DOCSLIB.ORG

Väikesed Linnakodanikud Osavallakeskuses Audru Keskuses on Nüüd Omniva Pakiautomaat Laupäeval, 21

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Väikesed Linnakodanikud Osavallakeskuses Audru Keskuses on Nüüd Omniva Pakiautomaat Laupäeval, 21 Nr 9 (86) AUDRU LEHT OKTOOBER 2019 Väikesed linnakodanikud osavallakeskuses Audru keskuses on nüüd Omniva pakiautomaat Laupäeval, 21. septembril 2019 Nüüdsest on pakke võimalik kogunesid Audru osavallakes- tellida Audrusse Omniva paki- kusesse selle aasta juunis- automaati ning ei pea enam paki augustis sündinud väikelapsed. järel käima lähimas pakiväljas- Pidulikule sündmusele tuskohas Maksimarketis. oli kutsutud: Pille Poolak ja Selline lahendus võimaldab Bristo Viotti tütar Lunaga; pakid palju kiiremini ja muga- Irma ja Martin Koppel vamalt saadetavale toimetada. tütar Leeloga; Liis Puissalu Enam ei pea jälgima postkon- ja Vahur Bašmakov tütar tori lahtiolekuaegu, vaid paki Sofiaga; Mari-Jaana Jaagu võib kätte saada ööpäevaring- ja Aivar Lepik tütar Saa- selt. Lisaks leevendab see peagi raga; Hanna-Liina Lusti ja algaval jõuluajal, kui pakkide Jan-Erik Vahter tütar Anita- tellimise-saatmise kõrghooajal, Katariinega, Eliis Eirand ja suurtest pakimahtudest tingitud Silver Pärnpuu tütar Kend- ülekoormust postkontoris. Just rega; Elerin Viet ja Esko Hunt rahvusvaheliste pisipakkide poeg Markusega; Kadi ja väljastamine on sel ajal pol- Margo Tooding poeg Jakoga; Isa Esko Hunt, ema Elerin Viet, poeg Markus (isa süles), pojad Ander ja Kaspar pulaarne ning nende kättesaa- Baltikumi suurima pakivõr- 80 protsendi pakisaajaid ning Egle Toompalu ja Elmer Aros mine oluliselt mugavam läbi gustiku ning pakiautomaat on -saatjaid sooviksid seda teha poeg Johannesega; Kristel ja automaadi. ülekaalukalt eestlaste eelista- pakiautomaadist. (KH) Vello Närep tütar Kaisaga; Melissaga ning Karoline ja vapikujutisega hõbelusika, Omniva on välja ehitanud tuim pakiväljastuskanal. Üle Jaanika ja Peeter Juurik Romet Luuk poeg Oliveriga. õnnitluskaarti ja lilled. poeg Martiniga; Reelika Väikelastele, nende vanema- Pidulikust sündmusest osa- Laanemets ja Kaarel Halgma tele ja vanavanematele esinesid võtjatele esinesid meeleolukate tütar Emily-Greetega; Kadri Audru osavallakogu esimees lauludega Audru Kooli õpilased Aiapärlid panevad turiste peatuma Küttis ja Raido Kiisk tütar Jaanus Põldmaa ja laste- õpetaja Tiia Tamme juhenda- Sel kevadel ja suvel tegid viis end õigustanud. uued pingid, prügikastid ja väli- Arabellaga; Pille Puusild ja kaitsespetsialist Sirje Järvet. misel. “Garden Pearls’i“ ehk aiapärlite „Koidula park on alati popu- käimla. Tõstamaa mõisapargis Veiko Metsaäär poeg Karlo- Jaanus Põldmaa ja infospetsia- Palju õnne! võrgustikuga liitunud Pärnu laarne olnud, kuid sel suvel valmisid aiamaja ja välikäimla. sega; Merit ja Velvo Aadusoo list-registripidaja Maigi Ree- Peep Tarre linna parki läbi uuenduskuuri, äratas see park kohe eriti palju Põnevamad pargipuud ja poeg Ristjaniga; Marvi Kös- palu andsid lastevanematele Audru Lastekaitse Ühingu mille tulemusena muutusid need tähelepanu. Siin toimus väga -põõsad tähistati eesti- ja ladi- ter ja Joosep Puissalu tütar lapse nimega Audru osavalla juhatuse esimees rohealad ilusamaks, mugava- palju üritusi, nii kohalikud kui nakeelsete siltidega ning par- maks ja turistidele atraktiivse- külalised pildistasid