Tallinna Kinnisvaraturu Trendid Suvi 2003

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tallinna Kinnisvaraturu Trendid Suvi 2003 Tallinna kinnisvaraturu trendid suvi 2003 Kaks korda aastas ilmuv ülevaade Tallinna büroo-, kaubandus-, tootmis-, lao- ja elamispindade ning kinnisvarainvesteeringute turust MAJANDUSINDIKAATORID 2 Möödunud aastal vähendasid globaalne põhitegevust ka kinnisvaraarenduse sek- SISUKORD ebakindlus ja suurerastamiste vähesus torisse. Eriti aktiivselt tegutsevad turul välisinvesteeringute sissevoolu Eestisse Merko, Skanska-EMV, FKSM-i ja Eesti ca 45% võrreldes aasta varasemaga. Ehituse kinnisvaraosakonnad, ostes Majandusindikaatorid 2 Järgnevatel aastatel on oodata kokku vabu krunte, planeerides neile investeeringute sissevoolu jõudsat hooned ning müües valmisehitatud korte- Büroopindade turg 3 suurenemist, mida toetavad uued reid ja eramuid. Piisavalt suurte emafir- investeerimisprojektid, reinvesteeringute made tõttu on enamikel eelnimetatutest Kaubanduspindade turg 6 osakaalu kasv ning liitumine EL-iga. head võimalused kaasata välisfi- nantseeringuid, olles seetõttu erinevalt Tootmis- ja laopindade turg 8 ülejäänud kinnisvaraarendajatest suhteliselt vähesõltuv kohalikust laenutu- Kinnisvarainvesteeringute turg 10 SKT kasv rust. Sarnaselt Skandinaaviaga on ehitus- firmadest saamas suurimad kinnis- Haldusteenuse turg 12 varaarendajad. Elamispindade turg 13 Keskmise palga areng Kontakt 16 *prognoos Allikas: Statistikaamet Paljud investorid on lõplikult veendunud aktsiaturgude ebaatraktiivsuses. Mitmete tunnustatud fondijuhtide ja analüütikute hinnangul on Ameerika aktsiaturg sise- Allikas: Statistikaamet nenud pikaajalisse stagnatsiooniperioodi, kus lähiaastatel pole oodata hindade Euroopa majanduskeskkonna oodatust märkimisväärseid muutuseid. Sama on aeglasema taastumise tõttu on Euribori tõenäoliselt toimumas ka kohalike aktsia- jätkuva languse mõjul eluasemelaenu tega, mistõttu on jätkuvalt kasvamas intressid alanenud 3,9%-ni. Eluaseme- investorite soov paigutada vabad vahen- laenu võtjale kujuneb reaalintress pärast did kinnisvaraturule. tulumaksu tagastuse ja inflatsiooni mahaarvamist ca –0,3% aastas. Seega on Eesti laenuturul toimumas rublaaja Otseinvesteeringud Eestist ja lõpu sündroom – võetud laenusummad Eestisse vähenevad iseenesest. Negatiivseks kujuneb eluasemelaenu reaalintress 2003 ja tõenäoliselt ka 2004 aastal. Kinnisvaraturul avaldab intresside vähe- nemine kõige enam mõju niigi alapakku- misega uuselamusektoris. *prognoos Allikas: Statistikaamet Väljastatud eluasemelaenude maht (milj. kr./kuus) ja intressimäär (EUR) Elanikkonna keskmised sissetulekud kas- vasid möödunud aastal koguni 12% võrra, ületades inflatsiooni koguni kolmekord- selt. Käesoleva aasta aprillis langes inflat- sioonitempo rekordilise 1,3%-ni aastas. Tihenenud konkurents jaemüüjate vahel on mitmeid toidukaupasid aastaga koguni odavdanud. Lisaks on elanikkonna mak- Allikas: Eesti Pank Ootuspäraselt saavutas 2002 aasta sevõimet kasvatanud suurenenud töö- kokkuvõttes Eesti SKP 5,8%-lise kasvu. hõive, võimaldades üha enam mõelda Kartusel, nagu võiks intressitõus kaasa Tugeva näitaja taga on sisenõudluse kestvuskaupade soetamise ning elamis- tuua hulgaliselt maksevõimetuks muutu- kasv: