Nüüdisooperist Mitmeis Paigus Laia Haardega Londoni Jazzielu
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
veebruar 2005 Nüüdisooperist mitmeis paigus Laia haardega Londoni jazzielu • k JL. Vana kala, milles on konks? Fm Gm Ee Fm B? E6 Fm Gm A6 Va - na, va - na, va - na ka - la, va - na ka - la ah - oi; va - na, va - na, va - na ka - la, va - na ka - la ah - oi; тРРр Mil - les on konks? Mil-les on konks? Va - na ka - la, mil - les on konks? Mil - les on konks? Mil- les, mil - les on konks? OI - la , oi - la va - na ka - la koi -ges! Va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka - la koi - ges! ш£Ш Ш ^Ш • • ^Ш • ^^И^™1 OI - la, oi - la va - nä ka - la kõi-ges! Va - na ka - la kõi-ges! Jee! Ikü V XJL SOOLO 2 Lembi Mets. Särav igiliikur Laine Leichter I,ntr o 2/2005 AARIA 7 Mirjam Tally. Milline muusika kõnetab kuulajat? Muusika ei tüüta ja ei ammenda ennast, ei lase lahkuda. BAGATELLID See on nagu mingi lõppematu energiaallikas, kui selles 8 Mailis Põld. Uudiseid maailmast se õigesti suhtuda. Kes on näiteks kokku puutunud Laine IMPRJ . D 10 Merike Vaitmaa. "Barbara" dilemma Leichteriga, selle numbri kaanepersooniga, mõistab seda. 12 Piret Väinmaa. Eesti noor pianism sügis Ja küllap loeb seda ka tema öeldust välja. talvel 2004 14 Joosep Sang. Vähe jazzi, rohkem jõulu, Ooper, kunagine moehõrgutis, on tänapäevalgi üks palju head muusikat 15 Gerhard Lock. Elu pärast vulkaanipurset. ahvatlevamaid žanre. Küll toidavad seda suured kired Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa uudisteos või on aluseks mõni eriti pöörane idee. Siinses numbris test 16 Kuldar Kudu. Kitarrimuusika dimensioo tuleb juttu kolmest ooperitegemise võimalusest: luubi all nid on Eduard Tubina "Barbara von Tisenhusen", Takemitsu 18 Liis Jürgens. Võlurite ring. Ansambel U: kontserdist illusoorne "My Way of Life" ja läti noore helilooja MODULATSIOON Andris Dzemtise "The Books of Silence". Kolm võima 19 Kristel Pappel. Ooperimärkmeid kirjuta lust paljudest, igaüks neist täiustamas suurt ideede õisi mata ooperist. Tõru Takemitsu "My Way of kut. Life" esietendus Berliini Riigiooperis MODULATSIOON 20 Taavi Kull. Sümbolite energia läti nüüdis la Remmel muusikas 22 Mailis Põld. Vähe ütlev Edgar Varese UVERTÜÜR Peatoimetaja la Remmel [email protected] 24 Sofia Joons. Sloveeni vaimu hoidja Ljoba Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Jence Toimetaja Mirjam Tally [email protected] Turundusjuht Herje Tamm [email protected] JUBILATE Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] 26 Heili Vaus-Tamm. Heli Susi hindab sõna Keeletoimetaja Kulla Sisask sügavamat jõudu Rahastaja EV Kultuuriministeerium STUDIÜM Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital 27 Triin Vallaste. Mis tähendus on mees Väljaandja SA Kultuurileht koorilaulul muusikaelus? Rahvusvaheline Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus konverents "Meeskoorilaul ja 20. sajandi muusikaelu" Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, korrus, В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 FESTUM Kodulehekülg: muusika.kul.ee 30 Madli-Liis Parts. Londoni jazzifestival haa Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas rab jazzielu globaalselt ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu POP & ROCK 32 Margus Kiis. Eesti pop ja rock 2004: lühi kroonika Tellimine: AS Express Post BAGATELLID Tel 6662535, www.tellimine.ee 34 Uudiseid Eestist Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni 36 Heliplaatide tutvustus 6 numbrit 126 krooni Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu. 38 Jüri Reinvere. Modulatsioon COLLAGE 40 Valik veebruari muusikasündmusi FOTO ERAKOGUST muusika 2/05 1 2 muusika 2/05 SOOLO Särav igiliikur Laine Leichter LEMBI METS Kui kuulete koridoris kiiret kontsaklõbinat, liigub seal suure tõenäosusega Laine Leichter - üks meie keelpillipedagoogika keskseid figuure, kes on tšelloõpetajana töö• tanud üle kuuekümne aasta. Praegu õpetab Laine 85-aastasena ikka edasi Tallinna Muusikakeskkoolis ja väsimuse märke pole näha. Tema üks põhiomadusi on elavus ja liikuvus, ta pigem jookseb kui käib ja kummardub välkkiirelt mahakukkunud eset üles võtma. Üle paarikümne aasta tagasi püüdis ta keelduda väikest Henry-David Varemad oma õpilaseks võtmast, kuna vanus olevat juba selline... Õpetaja veendi ümber ja nüüdseks on Varema juba hulk aastaid Eesti esitšellist, Laine noorim õpila ne on aga praegu üheksa-aastane. Laine, kust võtad sa oma jõu? Millisena mäletad oma lapsepõlveaegset atmosfääri? Jõudsid Olen ju Kaksik, mul on nii palju huvisid! Olen alati imestanud, kakskümmend üks aastat elada ja hulk aastaid õppida toona kui keegi kurdab igavust. Mui pole iialgi igav olnud, alati on ae ses Eesti vabariigis. ga puudu ja mitte kunagi üle. Kogu aeg on midagi tegemata või Minu isa oli pärit Viljandist ja ema vanemad elasid Tartus. pooleli. Samas elan praegu üksi ja pean ise kõigega toime tule Vanaema oli nooruses mõisa toatüdruk, vanaisa samas tallmeis ma. Võib-olla kui keegi kangesti poputaks, oleks lugu palju hal ter ja aednik, aga ka suur laulumees ning jutuvestja. Vanaema vem! ise oli üks kolmeteistkümnest lapsest, kelle elusaatused erinesid nagu päev ja öö: kes pidas talu, kes oli vaene vallasema, kellele Kuidas sinust õieti muusik sai? kuulus suur maja ning restoran, kes oli turul müüja... Minu lap- Minu isa oli insener ning Riia ja Harkovi konservatoo sepõlvesuvede muinasmaa oli neist vanema venna suures talus riumis viiulimängu õppinud. Minu seitsmenda eluaasta Lõuna-Eesti imekaunil kuppelmaastikul. Talu õuest voolas läbi ni elasime Tartus. Õhtuti toimusid meil kodus isa juhatatud veerikas oja. Joogivett toodi allikast. Oli palju hobuseid ja suu sümfoniettorkestri proovid. Mäletan sellest ajast, kuidas mängi red karjad igasugu loomi jne. sin toas oma lemmiku, ahviga (just nimelt, minu tütrel seevas Käisin samas umbes kolmkümmend aastat hiljem: kõik oli tu oli üksteist karu!) ja isa kõrvaltoas harjutas Paganini kontser nii väikeseks jäänud ja räämas. Eesti vabariigi lõpupoole läksid ti. Kunagi hiljem püüdsin sama teost ka tšellol mängida. Ema paljud piimameiereid pankrotti ja see talu koos nendega. vend, hilisem soome-ugri keelte professor, õppis ülikooli kõr Tallinna oli 1920. aastatel väga raske korterit saada. Algul valt muusikakoolis ja käis meil klaverit harjutamas. Vahel tohti elasime Kunderi tänaval "säärvandiga" toas. Peale mitut vahe sin talle mõnda bassi kaasa mängida. Ema oli mul kodune, aga tamist samas majas saime lõpuks kahetoalisse korterisse. Meie