SISUJUHT PAGEINDEX

Saatesõna KIKi juhatajalt Kalev Aunalt 2 KIKi nõukogu 3 KIKi struktuur 3 4 Foreword from Kalev Aun, Director of EIC 5 Composition of the Council of EIC 5 Structure of EIC Keskkonnaminister Villu Reiljani eessõna 6 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus 7 8 Foreword from Villu Reiljan, Minister of Environment 9 Environmental Investment Centre 2005 – uuendusterohke aasta 10 11 2005 – the year full of improvements Keskkonnakorraldus 12 Environmental Management Keskkonnateadlikkus 16 Environmental Awareness Veekaitse 20 Water Protection Jäätmekäitlus 24 Waste Management Looduskaitse 28 Nature Conservation Metsandus 32 Forestry Kalandus 38 Fishery Maakondlik 42 Regional Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektid 46 Environmental projects of the Cohesion Fund Euroopa Regionaalarengu Fond 48 European Regional Development Fund Keskkonnasektori välislaenude vahendamine 50 Intermediation of environmental loans of the environmental sector Kokkuvõte 51 Summary Finantsaruanded 52 Financial Reports Audiitori järeldusotsus 54 Independent auditors’ report

Aastaraamatus kasutatud fotode autor / Photos by Ingmar Muusikus Viis aastat parema elukeskkonna poole

2005. aasta oli SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) jaoks juubelihõnguline – möödus viis aastat sihtasutuse loomisest. Selle tähistamiseks korraldas KIK konverentsi “Tervem elukeskkond”, et arutleda teemadel, millest sõltub Eesti keskkonna tulevik ja kõigi igapäevane heaolu.

Esimese viie aastaga on KIKi vahendusel rahastatud üle 2 miljardi krooniga keskkonnaprojekte, enim veekaitse ja jäätmekäitluse valdkonnas. Viimastel aastatel on suurenenud ka metsandus- ja keskkon- nateadlikkuse projektide osatähtsus.

2005. aastal jätkasime keskkonnaprojektide toetamist keskkonnakasutusest laekuvate keskkonnatasude, keskkonnalaenude, EL abivahendite Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaliste vahendite arvelt.

Keskkonnatasudest eraldas KIKi nõukogu projektidele kokku 446 miljonit krooni. Kõige enam esitati rahastamistaotlusi Tartu- ja Harjumaalt keskkonnateadlikkuse ja looduskaitseprojektidele. Taotletud summa oli ühtekokku kaks korda suurem, kui oli jagatavat raha.

Valdav osa Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) vahendatud investeeringutest on suunatud veekaitsesse ja -kasutusse ning jäätmekäitlusse, sellele järgnesid taastuvenergeetika ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonnad. Nüüdseks on 65 projektile eraldatud 127,7 mln. krooni, millest ERDFi osa hõlmab 113,7 mln. krooni ja Eesti riigi kaasfinantseering (keskkonnatasudest) 10,9 mln. krooni.

2005. aastal oli töös 15 ISPA/Ühtekuuluvusfondi (ÜF) investeeringuprojekti ja 18 ISPA tehnilise abi projekti. Suurem osa välisabist läks veemajan- dusprojektidele, näiteks lõpetati Viljandi ja Narva reoveepuhastite renoveerimine.

Möödunud aasta üks olulisemaid verstaposte oli KIKi maakondlike esinduste loomine. Suurem osa spetsialiste asus maakondades tööle aasta lõpuks. Esinduste eesmärk on tulla meie klientidele lähemale ning nõustada neid toetuste taotlemisel ja projektide elluviimisel. Maakondlike esin- duste hooleks on ka sihtfinantseerimislepingute, lõpparuannete jt. rahastamisdokumentide menetlemine ning kontroll tööde üle. Usutavasti aitab see samm järgnevatel aastatel teha teoks kvaliteetseid ja tasuvaid projekte.

2004. aasta lõpus loodud ja 2005. aastal tööhoo sisse saanud auditikomitee alluvuses töötav siseaudiitor ning projektiauditi üksus täitsid oma ülesanded. Siseaudiitor jälgib, et rakendatavad juhtimis- ja kontrollmeetmed tagaksid KIKi sihtide saavutamise, vastaksid kehtivatele õigusaktidele ning et tööjõudu ja raha kasutataks mõistlikult. Projektiauditi üksuse eesmärk on veenduda, et toetuse saaja on projekte teostanud nõuetekohaselt, kulude laad ja ajastus vastavad heakskiidetud projektile ning tegelikult tehtud töödele – et projekt on jõudnud eesmärgile. Lõpptulemusena on audiitorid tunduvalt suurendanud KIKi nõukogu ja juhtkonna kindlustunnet.

2005. aastal hakkasime ajakohastama KIKi arengukava ning seadsime uued sihid kolmeks aastaks. Meie tegevuse juhtmõte läbi aegade on olnud soov kasvatada inimestes hoolivust keskkonna suhtes. Puhtam keskkond tähendab meile kõigile kvaliteetsemat elu, mille poole püüdleme koos oma partneritega.

Kalev Aun Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja

2 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu 2005

Nõukogu esimees Villu Reiljan keskkonnaminister

Liikmed Helle Virt Põlvamaa hoiu-laenuühistu juhatuse esimees ja tegevjuht Helir-Valdor Seeder riigikogu liige Henn Pärn riigikogu liige Rain Rosimannus riigikogu liige Jüri Saar riigikogu liige Tiina Mitt keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Olavi Tammamäe keskkonnaministeerium, abiminister Renaldo Mändmets rahandusministeeriumi asekantsler

Asutuse struktuur

3 Five years’ work to improve the living environment The year of 2005 brought a small anniversary of the EIC – five years passed from the foundation of our orga- nisation. To celebrate the event, the EIC organised a conference “Healthier Living Environment” to discuss the subjects crucial to the future of the Estonian environment and the everyday wellbeing of our people. During the five years of operation, the EIC has channelled more than 2 milliard Estonian Kroons into the financing of environmental projects, paying most attention to water protection and waste management. The role of forestry and environmental awareness projects has also increased in recent years. In 2005 we continued the support of environmental projects using the proceeds from exploitation of the environment fees, environmental loans, and funds from the EU Cohesion Fund and the European Regional Development Fund. The total of 446 million Estonian Kroons was channelled into environmental projects by the Council of the EIC. The largest number of applications was submitted for environmental awareness and nature conservation projects from Tartu and Harju Counties. The sums applied for exceeded twice the actual funds for financing. The major part of the investments intermediated by the European Regional Development Fund (ERDF) were directed into water protection and management and waste management, followed by renewable energy and biological and landscape diversity programmes. By now, 65 projects have been financed within 127.7 million Estonian Kroons, the ERDF having contributed 113.7 million Kroons and the co-financing by the Estonian Republic (from the environment exploitation fees) having extended to 10.9 million Kroons. 15 investment projects funded by the ISPA/CF and 18 ISPA technical support projects were under way in 2005. The foreign aid was mostly directed to the water management programmes, e.g., for the completion of the renovation of Viljandi and Narva sewage treatment plants. One of the most important milestones in the work of the EIC was the creation of regional departments, which were staffed by theend of the year, with the aim of getting nearer to the clients who need our help and advising them about the application process for support and about the realisation of projects. The regional departments are also responsible for the processing of target financing agreements, final reports and other financialdocumentation and the control of the work. We believe that this reorganisation will help to implement profitable quality projects in the following years. The Audit Committee, created by the end of 2004, which started operating in 2005, and the internal auditor, subordinated to the Committee, were fulfilling their tasks in 2005. The internal auditor inspects the administrative and control measures in order to ensure the achievement of the goals of the EIC and checks their accordance with legislation, and supervises the reasonable spending of finances and labour. The task of the Project Audit Unit is to make certain that the grant receiver has implemented the project according to requirements; to ensure that the types and timing of expenditure are in accord with the approved project and the work that has actually been done, in general – that the project has been completed according to its aim. These auditing units have done much to enlarge the confidence of the Committee and the administration of the EIC. In 2005, we started to update the development plan of the EIC and set new tasks for the next three years. Our activities have all the time been guided by the wish of educating people to develop a more caring attitude towards the environment. The cleaner environment will mean the better quality of life for all of us, and together with our partners, we strive to achieve this goal.

Kalev Aun Director of the Environmental Investment Centre

4 Composition of the council of the Environmental Investment Centre in 2005

Chairman Villu Reiljan Minister of Environment

Members Helle Virt Head of Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu Helir-Valdor Seeder Member of Riigikogu Henn Pärn Member of Riigikogu Rain Rosimannus Member of Riigikogu Jüri Saar Member of Riigikogu Tiina Mitt Head of Internal Audit Unit in Ministry of the Environment Olavi Tammamäe Deputy Miniser of the Environment Renaldo Mändmets Deputy Chancellor of Ministry of Finance

Structure of EIC

5 Tiit Blaat Tiit

Inimesele lähemale

On rõõm tõdeda, et eestlased muutuvad iga aastaga üha keskkonnateadlikumaks. Ehkki keskmisest eurooplasest oleme veel tagapool, on viimaste aastate areng siiski rõõmustav ning lootustandev.

Keskkonnahoid on järjest olulisemal määral jõudnud üksikisiku tasandile. Üha järjekind- lamalt tagastatakse tühje pudeleid, üha enam sordivad inimesed kodus prügi ning üha tähelepanelikumalt järgitakse säästva tarbimise printsiipe – ei priisata vee ega elektriga, koduseid töid tehakse soodustariifi ajal, katsetatakse alternatiivseid kütteliike, kodukujun- duses kasutatakse naturaalseid ökovärve. Inimesed otsivad kontakti keskkonnaga, kus nad elavad. Rohelise mõtteviisi seeme on mulda pistetud ning see idaneb kenasti.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on omalt poolt kaasa aidanud, et parem keskkond inimestele kättesaadavamaks muuta. 2005. aastal avatud KIKi maakondlikud esindused pakuvad oskusteavet, kuidas projektitaotlusi ette valmistada ja projekte tulemus- likult ellu viia.

Suurte projektide kõrval annab KIK maakondliku programmi raames toetust ka väiksema abi vajajatele. Valdadele, kes neid toetusi enamasti küsivad, on tegemist olulise panusega, mis aitab märgatavalt leevendada sealse keskkonna valupunkte.

2005. aastal võeti vastu keskkonnatasude seadus, mis määrab keskkonnatasude laekumise lähiaastateks. Mullu uuendas keskkon- naministeerium (KKM) koostöölepingut KIKiga, seetõttu muutus oluliselt kahe organisatsiooni koostöö. KKM keskkonnateenistused ei osale enam dokumentide vastuvõtmisel, hindamisel ja kooskõlastamisel, kõik dokumendid esitatakse nüüd otse KIKile, kus neid ka menetletakse. Ka taotluste hindamine ehk tehnilistele nõuetele vastavuse kontroll on nüüd KIKi ülesanne. Niisugune tööjaotus peaks olema senisest tõhusam.

Viimastel aastatel on suurenenud nii siseriiklikud kui ka välisabi investeeringud keskkonda – selle abi vilju võime maitsta juba paari aasta pärast, kui rahastatud projektid on teoks tehtud. Meie ühine elukeskkond paraneb iga aastaga ning ehk innustab see igaühte ka oma elustiilis ümberkorraldusi tegema, et meie elulaad säästaks keskkonda veel tõhusamalt.

Villu Reiljan Keskkonnaminister, KIKi nõukogu esimees

6 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on Eesti Vabariigi oludes unikaalne organisatsioon, kes korraldab loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoiuks ja keskkonnakah- justuste heastamiseks suunatud raha sihtotstarbelist, avalike- le huvidele vastavat kasutamist. KIKi missioon on hoida ja tervendada elukeskkonda ning väärtustada puhast loodust ja jätkusuutlikku arengut.

KIKi tegevusvaldkond on avar, hõlmates peaaegu kõiki loo- dus- ja keskkonnahoiu valdkondi. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha (keskkon- natasud) mitmesuguste keskkonnaprojektide arendamisse, aitab ette valmistada projekte, mida rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, ja korraldab ning jälgib nende projektide elluviimist. KIKi hooleks on ka suunata Euroopa Regionaal- arengu Fondi keskkonnameetme rahalised vahendid Eesti keskkonnaprojektidesse ning anda laene keskkonda paran- davate ettevõtmiste toetuseks.

Juhtiva keskkonnatoetuste ja -investeeringute rakendaja ning keskkonnaprojektide toetajana pöörab KIK väga suurt tähele- panu koostööle, avatusele ja asjatundlikkusele.

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus asutati ra- handusministeeriumi haldusalas 2000. aastal ja tegutseb keskkonnatasude seaduse alusel. 2005. aasta 31. detsembri seisuga töötas KIKis 41 inimest, kümne võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötajate arv suurenes uue töökorralduse tõttu, mis nägi ette maakondlike esinduste rajamise.

7 Nearer to people Tiit Blaat Tiit We are glad to affirm that environmental awareness is rising among Estonians from year to year. Although it would still take some time to catch up with a typical European country, the development of recent years has been promising and encouraging.

Environment protection has become even more important for individual citizens. People are recycling all kinds of empty packaging materials, they are sorting their waste already at home and the principles of sustainable consumption are followed more carefully – water and electricity are not wasted, domestic chores are done during the periods of preferential tariffs; people are experimenting with alternative types of heating and natural eco-friendly paints are used in the design of home interiors. People are looking for meaningful contacts with their living environment, the seeds of green way of thinking have been sown and they are sprouting vigorously.

The Environmental Investment Centre (EIC) has contributed towards the making of better environment accessible to people. The regional offices of theC, EI opened in 2005, offer specialised knowledge and advice about the preparation of project applications and about the productive realisation of the projects.

Besides large projects, the EIC supports also smaller projects via its regional programme. Such support is mostly applied for by rural communities, and for them, it is an essential contribution that considerably helps to ease pressure on the environment.

The Environmental Fees Act was adopted in 2005, decreeing the coming in of environmental fees for the near future. The Ministryf o Environment renewed its cooperation agreement with the EIC in 2005, and the cooperation between the two organisations changed to a great extent. The environmental departments in the counties do not participate in the acceptance, evaluation and coordination of project documentation any more, all documents will be submitted directly to the EIC, where they will be processed. The evaluation of applications and the check of their accordance with technical requirements will also be among the tasks of the EIC. Such division of labour will make the processes more efficient.

In recent years, the local and foreign investments in environment programmes have increased and we will taste the fruits of this help already in a few years, when the projects under financing now will be completed. Our common living environment will improve yearly and we hope that this will inspire people to change their life style and protect the environment even more efficiently.

Villu Reiljan Minister of Environment, Chairman of the Council of the EIC

8 Environmental Investment Centre

The Environmental Investment Centre (EIC) is a unique organisation in the Republic of Estonia that manages the targeted use of funds channelled into recreation of natural resources, maintenance of environmental conditions and reparation of environmental damage. The mission of the EIC is to maintain and improve a healthy living environment and to promote cleaner nature and sustainable development.

The wide sphere of activities of the EIC comprises nearly all of the nature and environmental protection areas. The EIC channels the proceeds from the usage of the environment (environmental fees) into the development of different environmental programmes, contributes to preparation of environmental projects financed by the EU Cohesion Fund and manages and monitors their implementation. The EIC also provides for channelling the financing from environmental measures of the European Regional Development Fund (ERDF) into environmental projects and for administering loans for environment improving activities.

As a leading supporter of environmental projects and implementer of environmental investments and support, the EIC attaches a great importance to proficiency, openness and cooperation.

The Environmental Investment Centre, founded in 2000, is under the governing area of the Ministry of Finance, and operates pursuant to the Environmental Fees Act. As of 31 December 2005, the EIC had 41 staff members – ten more than in the previous year. Rise in numbers was a result of the new division of work, setting out the creation the regional departments.