tarbimine ja ehitustegevus, mida tingimuste parandamise peale. vaid laenajaid, puudub piisav alus. Kuigi võimendasid kiirelt alanenud intressi- pikemas perspektiivis on Euribori tõus väl- määrad ning kommertspankade agressiiv- Ehitustööde mahu kasv oli 2002 aastal timatu, on oodata laenuintresside teise ne laenupakkumine. Kiirelt kasvanud Statistikaameti andmetel viimase kolme komponendi – pankade marginaali – jooksevkonto defitsiit ning laenumahtude aasta suurim, ületades 2001 aasta taset jätkuvat alanemist. Seega ei too Euribori hüppeline kasv ei saa pikaajaliselt siiski ligi neljandiku võrra. Kiirelt kasvult maksi- võimalik tõus lähimatel aastatel isegi 1-2% jätkuda, kuna sisenõudluse kasvukiirus on maalse kasumi lõikamiseks on kõik suure- võrra tõenäoliselt kaasa kuigi fataalseid tulude kasvu juba piisavalt kaua ületanud. mad ehitusfirmad laiendanud oma tagajärgi. BÜROOPINDADE TURG 3 • Kesklinna üüriturule lisandub ca 15 000 m2 spekulatiivset pinda Jätkuvalt on enim nõutud kuni 100 m2 • Sama hinna eest pakutakse paremat kvaliteeti suurused hea ligipääsuga kesklinna • Muutused vakantsustes on olnud minimaalsed esinduslikes hoonetes paiknevad • Tihenevas konkurentsis saab määravaks positsioneerimine parkimisvõimalusega büroopinnad, kus 2 • Reaalüürid läbivad mõõduka languse üürihind ei ulatu üle 170-180 kr/m /kuus. Samuti eksisteerib nõudlus äärelinna • Ostjatel on tekkimas häid võimalusi pikaajalisteks investeeringuteks hiljuti kapitaalselt renoveeritud või ehi- tatud hoonetes paiknevate kõigile Kvaliteet Rendi muutus Vakantsuse Rendihinna Vakantsuse kaasaja kvaliteedi ja tehnilistele tingimustele vastavate pindade järele poolaastaga muutus prognoos prognoos 2 poolaastaga hinnaklassis 150-160 kr/m /kuus. Oluliseks tingimuseks on seejuures A+ vahetult suurtee äärne asukoht, mis A oleks klientidele hästi leitav. B Vakantsus Võrreldes 2002 aastaga pole kesklinna Kvaliteet nn uue city piirkonnas asuvate A+ kvaliteediklassi kuuluvad südalinna Äärelinnas valmisid viimased uued kon- büroohoonete keskmine vakantsus esmaklassilise asukohaga uued toripinnad 2002 lõpul/2003 alguses. Ligi oluliselt muutunud. Mujal kesklinnas büroohooned (ehitatud 1990-ndate 6000 m2-le kapitaalselt renoveeritud pin- ning väljaspool kesklinna asuvate teisel poolel või hiljem), kus on ole- dadele kahes suuremas kontorihoones hoonete vakantsused on võrreldes mas kõik kaasaegsed tehnosead- (Mustamäe tee 44 ja Vasara Maja Pärnu eelmise aastaga suurenenud ca 1% med nagu kliimaseadmed, sideva- mnt 139c), leiti üürnikud juba enne võrra. Endiselt on valdav osa kaas- hendid, valve jne. hoonete renoveerimistööde lõppemist. aegsetest büroohoonetest stabiilselt A kvaliteediklassi kuuluvad enamasti Ka enamik madalama kvaliteeditase- vähemalt 90%-lise täituvusega, ca kol- kesklinna uued ja renoveeritud mega äärelinna büroohoonetest on het- mandik on 100%-liselt hõivatud. Suure- büroohooned, mille kvaliteeditase on kel ca 95 %-liselt hõivatud. Tõenäoliselt ma vakantsusega on hiljuti ehitatud mõnevõrra madalam või asukoht hakkab lähitulevikus siiski osaliselt reno- kesklinna büroohooned, mis ei ole tuge- vähemhinnatud kui A+ büroopin- veeritud administratiivhoonete populaar- va konkurentsi tõttu suutnud saavutada dadel. sus