KANUAANA

2019-imut ukiumoortumik nalunaarusiaq

Grønlands Fiskerilicenskontrol Nunaanni Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfik

1

2

Imarisai: Siulequt: ...... 4 Kapitali 1 – Kalaallit Nunaanni aalisarnermik inuussutissarsiuteqarneq pillugu ...... 5 Kapitali 2 – Aalisakkat akuersissuteqarluni pisassissutigineqartartut ...... 6 Tabeli 2.1. Aalisarsinnaatitaanermut akuersissutinik assigiinngitsunik takussutissiaq...... 6 Kapitalil 3 – Aalisarneq piniarnerlu pillugit inatsisit pillugit ...... 7 Inatsisartut 2019-imi inatsisai nutaat ...... 7 Namminersorlutik Oqartussat 2019-imi nalunaarutai nutaat ...... 7 Kapitali 4 – Aalisarneq pillugu 2018-2019-imi naatsorsueqqissaarineq ...... 9 Tabeli 4.1: Raajarniarneq pillugu kg-nngorlugit...... 9 Tabeli 4.2: Qaleralinniarneq pillugu kg-nngorlugit ...... 10 Tabeli 4.3: Saarullinniarneq pillugu kg-nngorlugit ...... 11 Tabeli 4.4: Saattuarniarneq pillugu kg-nngorlugit ...... 12 Tabeli 4.5: Om fiskeri efter kammuslinger i kg ...... 12 Tabeli 4.6: Nipisanniarneq pillugu kg-nngorlugit ...... 13 Tabeli 4.7: Kapisilinniarneq pillugu kg-nngorlugit ...... 13 Tabeli 4.8: Kalaallit Nunaanni avataasiorluni aalisarnerit allat pillugit kg-nngorlugit ...... 14 Tabeli 4.9: Kalaallit Nunaanni misileraalluni aalisarnerit pillugit kg-nngorlugit ...... 15 Tabeli 4.10: Imartani allani kalaallit avataani aalisarnerat pillugu kg-nngorlugit ...... 16 Tabeli 4.11: Nunat allat Kalaallit Nunaata imartaani aalisarnerat pillugu kg-nngorlugit ...... 17 Kapitali 5: Nakkutilliineq pillugu 2016-2019-imi naatsorsueqqissaarineq ...... 19 Tabeli 5.1: Nakkutilliisoqarneq pillugu ...... 19 Tabeli 5.2: Nakkutilliisut piumasaqaataat/uparuaaneri ...... 19 Tabeli 5.3: Sinerissap qanittuani aalisarnermik nakkutilliineq pillugu ...... 20 Tabeli 5.4: EU-mit akuersissutit pillugit ...... 21 Tabeli 5.5: Port State Control pillugu ...... 22 Kapitali 6 – Aalisarnermik nakkutilliisutut ilinniarneq ...... 23 Kapitali 7 – Sinerissami paasisitsiniaalluni ataatsimiinnerit...... 25

3

Siulequt:

Kalaallit Nunaanni Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfik (KANUAANA) Kalaallit Nunaata imartaani aalisarnermik nakkutilliisarpoq.

KANUAANA-p, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfiup (APNN) ataani immikkoortortaasup imminut oqartussaaffittut ingerlasutut aalisarneq pillugu inatsit aamma piniarneq aallaaniarnerlu pillugit inatsit tunngavigalugit suliassani ingerlattarpai.

KANUAANA aalisarnermik piniarnermillu assigiinngitsunik nakkutilliisarpoq. KANUAANA aalisarnermik nakkutilliisoqarnermik aaqqissuussineq, ingerlaavartumik nalunaarsuisarneq aamma aalisariutit Kalaallit Nunaanneersut nunanilu allaneersut pisaannik tunisaannillu ingerlaavartumik nalunaarsuisarpoq nakkutilliillunilu, NAFO-mik aamma NEAFC-mik nunanillu allanik nunat tamat akornanni nakkutilliineq pillugu suleqatigiinnermik kiisalu nunanik Kalaallit Nunaata aalisarneq pillugu isumaqatigiissusiorfigisaanik paasissutissanik ullut tamaasa paarlaasseqatigiittarnermik allaffissornikkut aqutsivoq. Tamakku saniatigut Pinngortitaleriffimmut aamma Naatsorsueqqis- saartarfimmut paasissutissiisarpoq kiisalu inuussutissarsiortunut Naalakkersuisoqarfimmullu pisassiissutinit pisanik il.il. ingerlaavartumik paasissutissiisarluni.

Aalisarnermik nakkutilliineq assigiinngitsutigut arlalitsigut aalisarnermik elektroniskimik nakku- tilliinermit aalisariutaatinut ataasiakkaanut ikilluni nakkutilliinermut ingerlanneqarpoq, tassunga ilanngullugu aalisariutinik umiarsualivinni misissuisarneq. KANUAANA-p aamma Arktisk Kom- mando immami aalisarnermik nammineerluni nakkutilliisartoq peqatigalugu KANUAANA-millu aallaavigineqartoq suleqatigaa. Kalaallit nunaniillu allaneersut pisaannik tunisassiorfinnullu tuni- saannik ingerlaavartumik nalunaarsuisoqartarpoq nakkutilliisoqartarlunilu kiisalu inatsisit allanngo- rarneranni pisariaqartitallu allanngorarneranni qarasaasiatigut nalunaarsuiffinnik ingerlaavartumik naleqqussaasoqartarluni. KANUAANA taamaalilluni ilaatigut 2020-mi elektroniskinngorlugu logboginik pilersitsisinnaaneq siunertaralugu nakkutilliineq pillugu nalunaarumik nutarterivoq.

