Nr 5 mai 2010 hind 35.-

Chopini juubel Varssavis Uudislooming Eesti muusika päevadel

Daniel Reuss muusika 5/2010 43 EVENTS 2010 – 2011 For more than 20 years MUSICA MUNDI® is the exclusive quality seal for all INTERKULTUR events worldwide.

15 – 26 July 2010 · Shaoxing, China 6th World Choir Games

20 – 24 October 2010 · Zwickau, Germany 6th International Robert Schumann Choir Competition

17 – 21 November 2010 · St. Louis, USA The American International Choral Festival – St. Louis 2010

24 – 28 November 2010 · Vienna, Austria 27th International Franz Schubert Choir Competition

17 – 21 April 2011 · Budapest, Hungary 13th Int. Choir Competition and Festival Budapest

27 April – 1 May 2011 · Venice, Italy 9th Venezia in Musica, Choir Competition and Festival

4 – 8 May 2011 · Reno, USA The American International Choral Festival – Reno-Tahoe 2011

1 – 5 June 2011 · Linz, Austria 3rd Int. Anton Bruckner Choir Competition and Festival

2 – 6 July 2011 · Rome, Italy 4th Musica Sacra a Roma

6 – 10 July 2011 · Wernigerode, Germany 7th Int. Johannes Brahms Choir Festival and Competition

10 – 17 July 2011 · Graz, Austria 2nd Grand Prix of Choral Music

10 – 17 July 2011 · Graz, Austria 1st World Choir Championships for Youth and Young Adults

13 – 17 October 2011 · Riva del Garda, Italy 9th "In...Canto sul Garda"

3 – 7 November 2011 · Malta 4th International Choir Competition and Festival Malta www.interkultur.com

HIGHLIGHT 2012

th 444 muusika– 14 5/2010July 2012 · Cincinnati, USA 7 World Choir Games

03/2010

Am Weingarten 3 · 35415 Pohlheim (Frankfurt / Main) Germany phone: +49 (0) 6403 956525 · fax: +49 (0) 6403 956529 · e-mail: [email protected] · www.interkultur.com Intro 5/2010

Eesti Filharmoonia Kammerkooriga on töötanud KAVA läbi aegade mitmeid põnevaid dirigente-isiksusi. Praegu on koori eesotsas hollandlane Daniel Reuss. SOOLO 2 Riina Luik. Heli ülistaja. Intervjuu Daniel Ajakirja avaintervjuust saab teada, millised on tema Reussiga põhimõtted, millest lähtuvalt ja millises suunas tahab BAGATELLID tema koori edasi arendada. 8 Nele-Eva Steinfeld. Uudiseid maailmast Chopini juubeliaastaga seoses on toimunud PAUS 10 Mailis Põld. Leiutaks keegi ometi kokkupan- mitmeid suurejoonelisi ettevõtmisi. Selles numbris dava klavessiini! Intervjuu Julia Ageyeva Hessiga tuleb juttu põnevast uuendatud Chopini muuseumist AKTSENT ning glamuursetest galakontsertidest Varssavis. 13 Mirje Mändla. Chopin 2010. Warszawa 16 Reet Marttila. Helen Lokuta lõi laineid. Tänavused Eesti muusika päevad paistsid silma 17 Kristel Kossar. Uma Pido – kohalike laulupidu- autorikontsertide rohkusega. Muljeid ja arvamusi de võrukeelne majakas neist saab lugeda IMPRESSIOONIDE rubriigis. HOMMAGE 19 Virve Normet. Sada aastat sünnist – Olav Roots Ia Remmel IMPRESSIOONID 22 Maarja Kindel, Maris Pajuste. Eesti muusika päevad 2010 – autorikontsertomaania õnneli- kult läbi põetud 26 Anastassia Mišenkina. Heli rännakud. Tatjana Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] Kozlova autorikontserdist Toimetaja Kai Tamm [email protected] 27 Ave Sopp. Passioon Jaani kirikus Toimetaja Joosep Sang [email protected] Turundusjuht Herje Tamm [email protected] 28 Immo Mihkelson. Liivakastist välja! Tallinn Kujundaja Ande Kaalep [email protected] Music Week 2010 Keeletoimetaja Kulla Sisask 30 Heili Vaus-Tamm. Kas tänapäeva noortes lüü- rikat otsida on naiivsus? Jaan Kapi klaveriõhtust Rahastaja EV Kultuuriministeerium Estonia kontserdisaalis Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital 31 Virve Normet. ”Vocalissimo” ja vanad meist- Väljaandja SA Kultuurileht rid. Teele Jõksi kontserdist Mederi saalis Voorimehe 9, 10146 Tallinn BAGATELLID Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 32 Uudiseid Eestist Toimetus: Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, B 214 Toimetuse telefon 66 757 88 MELOMAAN Kodulehekülg: muusika.kul.ee 35 Heliplaatide tutvustus Trükitud Pajo trükikojas Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa COLLAGE ISSN 1406-9466 38 Valik maikuu muusikasündmusi © Eesti Muusikanõukogu P I L L Tellimine: AS Express Post 40 Marju Riisikamp. Klavikord Maakri 23A, 10145 Tallinn Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 23 krooni number Aastatellimus 305 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 215 krooni. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], 6675 788, 55 56 18 94

Daniel Reuss. muusika foto kaupo kikkas

muusika 5/2010 1 SOOLO Heli ülistaja

R I I N A L U I K ajakirjanik

esti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) peadirigendi ja kunstilise juhi Daniel Reussi tee muusika juurde algas õige tavatult – lauldes ja trummi lüües oma muusikaõpetajast emaE juhatatud tütarlastekooris. Ning kuigi juba kuueteistkümneselt olnud Reussile enda sõnul absoluutselt selge, kelleks ta saada tahab – dirigendiks muidugi! –, kujunesid õpinguaastad Rotterdami konservatooriumis pehmelt öeldes “keeruliseks”. Mitte et Reuss poleks õppida tahtnud, tahtis küll, kuid ta tahtis seda teha oma äranägemise järgi. Protestivaim oli ka peamine põhjus, miks Reuss verinoorelt oma esimese koori asutas. Selleks et iseteadlik tudeng aru pähe võtaks ja mõistaks, et muusikas kaugele jõudmiseks ei piisa protestist, vaid tuleb hullult õppida ja tööd teha, oli vaja lausa õppejõudude ühisrinnet. Reuss muigab seda meenutades irooniliselt ja tõdeb, et toonase mässajaga võrreldes on ta täna lausa “leebus ise”. Sel “tõrksa taltsutamisel” oli aga tulemusi – nüüd on Reuss ise see, kes teistelt pingutamist ja pühendumist nõuab. Dirigent, kes täiust taga ajades, piltlikult öeldes, noodi pooleks saeb, kes taganeb nõudmistes mõnikord ehk millimeetri, kuid ei jäta seda “hetkelist kingitust” hiljem tagasi nõutamast. Kuigi elus paras boheem, on Reuss kõiges, mis puudutab musitseerimist, täielik perfektsionist. Selle vaimustavaid tulemusi koostööst EFKga on juba tähele pannud nii kodupublik kui ka koori arvukatel välisreisidel kontserte külastanud kriitikud. Üksmeelne arvamus on, et koor kõlab kaunimalt kui kunagi varem. Rääkimata Reussi erakordsest andest leida plaadistamiseks ülipõnevat materjali ja oskust läheneda koorimuusika igihaljale klassikale alati uue nurga alt, pigistades sealt välja selle miski, mida tema kolleegid pole tihtipeale suutnud. See ei ole Reussi salvestustele kaasa toonud mitte pelgalt tähelepanu, vaid kõrge rahvusvahelise tunnustuse. Reuss ei salga, et saab endale tänasel päeva juba lubada luksust töötada vaid koos nendega, kel on muusikast temaga sarnane nägemus. Lihtsalt “töönühkimist” ei talu Reuss silmaotsaski, tõelist pühendumist ja loomisrõõmu märkab aga kohe ja hindab seda kõrgelt. Just selle äratundmine sai kaalukeeleks, miks Reuss EFK pakkumise rõõmuga vastu võttis. “Keemia muusikas – see on tahe midagi koos luua,” ütles Reuss kohe pärast peadirigendi kohale kinnitamist antud intervjuus. Kaks ülimalt viljakat koostööaastat EFKga on selle keemia olemasolu kinnitanud, veelgi enam – publiku niigi kõrgeid lootusi-ootusi on ületatudki.

22 muusika 5/2010 Teie puhul on vist kõige õigem alustada päris algusest, sest olete Eestis küll tuntud dirigendina, kuid mitte inimesena. Missugustest oludest te tulete ja millised on teie muusikuks saamise tagamaad? Sündisin saksa perekonnas Hollandis Leidenis, kuid üles kasvasin Nijmegenis. Minu ema Niña oli hispaania juurtega ja väga musikaalne. Ta oli muusikaõpetaja ja juhatas tütarlastekoori ning meile oli see nagu “pereäri”: mina laulsin ja mängisin löökpille, vanim õde mängis orelit, teine õde laulis sopranit ja isa Jörg mängis flööti. Sealt algas minu tee muusika juurde, kuid teadlik valik tuli mõnevõrra hiljem.

Kas kogu teie pere on tänaseni jäänud muusikaga seotuks? Ei, enam mitte, professionaalse muusiku tee valisin ainult mina. Üks õdedest on arst, teine kõneterapeut ja isa töötas aastaid ülikoolis füüsika- professorina.

Teie isa, kes on juba 80-aastane, olevat tänini teie suurim fänn ja käi- nud korduvalt Eestiski. Jah, ta on tõesti korduvalt Eestis minu kontsertidel käinud ja tal oli kavas tulla ka aprillis, mil pidime esitama Händeli oratooriumit “Saul”, kuid mis lennuolude tõttu kahjuks tulevikku lükkub.

Kas oskate nüüd, küpse mehena, sõnadesse panna mõne olulise elu- tarkuse, mida oma vanematelt eluks kaasa saite? Seda on väga raske sõnastada… Seda enam, et olin teismeliseeas väga mässumeelne ega olnud huvitatudki millegi omaks võtmisest. Võib-olla tulenes minu trotslikkus osalt sellest, et kasvasin üles naiste keskel – isa oli pikki päevi ülikoolis ja jõudis koju alles õhtusöögiks, mina aga olin kogu selle aja ema ja kahe õega, kes mind lakkamatult kasvatada püüd- sid. Kuid kui rääkida külge jäänud väärtustest või elutarkusest, siis ilm- selt on selleks kannatlikkus, rahulikuks jäämise oskus ja vajadus asjad lahti rääkida. Ega vanematel minuga kerge olnud, olin loomult väga ra- hutu ja tegin igasuguseid lollusi. Nüüd olen ma ikka väga rahulik mees noorusega võrreldes.

Seega on neist “naiste õppetundidest” kasu olnud? Muidugi! Olen aru saanud, et kärsitus ei vii kunagi kiiremini lahenduse- le lähemale. Vahel, kui tunnen, et annan oma töös alla, siis ma pole enda üle muidugi eriti uhke, kuid olen uhke selle üle, et võin küll hetkeks järe- le anda, kuid ma ei lähe kompromissidele põhimõtteliste asjade ja lõpp- eesmärgi puhul.

Räägib teie loomingulisest kompromissitusest ka see, et Berliini RIAS-kammerkooriga, kellega salvestatud plaadid on pälvinud mit- meid väärikaid auhindu, teil õiget loomekeemiat ei tekkinudki ja seepärast lahkusitegi? Jah, mõlemad väited on õiged, kuid ma ei saa öelda, et koor ei tahtnud töötada. Ütleme pigem nii, et minu nägemus ja viis teha muusikat ei so- binud nende oludega. Ma ei pea silmas ainult koori, vaid sobivust laie- mas mõttes. Mul on tunne, et koorilauljad, eriti kui nad kuuluvad vääri- katesse kooridesse, tunnevad end nii turvaliselt, et neil on tunne, et neid ei kõiguta sealt miski. See ei käi muidugi kõigi kooride ja ka mitte kõigi lauljate kohta, kuid see on inimloomusele nii omane, et sa selles “turva- hällis” kiiresti passiivseks muutud. Kuid see hoiak ei sobi minu iseloomu ega nägemusega musitseerimisest.

On see vastuolude tekkimine seotud dirigendi positsiooni muutumi- sega – enam ei ole dirigent jumala asemik maa peal? Ma ei oska öelda, kas dirigendi positsioon on muutunud, küll aga olen foto Kaupo kikkas ma ise dirigendina muutunud.

muusika 5/2010 3 Praeguseks peaaegu kolmkümmend aastat dirigenditööd on ilmselt teid ka inimesena tugevalt vorminud. Kui kerge või ras- ke on teiesuguse tippmuusiku kõrval argielus elada? Olete pi- devalt partituuridesse uppunud, ootate kohvi töötuppa, lõpu- tut mõistmist, kaasa elamist, rahu ja vaikust? Oh, ärge kujutage seda kõike nüüd nii romantiliselt ette! (Naerab.) Ütlen otse: kõik dirigendid on tegelikult ühed asshole’id, sest kõik nad tahavad ülemused olla, nii ka mina. Kuid olen õppinud end nii töös kui pereelus vaos hoidma, seda enam, et minu elukaaslane Maria pole mingi koduproua, vaid samuti professionaalne muusik – laulja. Fakt, et olen vahel kodust nädalate kaupa eemal, ei ole kõige hullem, sest see aitab teatud mõttes suhet värskena hoida. Samuti annab see mulle võimaluse end välja magada, sest kodus ärkan tih- ti kell kuus koos tütre Sarah’ga. Eemal olles igatsen tema järele vä- ga. Võtsin ta eelmise aasta detsembris (ta oli siis 11-kuune) Tallinna kaasa, sest Maria oli kontserdireisil. Loodan tütre ka selle hooaja lõpul uuesti Eestisse tuua. Peres kasvab ka Maria varase- mast kooselust sündinud poeg Lovis. Kui olen Hollandis, olen sõ- na otseses mõttes koduperemees: teen sisseoste, kokkan, koristan ja ma leian, et see on igati normaalne. See pole kaugeltki nii, et olen mingi “maailma kõige romantilisem tüüp” ja elan mingis omas, dirigendi maailmas.

Kas muusikas olemine ja sellele pühendumine pole teilt nõud- “Mulle meeldib, kui koor kõlab läbipaistvalt, mitte kliiniliselt puh- nud ühtegi ohvrit? talt, aga selgelt. Hääl peab kõlama kirkalt, kuid väljendusrikkalt, nii Ei, otseselt mitte, kuid muusika on minu elus tõesti väga tähtsal et publik saalis tunneks, et see puudutab teda.” kohal ja kindlasti on olnud neid momente, mil olen seetõttu isekas FOTO KAUPO KIKKAS olnud.

Kuidas langes teie elukutsevalik just kooridirigendi kasuks? Milles see avaldub? Kas oli ka muid variante, ma ei pea silmas ainult muusika val- Kui olin noor, tahtsin saada väga heaks dirigendiks, ennast tõesta- las, vaid üldse? da, näidata, kui väge täis ma olen ja mida kõike ma suudan. See Kui olin kuueteistkümneaastane, hakkasin laulma Nijmegeni üli- käib vist noorusega paratamatult kaasas. (Naerab.) Nüüd aga ei pea kooli kammerkooris. Sain tuttavaks paljude huvitavate inimeste, ma end enam tõestama ja võin valida inimesi, kellega koos töötan nende hulgas muusikutega ning juba siis sai mulle selgeks, et tahan ja kes minuga koos töötada tahavad. Kui “keemia” on olemas, võib saada just kooridirigendiks. See teadmine tekkis sõltumatuna sel- jõuda väga heade tulemusteni, kui seda ei ole, siis võid sa ju paar lest, et olin laulnud meie “perekooris”. aastat “võidelda”, kuid see pole see… Siis on mõistlikum ausalt öel- da: tänan, see pole minu jaoks. Kui olin noorem, jälgisin kogu aeg, Ja teil pole olnud kunagi kiusatust poolt vahetada – hakata or- mida teised teevad, mis plaate salvestavad, kus kontserte anna- kestridirigendiks? vad… Nüüd olen siiralt rõõmus kõigi üle, kel läheb hästi. Inimhääles, laulmises, on minu meelest sees tunded, mis on üdini Mul on olnud õnn töötada mitmes kultuurimetropolis, kuid siirad. See on otseselt seotud inimese hinges toimuvaga, tema sise- ma ütlen täiesti ausalt, et see pole dirigendile mingi eelis, sest seal miste väärtustega. Mulle meeldib väga ka orkestriga töötada, kuid töötavatel muusikutel on väga kõrge enesehinnang, aga see ei tä- poolt ma püsivalt vahetada ei tahaks. Kui keegi paluks mul juhata- henda, et nad oleksid seejuures paremad muusikud. Mina “funkt- da Mahleri Teist või Viiendat sümfooniat, siis vaevalt ma ei ütlek- sioneerin” ja töötan kõige paremini nišis, kusagil, kus saan töötada sin! Muusikamaailma häda on selles, et sind sildistatakse väga kii- raske ja mitte tavapärase repertuaariga. Mulle meeldib kanda ette resti ja kui juhatad koori, siis ongi sulle kooridirigendi silt vaat et ka neid teoseid, mida maailmas tõesti palju ette kantakse, kuid igaveseks otsaette kleebitud. Eestis on mul selles mõttes väga hea need pole minu unistus. töötada, et saan seda sildistamist eirata ja töötada nii koori kui ka orkestriga. See võimalusterohkus meeldib mulle tohutult! Mulle Millistest teostest te unistate? meeldib väga töötada ERSOga ja õnneks on neid orkestreid minu Unistasin näiteks plaadistada Frank Martini “Kolgatat”, mis on mi- kätte usaldatud teisigi. Kuid põhimõtteliselt olen ma muusik, diri- nu silmis 20. sajandil loodud oratooriumide seas tõeline meistri- gent, ja võin teha kõike. Kuid see, et olen sildistatud kooridirigen- teos. Ma ei tahaks mõjuda arrogantselt, kuid mulle tundub, et selle dina, ei häiri mind põrmugi. salvestamine õnnestus igati. Salvestasime selle Tal­linnas ERSO, Cappella Amsterdami ja EFK ühistööna ja see ilmus Harmonia Rotterdami konservatooriumis õppisite Barend Schuurmani juu- Mundilt tänavu märtsis. Tegelesin selle teose tundmaõppimisega res. Kui oluline oli teie jaoks konkreetne õpilase-õpetaja suhe? kaks suve, ma lausa sukeldusin sellesse ning jõudsin välja tõdemu- Minu õpingute aeg ei kulgenud päris ilma probleemideta, sest ma seni, et mul võib olla sellega seoses midagi uut öelda.

4 muusika 5/2010 polnud inimesena just kerge tüüp. Ma ei aktsepteerinud üldtun- nustatud autoriteete, ei käinud kõigil loengutel, ei harjutanud, na- gu vaja. Tegin, mida heaks arvasin, ning ega see ei meeldinud kel- lelegi, ka minu õpetajale mitte. Minu hoiakud ja suhtumine muu- tusid oluliselt just tänu Schuurmanile, tal oli minu kui muusiku ja inimese kujunemisel väga oluline osa, just tema juhatas mind õige- le rajale. Ta tegi mulle selgeks, et ma ei saa teha ainult seda, mida mina tahan ja õigeks pean, vaid et kui tahan kuhugi välja jõuda, pean tegema tohutult palju tööd.

On keegi veel teie elus sama tähtsat rolli mänginud? Minu isa, kuid ka minu endine ja praegune elukaaslane – nad mõ- lemad on professionaalsed muusikud ning hindan nende ausat kriitikat minu musitseerimise kohta väga. Mul on Hollandis väga tore sõpruskond ning hoolimata sellest, et mina olen muusikas Töötamas Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. kõige kaugemale jõudnud, ei pääse ma seetõttu veel kriitikast ja FOTO KAUPO KIKKAS mul on nende jutust mõnigi kord üht-teist õppida olnud. väga erinev paljudest teistest kooridest, kellega varem olin tööta- Olite vaid kahekümne ühe aastane, kui asutasite Arnhemis nud. Minu jaoks oli pakkumine huvitav ka repertuaari tõttu, sest oma koori – oli see vast ambitsioon! see laiendas oluliselt minugi ampluaad. Järgmisel aastal toome es- See ei juhtunud mitte ambitsioonist, vaid soovist viljelda teistsu- maettekandele Erkki-Sven Tüüri suurteose koorile ja kammeror- gust koorimuusikat ja teha seda teistmoodi kui see, mida mulle pa- kestrile, millega tähistatakse Tallinna kultuuripealinna staatust; rasjagu konservatooriumis peale suruti. Kogusin kokku ühe fanaa- Toivo Tulevi ja Arvo Pärdi uudisteosed – need kõik on ka minu tilise pundi ja hakkasime peale. Kooris laulis palju õdesid-vendi, jaoks väga ahvatlevad võimalused. abielupaare, käisime omavahel tihedalt läbi. Pidasime vastu kaks- kümmend viis aastat ja lõpetasime tegevuse kolm aastat tagasi. Liiga suure tuhinaga alustamine võib sama kiirelt lõppeda, Seda väga lihtsatel inimlikel põhjustel, ning soovisime lõpetada en- koor ei pruugi alati dirigendi entusiasmi ja nägemusega kaasa ne, kui laseme kooril alla käia. Mõned toona alustanud lauljad lau- tulla. lavad tänini professionaalsetes koorides. Eks koori standardit olegi väga raske muuta, sest see tugineb inim-

häälel ja just seetõttu on see pikk protsess, orkestri puhul see nii 1993. aastal sai teist Cappella Amsterdami peadirigent ja kuns- raske ei ole. Oleme EFKga saavutanud juba üsna hea tulemuse, tiline juht ning koor tõusis sõna otseses mõttes mühinal pro- kuid peame tööd jätkama. Üks mure on see, et Eesti on väike ja fessionaalsete ja nõutud kooride sekka. See oli ka teie enda siin on väga raske leida uusi professionaalseid lauljaid. suurde muusikasse tuleku aeg. Alustasin Jan Boeke 1970. aastal asutatud Cappellas 1990. aastal Kui keeruline on leida tasakaalu enda ja koori ambitsioonide ja esialgu lauljana. Mõni aeg hiljem pakkus Boeke mulle abidirigendi ootuste vahel? ja kunstilise juhi kohta. Aasta pärast Boeke ametlikku lahkumist ta Minu jaoks pole see probleem, sest veel enne, kui mind peadiri- ootamatult suri (1993) ja ma pidin vastutuse koori käekäigu eest gendiks kutsuti, sai repertuaaripoliitika selgeks räägitud ning loo- enda õlgadele võtma. Olime alustades poolprofessionaalne koor, mulikult oodati, et ka mina tooksin kaasa uut repertuaari, mis tänaseks oleme aga kutselise koori staatusega ning kõikjal ooda- oleks koorile arendav. Esitame palju traditsioonilist eesti koorilau- tud-nõutud, anname aastas ümmarguselt kuuskümmend kontserti. lurepertuaari, sest ma tunnen, et see on koorile väga tähtis. Mitte keegi ei oota sedasama repertuaari mõnelt teiselt Euroopa koorilt. Ometi ütlesite jah-sõna EFK-le üsna ruttu. Mis motiveeris teid Eesti repertuaar ja koori tase peab olema nagu lipp, mida tuleb tulema mitu korda väiksema palga peale, eemale metropoli- kõrgel hoida ja mille järgi EFKd maailmas tuntakse. Võõrsil laula- dest ja miks teile meeldib Eestis töötada? me tunduvalt rohkem eesti koorimuusikat kui kodus, sest seal ole- See oli aeg, mil olin otsustanud, et ei võta enam vastu peadirigendi me alati ka kultuurisaadiku rollis. Kuid repertuaar sõltub sellest, kohta ühegi koori juures, mis teeb lihtsalt tööd, ma tahtsin midagi kuhu koori kutsutakse, missugusele tuurile ja missuguse orkestriga enamat. Olin just RIASega salvestanud Stravinski “Les noces” ja – me peame sellest lähtuma. Vabadust on meil rohkem Eestis anta- mulle pakuti selle kontsertettekandeks mitmeid võimalusi. Ühel vate kontsertidega. sellisel kontserdil Oslos kohtusingi esmakordselt EFKga. See oli väga tore kogemus, sest ma tajusin kohe, et koor saab aru, mida Kõik välismaised dirigendid on sattunud vaimustusse Cyrillus ma räägin. Esinemine läks hästi ning pärast seda istusime mõnede Kreegist, sama juhtus teiega – esimesel ühisplaadil kõlab lauljatega ja koori direktori Anneli Undiga maha, et edasisi koos- Kreek säravalt koos Mendelssohniga. tööplaane arutada. Kohe pärast seda sain e-maili ja mulle pakuti Kreegi vaimulikud rahvalaulud meeldivad mulle väga, eriti meel- välja üks lühiajaline koostööprojekt. Tegime nädal aega tööd Frank dib “Taaveti laul” nr 22. Tema lühivormid on kirjutatud geniaalses Martini “Missaga” ning pärast seda tehtigi ettepanek saada koori stiilis, olles ühtaegu lihtsad ja väljendusrikkad. Võtsin eelmisel aas- peadirigendiks. tal ühte Hollandi programmi kaks Kreegi laulu, et proovida, kui- Ma teadsin, et see saab olema kõige selle kõrval, mida ma juba das need kõlavad. Kõlasid küll endiselt kaunilt, kuid mitte nii kau- nagunii tegin, raske, kuid olin juba tajunud koori vaimu, mis oli nilt kui eestlaste esituses.

muusika 5/2010 5 Teie plaadistusi ja kavu vaadates leiab veel kaks heliloojat, kes on teiega kõikide kooride juures kaasas käinud: Händel ja Martin. Rääkige, palun, sellest muusikaliselt nii kirglikuna näi- vast suhtest. Frank Martini muusikast pean ma lugu juba väga kaua, tal on mi- nu meelest tõelisi koorimuusika meistriteoseid, nagu näiteks “Missa kahele koorile”, Shakespeare’i laulud”, “Kolgata”, “Le vin her- bé” . Mind võlub tema oskus kirjutada väga väljendusrikast muusi- kat, mida ei suuda kahjuks kaugeltki paljud nüüdisaja heliloojad. Martini koorimuusikas on sees väga inimlik element: seal on liha ja veri – elus inimene, ning kui neid teoseid esitada, tunned otse- kohe tõelisi inimlikke tundeid. Händeliga on pisut teised lood, kuigi ka tema on minu silmis väga inimlik. Ent kui olin noor, ma lausa vihkasin Händeli muusi- kat ega uskunud, et ma üldse kunagi mõnda tema teost ette kan- nan. Andsin koguni lubaduse, et ma ei esita kunagi tema “Messiat”, mida praeguseks olen ette kandnud vähemalt kakskümmend viis korda. Sellega on nii nagu Hollandis jalgpalliga – sa pead valima poole: kas Ajax või Feyenoord. Nii on ka muusikas – pead valima kas Bachi või Händeli, aga kuna Holland on nii üdini kalvinistlik maa, siis enamik valib Bachi. Kuid mida ma Händeli juures tõesti hindan, on see, et ta on kirjutanud mitmed tõesti esmaklassilised oratooriumid. Ja kuigi Arvo Pärdiga Tallinna Metodisti kirikus 3. oktoobril 2009 pärast Pärdi need on kirjutatud sajandeid tagasi, on need teosed nagu 20. sajan- “Berliini missa” ettekannet. di film või teatrilavastus – nende tegelased ning nende sisemine FOTO RAINER OJASTE areng on suurepärased, see on tõesti midagi erakordset, leian ma. Selle üheks eredamaks näiteks on oratoorium “Saul” – seal on nii­ lausa hinge kinni iga-aastasel ettelaulmisel baritonide esitatud Eino sugune pinge! Bachi muusikas mina reaalset dramaatikat ja konf- Tambergi “Tuul viib õilmelt lehe ära” (Sandor Petöfi tekst, tõlge likti, mis paneb need sisemised jõud liikuma, ei näe. Ellen Niit). Ma olen siiani hämmelduses, et sellises väikeses riigis nagu Eesti on nii palju häid heliloojaid! Mõni aeg tagasi osalesin Teie puhul on alati imetletud ka teie keeletaju, suutlikkust ära Hollandis ühes riikliku tasemega komitees ja tõin sama näite: tabada keelenüansid, mis on tekstil põhinevas koorilaulus üli- Eestis on umbes miljon eestlast ja neil on mitu maailmatasemel malt oluline. heliloojat, Hollandi rahvaarvu (ca 16,5 miljonit) juures peaks meil Mul on tõesti hea keeletaju ja keeled on mind alati huvitanud. neid olema sada (!), kuid on paraku sama palju kui Eestis! Peale hollandi keele räägin vabalt saksa, itaalia, prantsuse ja inglise keelt. Koolis olid mul ka matemaatika ja keemia hinded head, kuid Teie esimesed kontaktid Eestiga said alguse juba mituküm- tõepoolest kõige paremad hinded olid mul alati võõrkeeltes. Kui mend aastat tagasi… Eestisse tulin, ostsin vestmiku ja hakkasin õppima – see oli väga See oli minu jaoks väga “eksootiline” kohtumine, sest ma ei tead- raske –, kuid häda oli hoopis selles, et kõik räägivad siin väga hästi nud Eestist midagi. Elasin toona Utrechtis ja mul paluti enda juu- inglise keelt ja mul pole sellega midagi peale hakata! res majutada mõned Hortus Musicuse liikmed. Nii kohtusingi Koori puhul kuulen ma väga hästi ära, kui lauljad hääldavad Riho Ridbecki ja Tõnis Kuurmega ja loomulikult sain tuttavaks ka mingit sõna erinevalt, ja siis ma küsin: kellel teist on õigus. Palju kõigi teiste Hortuse inimestega. Hiljem kohtusime korduvalt ja keeletööd tegime Arvo Pärdi “Kanon pokajaneniga”, sest oli väga käisin nii Hollandis kui Belgias nende kontsertidel. Mind võlus oluline tunnetada selle teksti olemust, seal peituvat valu ja aland- hortuslaste väga entusiastlik ja värske lähenemine vanamuusikale, likkust. Kuid keel on ju põhimõtteliselt samasugune heli nagu noo- mis Hollandis oli juba kaduma hakanud. Kui Eestisse tööle tulin, didki ja aeg-ajalt ma vabastan end sõna kammitsast ehk siis minu saime taas kokku ja võimalusel olen käinud ka nende kontsertidel. jaoks pole niivõrd tähtis, mida iga sõna konkreetselt tähendab, vaid kuidas see kõlab. Selline lähenemine ei annaks iialgi tulemusi, Teid Eestisse kutsudes nähti teis eelkõige kontserttegevuse kui ma töötaksin kooriga, kel poleks, nagu minulgi, lauldava teks- elavdajat, kuid loomulikult eeldatakse ka ühiste helikandjate tiga emotsionaalset sidet. Aga teisalt, muusika peab jutustama ilmumist. Teil olevat plaadistamiseks n-ö hea nina. mulle loo ka siis, kui ma ühestki sõnast aru ei saa, ja parimal juhul Mitte keegi maailmas, mina kaasa arvatud, ei igatse ilmselt veel üht see just nii ongi. Bachi “Matteuse passiooni” salvestust. Ma tahan teha asju pisut tei- siti, aga see ei tähenda, et tahaksin neid pea peale pöörata. Kuid Eestlaste suhtumine oma keelde on tihti kahetine – kord meile Bachi puhul teen ühe erandi – tahaksin väga salvestada tema tundub, et see on imekena, siis jälle, et eesti keeles lauldes ei Missa h-moll (BWV 232), sest ma arvan, et mul on tänaseks ole- löö maailmas läbi, ja nii aina edasi. mas varasematest salvestustest pisut erinev nägemus ja tunnetus. Olge rahulikud, teile endile sobib see ju suurepäraselt! Muidugi on Minus on pisut sellist avastajaverd, tahan leida üles kõrgetasemeli- seda keelt raske õppida ja rääkida. Olen täiesti aus öeldes, et mulle se muusika, mis on veidi “unarusse jäetud”. Mul on plaadistuste tundub, et eesti keel sobib enim väikevormide jaoks. Mul võttis alal tõesti mõned unistused, üks suurimaid neist on salvestada mi-

