Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu “Parkimise arengukava 2006-2014” LISA

Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2006 – 2014

Tallinn 2005

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ...... 3 1.1. Üldosa...... 3 1.2. Mõisted ja definitsioonid ...... 3 1.3. Töö eesmärk...... 4 I OLEMASOLEV PARKIMISKORRALDUS...... 6 1.4. Kesklinna tasuline parkimisala ...... 6 1.5. ...... 8 1.6. Linnaosade elurajoonid...... 9 1.7. Parkimishooned ja suuremad parklad...... 10 1.8. Parkimiskorralduse organisatsiooniline struktuur ...... 11 2. Liiklus- ja parkimiskoormus...... 12 2.1. Autostumise muutus ja prognoos...... 12 2.2. Liiklusvoogude muutumine...... 14 2.3. Parkimiskoormus kesklinna tasulisel parkimisalal...... 16 2.4. Parkimiskoormus linnaosade tõmbekeskustes...... 18 2.5. Parkimise sesoonsus ...... 19 2.6. Parkimine suurüritustel ...... 19 2.7. Parkimisnormatiivid ...... 20 II PARKIMISE ARENGUKAVA...... 22 3. Tallinna parkimispoliitika ...... 22 3.1. Parkimispoliitika transpordipoliitika osana ...... 22 3.2. Pargi ja sõida -süsteem ...... 23 3.3. Pargi ja käi-süsteem...... 25 3.4. Asutuste ettevõtete parkimine ...... 25 3.5. Parkimismajade paiknemine...... 26 3.6. Parkimine elurajoonides ...... 28 3.7. Jalgrataste parkimine...... 28 3.8. Puudega inimeste parkimine...... 30 3.9. Keskkonnatervis...... 30 3.9 Jalakäijate liikluse ala ja parkimine Vanalinnas...... 31 4. Tegevuskavad...... 32 4.1. Tasuline parkimine ja selle korraldamine...... 32 4.2. Parkimine magistraal ja kõrvaltänavatel ...... 35 4.3. Parkimine elurajoonides ...... 37 5. Parkimise korraldamise tehnilised vahendid...... 38 5.1. Liiklusmärgid infotahvlid...... 38 5.2. Teekattemärgistus ...... 41 5.3. Mehhaanilised tõkestusvahendid...... 42 5.4. Tariifid ja maksmisviisid...... 44 5.5. Eeskirjad ja korrad...... 47 6. Vajalikud rahalised vahendid...... 48 7. Mõõdikud...... 48 8. Riskide analüüs...... 49 III KOKKUVÕTE ...... 50 Lisa 1 Parkimisalase terminoloogia sõnastik (Terminid Eesti - Soome - Rootsi - Inglise - Saksa keeles) ...... 52

2 SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

1.1. Üldosa

Käesolev “Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2006 – 2014” (edaspidi: arengukava) on koostatud inseneribüroo Stratum OÜ poolt Tallinna Transpordiameti (edaspidi: Tellija) tellimusel. Aluseks on võetud 2001.aastal valminud “Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2002 – 2005”, mille koostasid inseneribüroo Stratum OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli ning Teede- ja Sideministeeriumi eksperte koondav töörühm.

Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud Tellija poolt esitatud lähteülesandest ning Stratum OÜ pakkumisdokumendist “Pakkumine Tallinna linna parkimise arengukava 2006-2014 koostamiseks”.

1.2. Mõisted ja definitsioonid

Käesoleva arengukava mõistes käsitatakse erinevaid Tallinna piirkondi järgnevalt:

• Keskosa: maa-ala, mis on piiratud Tallinna lahe, Kalasadama basseini, Kalasadama tn, Põhja pst, tn., Telliskivi tn., Reisijate tn., - Tapa raudtee, Filtri tee kunagise ülesõidukohaga Tartu mnt. - Lasnamäe tn ristmikuga ühendava sirgjoone, Lasnamäe tn ning Kesklinna piiriga (Lasnamäe ja linnaosaga). • Kesklinna tasuline parkimisala: maa-ala, mis on piiritletud Toompuiestee – Tõnismäe tänava – Pärnu maantee – Vineeri tänava – Vana-Lõuna tänava – Herne tänava – tänava – Keldrimäe tänava – Lastekodu tänava – Torupilli otsa – Jakobsoni tänava – Kunderi tänava – Laulupeo tänava – Gonsiori tänava – J.Vilmsi tänava – Petrooleumi tänava – Tuukri tänava – Ahtri tänava ja Rannamäe teega (kaasaarvatud Rannamäe teega külgnev Balti jaama parkla);

Parkimistsoonid:

• Vanalinn: maa-ala, mis on piiritletud Toompuiestee – Kaarli puiestee- Vabaduse väljaku – Pärnu maantee – Viru väljaku – Mere puiestee ja Rannamäe teega; • Südalinn: maa-ala, mis on piiritletud Vabaduse väljaku – Roosikrantsi tänava – Pärnu maantee – Sakala tänava – Kentmanni tänava – Liivalaia tänava – Pronksi tänava – Narva maantee ja Pärnu maanteega; • Kesklinn: maa-ala, mis on piiritletud Tõnismäe tänava – Pärnu maantee – Vineeri tänava – Vana-Lõuna tänava – Herne tänava – Juhkentali tänava – Keldrimäe tänava – Lastekodu tänava – Torupilli otsa – Jakobsoni tänava – Kunderi tänava – Laulupeo tänava – Gonsiori tänava – J.Vilmsi tänava – Petrooleumi tänava – Tuukri tänava – Ahtri tänava – Mere puiestee – Narva maantee- Pronksi tänava – Liivalaia tänava- Kentmanni tänava – Sakala tänava – Pärnu maantee – Roosikrantsi tänava ja Kaarli puiesteega. Kaasaarvatud Rannamäe teega külgnev Balti jaama parkla ning Nunne tänava ja Suurtüki tänava otsas olevad parklad; • (tasulise parkimisala laiendamise ettepanek): maa-ala, mis on piiritletud J.Vilmsi tänava – Gonsiori tänava .- Mäekalda tänava – A. Weizenbergi tänava – J.Poska tänava ja Narva maanteega; • Pirita (olemasolev tasuline parkimispiirkond): Supluse puiestee (Meriväljatee ja Rannahoone vaheline parkimisala), Merivälja tee 24 parkimisala; Kloostri tee ja Merivälja tee 16 vaheline parkimisala; Merivälja tee 1 parkimisala; Merivälja tee ja vana Merivälja tee vahelised parkimisalad; Randvere tee ja Merivälja tee vahelised parkimisalad; Merivälja tee teest Mähe teeni,; Kloostrimetsa tee Merivälja teest Kõrkja teeni.

Mõisted • Parkimispoliitika on meetmetekompleks, millega mõjutatakse parkimisnõudlust suure külgetõmbega linnaosades ja mis võib ja peab mõjutada liiklust ka laiemal alal. Rakendatavad meetmed: parkimiskoormuse reguleerimine alternatiivsete transpordiliikide arengu soodustamise abil, parkimise kestvuse ajaline piiramine defitsiitse parkimispinna käibe

3 suurendamiseks, parkimistasu nõudmine sõltuvalt parkimiskoha paiknemisest ja parkimise kestvusest, uute tänavaväliste parklate rajamine tänavatel parkimise osatähtsuse vähendamiseks. • Parkimispoliitika sihid: tõsta parkimiskohtade tõhusust so. kiirendada käivet, ohjeldada parkimise nõudlust ühtlasi mõjutades liiklust ja täiendada linnakassat, et finantseerida transpordisüsteemi arendamist. • Aktiivne parkimispoliitika – kui lisaks diferentseeritud parkimistariifide rakendamisele ja parkimise ajalisele piiramisele rakendatakse tänavaväliseid parklaid. • Jalakäijate liikluse ala – sellistest tänavatest moodustuv ala, milledel on valdaval osal ööpäevast mootorsõidukite liiklus keelatud.

Täienduseks nendele mõistetele on Lisa 1 (lk 52) toodud parkimisalase terminoloogia sõnastik (eesti, soome, rootsi, saksa ja inglise keeles) koos selgitustega.

1.3. Töö eesmärk

Töö eesmärgiks on inseneribüroo Stratum poolt 2001.a. valminud “Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2002-2005” redigeerimine arvestades toimunud muutusi ning selle alusel “Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2006-2014” väljatöötamine, sealhulgas otstarbeka parkimispoliitika eesmärkide kindlaksmääramine, mis haakuksid linna transpordipoliitika eesmärkidega pikemaks ajaperioodiks ja meetmete tuvastamine, mis võimaldaksid liikuda edasi kaugema tuleviku jaoks sätestatud strateegia elluviimisel.

Otstarbekas parkimispoliitika peab võimaldama: • leevendada tänavavõrgu läbilaskvuse kitsaskohtade probleeme liikluse ohjeldamisega, vähendades tänavate kallihinnaliste ümberehitustööde vajadust; • reguleerida linnakeskuse liikluskoormust, et muuta keskus inimsõbralikumaks ja laiendada jalakäijate liikluse ala; • autoliikluse ohjeldamisega vähendada keskkonna saastamist kahjulike heitmetega; • toetada parkimistasudest ja –trahvidest laekuva tulu näol täiendavalt linna transpordisüsteemi arengut.

Tallinna parkimispoliitika üheks peamiseks seisukohaks on tagada Vanalinnas parkivate autode arvu vähenemine ja parkimiskohtade summaarse arvu püsimine umbes praegusel tasemel kesklinna teistel aladel, kusjuures tänaval parkivate sõidukite arv peab vähenema ja samal ajal tänavavälistes parklates parkimiskohtade ja neid kasutavate sõidukite arv suurenema.

Ka väheneva või säiliva parkimiskohtade arvu puhul tuleks tagada alati vabade parkimiskohtade olemasolu, sest parkimiskohtade defitsiit võib suurendada liiklusvoogusid nende sõidukite arvel, mis otsivad vaba parkimiskohta.

Eelpool esitatus peitub ka teatav vastuolu. Ühelt poolt eelistatakse lühiajalist parkimist, mis paratamatult seondub suuremate liiklusvoogudega, kuid teisalt soovime, et liiklusvood oleksid väiksemad.

Parkimispoliitika väljatöötamisel on vajalik arvestada, et see võib mõjutada parkimise regulatsioonialal ja selle vahetus naabruses alljärgnevaid nähtusi ja protsesse: - liiklusvoogude suurus ja ebaühtlus; - transpordiliigi valik; - ligipääsu kvaliteet; - maakasutuse muutumine; - maa hind ja rendid; - jaekaubanduse käive; - keskkonnaseisund (sh. miljöö, visuaalsus).

Parkimispoliitika realiseerimine on kompromisside leidmine erinevate mõjude vahel, kusjuures eesmärgid eelistuste suhtes peavad olema selged. Paraku ei saa vähegi suuremat piirkonda vaadeldes püstitada ainult üheseid esmaseid ehk taktikalisi eesmärke. Seevastu saab strateegiline eesmärk olla ühene ja seda võiks sõnastada järgmiselt: parkimise reguleerimine eesmärgiga

4 mõjutada transpordiliigi valikut ühistranspordi kasutamise kasuks ja sel moel saavutada liiklusvoogude vähenemine ning keskkonnaseisundi paranemine vaadeldavas piirkonnas.

Et saavutada teatud efekti, peab reguleeritav ala olema piisavalt suur, sest vastasel korral võib väljaspool vaadeldavat ala, eelkõige selle piiride läheduses võtta võimust anarhia. Piisavalt suure ala puhul ei saa nõudlus, tingimused ja rakendatavad abinõud olla ühesugused. Seetõttu tuleks sellist ala tsoneerida lähtudes rakendatavatest abinõudest.

Eesmärkide saavutamise abinõudena käsitletakse: - parkimiskohtade arvu ja nõudluse ning võimaluste vahekorra mõjutamist; - parkimise kestvuse piiramist; - erinevate parkimistariifide rakendamist sõltuvalt asukohast; - kontrolli kehtestatud režiimist kinnipidamise üle.

Kontseptuaalsest aspektist vaadeldes ei ole niivõrd oluline see, missugused konkreetsed piirid erinevatele parkimistsoonidele määratakse, kuivõrd see missugused on taotlused erinevates tsoonides ja kuidas neid realiseeritakse.

5 I OLEMASOLEV PARKIMISKORRALDUS

Täna tegeletakse Tallinnas aktiivselt eelkõige tasulise parkimise korraldamisega. Sellega tegeleb Tallinna Transpordiamet ja tema lepingupartner AS Falck Eesti.

Tallinna tasulisel parkimisalal on rakendatud korda, kus mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil fikseerinud andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest.

Tasuline parkimisala on jaotatud parkimistsoonideks (Joonis 1), kus kasutatakse erinevaid tasulise parkimise kehtivusaega ja maksumäära (Tabel 1).

Tabel 1.

Tasulise parkimise kehtivusajad ja maksumäärad Tsoon Tasulise parkimise aeg Maksumus: krooni/tund kuukaart Vanalinn ööpäevaringselt 48 krooni 1500 krooni

Südalinn (kõrgendatud maksumääraga kesklinna 3500 tööpäevadel kella 07.00-st 24 krooni valveta tasulise parkimise krooni kuni 19.00-ni, tsoon) laupäevadel kella 08.00-st kuni 15.00-ni 2500 Kesklinn 12 krooni krooni

1. juunist kuni 31. augustini Kuni 30 minutit parkimist alates pühapäevast neljapäevani esimese 15 minuti möödumisest- kella 10.00-st kuni 21.00-ni, 10 krooni. 500 Pirita reedel kella 10.00-st kuni 30 minutit kuni 2 tundi parkimist- krooni laupäeval kella 02.00-ni 25 krooni. laupäeval kella 10.00-st kuni Kuupäevaline parkimise pühapäeval kella 02.00-ni. päevapilet - 50 krooni

1.4. Kesklinna tasuline parkimisala

Tasuline valveta parkimisala kehtestati Tallinnas aastal 1995. Paraku pole parkimise korraldamine olnud seejärel stabiilne tegevus. Pea iga paari aasta tagant on muutunud parkimiskorraldaja ja parkimise kord. Iga muutusega ja uue parkimiskorraldaja leidmisega ning temaga lepingu lõpetamisega on toimunud arengu takerdumine ning ajaline viivitus.

Parkimise korraldamine ja parkimistasu maksmine on korraldatud Tallinna Linnavolikogu 2003. aasta 9.jaanuari määrusega nr. 9. Määruses on sätestatud parkimistasu suurused, maksukohuslased, maksu tasumise kord, parkimisala suurus ja parkimistasu maksmata jätmisel viivistasu maksmise kord.

Viimane muutus parkimiskorralduses toimus aastal 2004, kui Tallinna Linnavolikogu 10.juuni määrusega nr.22 muudeti tasulise parimsala piire ja kehtestati erinevad hinnatsoonid, maksusoodustused ja -vabastused.

Olemasoleva parkimisala piirid on toodud alljärgneval joonisel:

Joonis 1. Tasuline parkimisala 2005.a.

Kehtivad maksusoodustused:

1. Elanikel, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi asub avaliku tasulise parkimisala piires ning kelle nimi koos isikukoodiga on ka mootorsõiduki omanikuna, rentnikuna või kasutajana kantud sõiduki registreerimistunnistusele, on õigus osta nende omandis või kasutuses oleva sõiduki parkimiseks poolaastakaart hinnaga 50 krooni. Kui nimetatud elaniku omandis või kasutuses on mitu sõidukit, on tal õigus saada ainult üks poolaastakaart. Poolaastakaardi väljastamise otsustab ja selle väljastab soodustuse saajale Tallinna Transpordiamet ning sellele märgitakse sõiduki registreerimisnumber ning parkimiskoht, kus parkimine on lubatud

2. Isikul, kelle elukohaks rahvastikuregistri aadressandmete kohaselt on Tallinn ning kelle nimi koos isikukoodiga on kas mootorsõiduki omanikuna, rentnikuna või kasutajana kantud sõiduki registreerimistunnistusele, on õigus isikut tõendava dokumendi ja sõiduki registreerimistunnistuse esitamisel saada üks 25% maksusoodustusega kuukaart. Soodustust rakendatakse füüsilisest isikust kaardi eest tasujale

3. Tallinna linna ametiasutustele ja linna osalusega äriühingutele, kui parkimine tasulisel parkimisalal on vajalik seoses tööülesannete täitmisega antakse parkimistasu soodustust 80 kuni 100% ulatuses

4. Riigikogu liikmetele või riigiasutusele, mis asub tasulise parkimise alas, kui parkimine tasulisel parkimisalal on vajalik seoses tööülesannete täitmisega ning seal puudub hoov, siseõu või ei ole neis võimalik parkimist korraldada antakse parkimistasu soodustust 50 kuni 80% ulatuses. Linnavalitsus võib mõjuvatel põhjustel rakendada riigiasutustele soodustust kuni 100 % ulatuses

7

Kehtivad maksuvabastused:

1. Liikumispuudega juhid nende kasutuses oleva sõiduki parkimisel nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul. Parkimiskaardi väljastab sotsiaalministri kehtestatud tingimustel Tallinna Transpordiamet 2. Hübriidmootoriga sõidukid (osaliselt või täielikult elektrimootorite jõul liikuvad sõidukid). 3. Tallinna Linnavolikogu liikmed 4. Tallinna Linnavalitsuse liikmed 5. Diplomaatilise esinduse sõidukitel registreerimismärgiga seeriast CMD ja CD

Kesklinna tasuline parkimisala on tähistatud liiklusmärkidega nr 387 "Parkimisala" Ala välispiiril paiknevad liiklusmärgid:

Kesklinn Vanalinn

Tänavate alguses paiknevad liiklusmärgid.

Kesklinn Südalinn

Lisaks liiklusmärkidele on kasutatud parkimiskohtade markeerimisel sinist teekattemärgistust ja infotahvleid viidetega lähimate piletimüügikohtade asukoha ja hindadega.

1.5. Vanalinn

Vanalinnas on lisaks tasulisele parkimisele piiritletud ka jalakäijate tsoon (Joonis 2). Jalakäijate ala Vanalinnas on algselt kehtestatud aastal 1996. Ala suurendati viimati Tallinna Linnavolikogu 2004. aasta 24.märtsi määrusega nr. 28.

