Kuusalu Vallas, Rehatse Külas, Kuusalu 4 Karjääris Kaevandamise Loa Taotluse

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse

keskkonnamõju hindamise aruanne

OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Tel: 7 409 800; Faks: 7 409 801

Pärnu mnt 30, Tallinn Tel: 6444 502; Faks: 6444 504 http://www.hendrikson.ee

Töö nr 1128/08

Keskkonnaekspert Riin Kutsar (litsents KMH0131)

......

Keskkonnaekspert Heikki Kalle (litsents KMH0039)

......

Tartu 2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 2

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 3 SISUKORD

1. SISSEJUHATUS...... 5 1.1 PROJEKTI EESMÄRK JA VAJADUS ...... 5 1.2 KMH OSAPOOLED...... 5 1.3. HINDAMISE JA MÃJUDE PROGNOOSIMISE METOODIKAST ...... 6 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS...... 8 2.1. KAVANDATAV TEGEVUS ...... 8 2.2. KAEVANDAMISE PROTSESS ...... 9 2.3 ALTERNATIIVID...... 15 3. KAVANDATAVATE TEGEVUSTE VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA SEADUSANDLUSELE...... 17 4. MÃJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEISUND...... 19 4.1 ASUKOHT ...... 19 4.2 TAOTLETAVA ALA SUURUS JA MAAVARAVARUD...... 19 4.3 GEOLOOGILINE EHITUS JA TINGIMUSED...... 20 4.4 HÜDROGEOLOOGIA ...... 24 4.5 MAASTIK JA TAIMKATE. ROHEVÃRGUSTIK ...... 24 4.6 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID...... 27 4.7 LOOMASTIK (SH LINNUSTIK) œ METSIS...... 28 4.8 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND...... 29 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÃJU...... 32 5.1 MÃJUD PINNASELE, PINNA- JA PÃHJAVEELE (SH PIIRKONNA KINNITATUD PÃHJAVEEVARULE)...... 32 5.2 MÃJUD LOODUSELE, SH KAITSEALUSTELE OBJEKTIDELE JA ELUPAIKADELE...... 34 5.3 MÃJU INIMESE TERVISELE ...... 38 5.4 MÃJU MAASTIKULE, SH VISUAALNE MÃJU...... 41 5.5 KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE JA MAA-ALA HILISEM KASUTAMINE ...... 41 5.6 SOTSIAAL-MAJANDULIK MÃJU...... 43 5.7. JÄÄTMETEKE JA KAEVANDATUD ALADE KORRASTAMINE ...... 45 5.8 KUMULATIIVSED MÃJUD...... 45 6. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMISE OTSTARBEKUS...... 45 7. NEGATIIVSE MÃJU VÄLTIMISE, VÄHENDAMISE JA KOMPENSEERIMISE VÃIMALUSED ...... 49 8. ERINEVATE OSAPOOLTE (SEALHULGAS AVALIKKUSE) KAASAMINE KMH PROTSESSI...... 53 9. KAVANDATAVA SEIRE JA EDASISED UURINGUD...... 52 10. KOKKUVÃTE...... 53 KASUTATUD KIRJANDUS...... 58 LISAD ...... 61

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 4

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 5

1. Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohane avalikkuse osalusega protsess, mille eesmärgiks on selgitada välja, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale ja leida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning sobivaim lahendusvariant kavandatava tegevuse elluviimiseks.

1.1 Projekti eesmärk ja vajadus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Kuusalu 4 karjääri kaevandamise loa taotlus.

Keskkonnamõju hindamine algatati Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt kirjaga nr 30-11-3/23283-2, 17.06.2008 a vastavalt OÜ Kiiu Soon poolt esitatud maavara kaevandamise loa taotlusele.

Tegevuse vajadus tuleneb ehitusmaterjalide suurest nõudlusest Tallinna lähiümbruses ning aktiivsete liivavarude kiirest vähenemisest intensiivse ehitustegevuse tõttu. Ühe olulisema Tallinna ja Harju piirkonda ehitusliivaga varustava Tallinn-Saku liivamaardla aktiivsete varude ammendumisel ei ole liivavarud Tallinna regiooni liivavarude rahuldamiseks enam piisavad, kuid uute alade avamine Tallinn œ Saku liivamaardlas on teadaolevalt problemaatiline. Tekkida võivat liiva defitsiiti on võimalik vältida Kuusalu liivamaardlas paiknevate liivade arvel. Kuna tegemist on kvaliteetse jämedateralise ehitusliiva varuga, on vajadus selle kasutamiseks suur ning selle kaevandamise jätkamine on olulise tähtsusega kogu Harju regioonile. Liiva tarbivad ehitus-, teedeehitus- ja betoondetaile tootvad ettevõtted.

1.2 KMH osapooled

Alljärgnevas tabelis on välja toodud keskkonnamõju hindamise osapooled Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kontekstis.

Tabel 1. Keskkonnamõju hindamise osapooled Roll Institutsioon Arendaja Kiiu Soon OÜ Otsustaja Harjumaa Keskkonnateenistus Järelvalvaja Harjumaa Keskkonnateenistus Avalikkus Kestahes huvitatud isik. Käesoleva projekti raames nii üksikisikud, kodanikeühendused kui muud institutsioonid. Keskkonnaekspert Hendrikson & Ko

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 6 KMH protsessi ja avalikkuse kaasamise kohta on detailsemalt on antud ülevaade avalikkuse kaasamisest ptk VIII Erinevate osapoolte (sealhulgas avalikkuse) kaasamine KMH protsessi.

1.3. Hindamise ja mõjude prognoosimise metoodikast

KMH läbiviimisel Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisseaduse põhimõtetest, heaks kiidetud KMH programmist (kinnitatud Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt kirjaga nr 30-11-3/46121-2, 15.10.2008 (lisas 3) ning heast tavast ja praktikast.

Vastavalt KMH programmile on keskkonnamõju hindamisel keskendutud muu hulgas järgmistele küsimustele:

ñ Kavandatava maakasutuse ja planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele ning õigusaktide nõuetele. ñ Planeeritava maakasutuse ja kaevandustegevuse mõju maastikule, ruumimustrile ja piirkonna iseloomule, sh visuaalne mõju ümbruskonnale. ñ Kavandatava tegevuse mõju Rehatse maastikukaitsealale sh mõju kaitse- alal olevatele kaitsealustele linnuliikide elupaikaidele ning väärtuslikele metsa- ja sookooslustele. ñ Kavandatava tegevuse mõju Võllaskatku metsise püsielupaigale. ñ Kaevanduse elluviimise mõju inimese heaolule ja tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, kohalike elanike suhtumine. Haljasala piisavus planeeritaval alal lähtudes piirkonna vajadustest. ñ Kaevanduse mõju piirkonna maakasutusele ja piirkonna maa väärtusele. ñ Kaevandamisega kaasnevad mõjud pinnasele, pinna- ja põhjaveele (sh piirkonna kinnitatud põhjaveevarule). ñ Jäätmetekke võimalused ja meetmed selle vähendamiseks. ñ Kaevandamisega seotud mõjud nagu müra, tolm ja vibratsioon. ñ Karjääri teenindavate sõidukite liiklusest tulenev mõju (õhusaaste, müra) ja liikluskoormus ümberkaudsetele elamutele ja puhkealadele. ñ Kaevandamise rakendumise mõjude omavahelised seosed ja kumulatiivsed mõjud.

Keskkonnamõju hindamise praktikas on kasutusel paljusid erinevaid meetodeid, mille valik sõltub mõju iseloomust, ulatusest, primaarandmete kättesaadavusest, hinnatavate mõjude avaldumismehhanismide keerukusest (koosmõjudest), kirjeldatavate mõjude hulgast, hinnatava tegevusega hõlmatava/mõjutatava ala heterogeensusest jne.

Käeoleva KMH projekti raames on situatsiooni analüüsil kasutatud nii primaarandmete vahetut analüüsi (olemasolevad tööde tulemused- näiteks andmed taimestiku, linnustiku ja geoloogiliste tingimuste, jne. kohta), sekundaarandmete analüüsi ja kombineerimist teiste meetoditega (näiteks kaitsealade kaitse-eeskirjade eelnõud jne) ning ruumilistest analüüsimeetoditest on kasutatud kaardikihtide võrdlemise meetodit (nt andmebaas EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister).

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7 Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on kirjeldada ja hinnata kaevandamisega kaasnevaid mõjusid (nii positiivseid kui negatiivseid) ning lisaks kirjeldatada ja soovitada aruandes võimalikke leevendusmeetmeid (negatiivsete mõjude vältimiseks ja minimeerimiseks).

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 8

2. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus

2.1. Kavandatav tegevus

Kavandatav tegevus on maavara kaevandamine kaevandamisloa alusel Kuusalu IV karjääris. Vastavalt AS Kiiu Soon maavara kaevandamise loa taotlusele on kavandatud kasutusele võtta Kuusalu IV karjäär. Taotletav mäeeraldis paikneb Kuusalu alevikust ca 0,8 km kaugusel ning kattub osaliselt katastriüksusega ‚Kolga metskonna maatükk nr 55— (35203:004:0174). Mäeeraldise pindalaks on 18,34 ha ning mäeeraldise teenindusmaaks 20,65 ha. Mäeeraldise läänepiir külgneb Võllaskatku metsise püsielupaiga kaitsealaga, lõunapiir ühtib Kuusalu III liivakarjääriga ning ida poole jääb Rehatse maastikukaitseala (Joonis 1).

Joonis 1. Kuusalu IV mäeeraldise paiknemine.

Kuusalu IV karjääri kaevandamise loa taotlemise eesmärgiks on võtta kasutusele ehitusliiva aktiivne tarbevaru. Loa taotluse kohaselt on Kuusalu IV liivakarjääris ehitusliiva aktiivseks tarbevaru suuruseks 2 642 tuhat m3, millest kaevandatav on 2 315 tuhat m3. Luba taotletakse 10 aastaks. Loa taotluses märgitud aastase keskmise kaevandamiskoguse korral jätkuks maavara ca 10 aastaks, mis on märgitud ka taotluses loa kehtivusajaks. Kuna karjäär tuleb korrastada loa kehtivusaja jooksul, siis sellisel juhul rekultiveerimiseks ajavaru ei jää (alus: Maapõueseadus § 48 lg 8).

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 9 Kehtiv Maapõueseadus (§ 37 lg 1) lubab anda kohaliku tähtsusega liivamaardlate puhul maavara kaevandamise loa kuni 15 aastaks. Üksnes juhul, kui kaevandamisloa taotluse menetluse käigus selgub, et maardla maavaravaru ei ole võimalik eespoolnimetaud aja jooksul ammendada ja järelejääva varu kasutamine teise kaevandamisloa alusel on majanduslikult ebaotstarbekas, on loa andjal õigus (mitte kohustus) anda luba kuni viie aasta võrra pikemaks ajaks, s.o. antud juhul kuni 20 aastaks. Maapõueseadus (§ 38 lg 1) annab võimaluse kaevandamisloa pikendamiseks (kuni 5 aastaks), kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul pole maavaravaru mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandamisega rikutud maa ei ole korrastatud, millist varianti käesoleval juhul tulekski rakendada. Loa pikendamine eeldab aga, et loa omanik on saanud pikendamiseks soovitud ajaks kinnisasja kasutamise õiguse.

Kaevandamise tingimused mäeeraldisel Kuusalu IV karjääris on rahuldavad, veidi alla poole varudest paikneb allpool pinnasevee taset. Katendi paksus on keskmiselt 0,25 m. Kasuliku kihi keskmine paksus on 14,47 m (Joonis 3).

2.2. Kaevandamise protsess

A. Paljandamine Enne kaevetööde alustamist tuleb maa-alalt raiuda mets ning juurida ja põletada kännud. Kännud juuritakse kas buldooseriga või kännujuurijaga. Juuritud kännud lükatakse mäeeraldise piirialadele. Hiljem kännud ja võsa töödeldakse ümber hakkpuiduks. Kaevandamise ettevalmistustööd œ kasvupinnase koorimistööd, pärast metsa raadamist ja võsastiku raiumist teostatakse buldooseriga. Kattepinnase koorimist teostatakse vastavalt mäetööde liikumisele ühe aastase edumaaga. Metsa raiet ja kändude juurimist võib teostada ettapide kaupa, millega vähendataks mõju looduskooslusele. Kuna maavara kaevandamise luba taotletakse 10 aastaks, siis puudub vajadus kohe kogu mäeeraldise piires teostada lageraie. Karjääri avamisega võib näiteks raiet teostada poolel mäeeraldise pindalal ja ülejäänud osas mets langetada hiljem vastavalt mäetööde liikumisele. Kooritud kattepinnas ladustatakse mäeeraldise piirialadele või teenindusmaale. Hiljem, mäeeraldise korrastamise käigus, teisaldatakse kattepinnas karjääri nõlvadele ja tasandatakse ettenähtud kaldega.

Kattekihi moodustab 0,1 kuni 0,5 m paksune helepruun huumuserikas liiv taime- ja puujuurtega. Kuna kattekihis esineb ka huumust, siis selle ladustamine ja koorimine tuleb teostada vastavalt mullale esitatavatele nõuetele (Maapõueseadus RT I 2004, 84, 572, § 65).

B. Kaevandamine Tulenevalt liiva paiknemisest ja põhjavee tasemest toimub liiva kaevandamine kahes etapis. Esimeses etapis kaevandatakse ekskavaatoritega pealpool veetaset olev ehitusliiv. Pärast veepealse liiva ammendamist kaevandatakse teises etapis ujuva pinnasepumpamise seadmega veepiirist allapoole jääv liivakiht. Veepealse ehitusliiva kihi kaevandatav paksus on kaheksa meetri piires ja selle kaevandamine toimub ühe astmega.

Veealuse ehitusliiva paksus ulatub kohati 13,5 meetrini ning seetõttu tuleb kaevandamist teostada mitmeastmeliselt. Nii veepealse kui ka veealuse ehitusliiva

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 10 kaevandamisel on oluline jälgida karjääri nõlva kaldeid. Kaevandamise käigus tuleb mäeeraldise nõlvadele anda kalded, mis vastaksid korrastamisnõuetele (veepeal vähemalt 1:2 ja veealuses osas 1:5).

1. etapp Veepealse ehitusliiva kaevandamisel kasutatakse pöördlabidatüüpi ekskavaatorit. Kaevandamist võib teostada kahel meetodil œ ekskavaator seisab astangu lael ja kallurite laadimisel sõitmine toimub mööda karjääri põhja või ekskavaator seisab astangu põhjal, mille asetusega takistatakse müra levikut ning vähendatakse täiendavaid ettevalmistustöid kaevandamiseks (tõusud astangule). Ekskavaatori abimehhanismina kasutatakse buldooserit, mis lükkab liiva ekskavaatorile ette.

Kaevandamisel esimeses etapis tuleb jätta mäeeraldise põhjas vähemalt 0,7 m paksune maavara kiht kaevandamata, et tagada mehhanismide ohutu liikumine enne veealust kaevandamist. Olenevalt tarbimise vajadusest kasutatakse ehitusliiva kaevandamiseks või täiteliiva laadimiseks täiendavalt näiteks kopplaadurit. Ehitusliiva laadimine autodele toimub üldjuhul otse mäemassiivist. Mäeeraldisel esinev veepealne ehitusliiv on kõrge kvaliteediga ja selle rikastamiseks puudub vajadus œ tarbijateni jõuab maavara looduslikul kujul.

2. etapp Teise etapiga kaevandatakse välja ehitusliiva veealune varu. Veealuse ehitusliiva väljamiseks kasutatakse ujuvat pinnasepumpamise seadet (näiteks diiselelektrilise ajamiga, trossidega liigutatavat MZ-3A). Alternatiivina oleks võimalik veealuse maavara kaevandamiseks osaliselt kasutada draglain tüüpi ekskavaatorit. Kuna veealuse liivakihi paksus on üle 10 m siis draglainiga ei ole võimalik kogu veealust liiva väljata.

Pinnasepumba töövalmis seadmiseks tuleb rajada mäeeraldisele ekskavaatoriga pioneersüvend seadme vettelaskmiseks. Näitena toodud seadme pontooni süvis on 0,5 m. Antud seadme jaoks on pontooni ja põhja vaheline lubatud kaugus 0,5…0,8 m. Mäetööstuses on üldine nõue, et masinate ja karjääri elementide vaheline kaugus oleks mitte vähem kui 1,0 m. Üldjuhul jätta karjääri põhja ja pontooni vahele 1,0 m. Kaevandamise alustamiseks tehtava pioneersüvendi vee sügavus peab olema vähemalt 1,0 m. Juhul, kui Kuusalu 4 mäeeraldisel jätkatakse veealuse liiva kaevandamist Kuusalu 3 karjäärist, puudub pioneersüvendi rajamise vajadus ja selle asemel saab kasutada Kuusalu 3 karjääri veekogu.

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 11

Joonis 2. Tehnoloogiline skeem pinnasepumbaga kaevandamise kohta.

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 12 Pumpamise tehnoloogia kirjeldus

Liiva pumpamist alustatakse karjääris maavara kaevandamisel tekkinud veekogust. Seadmele monteeritakse pulbitorustik, mida mööda pumbatud maavara juhitakse maapealsesse liiva settekaardile e. hüdropuistangule. Liiva kaevandamine toimub vahetult pumba imemistoru kaudu vee ja liiva sisseimemisel ja selle transportimisel torude kaudu ladustamiskohale (settekaardile).