KANUAANA Nuummi, Maniitsumi, Sisimiuni, Ilulissani, Ittoqqortoormiini Upernavimmilu inissisimasunik piniarnermik aalisarnermillu nakkutilliisoqarpoq, KANUAANA-lu piffissat ilaanni assersuutigalugu Kalaallit Nunaata kujataani nakkutilliisarpoq Kalaallillu Nunaanni sumiiffinni assigiinngitsuni nakkutilliisarluni.

2019-imut ukiumoortumik nalunaarusiami pingaartumik aalisarneq pillugu naatsorsueqqis- saarinernik taakku pillugit naatsumik allaaserinnilluni saqqummiisoqarpoq.

Michael D. Pedersen Aalisarsinnaanermut Nakkutilliisoqarfimmi Pisortaq

4

Kapitali 1 – Kalaallit Nunaanni aalisarnermik inuussutissarsiuteqarneq pillugu

Kalaallit Nunaanni aalisarneq avataani sinerissallu qanittuani aalisarnernut aggulunneqarpoq. Aggulunnera sinerissamiit aalisarnermi oqartussaaffiup tunngaviusumik killeqarfiup 3 sømilip avataanut angallatillu angissusiat – 75 BRT/120 BT – usitussutsillit angullugit tunngavigineqarput.

Angallatit anginerusut sinerissap qanittuani aalisaqqusaanngillat. Malittarisassanilli taakkunannga ilaatigut atuutsitsinngitsoqartarpoq, tassa immikkut sumiiffinni aamma taaneqartartuni karseqarfiit. Angallatit ilaat karsit ilaanni salliutinneqartarput, karsillu allat aalisarnerit ilaannut matoqqallutik.

Kitaata sineriaani sinerissap qanittuani aalisartoqarnerusarpoq, Tunumi tunisinissamut periarfissat killeqartorujussuunerata sinerissap qanittuani annertunerusumik aalisartoqarneq ajorluni. Kitaata Tunullu sineriaanni avataasiorluni aalisartoqartarpoq.

Pissarsivik: KANUAANA

5

Kapitali 2 – Aalisakkat akuersissuteqarluni pisassissutigineqartartut

Aalisakkat assigiinngitsut pisassiissutigineqartut tassaapput aalisakkat assigiinngitsut inuussutissarsiorluni aalisarsinnaanermut akuersissuteqarfiusartut. Aalisakkanik assigiinngitsunik pisassiissutigineqartartunik allattuivik nalunaarutit atorlugit killilersorneqarput, nalunaarullu atuuttoq 2016-imeersuuvoq. Pingaartumik pineqartoq tassaavoq Aalisarsinnaanermut akuersissutit pisassiissutillu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 8, 8. april 2016-imeersoq.

APNN-imi Aalisarnermut immikkoortoqarfiup (AI) aalisarsinnaanermut akuersissutit tamaasa tunniuttarpai taakkualu aqunneqarlutik nalunaarutigineqartarput aalisarnermut paasissutissanik qarasaasiaqarfik LULI atorlugu, taanna KANUAANA-mit aqunneqarluni.

Aalisarsinnaatitaanermut akuersissutit pingaarnerit assigiinngitsut marluupput; akuersissutit piffissamut killilikkat sivisunerpaamik ukioq ataaseq atuuttussanngorlugit tunniunneqartut pineqarput, aalisarsinnaatitaanermullu akuersissutit piffissamik killiligaanngitsut atorneqarput. Raajarniarnermi aammalu sinerissamut qanittumi aalisarnermi qaleralinnut pisassat angallatinut tunniunneqartartut qummut amerlanerpaaffeqarput, nammineq pigisanik niuerutigineqarsinnaasunik pisassiissuteqarfiusinnaasunik.

Aalisarsinnaatitaanermut akuersissut sorleq pineqarnersoq pillugu aalisarneq suuna pineqarnersoq apeqqutaatinneqartarpoq. Tabeli 1-imi taakku pillugit takussutissiaq takutinneqarpoq.

Tabeli 2.1. Aalisarsinnaatitaanermut akuersissutinik assigiinngitsunik takussutissiaq. Aalisarsinnaatitaanermut Aalisarsinnaatitaanermut akuersissutit piffissamut akuersissutit piffissamut killilikkat killiligaanngitsut Pisarineqarsinn Pisarineqarsinn Pisarineqarsinn Pisarineqarsinn aa-sut aasut aa-sut aasut annertunerpaaffi annertunerpaaffi annertunerpaaffi annertunerpaaffi ler-lugit ler-nagit ler-lugit ler-nagit Aalisakkat Aalisakkat Angallatit 75 BRT / 120 BT assigiinngitsut ataatsimut Raajat Anginerusullu tamarmik, raajat pisassiiffigineqar pinnagit tut

Angallatit tamakkiisumik takissusaanni 6 meterit Raajat sinnerlugit angissusillit Saattuat qalerallillu aamma 75 BT/120 BT-mit mikinerusut Angallatit tamakkiisumik takissusaani 6 meterit Aalisakkat ataallugit angissusillit assigiinngitsut aamma 75 BT/120 BT-mit tamarmik mikinerusut

Aalisarsinnaatitaanermut akuersissut piffissamik killiligaanngitsoq pisat amerlasssusissaat killilikkat raajarnianerni tamani piumasaqaataapput. Qeqertarsuup Tunuani, Uummannami Upernavimmilu angallatit takissusaat apeqqutaatillugu sinerissap qanittuani qaleralinniarsinnaatitaanermut akuersissutit tunniunneqartarput. Angallatit tamakkiisumik takissusaat 6 meterit qaangerlugit takissusillinnut aamma 220 BRT/32 BT-mit mikinerusunut aalisarsinnaatitaanermut akuersissutit pisassat amerlanerpaaffilerlugit 6 piffissamut killiligaanngillat, angallatillu tamakkiisumik takissusaat 6 meterit ataallugit takissusilinnut aalisarsinnaatitaanermut akuersissutit nammineq pigisaanngillat pisassallu qaffasinnerpaaffiligaanatik (pisasanik ataatsimoorussilluni aalisarneq).