6 muusika 5/2010 dagi Stravinski hilisemast loomingust, et kuulaja saaks tõesti öelda: “Vau!” Kuid koorimuusikas on väga raske leida asju, mida poleks DANIEL REUSS juba salvestatud, kuigi tõtt-öelda on paljud neist väga keskpärasel Sündinud 2. juulil 1961 Hollandis Leidenis. Õppinud tasemel. Orkestridirigentidel pole tavaliselt neid “töövahendeid”, mis kooridirigeerimist Rotterdami konservatooriumis Barend on hädavajalikud koorist maksimumi kättesaamiseks, ja kahjuks po- Schuurmani dirigeerimisklassis. le ka kõik koori ees seisvad inimesed dirigendid, vaid koorijuhid. Ma loodan väga, et suudan oma kogemuste najal salvestustes vajali- Karjäär: kud kõlavärvid kätte saada. Kuulates esimest korda Martini 1982–2007 Arnhemi vanamuusikakoori asutaja ja diri- “Kolgatat”, ei olnud ma algul sugugi kindel, et see on väga hea teos. gent. Kuid mu süda tõesti rõõmustab nüüd selle plaadi üle. 1988–1998 juhatas kammerkoori Venus (Holland). Mulle meeldib, kui koor kõlab läbipaistvalt, mitte kliiniliselt 1990–1997 juhatas Hollandi Üliõpilaskoori. puhtalt, aga selgelt, et kõla poleks liiga “tume ja laagerdunud”. Hääl 1990. aastast alustas Cappella Amsterdamis lauljana, sai peab kõlama kirkalt, kuid väljendusrikkalt, nii et publik saalis tun- juba samal aastal koori kunstiliseks juhiks ja abidirigen- neks, et see puudutab teda. Kui inimesed laualavad n-ö kogu süda- diks. Alates 1993. aastast Cappella Amsterdami peadiri- mest, kuid ma ei kuule seda, mis partituuris kirjas, siis on selles mi- gent ja kunstiline juht. nu jaoks liiga palju emotsioone ja vähe muusikat. 1993–2000 õppejõud Amsterdami Sweelincki-nimelises konservatooriumis. …nagu meie laulupeol? 2003–2006 Berliini RIAS-kammerkoori peadirigent. Need on kaks täiesti eri asja – muusika, mida tehakse kontserdisaa- 2008 kuni tänaseni Eesti Filharmoonia Kammerkoori lis, ja see, mida tehakse laulupeol. Laulupeol on see n-ö kogu süda- kunstiline juht ja peadirigent. mest laulmine omal kohal. Kahjuks olin ma laulupeol ainult esime- sel päeval, kuid ma pole midagi sellist oma elus varem näinud. Olin * Koos EFKga on Reuss kahel esimesel hooajal esinenud küll näinud DVD-d, kuid see oli ikka väga muljetavaldav vaatepilt! Šotimaal, Austrias (sh Viini Konzerthausis), Itaalias, Oli tore, et professionaalsed koorid peol osalesid, kuigi minu mee- Saksamaal (Schwetzingeni festivalil), Prantsusmaal (festi- lest on see pidu eelkõige inimestele, kes lihtsalt laulda tahavad, ja valil L’Eté musical), Hollandis, Šveitsis, Soomes, seepärast polnud esimese päeva kava minu arvates väga õnnestunult Horvaatias, Venemaal ja Lätis. kokku pandud. Kui esitatakse teost ja rahvas lihtsalt lahkub – ma ei usu, et ainult vihma pärast, hea muusika hoidnuks neid kõigest hoo- * Eesti heliloojatest on Reuss esitanud Arvo Pärdi, Erkki- limata paigal –, siis pidi midagi viltu olema. Kui tahta teha midagi Sven Tüüri, Cyrillus Kreegi, Mart Saare, Veljo Tormise, väga huvitavat, tuleks seda teha Estonia kontserdisaalis, laulupeo re- Galina Grigorjeva, Tõnu Kõrvitsa ja Ülo Kriguli loomin- pertuaar peaks puudutama iga peolist. Laulupidu on teie laulukul- gut. tuuri alustala, just sellel see minu arvates püsib – inimesed tulevad kokku ja laulavad, sest nad lihtsalt tahavad koos laulda! See on eest- Salvestused laste identiteedi jaoks oluline ja suure tähendusega sotsiaal-kultuuri- * Eesti Filharmoonia Kammerkooriga “Psalms. line nähtus ning seda oli tõesti tunda. Mendelssohn/Kreek” ja Frank Martin “Golgotha” (koos ERSO ja Cappella Amsterdamiga). Kui rääkida elust kui teel olemisest, siis kuhu teie praegu teel * Berliini RIAS-kammerkooriga on Reuss salvestanud olete? mitmeid nimekaid auhindu (Diapason d’or de l’année, Oh, see on üsna filosoofiline küsimus… No ütleme nii, et olen oma- 2004; Choc du Monde de la Musique, 2004; saksa plaadi- dega sealmaal, et tahan teha ainult seda, millel on tähendus ja mis kriitikute auhind, Echo Award, 2008) pälvinud helikand- jääks kuuljaile unustamatuna meelde. Ma ei taha teha muusikat jaid Martini ja Messiaeni loominguga. “iga hinna eest”, vaid tahan olla õnnelik, tehes seda, mida suudan ja * Cappella Amsterdamiga Ligeti “Lux Aeterna” (Diapason oskan. d’or de l’année, 2008).

Kui avar on teie enda muusikaline maitse, mida ja kas te üldse Külalisdirigendina on Reuss juhatanud paljusid maine- kuulate? kaid muusikakollektiive, nende hulgas Concertgebouw’ Kodus ma koorimuusikat muidugi ei kuula, samuti mitte popmuu- kammerorkester, Berliini Akademie für Alte Musik, sikat. Klassikalisest muusikast kuulan näiteks Brucknerit ja armas- Concerto Köln, Schönberg Ensemble, Hollandi Raadio tan väga tangomuusikat. koor, Collegium Vocale Gent, Balthasar Neumann-Choir, SWR Vokalenansamble Stuttgart, Stavangeri Sümfoonia­ Olete publikule pakkunud palju elamusi üle maailma, kuid millal orkester, Nieuw Ensemble, Prometheus Ensemble jt. ise viimati tõelise elamuse osaliseks saite? Mõlemad elamused on üsna värsked, üks neist, mis mind tõesti vä- * 2007. aastal debüteeris Reuss Inglise Rahvusooperis ga liigutas, oli kontratenor Michael Chance’i esinemine Münchenis, Händeli ooperiga “Agrippina”. kus ta laulis “Es ist Vollbracht” Bachi “Johannese passioonist” ja tei- * Reuss on juhendanud mitmeid kursusi ja meistriklasse ne Sinfonietta Riga viimane kontsert. Prantsusmaal (kooribiennaal Cité de la Musique’is), Saksamaal ja Šveitsis (Pierre Boulezi kutsel Luzerni festi- Missugune on maailma kõige ilusam heli? vali suveakadeemias). See naeru- ja nutusegune heli, mida kuulsin, kui mu naine Maria sünnitas meie tütre Sarah.

muusika 5/2010 7 BAGATELLID * maailm

NELE-EVA STEINFELD pianist

Müncheni Filharmoonikute peadirigen- ge ning talle on suur au käia kunagise pea- diks saab Lorin Maazel dirigendi Sergiu Celibidache jälgedes. Müncheni Filharmoonikud annavad oma kodulehel teada, et hooajast 2012/13 saab Metropolitan Opera sai eraisikult kin- orkestri uueks peadirigendiks Lorin giks 30 miljonit USA dollarit Lahkunud patriarh Wolfgang Wagner tradit- Maazel (79). Tunnustatud ameerika diri- Filantroop Ann Ziff (63) annetas New sioonide jätkaja tütar Katharinaga. gent sõlmis orkestriga lepingu märtsi lõ- Yorgi Metropolitan Operale 30 miljonit FOTO INTERNETIST pul. Orkestri praegune peadirigent dollarit, mis on ooperimaja ajaloo suurim Christian Thielemann oma lepingut ei pi- annetus eraisikult. Meti mänedžeri Peter tud rahvusvaheliselt väljapaistvale heliloo- kendanud ning hooajast 2012/13 saab te- Gelbi sõnul tuli kauaaegse toetaja Ann jale, interpreedile või muusikateoreetikule, mast hoopis Dresdeni Staatskapelle kuns- Ziffi annetus just õigel hetkel, mil rahahä- kes on andnud maailma muusikaellu suu- tiline juht. da oli haripunktis. See ei kata küll kogu re panuse. Varem on Siemensi preemia Müncheni Filharmoonikud nimetavad puudujääki, ent on suureks abiks kunsti- pälvinud sellised muusikud nagu Benja­ oma kodulehel Maazelit üheks maailma liste plaanide teostamisel. min Britten, Mstislav Rostropovitš, Her­ parimaks dirigendiks, kel on oluline roll Tavaliselt soovivad eraannetajad, et bert von Karajan, Leonard Bernstein, Müncheni kultuurielus. Varasematel aasta- nende kingitud summa eest viidaks ellu Daniel Barenboim, Anne-Sophie Mutter tel on Maazel juhatanud Müncheni Filhar­ projekte, mis kannaksid annetaja nime, ent jt. moonikuid külalisdirigendina, ent Münche­ Ann Ziff seda ei soovi. Tema piiranguteta Michael Gielen on tegutsenud kümme ni kui linnaga oli ta tihedamalt seotud aas- annetuse eesmärk on üldotstarbeline ning aastat Frankfurdi ooperimaja juhi ning tatel 1993–2002, mil tegutses Baieri Ring­ see moodustab kümnendiku ooperimaja 1977. aastast alates Frankfurdi linna muu- häälingu sümfooniaorkestri (Symphonie­ aastasest ülalpidamiskuludest. Kuigi Metro­ ­ sikajuhina, kujundades tugevalt sealse orchester des Bayerischen Rundfunks) pea- politani ooperimaja pole jäänud puutumata muusikateatri traditsioone. Samuti on ta dirigendina. majanduslangusest, on vaatamata raskuste- olnud Rootsi Kuningliku Ooperi ja Belgia Prantsusmaal sündinud ning varases le tuldud viimastel hooaegadel välja uute Rahvusliku Sümfooniaorkestri kunstiline lapsepõlves Ameerikasse kolinud Lorin lavastustega, mida on tänu HD-ülekan­ne­ juht ning Madalmaade Ooperi peadirigent. Maazel alustas dirigeerimisõpinguid seits- tele levitatud kogu maailma kinodes. Tänu Töös orkestritega on Gielen alati suurt rõh- meaastaselt ning kogus kuulsust imelapse- kinoülekannetele on etendusi vaadanud ku pannud nüüdismuusikale. Siemensi na. Orkestri ees debüteeris ta 8-aastaselt publiku arv viimastel aastatel kolmekordis- fond nimetab Gielenit dirigendiks, kes mit- ning 12-aastaselt juhatas ta kontserditur- tunud. te üksnes ei teeni kultuuri- ja muusikaelu, needel juba Ameerika tähtsamaid orkest- Ann Ziffi sõnul on lubamatu, et maail- vaid kujundab ja muudab seda. reid. Maazeli dirigenditeel on mitmeid olu- ma juhtiv ooperiteater peab oma eelarves Auhinna üleandmise pidulik tseremoo- lisi pidepunkte: Berliini Ooperi kunstiline kärpeid tegema. Tema arvates on see kultuu- nia leiab Münchenis aset 5. mail ning es- juht (1965–1971), Clevelandi sümfooniaor- ripärandi kahjustamine ning ta on võtnud makordselt auhinnagala ajaloos esitatakse kestri peadirigent (1972–1982), Viini missiooniks kõrgete kultuuristandardite säi- kolme helilooja teosed, kes pälvisid tänavu Rahvusooperi juht (1982–1984) ja Pitts­ litamise. Ann Ziff on Metropolitan Opera Siemensi heliloojapreemia, nendeks on burghi sümfooniaorkestri peadirigent nõukogu liige juba 1994. aastast alates. Selle Pierluigi Billone, Arnulf Harrmann ja (1988–1996). Oma dirigendikarjääri abso- aasta maist hakkab ta tegutsema nõukogu Oliver Schneller. Tänavu on Siemensi fond luutseks tipuks peab Maazel aga New Yorgi kaasjuhatajana, võttes järgmisel aastal üle ju- toetanud kaheksakümmet projekti kuue- Filharmoonikute peadirigendi ametit, kus hataja koha. Ta on ka tegev Lincoln Centeri teistkümnes riigis kokku 2,3 miljoni euro ta tegutses aastatel 2002–2009. Ta on väit- ja Carnegie Halli juhatuses. ulatuses. nud, et pärast New Yorgi Filharmoonikute Dirigent Michael Gielen võitis Ernst von juurest lahkumist ei pea ta püsiva töökoha Suri Bayreuthi ooperifestivali kauaaegne Siemensi preemia omamist enam tarvilikuks, ent ometi ootab juht Wolfgang Wagner teda nüüd ees koostööleping Münchenis. Ernst von Siemensi Muusikafond premee- Richard Wagneri lapselaps Wolfgang Lorin Maazeli sõnul on Müncheni ris saksa dirigenti Michael Gielenit 200 Wagner (1919–2010), kes oli üle poole sa- Filharmoonikute peadirigendi positsioon 000 euro suuruse auhinnaga. Tegemist on jandi kuulsa Bayreuthi ooperifestivali tänapäeva klassikalise muusika maailmas maineka rahvusvahelise muusikaauhinna- eestvedaja, suri 90 aasta vanuselt. Bayreut­ üks mainekamaid. Tema sõnul on orkestri ga, mille puhul tõmmatakse tihti parallee- hi festivali rajas 1876. aastal Richard ajalugu väärikas ja kunstiline tase väga kõr- le Nobeli auhinnaga. Preemia on suuna- Wagner oma ooperite lavastamiseks.

8 muusika 5/2010 Praeguseks on sellest kujunenud üks suurimaid suvi- seid muusikafestivale. Pärast Richard Wagneri surma juhtis Bayreuthi fes- tivali tema abikaasa Cosima ning 20. sajandi algusaas- tatel nende poeg Siegfried. Pärast Siegfriedi surma ju- hatas ooperivägesid tema abikaasa Winifred Wagner, kes oli muuhulgas Adolf Hitleri lähedane sõber. Hitler külastas tihti nende perekonda ja muidugi ooperieten- dusi. 28. MAI Wolfgang Wagner sai muusikahariduse Berliinis. Kui pärast sõja lõppu otsustati 1951. aastal taas festivali korraldama hakata, sai Wolfgangist koos oma venna VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIDA Wie­landiga selle juht ning nende antisemiidist ema tõrjuti ooperimaja juhtpositsioonilt eemale. Mõlemad HOOAJA LÕPETAMINE vennad tegutsesid ooperite lavastajana, ent Wielandi peeti sel alal andekamaks, tema lavastused olid uuen- duslikumad ning said parema kriitika osaliseks. Kui Wieland 1966. aastal suri, sai Wolfgangist Bayreuthi festivali ainujuht. Ta kutsus Bayreuthisse maailmakuul- 19:00 “Hinged rändavad kevadeti” said ooperilavastajaid ja dirigente ning jätkas lavastaja- Kulno Malva akordionimuusikast tööd ka ise. Wolfgang Wagneri juhiaja väljapaistva- maks saavutuseks peetakse Patrice Chéreau “Nibe­ kantud kkontsert-etendusontsert-etendu lungide sõrmuse” tetraloogia lavastust 1976. aastal, mi- 20:30 Vägilasedägilased ja MägilaseMägilasedd da BBC vahendas 1980. aastal ka laiemale publikule. Peagi võib Bayreuthi ooperifestivali puhul rääkida Pilet 75/5050 150-aastasest traditsioonist, mida on üleval hoidnud üks suguvõsa ja üks perekond. 2008. aastal võtsid festi- www.folk.eek.eee vali juhtimise üle Wolfgang Wagneri tütred Katharina ja Eva ning Wagneri suguvõsa saaga klassikalise muu- sika maastikul jätkub täispööretel.

Esimene naiskontsertmeister Viini Filharmoonikute ajaloos Esmakordselt orkestri auväärses ajaloos sai Viini Filharmoonikute kontsertmeistriks naine. Bulgaaria päritolu viiuldaja Albena Danailova prooviperiood Viini Riigiooperi orkestri kontsertmeistrina algas 2008. aastal. Teadupärast läbivad kõik muusikud, kes tahavad saada Viini Filhar­moonikute ridadesse, selli- se prooviaja. Danailovaga vormistati aga hiljuti le- ping, mis määras ta Viini Filharmoonikute kontsert- meistri kohale. 1842. aastal loodud Viini Filharmooni­kud koosnes ligemale sada nelikümmend aastat ainult meesorkest- rantidest. 1980. aastatel hakkasid orkestri ridu täienda- ma üksikud naismuusikud, kellest said orkestri täieõi- guslikud liikmed alles 1997. aastal. Värske juhtum tekitas muusikamaailmas märkimis- väärset sensatsiooni ning on avaldatud arvamust, et Albena Danailova sai kontsertmeistriks ainuüksi selle- tõttu, et ta on naine. Viiuldajanna on enda sõnul aga väga õnnelik, et talle on antud võimalus olla sellise suurepärase orkestri eesotsas, ning talle pole tähtis mit- te muusiku sugu, vaid professionaalne tase. Albena Danai­lova valiti välja mitmevoorulisel konkursil, kus temaga võistles kolmteist viiuldajat.

muusika 5/2010 9 P aus Leiutaks keegi ometi kokkupandava klavessiini! Pärast kümneaastast pausi Julia Ageyeva Hessiga vesteldes

MAILIS PÕLD vabakutseline Iga klavessiin on eriline ja erinev, pilli ja mängija suhe aga lähedane. FOTO VAHUR LÕHMUS

led üle pika aja Eestis, st oled juba vist ikka meeldis, aga mitte nüüd nii väga, et mustuses, et ei märganudki väsimust. Esi­ peaaegu aastapäevad paigal, mitte ennast harjutama sundida. Kodus vaatasid mest korda elus tundsin, et tean, kes ma aga, pilet taskus, kohe jälle ära len- ema-isa ainult seda, et kõik lood oleksid iga olen ja mida tahan ja et olen keskkonnas, damas.O Muidugi, nagu vanast mäletan, on päev viis korda läbi mängitud – mängisin kus minust saadakse aru. paigalpüsi sinu puhul suhteline mõiste, sil- siis nii kiiresti, kui vähegi jaksasin, et saaks Pärast Otsa kooli läksin õppima Amee­ mapete, mille varjus ei lakka hetkekski liiku- ruttu vabaks. Aga mida edasi, seda rohkem rikasse. Kuidas ma sinna läksin, on omaet- mine. Hiljaaegu käisid Moskvas, 1.– 10. hakkasin muusikat vihkama. Ja siis juhtus te lugu, mis tagasivaates meenutab telese- veebruarini toimus seal Andrei Volkonski midagi ettearvamatut... Sõitsime emaga riaali. Igatahes sattusin 1998. aastal Arizo­ nimeline esimene rahvusvaheline klvessinis- Siberisse vanaemale külla ja seal avastasin, et nasse, Arizona State Universitysse. ASUs oli tide konkurss. Jõudsid finaali, said diplomi. mu sõbranna on klaverisse lausa armunud! tollal 40 000 tudengit (praeguseks 68 000), Kui mulle kirjutasid, mainisid, et eriti olnud Ta mängis mulle ühte Bachi väikest prelüü- muusikat õppis neist umbes 600. Muusi­ sul südamel Bachi E-duur kontsert... di, c-moll BWV 999, ja kuidagi nagu tema kute käsutuses on kaks suurt õppehoonet Igatsesid seda päikeselist ja rõõmuküllast kõrvade ja säravate silmade kaudu tundus kolme saali, ooperisaali ja enam kui kolme teost orkestriga mängida. Mul läks hinge, et mullegi, et see on üks ilusamaid asju maail- tuhandekohalise auditooriumiga. Algul sul oli Bach südamel – mitte kolmas voor, mas. Kirjutasin selle loo endale isegi ümber sarnanes kõik muinasjutuga, aga tegelikult vaid selle sisu. ja võtsin Eestisse kaasa. Selleks ajaks olin ju- olid bakalaureuseõppe aastad USAs mu elu ba lastekooli viimases klassis. Ütlesin Ellen kõige raskemad aastad. Avastasin, et klave- Oled õppinud Eestis ja Ameerikas, ela- Kastanile, et mulle on muusika tõepoolest rikool ja üldine mentaliteet on hoopis eri- nud Tallinnas, Phoenixis, San Franciscos, meeldima hakanud ja ma tahaksin edasi õp- nev sellest, millega olin üles kasvanud. New Yorgis. Kuna mul on koolide vastu pida. Mäle­tan siiamaani ta jahmunud nägu... Oma pedagoogiga ei leidnud ma kuidagi nõrkus, siis äkki räägid hakatuseks oma Aga olen talle väga tänulik, et ta võttis mu ühist keelt ja äkki olin täiesti omaette ega õpingutest – Eestis ja ookeani taga. huvi tõsiselt, toetas mind igati ning uskus teadnud, kust oma ideedele tuge saada. Ema pani mind Nõmme lastemuusikakoo- minusse. Jäin Nõmmele veel üheks aastaks Tundsin tohutut puudust mentorist, sest te- li, õppisin Ellen Kastani juures. Ema jaoks ja hakkasin metsikult harjutama. gelikult olin ju selleks ajaks klaveriga tõsi- oli väga tähtis, et ma saaksin õppida seda, Järgmised neli aastat Otsa koolis oli selt tegelnud ainult viis aastat. Hakkasin mida tema oli väga tahtnud, kuid polnud hullumeelne aeg, sest samaaegselt käisin ka eksperimenteerima, kohustuslike ainete saanud. Ega ta tulevikuplaane muusikaga Humanitaargümnaasiumis. Klassijärjekor­ kõrval õppisin klavessiini, orelit, klaveri- sidunud, aga ta rääkis mulle tihti, et hari- rad olid meeletud, ainuke võimalus harju- häälestamist ja -mehaanikat; mängisin tud inimene peaks tundma tähti, numbreid tada oli kas varahommikul või hilisõhtul, continuo’t päris mitmes barokkooperis, na- ja noote. Nõmmel oli mõnus õhkkond ning tihti käisin ka Nõmmel. Vahel magasin ai- gu näiteks Purcelli “Dido ja Aeneas”, mul oli tore seal olla, eks mulle muusika nult kolm-neli tundi, aga olin sellises vai- Monteverdi “Poppea kroonimine”; teiste

10 muusika 5/2010 hulgas oli ka Händeli “Xerxes”. Püüdsin en- siini õppida juba küps. Tegelikult oli üks- selt täpse rütmi ja isikupäraga. Olen temaga nast uuel kujul leida, aga samas oli hirm ka kaks semestrit klavessiinitunde ASU pia- kohtunud meistrikursustel ja festivalidel endiste ideedega hüvasti jätta. Bakalaureuse nistidele õppekava järgi kohustuslik. Rootsis ja Belgias ning tunnen, et ta on järel jäin ASUsse veel kaheks aastaks Proovisin ka orelit, aga klavessiin meeldis mind kõvasti mõjutanud. 2006. aastal oli ta (2002–2004) ja hakkasin tundma, et olen iga päevaga aina rohkem. Klavessiini­ muide Leipzigis Bachi konkursi žüriis. õiges kohas. Magistrikraadi tegin nii kla- õppejõult John Metzilt leidsin ka väga vaja- Ameerikas olen teda korduvalt kuulnud. vessiini kui ka kammermuusika erialal ja likku tuge oma muusikalistele arusaamade- mulle tõesti meeldis selline balanss! Kuna le. Mida rohkem ma klavessiinile pühendu- Aga side ajastute ja loojatega? olin kammeransambli õppejõu assistent, sin, seda rohkem leidsin peensusi, mis Vist ei ole nii, et mõne ajastu muusika meel- saatsin klaveril kümmet instrumentalisti ja mind vanamuusika külge sidusid. Meeldis diks tunduvalt rohkem, pigem on mul lem- vokalisti. Mängisin läbi tohutult repertuaari see, kui eriline ja erinev on iga klavessiin, mikheliloojad, kes vahetuvad ühes mu aru- ja avastasin, kui väga meeldib mulle an- kui palju lähedasem on pilli ja mängija su- saamisega elust. Praegu on nendeks Bach, samblimäng. ASU-aja tähtsaimad õppejõud he. Hea mängija peab oskama klavessiini Mozart, Brahms, Rahma­ninov. Nende muu- on minu jaoks olnud John Metz (klaves- häälestada ja hooldada, seega tunneb ta sikat naudin piiritult. Aga siis on veel hulga- siin) ja Eckart Sellheim (kammermuusika). oma pilli seest ja väljast. Meel­dis, et vana- liselt teoseid (sealjuures 95 protsenti mu en- Doktoriõppeks valisin 2004. aastal muusikas on sedavõrd palju ruumi impro- da repertuaarist), millesse ma armun sõltu- Stony Brook University New Yorgis. Valikul viseerimiseks, pabistamiseks samavõrra jäl- mata sellest, kas tegu on vana- või nüüdis- lähtusin peamiselt sellest, et klavessiini le vähem.Vana­muu­sikaga ei tegele nii arvu- muusikaga, klavessiini-, klaveri- või kam- õpetab seal Arthur Haas, tundsin, et tahan kalt muusikuid kui klassikalisel suunal, merteosega. Teost omandades peab ju leid- õppida just tema juures; teadsin et Stony mõttetu pinge pole nii suur, suhtumine ja ma midagi, mis teeb sellest sinu teose, ainu- Brookis on tugev kammermuusika osa- õhkkond on palju lahkem, esmatähtis pole laadse ja kordumatu. Klavessiini­reper­ kond, kus õpetavad Emerson Quarteti liik- mitte soolo-, vaid koosmäng. Aina rohkem tuaariga on selline huvitav asi, et päris tihti med, ühtlasi lootsin klaveriga jätkata. Stony meeldib mulle avastada barokkmuusika re- hakkan lugu õppima, ilma et oleksin seda Brooki doktorantuur on väga omapärane toorilisust, tajuda, kuidas see muusika rää- varem kuulnud. Ja nii tekib juba esimese isegi USAs kehtivate programmidega võr- gib. Ja siis veel üks naljakavõitu detail: kla- tutvumise ajal kujutluspilt, mida miski pole reldes. Interpreetide jaoks peetakse kõige vessiinil omandavad mu sõrmed muusikat veel mõjutanud. See on täiesti maagiline tähtsamaks esinemisi, kraadi saamiseks palju kiiremini kui klaveril, tihti suudavad protsess. Hiljem on aga muidugi huvitav nõutakse kuut kontserti, millest üks on näi- nad põhipilti edasi anda peaaegu kohe ning kuulata teisi esitusi ja võrrelda. teks loengkontsert, teine ainult nüüdis- uus teos kõlab viisakalt juba esimesel-teisel muusikast, kolmas ainult vanamuusikast, päeval – sealt edasi on ju aga kogu tööprot- Mis teid pidi jõuab sinuni nüüdismuusika? siis üks ainult kammermuusikast… Samad sess põnev ja haarav! Klaveriga esineb mul Nüüdismuusikat olen ma palju mänginud nõuded laienevad kõikidele erialadele. Igal seevastu vaimustuse langust, paar esimest ja arvan, et sellel on väga tähtis koht. Uus doktorandil on kaks põhiõppejõudu, üks nädalat ei küüni sõrmed väljendama kau- muusika on klavessiinile otsekui sillaks tä- on teoreetik, teine praktik, ja nad osalevad geltki seda, mida kõrv nõuab. Tegelikult nasesse päeva, see annab antiiksele pillile võrdselt. Mul on igati vedanud, teoreetikust tunnen klaveri, just kammermuusika järele värske näo ja kõla. Meeleldi lülitan alati õppejõuks on mul musikoloog Sarah suurt igatsust. Igatsen kokkupuudet selle kas või ühe kaasaegse teose oma kavva – Fuller. Praeguse seisuga olen Stony Brooki tunde- ja mõttemaailmaga, mis avaneb näi- leian, et publik kuulab siis kontserti hoopis doktorant – üks kontsert on veel jäänud, teks Brahmsi triodes või Rahmaninovi teise perspektiiviga, paljudele on muide pool kavast tuleks lauljaga kahasse, teine Tšellosonaadis. üldse üllatuseks, et klavessiinil on olemas pool aga klavessiini soolorepertuaarist. tänapäevane repertuaar. Klavessiinile on Plaanin seda korraldada tuleval aastal. On sul klavessinistide hulgas mõni erili- kirjutanud ka mõned väga tuntud heliloo- ne lemmik? jad, näiteks de Falla, Poulenc, Ligeti, Mulle pakuvad huvi seosed ja siirdumi- Pierre Hantaï on minu meelest üks huvita- Xenakis. Mul kipub olema nii, et tõeliselt sed. Su üleminek klaverilt klavessiinile… vamaid klavessiniste. Ta valdab fantastilist huvitavat repertuaari, ja sageli heliloojatelt, Räägi sellest õige lähemalt. artikulatsioonipaletti, mille abil klavessiin kelle nimegi pole varem kuulnud, avastan Arvan, et esialgu armusin Bachi muusikas- rääkima panna. Võib-olla barokiajastul eel- kas kolleegide kaudu või lihtsalt raamatu- se – sealt sai ju alguse mu tõsine muusika- datigi muusikalt sellist retoorilisust? Hantaï kogudes maad kuulates. Üks omapärase- huvi. Otsa koolis sattusin Reinut Teppi mäng on ekspressiivne ja energiline ning maid lugusid mu repertuaaris on Enid kammermuusika klassi ja tema vanamuusi- klavessiin heliseb tal nii avaralt ja loomuli- Sutherlandi ligi 45 minutit kestev “eepos” kavaimustus nakatas ka mind. Ta andis kult! Ta salvestused on mulle alati avastu- “Trouble in Venice” võimendatud klavessii- kuulata Ton Koopmani, Les Arts Flo­ris­ seks, Pariisis kuuldud kontsert jääb aga nile, klaverile ja videole. Meelisteoseks on sants’i ja teiste barokimaailma tippude lin- eluks ajaks meelde. Taanlane Lars Ulrik mul William Penni “Fantasy”, kus kõrvuti distusi. Juba siis meeldis mulle tohutult see Mortensen on fantastiline klavessinist. minimalistlikkuse taotlusega kohtab ka ter- kergus, elavus, ekspressiivsus ja energia, Temast paremat continuo-mängijat ma au- vet klaviatuuri hõlmavaid klastreid, mille mis neist salvestustest kiirgab. Amee­rikasse salt öeldes ei teagi. Ansambli­män­gus naka- mängimisel tuleb küünarnukid appi võtta. minnes oli mul soov kas orelit või klaves- tab ta kõiki oma vapustava energia, äärmi- See on ka visuaalselt köitev teos. Siis on