9 2005 – uuendusterohke aasta 2005. aasta tõi kaasa olulisi uuendusi Keskkonnainvesteeringute Mullu jätkus ka mitme 2004. aastal algatatud projekti rahastamine, Keskuse ja keskkonnaministeeriumi koostöös. Keskkonnaministee- kuna tunamulluse programmi raha võis alates KIKi nõukogu rahasta- riumi keskkonnateenistused ei osale enam dokumentide vastuvõt- misotsusest kasutada 24 kuud. Aasta lõpuks oli 2004. aasta eelarve misel, hindamisel ja kooskõlastamisel. Kõik dokumendid (taotlused, 409 250 727 kroonist sihtfinantseerimise lepinguid sõlmitud 378 714 326 lepingud, aruanded) esitatakse alates 2005. aastast otse KIKile ja krooni eest, väljamakseid oli tehtud 334 076 848 krooni ja aruandeid KIKi ülesanne on edaspidi ka neid menetleda. KIK kontrollib uue korra esitatud ehk töid lõpetatud 292 733 807 krooni ulatuses. Peale selle kohaselt kõikide taotluste vastavust tehnilistele nõuetele; see on tun- menetleti 2005. aastal mitut nõukogult pikendust saanud 2003. aasta duvalt parandanud ka taotluste kvaliteeti. Ent sisuliselt hindab taotlusi programmi projekti. ja teeb KIKi nõukogule rahastamisettepanekuid ikka keskkonnaminis- teerium. Kõige selle tõttu on töökorraldus ja projektide finantseerimise 2005. aastal eraldas KIKi nõukogu oma keskkonnaprogrammide pro- kord muutunud, meie töötajad on saanud esimesed kogemused, jektidele kokku 445 946 400 krooni. Seisuga 31.12.2004 oli sõlmitud kuidas rakendada abikõlblike kulude juhendit. sihtfinantseerimise lepinguid 326 617 529 krooni eest. Väljamakseid oli tehtud 180 435 624 krooni ja tehtud tööde rahaline maht küündis 2005. aasta teisel poolel vaadati üle ja täiendati 2006. aasta program- 119 950 654 kroonini. Nagu varemgi rahastati keskkonnaprojekte mide prioriteete ja hindamiskriteeriume. Koostöö lihvimine keskkon- kaheksa keskkonnaprogrammi kaudu. Aasta jooksul korraldati kolm naministeeriumiga ja uute protseduuride juurutamine nõudis aega ja taotluste esitamise ja projektide rahastamisotsuste kinnitamise vooru. 2005. aastal ei õnnestunud igas maakonnas korraldada kavandatud Kokku pälvis KIKi nõukogu toetuse 1533 keskkonnakaitseprojekti koolitusi. Et saada parem ülevaade maakonnas toimuvast ja kontrol- ja tegevust. Kuna projekte võeti toetusprogrammi kogu 2005. aasta lida kohapeal elluviidavate projektide arengut, ühtlasi aidata kohalikel jooksul ja eraldatud toetust võib kasutada 24 kuud alates nõukogu projektiarendajatel dokumente ette valmistada ja tööd korraldada, otsusest, ei ole mitu projekti veel lõppenud ning paljusid pole alusta- otsustas KIK luua 2005. aastal oma maakondlikud esindused. Esime- tud. 2005. aasta projektide teostamine ja rahastamine jätkub suures sed spetsialistid asusid maakondades tööle novembris ja detsembris. osas ka 2006. aastal.

Programm Toetatavate Rahaeraldused pro- Sõlmitud lepinguid Väljamakseid (EEK) Esitatud aruandeid projektide arv jektidele (EEK) (EEK) (EEK) Keskkonnakorraldus 70 43 939 059 29 020 313 24 554 400 6 434 150 sh. välisõhukaitse 29 34 878 510 23 647 155 21 472 499 5 598 836 sh. tehnika 14 5 471 409 2 873 178 1 245 989 294 989 sh. maapõu 27 3 589 140 2 499 980 1 187 939 540 325 Keskkonnateadlikkus 500 32 313 197 25 887 585 15 875 693 12 530 218 Veekaitse 116 136 240 224 94 022 488 52 369 229 38 623 048 Jäätmekäitlus 58 116 834 961 86 512 811 33 848 053 19 535 762 Looduskaitse 265 53 547 949 34 239 709 25 345 763 21 307 725 Metsandus 140 26 101 264 23 963 239 10 711 041 5 749 478 sh. metsandus 40 19 571 550 17 656 754 6 472 755 2 284 179 sh. jahindus 100 6 529 714 6 306 485 4 238 286 3 465 299 Kalandus 49 22 947 221 22 663 832 11 699 395 9 812 886 Maakondlik 324 13 898 644 9 402 060 6 223 397 5 694 261 LIFE 11 3 123 880 905 490 456 622 273 122 KOKKU 1533 445 946 400 326 617 529 180 435 624 119 950 654

10 2005 – the year full of improvements

The year of 2005 brought along important reforms in the cooperation between the EIC and the Ministry of Environment. Environmental Departments of the Ministry of Environment do not participate in the accepting, evaluation and coordination of documents any more. Since 2005, all documents (applications, contracts, reports) are submitted directly to the EIC and it will be the task of the EIC to process them. According to the new regulations, the EIC checks the compatibility of all applications with technical requirements, which has much improved the quality of applications. But the contents of the applications are still evaluated by the Ministry of Environment, which will make proposals for financing to the EIC Council. Caused by this, the work organisation and financing of projects has been changed and our staff members have already got the first experience in applying the regulation of eligible expenditures.

In the second half of 2005, the programme priorities and assessment criteria for 2006 were revised and complemented. Refining the cooperation with the Ministry of Environment and application of new procedures was time- consuming and the planned training related with these changes was not carried out in all counties. To have a better overview of regional activities and to control the development of projects at the site, as well as to help local project developers prepare documentation and organise work, the EIC decided to create regional departments in 2005. First specialists started working at these departments in November and December.

The financing of several projects that were initiated in 2004 was continued in 2005, as the financing could be used during 24 months. Of the 409 250 727 Estonian Kroons of the budget for 2004, target financing contracts covered 378 714 326 Estonian Kroons by the end of the year. The total of 334 076 848 Estonian Kroons had been paid, and reports had been submitted or the works completed within 292 733 807 Estonian Kroons. In addition to that, several projects that had been initiated in 2003 and the date of which had been prolonged by the Council were still under way in 2005.

In 2005, the EIC Council channelled the total of 445 946 400 Estonian Kroons into environmental programmes. By 31.12.2004, target financing contracts had covered 326 617 529 Estonian Kroons. 180 435 624 Kroons had been paid and the monetary amount of the completed work reached 119 950 654 Kroons. As before, environmental projects were financed through eight environmental programmes. Three application rounds were conducted during the year. The total of 1533 environmental projects and activities were approved by the EIC. Since projects were included into the support programme all the year round and the support can be used in 24 months, many of them have not yet been completed and some of them have even not been started. The application and financing of the projects submitted in 2005 will largely continue in 2006.

11 KESKKONNAKORRALDUSE

1 ENVIRONMENTAL PROGRAMM MANAGEMENT

Keskkonnakorralduse programmi 70 projektist pälvis kõige suuremat toetust välisõhukaitse valdkond. Põhi- rõhk oli keskkonna saastekoormuse vähendamisel ja uute ning ökonoomsete seadmete kasutuselevõtul. Võrus val- mis puiduhakmetel töötav ja varasest tunduvalt puhtam katlamaja. Turbauurijad töötasid välja nõuanded, kuidas seda hinnalist maavara jätkusuutlikult kaevandada. Ema- jõe Suursoo kaitsealal pandi tööle automaatne ilmajaam ja äikesejälgimisseade, Porkunis aga aidati kaasa paekivimuuseumi arengule.

Of the 70 projects of the environmental management programme, the largest support was channelled into the area of ambient air protection. The main stress was laid to the lessening of the pollution load and application of new and economical equipment. A new and much cleaner boiler plant using hacked wood was built in Võru. Peat research pointed out ways how this valuable natural resource could be used in a more sustainable way. An automated weather station and a thunder detector were installed at the Emajõe-Suursoo Landscape Reserve. Development of the Porkuni Limestone Museum was advanced.

12 A new economical boiler for the Uus säästlik katel town of Võru Võru linna tarbeks Project: Installing of the 10MW biofuel boiler at the Võrusoo boiler plant Projekt: Võrusoo katlamaja 10 MW biokütusekatla paigaldamine The old Võru boiler plant, built in 1988, had become obsolete by the early 2000 and 1988. aastal valminud Võru vana the town government decided to replace it with a more economical and environment- katlamaja oli 2000. aastate algu- friendly heat-producing plant. Building of seks juba ilmselgelt ajale jalgu the new 10MW biofuel-using boiler plant jäänud ja linnavalitsus otsustas was started in 2004 with the support from selle asendada ökonoomse ja the EIC. The new boiler plant mostly uses different kinds of hacked wood, but it can keskkonnasäästliku soojuse toot- also operate on tree bark, sawdust, hacked mise kompleksiga. Uut, biokütust energy plants and straw. Calculations show kasutavat 10 MW võimsusega that the energetic value of usable leftovers of katlamaja hakati rajama 2004. logging processes that accumulate yearly in Võru County amounts to about 77GWh, which aastal ja selle ehitamine sai would be sufficient to supply fuel for the AS võimalikuks tänu KIKi toetusele. Võru Soojus with its present consumption. Valdavalt on vastse katlamaja In addition to logging waste, also wood kütuseks mitut liiki hakkpuit, kuid processing waste, as well as hacked firewood can be used and a continuous supply of fuel koldesse võib ajada ka puukoort, for the boiler plant should be guaranteed in saepuru, peenestatud energiatai- the forthcoming years. mi ning viljapõhku. The new boiler plant started operating in Arvutused näitavad, et Võru autumn 2005 and by now, it has produced about 42 000MWh of heat. The ambient air in maakonnas igal aastal tekkiva- Võru has become cleaner and the share of te kasutuskõlblike raiejäätmete biofuel has increased in the balance of heat energeetiline väärtus on umbes production. The efficiency of the boiler plant 77 GWh, millest praeguse tarbi- has increased as well, which has helped to keep the price of heating on a lower level to mise puhul piisaks ASi Võru Soo- the delight of price-conscious consumers. jus puitkütusega varustamiseks. Raiejäätmetele pakuvad aga lisa puidutööstuse jäätmed ja kütte- puust valmistatavad hakmed ning lähimatel aastatel ei tohiks seega küttematerjalist puudu tulla. Uus katlamaja pandi auru alla 2005. aasta sügisel ja praeguseks on see tootnud ligi 42 000 MWh soojust. Võru linna õhk on tublisti puhtamaks saa- nud ja biokütuse osakaal sealse soojatootja energiabilansis tunduvalt kasvanud. Paranenud on ka ettevõtte efektiivsus, mis omakorda on aidanud püsivana hoida sooja hinda, mille suhtes on tarbijad alati väga tundlikud olnud.

13 8% 12% Keskkonnakorralduse alamprogrammid Environmental management subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons

5 471 409 Tehnika / Technology 34 878 510 Välisõhukaitse / Ambient air protection 3 589 140 Maapõu / Earth’s crust 43 939 059 KOKKU / TOTAL 79% 14 The museum devoted to the Rahvuskivi muuseum sai abi Estonian national stone received help Projekt: Porkuni paemuuseumi ekspositsiooni nüüdisajastamine Project: Modernisation of the exposition of the Porkuni Limestone Museum Liivi sõja ajal lõhkusid Vene väed Porkuni linnuse. Praeguseni on The Porkuni Castle was ruined by the Russian Army säilinud vaid uhke väravatorn. See paekivist ehitis on põhjalikult during the Livonian War and only a proud gate tower is now standing at the site. This limestone building has restaureeritud ja alates 1992. aastast on seal tegutsenud pae- been thoroughly restored and since 1992 it has housed muuseum. Paas on teatavasti meie rahvuskivi ja Porkuni igati the Limestone Museum. Limestone is the Estonian sobiv paik seda kivi tutvustama. Näiteks on geoloogid Eesti paest national stone and Porkuni is well suited to introduce its aluspõhja lademeteks liigitades eraldi välja toonud ka Hiiumaalt varieties to general public. When classifying the Estonian limestone bedrock into different strata, geologists have Mustveeni kulgeva Porkuni lademe. Paemuuseum jagab tähelepa- separated the Porkuni Stage, running from Hiiumaa nu ühtviisi nii Eestimaa geoloogiale kui ka mitmekesiste paeliikide to Mustvee. The Limestone Museum focuses on both tarvitusele. Erisuguste lubjakivimite hulk Eesti aluspõhjas on märki- Estonian geology and the usage of different types of misväärne, nagu ka pae laialdane kasutus Eesti ehituskunstis ning limestone. The number of different types of limestone in Estonian bedrock is remarkable, and they have been käsitööski. extremely widely used in buildings and even in handicraft. Iga muuseumi väljapanek vajab täiendamist ja värskendust ning The expositions of all museums need modernising and KIKi toel ongi muuseumi kogudesse lisandunud sadakond uut refreshing, and with the support from the EIC, the museum eksponaati. Alus pandi tulevasele kivipargile, mis on plaanis raja- has been able to add about a hundred of new items into its collections. Developing of the stone park was da muuseumitorni naabrusse. Praegu seisab seal juba paarküm- started near the tower housing the museum. The visitors mend vähemalt meetrise läbimõõduga paelahmakat. Paremini can already see a couple of dozens of large limestone vaadeldavaks on saanud ka väljapanek ja avanenud võimalused boulders with the diameter of about a metre. The muuseumis korraldada õppetunde koolilastele. exposition of the museum has also been improved and now it is possible to hold classes for schoolchildren there. Turbavarud on kahanemas Peat stock is diminishing Project: Growth of peat layers in Estonian Peat bogs. Projekt: The natural condition of a bog is best characterised turba juurdekasv Eesti soodes by the speed of peat growth. The EIC supported the project initiated by the researchers of the Institute of Soo looduslikkust, tema looduslähedast seisun- Ecology of the University of Tartu, which clarified that dit iseloomustab kõige paremini turba tekkimise in Estonia the peat is growing on 350 000 hectares of bog areas, where swamps and mires cover about kiirus. KIK toetas TÜ ökoloogia instituudi teadlaste 95 000 hectares. Peat generally accumulates in bogs algatatud projekti, mille raames selgitati välja, by 1.5 – 1.9 tons per hectare a year, and in mires et turvast tekib Eestis umbes 350 000 hektaril by 1.1 – 1.2 tons. Estonian natural bogs and mires, soomaadel, millest madal- ja siirdesoo hõlmab but mainly peat bogs, accumulate about 500 000 tons of peat a year. More than 100 000 tons of peat ligi 95 000 hektarit. Rabades akumuleerub turvast accumulates in Pärnumaa County. keskmiselt 1,5–1,9 tonni hektari kohta aastas, It was found out that the mining of peat exceeds the madalsoodes aga 1,1–1,2 tonni. yearly growth by approximately five times and peat Eesti looduslikes soodes ladestub aastas ligi- cannot be taken as a renewable natural resource any more. Therefore, the ratio for peat usage should kaudu pool miljonit tonni turvast, millest lõviosa annavad rabad. Ainukene maakond, kus be lowered from the present 2.78 million tons to 1.4 aastas moodustub üle 100 000 tonni turvast, on Pärnu. million tons a year. Projekti käigus selgus, et turba kaevandamise kasutusmäär ületab aastas kasvava turba It was also revealed that all Estonian bogs and mires koguse ligi viis korda ja turvast ei saa enam pidada taastuvaks loodusvaraks. Turbavarude had become the sources of carbon instead of being the binders of carbon – the emission of carbon aastast kasutusmäära tuleks vähendada seniselt 2,78 miljonilt tonnilt 1,4 miljoni tonnini. dioxide from the drained bogs and mires extends to Ühtlasi on ilmnenud, et Eesti sood tervikuna on muutunud süsiniku sidujaist süsiniku alli- 11 million tons a year. kaks: kuivendatud soo-alade süsihappegaasi emissioon on kuni 11 miljonit tonni aastas. It is clear that most of the shredded peat fields, On selge, et lähema kümnendi jooksul ammendatakse suur osa 1970. aastail rajatud created in the 1970s, will be exhausted during the next decade and a technology for re-cultivating these freesturbaväljadest, seega tuleb kiiresti välja töötada ammendatud soode rekultiveerimise areas should be developed very soon. tehnoloogia. 15 KESKKONNATEADLIKKUSE

2 PROGRAMM ENVIRONMENT AWARENESS

Traditsiooniliselt rahastati keskkonnateadlikkuse prog- rammi raames kõige rohkem projekte, seekord oli neid 500. Ilmus hulgaliselt trükiseid, toetati loodusajakirju ja koolitamist. Endiselt jagati raha rattaretkede korraldami- seks ja Looduse Omnibussi retkede tarbeks. Ühtlasi said taas toetust keskkonnateemalised telesaated, loodusfoto võistlused ja mitmesugused rohelist mõtteviisi edendavad kampaaniad.

Following a tradition, the number of projects financed under the environmental awareness programme was the largest, amounting to 500. A large number of publications were issued; nature journals and training programmes were supported. Support was given to the organisation of cycling trips and for the excursions trips by the Nature Omnibus. Support was again granted to TV broadcasts, nature photo competitions and different campaigns promoting the green way of thinking.

16 May is the month for cycling trips

Project: The Estonian Green Movement XVI bicycle tour “How are you, Otepää?”

