Me Oleme Oma Hoiakutes Liiga Jäigad!
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
30. mai 2012 Erilehe väljaandja on Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut «Inimesed on vähemuste vastu AJALEHTkuidagi teoreetiliselttiliselt – ollakse vähemustemuste kui selliste vastu,tu, samas oma teisestsest rahvusest või teist-eist- suguse seksuaal-al- se orientatsiooni-ni- ga naabri kohtaa FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES FOTO: öeldakse, et seee on OK.» Ühiskonnateadlane Iivivi Anna Masso arutleb TaTarturtu Ülikooli eetikakeskusese teadlase Kadri Sim- miga sallivuse ja Eesti ühiskonna teemadel. Lk 2 Aus aktivist Poola parlamendi liige, LGBT aktivist Robert Biedroń: «Tulen iga päev taas kapist välja!» lk 4 Kiusatakse küll! Eesti Inimõiguste Keskus uurib sel aastal Eesti LGBT- inimeste (lesbide, geide, biseksuaalide ja transsoolis- te) olukorda Eestis. Uuringu süvaintervjuude läbiviija Kelly Grossthal nendib, et eranditult kõik uuringu käi- gus küsitletud olid otseselt kogenud kas kiusamist, õi- guste rikkumist või alandavat suhtumist oma seksuaal- se sättumuse tõttu. Lk 8 Homofoobne Venemaa: Homofoobsetest hoiakutest ja võimalikest muutustest Venemaal kirjutab Manona Paris lk 11, siinset vene kogukonda ning seal omaks võetud hoiakuid vaatleb Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste: Ivan Lavrentjev. lk 6 Brändid kapist välja Paljudes lääneriikides on geide kapist väljatu- Me oleme oma hoiakutes lekule järgnenud ka brändide väljatulek ning seksuaalvähemus- tele suunatud või vähe- musi esitlevaid tooteid liiga jäigad! leidub üha enam, kirju- tab Märt Miljan. lk 13 Endise Riigikohtu esimehe ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku Rait Maruste hinnangul puuduvad õi- guslikud takistused tsiviilpartnerluse legaliseerimiseks, pigem jääb see eelarvamuste taha pidama. «Mulle Seksuaalsus tipp-poliitikas isiklikult tundub Eesti selles osas arhailisena, sest teistsuguse mittetunnistamine ei kõnele avatusest. Neilt, Kui keeruline on «kapist välja tulnud» inimesel, kes seni oma tööde ja tegemistega hiilgavalt silma paist- kes traditsiooniliste kaanonite alla mahuvad või eelistavad sinna jääda, ei võta see ju midagi ära.» Lk 3 nud, sama veenvalt jätkata? lk 15 Toetab Euroopa Liit 2 SISE AJALEHT 30. mai 2012 Lühidalt Köielkõnd aktsepteeritava ja kriminaalse vahel KRISTEL KOSSAR nemaealistel on niisugune asi päris vä- nemad üksteist sõimavad, joovad või heaks – kas siis nahavärvi, rassilise listatud. peksavad. Hea perekond ei sünni ilm- kuuluvuse või seksuaalse orientatsioo- len väga murelik, tingimata bioloogilisest kooslusest isa- ni pärast. Samas on meil helgeid päid kui loen ja kuu- Prevaleerib ikkagi suhtumine, et ema-laps, see sõltub eeskätt indiviidi- väga vaja. len, et põhjus lah- «nemad» on teistsugusemad kui dest. kumiseks ja mitte «meie»? Mida siis teha? Oleme küll kampaa- naasmiseks on Iivi Anna Masso: Meie suletusega Tihti tuuakse siin põhjenduseks vas- niaid loonud, sallimatusest on juttu sageli Eestis tajutav sallimatus, hooli- kaasneb ka teatav kõrkus. See, kui kel- tuolu kristliku moraaliga. Kui põh- teinud ka president, kuid mis muu- «Omatus ja tigedus,» märkis riigikogu ees lessegi suhtutakse üleolevalt tema jendatud see on? daks