muusika 5/2010 11 P aus veel rida vahvaid džäss- ja popmuusikasea- vaimustav tunne. Juba lihtsalt niisama saa- oleks nii, nagu sinul vaja. Leipzigis Bachi deid, näiteks Don Angle kogumikes. lis viibides – ja mõeldes sellele, kes seal konkursil läksingi sellega alt, et ei kontrolli- Ka mu mõlemas koduülikoolis on nüü- kõik mänginud on! – tundsin täiesti erilist nud, sain oma veast alles siis aru, kui olin dismuusika au sees. Arizonas toimub igal energiat. Bachi E-duur kontsert BWV 1053 juba mängima hakanud. Kohutav tunne, aastal kaks ainult nüüdismuusikale orien- oli kogu kavas mu vaieldamatu lemmik ja lugu kõlas täiesti absurdselt. teeritud koolisisest konkurssi; Stony Broo­ soov mängida seda orkestriga stimuleeris kis, kus on tugev kompositsiooniosakond, mind ka konkursiks valmistumise ajal. Päris oma klavessiini sul veel pole, aga tulevad aga iga-aastasel kontserdil esiette- Orkester või õigemini ansambel Zolotoi millist pilli sa endale ideaalis sooviksid? kandele teosed, mis üliõpilastest heliloojad Vek koosnes viiest muusikust (iga partii Sellele küsimusele pole kerge vastata. on pühendanud oma kooli interpretatsioo- peale üks). Meil oli üksteisest kerge aru Sõltub nii repertuaarist kui ka mõnest nikateedri tudengitele. Iga nelja aasta ta- saada, tundsin, et kuulun nende hulka. puhtpraktilisest aspektist. Ideaalis tahaks gant toimub USAs Aliénor Harpsichord Suhtlesime ka konkursiväliselt, loodan, et sellist pilli, mille peal võiks mängida üks- Composition Competition, kus konkureeri- kontakt säilib ja saame ka tulevikus koos kõik mida ja et pill oleks samas kerge ja vad uudisteosed klavessiinile. Konkursi eest- esineda! kompaktne. Leiutaks keegi ometi kokku- vedajaks on Elaine Funaro, mõnikord olen pandava klavessiini! Klavessiinitüüpe on ju repertuaari osas ka temalt nõu küsinud. Kuna sul on konkursikogemusi nii pianis- mitmeid: prantsuse, flaami, saksa, itaalia, ti kui ka klavessinistina, siis, kas pabista- kusjuures need on vaid põhimudelid. Ja iga Keda sa Moskvas kuulasid ja kus te män- misel ja pabistamisel on vahe? klavessiinitüüp kirgastab just oma rahvusli- gisite? Et ma pole juba mitu aastat sooloklaverit ku muusika omapära. Näiteks varases itaa- Aega ja energiat jätkus vaid väheste kuula- mänginud, siis saan vaid vanade muljete lia muusikas on tihti vaja plahvatuslikku miseks. Eriti jäi meelde Stanislav Gres põhjal rääkida. Tundub, et klaverit mängides kõla ja itaalia pillide ehitus seda võimal- Moskvast; tema mäng pakkus küpsemat kartsin kõige rohkem mäluprobleeme, võib- dabki. Seevastu prantsuse barokk, kus on tõlgendust, aga samas oli ka vahvat entu- olla ka tehnilisi äpardusi. Samas nõuab kla- vaja laulvust ja pikka resonantsi, kõlaks siasmi, mis muutis ta interpretatsiooni nii ver ikka kogu käe rakendamist ja see nagu itaalia pillil väga kohmakalt, ja vastupidi. elusaks. Kahjuks ei pääsenud ta kolmandas- annab kätele julgust, aitab saavutada vaba- Muidugi leidub nii-öelda tolerantsemaid se vooru. Kolmanda koha võitnud Maksim dust, stabiilsust. Ning kui juba mängid, siis flaami või saksa pille, millel saab mängida Jemeljanõtševit kuulsin alles lõppkontserdil, see julgus rahustab, võtab üleliigse närvi peaaegu kõike, aga siis on veel manuaalide sest ta esines igas voorus vahetult enne maha. Klavessiinil aga on kõlatekitamine nii küsimus: kas üks või kaks? Ühemanuaalne mind. Põhierialalt on ta hoopis dirigent, aga erinev ja vajab täiesti kerget ja lõdvestatud pill on odavam, väiksem ja kergem – väga mängib ka klaverit ja haamerklaverit. Lisaks käsi- ja õlavart, nüansside kontroll lähtub oluline aspekt, sest pilli on ju vaja tihti õnnestus mul kuulata üht kontserti, kus esi- enamjaolt vaid sõrmedest ja randmest. Ja transportida. Samas ei võimalda ühema- nesid ajalooliste klahvpillide osakonna lõpe- kui klavessiinil hakata kasutama nii-öelda nuaalne mudel haarata kogu sooloklavessii- tanud Maria Uspens­kaja ja Aleksei Ševtšen­ kaalukat klaverikätt, siis ta enam ei laula, ni repertuaari. Ideaal­varian­dina ongi palju- ko. Mõle­mad on Brügge vanamuusika kon- mehhanism hakkab koputama ja baroki- del klavessinistidel kasutusel kaks klavessii- kursi laureaadid ja Moskva konservatooriu- ajastule omased artikulatsioonivõimalused ni: kõlaliselt äkilisem ühemanuaalne pill, mi õppejõud. Noh, aga see on juba tõeliste lihtsalt kaovad ära. Vaat just seda kergust ja mis sobib hästi ka ansamblimänguks, ja ka- kunstnike mäng! lõdvestunud olekut on mu meelest nii ras- hemanuaalne mahedama kõlaga pill ulatus- Esimene voor toimus hubases konve- ke saavutada, eriti esinemise alguses, kui liku repertuaari tarvis. Kuna kaks pilli tun- rentsisaalis, mis mahutab umbes neliküm- lava ei tundu veel omasena. Selles suhtes dub meie perele üsna ebareaalne, siis olen mend inimest. Nii vanaaegse interjööri kui on lihtsam, et klavessiini saab mängida juba mitu aastat unistanud ühest kahema- ka akustika poolest on see klavessiinile vä- noodist ega pea kartma mäluproblee- nuaalsest saksa klavessiinist, mida nägin ga sobiv koht – helid otsekui täidavad ruu- me. Aga samas kaasneb ka isesugune vas- Allan Winkleri ateljees Bostonis. See kauni mi ära. Ainuke miinus oli see, et mõnikord tutus. Mulle näiteks ei meeldi, kui keegi tei- ja üsnagi täpse kõlaga pill sobiks suurema oli kuulajaid rohkem kui kohti. Suurt ne (konkurssidel mõni täiesti võõras ini- osa repertuaari jaoks. Eeliseks on ka see, et numbrit sellest ei tehtud, istuti põrandal. mene) keerab sooloesinemise ajal lehte. kuna ta on ehitatud ühemanuaalse klaves- Teine voor toimus 252 kohaga ajaloolises Seetõttu peab väga hästi läbi mõtlema, kui- siini mudelist, siis on ta kergem kui enamik Rahmaninovi saalis, mis on ühtaegu kon- das ise hakkama saada ja kas noodid on ik- kahemanuaalseid pille. Allan Winkleri pil- servatooriumi vanim ja uusim saal. Varem ka igaks olukorraks ette valmistatud. Ja lidega on mul üldse eriline suhe, olen nen- kuulus saal sinodi laulukoolile, aga 1968. noodist mängimine pole nii lihtne midagi del palju mänginud ja tunnen meistrit isik- aastal läks see konservatooriumi haldus- – tekstist peab olema suurepärane visuaal- likult. Mulle meeldib ta pillide puhul kõik, se. Rahmaninovi saal on Moskva konserva- ne ülevaade, et saaks endale lubada vaba- alustades meistri töössesuhtumisest ja lõ- tooriumi kolme kuulsa saali hulgas kõige dust mängida peast, kuid vajaduse korral petades klavessiini kõla ja kvaliteedi- väiksem. Minu kujutluses assotsieerub ta noodist kohe tuge leida. Klavessinis­til on ga. Aga tema pillid pole kaugeltki odavad. rohkem siiski romantilise klaveriõhtuga… ka spetsiifilisi muresid; igal pillil on regist- Paar aastat tagasi maksis Winkleri ühema- või on see lihtsalt nime mõju? Kolmas voor rid erinevalt paigaldatud ja konkursil tuleb nuaalne klavessiin 20 000, kahemanuaalne toimus Väikeses saalis ja seal tekkis tõeliselt enne mängu üle vaadata, et registrisäting aga 30 000 dollari ringis.

12 muusika 5/2010 aktsent

Multimeediamuuseumis on seinale projitseeritud varjuteater, muusikud aegade hämarusest esitavad katkendeid Chopini Chopin 2010. muusikast. Warszawa

M irje M ä ndla Klassikaraadio toimetaja

ianist ja dirigent Murray Perahia aga ka sügisel Eestisse festivalile “Klaver” valdkonnale iseloomulikult tegeldakse nii on öelnud, et Chopini muusika jõudev pianist Kevin Kenner. Vähem tun- salvestuste üllitamise kui ka kontsertide mõistmisel ei ole ta abi saanud he- tud on fakt, et Chopini 200. sünniaastapäe- korraldamisega. Plilooja biograafiast: “Chopini muusikat va tähistamise eel asutas Poola Vabariik Chopini sünni kohta on teada kaks uurides on tunda, et selle looja on tõeliselt 2001. aastal uue institutsiooni, Rahvusliku daatumit, ametlikul ristimistunnistusel on vapper ja tugev isiksus ja informatsioon Fryderyk Chopini Instituudi (www.nifc.pl), 22. veebruar 1810 ning perekonnaringis tä- sellest, et helilooja oli haige ja närviline ja mille tähelepanu keskmes on Chopini pä- histati sünnipäeva 1. märtsil. Uuemate uu- nõrk, on ebausutav, sest tema muusikas randiga tegelemine. Instituudi olulisemad rimiste kohaselt võis Chopin sündida hoo- need iseloomuomadused puuduvad.” juhtfiguurid on direktor Andrzej Sułek pis 28. veebruaril ning paar aastat varem, Tõenäoliselt innustab Chopini 200. ning asedirektor ja mitmete festivalide mis selgitaks koolikaaslaste vanust, tema sünniaastapäev tema loomingut ja isikut kunstiline juht Stanisław Leszczyński. n-ö varaküpsust ja helilooja suhet George sügavamalt analüüsima. Näib, et Chopini Chopini Instituut tegutseb Varssavis Tamka Sandiga. Chopini 200. sünniaastapäeva tä- muusika on endiselt aktuaalne. Ja rõõm on tänaval Ostrogski palee vastas asuvas uues histamiseks korraldatud festival lähtuski tõdeda, et helilooja kaasmaalased ei ole te- hoones. neist kahest sünnikuupäevast. Festivali ma pärandit tähelepanuta jätnud. Küllap Instituudi eesmärk on näidata Chopini kunstiline juht Leszczyński väitis, et pianis- on laiemalt tuntud 1927. aastal poola pia- loomingut värske ja aktuaalsena ning puu- tide valikul heitis ta kõrvale isiklikud estee- nisti, õpetaja ja helilooja George Zurawlewi dutada inimesi emotsionaalsel tasandil. tilised eelistused. Publikul avanes võimalus algatatud Chopini konkurss, mis tänavu Seetõttu ei keskendu nad ainult uurimis- pianistide esteetilist nägemust ja vormitaju toimub 16. korda ja mille žüriisse kuulub tööle ja dokumentide säilitamisele, vaid on võrreldes kujundada Chopini interpretat- teiste seas loomulikult Martha Argerich, võtnud ühiskonnas väga aktiivse hoiaku ja sioonist isiklik arvamus.

muusika 5/2010 13 aktsent

Teatud määral suunas pianistide valikut n-ö poola perspektiiv ehk soov kutsuda fes- tivalile Chopini konkursi eri generatsiooni- de võitjaid. Sealjuures ei jäänud tähelepa- nuta omal ajal kõmu tekitanud muusikud, nagu Ivo Pogorelich või Nelson Goerner, viimane küll positiivsemas valguses, sest tä- nu Argerichi toetusele sai ta omal ajal sti- pendiumi abil õpinguid jätkata ja on säili- tanud soojad suhted poola kolleegidega ning läheb kaasa ka nende uuenduslike mõtetega, kui tuua näiteks auhinna Diapason d’or pälvinud salvestused ajastu pillidel. Goerneri salvestus on ilmunud sar- jas “Real Chopin”, kus Chopini kogutud teosed kõlavad 1849. aasta Erardil ja 1848. aasta Pleyelil. Goerner tunnistas, et nõustus Leszczyński algatusega vastumeelselt, sest oli liiga harjunud nüüdisinstrumentidega ning ei olnud tulemuses veendunud, ent nüüd on ta kogemuse üle õnnelik ja aren- dab seda suunda oma mängus edasi. Otsingute tulemus kõlas festivali 26. veeb- ruari kontserdil, mil Goerneriga ühines Hetk Chopini muuseumi pidulikult avamiselt. Vasakult Chopini Muuseumi kuraator Alicja kontserdilaval 18. Sajandi Orkester Frans Knast, Fryderyk Chopini Rahvusliku Instituudi direktor Andrzej Sułek, Suure Teatri direktor Brüggeni dirigeerimisel ja kõlasid Chopini ja “Chopin 2010” komitee juhataja Waldemar Dàbrowski, Poola Vabariigi kultuuriminister varased teosed klaverile ja orkestrile. Bogdan Zdrojewski. “Ajastu pillide kõla kannab endas omapä- FOTOD MIRJE MÄNDLA rast kvaliteeti. Ulatusliku dünaamilise skaa- la asemel tuleb musitseerides kaasata arti- ti kava käsitles Chopini mõjutanud heliloo- tähtsamal kohal, kuid tunnete väljendami- kulatsioon ning sütitav sõrmetehnika. jaid. Poola pianisti Piotr Anderszewski seks on vaja kontrapunkti ja Chopinil on Ajastu pillidel mängimine on andnud mul- Chopini interpretatsiooni võib nautida õnnestunud sellele tuginedes luua kuulajate le võtme mõtestada Chopini muusika ole- 2003. aastal ilmunud albumit kuulates, sest poolt armastatud kaunilt kõlav harmoonia. must. Chopini varastes teostes on klaveri- kontserdil väldib valdavalt Pariisis elav pia- “Mulle tundub, et Chopini muusika rubato partii väga solistlik, kuid 18. Sajandi nist kuulsa kaasmaalase teoseid, seda osalt tuleneb muusikalistest põhjustest. See on Orkester mängib iga nooti erakordse tähe- klišeelikele võrdlustele enda ja helilooja va- vahetevahel dissoneerivate nootide ootus lepanu ning mõistmisega, mis tekitab tun- hel. 24. veebruari Varssavi kontserdil kõla- või lahendus, harmoonia tonaalne plaan te- de orkestripartii olulisusest,” lisab Goerner. sid Chopini mõjutanud Bachi looming kitab rubato vajaduse, sest selles väljendub Vietnami päritolu pianist Dang Thai Son ning helilooja kaasaegse Schumanni teosed muusika pingestatus. Chopin oli eelkõige tegi 18. Sajandi Orkestriga Chopini sünni- ja ka Beethoveni Sonaat As-duur. muusik, mitte kirjanik ega poolakas,” väi- päeva aegu Poola linnades kontserditurnee Anderszews­ki mäng lähtus Bachi kontra- dab Perahia vastuseks küsimusele, kas ja ning pidas oluliseks publiku võimalust võr- punktikäsitlusest ning õhtu märksõnaks kui palju peaks Chopini loomingut esitav relda Chopini teoste kõlapilti nüüdisaegse- kujunes ka Steinway kõlajõu taltsutamine pianist olema kursis poola rahvamuusika tel pillidel ning ajastu pillidel. Viimast seos- pianissimo skaalal. elementidega või helilooja kaasaegse kir- tab Dang Thai Son küünlavalgusajastuga, Samal õhtul veidi varem üles astunud jandusega. Masurkade rütmikäsitluse ruba- mil igal klaveril oli eripära. “Chopini loo- Murray Perahia kava kõneles Chopinist sa- to tuleneb Perahia meelest samuti eelkõige mingut ajastu pillidel esitades ei pea inter- muti laiemal muusikaloolisel taustal. Kont­ muusikalistest põhjustest, mitte poola rah- preet ennast dünaamilisel skaalal tagasi serdi kavas olid Bachi Partiita nr 6 e-moll vamuusikast. hoidma,” arvab Dang Thai Son, kes väldib ja Beethoveni Sonaat E-duur, valik Chopini Chopini loomingu ulatuslikele oopuste- salvestusolukorda ja peab oluliseks kontser- etüüde ja masurkasid ning Ballaad As- le pöörasid tähelepanu Daniel Barenboim disaali elavat atmosfääri. Mõned hetked duur, Nokturn cis-moll ja Skertso E-duur. ja Garrick Ohlsson. Ohlsson on plaadifir- esinemisel festivalil “Chopin ja Euroopa” Perahia peatus festivali ajal antud in- mas Hyperion plaadistanud kõik Chopini on Chopini Instituut püüdnud plaadile ja tervjuus Chopini maagial ning selgitas, et teosed. Ta suutis Chopini kakskümmend salvestus Chopini klaverikontsertidest on Bach ja Chopin olid mõlemad geniaalsed neli prelüüdi esitada tehniliselt täiuslikult pärjatud taas Diapason d’or’iga. heliloojad, kes mõistsid muusika olemust. ning dramaturgiliselt veenvalt. Tema inter- Mitme festivali ajal üles astunud pianis- Perahia sõnul on tunded muusikas kõige pretatsiooni eripäraks oli leida Steinwayl

14 muusika 5/2010 ajastu pillide bassiregistrile omast “möirga- kõlapaletiga. Kahte pianisti võrreldes võib Muuseumi meeleolukaks ja muinasjutuli- mist”. Ohlssoni õnnestumiseks võib pidada õnnestunumaks pidada Nikolai Demi­ seks mängutoosiks või kui soovite iPod’iks veel Nokturni Des-duur, virtuoosset Skert­­ denko soolopartiid Klaverikontserdis e- kujundamisel tegid koostööd arhitekt sot cis-moll ning säravate ballide meelolu- moll, mis oli esitatud vaoshoitud dünaami- Jarosław Grzegory ning itaallastest siseku- des valsse. Muu hulgas suudab vitaalne pia- lisel skaalal, järgides Chopini esitustradit- jundajad Migliore ja Servetto. Chopini nist suhelda publikuga poola keeles. Hoo­ siooni, mille kohta võib vihjeid lugeda heli- muuseumi märksõnaks on “multimeedia”. pis teistmoodi esteetilise käsitluse leidsid looja kirjadest. Külastajal on võimalik kujundada isiklik Chopini valsid 1. märtsil toimunud Leif Festivalil esinesid veel Rafał Blechacz, ekskursioonitrajektoor. Muuseumis ringi Ove Andsnesi kontserdil, kes jättis kõrvale Li Yundi ning Ivo Pogorelich, kellest viima- kõndides võib näha e-raamatuid, noodika- ballisaali nukra sära ning keskendus ge- ne on tekitanud Varssavis kontserte andes talooge, mille avamisel libiseb nooditekst niaalse helilooja vormimõtlemisele, esita- publiku seas küsimuse, kas pianistil on isi- seinale ning muusika hakkab mängima, des haaravalt emotsionaalse instrumentaal- kupärane ajataju. Pogorelichi interpretat- sealsamas võib istet võtta klaasist muusika- se pannoo. sioonis kaotavad teosed vormi ning nende lehtlates. Eraldi saal on pühendatud Chopini Daniel Barenboim esitas Chopini ajaline kestus pikeneb. Pogorelich vastas la- reisidele ja näha on üllatavas vormis kuva- Sonaadi h-moll. Eduka ja aktiivse dirigen- kooniliselt, et ta esindab teistsugust kõla- tud stseen kammermuusikast intiimses sõp- dina ei suuda Barenboim ilmselt hoida pia- tunnetust, tema kõla on sügavam, pikem ja rade ringis. Eksponeeritakse ka Chopini ja nistlikku tippvormi, nii õnnestusid tal pi- selles on rohkem varjundeid ja tal on vaja Sandi elutuba koos ajaloolise Pleyeliga ning gem rahulikuma tempomärgiga teosed. aega kõla kujundamiseks. ei puudu helilooja joonistused. Muuseumi Vene pianistid Nikolai Demidenko ja Chopini interpretatsiooni üle on Vars­ uus kontserdisaal asub keldrikorrusel. Jevgeni Kissin esitasid ajastu pillide kont- savi publikul taas võimalik mõtiskleda au- Hubase auditooriumi kõrvale on visandatud serdile järgneval õhtul taas Chopini klave- gustis toimuva festivali “Chopin ja Euroo­ joonistuse ja klaveri abil 19. sajandi kontser- rikontserte ning kontserdisaalis oli üsna pa” ajal. Ent seni võib astuda läbi Chopini disaal, mida elavdab filmiriba Chopini loo- raske harjuda tänapäeva sümfooniaorkestri uuest muuseumist Ostrogski palees. mingut esitava pianisti kätest.

ja esitlevad Suur OOPERIÕHTU Nokia Kontserdimajas

Richard Wagner

REINI(Das Rheingold) KULD 26. mai OTSEÜLEKANNE LA SCALA ooperiteatrist Milanost www.fbi.ee

Piletid müügil www.ticketpro.ee

muusika 5/2010 15 aktsent

viies. Minu arvates ei ole partituuriga väga suurt vastuolu. “Lohengrin” on küll mo- dernne lavastus, aga püsib siiski mingites Helen Lokuta lõi raamides.” Helen Lokuta loodud Ortrudi rolli pi- dasid nii publik kui kriitikud üheks ooperi- õhtu suurimaks õnnestumiseks. Tundus laineid lausa ime, kuidas väike habras daam suutis REET MARTTILA end iga etendusega üha enam maksma muusikateadlane panna selles kogenud solistide seltskonnas, kellest enamus on endale nime teinud maa- ilma parimates ooperimajades. “Prooviperiood oli päris pingeline, sest mul polnud dublanti ja vastutus oli suur. See lisas närvipinget. Pealegi on Ortrud vo- kaalselt kõige raskem roll, mis ma üldse olen teinud. See on metsosoprani jaoks meeletult ebamugav, hästi pingelises tessi- tuuris, palju on ülemises registris ülemine- kutoone. Ortrudi partiis ei ole üldse puh- kemomente, see nõuab tohutut vastupida- vust. Mulle väga meeldis, et dirigent Jan Latham-König võttis aega kõikide solistide- ga põhjalikult eraldi töötada. Kuna ta oli “Lohengrini” varem juba mitu korda tei- Lavastaja tahtel oli Lohengrinist saanud külm kalkuleeriv poliitik, nud, oli tema tervikpilt üsna tugevalt kin- kelle suurimaks kireks on võim. nistunud ja ega mingeid erilisi vabadusi ei Kolmteist aastat Bayreuthis saanud ta endale lubada. Dirigendi tugev töötanud Endrik Wottrich oma külg oli aga see, et ta hoidis tervikut kind- ürgselt jõulise ja särava tenoriga lalt koos, hoolimata sellest, et väga keeru- sobis sellesse ossa suurepära- kat kooripartiid esitasid asjaarmastajad. selt. Fotol Helen Lokuta (Ortrud) Solistid tegid suurepärast tööd, hindan ja Endrik Wottrich (Lohengrin). neid kõiki väga kõrgelt. Ilusa rolli tegi Kirsi FOTO ROBERT SEGER Tiihonen, kellega tekkis kohe hea sünergia. 10. märtsil esietendus Tampere Ooperis jäi vähemalt minu jaoks mõnevõrra illust- Partnerlus sopranitega pole nii väga tavali- Richard Wagneri ooper “Lohengrin”. Kasper ratiivseks ja ärgitas diskuteerima, mil mää- ne, aga temaga me lausa lugesime teineteise Holteni lavastust dirigeeris Jan Latham- ral on mõistlik partituuris kirjapandut jär- mõtteid. Esimest korda avanes võimalus lä- König, osades esinesid Endrik Wottrich gida, et dramaturgia põhiliinid mõjuksid hemalt jälgida oma õpetajat Jaakko Ryhä­ (Lohengrin), Kirsi Tiihonen, Marion Am­ loogilisena. neni ja see avaldas muljet. Ta on väga sügav mann (Elsa), Helen Lokuta (Ortrud), Jaakko Helen Lokuta arvas asjast nõnda: ja suure energiaga isiksus.” Ryhänen (Kuningas Heinrich) jt. Suurema “Olen paljudel kolleegidel näinud seda sise- osa tööst veidi üle kolme nädala kestnud mist konflikti, eriti vanemal generatsioonil, Väljavõtteid kriitikast prooviperioodil tegid lavastaja assistent kes on teiste traditsioonidega üles kasva- “Kuigi Lokutal ei ole veel väga suur Deniss Azarov ja dirigendi assistent Jari nud. Minu jaoks ei ole see probleem. hääl, kõlas see isegi üllatavalt dramaatili- Hiekkapelto. Praegu on ju lavastajate aeg ja nemad on selt ja kandvalt.” (Hannu-Ilari Lampila, Kuigi “Lohengrini” pole nii sageli lavale kõige suuremad staarid. Kui seda ei aktsep- Helsingin Sanomat, 12. märts) toodud kui “Ringi”, on seda tehtud siiski teeriks, siis oleks nüüdisaegsetes lavastustes “Eestlase Helen Lokuta metsosopran on piisavalt tihti, et sundida iga lavastajat jälle väga raske kaasa teha. Mina jäin “Lohen­ võimas ja ta on ka oivaline näitleja.” uuesti pead murdma, millise kontseptsioo- grini” kontseptsiooniga rahule, sest selles (Katariina Fleming, Ilkka, 12. märts) niga publiku tähelepanu köita. Kasper oli minul endal lihtsam leida oma psühho- “Teine suurepärane töö on Helen Holten on leidnud loos uue tahu võimu- loogilist rolli. Me Eestist pärit inimestena Lokuta Ortrud. Tundub, et noor eesti võitlusele keskendumises, tema nägemuses teame ju hästi, mida tähendab, kui pead metsosopran teeb oma Richard Wagneri ei ole Lohengrin mitte romantiline rüütel, kogu aeg kahekihiline olema, kui inimene põnevaimate tüüpide hulka kuuluva vaid poliitiline supertäht. ütleb üht, aga mõtleb teist. Ka Ortrud ja äraan­dliku ahvatleja rollis tõelise rahvus- Holteni lavatöö tervikuna oli suurejoo- Lohengrin mängivad neid tavamänge, liht- vahelise läbimurde.” (Harri Hautala, neline ja mõjuv, kuid peategelase karakter salt teiste vahenditega ja teisi eesmärke ellu Aamulehti, 12. märts)

