Nr 5 mai 2011 hind 2.20 ¤ (34.42-) Eesti talendid välismaale! Süva- ja Ferenc Liszt, levimuusikast romantismiajastu tänapäeval sümbol Vaateid muusika­turunduse tulevikku

Muljeid Eesti muusika päevadelt Jaan Pehk muusika 5/2011 43 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid MAI

3. mai kell 18.00 14. mai kell 19.00 Tartu Ülikooli aula Tallinna Linnamuuseum DOKTORIKONTSERT EMTA trubaduurid Linnamuuseumis Age Juurikas (klaver) dots Heiki Mätliku KITARRI eriala üliõpilased

7. mai kell 14.00 15. mai kell 17.00 EMTA orelisaal EMTA kammersaal EMTA orel – 10 aastat NAILY SARIPOVA (klaver) Esinevad EMTA oreli eriala õppejõud ja üliõpilased 16. mai kell 17.00 7. mai kell 15.00 EMTA kammersaal Tallinna Linnamuuseum Ida Teppo (viiul) EMTA trubaduurid Linnamuuseumis Karolina Normak (viiul) Dots Imbi Tarumi KLAVESSIINI eriala üliõpilased Maria Nesterenko (vioola) Theodor Sink (tšello) 9. mai kell 19.00 Jaan Kapp (klaver) Mustpeade Maja Valge saal 10. mai kell 19.00 17. mai kell 18.00 Mustpeade Maja Valge saal EMTA kammersaal Georg Friedrich Händel ooper “RINALDO” – Eesti EMTA puhkpilliorkestri KEVADKONTSERT esiettekanne Solistid: Heigo Rosin (löökpillid), Heili Rosin (flööt), EMTA ooperistuudio üliõpilased Vallo Mänd (trompet), Kreete Perandi (metsasarv), Zhu EMTA sümfooniaorkester, dirigent Toomas Vavilov Shaofei (saksofon), Andres Kontus (tromboon) Lavastaja Liis Kolle Piletid hinnaga 8.-/4.- EUR müügil Piletilevi 22. mai kell 19.00 müügipunktides üle Eesti ja tund enne etenduse EMTA ooperistuudio algust kohapeal. Farištamo Leis (klaver) Theodore Parker (elektrikitarr) 10. mai kell 18.00 Indrek Soe (live-elektroonika) EMTA kammersaal Dots Heiki Mätliku KITARRIKLASS 25. mai kell 18.00 Tartu Ülikooli aula 12. mai kell 18.00 DOKTORIKONTSERT EMTA kammersaal NAILY SARIPOVA (klaver) MAGISTRIKONTSERT EVE NEUMANN (saksofon) BERT LANGELER (dirigeerimine) Kaastegev Eesti Kaitseväe Orkester

14. mai kell 14.00 EMTA orelisaal EMTA orel – 10 aastat Esinevad EMTA oreli eriala õppejõud ja üliõpilased

44 muusika 5/2011 Intro 5/2011

Aprillikuus täideti uuesti kaks olulist ametikohta: uueks kultuuriministriks sai Rein Lang ja ERSO uueks direktoriks valiti KAVA Kadri Tali. Hinnangutes Eesti kultuuri hetkeolukorrale mainis Rein Lang, et Eesti rahvaarvu arvestades on eesti kunstiinimeste edu SOOLO välismaal väga suur ja et Eesti on kultuuritarbijana maailmas 2 Jan Kaus. Jaan Pehk – õnneseen me aja aias esirinnas. Kõige selle juures arvab uus kultuuriminister, et BAGATELLID on suur puudus kultuurimänedžeridest. Loodetavasti hakkab 9 Nele-Eva Steinfeld, Ivo Heinloo. Uudiseid maa- uus kultuuripoliitika toetama selle valdkonna arenenemist. ilmast Mõningatest lahendustest kultuurimänedžmendi vallas saab IIDOL lugeda ka Muusika mainumbri artiklist “Eesti talendid välismaale!”. 12 Loone Ots. Ludwig Suthaus – heeros üle aja Kadri Tali ERSO uue direktorina sooviks tagasi tuua Neeme S T U : D I U M Järvi ning ERSOga maailma jõuda. “Tahaksin teha aastas ühe 14 Vambola Krigul. Multiperkussioon – pill, mis ei olegi nagu pill plaadistuse, minna festivalidele, minna kontsertidega Euroopasse ja Ameerikasse”. Ta mainib, et kahjuks on Eesti muusikute KONTRAPUNKT 17 Karin Kopra. Eesti talendid välismaale! Eesti saavutused maailmas siiani veel olnud liiga vähetähtis uudis ning muusikute esinemisvõimalustest välismaal peaks rohkem märkama ja hindama oma talente. MEDITATSIOON 20 Eleen Änilane. Kui selge või habras on täna- Ia Remmel päeval piir süvamuusika ja levimuusika vahel? IMPRESSIOONID 23 Gerhard Lock. Sõnum alguse ja edasikestmi- Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] se sümbioosi võimalikkusest. Erkki-Sven Tüüri Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Kaheksanda sümfoonia ja “Ärkamise” esiette- Toimetaja Joosep Sang [email protected] kandest Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 25 Maris Pajuste, Mirje Mändla, Malle Maltis. Keeletoimetaja Kulla Sisask Eesti muusika päevad 2011: ärgake naaber- maad! Rahastaja EV Kultuuriministeerium Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital BAGATELLID Väljaandja SA Kultuurileht 30 Uudiseid Eestist Voorimehe 9, 10146 Tallinn HOMMAGE 35 Alo Põldmäe. Linnakodanik Hans Heinrich Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus Toimetus: Roosikrantsi 11, II korrus, tuba 256, Tallinn 10119 Falck. Klaverimeister ja Tallinna Toomgildi vanem Toimetuse telefon 6 416 016 MELOMAAN Kodulehekülg: muusika.kul.ee 36 Heliplaatide tutvustus Trükitud Pajo trükikojas Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa COLLAGE ISSN 1406-9466 38 Valik maikuu muusikasündmusi © Eesti Muusikanõukogu P I L L Tellimine: AS Express Post 40 Robert Staak. Lauto sugulaspillid Maakri 23A, 10145 Tallinn Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 1,47 eurot (23 krooni) number Aastatellimus 19,49 eurot (305 krooni) Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 15,98 eurot (250 krooni). Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], 6 416 016, 55 56 18 94 Jaan Pehk FOTO mait jüriado muusika

muusika 5/2011 1 foto mait jüriado

2 muusika 5/20114/2011 SOOLO Jaan Pehk – õnneseen me aja aias

J A N K A U S kirjanik

ul on olnud võimalus paar korda koos Jaan Pehkiga esineda. Esimene kord oli eriti meeldejääv. Sõitsime kolmekesi (mina, Jaan ja Jürgen Rooste) rongiga Vaasasse. Sõit kestis neli tundi. MÖöbisime hotellis – kokkuhoiu mõttes kolmekesi ühes toas – ja järgmisel päeval pidime mingi Eesti kultuurifestivali raames esinema. Vähese reklaa- mi tõttu oli meid kuulamas üsna vähe publikut, ehk neli või viis inimest. Aga oma asja tegime ära. Pärast reisi saatis Jaan mulle ühe lindistuse, kus ta oli meie etteasted üheks helindanud. Tõsiasi, et korduvalt palju suurema publiku ees esinenud Jaan Pehk professionaalsust ei minetanud ja ka ainult paarile kuulajale täiesti rahulikult oma tuntud headuses laulis, polnudki ehk kõige meeldejäävam. Kõige meeldejäävam oli see, et andekas muusik ja luuletaja osutus äärmiselt meeldivaks inimeseks. Nii et kui näete Jaan Pehki kusagil laulmas või luuletusi lugemas, näol vaevu tajutav muie ja silmis hel- ge pilk, siis selline ta ongi. Tore ja siiras mees, kelle loomulik tagasihoidlik- kus ei kao ka rambivalguses ja kes isegi iroonilisena on südamlik ja leplik. Kui öelda tema kohta “Pehk oma tuntud headuses“, näib see kõlavat kahes mõttes. Kui ta ise ütleb, et on paras õnneseen, siis tundub, et sellise õnnesee- ne laia kübara alla mahuvad paljud. Järgnevalt paar pilku Jaan Pehki elusse muusikas ja muus loomingus. Sa olevat laulnud juba lasteaia ajal, seejärel üheksa aastat poistekooris. Nii et teadsid juba lapsena, mis suuna su elu võtab? See muusika ja laulmine käisid kuidagi loomulikult lapsepõlve juurde. Ei saa öelda, et lap- sena tulevikule mõeldes oleksin tahtnud lauljaks või muusikuks saada. Klaveriõpingud jäid pärast esimest kooliaastat pooleli, sest olin jonni täis ja minus polnud seda püsivust pilli ta- ga sunnitud lugusid ja heliredeleid harjutada. Rohkem huvitas luubiga mööda aasa ringi jooksmine ja mardikate uurimine. Mul oli isegi mardikakogu. Kord kingiti mulle üheks sünnipäevaks viis luupi. Et noorele entomoloogile või nii. Millalgi neljandas või viiendas klassis suunas isa mind ühe eraõpetaja juurde trombooni õppima. Mõnevõrra ma törtsutasin, nii et seda sai mängitud kahes Türi orkestriski.

muusika 5/2011 3 1979. aastal köögilaua ääres. Noorte puhkpilliorkester. Väike tromboonimängija. FOTOD ERAKOGUST

Tõsisemalt hakkasin muusikaga seotud elukutse peale mõtlema nende proove imetlemas. See on üks selliseid bände, kellest ei ole pärast Räpina aianduskooli lõpetamist, kui endise klassivenna ja eriti lindistusi jäänud. On mälestused ja need on tugevad. praeguse Eesti Filharmoonia Kammerkoori baritoni Rainer Vilu kergel torkimisel Otsa kooli ettevalmistuskursustest osa võtsin. Kuidas sai alguse nullindate alguse üks parimaid Eesti bände Olin Räpinas koos Aapo Ilvesega veidi bändigi teinud ja mingi he- Claire’s Birthday? lin jäi hinge. Sisseastumiskatsed tegin kuidagi nii, et kodused sel- Kui Vaiko mind kampa kutsus, oli Claire’s Birthday juba olemas. lest ei teadnudki. Eks see tekitas mitmesuguseid tundeid. Äsja See oli 1998. aasta oktoobris. Õnnetu või ehk ka õnneliku juhuse keskkonnakaitsja paberid saanud poeg jätab õpitud eriala kus seda tõttu oli bändi rütmikitarrist Priit Võigemast saanud sisse lava- ja teist ja läheb hoopis muusikakooli… Aga mu perekond on alati kunstikateedrisse ning ta pidi näitlejateekonda alustades bändite- olnud mõistev ja toetav. gemisest loobuma. Selles bändis kaasalöömise võimalus anti mulle. Kuidas on kulgenud sinu muusikakuulamise tee? Mis olid su noorpõlve lemmikud ja kas kuulad neid siiani? Claire’s Birthday esimene kauamängiv “Venus” oli mu meelest Niipalju kui tol ajal helikandjatelt muusikat kuulata sai, olid need ühtlasi teie parim. Minu kõrvale kõlavad sealt vastu üheksa­ valdavalt õe kassetid. Seitse aastat vanemana tutvustas ta mulle kümnendate meloodilise ja kitarripõhise britpopi helid, Pulp näiteks Queeni ja Pink Floydi. Kuna minu kooliaegse muusika- näiteks. Isegi kahe nimetatud bändi meelelaadis on sarnasusi. õpetaja Ulvi Tamme lemmikansambel oli samuti Queen, siis sain Ülespuhutus, samas iroonilisus. Kaunid meloodiad, samas uh­ kaheksakümnendatel koolipingiski istudes kinnitust, et see on ke, ajuti isegi ülbe hoiak. Kuigi Vaiko Eplik oli bändi käilakuju, üks hea bänd. Praegu tundub muidugi, et ega kõik polegi nii hea, laulsid sinagi “Venuse” peal. Kuidas sa sellele ise praegu vaa­ kui tollal paistis, siiani meeldib eriti just varajane Queen. Eesti tad, mida kõige rohkem hindad? ansamblitest meeldis mulle Karavan. Ilmselt võlusidki mind mõ- Praegu tundub, et Claire’s Birthday on siiani kõige järjekind- lema ansambli juures just mitmehäälsus ja huvitavad vokaalhar- lam ja distsiplineeritum bänd, kus olen kaasa teinud. Selle bändi mooniad. tegutsemisaja jooksul oli lihtne, kuid raudne reegel, et igal püha- Keskkooli ajal oli meil koolis oma vokaalansambel Octav, kel- päeval kell 12 on proov. See toimus Kohilas Tohisoo mõisa proovi- lega Ulvi Tamme juhendamisel vabariiklikelt konkurssidelt üht- ruumis. See tähendas tegelikult seda, et pühapäeva nimeks võinuks teist noppisime. panna Claire’s Birthday, kuna sihtpunkti jõudmine, pikk proov ja kojuminek võtsid peaaegu kogu päeva. Ei olnud siis meist keegi Oleme üsna ühel ajal sündinud. Kui ma bändi tegema hakka­ veel automees. Liigeldi busside, rongide või häälega. Kas mu jutt sin, st üheksakümnendate algul, olid lindistamisvõimalused üs­ on juba liiga rokipeeru oma? Mis puutub minu lauldud palasse na piiratud, põhiline väljund oli kontsert. Halb tehnika ja püüd “Ladies Love Me”, siis pean seda esimeseks selliseks lindistuseks, maailma vallutada. Mis ajal ja kuidas hakkasid sa teadvustama mida kuulates mulle tundus, et võib-olla võiksin ka väikest viisi Eesti kohalikku rockmuusikat? laulja olla. Türil tegutses üheksakümnendatel ansambel Bog Bogies, kelle mootoriks olid vennad Priit ja Lauri Pajos. Kuna Lauri on mul Sinu järgmine koostöö Eplikuga oli Koer, mis andis juba aimu lapsepõlvesõber ja üks paganama hea trummar (praegu tegutseb tulevast, st praegusel hetkel olevast. Vastupidiselt Claire’s ta ansamblis Tolmunud Mesipuu), siis tema kaudu tegin tutvust Birthdayle tegite eestikeelseid lugusid, mille sõnum oli tihti­ kodumaise alternatiivmuusikaga. Nii seda toona nimetati. Lauri peale rajatud absurdile ja ka krehvtisele sõnavarale. Koer näib oli asjadega kursis ja Bog Bogiese kontserdid olid alati võimsad mulle ühenduslülina nii nende muusikaliste ettevõtmiste va­ ja raputavad, käisin aeg-ajalt bändiga kaasas ja veel tihedamini hel, mis su nime kuulsaks tegid (Orelipoiss, Köök jne), kui ka

4 muusika 5/2011 sinu kirjandusliku tegevuse, su osaluse vahel Tartu NAKis, kus on alati peetud tähtsaks otsesuhtlust publikuga ja samuti hu­ TEISED JAANIST moorikat ning eelarvamusteta keelekasutust. Kui oluline sulle endale Koer oli, kas see andis kätte mingi teeotsa? Koer algas tegelikult juba Claire’s Birthday lõpuaegadel, kui liht- salt niisama pooljuhuslikult muusikaliselt nõmetsedes kukkus välja midagi nii totrat, et see tegi meile nalja. Aastal 2003, kui Rainer Vilu, klassivend: Claire’s Birthday Ruffuse nime all Riias Eurovisioonil ära oli esi- Jaaniga kohtusime esimest kor- nenud, tuli koostöösse Vaikoga umbes aastane paus. Sel ajal da veidi enne kooliminekut, hakkasin kodus Orelipoisi asju nokitsema ja peagi tekkisid ka kui mina esindasin “Türi laulu- esimesed kontaktid Madis “Tursk” Aesmaga. Millalgi tuli linnu” konkursil Lokuta lasteae- Vaikole Rain Tolgilt pakkumine, et võiks lindistada nende peat- da lauluga lõvist ning Jaan Nurme­ selt valmiva filmi “Vali kord” jaoks paar eestikeelset pala. Nii nuku lasteaeda, lauldes korstnapühki- Vaiko taas Koera kokku kutsuski. Juhtus aga nii, et esimeses jast ning võites tiitli. proovis tuli planeeritava kahe pala asemel umbes kümme uut lu- Juba sama aasta sügisel saime klassivendadeks ning gu. Ju oli siis taasmusitseerimisrõõm nii suur. Peatselt lindistasi- olime selles staatuses keskkooli lõpuni. Meie mõlema pu- me Eesti Muusikaakadeemia­ stuudios oma plaadi “Pure”. Üks lõ- hul väga oluliseks suunanäitajaks sai muusikaõpetaja Ulvi bus aeg oli. Kuulsa loo “Maiu on piimaauto” esialgne versioon Tamm, kes kutsus meid tegelema ansambli- ja koorilaulu- kandis pealkirja “Õpime lugema” ja ma lugesin seal tähestikku. ga, mis tundus algul tüütu kohustusena, aga mida edasi, seda meelsamini esinesime. Mainisid Ruffuse käiku Eurovisioonil. Millised mälestused Kooli kõrvalt olime Jaaniga veel uhked puhkpillior- sellest jäid? Kuidas sa ülepea Eurovisiooni ja eurovisioonlus­ kestri liikmed, kuid kuna meie klarneti- ja trombooni- se suhtud? Mida sa arvad palju vastakaid arvamusi tekitanud mäng ei vastanud normidele, määrati Jaanile taldrikud Eesti Laulu konkursist? ning minule suur trumm… Riias veedetud nädal oli väga lõbus, nalja sai palju. Eurovisiooni Mõni aasta pärast keskkooli lõppu järgnes Jaan mulle suhtun hästi, ei leia põhjust selle vihkamiseks. Igal aastal on sel- Otsa kooli, kus mina valisin klassikalise suuna, tema jälle- les kompotis kindlasti ka paar sellist laulu, mis on mulle meelt- gi popjatsu. Tol ajal jagasime ühikatuba, kus võitlesime mööda. prussakatega ning äratasime teineteist Kalmer Tennosaare Eesti Laulu konkurssi suhtun ka hästi ning hindan neid esine- “Jamaica hällilauluga”. jaid ja autoreid, kes sellest osa võtavad. Laulukonkursse võiks roh- Edaspidine elu on meie kokkusaamisi küll oluliselt kem olla. kärpinud, kuid seda meeleolukamad on jällenägemishet- ked. Millised autorid on sinu luule ja laulusõnade laadi kõige roh­ kem mõjutanud? Sellele ei oskagi hästi vastata. Ilmselt on luules mingeid mõjutusi Vaiko Eplik, bändikaaslane: Andres Vanapalt ja Ilmar Laabanilt, kuigi ega pead ei anna. Paremat sõpra kui Jaan ei ole. Võib-olla Kivisildnikult. Samas võib-olla ka Lehte Hainsalult, See on esimene asi, mis mulle kelle lasteluuleraamat “Kui ma ükskord” on mul seniajani peas. pähe tuleb. Olin vist umbes Võib-olla on alateadlik luuletamiskihk hoopis lapsepõlvest pärit. seitseteist, kui tuttavaks saime. Mu raamaturiiulis oli palju lasteluulet. Mul pole ühtegi teist sõpra, keda nii kaua tunnen. Mida sa üldse arvad teemast kirjandus ja roppused? Kuidas Teiseks, Jaaniga koos ei saa kaota- põhjendad vajadusel oma laulusõnade ja luule keelekasutust? da. Kõik, mis ma koos temaga olen teinud, on olnud väga Õnneks ei pea ma oma keelekasutust kellelegi põhjendama, nii edukas. Ja kõik, mida olen teinud ilma Jaanita, on kuidagi hull see ei ole. Mind pigem paeluvad vastuolud. Näiteks, kui lüü- soiku jäänud, välja surnud või läbi suure häda leidnud rilises ja peaaegu nutma panevas meloodias leidub selline sõna, oma kurva lõpu. Jaan on mulle nagu talisman. mis enamiku arvates asjaga üldse kokku ei tohiks käia. Tegelikult Kolmandaks, ta on kõige originaalsem muusik, keda ju tohib. Kas sõna “munn” on niisama öelduna taunimisväärne? ma kunagi olen kohanud. Tõsimeeli. Tema loominguline Aga kui sama sõna laulab sulle segakoor, ilusa meloodiaga palis- kasvamine ei ole allunud mitte mingisugustele reeglitele. tatult? Kirjanduses on ikka ropendatud. Kui see tuleb südamest Mind jätkuvalt hämmastab, kui hästi Jaan kirjutab. Ikka ja on hästi välja kukkunud, pole ju häda midagi. Kui ei meeldi, üha paremini. Tema loomingu kvalitatiivsed hüpped on siis ei pea lugema. Kustukummitemaatikat ma ei poolda. mind palju kordi üllatanud. Oleme mõlemad otsiva hin- gega – kui tundubki, et midagi on juba leitud, tekib rahu- Mulle tundub, et teatud mõttes pole su viimaste aegade ka­ tu vajadus teha miskit uut. Hindan seda temas väga. hel suurimal lööginumbril Köögil ja Orelipoisil suurt vahet. Ja neljas asi – ma pole kohanud sarmikamat inimest Muidugi, instrumentaalses helipildis on erinevus tajutav. Köök kui Jaan. on bändipõhine, kasutate ka elektroonilist tausta, Orelipoiss Muuseas, neli ongi n-ö meie number, natuke maagili- on pigem akustiline ja ajuti väga minimalistliku lähenemise­ ne. ga one-man-band. Aga mõlemad edastavad ikkagi selgelt sinu

muusika 5/2011 5 Filmivõtted. Ove Mustingu lühimängufilm “Kallis sõber, Sind austan”, Porthos ja D’Artagnan. koos Tarmo Tagametsaga. FOTO ARON URB FOTO FILMITEGIJATE ERAKOGUST maailmatunnetust, sinu absurdihuumorit, sinu meloodiataju. Teadlikult küll mitte, vähemalt oma tekstides. Olen palju kasuta- Kuidas sa ise oma projekte eristaksid ja iseloomustaksid? nud ka Olavi Ruitlase tekste, võib-olla just sealt paistab nimeta- Orelipoiss on minu muusikalis-kirjanduslik projekt ja Köögi põ- tud vastuolu paremini välja. hituumiku moodustame Madis Aesmaga. Madisega on selles mõttes hea klapp, et duona meil teineteisele tekstilis-muusikalisi Sinu lauludes on ikka vilksatanud su kodupaik Türi ja sel­ etteheiteid eriti pole olnud. Saame paljudest asjadest üsna üht- le ümbrus (Paide, Mäo). Praegu seostatakse sinu nime Uue moodi aru. Köögis on ka Madis tekste kirjutanud ja tema ettean- Maailmaga Tallinnas. Kui suurel määral mõjutab sind ümbrus, tud pealkirjad on tavaliselt kujunenud mulle tekstiliseks improvi- kodune maastik? Võiks küsida veelgi laiemalt: kas suudaksid/ satsiooniallikaks. Praegu on Köögi tegemistes paus, põhimõtteli- tahaksid elada mujal kui Eestis? selt on uue plaadi palad lindis, aga nende helipildilise kruvimise- Mingi alateadlik heldimus lapsepõlvest hingab kuklasse kogu aeg. ga läheb aega. Nüüd on meil bändis viis liiget ja vaidlemist on Ma sain olla palju looduse keskel ja Eesti kaunites paikades sugu- rohkem. laste või tuttavate juures. Ümbrus on alati oluline. Arvan, et kind­lasti suudaksin elada ka kuskil mujal kui Eestis, aga praegu Koosluseid, ansambleid ja projekte, milles oled (olnud) osa­ ei taha, sest mulle meeldib siin. line, on tegelikult omajagu ja kõigist ei jõua rääkida. Milline neist, millest me pole veel juttu teinud, on sulle eriti südame­ Kuna praegu kõneldakse palju Eestist lahkumise teemadel, siis lähedane ja miks? küsiksingi otse: miks sulle siin meeldib? Üks huvitav kamp on improvisatsiooniline popkooslus Eliit. Siin on mu kodu, pere ja sõbrad. Saame laval või stuudios kokku ja vaatame, mis juhtuma hakkab. Kõik läheb kohe linti, midagi ei parandata. Nii sõnad kui ka Millise pilguga sa praeguse eesti rockmuusika peale vaatad? muusika. Samasugust asja kogesin ka 1997. aastal, kui Rainer Mulle tundub, et tohutult palju on tulnud ägedaid uusi bände: Jancis mind oma projekti Windows laulma kutsus. Kohustust la- Popidiot, Antonina, Junk Riot, Badass Yuki, Tallinn Daggers vale minna polnud, kui tundsid, et nüüd võiks laulda, astusid la- jne. Kas sa jagad seda vaimustust või oled ettevaatlikum? On vale, kui aga seda tunnet polnud, ei juhtunud ka midagi. Eliidiga sul praegu nende uute kodumaiste muusikute seas mõni lem­ on muidugi eelduseks see, et ikka kõik peavad laval olema ja või- mik? mete piires tegutsema. Kindlasti jagan seda vaimustust. Eestis on järjest rohkem häid Veel üks põnev kooslus on Contus Firmus. Progebänd. Vist ju- esinejaid ja bände. Ma ei ole väga intensiivselt uutel bändidel sil- ba kümme aastat tegutsenud. Aastas on keskmiselt üks kontsert, ma peal hoidnud, kui midagi eriti head kuskilt tuleb, küll siis sel- kuna kõigil on oma muude asjadega palju tegemist. Sel aastal saa- lest on ka kuulda. Mulle meeldivate artistide nimekiri tuleks pä- me loodetavasti ka plaadi valmis. Heliloojatena on ansamblis klah- ris pikk, nii et ei hakka praegu siin kedagi eraldi esile tõstma. vimehed Andres Kontus ja Ülo Krigul, löökpillidel Andrus Lille­ pea, bassil Tiit Pärtna ja kitarril Raul Aan. Pooletunniste proge­ Selge, mõistetav. Püüan pisut teistpidi. Mis oli su viimane või­ oopuste vahepeal on minul au lauluhäält teha. mas kodumaine muusikaelamus? Viimane suurem muusikaline elamus on Mari Pokineni album Mind on alati võlunud su laulude vastuolu: parimad neist aja­ “22”. Kui veel elamustest rääkida, siis üks nendest oli kaasalöömi- vad naerma ja kõlavad samas väga lüüriliselt ja kaunilt. Neid ne Tõnis Mäe oratooriumis “Tarkus”. Jarek Kasaril oli teisel pool iseloomustab ilus meloodia, millelt justkui ei ootakski saateks maakera kiireid asjatoimetusi ja mul tuli teda asendada. Suure­ sellises stiilis sõnastusi, musta huumorit näiteks. Kui teadlikult pärane teos ja mul oli suur au selles osaleda. Mõtlen sellele tihti. oled sa seda vastuolu, et naer ja heldimus ei pruugi teineteist välistada, ajanud? Eestis tundub rockmuusikal olevat mõnevõrra eriline posit-

