veebruar 2005

Nüüdisooperist mitmeis paigus Laia haardega Londoni jazzielu

• k

JL.

Vana kala, milles on konks?

Fm Gm Ee Fm B? E6 Fm Gm A6 Va - na, va - na, va - na ka - la, va - na ka - la ah - oi; va - na, va - na, va - na ka - la, va - na ka - la ah - oi; тРРр

Mil - les on konks? Mil-les on konks? Va - na ka - la, mil - les on konks? Mil - les on konks? Mil- les, mil - les on konks?

OI - la , oi - la va - na ka - la koi -ges! Va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka - la koi - ges!

ш£Ш Ш ^Ш • • ^Ш • ^^И^™1

OI - la, oi - la va - nä ka - la kõi-ges! Va - na ka - la kõi-ges! Jee! Ikü V XJL SOOLO 2 Lembi Mets. Särav igiliikur Laine Leichter I,ntr o 2/2005 AARIA 7 Mirjam Tally. Milline muusika kõnetab kuulajat? Muusika ei tüüta ja ei ammenda ennast, ei lase lahkuda. BAGATELLID See on nagu mingi lõppematu energiaallikas, kui selles­ 8 Mailis Põld. Uudiseid maailmast se õigesti suhtuda. Kes on näiteks kokku puutunud Laine IMPRJ . D 10 Merike Vaitmaa. "Barbara" dilemma Leichteriga, selle numbri kaanepersooniga, mõistab seda. 12 Piret Väinmaa. Eesti noor pianism sügis­ Ja küllap loeb seda ka tema öeldust välja. talvel 2004 14 Joosep Sang. Vähe jazzi, rohkem jõulu, Ooper, kunagine moehõrgutis, on tänapäevalgi üks palju head muusikat 15 Gerhard Lock. Elu pärast vulkaanipurset. ahvatlevamaid žanre. Küll toidavad seda suured kired Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa uudisteos­ või on aluseks mõni eriti pöörane idee. Siinses numbris test 16 Kuldar Kudu. Kitarrimuusika dimensioo­ tuleb juttu kolmest ooperitegemise võimalusest: luubi all nid on Eduard Tubina "Barbara von Tisenhusen", Takemitsu 18 Liis Jürgens. Võlurite ring. Ansambel U: kontserdist illusoorne "My Way of Life" ja läti noore helilooja MODULATSIOON Andris Dzemtise "The Books of Silence". Kolm võima­ 19 Kristel Pappel. Ooperimärkmeid kirjuta­ lust paljudest, igaüks neist täiustamas suurt ideede õisi­ mata ooperist. Tõru Takemitsu "My Way of kut. Life" esietendus Berliini Riigiooperis MODULATSIOON 20 Taavi Kull. Sümbolite energia läti nüüdis­ la Remmel muusikas

22 Mailis Põld. Vähe ütlev Edgar Varese

UVERTÜÜR Peatoimetaja la Remmel [email protected] 24 Sofia Joons. Sloveeni vaimu hoidja Ljoba Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Jence Toimetaja Mirjam Tally [email protected] Turundusjuht Herje Tamm [email protected] JUBILATE Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] 26 Heili Vaus-Tamm. Heli Susi hindab sõna Keeletoimetaja Kulla Sisask sügavamat jõudu Rahastaja EV Kultuuriministeerium STUDIÜM Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital 27 Triin Vallaste. Mis tähendus on mees­ Väljaandja SA Kultuurileht koorilaulul muusikaelus? Rahvusvaheline Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus konverents "Meeskoorilaul ja 20. sajandi muusikaelu" Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, korrus, В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 FESTUM Kodulehekülg: muusika.kul.ee 30 Madli-Liis Parts. Londoni jazzifestival haa­ Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas rab jazzielu globaalselt ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu POP & ROCK 32 Margus Kiis. Eesti pop ja rock 2004: lühi­ kroonika Tellimine: AS Express Post BAGATELLID Tel 6662535, www.tellimine.ee 34 Uudiseid Eestist Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni 36 Heliplaatide tutvustus 6 numbrit 126 krooni Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu. 38 Jüri Reinvere. Modulatsioon COLLAGE 40 Valik veebruari muusikasündmusi FOTO ERAKOGUST

muusika 2/05 1 2 muusika 2/05 SOOLO Särav igiliikur Laine Leichter LEMBI METS Kui kuulete koridoris kiiret kontsaklõbinat, liigub seal suure tõenäosusega Laine Leichter - üks meie keelpillipedagoogika keskseid figuure, kes on tšelloõpetajana töö• tanud üle kuuekümne aasta. Praegu õpetab Laine 85-aastasena ikka edasi Tallinna Muusikakeskkoolis ja väsimuse märke pole näha. Tema üks põhiomadusi on elavus ja liikuvus, ta pigem jookseb kui käib ja kummardub välkkiirelt mahakukkunud eset üles võtma. Üle paarikümne aasta tagasi püüdis ta keelduda väikest Henry-David Varemad oma õpilaseks võtmast, kuna vanus olevat juba selline... Õpetaja veendi ümber ja nüüdseks on Varema juba hulk aastaid Eesti esitšellist, Laine noorim õpila­ ne on aga praegu üheksa-aastane.

Laine, kust võtad sa oma jõu? Millisena mäletad oma lapsepõlveaegset atmosfääri? Jõudsid Olen ju Kaksik, mul on nii palju huvisid! Olen alati imestanud, kakskümmend üks aastat elada ja hulk aastaid õppida toona­ kui keegi kurdab igavust. Mui pole iialgi igav olnud, alati on ae­ ses Eesti vabariigis. ga puudu ja mitte kunagi üle. Kogu aeg on midagi tegemata või Minu isa oli pärit Viljandist ja ema vanemad elasid Tartus. pooleli. Samas elan praegu üksi ja pean ise kõigega toime tule­ Vanaema oli nooruses mõisa toatüdruk, vanaisa samas tallmeis­ ma. Võib-olla kui keegi kangesti poputaks, oleks lugu palju hal­ ter ja aednik, aga ka suur laulumees ning jutuvestja. Vanaema vem! ise oli üks kolmeteistkümnest lapsest, kelle elusaatused erinesid nagu päev ja öö: kes pidas talu, kes oli vaene vallasema, kellele Kuidas sinust õieti muusik sai? kuulus suur maja ning restoran, kes oli turul müüja... Minu lap- Minu isa oli insener ning Riia ja Harkovi konservatoo­ sepõlvesuvede muinasmaa oli neist vanema venna suures talus riumis viiulimängu õppinud. Minu seitsmenda eluaasta­ Lõuna-Eesti imekaunil kuppelmaastikul. Talu õuest voolas läbi ni elasime Tartus. Õhtuti toimusid meil kodus isa juhatatud veerikas oja. Joogivett toodi allikast. Oli palju hobuseid ja suu­ sümfoniettorkestri proovid. Mäletan sellest ajast, kuidas mängi­ red karjad igasugu loomi jne. sin toas oma lemmiku, ahviga (just nimelt, minu tütrel seevas­ Käisin samas umbes kolmkümmend aastat hiljem: kõik oli tu oli üksteist karu!) ja isa kõrvaltoas harjutas Paganini kontser­ nii väikeseks jäänud ja räämas. Eesti vabariigi lõpupoole läksid ti. Kunagi hiljem püüdsin sama teost ka tšellol mängida. Ema paljud piimameiereid pankrotti ja see talu koos nendega. vend, hilisem soome-ugri keelte professor, õppis ülikooli kõr­ Tallinna oli 1920. aastatel väga raske korterit saada. Algul valt muusikakoolis ja käis meil klaverit harjutamas. Vahel tohti­ elasime Kunderi tänaval "säärvandiga" toas. Peale mitut vahe­ sin talle mõnda bassi kaasa mängida. Ema oli mul kodune, aga tamist samas majas saime lõpuks kahetoalisse korterisse. Meie käis ka klaveritundides. kandis elas väga erinevaid inimesi, muuhulgas ka Alumäede pe­ Kui olin neljane, viis ema mind Tiina Kapperi tantsustuu­ rekond ja Tamarkinite pere, kelle tütar oli üliandekas pianist. diosse balletti õppima. Juba varsti esinesin Vanemuise laval ja Tallinnas kasutati veel 1930. aastatel petrooleumilampe ja voo­ 1926. aasta suvel käisin isaga ringreisil Lõuna-Eesti keskustes, rimeest nii nagu Tartuski. kus tema mängis viiulit ja mina esinesin balletinumbritega. Eesti vabariigis oli tugev varanduslik kihistumine ja polii­ Sügisest 1926 asusime elama Tallinna. Siin läksin tantsima tiline lõhestatus, kuhu olid kaasa kistud ka lapsed. Minu sõb­ Galina Tšernjavskaja balletistuudiosse ja kui sain kümme, alus­ ranna, hilisem muusikateadlane Ofelia Tuisk, oli vangis istuva tasin ka tšelloõpinguid Tallinna Konservatooriumi nooremal kommunisti tütar. Samas klassis oli kommunistide "verivaenla- kursusel professor Raymond Bööcke juures. Veel mitu aastat ne", hilisem tuntud viiuldaja Zelia Anton-Aumere. Kummalgi käisin korraga kolmes koolis, aga kui 13-aastaselt olin soorita­ olid oma pooldajad, tingituna perekondade hoiakutest ja polii­ nud katsed ka Estonia teatri balletitruppi, pidin lõpuks ikkagi tilisest olukorrast. Oli juhus, kus klassijuhatajale tehti sünnipäe­ valima. Nii ma siis "uppusin" muusikute maailma. vaks oma klassi poolt kaks eri kingitust ja kui keegi juhtus "vas-

mumsika 2/05 3 taspoole" lauda puutuma, kui esindasid oma kooli, pühkis ta end demonstra­ vastutasid oma käitumi­ tiivselt "puhtaks"... se eest, jäid aga ka kauem Hiljem kutsus aga nooreks. Praegu näevad Zelia mind tšellot mängi­ paljud 3.- 4. klassi tüdru­ ma oma tädi Hilda Gleseri kud välja kui mingid sa- lastelavastusse "Kakaduu ja longidaamid, polegi nagu Kakadaa". Peaosades olid enam midagi ees... Ellen Liiger ja tuntud näit­ leja Jungholzi poeg Tarmo. Mis teie kodus veel tehti Esimeses vaatuses mängisi­ peale musitseerimise? me rõdul, tirooli rahvariie­ Meie isaga olime suured tes; teises oli Zelia kärb­ loodusearmastajad. Isa pa­ seseen ja mina rohutirts. ni ise kokku mootorrat­ Selle lavastuse järel oli mul ta, millega väga palju rin­ vaba pääs kõigile Estonia gi sõitsime. Ta montee­ etendustele. Esimese Eesti ris ka esimese raadio, siis vabariigi lõpuks oli mul sai kuulata valikuliselt nähtud kolmkümmend Euroopa suuremaid raa­ ooperit, neist esimest, diojaamu. "Tannhäuserit", külastasin Sai tellida välisajaleh- 10-aastasena. Kümneaastase tantsijatari stiilipuhas "pääsuke" 1929. aastal ti ja raamatuid. Raamatud Isa töötas mul sel ajal olid kallid nagu praegugi, sõjaministeeriumis insener­ kuid minu Tartus elav ris­ konstruktorina ja mängis õhtuti kinodes (tollal mängis tummfil­ tiisa tellis mulle nii ajalehti, ajakirju kui raamatuid, ka saksa- ja midele saateks elav triokoosseis). Hiljem mängis ta õhtuti res­ ingliskeelseid, sealhulgas paljut muusikasse puutuvat. Tollal lu­ toranides ja kogu aeg Kammermuusika Seltsis kammerorkestris, gesin esmakordselt ka Karl Leichteri "Wagnerit" ja koguni kir­ kvartetis ning esines ka solistina. Ka minu esimesed kvarteti­ jutasin selle kohta essee, teadmata sealjuures Leichterist endast mängu kogemused olid koos sealsete vanahärradega. midagi. Vene piir oli esimese Eesti vabariigi ajal täiesti suletud. Lugesin üldse palju ja olin pidev kunstinäituste külastaja. Kaupa oli meil siin küllalt saada, olnuks vaid piisavalt ra­ Kui tulid esimesed televiisorid, siis isa tegi ka selle ise val­ ha. Reisida sain paar korda: esinesin kord Riias ülemaailmsel mis. Naabrid käisid igal õhtul TV-programmi vaatamas... Punase Risti kongressil ja preemiaks esinemiste eest Meremeeste Kodus (nii tantsu kui mänguga) sain sõidu Helsingisse. See toi­ Kuidas Karl Leichteriga kokku saite? mus rannalootsiga hirmsas tormis! Unistus gümnaasiumi lõpe­ Tema juures ma ei õppinud, sest kõik kõrvalained olid mul aeg­ tamise puhul Rootsi sõita jäigi aga siis rahapuuduse tõttu vaid sasti sooritatud, kuid pärast minu konservatooriumi lõpetamist unistuseks. 1942. aastal said meist ju kolleegid, kuna hakkasin kohe sealsa­ Teatris ja kontserdisaalis riietuti tollal pidulikult. Güm- mas õpetama. 1945 abiellusime. naasiumiõpilastel oli koolivorm, igal koolil oma. Selles sa just-

ELULUGU Bööcke oli poola päritolu tuntud ning lisaks veel abikaasa Karl Leichteri Peterburi tšellisti Alexander Wierzbiio- tutvusringkond, muusikateadlased, Karli Laine Leichter (Siim) sündis 8. juunil wiczi õpilane, viimane omakorda õppis õpilased. 1919. aastal Harkovis. Tema isa Hans vene tšellokooli rajaja Karl Davõdovi Iga aasta 8. juunil on Lainel "lahtiste Siim sattus Harkovisse sõja tõttu Riiast, juures. Nii näeme selgesti, et suurelt uste päev" ja ma ei liialda, väites, et sel kus õppis konservatooriumis viiulit. osalt Laine kaudu on meie tšellomäng päeval astub tema juurde sisse kümneid 1920. aastal asus perekond Eestisse. seotud ka vene tšellokunstiga. inimesi. Koosviibimiste järel saab külali• Tšellomängule õhutas Lainet isa, kes Juba Karjuse õpilasena püüdis tütar­ ne sageli sündmusest mõne foto mälestu• tõi koju väikese pilli ja soovitas tüt­ laps veel edasi käia oma professori juu­ seks. Vaadates Laine kodus fotoalbumite rel proovida. Esimeseks õpetajaks oli res, kes oli kolinud oma Pärnu-koju, ent virnu ja kirjade kuhjasid, kõik hästi kor­ Karl Bachblum, toonane Estonia teat­ see osutus liialt keerukaks. Professori rastatud, näib, et tal peab küll kloon (või ri tšellorühma kontsertmeister. Pärast surmani oli Laine aga temaga kirjavahe­ ka mitu) olema, et seda kõike jõuda. poolt aastat õppimist Bachblumi juures, tuses. 1938, seega kohe pärast gümnaasiu­ 1929. aastal, astus Laine Siim Tallinna Üks Laine Leichteri imeväärsemaid mi lõpetamist, asus noor tšellist tööle Konservatooriumi professor Raymond omadusi on tema tahe ja võime hoida Töölisteatri orkestrisse, 1940. aastal aga Bööcke tšelloklassi. Kui professori tervis sooje suhteid peaaegu kõigiga, kellega ta Ringhäälingu orkestrisse. Paralleelselt mõned aastad hiljem halvenes, jätkas ta on elus kokku puutunud - tema sõbrad töö ja õppimisega konservatooriumis esi­ õpinguid August Karjuse juures, kes oli ja sugulased, tema õpetajad ja kõik õpi­ nes Laine Siim avaliku muusikaelu kont­ samuti pärit Bööcke klassist. lased, aga ka paljude õpilaste vanemad sertidel solistina (ka orkestri ees) ning

4 muusika 2/05 Kirjelda, palun, õhk­ käis kümneid muu­ konda tollases konser­ sikuid end Lääne- vatooriumis ja ka kul­ Euroopas täiendamas, tuurielu. küll Londonis, Berliinis, Vanemad professorid Viinis, Budapestis, olid enamasti saa­ Roomas, Milanos, nud hea hariduse Pariisis, Amsterdamis... Tsaari-Venemaal või Tallinnas oli vene Saksamaal. Mulle tun­ teater ja vene gümnaa­ dub, et muusikat õp­ sium, saksa teater ja pima tulid tollal need, gümnaasium ning juudi kes seda ikka tõesti vä­ gümnaasium, kus tehti ga tahtsid. Minuga sa­ ka etendusi. Kõigis neis maaegselt õppis tšellot olen mängimas käinud. näiteks üks 30-aastane, Saksa gümnaasiu­ väga kirju seltskond mi ja eesti gümnaasiu­ oli ka rühmatundi- mi poisid olid enamasti des. Orkester oli ühine. vaenujalal. Ju siin män­ Vahel istusin ainsa tšel- Isa ja emaga. gis mõlemapoolselt oma listina üliõpilaste seas, osa vanemate ning va­ sest paljud vanemad õpilased käisid ju juba tööl. Põnev oli püü­ navanemate "pärandus" (parunid ja mõisaorjad). Ühte löömin­ da olla tasemel! gut eesti ja saksa poiste vahel nägin pealt trammis. Pidulikel koosviibimistel olid koos õpilased, üliõpilased ja professorid. See oli tore, innustav, uhke just noorele. Mida sulle tähendas aasta 1940, kas sul polnud põgenemis- Eks muidugi oli ka õppejõudude hulgas igasugu "kujusid". mõtteid nagu paljudel teistel? Koik on inimesed, igaüks neist omamoodi, nagu see alati on ol­ Algul ei olnud kellelgi põgenemismõtteid, keegi ei osanud aima­ nud ja saabki alati olema. ta, mis tegelikult juhtuma hakkab. Kultuurielu oli elav. Kadriorus, Pärnus, Haapsalus tegutsesid Kommunistid ja juudid põgenesid ka ida poole. Pärast suveorkestrid.Vanemuises toimusid aiasümfooniakontserdid ja Tallinna pommitamist 1944. aastal taotleti Raadio sümfooniaor­ väga populaarsed kammermuusika kontserdid. Linnades mängiti kestri täies koosseisus lääne poole ümberasustamist, kuid see ei kodudes palju kammermuusikat (eriti tegid seda muidugi saksla­ teostunud. Siis juba võitles igaüks enda eest ise. Paljud jõudsidki sed); maakeskustes olid väikesed puhkpilliorkestrid ja mängust lääne poole, osa põgenejate laevu sai pommitabamuse ja mõnel tunti, ka olenemata tasemest, tõelist rõõmu. see ettevõtmine mitmetel põhjustel ei õnnestunud. Tallinnas käis esinemas väga palju maailmakuulsusi: Pfi- Mulle tähendas see aasta, nagu ka järgmised, tohutult palju hoda, Elman, Navarra, Marechal, Ida Haendel jpt. Kontserdi- esinemisi: solistina orkestri ees, esinemisi klaveriga ja kammer­ arvustused ilmusid enamasti ülejärgmisel päeval ja mitmes eri ansamblites, segakavades ja raadiosaadetes, võimuvahetustest väljaandes, vahel oli isegi samas lehes mitu erinevat arvamust. hoolimata. Muide, olin sõja ajal ka Salzburgi kursuste nimekir­ Loomulikult sarjati ajakirjanduses valitsustegelasi, just na­ jas, ent sinna jäi minemata, sest rinne liikus nõnda edasi, et lõi­ gu praegugi. Maailm oli mitmes mõttes avatud. 1921-1939 kas tee ära.

erinevates ansamblites. Pisut hiljem toimus asutuse jagune­ peaaegu kogu oma aja andmist õpilaste Praegu on Leichter korduvalt ilmuta­ mine astmete järgi ning tekkisid käsutusse, ka puhkepäevadel ja kooliva­ nud kahetsust, et pole enam kena kom­ lastemuusikakool ja muusikakool. heaegadel; kavade kokkuotsimist öötun• met koorikontserte pikkida soolonumb­ Konservatooriumi kõrgem aste jäigi didel, sõite mööda konkursse, festivale ja ritega, nagu see oli reegliks esimese Eesti konservatooriumiks, kus õpetas edasi kontsertreise ning pidevat mõtlemist kõi­ vabariigi ajal. Kooride kontsertidelt ei Karjus, Leichter tegeles noorematega. gele, mis on seotud tema õpilastega nii puudunud tollal kunagi instrumentaal­ 1964. aastal asutati Tallinna olevikus kui ka minevikus ja tulevikus. ia laulusolistid või instrumentaalan­ Muusikakeskkool, mille eeskujuks on Aga ta ootab ka vastu: ette valmistama­ samblid. Venemaa nn desjatiletka'd ehk konser­ ta pole tema juurde mõtet tundi minna. Konservatooriumi lõpetas Laine Siim vatooriumide juurde kuuluvad spetsiaal- Poolikut tööd Leichter ei salli, nagu ka 1942. aastal ja kohe paluti tal samas õp­ muusikakoolid. Selles koolis on Leichter ebatäpsust. Ta võib tundide ja päevade pejõuna jätkata. Ehkki ta oma sõnul pol­ töötanud asutamisest kuni tänapäeva­ kaupa kõike üle lihvida, kuni soovitud nud üldse plaaninud õpetajaks hakata, ni. 1968. aastal lahkus ta Estonia teatri tulemuseni. (Sama olen tundnud ka seda nõustus ta pakutud kolme noormeest orkestri tšellorühma regulaatori (kont­ kirjatööd kokku pannes!) vastu võtma. Nood võeti aga 1944. aas­ sertmeistri abi) kohalt, kus oli töötanud Sõjajärgsed rasked ajad ei hellitanud tal sõjaväkke. 1953. aastast, et täielikult õpilastele pü­ ka Leichterite perekonda. Karl Leichter, Sõja lõppedes kutsus rektor Vladimir henduda. Eesti juhtivaid muusikateadlasi, vallan­ Alumäe Laine Leichterit taas konserva­ Mida tähendab "pühenduda täielikult dati töölt. Sel perioodil jäi pere sissetu­ tooriumi õppejõuks. õpilastele"? Leichteri puhul tähendab see lekute hankimine Laine õlule. Ta mee-

muusika 2/05 5 Kuidas mõjutas olukord Kaunases pedagoogilistes ko­ okupatsioonide ajal sinu mandeeringutes, kuulasin tun­ nüüdset tööd? de, sealseid eksameid ja kon­ Poliitiline olukord oli kursse. Hiljem osalesin ka okupatsioonide ajal ma­ žüriides. Leningradi sai tihti sendav. Ajakirjandus (sh sõidetud sümfooniakontserti­ kontserdiarvustused) dele. Olen seal kuulanud pari­ oli pideva tsensuuri all. maid orkestreid, aga ka soliste: Kirjutisi muudeti suvali­ Pierre Fournier'd, nüüd hiljem selt. Polnud probleemiks Yo Yo Mad. kirjutaja mõtted hoo­ Leningradi filharmoonia pis pahempidi pöörata. kontsertidel võis kohata vene Ka heliloomingus oli dik- endist aristokraatiat, tunne­ teerimisi. Suhteliselt kõi­ tada vana kultuuritraditsioo­ ge paremas olukorras oli ni. Meie asume ida ja lääne muusika interpretatsioon. ristumiskohas ja seetõttu on Saksa okupatsioo­ meil olnud võimalus mõlemalt ni ajal olid keelu all juu­ poolt üle võtta parim. di soost heliloojad ja Nõukogude tagalas vii­ Mida pead õpetaja omadus­ bijad. Kunagi mängi­ test kõige olulisemaks? sin üht Eugen Kapi pala, Mõistmist ja kannatlikkust. siis pandi kavalehele te­ Igal juhul - erialast taset ja ko­ ma nime asemele kolm gemusi, aga eelkõige armastust risti! Nõukogude Liidus ja hoolimist eranditult iga õpi­ olid teatud ajal põlu all lase suhtes. Sostakovitši helitööd. Küllap on jälje jätnud ka Hiljem, 1980. aastatel lapsepõlves õpitud ballett. Rostropovitši õpetajast Praegugi püüan (ärge naer­ Kozolupovist välja antud ge) vahel oma õpilastele ette raamatus puudub tema tantsida. Mui on pidev ja mit­ silmapaistvaima õpilase mekülgne huvi muusika vas­ Rostropovitši nimi üldse. tu, koperdasin alati läbi kõi­ Nõukogude Vene va­ gi oma tšellopalade saated. litsemise ajal sõitsin palju Olen tundnud suurt naudingut ringi mööda Nõukogude Beethoveni "Pateetilist" sonaa­ Liitu. Käisin Moskvas, Keelpillidaamid Zelia Aumere, Laine Leichter ja Carmen Prii. ti "aeg luubis" mängides. FOTOD ERAKOGUST Leningradis, Kiievis, Õpilastele tahan anda vas­ Minskis, Riias, Vilniuses, tavalt nende arengu võimalus-

nutab tänutundega Lydia Austerit, kes Nii otsib ta elust värve ja leiab neid ko­ Lootsmann, Margus Uus, Kaido Kelder, lubas tal töötada Raadio sümfooniaor­ gu aeg, värvides ka paljude teiste inimes­ Marius Järvi, Silver Ainomäe, Villu kestris nii, et tšellist oli kirjas tagumise te elusid. Võtkem seda kui hindamatut Vihermäe, Andreas Lend. Teistel eri­ puldi mängijana, ent tegelikult mängis kingitust. aladel töötavad Kaido Kuusik, Kiira teises puldis ja sai ka vastavat palka. Karl Laine Leichteri õpilastest on olnud Helk (Tent), Mati Lukk, Kaido Suss, Leichter sai mõne aja pärast tutvuse kau­ ka pärast tšelloõpingute lõpetamist muu­ Tarmo Velmet, Imre Eenmaa, Liivi Remi du tööle autoremonditöökotta (sic!), hil­ sikaelus tšellistidena kaasalööjad Toomas (Listra). jem töötas Teede ja Sildade Trustis. Veel Velmet, Toomas Tummeleht, Ene Mägi, Nimestikku võiks täiendada palju­ hiljem õnnestus tal (taas tuttava abiga) Andres Einasto, Tõnu Ling, Tiina Mäsak dega, kes on küll Laine juures õppinud, pääseda tööle raamatukokku ning sealt (Saareväli), Mai Rõuk, Vambo Pikknurm, kuid valinud hiljem teise töö. Praegu on juba konservatooriumi tagasi. Teet Järvi, Peeter Klaas, Lembi Selberg Lainel neli õpilast. Kogu oma pika ja keerulise elu juu­ (Mets), Reet Auli (Mets), Andres res on Laine ikka jäänud reipaks ja nae­ Narma, Mart Laas, Ülle Hahndorf, ratavaks. Ühes varasemas intervjuus on Aare Tammesalu, Tõnu Jõesaar, Urmas ta öelnud: "Püüan tumedaid laike võima­ Tammik, Eva Saareväli, Henry-David lust mööda roosamaks värvida ja hiljem Varema, Raul Seppel, Kristjan Saar, selgub, et need polnudki päris mustad!" Oliver Ott, Enno Lepnurm, Caspar