16 muusika 5/2010 Uma Pido – kohalike laulupidude võrukeelne majakas

KRISTEL KOSSAR kultuuriajakirjanik

ahe aasta eest esmakordselt peetud võrukeelne Uma Pido tõi Võru- Kubija laululavale kokku kaks tu- Khat lauljat, peole registreerus sada üheksa koori üle ajaloolise Võrumaa ning mujalt Eestist, et üheskoos võrukeelsel vanemal ja uuemal laulul kõlada lasta. Kunagise Põlva maavanema Urmas Klaasi poetatud mõtte­ iva on langenud viljakasse mulda – tänavu mai lõpul leiab aset juba teine Uma Pido, mis veelgi arvukama ja rahvusvaheliseks muutunud esinejate seltskonna seekord Põlvasse Intsikurmu kokku toob. Ühel kaunil varakevadisel päeval, kui Uma Pido sümbolpill lõõtspill värskelt välja valitud (muide, lõõtspillid plaanitakse saat- ma ainsat eestikeelset lugu sel peol, Eesti hümni), kohtume kahe selle peo hingega, Triinu Ojari ja Aapo Ilvesega. Esimene neist kannab moodsat ametinimetust pro- jektijuht ja teine on mees, kelle mõtteis lau- lupeo tarvis valminud nii mõnigi uus lugu- 10. aprillil esitleti Kanepis lõõtspillimängijate kursuse lõpukontserdil peo sümbolpilli laul. maketti, mille pillimeister ja mängija Heino Tartes peo rongkäigus kandmiseks valmistas. Pildil on Triinu Ojar ja Heino Tartes koos peo sümboliga. FOTO PRIIDU TEPPO Identiteedile süsti Miks on aga võrokestele tarvis veel Uma nelikümmend naist,” räägib Ojar. välja peaaegu viiekohaline arv inimestest, Pido, kui laulu- ja tantsupidu on olemas ja Tema sõnul pandi esimese peo reper- kes Uma Pido erinevaid ettevõtmisi väisa- alles? “Identiteedi tugevdamiseks,” annab tuaar kokku mõttetalgutel, edasi valis lavas- sid. Ojari sõnul saatis esimest Uma Pido Triinu Ojar kiire vastuse. “Eks see mõte te- taja välja need lood, mis tema kunstilist tõepoolest väga suur huvi. “Uudis levis ku- kitanud algusest peale palju elevust ning kontseptsiooni toetasid. “Kuid loomulikult lutulena lihtsalt suust suhu,” nendib ta. seetõttu soovisime teha ka midagi teisiti tuli jälgida ka seda, et igal kooriliigil oleks Kopsakat reklaamiraha pole võrokestel ka- kui laulupeol. Üks selliseid ettevõtmisi oli midagi laulda või et kõik lood poleks väga sutada ka tänavu, sest kogu Uma Pido tu- näiteks Uma Pido tarvis loodud meeskoor ühes stiilis, samuti et laulude keel oleks pä- leb ära teha umbes miljoni krooniga. “Mehe’ mõtsast” neile, kes muul ajal kooris rit vana Võrumaa eri paigust,” selgitas pro- “Mõne­le inimesele tundub ehk seegi arv laulmas ei käi ning kes tulid sellepärast, et jektijuht. “Igatahes jättis esimene pidu väga üüratu, aga väiksema rahaga sellist pidu oma keeles laulda. Tolleaegne rahandusmi- võimsa mulje,” nendib Aapo Ilves. “Täpselt lihtsalt ära ei tee,” nendib Ojar. nister Ivari Padar oli seal, Kait Tamra, maa- nii hea, nagu teha tahtsimegi.” Ilvese sõnul vajab identiteedisüsti mitte vanem jt.” Ojari sõnul oli toona esimene pi- Ilvese sõnul kaaluti repertuaarivalikut ainult Võrumaa, vaid kogu Eesti. “Võro­ du piisavalt uudne kogemus, millest parim tõesti hoolega. “Et oleks nii rahvalikku lau- keelne popmuusika on nii mõnelgi juhul on kaasa võetud ka tänavuse peo etteval- lu kui moodsamat popmuusikat, samuti eri paljudele korda läinud, meenutagem kas mistamisse. “Näiteks meeskoorile “Mehe’ kihelkondade keeli, ja seda põhimõtet jär- või esimese aastahiti valmimist, milleks oli mõtsast” lisandus tänavu naiskoor “Naasõ’ gime ka tänavu,” lubab ta. Jan Rahmani “Kõnõtraat”,” räägib Ilves, kes nurmõlt” naistest, kes iga päev laulmas ei Publikunumbritest kõneldes on käidud ise võrukeelse popi “Tii” näol koguni Euro­ käi, Võrus ja Põlvas mõlemal pool on selles

muusika 5/2010 17 aktsent visioonile viis. Uma Pido 2010 jaoks valmis nime all kokkutulnuile pakub Uma Pido sa- tal päris mitu lugu. “Aapo Ilvese ning Priit muti jõukohast repertuaari. Siinsetele koori- Laine Jänes, kultuuriminister: “Siinse Pajusaare koostöös sündinud “Võromaa dele lisab rahvusvahelist vürtsi aga näiteks kultuuriruumi jaoks on äärmiselt täh- laulu’” on juba praegu kooride lemmikuks Euroopa Eestlaste Sega­koor. tis ühes dialektis laulude kogumine kujunenud,” avaldab peo projektijuht. Peo lavastajaks on tänavu Raivo Trass, ning nende jõudmine laulupeole, sa- pidu algab tule süütamise ja regilauluga muti väärib tunnustust kohalik init- Uma Pido 2010: võru vunki täis Taevaskojas juba eelmisel päeval. “Taevas­ siatsiiv – kogu peo korraldus püsib ju Missugune tuleb aga Uma Pido 2010? kojast jõuab tuli peopäeval Põlvasse, kus sealsete inimeste õlul. “Tahtsime, et temas oleks seda võru vunki terve päeva jooksul toimuvad kontserdid, Minu jaoks oli 2008. aasta Uma ja kuraasi ehk veidike teistmoodi maailma- töötoad ja laat, õhtul loomulikult rongkäik Pido tõeline elamus, juhatasin seal nägemist ning et rõõm võrokeseks olemi- ning siis juba peakontsert Intsikurmus,” “Tiid”. Äärmiselt tore oli näha suurt sest kostaks sealt välja,” räägib Triinu Ojar. räägib Ojar. Kuidas aga mõista tunnuslau- hulka laste-, noorte- ja mudilaskoore “Repertuaar on dünaamiline, laiahaardeli- set: “Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laul- võru keeles laulmas, sest oluline on ne ning mitte väga keeruline, et laul leiaks va’”? “Uma Pido on loodud võrokestele selle keele kõnelemise traditsiooni jät- koha just sinna, kus ta õige koht – rahva nende iseolemise rõõmu väljatoomiseks, kumine. Vahva oli kuulata, kuidas võ- südamesse,” täiendab Aapo Ilves. “Meie sestap ongi õige öelda: kui juured on kind- ru keeles üritasid laulda ka need koo- eesmärk on ennekõike lauljale lusti pakku- lalt maas, siis tuules õõtsudes võime latva rilauljad, kes seda keelt iga päev ei kõ- da, tehniliselt pole laulud väga keerulised. liigutada ja laulda, see ongi meie peo mõte. nele – kõik olid lood kenasti ära õppi- Suurimat peavalu valmistabki võro keeles Iga laul jutustab meile loo võrokestest, nud. Olen kindel, et tänavune pidu laulmine,” räägib projektijuht. “On väga Võrumaast ja võro keelest ning kõik see Intsi­kurmus saab olema sama tore lustakate sõnadega laule, see teeb samuti jõuab peolavastuses publiku ette. On nii ning kuuldavasti on võrokeste Uma rõõmsaks.” Lavale lubatakse aga ka need kurbi kui rõõmsaid hetki, lisaks laulule on Pido teistele maakondadele eeskujuks; koorid, kel ehk keerukama muusikalise ma- peol kindlasti ka liikumist ja tantsu, kuid näiteks mulgid plaanivad sel aastal sa- terjaliga raskeks läheks. Konnakooride (ehk kõike seda tasub ikka 29. mail oma silmaga muti oma laulupidu.” sugu-, kogu-, sõprus- ja perekonnakooride) kaema tulla,” rõhutab Triinu Ojar.

Tallinna Muusikakeskkooli kontserdid mais

4. mai kell 19.00 15. mai kell 12.00 EMTA kammersaal Keskraamatukogu suur saal Kontsert “Õpetaja portree – Niina Murdvee” Esinevad Martti Raide klaveriõpilased 5. mai kell 19.00 16. mai kell 12.00 Lauluväljaku klaassaal EMTA orelisaal Kooride kevadkontsert Esinevad kammeransamblid 7. mai kell 16.00 16. mai kell 18.00 Andres Särevi kortermuuseum Kadrioru loss Esinevad Raeli Florea ja Elo Teppi viiuliõpilased Esinevad Jinzhi Zou (sopran), Pavlo Balakin (bass), Roman Chervinko (bass), Piret Habak (klaver) 7. mai kell 17.00 Keskraamatukogu suur saal 23. mai kell 13.00 Esinevad Ada Kuuseoksa, Anne Sarrapi ja Katrin Kuldjärve EMTA orelisaal klaveriõpilased Esinevad Piret Habaku klaveri- ja saateklassiõpilased 8. mai kell 12.00 23. mai kell 18.00 EMTA orelisaal Kadrioru loss Esinevad Marju Rootsi klaveriõpilased Esinevad TMKK abituriendid 15. mai kell 12.00 EMTA orelisaal Esinevad Kersti Sumera klaveriõpilased

18 muusika 5/2010 H ommage

FOTOD eesti TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUMI ARHIIVIST bia kuueköitelise ajaloo teise osa kaanel on riigi tähtsate meeste hulgas ka Olav Rootsi portree. 1967. aastal väärtustati te- ma panust Kolumbia aukodaniku nimetu- sega. Repliigina. Kellegi mälestuse põlistami- ne sõnas, helis või pildis vajab eestvõitle- jaid. Kummalisel kombel on ERSO ühe te- gusama peadirigendi (1939–1944), pianisti ja helilooja mälestuse eest võitleja hoopis filmirežissöör Katrin Laur. Vankumatu jär- jekindluse toel õnnestus tal helilooja 100. sünniaastapäeval panna ERSO Arvo Volmeri juhatusel oma filmi jaoks Olav Rootsi sümfooniat mängima. See oli esiet- tekanne Eestis. Ettevõtmise kiiluvees sai helisalvestuse ka rahvusringhääling.

Legendi sünd Roots oli maalt pärit poiss, Mauruse kooli kasvandik, Tartu Kõrgema Muusikakooli ja Tallinna konservatooriumi lõpetaja nii klaveri kui ka kompositsiooni erialal, Adel­heid Hippiuse, Artur Lemba ning Heino Elleri õpilane (koos Tubina ja Ojaga). Aastatel 1931–1935 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli klaveri ja muusika- teoreetiliste ainete õppejõud, olles samal ajal aktiivselt tegev kammermuusikuna. 1933–1935 täiendas ta end Alfred Cortot’ juures Pariisis. 1935–1937 töötas ta Tal­ linna konservatooriumi õppejõuna ja kon- servatooriumi orkestri dirigendina. 1937 sai ta aastase stipendiumi Viini ja suvekuu- Sada aastat sünnist – deks Salzburgi, juhendajateks vastavalt di- rigendid Felix Weingartner ja Nikolai Olav Roots (26. II 1910 – 30. I 1974) Malko, Bogotást pärit andmete kohaselt ka Bruno Walter ja Mozarteumis Bernhard VIRVE NORMET Paumgartner. 1942. aastal oli Olav Rootsil muusikaajakirjanik võimalus end täiendada Salzburgis Cle­ mens Kraussi juures. 1938. aastal dirigeeris ta palju, nii Tallinnas, Riias, Kaunases kui õni päev enne surma ütles paania keeles). Eestis liigub legend Olav ka Helsingis, samuti Breslaus (Wrocławis), Orquesta Sinfónica de Colombia Rootsist kui ühest andekamast eesti rahva Viinis, Stuttgartis ja Hilversumis. Ta esines asutaja ja peadirigent, Bogotá pojast, keda eelmise sajandi algus meile ka soolopianisti ja klaverisaatjana, nii ko- konservatooriumiM õppejõud ja mitme kinkinud, pigem suust-suhu nagu rahva- du- kui ka välismaal. 1939. aastal sai Olav koori juht, pianist ja helilooja Olav Roots luule. Sõda ja saatus jagasid ta elu kaheks: Rootsist ringhäälingu orkestri peadirigent. oma perele ning õpilastele, et jääb 1. veeb- elu Eestis kuni aastani 1944, siis kaheksa See periood lõppes 1944. aastal emigreeru- ruaril pensionile ja saab siis, tänu taevale aasta pikkune vaheperiood Rootsis, para- misega, õigemini põgenemisega üle mere lõpuks ometi teha kõike, mida ise tahab. tamatu paljude sõjapõgenike jaoks, ja Rootsi, kus ta viibis 1952. aastani, mil siir- Ka muusikat kirjutada. Seda aega talle ei 1952. aastast kuni elupäevade lõpuni teine dus Kolumbiasse. antud, suure koormusega harjunud süda elutöö Kolumbia pealinnas Bogotás. Sinna Eesti jaoks on olulisim tema noorusaeg ei pidanud vastu kergendustundele... Nii kutsus ta viiulikunstnik Hubert Aumere ja Tartus ja eriti töö Tallinnas ringhäälingu ongi tema oopused kirjas vaid ühel lehe- seal sai ta erinevalt Rootsi kuningriigist sümfooniaorkestri ees. Tartu vaim kahe- ja küljel (Internetis needki leitavad vaid his- laialdased tegutsemisvõimalused. Kolum­ kolmekümnendatel aastatel, nagu ka Olav

muusika 5/2010 19 H ommage

Rootsi ning Tubina, Oja ja Leichteri sõprus vetid olid kuulsad omal maal! Tubina Teise, seimaks hooajaks kujunes 1943/44, mil ning muusikaline üksteisemõistmine on “Legendaarse“ sümfoonia esiettekanne 24. kanti ette kõik selleks ajaks loodud eesti omaette teema, mida käsitledes saab toetu- juunil 1938, laulupeo ajal, tekitas publikus sümfooniad, üldse aga anti Landessender da faktidele, loodud ja esitatud muusika- vaimustust, lausa eufooriat. Olav Roots ole- Reval’i aastatel süvakavadega stuudio- ja teostele ning tollal kirjasõnas avaldatule. vat juhatanud peast. Olgu öeldud, et kont- saalikontserte 66. Kontsertmeistrite ja teis- Roots oli peaaegu kogu Tubina heliloomin- serdielu üksikasjadest, kaasa arvatud kava- tegi orkestrantide mängutase lubas vähe- gu pühendunud propageerija tema esimes- dest, saame varsti lugeda ERSO ajalugu kä- malt paarikümnel esineda solistina. Para­ test teostest alates. sitlevast kogumikust, täpsemalt Ivalo tamatult aga tuli stuudiokavades balanssee- Tartu koolipäevadest räägib Eduard Rand­alu kirjutatud haaravast ja faktirikkast rida erinevate maitsete vahel. Kuldne kesk­ Tubin hiljem: “Olav Roots oli meist teistest peatükist. Minugi ettekujutus nn saksa aja tee saavutati sarjaga “Tallinna kontserdid” eelistatumas olukorras: ta oli võimeline ise muusikaelust Tallinnas täienes ja Olav (1942–1944), kuhu kaasati vokaalsoliste ja mängima oma teoseid. [---] Pianistina oli Roots muutus suletud ilmel igavikku vaata- koore, aastast 1943 sarjas “Tallinna kultuu- Roots juba siis meid aitamas ja mäletan, vast pildist elavaks inimeseks. Ivalo ripäevad” ka välissoliste. Tänu programmi- kui toimus Heino Elleri klassi õpilaskont- Rand­alu loal laenan tema kirja pandud fak- de mitmekesisusele (et mitte öelda kirjusu- sert, oli Roots niihästi enda kui ka kõigi te veelgi. sele) olid need sarjad kuulajate seas popu- teiste tööde juures kaastegev, kas solisti või Olav Rootsi aeg oli Eestis poliitiliste laarsed. saatjana. (See kontsert toimus 11. mail tõmbetuulte aeg. 1940. aasta juunipööre Üheks oluliseks soodustavaks teguriks 1930, muuhulgas oli kavas ka Tubina klave- kallutas kunsti ida suunas, mängiti küllalt arvatakse olevat dr Wirthi muusikahuvi. rikvartett ja 1. osa klaverisonaadist palju vene muusikat, nii klassikat kui ka Isiklik hea kontakt oli tal nii Olav Rootsiga, E-duur.) Ta kirjutas tol ajal minu arvates näiteks Šostakovitšit, kuid kontserdikava- kes elas temaga samas majas, kui ka Eduard väga huvitava – ja nagu mulle näis – radi- des oli järjekindlalt alati ka eesti heliloojate Tubinaga. Orkestri repertuaar oli neil aas- kaalse klaverisonaadi. [---] Miks Roots seda teoseid. tatel rikas: Liszti “Fausti sümfoonia” ja kla- hiljem pole avalikult mänginud, on mulle 22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda verikontsert nr 2 Karin Prii-Raudsepaga arusaamatu. Kord oli meil sellest juttu, kuid Nõukogude Liidu vastu, suur hulk muusi- (dir Roots), Mozarti sümfoonia nr 40 ja ta arvas, et “pole suurem asi”. Jah, see ene- kuid sundmobiliseeriti ja raadiotehnika viiulikontsert nr 4 Carmen Prii-Berendse­ sekriitika...” (Katkend Vardo Rumesseni evakueeriti tagalasse. Augustis 1941 vallu- niga (Roots) ning klarnetikontsert A-duur raamatust “Rändavate vete ääres”.) tasid saksa väed Tallinna. Ringhääling kui Juhan Kaljaspoolikuga (dir Kalam), Brahm­si 15. augustil 1939 kirjutati alla leping propagandaasutus tegi nüüd talle pealesun- sümfooniad nr 2 ja 4 ning viiulikontsert Olav Rootsi asumiseks ringhäälingu süm- nitud tööd Saksa ringhäälingu süsteemis, Herbert Laanega (Roots), Bruckneri 7. fooniaorkestri peadirigendi kohale. Orkes­ kuid suur osa Tallinna raadio, nn Landes­ sümfoonia (Roots), Beethoveni klaveri- ter, mis oli seni mänginud ja mängis ka sender Reval’i programmidest kuulus ikka kontsert nr 5 Hilma Nerepiga (dir Nerep), Rootsi tööaja algul koos Estonia teatri or- muusikale. Muidugi toimusid edasi avalikud sümfooniad nr 5 ja 9 (Roots), Sibeliuse kestrantidega, et anda “mõõtu” välja, kas- kontserdid, kus Olav Rootsi anne sai end sümfooniad nr 2 ja 5 (Roots), Schuberti vas Rootsi juhtimisel täiskoosseisuliseks avaldada, nii organiseerijana, muusikalise C-duur sümfoonia (Roots), Bachi süit nr 3 professionaalseks sümfooniaorkestriks. juhina kui ka interpreedi ja dirigendina. ja kontsert d-moll Elsa Avessoniga (Roots) Olav Rootsi tööstiil oli vaoshoitult nõudlik, Laenan taas andmeid Ivalo Randalu kä- jne. See on vaid murdosa kogu repertuaa- karmgi. Ta katsus (Tubina, Šostakovitši jt sikirjast. Õige ruttu tuldi taas kokku, endi- rist. Eesti heliloojatest olid kavades Oja, puhul) seletada orkestrantidele kaasaegse sest 75st orkestrandist oli järel 55. Ning ju- Karindi, Lemba, Kreek (Musica sacra, ka helikeele uudsust, ta nõudis kodutööd par- ba 19. septembril esineti, jälle koos estoon- “Humoresk”) ja muidugi Tubin. Neil aasta- tiidega, mis polnud esialgu sugugi kõigile lastega, kontserdisaalis, sealjuures rahvusli- tel mängiti Tubina muusikast ära kõik väi- meelepärane. Proovid olid pingelised, sisu- ku kavaga, kus Tobiase “Eks teie tea”, Elleri kevormid, viiulikontserti D-duur aga kogu- line viimistlemine ”viimase peal” ja orkes- “Koidu”, A. Kapi kantaadi “Päikesele”, Tubi­ ni kahel korral ja suure menuga (Evald ter hindas ta võimekust. Ta ei tõstnud ku- na ballaadi viiulile ja orkestrile jm kõrval Turgan ja Carmen Prii). Kõlasid kõik neli nagi häält, ent tema silm ja kõrv olid kui soojendati üles ka Beethoveni “Leonore selleks ajaks valminud sümfooniat, Kolmas täpsuse etalonid. Temalt märkust saada oli III”, Wagneri avamäng ooperist “Tann­ ja Neljas esiettekandes. Orkestril oli tööd justkui häbistav, sest ta isiklik autoriteet häuser” ja Sibeliuse “Finlandia”. Juhatasid palju ja Rootsi abistasid dirigendid Priit muusikuna oli nii vaieldamatu. Ent ta tun- peadirigent Roots ja Verner Nerep. Nigula, Paul Karp, Endel Kalam, Verner dus ka kuidagi akadeemiliselt külm, välja ar- Raadio esimeseks muusikajuhiks mää- Nerep, Leo Tauts ja Sergei Prohhorov. vatud dirigeerides. On tore lisada, et peaae- rati sügisel 1941 dr Brunold Schneider, kes 1944. aasta nõukogude märtsipommi- gu sama moodi kirjeldasid Rootsi töö­stiili oli kergema suunitlusega helilooja. Ta ol- tamise hävitustöö ulatus oli sügavam kui Bogotás Katrin Laurile ka sealsed vanad nud lahe mees ega sekkunud Olav Rootsi materiaalne. Hävisid täielikult mitmed heli- muusikud Franz Preuss ning Gustav Kolbe. tegevusse. 1943. aasta suvel saabus tema tööd, nende seas Oja kantaat “Koju­minek”, Olav Rootsi eesmärgid, eriti eesti muu- asemele dr Helmuth Wirth, kellest kujunes Tubina ballett “Kratt” ja sümfoniett. sika kavva võtmisel, olid sihikindlad ja tu- haritud muusikateadlasena tõsine eesti he- Septembris lahkusid kodumaalt paljud kul- lemused tihti vaimustust tekitavad. See pe- liloomingu austaja ja muusikute toetaja, kes tuuriinimesed, ka Roots ja Tubin. Nõu­ riood Tallinna muusikaelus näitas, et proh- lõi paljudega isiklikud suhted. Intensiiv­ kogude propagandaraadios Leningradis äh-

20 muusika 5/2010 vardas Aira Kaal oma sõnavõttudes kordu- Beethoveni “Eróica”, J. S. Bachi Kolmas pani mees prae ahju või toidu keema, asus valt Tubinat, iseäranis aga Rootsi, kes juhtis Branden­burgi kontsert ja Wagneri ise mängima ja komponeerima ning praad tollast Tallinna muusikaelu ja oli mänginud “Nürnbergi meis­ter­lauljate” avamäng. küpses või kõrbes omasoodu. Roots alustas Tubina muusikat ka Hitleri Saksamaal. Roots asub tööle talle omase pühendumu- sümfoonia kirjutamist juba 1960. aasta no- Neid süüdistati koostöös sakslastega ja lu- se, tõsiduse ja lõunamaalasele mitteomase vembris, punkti pani aga alles 1967. Seda bati karmilt kätte maksta. Olav Roots siir- akadeemilise sihikindla karmusega. Ent ta mängiti ka tema mälestuskontserdil 26. dus Rootsi Sigtunasse, kus temast sai eesti suudab luua hea, tolle aja mõõtudes väga veebruaril 1974. Eesti esiettekanne toimus gümnaasiumi muusikaõpetaja ja Stock­ hea orkestri, mis gastroleerib paljudes vä- samuti mälestus- ja austamiskontserdil – holmi noorte segakoori dirigent; ta tegut- lisriikides, kavas ka eesti muusika. (27. ap- 26. veebruaril 2010, helilooja 100. sünni- ses ka pianistina. Koori viis ta nii heale ta- rillil 1955 esitab ta Bogotás ka Tubina aastapäeval. semele, et see püsis elus veel kaheksateist Viienda sümfoonia, hiljem kontrabassi- Olav Rootsi loomingut loetleme teatme- aastat pärast Olav Rootsi lahkumist. 1944. kontserdi.) Roots oli valitud ka Bachi- teoste ja interneti abil: klaverisonaat (1929); aastal asus Roots elama Stockholmi, kuid nimelise kooriühingu kunstiliseks juhiks ja kaks keelpillikvartetti (1930 ja 1950); kolm ta tegevusväli eriliselt ei laienenud. Ta oli segakoori dirigendiks, nii kannab ta kahe sonetti León de Greiffi tekstile, pühendatud küll eesti solistide klaverisaatja, osales eest- kollektiiviga ette mitmeid vokaalsümfooni- abikaasa Astrid Rootsile (1957); rondo laste muusikaüritustel, harvem ka raadios, lisi suurvorme. Teda vajab ka Bogotá kon- (1958) ja “Meditatsioon” (1959) klaverile; kuid soolopianistina esines ta harva. servatoorium, kus ta juhatab konservatoo- orkestriteos “Variatsioonid ja passacaglia A. Saatjana olevat ta läbi rännanud peaaegu riumi orkestrit ja õpetab teoreetilisi aineid, Kapi teemale” (1959/60?), esiettekanne 2. kogu Rootsi, Zelia Aumerega esines ka orkestreerimist ja dirigeerimist. Klaveri­ detsembril 1960; sümfoonia (1967), esiette- Taanis. Ta oli nõudlik nii enda kui ka teiste saatjana esineb ta tol ajal korduvalt koos kanne 10. novembril 1967. Peale selle veel musitseerimise suhtes, taotledes viimist- mitmete interpreetidega: Erna Berger filmimuusikat, koori- ja soololaule. Neist on lust. Hilja Saarne olevat iseloomustanud (laul), Hedi Gigler (viiul), Eva Heinitz esile toodud kantaati “Secuencia del Rootsi klaverimängu kui külmavõitu, aka- (tšello), Kenneth Lee Spencer (laul), Solitario” sopranile, tenorile, segakoorile ja deemilist, aga briljantset ja väga täpset. Manuel Verdeguer (kontrabass, soleeris ka orkestrile León de Greiffi tekstile (1973). “Pianistina on ta enese vastu sama karm. Tubina kontrabassikontserdis), Luis Biava Heliplaatidelt leiame vaid teose “Variazioni e [---] Ta ettekanne on selles mõttes harulda- (viiul), Robert Gerle (viiul). passacaglia” Kolumbia Sümfooniaorkestri ne, et ta asub ise nagu tahaplaanile, tuues Kolumbia on Eestist üle kahekümne esituses (dirigentideks Luis Biava 1982. ja esile looja isiksuse ja mõtted. Rootsi män- viie korra suurem. See on vastuolude maa, 1988. aastal ning Simón Blech 1989. aastal). gus puudub see kirg, mis on omane palju- tohutult rikas haruldaste dele pianistidele, kes tahavad särada oma maavarade ja loodusandide tehnilise kunstiga – kuid ta mäng on sügav poolest, Brasiilia järel maa- Rahvusvaheline VIII Noorte ja varjundirikas, selge ja täpne.” (Taas kat- ilma teine kohvi- ja banaa- Jazz-improvisatsioonifestival kend raamatust “Rändavate vete ääres”.) Nii niriik. Rahvastik, nüüdseks arvab Eduard Tubin, ja kes mõistaks Rootsi vist juba üle 30 miljoni, on paremini? ülimalt segavereline. 3.–5. juuni 2010 Tubina muusikast õnnestub Olav Root­ Kõrvuti on linnad oma äär- sil mängida klaverikontsertiino esiettekan- mise rikkuse ja äärmise vae- AKORDION del Rootsi raadios 16. novembril 1945 Tor susega ning peaaegu loo- Manni dirigeerimisel ja järgmise aasta 16. dusrahvana elavad asukad. JAZZIS veebruaril ka Stockholmi Kontserdimajas Kolumbia on alati olnud ka peaesinejad Carl Caraguly juhatusel. (Kontsertiino oli riigipöörete, poliitilise sise- Zoltán Orosz Trio kirjutatud Rootsi palvel.) See kõik on aga võitluse ning sagedaste va- ja Jaak Lutsoja nii suurte kogemustega, nii intensiivset litsusevahetuste kütkes. Bänd muusikuelu elanud kunstniku jaoks juhus- Võime ette kujutada, kui lik ja vähene. 1946. aastal sureb Rootsi abi- erinev oli Olav Rootsi ning kaasa Karola tuberkuloosi. Tema matustel kohalike muusikute ja met- kõlab esmakordselt nende sõbra Eduard seenide temperament. Ent, Tubina kirjutatud “Eleegia”. kasutades taas Eduard 1952. aastal kutsub tollane Bogotá or- Tubina mõtet, Rootsil jagus .noortejazz.ee esinejate registreerimine kestri kontsertmeister Hubert Aumere tarka diplomaatiat nende ja info www Olav Rootsi Bogotásse. Talle pakutakse või- kõigiga toime tulemiseks. malust moodustada 1880. aastatel loodud Loominguks jäi aga väga rahvusliku sümfooniaorkestri järeltulija ja vähe aega. Abikaasa Astrid asuda selle peadirigendi kohale. 20. juulil kirjeldab Katrin Laurile, et 1953 ongi Orquesta Sinfónica de Colombia Olav unustas end sageli kla- avakontsert, kavas lääne klassika: veri taha. Kui naine oli tööl,

muusika 5/2010 21 IMPRESSIOONID Eesti muusika päevad 2010 – autorikontsertomaania õnnelikult läbi põetud!