langema, kuna nõudlus turul liigub üle 60-70 %-list täituvust. B kvaliteediga on peamiselt kesklinna kvaliteetsema pinna suunas. nõukogudeaegsed administratiiv- pinnad, mis on renoveeritud, kuid ei vasta kõigile kaasaja nõuetele ning Nõudlus äärelinna renoveeritud ja uued Siiani on Tallinna äripindade turg büroopinnad. laienenud rahuldamata nõudluse mõjul – kõik mis turule toodi leidis tänuväärse *kvaliteediklassid on määratud välisinvestorite hin- tarbija (üürniku). Muutunud turusituat- nangutest lähtuvalt, mis kajastab lisaks hoone vas- sioon on endast märku andnud eelkõige tavusele kaasaja tehnilistele ja kvaliteedinõuetele büroopindade turul. Täna püüavad aren- ka ehitise asukohta. dajad tekitada juba rahuldatud nõudlu- ses uusi tunge ja vajadusi, mis paneks Pakkumine üürnikke oma varem rahuldust Käesoleval aastal pole südalinnas uute, pakkunud olukorrale hoopis teise pilgu- turuolukorda oluliselt mõjutavate ga vaatama. Valmivate büroohoonete büroohoonete ehitamisega alustatud. kontseptsioon on ühene – pakkuda Endiselt jätkub kesklinna city`s üürnikele sama hinna eest moodsamat, paiknevate 23-korruselise City Plaza ning avaramat ning mugavamat kontoripinda. Narva mnt 7a ehitamine, seiskunud on Juhul kui see ei peaks õnnestuma, jääb endise AÜ Maja rekonstrueerimine. Kõigi alati võimaluseks hindade alandamine. nimetatud hoonete valmimisel 2003 Viimast on kasutamas juba möödunud lõpul/2004 aastal peaks kesklinna üüritu- aastal valminud, kuid üürnikest pooltühi rule lisanduma kokku ca 15 000 m2 pinda. Eurox`i Ärimaja. Teistel valmivatel büroohoonetele pole oma asukohast, Lisaks juurdekasvule moodustab eksklusiivsusest ning moodsast arhitek- bürooruumide pakkumisest olulise osa ka tuurist lähtudes tõenäoliselt vaja seda keskmisest suurema vakantsusega teed minna. büroohoonetes (Eurox Ärimaja, Astlanta ja Kreutzwaldi tn 12) paiknev vaba pind. Märkimisväärseid liikumisi ankurüürnike Tihenevas konkurentsis läheb seas pole toimunud, mille peamiseks keeruliseks nende majaomanike olukord, põhjuseks võib pidada turul pakutavate kes ei suuda lahendada üürnike üüripindade väiksust ning majaomanike parkimisprobleeme ning ei ole valmis paindlikkust olemasolevate üürnike säili- pakkuma sama üüri eest lisateenuseid. tamiseks. City Plaza kõrghoone valmib 2004 aasta alguses. BÜROOPINDADE TURG 4 Suuremad A+, A, ja B kvaliteedi büroohooned Tallinnas Tihenevas konkurentsis saab üha määravamaks positsioneerimine. Kesklinn, uus city Büroopinda Ehitus-/ Netoüür* Piirkonna Büroohoonete planeerimine ja rajamine kokku renoveerimis- keskmine konkreetsete nõudmistega üürnike siht- aasta vakants* grupile võimaldab saavutada püsiva Büroohoone, Rävala pst 2 3 600 m2 1997 200 kr/m2 konkurentsieelise, mis väljendub üür- Endine Hoiupanga nike madala voolavuse ja minimaalse 6 100 m2 1997 210 kr/m2 peahoone, Rävala pst 5 vakantsuse näol. See võimaldab äri- Rävala pst. 6 3 500 m2 2001 180 kr/m2 hoonete omanikel oluliselt vähendada Postimehe maja, Maakri 23a 8 500 m2 2000 190 kr/m2 ca 8% turu tsüklilisuse mõju oma äritegevuse- Ühispanga hoone, 16 000 m2 1999 200 kr/m2 le, tõsta rahavoogude stabiilsust, Tornimäe tn 2 üürilepingute kvaliteeti ning seeläbi ka Astlanda büroohoone, 2 500 m2 2001 180 kr/m2 oma kinnisvara turuväärtust.