Alal paiknevatele kaubandus- ja teenindusettevõtetele, pankadele, büroodele, firmadele jt on transpordivahenditega lubatud juurdepääs kella 06.00-st kuni 10.00-ni;

Jalakäijate tsoonis on tähistatud vanalinna elanike parkimiskohad Niguliste, Harju, Vene ja Pikal tänaval. Nimetatud kohtadel on lubatud parkida füüsilistel isikutel, kelle alaline elukoht on ühel nimetatud tänava aadressil ning kellele on väljastatud antud tänavale elaniku sõiduki soodushinnaga parkimiskaart.

8 Täiendavalt on rakendatud Vanalinna äärealadel Nunne tn ja Viru tn otsas ajalisi parkimispiiranguid, mis peaksid tagama vabade parkimiskohtade olemasolu.

Lisaks tasulisele parkimisele rakendatakse vanalinnas tänavapuhastuse eesmärgil öösiti erinevat parkimiskorda suvisel ja talvisel perioodil. Vastav kord on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 2003. aasta 18. juuni määrusega nr.65. Vastavalt sellele on vanalinna jagatud kaheks piirkonnaks .

I piirkond: Viru tn, Valli tn, Müürivahe tn (Harju tn ja Viru tn vahel), Sauna tn, Väike-Karja tn, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja plats, Kuninga tn, Suur-Karja tn, Harju tn, Kullassepa tn, Vana-Posti tn, Dunkri tn, Rataskaevu tn, Niguliste tn, Rüütli tn, (Piiskopi tn, Rutu tn, Kiriku tn, Kiriku plats, Kohtu tn, Toom-Rüütli tn, Rahukohtu tn, Toom-Kooli tn).

II piirkond: Pikk tn, Vaimu tn, Pagari tn, Oleviste tn, Tolli tn, Lai tn, Suurtüki tn, Kooli tn, Laboratooriumi tn, Suur-Kloostri tn, Väike-Kloostri tn, Nunne tn, Aia tn, Vana-Viru tn, Uus tn, Müürivahe tn (Viru tn ja Munga tn vahel), Munga tn, Vene tn, Pühavaimu tn, Apteegi tn, Mündi tn, Kinga tn, Olevimägi, Sulevimägi, Inseneri tn, Kanuti tn (Aia tn 18-20 vaheline lõik).

Parkimine on vanalinnas keelatud: Suveperioodil 16.aprillist kuni 14.novembrini laupäeviti kella 00.00-06.00 I piirkonnas ja pühapäeviti kella 00.00-06.00 II piirkonnas;

Talveperioodil 15.novembrist kuni 15.aprillini paariskuupäevadel kella 00.00-06.00 I piirkonnas ja paaritutel kuupäevadel kella 00.00-06.00 II piirkonnas.

1.6. Linnaosade elurajoonid

Käesoleval ajal on peamiselt korraldatud parkimist kesklinna tasulisel parkimisalal, suvisel perioodil ka Pirita tasulisel parkimisalal. Vähem tähelepanu on pööratud erinevate linnaosade elurajoonide parkimisprobleemidele. Elurajoonid on suures osas planeeritud ja ehitatud ajal mil autostumise taset ei osatud prognoosida selliseks, milliseks ta täna on kujunenud. Enim probleeme on elurajoonides just öiseks ajaks vaba parkimiskoha leidmisel. Sageli on täis on pargitud haljasalad, kõnniteed, majade sissepääsud - takistatud on jalakäijate liiklemine ning prügivedu. Ettevõtlikumad korteriühistud püüavad küll tekitada haljasalade arvelt juurde parkimiskohti ja kaitsta neid „võõraste“ eest, kuid tervikuna leevendab see vähe pidevat parkimiskohtade defitsiitsust. Vähem on probleeme eramute piirkondades, kus parkimine toimub peamiselt omal krundil, kuid ka siin on muutuvad järjest sagedasemateks arusaamatused naabrite vahel, kus tänavale pargitud sõidukid takistavad juurdepääsu kinnistutele.

Käesoleva arengukava koostamisel on põhiliselt pööratud tähelepanu linnakeskusele, kus parkimisprobleemid ilmnevad kõige teravamal kujul. See ei tähenda, et linna teistes piirkondades parkimisega seotud probleeme ei oleks.

Tallinna kaheksa linnaosa erinevad üksteisest hoonestusviisi poolest. Mustamäe, Lasnamäe ja ka koosnevad põhiliselt 5, 9 või 16 korrusega elamutega hoonestatud mikrorajoonidest. Nõmmel ja Pirital domineerivad eramud. Kesklinn, ja Põhja-Tallinn on segahoonestusega.

Parkimisprobleemid kõrghoonestuse ja vabaplaneeringuga piirkondades võib teatud mööndusega rühmitada sarnasteks, kuigi ka siin esineb teatud eripära. Vanemates elamispiirkondades (Mustamäe, Pelgurand, jt) ehitati hoonete esised juurdepääsuteed väga kitsastena - nii, et parkimiskohti maja ees praktiliselt ette ei nähtudki, kuna eeldati, et elanikud on nõus oma sõidukeid hoidma kaugemal. Ka parkimiskohtade arvutamisel mikrorajoonile lähtuti tavaliselt väga madalast autostumistaseme prognoosist. Selles osas on Väike-Õismäe ja eriti hiljem hoonestatud Lasnamäe vanemate vabaplaneeringu piirkondadega võrreldes mõnevõrra paremas olukorras, kuid tänaseks pargitakse ka seal sõidukeid juba massiliselt kohtades, kus see tegelikult on keelatud. Nii näiteks pargib käesoleval ajal Õismäel igal öösel ca 500 sõidukit tegelikult liikluseeskirjaga keelatud kohas (kõnniteel, haljasalal)

Lasnamäel on rajatud “ajutisi” suurparklaid seni väljaehitamata aladele. Võib eeldada, et magistraaltee väljaehitamisel ja planeeringute realiseerimisel, võivad parklate omanikud saadava tulu kaotamise hirmus tekitada tülikaid kohtuprotsesse, mille taha võivad planeeringud takerduda. Samas suureneb

9 territooriumite heakorrastamisel ja magistraaltänavate väljaehitamisel parkimiskohtade defitsiit. Lasnamäel on 80-ndatel aastatel ehitatud suuri kahekorruselisi parkimishooneid maa-alustena ja – pealsetena. Kahjuks on jäänud pooleli mitme suure parkimishoone ehitamine. Autode varastamise või rikkumise tõenäosus valveta avaparklates on küllaltki suur. Seetõttu eelistavad keskmise või üle keskmise sissetulekuga kodanikud hoida oma autot tasulises valvega parklas, eriti kui see paikneb elukoha lähedal. Kui linna keskosa parkimismajas maksab kuupilet 600-1500 krooni, siis keskusest kaugemal paiknevas tasulises parklas 350-500 krooni. Lähitulevikus suureneb tasuliste parklate vajadus veelgi.

Kristiine linnaosas esinevad päeval parkimisprobleemid põhiliselt Tulika põik, Madara ja Tulbi tänava piirkonnas. Parkimisprobleemide lahenduse leidmine vajab põhjalikku analüüsi ning piirkonna firmade kaasamist. Õhtused-öised parkimisprobleemid on teravamad linnaosa suurelamute piirkonnas: Välja, Sõstra, Kirsi, Kuldnoka, Tedre, Mooni ja mõnel muul tänaval. Õhtusel ajal ummistavad parkivad autod elamute esised kõnniteed ja sissepääsud elamutesse. Haljasalad on autode poolt kahjustatud.

Koostamisel olev Mustamäe linnaosas üldplaneeringu (projekteerijad arhitektibüroost Koot & Koot). kohaselt tuleb haljasaladel parkimine üldse lõpetada. Seda saab teha nii parkimiskorralduse kaasajastamisega kui ka liikluskorralduslike vahenditega (äärekivid, liiklust piiravad väikevormid) ja haljastuse ümberkorraldamisega. Autode parkimisanarhia lõpetamiseks tuleb majaesistel teedel pikiparkimine asendada ristparkimisega, suurendades parkla laiust ja pöörderaadiusi, mis hoiaks ära haljasalade jätkuva kahjustamise. Linnaosa piirile nähakse ette ka täiendavaid parklaid või parkimismaju, kuid nende kasutamise tasuvus on küsitav, nii nagu ka parkimise korrastamiseks vajalike rahaliste vahendite piisavus.

Linnaosades, kus paiknevad supelrannad ja puhkealad, esinevad hooajalised parkimisprobleemid, mis väljenduvad eelkõige omavolilises parkimises selleks mitte ettenähtud kohtades. Sellega kahjustavad omavolilised parkijad haljasalade murukatet ja kõrghaljastust ning takistavad ühissõidukite liiklust.

1.7. Parkimishooned ja suuremad parklad

Tallinna keskosas paikneb täna (2005.a.) viis parkimishoonet: WTC, Rävala, Stockmanni, Viru keskuse ja Tartu maantee alune (Europark) parkimishoone.

WTC parkimishoone on rajatud endise RETi kvartali tööstushoonesse ja paikneb 3.-6 korrusel. Parkimishoonel on küllaltki palju püsikliente.

Rävala parkimishoone asub linna tsentrile kõige lähemal. Hoones on 10 maapealset poolkorrust 435 kohaga ja 4 maa-alust poolkorrust.

Stockmanni parkimishoones on kümme poolkorrust. Pikaajalise parkimise tariifid puuduvad. Nn. “hulludel päevadel” on parkimine tasuta.

Viru keskuse parkimishoones on parkimiseks kaks korrust.

Tartu maantee parkimismajal on juurdepääs autodega Rävala puiesteelt ja tänavalt. Jalgsi pääseb ka otse Stockmanni kaubamajja.

Parkimishinnad ja parkimiskohtade arvud on toodud alljärgnevas Tabel 2- s Tabel 2. Parkimishinnad parimisamajades WTC Rävala Stockmann Viru keskus Tartu mnt Min.park aeg/ 15 min/ 20 min/ 30 min/ 20 min/ 10 min/ hind krooni 5 krooni 10 krooni 10 krooni 6 krooni 5 krooni 1 tund 20 krooni 30 krooni 20 krooni 18 krooni 30 krooni 1 kuu (8-20) 1190 1200 1 kuu (17-09) 590 800 500 1 kuu (24 h) 1390 1450 1500 1500 Parkimiskohtade arv 190 600 400 470 290

10 WTC parklas kehtivad WTC ärihoone klientidele soodushinnad. Rävala parkimismajas on Partner-kaardiga 1 tund parkimist tasuta. Stockmanni parkimismajas on Stockmanni kliendikaardiga 1,5 tundi parkimist tasuta. Viru parklas Kaubamaja ja Viru hotelli külastajatele soodushinnad

Väljaspool linna keskosa paikneb Tallinna suurim parkimishoone Kristiine kaubanduskeskuses. Parkimishoone on avatud kella 9-23, parkimine on tasuta. Viiel korrusel on kokku 760 kohta, peale selle maapinna tasandil veel ca 140 kohta, kokku 900 kohta.

Kokkuvõttes on Tallinna keskuses tänavavälised parkimiskohad koormatud, kuid siiski leidub üldjuhul parkimiskohti kõikides parkimismajades

1.8. Parkimiskorralduse organisatsiooniline struktuur

Vastavalt Liiklusseadusele peab korraldama parkimist kohalik omavalitsus. Tallinnas korraldab seda Transpordiamet. Tasulise parkimise korraldus on praegusel hetkel (2005.a) antud lepinguga eraettevõtjale.

Praegune parkimise organisatsiooniline struktuur on järgmine:

Linnavolikogu

Linnavalitsus

Transpordiamet

Parkimiskorralduse Liiklusteenistus osakond

Tasulise parkimise Liikluskorralduse Liiklusjärelvalve korraldamine osakond osakond (eraettevõtja)

Parkimiskorralduse organisatsioonilise struktuuri kavandamisel peab olema lähtutud eelkõige parkimiskorralduse kui liikluskorralduse ja transpordipoliitika üldistest strateegilistest eesmärkidest, millised on kirjeldatud käesoleva aruande peatükis 3.1.

Parkimiskorralduse organisatsiooniline struktuur peab hõlvama:

11 - parkimise eest tasumist võimaldava süsteemi haldamist (näiteks parkimispiletite müük, mobiilparkimise korraldamine, parkimisautomaatide haldamine) - Parkimise kontrolli ja parkimiskorra rikkujate trahvimist; - Parkimisinfo jagamise (näiteks parkimise juhtimine, parkimise kohta käiva infomaterjali trükkimine ja levitamine, jne.)

Parkimiskorralduse puhul on tegemist üsna suurte rahavoogude juhtimisega, samas on parkimiskorralduse peamine strateegiline eesmärk siiski linna ühtse liiklus- ja transpordipoliitika elluviimine. Sellest tulenevalt saab õigeks pidada linna kui kohaliku võimuorgani ning kohalikku poliitikat ellu viiva organi juhtivat rolli parkimispoliitika kujundamisel.

Kohaliku täidesaatva võimuorgani, Tallinna Linnavalitsuse esindajaks antud strateegia elluviimisel on Tallinna Transpordiamet.

Tagamaks parkimiskorralduse, kui liikluspoliitika vahendi läbipaistvuse ning võimaldamaks analüüsida rakendatavate sammude ja meetmete mõju ühtse parkimis- ja liikluspoliitika põhimõtete kohaselt, peab linnale (või tema esindajale) jääma igal juhul võimalus koguda, analüüsida ja hallata kogu parkimisega seotud infobaasi (parkimiskoormuse andmed, tasulise parkimise rakendamise eest makstud summad ja nende jaotus ajaliselt ning ruumiliselt, parkimistrahvid jne), mis võimaldaks linnal adekvaatselt hinnata parkimispoliitika elluviimise üksikute sammude mõju ning vajadusel kiiresti reageerida.

2. Liiklus- ja parkimiskoormus

2.1. Autostumise muutus ja prognoos

Eesti on üks kiireima autostumistaseme kasvuga riike maailmas. Autoregistrikeskuse andmeil oli 1.jaanuaril 2005.aastal Eestis registreeritud 471 183 sõiduautot, 85 732 veoautot, 5284 bussi ja 9113 mootorratast, seega kokku 571 312 mootorsõidukit. Ainuüksi 2004.aasta jooksul lisandus registrisse üle 40 tuhande mootorsõiduki, sealhulgas üle 1000 mootorratta, üle 37 000 sõiduauto ja 2300 veoauto. Veidi vähenes vaid busside arv. Kuna Eesti rahvaarv 1.jaanuaril 2005.aastal oli Statistikaameti andmeil 1,347 miljonit, siis teeb see autostumistaseme näitajateks 350 sõiduautot ja 424 mootorsõidukit tuhande elaniku kohta.

8 kuni Arvel olevad sõidukid Kokku sh. kuni 3a 3 kuni 8a üle 10a seisuga: 1.01.2005 10a Mootorrattad 9113 638 904 538 7033 Sõiduautod 471183 46709 62055 39566 322853 - sellest era 361056 6968 29451 34384 290253 Veoautod 85732 8361 13845 6083 57443 - sellest era 32491 109 1442 1541 29399 Bussid 5284 242 475 314 4253 - sellest era 1176 3 33 62 1078 Haagised 42658 5980 6685 3479 26514 Kokku mootorsõidukid 571312 55950 77279 46501 391582

Tallinna on koondunud ca 1/3 kogu Eesti sõiduautode pargist. Registri andmetel on autostumise tase Tallinnas kõrgem kui paljudes Euroopa suurlinnades.

12 Registreeritud mootorsõidukite arv 1.01.1991 1.01.2001 1.01.2002 1.01.2003 1.01.2004 Sõiduautod Eestis 240 912 463 883 493 349 400 697 433 982 Tallinnas 78 077 159 366 160 420 132 874 145 692 Autobussid Eestis 7 943 6 059 5 542 5 306 5 364 Tallinnas 2 120 1 739 1 747 1 754 1 760 Veoautod ja eriautod Eestis 67 688 82 119 80 535 80 179 83 430 Tallinnas 13 086 23 222 24 410 25 933 28 102 Mootorrattad Eestis 105728 6 703 6 837 7 259 8 112 Tallinnas 7 550 1 230 1 319 1 386 1 595

Tavaliselt ongi autostumise prognoositav kasvutempo üks määravaid tegureid liiklus- ja parkimisvajaduse hindamisel. Kui prognoosida liialt suuri kasvutemposid, raiskame me ressursse ebaotstarbekalt ja planeerime liialt mahukaid ja kalleid transpordirajatisi, kui aga lähtuda väga madalast kasvutempost, siis ammendub transpordisüsteemide läbilaskvus oodatust oluliselt varem.

Kui võtta autostumistaseme prognoosi aluseks senised tendentsid ja naaberriigi Soome autostumistaseme muutumine, võime prognoosida, et Eesti autostumistase jõuab aastaks 2015 ligikaudu 400 sõiduautoni 100 elaniku kohta ja võib seda väärtust isegi ületada.

Eesti ja Soome autostumistaseme areng ja prognoos kuni 2016.a. sõiduautot 1000 el kohta 500 y = 332,03x0,0643 450 R2 = 0,70 400

350

300 y = 92,626x0,4346 250 R2 = 0,88 200

150 100 50 0 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

13 2.2. Liiklusvoogude muutumine

Parkimise seisukohalt on kõige olulisemad liiklusvoogude muutused kesklinnas ja selle piiril.

Liiklusloendusi Tallinna kesklinna piiril on läbi viidud 1973. aastast alates. 1993. aastani toimusid loendused ainult õhtusel tippajal kolme tunni vältel (kell 15.00-18.00). 1994. ja 1995. aastal viidi loenduseid läbi ka hommikul ühe tunni vältel (kell 8.00-9.00). 1996. aastast alates pikendati hommikust loendust poole tunni võrra, kuna sageli algab tipptund hommikul enne kella 8.00. Alates 1998. aastast on hommikune loendus toimunud ajavahemikul 7.00-9.00 ja käesoleval aastal ajavahemikul 7.00- 10.00.

Liiklusvoogude suurused alates 1996.aastast on esitatud alljärgnevas tabelis.

