NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014 HIND 2€ / VABALEVIS TASUTA

#34 Esikaanel Tallinn Bicycle Week. Foto: Renee Altrov 2 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

Mario Pulver leiab, et elu on olnud protsess, kulg. Sünd – mis ei ole Marika Agu töötab Tartu Kunstimuuseumis kaasaegse kunsti tema käsitluses enda tahe – viib surmani, kuid seda, mis seal vahel kuraatorina ja on lõpetamas Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse toimub, võib ise mõtestada. Seesama mõtestamine on käinud tema- magistrantuuri. Ta on tegelenud peamiselt tänavakunsti ja grafiti ga kaasas lapsepõlvest, mikside ajast saati. Selle, mis on elus tähtis, uurimisega, kuid alustas tänavu muu hulgas ka Generaadios muu- valib inimene ise. Mario on otsustanud, et töötab vabakutselisena sikasaate „MAJICKK” tegemist. Sellest aastast on Marika ka üks kodus, et olla võimalikult vaba oma käikudes, ajas ja peresuhetes. tänavakunstifestivali Stencibility kaaskorraldajatest. Kõike seda kaardistab ja tõlgendab ta läbi loomingu, mis vallandub Marika kirjutab sellest, kuidas temast sai iseenda vaenlane. Loe Artis- sageli luulevormis. hoki veergu lk 19. Mario luuletusi saab lugeda kõrvalleheküljelt.

Lennart Ruuda on täiesti ebahuvitav 21-aastane noormees. Just- Karin Bachmann on Eesti Kunstiakadeemia taustaga urbanist- kui selle väite tõestuseks õpib ta ülikoolis eriti ebahuvitavat eriala – maastikuarhitekt, kes töötab täna koosluses OÜ Kino. Ta on ajakirjandust. Tulevik võib siiski põnevamaks osutuda, sest Lennart ajakirjade ÕU ja Idee kolleegiumi liige ning loomaeetikast kõneleva läheb sügisel sõtta. veebiplatvormi loomus.ee toimetaja. Lennart usutleb käesolevas Müürilehes Eesti mõjukaimat IT-pioneeri Karin on üks Eesti kaasaegse maastikuarhitektuuri veebipõhise kaardi KAASAUTORID Linnar Viiki. Intervjuud loe lk 6–7. loojatest, millega saab tutvuda lähemalt lk 30–31.

Maarja Merivoo-Parro elab ja töötab Riias, hoides Baltic Heritage Märt Põder on angažeeritud filosoof selle klassikalises tähendu- Networki ja Eesti Diasporaa Akadeemia juhatuse liikme ning The ses, valgustusliikumise ideaalide edasikandja infoühiskonnas, piraat TOIMETUS Baltic Scene’i kaasautorina kätt nii Baltimaade kui muu maailma ja infovabastaja, krüptoanarhist ja poliitiline aktivist, kes seisab muusika- ja kultuurielu pulsil. Raadio 2-s juhib ta uuele iseseisvale kopimi, avatuse ja hajutatuse üllaste põhimõtete eest. muusikale pühendatud saadet „Ameerika hääled” ja tegutseb ka Märt pakub lk 32 kehtivale autoriõiguse mudelile alternatiivseid ise sügaval USA underground-maastikul laulukirjutaja ja vokalistina. vaatenurki. Praeguseks peategevuseks on mentaliteediajaloolise doktoritöö kirjutamine, mille ta kavatseb peagi Tallinna Ülikoolis kaitsta. Maarja intervjueerib leheküljel 11 läti väikeplaadifirma I Love You Recordsi eestvedajaid. Merli Antsmaa on kultuurikorraldaja, fotograafiahuviline ja muidu Tanar Kirs õpib TÜs kirjandust. Mängib korvpalli. Lapsepõlves aktivist. Praegu töötab ta Eesti Jazziliidus ja festivali Jazzkaar juures kuulas punki. ning korraldab muusikaüritusi. Tanar kaardistab koos Evelyn Fridoliniga Juhan Liivi 150. sünniaas- Merli pani kõrva peale Frankie Animali EPle „Obsession”. Vaata lk 14. tapäeva puhul käesolevas Müürilehes lk 33–36 Liivi maastikke ja ääremärkusi.

Joosep Olop peab ennast loovaks tarbijaks. Eriti loov on ta pop- Evelyn Fridolin on Tartu Ülikooli maailmakirjanduse eriala magist- muusikat kuulates. Elab ja töötab Tallinnas. Ülikoolis on õppinud rant. Tunneb huvi kirjanduse ja tegelikkuse omavaheliste suhete, põgusalt kõike, mis uurib inimeseks olemist. nende vastastikmõju vastu. Täpsemalt tegeleb kirjanduslike maas- Joosep kuulas noise punk’i viljeleva bändi Perfect Pussy albumit „Say tikega, mille all peab silmas nii maastikke kirjanduses kui kirjandust Yes to Love”. Arvustust loe lk 15. maastikes. Muus osas käib koolis, käib tööl, loeb, on ja elab. Evelyn kaardistab koos Tanar Kirsiga Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva puhul käesolevas Müürilehes lk 33–36 Liivi maastikke ja ääremärkusi.

Müürilehe 31. numbris sai lugeda väljavõ- nud ka küsimus tema loomingutehnilistest hoiakutest ja teoreetilistest vaade- tet Lauri Sommeri äsja ilmunud romaanist test, mistõttu oleme kaasanud ka Tartu Ülikooli kirjandustudengite Tanar Kirsi „Sealpool sood”, mis tõotab tervikuna (ar- ja Evelyn Fridolini lõputööde põhjal kirjutatud artiklid, mis vastavate teemade van seda praeguseks ilmuda jõudnud kat- kaudu Liivi loomingut (taas)mõtestavad. kendite põhjal) igati põnevat lugemist ning Suve hakul on Tartus oodata järjekordset ülikoolilõpetajate lainet, kes seisa- seda kindlasti mitte vaid psühhogeograafi- vad silmitsi küsimusega, et mis siis nüüd edasi saab? Jääda paigale? Minna ära? lisest, kohakesksest või muul moel ruumi- Tartu on ju ülikoolilinn, sellisena paratamatult vahepeatus – nii mõnelegi, kui- tundlikust kirjandusest huvitujaile. Aprilli lõpus anti Liivi Muuseumis Sommerile gi mitte kõigile. Müürilehe mainumbri ilmumise ajaks on hoo sisse saanud ka üle ka Juhan Liivi luuleauhind tema Loomingus ilmunud luuletuse „Väikeste sam- kirjandusfestival Prima Vista, mis on läbi aastate märkimisväärse tarmukuse ja mudega...” eest. eneseväärikusega linna kultuurielu rahvusvahelisemaks muutnud ning soodus- Kuna käesoleval aastal tähistatakse ühtlasi ka Juhan Liivi 150. sünniaastapäe- tanud koostööd erinevate asutuste vahel (festivali tänavuaastastele väliskülalis- va, on igati paslik hetk küsida, kas põlise Liivi-müüdi taga võiks näha ka muud tele saab pilgu heita lehekülgedel 38–39). Prima Vista on minu arvates üks neid kui traagilist ja andekat autsaiderit, kes tänu loomepalanguile „iseendast suu- sündmusi, mis osutab vastujõudu kirjandussuhteid kramplikuks enesekehtesta- remaid” tekste kirjutas. Kuigi tore on ju mõelda, et oli kord ka üks päris luu- miseks ja vastastikuseks võimuvõitluseks taandavale solipsistlikule suhtumisele. letaja, kelle looming sündis puhtalt inspiratsioonist, nii-öelda muusa taktikepi Laenates sõnu tänavuselt Liivi auhinna laureaadilt, siis võiks ju korraks unustada löökidele kuuletudes teksti vastavalt kas luues või hävitades. Ei mingit üleliigset oma erinevused ja teistega peetud viljatud vaidlused ning mõelda selle peale, teooriat ja kirjanduslikku „tehtust”, ei mingit silmatorkavat metatasandit. palju meis on ühist? Ning tegelikult ei pea selle küsimuse küsimiseks kirjandus- Selle lehenumbri kirjanduskülgedele valisimegi intervjuu Alatskivil asuva Liivi festivali toimumist ootamagi. Muuseumi juhataja Mari Niitraga, kes räägib muu hulgas ka aprilli lõpus avatud uuest püsinäitusest, mis vaatleb Liivi-müüti värske nurga alt. Liivi ruumikesksu- Maarja Pärtna

KIRI TOIMETAJALT KIRI sest pole siiani eriti kõneldud, samuti on romantilise luuletajamüüdi varju jää- tegev- ja kirjandustoimetaja

Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Evelin Arust kirjanduskriitika toimetaja [email protected] Maarja Pärtna tegev- ja kirjandustoimetaja [email protected] Mariliis Mõttus muusikatoimetaja [email protected] Keiu Virro teatritoimetaja [email protected] Helena Läks veebitoimetaja [email protected] Joonas Sildre koomiksitoimetaja [email protected] Triin Loosaar moereporter [email protected] Veronika Valk linnaruumi- ja arhitektuuritoimetaja [email protected] Pille Sepp keeletoimetaja Triin Tulgiste kunstitoimetaja [email protected] kujundus/küljendus Madis Katz, Marja-Liisa Plats Emilie Toomela filmitoimetaja [email protected] fotograafid Renee Altrov, Patrik Tamm, Henri Kõiv sotsiaaliatoimetaja [email protected] Tõnu Tunnel

KOLLEEGIUM: KAISA EICHE, INDREK GRIGOR, MARGUS KIIS, KRISTINA PAJU, BERK VAHER, AHTO KÜLVET, MART ZIRNASK, MARTIN OJA, ANNA-LIISA UNT ∙ VÄLJAANDJA: MTÜ TARTU KULTUURITEHAS ∙ TOETAJAD: Jälgi Müürilehe tegemisi Reklaam – TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL ∙ TRÜKK: PRINTALL ∙ TIRAAŽ: 4500 ∙ TASUTA! ka twitteris ja facebookis! [email protected] Mario Pulver

elus asi

taas/kord ma sünnin uuesti paplilõhnaste kirikukellade löökides siinsamas tartu toomemäel Foto: Renee AltrovFoto: pastelsed puud mööduvad vaikides pungad plahvatamas poolel teel kogu linn on täis inimesi

pingestatud elukartvaid LUULE

naistekliinikus ei sünni enam midagi nabanöör viib majast välja prahti kord ärkab kliinik uuele elule Varro Vooglaid – „a man troubled läbi ehitaja nurisünnituse by homosexuality”˙ kiht kihi kaupa ladestub Igal kevadel sama jama – nagu lume alt välja ujuvad kaka- toomemäele maiseid jäänuseid junnid, on soojade ilmade ja päikesepaiste kiuste platsis ka kliiniku varjus on neid sadadelt rahvastelt Varro Vooglaid. Möödunud aasta märtsis sihtasutuse Pere- üks sünd viib sadade surmadeni konna ja Traditsiooni Kaitseks algatatud samasooliste abi- elude vastane petitsioon „Kaitskem üheskoos perekonda” ometi ei tasu seda karta ajas mind piisavalt endast välja, et ma ei suutnud mitu päe- ringkäik on halastamatu rahu sinus eneses Illustratsioon: Helmi Arrak Illustratsioon: Helmi va millelegi muule mõelda, kui püüdsin enesele arusaada- ringkäik ei kuule hala vaks teha, kuidas on võimalik, et kaasaegses maailmas eksis- iga sünd viib sadade surmadeni sest jah ta oli tüdruk teerib endiselt seesugust mõtteviisi. Mulle iseenesest meel- kellele meeldis metsas müstikal käia diks mõte sellest, kui keegi tahaks tegeleda Eestis pereväär- asi pole selles aga sellest polnud midagi tuste eest seismisega, ent minu tõekspidamiste vastu käib et asi poleks sünnis see, kui sellise ilusa egiidi all võetakse endale tegelikult voli asi on elus ja eriti meeldisid talle tšakrad mõista hukka inimesi, kelle elukorraldus erineb suurema ja mandalate mandariinimustrid osa omast. Millisest multikultuursust ja erinevusi aktsep- aga sellest polnud midagi teerivast ühiskonnast saab siin rääkida, kui me ei arvesta vähemustega endi ümber?! On väga põhimõtteline erine- elektrivaba päev isa vihkas lemmikloomi vus, kas me ainult püüame teha riiklikul tasemel nägu, nagu ja ema hing oli tühisem kui sandi sent oleksime osa mitmekesisust heakskiitvast maailmast, või märtsivihm paneb taevale ette aga sellest polnud midagi kas me võtame erinevaid inimesi ka tegelikult ühiskonnas halli filtri enestega võrdsetena – olgu nad naised, ratastoolis liiklejad, ja läheb veel hämaramaks sest ta oli tüdruk taimetoitlased, geid, usuinimesed, ülekaalulised või kõik eel- lugeda saab nüüd kes läks indiasse rahu leidma nev ühes isikus – tegelikkuses mingit normaalsust ei eksis- vaid õige natuke aga sellest polnud midagi teeri! Meie ise kõik koos konstrueerime neid normatiive ja enne kui varakevad tule kustutab enamiku eelistus ei saa olla kunagi argumendiks, kui keegi ja minu maailm mattub küünaldesse ja lörtsistel eestimaa öödel selle tõttu otseselt kannatama pannakse. Mingites eluolu- otsis ta nuttes indiamaa rahu des oleme me kõik vähemuses. Ka eestlaseks olemine tä- täna on elektrivaba päev hendab vähemusse kuulumist. Seetõttu on Varro Vooglaiu lihtsalt seepärast et on aga sellest polnud jäänud järgi midagi ja Markus Järvi algatatud kampaania ääretult egotsentriline ja küüniline ka nende eneste suhtes. Sellise mõttekonst- ükski lamp ei sütti ruktsiooni järgi ei peaks aktsepteerima Eesti ühiskonnas ka ükski arvuti ei helenda kristlikke tõekspidamisi, veel vähem katoliiklikku maailma- minusse sigineb ürgne hirm pimeduse ees sõjakuu pilti. Ometi ei tule usulistest veendumustest tingitud taga- nii palju oli plaanis lugeda kiusamine tänapäeva Eestis kõne allagi. Miks me vaidleme aga aeg saab otsa tuleb august siis ainuõige seksuaalsuse üle? Mina leian, et ühiskonnale sõjakuu laiemalt olulistel teemadel ei saa rääkida tõsiseltvõetavalt hall vihm sulatab lume taas on nii kaasa inimesed, kes ei suuda endast väljapoole mõelda, seni laitmatult töötanud valguspeegeldaja et mida külvad näha n-ö suurt pilti. Sellist vajadust maailma vaid iseenda täna läheb kottpimedaks sõda lõikad näo järgi kujundada ja sealjuures arvata, et on olemas mingi aega on aina vähem kuumad kired üle ilma üheselt mõistetav Tõde, pean ma tänapäeval teatud liiki ükski aasta ei saa ilma vaimuhaiguseks. ja kui on liiga pime Pärast seda, kui ma taipasin, kui palju mind nende kahe et lugeda mõne teos on segatehnikas mehe algatatud kampaania väsitab, andsin endale lubadu- ei jää üle muud teise oma sõjatehnikas se, et lõputusse negatiivsesse vaidlusse laskumise asemel kui suhelda juba sun tzu ütles teen endast olenevalt kõik hea selle jaoks, et sama sugu nii on et võidab kiirem ja osavam jagavad inimesed, kes teineteist armastavad, saaksid Ees- nii on tis abielluda, kui nad seda tahavad. Nimetagem või sõnas- tagem neid asju kuidas tahes, oluline on, et me õpiksime lõppkokkuvõttes teistele vähem hinnanguid andma. Loo- süntaks mulikult konstrueerime me iseennast vastanduste kaudu ja noosfäär see on paratamatu, aga sealjuures tuleb endale aru anda, lähen bussi et tabades end tänaval tätoveeritud inimest vaadates mõt- krevetipott lõhnab soola ja surma järele trammi telt, et endale ma küll ühtegi tätoveeringut ei teeks, ei ole veel eile olid nad ühes tükis rongiga tegelikult vaja teda hukka mõista, veel vähem talle sellest rüvetamata süntaktiliste aukude täitmiseks seminari kuidagi oma näoilme või salvavate sõnadega märku anda. siis rikkusime käsku tuisk matab hinge Parem on õppida nägema endast erinevas võimalust oma rebisime päid otsast valikute osas kinnitust saada, aga korraks ka maailma teise sõime surnuid vaatan sooja saamiseks perepilti pilguga ja teistes värvides näha. enam ei hoita seda rahakotis Õnneks olen märganud, et Varro Vooglaiu sõnad ja teod elu algas vetes kroonide vahel on vastupidiselt tema eesmärkidele Eesti avalikus ruumis suri kaldal nüüd on see pragunenud ekraaniga telefonis viimaks tugeva vastureaktsiooni tekitanud – võib öelda, et tardunud skulptuur suuresti tänu tema radikaalsusele on need teemad ületanud inimjõud käib üle nagu carrara marmorist uudiskünnise ja lõpuks ometi on hakatud selle küsimusega keeb üle mõra laitmatul pinnal ka poliitilisel tasandil tõsisemalt tegelema – küll 25 aastat purustab kõik oma teel vaid rõhutamas teose ilu hiljem, kui samasooliste kooselud esimest korda Taanis sea- vormib mõttega teisi elusid tao õpetab dustati, kuid ehk ei pea me enam siiski järgmist veerandsa- marmor peab olema pragunenud jandit ootama, et jõuda sammukese lähemale õnnelikuma- koorikloomal pole testamenti süntaks õpetab le ja tolerantsemale Eestile. viimne soov lendas prügikasti liikumisest peab jääma jälg elu õpetab Helen Tammemäe soola ja surma järele armastus kestab igavesti peatoimetaja

˙Tarmo Jüristo järeldus pühapäeval, 27. aprillil Facebookis.

: 5

ARVAMUS: NAIIVSUS PÄÄSTAB MAAILMA

Henri Kõiv SOTSIAALIA Üpsilonide hulka kuuluv Müürilehe sotsiaaliatoimetaja tundis ennast puudutatuna, kui teda ja tema kujutlusvõimeta eakaaslasi süüdistati igavas vingumises. Selleks et oleks võimalik poes riidest kotiga orgaanilisi porgandeid edasi osta, pani ta kirja järgmised read.

Viimastel kuudel on kohalikus kultuurimeedias võimendunud Ameerikas on Y-generatsiooni hääbuv omanikutunne loo- mahendada. Oma spetsiifiline külgetõmme on radikalismil debatt selle põlvkonna väärtuste üle, kes on kasvanud üles nud juba täiesti uusi ärimudeleid. Miks peaks minu voodi alati olnud, paraku reinkarneerub Charles Manson liiga tihti vabas Eestis ja jõudnud nüüdseks ikka, kus võiks esimesi suu- seisma kasutuna ajal, kui ma ise Euroopas rändan? Selle saab Jüri Lina kehastuses. ri tegusid oodata. Selles diskussioonis on aga kõlama jäänud, rendile anda, kusjuures pole vahet, kas olen ära pool aastat, Tagasilöökidele vaatamata püsis nonkonformism seksikas et nn Y-generatsioonilt polegi mõtet midagi erilist loota, sest kaks kuud või kaks päeva. Airbnb on üpsilonide seas väga ja cool. Isegi nii cool, et vastupanu suudeti valutult kapitalistlik- maailmamuutmine pole enam trendikas1 ja ärksam osa noor- glamuurne „hotelliteenus”. Kommuunid, jagatud põrand ja ku ihadevõrku kodeerida ja maailma mõjukaimaks brändiks test tegutseb pigem lokaalsel, mitte enam globaalsel tasandil2. voodi – kinnisvaraturg, mis on samuti traditsiooniliselt ma- muuta. Apple ja Steve Jobs selle omaaegse juhina represen- Kuigi seni avaldatud mõttekäikudes on nii mõndagi, millega janduskasvu panustanud, kiratseb uutes oludes. Seega on teerisid 60ndate mässumeelsust, muutes kapitalismi ka selle võib nõustuda, tekitab artiklites antud diagnoos minus vas- indiviidi tasandil tehtud valikud andnud tugeva põntsu tar- kõige tulisema kriitiku jaoks esteetiliselt talutavaks. Manson tumeelsust. Ma ei taha uskuda, et laulva revolutsiooni laste bimisühiskonnale. Loomulikult luuakse uusi ettevõtteid, mis ja Jobs esindavad vastupanuliikumise jaoks kahte ummikteed, suurim vastuhakk toimus ajal, mille nad veetsid emaüsas. noorte tarbimisharjumusi – või oleks õigem öelda jagamis- mille pingeväljas tänapäeva noored on sunnitud opereerima. Revolutsiooniline meelsus on üpsilonide seas siiani säilinud, harjumusi? – kõige efektiivsemalt ära kasutavad, aga rollid on Küllap on Kalmul õigus, kui ta väidab, et radikalismi väline kuid valitud taktikad on teistsugused. Gramsci terminoloo- vahetumas: ihasid ei kujunda mitte globaalne majandus, vaid kuvand ei kütkesta noori piisavalt, küll aga eksib ta, järelda- giat kasutades on alanud pikk positsioonisõda domineeriva võrgustunud ühiskonna loogikaga kõige paremini kohanenud des sellest, et Y-generatsiooni näol on tegemist passiivsete hegemoonia kukutamiseks. vingujatega. Kalm ei soovigi analüüsida kriitiliselt noor- Esiteks tuleb loomulikult nõustuda levinud väitega, et te tarbijakäitumist, nimetades riidest kotte ja orgaanilisi Y-generatsioon pole sugugi homogeenne. Madis Järve- porgandeid indulgentsideks, mis lubavad meil tarbimi- külg alustab oma arutelu sama tõdemusega, kuid tema sühiskonnas süümepiinadeta elada. Žižeki tsiteerimine monismi eitamine lõpeb dualismis, s.t luhtub. Nihilisti- on loomulikult popp, kuid Starbucksi näidet tuleks de ja pragmaatikute eristamine võib sobida Järvekül- minu meelest teisiti tõlgendada. Mille tulemusena on je mõttekäigu toetamiseks, kuid pole mingit põhjust üleüldse õiglane kaubandus tekkinud? Turuloogika üt- eeldada, nagu oleks tegu kahe peamise mentaliteedi- leb, et kus on nõudlus, sinna tekib ka pakkumine. Vaa- ga. Tasub vaid meenutada teist üldtuntud fakti üpsilo- dates Y-generatsiooni tarbijakäitumist, võib täheldada nide kohta – nad hindavad üle kõige eneseteostust –, kasvavat nõudlust eetilise kapitalismi järele. Tarbijatel et näha Järvekülje eristuse sobimatust. Tõsi, lokaalsel on tekkinud üha rohkem survevahendeid kapitalismi tasandil kogukondlike probleemide lahendamine pa- mängureeglite muutmiseks. Kui arengumaade põllu- kub teatavaid eneseteostusvõimalusi, kuid noorte am- meestele jagab Starbucks praegu veel üksnes kopikaid, bitsioonid ei piirdu sugugi kultuurikvartali või Uue Maail- siis mõnes teises eluvaldkonnas on innovatsioon olnud maga. Nimetus Uus Maailm märgib minu meelest suu- kiirem. repäraselt globaalset mõõdet, mida paljuski kogukond- Kickstarteri näol on tegu platvormiga, mis vabastab likud algatused endas sisaldavad. Samuti on Tartu Kul- artisti vahemeeste „maffiast”, tuues kunsti tagasi vara- tuurikvartali laiemaks missiooniks maailma muuta, ol- uusaegse patronaažisüsteemi juurde. Ainsa vahega, et gugi et vahetu tegevus on kogukondlik. seekord on lahkeid patroone rohkem ja nad pole nii ise- Pigem on tegemist strateegilise otsusega pidada glo- päised. Õiglase kaubanduse peamiseks konkurendiks baalseid võitlusi lokaalsel, mõnikord suisa individuaal- on kerkinud kaubaringid, mis toovad värsked talutoo- sel tasandil. 21. sajandi aktiivse kodaniku võitlusvahen- ted toidulauale. Hipide kogemusest on õpitud – kapi- diteks on jalgratas, second-hand-riided, kodupeenral talismi kukutamiseks ei pea New Mexico kõrbes mas- kasvatatud juurviljad, kommuunid, omaalgatuslik mee- siliselt küttide ja korilaste eluviise matkima. Loosungid dia ja kriitiline mõtlemine, mis tema valikuid suunab. olid 60ndatel vägevamad, kuid praktikad jõuetumad. See on vaikne partisanisõda globaalse kapitalismi män- Kõrbes antikapitalismi oaasi loonud naivistlikud noo- gureeglite muutmiseks, kusjuures aktivistid on praegu red pagesid sealt peagi, laskmata oma tarbimisharjumu- võitmas mitut lahingut. Võtame näiteks transpordi. si saadud kogemusest vähimalgi määral mõjutada. Industriaalühiskonnas oli majanduse mootoriks auto- Minu jaoks on vastuvõetamatu nii Järvekülje kui Kalmu tööstus ning eduka ärimehe sümboliks Henry Ford. seisukoht, nagu oleks üpsilonid minetanud naiivsuse ja Nüüd on Ameerika tööstuse kunagine lipulaev hädas kaotanud oskuse unistada. Kollektiivseid utoopiaid on sellega, kuidas veenda noori auto vajalikkuses. Statisti- küll vähemaks jäänud, mis on andnud põhjust rääkida ka näitab, et langenud on nii autojuhilubade, autooma- kujutlusvõime kriisist, kuid süüdi on siin ilmselt meeletu nike kui ka autoga läbitud kilomeetrite arv nooremas tehnoloogiline areng, millega tulevikuvisioonid ei jõua vanusegrupis3. sammu pidada. Vahe on ka selles, et 60ndatel aren- Auto omamise asemel on taaskord trendikas jalgratta- das militaartööstus avangardseid tehnoloogiaid avalik- ga sõita, ühistransport on Ameerikas populaarsust ko- kuse eest varjatult, mis lõi viljaka pinnase fantaasiale. gumas4 ja uue alternatiivina on tänu nutiseadmete levi- 21. sajandil on taustsüsteemiks DIY-kultuur, s.t naiivsete kule arenenud välja autojagamissüsteemid nagu Zipcar. mõttemängude objektiks on ulmeromaanide asemel Loomulikult võib tuua välja väga erinevaid põhjuseid Tragel Illustratsioon: Toom prototüübid ja ärimudelid. Kultuurilise kapitalismi „vin- alates kõrgetest naftahindadest ja lõpetades õppelae- ged vidinad” on osavate kasutajate käes juba praegu nudega, mis takistavad noortel vähemalt USAs auto revolutsiooni teenistusse rakendatud. kasuks otsustamist. Majanduslike tegurite kõrval kumab ot- aktiivsed kodanikud, kes pole sugugi väsinud globaalses ma- Y-generatsiooni näol on tegu naiivsete ratsionalistidega, suse tagant siiski läbi revolutsiooniline väärtusnihe – noored staabis mõtlemast. kelle kujutlusvõime ei ole huvitatud uue utoopilise ühiskon- hindavad jagamist omamisest tähtsamaks. Kuigi Gustav Kalm soovib valitsevat kapitalistlikku ja „pseu- nakorra visandamisest, sest keskendutakse kehtiva ühis- Sama tendents avaldub Uue Maailma puhul, mida reklaa- dodemokraatlikku” maailmakorda radikaalselt muuta, näeb konnaversiooni apgreidimisele. Individualiseeritud ja ratsio- mitakse üha kallinevatele kinnisvarahindadele vaatamata kui ta ainsa lahendusena revolutsiooni, kusjuures Kalm on veen- naliseeritud võitluste paljusust saadab aga endiselt naiivne boheemlaskommuuni. Ilmselt leidubki seal kortereid, kus ela- dunud, et 60ndate ülemaailmsed tudengirahutused olid oma meelestatus, et parem maailm on võimalik. vad koos sõpruskonnad ja isiklik tuba on luksus, mida tuleb olemuselt siiramad ja tagajärgedelt edukamad kui Occupy lii- jagada tihti mõne välismaalt saabunud matkaselli või ülikoo- kumine või araabia kevad. Domineerib arusaam, et vanasti lilinnast pagenud semiootikuga. Kõige ehedamal kujul esineb oli rohi hipide jaoks rohelisem. Ent vastupanukultuuri ajaloos ükskõikne suhtumine omandisse squatter’ite puhul, kes hõi- tuhnides tuleb ilmsiks, et radikaalselt teistsuguste ühiskon- 1 Gustav Kalm „Miks ei ole lahe maailma parandada?”, vavad mõne mahajäetud maja, et asutada sinna kommuun. namudelite praktiseerimine isoleeritud kommuunides lõp- Sirp 27.03.2014. Valitseva ideoloogia silmis parasiteerivad hõivajad kellegi teise pes parimal juhul vaikse hääbumisega, halvimal haaras ohjad 2 Madis Järvekülg „Y-generatsiooni pained”, Sirp 13.02.2014. omandit, olgugi et valduse juriidiline omanik ise maja vastu mõni Charles Mansoni tüüpi vaimuhaige. Jõhkrate vägivalla- 3 Derek Thompson, Jordan Weissmann „The Cheapest huvi pole tundnud. Anna Haava squat’i näitel kristalliseerus ilmingute tõttu kaotasid kommuunid radikaalsuse tulipunk- Generation”, theatlantic.com. uue ja vana mõtteviisi vastasseis mõni aeg tagasi ka Eesti ava- tidena ka oma esialgse külgetõmbejõu ning hilisemas faasis 4 Jon Hurdle „Use of Public Transit in U.S. Reaches Highest Level likkuses. on hipikultuuri pooldajad soovinud neid salata või nende rolli Since 1956, Advocates Report”, nytimes.com. 6 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

LAUSLIBERAALSE INTERNETIEPOHHI LÕPP

Intervjuu Linnar Viigiga. Küsis Lennart Ruuda

Tallinnas aprilli lõpus aset leidnud suure internetivabaduse koalitsiooni konverentsi raames uuris Müürileht Eesti mõjukaimalt IT-pioneerilt, kuidas päästa prii ja globaalne internet tume- date jõudude käest ja missugune võib see 10 aasta pärast välja näha SOTSIAALIA

Mure interneti tuleviku pärast on suurem kui kunagi varem. Autoritaarsed riigid tsenseerivad vaba internetti järjest ker- gekäelisemalt, senine internetivabaduste eestkõneleja USA nuhib aga inimeste virtuaalses privaatsfääris. Tundub, et üks lausliberaalne epohh interneti ajaloos on läbi saamas.

Olete varem öelnud, et vaba interneti eest võitlejad hak- kavad maailma mastaabis vähemusse jääma ja üha roh- kem tekib neid riike, kes toetavad tsenseerimist. Kui hull see asi siiski on? Tegelikult saab maailma riigid jagada piltlikult isegi kolme rüh- ma. Ühed leiavad, et praegune internet ja selle haldussüs- teem töötavad. Teine seltskond riike, nagu Venemaa, Hiina ja mõned araabia maad, arvavad, et internet ei toimi ning peab olema kõigis punktides valitsuste kontrolli all. Kolmas grupp, kuhu kuulub valdav osa Aafrika ja Lõuna-Ameerika ning palju väiksemaid Aasia riike, ei ole oma seisukohti veel välja kujundanud, internetivabaduse teema pole nende ra- darile jõudnudki. Ehk siis põnevusfilmi stampe kasutades on olemas valged ja mustad jõud ning hall tsoon.

Aga ikkagi, kas vaba internetti toetav koalitsioon hak- kab maailmas oma mõjujõudu kaotama? Jah, nii see paraku on. Üha rohkem on valdkondi, kus inter- netiga, nii nagu me seda praegu tunneme, ei ole kõik korras. Me pole rahul küberrünnakute, rämpspostiga, internetis lei- dub palju lapspornot, seal on terrorismi, rahapesu, narko- kaubandust ja muid seadusevastaseid tegevusi võimaldavaid teenuseid. Olukorda halvendab ka see, et internetivabaduse suurim eestkõneleja USA on viimaste aastate jooksul end rahvus- vaheliselt tugevalt diskrediteerinud. Nad proovivad praegu neist asjust mitte rääkida ja probleemidega avalikult mitte tegeleda. Siiski, midagi on vaja muuta. Leitmotiiv, et kõik on korras ja muutuste teemal pole vaja arutada, on nõrk posit- sioon ning see ei aita vaba interneti tulevikule kaasa.

Eeldades, et Eesti kuulub valgete jõudude hulka, oleks paslik küsida, et missugune on Eesti sõnum maailmale? Kuidas muuta internet paremaks kohaks, ilma et riik se- da juhtima hakkaks? Eesti koos paarikümne teise riigiga on internetivabaduse koa- litsiooni liige. Koalitsioon lähtub arusaamast, et interneti vaba kasutamine on väga tähtis inimõigus. Ükski riik või valit- sus ei tohiks vaadelda internetti kui võimalust piirata inimõi- gusi. Lisaks oleme veendunud, et internetis kehtivad samasu- gused seadused nagu reaalses elus. Eestil on väga kõrge usalduskrediit, mis puudutab interneti head kasutamist. Vaatamata geograafilisele perifeersusele ja majandus-poliitjõu marginaalsusele on meie riiki tõsiselt kuul- da võetud. Eesti üks kindel ja läbiv seisukoht nii sise- kui ka välispoliitikas on see, et internet ei vaja eraldi seadusi ega suuremat rahvusvahelist koordineerimist kui praegu.

