes. Keila jõe RKA suvilapiirkondade veemajandusinvesteeringute vajadust hinnatakse põhjalikult iga 4 aasta tagant, võttes eelkõige arvesse suvilapiirkondade püsielanike arvu dünaamikat. Aastal 2011 suvilapiirkondade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise vajalikkusele antava hinnangu baasil oleks võimalik arendustöödega alustada aastal 2013.
Ajaliselt liigendatud investeeringustrateegia kasutamine ei tooks Saku vallale kaasa ühegi aasta lõikes oluliselt suuremate finantskohustuste võtmist võrreldes olukorraga, kus ainuüksi Saku RKA väljaehitamine toimuks asulareovee direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud üleminekuperioodil.
55 Tabel 8.1. Saku valla (Saku Vallavalitsus, AS Saku Maja) veemajandusinvesteeringute ajakava reoveekogumisalade lõikes aastatel 2008-2012
Valla kaasrahastuse jagunemine aastate lõikes (EEK) Valla kaasrahastus Reoveekogumisala Rahastusskeem Investeeringuvajadus (EEK) 2008 2009 2010 2011 2012 (EEK)
Saku ÜF + vald13 284 605 697 56 921 139 1 594 333 39 207 064 13 433 118 2 686 624 0 Keila jõe ÜF + vald 316 953 262 63 390 652 0 0 1 115 552 7 766 543 4 181 985 sh. Kurtna KIK + vald 11 155 515 1 115 552 0 0 1 115 552 0 0 sh. Kiisa ÜF+vald 59 742 640 11 948 528 0 0 0 7 766 543 4 181 985 sh. suvilapiirkonnad ÜF+vald 246 055 107 49 211 021 0 0 0 0 0 Biotiikide ja kohtpuhastite Kanama-Rahula 00 rekonstrueerimine: Tõdva-Kajamaa 20 000 000 00 Jälgimäe 2 KIK + vald 2 250 000 500 000 1 250 000 500 000 00 Lokuti Kanama küla veevarustuse rekonstrueerimine: 2 500 000 00 Erasektor + AS Saku Tänassilma Maja 3 000 000 0 0 0 0 0 0 KIK-i Männiku KIK + vald täpsustub 0 0 0 projekt 0 KIK-i Tagadi Erasektor + KIK täpsustub 0 0 0 projekt 0 KIK-i Murumäe KIK + vald täpsustub 0 0 0 0 projekt KOKKU 2 094 333 40 457 064 15 048 670 10 453 167 4 181 985
Märkused:
NB! Männiku, Tagadi ja Murumäe reoveekogumisalade investeeringute maksumus selgub projekteerimistööde käigus.
13 koos AS Saku Majaga kogu tabeli ulatuses. 9. LISAD
9.1. Tariifide prognoosi koostamise metodoloogilised eeldused Finantsprognoosi koostamisel omahinnal baseeruvate ÜVK tariifide osas on olulise tähtsusega mitmed näitajad, mille väärtused avaldavad mõju finantsprojektsioonidele. Finantsprognooside eelduste kokkuvõte on toodud tabelis 9.1.
Tabel 9.1. Finantsprognooside makromajanduslikud eeldused 2005 2006 2007 2008* 2009* 2010’ 2011* 2012-2020* Keskmine Palk 8 073 9 170 11 257 12 976 14 688 16 289 17 198 Palga nominaalkasv 10,8% 13,6% 19,6% 14,7% 12,8% 9,8% 9% 8,6% Tarbijahinna- indeks 4,10% 4,5% 6,1% 7,4% 5,3% 3,6% 3,5% 3,1% SKP Reaalkasv 10,5% 9,6% 8,1% 6,8% 7,2% 7,0% Allikad: RMi 2007 suveprognoos, *Prognoos
Inflatsioon – käesolevas prognoosis on arvestatud, et inflatsioon on 3,1% aastas alates aastast 2012;
Leibkonnaliikme sissetulek – arvestatakse, et keskmine palk kuus kasvab 5,5% kiiremini, kui prognoositud inflatsioon ehk 8,6% aastas. Leibkonna liikme sissetulekust moodustavad olulise osa ka sotsiaaltoetused (vanemahüvitised, pensionid jne), mis ei kasva nii kiiresti kui palk. Sellega seoses teeb konsultant eelduse, et leibkonnaliikme keskmine sissetulek kasvab 3% kiiremini kui inflatsioon, seega 6,1%. Vastavalt Statistikaameti arvutusele oli 2006. aastal leibkonnaliikme keskmine sissetulek 5127 krooni Harju maakonnas. Seega on prognoositav netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus aastaks 2020 hinnanguliselt 11745 EEK/kuus ehk 140 940 EEK/aastas;
Maksud – prognoosis on jäetud välja käibemaksust tulenevad rahavood ettevõttele;