Recommended publications
  • Kentmanni 17-5 Kesklinna Linnaosa Tallinn Eksperthinnang
    Eksperthinnang: 108092015 AR Hinnatav vara : Korteriomand registriosa nr 509 850 Aadress: Kentmanni tn 17 krt 5 Kesklinna linnaosa Tallinn Eksperthinnangu tellija: Tallinna Linnavaraamet Turuväärtus: vastavalt arvutustele on hinnatava vara turuvä ärtus väärtuse kuupäeval s.o 01.09.2015.a.: 72 700 EUR (seitsekümmend kaks tuhat seitsesada eurot). Saadud tulemus ei sisalda käibemaksu. 1 RE Kinnisvara AS Eksperthinnang nr 108092015AR Andrei Rikk Tatari 64, Tallinn 10134 Kentmanni tn 17 krt 5 +372 50 15 539 Tel: 66 88 666 Kesklinna linnaosa [email protected] [email protected] Tallinn www.RE.ee SISUKORD 1. EKSPERTHINNANGU KOOSTAMISE ALUSED...................................................................................................... 3 2. EKSPERTHINNANGU KEHTIVUSE EELDUSED JA AVALIKUSTAMINE .............................................................. 4 3. KINNISTU ANDMED ................................................................................................................................................. 4 4. VARA KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 5 4.1 Asukoht ............................................................................................................................................................. 5 4.2 Hoone kirjeldus ................................................................................................................................................. 5 4.3 Korteriomandi kirjeldus
    [Show full text]
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • Crime in a City in Transition: the Case of Tallinn, Estonia
    46(8) 1611–1638, July 2009 Crime in a City in Transition: The Case of Tallinn, Estonia Vânia Ceccato [Paper first received, October 2006; in final form, June 2008] Abstract The objective of this article is to characterise the criminogenic conditions of an eastern European city experiencing the transition from a planned to a market-oriented economy. Tallinn, the capital of Estonia, has been chosen as the case study. The article fi rst describes the various levels of a set of expressive and acquisitive offences in Tallinn and then assesses whether patterns of crime in Tallinn are caused by underlying processes similar to the ones indicated in the Western literature of urban criminology. The study identifi es variables that most signifi cantly contribute to the variation of crime ratios using regression models, GIS and spatial statistical techniques. Findings suggest that, although there is no dramatic difference between the geography of crimes in Tallinn and those found in western European and North American cities, some of the explanatory variables function in ways which would not be predicted by Western literature. 1. Introduction a market economy has engendered criminal behaviour in a number of ways. Motivated Political and social transformations have had offenders may have a greater incentive to act a profound effect on cities experiencing the illegally because there may be a reduced risk transition from a planned to a market economy of detection and conviction during periods of (Åberg and Peterson, 1997; Kliimask, 1997; great social and political change. Moreover, a Sýkora, 1999; Sailer-Fliege, 1999; Kährik, growing economy with rising levels of con- 2002; Kulu, 2003; Ruoppila and Kährik, 2003; sumption provides more opportunities for Weclawowicz, 2005; Häussermann and crime (Iwaskiw, 1996; Ceccato and Haining, Kapphan, 2005; Tosics, 2005; Musil, 2005a, 2008).