Kui eraldi seadusandlus interneti jaoks on välistatud, siis kuidas peaks ikkagi seal leiduvate kitsaskohtadega te- gelema? Mina tahan väita, et valitsuse kehtestatud tsensuur on kahju- lik, see ei lahenda ühtegi probleemi. Küll aga on oluline vas- tutustundlik kasutamine. Tähtis on, et nii internetikasutajad kui ka teenusepakkujad saavad aru ja kehtestavad sisemised käitumis- ja kasutamisreeglid, mis peavad olema samasugu- sed nagu ühiskonnas. Nii nagu tänaval pole lubatud narkoo- Foto: Tõnu Tunnel tikume müüa, pole seda õigus teha ka internetis. Küll aga peaks ühiskond hoidma käigus debatti ja küsima, mis on hea Võtame näiteks mõne mittevaba suurriigi külje all oleva riigi. pud, ühele on kirjutatud „Twitter – off”, teisele „YouTube tava internetis tegutsemiseks. Oletame, et nende siseriiklik võimekus on madal, IT-koge- off”, kolmandale „Facebook – off” jne. Me võime sulle neid mus olematu. Nad näevad, et internetiga seotud temaatika nuppe tarnida. Sa ei pea õppima, sa ei pea maksma, ainus, Pöörduksin korraks nende halli tsooni kuuluvate riikide on keeruline. Korraga tuleb neile pakkumine totalitaarselt rii- mida me vastu tahame, on see, et sa toetad meie lähenemist juurde tagasi. Kas nad kalduvad pigem valgete või mus- gilt. Lähenemine võiks olla umbes selline: „Kuule, algaja, mul sellisele internetile, kus on kord majas. Sest vaadake, mis tade jõudude poole? Ilmselt on need riigid mittevabade on sulle lahendus olemas. Ma saan enda küberkaitse ja -kon- araabia kevadega juhtus – igavene jama ja segadus ning me naabrite mõjul kergesti manipuleeritavad? trolli kilpi ka sulle laiendada. Meil on seal olemas erinevad nu- isegi ei tea, kes selle kõige taga oli. Me ei taha, et teie riigis : 7

toimuks Maidani-laadseid sündmusi, mis ühiskonda destabi- mokraatlikud riigid, kes igasuguse valehäbita internetti Kui palju on Eestis märgata veel seda, et internetis toi- liseerivad.” tsenseerivad? muvat, sh sotsiaalset organiseerumist, peetakse mõtte- See on autokraatlikele valitsustele väga hea müügikõne. Li- Mõlemad on väga halvad ja see ongi üks põhjus, miks mure tuks ajaraiskamiseks ja niisama tiluliluks, millel pole pä- saks saab neile veel rääkida, et vaba internet on kasulik vaid interneti tuleviku pärast on väga aktuaalselt laual. See on suu- rismaailmaga suurt pistmist? suurtele USA tehnoloogiafirmadele. rem kui kunagi varem. On juhtunud väga halbu asju. Need Näiteks 2000. aastal arvasid mitmed poliitikud, et tuhande kõik võivad viia selleni, et globaalne internet fragmenteerub. allkirjaga petitsioon internetis ei tähenda mitte midagi. Mingid

Aga kas see viimane ei ole mitte tõsi? Tuntud interne- See oleks kõige kurvem ja ebameeldivam stsenaarium. Riiki- bitid ja baidid, veebilehed ja serverid – see on arvutimaailm, SOTSIAALIA timõtleja Jevgeni Morozov väidabki, et globaalne inter- de tasandil tähendab see erinevaid regulatiivseid raamistik- mis pole pärismaailma ega inimestega kuidagi seotud. Aga net, nagu me seda täna tunneme, teenib vaid suurte ke. Internetis tekivad kujundlikult tollid ja piirid ning kui sa kui 200 põllumeest on Toompea ees ja kallavad sinna sea- USA tehnoloogiafirmade ärihuvisid. tahad pakkuda oma ettevõtte teenuseid teise riigi territoo- virtsa maha, siis see on juba asi, millega tuleb tegeleda. Sa- See pole kunagi niimoodi mõeldud olnud, see on lihtsalt nõn- riumil, tuleb ette rida takistusi. Näiteks kui inimene tahab masugune seisukoht oli ka ajakirjandusel: kui oli protest, siis da välja kukkunud. Midagi pole parata, need ettevõtted, kes midagi Google’ist otsida, siis Google peab kas minema teise mindi kohale, kui aga oli 10 000 allkirjaga petitsioon või mu- oskavad interneti omadusi enda huvides ära kasutada, tee- riiki ja panema otsimisteenuse nii füüsiliselt kui tehniliselt püs- rekiri, siis mõeldi, et las ta olla seal, sellel pole ju ajakirjan- nivad suuremat kasumit. See ei õigusta muidugi seda dispro- ti või inimene peab ostma mingi teenusepakkumise litsentsi, duslikku uudisväärtust. portsionaalsust, kus suur osa infrastruktuurist, seadmetest, kus iga päringu eest tuleb raha maksta. Loomulikult kõiki pä- tarkvarast, teenustest on pärit USAst. Meie osaks siin jääb ringuid kontrollitakse, et kas need vastavad konkreetse riigi Kui vaadata aastale 2014 tagasi näiteks kümne aasta ainult tarbida, meil ei teki sellest märkimisväärselt uusi töö- seadusandlusele jne. Need on nagu halvad õudusunenäod in- pärast, kas see võib siis tähistada aastat, mil internetile kohti ega rahaallikaid. Seetõttu on see kahtlemata õigusta- terneti tulevikust. anti uus ja teistsugune suund? tud küsimus. Teine stsenaarium on selline, et igas riigis eksisteerib tule- Jah. Ma arvan, et tänavu sügisel Busanis toimuva Rahvusva- Eesti IT-firmadest müüb suur osa oma kompetentsi sisetu- vikus kaks internetti: üks on valitsuse internet, mille kaudu helise Telekommunikatsiooni Liidu täievolilise kongressi jä- rule ning rahuldub sellega. Nende kõrvale on kasvamas am- saab ajada riigi- ja äriasju, kus pole rämpsposti ega viiruseid; rel ei hakata enam otsima vastust küsimusele, kas murrang bitsioonikamad ettevõtted, kes sihivad rahvusvahelisi turge, teine on nagu District 9, kus pole reegleid ega seadusi, kuhu on toimunud, vaid sellele, missuguses suunas see toimub ja ning mitmed neist seisavad silmitsi turgu domineerivate ette- minnakse omal vastutusel ja kus ei saa piltlikult öeldes kindel kuhu üldse viib. Internet, nagu me oleme seda esimesed 20 võtete diskrimineeriva praktikaga. Euroopa Komisjoni kon- olla, kas sealt tullakse eluga tagasi või mitte. aastat kasutanud, on 10 aasta pärast kindlasti väga teistsu- kurentsivoliniku töögraafikut ja tema kabineti oluliste nõuni- 20 aastat tagasi ei teadnud me seda, milliseks internet muu- gune koht. Valitsuste roll interneti haldamises, seda nii glo- ke mobiilinumbreid teavad päris paljud meie IT-firmad, kes tub, kuid viimase 20 aasta arenguid on vedanud eelkõige tea- baalselt kui ka piirkonniti ja riikide tasandil, muutub üha täht- tahavad oma huvisid globaalsel turul kaitsta ja endale Goog- dus ja ettevõtlus. Järgmise 10 aasta jooksul muutub internet samaks. le’i, Apple’i ja Microsoftiga võrdseid võimalusi välja võidelda. veelgi rohkem ja kiiremini, kuid olulist rolli selles muutuses Samas tuleb siin mõista kõiki osapooli, sealhulgas USAd, kes hakkavad mängima valitsused. Kuidas lihtsad inimesed, kelle elus on vaba internet ab- naudib internetis tehnoloogia ja innovatsiooni dominantsust soluutselt lahutamatuks kaaslaseks, interneti drastilise ning kellel on väga palju sellest kaotada. Eesti IT-edu on kahtlemata tähelepanuväärne. Kuid kui muutuse üle elavad? palju sellest on illusioon? Kas me ei ole ise sellest ehk lii- Ma arvan, et inimene on sotsiaalse olendina võimeline para- Mida USAst üldse Snowdeni paljastuste valguses arvata? ga vaimustuses, nähes ainult häid külgi? Kas me peaksime ku kõigega kohanema. Ma ei oleks eluski tahtnud uskuda, et Pehmelt öeldes tundub nende positsioon väga silmakir- olema siin valdkonnas iseenda suuremad kriitikud ja eks- inimesed harjuvad rämpspostiga. Lootsin, et ehk nad tõuse- jalik. Ühelt poolt on nad olnud juhtiv internetivabaduse portima välismaale ka enda vigasid ja vigade parandusi? vad tagajalgadele ja nõuavad valitsustelt, teenusepakkujatelt eestkõneleja maailmas, kuid teisalt viitab NSA tegevus Kuigi tehnoloogia on sama, on iga riigi infoühiskonna areng ja tehnoloogiafirmadelt, et see ära lõppeks. Tegelikult on eht orwellilikule jälgimisühiskonnale. erinev, sotsiaalne ja majanduslik taust on erisugune ning see- aga nii, et inimesed kustutavad spämmi tuima näoga ära või Tulles tagasi internetivabaduse koalitsiooni juurde, siis näi- tõttu võib öelda, et Eesti IT-kogemust ei ole võimalik otse- püüavad sellest mööda vaadata. Kujundlikult öeldes on ter- teks Tallinna konverentsi ettevalmistuse osas hoidis USA end selt mujale eksportida. ved tänavad kaetud prügiga ja meie proovime selle vahel kui- teadlikult sordiini all. Nad tegelevad praegu enesereflekt- Mis puutub vigadesse ja nende parandusse, siis sellega olen dagi toime tulla, aga koristama ei viitsi hakata. Teine asi, siooniga ja parim, mida nad nii enda kui ka internetivabaduse ma täiesti nõus. Tihti öeldakse, et me peame õppima vaid edu- mille tekkimist ma võimatuks pidasin, on suletud interneti- jaoks teha saaksid, oleks avalikult vabandust paluda. Me näe- lugudest, kuid usun, et endi ja kõigi teiste edust õpime me ökosüsteemid. Poleks uskunud, et Apple’i iTunesi tüüpi su- me, et nad otsivad vaikselt õigeid sõnu vabanduseks ja sel- just kõige vähem. Ainuke, millest saab õppida, on enda vead. letud rakenduste ärisüsteemid võivad nii edukad olla. See on le väljendamiseks ka tegudes. Üheks näiteks selle kohta on Eestis on olnud mantra, et peame rääkima vaid edulugudest. tegelikult 100-protsendiliselt juhitud internet ning inimesed interneti arhitektuuri haldav organisatsioon ICANN, mis te- Mäletan, et Juhan Parts andis kunagi kollase kaardi, kui keegi mõtlevad sealjuures, et see just ongi see, mida nad tahtnud on. gutseb USA valitsuse mandaadi ja toetuse alusel. Praegu- minister midagi valesti tegi. Milleks? Kui me tahame, et meie Näited on kurvastavad. Inimesed pole hakanud vastu späm- seks on USA aga teatanud, et nad haagivad end ICANNist avalik sektor oleks uuendusmeelne ja edasipürgiv, ei tohi kar- mile ega suletud internetisüsteemidele. Pigem käivad nad lahti, andes sellele iseseisva rahvusvahelise organisatsiooni ta vigu teha. Neid eksimusi tunnistada ja neist õppida on tu- ringi ja uhkeldavad ägedate läikivate nutitelefonidega. staatuse. Nüüd oleks see rohkem erinevate osapoolte hu- gevus ning see on sisse ehitatud igasse toimivasse innovat- visid arvesse võttev ja tasakaalustav ühing, kus löövad kaasa sioonisüsteemi. Noorem põlvkond tõusis tagajalgadele siis, kui ACTA-ni- ülikoolid, teadusasutused, kodanikuühendused ja valitsused. meline tont ringi käis. Missugune on üldse Y-generat- Ma olen täiesti veendunud, et mitteametlikke vabandusi on Kas Eesti on üle oma varju hüpanud ka välismaal? Ehk siooni arusaam internetivabadusest? pidanud esitama mitmed kõrged USA diplomaadid. Huvitav on meie IT-kuvand seal liiga hea? Ma tahan mõelda, et see polnud mingi ühekordne aktsioon, on aga see, et kui USA esindajad tunnevad pigem häbi, siis Eesti tulemused on olnud alati head, sest me pole kunagi liiga mis protestis ainult konkreetse USA regulatiivse akti vastu, Venemaal ollakse uhked ja taotakse vastu rinda, kui on kel- kõrgete panuste peale mänginud, just poliitilises võtmes. Mul vaid see on n-ö uus normaalsus, uus mõtteviis. Uus nor- legi kõnesid pealt kuulatud. on väga hea meel, et meil pole olnud kunagi mingeid IT-par- maalsus on see, et valitsused ei saa tagatoas koos mõjukate teisid. Alates 1995. aastast oleme pannud ühe protsendi rii- huvigruppidega midagi omakeskis otsustada. Peab tekkima Eesti IT-avalikkus mõistis väga selgelt USA tegevuse huk- gieelarvest ITsse, sõltumata valitsusest. Isegi kui ministrid ei laiapõhjaline kaasav debatt, eriti oluliste otsuste osas. ka. Kas meie valitsus, kellel on IT-küsimustes globaal- saa aru, mida IT-mehed teevad, ei ole see valitsuse jaoks suur Samas ei toimunud minu mälu järgi mitte ühtegi massimee- sel areenil kindlasti palju autoriteeti, oleks samuti pi- kulu ja nad suhtuvad mõistvalt. Üks protsent eelarvest ei ole leavaldust ACTA vastu arengumaades, Venemaal ega Hiinas. danud jõulisemalt NSA nuhkimisprogrammi kohta oma väga suur summa, sellise rahaga ei saa kolossaalseid projek- Seega mingist globaalsest ja sarnaste omadustega interneti- arvamuse välja ütlema? Või näiteks Snowdenile asüüli te teha, samas ei saa ka millegagi põhja kõrbeda. Hea näide põlvkonnast, kes erineks oma eelkäijatest, me siiski minu ar- pakkuma? riiklikust ebaõnnestunud projektist, kus kasutati infotehno- vates rääkida ei saa. Oli küllaltki homogeenne hipide ja MTV Snowdenile varjupaiga andmisega ei lahenda me internetiva- loogialahendusi, on USA tervishoiuteenuste reform „Oba- põlvkond. Kas Y-generatsioon on üksmeelne? Minu arvates baduse vallas ühtegi probleemi, seda saab teha vaid tema ava- macare”. See on näide halvasti juhitud riiklikust superprog- ei ole nad enam samadel alustel kirjeldatavad sotsiaalsete ja likustatud praktikate taunimisega. 2000. aastate alguses toi- rammist, mis on kümnete erinevate vigade kuhjumise tule- kultuuriliste väärtushinnangute kandjad. mus USAs riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas internetti puu- musel meie silme all ereda leegiga põlemas. dutav mõttemurrang, mille käigus hakkasid nad ise topeltmo- Aga soov kasutada vaba ja piiranguteta internetti? Kas raali ja -standardite järgi elama. Me pole seda Eestis kunagi Ehk siis Eesti IT-edu pant on olnud ka see, et me ei ole see võiks noori ühendada? heaks kiitnud, kuigi ehk oleksime pidanud end valitsuse tasan- riiklikul tasandil väga kulukaid hiigelprojekte ette võt- Siin saab küsida, et kuidas käitub internetipõlvkond Jaapanis, dil selgemalt väljendama. Taaskord, küsimus pole siin enam nud ega nendega hiljem hävinud? Eestis, Türgis, Venemaal või USAs. Tarbijatena toimivad nad niivõrd infotehnoloogias, vaid riigi moraalis ja diplomaatias. Jah, suuri lollusi pole me tõesti korda saatnud. Näiteks e- sarnaselt ja neid paeluvad analoogsed tarbimisobjektid. Kõi- Ühelt poolt on Eesti väärtuspõhine riik, kuid selle kõrval tervise süsteem on pisike asi, väiksem kui suure haigla in- ge olulisem on nende jaoks info vaba liikumine ja nad ei soo- jookseb sisse pragmaatiline liin. Kui kaks telge kokku panna, fosüsteemide eelarve. Hea võrdlusmoment oli see, kui omal vi, et sellega manipuleeritakse, et seda moonutatakse. Või siis saame teada, et me oleme praegu olukorras, kus eelis- ajal oli Eesti riigi IT-eelarve täpselt sama suur kui kunagise vähemalt nad tahavad uskuda, et info liikumine on vaba. Aga tame pragmaatikat. Oleme endiselt ebakindlad ja kahtleme, Hansapanga oma. Me oleme pidanud kiiresti ja vähesega hak- nende ühiskondlikud väärtused, normid ja käitumine ei ole kas oleme noore riigina üldse suutelised selliseid asju avali- kama saama. Õnneks pole asjadel ka väga suurt poliitilist mitte interneti kujundatud, vaid need on arenenud pigem sel- kult välja ütlema. Kõige selle kõrval on meie parimaks sõnu- kaalu küljes olnud, mistõttu poliitilise rivaalitsemise tagajärjel le põhjal, mis toimub neid ümbritsevas reaalsuses – lasteaias, miks endiselt meie praktika – Freedom House’i uuringute pole IT-projekte põhja lastud. Mingil hetkel, kui me Stenboc- koolis, kodus, tänaval, televiisoris. Internet võib võimenda- kohaselt on Eesti kõige vabama internetiga riik maailmas. ki majja valitsuse istungisaali arvutid viisime, et nad saaksid da sallimatust teisest religioonist pärit inimeste suhtes, kuid paberivabalt tööd teha, oli suur hirm, et järgmine valitsus tu- alusmüüri selleks laob sinu koduküla. Internet ei loo ega ku- Kas ideaalse ehk vaba ja globaalse interneti jaoks on leb ja ütleb, et lõpetame selle lasteaia ja arvutitega mängi- junda ümber sotsiaalkultuurilist väärtussüsteemi. suurem oht USA, kes loeb salaja meie meile ja kuulab mise ära ja hakkame tõsiselt tööle. Õnneks taolisi asju pole meie Skype’i vestlusi, või Venemaa ja teised mittede- juhtunud. Eesti Lugemiku Kaasaegse raamatupood Kunsti Muuseum Eesti Kaasaegse Hetkel: Kunsti Köler Prize 2014 Muuseumi 26.04.–15.06. hoovil Tallinn Tallinn Põhja pst 35 Põhja pst 35 Avatud Avatud Teisipäev – Neljapäev – Pühapäev Pühapäev 13.00–19.00 13.00–19.00 www.ekkm.ee www.lugemik.ee PIDU, MIDA EI TASU : 9 MAHA MAGADA Esimese Momentumi avab UK house’i noor talent Leon Vynehall Suvi algab Soomaal Sääsepirina Alguse Hetkes leiab sel reedel aset Kontserdiga Momentumi-nimelise peoseeria esimene üritus, kus astub üles UUDIS UK uue kooli house’i-skeene 31. mail toimub Soomaal Tipu Looduskooli õuel teine värske tegija Leon Vynehall. Sääsepirina Alguse Kontsert, kus astuvad üles elektro- Vynehalli elektroonilise tant- šamanistlikule rännakule viiv Sädelev Kass, cirkl ehk Liis sumuusika sfääridesse mahu- Ringi loomingu popilikumad katsetused, pärimusmuusik tatav autorikarjäär sai alguse Mari Kalkun, folktroonilik Pastacas ning meloodilist rokki umbes 2012. aasta mais, kui Brightoni leibeli Well Rounded viljelev Marten Kuningas. Housing Project alt ilmus tema esimene EP. Neli aina-pare- „Soomaa on kontserdipaigana väga eriline ning mullune mat-reliisi hiljem on Leonil valmis minialbum „Music for the kogemus kinnitab, et siinne loodus ja hoolega valitud muu- Uninvited”. sikud mõjuvad koos ilmeliselt,” sõnas tänavuse kontserdi Leoni saundi on inspireerinud näiteks ema autoraadios peakorraldaja ja Tipu Looduskooli eestvedaja Dagmar mänginud räpikassettide helikvaliteet või „päris” trummide Hoder. ebatäpsused. Selline inimliku nihke otsimine läbi digitaalse Sääsepirina Alguse Kontserdiks pannakse Tipu kooli õuele töötluse jätab kuulajale ruumi, muutumata sealjuures iga- püsti väike lava, tehakse mõned lõkked ning nauditakse vaks. Mehe DJ-setid on aga kõikehõlmavalt ettenägelikud, head muusikat. Lisaks seatakse ajaloolisesse koolimajja ulatudes imelikust elektroonikast ning rõõmsast funk’ist üheks õhtuks sisse restoran, kus kontserdikülastajate kõh- kuni lao-tekno ja armastuse-hausini. Kohalikku toetust tusid hellitab Soomaa rändkokk Maigi Loite. pakub plaadimängijate taga Tallinn Jäck City. Vaata lisaks: tipulooduskool.ee/saasepirinaalgusekontsert

R. Stevie Moore Kino Sõprus Live’il

Enne kui aprillis Sõpruses esinenud Forest Swordsi tekita- tud emotsioonid lahustuda on jõudnud, ootab ees juba uus, 22. mail toimuv Kino Sõprus Live. Seekordseks külaliseks on ameerika indie-muusika legend ja kodus salvestajate esiisa R. Stevie Moore. 1952. aastal Nashville’is sündinud Moore alustas musit- seerimist väga noores eas. Tänaseks on ta salvestanud enam kui 2000 lugu ja 400 albumit. Mees on suutnud vaadata pea täielikult Klässiks Darkroomil astub üles mööda traditsioonili- house-muusika ristiisa Marshall Jefferson sest muusikatööstu- sest, lindistades oma Festival UNI ON und ei garanteeri loomingut kodustuu- Noblessneri sadam on näinud palju legendaarseid pidusid dios ning müües ja 9.–11. maini haarab klubi Ulme territooriumi esmakord- ning tollesse kategooriasse võib arvestada juba eos ka levitades kassette selt toimuv festival UNI ON. Tegemist on eksperimen- sealsamas 9. mail toimuva Klässiks Darkroomi, sest kohal ja CD-R-plaate läbi taalsete elektroakustiliste muusikute urbaniseerunud on legend, house’i ristiisa Marshall Jefferson ise. Klässiks isikliku R. Stevie Moore kogunemisega. Antud heliväli on mitmerindeline kooslus, ahvatleb seekord ka Noblessneri avastamata ruumidega, Cassette Clubi. Tema mida iseloomustavad kõrge produktiivsus, kiire aineringe, mis on kaetud pea täieliku pimedusega. Saalis pole ühtegi teosed toovad omava- igihaljaste taimede rohkus ja liigirikkus ning kõige selle ole- standardset valgusallikat ning selle arvelt on pandud püsti hel kokku klassikalise masolu festival näitama asubki. jalust nõrgaks võttev helisüsteem. poppmuusika mõjutu- Peaesinejana tuuakse lavale juba 1984. aastast fookuses Jeffersoni soojendaja auväärset rolli kannab elav muusika- sed ja julge eksperimenteerimise – helid, mis on läbi ja lõhki oleva žanri radadel eksperimenteerinud kanada helikujun- entsüklopeedia DJ Madis Nestor ning valukojas panevad lo-fining eeskujuks paljudele tänastele indie-muusikutele. daja Shawn Pinchbeck. Lisaks temale astuvad üles veel Faun oma suvesaare püsti linna kõige kõmulisema pop-up-peo Mõjutajatena on Moore toonud välja Frank Zappa, Todd Racket, Alaska, Vul Vulpes, Algorütmid, Kapusta Ja?, Cadea Välk DJd Tõnis Hiiesalu, Madis Ligema ning Marek Poel. Rundgreni, The Beatlesi jpt. Kõige tuntumaks RSMi järgijaks & Redundant Tape, Paranoid One, mraart ning DJd. Kõhtu ja fänniks on kahtlemata Ariel Pink. Tallinnasse saabub täidab väligrill ning vormis hoiab pinksiturniir. Moore koos kolmeliikmelise taustabändiga.

SAAJA

TASUB Tellija: nimi: POSTIKULU aadress: Luba nr 1826 TELLI MÜÜRILEHT e-post: AASTAKS KOJU MAKSTUD VASTUS Jah, EESTI soovin tellida Müürilehe aastaks KÄTTE 18€ eest omale postkasti.*

Saada kõrvalolev tellimissedel postiga meile. (PS. Lipiku pöördele võid Müürileht kleepida postkaardi) Tatari 64

*Tellimissedel peab jõudma Müürilehe toimetusse 10134 Tallinn hiljemalt 30. maiks. Müürileht ilmub iga kuu (v.a jaanuaris ja juulis) esimesel kolmapäeval. Aastatelli- mus sisaldab 10 lehenumbrit. The Baltic Scene on platvorm, mis [email protected], muud põnevad usub Baltikumi muusikatalenti ning tut- mõtted on oodatud aadressile 10 : vustab, populariseerib ja edendab seda [email protected]. oma mitmekülgsete tegevuste kaudu Käesolevas numbris intervjueerib nii piirkondlikult kui rahvusvaheliselt. The Baltic Scene eesti esimest ehtsat pähe, kostüümid selga ja see siis justkui tähendabki, et te- Otsitakse põnevaid, autentseid ja funk-bändi Lexsoul Dancemachine, hakse 70ndate muusikat. See on pilkamine,” arvab Robi, kes värskeid artiste ning žanritega end ei loeb ühest kümneni Primaverale sõit- lähtubki loomingus pigem sellest, mida mitte teha. „Muusika piiritleta. The Baltic Scene ootab vate balti artistidega ning viskab pilgu ei või olla liiga keeruline, liiga huinamuina, ja seal ei tohi olla muusikat ja kaastöid aadressile I Love You Recordsi tegemistele. mingit prillidega 70-aastast tüüpi, kes fusion-soolosid ludis- tab,” nõustub Martin. „Ainuõige on funk’i puhul see, kui bas- simees ise lugusid kirjutab,” selgitab Jürgen. „Laksu mõtleb trummi- ja kidrapartiid kõik ise välja. Ainult Robi teeb eraldi tööd ja Kristen ka. Mina olen lihtsalt masin, Caspar sama- moodi.” LEXSOUL DANCEMACHINE Nagu nimigi ütleb, siis ongi masinaks olemine üks bändi eesmärke. „Tiks on kogu aeg sees,” ütleb Kristen. Tema oli

MUUSIKA ka see, kes esinemisel heas mõttes loco’ks läks ja tõelisest dionüüsilisest energiast kantud fusion-kidrasoolo ette tulis- JAGAB TANTSUMUU- tas. Martin selgitab: „Põhiline on, et oleks stabiilne gruuv, mis transsi viiks. Korduvust peab olema. Peaasi, et keegi lu- distama ei hakka, ja kui hakkab, siis hästi konkreetselt. Piinli- SIKA RETSEPTI kult hea kokkumäng on samuti oluline.” „Kõik instrumendid, sh laulja, võtavad rütmilisuse poosi,” ütleb Robi. Plaadimängijate taga lasevad nii Linna kui Laksberg nõelal Henrik Ehte joosta eelkõige disko, funk’i ja soul’i radadel. „Ma arvan, et oleme piisavalt funk’i kuulanud, et teada, kuidas see meie Kuidas on Tallinna 21. Kool, šamaan, üks USA koolibänd, Charles Bradley, Apelsin ja idablokk arust kõlama peaks,” sõnab Robi. „Kogemustega tuleb ret- septitaju.” Ja sellest retseptist leiame nii mõndagi kaasakis- mänginud rolli musta muusika geeni kirjutamisel eesti esimese ehtsa funk-bändi DNAsse. kuvat. „Beef Grinder” on oma nime vääriliselt tüüne 4/4 dis- ko-funk’i astumine, samas kui spektrumi teisest otsast leiame Päikselisel kevadõhtul astume, teadmata, kuhu täpselt min- nagi kõlanud. Lihtsalt – on aeg, et Eestis hakataks ka päris lembed palad „In Your Arms” ja „Goodbye.” Viimane, sätitud na, Tallinna Telliskivi kvartali hoonesse. Võin siiski mure- tantsumussi tegema.” Robi selgitab: „Parimad asjad ei tohiks sobivalt esinemiskava lõpuossa, on Laksbergi meelest tänu ta olla, sest läbi seinte kaikuv bassiliin näitab suuna kätte. piirduda sellega, et neid identifitseeritakse mingi ajastu järgi. oma dünaamilisele pingele seni kõige paremini peale läinud. Jõuame proovikasse, kus puitpõrand, vana klaver ja katkise Mida parem bänd või stiil, seda ajatum ta on.” Neid sõnu Kristen nõustub: „See tekitab sellise atmosfääri, et kui Robi trummitaldriku postament retrohõngu sisendavad. Minu ja kinnitav tagasiside kõlab läbi linna mitte ainuüksi funk’i fänni- hakkab falsetiga laulma, siis tüdrukud...” (Kristen huilgab ja fotograaf Tõnu tulemisest end segada laskmata arutab bändi delt, vaid kõige erisugusemate žanrite armastajatelt – lõpuks plaksutab, ilmestamaks, kui pöördesse see rahva ajab.) „Selles juht ja õpetaja Martin Laksberg midagi kitarrist Jürgen Küt- ometi teeb keegi s e l l i s t muusikat. mõttes ei olegi Lexsoul lihtsalt funk,” tõdeb Laksberg. „Seal neriga; tavapäraselt klahvide, kitarrisoolode ja lehmakella sees on tantsumõjutused, disko, minult broken beat ja isegi eest vastutav Kristen Kütner istub proovist puuduva Caspari Kas Eestis polegi siis varem ehtsat funk’i tehtud? house. Ainult elektroonikat ei ole, peale selle juustu (viitab asemel trummide taga. Bändi vokalist ja kongamängija Ro- Kristeni sünteka peale).” Robi haarab sellest kinni: „Ma olen bert Linna tuleb kohale ainult intervjuuks, sest tema teisel Tundub, et päris sellises võtmes pole Eestis tõesti varem alati tahtnud teha träna ilma elektroonikata!” Martin: „See bändil Elephants From Neptune’il on parasjagu pooleli uue bändi tehtud. „Funk’i maailmapildis on minu jaoks kaks moo- ongi funk!” plaadi lindistamine. torit,” ütleb Robi. „Üks on loomulikult USA, kus see värk „Igav ei tohi olla,” leiab Robi. „Kui ma Jürgeniga seda The on sündinud, ja teine idablokk.” Raudse eesriide vahelt just Doorsi värki (The Doorsi tribuutbänd Texas Radio and the Big Jalad on mõeldud keerutamiseks palju musta muusikat läbi ei tunginud, kuid selle põhjal, mis Beat tähistas Jim Morrisoni 70. sünniaastapäeva spetsiaalselt siia jõudis, aimati järgi rütme ja tehti hästi kõige sürrima vin- selleks puhuks kokku pandud kavaga – toim.) tegin, käis nen- Vestlus toimub paar päeva pärast seda, kui Lexsoul Dance- diga asju. Kamba peale tuletatakse meelde, et sarnast asja dega üks šamaan kaasas (hiljem selgub, et see mees on indiaan- machine’i esinemas näen. Seesama hingele mõjuv fundamen- viljelesid Eestis natuke Teravik ja Psühho, Fixil on paar lugu. laste juures õppinud Errol Vares, kes on aidanud tribuutkollektii- taalne bassiliin kandis rahvast Jive Turkey nimelisel peol, kus Radar oli ka ju funky. Meenuvad konkreetsed nimed: Apel- viga enne esinemisi Jim Morrisoni vaimu välja kutsuda). Istusin mehi enne lavalt minema ei lastud, kui kolm lisalugu said sini „Juhtum”, „Sein on ees”, Vitamiini kaver Stanley Clarke’i tagapool, ootasin oma lugusid, ja siis ta rääkis mulle: „Kui sa mängitud. Oma debüüdi tegi verivärske funk-bänd eelmise loost, Uue Generatsiooni „Juhuslik tutvus” ja 2002. aastal ei laula südamest, siis ei jõua see ka inimestele südamesse. aasta 29. detsembri õhtul Erinevate Tubade Klubis. „See oli Umblu välja antud kogumik „Back in the ESSR”, kuhu Raul Nii lihtne ongi. Kui mul on endal äge, siis on ka publikul äge.” ühtlasi ka esimene kord,” ütleb Jürgen naljatamisi, „kus mina Saaremets koondas vahemikus 1966–82 sündinud pärlid. kui progeroki inimene nägin, et lava ees on naised!” Kõik liik- „No üksikud palad olid jah. Nendest on kuulda läbi ikkagi fu- Universum kobestab pinda sion’it ja enamasti olid need rohkem roki- mõjutustega,” möönab Martin, „ehitatud Asudes uurima lähemalt Lexsoul Dancemachine’i tekkelugu, üles nagu progelood, sellist transsi viivat vastab Laksberg: „See idee on kümme aastat vana, aga eks rütmivärki polnud.” kõik on elus kättevõtmise asi. Septembris mõtlesin, et nüüd on aeg küps. Kuna mul polnud enam ühtegi aktiivset bändi, Ookeanitagune inspiratsioon sain selle vaba aja ära kasutada. Esimesed kümme lugu kir- jutasin paari nädalaga, ülejäänud hakkasid vaikselt tilkuma.” Nüüd, mil infokanalid on valla, käib mõ- Uurin sõnade autorilt, kuidas tema tööga on – kas erineva- jutajaid läbi nii palju, et neid ei taheta nal- tesse projektidesse panustamine konflikti ei tekita? „Olen jalt nimetada. Pinnin välja, et Martini kui ajapikku aru saanud, et ma ei ole see tüüp, kes sõidab linnast bassimängija üks hetkelemmikuid on sel- minema, et rahulikult istuda ja näiteks sõnu mõelda,” selgi- les kontekstis Bosco Mann, Sharon Jones tab Robi. „Minu puhul töötab see nii, et mida rohkem ma and the Dap-Kingsi bändiliider. Kristen mussiga tegelen, seda rohkem ma loon.” (Kaaslastelt tulevad nimetab The Metersit ja Lafayette Afro heakskiitvad hõiked. Kristen on tegev Progressi eestvedajana, Rock Bandi. „Minu mõjutused said algu- Caspar mängib lisaks State of Zoe’s ja Jürgen The Doorsi tribuut- se fusion’i teemadest,” ütleb Robi, „Ma- bändis). Kristen mõlgutab mõtet, et tegelikult on nad jõud- havishnu Orchestra, George Duke, The nud ringiga tagasi sinna, kust alustasid. „Me tegime ju Jürge- Budos Band. Jõhkralt meeldivad praegu niga keskkoolis bändi nimega Funktion,” meenutab Martin, Daptone Recordsi tüübid. Charles Brad- „...see oli kohutav muidugi.” Robi muheleb: „Põhimõtteliselt ley, üks vana päss, kelle nad tänavalt üles teete ikka koolibändi edasi.” Tuleb välja, et peale Caspari on korjasid. Debüütalbum tuli siis, kui ta kõik Tallinna 21. Kooli poisid, ja tõdetakse, et see on muusi- umbes 60 oli. Muidu töötas mees väikes- kute poolest üldse päris viljakas olnud: Maarja-Liis Ilus, Piret tes baarides James Browni imiteerijana. Järvis, Marten Kuningas... Artjom Savitski (nimi kutsub esile Lexsoul Dancemachine. Foto: Tõnu Tunnel Lõpuks hakkas enda rida ajama ja nüüd üleüldise muhelemise). Ka Rainer Jancis käis. Tema stuudios med naeravad heakskiitvalt, kuid meenutavad, et tol korral teeb väga kaifi asja.” Laksberg tuletab meelde Conrad John- lindistatigi kahe päevaga esimesed Soundcloudist leitavad he- mindi esinema, teadmata, mis reaktsioon publikult tuleb. Kui soni juhitud USA keskkooliorkestrit Kashmere Stage Band, linäited. kontsert läbi sai, siis „mitte ei tundunud, et asi läks peale, millest valminud dokkfilm „Thunder Soul” paistab olevat ka Kui Funktion tähistab kokkumängus ja pilliõppimises Laks- vaid polnud inimest, kes poleks tantsinud”. Martini sõnad teistel hinge pugenud. Pärast filmi vaatamist taban end mõt- bergi ja Jürgeni jaoks alguspunkti, on ülejäänud kaaslased resoneeruvad hästi minu muljetega Protesti laivist, kus üli- telt, et Johnsoni aated kumavad läbi ka Martini jutust. üsnagi erineva muusikalise taustaga. Kuidas just selline punt kondades muusikud toa higist ja glamuurist tihkeks kütsid. kokku tuli? „Kõigepealt sai see alguse vist Intsikurmus,” mee- Funk’i-fanaatikuna tekkis tunne, et see on „nagu päris”. Nagu „Tiks on kogu aeg sees!” nutab Laksberg 2013. aasta augustis Lõuna-Eestis toimunud Breakestra USAs või The Quantic Soul Orchestra UKs, on muusikafestivali. „Rasmus Lill ütles, et võta Caspar trum- Eestiski tekkinud „70ndate jäseme pikendus, et tänapäeva Lexsouli valemi väljaselgitamiseks uurin esmalt, mis mees- mariks.” Martin küsis. Caspar oli nõus. Järgneski Jürgen, kes liikuda”. Martin lisab sellele määratlusele: „Inspiratsiooni tu- tele ei meeldi. „See, kui muusikal pole mune,” tulistab Laks- oli toimetanud Speed Kingi ja Põhja Konna liikmena varem leb sellest ajastust muidugi, aga üleliia ei tasu muretseda, berg. Kõik nõustuvad, et akadeemiline lörin ja poosetamine pigem progerokiskeenel: „Alguses ma ei tahtnud, ei saanud sest mitte keegi ei kõla täpselt nii, nagu keegi teine on ku- neile ei istu. „Kui pannakse mingid värvilised afroparukad üldse aru, mida tegema pean, aga Laksu tuli muidugi üsna : 11 sellise konkreetse sihiga, astus kindla jalaga uksest sisse.” Robi meenutab: „Keegi kuskil baaris, võis ka Rasmus olla, üt- les mulle, et Laksberg ja tüübid teevad funk-bändi. Mõtlesin, RIIAKATE MUUSIKAÄRI et jumala huvitav kompott ju!” Hilisemal uurimisel selgub, et oligi Rasmus – Martini sõber ja kaaslane kooslustes The Titles ja Kosmofon. Olgugi et too funk-bänd juba 10 aastat JUHIB ARMASTUS Laksbergi ajus kujunenud oli, aitas just tema kui hea deemon õlal seda sealt omal moel välja sikutada. Maarja Merivoo-Parro MUUSIKA Laual The Shitheads Nime panemine on millegi uue puhul võib-olla et kõige ras- kem asi ja nagu meeste tähendusrikkast pilkude vahetami- Lõunanaabrite väikeplaadifirma I Love You Recordsi eestvedajad räägivad, kuidaslabel alguse sai, millistel sest ilmneb, polnud ka antud projekti juures midagi teisiti. Tuleb välja, et Lexsoul Dancemachine oli esimene mõte, mis põhimõtetel see toimib ning millise valemi järgi nad oma tulevased hoolealused ära tunnevad. pähe tuli. Siis mõeldi edasi. Järgnesid loendid nimedest, kus olid esindatud ka Black Powder ja Black Cat Rocketpack. Eesti indie-muusika vaprad ja ilusad bändist Ewert and The tustes. Baar sai alguse sellest armastusest ja kirest, samuti „Ma otsisin lõpuks öösel mingeid hiina ilutulestiku nimesid Two Dragons on nüüdseks vist küll kõigile kohalikele oma lä- ka plaadifirma.” välja,” meenutab Robi, „aga no kui hakkavad juba sellised as- bimurdealbumi „Good Man Down” hitid pealuu sisse mängi- Ajas ja ruumis, kus muusikategu on harilikum kui heinate- jad tulema nagu The Shitheads, siis on see ilmselge märk, et nud. Ka kontserdipõlguritele on see muusika kandikul kätte gu, on keeruline võita plaadifirma bosside tähelepanu. Isegi tuleb jääda esimese mõtte juurde.” „The Shitheads oli täiesti toodud – lisaks raadio playlist’ide koostajatele ja telesaade- väike ILY Records leiab end tõrjumas pidevalt üle kogu maa- tõsiselt laual ühel hetkel,” vastab Martin mu naermise peale te helindajatele on isegi supermarketite DJd plaadile sama ilma pakutavat halba poser indie’t. Kuidas siis üks tubli tegija ja aitab seejärel lõplikku nime lahata: Lex on Laksbergi kuna- suured augud sisse käianud kui Šveitsi juustule, mida Eestis löögile pääseda saaks? Otsetee ILY Recordsini käib läbi ILY gi naljatamisi välja mõeldud alter ego, soul on see, mis kirjel- just draakonite muusika nimbuses soetada saab. Vähem on baari. Leppige kokku esinemine, tehke ülihea sooritus, avage dab muusikat, dance tegevust ja machine eesmärki, et peabki teadvustatud aga seda, et rahvusliku uhkuse paletile tõusnud oma hing, puudutage publiku oma ja lootuskiir plaadilepin- harjutama nii kaua, kuni ollakse nagu masin, mis ühes rütmis albumi esimeseks väljaandjaks ja promojaks oli väike läti plaa- guks võibki ulatuda teie ego kõditama. Aga ei pruugi. Asjade tiksub. „Või nagu Caspar pakkus,” meenutab Robi, „et seda difirma, mil nimeks I Love You (ILY) Records. saab lühendada LSD Machine. A noh, see on võib-olla natu- Tänaseks on 2009. aastal asutatud firma noppi- ke eksitav.” nud enda hõlma alla veel mitu maarjamaalast, esin- dades kollektiive Sibyl Vane, Zebra Island ja Mai- Kiiremini, kaugemale, kõrgemale! Nekk. Ettevõtmise ajalugu ulatub aga õigupoolest tagasi 2003. aasta talve, mil ühel Riia indie-lembesel Uurin ülebaltikumilise strateegia kohta: mänedžeriplaanid, sõpruskonnal kohaliku baarimaastiku osas kops üle kas plaat ja puhkpillid tulevad, kuhu esinema ja mida Indiefestil maksa läks: „Igal pool kõlas raadio ja popmuusika. näha saab. Mehed ei taha sellest kõigest eriti midagi kuulda, Me tahtsime teha indie-baari, mis mängiks muusi- jäädakse marurahulikuks. „Esmane probleem on see, kust kat, mida meie armastame, ja ongi kõik, ei mingeid me niisuguse klahvimehe saame, kes samal ajal ka kidrasoo- kompromisse,” meenutab ILY Recordsi kunstiline losid mängib. Selliseid kirsse naljalt tordi pealt ei leia,” selgi- juht Bruno Roze. Kuna vanalinna südamesse Alda- tab Jürgen, kelle vend Kristen alustab suvest ajateenistust. ru tänavale rajatud I Love You baar on ruutmeetri- „Lood korralikult linti, demod laiali, samal ajal uut materjali telt kitsuke, ei tulnud ühelegi kohale alusepanijaist peale,” võtab Martin lühidalt tegevusplaani kokku. Esinemis- pähe seda kontserdipaigana kasutada. Kui aga sel- te mõttes läheb kõige rohkem korda, kes kuulavad, ja mulle lised kohalikud bändid nagu Goran Gora hakkasid tuletatakse meelde, et enne kui Baltikumi üle saab võtta, seal ise esinemisvõimalusi otsima ja leidma, järgisid peaks Tallinnast välja saama. Esineda ei taheta kaubandus- ka teised nende eeskuju ning ILY baarist kujunes keskuse fuajees, Keskerakonna jõulupeol ega Soome laevas. Balti live-maastikul rahvusvahelise esinejaskonnaga Väikse mahhineerimise tagajärjel hakatakse mõtlema. Jürgen omanäoline tegija. Just see tõukas Salacgrīvas toi- pakub: „Glastonbury!” Robi unistab Jaapanist nagu ka Mar- muvat Positivust looma ILY baarile festivalil oma- tin: „Jaapanlased on täiesti funk’i-hullud ju! See oleks super. ette lava, mille edu päädiski plaadifirma registree- Flow’le võiks ka saada.” Kõigi meelest oleks vinüül võimas, rimisega. kas või singel. 10-tolline. Punane! Kui võiks valida ükskõik kel- Ewert and the Two Dragons sattus label’i vaate- le elavate või surnute seast, võetaks kampa vendadest stuu- välja tänu Bruno Roze nõole, kes Genialistide Klu- diomuusikud Breckerid, kelle kopsudest on välja puhutud bis toimunud draakonite kontserdi järel diskoriks iga kolmanda 70–90ndate hiti puhkpilliosad. Indiefesti jaoks oli ja Riiga naastes sugulasele südamele pani, et seda peab Robile keebi sebima, ja naised, kes selle intro ajal ära bändi tuleks kindlasti ka Läti publikule tutvustada. võtaksid, Isaac Hayesi stiilis noh! Pärast aastast Balti-skeene Mõeldud-tehtud? Mitte päris. Mõlemapoolne tahe kaardistamist veebikirja eestvedajana on mul rõõm tõdeda, oli küll olemas, aga erinevate asjaolude kokkulange- et lisaks kõikvõimalikele indie ja elektroonilistele stiilidele on mise tõttu nurjus üks plaan teise järel. ILY Recordsi hakanud avanema ka musta mee kärjed. Samal ajal kui hääle juht Dace Volfa mäletab, et kui draakonid lõpuks on sisse saanud see toores ja kuum tantsumasin, on Tallinnas siiski tulid, olid nad baari väiksuse tõttu pisut pet- käivitunud džäss-funk’i projekt Estrada Orchestra ning teen tunud (trummar Kristjan Kallase sõnul siiski pigem tutvust ka Sillamäelt tuleva bändi Smoke’n’Smile’iga. „Huvi- üllatunud) ja nägid kurja vaeva, et oma instrumen- tav, et eesti ja vene noored on hakanud funk’i täpselt sa- tidega trepist üldse alla pääseda – kontserdisaal, et mal ajal tegema,” mõlgutab Martin mõtet. „See on igatahes mitte öelda tuba, asub nimelt baariruumide all. Al- väga lahe, nagu selline ühiskonna lakmuspaber.” Uurin, kas gus polnud seega kuigi paljutõotav. Esinemine läks funk’ist tihke õhk võiks aidata kaasa eristuse „eesti pidu” ja aga kümnesse, koostöö sai hoo sisse ja edasine on „vene pidu” kadumisele? „Lõppkokkuvõttes ei ole vahet, mis juba ajalugu. Seda sõna otseses mõttes, sest teata- rahvusest sa oled,” leiab Robi, „kui pidu panna ja tantsida, vasti osutus ILY välja antud album nii edukaks, et Hetked I Love You Recordsi uhe hoolealuse, Lati bandi The Sound Poetsi esinemisest siis on see kõige parem peomuss, mis üldse olla saab. Selles Ewert and The Two Dragons otsustas liikuda edasi I Love You baari 9. sunnipaeval. Fotod: üleval: Inese Kalnina, all Ingus Bajars mõttes on see kindlasti ühendav jõud. Positiivne vibe! suuremate tegijate liigasse ning salvestada kolman- da albumi hoopis USAs. Dace end sellest arengust morjendada ei lase: „Kui su laps loomulikku sundimatut kulgemist fännava Bruno jaoks on 22. mail esineb Lexsoul Dancemachine 19.–24. mail toimuval kasvab suureks, pead sa temast lahti laskma, isegi kui ta kas- kõige olulisem see, kas ta tahaks pakutavat muusikat kodus Tartu Indiefestil, kus astutakse üles The Baltic Scene’i laval vab väga kiiresti.” Ka Bruno peab draakonite sammu loogi- kuulata või mitte, ja see kõhutunne ongi tema äri teejuht: Genialistide Klubis. liseks – ILY mania grandiosa’t ei põe, on oma väiksuse ja tubli- „Võib ju teha plaane, aga lõpuks sõltub kõik muusikast – kas duse üle uhke ning panustab sellest tulenevalt paindlikkusse. on midagi salvestada või mitte.” Endiselt on ärimudeli pärisosaks minitiraažid, mis võimalda- Nii ongi, et ehkki leedu bändid on Bruno baari korduvalt vad anda eluvõimaluse ka riskantsemale muusikale. ILY töö- väisanud, pole Balti burgeri alumiselt kannikalt veel kedagi Lexsoul Dancemachine protsessis on nimelt üsna vähe fikseeritut ja bändidel on ILY Recordsi ridadesse värvatud. Küll aeg annab arutust, näib loomingulistes küsimustes küllaltki vabad käed. Ka mäned- olevat Dace ja Bruno jutu mõte, kui neilt selle ilmselgelt sa- Koosseis: Martin Laksberg (lugude autor, produt- žeride ning salvestamis- ja masterdamisstuudiote valiku osas geli tõstatatava teema osas kommentaari palun. Ehk siis, kui sent, bass) on artistid ise oma õnne sepad. Just nii – usuvad Dace ja tuleb see õige, vaba ja äge leedu kollektiiv, siis saab ILYst ai- Robert Linna (sõnade autor, vokaal, kongad) Bruno – tuleb iga kollektiivi ainulaadsus kõige paremini esile. nus kõigis kolmes riigis tegutsev indie label. Ja kui ei tule, siis Jürgen Kütner (kitarr) Oluliseks märksõnaks on ka usaldus. Kui keegi on end ILY ei tule. Südant ei saa sundida, sest in the end there’s only love. Caspar Salo (trummid, rütmid) vihmavarju alla paigutada suutnud, on see märk firma armas- Seniks laiendab ILY oma tegevust promootorina. Äsja sõl- Kristen Kütner (klahvid, kitarr, lehmakell) tusest bändi tehtu vastu. Bruno sõnul ongi just see soe tunne miti leping briti bändiga Sons of Noel and Adrian, keda on Loodud: sügis 2013 peamiseks valikukriteeriumiks: „Küsimus on isiklikes eelis- oodata peagi siiakanti kontserte andma. 12 : the Machine „Evil Empire”, DJ Shadow „Endtroducing...” A.K.: Bon Iver „For Emma, Forever Ago”, Daft Punk „Alive ESIMESED BALTLASED 2007”, Kasabian „West Ryder Pauper Lunatic Asylum”, José González „In Our Nature”, Feist „Metals” N.: Gang Starr „The Ownerz”, Kendrick Lamar „good kid, PRIMAVERAL m.A.A.d city”, Quasimoto „The Unseen”, J Dilla „Donuts”, MF Doom „Operation: Doomsday” Küsis Henrik Ehte Neli lava (või kaasesinejat), mida naljalt ei unusta... S.M.: Lando Kal, Jaga Jazzist, Erykah Badu, Efterklang Selle aasta 29. mail maanduvad 150 000 külastajaga festivalil S.M.: algas uus päev. F.: Bonobo, Gold Panda, Benji B, Gilles Peterson Primavera Sound esimest korda ajaloos Baltikumi artistid. F.: jõin õlut ja küpsetasin hiidkrevette. A.K.: Kõige esimene live, mis toimus Tapperis; Viru Folk – sain Hispaaniasse sõidavad Sander Mölder, Firejosé ehk Mark A.K.: hüppasime bändiga laulukaare äärelt alla. maitse suhu, mis tunne võiks olla suurel laval esineda; Karklė Stukis ja Tenfold Rabbit Eestist ning NiklāvZ ehk Niklāvs Se- N.: käisin koeraga väljas. festival Leedus, kus lava oli liivaranna peal ning päike looju-