Kapitalil 3 – Aalisarneq piniarnerlu pillugit inatsisit pillugit

KANUAANA-p suliassani aalisarneq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. 18, 31. oktober 1996 kingusinnerusukkut allannguutit nalunaarutillu tassunga atasut aamma aalisarneq pillugu nunat tamat akornanni nunallu marluk akornanni isumatigiissutit kiisalu piniarneq aallaaniarnerlu pillugit Inatsisartut inatsisaat nr. 12, 29. oktober 1999 kingusinnerusukkut allanngortinneqartartoq kingusinnerusukkut allanngannguutit nalunaarutillu tassunga ilaasut tunngavigalugit ingerlattarpai.

Inatsisartut 2019-imi inatsisai nutaat

2019-imi allannguuteqanngilaq

Namminersorlutik Oqartussat 2019-imi nalunaarutai nutaat

Timmissanik illersuineq piniarnerlu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. 17, 28. oktober2019-imeersoq. Namminersorlutik Oqartussat terianniat illersugaanerat piniagaanerallu pillugit nalunaarutaat nr. 14, 18. oktober 2019-imeersoq.

7

Ukaleq. Pissarsivik: Svend Emil Lindenhann, KANUAANA-mi Nakkutilliisoq.

8

Kapitali 4 – Aalisarneq pillugu 2018-2019-imi naatsorsueqqissaarineq

Tabeli 4.1: Raajarniarneq pillugu kg-nngorlugit. Tabeli 4.1-imi Kalaallit Nunaata kitaani Tunumilu 2018-imi 2019-milu raajanik pisassiissutit pisassiissutinillu atuinerit kiisalu nunat allamiut pisaat misileraallunilu aalisarnerit takutinneqarput, Kalaallit Nunaannut nunanullu allanut Kalaallit Nunaata imartaani aalisarsinnaanermut akuersissutinik tunineqarsimasunut agguarlugit. 2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit Pisassiissutinik Pisassiissutinik annertussu- annertussu- atuinerit atuinerit saat saat Kalaalllit Nunaata imartaani

avataani Kalaallit Nunaata kitaa EU 2.623.616 2.608.918 2.800.000 2.802.439 Kalaallit Nunaat 53.421.978 48.151.148 50.805.373 50.502.189 Katillugit 56.045.594 50.760.066 53.605.373 53.304.628 EU 1.045.000 546.714 1.316.250 1.008.699 Kalaallit Nunaat 41.404 0 758.596 298.066 Norge 1.500.000 0 - - Savalimmiut 1.200.000 0 1.200.000 267.371 Katillugit 3.745.000 546.714 3.274.846 1.574.136 Angallatit Kalaallit Nunaanneersut avataasiortut nunat allat imartaanni Ruslandimi 500.000 497.992 500.000 496.583 Svalbardimi 0* 304.864 0* 1.068.963 Avataani misileraalluni aalisarneq Kalaallit Nunaata kitaata avannaani 0 0 - - Tunup avannaani 500.000 0 - - Sinerissap qanittuani Kalaallit Nunaata kitaani 41.442.629 39.703.450 44.311.338 44.160.865 Sinerissap qanittuani misileraalluni

aalisarneq Kalaallit Nunaata kitaata avannaani 0 0 - - * Pisassiissutit ullut aalisarfiusut amerlassusaatut allanneqarnneqarput

9

Tabeli 4.2: Qaleralinniarneq pillugu kg-nngorlugit Tabeli 4.2-imi Kalaallit Nunaanni sumiffinni assigiinngitsuni qaleralinnik pisassiissutit pisassiissutinillu atuinerit kiisalu 2018-imi 2019-milu misileraallunilu aalisarnerit takutinneqarput, Kalaallit Nunaannut nunanullu allanut Kalaallit Nunaata imartaani aalisarsinnaanermut akuersissutinik tunineqarsimasunut agguarlugit. 2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit annertussu- Pisassiissutinik annertussu- Pisassiissutinik saat atuinerit saat atuinerit Kalaalit Nunaata imartaani avataani Kalaallit Nunaata kitaata avataani Savalimmiut 100.000 104.531 100.000 103.035 Kalaallit Nunaat 6.425.000 6.453.065 6.759.000 6.775.858 Ruslandi 550.000 549.760 550.000 549.516 Katilllugit 7.075.000 7.107.356 7.409.000 7.428.409 Kalaallit Nunaata kitaata kujataani EU 1.925.000 1.935.180 1.925.000 1.926.225 Kalaallit Nunaat 3.050.000 3.078.684 3.251.000 3.269.163 Norge 1.475.000 1.475.900 1.475.000 1.502.491 Ruslandi 1.125.000 1.122.128 1.125.000 1.122.213 Katillugit 7.575.000 7.611.892 7.776.000 7.820.092 Tunu EU 4.515.000 4.492.003 4.515.000 4.506.855 Savalimmiut 435.000 437.968 435.000 427.872 Kalaallit Nunaat 2.670.832 2.692.279 2.755.000 2.798.481 Norge 975.000 925.123 975.000 959.782 Ruslandi 400.000 399.898 400.000 399.494 Katillugit 8.995.832 8.947.271 9.080.000 9.092.484 Avataani misileraalluni aalisarneq Kalaallit Nunaat 1.500.000 1.500.295 3.000.000 2.975.545 Sinerissap qanittuani Uummanaq-- Qeqertarsuup Tunua Angallatit 6 m- it takunerusut 11.857.015 7.307.618 13.704.528 8.841.985 Angallatit 6 m-it mikinerusullu 16.357.895 17.237.122 16.498.100 18.921.134 Katillugit 28.214.910 24.544.740 30.202.628 27.763.119 Kalaallit Nunaata sinnerani Angallatit 6 m- it anginerusut 0 512.645 0 514.615 Angallatit 6 m mikinerusullu 0 2.284.020 0 1.765.715 Katillugit 0 2.796.665 0 2.280.330

10

Tabeli 4.3: Saarullinniarneq pillugu kg-nngorlugit Tabeli 4.3 Kalaallit Nunaanni sumiffinni assigiinngitsuni saarullinik pisassiissutit pisassiissutinillu atuinerit kiisalu 2018-imi 2019-milu misileraallunilu aalisarnerit takutinneqarput, Kalaallit Nunaannut nunanullu allanut Kalaallit Nunaata imartaani aalisarsinnaanermut akuersissutinik tunineqarsimasunut agguarlugit.