3000 cyclists started off from Otepää on 6 May 2005 to find an answer to the question “How are you, Otepää?”. This was already the 16th bicycle tour initiated by the Estonian Green Movement – an event traditionally held at the beginning of May. The idea of such tours dates back to 1988, when Peep Veedla, Aarne Valmis and Valdur Lahtvee, all from Viru- maa, decided to give their contribution to the “Phosphorite war” of the time and organised the first cycling tour “How are you, Virumaa?” as a protest against new phosphorite mines. During the following years, cyclists have covered about 3000 km on Estonian roads and the event has continuously been supported by the EIC. The cycling tour is accompanied by a cultural programme Maikuu on rattaretke kuu that offers entertainment as well as plenty of environmental information. Outstanding Projekt: roheliste XVI rattaretk “Kuidas elad, Otepää?” representatives of the green way of thinking address the participants of the tours at their rest 2005. aasta 6. mail startisid Otepäält 3000 jalgratturit, et leida vastus küsimusele “Kuidas breaks, discussions are held and exhibitions are organised. The central themes of the tour elad, Otepää?”. See oli juba 16. roheliste rattaretk – üritus, mis kuulub traditsiooniliselt mai- of 2005 were waste management and Natura kuu algusesse. Rattaretke idee pärineb 1988. aastast, kui tolleaegsed Virumaa mehed Peep 2000 programme. Veedla, Aarne Valmis ja Valdur Lahtvee otsustasid anda oma panuse “fosforiidisõtta” ja kor- raldasid protestiaktsiooniks esimese rattaretke “Kuidas elad, Virumaa?”. Aastate jooksul on retkelised ühiselt läbi vändanud ümmarguselt 3000 kilomeetrit Eestimaa teid ja KIK on seda üritust järjekindlalt toetanud. Nimelt kuulub rattaretkede juurde lahutamatult kultuuriprog- ramm, mis pakub õhtuse meelelahutuse kõrval ka ohtralt keskkonnahoiuteavet. Rattaretke puhkepaikades esinevad väljapaistvad rohelise mõtteviisi esindajad, peetakse diskussioone ja korraldatakse näitusi. 2005. aasta rattaretke kesksed teemad olid näiteks prügimajandus ja NATURA 2000 programm.

17 4% 1% Keskkonnateadlikkuse alamprogrammid 5% Environmental awareness subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons 14% 24 281 063 Keskkonnaharidus ja elusloodus õpiprotsessis / Environmental education and live nature in the learning process 4 596 275 Maakondlik keskkonnateadlikkus / Regional environmental awareness 1 693 375 Keskkonnahoidlik käitumine ja säästlikud tarbimisharjumused / Environmentally friendly behaviour and economical consumption patterns 1 349 410 Jäätmekäitlus / Waste management 393 075 Omanike harimine, NATURA 2000 teavitustöö / Education of proprietors, Natura 2000 information dissemination 75% 18 32 313 198 KOKKU / TOTAL Omnibussiga Eesti- Discovering Estonia by the Nature Omnibus maad avastamas Project: Nature Omnibus 2005

Projekt: Looduse Omnibuss 2005 A group of nature enthusiasts went for a first trip to discover Estonia by the Nature Omnibus Esimest korda läks bussitäis loodus- in October 2001. By now, about 500 trips have been organised and by assessment, about 40 huvilisi Looduse Omnibussi egiidi all 000 people have participated in these trips. The Eestimaad avastama oktoobris 2001. initiator of the idea of the Nature Ombibus was Praeguseks on korraldatud umbes Jaan Riis, who has also led most of these trips. pool tuhat reisi ja hinnanguliselt on The trip guides are the best-known Estonian researchers of local cultural lore and natural Looduse Omnibussiga retklemas scientists. The cultural historical angle, which käinud 40 000 inimest. Looduse Omni- was so characteristic of the late Jaan Eilart, has bussi idee taga seisab Jaan Riis, kes always been a very important part of these trips. on matkajuhina kaasa teinud ena- The EIC has supported the Nature Omnibus as a unique way of taking people to the Estonian miku omnibussi reise. Bussiretkede natural and cultural space. giidid on enamasti Eesti nimekaimad koduloolased ja loodusteadlased. Kultuurilooline vaatenurk loodusele, nii omane hiljuti lah- kunud Jaan Eilartile, on omnibussi jaoks olnud alati väga tähtis. KIK on toetanud Looduse Omnibussi kui unikaalset ettevõtmist, mis viib inimesi Eestimaa looduskultuuri ruumi.

A good opportunity to get familiar Kena võimalus with Matsalu tutvuda Matsaluga Project: An open-air classroom in the Kiideva village Projekt: vabaõhu õpiklass Kiidevas An open-air classroom and a nature room were opened in the Kiideva village near the Mat- Matsalu lahe naabruses asuvas salu Bay in May 2005. Visitors of the Matsalu Kiideva külas avati 2005. aasta mai- National Park, who are interested in nature, are kuus pidulikult loodustuba ja vaba- now supplied with still another way of getting direct information about the park and its unique õhu õpiklass. Matsalu rahvuspargis nature. The open-air classroom offers school käivatel loodushuvilistel on nüüd veel teachers an outstanding opportunity for holding üks lisavõimalus saada vahetut tea- classes for their pupils in natural science and vet pargi ja sealse unikaalse looduse culture. The EIC has systematically supported open-air study and Kiideva is a fine example of kohta. Õpiklass pakub õpetajatele the results. suurepärast võimalust anda koolitun- de õues. KIK on järjekindlalt toetanud looduslähedast õuesõpet ja Kiideva on õnnestunud näide selle toetuse viljakuse kohta.

19 VEEKAITSE 3 WATER PROGRAMM PROTECTION

Veekaitse programmi 116 projekti olid valdavalt suuna- tud joogivee kvaliteedi parandamisele ja reovee puhastu- sele. Tartus Raadil tehti kahjutuks aastakümnetetagused ohtlikud kütusemahutid. Valmis mitmeid uusi reovee- ja joogiveepuhasteid, paigaldati vee- ja kanalisatsiooni - torustikke ning puhastati tormiga üle ujutatud kaevusid. Pandi paika, kuidas Ida-Virumaal kaevandustesse koguneva liigveega võidelda.

The 116 projects of the water protection programme mainly focussed on the water supply improvement and sewage purification. In Tartu Raadi, several decades old petrol storage tanks were neutralised. Several new sewage treatment plants and drinking water purification plants, as well as modern sewage and water supply piping were built. Wells that were overflowed by storm were treated. In addition, project was drawn up on fighting with the excess water accumulating to the mines in Ida-Virumaa.

20 Dangerous huge fuel tanks Ohtlikud hiigeltünnid sent to scrap metal vanarauaks Project: Liquidation of old fuel tanks on the Raadi air field Projekt: Raadi lennuvälja kütusemahutite likvidee- An industrial park will be built on the territory of the rimine former Raadi military air field, a recreational area will be established and the new building of the Es- tonian National Museum will be erected. However, Tartu külje all asuvale endisele Raadi sõjaväelen- at the beginning of 2005, we were reminded of nuväljale kerkib edaspidi tööstuspark ja sinna ra- the past by old aviation fuel tanks, situated about jatakse puhkeala ning uus eesti rahva muuseumi 300-400 metres off the site of the new museum, which posed a serious threat to the environment. hoone. 2005. aasta algul aga meenutasid möö- There were seven tanks, and the largest of them danikku tulevasest muuseumihoonest 300–400 had contained 900 cubic metres of fuel; these meetri kaugusel paiknenud väga keskkonnaohtli- colossuses were 9 metres high and their diameter kud lennukikütuse mahutid. Kokku oli neid seitse, was 16 metres. In the course of the project, the oil residue mixed with water, which had still remained millest suurimate 900-kuupmeetrise mahutavusega kolosside kõrgus küündis 9 ja läbi- in the tanks was eliminated and made harmless. mõõt 16 meetrini. The tanks were cut into pieces and sent to scrap Projekti käigus koguti mahutites säilinud veega segunenud naftajäägid ja muudeti need metal; the large holes that indicated their former ohutuks. Kütusetsisternid tükeldati ja need läksid vanametalli hulka, mahutite kunagist locations were filled with earth. Unfortunately, these tanks were only a part of the pollution left behind asupaika reetvad süvendid aga täidetakse pinnasega. Paraku olid need hiigeltünnid vaid at Raadi by the former Soviet military. The actual osake reostusest, mille Nõukogude Liidu väeüksused on Raadile jätnud. Selle reostuse extent of pollution is only being specified, a number tegelikku ulatust alles selgitatakse; lammutamist ootab hulk kõikvõimalikke militaarehitisi of different kinds of military buildings are still waiting ja lobudikke, mitmes piirkonnas tuleb muld jääkreostusest puhastada. to be demolished and the soil has to be cleaned at several sites.

Fire fighters cleaned up wells Pritsimehed tegid kaevud Project: Elimination of storm damages in draw wells puhtaks The hurricane Gudrun that attacked Estonia on 9 January 2005 caused a higher than two-metre Projekt: tormikahjustuste kõrvaldamine salvkaevu- rise in the sea water level on Western Estonian coasts. Large coastal areas were flooded and a des number of homes and holiday homes suffered damages. In the neighbourhood of Tõstamaa, the 2005. aasta 9. jaanuaril Eestit tabanud orkaan surface water and sea water polluted draw wells Gudrun tõstis merevee taset meie läänerannikul of 73 households, eight of which were located on a small island of Manija. Since these were the only üle kahe meetri. Paljud rannaäärsed alad ujutati sources of drinking water for these households, üle, kannatada sai hulk majapidamisi ja suvilaid. the government of the rural community initiated the Tõstamaa kandis reostas erakordselt kõrgele tõus- cleaning of the wells right after the storm, but lacked nud pinna- ja merevesi 73 majapidamise salvkae- the necessary means and equipment. The EIC granted support for this project. vud, millest 8 asub Manija saarel. Et tegemist oli valdavalt kohalike perede igapäevaste The fire engine and water pump of the Pärnumaa veeallikatega, asus vallavalitsus kohe pärast tormi kaeve puhastama, kuid oma jõudu jäi County Rescue Department were used to draw napiks. Abi saamiseks pöörduti KIKi poole ja sealt tuli ka toetus. out the polluted water and the wells were washed Pärnumaa päästeteenistuse Tõstamaa tugikomando tuletõrjeautot ja veepumpa kasuta- with high-pressure water. The work went smoothly on the mainland, but on the island of Manija, it des imeti saastunud vesi välja ja pesti kaevud surveveega läbi. Mandril kulges töö nobe- was more complicated. Due to the unsuitable ferry dalt, Manija kaevudega tuli aga rohkem vaeva näha. Praamiliikluse tõttu said tuletõrjujad schedule, the fire fighters could work there on only seal oma tööd teha vaid kord nädalas ja siis ka lühikest aega. Kaevud tehti kõigest hooli- one day a week and for a short period of time. In mata operatiivselt puhtaks ja tänulikud saarlased kostitasid pritsimehi musta koduleivaga. spite of difficulties, the wells were finally cleaned and grateful inhabitants of the island offered the fire fighters home-made black bread. 21 6% Veekaitse alamprogrammid Water protection subordinate programs 15% Eelarve kroonides / Budget in kroons

69 341 740 Reoveekäitlus / Wastewater treatment 51% 38 178 261 Mittetehnilised / Non-technical works 20 256 486 Joogiveekäitlus / Drinking water supply 8 463 737 Jääkreostus / Past pollution 136 240 224 KOKKU / TOTAL

28% 22 Paganamaa is cleaner now Paganamaa endisest puhtam Project: Water treatment at the Varstu water station Projekt: Veepuhastus Varstu aleviku pumbajaamas ja The country town of Varstu is located on the southern torustike rekonstrueerimine border of the Võrumaa County, on the high brink of the primeval valley of the River Mustjõgi. The lands of Varstu alevik asub Võrumaa lõunaservas Mustjõe the Varstu rural community include the Paganamaa ürgoru kõrgel kaldapealsel. Varstu valla maadele jääb Landscape Protection Area and a part of the Karula Paganamaa maastikukaitseala ja osa Karula rahvus- National Park. For many years, the waste water of the town flew over pargist. the flooded meadow of the River Mustjõgi, because the Pikka aega voolas aleviku reovesi Mustjõe luhale, old cesspools made of cement rings and old sewage sest vanad betoonrõngastest kaevud olid ära vaju- pipelines had deteriorated in the thick peat soil and did nud ja torud paksus turbapinnases murdunud. Tänu not work. Thanks to the support from the EIC, a new sewage treatment plant and more than five kilometres KIKi olulisele toetusele on nüüd Varstus valminud uus of different water supply and sewage pipelines were puhasti ja veepuhastusjaam ning peale selle üle viie built in Varstu. 85% of the 450 inhabitants of the town kilomeetri mitmesuguseid torustikke. Varstu 450 elanikust kasutab nüüd 85% ühisveevärgi can now use water from the common waterworks. The vett. Kanalisatsiooni hüved on kättesaadavad 180 inimesele. Kogu vee- ja kanalisatsioo- sewage system services 180 people. According to the assessment of specialists, about six kilometres of new nimajanduse lõplikuks nüüdisajastamiseks on valla spetsialistide hinnangul vaja rajada pipeline should still be built to modernise the whole veel ligikaudu kuus kilomeetrit torustikku, et puhastisüsteemi kaasata ka Krabi küla. Pärast water supply and sewage system of the town and to seda on Varstu lahendanud oma vastuolud Paganamaa kauni loodusega. include the village of Krabi into the system. After that, Varstu will be in harmony with the beautiful nature of Paganamaa. Paduvihm näitas kätte Pouring rain pointed out problem areas Project: Flood management in the Ida-Virumaa County kitsaskohad Inhabitants of the towns of Kohtla-Järve and Jõhvi and Projekt: neighbourhoods have not forgotten the heavy downpours Ida-Virumaa liigvee projekt of 7 - 8 August 2003 and the following floods. According to the data of the Jõhvi meteorological station of the Estonian Jõhvi ja Kohtla-Järve ning lähiümbruse elanikud pole Meteorological and Hydrological Institute, the long-time kindlasti unustanud 2003. aasta 7. ja 8. augusti valing- yearly mean rainfall in the Jõhvi area is 677 mm, but in vihmasid ning järgnenud üleujutusi. Eesti meteoroloogia 2003, the rainfall in August alone amounted to 265 mm. ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Jõhvi meteoroloogia- The hard experience of that time accelerated research in flood prevention and in the lessening of flood damage. jaama andmetel on piirkonna paljuaastane keskmine With the support from the EIC, the compilation of Koht- sademete hulk 677 mm, ainuüksi 2003. aasta augusti- la-Järve and Jõhvi area common water balance was kuus langes aga taevast alla 265 mm. begun, including all natural and artificial elements of the Toonane ränk kogemus sundis kiiremas tempos hydrosphere, first of all precipitation, surface water and ground water. It was also essential to develop a water level edendama uuringuid, kuidas üleujutuste ohtu vältida regulation and safety system for the Second Jõhvi Oil-shale või vähemalt leevendada. Aega viitmata asuti KIKi toetusel koostama Kohtla-Järve ja Jõhvi Mine, closed in 1974. piirkonna ühtset veebilanssi, mis hõlmab kõiki sealseid looduslikke ja tehislikke hüdrosfääri It was found out that the surface water disposal systems elemente, eelkõige sademeid, pindmist äravooluvett ja põhjavett. of the towns had been developed without a system and some parts of them are about 50 years old. Outflow of Ühtlasi oli oluline välja töötada 1974. aastal suletud Jõhvi 2. kaevanduse veetaseme precipitation water is hindered by several railway and road reguleerimis- ja ohutussüsteem. Selgus, et linnade sademeveesüsteemid on välja ehitatud embankments, where the number of covered ditches is süsteemitult ning need on kohati kuni 50 aastat vanad. Vee äravoolu takistab mitu raudtee- small or they have been clogged up. ja teetammi, kuhu pole ehitatud piisaval arvul truupe või on need ummistunud. Oil-shale mining activities have decreased by now, mines are gradually being closed and they are filling with water. Kuna praegu kaevandatakse vähem ning suletakse järk-järgult kaevandusi, on kaevandus- The pre-mining water regime and level are gradually käigud täitunud või täitumas põhjaveega, aeglaselt hakkab paikkonniti taastuma kaevan- restoring, which may, if no preventive measures are taken, duseelne veerežiim ja -tase, mis võib tulevikus tekitada uusi üleujutatud piirkondi tiheasus- cause new floods in densely populated areas, for example, tusaladel, näiteks Jõhvi linnas, juhul kui ei võeta kaitsemeetmeid. Seetõttu on vaja mitmes in Jõhvi. Therefore, in several mines it is necessary to use a gravity flow-based outflow system. In case of Kohtla-Järve, kaevanduses rakendada isevoolul põhinevat väljavoolusüsteemi. Kohtla-Järve linna puhul a complex precipitation and flood water outflow system has tuleb ette näha kompleksne sademe- ja liigvee äravoolusüsteem, mis arvestab nii linna kui to be developed, which would take into account the needs ka tööstuspiirkonna vajadustega. of the town as well as the industrial area. 23 JÄÄTMEKÄITLUSE

4 WASTE PROGRAMM MANAGEMENT

Jäätmekäitluse programmi 58 projektist keskendus ena- mik ohtlike jäätmete käitlemisele. Hoogsalt jätkus ka nüüdisaegsete jäätmejaamade ja jäätmete kogumispunk- tide kavandamine ning ehitus. Omaette töölõik oli ajast ja arust prügilate sulgemine ning kahjutuksmuutmine. Uued jäätmejaamad on kerkimas Torma prügila juurde ja Põltsamaa valda. Vaivaras on likvideerimise lõppjärgus ülimalt keskkonnaohtlik kemikaaliladu ning tõsiseid sam- me on astutud tuhamägede ümbruses laiutavate pool- koksi ladestute sulgemiseks.