6 muusika 2/05 tele põhitõed. Edasi lähevad nad ju maa­ AARIA ilma laiali ja igaüks leiab oma tee, jälle oma isiklikele võimetele ja eeldustele vas­ tavalt. Enda kiituseks: arvan, et suudan Milline muusika kõnetab igast inimesest, tema eripärast aru saada või vähemalt püüan aru saada. See "mit­ mekesisus" teebki elu huvitavaks. kuulajat? MIRJAM TALLY Aga õpilase omadustest? Mina ei ole ühegi "metsinimesega" kok­ uusika kirjutajana ja muusikast kirjutajana olen endalt sageli küsinud, ku puutunud. Muusika õppimisel peavad milline muusika kõnetab kuulajat. Tähtis pole isegi stiil, vaid väljendus­ olema muusikalised algelised eeldused. Mlaad. Mis on muusika juures see, mis inimesele hinge ja korda läheb, Edasi hakkavad mõjutama ümbruskond mis ei jäta teda külmaks ja ükskõikseks? Kas selleks piisab puhtemotsionaalsest - kas toetav, mittetoetav või liiga nõud­ muusikaelamusest või on vaja rohkem n-ö head käsitööd, et tunda imetlust ka sel­ lik. See on nii peen ja tundlik kooslus, iga le üle, kui suurepärase vormi on leidnud hea idee? juhtum on omaette fenomen. Väga sil­ Tänapäeva maailma keerlevas virvarris on muusikal raske olla kõnekas, pugeda mapaistvad n-ö imelapsed võivad kadu­ hinge, liigutada, korda minna. Laiemalt õnnestub see ehk põhiliselt sentimentaal­ da, mõni aeglaselt arenev laps jõuab hil­ setel poplaulukestel ja tümpsub Sest massikultuur kujundab oma väärtushinnan­ jem heale tasemele... oleneb lõpmata pal­ gud, mille järgi joonduda. Ja paraku ka joondutakse. Ning mis seal salata, väärtus­ judest asjaoludest. Juhendada on muidugi hinnangute kujundamisel on oluline roll meedial, mis paraku puhub aina suuremat kergem, kui laps on vastuvõtlik. ja kollasemat "mulli". Möödas on see aeg, kus pööbel tänavarentslis laulis järele Tehnika on õppimisel loomulikult kuulsaid ooperiaariaid. Asi on ka selles, et kuulaja ei tea head ja kõnekat taga nõu­ vältimatu vahend, aga see peaks olema da, kui tal ei ole selle olemasolust aimugi. Ja just siin oleks (muusika)ajakirjanduse nii nagu liikumine, käimine, rääkimine: roll talle sellekohast teavet pakkuda. Hea - ka muusikaline - käsitöö on teed and­ me ei mõtle ju, kuidas see toimub. Siis on nud poolfabrikaatidele, ebaisikulisele "masinamuusikale", nii nagu ka heast muu­ fantaasia vaba ja sisuline lähenemine teh­ sikaelamusest kirjutamisele peab ajakirjanduses eelistama värvilisemat, skandaalse­ nilistest probleemidest segamata. mat, kiitma takka meedias tuntuks paisutatud nimedele. Paraku eelistab hea muu­ sik mõne lolli skandaaliga mitte silma paista. Muusika kõnelgu ise enda eest. Mis sind muusika kõrval veel rõõmus­ Muusika on ikkagi eelkõi­ tab? ge emotsionaalne kunst, ja minu Armastan värve, laiemas mõistes: vahel­ meelest jääb emotsionaalne ko­ dust ajastutes, stiilides jne. Nii nagu talv gemus sellest siiski kõige tähtsa­ on vahepalaks, et jälle kevadest rõõmu maks. Kui sinna liita veel meis­ tunda. terlik käsitööoskus, olgu siis heli­ Lapsest peale käisin väga palju kont­ looja panus või interpretatsioon, sertidel ja muusikateatris. Kooliajal kü­ siis võib see elamust veelgi või­ lastasin kõiki kunstinäitusi ja reisidel ju­ mendada. Käsitööoskus ilma eri­ ba hiljem võimalikult kõiki kunstimuu­ lise ideeta jätab külmaks. Ja sellist seume. Minu lemmikuteks on impressio­ muusikat on palju. Tähtis on isi­ nistid ja hea moodne kunst, kuid mitte kupära, aga omanäolisuse otsimi­ see kõige tänapäevasem. Tänase päeva ne ei tohiks muusikast välja des­ kunstilooming on nagu käärimata vein. tilleerida emotsionaalset tasandit. Puudub selekteerimine: pakutakse era­ Selline helikunst on lihtsalt steriil­ kordselt väärtuslikku ja kuhjaga pealis­ ne. Paraku on seda tänapäeva sü­ pinnalist. vamuusikas väga palju. Steriilsed, emotsioonitud helikombinatsioo­ Kas tunned vahel uhkust oma senise nid. Üks asi on tõesti see, et tänapäeva nihestunud pluralistlik maailmapilt kajas­ elutöö üle? Põhjust ju oleks. tub ju mis tahes kunstitaieses, aga kuristik looja ja publiku vahel kipub venima See küsimus on naerukoht. Oma nn elu­ liiga laiaks. Ja nii luuakse lõpuks vaid iseendale ning paarile asjaga kursis oleva­ tööga olen hädas nagu teistegi tööde­ le spetsialistile. Iseenda tarkuse ja keerukusega eputamine, mida selline asjasse pü- ga, neid huvisid on mul liiga palju... Just hendunute looming ju sisuliselt on, ei tohiks nii kaugele viia, et lõpuks keegi mi­ nüüd oleks ikka ja veel nii lõpmata pal­ dagi aru ei saa. Tihti saad jazz-, rock- ja rahvamuusika kuulamisest suurema ela­ ju öelda! muse, sest seal on emotsionaalne tasand palju kordi olulisem ja kõnekam. Miks Aga uhkust... No rõõmu tunnen ikka nii? oma endisi õpilasi mängimas nähes, sa­ Seega äärmused, "müüginumbrikunst" või ka liigne spetsialiseeritus on mõ­ muti kõiki minu tublide õpilaste õpilasi. lemad ummikteed: mis mõeldud kõigile, ei kõlba lõpuks mitte millekski. Suletud Ja kõik mu "lapsed" on mulle väga lähe­ ringist aga kunst ei väljugi. Kuldne ja kõnekas kesktee kulgeb seal äärmuste vahe­ daseks jäänud. peal.

muusika 2/05 7 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD "Kultuuritsaar" Valeri Gergijev * Boulez naaseb Pariisi Ooperisse * Lahkus sopran Renata Tebaldi

• Tähtedest pole Rooma kirkas laotuses kunagi puudust: jõu­ le Boulez ooperimajas kunagi olnud, valdavalt on ta dirigee­ lukuul 2004 särasid seal Jevgeni Kissin, Juri Temirkanov, Valeri rinud siis, kui repertuaaris Alban Bergi "Wozzeck" või "Lulu" Gergijev - figuurid, kelle kiirguse algallikas paikneb vene (1979 juhatas tervikversiooni esiettekannet). Boulezi viimane määra(ma)tus kultuuriruumis. N-ö vene nimetaja alla paigutu- puldisolek nimetatud institutsioonis jääb aastasse 1987, seejä­ vaist interpreetidest ilmub Itaalias imelisi kirjatükke: Borodino rel polnud tal sinna asja seitseteist aastat. Eemaloleku tingis te­ lahinguväljana leegitsevaid ülevaateid, maailmavalust nõreta­ ma ning ooperijuhtide erinev arusaam repertuaaripoliitikast. vaid mõtisklusi, dekadentlikult raugeid pilguheite, kõrgintellek- Nüüdseks on ülemkiht vahetunud: Hugues Galli asemele on tul­ tuaalseid arvamusi, hoogsaid vinjette, tabavaid portreepilte... nud Gerard Mortier; naasmisõhtul kõlasid Igor Stravinski süm­ Tundub, et "vibreerivaist" venelastest pajatades viibivad kirju­ fooniline poeem "Ööbiku laul", Bela Bartõki "Orkestrikontsert" tajada erutusseisundis. Olgu siinkohal toodud üks näide, mis ja Olivier Messiaeni "Chronochromie" - repertuaar, mida 26. pärineb Carla Moreni sulest: "Maestrol pole partituure kaa­ märtsil oma kaheksakümnendat sünnipäeva tähistav Boulez on sas. Milles küsimus - havi käsul saabub vajalik eksemplar teat­ alati kaitsnud ja mille mängimise eest ikka võidelnud. ri arhiivist. Maestrol pole dirigendikeppi kaasas. Milles küsi­ Ent jäägem Prantsusmaale! 24. jaanuaril tuuakse Pariisi mus - orkestril on neid varuks koguni kaks. Maestro silmitseb Ooperis välja Mozarti "Võluflööt" üsna muundatud ku­ keppe umbusklikult, võtab pihku, ja praagib välja. Kusagilt hak­ jul. Katalaani trupp La Fura dels Baus pakub dirigent Mare kab talle näppu mingi jupats, mis on lühike nagu arvutuspulk. Minkowski ja lavastajate Alex Olle ning Carlos Pedrissa käe all Rahulolevalt pistab ta leiu taskusse ning probleem on lahenda­ välja ohjeldamatu sekventsina kuhjuvaid tajupilte, mis kõik sün­ tud. Maestro tühistab pool proovidest, sest reisigraafik lennu­ nivad pöörases inimajus. tab teda pingpongipallina ühelt poolkeralt teisele. Kava mängi­ Lyoni Ooperis mängitakse 21. jaanuaril Claudio Monteverdi takse kaks korda läbi: edasi! stopp! laulvamalt! kõlavamalt! väl­ ooperit "Poppea kroonimine", mis ühtlasi pärgab kuuekümne­ jendusrikkamalt... Ülejäänu peab sündima kontserdil. Maestro seks saanud dirigent-klavessinist William Christie't ja Christie heidab pilgu kellale (lennuk Londonisse väljub tunni aja pärast) kilbikandjat, kollektiivi Les Arts Florissants. ja seirab muiates orkestrante, kes lõõtsutavad nagu poksijad pä­ 28.-30. jaanuarini mängitakse Marseille Ooperis kolmevaa­ rast matsi. Ja lõpuks ometi Maestro kõneleb! Ta ütleb kaks lau­ tuselist ooperjutustust "La neige en aoüt", mille loojaks on Xu set hädapärases inglise keeles: "Kontserdi ajal jälgige mind, sest Shu-Ya. Lugu paigutub üheksandasse sajandisse ja vestab zen- tõenäoliselt teen kõike teisiti kui proovis. Ning ärge unustage, budistist mõtlushiiu eluseikadest. Lavastus on prantslaste ning et muusika on elus asi - seega, pange oma mängu elu sisse!" Taiwani Junior College of Performing Art ühistöö, dirigent Too salapärane Maestro, keda Carla Morenil nii sundima­ Marc Trautmann, libretist Nobeli kirjanduspreemia 2000 lau­ tult õnnestub portreteerida, ei ole keegi muu, kui Itaalias üli­ reaat Gao Xingjian. malt armastatud Valeri Gergijev. Pisut üle viiekümnest Gergijevi tervitatakse Itaalias kui "kultuuritsaari". Gergijevi muusikatun­ • Nädalaleht Die Zeit on avaldanud Šveitsis välja ilmunud do­ netusega saab ühineda vaid irratsionaalses joovastuses, ta eksoo­ kumendid, millest selgub, et 1944. aasta sügisel taotles diri­ tiline, dionüüsoslik vitaalsus võtab publiku oimetuks. Roomas gent Wilhelm Furtwängler Šveitsi võimudelt poliitilist varjupai­ 3.-31. detsembrini toimunud vene kultuurifestivali järelkajades ka. Teise maailmasõja päevil Berliini Filharmoonikuid juhtinud räägiti ka Gergijevi tulevikuplaanidest: aastast 1988 Peterburi Furtwängler, keda tihti on süüdistatud kokkulepetes natside­ Maria teatrit juhtiv Gergijev soovib rajada uue Maria teatri, mis ga, palub asüüli, kuna "tunneb end režiimi poolt ähvardatuna". liidetaks üle kanalite kulgeva sillavõrgu abil Maria teatri aja­ Furtwängleri soovi ei rahuldatud, sest taotlusi vaagiva politsei loolise hoonega ühtseks kompleksiks. Projekt eeldab saja miljo­ otsusel oli dirigendi põhjendus väheveenev. ni dollarist investeeringut, tsitadelli kavandamine on usaldatud prantsuse arhitektile Dominique Perrault'le (s 1953). Gergijevi • 19. detsembril lahkus sopran Renata Tebaldi (s 1922), kelle unistuseks on kujundada Sankt-Peterburgist Ida-Euroopa suurim Arturo Toscanini oli enam kui poole sajandi eest ristinud "ing- kultuuripealinn. lihääleks". Toscanini kingitud hüüdnimi saatis kunstile pühen­ dunud "sinjoriina Tebaldit" läbi elu: Rooma Ooperis, Napoli • Läinud aasta 8. detsember jääb märkima dirigent Pierre San Carlos, Milano La Seälas, New Yorgi Metropolitan Operas; Boulezi naasmist Pariisi Ooperisse. Igapäevane külaline po­ Pariisis, Buenos Aireses, Barcelonas, Chicagos, San Franciscos,

8 muusika 2/05 tb*** Lahkus sopran Renata Tebaldi. Viinis, Londonis, ja saatis ka siis, kui sa­ ku klausuuri valinud nunnana. Rivaliteet, jandi subliimsemaid hääli oli lavaga hüvas­ mis Callase ja Tebaldi suhetes olevat valit­ ti jätnud (1976) ning veetis oma päevi ko­ senud, kujutas aga Zeffirelli meelest pigem duseinte vahel Milanos ja San Marinos, kahe vaenutseva fännklubi, Callase jumal- kuhu austajad läkitasid talle sülemite vii­ dajate (callasiani) ja Tebaldi poolehoidjate si lilli. Teatriilma värvikas kroonik Franco (tebaldiani) kirglikku meelelahutust, kuhu Zeffirelli, kes ühtlasi Tebaldi kolleeg sportlikus õhinas kaasati võimaluse korral Metropolitan Opera perioodist, iseloo­ ka peategelased. Vastastikused n-ö solvan­ mustab Pesarost pärit sopranit kui "unel­ gud, kus Callas nimetab Tebaldit "selgroo­ mate häält", mis viis publiku ekstaasi. Ent tuks" ning Tebaldi Callast "südametuks", Tebaldist rääkides tõuseb Zeffirelli mõt­ kus Callas võrdleb Tebaldit kokakoolaga ja teisse teinegi primadonna, Maria Callas. Lyoni Ooper tähistab barokkooperiga iseennast šampanjaga, Tebaldi aga pareerib, William Christie kuuekümnendat sünni Kumb hõivab Zeffirelli meelest parnassil et too vahutav jook läheb kiirelt kibedaks päeva. kõrgema koha? Zeffirelli arvab, et sarna­ FOTOD INTERNETIST jne, on kunstlikult ritta pandud sõnasõjad, selt Michelangelo "Pietäga" kuulub Tebaldi mis kummagi lavakäiku mainimisväärselt hääl puhta ilu kategooriasse. Tebaldi saavutas väljendustäiuse ei mõjutanud. Mõistagi polnud Tebaldi ja Callas südamesõbran- hellusest ja õrnusest pakatavais rollides: võrratu, konkurentsi­ nad, ent neid liitis anne ja austus teineteise ande vastu. Lisaks tu diiva oli ta Desdemona, Mimi, Butterflyna. Maria Callasele ühendas neid üksindus, mis oli mõlema ustavaim kaaslane läbi oli aga antud maagiline võime väljendada äärmuslikke hinge­ elu. Sest nagu ütleb Zeffirelli: kes küll leppinuks sellega, et esi­ seisundeid, psüühika loendamatuid tundevarjundeid ja varju­ neda aastast aastasse "sinjoor Callase" või "sinjoor Tebaldi" rol­ külgi. "Jumaliku Maria" hääles hõõgus viimse kohtupäeva tu­ lis... Ent Tebaldi ja Callase suurusjärguga annete puhul olnuks li, mis hävitas kuulaja meelerahukookoni. Ehk argiselt öeldes: see paratamatu. Callasel oli võrreldes Tebaldiga varuks üks dramaatilisem käik. Renata Tebaldi matusepäeval 22. detsembril avaldas Milanos Nagu täna Madonna ja Barbra Streisand, nii elas Callas välk­ meelt sadakond inimest. Protestiti põhjusel, et Tebaldi sarka ei lampide valguses, sumisev meedia saatis teda õielt õiele, trium­ kantud läbi La Seäla. La Seäla juhtkond põhjendab otsust Teise filt fiaskole, hääbumise alghetkist põrmuni, surmajärgsetest le­ maailmasõja järgselt juurdunud tavaga, mille kohaselt austatakse gendidest kreeka tragöödia modernse rekonstruktsioonini. sümboolse ringkäiguga vaid teatrijuhte ja dirigente. Zeffirelli sõnul teati Callase võitudest, petta- ja lüüasaamistest Kõrvuti stuudio- ja /we-salvestustega (ühtekokku on Tebaldi kõike, Tebaldi aga viibis rambivalguses vaid teatrilaval, ta era­ esinenud seitsmekümne nelja dirigendi käe all) ning askeetlik- elu jäi lava varju, kusjuures pole välistatud, et eraelu oli kasina­ kargete müütidega jääb Renata Tebaldit mälestama roosisort mast kasinalt. Tebaldi kehastas ooperiilmas diskreetsuse ja re­ "Tebaldi", mille aretas prantsuse lillekasvataja Georges Ibarres. serveerituse võrdkuju, suursugust daami, kes elas vabatahtli- Roos, mis pigem koketeerivpunane kui pühapaistest ergav.

Tallinna Muusikakeskkooli kontserdid veebruaris 2004 12. veebruar kell 12.00 19. veebruar kell 18.00 26. veebruar kell 14.00 Tallinna Linnateatri kammersaal Kadrioru loss Estonia kontserdisaal Tiiu Ranna kammeransambliklassi Mirjam Kerem (\iiul) TMKK sümfooniaorkester õpilased ~^$ Riina Joller (klaver) Mihkel Poil (klaver) kaastegev Moonika Sutt (vokaal) Toomas Kapten (dirigent) 20. veebruar kell 12.00 13. veebruar kell 16.00 EMA kammersaal Estonia Talveaed Laine Leichteri ja Leho Karini TMKK kcelpilliosakonna õpilased tšelloklassi õpilased

muusika 2/05 9 IMPRESSIOONID "Barbara" dilemma MERIKE VAITMAA "Barbara von Tisenhusen". Eduard Tubina liga, mitte millegagi peale ooperiparoo- rakterist midagi järele. Aga midagi saaks ooper. Jaan Krossi libreto Aino Kallase sa­ diate, ning sotsrealistlikku lavatükki mee­ parandada ehk mõne lihtsa võttega, na­ manimelise jutustuse järgi. Esietendused nutav idüll rahvapildis, kus kõigil talu­ gu crescendo alustamine võimalikult hilja. Estonias 27. novembril ja 3. detsemb­ tüdrukutel on ühtmoodi hirmsad paksud Näiteks ooperi lõpufraasis "Issand Jumal, ril 2004. Dirigent Arvo Volmer, lavasta­ blondparukad. kui sa oled armastus, miks oled sa meid ja ja liikumisjuht Endrik Kerge, lavaku­ 3. detsembri etendus oli väga palju maha jätnud?". Friesneri alustades on or­ jundus: Liina Pihlak, kostüümid: Eldor parem ja edaspidi ongi silmas peetud ees­ kester hõre ja partituuri järgi ka vaikne Renter, valguskunstnik Neeme Jõe, koor- kätt seda. ning peaks kulminatsiooni jõudma alles meister Elmo Tiisvald, kontsertmeist­ Mõned probleemid on juba teoses­ siis, kui laulja on lõpetamas. Orkestri kõ- rid Ivo Sillamaa ja Ralf Taal, lavasta­ se kirjutatud. "Barbara" dirigentide kõige latugevus kruviti kohe nii üles, et kadus ja assistent Tõnu Tamm. Osades: Heli rängem ülesanne on tasakaalustada lava kogu vokaalpartii algus, tekstist rääkima­ Veskus (Barbara), Rauno Elp (Jürgen), ja orkestri kõlajõud. Kui tasakaalu pole, ta. Friesner on Barbara kõrval kõige täht­ Mart Madiste (Reinhold), Priit Volmer tuleb lauljatel üle pingutada nii, et kaob sam tegelane ja kui lõpufraas pole kuul­ (Bartholomeus), Mart Laur (Johann kas fraasi muusikaline ilme või tekst või da tervenisti, siis kaob ooperi mõte, mis von Tödwen), Helen Lokuta (Anna von mõlemad; mõnikord kaob terve vokaal- ühtlasi puänteerib Friesneri rolli - hea Tödwen), Teo Maiste (Friesner), Roland rida. hing ja veidi piiratud mõtleja teeb sam­ Liiv (Franz Bonnius), Jassi Zahharov See, et peamine muusikaline aren­ mukese Bergmani filmide komplitseeri­ (Reinhold von Tisenhusen Kongutast), dus kulgeb orkestris ja inimhääl on nagu tud pastorite poole, kes piinlevad jumala Triin Elia (Triin) jt. üks instrumente, pole 20. sajandi ooperis vaikimise tõttu. Kaob ooperi idee, mille­ sugugi haruldane. Kuid vokaalpartii on ta "Barbara" oleks lihtsalt üks mõrvalugu. oper toodi Estonias taas lavale oluline partii, ja mitte ainult teksti tõt­ Endrik Kerge fantaasialennukad tähistamaks Eduard Tubina suurt tu. Paistab, et Tubin kui küps sümfonist ooperilavastused kaheksakümnenda­ Otähtpäeva: juunis möödub sada ei kujutanud oma esimest ooperit kirju­ te algul (Rossini "Sevilla habemeaja­ aastat helilooja sünnist. Tähtpäev on ka tades siiski päris täpselt ette, kuidas te­ ja" Vanemuises, Mozarti "Bastien ja "Barbaral" endal: esmalavastuse esieten­ ma kõlakujutlus on tegelikkuses saavuta­ Bastienne" / "Teatridirektor" ja Smetana dus oli 1969. aasta 4. detsembril, niisiis tav. Orkestri koosseis pole nüüdisorkestri "Müüdud mõrsja" Estonias) panid peaaegu täpselt 35 aastat tagasi. Ooper jaoks isegi kuigi suur (peaaegu Mozarti teatraalid ja publiku ühes hõiskama. on lavastatud Estonias ka 1990. aastal orkester, lisaks tuuba ja löökpillid), kuid Vahepeal pole teda ooperiteatrisse eriti ning Vanemuises 1971. aastal. Kolme ja partituur on kirjutatud väga tihedalt. jätkunud (või kutsutud?). poole aastakümnega neli lavastust - pole Estonia akustika eriti rasket iseloomu ei Eelmiste "Barbara" lavastuste misan­ sugugi halb saatus, enamikku eesti oope­ osanud helilooja ilmselt üldse arvestada stseenid olid n-ö realistlikud (kuivõrd ses reid on lavastatud ainult kord. Kõiki (hoopis õhulisema orkestriga "Reigi õpe­ tinglikus ooperižanris üldse realismi ol­ neid polegi mõtet üha uuesti publiku ette tajas" juba oskas), kuid teatri külaliseten­ la saab). Kerge on taotlenud tinglikumat tuua, mõjusa aine ja sugestiivse muusika­ dustel Rootsi Kuningliku Ooperi suurepä­ ja üldistavamat laadi, mida teos oma bal- ga "Barbarat" kindlasti on. rase kõlaga ooperisaalis (1992) mattusid laadlikult suurejooneliste karakteritega Kui võrrelda nüüdisooperite kohtle­ "Barbara" vokaalpartiid samuti orkest­ ammu näis vajavat. Tõsi, tulemus on kirju mise tavasid Estonias Soome ja Rootsi risse. (kiirustamisest?) ja kipub hämmeldust te­ esindusooperimajade traditsioonidega, Uuslavastuses sai peaaegu tõeks ees­ kitama, aga võib-olla on tinglikkust hoo­ on pilt nukker. Naabermaades tuuakse ti ajakirjanduse korduv sõnastuslik aps: pis ... liiga vähe. Vaataja peab kogu aeg oma heliloojate uued ooperid lavale eriti "...ooperis laulsid need ja need, orkest­ pendeldama erinevate mängureeglite va­ hoolikalt ja põhjalikult ettevalmistatuna. rit juhatas see ja see..." (Kes siis etendust hel, harjumiseks õieti aega pole. Ega vist Estonias lavastatakse uusoopereid kiirus­ juhatas, kui mitte dirigent?) Arvo Volmer osatäitjatelgi ole olnud kohanemisaega. tades, ikka paratamatutel asjaoludel - väi­ juhatas ilmselt ikka lava ka, sest vokaal ja Barbara ja Bonniuse stseenides oli teisel detavasti. Praeguse "Barbara" ettevalmis­ orkester lahku ei läinud, ent lavalt kuul­ etendusel juba midagi poeetilist ja liigu­ tusperiood oli eriti lühike eelnenud re­ dav ei paistnud teda märkimisväärselt hu­ tavat. Ootamatu muusikata "ballett" 6. ja mondi tõttu. vitavat. 7. pildi vahel (küürus jäljeajajad) näib esi­ Esietendus oli pigem närviline proov. Ei usu, et kuuldav saaks olla või üld­ algu küll paratamatult koomiline, seega Nagu salat, milles on alles segamata koos­ se peakski olema eranditult iga sõna mis pinevas situatsioonis kohatu. tisosad: tubli sümfooniaorkester ja selles­ tahes ooperis, välja arvatud klassikalise Tinglikkus valitseb ka lavakujunduses: se lootusetult mattuvad lauljad, modern­ ooperi secco-retsitatiivid. Kuid tähtsai­ napp, puhta joone ja valitud toonidega. sema teatri tinglikkus ja ajaloovaimustus. mate fraaside pärast tasuks vaeva näha. Pole mööblit ega muud olustikulist kraa­ Lisaks mõnelt osatäitjalt neid mõttetuid Orkestrit lõputult vaigistada teadagi ei mi. Väga kaunis on alguse gildisaal, mille žeste, mis ei seostu rolli ega lavastusstii- saa, siis ei jää dramaatilistel tõusudel ka­ tagaseinas ripub gobelään kuulsast daa-

10 muusika 2/05 IMPRESSIOONID

Nii head - vokaalselt, muusikaliselt ja lavaliselt - vendade Tisenhusenite kol­ mikut nagu praegu pole teatril varem ol­ nudki. Väiksemate rollide seas oli väga süm­ paatne (juba esietendusel!) Barbara tädi Anna von Tödwen, keda laulval Helen Lokutal on ilusa tämbriga hääl ja väga hea vokaalikool, on muusikalist ja lavalist intelligentsi. Esimese armastaja Franz Bonniuse roll pole mahult õigupoolest kuigi suur, kuid vokaalpartii vajab küpse hääle dramatis­ mi, mida Roland Liivi päris meeldivas te­ noris veel pole. Tema energia laval näibki kuluvat eeskätt vokaalpartiile, sellest ehk mõttetud "lauljažestid" (mis vanemate lauljate sõnul tegelikult laulda ei aita). Ooperi vääriline nimiosaline Heli Veskus oskab välja mängida erinevaid Nii head - vokaalselt, muusikaliselt ja lavaliselt - vendade Tisenhusenite kolmikut nagu nüansse nii hääle kui ka lavalise käitumi­ praegu pole teatril varem olnudki: Rauno Elp (Jürgen), Priit Volmer (Bartholomeus) ja se kaudu, tema sopran on suur ja kaunis Mart Madiste (Reinhold). ja praegune vokaalne vorm väga hea. Teo Maiste Friesner on juba mitmes arvustuses leitud olevat lavastuse pa­ rim roll. Võib ainult lisada, et ta oli pa­ rim ka "Barbara" eelmistes lavastustes. Kolmkümmend viis aastat tagasi kerkis vahel küsimus, kas osatäitja mitte liiga noorena ei mõju, kuid leiti, et hingekar­ jane võib ju olla mis tahes eas. Praeguse, mitte enam noore Maiste Friesner on ka vokaalselt nooremate tasemel (teisel eten­ dusel kindlasti!), muusikaliselt aga meis­ terlikum (suurepärane legato, oskus mõ­ testada teksti ja muusikat ühtselt jm). Kontrollisin oma muljet paari noore muusikainimese peäl, kes ooperit varem ei tundnud: ikka on kõige mõjuvamad pildid viies (Barbara ja Friesneri dialoog kirikus) ning lõpupilt. Seegi oli nii juba eelmistes lavastustes.