2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit annertussu- Pisassiissutinik annertussu- Pisassiissutinik saat atuinerit saat atuinerit Kalaallit Nunaata kitaani Tunumilu avataani misileraalluni aalisarneq EU - - - - Savalimmiut - - - - Kalaallit Nunaat 6.100.000 4.072.670 200.000 0 Norge - - - - Kalaallit Nunaata kitaa Tunullu avataanni EU 2.100.000 2.174.095 2.000.000 2.020.275 Savalimmiut 1.425.000 1.426.828 1.325.000 923.351 Kalaallit Nunaat 11.275.000 9.627.783 17.475.000 14.277.473 Norge 1.200.000 1.115.350 1.200.000 1.182.807 Katillugit 16.000.000 14.344.056 22.000.000 18.403.906 Nunat allat imartaasa avataanni Norgep avannaani 8.450.000 8.450.201 8.166.000 7.723.360 Sinerissap qanittuani Kalaallit Nunaata kitaani Tunumilu 35.000.000 21.876.078 26.300.000 18.936.038 Sunngiffimmi aalisarneq 1.500.000 1.120.299 1.500.000 1.410.168 Katillugit 36.500.000 22.996.377 27.800.000 20.346.206

Uummannaq. Pissarsivik: GFLK

11

Tabeli 4.4: Saattuarniarneq pillugu kg-nngorlugit Tabeli 4.4-mi Kalaallit Nunaata 2018-imi 2019-imilu sumiiffinni assigiinngitsuni saattussanik pisassiissutit annertussusaat pisanillu atuinerit misileraallunilu aalisarnerit takutinneqarput.

2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit annertussu- Pisassiissutinik annertussu- Pisassiissutinik saat atuinerit saat atuinerit Kalaallit Nunaata kitaani sinerissap qanittuani - 225.000 232.174 225.000 163.911 - 1.200.000 1.256.253 1.200.000 1.194.797 -Kangaamiut 225.000 25.480 225.000 78.350 500.000 540.841 630.000 662.283 Qeqertarsuup Tunua- 525.000 359.122 525.000 515.793 Upernavik 400.000 448.717 400.000 399.623 Katillugit 3.075.000 2.862.587 3.205.000 3.014.757 Misileraalluni aalisarneq Tunumi 500.000 78 - -

Tabeli 4.5: Om fiskeri efter kammuslinger i kg Tabeli 4.5-imi Kalaallit Nunaata 2018-imi 2019-imilu sumiiffinni assigiinngitsuni uiluinnik pisassiissutit annertussusaat pisanillu atuinerit misileraallunilu aalisarnerit takutinneqarput.

2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit Kalaallit Nunaata kitaani sinerissap annertussu- Pisassiissutinik annertussu- Pisassiissutinik qanittuani saat atuinerit saat atuinerit Attup eqqaa 400.000 40.818 400.000 306.196 Aqajarua 0 0 0 Nuup eqqaa 720.000 292.927 720.000 189.905 Kalaallit Nunaata sinnera 0 0 0 2.995 Sisimiut kujataatungaa 400.000 175.418 400.000 64.405 Sisimiut avannaatungaa 700.000 197.592 700.000 97.124 Nassuttooq 300.000 0 300.000 0 Katillugit 2.520.000 706.755 2.520.000 660.625

12

Tabeli 4.6: Nipisanniarneq pillugu kg-nngorlugit Tabeli 4.6-imi Kalaallit Nunaata 2018-imi 2019-imilu sumiiffinni assigiinngitsuni saattussanik pisassiissutit annertussusaat pisanillu atuinerit misileraallunilu aalisarnerit takutinneqarput.

2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit Kalaallit Nunaata kitaani sinerissap annertussu- Pisassiissutinik annertussu- Pisassiissutinik qanittuani saat atuinerit saat atuinerit Aqutsiveqarfik 1A 84.000 68.000 241.000 163.00 Aqutsiveqarfik 1Ba 91.000 73.000 261.000 135.000 Aqutsiveqarfik 1Bb 54.000 19.000 14.000 14.000 Aqutsiveqarfik 1C 310.000 279.000 224.000 225.000 Aqutsiveqarfik 1D 440.000 319.000 282.000 282.000 Aqutsiveqarfik 1E 191.000 170.000 156.000 156.000 Aqutsiveqarfik 1F 130.000 77.000 121.000 121.000 Katillugit 1.300.000 1.004.000 1.300.000 1.096.000

Tabeli 4.7: Kapisilinniarneq pillugu kg-nngorlugit Tabeli 4.7-mi Kalaallit Nunaanni 2018-imi 2019-imilu kapisilinnik pisassiissutit annertussusaat pisanillu atuinerit takutinneqarput.