The 58 projects of the waste management programme mainly focussed on the hazardous waste management. Developing and building of new modern waste management and waste collecting sites was successfully continued. Another sphere of activities was the closing and neutralising of severely out-dated landfills. New waste management sites are under construction near Tor- ma landfill and in Põltsamaa municipality. In Vaivara, the liquidation of extremely hazardous chemicals storage is in the final phase. Significant steps have also been taken to close the oil shale semi-coke landfills located around the ash hills.

24 5000 barrels of dangerous chemical Vaivaras tehakse waste will be neutralised in Vaivara kahjutuks 5000 Project: Treatment of temporarily stored waste that vaaditäit ohtlikke is nobody’s property 667 tons of dangerous waste were collected and kemikaale stored at the Vaivara temporary waste storage by the beginning of 2005. Some of these materials Projekt: ajutiselt ladestatud pere- came from the former Soviet Army bases, the rest meheta jäätmete käitlemine was composed of agricultural chemicals that were owned by nobody, collected since 1996. When the treatment of this waste was begun with Vaivara ohtlike jäätmete käitlus- the support from the EIC, the first task was to keskuse ajutisse jäätmehoidlasse specify the chemicals that filled the 5000 barrels oli 2005. aasta alguseks kokku in the temporary storage. More than 200 different chemicals were waiting for neutralisation. Methods veetud 667 tonni ohtlikke jäät- for treating these chemicals were determined as meid. Osa neist pärines endistest well. Nõukogude Liidu sõjaväebaasi- The polluted soil was composted or bedded; dest ja ülejäänud olid peremeheta an amount of the chemicals were biodegraded, another amount of them was stored at the põllumajanduskemikaalid, mida depository of dangerous waste after physical and oli kogutud alates 1996. aastast. chemical treatment, and a certain amount of them Kui KIKi toetusel tehti algust was burned. Organic solutions were burnt at the nende jäätmete käitlemisega, oli burners of the Kunda Nordic Cement Plant. Some chemicals were suitable for recycling. 2500 barrels esmaülesanne selgitada välja, that had contained the waste were also fit for mis ained täpsemalt on peidus recycling. jäätmehoidla angaare täitvas 5000 Only slightly more than a half of the total amount of vaadis. Kahjutukstegemist ootas dangerous waste was treated in 2005, the work will continue, and pesticides will be burned in 2006. ligikaudu 200 kemikaali. Ühtlasi määrati kindlaks, milliste võte- tega ühte või teist ohtlikku ainet käidelda. Reostunud pinnas kompostiti või ladestati, osa põllumajandus- kemikaalidest biolagundati, osa ladestati pärast füüsikalis-kee- milist töötlust ohtlike jäätmete prügilasse ja osa läks põletusse. Kunda Nordic Tsemendi ahjudes põletati ka orgaanilised lahused. Leidus ka taaskasutuseks sobivaid kemikaale ja need anti ümbertöötusesse. Pärast puhastust saadeti taaskasutusse ka 2500 vaati. 2005. aasta jooksul jõuti käidelda veidi üle poole ohtlikest jäätmetest. 2006. aastal oota- vad põletust eelkõige taimekaitsemürgid.

25 12% Jäätmekäitluse alamprogrammid Waste management subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons

60 009 873 Ohtlike jäätmete käitlemine / Hazardous waste management 53% 40 087 076 Tavajäätmete käitlemine / Non-hazardous waste management 13 738 012 Prügilate sulgemine / Closure of landfills 35% 113 834 961 KOKKU / TOTAL

26 A new waste treatment station in the Uus jäätmejaam Eestimaa heart of Estonia südamesse Project: The second stage in the planning of the Põltsamaa waste treatment station. Projekt: Põltsamaa jäätmejaama rajamise II etapp The Põltsamaa waste treatment station will be built in the village of Pauastvere, near the crossing of Põltsamaa jäätmejaam kerkib Pauastvere külla, the Põltsamaa-Jõgeva and Tallinn-Tartu Roads. It Põltsamaa–Jõgeva ja Tallinna–Tartu maantee will service the town and the rural county of Põltsa- ristmiku naabrusse ning hakkab teenindama maa and the Pajusi and Puurmanni rural counties. Põltsamaa linna ja valda ning Pajusi ja Puurmani The waste treatment station will collect and sort various types of waste, including old tyres, furniture valda. Nii nagu ühele nüüdisaegsele jäätmekogu- and electronic appliances. Special attention will be misjaamale kohane hakatakse seal vastu võtma paid to recyclable and dangerous waste, as well ja sortima mitut liiki jäätmeid, näiteks vanu rehve, as to the composting of biodegradable waste. mööblit ja elektroonikat. Eraldi tähelepanu on During the second stage of planning, the detailed plan of the station and the construction project kavas pöörata taaskasutatavatele ja ohtlikele jäätmetele ning biolagundatavate jäätmete compatible with the state waste management kompostimisele. programme were prepared. The construction will Teise etapi käigus koostati jäätmejaama detailplaneering ja riiklikule jäätmekavale vastav begin in the summer of 2006. ehitusprojekt. Ehitustöödega on plaanis algust teha 2006. aasta suvel.

Poolkoksimajandus korda! Semi-coke management should be better organised

Projekt: tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestuspai- ka- Project: Technical assistance for preparations for de sulgemise ettevalmistuse tehniline abi Kohtla- the closure of depositories of industrial waste and Järvel ja Kiviõlis semi-coke in Kohtla-Järve and Kiviõli

Each year, more than one million tons of semi-coke Igal aastal väljub Kirde-Eestis põlevkiviõli utmisel will leave the generators during the oil-shale oil generaatoritest üle ühe miljoni tonni poolkoksi. distillation process in North-eastern Estonia. It is Keskkonnale on see kõige ohtlikum esimestel most dangerous to the environment during the first kuudel: värske poolkoks sisaldab mitmesuguseid two or three months: the fresh semi-coke contains several organic compounds, the escaping of which orgaanilisi ühendeid, mille sattumine keskkonda into the environment is extremely undesirable. on äärmiselt ebasoovitav. Hiljem need ühendid Later, these compounds oxidise and the danger oksüdeeruvad ja oht keskkonnale väheneb. Seni to the environment lessens. Up to now, semi-coke on poolkoksi ladestatud vanade tuhamägede ja- has been deposited at the feet of old solid waste heaps. Recycling of semi-coke, for example, lamile. Poolkoksi taaskasutust, näiteks tsemendi tootmisel, peetakse praegu veel majan- for producing cement, is still considered as duslikult ebatasuvaks. economically not profitable. KIK toetab tehnilise abi projekti, mille raames töötatakse välja kõige ratsionaalsem The EIC supports the technical assistance poolkoksiladestute korrastamise ja konserveerimise tehnoloogia, mis vastab keskkonna- project, in the course of which the most rational conservation and management method for semi- nõuetele. Mitu vana poolkoksikuhjatist ootab sulgemist nii nagu ajast ja arust prügiladki. coke deposits, which will also be compatible with Projekti valmimise järel hakatakse Ühtekuuluvusfondi raha toel poolkoksiprügilaid korras- environmental requirements, will be worked out. tama ja sulgema. Similarly to out-dated landfills, a number of old semi-coke depositories are also waiting to be closed. At the completion of the project, the EIC will support the management and closure of semi- coke depositories.

27 LOODUSKAITSE

5 PROGRAMM NATURE CONSERVATION

Loodushoid oli 265 projekti siht. Kõige suuremad sum- mad kulusid mitmesugustele ehitistele ja kaitsealadele. Hooldati ka parke, kirjastati teatmematerjali, tegeldi lii- gikaitsega ja püstitati linnutorne. Uuriti kodumaa loodu- ses toimunud muutusi ja asuti aktiivselt võitlema ohtlike võõrliikidega.

265 projects were initiated to protect nature. The largest sums were spent for various buildings and protected areas. Parks were tended, information materials were published, species protection was advanced and bird watching towers were erected. Changes in our native nature were observed and more detailed studies and active battling with dangerous alien species were initiated.

28 Uus linnutorn A new bird-watching tower Project: The erection of an observation and study tower at Projekt: vaatlus-õppetorni rajamine Räpina poldrile Räpina polder In autumn 2005, an observation and study tower was 2005. aasta sügisel valmis Räpina poldri kaguosas erected with the support of the EIC in the south-eastern part of the Räpina polder, at the Perasoonetsa lake shore. Perasoonetsa rannas KIKi toetusel vaatlus-õppetorn. The tower is 10 m high. Information posters in Estonian Torn on 10 meetri kõrgune, lisatud on eesti- ja ingliskeelsed and English depict migratory birds, game, and reptiles infotahvlid, millel on kujutatud poldril pesitsevaid rändlinde, living on the polder and fish species living in Lake Peipsi. ulukeid, kahepaiksed ja Peipsis elavaid kalu. Torni kõrgei- From the highest platform of the tower the viewer can see the whole of Lake Lämmijärv from the Mehikoorma village malt platvormilt avaneb vaade kogu Lämmijärvele alates to the mouth of the River Võhandu and Lake Pihkva, Mehikoorma külast kuni Võhandu jõesuu ja Pihkva järveni, Russia across the lake and the southern part of the vastaskaldal laiuvale Venemaale ning hoiuala lõunaosale. reserve. Different protected bird species can be observed, Seal võib näha tegutsemas mitmesuguseid kaitsealuseid such as white-tailed eagle, osprey, marsh harrier, little gull and black tern. In the dusk one can hear the call of bittern linnuliike, nagu meri- ja kalakotkas, roo-loorkull, väikekaja- and loud sawing of corncrake. Sometimes, beaver can be kas ja mustviires. Videvikus kostab hüübi hüüd ja rukkirää- observed on the polder canal. kude vali saagimine. Vahel saab jälgida kobraste askelda- The Räpina polder is a bird-watching area of international importance and the number of visitors has increased mist poldri kanalil. yearly. A hiking path takes visitors to the polder from the Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuvaat- town of Räpina. lusala, aasta-aastalt on seal käinud üha rohkem huvilisi. Räpina linnast viib poldrile matkarada.

Osmussaar sai puhtamaks The Island of Osmussaar was made cleaner Project: Rubbish-free island of Osmussaar Projekt: prügivaba Osmussaar A remarkable amount of all kind of rubbish and waste Pikki aastakümneid Nõukogude sõjaväe käsutuses had accumulated on the island of Osmussaar, which had olnud Osmussaarele on aegade jooksul kogunenud been used by the Soviet Army for many decades. On the märkimisväärsel hulgal mitmesugust olmereostust. Os- initiative of the Osmussaar Foundation and with the support mussaare fondi eestvõttel ja KIKi toetusel korjati saarelt from the EIC, more than 40 cubic metres of rubbish and waste, including scrap metal, were gathered on the island ligikaudu 40 kuupmeetrit prügi ja prahti, sealhulgas vana- and taken away. The hiking paths, camp sites and some metalli, ning toimetati see saarelt minema. Puhtaks said coastal areas were cleaned up. matkarajad ja laagriplatsid ning osa rannikust. Such activities of collecting rubbish and cleaning the island Prügikoristust tuleks kindlasti jätkata, kuid esimene tõsi- should be continued, the more so as the first successful ne samm on astutud. step has already been taken.

29 4% 10% Looduskaitse alamprogrammid Nature protection subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons 10%

48% 25 581 567 Ehitus / Constructions 15 344 308 Kaitsealade hooldus / Maintenance of protected areas 5 228 907 Pargid ja üksikobjektid / Parks and single objects 5 160 556 Liikide kaitse korraldamine / Species protection 2 232 611 Inventuurid ja ekspertiisid / Inventories and expert analyses 53 547 949 KOKKU / TOTAL 30 29% A dangerous newcomer Tõrjuti ohtlikku tulnukat was controlled Projekt: Project: Application of a long-time control strategy for karuputke võõrliikide pikaajalise tõrjestrateegia giant hogweed rakendamine Introduction of giant hogwood and Heracleum sosnowskyi into Estonia is a vivid example of human Sosnovski ja hiidkaruputke toomine Eestisse on ilme- shortsightedness. The expected silage plants proved to kas näide inimese lühinägelikkuse kohta. Loodetud be alien species endangering our natural communities and we have to spend millions to control them. silotaimed on muutunud meie looduslikke kooslusi Hogweed was introduced into Estonia together with ohustavateks liikideks, kelle tõrjeks peame kulutama beaver in the 1950s. miljoneid. Eestisse saabusid karuputked koos kopra- These hogweeds are among the largest plants in Europa, they grow to the height of 3-5 metres and they ga 1950. aastatel. have no natural enemies in Estonia. The burning agents Võõrputked kuuluvad Euroopa suurimate rohttaimede in their sap cause serious burns that take much time to hulka: kasvavad 3–5 meetri kõrguseks. Eestis pole heal. The plants cannot be used for silage because they are dangerous to cattle as well. neil looduslikke vaenlasi. Nende mahlas sisalduvad In 2004, the Ministry of Environment sanctioned a kõrvetavad ühendid põhjustavad raskesti paranevaid long-time control strategy for alien hogweed species, põletushaavu. Putked ei sobi ka siloks, sest on ohtli- according to which their numerousness should be reduced to minimal by 2010. The first concern should kud koduloomadele. be the ensuring that the seeds would not ripen and the Keskkonnaministeeriumis kinnitati 2004. aastal võõr- seed bank in the soil would not grow further. putkede pikaajaline tõrjestrateegia, mille kohaselt The project supported by the EIC dealt with the training of the people engaged in weed control and with the peaks nende arvukuse 2010. aastaks vähendama eliminating of weed colonies at 517 sites covering the miinimumini. Eelkõige on peetud silmas, et mürgiste total of 235 hectares. The seed-containing umbels were putkede seemned ei valmiks ega täieneks seemne- cut and burnt or buried at least one metre deep in the soil. Smaller plants that were not flowering were cut pank mullas. down below root crown. KIKi toetatud projekti raames koolitati tõrjujaid ja hävitati putkekolooniad 517 leiukohast kokku 235 hektarilt. Seemnetega sarikad lõigati maha ja põletati või kaevati vähemalt ühe meetri sügavusele maasse. Väiksemad taimed, mis veel ei õitse- nud, lõigati altpoolt juurekaela läbi.

Linnuriik muutub tasapisi The bird kingdom is gradually changing Project: Inventory of aviofauna of the Hiiumaa Islets Projekt: Hiiumaa laidude kaitseala linnustiku inventuur Landscape Reserve 1962. aastal asutatud Hiiumaa laidude maastikukaitse- The Hiiumaa Islets Landscape Reserve, founded in 1962, covers about a couple of dozens of small islets in the ala hõlmab paarkümmend Väinamere laidu ja tükikese Väinameri Sea and a part of the south-eastern coast of Hiiumaa kagurannikust. Seal on läbi aegade vaadeldud the Island of Hiiumaa. Birds have been observed and ja loendatud linde. Seekordse KIKi rahastatud projekti counted there for already a long taime. The present raames keskenduti Hanikatsi laiule, Kõrgelaiule ja ühek- project, supported by the EIC, focussed on the islets of Hanikatsi and Kõrgelaid and on nine smaller islets. A sale väiksemale rahule ning karele. Võrdlus 1961. aasta comparison made with the observation data gathered Eerik Kumari vaatlusandmetega näitas muu hulgas, et by Erik Kumari in 1961 showed among other things that Kõrgelaiule on ligemale poole sajandi jooksul lisandunud during the past half of a century, about eleven new bird species have arrived at Kõrgelaid and six bird species 11 uut linnuliiki ning kadunud 6. Arvukaimateks merelin- have been lost. The most numerous species were mute dudeks osutusid kühmnokk-luik, hõbekajakas ja randtiir. Suurim kohatud haruldus oli naaskel- swan, herring gull and arctic tern, the rarest species met nokk. was avocet.

31 6 METSANDUSE PROGRAMM FORESTRY

Metsanduse valdkonna 140 projekti jagunevad metsan- duse ja jahinduse alamprogrammi vahel. Jahinduse vallas uuriti meie metsade suurimat kiskjat karu, sillutati teed tulevikku tõupuhtale eesti hagijale. Endiselt sai toetust Eesti jahimeeste häälekandja Eesti Ja- himees. Metsanduse vallas on raha antud nii uurimispro- jektide kui ka konkreetse abi tarbeks. Olulised abisaajad on näiteks ühistegevust arendavad erametsa- omanikud. Põhjalikult analüüsiti kõike, mis on seotud metsatulekahjudega.

The 140 projects of the forestry programme fall between the forestry and hunting subordinate programmes. The hunting subordinate programme supported the study of the largest predator of our forests – the brown bear, and promoted the breeding of a local Estonian breed of hunting dogs – the Estonian Hound. As in the previous years, the journal of Estonian Hunters’ Society Eesti Jahimees received financial support as well. In the field of forestry, financing was spent for research projects as well as for concrete practical projects. The owners of private forests, who have joined a cooperative movement, were among important receivers of support. All problems related to forest fires were also submitted to a thorough analysis.