Veetarbimine ja ühendatud elanike arv – lähtuvalt rahvastikuprognoosist eeldatakse, et Saku RKA elanike arv kasvab aastas keskmiselt 3%, olles 2020.a. 7468. Keila jõe RKA püsielanike arvu kasvuprognoosil on lähtutud piirkonna potentsiaalsest maksimaalsest tarbijaskonnast ja sellega seotud maksimaalsest reostuskoormusest (vt. tabel 4.10). Tariifiarvestuses on eeldatud, et Keila jõe RKA püsielanike arv kasvab aastas keskmiselt 103 inimese võrra ja et aastal 2020 on Keila jõe RKA asulate püsielanike arv 3890, mis moodustab tabelis 4.10 kinnistupõhiselt arvestatud maksimaalsest elanikkonnast enam kui 2/3 (69,4%). Aastaks 2020 on Saku RKA-l ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liidetud ligikaudu 90% inimestest st 6720 inimest ja Keila jõe RKA-l 75% püsielanikest ehk 2917 inimest. Arvestades, et tulevikus majanduskeskkond paraneb ja elatustase tõuseb, kuid samas kasutatakse enam veesäästlikke kodumasinaid, stabiliseerub veetarve ühe inimese kohta tasemel 90 l päevas aastaks 2020. Seega summaarne veetarve aastal 2020 on kogu Saku RKA-l on ca 220 000 m3/a ja Keila jõe RKA-l ca 95 000 m3/a;
Keila jõe RKA püsiasustuspiirkondade puhul on Kurtna asula elanikkonda eeldatud kasvama mõõdukas tempos 318l-t (2008) 345-ni (2020), lisaks on Kurtna puhul arvestatud sealsete ettevõtete ÜVK tarbimismahuga (126 inimekvivalenti, perioodi jooksul püsivana). Kuna Kurtnas on olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitunud 98 % elanikest ehk pea kogu elanikkond, seda määra ei tõstetud. Kiisa püsiasustuspiirkonna puhul on eeldatud, et elanike arv kasvaks praeguselt tasemelt (631 elanikku, 2007.a. rahvastikuregistri andmeil) 2020.aastaks 655 elanikuni ning et ÜVK süsteemiga liitunute taseme tipp (98%) saavutataks aastaks 2015. Kuna praegu ÜVK Kiisas puudub, on eeldatud liitumistaseme tippkoormuseni jõudmist ÜVK väljaehitamisele vahetult järgneval perioodil (2012-2015). Aastate kaupa on liitujate osakaal Kiisa püsiasustuspiirkonnas järgnev:
2012 48 % 2013 80 % 2014 93 % 2015 98 %
Heitvee ärajuhtimine – lähtuvalt kanalisatsiooni arenguprojektide eesmärkidest kujuneks summaarne heitvee kogus 2020. aastal Saku RKA-l ca 405 000 m3/a (mis sisaldab ka Saku õlletehase heitvett) ja Keila jõe RKA-l ca 91 000 m3/a. Saku reoveekogumisala väljaarendamise osas on oluline märkida, et eeltoodud arvu võib Saku reoveekogumisala heitvee tarbimiseks lugeda juhul kui ehitatakse Tammemäe reoveepuhasti. Juhul kui Tammemäe reoveepuhastit välja ei ehitata ja Saku alevik ning õlletehas hakkavad reovett pumpama Tallinna Paljassaare reoveepuhastisse, võib finantsilises mõttes õlletehase reoveekoguse Saku reoveekogumisala heitveetarbimisest maha arvestada.
Vee- ja kanalisatsioonikulu leibkonnaliikme kohta – üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksevõime taluvuspiiriks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulule leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse 4%14. Arvestades, et prognoositav netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus on aastal 2020 hinnanguliselt 11 745 EEK, siis maksevõime taluvuspiir oleks keskmiselt 479 EEK inimese kohta kuus. Seega, kui ühe inimese veetarve on 90 l/d (3,6 m3/kuus), siis vee- ja kanalisatsiooniteenuse maksimaalne kombineeritud hind võiks olla maksimaalselt 2020.aastal ca 130 EEK/m3;
Investeeringud – Investeeringukuludena on arvestatud torustike (veetorustike, reoveetorustikud), ehitiste (reoveepuhastid) ja seadmete, kuhu alla liigenduvad ka väikerajatised (reoveepumplad, teise astme pumplad, puurkaevud, mahutid). Investeeringute maksumus on käibemaksuta.
Tariifiarvestuspiirkondade lõikes näeb investeeringute kulutabel välja järgnev: Torustikud Ehitised Seadmed KOKKU Saku RKA 224 492 016 21 716 539 38 397 142 284 605 697 (terviksüsteem) Saku RKA (reovee 224 492 016 1 216 539 17 897 142 243 605 697 pumpamisega Tallinnasse)
14 The New Programming period 2007-2013 Methodological working documents No4 Guidance on the methodology for carrying out Cost-Benefit analyses.