    [Show full text]
  • AS TALLINNA KAUBAMAJA Annual Report for the Year 2002
    AS TALLINNA KAUBAMAJA Annual Report for the year 2002 The main activities of AS Tallinna Kaubamaja and the group companies are retail and wholesale. At the end of 2002 Tallinna Kaubamaja group employs more than 1200 employees. Legal address: Gonsiori 2 10143 Tallinn Estonia Commercial Registry No.: 10223439 Phone: +372 6673 200 Fax: +372 6673 205 E-mail: [email protected] Beginning of the financial year: 01.01.2002 End of the financial year: 31.12.2002 Managing director: Auditor: AS PricewaterhouseCoopers Bank: Hansapank Eesti Ühispank Lawyer’s office: Teder & Rask Lawyer Helde Truusa Subsidiaries and associated companies: AS A-Selver Share capital: 22,0 MEEK Ownership:100% Tartu Kaubamaja AS Share capital: 8,3 MEEK Ownership: 100% Tallinna Kaubamaja Suomi OY Share capital: 0,9 MFIM Ownership:100% Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS Share capital: 0,4MEEK Ownership: 100% AS Rävala Parkla Share capital: 10,0 MEEK Ownership: 50,0% All subsidiaries and associated companies are registered in Estonia, except Tallinna Kaubamaja Suomi OY, which is registered in Finland. The Annual Report consists of the management report, financial statements, the auditors’ opinion, and the profit allocation report. Table of Contents MANAGEMENT REPORT....................................................................................................................................3 FINANCIAL STATEMENTS .................................................................................................................................6 Management Board’s Confirmation
    [Show full text]
  • Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei the City Centre in a Nutshell
    estonia Tallinn City Centre Photo: Andrei Pustovalov Photo: Andrei The city centre in a nutshell If it is ever possible to attach signifi cance to a city district as being the most important in the country, the city centre of Tallinn is it due to its high concentration of government and cultural institutions. The city centre is home to both parliamentary and government buildings (on Toompea Hill), ministries, Tallinn City Council and Tallinn City Government, the Estonia National Opera, a variety of theatres and concert halls, the National Library, the National Stadium and numerous museums and churches. As such, the residents of the district are always at the heart of political and cultural life in Estonia. The City Centre district was formed on 4 March 1993 by a decision of Tallinn City Council that divided the capital into eight local government units with limited powers. Prior to this reform, what is now considered the city centre had been divided between four districts (Kalinin, Lenin, Meri and Oktoober), each of which bordered one side of Town Hall Square. Due to its location, the city centre can be considered a link between the other districts of Tallinn, as it borders Põhja-Tallinn, Kristiine, Nõmme, Lasnamäe and Pirita alike. Rae municipality and the Baltic Sea are also direct neighbours. The administrative area of the city centre also includes Lake Ülemiste and Aegna Island in the Gulf of Finland. As at 1 September 2020, the population of the City Centre district was 63,692. That makes it the third largest district in Tallinn after Lasnamäe and Mustamäe, but there is only one other town or city in Estonia with a larger population: Tartu.
    [Show full text]
  • Tallinna Kaubamaja Grupp AS
    Tallinna Kaubamaja Grupp AS Consolidated Annual Report 2015 (translation of the Estonian original) WorldReginfo - 094ccfb1-960c-44f4-9029-294bde7cb05f TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS CONSOLIDATED ANNUAL REPORT 2015 The main areas of activity of Tallinna Kaubamaja Grupp AS are retail and wholesale trade. At the year-end 2015, Tallinna Kaubamaja Grupp AS employed more than 4,000 employees. Legal address: Gonsiori 2 10143 Tallinn Republic of Estonia Commercial Register no.: 10223439 Telephone: 372 667 3200 Fax: 372 667 3205 E-mail: [email protected] Beginning of financial year: 1.01.2015 End of financial year: 31.12.2015 Auditor: PricewaterhouseCoopers AS Bank: Swedbank AS SEB Pank AS Nordea Bank AB Estonian branch Lawyer: Helen Tulve Equity as at Ownership Subsidiaries and associates: Share capital 31.12.2015 interest Kaubamaja AS 25 TEUR 15,525 TEUR 100% Selver AS 1,406 TEUR 26,496 TEUR 100% Kulinaaria OÜ 3 TEUR 4,815 TEUR 100% Selver Latvia SIA 285 TEUR -11,104 TEUR 100% Viking Security AS 134 TEUR 701 TEUR 100% TKM Beauty OÜ 3 TEUR -106 TEUR 100% TKM Beauty Eesti OÜ 3 TEUR -245 TEUR 100% TKM Auto OÜ 3 TEUR 6,115 TEUR 100% KIA Auto AS 114 TEUR 4,539 TEUR 100% Viking Motors AS 223 TEUR 184 TEUR 100% Forum Auto SIA 14 TEUR -182 TEUR 100% KIA Auto UAB 3 TEUR 168 TEUR 100% TKM King AS 32 TEUR -1,766 TEUR 100% Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 28 TEUR 143,517 TEUR 100% Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ 3 TEUR 42,236 TEUR 100% SIA TKM Latvija 3 TEUR 5,100 TEUR 100% Rävala Parkla AS 600 TEUR 3,557 TEUR 50% The subsidiaries and associates Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, TKM Auto OÜ, TKM Beauty OÜ, TKM Beauty Eesti OÜ, KIA Auto AS, Viking Motors AS, AS TKM King and Rävala Parkla AS are registered in the Republic of Estonia.