Vajaliku joa kiiruse saavutamiseks on vaja, et imeva toru kaugus oleks töödeldavast pinnasest kaugusel mitte rohkem kui 0,7 m. Veega lähevad kaasa need osakesed, millede eraldamiseks ja ülestõstmiseks (gravitatsioonijõu ületamiseks) vee liikumise kiirus on küllaldane. Vajalik vee kiirus imemistoru juures liiva pumpamiseks peab olema piirides 0,35…0,70 m/s. Mida jämedam on liiv, seda suurem peab olema vee kiirus imemistoru juures. Vee kiirus imemistoru juures suureneb imemistoru lähenemisel töödeldavale liivale. Mida jämedam materjal, seda suurem peab olema vee kiirus (näiteks vee kiirus kruusa pumpamiseks peab olema mitte vähem kui 2,1 m/s). Vee liikumiskiiruse reguleerimisega ei ole võimalik teostada selektiivset kaevandamist. Liivas võib esineda väiksemaid kruusateri mis satuvad koos pumbatava liivaga pulbitorustikku. Saadava liiva kvaliteedi parandamiseks (kivide eraldamiseks) kasutatakse pumpamise tehnoloogilises ahelas koonussõela. Peenemad tolmjad ja savikad osakesed, millede settimiseks kulub rohkem aega settekaardil, lähevad koos veega tagasi karjääri.

Kaevandamise ajal seadme keret koos sellele paigutatud imemistoruga pööratakse ja nihutatakse edasi vintside abil. Imemistoru on lastud kaevandatava kihi põhjani. Kaevandamise siseku (ehk kaevesammu) optimaalne laius nimetatud seadme jaoks on 30 m. Hüdrokaevandamise praktika on tõestanud, et maavara ei saa kaevandada talvel, siis kui ööpäevane temperatuur langeb alla 0o C. Talvel külmub vesi hüdropuistangil, torudes ja veekogus. Tavaliselt lõpetatakse liiva pumpamine novembri lõpus. Seade konserveeritakse kuni kevadeni. Kevadel alustatakse liiva pumpamist aprillist. Selleks ajaks on pumbatavalt veekogult jää juba sulanud. Seega on liiva pumpamise kestus aastas 8 kuud.

Kaevandamise parameetrid

Pinnasepumpamise seadmega on võimalik kaevandada veepealset ja veealust ehitusliiva korraga. Üldjuhul tuleb veepealse külje kõrguse määramisel arvestada järgmiste olukordadega: 1) veepealne liiva kiht on välja kaevandatud ja karjääri külgedele on antud nõlvanurk, mis on kas võrdne või väiksem loomuliku varisemise nurgast 2) veepealse liivakihi ja veealuse liivakihi kaevandamine toimub samaaegselt ujuva pinnasepumpamise seadmega.

Esimesel juhul pole veepealse külje kõrgust vaja piirata. Antud juhul tuleb aga jälgida, et kaevandamisel mäeeraldise piirialadel ei minda imemistoruga nii lähedale, et veepealne nõlv hakkab varisema. Vältimaks veepealse külje varisemist, tuleb seadme imemistoru hoida karjääri alumisest kontuurist (külje ja veepinna lõikejoonest) tabelis 1 näidatud kaugusel.

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 13 Tabel 2. Pumpamise ohutu kaugus karjääri alumisest kontuurist Imemistoru Imemistoru kaugus Liiva nimetus sügavus vee all, m alumisest kontuurist, m 2 10 3 15 4 20 Peenliiv 5 25 6 30 7 35

Teisel juhul variseb veepealsest nõlvast liiv vette. Veepealse külje lubatav kõrgus oleneb kaevandatava liiva omadustest nagu loomuliku varisemise nurk ja liiva niiskus. Mida kõrgem on veepealne liiva astang, seda rohkem variseb küljelt alla liiva, mis külje teatud kõrgusel võib oma alla matta pumpamise seadme. Veepealse külje lubatud maksimaalne kõrgus sõltub seadme võimsusest. Kasutatava seadme lubatav veepealse astangu kõrgus ei tohi olla rohkem kui 7…10 m.

Veepealset kihti võib vette varistada ja siis vee seest välja pumbata juhul, kui tahetakse nimetatud kihti rikastada. Hüdrokaevandamisel paraneb liiva kvaliteet œ toimub liiva rikastamine. Settekaardile ladestub pestud liiv. Peenemad tolmjad ja savikad osakesed, millede settimiseks kulub rohkem aega, lähevad koos veega tagasi karjääri. Nii vabaneb hüdropuistangusse pumbatud liiv tolmjatest ja savikatest osakestest œ paraneb liiva kvaliteet, toimub maavara rikastamine.

Veealuse astangu kõrgus

Veealuse astangu kõrgus ehk korraga pumbatava kihi paksus oleneb seadme võimsusest. Seadme MZ-3A optimaalseks astangu kõrguseks on kuni 2,5 m. Seega tuleks kaevandamist korraldada astangutega (kihtidega), mille kõrgus on kuni 2,5 m ning seda saavutatakse imemistoru sügavuse muutmisega ja selle liigutamisega.

Vajalikud rajatised

Hüdrokaevandamise korraldamiseks tuleb rajada vee väljalasketoru pikenduseks maapealne kraav, mida mööda hüdropuistangilt tulev vesi juhitakse tagasi liiva kaevandamisel tekkinud veekogusse. Nii liigub vesi suletud süsteemis ja väheneb liiva kaevandamiseks vajalik vee hulk ning on välditud hõljumi sattumine veekogudesse (jõgedesse, järvedesse jm).

Hüdropuistangu moodustamise kord

Karjäärist pumbatud pulp suunatakse hüdropuistangusse (settekaardile). Settekaardi rajamine algab kaardi aluse pinna puhastamisest ja tasandamisest, mida tehakse buldooseriga.

Edasi paigutatakse kaardi ühte serva veetaseme regulaator koos veeväljalaske toruga. Veetaseme regulaator tehakse üldjuhul jämedast (läbimõõt 600…800 mm) terastorust, millele on sisse lõigatud avad settekaardile pumbatud vee väljalaskmiseks. Veetaseme regulaator tehakse ka kokku keevitatud lehtterasest.

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 14 Sel juhul on toru põiklõige ristküliku või ruudu kujuline. Toru ühes servas on avad vee väljalaskmiseks.

Järgnevalt rajatakse settekaardi ümber tamm. Tamm tuleb ehitada samast materjalist, mida kaardile ladustatakse - liivast. Karjäärist pumbatud vee ja liiva segu ehk pulp suunatakse seadme survetorustiku kaudu hajutatult hüdropuistangile. Hüdropuistangi suure pindala tõttu voolab vesi väikese kiirusega ja liiv settib kihiti puistangusse. Veepinna taset hüdropuistangil reguleeritakse väljalasketorul oleva regulaatori abil vastavalt kaardil ladestunud liiva hulgale. Vee taset reguleeritakse avade sulgemise abil. Avad suletakse servatud laudade abil nii, et vee tase hüdropuistangil oleks mitte vähem kui 0,3 m. Vee taset ei tohi hoida hüdropuistangil ka liiga kõrgel œ üle 0,5 m. Kui vee sügavus hüdropuistangil on suur, settivad puistangusse ka tolmjad ja savikad osakesed, rikkudes liiva kvaliteeti.

Veetaseme reguleerimiseks tuleb seisata pinnasepump. Tööd tuleb teha julgestaja järelevalve all, sest toru ümber olevasse märga liiva võib inimene sisse vajuda. Tööd teha kergelt, teisaldavalt trapilt. Talveks tuleb vesi hüdropuistangilt maha lasta. Pärast massiivi 3…4 nädalast kuivamist võib alustada liiva laadimist. Hüdropuistangi põhjal peavad sisselasketorust väljalasketoru poole olema tabelis 2 näidatud kalded.

Tabel 3. Hüdropuistangu kalded Pumbatav Veealune Veepealne osa materjal osa Peenliiv 0,04è…0,03è 0,15è…0,10è

Tammide mõõtmed

Tammide kõrgus

Liivast tamm tuleb ehitada 1,5 m kõrgusele hüdropuistangu põhja tasemest. Tammi paksus tipus peab olema mitte vähem kui 1,5 m. Liivast tammi maksimaalne lubatav kõrgus on 4,0 m ja minimaalseks kõrguseks on 0,5 m. Tammi külgedele antakse nõlvus 1:2 (nõlvanurk ca 26o). Kui hüdropuistangule on ladustatud ühe meetri paksune liiva kiht, tuleb tammi kõrgemaks teha. Tammi ehitatakse buldooseri abil, kus buldooser sõidab hüdropuistangile ja lükkab hõlmaga liiva tammile. Korraga on piisav tammi kasvatamine ühe meetri võrra. Nii kasvatatakse tammi kõrgemaks tema siseküljelt. Iga kord meetrijagu kasvades, liigub tammi alumine kontuur hüdropuistangu sisse 2 m võrra. See tähendab, et puistangu kõrguse suurenedes väheneb tema liiva vastuvõtu pindala. Tammi tipu läbimõõt tuleb hoida 1,5 m.

Tammi pikkus

Tammide pikkused olenevad valitud settekaardi mõõtmetest. Optimaalse settekaardi laius on 40…70 m ja pikkus 50…90 m.

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 15 Settekaartide asukohad

Settekaartide asukohad valitakse vastavalt avamisprojektile. Hüdropuistangu projekteerimisel tuleks arvestada karjääriteede asetust (autotransport) ja avamistranłee kaugust œ mööda torusid liikuva pulbi transpordiks kasutatakse täiendavalt energiat.

Liiva pumpamiseks rajatakse vähemalt kaks hüdropuistangut. Enne esimese settekaarti täitumist tuleb ettevalmistada teine hüdropuistang. Kui esimene kaart on liivaga täielikult täitunud. tuleb alustada liiva pumpamist teisele puistangule. Samal ajal toimub esimeselt kaardilt nõrgunud liiva laadimine ja transport, et hiljem esimene hüdropuistang uuesti kasutusele võtta. Selleks tuleb kaarti põhjale jätta mitte õhem, kui 1 m paksune liiva kiht, viimane tagab pinna stabiilsuse masinatele.

Buldooserite abil moodustatakse uus tamm ja alustatakse uuesti liiva pumpamist esimesele kaartile. Tehnoloogiat rakendatakse nii kaua kuni antud veekogust on kogu maavara väljatud. Siis pumbatakse teisele settekaartile välja esimese settekaardi alune liiv. Viimase kaardi alune veealune maavara kaevandatakse välja ekskavaatoriga. Viimase kaardi aluse liiva võib pumbata ka mäeeraldise teenindusmaale, kui sinna on võimalik moodustada vastav hüdropuistang.

Vett pumbatakse suletud süsteemis ning juhitakse tagasi karjääri. Nii kulutatakse vett minimaalselt ja karjäärist ei lasta välja veekogudesse puhastamata vett. See on üldine pumpamise tehnoloogia skeem, mida kasutatakse ka antud juhul.

Kaevandamisel kasutatavad mehanismid on järgmised: ujuv pinnase pumpamisseade, ekskavaator Komatsu PC 210, buldooser DZ 101, baastraktor T 170. Seadmete plaanilised-, kui ka avariilised remondid ja tehnilised ülevaatused, teostatakse OÜ Kiiu Soon töökojas või töökoja juures asuval seadmete remondi platsil. Masinate plaanilist remonti ega õlide vahetust karjääris ei tehta. Kütuselao ehitamist karjääri ei kavandata. Masinate tankimisel välistatakse kütuse leke. Diiselkütus tuuakse kohale ajakohaste paakautodega. Masinate tankimist teostatakse vastavalt kohandatud platsidel, kus on võimalik asetada masinate alla tankimise ajaks aluseid, mis välistavad kütuse sattumise karjääri põhjale ja sealtkaudu vette.

Keskkonna saastumise vältimiseks tuleb kehtestada sisekorraeeskiri, mille kohaselt töötajad peavad jälgima masinate seisukorda nii töötamise ajal, kui ka tööpäeva lõpus ja alguses. Avariiolukordades tegutsemiseks ja saasteallika ellimineerimiseks peavad töötajad olema saanud vastava väljaõppe. Karjääris kasutatakse kaasaegset tehnikat, mis vähendab riski keskkonnale võrreldes amortiseerunud masinatega.

2.3 Alternatiivid

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 16 reaalseteks, sest need asuvad kaugel ning nende maavara kvaliteet ei ole võrreldav analüüsitava maardla omaga, mis teeb järgneva võrdluse suhteliselt otstarbetuks. Seega hinnati käesolevas töös vaid kavandatava tegevuse alternatiivi 0-alternatiivi (kavandatavat tegevust ei realiseerita ning alal jätkub olemasolev olukord) suhtes.

Kaevandamise realiseerimise põhialternatiivi all-alternatiividena vaadeldi järgmisi variante: ñ Kuusalu IV karjääris alustatakse kaevandamist peale Kuusalu III karjääri ammendumist; ñ Kuusalu IV karjäär avatakse parralleelselt Kuusalu III karjääriga ning kaevandustöid teostatakse paralleelselt mõlemas karjääris; ñ Kuusalu IV karjäär avatakse parralleelselt Kuusalu III karjääriga, kaevandamine toimib plokkide kaupa ca 10 ha suurustel aladel vastavalt kas Kuusalu IV või Kuusalu III karjääris, kuid mitte korraga.

Kõikide all-alternatiivide puhul ei avata kaevandamiseks kogu karjäär, vaid kaevandamine toimub ca 10 ha suuruste plokkide kaupa vastavalt ptk-s 2.2 toodud etappidele ja kirjeldustele.

Hindamise käigus vaadatakse mõningaid all-alternatiive, kuid nii tehnoloogilisest aspektist kui muudest küsimustest tulenevalt ei osutu otstarbekaks detailselt hinnata teisi (selgelt ebasobivaid) lahendusi võrreldes kavandatava tegevusega planeeritavaga.

Kuna mõlema karjääri (Kuusalu III ja IV) mäenduslikud tingimused on sarnased, kasutatakse mõlemas karjääris ühesugust kaevandamise tehnoloogiat (vt ptk 2.2).

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 17

3. Kavandatavate tegevuste vastavus planeeringutele ja seadusandlusele

Keskkonnamõju hindamise protsess on seadusandluses reguleeritud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega (RTI, 24.03.2005, 15, 87).

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg1: Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Kaevandamistegevust reguleerivad Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) ja Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118).

Maapõueseadus sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine.

Kaevandamisseadus sätestab nõuded inimese, vara ja keskkonna ohututse ning maardlate säästliku kasutamise tagamiseks: 1) kaevandamisel ja allmaakaeveõõne teisesel kasutamisel 2) kaevandamise ja allmaakaeveõõne teisese kasutamise projekti kohta 3) ettevõtjale, kes tegeleb kaevandamisega, allmaakaeveõõne teisese kasutamisega või nende tööde projekti koostamisega 4) vastutavale spetsialistile ja tema nõuetele vastavuse hindajale ja tõendajale 5) vastutuse ja riikliku järelevalve kohta.

Maapõueseaduse § 28 (5) sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses oluline keskkonnamõju, annab kaevandamiskoha kohalik omavalitsus ja Eesti Maavarade Komisjon oma arvamuse pärast keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist. § 34 lõige 1 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kui keskkonnamõju hindamise tulemusel selgub, et kaevandamisega kaasneb oluline keskkonnamõju ja seda ei ole võimalik ära hoida ega leevendada.

Olulisemad planeeringud, millega tuleks arvestada, on erineva tasandi planeeringud (maakonnaplaneering, omavalitsuste üldplaneeringud,) ning muud arengut suunavad dokumendid (nt omavalitsuste arengukavad). o Kuusalu valla üldplaneering; o Kuusalu valla arengukava 2007-2025; o Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" 2003.

Kuusalu valla üldplaneering Kuusalu Vallavolikogu kehtestas 19. detsembril 2001.a. määrusega nr 63 Kuusalu valla üldplaneeringu.

Kuusalu valla üldplaneeringus on toodud ülevaade maavarade perspektiivsetest varudest.

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 18 Valla eesmärk on tagada olemasolevate maavarade säästlik kasutamine, milleks on ette nähtud koostada taastumatute loodusressursside kasutamise kava.

Antud tegevus on vastavuses Kuusalu valla üldplaneeringuga, kuna antud ala on üldplaneeringus reserveeritud kui mäetööndusmaa.

Kuusalu valla arengukava 2007-2025 Kuusalu liivakarjääride ega kavandatavate liivakarjääride kohta ei ole Kuusalu valla arengukavas ülevaadet antud ega strateegilisi arengueesmärke seatud

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" Teemaplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama säästva arengu maakonnas.

Käesolev planeering seab rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Planeering riiklike (—Eesti 2010“ määratletud) tugialade piirid Harju maakonnas. Maakonna ja kohalike tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering. Täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne. puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima.

Tugialadel ja koridoridel väljaspool rohelise vööndi piiri võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust. Metsakategooria on üldjuhul tulundusmets, välja arvatud väärtuslikud metsad rohelise vööndi sees, mis peaksid nende ülesandest ja kasutuskoormusest lähtudes kuuluma kaitsemetsade kategooriasse. Selles piirkonnas tuleb hoiduda riigimetsade sihtotstarbe muutmisest.

Taotletava liivakarjääri Kuusalu IV kaevandamise ala ulatub rohevõrgustiku alale ning paikneb piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumala (T8) põhjaservas (täpsemalt kirjeldatud ptk-s 4.5). Teemaplaneeringu kaardi ‚Väärtuslikud Maastikud“ järgi läbib kinnistut (35203:004:0174) põhja-lõuna suunaliselt ajalooline tee vt joonis 8 (alapeatüki 4.8.2 Teedevõrgustik juures).

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 19

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund

4.1 Asukoht

Taotletav mäeeraldis paikneb Harjumaal, Kuusalu vallas, Kuusalu alevikust ca 0,8 km kaugusel edelas ning osaliselt kattub katastriüksusega ‚Kolga metskonna maatükk nr 55— (35203:004:0174) (Joonis 1). Taotletaval mäeeraldisel puudub hoonestus, piirangutega alad ja kommunikatsioonid.