MUUSIKA kačs Lätist. Nendega ühinevad Baltikumi muusikatööstuse mas; Von Krahli baar – lavale lendas kaks paari rinnahoidjaid. esindajad Helen Sildna, läti raadiolegend Toms Grēviņš, lee- Alati seitsmendas taevas, kui... N.: Esimene biidilahing, kui olin veel alaealine; Satta Outsi- du plaadifirma Silence Family looja Vidmantas Čepkauskas ja S.M.: kalendrisse vaadates on tunne, et aa... homme polegi de’il toimunud Ritmo Kovos (iga-aastane rahvusvaheline biidi- The Baltic Scene’i asutaja Natalie Mets. Tööstuse arengute midagi. meistrite võistlus – toim.) 2013; artistidest Oriole, Justicious. valgustamiseks mõeldud konverentsi PrimaveraPro paneelil F.: kui saan pühapäeval stuudiosse. tutvustatakse Balti muusikaturgu kui rahvusvahelisel skeenel A.K.: kui saab küpsisetorti. Kolm asja mu Primavera reisikohvris... üha olulisemaks muutuvat piirkonda. Enne starti Barcelona N.: kui on õige biit! S.M.: Loodetavasti pass, rahakott ja esinemiskama. Parc del Forumisse loeme esinejatega kümnest üheni. F.: Surfipüksid, hea tuju, mälupulgad enda produktsiooniga. Primavera on kümme korda... Kell kuus hommikul Parc del Forumi... A.K.: Hambahari, hambapasta, hambaniit. Sander Mölder: olnud must-go festivalide nimekirjas. S.M.: peal lasen situatsioonil koos Trent Reznori ja Sky Fer- N.: Pudel vett (0,5 l), välgukas, küünekäärid. Firejosé: lahedam kui Õllesummer. reiraga areneda. F.: katusel suitsetame koos Darkside’i ja Daniel Averyga ja See kahepalgeline promootor... Üheksandas klassis... räägime reptiilidest. F.: kutsus mind Riiga esinema, vist 2004. aastal. Mängisin S.M.: oleksin küll hea meelega praegu. Tore oleks end lõpu- A.K.: pingi peal õlu ja pitsatükiga, mõtlen, kui kõva häng on. seal esimest korda. Tegemist oli mingi lasteaiareiviga – eri- eksamitega väsitada ja mõelda, mis üldse edasi saab. N.: Madlibi ja Quasimotoga 4/20 öö läbi. ti halb tehnika, veel hullem vibe. Kell viis öösel lõpetasime F.: mängisin klassiõhtul LTJ Bukemi lugu „Music” ja inimesed set’i ja ootasime, et promootor ära maksaks – tüüp tuli meie nõudsid hoopis Backstreet Boysi. Viis albumit, mis on sügaval DNAs... juurde ja ütles: „Sorry, meil pappi pole, äkki maksame teile Andres Kõpper (Tenfold Rabbit): proovisin esimest korda S.M.: Roy Ayers „Vibrations”, Aphex Twin „Richard D. Ja- nendes...” Ja ulatas meile kausitäie ecstasy-tablette. avalikult laulda. mes Album”, Arthur Verocai „Arthur Verocai”, Gap Mangi- NiklāvZ: tulin muusikakoolist ära. one „Diana in the Autumn Wind”, Lapalux „Nostalchic” Üks nali, mis kunagi alt ei vea... F.: Basement Jaxx „Remedy”, The Chemical Brothers „Dig N.: Kas kuulsid sellest kutist, kelle kogu vasak külg maha lõi- Kaheksa minutit tagasi... Your Own Hole”, The Prodigy „Experience”, Rage Against gati? Tal on nüüd parem!

Ülo Krigul on piltlikult öeldes mitmepaikne – ühel päeval kirjutab ta klaveri taga sümfooniaorkestrile keerulist klassi- kalise muusika pala või loob hoopiski helisid linateostele, mil- HELIMAAILMADE le saatel näiteks „Püha Tõnu kiusamisest” tuntud stseenis ki- rikuõpetaja seina mööda üles kõnnib. Samas ei ole Compro- mise Blue ja endise The Suni liikme jaoks võõrad ka kontser- PEEGELDAJA ÜLO KRIGUL disaalid, kuhu viksitud king harvem satub. Küsis Mariliis Mõttus Viimasel ajal on su nimi käinud läbi rohkem seoses fil- mimuusika ning Eesti Muusika Päevade korraldamisega. „Lend nr JK025” on üle pika aja üks suuremaid isiklikke projekte, mille oled avalikkuse ette toonud. Palju sul üld- Helilooja räägib spetsiaalselt Jazzkaare jaoks loodud ja Lennusadamas ette kan- se enda loomingu jaoks aega jääb? tud teosest „Lend nr JK025” ning oma kogemusest filmimuusikaga. Tänavused Eesti Muusika Päevad jäid minu jaoks viimaseks, sest panin ameti selle koha pealt maha. Kuna olin festivali juba nii kaua teinud, siis tundus, et äkki jäängi tegema. He- Oled kirjutanud teiste seas muusikat ka Veiko Õunpuu On ikka. Aga see „tee, mida tahad” pole tingimata lihtsam, lena Tulve näol õnnestus leida ka väärikas mantlipärija ning filmidele ning sellega seoses mainekatel festivalidel tun- huvitavam või inspireerivam lähtepunkt. Kui nii öeldakse, Timo Steiner (Eesti Muusika Päevade teine kunstiline juht – nustust pälvinud. Kas auhindade võitmine on toonud sul- pean hakkama mõtlema, et kuidas ma siis ise tahan. On nii- M.M.) jätkab samuti. le ka välismaiste režissööride tähelepanu, kes enda lina- ja naapidi. Mõni režissöör suhtub muusikasse väga detaili- teoste jaoks heli on palunud luua? tundlikult, teine annab jälle vabamad käed. Aga üldine foon Kas sul on siis mõni uus projekt ette võetud? Ei. on sellel igal juhul teistsugune kui oma muusikat kirjutades. Selles mõttes ei ole, et ma nüüd mingi muu konkreetse ette- võtmise pärast Eesti Muusika Päevade tegemise ära oleksin Aga oleksid sa mõne sellise pakkumisega nõus? Milliste linateoste muusikaga sa ise kõige enam rahul oled? lõpetanud. Tekkis lihtsalt tunne, et see aeg on seks korraks Eks iga pakkumist tuleb alati kaaluda – kuidas see sobib ja kas Olen teinud üsna erinevaid filme. Õ-Fraktsiooni „Malev”, Vei- ümber saanud. Samas on elu seni näidanud, et pole vahet, tegemist oleks millegagi, mille osas ma oskaksin kaasa rää- ko tööd ja nukufilmid, Rainer Sarneti „Idioot”. Lisaks veel min- kui palju asju sa ära jätad, tühja koha peale tuleb üpris varsti kida või millele mingit lisaväärtust anda. Kui nüüd tagasi vaa- gid lühikad. Need kõik on piisavalt isesugused ning igaühe pu- ikka midagi uut. Ega jalg üle põlve istuma ei jää. Praeguseks data, siis olen erinevatelt aladelt päris erisuguseid töid vas- hul kerkivad esile erinevad rõõmud ja mured. Mait Laasi ani- on kujunenud küll nii, et mu enda looming on siiski esimene tu võtnud, kui need mind kõnetama on juhtunud. matsiooni „Lisa Limone ja Maroc Orange” oli näiteks jube lõ- asi, millega ma tegelen. bus teha – selline mänglemine erinevate stiilidega, mida oma Kuidas eristuvad üksteisest filmimuu- töödes muidu kunagi taolises vormis ja sellisel määral ei tee. sika loomine ja su tavapärane loomin- Minu enda muusikalaadi ja tunnetusega haakub võib-olla kõi- guline protsess? ge rohkem „Püha Tõnu kiusamine”. See teos ja selle muusi- Põhiline vahe seisneb selles, et režissöör ka õpetasid mulle üht-teist ka minu enda loomingu kohta. paneb filmi puhul paika selle, kust kõik Seda nii kõlalisuse, aga võib-olla veelgi enam ajalise struktu- algab ja kus lõppeb. Nendes raamides reerituse osas. Filmide puhul on mulle kõige rohkem muljet püüab helilooja anda endast selle, mis tal avaldanud need soundtrack’id, mille puhul ei tee päris täpselt anda on. Mingil määral on see võib-olla vahet, kus lõppeb keskkonnaheli ja algab muusika. „Tõnus” võrreldav ka näitleja- või operaatoritöö- on ka päris palju selliseid vihinaid ja vilinaid, mille ma tegeli- ga, sest neilgi on raamistik, mille piires kult muusikana komponeerisin. Pärast tekkis produtsendiga nad filmis oma ülesandeid täidavad. See küsimus, et mis on mis. on ühtlasi ka selline vabastav tunne. Kuigi ma teen seda loomulikult täie pühendu- Jazzkaare avamisel tuli esmaettekandele teos „Lend nr muse ja vastutustundega, on see vastu- JK025”, mis ühendab endas kontserdi ja instrumentaal- tus jagatud. Oma lugu kirjutades oled sa teatri elemendid ja mille kõlapildi loomisel tulid mängu sellega üsna üksi. Filmile muusika loomine Lennusadama eriline akustika ning see, kuidas publik on rohkem nagu bänditegemise moodi. end ruumis olles liigutab. Millest see idee sündis? See tuli Jazzkaarelt. Anne Erm küsis suvel, kas ma ei tahaks Aga päris seda pole, et režissöör ütleb, nende juubelifestivali tarbeks Lennusadamast üht lugu kirju- et tee, kuidas ise tahad? tada. Ma ei osanud selle peale alguses midagi kosta. Tahaks

Foto: Tõnu Tunnel : 13 UUS EESTI BIIT Chevengur Melody ja seda keskkonda juhtiv Uncle Deep on tänapäevases kapitalistlikus põrgus, kus jagajale jäävad enam- jaolt tühjad pihud, äärmiselt teretulnud nähtus! Tegemist on ju tasuta muusikaga, kuid muusikud, kes seal aeg-ajalt oma töid väljutavad, on vägagi reaalsed ja tuntud tegelased! See on hea, kui saad jagada loomingut maailmaga, mida armas- tad, ilma et peaksid saatma oma pangakonto koordinaadid. Sel aastal vist ei jõua, aga järgmisel tahaks „Onu Sügavale” Kalugasse külla minna ja asja oma silmaga näha. Ta ajab täie- likku põrandaalust teemat ja iroonilisel kombel on tegemist MUUSIKA padukarsklase ja sporti tegeva mehega.

Sinu muusika pärusmaaks ja sihtpunktiks võiks lugeda pigem muusikamekat Berliini või Londonit. Kas sa edu nimel keskkonda ei plaani vahetada? Vahel mõtlen küll siin provintsiekstreemsuses, et päris tore oleks suurlinnaprivaatsusega käed lüüa, aga mõtte tasandile see vististi ka jääb. Aga ära kunagi ütle ei iial. Kui mõni huvi- PROFILE Foto: Margit Järveveer tav pakkumine tuleks, siis tasuks asja üle mõelda. Alati saab ju tagasi tulla. Räägi lühidalt, kes on Profile? Profile on Viljandis sündinud, kasvanud ja nüüd ringiga jäl- Las seda teevad kuulajad. Elemente on täiesti seinast seina. Millise loo peale sa ütlesid, et vot nüüd tahan ise muu- le arhailisesse kodulinna naasnud mees. Parim koht Eestis Näiteks enam kui pool albumist on ehitatud vana kooli jun- sikat teha? loominguga tegelemiseks. Asja mõjutab mingil moel ka see, gle’i bassi, atmosfäärika ja lõhutud trummisämplite peale Kes seda teab, see on loomulikku rada pidi läinud ja nii liht- et inimesed on siit üha enam ära minemas. Võib-olla iseloo- ning, nii veider kui see ka pole, just need lood oleksid justkui ne ongi. Elektroonikaviirus, kui nii võib öelda, tuli 90ndatel. mustabki just Viljandi mind kõige paremini – laupäevapärast- kodus kuulamiseks ja ülejäänud pigem tantsugurudele. Meel- Tartu raadios... Hmm... Ma ei mäleta, mis selle saate nimi oli, lõunased tühjad tänavad, vanalinna mahajäetud hooned ja ük- divad mõlemad variandid, eriti kui tegemist on enda kraami- aga 120–128 BPMi ja 4/4 seal igatahes lasti. Pluss veel vana sikud varju kombel ringiliikuvad inimloomad. Usun, et need, ga – nad on teatud stoilisusega justkui oma lapsed, nii et kes hea Raadio 2 „Kliinik”, Rauli ja Koidu saated. Nädalavahe- kes on siin kas või mõned kuud elanud, taipavad, mida ma siis tütart pojale või vastupidi eelistaks? tustel tehti ju klubidest öösiti otseülekandeid, kujutad ette, silmas pean. Kõige selle taga on ikkagi positiivne foon ja sü- FM-sagedusel!? Istusin nagu hauduv part ja lasin kassette kor- gavus, täpselt nagu minu loomingus! Artistid ütlevad sageli, et teen nüüd uut albumit. Kas duvalt üle ja üle. Isegi Scooteri Tallinna laiv sai korra raadio selline protsess nagu „albumitegemine” on lõpp-produk- otseülekandest maha salvestatud! Mäletan häguselt, et Profile oli alguses hoopis duo. Kui- ti seisukohast hea või on tulemus huvitavam siis, kui las- das on asjad nüüd? ta asjal orgaaniliselt kulgeda? Kuidas albumi valmimine Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu? Sul on hea mälu. Praeguseks olen projektis mina ja ma ise. sinu puhul välja näeb? Vana hea tracker! Ülejäänu teeb aju ära! Simone (Simone Dunn – toim.) jättis asja katki kuna pärast Naerma ajab see „lähen nüüd stuudiosse ja hakkan albumit teise lapse sündi pole tüübil lihtsalt aega. Kui ajad veel Parii- tegema”. No WTF!!?? Inimesed on muidugi erinevad ja ehk Kui sul oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise muu- sis oma bisnist, siis tuleb valikuid teha. Õnneks kasvavad lap- mõnele tõesti sobib asjade selline käsitlus, kuid kindlasti mit- sikuga maailmast, siis kes see oleks? sed suhteliselt kiiresti ja loodetavasti saame tulevikus koos te mulle! Kauamängiv võiks olla teatud kokkuvõtlik helikeel- Raske küsimus, kuna andekaid, veel andekamaid ja veel-veel veel millegagi hakkama! ne essee, mis on täidetud erinevast ajast ja kohtadest saa- andekamaid inimesi on nii palju. Huvitav oleks näha, kuidas dud energiaga. asju vanasti tehti – liikuda kuskil 70–80ndate Kingstoni dub’i- Eelmisesse lehenumbrisse jäi sinu UEB profiil panemata, ja reggae-skeenes. Teisalt on mulle natuke mõistetamatu, kui- kuna albumi master ei olnud veel lõpetatud. Sinu uut Kui rääkida isiklikust kogemusest, siis muusikat kuula- das aeti asju 17.–18. sajandil. Pooleldi üliinimesed minu jaoks materjali kuulates saan selle olulisusest väga hästi aru, tes kujutan väga tihti ette mingit situatsiooni, kuhu see – nendes tingimustes ja nende võimalustega, mis siis olid. aga millal saab lugu sinu enda jaoks valmis? Alati saaks sobituda võiks. Kas sa produtseerimise ajal oma tööd Kas neid saabki tänapäeval võimalusteks nimetada? Aga klas- ju veel midagi väikest lisada. peas visualiseerid ka? sikat ostetakse ikka ja veel, see peab olema mingi suurema Eks see ole natuke filosoofiline küsimus, aga peab olema ra- Ikka, kas ilma selleta saakski midagi luua? Olen lugenud une plaani osa! hul sellega, mis sul on, mitte virisema selle pärast, millest il- kohta, et enne magamaminekut ei soovitata vaimse tööga ma oled jäänud või mida pole kunagi olnudki. Nii mõtleb ini- tegeleda ja isegi paar tundi enne võiks nii-öelda pillid kappi Kuidas hindad hetkeseisu eesti elektroonilise muusika mene end lõpuks ogaraks ja kui kõik hakkaksid selle „äkki ik- panna. Olen siinkohal täielik vastand! Päris suur osa loomin- maastikul? kagi” teema järgi elama, siis ma ei tea, kas ma tahaksingi tao- gust on tulnud just unest ja sealsetest visuaalidest. Kui lõpetan Tundub ju toimivat? Ei hakka nimesid nimetama, aga väike- lises maailmas eksisteerida. Kõhutunne on see, mis minu pu- kuskil kolmest öösel arvuti taga sessiooni, siis see protsess seid plaadifirmasid tuleb vaikselt peale, on teatud peosarjad, hul asjad paika seab. Kui spordiks ja higistamiseks läheb, peaks tegelikult jätkub magades. Orkester mängib peas edasi, luues mõni uuem, mõni vanem, mis toimivad ju lausa suurepära- ehk uuelt lehelt alustama. täiesti oma maailma, samas edasi arenedes ja justkui prohvet- selt. Sama on ka muusikaga. Arvan, et pöidlad ülespoole ikka! likult mõista andes, kas produkt on hea või mitte. Hommikul Elektroonilise tantsumuusika puhul on mõnikord õhk- teen parandused ja tihtipeale töötab see väga hästi. Nimeta mõned hetke lemmikartistid? õrn vahe sellel, kas lugu on kodus kuulamiseks mõeldud Nimetan ühe ja selleks on Paxton Fettel. Ei saa üle ega üm- kõige keerulisem kunstiteos või miski, mida mängitakse Eelmise aasta lõpus ilmus sinu EP „Refresh” Venemaal ber tema EPst „Not Bad for a Tenner”! nädalavahetusel tantsupõrandal. Kumba sa ise eelistad? tegutseva digileibeli Chevengur Melody all. Kuidas nad Stiili osas ei tahaks ma ise oma muusikat kuhugi paigutada. su leidsid? Küsis Madis Nestor

Pane kõrv peale: soundcloud.com/profilemusic

ikka (naerab). Otsest ideed siis polnud, aga mingil hetkel hak- Antud teose aluseks on suhteliselt minimalistlik muusikaline on sellised, mida mujalt ei leia. Õnneks on mul hea sõber ja kasid asjad konkreetsemaks muutuma ja mõtted kuju võtma. materjal, mis koosneb kolmest helikõrguskeskmest ja kol- bändikaaslane Mart Taniel, kellel on just sellist leiutajanärvi ja mest tempost. Kogu heli, mis kuulda on, taandub ühel või tei- tehnilist taipu, mida minul jääb kõvasti puudu. Ega see klaver Mis on see, mis taolise etenduse puhul tänu neile välis- sel moel neile parameetritele, mis on omakorda tuletatud sa- polegi enam nagu klaver. Sel ei ole klahve ega midagi. Ainult tele faktoritele valesti saab minna? gedustest, millega Maa teeb tiiru ümber oma telje ja ümber keeled ja kõlalaud on osaliselt jäänud. Kuna selline ülesehitus jätab teose puhul vähemalt nüanssi- päikese. Need on puhtalt füüsikalised omadused, mis meid de osas päris palju ruumi juhusele, siis on mõnevõrra raske kogu aeg märkamatult saadavad ja mille valduses me oleme. Kui palju sa ise üldse igapäevaselt klassikalist muusikat hinnata, mida konkreetselt „valestimineku” all silmas pidada. kuulad? Kes su loomingut mõjutanud on? Antud ettekande puhul oli detailides nii ootamatuid kui ka Lennusadama projekt on jällegi miski, mille taustaks on Konkreetseid nimesid ei oska öelda. Ühel või teisel viisil mõ- oodatud pihta- ja möödalaskmisi. Viimaseid siiski mitte fa- väga eksperimenteeriv foon. 2007. aastal panid näiteks jutab kõik, mida kuulnud või kuulanud olen. Igapäevaselt on taalsete killast. Õnnestumisena läheb kindlasti kirja ka see, Zagrebi muusikabiennaalil enne iga kontserdi algust 100 nii, et panen mõnele asjale kõrva peale seoses konkreetse et lugu püsis üsna täpselt etteantud ajalistes ja ruumilistes äratuskella helisema. Päris niimoodi sa ju ringi ei käi, et tööga, mida parasjagu teen. Kuna kirjutan praegu fagotikont- piirides. Üldiselt jääb aga „õige” või „vale” küsimus iga üksiku vaatad, kuidas enda ümber asuvaid objekte oma teos- serti, siis võtsin võlutult ja ühtlasi professionaalsest huvist paar kuulaja ja teose terviku omavaheliseks asjaks. tes ära kasutada? nädalat tagasi ette Erkki-Sven Tüüri klarnetikontserdi. Loo- Tänu Lennusadama kuplile ja võlvilisusele on seal väga huvita- Nii vist päris ei ole jah. Mul sellist leiutajavaimu pole. Need dan vargsi, et ehk see mind kuidagi ikka mõjutab... Ega ma vad helipeegeldused. Kui ühe koha pealt sammu kõrvale as- eksperimendid on tekkinud ikkagi mingi soovitava kõlalise kunagi teadlikult mingeid koolkondi või suundi pole järginud, tud, siis kuuled sama heli hoopis teistmoodi. Teinekord mõ- tulemuse saavutamiseks. Lennusadamas kasutasime ühe põ- kellegi pealt midagi kopeerinud või maha kirjutanud. Isegi jub juba see, kui natuke pead pöörata. Need peegeldused hilise pillina klaverit, mille klaverisurnuaialt välja kaevasime kui vahepeal olen, siis ega ma seda ütlema ikka ei hakkaks panevad paika kõla olemuse selles ruumis. Teine määraja on ja eksperimentaalseks heligeneraatoriks ümber ehitasime. (muigab). inimene, kes seal kupli all tegutseb. Vastavalt liikumisele võ- Mitte seepärast, et oleks tahtnud klaveriga tingimata mi- tab ta ka helisid vastu. dagi huvitavat teha, vaid just põhjusel, et sealt tulevad helid 14 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014 Muusikarubriigile keerab volüümi juurde:

DJ-ANKEET

Frankie Animal – Obsession (7 Lights Mgmt, 2014) Kuulas: Merli Antsmaa

Galvanic Elephants – Mosaic (2014)

MUUSIKA Oma uue EPga „Obsession” soovib Frankie Animal astuda Kuulas: Mariliis Mõttus välja oma varateismelise kingadest ning liikuda hoogsalt küp- Foto: Karin Sahk semasse noorusesse. Jõuline samm ongi tehtud, kuid Fran- kie Animalil ei tasu siiski pettuda, kui aeg-ajalt vanuse kont- VEDRU rollimiseks dokumenti küsitakse. Mulle jäi ansambel kõrvu alates nende esimesest tuntu- Välismaal laialt levinud väljend „bedroom DJs” on interneti- Galvanic Elephants üllatas mind meeldivalt juba oma esime- mast loost „My Friend”, mis oli omapärane, tagasihoidlik, ajastul uue tähenduse saanud, sest kogu magamistuba on se, varsti pea neli aastat tagasi ilmunud käraka-kakluse looga aga samas ka julge. Siirus, mis repertuaarist läbi kumas, so- kolinud kas Mixcloudi või SoundCloudi ja eksisteerib nii „Rum Rumble”. Eks see logises nii ühest kui teisest kohast, bis noorte muusikutega väga hästi. „Obsessioni” puhul rää- kõikidele kuulamiseks-kommenteerimiseks avatuna. Alates aga selles tantsulises indie-rokis, mida grupeering teha küt- kis ansambel ise, et pürgib muutuste ning sisulise sügavuse 2000ndatest tugevalt muusikalainel kulgev Vedru on üks nen- tis, leidus toorest jõudu ja midagi rohkemat kui järjekordse poole. EPl kõlavad tõepoolest rokilikud kitarririfid, võimsam dest, kes ikka ja jälle oma semusid mõne muusikalise kom- ühe-hiti-sündroomi all kannatava bändi tunnusjooni. Algne ja massiivsem helikeel ning leidub ka melanhooliat. Pean aga potiga üllatab. Ju on see heaks energiaallikaks tema muidu skepsis oli siiski visa kaduma ning alles pärast EP „B Side” mainima, et sügavusega köitsid pigem plaadi tagumisse otsa vastutusrohkele tööle riigi heaks. Viimasel ajal käib Vedru ka ilmumist ja looga „It’s Only Cool to Watch the Rain Through reastatud palad, mis ilmselt koosluse varasemat loomingut magamistoast väljas. a Window” oma tõsisemat palet näidanuna võis öelda, et neil meenutasid ning seetõttu nüüd küpsemalt ja terviklikumalt noormeestel on muusikamaailma asja rohkem kui küll. kõlasid. DJ-debüüt: Tõenäoliselt kuskil aastal 2001–2002 kohvik „Mosaicil” on jätkatud selles samas, viimati nimetatud loo Tuleb tunnistada, et esmakordsel kuulamisel lood nii lähe- Wimbledoni peosarja My Urban Soul raames. Nagu tavaks, vaimus, aga seekord on kogu produkt korralikult küpseda dalt ei kõnetanud, kui oodanud oleksin, kuid teisel korral toi- siis tahtmist oli oskustest rohkem, aga mightybooshilikult öel- saanud – mingit indie-ila need härrad juba ei tooda. Tantsuli- mus juba kasvamine. Siit tuleb välja ka EP formaadi kasulik- des: „The vibe is big, the room is small.” semate lugude kohal hõljub mõnusalt sünge melanhooliapilv kus – ainult viis lugu on mõnusalt vähe, et kuulamist korrata. Muusikas oluline: Seletamatu „see”, mis sind haarab ja mida ja eriti tahaks esile tõsta „We Are Togetherit”, mille tasku- Mõnel juhul meenusid Ewert and The Two Dragons ja Odd kuulates aimad kohe, et loos on „miskit”. Mingi isikliku eelis- lambina pimedusse näitav meloodia ja sõnad „...gravel might Hugo, kuid sarnanemine eespool nimetatud ansamblitega ei tuse kiiks, mis õigetele nuppudele vajutab ning sinu taustsüs- just scratch the leather” mul juba mitu päeva haamrina peas ole sugugi halb. Pigem tekitas see äratundmise ja küllap on teemi ja ootustega haakub ehk on kaugelt tuttav, aga samas taovad. Roki kõrvale on krabatud fragmente näiteks trip see mu isiklik maitse, mis soovib märgata heas uues ansamb- üllatab ja on ootamatult rabe. Stiil polegi oluline. Korralikust hop’ist, mille suitsuses ja laisas meeleolus on pandud voola- lis juba ennast tõestanud koosseisse. Lauljanna Marie Vaigla bassikäigust ei saa kunagi mööda, see peab töötama – kül- ma „Pawns in a Line”. „Napoleon” tiksub pisut isegi trummi häälematerjal on omapärane ja kui see õige meloodia taus- lap on trummide kõrval tegu mingi ürgse evolutsioonilise ja bassi taktis ning „Fluorescent Lights” sulistab kuskil chillwa- tale sättida ning loomingut põneva harmoonia ja rütmiga teemaga. ve’i sillerdavates vetes. Mitmekülgsust ja avastamist on siin vürtsitada, jõuab Frankie Animal kaugele. Muusikas ebaoluline: Ülemõtlemine, liigne lihvitus, žanrid. igatahes kuhjaga. Võtkem näiteks mosaiigi kõige ilusama tüki Esimese plaadi tegemine on kahtlemata üks keeruline üles- Mida mängin: Sedasama, mida pean oluliseks, ja lugusid, mis „Reversed” tagurpidi keeratud vokaali või võimsa, justkui anne: ansamblil tuleb näidata oma mitmekülgsust, kuid samas ajavad vedru välja. Minu maitset on juhtinud erinevate linna- hommikuses udus salvestatud pala „Idée Fixe”. Peale selle peab lugude valik looma terviku. Oskus niimoodi mõelda de koolkonnad – Detroit, Chicago, New Jersey ja London. näitavad need lood, et bänd suudab lisaks jala tatsuma pane- nõuab harjutamist ning planeerimist, mis võib noori bände Carl Craig, Ron Trent, Kerri Chandler, 4hero, Metalheadz. misele edukalt ka aeglaseid viisijuppe kirjutada. plaadistamise näol ühel või teisel ajahetkel kummitama jääda Nende nimede kõrvale on tulnud aja jooksul uusi juurde, Kui Galvanic Elephantsi läidetud säde ühel hetkel mõne ja kinnisideeks muutuda. Frankie Animal on oma ülesandega aga alateadlikult mõjutavad nad, mida ma mängin ja mis mul- tähtsa kõrva läheduses lahvatab, müttab see bänd juba vars- ühe sellise tervikuga ametlikult muusikamaailma astuda iga- le meeldib. Rohkelt vanemapoolset haussi segatuna kokku ti, kummikud jalas, Glastonbury backstage’i poole. Tundub, tahes edukalt hakkama saanud. kaasaegsete tegijatega. Näpuotsaga teknomaiku juurde, et et need stuudios nositud saiakesed ning bändi ja produtsen- vürtsi oleks. di kaotatud närvirakud läksid ikka täiega asja ette. Mida ei mängi: Mängimata jääb see, mis ei vääri mängimist ega plaadikogus omamist. Eredamad mängumälestused: Need hetked, mil kõik paika loksub – muusika ja publik võnguvad täiesti samadel sage- dustel ning toimub vastastikune energiavahetus mingil muul tasandil kui katsutavas maailmas. Alati jäävad meelde mo- mendid, mil saad kohalike tegijate lugusid mängida ning küsi- jatele uhkusega vastata, et tegu on eesti skeene pommiga. Prurient – Cocaine Death Tehnilist: Vinüülidega tekib suurem tundeline ja mäluline (Hospital Productions, 2014) side, aga kuna plaadikogu füüsilise mahutamisega tekib õrnu pingeid eraellu, siis pole ka digitaalmaailm võõras. Lõppeks Kuulas: Matthew Unicomb siooni „pahelise ööelu glamuurist ja hävituslikust olemusest”. on ikkagi oluline, kuidas kõike kokku sobitada. Meedium on Nüüd on see muusika esimest korda vinüülile pressitud ning teisejärguline. artisti enda leibeli Hospital Productions kaudu uuesti välja Nõuanne: Kui enne set’i kerget elutervet ärevust või vä- antud. Neile, kes mehe loominguga kursis pole, on antud al- rinat sees pole, siis lõpeta ära, sest surin paneb pingutama. bum ideaalseks sissejuhatuseks Prurienti saundi. Laialdaselt Puldi kütmine punasesse ei tee midagi paremaks. Kuula va- Alates 1998. aastast, mil Dominick Fernow muusikat hak- üheks Fernow’ karjääri seni parimaks peetud kauamängiv hepeal oma plaatide B-pooli üle – sealt võib leida pomme, kas tegema, on ta olnud vastutav mõnesaja albumi väljalaske sisaldab mitmeid kaasaegsele müramuusikale omaseid tun- millest kunagi üle vaatasid. Jää endale kindlaks ja aja oma asja. eest. Umbes tosina alias’e hulgast on Prurient kõige pikaeali- demärke – kõrvulõhestavaid helisid, karmi tagasisidet ja šo- Viis klassikut: sem (teiste seas võib kohata ka selliseid nimesid nagu Nuclear keerivaid vokaale, mis on seotud kokku stoilise kujunduse ja Paper Maché „Tranced Awakening (Boxed Mix)” Pig Shit, Tortured Hooker ja Christmas Trees). Tema disko- selliste pealkirjadega nagu „Dog of Addiction”, „Historically, Konfusion Kidzz „On My Mind” graafia koosneb rohkem kui sajast vinüüli, CD-Ri või kas- Women Use Poison to Kill” ja „Postscript (Coke Cunts)”. Incognito „Out of the Storm (C’s Planet E Special Mix)” seti kujul avaldatud helikandjast, sisaldades kõige ehedamat Kergena seda muusikat võtta ei saa. Enamik sellest on päris Mood II Swing Presents Ulterior Motives „Hump Night” müramuusikat, mis kunagi toodetud. Väljaspool noise’i ko- ebameeldiv, kuid samal ajal silmapaistvalt jõuline. Fernow on Instrum „Wine (Club Vocal Wine Mix)” gukonda on Fernow pälvinud tähelepanu oma teknosuunit- öelnud, et tema eesmärk muusikuna on panna kuulajat mida- Viis hetkekummitajat: lusega projektiga Vatican Shadow (viimane on tegutsenud gi tundma, „isegi kui need tunded on negatiivsed või ebamu- Samuel „Numberuma” hiljuti selliste trendikate leibelite all nagu Blackest Ever Black gavad”. Selles osas „Cocaine Death” kahtlemata võidutseb. Moodymann „No” ja Modern Love). Siiski leiab ameeriklase parima materjali, Kõigi nende häirivate karjete keskel istub puhas emotsioon, Pender Street Steppers „M Flight” hakates läbi lappama just Prurienti kataloogi. eksisteerides veidral kombel kõrvuti süntesaatorite ning tu- T-Polar „Crossroads (Ajukaja & Andrevski Remix)” Esmakordselt ilmus „Cocaine Death” 2008. aastal kogu- gevalt töödeldud sämplite loodud karmi segadusega. Paljude Neuronphase „Dissapointed” mikplaadina, koosnedes varasemalt kolmel kassetil välja an- jaoks pole selle albumi läbinärimine lihtne, kuid avatud mee- Lõppsõna: Kõik uus on unustatud vana. Tehke selgeks, kust tud lugudest. Väidetavalt leidis Fernow selle jaoks inspirat- lele tõotab selle juurde jäämine tõelist võitu. tullakse, ning unustage see ära, et liikuda tundmatusse ja põ- nevasse tulevikku.