Pidades silmas, kui väga Tubina muusi­ Ooperi vääriline nimiosa täitja Heli Veskus oskab välja mängida erinevaid nüansse nii hääle kui ka lavalise käitumise kaudu. Fotol ooperi lõpupilt, hetk enne Barbara uputa­ kast Eestis praegu lugu peetakse, võinuks mist jääauku. arvata, et tema juubeliks soovib teater FOTOD HARRI ROSPU tuua publiku ette ooperi parima, ideaa­ lilähedase lavastuse. Esietenduste põh­ mi ja ükssarviku sarjast. Pole tähtis, kas pigem Heli Veskuse kui kleidi järgi. jal tundub, et nende osalistega saaks se­ 16. sajandi keskpaiga Liivimaa aadlikel Töös osalistega on mõnedki reagee­ da teha küll, kui ainult seda orkest­ oli Flandria meistrite vaiba jaoks piisavalt ringud välja töötatud täpsemalt kui eel­ rit ei oleks... Estonia orkestriga, võrra­ vara ja maitset, ehk oligi. mistes lavastustes. Kõige tähtsam tundub tult võimekamaga kui esmalavastuse ae­ Eldor Renteri palju kiidetud kos­ lõpupildi selge tõlgendus: vendadele on gu, saaks seda teha ka, kui ainult laul­ tüümid on värvirikkad ja detailirohked; Barbara uputamine vastumeelt, neil on jaid poleks. Kui estoonlaste "Barbara von pulmapildis on laval kulda nii palju, et piinlik ja kahju, aga nad täidavad kohust, Tisenhuseni" dilemma on lahendatav, siis Barbara kuulus kuldkleit ei torka teiste sest au, st mis-meist-mõeldakse-hirm kiiruga küll mitte. seas kuigivõrd silma ja tegelase leiad üles nõuab.

muusika 2/05 11 IMPRESSIOONID Eesti noor pianism sügistalvel 2004 PIRET VAINMAA

Kontserdisari "Noored pianistid" I-III. Sten Lassmanni, Irina Zahharenkova ja Hando Nahkuri klaveriõhtud Estonia kontserdisaalis

ontserdid sarjast "Noored pianis­ tid" on hea võimalus saada üle­ Kvaadet pianismi-"börsil" toimu­ vast. Aktsiad tõusevad, aktsiad langevad... Konkurents, diabolus in musica, teeb oma korrektiive. Miks diabolus} Professionaalses mu­ sitseerimises on tänapäeval, nagu igas elu­ valdkonnas, mitu suunda. Teatavat laadi tõhususe kompleks, mida aeg-ajalt muu­ sikute mängus kuuldub, on seotud mu­ sitseerimise konformistliku suunaga, mis muu hulgas täidab kuulajate esmased ootused - "ma oskan seda, ma tean, kui­ das see käib, ja ma võidan kõik (tehnili­ sed) raskused siin ja praegu, teie ees, kuu­ lajad". Need ajad, mil muusikat tehti (tih­ ti vaestes oludes) elu ja surma peale, on möödas. Praegu on stipendiumid, koolid, konkursid ja pead ellu jääma. Mingeid nõrkushetki, mis sunniksid mõtlema, mil­ leks muusikat teed, ei saa endale lubada... Vähemalt veel mitte, kuni pole tapetud kõik lohed (võidetud olulised konkursid). Konkurents on see, mis motiveerib inime­ si niisuguse alatooniga mängima, pahatih­ ti pole nad sellest ise teadlikudki. Konkurents ja tahtmine teistest pa­ rem olla, trügib ette musitseerimise tõe­ lisest motiivist - armastusest muusika Sten Lassmannil on läbipaistev sõrmetehnika ja head eeldused keerulist polüfoonilist faktuuri edasi anda. vastu, mida noorte muusikute mängus FOTO KAUPO KIKKAS kuuleb kuidagi varjutatult ja häguselt. Armastusest ja austusest helilooja kirja pandu vastu ja selle loovast elluäratami­ pakkuma elamust, laval midagi ütlema, karakterite hea taju. Tasakaalustamiseks sest kuulajate ja enda jaoks peaks muusik kuulajaid teisiti mõtlema suunama, muu­ oleks vaja ka dünaamilise skaala teist endale esitama küsimuse "mida, miks ja sikat mõjuvalt vahendama. poolt, võimsust, metsikut energiat, kas kellele ma mängin?". Nagu teada, on kõigil kolmel kuuldud või näiteks "Hammerklavieri" alguse lõ- Noored muusikud peavad püüdma noorel interpreedil konkursivõidud kon­ vihüpet mängides. Kui Zahharenkova otsida teostest seda, mille pärast need on tol. See seab nad muidugi silmitsi kuulaja kammerlik kontseptsioon sellest teosest kirjutatud. Interpreedi eetika on rääkida kõrgendatud ootustega. Kõigil kolmel on oli taotluslik, siis tahtis ta ilmselt öelda, sellest, millest helilooja ei suutnud vaiki­ kuhjaga häid omadusi, mis interpreediteel et kogu Beethoveni-järgse muusika areng da, vahendada muusikalisi sündmusi, ka­ aina kasuks tulevad. Irina Zahharenkoval on valjusenivood paigast viinud, et prae­ raktereid ja kõlavärve, kaasata kuulaja tä­ kaunilt välja mängitud peenus, siirus, väl­ guse dünaamilise skaala mezzoforte on henduste ja sümbolite helimängu. ja ja ära kuulatus, loomupärane musi­ haamerklaveriaegne fortissimo} Kaheldav Õnneks leiavad erinevad suunad ka kaalsus - vanamoodne sõna, mis tähis­ kontseptsioon. Häirisid ka nooditeksti mõnikord kompromissi, näiteks kui kon­ tab tundlikkust fraasi mängimisel ning vead. Schumanni "Kreisleriana" pakkus kursi võidab inimene, kes on võimeline eriti lüüriliste, positiivsete ja pehmemate siiski nauditavaid hetki ja puhast ilu.

12 muusika 2/05 IMPRESSIOONID

Sten Lassmannil on läbipaistev sõrme­ tehnika ja head eeldused keerulist polü­ foonilist faktuuri ja mõttekonstruktsioo­ ne edasi anda. Kasu tõuseks emotsionaal­ sest avatusest ja karakteritajust selle sõna sügavamas mõttes, samuti esinemiskind­ lusest. Mussorgski tsüklis "Pildid näitu­ selt" tuleks üles leida süngus, iroonia, lootusetus, suurveneliku laulva maestoso suursugusus, õelus ja kuratlikkus; see on faktuuri analüüsi, partituuri sügavama uurimise ja pealkirjadesse-kirjeldustesse süvenemise küsimus. Noorel interpree­ dil on vaja rahu ja aega, et jõuda selgu­ sele, milline muusikaline sõnum on isik­ likult temal edasi anda, see kehtib eriti Beethoveni sonaadi op 27 nr 2 cis-moll esimese osa kohta. Tsükli vahvaima mul­ je jättis "Munast koorumata tibupoega- de tants". Põnevat energiat kuuldus ka "Katakombides". Hando Nahkuril on tehniline kind­ lus ja hea esinemisnärv, võimsust ja kii­ rust tal jagub, juurde on tulnud piano- ja pwmss/mo-poolseid värvivarjundeid. Rõõmustab, et aina rohkem jätkub tal Irina Zahharenkova trumpi­ aega ära kuulata ja publikule vahenda­ deks on tundlikkus, peenus ja siirus. da dramaatilisi süžeepöördeid, kummalisi FOTO PREMIO JAEN harmooniaid, värve, üllatusi... Nahkuri valmisolek klaveri taga midagi suurt ära teha on imekspandav, Raveli "Gaspard de la nuit" saab tulevikus kindlasti üheks tema leivanumbriks, kui sinna lisandub rohkem maagilisi ja ligitõmbavaid ener­ giaid, hoogu ja lennukust. Nagu paistab maailma (noorte) edu­ kate pianistide esinemisest, peaks tehnika käsikäes esinemiskindlusega tänapäeval olema lahendatud probleem - midagi lait­ matult töötava arvutiprogrammi taolist. Selle edukas installeerimine on muidu­ gi eluaegse pideva harjutamise ja ka ma­ nuaalse andekuse süntees. Oige metoo­ dikaga ja kogenud õppejõu käe all, koos teatavate isiksuseomadustega, nagu tahe, enesekindlus ja fanaatiline töökus, saavu­ tab noor pianist baasi kogu eluks. Tahe midagi väljendada peab aga endal olema, selle alget saab kasvatada. Pianistlik kul­ tuur muutub aga rikkamaks iga noore ini­ Hando Nahkuri mänguviis mese kaudu, kes klaverile liginedes julgeb on veendunud ja suurejoo­ muusika saladustest unistada. neline. FOTO KAUPO KIKKAS

muusika 2/05 13 IMPRESSIOONID Vähe jazzi, rohkem jõulu, palju head muusikat JOOSEP SANG

Anne Ermi korraldataval "Jõulujazzil" trummidel. Kahe pooluse liitmine andis on juba aastaid detsembrikuises tihe­ tulemuseks lihtsa tehte 1 + 1 = 2, suure­ das kontserdigraafikus oma silmapais­ mat integratsiooni lavalt saali ei paist­ tev koht. "Jazzkaare" väikevend pakub nud. Viiekesi mängiti muusikat Astor iga kord huvitava valiku muusikast, mis Piazzollalt ja Antonio Vivaldilt, kusjuu­ ei pruugi alati olla jazz ega ka jõulutee­ res viimane sai Mustoneni lennukates maline, kuid ei vea tavaliselt kuulajat alt. kommentaarides endale nimeks Punane Siinkirjutaja kuulas ühte kontserti festiva­ Rokkar (tema eluajal levinud Punase li alguses, teist keskpaigas ning kolman­ Preestri asemel). Paremini kõlasid viisi­ dat päris lõpupäeval. Mitu suurt tähele­ ku esituses siiski Piazzolla tangod, kus oli panu teeninud kava jäi ka nägemata, nen­ rohkem mõeldud arranžeeringu ja faktuu­ de seas ansambli Eesti Keeled kontsert ri tasakaalustamise peale. Vivaldi hoogsal uue plaadi kavaga ja soome etnolegend kontsertlikul kõrgbarokil oli paiguti oht Sakari Kukko. eksida Vanessa Mae radadele, mida soo­ Jõulujazzi seekordne peaesineja oli dustas taustal domineeriv liialt primitiiv­ kolm aastat varem samal festivalil laul­ ne trummibiit. Selline lähenemine siiski ei Bossa Electrica särav solist Miriam Aida. nud M-Pact, kes on vahepeal kolinud prevaleerinud, mistõttu kõlas üsna huvi­ FOTO ANNIKA M ETS LA Seattle'ist päikesele lähemale, Los Ange- tavaid asju. lesi, ning võtnud juurde ka kuuenda laul­ Kui rääkida muusikalistest klotsidest, ja, kuid esitas seegi kord samasugust po- millest Mustoneni kvintett oma müü­ pisegust vokaalmuusikat nagu 2001. aas­ ri ladus, tuleb tunnistada, et need olid tal Sakalas. Eestis on vokaalansamblid küll ritta laotud ligadi-logadi ja vahel oli äärmiselt populaarsed, nad pakuvad üld­ oht, et kõik võib hoopis kokku varise­ juhul sädelevat meelelahutust ja kergelt da. Õnneks seda ei juhtunud, kuigi se­ seeditavat muusikat. Ka M-Pacti etteaste gadust oli üsna palju ja üks Mustoneni oli hoolega välja mõõdetud show, kus su­ ülesandeid laval oligi kaosest korda luua. heldi publikuga, visati nalja ja flirditi ar­ Kuid samas: ka Jimi Hendrixi kitarr oli vuka naissoost kuulajaskonnaga. Seksteti kontsertidel harva hääles ning ühelt healt vokaaltehniline pagas ja võhm on imet­ elusalt kontserdilt ei otsi me ju muusi­ lusväärsed, lavalised poosid on hästi läbi kalist korrektsust, vaid pigem emotsioo­ mõeldud ja kava mitmekesine (poistebän­ ni. Andres Mustonen toonitab oma sõ­ di popist tõsijazzini). Siiski hakkan vei­ navõttudes alati energia ja vaimsuse osa Andres Mustonen ba-rokib koos jazzbändiga. di sellisest formaadist väsima: olen Eestis igas elusas ettekandes. Just see elaan ning FOTO KAUPO KIKKAS juba poole tosina lauluansambli esituses elektriline kõrgpinge, eriti ansamblijuhi näinud-kuulnud erinevaid pilliimitatsioo- mängus, oli too päästev element, mis juh­ ne, "löökpillisoolosid" ja muid vokaal- tis tähelepanu kõrvale halvalt helirežiilt ja juured on hoopis Põhja-Aafrikas) ja noo­ trikke ning spontaanses õhkkonnas sellest muusikalistelt karidelt. Kui ma kontser­ red rootsi pillimehed andsid kaasakisku­ ka vaimustunud, kuid sellegipoolest ta­ di lõpul oma kohalt tõusin, nägin ümber­ va kontserdi, valades saali selle energia haks nüüd juba midagi veidi sisukamat. ringi vaid naeratavaid nägusid, mis ongi ja järeleaimamatu õnnetunde, mis teeb ju kõige olulisem. Kui paljud enne kont­ Andres Mustonen esines "Jazzkaare" brasiilia muusika nii eriliseks. Kuuldu oli serti ka kahtlesid, kas Vivaldi ikka rokib, egiidi all juba kolmanda kavaga - te­ kahtlemata muusika jalgadele, kuid kind­ või kasvõi ba-rokib, siis tunni ja veeran­ ma esimene kontsert mullukevadisel lasti mitte ainult: kõlasid ka vägagi tuu­ di möödudes oli selge, et Mustoneni käes "Jazzkaarel" oli nii edukas, et järg sel­ makad jazzisoolod, kõige sagedamini sak- rokib see muusika täiega. lele oli igati loogiline. Seekord saatsid sofonist-flötist Fredrik Kronkvistilt. Uus, Mustoneni kolleegid Hortus Musicusest: "Jõulujazzi" lõpetas rootsi muusiku­ reeglina karvastele traadimeestele laive Ivo Sillamaa klaveril ja klavessiinil ning test koosnev ansambel Bossa Eletrica, mis pakkuv Rock Cafe on oivaline kontser­ Peeter Klaas tšellol ja viola da gamba'X, seob eelkõige tropicalia ja brasiilia popi dipaik ka jazzile. Sinna tasub "Jazzkaare" lisaks neile veel eesti jazzi eliiti kuulu­ (ehk MPB) jooni euroopaliku klubisaundi kontoril kindlasti tulevikuski esinejaid vad Taavo Remmel bassil ja Tanel Ruben ja jazziga. Lauljatar Miriam Aida (kelle broneerida.

14 muusika 2/05 IMPRESSIOONID Elu pärast vulkaanipurse! Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa uudisteostest GERHARD LOCK Estonia kontserdisaalis 11. detsembril kavaleht) on vägagi paikapidav kogu teo­ teesi vahelduvad teose ajalisel organisee­ 2004. aastal toimunud Erkki-Sven Tüüri se jooksul. Löökpillisolist rändab teose rimisel pulseerivad ja mittepulseerivad Neljanda sümfoonia/"Magma" (2002) vältel eeslava vasakult küljelt paremale (sonoristlikud) lõigud, mis loovad täiesti Eesti esiettekanne oli möödunud aasta üks küljele (ja lõpuks tagasi); selle liikumisega erinevad maailmad. Tempo kiirenduste ja tippsündmusi. ERSO ees soleeris maailma­ kaasnevad olulised tämbrimuutused löök­ aeglustuste kaudu tekivad sujuvad ülemi­ kuulus löökpillisolist Evelyn Glennie. pillides - teravatest metalsetest ksülofo- nekud, ajast saab n-ö kujundatav tegur. Samal kontserdil kõlasid veel Antonio nihelidest pehmete marimbafonikõladeni, Teose materjal on seega organiseeritud Vivaldi kontsert C-duur flautino'le, keel­ keskel džässrokilik trummikomplekt. igati sünteesivalt, muusikalist vertikaali ja pillidele ja tšembalole, millest Glennie oli "Magmas" vahelduvad ja sulandu­ horisontaali on käsitletud samaväärsete­ teinud seade vibrafonile, ja Tõnu Kõrvitsa vad kõlaväljad ja meloodilised elemen­ na. Näib, et Neljas sümfoonia on Tüüri "Ellujäänute laulud" (2004) Eesti esiette­ did. Tüüri varasemale stiilile iseloomu­ loomingus seni rakendatud erinevate kanne, mis on kirjutatud ERSO tellimusel. likud motoorsed rütmilis-meloodilised kompositsioonitehnikate sümbioos, sün­ Koik kolm teost olid omaette muusikali­ struktuurid kõlavad selles sümfoonias sa­ teesides muu hulgas ka tõsist ja džässroki- sed maailmad, kuid leidus ka kokkupuute­ muti. Helilooja enda ütluse järgi on ta likku muusikat. punkte. Tüüri ja Vivaldi muusika polegi "Magmas" erilist rõhku pannud tämbri- Tüüri "Magma" on tõeliselt tänapäe­ teineteisest nii kaugel, teoste motoorikas harmooniale ja sonoristliku kontseptsioo­ vane, mitmetahuline muusika. Teos ühen­ ja tämbrikäsitluses võib leida sarnasusi, ni ühildamisele harmoonilise tunglevu­ dab endas sümfoonilise muusika kõiki lii­ ühisjooni on ka teoste tempos ja üksteisele se kontseptsiooniga. Tämbriharmoonia ke (absoluutne, programmiline sümfoo­ (pausiga või pausita) järgnevate osade (kii­ all mõtleb helilooja, et "teatud instru- nia, sümfooniline poeem, soolokontsert). re - aeglane - kiire) meeleolus. Tüüri ja mendikooslused esindavad teatud kind­ Muusika kontrastid ja süntees leiavad Vivaldi teostes rabas Glennie briljantse ja lal intervallikal põhinevaid harmoonilisi aset nii semantikas kui ka tämbris, tekita­ imeliselt kontrastse mänguga. Samuti ku­ konstruktsioone, teised jällegi teisi jne". des isegi visuaalseid assotsiatsioone. jundas ERSO Tüüri ja Kõrvitsa uudisteos­ Tüür rakendab kindlaid tämbrigruppe Kõrvitsa "Ellujäänute laulud" on voo­ te interpretatsioonist meeldejääva elamuse. arvestavat süsteemi, mis ei haara ainult lav, impressionistlik-poeetiline muusika, Tüüri uudisteos, samaaegselt Neljas instrumentatsiooni, vaid kogu muusika mille energiaküllane dramaatilisus väljen­ sümfoonia ja löökpillikontsert, on pühen­ süntaksit. Helilooja sõnul on "muusika­ dub erinevate meeleolude sujuval muutu­ datud Evelyn Glenniele ja kirjutatud, ar­ line algmaterjal (...) aga mõlemale kont­ misel; teoses valitsev orientalistlik hõng vestades tema mängijavõimeid. Kuid or­ rastsele plokile ühine ja põhineb kuuel on saanud Kõrvitsa loomingu üheks tun­ kester ei jäänud solisti varju, mõlemad 17-astmelisel skaalal. Neid varieeritak­ nusmärgiks. Meisterliku instrumentat­ olid võrdsed partnerid. Teose orkestrifak- se ja sünteesitakse omavahel kogu teo­ siooni ja kõlavärvikäsitluse tõttu leiavad tuur ja löökpillipartii on kompositsioo­ se edasise arengu käigus. See toimib nii mõlemad tee eesti sümfoonilise muusika nilises mõttes huvitavalt ühendatud, seda horisontaalis kui ka vertikaalis." Peale tippu. eelkõige tämbrilisel tasandil. süntaktilise ja tämbrilis-faktuurilise sün­ Üheosalisena loodud sümfoonias eris­ tuvad neli sujuvalt üksteisele järgnevat alaosa: vastandus, töötlus, kirgastav "tei­ ne maailm" ja süntees. Teose keskel kõ­ lab trummikomplektil virtuoosne ka­ dents. Teost alustab madalas registris suur trumm koos vaskpillidega, kuid muusika suundub kiiresti kõrgematesse registrites­ se, kõlades siis teravalt ksülofonil-vibra- fonil koos viiulitega. Sellise sissejuhatu­ sega, mille materjal kordub lõpus uuesti, avab Tüür sümfoonia kõlaruumi ja näitab kõlavärvides suuri kontraste. Tüüri pa­ kutud assotsiatsioon vulkaanipurske ajal toimuvatest geoloogiliste materjalide sei­ sundimuutustest ("pinge tumeda graniitse massi ja transparentse kristallvõredest pil­ ve kohtumisel"; Tüür, Sirp 13. 12. 2002;

muusika 2/05 15 IMPRESSIOONID Kitarrimuusika dimensioonid KULDAR KUDU

Eesti Kitarriseltsi ja Eesti Kontserdi koos­ tööna ellu kutsutud Tartu rahvusvahelis­ tel kitarrimuusika päevadel "Fiesta de la guitarra" 2004 olid saalid täis nii Tartus kui ka Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Võrus. Novembrikuu pimedatesse õhtu­ tesse vaimset valgust heitnud kitarrikont- serdid paistsid sel aastal silma oma eri- näolisusega. Mida kõike kitarr võimaldab ja kui palju tal on sugulaspille! Tänapäevase ki­ tarri umbes paarikümne eri versiooni kõr­ val eksisteerivad ka selle pilli ajaloolised ja rahvuslikud mudelid. Muusikapäevade väliskülalised olid vihuela-, barokk- ja romantilise kitarri mängija Jose Miguel Moreno Hispaaniast, klassikaline kitar­ rist Reinbert Evers Saksamaalt ja argen- tiina päritolu eharango-virtuoos Patrick Zeoli Berliinist. Igaüks tõi publiku ette täiesti erineva muusikamaailma. H. El- leri nim. Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias toimunud meistri­ klassides avanesid kitarriõppuritele nende pillide mängimise saladused. Eriliselt avardav oli vanamuusiku Jose Moreno meistriklass Tartus, kus maest­ ro tutvustas kolme ajaloolist instrumen­ ti: vihuelah (16. sajand), barokk-kitar- "Fiesta" ühe peakülalise, vanamuusik Jose Moreno väitel ei jää varasemate ajastute ri (17.-18. sajand) ja romantilist kitarri kitarrid kaasaegsetele kõlajõu poolest sugugi alla. (18.-19. sajand). Nende pillide näol on tegemist ühtse traditsiooniga, mis arenes sajandite jooksul ajastule omastesse vor­ sooltest keeli on tõepoolest kergem suu­ väiksema vihuela ja sõna otseses mõttes midesse. Kummaline mõelda, et see on re amplituudiga võnkuma panna ja seega täitis kogu ruumi imeilusa keelpillikõla- üks ja sama instrument, mille arengueta- ka lihtsam "laulma" ehk pikemalt kõlama ga. Ühe hetkega oli publik muusikul pi­ pid on tänasesse päeva kokku toodud. saada. See esmapilgul üsna vähetähtis fakt hus ja tegi kaasa neljasaja aasta pikkuse Moreno heitis kuulajate ette julge väite, tõi kitarrimängu täiesti uue dimensioo­ elamusliku retke hispaania kitarrimuusi­ et kuigi aastatel 1817-1892 elanud legen­ ni - mängutehnika pidi muutuma jõulise­ ka värvikal maastikul. Vastavalt Moreno daarse hispaania kitarrimeistri Antonio maks ning aastasadadega arenenud män- väitele olidki vihuela ning barokk- ja ro­ de Torrese teostatud revolutsioon pilli- gutraditsioon murti ühe hetkega! Vana mantiline kitarr selgelt kuulda ka saa­ ehituses viis tänapäeva kontsertpilli välja­ tunnetuse elustajana on Moreno läbi rän­ li kaugemates nurkades ja, mis peamine, kujunemiseni, oleks ehk pidanud vähem nanud kogu kultuurmaailma ja oma ket­ kuulda oli "laul", mis jääb kahe heli va­ lõhkuma kitarri ehituslikke traditsioone. serlikku väidet pillide kõlajõu kohta ka hele. Muusikalises väljenduses üliolulised Nimelt varasemad kitarrid kõlasid pare­ kõikjal tõestanud. nootidevahelised seosed kõlasid reaalselt, mini nii laulvuse kui ka kõlajõu poolest. Vanemuise kontserdimaja suur saal mitte vaid kujutlustes, nagu kaasaegsel See on kitarriavalikkuse jaoks täiesti ket­ on tuntud oma akustiliselt raskete tingi­ klassikalisel kitarril tihti juhtub. Siiski ei serlik idee, sest üldiselt peetakse Torrese muste poolest. Heli küll levib ilusti, aga saa öelda, et tänapäeva kitarr oleks va­ uuendusi klassikalise kitarri populaarsu­ puudub kaja ja n-ö ruumiline võimen­ nast vaesem, ta on lihtsalt väga erinev. Ta se kasvu üheks algpõhjuseks. Moreno ar­ dus, mida muusikud tihti vajavad (eriti nõuab jõulisemat mängustiili ja tuleb sel­ vates sai põhiliseks "kurja juureks" siis­ keelpillid ja ka lauljad). Seda suurem oli lega ka dünaamiliselt kaasa. ki keelte pinge kahekordistumine seoses üllatus, kui puupüsti täis saali suurel la­ Klassikaline kitarr kõlas "Fiesta de la nailonkeelte kasutuselevõtuga 20. sajan­ val kaduvväikseks jäänud pillimees võt­ guitarra" kolmel kontserdil kolmes eri­ di nelja-viiekümnendatel. Pehmemaid tis sülle mõõtmetelt tänapäeva kitarrist nevas vormis: soolona Reinbert Eversi,

