NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014 HIND 2€ / VABALEVIS TASUTA HIND 2€ / VABALEVIS #34 Esikaanel Tallinn Bicycle Week. Foto: Renee Altrov 2 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014 Mario Pulver leiab, et elu on olnud protsess, kulg. Sünd – mis ei ole Marika Agu töötab Tartu Kunstimuuseumis kaasaegse kunsti tema käsitluses enda tahe – viib surmani, kuid seda, mis seal vahel kuraatorina ja on lõpetamas Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse toimub, võib ise mõtestada. Seesama mõtestamine on käinud tema- magistrantuuri. Ta on tegelenud peamiselt tänavakunsti ja grafiti ga kaasas lapsepõlvest, mikside ajast saati. Selle, mis on elus tähtis, uurimisega, kuid alustas tänavu muu hulgas ka Generaadios muu- valib inimene ise. Mario on otsustanud, et töötab vabakutselisena sikasaate „MAJICKK” tegemist. Sellest aastast on Marika ka üks kodus, et olla võimalikult vaba oma käikudes, ajas ja peresuhetes. tänavakunstifestivali Stencibility kaaskorraldajatest. Kõike seda kaardistab ja tõlgendab ta läbi loomingu, mis vallandub Marika kirjutab sellest, kuidas temast sai iseenda vaenlane. Loe Artis- sageli luulevormis. hoki veergu lk 19. Mario luuletusi saab lugeda kõrvalleheküljelt. Lennart Ruuda on täiesti ebahuvitav 21-aastane noormees. Just- Karin Bachmann on Eesti Kunstiakadeemia taustaga urbanist- kui selle väite tõestuseks õpib ta ülikoolis eriti ebahuvitavat eriala – maastikuarhitekt, kes töötab täna koosluses OÜ Kino. Ta on ajakirjandust. Tulevik võib siiski põnevamaks osutuda, sest Lennart ajakirjade ÕU ja Idee kolleegiumi liige ning loomaeetikast kõneleva läheb sügisel sõtta. veebiplatvormi loomus.ee toimetaja. Lennart usutleb käesolevas Müürilehes Eesti mõjukaimat IT-pioneeri Karin on üks Eesti kaasaegse maastikuarhitektuuri veebipõhise kaardi KAASAUTORID Linnar Viiki. Intervjuud loe lk 6–7. loojatest, millega saab tutvuda lähemalt lk 30–31. Maarja Merivoo-Parro elab ja töötab Riias, hoides Baltic Heritage Märt Põder on angažeeritud filosoof selle klassikalises tähendu- Networki ja Eesti Diasporaa Akadeemia juhatuse liikme ning The ses, valgustusliikumise ideaalide edasikandja infoühiskonnas, piraat TOIMETUS Baltic Scene’i kaasautorina kätt nii Baltimaade kui muu maailma ja infovabastaja, krüptoanarhist ja poliitiline aktivist, kes seisab muusika- ja kultuurielu pulsil. Raadio 2-s juhib ta uuele iseseisvale kopimi, avatuse ja hajutatuse üllaste põhimõtete eest. muusikale pühendatud saadet „Ameerika hääled” ja tegutseb ka Märt pakub lk 32 kehtivale autoriõiguse mudelile alternatiivseid ise sügaval USA underground-maastikul laulukirjutaja ja vokalistina. vaatenurki. Praeguseks peategevuseks on mentaliteediajaloolise doktoritöö kirjutamine, mille ta kavatseb peagi Tallinna Ülikoolis kaitsta. Maarja intervjueerib leheküljel 11 läti väikeplaadifirma I Love You Recordsi eestvedajaid. Merli Antsmaa on kultuurikorraldaja, fotograafiahuviline ja muidu Tanar Kirs õpib TÜs kirjandust. Mängib korvpalli. Lapsepõlves aktivist. Praegu töötab ta Eesti Jazziliidus ja festivali Jazzkaar juures kuulas punki. ning korraldab muusikaüritusi. Tanar kaardistab koos Evelyn Fridoliniga Juhan Liivi 150. sünniaas- Merli pani kõrva