2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit Kalaallit Nunaata kitaani sinerissap annertussu- Pisassiissutinik annertussu- Pisassiissutinik qanittuani saat atuinerit saat atuinerit Kapisillit inuussutissarsiutigalugu aalisarneq 30.000* 33.077 19.500* 20.975 Kapisillit sunngiffimmi aalisarneq 7.554 7.804 Katillugit 30.000 40.631 19.500 28.779 *Inuussutissarsiutigalugu sunngiffimmilu aalisarnernut pisassiisoqarpoq

Uummannaq. Pissarsivik: KANUAANA 13

Tabeli 4.8: Kalaallit Nunaanni avataasiorluni aalisarnerit allat pillugit kg-nngorlugit Tabel 4.8-mi Kalaallit Nunaanni sumiiffinni assigiinngitsuni 2018-imi 2019-imilu avataasiorluni aalilsarnerni allani pisassiissutit annertussusaat pisassiissutinillu atuinerit takutinneqarput.

2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit annertussu- Pisassiissutinik annertussu- Pisassiissutinik saat atuinerit saat atuinerit Kalaalit Nunaata kitaa Nataarnat 1.000.000 0 - - Ammassaat 3.000.000 0 5.000.000* 1 15.099 Imminnguit 900.000 0 900.000 0 Nimiit 1.000.000 0 - - Qeeqqat 1.025.000 0 0 28.649 Suluppaakkat immap naqqasiortut 1.000.000 0 0 46.097 Tunu Nataarnat 1.990.000 0 990.000 0 Imminnguit 800.000 0 790.000 0 Nimiit 1.000.000 0 - - Qeeqqat 1.000.000 0 - - Suluppaakkat immap naqqasiortut 3.122.000 3.154.517 2.974.000** 1 2.813.418*** 1 Makrelit 66.365.000 53.170.603 70.411.000 6.650.703 Ammassassuit 25.000.000 338.725 25.000.000 0 * misileraalluni aalisarneq ** 1.000.000 kg-nik misileraalluni aalisarneq ilanngullugu *** 823.337 kg-nik misileraalluni aalisarneq ilanngullugu 1 Aamma misileraalluni aalisarnernik tabelimi 4.9-mi takutinneqarpoq

Sulupaagarniarneq. Pissarsivik: KANUAANA

14

Tabeli 4.9: Kalaallit Nunaanni misileraalluni aalisarnerit pillugit kg-nngorlugit Tabeli 4.9-mi Kalaallit Nunaannit 2018-imi 2019-imilu aalisakkanik assigiinngitsunik misileraalluni aalisarnerit takutinneqarput. Aalisagaqatigiit ilaat ukiuni taakkunani marlunni misileraalluni aalisarneqanngillat. Taakku pillugit pisassiissutit annertussusaannik pisanillu atuinernik immersukkat titarnermik (-) nalunaaqutterneqarput. Pisassiissutit annertussusaat nulumik allassimatillugu tassaapput pisarineqarsinnaasutut akuerisaasut qaffasinnerpaaffilernagit aalisarsinnaatitaanermut akuersissutit tunniunneqartut (aamma aalisarsinnaanermut akuersissutit assigiinngitsut pillugit takussutissiaq tabeli 2 takujuk). 2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutinik Pisassiissutit Pisassiissutinik annertussu-saat atuinerit annertussu-saat atuinerit Aalisakkat assigiingitsut

ataatsimoortillugit Tunu 0 263.880 - - Tunup 0 0 0 700 Amikut Sinerissap qanittua 0 0 0 0 Tunup avannaa - - 255.000 0 Guldlaksit Sinerissap qanittua 3.500.000 412.077 3.000.000 0 Qalerallit Tunup avannaa 0 0 135.000 0 Siuteqqut - - 0 0 Kalaallit Nunaata kitaa Saattuat Tunu 500.000 78 - - Ammassaat Kalaallit Nunaata kitaa 0 265.953 5.000.000 15.099 Makrelit Kalaallit Nunaata kitaa 0 0 - - Raajat Tunup avannaata avataa 500.000 0 - - Suluppaakkat Tunu 1.000.000 823.337 Ammassassuit Kalaallit Nunaata kitaa 0 0 500.000 0 Inalugallit Kalaallit Nunaata kitaani - - 0 106.150 sinerissap qanittua Putooruttut Kalaallit Nunaata kitaa 3.000.000 0 1.000.000 0 Saarulliit Kalaallit Nunaata kitaa 5.000.000 3.532.016 - - Tunu 1.100.000 540.654 200.000 0 Eqalugaasat Kalaallit Nunaata kitaa 5.000.000 20.687 500.000 0 Eqalukkat Kalaallit Nunaata kitaa 5.000.000 20.687 500.000 0 15

Tabeli 4.10: Imartani allani kalaallit avataani aalisarnerat pillugu kg-nngorlugit Tabeli 4.10-mi allat imartaanni avataani kalaallit 2018-imi 2019-imilu aalisarneranni pisasiissutit annertussusaat pisassiissutinillu atuinerit takutinneqarput.

2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit annertussu- Pisassiissutinik annertussu- Pisassiissutinik saat atuinerit saat atuinerit Norge Saarulliusaat 500.000 463.683 500.000 420.059 Sarulliit 8.450.000 8.450.201 8.166.000 7.723.360 misaqqarnat 1.450.000 1.227.662 1.503.000 1.008.973 Saniatigut pisat 300.000 255.806 300.000 188.826 Ruslandi Raajat 500.000 497.992 500.000 496.583 Savalimmiut Ammas- sassuit 2.500.000 2.460.000 3.200.000 1.728.759 saarullernat 23.514.000 23.272.927 19.692.000 19.639.690 NEAFC Saarullernat 7.514.000 60.270 6.192.000 134.326 Ammassassuit 2.500.000 4.830 3.200.000 1.461.303 Makrelit 13.327.000 9.847.423 70.411.000 23.607.862 Saniatigut pisat 0 132.954 0 200.464

Raajanik tunisassiorneq. Pissarsivik: KANUAANA nakkutilliisup assilisaa

16

Tabeli 4.11: Nunat allat Kalaallit Nunaata imartaani aalisarnerat pillugu kg-nngorlugit TabelI 4.11-mi nunanut allanut Kalaallit Nunaata imartaani 2018-imi 2019-imilu pisassiissutit annertussusaat pisassiissutinillu atuinerat takutinneqarpoq, aalisakkanut assigiinngitsunut sumiiffinnullu agguarlugit.