Karjääri vahetus läheduses paiknevad mitmed hoonestatud kinnistud, mis jäävad ca 300 meetri raadiusesse. Lähimad elamumaad on praegusel ajal ‚Karu—, ‚Teedelõpe— ja ‚Karusaba— kinnistutel, mis asuvad planeeritavast kaevandusest põhja suunas. Kavandatavast karjäärist eraldab neid piisavalt lai metsariba. Juurdepääsutee juurde jääv metsariba jääb üsna kitsaks.

4.2 Taotletava ala suurus ja maavaravarud

Vastavalt AS Kiiu Soon maavara kaevandamise loa taotlusele (08.05.2008) on kavandatud kasutusele võtta Kuusalu IV karjäär. Mäeeraldise pindalaks on 18,34 ha ning mäeeraldise teenindusmaaks 20,65 ha. Taotletav mäeeraldis paikneb Kuusalu liivamaardla plokk nr 12 lääneosas ja piirneb lõunas sama maardla plokiga nr 5, mis on arvel aktiivse tarbevaruna ja millele on OÜ Kiiu Soon olemas kaevandamisluba HARM-079 (L.MK.HA-164166.). Taotluse on koostanud OÜ J. Viru Markłeideribüroo.

Kuusalu liivamaardla plokk 12 (pindala 61,09 ha, ca 21 % kogu maardlast) paikneb maardla lääne- ja loodeosas. Plokis on liivakihi keskmine paksus on 14,47 m, aktiivse tarbevaru kogus 2642 tuhat m3 ja sellest kaevandatav 2315 tuhat m3.

Kuusalu IV uuringuruumi piires paikneva maavara lõimise üldkoostisest moodustab 96 % liiv (terajämedus 0,05-5 mm), 1,4 % kruus (terajämedus ei ole üle 10 mm) ning 2,6 % savi ja tolm. Liivas on fraktsiooni terajämedusega 5-2,5 mm 3,2 %, 2,5-1,25 mm 8,8 %, 1,25-0,63 mm 30,7 %, 0,63-0,32 mm 32,3 %, 0,32-0,16 mm 17,3 %, 0,16-0,05 mm 3,8 %. Liiva peensusmoodul on keskmiselt 2,3. Täisjääk sõelal 0,63 massi % on 44,0. Liiva keemilises koostises (keskmine sisaldus) moodustab valdava osa (90,63 %) SiO2, rohkem on veel Al2O3 (3,96 %), CaO (1,18 %) ja Fe2O3 üld (0,94 %). Ülejäänud keemilised ühendid (kokku 8) moodustavad 3,29 %. Plokis 6 olev liiv vastab keskkonnaministri 26.05.2005.a määruse nr 44 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord paragrahv 21 lõige 3 punkti 1 ja 2 järgi ehitusliiva kriteeriumitele. Liiva grupi määramise kriteeriumitest lähtuvalt (sama määruse lisa 1) on tegemist keskmise jämedusega liivaga, st peensusmoodul on vahemikus 2,0-2,5 või täisjääk sõelal 0,63 massi % on vahemikus 30-45.

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 20 Tabel 4. Maardla liiva kvaliteedi põhilised näitajad Kuusalu 6 uuringuruumis: Uuringuruumi Põhilised näitajad keskmine 1. Kruusa sisaldus, % 1,4 2. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus, % 2,6 3. alla 0,16 mm osakeste sisaldus, % 3,8 4. Täisjääk sõelal 0,63 mm, % 44,0 5. Peensusmoodul 2,3

Selle ploki liiv sobib kõigi näitajate poolest ehitussegude valmistamiseks, betooni ja asfaltbetooni liivatäitena ja teedeehituses.

4.3 Geoloogiline ehitus ja tingimused

Kuusalu 4 karjäär jääb Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu savikate lubjakivide ning merglite avamusalale. Aluspõhja läbilõike ülemises osa moodustavadki mitmekesised Ordoviitsiumi lubjakivid. Iseloomulik on Põhja-Eestis Ordoviitsiumi ladestus karbonaatsuse vähenemine sügavuse suunas (Alam- Ordoviitsiumi Türisalu kihistust Leetse kihistuni kildad ja terrigeensed setted, edasi erineva savisisaldusega karbonaatsed kivimid). Ordoviitsiumi kihtide all lamavad Ülem- ja Alam-Kambriumi liivakivid, savid ja aleuroliidid. Läbilõike alumises osas levivad Ediacara ladestu Kotlini, Voronka ning Gdovi kihistute terrigeensed setted (liivad, aleuroliidid, savid).

Aluspõhja kivimeid katab pinnakate (Joonis 2). Kuusalu maardlas levivad liivalasundid on geoloogiliste uuringute andmetel (Einmann, A., 2007) osa Kuusalust lõunapool paiknevast fluvioglatsiaalsest platoost. Valdavad erineva terasuurusega glatsiofluviaalsed liivad, kohati esines läbilõigetes ka peenkruusa. Liiv muutub läbilõigete allosas tihedamaks ja ülemistes kihtides levinud beešikas värvus asendub hallikaga. Üldine tendents on terasuuruse vähenemisele sügavuse suunas, kuid selline seaduspära on ebaselgem lasundi alumises osas.

Fluvioglatsiaalsete setete lamamiks on kerge saviliiva koostisega hall moreen (lokaalmoreen). Karbonaatse kruusa ja munakate sisaldus varieerub mõnevõrra uuritud ala ulatuses œ valdavalt on see 20-30 %, kesk- ja põhjaosas aga 10-15 %. Moreeni kogupaksus ei ole antud alal teada, kuna geoloogilise uuringu käigus avati moreeni maksimaalselt 1,2 m ulatuses. Moreenikiht on veepidemeks liivades paiknevale põhjaveele.

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 21

Joonis 4. Kuusalu 4 mäeeraldise ümbruse pinnakatte geoloogia.

Kasvukihi paksus on 0,1 kuni 0,5 meetrit ja selle moodustab helepruun huumuserikas liiv taime- ja puujuurtega.

2005. aastal A.-L. Treialti poolt koostatud ‚Harjumaa Kuusalu 3 karjääri hüdrogeoloogiline ülevaade— on teostatud ulatuslikumal alal ja annab infot ka Kuusalu 4 karjääri geoloogilise läbilõike kohta. Geoloogiline ehitus kavandatava Kuusalu 4 karjääri piirkonnas on ‚Harjumaa Kuusalu 3 karjääri hüdrogeoloogilise ülevaate— andmetel järgmine:

ñ Mullakiht - pindmise kihina esineb kõikjal mullasegune liiv, mille kogupaksus ulatub 0,4 m. ñ Soosetted - Rehatse soo piires esineb madalsoo turvast, mis koosneb hästilagunenud (48%) puuturbast. Lasundi paksus on 1,2...1,4 m. Taotletava mäeeraldise alal soosetteid ei esine. ñ Jääjärvelised setted - konkreetselt Kuusalu 4 karjääri maa-alal jääjärvelisi setteid ei esine. Kuid edelas paikneva Rehatse soo kesk-, lõuna- ja kaguosa lasub jääjärveliste peen- ja tolmliivadel, Kemba jääjärves settinud pinnastel. Pinnaste kogupaksus on keskmiselt 5-15 m. ñ Liustikujõelised setted kujutavad endast põhja suunas järsult lõppevaid subglatsiaalseid isoleeritud vagumusi ja lohkude ridu. Sellisteks peetakse Kuusalu ja Kiiu tunnelorgusid. Lõunasse voolanud liustikualused veed kujundasid tunnelite lõppedes liustikuserva ette voolukuhikute ahelaid nagu Kiius ja Kuusalus. Siin puudub litoloogilises koostises karbonaatne jämepurd. Selliste vormide lõimiseline koostis on muutlik. Setted on halvasti sorteeritud, liivast peenemaid fraktsioone on tavaliselt alla 10%,

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 22 kuumutuskadu 0,15%. Ehitusliivade kihipaksus on 2,5...20,5 m, setete lamamiks on hall saviliiv- või liivsavimoreen. ñ Liustiku setted, mis on esindatud lokaalmoreeniga, on lamamiks liivakihtidele. Jämepurru vahetäiteks on nii saviliiv kui ka liivsavi. Jämepurru koostises esineb ka munakaid ja rahne. Moreenisetete pealispind on kõige kõrgemal lääneosas, kus see lasub 2-3 m sügavusel maapinnast. Kirde suunas aga moreenid sukelduvad liivade alla, jäädes 20...21 m sügavusele maapinnast.

Maavara kaevandamiseks taotletav ala on põhimõtteliselt piiritletud puuraukudega PA-141, PA-1, PA-142, PA-143, PA-131, PA-5, PA-156, PA-155, PA-6, PA-129. Taotletava ala sees paiknevad puuraugud PA-2, PA-3 ja PA-4. Lähtudes 2005. aasta uuringu aruandest on taotletav ala (mäeeraldise ala) suhteliselt tasane, absoluutne kõrgus keskmiselt 56,84 m (intervall 55,45-58,22 m). Erinevatel aegadel (1977, 2005, 2006, 2007) teostatud veetaseme mõõtmiste alusel on veetaseme sügavus maapinnast 7,6 m (5,5-12,0 m), veetaseme absoluutne kõrgus 48,9 m (43,45-50,75 m). Katendi paksus on keskmiselt 0,2 m (0,1-0,5 m). Kasuliku ehitusliivakihi paksus uuringuruumis oli keskmiselt 14,7 m (7,5-20,1 m), sellest veealuse kihi paksus 6,3 m (0,75-13,5 m). Lamami absoluutseks kõrguseks mõõdeti keskmiselt 42,49 m (35,30-48,15 m). Lamami absoluutne kõrgus muutub üsna suurtes piirides œ lasuvus sügavused on suuremad ala põhjaosas ning lääne pool ja vähenevad lõuna poole.

Joonis 5. Kuusalu 4 mäeeraldise geoloogilised loode-kagu ja edela-kirde suunalised läbilõiked. Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne

4.4 Hüdrogeoloogia

Hüdrogeoloogilised tingimused maavara kaevandamiseks ei ole väga soodsad, kuna oluline osa ehitusliiva varudest asub allpool pinnasevee taset. Geoloogiliste uurimustööde käigus teostatud veetaseme mõõtmiste põhjal on pinnasevee tase jääjõelistes setetes keskmiselt absoluutsel kõrgusel ca 48,9 m. Veekihi äravool toimub valdavalt kirdesuunas.

Käesolevas loa taotluses toodud arvutuste puhul on arvestatud uuringujärgse veetasemega, millest lähtuvalt kaevandatavast varust (kokku 2315 tuhat m3) 1308 tuhat m3 (ca 56,5 %) paikneb ülalpool veetaset ja 1007 tuhat m3 (ca 43,5 %) allpool veetaset.

Arvestades eespool toodud andmeid pinnasevee taseme ja lamami absoluutse kõrguse kohta, kujuneb kaevandamise tulemusena keskmiselt u 6,6 m sügavune veekogu. Veekogu saab olema suhteliselt ebaühtlase põhjareljeefiga, sügavamad kohad saavad paiknema karjääri keskel, kagu- ning kirdeosas, kus uuringuaegse veetaseme ja lamami kõrguste vahe jääb keskmiselt vahemikku 10-14 m, kohati kuni 18 m. Veekogu lääneosa saab olema madalam (keskmiselt ).

4.5 Maastik ja taimkate. Rohevõrgustik

4.5.1 Maastik

Kuusalu vald asub Põhja-Eesti lavamaal. Reljeefi ilmestavad poollavajad aluspõhjakõrgendikud ja voorjad pinnavormid. Rähksete muldadega moreentasandikud levivad paksema pinnakattega piirkondades. Kuna rähkmuldadega alad on viljakamad ümbritsevatest muldadest, on need sageli kasutusel põllumaana. Kuusalust põhjapoole jäävad liivakamad alad on kaetud metsaga. Iseloomulikud on sellele piirkonnale loopealsed, mis on kohati lagedad, enamasti siiski kaetud kadastikega.

Arendatav ala on käesoleval ajal kaetud keskmise vanuseastmega männimetsaga. Lähiümbruses on valitsevad samuti metsamaad, lääne ja edelapool jääb taotletava karjääri lähedale Rehatse soo.

Piirkonna reljeef on Põhja-Eesti kontekstis üsna iseloomulikult tasane, maapinna kõrgused on vahemikus 46 kuni 58 meetrit üle merepinna. Taotletaval alal jäävad kõrgusvahemikud 55 kuni 58 meetrini üle mere pinna.

4.5.2 Taimkate

Sellel alal ja lähiümbruses kasvab Kolga metskonna hallatav männik. Kinnistul on kokku 11 metsaeraldist (vt Tabel 2). Neli põhjapoolset teeäärset metsaeraldist (kokku 11,6 ha) kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse ning neist 9,6 ha kasvab 126 aastane männik. Kaitsemetsa kuuluvaid kinnistuid kaevandamine otseselt ei puuduta. Alates 2009. aastast on metsakaitsekategooriad kehtetud vastavalt uuele Metsaseaduse redaktsioonile. Siiski planeeringuga asula või rajatiste kaitseks õhusaaste, müra jne võib kohalik omavalitsus seada planeeringuga piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Kuusalu valla Töö nr: 1128/08

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 25 hindamise aruanne

üldplaneeringuga on ette nähtud mäeeraldisest põhjapoole jääva metsa kaitsestatuut.

Tabel 5. Kolga metskonna maatükk nr 55 (kat: 35203:004:0174), kvartalis QS039 paikneva metsa iseloomustus 2002.a takseerimise andmetel: Metsa Eraldise Eraldise Kasvukoha Peapuuliik Puude Puude kategooria nr suurus tüüp vanus kõrgus (ha) (a) (m) Põhjapoolne mets kaitsemets 25 7,2 sambliku mänd 126 19 -,,- 26 2,4 -,,- -,,- 126 20 -,,- 27 1,6 kanarbiku -,,- 38 8 -,,- 28 0,4 -,,- -,,- 91 17 tulundusmet 29 1,0 -,,- -,,- 86 17 s mäeeraldis

-,,- 30 9,6 sambliku -,,- 91 18 -,,- 31 2,8 kanarbiku -,,- 66 10 -,,- 32 0,8 -,,- -,,- 91 17 -,,- 33 1,5 -,,- -,,- 91 17 -,,- 34 1,8 -,,- -,,- 48 10 -,,- 35 0,3 pohla -,,- 91 18

Ülejäänud 7 eraldist (17,8 ha) on tulundusmetsa kategoorias. Puurinne koosneb eranditult männist, mis on valdavalt 17...18 m kõrgune. Alusmetsas on üksikuid kuuski ja kadakaid. Tegemist on kanarbiku ja sambliku kasvukohatüüpi nõmmemetsaga, ca 0,3 ha metsast on pohla kasvukohatüüpi palumets.

Sambliku kasvukohatüübile on iseloomulik liigivaene alustaimestik. Rohttaimi on vähe. Puhmarinne on hõre, selle moodustavad pohl, kanarbik, nõmm-liivatee. Sambliku-samblarinne on pidev, iseloomulik on maapinnal kasvavate põdrasamblike esinemine (valdavalt harilik- ja alpi-põdrasamblik ning islandi käokõrv).

Kanarbiku kasvukohatüübis on puhmarindes peale pohla ja kanarbiku ka mustikat, vähesel määral sinikat ja sookailu. Sambla-samblikurindes on ülekaalus samblad. Rohttaimi esineb vähe.

4.5.3 Rohevõrgustik

Roheline võrgustik kujutab endast looduslikest, pool-looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest fikseeritud võrgustikku, mille eesmärk on tagada koosluste areng looduslikkuse suunas, toetada bioloogilist mitmekesisust, tagada keskkonnaseisundi stabiilsus ja kaasa aidata loodusliku iseregulatsiooni toimimisele ning mis toetab rohelist mõtteviisi. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule. Roheline võrgustik on orienteeritud valdavalt taime- ja loomaliikidele ning kooslustele, tähelepanu inimesele kui liigile on minimaalne. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis on ümbritseva keskkonna suhtes Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 26 hindamise aruanne kõrgema väärtusega loodusalad ning mis on tavaliselt juba looduskaitse alla võetud. Koos piisavalt suurte ja terviklike metsamassiividega (ehk puhveraladega) moodustavad need tuumala. Rohelise võrgustiku sidususe ja terviklikkuse tagavad koridorid, mis on liikidele rände- ja liikumisteedeks, samuti puhvertsooniks intensiivse inimtegevusega aladele. Konfliktiala on aga piirkond, kus näiteks maantee segab rohelise võrgustiku toimimist (takistab liikide rännet, tekitab müra, saastust jne) ja võib suure liiklustiheduse korral olla konfliktis selle eesmärkidega.

Eestimaa Looduse Fondi poolt on 2007. aastal koostatud töö ‚Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring—, kus on kirjeldatud ka rohelise võrgustiku funktsioone, lähtudes ökoloogilisest aspektist ja esitatud empiirilisi andmeid, mis toetavad rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride parameetrite määratlemist. Selle töö põhjal sõltub elustiku liikumine maastikul sellest, millise iseloomuga on loomi suunavad koridorid ja koridore ümbritsev maastik, kas see on vaenulik või mingil määral sobilik looma liikumiseks, ehk kui stressirohke on looma jaoks koridori läbimine. Lisaks koridori laiusele ja ümbritsevale maastikule on oluline ka see, kui palju tõkkeid peab loom koridoris liikudes ületama.

Uuringute tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute põhjal väidetakse, et väikeimetajatele ja mitte-metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud liikidele suunatud koridoride puhul peaks piisama 100 m laiusest loodusliku taimestikuga alast, millest vähemalt 50m laiune riba peab olema katkematu. Suurte selgroogsete (põder, metssiga, metskits) liikumiskoridoride puhul on oluline, et seal oleks säilinud varje- ja põgenemisvõimalused häiringute eest. Näiteks põtrade puhul on hinnatud, et ajaloolise loomaraja olemasolu korral vajaksid põdrad seal turvalise liikumise tagamiseks 200 m laiust katkematut loodusliku taimestikuga koridori. Seega on sõltuvalt tingimustest suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele (nt põder) vaja minimaalselt 200 - 400m laiust koridori. Taimestiku puhul on leitud, et metsataimed suudavad levida ja püsida ligikaudu 100m laiustes koridorides.