6 muusika 5/2011 sioon. Nõukogude ajal kasutasid paljud bändid eesti luuletajate loomingut ja osalesid täiesti selgelt rahvusliku vaimsuse ja kestmise protsessis. Taasiseseisvumisega muutus enamik asju Ulvi Tamm, muusikaõpetaja: läänemaailmaga sarnaseks, aga tänu Eesti väiksusele pole suur Multitalent Jaani on mul au tun- osa rockist ja popist kuidagi seostatav turu loogika või vajadus- da juba kakskümmend üheksa tega nagu mujal maailmas, vaid tegu on täiesti isetoimiva loo- aastat. Tema aastakäik oli mu- mingulisusega. Samas tundub, et näiteks siinse kultuuripoliiti- sikaalsete laste poolest rikas. ka tasandil kohtab ikka seda suhtumist, et pop- ja rockmuusika Esimese mälestusena mee- pole nagu korralik kultuur. Kuidas sina seda asja näed? nub, kuidas käisime algklasside Eks ta nii tundub olevat jah. Naljaga pooleks arvan, et Kultuur­ ansambliga Türi Metsakombinaadis kapitali juurde võiks luua uueks sihtkapitaliks “vabakapitali”, nii valimiste päeval esinemas. Teisi esine- nagu eesti kirjanduse aastaauhindade juures “vaba auhind”. jaid oli ka ja meie pidime esinema mitmes jaos. Lapsed aga väsisid ja selleks, et taltsutada ülemeelikust, mis väsi- Sulle pole võõras ka siinne muusikalikultuur, oled päris mit­ musega sageli kaasneb, andsin neile joonistamiseks oma mes muusikalis kaasa löönud, kuigi osatäitmised on olnud märkmiku. See sai vaimukaid pilte ääreni täis. Buss viis väiksemad. On inimesi, kes suhtuvad muusikaližanrisse eelar­ meie “agitbrigaadi” veel ka Taiksesse ja Kabalasse. Jaan ja vamusega, ometi on see populaarne. Millised on sinu silmis Rainer Vilu (praegune Eesti Filharmoonia Kammerkoori muusikali tugevused ja nõrkused? laulja) sepitsesid õpetajatest vemmalvärsse. Naerda sai ikka Eks muusikali peeta võib-olla selliseks kerglaseks ja hästisööda- nõrkemiseni. vaks meelelahutuseks, aga minule see žanr meeldib. On loodud Algklasside ansamblist Priim kasvas gümnaasiumis suurepäraseid muusikale, ilma milleta oleks muusikamaailm vokaalansambel Octav. Naer ja rõõm on kaks märksõna, tunduvalt vaesem. Kui ikka teha heale muusikalile hea lavastus, mis seda aega meenutavad. Hästi liigutav on, et Jaan oma siis ei pea ma seda kehvemaks heast draamatükist või heast oo- biograafias igal pool ka Octavi ära märgib. perist. Ilmselt võib mõnd inimest muusikalis häirida see, kui sü- * gavmõtteline verbaalne dialoog äkki laulma hakkamisega ära ri- Jaan oli päikeseline ja helge poiss, lokkis pea ja naeruloh- kutakse. Ah, ei tea, sellest žanrist arusaamine on sama indivi- kudega põskedel. Iialgi ei saanud temaga kurjustada! Ta duaalne kui kõik muu. on jäänud täpselt samasuguseks. Abivalmis, lahke, heasü- damlik, üleni positiivne. Kohtume viimasel ajal küll har- Rääkides su rollidest, siis Ove Mustingu lühifilmis “Kallis sõ­ va, aga õnneks on ka Facebook, kus nii mõnigi just Jaani ber, sind austan”, mille põhjal valmis ka suurepärane video vaimukuste pärast käib. Üks näide: su laulule “See alles jääb”, oli sul täiesti kandev osa. Milline tatikana võtsin näpuga pannil sulanud suhkrut. kogemus see oli, kas võiksid/tahaksid edaspidigi filmides näi­ oi vodevill ja vesivill. delda? * See oli äärmiselt tore Lõuna-Eestis veedetud nädal. Üks selli- Jaani solistina mööda lauluvõistlusi väntsutama ei pida- seid, mida meenutades jääd kaugusse vaatama ja tekib mingit nud, sest siis ei olnud selliseid hullumeelseid lapssolistide laadi heldimus. Filmimaailm tundub mulle põnev, olen osale- maratone nagu viimasel kümnel-viieteistkümnel aastal nud ka neljas-viies tudengifilmis ja kohanud end Veiko Õun­ siin Eestimaal. Võib-olla oleks ta oma kuueaastaselt või- puu teostes vilksatamas. Ilmselt on siin mängus ka edevus, et detud “Türi laululinnu” tiitlile lisagi saanud. kohe lähen, kui kutsutakse. Kuigi tuleb tunnistada, et Ove fil- * mis osalemiseks võtsin ma nädala mõtlemisaega. Aga välja Türi Poistekoori auliikme Jaani poistekooristaaži (1983– mõtlesin. See oli hea mõte. 1992 ) on ainult kaks poissi ületada suutnud. See aeg oli poistekoori hiilgeaeg, parimatel aastatel üle viiekümne Kuidas on sul lood klassikalise muusikaga? Mida sa arvad näi­ poisi. Teine hääl oli raudne ja ei läinud iialgi metsa, kui teks Arvo Pärdi muusikast ja fenomenist? Jaan ja Rainer kohal olid. Ja tavaliselt olidki. Kui poiste- Arvo Pärt on suurkuju. Rohkem ei lisaks siia midagi. koor eelmisel aastal viiskümmend sai, kirjutas Jaan Selvadore Rähni viisile sõnad ja nii sündis laul “Koos”, Kui suur või väike peaks su meelest olema kunstniku sotsiaal­ mida juubelikontserdil esitas lavatäis vilistlasi ja praegusi ne tegusus? laulupoisse. Eks see sotsiaalne tegusus ole enesetunde küsimus. Mõni kunst- * nik ei viitsi ise midagi korda saata, teine sahmib ööpäev läbi. Ise Selle suve laulupeol laulavad mudilaskoorid Tauno Aintsi olen ka suhteliselt laisk, aga kuni on kutseid erinevaisse projekti- laulu “Kordamiseks”, sõnade autoriks Jaan. Nii vahva, kui desse ja koostöödele, tekib see tegusus juba iseenesest. Tundub, lauljad loo lõppedes skandeerivad “Autor! Autor!” ja diri- et olen seni olnud üks paras õnneseen, kes pole pidanud tundma gendipulti läheb koos heliloojaga lillekimbu järele ka sõ- puudust huvitavatest loomingulistest koostööpakkumistest. nade autor! * Millisel määral peaks kunstnik suutma oma teostega, olgu siis Olen õnnelik, et Jaanil on nii hästi läinud, eriti sel aastal: raamatute, laulude või lavastustega maailma muuta? aasta meesartist, etno-folkartist, edu “Eesti laulul”, CD On ehk olulisemgi, et kunstnik läbi oma loomingu ennekõike “Õnn” menu. iseendale midagi olulist selgeks saab.

muusika 5/2011 7 JAAN PEHK luuletus ebaõiglusest Andres Kontus, bändikaaslane: Jaan on väga rõõmus ja ülimalt hea- kukkusin täispeaga näoli raudteele tahtlik inimene. See tekst, mis te- hommikul moll paistes malt tuleb, saab maailma ainult pa- nina nagu kartul remaks teha. Väga südamlikult meenutame koolikaaslased küsisid koos Jaaniga lugu, kui mina mingi noh mis juhtus seltskonnaga rongis Tallinnast ah kukkusin raudteel Viljandisse sõitsin, õlu sai poole tee peal kordasin nagu leierkast otsa ja Jaan ulatas Türi jaama perroonil mulle üle rongiukse kilekoti uute õlledega, et seltskonnal folgini üldjuhul jäädi tuju ikka üleval oleks. Kõik süsteemid toimisid õlitatult. vastusega rahule Kord, kui me tema Uue Maailma korteris asju arutasime ja hommikul pidin mina vara ära minema, tellisin takso ja küsisin nägu paranes Jaanilt tema aadressi. Unesegasena rääkis ta midagi Pargi puies- kukkumine ununes teest kesklinna kalmistu kõrval. Kui dispetšer juba viis minutit ei suutnud ühtegi taksot leida, andsin toru Jaanile, et ta seletaks, kuu hiljem filosoofiatunnis kus asume. Kui siis telefonist küsiti, et vabandust, mis linna te teemaks klassikaaslaste seda taksot soovite, vastas Jaan vihaselt: “Türile loomulikult, iseloomustamine kuhu siis veel!” mind iseloomustas Anne: Jaan on muidu täitsa vahva noormees aga minu arvates natukene arg…

tohoh, mismõttes!

Anne jätkas: kuu tagasi sai Jaan öösel peksa ja ei julge seda kellelegi tunnistada valetab et kukkus raudteel…

paar aastat hiljem sain päriselt peksa peapõrutus ja värgid kohtasin linnavahel Annet me polnud ammu näinud mul oli silm sinine

valmistusin vastama et sain peksa Anne ei küsinudki mu silma kohta midagi ütles hoopis et oli mind telekast näinud ja et see meeldib talle mida ma teen

elu on ikka ebaõiglane

Episood Aapo Ilvese eluliste sugemetega juttude tsüklist “Jaan” proosakogust “Ema on kajaka juures”:

Kord mängis Jaan klaverit. “Rääts,” ütles läheduses viibinud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Põlva koguduse pastor Üllar Kask, “see on ju Rääts, Jaan Rääts! Ära nii küll tee!” Jaan naeratas ja püüdis oma mängulaadi muuta. “Näe, jälle Rääts!” ei jäänud Üllar rahule. “Rääts ju!” Ozi maa valvurina muusikalis Jaani sõrmede alt hakkas voogama kaunis ja puhaste “Võlur Oz”. akordidega ballaad. FOTO JAAN KRIVEL “Vaat nii!” ütles Üllar Kask ja eemaldus.

8 muusika 5/2011 BAGATELLID * maailm

NELE-EVA STEINFELD pianist

austerlane Carlos Kleiber (1930–2004). Maestro Kleiber elas 74-aastaseks, kuid juhatas elu jooksul tänapäevases mõttes üsna vähe kontserte, nimelt 96 kontserti ja 400 ooperietendust, mis on praeguste diri- gentidega võrreldes umbes viis korda väiksem töökoormus. Kuid Kleiberi inter- pretatsioonis tuuakse alati esile kõrgetase- melist kunstilist visiooni. Tema töö kvali- teet ja detailidesse süvenemine oli märki- misväärne. Kleiberi järel olid dirigentide pingereas teisel ja kolmandal kohal vasta- valt Leonard Bernstein ja Claudio Abbado ning samuti olid esiletõstetute hulgas sir Simon Rattle, Herbert von Karajan, Arturo Toscanini, Bernard Haitink, Jevgeni Mravinski ja paljud teised.

Sony ja Decca värsked plaadilepingud Norra pianist Leif Ove Andsnes sõlmis tä- navu märtsis lepingu plaadifirmaga Sony Classical, lahkudes EMIst. 2014. aastaks Riccardo Mutit tunnustati Birgit Nilssoni preemiaga. on plaanis salvestada Beethoveni viis kla- verikontserti ja Fantaasia klaverile, koorile ja orkestrile koos Mahleri kammerorkest- Riccardo Muti pälvis Birgit Nilssoni Žürii sõnul on Riccardo Mutis esinda- riga. Kompaniiga Sony Classical on viima- preemia tud kõik need omadused, millest Nilsson sel ajal lepingud sõlminud veel pianistid Itaalia dirigent Riccardo Muti (69) pälvis väga lugu pidas ning ta pälvis preemia era- Lang Lang ja Khatia Buniatišvili, tenor tänavu Birgit Nilssoni nimelise preemia. kordse tööpanuse ja kirgliku pühendumise Vittorio Grigolo, bass Erwin Schrott, viiul- Tegemist on rahalises mõttes ühe suurima eest muusikale. Muti, kes tähistab tänavu daja Ray Chen, sopran Nino Machaidze ja autasuga (miljon USA dollarit) klassikali- juulis oma 70. aasta juubelit, on juhatanud dirigent Kristjan Järvi. Kõigest paar päeva se muusika valdkonnas. Birgit Nilssoni ni- peaaegu kõiki kuulsaid sümfooniaorkest- pärast Andsnesi liitumist kompaniiga tea- meline preemia on muusikamaastikul veel reid ja on praegu Chicago sümfooniaor- tas plaadifirma, et sõlmis lepingu ka kuul- küllaltki uus auhind, olles suunatud silma- kestri peadirigent. Muti oli tänavu võidu- sa Emerson String Quartetiga. Seega lõpe- paistvatele kontsert- ja ooperilaujatele, di- kas ka Grammy auhindade galal, pälvides tab see kvartett 1987. aastal alguse saanud rigentidele ja ooperiteatritele. Esmakord­ koguni kaks kuldset grammofoni. Tema ju- koostöö Deutsche Grammophoniga, kus selt anti auhind välja kaks aastat tagasi hatatud Verdi “Reekviemi” plaat võitis pa- kvartetil on varem ilmunud kolmküm- ning selle pälvis Plácido Domingo. rima klassikalise albumi ja koorisalvestise mend heliplaati. Emersoni kvarteti esime- Rootsi väljapaistva lauljanna Birgit auhinna. seks koostööks Sonyga on Mozarti kolm Nilssoni aktiivne lavaelu kestis peaaegu ne- viimast keelpillikvartetti KV 575, KV 589 likümmend aastat ning dramaatilise sopra- Carlos Kleiber maailma silmapaistvaim ja KV 590, millele järgnevad 2012. aastal nina sai ta tuntuks eelkõige kui suurepära- dirigent Schönbergi “Kirgastunud öö” ja Brahmsi ne Wagneri loomingu esitaja. Ühtlasi oli BBC Music Magazine korraldas hiljuti sa- keelpillikvintett op 111. Nilsson maailmas üks kõrgeimalt tasusta- ja tunnustatud dirigendi seas küsitluse, Decca Classicsiga sõlmis aga lepingu tud primadonnasid. Lauljanna suri 2005. milles uuriti, kes võiks olla läbi aegade 18-aastane väljapaistev pianist Benjamin aastal, olles juba aastaid varem valinud väl- maailma silmapaistvaim dirigent. Küsit­ Grosvenor. Ta on kuuekümne aasta tagant ja kümmekond muusikut, kes pärast tema luses osalesid sellised orkestrijuhid nagu esimene ja noorim briti pianist, kes Clifford surma preemia saavad. Võitjate kinnitami- Valeri Gergiev, Maris Jansons, sir Colin Curzoni ja Peter Katini järel Decca artistiks sega tegeleb viieliikmeline žürii, kes lähtub Davis ja Gustavo Dudamel ning saja diri- saab. Benjamin Grosvenor on võitnud mit- Birgit Nils­sonilt tema eluajal saadud soovi- gendi antud vastustest selgus, et kõige meid konkursse ning 2010. aastal kirjutas tustest. võimsamaks dirigendiks läbi aegade on ajakiri Gramophone temast, et sellist osa-

muusika 5/2011 9 BAGATELLID * maailm

Paris kontserdiga Tallinnas ning kavas peaks olema ka Pärdi looming. Oktoob­ ris toimub aga Pariisis eesti muusikale keskenduv festival “Estonia tonic”, kus Orchestre de Paris esineb Paavo Järvi ju- hatusel kahe kontserdikavaga. Selle aasta novembri keskpaigast detsembri alguseni on orkestril koos peadirigendiga kavas kontsertreis Jaapanisse, Hiinasse ja Koreas­­se. Sügisese hooaja avab Paavo Järvi Pariisis Beethoveni loominguga ning samuti toimuvad kaks kontserti Haydni ja Brahmsi loomingust, solisti- deks viiuldaja Viktoria Mullova ja pianist Radu Lupu.

Anu Tali debüteeris New Yorgi Lincoln Center’s Dirigent Anu Tali debüteeris 18. märtsil New Yorgi ühes kuulsamas kontserdi- saalis Lincoln Center’s. Orkestritega London Sinfonietta ja Orchestra of the Noor briti talent Benjamin Grosvenor. Age of Enlightenment tulid esiettekan- dele saksa nüüdishelilooja Heiner Goeb­belsi teosed “Songs of Wars I Have vust ja talenti oli näha viimati Jevgeni Pentatone. Koos Fischeriga jätkas Seen” ja “Sampler Suite from Surrogate Kissinil. Grosvenori debüütplaadil kõlavad Kreizberg plaadistamist ka firmale Decca. Cities”. Anu Talil on Heiner Goebbelsi Chopini neli skertsot, Raveli “Gaspard de la Tänavu 4. aprillil andis kompanii välja CD, teostega olnud kokkupuuteid juba varase- Nuit” ning Chopini ja Liszti väikevormid. millel kõlavad Monte Carlo Filharmoonia­ malt, nimelt on ta juhatanud tema teoseid orkestri esituses Julia Fischeri soleerimisel viimastel aastatel Ameerikas, Hispaanias Suri dirigent Yakov Kreizberg (1959– Chaussoni, Respighi, Suki ja Vaughan ja Inglismaal ning pälvinud kriitikutelt 2011) Williamsi teosed. Hiljuti salvestas väga sooja vastuvõtu. Kiidusõnu on ja- 15. märtsil suri Monacos 51-aastaselt pä- Kreizberg Monte Carlo Filharmoonia­ ganud Anu Tali kohta ka Heiner rast pikka haigust dirigent Yakov Kreiz­ orkest­riga orkestri enda plaadimärgi Goeb­bels ise ning helilooja loodab, et berg. Vene juurtega Austria-Ameerika di- OPMC all kaks plaati Debussy, Raveli ja koostöö Taliga jätkub ka tulevikus. Tali rigent Kreizberg oli viimati Madalmaade Stravinski balletiloominguga. Sümfoonilise sõnul palusid London Sinfonietta ja The filharmoonia ja kammerorkestri peadiri- muusika salvestuste pärandisse lisas Kreiz­ Orchestra of the Age of Enlightenment, gent ja kunstiline nõustaja, samuti Monte berg Dvořáki sümfooniad nr 5–9, Šosta­ et ta juhataks 2009. aasta aprillis Carlo Filharmooniaorkestri muusikaline kovitši sümfooniad nr 5 ja nr 9 ning Goeb­belsi teose “Songs of Wars I Have juht ning Viini sümfooniaorkestri peakü- Bruckneri sümfoonia nr 7. Seen” Londoni esiettekannet. Kujunes lalisdirigent. Yakov Kreizberg sündis aga hoopis nii, et dirigendil tuli olude Leningradis ja õppis dirigeerimist Ilja Paavo Järvi pikendas lepingut sunnil seda teost nendega mängida juba Mussini käe all. Kreitzbergi vend Semjon Orchestre de Paris’ga aastani 2016 2009. aastal ka Ameerika kontserdireisil. Bõtškov on samuti tunnustatud dirigent Märtsis tegi Orchestre de Paris teatavaks, Tali sõnul osutus Goebbelsi teos tema (Kreitzberg kandis ema neiupõlvenime). et sellest hooajast peadirigendi ametis ole- jaoks sedavõrd oluliseks, et lepitas ta Pärast emigreerumist USAsse täiendas va Paavo Järvi lepingut pikendati aastani uue muusikaga ning juhtis ta uuele tee- Kreizberg end Mannes’i kolledžis, Tangle­ 2016. Esialgu pidi Järvi leping kehtima harule tema muusikuteel. Nii Tali kui ka woodis ja Los Angelese Filharmoonilises kolm aastat ning lõppema hooajaga Goebbelsi unistuseks on tuua “Songs of Instituudis Gustav Meieri, Seiji Ozawa, 2012/13, ent orkester on oma peadirigen- Wars I Have Seen” kunagi ka Eestisse. Leonard Bernsteini ja Erich Leinsdorfi käe diga sedavõrd rahul, et lepingut pikendati Tali sõnul on tegemist võimsa emotsio- all. veel kolme aasta võrra. Orkestri sõnul on naalse teosega, kus tekst ja muusika too- Aastatel 1994–2001 oli Kreizberg Paavo Järvi dirigent, kes suudab pakkuda vad kuulaja ette naiste sõjamälestused Berliini Komische Operi muusikajuht ning muusikutele mängurõõmu ja tema juhatu- ning millesse on põimitud eri rahvaste 1995–2000 Bournemouthi sümfooniaor- sel tunnevad orkestrandid end laval esine- muusikat, vanamuusikat, džässi ja origi- kestri peadirigent. Ta tegi tihedat koostööd des kindlalt ja vabalt. naalmuusikat. viiuldaja Julia Fischeri ja plaadifirmaga Hooajal 2011/12 esineb Orchestre de

10 muusika 5/2011 ivo heinloo jazzikriitik

Uut ECMi kataloogis Legendaarne plaadifirma ECM on tänavu- se aasta esimesel poolel andnud välja mitu põnevat helikandjat. Detsembris lindistas pianist François Couturier oma kvartetiga muusikat, mis saanud inspiratsiooni Andrei Tarkovski filmidest. Tarkovski kõrval leiab plaadilt ka viiteid Pergolesile, Bachile ja Šostakovitšile. Couturier’ jaoks tähistab album viimast verstaposti kolme- osalises tsüklis, kus varem on ilmunud “Nostalghia – Song for Tarkovsky” (2005) ja “Un jour si blanc” (2009). Plaadil teeb lisaks prantsuse muusikutele kaasa hiljuti Eestis käinud tšellist Anja Lechner. Veebruaris salvestas ECMile plaadima- terjali Soome multiinstrumentalist Iro Haarla. Plaat “Vespers” sündis koostöös mitme tuntud ECMi artistiga nagu trompe- tist Mathias Eick ja saksofonist Trygve Seim Norrast. Iro Haarla kogus kuulsust oma abikaasa, legendaarse trummari Carla Bruni – presidendiproua, supermodell, laulja, aktivist. FOTOd INTERNETIST Edward Vesala bändides, kellega ta on kor- duvalt ka ECMile plaadistanud. Haarla on komponeerinud muusikat ka põhjanaabrite Bruni-Sarkozy kaebas kohtusse Prantsuse Ungari jazzipäevadel jagati tunnustust tuntud UMO Jazz Orchestra jaoks. päevalehe Midi Libre seoses ühe tema lau- 25.–27. märtsini leidsid Budapestis aset Aastavahetusel valmis CD ka Norra lu ebaseadusliku avaldamisega ajalehe Ungari jazzipäevad, kus anti välja riigi trompetistil Mathias Eickil. Värske plaat veebiportaalis. Tüli lahvatas viiekümnese- tähtsaimad jazziauhinnad. Ungari tõenäo- kannab nime “Skala” ja on jätkuks Eicki kundise katkendi pärast laulust “Douce liselt rahvusvaheliselt tuntuima jazzmuu- ECMi debüüdile “The Door” (2007). Peale France”, mida esitas originaalis populaar- siku Gábor Szabó nimelise auhinna pälvis ECMi pealiku Manfred Eicheri oli plaadi ne 20. sajandi keskpaiga laulja Charles kitarrist Ferenc Snétberger. valmimise juures tegev ka Bugge Wes­ Trenet. “Douce France” kuulub prantsuse 1957. aastal sündinud Snétbergeri loo- seltoft. Eicki inspiratsiooniallikad ulatuvad rahvuslikku pärandisse, see hääletati ming on olnud inspireeritud kodumaa rik- seinast seina, Griegist Stingi ning Jan üheks kõigi aegade parimaks prantsuse kalikust muusikapärandist, aga ka brasiilia Garbarekini. Ta on kümneliikmelise nu lauluks, millest sai Teise maailmasõja ajal muusikast, flamenkost ja jazzist. Ta on kir- jazz’i kollektiivi Jaga Jazzist liige ning võit- prantslasi ühendav pala. Pärast seda, kui jutanud filmi- ja teatrimuusikat ning esine- nud mitmeid auhindu, sealhulgas Inter­ Midi Libre oli audioklipi oma kodulehel nud koos paljude selliste nimekate muusi- national Jazz Award For New Talent (2007) postitanud, levis see kõikjal internetis. kutega nagu Bobby McFerrin, Trilok ja Statoil Talent Award (2009). ECMis il- Nüüd tahetakse alustada ametlikku juurd- Gurtu, James Moody jpt. Snétberger on tut- munud plaatidest on Eick olnud tegev lust, et jõuda selgusele, kuidas klipp ajale- tav ka Eesti publikule, sest esines 2009. aas- Manu Katché CD-l “Playground”. Sel keva- he valdusse sattus. tal Tallinna kitarrifestivalil. del ja suvel tuuritab ta oma projektiga mit- Prantsusmaa esimesele leedile, kellel il- Peale Snétbergeri vääris Ungari jazzilii- mel pool Euroopas. mub varsti neljas album, on see praeguses du poolt äramärkimist ka teenekas pianist positsioonis esimene kord kohtutee jalge János Gonda. Ungari jazziajaloo suurkuju Carla Bruni võitleb internetipiraatluse alla võtta. Enne abiellumist Sarkozyga ha- oli 1964. aastal ungari jazzi antoloogiasarja vastu ges Bruni Iiri lennufirmat Ryanair, kes oli väljaandmise alguse juures ning on kirjuta- Endine supermodell ning laulja, Prantsuse luba küsimata kasutanud tema ja Sarkozy nud ka mitu jazziteoreetilist raamatut. presidendi Nicolas Sarkozy abikaasa Carla fotot.