seda ühiskondlikku hoiakut? Barack Obama toetab mullu peetud kõnes president Toomas musta nahavärvi, asiaatliku väljanäge- Kadri Simm: Minu arvates puudub Iivi Anna Masso: Rääkimine! Avalikult samasooliste abielu Hendrik Ilves. «Hiljaaegu kinnitas se- mise või seksuaalse sättumuse pärast, niisugune asi nagu ühtne kristlik mo- rääkimine. Kampaaniate suhtes olen USA president Barack Obama ütles tä- da veendumust ka teaduslik uuring. on just suletuse tunnus. raal, seda lihtsalt pole olemas. Kui pal- ma kahtlevam, need võivad kergesti navu mais esimest korda avalikult, et Tuleksin küll, ütlesid inimesed, aga Mina olen alati välismaale minnes, ju on olemas erinevaid kristlikke kiri- osutuda pilkeobjektiks. Aga kui julgus- toetab samasooliste abielusid; tege- «seal» ehk meil siin Eestis ollakse eba- peamiselt suurlinnades, rõõmustanud kuid või kui palju on erinevaid suhtu- tame võimalikult paljusid inimesi sel- mist on olulise sõnumiga arutellu, mis viisakad ja teiste suhtes sallimatud,» sõ- sealse multikultuursuse üle. Kui ühis- misi ka ühe kristliku kogukonna sees, lest rääkima, käime väljas ja näeme, on USA poliitmaastikul palju põhjamu- nas ta. Kuidas saada lahti sallimatusest konnas elab koos palju muid kultuure, kas või sellesse, kas naised võivad asu- kuidas mujal ühiskondades elatakse, da üles kiskunud. ning muuta «teised» osaks «meist» – kaob selline üleolev suhtumine ära, et da näiteks preestri ametisse – sellest siis on võimatu enam nii mõelda, nagu «Leian, et samasoolistel paaridel palusime sel teemal vestlema ühiskon- ühed on näiteks nahavärvi tõttu teis- nähtub, et mingit ühtset asja po- mõned siin mõtlevad, justkui oleks peaks olema võimalus abielluda,» üt- nateadlase ning ajakirja Diplomaatia test paremad. le olemas. geid või mustanahalised kui- les Obama uudistekanalile ABC News peatoimetaja Iivi Anna Masso ning Minu meelest on dagi alaväärtuslikud. Tartu Ülikooli eetikakeskuse teadlase Aga kas suletus pole see, mille koh- selle argumendi pu- Ellujäämiseks pea- antud usutluses. ta inimesed väidavad, et kui me alal- Obama on seni hoidunud oma sei- Kadri Simmi. hul tegemist kõi- me lihtsalt rohkem hoidlikult ei käitu, pole varsti enam gest abivahendi- ringi liikuma. Võiks sukohta selles küsimuses sõnaselgelt Alustame sellest, millele on viidanud seda väikest rahvast olemas, riigist väljendamast. Tegemist on seisuko- ga, mida just sa- tuua ka koolidesse ka president: kas Eesti ühiskond on rääkimata? m a s o o l i s t e ja ülikoolidesse haga, mis peaks suure tõenäosusega sallimatu? meeldima tema demokraatidest vali- Iivi Anna Masso: Mina näen suurt va- kooselust kõ- vähemuste esin- jaskonnale ning mõjuma ärritavalt Iivi Anna Masso: Kohati küll. Loomu- het geneetilise ja kultuurilise alalhoid- neldes kasuta- dajaid sel teemal konservatiivsetele valijatele. likult ei saa kõike ühte patta panna, aga likkuse vahel. Geneetiliselt on eestla- ma kiputakse – rääkima, et ini- Asepresident Joe Biden on samuti kohati tundub küll nii. Inimesed on vä- sed ju nagunii väga segatud ja see on Eestis toimub mesed saaksid ise kinnitanud, et teda ei häiri, kui sama- hemuste vastu kuidagi teoreetili- tegelikult meie õnn. Mind palju asju, mis veenduda, et soolised saavad abielluda. (ERR) selt – ollakse