roose ja kidesse pandi üles infotahvlid maks. suvelillepeenraid ning vaatasid nii konkreetse pargi kui ka Pea veerand lapsevanemaist ei ole veel „Garden Pearls“ on Eesti ja huviga infosilte,“ nentis Nur- Eesti-Läti aiapärlite marsruudi Läti ühine ettevõtmine, millega mesalu. kaardiga. koolitoetust taotlenud edendatakse aiandusturismi ja Et anda aiandusturistidele Ainuüksi Koidula ja Brack- Pärnu linnavalitsus tuletab 1. summa on 46 800 eurot. seks tuvastab lapsevanem end koondatakse külastamist vääri- põhjust põigata koduaedade manni pargis sai oma sildi tervelt klassi laste vanematele meelde, Praegu on menetluses veel e-keskkonnas pangalingi, ID- vad aiad ühele turismikaardile. kõrval sisse linnaparkidesse, üksteist erinevat puud ja põõsast. et linn maksab kooliuusikutele kümmekond taotlust, kuid enam kaardi või mobiil-ID abil. Aiapärlite võrgustikus on istutati nii Koidula kui Brack- Kui Pärnu parkidesse said koolitoetust, mis on 100 eurot kui saja lapse eest on taotlused Käimasoleval õppeaastal enamjaolt eraomanike aiad, manni parki juurde hulgaliselt sildid üles suvel, siis Tõstamaa lapse kohta. veel laekumata. 1. klassi läinud laste eest saab Pärnu linn on oma avalike par- roose, suve- ja sibulilli ning anti mõisaparki ja Audru arboreetu- 15. oktoobri seisuga on sel Toetuse saamiseks tuleb koolitoetuse taotlusi esitada kidega Eesti-Läti aiapärlite seas värske ilme istepinkidele. misse paigaldatakse need lähi- sügisel Pärnus kooliteed alusta- esitada taotlus e-keskkon- veel oktoobris, novembris ja üks väheseid omavalitsusi. Rannapargis rajati mängu- nädalatel. nud 592 lapsest saanud toetuse nas ARNO, mis on kasutusel detsembris. Pärnu linnaaedniku Anu väljaku kõrvale kaks püsikute Euroopa regionaalarengu kätte 468 esimese klassi last. ka lapse elukohajärgse kooli Toetused makstakse välja iga Nurmesalu sõnutsi ei ole see ja kõrrelistega kõrgpeenart ning fondi toetatud aiapärlite pro- Välja makstud toetuste kogu- määramisel. Taotluse esitami- kuu pärast 20. kuupäeva.(KH) kuigi tavapärane, et linnakesk- täiendati pargiala suuremate jektist eraldati Pärnu linna ja konna haljasalad aiandusturismi puude istutusega. osavaldade parkide arendamisele edendava võrgustikuga liituksid, Audru kiriku arboreetumis 44 183 eurot, millele linn lisas Pärnu linn tunnustas kuid Pärnu puhul on see samm korrastati kõnniteid, paigaldati omalt poolt 7797 eurot. (KH) Kaire Leetsart ja Triin Mägerit Pärnu linnavalitsus valis õpeta- Loodan, et see innustab nii tiit- Kõigile tiitliomanikele mää- Linnavalitsuse saalis abielu sõlmimine jate päeva eel välja selle aasta llisaajaid, nende kolleege kui rati 1150 euro suurune preemia. parimad haridus- ja noorsoo- ka õpilasi, sest tänu pole selles Hariduse aastapreemia pälvis muutub tasuliseks töötajad, keda tunnustatakse töös kunagi üleliigne,“ ütles Pärnumaa Kutsehariduskes- Pärnu linnavalitsuse kolmanda lised abielu registreerimisele kasutamise uuest aastast tasu- reedel Pärnu Kontserdimajas abilinnapea Varje Tipp. kus, keda premeeritakse 2300 korruse saalis abielu registree- linnavalitsuse kolmanda korruse liseks muuta, sest saali kasuta- õpetajate päeva tähistamiseks Tänavuse Aasta õpetaja tiitli euroga. rimine muutub alates järgmise saali, raekotta või mõnda endi misega kaasnevad kulutused. korraldataval tänuõhtul. pälvis Audru Kooli klassiõpe- Haridus- ja