Kinnistu asub piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumala (T8) põhjaservas (vt Joonis 4). Kaevandamise tulemusena selle rohevõrgustiku ala pindala väheneb, aga kuna tegemist on serva-alaga, siis see oluliselt ei sega ülejäänud rohevõrgustiku toimimist.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 27 hindamise aruanne

Joonis 6. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaardist ‚Rohevõrgustik“. Kinnistu asukoht on märgitud punase joonega.

4.6 Kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt Looduskaitseseaduse § 4-le on kaitstavateks loodusobjektideks: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kavandatava kaevandusalal ja selle lähiümbruses leiduvaid kaitsealuseid objekte (kaitsealad, kaitsealused liigid, püsielupaigad) käsitletakse järgnevas tekstis.

Rehaste maastikukaitseala (MKA)

Kaitseala asub Kuusalu vallas Rehatse külas. Kaitseala põhjapiir saab alguse gaasitrassi lõikumiselt 3520055 Kuusalu œ Raudoja KOV teega ja kulgeb 1,28 km paralleelselt gaasitrassiga, jäädes selle teljest 7,0 m lõuna poole.

Kaitseala idapiir kulgeb piki Kolga metskonna kvartalite nr 42 ja 54 idaserva, kusjuures kvartaleid eristav metsasiht jääb kaitsealast välja. Piir kulgeb kuni Pikakatku peakraavi teljeni. Edasi kulgeb piir piki Pikakatku peakraavi telge vastuvoolu kuni Heinasoo erametsadeni. Sealt pöördub piir edelasse ja kulgeb 2,27 km piki Anija metskonna ja erametsamaade vahelist piiri kuni Kuusalu œ Raudoja teeni. Mööda tee serva, 7,0 m tee teljest, kulgeb piir 0,28 km Kuusalu (loode) suunas, kuni Papikaasiku II kinnistu piirini. Kaitseala piiridest jäävad välja eramaad - Papikaasiku II ja Papikaasiku I kinnistud. Kaitseala piir kulgeb

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 28 hindamise aruanne piki Papikaasiku II ja Papikaasiku I Anija metskonna ühist piiri mööda kuni Kuusalu œ Raudoja teeni. Edasi läheb piir Kuusalu suunas piki Raudoja œ Kuusalu tee serva 7,0 m kaugusel tee teljest, kuni ristumiseni enne gaasitrassi kaitseala põhjapiiriga.

Rehatse maastikukaitseala kaitse eesmärk: (1) Kaitsta metsa- ja sookoosluste, kaitsealuste linnuliikide elupaiku ning metsamaastikke. (2) Säilitada tasakaalus keskkonnakasutus ja rekreatiivsed võimalused. (3) Kehtestada kogu kaitseala maa-alal piiranguvööndi kaitsekord.

Võllaskatku metsise püsielupaik Kuusalu vallas Rehatse külas asub 567,8 ha suurune Võllaskatku metsise püsielupaik (Joonis 5), mis on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 2005. aasta 13. jaanuari määrusega nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine. Kaitseala jaguneb kaheks vööndiks: ° Võllaskatku metsise püsielupaiga piiranguvöönd- pindala 453,7 ha, kaitsekategooria IV (piiratud looduskasutusega ala). ° Võllaskatku metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd- pindala 114,1 ha, kaitsekategooria IV (elupaiga- või liigikaitseala).

4.7 Loomastik (sh linnustik) œ Metsis

Kuusaku liivamaardlas kavandatakse liiva kaevandamist laiendada mäeeraldisele Kuusalu 4, mis piirneb läänest Võllaskatku metsise püsielupaigaga (joonis 1). (U.Timm).

Joonis 7. Mäeeraldise ja metsise elupaikade paiknemine.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 29 hindamise aruanne

Metsis ehk mõtus on valgusküllaste mustikamännikute iseloomulik asukas. Käesoleval ajal on metsis levinud Eesti mandriosal. Aastal 1978...... 2000, metsaaladel tehtud metsislaste seire põhjal on metsise asustustihedus madal. Sel perioodil kõikus Eesti keskmine metsise suhteline asustus 0,8 ...3,6 is/km2.

Metsis on ökoloogiliselt väheplastiline liik ja kogu oma ulatusliku areaali ulatuses on ta adapteerunud küllalt kitsapiiriliselt kõigis tema poolt asutatud looduslikes piirkondades œ kõikjal jääb ta vähekäidavate vanade okasmetsade, põhilistel areaaliosadel vanade männikute liigiks ja seda aastaringselt.

Kuusalust lõuna poole jäävad palumetsad ning Rehatse soo on sobivad metsise elupaikadeks. Pikemat aega on metsise elupaigana tuntud Rehatse soo ja selle lähedased metsad. Nende kaitseks on loodud Võllaskatku metsise püsielupaik.

Metsise peamiseks mängupaigaks on Rehatse soo ning selle kaitseks on kehtestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord. Kuna metsise pesitsusalad paiknevad ümber mängupaiga, siis nende alalhoiuks ümbritseb sihtkaitsevööndit piiranguvöönd. Loomulikult ei tea metsis tema kaitseks loodud vöönditest ega nende piiridest, vaid elutseb talle sobivas paigas. Püsielupaiga piiritlemisel on samuti lähtutud hetkel parimast teabest ja püütud looduses märgatavate piiridega hõlmata olulisemat osa liigi poolt kasutatavast alast.

Nii on viimastel aastatel teateid metsise esinemisest palju laiemal alal, kui seda on Võllaskatku püsielupaiga piirid. Mõned aastad tagasi on leitud metsise pesa vaid mõnekümne meetri kaugusel praegusest Kuusalu 3 mäeeraldise piirist lõunas. 2006. aastal registreeriti metsise mängupuid kolm kvartalit idapool Võllaskatku metsise püsielupaika ja 1,5 kvartalit kavandatavast mäeeraldisest idapool (kvartal QS041). Selles piirkonnas on sagenenud ka metsistega kohtumised. Ka 2008.a novembri alguses kohati siin metsist. Ilmselt on siinne mets saavutamas metsistele sobivat vanust ja struktuuri. Nad eelistavad eelkõige vanemaid metsi. Võimalik, et osa Võllaskatu metsistest või nende järglastest on elama asunud ida poole kuhu on kujunenud või kujunemas ka uus mängu- ja elupaik. Suuremates metsise elupaikades on sageli kaks või enam mängupaika (U.Timm).

Käesolevale KMH aruandele on lisatud Uudo Timmi poolt koostatud hinnang liivakarjääri avamisega kaasneva mõju kohta metsisele (Lisa 2).

4.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond

Kuusalu valda vaadeldakse kui Tallinna lähivalda, kuhu on viimastel aastatel elama kolinud palju uusi püsielanikke - nii vallas kui ka väljaspool valda töötavad inimestele. Oluliselt on suurenenud ka merelähedastele kruntidele suvekodude rajamine. Elanikkonna kasvule on soodsalt mõjunud ka puhas loodus, välja arendatud elutegevuseks vajalik infrastruktuur ja teenindusvaldkonnad - teed, side, energiatarbimisvõrk, kaubandus, haridus- ja tervishoiuteenused, sotsiaalhoolekanne, korrakaitse, vaba aja veetmine.

Vastavalt Kuusalu valla arengukavale aastateks 2007-2025 Kuusalu valla peamised eesmärgid ettevõtluse valdkonnas luua vajalikud tingimused mitmekesise ettevõtluse arengu soodustamiseks, merelise asukoha maksimaalne Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 30 hindamise aruanne

ärakasutamine ettevõtluse arendamisel ja tagada piisava kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Majandusruumi arendamisel on oluline teha tihedat koostööd omavalitsuste ja ettevõtjate vahel, luua tingimused uute tööstusettevõtete tekkeks ning soosida turismi arengut.

Kuusalu valla eelised ja tugevused on: ñ logistiline asukoht ñ loodusvarade rikas (liiv, paekivi, turvas jne.) ñ ettevõtluse pikaajalised traditsioonid ñ tööjõu olemasolu ñ turismi soosiv keskkond.

Kuusalu valla elanike majanduslik aktiivsus on suhteliselt kõrge, mis on eelduseks majandustegevuse arenguks ja elamupiirkondade tekkeks. Arengukavas on prioriteetne infrastruktuuri arendamine ja elamupiirkondade loomine, samuti väikeettevõtluse arendamise soodustamist, mis muudab Kuusalu valla veel atraktiivsemaks elu- ja tööpaigaks, vähendades nii ka pendelrännet.

Kuusalu vallas elab seisuga 20. oktoober 2008 a. 6874 inimest. Käesoleval ajal on Kuusalu vallas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registri andmetel ligi 100 registreeritud ettevõtet ja ettevõtjat. Ettevõtlus on koondunud Kiiu ja Kuusalu piirkonda, kus elab ka suurem osa elanikest ning olemas on ka eluks vajalik infrastruktuur. Esindatud on pea kõik tööstusettevõtete liigid (kaubandusettevõtted, tööstus- ja ehitusettevõtted, turismiettevõtted, haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ning meditsiiniettevõtted, põllumajandusettevõtted).

Kuusalu vald asub soodsas asukohas Tallinna lähedal Soome lahe ääres. Rannikul asuva vallana on Kuusalu vallal eeldusi suurendada ranna ja merega seonduvat majandustegevust. Valda läbivad olulised suured infrastruktuuriüksused (Tallinn-Narva põhimaantee, gaasi-, elektri ja sidetrassid). Rahvusvahelise tähtsusega magistraaltee kaudu on tagatud kiire maanteeühendus pealinnaga (30-40 min) ning erinevate transpordisõlmedega œ sadam, raudtee, lennujaam. Kõik see soosib siinsete elanike ja ettevõtjate püüdu arendada nii erinevaid ettevõtlusvorme kui ka puhkemajandust ja turismi.

Valda läbiva magistraaltee peale- ja mahasõidud jäävad Kuusalus ning Kiius tiheasustusalade lähedusse, kus tööstuse ja elamumajanduse arenemisel suureneb tähtsamate maanteede liiklusintensiivsus ning seeläbi võib väheneda liiklusohutus ja tekkida keskkonnareostuse oht. Maanteeameti andmetel on liiklussagedus Kuusalu valla suurematel teedel väga erinev œ Tallinn-Narva maanteel üle 6000 auto ööpäevas, väiksematel maanteedel 500 kuni 3000 autot ööpäevas.

Vallas (ka käsitletava ala ümbruses) asuvate kõrvalteede seisund on normaalne, suuremad teed on asfalteeritud või pinnakattega kruusateed. Infrastruktuuri (vesi ja kanalisatsioon, teed) arendamiseks on kavas teha koostööd naaberomavalitsuste ning teiste maakonna omavalitsustega infrastruktuuride renoveerimiseks ja ehitamiseks.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 31 hindamise aruanne

4.8.1 Maakasutus

Kuusalu IV taotletav liivakarjäär paikneb suhteliselt valla keskosas, Kuusalu aleviku lähedal (ca 900 m kaugusel). Karjääri läheduses paikneb ca 600 m kaugusel 3 elamut, mida eraldab kavandatavast karjäärist ca 300 m laiune metsariba. Väljaveoteed ei kulge elamute lähedalt ja transport ei tohiks elanike häirida.

Maakasutust võib märkida, et kavandatavate liivakarjääride alal on tegemist suhteliselt tasase loodusliku metsamaaga.

Mäeeraldise kogupindala on 18,34 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on kokku 20,65 ha. Kuusalu IV mäeeraldis paikneb riigimaal.

4.8.2 Juurdepääsuteed

Juurdepääs tulevasele mäeeraldisele on olemasolevast Kuusalu III liivakarjäärist hea. Liiva väljaveoks karjäärist kasutatakse uut teed, mis on rajatud Kuusalu III ja Kuusalu IV karjääride ühisele piirile ning suundub läänes paiknevale Kiiu- Soodla teele. Vastavalt kaevetööde liikumisele nihkub ka väljaveotee asukoht.

Karjäärisisese transpordi tarvis on vaja rajada karjääri põhja täiendavad teed, mille tarbeks on vajalik ka lubjakivikillustiku transport karjääri.

Joonis 8. Teede paiknemine mäeeraldise suhtes.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 32 hindamise aruanne

5. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevate võimalike mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide ülevaade on toodud kokkuvõtlikult tabelis 6.

Tabel 6. Mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikad Mõjutatavad keskkonnaelemendid Füüsilised Kaevandamine, väljaveoteede Elupaigad/kasvukohad, muutused rajamine œ pinnase koorimine, maastik, taimestik, muld, täitmine, katmine sh pinnas. mehhanismide poolt tekitatavad kahjud, tallamine. Ãhuheitmed Mehhanismid kaevandamisel, Kohalikud elanikud, puhkajad, tee rajamise ajal. maantee kasutajad, taimestik- loomastik. Müra Mehhanismid kaevandamisel, Kohalikud elanikud, puhkajad, tee rajamise ajal. maantee kasutajad, loomastik. Kaitstavad Kaevandamine, tee rajamine œ Elupaigad/kasvukohad, loodusobjektid pinnase koorimine, täitmine, taimestik, maastik, muld, katmine sh mehhanismide poolt pinnas. tekitatavad kahjud, tallamine. Sotsiaal- Kaevandamine Kohalikud elanikud, puhkajad, majanduslikud valla maine. muutused

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomuga on ajalises perspektiivis võimalik eristada kahte tüüpi mõjusid: ñ Kaevandamise ajal ilmnevad potentsiaalsed negatiivsed keskkonnamõjud; ñ Rekultiveerimisega ning hilisema kasutusega ilmnevad potentsiaalsed mõjud.

Keskkonnamõjude alapeatükkides on kirjeldatud mõju iseloomu, ulatust, võrreldud võimalusel alternatiivseid lahendusi, käsitletud võimalikke leevendavaid meetmeid ja antud soovitusi hilisemateks arenduse etappideks. KMH aruande lisas 1 on toodud on kaevandamisala ja naaberpiirkonda visualiseeriv joonis (maakasutus, kaitsealade, metsise püsielupaikade vööndite piirid, teedevõrgustik jm.).

5.1 Mõjud pinnasele, pinna- ja põhjaveele (sh piirkonna kinnitatud põhjaveevarule)

Põhjavee tasemest allapoole ulatuva maavara kaevandamisel tekkiva veekogu mõju põhjaveele sõltub muuhulgas veekogu suurusest, sügavusest ja ka paiknemisest põhjaveealal. Karjääriveekogu võib mõjutada põhjavee temperatuuri, vees lahustunud hapniku hulka, happesust jne. Veekogu pindala suurenedes mõju ulatus põhjaveele suureneb. Antud juhul, arvestades tekkiva veekogu pindalaga, on taolised füüsikalis-keemilised muutused põhjavees pigem teoreetilist laadi.

Planeeritaval hüdrokaevandamisel veetaset ei alandata, seetõttu kaevandamise mõju veetaseme alandamise läbi ümbritsevate alade kaevudele puudub. Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 33 hindamise aruanne

Keskkonnasaastuse ja vee reostamise riski suurendab (võib suurendada) kaevandamistehnika kasutamine, eriti diiselküttel töötavate pumpade kasutamine, ning samuti ka transpordil, mille mõju siiski üldjuhul osutub minimaalseks. Elektriseadmete kasutamine eeldab elektrikaabli vedamist perspektiivsesse karjääri, mis võib osutuda majanduslikult ebaefektiivseks ja ka elektriliinide koridori rajamine võib kahjustada keskkonda. Diiselgeneraatorit kasutatakse ainult vastavaid ohutusmeetmeid rakendades, oluline on võimaliku reostuse likvideerimise vahendite olemasolu (absorbentmatid, -poomid jms).

See tähendab, et kasutatav tehnika peab olema tehniliselt heas korras, võimaliku reostuse tekkimisel tuleb koheselt rakendada meetmed reostuse likvideerimiseks või lokaliseerimiseks.

Tulenevalt liiva lõimiselisest koostisest ja veetasemete lasumissügavusest, toimub pinnase kaevandamine kahes etapis. Ülevalpool veetaset kaevandatakse ekskavaatoriga ja allpool veetaset hüdromeetodil ujuva pinnasepumpamise seadmega. Pinnasepumbaga teisaldatakse liivapulp torustiku kaudu hüdropuitsangusse, kust vesi valgub kaevude kaudu tagasi veekogusse. Vähesel määral läheb karjäärist välja koos maavaraga ka pinnavesi kuid vee tasapind taastub kiiresti. Analoogsetes karjäärides pole märgitud kaevandamise tehnoloogia kasutamisel veerešiimi muutusi väljaspool karjääriala.

Veetasemete kõikumist (u ² m võrra) võib lühiajaliselt esineda hüdromeetodil kaevandamise kõige esimesel perioodil, kuni stabiliseerub veepulbi eemaldamine ja tagasivool. Hüdrogeoloogiliste parameetrite määramisel on saadud erinevate alanduste puhul peen- ja tolmliivade mõjuraadiuseks 20...50 m, peen-, kesk- ja jämeliivadel œ 80....150 m (vee alandusel 2-3 m). Peen- kuni jämeliivade suured filtratsioonimoodulid (kuni 36 m/ööp) lubavad kiiresti reguleerida vee tagasi voolamist veekogusse. Samuti ei ulatu liivakompleksi kapillaartõus üle 0,2 m.