Aasta: 1996 1997 1998 1999 2000 kesklinn Kokku V 33933 36809 37579 37450 36341 Kokku C 30968 32423 33053 33727 33243

Kokku 64901 69232 70632 71177 69584 äärelinn Kokku C 6422 7409 8273 5118 9809 Kokku V 9015 10172 10586 6731 11261

Kokku 15437 17581 18859 11849 21070 Aasta: 2001 2002 2003 2004 kesklinn Kokku V 39238 38840 40565 41036 Kokku C 34782 34712 36198 37329

Kokku 74020 73552 76763 78365 äärelinn Kokku C 10577 10860 12182 13115 Kokku V 12221 14146 15554 16232

Kokku 22798 25006 27736 29347 Märkus: C- suund kesklinna, V- suund linnast välja.

Liiklusvoogude muutumine Tallinna kesk ja äärelinna piiril õhtusel tippajal võrreldes 1996.aasta liiklusega on toodud alljärgnevas tabelis.

Võrreldes 1996.aastaga (1996= 100%) 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 kesklinn kesklinn V 108% 111% 110% 107% 116% 114% 120% 121% kesklinn C 105% 107% 109% 107% 112% 112% 117% 121% Kesklinn kokku 107% 109% 110% 107% 114% 113% 118% 121% äärelinn äärelinn V 115% 129% 137% 153% 165% 169% 190% 204% äärelinn C 113% 117% 119% 125% 136% 157% 173% 180% Äärelinn kokku 114% 122% ... 136% 148% 162% 180% 190%

Kui äärelinnas on liikluse kasv olnud 1996.aastaga võrreldes peaaegu kahekordne, siis kesklinnas on tänu läbilaskvuse ammendumisele ja parkimisprobleemidele see kasv ca 20%.

14 200% kesklinn Kesklinn kokku 190% äärelinn Äärelinn kokku 180%

170%

160%

150%

140%

130%

120%

110%

100% 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Ajavahemikul 1996-1998 oli liiklussageduse kasv võrdlemisi kiire, seda iseloomustas aasta keskmine kasvutempo kuni 7% kesklinnas ja 7...14% äärelinnas. 2001.aastast on liiklussageduste kasvutempo aeglustunud ja moodustab kuni 4% aastas kesklinnas ning 6...11% äärelinnas.

15%

aastased kasvud äärelinn kokku 13%

aastased kasvud kesklinn kokku 11%

9%

7%

5%

3%

1%

-1% 6 7 8 9 0 1 2 3 199 199 199 199 200 200 200 200

-3% 97/ 98/ 99/ 00/ 01/ 02/ 03/ 04/ 19 19 19 20 20 20 20 20 -5%

Kui senised autostumise arengu ja liiklussageduste muutumise tendentsid peaksid üldjoontes säiluma, võib prognoosida järgmise kümnendi iga-aastaseks liikluse kasvuks kesklinnas 1...2% ja äärelinnas 4...5%. Sellise kasvu tulemusena võib äärelinna liikluse kasv võrreldes 2005.aastaga ulatuda 150 kuni 160%-ni, seevastu kesklinnas on kasv tagasihoidlik ja vastavate meetmete (parkimispiirangud,

15 ühistranspordi eelistamine jms.) rakendamisel võib liiklussagedus kesklinnas stabiliseerida või isegi veidi väheneda

160% kesklinn äärelinn 150%

140%

130%

120%

110%

100% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

2.3. Parkimiskoormus kesklinna tasulisel parkimisalal

Esimene süsteemne parkimise loendus viidi Tallinna kesklinnas läbi 1966. aastal, järgmised 1974. aastal. Alates 1976. aastast kuni aastani 2002 viidi loendused läbi praktiliselt igal aastal. Erandiks oli vaid 2000. aasta, kus loendused viidi läbi vähendatud mahus.

Vahepealsel perioodil aastast 2002 kuni 2004 ei ole põhjalikke parkimisloendusi läbi viidud.

2005. aastal viidi parkimisloendused läbi kasutades eelnevatest veidi erinevat metoodikat, kuna vahepeal on muudetud tasulise parkimisala tsoone ja tariife. Loenduspiirkonnad (Joonis 2) ühildati Kesklinna tasulise parkimisala piiridega, kusjuures ala jaotati 3-ks tsooniks:

• Tsoon 1 - Vanalinn • Tsoon 2 - Südalinn • Tsoon 3 – Kesklinn

Tsoonid omakorda jagati erinevateks piirkondadeks.

16

Joonis 2. Loenduspiirkonnad 2005

Parkimise loendused on viidud läbi juulikuu 2. nädalal ja augustikuu viimasel täisnädalal, tööpäevadel, ajavahemikul kella 12 – 15-ni. Loenduse käigus fikseeriti kõik tänavatel tasulistel parkimiskohtadel parkivad sõidukid. Loendamata jäid sõidukid, mis parkisid kinnistel aladel, kuhu loendajatel puudus ligipääs. Järgnevates tabelites on esitatud parkimiskoormuse ja parkimiskohtade hõivatuse andmed, kusjuures parkimiskohtade üldarvuna on kasutatud AS K-Projekti tööst nr 04321 "Tallinna tasulise parkimisala tähistamise projekt" andmeid.

Parkimiskoormused juulikuu loendusel

Tänaval tasulistel parkimiskohtadel parkijad

kohtade arv parkijaid parkijaid päeval öösel tsoon kokku päeval hõivatus öösel hõivatus Vanalinn 993 351 35% 234 24% Südalinn 1075 472 44% 190 18% Kesklinn 2302 851 37% 452 20% kokku 4370 1674 38% 876 20%

17 Parkimiskoormused augustikuu loendusel.

Tänaval tasulistel parkimiskohtadel parkijad

kohtade arv parkijaid parkijaid päeval öösel tsoon kokku päeval hõivatus öösel hõivatus Vanalinn 993 524 53% 275 27% Südalinn 1075 697 65% 311 29% Kesklinn 2302 998 43% 578 25% kokku 4370 2219 51% 1132 26%

Loendusandmete analüüsi järgi on parkimistsoonides praegu pea igal tänaval võimalus leida vabu parkimiskohti. Samas on üksikuid piirkondi kus on pidevalt parkimiskohtade defitsiitsus. Näitena võib tuua Südalinna tsoonis Maakri tn , Vabaduse v. kolmnurk, pst., Pärnu mnt. Antud kohtades on parkimiskohtade hõiavatus üle 90%. Samas on Kesklinna parkimistsoonis parkimiskohtade hõivatus ca 50% Tihedamini on hõivatud üksikud piirkonnad nt. Keskhaigla ümbruses, Keskturu ümbrus, Liivalaia tn.

Esmakordselt läbi viidud öine parkimisloendus viidi läbi hommikutundidel kella 4 ja 6 vahel. See võimaldas tuvastada elanike parkimisvajaduse. Öine parkimiskoormus oli nii suvisel kui ka sügisesel loendusel on ca 50% päevasest parkimiskoormusest.

Transpordiameti parkimiskorralduse osakonna andmetel on Vanalinna parkimisalasse väljastatud 750 elaniku parkimisluba. Millest võib järeldada, et Vanalinna tsoonis pargivad peamiselt elanikud. Sarnaselt Südalinna ja kesklinna tsooniga on ka Vanalinas üksikud tänavad, kus on vaba parkimiskoha leidmine raskendatud. Näiteks Vene tn, Lai tn, Pikk tn, Viru tn.

2.4. Parkimiskoormus linnaosade tõmbekeskustes

Nõmme keskuse parkimiskohad on tipptunnil praktiliselt kõik hõivatud ning seetõttu tuleb vaba parkimiskohta otsida ümbruskonna tänavatel, kuid keelatud kohta parkivaid sõidukeid on vaatlustel loendatud üsna vähe.

Mustamäe –Magistraali keskuse ümbruses on parkimiskohti piisavalt.

Mustika keskuse juures on alati piisavalt vabu kohti nii avaparklas kui maaaluses soojas parklas

Õismäe – Haabersti linnaosa valitsuse ümbruses on T-marketi esises parklas õhtusel tipptunnil parkla täitunud, kuid läheduses on alati võimalik vaba koht leida, kuna elanikud ei ole veel kõik koju saabunud.

Lasnamäe turu ümbruses ja Idakeskuse ümbruses parkimisprobleeme ei ole

Pirita keskuses on parkimiskohtade defitsiit ainult suvel ilusate ilmadega

Kristiine-keskuse parkimismajas on praktiliselt alati võimalik leida vaba parkimiskoht

Seega linnaosade (välja arvatud Kesklinn) tõmbekeskustes üldjuhul parkimisprobleeme ei ole. Parkimiskoha leidmine on raskendatud ainult suuremate ürituste või kampaaniate korral.

18 2.5. Parkimise sesoonsus

Vaatlused ja loendusandmete analüüs näitavad, et parkimiskoormus on seotud erinevate aastaaegadega. Kesklinna parkimiskoormus langeb alates juuli algusest. Tõenäoliselt on see seotud inimeste puhkustega. Vastupidiselt kesklinnaga suurenevad parkimisprobleemid linnaosades, kus paiknevad rannad. Parkimiskoormused nendes linnaosades on lisaks aastaajale seotud ka ilmastikuga.

Põhja-Tallinnas Kolde pst. ja tn piirkonnas on vaba parkimiskoha leidmine ilusal suvepäeval praktiliselt võimatu. Tihti sulgevad valesti parkinud isegi ühistranspordi liikluse. Sõidukeid pargitakse eraterritooriumidele, haljasaladel ja kõnniteedele.

Pirital seevastu on rakendatud tasulist parkimist, mis natuke aitab parkimisprobleem leevendada. Samuti on Pirita ranna läheduses olemas suuremad parklad.

Haabersti linnaosas Kakumäe rannas on võimalik parkida suvel ainult tasulises parklas. Randa ümbritsevates tänavatel on parkimine keelatud, kuid ilusate ilmadega on ka siin sageli parkimiskorra rikkumine massiline.

2.6. Parkimine suurüritustel

Suurürituste olulisemateks toimumiskohtadeks on Saku Suurhall, Lilleküla Jalgpallistaadion (A. Le Coq Arena), Linnahall, Eesti Näituste kompleks ja Lauluväljak.

Lisaks parkida soovivate autode paigutamisele on suurüritustel probleemiks ka liikluse sujuv korraldus, eriti ürituse lõppemise järele.

Oluliste suurürituste eel on oluline ajalehtedes ja raadios potentsiaalsetele külastajatele info jagamine ja soovitus jätta auto koju, kasutada ühissõidukeid või jalgsiliikumist. Kui suurürituse objekti parkimiskohtadest ei piisa, tuleb parkimiskorraldajatel rajada lähedusse kinniseid valvatavaid parklaid.

Parkimiskohtade vajaduse määramisel tuleb lisaks normidele toetuda ka teiste riikide kogemustele. Saksamaal, kus autostumise tase on juba praegu kõrgem kui Tallinna prognoositav tase aastaks 2020 (vastavalt 500 ja 430 sõiduautot 1000 elaniku kohta), on 1995.a. parkimissoovituste alusel vajalik: • tippkontsertide puhul, kus ei prevaleeri teismelised pealtvaatajad (näiteks Eurovision, Riverdance jmt) – 1 parkimiskoht 5 istekoha kohta; • suurtel staadionitel – 1 parkimiskoht 10-15 istekoha kohta.

Saku Suurhallis on 6000 istekohta. Parkimiskohtade vajadus on 1000-1200. Tänaseks on valvataval alal 810 ja läänepoolsel küljel 270 kohta, kokku seega 1080 kohta. Vahetus läheduses paikneb Rocca- al-Mare Ärikeskus 1050 ja Rimi hüpermarket 475 kohaga, kokku 1525 kohta. Kokkuleppel saavad Saku Suurhalli külastajad kasutada kaubanduskeskuse parklate vabu kohti.

Soovituseks on, et kontsert algaks pärast kaubanduse tippaega, mitte varem kui kell 20.00. Liiklusprobleemiks on saabuvate autode sissesõit parklatesse, kontserdi lõppemise järel on liiklus Paldiski maanteel tavaliselt juba oluliselt vähenenud.

Lilleküla Jalgpallistaadion (A Le Coq Arena). Staadion mahutab 9000 pealtvaatajat, vajalik parkimiskohtade arv on 900-1000. Staadionil toimuvate ürituse ajal pargitakse sõidukeid Kotka ja Tehnika tänava ühele küljele, Kristiine parkimishoonesse, Magdaleena Polikliiniku parklasse, Pärnu maantee viadukti alla ja vähesel määral ka põiktänavatele. Vastavalt normidele on parklast soovitav jalgsikäigu pikkus matka sihtpunkti massiürituste puhul 500m. Selles ulatuses saab parkida ca 60% külastajatest. Kuna täismaja pealtvaatajaid koguneb staadionile ainult 4 - 6 õhtul aasta jooksul, on väljakujunenud lahendus praegu aktsepteeritav. Suureks reserviks on ka suure vabade kohtade arvuga Kristiine kaubanduskeskuse parkimishoone.

19 Linnahallis on ca 4000 istekohta. Parkimiskohtade vajadus on ca 700-800. Linnahalli ehitusajal rajati 460 kohaga parkla, mis asub mõlemal pool estakaadi. Kahjuks on paljud kohad kontserdi ajal hõivatud tasuliste pikaajaliselt parkivate autode poolt. Linnahalli reservparklateks praegu on: • tasulised parklad SadaMarketis ja tn ja raudtee vahel asuv parkla; • C-terminali ja Kai tn vahel asuv parkla; • Statoili ja raudtee vahel asuv parkla; • praktiliselt tühjalt seisvas Reval Express Hotelli parkla; • Merekeskuse parkla; • rajatava Admiraliteedi basseini kvartali parklates on õhtusel ajal kindlasti vabu tasulisi kohti.

Seega on Linnahalli parkla koos loetletud reservkohtadega piisavalt suur kontserdikülastajate autode parkimiseks.

Eesti Näituste kompleksis toimuvad näitused ja messid üsna sageli. Külastajate arv võib olla suur ka tööpäeva hommikupoolel (näiteks Ehitusmess).

Külastajate autod pargivad: • Pirita tee ääres tänavavälistes parklates- mahutavus ca 300 autot; • Pirita tee mõlemas servas 1,8 km pikkusel lõigul Russalka – Kose tee, mis mahutab ca 500 autot; • tasulises parklas Ajaloomuuseumi territooriumil.

Kaugus parkimiskohast Eesti Näituste territooriumini on paljudel juhtudel suur, küündides 1,5 km-ni.

Olukorra leevendamiseks on järgmised ettepanekud: − kasutada teadaolevalt suure külastajate arvuga näituste puhul Lauluväljaku taga asuvat laia jalakäijate teed; − rajada valvega tähistatud ajutine parkla Lauluväljaku nõlva taga paiknevale heinamaale (Turba tn vastas). Kaugus sellest parklast Näituste territooriumile on väiksem, kui Kose teelt. Soome ehitusmesside puhul viiakse ca 2 km kaugusel asuvast parklast külastajad tasuta bussidega näituse peasissekäiguni.

Suurürituste parkimise korraldamist tuleb iga ürituse puhul käsitleda eraldi. Selleks tuleb määrata eeldatav külastajate arv ja vastavalt sellele välja töötada piirkonna liikluslahendus koos parkimislahendustega. Lahendused peaksid olema juba varem välja töötatud, et vastava külastajate arvuga ürituse toimumisel saaks neid operatiivselt rakendada.

2.7. Parkimisnormatiivid

Eestis on välja töötatud Eesti Standard EVS 843:2003 „Linnatänavad”, mis omakorda baseerub endise Projekteerimisnormi EPN 17 “Linnatänavad” peamistel nõuetel. Nimetatud dokumendi osa 10. Väljakud, parklad, terminaalid peatükk 10.2 sisaldab ka projekteerimisel kasutatavat parkimisnormatiivi, mille alusel on võimalik määrata uute hoonete parkimiskohtade vajadus ning parklate ja parkimishoonete põhiparameetrid. Eesti Standard EVS 843:2003 on projekteerimisel soovituslik dokument ja tema nõudeid on kohustuslik täita vaid juhul, kui projekteerimise ülesanne nii sätestab.

EVS 843:2003 on koostatud mitmete Lääne-Euroopa riikide ja suuremate linnade (Helsingi, Stockholmi, Oslo, Tampere jt.) vastavate normide alusel, võttes aluseks, et aastal 2010 on prognoosi kohaselt Tallinnas tegelikus kasutuses 325 sõiduautot 1000 elanikukohta ja aastaks 2020 tõuseb see väärtus kuni 420 sõiduautoni 1000 elaniku kohta (EVS 843:2003, pt.5.3 tabel 5.2). Ent juba 2004.a. lõpus oli Tallinnas registreeritud 350 sõiduautot 1000 elanikule, tõsi küll- mitte kõik need sõiduautod ei olnud reaalselt kasutuses. Kuna aga tegelikult kasutuses olevate sõiduautode määra on raske hinnata, siis võib eeldada, et juba 2005.aastal on reaalne autostumine saavutamas või isegi ületanud 2010.aastaks prognoositud taseme ja oodatav autostumistase 2015.aastaks ulatuda 400...410 sõiduautoni 1000 elaniku kohta. Seega võib kasv 2015.aastaks moodustada 2005.astag võrreldes 10...20%.

20 Elanike elatustaseme paranedes suureneb ühe keskmise sõiduauto aastane läbisõit, linna liikluspoliitika eesmärgiks on aga see, et see suurenemine toimuks peamiselt linnadevahelistel teedel ja mingil määral ka linna keskusest kaugemal paiknevatel tänavatel.

EVS 843:2003 tabelis 10.1 on parkimisnormatiivid erinevatele ehitistele esitatud kujul – parkimiskohti/ehitise suletud brutopinna m2 kohta. Tallinna senise planeerimispraktikas on reeglina nõutud normidekohast parkimiskohtade arvu. Seejuures on oluline mõista standardi p.10.2.2 (3) nõuet, et “ehitiste parkimisnormatiivi tuleb linnakeskuse jaoks rakendada suurima väärtusena, vahevööndis ja äärelinnas vähima lubatava väärtusena, mida poolte kokkuleppel võib suurendada”. Standardi sellise nõude eesmärgiks on pidurdada parkimiskohtade arvu kontrollimatut kasvu keskuses, mis võib viia keskusesse suunduvatel tänavatel liiklusummikuteni.