32 FORESTRY METSANDUS Owners of private forests unite

Project: Support of cooperative activities of Metsaomanikud private forest owners

üheskoos A part of reforestation expenses of private forest owners, mainly related with the Projekt: erametsaomanike purchase of seedlings and planting, were ühistegevuse toetamine covered with the support from the EIC. Drainage of forested areas and prevention of damage caused by the game were KIKi toetusel kaeti osaliselt era- supported as well. The help from the EIC metsaomanike metsakasvatus- was intermediated to receivers by the Esto- kulusid, mis eelkõige olid seotud nian Private Forest Union. istikute hankimise ja metsa istuta- Since privately owned forest areas are rather small, the owners have started to cooperate misega, ent toetati ka metsamaa in the recent years to get some profit from kuivendamist ja ulukikahjude välti- their forests. The owners have created forest mist. KIKi abi on metsaomanikele societies, which will help them in acquiring vahendanud Erametsakeskus. support and technical equipment. In 2005, such societies applied for wood-splitting Et Eesti metsaomanike valduses machines, which would help small owners on enamasti küllaltki väikesed sell their lower-quality wood more profitably. metsalapid, siis on viimastel aas- The campaign of marking out private forests tatel hakanud edenema ühiste- was initiated. Modest markings in the forests indicate that the owner is not careless or gevus, et oma metsast mingitki indifferent; it will also, hopefully, help to tulu saada. Metsaomanikud on prevent illegal logging. hakanud koonduma metsaseltsi- desse, et koos toetust ja tehnilist tuge hankida. 2005. aastal taotleti näiteks metsaseltsidele puulõh- kumismasinaid: selle tulemusena peaks väikemetsaomanike vähe- väärtusliku puidu müük muutuma tulusamaks. Algust tehti ka era- metsade tähistamise kampaania- ga. Tagasihoidlik tähistus näitab, et tegemist ei ole hooletu ega ükskõikse peremehega; ühtlasi peaks see takistama röövraiet.

33 25% Metsanduse alamprogrammid Forestry subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons

19 571 550 Metsandus / Forestry 6 529 714 Jahindus / Hunting 26 101 264 KOKKU / TOTAL

75% 34 Puhkealad luubi all Recreation areas under scrutiny Project: Development of methods for specifying Projekt: metsade rekreatiivse koormustaluvuse määra- the recreational stress load tolerance of woods, the specifying of the stress load tolerance and the design mise metoodika arendamine, koormustaluvuse määra- of protection measures for recreational landscapes of mine ning kaitseabinõude kavandamine mitmekülgse various uses. kasutusega rekreatiivsel maastikul Holidaymakers have an impact on the natural environment, but the extent of such impact has to be studied. A relevant method has been worked out with Teatavasti mõjutavad looduses puhkajad keskkonda, the support from the EIC and it has been applied to selle mõju ulatus vajab aga uurimist. KIKi toetusel assess the recreational stress load tolerance at several ongi loodud vastav metoodika ja hinnatud selle alusel recreational areas in the near vicinity of Tallinn, in the mõne Tallinna lähiümbruse, Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa National Park and in the forests of Põhja- Kõrvemaa. The condition of the soil and erosion, as Põhja-Kõrvemaal metsas paikneva puhkeala olukor- well as the condition of forest trees and underbrush da. Jälgiti mulla seisundit ja erosiooni ning alustai- were assessed. The condition of recreational forests mestiku ja metsapuude seisundit. Puhkemetsades oli had clearly worsened; both the trees and bushes and selgelt märgata metsade seisundi ja ilme halvenemist, undervegetation had been damaged, erosion was noticeable. The worst conditions were recorded at a viga olid saanud nii alustaimestik kui ka puud-põõsad, camping area at Lake Paukjärv, and Vääna-Jõesuu and märgatavad olid erosiooni ilmingud. Halvimas olukor- Jussi Väinjärve camp sites. ras olid telkimisala Paukjärve ääres ja Vääna-Jõesuu The study resulted in a number of proposals for ning Jussi Väinjärve telkimisplatsid. improvement, how to direct holidaymakers in the areas of extensive use and to protect natural sites and sights Lõpptulemusena töötati välja ettepanekud, kuidas so as to offer the visitors the best ways of experiencing suunata puhkajaid intensiivselt kasutatavatel aladel ja nature, but at the same time, lessen their impact on the ühtlasi kaitsta looduslikke huviväärtusi nii, et külastaja- environment. te looduselamused oleksid suurimad, keskkonnamõ- jud aga vähimad.

Why do the forests burn? Miks mets põlema läheb? Project: Research in the fire protection of the forests. Every year, about several hundreds of hectares of Projekt: metsatulekaitselised uuringud forests are damaged by fires in Estonia, and economic losses amount to millions of Kroons. Under the project, all forests fires of one year were analysed, using the Igal aastal saab Eestis metsapõlengute tõttu kan- database of the Estonian Rescue Board, as well as natada keskeltläbi mõnisada hektarit metsa ja kahju that of the State Forest Management Centre to get as küünib miljonitesse kroonidesse. Projekti raames exhaustible data as possible. The results showed that analüüsiti ühe aasta jooksul kõiki metsatulekahjusid, the largest number of forest fires was registered in Har- jumaa, Põlvamaa and Ida-Virumaa Counties. The most kusjuures peale päästeameti andmebaasi vaadati damaged forests included middle-aged maturing and täiuslikkuse huvides üle ka Riigimetsa Keskuse vastav mature forests, as well as young stands. The fires were andmestik. Analüüsi järgi tuleb kõige rohkem metsa- always caused by human activities, and in about half põlenguid ette Harju-, Põlva- ja Ida-Virumaal. Enim of the cases, holidaymakers or berry pickers had been careless in smoking or making bonfires. Fires caused kahjustab tuli keskealisi valmivaid ja küpseid metsi ning noorendikke. by inflammable vehicles, power lines or logging were Tulekahjude põhjustaja oli alati inimene, kusjuures enam-vähem pooltel juhtudel metsas puh- of lesser importance. A fire was once started at the kajad või marjulised, kes lohakalt lõket tehes või suitsetades on tule lahti päästnud. Kuritaht- training camp of the Estonian Defence Forces and likku süütamist tuli ette ühel korral kaheksast. Väiksema tähtsusega on tuleohtlike sõidukite, once it was caused by a tree that a beaver had felled over a power line. In the previous years, lightning had elektriliinide ja metsatöödega seotud põlengud. Kord läks mets põlema kaitseväe õppuste also caused forest fires. ajal ja kord langetas kobras puu elektriliinile. Varasematel aastatel on ette tulnud ka äikesest tingitud tulekahjusid.

35 36 JAHINDUS HUNTING Mida mesikäpp sööb? What does the brown bear eat? Project: The diet and choice of habitat of the brown bear Projekt: pruunkaru toitumine ja elupaigavalik Already for three years, the EIC has supported Juba kolmandat aastat on KIK toetanud eesti the research of Estonian scientists that aims at a thorough study of the diet of brown bears living in teadlaste uuringut, mille siht on põhjalikult vaagi- our forests. The researchers sought answers to da meie pruunkarude toitumist. Otsitakse vastust questions about the diet of bears in spring, sum- küsimustele, milline on karu toidulaud kevadel, mer and autumn, and whether the bears living in suvel ja sügisel ning kas Eestimaa eri paikades different areas feed on different food. They analysed bear excrements and the elavad karud söövad eri toitu. contents of stomachs of hunted animals. The Analüüsiobjektideks on karude ekskremendid ja diet of bears proved to be extremely various, mahalastud loomade maosisu. Karutoit osutus remains of 71 plant species and 6 mammal väga mitmekesiseks, leiti jäänuseid koguni 71 taimeliigist ja 6 eri imetajast. Üks mesi- species were found. One bear had eaten also mushrooms and insects, mainly ants. It was käpp oli söönud ka seeni ja paljud putukaid, eelkõige sipelgaid. Tuli välja, et sügisel söö- found that in autumn, bears eat corn and berries vad karud päris palju teravilja ja samuti marju ning õunu. Kevadisel toidukaardil on aga and apples in quite large quantities. In spring, ülekaalus liha. Ka suvel sööb karu rohkem liha, sealhulgas putukaid, kui taimi. Seega the diet mainly consisted of meat, and in sum- muutub kevadel ja suvel valdavalt lihatoiduline mõmmik sügiseks taimtoiduliseks. mer, bears eat more meat, including insects, than plants. It was concluded that bears, which eat mainly meat in spring and summer, go vegetarian in autumn.

Eesti hagijas vajab Estonian Hound needs attention tähelepanu Project: Propagation of the Estonian Hound as the only dog bred in Estonia for sustainable use Projekt: of hunting fauna and the creation of the Estonian jahifauna säästlikuks kasutamiseks eesti ha- Hound database gija kui ainukese Eestis aretatud koeratõu propageeri- mine ja eesti hagijate andmebaasi loomine The Estonian Hound was accepted and certified in Moscow in 1954. Its ancestors include several other breeds of hounds, such as the Swiss Hound, Eesti hagijas kinnitati omaette koeratõuna Mosk- and other hunting dogs. The Estonian Hound is of vas 1954. aastal. Tema eellaste seas medium to smaller size, short-haired, used at slow on mitmeid teisi hagijad, näiteks šveitsi hagijas, ja battues; it does not hurt game unnecessarily. It can best be used for hunting the mountain hare. jahikoeri. Ta on keskmisest Hunters also praise its melodious carrying voice. väiksem, lühikese karva ja aeglase ajuga hagijas, The breed lacks the unpleasant “dog smell” and it kes ei vigasta asjatult jahiloomi. can be kept as a family pet even in a flat. Eriti suur tulevik on tal seal, kus on palju valgejäneseid. Jahimehed, kes lähevad metsa With the support from the EIC, puppies were imported to Estonia from the Chuvash Republic vaba aega veetma, mitte saagi pärast, kiidavad eesti hagija meloodiliselt kõlavat häält. to freshen the bloodlines, and one bitch was bred Sel tõul puudub ebameeldiv koeralõhn ja üha rohkem peetakse neid ka pere lemmikloomana. in Byelorussia. In addition to that, the breed was KIKi toetusel ellu viidud projekti raames toodi Eestisse verevärskenduseks Tšuvaššiast promoted at several dog shows and information pärit kutsikaid ja paaritati üks emane koer Valgevenes. Peale selle tutvustati ja propagee- materials were published about the Estonian Hound in Estonian, Russian and English. A modern Esto- riti eesti hagijat mitmel näitusel ja trükiti selle koeratõu lähemaks tutvustamiseks voldi- nian Hound database was created, and working kud nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Parandati ka olukorda Eesti hagijate tõuühingu conditions at the office of the Estonian Hound kontoris ja pandi alus nüüdisaegsele eesti hagija andmebaasile. Society were improved. Hinnanguliselt elab praegusajal maailmas kuni 1000 eesti hagijat: 300 Eestis, Vene- Approximately 1000 specimens of the Estonian Hound are now living at various countries: 300 in maal ja Soomes kummaski umbes 250 ja mujal juba vähem. Viimastel aastatel on Eesti Estonia, about 250 both in Russia and in Finland, and kennelliidu registrisse kantud igal aastal 53–70 uut eesti hagijat. the rest in other countries. In recent years, about 53- 70 new Estonian Hounds have yearly been entered in the register of the Estonian Kennel Union. 37 KALANDUSE

7 PROGRAMM FISHERY

Kalanduse programmi 49 projekti keskendusid tradit- siooniliselt kalavarude taastamisele ja nende suuruse hindamisele. Uuriti ka meie lõhilaste geneetilist struk- tuuri ja anti põhjalik hinnang Eesti vähivarudele. Põlu- last asustati Põhja-Eesti jõgedesse ligemale 300 000 lõhemaimu. Jätkuvalt toetati ja harrastuskalastajate ajakirja Kalastaja.

The 49 projects of the fishery programme were traditionally centred on the regeneration of fish stock and the assessment of the stock. Genetic structure of Es- tonian salmonids was studied and the stock of crayfish was thoroughly assessed. Approximately 300 000 young salmon fish were settled to North-Estonian rivers from Põlula. Journal “The Fisher” continued receiving support.

38 Kalastajatel oma Kalastaja Fishermen have their own fisherman Project: Publication of the journal Fisherman Projekt: ajakirja Kalastaja väljaandmine The journal Fisherman first appeared in 1996 and Ajakiri Kalastaja hakkas ilmuma 1996. aastal ja tähistas 1. aprillil marked its ten-year anniversary on 1 April 2006. 2006 oma 10 aasta juubelit. Ajakiri on mõeldud kõikidele huvikalas- The journal is addressed to all sports fishermen tajatele ja pakub ohtralt teavet kalade ja kalapüügi kohta. Tutvus- and offers plenty of information about fishes and fishing. New fish species, their habitats and way tatakse kalu, nende elupaiku ja eluviisi, õpetatakse püüginõkse ja of living are introduced, fishing tips are given and antakse ülevaade uuest püügivarustusest. Kindlal kohal on ka kala- new fishing equipment is introduced. Protection varude kaitse, lähemalt seletatakse seadusi ja määrusi, mis regu- of fish stock is an important discussion subject, leerivad kalapüüki. Nagu üks õige kalameeste ajakiri ikka, ei saa ka and laws and regulations concerning fishing are explained. The magazine also includes Kalastaja hakkama ilma pajatuste ja kalamehejuttudeta, eksootikat fisherman’s stories and tales, and travel stories to pakuvad reisikirjeldused seiklustest kalavetel mujal maailmas. exotic fishing sites all over the world. KIK on Kalastajat toetanud juba pikka aega. Ajakiri ilmub neli korda The EIC has supported the magazine already for aastas, lugejaid on kuni 15 000 ja trükiarv umbkaudu 3000. Lugejate- a number of years. The magazine is published quarterly, the number of copies is about 3000 and ga suhtlemisele aitab kaasa ajakirja veebileht. the readership extends to about 15 000.

Jõevähk vajab endiselt Crayfish is still needing attention Project: The activity plan for preservation, restoration and tähelepanu usage of crayfish stock Projekt: jõevähi varude kaitse, taastamise ja kasutamise tegevuskava Results of the research carried out in 2005 showed that the numerousness of the Estonian crayfish population is 2005. aasta uurimistulemused näitasid, et Eesti jõevähkide arvukus on still very low. Fortunately, no traces were found of the endiselt madalseisus. Õnneks ei leitud märke mõne aasta eest laiemalt le- plague-like disease that had spread among crayfish a few vinud katkulaadsete haiguste rünnakute ega ka vooluveekogude veevaesu- years earlier, neither was there found the damage caused by low water levels in the flowing bodies of water. In some sest tingitud kahjustuste kohta. Võib pigem tõdeda, et mõnedes, eeskätt Southern Estonian bodies of water, the numerousness and Lõuna-Eesti veekogudes on vähi arvukus ja püügivaru suurenemas. stock of crayfish were even increasing. KIKi toetusel ellu viidud uurimisprojekti najal koostati jõevähi Within the research project, carried out with the support kaitse ning varude taastamise ja kasutamise maakond- from the EIC, regional activity plans for preservation and stock renewal of crayfish were developed for Saaremaa, likud tegevuskavad Saaremaa, Võrumaa ja Ida-Virumaa Võrumaa and Ida-Virumaa Counties for 2006-2010. The pro- kohta aastateks 2006–2010. Hinnati ka jõevähi asustamise ductivity of crayfish restocking was assessed and the spread tulemuslikkust ja uuriti lapihaiguse levikut Kuke peakraavis Saare- of a fungal disease in the Kuke main drain on the Island of maal. Saaremaa was studied. Saaremaa is undoubtedly the Estonian region of the largest Kahtlemata on Eesti vähirikkaim piirkond Saaremaa, kus elujõulisi vähikooslusi leidub crayfish stock, where its viable populations can be found 10–15 veekogus ja vähki üldse 40 veekogus. Järgnevad Võrumaa, kus oli vähki arvukalt in 10-15 bodies of water and crayfish specimens have been kolmes veekogus, ja Ida-Virumaa, kust avastati vaid üks keskmise arvukusega vähipopu- found in 40 bodies of water. It is followed by Võrumaa, where latsioon. Üldse leiti Võrumaal vähki 44 ja Ida-Virumaal 16 veekogust. Teiste maakondade numerous crayfish populations live in three bodies of water and Ida-Virumaa, where one crayfish population of medium vähirikkus on paraku enam kui tagasihoidlik. size was found. Crayfish specimens were found in 44 bodies Hinnati ka jõevähi asustamise tulemuslikkust 16 veekogus ja leiti, et kuues veekogus on of water in Võrumaa and in 16 in Ida-Virumaa. The crayfish asustamine vähkide arvukust suurendanud. stock in other Estonian counties is very low. Harrastuspüüdjad püüdsid 2005. aastal Eesti veekogudest välja kokku ligi 9000 mõõdulist The productivity of restocking crayfish was evaluated in 16 bodies of water, confirming that in six of them, restocking (11 cm ja pikemad) vähki ning vette lasti tagasi 7500 alamõõdulist isendit. Suurem osa had increased its numerousness. vähke püüti Saaremaa vetest. Uurijad leidsid, et ka edaspidi on vajalik jätta harrastus- Sport fishermen caught the total of about 9000 crayfish of püüdjate jaoks vähi alammõõduks 11 cm ja püügihooajaks augustikuu. above the size limit (11 cm and longer) and released again about 7500 crayfish below the size limit. Most of the crayfish were caught in Saaremaa. The researchers concluded that the size limit of crayfish for sport fishermen has to remain at 11 cm and fishing should be allowed only in August. 39 15% Kalanduse alamprogrammid Fishery subordinate programs 33% Eelarve kroonides / Budget in kroons