It has begun... Eesti muusika päevad algasid Kanuti gildi saalis üritusega “Muusikakriitika luubi all”. Tublid korraldajad Gerhard Lock, Mari- Liis Rebane ja Maria Mölder olid esinema kutsunud üle kümne erineva taustaga ini- mese, kes arutlesid muusikakriitika olemu- se ja koha üle tänapäeva meedias. Tristan Priimägi tõi oma ettekandes välja kaks probleemset suhtumist muusikakriitikasse: sageli peetakse muusikakriitikat liiga eli­ taar­seks (keeruline ja kitsale ringile mõel- dud), teiseks heidetakse ette eetilisuse puu- dumist. Tiia Teder leidis, et klassikalise muusika kajastamine on kujunenud mee- dias äärealaks ning et see on õige pea sealt äärelt lausa alla varisemas. Vastu­oluline Singi “Monotemaatilisi etüüde” esitasid uskumatult intensiivselt ja läbitöötatult Kristjan tundus talle see, et kontsertidel käiakse ja Veermäe, Kaido Kopli, Mart Saluri, Markus Ülori Vokksepp ja Theodor Sink. saalid on täis, aga uudisekünnist ei ületa paljud süvamuusikaga seotud pressiteated Mõned muljed kontserdilt “Noored Klassikaraadio portaalis (st need ei levi sikat. Kuigi teos polnud olemuselt rõhuv anded” edasi Delfisse, Eesti Päeva­lehte jne). Miks või sünge, tõi selle pigem tumedamates see nii on? Täpset vastust ei osanud keegi Kontsert “Noored anded”, kus esitati sfäärides liikuv tundelaad silme ette mõne öelda, kuigi huvitavaid teooriaid kõlas selle Muusikakeskkooli, Elleri kooli ning Otsa hämara ja suduse Londoni tänava või kum- kohta seminaril küll. Ilmselt vajab see küsi- kooli õpilaste oopusi, toimus Inglise Kol­ malis-müstilise atmosfääriga Tim Burtoni mus lihtsalt teaduslikku uurimist (vaban- ledži saalis. Vaba vaimu hõllandus, huvi filmistseeni. Kristo Matsoni õpilase dan, kui seda on juba tehtud, aga pole kir- otsiva ja värske uudisloomingu vastu oli Anastas­sia Mišenkina akordioniteos jutajale silma jäänud). Priit Hõbemägi juh- saali parajalt palju kuulajaid toonud. “Kingloom” kujunes muljete vahetamise tis tähelepanu ajalehe koostamise proble- Kahjuks peab tunnistama, et see saal pole põhjal sellel kontserdil paljude lemmikuks. maatilisusele. Kuigi suur osa Eesti Eks­ just parimate killast, sest akustika tegi nii Oma osa oli selles efektsel esitusel: pressi lugejatest huvitub just kultuuriga mõnelegi teosele karuteene. Esitusele tuli Mišenkina esitas “Kinglooma” ise ja seda seotud uudistest ja muusikaarvustustest, on kaheksateist teost, millest enim pinget äärmiselt julgelt ning eneseteadlikult. Teose ühe lehe kokkupanemine ja elushoidmine pakkusid viis. loogiline ülesehitus ja kerge jälgitavus pak- nii keeruline protsess, et tihtilugu tuleb le- Kontsert algas Anne-Mai Edala (õp kus publikule võimaluse Kinglooma elu- he eluea huvides kärpeid teha ka lugejale Tatjana Kozlova) ansambliteosega “Troub­le­ olule vahetult kaasa elada. Liina Vilgatsi olulistes rubriikides. Seminari kokkuvõt- making thoughts”. Loos mängib keskset (õp Kozlova) “Huige” kahele klarnetile ja teks võib öelda, et probleem sai põhjalikult rolli paarist noodist koosnev motiiv, mis kahele flöödile oli inspireeritud Hando kaardistatud ja mõnele korraldaja püstita- “painas” oma korduva ilmumisega justkui Runneli luuletusest. Metsas kõndides ning tud küsimusele ka vastus leitud. Tundub, (mure)mõtted enne uinumist. Järk-järgult seeni või marju korjates hüütakse üksteist et keegi ei kahtle muusikakriitika vajalik- liitusid teised pillid, muutes mõtete võrgus- – nii hoitakse kontakti ega kaota ära. Jakob kuses, ja mis puudutab aktuaalsust, siis po- tiku üha tihedamaks ja keerukamaks. Ove- Juhkami (õp Tauno Aints) teose “Gray” le muusikakriitika areenilt kadunud, vaid Kuth Kadaku (õp Kozlova) “Klaveripala puhul (klaverile, saksofonile ja tšellole) oli erinevate (interneti)väljundite näol hoopis neljale käele. Graafilise Partituuri põhjal” nauditav muusikalise dramaturgia oskuslik haaret laiendanud. meenutas kõige paremas mõttes filmimuu- arendus. Ilmselt oli autorit mõjutanud

22 muusika 5/2010 Oscar Wilde’i “Dorian Gray portree”. dunud mõtlikkuse ja meloodilisusega, ko- Impressionistlik ja veidi idamaa hõnguga hati kasutaks kirjeldamisel isegi sõnu “imp- kaunis peateema tegi läbi tõelise deformat- ressionistlik” ja “romantiline”. Annegret siooni: teose kulminatsioonis, kui Dorian Leiten (klaver) ja Theodor Sink (tšello) tappis Basil Hallwardi, kõlas Gray teema pälvisid ülivõimsa aplausi, sest nii suges- väärastunud kujul distortion’i efektiga tšel- tiivset esitust, mis esimesest kuni viimase lol, nii et kogu saal oli täis undamist, vilinat noodini puudutaks, ei osanud vist keegi sel ja kurjakuulutavat müra. Hiljem, olles kuu- õhtul oodata... lanud ka EMTA kompositsiooniüliõpilaste kontserti, tundus, et seekord tegid noored Lill ja film anded tudengitele leidlikkuse koha pealt Kui Pärt, Sink ja Tormis ei saanud moder- silmad ette. nistliku stiili tõttu Nõukogude Eestis “pä- ris” muusikat vabalt kirjutada, leidsid nad Kuldar Sink: tuhande näoga helilooja selleks siiski võimaluse filmimuusika näol. Risto Joost, Galina Grigorjeva ja Virgo Veldi Kui eelmisel aastal esitasid Muusikakesk­ Praegu ei dikteeri keegi, kuidas kirjutada, koos Tallinna Kammerorkestriga publiku tänu kooli õpilased EMPil Erkki-Sven Tüüri ja enamik ilmselt ei pea filmimuusikat vastu võtmas. muusikat, siis seekord oli kavas Kuldar “mängumuusikaks”. Väärtfilmi kinos Artis Sink. Ausalt öeldes pelgasin veidi kontser- näidati valikut Märt-Matis Lille valminud imetletav heli, selle tekkimine ja kadumine dile minna, kuna Singi muusika mõistmine töödest. Ennast tundliku filmiheliloojana ajas. Grigorjeva muusikas on nähtud Arvo ja esitamine tundus olevat paras pähkel, tõestanud Lill ei mata visuaalset pilti, vaid Pärdi mõju. Kuid mul tekkisid seosed eriti nii noorte interpreetide puhul. Õnneks annab sellele lisadimensioone. Lille filmi- Alfred Schnittke muusikaga, eriti keelpilli- suudeti koorest läbi närida ning see kont- muusika on pigem olekumuusika kui prot- kvartetile kirjutatud “Ad infinitumi” (2008) sert kujunes üheks meeldejäävamaks kõiki- sessimuusika. Enamasti on see olek kosmi- puhul, milles on sisemist pinget, valu, mee- de EMPi kontsertide seas. Singi looming line: domineerivad madalad sagedused leheidet, üksindust – tundeid, mis seostu- on pluralistlik: omandanud neoklassitsismi ning sahisevad helid; märkamatult ilmuvad vad inimese eksistentsi tumedama poolega. võtted, liikus ta dodekafoonilise komposit- mingisugused hoovused ja sama märkama- Aga Grigorjeva muusika pole ängi ja maa- sioonitehnika poole; kui see oli ennast am- tult need ka kaovad. Nii Taavi Varmi ilmalõpu muusika, vaid läbi armastuse ja mendanud, siis huvitas teda muusikalise “White Noise’ile” kui ka Priit Tenderi andestuse lunastust otsiv. Vene kirikumuu- materjali lihtsus, Lähis-Ida, vokaalmuusika “Köögi dimensioonidele” kirjutatud muusi- sikast ning rahvalaulust mõjutatud “Tsaa­ jne. Kolmele flöödile kirjutatud “Flöötide kat iseloomustab paarist-kolmest noodist rin­na Jevdokia nunnaks pühitsemise laul” sümfoonia” (1985) jäi meelde väga hea esi- koosnev võbelev ja korduv motiiv. kammerorkestrile on dramaatiliste kooskõ- tuse poolest (Heili Rosin, Anni Ruugla, Harmoonia pole atmosfääri loomisel nii lade ja nutvate tšelloliinidega puudutav Pipilota Neostus). Sink, kes oli ise flöödi- oluline kui tämber ja dünaamika. Sisemist kannatuslugu. “Molitva” (orkestriversioon, mängija, oskas selle pilli paremaid külgi liikumist reguleerivad kiirenevad ja aeglus- 2009) saksofonile ja orkestrile tähendab esile tuua, nii et tulemus sai tõesti kaunis. tuvad rütmigrupid. Lill teeb koostööd oma tõlkes palvet. Saksofoni mõtlikust ja aland- Sonatiin viiulile ja klaverile (1960) on oma ala meistritega, kelle filme vaatasin tõesti likust partiist kasvab võimas, lausa nõudli- eredate kujundite ja ekstravertse olemusega suure huviga, kuid arvan, et isegi ilma pil- kult lõikav appihüüd jumala poole. Pärast mängima kutsuv teos. Kaia Voitka (viiul) dilise kontekstita ärataks Lille filmimuusika hetkelist mässu toimus taas rahunemine, ja Karl Peterson (klaver) suutsid kuulajad põnevaid nägemusi. leppimine. Valik saksofoni meelelise kõla dünaamilise ja pingestatud esitusega kaasa kasuks sellise pealkirjaga teose puhul võib haarata. Hea vormitajuga kirjutatud Kaastunde hääl tunduda üsna intrigeeriv, kuid tegelikult “Mono­temaatilised etüüdid” (1964) klave- Galina Grigorjeva muusika on nii emot- sobis saksofoni mahe kõla suurepäraselt. rikvintetile valmis ajal, mil Sink tegeles veel sionaalne kui ka kontemplatiivne. Tema Eriti mõjuv oli teose lõpp, kui saksofon dodekafooniaga, kuid teost kuulates taju- teosed ei jäta ükskõikseks, sest neis tundub (Virgo Veldi) imiteeris kõige madalamat me, et heliridade “õigest” konstrueerimisest olevat imetlusväärselt palju muret teiste inimhäält basso profundo’t. Tahaks tänada olid Singile olulisemad kõlakujundid ja inimeste pärast. Kui uurida Grigorjeva­ Tallinna Kammerorkestrit ja Risto Joosti, -värv. Teos kõlas uskumatult intensiivselt ja teoste tausta, näeme, et paljud kätkevad sest oli ütlemata uhke tunne taas tunnista- läbitöötatult. Sellise professionaalse esituse kellegi traagilist elusaatust ja kannatusi. da, et meil Eestis tegutseb selline maailma- puhul jääb üle vaid kvintetile (Mart Saluri, Võime teistele inimestele kaasa tunda on tasemega kollektiiv. Ja mul on siiralt kahju Kaido Kopli, Markus Ülori Vokksepp, üks olulisemaid märksõnu iseloomusta- kõikidest inimestest, kellel polnud võimalik Theodor Sink ja Kristjan Veermäe) pikka maks Grigorjeva loomingut. Grigorjeva ar- seda kontserti kuulata, sest midagi nii sü- ja sisukat eluiga soovida. Teos “Merd tean” mastab heli ja laseb sel elada. Ta ei karda, gavat pole ammu olnud võimalust kogeda. (1992) kuulub Singi hilisloomingu hulka ja et vaikus on jõuetu ja tühi, ning seepärast on hoopis teisest “puust” võrreldes varaste ei kuhja ta noote üksteise otsa. Teostes Maarja Kindel teostega. Käre­dus, eklektika, äärmuslik dü- “Quasi niente” (2001) flöödile ja löökpilli- muusikateaduse üliõpilane naamika ja pingestatud kooskõlad on asen- dele ning “Must-valge prelüüd” (2009) on

muusika 5/2010 23 IMPRESSIOONID

Just nagu Mammutkontsert Ühe õhtu jooksul sai kuulda nelja täiesti erineva esteetikaga helilooja teoseid. Selle aasta Eesti muusika päevade Mammut­ kont­­ser­di tervik koosnes mitmest väikse- mast alaosast, millest igaüks oli tänavuse festivali põhiideele vastavalt autoriõhtu. Mahuka kammermuusikaõhtu avaosas kuulus tähelepanu keskpunkti Lauri Jõe­ leht. Esimese teosena sai kuulda “Amplat” (2006) oboele. Teose muusikalise materjali ühtsus ning selle varieerimine erinevateks kõlaotsinguteks tekitas huvi, kuid ei saavu- tanud oma täielikku mõju. Puudu jäi ilm- selt “avarusest” (ampla – lad k avarus), mis oleks aga paremini esile tulnud Niguliste kirikus (saal, millele mõeldes teos ka val- mis). Sügavaima mulje jättis Jõelehe “Chant” (2009), mille “prelüüdina” kõlas Diego Pisadori “Pavana muy Ilana para ta- ner”. Viimaselt impulsi saanud “Chant” pakkus kuulajale mitmekesisust, mis oma Lauljatar Jana Kask veenis hämmastava rolli sisseelamisega, süntesaatori taga helilooja Peeter seinast seina väljenduses – registrilises, stii- Vähi. lilises, dünaamilises – säilitas laiali valgu- mata sisuühtsuse. Selle üheks põhjuseks oli valt, et puudus tasakaal – teose pealkirjast leva valguse olelusvõitluse. kahtlemata ka pianist Marrit Gerretz- vastu vaatav armastuse osa kippus kaduma. Õhtu sai oma punkti eriskummalises Traks­­manni varjundirohke ja keskendunud Idealistlikult tahaksin siiski loota, et “maa- East meets West atmosfääris, kuhu kutsus mäng. Kui õhtu üheks tugevamaks küljeks ilm on ehitatud” ka valgele, mitte kategoo- kuulajat Peeter Vähi (seda isegi viimases oli professionaalne interpretatsioon, siis riliselt musta mattunud traagikale. Esile ta- loos kaasa laulma ärgitades). Kontserdi­ suurima pettumuse valmistas siin Jõelehe haksin tõsta aga Repoo Ensemble’i ühtset külastajal on kaks võimalust: kaasa minna “Consulator” (esiettekanne). Kuna kvarteti- ansamblitaju, kelle professionaalsuseta või äraootavalt pealtvaatajaks jääda. Vähi na esinesid noored kitarriõpilased Otsa oleksid eelnevad emotsioonid olnud või- hingestatus aga külmaks ei jäta. Vaate­män­ koolist, jäi puudu helide kandvusest ning matud. gulisuses võis kindel olla juba ruumi sise- kompositsiooni mõistmiseks vajalikust pi- Siinkohal tahaksin tänada korraldajaid, nedes: laval asetsesid üksteise kõrval erine- devast joonest. kes tabasid ideaalselt, kuidas kontserdi eri- vad idamaised löökpillid ja juhtmepuntrais Õhtu äärmuslikkuse eripreemia läheb nevate osade paigutus säilitaks vaheldusrik- süntesaator. järgmisele autorile Andrus Kallastule, kel- kuse. Kallastule järgnev Liis Jürgensi sise- Kõik kolm ettekandele tulnud teost, le sümbioos “Welt gebaut ist” (2007/2008) misest rahust pakatav helimaailm mõjus “Green Tārā” (2001/2010), “Rainmaker”, – “Amor-Mors” (2009) mängis kuulaja när- võrreldes eelnevaga kui närvišokki ennetav “The Chimney Sweeper” (esiettekanded), vide piirimail. Kallastu haakub suurepära- palderjan. Jürgensi muusika peegeldab jätsid mulje pigem meditatiivsest loitsimi- selt inspiratsiooniheliloojana valitud Brian hoopis teistsugust maailmataju, mis teoses sest ja improvisatsioonist kui kirja pandud Ferneyhough’ga, eriti teoste struktuurilt ja “Kolm neitsi loitsu” (2003–2009) kutsus helitöödest. Eriti viimase puhul polnud te- ideeliselt tasandilt. Kallastu kirjutab koos Kadri Hundi maheda ja mahlaka al- gemist mitte akadeemilise ja piduliku ette- Ferneyhough’ kohta: “Helilooja rõhutab, et ditooniga osa saama harmoonilisest sure- astega, kus interpreet esineb ja inimene mingil juhul ei ole eesmärgiks lihtsalt matust eluringist. “Chaconne ehk 50 ringi kuulab, vaid pigem rockkontserdilaadse “ilus””. Fragmentidest koosnev komposit- Erkki-Sveni terviseks” (2009) oli kena performance’iga. Mingil hetkel tundsin sioon muutub iga uue osakesega üha pin- kummardus Jürgensi lemmikheliloojale, kuulajana ennast lausa kohtlasena vaikselt gelisemaks, saavutades haripunktis lausa ent mingil hetkel kadus variatsioonide toolil istudes ja analüüsides. paanilisuse taseme. Mingil hetkel tundsin värskus. Sihilikult mänglevat naiivsust pak- Tehnilise meisterlikkuse ja pühendu- ennast füüsiliselt ebamugavalt ning taipasin kusid “Bulgakovi laulud” (2003), mille esi- musega hiilgasid nii helilooja kui ka löök- äkitselt Kallastu kui helilooja ideed mõjuda tajad Iris Oja ja Jandra Puusepp ennast nii pillimängija Hele-Riin Uib. Nende teine- kuulajale värinat tekitavalt. “Armastus on esitusmaneeridega kui ka värvika väljanä- teisemõistmine avaldus ilmekalt teoses tugev nagu surm, armukadedus julm nagu gemisega kooskõlla viisid. Põnevaid kujut- “Rainmaker”, mis sümboliseeris transist surmavald,” toob Kallastu kavas esile. luspilte tekitas “Tuulepesa” (2004), kus kantud tantsu vihmale. Kontserdiõhtu üks Muusikast kumaski läbi surm ja armukade- Vambola Kriguli esitatud marimbahelid suuremaid üllatajaid oli aga noor lauljatar dusest tekkiv surmavald ning seda nii tuge- tõid silme ette tiheneva oksamüüri ja tung- Jana Kask, kes veenis hämmastava rolli sis-

24 muusika 5/2010 seelamisega, seda nii jumalanna Rohelise Tārā kui ka väikese poisi lugu jutustava rockidiivana.

Öölaterna all Tauno Aints oskab luua meloodiaid, mis lööksid läbi ükskõik millisel muusikalila- val. Lastelauludes ja ka populaarmuusikas on ta oma meloodiaannet juba tõestanud, kuid EMPi raames sai seda kuulda teatri- elementidega laulutsüklis “Rändavad lau- lud” (esiettekanne). Tsükli peaosaline, rändav leierkasti- mees, on dickenslik tegelane, kelle üksin- dus kutsub kurbadele toonidele kaasa tundma. Mõningate helgemate momenti- dega oma lõputul teekonnal jäävad kogu teose vältel kõlama igatsus ja igavesti otsiv melanhoolia. Ehkki tsükkel pakkus ilusaid lauluviise, mis jäid hiljemgi peas kumise- ma, oleksin oodanud rohkem varjundeid. Seda nii vokaal- kui ka orkestripartiides. Orkestrile jäi siin leierkasti imiteeriv ning pelgalt vokaali illustreeriv roll. Huvitavaid värvinguid pakkuvaid võtteid siiski leidus, Kaksikvennad Pei-Jee Ng ja Pei-Sian Ng Tõnu Kõrvitsa autorikontserdil. näiteks öisest tuuleiilist tingitud kriuksuv FOTOD TAAVI KULL heli koos sõnadega “öölaterna all”. Laulud, nagu lisaloona teistkordselt ettekandele tul- nauding helide maailmas paistsid Kaljustele kus märksõna “tuul” ühendab kogu oma nud “Mina pean minema ära...”, suutsid olevat Kangro pulseerivad rütmid. Eklek­ varieeringus teose puhangulise emotsioo- kahtlemata puudutada nii mõnegi südant. tilisi elamusi pakkus Kangro “Gaudeo” ni, värvingu ja vormi. Ülimast illustratiiv- Leierkastimees Sepo Seeman leidis pa- (1987), mis viib kuulaja keskaja gregooriu- susest kõneles samuti “Tänumeele jõgi” raja tasakaalu laulja ja näitleja vahel, kuid se laulust 20. sajandi atonaalsuse ilmingu- (esiettekanne), kus üks motiiv areneb pi- tema lavapartner Karin Tammaru jäi nii teni. Kuigi ka “Gaudeos” pidi mõnda aega devalt, näidates ühel hetkel ühtmoodi vokaalselt kui ka karakterilt nõrgaks. kannatlik olema, mõjus hetk, mil kogu voolavat, teisel hetkel teistsugust, keerlevat koosseis ideaalselt kokku sai, plahvatusli- vett, kuid jäädes ühtlasi ka samaks, säilita- Kummardus Raimo Kangrole kult ning ühel lainel kulgev ansambel viis des pidevuse ja rahu. Värvika õhtupooliku pakkus Raimo Kangro kuulaja Kangro rütmimaailma kaasa. Esile tahaksin tõsta ka õhtu soliste. “La muusika, mille peaesitajaks oli Filhar­ folia” (2009) lõputu meloodia kõlas Kalev moonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste ju- Tuulest viidud Kuljuse esituses kui oboe kaunis lauleldus. hatusel. Kangro isikupärane helikeel säilis Tõnu Kõrvitsat võib pidada üheks eripal- Meeldejääva elamuse pakkus “Helios püsivana kogu tema loojatee vältel. Ehkki gelisemaks heliloojaks eesti muusikas. Helios” (2008), tšellodel Ng ja Ng (kaksik- Kangro muusikat hoiab koos ühtne idee, Kõrvitsa looduslähedust ja -tundlikkust vennad Pei-Jee ja Pei-Sian). Kahe inter- mille olulisim väljendusvahend on rütm, kätkev helikeel lähtuks justkui hoopis teis- preedi side oli nii tugev ja harmooniline, et sisaldab see laia ampluaaga stilistilist kire- test printsiipidest ja teisest loogikast. See muusikasse sisse kirjutatud instrumentide vust. seisneb muusika arengu pidevas voolavu- ühine loitsimine saavutas resonantsi. Ka Kontsert algas üsna tagasihoidlikult, ses, kus helivoog püsib katkematult ühel kuulajana avastasin ennast mingil hetkel kus “Saalomoni õpetussõnad” (1990) sega- tasapinnal. Kompositsiooni aluseks on koos vendadega ühes hingamas ja päikest koorile mõjusid äraootava sissejuhatusena. mingi üks idee, objekt või abstraktne mõ- ootamas. “Geomeetriline süit” (1984) oli meeldejääv, te, mida Kõrvits näitab erinevate värvin- Kahtlemata asetseb Kõrvits tulevikus tulvil siirast musitseerimisrõõmu sära gutega üha uuesti. Selle ühe detailiga suu- väärikalt Heino Elleri kõrval, kui Põhjanael (viiulil Andres Kaljuste ja klaveril Kai dab ta jutustada aga ükskõik kui pika loo. eesti muusika looduslüürikas. Ratassepp). Andres Kaljuste mänglev ker- Kõrvitsa erakordselt osav, särav orkestree- gus jättis mulje, nagu viibiks viiuldaja üksi- ring on teada kõigile, kuid üllatab endi- Maris Pajuste muusikateaduse üiõpilane kus ruumis, kus pole peale tema ja muusi- selt. Selle suurepäraseks näiteks olid tuule- ka mitte kedagi. Süit kõlas noore viiuldaja teemalised “Tuulde lauldud” (2006) ja esituses värskelt ning värvikalt; suurim “Kellä’” tsüklist “Thule eleegiad” (2007),

muusika 5/2010 25 IMPRESSIOONID

graafilise partituuri, mille järgi teos on loo- dud ja kus on kujutatud ringikujulised lai- Heli rännakud ned vee pinnal. Teiseks on kujunenud Tatjana Kozlova “kaubamärgiks” leida heli- sid, kust iganes võimalik (ja võimatu). ANASTASSIA MIŠENKINA Täiesti isemoodi armastust oli tunda Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õpilane teoses “Siis, kui ma armastasin” (2003) soo- loviiulile Merje Roomere esituses. Värskelt püsisid meeles mõned päevad tagasi EMTA autisin 26. aprilli õhtul Estonia kompositsioonitudengite kontserdil kõla- kammersaalis Tatjana Kozlova nud teosed sooloinstrumentidele. Nendega autorikontserti ja avastasin palju võrreldes ei tundunud Tatjana Kozlova he- uut.N Esiteks leidsin ennast mõttelt, et heli likeel niivõrd ekspressiivne, vaid intiim- rändab: pillist pilli, pillist kõrva, pillist sem, muutlikum ja nüansirikkam. See pol- hinge, kõrvast hinge, ruumist ruumi, ajast nud ülikirglik, kõikeunustav kiindumus, aega, punktist A punkti U. Seda oli põnev vaid hoopis postmodernistlikult kahtlev, jälgida. Kust ta tuli? Kuhu ta läks? Kus ta küsiv ja otsiv, inimlik ja tunnetatav. nüüd on? Mis see veel oli? Esialgu pööra- Minu koolivend, kes on ühtlasi ka sin sellele nii palju tähelepanu, et tervik Tatjana Kozlova õpilane, ütleb, et Kozlova jäi justkui tagaplaanile, mõne aja möödu- muusika on täiesti ainulaadne nähtus, vä- des mõtisklesin aga ka terviku üle ning hemalt Eestis. Tatjana Kozlova eripära seis- sealt ilmus välja nii mõndagi huvitavat. neb suures osas tema suhtumises helisse. Alles kontserdi lõpul märkasin, et sak- Tema helikäsitlust võib võrrelda arvamus- sofonile (Ivo Lille) ja löökpillidele (Vambo­ tega aatomist antiikajast kuni tänapäevani. Tatjana Kozlova eripära seisneb suurel mää- la Krigul) kirjutatud teose nimi ei olnud Antiikajal oli aatom pisim osake, nagu seda ral tema suhtumises helisse. on ka üks noot muusikas; nüüd peetakse “Doors 2a” (2006/07), nagu algul arvasin, FOTO TAAVI KULL vaid “Liikumatuse dimensioon” (2009). aatomit mitme osakese koosluseks. Lihtsalt “Liikumatuse dimensiooni” kuula- ne blastoff kogu ansambli esituses, seejärel Samamoodi käsitleb Kozlova ühte nooti tes tundus, nagu oleksin liikunud pikkadest kulges raketi tee horisontaalselt ja suurte helide kompleksina, mis sisaldab hulgaliselt saksofonikoridoridest erineva kuju, suuru- kõikumisteta, lõpus maandus U: õnnelikult erinevat muusikalist ainest. See tingib ka se ja sisuga löökpilliruumidesse. Võrdlemisi tuhapilve sisse, põgusalt blastoff’i tulisust tema teoste üldiselt hõreda faktuuri ja rahulik saksofoni “jalutuskäik” vihjas isegi meenutades. kammerliku laadi, sest just siis on hõlpsam Mussorgski “Piltidele näituselt”. Kava vii- Kui kuulete kuskilt kopsikute vastu löö- iga kõlanüanssi esile tuua. mane teos, esiettekandele tulnud “Hori­ mise heli, siis võib see olla Tatjana Kozlova Tatjana Kozlova looming on omaette sontaalid”, mis on kirjutatud ühele Eesti mõju. Õigupoolest on tegemist tema teose- maailm, kordumatu fantaasia ja filosoofia- juhtivale nüüdismuusikakollektiivile, an- ga “Circles” (2004) ansamblile U:, kus teose ga. See ei sunni ennast peale, vaid paneb samblile U:, oli kontserdi kulminatsioon. lõpul muusikud nii mängivad. See mõjus neid väärtusi märkamatult ise avastama. See oli just nagu rakett! Alguses kõlas tõeli- vaimukalt. Esiteks manab see silme ette

XIII Loomingu- ja improvisatsiooni päevad 6.-8.juuni2010 Sauel Peaesinejad Anne Liis Poll(vokaal) jaAnto Pett(klaver)

Vaata infot ja tule osalema www.noortejazz.ee

26 muusika 5/2010 Passioon Jaani kirikus

AVE S O P P koorijuht

abaduse väljakul põleb 20 000 mälestusküünalt. Inimesed on ta- vapärasest vaiksemad. Jaani kirikus on kontsert. Maarjapäeval, “naiste väe” pühal laulab Eesti Rahvusmeeskoor. Dirigent Filippo VMaria Bressan on koostanud kannatusaega mõeldud kava “Passione”. Vae­valt, et keegi nii meiepoolsetest korraldajatest, veel vähem itaalia diri- gent oskas kava ning kontserdiaegu ja -paiku planeerides arvestada lisaks üleilmsele kannatusajale ka eesti rahva kannatuste meenutamise päevaga. Hoolimata päeva nukrast alatoonist valdas mind õnn, et on võimalik ko- geda sellist pildi, heli ja sisu kooskõla, mis ei ole ette kavatsetud, vaid on tekkinud juhtumisi. Justkui kõrgemalt poolt määratuna. Dirigendi rolli juurde käib nii konkreetse muusika esitamine kui ka kava koostamine. Viimane on sageli suuremgi kunst kui konkreetse muu- sika dirigeerimine. Filippo Maria Bressan on kahtlemata oma ala tipp mõlemas vallas. Bressan on juhatanud paljudes Euroopa ja Lõuna-Amee­ rika tähtsamates kontserdisaalides, ta annab palju kontserte ka oma asu- tatud vanamuusikaansambliga, on Savona sümfooniaorkestri peadirigent ning tegev ka teatridirigendina. Pühendunud vanamuusika uurijana on ta keskendunud vanemale muusikale ning, nagu sellistel puhkudel sageli, vastukaaluks ka nüüdismuusikale. Kava “Passione” oli koostatud kaare printsiibil, alustades 16. sajandi helilooja Francesco Corteccia ulatuslikust teosest “Passione di Christo Secondo Giovanni” (“Kristuse kannatuslugu Johannese järgi”), sealt eda- si meile tuttavamate Monteverdi („Crucifixus“) ja Palestrinani (“Surrexit pastor bonus”) kuni nüüdisaegseteni välja, keda esindasid Vic Neesi koo- ritsükli “Emmanuel” osad “Tollite portas” (“Tõus­ke, uksed”) ja “Laetentur coeli” (“Rõõmus­tavad taevad”) ning katarsislikult mõjuv Giovanni Bonato “Stetit angelus” (“Ingel seisis”). Kava kaalukaima osa, kontserdi avateose, Francesco Corteccia “Passione di Christo Secondo Giovanni” keskmes oli sõna – kannatuslugu, mida jutustas draamanäitleja Luciano Cicetti. Koori roll oli olla mõtete rõhutaja, etendada nii rahvast, preest- reid kui ka Jeesust. Eesti Rahvus­meeskoorile tähendas see rohkelt vanai- taaliakeelseid sõnu, valmisolekut jätkata pärast pikka tekstimonoloogi õi- ges toonis. See ei ole meie kultuuriruumis igapäevane žanr, ei kuulami- seks ega tegemiseks. Võitjate poole peal oli kuulaja, kes sai tänu põhjali- kule tõlkele (Marika Põldma), haaravale draamateksti esitusele ja hästi ju- hitud kaunile muusikale mõjuva jutustuse osaliseks. RAM ise end ilmselt nii mugavalt ja mõjuvana ei tundnud, koori sisseastumistes oli teatud ebalust – ei midagi hullu, aga õhus oli tunda ebamugavust. Aru­saadav ka, teistmoodi kontsentratsioon, keskendumine sõnale, paindlikkus, jutustu- se ülevõtmine ja jätkamine ei ole meie lauljatele igapäevane tegevus. Monteverdi, Palestrina ja Vic Neesi terviklikud lühivormid on hoopis tarmukamad, samas ka tavapärasemad ja pigem nagu teeviidad Bonatoni. “Stetit angelus” on nii habras muusika, et ei julge hingatagi, tahtmatult kuklas olev stereotüüpne arvamus “meeste laulmisest” süvendab muljet veelgi. Eesti Rahvusmeeskoorilt kõlas aga õrn ja värvirohke helipalett. Minu mõtiskluse lõpp on ettekavatsematu, nagu elugi. Mõtlen küü- naldele, seisvale inglile, kõladele kirikus… ja Poola rahvale. Passione. Kui muusika vaid avitaks.

muusika 5/2010 27 IMPRESSIOONID Liivakastist välja!