58 Keila jõeRKA kokku 256 168 972 15 794 492 44 989 798 316 953 261 Sh.Kurtna 7 091 753 3 000 000 1 063 763 11 155 515
Sh.Kiisa püsiasustusala 48 932 730 3 500 000 7 339 910 59 772 640
Kuna Saku reoveekogumisala väljaarendamisel võrreldi tariifide osas omavahel alternatiive, kus ehitataks välja eraldi piirkonda teenindav reoveepuhasti ning teise võimalusena pumbataks reovesi Tallinna Paljassaare reoveepuhastisse, jäid teise alternatiivi puhul kuluarvestusest välja enamus ehitiste ja seadmete rajamisega seotud investeeringuid. Seevastu võeti arvesse võimalikke tulevasi makseid ettevõttele AS Tallinna Vesi. AS Tallinna Veele makstavate tariifide osas eeldati, et 2012.a. on tariif 12 EEK/m³ kohta ja et hakkab pidevalt tõusma 6,5 % aastas. Investeeringute amortisatsioon – jätkusuutliku vee-ettevõtte kujundamisel on oluline, et ka toetuste eest soetatud varade kapitalikulud (amortisatsioon) sisalduksid tariifides. Seda toetavad ka seadused st. omavalitsuse omanduses olevad vee-ettevõtted peavad järgima riigiraamatupidamise üldeeskirja (ÜE) (vastavalt Raamatupidamise seadus (RPS) § 35 lg 2), mis on vee-ettevõtete jaoks Eesti hea raamatupidamistava üks osa (RPS § 3 lg 7). Üldeeskiri ütleb, et sihtfinantseerimise (toetuste) arvestuses kasutatakse alati ainult brutomeetodit (ÜE § 25 lg 1), mis tagab ka toetuste eest soetatud varade kapitalikulude sisaldumise kuludes. Arvutuses kasutatud amortisatsioonimäär on 2,5 % torudele, mille aluseks on võetud hinnanguline rajatiste kasulik eluiga - 40 aastat, 2% ehitistele (kasulik eluiga 50 aastat) ja 6,7% seadmetele (kasulik eluiga 15 aastat). Lisaks tuleb arvestada Saku RKA puhul olemasolevate rajatiste amortisatsiooniga (aastas kulu 360 000 krooni). Seega on aastaseks amortisatsioonikuluks Saku ja Keila jõe RKA väljaehitamisel kokku 18,713 miljonit EEKi.
Hoolduskulud – investeeringute teostamisel uuenevad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid olulisel määral ning uute süsteemide korrashoidmiseks ja kasutusea pikendamiseks vajavad need pidevat ja teadlikku hooldamist. Prognoosis arvestatakse ehitise aastaseks hoolduskuludeks 0,5%, seadmete aastaseks hoolduskuluks 2% ja torude aastaseks hoolduskuluks 0,5% soetatud varade kogumaksumusest. Arvestades, et arendamise kava perioodi jooksul (aastaks 2020) viiakse ellu kogu investeeringute plaan mahus 284 miljonit EEKi Saku ja 317 miljonit EEKi Keila jõe RKA-l, siis kujuneb aastaseks hoolduskuludeks hinnanguliselt kokku 4,3 miljonit EEKi.
Tegevuskulud – tegevuskulud kasvavad inflatsioonimäära võrra, välja arvatud ressursimaks (5%), elektrikulu (5 %). Elektrikulu prognoosimisel on arvestatud. hinnaprognoosiga 96 senti/KWh (2009). Vee-ettevõtte administratsioonikulusid (peamiselt tööjõukulud, kasv aastas 8,6%) arvestatakse lähtuvalt praegustest kuludest, arvestades, et ettevõtte üheks tegevusalaks jääb vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ja vahendamine (2020. aastal 6,3 miljonit EEKi). Tegevuskulusid ühiku kohta iseloomustab järgnev tabel:
Joogiveepumpade energiatarve (kwh/m3) 0,42 Reoveepumpade energiatarve (kwh/m3) 0,4 Reoveekäitluse energiatarve (kwh/m3) 1,31 Reoveekäitluse kemikaalikulu (EEK/m3) 1 Reoveejääkmuda teke (kg/m3) 0,66 Ladestuskulu (EEK/kg) 0,7
59 Muud kulud – 2006. aasta kulude põhjal inflatsioonikoefitsiendiga korrigeerituna on hinnanguliselt 2020. aastal ca 1 miljon krooni.