muusika 5/2011 11 iidol Ludwig Suthaus – heeros üle aja

L O O N E O T S filoloog ja ooperisõber

Lummavast valküürist tena kui praegu. Tundub, et nad Olin seitseteist, kui esimest korda mõttega suhtusid ooperisse mitte kui vor- Wagnerit kuulasin. Armusin esimesest pil- mi, mis lubab eksponeerida iseen- gust, kogu eluks, lihtsalt Jevgeni Mra­ nast, vaid kui ilmutusse, mida nad vinski dirigeeritud kahekümneminutist tohivad vahendada. Vahest mõju- plaadipoolt kuuldes. Olin kaheksateist, kui taski vähemalt saksa kultuuriringi Eriline heldentenor Ludwig Suthaus. foto internetist Wagneri ooperit esimest korda laval nä- ooperitava totaalse ühiskonna ko- gin. Soome TV näitas “Valküüri” Bay­ hal rippuv igioht, teadmine, et ei anna pilti häälest kui tervikust. Siiski res- reuthi 1976. aasta juubelisalvestust, lavas- homme võib juhtuda mis tahes. Vahest taureeriti 2008. aastal “Nürnbergi meister- tajaks Patrice Chéreau, dirigendiks Pierre seetõttu on Bruno Walteri sõjaaegne lauljate” lavaülesvõte Bayreuthi festivalil. Boulez, peaosades Gwyneth Jones, Beethoveni sümfooniate komplekt nii sä- See 1943. aasta 16. augustil plaadile gravee- Jean­nine Altmayer ning Peter Hoffmann. rav või Max Lorenzi Tristan nii rikas. ritu lubab küll tõdeda Suthausi suurust, Uuenduslik, nõiduslike häältega, rabav. kuid Walther pole roll, millega kangelaste- Ihkasin “Valküüri” veel kuulata. Aasta hil- Kangelase elu nor ajalukku astuks. Tegelikult ongi plaa- jem läks mu soov täide. Nõukogude Liidu Ludwig Suthaus sündis Kölnis 1906. aasta distatud vaid kolm tervikooperit, kus ainus plaadifirma Melodija üllitas arhiivi- 12. detsembril. Tema tähelend algas nagu Suthaus on esilaulja. Lisaks eelmainituile salvestise aastast 1953. Monoheliga, kuid oma aja nõukogude filmis, kus harrastus- on Suthaus plaadil ka Tristanina. dirigent oli oma aja vahest kuulsaim Wag­ lauljale avanevad Moskva Suure Teatri uk- neri tõlgendaja Wilhelm Furtwängler. sed. Müürsepaõpilane Suthaus laulis meel- Poliitika varjus, poliitika varjust Kuulasin plaati, kuni see kulus, võib-olla sasti, kuni teda märgati. Edasi õpetas Sut­ Vahest oli küsimus ikka poliitikas, kui kokku tuhat korda. Kui kõik komplekti hausi Kölni muusikakõrgkooli professor Kolmas Riik eelistas Suthausile Max viis LPd olid juba kenasti kriimul, leidus Julius Lenz, kes püüdis temast baritoni Lorenzit või Günther Treptow’d. Võib-olla üllas sõbranna, kes oma “Valküüri” minu vormida. Suthaus proovis huvi pärast laul- oli ta laval neist kohmakam (ma pole näi- juurde deponeeris, ikka sellesama koossei- da “Boheemi” ja “Longjumeau postiljoni” nud ühtki Suthausi videot). Kriitikud kin- suga. Üle kahekümne aasta olen talle plaa- kõrgeid aariaid. Kõrge C ja D ei valmista- nitavad, et tema häälel nappis energiat. di võlgu. nud mingit raskust ja Suthausist saigi te- Suthaus polnud kunagi edukas kui noor Mis teeb selle arhiiviülesvõtte nii erili- nor. romantiline kangelane. Kuid kahe minu seks? Minu jaoks tenor Ludwig Suthaus, 1928. aastal debüteeris vaid kaheküm- käsutuses oleva salvestuse põhjal pean te- kes laulis Siegmundi, Wagneri kõige ro- ne ühe aastane nooruk Aacheni ooperis, da vapustavaks kangelastenoriks ja näitle- mantilisemalt õnnetu, samas kõige võitle- hiljem Stuttgardis. Tasahaaval kasvas te- jaks. vama kangelase rollis. mast Wagneri-tenor. Mida paremat või- Sõda lõppes. Suthausi ei tõrjunud kee- nuks 1930. aastate Saksamaal tahta? Vahest gi, kuigi riigiooper jäi Ida-Berliini. Nagu Totaalne riik, totaalne ooper? pidanuks kuuluma ka natsiparteisse? enne natslikku, ei soovinud laulja üles ehi- Ärge küsige, miks on ooperiülesvõtted Suthaus sellest ei hoolinud. 1942. aastal val- tada ka sovetlikku Saksamaad. 1949. aastal aastatest 1930–1960 salvestuse kvaliteedist landati hiilgav ooperisolist väära ilmavaate sai tema uueks koduteatriks Lääne-Berliini sõltumata alati nii köitvad. Ma usun, et pärast. Kurioosum – Berliini Riigiooper ei Städtische Oper. Neljakümnendate lõpul tolle aja muusikarahvas suhtus ooperisse teinud puuduvast parteipiletist mingit esines Suthaus palju välismaal: Viinis, teistmoodi. Veel polnud massimeedia oo- numbrit. Suthaus kolis sinna ning jõudis Pariisis, Milano La Scalas, San Franciscos. perit laiale publikule koju kätte toonud. 1943. aastal esineda ka viimasel Hitleri- Põhiliselt laulis ta Wagnerit, kuid sõlmis ka Ooperi sarm oli veel eksklusiivne. Ini­ aegsel Bayreuthi festivalil. itaalia ooperi rollide lepinguid. Itaallased mesed, kes ooperis kaasa tegid, tundsid Ludwig Suthausi natsiaegseid salvestusi nautisid Suthausi, kes olevat “tõendanud, et end rohkem püha tuld valvavate preestri- on väga vähe. Üksikud aariad või stseenid kaunist itaalia ooperit võib siiski ühendada

12 muusika 5/2011 teutooni karmi häälega”. veel olemas? Kas saab usaldada kas või Siis – kaks suurt salvestust Wilhelm omaenda isa? Kas on võimalik, et väärtu- A R M A S P L A a T Furtwängleriga. Edasi autoõnnetus, sunni- sed, mille nimel uhkelt kõlava nimega tud loobumine lavast ja enneaegne surm Inimest kasvatati, ei kehti enam? Suthaus kuuekümne nelja aasta vanuses 1971. aas- küsib ja küsib. Selle muserdava ilu ja dra- MARI KALKUN tal. matismi kõrval on Siegmundi kõik teised muusik kaunid hetked (ja neid jätkub) nagu läände Üks kõikideks aegadeks avanevad aknad, kuid päikese tõeline kõrg- Nüüd tahan naasta teema argumendi hetk on juba läbi. juurde. Rääkida neist kahest plaadist, mis Võib-olla pole asi üldse Suthausis? on teinud minust Suthausi vankumatu Vahest on lihtsalt Richard I loodud fraas austaja. Furtwängleri juhatatud “Tristani nii jumalik? Kes tahab Wälse-hüüdusid ja Isolde” salvestuses (London, 1952) on omavahel võrrelda, võib külastada veebi- Suthaus võrdne Kirsten Flagstadi ja noore aadressi wn.com/heldentenor, kus kolm- Dietrich Fischer-Dieskauga. Tristani jõuli- teist 20. sajandi kuulsaimat tenorit hüüab ne jõuetus on nii mängu kui ka vokaali mõõga järele. Mina leian peaaegu kõigis poolest ooperilava raskemini tabatavaid midagi norida. Max Lorenz vibreerib liiga imesid. Suthaus ise on ühes intervjuus palju. Mario del Monaco on liiga magus. Beata Palya “Ágról-ágra, Tradition in nentinud: “Olen laulnud Tristanit üle ka- Plácido Domingol on häält kui palju, aga Motion” (2003) hesaja kolmekümne korra, kahekümne ma ei kuule Edda aegade tunnetust. Jon kaheksa dirigendiga, kõik maailmakuulsu- Vickers ehk kannatab võrdluse välja. Lauljatar Beata Palya plaat “Ágról- sed. Olen olnud paariteistkümnes lavastu- Muide, fermaadita, enam-vähem Wagneri ágra, Tradition in Motion” on mind ses, igaüks isemoodi. Plaadistus? Furt­ partituuri järgi, laulab ainult Wolfgang saatnud sest ajast kui albumi Ungari wängler ei teinud kunagi proovi. Tuli sisse Windgassen. Kõik teised võtavad küünla reisil leidsin. Lauljana paelus mind ja hakkas juhatama. Ta ei töötanud ühegi ikka vaka alt välja. Igal juhul – kolmteist kõigepealt Palya tundlik laulmise viis lauljaga. Jah, olid proovilindistused. Kuid kõrget C-d. Muljetavaldav. Ent siiski – kuu- – tegemist on äärmiselt mitmekülgse ikka otse stuudiosse ja laulma. See oli tõe- lad ära ning lähed otsid kapist ragiseva vi- ja särava vokalistiga, kes ei karda laul- liselt pingutav.” Furtwängler, kuulus egoist, nüüli. da ka a cappella või väga napi saatega. kes dirigeerides rõhutas subjektiivset nä- See ei ole pärimusmuusikas eriti tava- gemust, sobis Suthausi (subjektiivselt?) Epiloog: sild üle aja line nähtus. Just neis lugudes tuleb nurka tooniga küll. Ometi nõustun asja- Aastal 2001 toimus Tallinnas esimene välja Palya hääle nüansirikkus ja tundjatega ja pean Max Lorenzi Tristanit Wagneri galakontsert pärast kaheksaküm- emotsionaalsus. veelgi paremaks. nendate lõpul korraldatud katset, mida Ansamblimängus annavad põhitoo- Kuid “Valküüri” esimene vaatus! paljud muusikainimesedki enam ei mäle- ni traditsioonilised ungari flöödid, Vaenlase majas ööbiv Siegmund teab, et ta. Õhtut austasid Richard Wagneri lapse- keelpill koboz, klarnet, torupill ja erine- hommikul ootab võitlus. Ette kaotatud la- laps Wolfgang Wagner ning paljud vad löökpillid, kusjuures kõik muusi- hing, sest kangelasel ei ole mõõka. Kunagi Wagneri ühingute liikmed üle maailma. kud hingaksid nagu samas rütmis. lubas kadunud isa Wälse talle võimsaima Jalutusruumis tutvustati mind kenale va- Oma personaalse kõlapildi ja improvi- relva, mis ilmub hetkel, kui seda on kõige nemale daamile Magdeburgi ühingust. satsiooniga sulatab Palya kokku isikliku rohkem vaja. Surm on käega katsuda. “Minu isa oli muide Wagneri laulja,” ütles ja iidvana. India ja pärsia mõjudega, ro- Mõõka aga ei ole. “Wälse! Wälse!” hüüab ta. “Teie kindlasti ei tunne teda. Tema ni- mist vanaisaga lauljatar interpreteerib ahastav Siegmund. Helilooja-libretist on mi oli Ludwig Suthaus.” “Ma tunnen teda! võrdse vabadusega nii ungari, bulgaaria neisse paari nooti kirjutanud õuduse, ängi, Väga hästi! Ta on mu lemmik, absoluutne ja pärsia muusikat kui ka Transilvaania jõuetuse, surmahirmu, lisaks vapruse, põik- Siegmund!” pahvatasin impulsissima. romide laule. See on maailmamuusika päisuse, trotsi ja eluiha. Laula, tenor! Surusime naeratades kätt. Tütar oli saanud kõige paremas mõttes – traditsiooni- Suthaus pikendab hüüu noote. Esimese kinnituse, et tema isa mäletatakse ikka dest lähtuv, ent loominguline ja nõtke; “Wälse!” järel ahmib kuulaja õhku ja usub, veel. Mina olin saanud tervituse, õrna här- temperamentne, kuid minimalistlik. et tenor teeb sama. Et nüüd on tenori päe- maniidi oma iidolilt. Selline lähenemine ei sea piire rahvusli- vatöö tehtud. Kuid teine hüüd on mitme ku kultuuri ja muu maailma mõjude südamelöögi jagu pikem. Suthaus on tõeli- Ootame Wälse-hüüdu 14. mail, kui Coca- vahele, vaid näeb pärimuse osana kogu ne tenor! Kangelasteeeeeeeeeenor. See, mil- Cola Plaza kannab üle Metropolitan Opera isiklikku elukogemust. Kuigi kõik plaa- lest tema laulab, ei ole ühe mehe isiklik “Valküüri”. Juhatab James Levine, peaosades dil kõlavad lood on traditsioonilised, hingehäda. See on küsimus kõrgeima eetili- on Deborah Voigt (Brünnhilde) ning Jonas tekib tunne, et kuuldav on konstrueeri- se kategooria eksistentsist julmal ajal. Pole Kaufmann (Siegmund). mata “päris” muusika, mida lauldakse vahet, kas aeg on viikingite või 20. sajandi peaaegu et esimest korda ja mis voolab kõikehävitava sõja oma. Kas truudus on justkui iseenesest.

muusika 5/2011 13 STU:DIUM

Multiperkussioon – pill, mis ei olegi nagu pill

VAMBOLA KRIGUL muusik

änapäeva löökpillimängija peab muusika, mis on kirjutatud kindla helikõr- Erinevalt varasemast traditsioonist, kus iga olema valmis igasuguseks tegevu- gusega löökpillidele (marimbafon, vibrafon löökpilli jaoks oli eraldi mängija, peab sel- seks. Kaasaegsed orkestratsiooni- jne). Teise haru muusika on kirjutatud inst- les teoses üksainus mängija toime tulema Tõpikud jaotavad löökpillid koguni nelja rumentidele, mis ei ole omavahel mingis kogu instrumentaariumiga – löökpillimän- kategoorisse: membranofonid (näiteks eri- laadilises ega harmoonilises seoses. Nõnda gija muutus olemuselt multiinstrumentalis- nevad trummid), idiofonid ehk monoliit- luuakse iga teose jaoks erinevatest instru- tiks. Stravinski lähtus löökpillide valikul sed isehelisevad pillid (taldrikud, triang- mentidest uus “pill”. Seda tähistavat eesti- tol ajal kiiresti arenenud ja täiustunud ker- lid, kastanjetid jne), aerofonid, st õhu abil keelset terminit õigekeelsussõnaraamatust gemuusika trummikomplektist. Samuti on aktiveeritavad instrumendid (teisisõnu ei leia, inglise keeles on kasutusel sõna mul- trummikomplekt mõjutanud Darius puhkpillid, mitmesugused viled) ning kor- tipercussion (ehk multiple-percussion). Siit Milhaud’ teose “La Création du monde” dofonid ehk instrumendid, mille heliteki- on lihtne uusi sõnu leiutada... (1923) ning William Waltoni teose “Façade” tajaks on keel (näiteks tsimbel). Täiesti Multiperkussiooni kui instrumendi (1922) instrumentatsiooni. Seega võib öel- elementaarne on, et lisaks erinevatele pul- sünd langeb muusikaajaloos kokku ajajär- da, et multiperkussiooni idee on pärit ker- kadele-nuiadele leidub löökpillimängija guga, mil tonaalne muusika hakkas taan- gest muusikast. kotis ka (kontrabassi)poogen. duma. Üheks esimeseks märgiks uue inst- Löökpillimuusika ajaloo seisukohalt vä- Klassikaline löökpillimuusika jaguneb rumendi sünnist võime pidada Igor Stra­ ga oluline teos on ka Béla Bartóki Sonaat kaheks suureks haruks. Esimesse kuulub vinski teost “L’Historie du soldat” (1918). kahele klaverile ja löökpillidele (1937; esita-

14 muusika 5/2011 Kolm pilku löökpillimängija köögipoolele. Tänapäeval sisustab iga kokk oma köögi ise. FOTOD INTERNETIST jateks kaks löökpillimängijat), kus tavaliselt Löökpillimuusika arengu seisukohalt on klassikalise löökpillimängija kontsertreper- orkestri tagareas paiknevad löökpillid on väga oluline ka ameerika helilooja John tuaaris. Samuti väärib märkimist teose toodud esmakordselt võrdväärse partneri- Cage’i looming. Tema “First Construction” graafiline partituur. na klaverite kõrvale. Kindlasti ei tohiks sel- (1939), “Second Construction” (1940), Alates 20. sajandi kuuekümnendatest le teose juures alahinnata fakti, et nii teose “Third Construction” (1941), “Amores” on multiperkussiooni kui pilli arengut mõ- alguses kui ka lõpus esinevad löökpillid ük- (1943), “Living Room Music” (1940) jt jutanud paljud erinevad taotlused. On püü- si. avardasid oluliselt löökpilli kui instrumen- tud ühendada muusikat, koreograafiat ja di mõistet. teatrit (st kirjutada mängija kõik liigutused Lõpuks ometi päris ise... John Cage’i “Living Room Music” on partituuri; üks näiteid on Mauricio Kageli Vaatamata asjaolule, et löökpille võib ilma üks esimesi katseid kirjutada vabalt valitava “Dressur” kolmele löökpillimängijale, igasuguse kahtluseta pidada vanimateks instrumentatsiooniga muusikat. Cage oli ka 1977). Instrumentaalset muusikat on ühen- muusikainstrumentideks üldse, pärinevad üks esimesi, kes hakkas kasutama esemeid, datud verbaalse materjaliga (näiteks Vinko esimesed teosed ainult löökpillidele – küll mis pole algselt mõeldud musitseerimiseks. Globokari “Toucher”, 1973, kus löökpilli- mitte solistile, vaid löökpilliansamblile – al- Näiteks “Living Room Music” on kirjuta- mängija peab samaaegselt mängimisega les 20. sajandi kahekümnendate aastate lõ- tud esemetele, mida võib leida elutoast: aja- rääkima ka teksti). Pidevalt tegeldakse ka pust ja kolmekümnendate algusest. Esi­ lehed, raamatud, lauanõud jne. uute kõlade otsimisega ja ehitatakse uusi mesena kasutas löökpilliansamblit iseseisva Soolo-multiperkussiooni esimeseks pille. Näiteks Iannis Xenakise löökpillian- koosseisuna Dmitri Šostakovitš oma oope- tõeliseks teoseks võib pidada Karlheinz sambliteose “Pleiadés” jaoks konstrueeritud ris “Nina” (1927–1928), kus löökpillian- Stockhauseni 1959. aastal kirjutatud kom- Sixxen, mis on üheksateistkümnest erineva samblile on kirjutatud omaette number. positsiooni “Zyklus nr 9”. Stockhausen ka- helikõrgusega ja erinevatest metalleseme- Samasse ajajärku jääb esimene teos löökpil- sutab “Zykluses” traditsioonilisi orkestri- test koosnev instrument, mille laadis on liansamblile – Edgard Varèse’i “Ionisation” muusikast pärit löökpille ja kaasab multi- kasutatud ka kolmandik- ja veerandtooni- (1931) kolmeteistkümnele mängijale, mil- perkussiooni ka kindla helikõrgusega löök- dega intervalle. Teoses mängitakse löökpil- les on kasutatud kolmekümmet seitset eri- pillid. Sellel teosel pole ainult ajalooline le nii, nagu pole algselt mõeldud. Sageli on nevat löökpilli (sh klaver ja kaks sireeni). väärtus, vaid ta on tänaseni olulisel kohal multiperkussiooni kombineeritud elektroo-

muusika 5/2011 15 STU:DIUM nikaga (nii fonogramme kui ka live-elekt- Xenakis jätab instrumendid mängija ot- te ja tavapäraseid mänguvõtteid. Uue sa- roonikat kasutades), ja mitte ainult viimas- sustada, kuid teeb ettekirjutusi nende ma- jandi saabudes pöörati aga ka uus lehe- tel aastakümnetel; esimesed sellised teosed terjali ja kõla iseloomu kohta. Üldiselt või- külg. Tolle aja “uue põlvkonna” heliloojad pärinevad juba kuuekümnendatest aasta- me osaliselt vaba instrumentatsiooniga (Helena Tulve, Tatjana Kozlova, Märt- test, näiteks Karlheinz Stockhauseni teostena käsitleda kõiki neid multiperkus- Matis Lill) pööravad oma loomingus väga “Mikro­phonie I” (1964) ühele tamtammile, siooniteoseid, milles pillide suurus pole tähelepanu kõlakultuurile ning on kasuta- kuuele esitajale ja live-elektroonikale. täpselt fikseeritud – kui partituuri on kir- nud väga palju alternatiivseid mänguvõt- jutatud näiteks tom-tom, on valida instru- teid. Mängides tihti heli kuuldavuse piiril, Iga mees teeb oma pilli ise mentide vahel, mille diameeter ulatub on need heliloojad koostöös eesti löökpil- Samaaegselt multiperkussiooni kui soolo- kuuest tollist kaheksateistkümneni. Lisaks limängijatega töötanud välja palju uusi pilliga sündis ka idee kirjutada vaba või traditsioonilistele instrumentidele on heli- mängutehnikaid ning ka päris uusi instru- peaaegu vaba instrumentatsiooniga teo- loojad kogu klassikalise löökpillimuusika mente. Tänasel päeval võib öelda, et eesti seid. Neist olulisimad on Vinko Globokari ajaloo vältel otsinud uusi kõlasid ka mu- heliloojaskond on usin ning edumeelne “Toucher”, Brian Ferneyhough’ “Bone jalt. Juba ammu on täiesti tavalisteks löök- löökpillide kasutaja. Väga sage on olukord, Alphabet” (1991) ja Iannis Xenakise pillideks saanud auto piduritrummel (ingl kus helilooja annab esitajale koos parti- “Psappha” (1975). Iga teose instrumentat- k break-drum), ning autoratta vedru. Seda tuuriga üle ka hulga objekte, millega teo- sioon on vabaks jäetud isesugusel printsii- nimekirja võib lõputult jätkata. John ses kõikvõimalikul moel manipuleerida. bil. Globokari teoses tuleb valida instru- Cage’i parafraseerides – iga ese võib olla Need mänguvõtted ning instrumendid mendid, mis kõlaksid sarnaselt samal ajal muuskainstrument. sünnivad tavaliselt koostöös teose esitaja- kõneldava prantsuskeelse tekstiga; Fer­ ga – koostöö helilooja ning interpreedi neyhough’ tingimuseks on see, et kasuta- Löökpillide kasutusest eesti muusikas vahel on siin otsustava tähtsusega. Vas­ tavad pillid peavad mahtuma kõik ühte Kuni 1990. aastate lõpuni oli eesti heliloo- tasel juhul võib esitaja leida end olukorras, kohvrisse (nõue, mis arvestab löökpilli- jate löökpillikasutus küllaltki konservatiiv- kus tuleb sõna otseses mõttes pesukausiga mängijate alalist transpordiprobleemi); ne, kasutati vaid teada-tuntud instrumen- virtuoospalu esitada.

Tallinna Muusikakeskkooli kontserdid mais

4. mai kell 18.00 14. mai kell 18.00 Lauluväljaku klaassaal EMTA orelisaal TMKK kooride kevadkontsert Esinevad Marju Rootsi klaveriõpilased

7. mai kell 16.00 15. mai kell 12.00 Teatri- ja Muusikamuuseum EMTA orelisaal Esinevad Heili Vaus-Tamme saateklassi õpilased Kammeransambli osakonna kontsert

7. mai kell 16.00 21. mai kell 16.00 Kiek in de Kök Kiek in de Kök Esinevad Kersti Sumera klaveriõpilased Esinevad Kersti Sumera klaveriõpilased

7. mai kell 18.00 22. mai kell 18.00 EMTA orelisaal Kadrioru loss Esinevad Marju Rootsi klaveriõpilased TMKK XLVII lennu kontsert

8. mai kell 12.00 EMTA orelisaal Esinevad Ada Kuuseoksa, Anne Sarrapi ja Katrin Kuldjärve klaveriõpilased

16 muusika 5/2011 kontrapunkt Eesti talendid välismaale!