Kuula Müürilehe veebilehelt ka Vedru miksteipi või pane kõrv peale: soundcloud.com/vedru : 15

Mo Kolours – Mo Kolours (One-Handed Music, 2014) Kuulas: Triin Niinemets

Perfect Pussy – Say Yes to Love (Captured Tracks, 2014)

Kuulas: Joosep Olop MUUSIKA Vahel on nõnda, et mõni toode võlub juba enne, kui jõuad sisuga praktiliselt tutvudagi. Vaatad peale ja mõtled, et miks mitte? Kodus selgub, et miski jääb siiski puudu, aga annad ikkagi võimaluse... Seekord oli taoliseks „tooteks” Mo Koloursi endanimeline „Say Yes to Love” on mõeldud olema vastuoluline ja ärrita- album. Mo Koloursi taga seisab Joseph Deenmamode, ma- ma igal võimalikul moel, alustades bändi nimest, mille Google’i uritiuse-inglise juurtega noormees, kelle muusikalist tausta otsingusse trükkimisel saab näha hulgaliselt piibreid (tähen- ja eelistusi tema looming edukalt peegeldab. duses, mille Kurt Vonnegut sellele sõnale andis), ja lõpetades Napilt ligi pooletunnine esikplaat on heliliselt kirju ja jutus- erinevate obskuursete legendidega, mis seda bändi ümbrit- tav. Selle aja sisse mahub tervelt 16 lugu, mis varieeruvad sevad ja mis tihtilugu tõeseks osutuvad. Kõik see kuulub aga 14 sekundist kolme ja poole minutini, seega liiga kaua ükski Perfect Pussy muusika juurde ja omab tähendust. pala areneda ja küpseda ei jõua. Siinkohal eelistasingi neile Esmakordselt kohtuvad bändi liikmed 2012. aastal, kui re- nii minut aega kestvatele teostele pigem pikemaid – olgugi žissöör Scott Coffey palub tulevasel Perfect Pussy vokalistil et esimesed olid väga omanäolised ja väljendusrikkad, pa- Meredith Gravesil panna kokku pseudobänd, mis näitleks jatades kõigest, mis muusikut aja jooksul muutnud ja kujun- filmis „Adult World”. Peale seda juhtub aga nii, et too pseu- danud on. dobänd hakkab päriselt muusikat tegema, nende demo kan- Plaati alustav lugu „Brixton House” on teatavas mõttes nab pealkirja „I Have Lost All Desire For Feeling” ja debüüt- eelseisvat kuulamist tutvustav. Selline trip hop’i / instrumen- albumiks saab käesolev „Say Yes to Love”. taal-hiphopi stiilis kuulamine, mis mõneti mu ootused kõr- Žanriliselt on bänd paigutatud kategooriasse noise-punk ja gele kruttis. „Little Brown Dog”, mis võiks olla eesoleva suve noise kirjeldab koosluse viljeletavat muusikat edukalt. Albumi ringikulgemise looks, jättis samuti sümpaatse mulje. Kuidas kaheteistkümnest loost neli on live-salvestused ning tähele- siis ei saaks meeldida parajalt naiivse biidiga pala, milles mees panuväärne on see, et kõlaliselt suurt vahet stuudios lindista- laulab, et võttis endale väikse pruuni koera, kes tahab ringi tud lugudega polegi. Meredith Gravesi vokaal kõlab pungilt, joosta ja mängida? Ja siis tooks esile veel „Mike Blacki” ja on ihast laetud ja vihane ning selle võrra ka haavatav. „Child’s Play”. Neist viimane on eriti mõnus, laisk ja endas Albumi vähem kui kolmekümne minuti jooksul enamikku teatud ükskõiksust kandev. Sobib näiteks tööpäeva lõpetu- sõnadest muusikast ei erista, kuid need mõned kuuldavad seks. fraasid kannavad selle võrra tugevamalt edasi albumi kesk- Album on täitsa okei, aga terviklikkuse mõttes soovituslik set sõnumit. Mulle tundub, et Graves laulab frustratsioonist, algusest lõpuni ühe jutiga läbi kuulata. Paljud pisikesed lood mis kaasneb 20ndate eluaastatega, mil inimeselt oma tulevi- töötavad koos paremini kui üksikult – seda sel lihtsal põhjusel, ku kohta juba mingit visiooni oodatakse. Probleem seisneb et vastasel juhul oleks need justkui kontekstist välja rebitud. selles, kui see puudub või kui kõiki ettekirjutatud nägemusi Isiklikult piisab minul ühe kuulamiskorra järel plaadist päevaks tajutakse kui tähendusetuid. Graves eitab ettekirjutusi, ta ta- küll. Kauamängiv millegagi ei raba, aga on samas omapärane ja hab midagi muud. kindlasti võimalust väärt. Kes albumit vinüülil soetada ei raatsi, Kuigi ümbritsetud obskuursustega, võib see album olla lo- saavad selle süümepiinadeta tasuta alla laadida. hutuseks ning samas paistab sellest ka väga eredat valgust. „Say Yes to Love” lõppeb katarsisega, mil Graves laulab: „I am full of light, I am filled with joy.” Kui üldine trend muusi- kas on elektrooniline RnB ja modernne tantsumuusika, siis vaheldusena kõlab see plaat värskena ja, mis veel olulisem, vitaalselt.

TOP 10

OUU

Kuna meie bändi nimi on lühike, siis meeldivad meile ka lühikesed sõnad. Seetõttu otsustasime Marie Curie ja Lennart Meri fännidena (lühendatult MC ja L&M) keemiliste elementide lühendid oma arvamuse kohaselt paremusjärjestusse seada.

1. S – väävel 2. As – arseen 3. Mn – mangaan 4. Mg – magneesium 5. At – astaat 6. Lu – luteetsium 7. H – vesinik 8. Au – kuld 9. Be – berüllium

Ouu albumi „Sammalhabe” kaanekujundus 10. Er – erbium

Erkki Tero, Eesti Pops: „Tunnistan, et Ouu on üle pika julgest katsetamishimust. Tegemist on väga lahtiste aja üks värske eesti bänd, mis minus wooow- ehk, nagu peadega, kes ei vaja mingit juhendamist ega voolimist. nimigi ütleb, ouu-efekti tekitas. Ei, seal polnud konst- Ütlen siiralt, et meil on Eesti Popsiga väga hea meel ja rueeritud läbilöögivõtit ega promomanuaalide järgi au aidata välja anda sellise rikkumata õiekese nagu Ouu seatud enesekindlaid tulevikuplaane, vaid puhas edust debüütplaat.” rikkumata ja kodumaisest indie-taagast vaba... well... indie-kooslus. Ouu trumbiks on maagiline, kõiki lugusid kattev ilufluidum, geniaalne oskus mitte ühtki igavavõitu Ouu album „Sammalhabe” ilmub plaadifirma Eesti Pops alt lugu läbi lasta ja tabamatu saund, mis koosneb algajate maikuu lõpus. 16 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

susetegijate kui meedia tasandil. Rattaga seotud kirjutised ja KONDIMOOTORIGA teleklipid on sageli hirmutava fooniga või esitletud subjek- tiivselt (enamasti autojuhi) seisukohalt. Jäetakse mulje, nagu rattasõit oleks midagi tõeliselt ekstreemset ja ohtlikku, mida KAHERATTALINE PAKUB see ju ei ole, kui kõik liikluses osalejad üksteisega arvestavad. Mida on olukorra parandamiseks ära tehtud? Kuidas saab ise sellele kaasa aidata? LINNAINIMESELE VABADUST M.J.: Mida rohkem rattureid liigub, seda enam nendega ar- vestatakse. Meelitage oma sõpruskond ratastele! Palju saab

BIONEER ära teha ka töökohtadel ja koolides – hoolida jalgrattaga tööle Küsisid Janek ja Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee sõitvatest töötajatest ja klientidest. Kui ettevõtted suudavad lubada töötajatele ametiautosid, siis veelgi rohkem töötajaid saaks motiveerida ametijalgrataste ja ühiskasutuses olevate ratastega. T.S.: Oluline on alustada iseendast ja mitte loota sellele, et keegi teine sinu hääle kuuldavaks teeb. Meie seltskond asus Linnaratturluse teemal avaldavad arvamust algatuse „Eesti rattarikkaks!” eestvedaja Mari Jüssi, julgelt asja kallale ning tulemused on meile endilegi suureks Tallinn Bicycle Weeki korraldaja Tõnis Savi ja Roheliste Rattaretkede eestvedaja Peep Veedla. positiivseks üllatuseks. Tallinn Bicycle Weeki ja Tour d’ÖÖ üritused on kindlasti innustanud ja toonud tänavatele uusi rattureid. Neid, kelle informeeritus rattaga seotud teemadel Pea iga Eesti linnatänavatel liigelnud jalgrattur on pidanud en- tus ja jalgratturite seltsid ning palju sõideti seltskondlikult. on suurem ning kelle esimene sõiduteel sõitmise kogemus dalt küsima, kus on tema koht. Jalakäijad on häiritud kõnni- Pean oluliseks rõhutada just igapäevase jalgrattakasutuse ja edasine julgus pärineb just ühistelt tuuridelt. Ürituste edu teel sõitvatest ratturitest, sõidutee tundub tihtilugu ohtlik, tähtsust. Euroopa linnades võib täheldada praegu üleüldist ning pidev teadmiste täiendamine on viinud meie meeskon- kergliiklusradu tuleb jagada rulluisutajate, koertega jalutajate jalgrattarenessanssi – inimesed avastavad uuesti jalgrattaga na viljakasse dialoogi ka linnavõimudega. On ilmne, et lisaks ja vankrilükkajatega. Bioneer uuris kolmelt tuntud ratturilt, liikumise võimalusi ja selle populaarsus on märgatavalt kas- väljapoole ehitatud rattateedele, on olemas soov parandada miks inimesed üldse kaherattalisi pedaalides liiklusdžunglis- vamas. ratturite võimalusi ka kesklinnas. Need muutused võtavad se sukelduvad. Ühtlasi küsisime, kuidas Eestis jalgratturitesse T.S.: Julgen väita, et Eestis on rattakultuur olemas ja jõudsalt aga aega. Kui mõelda, mida saab lugeja nüüd ja praegu rattu- suhtutakse ja mida saaks paremini teha. arenemas. Kui nüüd analüüsida, kas ja kuidas on enamikul rite elu parandamiseks teha, on vastus lihtne: vaja on istuda meie kultuuris praegu veel tavaks rattaga sõita, siis oleme ratta selga! Mida rohkem on tänavatel rattureid, seda enam Miks nii paljud inimesed jalgratastega sõidavad? pigem alles sportliku rattakultuuriga riik. Kuid see on muu- meid ka märgatakse ning seda turvalisemaks muutub rattaga Mari Jüssi: Jalgratas annab vabaduse ise otsustada, millal ja tumas, igapäevase rattasõidu osas on näha tõusutrendi – liikumine. kuhu sõidad. Rattasõidutahe tuleb läbi kogemuse ja harju- linnaratturite arv on selgelt kasvamas. Ka rattaga seotud kul- muse. tuurinähtuste ja ürituste osas oleme heal järjel. Tallinnas toi- Tõnis Savi: See, miks inimene valib oma liikumisvahendiks muvatest Tour d’ÖÖ ühissõitudest osavõtjate arv on kolme ratta, võib olla ajendatud tervislikest, majanduslikest ja kul- aasta jooksul kümnekordseks kasvanud ning jõudnud täna- tuurilistest põhjustest või lihtsalt sellest, et rattasõit meel- seks paari tuhandeni – nii suur rahvahulk mõjub tänavatel dib. Kui kaks esimest on siililegi selged, siis kultuuriline taust juba väga võimsalt. Osalejaid vaadates on näha, kui palju eri- sõltub ratta kuvandist ühiskonnas – praegu sümboliseerib nevaid rattaid ja rattakasutajaid meil on. Kõrvuti sõidavad jalgratas kindlasti ka tegutsemissoovi linnaruumis, mis arves- noored trikiratturid, keskealised tervisesportlased, romanti- „Eesti rattarikkaks!” sai alguse 2009. aastal mitme vald- tab inimesega, kus kõigil on mõnus, kus avalik ruum on ka lised hipsteritüdrukud lehvivate seelikutega... Kõikide kirjel- konna organisatsiooni ühise ettevõtmisena. Eesmärgiks on tegelikult inimese päralt. Hindan ratta juures vabadust ning damine võtaks liiga palju aega. Unikaalsed Goldsprinti võist- muuta jalgratas üheks eelistatuimaks liikumisviisiks Eesti lin- vahetut kogemust, mida see pakub. Tegemist on optimaalse lused Tour d’ÖÖ pidudel toovad võidusõidu lavale ning paku- nades. Kui paljudes Põhjamaade paikades kasutavad jalgra- liikumisvahendiga, mis võimaldab ühelt poolt kiiret kulgemist vad rahvaspordile uudset keskkonda. Tallinn Bicycle Week tast tööle sõitmiseks iga päev sajad tuhanded linlased, siis on ja teisalt vahetut reageerimist ümbritsevale – ratast on hõl- käsitleb rattateemat läbi meelelahutuse, filmi, muusika ja arut- see võimalik ka meil. Praegu on olulisimaks projektiks Tal- bus peatada, kui vaatevälja tekib mõni huvitav koht või tut- elude. Viimaste keskmes on kindlasti ka fakt, et jalgrattakul- linna ja Tartu reaalsete rattamarsruutide kaardistamine. Te- tav inimene. tuuri kaudu areneb ka linnaruum ning -kultuur. gutsetakse Facebooki kogukonnana (facebook.com/groups/ Peep Veedla: Rattasõit oli populaarne juba nõukogude ajal. P.V.: Eestis on jalgrattakultuur võrreldes naabermaadega al- rattarikkaks), mille eestvedajateks on vabatahtlikud. Tänapäeval on jalgrattad muutunud kiiremateks ja mugava- les edenemisjärgus. Nagu iga kultuur, areneb ka see tasapisi. mateks, pidevalt lisandub ka uusi kergliiklusteid – see toob Aegapidi harjutakse rattaga ka tööl ja koolis käima. Kõige Linnade jalgrattamarsruutide kaardistamine sai alguse 2012. ratta selga üha enam inimesi. Jalgrattaga sõitmine on posi- kõrgemal tasemel on seda võimalik näha Tartu tudengite pu- aastal seoses Bolognas algatatud võistlusega European Cyc- tiivse kuvandiga tegevus. Kui asusime aastate eest Roheliste hul. Tallinnas võib näiteks Meriväljal märgata, kuidas sealse ling Challenge. Võistlust aitab korraldada Endomondo, kes Rattaretki korraldama, kardeti, et pärast sellist inimmassi jääb kooli juurde pargitakse jalg- ja tõukerattaid. Seal, erinevalt tagab jalgratturite marsruutide kaardistamise läbi mobiilse maha ainult must maa ja hunnik prügi. Tegelikult seda ei juh- Tallinna kesklinnast, on lastel hea rattaga sõita. GPS-funktsiooniga rakenduse. Teabe põhjal koostatakse lin- tunud. Jalgrattaga sõitmine on ellusuhtumise küsimus. nade analüüs. Oma Tallinna teekondi on siiani edastanud ligi- Millised on aktuaalsed probleemid rattaliikluses? kaudu 500 ratturit. Tänavu saab anda oma panuse linna kaar- Kuidas Eestis jalgratturitesse suhtutakse? M.J.: Need, kes igapäevaselt sõidavad, on rattaliikluse olu- distamisse terve maikuu jooksul. Selleks tuleb laadida oma M.J.: Siinsetel ratturitel tuleb oma koht liikluspildis alles kät- korraga kursis. Näiteks on olemas mitmed teelõigud, kus telefoni veebisaidilt endomondo.com tasuta Endomondo ra- te võidelda. Praegu ilmselgelt alahinnatakse jalgratast kui iga- saab mugavalt rattaga sõita, aga need pole ühendatud suu- kendus ja ühineda Tallinna või Tartu ametliku tiimiga aadres- päevast sõiduvahendit. Näiteks Tallinnas vastutab jalgratta- remasse rattateede võrgustikku. Muresid on ka rataste sil europeancyclingchallenge.eu. teede rajamise ja hoolduse eest Tallinna Kommunaalamet. parkimise ja nende kortermajades hoidmisega. Probleeme Tallinna Transpordiamet jalgrattaliiklusega ei tegele. Tartu põhjustab liiklusseadus, mis lubab ratturil sadulas olles teed Jalgrattakultuur on rikas ning lai valdkond, mis jaguneb küm- on väiksem, seal on lihtsam rattateid arendada. Tallinna pu- ületada, aga ratta kiirus peab olema jalakäijaga võrdne. Üsna neteks eri aladeks ning elustiilideks. Jalgratas pole vaid sport, hul tuleb kiita asumiseltse, mis survestavad linnaruumi rat- tihti ei arvesta autojuhid ratturitega. Kogenud liiklejad tea- vaid ka eluviis ning transpordivahend. Tallinn Bicycle Week tasõbralikumaks muutmist. Headeks näideteks on Tallinnas vad füüsikaseadusi ja arvestavad ka ise võimalusega, et keegi on olemas selleks, et tutvustada jalgratast ja seda ümbritse- Soo ja Telliskivi tänav. Riigi tasandil on olukord kahjuks sui- võib neile ette või otsa sõita. Arutleme praegu majandus- ja vat kõigis selle eri vormides ning avaldada austust jalgratta- sa katastroofiline. Maanteeamet suhtub jalgrattaliiklusesse kommunikatsiooniministeeriumiga liiklusseaduse muutmise le kui mõtteid ja tegusid inspireerivale nähtusele, pakkudes kui eelkõige spordi- ja vabaajategevusse ning ei käsitle seda teemal, kuna linnade kehva jalgrattateede planeerituse tõttu praegustele ning tulevastele Eesti jalgratturitele uut väljundit ühest punktist teise liikumisena. ei tohi hakata liiklusseadusega jalgratturite õigusi kärpima. ja kokkupuutepunkti. Tänavune üritus toimub 5.–8. juunini. T.S.: Suhtumine ratturisse liikluses on viimastel aastatel oluli- Me ei pea õigeks liiklusseaduse muutmise plaani, mille koha- Lisainfo on saadaval aadressil tbw.ee. selt paranenud – harjutakse mõttega, et sõiduteel võib koha- selt tuleb jalgratturil autojuhile teed anda ja halva nähtavu- ta ka jalgratast. Planeerimise kontekstis on endiselt probleem sega hoovidest väljasõidukohtades jalakäija kiirusel liikuda. Fosforiidisõja mõjul 1988. aastal alustanud Roheliste Ratta- ratturi defineerimisega: kas koosluse ratas-rattur puhul on Paljudel linnasisestel teelõikudel muudaks selline korraldus jalg- retkedel (rattaretked.ee) on täitunud veerandsada tegevus- tegu sõiduki või jalakäijaga. Otsustajate ringis kipub unune- rattaga sõitmise mõttetuks. aastat. Tänavuse, 16.–18. maini kestva rattaretke sihiks on ma, et ratast kasutatakse igapäevaseks liiklemiseks. Jätkuvalt P.V.: Ratturitel on suur oht lõpetada sõna otseses mõttes uurida, kuidas elab Märjamaa. Rattaretked toimuvad vana ja on tunda suhtumist, et see on pelgalt spordivahend. kraavis, kuna paljudel uutel teedel puuduvad teeperved ja sissetöötatud valemi järgi: igal aastal külastatakse mõnda uut P.V.: Minu meelest pole Eestis veel rattaliiklusele kohta. Näi- teede kõrval jooksevad sügavad kraavid. Kui nendega on ää- piirkonda. Sel korral on tulemas üks igavesti ilus sõit kohta- teks Helsingis on rattateede arendamine toimunud juba aas- ristatud kitsam tee, siis pole ratturitel tee peal ruumi sõita. desse, millest muidu vaid autoga mööda tuhisetakse. takümneid. Seal valitseb vastastikune austus autojuhtide, jala- T.S.: Selge on see, et meie linnade rattataristu ei ole veel käijate ja ratturite vahel. täiuslik, aga seda pole ka meie tänavaruum. Meil lihtsalt ei Erinevate liikumisviiside (kõndimine, jalgrattasõit ja ühistrans- ole olnud selle arendamiseks piisavalt aega: Kopenhaagenis port) terviklikul planeerimisel on linnadel võimalik vähenda- Kas Eestis on jalgrattakultuur? alustati esimeste sammudega juba 60ndatel. Kuid olulisem da edukalt autokasutust. Loe kindlasti ka Balti Keskkonna- M.J.: Eesti on oma jalgrattakultuuri taas leidmas. Varasemalt, kui füüsiliste võimaluste loomine on ideoloogiline valmisolek foorumi nõuandeid rattaliikluse edendamiseks aadressil nt esimese vabariigi ajal, olid olemas Eesti oma jalgrattatöös- pidada ratast positiivseks ja argiseks nähtuseks. Seda nii ot- mobile2020.eu/country-pages/eesti.

18 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

„RHIZOPE” VÕTAB UUE KUNSTILIIGI LUUBI ALLA JA TOOB TEADUSKUNSTI NÄITUSESAALI KUNST Intervjuu Piibe Piirmaga. Küsis Marge Paas

On rohkelt näiteid nii kunstnikest, kes teaduse poole vaatavad, kui ka teadlastest, keda kunst ja selle võimalused paeluvad. Kunst pakub eneseväljendusvõimalusi, mis on laboriseinte vahel olevale teadlasele „teistsugune” kogemus.

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli ja Kultuuriteaduste ja loojat, ning kui see hõlmab erinevaid vald- kunstide doktorikooli (KTKDK) korraldatav teaduskonve- kondi ja meetodeid, peab see järelikult rents „Kunst ja teadus” toimub Rüütelkonna hoones Tallin- minema korda ka nende erinevate vald- nas 30. ja 31. mail. Näitus „Rhizope” avatakse Eesti Tarbe- kondade esindajatele. Muidugi paistab kunsti- ja Disainimuuseumis 29. mail ning see jääb avatuks humanitaarteaduse pöördumine reaal- kogu suveks. teaduse poole enam silma kui vastupidi- ne huvi, aga selle põhjuseks ei ole minu Piibe Piirma: Ma loodan südamest, et näitusel „Rhizope” esitle- arvates mitte kunstnike ühesuunaline tav looming suudab teaduse ja kunsti koostöövormide vastu laie- vajadus end teaduse keeles põnevaks mat huvi tekitada ja ärgitab vaatajaid mõtlema selle üle, millises teha, vaid hoopis nende kommunikat- suunas kultuur liigub – s.t kultuur, mille lahutamatuteks osadeks sioonivõime – humanitaarid lihtsalt on nii teadus kui ka kunst. edastavad oma sõnumeid avalikkusele vabamalt, sest neid on selleks paremini Olete toonud pealkirjas välja mõiste „teaduskunst”. ette valmistatud. Olen mitmeid koos- Millega on tegemist? Mis liiki teadust poogib enda külge tööprojekte ellu viinud ja seda teemat see uus kunstiliik? lähemalt uurinud ning ma ei saa sugugi Seda küsimust on tõstatatud nii kunstnike ringkondades kui öelda, et huvi oleks vaid ühesuunaline. ka akadeemilistes institutsioonides. Teadus ja kunst kokku- Levinud arvamus, et kunstnikud käivad kirjutatuna viitab koostöövormile, mille käigus erinevad dis- teaduslaborites teadlasi segamas, nen- tsipliinid ühise eesmärgi nimel ja võrdsuse põhimõttest läh- de aega ja raha raiskamas, on äärmiselt tuvalt oma huvid koondavad. Nii ei saa ma vastata küsimu- väär. Teadlased lasevad kunstniku labo- sele „pookimise” kohta, sest selles ei saa nimetada üht vald- risse siiski vaid juhul, kui nad leiavad, et konda „puuks” ega teist „oksaks”. Loominguline mõtlemine koostööl on potentsiaali mõlema jaoks. toetub tänapäevase tehnoloogiast läbiimbunud ühiskonna Kuid muidugi on olemas ka „hullud pro- vajadustele – kultuuri mõtestamisel on vajalik arvesse võtta fessorid”, kelle eesmärgiks on teadus- väga paljusid aspekte, sh erinevate teadusvaldkondade aren- likke teadmisi eripärasel moel edastada. gut. Praegu püüame vaadelda, millised koostööd leiavad aset Üks uhkemaid näiteid on mõned aastad doktoritasemel ning kuidas humanitaar- ja reaalteadlased tagasi muu hulgas ka Eestis Plektrum oma huve ühiste eesmärkide nimel koondavad. Festivalil esinenud kunstnik-teadlane Joe Davis. Tema uuenduslikule mõtlemisele Kas teaduskunstist on kasvanud (kasvamas) uus kultuu- ei jää tõepoolest ükski idee kättesaama- rilooline nähtus? tuks. Ta suhtub teadusesse mõnevõrra Teaduskunst (ingl ArtScience, aga esineb ka vormi ScienceArt) jultunult, tehes just seda, mida loome- ei ole mingil juhul uus nähtus. Väga oluline roll teaduskunsti inimene on teatud situatsioonides kut- tekkimisel on möödunud sajandil toimunud kunstipööretel, sutud tegema. Ta kritiseerib neid kitsas- teaduse ajaloos aset leidnud murrangulistel protsessidel (na- kohti, mida tippteadus ei märka, tuues gu kvantfüüsika sünd või matemaatilise aksiomaatilise mõtle- esile valdkonnaüleseid probleeme. Või mise ümberlükkamine) ja kahtlemata ka digitaalrevolutsioo- näiteks arhitekt Tomás Saraceno, kes on nil. Märke sellest, et kunstnikud teadusest ja tehnoloo- uurinud läbi ämblikevõrkude struktuuri giast inspiratsiooni ammutavad, võime näha läbi kogu inim- analüüsi võrgustumist ja püüdnud mõ- ajaloo. Kitsamalt näeme selle juuri aga näiteks Bauhausi te- testada põnevate gravitatsiooni ületava- gevuses, konstruktivismis, dadaismis, kineetilises, op-, mee- te eksperimentide (lendavad linnad) üm- diakunstis jpt kunstivaldkondades. Märkimisväärne aeg tea- ber ka linnastumist. Ta on kunstnik, kes duskunsti arengus oli 1960ndad aastad, mil György Kepes, tõestab oma loomingu kaudu suurepä- Teaduskunsti näituse ja konverentsi „Rhizope” korraldaja Piibe Piirmaa. Foto: Tõnu Tunnel Jack Burnham ja Billy Klüver korraldasid Ameerikas mitmeid raselt näiteks gravitatsiooni ületamise ettevõtmisi, mille käigus ühendati kunstiringkonnad teadus- võimalikkust ja näitab, et looduses mil- laboritega. jardite aastate jooksul välja kujunenud Teadus, mis on seotud tihedalt tehnoloogiaga, on seega struktuurid toimivad ka kõige praktili- kunstiringkondadele alati huvipakkuv olnud. Teisalt põhineb sematel inimühiskonna mudelite tasan- teaduskunst laiemal loomingulisel mõtlemisel ja käitumisel. deil. Asjaolu, et Saraceno on olnud kaastegev NASA uuri- mis nende mõttemaailma avardaksid – näiteks „gravitatsioo- Uueks nähtuseks selles arengus on praegu võib-olla uued misprojektides, peaks väga hästi tõestama, et kunstnikel on ni ületamise” ja kitsastele teadusprintsiipidele allutatud maa- väärtused ja uued tehnoloogilised võimalused, mis pakuvad teadusloomes võimalik kaasa rääkida. Ka teadlased, kes kunsti ilma muutmise võimalusi. kunstnikele veelgi laiemat haardeulatust. poole vaatavad, on olemas, sest kunst pakub eneseväljendus- võimalusi, mis on laboriseinte vahel olevale teadlasele köi- Siit edasi küsiks lähemalt ikkagi mõiste „teadus” defi- Kas selline teaduskunst ei pea silmas vaid ühele kind- tev, „teistsugune” kogemus. Ajalooliselt on seda näha ka Eesti neerimise kohta. Me tunneme ju kunstiteadust, humani- lale grupile omast loomingulist kontseptuaalset lähene- kultuurielus. Sirje Helme ja Eha Komissarovi kureeritud tea- taarteadust, loodusteadusi või tänast peavoolu – kogni- mist? Üldise arvamuse kohaselt on kunstnikud need, kes duskunsti näituse „Biotoopia” (1995) käigus esitleti ühtlasi tiivteadusi. Kuidas peaks humanitaarteadlane lähenema kipuvad teaduslikke uurimispraktikaid oma kasuks pöö- teadlaste loodud kunstiprojekte, teiste hulgas esinesid seal teie tegevusele ning milline valdkondadevaheline uuri- rama ja mõnevõrra vähem on näha loodusteadlasi, kes androloog Margus Punab, arstiteadlane ja molekulaarbio- mus võiks olla seotud humanitaaria, sotsiaalia ning hüb- soovivad oma teadustulemusi kunstivormi valada. Kas loog Raik-Hiio Mikelsaar, tehnikateadlane Andrus Salupere riidsete kunstivormidega? Sa oskad seda selgitada ja tuua näiteid selle kohta, kui- ja biotehnoloog Raivo Vilu. Siinkohal märgiksin, et isegi kui Teadus on laiemas mõttes teaduslik teadmine ehk siis tead- das mõni „hull professor” on kunstnikuks hakanud? teadlased ei ole personaalsete kunstinäitustega esinenud, mise laiendamine uurimise ja eksperimenteerimise kaudu. See ei saa olla nn one-man show juba seetõttu, et teadus ja tulevad nad üpris meelsasti kunsti ja teaduskonverentsidele Selles mõttes ei soovi ma tuua välja traditsioonilist vastuolu- kunst üheskoos kaasab autoritena enam kui ühte geeniust- üles astuma ja diskuteerima, sest ka nemad otsivad suundi, list arusaama, et teadus lähtub objektide ja loomingulised suu- : 19

nad subjektide uurimise vajadusest. Teadust teevad nii reaal- teadlased, humanitaarteadlased kui ka kunstnikud-uurijad, Artishoki veerg sest kõigi eesmärgid on laias laastus sarnased: püstitada küsi- Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe musi > otsida lahendusi > pakkuda võimalikke vastuseid. koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu sü- Siin on ka keeleline erinevus, mis tuletab meelde Ernst damel on. Seekord räägime iseendaks jäämise võimalikkusest Cassireri sümboolsete vormide filosoofias välja toodud kee- riiklikus (kunsti)institutsioonis. le rolli meie sümbolite maailmas – keel on üks viiest kanoo- nilisest sambast müütide, kunsti, religiooni ja teaduse kõrval. KUNST Rõhutaksin, et ingliskeelse mõiste science ja eestikeelse tea- duse tõlgendused on üsna erinevad: kui ingliskeelne termin viitab otseselt reaal- ja loodusteadustele, siis eesti keel jätab selle palju avatumaks – selle mõiste alla võivad kuuluda mis tahes teadusharud, ka humanitaarteadused. KUIDAS MA SAIN

Tulles ikkagi tagasi selle kunstniku ja teadlase koostöö juurde, siis kuidas kõnetab kunstnik teadlast ning kui- ISEENDA VAENLASEKS das toimub teaduslaborisse sisenemine? Praktikast rääkides on parim viis teaduslaborisse sisenemi- seks eelnev täpne teadmine, mida sa soovid teha. Elemen- Marika Agu taarsete valdkondlike teadmiste tasand on ülioluline, sest ilma selleta on keeruline ühist keelt leida. Korraliku „kodu- töö” abil on võimalik aga jõuda üsna põnevate tulemusteni. TTÜ Biorobootika Keskuse juht Maarja Kruusmaa on öel- nud teadlaste ja kunstnike koostöö kohta tabavalt, et kunst- nik peab küsima laborisse astudes endalt eelkõige, m-i-k-s ta seal on. See viitab asjaolule, et kunstnikul ei ole suurt mõtet minna sinna kui ühe konkreetse töö tellija. Minu meelest tu- leb siin välja oluline tendents koostöö arengus – teadlased on avatud ühiseks diskussiooniks ja ei soovi näha end vaid tööde teostajate või mentoritena.