    [Show full text]
  • Tallinna Linna Parkimise Arengukava Aastateks 2006 – 2014 Tallinn
    Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu “Parkimise arengukava 2006-2014” LISA Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2006 – 2014 Tallinn 2005 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1.1. Üldosa........................................................................................................................ 3 1.2. Mõisted ja definitsioonid ......................................................................................... 3 1.3. Töö eesmärk............................................................................................................. 4 I OLEMASOLEV PARKIMISKORRALDUS.......................................................................... 6 1.4. Kesklinna tasuline parkimisala .............................................................................. 6 1.5. Vanalinn .................................................................................................................... 8 1.6. Linnaosade elurajoonid........................................................................................... 9 1.7. Parkimishooned ja suuremad parklad................................................................ 10 1.8. Parkimiskorralduse organisatsiooniline struktuur ............................................. 11 2. Liiklus- ja parkimiskoormus....................................................................................... 12 2.1. Autostumise muutus ja prognoos.......................................................................
    [Show full text]
  • Kalamaja’S Bohemian, Weathered, Trend Setting Kalamaja Is One Romantic and Bluesy Ambience
    It is hard to resist Kalamaja’s bohemian, weathered, Trend setting Kalamaja is one romantic and bluesy ambience. Trend setting Kalamaja is actually one of the oldest of the oldest urban areas of urban areas of Tallinn. During the middle ages, Tallinn. During the middle ages, mainly fishermen and pilots lived here and they gave the area its name. (Kalamaja means fish Kalamaja mainly fishermen and pilots lived house in Estonian). Between the 17th and the 19th centuries Kalamaja with its defensive buildings here and they gave the area its was a strategically important area. The end of the name. (Kalamaja means fish house 19th century and the 20th century brought fast industrial development. Up until the beginning of in Estonian). World War II, Estonia’s most important fishing port was located here. The area came into its prime in the 1920s and 1930s. Many new houses were built which gave Kalamaja its charm today; the two and three storey dwellings, or so called “Tallinn houses”. Back in SEAPLANE HARBOUR the 30s, Kalamaja was idyllic. Inner courtyards behind high fences were full of children’s laughter. There were Tallinn Areas: Vanalinn Pirita large patches greenery for gardens and orchards. Kadriorg Kalamaja But from the 1940s the area started to slide into Kadriorg Nõmme Old Kalamaja Town decline. The first decade of 21st century saw the Rocca Kesklinn al Mare Pirita gentrification of Kalamaja. The new arty inhabitants Nõmme Rocca al Mare have brought in local businesses and have created a strong local community. www.tourism.tallinn.ee VisitTallinn ARCHITECTURE has its very own shop street with TALLINN HOUSES FISH design, interior and eco shops.