KARIN KOPRA Klassikaraadio toimetaja

ujutlege Tallinna Kammerorkestrit Amsterdami Concertgebouw’ laval või Rein peaks agent seisma ainult live-muusika Rannapit Carnegie Hallis. Mis oleks, kui Mihkel Poll esineks BBC Promsil või eest, mänedžer vastutab artisti karjääri eest Risto Joost juhataks mõnd Saksa orkestrit? Ei kõla ju võimatult. Eestis on palju tervikuna ja ka promootoril on oma roll. muusikuid,K kes vääriksid võimalust end ka väljaspool kodumaad tutvustada. Millised on Eesti muusikute esinemisvõimalused välismaal? Kes tegeleb meie interpreeti- Kas süsteemi kujundamine seisab vähes­ de vahendamisega? Tundub, et see valdkond on Eestis veel lapsekingades. Meil on vähe mä- te oskuste, raha või millegi muu taga? nedžere ja agente, kes töötaksid iga päev selle nimel, et meie muusikud pääseksid tuntud Nii ühe kui ka teise. Töö alustamiseks pole kontserdilavadele või orkestrite ette. Meie nimekaimad muusikud on seotud välismaiste suurt algkapitali vaja, kogu töö seisneb agentuuridega. Lähi­aegadel võib olukord muutuda, sest loodud on muusikaekspordiga tege- kontaktides, mis ei teki päevapealt. Kui lev Eesti Muu­sika Arenduskeskus. Kindlasti parandab olukorda ka koolitusprogramm muu- keegi soovib hakata agendiks või mäned- sikaettevõtjatele, mida korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. žeriks, tuleks esmalt võtta märkmik ja Oma kogemusi muusikute vahendamistöös jagavad MTÜ Eesti Muusika Ekspordi tegev- vaadata, keda ta tunneb. Mihkel Polli mä- juht Juko-Mart Kõlar, Estonian Record Productionsi tegevdirektor Tiina Jokinen, sama firma nedžerina võin öelda, et orkestrid, kellega mänedžer Anu Jaanson ja Pille Lille Muusikute Toetusfondi tegevjuht Leelo Lehtla. ma suhtlen, on meeldivalt üllatunud, et keegi Eestist räägib interpreedi nimel. See on selge samm professionaliseerumise Vastab Juko-Mart Kõlar Helen Sildna tegutseb tõhusalt ekspordi poole. Kuid kontaktide kogumine võtab Kui kaua olete tegutsenud MTÜ Eesti valdkonnas. Muusika Ekspordi juhina? aastaid. Tuleb tõestada, et tegutsed kvali- teetselt ja pead oma lubadustest kinni. Eesti Muusika Eksport sai taas hoo sisse Kui keskenduda klassikalisele muusikale, Orkestrite direktorid ajavad sageli asju 2009. aastal. Siiani oleme eelkõige kaardis- siis millised võimalused on praegu eesti ainult väga mainekate agentuuridega, nagu tanud seda, kuidas luua Eestis riigi- ja era- muusikutel? IMG Artists või International Classical sektori ühisalgatusi, eesmärgiks Eesti Eestis on rahvaarvu kohta ebaproportsio- Artists, kes esindavad kuulsaid artiste ja ke- muusika tutvustamine maailmas. Eesti naalselt palju talente. Meil on tipptasemel da usaldatakse. Muusika Arenduskeskus koondab üheksat interpreete ja dirigente, ainsaks pudelikae- organisatsiooni. EME oli keskuse loomise laks on just vahemehed, kes suudaksid Nii et vastsündinud Eesti agentuuril on üks algataja, sest oli selge, et paari töötaja- tervikpilti näha ja hallata. Pärast 2009. raske maailmas läbi lüüa? ga mittetulundusühing ei saa seista terve aastal Sibeliuse Akadeemia kunstimäned- Seda küll. Kõige olulisem on muidugi riigi muusikaekspordi eest. žeri erialal diplomi saamist olen saanud pakkuda head asja. Mänedžeril peab ole- mitukümmend pakkumist hakata nii klas- ma usk oma artisti, alles siis saab hakata Mis seisus on Eesti muusika eksport sika- kui ka popartistide mänedžeriks või tegema turundust. Maailmas on tuhan- praegu? agendiks. Nii et selle järele on Eestis tohu- deid väga häid muusikuid, kuid selleks, et Arvulises mõttes pigem kehvas seisus. tu vajadus. välja paista, pead looma teistest eristuva Eesti muusika ekspordi käive oli üle-eel- kuvandi. misel aastal hinnanguliselt viiskümmend Miks Eesti muusika eksport pole käima miljonit krooni. Kui lahutada instrumen- läinud? Mihkel Pollil on läinud väga hästi, ta on tide eksport, jääb alles vaid kolm miljonit, Mitmel põhjusel. Esiteks professionaalsete koostöös EMEga saanud esineda välis­ millest kaks oli välismaalt laekuvad auto- mänedžeride ja agentide nappus ning vä- maal. Kas see tõestab, et Eesti muusiku­ ritasud. Ülejäänu jagunes plaadi- ja kont- hene rahvusvaheline kogemus. Esimesel te vahendamine välismaale on võimalik? serdilepingute vahel. Võib öelda, et tege- aastal pole selle tegevusega võimalik ära Võib nii öelda küll. Eestis on veel mõni, vus toimub, aga seda ei saa käsitleda klas- elada, sest pole kindlat palgalist töökohta. kes töötab samal rindel, näiteks Pille Lille sikalises mõttes Eesti muusika ekspordina, Maailmapraktikas sõltub agendi või agen- Muusikute Toetusfond. Üks väljapaistva- mis peaks hõlmama teenuste, toodete, au- tuuri tasu sellest, kui efektiivselt töötatak- maid agente-mänedžere on Kadri Tali. toritasude ja kirjastuslepingute tulu laeku- se. Eestis teevad seda tööd sageli muusi- Aga meie maailmakuulsaid dirigente esin- mist. Olulisel kohal on ka rahvusvaheli- kud ise, sealjuures mitme spetsialisti tööd davad välismaa agentuurid. Neeme Järvi, sed showcase-festivalid. Meil on selleks korraga. Meil ei tehta sageli vahet agendi, Paavo Järvi ja Anu Tali kuuluvad kõik fir- “Tallinn Music Week”, mille eestvedaja promootori ja mänedžeri vahel. Tegelikult ma HarrissonParrott alla.

muusika 5/2011 17 kontrapunkt

Nemad viivad eesti muusika laia maailma – Juko-Mart Kõlar ja Tiina Jokinen. FOTOD ERAKOGUST

Eesti muusikute ainus võimalus on mõnes Miks tekkis Eesti Muusika Arendus­ duskeskuse esimene suurem projekt on välisagentuuris jalg ukse vahele saada? keskus alles nüüd? Eesti muusikaettevõtluse kursus koostöös Nii ja naa. Suure agentuuri miinus on Varem ei saanud seda luua, sest popi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, mille see, et ta pole nii pühendunud ühe konk- rocki valdkond polnud organiseerunud. jooksul toimub viis kolmepäevast sessiooni reetse muusiku asjade ajamisele. Agen­ Alles nüüd tekivad sellised festivalid nagu tippspetsialistide juhendamisel. Kursuse tu- tuuri töö ei tähenda võimalikult paljude “Tallinn Music Week”, mis koonduvad ühe lemusena peaks aasta pärast Eestis olema artistidega lepingu tegemist. Nii oleks vä- katuse alla ja pakuvad ülevaadet neist, kes kolmkümmend pädevat spetsialisti. ga lihtne. Küsimus on siiski kontsertide meil tegutsevad. Klassika valdkond oli saamises, millega peab iga päev aktiivselt hästi organiseerunud, kuid puudusid ühi- Vastavad Tiina Jokinen ja Anu tegelema. sed ekspordile suunatud ettevõtmised. Jaanson Juristilt ja arstilt nõutakse spetsiaal- Muusika arenduskeskus on saanud ühise Estonian Record Productions on tegut­ set väljaõpet ja kutsetunnistust, aga mä- laua taha erinevad pooled, mis on väga senud juba kümme aastat, millised on nedžeri puhul pole seda olemas. Ainsaks positiivne. teie kogemused? indikaatoriks on see, kas suudad kont- Keskus ühendab nii riigisektorit, kol- Tiina Jokinen: Mis puudutab Eesti serte hankida või mitte. mandat sektorit kui ka erasektorit. Aren­ muusikute vahendamist väljapoole, siis

18 muusika 5/2011 võib ERPd pidada veidi erinevaks. ERP Kas saab välja tuua mõne õnnestumise? Eesti klassikalise muusika tippinterpreeti- alustas plaadifirmana ja on tänaseks suuri- Irina Zahharenkova on esinenud Soome dega. Enamik neist läheb Eesti turule, kor- ma leviga klassikatootja Baltimaades. Selle orkestritega. Risto Joost on dirigeerinud raldame kammerkontserte üle riigi. Teine kõrvale tekkis muusikute mänedžment; nii Soomes kui ka Rootsis, tema kontserti- suund, mis on viimased kolm-neli aastat peale selle korraldame festivale “Klaas­ de najal saab laiendada kontaktide ringi. minu üks peamisi tegevusvaldkondi, on pärli­mäng” ja “Orient”, mille kaudu välis- Kui orkestrite loetelu täieneb, annab see Eesti muusikute vahendamine välismaale. maa kontserdiorganisatsioonid ja agen- hea pildi, mis tasemel dirigendiga on tegu. Näiteks tegeleme saksofonist Virgo Veldi tuurid meid teavad. Joosti peadirigendi koht Madalmaade ja laulja Oliver Kuusikuga. Kuna meil toi- Kammerkoori juures on tugev lähtepunkt. mub Tallinna kammermuusika festival, Eesti muusikud arvavad, et neil pole vä­ saame kutsuda siia välismaiseid muusi- lismaal piisavalt esinemisvõimalusi. Miks Seega ei saa öelda, et Eesti muusik saab kuid ning pakkuda oma artiste välismaale. ei võiks igaüks tulla teie juurde ja lasta esinemisvõimalusi ainult siis, kui ta pää­ Selliseid vahetusprojekte on aastas kolm end esindada? seb välisagentuuri alla? või neli. Loomulikult võib. Kuid ega see nii lihtne Tiina Jokinen: Sugugi mitte, sest agen- ka pole, sest muusikut tuleb hakata üles tuurid on kodumaatud. Vale on öelda “eesti Kes on teie tähtsamad koostööpartne­ töötama, mis nõuab nii materiaalset kui asi” ja “teiste asi”. Nii nagu rahal pole kodu- rid? ka vaimset resurssi, ka siis, kui muusik on maad, pole seda ka kunstil. Näiteks ERP al- Tšehhi festival “Czech Touches of Music”, jumalikult hea. Häid muusikuid on palju la ei kuulu ainult Eesti artistid. Meil on kus käisid viimati Tallinna Keelpilli­kvar­ ja suurematele lavadele ei ole ka kontakte muusikuid igalt kontinendilt, mis omakor- tett, SaxEst, Kristina Kriit, Toomas Nestor omades lihtne pääseda. Meil pole piisavalt da toetab Eesti muusikute väljapoole saat- ja Henry-David Varema. Londonis on raha massiivse haipimise jaoks. mist. ERP erineb megasuurtest tegijatest, Classic Concerts Trusti kontserdisarjad Sooloartisti puhul on olukord lihtsam. nagu HarrisonParrott või Van Walsum, sel- ning heatasemeline kammerorkester Suurematel kollektiividel, näiteks Tallinn le poolest, et meil on lisategevusi, mis toe- English Classical Players. Norras on kaks Sinfoniettal, kellele oleme saanud neli mai- tavad firmat nii rahaliselt kui ka kontaktide partnerit – festival “Café de Concert” nekat kontsertturneed Euroopas, läheb mõttes. Ilmselt ei tohiks öelda, et Eesti Fredrikstadis ning festival “Grieg in Ber­ ringreis palju maksma ja enamasti eelda- agentuur promob välisartiste ja samas nu- gen”, kuhu sel aastal läheb meie saksofo- takse orkestri kodumaa poolset toetust. Kui tab, et Eesti riik raha ei anna, aga tegelikult nikvartett. riiklik toetus on null, on suur mõttetöö, oleme tänulikud neile välismuusikutele, Oleks rõõmustav, kui mõni meie muu- kuidas näiteks Concertgebouw’s esineda. Ei kelle tõttu meie võimalused laienevad. sik saaks maineka agentuuri hõlma alla. Sel saa öelda, et riik üldse ei toeta, taotleme ra- Anu Jaanson: Agentuuril, kelle nime- aastal korraldasime “Tallinn Music Weeki” ha igalt poolt, kust võimalik – kultuuri­ kirjas on ainult sopran, dirigent ja pianist, raames klassikaartistide showcase’i, kuhu ministeeriumist, kultuurkapitalist. Kuid kui ei ole lihtne kontakte luua. Nimekiri peab oli kutsutud viis tunnustatud agentuuride riiklik kollektiiv võib nõuda transpordi olema mitmekülgsem, suurem osa klassi- esindajat. kinnimaksmist, siis ERP kollektiiv seda te- kalise muusika valdkondi peab olema kae- ha ei saa. tud. Artistide arv näitab agentuuri tõsiselt- Kas olete pakkunud meie soliste mõnele võetavust. kuulsale orkestrile? Orkestri viimine väljapoole Eestit on vä­ Tiina Jokinen: Tegelikult on ka Eesti Jah, näiteks Euroopa Festivalide Liidu ga kallis, aga kuidas on üksikesinejate­ muusikud algajad selles, mis puudutab suh- koosolekutel. Suured orkestrid võtavad ga? Mida peaks tegema, et mõni Eesti teid mänedžmendiga. Kui Eesti muusikut väga harva tundmatuid nimesid. Pigem pianist saaks esineda mainekas kontser­ esindab välisagentuur, siis ta respekteerib võtavad nad oma riigi noori ja andekaid, disaalis? kõiki lepingulisi tingimusi. Respekt Eesti tundmatut staari Eestist on suhteliselt ras- Anu Jaanson: Kõigepealt tuleb muusi- agentuuri vastu on märksa väiksem. Eesti ke pakkuda, kuigi mitte päris võimatu. kule otsa vaadata – milline on tema taust, muusikute puhul on tekkinud topeltkokku- Materjalide kokkupanek – helifailid, vi- kus ta on juba käinud ja mida teinud. Päris leppeid, mille tulemusel kannatab agentuur. deod, fotod – see kõik nõuab investeerin- nii see ei ole, et artist tuleb ja ütleb: tehke Välisartistid pole nii käitunud. gut. Meie fondi vahendid on projektipõhi- minuga midagi. Tal peab olema tugev mo- Anu Jaanson: Artisti tuleks koolitada, sed, nii et ka selle taha võib asi jääda. tivatsioon suurele lavale jõuda. sest ta ei kujuta ette, kui palju energiat ja Kindlasti on väga tähtis, et muusikutel Minu igapäevane töö seisneb vanade raha temasse investeeritakse. Ta ei saa täp- oleks valmisolek, et see hüpe teha. Mõni kontaktide säilitamises. Vaatan, millised on selt aru, milles seisneb mänedžmendi töö, võib mõelda, et on Eestis tugev tegija, aga festivalikavad ja keda saaks pakkuda. ta võtab asja kergekäeliselt ja ootab kohe välismaal ei ole ta keegi. Läbimurde saavu- Lisaks sellele toimub uute kontaktide otsi- tulemust. tamiseks peab alguses tegema palju asju ta- mine. Põhiline töö käib telefoni ja meili suta. teel, aga ideaalne oleks kohale sõita, sest Vastab Leelo Lehtla näost näkku rääkimine ja muusiku mater- Millistes valdkondades tegelete? jalide levitamine annaks kohe tulemuse. Pille Lille Muusikute Toetusfond tegeleb

muusika 5/2011 19 meditatsioon Kui selge või habras on tänapäeval piir süvamuusika ja levimuusika vahel?

ELEEN ÄNILANE Lady Gaga, praeguse Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane ajastu äärmuste tunnusmärk.

ärgnev kirjutis on Eesti Muusikateaduse Seltsi korraldatud kolmanda esseevõistluse Johann Straussi valsse ja Johannes Brahmsi võidutöö. Selle võistluse kutsus Muusikateaduse Selts ellu sooviga ärgitada noori muu- loomingut kui tänapäevaseid Disney kau- sika üle mõtlema ja kirjutama, lootes ühtlasi, et mõni noor seda tehes avastab enda bamärgi all tegutsevaid popartiste. Muidugi jaoksJ ka muusikateaduse eriala. Võistluse ühe korraldaja, Kerri Kotta sõnul ei olnud töid ei tohiks keskmist kuulajat ja teatud stereo- sel korral väga palju, kuid nad olid meeldivalt omanäolised. Võidutöö vastas kõige enam tüüpi kogu üldsusele laiendada, kuid sellest konkursi reglemendis kirjas olnud juhistele, milleks olid oskus püsida püstitatud teemas, hoolimata on võimalik näha tendentsi suu- oskus analüüsitavast objektist heas mõttes distantseeruda ja vaadelda seda pigem mingist nas, kus süvamuusika ja nn levimuusika kindlast vaatepuntkist, kui lihtsalt reageerida muusikale stiilis “meeldib-ei meeldi”, oma piiri võib hakata tõmbama juba palju hili- mõtete olemasolu, arutlemisoskus ja klišeede vältimine. semasse aega kui 1950ndad. Lahkudes korraks kahekümnendast sa- Terminit “levimuusika” kasutatakse täna- mõttes pidada oma ajastu Lady Gagadeks. jandist veelgi varasemasse aega, on sealgi päeval eelkõige popmuusika ja uudsete Varem maailma valitsenud n-ö elitaarsem näha sellist loogikat. See tendents ei puu- voolude kohta, mis tekkisid 20. sajandi joon läks üle estraadile, muutus sõna otse- duta ainult muusikat, vaid ka kirjandust ja teisel poolel. Väidetavalt oli vaja uut mõis- ses mõttes rahvamuusikaks, mis jõudis kõiki teisi kunste. Uus satub vastuollu va- tet, mis eristaks “kergemaid” meloodiaid massidesse ning millest aru saamiseks pol- naga, üht kutsutakse hellitavalt “õigemaks”, n-ö sügavamatest, klassikalistest paladest. nud enam vaja teada helilooja elukäiku. “kultuursemaks” ja “elitaarsemaks”, teist pi- Kahekümnenda sajandi vältel tekkinud Kitarririffe polnud vaja lahti mõtestada kui gem “vulgaarseks” ja “ebakultuurseks”, olgu uued stiilid, nende paljusus ja erisus tun- Bill Haley erakordselt misantrooplikku selleks siis impressionistide looming maali- dub olevat äärmiselt šokeeriv, seda enam, meeleolu, piisas sellest, et need helid kutsu- kunstis või romantikute tung ja torm kir- et tänapäeval on jõutud muusikani, mis sid inimesi tantsupõrandale. Suhteliselt janduses. Samamoodi võib revolutsioonili- kunstigurmaanide arvates on vulgaarsem mõistetavalt muutus üks osa rahvast kulmu seks pidada Martin Lutheri muudatusi kiri- kui kunagi varem. Nii kerkibki küsimus, kortsutavateks ““Stepihundi” Harry Hal­ kulaulus, kes muutis “süva” “levinud” heli- kas praegust olukorda, mil performance’id leriteks”, kritiseerides uut ja labast ning loominguks vaid nii, et propageeris ema- ei üllata enam kedagi ja helilooming muu- piirdudes vaid Mozarti vinüülide kuulami- keelseid koraale jumalateenistusel, mis hil- tub aina kirjumaks, võib pidada süva- ja sega. jem muutusid omalaadseks rahvamuusi- levimuusikat eristava kõvera murdumis- Nüüd oleme jõudnud ajastusse, kus kaks. punktiks, kohaks, kus nende kahe voolu biitlid, Marvin Gaye ja Aretha Franklin on Niisiis võib eelnevale tuginedes üsna teed enam rohkem lahku minna ei saaks. omakorda teatud “süvamuusikaks” muutu- kindlalt väita, et praegune eriliselt revolut- Ajalukku tagasi vaadates tundub, et see, nud, esindades mitte enam populaarset, sioonilisena tunduv ajastu ei ole tegelikult millega said hakkama tollased džässmuusi- vaid pigem vanema põlvkonna maitse- midagi muud, kui järjekordne epohh muu- kud või esimesed rockabilly’d, oli midagi nii eelistusi. Keskmine Etta Jamesi fänn naudib sikaloos, kusjuures pelgalt laulutekste ar- novaatorlikku, et neid võib nii mõneski lisaks oma lemmikule tõenäoliselt rohkem vesse võttes veel küllaltki sisutühi. Ajalugu

20 muusika 5/2011 lelahutuse ja elamusega. Seesugune isend külastab ühel õhtul Beethoveni klaveriso- naatide kontserti, järgmisel hommikul os- tab aga internetist Rihanna uue kauamän- giva. Kuulajale ei piisa enam sellest, et ta midagi kuuleb, ta tahab sinna juurde ka midagi enamat, tsirkust ja leiba. Klassika­ artistid peavad tulema lähemale popmuusi- ka mentaliteedile, kui soovivad kuulajaid paeluda; levimuusikud peavad aga arvesta- ma aina nõudlikumaks muutuva kultuuri- tarbija soovidega, muutes oma loomingut üha keerulisemaks. Tänapäeva lindistus- stuudiod näevad välja nagu kosmoselae- vad, et tarbijale pakkuda võimalikult nüan- sirohket ja keerukat, mitmetasandilist muusikat, midagi, mis ei ole enam võrrel- dav kunagiste Bill Haley kitarririffidega. Järelikult ei piisa ka levimuusika austajale Üks “levi” ja “süva” sünteesijatest, kanada alternatiivrocki bänd Arcade Fire. pelgalt kaasakiskuvast meloodiast, vaja on FOTOD INTERNETIST kaalukat produktsiooni. Nii võibki väita, et Arcade Fire’i taoli- on aga näidanud, et ka sellistele etappidele Isiklikult pean üheks selle ala maailma- sed kollektiivid on reaktsioon kosmopoliit- järgnevad teised ja vastandlikud, nagu ku- meistri kandidaadiks The Cinematic sele ja kiirete meeleolumuutuste käes vaev- nagisest šokeerivast avangardist sai Arvo Orchestrat. Kollektiiv keskendub küll eel- levale kultuuritarbijale, pakkudes “midagi” Pärdi tintinnabuli miniatuurstiili õitsengu- kõige džässimprovisatsiooniliste kõlade te- igaühele. Sihtrühm ei ole ammu enam siht- periood. Järelikult võib pidada ülemäära kitamisele, sellele elektroonilise muusika li- rühm, pigem võiks kasutada postmoder- dramatiseerivaks käsi kokku lüües väitmist, samisele, kuid nende loomingust leiab ka nistlikus olelusvõitluses ja konkurentsis väl- et seesama “sügav” muusika on väljasure- mitmeid lugusid, mis kõlavad vägagi eht- jendit “potentsiaalne kuulajaskond”, mis on misohus ning kõige õigem teguviis oleks salt ja süvitsiminevalt. Samuti võib oma- küllaltki mõjutatav osa kultuuritarbijaskon- klassikalist loomingut nautivad kodanikud laadseteks süvapopmuusikuteks pidada ka nast. Soovides karmis võistluses ellu jääda, teistest kõrgemale tõsta ja rariteetseteks ek- Kanada alternatiivrocki bändi Arcade Fire, on muusikud sunnitud tegema kompro- semplarideks arvata. Meie oleme vaid osa kelle loomingu hulgas pole küll klassikalise misse, mis enamasti end õigustavad, pak- muutuvast (heli)maailmast ja praeguse aja- kõlaga lugusid, kuid kes suudavad oma lau- kudes kuulajale vapustavaid sünteese mit- järgu teatav vulgaarsus on ainult osa loo- lutekstide ja orkestrilaadse koosseisuga metest stiilidest. mulikust protsessist. Popmuusika ei liigu muljet avaldada ka suuremale osale “elitaar­ 1970. aastail, muutuste ajastul, tekkis oma kujuteldaval graafikul süvamuusikast se muusika” tarbijatest. eesti keeleteadlastel vaieldamatu vajadus kaugemale, mõlemad voolud üksnes muu- Arcade Fire’i sihtrühm toob välja teise- eristada klassikalist muusikat popmuusi- tuvad, hoides teatavat distantsi, et eristada gi aspekti, mis näitab, et tänapäeval on piir kast, mõeldes välja mõisted “süvamuusika” vana uuest. klassikalise ja levimuusika vahel eriti hägu- ja “levimuusika”. Tegelikult anti vastandli- Võttes arvesse seda, mida tänapäeva ne ja õrn. Väites, et muusikaajastutel on kud nimed polaarsele “uus versus vana” inimesed peavad silmas süva- ja levimuusi- alati eksisteerinud kaks vastandlikku poolt nähtusele, mis oli ammu olemas enne nen- ka all, julgen isegi väita, et need kaks täien- – uus ja vana; tuleb sinna aga lisada, et tä- de keeleteadlaste sündi. Vaatamata sellele, davad teineteist rohkem kui kunagi varem, napäevane üldine kosmopoliitsus, üleil- kui šokeeriv meie praegune popmuusika seda just tehnilise poole pealt. Kindlasti mastumine ja liberaliseerumine ühiskon- scene ka ei oleks, peab siiski möönma, et võõristavad need kaks voolu teineteist veel naelus on toonud kaasa heliloomingu taus- aina kiiremini pöörleva postmodernistliku kaua-kaua, enne kui koos ajalukku kadudes ta polaarsuse kadumise. Muidugi saab ea- maailma piirid nende kahe voolu vahel on ühtseks muutuvad, kuid mõlema stiili va- liselt inimesi jagada klassika või popmuu- muutumas aina hägusemaks. Tekkinud on hendid kattuvad aina rohkem. Kokku saa- sika tarbijaiks, kuid need põlvkondade uus liik inimesi, kes soovib nii nüansiroh- vad hiphop ja sümfooniaorkestrid, ooperi- erinevused on muutunud udusemaks kui kemat levimuusikat kui ka maalähedase- laulja Andrea Bocelli häält on kuulda pop- kunagi varem. Tekkinud on täiesti uus mat klassikat. See omakorda muudab piiri muusikas, Ultima Thule kasutab oma kont- inimliik – homo sapiens’ist on saanud kul- nende kahe vahel veelgi õrnemaks. Alanud serdil keelpilliorkestrit. Samuti jõuab ava- tuuritarbija. on kollaboratsioonide ja sünteeside ajastu, likkuse ette aina rohkem n-ö hübriidartiste, Kultuuritarbija on Bonita M. Kolbi raa- alanud on ajastu, kus ei ole enam vahet kes läbivad edukalt mõlema voolu vahel matu “Kultuuriturundus” järgi inimene, kes elitaarse Bachi ning vulgaarse Lady Gaga hüpeldes pendelteatejooksu etappe. soovib saada täispaketti – kunsti koos mee- vahel.

muusika 5/2011 21 22 muusika 5/2011 IMPRESSIOONID Sõnum alguse ja edasikestmise sümbioosi võimalikkusest Erkki-Sven Tüüri Kaheksanda sümfoonia ja “Ärkamise” esiettekandest

GERHARD LOCK muusikateadlane

Erkki-Sven Tüür abikaasa Annega Kaheksanda sümfoonia proovis. FOTO PEETER LANGOVITS / SCANPIX