16 muusika 2/05 IMPRESSIOONID

Piarango versioon kõlas veenvalt, edasta­ des helilooja muusikalist keelt adekvaat­ selt. Publikumenust andis tunnistust män­ gitud lisapalade hulk. Erilise maiuspalana esitasid muusikud oma väga sugestiivse versiooni eesti viisist "Meil aiaäärne täna­ vas" ning vendade Urbide kultusmeloo- diast "Kuu". Muusikapäevadesse stiilikontras- ti toonud jazz- ja popkitarristid esine­ sid kolmel õhtul Cafe Shakespeare'is. Võrreldamatud on Tiit Pauluse standard- jazzilikud seaded ja originaalteosed ning Robert Jürjendali kvinthäälestuses ki­ tarri kompositsioonid /ше-elektrooni- ka vahendusel. Kui Tiit Paulus ja Andre Maaker, Maria Väli ja Erko Niit pakku­ sid mahedat meelelahutust bossalikus stii­ lis, siis Robert Jürjendali sooloõhtu kul­ ges guitar-craffi ja süvamuusika piirimail, kombates kohvikumiljöö sobivust tõsise­ matele ja arendatumatele kompositsioo­ nidele. Kolmas jazziõhtu oli vabalava, mi­ da tulid täitma erinevaid stiile mängi­ vad elektrikitarristid Tartust, Viljandist ja Sauelt. Tartu kitarrist ja õpetaja Peeter Prints andis koos oma õpilastega hea jazz-rocki ning /ks/on-kitarri etenduse ning õhtu lõpetas spontaanne "tundma­ Peeter Prints ja "tundmatu kitarrist tu kitarristi" ülesastumine, huumorikas FOTOD O/Ü JOGENTAGANA elamus eheda rock-kitarri vallast. Cafe Shakespeare on oma uuendatud interjöö­ riga kujunemas üheks Tartu kultuurikoh- duona Kristo Käo ja Kuldar Kudu (duo ginaalloomingust. Charango tiiskant he­ vikuks, mille sümpaatsele poolkaares la­ Imagenes) ja koos oreliga Heiki Mätliku lises klaveri ümarate kõlade keskel värs­ vale sobib ideaalselt elav muusika, sõna, ja Andres Uibo esituses. Neil kontsertidel kelt ja rütmierksalt. Lisaks traditsiooni­ tants jne. kõlanud muusikat võis dateerida aasta­ lisele akordimängule põimusid klaveri "Fiesta de la guitarra" 2004 piduli­ tega 1500-2004. Viissada aastat muusi­ tihedasse faktuuri ka väikese charango kul lõppkontserdil Tartu Ülikooli aulas kat kitarrile kõlab tänapäeva instrumendil peened jooksud mööda heliastmestik- esines juba traditsiooniks muutunud ki- ühtsena ning täiesti loomulikuna ka ühe ku. Üllatav repertuaarileid selle koos­ tarriorkester. Selline koosmusitseerimise kontserdi raames, andes interpreetidele seisu jaoks oli argentiina helilooja Ariel vorm on kitarristidele rohkem pedagoo­ võimaluse esitleda suuri kontraste, mida Ramireze (1922) "La misa criolla", mis gilise, seltskondliku ja hingelise tähtsuse­ nad ka varmad tegema olid. on originaalis kooriteos. Selle ülesehitus ga, kunstiliselt saab seda põhjendada vaid Kitarrimuusika päevade vahest suu­ on katoliiklikule missale traditsioonili­ üksikute, just antud koosseisule kirjuta­ rimaks üllatuseks kujunes duo Piarango ne Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus tud tänapäeva teostega. Kitarrimuusika (Argentina-Saksamaa) esinemine Dei, kuid muusika on täis žanrile mitte- päevade meeleoluka lõppakordina kõla­ Viljandis, Võrus ja Tartus. Üllatav oli omaseid tantsurütme, mida teatavasti just nud Johann Pachelbeli Kaanon oli kitarri- kõigepealt koosseis: boliivia rahvapill Lõuna-Ameerika muusikas rikkalikult orkestrile siiski eriline, sest teoses kordu­ charango (barokk-kitarri ladinaameerika võib leida. Sestap on ka osade pealkirjade va harmoonilise järgnevuse variatsioonid versioon) ja klaver - lääne muusikakul­ kõrval tantsuvormide nimed, nagu vidala, mõjuvad nii kuulajale kui mängijale erili­ tuuri sümbol! Patrick Zeoli (charango- carnevalito, estilo pampeano, chacarera. selt lohutavalt ja ülendavalt. Just sel ees­ mängija ja kitarrist) ja Jose Hernan Cibils Instrumentaalversioonis kõlas teos pigem märgil on ka kitarrimuusika päevad ellu (pianist, helilooja ja ka maalikunstnik) süidina ladinaameerika tantsudest, sisal­ kutsutud - anda hilise sügise pimedatesse andsid meeleoluka ja rütmirohke tervik­ dades seejuures ka tugeva annuse dra­ päevadesse põlemist ja valgust. pildi argentiina, peruu, boliivia ja tšiili matismi. Astor Piazzolla tangosid mängi­ rahvamuusikast ning Astor Piazzolla ori­ takse kõikvõimalike koosseisudega ja ka

muusika 2/05 17 IMPRESSIOONID Võlurite ring LIIS JÜRGENS

Ansambel U: 5. detsembril Tallinna ripsmekarva. Franco Donatoni kompo­ Mikalai, kes siinkohal klaverist (ja selle Kirjanike Majas sitsioonitehnika kasutab tõesti vaid "rips­ sisemusest) mitmesuguseid tämbreid "väl­ mekarva", mida erinevate meetodite ja ja võlub". Ega flöötki alla jää. Nii või­ nsambel U: koondub musta lae reeglite järgi "kammitakse". Kõike erine­ deldakse kuni lõpuni mee ja unenägude all võluritena ringi, et valada ees­ vat ja vaheldusrikast, mida tolle ripsme- piiril. Ati kuulajate muusikalisse sulatus­ karvaga ette võetakse, on kuulda ka siin Nüüd, enne viimast lugu on eestlaul­ ahju juurde itaalia nüüdisaegset flöödi- kõlavas teoses "Ciglio II" ("Ripsmekarv ja jäetud üksi esitamaks Sciarrino teost ja kammermuusikat. Ringkäik muusika­ II"). "L'Orologio di Bergson" ("Bergsoni ga täidetud ajas algab tähelepanu juhti­ Goffredo Petrassi teoses "Souffle" kell"), mis mõeldud intermetsona vokaal- misega ajale endale: publikul palutakse ("Hingeõhk") vahetab flöödimängija kol­ teosesse "Cantare con silenzio". Teost kohal olla kell 15:50. Ringi sisseastumi- me erineva suurusega pilli, mis jätab ko­ läbib tugev "kõlksatus" lusikaga vastu seks-elamiseks valitud lood kõlavad fo­ hati teatraalse mulje. Järgmise instrumen­ klaasi külge ehk flöödi kõrge ülepuhu- nogrammilt. Alessandro Grego teoses di sisse astumisel tahaks kommenteerida: mise heli, mille ümber minimaalsete va­ "Persistenza della memoria, ovvero Non nõnda kõneles pikolo või nüüd saab sõna henditega (ka helinivoo poolest) saavu­ si puõ entrare nel delirio con Porologio" altflööt. Sellist ettekujutust soosib ilmselt tatud pinge kasvab ning lõpuks laheneb. ("Mälu pealekäivus ehk Ei või minna de­ erinev tämber ja uus energia, mille pilli- "Bergson võttis klaasi ja liigutas selles lu­ liiriumi kellaga") kostab peale hüperbass- vahetus kaasa toob. Sellegipoolest sisal­ sikat ning ütles auditooriumile: peame flöödi ja /zVe-elektroonika helide ka mit­ dab teos küllaldaselt jätkuvat, tervikuks ootama, kuni suhkur lahustub." mesugust kella tiksumist. Mõjuvad on siduvat materjali. Punkti paneb loole loo­ Kontserdi viimaseks ja vaielda­ proloogina mõeldud loo fonogrammilt mulikult flöödi puhumine õhu sahinaga. matult efektseimaks võlutrikiks ajata­ tulevad koputused uksele ning sünteesi­ Võlurid sisenevad Giacinto Scelsi ju hägustamisel on Donatoni "Arpege" tud "uksekääksu" heli, tekitades mulje, maailma: "Hyxos" on oma kõlade poo­ ("Arpedžo"), milles kõik ansambel U: et saali juba suletud ukse taga ootab veel lest improvisatsiooniline ja arhailine. mängijad (Tarmo Johannes, Meelis keegi, kes soovib võluritega ühineda. Altflööt virvendab paigutiste gongi-, tald­ Vind, Merje Hallik, Levi-Danel Mägila, "Mulle, kes ma püüan selliseid kat­ riku- ja lehmakella helide kohal, mis va­ Vambola Krigul ja Taavi Kerikmäe) koon­ kestatud kajasid, pole tagatud muud kui hetevahel rütmiliselt tiksudes püüavad davad oma väe esitamaks ühtainukest ja lõputult mõtiskleda väljakutse üle, mida ajatule flöödile aega meelde tuletada. suurt, ajas välja venitatud ja kontsentree­ loomine alati tekitab." Nõnda lausub lin­ Kontserdi teise poole algus sulan­ ritud virtuoosset arpedžot. dilt Salvatore Sciarrino oma teises sisse­ dub ümbritsevast vanalinnast kostvas­ Võlurid seovad arpedžo alguse ja lõ­ juhatavas mõtteavalduses "Psühhopump" se tornikella helinasse, mis musta lae all pu ühte ning kuulajad leiavad oma muu­ Vahur-Paul Põldma häälega. Sciarrino on toimuvaga hästi haakub. Siin pole ring sikalisest sulatusahjust tubli annuse itaalia helilooja, kellele on oma maailma loomi­ veel täitunud ning Bruno Maderna kaks­ nüüdisaegset flöödimuusikat, mida kuski­ ne tähtis nii muusikas kui ka sõnas. keelse pealkirjaga teost "Honeyreves" le vormi valada. Mängijatele endile soo­ Kontsert algabki Sciarrino teosega ("Мее-unenäod") mängivad kontser­ vin edaspidi veel rohkem julgust suhesta- "Lo spazio inverso" ("Pööratud ruum"), di initsiaator Tarmo Johannes ning Mati da iseennast esitatava muusikaga. milles on heliloojale omaselt üks minima­ listlik ühendav joon spetsiaalse tämbrili­ se motiivi näol, mille ümber kogu lugu keerleb. Siin kordub läbi kogu teose klar­ neti spetsiifilise kõlaga multifoon, mida ülejäänud instrumendid püüavad aeg-ajalt intensiivselt eksitada või ka täiendada. Klarneti kindlameelsuse tõttu, mis jätkab oma tämbrikombinatsiooni esilemanamist (võlumist!), on ka teised sunnitud tunnis­ tama, et nad viibivad tõepoolest pööra­ tud ruumis. Järgmises loos näib, et kaks võlurit, Tarmo Johannes flöödil ja Merje Hallik Võlurite poolring ehk viiulil, on asunud kammima ühte ja sama Ansambel U. FOTO PRIIT PAJUSAAR

18 muusika 2/05 MODULATSIOON Ooperimärkmeid kirjutamata ooperist Tõru Takemitsu "My Way of Life" esietendus Berliini Riigiooperis KRISTEL PAPPEL

äinud aasta sügisel võis Berliini "Water music" magnetofonilindile, Riigiooperi eelreklaamist lu­ "Munari by Munari" löökpillidele, L geda, et oktoobris esietendub Reekviem keelpillidele, samuti fil­ Tõru Takemitsu ooper. See tekitas üht­ mimuusikat). Esimese vaatuse üks aegu uudishimu ja hämmeldust: tea­ meeldejäävamaid episoode seostub tavasti pole Takemitsul (1930-1996), teosega "November Steps" biwa'le, jaapani 20. sajandi muusikaklassikul, shakuhachfle ja orkestrile. Lavaline ooperit. Lõpuks selgus, et tegemist on lahendus on ülimalt lihtne: kaks jaa­ muusika ja teatri projektiga (Musik- pani muusikut mängivad oma pil­ Theater-Projekt), milles kasutatakse le lava keskosas, loori või läbipaist­ Takemitsu helitöid. Ooperiks nimetati va seina taga, nende ja orkestri(augu) lavateost seetõttu, et Takemitsu olevat I vahele jääb tühi ruum nagu küsimus soovinud elu lõpul kirjutada midagi | silla võimalikkusest Ida ja Lääne va­ muusikateatrile, ja berliinlaste projekt ll hei. Lavastuses toonitatakse pildilist, on nüüd selle soovi kaudne täitmine. I visuaalset külge: lavaruumis tõuse- Projekti algatas Riigiooperi inten­ vad-laskuvad eri tasapinnad (lavaku­ Jaapani muusika väike hiiglane Tõru Takemitsu. jundus - Erich Wonder), lavaruum dant ja kunstiline juht Peter Mussbach, FOTO INTERNETIST kes on ühtlasi ka õhtu lavasta­ on jaotatud läbipaistvate vaheseinte­ ja. Mussbach püüdis lükkida valiku ga mitmeks osaks, kus eeslaval on te­ Takemitsu teostest ühe läbiva niidi kül­ gelased (Sopran - Mojca Erdmann, ge, nagu võis lugeda kavalehelt: "See kab kannatamatult nahistama, alguses ei Diseuse - Georgette Dee) ja igas järg­ on lugu naisest, ühest väga vanast naisest ole hõlbus lavastuse (Mussbachi kompo­ mises "ruumis" tegelase teisik. Nii te­ tema elu loojakul. Ta tajub lähenevat sur­ sitsiooni) rütmi sisse elada. Kuuldavasti kib omalaadne varjuteatri või peegliefekt ma, aga ta ei saa surra. Midagi hoiab teda on vaatajad mõnel etendusel reageerinud - nii nagu lapsepõlves peeglisse vaadates tagasi. Ta mõtleb oma elule - elule, mida naerupahvakutega ja etenduse kestel lah­ tundus, et sealt avaneb lõpmatu tee tei­ tal polnud antud elada." kujad uksi paugutanud. Minu külasta­ se maailma, peegli sisemusse. Hämar, ir­ Tagasipilk elule, meenutused, eneses­ tud õhtul seda siiski ei juhtunud, publik reaalsena mõjuv valgusmäng (Alexander se vaatamine, oma sisemise tõe otsimine koosnes peamiselt kirjust rahvusvahelisest Koppelmann) tugevdab seda muljet. - need on teemad, mida on sageli kasu­ tudengiseltskonnast ja jaapani perekonda­ Tegelaste napid liigutused ja hoiakud too­ tatud vormi andmiseks hajuma kippuva­ dest ning etenduse vältel võis tajuda, kui­ vad esile emotsiooni (raev, meeleheide le kompositsioonile. Mussbach kasutab das pärast esialgset võõrastust hakati la­ jms) või väljendavad aja kulgemist (liigu­ seda niiti Takemitsu vägagi erinevatesse vastusega järjest rohkem kaasa mõtlema. tused aegluubis). Lauldud sõna on vähe žanritesse kuuluvate helitööde reastami­ Mussbachi kompositsioon jaguneb ja seegi ei pärine esmajärjekorras mitte seks ja ka helilooja isiksuse vastuolude, tinglikult kaheks osaks (vaheaega ei ole). Takemitsult, vaid Jean Lenoir'lt: šansoon meeldimuste, otsingute avamiseks. Tõsi, Esimeses on põhirõhk Takemitsu elekt­ "Parlez-moi d'amour" Takemitsu sün­ ametlikult on see ju "lugu naisest", pi­ ron- ja instrumentaalmuusikal (näiteks niaastast 1930. Tegemist on Takemitsu gem aga Mussbachi mõtisklus kunsti ek- lemmikšansooniga, mis Mussbachi kom­ sisteerimisvormidest, loojaisiksusest Ida ja positsioonis saab peaaegu et juhtmotii­ Lääne vahel. Nii et õhtu autor Mussbach viks. on selles suhtes rohkemgi esiplaanil kui Ametlikult on "My Way Teise vaatuse keskpunktiks on kolm Takemitsu, sest tema serveerib meile oma Takemitsu teost: "Family Tree" kõne­ ettekujutusi ja hoiakuid, mida Takemitsu of Life" ju "lugu nai­ lejale ja orkestrile, "Stanza I" (tekst - muusika ja isiksus on äratanud. Ludwig Wittgenstein, "Tractatus logico- Mussbachi kompositsioon koosneb ses f \ tegelikkuses aga philosophicus"; saksa ja ingl k) ja lõ­ episoodidest (vastavalt Takemitsu teoste­ pigem lavastaja Mussbachi puks "My Way of Life" baritonile, sega­ le), mis suubuvad sujuvalt üksteisesse. Nii koorile ja orkestrile. Juba varasemategi muusikal kui ka lavategevusel näib olevat mõtisklus kunsti eksisteeri- Mussbachi lavastuste puhul on torga­ aega kulgeda, rahulikult kuulatada kõla, nud silma, et teda kui psühholoogiadok- kuulatada vaikust. Viimane pole teatrisaa­ misvormidest, loojaisiksu­ torit köidab alateadvus, ta on kumma­ lis küll võimalik, sest osa publikut hak- sest Ida ja Lääne vahel. liste unenäoliste stseenide meisterdaja.

muusika 2/05 19 Takemitsu õhtul üllatas ta publikut MODULATSIOON sellega, et tõi lavale askeldama män­ gukarud, näkilikud beibed jne, mis aga õnneks ei muutunud kramplikuks püüdeks lava elavdada. Mussbachi la­ Sümbolite energia vastuse üks suuremaid voorusi oligi see, et ta andis aega ja ruumi vaataja läti nüüdismuusikas fantaasiale, ei surunud peale üht va­ litsevat kujundit, vaid võimaldas va­ TAAVI KULL lida eri kujundite vahel, mida omaks võtta. Tõsi, kolme eespool nimeta­ Andris DzenTtise kammerooper "The hutamatu. tud teoseni oleks võinud jõuda kiire­ Books of Silence" Läti Rahvusteatris Suur osa teoses oli elektroonikal, mi­ mini, "Family Tree" hakkas kõlama, da helilooja kasutas kui akustilise maail­ kui publik oli juba mõttepingutustest f f f I

20 muusika 2/05 DzenTtise ooperis puudusid konkreetsed karakterid ja läbiv süžee, lavaline tegevus oli minimaalne, kuid koos muusika ja valgu­ sega siiski värvikas ja liikuv. vatud minul, tekkis juba pärast algusmi- nuteid äratundmine, et päris "õige", meie mõistes harjumuspärane ooper see pole. Sellega nõustub ka autor ise, kuid leiab - pärast väga mitme viimase kaheküm­ ne aasta jooksul maailmas loodud ooperi kuulamist -, et paigutas oma teose siiski õigesse žanrisse. DzenTtise arvates on tra­ ditsiooniliste, klassikaliselt romantiliste ooperite aeg läbi ning selline ooperitüüp saab eksisteerida veel vaid kui tolle ajas­ tu elav muuseum - tänaste probleemide ning praeguste psühholoogiliste situat­ sioonideta ooper on ajalugu. Keelpillikvarteti, müstilise udu ja kiiskava videoekraani harmooniline ansambel. Sellest ei saanud nii mõnigi ooperi- FOTOD FESTIVAL ARENA külastaja paraku aru. Tulnud kuulama aariaid ning vaatama uhkeid kostüüme, Andris DzenTtis on läti üks edukamaid ja silmapaistvamaid noori heliloojaid. pidi ta pettuma, mitu kuulajat otsustas Sündinud 1978. aastal Riias ning õppinud kompositsiooni Läti ja Leedu muusi­ saalist hoopiski lahkuda. kaakadeemias, on ta end täiendanud ka Peteris Vasksi, Kurt Schwertsiki, Magnus Läti muusikapubliku praegust suhtu­ Lindbergi jpt juures. mist nüüdismuusikasse ja selle loojatesse Tema teosed on kõlanud mitmel pool Euroopas, sealhulgas ka rahvusvahe­ peab DzenTtis leigeks, seda tõestab ka uue listel muusikafestivalidel nagu "Varssavi sügis" ja "Maerzmusik" (Berliinis) ning muusika festivalide traditsiooni puudumi­ Leedu nüüdismuusika festivalidel "Gaida" ja "E-musica". Loomingus on esindatud ne, mis näiteks Eestis ja Leedus juba am­ kammer- ja koorimuusika, lava- ja orkestrimuusika, elektroonilised ja multimeedia- mu on olemas. Kuid helilooja on veendu­ teosed. nud, et olukord paraneb peagi ka Lätis. DzenTtis tegutseb ka muusikakriitiku ja toimetajana ajakirjas Müzikas Saule nin^ muusikaelu korraldajana, organiseerides Baltimaade noorte heliloojate heliloomin- gukursusi.

muusika 2/05 21 RUBATO Vähe ütlev Edgar Varese 22. detsember 1883 Pariis - 6. november 1965 New York MAILIS PÕLD

lu esimese kümnendi veedab ta kohtumispaigas. Vanadeks sõpradeks on massiivsete romaani pühakodade Picasso ja Cocteau, uuteks Jolivet ja Villa- Evahel - prantslannast ema sünniko­ Lobos. Värskendatud ja vast sõlmitud dus Burgundias. Kuna itaallasest isa pla­ kontaktid eeldaksid justkui viljaka loome- neerib talle inseneritulevikku, siis tuleb elu jätku... Ent aastanumber 1934 tähis­ süveneda matemaatikasse. Kümnendast tab pika kriisi algust, mis kestab viieküm­ kahekümnenda eluaastani on Varese'i ko­ nendateni välja. Sügav rahulolematus, dulinnaks Torino, kus ta esmakordselt võimetus vormistada avastatut ja aisti­ hakkab nooditarkust taga nõudma. Kui ta tut hakkab eeskätt kajastuma ta eluviisis: saab kakskümmend täis, jookseb tema ja Varese on alailma liikvel ühest lääne- või isa vahelt läbi suur must kass. Noormees keskosariigist teise, ta püüab lakkamatult sõidab Pariisi, jätkates muusikaõpin­ tegutseda, justkui jääks elu tema osalu­ guid d'Indy, Rousseli, Widori juhendami­ seta toppama, ta üritab koduneda Santa sel. Pariisis allkirjastab Varese oma esime­ Fes, San Franciscos, Los Angeleses... Ta sed teosed. Aastal 1907 asub ta jälle tee­ proovib õnne filmimuusikaga - edutult. le, seekord Berliini. Pariisis oli ta silma Varese'i suhe elektroonikaga jäi siiski Aastal 1941 jääb ta lõpuks pidama New hakanud Debussyle ja Satie'le, Berliinis umbusaldussuhteks. Yorki ning ta kodu keldrikorrusele hak­ sõbruneb Busoni ja Straussiga ning päl­ kavad kuhjuma löökpillid. Varese'i kireks vib Mahleri tähelepanu (Varese'i puhul kujuneb nn müra emantsipeerimine, ar­ kehtib: suur tunneb suurt); Berliini päe­ mastatuimaks meelelahutuseks tänava- vil kerkib ta huvi tulipunkti Schönbergi masina-tehase-käitise-tööstusheli lindis­ "Kuu-Pierrot". tamine, sellega manipuleerimine. Varese Umbes kolmekümneselt näib olevat pühendub akustiliste fenomenide, heli- õige aeg arveid klaarida. Ta otsustab va­ anomaaliate, tämbriilmingute, heli muun­ baneda minevikust ja hävitab senikirju- damise uurimisele. Samas kirjutab ta tatu. See pole too edvistav, Vergiliuse ae­ vaid "Density 21.5" sooloflöödile, kõhe­ gadest tuntud silmakirjatsemine, kus au­ tu "Etude pour Espace" koorile, kahe­ tor kannab enne originaali tuhastamist le klaverile ja löökpillile ning "Dance for hoolt, et koopiad oleksid kindlates kä­ Burgess", mida ei peaks üldse mainima. tes, ei, see on enesekriitiline puhastus­ Pole siis ime, et biograafid lisavad perioo­ töö, kategooriline eemaletõukamine, mil­ di kokkuvõtteks: "Varese haudus vabasur­ leta ei saa jätkata. Erandiks on sümfoo­ ma minemise mõtteid." niline poeem "Bourgogne", mille parti­ Elu lõpulõigus leiab Varese aga loo- tuurist ta ütleb lahti 1961. aastal, ning Das Werk. FOTOD INTERNETIST mesoone: "Deserts", "La procession Verlaine'i tekstile kirjutatud "Un grand de Verges", "Poeme electronique", sommeil noir" häälele ja klaverile, mis "Nocturnal". Varese'i puhul ei tä­ säilib pimeda juhuse tõttu. Sõja puhkedes henda loomine barokset tulva ja katkeb dirigent Varese'i Euroopa-turnee. rinud; ta asutab tsunfti International hulgiproduktsiooni. Loomingut pole tal Mõne aja möödudes külmutab ta hoopis­ Composers Guild (1921) ning loob rohkem kui tosinkond säilinud teost, mil­ tükkis suhted vana maailmaga ning seab Chävezi ja Cowelliga ühenduse Pan- lest igaüks nagu ise planeedi mikrokos­ end 1915-1916 püsivalt sisse Ameerika American Association of Composers mos. Elukuu kahaneva sirbi paistel hak­ Ühendriikides. (1926). Taas hakkab ta kirjutama, valmi­ kab tasahilju kasvama ametlik tunnustus: Uus eluetapp on alanud. Kes ta on? vad "Ameriques", "Offrandes" soprani­ ta kutsutakse õpetama Darmstadti suve­ Helilooja. Teadur. Leiutaja. Initsiaator. le ja kammerorkestrile, "Hyperprism", kursustele; drastilisi reaktsioone tekita­ Dirigent. Õppejõud. Ameteid, mille abil "Octandre", "Integrales", "Arcana", nud esiettekandeist hoolimata kõlavad oma mina otsida ja tasakaalustuda, on "Ionisation". ta teosed järjest sagedamini kontserdi­ hulganisti. Ta seisab dirigendina New Ent kunagine hüvastijätt Euroopaga saalis ning jõuavad ka plaatidele; 1958. Symphony Orchestra (1919) ees, tut­ polnud sündinud sildade põletamise tä­ aasta Brüsseli maailmanäituse ajaks val­ vustades ja propageerides autoreid, ke­ he all: aastad 1928-1933 veedab Varese mib tal Le Corbusier' ja Xenakise kavan­ da Ameerika jaoks pole seni eksistee- Prantsusmaal, vanade sõprade ideaalses datud Philipsi paviljoni jaoks tellimus-