Kui nüüd ollakse „sees” ühises laboris või ruumis, siis millised on tänased „kuumad” küsimused rahvusvahe- lises teaduskunstis? Väga hoolega peaks jälgima bioloogia (eriti sünteetilise bio- loogia) arengut ehk rääkides hübriidsest kunstist näeme aina enam näiteid, mis ilmestavad asjaolu, et mehaaniline maailm on masininseneeria mõttes ammendumas. Palju on õppida bioloogilistest süsteemidest, sest neis toimub infovahetus kordades kiiremini ja tõhusamalt kui tohututes serverite ja kaablite sasipundardes. Sellesuunalisi näiteid, mis üldisi Detail kunstniku Müra2000 ruumikujundusest naituselt „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”. Foto: Marika Agu arenguid analüüsida soovivad, on kunstimaailmas rohkelt, nt kunstnikele ja teadlastele biokunstialaseks koostööks avatud laborid SymbioticA (Austraalias) ja Biofilia (Soomes), mis Väga lihtsalt. Tegemist on paratamatusega, mis võib tabada sisõnu on tegemist Eesti riigi varaga, mille püsimise eest sei- kutsuvad kunstnikke tegema „tõelist” koostööd teadlaste- mingil eluperioodil igaüht. Iseasi, kas oma tegevusele otsus- savad muuseumi koguhoidjad aegade lõpuni. Nimetatud töö ga. Mul oli suurepärane võimalus möödunud aastal Biofilia tatakse sedavõrd laastav hinnang anda või kas sellega püüd- pärineb oma esialgsel kujul keskkonnast, mis välistab reegli- tööga tutvust teha. Olen püüdnud Soome initsiatiivi ka meie lused tipnevadki. Kasvanud üles räppmuusika vaimus, olen na selle algupärase säilimise, kuid sellele vaatamata on muu- poole tuua, sest eesti biokunsti areng on tänapäevases mõt- imbunud läbi fuck-tha-police-retoorikast, mis väljendub muu seum kohustatud teost riiklikule institutsioonile kohaselt säi- tes alles alguses. Kuumi küsimusi on täpselt nii palju, kui pal- hulgas vastandumise kaudu autoriteetidele, eliidile ja insti- litama. ju on teaduslikult mõtestatud küsimusi – seega tohutult. Ma tutsioonidele. Seetõttu on olukord, millest ennast avastanud Tänavakunstiskeene tavadest lähtuvalt vallandus sellest usun, et eksistentsiaalsed küsimused tulevikukeskkonna ja olen, mulle endale väga suureks üllatuseks – olen keegi, kes probleem. Kuuldes pealt ühe Tartu tänavakunstniku kavat- -tehnoloogia kohta on palavaimad. Siinkohal tsiteeriksin tea- raamistab ja pakendab, allub ja allutab. susi von Lõnguse töö „üle teha” ning selle võimaliku teostu- duskunstnikku Simon Pennyt: „Me ei pea piinlikult täpselt Kuidas säilitada kultuurikorraldaja, kuraatori või ajakirjani- mise üle omaette aru pidades oli mul kaks valikut: kas tõ- kaardistama maailma mehhanisme, vaid selgeks tegema, kuna oma uurimisobjekti väärikust ja salapära, ilma et sa selle- kestada kõikvõimalikul moel riigi vara rikkumist või toetada kuidas siin ja praegu hakkama saada ja edaspidi ellu jääda. le tähelepanu osutades karuteenet ei teeks? Millegi pjedestaa- tänavakunsti loomupärast käitumist, s.t mitte alluda omandi- Prussakas ei juurdle palju elu põhiprintsiipide üle, aga teeb lile asetamisest ei piisa, et seda nähtust auväärseks peetaks. kultusele. Viimasel juhul oleks käivitunud totaalne ebameel- ometi kõik selleks, et elus olla ja elu edasi viia.”1 Ma leian, On üsna levinud, et tegeledes ennast huvitava teemaga, võib div masinavärk – midagi taolist nagu 2012. aastal Jaan Too- et see võikski olla põhimõte, mida teadusliku teadmise juu- ettekujutus sellest ajapikku millekski muuks moonduda. See miku installatsiooni „15. mai – 1. juuni 1992” varastamisel res silmas pidada – uurigem asju ja nähtusi, rääkigem sellest tähendab, et eemalt vaadates ei paista mingit ohtu, aga kui näituselt „Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau! Eesti kaasaegse kunsti avalikult ja arendagem elu edasi selle kõige laiemas mõttes. näppima hakkad, lörtsid ilu ära. Siis mõistatad aga, kuidas sel- klassika”: politseilindid, turvakaamerate ülesvõtted, tunnis- Vahendid selle tegemiseks valigem vastavalt oma erialale. le olukorra traagilisust alla neelata – mida sa üldse puutuda tuste andmine, kunstnikule määratud eluaegne keeld Tartu võid, ilma et konstruktsioon kõikuma hakkaks?! Vältimaks Kunstimuuseumisse siseneda ning minu töökohakaotus. Se- Küsiksin lõpetuseks ka vaataja seisukohast, et kas kon- isiklikke kannatusi, ei saa lubada endale sihipäratut driftimist, davõrd üllatavam oli kuulda juhuslikult näituse avamisel ühelt verents on mõeldud vaid doktorantidele või on see kõi- vaid tuleks panna ettenägelikkuse huvides paika isiklikud põ- last süles hoidvalt naisterahvalt mõtteavaldust, et selle von gile avatud? Millise hoiakuga peaks näitusekülastaja tea- himõtted, mille järgi kriisiolukorras talitada. Lõnguse töö peaks keegi „üle tegema”. Tõenäoliselt oleks duskunsti näitusele „Rhizope” tulema? Esimese kuu jooksul, mil ma Tartu Kunstimuuseumis töö- isegi tänavakunstnik ise rõõmustanud, et keegi püüab tema Konverents ja näitus on kõigile, samas peame silmas akadee- tasin, seisin ränga huvide konflikti ees. Tagantjärele kurikuul- teost institutsiooni kütkeist päästa, lisades sellele nii ettenä- miliselt kõrgel tasemel diskussiooni – oleme kutsunud esi- sana näiva näituse „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” gematuse dimensiooni. Kunsti nimel! nema põhiliselt doktorandid, kelle teadustöö on moel või tei- (23.01.–16.03.2014) kaaskuraatorina otsustasin eksponeeri- Olla kaasosaliseks tüüpilises skeemis, kus miski sõltumatu, sel teaduse ja kunsti ühendamisega seotud. Anname sõna da kolme Tartu tänavakunstniku loomingut koondteema all metsik ja ilus, vaba käskudest ja aruandlusest pisteti norma- eeskätt Eesti doktorantidele, sest Eesti teadusloome vajab „Kas nüüd on kunst?”. Lähtudes institutsioonikriitilisest hoia- tiivsusega nahka, saingi ma iseenda vaenlaseks. Institutsiooni samasuguseid diskussioone, kui toimuvad mujal maailmas. kust, püüdsin tõstatada küsimusi, millist kunsti on muuseum esindajana olin ma sunnitud ütlema lahti oma isiklikest tõekspi- Kuulajad-vaatajad-kaasamõtlejad peavad valmistama end ette sisulises ja vormistuslikus plaanis kohustatud eksponeerima damistest, kartes võimendada niigi leegitsevat skandaali kõne- mõnetiseks ajupingutuseks, sest ega see lihtne ei ole – lühi- ning kas muuseumi legitimeeriv mõju laieneb automaatselt all- aluse näituse ümber ja põhjustada probleeme kolleegidele ja kõnede või kunstiprojektide põhjal teaduskunstist arusaami- hoovuslikele kunstinähtustele, mida avalikkus ei pruugi veel institutsioonile tervikuna. Võiks küsida, mis võimalused indi- se kujundamine. Kuna koostöövormide valik on aga rikkalik, aktsepteerida? Tegu oli väljapanekuga, mis tulenes Tartu viidil üldse on riiklikus institutsioonis töötamiseks? Kas komp- siis peaks siin leiduma köitvaid teemasid väga erinevale pub- Kunstimuuseumi kohaspetsiifikast. Publiku vastukajast sel- romissid on möödapääsmatud? likule. Põhiline, mis peaks kaasas olema, on avatud meel ja gus, et tõepoolest – standardid on kõrged. Ka grafiti, mida Arvestades, et kunstimuuseumid toituvadki osaliselt alter- loov mõtlemine. tunneme oma allumatuses ja juhuslikkuses, peaks olema kva- natiivsest ja metsikust kunstiväljast, võib tänavakunsti pidada liteetne ja visuaalselt nauditav lihtsalt seepärast, et see on Tartu Kunstimuuseumis üheks järjekordseks suutäieks, mida eksponeeritud muuseumis. olin sunnitud serveerima viisakalt, seda mitte institutsioonile Muu hulgas oli kõnealuses ruumis eksponeeritud Edward näkku sülitades. Oma käitumisele tagantjärele hinnangut an- von Lõnguse teos „Koidula/Tammsaare” lõuendil, mis kuu- des pean praegu tõdema, et see kunstiteoreetiline dilemma 1 Intervjuu tema kodulehelt simonpenny.net. lub 2013. aasta seisuga Tartu Kunstimuuseumi kogusse. Tei- võib minus isikliku julgustükina igavesti kripeldama jääda. 20 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

UUS EESTI DISAIN: ANNA-MARIA SAAR

Küsis Triin Loosaar

Ehte ja eheduse piiril kulgev Anna-Maria Saar jutustab läbi oma loomingu väärtuslikke lugusid. Seetõttu on tema teosed väga personaalsed ning tema pajatused võivad, aga ei pruugi, avada end igaühele. DISAIN

Anna-Maria Saart kohtasin esmakordselt Eesti Tarbekunsti- guvad mustad varjud. Päike paistis juba suve algusperioodil ja Disainimuuseumis Põhjamaade ehtenäitusel tema teoste nii tugevalt sisse, et tekitas ruumi igasuguseid sillerdusi. Mul näol. Seda mõistsin aga alles hiljem, kui me Sinilinnu kohvi- polnud fotograafia osas üldse kogemust, ajasin ikka mingisu- kus intervjuuks maha istusime. gust emotsiooni taga. Oma piltidele valisin inimesi selle järgi, kes on piisavalt „beež” ehk naturaalne, et mitte minu asja- Kuidas sa ehtekunstini jõudsid? dega võistlema hakata. See sõnastus sai esimest korda paika Veiderdasin enne kooli astumist vidinatega, ei midagi erilist. pandud Johanna Henriettega, kes on mu peaehtega ka üles Kuid detailid on mind alati köitnud, ka vestlustes. Kui Türi pildistatud. Töö kandis nime „Püsivus”. koolis kunstisuunda muudeti ning kunstiõpe hakkas sõltuma õpilaste arvust, läksin pärast üheksandat klassi Tartu Kunsti- Selle peaehtega oli nii, et tol hetkel elasin ma Telliskivi tänaval. gümnaasiumisse ning hiljem oli minu jaoks ainus võimalus Eesti Koduhoovist leitud lauast pidi algselt kamm tulema, aga piid mur- Kunstiakadeemia. Kaalusin kõiki erialasid ja lõpuks otsusta- dusid ära. Nagu ka mu teiste asjadega, pusisin edasi, saag na- sin lause kõla järgi – „Anna-Maria Saar, ehtekunst” kaalus kõik tuke viltu. Saagisin põrandalauda kaare sisse, aga see läks tasa- üle. Tegin hea otsuse – õppisin sel ajal üleüldse mõtlema. kaalust välja, kuigi tean, kuidas kõlab õigesti saagimine. Õppisin esimesel aastal kursaõe käest, et tuleb kuulata, kuidas sa saed. Mõtlesin, et see peab olema pea- ehe ja see peab olema tasakaalus. Kui ma selle kivi leidsin oli see veidi raske, lasin kursavennal sellest tüki välja lüüa. Lõpuks tuli sellest väga kantav asi, kuigi peaehte esitlemisel hindamise ajal ma pea- aegu lõin kedagi. Aga ma arvan, et sellega saab iga- Anna-Maria Saar. Foto: Viljar Sepp le poole minna. (Naljaga) Kui see püsib tasakaalus, siis see on kantav. Vana-Kreeka või Vana-Rooma kangelastele pandi sõjast tulles võidu nimel kroon pähe. Aga mis on sõjas võit? Võit peaks olema Kahekordne ehedus on see, kui imeilus inime- see, kui tuled elusalt tagasi. Mu vanaema kaks venda pidid sõtta ne oma loomulikkuse ja lugudega minu tehtud minema. Üks põgenes naabripoisiga metsa, nad olid alles teis- ehetele ehtsust juurde annab. melised. Tema tuli elusalt tagasi, mis sellest, et ta ei olnud sõja- sangar. Teisest sai sangar kaheksa-üheksateist aastaselt. Aga Juuksed ja ehted? minu jaoks oli kangelane see, kes jäi ellu, sest nii tekkis võimalus Mingid materjalid tulid mu lapsepõlvest ja juus- kellelegi kroon pähe panna. Sepistasin ja sepistasin seda kiivrit tega olin ma ka varem tegelenud. Paar korda on ning sepad naersid: „Anna-Maria sepisel ei tohi volte olla, kui sa mul juuksed maha lõigatud ning patsid on endi- teed kiivrit, siis see peab korrektne olema.” Mina vastu: „See on selt alles. Üks esimesi asju, mille ma vanematest alles poolik, ma söövitan siia veel mustrid sisse.” Meie tollane pulmakommetest teada sain, oli see, et tradit- meister ütles, et see võib nüüd seal happes kaks ja pool tundi siooniliselt lõigatakse enne tanu pähe panemist seista. Läksime siis teise meistriga vaatama, kuidas sellel seal lä- pruudil juuksed ära, sest need on väe kandjad, heb, ja terve ruum oli rohelist suitsu täis. Kiiver jäi liiga kauaks Teos: „Kroon. Kangelasele. Abelile”. Foto: Liina Lõõbas ja patse hoitakse alles. Juuksed talletavad kõige happesse ja sööbis ribadeks. Ja nemad tahtsid seda kiivrit. rohkem jõudu ning energia tagasisaamiseks tu- Milline on sinu tööprotsess? leb need ära põletada. Kui naine vahetab meest või suhtes Nüüd ma kaotasin end oma juttu, tagasi kunsti juurde. Õp- Daniel Johnstoni „You Hurt Me” laadis meeleolu ja siis tuleb- juhtub midagi, siis ta muudab tavaliselt soengut. Ka mina olin pides tekkis hindamistel küsimus, et milleks nad räägivad neid ki. Mulle sobib mõtete kaudu töötamine. suhtes oma juuksed ära lõiganud. lugusid, kui on tahetud lihtsalt tehnoloogilist tööd teha. Minul oli ainult kontsept, mul polnud tugevat tehnoloogiat. Vahel Kas sul on ka mingisugune materjal, mille juurde sa ikka „Kannatuste katkemised” on jonnist sündinud töö. Ükskord oli mõtlen, et rääkisin ennast erialast läbi. Võib-olla oli õppe- tagasi jõuad? meil kodus tüli. Ma vaidlesin kogu hinge ja sõnajõuga, mis minus jõu küsimus, et kas sa ei oskagi paremini, õigustatud, sest ma Jõuan kuidagi tagasi hoopis traditsioonide ja kommete juur- oli. Ja kui me olime oma asjad ära arutanud, vaatasin, et kõik olin alati oma tööde eest ja nende kaitseks rääkinud. Nüüd de. Läbi erinevate teemade on mind jäänud köitma pulmad. kohad olid minu juukseid täis. Lihtsalt selline suvaline pilk minu olen ma küllaltki minimalistiks muutunud, ma kulgen ehte ja Sealt tulevad ka juuksed jõu kandjana, pruudiitku temaatika, peeglilauale. Umbes tunni jooksul korjasin need kokku. Mõtle- eheduse piirimail. Pigem on tähtis see, kus lõppeb ehe ja kus veimevakk. sin jonnist, et kui nad tahavad niimoodi peast ära tulla, eks siis algab ehedus. teen neist midagi. Olin sellesse tülisse kannatuse kaotanud ja Kaunistuse ja kunsti vahel... (Loeb tihedalt täis kirjutatud pa- Kui ma väike olin, siis me elasime emaga vanaema ja vanaisa keha viskas ise juuksed välja. Üle lugedes oli juuksekarvu vist 136. berilt – T.L.) Tahaksin endale krooni, mida kannaksin siis, kui juures. Kuna vanaisa oli mulle oluline eeskuju, siis mäletan tõsist Heegeldasin need kokku, konkreetset vormi sel ei olegi, tegemist tunnen vajadust hetke tähistada. Tähelepanu väärivad tavali- vestlust vanaemaga. Uurisin tema käest, kas ma saan vanaisa on kuuemeetrise ketiga. Oluline oli see mis tahes kujul üles pil- sed õnnelikud hetked. Õnnetunne kaunistabki. Kroon oleks endale, kui ta ära sureb. See tundus mulle samuti kui päritav distada. Kannatus püsib ka juuksekarva otsas, aga... teinekord selleks, et moment teistele ilmselgeks teha. Kui pole vastu- väärtus. Ta ütles, et ei saa, äkki läheb vanaisa enne. Aga kas muutub see lihtsalt selliseks poovaks tundeks. Ma olen püüdnud võtjat, ei saa kõnetada kaunistuste ega kunstiga. ma saan siis sinu abielusõrmuse endale? Ei, mind ka maetakse seda momenti füüsiliselt teistele edasi anda. See tunne oli oluli- Ehe on lihtsalt võimalus kommunikeeruda. Mulle meeldi- sellega... Ja siis on kõik läinud. ne, ei ole vaja ehet lihtsalt „ära teha”, vaid teada, kuhu vajutada, vad konkreetse sõnumiga esemed – kroonid, abielusõrmu- et see emotsioon tuleks samaväärselt välja. Ehtekunst võimal- sed. Mõningal määral on mul kadunud sisurõhuga ära vaja- Alates teisest kursusest sündisid paljud tööd läbi selle, mis dab seda hästi, kuna on olemuselt kehapõhine. dus suurema tehnoloogilise oskuse järele. Ka näitusele „From mul kodus toimus. Sidusin neid raskusi ja kogemusi oma pro- the Coolest Corner” saadetud tööd ei ole kõik tehnoloogi- jektidesse. Pulmadega seoses tahtsin uurida teistmoodi pul- Suhe ehte kui kaunistuse ja kunsti vahel? liselt hästi teostatud, väga palju on tehtud emotsioonide najal. ma astumist. Nii maridel, komidel, udmurtidel kui Kõrgõzs- Norra ehtekunsti näituse avamisel oli vanem abielupaar, kes Ma olen absoluutselt see, kes ei tea ega valda tehnoloogiat tanis on komme, et pruut peab olema kuidagi vägisi abiellu kollektsioneerivad Euroopa ehtekunsti. Banketilauas küsiti väga hästi, ning see on oskajate suhtes väga ebaaus. Mul oli suunatud. Mina abielus ei olnud, aga nendest tunnetest suut- minult, millal ma kantavaid ehteid tegema hakkan, et neid ko- algul natuke häbigi, kui sinna näitusele sain, aga küllap kaalub sin teiste pinnalt aru saada ja eneseanalüüsi ehetesse pan- guda saaks. Aga kui ehe püsib kehal tasakaalus, siis see ju on emotsionaalsus minu puhul tehnoloogia üle. na. Mingil hetkel neljanda kursuse lõpus öeldi mulle, et saa kantav... Põhjamaade näitusega seoses said ühtekokku kut- nüüd üle sellest osast, kus sa proovid ennast läbi ehtekunsti se üheksa inimest. Saatsin oma tööd ja ühel hetkel tuli neilt Kaasaegne ehe? ravida. Kuid see oli ainus teema, mis mind huvitas... Selline kiri vastu, et väga tore, me valime need, aga tahaksime seda Määratlus on liiga lai üheselt sõnastamiseks. Ma ei ole kursis lugude jutustamine. kiivrit ka. Mõtlesin, et olgu, nüüd nad ajavad mind kellegagi ka. Kaasaegne kõlab nagu moodne, aja poolt soositud. Selle segamini, nad tahavad mingit kiivrit, aga mina ei ole mingisu- näituse toimumise hetkel olen mina kaasaegne, kuid kaon Kui tähtis roll on sinu loomingus kantavusel? gust kiivrit teinud. Ongi käes, eksitus. Tegelikult tuli välja, et koos hooajaga. Ma ise peangi ajapikku ehteks kasvama. Ma Minu puhul pole ehte kandmine oluline. Tahaksin, et inimene nad olid näinud meie osakonna näituse „Ritual” veebilehte. ise peangi olema see, keda inimesed vaatavad ja mõtlevad, et ise säraks, ta peaks ise olema see ehe. Mäletan, kui ma oma Nad tahtsid minult seda kiivrit, mis oli tehnoloogiline õnne- „ehe ehe”. Pean kookonist välja tulema. Põhiliseks kaunistu-

Kuula veebiväljaandest intervjuu Anna-Maria ka muusikasoovitusi Saare veebiväljaandest juurde Kuula portfooliot pildistasin. See toimus ühes Kadrioru korteris, kus tus. Tööks oli „Kroon. Kangelasele. Abelile”. seks peaks jääma alati sisemine sära. Ehted olgu lisandväär- radiaator oli korra plahvatanud ja seina peal olid lakke kõr- tus, rõhutamaks tavalisi õnnelikke hetki. : 21

Marianne Kõrver / Taavi Eelmaa

Esietendus 07.06.2014 Etendused 9. - 20.juunil Noblessneri kvartalis / REKLAAM Премьера 7 июня 2014 года Спектакли с 9 по 20 июня 2014 года В порту „Noblessner“

Vene- ja ingliskeelsete subtiitritega / Von Krahli Teater / Театр Von Krahl Спектакль идет с субтитрами на www.vonkrahl.ee русском и английском языках 22 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

Ühel aprillikuu hommikul toimus Müürilehe kutsel ümarlaud, et kaardistada väike- ja projektiteatrite olulisemad problee- mid ja nende võimalikud lahendused. Raha juurdetrükkimine PROJEKTITEATRITE võimalusena arvesse ei läinud. Ümber kultuuriministeeriu- mi väikese saali laua kogunesid kultuuriministeeriumi teatri- nõunik Hillar Sein, Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidolv ning teatrite esindajatena Paul Piik Kinoteatrist, Triinu Aron Sõltu- ÜMARLAUD EHK matu Tantsu Ühendusest, Allan Kress Banaanikala Projekti- teatrist ja Renee Nõmmik tantsuteatrist Fine 5. TEATER Hillar Sein: Ärgem rääkigem praegu sellest, et raha on vähe, TULEBKI OLLA sest seda on alati puudu. Huvitav oleks teada, mis võimalusi teatrid ise probleemide lahendustena näevad. Triinu Aron: Mina saan rääkida Sõltumatu Tantsu Ühenduse eest. Meil läheb selles mõttes hästi, et saame tegevustoetust, mis on väga suur asi ja tagab organisatsioonile teatava stabiil- NATUKE suse. See garanteerib, et meil on oma administratiivne kol- lektiiv, kes saab tegeleda loominguliste projektide väljatoomi- se ja neile rahastuse otsimisega. Praegu liigume oma ruumi suunas – saame kasutada küll Okasroosikese Lossi musta saa- TAKSOJUHT li, aga see on etendustegevuseks pisut puudulik, kuigi proo- videks suurepärane. Ma arvan, et Vaba Lava juurde loodav saal on see, mis meid oluliselt rohkem rahuldab. Nõrgema- test kohtadest: kuna peame taotlema kogu lavastuse välja- JA NATUKE toomiseks vajamineva raha kultuurkapitalilt, kuid seda ei eral- data meile täismahus, käib produktsioonikulude katmise osas pidev väljapressimine sõpradelt. Seega jääb küsimuseks, kui- das tagada kahekuulise prooviperioodi tarbeks 100 m² saali NÄITLEJA rent. Lisaks rekvisiidid, video- ja valguslahendused. Reklaami- kulud suudame piletituluga mingis ulatuses katta – ilma sel- leta poleks ka publikut. Teine probleem on see, et keeruline Üles kirjutas Keiu Virro on leida rahastust ka näiteks pärast etenduse väljatulekut tuu- rile minemiseks. Renee Nõmmik: Meil, vastupidi, ei ole kõik need 20 aastat, mil oleme Eestis tegutsenud, olnud sellist toetust, mis või- Väiketeatreid sünnib Eestisse üha juurde, aga paraku on aasta-aastalt järjest enam maldaks regulaarset tööd teha. Samas treenime järjepidevalt kuulda ka nende muredest ja probleemidest. Kas tarvis on paremaid tingimusi iga päev ja kuna me ei lähe pärast iga projekti laiali, pole te- kõikidele teatritele või ehk... on teatritegijaid lihtsalt liiga palju? gemist projektiteatriga. Oleme otsinud Tiina Olleskiga eel- kõige mingisugust liikumisnägemust ja taju, mis oleks siinseid H.S.: Ma olen absoluutselt nõus sellega, mida Paul Kinoteatri kärpekäärid üle, näiteks üks saal ehitatakse välja vaid osali- tantsijaid ja olustikutingimusi arvestades huvitavad. Loome- kohta rääkis. Mulle tundub, et projektiteater toimib ideaal- selt – seal puuduvad tehnilised lahendused, kuigi põhimõt- tegevuseks tuleb tantsijaid ise koolitada, sest tavaliselt pole selt siis, kui selles osalevad inimesed saavad oma põhipalga teliselt on võimalik etendusi anda. Teine saal tuleb perfekt- neil pärast seda, kui nad on kõrgkoolid läbi käinud, enam mujalt ning tulevad konkreetse projekti tarvis kokku. Nii sün- ne koos kõige vajalikuga. Vaba Lava on plaanitud avada 19. kohta, kus treeningutega jätkata. Peame selleks ise saale üü- nib väga huvitavaid lavastusi ja katsetusi, sest teatud baas- septembril. rima ja taotlusi kirjutama. Ka kõik need lisakulud tuleb kat- kindlus on olemas. R.N.: Tantsuteatrite puhul on toetustega jällegi nii, et pole ta. Enamasti produtseerime me ise, harvadel juhtudel teeb P.P.: Tahtsin vahele öelda märkuse põhi- ja kõrvaltöö kohta. vahet, kas kasutada era- või projektiteatri nimetust, tege- seda mõni agentuuri moodi üksus, nagu STÜ. Kuna meil Kinoteatris on näiteks projekti „Võidab see” puhul vustoetust ei anta kellelegi peale kahe agentuuri, kelleks on Allan Kress: Kui Triinu rääkis, et neil on administratsioon, kõik inimesed seotud Tallinna Linnateatri, Eesti Draamateatri STÜ ja Teine Tants. Teised loomingulised üksused elavad ühe- siis meil seda pole. Me ei taha liiga suureks kasvada, kuna see või NUKUga, siis mõtlesime vahepeal, et oleme mõneti just- kordsete projektitoetuste najal, mis on saadud kultuurkapi- tekitab palju igapäevast haldusmuret ja -pinget. Mäletan rah- kui puugid... Aga saime aru, et mingist hetkest alates oleme talilt. Tantsu rahastamist puudutav kultuuripoliitiline otsus on vusvahelise teatrifestivali Banaanikala korraldamise ajast, et pigem nende teatrite jaoks kasulikud ja efektiivsed. Inimesed tehtud kuskil üheksakümnendate lõpus. Minu kindel koge- muud elu enam ei olnudki kui taotlus-aruanne-taotlus-aru- teevad oma teatris põhitöö kenasti ära ja saavad veel sealt muslik veendumus on, et see on olnud väga ühekülgne tee. anne ja isiklik loominguline tegevus jäi tagaplaanile. Kogu see kõrvalt millegi enda jaoks huvitavaga tegeleda. Millalgi hak- Raha on alati piiratud hulk, aga küsimus on selles, mille põh- projektijuhtimine käib otseselt loomingulise kvaliteedi arvelt. kab see ka tagasi tooma. Pireti ja Katariina (Piret Krumm ja jal neid valikuid teha. Soomes on näiteks kas viie-, kolme- Viimane kogemus oli selline, et sõitsin hommikul kell üheksa Katariina Tamm – toim.) fenomen on tänu kõrvalprojektidele või üheaastased tantsuteatritele ja loovisikutele väljastata- Mustamäelt Lasnamäele proovi, mis kestis kella 11-ni. See- nii palju kasvanud, et nad on oluliselt tuntumad ka oma põ- vad tegevustoetused (stipendiumid). Minu arvates tuleks ka järel läksid näitlejad ära ja sõitsin Mustamäele tagasi, et ma- hiteatrites. Mõned inimesed lähevad näiteks vaatama NUKU meil leida võimalus toetada loominguga tegelevaid truppe ja jandamisega tegeleda. Ja siis õhtul kuue-seitsme ajal asusin etendusi, sest nad on näinud Kinoteatri asju. indiviide. Paljud andekad inimesed tegutsevad selles vallas jälle Lasnamäe poole teele. See käis paar kuud niimoodi ja oli Kristiina Reidolv: Vaba Lava tekkis vajadusest lahendada sageli vaid aasta või paar ja leiavad siis kuskilt paremad või- tegelikult päris hullumeelne. Nüüd juba julgen näiteks endale väike- ja projektiteatrite probleeme. Sisuliselt panid ühek- malused või loobuvad. Siis on jälle tarvis n-ö kahuriliha, või mõnele teisele projektijuhile raha küsida ja palgavajadust sa väiketeatrit seljad kokku ja otsustasid asutada Vaba Lava, mõnd uut vinget tegijat, keda üles push’ida, aga vaja oleks ka ette näha. Varem tundus imelik isegi endale lavastajana raha mille eesmärgiks oli ühelt poolt luua teatrimaja Tallinnasse süsteemsemat lähenemist. taotleda. See oli ilmselt mõjutatud ajast, mil era-, projekti-, ja võib-olla hea õnne korral isegi mõned sõsarlavad väljas- T.A: Minu meelest ongi puudus stabiilsest loovisikuid toeta- väike- jms teatrid polnud tavapärane nähtus. pool Tallinna, kus väiketeatrid saaksid esineda. Teisalt hak- vast ja saalide süsteemist. Need on niivõrd elementaarsed Paul Piik: Siin võib näha lahknevust väike- ja projektiteatrite kaks Vaba Lava pakkuma tugiteenuseid, mille järele on praegu asjad. vahel. Minu jaoks seisneb erinevus selles, et kui projektiteat- suur vajadus. Pehmetest tegevustest on väiketeatritel prob- R.N.: Praegu on veidi erinev olukord, varem olime omas vald- ris lõppeb lavastus, siis sealt edasi ei ole meil püsikulusid ega leeme turundusega ning üldse igapäevase majandamise ja konnas ainsad ja meist ei saadud ehk mingis mõttes aru, aga ka -tulusid. Üks asi on tehtud ja vaatame, mis edasi saab ning isegi projektikirjutamisega. Suured raskused on ka saalide- praegu on meie kõrvale tekkinud Goltsman Ballett, Tallinna kas meil on järgmine idee, mida teostada. Kinoteater on sel- ga – nii prooviruumide kui esinemiskohtadega –, rääkima- Tantsuteater – ettevõtmised, mis ei kuulu ühegi agentuuri les mõttes võib-olla tõesti just konkreetselt projektiteater, ta tehnikast, mida on Eestis väga raske soetada. Vaba Lava alla ja tahavad iseseisvalt oma loomenägemust ellu viia. Nad et kui meil on projekt, siis küsime toetust. Me ei tee kohe on rohujuure tasandil tekkinud organisatsioon, millel on ka jõuavad lõpuks samasse punkti, kus meie olime 20 aastat ta- suuri plaane. Näiteks lavastuse „Võidab see, kellel on kõige kultuuripoliitiline tugi olemas. Kultuuriministeerium on val- gasi. Nüüd hakatakse sellest olukorrast aru saama. Tantsu- hullem mees!” puhul oli meil algselt plaanis teha üks etendus mis toetama Vaba Lava tegevusi nii rendimaksete kui perso- teatrite vaatenurgast tuleb praegu tõdeda, et kui loojatel on ja vaadata, milline on tulemus. Nüüd on sellest saanud kuskil nalikulude näol, kultuurkapital aga sisulist poolt. Teatrimaja põhimõtteliselt olemas vabadus midagi teha, siis võimalus 40 etendust. Mõnes mõttes on see toetus riskide maanda- valmib erasektori ja riigi koostöös. Telliskivi ehitab maja, in- seda vabadust ka järjepideva loometegevuse näol realisee- miseks vajalik. Kui näiteks esimene etendus ei õnnestu, siis vesteerib sellesse hoonesse ja meie Vaba Lavaga läheme pi- rida tegelikult puudub. saame edasi vaadata ja mingi uue asja ette võtta. Suurt ma- kaajaliste rentnikena sinna sisse. See on hea näide avaliku ja H.S.: Me oleme seda arutanud ja oleme üldjoontes nõus, aga janduslikku piiravat raami meil ei ole. Kui läheb hästi, siis lä- erasektori koostööst. kui kultuuriministeerium hakkaks toetama loovisikuid, siis me heb hästi, ja kui läheb halvasti, siis ei jää keegi millestki ilma. Vaba Lava loodi 2010. aastal ja praeguseks oleme nii kau- kindlasti ei tahaks, et tekiks uuesti nn teatrite keskvalitsus, Meie jaoks näeb kogu protsess välja selline, et keegi tuleb gel, et augustiks saab teater valmis. See oleks pidanud juh- kus siis mingi X härrade-prouade komisjon üksikisikutele kol- ideega ja me üritame siis kolme-neljakesi teha kõik, et see tuma pisut varem – 2013. aasta novembriks –, aga vahepeal me- või viieaastaseid loomestipendiume määrama hakkaks. ellu viia. Me ei pea kuskil istuma ja mõtlema, et nüüd oleks ehitushinnad tõusid. Kogu eelarvestamine tuli uuesti üle vaa- Minu meelest on see kriitiline mass tantsumaailmas läinud nii tarvis tükki, mis täidaks saalid. Pigem vastupidi – me oleme data ja ehitajatega läbi rääkida. See oli päris pikk protsess ja suureks, et tuleb leida mingi süsteem pealekasvavate uute valmis huvitavateks ideedeks ja töötame kaasa. Mõnes mõt- kestis vähemalt pool aastat, enne kui kogu maja püstitamine tegijate jaoks. Kõige suurem oht seisneb selles, et pikaajalise tes on meie süsteem pingevabam. jälle eelarveliselt tasakaalu saadi. Sealt tõepoolest käisid ka stipendiumi saajad harjuvad selle püsiva sissetulekuga ära ja : 23

hakkavad seda iseenesestmõistetavaks pidama. Muide, teen ühiselt sellised vankumatud alused, mis tagaksid meie jaoks A.K.: Sel põhjusel ei tahakski liiga suureks kasvada. Suurtel ettepaneku, et võiksime rääkida mitte projektiteatritest, vaid stabiilsuse, aga esindaksid teisalt neid dünaamilisi protses- teatritel on vaja nii või teisiti tegutseda. Väiketeatreid peaks- väiketeatritest ja teatriprojektidest. Kui tehakse ühekordselt se, mis valdkonnas eneses toimuvad. Novembris loodi Eesti ki eristama vabadus, et kui ei taha, siis ei tee. Ühtlasi olen üks lavastus, siis on tegemist teatriprojektiga. Kõik ülejäänud Väike- ja Projektiteatrite Liit, mis peaks esindama just väi- nõus, et kui antakse kolmeaastane toetus ja ühel hetkel seda on väiketeatrid. keteatrite huvisid. Seal käis läbi teema, et olemas võiks olla enam pole, siis on ju tunne, nagu keegi võtaks mingisuguse Mitte ühegi kultuuriministeeriumist tegevustoetust saava produtsentide süsteem, mille raames pakutaks teenust eri- põhiõiguse ära. Püsitoetuste saajate ring ei saa ju lõputult repertuaari- ja väiketeatri puhul ei kata see 100% personali- nevatele väiketeatritele ja vabatruppidele. laieneda. Seetõttu tekkiski mul arusaam, et vahepeal peab kulust. Allan on öelnud, et reklaamirahast võib vaid unistada – H.S.: Ministeeriumi silmis ei ole väiketeatrite muutlikkus lihtsalt hoo maha võtma ja mittemillegagi tegelema või tun- TEATER sihtasutustes ei ole see sugugi teistmoodi. Reklaamivahendid probleem, vaid õnnistus. Teater peab olema muutumises ja netama, et see ei ole kohustus ja vajadus, vaid täiesti vabalt tuleb igaühel endal teenida, ministeerium toetab läbi tege- liikumises. Mis puudutab loojate sotsiaalseid garantiisid, siis saab ilma teatrita. Minge metsa ja loodusesse, tajuge min- vustoetuse ikka loojaid ning lavastuste etendamist. ma olen sellega nõus, et alused võiksid olla täpsemini paigas, geid teisi elamusi ja tulge siis tagasi. Teistsugune normaalsus K.R.: Mul oleks üks küsimus Hillarile. Vaatasin hiljuti 2014. aga kordan veel kord, et riigipoolne tegevustoetus ei saa toi- tuleb leida. Ma olen näinud ka seda aega, mil näitlejad läksid aasta toetusi. Paranda mind, kui mul on siin vigu sees, aga põhi- mida stiilis, et sel aastal saate, järgmised kaks mitte ning siis teatrist, jalad ees. Siiamaani harjume mõttega vabakutselis- mõtteliselt 23 asutust, Eesti Teatri Agentuur ja programmid saate jälle. Lisaks unustame praegu üldse ära kultuurkapitali, test. Aga nii ongi tänapäeval, et tuleb hakkama saada. Tulebki saavad 2014. aastal ühtekokku ca 28,4 miljonit eurot (sisal- mis ongi selliste ettevõtmiste toetamiseks ju loodud. olla natuke taksojuht ja natuke näitleja ning ühel hetkel saad dab tegevustoetusi, investeeringuid jne). Ütleme nii, et nen- A.K.: Mulle tundub kõik õige. Nii riigi kui erateatrite seisu- tellimusi ja erialast tööd. dest 23st pooled on riigi sihtasutused ja Estonia ning teise kohad. Sellega aitab leppida teadmine, et ega teatrit ei pea H.S.: Sa sõnastasid praegu üsna mitu asja, millega ma olen poole moodustavad eraõiguslikud väiketeatrid ning teatri- ja ilmtingimata tegema. täiesti nõus. Paavo Piigi näidendis „Keti lõpp” ütleb Priit Või- tantsuagentuurid. Aga rahaline proportsioon on selline, et vii- H.S.: Kui sa teed oma asja imehästi ja väga tublilt, siis saad gemast läbi Arvo Pärdi suu sellise mõtte, et mitte laienema mased saavad kokku natukene rohkem kui 1,5 miljonit eurot ka toetust, ja kui see ei tule sul nii hästi välja, siis mitte. Selle ei pea me kogu aeg, vaid asja tuuma tungima. Ma olen sellega ehk toetuste jaotumine on üsna balansist väljas. Kas kultuu- asemel, et käia ringi ja lõputult nutta, et miks mind ei armas- väga päri. Kui kunstitegemine on sinu jaoks möödapääsmatu ripoliitiliselt on plaanis seda tasakaalu muuta? tata, miks mind vaatama ei tulda, tuleks ikka kõigepealt ise- eneseväljendusvahend, milleta sa mitte kuidagi hakkama ei H.S.: Ei, seda ei ole plaanis muuta. Vaadakem nüüd, kuhu see enesele otsa vaadata. Üks mu repertuaariteatris töötav sõ- saa, siis ma usun, et publik märkab seda ning seeläbi oledki raha läheb. Estonia toetus on nii suur, et üksnes selle numbri ber ütleb, et teatris on ainult kaks probleemi: ideepuudus ja toetatud, hinnatud ja väärtustatud. peale võiks ülejäänud seltskond näost lillaks minna. Aga Es- andevaesus. Ülejäänu on lahendatav. tonias on ligikaudu 450 inimest, Vanemuises on üle 350. Kui arvestada nüüd kokku, kui palju meil on eraõiguslikes väike- teatrites töötajaid, ja jagada ära etenduste, uuslavastuste ning muud taolised arvud, siis võib öelda, et asjad on teatud moel siiski tasakaalus. Rääkimata sellest, et ooper ja ballett on olemuselt väga kallid žanrid ja seda kõikjal maailmas. Kas raha juurdeandmine väiketeatritele tooks kaasa rohkem uuslavastusi? Kas selle tulemuseks oleks rohkem etendusi ja TEATRISÄUTS publikut? Väidan, et see ei oleks nii. Sellega, et inimesed on teinud aastaid rohkem tööd, kui seda igakuise töötasuga kompenseeritud on, olen ma absoluutselt nõus. Minu mee- Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks toovad 24 Eesti teatrit välja vähemalt 12 lavastust, mis jutustavad lest ei peaks me enam üldse, hambad ristis, miljonist teatri- Eesti Vabariigi sajandi loo. Teatriprogrammi avaüritusel loositi välja teatrite loomingulised paarid. külastusest rääkima, võib-olla tuleks kõnelda uuslavastuste Eelmises Müürilehes säutsusid esimestest emotsioonidest Vanemuine, Sõltumatu Tantsu Ühendus, arvust, mida riik on võimeline tellima. Just see arendab vald- Estonia, Kanuti Gildi SAAL, Von Krahl ja Tartu Uus Teater. Nüüd on järg kolme järgmise konda. Parem on, kui teatrikülastusi on 800 000, aga iga kü- teatripaari käes. lastaja lahkub tundega, et ta on saanud elamuse. See on suu- rem väärtus. K.R.: Jah, ma saan aru, et ühest küljest on meil kohustus hoida @Linnateater üleval suuri teatrimaju ja hulgaliselt teatritöötajaid. Teisalt ei tohi me aga unustada, et järjest rohkem on tulemas juurde Ennustame, et naeruta ei jää ükski paik. vabakutselisi näitlejaid ja lavastajaid ning mitte seetõttu, et #EV100 #LinnateaterVanaBaskiniTeatrist nad oleksid kuidagi halvad, vaid nad valivad selle tee, kuna see tundub neile huvitavam. Samas on see seotud suurte sot- siaalsete riskidega, kuna neil puudub igasugune majanduslik ja sotsiaalne kindlus. Ühe argumendi tahaksin veel tuua väi- @VanaBaskiniTeater ke- ja projektiteatrite kasuks: kui vaadata teatri aastaauhin- du, siis need jaotuvad n-ö riigi- ja väiketeatrite vahel üsna Lähiminevik mõjutab meie mõtteid ja tegusid oluliselt rohkem, kui oskame ja suuda- võrdselt pooleks... me endale tunnistada. Vana Baskini Teatril on suur võimalus koos Tallinna Linnateat- H.S.: Sa tahad siduda auhinnad raha ja toetustega? riga mõtestada ja sõnastada uue aastatuhande esimest kümnendit! K.R.: Mitte just seda, aga teatud tendentse selline jaotus siis- #EV100 #VanaBaskiniTeaterLinnateatrist ki näitab. H.S.: Aga vaadakem siis ka žürii koosseise. Auhindu ei jaga @Fine5 mitte teatripublik ega ministeerium, vaid žürii. See on väga tore, kui väiketeatritele või teatriprojektidele antakse järjest Tunneme, et „kõik pallid on õhus” (nagu ütles Deborah Hay žonglööri kohta, kes auhindu. Kõik suured sõnateatrid ei peagi olema nomineeri- osavalt pallidega manipuleerib, laskmata neil maha kukkuda). Rakvere Teater, Fine5 ja tud. Me ei tee teatrit auhindade pärast, vaid publikule. 90ndad Eestis on plahvatusohtlik kombinatsioon, ühtaegu koduselt lähedane ja tuttav K.R.: Minu väide seisneb eelkõige selles, et valdkond on muu- kui ka tundmatu ja intrigeeriv. #EV100 #Fine5TantsuteaterRakvereTeatrist tumas, liigutakse üle vabama tegutsemisvormi suunas ja see ei ole halb, kuna, nagu näha, sealt tuleb üsna palju auhindu. @RakvereTeater Ehk siis väiketeatrid ja vabatrupid on kunstiliselt kõrgel tase- mel, aga neil puudub majanduslik kindlus. It’s very FINE!!! H.S.: Jah, olen nõus, aga kultuuriministeeriumist tegevustoe- #EV100 #RakvereTeaterFine5Tantsuteatrist tuse väljastamine ei ole minu meelest mingi naljaasi. See ei toimi nii, et ühel aastal annan, teisel mitte. Minu meelest oleks see vastutustundetu. K.R.: Aga sellepärast ongi loodud agentuurid ja katusorga- @NO99 nisatsioonid, kes maandavad neid riske ja tagavad stabiilsu- se, et igal aastal tuleb projekti- ja väiketeatritelt huvitavaid Peterson ütles kunagi, et meele lahutamise asemel võiks proovida selle esmalt ikka uuslavastusi. kokku panna. Sümpaatne. Sama siin. Süvenemine ühendab. H.S.: Kas me peaksime määrama agentuurile siis nii admi- #EV100 #NO99Theatrumist nistratiivse kui ka projektide väljatoomiseks ette nähtud toe- tuse? Sellisel juhul tõmbaksime väiketeatrite alumise otsa siit tegevustoetuste nimekirjast maha. Ja tantsuteatrite poole @Theatrum pealt võiksime võtta siis parem ühe agentuuri juurde, anda kõigile pataka raha lisaks ja öelda, et peate valima ühe ja hak- Loodame, et koostöös teatriga NO99 avastame midagi uut ja kompromisse otsimata kama saama. Kogu lugu. Minu meelest ei ole see õige. Loo- tekib ühisloomes midagi, mille eest tahaksime vastutuse võtta. Elame, näeme! jale peab jääma valikuvabadus. #EV100 #TheatrumNO99st K.R.: Mina saan aru nii, et ministeeriumi silmis on problee- miks väiketeatrite ja vabatruppide muutlikkus. Võiksime leida

: 25

MIS VÄRK SEE LÄTI TEATER ON?1

Normunds Naumanis2, läti keelest tõlkis Hannes Korjus TEATER „Läti teater” on niivõrd laialivalgunud, ebakonkreetne ja üldine mõiste, kõlvates ehk pelgalt Vikipeediasse või reklaamvoldikusse (informeerides seeläbi teatrist kui kunstiliigist konkreetsel geopoliitilisel territooriumil), kuid see ei kajasta mitte mingil juhul kohalikku või rahvusvahelist konteksti, kus seesinane „läti teater” asub.