Pissarsivik:KANUAANA

17

2018 2019 Pisassiissutit Pisassiissutit Pisassiissutinik Pisassiissutinik annertussu- annertussu- atuinerit atuinerit saat saat Raajat Kalaallit Nunaat EU kitaa 2.623.616 2.608.918 2.800.000 2.802.439 Tunu 1.045.000 546.714 1.316.250 1.008.699 Norge Tunu 1.500.000 0 - - Savalimmiut Tunu 1.200.000 0 1.200.000 267.371 Hellefisk Kalaallit Nunaata Savalimmiut kitaata avannaa 100.000 104.531 100.000 103.035 Tunu 435.000 437.968 435.000 427.872 Kalaallit Nunaata Ruslandi kitaata avannaa 550.000 549.760 550.000 549.516 Kalaallit Nunaata kitaata kujataa 1.225.000 1.122.128 1.125.000 1.122.213 Tunu 400.000 399.898 400.000 399.494 Kalaallit Nunaata EU kitaata kujataa 1.925.000 1.935.180 1.925.000 1.926.225 Tunu 4.515.000 4.492.003 4.515.000 4.506.855 Kalaallit Nunaata Norge kitaata kujataa 1.475.000 1.475.900 1.475.000 1.502.491 Tunu 975.000 925.123 975.000 959.782

Imminnguit Norge Tunua 120.000 29.908 125.000 91.139

Saarulliit misileraalluni aalisarneq Kalaallit Nunaata EU kitaa Tunulu 2.100.000 2.174.095 2.000.000 2.020.275 Kalaallit Nunaata Savalimmiut kitaa Tunulu 1.425.000 1.426.828 1.325.000 923.351 Kalaallit Nunaata Norge kitaa Tunulu 1.200.000 1.115.530 1.200.000 1.182.807 Nataarnat

Norge Tunu 10.000 5.604 10.000 15.893

Suluppaakkat itisoormiut EU Tunu 868.000 836.598* 774.000 724.491* Norge Tunu 628.000 869.500** 561.000 700.400** Islandi Tunu 1.008.000 0 930.500 0 Tinguttuut Savalimmiut Tunu 475.000 352.780 475.000 41.799 Norge Tunu 340.000 227.307 340.000 311.397 *: nunat tamat imartaanni pisat **: Kalaallit Nunaata Norgellu nunat tamat imartaanni pisassiissutinit pisaat

18

Kapitali 5: Nakkutilliineq pillugu 2016-2019-imi naatsorsueqqissaarineq

Tabeli 5.1: Nakkutilliisoqarneq pillugu Tabel 5.1-mi angallatini avataasiutini 2016-imiit 2019-imut nakkutilliisoqarneq takutinneqarpoq, tassani ullut amerlassusaat katillugit, raajarniarnermi ullut amerlassusaat aamm ikerinnarsiortunik, itisoormiunik misileraallunilu aalisarnermi procentinngorlugu nakkutilliisoqarneq.

2016 2017 2018 2019 Ullut nakkutilliiviusut amerlassusaat 1584 961 616 1573 Raajarniarnermi ullut nakkutilliiviusut 1010 337 329 578 amerlassusaat Ikerinnarsiortunik aalisarnermi 29% 15,5% 65% 15,7% nakkutilliisoqarneq Misileraalluni aalisarnermi 21% 3% 82% 0% nakkutilliisoqarneq Itisoormiunik aalisarnermi 21% 8,5% 12% 15,7% nakkutilliisoqarneq

Tabeli 5.2: Nakkutilliisut piumasaqaataat/uparuaaneri Tabeli 5.2-imi ukiuni 2016-2019 sunik piumasaqaateqarsimanersut uparuaasimanersullu takutinneqarpoq.

2016 2017 2018 2019 Logbogimut eqqunngitsumik allanneq 1 6 5 0 Usinik eqqunngitsumik inissititerineq 0 3 5 4 Kukkusumik igitsineq 1 5 2 1 Igitanut unioqqutitsilluni atortut 0 0 2 0 Inuttanik allattuiviit amigartut 0 7 5 2 Angallatit aalisarfissatut akuerisaasup 0 0 0 0 avataniittut Nalunaarutit eqqunngitsut 1 2 0 2 Atortut qassutinut unioqqutitsilluni 1 0 0 0 aalajangikkat Nakkutilliisumik suleqateqannginneq 0 0 1 0 Angallatinik nakkutilliineq 0 0 0 1 Atortuni ilisarnaasiunnginneq 0 2 2 8 Saniatigut pisanik eqqunngitsumik 1 2 8 2 allataqarneq Eqqagassanik igitsineq 0 0 0 0 Angalasinnaanermut uppernarsaatit 0 1 1 0 Politiinut unnerluutiginninnerit 0 0 1 0 Allat 0 0 0 1

19

Tabeli 5.3: Sinerissap qanittuani aalisarnermik nakkutilliineq pillugu Tabeli 5.3-mi aamma takussutissiaq 5.1-imi 2019-ip ingerlanerani aalisarnermik nakkutilliinerit assigiinngitsut 2019-imilu nakkutilliinerit katinneri qaammatinut agguarlugit takutinneqarput.