Võttes võrdluseks Huntaugu liivakarjääri (üheaegse tekkega ja analoogsete omadustega liivad, võrreldavad hüdrogeoloogilised tingimused, võrreldavad maavara väljavõtu tingimused) kaevandamise kogemusi võib öelda, et endised TREV-i ja Mõigu KEK-i liivakarjäärid, mis asuvad Huntaugust madalamal, ei ole avaldanud mõju Huntaugu veerešiimile (P. Vingissaar 1991). Sellest võib järeldada, et ka Kuusalu 4 mäeeraldise analoogsed hüdrogeoloogilised tingimused ei muutu.

Vee reostuse vältimiseks on vajalik karjääris kasutatava tehnika pidev tehnilise korrasoleku kontroll, samuti tuleb hooldust ja tankimist läbi viia selleks kohandatud alal.

Eraldi tuleb vaadata Rehatse soo tuleviku prognoosi seoses liiva hüdrokaevandamisega. Rehatse soo paikneb jääjärveliste setete ja jääjõeliste liivade piirialal. Madalsoo turvas on vähese veejuhtivusega pinnas ning geoloogilised tingimused tõkestavad lokaalmoreeni näol vaba väljavoolu kausikujulisest nõost. Rehatse soo on hüdrauliliselt seotud Soodla veehoidlaga ja jääjärveliste setete veekihiga, seega on tema toiteala praktiliselt piiramatu. Sellele lisandub igaaastane sademete hulk (keskmiselt 600 mm). Kuusalu 4 mäeeraldis jääb Rehatse soost umbes 1,5 km kaugusele ja tuginedes näiteks Huntaugu karjääri (mis asub 750 m kaugusel soo läänetipust) kogemusele, ei ole mõju siiani avaldunud. Seega saab kõikide faktorite arvestuse põhjal järeldada,

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 34 hindamise aruanne et Rehatse soo veerešiim ei ole ohustatud tulevase karjääri kasutusele võtmisega.

5.2 Mõjud loodusele, sh kaitsealustele objektidele ja elupaikadele

5.2.1 Mõju taimestikule

Karjääri rajamisel kaasneb paratamatu negatiivne mõju taimestikule, kuna konkreetsel alal kasvav mets langetatakse ja pinnas kooritakse. Enne kaevandamise alustamist raadatakse mets, kuid mitte korraga, vaid etapiliselt. Kuna tootmine ei hakka toimuma koheselt 18 hektarilisel alal, siis algul raadatakse metsa ainult nii palju kui tootmiseks algaastail vajalik ja nii kuni lõpuni (täpsed pindalad selguvad projekteerimisel, ligikaudne kaevandatav pindala on 3 ha/a).

Harjumaa 2003. a "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" teemaplaneeringu järgi jääb Kuusalu karjääriala ja selle olulise mõjupiirkond tuumala äärealale, mille kohta konkreetsed nõuded puuduvad. Ka ei kuulu antud ala väärtuslike loodus- ja puhkemaastike piiridesse. Toodust lähtudes, ei takista maa-ala kuulumine rohelise vööndi tuumalade piiridesse maavara kaevandamist.

5.2.2. Mõju Rehatse maastikukaitsealale

Kuusalu IV karjääri ümberkaudsed metsad ja soo on paljudele, ka kaitseväärtusega, linnuliikidele elupaikadeks. Karjäär ise ei ole loomastikule oluliseks elupaigaks ega ka liikumiskoridoriks. Kuna eeldatavasti on liivakarjäärist kaevandamine lokaalse mõjuga (maastiku muutused karjääri piires, müra), siis kaugemal pesitsevaid linde-loomi tegevust oluliselt ei mõjutata.

5.2.3 Mõju Võllaskatku metsise püsielupaigale

Järgnevalt on toodud Uudo Timmi poolt koostatud ekspertarvamus.

Hinnates liiva karjääride ja kaevandamise mõju metsisele, näeme kaardilt, et nii Kuusalu 3 kui ka Kuusalu 4 mäeeraldised paiknevad just kahe metsise mängukoha vahel. Mõlema mängupaiga ja mäeeraldise vahele jääb ühe metsakvartali jagu metsa. Kui Võllaskatku püsielupaiga piiranguvööndi metsade majandamisele on riiklikul tasandil kehtestatud metsise elupaiganõuetest lähtuvad piirangud, siis mäeeraldistest põhja- ja lõunapool riiklikke piiranguid raietele ei ole. Nii on ka joonisel 6 olevalt ortofotolt näha, et osa vanemaid metsi on juba uue metsise mänguala ja mäeeraldiste vahelisel alal maha raiutud.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 35 hindamise aruanne

Joonis 9. Metsa vanus mäeeraldistel ja nende ümbruses.

Kuna metsised raskete ja suurte lindudena ei lenda eriti pikki vahemaid, osutub kahe metsiseala ühenduse jaoks kriitiliseks just karjääride kohale kujunev lage ala ning mäeeraldistest põhja poole kuni Karu taluni jääv metsa ala. Praegu seal kasvavad kuni 120 aastased männikud on saavutanud raieküpsuse ning kindlasti kavandab RMK sinna peatselt raieid. Lõunapool mäeeraldisi on küllalt laial alal metsiste jaoks veel liiga noored metsad, mistõttu on vähetõenäoline, et metsised neid kuigi sageli külastavad.

Kui arvestada vaid praegust situatsiooni ja metsade olemit, siis liivakarjääride rajamine Kuusalu 3 ja 4 mäeeraldistele olulist negatiivset mõju metsistele Kuusalu piirkonnas ei põhjusta, sest metsistele kõige sobivamad metsad jäävad ühelt poolt mäeeraldistest välja. Mäeeraldistest põhja poole jääv 250 meetri laiune 120 aastane männik on piisavaks liikumiskoridoriks kahe metsise elupaiga vahel.

Samas tuleb aga hinnata olukorra muutumist vähemalt 30-40 aasta jooksul. Nimelt saavutavad selleks ajaks metsiste elupaigaks sobiva vanuse mäeeraldistest lõuna poole jäävad metsad. Sealsed noorendikud on praegu kohati nii tihedad, et suurtel lindudel on seal raske liikuda, mistõttu nad pigem väldivad selliseid alasid. 15-20 aasta pärast on noorendikud jõudnud sellisesse vanusesse, mis hakkavad muutuma hõredamaks või siis on neis tehtud harvendusraiet. Siis tekib ka võimalus metsistel neid metsi algul liikumiseks, hiljem püsivama elupaigana kasutama hakata. Liites praegusele metsa vanusele 40 aastat, kasvaks Karu talu ja karjääri (kujuneva järve) vahel 160 aastane männik. Männi bioloogilise eluea mõttes ei oleks see sugugi mitte rauga iga ja

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 36 hindamise aruanne kindlasti oleks see uhkeks puhkemetsaks kujuneva järve ääres. Samas on ülimalt vähe tõenäoline, et nii pika perioodi jooksul jääks juba praegu raieküps majandusmets raiumata.

Mäeeraldisel Kuusalu 4 kasvav mets hakkab just praegu või kümnekonna aasta pärast jõudma metsiste püsivaks elupaigaks sobivasse vanusesse. Need metsad võimaldavad põhjapoole jäävate metsade mahavõtmise järgselt metsistel jätkuvalt elutseda ja liikuda kahe mängupaiga vahel. Muidugi oleks üheks leevendavaks meetmeks mäeeraldise Kuusalu 3 kagunurgas olevate ning hetkel veel kasvavate 70 ja 55 aastaste metsaosade allesjätmine. See võimaldaks juba 15-20 aasta pärast metsistel lõunapool kujunevat karjääri (järve) liikuda ning sobivaid elupaiku leida. Kahjuks on aga kaevandamise luba juba väljastatud. Kuna mõlemal mäeeraldisel tegutseb üks kaevandaja, siis on hea tahtmise puhul siiski võimalik kaevandamist mõlemal mäeeraldisel nii toimetada, et selle mõju ümbritsevale loodusele ja metsisele oleks kõige väiksem.

Karjääri tööde mõju ulatus Kuusalu 4 mäeeraldisel sõltub oluliselt sellest, kas kaevandamine toimub üheaegselt Kuusalu 3 mäeeraldisel toimuva kaevandamisega või peale Kuusalu 3 mäeeraldise ammendamist või vaheldumisi mõlemast karjäärist. Üheaegsel kaevandamisel on liituv negatiivne mõju oluliselt suurem. Siis liituvad nii kaevandamise, kui ka liiva väljaveoga kaasneva müra ja liikumise häirivad negatiivsed mõjud ning need toimivad ruumiliselt korraga suuremal alal. Kui Kuusalu 4 mäeeraldisel alustatakse kaevandamist alles peale Kuusalu 3 mäeeraldise varude ammendamist või kaevandatakse vaheldumisi, säilitades liikumiskoridore, siis on liituvate negatiivsete mõjude ulatus tunduvalt väiksem. Pealegi on selleks ajaks lõunapool Kuusalu 3 mäeeraldist kasvavad metsad kujunenud metsistele juba sobivamaks.

Teadaolevalt hakatakse kaevandama Kuusalu 3 ja Kuusalu 4 mäeeraldiselt vaheldumisi u 10 ha osadena (Joonis 10) nii, et tagada võimalikult kaua metsise liikumiskoridorid.

Ülaltoodust tulenevalt jäävad järgmised võimalused, kuidas metsise asurkonna heaolu arvestades tegutseda: 1. Mäeeraldisel Kuusalu 4 uut liivakarjääri mitte avada. Siis säilib laiem liikumiskoridor kahe metsise elupaiga vahele; 2. Avada mäeeraldisel Kuusalu 4 karjäär alles 30 aasta pärast või kui on kujunenud metsistele sobiva struktuuri- ja vanusega mets lõunapoole karjääri (järve); 3. Kuusalu 4 mäeeraldisel kaevandada ainult 150 m laiuselt lõunapoolne osa. Kui lõuna pool Kuusalu 3 mäeeraldist on kujunenud metsise elupaiku ühendaval alal neile sobivad metsad, on võimalik kaevandada ka teine pool mäeeraldisest; 4. Säilitada Kuusalu 3 mäeeraldise kaguosas olevad vanemad metsad, tagades metsiste elupaikade ühenduse kujunemise lõuna poolt karjääri (järve) 30-40 aasta asemel juba 15-20 aasta pärast. Ühenduse kujunemise järgselt on võimalik suuremate probleemideta alustada kaevandamist Kuusalu 4 mäeeraldisel. Sellisel juhul ei ole enam nii tähtis ka vana metsa säilimine karjääri ja Karu talu vahelisel alal.

Muidugi on võimalik läheneda metsise küsimusele Kuusalus ka formaal- juriidilisest aspektist. Nimelt vastavalt Looduskaitseseadusele on metsis II

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 37 hindamise aruanne kategooria kaitsealune liik. Tema asurkonna soodsa seisundi tagamiseks moodustatakse kaitsealad ja püsielupaigad. Väljaspool kaitsealasid ja püsielupaiku laieneb metsistele vaid isendi kaitse. Viimane tähendab, et metsiste püüdmine, tapmine ja tahtlik häirimine paljunemise ning poegade kasvatamise ajal on keelatud.

Kuusalu juhtumi korral tuleb kindlasti käsitleda karjääri mõju Võllaskatku püsielupaigale ja seal asuvale metsise asurkonnale. Kuna Kuusalu külje alla jääva metsise mängukoha ja selle ümber olevat eluala ei ole püsielupaigana kaitse alla võetud ei rakendu seal ka muud reeglid kui vaid isendi kaitse. Sellest lähtuvalt tehakse seal jätkuvalt ka lageraieid. Viimaste ulatust püüab siiski teatud mahus reguleerida Rehatse kaitseala kaitsekord.

Hinnates karjääri mõju metsisele ainult Võllaskatku püsielupaiga kaudu, siis Kuusalu 4 mäeeraldis jääb kaugemale kui Kuusalu 3 mäeeraldis, kus juba kaevandamine käib. Võllaskatku püsielupaigas elavatele metsistele mõjub esmajoones lähemas Kuusalu 3 karjääris toimuv, Kuusalu 4 karjääris toimuva mõju on oluliselt väiksem.

Ainus periood, millal metsise elutegevus on kõige mõjutatavam on tema mänguperiood. Kuna metsise mänguhäälitsused on üsna vaiksed siis seetõttu võivad inimeste suhtes kehtestatud müranormid olla metsiste jaoks siiski häirivad. Metsiste mänguperiood, mis kestab märtsist mai keskpaigani ja toimub valdavalt videvikus ja hommikupoolsel ajal (17.00 kuni 11.00 toimuv liikumine häirib sellel perioodil metsist kõige vähem). Kuna Võllaskatku püsielupaiga piir ühtib mäeeraldise piiriga siis oleks võimalik kaevandamise mõju vähendada, kui mängu ajal (perioodil ja kella aegadel) karjääris mehhanismidega ei töötata ega liiva transpordita. Vastavad kitsendused on lisatud ka Kuusaku 3 mäeeraldisele loa väljastamisel.

Lõppkokkuvõtteks Kui käsitleda vaid metsist ja tema kaitset Võllaskatku püsielupaiga piires, siis Kuusalu 4 mäeeraldisel karjääri avamine olulist negatiivset mõju sellele ei lisa. Kui ka negatiivne mõju karjääridest mingil määral peaks ilmnema, siis seda eelkõige lähemal oleva Kuusalu 3 karjäärist lähtuvalt.

Eespool toodud võimalikest variantidest tagaks kõige kindlamalt ühenduse kahe metsise mängupaiga vahel variant nr 4: Säilitada Kuusalu 3 mäeeraldise kaguosas olevad vanemad metsad, tagades metsiste elupaikade ühenduse kujunemise lõuna poolt karjääri (järve) 30-40 aasta asemel juba 15-20 aasta pärast. Ühenduse kujunemise järgselt on võimalik suuremate probleemideta alustada kaevandamist Kuusalu 4 mäeeraldisel. Sellisel juhul ei ole enam nii tähtis ka vana metsa säilimine karjääri ja Karu talu vahelisel alal.

Vastavalt valla üldplaneeringule on põhjapoolsed metsad valdavalt kaitsemetsa staatuses, va üks metsaeraldis (nr 29, suurus 1 ha, puude vanus 86 a). Alates 2009. aastast on metsakaitsekategooriad kehtetud vastavalt uuele Metsaseaduse redaktsioonile. Siiski planeeringuga asula või rajatiste kaitseks õhusaaste, müra jne võib kohalik omavalitsus seada planeeringuga piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Kuusalu valla üldplaneeringuga on ette nähtud mäeeraldisest põhjapoole jääva metsa kaitsestatuut.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 38 hindamise aruanne

Harjumaa metskonna andmeil ei ole lähima 10 aastasel perioodil ette näha lageraiet ei põhja- ega lõunapoolsetes metsades. Põhjapoolses metsas on kavandatud häilraie (eraldisel 26) ja hervendusraie (eraldisel 27). Tulundusmetsa staatuses olnud eraldisel nr 29 asuv mets on lageraieks noor. Kui võrrelda selle vanust eraldiste 25 ja 26 omaga (126 a), siis suure tõenäosusega 30 aasta jooksul seal lageraiet ei tehta. Lõunapoolsetes metsades on 20-30 aasta vältel kindlasti vaja teha harvendusraiet, mis eeldab nende metsade metsisele läbivaks muutumist.

Kui arvestada asjaolu, et mäeeraldisest põhjas asuvad metsad on kaitsemetsad, siis säilib ka ühenduskoridor põhja pool kavandatavat karjääri. Sellisel juhul on kahe mängupaiga vahel tagatud ühendus nii lõuna- kui põhjapoolt kaevandusala.

5.3 Mõju inimese tervisele

5.3.1 Müra, vibratsioon

Välisõhu kaitse seadus defineerib müra kui inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid ütleb, et müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Sama määrus kehtestab ka müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning müratase mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel.

Isegi kui mürataseme mõõtmised näitavad minimaalseid mõjusid ja ei ületa kehtestatud norme, võib liivakarjäärist kaevandamise müra läheduses elavaid inimesi häirida. Häirivusena mõistetakse rahulikust meeleseisundist erinevat ebameeldivustunnet. Häirivustase ja isikute kaebused sõltuvad mitmest asjaolust, näiteks on määrav tähtsus sellistel müra karakteristikutel nagu müra tugevus ja spektraalsed omadused, kestus, korduvus, tekkimise või lõppemise järskus.

Kuusalu IV liivakarjäärile kaevandamisloa andmisel tuleb arvestada peamiselt järgnevate müraallikatega: ñ kaevanduses masinate poolt tekitatav müra, ñ maavaru karjäärist väljaveol autotranspordi müra.

Kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning reeglina tööpäevadel. Kaevandamine toimub üldjuhul madalamal üldisest maapinna tasemest, mis vähendab mürataset.

Liiva kaevandamise tehnoloogia näeb ette enne maavara kaevandamist kattepinnase eemaldamise. Kattepinnas kooritakse ja veetakse buldooseriga puistangutesse. Kasvukiht säilitatakse mäeeraldise teenindusmaal veekogu kalda rekultiveerimise tarbeks. Kaeveala on ümbritsetud metsamaaga.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 39 hindamise aruanne

Maavara kaevandamisel ülalpool vee tasapinda võib kaevandada rataslaaduriga või ekskavaatoriga. Eelistada tuleb pöördlabidat ehk —pöördkoppa“, sest temaga saab liiva kaevandada nii vee pealt kui ka vee alt. Veealust maavara kaevandatakse ujuva pinnasepumpamisseadmega, kuna rataslaaduriga ei saa seda teha. Pinnasepumpamisseade ujub pontoonil, ammutab vee alt liiva/kruusa ja pumpab selle settekaardile, kus vesi maavarast välja valgub. Vallist laaditakse materjal kallurile kas rataslaaduriga või ekskavaatoriga. Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Müra levimisel on ohustatud objektideks lähimad elamualad, milledest lähim (Karu kinnistu) paikneb taotletavast alast vahetult põhjas, sealjuures kinnistul asuv eluhoone jääb mäeeraldise piirist ca 300 m kaugusele. Järgmised reaalselt mõjuatatavad kaks elamuala jäävad 600 m raadiusesse.