ERSO, dirigent Olari Elts ja Herbert Schuh (klaver) 4. märtsil Estonia kontserdisaalis. Kavas liktid, saavutused või hoopis oma ajast ees Pärt “Nekroloog” nr 5, Ullmann Klaverikontsert op 25 (Eesti esiettekanne), Tüür Kaheksas olemine, jääb ta siiski ühiskonna osaks. sümfoonia (Eesti esiettekanne). Erkki-Sven Tüür on üks neist heliloo- Erkki-Sven Tüüri autorikontsert 10. märtsil Estonia kontserdisaalis. Eesti Filharmoonia jaist, kes oma olemuse ja loominguga on Kammerkoor, Sinfonietta Riga, dirigent Daniel Reuss. Kavas Tüür “Ärkamine” (esiettekan- ühest küljest osa ühiskonnast ja sotsiaalsest ne), “Insula deserta”, “Rändaja õhtulaul”, “Rada ja jäljed”. kontekstist, teisalt on aga saavutanud oma isikupärase stiili ja tehnikaga sõltumatuse. ahtlemata on heliloojaks olemine looja, sümfonisti, popmuusiku või täna- Ta on helilooja, kes elab ja loob tagasi­ olnud läbi aastasadade keeruline, päeva folkloristiga; tõsise, meelelahutusli- tõmbunult Hiiumaal, kuid on siiski pide- ülimast edust läbikukkumiseni. ku, alternatiivse muusika või mõnes muus valt maailmas liikumas. Teda mängitakse ja AgaK see on publiku ja kriitika vastuvõtu kontekstis, interdistsiplinaarselt või hoopis loomulikult temalt tellitakse rahvus­vahe­ küsimus. On heliloojaid, kellele see on omaette kategoorias. Samuti mõjub ühis- lises ulatuses. Teda austatakse kodumaal, oluline, kes elavad läbi kõiki emotsioone kondlik korraldus, olgu see siis demokraa- kus ta elab loodust ja rahu nautides, kuid ja see kajastub ka nende eluloos. On ka tia, kodanlik vabariik, autokraatlik ku- loojana loob ta suuri teoseid ja sünteesib heliloojaid, kellele sellised hinnangud ei ningriik, totalitaarse riigi või avangard- vastandlikke nähtusi arhitektoonikast, vul- ole olulised, kes lihtsalt elavad ja loovad, muusika enda diktaat. Loojat, kelle hing ja kaanipursetest ja tardunud hiidlainetest ku- kelle muusikat vahel mängitakse, siis vaim on vaba, ei hoia miski tagasi loomast ni poeetiliste, poliitiliste ja füüsikaliste tee- unustatakse. Heliloojaks olemine ei ole la- seda, mida ta õigeks ja vajalikuks peab; madeni. Erkki-Sven Tüürist on märkama- hus sotsiaalsest keskkonnast ja staatusest, kuigi tema loomingus peegelduvad kas tult ja nüüdseks juba märgatavalt kujune- olgu siis tegu ooperi või kammermuusika valdkonnasisesed või ühiskondlikud konf- nud üks maailma olulisemaid heliloojaid,

muusika 5/2011 23 IMPRESSIOONID kes kompositsioonitehniliselt on innova- dast ja avastuslikku teost. Arvo Pärdi esiettekannet, oratooriumi “Ärkamine” se- tiivne, kuid kelle muusika kõnetab ka liht- “Nekroloog” (1960) on kuulus, kuid seda gakoorile ja kammerorkestrile. See Eesti samat kuulajat. Ta ei võõrdu tuntuse kasva- on mängitud väga harva. Selle dodekafoo- Filharmoonia Kammerkoori tellimusena des tavaelust, vaid hoiab oma loomingus nilise teose vormidramaturgia oli mingil loodud teos kõlas Daniel Reussi juhatusel kätt aja pulsil. määral traditsiooniline ja väljapaistvalt rafi- koos helilooja varasemate teostega “Insula Tüür on ka üks neist heliloojaist, kes neeritud instrumentatsiooniga, kuid ei kõ- Deserta” (1989), “Rändaja õhtulaul” (2001) analüüsivad oma loomingut selgete ja kaa- lanud üldse formalistlikult, nagu sotsialist- ning “Rada ja jäljed” (2005). Peale Eesti lutud sõnadega, millele muusikakriitikul ja lik ideoloogia on väitnud. Eestis üsna tund- Filharmoonia Kammerkoori esitas teoseid muusikateoreetikul on raske midagi lisada, matu juudi päritolu helilooja Viktor Ull­ kammerorkester Sinfonietta Riga, noor, sest kõige olulisem on tabavalt juba öeldud man­ni (1898–1944) Klaverikontsert op 25 2006. aastal asutatud ambitsioonikas ja au- ja tema muusikast kogetud. Ehkki helilooja (1939, Eesti esiettekanne) oli põnev ja vär- hinnatud kollektiiv, kellel ka kogemusi sõnades ja muusikas on kõik justkui selge vikas, kuid faktuurilt veidi vastuoluline. nüüdismuusika interpretatsiooni alal. Kuid ja tuttav, jääb siiski see miski, kus lihtsad Ullmanni elu lõppes ülekohtuselt vara “Insula desertat” mängisid nad kahjuks lii- helid, meloodiate ja harmooniate järgnevu- Natsi-Saksamaal koonduslaagris. ga romantiliselt. Puudu oli sirge, vibrato- sed kannavad saladust, müsteeriumi ja sõ- Dirigent Olari Eltsi soovil Šoti vaene ja veidi kõle kõlapilt, mida oleme numit ning muusika pakub emotsionaalset Kammer­orkestrile kirjutatud Kaheksas kuulnud Tallinna Kammerorkestri või naudingut. sümfoonia on selgelt sümfooniline ja võr- NYYD Ensemble’i interpretatsioonis, mis Tüür on samuti üks neist, kelle igas reldes eelmiste sümfooniate või isegi an- on Tüüri loomingule sobivam. “Ärkamises” uues teoses leidub lisaks tuttavale midagi sambliteosega “Oxymoron” (2003) mitte seevastu tabati koos kooriga õiget intonat- uut ja intrigeerivat. Hea, et ta jätkab selle vähem võimas. Uus sümfoonia sisaldab siooni ja esitus kujunes võimsaks ja kordu- sajandi alguses alustatud vahelduva pinges- kõiki neid elemente ja sellist pingedisaini, matuks elamuseks. Illustreerin siin vaid tatuse ja energeetiliste seisundite ülemine- mis alates “Oxymoronist” on kujunenud ühe näitega teose lõpust Tüüri oskust teks- kute sünteesimist, nagu näiteks Kahek­ Tüüri helikeelele iseloomulikuks, olgu see tisõnumit muusikaliselt edastada. Doris sandas sümfoonias (2010). On aga rõõm impulss, kulminatsioon, kontrast või kont- Kareva tekstis “imeline ärkvel olek”, muutus (taas) ära tunda teoses “Ärkamine” (2011) rastkulminatsioon või suured eruptiivsed kogu atmosfäär kontrastsete tämbrite ja vii- ja Fagotikontserdis (2003, tšellokontserdi plahvatused või ülivaiksed, kuid pingesta- mistletud faktuuri kaudu täpselt tekstis öel- versioon fagotile 2011) vapustavalt toimivat tud helimaastikud, mis avavad pilte võim- duga võrreldavaks. Ka teose lõpp oli oota- stiilide kontrastsust, mis juba tookord ja ka satest loodusnähtustest või kauglendudest matu ja ärkamise temaatikaga vapustavalt nüüd muutub orgaaniliseks muusikalise üle kontrastsete väljade. Temaatiliselt kand- haakuv. Kõrgemale tasandile tõstetuna ta- materjali paindliku käsitlemise kaudu. Eriti vad olid uues teoses kolm impulssi, milles jusin justkui uue elu algust, mis aga ei kat- “Ärkamises” kohtuvad vana ja uus Tüür, ol- väljendus sümfooniline eksistentsiaalsus nii kenud helivoo lõppedes, vaid kandus edasi, les ühtaegu rahulikult poeetilis-religioosse- nagu Beethovenil või ka Sumeral. Pidevad andes kindlust, et ka rasketel aegadel ei to- te tekstide teenistuses, muutudes siis purs- ja arenevad helid madalas registris lõid bu- hi kaotada usku elusse ega maailma edasi- kavalt dramaatiliseks. Tegelikult on avan- distliku muusika sarnase atmosfääri ning kestmisse. gardse nüüdishelilooja puhul ootamatu va- Kuuenda sümfoonia lõpuosaga sarnaneva Mainiksin veel, et see kontsert oli prog- rasemate võtete kombineerimine, Tüüri pu- teema ja õhkkonna, millel siin oli aga veidi rammi “Tallinn – Euroopa kultuuripealinn hul on see aga sünteesiv stiilikomponent ja arendatum karakter. Vahepealsed barokli- 2011” raames Euroraadio vahendatud ta omandab sellega praktiliselt klassiku kud lõigud olidki sõna otses mõttes taba- kontserdinädala tähtsündmus, mis tõi nii staatuse. valt eriskummalised. Tüüri teostes on oluli- Eesti kui ka rahvusvahelistele kuulajatele 4. märtsi kontsert, kus ERSO Olari Eltsi sed algus ja lõpp, kus helilooja pakub alati tugeva sõnumi sellest, mida tänavu juhatusel esitas peateosena Tüüri ootamatuid lahendusi, siin efektse marim- Euroopa kultuuripealinnas kuulda saab. Kaheksanda sümfoonia, pakkus lisaks selle bafoni järelkaja näol. teose Eesti esiettekandele veel kaht harul- 10. märtsil sai kuulda veel teistki Tüüri

24 muusika 5/2011 Eesti muusika päevad 2011: ärgake naabermaad!

änavused Eesti muusika päevad, mis toimusid 21.–26. märtsini, avardasid oma geo- graafilisi piire nelja naabermaani. Eesti nüüdismuusikale sekundeeris läbiva ideena T naabermaade uus muusika, festivali alapealkirjaks “Naabrivalve”. Esimese naabrina tervitati Lätit. Kõlas Jüri Dzenītise pingestatud muusikat esitas Komponist tõlgib meid ümbritsevaid olme- Reinvere ja Andris Dzenītise muusika, Sinfonietta Rīga kontsertmeistritest koos- helisid muusikaliste instrumentide ja muu- esines Sinfonietta Rīga keelpillikvartett. nev keelpillikvartett hämmastava kõlaüht- de heliobjektide keelde. Esiettekandena kõ- Jüri Reinvere tsüklist “Neli kvartetti” susega. Perfektne toon päästis muusika lanud teoses “Structures of molten light” kõlas esiettekandena kaks esimest, “Kesk­ mõjumast väsitavana. kujutas helilooja Tokyo, Pariisi ja Stock­ haigla” ja “Piazza di Santo Spirito”. Teos “Naabrivalve” teisel kontserdil tulid holmi linnastseene. Kõlakobaratest noppi- keelpillikvartetile ja lugejale viib kuulaja Rootsist külla helilooja Malin Bång ja an- sin välja autod, mööduva kiirabi, tuule sa- spirituaalsele rännakule, alustades Tallinna sambel Curious Chamber Players. Eestist hina, startiva mootorratta, kuid tundsin Keskhaiglast ning jõudes välja Firenze võttis neid vastu Tanja Kozlova. Kahe heli- puudust inimestest. Müra ja muude kõla- Piazza di Santo Spiritosse. Ka Estonia kont- looja loominguline lähtepunkt paistab põ- efektide otsing oli läbiv ka teostes “Revival serdisaali hämar ja värvilisest valgusest täi- hinevat sarnastel alustel. Esitusele tulnud in Relievo” ja “Turbid motions”. Kui aga detud ruum lõi retkeks õige õhkkonna. teostega püüti kõlaliselt edasi anda mingit sellised müramassid ei vaheldunud piisa- Teoses on põhitähelepanu tekstil ning selle nähtust, kohta või situatsiooni. valt muusikaliste helidega, kaotasin mingi meeleolul, muusika täidab sõnumit toetavat Bång otsib oma teostes erinevaid kõla- aja pärast huvi. rolli. võimalusi, pöörates tähelepanu pigem kõla- Tanja Kozlova muusika loob seevastu Andris Dzenītis jätkas Reinvere kvar- efektidele kui muusikalistele helidele. visuaalseid kujutluspilte. Eriti elavaid fan- tettidega alustatud teekonda läbi ilmaruu- mi. “Stanza I. 31.12.99” klaverile ja keelpil- likvartetile viib aga veelgi kaugemale – kos- mosesse (stanza – itaalia keeles kosmos, ruum). Klaver ja keelpillikvartett esindavad teoses teineteisest sõltumatuid jõude. Sellest lähtuvalt kuuleme muusikas koha- kuti kahte täiesti iseseisvat kihti. Klaveri kerged, sillerdavad, oma “olemises” täiesti pretensioonitud fraasid väljendavad justkui tähistaeva eeterlikku rahu. Kvartett kehas- tab seevastu pidevalt edasi pürgivat inten- siivset energiat – ülidissoneeriv helikeel ning dünaamilised, artikulatsioonilised ja rütmilised teravused kannavad ärevustun- net. Lakkamatute jõudude kujutamine muusikas paistab olevat Dzenītisele omane. Seda kuuleb ka esiettekandes kõlanud teo- ses “Trataka. Point Noir”, kuid dünaamili- semal kujul. Muusikalises kulgemises otsib kvartett pidevalt mingit ühist keskpunkti, unisooni. Rootsi “Naabrivalve” kontserdil kõlas Tatjana Kozlova ja Malin Bångi looming.

muusika 5/2011 25 IMPRESSIOONID

rahulikult sammuv vokaalpartii. Klaveri­ trios “Triangulum” võlus pillide ja muusi- kaliste liinide iseseisvus, kuid samas ka ül- dise kõlapildi kompaktsus. Muusika dra- maturgilised võtted viidi siin üle ka lavapil- ti. Mängijad asetusid kolmnurgakujuliselt üksteist nägemata. Teos hakkas hästi toimi- ma eelkõige tänu ansambli väga heale oma- vahelisele kontaktile. See paistis silma ka Eespere Keelpillikvarteti esituses, kus ühelt instrumendilt teisele kanduvad liinid esitati imekspandava sujuvusega. Ansamblile koosseisus Marina Katarž­ no­va, Vladislav Pesin, Asja Soršneva, Peter Kondrašin ja Peter Aidu näis Ees­ pere muusika tõepoolest sobivat. Silma­ paistva kindlusega esitati ka oma kaasmaa- lase teoseid. Karmanovi näol oli tegu aga hoopis teistsuguse muusikaga, seega tuleb esile tõsta mängijate tähelepanuväärset ko- hanemisvõimet. Heliloojad René Eespere, Galina Grigorjeva ja Helena Tulve. Karmanovi looming põhineb pulseeri- vatel ja ostinaatsetel rütmifiguuridel, mini- taasiaid tekitas “Doors 2a”, mis juhtis kuu- ga teoste liini. Sisekaemuslik “Stream 2b” malistlikul materjalikäsitlusel ning lihtsal laja ruumist ruumi. Iga ruumi vahetust tä- (uue versiooni esiettekanne) tungis oma heakõlalisel harmoonial. Mänglevus ja ker- histas ärev rütmiline puhumine flöödito- lainetava ja kõikuva iseloomuga kehasse, gus läheneb poprockilikule üldmuljele. russe (justkui silmade liikumine iga uue tekitades tunde, nagu toimuksid muusika Pulseerivate ja ostinaatsete rütmide ees on toaga tutvumisel) ning sellele järgnev rahu- vahelduvad liikumised ka minus endas. inimene peaaegu võimetu – need viivad lik kulgemine läbi ruumi. Uudisteos Tulve teised teosed “Saar” ja “lumineux/ paratamatult ja iseeneslikult kaasa. Esimese “Disintegration Chain” kujutas käega kat- opaque” ei pääsenud ansambli Uusinta teose, Keelpillikvarteti puhul oli rütmide sutava materjali moodustumise, transfor- hooletu esituse tõttu aga vääriliselt mõjule. mõju ka publiku pealt näha – nii mõnelegi meerumise ja lagunemise protsessi. Valda­ “Saare” puhul häiris viiuldaja tuhm toon näole hiilis naeratus. Kuid Karmanovi teo- valt kõrgemates registrites püsiv, hiiliv ning ning teose “lumineux/opaque” puhul liiga sed kippusid end kordama. Seda niivõrd, et pärlendav kõlapilt viib lõpus välja kujutle- tagasihoidlik mängumaneer. teoses “Different Brooks” keelpillikvartetile tava materjali laialipudenemiseni, helikõr- “Naabrivalve” viimasel kontserdil ala- ja elektroonikale avastasin end keskenduvat gused kaovad ning järele jääb vaid sahin. pealkirjaga “Venemaa” said kokku kaks pigem lindilt kostva vee voolamisele kui “Naabrivalve” kolmandal kontserdil sai vastandlikku loomingulist poolt. Naabrite komponeeritud muusikale. Kontserdi lõpe- lisaks Helena Tulve loomingule kuulda ka René Eespere ja Pavel Karmanovi muusi- tas “Forellikvintett” klaverikvintetile ja vi- soome helilooja Jarkko Hartikaineni muu- kaline keel moodustasid kontserdil väga deole. Videoprojektsioonilt näidati forelli sikat. Hartikaineni teostest kumab läbi tu- mõjuva kontrasti. Esimeses pooles kõlanud kurba olelusvõitlust: elu algab vees ning lõ- gev kontseptsioon, mis hoiab fragmentaar- Eespere muusikas avaldusid eelkõige tume- peb näljase inimese õlisel pannil. Muusika­ se muusikalise materjali koos. Eriti kõneka- dad, mõtlikud, kurvameelsed toonid; liselt oli teekond illustreeritud Franz Schu­ na toimis see teoses “Vastakaiku”, kus män- Karmanovi teostes kumasid läbi kergemad, berti “Forellikvintetist” pärit teemakatkete- gijate pidevad tugevad sissehingamised lii- lausa optimistlikud kõlavärvid. ga, kuid muudetuna minoorseks. Maitse­ gendasid teose lühemateks fraasideks. Selle Eespere teosed pääsesid mõjule väga kus on siin igaühe enda määrata. juures säilitas teos aga selge vormilise aren- huvitavate dramaturgiliste ideedega. Kont­ Festivali lõppkontserdil ühendas Eesti gu. Esiettekandena kõlanud loos “Magneti­ serdil esimesena kõlanud “Februa­riumi” muusika päevadega oma jõud pealinnas sa- cus” oli olulisemaks temaatiliseks kompo- lähtepunkt pärineb helilooja sõnul Antiik- mal ajal toimunud “Tallinn Music Week”. nendiks väike terts. Teoses uurib Hartikai­ Rooma rituaalsest enesepuhastusest Kontserdiõhtu koosnes lühikestest, keskmi- nen ühe intervalli kõlavõimaluste paletti februa’st. Muusikas võis tähele panna hin- selt pooletunnistest plokkidest, kus igaühes esitatuna erinevates registrites ning erine- gitsevat ja (ennast)otsivat karakterit, mis esitleti ühe helilooja loomingut. vatel instrumentidel. Kuigi kohati tundus avaldus lühikestes fraasikatketes ning pilli- Mini-autorikontsertide õhtut alustas tertsi lihtne järjestikune kordamine muus de järjestikustes soololõikudes. Eriliselt Toivo Tulev, ettekandele tulid attacca variatiivses kontekstis võõristav, oli inter- mõjus ka esiettekandena kõlanud lau- “Cadenza” klaverile ja “I said, who are valli rännakuid siiski huvitav jälgida. lutsükli “Carmina gaudii et tristitiae” teise you? He said, You” kammerorkestrile alt- Helena Tulve jätkas tugeva läbiva idee- laulu “Öine vaikus” ostinaatne bass ning saksofoni, elektrioreli ja kontratenori solee-

26 muusika 5/2011 Eesti heliloojate looming ERSO esituses Eesti muusika päevade raames toimuva sümfooniaorkestri kontserdi kava sõltub tavaliselt sellest, kas heliloojad jõuavad oma teosed valmis kirjutada. Selgi aastal toimus kontserdi eel mitmeid muudatusi. Prooviperioodi alguseks olid Eesti Riik­ liku Sümfooniaorkestri ees kahe uue teo- se partituurid: esiettekandes kõlasid Märt- Matis Lille “Hara Hoto varemed” kromaa- tilisele kandlele, löökpillidele ja orkestrile ning Toivo Tulevi “Hõljub, laskub…” elektri­kitarrile ja orkestrile. Esmakordselt mängiti Eestis ka Erkki-Sven Tüüri 2003. aastal loodud Fagotikontserti. ERSO kontserdil soleerisid säravad ja erinevat laadi nüüdismuusika kogemusega solistid Martin Kuuskmann fagotil, Kristi Mühling kandlel, Vambola Krigul löökpil- Vambola Krigul löökpillidel ja Kristi Mühling kandlel soleerimas Märt-Matis Lille teoses “Hara lidel ning Tõnis Leemets elektrikitarril. Hoto varemed”. ERSOt juhatab Mihhail Gerts. Dirigeeris Mihhail Gerts. ERSO on heli- loojate uute orkestrikäsitlustega alati pigem rimisel. “Cadenzas” ristuvad polüfoonilise Müstilise õhkkonna lõi muusika ja Ülem­ kaasa tulnud ning mitmed teosed on just ja homofoonilise ning kromaatilise ja dia- laulu teksti koosmõju, mis võimendus tänu ERSO interpretatsioonis saavutanud laial- toonilise arenduse vaheldusrikas atmosfäär. Resonabilise ekstravagantsele lavaimagole. dase tuntuse, kui meenutada Helena Tulve Teose mitmekordselt tagasipöörduva ma- Lõppkontserdil oli esindatud ka heli- “Sula” või Mirjam Tally “Turbulence” käe- terjali andis pianist Age Juurikas edasi kes- loojate noorem põlvkond, kõlas Malle käiku rahvusvahelisel heliloojate rostrumil. kendunud rahuga, sealjuures ennast korda- Maltise ja Pärt Uusbergi looming. Maltise Kontserdi avas Kristjan Kõrveri teose mata. Teoses “I said, who are you? He said, “Chameleon chanti” (viiulil Kristina Kriit “Symphonism 12” reljeefne partituur. Teose You” vahelduvad järsud teravused legato- ja live-elektroonikal Tammo Sumera) teise- kaassõnas kirjutab Kõrver, et tegemist võiks fraasidega. Iga muusikalist sündmust tõl- nevad ja hoolikalt voolitud kõlad lõid olla “aforistliku muusikapalaga, mis kulgeb gendas dirigent Risto Joost oma liigutustes Mustpeade maja Olavi saalis õhkkonna aegluubis ning hõlmab ühtlasi iseenda mit- vapustava karakteersusega; kontratenor Ka sundimatult hõljuvatest helivoogudest. meid versioone ja omakorda nende muusi- Bo Chan leidis hea tasakaalu oma jõulise Uusbergi vahetu, ometi mitte ülevoolav kalisi kommentaare”. Aforismi otseseks maneeri ning Tallinna Kammerorkestri ja emotsionaalsus tõusis esile eriti tema vo- muusikaliseks vasteks võib pidada avaku- solistide vahel (Virgo Veldi ja Raun kaalteostes. Kõige liigutavama esitusega jäi jundi kergelt kõndiva rütmiga fraasi ning Juurikas). meelde “Viimne võimalus” häälele, koorile selle hoogsalt galopeerivat versiooni, mis Tõnu Kõrvitsa teostes võlus eelkõige ja klaverikvintetile. Solist Mikk Dede on naaseb teose kokkuvõtvas osas. Gertsi diri- tema muusika südamlikkus. “Nüüd ole, ihult ja hingelt laulja, kelle tämbris peitub geerimisel tõi orkester esile kõik tundelise- Jeesus, kiidetud” kõlas Tallinna Kammer­ see haruldane “miski”. mat meloodiajoonist võimaldavad helgema orkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli Õhtu lõppes Andris Dzenītise pool­ ja läbipaistvama faktuuriga lõigud. Meeldiv noortekoori esituses (dirigent Ingrid improvisatoorse heliinstallatsiooniga, esita- oli jälgida harmooniajärgnevusi, mida lii- Kõrvits) ning pakkus mõjuvat dünaamilist jaks Woodpecker Project (koosseisus heli- gendasid löökpillide n-ö kirjavahemärgid. arengut. Kiita tahaksin koori head unisoo- looja ise ja Artūrs Gailis). Juba mainitud Helilooja detailitäpsus ei jäänud ainult par- ni. Dzenītise loomingule iseloomulik jõulisus tituuri ridade vahele rippuma, vaid kandus Samuti tõstaksin esile Urmas Sisaski avaldus iseäranis ekstreemsel kujul ka siin. interpretatsiooni kaudu ka publikuni. “Tähistaeva tsükli” nr 2 “Lõunataevas” esi- Teoses “Black Cherry. Verso II” töötles au- Sügisel ERSO ümber toimunu on teki- tajaid, pianist Talvi Hunti ja Jaan Kappi, tor naturaalsed helid halastamatuteks mü- tanud kultuuritundlikes inimestes soovi ju- kelle selge faktuuritaju ja muusikalise aren- ramassideks, mis oma tiheduse ja mastaap- tustada mõistulugusid. Mõnes mõttes on gu tunnetamine oli nauditav. susega matsid kuulaja endasse. Märt-Matis Lille “Hara Hoto varemed” ka Helena Tulve teost “North Wind / kultuuripoliitiline seisukohavõtt. Lille sõnul South Wind” häälele, flöödile, kandlele ja Maris Pajuste on ERSO tema jaoks olnud läbi aegade ot- tšellole esitas ansambel Resonabilis. Oota­ muusikateaduse eriala üliõpilane sekui laiendatud perekond, alates sellest, et matult ilmuvad ja sama ootamatult kadu- ta poisikesena viibis tihti proovis koos va- vad helid mööduvad kui tuulepuhangud.

muusika 5/2011 27 IMPRESSIOONID

ideed. Tulev maalis otsekui pildi õhus hõl- juvatest ja laskuvatest jääkristallidest, mis peegeldavad ja hajutavad valgust, luues at- mosfääris haruldasi halosid. Erkki-Sven Tüüri Fagotikontsert kõlas Eestis esiettekandes. Teose orkestriraam on pärit 1997. aasta Tšellokontserdist, millele on 2003. aastal juurde kirjutatud uus soolo- partii. Kuuskmann eelistab teost käsitleda iseseisva Fagotikontserdina. Soolopill kõlas teoses võimendatult. Kuuskmanni kaunis, fokuseeritud fago- titämber oli solistlikul positsioonil teose al- gusest peale ning kammermuusikalik sidu- sus orkestrifaktuuriga toimis loomulikult. Tüür on öelnud, et talle on omamoodi põ- nev, kuidas selles partituuris hakkavad män­gima suhted, mis algses tšelloversioo- nis jäid peidetuks. Kuidas karakter muutub. Kuuskmann ise mainis, et üks selge erine- vus võrreldes tšellopartiiga on kohustus mängida märksa rohkem noote; kui tšellol saab mängida näiteks glissando’sid, siis fa- gotil tuleb see vahemik noote täis mängida. Martin Kuuskmanni ja ERSO suurepärases esituses jõudis kauaoodatud Eesti esiettekandeni Ühtviisi õnnestunult kõlasid Kuuskmanni Erkki-Sven Tüüri Fagotikontsert. esituses nii kiired passaažid kui ka kanti- FOTOD MAIT JÜRIADO leensust nõudvad ulatuslikud meloodialii- nid. naisaga, kes mängis orkestris esimest viiu- pilliarsenali täiendasid haamritega purusta- Huvitav oli kontserdijärgsetel päevadel lit. Ja loomulikult on tema elu olulisemad tava lehtklaasi helid. suhelda raadiokolleegidega Taanist ja muusikaelamused seotud just ERSO kont- Kontserdisaal toimis kõlaruumina, ku- Soomest ning küsida nende arvamust kuul- sertidega. Teose “Hara Hoto varemed” alg­ na mõned orkestrandid paiknesid saali ta- dud kontserdi kohta. Taani kolleegi Max- impulss viib meid kummituslikku kõrbe- gumises osas. Teoses kõlasid vihjed hiina Fage Pederseni arvates on eesti muusika linna praeguse Põhja-Hiina aladel Gobi traditsioonilise muusika detailidele ning üldpilt võrreldes taani omaga emotsionaal- kõrbes. Hara Hoto hävis 1372. aastal Ming tuttav klarneti, bassklarneti ja klaveri kiire sem. Välisvaatlejatele traditsiooniliselt otsis dünastia piiramisrõngas. Tanguudi kultuuri passaaž, mis Lille varasemaski teoses süm- ka Pedersen siinsete heliloojate loomingust allikmaterjale on leitud ja hakatud dešifree- boliseeris põliselanike lahkumist. Huvita­ Arvo Pärdi mõju. Leidis aga “Star Warsi” rima alles 20. sajandil. Heliloojat köitis, valt kõlasid kromaatilise kandle õrnus ja filmimuusika õnnestunuma versiooni Eino kuidas Hara Hoto taasavastamisel olid ole- trompetite signaalid, mis teose edenedes Tambergi teose “Proloog” näol. Külaliste mas ainult killud ja fragmendid, mille ta- kurvalt longu vajusid. Õitsev muusikakul- ühiseks lemmikuks oli Erkki-Sven Tüüri gant hakati aimama kunagist õitsvat kul- tuur purunes sümboolselt teose lõpul ning Fagotikontserdis soleerinud Martin Kuusk­ tuuri ja tsivilisatsiooni. saal mattus hoiatavasse pimedusse. manni esinemine, seda erksa kunstniku­ Teose muusikalise vormi aluseks on Toivo Tulevi poeetiline helipilt “Hõl­ isiksuse ning meisterliku mänguoskuse tõt- teatav killustatus ning arenev sidusus. jub, laskub...” on kirjutatud elektrikitarrile tu. Soome Yleisradiost viibis Tallinnas taas Ühtlasi väljendab uus teos Lille püüdlust ja orkestrile. Elektrikitarri on orkestriteoses Heikki Valsta, kellele läksid kuuldust enim polüfoonilise helikeele kasutamise poole. kasutanud ka teised eesti heliloojad, mee- korda Tulevi ja Tüüri teosed. Tema loomingus on tihti väga palju löök- nuvad näiteks Erkki-Sven Tüür, Peeter Vähi pille ning paar päeva varem toimunud au- ja Mirjam Tally. Toivo Tulev erineb neist, Mirje Mändla torikontserdil kõlasidki mitmed ainult kasutades valdavalt elektrikitarri pastelse- Klassikaraadio toimetaja löökpillidele kirjutatud teosed nagu maid tämbreid ja luues hapramaid kõla- “Lindu­dele” ja “Öömaastikud”. Helilooja maastikke. Oma osa andis soolopartiid sõnul on löökpillid talle tõesti omased ja vormides Tõnis Leemets, keda tunneme Rohkelt uut heliloomingut sobivad tema helikeelega. Ta täpsustab, et Weekend Guitar Triost ning ka iseseisvate EMTA tudengitelt rütm on seotud sügavate kihistustega meis improvisatsioonide loojana. Teos esindas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kom- endis, sest rütm on otseselt seotud inimese Tulevi haruldast ja samas väljakujunenud positsiooni- ja elektronmuusikatudengite südamelöökide, hingamise või kõndimise- helikeelt. Selle alguses kõlav muusikaline kontsert EMTA ooperistuudios pakkus ga. “Hara Hoto varemete” ulatuslikku löök- mõte andis hingestatult edasi pealkirja