„Kas me ise ülepea mõistame, mida läti teater endast kuju- Lõpuks – kõige kallim kaup – isikupärase käekirja ning ori- tab? Ning kes või mis seda esindab? Kas näiteks Läti Kunsti- ginaalsusannusega õnnistatud eredad loomeisiksused, kes on teater3 või see, mida näitab Riia Uus Teater, või see, mida end teatriilmas juba tõestanud (kui küüniliselt see ka ei kõ- lavastavad režissöörid Mihhail Gruzdov ja Vladislavs Nas- laks – „korralik kaup!”). Lätis on sellega kahjuks nii, nagu on – tavševs? Üritada neile küsimustele vastata oleks sama kui justkui on professionaalsete lavastajate tehtud head lavas- mängida „öö ja päeva erinemise mängu”. tused, aga nende kunstilist ja ideoloogilist poolt ei saa isegi On’s ilma peal keegi sellest „läti teatrist” huvitatud? Eikeegi Euroopa kontekstis algupäraseks pidada. (endilgi oma kraami küllalt). Nõukaaeg, mil tippsaavutusteks Ning veel üks nüanss. Nagu elus ikka, saab teinekord ot- olid külalisetenduste dekaadid Moskvas või „vennasvabarii- sustavaks õnnelik juhus. Võib vaid üritada aimata, milliseks kides”, on möödas. Kahjuks pidi kuluma vähemalt kümme võinuks kujuneda Riia Uue Teatri saatus, kui neil poleks ette aastat, enne kui väikesele Lätile kuulsust toonud tipptase- näidata mitmeid võite Toruni teatrifestivalilt, mis oli üheksa- mel ooperilauljatest kujunes Läti kaubamärk ja üks ooperiar- kümnendatel ida ja lääne teatriruumi ühendavaks oluliseks mastajate mütoloogia osiseid. Ning pole tarvis ennast petta. sillaks, ning prestiižset Max Reinhardti Kuldset Sulepead Salz- Praegu on meil nimelt üksainus maailmatasemel töötav teat- burgist – just need kaks sündmust „tsementeerisid” Riia Uue rilavastaja – Alvis Hermanis, kelle järele Euroopa tippteat- Teatri ja Alvis Hermanise kuulsuse. rid ja ooperimajad järjekorras passivad. Ülejäänud aeg-ajalt Aga just äsja on ka Liepāja Teatril näkanud – tänu vene teat- idas või läänes töötavate läti teatrilavastajate tegemisi võib rilavastaja Konstantin Bogomolovi ponnistustele läheb tolle pidada pelgalt marginaalseks edulooks ehk tsunfti- või sõb- lavastatud „Stavanger/Pulp People”4 maikuus „vallutama” rasuhetest alguse saanud õnnelikeks juhusteks. Vladislavs ühte mitte just kõige kehvemat Euroopa festivali Wiener Nastavševsi võib pidada praegu ehk ainukeseks läti teatrila- Festwochen. Bogomolovi kaval strateegia on vilja kandnud – vastajaks, kel on kõige rohkem väljavaateid rahvusvahelisse ta segas lavastusse kokku „tšernuhhat” nii idast kui läänest, (vähemalt Venemaa) seltskonda väljamurdmiseks. Kange- luues kompaktse, festivaliformaadile ideaalselt vastava lava- kaelselt oma teed pidi edasirühkiv, omamoodi maniakaalne tüki, millest igas ilmanurgas aru saadakse. Kui publitsiteediga perfektsionist. samuti kõik klapib, siis on Liepāja Teater teinud tubli stardi Maailma teatrielu/-protsessi ohjajad on ülimalt pragmaati- rahvusvahelise tunnustuse pälvimiseks. Ainult et sel pole mit- lised tegelased – nende neelud käivad esmajoones „värske te kõige vähimatki seost „läti teatriga”. vere” järele, mida saaks kasudega niigi küllastunud teatri- turul maha parseldada. Aga Läti Vabariigi riigipiiri seljataha jätmiseks peab see „värske veri” vastama kahele eeltingimu- sele: tipmine kvaliteet ja/või skandaal (ning seejuures selli- 1 Normunds Naumanis „Latviešu teātris – kas tas tāds?” ne, mis oleks konverteeritav Euroopa või Venemaa sotsiaal- 2 Läti teatri-ja filmikriitik. Lõpetas 1985. aastal kunstiteaduse keskkonnas). Ning siis tulevad juba „huvitavad, kunstiliselt erialal GITISe (Moskva Riiklik Teatrikunsti Instituut). Alates 1985. väärtuslikud lavastused”, selline väärt kraam (ning just selle aastast on olnud Läti NSV Teaduste Akadeemia keele ja kirjan- valdkonna puhul on läti teatrilavastajatel/-lavastustel antud duse instituudi teaduslik töötaja, hiljem ajakirja Avots (Allikas) hetkel kõige suuremad võimalused oma jalg ukse vahele kultuuriosakonna toimetaja, pärast taasiseseisvumist Läti Riikliku saada, kui läheb õnneks festivali programmijuhi tähelepanu Filmikeskuse referent, ühtaegu ja praegugi Läti päevalehe Diena pälvida). Ning üks praktiline nõuannegi: nõutud on väikesed, teatri- ja filmikriitik. kompaktsed, hõlpsasti transporditavad teatritükid, soovita- 3 Dailes teātris – tõlkija märkus. tavalt mitte eriti näitleja- ning tekstirohked. 4 Lavastuse aluseks on Marina Krapivina näidend „Stavanger”. Läti teatrilavastaja Alvis Hermanis. Foto: Manfred Werner (CC) 26 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

NOORED ITAALIA FILMITEGIJAD: „SIIN RIIGIS EI OLE MISKI NORMAALNE!”

Intervjuu Guglielmo Trupia ja Pietro De Tillaga. Küsis Emilie Toomela FILM

Kui filmi produtseerib endise peaministri onupoeg ja linateose teise produktsioonifirma omanikuks on Silvio Berlusconi nagu „Kohutava ilu” puhul, on pääs kohalikesse kinodesse garanteeritud. Kaks noort itaalia režissööri leiavad, et vanema ja noorema põlvkonna filmitegijad liiguvad paralleeltänavail, mis kunagi ei kohtu – kui esimesi toetavad tuttavad prominendid, siis viimased peavad iseseisvalt hakkama saama.

Tutvusin Guglielmo Trupia ja Pietro De Tillaga esimest kor- mine, siis on väga raske aru saada, millal oled vii- da Inglismaal filmifestivalil nende linateoste kaudu, mis seal maks edu saavutanud. Fotograafias on asjad selles võistlusprogrammis osalesid. Teine kohtumine leidis aset juba mõttes natuke selgemad. Esialgu õpitakse, kuidas Milanos silmast silma. Ilmselt ei ole te neist veel midagi kuul- pildistada perfektset fotot. Kui oled selle saavuta- nud, aga ei ole üldse välistatud, et see tulevate aastate lõikes nud, siis võid hakata oma rada pidi minema, nagu muutub. Uurisin noore itaalia kino käekäigu järele, panin kir- Robert Frank reportaažfoto puhul. ja mõned vastused poiste fantaasiate grammatikaõpikust ja G.T.: Ma ei taha olla oma kooli suhtes liialt kriitiline, piilusin itaalia kinolaboratooriumi tähtteose „Kohutava ilu” lõpuks võib juhtuda, et pean endale hoopis advo- (2013) telgitagustesse, mille kohta itaallased arvavad sootuks kaadi palkama. Võitlesime kooliga alguses päris pal- Noored itaalia filmirežissöörid Pietro De Tilla ja Guglielmo Trupia. Foto: Gert Look teistmoodi kui ülejäänud Euroopa. ju, tahtsime teha rohkem, mitte lihtsalt 15-minutilist lühifilmi. Mida te õppisite, et saada filmirežissööriks? P.T.: Meil ei lastud seda teha, sest see tähendas kooli jaoks Itaalias filmikooli minna, on siiski väga oluline, et osataks Guglielmo Trupia: Me mõlemad õppisime kõigepealt erine- rohkem tööd, bürokraatiat ning paberimäärimist. kohalikku keelt. Kõige prestiižsem kinokõrgkool Itaalias on vates Milano koolides fotograafiat. G.T.: Pärast pikki vaidlusi ja kui film oli viimaks valmis, muu- Centro Sperimentale di Cinematografia, mis asub Roomas Pietro De Tilla: Minu kool, CFP Bauer, on tõeliselt kõrge- tus kooli suhtumine muidugi täielikult – meid kiideti taevani ja kus õppisid näiteks Antonioni ja Bellocchio. Erakoolide eelis tasemeline, see ei ole eriti tehniline institutsioon, aga uurib ja öeldi, et „Atelier Colla” on parim film, mis selles koolis ku- seisneb aga selles, et neil on parem tehnika ja seda saab kasu- väga sügavuti just fotograafia teooriat, semiootikat, tähen- nagi tehtud! (Mõlemad naeravad) Nüüd on see kättesaadav tada pikema aja jooksul, avalikes õppeasutustes on graafikud dust ja ajalugu ning käsitleb põhjalikult kõige kaasaegsemaid ka DVDl ja kõik on väga rõõmsad. Bürokraatia on võtmesõ- väga tihedad. fotovoole. Konkreetne rõhk on ka dokumentaalfotograafial na, mis iseloomustab itaalia haridussüsteemi. P.T.: Erakoolis võib olla väga mõnus õppida, aga see ei val- ja dokumentalistikal laiemalt. mista sind päriseluks eriti hästi ette. Reaalsus on ikka see, et G.T.: John Kaverdashi fotograafiaakadeemias, kus mina õp- Kuidas te kirjeldaksite suhteid oma õppejõududega? Kas võteteks napib alati aega. pisin, oli täpselt vastupidi: õpe oli tõeliselt praktiline, meil nad olid sama konservatiivsed kui rektoraat? olid suurepärased ja väga inspireerivad visuaalkommunikat- G.T.: Õppejõud oli täielikult meie poolel! Nad julgustasid Millise filmiprojektiga olete ise kõige rohkem rahul? siooni kursused ja reportaaži- ning fotoajakirjandussemina- meid alati rohkem tegema, minema sügavamale ja vajadusel P.T.: Minu jaoks on selleks kahtlemata „Music Production rid. Alles koolis õppides hakkasin tajuma lõpuni piltide jadast suunasid jõulisemalt, kui oli näha, et asjad ei lähe päris õiges Unit” („Unità di produzione musicale”), mille kallal töötame moodustuvat narratiivi, seni olin töötanud pigem segmen- suunas. Väga palju tagasisidet saime just filmide struktuuri praegu palavikuliselt. See on hiiglaslik multikultuurne koos- teeritud, eraldiseisvate kaadritega. Siit saigi alguse minu huvi osas, sisu poolest oli täielik vabadus. Kool organiseeris ka ise tööprojekt. Meil on lisaks itaallastele meeskonnas inimesi ka filmitegemise vastu. Me vaatasime hulganisti dokumentaale, mõningaid suuremaid ühisettevõtmisi tervele kursusele, mil- Senegalist, Indiast, Jaapanist ja mujaltki. Ettevõtmine hõlmab et mõista loojutustamisoskuse olulisust ning õppida, kuidas le käigus 10–15 inimest koos filmi tegid. Neist kõige lahedam komponeerimist, performance’it, fiktsioonilise ja dokumen- luua üksikosadest tervikstruktuure. Jätkasin seega oma oli ilmselt see, kui meid kõiki saadeti psühhiaatriahaiglasse taalse filmi elemente. Võtted, mida kaameratöö puhul ka- õpinguid dokumentaalfilmi vallas koolis nimega Milano Scu- filmima ja intervjueerima. sutasime, varieerusid samuti küllaltki palju – käigus olid nii ola di Cinema e Televisione, kus kohtusingi Pietroga ja valmis kraanaoperaator kui ka vana kooli tehnikad, et luua muljet ka meie kõige esimene ühine film „Atelier Colla”. Filmitudengite seas võib olla päris tihti võistluslikke mo- 60ndatest. mente. Kui palju te kaasüliõpilaste puhul konkurentsi G.T.: Projekt hõlmab 72 muusikut, kunstnikku ja artisti, mõ- Teie esimene film oli vaatlusdokumentaal. Mida see täp- tunnetasite? ned neist kuulsad, teised vähem tuntud. Idee seisneb sel- semalt tähendab? P.T.: Konkureerimist ei olnud minu meelest üldse – mitte les, et lõime omalaadse „muusikavabriku”. Võttepaigaks oli P.T.: „Atelier Colla” räägib Colla-nimelisest Milano teatrikom- üheski koolis, kus ma käinud olen! Vahel oleks see muidugi vana tehasehoone ja süsteem sarnane sellele, mis on tuttav paniist, kus valmistatakse marionette ja mis kuulub juba üle kasuks tulnud, kui oleks olnud väike võistlusmoment. George Orwelli raamatust „1984”. Jaotasime territooriumi 300 aasta ühele väärikale perekonnale. Vaatlusdokumentaal G.T.: Võtsin ükskord osa ühest inglise ülikooli korraldatud kolmeks alaks: esimeses piirkonnas kirjutasid inimesed ko- tähendab seda, et filmis pole mitte ühtegi intervjuud või ot- workshop’ist ja inimesed olid seal väga võistlushimulised – see hapeal muusikat, teises mängis uus grupp inimesi eelmiste sest suhtlust filmitegijate ja nende subjektide vahel. Tegemist oli tore ja väga stimuleeriv. Kui pole üldse mingit rivaliteeti, komponeeritud palasid ja kolmas ruum oli pausi pidamiseks. on täispika, 50-minutilise filmiga, kus pole etteplaneeritud siis minu jaoks võivad asjad igavaks muutuda. Mingit tasakaa- Kõik meeskonnad liikusid järgmisesse piirkonda korduva tsük- narratiivi, vaid kogu loojutustamine toimub läbi kaamera ette lu on vaja, natuke üht ja veidi teist. li alusel, mis kestis kokku kaheksa tundi ehk nagu tavaline jäänud päriseluliste kõneluste. tööpäev. G.T.: Süžee panime seetõttu paika monteerimisprotsessi käi- Kui palju filmitudengeid ühel aastal vastu võetakse? P.T.: Osalejad sõid lõunat reaalselt kasutusel olnud vabriku- gus. Film kujunes lõppkokkuvõttes palju suuremaks kui liht- G.T.: Meie dokumentalistikakursusel oli 15–20 inimest erine- sööklas ja toit oli valitud meelega võimalikult halb. See oli salt üheks järjekordseks kooliprojektiks, seda näidati esmalt vatelt erialadelt – oli režissööre, operaatoreid, produtsente nagu reality show. Eriti põnev oli see, et me olime ka ise or- Londoni filmifestivalidel ja hiljem erinevais paigus üle Itaalia. ja teisigi. gaaniliselt selle mehhanismi sees – kandsime samu kombi- P.T.: Esimese aasta elavad neist kahekümnest üle umbes poo- nesoone nagu kõik, saime puhata ainult siis, kui valges kitlis Kas kool avaldas teile survet teha filme mingil kindlal led, kuna kursused on rasked ja tempo kiire. administraator lubas... Selles filmis näeb läbi kaamerasilma viisil? lõppkokkuvõttes tervet võttegruppi! Ettevõtmise jaoks sai- P.T.: Meil oli pigem vastupidine probleem – vabadust oli lii- Kui lihtne on välismaalastel tulla Itaaliasse filmi õppima? me raha ühisrahastusplatvormi Musicraiser kaudu, mis sar- ga palju! Läbi piiride tunnetamise saab õppida selgeks n-ö G.T.: Sisseastumisel ei olegi konkurents nii tihe, kui võiks ar- naneb Kickstarteriga. Film saab loodetavasti valmis käesole- mängureeglid ja nende najalt midagi uut luua. Kui ettekirjutusi vata, kuskil viis inimest ühele kohale ja eelnev filmiharidus ei va aasta lõpuks, pinge on päris suur, kuna toetajaid ei saa alt üldse ei ole, siis tuleb kõigepealt alustada sellest, et need ise ole kohustuslik. Konks on aga selles, et ingliskeelseid kur- vedada. Ühtlasi on see esimene linateos, mis meie kompanii enda jaoks paika panna, mis ei ole sugugi nii lihtne. Mis pea- susi saab võtta ainult kallites eraõppeasutustes. Kui on huvi ENECE film alt välja tuleb.

MÜÜRILEHE NOORTE FILMIKRIITIKUTE KONKURSS Tähelepanu, filmihuvilised! Filmimaailm, mis on täis glamuuri, verd ja pisaraid, on pak- Osalejatelt ootame muutuvas suhtes huumorit, uudishimu, sõnaosavust, selgeid sei- kunud tõlgendamisainest selle esimestest mustvalgetest üllitistest kuni Wes Andersoni sukohavõtte ning igakülgset tõestust, et sa tead, millest räägid. Nooreks filmikriitikuks roosade hotellideni ning filmiarvustusi loetakse tänapäeval rohkem kui kunagi varem. klassifitseeruvad kõik hingelt värsked ja jumekad. Maikuuga käsikäes toimub Müürilehe iga-aastane noorte filmikriitikute konkurss. : 27

Miks osad filmiprojektid ebaõnnestuvad? ga seotud. Reaalsus on ikka see, et kui sa prominente ei tun- oleksime paremad režissöörid kui Sorrentino. Aga itaallas- G.T.: Kõige hullemad on need, mis pole kohe algusest peale ne, siis jääb eelarve automaatselt väiksemaks ja on peaaegu tena meile see film ei meeldinud. Süžee ei olnud paeluv, esi- täpselt läbi mõeldud. Kui sa ei tea, mida sa tahad teha, ja võimatu, et su film kinode programmidesse jõuab. mene pool sellest oli parem, aga siis kadus järg ära. su ideed pole klaarid... Mitu aastat tagasi asusin koos ühe P.T.: Meil on küll mõned art house kinod, kus saab näha sõl- sõbraga Milanos hotelli filmima, tahtsime püüda lindile sel- tumatute kinotegijate linateoseid, ning ka veebiplatvormid, Miks ülejäänud eurooplased seda teie arvates nii väga le institutsiooni legendaarsuse ja müstilise aura. Alustasime nagu My Movies Live, kust on võimalik vaadata kuutasu eest armastavad? kohe võtetega ja üsna pea sai selgeks, et minul ja sellel teisel värsket toodangut. See teenib noortele natukenegi nende G.T.: Ilmselt imponeerib neile Itaalia ilu ja dekadentsi hõng. režissööril on täiesti erinev visioon. Filmisime lõputuid tun- raha tagasi. Näiteks meie „Atelier Colla” on internetis kät- Aga Sorrentino on teinud palju paremaid linateoseid, näiteks FILM de, kuni mõistsin, et see ei vii mitte kuhugi. Raiskasin mõt- tesaadav. Erandiks kujunevad aga need filmid, mis võidavad „Le conseguenze dell’amore” („The Consequences of Love”, tetult palju aega ja suure potentsiaaliga projekt ebaõnnestus suure festivali, siis tellivad levitajad su teose kohe kinodesse. 2004 – E.T.), mis on võrratu – popp, kaasakiskuv ja väga kuns- täielikult – hotellis töötavatel inimestel oleks olnud tegelikult „L’estate di Giacomo” („Summer of Giacomo”, 2011 – E.T.) tiline. „La grande bellezza” on samuti peavoolufilm, aga see põnevaid lugusid rääkida. Sellisest kogemusest õpib tohutult näiteks pärjati Locarnos peaauhinnaga ja pärast seda jõudis ei ole põhjus, miks see mulle ei meeldi – kõik Sorrentino fil- palju. Ka näiteks meeskonnaliikmete rollid, kes on lavastaja see ekraanidele nii Itaalias kui ka mujal Euroopas. Üldiselt on mid on sellised, aga tema varasemad tööd kätkevad endas ja kes kaameramees, peavad kindlalt paigas olema, et tekiks olukord sõltumatute ja eksperimenteerivate autorite jaoks nii palju enamat. väike hierarhiline süsteem. siiski ääretult raske – laiem publik ei saa taolistest filmidest P.T.: Just, peab olema oskus oma liistude juurde jääda. Kui aru, nii et kohalik kultuuripoliitika ei soosi neid. Kas see film ei meeldinud ainult teile ja üldine vastukaja režissöör on tagasihoidlik ja ebamäärane, siis ma ei tea, mida G.T.: Praegu moodustavad lõviosa meie tööstusest ikkagi oli ka Itaalias ikkagi positiivne? mult oodatakse ja ma ei oska vajadusel ka enda ideedega pa- itaalia komöödiad, mille auditoorium on suurusjärgult teine G.T.: Arvamusi on muidugi erinevaid, aga seda kas armasta- nustada. Nii ei teki tiimis dialoogi. Lavastaja iseloomust ole- pärast Hollywoodi kaupa. Isegi „La grande bellezza” on võr- takse või vihatakse. Enamasti viimast. neb üllatavalt palju. P.T.: Ajakirjanikud on kritiseerinud filmi teise poole pu- hul näiteks eriti pikki kaadreid vanast naisest, kes näeb Väga põnev on kuulda, et loomeinimesed jõuavad välja nagu Maria Theresa. Teose sõnum on kokkuvõt- alati lõpuks ikkagi selleni, et oma töös peab olema tes ebaselge. organiseeritud. G.T.: See teema seostub hästi ka „Music Production Kui suur osa itaalia filmitoodangust välisriikidesse Unitiga”, kuidas inimesed tehases muusikat lõid. Sisu jõuab? mõttes olid neil täielikult vabad käed. Neil oli isegi liiga P.T.: Eriti mitte. Ainult mõned suured nimed, nagu Gar- palju vabadust, nii et võtete jooksul hakkasid nad ise rone ja Sorrentino. Moretti on Prantsusmaal väga me- korda looma ja kindlat raamistikku üles ehitama. Prae- nukas, aga itaalia filmidel pole näiteks Ameerikas üldse gu siin sinuga vesteldes sain sellest aru – struktuur ja turgu. Ajad on muutunud, itaalia kino oli kunagi maail- organiseerumine on selles filmis kesksed teemad! ma parim, kui tegutsesid sellised geeniused nagu Paso- lini, Antonioni, Fellini, De Sica, Rossellini... Rääkisime enne põgusalt crowdfunding’ust. Milli- G.T.: Euroopa kinokultuuri monopol on selgelt Ühend- seid võimalusi on veel Itaalias oma filmile raha leid- riikide käes. Meie kohalikus toodangus oli varasemalt nii miseks? palju rohkem variatiivsust, komöödiate ja sentimentaal- P.T.: Lisaks on veel näiteks riiklik filmikomisjon ja re- sete filmide kõrval loodi ka näiteks ulmekaid, vesterne gionaalfondid, kuid sinna kandideerimiseks pead olema ja märuleid. Ma tean, et Quentin Tarantino jumaldab juba tuntud produktsioonifirma. Oleme esitanud oma poliziottesco’sid (70ndate itaalia krimifilmid – E.T.), mis taotlusi näiteks mõne nimeka ettevõtte alt. Regionaal- olid inspireeritud sellistest linateostest nagu „Starsky & fondid rahastavad eelarveid kuni 50% ulatuses ja tingi- Hutch”. Seal on palju autodega tagaajamist ja action’it. musel, et kulutad teise poole samas maakonnas, meie Tarantino küsib alati, kui ta Itaaliat külastab, miks siin puhul siis Lombardias, nii et nende investeering tuleb enam selliseid filme ei tehta, nagu poliziottesco’d kunagi kaudselt tagasi. olid?

Kui suur võib umbes olla keskmine noorte tegijate Mida on uus filmitegijate põlvkond endaga itaalia filmieelarve? kinokultuuri kaasa toonud? P.T.: „Music Production Uniti” oma on näiteks 80 000 P.T.: Vanem põlvkond oli väga tugevalt seotud Itaalia eurot, oleksime loomulikult ka vähemaga hakkama saa- ajalooga ning kiindunud sündmuste kujutamisse, mis nud, aga seekord läksime täispangale. Lühifilmi puhul olid kunagi päriselt toimunud. Uuel generatsioonil on ütleksin, et see võiks jääda kuskil 5000 euro kanti. Tä- teistsugune vaatenurk ja oma loojutustamise diskursus. napäeval, mil kõik on digitaliseeritud, on muidugi või- Narratiivid ei ole enam lineaarsed nagu vanasti. Palju malik filmi tegelikult mitte millegi eest teha, aga ühel on Ameerikast tulnud mõjutusi. Põlvkondadevahelist hetkel tekib tungiv vajadus ka oma arveid maksta ja ela- suhtlust eriti ei toimu, liigume nagu kahel paralleeltäna- tist teenida. val, mis kunagi ei kohtu. G.T.: Tasuta tegemine tähendab ka seda, et sul peab kor- G.T.: Sagedasti segatakse reaalsust ja fiktsiooni. Peaksid ralik kaamera juba olemas olema. Pietro De Tilla. Foto: Gert Look vaatama filmi „La pivellina” („Little Girl”, 2009 – E.T.), mis räägib ühest tsirkuseperekonnast. Autorid lisasid te- Kas teie meelest on tavaline, et osa itaalia filmi- gevusse väljamõeldud tegelase, ühe n-ö kadunud imiku, de rahastusest tuleb otseselt kütuseaktsiisist ning koos reldes tüüpiliste filmidega, mida meie kinodes näidatakse, nii et perekond peab leidma tema vanemad ning läbi otsin- kõikvõimalike muude sinna kunstlikult lisatud maksu- meistriteos. gute jutustavad nad tegelikult ka oma loo. Filmitööstuses on dega on bensiini ja diisli hind drastiliselt kasvanud? P.T.: Kõige hinnatumad itaalia lavastajad on praegu Sorrenti- toimunud viimaste aastate jooksul suur murrang. Crowdfun- Mõlemad: Ei, ei! Siin riigis ei ole miski normaalne! no, Garrone, Bellocchio ja Moretti – kõik vana kooli mehed ding’ust ei pea vanemad tegijad suurt midagi, meie kogusime G.T.: Kütuseaktsiisi arvelt tulnud finantse ei tohi produtseeri- eelmisest põlvkonnast. Nende hiiglaste kõrval leidub aga kül- sellega aga 80 000 eurot, et filmi teha! miseks kasutada, need on mõeldud filmide näitamiseks. Selle laga lavastajaid, kes väntavad hulganisti itaalia blockbuster’eid. abil hoitakse kinopiletite hinda odavamana ja soodustatakse Kokkuvõtteks võib vist öelda, et isegi kinokultuuri häl- seeläbi külastuste arvu ning hoitakse tööstust elujõulisena. Mida te arvate „Kohutavast ilust”? Kriitikud üle Euroo- lis Itaalias ei ole võimalik filmikunstiga raha teenida, kui Pärast Itaalia majanduskriisi ja nihet digikultuuri suunas käib pa leidsid üsna üksmeelselt, et see on eelmise aasta pa- just ei tooda lihtsakoelisi komejante. üha vähem inimesi kinodes. rim linateos. Mõlemad: Ei ole jah! P.T.: See ei ole mu lemmikfilm Paolo Sorrentinolt. Ma arvan, P.T.: Vähemalt mitte praegu. Kas noorel filmitegijal on võimalik näidata oma filme et see on halvim, mille ta kunagi üldse teinud on. Ta viitab siin G.T.: Praegu ja ilmselt mitte ka tulevikus. Püüan mitte mõel- kinos? väga otseselt Federico Fellini „La dolce vitale” ehk siis „La da rikkaks saamisele, kui filme planeerin. Raha teenimiseks G.T.: „La grande bellezza” („Kohutav ilu”) produtseeris endi- grande bellezza” peaks olema „La dolce vita” kolmekümne teen ka kommertsprojekte, joogakoolide videoid ja mida se peaministri onupoeg. Huh, selle eest võib nüüd küll vangi aasta pärast. Ent Sorrentino ei ole samaväärne poeet, nagu iganes. minna (naerab)... Kui sul on keegi temataoline tegevprodut- Fellini kunagi oli. Filmi retoorika on nõrk, see ei ole mõjus P.T.: Muidugi tahaksime olla rikkad ja edukad. sendiks ja filmi teise produktsioonifirma omanikuks on Silvio ega kübetki veenev. G.T.: Aga sina oledki juba rikas! (Naerab) Lähme otsime nüüd Berlusconi, siis on projekt juba eos mõjukate poliitjõudude- G.T.: Me räägime praegu vaataja seisukohalt. Me ei väida, et ühe gelateria.

Ootame arvustusi 2013./2014. aasta enim muljet avaldanud või emotsioone tekita- Peaauhind: aasta lõpuni prii pääs kõigile kino Sõpruse filmidele! nud filmide ja/või seriaalide kohta.Kirjutised võivad olla nii eesti kui inglise keeles. Auhindadeks jagame peale kino Sõpruse pääsmete ka heldelt pileteid peatselt hoo- aja avavasse Katusekinno, kus saab vabas õhus pikutades läbi terve suve väärtfilme Pikkus: maksimaalselt 3500 tähemärki (koos tühikutega) nautida. Valiku säravamatest filmi- ja seriaaliarvustustest avaldame Müürilehe 4. juunil Tähtaeg: 22. mai, tööd palume saata aadressile [email protected] ilmuvas suvenumbris ning veebiväljaandes. Konkursile saadetud tööde seast valib välja parimad viieliikmeline žürii.

28 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

FILMID JA SERIAALID

PUHAS VÄLJAMÕELDIS „The Grand Budapest Hoteli” süžee on kirjutatud „The Grand Budapest Hotel” (2014, USA, Saksamaa). Stefan Zweigi ainetel, enim on kriitikud loonud paral- Režissöör Wes Anderson, stsenaristid Wes Anderson leele postuumselt ilmunud „The Post Office Girli” ja ja Hugo Guinness (Stefan Zweigi ainetel), operaator 30ndate lõpus lugejaid kaasa elama pannud novelli-

FILM Robert D. Yeoman, helilooja Alexandre Desplat, ga „Beware of Pity”. Neid köiteid uurides tundub, et osades Ralph Fiennes, Jude Law, F. Murray Abraham jt. kinolinale on toodud pigem üldmeeleolu, kuid kõige 100 min. konkreetsemaid seoseid näeb autobiograafias „The World of Yesterday”, mis avaldati 1942. aastal pä- Vaatas Emilie Toomela rast Zweigi suitsiidi. Juba esimestest lehekülgedest, hüvastijätukirjast maailmale ja sõpradele, tunneme ära „The Grand Budapest Hoteli” vaimsuse, igatsuse Pisidetailid võivad pöörata kõik pea peale – näiteks ük- vana Euroopa hiilguse järele. Räägitakse ka seksuaal- sikud vägivallastseenid muidu humoorikas filmis, mis setest tabudest, mida Monsieur Gustave H. tegelas- muudavad kogu linateose tõlgendamist. Wes Ander- kuju rikaste vanaprouade buduaarides koomiliselt läbi soni nüansseeritud, delikaatne kunstimeel on toonud mängib. vaatajateni taaskord ühe peenelt orkestreeritud ter- Vägeva filmi inspiratsiooniks olnud kirjamehe patsi- viku, mille külluslik lilla värv, minikondiitritooted ja luk- fistlik mõttelaad ja juudi päritolu asetavad linateose ka suslik hotell fiktsioonilises Zubrowkas panevad argi- poliitiliselt tõeliselt huvitavasse konteksti. Politoloog habemes Mr. Moustafa (F. Murray Abraham) meenu- päeva unustama. Järjekorras kaheksas täispikk film ja filosoofia õppejõud Hannah Arendt, kelle Marga- tused möödunud päevade särast hotellis Grand Buda- „The Grand Budapest Hotel” on toonud Wes Ander- rethe von Trotta 2012. aastal samuti ekraanile tõi, on pest, mida ta jagab nimetatud teose veel sirepalgelise sonile pärast „The Royal Tenenbaumsi” ka seni suuri- paljude üllatuseks Zweigi eilse maailma memuaarides autoriga (Jude Law). Vanaduspäevi veetvad ja samade ma vaatajahulga ja kassatulu. sõnastatud apoliitilisust väga tugevalt kritiseerinud. karakterite nooremad versioonid ei sarnane sugugi Kui panna roosasse hotellimaketti kokku hertsogin- Arendt leidis, et üks peamisi põhjuseid, miks juute üksteisele – vanahärra F. Murray Abrahami ja Guate- nad, šarmantne hotellipidaja Monsieur Gustave H. II maailmasõja ajal nii ulatuslikult represseeriti ja hä- malast pärit Tony Revolori juures annab ühiseid jooni (Ralph Fiennes) ja teda taga ajavad mõrtsukad, siis vitati, seisnes selle rahva eestkostjate leiges poliitikas ikka väga pingsalt otsida, ometi kehastavad mõlemad valmib film, milles kajastuv rusikaõigus ja tume atmo- ning selgete seisukohtade võtmatajätmises. Käesoleva kunagise pakikandja Zero Moustafa tegelaskuju. Üks- sfäär on Andersoni töös esimest korda esiplaanil – filmi esteetika kõneleb sellest, kuidas ka sõjavägede teise järel avanevate eesriietega jutustust saadavad isegi alati malbe Adrien Brody on hoopis pika musta saabudes jätkatakse hotellis elu, nagu poleks midagi detailide virvarr, markantsed karakterid ja kuulsate mantliga kuri Dmitri. Režissööri mis tahes eelneva ki- juhtunud, hoitakse kirsid tordil ja teeninduse kvaliteet näitlejate kooslus. Tähelepanu George Clooneyle ca- notüki puhul võib näha vägivalda ja ebaõiglust, mis on viimase peal. Apoliitiline suhtumine riikidevahelistes- meo-rollis suures tulistamisstseenis! olnud justkui peidetud meelelahutuslikkuse alla. Surm se suhetesse on praeguselgi hetkel toonud globaalselt Sissejuhatavas kaadris olev „Autori” monument, mil- on keskne teema pea kõigis Andersoni filmides: „The kaasa ebaadekvaatse poliitilise reaalsuse. Ameerika le juures pingil istuv tüdruk linateoses esitatavat nar- Life Aquatic with Steve Zissous” jahib Bill Murray’ lavastaja ei väsi intervjuudes rõhutamast, et tema fil- ratiivi raamatust lugema hakkab, on üks järjekordne mängitud peategelane tapjavaala, kes tema partneri mi ajastu, riik ja võttepaik on kõik puhas väljamõeldis, krüptiline detail Andersonilt. Aurahade rohkus pje- nahka pistis, „Fantastic Mr. Fox” kujutab endast hom- mis tuletab meelde suuremaid mõtteliine dekaadide, destaalil räägib sellest, kuidas publikum jääb armas- mage’i Roald Dahlile ja „The Darjeeling Limited” kir- riikide ja tõekspidamiste kadumisest. tama inimesi loometöö taga ka aastaid pärast nende jeldab kolme venda, kes saavad taas kokku aasta pä- Anderson on muutunud nostalgiliseks nostalgia lahkumist – ilmselt isegi rohkem kui teoseid endid. rast oma isa matmist. Tulevikus tasub surma käsitle- enda järele ning järgib oma viimases filmis üsna jäigalt Wes Anderson on üks neist meie aja filmikunstnikest, misel Andersoni filmides silma peal hoida, kuid seda struktureeritud malli. Stsenaariumi aegruumil on kolm kes on uuristanud endale niši maailma kullavaramus. pole ilmselt tarvis ka üle tõlgendada. Viimse tunni saa- kihti. Esiteks tütarlaps, kes loeb raamatut, ja seejärel Kui mitte mõnda teist filmi, siis just seda tasub vaa- bumise üle naermine on väga eluterve ja orgaaniline vana kirjanik (Tom Wilkinson), kes jutustab, kuidas ta data kinos, ja linastusest kujuneb mälestus, mis võiks osa tema linateostest. selle looni jõudis. Suurema osa linaajast võtavad aga jääda kalliks ka aastaid-aastaid hiljem.