Kui piirav parkimisnorm on täiesti mõistetav ärihoonete, büroode jms. puhul, siis võib see küll tekitada teatavaid probleeme eramute ja korterelamute puhul, kus kinnisvaraarendajal võib tekkida soov rajada enam parkimiskohti, kui seda normatiiv lubab. Põhimõtteliselt oleks tõepoolest mõeldav elamutele püstitatava piirava parkimisnormi muutmine, näiteks sätestades standardist erineva parkimisnormatiivi linnaosa ehitusmäärustes, mida ongi juba tehtud Nõmme linaosa ehitusmääruses.

Tallinnas on peale EPN 17 ja hiljem EVS 843:2003 kehtestamist rajatud parklate juures esinenud järgmisi normist kõrvalekaldeid: • Parkla sisse- ja väljasõit on kavandatud liigilt tähtsamale tänavale ja ristmikualale lähemal kui 50 m. • Parklat piirava äärekivi kõrgus sõidutee pinnast on 8-10 cm asemele 12-15 cm, mistõttu väiksema kliirensiga sõiduautod pargitakse äärekivist 20-30 cm eemale, selle asemel et auto gabariit võiks ulatuda ca 30-40 cm üle äärekivi. Madala äärekivi korral võib parkimiskoha pikkuseks võtta 5,0 m asemele 4,5-4,7 m. Madala äärekivi puhul võib 90º parkimisnurgaga kaherealise parkla üldlaiust vähendada 17,0 m-lt 16,0…16,5 m-ni, ilma et autode sisse- ja väljasõit parkimiskohale halveneks • Paljudes suurtes parklates ei ole parkimisrea algus ja lõpp fikseeritud teepinnast kõrgemal paikneva poolümara saarekesega. • Paljudes parklates ja ka sõiduteel paiknevates parklates ei ole parkimiskohad märgistatud, mis vähendab võimalikku kohtade arvu 15-20 % võrra. • Pea kusagil ei ole kasutatud parkimisrea lõpus seisvate autode manööverdamist hõlbustavat parkla laiendust (EVS 843:2003, joonis 10.12). • Üheks abinõuks vabale parkimiskoha sisse- ja väljasõidu mugavuse tagamisel on parkimiskoha laiuse B ja läbisõidutee laiuse A proportsioonid. Kui kohalike olude sunnil ei ole võimalik läbisõidutee laiuseks valida A=7,0 m, siis võib kasutada ka laiust A=6,5 m koos parkimiskoha laiusega B=2,6 m ja kombinatsiooni A=6,0 m, B=2,7 m.

Eeltoodud puudused tulenevad: • projekteerija vähesest kogemustest parklate projekteerimisel; • mitmete projektide juures on kasutatud teiste riikide norme, mis ei ühti Eesti normidega; • kogu hoone, kaasa arvatud ka parkimisosa, projekt ei läbi ekspertiisi ja kinnitatakse koos ehitusloa väljastamisega, kuigi ei ole täidetud Eesti Standardi nõuded.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik kehtestada Tallinna linnaosade parkimisnormatiivid linnaosade ehitusmäärustes, võttes aluseks Eesti Standardi EVS 843:2003 nõuded, kuid korrigeerides neid kohalikest tingimustest lähtuvalt. Tallinna kesklinna ehitusmääruses eelkõige on aga kindlasti vajalik sätestada ka parkimiskoormuse maksimaalsed piirid, mida kesklinna liiklusskeem on võimeline taluma.

21

II PARKIMISE ARENGUKAVA

3. Tallinna parkimispoliitika

3.1. Parkimispoliitika transpordipoliitika osana

Erinevalt teiste Euroopa riikide suurlinnadest puudub Tallinna linnal kehtestatud transpordipoliitika ja selle koostisosana parkimispoliitika, millega oleks määratud linnatranspordi süsteemi arendamise strateegia. Tallinna Linnavolikogu 20. juuni otsusega nr.195 on kinnitatud "Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005 - 2014". Vastavalt arengusuundadele on Tallinna liikluskorralduse põhiülesandeks tagada linnas võimalikult ohutu, efektiivne, konkurentsivõimeline ja keskkonnasõbralik liiklus lähtudes linna elanike ja külaliste, ettevõtete ja ametkondade vajadustest.

Otstarbeka parkimispoliitika abil saab leevendada tänavavõrgu läbilaskvuse kitsaskohtade probleeme liikluse ohjeldamisega, vähendades tänavate kallihinnaliste ümberehitustööde vajadust ja reguleerides linnakeskuse liikluskoormust, et muuta keskus inimsõbralikumaks.

Arenenud riikide eeskujul peaks keskmise autostumise tasemega Tallinnas transpordipoliitika üheks eesmärgiks olema sõiduautode kasutamistaseme reguleerimine. Selleks tuleb tõsta nii alternatiivsete liiklemisviiside (ühistransport, jalgsikäimine, jalgrattasõit) atraktiivsust kui ka piirata sõiduautode kasutamist, eriti linna keskosas.

Lähtudes Tallinna transpordikontseptsiooni põhimõtetest ja 2001.a. kehtestatud Tallinna üldplaneeringus sätestatust, aga ka Tallinnaga sarnaste suurlinnade kogemustest ning käesoleva uuringu järeldustest, soovitatakse Tallinna Linnavolikogu õigusaktiga kehtestada alljärgnevad parkimispoliitika eesmärgid, mis on osaks linnatranspordi süsteemse arendamise strateegiast pikemaks ajaperioodiks.

Parkimispoliitika eesmärgid:

• Linnakeskuse hea toimivuse tagamine meeldiva keskkonnana luues optimaalse suurusega jalakäijate liikluse ala ja tagades keskuse hea kättesaadavuse elanikkonnale. • Sõiduautode kasutamise ohjeldamine eelkõige Tallinna keskosa liikluses parkimistasude optimeerimise ja kontrolli tõhustamise abil. • Keskkonnaseisundi parandamine. • Parkimiskestvuse lühendamise ja parkimistasu reguleerimise abil defitsiitse parkimispinna efektiivne kasutamine ja vabade parkimiskohtade tagamine ka tippnõudluse aegadel. • Defitsiitse sõiduteepinna kasutamise optimeerimine liiklejate enamuse huvides. • Soodustustingimustel parkimise keelamine tasulise parkimiskorraga aladel (v.a. seaduses ettenähtud erandid). • Parkimisest saadava tulu suunamine linnatranspordi süsteemi arendamiseks.

Kokkuvõtlikult oleks soovitatava parkimispoliitika eesmärk järgnev -

Parkimise korraldamine eesmärgiga optimeerida transpordiliigi valikut ja sel moel saavutada liiklusolukorra ning keskkonnaseisundi paranemine.

Olgu nimetatud, et nii soovitatav parkimispoliitika, kui ka linna säästvat arengut tagav transpordipoliitika tervikuna ei ole mõeldud ainult käesolevas arengukavas käsitletavale ajaperioodile, vaid see peaks kujunema aluseks järjepidevale tegevusele.

3.2. Pargi ja sõida -süsteem

Käesolevas töös on analüüsitud võimalusi Tallinnas nn. “pargi ja sõida” (inglise k.- Park&Ride) printsiibi juurutamist, mille toimimise kogemustest on juttu allpool.

Selleks, et mõjutada autoomanikku autol sõitmist eelkõige kesklinna piirama, katkestades sõidu äärelinnas ja jätkates seda ühistranspordil, ei piisa ainult parklate rajamisest perifeersete ühissõidukipeatuste juurde. Arenenud riikide kogemuste põhjal tuleb selleks, et autosõitja loobuks mugavast autosõidust ühistranspordi kasuks, rakendada kompleksselt rida meetmeid, mille eesmärgiks on tagada liiklejale „pargi ja sõida” printsiibi kasutamisel odavam, kiirem ja/või mugavam liikumisvõimalus tema soovitavasse liikumise sihtpunkti.

Odavam - tähendab seda, et arvestades kõiki kulutusi (kütus, auto ekspluatatsioon, parkimistasud jms.) on ühissõiduki kasutamine linnakeskusse sõiduks soodsam. Kiirem - tähendab seda, et ühissõiduk suudab vahemaa kesklinna läbida umbes samasuguse ajaga, mis kuluks sõiduautos liikumisele ja parkimiskoha leidmisele ning parkimise vormistamisele. Mugavam - tähendab eelkõige seda, et juhil on võimalus vältida kesklinna liikluspinget, tema sõiduki parkimise ja ühissõidukile ümberistumisega seotud tegevus on muudetud äärmiselt kasutajasõbralikuks ja tema ligipääs ühissõiduki kasutamisel liikumise soovitavasse sihtpunkti on hõlbus.

Selle eesmärgi saavutamise tähtsamateks momentideks on: • muuta ühissõiduki pileti ja parkimistasude suhe linnakeskuses selliseks, et auto ja ühissõiduki kasutamise kvaliteedi ja hinna suhe muudaks auto kasutamise kesklinnas ebaotstarbekalt kulukaks; • pakkuda autol keskusesse suundujale alternatiivi kvaliteetse ühistransporditeenuse näol, mis oleks hinnalt palju soodsam ja kvaliteedilt vastuvõetav (võrdset kvaliteeti ei ole ühistransport võimeline pakkuma arvestades ümberistumist, ootamist, istekohtade olemasolu jne); • muuta ümberistumine P&R ümberistumiskompleksis võimalikult sujuvaks ja mugavaks.

Ümberistumise sujuvuse tagamiseks tuleb püstitada ümberistumiskompleksi juures autotee äärde elektroonilised infotablood, millelt autolsõitja saab teada järgmise ühissõiduki väljumise kellaaja ja sõiduplaanikohase liiklusintervalli. Selle järgi saab autolsõitja otsustada, kas tasub parkida selles parklas, sõita järgmiseni vältimaks pikka ootamist või selleks korraks koguni ümberistumisest ühissõidukile loobuda. Sujuvuse hulka kuulub muidugi ka jalgsikäigu vahemaa pikkus, kaitstus ilmastiku kapriiside (vihma) eest jne. Ümberistumise aitab muuta atraktiivsemaks erinevate kaubandusobjektide olemasolu kompleksis, mis võimaldaks “möödaminnes” mõne vajaliku toimingu ära toimetada. Olgu nimetatud, et atraktiivsuse huvides on parkimine pargi-ja-sõida-süsteemi parklates tavaliselt tasuta.

Tähtsaimaks meetmeks, mis pargi ja sõida juurutamiseks Tallinnas tuleks ellu viia, on kvaliteetse ühistransporditeenuse tagamine, milles oleks välistatud autost loobuja sattumine ülenormatiivse täituvusega ühissõidukisse, soovitavalt tagatud vaba istekoht ja ühissõiduki saabumine täpselt sõiduplaanis ettenähtud ajal nii ümberistumispeatusesse, kui ka matka sihtkohta.

Olgu nimetatud, et arenenud lääneriikides on pargi ja sõida-süsteemi juurutamiseks aastate kestel tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, piirates auto kasutamist vastava parkimispoliitikaga ja arendades ühistranspordisüsteeme alternatiivina auto kasutamisele. Näiteks hakkas Saksa Liitvabariigis juba 1971.a. kehtima “Liidu finantstoetuste seadus kohalikele omavalitsustele liiklusolukorra parandamiseks” (lühidalt: Gemeindeverkehrsfinanzierungs-gesetz), mille järgi toetasid keskvalitsus ja liidumaad linnu nii rööbastranspordi arendamisel, kui ka pargi ja sõida süsteemide juurutamisel. Raha selleks saadi seadusega kehtestatud kütuseaktsiisi lisandist, mille määra on hilisemate seadustega vastavalt kasvanud vajadustele veelgi tõstetud. Keskvalitsuse ja vastava linna asukohajärgse liidumaa toetussummad suunati sihtotstarbeliselt ühistranspordi ning pargi ja sõida kompleksseks arendamiseks linnaregioonides, kusjuures keskvalitsuse osaks igas projektis oli 60% ja vastava liidumaa osaks 25-30% kompleksse projekti maksumusest. Elluviidud meetmed tõestasid, et pargi ja sõida-süsteemi eduka rakendamise eeltingimuseks oli autosõitjale konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse tagamine. Seega tuleb ka käesoleva arengukava elluviimisel silmas pidada

23 seda, et antud põhimõtte juurutamine on aeganõudev, sageli ka kulukas ja esialgu vähese efektiivsusega, kuid strateegiliste eesmärkide täitmiseks siiski hädavajalik.

Peamiseks küsimuseks siinkohal on eelkõige sobivate ümberistumisterminalide koha valik. Selle juures tuleks arvestada järgmisi nõudeid:

- pargi ja sõida ümberistumisterminalides peab olema piisavalt suur parkla, mille asukoht ei asu põhilisest sissesõidutänavast ja samas ühissõidukipeatsest liialt kaugel. - soovitav on, et antud kompleksis oleksid olemas ka muud kaubandus-teenindusettevõtted. - ümberistumisterminal peaks paiknema sellises piirkonnas, kust edasiliikumine sõiduauto kasutamisega oleks oluliselt pingelisem, kui liikumisel ümberistumisterminalini. - samas peab ümberistumisterminalist kesklinnani olema soodustatud (eelistatud) ühissõidukiliiklus ja seda reeglina sõiduautode arvelt.

Tallinna Transpordiametis on tehtud ettepanekud võimalike pargi-ja-sõida-süsteemi ümberistumisterminalide paiknemise kohta.

Joonis 3.1. Seniseid ettepanekuid pargi-ja-sõida ümberistumisterminalide paiknemise kohta (Tallinna Transpordiamet)

24 Käesolevas arengukavas sätestatud liikluspoliitilisi eesmärke silmas pidades oleks esimeses järjekorras vajalik alustada pargi-ja-sõida süsteemi ümberistumisterminalide rajamise kavandamist linna lõunaosas (Laagri/Vana-Pääsküla ning Järve piirkond), Tartu maanteel (Lennujaama-Ülemiste piirkond) ning Peterburi teel (Smuuli tee/Peterburi tee piirkond). Hiljem, vastavate kogemuste ja harjumuste omandamisel on otstarbekas juba saadud kogemusi arvesse võttes pargi-ja-sõida- süsteemi laiendamist kavandada ka teiste peamiste sissesõiduteede äärde.

3.3. Pargi ja käi-süsteem

Pargi ja käi (inglise k. Park&Walk)” süsteemi arendamiseks Tallinnas on vajalikud eeltingimused olemas.

Käesoleval ajal töötavad paljud tasulise parkimisala välisservade lähikonnas paiknevad parklad ja tänavad sisuliselt pargi ja käi- parklatena, kuna seal saab parkida tasuta kõndides matka sihtkohani jalgsi. Selline pargi ja käi -süsteem, mis on võimaldanud vältida parkimistasu maksmist kesklinnas, on toimunud aastakümneid, alates parkimise maksustamisest vanalinnas ja järgnevatel aastatel laienenud koos tasulise parkimisala laiendamisega. Juhul kui tänase tasulise parkimisala mõõtmeid oluliselt mitte suurendada, jääb see pargi ja käi- süsteem kindlalt toimima ka tulevikus. Kuigi linnale laekub selle võrra vähem parkimistulu, on see linnasüdame liikluskoormuse vähendamise huvides üldkokkuvõttes siiski positiivne.

Tallinna üldplaneeringu järgi on keskosas ette nähtud autoliikluse piiranguala, mida piiravad Põhja väil, Jõe ja Pronksi tn, Tartu mnt läbimurre, Rävala pst koos kavandatud pikendusega Pärnu maanteele, Tõnismäe tn, Toompuiestee ja Rannamäe tee. Transiitliikluse vähendamiseks piirangualal tuleb rakendada järgmisi meetmeid: • Põhja- ja Lõunaväila ehitamine; • Piirangualale sissesõitvate autode arvu reguleerimine liikluskorralduse abil (ühissõidukite prioriteedisüsteemi rakendamine, fooride töörežiimi muutmine jms.);

Kõik need meetmed ei keela autoomaniku soovi sisse sõita keskossa või piirangualale. Parkimise võimalikkus seal sõltub parkimiskohtade olemasolust ja parkimistariifist. Keskosas rajatavad uued parkimishooned peavad pakkuma parkimisvõimalusi lisaks külastajatele ka alalistele elanikele, eriti Vanalinna elanikele Vanalinna piiride läheduses. Küll aga võimaldaksid Vanalinna piirialadele rajatavad suuremad parkimishooned (Vabaduse väljaku, Balti Jaama ja Rotermanni kvartali piirkonnas) rakendada pargi ja käi-süsteemi Vanalinna jaoks, rakendades ka jõulisi autoliikluse piiranguid Vanalinnas.

Olgu nimetatud, et parkimise hinnavööndite piirid ei pea piiranguala piiridega kokku langema, kuigi orienteerumise lihtsustamiseks oleks see soovitav. Selle piiranguala servadele on soovitav rajada “neelavaid” parklaid, kuhu autoomanikud jätaksid oma auto ja suunduksid piirangualale jalgsi. Seega toimiks peale eelkirjeldatud “maksuvaba” pargi ja käi- ka “tasuline” pargi ja käi-, kus autoomanik tasuks parkimise eest “neelava” parkla omanikule/haldajale. Kokkuvõttes vähendaks “neelavad” parklad autoliiklust piirangualal, mis aitaks muuta linnasüdant inimsõbralikumaks.

3.4. Asutuste ettevõtete parkimine

Käesoleval ajal rakendatakse Tallinnas põhimõtet, et linna tänaval olevaid parkimiskohti ei reserveerita nende ääres asuvatele ettevõtetele. Parkimine on lubatud või keelatud kõigile võrdsetel tingimustel. Eriti on see probleem terav tasulises parkimisalal, kus asutused on nõus maksma parkimise eest, kuid parkimiskohtade defitsiitsuse tõttu ei pruugi see tagada vaba parkimiskoha olemasolu.

Probleemid ei ole ainult olemasolevates hoonetes paiknevate ettevõtetega, vaid ka uute, rajatavatega, kuna normatiivsed parkimiskohad ei taga siiski igapäevast vajadust, mis arvestaks nii ettevõtte töötajate kui klientide soove.