noorsoopree- aasta algusest tasuliseks, tasuta rendivavasse ruumi. Linnava- Pooletunnine saali kasutamine „Õpetaja amet on keeru- taja Kaire Leetsar ning „Aasta miad anti üle reedel, 4. oktoob- (tasuda tuleb ainult 30 eurone litsuse saali kasutamine on seni hakkab maksma 30 eurot, iga line ja närvesööv. Mul on hea noorsootöötajaks“ valiti MTÜ ril kell 18 Pärnu Kontserdima- meel, et linnavalitsus haridus- Pärnu Noorte Vabaajakeskuse jas. (KH) riigilõiv) on võimalik abielu olnud tasuta, raekoja saali kasu- järgnev pooltund 10 eurot. Saal ja noorsootöötajaid väärtustab. noorsootöötaja Triin Mäger. registreerida igal tööpäeval tustasuks on 40 eurot. Abielu mahutab ligi 70 inimest. kahekesi perekonnaseisuamet- registreerija kutsumine mõnda Kui pruutpaar soovib abi- niku juures või kolmapäeviti ja Pärnu linna kui asustusüksuse elu sõlmida pruutpaaritoas, reedeti pruutpaari ja perekon- territooriumil asuvasse kohta kuhu mahub ainult pruutpaar Linnavalitsus soovib Suure huvi tõttu jagatakse naseisuametnikku mahutavas maksab 150 eurot, Pärnu maa- ja perekonnaseisuametnik, siis Lavassaare karjääri eterniidi kogumisringid pruutpaaritoas. konnas asuvasse kohta 350 eurot. selle ruumi kasutamise eest tasu Praegu võivad pruutpaarid Linnavalitsus otsustas Suur- maksma ei pea.(KH) keskkonnamõjude hindamist mitmele päevale valida, kas nad kutsuvad küla- Sepa 16 kolmanda korruse saali Pärnu linnavalitsus teatas täna keskkonnaame- Võimalus tasuta eterniiti ära anda tekitas Pärnu tile ja Lavassaare külaseltsile, et enne Lavas- keskuslinna ja kolme osavalla elanikes nii suurt saare karjääri geoloogilist uurimist tuleks läbi huvi, et esialgu kavandatud kogumisringidest viia keskkonnamõjude hindamine. eterniidi ära vedamiseks ei piisa. Seetõttu toimub Keskkonnamõjude hindamise käigus hin- eterniidivedu lisaks plaanitud kolmele laupäe- natakse kõikvõimalikke mõjusid, mida liiva vale (26. oktoober, 2. ja 9. november) veel teistel ja kruusa kaevandamise jätkamine kunagises päevadelgi. karjääris kaasa võib tuua. Oluline on rõhutada, et kõigil, kes 20. oktoob- Linnavalitsus on seisukohal, et kui tegu riks Pärnu linnavalitsusele oma eterniidikogusest oleks uue rajatava karjääriga, tuleks geoloo- teada andsid ja end tasuta veole registreerisid, giliste uuringute mittelubamist tõsiselt kaaluda. ei jää eterniit ära viimata. Audrus toimub eter- Praegu on aga tegemist eelnevalt kaevandatud niidivedu lisaks 26. oktoobrile ka 23., 24. ja 25. alaga, mistõttu üksnes uuringute tegemine ei oktoobril. põhjusta Lavassaare elanike elukeskkonna „Mitmed helistajad ütlesid, et ei ole omal käe halvenemist. eterniidist vabanenud, sest selle transportimine Elanikud kardavad, et uurimisluba tähendab käib üle jõu,“ ütleb Virunurm. automaatselt kaevandamise luba. Nii linnava- Audrus, kus alles kevadel eterniidivedu toi- litsus kui keskkonnaamet leiavad, et geoloogi- mus, kogunes sügisesele kogumisringile soovijaid liste uuringute tegemine ja varu arvele võtmine üle ootuste palju. „See on ju tore, et inimesed keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna haaravad omavalitsuse pakutavast võimalusest kaevandamisõigust, kuid annab riigile olulist kinni. Samas näitab see
Load more

Recommended publications
  • Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
    AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • Vallavalitsuse Istungitel Vallavolikogus