r

i

i

r

i

i

i

r a

ari

i

a

i

Juli

Juni

Maj

April

Marsi

Januar

Aggusti

Februar

Oktob

Katillugit

Septembr

Novemb

Decemb

Angallatank misissuinernit 2 1 4 3 2 2 4 9 14 3 6 4 54 nalunaarusiat Eqqiluisaarnermik misissuinernit 3 2 5 32 2 3 11 13 2 1 74 nalunaarusiaq Umiatsiaaqqani misissuinernit 1 6 47 5 11 2 10 2 84 nalunaarusiat Allattukkat (kalaaliaqqanik 1 1 10 13 8 33 nakkutilliinerit il.il.) Politiinut 1 2 2 1 1 1 1 1 10 unnerluutiginninnerit Angalanernit 8 26 24 33 62 49 74 75 19 25 13 6 414 nalunaarusiat Katillugit 15 27 35 50 169 71 120 118 66 48 61 19 799

Pissarsivik: KANUAANA

20

Tabeli 5.4: EU-mit akuersissutit pillugit Tabeli 5.4-mi akuersissutinik qinnuteqaatit ukiuni 2016-2019 suliarineqartut amerlassusaat takutinneqarput.

2016 2017 2018 2019 Uppernarsakkat 2.384 2.234 2.162 2.036 Kukkuneqarneri pissutigalugit itigartinneqarallartut 644 422 453 369 Taamaatinneqartut 46 47 27 41 Suliarinninnerit katillugit 3.074 2.703 2.642 2.446

EU-mut avammut tuniniaasinnaajumalluni aalisakkanut aalisakkaniillu tunisassianut akuersissut ilaassaaq, tassani uppernarsarneqarluni pisat unioqqutitsinani aalisarneqartut. KANUAANA-p Kalaallit Nunaannit akuersissutit uppernarsarnissaat akisussaaffigaa.

Paasissutissat sukumiinerusut: https://www.businessingreenland.gl/da/Fiskeri,-Fangst-og- Landbrug/Fiskeri-og-fiskerikontrol/Fiskerilicenskontrol-GFLK/Bekaempelse-af-ulovligt- fiskeri/EU-Certificering

21

Tabeli 5.5: Port State Control pillugu Tabel-imi 5.5 kalaallit angallataat nunat allat umiarsualivianni Port State Control-iffigineqartut amerlassusaat takutinneqarpoq.

2016 2017 2018 2019 Danmarki 8 4 8 7 Uppernarsarneqartut Itigartinneqartut 0 0 1 1 Taamaatinneqartut 2 1 1 0 Savalimmiut 16 33 27 49 Uppernarsarneqartut Itigartinneqartut 1 0 0 1 Taamaatinneqartut 6 0 1 0 Islandi 84 109 104 73 Uppernarsarneqartut Itigartinneqartut 10 6 7 12 Taamaatinneqartut 11 7 3 7 Norge 19 20 10 13 Uppernarsarneqartut Itigartinneqartut 1 3 0 3 Taamaatinneqartut 1 4 2 3 Suliarinninnerit katillugit 159 187 165 169 Uppernarsarneqartut 127 166 149 142 Itigartinneqartut 12 9 8 17 Taamaatinneqartut 20 12 7 10

Port State Control (PSC) ukuninnga tulaassinermi atuuppoq:  NEAFC-p sumiffiit pillugit isumaqatigiissusiorfigisaanit aalisakkanit tunisassiat tamarmik (42 W kitaani).  NAFO-p sumiffiit nunat tamat akornanni imartat pillugit pillugit isumaqatigiissusiorfigisaanit aalisakkanik tunisassiat tamarmik (42 W kitaani) Paasissutissat sukumiinerusut: https://www.businessingreenland.gl/da/Fiskeri,-Fangst-og- Landbrug/Fiskeri-og-fiskerikontrol/Fiskerilicenskontrol-GFLK/Bekaempelse-af-ulovligt- fiskeri/Port-State-Control

22

Kapitali 6 – Aalisarnermik nakkutilliisutut ilinniarneq

KANUNAANA-p Danmarkimi Fiskeristyrelsen aamma Erhvervsakademi MidtVest suleqatigalugit aalisarnermik nakkutilliisutut ilinniarneq ineriartorteqqippaa, taamaalilluni nunat tamat akornanni akuerisaasumik ullumikkut ECTS-eqarluni (European Credit Transfer System) akuerisaasumik ilinniaqqinnerulluni.

Ilinniarneq KANUAANA-p aalisarnermik, piniarnermik aallaaniarnermillu nakkutiginninnerata nakkutilliinerata ineriartorteqqinnissaanut pingaaruteqartoq, ilaatigut kinguaariit nikinnissaannik pisariaqartitsisorujussuuneq eqqarsaatigalugu ilaatigullu KANUAANA sunniuteqartumik nakkutiginninnissamik, nakkutilliinissamik pineqaatissiisarnissamillu nunani ataasiakkaani nunallu tamat akornanni piumasaqaatinik annertusiartortunik eqqortitsiniassammat.

Kalaallit Nunaanni tulaassanik misissuisarnermut piumasaqaatini aamma aalisarnermik, piniarnermik aallaaniarnermillu nakkutilliinermi ajornartorsiuteqarnermi Kalaallit Nunaanni nakkutilliinermi oqartussat pitsanngorsaaffiginissaannik pisariaqartitsiviulerpoq. Ukiorpassuarni KANUAANA-p aamma Fiskeristyrelsenip akornanni qanimut suleqatigiittoqartarnikuuvoq, tassani nakkutilliisut Kalaallit Nunaanneersut Danmarkimi akuttunngitsumik ilinniartarlutik. Tassunga atatillugu KANUAANA-p nakkutilliisunik ilinniartitsinera naleqqussarneqarpoq, Kalaallillu Nunaanni 2010/2011-mi nakutilliisut arlalli ilinniarnermut nutaamut peqataasussatut toqqarneqarput – hold 1-i.