Kaevetööde läbiviimine on ette nähtud ajal, mil õhutemperatuur on üle nullkraadi, ehk ajavahemikus aprill-oktoober ning reeglina tööpäevadel ja päevasel ajal. Ööpäevaringset tegevust kavas ei ole. Seega tuleb eeldatavalt tekkiva müra hindamisel lähtuda tööstustegevusele kehtestatud müra normidest päevasel ajal. Vastavalt Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusele nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid on rangeim tööstusliku müra normväärtus päevasel ajal (7.00-23.00) elamualadel 50 dB (ekvivalentmüra taotlustase uutel planeeritavatel II kategooria aladel), vastav öine normväärtus on 40 dB.

Kaevetöödeks kasutatavate masinate (ekskavaator, buldooser) töötamisel tekkiv müratase on normeeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 87 ‚Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele“. Määruse lisas 1 on esitatud seadmete garanteeritud helivõimsuse taseme piirväärtused, mis nimetatud masinate puhul on alates 3. jaanuar 2006 a. 103 dBl.

Müra tugevus konkreetses vaadeldavas punktis on pöördvõrdeline müraallika ja vaatepunkti vahelise kauguse ruuduga ehk vahemaa suurenedes väheneb punktmüraallika tugevus 6 dB võrra. Punktmüraallikast tingitud mürataseme vähenemine on arvutatav valemi järgi:

Lp = Lw œ 20log10L œ 8 dB, kus

Lp - müra tugevus vaadeldavas punktis (dB), Lw - müraallika tugevus (dB) L - vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus, m.

Valem kehtib akustiliselt ‚kõva“ helilained peegeldava pinnase korral (maantee, betoon, veekogud) takistuste alal. Akustiliselt ‚pehme“ pinnasega aladel (mets, põllud, heinamaad) sumbub müra täiendavalt ca 1,5 dB vahemaa kahekordistumisel.

Võttes kasutatavate masinate helivõimsuseks maksimaalselt 103 dB, kujuneb 10 m kaugusel seadmest müratasemeks 75 dB. Seadme pideval töötamisel esineb 300 m kaugusel karjäärist akustiliselt ‚kõva“ pinnase korral vabades müralevi tingimustes müratase maksimaalselt 45-46 dB. Võttes arvesse ka müra sumbumise looduslikku pinnasesse ja kõrghaljastus mõju ei ületa reaalselt

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 40 hindamise aruanne kujunev müratase lähimatel müratundlikel aladel masinate pideval töötamisel 40-45 dB.

Lisaks eelpool nimetatud teguritele tuleb arvestada ka karjääri paiknemist ümbritseva keskkonna suhtes süvendis (keskmiselt 14,4 m sügavusel). Olenevalt masinate konkreetsest tööde teostamise asukohast mäeeraldise piires jääb karjääri serva ekraniseeriv mõju 5-10 dB vahemikku. Kaevandamisel ülejääv pinnas ladustatakse mäeeraldise servaalal, täiendavalt suurendades mäenõlva müra ekraniseerivat mõju.

Kokkuvõttes võib öelda, et tööde teostamisel kujuneb lähimatel müratundlikel aladel müratase, mis võib ületada üldist mürafooni (sh looduslik foon ca 30-40 dB) antud piirkonnas, kuid jääb oluliselt madalamaks kui kehtestatud normväärtus (50 dB) ja häiringute ning kaebuste ilmnemine naaberaladel päevasel ajal on vähetõenäoline.

Müra mõju metsise pesitsemisele ei ole samuti oluline. Kuusalu 3 karjäärist vahetult lõunasse jäänud pesapaik leiti vana ja noore metsa piirialal, st vana ja hõredam mets on vajalik metsise liikumiseks ning tihedam mets varjulise pesitsuspaiga loomiseks. Olgu öeldud ka seda, et metsis valib iga kord uue pesapaiga. Vana ja noore metsa piir jookseb Kuusalu 3 kaevandusalast lõunasse ning pesapaiga valiku võimalused kaevandusalast lõuna suunal on reaalselt olemas.

Esinev müratase jääb samas oluliselt madalamaks kui liiklusmüra (50-60 dB) suhteliselt tagasihoidliku liiklustihedusega teedel. Liiva väljaveoga kaasnev autotransport eeldatavas mahus (umbes 40 autot päevas) samuti olulisel määral (u 3 dB võrra) piirkonna üldist mürafooni ei suurenda.

Kahe lähestikku asetseva sarnase tugevusega müraallika samaaegsel töötamisel, kujuneb summaarne müratase 3 dB võrra kõrgemaks. Erineva tugevusega mürafoonid ei summeeru reaalselt tajutaval kuju, kui ühest müraallikast pärinev müra ületab teist rohkem kui 10 dB võrra, sel juhul jääb domineerima ainult tugevam mürafoon. Olulist kumuleeruvat müra antud juhul ei esine.

Tulenevalt kasutavate seadmete ja töö iseloomust ei kaasne kaevetöödega olulist vibratsiooni teket, mis võiks levida mäeeraldise piiridest väljapoole.

5.3.2 Ãhusaaste

Liiva kaevandamisel, laadimisel ja transpordil maavara loodusliku niiskuse tõttu märkimisväärselt tolmu ei eraldu. Tekkiv tolm sadeneb kiiresti kaevandamisala lähiümbrusesse (100 m). Kuival aastaajal võib karjääri teedel tekkida mõnevõrra rohkem tolmu. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb kuival ajal regulaarselt kasta karjääri veoteed ja tööstusterritooriumi. Tolmu leviku ulatust saab vältida ja tõkestada, müra ja tolmu levikut tõkestab ka maapinna reljeef.

Kaevanduse mõju välisõhu kvaliteedile avaldub tolmu emissioonis, mida põhjustavad kaevandamise protsessid ja transport. Antud juhul on tegemist niiske liivaga, mida kaevandatakse kopaga või pumbatakse. Seejärel kaevandatud liiv sõelutakse koonussõelaga, ladustatakse kuhja, laaditakse

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 41 hindamise aruanne veokile frontaallaaduriga ja viiakse välja. Kuna tegu on niiske liivaga, siis selle teisaldamisel ei toimu märkimisväärset tolmu heidet. Sõelumise eesmärk on eemaldada liivast puutükid ja kivid, mitte seda fraktsioneerida. Seega on tegemist eelsõelumisega, mille eesmärgiks on tunduvalt suuremate võõrkehade eraldamine liivast. Selle protsessi käigus läbivad sõela ka niiske liiva känkrad, mis samuti eeldab minimaalset tolmu heitkogust ja selle sadestumist sõela lähedale. Tolmu levikut kaevandusest tõkestab vall ja mets.

Seda eeldust toetab ka liiva kaevandamise ja töötlemise käigus eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamise USA keskkonnaagentuuri (USEPA) metoodika —AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources“ Ch. 11.19.1 Sand And Gravel Processing, nov. 2005—.

Tolmamine transpordil (kõvakatteta teed) sõltub veoki liikumiskiirusest, teekatte niiskusest ja -tolmusisaldusest. Leevendavateks meetmeteks on liikumiskiiruse piiramine (näiteks 30-40 km/h), teekatte niisutamine kuival ajal ja selle korrashoid. Liikuva veoki rataste alt tolmamine toimub maadligi ning seetõttu tolm ei levi teest kaugele. Kindlasti tuleb liivakoormad transportimisel katta.

Tolmu leviku piiravaks faktoriks on metsa olemasolu. Seetõttu on metsa säilimine põhja suunas kaevandamise ajal tolmamist leevendav faktor.

Kokkuvõtteks saab eeldada, et karjääritöödel ja transpordil tekkiv tolm levib tolmuallikate vahetus läheduses ja ei põhjusta häiringuid elamute juures.

5.4 Mõju maastikule, sh visuaalne mõju

Maavara kaevandamisega kaasneb paratamatult kaevandatud ala ja selle lähiümbruse maastiku muutumine. Kuusalu karjääris alaneb maapinna kõrgus kasuliku liiva väljakaevatud paksuse ulatuses kuni 20,1 m (mäeeraldise alal keskmiselt 14,4 m). Alale, kus on teostatud veealust kaevandamist, tekib veekogu, mille sügavus varieerub. Hoolikalt korrastatud veekogu läbimõeldud ümbrusega võib parandada senist osaliselt kaevandatud maastiku väljanägemist.

Hilisema kaevandamisega rikutud maa korrastamise (rekultiveerimise) käigus kujundatakse karjäärist veekogu. Tekkiv tehisveekogu rikastab piirkonna maastikuilmet ning seda saab hiljem hakata kasutada puhkeotsatarbel, seega on soovituslik tekkiv veekogu kujundada suhteliselt liigendatud kaldajoonega ning varieeruva sügavusega, st võimalikult looduslähedasena.

5.5 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine ja maa-ala hilisem kasutamine

Kaevandamisala (mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa) korrastamise suund, st põhimõtteline lahendus peab olema selge ja kooskõlastatud (rekultiveeritava maa sihtotstarbe määrab kohalik omavalitsus) kaevandamise alguses ning see määratakse väljastatavas kaevandamisloas. Korrastamine teostatakse vastavalt rekultiveerimise projektile, mille rakendamiseks tuleb

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 42 hindamise aruanne saada nõusolek Keskkonnaametilt, kes arvestab oma otsuses Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekti tähtajad ja tehnilised tingimused määrab Keskkonnaamet kooskõlas Kuusalu Vallavalitsuse ettepanekutega. Rekultiveerimisprojekti koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 26.05.2005.a määruse nr 43 nõuetega.

Maavara kaevandamise tulemusel kujuneb praeguse suhteliselt tasase lainja ja osaliselt soostunud metsamaa asemele veekogu. Likvideerimisele ja renoveerimisele kuuluvad nii karjäär, selle nõlvad ja seda ümbritsev vall kui ka karjääri ümbritsev teenindusmaa ja sõiduteed. Võimalikke rekultiveerimise suundadena võib vaadelda karjääri täitmist inertsete jäätmete ja muu täitematerjaliga ning teise variandina korrastada mäeeraldis puhkealaks.

Loa taotluse kohaselt planeeritakse rekultiveerimisel anda karjääri veerudele ülalpool veetaset kalle suhtega 1:2 (liiva- ja kruusakarjääride puhul on siiski soovitav ja üldlevinud suhe 1:3, kui järsemate kallete vajadus ei tulene piirkonna reljeefi iseärasustest) ja vee all suhtega 1:5. Juhul, kui tekkiva karjääriveekogu mõnda osa kavandatakse kasutama hakata puhkeotstarbelisel eesmärgil, milleks veekogu sobib, arvestades tema paiknemise lähedust Kuusalu alevile, peavad veealused kalded supluskohas olema vähemalt suhtega 1:8. Kujundatava veekogu kaldajoon peaks olema võimalikult liigendatud, kuigi mäeeraldise kontuur seda eriti ei eelda. Karjääri nõlvade kujundamine toimub maavara kaevandamise käigus. Kuusalu 4 karjääri paljandustööde käigus kogutud kattepinnast kasutatakse nõlvade tasandamisel.

Alternatiivse variandina on võimalik tekkinud karjäär täita inertsete e. püsijäätmetega. Vastavalt Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52), § 4 on püsijäätmed ‚tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.— Kuna puudub praktika veealuse kaevandamise tagajärjel moodustunud karjääri täitmise ja näiteks metsamaaks rekultiveerimise kohta, on raske hinnata sellise tegevuse mõju keskkonnale. Kui täitematerjalina kasutada inertseid jäätmeid, ei tohiks olla mõju veekeskkonnale väga oluline. Siiski jääb risk, et täitmisel satub inertsete jäätmete hulka muid materjale, mis võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale.

Veekoguks rekultiveerimisel on võimalik hakata korrastustöid tegema juba kaevandamistöödega paralleelselt, kuna kaevandamisloa lõppedes peab vastavalt Kaevandamisseadusele olema kavandamisega rikutud maa korrastatud. Karjääri täitmise korral kulub korrastamiseks oluliselt kauem aega, kui seadusega lubatud, kuna piirkonnas ei teki inertseid jäätmeid piisaval hulgal (Kuusalu valla Jäätmekava kohaselt tekib vallas ehitus- ja lammutusjäätmeid ca 206 t/a, kuid sellest kogusest suur osa on metalljäätmetel, puidu ning ohtlike aineid sisaldavatel jäätmetel; olmejäätmetes on inertseid jäätmeid hinnanguliselt 3,1%, mis teeks ca 17 t/a, kuid enamasti neid ei eraldata). Keskkonnale avaldab mõju ka täitematerjali transportimisel ja vajadusel purustamisel tekkiv müra. Täitmine

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 43 hindamise aruanne võib toimuda väga pika aja jooksul, mille vältel rekultiveeritud ala riivab silma (visuaalne häiring).

Levinum praktika on veealuse kaevandamise tulemusel moodustunud karjääri korrastamine veekoguks. Seejuures on võimalik kaaluda erineva kasutusotstarbega veekoguks kujundamist (puhkealale suplusjärv, piisava suuruse korral veesõidukite kasutamine, kalastuskoht, kalakasvatus jne). Kuna antud mäeeraldis asub Kuusalu alevikule lähedal ja hetkel seal piirkonnas supluskoht puudub, on võimalik pärast kaevandamise lõpetamist kujundada korralik ja paljude võimalustega puhketsoon.

Karjääri nõlvadel on soovitatav taastada mets ning karjääri põhjakalda piirkonda on soovitatav rajada puhkeala (koos supelrannaga). Lisaks puhkealale on võimalik rajada ka tuletõrje veevõtukoht, kuna veekogu asub Kuusalu aleviku vahetus läheduses ja selles piirkonnas puuduvad teised veekogud, mida saaks sellisel eesmärgil kasutada. Loodusliku veekogu juures tuletõrje veevõtukohaks kohandatud ala tuleb vastavalt siseministri 8. septembri 2000. aasta määrusele nr. 55 “Tuleohutuse üldnõuded“ (RTL 2000, 99, 1559) tähistada eraldi tulbal kuni 2 m kõrgusele kinnitatud sildiga ning mille kaugus vahetust veevõtukohast ei oleks suurem kui 2 m. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne ligipääs ja ka piisva veehulga aastaringne olemasolu.

5.6 Sotsiaal-majanduslik mõju

Kuusalu IV karjääri mäeeraldis külgneb Kuusalu III mäeeraldisega, millele on juba väljastatud kaevandusluba ja kaevandustegevust on seal ka alustatud. Tinglikult võib käsitleda Kuusalu III ja Kuusalu IV mäeeraldidi koos, kuna mõlemal juhul on tegemist sama maavara, tehnoloogia ja ka sama arendajaga. Piirkonna elanike elukvaliteeti ja sotsiaal-kultuurilist keskkonda mõjutab lisaks Kuusalu III karjäärile kõrval oleval mäeeraldisel karjääri avamine peamiselt läbi:

ñ Mürasituatsiooni võimaliku halvenemise lähedal elavate inimeste jaoks; ñ Töökohtade säilitamise; ñ Uued rekreatiivsed võimalused peale alade rekultiveerimist.

Maakonna tasandil ei põhjusta kavandatud tegevus ümberkorraldusi asustusmustris ega mõjuta inimeste heaolu. Ka Kuusalu valla tasandil ei saa tegevust lugeda olulisi muudatusi põhjustavaks œ valla tasandilt vaadates on samas piirkonnas kaevandamine juba toimunud ning olemasoleva karjääri laiendamine ei põhjusta muudatusi asustusstruktuuris. Mõningane positiivne mõju kogu valla tasandil võib kaasneda peale kaevandamise lõpetamist juhul, kui rekultiveeritud karjäärist saab oluline puhkamispiirkond omavalitsuse elanikele.

Tavaliselt kaasneb uute mäetööstusobjektide käivitamisega üheaegselt nii positiivne kui negatiivne sotsiaalne mõju, mis on üksteisest tingitud ja omavahel seotud. Vaadates pikemas perspektiivis, siis mäetööstuse tulekuga piirkonda tavaliselt paraneb kohaliku omavalituse tulubaas (kaevandamisest laekuvad keskkonnatasud jms), paraneb tööhõive s.t tähendab tekivad uued töökohad ning areneb teede võrk. Seega võib eeldada, et majanduslik mõju piirkonnale on positiivne. Samaaegselt võivad halveneda kohalike inimeste elutingimused kaevandamisest lähtuvate füüsikaliste (tolm, müra,) ja kaudsete (tihenev Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 44 hindamise aruanne liikluskoormus, võõrad inimesed jms) keskkonnamõjude tõttu, väheneb inimeste võimalus kasutada kaevandamiseks kasutatavat ala rekreatiivotstarbel (matkamine, suusatamine, korilus jne), väheneb võimalus kasutada piirkonda puhkealana, võib väheneda vahetult karjääriga külgnevate elamiste privaatsus. Seega mõju elukeskkonnale on negatiivne.

Kaevandamise mõju kohaliku omavalitsuse tulubaasile tuleb alati pidada positiivseks. Sellest tulenevalt saab kohalik omavalitsus pakkuda oma haldusalas elavatele inimestele paremat teenust. Samuti on võimalik konkreetsete lisateenuste või hüvede pakkumine kaevandamise mõjualas elavatele inimestele.

Kui vallas on ‚oma“ karjäär, siis see asjaolu soodustab ka paremat teede korrashoidu ja ehitustegevust ning tagab parema infrastruktuuri funktsioneerimise. Pikemas perspektiivis teede võrk paraneb, kuna suurema liikluskoormuse tõttu on vaja paremaid ja vastupidavamaid teid.

