2005 Aastaraamat
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
SISUJUHT PAGEINDEX Saatesõna KIKi juhatajalt Kalev Aunalt 2 KIKi nõukogu 3 KIKi struktuur 3 4 Foreword from Kalev Aun, Director of EIC 5 Composition of the Council of EIC 5 Structure of EIC Keskkonnaminister Villu Reiljani eessõna 6 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus 7 8 Foreword from Villu Reiljan, Minister of Environment 9 Environmental Investment Centre 2005 – uuendusterohke aasta 10 11 2005 – the year full of improvements Keskkonnakorraldus 12 Environmental Management Keskkonnateadlikkus 16 Environmental Awareness Veekaitse 20 Water Protection Jäätmekäitlus 24 Waste Management Looduskaitse 28 Nature Conservation Metsandus 32 Forestry Kalandus 38 Fishery Maakondlik 42 Regional Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektid 46 Environmental projects of the Cohesion Fund Euroopa Regionaalarengu Fond 48 European Regional Development Fund Keskkonnasektori välislaenude vahendamine 50 Intermediation of environmental loans of the environmental sector Kokkuvõte 51 Summary Finantsaruanded 52 Financial Reports Audiitori järeldusotsus 54 Independent auditors’ report Aastaraamatus kasutatud fotode autor / Photos by Ingmar Muusikus Viis aastat parema elukeskkonna poole 2005. aasta oli SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) jaoks juubelihõnguline – möödus viis aastat sihtasutuse loomisest. Selle tähistamiseks korraldas KIK konverentsi “Tervem elukeskkond”, et arutleda teemadel, millest sõltub Eesti keskkonna tulevik ja kõigi igapäevane heaolu. Esimese viie aastaga on KIKi vahendusel rahastatud üle 2 miljardi krooniga keskkonnaprojekte, enim veekaitse ja jäätmekäitluse valdkonnas. Viimastel aastatel on suurenenud ka metsandus- ja keskkon- nateadlikkuse projektide osatähtsus. 2005. aastal jätkasime keskkonnaprojektide toetamist keskkonnakasutusest laekuvate keskkonnatasude, keskkonnalaenude, EL abivahendite Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaliste vahendite arvelt. Keskkonnatasudest eraldas KIKi nõukogu projektidele kokku 446 miljonit krooni. Kõige enam esitati rahastamistaotlusi Tartu- ja Harjumaalt keskkonnateadlikkuse ja looduskaitseprojektidele. Taotletud summa oli ühtekokku kaks korda suurem, kui oli jagatavat raha. Valdav osa Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) vahendatud investeeringutest on suunatud veekaitsesse ja -kasutusse ning jäätmekäitlusse, sellele järgnesid taastuvenergeetika ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonnad. Nüüdseks on 65 projektile eraldatud 127,7 mln. krooni, millest ERDFi osa hõlmab 113,7 mln. krooni ja Eesti riigi kaasfinantseering (keskkonnatasudest) 10,9 mln. krooni. 2005. aastal oli töös 15 ISPA/Ühtekuuluvusfondi (ÜF) investeeringuprojekti ja 18 ISPA tehnilise abi projekti. Suurem osa välisabist läks veemajan- dusprojektidele, näiteks lõpetati Viljandi ja Narva reoveepuhastite renoveerimine. Möödunud aasta üks olulisemaid verstaposte oli KIKi maakondlike esinduste loomine. Suurem osa spetsialiste asus maakondades tööle aasta lõpuks. Esinduste eesmärk on tulla meie klientidele lähemale ning nõustada neid toetuste taotlemisel ja projektide elluviimisel. Maakondlike esin- duste hooleks on ka sihtfinantseerimislepingute, lõpparuannete jt. rahastamisdokumentide menetlemine ning kontroll tööde üle. Usutavasti aitab see samm järgnevatel aastatel teha teoks kvaliteetseid ja tasuvaid projekte. 2004. aasta lõpus loodud ja 2005. aastal tööhoo sisse saanud auditikomitee alluvuses töötav siseaudiitor ning projektiauditi üksus täitsid oma ülesanded. Siseaudiitor jälgib, et rakendatavad juhtimis- ja kontrollmeetmed tagaksid KIKi sihtide saavutamise, vastaksid kehtivatele õigusaktidele ning et tööjõudu ja raha kasutataks mõistlikult. Projektiauditi üksuse eesmärk on veenduda, et toetuse saaja on projekte teostanud nõuetekohaselt, kulude laad ja ajastus vastavad heakskiidetud projektile ning tegelikult tehtud töödele – et projekt on jõudnud eesmärgile. Lõpptulemusena on audiitorid tunduvalt suurendanud KIKi nõukogu ja juhtkonna kindlustunnet. 2005. aastal hakkasime ajakohastama KIKi arengukava ning seadsime uued sihid kolmeks aastaks. Meie tegevuse juhtmõte läbi aegade on olnud soov kasvatada inimestes hoolivust keskkonna suhtes. Puhtam keskkond tähendab meile kõigile kvaliteetsemat elu, mille poole püüdleme koos oma partneritega. Kalev Aun Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja 2 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu 2005 Nõukogu esimees Villu Reiljan keskkonnaminister Liikmed Helle Virt Põlvamaa hoiu-laenuühistu juhatuse esimees ja tegevjuht Helir-Valdor Seeder riigikogu liige Henn Pärn riigikogu liige Rain Rosimannus riigikogu liige Jüri Saar riigikogu liige Tiina Mitt keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Olavi Tammamäe keskkonnaministeerium, abiminister Renaldo Mändmets