22 muusika 2/05 töö "Poeme electronique", mida edas­ tavad 420 valjuhääldit; 1962 pälvib ta Brandeis University, avangardse füüsi- kauuringute keskuse kunstide preemia, 1963 Kussevitzky preemia. Minek tuleb siis, kui Henri Michaux' poeemi "Dans la nuit" (või ka lihtsalt "Öö") helikuju on alles pooliku palgega. "Uus muusika" näikse eeldavat väl­ timatut mõttesidet "vanaga": ajal, mil Schönberg võitles dissonantsi sõltumatu­ se eest, saavutas ta rabavaid kõlatulemu- si, mis eeskätt kujutavad siiski konfliktset traditsioonile vastandumist, seega sidet traditsiooniga selle eitamise, sellest lahti­ ütlemise kaudu; ning dodekafoonilise pe­ rioodi plahvatused kutsus Schönberg esi­ le sajandeid kujunenud vormide sängis. Romantilis-ekspressionistlik keeleuuenda- ja Bartõk, "harmooniline dodekafoonik" Berg, neoklassitsistliku perioodi eel­ ne Stravinski, mineviku-oleviku lades­ tusi uuriv Ives, "moodne vanamuusik" Hindemith, elitaarne Manuel de Falla..., Raveli- ja Villa-Lobose-sugustest tõsi- dialektikutest rääkimata - ükski ei läh­ tunud nullist. Ükski ei lähtunud asusta­ mata paigast, kus idandada uusi helitai- mi, mis kasvaksid instinktiivse, alati ise­ suguse arengu- ja vormiloogika sunnil, või füüsika- ja keemiaseaduste, moleku- listruktuuride, valguskiirguse analoogial. Edgard Varese'i igatsuseks polnud uuen­ damine, teisendamine, ümberkujundami­ ne või -modelleerimine, tema ihkas ha­ rida varasemast helist puutumata pinda. Giacomo Manzoni arvates seletab see ka otsust hävitada varane looming, kus konflikt minevikuga oli ilmselt silma­ torkav. Varese oli esimesi, kellel helid ei mahtunud enam nootidesse ära. Juba sa­ jandi algul unistas ta sõnakuulelikust inst­ rumendist, töövahendist, millest saaks helilooja kuulekas käsutäitja, ent ühtlasi mõttepartner - unistas arvutist. Ent kui Varese'i puhul algab kõik tühjalt kohalt, siis kuidas suhtuda siin-seal äratuntavaisse stravinskilikesse ja ives'ilikesse vihjetesse? Nagu sügavalt sisemaalt, mägedest leitud rannakarpi, nagu putukasse merevaigus. UVERTÜÜR Sloveeni vaimu hoidja Ljoba Jence

2004 - Euroopa Liiduga liitumise aas­ sid ja probleeme. Nõnda mõeldes haa­ ja ja suhtleja. Samas on ta uudishimulik ta. Pärimusmuusikutele tähendas see pal­ ras ta lõpuks diktofoni ja asus jäädvusta­ ja valmis vastu võtma väljakutseid. Et elu ju reisimist ja esinemist - mitte ainult po­ ma pärimuskandjate laule ja jutte - vii­ oleks huvitav. liitiliste ürituste taustal, vaid ka osalemist se ja murdeid. Ljoba arhiivis on meeletult Möödunud aasta novembris tähistas muusikafestivalidel ja teistel kultuuriüri­ palju fotosid eriskummalistest vanaini- Ljoba seda, et on esinenud laval juba viis­ tustel. Erinevate maade rahvamuusikute mestest, kohtadest ja kodudest. Järgmine teist aastat, ning kutsus kaasmuusikuid kohtumistest võivad mõnikord tõesti tek­ probleem Ljoba jaoks oli seotud tema ko- Sloveeniasse, et koos esineda. Esialgsete kida uued koosseisud ja edasiviivad aru­ duarhiiviga. Mida selle materjaliga teha? plaanide järgi oleks Ljoba üks hea sõber telud. Minu jaoks oli eelmisel aastal üks Kuidas seda kõike edasi anda? Ja mida ta ja helilooja Hispaaniast pidanud seadma suurimaid inspiratsiooniallikaid kokku­ sealt tegelikult leidis? tema laulud sümfooniaorkestrile ja n-ö saamine sloveenlanna Ljoba Jencega. Ljoba ise rõhutab, et suurim leid nen­ pärimusmuusikutest solistidele. Projekt Kohtusime Ljobaga eelmise aas­ delt uurimisretkedelt oli n-ö vaimne seisnes sloveeni muusika vaatamises läbi ta varasuvel Põhja-Iirimaa väikelinnas hoiak. Ta jõudis varakult äratundmisele, teiste Euroopa pärimusmuusikakultuuride Armagh'is, kus toimus muusikafestival, et seda, mida ta oli hakanud aimama, on prisma. Selle projektiga võeti Ljoba juu­ mille eesmärk oli illustreerida eelkõige kirjalikult äärmiselt raske seletada. Täna belikontsert vastu Sloveenia ühele suu­ Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi rahuprot­ on ta mures tehnika pärast. Kas tema di­ rimale klassikalise muusika festivalile. sessi, aga ka Euroopa Liidu laienemist. gitaalne arhiiv peab vastu veel kümme Kolm nädalat enne kontserti sai kahjuks Ljoba saabus sinna teistest muusikutest aastat või mitte? Enda tegemistest rääki­ selgeks, et hispaania helilooja ei jõua kui­ veidi hiljem. Esimene kontsert oli juba des ütles ta mulle veendunult, et meil ei dagimoodi teosega valmis. Tema töö pol­ seljataga ja istusime ühe seltskonnaga ho­ ole praegu aega tegelda raamatute kirju­ nud asjatundjate arvates küllalt küps. telli pubis, kui Ljoba tuli. Ta pani oma tamise või analüüsimisega - me peame Ljoba oli valmis ideele käega lööma, kohvri maha, võttis mantli seljast ja hak­ olema laval. Ainult lauldes ja mängides kuid tema mõtted läksid kutsutud muu­ kas meile laulma sloveeni rahvalikke ko­ jääb vaim elama. Ljoba on praegu veidi sikutele ja ta sai aru, et saab ise hakka­ raale. Vastasin omakorda rannarootsi ko­ üle neljakümne ja kavatseb esineda veel ma. Ei ole vaja sümfooniaorkestrit - kui raalidega ja nii me justkui põimisime oma kümme aastat. Kui tema digitaalne arhiiv ta vaid saaks olla paar päeva koos muu­ traditsioone uuteks mustriteks. jääb alles, hakkab ta raamatuid kirjutama, sikutega, nii sünnivad laulude seaded Ljoba ei paista silma mitte üksnes kui on lavalt juba lahkunud. spontaanselt, mis teatud moel sobib nii omapärase lähenemisega pärimusmuusi­ Ljobale kui ka tema muusikale paremini. kale, vaid temas on peidus ka kummaline Juubelikontsert elurõõm. See rõõm ja tema tugevalt isiku­ Paari lausega on peaaegu võimatu an­ Mõeldud-tehtud! pärane laulmine äratas minus huvi ja teel da ülevaadet Ljoba loomingulisest tege­ Teine kiri Ljobalt jõudis minuni vaid pool Sloveeniasse, Ljobaga taaskohtumisele, ei vusest. Ühelt poolt tegeleb ta elava folk­ päeva hiljem ning paari nädala möödu­ teadnud ma veel, kas ma lähen lähemalt looriga, mida ta on ise leidnud Sloveenia des algasid proovid Ljoba pool. Kohale uurima tema muusikat või hoopis rõõm­ väikestest küladest, teisalt on ta hea ar- olid jõudnud Ljoba head sõbrad Ursel ja sat olemust. hiiviuurija ja sealjuures suuteline veel Karlheinz Buchwald Saksamaalt, kes on ka musitseerima erinevates olukorda­ praeguseks juba pensionärid. Nende suur Avastusretk pärimusmaastikul des - koos lastega, külapidudel, loodu­ huvi on nukuteater ja nad on päris viima­ Ljoba õppis ülikoolis turismindust ja ses/loodusega, teatris ja kirikus. Teise sel ajal veel kätte võtnud torupilli ja ra- Ljubljanast maale kolides oli tema esime­ nurga alt vaadates aimasin tema muusi­ taslüüra. Sloveenia mereäärsest regioonist ne missioon sloveeni kultuuri populari­ kat toetavaid allikaid. Need on katoliku liitusid Marino Kranjac, torupilli- ja viiu­ seerimine. Maal ja külades ringi tuisa­ kirik, rahvausund, ajalugu ja ka reaalai­ limängija, ning Zvezdan Reja, kes mängib tes veendus ta, et Sloveenia külakultuur, ned, nagu bioloogia ja geoloogia. Ta just­ sloveeni kahekeelset tšellot. Ljoba puhul või õigemini elu külades, on niivõrd nõr­ kui hoiab oma maad kui territooriumi, on vahest just see joon hästi silmapais­ genenud, et ei ole midagi turistidelegi kaitseb ja tunnetab seda. Perenaiselikult. tev, et ta julgeb usaldada ka n-ö mittepro­ näidata. Siit tekkis tal moraalne dilem­ Vastutustundlikult. Võiks öelda, et ta ko­ fessionaalseid muusikuid. Ta oskab hin­ ma. Tahtes head, st püüdes külakultuu- halikud ja universaalsed tasandid põimu­ nata nii prooviperioodi tulemust kui ka ri elustada selle populariseerimise ja tu­ vad üheks tervikuks. Artistina on tal veel naudib musitseerimisprotsessi. Ta väidab, rismi kaudu, tooks ta kaasa uusi mure­ see suur pluss, et ta on hea inimesetund­ et pole kunagi bändi teinud. Tudengina

24 muusika 2/05 esines ta kitarri ja lauludega, kui oli va­ ja ja võimalik. Hiljem on ta tuntuks saa­ nud kui jutuvestja ja laulik. Äkki see se­ letab ka tema juhtimisstiili, sest ta võ­ tab oma kaasmuusikuid kui hulka soliste, mitte bändi.

Muusikaline eripära Mis on muusikaline stiil ja mis on män­ gumaneer? Mis on isiklik ja mis on koha­ lik? Teoreetiliselt saaks vastata küll, aga praktikas kaotab selline probleemipüsti- tus igasuguse tähtsuse. Ljoba seletas mei­ le, kuidas lauldakse Sloveenias, ja võrdles oma laulumaneeri sellega, kuidas lauldak­ se Itaalias, Austrias, Horvaatias, Bosnias kui ka minu maneeriga. Samas ei ole ta sugugi kindel selles, et ta on õigel teel. Ta kuulab vanu pärimusekandjaid ja avas­ tab, et ta ise laulab teisiti. Et meie aja vaim tuleb sisse ja et muusika ei ole enam üks ja sama. Ljoba tahaks ise teada saada, kust on varasema aja otsekohene ja tugev hääl pärit ja kuhu see on kadunud. Kas nende muutuste taga on koorid ja muu­ sikakoolid või mitte? Kas meile meel­ dib selline laulumaneer, mis oli vanasti, või peaksime andma oma laulmisele uued funktsioonid? Laulma teistsugustes olu­ kordades kui tavaliselt? Üritama lauldes välja kutsuda madusid ja lohutada haiget saanud linde? Koik muutub, sest nii see peabki olema, samas võime ka tänapäeval otsida, leida ja luua lõngaotsi, mis aitavad meid siduda ühelt poolt ennast teistega ja teisalt olevikku minevikuga. Mõeldes tagasi proovidele, meenuvad eelkõige need harvad hetked, mil me tõe­ poolest mängisime koos. Sloveeni lugu sloveeni looks, lõppude lõpuks julgusta­ sid kõige rohkem viiuldaja Marino noo­ gutused ("hästi, mängi veel!") ning Ljoba pilgud ja naeratused ("vaata, hakkadki pihta saama!"). Mõtisklesime veel selle üle, kuidas oleks olnud kokku saada or­ kestriproovides, teistes raamides. Oleks olnud huvitav neid kahte protsessi võr­ relda.

Aga kus on orkester? Kuigi Ljoba juubeliprojekt oli kardinaal­ Ljoba kohaliku telemaja uksel. selt muutunud, ei olnud see kõigile festi­ FOTO ERAKOGUST vali korraldajatele teada. Festivali kunsti­ line juht pidavat olema hästi range. Ljoba tor oma assistendiga esimeses reas ja kü­ ha. See ei oleks olnud võimalik ilma jul­ pidas nõu tema assistendiga, kes ütles: sis sosistades: "Kas see lava ei ole süm­ gete inimesteta. Tuleval aastal sooviksin "Tehke edasi. Tulge kohale ja mängige. fooniaorkestri jaoks liiga väike?" Lava oli kohata rohkem sellist pealehakkamist ja Kui tekivad probleemid, tegelen direkto­ muidugi orkestri jaoks liiga väike ja Ljoba julgust. Loodan, et see ei ole vaid slovee­ riga pärast ise." viimase hetke lahendus üllatas nii mõn­ ni eripära. Kontserdi alguses istus festivali direk- dagi külastajat. Mis ei olnud sugugi pa­

25 JUBILATE Heli Susi hindab sõna sügavamat jõudu HEILI VAU S-TA M M

iljuti 75-aastaseks saanud Heli sikas on nii lai, et see, mis vajaks hääl- Susi elutööks on keele õpetamise dusõpetust, kõlab eesti kontserdisaali­ Hkõrval kujunenud lauldava saksa des kokku vaat et igal õhtul. keele häälduse iseärasused ja eripära ning Sellele vaatamata tunnen viimasel ajal, et selle kohandamine eestlastele, lähtudes sisust ja kvaliteedist tähtsamaks tõuseb eestlase harjumuspärasest keelekasutusest. raha. Muusikaakadeemias vähendatakse Hääldusõpetus muudab lauldava kva­ tundide arvu - üldine tendents on võima­ liteeti nii palju, et puisest fraasist saab likult vähe raha kulutada. voolav ning stiilne esitus. Ei muutu ainult Heli Susi erialaks on saksa keel. 1980ndate lõpul ja 1990ndatel sai hääldus kui selline, vaid just laulu muusi­ FOTO ERAKOGUST töötatud põhjalikult peaaegu kõikide kaline tõlgendus. kooridega. Jüri Rent kutsus mind TPI olen Saksamaal isegi saksa koore korri­ Teema on nii lai, et saame puudutada meeskoori juurde Schuberti kava ette val­ vaid mõningaid aspekte. geerinud. mistama. Ja need "tipikad" võitsid mäng­ leva kergusega Viini Schuberti-konkursil Üllatav ja oluline on see, et mitte saksla­ Sellise töö jaoks peab olema nii keele­ esikoha. See oli esimene suur võit. Teine ne ise ei ole kõige õigem hääldust õpe­ teadlane kui ka muusik. Kuidas need an­ fanaatik oli Hirvo Surva - Revalia pois­ tama, vaid just eestlane. ded on teis nii võrdselt kujunenud? tekoor võitis Viinis teise koha, eriti tõste­ Absoluutselt. Eesti keele baas on niivõrd Eks minul istub juba lapsepõlvest saa­ ti esile hääldust ja diktsiooni selgust. Või erinev. Saksa keel rajaneb konsonanti­ dik sees sõna maagia, sõna sügavam tä­ mitme aasta eest Schuberti kava RAMiga del, eesti keel vokaalidel. Tuleb leida kee­ hendus, ja paralleelselt sellega muusika. (jälle Hirvo), mille üks vana saksa daam, le hääldusalus, mis loob õige diktsiooni. Kui ma veel ei rääkinudki, kuulasin tun­ suur muusikagurmaan, tunnistas oma elu Siin on tuhat pisikest nõksu, eriti rasked dide kaupa isa klaverimängu. Mu tsi- parimaks Schuberti kontserdiks. Neil het­ on mõned häälikukombinatsioonid, üle­ viiladvokaadist isa oli hingelt muusik. kil tunned, et on võimalik panna meie pi­ minekud. Seda saab ainult oma keele baa­ Tsiviilprotsessid on sageli täis kiusu, ah­ sut puised ugri mehed tunnetama fraasi sil õpetada. nust ja stressi. Paljud laevad oma pinged nõtket rütmi. Sest regilaulud oma tiheda­ maha pere peale, tema aga tuli koju ja te silbirõhkudega istuvad meie geenides Olete Muusikaakadeemias seda kursust mängis tund-kaks klaverit. Teisalt hakka­ sügavalt sees. Musikaalne inimene loeb lauljatele õpetanud, ja siiani olete selle sin väga noorelt lugema luuletusi. Mind juba noodist õige fraseerimisrütmi väl­ väga vajaliku ala peäl üksinda. pandi juba koolis luuletusi ja muinasjut­ ja, klassikutel ju sõna ja meloodia loogika Oleksin kindlasti tahtnud, et ka koori­ te ette lugema, kui teised käsitööd tegid. kattuvad. Hilisemas muusikas on teisiti. juhid teeksid selle häälduskursuse läbi. Hiljem märkasin, et ümisen luuletusi - Mui olid oma konsultatsioonitunnid, kus Lauljate hääldust ei saa õpetada inimene, mulle oli algusest peale selge, et just sõna sai tulla oma lauludega ja neid viimistle­ kes ei tunneta sügavalt muusikat. Ja mi­ kannab laulu viisi. Saksa ajal laulsin meel­ da nii palju kui vaja. Kursus annab ainult na suudan seda vaid seetõttu, et olen nii sasti saksa šlaagreid. Kõige selle tõttu si­ skeleti. palju olnud muusika sees, kuulanud sa­ dusin end kuidagi ka saksa lauluga. du linte, ka ise koorides laulnud. Hiljuti Peäle rõhutute silpide vokaali redutsee­ sain kinnitust oma seisukohtadele, kui Olete eesti lauljate hääldust kujundanud rimise on vist kõige olulisemad k, p, t-d? tõlkisin Pille Lillele juhtiva ZzWipianisti aastakümneid, millest see sai alguse? No see on mört, mis kõike muud koos Hartmuth Hölli vestlust muusikast. 1968. aastal pidin tõlgina sõitma koos hoiab. K, p, t ja g, b, d - ühed täiesti he­ Samad põhimõtted: et laul on loodud sõ­ Tallinna Kammerkooriga Ida-Saksamaale. litud, teised peavad laulma. Ja olenevalt na peale, et see on laulja ja pianisti, sõna Proovi kuulates avastasin, kui inetu on žanrist varieerub ka konsonant ja selle ja muusika vaheline intiimne tervik, kus eesti hääldusega saksa keeles laulmi­ kaal. On neli suurt rühma: lüüriline laul, luuakse koos. ne - kuidagi erakordselt lame ja labane. ballaad, ooper ja oratoorium ning mee- Ma ütlesin, et teeme natuke trenni, et ei leolumuusika. Viimases olen näiteks too­ Kelle keelekunsti te lauljatest kõige nau­ oleks nii piinlik. Tekstis oli selline lause nud "Kriminaltango", kus helisevad kon­ ditavamaks peate? "Diese böse ehebrecherische Welt" ("see sonandid on mitmekordseks venitatud. Peter Schreier, Jessye Norman, uus avas­ kuri abielurikkuja maailm"). Nemad laul­ Zarah Leander laulis "ein wunnnder". tus on inglane Ian Bostridge, kes kõi­ sid "tüse pööse" - harjutasime ja asi sai Ja kui õpilane on saksa keele lähtepunk­ ge täiuslikumalt sõna just luule mõttes ja korda. Aga Kuno Areng hakkaski mind ti, konsonandile rajanemise ja sõna rütmi muusika ühtsuses välja laulab. Ja muidugi kutsuma "tüse pööse" ("see kuri"). Sellest ära tabanud, oskab ta ka heliülesvõtte jär­ Fischer-Dieskau. ajast sain ma aimu, et on võimalik hääl­ gi ise oma hääldust korrigeerida. dus talutavaks teha. Kohe hakkas mind Oluline on see, et me ei räägi mingist huvitama tehnika, mille abil eestlane nišikultuurist. Saksa keele kasutus muu­ Kui palju on neid üliõpilasi, kes tõesti võiks saksa häälduse kätte saada. Hiljem püüavad?

26 Umbes kolmandik. Kahjuks on küllalt STUDIUM palju sellist "jalg üle põlve" suhtumist, et mida sa õige mulle õpetada püüad, mul on ju nii ilus hääl. Goethe sõnad on, et inimene hakkab manduma hetkest, kui ta Mis tähendus on enam täiuslikkust ei taotle. Ja eesti muu­ sikas on minu meelest kõige hukuta­ vam suhtumine "käib küll". Kui laulja lä­ meeskoorilaulul heb lavale ja julgeb publikule võõrkee­ les laulda ning saalis istuvad ka sakslased ja prantslased, kes naeravad, siis on see muusikaelus? mandumine, see pole kultuurrahva vääri­ line. "Nõidküti" saksa keel on selline, et Rahvusvaheline konverents "Meeskoorilaul ja minu õpilased on öelnud: "Õpetaja, ärge tulge seda kuulama, kui te ei taha infarkti saada, see on nii kole; prantslased naera­ TRIIN VALLASTE vad meie "Carmenis"." 19.-20. novembrini 2004 toimus kontserdil kõlas läbilõige koori erine­ Kuidas laulupedagoogid sellesse suh­ Tallinnas Eesti Muusikaakadeemias rah­ vate perioodide tähenduslikest teostest. tuvad? vusvaheline konverents "Meeskoorilaul Visuaalselt illustreerisid õhtut fragmen­ Erinevalt. Enamasti ollakse rahul. Vahel ja 20. sajandi muusikaelu". Ettevõtmine did filmiarhiivist koos sõnalise osaga. nad ei saa ka ise aru, miks mõni laul ei oli pühendatud Eesti Rahvusmeeskoori Konverentsi ametlikust osast rääki­ tule õpilasel välja, ja kui siis õpilane on ehk RAMi pidupäevale - kuueküm­ des oli uurijate peamiseks püüdluseks minu juures paar tundi ära käinud, imes­ ne aasta möödumisele koori asutami­ meeskoorilaulu tähenduse kindlaks­ tavad, et mis te ometi temaga tegite, et sest. Külalisi oli saabunud Saksamaalt ja määramine ja paigutamine 20. sajan­ ta nüüd nii laulab. Õpilane saab lõpuks Rootsist: Folke Bohlin ja Ursula Geisler di muusikaelu konteksti. Kahtlemata ise ka aru, kuidas fraas hakkab voolama, Lundi ülikoolist, Friedhelm Brusniak on sellise määratluse näol tegemist põ­ kui tal sõna ja teksti tähendus on käes. Würzburgi ülikoolist, Helmke Jan neva ning üsna vähe uuritud aspektiga Seetõttu on vaja laulu õppimist alusta­ Keden Wuppertali ülikoolist, Martin meeskooriliikumise ajaloos. Eriti, kui da tekstist, see endale finessideni selgeks Loeser Hannoveri ülikoolist ja Helmut võrrelda selliste uurimuste hulka nen­ teha. Sisseharjutatud viga on sama ras­ Loos Leipzigi ülikoolist. Samuti tut­ dega, mis käsitlevad meeskooriliikumist ke parandada kui pilliõpingus omandatud vustasid oma uurimusi eesti muusika­ üle-eelmisel, 19. sajandil, kui tekkis vale käehoidu. teadlased Urve Lippus, Toomas Siitan institutsionaliseeritud ning organisee­ ja Saari Tamm. Konverentsi ajal oli ritud meeskoorilaul. Meeste kogune­ Kas materjal on kõik kirjas? Muusikaakadeemia fuajees võimalik mine kooridesse oli omakorda seotud Toormaterjal on koos, näitasin selle tutvuda näitusega RAMi ajaloost, mil­ lauluseltside loomisega 19. sajandi al­ Muusikaakadeemia ooperistuudio eelmi­ le oli koostanud Marje Metsis. Pilte gul, mille juurde kuulusid musikaal­ se aasta juhatajale härra Wiedenhoferile RAMi tegemistest erinevatel aastaküm­ setest linnakodanikest kokku pandud ette, ta oli vaimustuses. Ta ei teadvat vä­ netel näidati ettekannete vahel ka audi­ koorid. Esmajoones hoidis suurt osa lismaal kedagi, kes oleks viitsinud selli­ tooriumis. Ürituse idee autor ning läbi­ meestelauluseltse koos rõõm muusikast se töö ette võtta. Leidis, et kõik on õi­ viija oli Muusikaakadeemia muusikatea­ ja esinemistest, samuti vajadus selts­ ge, ja andis ka täiendavaid näpunäiteid. duse osakond. kondliku tegevuse ja ametialaste kon­ Harjutustiku kõrval on lint. Siis veel lau­ Raamina kogu ettevõtmisele kõlas taktide järele. Siiski mängisid seltsielus le (plaadid, tekstid) ja kaheksa lehekül­ muusika RAMi esituses. Nii tekkis si­ suurt rolli ka poliitilised vaated ning ge peamiselt eestlasele vajalikke prakti­ de juubilarist RAMi ja konverentsi tea­ eesmärgid. Pole üllatav, et tollases pat­ lisi momente. Viimati töötasin Pauluse duslike ettekannete vahel, üks täien­ riarhaalses ühiskonnas pääsesid koori­ osatäitjaga Mendelssohni oratooriumist das teist ja vastupidi. Nimelt esitles desse neid poliitilisi eesmärke teostama "Paulus" [projekt detsembris Paul Mägi Rahvusmeeskoor enne ettekannete al­ algselt vaid mehed. Loomulikult peab juhatusel]. See leedu laulja rääkis saksa gust 19. novembri keskpäeval EMA püüdma mõista naiste vabaduse piira­ keelt, häälikud olid paigas, aga tähendust kammersaalis uut plaaditriloogiat, sarja tust omas ajas - meeste käes oli kogu ta lauldud sõnadel polnud. Kaks tundi in­ "Nägemused Eestist I—III", millel koor poliitiline ning sotsiaalne võim. Isegi tensiivset tööd, ja asi paranes. Ta oli väga esitab Veljo Tormise teoseid erineva­ tänapäeval, kui naisküsimus on oma õnnelik ja väitis, et keegi pole temaga se­ test aegadest. Õigupoolest olid kaks esi­ nõudlikkuse tipul, on meeskooridel ni sellist sisulist tööd teinud. mest plaati valminud juba mõni aeg va­ muusikaelus oluline koht, kuigi mees­ rem, novembriks saadi "katuse alla" ka koorilaulule pakub arvestatavat konku­ Aga jüngrid, järgijad? kolmandaga. Ja kuigi meeskoori ennast rentsi laiaulatuslik sega- ja naiskoorilii- See töö nõuab entusiasmi ja tohutult plaadiesitlusel kohal ei olnud, sai neid kumine. Ikka veel tähendab meeskoo­ energiat, noored tahavad ju raha saada. kuulda järgmisel päeval Estonia kont­ rilaul midagi rohkemat kui vaid nelja­ Aga siin on põhitasuks laulu täiuslik esi­ serdisaalis. 20. novembril toimunud häälset vokaalmuusikat. tus. Ei tea, vahest ilmub keegi...