7 659 000 Teadusuuringud / Research 6 455 300 Taastootmine / Regeneration 24% 5 467 025 Kontroll ja järelevalve / Protection and supervision 3 365 896 Arendusprojektid / Development projects 22 947 221 KOKKU / TOTAL

28%

40 Põlula taastab kunagist lõherikkust Põlula is restoring its former salmon resources Project: Projekt: lõhe asustamine Restocking of salmon Fish has been farmed in Põlula already for more than 110 years. Since 1994, when a state agency Põlulas on kala kasvatatud juba üle 110 aasta, eelkõige lõhele on Põlula Fishery was established at the Ministry aga keskendutud 1994. aastast, kui keskkonnaministeeriumi juurde of Environment, it has been concentrating on loodi riigiasutus Põlula kalakasvatuskeskus. salmon farming. Salmon is an endangered Lõhe on ohustatud liik kogu Euroopas ja tema populatsioone taas- species all over Europe and its population is being resettled according to international agreements. tatakse rahvusvaheliste kokkulepete järgi. Põlula panus selles töös The contribution of the Põlula Fishery has been on tähelepanuväärne. Aastatel 1997–2005 on Põhja-Eesti jõgedesse remarkable; in 1997-2005, the fishery has released asustatud üle 2,2 miljoni eri vanuses lõhemaimu. Kalu on päästetud more 2.2 million salmon fry of different ages into Valge-, Selja, Pirita, Vääna, Loobu, Narva, Jägala ja Purtse jõkke. North Estonian rivers, such as the Rivers of Valgejõgi, Selja, Pirita, Vääna, Loobu, Narva, Jägala and Purtse. Keila ja Kunda jõe looduslikud lõhepopulatsioonid on küllalt tuge- The natural salmon populations in the Rivers of Keila vad, et end ise taastada. and Kunda are strong enough to restore themselves. 2005. aasta püügid Eesti rannikumerest näitavad, et seal tabatud Control catches, made in the Estonian coastal sea in lõhedest oli valdav osa (kuni 86 protsenti) Põlula päritolu. Põlulas 2005 showed that the majority of the salmon caught there (up to 86%) have come from Põlula. The fry üles kasvanud kalamaimud märgistatakse: eemaldatakse rasvauim. growing up in Põlula are branded by removing Lõhekasvatuse edukusest kõneleb ka tõsiasi, et üsna mitmes jões the adipose fin. The success of salmon farming is on looduslikud asurkonnad hakanud tasapisi kosuma ja väga kaugel pole enam aeg, kui confirmed by the fact that natural populations have nad suudavad end ise taastoota. started to recover in quite a large number of rivers and the time will come soon when they will be able to restore themselves.

Fish stock of Lake Võrtsjärv is increasing Võrtsjärve kalavarud Project: The condition and prognosis of fish stock in Lake Võrtsjärv suurenemas The assessment of fish stock in Lake Võrtsjärv, carried out with the support from the EIC, was focussed on Projekt: Võrtsjärve kalavarude seisund ja prognoos the eel. The condition of the pikeperch and pike, and the effect of changes in the general arrangement of fishing rules on fish fauna were also observed. KIKi toetusel korraldatud Võrtsjärve kalavarude The catch of eel had diminished still more when hindamisel pöörati kõige rohkem tähelepanu compared with the earlier data, and the income of angerjale. Jälgiti ka koha- ja haugivarude seisundit the fishermen had decreased as well. This has been caused by the relatively small number of eel released ja püügikorralduse muudatustest tulenevat mõju into the lake in 1995-1998, and unfavourable climatic kalastikule. conditions in spring. According to the prognosis, the Varasemaga võrreldes on veelgi vähenenud an- catch would start increasing again, as the 430 000 gerja saak, mis omakorda on kahandanud kalurite pre-grown eel specimen will achieve maturity. The catch of pikeperch increased in 2005, primarily due to sissetulekuid. Põhjuseks on aastatel 1995–1998 asustatud angerjate suhteliselt väike the successful under ice net fishing. The total catch arv ja ebasoodsad ilmastikuolud kevadel. Ent prognoosi järgi hakkab saak peatselt jälle amounted to 43 tons, which is the largest in the last suurenema, sest 2001. aastal asustatud 430 000 ettekasvatatud angerjat saavad täiskas- ten years. Since the increase in new generations of vanuks. pikeperch is relatively stable, large catches can be expected in the following years. Kohasaak suurenes 2005. aastal eeskätt jääaluse võrgupüügi edukuse tõttu. Kokku püüti The numerousness of pike has been high for already välja 43 tonni, mis on viimase kümne aasta suurim saak. Et koha järelkasv on võrdlemisi a number of years. The catch in 2005 amounted to stabiilne, on ka lähiaastatel oodata suuri saake. 59 tons, which is the second largest result throughout Haugi arvukus ja saagid on juba aastaid olnud kõrgseisus. 2005. aastal püüti 59 tonni, times. The catch of bream has increased twofold from the all-time low of the past decades. Compared with mis on läbi aegade koguselt teine tulemus. Latikasaak on paari aastaga suurenenud the couple of previous years, the mean length and viimaste kümnendite madalamalt tasemelt kahekordseks. Võrreldes paari eelneva aastaga weight of bream has increased, referring to their large- on latikate keskmine pikkus ja kaal suurenenud, mis viitab nende arvukale sisserändele scale migration from the River Emajõgi. Emajõest. 41 8 MAAKONDLIK PROGRAMM REGIONAL

Maakondliku programmi raames rahastatakse projekte, mis pole saanud toetust teiste programmide kaudu. Sa- mas on need leidnud tuge maakondlikelt keskkonnatee- nistustelt kui kohaliku elu edendamise seisukohalt oluli- sed ettevõtmised. Rahastati kokku 324 projekti peaaegu kõikjal üle Eesti, selleks eraldati 13 898 644 krooni. Kõige rohkem projekte käivitati Harjumaal, Ida-Viru-, Pärnu- ja Tartumaal, ent kõrvale ei jäänud ükski maakond.

The regional programme financed such projects that were not supported by other programmes. At the same time, such projects had the support of Regional Environmental Departments and they were essential to regional development. The total of 13 898 644 Estonian Kroons was used to finance 324 projects all over Estonia. The majority of these projects were initiated in Har- jumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa and Tartumaa Counties, but other counties participated as well.

42 Haapsalu teaches its citizens to Haapsalu õpetab linla- protect the environment si keskkonda hoidma Project: Hazardous waste stations in Haapsalu The first environmental stations were created Projekt: in Haapsalu already in 2001; by now, there ohtlike jäätmete jaamad Haap- are seven of them in the town and one sallu closed hazardous waste collection point. The environmental stations consist of two Keskkonnajaamade rajamisega tehti containers for collecting packaging materials, and one container for hazardous waste; each Haapsalus algust juba 2001. aastal of the containers is supplied with an information ja praeguseks on neid linnas seitse, board. These stations collect batteries, paint peale selle üks kinnine ohtlike jäätme- and oil waste, domestic chemicals, printer toners and all kinds of packaging materials, in te kogumispunkt. Keskkonnajaamad a word, all usual types of hazardous domestic koosnevad kahest pakendikonteinerist waste. ja ühest ohtlike jäätmete konteinerist, The creation of environmental stations on the initiative of Haapsalu Town Government, ühtlasi on kõigil infostend. Need jaa- supported by the EIC, has shown that in mad võtavad vastu patareisid, värvi- ja addition to installing containers for various õlijääke, olmekeemiat, printeri toonereid ja mitmesuguseid pakendeid ehk teisisõnu: wastes, it is also important to inform inhabitants kõiki tavalisi keskkonnaohtlikke olmejääke. of the town about their use. KIKi toetusel ja Haapsalu linnavalitsuse eestvõttel korraldatud jäätmejaamade rajamine on näidanud, et peale konteinerite ülespaneku on kindlasti tarvilik teavitada elanikke, kuidas uudsetes jaamades käituda.

“Saare särg” harib Fishing competition “Saare särg” noori õngitsejaid educates young fishermen Project: High school students’ fishing Projekt: koolinoorte kalapüügivõistlus championship “Saare särg 2005” “Saare särg 2005” Too little attention is paid to young people who go in for fishing as a hobby and often, a young fisherman may unwittingly turn out to Kalapüüki harrastavate lastega ei te- be an illegal fisherman. Jõgevamaa Society of gelda kuigi palju ja vahel saab noorest Foresters has, together with the Saare Rural Community Government, the Union of Estonian õngitsejast puhtalt teadmatuse pärast Sport Fishermen, and the club “Harpoon”, röövpüüdja. Jõgevamaa metsaselts on promoted and directed young people’s koos Saare vallavalitsuse, Eesti kala- interest in fishing. In 2005, the Jõgevamaa spordi liidu ja klubiga Harpoon laste schoolchildren’s championship in fishing “Saare särg” was held already the second time. õngitsemishuvi edendanud ja suuna- The champion of this year was Keijo Siimer, nud. 2005. aastal peeti Jõgevamaa who caught 30 fish, weighing the total of 1.6 kg, koolinoorte meistrivõistlused “Saare in two hours. In addition to the competition, young people särg” juba teist korda. Võidu viis kaasa Keijo Siimer, kes püüdis kahe tunniga 30 kala were taught fishing rules and regulations and kogukaaluga 1,6 kilogrammi. Meistrit väärt tulemus! new fishing equipment was presented. Võistlemise kõrval õpetati lastele kalapüügieeskirju ja tutvustati kalapüügivarustust.

43 Maakondlikud programmid 1 600 000 Regional programs Eelarve kroonides / Budget in kroons 1 400 000

1 200 000

1 000 000

800 000

600 000

400 000

200 000

044 Ida-Virumaa Harjumaa Tartumaa Pärnumaa Viljandimaa Saaremaa Lääne-Virumaa Järvamaa Jõgevamaa Läänemaa Raplamaa Võrumaa Põlvamaa Hiiumaa Valgamaa Kokku/Total 13 898 644 Põlvamaa on ohtlikest Põlvamaa has got rid of hazardous poison storages mürgiladudest puhas Project: Cleaning up of Mikitamäe pesticide storage Projekt: Mikitamäe taimekaitsevahendite lao ohutustamine Modern farmer does not store expensive pesticides for a long period. But the former collective farms and sovkhozes had built Tänapäeva põllumees kalleid mürke storages for pesticides, where these chemicals lattu ei varu. Küll aga olid endistel were kept in large quantities. When these kolhoosidel ja sovhoosidel taimekait- collective farms broke up, the storages full of sevahendite tarbeks rajatud hoidlad, hazardous chemical waste were abandoned. In Põlvamaa, all abandoned storages of kus mürke üsna suures koguses hoiti. poisonous waste have by now been cleaned Ühismajandite lagunedes jäid ohtlikke up on the initiative of the local Environmental jäätmeid tuubil laod enamasti hoole- Department and with the support from the tusse. EIC. The Mikitamäe storage was the last known storage in that neighbourhood. It Põlvamaal on praeguseks kohaliku was discovered by a teacher of the Räpina keskkonnateenistuse eestvõttel ja KIKi toel kõik mahajäetud mürgilaod puhastatud. Gardening College, who had taken his students Mikitamäe ladu oli teadaolevalt seal kandis viimane. Selle avastas Räpina aianduskooli to a study trip in the woods around Mikitamäe. keskkonnakaitseõpetaja koos õpilastega Mikitamäe metsade vahel praktikal viibides. The bags of chemicals, among which was quicksilver-containing granosan, formerly the Kunagisele Võhandu kolhoosile kuulunud kemikaalikotid olid kõik põrandale segamini possession of the Võhandu kolkhoz, had all kallatud, teiste hulgas elavhõbedat sisaldav granosaan. been emptied on the storage floor. Nüüdseks on mürgid, mille kogumass küündis ligikaudu 1200 kilogrammini, viidud Vai- By now the total of 1200 kg of poisonous vara ohtlike jäätmete kogumiskeskusse ja hoone puhastatud. substances has been taken to the Vaivara hazardous waste collection centre and the Miki- tamäe storage building has been cleaned.

People of Sandla can now drink clean Sandla rahval viimaks water puhas joogivesi Project: Water treatment system of the Sandla Village Projekt: Sandla küla veepuhastussüs- teem The Pihtla rural community in the southern part of the Island of Saarema is best known as the location of the Kaali meteorite craters, Saaremaa lõunaosas asuv Pihtla vald on but local people pay serious attention to more tuntud eelkõige Kaali meteoriidikraatrite earthly problems as well. The village of Sandla, asupaigana, ent seal kandis pööratakse situated on the southern boundary of the community has for some time been struggling tõsist tähelepanu ka maisematele asja- to solve the problems of clean water. The water dele. Valla lõunaservas asuv Sandla küla from one of the two drill wells of the village was oli juba pikka aega maadelnud veeprob- not fit for drinking because of too high chloride leemidega. Küla kahest puurkaevust content; the other well had been biologically polluted. With the support from the EIC, the oli ühe vesi kõlbmatu suure kloriidisi- problem was solved in the early spring of 2005. salduse tõttu, teine oli aga bioloogiliselt The polluted well was cleaned, a part of the reostunud. KIKi toel lahendati 2005. aasta kevadtalvel Sandla rahva veemure. Reostunud water pipe system was replaced and filters kaev puhastati, vahetati osa torustikku ja pandi paika filtrid. Paarsada kohalikku veetarbijat were installed. About a couple of hundred saavad nüüd igati kvaliteetset vett. locals can now use clean quality water.

45 Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad . (Eesti vanasõna) Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektid haarasid kogu Eestit

Ühtekuuluvusfondi (ÜF) rakendusüksus jätkas oma teisel tegutsemis- • alustati Rapla veemajandusprojekti, aastal pooleli olevate projektide järelevalvet ja käivitas mitu uut. Aasta • alustati Paides Paide-Pärnu veemajandusprojekti projekteerimist, 2005 ei toonud olulisi muudatusi üksuse töökorraldusse, koostöös • alustati Lääne-Eesti saarte veemajandusprojekti projekteerimist ja ehitust, keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeriumiga vaeti projekte • alustati Matsalu (Haapsalu) veemajandusprojekti, eelkontrolli faasis ja jälgiti nende plaanipärast kulgemist. • jätkati Viimsi veemajandusprojekti hanke ettevalmistust ja nõustamist, Meie töötajad jälgivad taotluste vastavust ÜF kehtestatud nõuetele ja • jätkati Narva vee- ja reoveevõrgustiku rajamise hanke ettevalmis- annavad neile esialgse hinnangu. Nende ülesanne on koordineerida tust ja nõustamist, ÜF projektide riigihangete dokumentide ettevalmistamist, et tagada • nõustati Emajõe-Võhandu veemajandusprojekti hankedokumentide viimaste vastavus nõuetele. Ühtlasi tuleb korraldada hankeid ja osaleda ettevalmistajaid ja rahastajaid. pakkumiste hindamises, samuti valmistada ette sõlmitavad töövõtu- ja teised lepingud ning hinnata nende korrektsust. Meie üksuse ülesanne Valmistamaks ette mitmesuguseid ÜF taotlusi, on algatatud tehnilise on ka administratiivne järelevalve projektide elluviimise üle ja projekti abi projektid, mis põhiliselt viiakse ellu aastaks 2007. Mullu lõpetati eduaruannete kinnitamine, lepingujärgsete maksete suunamine töövõt- neist Ida-Harju ja Keila-Vasalemma tehnilise abi projekt; jätkus Harju jatele ja töövõtulepingute finantskontroll. Meie anname hinnangu, kas alamvesikonna veemajanduskava koostamine. projekti lõpparuanne vastab algsele rahastamisotsusele. Peale selle Meie üksuse eestvõttel tõlgiti eesti keelde ja avaldati FIDIC (Interna- arhiveerime ja säilitame ka projektide kohta käivat teavet. tional Federation of Consulting Engineers) lepingutingimuste juhend, Meie üksus aitab Ühtsusfondi kaudu abitaotlejatel taotlusi ette valmis- mis aitab tõhusalt ette valmistada lepingudokumentatsiooni. Projekti tada ja projektide teostatavust hinnata, samuti aruandluse ja rahasta- rahastasid ÜF ja Eesti riik. mise küsimustes. ÜF tehnilise abi toel jätkati ettevalmistusi kuue uue ÜF investeerimis- 2005. aastal tegeles KIK 15 investeeringuprojekti ja 18 ISPA tehnilise projekti tarbeks, mille siht on: abi projekti elluviimisega, mille kohta koostati aasta jooksul kahel kor- • tegelda Natura 2000 kaitsealade süsteemiga, ral ülevaated ja esitati valminud aruanded ÜF seirekomisjonile, mille • jääkreostuse tõrje endistel militaaraladel, liikmed on muu hulgas ka EK DG Regio ametnikud. • parandada Lääne-Viru alamvesikonna veemajandust, Ühtsusfondi projektid said KIKi kaudu 2005. aastal väljamakseid • laiendada Pärnu Ülejõe ja Rääma piirkonna vee- ja reoveevõrku, kokku 473, 8 miljonit krooni (30,28 miljonit eurot, sh. 25,2 miljonit ÜF • parandada Vääna jõe vesikonna veemajandust, vahenditest). Peale ÜF donatsiooni ja abisaajate omavahendite toetas • arendada Viljandi maakonna veemajandust. KIK otse 9 sellesse nimekirja kuuluvat investeerimisprojekti (peaasja- Koostöös toetuse saajatega, kelle hulgas on ka keskkonnaministee- likult Narva reoveepuhasti renoveerimist, Valga vee- ja reoveetorustike rium, korraldati seitse tööde ja kaheksa teenuste hanget. ehitust ja Rapla veemajandusprojekti) kokku 34,4 miljoni krooniga. Et toetuse saajaid paremini teavitada, korraldati KIKi eestvõttel aasta Kokkuvõtlikult olid 2005. aasta tulemused järgmised: jooksul mitu seminari ning koolitust, mille teemaring hõlmas riigihan- gete korraldust, kulude abikõlblikkuse hindamist ja FIDIC lepingu • lõpetati Viljandi reoveepuhasti ehitamine ning koostati projekti tingimusi, samuti tutvustati KIKi ÜF protseduuride käsiraamatut ning lõpparuanne, anti tegevusjuhiseid toetuse saajatele. • lõpetati Narva linna reoveepuhasti renoveerimine ja alustati projekti lõpparuande koostamist, KIK-i tegevuse vastavust ÜF rakendusüksusele esitatavatele nõutele au- • jätkati Tartu linna vee- ja reoveetorustike laiendamist, diteerisid 2005. aastal Euroopa Komisjon, rahandusministeeriumi finants- • jätkati Kohtla-Järve reoveepuhasti renoveerimist, kontrolli osakond ja keskkonnaministeeriumi ning KIKi audiitorid. Audiitor- • jätkati Balti Elektrijaama tuhavälja nr. 2 sulgemistöid Narvas, kontrolli tulemused kinnitasid KIKi töökorralduse nõuetele vastavust. • jätkati Tallinna prügila teise etapi projekti – Pääsküla prügila sulgemist, • jätkati Pärnu jäätmemajandusprojekti (Paikuse prügila ehitus ja Lühiinformatsioon nii investeeringuprojektide kui ka tehnilise abi Pärnu vana prügila sulgemise projekteerimine), projektide, sh. korraldatavate hangete ja sõlmitud lepingute kohta, on • jätkati Valga vee- ja reoveetorustiku laiendamist, avaldatud KIKi koduleheküljel (www.kik.ee).

