SAKU VALLAVOLIKOGU OTSUS

Investeeringu objekti esitamine Harju maakonna arengustrateegia 2035+ tegevuskavasse EELNÕU

Saku 20. juuni 2019 nr

Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 8 ja § 374 lõike 2 alusel.

1. Esitada Harju maakonna arengustrateegia 2035+ tegevuskavasse 2019–2022 üle Saku valla piire ulatuva mõjuga investeeringu objektiks Saustinõmme-Luige kergliiklustee.

2. Vallavalitsusel esitada otsuse alusel Harjumaa Omavalitsuste Liidule objekti kirjeldus.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Vahenõmm Vallavolikogu esimees

SELETUSKIRI

Volikogu otsuse „Investeeringu objekti esitamine Harju maakonna arengustrateegia 2035+ tegevuskavasse“ juurde

Harju maakonna arengustrateegia 2035+ jõustus 21.02.2019.

Harjumaa Omavalitsuste Liit küsis kohalikelt omavalitsustelt 28.03.2019 kirjaga nr 9-1/8-1 volikogu otsusega kinnitatud ettepanekut maakonna arengustrateegia tegevuskavasse 2019– 2022.

Saku vald saab esitada ühe üle enda omavalitsuse piire ulatuva mõjuga tegevuse või objekti, mis vastab Eesti regionaalarengu strateegiale 2014–2020, Harju maakonna arengustrateegiale 2035+ ning on kooskõlas valla arengukava ja eelarvestrateegiaga. Antud tegevuse elluviimiseks või objekti rajamiseks on võimalik maakondliku arendusorganisatsiooni heaks kiitmisel taotleda toetust maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (MATA).

MATA-st projekti toetamise üheks tingimuseks on, et toetatav tegevus peab olema maakondliku mõju ja ulatusega – Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie omavalitsuse mõju või ulatusega.

Saku Vallavalitsus teeb ettepaneku selleks objektiks määrata Saue-Saku-Luige kergliiklusteel asetseva lõigu Saustinõmme-Luige kergliiklustee, kogupikkusega 1,7 km.

Saue-Saku-Luige kergliiklustee kogupikkus on 13,4 km (lisatud joonis 1). Nimetatud kergliiklustee on ainsaks väljaspool Tallinna olevaks ühenduslüliks ehk läbimurdeks Lääne- Harju ja Ida-Harju olemasolevate ja kavandatavate kergliiklusvõrgustike vahel (lisatud joonis 2).

Saku valla kaudu sündiv ühendus annab võimaluse luua suurem Harjumaa keskusi ühendav läbimurre. Hiljuti on riigi ja omavalitsuste poolt rajatud olulised lõigud, et saaks sündida Keila-Maardu kergliiklustee, mis järgib Tallinna ringtee joont ning läbib olulisemaid Harjumaa keskuseid, nagu Keila, Saue, Saku, Luige, , -, Jüri, , Loo, Maardu. Kogu lõigu ulatuses on täna puudu üksikud lõigud Keila ja Saue, Saue ja Saku, Luige lähistel ning Assaku ja Lagedi vahel. Kirjeldatud trassil on olemas kõik kahetasandilised ristumised suurte maanteede ja raudteedega. Sealhulgas 2018 valminud kergliiklustunnel Pärnu-Ikla maantee all ja samal aastal valminud viadukt Rae vallas Tallinna ringtee ületuseks Assaku ja Lagedi vahelisel lõigul. Kahetasandiline ristumine kergliiklusega on arvestanud ka Rail Baltica kiirraudtee Saku vallas.

Kergliiklustee on jagatud erinevateks etappideks:

1) Saku valla arengukava 2035+ lisaks oleva teede investeeringu tegevuskava eelnõu järgi on aastatel 2020–2021 kavas projekteerida ja ehitada Saustinõmme-Luige kergliiklustee, mis kulgeb mööda Viljandi maanteed, algusega Saustinõmme küla Kiviteest kuni valla Luige aleviku ringteeni kogupikkusega 1,7 km (joonisel lõik 1). Rajatava kergliiklustee orienteeruv maksumus on 337 000 eurot, millest toetust on kavandatud taotleda MATA-st 252 750 eurot ja omaosaluseks 84 250 eurot.

Saku valla piires Saue-Saku-Luige kergliiklustee esimene lõik (joonisel 1) ühendab Harjumaal Kiili, Rae, Saku, Saue, ja Tallinna omavalitsustes ja Raplamaal vallas olemasolevad kergliiklusteed.

2) 2019. aastal on projekteerimisel kergliiklustee algusega Pärnu mnt äärest Kanama tunnelist kuni Murumäe teeni kogupikkusega 3,4 km (joonisel lõik 2). Saku valla arengukava 2035+ lisaks oleva teede investeeringu tegevuskava eelnõu järgi on ehituseks 2023. aastal ette nähtud 548 000 eurot.

Nimetatud lõik on Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskava reservprojektide nimekirjas neljandal kohal. Põhinimekirjas elluviidavad projektid ei ole tänaseks lõpule viidud ning seetõttu ei ole teada ka reservprojektide toetamine või mittetoetamine linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meetmest. Juhul, kui selgub, et rahalised vahendid meetmest lõppevad, on võimalik toetust küsida järgnevatel aastatel MATAst.

3) Saue-Saku-Luige suunal kasutatavad teed kergliiklusele:  Juuliku külast algusega Murumäe teest kuni Saku rdj-ni ja sealt edasi kuni rabametsa terviseraja alguseni 3,7 km rajatud kõvakattega ja valgustatud kergliiklustee (joonisel lõik 3);  Rabametsa terviserada algusega raudtee ülesõidust kuni likvideeritud ohtlike jäätmete matmispaigani, mis on kasutatav jalgsi ja rattaga liiklemiseks 2,5 km (joonisel lõik 4);  Asfalttee algusega likvideeritud ohtlike jäätmete matmispaigast mööda Kiviteed kuni Viljandi maanteeni Saustinõmme külas 2,1 km (joonisel lõigud 5 ja 6). Lõigu 5 ääres (1,3 km) puuduvad majapidamised ja see on tulevikus täies ulatuses kasutatav kergliikluseks. Lõigu 6 ääres (0,8 km) on mõningad majapidamised ning pikemas perspektiivis on kavandatud rajada ka eraldi kergliiklustee, kuid sellel lõigul puudub tihe liiklus.

Eelnõu oli arutlusel Saku Vallavolikogu eelarvekomisjoni 10.06.2019 ja arendus- ja ettevõtluskomisjoni 6.06.2019 koosolekutel, kus otsustati suunata eelnõu volikogu istungile otsusena vastuvõtmiseks.

Marti Rehemaa Vallavanem

Koostasid: Tanel Ots, abivallavanem Hele-Mall Kink, arendusspetsialist