muusika 2/05 27 Veljo Tormis ja tema meeskoorilooming on RAMi märksõna maailma muusikaareenil. Fotol on helilooja koos abikaasa, teatriteadlase Lea Tormisega. FOTO MARKO MUMM/EESTI PÄEVALEHT On üsna loogiline, et siinsed muusi­ meeskodanikel. Sellest järelduvalt oleks nähtuste hulka kuulub kahtlemata ka lau­ kateadlased keskendusid oma ettekanne­ olnud mõeldamatu ka naiste lubamine lupidude traditsioon, mille uurimisel tu­ tes peamiselt RAMile. Pole ülearune lisa­ lauluharjutustele. Peab siiski tunnistama, levad omakorda mängu mitmesugused da, et RAM on teada olevalt ainus kut­ et võrreldes Euroopaga ei olnud Eesti poliitilised ning sotsiaalsed aspektid. Nii seline meeskoor maailmas. Kahtlemata linnaolustikus meeste ja naiste vahelised mõnegi külalise ettekanne oli üles ehita­ suudavad sellest kollektiivist kõige kon- võimusuhted juba 19. sajandil nii jäigalt tud just selliseid muusika ja võimu vahe­ tekstitundlikumalt rääkida vaid eestla­ fikseeritud - on alust arvata, et päris sa­ lisi varjatud seoseid silmas pidades. Nii sed ise. Ettekanded käsitlesid peamiselt jandi algupoolel asutati mõningaid sega­ näitas Helmut Loos oma ettekandes, kui­ meeskoori ajalugu ning erinevaid reper­ koore (1820ndatel lausa eestlastest kokku das Schuberti kui ühe armastatuima he­ tuaariga seotud aspekte. Nii näiteks ana­ pandud segakoor Tallinnas!). lilooja laulud muudeti Viini laulupidude lüüsis Urve Lippus 1960. aastatel toi­ Külalisettekanded varustasidki kuu­ kavas absoluutseks normiks, eesmärgiga munud muutusi eesti koorilaulus üldse, lajaid Euroopa, n-ö laiema taustaga, an­ kindlustada kõrgema võimu positsioone. tuues samas konkreetseid näiteid just tol­ des sellega mõtlemapaneva sissevaate nii Samalaadset laulupidude repertuaarikaa- leaegsest RAMist. Saari Tamm võrdles meeskoorilaulu tekkesse ning arengu­ nonit Hitleri-aegsel Saksamaal analüüsis RAMi kui professionaalse kollektiivi re­ suundadesse (seda eelkõige saksakeelsetes Helmke Jan Keden. Võimsa mulje jätsid pertuaari harrastusmeeskooride reper­ maades) kui ka meestelaulust mõjutatud Kedeni ettekannet illustreerinud ajaloo­ tuaariga 1980. aastatel. Veidi varasemast hilisematesse kultuurinähtustesse üldise­ lised ülesvõtted 1930. aastate teise poole ajast käsitles koorilaulu Eesti territooriu­ malt. Martin Loeser Hannoveri ülikoo­ laulupidudelt. mil Toomas Siitan, kes andis ülevaate nii list tõi näiteid saksa meeskoorilaulu mõ­ Huvilistel on juba üsna varsti võima­ koori- kui ka koguduselaulust Eesti erine­ judest Pariisi muusikaelule 19. sajandil. lik nimetatud ajalooliste muusikanäide- vates piirkondades 19. sajandi keskpaiku. Peamise allikana kasutas Loeser tolleaeg­ tega ise tutvuda. Nimelt salvestas Eesti Seejuures on huvitav märkida, et kihel­ set prantsuskeelset ajakirjandust. Kuigi Raadio kõik konverentsi ettekanded, mis konnakoolide ning kirikute juurde tekki­ selle põhjal on eriti viimasel kümnendil jäävad nii RAMi kui ka EMA arhiivi tä­ nud laulukooridesse kaasati enamasti nii rohkelt uurimusi läbi viidud, leidub ikka histama meeskoori kuuekümnendat aasta­ mehi kui naisi. Võrdluseks juba eespool veel uusi õpetlikke momente, kuidas alli­ päeva. Peale selle on kavas välja anda ar­ mainitud asjaolu, et tollal linnades popu­ kale läheneda ning kuidas saadud mater­ tiklikogumik ettekannetest, et nõnda kaa­ laarne lauluseltside liikumine võimaldas jali esitada. sata vajalikku diskussiooni laiemat tead­ koorilauluga tegelda üldjuhul vaid linna Meeskoorilauluga seotud kultuuri­ laste ringi.

28 muusika, 2/05 VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

Viljandi Kultuuriakadeemia kuulutab "MUUSIKATRIAAD '05" raames välja järjekordse AVALIKU KONKURSI

Hindamiskategooriad: • parim oma pilli valdaja • parim rahvamuusika seade • parim omalooming (eraldi instrumentaal-/vokaalpala) • eripreemiad

Nõuded osalejale: • õpilased ja üliõpilased alates 16. eluaastast • esitab 2 erineva karakteriga lugu/pala, millest üks on rahvamuusika seade • üks lugudest võiks soovitavalt olla soololugu • lugude kogupikkus kuni 8 minutit

Preemiafond 20 000 krooni (10 000 krooni eest kinkekaarte kauplusest "Muusik" ja 10 000 krooni sularaha), lisaks publiku- ja eripreemiaid. Preemiate suurused määrab konkursi bürii.

Konkurss toimub 10. märtsil kell 10:00 Viljandi Pauluse kirikus (naturaalse kõlaga pillid) ja kell 14:00 Viljandi Kultuuriakadeemias.

Osalemiseks saata hiljemalt 25. veebruariks 2005 demosalvestus koos kontaktandmete, lavaplaani ning võimalike erisoovidega Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonda märgusõnaga "Muusikatriaad" kas elektrooniliselt aadressile: [email protected] (muusika.mp3, tekst.rtf, .doc, .txt-formaadis) või posti teel (CD-R, helikassett, MiniDisc). Omaloominguliste laulude puhul lisada eraldi leht teksti ja teksti autori nimega. Lõppkontserdile pääsenud autoritega võetakse isiklikult ühendust.

KONKURSIST Muusikatriaad on Viljandi Kultuuriakadeemia pikima traditsiooniga iga-aastane muusikasündmus (alustati 1993. aastal levimuusika päevade nime all). Algideest pakkuda koolisisest konkureerimisvõimalust ning võidumängimist vaid oma maja muusikaõppuritele, on välja kasvanud suur avalik ettevõtmine, mis pakub mitmeid tunde põnevat kuulamist ja jälgimist.

Muusikatriaadi eesmärgiks on pakkuda noortele muusikutele konkursitingimustes eneseväljendamise ning proovilepanemise võimalusi.

Konkursi žürii koosneb oma ala nimekatest muusika/kultuuritegelastest, kel puudub tööalane side konkursil osalevate koolidega.

Info: Ülle Jantson, VKA projektikoordinaator

Posti 1,71004 Viljandi 435 5254/526 2517 [email protected] FESTUM Londoni jazzifestival haarab jazzielu globaalselt MADLI-LIIS PARTS

aheteistkümnes Londoni jazzifestival võib uhkustada Kenam kui kahe miljoni kuulaja­ ga, sest BBC Radio 3 vahendusel jõudsid tippjatsijate kontserdid möödunud aasta 12.-21. novembrini otse-eetris hinnangu­ liselt just nii paljudeni. Tõenäoliselt maa­ ilma suurima publikuarvuga festival on võitnud Euroopa jazzisündmuste hulgas eristaatuse, mis loob magnetina enda üm­ ber häid algatusi. Euroopa üks mõjukamaid jazzi- karusselle 2004. aastal polnud pel­ galt stiilikirev kontserdiprogramm, vaid erinevatele sihtrühmadele suunatud jazzipropaganda. Ega asjata loobunud maailma saksofonistide konkurss koos­ tööst legendaarse Montreux' hiigelfesti- valiga just Londoni kasuks. Konkursi al­ gataja Jeremy White hindab brittide tahet luua häid esinemisvõimalusi ning tagada rohke kuulajaskond ja toetus. Festivali raames toimus jazziaja- Sun Ra'st inspireeritud lasteprojekt "Space Is the Place" oli Londoni festivalil üks mär- kirjanduse programm "The Writer Stuff", kimisväärsemaid. mis on teada olevalt ainus omataoli­ FOTO MADLI-LIIS PARTS ne vähemalt Euroopa jazzifestivalide kavas. Programmi kauge sugulane di ligi sada kirevais kostüümides ja eba­ saksofonist David Murray festivali eel­ on ka "Jazzkaare" veebitoimetus, maise grimmiga erinevas vanuses last. viimasel õhtul, esinedes kreooliprojekti- mille sisu koostavad vabatahtlikud Kaasatud olid ka arengupuudega lapsed, ga, kus latiinorütmid ühinesid krehvtis- jazzifännid. Prominentsed ja tunnusta­ kes kolmetunnise musitseerimise vältel te saksofonisoolodega. Kahekümne kuue tud jazzikriitikud jagasid salanõkse, kui­ kõlistasid innukalt fantaasiarikkaid löök- aastane andekas briti saksofonist Soweto das muusikaajakirjanikuna läbi lüüa, kui­ pille, mis olid tehtud küll tühjadest pude­ Kinch aga kuulutas jazzipeo esimesel hi­ das kirjutada põnevaid artikleid ja in­ litest, küll looduslikest materjalidest. lisööl oma uue hittlooga "Jazz Planet" tervjueerida ujedaid muusikuid. Ajakirja Festivali korraldajad innustavad muu­ elu, mis areneks meie planeedil jazzi või­ Jazzwise ja festivali korraldaja Serious sikuid looma uusi teoseid ja esinema ta­ mu all. Eri põlvkondade esindajad võt­ Music Managementi kursusel osalesid vatutes koosseisudes, sest kuidas mui­ sid imelise lihtsusega kokku õhkkonna, inimesed, kes soovivad hakata tulevikus du erineks Londoni jazzinädal teistest mis valitses Thamesi kaldapealsel uhkel­ jazzmuusikast ajakirjadele-ajalehtedele nädalatest suurlinnas, kus tipptasemel davas Royal Festival Hallis koos kõrval kirjutama, kuid ei ole elukutselised aja­ jazzmuusikud on igapäevased külalised. oleva Queen Elizabeth Halli ja Purcell kirjanikud. Nii mõnegi artisti jaoks oli just tänavu­ Roomiga. Saja kahekümnest kontserdist ne festival võimalus külastada üle pal­ oli vähemalt pool tasuta. Märksõna "lapsed ja noored" jude aastate taas Londonit. Nimetagem Londoni festivali oluline märksõna on vaid üksikuid: trompetist Bill Dixon, he­ Kontserdipaigad "lapsed ja noored". Suur osa tegevusi on lilooja Anthony Braxton, trummar Sunny Jazzimelu algas igal päeval lõunast ta­ suunatud neile kui kõige paljulubavama­ Murray, helilooja Carla Bley. Neist koos­ suta kontsertidega kahel Pizza Express le tarbijatele - tulevastele pileti- ja plaadi- lustest sündis hetki, mida üsna kindlasti FreeStage'i nime kandval vabalaval ning ostjatele. Samaväärselt au sees olid noo­ mäletatakse jazziajalooski. kulmineerus õhtuste saalitundidega, kus red ka esinejatena. Sun Ra "Space Is the "Kui ma suren, ei taha ma minna tae­ peategelasteks tähed traditsioonilisest, Place" kavast inspireeritult andis kontser- vasse. Tahan minna jazzi," deklareeris avangardsest ja maailmamuusika võnge-

30 muusika 2/05 tega jazziilmast. Ei mingit akadeemilisust - kohvikutest haarati kaasa kohvi, õlut ja Saksofoni tulevikutäht võileibu ning nauditi süvenenult kõike, mis lavalt kõlas. Pärastlõunaseks kehakin­ nituseks oli parim koht Ray's Jazz Cafe tuleb Sitsiiliast Oxford Streeti lähedal, õdusalt kulunud 17.-19. novembrini toimus Londoni jazzifestivali raames kolmas "White plaadipood-kohvik, kus mängisid mini- Foundation", maailma saksofonistide konkurss, mille võitis viieteistkümneaastane koosseisudes ja jagasid autogramme festi­ Francesco Cafiso Itaaliast. vali põhilavadel esinejad. Pisaraläige silmas, võttis Sitsiiliast pärit noormees vastu peaauhinna, eritelli­ Festivali korraldajad peavad määra­ musel valmistatud Yamaha saksofoni. Võiduga kaasnevad olulisemad auhinnad vaks just vabalavade kontserte, sest need on kolm tuhat viissada USA dollarit, esinemine Ronnie Scott'si ja Pizza Expressi tasuta pärastlõunad kasvatavad uut pub­ jazziklubis Londonis, proovisalvestus Blue Note Recordsile ja kajastus ajakirjas likut ja avardavad stilistiliselt võimaliku Jazzwise. Tema kontserdi, mis toimus koos Andrew McCormacki saatetrioga, kan­ piletiostja silmaringi. Tugevaid detsibelle dis festivalilt üle BBC Radio 3. trotsisid vapralt nii imikud kui raugad. Queen Elizabeth Halli va- Vabapääsuga kontsertide muusikalises balaval toimunud konkursil ja tehnilises headuses pole põhjust kahel­ tuli esitada kolm pala. Cafiso da, sest kvaliteeti pidas piisavaks ka BBC, oli nendeks valinud Duke kelle vahendusel toimus Pizza Express Ellingtoni "Caravani", soolona FreeStage'idelt mitu otseülekannet. Richard Rogersi "My Funny Ligi kolmandik kavu oli spetsiaalselt Valentine" ja Kurt Weilli festivaliks koostatud. Tehnika võidukäi­ "Speak Low". ku kaunistas konservatiivsemategi esine­ Karismaatiline Cafiso on jate puhul visuaalefektide julge kasutami­ ajaloo noorim saksofonikon- ne. Erilised valgus- ja filmistsenaariumid kursi võitja, ent juba kogenud lisasid muusikale olulisi aktsente. Ka free saksofonist. Ta on mänginud jazz'i vanameistri Vjatšeslav Ganelini triol Vahemere Jazzorkestris, võit­ oli läbimõeldud valgustus. nud mitmeid jazziauhindu, esi­ nenud Wynton Marsalise ja Festivalil kirevad külalised Lincoln Jazz Orchestraga nel- Hämmastavalt kirka värvišõu ja šama- jakümnepäevasel Euroopa tur­ nistlik-müstilise muusikasulamiga köitis neel, samuti Umbria Jazzil ja wcfivirtuoos Dhafer Youssef. End muusi­ New Yorgis. kalise nomaadina iseloomustava tunees­ Võistluse ellukutsuja ja žü- lase kontsert koos norralastest lavapart- rii liikme Jeremy White'i sõ­ neritega kujunes festivali üheks tipphet­ nul on just Cafisol potent­ keks. Idamaist iidsust ja ultramoodsat siaali kasvada jazzitäheks. elektroonilist kaasaega sulatavad vokaa- "Francescol on silmapaistvalt li-wcfi-trompeti vestlused trompetist Arve hea mängutehnika. Samuti on Henrikseniga muutusid tänu ebamaiste- tal erakordne loomupärane os­ le helidele ja värvimängule sedavõrd lum­ kus suhelda nii bändi kui ka mavaks, et kadus nii aja- kui ruumitaju. publikuga. Ta võitis kuulaja­ Kuulaja sai taas kinnitust, et elav muusika te poolehoiu silmapilk. Tema kaalub üles igasuguse salvestuse. toon ja improvisaatori-käeki- Kaheksakümne ühe aastane saksofo- ri on väga köitev," põhjendab Viieteistkümneaastane sitsiillane Francesco Cafiso nist-flötist ja helilooja Sam Rivers manas White Cafiso valikut. on seni noorim maailma saksofonistide konkursi kolm tundi kestva kontserdi vältel esi­ Päev pärast võitu tunnistas võitja, ent jazziareenil juba veteran. le kirju pildi oma elutööst, mis kätkes nii FOTO MADLI-LIIS PARTS muretult heatujuline ja sümpaat free jazz'i abstraktseid kulgemisi triole selt siiras Cafiso, et oli oma või­ kui möödunud sajandi keskelt pärit big- dus kindel. Enda sõnul ei tun­ bändiseadeid. ne ta lavahirmu ja naudib iga Lummavalt avangardseisse klave- saksofoniga veedetud minutit. ri-trummi-saksofoni uitudesse kaasas Ehkki peatselt saab temast diplomeeritud flöödimängija, unistab ta vaid heaks sak Ganelini trio. Sama mõjuv oli ka ansam­ sofonistiks saamisest. "Saksofon on mu elu!" Auhindadest peab noormees olulisi­ bel Clearframe, kus juhtohje hoidsid le­ maks proovisalvestust Blue Note Recordsis. gendaarne briti saksofonist Lol Coxhill ja Tänavu laekus konkursile peaaegu viiskümmend avaldust kolmeteistkümnest vibrafonist Orphy Robinson. riigist. Võistlema pääses kümme alla kolmekümneaastast saksofonisti - Ungarist, Hoopis teist laadi ülimenuka kontser­ Prantsusmaalt, Rootsist, Austraaliast, USAst, Suurbritanniast ja Hollandist. di andis Britten Sinfonia. Reichi ja Pärdi Lisainfo www.whitefoundation.com >>

31 POP JA ROCK Eesti pop ja rock 2004: lühikroonika MARGUS KIIS

Jaanuar Müügile tuleb Gunnar Grapsi ja Magnetic Bändi LP "Rajalt maas", esimene uute salvestistega GG plaat üle viieteistkümne aasta. Plaat sisal­ dab enamasti varem kuulmata lugu­ sid (välja arvatud ühe Ornamendi pala Elektroonilise muusika rindel tegutsev Matthew Herbert ehmatas oma projektiga kon­ uusversioon) ning on tehtud mahlakas servatiivseid britte sedavõrd, et nii mõnigi otsustas keset kontserti lahkuda. FOTO KAUPO KIKKAS hard rock'i stiilis. Erilised on teravad tekstid, mis on Grapsi kohta hämmas­ teoste kõrval esitas orkester klubimuusika üheskoos samaaegselt õuna hammustami­ tavalt eneseiroonilised. ringkondades tuntud India päritolu DJ, sel. Lavastus oli läbi mõeldud alates het­ 2003. aastal Eurovisiooniga popu­ multiinstrumentalisti ja helilooja Nitin kest, mil publik kontserdimajja astus, ku­ laarseks saanud Vanilla Ninja töötab Sawhney kauge kodumaa igatsusest kan­ ni lahkumiseni. Saksamaal teeneka diskoprodutsendi tud roosamannalikult magus-meloodili- Atzmoni rahulolematus väljendub David Brandesi käe all, harjutab lava- si orkestriteoseid. Neist unistuslikku lap- juudi-balkani-araabiaseguses melanhoolse esinemist sisselülitamata kitarridega, sepõlve-Indiasse viiva pala "Classroom" ja jõulise alatooniga jazzis. Kui Herberti lindistab lugusid ja filmib videosid. 5. oli Londoni jazzifestival Sawhney'lt spet­ sotsiaalne tundlikkus väljendub vihjete jaanuaril tõuseb Brandesi kirjutatud siaalselt tellinud. ja alatoonide pitsikoelises esteetikas, siis singel "Tough Enough" Saksa singlita- Publik sukeldus elamusrikkasse öös­ Atzmon on otseütleja nii sõnades, tausta- belis 13. kohale. se õdusates jazziklubides Pizza Express, filmis kui ka muusikas. Ta mõnuleb mait­ Ronnie Scott's, Jazz Cafe ning alterna- se piire kompava robustsuse piiril. Musta Veebruar tiivimaiguline Spitz. Kontrabassimängija riietunud sünge jässakas mees on oma 7. veebruaril toimub Eurovisiooni Avishai Cohen, bossanoovaleedi Rosa väljaütlemistes punkarlikult paljastavalt Eesti eelvoor, kus seekord loeb rahva­ Passos, klaverivirtuoos Bobo Stenson irooniline ja otsekohene, pühendades lu­ hääletus, mille tulemusena võidab eel­ jpt tõid klubidesse hõrke muusikahetki. gusid näiteks ameerika rahva "vabastami­ vooru ansambel Neiokõsõ Pajusaare- Londoni jazzikriitikute hinnangul toimus sele" ja Arafati surmale. Bushi- ja Blairi- Pilvre-Aapo Ilvese looga "Tii". just Soho Pizza Expressis pealinna aasta naljad salvasid teravalt. Atzmoni muusika Tartu kunstigaleriis Y teeb näitu­ jazzisündmus - Jamie Cullum korraldas võlus virtuoossuse ja sisukusega. See oli se eksperimentaalse rocki kollektiiv oma kontserdil samal ajal kuulajana saa­ justkui veretu võitlus deemonitega, mis Luarvik Luarvik koosseisus Mihkel lis viibinud rivaali Peter Cincottiga spon­ toimus kord mustlaskülas, kord 1930nda- Kleis, Andres Lõo ja Kiwa. Näitust taanse jämmi, kus noormehed mahtusid te kabarees. jäi vääristama skandaalike, kuna osa suurepäraselt tillukesele lavale evergreens Põnevate muusikute avastamiseks Kiwa siiditrükke võeti pedofiiliakaht- laulma, jagades klaverit ja ühte mikrofo­ on Londoni jazzifestival hea koht. Seal luse tõttu maha. ni. on piisavalt aega, et süveneda ja nautida Festivali vürtsikas poliitiline provo- kontsertide järelmaitset. Piisavalt erutavat Märts katsioonidoos tuli Matthew Herberti ekstravagantsust ja turvalist mainstream''i, 5. märtsil jagatakse kinos Kosmos maailmaesiettekandest "Plat du jour" et leida midagi südamelähedast. Jääb müügiedu auhinda Kuldne Plaat, mil­ ja Iisraeli päritolu saksofonivirtuoo- vaid üle pöialt hoida Eesti jazzielu kor­ le väljaandja on Eesti Muusika- ja silt Gilad Atzmonilt koos Orient House raldajaile, kellel just praegu "rauad tules" Fonogrammitootjate Liit, ja 3. märtsil Ensemble'iga. Herbert protestib oma jäl­ nii mõnegi eespool mainitud muusiku­ Viru hotellis n-ö spetsialistide otsusta­ gi ja rafineeritud visuaal-elektroonilise ga, et neid juba lähikuudel Eestisse tuua. tud Eesti Muusika Auhinda, mille väl­ etendusega tarbimiskultuse, supermarke- Praeguseks on juba nii palju selgunud, et jaandja on Eesti Fonogrammitootjate tite pealetungi ja ebatervisliku toitumise, kevadisel "Jazzkaarel" esinevad Dhafer Ühing. sügavamale kiigates, rumalate seaduste Youssef ja Bobo Stensson. Kuldsed Plaadid: aasta raadiohitt loojate vastu. Et mees kasutab oma teos­ - Smilersi "Ainult unustamiseks"; an­ tes vaid reaalsetes olukordades tekkivaid sambel - Meie Mees; naisartist - Lea sämpleid, siis aitasid kaheksasada kuula­ Liitmaa; uustulnuk - Nexus; plaadi­ jat tal seekord luua heliefekti, mis tekib firma - Records 2000; meeste kate-