Peamised tegevusega kaasnevad mõjud on n-ö lokaalsed. Kaevandamine põhjustab eelkõige juba olemas olevate mürahäiringute suurenemist lähemates majapidamistes. Kavandatava karjääri töötamisest tingitud füüsikalised keskkonnamõjutused (müra ja tolm) mõjutavad rohkem või vähem, otseselt või kaudselt Karu, Teedelõpe ja Karusaba majapidamisi. Samal ajal ei toimu tõenäoliselt müranormi ületamist, seega ei saa väita, et tegevus seaks otseselt ohtu lähemate inimeste heaolu. Samas on kõigile eelnimetatud mõjudele seatud seadusest tulenevad piirangud, millest kaevandaja peab kinni pidama.

Seega piisavalt rangete keskkonnanõuete kehtestamine maavara kaevandamise loas peaks tagama, et piirkonna kohalike elanike elutingimused oluliselt ei halveneks.

Kaevandamise põhjustatud kaudsed mõjud (näiteks teede koormuse kasv, rekreatiivvõimaluste vähenemine piirkonnas) puudtavad reeglina laiemat hulka inimesi. Kohalik liiklus ja puhkevõimalused (suvisel ajal) seostatakse karjääri töölehakkamisel tekkiva müra ja tolmuga ning Kiiu-Soodla teel raskeveokite liikumise intensiivistumisega. Siit järeldub veelkord, et arendajal tuleb pöörata suuremat tähelepanu tolmu ja müra piiramisele karjääris ja väljaveoteel. Soovitav on toodangu väljaveoteed katta kõvakattega.

Konkreetselt on vaja hilisema karjääri korrastamise kava välja töötades, kaasata kohalikku kogukonda, et saaks maksimaalselt arvestada kohalike inimeste vajadusi. Kuna antud juhul on korrastamise põhisuunaks tehisveekogu, siis saaks seda edukalt kasutada näiteks puhkepaigana rajades selle põhjakaldele (vastu päikest) plaaši, millele juurdepääsuks saaks kasutada karjääri väljaveoteed jne.

Võttes arvesse, et visuaalne kontakt planeeritava kaevandamisala ja elamukinnistute vahel puudub ning ka väljavedu ei saa toimuma elamualade kaudu, oleme arvamusel, et kaevandustegevus Kuusalu IV kavandatava liivakarjääri maal ei mõjuta oluliselt kinnisvara hinda. Vaadates Eestis teiste karjääride mõju (nt Harku karjäär) lähiümbruse elanikkonnale, siis võib järeldada, et kavandatava karjääri mõju maa väärtusele on kõige suurem 500 meetri raadiuses ning sellest kaugemal muutub mõju marginaalseks.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 45 hindamise aruanne

5.7. Jäätmeteke ja kaevandatud alade korrastamine

Mehhanismide hoolduse käigus tuleb võimalikult vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist karjääri põhjale ja sealtkaudu vette, selleks tuleb masinaid tankida ja remontida vastavalt kohandatud platsidel. Vastavaid nõudeid tuleb tutvustada kõigile mäetöödega seotud isikutele, nende täitmise jälgimine kuulub mäetööde juhi vastutusalasse.

Mäetöödega rikutud maastik korrastatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti alusel. Pärast maavara ammendamist sobib kaevandatud ala korrastada osaliselt veekoguks ja osaliselt kas rohumaaks või metsamaaks. Kohad, kus maavara kaevandati vee alt, tuleb kujundada veekogudeks. Veekogu kujuneb muutliku sügavusega. Mäeeraldiste veepealsetele külgedele antakse nõlva kalle 1:2, veealustele 1:5. Paljandustööde käigus kogutud muld ja kattepinnas kasutatakse karjääri korrastamiseks. Töid karjääri korrastamiseks tehakse projekti järgi. Korrastamise projekti koostamise tingimused annab Harjumaa Keskkonnateenistus koos Kuusalu Vallavalitsusega.

5.8 Kumulatiivsed mõjud

Mõju hindamisel pöörati tähelepanu ka mõju erinevale avaldumisviisile œ kumulatiivsusele, sünergilisusele ja ajalisele dimensioonile.

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.

Kumulatiivse mõju hindamisel tuleb üles leida need mõjud, mis lähtuvad ühest või mitmest tegevusest ja võivad omavahel teatud kohas ja teatud ajal liituda või kombineeruda, nii et mõju keskkonnale muutub oluliseks. Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.

Kumulatiivse mõju aspekt on Kuusalu IV karjääri puhul oluline järgmistes valdkondades:

Üheaegselt või/ja järjestikuselt kavandatud kaevandustööd Kevandustööde käigus võivad mõjud keskkonnale tekkida: o raskeveokite (veoautod, jms) liikumisest; o müra ning õhusaaste. Mõju looduslikule keskkonnale o Kaevandamise elluviimine muudab senise loodusliku ala ilmet ning toimub valdavalt loodusliku maastiku arvelt.

Kuusalu IV mäeeraldise mõjud saavad kumuleeruda eeskätt Kuusalu III mäeeraldisest pärit mõjudega. Siinkohal on tähtis aspekt, et mõlemaid Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 46 hindamise aruanne mäeeraldisi üheaegselt ei ekspluateerita (kaevandmise etappe kirjeldatud ptk-s 7). Seega mõjude kumuleerumine konkreetses ajalõigus õhusaaste ja müra osas ei toimu. Küll aga pikeneb nende mõjude ajaline kestvus, mis siiski ei tekita negatiivset mõju vastavate normatiivide ületamise näol. Analoogselt kumuleeruvad mõjud veekeskkonnale.

Reaalne kumulatiivne mõju avaldub maastikule ja metsisele. Kaevandustegevuse tulemusena tekib kahe mäeeraldise asemel 50 ha suurune veekogu, mille pinnale lisandub ligikaudu 1/3. Suurema veekogu visuaalne mõju on umbes sama, mis 32 ha suurusel veekogul. Teiselt poolt avanevad rekultiveerimisel suuremad võimalused multifunktsionaalseks veekogu kasutamiseks.

Märgatav on kumulatiivne mõju metsise liikumisele kahe mängupaiga vahel. Seda mõju saab vähendada kavandamistööde vajaliku järjestamisega ning sobiliku metsa säilimise/kujundamisega mäeeraldistest põhjas ja lõunas. Nimetatud meetmed tagavad metsise liikumikoridoride piisavuse kahe mängupaiga vahel.

Lisaks saab rääkida kumuleeruvast mõjust müra osas maanteel, kuhu lisanduvad liiva transportivad veokid. Hinnanguline müratase maanteel on 50-60 dB ning sellele lisandub umbes 3 dB, mis ei ole märkimisväärne.

Kokkuvõttes võib märkida, et mõjude kumuleerumine ei põhjusta olulist negatiivset mõju.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 47 hindamise aruanne

6. Loodusressursside kasutamise otstarbekus

Ülevaate maavaravarudest nii Eestis tervikuna kui ka maakondade ja ka maardlate kaupa annab aruanne ‚Eesti Vabariigi 2007. aasta maavaravarude koondbilansid—, mis on koostatud Maa-ameti poolt koostöös mitmete teiste asutustega (Eesti Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Riigi Statistikaamet, Eesti Geoloogiafond).

Seisuga 31. detsember 2007. a on Eesti Vabariigi liivabilansis 240 liivamaardlat 338 bilansireal: 4 tehnoloogilise liiva, 55 täiteliiva ja 279 ehitusliiva bilansis. 1 maardla asub kahes maakonnas. 36-s kruusamaardlas on ehitusliiv kaasnev maavara, 7-s kruusamaardlas on täiteliiv kaasnev maavara ning 16-s kruusamaardlas leidub kaasneva maavarana nii ehitusliiva kui ka täiteliiva. 1 maardla on arvel nii tehnoloogilise liiva kui ehitusliiva bilansis ja 1 maardla on arvel nii tehnoloogilise kui täiteliiva bilansis. Kõik maardlad on kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse.

Üleriigilise tähtsusega liivamaardlaid on 7 œ Hiiumadala, Kaku, Naissaare, Pannjärve, Piusa, Prangli, Tallinna-Saku. 2007. aastal kaevandati 76-st maardlast kokku 41,6 tuh m3 tehnoloogilist liiva, 3398,5 tuh m3 ehitusliiva ja 183,3 tuh m3 täiteliiva.

Harju maakonnas on ehitusliiva nõudlus üsna suur, kuna seal toimub aktiivne elamute rajamine ja teedeehitus. Seejuures on oluline materjali (loodusressursi) kättesaadavus œ selle kaugus objektist, kvaliteet ja ka hind. Kuusalu liivamaarlas on tegemist jämeda liivaga, mille järele on nõudlus eriti suur, kuna see sobib hästi nii teedeehituseks, ehitussegudesse kui ka betooni ja asfaltbetooni liivatäiteks.

Kaevandustegevus toimus 2007. aastal Harjumaal 8 maardlas, neist suuremad on Huntaugu (kaevandati 1026,2 tuh. m3), Tallinna-Saku (kaevandati 757,2 tuh. m3) ja Kuusalu (kaevandati 213,8 tuh. m3). Maa-ameti andmetel kaevandati Harjumaal kokku 2007. aastal 2148,9 tuh. m3 ehitusliiva. Aasta lõpus oli aktiivseid tarbevarusid 85 266,0 tuh. m3 ja aktiivseid reservvarusid 26532,0 tuh. m3. Passiivseid reservvarusid oli aasta lõpul 60 241,0 tuh. m3 ja passiivseid tarbevarusid 19 043,0 tuh. m3. Kolme suurema maardla (Tallinna-Saku, Huntaugu, Kuusalu) ehitusliiva aktiivse tarbevarud on 2007 aasta lõpu seisuga 71 434,2 tuh. m3. 2007 aasta kaevandusmahtude säilimise korral jätkub neis maardlates varusid ligikaudu 36 aastaks. Terve Harjumaa kohta on aktiivseid tarbevarusid 85 266,0 tuh. m3 ja kui kaevandustegevus säiliks 2007 aastaga sarnases mahus (2148,9 tuh. m3), jätkuks ehitusliiva ligikaudu 40 aastaks. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist ei ole ühtlaselt sarnaste omadustega liivadega vaid varieeruvate omadustega maavaaraga, mida tuleb kasutada sihtotstarbeliselt vastavalt omadustele. Lisaks aktiivsetele tarbevarudele on veel passiivsed tarbevarud ning aktiivsed ja passiivsed reservvarud, mille kasutamine sõltub nende edasistest uuringutest ja maavara nõudlusest.

Kuusalu liivamaardlas oli 2007. aasta lõpu seisuga aktiivseid tarbevarusid 26 706,2 tuh. m3 ja passiivseid tarbevarusid 519,0 tuh. m3. Lisaks veel

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 48 hindamise aruanne aktiivseid ja passiivseid reservvarusid kokku 9169,0 tuh. m3. 2007. aastal kaevandati Kuusalu liivamaardlas ehitusliiva 213,8 tuh. m3.

Tallinna lähiümbruses on ehitustegevus väga aktiivne (hoonete rajamine, tee- ehitus) ja sellest tulenevalt ilmselt ei suuda juba kasutusel olevad liivamaardlad lähitulevikus kogu vajalikku ehitusliiva kogust katta. Vastavalt Säästva arengu seaduse (RTI, 22.03.1995, 31, 384 ) § 2 on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Sellest tulenevalt on Harjumaal Tallinna lähiümbruses vajalik uute liivavarude kasutuselevõtt, et tagada majanduskeskkonna arenguks vajalikud ressursid. Seejuures peab aga olema tagatud, et kaevandamisega ei rikutaks teisi Säästva arengu seaduses määratud tingimusi (nt. kaasnevate maavarade kasutamine või kasutuskõlblikuna säilitamine).

Kattepinnas tuleb enne kaevetööde alustamist koorida ning vastavalt nõuetele ladustada. Eraldi tuleb koorida ja ladustada huumusmulla nõuetele vastav kattepinnase osa. Ladustatavat kattepinnast kasutatakse kaevandusala hilisemal rekultiveerimisel ja selleks vajaminev kogus määratakse korrastamisprojektis. Ülejäänud kattepinnast võib kasutada sihipäraselt teistel objektidel.

Kuna Kuusalu 4 mäeeraldisel levivad kasulikus kihis erineva fraktsiooniga liivad (ülipeeneteralised kuni jämedateralised liivad) tuleb jälgida, et erineva kvaliteediga liiva kasutataks parimal võimalikul viisil. Ülemistes kihtides valdav keskmiseteraline liiv on kvaliteetsem ja sobilik ennekõike ehitusliivana kasutamiseks. Rohkem alumistes kihtides levivad ülipeeneœ kuni peeneteralised liivad on vaadeldavad kui eriotstarbelised liivad ning sobilikud kasutamiseks täiteliivana. Vältida tuleks ehitusliivaks sobiliku materjali kasutamist täiteliivana, kuna see materjal on defitsiitsem ja selle kasutamine mittesihipäraselt on vastuolus maavarade säästliku kasutamisega.

Maavarade säästliku kasutamine näeb ette ka kaevandamiseks ettenähtud materjali maksimaalse kaevandamise ja kasutamise. Antud mäeeraldisel paikneb ca 56 % varudest ülalpool pinnasevee taset ning ca 44 % ehitusliiva varudest vee all. Kavandatud tegevusena on plaanitud kaevandada nii veepealne kui ka veealune maavaravara. Veealuse liiva kaevandamata jätmisega välditakse võimalikku mõju veekeskkonnale (olulist mõju veekeskkonnale pole siiski ette näha, kuna kaevandustegevuse käigus veetaset ei alandata), kuid kõik muud keskkonnamõjud säilivad. Tingituna ehitusliiva suurest nõudlusest ning piiratud ressursist antud piirkonnas, tekib tõenäoliselt edaspidi siiski vajadus kaevandada ka veealune osa. Sellise tegevusega lisanduvad mõjud veekeskkonnale ning korduvad veepealse liiva kaevandamisega toiminud mõjud. Sellest tulenevalt on maavarade säästliku kasutamise ning Säästva arengu seaduse seisukohti arvestades otstarbekas kaevandada Kuusalu 4 mäeeraldisel ehitusliiv võimalikus maksimaalses mahus. Tulenevalt korrastamistingimustest jääb siiski osa maavarast kaevandamata. Ette on nähtud nõlvakalded (1:2 veepealses osas ja 1:5 veealuses osas), mis tingivad nõlvakao. Arvutuslikult on see 327 tuh. m3 (veepealses osas 81 tuh. m3 ja veealuses osas 246 tuh. m3). Aktiivne tarbevaru antud mäeeraldisel on 2642 tuh. m3, sellest kaevandatav on siis 2315 tuh. m3.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 49 hindamise aruanne

7. Negatiivse mõju vältimise, vähendamise ja kompenseerimise võimalused

Mõjude leevendamise eesmärgiks on vältida või vähendada igasugust potentsiaalset negatiivset mõju keskkonnale. Tihti on erinevaid alternatiive konkreetsete mõjude leevendamiseks. Seega peaks sobivaimate leevendusmeetmete valimine toimuma projekteerimis- ja keskkonnaspetsialistide koostööna. Kasutatav meede peaks olema majanduslikult teostatav ning parim võimalik. Sobiva leevendusmeetme valimine ei ole siiski alati piisav garanteerimaks soovitavat tulemust. Koostöö ja järelevalve on vajalik kindlustamaks meetme korrektset rakendamist. Piisav järelevalve jäetakse tihti tähelepanuta.

Käesoleva KMH objektiks oleva kaevandamise loa vaatluse all vähemalt kaks põhialternatiivi (kui kaks kõige reaalsemat alternatiivi): variant 1 - kavandatava tegevuse elluviimine ja variant 0 - ehk olemasoleva olukorra säilimine. Teisi asukohaalternatiive väljaspool maardlat ei saa lugeda reaalseteks, sest need asuvad kaugel ning nende maavara kvaliteet ei ole võrreldav analüüsitava maardla omaga, mis teeb järgneva võrdluse suhteliselt otstarbetuks. Seega hinnati käesolevas töös vaid kavandatava tegevuse alternatiivi 0-alternatiivi (kavandatavat tegevust ei realiseerita) suhtes.

Hindamise käigus vaadeldi ka mõningaid all-alternatiive, kuid nii tehnoloogilisest aspektist kui muudest küsimustest tulenevalt ei osutunud otstarbekaks detailselt hinnata teisi (selgelt ebasobivaid) lahendusi võrreldes kavandatava tegevusega planeeritavaga.

Keskkonnamõju hinnati lisaks kaevandusalale ka ümbritseval alal (populatsioonidele, veestikule, visuaalsetele aspektidele jm). Kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju määratlemisel kasutati kontrollnimekirjade ja kaardikihtide (EELIS-e jm andmekihid) meetodit ehk geoinfosüsteeme, mis võimaldavad lähtuda eelkõige kohalikest oludest (nt kaitstavate objektide olemasolu, taimestik jm). Mõjude prognoosimisel kasutati lisaks eksperthinnangutele analoogiate meetodit. Analoogsete projektide kogemusi on kasutatud erineva üldistusastmega ka käesolevas töös.

KMH koostamisel kasutatud metoodika valikul ei peetud vajalikuks otsese mõjude ‚pingerea“ koostamist. Hinnati kõiki olulisi mõjusid vastavate alapeatükkide lõikes (vt ptk 5).

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 50 hindamise aruanne

Põhialternatiividi all-alternatiividest tuleb kaevandada plokkide kaupa nii Kuusalu III kui Kuusalu IV karjääris vastavalt allolevale skeemile (joonis 10), et oleks tagatud metsiste elupaikade ühendus.

Joonis 10. Kaevandamisjärkude skeem.

Praeguseks on alustatud kaevandustöödega plokis nr I, millel on mets raadatud ja pinnas kooritud. Vahetult ennem antud ploki varude ammendumist alustatakse uue ploki ettevalmistustöödega. Järgmise plokina tuleks kaevandada kas plokid II ja III ning seejärel IV-s. Plokid V, VI ja VII tuleb jätta viimasteks, et oleks tagatud metsisele sobilikud alad elupaikade vaheliseks liikumiseks.