I mmo M ihkelson muusikaajakirjanik

uusik tahab ikka kuulajani jõu- vad nähtust-kuuldust välja parimad, kellele elektriseeris õhku. da. See peaks olema tema loo- seejärel võib avaneda võimalus jõuda piiri- Silma jäi, et kõige paremini kohandusid mulik tung, kui ta muusikat tagustele lavadele. konveieresinemise olukorraga just need esitabM – mängib kontserdil lavalt või sal- Nõnda nägi TMW veebilehele sattunud muusikud, kellel mingi välisesinemiste ko- vestab stuudios heliplaadile. Just selles uudistaja, kuidas seal bändide kobaras on gemus juba varem olemas. Teiseks see, et kõiki muusikuid liitva ühishuvi punktis sõbralikult küljetsi Uus Tallinna Trio ja paarikümne minutiga on heal muusikul kohtusid tänavused Eesti muusika päevad Winny Puhh, Hedvig Hanson ja Fuck Yuo, tõesti võimalik endast muljet jätta. ja Tallinn Music Week. Vox Clamantis ja Toe Tag. Kolman­daks fakt, et kuulaja eelhäälestusel Ühishuvi on siiski liiga julge sõna, sest Solistidena või ansamblites esinevatele on oma oluline osa. tegemist on üpris erinevate ettevõtmistega. muusikutele on tegevusareaali laiendamine Sattusin ühe kontserdi ajal istuma kõr- Alatest 1979. aastast toimunud EMP on al- peaaegu eluküsimus. Üksnes Eestis kont- vuti kahe välismaalasega, kes olid TMW gusest peale keskendunud pigem kokku- serte andes jäävad oskused kängu, sest siin külalised. Üks neist luges festivali bukletist võttelisele sisevaatlusele ja teist korda aset ei piisa lavavõimalusi. Aeg-ajalt võime mõ- ansambli tutvustusartiklikese läbi ja näitas leidnud TMW deklareerib valjuhäälselt, et ne maailmatuntud interpreedi biograafiast ka oma kaaslasele. Mõlemad itsitasid ja va- tahab aidata Eesti muusikutel küündida üle lugeda, et tal on kuni 250 kontserti aastas, hetasid paar poolihääli kommentaari. piiride, minna laia maailma. sellal kui enamikul eesti tõsimuusikutel Nendest võis mõista, et elevust tekitasid Et inimeste kujutlusis eksisteerib vähe- jääb isegi mõnikümmend unistuste piiriks. grupi muusikat iseloomustavad laused ja malt kaks või rohkemgi omaette trajektoo- Esinemiste nappus on nõiaring, sest mõned omadussõnad, millega esinejat teks- ridel liikuvat eesti muusikat, ilmnes EMPi esinemiskindluse ja esituste detailisügavuse tis iseloomustati. kriitikaseminaril, kui rockikriitik Mart tagab ikkagi päriskontakt publikuga – ene- Aga just sellise mulje esineja endast jät- Kalvet kõigepealt kuulutas, et “selle asjaga” se proovilepanek ja ületamine. Mis mõtet tis enne helisid, ta paremini ei osanud. on eesti muusikas väga hästi, ja päev hiljem on sportlasel treenida, kui ta ei saa võistel- Need tekstikesed jõudsid festivali korralda- Merike Vaitmaa ütles veendunult, et “seda” da? Muusikul samamoodi. Seepärast on jani muusikutelt enestelt. Sellest rääkis ei ole eesti muusikas üldse. Mõlemad rääki- õlekõrreski kübeke lootust. Kontserdid on EMPi kriitikaseminaril kõrvalepõikena sid samast “sellest”, mõeldes muusika kajas- ju muusiku leib. toosama Mart Kalvet, kes teist aastat neid tust internetis. Ja mõlemad kasutasid üldis- Käisin läbi ka päev varem Teatris NO99 tekstikesi toimetajana ühtlustas ja veebi so- tavat mõistet “eesti muusika”, kusjuures või- toimunud džässmuusikute demonstrat­ bitas. Õigupoolest rääkis ta kritiseerival malik, et vaimusilmas nad tajusidki oma­ sioon­esinemiselt. Toimusid kiirtempos la- toonil, et kui aasta tagasi imestas ta džäss- enda eesti muusikat tervikliku ja selgepiirili- vale tulemised ja sealt jooksujalu lahkumi- muusikute ilmetute ja igavate enesetutvus- se nähtusena – nagu iga inimene, nägid nad sed, publik traavis ühest saalist teise, ikka tuskirjutiste üle, siis tänavu olevat neid te- esimesena seda maailma (loe: muusikat), saalist keldribaari ja vastupidi. Muusikud ma arvates miinusmärgiliselt ületada suut- mis neid ennast vahetult ümbritseb. püüdsid endast jätta parimat muljet – mõni nud akadeemilised muusikaesitajad. Seepärast on alati tore, kui korraldatak- pöördus publiku poole paari ingliskeelse See oli sõbralik jutt ja nagu muuseas öel- se kohtumisi ja püütakse leida ning laien- lausega, teine esines eksalteeritumalt kui dud kõrvalepõige, kuid väärib tähelepanu, dada ühisosa. Üks üritus oli kahel eelnime- muidu, kolmas, kes osales mitmes koossei- sest siin on üldistus ja kaudselt vihje ka väl- tatud festivalil tänavu niisiis ühine ja kirjas sus, vahetas etteastete vahel kostüüme. jenduslaadi erinevustele. Kui üldisemalt võr- mõlema kavas. See oli 27. märtsil Tallinnas Avanes ülevaade praeguse eesti džäss- relda enesenäitamiskontsertidel esinenud Mustpeade majas toimunud kontserdiõhtu, muusika olukorrast. Muidugi osaliselt, sest džässmuusikuid ja akadeemilist laadi esinda­ kus eesti muusika akadeemilisema tiiva nagu selgitas selle õhtu korraldaja ja kulude nud EMPi esinejaid, siis olid viimased kaht- esindajatena tuiskas paarikümneminutiste kandja Anne Erm “Jazzkaare” esindajana, lemata vaoshoitumad ja jahedamad, publiku välketteastetega üle lava tosinkond ennast oli ennast näidata soovijaid märksa rohkem ette tulemise ja lahkumise viis on erinev, eksponeerivat koosseisu. Ning see ei olnud kui õhtu kavas kohti. Ja muusikud esinesid riietumise kood ja muusika kuulajale edasta- mängult, sest õhus oli lootust, mida TMW tasuta, ainsaks stiimuliks lootus silma jääda mise rituaal silmatorkavalt teistsugune. oli püüdnud siinsetesse muusikutesse süsti- mõnele neist käputäiest välismaalastest, kes Ühes olid nad siiski väga sarnased – da, et kohale tulevad välismaised kontser- kontserte jälgisid. Osa külalistest oli tõe- osaledes TMW showcase-kontserdil, pak- dikorraldajad, plaadifirmade mehed, agen- poolest niisugusel positsioonil, et nende te- kusid nad ennast välja nagu turul pakutak- did, mänedžerid ja ajakirjanikud ning vali- ha on valikute langetamine. See teadmine se kaupa. Aga sellest ei maksa mõelda laba-

28 muusika 5/2010 Imetlusväärselt hea esinemiskindlusega ansambel Vox Clamantis end välja pakkumas Eesti muusika päevade ja Tallinn Music Weeki ühisel showcase-kontserdil. FOTO TAAVI KULL selt. Nad üritasid näidata muusikutena pa- rustades tippu jõudis, pole niikuinii keegi osutav sõna. On tore, et TMW püüab seda rimat, mida nad suutsid või oskasid. Suru­ suuteline küündima. Arvatavasti ei suudaks teed siluda ja sellel liikumist aidata, kuid des oma sisu mõnesse hetkesse, nagu peab tänapäevase muusikatööstuse korralduse showcase-festivalil endal on siin veel aren- suutma ka hea tänavamuusik, kes tabab sil- puhul seda trikki korrata ka Glass ise. guruumi küllaga, kui soovida näha reaal- manurgast heidetud huvilise pilgu ja kon- Seepärast peab muusik ikkagi olema või- seid tulemusi, mis ka festivali enda väärtust verteerib selle oma mänguga kübarasse meline esiteks kinni püüdma mõne asja- tõstaks. heidetud mündiks. tundliku pilgu, seejärel heli jõuga veenma Esiteks peaksid nad abistama muusi- Selline ongi reaalsus. Müügimasina­ asjatundliku kogemusega inimest ja alles kuid nõuannetega, kuidas ennast lakoonili- värkides kohtuvad kõik muusikad, mis tä- siis lootma, et tal tekivad šansid aeg-ajalt ses vormis showcase-juhtumi puhul kirjali- nases maailmas soovivad jõuda laia kuula- pääseda ostu-müügi tehingute karussellile. kult ja pildiliselt tutvustada. Mida tõhusam jaskonnani. Pärast seda, kui 1980ndate lõ- Kellele see ei sobi, peabki piirduma oma lii- see on, seda tulemuslikum ka festival. pul hakkasid nn klassikalise muusika sfääri vakastikesega, kui alandav selline võrdlus Teiseks peaksid materjalid olema tõlgitud tungima rock- ja popmuusika jõulised tu- ka ei tundu. märksa paremasse inglise keelde ja kol- rustamisvõtted, kuna need toimisid uue Soovite näidet? Kõige kindlamalt näis mandaks peaks sedalaadi agendaga festival kuulajate põlvkonna kaasamisel tõhusa- ennast kõnealuse kontserdi kontekstis tund- võtma silmanähtavamalt hoiaku, et tema malt, ei ole ka see tugevalt traditsioonidega vat ansambel Vox Clamantis, kuid neil on ka tegevus ei lõpe selle kuupäevaga, millal toi- raamistatud muusika enam endine. Olud teistest suuremad kogemused. Nad on olnud mub kavas väljakuulutatud viimane kont- on seda tasahilju muutnud. Philip Glass ni- aktiivsed ja läbi ületamist nõudvate raskuste sert. Ma ei näe mingit põhjust, miks ei metas muutvat tegurit põlgusega kultuuri- neid kogemusi ise hankinud. Nad esinevad võiks virtuaaltegevus esinenute ümber vee- tööstuseks, loovuse lämmatajaks, kuid seda järjest sagedamini piiri taga, neil on olnud bis veel mõnda aega jätkuda, sest niikuinii ei pea võtma nii täht-tähelt. asjaajamist välismaiste plaadifirmadega, nad on tänapäeval suur osa muusika promot- Ma jälgisin huviga muusikuid, kes on jõudnud imetlusväärselt hea esinemis- sioonist kolinud veebi. Tehniliselt ei ole ju EMPi kireval kontserdil esinesid. Muusika kindluseni. Kuid ikka veel ei ole neil olnud keeruline ning mitte ka üle mõistuse kallis esituse tehniline sooritus on vaid osa tervi- kosilasi asjalikest agentuuridest ja mänedž- kõik kontserdid väikese videopildiga jääd- kust. Vaatasin žeste, ilmeid, kehakeelt, püü- mentidest, kes vahendustasu eest võtaksid vustada ja sellest parimaid katkendeid iga des mõista, mida nad kõige sellega väljen- maisemad korraldusmured enda kanda. esineja juures veebis näidata jne. dada tahavad või oskavad. Ikka veel ei küündi selle nivooni. Kõige rohkem loodan aga, et kõnealu- Niisuguse erandliku saavutuseni nagu See tee on okkaline ja eeldab muusikult sed üritused innustavad muusikuid endid Philip Glass, kes ilma muusikaäri abita, ise- väga palju tööd. Siin pole palju vahet, kas aktiivsemalt mõtlema ja õppima osavamalt seisvalt, oma ansambli toel ja ennast ise tu- muusiku ette käib rock-, džäss- või muu tegutsema.

muusika 5/2010 29 IMPRESSIOONID Kas tänapäeva noortes lüürikat otsida on naiivsus?

HEILI VAUS-TAMM muusikakriitik

Jaan Kapi klaveriõhtu 16. märtsil Estonia vaid tema heitlikust eluloost sisulisi katteid kontserdisaalis. Kavas Schumanni Sonaat teades. Selle üle saab põhimõtteliselt kind- nr1 fis-moll op11, Skrjabini Sonaat nr 7, lasti vaielda, aga tunnetusskaalat avardak- Prokofjevi Sonaat nr 7. sid ning süvendaksid teatud ettekujutused kindlasti. Mida kujutab endast üks Schumanni Teost on nimetatud ka kirglikuks fan- noorpõlvesonaat? Kas on see kohustuslik taasiaks, paljudel tsitaat-teemadel põhine- osa pianisti arengus ja üks maailma muu- vaks improvisatsiooniks. Teises osas Aria sikaliteratuuris mitte just esiplaanile tõu- nähakse leebe Eusebiuse karakterit. Kolmas sev teos või siis verinoore poeedi armasta- osa (Allegrissimo, kiire tempo ülivõrdes) on va ja heitliku hinge peegeldus – ja just sel- täielik Florestani lugu nii oma karakterilt, lisena tundlikku käsitlust väärt? See mõte löökpillielementidelt kui ka ülesehituselt. jäi kummitama pärast Jaan Kapi sooloõh- Kõike seda arvesse võttes oleks Jaan Kapi tut. Sest kava edenedes muutus esitus üha interpretatsioonist soovinud eredamaid de- meeliköitvamaks, kasvades nii-öelda koos taile ja karaktereid ning noore helilooja kavaga. Kahtlemata on Schumanni, teose visklevat tormakust (sic! mitte üle­ Jaan Kapp – noor, otsiv kunstnik. FOTO EESTI KONTSERDI ARHIIVIST Skrjabini, Prokofjevi eludaatumid suun- kihutamist). dumas tänapäeva. Kas oli põhjus selles? Kuna Jaan Kapp on tänapäeva noore Kuigi pianist Jaan Kapp on mitmes interv- muusiku kohta tavatu ja müüteloova lapse- valmis olema. Vaja on ainult üles otsida, ja juus nimetanud oma lemmikheliloojaks põlvega (vanaema kasvatatud laps, kes pidi usaldada. Chopini ja olnud võidukas paljudel integreeruma eestikeelsesse keskkonda; va- Skrjabini sonaadis oleks ekstaatilisust Chopini konkurssidel, nii et romantism rases lapsepõlves vanaemalt klaveri palu- rohkem tahtnud. Võlus nukker mõtlikkus peaks noorele mehele olema igati läheda- mine, erakordse musikaalsuse ja ande ilm- teose lõpus. Prokofjevis oli minu jaoks kõi- ne. nemine, siis tohutu hulk konkursivõite), on ge rohkem kuulamisväärset. Kohe esimeses Mis siis Schumanni puhul puudu jäi? temalt põhjust oodata ka sisuliselt sügavaid osas oli süvenemist, algul karget ja siis hõr- Eks põhiliselt haiglasest poeedihingest, ettekandeid. Arvan, et ta on oluliselt roh- ku prokofjevlikku lüürikat, sumedaid vär- tundlikkusest, visklevusest, fantaasialen- kem läbi elanud kui tema eakaaslased. ve. Ja üks aspekt, mis eelmiste teoste puhul nust. Schumanni isiku seos poeetilisuse ja Meenub Sten Lassmanni Beethoveni nii selgelt positiivselt ei avaldunud, nüüd literatuursusega ning tema hilisem vaimu- G-duur klaverikontserdi hiljutine esitus aga aina selgemaks sai, on Kapi vormitaju. haigus on küll aspektid, millele ei pea pide- Toomas Vavilovi juhatusel. Sirgjoonelisus, See pidev edasitungimine, vormi kooshoid- valt mõtlema, aga mis kahtlemata on just karmus olid imponeerivad. Aga lüürika jäi mine, mis ei lase kuulajat hetkekski lõdvaks need, mis tema muusikat mõjutavad ja se- varju. Ka laulja Juhan Tralla esimesed osa- ja viib koos interpreediga teose lõpuni. da oluliselt teiste heliloojate loomingust täitmised Alfredona “Traviatas” olid õnnes- Korra tekkis ka teises osas vajadus erineva- eristavad. Kavas olnud teos on Schumanni tunumad just teise osa raevuhoos. Jällegi jäi te värvide järele, kuidagi liiga otse läks. Aga esimene klaverisonaat, kirjutatud tema 22.– lüüriline pool kahvatumaks. Vaid pärast kolmanda osa perpetum mobile oli noore 25. eluaastal. “Clara zugeeignet von Flores­ Euroopas veedetud aastaid hakkas noor te- sihikindla pianisti pärusmaa – väga efektne tan und Eusebius,” kirjutab noor armunu nor ka esimese osa armastusstseenides ja sisuliselt paigas esitus. sonaadi tiitellehele pühenduse neiule oma publikut köitma. Tahan öelda, et noortel on Jään huviga Jaan Kapi suuremat avane- kahelt alter ego’lt. Schumann märgib (ikka- tihti kergem ja lihtsam negatiivsete karak- mist ja endas olemas olevate teadmiste-ko- gi hilisem muusikaliteraat) üldse tavatult terite, ägeduse ja kiirusega mõjuda. gemuste-emotsioonide väljendamist oota- palju soovitusi oma teostesse. Tema loo- Lüürika- ja poeesiataju ilmneb alles küpse- ma. mingut põhjalikult uurinud pianistid väi- des. Aga Jaan Kapi puhul ei tahaks kaua davad, et tema teoseid saab hästi esitada oodata. Temas peaks küll juba kõik sees

30 muusika 5/2010 “Vocalissimo” ja vanad meistrid

VIRVE NORMET muusikaajakirjanik

esti Kontserdi sari “Vocalissimo” sai (Jõks töötab juba ka õppejõuna järje 20. märtsil Mederi saalis. Laulis EMTAs ja Georg Otsa nimelises metsosopran Teele Jõks, keda saatsid Muusikakoolis.) Vabakutselise in- ImbiE Tarum klavessiinil ja positiivorelil terpreedina on Teele Jõksi kutsu- ning Tõnu Jõesaar barokktšellol ja viola da tud paljude oratooriumide solis- gamba’l. See oli kooslus, mida Mederi saal tiks, ta on ka Rahvusooper Gustav Adolfi Gümnaasiumi mitmesaja- Estonia külalissolist, sooloesine- aastaste müüride ja sammaste vahel armas- mised on teda viinud mitmele tab. Äärmiselt stiilselt, ütleksin isegi rangelt mandrile ja paljudesse linnadesse. välja peetud kava oli vokaalselt väga nõud- Jõksil on tugev, hästi koolitatud ja lik ja ulatuslik. Kaheosaline kontsert sisal- kaunis hääl. Kava­lehel on teda ni- das Benedetto Marcello, Alessandro Scar­ metatud metsosopraniks, kõlailu lat­ti, Giovanni Felice Sancese, Pier-Frances­ poolest võiks ta olla pigem alt (J. co Cavalli, Henry Purcelli ning Johann S. Bachi aldihäälele kirjutatud ret- Sebastian Bachi ja Georg Friedrich Händeli sitatiivid ja aariad olid ühed võlu- muusikat. Kõik need heliloojad on sündi- vamad). Oli pisut hämmastav ko- nud pärast aastat 1600, ent umbes sama ar- geda, kuidas alumises ja keskre- FOTO EESTI KONTSERDI ARHIIVIST vuni ning rohkemanigi ulatub ka nende gistris mahlakas ja ülemheliderikas oopuste loetelu. 17. ja 18. sajandi heliloojad tämber omandas kõrgemas registris olid viljakad, suur osa nende muusikast oli sirge, justkui d-trompeti kõla, mis kontrapunkti kasutav suurepärane tervik. rituaalses mõttes tarbemuusika ja meie aja- hüüdis küll veenvalt ja puhtalt, aga siiski Scarlatti ja Purcelli instrumentaalpalade ni säilinud hümnid, kantaadid, oratooriu- midagi oma mahlakast ilust kaotades. kõrval sain suurima elamuse J. S. Bachi mid, psalmid jm eeldavad suurepäraste Lauljal on olnud palju saatjaid: pianistid muusikast (retsitatiiv ja aaria kantaadist võimetega lauljaid. Tehniline kõrgpilotaaž, Peep Lassmann, Marje Lohuaru, Piia “Geist und Seele wird verwirret” ja aldi aa- mis ei näi siiski olevat eesmärk omaette, Paemurru ja Ralf Taal, ent ka paljud teised ria “Es ist vollbracht” “Johannese passioo- vaid pigem kõigevägevama kiitus ja ülistus, interpreedid, kes muusikas ajastutruudust nist”) ning Giovanni Felice Sancese vaimu- võib meie päevil aga tingida teatud sisulist hindavad ja taotlevad, nagu Imbi Tarum, katest lembelauludest (“Kaebus” ja pinnapealsust. Ma mõtlen seda, et esituse Elar Kuiv, Reinut Tepp, Anu Gehlert, Tõnu “Ahistatud armastaja”). Võlus meloodia tehniline külg nõuab 80-90 protsenti esitaja Jõesaar. Seekordne basso continuo Imbi omapära, rütmiline erksus, fiorituuride võimetest ja energiapotentsiaalist, samas Tarumi ja Tõnu Jõesaare tehniliselt laitma- “kaelamurdev” kaskaad – kõik justkui kui sisuline hardus on pigem formaalselt tus esituses toetas solisti hästi, kolme koos- neutraalse, kohati isegi ühetoonilise saate tajutav. Siis seisabki laulja iga loo ja kogu töö andis nauditava tulemuse. Hea oli taustal. Tulemus oli leidlik ja kaunis. terviku kujundamisel raske ülesande ees, et kuulda ka kaht soolopala. Klavessiinil esi- Ma ei peatu Teele Jõksi esinemise ük- vältida kahe tunni jooksul esitatava sama tas Imbi Tarum Alessandro Scarlatti siknumbritel. Kontsert oli selle sarja kohta ajastu, kuid erinevate maade heliloojate “Preludio della Toccata prima”, mis oli nii tavatult pikk ja põnevat muusikat oli roh- teoste sarnaseks sulamist. säravalt kaunis, meisterlik ja atmosfääriga kesti. Kogumulje võimekast ja oma radu 17. ja 18. sajandi kiriku- ja kammer- sobiv, et selliseid vahepalu (puhkemomente otsivast lauljast ning suurepärase ansambli muusikal on Teele Jõksi repertuaaris tähtis lauljale) oleks tegelikult rohkemgi soovi- musitseerimisest oli meeldiv ja hingekosu- koht. Kuna ta on õppinud laulmist Amster­ nud. Kontserdi teises pooles saime kuulda tav. Eraldi tänusõnad kava koostajale, kes ei dami konservatooriumis, mis on üks auto- ka positiivorelil esitatud Henry Purcelli pidanud paljuks lisada aariate ja laulude riteetsemaid vanamuusika õppimise kohti, teost “Ground in Gamut”, mis andis vai- tekstitõlkeid. Ammendav oli ka info heli- ja Londoni Guildhalli muusika- ja draama- mustava ettekujutuse sellest, mida meister- loojate kohta, hariv ja oluline just harva et- kooli magistrantuuris, võime teda pidada lik helilooja lihtsa meloodiaga võib korda tekandele tulevate vanade meistrite puhul. usaldusväärseks barokkmuusika esitajaks. saata. Sündis mänglev, meisterlik, rohkelt

muusika 5/2010 31 simene “Regilaul uues kuues” toimus 2004. aastal Paide Huvikeskuse juha- taja Garis Pihelgase eestvedamisel. EAlates 2006. aastast kasvas regilaulupäev üle- eestiliseks pärimusmuusikafestivaliks, kor- raldajaks Väätsa Põhikool Järvamaal. Eel­ mistest festivalidest saab ülevaate kodu­ leheküljelt http://web.zone.ee/regilaul­uues­ kuues. Tänavune festival toimus 16. aprillil Türi Kultuurimajas. Eesti regilaulule tõi seekord vaheldust eksootilistel pillidel didgeridoo, kalimba ja monokord musitseeriv Waskhar Schneider Saksamaalt. Ta ütles oma esine- mise eel ilusas eesti keeles: “Laul on kui tuu- lelohe, mis tõuseb kõrgele taevasse ja naerab heledalt. Nii tõuseb ka hääl helisedes kõrgele taevasse, seob inimest inimese, põlvkonda- de, iseendaga, hinge hingega, südant süda- Tahkuranna ansambel Segasummala. mega.” Lisaks temale hindasid noorte laule FOTO MERIT MÄNNI veel Ingrid Rüütel (on osalenud meie kõiki- ansambel Paabel pani päevale võimsa punkti. kem süveneksid regilaulu poeetilistesse või- del üritustel ), Cätlin Jaago, Triinu Taul ja Väikesel maakoolil nii suurt üritust läbi malustesse ja vormi iseärasustesse ning vä- Silver Sepp. viia on paras katsumus, aga õnneks on meil hem segaksid sellesse riimilist vemmalvärssi, Festivali ühe osana toimuv konkurss ei palju toetajaid, kellele sügav kummardus! Sel mis on hoopis eri asi. Et noorte loodud regi- ole laste pingeritta sättimiseks. Iga kollektiiv aastal saime suure abi ka Leader Eesti pro- värsid oleksid vormilt stiilsemad ja poeetili- saab näidata oma fantaasiat, mängulisust ja jektist. Tasapisi kogume tuntust – eelmisel selt rikkamad. Formaat võiks jääda samaks, loomingulisust. Regiviisi võib seada, kaas- aastal žüriis olnud Ando Kiviberg oli väga mis lubab nii vanade laulude uusi interpre- ajastada; lisada pillisaade ja liikumine. Žürii üllatunud, nähes, mis toimub. tatsioone kui ka uusloomingut vanas vor- leiab igast etteastest midagi, mida esile tõsta. Mõned muljed Ingrid Rüütlilt: mis. Wigla eestvedaja Peeter Marguse väekas esi- Milliseid emotsioone tekitas teis “Regi­ nemine haaras kõiki kaasa, Tahkuranna laul uues kuues”? Ulvi Tamm Segasummala ja Vodja Kooli etteasted mõju- Ingrid Rüütel: Tore üritus, tekitab väga po- muusikaõpetaja sid helgetena, naeruturtsatusi tõid kaasa sitiivseid emotsioone. Väga meeldiv on näha efekt­sed Sireli ja Poissmeeste kavad jne nii palju noori osalemas. See toob noori re- Ühtegi esinemist ei saa ümber jutustada, Tea Saar (Türi Kultuurimaja ja Türi Güm­ gilaulu juurde ja võimaldab loomingulist neid lihtsalt peab ise nägema. Poiste töötoas naasiumi ansamblite juhendaja): “Käime fes- eneseväljendust, ühtlasi seob minevikku ja tehti Margus Tiitsmaa juhendamisel puu- tivalil sellepärast, et see on hea auraga ja vist tänapäeva. Kindlasti rikastab see noorte osa- tööd, Ingrid Kukk õpetas vormsi riste tege- ainus koht peale laulupeo, kus ei panda lapsi lejate vaimset maailma. paremuse järgi ritta, vaid saab kuhjaga kii- ma, loodusapteegis tutvustas ravimtaimi Milles seisneb “Regilaul uues kuues” fe- Maime Saar, väikekandle mängunippe näitas tust, positiivseid emotsioone ja auhindu!” nomen, et inimesed nii kaugetest paika- Cätlin Jaago (žürii liige): “Tahan tänada Anna-Maria Saar, muinasjututoas jutustas dest kohale tulevad? Piret Päär muusik Eneli Siirmani kaasabil. selle meeleoluka päeva eest ja väga toreda ja Sundimatu, sõbralik ja noortepärane õhk- Loodus ja esiemade laul kuuluvad kokku – vajaliku eestvõtmise eest. Et vaid jätkuks kond ning võimalus kunstiliseks eneseteos- ka loodusfilmide tuba kuulub meie festivali jõudu ja jaksu seda ka edasi teha ja samas tuseks, võimalus oma loomingut teistele näi- programmi. Seekord lummas saalitäit filmi- vaimus jätkata.” data ja ise teiste loomingust osa saada. huvilisi Joosep Matjuse looming. Keiu Silver Sepp (žürii liige): “Jube tore oli teie Millisena näete “Regilaul uues kuues” tu- pool toimunu! Olen väga tänulik, et sain sel- Juurmaa pani huvilised tantsima ja mängi- levikus? ma, samal ajal ajas žürii juhendajatega juttu. lest kõigest osa. Uusi ideid ja värskust noorte Sooviksin, et noored (õpetajate abiga) roh- Varsti oma kolmandat sünnipäeva tähistav silmis oli nii palju. Väga inspireeriv!”