    [Show full text]
  • Keila Paldiski
    1 A B C (! Viimsi Randvere ! Miiduranna Pärnamäe ! ( ! TALLINN (Altküla)! VIIMSI " Aiaotsa ! Saha 1 0 1 2 3 4 MERIVÄLJA ! Metsakasti km (Kasti) Muuga Y Äigrumäe ! Kaasiku Mähe ! 1 : 125 000 Y aedlinn Maardu ! ! Kaasiku Muuga aedlinn MÄHE LEPIKU Y Y Väo LAIAKÜLA ! PIRITA ! ! ! KLOOSTRIMETSA 1 Laiaküla Tarasoo 1 Y Neeme PALJASSAARE IRU (Käära) Y ! Lükati ! Y ! Vene-BaltiY KOSE ! Y Iru Telliskopli Hundipea MAARJAMÄE (VANA-KOSE) Y Y ! Y Kose-Kallaste ! KOPLI! Y KARJAMAA Varsaallika Nehatu KAKUMÄE Bekkeri ! ! LOOPEALSE ! ! !PRIISLE ! PELGURANNA SITSI PAEVÄLJA ! KATLERI KURISTIKU Y Köismäe ! ! KALAMAJA ! Lasnamägi SELI Nehatu Härjapea jõgi ! ! ! MUSTAKIVI ! ! SADAMA LAAGNA PELGULINN ! KADRIORG ! ! TISKRE ! ! TONDIRABA ! Jõeküla TOOMPEA Vanalinn ! KUREPÕLLU Proosa Y VISMEISTRI ! ! RAUA Y Saha-Loo ! ROCCA AL MARE ! Y KOMPASSI ! ! LASNAMÄE VÄO ! ! KELMIKÜLA Y UUSLINN (! MERIMETSA KESKLINN ! Südalinn PAE " ! ! ! TORUPILLI Tiskre SIBULAKÜLA ! MAAKRI ! KoplimetsaLOO ! ! ÕISMÄE KASSISABA ! ! ! (! Y TÕNISMÄE TATARI KELDRIMÄE SIKUPILLI Kallaste (LIIVAMÄE) ! HAABERSTI ! MUSTJÕE KRISTIINE! ! ! ! Tallinn ! ! ! ! LILLEKÜLA UUS MAAILM JUHKENTALI ! PIKALIIVA VESKIMETSA VEERENNI ! ÜLEMISTE Veneküla Harku-Nõmme ! (Vanapere) Y Haabersti SÕJAMÄE ! Linnuküla ! LUITE Harkujärve ! Y ! ! ! " VÄIKE-ÕISMÄE SÄÄSE KITSEKÜLA Soodevahe ! TONDI Ülejõe Harku (k) KADAKA SIILI ! ! ! MÕIGU (HAABERSTI-KADAKA) ! LAGEDI Harku-Paemurru Lagedi (! Naissaare ! Y ASTANGU ! Laabi Y MUSTAMÄE Kotermaa Y ! JÄRVE Y (Vana-Laabi) ! Mõigu Uue-Laabi Harku- Y ! Kadaka Ülemiste järv PEETRI MÄEKÜLA
    [Show full text]
  • Tallinna Keskraamatukogu 2013. a Tegevuse Aruanne
    TALLINNA KESKRAAMATUKOGU 2013. A TEGEVUSE ARUANNE Tallinn 2014 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad .......................................................................................... 3 2. Juhtimine ja arendustegevus ................................................................................. 4 2.1 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud ...................... 4 2.2 Eelarve ................................................................................................................. 6 2.3 Struktuur .............................................................................................................. 7 2.4 Personali juhtimine ja areng ................................................................................. 8 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 2013 ............................................................... 8 2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ................................................. 9 2.4.3 Tallinna Keskraamatukogu osa koolituste korraldamisel kolleegidele ...... 10 2.4.4 Erialahariduse omandamine ........................................................................ 10 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................... 11 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ........................................................................... 12 2.5.1 Haldustegevuse üldiseloomustus ................................................................ 12 2.6 Raamatukogu arendustegevused .......................................................................