peale Frankie Animali EPle „Obsession”. Vaata lk 14. tapäeva puhul käesolevas Müürilehes lk 33–36 Liivi maastikke ja ääremärkusi. Joosep Olop peab ennast loovaks tarbijaks. Eriti loov on ta pop- Evelyn Fridolin on Tartu Ülikooli maailmakirjanduse eriala magist- muusikat kuulates. Elab ja töötab Tallinnas. Ülikoolis on õppinud rant. Tunneb huvi kirjanduse ja tegelikkuse omavaheliste suhete, põgusalt kõike, mis uurib inimeseks olemist. nende vastastikmõju vastu. Täpsemalt tegeleb kirjanduslike maas- Joosep kuulas noise punk’i viljeleva bändi Perfect Pussy albumit „Say tikega, mille all peab silmas nii maastikke kirjanduses kui kirjandust Yes to Love”. Arvustust loe lk 15. maastikes. Muus osas käib koolis, käib tööl, loeb, on ja elab. Evelyn kaardistab koos Tanar Kirsiga Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva puhul käesolevas Müürilehes lk 33–36 Liivi maastikke ja ääremärkusi. Müürilehe 31. numbris sai lugeda väljavõ- nud ka küsimus tema loomingutehnilistest hoiakutest ja teoreetilistest vaade- tet Lauri Sommeri äsja ilmunud romaanist test, mistõttu oleme kaasanud ka Tartu Ülikooli kirjandustudengite Tanar Kirsi „Sealpool sood”, mis tõotab tervikuna (ar- ja Evelyn Fridolini lõputööde põhjal kirjutatud artiklid, mis vastavate teemade van seda praeguseks ilmuda jõudnud kat- kaudu Liivi loomingut (taas)mõtestavad. kendite põhjal) igati põnevat lugemist ning Suve hakul on Tartus oodata järjekordset ülikoolilõpetajate lainet, kes seisa- seda kindlasti mitte vaid psühhogeograafi- vad silmitsi küsimusega, et mis siis nüüd edasi saab? Jääda paigale? Minna ära? lisest, kohakesksest või muul moel ruumi- Tartu on ju ülikoolilinn, sellisena paratamatult vahepeatus – nii mõnelegi, kui- tundlikust kirjandusest huvitujaile. Aprilli lõpus anti Liivi Muuseumis Sommerile gi mitte kõigile. Müürilehe mainumbri ilmumise ajaks on hoo sisse saanud ka üle ka Juhan Liivi luuleauhind tema Loomingus ilmunud luuletuse „Väikeste sam- kirjandusfestival Prima Vista, mis on läbi aastate märkimisväärse tarmukuse ja mudega...” eest. eneseväärikusega linna kultuurielu rahvusvahelisemaks muutnud ning soodus- Kuna käesoleval aastal tähistatakse ühtlasi ka Juhan Liivi 150. sünniaastapäe- tanud koostööd erinevate asutuste vahel (festivali tänavuaastastele väliskülalis- va, on igati paslik hetk küsida, kas põlise Liivi-müüdi taga võiks näha ka muud tele saab pilgu heita lehekülgedel 38–39). Prima Vista on minu arvates üks neid kui traagilist ja andekat autsaiderit, kes tänu loomepalanguile „iseendast suu- sündmusi, mis osutab vastujõudu kirjandussuhteid kramplikuks enesekehtesta- remaid” tekste kirjutas. Kuigi tore on ju mõelda, et oli kord ka üks päris luu- miseks ja vastastikuseks võimuvõitluseks taandavale solipsistlikule suhtumisele. letaja, kelle looming sündis puhtalt inspiratsioonist, nii-öelda muusa taktikepi Laenates sõnu tänavuselt Liivi auhinna laureaadilt, siis võiks ju korraks unustada löökidele kuuletudes teksti vastavalt kas luues või hävitades. Ei mingit üleliigset oma erinevused ja teistega peetud viljatud vaidlused ning mõelda selle peale, teooriat ja kirjanduslikku „tehtust”, ei mingit silmatorkavat metatasandit. palju meis on ühist? Ning tegelikult ei pea selle