28 muusika 5/2011 küllaga kuulamis- ja mõtlemisainet. Isegi liiga külluslikult. Kahe ja poole esti muusika päevade tihe ja mitmekesine kava sisaldas veel palju muudki põnevat. tunni jooksul kõlas noortelt helikunstni- EKultuurikeskuses Kaja toimus Mustamäe linnaosa resideeriva helilooja Märt-Matis kelt kuusteist teost – siin oleks materjali Lille autorikontsert, kus esiettekandena kõlas “Reekviem kuninganna Isabeli mälestu- jätkunud kahe paraja kontserdi tarvis! seks”. Esitajateks Andreas Aben klarnetil, Kristo Käo kitarril, ansambel PaukenfEst ja Suurem osa kavas olnud teostest olid tütarlastekoor Ellerhein Tiia-Ester Loitme dirigeerimisel. esiettekanded, kuid mõnedki lood olid ka Toomkirikus andis soolokontserdi organist Ene Salumäe, tähistamaks Edgar Arro varem valminud või ette kantud. Teoseid, 100. sünniaastapäeva. Arro loomingu kõrval kõlas esiettekandes tema mõttekaaslase ja mis kutsusid kõrvu teritama või mida ta- kunagise õpilase Veljo Tormise teos “Kolmteist pilku oreli poole”, mis on 1972. aastal haks lihtsalt uuesti kuulata, oli mitmeid. valminud kooritsükli “13 eesti lüürilist rahvalaulu” versioon orelile (seadnud Ene Igas loos võis tunda selge muusikalise või Salumäe). siis hoopis muusikavälise lähteidee ole- Hiljuti lahkunud helilooja Eino Tambergi loomingule oli pühendatud kontsert masolu. Näiteks oli kõlalisele värvi- ja “Epikuurlase õhtupoolik”, mis pakkus samuti mitut esiettekannet: fagotivirtuoos Martin valgusvisioonile keskendunud Maria Kuuskmannile pühendatud ja tema esituses kõlanud “Kutse tantsule” ning helilooja abi- Kõrvitsa “Kuld/kollane”, mille elektriki- kaasale pühendatud “Peeglitrikid” Margaret Atwoodi, Viivi Luige ja Doris Kareva ar- tarri ja soundtrack’i koosluses tekkinud mastusluulele (esitasid metsosopran Helen Lokuta, Neeme Punder flöödil, Aare helipilt vastas vägagi täpselt loo pealkirja- Tammesalu tšellol ja Madis Metsamart löökpillidel). Liis Viira “Õnnelikkuse teesid” lu- le. Elis Vesik oma nüansirikkas soolo- gejale (Ardo Ran Varres), sopranile (Tui Hirv) ja keelpillikvartetile (Prezioso) oli loo- viiuliteoses “Sotto voce” oli sisenenud pil- dud “õnneliku Eino mäletamiseks”. li rohkete kõlavõimaluste ja mängutehni- EMPi raames toimus ka juba traditsiooniks saanud videomuusika kontsert, kus li- kate labürinti. Väga omanäolist kõlamaa- nastusid heliloojate ja videokunstnike ühistööd. Inglise Kolledžis sai kuulata Tallinna ja ilma pakkus Sven Sosnitski “Solara” Tartu koolide kompositsiooniõpilaste heliloomingut. kontrabassile, klaverile ja elektroonikale. Üheksandat korda jagas Eesti Heliloojate Liit koos Eesti Autorite Ühinguga pree- Elektroonikal tundus selles loos olevat miaid eelmise aasta festivali parimatele heliloojatele. Teoste “The Chimney Sweeper” ja kandev roll, mille järgi klaver ja kontra- “Rainmaker” eest sai auhinna Peeter Vähi. Juba neljandat korda pälvis preemia Tatjana bass joondusid, lisades sünteetilistele kõ- Kozlova, seekord ansamblile U: loodud teose “Horisontaalid” eest. ladele akustilisi kommentaare. Evelin Seppari “Otsegu puu”, kontserdi üks suu- rima koosseisuga lugu, paistis silma jul- gete kõlakombinatsioonide ja dünaamika avarate piiride poolest. Huvitava poeetili- RAHVUSVAHELINE se nägemusega jäi meelde Eugene Birmani “You Faced the Waves” klaverile ja pianisti vokaalpartiile. Kontserdi ula- tuslikemaid teoseid oli Páll Ragnar Pálssoni sopranile ja klaveritriole loodud “Laev kiriku laes” kolmeosalisest tsüklist “Vormsi”, milles olid muusikaks põimu- SUVEFESTIVAL nud Vorm­silt ja Got­landilt pärit elamu- sed. Kaunilt oli teostatud ka Kadri Laanese liblikaparvest inspireeritud flöö- PÄRNU 2011 diduo “Pana­paná” ja Liina Kul­ler­kupu 4 sümfooniaorkestrit helge ja karakteersete rütmirepliikidega “Värske värv” flöödile ja klaverile, samuti 20 dirigenti Riho Maimetsa kitarripala “After­math” 10 kontserti ja Pärt Uusbergi lihtsa helikeele ja selge arengujoonega “Meeleolu”. 150 muusikut üle maailma Häid lugusid oli kontserdil rohkemgi 15 kammeransamblit ja tore, et üliõpilaste teosed olid esinda- tud nii arvukalt. Parim õpetaja komposit- Järvi Rahvusvaheline sioonitudengile on teadagi tema oma ela- Dirigentide Meistrikursus vas ettekandes kõlav looming. meistriklassidAvatud Malle Maltis 28. juuli - 4. august helilooja Piletid müügil Piletilevis.Vaata: www.jarvifestival.ee

muusika 5/2011 29 BAGATELLID * eesti

Lastesõbralik konkurss “Noor muusik” Trompetile pühendatud nädal täis muusikat Üle aasta korraldatav rahvusvaheline noorte pianistide, tšellistide 31. märtsist 11. aprillini toimusid XXII Eesti Muusika- ja Teatri­ ja viiuldajate konkurss “Noor muusik” (“Young Musician”) tõi akadeemia rahvusvahelised trompetipäevad. Tänavune festivali- kuni 13-aastaseid andekaid lapsi juba kaheksandat korda Tallinna kava pakkus mitmesuguseid kontserte nii puhkpillidele loodud võistlema ja uusi kogemusi saama. Osalejaid oli Eestist, Lätist, orkestri- kui ka kammermuusikast, esinejateks säravad trompe- Leedust, Soomest, Venemaalt ja Poolast, samuti Norrast, Iiri­ tisolistid Eestist ja välismaalt. Galakontserdil astusid üles ka kon- maalt, Valgevenest ja mujalt, kokku üle 80 lapse. “Noort muusi- kursi “Trompetitalendid 2011” ja “Jazzartist 2011” laureaadid kut” on sageli nimetatud väga lastesõbralikuks võistluseks, sest ning esinesid puhkpilliorkestrid. kõik osavõtjad saavad sõltumata tulemusest esineda vähemalt Hinnatud pedagoogi ja eesti puhkpillimuusika väsimatu eest- ühel kontserdil ning lisaks auhinnalistele kohtadele jagatakse vedaja Aavo Otsa juhtimisel on trompetipäevi korraldatud juba üle mitmeid diplomeid ja eripreemiaid. kahekümne aasta. Festivali raames toimuvad kontserdid ja meistri- “Noore muusiku” üks korraldajaid Reet Hunt hindas tänavust klassid on saanud oluliseks kohtumispaigaks nii noortele kui ka konkurssi igati kordaläinuks – oli palju õnnestunud esinemisi ja kogenud trompetimängijatele. Aavo Otsa sõnul jätkati selgi korral positiivset tagasisidet; ühiselt leiti, et osalejate tase tõuseb iga aasta- traditsiooni, et koos meistritega on laval ka tulevikulootused. ga. “Kõike seda tumestas ainult Eesti laste tagasihoidlik esinemine,” Igal aastal võõrustatakse mainekaid külalisi Euroopa muusika- lisas ta. “Miks auhinnasaajate arv meie muusikaõppurite hulgas kõrgkoolidest. Sel korral olid festivali aukülalisteks trompetivirtu- kord-korralt väheneb, see on juba omaette teema, mille tõstatamist oosid Rubén Simeó Gijón ja Adàn Delgado Illada Hispaaniast. MTÜ Noor Muusik lähemal ajal ka taotleb.” Viimane on trompetipäevadel varemgi esinenud. Tema meistrikur- 4. aprillil toimunud lõppkontserdil Estonia kontserdisaalis as- susi ja brasskvinteti kontserti 2009. aastal nimetab Aavo Ots trom- tusid üles tänavused laureaadid, soleerides Jüri Alperteni juhtatusel petipäevade ajaloo kõrghetkeks. Seekord andis Illada kontserdi Tallinna Kammerorkestri ees. Rahvusvaheline žürii, mille tööd koos pianist Jaan Otsaga, kellega 2010. aastal salvestati CD “Air de juhtis Sibeliuse Akadeemia professor Carlos Juris, jagas auhinnali- Bravoure”. Kontserdil kõlas ka üks esiettekanne – noore pianisti ja sed kohad sel aastal Eestist väljapoole. Info konkursi tulemuste helilooja Maksim Štšura uudisteos, kultuuripealinnale pühendatud kohta on üleval kodulehel www.hot.ee/youngmusician. Eesti muu- “Winds of Reval” (“Revali tuuled”) viiulile, trompetile ja klaverile sikutest said diplomi teises voorus osalemise eest pianist Erih- (viiulil Ivi Ots). Valter Karasevitš Nõmme Muusikakoolist ning viiuldaja Gloria Trompetipäevadel 17. korda toimunud konkursil “Trompeti­ Ilves Tallinna Muusikakeskkoolist, mõlemad vanemas rühmas. talendid 2011” osales üle kolmekümne noore muusiku Eestist, Noorima osavõtja diplomi sai tšellist Teodor Juko Hiiemaa Lätist ja Leedust. Žürii koosseisus Simo Rantanen (esimees), (TMKK) ning väljapaistva stiilitaju eest märgiti ära Elleri kooli Adomas Kontautas ja Rubén Simeó Gijón pidas taset väga kõrgeks. tšellistid Maria Mutso nooremas ning Rasmus Perend vanemas Kuni 11-aastaste rühmas võidutsesid eesti muusikud Laur Keller (I rühmas (mõlemad Reet Metsa õpilased). koht), Andreas Kalvet (II koht) ja Karl Jõgar, kes jagas III kohta leedu trompetisti Alius Fjodorovasega. 12–13-aastaste rühma võit- jaks tuli Jüri Jõul ning 14–16-aastaste seas Paul Aleksander Tarand. 17–20-aastaste kategoorias läks esikoht Leetu, kuid teise koha päl- vis Märt Metsla. 21–25-aastaste trompetistide seas tunnistati pari- maks Neeme Ots, teise koha sai Jaan Ots ning kolmanda Allan Jallai. Seekordsed trompetipäevad kuulusid kultuuripealinna “Tallinn 2011” programmi ning olid osa noorte puhkpillimuusika ürituste sarjast “Youth Winds Fest”. Mai viimasel nädalal jätkub see festiva- liga “Vivat Brass!”.

Enneolematult kõrgetasemeline koorifestival 13.–16. aprillini kestnud XII rahvusvahelise koorifestivali “Tallinn 2011” grand prix’ võitis Läti Kultuuriakadeemia sega- koor Sōla (peadirigent Kaspars Ādamsons), keda peetakse üheks parimaks Läti segakooriks. Neile kuulus ka segakooride esikoht ning kolmas koht renessanss- ja barokkmuusika kategoorias (au- hinnaraha kogusummas 4900 eurot). Teine väga edukas kollektiiv oli naiskoor Grudnove Šmikle (Sloveenia), kes võitis esikoha nüüdismuusika ning teise koha nais- kooride kategoorias. “Seekordse festivali muusikaline tase oli enneolematult kõrge,” Kümne- kuni kolmeteistkümneaastaste rühma parim pianist Olga ütles žürii liige, Kanada dirigent ja koolitaja Zimfira Poloz. “Olen Chepovetska Lätist laureaatide kontserdi lõpuakorde esitamas. FOTO ÜLAR LINNUSTE käinud paljudel Euroopa konkurssidel nii oma kooriga võistlemas

30 muusika 5/2011 tud spetsialistide komisjonid, valides välja omakorda parimad mängijad osalemaks konkursi lõppvoorus. Seitsmest Eesti piirkon- nast pääses salvestusvoorudesse 331 ning nende seast lõppvooru 185 noort muusikut. Auhinnalisse esikolmikusse mängis end kõi- gilt erialadelt kokku 94 õpilast. Lõppvoorud toimusid 18.–22. märtsini. Konkursimuljeid vahendab Eesti Muusikakoolide Liidu juha- tuse esimees Urvi Haasma. “Nagu ikka, oli kõige tihedam konkurents suurima õpilaste ar- vuga instrumendil klaveril. Tihe konkurents toob kaasa ka kõrge taseme. Lõppvõistluse žürii, kes sel aastal koosnes ainult külalis- liikmetest Soomest, Lätist ja Leedust, kiitis noori pianiste ja pidas võistlust kõrgetasemeliseks ja tasavägiseks. Kõige väiksem osavõtt on aastaid olnud madalamate vaskpilli- de erialal. Sel aastal pani trombooni toetuseks konkursile õla alla Triin Koch ja tema Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor. FOTO KRISTJAN SULÕND ka Läti firma Nartiss, kes kinkis konkursi parimale trombooni- mängijale uue trombooni. Loodame, et see annab natuke indu kui ka žüriiliikmena teiste dirigentide tööd hindamas ning pean juurde! Firma esindaja Vairis Nartiss osales ka žürii töös. ütlema, et Tallinna konkurss ületab oma tasemelt kõiki, mida seni Järgmisel kevadel ootame ilusaid esinemisi keelpillide, akordio- olen näinud.” ni ja löökpillide õpilastelt. Lastekooride võit läks Riia toomkiriku tütarlastekoorile (diri- Edu kõigile!” gent Aira Birziņa) ja noortekooride esikoht Tallinna Muusika­ Ülevaade konkursi tulemustest instrumentide kaupa on kätte- keskkooli noortekoorile (dirigent Ingrid Kõrvits). Naiskooride ka- saadav kodulehel www.eestimuusikakoolideliit.ee, rubriigis tegoorias jäi esikoht samuti Eestisse – selle pälvis Tartu Ülikooli “Konkurss 2011”. Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch). On märkimisväärne, et Eestile tõid seekord auhindu just noo- rema põlvkonna dirigendid. Ingrid Kõrvits sai esikoha TMKK noortekooriga ning kolmanda koha lastekooriga Ellerhein, keda juhatab koos Anneli Mäeotsaga. Triin Koch võitis esikoha Tartu Ülikooli naiskooriga, Maarja Soone sai Vanalinna Muusikamaja tütarlastekooriga noortekooride kategoorias teise koha ning Endrik Üksvärav kammerkooriga Collegium Musicale kammer- kooride arvestuses kolmanda koha. Žüriis töötasid rahvusvaheliselt tunnustatud ning suures osas ka Eesti publikule tuntud dirigendid: Zimfira Poloz (Kanada), Filippo Maria Bressan (Itaalia), Bo Johansson (Rootsi), Sigvards Kļava (Läti) ja Mikk Üleoja (Eesti). Tallinnas võistles nelja päeva jooksul 35 koori ja seitse vokaal­ ansamblit kolmeteistkümnest riigist kokku üle 1500 lauljaga. Kümme kontserti anti Tallinna koolides, kirikutes ja kontserdisaa- lides. Toimus Zimfira Polozi meistriklass ning esitleti nelikplaati eesti koorimuusikaga. Konkursi tulemusi vaata: www.kooriyhing.ee

Autasustati konkursi “Parim noor instrumenta- list 2011” laureaate 10. aprillil pandi Tallinnas Mustpeade Majas piduliku kontserdi ja autasustamisega punkt tänavusele konkursside tsüklile “Parim Ilmus heategevuslik lasteraamat “Väike noor instrumentalist”. Konkursid on mõeldud muusikakoolide Chopin” õpilastele ja neid korraldab Eesti Muusikakoolide Liit. Erinevate instrumentide õpilased asuvad võistu mängima üle aasta. Sellel ke- Lõppenud suurejoonelise Chopini-aasta raames andis Poola vadel olid oma oskusi proovile panemas klaveri- ja puhkpilliõpila- Vabariigi Suursaatkond Eestis koostöös kirjastusega VERB ja sed. Adam Mickiewiczi Instituudiga välja omapärase lasteraamatu Konkurss saab alguse piirkondlike eelvoorudega, kus selgita- “Väike Chopin”, mille vahva luuletekst pärineb Michał Rusineki takse välja parimaid. Nende võistlussalvestusi kuulavad üle hinna- sulest ning meeleolukad illustratsioonid tema õelt Joanna Rusi­

muusika 5/2011 31 BAGATELLID * eesti nekilt. Märtsi lõpul toimunud pidulikul raamatuesitlusel Eesti Lastekirjanduse Keskuses, millega lõpetati Chopini aasta 2010 tä- histamine Eestis, osalesid lisaks autoritele ka tõlkija Doris Kareva, “Chopini aasta Eestis” korraldajad ja aukomitee liikmed ning nii noored kui ka kogenud pianistid. Aukülalistena viibisid kohal Poola ja Eesti presidendi abikaasad Anna Komorowska ja Evelin Ilves, kes oli ka ürituste sarja “Chopini aasta Eestis” pat- roon. Raamatu idee pärineb Poola Kultuuri- ja Rahvusliku Pärandi ministrilt Bogdan Zdrojewskilt, kes soovis Chopini elu ja loomin- gut lastele lähemale tuua, et kuulus helilooja poleks ainult mar- morkuju või nimi ausambal. Poolas tehtud küsitluste kohaselt seostub inimestel Chopiniga eelkõige see, et helilooja põdes kopsu- haigust, köhis palju, suri noorelt ja kirjutas kurba muusikat. Sellise kujutluspildi “rikastamiseks” pöördus minister Rahvusliku Chopi­ ni Instituudi (NIFC) esindaja Monika Strugala palvel poola kirja- niku Michał Rusineki poole, kes lõi ulatusliku luuletuse Chopinist väikese rõõmsameelse poisina. Rusineki vaimukad värsid Frydery­ Akadeemik Harald Keresele kuulunud Bechstein näitusel “Tartu Ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute klavereid”. ki lapsepõlvest Doris Kareva suurepärases tõlkes murravad stereo- FOTO ALO PÕLDMÄE tüüpseid kujutluspilte muusikaajaloo suurkujust ning lähenevad tema elule huumori ja lapseliku loogikaga. Julged ja ootamatud mis avati kaks näitust, millega saab tutvuda mai lõpuni: klaverite põiked autode, televisiooni ja iPodide maailma pakuvad tänapäeva ekspositsioon “Tartu Ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute lapsele äratundmisrõõmu. klavereid” ning “Maailmanimega pianiste Eestis 19. sajandi lõpul ja Maineka Poola kirjastuse ZNAK ja NIFC koostöös välja antud 20. sajandi algul”. kaunilt kujundatud raamat osutus väga populaarseks ning tänaseks on seda tõlgitud juba neljateistkümnesse keelde. Kuid ainult Eestis on raamatul ka heategevuslik eesmärk. Nimelt saab selle kaudu Muusikatriaad pärimusmuusika pealinnas toetada nägemispuudega laste muusikaõpinguid VHK muusika- koolis. Raamat ise on tasuta ning seda levitab Poola Vabariigi 13.–15. aprillini toimus Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadee- Suursaatkond Eestis. Huvilised saavad ühendust võtta e-posti aad- mias XIX muusikatriaad, mis ühendab džässi, klassikalist ja päri- ressil [email protected] ning teha annetusi MTÜ Miikaeli musmuusikat. Sündmus oli sel aastal erakordne, kuna osalesid Ühenduse arvele nr 10220032807012. professor Boyu Zhang ning kaks üliõpilast Pekingi konservatoo- Lastekirjanduse Keskuses oli väljas ka näitus, kus eksponeeriti riumist. raamatut “Väike Chopin” kõigis seni ilmunud keeltes koos illust- Kolme päeva jooksul andsid kultuuriakadeemia tudengid ratsioonidega. Nimetatud e-posti aadressil on näitust võimalik tel- kontserte Halliste, Abja-Paluoja, Kõpu ja Puiatu koolides, õppe- lida koolidesse ja raamatukogudesse üle Eesti. jõud musitseerisid heategevuslikul kontserdil Viljandi Jaani kirikus ning toimus Jüri Makarovi loeng muusikaettevõtlusest. Oodatu­ maks sündmuseks oli konkurss, kus tudengid võistlesid pärimus- Liszti päev Tartus muusika seadmise, pillimänguoskuse ja omaloomingu vallas. Käesoleva aasta oktoobris tähistab muusikamaailm kahesaja aas- Demovoorus osalenud kolmekümne noore muusiku seast üle Eesti ta möödumist muusikaajaloo ühe kuulsama helilooja ja pianisti pääses finaali viisteist paremat, keda hindas žürii koosseisus Siiri Ferenc Liszti sünnist. Sel puhul toimub ka Eestis mitmeid teema- Sisask, Vello Kuura, Jüri Makarov, Raul Vaigla ja professor Boyu kohaseid üritusi. Üks selliseid leidis aset 14. aprillil Tartus, täpse- Zhang Hiinast. malt Tartu Ülikooli aulas, kus 1842. aasta aprillis, kontserdireisil Tuhande euro suurune grand prix jagati kolme osaleja vahel: Riiast Peterburi andis kaks menukat kontserti ka Liszt ise. parimaks pärimusmuusika seadjaks tunnistati Tõnu Tubli Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimehe Alo (TÜVKA) ja parimaks pillivaldajaks Martin Kuusk (Otsa kool). Põldmäe sõnul on andmeid sellest, et publiku suure huvi tõttu an- Kolmandaks võitjaks oli Zhang Quioliang (Pekingi konservatoo- dis Liszt sama aasta 12. aprillil Tartus veel kolmandagi kontserdi. rium), kes mängis kahekeelsel erhu’l ülima virtuoossusega Pablo “Kas see toimus samuti ülikooli aulas, pole õnnestunud kindlaks Sarasate mustlasviise. teha. Küll aga võib öelda, et need kontserdid olid tolleaegse Pärimusmuusika seadete tegijaist sai teise koha Jaana Oberst Liivimaa kultuurielu suursündmused, mida meenutati veel aasta- (TÜVKA) ja kolmanda Martin Kuusk. Soolopilli valdamises läks kümneid,” ütles Põldmäe. teine koht Lauri Lehtsaarele (Otsa kool) ja kolmas koht Anne Lisztile pühendatud päeva avas ja lõpetas Lauri Väinmaa kont- Arrakule (TÜVKA). Omaloomingu kategoorias sai esikoha Maarja sert. Sümpoosionil “Tartu Ülikool, klaver ja Liszt” esinesid ette- Nuut (TÜVKA), järgnesid teine koht Martin Kuusk ja kolmas koht kannetega Urve Lippus, Jaan Ross, Lembit Orgse, Mart Jaanson, Villu Talsi (TÜVKA). Geiu Rämmer, Virge Joamets ja Alo Põldmäe. TÜ ajaloo muuseu- Hiinlanna Gao Yizhen, kes mängis kolmekeelsel hiina lautol