Kogu kaevanduse tegevust reguleerib kaevanduse projekt ja arengukava, mida korrigeeritakse iga 3 aasta tagant. Kuna antud karjääride nii Kuusalu III kui Kuusalu IV puhul on oluline arvestada metsise liikumiskoridoridega, tuleks kaevanduse projekti ja arengukava uuendamisel ja korrigeerimisel kaasata töösse ornotoloog või zoloog.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena saab järeldada, et kavandatav tegevus ei tekita olulist negatiivset mõju keskkonnale. Sellegipoolest kaasnevad maavarade kaevandamisega paratamatult teatavad keskkonnamõjud.

Järgnevalt on välja toodud peamised asjakohased meetmed, kuidas võimalikku tekkivat mõju keskkonnale ära hoida või leevendada.

o Kaevandamise projekti koostamisel lahendada üksikasjaliselt kaevandamise tehnoloogia, kaevandamisega kaasnevate

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 51 hindamise aruanne

keskkonnamõjutuste leevendamise abinõud, kaevandatud ala korrastamise kava jm. o Vee reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal. o Mäetöödel kasutada kaasaegseid masinaid, mis ei ületa lubatud müra piirnorme. o Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks kasta kuival ajal karjääri veoteid ja territooriumi, piirata liikumiskiirust. o Kaevandamise järel tekkiv veekogu kujundada vaba aja veetmise kohaks, veekogu kaldad korrastada rohumaaks ja rannaalaks. o Säilitada Kuusalu 3 mäeeraldise kaguosas olevad vanemad metsad, tagades metsiste elupaikade ühenduse kujunemise lõuna poolt karjääri (järve) 30-40 aasta asemel juba 15-20 aasta pärast. o Säilitada kaitsefunktsiooniga metsad Kuusalu 4 mäeeraldisest põhjas. o Kaevanduse projekti ja arengukava uuendamisel ja korrigeerimisel kaasata töösse ornotoloog või zoloog.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 52 hindamise aruanne

8. Kavandatav seire ja edasised uuringud

Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseire kavandamisel on eesmärk seostada käesoleva projektiga haakuv seirevajadus maksimaalselt juba toimuva seire, keskkonnategevuse ja uuringutega.

Looduskeskkonna kvaliteedi hindamiseks on soovitav keskkonnaseire korraldamisel hinnata järgnevaid indikaatoreid:

Välisõhk - liiklusest tulenev õhusaaste, eelkõige elamupiirkondade lähedal - elanike kaebused seoses liikluse või ettevõtete tegevusega

Pinna- ja põhjavesi - teostada pidevat järelevalvet vee puhtuse tagamiseks.

Antud töös läbiviidud analüüsi põhjal ei ole alust eeldada tolmu jamüra piirväärtuste ületamist. Välisõhu- ja/või müra seire tuleb korraldada põhjendatud kaebuste esinemisel.

Kaevandamise käigus võib tekkida situatsioone, kus toimub näiteks õli sattumine vette või pinnasele. Ãlireostuse jäljed on veepinnal visuaalselt tuvastatavad. Taolise olukorra tekkimisel tuleb läbi viia veeproovide analüüsid ning tuvastada reostuse määr. Sõltuvalt sellest kavandada edasiste abinõude kava.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 53 hindamise aruanne

9. Erinevate osapoolte (sealhulgas avalikkuse) kaasamine KMH protsessi

KMH protsess viidi läbi vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ning vastavalt Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt heaks kiidetud nr 30-11-3/46121-2, 15.10.2008 keskkonnamõju hindamise programmile (lisa 3).

Keskkonnamõju hindamise protsess viidi läbi tihedas koostöös Tartu Keskkonnateenistusega. Tegevuse käigus konsulteerisid keskkonnaeksperdid ka mitmete erinevate erialaspetsialistidega.

Keskkonnamõju hindamise viis läbi töörühm järgmises koosseisus: o KMH juhtekspert Heikki Kalle (litsents KMH0039); o Juhtiv keskkonnaekspert Robert Tomasson o Projektijuht, keskkonnaekspert Riin Kutsar o Keskkonnaspetsialist (geoloogia) Epp Zirk o Keskkonnaspetsialist (vee ekspert) Märt Öövel o Keskkonnaspetsialist (zooloog) Kaile Peet o Keskkonnaspetsialist (botaanik) Ülle Jõlgar

Töösse kaasatud spetsialistid: o Ornitoloog Uudo Timm o Keskkonnaspetsialist Priit Adler o J. Viru Markłeideribüroo spetsialist Margus Kukk

Alljärgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva KMH protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigipiiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultatsioone ei peetud.

KMH osapooled Tabelis 8 on välja toodud isikud ja asutused, keda olemasoleva kaevandusala laiendamine võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu.

Tabel 8. Keskkonnamõju hindamise osapooled Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga* Harjumaa Otsustaja (tegevusloa Kirjaga ei teavitata Keskkonnateenistus andja) kaevandamisloa (kuna on otsustajana küsimuses. KMH protsessiga kursis) algataja. KMH järelvalvajana huvi ja funktsioon tagada KMH protsessi seadusejärgsus ja üldiste keskkonna-alaste huvide tasakaalustatud arvestamine Harju Maavalitsus Kohaliku arengu Harju Maavalitsus

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 54 hindamise aruanne

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga* edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Kuusalu Vallavalitsus Kohaliku arengu Kuusalu Vallavalitsus edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsioon Harju regioon Valitsusvälised Keskkonnaalaste ja Eesti organisatsioonid ja muude organisatsiooni Keskkonnaühenduste kodanikeühendused suunitlusest tulenevate Koda väärtuste arvestamise tagamine Maaomanikud On huvitatud maa Kinnistute ja väärtuslikust naaberkinnistute kasutamisest omanikud Piirkonna elanikud On huvitatud Kirjaga ei teavitata maksimaalselt kõrge (teavitatakse ajalehes kvaliteediga Sõnumitooja ja elukeskkonnast Ametlikes Teadaannetes) Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud Kirjaga ei teavitata ja huvid (teavitatakse ajalehes Sõnumitooja ja Ametlikes Teadaannetes) * Vastavalt KMHKJS §16 lg3.

KMH protsess ja avalikkuse kaasamine Avalikkuse kaasamine on loomulik osa inimeste eluolu puudutavate tegevuste kavandamisel. Nii ka käesoleva projekti raames moodustas osa töömahust erinevate sihtrühmade arvamuste ja seisukohtade väljaselgitamine ning nende alusel võimalikult tasakaalustatud lahenduse väljatöötamine. Avalikkuse kaasamine on keskkonnamõju hindamise kohustuslikuks osaks ka vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ning muudele keskkonnamõju hindamist käsitlevatele seadusaktidele.

Kronoloogiline ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist koos avalikkuse kaasamisega on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 9. KMH protsessi ajaline kulg Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg KMH algatamine Harjumaa Keskkonnateenistus 17.06.2008 nr 30-11-3/23283-2 Ettevalmistus KMH-ks, andmete August 2008 kogumine KMH programmi koostamine August 2008 KMH programmi avalikest Hiljemalt september 2008

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 55 hindamise aruanne

aruteludest teadaandmine KMH programmi avalik arutelu 06.oktoober 2008 Avalikustamise käigus tehtud Hiljemalt oktoober 2008 ettepanekute analüüsimine ja KMH täiendatud programmi esitamine Harjumaa Keskkonnateenistusele KMH programmi kinnitamine 1 kuu jooksul pärast programmi esitamist Harjumaa Keskkonnateenistusele KMH aruande avalikud arutelud November-detsember 2008 Avalikul arutelul tehtud ettepanekute Ühe nädala jooksul pärast aruande lisamine ja nendega arvestamise/ avalikku arutelu mittearvestamise põhjendamine Aruande esitamine Eeldatavalt jaanuar 2008 kooskõlastamiseks Harjumaa Keskkonnateenistusele Harjumaa Keskkonnateenistus 1 kuu jooksul pärast aruande esitamist tagastab heakskiitmise korral Harjumaa Keskkonnateenistusele aruande Arendajale koos keskkonnanõuetega

KMH avalikustamine toimus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (vt Tabel 8 ja 9be). KMH programm ja aruanne olid avalikustamise perioodil paberkujul kättesaadavad Harjumaa Keskkonnateenistuses ja OÜ Hendrikson&Ko kontoris ning digitaalkujul veebilehel aadressiga www.hendrikson.ee.

Avalike arutelude toimumise teated ilmusid ajalehes Sõnumitooja ja Ametlike Teadaannete internetileheküljel.

Avalikkuse huvi Kuusalu IV liivakarjääri kaevandamisloa jaoks läbiviidava keskkonnamõju hindamise vastu oli programmi arutelu ajal keskmine.

KMH programmi eelnõu kohta kirjalikke ettepanekuid ei esitatud.

KMH programmi avalik arutelu toimus 06.10.2008 Kuusalu vallavalitsuses ja sellele eelnes KMH programmi avalik väljapanek.

Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on lisatud KMH programmile (Lisa 3).

KMH araunde avalik arutelu toimus 19. märtsil 2009 aastal kell 16.00 Kuusalu Vallavalitsuse nõupidamiste ruumis, kus osales kokku inimest 16 inimest.

KMH aruande avaliku arutelu protokoll on toodud lisas 4 ja ülevaade tagasisidest teistelt osapooltelt on lisatud aruandele lisas 5.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 56 hindamise aruanne

10. Kokkuvõte

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on taotleda ehitusliiva kaevandamiseks uut mäeeraldist Harjumaal, Kuusalu vallas, Rehatse külas Kuusalu IV kavandatavas karjääris Kuusalu liivamaardla 6 ploki piires, et suurendada kaevandatava ehitusliiva kogust.

Üldjuhul on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi muutmine, müra, tolm, ja mõju kaitsealadadele ning kaitsealustele liikidele.

Käesoleva projektiga kavandatava tegevuse hindamisel ilmnesid järgmised olulisemad aspektid:

o Kuusalu IV liivakarjääris on ehitusliiva aktiivseks tarbevaru suuruseks 2 642 tuhat m3, millest kaevandatav on 2 315 tuhat m3. Mäeeraldise pindalaks on 18,34 ha ning mäeeraldise teenindusmaaks 20,65 ha. Mäeeraldise läänepiir külgneb Võllaskatku metsise püsielupaiga kaitsealaga, lõunapiir ühtib Kuusalu III liivakarjääriga ning ida poole jääb Rehatse maastikukaitseala. o Kuusalu IV uuringuruumi piires paikneva maavara lõimise üldkoostisest moodustab 96 % liiv (terajämedus 0,05-5 mm), 1,4 % kruus (terajämedus ei ole üle 10 mm) ning 2,6 % savi ja tolm. Liiva grupi määramise kriteeriumitest lähtuvalt on tegemist keskmise jämedusega liivaga, st peensusmoodul on vahemikus 2,0-2,5 või täisjääk sõelal 0,63 massi % on vahemikus 30-45. Kuna tegemist on kvaliteetse jämedateralise ehitusliiva varuga, on vajadus selle kasutamiseks suur ning selle kaevandamise jätkamine on olulise tähtsusega kogu Harju regioonile. o Kaevandamisluba taotletakse 10 aastaks. Loa taotluses märgitud aastase keskmise kaevandamiskoguse korral jätkuks maavara ca 10 aastaks, mis on märgitud ka taotluses loa kehtivusajaks. Kuna karjäär tuleb korrastada loa kehtivusaja jooksul, siis sellisel juhul rekultiveerimiseks ajavaru ei jää ning seetõttu on otstarbekas luba taotleda 15 aastaks. o Hüdrogeoloogilised tingimused maavara kaevandamiseks ei ole väga soodsad, kuna oluline osa ehitusliiva varudest asub allpool pinnasevee taset - 1308 tuhat m3 (ca 56,5 %) paikneb ülalpool veetaset ja 1007 tuhat m3 (ca 43,5 %) allpool veetaset. o Planeeritaval hüdrokaevandamisel veetaset ei alandata, seetõttu kaevandamise mõju veetaseme alandamise läbi ümbritsevate alade kaevudele puudub. o Nii Kuusalu 3 kui Kuusalu 4 ala puhul on tootmises tekkiv müratase tõenäoliselt madal tänu nimetatud alade ja elamute piisava eemaldatusele. Heli neelab puhverala œ mets, mis jääb kaevanduse ja elamute vahele. o Mäetöödel kasutada kaasaegseid masinaid, mis ei ületa lubatud müra piirnorme. o Vee reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 57 hindamise aruanne

o Liiva laadimisel ja transpordil ei teki ka märkimisväärset tolmu ning selle levik on lokaalne. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks kasta kuival ajal karjääri veoteid ja territooriumi, piirata liikumiskiirust. o Säilitada Kuusalu 3 mäeeraldise kaguosas olevad vanemad metsad, tagades metsiste elupaikade ühenduse kujunemise lõuna poolt karjääri (järve) 30-40 aasta asemel juba 15-20 aasta pärast. o Säilitada kaitsefunktsiooniga metsad Kuusalu 4 mäeeraldisest põhjas. o Kuusalu 4 mäeeraldisest lõunapoolsetes metsades on 20-30 aasta vältel kindlasti vaja teha harvendusraiet, mis eeldab nende metsade metsisele läbivaks muutumist. o Juurdepääsu œ ja väljaveoteena tuleks kasutada idaœlääne suunalisi variante. Kasutada nii Kuusalu 3 kui Kuusalu 4 puhul Kuusalu - Härmakosu teed, mis viib Kiiu-Soodla teeni või lühemat tee varianti Kuusalu œ Härmakosu teelt paremale pööravat Anija metskonnale kuuluvat metsateed (pikkusega 412 m), mis viib samuti Kiiu œ Soodla teeni o Hilisema rekultiviseerimise käigus kujundatakse karjäärist veekogu. Tekkiv tehisveekogu rikastab piirkonna maastikuilmet ning veekogut võib hiljem hakata kasutama puhkeotsatarbel. Täpne veekogu otstarve selgub korrastamise projekti koostamisel Kuusalu vallavalitsuse ettepanekul. o Kaevanduse projekti ja arengukava uuendamisel ja korrigeerimisel kaasata töösse ornotoloog või zoloog.

Soovitame väljastada maavara kaevandamise Kuusalu IV karjäärile tingimusel, et arvestatakse käesolevas KMH aruandes toodud soovitustega.

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 58 hindamise aruanne

Kasutatud kirjandus

1. Metsis, kaitsekorralduskava E.Viht; T. Randla; Keskkonnaministeerium 2001 2. Eesti metsakasvukohatüübid E. Lõhmus; Tartu 2004

Käsitletavad infoallikad (projektid, planeeringud, arengukavad): ñ Kuusalu valla üldplaneering ñ Kuusalu valla arengukava aastateks 2007-2025 ñ Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused"

Ãigusaktid

ñ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 8). ñ Maapõueseadus (RTI, 16.12.2004, 84, 572). ñ Kaevandamisseadus. (RT I 2003, 20, 118). ñ Riigile kuuluval maapõue osal maavara otsingu eesmärgil tehtava üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu või riigi omandis oleva maavara kaevandamise õiguse enampakkumise teel müümise kord. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrus nr 133 (RTI, 21.06.2005, 34, 267). ñ Riigile kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise kord. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrus nr 132 (RTI, 21.06.2005, 34, 266). ñ Üleriigilise tähtsusega maardlad. Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrus nr 131 (RTI, 21.06.2005, 34, 265). ñ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu1. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 (RTI, 08.09.2005, 46, 383). ñ Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2006œ2009. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 316 (RTI, 29.12.2005, 71, 553 ). ñ Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määrus nr 223 (RTI, 28.06.2004, 51, 358). ñ Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vorm. Keskkonnaministri 20. mai 2005.a määrus nr 40 (RTL, 02.06.2005, 58, 823). ñ Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. Keskkonnaministri 26. mai 2005.a määrus nr 44 (RTL, 07.06.2005, 60, 866).

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 59 hindamise aruanne

ñ Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande esitamise ning läbivaatamise kord. Keskkonnaministri 21.aprilli 2005. a määrus nr 27 (RTL, 03.05.2005, 47, 648). ñ Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 43 ( RTL, 07.06.2005, 60, 865). ñ Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu. Keskkonnaministri 21.aprilli 2005. a määrus nr 29 (RTL, 03.05.2005, 47, 650). ñ Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm. Keskkonnaministri 6. mai 2005. a määrus nr 36 (RTL, 17.05.2005, 51, 717). ñ Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise ja kaevandamisõiguse tasu maksmise kord. Keskkonnaministri 21.aprilli 2005.a määrus nr 26 (RTL, 03.05.2005, 47, 647). ñ Ohtlike ainete sisalduseta kaevandamisjääkide ladestamiskohtadele ja ladestamisele esitatavad nõuded. Keskkonnaministri 21. aprilli 2005. a määrus nr 30 (RTL, 03.05.2005, 47, 651). ñ Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrus nr 172 (RTL, 24.08.2004, 112, 1761). ñ Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule dokumentatsioonile esitatavad nõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. detsembri 2003. a määrus nr 251 (RTL, 05.12.2003, 123, 1984). ñ Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. novembri 2003. a määrus nr 248 (RTL, 27.11.2003, 120, 1929). ñ Kaevandamise peatamise ja lõpetamise kord. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. novembri 2003. a määrus nr 244 (RTL, 26.11.2003, 118, 1898).

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 60 hindamise aruanne

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009

Kuusalu vallas, Rehatse külas, Kuusalu 4 karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju 61 hindamise aruanne

Lisad

Lisa 1. Kaevandamisala ja selle naaberpiirkonda visualiseeriv joonis Lisa 2. Uudo Timmi poolt koostatud ekperthinnang Lisa 3. Keskkonnamõju hindamise programm Lisa 4. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Lisa 5. Avaliku väljapaneku jooksule laekunud ettepankud ja nende vastuskirjad

Töö nr: 1128/08 Heakskiitmisele esitatud 30.04.2009