    Lk. 2 _________________________________________________________________________________________________________________________ Audru valla leht mai 2009 Vallavolikogus Vallavalitsuse istungitel 14. mail 02. aprillil 11. Audru alevikus Ringi tn 8 asuva elamu teenindusmaaks 1. Euroopa Parlamendi valimisteks moodustati 4 valimis- määrati 908 m2 ja nõustuti ostueesõigusega erastamisega . Istungilt puudusid vallavolikogu liikmed Vallo Loob, Raivo jaoskonda ja määrati hääletamisruumide asukohad Audru 17. aprillil Loorits ja Arne Taggo. vallamajas, Audru Keskkoolis, Jõõpre Rahvamajas ja Lindi 1. Omanikujärelvalve teostaja OÜ Vesiratas” ettepanekul peatati Lasteaed-Algkoolis. riigihanke “ Audru aleviku ja Põldeotsa küla tiheasustusala 1. Kehtestati Põldeotsa ja Saulepa küla Suuresilla Suurfarmi 2. Kasutusload väljastati vee- ja kanalisatsioonitorustikele fluorivaba veega varustamine” ehitus seoses ehitusprojektile kinnistu (Audru Kalakasvatuse) detailplaneering, OÜ Hendrik- Papsaare külas ja Audru alevikus, elektrivarustusele, -liitumisele mittevastamisega. son & Ko töö nr 1078/08, millega on kavandatud 52,45 ha ja -rekonstrueerimisele. 2. Avatud pakkumusmenetlusega vallahanke “Vetelpääste ja suurusele maa-alale moodustada 3 transpordimaa- ja 3 3. Kirjalik nõusolek anti Papsaare külas Vanajõe 7 saun- suve- teenindushoone rajamine Valgeranda” ühispakkumuse esitasid tootmismaakrunti. Detailplaneeringu eesmärgiks on maa maja ehitamiseks. OÜ Eubal Ehitus ja OÜ JAK Ehitus hinnaga 2 214 793.- krooni, sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast tootmismaaks
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kaisma Vändra Pärnu-Jaagupi Vändra Tootsi Koonga Halinga Lavassaare Are Varbla Tori Audru Sauga Sindi Paikuse Tõstamaa PÄRNU Uulu Surju Saarde Kilingi-Nõmme Kihnu Tali Häädemeeste Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 24 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Pärnumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Pärnumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-83-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Nätsi-Võlla Looduskaitseala Moodustamine Ja Kaitse-Eeskiri” Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Nätsi-Võlla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord ning vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega moodustatakse olemasoleva kaitseala ja hoiuala põhjal Nätsi-Võlla looduskaitseala, ala pindala, tsoneeringut ja piire muudetakse ning kehtestatakse uus kaitsekord. Kaitseala asub Pärnu maakonnas Audru vallas Soeva, Aruvälja, Soomra, Eassalu, Kõima ja Kärbu külas, Tõstamaa vallas Kiraste ja Männikuste, Ermistu ja Alu külas ning Koonga vallas Peantse, Kalli ja Palatu külas. Nätsi raba on olnud botaanilis-zooloogilise keelualana kaitse all alates 1957. aastast, kui ala võeti kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s Eesti NSV looduslike ressursside, looduslikkude komplekside, maastikkude ning loodusmälestusmärkide kaitsmiseks”. Selle põhjal moodustati 2004. aastal Nätsi-Võlla looduskaitseala, mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 30. aprilli 2004. a määrusega nr 177 „Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” võeti kaitse alla Nätsi-Võlla hoiuala. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud
    [Show full text]