32 muusika 2/05 goorias võidab moldaavlasest paani- sa plaadimüügitabeli, Raadio 2 flöödimängija Gicu Rau. KP-väärili- poolt alates 1994. aastast koos­ se albumi "Ainult unustamiseks" on tatava Top 10 avaldamine. tootnud Smilers alias Hendrik Sal- Enim käsitletud popmuusik Saller. Eesti muusika edendajana hin­ Eesti meedias augustis-septemb- natakse Vanilla Ninja Saksamaale vii­ ris on omapärane Tartu muusik nud Renee Meristet; elutöö KP saab Erkki Hüva, kellel ilmub de­ Tõnis Mägi. büütalbum "Varjust rambini". Eesti Muusika Auhinnad: mees- artist - Chalice, kes ühtaegu ka uus­ September tulnuk ja alternatiivartist; naisartist 20. septembril sureb N Liidu - Hedvig Hanson; jazzartist - Raul 1950.-1960. aastate üks kuul­ Vaigla; ansambel - Dagö; etnoar- samaid eesti levimuusikuid, lüü­ tist - Maian Kärmas (!); aasta hitt riline tenor Kalmer Tennosaar. - Smilersi "Käime katuseid mööda"; Telekanalis TV3 tu­ elutööpreemia - Gunnar Graps. leb ekraanile "tõsielusari" Algavad aasta suurima noortebän- "Džunglistaar", kus Malaisia dide ülevaatuse "Noortebänd 2004" looduse, totakate mängude ja eelvoorud Tallinnas, Tartus, Viljandis lätlaste-leedulastega maadlevad ja Pärnus. tervelt kolm eesti popmuusikut: Erich Krieger, Kadi Toom ja Aprill Koit Toome. Koit Toome saab Eesti Kultuurkapital toetab esma­ võsast kõigele lisaks ka mingi kordselt oma ajaloos popmuusika haiguse. Samal kanalil näeb üle plaatide väljaandmist. Raha saavad hulga aja muusikavideosaadet. Kaspar Jancis, Tarvo Kaspar Toome Saates "Hoia ja keela", mida ju­ oma plaatide ilmutamiseks ja Raul hib Anti Kammiste, peab viie­ Saaremets alternatiivtantsumuusika Luarvik Luarviku plaadiesitlus Kunstihoones 10. juulil 2004. liikmeline seltskond hindama kogumiku "Vibratsioon" jaoks. Esiplaanil Kiwa, tagaplaanil Lauri-Dag Tüür. kümnepallisüsteemis viit muusi­ 23. aprillil toimub Tallinnas FOTO PELLE KALMO kavideot, millest edukaim pää­ Tselluloosi keskuses "Noortebänd seb edasi järgmisse saatesse. 2004" finaal. Aprilli viimasel nädalal toimu­ "Traces..." Saksa LP-tabelis kolmandaks Oktoober nud "Jazzkaarel" esinesid eesti popmuu- ning Šveitsi ja Austria tabelites kaheküm­ 17. oktoobril sureb tuhandete (rockivas- sikutest Luarvik Luarvik, Maarja-Liis ne parema hulka. taste) lemmik, ansambli Suveniir laulja Ilus ja Hinkus, Hedvig Hanson ja Andre Kuldne Trio teeb 30 tegevusaasta tuu­ Olev Vestmann. Maaker, Evert Sundja ja Virgo Sillamaa, ri. Vanilla Ninja LP "Traces Of Sadness" Ka-Funky. 26. juunil sureb eesti üks paremaid müügiarv ületab saja tuhande piiri, mis Aprillis ja mais teeb Saksamaal ja Ida- rockitekstide autoreid Ott Arder. on Saksamaa kuldplaadi norm. Euroopas tuuri Tartu hardcore-punk an­ November sambel Nyrok City. Juuli 2. juulil sureb 1960ndate folk-rocki pio­ 27. novembril, Gunnar Grapsi sünniaas­ Mai neer, menuansambli Peoleo juhtliige, hil­ tapäeval asutatakse Eesti Rocki Kuulsuste 12. mail toimub Istanbulis rahvusvaheline jem suurepäraste laulutekstide autor Hall, mille esimeseks liikmeks saab pos­ lauluvõistlus Eurovisioon, seekord koos Henno Käo, kelle viimaseks kirjutiseks tuumselt Gunnar Graps, kellele avatakse eelvooruga. "Tiid" viieteistkümne edasi- jääb järelehüüe sõber Ott Arderile. ka Scotland Yardi klubis mälestustahvel. pääseja hulka rahvas ei hääleta. 7.-11. juulini toimub alkoholi- ja mü- 18. mai varahommikul sureb rocki - ramürgel "Õllesummer", kus esineb üle Detsember legend, laulja, trummar ja helilooja ning poolesaja Eesti ansambli. Raadio 2 aastahiti Eesti esikolmik: laulusõnade autor Gunnar Graps. 16.-17. juulini toimuvad nii metafi- 1. Nexus "Igatsedes"; 2. Toe Tagi meeste Vana Vigala Rockilaager kui rull- "Legendaarne"; 3. Eda-Ines Etti "15 ma­ Juuni nokkade "Watergate" Pärnus. gamata ööd". Peeter Rossi tõmmatud-lü- 5. juunil tehakse Tallinna Lauluväljakul Vanilla Ninja liige Maarja Kivi ootab katud plikade kolmik on esimene, kes on suur kontsert Vanilla Ninja LP "Traces mänedžer Renee Meriste last ja ta asen­ võitnud selle aastalõpuküsitluse kaks aas­ Of Sadness" reklaamiks. "Soojenduseks" datakse bändis endise lapsmodelli Triinu tat järjest. esinevad (ehk enamasti liigutavad lin­ Kivilaanega. Raadio Uuno kuulajate lemmik oli di järgi suud) mitmed kohapealsed pop­ "15 magamata ööd". parid ja isegi Rootsi diskokad, nagu näi­ August teks Da Buzz. Hiljem, 17. juunil tõuseb Huvipuuduse tõttu lõpetatakse Eesti ain-

muusika 2/05 33 BAGATELL*EESTI Age Hirv (vasa­ kul) ja Liis Jürgens itaa­ Eesti lia heliloojate Christiano Vecchi ja Salvatore heliloojad Sciarrinoga Roomas. a FOTO DANIELE BRAVI Roomas

õppenud aasta oktoobris osalesid Eesti Muusikaakadeemia kompo- Lsitsioonitudengid Äge Hirv ja Liis Jürgens Itaalia muusikaorganisatsiooni MusicaEuropa korraldataval rahvusva­ helisel kompositsioonikursusel. Kursused toimusid Itaalias ja Kreekas, üks nä­ dal veedeti Roomas, teine Tessalonikis. Projekti magnetiks oli meie aja üks põ­ nevamaid ja isikupärasemaid heliloojaid Salvatore Sciarrino, kes kuulas koos kur- suslastega nelja päeva jooksul nende ja tusel. Näiteks ei taha Sciarrino kunagi teoseid varem, leidsin neist kohe palju oma teoseid ning andis ka individuaaltun­ panna mikrofoni instrumendi lähedusse, sellist, mida õppida, nii kompositsiooni- de. Selline harukordne võimalus avanes vaid peab muusika salvestamisel ja hiljem tehnilist kui ka laiemalt muusikasse puu­ seekord vaid kuuele noorele helilooja­ kuulamisel oluliseks kogu ruumi mõju. tuvat. Sciarrino muusikas jättis mulle sü­ le, peale Eesti oli osalejaid veel Kreekast, Sciarrino looming hakkabki elama just tä­ gava mulje teatud askeetlikkus, kesken­ Iirimaalt ja Itaaliast. Kursuse raames toi­ nu ruumis tekkivale polüfooniale: ta alus­ dumine ühe heli akustilistele omadustele, mus ka heliloomingukonkurss, mille või- tab väga lihtsast, napist, isegi akustiliselt tema naturaalsele ilule. Mind vaimustas, dulugu pääses MusicaEuropa algatusel vaesest elemendist, mida seejärel ruumili­ kui väheste hoolikalt valitud vahendite­ loodud Maailma Noorte Kammerorkestri selt pingestab. Mind võlub, kui veenvalt ga on võimalik end tegelikult väljenda­ repertuaari ning kõlas kontsertidel mit­ ta kasutab kõikvõimalikke ekstreemseid da. Ruum ja interpreet inspireerivad tei­ mel pool Euroopas. 17. detsembril kü­ mänguvõtteid (eriti multifoone), mida neteist vastastikku - ka see idee oli mulle lastas orkester ja selle dirigent Damiano paljud heliloojad ainult ettevaatlikult kat­ väga hingelähedane. Giuranna Tallinna, andes kontserdi setavad, tema aga tõstab need oma teos­ Samas on teise heliloojaga tutvumine, Mustpeade Majas. tes esiplaanile. Interpreedile on Sciarrinol tema loomingu ja mõtetega kokku puutu­ Rahvusvaheline žürii, mille töös osa­ samuti väga kõrged nõudmised, seda mine alati põnev. les ka EMA õppejõud Helena Tulve, hin­ nii tehniliselt kui ka tõlgenduslikult. Helena Tulve: Minu roll selles pro­ das esimese preemia vääriliseks itaalia Muusika eksisteerib tema jaoks eelkõige jektis oli õpetada ja tunde anda. Kursuste helilooja Daniele Bravi teose "Rifrazioni kuulaja ja esitaja vahelise energiana, in­ käigus pidi osalejail valmima võistlustöö, lontane". terpreet peab töötama ühtaegu kolmel kuni 15-minutine teos kammerorkestri­ tasandil: iseendast, kuulajast ja mõlema le (soovi korral võis kasutada ka lisapille, Millised olid eesti heliloojate muljed ko­ ühendamisest lähtuvalt. näiteks ucfi ja löökpille). Kuid kuna ko­ hapeal toimunust? Milline kogemus tun­ Sciarrinole oma muusikat ette mängi­ hapeal muudeti teosele esitatavaid nõu­ dub tagantjärele kõige hinnalisem? da ja tema arvamust kuulda oli muidugi deid ja aega komponeerimiseks nappis, Äge Hirv: Kõige sügavama mulje jättis harukordne kogemus. Kahel päeval tut­ ei olnud kellelgi kuigi palju materjali et­ kohtumine Sciarrinoga. Tema seisukohad vustas ta meile lähemalt ka oma teoseid. te näidata. Noored küll tutvustasid oma muusikast üldisemalt ja julgus olla oma Sellised kursused esitavad mulle palju teoseid, kuid individuaalset tööd sai vä­ muusikalises väljenduses täiesti erinev on küsimusi, mis aitavad mul end helilooja­ he teha. jahmatavad - heliloojana on mul temalt na paremini tundma õppida ja selgemini Samuti osalesin žürii töös. palju õppida. identifitseerida. Ka teiste kursusel osale­ Arvan, et meie tudengid said väga ka­ Sciarrino muusikaline mõtlemine on nud heliloojate loominguga tutvumine oli suliku kogemuse, kuidas oma muusikat inimesekeskne, see lähtub mingist füsio­ tõeliselt huvitav ja õpetlik. Lausa üllatav, tutvustada, oma teoseid analüüsida ja en­ loogilisest elemendist, mis vastandub siis kui palju on tegelikult sarnast mõtlemist, nast esitleda. Oma muusikast rääkimise ja puhtale muusikalisele helile. Muusika te­ lähedasi taotlusi muusikas. mõtete arusaadavaks tegemise oskus on ma teostes sünnib sageli näiteks hinga­ Liis Jürgens: Ka minu jaoks oli koh­ heliloojale tegelikult väga tähtis, see ko­ misest või ühest liigutusest. See muusika tumine Sciarrinoga selle kursuse meelde­ gemus neil varem puudus. on väga tundlik ka ruumi suhtes, ruumil jäävaim osa. Kuigi ma ei tundnud tema on otsustav roll nii esitusel kui ka salves-

34 muusika 2/05 Euroopa improviseerijate ansambel kutsus ainsaks külaliseks eesti muusiku õppenud aastal tähistas oma 25. dest loengut pidama kutsuti, oli muidugi preetidelt ja mida kuulajalt? tegevusaastat improvisatsiooni­ väga õnnelik juhus. Interpreetidelt nõuab see kindlasti valmis­ L lise muusikaga tegelev organi­ Kontserdi kavas oli kolm uudisteost, olekut diskussiooniks, kuidas üht või teist satsioon nimega GRIM ehk Groupe de peale selle mängisime minu initsiatiivil graafilist sümbolit tõlgendada. Mingi eel­ Recherches et d'Improvisation Musicales. ka sellist klassikaks saanud graafilist par­ häälestus ja teadlikkus ehk aitavad, kuid Sellega seoses andis novembri lõpul tituuri nagu Earle Browni "December näiteks Cornelius Cardew on oma graafi­ Prantsusmaal, Marseille's ja Aix-en- 1952". lise tähtteose "Treatise" puhul eelistanud Provence'is kontserdi mainekas Ensemble Nii GRIMi tähtpäev kui ka Ensemble just n-ö süütuid esitajaid, kellel puudub d'Improvisateurs Europeens (Euroopa d'Improvisateurs Europeens'i kontserdid muusikaline haridus ning kes ei lange ehk improviseerijate ansambel), mis tegutseb leidsid Prantsuse meedias elavat vastuka­ nii kergelt kätte õpitud tegevusharjumus- küll alles teist aastat, kuid ühendab ni­ ja. Ka minu enda jaoks oli see kõik äär­ te küüsi. Ka kuulaja ei pea sugugi olema mekaid eksperimentaalmuusika ja imp­ miselt positiivne ja põnev kogemus. asjatundlik, avatud hoiak ja kiire kohane­ rovisatsiooni viljelejaid üle Euroopa. misvõime on minu arvates informeeritu­ Ansambli pealik on prantsuse kitarrist Mis teeb selle ansambli eriliseks? sest olulisemgi. Jean-Marc Montera, kes on paaril kor­ Ensemble d'Improvisateurs Europeens ral ka Eestis esinenud, temaga koos män­ (EIE) ei tegele vaba improvisatsiooniga, Kas eesti muusikud söandavad graafilis­ givad veel Helene Breschand (harf, elekt­ vaid on pühendunud just graafiliste par­ te partituuridega tegelda? roonika) Prantsusmaalt, Chris Cutler tituuride järgi improviseerimisele - selles Pisut ikka. Mõned partituurid kõlasid (löökpillid ja elektroonika) Inglismaalt, mõttes on nende näol tegemist unikaalse paar aastat tagasi minu magistrikontser- Lelio Giannetto (kontrabass) Itaaliast, nähtusega. Viiekümnendatel aastatel po­ dil koos Weekend Guitar Trioga. Sel ke­ Hans Koch (klarnet) Sveitsist ja Daan pulaarseks saanud graafiliste partituuride vadel plaanime Ansambliga U: tulla Eesti Vandewalle (klaver) Belgiast. Tavaliselt loomine ja esitamine on tänapäeval kah­ Muusika Päevadel välja ühe uue ideega, mängib ansamblis veel Thomas Lehn juks suhteliselt haruldane. nimelt videopartituuriga, mille autoriks ei (analoogsüntesaatorid), kes seekord puu­ Samuti on ansambli instrumentaal- oleks mitte helilooja, vaid videokunstnik. dus. Ainsa külalisena esines grupi koos­ koosseis väga veider ning pakub kõlaliselt seisus eesti muusik Taavi Kerikmäe. palju võimalusi, mina mängisin seekord Mis sul veel lähitulevikus plaanis on? näiteks teremini ja elektroonikat. Huvitav Musitseerin juba mõnda aega duos kitar­ Kuidas see juhtus, et sattusid ühele la­ on ka see, et ansambli liikmed on kõik rist Mart Sooga ning 17. veebruaril on vale koos selliste muusikutega? väga erineva muusikalise taustaga, tänu meil Kanuti gildi saalis eksperimentaalse Taavi Kerikmäe: Olin Jean-Marc millele on EIE muusika sümpaatne segu kavaga kontsert. Samuti loodan ka mõne Monteraga juba varem tuttav - puutu­ free jazz'ist, free rock'ist, pöörasest eks- Ensemble d'Improvisateurs Europeens'i sin temaga kokku, kui tegin oma magist­ perimentaalmuusikast, nüüdisklassikast ja liikme tulevikus Eestisse esinema kutsuda. ritööd graafilistest partituuridest. Et mind paljust muustki. sellega seoses ansambli koosseisu mängi­ Vahendanud Kristina Kõrver ma ja Marseille'sse graafilistest partituuri­ Mida nõuab graafiline partituur inter­ PÄRNU MUUSIKAKOOL

5. VEEBRUAR KELL 12.00 PÄRNU RAEKOJA SAAL - KEELP1LLIOSAKONNA KONTSERT 11. VEEBRUAR KELL 18.00 PÄRNU RAEKOJA SAAL - KLAVERIOSAKONNA KONTSERT 12. VEEBRUAR KELL 12.00 PÄRNU RAEKOJA SAAL - PUHKPILLIOSAKONNA KONTSERT 13. VEEBRUAR KELL 18.00 PÄRNU RAEKOJA SAAL- RAHVAPILLI |A POP-JAZZOSAKONNA 19. VEEBRUAR KELL 12.00 PÄRNU RAEKOJA SAAL - VILISTLASTE KAMMERMUUSIKAKONTSERT, ESINEVAD KAMMERORKESTER, EVE-RLINA RANNIK, IVO LILLE JT. 19. VEEBRUARIL KELL 17.00 PÄRNU KONTSERDIMAJA SUUR SAAL - AASTAPÄEVAKONTSERT. ESINEVAD PÄRNU LINNAORKESTER (DIR. JÜRI ALPERTEN), ARBU VALDMA, VALDUR ROOTS, VARDO RUMESSEN, ENNO MÕTTUS, HEDWIG ALLIKA, GERLY KÄTTMANN, ALLAR KAASIK, LEONORA PALU, KATRIN MATVEUS, PRIIT AIMLA, MARGUS ALLMANN

muusika 2/05 35 M ELШШШШ^Ш Л^ШШШШ O^Щщ^^ i/I A loomutruud heliefektid (nii kil­ tajumine ning kujundamine. ga (näiteks "Mozarti portree" ja juvad kajakad, tuul kui ka meri Ilmselt on plaadi tegemi­ "Palveränduri portree"). on kuuldavad ja ära tuntavad); se taga ka põhjalik ettevalmis­ Kangro stiliseering on vai­ ^^^шЦ "Katkuaja mälestuse" mõjuv ja tus, kaalutlus, mõtestatud reper­ mukas; püüdes kuulajale esitle­ traagiline meeleolu, mis jõuab tuaarivalik ja esitamise järje­ da oma nägemust, ei jäljenda ta kuulajani isegi plaadi kaudu; kord. Tormis, Soots ja RAM objekti liiga kramplikult, tun­ "Dialektiliste aforismide" hästi suudavad keskmise kuulaja sil­ dub, nagu suhtuks autor temas­ kujundatud paroodia, kus koor maringi tuntavalt avardada ning se kerge huumoriga, samas mit­ ei karda teha koledat või nal­ valmistavad meeldiva üllatu­ te naeruvääristades, vaid lihtsalt Vision of Estonia III jakat häält; "Tasase maa laulu" se ilmselt ka skeptikutele. Hea veidi kergemaks muutes. Autor meeletu strihhide, dünaamika, eesti muusika on olemas, suu­ lisab kujutatavale ka omalt Vision of Estonia IM. meeleolude ja tempode mit­ repärased esitajad pole kuhugi poolt uusi jooni, mida peab Veljo Tormis. Eesti mekesisus pluss väga hea tõl­ kadunud ning koor, liiati veel sobivaks, seda nii heliloojate Rahvusmeeskoor / Ants gendus (see on Sootsi lugu!); meeskoor, hiilgab värvirohkuse, kui ka müstiliste olendite port­ Soots. "Eestirahva erakonnamäng", vaimukuse ja täpsusega. Ainus reteerimisel. Näiteks ufonauti Alba Records NCD23 mis sisaldab nii tõeliselt kole­ tõsisem etteheide kukub plaa­ ja igiliikurisse paistab Kangro dat ja natuke musta Liedertafelal di produtseerijate kapsaaeda: suhtuvat küll pisut skeptiliselt ja "Eesti asi!" on esimene mõte, laulmist kui ka mitmeid teisi solistide ja instrumentalistide umbusaldavalt. Kes teab, võib­ mis pärast heliplaadi "Vision of "ütlemisviise", olles täpselt nagu nimesid pole võimalik kusagilt olla oli mõte pidevalt liikuvast, Estonia" ("Nägemus Eestist") Eesti poliitika - vahepeal mõni leida, tekstiraamatus on vigu keerulise konstruktsiooni, palju­ kuulamist pähe tuleb ja jääb. paus või modulatsioon ja siis ning mõni rida puudub hoopis. de hammasrataste ja läbilõikava­ Kolm liidetavat - Veljo Tormis, läheb asi vana moodi edasi. "Vision of Estonia" on nii olu­ te viledega masinamürakast (sel­ Eesti Rahvusmeeskoor ja sel­ Meeleolukad lihtsamad rah- line helikandja küll, et sellised line mulje jäi mulle Display'st le dirigent Ants Soots - anna­ valauluseaded ("Sõttaminek", asjad korda teha. X, "Perpetuum mobile") talle vad summaks eheda eesti "Mardilaulud", "Vastlalaulud", tõesti veider ja õõvastav. asja selle parimas tähenduses. "Jõulud tulevad") on veenev Kaie Tanner Kangro Display'sid, nagu Plaadile on valitud suur osa tunnistus sellest, et regilaul kogu tema loomingut, iseloo­ Tormise 1960. ja 1970. aasta­ pole üksluine ega tuim. Hästi mustavad huvitav rütm ja tugev tel kirjutatud teostest, mille­ on tabatud nii lustakat simma- pulss. Tema teostes pulbitseb ga ta Rahvusmeeskoori reper­ nistiili kui ka nukrat karakterit elu ja neoklassitsistlik tunne­ tuaari tuli ja jäi: RAMi esi­ (see, mida tavaliselt soomeugri- tus, see nurgeline ja aktiivne mese lauluvõistluse võidu- likuks suitsiidsuseks kutsutakse). vaim, millele vastandub hingeli­ lood "Tasase maa laul" ja Täpne rütm ja diktsioon pane­ sus ja kohati ka õhuline õrnus. "Ühtehoidmise laul", RAMi vad i-le täpi peale. Näiteks "Ingli portree" malbe­ tollastele juhtidele pühenda­ le algusele lisandub vähehaaval tud teosed "Laulja" (Gustav Laulu "Meile antakse" tasane mehaaniline pulss - just­ Ernesaksale) ja "Katkuaja mäles­ tume värv ja ohutunne on koo­ kui satuks õrn olend vahepeal tus" (Olev Ojale) ning algselt ri kõlas olemas veel enne kui millegipärast ärevusse... Eesti Teaduste Akadeemia koo­ tekstis. Elamusi pakuvad pau­ ridele kirjutatud "Vastlalaulud" sid, mis ideed tuntavalt (kuul­ Displays. Raimo Kangro. Kõigist Display'dest vär­ ja "Mardilaulud" tsüklist "Eesti davalt ei saa vist öelda?) kan­ Erinevad esinejad. vikaim on minu arvates IX, kalendrilaulud". navad. "Ühtehoidmise laul" on Eesti Raadio / EMIC CD006 "Jeeriku pasunad", mis on nen­ lõputu kulgemise lugu, lõpma­ de hulgast vaat et kõige kuul­ "Vision..." annab suurepä­ ta ilus ülemlaul oma maale ja Kangro (1949-2001) kaksteist sam. Kangro on inspiratsioo­ rase ettekujutuse Tormise loo­ armastusele. Helge ja rõõmus Displayed on kirjutatud aastatel ni saanud piiblist pärit Jeeriku mingust ja meeskoori kui inst­ "Kolm mul oli kaunist sõna" 1991-2000, need iseloomusta­ linna vallutamise loost. Legend rumendi rohketest võimalus­ toob kuuldavale väga õnnestu­ vad muusikuid, aga ka ebamai- räägib, et preestrite pasuna- test - plaadil kõlav muusika on nud flöödisoolo (Tarvi Jaago). seid ja müstilisi olendeid või puhumise peale ägestus mäs­ tulvil erinevaid emotsioone, Ühtlasi võtab see kokku kõik asju. Enamik teoseid sarjas on sav rahvajõuk veelgi ning saa­ kujundeid, strihhe, dünaami­ seni ilmunud kolm Tormise kirjutatud ansamblitele, kolm nud sellest indu, kiskus linna­ kat, värve. Eredamalt jäid kõrva muusikaga plaati sarjast "Vision neist orkestrile, neid on tellinud müürid maha ja tungis käratse­ "Laulja" suurepärased dünaami­ of Estonia" - kokku kõlab neil festivalid ja interpreedid. Sõnal des sisse (siit ka väljend "nagu lised kontrastid, oreli ja löök­ 41 teost ja 211 minutit muu­ "display" on palju tähendusi, Jeeriku pasun", mis tähendab pillide (Piret Aidulo, Margus sikat. üks neist "näitus". See tundub uhkeldajat või lärmajat). Kangro Vaht, Indrek Umberg) harmoo­ "Vision..." ütleb ja tähen­ olevat siinkohal sobivaim tõlge, Jeeriku vallutajad näivad olevat niline kooslus; "Muistse mere dab midagi küll vist igale eest­ kas või ainult sellepärast, et esi­ küll südikad, ent mitte just kui­ laulude" kaunis sugestiivne bas- lasele, sest selle plaadi a ja о on mese kaheksa alapealkirjast võib gi raevukad, pigem sellised, kes sisoolo ja meeskoori loodud eesti keele, muusika ja eestluse lugeda, et tegemist on portree­ löövad üles telklaagri ning pea-