Lahendusena tuleb hakata kasutama kesklinnas tänavatel ajalisi parkimispiirangud, mille abil on võimalik tekitada parkimise rotatsiooni. Mõningaid selliseid kohti on Tallinnas juba ka rakendatud

25 (näiteks Liivalaia tn. Hansapanga ees, Narva mnt. Tallinna Ülikooli ees). Mõlemas kohas oli probleeme vabade parkimiskohtade leidmisega, kuid pärast piirangu rakendamist on vähenenud pikaajaliste parkijate arv.

Ühe lahendusvariandina on võimalik välja töötada lubade süsteem analoogselt elanike parkimiskorraldusega. See kord peab määrama millistel tingimustel ja kui palju parkimislube asutustele väljastatakse. Lubade arv peab olema kindlasti seotud ettevõttes töötavate inimeste ja potentsiaalsete klientide arvu ning büroo pindalaga.

Ühtlasi tuleb kaaluda võimalust hakata soodustama (või kompenseerima) ettevõtete töötajatel ühistranspordi kasutamist, kui loobutakse auto kasutamisest tööl käimiseks, seda ühistranspordi kasuks.

Väljaspool kesklinna tuleb uute hoonete rajamisel näha ette arvutusel põhineval ning vajadusel ka parkimisnormi nõuetest rohkem parkimiskohti, samuti on otstarbekas rajada lokaalseid tasulisi parklaid piirkondade kaupa.

3.5. Parkimismajade paiknemine

Uute parkimishoonete (sh. ka mõne muu hoone juurde ehitatud parkimishoonete) asukoha leidmisel ja ehitusvõimaluste kaalumisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

• Parkimishooneid on seni rajanud erainvestorid, kes teevad oma otsuse turu- ja tasuvusuuringute alusel. Linnavalitsuse rolliks on seda protsessi suunata, kehtestada lähteülesandega ehitusnõuded ja abistada krundi omandamisel või rentimisel. Suurendamaks Linnavalitsuse juhtivat rolli antud protsessis ja täitmaks linna transpordipoliitika strateegilisi eesmärke on vajalik, et tulevikus osaleks ka Tallinna linn parkimishoonete rajamisel koostöös erainvestoritega nn. Public & Private Partnership- PPP põhimõtet rakendades.

• On teada, et maa-alused parklad on maapealsetest parkimishoonetest ca 2 korda kallimad, seega on odavam ehitada peamiselt maapealseid parkimishooneid. Iga konkreetse parkimishoone lahendus sõltub aga samas ka lokaalsetest tingimustest ja linna eesmärkidest.

• Kuna maapealne parkimishoone kujundab oluliselt linnapilti ja ta peaks olema omapärasem ja paremini kujundatud, kui paljud uued parklad kaubanduskeskustes;

• Neljarealise parkimishoone laius on ca 34 m, pikkus vähemalt 60 m. Koos juurdepääsuteede ja kujundusega määrab see ära parkimishoone paigutamiseks vajaliku krundi suuruse;

• Maapealse parkimishoone ühe parkimiskoha maksumus on ca 150 000 - 200 000 krooni. Seetõttu ei tasu parkimishooneid ehitada madala parkimisnõudlusega aladele, kus kallid parkimishooned ei leia rakendust;

• Parkimishoone tasuvuse tagamiseks peab sellel olema mitmekülgne klientuur: − lähedal paiknevate elamute elanike autod pargivad kuukaardiga peamiselt õhtul ja öösel; − büroode töötajad pargivad kuukaardiga peamiselt päeval; − ettevõtete külastajad pargivad vabadel kohtadel lühiajaliselt.

• Erandina on otstarbekas rajada Vanalinna vahetusse lähedusse parkimishoone, kus parkimistasu on kõrgem (praegu Vanalinna tänavatel näiteks 48 kr tund krooni). Selle parkimishoone peamiseks eesmärgiks vabastada Vanalinn parkivatest sõidukitest tagades parkimiskohti täna Vanalinnas parkivatele sõidukitele. Sellise parkimishoone rajamisel võiksid osaleda ka Vanalinna ja selle kontakttsooni elanikud endale kindla parkimiskoha tagamiseks või osta isiklik parkimiskoht liisingu abil või korraga kogu maksumuse tasumise teel.

26

Joonis 3.2. Perspektiivsete parkimismajade paiknemine

27

3.6. Parkimine elurajoonides

Parkimisprobleemide leevendamiseks elurajoonides on vajalik: − kindlaks määrata piirkonna vajadusi rahuldav parkimiskohtade arv; − analüüsida tasulise parkimise võimalusi ja nõudlust nende järele; − leida võimalusi parkimiskohtade laiendamiseks suurelamute juures.

Parkimisalasid on võimalik suurendada suurelamute kinnistutel olevate haljasalade ja nende kinnistute vahele jäävate nn vabade riigimaade arvel. Mõttekas oleks seadustada mehhanism majadevahelise riigimaa munitsipaliseerimiseks ja selle rentimiseks või müümiseks korteriühistutele sihtotstarbega parkimisalade rajamiseks.

Olemasolevate korterelamute piirkondade parkimiskohtade suurendamine tuleb lahendada esmalt linnaosa üldplaneeringuga. Mustamäe töös olev üldplaneering on selles osas pilootprojektiks. Konkreetne parkla projekt ja tasuliste parklate laiendamine tuleb koostada konkreetsele objektile. Probleemi lahendamiseks on vajalik ka linnapoolne rahaline toetus.

Tänavaäärsete korterelamute parkimisprobleemide lahendusvõimalused on piiratud. Osaliselt mõjutab see ka antud piirkonna autostumise taset, mis jääb madalamaks võrreldes teiste rajoonidega.

Tänavatel, kus parkivad autod ei takista oluliselt autoliiklust tuleb lubada parkimist, seejuures tasulise parkimise vööndis, on parkimine vastavalt kehtestatud korrale külastajatele tasuline, alalistele elanikele aga oma rajoonis praktiliselt tasuta (maksta tuleb ainult parkimisloa eest).

Elamurajoonide sissesõidutee äärde võiks rajada suuremaid tasulisi parklaid, millele on võimalik kaugemas tulevikus rajada lihtsama parkimishoone. Kuna tasulistes parklates piirkonniti kohti napib, siis see on märk turvalisema parkimisviisi eelistamisest elanike poolt.

3.7. Jalgrataste parkimine

Üheks oluliseks parkimispoliitika eesmärgiks on muuta linnakeskus inimsõbralikumaks, suurendada Kehtestatud Tallinna linna arengukavas pööratakse tähelepanu jalgrattateede võrgustiku loomisele ja kergliiklejate liikumistingimuste parandamisele, kuid välja on jäänud jalgrataste parkimisprobleemid.

Täna on kesklinnas Transpordiameti ja Kommunaalameti poolt rajatud 3 kohta jalgrataste hoidmiseks.

• Vabaduse väljak –Jaani kiriku juures (tasuta valvega) • Niguliste Kullasepa tn ristmikul • Aia tn Vana Viru tn ristmikul

Foto 1. Olemasolev jalgrattaparkla Aia tn Arvestades, seda mismoodi kasvab jalgrataste kasutajate hulk ja rajatakse juurde uusi kergliiklusteid on kindlasti vajalik linnal pöörata tähelepanu ka jalgrataste parkimisele.

28 Praegu on põhilisteks probleemideks: • Hoiurestid puuduvad • Ebaturvaline • Ühenduvus jalgrattateedega puudulik.

Parklate asukohtade valikul peaks lähtuma sellest kas parklad on mõeldud jalgrataste lühiajaliseks või pikaajaliseks hoidmiseks ning kas parkla asukoht on jalgratturile lihtsasti kättesaadav

Arvestades Tallinna kesklinna jalgrattaliikluse ja turvalisuse olukorda on ettepanek:

• Rajada kesklinna ainult valvega parklaid • Rajada sesoonselt tegutsevaid jalgrattaparklaid ka väljaspool kesklinna jalgrattaliikluse tõmbekohtadesse (rannad, sportimiskohad, kaubanduskeskused, jms.). • Hakata kasutama hoiureste, mis võimaldavad jalgratast raamist kinnitada • Rajada parkimiskohad sobivatesse valvega autoparklatesse. • Soodustada turvaliste jalgrattahoidlate rajamist koolide juurde.

Foto 2. Jalgrattahoiuraam Tartus ülikooli hoonete juures

Võimalikud jalgrataste parklate asukohad.

1. Vabaduse v parkla 2. Teatri v. Estonia teatri ette 3. Niguliste tn 4. Nunne tn linnosavalitsuse juurde.

Teenindusasutuste juurde

1. Liivalaia tn Hansapanga ees 2. Laikmaa tn Kaubamaja juures 3. Lastekodu tn Torupilli ots (Keskturu piirkond)

• Jalgrattaliikluse propageerimiseks on oluline et kõikide koolide juurde oleks ette nähtud kinnised (valvatavad) jalgrataste hoidmise võimalused.

• Jalgrataste parkimine peaks olema võimaldatud kõikides parkimismajades.

29 3.8. Puudega inimeste parkimine

Tänavaäärsete parkimiskohtade tähistamisel tuleb kindlasti arvestada ka puudega inimeste parkimisvõimalustega. Lisaks standardikohastele liiklusmärkidele kasutatakse täna parkimiskoha markeerimisel sinist ja valget värvi. Terve parkimikoht on värvitud siniseks, mille keskossa on kantud puudega inimese liiklusmärgi kujutis.

Arvestades puudega inimeste liikumisvõimalusi peaks olema kesklinna piirkonnas igal tänavalõigul vähemalt üks koht.

Lähtuvalt sellest on ettepanek tähistada täiendavad parkimiskohad puudega inimestele:

• Kesklinna piirkonnas: Estonia pst 5 parkimistasku Pärnu mnt (lõigus Vabaduse väljak Sakala tn ) Mere pst.( lõigus Kanuti tn – Inseneri tn) Narva mnt 7 ees Rävala pst. tn

• Parkimismajades tuleks reserveerida makseterminali juures parkimiskohad ka puudega inimestele.

3.9. Keskkonnatervis

Tallinna õhk on muutunud viimastel aastatel puhtamaks tänu: • Paljude paiksete saasteallikate (tehased, katlamajad) sulgemisele; • Kaasaegsete, väiksema saastega sõiduautode osatähtsuse suurenemisele; • Uute autode kütteaine erikulu vähenemisele; • Uue, kaasaegse liikluskorralduse.

Kui jätta kõrvale parkimine selleks mitte ettenähtud kohtades - murul või metsaaladel - on parkimine linnakeskkonnale suhteliselt kahjutu. Juhul, kui parkimiskohtade arv on ebapiisav ja vabade parkimiskohtade leidmine raskendatud, võivad vaba parkimiskohta otsivad sõidukid keskkonda kahjustada heitgaaside ja müraga, kuid nende autode osakaal kogu linnaliikluses on kaduvväike. Seega käsitavad keskkonnatervisega seotud meetmed eelkõige liikuvad transpordivahendeid, millede keskkonnakahjulikku mõju vähendamine on omaette ulatuslik teema. Keskkonnatervise huvides on otstarbekas eelkõige pöörata tähelepanu keskkonnakahjustuse tekkekohale so liikuvale sõidukile ja seejärel, kui põhjuse kõrvaldamiseks on meetmed rakendatud, võidelda tagajärgedega.

Tallinna keskkonnaseisundi edasiseks parandamiseks on vajalikud järgmised meetmete rakendamine: 1. Magistraaltänavate arengukava realiseerimine, mille eesmärgiks on soodustada liikumist väljaspool kesklinna ja suunata eelkõige kesklinna läbiv transiitliiklus kesklinnast välja. Kavandatud teeehitusprogrammi realiseerimise järel ei kasva või isegi väheneb liiklussagedus keskosas, kuid kasvab keskusest väljapoole jäävatel magistraalidel, nii et heitgaaside hulk Tallinna kesklinnas ei suurene. 2. Keskosas väheneb tänavatel parkivate autode arv ja suureneb parkimiskohtade arv parkimishoonetes ja uute hoonete kruntidel ( või hoone mahus ) paiknevates parklates. Tervikuna ei ole otstarbekas parkimiskohtade summaarset arvu oluliselt muuta.

30 3. Ühistranspordi soosimine eelkõige liikumiseks Tallinna kesklinna. Selle meetme rakendamisega on võimalik vähendada autokasutust kesklinna sõiduks ja selle tulemusel asuda kesklina liikluskoormuse piiramisele.

Kesklinnas liiklussageduse piiramiseks on reaalselt olemas järgmised võimalused ja neid kõiki tuleb kasutada: • Põhja ja Lõuna väila rajamine; • Ühissõidukite prioriteedi ja juhtimissüsteemi (sh. ÜT-radade) rakendamine; • Parkimiskohtade arvu kasvu piiramine (vajadusel ka kohtade arvu vähendamine); • Parkimistasude diferentseerimine ja parkimise ajaline piiramine; • Tõhusam kontroll parkimise korrast kinnipidamise üle; • Foorjuhtimissüsteemi abil kontrollida ja piirata sissesõiduvõimalusi Kesklinna; • Pargi ja sõida ning pargi ja käi- põhimõttele vastava parklate süsteemi rajamine;

Ka autotehnika täiustamise tulemusena vähenevad liikluse poolt õhkupaisatavad kahjulikud ühendid, väljaarvatud süsinikdioksiidid (CO2). Kuigi automootori kasutegur paraneb ja kütteaine kulu 100 kilomeetri läbisõidu kohta väheneb, jääb CO2 hulk ligikaudu endiseks autopargi kasvu tõttu. Helsingi piirkonna liikluskorralduse töös leiti, et 25 aasta jooksul (1995 – 2020 ) väheneb autoliikluse poolt õhkupaisatud muude kahjulike lisandite hulk ligikaudu 2 korda, kuigi liiklus keskosas suureneb samal ajal 20% ja äärealadel 75–80%. Sõiduautol sooritatud matkade hulk suureneb sama palju kui ühistranspordil sooritatud matkade hulk.

3.9 Jalakäijate liikluse ala ja parkimine Vanalinnas

Arvestades vanalinna muinsuskaitselist väärtust ja selle kuulumist UNESCO maailmapärandisse on ettepanek Vanalinna jalakäijate ala laiendada kogu Vanalinnale, jättes välja Toompea, Komandandi tn ja Falgi tee. Laienenud jalakäijate alal tuleks rakendada elanikele praegu kehtivat parkimiskorda. − Tähistada tänavatele ainult elanike parkimiseks ettenähtud kohad (Joonis ); − Väljastada vanalinna elanikule luba, millega tohib sõita teatud marsruuti pidi parkimiskohale ja sealt ära. − Kehtima jätta teenindusaeg kl 6.00.-10.00 − Sarnaselt elanike parkimiskohtade tähistusega jätta alles praegu vanalinnas paiknevad taksopeatuste asukohad: o Nunne tn o Suur Karja tn o Viru tn o Aia tn

31

Joonis 3.3. Jalakäijate ala laiendusettepanek

Selline lahenduse variant tekitab vanalinnast tinglikult kaks ala.

Ainult jalakäijatele ettenähtud ala – sinna võib sõita ainult teenindusaegadel Elanike parkimiskohtadeks ettenähtud ala – sinna võivad sõita ainult elaniku parkimiskaardiga sõidukid vastavalt ettenähtud marsruuti pidi

4. Tegevuskavad

4.1. Tasuline parkimine ja selle korraldamine

Kui linna transpordipoliitika alusel arendatava ühistranspordi atraktiivsus ja konkurentsivõime tulevikus pareneb ning on suuteline kvaliteetselt teenindama ka neid autoomanikke, kes igapäevastel töölesõitudel linnakeskusesse peavad otstarbekaks autost loobumist ühistranspordi kasuks, tuleb selle protsessi edendamiseks ja sel moel liikluskoormuse ning keskkonnasaaste vähendamiseks laiendada tasulist parkimisala kesklinnas. Eesmärgiks on vastava hinnapoliitika abil ühistranspordi kasutamise soosimine, kus autoga terveks päevaks kesklinna tööle sõitjatel oleks soodsam kasutada ühistransporti.

Tasulise parkimisala piiride määramisel peab arvestama järgmisi nõudeid:

32 • Tasulise parkimise ala peab olema lihtsalt mõistetav ja liikluses tajutav, kompaktne kesklinna piirkond. • Tasulise parkimise ala laiendamist tuleks kaaluda käesoleva arengukava toimimise perioodil juhul kui olemasoleva tasulise parkimise ala parkimiskoormus hakkab ületama 70..75% parkimiskohtade arvust parkimiskoormuse tippajal. • Ala sissesõiduteid peab olema võimalik lihtsalt ja arusaadavalt tähistada. o Praegusel kehtival parkimisalal on ca 30 sissesõidu võimalust, mis kõik peavad olema arusaadavalt ja nähtavalt tähistatud. o Laiendusettepaneku kohaselt jääks alasse 10 sissesõidu võimalust. • Erineva tariifiga parkimistsoonid peaksid olema eraldatud magistraaltänavatega. • Tasulist parkimisala peaks iseloomustama stabiilsus- st tasulise parkimisala laiendamine peab olema harva teostatud ettevõtmine ja kehtestatud tasuline parkimisala peab kehtima vähemalt 5 aastat. • Ala piirid peaksid olema paigas selliselt, et oleks piisavalt vabu parkimiskohti alas sees ja ka ala piiridel.

Kuna Eestis tuleb kasutusele lähiaastatel euro ja muuta tuleb praeguse ala tähistust, on ettepanek muuta samal ajal ka tasulist parkimiskorraldust, võttes arvesse ülaltoodud muid tingimusi.

Samas on otstarbekas loobuda kesklinnavälisest tasulistest parkimisaladest (näiteks Pirita) ja väljaspool kesklinna rakendada ainult lokaalseid tasulisi parklaid, vajadusel näiteks ainult sesoonselt.

Kesklinna tasulise parkimise ala on otstarbekas laiendada kogu kesklinnale, hõlmates lisaks olemasolevale piirkonnale (Joonis 1) Kadrioru, Torupilli, Keldrimäe, , Uue-Maailma ja elamurajoonid (Joonis 3.4).