EKSISTENTSIALISM ON ARMUNUD kelle mustade mõlgutuste kuulajaks on enamasti tema jetavaldavaid visuaalseid NIHILISMI paarimees Marty Hart. Esimest neist mängib Matthew maiuspalu Louisiana tü- McConaughey, kes on muutunud viimastel aastatel pal- hermaa atmosfäärist. Eri- „True Detective” (2014–..., USA, HBO). Looja-stsenarist ja ülakehaga romantilistes komöödiates ringi jooksvast nevalt tüüpilisest stsena- Nic Pizzolatto, lavastaja Cary Joji Fukunaga, osades ilueedist tõsiseltvõetavaks näitlejaks. Piinatud intellek- ristide armeest, mis näib Matthew McConaughey, Woody Harrelson, Michelle tuaali võrratu kehastamine on uueks etapiks artisti iga kaasaegset seriaali Monaghan jt. karjääri tõusujoonel. Tema partnerit kehastab samuti teostavat, luuakse naudi- Vaatas Sander-Ingemar Kasak staarikaliibriga Woody Harrelson, kelle tegelaskujul tavalt terviklik esimene on suus tihti mõru maik Rusti sartrelikest ängist nõ- hooaeg, mille kõik osad retavatest filosofeerimistest ning kes üritab näha elu on kirjutanud üks käsikir- „Death created time to grow the things that it would helgemas valguses, kuid on samuti oma deemonitest jameister, Nic Pizzolatto, kill.” On raske leida tabavamat tsitaati „True Detecti- vaevatud. „Mad Menist” juba tuttav dringilembus on keda saadab läbi kõigi epi- ve’ist”, mis võtaks paremini kokku, millest kõnealune omane ka nendele meestele ning paneb imestama, soodide seni peamiselt teleseriaal räägib. See on eksistentsialistliku filosofee- kuidas nad oma töö alkoholiga käsikäes üldse tehtud täispikkade linateostega rimise ehedaim ekraniseering, mis seni eetris olnud, saavad. tuntust kogunud lavas- ning järjekordne argument selle poolt, et me elame „TD” kandvaks jõuks on elu mõtte(tuse) üle arut- taja Cary Joji Fukunaga. rikkaliku teemavalikuga teleseriaalide kuldajastul. Sari- lemine, kuid teisalt võib öelda, et see on sarja üheks „True Detective” on kõi- mõrvarite jahtimisele pühendatud sarju on küll teiste nõrgaks küljeks. Vääritimõistmise vältimiseks: tege- giti teretulnud vaatamine seas hulganisti, kuid vähesed küündivad niivõrd kõr- mist on väga sisuka looga, kuid pidev mõtisklemine iga tele- ja filosoofiasõbra gele intellektuaalsele tasemele kui „TD”. aeglustab suuresti sarja tempot. Hilisõhtul pärast pik- päevakavas. Vaatajad, kes Käesoleva seriaali esimest hooaega jälgides näeme, ka päeva ei ole seda soovitatav ette võtta, sest silma- kaotavad arvukate epi- et seitsmeteist aasta vältel mõrtsuka jälitamisele kes- laud muutuvad siis enneolematult raskeks. Kuid on ka soodidega sarjade puhul kenduv süžeeliin, mis on manatud meie ette osaliselt hetki, mis võiksid surmväsinuidki üles äratada. Näi- enamasti järje, saavad va- retrospektiivselt läbi kahe väga eriilmelise detektiivi teks neljanda episoodi lõpus näeb kuue minuti pik- bamalt hingata, sest üks hooaeg koosneb kompaktselt silmade, on hoolimata põnevusest kõrvaline – see on kust katkematut kaadrit ühest hoogsaimast momen- kaheksast osast, millest viimases tõmmatakse kõik ot- vahend, andmaks edasi ühelt poolt eksistentsialismi dist „TDs”, kus pinged on viimseni üles kruvitud ning sad kenasti kokku. Teise hooaja valmimine on kinni- ja teisalt nihilismi, millest sari on läbi imbunud. Elufi- Rust näitab oma märulikangelaslikku poolt. Lisaks nii tatud ning seda võib oodata järgmise aasta jaanuaris. losoofilisi ideid söödab publikule ette Rustin Cohle, mõnelegi unustamatule stseenile kätkeb seriaal mul- : 29

UUS EESTI ANIMATSIOON: ANU-LAURA TUTTELBERG

Küsis Epp Salulaid FILM

Intervjuu noore nukufilmitegijaga, kellele meeldib luua sürrealistlikke maailmu, mis on täiesti usutavad, sest vaataja teab, et seal on kõik võimalik.

Peagi esilinastub Anu-Laura Tuttelbergi uus nu- kufilm „Teisel pool metsa”, mille idee pärineb ku- nagiste EKA animatsiooniõpingute ajast. Endises Ants Laikmaa stuudios, Anu-Laura kodumaja pööningukorrusel Tatari tänaval, valmis koos- töös Nukufilmiga miniatuurne väliskeskkond.

Kuidas sa ennast nukufilmitegijana tunned? Esimese nukufilmi tegin ma koolis, kus olid sel- leks suurepärased võimalused. Kui hakata pärast õpinguid filmi tegema, siis peab kõik ise välja võit- lema ja raha taotlema. Koolis on loometegevu- Alates 9. maist seks vajalik olemas: ruumid, tehnika ja juhendami- ADELE ne. Toetust pakuvad ka pika traditsiooniga stuu- diod, kust on võimalik nõu küsida ning kuhu ka ELU Anu-Laura Tuttelberg. Foto: Epp Salulaid hiljem tööle minna.

Kas filmitegemine on peale magistriõpingute lõpetamist vanu mänguasju. Nende materjal on staatiline ja kindlaks- sinu jaoks muutunud? määratud. Tüdruk on see, kes voolab ja muutub. Ta möödub Ma tunnen, et ei vaja enam nii palju tuge. Alguses oli suu- läbi keskkonna teistest, kes on kõik oma rollis kinni, ning ei namine ja julgustamine vajalik. Kohe ei ole ju kindel, et see, lase ennast neist häirida. Ta võib küll ehmuda, aga kohaneb mida teen, on ka midagi väärt. Koolis on hea, et on toetavad kiirelt uue olukorraga ja läheb järgmisesse kohta ning jõuab õppejõud. järgnevatesse seisunditesse. 19.-21. mai BOLLYWOOD Kuidas tunned ära „õige” idee? Millised on nukufilmi eelised võrreldes teiste meediu- Aja jooksul kogunevad ideed, mille seast valida. Üritan neid mitega? NIGHTS ka ühendada, sest mõtted kipuvad ikkagi mingil määral kat- Mulle meeldib kinematograafiline pilt. Meeldib mängufilm ja tuma. Hilisema protsessi käigus areneb ja sünnib lugu, mis nukufilm, mis on realistlik. Ma eelistan kõikidest erinevatest seejärel käiku läheb. variantidest nukuanimatsiooni, kuna selle tehnikad on palju vabamad. Mängufilm on alati keskkonda ja sündmusi kujuta- Miks ja kellele võiks sinu viimane film huvi pakkuda? des piiratud teatava realismiga. Nukufilmis võib ükskõik millise Minu jaoks on filmitegemine kunst ja vaadata võiks see, kelle- eseme või olevuse oma tegelaseks võtta ja ikkagi jääb täiesti le kunst huvi pakub. „Teisel pool metsa” on suunatud pigem piiramatult võimalusi keskkonna kujutamisel. Saan luua sür- täiskasvanutele, kuid ka lastele võiksid minu arvates sellised realistlikke maailmu, mis on täiesti usutavad, sest vaataja Alates 23. maist Esimene mustanahaline Disney printsess Tiana. Kaader filmist filmid meeldida. Nad vaatavad hea meelega linateoseid, mis teab, et seal on kõik võimalik. Panen kokku mikrouniver- ei ole spetsiaalselt neile tehtud. Lapsed näevad seda lihtsalt sumeid justkui mittemillestki, kasutades selleks erinevaid HOBUSTEST JA hoopis teistmoodi. pindu ja äratuntavaid materjale. Tulemus on hästi hooma- tav ja ka füüsiliselt tajutav, väike kompaktne mikrokosmos. INIMESTEST Kuidas kirjeldaksid erinevusi, mida laps ja täiskasvanu Mängufilmi puhul on teistsugune mänguruum. Näitlejal on sealt leida võivad? oma keel, näitlemisviis. Teda saab küll juhendada, aga mitte Laste puhul olen tähele pannud, et nad otsivad lugu. Nad lõpuni nii liikuma panna, kui sooviks. Nukke liigutad sa nii, jälgivad ühte tegelast ja tema käekäiku ja ootavad vastuseid. nagu ette kujutad, sest ise nad ei tee mitte midagi. Mulle see Vaatavad, kuidas ta seal liigub, ja hakkavad küsima, et mis te- meeldib. Aga tundub, et näitlejaid meeldib mulle ka kasuta- mast saab ja mis edasi juhtub, kuhu ta jõuab? Täiskasvanu- da. Selles filmis on esimene ja viimane osa pikselleeritud, nii te jaoks võib süžee olla abstraktsem või metafüüsilisem. See saab ka inimest nagu nukku suunata, teda kaader kaadri järel film ei ole mõeldud ainult lineaarse narratiivi esitamisena, kuid ise juhendada. seal on oma lugu. Alates 5. juunist Miks sa kasutad näitlejaid? Kas selleks, et tuua rohkem Millele viitab nimi „Teisel pool metsa”? esile inimkeha ning loodud maailma vahelisi erinevusi? KAKS PÄEVA, Film räägib tegelase arengust tema elutee käigus. Jõudmine Jah. Inimese maailmast tekib nukumaailm. Alguses näed laual end ületades värskele arusaamisele ja uude olukorda. Samas potililli ja siis saab sellest mets, aga need lilled on ikka veel ÜKS ÖÖ on seal vahel veel muinasjutt, mis leiab aset metsas. Linateo- seal alles. se pealkiri sobib ka muinasjutule. Üks põhiteemadest selles filmis on aeg. Kaadrid on üles võetud, kasutades loomulikku Mis sul järgmisena plaanis on? valgust, millest tuleneb omalaadne vilkumine. Nukk tegut- Mul hakkab juba tekkima tahtmine uut filmi luua. Praegu teen seb sujuvalt, aga taust pulseerib, on mingis teises momendis. Nukufilmis Ülo Pikkovi linateosele kujundust. Selle nimi on See toob väikese nihke aja kulgu ning teadvustab vaatajale, „Tikk-Takk” ning see räägib kellassepast. et tegemist on nukuanimatsiooniga. Nukk on tehtud niiskest Vaheldusena on hea lisaks oma töödele ka teiste projekti- savist ja tema kehapinna animeerisime pidevalt liikuvaks. des kaasa lüüa. Nuku enda kulgemine on harmooniline, aga materjal, millest ta valmistatud on, elab justkui mingit teist elu, mille ümber Mis inspireerib sind uut looma? kogu keskkond suriseb ja säriseb. Kui ma hakkan uut filmi tegema, siis leian inspiratsiooni fo- tograafiast, arhitektuurist ja keraamikast. Alustan alati vor- Kui tähtis on materjal? mist, mind huvitavad materjalid ja nukud. Uurin nukkude Minu väga kindel eesmärk on oma tegelasi just läbi materja- ajalugu ja vaatan neist palju pilte. Arhitektuur on ruum, kuhu lide edasi anda. Tüdruk on savist, tema on peategelane, kel- nukk paigutada. Nendest mõtetest tekivad vorm ja idee le toimetamisi me jälgime. Teised on puidust ja meenutavad paralleelselt. 30 : VEEBIKAARDI ABIGA KOHALIKKU MAASTIKUARHITEKTUURI AVASTAMAS

Karin Bachmann Sait maastikuarhitekt.edicypages.com/et koondab kokku moodsa vormi, kasutusviisi, põneva lahenduse või muu eripära poolest huvipakkuvad objektid Eestis.

Nüüdisaegse maastikuarhitektuuri veebikaardil võib näha pooleli kopterilennu tõttu, mille käigus avastati, et memori- sammas (autorid Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho alates XX sajandist rajatud objekte. Kuna olemas on eral- aali promenaadid moodustavad rohelise murupinna taustal ja Anto Savi) avati pidulikult Eesti Vabariigi taasiseseisvumise LINNARUUM di mõisaportaal ja mõisaparke on juba piisavalt uuritud, siis risti kujutise ehk kristliku sümboli, mille kasutamine oli Nõu- aastapäeval 20. augustil 2009. neid käesolevalt kaardilt ei leia, kuid teisi rajatisi saab otsida kogude Liidus keelatud. Väidetavalt olevat probleeme olnud Kui jätta kõrvale monumendiga seonduvad tulised tunded, jooksvalt täieneva kategooriate nimekirja alusel: tänav, sur- ka skulptor Matti Variku skulptuuriga „Ema ja laps”, mida tõl- on linn väljaku kiiresti omaks võtnud. See on oluline kohtu- nuaed, ajutine objekt, väljak, park, eriotstarbeline objekt, ta- gendati Maarja kujutisena. Murdmaa pidas seda väidet ab- mis- ja ajaveetmispaik, lavaks pidulikele sündmustele ja ris- ristu, militaarobjekt, mälestusmärk, väikevorm, spordiväljak, surdseks ja kinnitas, et kindlasti polnud eesmärgiks integree- tumiskohaks igapäevastele liikumistele. Oma mastaapsuse ja maastikukunst jne. Otsingut on võimalik teostada ka aasta- rida memoriaali kristlikku sümboolikat. „Teed ikka ristuvad,” lihtsusega on väljak andnud Tallinnale uued iseloomujooned arvu või autori alusel ning iga objekti juurest leiab väikese ütles ta. – tolerantsuse ja avatuse. On tekkinud olukord, kus multi- teksti taiese ajaloo, autori jm kohta. Valik on tehtud lähtuvalt funktsionaalne vaba pind võimaldab ja kutsub esile kõikvõi- rajatise ajastuomasusest ja erilisusest omas kategoorias. See malikke planeeritud ja juhuslikke tegevusi. Tekib küsimus, tähendab, et kõike leitut ei ole üles riputatud, vaid kaardista- kus ja kas üldse enne koos spordiüritustele kaasa elati, tasu- jad on iga objekti eraldi põhjalikult analüüsinud. Kaardi koos- ta kontserte anti, näitusi korraldati või ekstreemsporti har- tamisel on arvestatud ka erialaturisti vaatevinkliga: kas tal on rastati. Kõik neist pole uued sündmused, ent uus on see, et mõtet sõita millegi nägemiseks Eesti teise otsa või pole see need toimuvad kõigile nähtavalt ja kättesaadavalt ning avali- seda väärt. Töö teises etapis on plaanis kaardistada maasti- kumast avalikult linna südames. kuarhitektuuriobjekte, mis jäävad linnadest välja, ning teha kaart kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles. Etteruttavalt tuleb öelda, et ideaalis võiksid nii nüüdisarhitektuuri, -disaini KEKi peahooned Raplas ja Viljandis kui maastikuarhitektuuri (ning miks mitte ka kohvikute) kaar- did olla omavahel tihedalt lingitud, nii et sellest teemast hu- vitatud sise- või välisturistil oleks mugav ka nutiseadmes rei- Autorid Toomas Rein (Rapla), Harry Šein (Viljandi). Valmisid siprogrammi koostada. Järgnevalt teeme väikese ülevaate aastatel 1977, 1982. mõnest märgitud objektist, mida antud maastikuarhitektuu- rikaardilt leida võib. Kasutatud on refereeringuid Anna-Liisa Kolhooside ehituskontorite arhitektuuriansamblid paistavad Undi, Merle Karro-Kalbergi ja Evelin Reimandi uurimustest. tänasesse päeva raskesti usutavalt glamuursetena, vaatama- ta nende praegusele viletsusele. Justnagu oleks kaduma läi- nud mingi õnneaeg, kus kõik oli võimalik: tellijad järgnesid Maarjamäe memoriaal arhitektile pimesi, tootjad lõid uudset kaupa ja ehitajad rea- liseerisid õhulosse. Tegelikult valitses ju päris totralt tagurlik aeg, kus protsessid ei toiminud õigetel alustel ja vahendid ning Autorid Allan Murdmaa, Matti Varik, Jüri Palm, Ants Mölder, kvaliteet erinesid praegustest nagu öö ja päev. Riho Kuld, Vello Hütsi. Valmis aastal 1987. 1970ndatel esile tõusnud Tallinna koolkonna arhitektid said ainest nii lääne eeskujudelt (Le Corbusier, Kahn, Aalto, Ven- Maarjamäe memoriaal on mastaapne modernistlik avarate turi, Frampton) kui I vabariigi puhtast funktsionalismist. Uued murupindadega tehismaastik, mis on seotud oskuslikult ole- loodavad keskkonnad pandi toimima ühtsete tervikutena, masoleva keskkonnaga, vaateid on osavalt suunatud ja kõik kompleksis olid ühendatud arhitektuur, maastik, sisekujun- kokku õhkab igavikulisust. Orgaaniliselt põimuvad omavahel dus, skulptuur, massiivsed arhitektoonid, pannood, infograa- meri, maapind, massiivne dolomiitsein ja taevalaotus. fika ning pisivormid, nagu eritellimusel valgustid või sisseehi- 1965. aastal toimus võistlus parima idee leidmiseks Maar- tatud mööbel. Suurprojektid olid „kunstide sünteesid”, mille Trepid Vabaduse väljakul. Foto: maastikuarhitekt.edicypages.com jamäele rajatava nõukogude võimu eest võidelnute ja Eesti väljundiks terviklikud esteetilised keskkonnad siseruumide NSV silmapaistvate tegelaste memoriaalansambli rajamiseks. hierarhia, hoovidesüsteemide, kompleksisiseste tänavate ja Kompleks asub looduslikult äärmiselt pretensioonikas kohas, elu- ning ühiskondliku funktsiooni selge seotusega. kus ühelt poolt seab piirid paekallas, teisalt Tallinna laht. Kui Vabaduse väljak Ulmeliste, ekspressiivsete vormidega hooned ei olnud see- ga tollase generatsiooni kõige tähtsamaks väljendusviisiks. Modernismile vastanduvalt otsiti võimalusi, kuidas muuta va- Autorid Andres Alver, Veljo Kaasik, Tiit Trummal. Valmis rasem tuimalt staatiline vorm ajas dünaamiliseks, kuidas lin- aastal 2009. naehitus tuleks muutustega kaasa. Harry Šein kirjutab 1978. aasta Sirbis ja Vasaras: „Projekteerimise objektiks ei ole ese- Vabaduse väljaku lugu algab XX sajandi alguses, mil linna- med, vaid seosed nende vahel, nende seoste muutumine. Nel- müüriäärsest Heinaturust sai 1910. aastal Eestimaa Vene rii- jamõõtmelise välja struktuurielemendiks on sündmus: ajas giga ühinemise 200. aastapäeva puhuks rajatud esindusväljak. muutuv objekt. Uuenev inimene sünnitab uue esemelis-ruu- Väljaku keskele paigutati tsaar Peeter I monument ning tu- milise keskkonna, see omakorda uuendab inimest.” Ruumi ruplats nimetati ümber Peetri platsiks. Sellisena püsis väljak I kasutajale püüti anda võimalus laiema mänguruumi kasuta- ilmasõja lõpuni, mil iseseisvunud Eesti võttis 1922. aastal mo- miseks, mis oli tüüpprojektide kõrval hoopis midagi muud. numendi maha ning nimetas platsi ümber Vabadusplatsiks. Koolkonna 1978. aasta ülevaatenäitusel kirjeldas Tiit Kaljun- Kümnendi lõpul korraldatud võistluse tulemusel sai arhitekt di oma kriitilisel planšetil Rapla KEKi peahoonet kui Archigra- Erich Jacoby kavandi järgi väljak ka uue ilme. Kolmekümnen- mi õhulaeva, mis „viib kirevaid kultuurisündmusi linnast linna”. date jooksul rajati väljaku ümber esindusfunktsiooni toeta- Hoone mõjus väikelinnas uudse linnaaktiveerijana, täiusta- vad hooned: kindlustusseltsi EKA maja ja Tallinna Kunstihoo- des teistsugust suhtumist kehastava hoone kaudu linnapilti ja ne, hotell Palace ning EEKS-maja. lisades sellesse tegevusi. Toomas Reinu üks suurejoonelise- Nõukogude ajal sai Vabaduse väljakust Võidu väljak ja see maid töid suhestab ekspressiivse tahulise hoonemahu külg- Maarjamäe memoriaal. Foto: maastikuarhitekt.edicypages.com nimi oli kasutusel kuni 1988. aastani. neva maastikuga. Erinevalt Linda kolhoosi peahoonest Ko- Taasiseseisvunud Eestis asuti vahepeal parklaks muutunud belas, kus Rein on hoone ning terrassid tundlikult olemas- väljaku esindusfunktsiooni ja tähendust uuesti elustama. Pä- olevasse olukorda istutanud, on Raplas maastik hoonest läh- suurem osa memoriaalansamblitest oli enamasti üle kuhja- rast luhtunud 1993. aasta võistlust korraldati uus konkurss tuvalt organiseeritud. Hoonemahu astmikpüramiid on „ma- tud kõikvõimalikust nõukogude sümboolikast – viisnurgad, alles 1998. aastal. Arhitektide Andres Alveri, Veljo Kaasiku hulise klišeena vajutatud pargialale” ja mõjub lavastusena – sirbid, vasarad, ordenid jne –, siis Allan Murdmaa, kompleksi ja Tiit Trummali võidutöö seadis esiplaanile katkematu välja- maastik on hoone juurde sobivaks orkestreeritud. üks autoritest, pidas oma suurimaks saavutuseks just seda, kuruumi tekitamise ning kolmemõõtmelisuse võimendamise, Ka Viljandi KEKi peahoone puhul oli tugev rõhk sise- ja õue- et suudeti sellist sümboolikat vältida. et väljak omandaks lisaks tasapinnale oma volüümi bastioni, ruumi seotusel. Harry Šein lõi oma loomingu parima komp- Memoriaalansamblile oli plaanis kanda ligi 200 nõukogude maa-aluse parkla, trepistike ja valgustimastide koosmõjus. leksi maapinnalt algavatest terrassidest, mis kõrgemal hoo- võimu eest hukkunu nimed. Kuna aga isikutes kokkuleppele Esialgse idee kohaselt liitus traditsioonilisele ristkülikule üm- neks kasvavad. Mitmefunktsiooniline administratiivhoone ei jõutud, jäid need kivisse raiumata. ber Ingeri bastioni kaarduv, Okupatsioonide Muuseumini ja paiknes programmiliselt siiski linnakeskusest liialt kaugel, et Memoriaal oli plaanis ehitada kolmes etapis, millest lõpe- sealt edasi Hirveparki painduv lai koridor, ent selle väljaehi- pakkuda kasutajale kõike, mis linnakeskkonnas mõeldav. tati ainult kaks. On väidetud, et Maarjamäe ehitamine jäi tamine on tänaseni kahtluse all. Väljak ja Vabadussõja võidu- Suurte tehasehoonete vahel seisab ta praeguseni üksinda. linna rangelt ruudukujulise teedestruktuuriga, mille kiired haselt soovi suhelda muusikamaailmaga, mitte juhatada all- rannaalaga nii mitmeski kohas lõikuvad. Värvilahenduses, mis linna ostuvooge. Omas ajas ja kohas avaldas töö kenasti mul- : 31 pigem sulandub ranna kollase liiva tooniga, kui vastandub sel- jet. Puhta puusliku asemel laiendas võidutöö monumendi ko- lele, on kasutatud omavahel harmoneeruvaid sooje toone – gu väljakule ja helide kaudu kaugemale nii ajas kui ruumis. tumepruun, vandel, pastelne oranž. Buketi liidab tervikuks Tartu südalinnas on praegu Tubinat ja botaanikaaia kollekt- betooni liivakollane lõunamaine varjund. siooni arvestamata kaheksa inimese täisfiguurist skulptuuri (ja loendamatult büste tahukatel). Kaheksa (pluss) sõnasõ- nalist tuima metallpersooni, kes ümbritsevasse ruumi kuida- Pärnu rannapromenaad gimoodi ei sekku. Juba ammu ei paku see meedium linnaruu- mis erilist pinget. Nii ei tule ka üllatusena, et monument kui selline on linnaruumi osana juba pikalt kahtluse alla seatud. Autor Lootusprojekt. Valmis aastal 2006. Lewis Mumford viitas „monumendi” absurdsusele juba 1938. LINNARUUM aastal, nentides, et ka tollases modernistlikult progressiivses Pärnu kuurorti ajalugu ulatub tagasi aastasse 1838. Suurem ja tõtlevas linnakeskkonnas mõjusid monumendid õõnsate ir- osa Pärnu rannaehitisi püstitati 1930ndatel, kui tervise eden- vitustena minevikust, millega kaasaja ruttaval publikul ei teki damise liikumine muutus populaarseks. Nüüd on taas võima- mingisugust seost. lus Pärnus ka „promeneerida” – promenaad pakub tegevust Tubina nööbid lubavad monumendis osalejal vähemasti is- neile, kes liival päevitada ei taha, ning hõlbustab ühtlasi ran- tet võtta, seenelt seenele hüpelda või eemalt lihtsalt puhast na aastaringset kasutamist. Pärnu rannapromenaad jätkab mummude rütmikordust nautida – ajule on korrapära sisse rannaehitiste sarja traditsiooni, samas on see omal moel esi- kodeeritult imponeeriv, silm otsib automaatselt kordust ja mene pääsuke kohalike rannapromenaadide tüpoloogias, mi- meel tahab jadasid jätkata. Kel hüpelda pole plaanis, saab kon- da on püstitatud viimase kümnendi jooksul nii Tamula äärde, takteeruda installatsiooniga ka lihtsalt kui tapeediga või luua Narva-Jõesuusse kui ka Haapsallu. punkte ühendades uusi kujundeid ja kirjutada mõttes rop- Looklev promenaad on loogiliseks ühenduseks kuursaali ja pe sõnu. Objektist on loodud midagi rohkemat kui lihtsalt veekeskuse vahel ning pakub liivaluidete keskel erinevaid ruu- asi, keskkond moodustub inimese sekkumisel – ei pea tar- mielamusi – avaraid ja kitsaid, aktiivseid ja passiivseid. Su- bima puhtalt seda, mille keegi sulle on loonud. Ruum on siin Tamula rannapromenaad. Foto: Merle Karro-Kalberg letud vaated vahelduvad avatud platvormidega. Laiad puit- mänguvahend. pingid, mida võib ka lesimiseks kasutada, on paigutatud ki- Tamula rannapromenaad buvitsapõõsaste vahele, et tekitada eraldatud istumiskohti. Pinnad ja struktuurid on erinevad – betoonkivi ja munakivi asenduvad liivaluidete vahel laudteega, mis annab promenaa- Autor Andres Viitkar. Valmis aastal 2012. dile vahemereliku ilme. Ka vee-elemendid tõmbavad tähele- panu – purskkaev, kus saab veejugade vahel jalutada, on küll Nõukogude võim tekitas Eesti linnades situatsiooni, kus vesi maailma mastaabis ammu kasutatud võte, kuid Eesti kon- oli linnast eraldatud ja vee äärde jalutama minek enamasti tekstis ainulaadne. seotud riskiga saada karistatud. Seepärast ongi veeäärsed lin- nad enamasti veekogule selja pööranud. Sellest, et olukord on muutumas, annab tunnistust ka viimasel kümnendil hoo- Eduard Tubina monument Tartus gustunud rannapromenaadide ehitus. Võrus asuv 800-meet- rine Tamula rannapromenaad on mõeldud ühendama linna, Kreutzwaldi parki järve ja rannaalaga. Tamula järve äärne Autorid Veronika Valk, Aili Vahtrapuu, Louis Dandrel (heli). rand on suviti kohalikke peesitajaid täis. Uus promenaad toi- Valmis aastal 2005. mib piirkonna aktiveerijana, toob randa rahvast ka teistest linnadest ning annab rannale aastaringse aktiivsuse. Betoon- Installatsiooni eellooks on 2004. aastal korraldatud võistlus, kividest looklev tee on täis tervisesportlasi – küll rattaga, küll mis otsis parimat lahendust helilooja 100. sünniaastapäeval jalgsi, küll kepikõndi tegemas. avatavale monumendile. Võidutööks valiti interaktiivne osa- Eduard Tubina monument Vanemuise teatri ees. Foto: Veronika Valk Projekti autori Andres Viitkari sõnul järgib kujunduse vor- lusinstallatsioon, mis lubas möödujal ja sisenejal Tubina loo- mikeel ühelt poolt kaare ja ringi teemat, lähtudes Tamula jär- mingust ise helirea koostada, kui orkestrimummudele sekun- Maastikukaardi leiad aadressilt maastikuarhitekt.edicy- ve lopergusest kujust ja Võru linna nimest, teisalt vastandu- deerivaid gonge seinal tümitada. Vanameister ise näitab linna- pages.com/et. Koostaja-haldaja MTÜ Kino, toetaja Eesti vad sellele lihtsad kandilised ja sirged vormid, mis haakuvad le (kuue)saba ja märgib sellega Vahtrapuu kommentaari ko- Kultuurkapital, veebirakenduse tegi Fraktal OÜ.

ANARHITEKT KADRI KERGE

Kadri Kerge on elanud viimased kolm aastat New Yorgis ja töötanud seal arhitektuuribüroos Asymptote Architec- ture. Ta on õppinud arhitektuuri Eesti Kunstiakadeemias ja Lõuna-California arhitektuuriinstituudis ning omandas magistrikraadi Viini rakenduskunsti ülikoolis (Universität für Angewandte Kunst Wien), ühtlasi on ta koos Maris Ker- gega ministriks multidistsiplinaarses Arhitektuuriministeeriumis.

Mis on ulme? siis on meil võimalik vaadata kõike ümbritsevat iga päev täiesti Elu on ulme, erinevad paralleelmaailmad, mis eksisteerivad sa- uue pilguga. Siis on kõik kogu aeg äge. maaegselt. Näiteks unenäod – astraalmaailm, kus me iga päev New Yorgis elades on minu „lemmikkoht” valgus. On tavaline, kõik käime. Lendan ringi ühest unest teise ja piire pole. Elu viib et mõnikümmend minutit enne päikeseloojangut muutub tae- kokku eriliste inimestega ja kõik, keda olen kord kohanud, käi- vas postkaardiliku linnapanoraami taga erkroosaks või oranži- vad hiljem täiesti uutes situatsioonides ja seostes minu unenä- kaspunaseks. Kestes nii ainult mõned minutid, muutub kogu tae- gudest läbi. valaotus ebamaiseks. Neid värve pole ma suutnud läbi kaame- Mis on funktsionaalsus? ra jäädvustada, samuti ei oska ma seda müstilist värvi kirjelda- You do not need to leave your room. da. See on palju võimsam kui linn ise. Remain sitting at your table and listen. Mis on omal kohal? Do not even listen, simply wait, be quiet still and solitary. Olen tihti märganud, et inimesed ei taju Eestis, kui hea neil seal The world will freely offer itself to you to be unmasked, elada on. Õigupoolest asendaksin sõna „hea” sõnaga „lihtne”. it has no choice, it will roll in ecstasy at your feet. Mida on vaja? Franz Kafka Kõik on olemas, mitte midagi pole tegelikult juurde vaja, aga me Keskendumine ainult neile asjadele, mis juhtuvad praegu. Kui otsime kogu aeg. Elu on lõputu püüdlus millegi poole. Põhiliselt teed kolme asja korraga, siis on fookus laiali. Keskendumine otsivad inimesed uusi emotsioone, arvates, et näiteks uus töö- olevikuhetkele. Tuleviku jaoks ei saa ette ära olla, samuti ei saa koht, rohkem raha, materiaalne küllus või uus armastus loob minevikku muuta. On ainult praegu. rahulolu. Mis on koht? Sellega samastudes tekib lõpmatu ring. Kõik, mida vaja on, on Kohtade, keskkondade, ruumidega on mul taju, et kui suudame kogu aeg olemas. väljuda mentaalsusest ehk mälust, mis aheldab meid mälestus- Mida on üle? te külge mingist kohast/ruumist, takistades tajumast reaalsust, Liigset emotsionaalsust. Vahel on gravitatsioon liiga tugev. Foto: erakogu 32 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