46 Environmental projects of the Cohesion Fund Narva waste water treatment plant, the construction of the Federation of Consulting Engineers) contract conditions covered whole Estonia Valga water supply and sewage system and the Rapla into Estonian, which were published last year. This water management project) with the total of 34.4 million instruction will help to increase the efficiency of contract In its second year of operation, the Cohesion Fund Unit Estonian Kroons. preparation. This project was financed by the CF and the of the EIC continued the supervision of projects under Estonian Republic. way and launched a number of new projects. No major Summary of the results of 2005: changes were made in the organisation of the unit in 2005; • Completion of the construction of the Viljandi waste Technical assistance projects supported the preparation of in cooperation with the Ministry of Environment and the water treatment plant and compilation of the final report. six new CF investment projects: Ministry of Finance, the unit carried out preliminary control • Completion of the renovation of the Narva waste water • Natura 2000 protected areas system. of the projects and supervised their progress according to treatment plant and starting of the compilation of the • Control of residual pollution in the areas that had the plans. final report of the project. formerly been used by the military. The staff members of the unit check whether the • Continuation of the extension of Tartu water and sewage • Improvement of water management in the Lääne-Viru applications have been formulated according to the CF system. sub-catchment basin. requirements and give a preliminary evaluation of the • Continuation of the renovation of the Kohtla-Järve waste • Extension of the water and sewage system of Pärnu applications. Their task is to coordinate the preparation water treatment plant. Ülejõe and Rääma districts. of the procurement documentation for the CF projects • Continuation of the closure of Narva ashfield No 2. • Improvement of water management in the Vääna River to ensure their relevance and qualification. They have • Continuation of the stage 2 of the Tallinn landfill catchment basin. to organise the procurements and participate in the – closure of the Pääsküla landfill. • Development of water management in the Viljandi evaluation of the bids, as well as to prepare the contracts • Continuation of the implementation of the Pärnu waste County. of services and other contracts to be issued and to management project (construction of the Paikuse evaluate their correctness. The tasks of the unit include landfill and closure of the old Pärnu landfill). Seven procurements for work and eight procurements for also administrative monitoring of the realisation of the • Continuation of the extension of the Valga water and services were conducted in cooperation with the receivers projects and the verification of project reports, the directing sewage system. of support, incl. the Ministry of Environment. of contractual payments to the contractors and financial • Beginning of the Rapla water management project. A number of training courses and seminars were control of contracts of services. We give the appraisal to • Beginning of the design of Paide-Pärnu water organised on the initiative of the EIC to inform the receivers the final report of the project whether it corresponds to the management project in Paide. of support about procurements, evaluation of eligibility initial financing decision. In addition to that we archive and • Beginning of the design and construction of the water criteria of expenditures, conditions of the FIDIC contracts, preserve information about the projects. management project of Western Estonian islands. as well as the handbook of CF procedures, published by Our unit helps those who apply for funding from the CF • Beginning of the Matsalu (Haapsalu) water the EIC, and offer guidelines to the receivers of support. to prepare applications and evaluate the feasibility of the management project. To assess the conformity of the EIC activities with the projects, as well offer advice regarding reporting and • Continuation of the preparations for the procurement requirements to the CF final beneficiaries, in 2005, the financing. and consultations for the Viimsi water management EIC was audited by the European Commission, the project. Department of Financial Control of the Estonian Ministry In 2005, the EIC was engaged in 15 investment projects • Consultations for the preparation of procurement of Finance and the auditors of the Estonian Ministry of and 18 ISPA technical assistance projects. During the year, documentation and for financers of the Emajõgi-Võhan- Environment and the EIC. The auditing results confirmed two summaries were compiled and completed reports du water management project. the conformity of the EIC activities with all requirements. were presented to the monitoring commission of the CF, Short information about investment projects and the staff of which includes the officials of the EK DG Regio. Technical assistance projects that will be implemented technical assistance projects, including procurements In 2005, the CF projects received payments totalling to by 2007 were initiated for the preparation of different and contracts, can be found on the EIC homepage 473.8 million Estonian Kroons, made through the EIC CF applications. The Ida-Harju and Keila-Vasalemma (www.kik.ee). (30.28 million Euros, including 25.2 million from the CF technical assistance projects were completed in 2005; Appendix: short descriptions of the construction of the Vil- funds). In addition to CF donations and self-financing of the compilation of the Harju sub-catchment basin water jandi waste water treatment plant, renovation of the Narva the applicants, the EIC directly supported nine investment management plan was continued. The Unit initiated the waste water treatment plant and the translation projects of projects from the list below (mainly, the renovation of the translation of the instruction of the FIDIC (International the FIDIC contract conditions www.kik.ee. 47 Euroopa Regionaalarengu Fond toetas eelkõige veekaitset ja jäätmekäitlust KIK jätkas 2005. aastal Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF; krooni, sh. ERDF kaudu 113,8 miljonit krooni ja Eesti riigi kaasfinant- European Regional Development Fund) abirahade vahendamist seeringust (KIKi summad) 10,9 miljonit krooni. keskkonnaprojektidele, võttes aluseks “Eesti riikliku arengukava EL struktuurifondide kasutuselevõtuks 2004–2006” (RAK). Toetuse saajatele maksti välja 33,9 miljonit krooni, millest Euroo- Sellega seoses kuulutati välja ERDF meetme 4.2 teine ja kolmas taot- pa Liidu panus oli 31,1 miljonit krooni ja KIKi rahalised vahendid lusvoor, mis päädisid juuli lõpus 16 projekti ja detsembris 17 projekti 2,7 miljonit krooni. Võrreldes rahastamisotsustega kaetud summat rahastamisotsusega. tegelike väljamaksetega võib projektide kulgu hinnata ootuspäraseks: makseid on tehtud ligi kolmandiku ehk 27,2 protsendi ulatuses. 2005. ERDF keskkonnameetme rakendamisega tehti Eestis algust 2004. aastal viidi lõpule 13 projekti. Valdav osa investeeringuid tehti selleks, aastal, kolme taotlusvooru käigus laekus 197 rahastamistaotlust. et parandada veekaitset ja -kasutust (vt. joonist). 2006. aasta lõpuks Rahastada otsustati üldjoontes igat kolmandat projekti: täpsemalt on RAKi järgi plaanitud teoks teha 60 keskkonnaprojekti, millest 2005. 65 keskkonnaprojekti, mille elluviimiseks eraldati kokku 124,7 miljonit aasta lõpuks oli seega täidetud veidi üle ühe viiendiku.

ERDFi rahastatud projektisummade jagunemine maakonniti (EUR). Kaardil ei kajastu need projektid, mis hõlmasid korraga mitut maakonda – nende rahaline maht oli 10,3 miljonit krooni.

Financing of the ERDF projects by counties (EUR). Projects that covered more than one county, amounting to 10.3 million Kroons, are not shown on the map.

EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND mainly supported water management and waste management In 2005, the EIC continued intermediating the funding of environmental million Estonian Kroons, incl. 113.8 million Kroons via the ERDF, 10.9 million projects from the European Regional Development Fund (ERDF), based on Kroons as cofinancing from the Estonian state (finances from the EIC). “The Estonian National Development Plan for the Implementation of the EU Structural Funds 2004-2006”. 33.9 million Estonian Kroons were paid to the receivers of support; the contribution of the EU was 31.1 million Kroons and that of the EIC – 2.7 In relations with this, the second and third application rounds of the measure million Kroons. Comparing the financing decisions with the paid sums we 4.2 were called for and in the end of July, decisions were made to finance 16 can state that the projects were implemented as expected: one third or projects and in December – 17 projects. 27.2% has been paid. 13 projects were completed in 2005. The majority In Estonia, implementation of the ERDF environmental measure was started of investments were made to improve water protection and management in 2004 and 197 financing applications have been submitted in the course of (See Fig.). By the end of 2006, the number of implemented environmental three application rounds. In general, every third application has been granted RDF projects should reach 60. More than one fifth of them had been financing: 65 environmental projects have been allocated the total of 124.7 implemented by the end of 2005.

48 ERDF projektid 11% ERDF projects Eelarve kroonides / Budget in kroons

35% 43 472 686 Veekasutus ja kaitse / Water management and protection 22% (27 projekti/projects) 39 711 525 Jäätmekäitlus / Waste management (19 projekti/projects) 27 314 911 Taastuvenergeetika / Renewable energy sources 32% (9 projekti/projects) 14 221 961 Looduskaitse / Nature conservation (10 projekti/projects) 124 721 083 KOKKU / TOTAL (65 projekti/projects)

Veekaitse ja -kasutuse projektid keskenduvad veekogude valikkogumise süsteemide rakenduse taaskasutust, samuti Taastuvenergeetika projektid edendavad taastuvate ener- seisundi parandamisele ja taastamisele. Põhitegevused on kasutada biolagunevaid jäätmeid komposti valmistamiseks. giaallikate kasutuselevõttu, põhitähelepanu on pööratud veekogude taastamine, hooldamine ning saneerimine (v.a. Seisuga 31. detsember 2005 oli tehtud otsus rahastada 19 elektrienergia tootmisele. jõgede hüdromorfoloogilise ja füüsilise seisundi taastamine projekti. 2005. aasta lõpuks teostati antud valdkonnas kaks Seisuga 31. detsember 2005 oli tehtud otsus rahastada 9 ja parandamine) ja veekogude seisundit mõjutava jääkreos- projekti ja katkestati üks projekt. projekti. Nii nagu eelnevagi valdkonna puhul ei valminud tuse tõrje (setete eemaldamine järvedest, reostunud pinna- Lõpetatud projektide abil on korrastatud 1,7 ha suurune aasta jooksul ükski projekt ja nende teokstegemist on sega veekogude kallaste ja randade puhastamine jms.). maa-ala, mis hõlmab 4,4 protsenti plaanitud eesmärkidest oodata 2007. aasta lõpuks. Seisuga 31. detsember 2005 oli tehtud 28 projekti rahas- aastaiks 2004–2006. Valdavalt jõuavad plaanitud tööd Laekunud rahastamistaotluste hulk seni peetud voorudes tamise otsust. Projektid vältavad enamasti 24 kuud ning lõpule 2007. aastal. on olnud igati ootuspärane ja piisav. Taotluste vormiline seetõttu ei ole üle poole neist veel lõppenud. 2005. aasta kvaliteet on ajapikku küll paranenud, kuid endistviisi tuleb lõpuks viidi antud valdkonnas ellu 11 projekti, mille raames Looduskaitse projektide eesmärk on taastada elu- paljusid taotlusi enne rahastamisotsuse tegemist paran- on puhastatud või toetatud ettevalmistustöid parandamaks paiku Natura 2000 aladel (poollooduslikud kooslused, dada. See eeldab jätkuvat aktiivset koolitustegevust ning 11 veekogu kvaliteediklassi. Seega on täidetud 1,3 protsenti sood ja märgalad ning metsaelupaigad) ja hankida taotlejate ja toetusesaajate pidevat nõustamist. planeeritud 6-protsendilisest eesmärgist (võttes aluseks elupaikade taastamisega seotud varustust ning toetada Eelnevast lähtudes võib senist tegevust meetme 4.2 raames “Eesti riikliku arengukava struktuurifondide kasutuselevõ- väikesemahuliste infrastruktuuri kuuluvate ehitiste hinnata heaks nii sisulise poole pealt kui ka finantsküljest. tuks 2004–2006”, arvestatakse antud valdkonna mõjusid rajamist. Viimane osa meetmele aastateks 2004–2006 eraldatud protsendina kõigist parandatud veekogudest). Seisuga 31. detsember 2005 oli tehtud otsus rahastada 10 150 miljonist kroonist, täpsemalt 36,2 miljonit krooni, millele projekti. 2005. aasta jooksul ei jõudnud lõpule veel ükski lisandub eelnevates voorudes odavnenud projektide kasu- Jäätmekäitluse projektide siht on sulgeda ja saneerida jäät- projekt. Eeldatavasti saab põhiosa projekte teoks 2007. tamata jäänud raha, jagatakse välja neljandas taotlusvoorus meladestuskohad (pindalaga alla 5 ha), laiendada jäätmete aasta lõpuks. 2006. aastal.

Water protection and management projects focus Waste management projects are aimed at closing and sta- Renewable energy sources projects promote the application on the improvement and renovation of the conditions bilising landfills and waste depositories (with the area of less of renewable energy sources, paying most attention to the of water bodies. The main activities include renova- than 5 ha); they improve the application of the recycling sys- production of electricity. As of 31.12.2005, decisions had been tion, management and stabilisation (excluding the tem for selected waste collection, and deal with composting made to finance 9 projects; none of them were completed in renovation and improvement of hydro-morphological of biodegradable waste. As of 31.12.2005, decisions had 2005; the majority of them will be implemented by 2007. and physical conditions of rivers), and neutralisation been made to finance 19 projects. By the end of 2005, two The number of financing applications that were submitted of residue waste, which could have an impact on the projects had been implemented and one project had been during the rounds has so far been sufficient and close to conditions of water bodies (removal of sediments from discontinued. The finished projects resulted in the improve- the expected number. The formal quality of the applications lakes, cleaning of the polluted soil of coasts and shores ment of an area covering 1.7 ha, enfolding 4.4 percent of has improved, but many mistakes still need to be corrected of water bodies, etc). As of 31.12.2005, decisions had the goals for 2004-2007. The majority of planned works will before the financing decisions are made. To improve this, been made to finance 28 projects. The project duration be completed by 2007. continuing training and counselling of the applicants is still usually extends to 24 months, therefore, more than a necessary. half of them have not yet been completed. 11 projects Nature conservation projects focus on the restoration of Proceeding from the above, the activities in the framework had been finished by the end of the year, and 11 water habitats in the Natura 2000 areas (seminatural communi- of the measure 4.2 can be evaluated as satisfactory con- bodies had been cleaned or preparations had been ties, bogs and wetlands and forest habitats), on the acquisi- cerning both their content and financial side. made for the improvement of their quality. Thus, 1.3% tion of equipment necessary for habitat restoration and on The last part of the 150 million Estonian Kroons allocated for of the planned 6%-goal has been achieved (based supporting the erection of smaller buildings of infrastructural the years of 2004-2006, amounting to 36.4 million Kroons, on “The Estonian National Development Plan for the importance. with the addition of the sums that were not used when the Implementation of the EU Structural Funds 2004-2006”, As of 31.12.2005, decisions had been made to finance 10 projects of the previous rounds proved to be less expensive the impact of this field is considered as a percentage of projects. None of them were completed in 2005; the major- than expected, will be distributed in the fourth round of ap- all improved water bodies). ity of them will be implemented by 2007. plications in 2006.