33

Joonis 3.4. Parkimisala laiendamise ettepanek

Kesklinna tasuline parkimisala jagada kolmeks tsooniks, nagu tänagi. − Kesklinn − Südalinn − Vanalinn

Elanike parkimisprobleemide lahendamiseks rakendada kesklinna tsoonis n.ö kvartalite süsteemi. K1 kuni K5 , S ja V. Kokku seitse tsooni. Arvestades tsoonides elavate elanike arvu tuleks parkimiskaartide väljastamine jaotada ühtlaselt aasta peale. Tsoonides K1 kuni K5 ja S oleks iga tsoonis elava elaniku parkimiskaarti valjastamiseks kaks kuud. Ainult Vanalinna tsoonis elavatele elanikele oleks võimalik lube taotleda aasta läbi.

Tsoon Loa väljastamise aeg K1 jaanuar - veebruar K2 märts - aprill K3 mai - juuni K4 juuli - august K5 september - oktoober S november detsember V aastaringselt

34

Parkimisluba elanikul peaks võimaldada parkida vastavas tsoonis või kvartalis. Kuna vanalinn ja südalinn on omaette tsoonid siis neid kvartaliteks jagada ei ole otstarbekas

Elanike parkimiskaartide väljastamine peaks üldjoontes jääma sama süsteemiga, mida viimastel aastatel on rakendatud. Parkimine on tasuta, kuid loa vormistamine on tasuline

Välja pakutud ala peaks oma piirid säilitama võimalikult kaua, kuid aastatel 2010...2012 tuleks uuesti üle vaadata ala suurus ja hinnad ning hakata välja töötama arengukava järgnevateks aastateks.

Kui toimub ala laiendamine koos euro kasutusele võtule tuleb üle vaadata ka praegu kehtivad hinnad ja kehtestada uued tariifid.

• Kuni euro kasutusele tulekuni – 48kr/h – Vanalinn – 24kr/h – Südalinn – 12kr/h – Kesklinn • Euro kasutusele tulekul – 3€/h – Vanalinn – 2€/h – Südalinn – 1€/h – Kesklinn

Tasulise parkimisala laiendamisel peab arvestama:

• Piisava arvu parkimisautomaatide arvuga alas. Lähima parkimisautomaadini ei tohiks olla parkimiskohast pikem maa kui 100...150 m • Parkimiskohad peavad olema korrektselt liikluskorraldusvahenditega tähistatud. • Piisav info parkimishindadest ja tasumisvõimalustes kõikides ala piirkondades.

Ala laienemine peab toimuma selliselt, et kõigepealt on täidetud eelpool nimetatud tingimused. seejärel kehtestatakse alles uued parkimisala piirid.

4.2. Parkimine magistraal ja kõrvaltänavatel

Tänavad jagunevad magistraalideks ja juurdepääsudeks. Magistraalid omakorda jagunevad põhitänavateks ja jaotustänavateks. Parkimise korraldamise seisukohalt tuleb sõltuvalt tänava liigist lähtuda ka alljärgnevatest nõuetest:

• Põhitänavatel ja jaotustänavatel tuleb parkimine sõiduteel keelata, samuti tuleb likvideerida selline parkimise korraldus, kus parkimiskohalt tagurdatakse vahetult sõidurajale või parkimiskohale sõit toimub põhirajalt tagurdamise teel. • Juurdepääsudel on parkimine sõiduteel lubatud, kuid tuleb silmas pidada, et parkimise korraldus ei takistaks liikluse kulgu ega ohustaks ja häiriks teisi liiklejaid.

Arvestades ülaltoodut ja olemasolevat olukorda on otstarbekas parkimispiirangute ja kohtade osas säilitada olemasolev olukord.

Suure parkimisnõudlusega kesklinna tänavatel rakendada ajalisi parkimispiiranguid.

Järgnevalt on toodud mõningad ettepanekud ajaliste parkimispiirangute rakendamises:

35 Roosikrantsi tn

Pärnu mnt

Tõnismägi

36 4.3. Parkimine elurajoonides

Parkimisprobleemide leevendamiseks ja korrastamiseks on erinevatel elamutüüpidega hoonestatud aladele välja pakutud järgmised lahendused.

I Eramud. Uute ja olemasolevate eramute kruntidele on vajalik ette näha parkimiskohad 2-3 autot. Soovitav on eramu paigutamine krundile vähemalt 5 m tagasiastega, mis võimaldab 1-2 eramu omaniku külalisel parkida oma auto krundile, jättes nii vabaks suhteliselt kitsa juurdepääsutee.

II Ridaelamud. Uute või olemasolevate ridaelamu krundile peaks saama parkida vähemalt kaks autot. Teise võimalusena võib ridaelamu krundi ühte otsa rajada vajaliku suurusega parkla, mis võib olla kaetud varikatusega. Külaliste autodele tuleks projekteerida ridaelamu juurde mõned üldkasutatavad parkimiskohad, jättes nii vabaks suhteliselt kitsa juurdepääsutee.

III Korterelamud. Ühekorruseliste maapealsete boksgaraažide ehitamine tuleks lõpetada. Soovitav on maa-aluste või 2-korruseliste lihtsate nn parkimisdekkide ehitamine. Kortereramu juurde tuleb ette näha parklad, parkimiskohtade arvestusega vähemalt 1,5 parkimiskohta korteri kohta. Kui on tegemist elamuga, mille mõningatel korrustel paiknevad bürood ja kauplused tuleb nende jaoks ette näha lisaks parkimiskohad vastavalt normidele.

Korterelamute esiste kvartalisiseste teede äärsed taskukujulisi parklaid (90° all parkimine) tuleks pikendad võrdseks elamu pikkusega, jättes olevad puud parkimiskohtade vahelistele “saarekestele”. Kaherealise parkla rajamine elamu ette nõuab kaalumist ja sellist lahendust, mis tagab tuletõrje, kiirabi ja kolimisauto vaba juurdepääsu elamu sissepääsudele (hea näide asub Õismäe tee 36 ees). Elamute akendeta otsaseina juurde rajatud parkimiskohad on osutunud ebapopulaarseks (pole silmsidet).

Maja esise parkla lahenduse väljatöötamiseks on vaja määrata konkreetne autokohtade arv ja lähtudes piiravatest teguritest (kõrghaljastus, laste liivakastid, pesukuivatuse ja vaibakloppimise inventar, prügikonteinerite kohad jne) koostada projekt igale majale eraldi. Projekti väljatöötamine peaks olema eelkõige majaomanike mure, kuid linnaosa valitsus saab siin kaasa aidata, organiseerides koos majaomanikega (korteriühistud või nende puudumisel maja hooldaja) planeeringute koostamist majade rühmadele arvestusega, et vabaplaneeringuga piirkondades võivad majadele teenindamiseks eraldatud kruntide piirid osutuda mittesobivaiks ja rühmiti planeerimisel saab välja töötada kompromisslahendusi ning vajadusel teha ettepanekud krundipiirde muutmiseks.

Parkimishoonete rajamine mitmekorruseliste elamurajoonidesse ei tasu end lähitulevikus ära, kuna parkimiskoha maksumus kujuneks liiga kalliks (2000 kr või suurema kuutasu maksjaid leiduks väga vähe)

37

5. Parkimise korraldamise tehnilised vahendid

5.1. Liiklusmärgid infotahvlid

Mistahes parkimiskorra rakendamine on efektiivne ainult sel juhul kui see vastab teatavatele eeldustele. Sellisteks tingimusteks tuleks lugeda:

- liiklejate õigeaegne ja selge teavitamine kehtestatud parkimiskorrast, aga ka näiteks alternatiivsetest võimalustest, kui kehtestatud “parkimisteenuse kasutamine” ei ole liiklejale vastuvõetav.

- parkimispiirangute (ajaliste ja parkimise eest tasumise) efektiivne kontroll;

Parkimist tuleks käsitleda kui teatavat teenindusliiki, mis on autojuhile suunatud. Seega pakub maaomanik, antud juhul näiteks linn, sõidukijuhile võimalust parkida tema omanduses oleval maal, mille eest ta nõuab tasu. Samas on tasulisel parkimisel ka oluline liikluspoliitiline aspekt.

Liiklejate selge teavitamine parkimiskorrast on äärmiselt oluline, eriti juhtudel kui parkimiskord on komplitseeritud, koosnedes erinevatest tsoonidest, kus rakendatakse erinevaid tariife ja ajalisi piiranguid. Elementaarseks eelduseks on siinjuures vastavate kaartide ja skeemide levitamine ja eksponeerimine. Sama oluline on ka vastavate ametiisikute (parkimiskontrolöride) poolt edastatav informatsioon. Kõiki parkimiskontrolöre tuleks eelkõige välja õpetada kui teenindajaid, mitte karistajaid. Seega on parkimiskontrolöri esmaseks ülesandeks juhile usaldusväärse, täpse ja arusaadava info andmine. Juhi karistamine tuleb siiski arvesse vaid sellisel juhul, kui on selge, et juhil oli olemas informatsioon kehtestatud parkimiskorrast (liiklusmärgid olid korras ja nähtavad, parkimispileti automaat töökorras jne.) Parkimiskontrolör peab arvestama, et alati on kõige suuremate probleemide ees linna külalised, seetõttu on siinkohal korrektne käitumine ja keeleoskus iseenesest mõistetavad.

Parkimiskorrast (sealhulgas lähimast parkimisautomaadi asukohast) informeerimine liiklusmärkide ja infotahvlite abil peab olema väga hoolikalt kavandatud ja realiseeritud. Sageli võib olla õigem keerulise parkimiskorra lihtsustamine juhul, kui sellest korrast info edastamine võib kujuneda liialt keeruliseks.

Alljärgnevalt on toodud võimalikud liiklusmärkide kujundused parkimiskorrast informeerimiseks eelnevalt väljapakutud laienetud parkimisalal (vt Joonis 3.4 lk7):

Ala välispiiril paiknevad liiklusmärgid Ala algus Ala lõpp

Kasutada tuleks võimalikult suure suurusgrupi liiklusmärke ja võimalusel dubleerida mõlemal tee poolel.

Vahetult parkimiskohtade juurde paigaldatavad liiklusmärgid:

38

Märgid peaksid paiknema iga tänava alguses.

Ajalise parkimispiirangu rakendamisel parkimiskohtade juurde paigaldatav liiklusmärk (nt. pikim parkimiskestus 45 minutit)

Lähima parkimisautomaadini viitav infotahvel

Parkimisautomaadile viitav infotahvel peab olema paigutatud selliselt et ükskõik mis parkimiskohast vaadatuna oleks see nähtav.

Parkimiskohtade informatsiooni juhtimine

Linnakeskustes on üheks oluliseks liiklust genereerivaks asjaoluks vaba parkimiskoha otsimisega tekitatud liiklus. Siit tulenevalt on väga oluline kaasaegsete, sageli ka foorjuhtimissüsteemidega seotud parkimise infosüsteemide rakendamine. Kõige lihtsamal juhul on siinkohal tegemist näiteks parkimismaja sissesõidule paigutatud elektroonilise tablooga, millel on info, kas antud parklas on veel vabu kohti või mitte. Enamasti toimub sellise info “arvutamine” automaatselt, lugedes ära parklasse sisenejate ja väljujate arvu ning arvesse võttes parkla suurust. Keerulisemates süsteemides on iga parkimiskoha alla teekattesse paigutatud andur, mis annab juba konkreetset teavet vabade parkimiskohtade olemasolust.

Üksikuid parklaid hõlvavatest süsteemidest on edasi arendatud süsteeme, millised, juhul kui antud parklas vabu parkimiskohti pole, annavad teavet lähimate parklate kohta, kus vabu parkimiskohti on. Siinjuures arvestatakse enamasti ka teatavat “inertsi” - so. vabade kohtadega parklast saab informeerida ainult tingimusel, et sellesse parklasse jõudes seal ka tõepoolest kohti on. Mida kaugemal informatsiooni edastatakse, seda suurem reserv on vajalik.

Kirjeldatud süsteemide järgmine samm on nn. linnaliikluse juhtimissüsteem (urban traffic control), kus parkimise infosüsteem on seotud muu linnaliikluse (foor-) juhtimisega. Sellise süsteemi töö näiteks on järgmine olukord: Linna teatavale territooriumile on paigutatud võrdlemisi suurel hulgal elektroonilisi infotahvleid. Infotahvlitel on kujutatud noolte abil liikumissuundi, kuhu liikudes võib lähima vaba parkimiskoha leida. Infotahvlid on muudetava infoga, st. erineva suuna nooli saab olenevalt olukorrast sisse/välja lülitada. Kui parklas A näiteks vabad parkimiskohad saavad otsa, siis edastatakse selline signaal kõikidele infotahvlitele ja teavitatakse juhti soovitatavatest liiklusskeemidest. Parkimise infosüsteem võib olla seotud ka foorjuhtimise süsteemiga, kus iga teatav parkimissituatsioon on seotud vastava

39 foorjuhtimisprogrammiga. Sellisel juhul soositakse teataval määral (kas varasema, hilisema või pikema foori rohelise märgutule abil) neid liiklussundi, kus leidub vabu parkimiskohti ja piiratakse liikumist parklatesse, kus vabu parkimiskohti ei leidu. Linna üldisest liikluspoliitikast johtuvalt võib sellisesse süsteemi lülitada parklaid ka valikuliselt (näiteks ainult parkimismaju ja maa-aluseid parklaid), soosides sellega teatavate parklate kasutamist.

Mingil määral analoogseid elemente leidub ka näiteks Kopenhaagenis realiseeritud süsteemis, kus foorjuhtimise süsteemi abil, ülalkirjeldatud viisil, piiratakse üldist sissepääsu linna keskusse. Kui aga sõiduk selle “piiri” on siiski ületada suutnud, on tema vaba liikumine (miks mitte ka parkimiskoha leidmine) “piiratud territooriumil” tagatud.

Samalaadselt parkija informeerimisega peavad olema ka informeeritud parkimiskohtade nõudlusest ja liikluskorralduslikest ebatäpsustest nii parkimiskorraldaja kui ka järelevalve (parkimiskontrolörid). Küllaltki täpse pildi saamiseks aitaks kui kogu saadaolev informatsioon (piletiautomaadid, parklad, parkimismajad, parkimispiletite müük, mobiilparkimise käive ja muidugi koostatud trahvinõuded piirkonniti ning täiendav info parkimiskorraldajalt ja kontrolöridelt) oleksid kättesaadavad ühe nädala jooksul. Järelduste tegemiseks on vajalik infotöötlus, mille lõpptulemus peab kajastama nii puudused kui eelised parkimiskorralduses kogu vaadeldaval alal. Infotöötluse alusel on võimalik teha prognoose pikemas perspektiivis.

Alljärgnevalt on esitatud näited parkijate informeerimisest:

Foto 3. Seest valgustatud parkimisautomaadi tähistus, mis valgustab ühtlasi parkimisautomaati (Amsterdam, Holland).

40

Foto 4. Infotabloo, mis viitab parkimise võimalustele (San Sebastian, Hispaania)

5.2. Teekattemärgistus

Lisaks liiklusmärkidele ja infotabloodele on väga oluline sõidukijuhile ja teekattel kantud teekattemärgistus, mis annab selge ülevaate kehtestatud parkimiskorrast.

Praegusel hetkel on tasulise parkimise kohtade tähistamisel kasutatud sinist värvi jooned. Sama tähistust peaks kindlasti jätkama. Oluline on see et tasulises parkimisalal saaksid kõik tänaval asetsevad parkimiskohad tähistatud. Selleks võiks praegu värvi asemel hakata kasutama plastikust materjali, mis parkimiskohal paeks olema praktiliselt kulumiskindel, kuna üle joone intensiivset sõitmist ei toimu. Korraliku tänavapuhastuse korral on jooned nähtavad ka talvisel perioodil.

41

Foto 5. Kasutatavad sinised parkimisjooned Rävala pst.

Lisaks parkimiskohtade tähistamisel on oluline anda sõidukijuhile informatsiooni parkimise või peatumise piirangute kohta. Parim vahend selleks on samuti teekattemärgised nr 931 "Peatumise keelujoon" ja 932 "Parkimise keelujoon". Tasulisel parkimisalal peaksid olema kõik piiranguga kohad kollase teekattemärgistusega tähistatud.

5.3. Mehhaanilised tõkestusvahendid

Tõkestusvahenditena on täna põhiliselt kasutusel: • Betoonist poolkera –Kasutatakse põhiliselt sõidukite parkimise takistamiseks kõnniteedel

Foto 6. Betoon-poolkerad Hobujaama tn

• Torupiire – Takistatakse sõidukite sõitmist kõnniteele

42

Foto 7. Torupiire Kaarli pst. • Linnatuvid- uudse linnakujundusliku lahendusena kasutatakse betoon poolkerade asemel.

Foto 8. nn Linnatuvid Suurkarja tn

• Praktiliselt ei kasutata Tallinnas mujal maailma riikides levinud statsionaarselt paigaldatavaid poste kõnniteede servades.

Foto 9. Postid Toompeal

43

Foto 10. Postid Londonis

• Taaskasutusele võiks võtta karistusvahendina sõiduki rataste lukustamise, mis muudab parkimise kontrollimise efektiivsemaks. Seeläbi kindlasti väheneb kehtestatud parkimisnõuete eirajate arv ja suureneb parkimise eest tasuvate sõidukijuhtide arv. Sellist rataste lukustamist kasutatakse paljudes Euroopa riikides, näiteks Hollandis, Suurbritannias, Saksamaal ja Prantsusmaal efektiivse karistusvahendina nii valesti parkimise, kui ka parkimistasu maksmata jätmise korral.

Foto 11. Rattalukk

5.4. Tariifid ja maksmisviisid

Parkimiskorraldusliku protsessi juhtimise eesmärgil on oluline suunata tänavate äärsed pikemaajalised parkijad eraldi asuvatesse parklatesse ja parkimismajadesse, mis võimaldaks kallist tänavapinda ratsionaalsemalt kasutada. Siiski ei ole otstarbeks täielikult tänavaäärset parkimist keelata.

Enne hinnapoliitika kujundamist on vaja lähtuda järgnevast: 1. Magistraaltänavatel tuleks ette näha maksimaalse läbilaskvusega ja ühistransporti soosiv liikluskorraldus. 2. Kõrvaltänavatel, kus see on võimalik, näha ette lühiajaline tasuline parkimine 3. Parklad ja parkimismajad näha ette pikemaajalistele parkijatele võimalikult soodsa hinnaga.