vähemuste kui hirmutab suhtumine, et nn kristliku mo- «wow, täitsa lahe sellise vastu, samas oma ainuvõimalik tegele- raaliga kokku ei inimene, aga samas teisest rahvusest või mine rahvastiku- lähe, ent siis sellist kuulub sellesse vähe- Gei kui president teistsuguse seksuaal- poliitikaga käib argumenti ei kasuta- musgruppi». esikaanel se orientatsiooniga läbi perepoliiti- ta. Tänapäeva Eestis Pelgan natuke kam- USA väljaanne Newsweek kujutas naabri kohta öel- ka ja paljune- piibliga vehkida pole eriti paaniaid seetõttu, et need ki- mais ka USA presidenti ja kahe lapse dakse, et see on mise ning me pädev, liiati, kui me muidu seda puvad stereotüüpe pigem kinnista- isa Barack Obamat oma esikaanel ho- OK. Üksikuid ini- kardame im- ei tee. ma, eriti kui näiteks geid või siis mos- mona. mesi võetakse siis- migratsiooni. Igatahes on kristlusele rõhumine lemit üheselt kujutatakse. Näiteks kas Obamal on pea kohal vikerkaarevär- ki kui erandeid, Muidugi, pseudoargument, me pole siin ju tõsi- või see Eesti kampaania, kus moslemi- viline pühapaiste ning juures tekst: kuid vähemusgru- probleeme sel- usklikud kristlased. naine oli burkaga silmini kaetud ja sa- «The First Gay President», edastab po- pi kui terviku sõi- lega on, ka lää- Küsimus on ka lihtsalt teadmatu- mas pidi olema kellegi eestlase venna litico.com. Kriitikute sõnul ei sobi Oba- mamine paistab ole- neriikides, ega ses, näiteks koolides – kas ja kuidas pruut – säärane välimus on omane ma enesekindel olek ja silmavaade vat aktsepteeritud. ma seda ei eita, geiteemat seal üldse käsitletakse? Ku- vaid erakordselt äärmusliku religioos- siiski kokku sellega, millisena teda ku- Näiteks rahvusvä- kuid meil on või- na me midagi ei tea, siis seda peljatak- se taustaga islamistile, no kuidas saab jutatud on. USA väljaannete blogijad hemuse esindajad, kes malus õppida teiste se. Hirm tuleneb teadmatusest. see siis olla su venna pruut?! Riietus kritiseerisid Newsweeki kaant ning pi- Eestisse tulevad ja räägivad vigadest. Öeldakse, et väljendab teatavat ideoloogiat. eesti keelt, võetakse hästi vastu, Eestis on niigi palju migran- Ent diskussiooni üleskerkimist, mul- Kui sul on geisõber, ei pea sa ju ala- dasid seda teatud eesmärgil avalda- le näib, et Eesti ühiskond kardabki? tuks. (postimees.ee) aga inimesed ei suuda isiklikku posi- te – tõepoolest, kuid see ei tähenda, et ti tutvustama teda, et näe, siin on mi- tiivset kogemust laiendada grupile ter- peaksime loobuma uute rahvusvähe- Iivi Anna Masso: Jah, nii see on. Eks nu sõber, tema on gei! Keegi ei tutvus- vikuna. muste integreerimisest Eesti ühiskon- selle taga peitub ikka teatav eksistent- ta ka oma heterosõbrannat stiilis: see Kadri Simm: Seda, kas ühiskond da. siaalne hirm väljasuremise ees. Võta- on Mari, ta elab mehega koos! Erine- on sallimatu või mitte, on tegelikult Usun, et see tuleks isegi kasuks, kui me näiteks Islandi – neid on palju vä- vust ei pea alati ilmtingimata rõhuta- raske diagnoosida. Mõnes mõttes on meie vähemuste pilt oleks vaid ühest hem, võtavad aga immigrante vastu. ma. ehk asi ka eestlase karakteris. domineerivast grupist kirjum. Oluline Neil on ka peaminister, kes on avalikult Loomulikult on palju seda, mida Kui kusagil mujal räägitakse salli- olekski pigem mõelda