49 Keskkonnalaenud aitavad luua puhtamat tulevikukeskkonda

KIKi kaudu vahendatud keskkonnalaenud on mõeldud eelkõige pika- 2005. aasta lõpuks ületas KIKi laenu- ajaliste veemajanduse, jäätmekäitluse ja taastuvenergeetika projekti- portfelli maht 115 miljoni krooni piiri. de edendamiseks. Esimesed laenud anti ka erasektorile. 2005. aastal loodi laenuportfelliga KIKi loodud laenuliigi puhul on tagasimaksetähtaeg tavalisest pikem, seotud võimalike kahjude katteks ligi- sest äriprojektidega võrreldes tasuvad keskkonnainvesteeringud end ära kaudu 7 miljoni kroonine reservfond, mis tunduvalt pikema ajavahemiku jooksul. KIK pakub ka kestvamat makse- hõlmab 5% portfelli mahust. 93% seni välja puhkust, kui seni laenuturul tavaks. KIKi laenuintressid on võrreldavad laenatud rahast kasutatakse vee- ja kanalisat- kommertspankade pakutavatega, sest KIKi eesmärk ei ole panganduses siooniprojektide arendamisel. konkureerida, vaid hoopis täita see tühimik, mis seal praegu haigutab. KIK ja Eesti Vabariik sõlmisid 29. oktoobril 2001 laenulepingu, mille KIK pakub terviklahendusi keskkonnaprojektide rahastamiseks. alusel hakkas KIK vahendama Põhjamaade Investeerimispanga laenu Kui projekti arendaja on saanud Euroopa Liidu fondidest või KIKi Eestisse. Ent kui tekkis piisavalt vabu rahalisi vahendeid, otsustas keskkonnaprogrammist abiraha, siis omafinantseeringu katteks on KIKi nõukogu nimetatud laenu tagastada ja anda edaspidi laene võimalik saada keskkonnalaenu. Tegemist on positiivse lahendusega omavahendite arvelt. 2006. aasta märtsis maksiski KIK kõnealuse mõlemale poolele. Kliendil on mugavam ja lihtsam ühes kohas fi- laenuraha – üle 80 miljoni krooni – rahandusministeeriumile täielikult nantsküsimusi lahendada ning KIKil on tänu oma eri üksuste koostöö- tagasi. le parem ja terviklikum ülevaade kogu projektist. KIKil on kavas hoida kvaliteetset laenuportfelli ja tegelda klientide KIKi laenude andmist korraldav finantsüksus analüüsib laenuprojekte, finants- ja keskkonnaprobleemidega sügavuti. KIKi eesmärk ei ole iga teeb väljamakseid ja haldab laene. Ühtlasi on üksuse ülesanne esi- hinna eest suurendada laenuportfelli mahtu ega teenida selle pealt tada laenutaotlused KIKi nõukogule ja koostada aruanded ning teha suurt kasumit. KIK pakub klientidele professionaalset laenuteenust, kokkuvõtted. Väga oluline töölõik on laenuriskide juhtimine ja projekti- et aidata kaasa meie kõigi elukeskkonna hoiule ja seda säästlikumalt de pidev järelevalve. kasutada.

Environmental loans help to create a project has received financial support from the EU the total portfolio. 93% of the loans granted so far were cleaner environment for the future funds or the EIC environmental programme, he used to develop water and sewage treatment projects. can get a loan to provide self-financing. This is a The environmental loans intermediated by the EIC are positive solution for both parties. It is easier and On 29 October 2001, the EIC and the Estonian primarily intended for advancing long-time projects more comfortable for the client to solve the financial Republic entered into a loan contract according to of water management, waste management and problem in one and the same location and the EIC which the EIC started to intermediate loans from the renewable energy. has, due to the cooperation of its units, a better and Nordic Investment Bank into Estonia. This practice more complete overview of the whole project. was stopped when a sufficient amount of free finances For this type of loans, developed by the EIC, the were found and the Committee of the EIC decided to repayment period is extended to a longer period, since The financial unit of the EIC responsible for granting pay this loan back and in the future, grant loans from in comparison with business projects the profitability loans analyses the loan projects, makes payments its own funds. In March 2006, the EIC returned the period of environmental investments is considerably and manages loans. Its task is to present loan loan of more than 80 million Estonian Kroons fully to longer. The EIC offers its clients longer payment applications to the Committee of the EIC, and to the Ministry of Finance. breaks than it has been customary in the loan market. deliver reports and summaries. Another important The interest rate of the EIC loans is comparable with task is the management of loan risks and continuous The EIC intends to maintain its quality loan portfolio the interests offered by commercial banks, since the supervision of projects. and to deal in depth with its clients’ financial and EIC does not aim at competing in the field of banking, environmental problems. We do not aim at enlarging but at filling the yawning gap in the services offered by By 2005, The EIC loan portfolio exceeded 115 million our loan portfolio at any cost, nor wish to earn large banks. Estonian Kroons. The first loans were granted to the profits. We offer a professional loan service to our private sector as well. A reserve fund of about 7 million clients to maintain our common living environment and The EIC offers complete solutions for financing Estonian Kroons was created to cover possible losses ensure its sustainable use. environmental projects. If the implementer of the related with the loan portfolio, encompassing 5% of

50 Kokkuvõte 2005. aasta oli Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juubeliaasta. Igati tunnuslik on, et 5. aastapäeva tähistamiseks korraldatud konve- rents kandis nime “Tervem elukeskkond”. Just tervema elukeskkonna loomise nimel on KIK järjekindlalt tegutsenud ja seda tegevust on saatnud ka edu. Aasta-aastalt on suurenenud rahaeraldised, mis suunduvad KIKi kaudu Eesti keskkonna- ja loodushoidu, pidevalt on täiustunud Keskkonnainvesteeringute Keskuse organisatsioon ja paranenud koostöö arvukate projektide elluviijatega. Mullu tehti veel üks oluline samm lähemale klientidele – KIK avas oma maakondlikud esindused.

Järjest kasvava mahuga töösuund on KIKi jaoks Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) kaudu saabuvate abirahade vahendamine ja vastavate projektide ettevalmistamine ning koordineerimine. Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektidele tehti 2005. aastal KIKi kaudu väljamakseid ligikaudu 475 miljoni krooni eest. ERDFi projektide elluviimiseks suunati umbes 35 miljonit krooni. te, puhastusseadmete ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine ning möödunud aegadest pärit reostuskollete kahjutukstegemine püsivad 2005. aastal suurenes ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kesk- kindlasti edaspidigi tähelepanu fookuses. Metsandus-, jahindus- ja konnalaenude portfell ja aasta lõpuks ületas selle maht juba 150 meie maapõuevarasid käsitlevad teadusuuringud on alati olnud KIKi miljoni krooni piiri. toetusväljas, samuti meie kalavarude taastamine ja arvukate kaitse- alade arendamine. Rahva harimine ja keskkonnateadlikkuse paran- 2005. aastal tegi KIKi nõukogu otsuse toetada kokku 1533 keskkon- damine on töö, mis ei saa lõppeda – KIK on traditsiooniliselt toetanud naprojekti ja tegevust, mille tarbeks eraldati 446 miljonit krooni. Nagu nii telesaateid, loodusajakirjade ja muude trükiste kirjastamist kui juba tavaks saanud, jagunesid projektid oma sisu järgi kaheksa kesk- ka mitmesuguseid kampaaniaid ja üritusi. Eelnevatel lehekülgedel konnaprogrammi vahel. Kõige suurem rahavoog suunati veekaitsesse toodud põgus ülevaade projektidest näitab, kui suure haardega on ja jäätmekäitlusse nagu varasematel aastatelgi; kõige arvukamalt tegelikult KIKi nõukogu arendatav toetuste jagamise poliitika. Tervema projekte, täpselt pool tuhat, läks käiku aga keskkonnateadlikkuse elukeskkonna poole püüdlemine eeldab avarat käsitlusviisi ja kogu parandamise programmi raames. Euronõuetele vastavate prügila- ühiskonna sünergilist koostööd.

Summary 2005 was an anniversary year for the Environmental well as development and coordination of the relevant – exactly 500. The construction of modern landfills, Investment Centre (EIC). It is characteristic, that projects. In 2005 approximately 475 million EEK from waste treatment plants and sewage systems as well the name of the conference organised to celebrate the EU Cohesion Fund were disbursed through EIC. 35 as neutralising the sources of pollution inherited the 5th anniversary of the EIC was Healthier million EEK were channelled into the implementation of from the past, will be a priority in the following years Living Environment. It is precisely a healthier living EDRF projects. as well. Scientific research on forestry, hunting and environment the EIC has consistently and successfully mineral resources has been supported, as well as the been working for. Allocations of funds that the EIC has In 2005, the volume of the EIC loan portfolio increased regeneration of fish stock and promotion of protection channelled into the financing of the environment and continually, exceeding 150 million EEK by the end of areas. Rising of the environmental awareness of people nature protection have remarkably increased during the 2005. is a work that must be continued and the EIC has past five years. The organisation of the EIC has steadily traditionally supported TV broadcasts, nature journals improved, as well as cooperation with the numerous In 2005, the EIC Council gave financial support to and other publications as well as numerous campaigns project implementers. Another important step to ensure 1533 environmental projects and activities, using the and events. The short overview of the projects given on the clients’ comfort was taken during the year 2005 total of 446 million EEK. As usual, the projects fell the previous pages of this year book shows the wide – EIC opened its regional departments. under eight subdivisions according to their contents. range of the support allocation policy the EIC Council is Like in previous years, the largest sums of money developing. The aim for a healthier living environment A continuously increasing field of activities for the EIC is were channelled into water protection and waste anticipates extensive approach and wide-ranging mediation of financing from the EU Cohesion Fund and management. The environmental awareness prog- cooperation throughout the society. the European Regional Development Fund (ERDF), as ramme contained the largest number of projects 51 Bilansid / Balance sheets Tulemiaruanne / Income statement Seisuga 31. detsember 2005 ja 2004 / 31. December 2005 and 2004 Aasta 2005 ja 2004 / Year 2005 and 2004 tuh kroonides / EEK in thousands tuh kroonides / EEK in thousands

Bilansikirjete nimetused / Account items 31.12.2005 31.12.2004 Kirje nimetus / Account items 2005 2004

VARAD / ASSETS Tegevustulud / Operating revenue Käibevara / Current assets Saadud sihtfinantseerimine / Raha ja pangakontod / Government grants received 316 891 171 592 Cash and bank accounts 453 091 92 440 Muud tulud varadelt / Other revenue from assets 131 072 138 229 Lühiajalised finantsinvesteeringud / Muud tulud / Other operating income 397 320 306 278 Short-term financial investments 0 263 171 Maksud kaupadelt ja teenustelt / Maksunõuded / Tax receivables 148 815 123 255 Taxes from goods and services 2 030 525 Muud nõuded ja ettemaksed / Kokku tegevustulud / Total operating revenue 847 313 616 624 Other receivables and prepayments 261 283 162 484 Käibevara kokku / Total current assets 863 189 641 350 Tegevuskulud / Operating expenses Põhivara / Non-current assets Antud kodumaise sihtfinantseerimise kulud / Laenunõuete pikaajaline osa / Expenses of domestic grant financed projects 318 717 347 609 Long-term loan receivables 108 660 87 563 Antud välisabi kulud / Materiaalne põhivara / Fixed assets 867 1 378 Expenses of foreign grant financed projects 338 163 176 620 Põhivara kokku / Total non-current assets 109 527 88 941 Tööjõukulud / Personnel expenses 10 819 9 555 VARAD KOKKU / TOTAL ASSETS 972 716 730 291 Majandamiskulud / Operating expenses 7 329 6 149 Muud tegevuskulud / Other operating expenses 2 397 332 Põhivara amortisatsioon / Depreciation 546 598 KOHUSTUSED JA NETOVARA / LIABILITIES AND EQUITY Kokku tegevuskulud / Total operating expenses 677 971 540 863 Lühiajalised kohustused / Current liabilities Võlad hankijatele / Accounts payable 504 158 Aruandeperioodi tegevustulem / Operating profit 169 342 75 761 Võlad töövõtjatele / Payables to employees 504 518 Finantstulud ja -kulud / Financial income and expenses Muud kohustused ja ettemaksed / Other liabilities and prepaid revenues 181 221 113 251 Intressikulu / Interest expenses -2 175 -1 922 Laenukohustused / Short-term loans 3 242 2 742 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt / Income from deposits and securities 5 505 9 986 Lühiajalised kohustused kokku / Total current liabilities 185 471 116 669 Muud finantstulud ja -kulud / Other financial income and expenses 4 193 3 158 Pikaajalised laenukohustused / Non-current loan liabilities 77 499 80 741 Kokku finantstulud ja -kulud / Total financial income and expenses 7 523 11 222 Pikaajalised võlakohustused kokku / Total non-current debt obligations 77 499 80 741 Aruandeperioodi tulem / Net profit for financial year 176 865 86 983 KOHUSTUSED KOKKU / TOTAL LIABILITIES 262 970 197 410

NETOVARA / EQUITY Sihtkapital / Capital 23 296 23 296 Akumuleeritud ülejääk / Retained earnings 509 585 442 602 Aruandeperioodi tulem / Net profit for financial year 176 865 86 983 NETOVARA KOKKU / TOTAL EQUITY 709 746 532 881 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU / TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 972 716 730 291

52 Antud sihtfinantseerimise kulud projektidele / Statement of expenses of grant financed projects Aasta 2005 ja 2004 tuh kroonides / Year 2005 and 2004 EEK in thousands Kirje nimetus / Account items 2005 2004 1. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2005) / Expenses of grant financed projects (National programs 2005) 1.1. Maapõue programm / Earth crust program 541 0 1.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 12 530 0 1.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program 55 345 0 1.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 5 599 0 1.5. Tehnika programm / Technology program 295 0 1.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 19 536 0 1.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 21 581 0 1.8. Metsanduse programm / Forestry program 2 284 0 1.9. Jahinduse programm / Game Management program 3 465 0 1.10. Kalanduse programm / Fishery program 9 813 0 1.11. Maakondlik programm / County program 5 694 0 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2005) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2005) 136 683 0 2. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2004) / Expenses of grant financed projects (National programs 2004) 2.1. Maapõue programm / Earth crust program 2 381 550 2.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 11 050 10 414 2.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program 65 207 77 189 2.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 5 904 4 740 2.5. Tehnika programm / Technology program 413 19 2.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 36 433 16 473 2.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 13 431 12 630 2.8. Metsanduse programm / Forestry program 8 288 2 166 2.9. Jahinduse programm / Game Management program 1 894 2 118 2.10. Kalanduse programm / Fishery program 7 119 7 525 2.11. Maakondlik programm / County program 7 468 5 172 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2004) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2004) 159 588 138 996 3. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2003) / Expenses of grant financed projects (National programs 2003) 3.1. Maapõue programm / Earth crust program 300 2 257 3.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 492 7 786 3.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program 5 128 99 557 3.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 1 632 9 938 3.5. Tehnika programm / Technology program 478 1 680 3.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 1 246 23 118 3.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 1 086 7 015 3.8. Metsanduse programm / Forestry program 2 398 11 381 3.9. Jahinduse programm / Game Management program 0 1 308 3.10. Kalanduse programm / Fishery program 1 488 5 139 3.11. Maakondlik programm / County program 148 3 078 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2003) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2003) 14 396 172 257 4. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2002) / Expenses of grant financed projects (National programs 2002) 4.1. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 1 052 1 005 4.2. Veekaitse programm / Water pollution protection program 1 493 15 747 4.3. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 0 400 4.4. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 4 133 13 059 4.5. Looduskaitse programm / Nature protection program 0 537 4.6. Metsanduse programm / Forestry program 860 2 157 4.7. Kalanduse programm / Fishery program 60 1 210 4.8. Maakondlik programm / County program 0 689 4.9. Järelevalve programm / Supervision program 9 0 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2002) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2002) 7 607 34 804 5. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2001) / Expenses of grant financed projects (National programs 2001) 5.1. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 0 219 5.2. Veekaitse programm / Water pollution protection program 0 -30 5.3. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 0 946 5.4. Looduskaitse programm / Nature protection program 0 50 5.5. Metsanduse programm / Forestry program 286 0 5.6. Kalanduse programm / Fishery program 0 47 5.7. Maakondlikud programmid 15 mk / County program 0 10 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2001) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2001) 286 1 242 5. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2000) / Expenses of grant financed projects (National programs 2000) 5.1. Tehnika programm / Technology program 0 200 5.2. Kalanduse programm / Fishery program 0 110 5.3. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 157 0 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2000) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2000) 157 310 Kokku sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2000–2004) / Total expenses of grant financed projects (National programs 2000–2004) 318 717 347 609 53 54 55 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Rävala pst 8, 10143 Tallinn tel 627 4171, faks 627 4170 [email protected] www.kik.ee

Koostatud KIKi tellimusel juunis-juulis 2006 Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri Kujundus Raul Kask Trükk Tallinna Raamatutrükikoda Raamatu trükkimisel on kasutatud ökopaberit