32 muusika 5/2010 Hommage à Chopin – muljeid Ada Kuuseoksa klaveriõhtult

Kogu trompetivägi! 25. märtsil toimus Tartu Ülikooli aulas Anna Klas tegi kõik asjad selgeks. Nüüd FOTO MAREK VILBA üks erakordne taaskohtumine meie tun- on needsamad teosed muutunud palju nustatud pedagoogi ja pianisti, dotsent keerukamaks. Olen peaaegu kõik ümber Rahvus­ Ada Kuuseoksaga. Pärast üheksateist- teinud ja leian sealt pidevalt midagi uut kümneaastast pausi kontserttegevuses ja üllatavat. Selle muusika kujundami- tähistas ta soolokavaga oma lemmikheli- seks on nii palju võimalusi. See on ge- vahelised looja Chopini 200. sünniaastapäeva. niaalne muusika!” Kõlasid “Grande Valse brillante” nr 2 Loodetavasti jätkub Ada Kuuseoksal As-duur op 34 nr 1, Nokturn nr 4 op 15 edaspidigi energiat, jõudu ja tervist, et trompeti­ nr 1, etüüdid f-moll ja c-moll op 25, rõõmustada kuulajaid oma isikupäraselt F-duur ja C-duur op 10, Leopold küpsete tõlgendustega, riskivalmiduse ja päevad Godowsky seade vasakule käele Chopini särava lavasarmiga. etüüdist C-duur op 10, Barkarool op 60, Eksprompt nr 2 Fis-duur op 36, kolm Pille Taniloo esti Muusika- ja Teatriaka­dee­ masurkat op 50 ning Skertso nr 2 pianist ja pedagoog mias toimusid juba 21 korda b-moll. Eelmine tervenisti Chopini loo- rahvusvahelised trompetipäevad mingust koostatud kava kõlas Ada ningE selle raames ka noorte muusikute Kuuse­oksa esituses kolm aastakümmet konkurss “Trompeti­talendid 2010”. tagasi ning leidis esitaja sõnul nii kriiti- Konkursil osales viies vanuserühmas 28 kute kui ka publiku sooja ja tunnustava mängijat. Noori muusikuid hindas žürii vastuvõtu. Ka sel korral olid muljed igati koosseisus Steven Verhaert (esimees, positiivsed. Kuul­sime küpset, tehnilise Belgia), Peeter Saan (Eesti), Uldis üleoleku ja väljendusrikka siseenergiaga Murnieks (Läti) ja Mihkel Pulk (Eesti). kujundatud teoseid, kava kui tervik oli Žürii esimehele, Antwerpeni Kon­ nauditavalt vaheldusrikas. Pianistil õn- serva­­tooriumi ja Frankfurdi Muusika­ nestus just mõlema kontserdipoole lõpus kõrgkooli professorile Steven Ver­haer­tile oma taotlused kokku võtta, nii Barka­ avaldas muljet konkursil osalenute väga rool kui Skertso olid kontserdi ühed kõrge mängutase. “Kõigis viies vanuse- tipphetked. Publiku arvukus ja tunnus- grupis oli mängutase suurepärane. tav vastuvõtt innustas Ada Kuuseoksa Mõned mängijad olid lihtsalt rabavad! sama kava esitama ka Kosel, Tallinnas ja Mind võlusid Laur Kelleri ja Adán Diaz Narvas (Kose Muusikakoolis, EMTA Pérezi esitused ning olin hämmastatud kammersaalis ja Narva Muusikakoolis). vanema vanuserühma mängijate Jaan ja Tartu Ülikooli aulaga seovad Ada Aarne Otsa musikaalsusest ja kõrgest Kuuseoksa nostalgilised mälestused tasemest. Kogu festivali korraldus oli 1958. aastast, mil ta debüteeris seal Eesti perfektne! Eestlased võivad olla väga Raadio sümfooniaorkestri solistina, diri- uhked oma suurepärase muusikaaka- gendipuldis Neeme Järvi. Ada Kuuseoks: deemia üle ning soovin kõigile noortele “Tol ajal oli mängimine lihtne. Õpetaja muusikutele õnne ja edu edaspidisel muusikuteel!”

Ia Remmel Ada Kuuseoks pärast kontserti. FOTO ANNE-MALLE HALLIK

muusika 5/2010 33 BAGATELLID * eesti Märkmeid kolmandalt Eesti puhkpilliorkestrite turniirilt

Aeg: laupäev, 20. märts 2010. Konkursi korraldaja, Eesti Puhkpilli­ Väga suure arengu on läbi teinud Tallinna Koht: Estonia kontserdisaal. muusika Ühingu vastutav sekretär Valdo Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkester (diri- Tegelased: 12 puhkpilliorkestrit üle Eesti ning Rüütelmaa, kas kaksteist osavõtjat on gent Kalev Kütaru), kes on iga konkursiga konkursi korraldanud Eesti Puhkpilli­muusika vähe või palju? Kokku on Eestis puhkpil- oma tulemusi parandanud. Toreda üllatu- Ühing. liorkestreid veidi üle saja… se valmistas selle orkestri väike koosseis Valdo Rüütelmaa: Esimesel ja teisel turniiril Pritsu Brass; nad on koos mänginud vae- Turniirile olid oodatud kõik amatöörpuhk- osales kummalgi üheksateist orkestrit. Seega valt paar aastat, kuid paistsid silma korra- pilliorkestrid, fanfare-orkestrid ja brassor- pole vahe väga suur. Maksimaalselt oleksime liku tehnika ja puhta mänguga. Tallinna kestrid igas vanuses, kuid võisteldi kolmes saanud sel aastal võistlema võtta kaheksa- Tehnikaülikooli puhkpilliorkester (diri- grupis: A-grupp (kontsertorkestrid), teist orkestrit, aga konkursile tulevad välja gendid Reet Brauer ja Tarmo Kivisilla) B-grupp ja C-grupp (väiksemad koossei- ikka need, kellel on hetkel võtta tugev koos- võistles kõrgeimas, kontsertorkestrite ka- sud). Grupi võis valida orkester ise ja ras- seis, vajalik kava, hea vorm ja tahe võistelda. tegoorias, kus kõik teised konkursandid kusastmeid eristasid rahvusvahelise reper- Ilmselt mõjutab praegu ka majanduslik olu- olid muusikaõppeasutuste orkestrid. tuaari hulgast valitud kohustuslikud lood. kord. Nende kolmas koht seal on väga hea tule- Lisaks pidi iga orkester mängima vähemalt mus! ühe eesti helilooja teose ning selle tulemu- Kuidas esinejatel läks? Konkursside kohta kiputakse ütlema, et seks oli mitmekülgne ja põnev kontsert- Muidugi on mul hea meel, et Eesti Noorte pärast nende lõppu on ainult kaks õnnelik- programm. Huvitav, et peaaegu iga orkester Puhkpilliorkester mängis hästi. Ka meel- ku – võitja ja korraldaja –, ning üks kindel oli valinud kodumaise loo erinevalt heliloo- dis mulle väga Brass Academy ülesastumi- süüdlane, nimelt žürii. Meie žürii on võima- jalt, ainsana kordusid kahel korral turniiri ne – nad said ENPO järel väga napilt teise likult suure objektiivsuse huvides alati rah- kavades Eduard Tamme ja Valdo Rüütelmaa koha. Kõige kõrgema punktisummaga lõ- vusvaheline, sel korral kuulusid sinna teosed. Konkursi preemiad panid välja IS petas Heino Elleri nimelise Tartu Muusika­­ Jurjānsi-nimelise Läti Interpreetide Liidu Music Team ning Eesti Puhkpillimuusika kooli puhkpilliorkester (dirigent Priit president Mārtiņš Jaugietis, Soome Kaitse­ Ühing ja nendeks olid kinkekaardid ja pile- Sonn). Tegemist on tunnustatud dirigendi jõudude Puhkpilliorkestri peadirigent Elias tid eufooniumivirtuoosi Steven Meadi kont- ja instrumendiõpetajaga, kes on ka varem Seppälä ning Panevežyse Linnaorkestri pea- serdile. häid tulemusi näidanud, kuid seekordne dirigent Remigijus Vilys (Leedu). Žürii töö- nii tugev esinemine oli meeldiv üllatus. tas õnneks rahulikult ja objektiivselt, üllatusi ega vaidlusi ei tekkinud.

Kolmas puhkpilliorkestrite turniir on lõppenud, kas tulevad ka neljas ja nelja- teistkümnes? Tulevad ikka. Tulevikus on meil plaanis tähelepanu pöörata selgele liigendusele: et paarisaastatel toimuv turniir kujuneks sel- gelt täiskasvanute konkursiks ning paari- tutel aastatel toimuv EST-NOK oleks sama selgelt noortekonkurss. Praegu on noorte- le kaks võistlusvõimalust, täiskasvanute amatöörorkestritele aga üks, aga need va- nuseklassid võiks eraldi hoida. Toetada tu- leb nii noorteorkestrite tekkimist kui ko- gemustega mängijate jätkamist ning taha- me avardada nii ühtede kui teiste tegevus- võimalusi.

Konkursi korraldaja Valdo Rüütelmaa juhatab Eesti Noorte Puhkpilliorkestrit. Küsinud ja kirjutanud Kaie Tanner FOTO KRISTEL TERAV

34 muusika 5/2010 melomaan

(“Vaikus”) on gregooriuse koraaliga taasjäädvustamisel. See on suur ja aga iga hetk valmis kahe- ja kolmekõ- solidaarsed kaunis, ekspressiivne or- vastutusrikas töö, eriti Saksamaal, neks ning iga repliik on otsene vastus kestripartii ja solistid. Mirjam Tally saksa muusikutega. Ent kriitika on või reaktsioon “eelkõnelejale”. Sellest “Turbulence’i” helitekitamine ja müra- kõik need salvestused võtnud vastu tulenevalt mõjuvad uue albumi lood tase oli orkestrantide jaoks tavapära- soojade kiidusõnadega, rõhutades di- hoopis teisel tasandil kui “Full Mooni” se “turvarepertuaariga” võrreldes rigendi o m a käekirja. Paavo Järvi tõl- omad. Nad on intensiivsemad ja töö- eksperiment ja katsumus, kuid just genduses muutub monumentaalne tavad dramaturgiliselt paremini. Kui ebakonventsionaalne atribuutika ja Ühek­sas sümfoonia kuidagi lihtsa- “Full Moon” rajanes suuresti minima- selle laitmatu haldamine nii helilooja maks, selgekõlaliseks, selgelt väljajoo- listlikel kordustel, siis siin on muusika kui ka dirigendi poolt on Tally täna- nistunud kontrastidega, energiliseks kordustele vaatamata jätkuvas aren- seks tõstnud väga nõutud heliloojate ja läbinisti optimistlikuks. Esma­klas­ gus ja muutumises ning kuulaja tähe- Eesti heliloojad VI. Eri kategooriasse. Kogumik näitab, et silised solistid, sopran Christiane lepanu hoitakse pidevalt kütkes. meie heliloojatel pole ajamasinat tar- Oelze, alt Petra Lang, tenor Klaus Esimeses loos, mis kannab taba- esitajad, Risto Joost. vis, sest Risto Joosti ja teiste inter- Florian Vogt ja bariton Matthias vat pealkirja “Contact”, vahendab ERR ERRCD0013 preetide abiga liiguvad nad aegruumis Goerne ning Deutsche Kammerchor Anne-Liis Poll kuulajale justkui repor- ja ideede labürindis raskusteta. annavad õnnestumisse oma panuse. taaži sellest, mida ta näeb või mis toi- Sel aastal alles kolmekümnenda vers- Sellel tsüklil on ka eellugu. Aasta­ mub. Tema häälekasutus balansseerib tapostini jõudev Risto Joost on diri- MARIA MÖLDER tagustel Salzburgi muusikapidustustel kogu plaadil tõsise ooperlikkuse ja gendi, aga ka kontratenorina toonud muusikateadlane kandsid Bremeni muusikud Paavo groteski piiril, ta ei häbene teha koha- eesti nüüdismuusikasse palju värskeid Järvi juhatusel ette needsamad ühek- ti jaburalt naljakaid, kuid ometi antud tuuli ning võiks pikalt loetleda heliloo- sa Beethoveni sümfooniat ja said suu- hetkesse ülimalt sobivaid hääli. Aeg- jaid, kes võivad oma esiettekannete re menu osaliseks. Nii suure, et tuntud ajalt ta justkui dubleerib mingeid veid- eest teda tänada. “Eesti heliloojad VI” plaadifirma Medienecho pakkus kogu raid multifilmitegelasi või imiteerib on üks võimalik kokkuvõte tehtust, tsükli salvestamist Hybrid SACD ehk tundmatus keeles teatraalseid dialoo- valik nüüdismuusika publiku hulgas Super Audio formaadis, koos uusima, ge. tuntud teostest, mis saanud kõrgeta- nn 5.1. Surroundklang-tehnikaga. Plaadi viimast lugu on eestlasest semelise ettekande. Album täidab pi- kuulajal veidi raske sobitada läbini gem kroonika rolli kui maalib pilti tä- VIRVE NORMET improvisatsiooniliste palade ritta, sest nasest. Plaadil on teosed ajavahemi- muusikaajakirjanik siin on tegu improvisatsiooniga ette- kust 2003–2007, vahepeal on heliloo- antud teemal. Tuntud meloodiale jad liikunud edasi teise mõtteruumi “Meil aiaäärne tänavas” antakse siiski ning me ei saa siit teada nende prae- niisugune dramaatiline kontekst, mis gustest taotlustest. Rõhk üle viie aas- Beethoven, Symphony laulu algsest mõttest ei hälbi, vaid il- ta vanustele teostele tähendab, et mi- no 9. Die Deutsche lustreerib ehedalt seda, kuis “aeg tuli, tu neist on omandanud ka rahvusva- Kammerphilharmonie maa ja mere pääl silm mõnda sele- helise mõõtme, osaledes nüüdismuu- tas”. Eestlaste jaoks klassikalise tee- sika maailmas olulisteks märksõna- Bremen, Paavo Järvi. ma igati teretulnud ümbermõtestus. deks kujunenud heliloojate rostrumil, Sony Music 88697576062 Kokkuvõtteks peab tõdema, et Free ISCMi festivalil “World New Music Tallinn Trio teosed on hämmastavalt terviklikud. Kuigi kohapeal improvi- Days” ja mujal. Käesolevaga lõpeb Bremeni Saksa seeritud, on neis nii selge piiritletus, Kokku on saanud kõrva paitav se- Kammerfilharmoonikute ja Paavo nii täpne proportsiooniline parajus, et gu “linnuteedest”, eksperimentaalse- Järvi Beethoveni sümfooniate tsükkel. A Tale. Free Tallinn midagi ei saa vähemaks võtta ega test kõlavärvidest ning traditsioonilis- Viis CDd märgivad juba neljakümnen- juurde panna. Meenub hetk möödu- te kultuuride ja endisaegsete muusi- dates eluaastates Paavo Järvi Trio. nudaastaselt “Tallinn Music Weekilt”, kastiilide kohtumisest nüüdisajaga. Beethoveni tunnetust. Muu­sikaloost Leo Records CD LR 557 kui Jaak Sooäär trio täpselt etteantud Toivo Tulevi “I said, Who are You? – teame Herbert von Karajani kirge ja He said, You” faktuuris nihestab nüü- aja väldanud ühisimprovisatsiooni lõp- tema Beethoveni lindistusi. Aasta­ Free Tallinn Trio teine album “A Tale” disaegset pinget barok­lik atmosfäär, pedes laval kella vaatas ja hüüatas: kümneid tagasi kuulasime imetlusega on suurepärane. Õigemini on seda mida omakorda võimendab Risto “Exactly!” raadiomajas helilindilt Karajani ja Viini kontsert, mille ansambel andis 2008. Joosti dramaatilisena mõjuv kontrate- Filharmoo­nikute proovi, kus dirigent aasta mais Moersi festivalil ja mis on nor. Age Veeroosi “Ühe kivi elu” võ- MARJE INGEL “treenis” just Üheksanda sümfoonia nüüd laserkettal välja antud. Free lub situatsiooniga, milles (traditsiooni- kirjutamishuviline viimast osa. See oli tollal nauditav Tallinn Trio kaht heliplaati kõrvutades liselt ju samuti barokiajastuga seos- kuuldepilt, stereofooniline, ruumiline, selgub, et enam-vähem võrdse kestu- tuv) klavessiin tunneb end kammeror- peaaegu visuaalselt tajutav. Ta mõtes- se juures on esimesel plaadil kümme Kaleidoskoop. kestri kaose kontekstis suurepäraselt, tas muusikat lause-lauselt, fraas-fraa- lugu, teisel aga kõigest neli. Küllap tu- muutudes pisut üleannetukski. Märt- Kreatiivmootor. silt, ent avas ühtlasi oma dirigendina- leb see sellest, et kolmiku muusikaline Matis Lille “Taeva jõgi” sünteesib regi- tuuri, tundliku Muusiku olemuse. ühismõtlemine on hakanud paremini Kreatiivmootor laulu renessanssmuusikast pärineva Karajan pöördus oma pika elu jooksul toimima ning kohapeal suudetakse struktuuritajuga. Tõnu Kõrvitsa ikka ja taas nende sümfooniate juurde koos improviseerida-komponeerida Kreatiivmootori teise ametliku albumi “Tsirgutii” tähistab hillitsetud lähene- tagasi. Kas midagi analoogilist on oo- varasemast ulatuslikumaid struktuure. puhul kehtivad suuresti samad sõnad, mist pärimusmuusikaga seotud ma- data ka Paavo Järvilt? Samuti tundub, et esimesel plaa- mis öeldud nende esimese plaadi terjalile; tavatult tumeda helikeele hul- Miks meenutan Karajani? Tundub dil “Full Moon” improviseerib igaüks “Irratsionaalne” kohta. Ka siin jätkub gast ulatuvad välja päikesekiired ehk ju suure julgustükina öelda oma sõna, rohkem omaette, sobitudes samas ka kollektiivile juba tegutsemisaja algu- Monika Mattieseni flöödipartii. leida oma lahendus selliste traditsioo- teiste muusikutega, uuel CD-l ollakse sest omane (hull)julge eksperimen- Tatjana Kozlova teoses “Tišina” nidega “tsementeeritud” helitööde teerimine erinevate stiilidega ja tõe-

muusika 5/2010 35 melomaan

Sandra Sillamaa, ansambli meesliik- med on pigem jazzikalduvustega. Paabel tõestab oma võimet võtta eri- nevaid rolle, olla muutumises ja mitte lasta end sildistada.

MARI KALKUN muusik näoliselt on osa materjalist sündinud aastaajast sõltumata. Juba esimest Küüni täitmise lood ja improvisatsiooni käigus. Küll aga on teost kuulates (Miina Härma/Anna lisandunud lihvi ja vormilist korrasta- Haava “Ei saa mitte vaiki olla” Oleg laulud. Paabel. tust (loodetavasti söandab ansambel Pissarenko ja Jaak Lutsoja seades) sai Paabel tulevikus avaldada ka oma varased, selgeks, millise kunstilise koosmõju seni vähesteni jõudnud võluvalt kaoo- moodustavad plaadil kõlav muusika ja Ansambel Paabel näitab uut palet, tilised demosalvestused). plaadi kujundus. Nii et tõepoolest – suundudes oma teise plaadiga “Küüni “Kaleidoskoobi” loomisel osales peale vaikimine olnuks vale küll. Kui kava täitmise lood ja laulud” pärimussega- ansambli kaheksaliikmelisele põhi- võib pealkirju lugedes tunduda ehma- dik-fusion’ist hoopis autorilaulu rada- koosseisule veel viis külalismuusikut. tavalt kirju, siis plaati kuulates leiab dele. Küüni täitmise lauludest hõngub Kogu seda hüpnotiseerivat avant-po- iga teos oma koha. Bachi, Händeli ja bluusi, kantrit, rocki ja isegi räppi. Parmakarma. porkestrit dirigeerib ülempreestrina Purcelli väga tuntud teosed justkui Laulus on tunda rihosibullikku joont, Psyhhoterror. filosoofiadoktor Roomet Jakapi, kelle eraldavad, aga samas ka seovad norra seadetes rujalikku, pisut on näpuotsa- veiderdav maneer läheneb paiguti ül- heliloojate Øistein Sommerfeldti ga peale raputatud pärimust. Säilinud Satisfactory STF002 latuslikult “päris” laulmisele. Mõni pa- (1919–1994) ja Maja Ratkje (s 1973) on Paabelile iseloomulik soe kõlapilt, la on end salakavalalt rüütanud tradit- ning akordionist Frode Haltli (1975) ja kuid võrreldes esimese albumiga on Härrased Mozg, Libba, Uims ja Freddy sioonilisema popmuusika rüüsse ja on rootsi helilooja Wilhelm Stenhammari lood märksa lihtsakoelisemad, vähem psühhoterroristlikust rühmitusest tea- tõenäoline, et seni sellest ansamblist (1871–1927) muusikalist sõnumit Miina läbi komponeeritud. Kui suurem osa vad, kuidas punkida. Ja see kaheksa- veel õndsas teadmatuses olnud Härma, Eduard Tubina, Mirjam Tally ja albumist on pigem Kasterpalu-Kõivu- teistkümnest palast koosnev, arvult heauskne raadiokuulaja satub seeläbi Siiri Sisaski loominguga. Oleg Pissa­ Runneli lavastuse jaoks tehtud palad kaheksas stuudioalbum pungib. Kreatiivmootori lummusse. Albumi vii- renko ja Jaak Lutsoja arranžeeringud ja mitte eraldi helitööd, siis mõned (nt Rifimasin töötab kui õlitet ja Freddy mane lugu, meeleheitlik pseudo-pul- on stiilsed, põhjamaiselt karged, pee- “Õhtu laul”, “Kus käisid sa” ja verbaalžilett lõikab endiselt vahedalt. mavalss “Pruudi isa palub sõna” oleks nekoeliselt viimistletud ning sügava, “Võõras mees”) toimivad iseseisvalt Kõik ***d, ***d ja ***d saavad oma justkui kummardus Eriti Kurva kohati lausa valus-kriipiva ja isiklikult ka sellise kuulaja jaoks, kes lavastu- jao kätte juba avalaulus “Su isamaa on Muusika Ansambli varalahkunud liidri- kõnetava väljendusega. Just arranžee- sest midagi ei tea. Ansambel Paabel su arm”. Eesti riigi asjad pannakse pai- le Sven Kuntule. Album, mille teks- ringud loovad sellele “kirjule” kavale on neile pakutud ülesande lahenda- ka nii, et ei teki kahtlustki, kelle poole tifraasidel on oht jääda kuulaja tead- ühtse muusikalise aluse, mis võiks olla nud mänguliselt. Pillimängijad näita- peaks presidendihärra pöörduma, kui vusse mantratena korduma, ei lase otsekui ajatu tulemine-olemine-mine- vad värskeid oskusi – naissolist on vaja kirjutada järgmine vabariigi meeli veel niipea vabaks. Sest selle mine. Eesti kuulaja soovib aga kindlas- Sillamaa kääksutab viiulit ja üsnagi aastapäeva kõne. Kohati on lugudes jaoks, kes kuulanud Kreatiivmootorit, ti, et võõrkeelsed laulutekstid oleksid veenvalt, kitarrist Niit puhub trompe- säärast pauerit, et tatti pritsib plaadi- pole maailm enam endine. tõlgitud. Näiteks rootsi poeedi Gunnar tit, trummar Tubli trombooni. On tun- masinast välja. Näiteks loos “Surnud Ekelofi, norra poeetide Inger Hage­ da Paabeli esimesest helikandjast punkar” möirgab Freddy nii, et isegi LAURI LEIS rupi ja Magli Elsteri, aga ka soome­ hoopis erinevat loogikat – muusika Motörheadi Lemmyl pudeneks hom- muusik ja muusikakriitik rootsi poeedi Johan Ludvig Runebergi aluseks ja käivitajaks on olnud tekst. mikune viskipudel ehmatusest näppu- laulude sisu aimasin küll ainult muusi- Madis Kõivu ja Hando Runneli luuletu- de vahelt põrandale. Sama on laulude- Vaikimine oleks kalise kõne kaudu. Kasuks tuleks ka sed annavad ette teatud meeleolu, ga “Kummiliimiga” või “Teid kõiki”. numeratsiooni kokkulangevus kavale- kuid ka raamid. Kuidas punt kontserdil peaks kõlama, vale.../Å tie ville være hel ja CDl. Teostus on professionaalne, annab aimu paar stuudios tehtud live- galt... Kersti Ala-Murr, Maailm on lahti ja nii mõndagi sound puhas. Sellise looduse keskel ülesvõtet. Leidub ka üks klassikatööt- Jaak Lutsoja, Tõnu kanti jõuavad ka Eesti muusikud. Tore sündinud lavastuse plaadilt oleks oo- lus, J.M.K.E. “Kuniks elul on antud on siin CD-l taas kohtuda sopran danud ehk rohkem eksperimenteeri- veel olla”. Jõesaar, Lilian Jõesaar. Kersti Ala-Murriga, kes elab 1996. aas- mist keskkonnahelidega. Ei usu, et Kõik on punk nagu punk ikka. Jaak Lutsoja tast Norras ja kes koos Jaak Lutsojaga kuulaksin seda plaati iga päev, kuid Aga on ka veidi teises võtmes palasid, on esinenud ka Kanadas. Mõlemat loodud lauludes on külakõla ja suve. võtame kas või helimees Lauri Urbi muusikut köidab eri stiilide põimumi- oopiumisuitsuse vallatlemise “Punk­ Enne kui CD plaadimängijasse panin, Eri stiilide kasutamise kaudu tekib ne. Jaak Lutsojaga on kauaaegset printsessi” alguses. Ja ulmelised sün- tekitas nostalgilist heldimust plaadi seoseid kaugemate mandritega. On koostööd teinud ka tšellist Tõnu tesaatorihelid, mida tekitab Tõnis ümbris. Täpselt samasugune, lausa positiivne kuulda autorilaulus vaheldu- Jõesaar ja klavessinist Lilian Jõesaar, “Ultramelanhool” Veelmaa... Klahvpill muinasjutuliselt kaunis lume alla pei- seks ka mõnda pärimuspilli. Kindlasti kõrgetasemelise salvestuse helirežis- klapib just melanhoolsete-kurblike pa- tunud maailm avanes sellel erakordsel on see üks avastamata valdkond ko- söör on Tanel Klesment. ladega, nonde meeleoludega, kus äng talvel mu koduakendest. Küllap on dumaisel muusikamaastikul. Pärimus­ ja väsimus mässivad ka kõige paadu- aga praegusel kevadajal kasutuse leid- muu­sikast kaugenemine näitab ühtpi- ENE PILLIROOG numa rebellihinge lõpuks endasse. nud nii punane pink puu all, kiik kui ka di, et tegemist ei ole “padufolkarite- Mässumeel lahustub igapäevaängi, on punane kuldnokapuur, sest muusikud muusikateadlane ga”. Õigupoolest esindab ju ansamblis tunda irdromantikat. Parmakarma? ise järgnevad ju oma südame kutsele pärimuse liini kõige tugevamalt Kui tekib raskusi laulutekstidest aru-