Erhvervsakademi MidtVestimi ilinniartuni hold 3. Pissarsivik: KANUAANA

Tamassuma kingorna nakkutillisunut Kalaallit Nunaanneersut tunngatitamik nutarterilluni arlalinnik pikkorissartoqarpoq, ilinniarnerlu tamarmi Erhvervsakademi MidtVest suleqatigalugu 2019-imi nutarterneqarpoq allanngortinneqarluniulu, taamaalilluni ullumikkut tamakkiisumik akademitut ilinniarnerulluni, ilaatigullu suliffimmi nammineq ingerlatsisoqartarluni. Aalisarnermik nakkutilliisut, ilinniarnermim naammassinnittut, taamaalilluni nunat tamat akornanni ECTS-inik (European Credit Transfer System)pointeqaerluni ingerlaqqillutik ilinniarsimasuulissallutik. Hold 3- p ilinniarneq 2021-mi naammassissavaa.

23

Ilinniarneq, kalaallinut aalisarnermik nakkutilliisutut immikkut tunngaviusumik ilinniarnerusoq, Danmarkimi aalisarnermik nakkutilliisutut ilinniarnermut atatillugu ingerlanneqarsinnaavoq. Nakkutilliinerni immikkut ittuni pissutsinut immikkut ittunut Kalaallit Nunaanni atuuttunut tunngatillugu suliffimmi namminermi pikkorissartoqarsinnaavoq.

Peqataasut nunat tamat akornanni qaffasissumik pitsaassusilimmik ilinniarsimasuulissapput, tassunga ilanngullugu ilaatigutr EU-mi aalisarnermik nakkutilliinermi pitsaassutsinik ilaatigullu assersuutigalugu NAFO-mi, NEAFC-imi aamma Port State Controlimik, Kalaallit Nunaata malissallugit pisussaaffigisaanik ilisimasaqarfiulissalluni. Ilinniarneq atuagarsorneq sulinerlu ataatsimoortillugit aaqqissugaavoq, tassani atuagarsorluni ilinniartitsissutit annertunersaat tassaallutik akademimi modulit ECTS-pointit ilanngullugit. Modulit taakku soraarummeernermik naggaserneqartarput aammalu Danmarkimi imaluunniit Kalaallit Nunaanni ingerlanneqassallutik.

ECTS-pointi ataaseq sulinermi tiiminut 27-nut annertussusilerneqarpoq, tamassumalu kinguneraa ECTS-modulit qulit assersuutigalugu tiiminut suliffinnut 270-nut annertussusilerneqarnerat (ilinniartitsineq, atuarneq, ilinniagassat, ataatsimullu sulinerit il.il. ilanngullugit).

Peqataasut toqqaanermi misilitsissapput, aammalu pisinnaasaqarnermik, kajumissuseqarnermik ilin- niagassanilu naleqquttuunermik aqutsinermi nalilersorneqassallutik. Misilitsinnermi ataatsimut aamma/imaluunniit ataasiakkaarluni ineriartornissamut/iliuusissasut pilersaaruteqarnissamik, nakku- tilliisutut ilinniarnermi peqataasunut tapersiissutaasussanik pisariaqartitsisoqarnersoq misissorne- qartarpoq.

Aalisarnermik nakkutilliisutut ilinniarnermi ilinniartut arfineq pingasut 2019-imi aallartipput, taakkunanngalu arfineq marluk 2020-mi suli ingerlallutik. Tiimit ilinniartitsiviusut skemalersukkat saniatigut ilinniartut KANUAANA-mut pingaaruteqartumik ilaalereernikuuput KANUAANA-milu sulisunik allanik suleqateqarlualereerlutik.

Ilinniartut hold 3 laboratoriami misileraasut. Pissarsivik: Ludvig Hansen, nakkutilliisutut ilinniartoq

24

Kapitali 7 – Sinerissami paasisitsiniaalluni ataatsimiinnerit

Nakkutillivik kitaani sinerissami 2019-imi paasisitsiniaalluni arlaleriarluni ataatsimiititsisarnikuuvoq, ilaatigut Qeqertarsuarmi, Aasianni, Kangaatsiami Attumilu atuarfinni aamma najukkani aalisartut piniartullu peqatigiiffiinik, tunitsivinnik kommuninilu siunnersortinik.

Piniarnermik nakkutilliisoq Per N.Hansen Attumi atuarfimmi klasse peqataalluartoq soqutiginnittorlu piffissat piniartarfiit, akuersissutit, piniagassat assi- giinngitsut piffissat piniarfiusartut il.il. apeqqaris- saarlutut peqatigalugit.

Qeqertarsuarmi kommunip allaffiani ataatsimiinneq, ilaatigut piniarneq aallaaniarnerlu, pisanik nalunaaruteqartarneq, aqutsinermi malittarisassat akuersissutit il.il. pillugit.

Kangaatsimi Aasiannilu nalunaaruteqartussaatitaaneq, piffissat piniarfiit, akuersissutit, pisasiissutinik atuineq pillugit aalisartunik piniartunillu ataatsimeeqateqar- neq.

KANUAANA- nakkutilliinermi sulisui tamanut tikikkaangamik oqaloqateqartarput pisussutinillu uumasunik atuineq pillugu malittarisassat pillugit oqaloqateqartarlutik paasisitsisarlutillu

25

26

2019-imut ukiumoortumik nalunaarusiaq

Saqqummersitsisoq KANUAANA Kalaallit Nunaanni Aalisarsinnaanermut Akuersissutinik Nakkutilliisoqarfik

GFLK Grønlands Fiskerilicens Kontrol

Aaqqissuisut ilusilersuisullu Signe Bork Hansen og Hervé Casadepax 2015-5701

KANUAANA Postboks 501 3900 Nuuk Indaleeqqap Aqqutaa 3 Tlf./ Oq (+299) 34 50 00 Fax. (+299) 34 63 60 e-mail [email protected]

27