Puhasrentaablus – näitab ettevõtte toimimise kasumlikkust. Prognoosis arvestatakse, et kõik kulud (teenuse omahinna aluseks kulud, käibemaks) tuleb katta tariifidest ning seega kogu veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi jätkuva toimimise tagamiseks on pikaajaliselt oluline vähemalt 10% puhasrentaabluse tagamine.
9.2. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Tallinnas
Teenuse hinnad AS Tallinna Vesi äritarbijatest klientidele
Teenuse hinnad Tallinnas, mis kehtivad alates 1. jaanuar 2008
1) Tasu ühisveevärgist võetud 1m³ vee eest (kroonides) 32.52 (km-ta) 38.37 (km-ga) 2) Tasu 1m³ heitvee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest kroonides sõltuvalt reoainete sisaldusest
Isik Heitvee Põhihind(tasu Ülereostuse Käibemaksuta Käibemaksuga saastegrupid ärajuhtimise puhastamise ja tasu puhastamise eest) Juriidiline RG-1 23.76 0.00 23.76 28.04 isik(eraõiguslik ja avalik- RG-2 24.12 0.00 24.12 28.46 õiguslik juriidiline isik), RG-3 24.32 0.00 24.32 28.70 füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) RG-4 24.32 3.56 27.88 32.90
RG-5 24.32 4.75 29.07 34.30
RG-6 24.32 8.32 32.64 38.52
RG-7 24.32 14.26 38.58 45.52
RG-8 24.32 26.37 50.69 59.81
Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse abonomenttasu on nullmääraga.
60 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise tariifid eratarbijatele Tallinnas
Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Tallinnas, alates 01.01.2008
Tasu ühisveevärgist võetud 1m³ vee 13.42 (km-ta) 15.84 (km-ga) eest (kroonides)
Tasu 1m³ heitvee ärajuhtimise ja puhastamise 10.86 (km-ta) 12.81 (km-ga) eest (kroonides)
Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 80, 26.09.2007
Allikas: AS Tallinna Vesi
9.3. Saku valla reoveekogumisalade kaart Ühisveevärgiga kaetavad alad ja reovee kogumisalad on kaardil määratletud vastavuses Saku valla üldplaneeringuga (M 1:20 000).
9.4. Saku valla asulate olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid
Leht 1 Saku alevik, Sarapuu ja Küütsu t. M 1:500 Leht 2 Saku alevik, Kingu t. M 1:500 Leht 3 Saku alevik, Üksnurme tee. M 1:500 Leht 4 Saku alevik, Teaduse t. M 1:500 Leht 5 Saku alevik, Tiigi, Põllu t. M 1:500 Leht 6 Saku alevik, Tiigi ja Teaduse t. M 1:500 Leht 7 Saku alevik, Juubelitammede tee. M 1:500 Leht 8 Saku alevik, Juubelitammede, Pargi t. M 1:500 Leht 9 Saku alevik, Pargi t. Mõis M 1:500 Leht 10 Saku alevik, Pähklimäe M 1:500 Leht 11 Saku alevik, Põik ja Tehnikumi t. M 1:500 Leht 12 Saku alevik, Nurme-Kesk-Aasa t. M 1:500 Leht 13 Saku alevik, Männituka-Pähklimetsa tee. M 1:500 Leht 14 Saku alevik, Kasteheina-Metsatuka tee. M 1:500 Leht 15 Saku alevik, Pähklimetsa tee-Luha t. M 1:500 Leht 16 Saku alevik, Põdra-Kuuse-Tormi t. M 1:500 Leht 17 Saku alevik, Tuule-Murru-Asula t. M 1:500 Leht 18 Saku alevik, Aasa-Asula-Silla t. M 1:500 Leht 19 Saku alevik, Metsa-Silla-Põik t. M 1:500 Leht 20 Saku alevik, Piibelehe-Sambla t. M 1:500 Leht 21 Saku alevik, Tamme-Ülase-Kannikese t. M 1:500 Leht 22 Saku alevik, Tallinna mnt.-Jaama põik M 1:500
61 Leht 23 Saku alevik, Jaama-Aiandi t. M 1:500 Leht 24 Tänassilma tehnopark M 1:500 Leht 25 Tõdva küla Eskiis Leht 26 Männiku küla Eskiis Leht 27 Kurtna küla Eskiis
9.5. Saku valla asulate perspektiivsete vee- ja kanalisatsioonirajatiste joonised
Leht 1 Jälgimäe küla Eskiis Leht 2 Kajamaa, Tõdva ja Lokuti küla Eskiis Leht 3 Kanama ja Rahula küla Eskiis Leht 4 Kasemetsa küla Eskiis Leht 5 Kiisa alevik Eskiis Leht 6 Kurtna küla Eskiis Leht 7 Metsanurme küla Eskiis Leht 8 Männiku küla Eskiis Leht 9 Roobuka küla Eskiis Leht 10 Saku alevik Eskiis Leht 11 Tänassilma küla Eskiis
62