• Üheks oluliseks hoovaks tänavaäärse parkimise vähendamisel on parkimise hind.

44

Tallinnas on kasutusel palju erinevaid võimalusi parkimistasu maksmiseks ja -regulatsiooni ellurakendamiseks. Alljärgnevalt püüamegi välja tuua erinevate võimaluste puudused ja eelised mis on välja toodud alljärgnevas Tabel 3-s:

Tabel 3. Makseviisid ja parkimise regulatsioonivahendid Rakendamine Meetod Eelised Puudused maailmas 1. Piletiautomaat - lihtne juurutada - suhteliselt kallis populaarne - lihtne rakendada erinevaid - paigaldus võib jääda tariife ja võimalusel erinevaid parkimiskohast suhteliselt maksevahendeid kaugele - võimaldab saada ülevaate - tuleks ette näha parkimiskoormusest suhteliselt tihe automaatide - ilmastikukindlad võrgustik tänavate ääres, - suhteliselt lihtne kontrollida kus pargitakse intensiivselt - nõutav spets tähistus 2. Mobiilparkimine - paindlik - kontroll olemasoleval kujul uudne lahendus - kasutajasõbralik ja mugav on teataval määral - lihtne kasutada komplitseeritud ja võtab - võimaldab saada ülevaate suhteliselt palju aega parkimiskoormusest - lühiajalisel parkimisel - suhteliselt lihtne kontrollida suhteliselt ebaefektiivne - makstakse tegelikult pargitud (mõnedel operaatoritel aja eest lisandub parkimisele SMS hind). 3. Sessioon - lihtne kasutada ja juurutada - puudub ajalise piiramise Kasutatav, kuid parkimiskaardid - mugav kasutada võimalus mitte - saab kohandada teatavale - ei tööta propageeritav grupile regulatsioonivahendina - saab rakendada teataval - nõutav müügivõrk perioodil, alal jne. - raskesti kontrollitav kaardi - parkimistasu ette laekumine õigsus 4. Üksikpiletid - lihtne juurutada - nõutav müügivõrk rakendamine - suhteliselt odav - piletite kättesaadavus ei kahaneb - lihtne muuta tariife ole rahuldav - ühekordsetele parkijatele - pileti õigsus raskesti soodne kontrollitav - osa makstud aega võib minna kaotsi 5. Elanike soodus- - suhteliselt lihtne rakendada - raskesti kontrollitav pileti spetsiifiline parkimiskaardid - kasutajasõbralik õigsus - nõuab isikute andmebaasi pidamist 6. Inva- - suhteliselt lihtne rakendada - raskesti kontrollitav pileti spetsiifiline parkimiskaardid - kasutajasõbralik õigsus - nõuab isikute andmebaasi pidamist 7. Parkimiskell - võimaldab parkida ajalise - ei saa kasutada spetsiifiline piiranguga parkimiskohal maksmiseks - lihtne kasutada - raskesti kontrollitav piirangust kinnipidamine 8. Parkimise ajaline - lihtne rakendada - raske kontrollida palju kasutatav piiramine - ei anna sissetulekut liikluskorraldusva- henditega 9. Füüsilised - hästi toimiv - suhteliselt probleemne palju kasutatav tõkked paigaldamine 10. Sõidukite - hästi mõjus parkimiskorra - otsus sõiduki palju kasutatav sundteisaldus tagamisel teisaldamiseks võib

45 olla subjektiivne - tekitab sageli juriidilisi probleeme

Pankadega läbirääkimiste teel tuleks leida täiendavad võimalused parkimistasu maksmiseks krediit- või deebetkaardiga (sularahata arveldus). Täiendava võimalusena võiks kasutusele võtta ka sularaha automaadid, mille kaudu oleks võimalus tasuda parkimisel ja seda eriti vanalinna ning tasulise ala ääreosas.

Efektiivsuse saavutamiseks tuleb laiendada parkimisautomaatide ketti nii, et see võimaldab suhteliselt lühikese aja vältel hankida parkimispilet. Samuti võiks maksevahendiks kujuneda krediit- või deebetkaart (uue kiipkaardi juurutamine ainult selleks otstarbeks oleks liiga aeganõudev ja kulukas).

Kuigi kuukaartide müügiga saadav tulu parkimiskorraldajale on stabiilne ja pealtnäha kasulik ettevõtmine, ei saa see kujuneda parkimise regulatsiooniprotsessi osaks.

Üksikpiletite tarbimise osakaal on küll langenud, kuid täielikult loobuda nendest ei saa enne parkimisautomaatide keti täielikku väljaarendamist.

46

5.5. Eeskirjad ja korrad

Käesoleval ajal reguleerivad parkimise korraldamist järgnevad seadused ja õigusaktid

Seadusandlik akt Vastu võtmine Reguleerimisala 1.Teeseadus Vastu võetud 17. 02. 1999. a Sätestab tee suhtes esitatavad seadusega ( RT I 1999, 26, nõuded, tee omaniku ja liikleja 377), jõustunud 23. 03. 1999. õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. 2. Liiklusseadus Vastu võetud 14. 12. 2000. a Sätestab liikluse korraldamise seadusega (RT I 2001, 3, 6), Eesti teedel ning liiklusohutuse jõustunud 1. 02. 2001 tagamise alused ja põhinõuded. 3. Liikluseeskiri Valitsuse 2. veebruari 2001. a Määrusega kehtestatakse määrus nr 48 (RT I 2001, 15, liikluskord Eesti teedel. 66), jõustunud 6.02.2001

4. Väärteomenetluse Seadustikus sätestatakse Vastu võetud 22. 05. 2002. a seadustik väärtegude kohtuvälise seadusega (RT I 2002, 50, 313), menetluse ja kohtumenetluse jõustunud 1. 09. 2002. kord ning väärteo eest kohaldatud karistuse täitmisele pööramise kord.

5. Parkimistasu Tallinna Linnavolikogu 30. Määrus sätestab tasulise kehtestamine jaanuar 2003 määrus nr 9 parkimise korra Tallinnas. 6. Jalakäijate alade Tallinna Linnavalitsuse Määrus sätestab jalakäijate kehtestamine 23.02.2000 määrus nr 12 alade kehtestamise Tallinna Vanalinnas vanalinnas.

Kehtiva seadusandluse kohaselt ei saa praegu määrata parkimiskorda rikkunud sõidukile karistust ilma juhti väljaselgitamata. Ainsaks efektiivseks meetodiks on sõiduki sundteisaldamine, mis paljudel juhtudel osutub põhjendamatule ekstreemseks.

Seetõttu on ettepanek muuta kehtivat seadusandlust.

Algatada järgnevad seadusemuudatused millede jõustumine;

• võimaldaks parkimiskorda rikkunud sõidukiomanikule määrata karistus ilma tema juuresolekuta (nn anonüümmenetlus).

• tooks taaskasutusele nn. rattalukud (Foto 11 lk44)

• Peataks parkimistrahvi saanud sõidukiga tehtavad toimingud autoregistrikeskuses (omaniku vahetus, tehnoülevaatus jne.).

47 6. Vajalikud rahalised vahendid

Tallinna Linnavolikogu 20. juuni otsusega nr 195 kinnitatud "Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005 -2014" on lisaks arengusuundadele lisas nr 4 välja toodud vajalike raheliste vahendite suurused liikluskorralduse arendamiseks.

Tabel 4Rahaliste vahendite vajadus Tallinna linna liikluskorralduse arendamiseks aastateks 2005-2014 (mln. krooni) jrk. Nimetus 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kokku nr. Liikluskorraldusvahendite 1 hooldus (sh foorielekter 8,0 8,5 9,0 9,5 10,0 10,5 11,0 11,5 12,0 12,5 102,5 ja side) Foorisüsteemide 2 rekonstrueerimine ja 1,8 9,4 9,0 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 76,2 arendus Liikluse videojälgimise 3 0,0 3,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 19,0 süsteemi arendus Liikluskorraldusvahendite 4 paigaldus (märgid, 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 3,0 3,0 4,0 4,0 26,0 piirded jne) 5 Teekatte märgistus 2,5 5,0 5,0 5,0 5,0 5,0 6,0 6,0 7,0 7,0 53,5 6 Liikluse uuringud 0,7 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 18,7 7 Parkimiskorraldus 20,0 22,0 23,0 24,0 25,0 27,0 28,0 29,0 31,0 33,0 262,0 KOKKU 35,0 51,9 52,0 52,5 54,0 56,5 60,0 61,5 66,0 68,5 557,9

Tabelis toodud summad on arvestuslikud ja tegelikud vahendid parkimiskorralduse kuludeks ning investeeringuteks peaksid selguma igaaastase eelarve koostamise käigus, lähtudes linna rahalistest võimalustest.

7. Mõõdikud

Käesoleva parkimise arengukava eesmärkide saavutamise kontrollina on vajalik regulaarselt teostada vastavaid liiklus- ja parkimisuuringuid, kusjuures peamiste mõõdikutena on kasutatavad järgmised suurused:

- Parkimiskoormus. Septembrikuu tööpäeval linna üksikutes piirkondades tipptundide vahelisel perioodil üheaegselt parkivate sõidukite arv, eraldades sõidukid liigi ja parkimiskoha iseloomu järgi- tänaval, parkimishoonetes, suuremates parklates parkivad sõidukid.

- Parkimiskestvus ja selle jagunemine (ühe parkiva sõiduki keskmine parkimise aeg).

- Parkimiskohtade hõivatus (vabade parkimiskohtade osakaal parkimiskohtade koguarvust) erinevatel ajaperioodidel (talv-suvi, tööpäev-laupäev-pühapäev, ööpäeva lõikes, jne.)

- Parkimisest saadav tulu (sh. parkimistrahvid) parkimistsoonide lõikes.

- Liiklussageduse väärtused hommikusel ja õhtusel tippajal linnakeskuse piiridel ja linna administratiivpiiridel.

- Sõitjate jagunemine transpordiliikide lõikes linnas tervikuna ja liikumisel linna keskusse (sõiduautoga, ühissõidukitega liikide lõikes, jalgsi ja jalgrattaga).

8. Riskide analüüs

Käesolevas parkimise arengukavas kavandatud eesmärkide saavutamist võivad takistada mitmed asjaolud, millest peamistena võib esile tõsta:

- poliitilise kokkuleppe või tahte puudumine arengukavas ette nähtud eesmärkide täitmiseks; - riikliku seadusandluse ootamatu ja ettenägematu muutumine, mis võib avaldada järsku mõju autokasutusele ja selle tulemusele liiklusele tervikuna (ebatõenäoline); - seadusandluses peituda võivate „aukude” leidmine, mille tulemusena võib lühemaks või pikemaks ajaks olla häiritud või takistatud parkimist reguleeriva seadusandluse rakendamine, kontroll või sanktsioonide kasutamine; - parkimist mõjutavate ja sellega seonduvate arengukavade (magistraaltänavate arengukava, foorjuhtimise arengukava, kergliikluse arengukava, ühistranspordi arengukavade, jt) realiseerimise takerdumine või välja töötamata jätmine (seni veel puuduvate arengukavade osas). - linna võimalikud finantsprobleemid tänavate, liikluskorralduse ja parkimise arengu tagamiseks vajalike investeeringute leidmisel. - üheks võimalikuks potentsiaalseks riskiks käesoleva arengukava realiseerimisel võib osutuda ka idee lõpetada Tallinna kesklinnas tasuline parkimiskord kui selline. Kuigi mõnedes riikides on sellist lahendust kasutatud (koos parkimiskohtade arvuradikaalse vähendamisega), ei saa siiski seda ideed reaalseks pidada alljärgnevatel põhjustel: -Tallinna liiklejate käitumiskultuur ei ulatu veel paljude arenenud lääneriikide omani, mille tulemusena on tõenäoline suhteliselt pikaajalise parkimisanarhia tekkimine. See võib viia massilise parkimiseni selleks mitte ette nähtud aladel (sõiduteedel, haljasaladel), mille tulemusena halveneb keskkonnaseisund ning tekitatakse täiendavalt häireid liikluskorralduses; - Parkimiskorraldus ei kujune isetasuvaks tegevusharuks, see nõuab täiendavaid linna eelarvelisi vahendeid, kusjuures jäävad laekumata ka täna parkimisest saadavate tulude arvel muusse liikluskorraldusse suunatavad vahendid; - Parkimiskorra taastamine ja kogu linna liiklussüsteemi arengu soovitud eesmärkide täitmine aeglustub ja linna liikluskorraldus elab tõenäoliselt üle üsna mitmeid kataklüsme. Samuti võib seejärel tasulise parkimiskorra taastamine tulevikus kujuneda kokkuvõttes kallimaks ja vaevanõudvamaks kui olemasoleva parkimiskorra arendamine.

Tervikuna võib siiski selliste asjaolude ilmnemise riski pidada suhteliselt vähetõenäoliseks või nende võimalikku esinemist lühiajaliseks, mille tulemusena risk ei ole strateegilises plaanis siiski kuigi suur.

49

III KOKKUVÕTE

• Käesoleva töö eesmärk - määrata kindlaks ja soovitada linnavalitsusel kehtestada volikogu õigusaktiga strateegiline parkimispoliitika pikemaks ajaperioodiks (kuni 2015) ning esitada sellega haakuv konkreetsem taktika lähiaastateks. • Liiklusvoogude kasv on kesklinnas ja olnud aeglasem kui linna piirialadel. • Kogu kesklinnas on viimastel aastatel parkivate sõidukite arv stabiliseerunud ja ühiskondlikus keskuses isegi vähenenud, planeerimisega ja liikluskorralduslike meetmetega oleks hädavajalik säilitada protsessi jätkumine ühiskondlikus keskuses. • Kogu parkimiskorralduse ajaloo kestel on tasulise parkimise korraldust vaadeldud kui kasumit tootvat ettevõtlust, mitte aga kui osa liikluskorraldusest. • Seadusandlus, mis peaks reguleerima parkimise korraldamist on Liiklusseaduse, Teeseaduse ja Haldusõiguserikkumiste seadustiku vahel jaotunud ning tihti ebaselge nii parkimise korraldajale kui parkijale. • Parkimisalane informatsioon linnas võiks olla parem, seda nii tasulise parkimise alade tähistuse, hinna ja ajaliste piirangute, kui ka parkimisvõimaluste kohta. • Selleks, et mõjutada autoomanikku autol sõitmist katkestama ja jätkama seda ühistranspordil (Pargi ja sõida), ei piisa ainult parklate rajamisest perifeersete ühissõidukipeatuste juurde, vaid süsteemi juurutamiseks tuleb ühest küljest tõsta ühistransporditeenuse kvaliteeti nii, et oleks välistatud autost loobuja sattumine ülenormatiivse täituvusega ühissõidukisse ja tagatud ühissõiduki liiklemine täpselt sõiduplaani kohaselt, teisest küljest aga piirata auto kasutamist vastava parkimispoliitikaga. • Pargi ja sõida süsteemi rakendamine: − esimeses järjekorras ümberistumisterminalide rajamine linna lõunaosas (Laagri/Vana- Pääsküla ning Järve piirkond), Tartu maanteel (Lennujaama-Ülemiste piirkond) ning Peterburi teel (Smuuli tee/Peterburi tee piirkond). Hiljem, vastavate kogemuste ja harjumuste omandamisel on otstarbekas juba saadud kogemusi arvesse võttes pargi-ja-sõida-süsteemi laiendamist kavandada ka teiste peamiste sissesõiduteede äärde. • Parkimistariif ja parkimisaja piiramine peavad kujunema regulatsioonivahendiks käibe tagamiseks parkimiskohal välistades pikaajalisi parkimisi eriti “kuumades” piirkondades. • Organisatsiooniliselt peaks parkimiskorralduse struktuur olema selline, kus parkimiskontroll oleks lahutatud parkimise korraldamisest, välistamaks parkimiskorra ja sellest kinnipidamise kontrolli segunemist, ning sellega parkimiskorralduse funktsioonide hägustumist. Ülalmainitust johtuvalt soovitatakse sellist struktuuri, kus parkimispoliitika elluviijaks ja kujundajaks ning kogu parkimisinfo valdajaks on Tallinna linn, samas tegeleb parkimiskorralduse tehnilise poolega parkimisoperaator, kes valitakse konkursi alusel ning on kohustatud järgima lepingus esitatud põhimõtteid ning saab sellest vastavat operaatoritasu. • Tasulise parkimise korraldust tuleks vaadelda kui teenuse müüki ja teha kõik selleks, et klient rahule jääks. Kontrolöride ülesannete hulka peaks kuuluma peale trahvinõuete väljakirjutamise ka autojuhtide informeerimine. • Kinnitada linna parkimispoliitika, mille peamisteks eesmärkideks on: − Linnakeskuse hea toimivuse tagamine meeldiva keskkonnana luues optimaalse suurusega jalakäijate liikluse ala ja tagades keskuse hea kättesaadavuse elanikkonnale. − Sõiduautode kasutamise ohjeldamine eelkõige Tallinna keskosa liikluses parkimistasude optimeerimise ja kontrolli tõhustamise abil. − Parkimiskestvuse lühendamise ja parkimistasu reguleerimise abil defitsiitse parkimispinna efektiivne kasutamine ja vabade parkimiskohtade tagamine ka tippnõudluse aegadel. − Defitsiitse sõiduteepinna kasutamise optimeerimine liiklejate enamuse huvides. − Soodustustingimustel parkimise keelamine tasulise parkimiskorraga aladel (v.a. seaduses ettenähtud erandid). − Parkimisest saadava tulu suunamine linnatranspordi süsteemi arendamiseks. − Tasulise parkimise korraldust tuleb vaadelda kui osa liikluskorraldusest.

• Uutes parkimismajades rajada juurde ca 2000 tänavavälist parkimiskohta

• Suure parkimisnõudlusega kesklinna tänavatel rakendada ajalisi parkimispiiranguid.

50

• Loobuda Pirita tasulisest parkimisalast. Rakendada sesoonselt lokaalseid tasulisi parklaid.

• Kesklinna tasulist parkimisala laiendada ca 2008 tingimusel, et olemasoleva tasulise parkimise koormus on jõudnud ca 70%-ni kohtade arvust..