36 muusika 5/2010 saamisega, on abiks buklett, kus kogu pistükkis kaugel Universali maal kunin- punkleksika kenasti olemas. Ja kõige gate põlve mekivad ja moosekantide lõpus on soovitus, kuhu võivad minna elusaatust vaevata uutesse sängidesse need, kellele see plaat ei meeldi... saata mõistavad. Spinefarmi nahkpõlle- des meistrid aitasid tölludel seada õi- MEELIS HAINSOO get vormi ja ei põlanud asju, mida ko- muusik dumaiste meistrimeeste käe ja nõu all Töllumaal valmis teha ei mõisteta. Täiel häälel ja õigust mööda kiidetud vagi- vastse “Äio” saab töllude ajaraamatus- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia se kanda kui nende kõikse väekama ja kuulutab välja vastuvõtu 2010/11. toekama albumi, mis saab ilmselgesti õppeaastaks kostma igaühe kõrvu, kes vaid iganes võtab vaevaks selle oma uhkesse muu- bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe sikatoosi asetada. muusika, muusikapedagoogika, lava- Metsatöllu kodu on seal, kus kuna- gi mässasid tuulemarud ja näkineitsid kunsti ja kultuurikorralduse erialadele. kividel laulsid, kanged vingamehed Pikne ja Vanatühi teineteisega rammu katsusid, metsaneitsid kuuvalgel vihtle- Dokumente võetakse vastu 14.-25. juunini Äio. Metsatöll. mas käisid ning kuldselt kumava kroo- tööpäeviti kella 10 -16-ni Rävala pst 16, Spinefarm Records niga nõukad ussikuningad inimsoole ruumis A 103. SPI363CD-2729485 lahkel meelel oma tarkust jagasid. Sisseastumiseksamid toimuvad 26. juunist Metsatöllu juured on sügavasti selles Okkaline ja käänuline on olnud Metsa­ maakamaras, mida niisutas isade ja 2. juulini. töllu rada regihevi rõskest allilmast pi- poegade veri, kes kaugelt maalt tulnud Eelvoorud lavakunsti eriala näitleja õppesuunale rakale püünele, kus teda oma maa suu- vaenuvägedele lahingulagedal julgesti red saksad ja rajatagune rahvas kuulda vastu astusid. See kõik seisab toimuvad 27.04 – 02.05.2009. Metsatöllul meeles ja nad mõistavad võtavad. Vaenlaste hulgast ei maksa Lisainfo: telefonil 6272862, e-posti aadressil kohkuda, sõnnikuveost ehmuda ja nii sellest ütlemata uhkesti pajatada. jõuabki õnn õuele. Albid kiitlevad oma Töllud ei ole seda masti jäärapäised tü- [email protected] või koduleheküljel http://www. kopikutega, samas kui targad peidavad mikad, kes üksnes taprit ja mõõka vii- lavakas.ee/ rublad ära õiget aega ootama. butada mõistavad. Rohkem kui üks Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksami- kord libiseb muhe muie nende vuntsi- Metsatöll pole lasknud ennast kammit- nõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava seda enesekiituse tühjast kisast, vaid dega kaetud mokkadele. Alp olgugi on kindlameelselt ajanud oma vagu see, kes peab õigemaks oma tõdesid ja registreerimise kohta saab EMTA kodulehekül- ning tasa ja targu atra seadnud. üksnes nuia abil pähe materdada ning jelt http://www.ema.edu.ee/, telefonidel 6675 Eestimaa suured pojad on ikka üle lahingumüra lustile eelistada. 709, 6675 762 või e-posti aadressil vastuvott@ mere Tuuslaritemaal endale mõõku ta- gumas käinud ja nõndasamuti võtsid MARGUS HAAV ema.edu.ee ka töllud ette tee Spine­farmi-nimelisse muusikakriitik sepikotta, mille suuremad saksad hoo-

KUULA KA NEID

Eos. Talbot. Talu. Phlox. Rist ja viletsus MKDK Records

Tallinna doom-duo Talbot (Margus “Talu”, järg Phloxi 2007. aastal palju Andre bassil ja klahvpillidel ning Jarmo tähelepanu pälvinud albumile Nuutre trummidel, mõlemad ka laula- “Rebimine + Voltimine”, pakub taas vad) on tagasi muljetavaldavalt do it virtuoosset ja keerulise koega, rahu- yourself-turneelt, kus anti 17 Euroopa rii- tut ning kohati lausa närvilist omaloo- gis 28 kontserti. Oma esimesel kaua- mingulist jazz-rocki, fusion’it ja proget. mängival pakuvad end biorobotiteks ni- Kuuiku liikmed on Kalle Klein (sakso- metavad muusikud massiivset, hämarat fon) Raivo Prooso (bass), Pearu omaloomingut, mis annab tänu vahel- Helenurm (klahvpillid), Kristo Roots dusrikkale produktsioonile hoopis suu- (kitarr), Madis Zilmer (trummid) ja rema väärtusega tulemuse kui lihtne te- Allan Prooso (löökpillid). he 1+1.

muusika 5/2010 37 COLLAGE Mai

Tallinnas 11. 05 kell 19 Delibes’i ballett 16. 05 kell 12 Harangozo las- “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” “Coppélia” Rahvusooper Estonias teballett Kocsaki muusikale Rahvusooper Estonias kell 12 Orelipooltund: Ene 1. 05 11. 05 kell 19 Latino Grammy “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” 27. 05 kell 19 Eino Tamberg Salumäe toomkirikus võitja: kitarrikvartett Entrequatre Rahvusooper Estonias 80: Tambergi ooper “Cyrano de kell 18 Andres Mustonen 1. 05 Estonia kontserdisaalis 16. 05 kell 13, 18 Ehala lastemuu- Bergerac“ Rahvusooper Estonias (viiul) ja Ivo Sillamaa (haamerkla- 11. 05 kell 19 Kutse duellile. sikal “Nukitsamees” (Vanemuine) 27. 05 kell 19 Duo SaxPiano resto- ver) Mederi saalis Jaapan: Ichitaro (löökpillid, Nokia kontserdimajas ranis C’est La Vie kell 20 Metropolitan Opera 1. 05 Jaapan), Neeme Punder (flööt) ja 16. 05 kell 17 Bremeni Filharmoo­ 28. 05 kell 19 Eino Tamberg 80: otseülekanne: Rossini ooper Dmitri Hartšenko (lavastus, tants) nikud, Eesti Rahvusmeeskoor, ERSO, Rauno Elp (bariton), Indrek “Armida” Coca-Cola Plazas Kumus Ursula Hesse von den Steinen Vau (trompet), Toomas Vavilov kell 20 Metropolitan Opera 3. 05 12. 05 kell 19 Eliitkontserdid: Miina (metsosopran) ja Markus Poschner (klarnet) ja Paul Mägi (dirigent) kordusseanss: Rossini ooper Järvi (viiul), Marius Järvi (tšello) ja (dirigent, Saksamaa) Estonia kont- Estonia kontserdisaalis “Armida” Coca-Cola Plazas Mihkel Järvi (klaver) Kadrioru lossis serdisaalis 28. 05 kell 19 Nixoni ballett Arnol­ kell 19 KontsertJazz: ansam- 5. 05 12. 05 kell 21.30 Otsakool esitleb: 18. 05 kell 19 Verdi ooper “Maski­ di muusikale “Kolm musketäri” bel Ajavares Estonia talveaias Stevie Wonder- 60! NO99 džässi- ball” Rahvusooper Estonias Rahvusooper Estonias kell 19 Nixoni ballett Arnoldi 6. 05 klubis 19.–22. 05 Festival “Improtest” 28. 05 kell 21.30 Lõpueksam 2010 muusikale “Kolm musketäri” 13. 05 kell 19 J. Straussi ope- Kanuti gildi saalis / EMTA üliõpilased NO99 džässi- Rahvusooper­ Estonias rett “Nahkhiir” (esietendus) 19. 05 kell 15 Klaverikvintett klubis kell 19 Alma latina / Ladina 6. 05 Rahvusooper Estonias Aestus Estus: Mart Saluri (viiul), 29. 05 kell 12 Orelipooltund: Piret hing: Erkki Otsman (vokaal) ja 13. 05 kell 19 Paris, mon amour: Kaido Kopli (viiul), Markus-Ülori Aidulo toomkirikus Andranik Kechek (klaver) restoranis Gèraldine Casanova (vokaal) ja Vokksepp (vioola), Theodor Peeter 29. 05 kell 12 Ooperigala lastele C’est La Vie Jaak Lutsoja (akordion) restoranis Sink (tšello) ja Kristjan Veermäe Rahvusooper Estonias kell 19 Verdi ooper “Rigo­ 7. 05 C’est La Vie (klaver) Eesti Rahvusraamatukogu 29. 05 kell 19 Tambergi ooper letto” Rahvusooper Estonias 14. 05 kell 19 J. Straussi operett fuajees “Cyrano de Bergerac“ Rahvusooper kell 19 Meistrite Akadeemia: 7. 05 “Nahkhiir” Rahvusooper Estonias 19. 05 kell 19 Delibes’i ballett Estonias Aksel Kolstad (klaver, Norra) 14. 05 kell 19 ERSO hooaja “Coppélia” Rahvusooper Estonias 29. 05 kell 19 Paris, mon amour: Mustpeade Majas lõppkontsert: David Grimal (viiul, 20. 05 kell 19 J. Straussi operett Gèraldine Casanova (vokaal) ja kell 19.30 Ansambel Reso­ 7. 05 Prantsusmaa), Irina Dubrovskaja “Nahkhiir” Rahvusooper Estonias Jaak Lutsoja (akordion) restoranis nabilis Kanuti gildi saalis (sopran), Aleksandr Antonenko 21. 05 kell 19 Nixoni ballett C’est La Vie kell 21.30 Pilvepiiril – araabia 7. 05 (tenor), Atlan Karp (bariton), Eesti Arnoldi muusikale “Kolm musketä- 30. 05 kell 17 J. Straussi operett ja eesti muusika NO99 džässiklubis Filharmoonia Kammerkoor, Läti ri” Rahvusooper Estonias “Nahkhiir” Rahvusooper Estonias kell 12 Ooperigala lastele 8. 05 Raadio segakoor, ERSO ja Nikolai 21. 05 kell 19 Vilniuse keelpilli- Rahvusooper Estonias Aleksejev (dirigent) Estonia kont- kvartett, Marianne Beate Kielland Tartus kell 12 Orelipooltund: Kadri 8. 05 serdisaalis (metsosopran), Nils Mortensen Ploompuu toomkirikus 1. 05 kell 20 Metropolitan Opera 14. 05 kell 19 Webberi muusikal (klaver) ja Juri Serov (klaver) kell 18 Neeme Punder (flööt), otseülekanne: Rossini ooper 8. 05 “Evita” Nokia kontserdimajas Mederi saalis Elar Kuiv (viiul), Tõnu Jõesaar (tšel- “Armida” kinos Ekraan 14. 05 kell 21.30 Giuseppe Di 21. 05 kell 21.30 Brian Melvin 4tet- lo) ja Ivo Sillamaa (haamerklaver) 4. 05 kell 19 Kaunimad hetked Gregorio Trio feat. Helin-Mari Arder Melvin-Sööt-Soo-Mälgand NO99 Mederi saalis su elus: Kaunimate Aastate NO99 džässiklubis džässiklubis kell 19 Delibes’i ballett Vennaskond Vanemuise väikeses 8. 05 15. 05 kell 12 Orelipooltund: Henn 22. 05 kell 12 Orelipooltund: Ene “Coppélia” Rahvusooper Estonias majas Eerik toomkirikus Salumäe toomkirikus kell 17 Prokofjevi ooper 5. 05 kell 19 Balletilavastus 9. 05 15. 05 kell 15 Klaver – võimas 22. 05 kell 17 Uus Tallinna “Armastus kolme apelsini vastu” “Petruška pärastlõuna” Vanemuise ja õrn: Jaan Kapp Tallinna Trio: Harry Traksmann (viiul), Rahvusooper Estonias suures majas Keskraamatukogus Kaido Kelder (tšello) ja Marrit kell 17 Aksel Kolstad (klaver, 6. 05 kell 12 Vai “Kuidas kuningas 9. 05 15. 05 kell 16 Hortus Musicus Gerretz-Traksmann (klaver) Vene Norra) restoranis C’est La Vie kuu peale kippus” Vanemuise suu- Väravatornis Kultuurikeskuse väikeses saalis kell 18 Emadepäeva kont- res majas 9. 05 15. 05 kell 19 J. Straussi operett 22. 05 kell 18 Hortus Musicus sert: Uku Suviste, ETV tütarlas- 7. 05 kell 19 Ballett “Kevade” “Nahkhiir” Rahvusooper Estonias raekojas tekoor, Karl Kanter (kitarr) ja Lii Vanemuise suures majas 15. 05 kell 19 Webberi muusikal 22. 05 kell 19 Mozarti ooper “Così Leitmaa (dirigent) Kaarli kirikus 8. 05 kell 18 Emadepäeva kont- “Evita” Nokia kontserdimajas fan tutte” Rahvusooper Estonias kell 19.30 Saksa kevad. Helena sert: Uku Suviste, ETV tütarlas- 9. 05 15. 05 kell 19 Eliitkontserdid: 22. 05 kell 19 Alma latina / Ladina Tulve/Robert Schumann “Öölaulud”, tekoor, Karl Kanter (kitarr) ja Lii Annaliisa Pillak (metsosopran) ja hing: Erkki Otsman (vokaal) ja Hommage à Robert Schumann: Eve Leitmaa (dirigent) Pauluse kirikus Jaanika Rand-Sirp Kadrioru lossis Andranik Kechek (klaver) restoranis Kopli (laul), Kristi Mühling (kannel), 8. 05 kell 19 Vanemuise sümfoo- 15. 05 kell 19 Kevadõhtu C’est La Vie Kadri Hunt (laul), Tuule Kann (laul, niaorkestri hooaja lõppkontsert: Mozartiga: Tallinna Filhar­ 25. 05 kell 21.30 Otsakool esitleb: kannel) ja Weekend Guitar Trio Vanemuise sümfooniaorkester moo­nikud, Eri Klas (dirigent) lauljate kontsert-eksam NO99 Kanuti gildi saalis ja ooperikoor, Tartu Noortekoor, Mustpeade Majas džässiklubis kell 15 Vokaalansambel solistid ja Lauri Sirp (dirigent) 10. 05 15. 05 kell 19 Duo SaxPiano resto- 26. 05 kell 19 Harangozo las- Noorkuu Estonia kontserdisaalis Vanemuise kontserdimajas ranis C’est La Vie teballett Kocsaki muusikale

38 muusika 5/2010 9. 05 kell 19 Kaunimad het- Ursula Hesse von den Steinen Haapsalu toomkirikus Muusikasaade “Eluiha” (1997) ked su elus: Kaunimate Aastate (metsosopran) ja Markus Poschner 29. 05 kell 16 Keelpillikvartett Lühimängufilm “Libarebased ja Vennaskond Vanemuise väikeses (dirigent, Saksamaa) Jõhvi kontser- Prezioso: Hanna-Liis Nahkur (viiul), kooljad” (1998) majas dimajas Mari-Katrina Suss (viiul), Anne Ilves Kontsertülekanne “Dracula ja 12. 05 kell 19 Webberi muusikal (vioola) ja Andreas Lend (tšello) Türi Zombie laps” (2000) “Evita” Vanemuise suures majas Viljandis Püha Martini kirikus Muusikasaade “Eesti interpreedid 12. 05 kell 19 Meistrite Akadeemia: 2. 05 kell 19 Ehe Argentina tango 30 .05 kell 19 Nargen Festival 25. Peep Lassmann” (2000) Aksel Kolstad (klaver, Norra) Tartu Buenos Airesest: Gabriel Merlino 2010. Kreegi päevad Haapsalus. Telesaade “Lepo Sumera südameas- ülikooli aulas (bandoneon) ja Vanina Tagini (laul) Hümnid läänerannikult: Eesti jad. 10 aastat hiljem” (2010) 13. 05 kell 12 Lastemuusikal Pärimusmuusika Aida väikeses Filharmoonia Kammerkoor, Telesaade “Lepo Sumera “Laulud “Detektiiv Lotte” Vanemuise suures saalis Haapsalu koorid, saksofonikvartett eesti abielulüürikast”” majas 4. 05 kell 18 Omakultuuri­aka­ SaxEst ja Tõnu Kaljuste (dirigent) 8. 05 Cyndi Lauperi kontsert Avo 13. 05 kell 19 Mozarti ooper “Figaro deemia: kontsertkohtumine Julgi Haapsalu toomkirikus Sessioni festivalil (Šveits, 2009) pulm” Vanemuise väikeses majas Staltega Pärimusmuusika Aida ETV 2 14. 05 kell 17 Eliitkontserdid: väikeses saalis Muusikasaated Eesti 13. 05 Musta muusika lugu. Marius Järvi (tšello), Mihkel Järvi 4. 05 kell 21 TÜ Viljandi kultuu- Televisioonis Gospel. 2/6 (Inglismaa, 2005) ETV (klaver), Annaliisa Pillak (metsosop- riakadeemia džässiklubi: ansambel 15. 05 Kontsert. Dance 4 Climate 1. 05 Jethro Tulli kontsert Avo ran) ja Jaanika Rand-Sirp (klaver) Ajavares klubis Puhas Kuld Change (Inglismaa, 2009) ETV 2 Sessioni festivalil (Šveits, 2009) Tartu Linnamuuseumis 7. 05 kell 11 Suur üleriigiline 20. 05 Musta muusika lugu. ETV 2 14. 05 kell 19 Bremeni Filharmoo­ võistu­mängimine muusika- ja huvi- Ameerika sound. 3/6 (Inglismaa, 5. 05 Dialoogid. Helilooja Valentin nikud, Eesti Rahvusmeeskoor, koolide õpilastele Pärimusmuusika 2005) ETV Silvestrov (Eesti, 2008) ETV Ursula Hesse von den Steinen Aidas 22. 05 BBC Proms 2004. Anna 6. 05 Lepo Sumera südameasjad. (metsosopran) ja Markus Poschner 7. 05 kell 19 Ansambel Ro:Toro Netrebko (Inglismaa, 2004) ETV 2 10 aastat hiljem. ETV (dirigent, Saksamaa) Vanemuise Pärimusmuusika Aida suures saalis 29. 05 Berliini Filharmoonikud ja 6. 05 Musta muusika lugu. Soul. kontserdimajas 8. 05 kell 15 Soome suupillior- Simon Rattle Moskvas (Saksamaa, 1/6 (Inglise, 2005) ETV 18. 05 kell 12, 18 Ehala lastemuu- kester Munnary Trehvit ja Eesti 2008) ETV 2 9. 05 Lepo Sumera looming ETV 2 sikal “Nukitsamees” Vanemuise muusikud Pärimusmuusika Aida kanalil: väikeses majas väikeses saalis Andmed on kontrollitud 18. aprillil. Animafilm “Kevadine kärbes” (1986) 26. 05 kell 19 Vardo Rumessen 13. 05 kell 13 Päevane kont- Täpsem info kodulehekülgedel. Telesaade “Südameasjad. Lepo (klaver) Tartu ülikooli aulas sertkohtumine Ike Volkoviga NB! Juuni ja juuli kontserdiinfot Sumera” (1999) Pärimusmuusika Aida suures saalis COLLAGE’is avaldamiseks ootame Mängufilm “Vaatleja” (1987) Pärnus 22. 05 kell 11 Pärimushommik hiljemalt 12. maiks aadressil Animafilm “Nõiutud saar” (1985) [email protected]. 2. 05 kell 16 II Pärnu viiuldajate Margus Põldsepaga Pärimus­ konkursi I voor raekojas muusika Aidas 5. 05 kell17 II Pärnu viiuldajate 26. 05 kell 21 Pilliklubi pubis l iva konkursi II voor raekojas Tegelaste Tuba st 29.-30. 8. 05 kell 18 II Pärnu viiuldajate 28. 05 kell 19 Pärimusmuusika fe a konkursi finaalkontsert: konkursi Aida hooaja lõpupidu sik mail 2010 finalistid, Pärnu Linnaorkester ja uu Jüri Alperten (dirigent) Pärnu kont- Mujal Eestis m ilise Tartus serdimajas 1. 05 kell 20 Metropolitan Opera rha š 13. 05 kell 19 Meistrite Akadeemia: otseülekanne: Rossini ooper a Aksel Kolstad (klaver, Norra) rae- š “Armida” Narva kinos Astri Pärimusmuusika kojas i 7.–9. 05 Türi kevadfestival ansamblid 15. 05 kell 19 Bremeni Filharmoo­ 8. 05 kell 18 Meistrite Akadeemia: nikud, Eesti Rahvusmeeskoor, Aksel Kolstad (klaver, Norra) Sagadi g meilt ja mujalt. Ursula Hesse von den Steinen mõisas E (metsosopran) ja Markus Poschner 14. 05 kell 19 Hingemuusika: e IN (dirigent, Saksamaa) Pärnu kont- Gèraldine Casanova (sopran), Jaak R A www.tartu.ee/regioo serdimajas N Lutsoja (akordion) ja Tanel Liiberg LD 20.–23. 05 Pärnu rahvusvaheline (kontrabass) Häädemeeste seltsi- KU koorifestival majas Festivali Regiöö laulude ja 30. 05 kell 17 Pärnu Filharmoonia 16. 05 kell 15 Keelpillikvartett improvisatsioonide teemaks on seekord hooaja lõppkontsert. Tauno Aintsi Prezioso: Hanna-Liis Nahkur (viiul), “Rändavad laulud”, Madis Kalmet Mari-Katrina Suss (viiul), Anne Ilves arhailine müüt Kuldnaisest. (lavastaja, laulutekstide autor): (vioola) ja Andreas Lend (tšello) Pärnu Linnaorkester, Mihhail Gerts Keila Miikaeli kirikus KULDNAISE laulutüüpi kuuluvad regi- (dirigent), Sepo Seeman, Karin 19. 05 kell 19 Tervitustega Viini! laulud, milles jutustatakse noormehest, Tammaru ja Risto Lehiste (väntorel) Barokkansambel Corelli Consort Pärnu kontserdimajas ajastu pillidel Maardu mõisas kes teeb endale kullast või puust noor- 20.–30. 05 Rahvusvaheline iku, lootuses saada nii endale parim Jõhvis J. Mravinski nimeline muusikafesti- naine. Kuid tehisnaine ei asenda elavat: val Narvas 13. 05 kell 19 Bremeni Filharmoo­ 21. 05 kell 20 Hortus Musicus puudub keel, meel, hing ja süda. nikud, Eesti Rahvusmeeskoor,

muusika 5/2010 39 P ill Üks vanimaid säilinud seotud klavikorde, umbes 1540. aas- tast, saksa päritolu. Klavikord FOTO ERAKOGUST

M arju R iisikamp klavessinist ja organist

Aegade hämarused Heli tekitamise viis pool nimetatud voorustele lisandub tõik, et Keeltega varustatud klahvpillide ajalugu Klavikordi mehhanism on äärmiselt liht- selle kasutamine annab klahvpillimängu ulatub 12. sajandisse, mil pille seostati ne, seetõttu vajab ta vähe hooldust, “talub” baastehnika – sõrmede iseseisvuse, sõrme- itaalia munga Guido Arezzost, solmisat- edukalt ühest kohast teise transportimist löögi jõulisuse ja tundlikkuse, oskuse kauni siooni leiutaja tegevusega. Ka varasemast ning püsib hästi hääles (erinevalt klaves- tooni saavutamiseks vaeva näha ja detail- ajast on kirjalikke tõendeid keel-klahvpil- siinist). Lisaks sellele on ta kaalult kerge, selt fraseerida. Peale selle saab pilli mängi- lide olemasolu kohta, kuid nende kõla te- võtab vähe ruumi ja mis peamine – oma da laulvalt – J. S. Bachi sõnadega cantable kitamise viisi kahjuks ei kirjeldata. Näiteks vaikse kõlaga ei ole kellelegi häiriv. Art (Bach hindas klavikordi väga). mainitakse echiquier’i (tõlkes “malelaud”), Vanemal pillitüübil ehk seotud klavikor- Haydn ja Mozart kasutasid klavikordi mis on sarnane oreliga, kuid vilesid asen- dil on ristkülikukujuline korpus, keelestik aktiivselt. Veel elu lõpul soetas Haydn en- davad keeled. Pilli kohta esinevad veel ni- asetseb klaviatuuri suhtes risti, üks keelte- dale ühe pilli ning Mozartil oli neid mitu, med monachord, manichordion, manic- paar on mitme klahvi või noodi kohta (siit üks neist reisiklavikord. hord. Neljateistkümnendast sajandist päri- nimi “seotud” – ingl k fretted, saksa k ge- Klavikord oli muuhulgas organistide nevad juba mitmed kirjalikud allikad, mis bunden). Vanimad tehnilised joonised päri- kodune pill, sest kütmata kirikutes polnud konstateerivad klavikordi laia kasutusala. nevad Henri-Arnault de Zwolle traktaadist võimalik kaua musitseerida, pealegi vajati Seega võib väita, et ajalooliselt on klavi- (1440), kus seotud klavikordi ulatuseks on selleks kalkanti ehk lõõtsatallajat. Oreli ja kord vanim klahvpill. kolm oktavit ning mõne keeltepaari abil on klavikordi, eriti seotud pilli mänguvõtted võimalik tekitada kuni viis erinevat tooni. sarnanevad selle poolest, et sõrme äravõte Konkreetsed ajaloolised allikad Klahvi pikenduses olev metallist tan- ehk nootide lõpetamine on esmase tähtsu- Aastast 1440 pärineb üks varasemaid pilli gent lööb vastu keeltepaari alt, amplituud sega. visuaalseid kujutisi kogumikus “Weimarer (keele ja tangendi otsa vahele jääv ruum) Taas ajalooallikate juurde. Sebastian Wunderbuch”. Säilinud on ka olustikulisi on vaid mõni millimeeter, mis tingib pilli Virdung kirjutab 1511. aastal, et see, kes on kirjeldusi pilli kasutuse kohta. Sel ajal, kui vaikse helisemise. Klavikordil (nii nagu klavikordi taga loo n-ö sisse mänginud, keegi Jean-Ulrich Surgant Sorbonne’i üli- klaveril) on võimalik teha dünaamikat, st võib hiljem seda muretult mängida orelil, koolis õppis (1472. aasta paiku), olevat vastavalt sõrme vajutusele saab helitugevu- klavessiinil, virginaalil või mis tahes klahv- üliõpilased lõbustanud end mitmehäälse sega “manipuleerida”. Toon kestab seni- pillil. 1619. aastal nimetab Michael laulmisega ning musitseerimisega lautol kaua, kui mängija sõrme klahvilt tõstab. Praetorius klavikordi klahvpillide mängu- või klavikordil. Inglise allikatest saame Klavikordil saab sõrmeraskuse muutmisega tehnika alusepanijaks (das Fundament aller teada, et 1477. aastal olevat Lincolni ka- tekitada erilist vibrato-sarnast efekti (saksa- clavirten Instrumenten). Schubart ülistab tedraali koormeister õpetanud kooripois- keelse nimega Bebung). klavikordi “tundelisust” sõnadega: dieses tele “playing on the clavychordes”. Kaheksateistkümnendal sajandil kasvab einsame, melancholische, unaussprechlich Klavikord oli teadaolevalt ka 16.–17. pillide ulatus kuni viie ja poole oktavini süsse Instrument. sajandil laialdaselt kasutusel. Isabella d’Este ning ehitatakse sidumata klavikorde (igal Tänapäeval on klavikord läbi teinud (1474–1539), Raffaeli ja Mantegna metseen helikõrgusel on oma keeltepaar). Esimesed n-ö taassünni, Inglismaal, Hollandis, ning renessansi ideaalide järgija, valdas sellised pillid pärinevad aastast 1720. Rootsis, Saksamaal jt maadel on loodud peale laulmise ka lauto- ja klavikordimän- Ometi kasutati ka seotud klavikorde edasi teemakohaseid festivale ja pilliseltse, mis gu. kuni 19. sajandini. propageerivad klavikordil musitseerimist, Soome klavikordimeister, interpreet ja aga ka pilli valmistamist. Ühe nädala jook- Sibeliuse Akadeemia kunagine rektor Pilli didaktiline kasutusala ja mängu- sul pannakse meistri käe all osadest kokku Pekka Vapaavuori on pikaajalise uurimus- tehnika oma isiklik pill. Ka Eestis on seda laadi te- töö tulemusel teada saanud, et 16. sajandi Kaheksateistkümnendal sajandil olid klavi- gevust praktiseerima hakatud. Neile, kes sel keskpaiku olevat klavikordid Tallinna kau- kordid eriti moes Saksamaal. 1789. aastal suvel soovivad Rostocki sõita ning seal ko- du jõudnud ka Soome ning eriti Rootsis oli soovitab Daniel Gottlob Türk klavikordi genud juhendusel ja odavalt endale isikliku pill väga levinud. instrumendi algõppeks ja neile, kes tahavad pilli soetada, jätan sealse pillimeistri mei- endale mingit klahvpilli soetada. Pilli ees- liaadressi: [email protected]

40 muusika 5/2010 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid mais

2. mai kell 17.00 13. mai kell 18.00 EMTA kammersaal EMTA kammersaal Kammermuusika kontsert Marko Martini KLAVERIKLASS Anna Kelder, Heli Ernits, Helena Tuuling, Mari Kalmet, Meelika Mikson 14. mai kell 18.00 EMTA kammersaal 7. mai kell 18.00 Diana Dreving (sopran), Helin Kapten EMTA orelisaal (klaver) EMTA oreliüliõpilaste KEVADKONTSERT 15. mai kell 16.00 8. mai kell 15.00 EMTA kammersaal Tallinna Linnamuuseum Farištamo Leis, Kristjan Parts, Merike Poom, EMTA trubaduurid Linnamuuseumis. Sirje Madis Saarmets, Kristel Laas, Aivi Tilk Mõttuse ja Tiina Välja akordioniüliõpilased Maarika Kõrve, Jekaterina Semenovskaja, 15. mai kell 21.00 Aivi Tilk, Juta Hinnobert, Olga Petuhhova Tallinna Linnamuuseum EMTA trubaduurid Linnamuuseumis. Heiki 8. mai kell 17.00 Mätliku ja Kristo Käo kitarriüliõpilased Siim Tallinna Metodisti kirik Kartau, Fan Feng, Hailun Guan, Martin EMTA sümfooniaorkester Kööbi, Jelena Laknovskaja dirigent Toomas Vavilov, solistid Mari Kalmet ja Heigo Rosin 18. mai kell 19.00 EMTA kammersaal 9. mai kell 16.00 Aivi Tilk (akordion) EMTA kammersaal prof Mari Tampere VIIULIKLASS 20. mai kell 19.00 EMTA kammersaal Farištamo Leis, Merike Poom (klaver)

muusika 5/20102/2010 41 9HRLEKG*jegabi+[A\P

42 muusika 5/2010