küsimuse küsimiseks kirjandus- Selle lehenumbri kirjanduskülgedele valisimegi intervjuu Alatskivil asuva Liivi festivali toimumist ootamagi. Muuseumi juhataja Mari Niitraga, kes räägib muu hulgas ka aprilli lõpus avatud uuest püsinäitusest, mis vaatleb Liivi-müüti värske nurga alt. Liivi ruumikesksu- Maarja Pärtna KIRI TOIMETAJALT KIRI sest pole siiani eriti kõneldud, samuti on romantilise luuletajamüüdi varju jää- tegev- ja kirjandustoimetaja Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Evelin Arust kirjanduskriitika toimetaja [email protected] Maarja Pärtna tegev- ja kirjandustoimetaja [email protected] Mariliis Mõttus muusikatoimetaja [email protected] Keiu Virro teatritoimetaja [email protected] Helena Läks veebitoimetaja [email protected] Joonas Sildre koomiksitoimetaja [email protected] Triin Loosaar moereporter [email protected] Veronika Valk linnaruumi- ja arhitektuuritoimetaja [email protected] Pille Sepp keeletoimetaja Triin Tulgiste kunstitoimetaja [email protected] kujundus/küljendus Madis Katz, Marja-Liisa Plats Emilie Toomela filmitoimetaja [email protected] fotograafid Renee Altrov, Patrik Tamm, Henri Kõiv sotsiaaliatoimetaja [email protected] Tõnu Tunnel KOLLEEGIUM: KAISA EICHE, INDREK GRIGOR, MARGUS KIIS, KRISTINA PAJU, BERK VAHER, AHTO KÜLVET, MART ZIRNASK, MARTIN OJA, ANNA-LIISA UNT ∙ VÄLJAANDJA: MTÜ TARTU KULTUURITEHAS ∙ TOETAJAD: Jälgi Müürilehe tegemisi Reklaam – TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL ∙ TRÜKK: PRINTALL ∙ TIRAAŽ: 4500 ∙ TASUTA! ka twitteris ja facebookis! [email protected] Mario Pulver elus asi taas/kord ma sünnin uuesti paplilõhnaste kirikukellade löökides siinsamas tartu toomemäel Foto: Renee AltrovFoto: pastelsed puud mööduvad vaikides pungad plahvatamas poolel teel kogu linn on täis inimesi pingestatud elukartvaid LUULE naistekliinikus ei sünni enam midagi nabanöör viib majast välja prahti kord ärkab kliinik uuele elule Varro Vooglaid – „a man troubled läbi ehitaja nurisünnituse by homosexuality”˙ kiht kihi kaupa ladestub Igal kevadel sama jama – nagu lume alt välja ujuvad kaka- toomemäele maiseid jäänuseid junnid, on soojade ilmade ja päikesepaiste kiuste platsis ka kliiniku varjus on neid sadadelt rahvastelt Varro Vooglaid. Möödunud aasta märtsis sihtasutuse Pere- üks sünd viib sadade surmadeni konna ja Traditsiooni Kaitseks algatatud samasooliste abi- elude vastane petitsioon „Kaitskem üheskoos perekonda” ometi ei tasu seda karta ajas mind piisavalt endast välja, et ma ei suutnud mitu päe- ringkäik on halastamatu rahu sinus eneses Illustratsioon: Helmi Arrak Illustratsioon: Helmi va millelegi muule mõelda, kui püüdsin enesele arusaada- ringkäik ei kuule hala vaks teha, kuidas on võimalik, et kaasaegses maailmas eksis- iga sünd viib sadade surmadeni sest jah ta oli tüdruk teerib endiselt seesugust mõtteviisi. Mulle iseenesest meel- kellele meeldis metsas müstikal käia diks mõte sellest, kui keegi tahaks tegeleda Eestis pereväär- asi pole selles aga sellest polnud midagi tuste eest seismisega, ent minu tõekspidamiste vastu käib et asi poleks sünnis see, kui sellise ilusa egiidi all võetakse endale tegelikult voli asi on elus ja eriti meeldisid talle tšakrad mõista hukka inimesi, kelle