  • Audru Männituka Lasteaed 40 Väikeste Vallakodanike Vastuvõtt
    Audru valla leht veebruar 2005 __________________________________________________________________________________________________________________________ Lk. 1 Nr. 2 (174) AUDRU VALLA AJALEHT Veebruar 2011 Audru Männituka lasteaed 40 1. veebruaril 2011 sai Audru terina Kuru, õpetajad Evi tasid meid 5. ja 6. lennu lõpe- Männituka lasteaed 40 aas- Vaher, Anneli Kala, Aive tanud õde-venda Aili Elend taseks. Sallo, Anne Rebane ja ja Arne Heide. Meeleolumuu- Suur sünnipäeva nädal Maryel Loorents. Kuulamas- sikat mängis nn. Lavassaare algas tordi söömise, kakao vaatamas olid külalised maa- trio Ado Kirsi juhendamisel, joomise ja Karlsoni kohale konna teistest lasteaedadest, kelle pilli järgi said seltskon- lendamisega. Sest kes on kes õnnitlesid kogu personali natantsud läbi tantsitud. maailma parim laste sõber ja ja soovisid majale õnne vähe- Kokkuvõtteks võib öelda, tordisööja – ikka Karlson malt veel järgnevaks 40 aas- et oli põnev nädal. Saime palju Katuselt. Tema tõi ka kohale taks. lilli, kingitusi ja õnnesoove. hulgaliselt kingitusi, mis 4. veebruaril oli meenu- Sõime ära 10 suurt lasteaia õhinal vastu võeti ja suurt tuste päev. Sel päeval olid ko- kokkade poolt küpsetatud elevust tekitasid. Sama päeva hal endised töötajad, vilist- torti. Meenutasime möödunud õhtul toimus ka kontsert las- lased ja kauaaegne juhataja aegu, laulsime ja tantsisi- tevanematele, lasteaia spon- Aili Koodi, kes juhtis laste- me…… soritele ja sõpradele. Lapsed aeda 34 aastat. Temal oli nii Koduses Audru jõe käärus, laulsid, õpetajad tantsisid ja mõndagi meenutada ja lus- põliste mändide all, naljakaid ütlemisi laste suust takaid lugusid rääkida. Õhtut seisab üks majake uhkelt, luges vahele lasteaia maja- juhtisid lasteaia vilistlased aastaidki küllalt on tal….. haldjas Muruema. Lapsi ja Elisabeth ja Otto-Georg Kir- Aitäh kõigile, kes meid lapsevanemaid lauluga tervi- si, kes ka laulsid koos ema heade soovidega meeles pi- tama oli tulnud 1996.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav LÄÄNE- JA HIIUMAA 13.–18. SAJANDI KÜLAKALMISTUD Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 4 1. Külakalmistute paiknemine ............................................................................... 7 1.1 Külakalmistud üldises asustuspildis .............................................................. 9 1.1.1 Asustuspilt ja külakalmistud kihelkonniti ............................................. 9 1.1.1.1 Audru kihelkond ............................................................................ 11 1.1.1.2 Emmaste kihelkond ....................................................................... 12 1.1.1.3 Hanila kihelkond ........................................................................... 13 1.1.1.4 Käina kihelkond ............................................................................ 14 1.1.1.5 Karuse kihelkond ........................................................................... 15 1.1.1.6 Kirbla kihelkond ............................................................................ 16 1.1.1.7 Kullamaa kihelkond ...................................................................... 17 1.1.1.8 Lihula kihelkond............................................................................ 18 1.1.1.9 Lääne-Nigula kihelkond ................................................................ 19