rahandusministeeriumi asekantsler Asutuse struktuur 3 Five years’ work to improve the living environment The year of 2005 brought a small anniversary of the EIC – five years passed from the foundation of our orga- nisation. To celebrate the event, the EIC organised a conference “Healthier Living Environment” to discuss the subjects crucial to the future of the Estonian environment and the everyday wellbeing of our people. During the five years of operation, the EIC has channelled more than 2 milliard Estonian Kroons into the financing of environmental projects, paying most attention to water protection and waste management. The role of forestry and environmental awareness projects has also increased in recent years. In 2005 we continued the support of environmental projects using the proceeds from exploitation of the environment fees, environmental loans, and funds from the EU Cohesion Fund and the European Regional Development Fund. The total of 446 million Estonian Kroons was channelled into environmental projects by the Council of the EIC. The largest number of applications was submitted for environmental awareness and nature conservation projects from Tartu and Harju Counties. The sums applied for exceeded twice the actual funds for financing. The major part of the investments intermediated by the European Regional Development Fund (ERDF) were directed into water protection and management and waste management, followed by renewable energy and biological and landscape diversity programmes. By now, 65 projects have been financed within 127.7 million Estonian Kroons, the ERDF having contributed 113.7 million Kroons and the co-financing by the Estonian Republic (from the environment exploitation fees) having extended to 10.9 million Kroons. 15 investment projects funded by the ISPA/CF and 18 ISPA technical support projects were under way in 2005. The foreign aid was mostly directed to the water management programmes, e.g., for the completion of the renovation of Viljandi and Narva sewage treatment plants. One of the most important milestones in the work of the EIC was the creation of regional departments, which were staffed by theend of the year, with the aim of getting nearer to the clients who need our help and advising them about the application process for support and about the realisation of projects. The regional departments are also responsible for the processing of target financing agreements, final reports and other financialdocumentation and the control of the work. We believe that this reorganisation will help to implement profitable quality projects in the following years. The Audit Committee, created by the end of 2004, which started operating in 2005, and the internal auditor, subordinated to the Committee, were fulfilling their tasks in 2005. The internal auditor inspects the administrative and control measures in order to ensure the achievement of the goals of the EIC and checks their accordance with legislation, and supervises the reasonable spending of finances and labour. The task of the Project Audit Unit is to make certain that the grant receiver has implemented the project according to requirements; to ensure that the types and timing of expenditure are in accord with the approved project and the work that has actually been done, in general – that the project has been completed according to its aim. These auditing units have done much to enlarge the confidence of the Committee and the administration of the EIC. In 2005, we started to update the development plan of the EIC and set new tasks for the next three years. Our activities have all the time been guided by the wish of educating people to develop a more caring attitude towards the environment. The cleaner environment will mean the better quality of life for all of us, and together with our partners, we strive to achieve this goal. Kalev Aun Director of the Environmental Investment Centre 4 Composition of the council of the Environmental Investment Centre in 2005 Chairman Villu Reiljan Minister of Environment Members Helle Virt Head of Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu Helir-Valdor Seeder Member of Riigikogu Henn Pärn Member of Riigikogu Rain Rosimannus Member of Riigikogu Jüri Saar Member of Riigikogu Tiina Mitt Head of Internal Audit Unit in Ministry of the Environment Olavi Tammamäe Deputy Miniser of the Environment Renaldo Mändmets Deputy Chancellor of Ministry of Finance Structure of EIC 5 Tiit Blaat Tiit Inimesele lähemale On rõõm tõdeda, et eestlased muutuvad iga aastaga üha keskkonnateadlikumaks. Ehkki keskmisest eurooplasest oleme veel tagapool, on viimaste aastate areng siiski rõõmustav ning lootustandev. Keskkonnahoid on järjest olulisemal määral jõudnud üksikisiku tasandile. Üha järjekind- lamalt tagastatakse tühje pudeleid, üha enam sordivad inimesed kodus prügi ning üha tähelepanelikumalt järgitakse