32 muusika 5/2011 Parim pärimusmuusika sevanemana, kelle lapsest on meedias palju kirjutatud, räägib ta seadja Tõnu Tubli. tunnetest ja reaktsioonist, soovides julgustada kriitikuid noortest FOTO URMAS VOLMER interpreetidest rohkem kirjutama. Laiahaardeline muusikakriitik Immo Mihkelson tutvustab eel- mise sajandi teisel poolel tegutsenud kriitiku Ofelia Tuisu loomin- gut, keskendudes isiksuse rollile muusikast kirjutamisel ja rääkimi- sel olude kiuste. Kogenud popmuusikakriitik Tõnis Kahu võtab luubi alla kriitiku ja kommertsi ning küsib, miks keegi enam pop- muusikast ei kirjuta. Tuntud poeet, DJ ja muusikasaadete autor Berk Vaher seevastu räägib netikeskkonnast Rada7, kus sünnib “tänavatasandi” kriitika, millele artistil on võimalus reaalajas vasta- ta ja nii võivad seal mõnikord tekkida päris tulised diskussioonid. Rahvusvaheliselt aktiivne ülikooli õppejõud ja tuntud meediaeks- pert Tiit Hennoste aga küsib, milliseid hambaid vajab eesti kultuu- rikriitika, pakkudes intrigeerivaid liigitusi, nagu puri-, silma-, lõi- ke- ja kunsthambakriitika. Pärast ettekandeid kogunetakse helilooja, dirigendi ja festivali- de korraldaja Andrus Kallastu modereerimisel vestlusringiks, mil- les osaleb ka kauaaegne hinnatud muusikakriitik, Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Oodatakse publiku küsimusi ja ak- tiivset arutlemist. 2010. aastal koostöös Eesti muusika päevadega alguse saanud sanxian’il, sai eriauhinna ajaloolise instrumendi kategoorias. ürituse korraldajad on värskelt loodud kultuurikriitika foorumi Mõlemad Pekingi tudengid esitasid rahvapillidel ka eesti pärimus- LUUBI ALL (www.luubiall.ee) eestvedajad. muusika seadeid, mis pälvisid kuulajate tormilise aplausi. Publik sai valida oma lemmiku, kelleks osutus Villu Talsi. Tabasalu Kammerkoor 10 Viljandi Kitarrifestivali eriauhinnad said Sänni Noormets Tänavu möödub kümme aastat Tallinna külje all tegutseva (TÜVKA) ja Lauri Kadalipp (Viljandi Muusikakool). Tabasalu Kammerkoori loomisest. Koor asutati 2001. aasta sep- Muusikatriaadi organiseerimises said kätt proovida kultuuri- tembris sealse muusikakooli õpetajate segaansambli baasil. korralduse tudengid. Lauljate hulka kutsuti muusikakooli õpilasi ja vilistlasi, hiljem lii- tus ka lapsevanemaid ning teisi lauluhuvilisi. Koori dirigent on Tabasalu Muusikakooli õpetaja ja õppealajuhataja Mai Ainsalu. Esimesel kahel hooajal tegutses abidirigendina Moonika Klaas ning kontsertmeister oli seitse aastat Ädu Laur. Nüüd on juba teist hooaega teiseks dirigendiks Kaido Tani. Koori repertuaar on vaheldusrikas, ulatudes vaimulikest teos- test ja rahvalauluseadetest modernsete džässirütmideni. Kuna laul- Muusikakriitika luubi all jate hulgas on alati olnud professionaalseid instrumentaliste, kuu- leb koori kontsertidel tihti ka erinevate meloodiapillide kõlavärvi- 23. mail toimuvad Kanuti gildis teist korda avalikud loengud ja ga rikastatud koorilauluseadeid. Tabasalu Kammerkoor on ooda- vestlusring “Muusikakriitika luubi all”. Ka sel aastal on põhiküsi- tud esineja mitmesugustel Harku valla üritustel ja kaugemalgi. museks, miks on muusikakriitika ühiskondlik roll hääbumas. Kas Osaletud on konkurssidel Eestis ja Poolas, esinetud Soomes ja muusikakriitika koht ongi ajakirjanduse kõige kaugemas servas Venemaal ning antud kontserte ka Tallinna kontserdisaalides ja või oleks seda kuidagi võimalik nihutada rohkem tähelepanu Harjumaa kirikutes. keskmesse? Tähistamaks oma kümnendat tegutsemisaastat korraldab Kutsutud kõnelejad on oma ala asjatundjad, kes on kokku puu- Tabasalu Kammerkoor 7. mail kell 18 juubelikontserdi Harkujärve tunud teatud sotsiaalsete nähtustega, või kogenud kriitikud ja mee- peokeskuses. Ette kantakse valik möödunud aastakümne reper- diateoreetikud. Peale laiemate teemade, nagu popmuusika, kom- tuaarist ja ka spetsiaalselt juubeliks õpitud laule. Oodatud on kõik merts ja kriitika ning uueneva meediamaastiku, sh netikeskkonda- huvilised ning koori vilistlased. de mõju kultuurikriitikale, käsitletakse ka selliseid probleeme, mis Ajaloolise faktina väärib mainimist, et aastatel 1986–1996 te- enamasti jäävad avalikkuse fookusest välja: lapsinterpreet ja kriiti- gutses Tabasalus samuti kammerkoor, mille eestvedajaiks olid Priit ka ning indiviidi osa muusikast kirjutamisel. Tallinna Ülikooli ees- Pajusaar ja Heikki Põhi. ti keele ja kultuuri instituudi magistrant Halliki Põlda esitab oma Koori tänased lauljad on kindlad, et praegusel koosseisul on ettekandes olulisi küsimusi: kui oluline on lapse arengule kriitika? jaksu astuda ka teise aastakümnesse. Laulurõõmu ja tegutsemislus- Kuidas see aitab kaasa tema väärtuste kujunemisele ja kuidas kirju- ti igatahes jätkub. tada nii, et laps sellest aru saaks? Tuginedes oma kogemustele lap-

muusika 5/2011 33 BAGATELLID * eesti

Naissoo loomingukonkurss hoiab kõr­ pianist Kristjan Randalu. Noore džässita- get taset lendi auhinna võitis 1989. aastal sündinud Aprilli esimesel laupäeval toimus Otsa pianist Joel-Rasmus Remmel ning džäs- koolis kevadiseks traditsiooniks saanud, sielu edendajana tunnustati kontrabassist hinnatud ja oodatud Uno Naissoo nimeli- Toivo Unti. se noorte loomingukonkursi finaal. Võistlust korraldati tänavu juba 27. korda ning see on läbi aastate olnud hea hüppe- laud paljudele eesti noortele džässmuusi- kutele ja -heliloojatele. Finaali pääses kaksteist võistluslugu, nende hulgas vaid neli laulu, teised instru- mentaalpalad. Žürii eesotsas Tõnu Nais­ sooga kuulutas peapreemia (700 eurot) vääriliseks EMTA üliõpilase Maria Väli lau- lu “Forgotten garden”. Teise koha (600 eu- rot) sai Otsa kooli tudeng Maris Aljaste laulu “Suved” eest (Juhan Saare tekst) ning kolmanda koha (500 eurot) Kaspar Uljas Teine “Improtest” Tallinnas instrumentaalpala “Dim Dim” eest. Auhin­ 19.–22. maini toimub Tallinnas rahvusva- nafondi pani välja Eesti Esitajate Liit ning rid eesti ja inglise keeles. heline improvisatsioonilise muusika festi- preemiaraha on mõeldud enesetäiendamise Tasub mainida, et novembris toimuval val “Improtest 2011”. Samanimelisest stipendiumiks. Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkur- kontserdisarjast välja kasvanud festival Parimateks interpreetideks nimetati sil on üheks kohustuslikuks teoseks samuti toimus esmakordselt eelmisel aastal. klarnetist Martin Kuusk ja lauljanna Maris üks Saare prelüüd mängija omal valikul. Seekordse “Improtesti” naelaks on imp- Aljaste, kellele andis auhinnad muusika- rovisatsioonilise muusika megastaari Fred kauplus Stanford Music. Eripreemiaid sal- Frithi kontsert koos eesti muusikutest vestusvõimaluste ja kontserdipiletite näol koosneva bändiga projektis “Traffic With jagasid ka Eesti Kontsert, Klassikaraadio ja Trouble”. Multiinstrumentalist, improvisaa- festival “Jazzkaar”. tor ja helilooja Fred Frith sai tuntuks juba 1960. ja 1970. aastatel tegutsenud Briti su- TMKK õpilase edu rahvusvahelisel kon­ pergrupiga Henry Cow. Frithi paljude kursil koostööpartnerite hulgas on näiteks John Tallinna Muusikakeskkooli 9. klassi õpila- Zorn ning Brian Eno. Frith on kirjutanud ne Rasmus Andreas Raide (õpetajateks Ell muusikat nii Arditti kvartetile, Asko Saviauk ja Martti Raide) võitis kolmanda Ensemble’ile kui ka näiteks Ensemble koha 30. märtsist 2. aprillini Kaunases toi- Modernile. munud rahvusvahelisel konkursil “Kaunas Festivali esinduslikus esinejate reas on Sonorum 2011”. ka prantsuse löökpillivirtuoos Le Quan Konkursi laiast haardest ja erakordsest Ninh, Jakob Riis Taanist, Liudas Mockunas populaarsusest räägib fakt, et kuigi oli tege- Leedust ning säravad eestimaised improar- mist esmakordselt toimunud võistlusega, tistid Eleonora Tikas ja ansambel BF. Kavas võttis sellest osa 377 noort muusikut kuue- on ka traditsiooniline üliõpilaste impro- teistkümnest riigist. Võisteldi viies kategoo- kontsert, improvisatsiooni ja selle õpeta- rias: klaver, keelpillid, puhkpillid, akordion mist puudutav ümarlaud, õpitoad ja kont- ja vokaal. Pianiste oli kohale tulnud kolme­ serdid. Toimumiskohtadeks Kanuti gildi teistkümnest riigist, ühtekokku 113 osale- saal, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jat. Nende mängu hindas rahvusvaheline ning NO99 Põhuteater. žürii koosseisus Petras Geniušas, Andrea Lisainfo: www.improtest.ee Kontrabassist ja džässielu edendaja Toivo Lingchin Fan ja Vidmantas Bartulis. Unt. foto internetist Ilmus Mart Saare prelüüdide kogumik Toimetus ootab uudiseid eesti muusiku- Kirjastuselt Estonian Classics on ilmunud “Jazzkaarel” jagati džässiauhindu test ja muusikaelust aadressil kristina@ esimene köide Mart Saare klaveriteostega 26. aprillil tehti “Jazzkaarel” teatavaks iga- ema.edu.ee – prelüüdid. Koostanud ja redigeerinud aastaste džässiauhindade saajad. Neist Vardo Rumessen. Eessõna ja kommentaa- prestiižseima, Elioni džässiauhinna pälvis

34 muusika 5/2011 H ommage Linnakodanik Hans Heinrich Falck Klaverimeister Hans Heinrich Falck on Tallinna linnale andnud ALO PÕLDMÄE rohkemgi, kui tema klaverid. helilooja FOTO ETMMi KOGUST

laverimeister Hans Heinrich Falcki 1818. aastal asutas Falck oma klaveri- nud üks Tallinna jõukamaid kodanikke. sünnist möödub tänavu 220 aastat. töökoja. 1822. aastal töötati juba 12 selli ja 1848. aastal valiti ta Toomgildi vanemaks ja Falck tegutses Eestis 19. sajandi esi- 24 õpilasega ning ettevõte laienes üsna suu- linnajuhtimisega seotud tegemised hakka- Kmesel poolel ja tootis klavereid üsna arvu- reks vabrikuks, sest nõudmine klaverite jä- sid võtma nii palju aega, et ta oli sunnitud kalt, mistõttu on mõned pillid tänaseni ka rele kasvas ruttu. Töökoda suurenes veelgi andma klaveritöökoja juhtimise vend säilinud. Üks neist, 1830. aastate algul val- pärast meister L. E. Erichi surma 1824. aas- Gustavi kätte. Venna surma järel 1850. aas- mistatud tahvelklaver asub Eesti Teatri- ja tal, kui Falck liitis Erichi ettevõtte enda tal pidi tööstuse siiski sulgema. Muusikamuuseumis. omaga. Falck kui Toomgildi vanem andis vääri- Hans Heinrich Falck sündis 1791. aas- Falcki klaverid olid veel algelise konst- ka panuse 19. sajandi keskpaiga Tallinna tal Amblas. Perekonnapärimuse kohaselt ruktsiooniga, raamid puust, keeled paral- linna kujundamisse. Tema initsiatiivil ja ot- olnud tema isa Linköpingi piiskopi Erik leelselt, enamasti puudusid pedaalid, hil- sesel juhtimisel rajati Wismari ja Adamsoni Falcki järglane. Vene-Prantsuse sõjas 1812. jem valmistatud tahvelklaverid olid ühe pe- tänava vahele uus park, mida hakati nime- aastal tegeles Falcki pere sõjaväe varustami- daaliga. Kõlalt olid nad tagasihoidlikud, tama Falcki pargiks. 1856/57 rajati tema al- sega, sellega teeniti mõningane varandus. klaviatuuri ulatus 4,5 kuni 6,5 oktavit. Kuid gatusel ja suurelt osalt tema rahadega Asunud Tallinnasse, õppis Falck tisleritöö Falck oli vastuvõtlik uuendustele ja peagi ühendustee Toompea ja Paldiski maantee kõrvalt klaverihäälestamist Niguliste kiriku ilmusid klaveritesse metallist toestused, mis vahel, mida tuntakse Falgi tee nime all. organisti Georg Aleksander Forbuse ja kla- suurendasid keelte pinget ja kõla kandvust. Suure panuse andis Falck ka Kaarli kiriku verimeistri ametit Peterburist tulnud klave- Falcki klaveritel oli hea maine, nende ehitamisse ja kiriku juurde eesti koguduse rimeistri L. E. Erichi juures. Forbuselt võt- konstruktsioon oli tugev ja pillid pidasid rajamisse. Hilisem suur ja uhke Kaarli kirik tis Falck ka klaveritunde ja peagi võis ta ka hästi häält. rajati Falcki antud maatükile ja suurelt osalt klaverimänguga raha teenida. 19. sajandi keskpaigaks oli Falckist saa- tema eraldatud ehitusmaterjaliga.

d Võru u

g Akordionimuusikapäevad n 10.–12. juuni 2011

Võru muusikakoolis, Kandles, Linnapargis, Katariina kirikus Lars Holm Ari-Matti Saira 9.–17. november Aivi Tilk 2011 Kristel Laas II Tallinna rahvusvaheline Henn Rebane pianistide konkurss ans.Abraham’s Cafe õpitoad•võistumä Konkursile on oodatud noored pianistid To e t a j a d vanuses 16 - 32 aastat Eesti Kultuurkapital Registreerimise lõpptähtaeg 1. juuli 2011 Eesti Rahvuskultuuri Fond Täpsem info aadressil www.tipc.ee Võrumaa Jahimeeste Selts Korraldajad: Eesti Klaveriõpetajate Ühing, K o r r a l d a j a Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Võru Muusikakool www.muusikakool.voru.ee kontserdid•

muusika 5/2011 35 melomaan

sissejuhatus unedemaale, kus kõik antidepressandikuur sisaldama võimalik. “Orjapõlve valss + peab. Liiklusmärkideks on kirg, kur­ Karjapõlve disko” kombineerib päri­ bus, rõõm, vallatus, nostalgia, mee­ musmuusikat uute reeglitega. leheide, lootus, naer, unistus, ene­ VGT julget pealehakkamist ja sekindlus. Alguspunktist jõutakse nooruslikku värskust saab ainult sihtpunkti kõrvalteid kasutamata, tunnustada. Kolmandik triost ehk kusjuures lugude järjestuslik korra­ Argo Vals on tunnistanud, et kvinti pära on absoluutselt hoomatav, häälestatud heliruumis avanes just­ ehkki ilmselt on püütud luua teist­ kui uus maailm, millest varem unis­ sugust muljet. tadagi ei osatud. Viimased neli aas­ La donna è mobile, muutlik on tat ongi noored mehed vaadanud naisemeel – nii iseloomustaksin al­ VGT. Viljandi Guitar kitarrimängule hoopis teise pilguga bumi põhisõnumit. Iga naine tun­ Good Man Down. Trio. kui varem. Selle tõenduseks on trio neb lugudes ära iseenda, iga mees Ewert and the Two Viljandi kitarritrio esimesele helikandjale talletatud tunneb sellist naist. Plaadi tugevu­ Dragons. mitmeplaaniline, detailirikas ning ul­ seks on kindlasti Kaarel Rundu I Love You Records Viljandi Guitar Trio liikmed on Vil­ jas lähenemine. meisterlikud tekstid – sõnad taba­ jandi kultuuriakadeemias õppivad vad naiste sisemaailma peensusi ko­ MARGUS HAAV hati nii täpselt, et on lausa hämmas­ On see hea või halb, aga kvarteti noored hakkajad kitarristid Jalmar Ewert and the Two Dragons (Evert Vabarna, Argo Vals ja Jaan Jaago. kultuuriajakirjanik tav, kuidas üks meesterahvas psüh­ holoogiliselt nii sügavale küünib. Sundja, Erki Pärnoja, Kristjan Kallas Pühenduda puhtalt akustilisele inst­ ja Ivo Etti) uut plaati kuulates ei ker­ rumentaalmuusikale on julge ette­ Kas naised alahindavad meeste loo­ gilist mõtlemist või oskust lugeda ki hetkekski pähe mõte, et tegemist võtmine. VGT jaoks on teekond kul­ on eesti poiste tehtud muusikaga. genud nii sujuvalt ja loomulikult, et ridade vahelt? Nende mõtete saatel väärivad tähelepanelikku kuulamist Pigem polegi sellest lugu, sest noo­ neil pole enda kinnitusel korrakski remaid ja vanemaid muusikuid, kes turgatanud ideed võtta kampa “Eelmäng”, “Depressiivutus”, “Fuuria” (naise raevukas dialoog oma eestimaist päritolu loomingu muid instrumente või lauljaid. Et as­ või imagokujundusega rõhutavad, ja veel komplitseeritumaks muuta, iseendaga) ja “Pidžaamapidu”. Tekstilist poolt aitab tähtede suu­ on meil ka. Albumit kuulates pöör­ teeb VGT muusikat kvinthäälestuse­ duvad mõnegi loo puhul mõlema ga kitarridel. Omalaadse häälestuse nas hüpitada meeldivalt pehme, sooja tämbriga laulja, kelle enese­ käe pöidlad iseenesest püsti, sest nuputas välja ilmakuulus kitarrist plaadi produktsioon on kirgas, laul Robert Fripp, kes kasutab selle koh­ kindlus ja energia on lausa füüsili­ selt tajutav. See aga loobki sõnumi ja pillimäng tasemel ning bändi ta nime new standard tuning. Frippi hoiak väga hip. Pole ime, et Sundja häälestuse maaletooja on kitarrist, Tantsud antidepressan­ ümber usutavust ning loogilisust. Eriline sisekaemus avaldub lugudes ja sõprade piirideüleselt mõistetav õpetaja ja helilooja Robert Jür­ tidega. Kõrvalehüpe. heli- ja laulukeel on saavutanud ju­ jendal, kes on juhtumisi ka VGT “Epprekas”, “Vaikusevöönd” ja Insomniac Records “Tähitud valss”. Viimasest koorub ba mõningat rahvusvahelist edu. Ka poiste õpetaja. Ilma erihariduseta plaadi andis välja Läti firma. kuulajal on kvinthäälestuse nüansse välja Epp Kõivu hoopis teistsugune Helinaudinguid meestele, teksti­ olemus, mida tahaks rohkemgi lahti Avalugu “(In the End) There’s mõneti keeruline tabada, kuid VGT peegleid naistele – endorfiinid jaga­ Only Love” on hunnitu hitipotent­ plaan akustilistest pillidest võimali­ kerida, aga õrrituseks see paraku takse teraapiasessioonil kõikide sel korral jääbki. Kindlasti poleks siaaliga päikesepop. Sama nuppu kult erinevaid helisid välja võluda, patsientide vahel võrdselt. Märtsis vajutavad ka “Jolene”, “Road to kõlades samal ajal kokku kui üks plaadi aura nii maagiline ja täiuslik esikalbumi üllitanud kolmik näib Kaarel Käärmannita, kelle loodud the Hill” ja “Good Man Down”, ehk­ mees, on kenasti korda läinud. teadvat retsepti, kuidas endale kuu­ ki veidi vähema mõjuga. Väga hea Kvinthäälestusega kitarri puhul on muusika on vorminud sõnadest ja lajaskonda (juurde) võita. Eks ole häälest võluva tantsu. atmosfääriga on “Panda”, mille al­ tegemist omanäolise pilliga ja nii nad 2009. aastast alates seda kom­ guses helisevad kaasa Nick Drake’i nagu eeldada võibki, tekitavad Kõrvalhüpe? Jah, süümepiina­ banud ja testinud erinevate singlite deta. resignatsioon ja The Doorsi “The kolm sellelaadset koos vägagi huvi­ kaudu (“Pilvedesse peidetud”, mis Endi” sügismeeleolu, eskaleerudes tavaid kõlavariatsioone. valiti R 2 nädala demoks; igas vanu­ hiljem kerivate kordusmustritega Trio omanimelisel debüütalbu­ KATRIN KARU ses naistele pühendatud tempokas filoloog bändilooks. Vanema ja uuema folgi mil on tosin autoripala. Akustiliste ja kõrvu tiksuma jääv “Pidžaama­ võtmes laule ilmub indie-popi kõr­ kitarride kõrval kuuleb siin-seal ka pidu” ning minevikku helgemaks vale hiljemgi (letargiline “Burning flööti, cajón’i ja elektrikitarri, jagub paitav “Muutmata kujul,” R 2 näda­ Bush”, dream-folgilik “Sailor Man” ka külalisesinejaid. la demo seegi). Stiilselt sulavate he­ ja bluusiriffidega “The Rabbit”). Instrumentaalmuusikasse kätketud lide saatel liigeldakse elektropopi, Kunagi ei maksa alahinnata ühe sõnumi hoomamine on muidugi in­ d’n’b ja dubstep’i mängumail. Rooli korraliku, läbimõeldud albumi lõpu­ dividuaalne protsess, kuid “Smurf­ keeravad lauljatar Epp Kõiv, teksti­ lugu. Käesoleval plaadil on hüvasti­ fi” improvisatoorne meisterlikkus, de autor Kaarel Rundu ning rütmi­ jätulauluks seitsmeminutine süm­ “Sula” romantiline leebus ja “VGC” helilooja Eksotik. Balansseeritakse fooniline “You Had Me at Hello”. uitav lüürilisus lihtsalt ei saa kõrvust sõnade tähenduste piiridel ning sõi­ mööda minna. “Lapsed magama” du jooksul pakutakse kogemiseks JOOSEP SANG on finaal toimekale päevale ning kõike, mida üks korralik pikaajaline

36 muusika 5/2011 ümber nurga ütlemist), peaks vo­ silma paistnud kriitiliste väljaütle­ kaali käsitlema lihtsalt kui üht inst­ mistega teiste aadressil, võtab ta rumenti ja meeleolu loomise vahen­ seekord loodetavasti asja veidi vä­ dit. Seega pole mõtet lugudel eraldi hem tõsiselt. Aga tõde on vaataja peatuda. Eelnev on ka põhjus, miks silmades ja nali mõistagi kuulaja Laulan Sinule ei kvalifitseeru hästi kõrvades. paroodia- või protestiprojektiks, kui autoril pole just olnud soovi kõike ANTON ANDRES ning kõiki naeruvääristada ja kahtlu­ DJ SanAntonio se alla seada. Kuigi Taavi Tulev on Black Apple Trip. Badass Yuki. Debüüt. Laulan Sinule. Mortimer Snerd Laulan Sinule KUULA KA NEID Badass Yuki ehk elektroonik ja vo­ 2009. aasta lõpul hakkas keegi kalist Martin Avi, kitarrist Paul Sild tundmatu tilgutama muusikafooru­ Electric Thoreau in ning trummar Aigar Vals said laie­ mitesse naivistlike tekstidega elekt­ Wired Walden. male publikule tuttavaks telesaates ropopi laulukesi. “Uus Orelipoiss!” Multiphonic Rodent. Eesti Top 7, kus esitleti nende pala hõigati. Kuigi polnud tegemist Jaan “Changeling”. See on siiski vaid jää­ Pehki kõrvalprojektiga, kogus end Multiphonic Rodent mäe veepealne osa. Tänapäevase provintsiveidrikust elektroonikuna eksperimentaalpopi suundumuste­ esitlenud muusik enne võltsidenti­ Multiphonic Rodent on Erkki Hõbe, ga kursis olev kuulaja leiab trio esik­ teedilt eesriide langemist hulgaliselt keda tutvustatakse plaadikaanel kui plaadilt rohkesti vihjeid samasugust poolehoidjaid. Küllap juba ka aima­ “magamistoaheliloojat” ja “ühemehe vaimsust kandvatele artistidele, kel­ ti, kes peidab end nime Laulan bigbändi”. Lisaks laulmisele ja laulude le ühised muusikalised juured võik­ Sinule taga, sest veenev techno/ loomisele mängib Hõbe ka kõiki keel-, klahv-, puhk- ja löökpille. sid peituda kusagil varase postpun­ electro-helikeel lubas oletada keda­ Valdavalt intiimses laadis EP sisaldab viit lugu, mis salvestatud gi elektroonilisema poole hoovus­ gi “vanadest kaladest” ning veider­ Eestis, Poolas, Saksamaal ja Portugalis. tes ning tantsulise briti indie tormi­ davas vokaalis väljenduv, veidi listes algusaegades. Badass Yukil on väändes huumorimeel ahendas ühisosa mõnegi siinse noore trendi­ kahtlusaluste ringi veelgi. 100% Totally Free teadliku grupiga. Paralleele tekib ka “Techno-nohik” Taavi Tulev on staažika Röövel Ööbiku muusika ja elektroonilisi helisünteese pakku­ Ringtones. tekstidega. Plaadi mitmetasandilist nud juba pea kümme aastat. Seni Spinningwheels Drive kõlapilti aitas helirežissöörina kujun­ on enim tähelepanu saanud tema Band. dada ansambli Honey Power kitar­ 2006. aastal Wochtzchée nime all rist Martin Kikas ning viimase lihvi ilmunud ambient-muusika album. Versus Trade andis laserkettale Ans Andurist tun­ Kuid paistab, et aastaid hullu pro­ Album ei sisalda mobiilihelinaid, vaid tud Gert Pajuväli. Seetõttu pole ehk fessori kombel sünteesaatorite ta­ radikaalseid vabaimprovisatsioone, juhus, et palas “Fidji” on oskuslikult ga mässamine on noormehe ära vä­ kus peatähelepanu langeb kõladele esiplaanil just meloodilised kitarri­ sitanud ning aeg küps ja rahuldama­ ja trio liikmete omavahelisele interaktsioonile. Projekti eestvedaja partiid. Kõikvõimalike müraefekti­ ta tähelepanuvajaduse määr piisav, on seitsmekeelset krihvideta kitarri mängiv eestlane Rainer Jancis, dega küllastatud neljateistkümne­ et kaablipundarde varjust välja tul­ kellega koos musitseerivad bassist Tim Dahl ja trummar Kevin minutise lõpuloo “Vibrant Dreams” la, statiivilt mikrofon võtta, (võima­ Shea. vokaalita vaheosa kujuneb unele­ lik, et ka veidi ülbelt) lava servale vaks eksirännakuks psühhedeelses­ astuda, suu avada (ja näha ka publi­ se hämarolekusse, kuid vähem kut seda tegemas) ning end pop­ ekspressiivset lähenemist eelistava staarina tunda. Kui see pole tõsiusk­ Vari, valge kass ja kuu. kõrva jaoks üldiselt ehk liialt domi­ se underground-muusiku ajutine neeriv masinlikult rütmikas taust egoistlik vahelduseotsing ja lihtla­ Rajaajaja. viib mõttele, et tulevikus võiks ka­ bane järeleandmine edevusele, siis Rajaajaja sutusele võtta helikandja formaadi, ehk soovib kaablikomandör Tulev mis võimaldaks instrumentide ba­ lihtsalt publikut testida ja sellel “ju­ Rajaajaja tuumiku moodustavad laulja lanssi enda suva järgi reguleerida ja he” korralikult “kokku ajada”, sest Alar Kriisa, bassist ja kitarrist Peeter soovi korral mõni helikiht välja jät­ pseudonaivistlikud riimid ja karao­ Piik ning trummar Kristo Joosep, kes ta. Seni saavad selle au osaliseks kelik naljavokaal on ootamatus vas­ esitavad koos külalistega omaloomin­ vaid need valitud, kellele on antud tuolus veatuks viimistletud tausta­ gut, sealhulgas Leelo Tungla, Viivi luba toormaterjali ümber töötada. dega, mida kuulaks meeleldi niisa­ Luige ja Talvo Pabuti tekstidele. Produktsioon on rõhutatult lo-fi magi. Kuna tekstides, mis on sageli ning bluusi- ja folgihõngulistes lauludes kajab vastu Tartu, see väi­ LAURI LEIS vaid kaherealised, võib täheldada ke puust linn. muusik ja muusikakriitik ebajärjekindlust (on nii otse kui ka