36 muusika 2/05 vad laata. Müüri ääres sagitak- maitseka siirusega, ta on nagu Petil seljataga tähelepanuväär­ mast rohkem kitarrile ja vokaa­ se ja hoobeldakse valjult, kõi­ laps, kes suvalistest kõrvu jää­ ne kogemus, kahe viimase aasta lile. Hääl on talle instrument, gil on mingi pingeline tegevus, nud sõnadest teeb pikalt mõtle­ jooksul on ta salvestanud erine­ mille abil luua meeleolusid, mis ent seda, mis saab pärast müüri mata oma laulu, .hoolimata sel­ vate improviseerijatega viisteist kohati hakkavad meenutama mahalammutamist, ei tea kui­ lest, kas keegi tahab seda kuul­ heliplaati Erol Recordsi impro­ jämmivat vokaaldžässi ("Must gi täpselt ka pasunapuhujad- da või mitte. Laulmine on igale visatsioonilise muusika kollekt­ orav"). Verbaalse sõnumiga on preestrid, otsustavat hetke lüka­ inimesele lähedane eneseväljen- siooni. ta suhted kõhklevad - vaid yks takse pidevalt edasi. Aeg-ajalt dusvahend ning professionaal­ Eelarvamus, mis improvi­ tekst aabitsast ("Lilled ja libli­ jäädakse aga kuulama: kas linna sete muusikute puhul on vahe­ seeritud muusikaga vahel kaa­ kad") ning noore punkari iroo­ seest kostab juba märke allaand­ tut loomeprotsessi eriti huvitav sas käib, et see on tegijatele nia tungivaks nostalgiaks moon­ misest... jälgida. Vokaalpartiides kasuta­ põnevam kui kuulajatele, ei leia damine (kõige hitilikum ja tru- takse omaloodud silpide keelt, kinnitust. "Vabalt minna lastud baduurlikum pala "Bellamor"). Greete Kõrvits toetudes klassikalisele, itaalia- laulud" on nagu hästi kompo­ Muu osa moodustab põhiliselt ja prantsuskeelsele lauluprakti- neeritud ja täie veendumusega alateadlik fraaside leelotamine SQ&G-S S KT FREE kale. Laulmismaneer varieerub esitatud teosed, mille puhul säi­ (isegi Valgre tuleb talle pähe!), Anne-Liis Poll С ooperlikust kammerlikuni, mit­ lib uudishimu ka mitmekordsel millest mõttekaim tundub mit­ Anto Pelt £) mel korral kasutatakse tämbri mes laulus esinev läheduskul- Anto Õnnis ш kuulamisel. Plaadiümbrisel sõna PrlH Lehto [-) ja heli karakteri mõttes löökpil­ võttes avaldavad improviseeri­ tuuriline sosistus "Sinu poo­ lidele lähedasi võtteid. jad lootust, et plaat vastab ka le". Intiimne, yhtaegu kuidagi kõige nõudlikumate kuulajate professionaalne ja lapselik on Q Pealkirjad on pandud imp­ rovisatsioonidele tagantjärele ja ootustele. Omalt poolt lisaksin see muusika tõesti. Poeetiliste "rippuvate" pausidega, mõnest in küsimused, mis kuulates teki­ veel, et kes tahab süüvida muu­ < vad, saavad just nende kaudu sika sõnades väljendamatusse kohast murenenud ning sõna- VABALT MINNA vastuse. Muu hulgas on pealkir­ olemusse, saab seda plaati kuu­ katkete tagant virvendava hel­ jadeks "Väikesed paharetid" ja lates küllaldaselt mõtlemisainet ge nukrusega. Nagu kurb laps Songs Set Free. Vabalt "Sookoll" - viimane on üks fan­ ja inspiratsiooni. sirutaks käe ja sellele langeks minna lastud laulud. Anne- taasiarikkamaid ja mitmekülg­ päiksekiir. Stilistilisi sildike- Liis Poil / Anto Pett / Anto seima väljenduslaadiga lugusid, si on kriitikud Pastaca kohta Õnnis / Priit Lehto. Malle Makis kus ebatavaline ulatus tingib ka juba kymnete kaupa loopinud. A. Pett & A.-L. Poil 2004 klassika piiridest väljuva hääle­ Midagi uut ma ei ytle. Ja termi­ kasutuse. Lisanduvad löökpil­ nid ei avagi asja sisu, kui kuul­ "Vabalt minna lastud laulud" on lid ja muusikapalast on korraga du on tuntavalt oma näoga. Anne-Liis Polli ja Anto Peti uus, saanud terve stseen! Ka "Klatš" Tundub, et viimasel ajal kaldub järjekorras juba teine heliplaat, ja "Protest" äratavad igal juhul mees indie rock'i simulatsiooni­ millel kõlavad nende improvi­ vastavasisulisi kujutluspildikesi. de ("Fyysikapood", "Kui väljas satsioonid. See on järg esimese­ on"), folktroonika ning instru­ Löökpillide kasutamine le, 2003. aastal ilmunud imp- mentaalsete jazziharmooniate improvisatsioonides on rõõmus­ rovisatsiooniplaadile "Nordic poole. "Tsaca tsap" on yks väga tav üllatus, nad lisavad muusi­ Siren". Uuel heliplaadil on kaas­ vähestest "masterdamata", kuid kale uusi värve ja ootamatuid tegevad Anto Õnnis löökpillidel Tsaca tsap. Pastacas. siiski kõrgtasemel helikonser- aktsente. Anto Õnnise repliigid ja Priit Lehto lauljana. Kohvirecords KREC 010 CD videst - fantaasiarikas, puhas on pigem napid kui külluslikud, Kahe kuu jooksul toimunud ja ruumiline tubane sound, kus aga väga maitsekad. Muusika salvestustel improviseeriti ter­ Perega looduskaunis Soome aknast paistavad kosk ja mere­ karakterit toetab ka õnnestunud velt 56 lugu, millest nn esindus- maakohas Kemis elav Ramo äärne võserik. Muidugi kuule­ instrumendivalik - suures osas plaadi jaoks sõeluti välja kaks­ Teder sai pärast tegusat vai­ me ka korduvaid kitarriefek- idamaise päritoluga löökpillide teist parimat. Materjali aga sai kust valmis teise täispika plaa­ te, ludistamist ning muunduri­ kasuks. mitme plaadi jagu ning tegijad di. Kui lisada kaks EP-d, kogu­ te manerisme. Kuid jällegi - see Anto Peti klaveripartii esin­ loodavad peagi kokku panna ka mikel ilmunud lood ning taus- on kitarristi-flötisti-laulja-mik- dab plaadil kõlavast muusikast "Vabalt minna lastud laulude" taheli filmidele ja teatrile, siis robiitide ehitaja isikupärane kõige akadeemilisemat poolt, teise ja kolmanda kogumiku. on ta meie noorema põlve enim valik. Endised mõjutajad Aphex tema klaver kõlab traditsioo­ Lood kannavad ühel ajajär­ plaadistatud elektronmuusik. Twin ja Sqarepusher, läptopi- niliselt, sisaldamata laiendatud gul loodud muusika kvaliteeti - Miks? Sest loob elavpillidega kitarrismi pioneeri Christian mänguvõtteid ja kõlavõimalu­ väljenduslaad on teatud mõttes ja harmooniliselt rikast kõrva- Fenneszi laiendatud mänguruum si. Klaveriimprovisatsioonides ühesugune, kõikides lugudes on klapimaailma muusikat, kus iga ning jazzmuusikast tulvil lapse­ on kuulda head kontakti laulja­ üks läbiv stiil, mida ilmestavad sekundikymnendik on täpselt põlv võivad ju siit-sealt õrnalt ga, need on täis leidlikke motii­ erinevad karakterid ja meele­ paigas või täpselt nihestatud. läbi kumada, aga kui see plaat ve, mis on alguse saanud laulu- olud. Esmamulje helikeelest on Tähelepanelikule kuulajale töö­ pole iseseisvus ja kypsus, siis partiist ja kulgevad siis klave­ ekspressiivne ja tekitab seoseid öelge, mis seda yldse on? ril imiteerides või arendades. tades armastab ta tihedat heli­ Alban Bergi muusikaga, samuti Ilmuvad ka täiesti uued kujun­ keelt, mis viimasel ajal ei laiene võib aimata impressionistlikke mitte lisanootide, vaid protses- did, mis dialoogi rõhutades Lauri Sommer jooni ja kõlavärvimuusika ele­ vastanduvad vokaalmotiivide- situd, venitatud ja muud moo­ mente. le. Improviseerijana on Anto di töödeldud sowmf ikihtide Anne-Liis Poil võlub oma toel. Uus plaat toetub varase­

muusika 2/05 37 METAFOORID / Modulatsioon J Ü R I m E I N V E R E

Haiglate helendavaid koridore, ei varje, ei pooltoone. Inimeste hääletust uste taga, omaenda valudest narkoosi langenuid, ...aeg­ ajalist tuimestust tilkades. Metsade hingamine akende taga.

Ei hääli ümberringi - õrna hingamist, õrna nagu silitust, nagu kare peopesa. Televiisor koridori lõpus, kärsitus õdede toas, ki­ lomeetrite kaugusel. Seinte pealetungi jõud, raamistades aega kuubikuteks. Kuubikute langemist lagedest alla, rõhudes pulssi, määrdunud aknaid, kõik on valge.

Aparaatide elegantsi, süstalde vankumatust, kes rauana tungivad veresoontesse ning võitlevad seal vastuvoolu ning ebausuga, - ja nähes soonte lõpus nägemust, mis pillub sädemeid igavikku, se­ da hetkeks valgustades, ja silmapilkselt sulgudes. Inimkeha per­ fektne sümmeetria, nagu märgiks täiuslikkuse võimalusest, sile­ w dus, nagu turvaks.

Murdumise eelkõlad: suundade sirgjoonelisus, pulsi hägustumi­ ne, rõhkude tõusmine, - ja täielik pääsematus oma identiteedist. Nii tugev teadlikuks tegemine iseendast, et kostab, kuidas lume­ helbed langevad männiokastesse. Teadvuse alalhoidmine, instink­ tiivne, animaalne, ebakõlaline. Ei mingit lootust, - kõik jääb sel­ lisena alles, ja möödunu jääb sellisena alles, ja kõik paikneb üm­ ber, ja hävib ruumi purunevas võrgustikus, - ja jääb sellisena al­ les, - ja hävib.

Mõistuse lahvatus vastu heledust, enne kui tõukab kogu aja pin­ nale tekkinud kogumi teele. Avanev värav, tuhandeid jäneseid jookseb vainudele laiali. Põrand haihtub - ja muutub tasaselt lai­ netavaks mereks. Huuljas kera tõuseb voodi kohalt lakke, vähi­ magi raskuseta, ning pihustab end õhus laiali. Ruttavaid varje koridoris, ei mingisuguseid hääli, ei mingisu­ guseid muutusi. Juhtmete kaanoneid seintel.

Voodite liikumatus koridoris.

38 muusika 2/05 Kontserdisari www.estonianmusician.com Kontserdisari Akadeemiline Kammermuusika I Akadeemiline Kammermuusika , Weizenbergi 37,

27. veebruaril kell 18 6. veebruaril kell 18

Tobiase Keelpillikvartett Maano Männi Aare-Paul Lattik viiul ore Kristjan Hallikviiul

Toomas Nestor vioola Villu Veski tsaksofon Aare Tammesalu tšello

Aleksandr Borodin: Duke Ellington: Keelpillikvartett nr 2 D-duur Vaimulikud kontserdid Bedrich Smetana: Keelpillikvartett nr I e-moll "Minu elust"

www.interpreet.ee EESTI KUNSTIMUUSEUM www.interpreet.ee EESTI KUNSTIMUUSEUM

О Piletid hinnaga 60 / 30 krooni müügil Piletipunkti Piletid hinnaga 60 / 30 krooni müügil Piletipunkti müügikohtades ja tund enne algust kohapeal müügikohtades ja tund enne algust kohapeal www.piletipunkt.ee ID. www.piletipunkt.ee

STI MUUSIKAAKADEEMIA KONTSERDID VEEBRUARIS 2004

3. veebruar kell 18.00 17. veebruar kell 18.00 27. veebruar kell 16.00 EMA kammersaal EMA kammersaal EMA kammersaal külaliskontsert kontserdisari dots Aavo Õtsa FLORIAN KITT (tšello) "VIINI KLASSIKAST TROMPETIKLASS KAASAJANI" klaveril Meeli Ots 4. veebruar kell 19.00 EMA kammersaal 19. veebruar kell 17.00 28. veebruar kell 18.00 kontserdisari EMA kammersaal EMA kammersaal "JAZZ AKADEEMIAS" TAISSIA FILIPPOVA (klaver) DAINIS VALPETERIS (klaver) Sibeliuse Akadeemia Improvisatsioonid //Ve-elekt- jazzmuusika osakonna 20. veebruar kell 13.00 roonikaga ansambel EMA orelisaal juhendaja Jarmo Savolainen orelitund EMA jazzmuusika KRISTEL AER osakonna ansambel juhendaja Raul Sööt 25. veebruar kell 18.00 EMA kammersaal

prof Matti Pelo EESTI LAULU KLASS M U U S I К А А К A D E E M I A

muusika 2/05 39 COLLAGE Veebruar

Tallinnas sertmeistrite ansambel Jacaranda 15. 02 kell 19 Diplomaatilised noo­ 19. 02 kell 17 Taissia Filippova Estonia kontserdisaalis did - Argentina: Luis Ascot (klaver) (klaver) juubelikontsert ja 28. 01 - 6. 02 Festival 10. ja 14. 02 kell 15 Sõbrapäeva Mustpeade Majas CD-de presentatsioon Eesti "opeNBaroque" kontsert "Majesteetlik maailma­ 15. 02 kell 19 J. Straussi operett Muusikaakadeemias 3. 02 kell 18 Külaliskontsert: muusika" noortele: Brian Melvin "Öö Veneetsias" Rahvusooperis 19. 02 kell 18 Eesti interpreedid. Florian Kitt (tšello) Eesti (löökpillid), Mart Soo (kitarr), Taavo Estonia Top of Europe: Marius Järvi (tšel­ Muusikaakadeemias Remmel (kontrabass), Tanel Ruben 16. ja 18. 02 kell 19 Tšaikovski lo), Silver Ainomäe (tšello), Mihkel 3. ja 6. 02 kell 19 J. Straussi (löökpillid), Dmitri Dmitrenko (löök­ ooper "Padaemand" Mattisen (klaver) raekojas operett "Viini veri" Rahvusooperis pillid), DJ P-JULM (elektroonika) Rahvusooperis Estonia 19. 02 kell 19 Prokofjevi ballett Estonia Estonia kontserdisaalis 16. 02 kell 20 Kevadjazz: Sööt "Romeo ja Julia" Rahvusooperis 3. 02 kell 20 Kevadjazz: Jürmo 11. 02 kell 19 Tõnis Kaumanni Group Vanalinnastuudios Estonia Eespere trio & Kaire Vilgats klubis lasteooper "Mina - Napoleon!" 17. 02 kell 18 Kontserdisari 19. 02 kell 20 Menotti lühiooper BonBon Rahvusooperis Estonia "Viini klassikast kaasajani" Eesti "Vanatüdruk ja varas" Estonia 4. 02 kell 19 Jazz Akadeemias: 11. 02 kell 19 ERSO, Finghin Muusikaakadeemias Talveaias Sibeliuse Akadeemia jazzmuusika Collins (klaver), Olari Elts (dirigent) 17. 02 kell 19 Tšaikovski ballett 20. 02 kell 13 Orelitund: Kristel Aer osakonna ansambel, EMA Estonia kontserdisaalis "Luikede järv" Rahvusooperis Eesti Muusikaakadeemias jazzmuusika osakonna ansambel 12. 02 kell 12 Orelipooltund: Elke Estonia 20. 02 kell 18 Bizet' ooper Eesti Muusikaakadeemias Unt toomkirikus 17. 02 kell 19 Bravissimo!: "Carmen" Rahvusooperis Estonia 4. 02 kell 19 Verdi ooper 12. 02 kell 18 Saksofonikvartett Arvo Leibur (viiul), Tallinna 22. 02 kell 19 Lehäri operett "Nabucco" Rahvusooperis Estonia SaxEst raekojas Kammerorkester, Daniel Räiskin "Lõbus lesk" Rahvusooperis 5. 02 kell 12 Orelipooltund: Kadri 12. 02 kell 19 Mina ja klaver: Kadri (dirigent) Mustpeade Majas Estonia Ploompuu toomkirikus Hunt, Tõnis Mägi, Kait Tamra, 17. 02 kell 19 Anders Jormin 24. 02 kell 19 Ansambel Lindpriid 5. 02 kell 16 Hinkus & Maarja Eesti Kaido Suss, Evelin Pang, Chalice, (kontrabass), Tanel Ruben (löök­ Mustpeade Majas Raadio 1. stuudios Olav Ehala Estonia kontserdisaalis pillid), Jaak Sooäär (kitarr) Estonia 25. 02 kell 18 Matti Pelo lauluklassi 5. ja 12. 02 kell 19 Balletiõhtu 13. ja 19. 02 kell 19 Tõnis Talveaias kontsert Eesti Muusikaakadeemias "Armastuse ja kirega" Kaumanni lasteooper "Mina - 18. 02 kell 19 Eesti Rahvusmees­ 25. 02 kell 19 Džässansambel Rahvusooperis Estonia Napoleon!" Rahvusooperis Estonia koor, Mihhail Gerts (dirigent) Vocal Six (Rootsi) Estonia kontser­ 6. 02 kell 18 Akadeemiline kam­ 13. 02 kell 17 Suur Muusika­ Mustpeade Majas disaalis mermuusika Kadrioru lossis: akadeemia II: Andres Mustonen 18. 02 kell 19 ERSO, EMA 25. 02 kell 19 Bizet' ooper Aare-Paul Lattik (orel), Villu Veski (viiul), Peeter Klaas (viola da Sümfooniaorkester, Helen Normet "Carmen" Rahvusooperis Estonia (saksofon) gamba), Ivo Sillamaa (klavessiin) (viiul), Nikolai Aleksejev (dirigent) 26. 02 kell 12 Orelipooltund: Ene 9. 02 kell 19 Mäng tulega: Kadrioru lossis Estonia kontserdisaalis Salumäe toomkirikus Brandenburgi Sümfoonikute kont­ 26. 02 kell 16 Hortus Musicus Väravatornis 26. 02 kell 18 Eesti fantaasia: ansambel Küberstuudio raekojas 26. 02 kell 19 Noor talent: Jaan TELLIMISKUPONG Kapp (klaver), ERSO, Eri Klas (diri­ \. El MÄRGISTATA gent) Estonia kontserdisaalis 26., 27. ja 28. 02 kell 19 Haydni ooper "II mondo della luna": Nargen Opera solistid, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste (dirigent) Eesti Draamateatris Litsentsi nr 613 Soovin ajakirja MUUSIKA 27. 02 kell 15 Lõunamuusika. Klaveriorkester: Nata-Ly Sakkos aastatellimust - Toivo Peäske, Kai Ratassepp - Mati Mikalai, Reet Kopvillem- • Tavatellimus 230 krooni MAKSTUD VASTUS Ruubel - Piret Habak, Piret Väinmaa - Lauri Väinmaa Estonia kontserdisaalis l Soodustellimus 180 krooni EESTI 27. 02 kell 16 Aavo Õtsa trompetiklassi kontsert Eesti presspost Muusikaakadeemias ASEx 27. 02 kell 18 Akadeemiline Soodustellijal märkida siia kooli nimi: Ма akri 23a kammermuusika Kadrioru los­ Tallin n sis: Maano Männi (viiul), Sigrid 1 0145 Kuulmann-Martin (viiul), Heili Eespere (vioola), Aare Tammesalu (tšello) 27. 02 kell 19 Vanemuise teatri külalisetendus: Puccini ooper "Madame Butterfly"

40 muusika 2/05 Rahvusooperis Estonia Vanemuise sümfooniaorkester, kontserdimajas mandoliin), Vello Jürna (tenor), 28. 02 kell 12 Vanemuise teatri Lauri Sirp (dirigent) Vanemuise 23. 02 kell 19 Klaveriorkester: Heiki Mätlik (klassikaline kitarr) külalisetendus: balletietendus väikeses majas Nata-Ly Sakkos - Toivo Peäske, Tõrva kirikus "Alice Imedemaal" Rahvusooperis 15. 02 kell 19 Verdi ooper "La Kai Ratassepp - Mati Mikalai, Reet 23. 02 kell 18 Muusikal, muusikal!: Estonia traviata" Vanemuise väikeses Kopvillem-Ruubel - Piret Habak, Tallinna Saksofonikvartett, Pille Lill 28. 02 kell 18 Dainis Valpeteris majas Piret Väinmaa - Lauri Väinmaa (sopran) Jõgeva kultuurikeskuses (klaver, //Ve-elektroonika) Eesti 18. ja 19. 02 kell 19 Esietendus: Pärnu kontserdimajas 26. 02 kell 19 Ansambel Lindpriid Muusikaakadeemias Bemsteini muusikal "West Side 26. 02 kell 19 Džässansambel Keila kultuurimajas Story" Vanemuise suures majas Vocal Six (Rootsi) Pärnu kontser­ 24. 02 kell 12 Pirjo Levandi (sop­ Tartus 19. 02 kell 19 Anders Jormin (kont­ dimajas ran), Aare-Paul Lattik (orel) Jõhvi rabass), Tanel Ruben (löökpillid), Mihkli kirikus 2. 02 kell 19 Verdi ooper "La Jaak Sooäär (kitarr) Vanemuise 24. 02 kell 14 Kuldne Viini operett: traviata" Vanemuise väikeses kontserdimajas Kõikjal üle Eesti Tiiu Laur (sopran), Urmas Põldma majas 20. 02 kell 16 Puccini ooper 2. 02 kell 17 Barokk ja bluus: (tenor), Siim Selis (klaver) Kiviõli 3. 02 kell 20 Mõtted: Taavo "Madame Butterfly" Vanemuise Neeme Punder (flööt), Risto Laur rahvamajas Remmel (kontrabass) Sadama- väikeses majas (klaver), Mati Lukk (kontrabass), 24. 02 kell 16 Eesti Vabariigi teatris 22. 02 kell 19 Klaveriorkester: Vambola Krigul (löökpillid) Jõgeva aastapäeva kontsertaktus: Eesti 4. 02 kell 19 Kalmani operett Nata-Ly Sakkos - Toivo Peäske, muusikakoolis Rahvusmeeskoor, Ants Soots (diri­ "Krahvinna Mariza" Vanemuise Kai Ratassepp - Mati Mikalai, Reet 4., 5. ja 9. 02 kell 19 Ansambel gent) Keila kultuurikeskuses suures majas Kopvillem-Ruubel - Piret Habak, Lindpriid Lihula kultuurimajas, 5. 02 kell 19 Bocki muusikal Piret Väinmaa - Lauri Väinmaa Karksi-Nuia kultuurikeskuses ja Andmed on kontrollitud "Viiuldaja katusel" Vanemuise suu­ Vanemuise kontserdimajas Haljala kultuurimajas 16. jaanuaril res majas 23. 02 kell 18 Eesti Vabariigi aas­ 10. 02 kell 18 Bel canto: Aare Saal Märtsikuu kontserdiinfot 6. 02 kell 16 Bocki muusikal tapäeva aktus: Vanemuise süm­ (bariton), Ralf Taal (klaver) Räpina COLLAGE'is avaldamiseks ootame "Viiuldaja katusel" Vanemuise suu­ fooniaorkester, Hendrik Vestmann muusikakoolis hiljemalt 10. veebruariks aadressil res majas (dirigent) Vanemuise kontserdi­ 10. 02 kell 19 Digitaalsed tervitu­ [email protected] 6. 02 kell 16 Margarita Võites (sop­ majas sed: Monika Mattiesen (flöödid, ran), Tiiä Tenno (orel) Vanemuise 23. 02 kell 19 Ansambel Lindpriid elektroonika), Märgo Kõlar (elekt­ Täpsem info kodulehekülgedelt: kontserdimajas Sadamateatris roonika) Haapsalu kultuurikesku­ Eesti Filharmoonia Kammerkoor: 9. 02 kell 15 Sõbrapäeva kontsert 25. ja 26. 02 kell 19 Bemsteini ses www.epcc.ee "Majesteetlik maailmamuusika" muusikal "West Side Story" 11. 02 kell 16 Sõbrapäeva kontsert Eesti Interpreetide Liit: noortele: Brian Melvin (löökpillid), Vanemuise suures majas "Majesteetlik maailmamuusika" www. i nterpreet. ee Mart Soo (kitarr), Taavo Remmel 26. 02 kell 12 Bemsteini muusikal noortele: Brian Melvin (löökpillid), Eesti Kontsert: www.concert.ee (kontrabass), Tanel Ruben (löök­ "West Side Story" Vanemuise suu­ Mart Soo (kitarr), Taavo Remmel Eesti Muusikaakadeemia: pillid), Dmitri Dmitrenko (löök­ res majas (kontrabass), Tanel Ruben (löökpil­ www.ema.edu.ee pillid), DJ P-JULM (elektroonika) 27. 02 kell 16 Džässansambel lid), Dmitri Dmitrenko (löökpillid), Eesti muusikafestivalid: Vanemuise kontserdimajas Vocal Six (Rootsi) Vanemuise kont­ DJ P-JULM (elektroonika) Pärnu www.festivals.ee 9. 02 kell 18 Balletietendus "Alice serdimajas kontserdimajas ERSO: www.erso.ee Imedemaal" Vanemuise suures 27. 02 kell 19 Rahvusooperi 12. 02 kell 18 Äge Juurikas (kla­ Jazzkontserdid: www.jazzkaar.ee majas Estonia külalisetendus: Bizef ver), Mihkel Mattisen (klaver) Valga Kontserdid Tartus: www.tartu.ee 10.-12. 02 I Tartu rahvusvaheline ooper "Carmen" Vanemuise suu­ muusikakoolis Pärnu kontserdimaja: noortekooride festival res majas 12. 02 kell 19 Mäng tulega: www.concert.ee 11. 02 kell 19 Mäng tulega: Brandenburgi Sümfoonikute kont­ Pärnu Koorifestival: www.prkf.ee Brandenburgi Sümfoonikute kont­ sertmeistrite ansambel Jacaranda Rahvusooper Estonia: sertmeistrite ansambel Jacaranda Pärnus Viljandi kultuurimajas www.opera.ee Vanemuise kontserdimajas 2. 02 kell 19 Teele Jõks (met­ 16., 17. ja 18. 02 kell 19 Ansambel Tallinna Filharmoonia: 11. 02 kell 19 Puccini ooper sosopran), Urmas Taniloo (orel) Lindpriid Viljandi kultuurimajas, www.filharmoonia.ee "Madame Butterfly" Vanemuise Pärnu kontserdimajas Elva kultuurikeskuses ja Rapla Tartu Kontsert: www.kontsert.ee väikeses majas 10. 02 kell 19 Mäng tulega: rahvamajas Teater Vanemuine: 12. 02 kell 12 Kalmani operett Brandenburgi Sümfoonikute kont­ 17. 02 kell 19 Straussi melo­ www.vanemuine.ee "Krahvinna Mariza" Vanemuise sertmeistrite ansambel Jacaranda draama "Enoch Arden": Peep Vanemuise kontserdimaja: suures majas Pärnu kontserdimajas Lassmann (klaver), Tõnu Mikiver www.concert.ee 13. 02 kell 19 Operetigala "Ah, 18. 02 kell 19 Anders Jormin (tekst) Kuressaare kultuurimajas Üle-eestiline kultuuriürituste and­ ilma naisteta...": Vanemuise oope­ (kontrabass), Tanel Ruben (löök­ 18. 02 kell 18 Hoia vahel aken mebaas: www.kultuuriinfo.ee rikoor, solistid ja balletitantsijad, pillid), Jaak Sooäär (kitarr) Pärnu lahti: Alina Sakalouskaja (itaalia Viljandi Muusikakool 60 5. veebruar kell 18.00 Ugala teater Uontsert-aktus ja vilistlaste kokkusaamine €sinevad solistid, ansamblid, Viljandi Noorteorkester, nii praegused kui ka endised õpilased Kavas klassikaline muusika, rahvamuusika ja pop-jazzmuusika Sissepääs tasuta II €riit i oodatud on endised õpetajad, vilistlased ja teised muusikasõbrad

muusika 2/05 41 Tallinna ъ Filharmoonia* ' Г m 9 • • kontserdid •t Veebruar 2005 5. veebruaril kell 16 Eesti Raadio 1. stuudios Tallinn Jazz-Studio Hinküs & Maarja Koostöös Eesti Raadioga

Maarja 15 veebruaril kell 19 Mustpeade majas "Diplomaatilised Noodid / Argentiina Luis Ascot klaver, Argentiina • L§dina-Ameerika klavenmuusJJfa -langod, valsid, lüürilised palad Villa-Lobos, Ginastera, Piazzo"a" , Nazareth ц Kontsert on tasuta kontserti toetab Argentiina Suursaatkond Helsingis

is Ascot 17. veebruaril kell 19 Mustpeade majas Bravissimo! Tallinna Kammerorkester Solist Arvo Leibur viiul Dirigent Daniel Räiskin Holland L. Janacek - Suite for String? В. Martinu - Concerto da Camera for Violin and Orchestra A. Dvorak - Serenade for Strings

m Daniel Räiskin •

" f* 25., 26. ja 27. veebruaril kell 19 testi Draamateatris Nargen Opera J. Haydn / II mondo della luna (Elu kuu peäl) Solistid Mati Turi, Voldemar Kuslap, Priit Volmer, Kädy Piaas, Helen Lokuta, Juuli Lill, Andres Köster, »Toomas Tohert, Rainer Viiu, Tiit Kogerman, Raul Mikson Tallinna Kammerorkester Muusikaline juht ja dirigent Tõnu Kaljuste Lavastaja Andrus Vaarik —^—— — Kunstnik Pille Jänes • — Valguskunstnik Airi Eras —-? Tõnu Kaljuste ^^•^^u- — «*

шж^Г <*

e№ (E$R) Eesti Raadio Eesti Päevaleht EKSPRESS * PILETILEVI Tallinna Filharmoonia, Tel: +372 6613 757, www.filharmoonia ee