käis ka klaveritundides. kandis elas väga erinevaid inimesi, muuhulgas ka Alumäede pe Kui olin neljane, viis ema mind Tiina Kapperi tantsustuu rekond ja Tamarkinite pere, kelle tütar oli üliandekas pianist. diosse balletti õppima. Juba varsti esinesin Vanemuise laval ja Tallinnas kasutati veel 1930. aastatel petrooleumilampe ja voo 1926. aasta suvel käisin isaga ringreisil Lõuna-Eesti keskustes, rimeest nii nagu Tartuski. kus tema mängis viiulit ja mina esinesin balletinumbritega. Eesti vabariigis oli tugev varanduslik kihistumine ja polii Sügisest 1926 asusime elama Tallinna. Siin läksin tantsima tiline lõhestatus, kuhu olid kaasa kistud ka lapsed. Minu sõb Galina Tšernjavskaja balletistuudiosse ja kui sain kümme, alus ranna, hilisem muusikateadlane Ofelia Tuisk, oli vangis istuva tasin ka tšelloõpinguid Tallinna Konservatooriumi nooremal kommunisti tütar. Samas klassis oli kommunistide "verivaenla- kursusel professor Raymond Bööcke juures. Veel mitu aastat ne", hilisem tuntud viiuldaja Zelia Anton-Aumere. Kummalgi käisin korraga kolmes koolis, aga kui 13-aastaselt olin soorita olid oma pooldajad, tingituna perekondade hoiakutest ja polii nud katsed ka Estonia teatri balletitruppi, pidin lõpuks ikkagi tilisest olukorrast. Oli juhus, kus klassijuhatajale tehti sünnipäe valima. Nii ma siis "uppusin" muusikute maailma. vaks oma klassi poolt kaks eri kingitust ja kui keegi juhtus "vas- mumsika 2/05 3 taspoole" lauda puutuma, kui esindasid oma kooli, pühkis ta end demonstra vastutasid oma käitumi tiivselt "puhtaks"... se eest, jäid aga ka kauem Hiljem kutsus aga nooreks. Praegu näevad Zelia mind tšellot mängi paljud 3.- 4. klassi tüdru ma oma tädi Hilda Gleseri kud välja kui mingid sa- lastelavastusse "Kakaduu ja longidaamid, polegi nagu Kakadaa". Peaosades olid enam midagi ees... Ellen Liiger ja tuntud näit leja Jungholzi poeg Tarmo. Mis teie kodus veel tehti Esimeses vaatuses mängisi peale musitseerimise? me rõdul, tirooli rahvariie Meie isaga olime suured tes; teises oli Zelia kärb loodusearmastajad. Isa pa seseen ja mina rohutirts. ni ise kokku mootorrat Selle lavastuse järel oli mul ta, millega väga palju rin vaba pääs kõigile Estonia gi sõitsime. Ta montee etendustele. Esimese Eesti ris ka esimese raadio, siis vabariigi lõpuks oli mul sai kuulata valikuliselt nähtud kolmkümmend Euroopa suuremaid raa ooperit, neist esimest, diojaamu. "Tannhäuserit", külastasin Sai tellida välisajaleh- 10-aastasena. Kümneaastase tantsijatari stiilipuhas "pääsuke" 1929. aastal ti ja raamatuid. Raamatud Isa töötas mul sel ajal olid kallid nagu praegugi, sõjaministeeriumis insener kuid minu Tartus elav ris konstruktorina ja mängis õhtuti kinodes (tollal mängis tummfil tiisa tellis mulle nii ajalehti, ajakirju kui raamatuid, ka saksa- ja midele saateks elav triokoosseis). Hiljem mängis ta õhtuti res ingliskeelseid, sealhulgas paljut muusikasse puutuvat. Tollal lu toranides ja kogu aeg Kammermuusika Seltsis kammerorkestris, gesin esmakordselt ka Karl Leichteri "Wagnerit" ja koguni kir kvartetis ning esines ka solistina. Ka minu esimesed kvarteti jutasin selle kohta essee, teadmata sealjuures Leichterist endast mängu kogemused olid koos sealsete vanahärradega. midagi. Vene piir oli esimese Eesti vabariigi ajal täiesti