    [Show full text]
  • Kadriorg R-Kiosk
    TALLINN Comarket - Kadriorg R-kiosk 262 - Mustamäe keskus (sees) Comarket - Kreutzwaldi R-kiosk 263 - A-terminal Comarket - Liivalaia R-kiosk 266 - Sitsi Comarket - Marja R-kiosk 268 - Õismäe tee Comarket - Nõmmekeskus R-kiosk 27 - Viru väljaku tunnel (sees) Comarket - Pelgulinna kpl. R-kiosk 271 - Rautakesko Tondi Comarket - Valdeku kpl. R-kiosk 272 - Tervisemaja Kalinka Keskus R-kiosk 274 - TalTech Konsum - Akadeemia R-kiosk 275 - Rocca (sees) Konsum - Linnamäe R-kiosk 278 - PERH Konsum - Mustakivi R-kiosk 28 - Viru Keskus Konsum - Raudalu R-kiosk 29 - Viru bussiterminal Konsum - Sõpruse R-kiosk 30 - Ülemiste Centrum Maksimarket - Peterburi tee R-kiosk 31 - Lennujaam Maxima T224 - Tartu mnt 49 R-kiosk 33 - Lennujaam (sees) Maxima T268 - Kopli R-kiosk 34 - Ülemiste keskus Maxima XX T208 - Ümera R-kiosk 36 - Ülemiste City Maxima XX T211 - Õismäe R-kiosk 38 - Laikmaa 2 Maxima XX T216 - Vilde R-kiosk 39 - Vabaduse väljak 7 / tunnel Maxima XX T271 - Tammsaare R-kiosk 1155 - Tallinna bussijaama ootesaal Maxima XX T600 - Paepargi R-kiosk 116 - Kaubamaja Maxima XX T670 - Smuuli R-kiosk 118 - Balti jaam Maxima XX T690 - Pelgulinna R-kiosk 120 - Rotermanni Maxima XXX T265 - Linnamäe R-kiosk 121 - T1 Maxima XXX T520 - Haabersti R-kiosk 1238 - Magistrali (sees) Prisma - Kristiine R-kiosk 1240 - Pärnu mnt Cafe Prisma - Lasnamäe R-kiosk 1241 - Neste Marja Prisma - Mustamäe R-kiosk 128 - Neste Peterburi (sees) Prisma - Rocca al Mare R-kiosk 129 - Neste Punane (sees) Prisma - Sikupilli R-kiosk 138 - Kodutarve (sees) Prisma - Vanalinna R-kiosk 14 - Nunne
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2012 Muinsuskaitse Aastaraamat 2012 Kroonika / Vanad Puutööriistad Tõnu Parmakson
    2012 AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2012 AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE VESILENNUKITE ANGAARID / VILSANDI MEREPÄÄSTEJAAM TTÜ MOSAIIKPANNOO / LAHEMAA MAASTIK / NARVA KREENHOLM / LAEVAVRAKID 20. SAJ VÄÄRTUSLIK ARHITEKTUUR / PIIRKONNASELTSID MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2012 KROONIKA / VANAD PUUTÖÖRIISTAD TÕNU PARMAKSON Toimetajad: MARI LOIT, KAIS MATTEUS (1) (2) Keeletoimetaja: EPP VÄLI Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Toetasid: EESTI KULTUURKAPITAL, HASARTMÄNGUMAKSU NÕUKOGU Kolleegium: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ILME MÄESALU, ANNELI RANDLA, TÕNU SEPP, (3) (4) OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA Esikaanel Meremuuseumi ekspositsioon vesilennukite angaarides. Foto Andres Teiss, Meremuuseumi fotokogu Vesilennukite angaarid. Foto Martin Siplane 3 Tartu jaamahoone laedekoor. Foto Mari Loit 8 Detail Enn Põldroosi mosaiikpannoost „Noorus“. Foto Martin Siplane 41 Tapeedimuster Keila pastoraadist. Foto Nele Rohtla 59 Kreenholmi Georgi vabriku hoone. Foto Madis Tuuder 67 (5) (6) 13. saj kaupmehekast Tallinna lahe põhjas. Foto Kaido Peremees 75 Väike-Maarja kiriku tornikiivri konstruktsioon. Foto Peeter Säre 83 Kehra tehase lammutatava klubihoone sambakapiteelid. Foto Sergei Dõmša 93 Kaasani Kremli torn. Foto Kais Matteus 113 Kukevere mõisa peahoone sisevaade 1964. a. Foto Veljo Ranniku 119 Tagumisel sisekaanel vanad puutööriistad. Fotod Tõnu Parmakson
    [Show full text]