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Harku-Lihula-Sindi 330/110 Kv Elektriliini Trassi Asukoha Määramine
    Planeeringu koostaja Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu tel 4479733, www.parnu.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn Tel 698 8362, www.ramboll.ee Tellija Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Tel 715 1222, www.elering.ee PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGUT TÄPSUSTAV TEEMAPLANEERING HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 KV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Koostamise 03.07.2015 kuupäev Vastuvõetud: Kehtestatud: 2 / 38 Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE SISUKORD I TEEMAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA TRASSI- KORIDORI VALIK................. 8 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk ............................................................................ 10 1.2. Planeeringuala ..................................................................................................... 10 1.3. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid ..................................................... 11 1.4. Teostatud uuringud ja analüüsid ............................................................................ 11 1.5. Planeeringus käsitletavad mõisted .......................................................................... 12 1.6. Trassikoridori asukoha valiku põhjendused .............................................................
    [Show full text]
  • PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Asustus
    Vana-Vigala Kurevere Kabeli Kilgi Kastja Kõrbja Velise Inda Nõlva Soo-otsa Laupa Velisemõisa Saarepõllu Rõude Päärdu Võeva Velise-Nõlva Laiküla Läti Kenni Nurtu-Nõlva Kohtru Selja Allikotsa Oese Araste Karjaküla PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Aravere Kullimaa Kloostri Paljasmaa Kelu Keskküla Vängla Kurevere Mäliste Palase Ojaäärse Mukri Jändja Asustus Tõnumaa küla Vaguja Manni Reonda Pagasi Kojastu Kirbla Rääski Kasari Nurme Matsalu Mõõtkava 1:100 000 Rahkama Kirikuküla Rumba Penijõe Ojapere Konnapere Kesu Kõnnu Lautna Kivi-Vigala Altküla Rukkiküla Metsküla Kausi Sääla küla Meelva Kaisma Põikva Võhma Leibre Rae Võidula Jädivere Seira Kaelase Ellamaa Kobra Avaste küla Mädara Samliku Alaküla Pallika küla Pööravere Aasa Lehtmetsa Petaaluse Naravere Poanse Pallika Arase Kergu Rõusa Mäense Hälvati Kadjaste Valuste Salu Sohlu Kalmaru Kurgja Vastaba Luuri Libatse Metsavere Allikõnnu Järise Langerma Rassi Tuudi Kurese Oriküla Enge Parasmaa Helenurme Sõõrike Oese Säästla Voose Vagivere Kirikumõisa Parivere Tühjasma Lehu Vaki Pärnjõe Tarva Lüüste Emmu Kuninga Kodesmaa Kõmsi Rätsepa Kose Kinksi Kibura Roodi Eerma Mõisaküla Massu Tagassaare Sookatse Naartse Kablima Kunila Suurejõe Ridase Kõima Vakalepa Anelema Viluvere Mustaru Järve Vee Ertsma Aluste Eametsa Metsaküla Karinõmme Mihkli Eense Karuse Hõbeda Reinumurru Venekuusiku Kootsi Kause Tõitse Veltsa Naissoo Mäeküla Soosalu Piisu Võiera Lõo Tuhu Valistre Pereküla Loomse Ünnaste Veskisoo Ura Tamme Linnuse Maima Tõrdu Halinga Kaansoo Rabavere Sepaküla Urita Pajumaa Oidrema Nurmsi Koonga Iska Kiska Paimvere
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]