muusika 5/2011 37 COLLAGE Mai

Tallinnas ERSO, Hermine Haselböck (mets- “Manon” Massenet’ muusikale 31. 05 kell 19 Vinteri ja Raudmäe osopran), Tallinna Poistekoor, Eesti Rahvusooper Estonias muusikal “Pipi Pikksukk” Rahvusooper 4. 05 kell 12 Lasteballett “Lumival­ Kontsertkoor, Nikolai Aleksejev (diri- 21. 05 kell 19 Hooaja lõppkont- Estonias geke ja 7 pöialpoissi” Kocsaki muusi- gent) Estonia kontserdisaalis sert: Läti Riiklik Sümfooniaorkester, kale Rahvusooper Estonias 13. 05 kell 19 Unetu öö: Vitas Vestards Šimkus (klaver), Nobuaki 4. 05 kell 15 KontsertJazz: Igor Bril (vokaal) Nokia Kontserdimajas Nakata (dirigent) Estonia kontserdi- Tartus (klaver), Toivo Unt (kontrabass), Brian 13. 05 kell 22 Jazzliit esitleb: saalis 3. 05 kell 18 Doktorikontsert: Age Melvin (trummid) Estonia kontser- Gourmet Duo laiendatud koosseis 22. 05 kell 17 Vinteri ja Raudmäe Juurikas (klaver) Tartu Ülikooli aulas disaalis NO99 Jazzklubis muusikal “Pipi Pikksukk” Rahvusooper 5. 05 kell 19 Kevadet on õhus: Jaan 4. 05 kell 19 Vinteri ja Raudmäe 14. 05 kell 12 Orelipooltund: Tuuliki Estonias Sööt ja Alen Veziko Athena Keskuses muusikal “Pipi Pikksukk” Rahvusooper Jürjo toomkirikus * 5. ja 7. 05 kell 19 Esietendus: Estonias 14. 05 kell 12 Vinteri ja Raudmäe 24. 05 kell 19 Arve Tellefsen (viiul), Donizetti ooper “Maria Stuart” 4. 05 kell 19 Kohtumised kamina muusikal “Pipi Pikksukk” Rahvusooper Marko Martin (klaver) Mustpeade Vanemuise väikeses majas juures: Maarja Kangro (luule), Siim Estonias majas 6. 05 kell 19 KontsertJazz: Igor Bril Aimla (saksofon), Ara Jaraljan (kontra- 14. 05 kell 19 Puccini ooper “Tosca” 25.–29. 05 Vaskpillimuusika festival (klaver), Toivo Unt (kontrabass), Brian bass) Kloostri aidas Rahvusooper Estonias “Vivat brass!” Melvin (trummid) Vanemuise kont- 5. 05 kell 19 Eliitkontsert. Liszti 14. 05 kell 19 Kontsertetendus 25. 05 kell 15 Noorte Meistrite serdimajas “Rännuaastad” I ja II vihik: Marko “Intiimne glamuur”: vanamuusika Akadeemia: V Eesti noorte keel- 6. 05 kell 19 Tüdrukute kellaansamb- Martin (klaver) Estonia kontserdisaalis ansambel Hortus Musicus ja tantsu- pillimängijate konkursi laureaadid li emadepäeva kontsert Peetri kirikus 6. 05 kell 19 ERSO, Kalev Kuljus teater Tee Kuubis Estonia kontserdi- Johannes Välja, Marcel Johannes 11. 05 kell 19 The International (oboe), Mikk Murdvee (dirigent) saalis Kits ja Markus Altrov (tšello) Eesti Holland Music Sessions esitleb. Estonia kontserdisaalis 15. 05 kell 12 Delibes’i ballett Rahvusraamatukogu fuajees Noored talendid: Doren Dinglinger 6. 05 kell 19 MacMillani ballett “Coppelia” Rahvusooper Estonias 25. 05 kell 19 Mis on RAMi sees?: (viiul), Gerard Boeters (klaver), “Manon” Massenet’ muusikale 15. 05 kell 18 Lasteekraani muu- RAM, solistid, Kuninglik Kvintett ja Stjepan Hauser (tšello), Mirsa Adami Rahvusooper Estonias sikastuudio muusikaline muinas- ansambel Improloo; kaastegev Aare (klaver) Vanemuise kontserdimajas 7. 05 kell 12 Orelipooltund: Kadri jutt “Haldjametsa saladus” Nokia Tammesalu (tšello) Mustpeade majas 11. 05 kell 19 Donizetti ooper “Maria Ploompuu toomkirikus Kontserdimajas 25. 05 kell 19 Lasteballett “Lumival­ Stuart” Vanemuise väikeses majas 7. 05 kell 18 Puhkpillid lähevad 15. 05 kell 19 Naissoo & Agan 111: ge­ke ja 7 pöialpoissi” Kocsaki muusi- 13. 05 kell 19 Esietendus: Kontsert- ooperisse: ansambel Octophonia Tõnu Naissoo (klahvpillid), Ain Agan, kale Rahvusooper Estonias tantsuetendus “ABBA” Vanemuise koosseisus Nils Rõõmussaar ja Kaspar Ain Varts ja Teemu Viinikainen (kitarr), 26. ja 28. 05 kell 19 Esietendus: suures majas Mänd (oboe), Toomas Vavilov ja Signe Raul Sööt ja Danel Aljo (saksofon), Bizet’ ooper “Carmen” Rahvusooper 14. 05 kell 12 ja 19 Kontsert- Sõmer (klarnet), Kalervo Kulmala ja Mihkel Mälgand (kontrabass ja bass- Estonias tantsuetendus “ABBA” Vanemuise Kreete Perandi (metsasarv), Peeter kitarr), Marko Naissoo ja Toomas Rull 27. 05 kell 19 MacMillani ballett suures majas Sarapuu ja Sabina Yordanova (fagott), (löökpillid), Tallinna Kammerorkester “Manon” Massenet’ muusikale 14. 05 kell 19 Hooaja lõppkontsert: Tarmo Velmet (kontrafagott) raekojas Mustpeade majas Rahvusooper Estonias Vanemuise sümfooniaorkester ja 7. 05 kell 19 Tüüri ooper “Wallen­ 15. 05 kell 19.30 Neevalinna balleti- 27. 05 kell 19 Hooaja lõppkontsert: ooperikoor, Tartu Noortekoor, Jaan berg” Rahvusooper Estonias tähed Rahvusooper Estonias Annely Peebo (metsosopran), Mati Kapp (klaver), Irina Vaštšenko (sop- 8. 05 kell 17 Kálmáni operett “Silva” * Turi (tenor), Tallinna Kammerorkester, ran), Atlan Karp (bariton), Mihkel Rahvusooper Estonias 18. 05 kell 19 Nikolai Noskov Eri Klas (dirigent) Metodisti kirikus Kütson (dirigent) Vanemuise kontser- 8. 05 kell 19 Barokiaja emadepäev: (vokaal) Nokia Kontserdimajas 28. 05 kell 12 Orelipooltund: Aita-Liis dimajas Corelli Barokkorkester ajastu instru- 18. 05 kell 19 J. Straussi operett Torrim toomkirikus 15. 05 kell 19 Kontsertetendus mentidel, Teele Jõks (metsosopran), “Nahkhiir” Rahvusooper Estonias 28. 05 kell 16 Ecco la primavera: “Intiimne glamuur”: vanamuusika Teunis Van Der Zwart (naturaalsarv), 19. 05 kell 19 Nixoni ballett “Kolm Hortus Musicus Väravatornis ansambel Hortus Musicus ja tantsu- Andreas Väljamäe (naturaalsarv) musketäri” Arnoldi muusikale 28. 05 kell 17 Meistrite Akadeemia: teater Tee Kuubis Vanemuise kont- Rootsi-Mihkli kirikus Rahvusooper Estonias Pille Lill (sopran), Marje Lohuaru serdimajas * 20. 05 kell 19 Kálmáni operett “Silva” (klaver) Vene Kultuurikeskuse kam- 25. 05 kell 18 Doktorikontsert: Naily 10. 05 kell 19 The International Rahvusooper Estonias mersaalis Saripova (klaver) Tartu Ülikooli aulas Holland Music Sessions esitleb. 21. 05 kell 12 Orelipooltund lava- 28. 05 kell 19 Eliitkontsert: Mari-Liis 25. 05 kell 19 Eliitkontsert: Mari-Liis Noored talendid: Doren Dinglinger lauluga: Ene Salumäe (orel) ja EMTA Päkk (viiul), Peep Lassmann (klaver) Päkk (viiul), Peep Lassmann (klaver) (viiul), Gerard Boeters (klaver), Lavakunstikooli üliõpilased Riina Kadrioru lossis Linnamuuseumis Stjepan Hauser (tšello), Mirsa Adami Roose juhatusel toomkirikus 29. 05 kell 14 Vanalinnapäevade 25.,26. ja 27. 05 kell 19 Kontsert- (klaver) Estonia kontserdisaalis 21. 05 kell 12 ja 19 Kontsert- kirikupäeva kontsert: Ludmilla Kõrts tantsuetendus “ABBA” Vanemuise 11. 05 kell 19 J. Straussi operett tantsuetendus “ABBA” Nokia (sopran), Tatjana Lepnurm (harf), suures majas “Nahkhiir” Rahvusooper Estonias Kontserdimajas Kadri Ploompuu (orel), keelpillikvar- 29. 05 kell 16 Kontsert- 12. 05 kell 19 Verdi ooper “La travia- 22. 05 kell 16 Kontsert-tantsu­ tett koosseisus Meelis Vahar (viiul), tantsuetendus “ABBA” Vanemuise ta” Rahvusooper Estonias etendus “ABBA” Nokia Kontserdimajas Sirje Müller (viiul), Kerstin Tomson suures majas 13. 05 kell 19 Tšaikovski ballett 21. 05 kell 18 Verinoor sonaat, poisi- (vioola) ja Enno Lepnurm (tšello) “Luikede järv” Rahvusooper Estonias ohtu ooper: Hortus Musicus Kadrioru toomkirikus 13. 05 kell 19 Hooaja lõppkont- lossis 29. 05 kell 17 Bizet’ ooper “Carmen” sert. Mahleri Kolmas sümfoonia: 21. 05 kell 19 MacMillani ballett Rahvusooper Estonias

38 muusika 5/2011 Pärnus 8. 05 kell 16 Tantsud akordioniga: Henn Rebane Võru kultuurimajas 1. 05 kell 15 Abonement 007. Kannel Sonnenschein – Pärnu suvi 1939: 12.–15. 05 V Türi kevadfestival klassikalist salongimuusikat Repoo 13. 05 kell 20 Haapsalu suvemuusika Ensemble’ilt raekojas avakontsert: Hortus Musicus, RAM, 3. 05 kell 19 KontsertJazz: Igor Bril Andres Mustonen (dirigent) Haapsalu (klaver), Toivo Unt (kontrabass), Brian toomkirikus Melvin (trummid) Pärnu kontserdi- 14. 05 “Viimsi JazzPopFest” Viimsi majas Koolis 20. 05 kell 19 Hooaja lõppkont- 15.–22. 05 Rahvusvaheline J. sert: Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Mravinski nimeline muusikafestival Vestards Šimkus (klaver), Nobuaki Narvas Nakata (dirigent) Pärnu kontserdi- 19. 05 kell 19 Kontsertetendus majas eesti muinasjuttude ainetel: Eesti 28. 05 kell 19 Hooaja lõppkontsert: Filharmoonia Kammerkoor, Mikk Pärnu Linnaorkester, Jüri Alperten Üleoja (dirigent); Kaie Mihkelson, (dirigent) Pärnu kontserdimajas Hele Kõre, Guido Kangur, Tambet Tuisk ja Aleksander Eelmaa (näitle- Viljandis jad), rahvatantsuansambel Leigarid, Villu Veski (saksofon) Paide kultuuri- 6. 05 kell 19 Ellika Frisell Pärimus­ keskuses muusika Aidas 21. 05 kell 20 Haapsalu suvemuu- 7. 05 kell 15 Suur emadepäeva kont- sika. Operetikava “Cupido kütkeis”: sert Pärimusmuusika Aidas Pirjo Püvi (sopran), René Soom (bari- 7. 05 kell 20 Laulame päeva kauniks: ton), Piia Paemurru (klaver) Haapsalu Uku Suviste Trio Pärimusmuusika kuursaalis Aidas 24. 05 kell 19 Mis on RAMi sees?: 20. 05 kell 19 Hooaja lõpupidu RAM, solistid, Kuninglik Kvintett ja Pärimusmuusika Aidas ansambel Improloo; kaastegev Aare Tammesalu (tšello) Neeme rahva- Jõhvis majas 5. 05 kell 19 KontsertJazz: Igor Bril 26. 05 kell 13.15 Mis on RAMi sees?: (klaver), Toivo Unt (kontrabass), Brian RAM, solistid, Kuninglik Kvintett ja Melvin (trummid) Jõhvi kontserdima- ansambel Improloo; kaastegev Aare jas Tammesalu (tšello) Viimsi Koolis 10. 05 kell 19 Kontsertetendus 28. 05 kell 20 Haapsalu suvemuu- “Intiimne glamuur”: vanamuusika sika. Tõnu Naissoo Hammond Group ansambel Hortus Musicus ja tantsu- Haapsalu kuursaalis teater Tee Kuubis Jõhvi kontserdima- 29. 05 kell 12 Jessu sõitsõ jõkõ jas piti…: ansambel Vox Clamantis ja 13. 05 kell 19 Hooaja lõppkontsert: Värska naiste leelokoor Värska kirikus Vanemuise sümfooniaorkester ja 31. 05 kell 19 Eliitkontsert. J. S. Bachi ooperikoor, Tartu Noortekoor, Jaan sonaadid: Sigrid Kuulmann-Martin Kapp (klaver), Irina Vaštšenko (sop- (viiul), Lembit Orgse (klavessiin) Rapla ran), Atlan Karp (bariton), Mihkel kultuurikeskuses Kütson (dirigent) Jõhvi kontserdi- majas Andmed on kontrollitud 18. aprillil. 14. 05 kell 18 Unetu öö: Vitas Täpsem info kodulehekülgedel. (vokaal) Jõhvi kontserdimajas Juuni ja juuli kontserdiinfot COLLAGE’is avaldamiseks ootame hil- jemalt 13. maiks aadressil kristina@ Mujal Eestis ema.edu.ee 6. ja 8. 05 kell 19 Ansambel UMA ja Guido Kangur (luule) Kolgaküla ja Rakvere rahvamajas 7. 05 kell 18 Ansambel UMA ja Guido Kangur (luule) Haapsalu kul- tuurikeskuses

muusika 5/2011 39 P ill Orpheus vihueelaga. Gravüür Luis de Miláni käsiraamatust “Libro de música de vihuela de mano, intitulado El Lauto maestro” (1536). sugulaspillid

ROBERT STAAK lautomängija

Järg Muusika aprillinumbris ilmunud artiklile “Pill. Lauto”.

Vihueela kõlaliste võimalus- Vihueela oli 16. sajandi populaarseim te osas. Oluliseks näppepill Hispaanias. Teda võiks tinglikult muutus tugev ja nimetada “hispaania lautoks”, sest erine- selge bassiregister. valt muust Euroopast ei olnud lauto 16. 16. sajandi lõpul ei sajandi Hispaanias populaarne ning seda osatud veel valmis- kohta täitis just vihueela. tada mähitud keeli. Iseloomulikuks tunnuseks oli kitarriga Selleks et madal sarnane, tagant lame, külje pealt kurviline mähkimata sool- korpus. Vihueelal oli kuus keeltekoori nagu keel annaks tugeva lautol. Kitarr oli sel ajal veel neljakooriline ja selge kõla, peab ja teda kasutati eelkõige akorde trummel- ta olema piisavalt dades harmoonilise saatepillina. Kitarri pikk. Lautodele ha- peeti lihtrahva instrumendiks, vihueelat kati seepärast lisa- aga hinnati kõrgelt ka aadliringkondades. ma pikemaid kaelu kuuel keeltekooril, mis olid häälestatud Pilli kuldaeg jäi 16. sajandi keskele, mil ja nii sündisid arciliuto ja theorb. Uute täpselt nagu renessansslauto keeled, oma- neljakümne aasta jooksul (1536–1576) il- häälestustega katsetamisest sündis ba- vahelistes intervallilistes suhetes 4–4–3– mus seitsmelt autorilt seitse trükitud vihu- rokklauto. 4–4. Tähelepanelik lugeja märkab siin väi- eelakogumikku. 17. sajandi alguseks oli vi- Kui Michael Praetorius kirjutas 1619. kest erinevust lauto ja kitarri häälestuse hueela unustatud, siis sai populaarseimaks aastal erinevatest lautodest, pidi ta nenti- vahel: lautol on terts kolmanda ja neljanda näppepilliks Hispaanias kitarr. ma, et “aastast aastasse tehakse siin nii pal- keele vahel, kitarril teise ja kolmanda kee- Vanimad trükitud variatsioonid (dife- ju muudatusi, et midagi kindlat ei ole või- le vahel. Nagu renessansslauto nii oli ka rencias) muusikaajaloos on pärit Luis de malik sel teemal kirjutada”. arciliuto tavaliselt in G, seega on tema Narváezi vihueelakogumikust “Delphín de Kuigi mainitud kolme pilli vahel eksis- tüüpiline häälestus: música” (1538) ja vanimad tempo märku- teeris arvukal hulgal üleminekuvorme, mis sed Alonso Mudarra kogumikust “Tres on põhjustanud terminoloogilist segadust, Libros de Musica” (1546). Mudarra kasutas olid need barokiajastu peamised lautotüü- kolme erinevat sümbolit, mis märgivad, kas bid. pala tuleks mängida kiiresti, keskmiselt või Alessandro Piccini väitis oma 1623. aastal aeglaselt. Arciliuto ehk liuto attiorbato jaoks puu- ilmunud lautoraamatus, et just tema on Tänapäevaks on säilinud ainult kolm dub eesti keeles täpne termin, seepärast arciliuto leiutaja. Valdav osa selle pilli soo- vihueelat ja needki on hiljem ümber ehita- kasutan siin barokiajal ja tänapäeval mit- lorepertuaarist on pärit Itaaliast. Continuo- tud, mistõttu paljugi selle pilli ehituse koh- metes maades levinud itaaliakeelset nime- pillina leidis see kasutamist väga paljude ta on oletuslik, võrreldes näiteks lautoga, tust. Arciliuto on tegelikult renessansslau- heliloojate kantaatides, ooperites, oratoo- mida on säilinud kümneid ja kümneid ek- to, millele on basskeelte jaoks lisatud pikk riumides ja instrumentaalmuusikas semplare. kael. Basskeeli mängiti ainult lahtiselt, (Stradella, Corelli, A. Scarlatti, Händel jt). neid oli seitse kuni kaheksa ning nad olid Uue ajastu uued pillid häälestatud diatooniliselt. Vastavalt vaja- Theorb (itaalia keeles tiorba, 17. sajandi Barokiajastu tõi endaga kaasa suured dusele (helistikule) häälestati mõned neist esimesel poolel kasutati Itaalias ka nimetust muutused muusikaesteetikas. Basso conti- ümber (E–Es, F–Fis, H–B). Keskmise arci- chitarrone) võeti kasutusele Itaalias 16. sa- nuo praktika kasutuselevõtuga kaasnesid liuto basskeelte pikkus oli 145 cm, lühikes- jandi lõpul Firenze Camerata liikmete uued ootused ja nõudmised saatepillide te keelte pikkus 65 cm. Pilli kaelal mängiti poolt. See oli suurepärane pill nende uuest

40 muusika 2/20115/2011 ideoloogiast kantud ühehäälse laulu saat- jaoks enam pikka kaela. See tegi pilli kom- kaks korda ka kohtusid. Ühest tolleaegsest miseks. Giulio Caccini mängis ise theorbi paktsemaks ja mängutehniliselt lihtsamaks, ajalehest võib lugeda: “Igaüks, kes teab, kui ja tema laulud kõlavad kõige paremini just mis omakorda võimaldas mängida nõudli- raske on lautol mängida harmoonilisi mo- sellel pillil saadetuna. kumat repertuaari. dulatsioone ja head kontrapunkti, on häm- Theorb on arciliuto’st suurem ja erineb Baroki teisel poolel kandus barokklauto mastunud ja vaevalt usuks, kui pealtnägijad häälestuse poolest. Kaelal olevate keelte populaarsus üle saksa keelt kõnelevatesse ei tõendaks, et suur Dresdeni lautomängija pikkus oli keskmiselt 89 cm ning lahtiste maadesse. Kui esimesed saksa koolkonna Weiss võistles Johann Sebastian Bachiga, basskeelte pikkus 160 cm ja rohkemgi. Nii esindajad (Essaias Reusner) olid Prantsus­ kes on suur klavessiini- ja orelimängija, pika mensuuri tõttu häälestati theorbi kaks maal õppinud, siis 18. sajandil püüti end fuugade ja fantaasiate mängimises.” Kuidas kõrgemat keelt tavaliselt oktav madala- juba iseteadvalt prantslastest distantseerida. võistlus lõppes, kahjuks kirjutisest ei selgu. maks. Theorbi häälestus oli üldjuhul in A: Ernst Gottlieb Baron kirjutas 1727: “Mis Sylvius Leopold Weiss suri 1750. aastal. puutub lautosse, siis prantslased ei ole siin Kuigi mõnedki saksa heliloojad jätkasid midagi saavutanud. Nad hülgasid cantabile lautole veel ka galantses stiilis kirjutamist, ja harva võib leida mõnd pala, mida nad ei oli õigus ühel kaasaegsel, kelle sõnade järgi ole mõne daami järgi nimetanud. Nad and- lõppes sellega lauto kuldne ajajärk, hilise- Pilli ühekordsed keeled andsid võrreldes sid lugudele imelikke nimesid ning peab mad mängijad olid vaid suure Weissi kah- lautoga eriti selge ja tugeva kõla ning kõvasti pead murdma, et taibata, kuidas on vatud jäljendajad. theorbi oli tehniliselt kergem mängida. need muusikaga seotud.” Uus muusikaesteetika tõi esile uued pil- 1628. aastal kirjutas Vincenzo Barokklauto ajastu kulmineerus Sylvius lid. Lauto koos mitme saatusekaaslasega, Giustiniani (“Discorso sopra la musica”): Leopold Weissi (1686–1750) loominguga. klavessiin ja viola da gamba nende hulgas, “Varasematel aegadel mängisid paljud lau- Weissi rolli lautomuusika ajaloos võib võr- vajus pikaks ajaks unustuse hõlma, kuni 20. tot, kuid nüüd, pärast theorbi kasutusele relda Bachi omaga nn üldises muusikaloos. sajandi teisel poolel tärganud vanamuusi- võtmist on see pill peaaegu täiesti hüljatud. On säilinud dokumendid, mis kinnitavad, kaliikumine nad taasavastas. Theorb on leidnud üldist tunnustust, sest ta et need kaks meest omavahel vähemalt on sobivam laulmise, olgu kas või küündi- matu ja ebameeldiva häälega laulmise saat- miseks ning teda mängima õppides on või- malik vältida raskusi, mis kaasnevad lauto- Suure theorbi (vasakul) lühemad kee- mängu õppimisega.” led on umbes 89 cm, basskeelte pikkus Itaalia ooperite ja oratooriumide parti- umbes 160 cm. Arciliuto’l vastavalt 67 ja 145 cm. tuuridest võib järeldada, et üks muusik mängis nii arciliuto kui ka theorbi partiid. Pill valiti vastavalt helistikule ja bassiliinile. Vastupidi arciliuto’le sobib theorb paremini dieesidega helistike, aeglasema liikumise ja madalama bassi mängimiseks. Vahel võis orkestris olla korraga nii theorbi- kui ka arciliuto-mängija. Sooloinstrumendina oli theorb popu- laarne ka Prantsusmaal. Päikesekuninga õukonna tuntuim virtuoos oli Robert de Visée (u 1666–1732/33).

Barokklauto sai populaarseks 17. sajandi keskel Prantsusmaal ning see väljapaistev barokklauto koolkond (Gaultier, Gallot, Mouton) mõjutas tugevalt ka prantsuse klavessiiniheliloojaid. Nagu öeldud, võeti 17. sajandi algul ka- sutusele mitmeid uusi lautohäälestusi. Üks neist sai sajandi keskel domineerivaks ning muutus alternatiiviks renessansslauto hää- lestusele. Kui renessansslauto, arciliuto ja theorbi häälestus põhineb kvarthäälestusel ühe tertsiga keskel, siis barokklauto ehk d- moll häälestus oli midagi põhimõtteliselt 1 1 uut: A1–B1–C–D–E–F–G–A–d–f–a–d –f . Kuna sel ajal osati juba valmistada mähitud basskeeli, ei vajanud lauto madalate keelte

muusika 5/2011 41 9HRLEKG*jegabi+[B\C

42 muusika 5/2011