• Elanike parkimisprobleemide lahendamiseks rakendada tasulises parkimisalas kvartalite süsteemi.

• Laiendada jalakäijate ala kogu vanalinnale, tähistades kohalikele elanikele ettenähtud parkimiskohad ja ainult jalakäijatele ettenähtud ala.

• Rajada jalgratastele valvega parklaid, esmajärjekorras kesklinna piirkonnas.

• Suurendada puudega inimeste parkimisvõimalusi.

• Parandada parkimiskorra kohta informatsiooni andmist sõidukijuhtidele.

• Algatada järgnevad seadusemuudatused, mille jõustumine: − võimaldaks parkimiskorda rikkunud sõidukiomanikule määrata karistus ilma tema juuresolekuta (nn anonüümmenetlus). − tooks taaskasutusele nn. rattalukud; − peataks parkimistrahvi saanud sõidukiga tehtavad toimingud autoregistrikeskuses (omaniku vahetus, tehnoülevaatus jne.).

51 Lisa 1 Parkimisalase terminoloogia sõnastik (Terminid Eesti - Vene - Soome - Rootsi - Inglise - Saksa keeles)

EESTI Selgitus VENE SOOME ROOTSI INGLISE SAKSA парковка parkimine pysäköinti parkering, uppställning parking Parken, Abstellen, Ruhender

Verkehr парковщик parkija pysäköijä parkerande parker Parkender парковать parkima pysäköimä park park parken кратковременная lühiajaline parkimine näiteks kuni 2 tundi kestev парковка lyhytaikainen pysäköinti korttidsparkering short-term parking, Kurzparken

short-period parking длительная pikaajaline parkimine näiteks üle 2 tunni kestev парковка pitkäaikainen pysäköinti långtidsparkering long-term parking, Dauerparken, Langparken

long-period parking kogu päeva (või tööpäeva) дневная päevapikkune parkimine kestev парковка dagsparkering all-day parking elanike ja nende külaliste парковка в жилом elamurajoonis parkimine parkimine массиве asuntopysäköinti bostadsparkering residential parking Parken bei der Wohnung парковка гостей külaliste parkimine elamurajoonis vieraspysäköinti besöksparkering visitor parking Parken der Besucher

parkimine linna парковка в keskuses в центре города keskustapysäköinti centrumparkering CBD - parking, Parken im Stadtkerngebiet

downtown parking parkimine kaupluse парковка ostja parkimine külastamise ajal покупателей asiakaspysäköinti butiksparkering customer parking Parken der Kunden töötajate parkimine tööajal парковка töötaja parkimine töökoha lähedal сотрудников työntekijäpysäköinti arbetsplatsparkering employee parking Parken der Arbeitskräfte

näiteks hommikul ostjad, целевая multiple purpose mitme eesmärgiga õhtul külalised парковка vuorottaiskäyttö samutnyttjande, parking abwechselnde Parkweise

(parkimine) dubbelutnyttjande süsteem, kus auto pargitakse система change of mode pargi ja sõida süsteem keskusest kaugemale ja парковка-проезд liityntä (liikenne) - infartsparkering parking, Parken und Reisen-System, sõidetakse ühistranspordil (Park and ride) keskusesse pysäköinti park-and-ride system Park and Ride - System

parkimine seaduste või законное muude määrustega lubatud паркование seaduslik parkimine kohtades laillinen pysäköinti laglig parkering legal parking ordnungsgemässes Parken 52

parkimine seaduste või незаконное muude määrustega keelatud паркование ebaseaduslik parkimine kohtades laiton pysäköinti olaglig parkering illegal parking ordnungswidriges Parken,

illegales Parken двойная парковка ebaseaduslik parkimine, kus kaksikparkimine auto on pargitud tänaval teise kaksoispysäköinti dubbelparkering double parking, ordnungswidriges Parken in

parkiva auto kõrvale double banking zwei Reihen

регулирование parkimise reguleerimine парковки pysäköinnin rajoittaminen parkeringsbegränsing, restriction of parking Parkregelung,

parkeringsreglering Parkraumbeschränkung süsteem, kus parkimine on переменная vahelduvparkimine keelatud tänava ühel poolel парковка vuoropäiväpysäköinti datumparkering alternate day parking tageweises wechelseitiges paaris kuupäevadel ja vastaspoolel paaritutel kuupäevadel Parken

ala, kus kehtivad ühesugused зона парковки parkimistsoon parkimismäärused parkeringszon parking zone Parkzon ala, kus parkimine on lubatud gарковка по парковочным controlled parking parkimiskellaga parkimismeetri juures või часам pysäköintimittarin alue zone, Parkuhrzon reguleeritud ala parkimishoones parking meter area ajaliselt piiratud временное ограничение time - restricted parkimine парковки aikarajoituksinen pysäköinti tidsreglerad parkering parking zeitbegränztes Parken

…, mille eest tuleb trahvi просроченная excess parking ajaületusega parkimine maksta парковка period,

penalty period парковка parkimiskeeld запрещена pysänköintikielto parkeringsförbud parking prohibition Parkverbot контроль parkimiskontroll парковки pysäköinnin valvonta parkeringövervakning parking control, Parkaufsicht,

parking enforcement Bewachung des Parkens бесплатная tasuta parkimine парковка ilmaispysäköinti avgiftsfri parkering, free parking freies Parken

gratisparkering платная pay parking, charged tasuline parkimine парковка maksullinen pysäköinti avgiftsbelagd parkering parking gebührenpflichtiges Parken 53

плата за parking fee, parking parkimismaks парковку pysäköintimaksu parkeringsavgift rate Parkgebühr kellatüüpi seade, mis näitab, парковочные parkimiskell kui palju on tema juures часы pysäköintimittari parkeringsmätare parkingmeter Parkuhr parkival autol makstud parkimisaega järel

парковочный parkimispilet билет pysäköintilippu parkeringsbiljett parking control ticket Parkschein kellatüüpi seade, mis парковочный parkimisketas asetatakse parkiva auto диск pysäköintilevy parkeringsskiva parking disc Parkscheibe armatuurlauale ja mis näitab parkimise alguse aega

seaduses, норма planeerimisprojektis või mujal парковки parking place parkimisnorm toodud määrus, pysäköintinormi parkeringsnorm, standard, Stellplatznormen mis näitab, mitu parkimiskohta tuleb teatud kinnistule parkeringsbestämmelse zoning regulation rajada (näiteks suletud bruttopindala kohta)

teatud alal määratud hetkel количество parkijate hulk parkivate autode hulk, A парковщиков (pysäköinti -) kertymä parkeringsmängd, parking accumulation, Fahrzeugansammlung

fordonsackumulering occupancy aeg, mille jooksul auto on длительность parkimiskestvus parkimas, näiteks 1 h парковки pysäköintiaika, parkeringstid, parking duration Abstelldauer, Parkdauer

(pysäköinnin) kesto uppsällningstid parkijate hulk ühe оборот parkimiskoha kohta (tavaliselt парковки parkimiskäive keskväärtus (pysäköinti-) vaihtuvuus, parkeringsomsättning parking turnover (rate) Umschlagsziffer teatud alal teatud aja (t) jooksul), ΣAt / P (pysäköinti-) kierto почасовая tegelik keskmine parkimise заполненность parkimiskoha tunnihõive kestvus ühe parkimiskoha парковки (pysäköinti-) paikkatunti (bil)platstimme (parking) space hour Parkstunde

kohta tunnis, näiteks 0.6 h/h оплаченная tasutud parkimisaeg näiteks 15.00 - 16.00 парковка parkeringsperiod parking period Parkzeit kasutatud parkimistundide общее parkimistundide koguarv hulk kogu parkla kohta teatud количество pysäköinti (aika) suorite parkeringsvolym total vehicle hours Gesamtparkzeit 54 парковочных часов

aja jooksul

parkimiskohtade vajadus необходимость Parkraumbedart, parkimisvajadus parkimiskohtades või парковки pysäköintipaikkatarve, bilplatsbehov parking demand Stellplatzbedarf parkimistundides (absoluutarvuna või suhtarvuna autopaikkatarve

suletud bruttopindala kohta) parkimisvajadust kajastav прогноз Prognose des ruhenden parkimisprognoos prognoos парковки pysäköintiennuste parkeringsprognos parking forecast Verkehrs,

Parkraumprognose teatud ala parkimiskohtade наличие parkimiskohtade arv, P парковочных мест pysäköintipaikkatarjonta utbud på parkeringsplatser parking supply Parkraumangebot, pakkumine Stellplatzangebot территория для parkimiseks kasutatav парковки parking space Parkraum, Abstellraum ala pakutav parkimistundide arv объем parkimismaht teatud alal teatud aja (t) парковки pyssäköintikapasiteeti, parkeringskapacitet parking capacity Einstellkapazität

jooksul, P*t pysäköinti(aika-)tarjonta коэффициент полезного parkivate autode arvu suhe действия parkla kasutegur parkimiskohtade arvu teatud парковки (pysäköinnin) käyttöaste (parkerings-) beläggning parking index, Parkraumbelegung, parking space hetkel, A/P occupancy Belegungsdichte parkimiskestvuse järgi teatud разделение parkimise jagunemine alal teatud aja jooksul, парковки по времени pysäköintien jakauma distribution of parked näiteks kuni 2 h, 2 - 8 h, üle 8 h pysäköintikeston mukaan periods разделение парковочных мест по teatud kestvusega parkimiste времени (average) distribution parkimiskohtade parkimistundide koguarvu использования pysäköintipaikkojen of osatähtsus kogu parkla parkimistundide koguarvust vehicles at any kasutamise jagunemine teatud käytön jakuma instant, alal teatud aja jooksul, näiteks kuni 2 h - 43%, 2 - 8 h percentage of parked parkimisaja järgi - 32%, pysäköintikeston mukaan at

üle 8 h - 25% any instant

55

парковочное parkimiskoht asub tänaval või место, parking space, Parkstand, Parkplatz, parkimiskoht, autokoht üldkasutatavas автостоянка pysäköintipaikka, bilplats, parkeringsplats parking Abstellplatz parkimisehitises, autokoht asub kinnistul autopaikka place, parking stall üldmõiste: parkimise jaoks парковочное parkimisehitis ehitatud ja varustatud või сооружение pysäköintilaitos parkeringsanläggning parking facility Abstellanlage, Parkanlage märgitud ala, ehitis või ehitise osa уличная tänavaäärne parkimine парковка kadunvarsipysäköinti kanstenparkering, kerbside parking (br), Parken am Fahrbahnrand

parkering på gata curb parking (am) peamiselt sõidukite парковочная parkimiseks reserveeritud полоса Parkstreifen, Parkspur, parkimisrada sõidutee rada pysäköintikaista parkeringsfält parking lane Standspur

sõiduteest ehitise või парковочный parkimistasku markeerimisega eraldatud карман pysäköintisyvennys parkeringsficka parking bay Parkbucht

parkimisrada või parkimiskoht parkimine, kus parkiva параллельная парковка Längsaufstellung, pikisuunaline parkimine sõiduki pikitelg ja teetelg on suuntaispysäköinti längsparkering parallel parkering Parallelparken

samasuunalised parkimine, kus parkiva парковка под kaldsuunaline parkimine sõiduki pikitelg ja teetelg углом vinopysäköinti snedparkering diagonal parking, Schrägparken

moodustavad teravnurga oblique parking,

angle parking parkimine, kus parkiva перпендикулярная ristsuunaline parkimine sõiduki pikitelg ja teetelg парковка kohtisuora pysäköinti tvärparkering, perpenticular parking, Senkrechtaufstellung,

moodustavad täisnurga vinkelrät parkering right angle parking rechtwinkliges Parken parkinud sõiduki pikitelje ja угол парковки parkimisnurk teetelje vaheline nurk pysäköintikulma parkeringsvinkel parking angle Aufstellwinkel sõidukite parkimiseks зона kasutatav avalik tänavaväline парковки parkimisala ala pysäköintialue parkeringsplats, parking area, Abstellplatz, Parkplatz,

parkeringsyta, surface car park (br), Abstellfläche, Parkfläche,

parkeringsområde parking lot (am), Parkfeld

parking place наземная maapealne parkimine парковка maantasopysäköinti, ytparkering surface parking Parken in einer Ebene

kenttapysäköinti 56 parkimiskohtade rivi парковочный parkimisrida parkimisehitises ряд pysäköintipaikkarivi parkeringsrad parking row Parkstandreihe parkimiskohtade vaheline проездной путь внутри parkla sisetee sõidutee парковки pysäköintialueen ajotie köryta på parkeringsplats (circulation) aisle, Fahrgasse access aisle, access road parkimisehitises kahe парковочный parkimismoodul parkimiskohtade rivi ja nende модуль parkeringsmodul parking unit, parking Parkeinheit vahelise sõidutee poolt moodustatud ala module, parking bin parkimisehitises sõidukite площадь для manööverduspind liikumiseks jäetud ala маневрирования manöverutrymme manoeuvre area Manövrierfläche parkimiskoht, millel on место парковки katusealune parkla sõidukit kaitsev katus, kuid под крышей autokatos, pysäköintikatos, skärmtak car port überdachter Stellplatz

seinad puuduvad avoin autosuoja auto(de) parkimiseks гараж reserveeritud erakasutuses garaazh olev autotalli garage (private) garage Garage

ehitis või ehitise osa parkimiseks tehtud tekk (riiul), парковочная палуба parkimistekk üldiselt võib parkida kahes pysäköintikansi parkeringsdäck parking deck Parkdeck

tasapinnas teki all ja peal палубная tekil parkimine парковка kansipysäköinti två-plansparkering split-level parking, Parken in zwei Ebenen

two-level parking парковка на katusel parkimine parkimine ehitise katusel крыше kattopysäköinti takparkering roof parking Dachparken,

Parken auf dem Dach sõidukite parkimiseks парковочное здание mõeldud tavaliselt parkimishoone mitmekorruseline pysäköintitalo parkeringshus garage Parkhaus, Parkbau, Garage

hoone многоэтажное Hochgarage, mitmekorruseline парковочное здание monikerroksinen flerplansparkeringhus multistorey car park Stockwerksgarage parkimishoone pysäköintitalo подземное maa-alune парковочное здание maanalainen pysäköintitalo underjordiskt underground garage, Kellergarage parkimishoone parkeringshus underground car park hoone, kus lisaks parkimisele комбинированное kombineeritud on muid ruume парковочное здание kombinerad combined facility, kombinierte Anlage (kauplemiseks, tööks, parkimishoone teeninduseks jne.) parkeringsanläggning multiuse garage

57 парковочное здание с открытыми avatud seintega стенами avopysäköintitalo öppet parkeringshus, open deck car park offenes Parkhaus parkimishoone öppet garage парковочное здание с закрытыми suletud seintega стенами umpipysäköintitalo slutet parkeringhus enclosed car park geschlossenes Parkhaus parkimishoone parkimiseks reserveeritud парковочный parkimiskorrus korrus parkimis- või mõnes этаж parkeringsvåning parking deck Parketage

muus hoones sõidukite liikumine korruste парковочное здание с rampparkimishoone vahel toimub rampide рампами ramppipysäköintitalo ramparkeringshus ramp garage Rampenanlage

(panduste) abil parkimishoone, mille kaldu парковочная рампа ramped floor, sloping parkimisramp olevat korrust kasutatakse pysäköintiramppi, lutande golv, lutande däck, floor, geneigte Parkebene nii sõidukite liikumiseks kui ka parkimiseks kalteva pysäköintikierros kontinuerlig parkeringsramp continuous ramp

parkimishoonest väljaspool внешняя рампа välisramp asuv ramp ulkopuolinen rampi utvändig ramp external ramp Aussenrampe parkimishoone sees asuv внутренняя рампа siseramp ramp sisäpuolinen rampi invändig ramp internal ramp Innenrampe ramp, mis viib otse ühelt межэтажная otsene korrusramp korruselt teisele рампа suora kokokerrosrampi rak helvåningsramp floor-to-floor straight Gerade Vollrampe ramp, mis viib poole korruse межэтажная otsene poolramp võrra üles või alla полурампа suora puolikerrosrampi rak halvvåningsramp staggered level floor, Gerade Halbrampe split-level parking deck spiral ramp, curved silmusramp kierrerampi, spiraalirampi spiralramp, cirkulär ramp ramp Wendelrampe parkimishoone ülakorruselt выездная спецрампа eriväljasõiduramp otse allaviiv ramp expressutfartsramp express exit ramp Abfahrtsrampe (ilma muid korruseid läbimata) autode teisaldamine механизированное parkimiskohale toimub парковочное mehaaniline mehaaniliste здание mekaaninen pysäköintitalo mekanisk mechanical garage, Parkhaus mit mechanischen parkimishoone seadmete abil parkeringsanläggning automatic car park Fördereinrichtungen mehaaniline parkimishoone, парковочное здание с mechanical elevator liftiga parkimishoone kus autode teisaldamine лифтом hissanläggning garage Aufzugsgarage

toimub liftide abil движущийся liikuv parkimissahtel sahtel, kuhu paigutatud auto liikuva pysäköintilokero löpande parkeringsbox bewegliche Einzelparkbox 58 võib liikuda vertikaal- või парковочный ящик horisontaalsuunas vaateratta kombel autojuhi poolt sooritatud самостоятельная selveparkimine parkimine parkimishoones парковка omatoiminen pysäköinti självparkering, self-parking, customer Selbstparken

(pysäköintilaitoksessa) självbetjäningsparkering parking parkimishoone personali poolt парковочные teenusparkimine sooritatud parkimine услуги avustajapysäköinti parkering med betjäning attendant parking Parkservice

(parkimishoones) (pysäköintilaitoksessa) parkimist valvab selleks охраняемая парковка live parking, guarded valvega parkimine palgatud isik valvottu pysäköinti parking Parküberwachung

парковочный parkimistrahv штраф pysäköintivirhemaksu parkeringsbot parking ticket Parkfehlergebühr Kasutatud kirjandus: 1. I. Nokela, S. Lyly, E. Aho. Liikennetekniikan sanasto. Helsinkin Teknillinen Korkeakoulu. Liikennetekniikka. Julkaisu 45. Otaniemi, 1980 (s. 104 - 111)

Toomas Vitsut Tallinna Volikogu esimees

59