tuntud meediatööstuse kriitikud, kusjuures äärmiselt õpet- WE ARE TIRED OF SUCKING lik on Gaimani pihtimus sellest, kuidas ta pidas piraatlust al- guses taunitavaks, kuid on õppinud ajaga seda armastama. Muusikatööstuse suunal hävitavaid seisukohti võtnud Trent Reznor ansamblist Nine Inch Nails koos Radioheadiga on A CORPORATE DICK! tuntumad näited artistidest, kes on tõestanud alternatiivide võimalikkust, luues ja viljeldes loomekogukondadele moraal- Märt Põder selt aktsepteeritavaid innovaatilisi levitusmudeleid. Pole üllatav, et needsamad sotsiaalse närviga loomeisikud osalesid 2011. aastal Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja- le esitatud SOPA („Stop Online Piracy Act”) eelnõu vastases SOTSIAALIA Autorite ühinguga liitumine või levitajatelt avansi võtmine on esimesi samme tegeva autori jaoks pigem kampaanias, mille raames kattis Vikipeedia digitaalse mee- leavalduse märgiks oma lehe terveks päevaks musta pro- õnnemäng, sest sellest võidavad üksnes vähesed, loomevabaduse kaotamist kahetsevad aga paljud. testiplakatiga. See on seni suurim digitaalne protestiaktsioon Infoühiskonna areng võimaldab autoril teha eetilisi valikuid, mis arvestavad uut tüüpi loome- interneti ajaloos. kogukondadega, kus piirid loojate ja publiku vahel on hägustunud. Suurepärane näide meediatööstuse ja eetika põrkumisest on teaduskirjandus. Teaduse eesmärk on eelkõige valdkon- Autoriõigus on tänapäeval selgelt üks vastuolulisemaid õigus- aga tihti silmist kaduma. „Intellektuaalse loomingu originaal- na areng läbi olemasolevate teadmiste kriitika, kuid kirjastu- valdkondi, mis inimestele reaalselt korda läheb. Olgugi et intel- set tulemust” – sellises keeles räägib kehtiv autoriõiguse sed seisavad loomulikult vastu teaduskogukondade soovile, lektuaalne omand kõlab ühe iseäranis efemeerse asjana, on seadus – ei saa pidada omandiks samas mõttes nagu kellelegi et huvitatud üldsus ilma barjäärideta teabele ligi pääseks. inimesed valmis selle nimel ka tänavale tulema. Kui rahvus- kuuluvat maja, autot vms füüsikalist üksust, mida on võimalik Teadusliku teadmise mitteõiguspärase levitamise eest 2013. vaheliste ettevõtete lobistid püüdsid 2012. aastal globaalse- palgata valvama turvamehed. Intellektuaalne looming liigub aastal märtrisurma läinud Aaron Swartz oli teaduskirjanduse le loomekogukonnale ACTA kaubanduslepet pähe määrida, ometi mõttesfääris ning mõttemaailma allutamine mund- „avatud ligipääsu” (open access) liikumise üks eestkõnelejaid tekitas see niivõrd võimsa üleeuroopalise kodanikuaktivismi rimeeste volile on enamikule inimestest juba loomu poo- ning tänapäeval seab üha suurem hulk teadlasi oma kirjutiste laine, et Euroopa Parlamendil ei jäänud üle muud, kui näida- lest vastuvõetamatu. Loomingu objekt on „intellektuaalne levitamisel tingimuseks avatud ligipääsu mudeli kasutamise. ta oma selgroogu ning lükata tagasi see vastuoluline katse omand” ikkagi ainult ülekantud tähenduses ja ainult määral, Eeldatavasti on kaasamõtleval lugejal tekkinud praeguseks keerata autoriõiguse regulatsioonile veelgi vinti peale. mille ulatuses ühiskond seda metafoori endale kasulikuks küsimus, et kuidas võiks siis üks tavaline Eesti loomeisik saa- Teema vastukäivus avaldub ka loomeisikute igapäevas. Ül- suudab mõelda. da enda loomingule külge „ausa kauba” (fair trade) märgi ja diselt tegelevad loojad ja leiutajad äraelamiseks oma kutsu- Ühtlasi kipub loomevaldkonnas tegutsejatel ununema, et teavitusmärkuse „Selle teose loomisel pole tekitatud põh- musega põhitöö kõrvalt ja vajavad tõsisemaks eneseteostu- teoseid luuakse ikkagi publikule ja loomeisiku üheks olemus- jendamatuid kannatusi ühelegi loomeisikule, raamatukoile ega seks tõesti pigem rohkem võimalusi loomingu eest väärilise likuks karakteristikuks on mõeldavatest vastunäidustustest melomaanile!”? tasu saamiseks. Ent kas alust on lootusel, et kui anda auto- hoolimata suutlikkus publikut või mingit selle segmenti kõ- Iseloomulik näide tänapäevase ja eetiliselt aktsepteeritava reile juurde õigusi oma loomingu levitamise piiramiseks, siis netada. See kehtib ühtviisi nii teaduse puhul, mille olemus- mudeli kasutamisest on ilmselt Kristjan Korjuse ja Juhan Aru nende olukord ja staatus ühiskonnas paranevad? likuks osaks on dialoog kolleegide ja üldsuse vahel, kui ka kuulus „Matemaatika õhtuõpik”, mille trükkimise jaoks han- Väidan, et sellel oleks pigem vastupidine efekt. Kogu kurja kunstiloome kohta, mis saab tähenduse traditsiooni ja krii- giti raha ühisrahastuse abil ja mis on digitaalsel kujul kõigile juur on siin loomulikult internet – see võrdsustaja ja vabas- tika kahekõnes. veebis tasuta kättesaadav. Lühikese aja jooksul on ilmunud taja, mis on sarnaselt intellektuaalsele omandile käega kat- Loomingulise teostuse vahetu sidumine loometööstuses juba kolm trükki, lisaks on autorid andnud soovijatele vaba sutamatu. Internet ja intellektuaalomand sobivad omavahel ringleva rahaga mõjub seetõttu ühekülgselt ja küüniliselt. voli õpikut täiendada ja uuendatud kujul avaldada. hästi ja looming kui eelkõige vaimses sfääris hõljuv ollus teeb Oma osa on siin ilmselt ka sellel, et tegelikult ei taha suurem Kuigi autorid pole saanud õpikuga püstirikkaks rahalises jagu kunstnikke ja leiutajaid mõttes, on nad teinud kaalutletud valiku just ühiskonna hu- isiklikult oma loomingu müü- visid silmas pidades. Valitud levitusmudelist saavad kasu nii misega tegeleda. Nad pole õpilased, õpetajad kui ka autorid ise, kellele on tehtud pä- kursis intellektuaalse omandi rast edukat avaldamist hulganisti erinevaid pakkumisi. Kui õiguse nüansside ega ka tu- nad oleksid lähenenud õpiku väljaandmisele läbi tavapärase rundusega. Tegelikult on see koostöö mõne kirjastusega, siis ootaksid nad ilmselt siiani mõistetav, sest eeldatavasti oma alla 10% jäävat osa läbimüügist. peitub nende inimeste talent Öelda ei saa küll seda, et autorid ei leidnud õpiku avalda- ikkagi pigem nende loome- misel autoriõigusele rakendust, kuna teose levitamisel keh- valdkonnas. tib Creative Commonsi litsents, mis keelab selle kasutamise Sellegipoolest tekitab tao- ärilisel eesmärgil. See on aga suurepärane näide, kuidas loo- line deklareeritud distants meisikul pole vaja eduks mitte autoriõiguse piirangute tugev- õigus- ja majandusküsimuste damist, vaid arusaamist sellest, mida tahetakse saavutada, ja suhtes eetikasse puutuvaid teadlikult tehtud valikut levitusmudelite seast. Sama mudeli probleeme. kasutamiseks oleks piisanud ka minimalistlikust reformitud On üldteada fakt, et loo- autoriõiguse seadustikust, mille eest seisavad paljud intellek- mingu üldsusele suunamise tuaalomandi probleemistikuga kursis olevad kodanikeühen- ja levitamisega tegelevad dused ja algatusgrupid. meediakontsernid sõlmivad Tähelepanuväärne on see, et õpiku puhul loobuti õigus- autoritega lepinguid, mille te loovutamisest vahendajale, mis tähendab, et autoritel on vahendusel kaotavad loojad täielik vabadus levitusmudeleid vastavalt vajadusele valida ja kontrolli oma loomingu üle. muuta. Sellega välditakse kehtiva autoriõiguse regulatsiooni Samamoodi minetab artist va- kallutatust levitajate ja meediatöösturite huvide suunas, kes baduse oma loominguga ma- kasutavad ära autorite vähest teadlikkust lepingute tegeliku jandamiseks autorite ühingus- sisu ja alternatiivsete valikute osas ning aheldavad autorid põ- Märt Põder. Foto: Madis Katz se astudes. Ühtlasi on teada, himõtteliselt nende teadmata aastateks oma ärimudeli kül- et 99% loomeisikutest ei võida ge, mis loomeisikutele tegelikult sageli kasulik pole. veebis seda, milleks see on tegelikult loodud, ehk hakkab pi- selliste lepinguliste suhetega midagi ei rahaliselt ega muul vii- Liitumine traditsiooniliste autorite esindusorganisatsiooni- durdamatult levima. sil. Ja isegi see üks erandlik protsent saab litsentsitasudest ja dega või lepingulistesse suhetesse astumine levitajate, pro- Kõik katsed pöörata tagasi valgustusajastul poliitiliseks agen- müügist tekkivast tulust heal juhul 10%. duktsioonifirmade ja muude vahendajatega võib tähendada daks kujunenud teadmiste vaba leviku ideed on lõppenud pä- Loometegevuse ühiskondlike dimensioonide suhtes igno- autorile loomevabadusest loobumist, seda nii loomingu sisu rast üksikuid episoodiliseks jäänud edusamme lüüasaamise- rantsed autorid eiravad sellega ka küsimusi loometööstuse kui ka selle üle kontrolli omamise osas. ga. Interneti mõju teadmiste ja kultuuri levikule on samuti eetilisuse kohta. Kas tööstus teenib oma põhimõtetes tege- Kuigi traditsioonilisi loometööstuse mudeleid rakendavad pöördumatu. Sellisele suundumusele vastuseismine mõjub likult ühiskonna ja loojate huvisid? Kas on eetiline osaleda pa- ühingud ja ettevõtted reklaamivad end üldiselt kui ainuvõi- elukaugelt ja lisaks ka filisterlikult. rasiteeriva iseloomuga majandusmudelis, mis elab tegelikult malikku valikut loometegevuseks elementaarse kindluse saa- Loomingu levimisvõimaluste eksponentsiaalne kasv ei tä- ühiskonna ja 99% loomeisikute arvelt? miseks, siis tegelikult on nendega liitumine alles oma esime- henda aga seda, et kahtluse alla seataks autori õigus tema Nii nagu räägitakse „mustast rahast” poliitikas, võib rääki- si samme tegevale autorile pigem õnnemäng, sest reaalselt loomingule. Vastupidi, ideaalis peaks loomingu ja selle objek- da sellest ka siinkohal. Ja nagu poliitikas leidub vilepuhujaid, võidavad sellest üksnes vähesed, loomevabaduse kaotamist tidega seotud regulatsioon tekitama olukorra, kus motivat- kes on avaldanud üldsusele taunimisväärseid üksikasju polii- piiravate lepingute tõttu kahetsevad aga paljud. sioon teadmiste ja kultuuri loomiseks tõuseb ning regulat- tiliste agendade allutamisest raha diktaadile, on loometöös- Lisaks traditsioonilise loometööstusega seotud eetilistele sioonist võidavad nii autorid, kellel on rohkem võimalusi end tuses tulnud samamoodi küünilisust ja tagurlikkust paljasta- küsimustele tasub aga mõelda alati ka sellele, kas panustami- teostada, kui ka ühiskond, mis saab loomingu vilju nautida. vate faktidega kapist välja ka hulk autoreid. ne arhailistele levitusmudelitele ei tühista loovisiku taotlust Nii sõnastatakse tavapäraselt ka autoriõiguse seaduste ole- Legendaarseks on saanud Amanda Palmeri pöördumine luua koostöös oma poolehoidjate ja kaasamõtlejate kogu- masolu üldine põhjus. oma plaadifirma Warner Brosi poole: „I’m tired of sucking a konnaga midagi tõeliselt uut ja tähenduslikku. Sest vormil on Autoriõiguse ühiskonda teeniv eesmärk kipub asjaosalistel corporate dick.” Koos abikaasa Neil Gaimaniga on nad nüüd kalduvus hakata mõjutama ka sisu. : 33

Juhan Liiv on üks eesti kirjanduse mütologiseeritui- maid autoreid. Ta vastab oma olemuselt klassikalisele romantilise kirjaniku kujutluspildile: vaene luuletaja, RAHUTU RÄNDAJA lisaks veel hullumeelne, suri noorelt. Kui palju kumab Juhan Liivi müüdist läbi teda ennast – kas ta oligi täp- selt ja ainult selline?

Juhan Liivi müüt on asi, mis tabas mind siia (Liivi Muuseumis- KIRJANDUS se) tööle tulles. Ka kooliajast oli mulle jäänud meelde just JUHAN LIIV – tema müüt, mis oli oma tohutu traagikaga minu jaoks väga võõras. Siin hakkasin temaga tasapisi lähemalt tuttavaks saa- ma. Avastasin, kuivõrd ühekülgne selline muster tegelikult on – just nimelt see, et ta oli hästi vaene, õnnetu, siis veel traagiline armastus, käsikirjade põletamine – jälle klassika- MÜÜDID, line motiiv. Tal olid kõik need müüdiks vajalikud elemendid olemas. Tema kaasaegsete mälestusi lugedes tuleb välja, kui palju rohkemat selle taga tegelikult on. Kas või huumorimeel, mis muidu üldse välja ei paista. Ta on pigem siiani eesti rahva jaoks MAASTIKUD JA märter, kes vaevles eestlaste eest, kes ei kirjutanud oma luuletusi, vaid nii-öelda kannatas neid. Kui on sellised arhe- tüübid ees, siis kõik käibki kuidagi lihtsustatult – see on para- tamatu. Ma ise olen olnud sellest müüdist mõjutatud, püüd- KIRJANDUS- nud sellest välja saada ja avastanud, mis selle taga veel peitub. Muuseumitööga saab aidata kaasa kirjaniku müüdi loo- misele. Samas rääkisid Sa sellest, kuidas püüad selle müü- di taha vaadata. Kas Juhan Liivi muuseum pigem aitab luua või lõhub tema müüti? TEOREETILISED See on ka üks 30. aprillil avatava uue püsinäituse „Oleksin ma luuletaja” võtmeteemasid, mille ümber kõik keerleb – just nimelt selle müüdi paljastamine. Meil tuleb müüdi teemaga seoses näitusele ka postament, mille peal ei ole mitte mida- gi. Muidu võiks seal olla Juhan Liivi büst. Selle postamendi FRAGMENDID külgedel on need, kes neid müüte on loonud või nende üle vaielnud – Tuglas, Noor-Eesti ja teised.

KUIDAS ÕÕNESTADA JUHAN LIIVI MÜÜTI?

Intervjuu Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitraga. Küsis Evelyn Fridolin

Juhan Liivi sünnipäeva tähistatakse alati koostöös Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooliga. Tavaliselt peetakse sünnipäe- va kooli aulas, kust tullakse hiljem edasi muuseumisse. See aasta on aga erandlik, sest pidu peetakse Liivi Muuseumis. Sünnipäeva koolis tähistades saab vaadelda, kuidas seesa- ma Juhan Liivi käibemüüt töötab. Terve kool koguneb saali, seal on tõepoolest kaunistatud postament Juhan Liivi büsti- ga. Kõik lapsed on pidulikult riides, esinevad koorid, loetak- se luuletusi jne. Samas tundub see kõik mõneti Liivi endaga vastuolus olevat. Nagu ta ise ütles: „Mind ärge austage.”1 Kuid seal toimub just tema austamine sõna otseses mõttes. Kui tullakse aga järelpeole muuseumisse, on meil vaba voli teha natuke teistmoodi. Selles mõttes tegeleme me kind- lasti müüdi õõnestamisega, võib-olla lõhkumine pole kõige õigem sõna. Püüame murendada selliseid pateetilisi rituaale, mis võivad tekitada vastureaktsiooni ja ei anna seda tulemust, mida õpetajad koolis tegelikult parimate kavatsustega saa- vutada püüavad. Alatskivi koolis õppinud Andrus Kasemaa, kes on tegelikult suur Liivi fänn, on kirjutanud luuletuse, mis räägib, kuidas igavalt Liivi aktuselt tuli jalga lasta. Õppeala- juhataja püüdis teda küll takistada, aga ta ronis akna kaudu koolimajast välja. Müüdi häda seisneb asjaolus, et see on seest õõnes. Keegi ei mõtle enam, mis siis päriselt oli või mis on selle asja sisu, vaid müüt kipub muutuma sõnakõlksuks. Kaasajal on prob- leemiks see, et taolised konstruktsioonid on niivõrd naiiv- Tänavu möödub 150 aastat Juhan Liivi sünnist. Sestap teeme sissevaate eesti sed, et neid on raske ilma irooniata kuidagi taluda. Täna- kirjanduse ühe mütologiseerituma autori loomingusse ja traagilisse elukäiku, päeval on see müüt võib-olla ennast ära ammendanud, see tutvume tema tekstide lahutamatuks osaks saanud perifeersete maastikega ning ongi muutunud juba täielikult vormitäiteks. Selle taha tuleb võtame liivilikkuse kui nähtuse põhjalikult vaatluse alla. otsida uut sisu. Juhan Liiv on 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse autor. Mida on Liivi tekstidel pakkuda tänapäevasele lugejale? Muidugi on olemas erinevad lugejad. Alati on neid, kes just ta- havadki kurva luuletaja kurba teksti. Klassikaarmastajad saa- vad klassikat, eks ole. Ilustratsiooni põhjaks on kasutatud Nikolai Triigi Juhan Liivi portreed (söejoonistus, 1934). jätkub > JUHAN LIIV 34 : KIRJANDUS

Võib-olla paelub tänast lugejat tema nonkonformism. Liiv Niisiis Liivi puhul haigus kindlasti mõjutas tema loomingut. et näe, Juhan Liiv. Ta tõesti mõjub nagu mingi taaskehastus. oli mittekohanduja – seda muidugi kahes mõttes. Ühest kül- Ilmselt on kesktee kusagil kahe lähenemise vahepeal. Kõik kutsuvadki teda siin Juhan Liiviks ja ta ongi nii Juhan – jest ei suutnud ta sobituda ümbritsevate oludega, teisalt oli ta tal on väga kaval muie ja ühtlasi on tal mingid psüühikahäi- seeläbi vaba konventsioonidest. Liiv jäi selles mõttes soot- Juhan Liivi looming on seotud tihedalt tema kodukan- red. Ma ei ole temaga kunagi rääkinud, aga ta on väga terase siumist ja seltsielust väljapoole ja see andis talle ka vabaduse. diga. Ta kirjutas palju Alatskivi ümbrusest ja Peipsist näoga. Ja selle külge on võimalik haakida hoopis teatavat kompro- ning võiks eeldada, et tema loodud tekstid mõjutavad missituse vaimu või isegi – nagu mul üks sõber ütleb – pungi jällegi seda, kuidas neid maastikke tajutakse. Kas siinne Siit kandist on pärit veel teisigi kirjanikke – Anna Haava vaimsust. Kuna ta oli õnnetu ja vaene ning see, kes ei teinud maastik on omandanud Sinu jaoks ka mingi liivilikkuse? ja Andrus Kasemaa, kui tuntumad ära mainida. Kas see ega pidanudki tegema kuskil järeleandmisi, oli tal nagunii Kui elada siin, olla juba kohalik, siis tekivad ju oma tähendu- on mingi koha asi, et see inspireerib või et siit tuleb kir- ükskõik, kuidas tal läheb, kust ta raha saab ja kellele ta peaks sed ja mingisugune praktiline geograafia, kuidas ümbritsevat janikke? pugema. näha. Nii et liivilikku näeb võib-olla just väljastpoolt tulija, kes No keeruline on öelda, et kas just siit tuleb eriti palju kirja- Ja kuna tema looming tuli nii ausalt tema seest, siis see ei on Liivi palju lugenud, ja siis siia Peipsi äärde tulles tekib selli- nikke. Mina ise olen kasvanud üles hoopis teistsuguses peri- olegi mõjutatud millestki välisest. Ta oli nii vahetu, et seal ei ne spetsiifiline tunne. Mina olen juba liiga ära kodustunud siin, feerias. Elasin lapsena Vändras ja mäletan, et seal oli koolis ole välisel vormil enam tähtsust. Ta suutis sõnastada mingid ma ise niimoodi enam siinset maastikku ei vaata. tohutu paraadportreede galerii – Koidula, Jakobson ja Jann- inimlikud kogemused ausalt ja ilulemata. Võib-olla ka just sel- Aga näiteks Andrus Kasemaa puhul on näha, et ta teab, et sen –, selle kandi kultuurikiht. le lihtsuse tõttu on tema juurde kerge ükskõik millal jõuda. Juhan on siin olemas, aga tegelikult püüab ta ehitada kind- Aga samas on siin tunda mingit müstilist paigavaimu, siin- Ei ole vaja tohutult eelteadmisi või tausta. lameelselt oma ja just geograafilist mütoloogiat, ajab mingit ne kant mõjub kuidagi teistmoodi. Kogu aeg võib tunda, et Ma olen ühtlasi mõelnud, et tema Poola kuninga luul, mis oma asja. see on ääremaa ja see on mingis mõttes metsik siiamaani. Ka oli kaasaegsete jaoks kohutavalt piinlik, võis tekkida tal va- vanausulised on täiesti eksootiline kamp. Siinne loodus on balt ka arusaamisest, et ta on tegelikult suurem luuletaja, kui Aga tema Poeedirahu seos Kukulinnaga? eriline ja ilus ning erinevad kultuurid eksisteerivad kõrvuti. tol ajal arvati. Ta võttis Juhan Liivi loomingust ühe osa, tervikuna ta ikkagi See kõik on ilmselt Eesti kontekstis tavatu ja samas on see seda müüti üle ei võtnud. Ta pidi leidma selle oma asja, min- rohkem maha jäänud kui paljud teised kohad – see on ikka Kui Juhan Liivi müüdist rääkida, siis kumb on lõpuks gis mõttes ignoreerima Juhanit. Aga Valdur Mikita elab jällegi totaalne perifeeria, millesarnaseid kohtab järjest harvem. tema tuntuse juures määravam – looming või elu? Või teisel pool Välgi metsi. Tema on küll kirjutades viidanud, et Kogu aeg püüdleme selle poole, et kõikjal oleks turvaline ja on oluline just nende koosmõju? Juhan Liiv läks isegi hulluks „siin Välgi metsades”. igav Euroopa. Aga siin on ikka seda metsikust veel järel. Ka Muuseumitöö puhul sattusin olukorda, kus autori eluloost Samas, liivilikkus on siin üsna karm ja esoteeriline teema. Valdur Mikita toob just perifeeriat esile, näitab, kui elujõu- ei saa kuidagi mööda. Kindlasti on võimalik uurida Juhan Liivi Ma ei tea, kas sa oled näinud seda meest, kes siin ringi käib? line see on, kuigi pealtnäha tundub just vastupidi. Võib-olla tekste ka puhtalt tekstidena, aga samas mõjutas nende vormi Ta on hästi kõhn ja tavaliselt on tal kapuuts peas ning mina loeb ääremaa juures ka see, et serv ise mõjub kuidagi igavi- paljuski see, nagu ta ka ise tunnistab, et haigushoogude vahel kahtlustan, et käes on tal käsikirjad. Kotti seljas kandes kõn- kulisena. suutis ta kirjutada kõige rohkem kolm minutit. Sellepärast ta nib ta Aoverre ja tagasi ning ega ta muud ei teegi, kui ainult kunagi hiljem enam pikemaid proosajutte kirja ei pannudki. kõnnib. Ta on just selline, et kui sa teda näed, siis mõtled, 1 Luuletus Noor-Eestile.

Liivi „Ääremärkused” on arutlevat laadi kirjutis, mis on kir- teksti vaatlusel põhjalikumalt peatunud. Kuid „Ääremärku- rõhutades 1914. aastal ilmunud Liivi-alases töös luuletaja jutatud tema elu viimastel aastatel. Varasemad uurijad osu- sed” on leidnud siiski mõningat käsitlemist väiksemates ar- raskeid eluolusid ning teises, 1927. aastal ilmunud põhjalikus tavad üksmeelselt, et see tekst pärineb usutavasti 1910. aas- tiklites, millest esiletõstmist väärivad Alekõrre „Luulest ja monograafias ennekõike Liivi katkist vaimset konstitutsioo- tast, vähemalt ei saa see olla kirjutatud varem.1 kujundist” (1960)7, Vinkli „Juhan Liiv ja tema aja kirjanduslik ni. Liivi elu ja loomingu kokkupuutepunkti mõistmisel saab mõte” (1964)8 ja Toomas Liivi „Teine Juhan Liiv” (2006)9. Tuglase töö lõpptulemuses fundamentaalse tähenduse Liivi „Ääremärkustes” on Liiv seadnud küsimuse luulekunsti ole- vaimuhaigus. Krulli käsitlus on mõnevõrra tundlikum ning sel- muse järele ja siin tulevad ilmsiks tema kirjandusteoreetilised le tugevuseks on, et ta seab Liivi elu ja loome seotuse mõist- SISSEJUHATUS JUHAN seisukohad. Ühtlasi on ta neis fragmentides teinud vähemalt misel rõhuasetuse laiemale pinnasele, Liivi eripärasele asen- katset arendada mingit laadi filosoofilist mõtlemist ja esita- dile ning sellest võrsuvale hoiakule. Krulli käsitluse lähtekoht nud, tõsi küll, katkendlikult, oma arusaamu inimesest ning on Liivi äärepealne asend: „Juhan Liiv on oma kaasajas mar- LIIVI „ÄÄREMÄRKUSTESSE” teda ümbritsevast maailmast. Neist seisukohtadest ja mõt- ginaalne nii sotsiaalselt kui kirjanduslikult /--/.”12 tearendustest lähtuvalt avanevad selles tekstis Liivi hoiakud Liivi kirjanduslik marginaalsus on tajutav ka „Ääremärkus- Tanar Kirs tema kaasaegse eesti kirjanduse suhtes. Lisaks nimetatud tes”, kus autor suhestab end kaasaegse kirjandusega: kirjan- teemadele leidub „Ääremärkustes” ka eluloolist ainet. dust käsitleb inimene, kes kord ise oli otsustanud vabakut- „Ääremärkuste” tõlgendamisel hakkab ilmnema, et Liivi seliseks kirjanikuks hakata, tundes, et kirjanduslik tegevus traagilise elu ja tema filosoofilise hoiaku vahel pole kuristik- tõotab talle midagi. Nagu „Ääremärkustest” nähtub, on Liiv, „Ääremärkused” on ilmunud Tuglase toimetatud „Juhan Lii- ku. Tekst suunab tõlgendusfookuse Tuglase ja Talveti käsit- vaatamata teatavale eemalolekule, uuema eesti kirjanduse- vi kogutud teoste” esimeses köites („Enesest ja teistest”, luste, patoloogilise ja filosoofilise „Liivi”, vahele. Järgnevalt ga kursis. Kuid tema sekkumine uuema kirjanduse mõttesse 1921), Vinkli koostatud Liivi proosakogumikus „Ööl on ühek- vaatlen „Ääremärkuste” eluloolist ainet ning osutan sellele oli suhteliselt passiivne, sest teatavasti ilmusid „Ääremärku- sa poega” (1996) ja lisaks ajakirjanduse vahendusel Virumaa tuginedes Liivi mõtlemise lähtekohtadele. sed” hilinemisega nagu peamine osa Liivi ilukirjanduslikust Teatajas suvise järjeloona (2012). Trükis ilmunud redaktsioon ∙∙∙ loomingust. Liiv luges rohkesti uuemat eesti kirjandust Laiu- põhineb Tuglase tehtud tööl. Väikseid katkendeid ja üksikuid „Ääremärkuste” eluloolise aine tõlgendamisel toetun Hasso sel Johan Kõpu juures, kus sündis ilmselt ka tema „Ääremär- fragmente on ilmunud ka kooliõpikutes2 ja Liivi mõttekildu- Krulli kirjutisele Liivi marginaalsusest. Krulli „Marginaalne Ju- kused”.13 Liiv kõneleb Tammsaare teosest „Noored hinged” de valimikes3. han Liiv” (1996)10 tõukub Tuglase esimeses Liivi-monograa- erakordse rõõmu ja valuga (kuigi teosele tervikuna annab ta „Ääremärkused” on jäänud Liivi-tõlgenduses üsna kõrva- fias käsitlemist leidnud perspektiivist, mis seadis rõhuasetu- lõpuks negatiivse hinnangu): liseks fenomeniks. Liivi-kaanonit kujundavad käsitlused – se Liivi teatavale kõrvaletõrjutusele.11 „Ma ei oska õnne kirjeldada – ma olen ju närviline ja siia-sinna Tuglas (1914; 1927)4, Vinkel (1964)5, Talvet (2012)6 – ei ole selle Teatavasti otsis juba Tuglas Liivi elu ja loomingu seoseid, visatud õle pihutäis – sagedasti pigistab elu minust tõrva välja,

< eelneb JUHAN LIIV : 35 KIRJANDUS

Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra Juhan Liivi kodutalu õuel. Foto: Madis Katz

kuna mesi pidi tulema /--/ ma ei oska õnne kirjeldada esimese see inimene tahtnud olla midagi muud kui kirjanduse ning elu ridade s i s s e j u h a t u s e k s. / Sõnad on noodipääd kõnelevas päätüki järgi, mis tundsin, et Eesti romaan ju nii kaugele saanud. abitu pealtvaataja. Liivi marginaliseerumist ei kannusta kaa- kunstis. Meie peame neid trehvata oskama.”24 /--/ Mina olin hoobilt kade ja õnnetu. Sääl ollakse juba. Ja s i n a lutletud valik kirjanduslikust ja sotsiaalsest keskkonnast eris- tahad veel o l l a, loodad veel midagi teha, veel järele jõuda, ehk tuda ja eralduda, vaid võimetus sulanduda sellesse nii, et ta Liivi esteetilised ja filosoofilised suundumused põhinevad koguni e e s r i n d a esitada /--/.”14 selle jaoks midagi tähendaks. Liiv koges juba varakult raskust arusaamal, et subjekt on marginaalne ja ümbrus primaarne – Nagu Tammsaare võis kord imetlusega lugeda Liivi „Varju”, ümbrusega kohanemisel ja suutmatus seda konflikti ületada, „asjad, kehad, objektid” kõnelevad ise. Liivi mõtlemise põhi- loeb nüüd Liiv endast noorema mehe kirjanduslikke saavu- leida kirjanduses ja elus mingi kindel koht, üksnes võimendas taotlused ei ole võõrsilt laenatud, vaid need on kasvanud väl- tusi, mis tuletavad aga meelde tema enda kirjandusliku tege- traagikat. ja tema enda elu vajadustest ning kogemustest. Et ta ise on vuse luhtumist. Ta kogeb end kirjanduse eesrinnast maha- ∙∙∙ tundnud end kirjanduses ja elus tähtsusetu pealtvaatajana, jäänuna, aga näib, nagu tegelikult tahaks ta kirjandusele veel Liiv kritiseerib „Ääremärkustes” 19. sajandi lõpu ja 20. sajan- oskab ta näha muidu inimese varju jäävat ümbrust. midagi tähendada, veel midagi olla, teha, järele jõuda. Nen- di alguse sentimentaalsusest kurnatud halli eesti kirjandust, des sõnades on ka enese valus väljanaermine. milles püüti kujutada hallides toonides seespidist rõhuvust, Tsiteeritud katkendis on konkreetselt juttu eesti romaani mis aga ei jõudnud kusagil sõnakõlast kaugemale ega saavu- „„Ääremärkustes” on Liiv seadnud küsimuse luulekunsti olemuse arengust, millesse aga Liiv oma hilisemal loomeperioodil eri- tanud mingit põhimõttelist mõistmist. Seda fenomeni nime- liselt ei panustanud – sellest ajajärgust pole teada ühtki ula- tab Liiv „eesti väsimuseks”, heites kirjandusele ette väsinud järele ja siin tulevad ilmsiks tema kirjandusteoreetilised seisukohad. tuslikumat jutustuse katsetust. Tegelikkuses oli Liiv jõudnud stiili ja kunstioskamatust.19 Siinjuures osutab Liiv, et ka tema Ühtlasi on ta neis fragmentides /--/ teinud katset arendada mingit „Ääremärkuste” kirjutamise aegu aga kirjanduselu tähelepa- ise on kirjutanud samasuguses armetus toonis: „Ma, väike ise, laadi filosoofilist mõtlemist ja esitanud /--/ katkendlikult oma aru- nu keskpunkti. Pärast pikka vaikust hakkas Liivi uut loomin- tegin omi väikseid sügise laulusid – olin hall üle ja üle.”20 Oma saamu inimesest ning teda ümbritsevast maailmast.” gut ilmuma 1903. aastast peale.15 Aastal 1904 anti välja Liivi armetule kirjanduslikule tegevusele justkui mõningat õigus- varasemat loomingut koondav „Juhan Liivi kirjatööde kogu” tust otsides ütleb Liiv: ning umbes sellest ajast algas ka koostöö Noor-Eestiga. 1909. „/--/Inimesel mõnikord nii on, nagu ta peaks oma rumaluse ära Tsiteeritud „sissejuhatus” sisaldab vähem tuntud fragmen- aastal avaldati Liivi lühiproosa kogumik „Elu sügavusest” ja tegema, s i i s ta s a a b e l a d a. Ka minul nii praegu. Ma sumpan te, mis võivad pakkuda värskeid impulsse, et mõtestada Liivi ka „Juhan Liivi luuletuste” esimene trükk, mis segastel asja- oma rumalusele sisse, või maksku ta elu. Aga siis, kui rumalus salapärast helina-filosoofiat ja tema luulekäsitust. Seni on neid oludel küll lugejaskonnani õieti ei jõudnud. Kuid juba järg- t e h t u d, siis näevad kõik, et see tarkus oli, mitte rumalus – elu fenomene vaadeldud ennekõike sümbolistliku (Tuglas), rea- kaitse – tung pimedusest valgusele!”21 neval aastal ilmus „Juhan Liivi luuletuste” teine, parandatud listliku (Vinkel) või eksistentsialistliku (Talvet) esteetilis-filo- trükk. Niisiis oli Liiv „Ääremärkuste” kirjutamise ajaks üha Kuid need sõnad on liiga sügavad üksnes oma kirjandus- soofilise tõlgendusraami kaudu. enam tuntust kogunud. Kuid tsiteeritust selgub, et isegi nen- liku tegevuse õigustamiseks. Liiv mainib, et ta põletas oma de sündmuste taustal tunneb Liiv end eesti kirjandusväljal hallid luuletused. 1894. aastal Liiv tõepoolest põletas enda Tänan Jüri Talvetit, kes on juhatanud teed Liivi käsikirjade mahajäänuna, kõrvalise figuurina. käsikirjad, sh 1892. aasta lõpul koostatud luulekogu käsikir- rägastikus. Liivi marginaalsusel on ka teistsuguseid algeid, mis tulevad ja, millele ta oli edutult kirjastajat otsinud. (Tegelikult oli see esile „Ääremärkuste” intiimsematest katkenditest: juba teine ebaõnnestunud katse ise oma luuletusi raamatuna „Nagu pidalitõbine olen Eesti elu keskel, uksed kinni ja südamed, avaldada, sest ka esimese luulekogu „Õied ja okkad” käsikiri ei saa kellelegi kodu minna kaasa tõmbama, ei tule keegi minu ei pakkunud kirjastajatele huvi.) Ilmselt tundis Liiv end eriti Alekõrs, Richard 1960. Luulest ja kujundist: mõtteid 7 juurde. Ei saa ega saanud ühtegi hakkama. Lähen, ei taheta, hak- rumalana siis, kui avastas, et samal ajal oli avaldatud tema Juhan Liivi värsside ümber. – Keel ja Kirjandus, nr 10–11, kan, nii paljukene kui saan, olen koldekiskuja – ei, muud kui okas- katsetustest armetumaidki tekste: „Ja siis leidsin halli luule lk 590–604; 653–6667. kroon, valus, kõiges, kõiges.”16 /--/ kirjanduses eest. Leidsin enese omast nõrgema. Küll oli Hennoste, Märt 1993. Kirjanduse lugemik 9. klassile. 2 Ülitundliku inimesena tõlgendas Liiv ümbritsevat liigagi dra- s i i s v a l u s!” 22 Kuid rumalust aktsepteerides – „Ma sum- Tallinn: Koolibri2. maatiliselt. Kuid siinses arutluses pole oluline olukorra ob- pan oma rumalusele sisse” – lepib Liiv enda kõrvalejäetuse- Krull, Hasso 1996. Marginaalne Juhan Liiv. – Katkestuse kultuur. 10, 12 jektiivne mõistmine. Esmane on Liivi isiklik kogemus: tsitee- ga. Püüdes seda elu hinnaga mõista, omandab marginaalsus Tallinn: Vagabund, lk 8810; 12. ritu järgi hoiavad inimesed temast eemale nagu pidalitõbi- Liivi mõtlemises põhimõttelise kaalu ja sellest pelutavast ko- Liiv, Juhan 1921. Ääremärkused. – Enesest ja teistest. 14, 16, 19, 20, 21, 22 sest. On ilmne, et Liiv nägi end ka sotsiaalselt kõrvalejäetud gemusest võrsub tahtlik enesemääratlus. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, lk 83–8414; lk 8116; inimesena. Liivi mõtlemise lähtekoht idaneb traagilises marginaalsuse lk 67–6919; lk 6820, 21, 22. Siinkohal rõhutaksin, et marginaalsus on Liivi puhul kõige- kogemuses endas ja selle osutusega „Ääremärkused” õieti Liiv, Juhan 1928. Esimesed kirjaniku tundmused. – Peipsi pääl ja 17, 18 pealt seotud tugeva negatiivse märgistusega. Liivi äärepeal- algabki. Nimelt leidub Liivi käsikirjade hulgas üks eraldi lehe- teisi jutustusi. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, lk 16–1717; lk 1718. ne asend, nii kirjanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes, on ke, mille sisu on näinud trükivalgust üksnes Tuglase koosta- Liiv, Juhan 1995. Elu on mitmekesiduses. Toronto: Maarjamaa3. 3 ennekõike kui õnnetus, mida ta eluterve suhtumisega on üri- tud „Juhan Liivi kogutud teoste” esimese köite järelmärkus- Liiv, Juhan. F 163 M 2: 19. – Ääremärkused. Käsikiri24. Kursiivis on 24 tanud vältida. Tavalise inimesena on ka Liiv unistanud sobi- tes, „Seletused ja täiendused” all. Tõenäoliselt kuulub see märgitud tekst, mille Liiv ise maha tõmbas. vast ametist ja elust – kirjanikuks olemisest ja heast abielust. leht kõne all oleva käsikirja hulka, sellele osutavad tehnilised Liiv, Toomas 2006. Teine Juhan Liiv. – Looming, nr 12, lk 1860–18709. 9 Hetzeli tänava korteris kirjutatud tugeva autobiograafilise üksikasjad.23 Seda kinnitab ka kirjutise sissejuhatav taotlus Talvet, Jüri 2012. Juhan Liivi luule: monograafia. Tallinn: Tänapäev6. 6 taustaga vestest „Esimesed kirjaniku tundmused” leiame ja lõpulaused, mis haakuvad otseselt vaadeldavate fragmen- Tuglas, Friedebert 1914. Juhan Liiv. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus4; lk 5411. 4, 11 järgmise kirjelduse: tide algusega, sõna ja noodipea võrdlusega. Ilmselt on see Tuglas, Friedebert 1921. Seletused ja täiendused. – Liiv, Juhan. 1, 23 „Ma pigistasin silmad kinni /--/ Seesamasugune vaikne tuba, see- tekst kavandatud „Ääremärkuste” sissejuhatuseks. Käsikir- Enesest ja teistest. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, lk 991, 23. sama kirjutuslaud ja keegi, nagu mina ise, kirjutab kiiresti midagi jas seisab: Tuglas, Friedebert 1927. Juhan Liiv: elu ja looming. 4 väga tähtsat. Teemasin sahiseb nii armsalt ja – minusarnase mehe „Kas seda kõike muidu saab, kui et ise piinlik külm, nägemata olla, Tartu: Noor-Eesti Kirjastus4. vastu teisel pool lauda istub keegi – keegi, kelle väikesi valgeid käsi et asjad, kehad, objektid seda enam meie asemel kõneleksivad. Tuglas, Friedebert 1958. Juhan Liiv: elu ja looming. Tallinn: Eesti 13 ma ainult näen, kuidas nad väikese korvikese kõrval liiguvad /--/ Keha kehale vastu paistvaks, mitte meie ise. / Asjad, kehad, konst- Riiklik Kirjastus, lk 37013. Sääl kaovad käed, kerge kuju liigub eemale /--/ teelaua juures ruktsioon helisevad. Helin on meie hing, mis nägemata juhtis. Mis on midagi seada. Sääl pannakse pehme käsi mu kaela pääle: Tule Vinkel, Aarne 1956. [Eessõna]. – Liiv, Juhan. Teosed. Tallinn: Eesti 1, 15 teha, kui me siin kangrud oleme hinge kangast kududes – kunsti kuju- 1 15 17 Riiklik Kirjastus ; lk 15 . sööma, kallis! tades. / Ole sõnades nii lühike, et teine enam lühemat vormi võtta ei või. Siis on kirjeldus ülevaatlik. / Mõtlemine on raske. S õ n a d Vinkel, Aarne 1964. Juhan Liiv ja tema aja kirjanduslik mõte: 8 18 „Mage perekondliku elu pudi” , nagu Liiv seda ise nimetab, peavad s e d a n õ n d a k e r g e k s t e g e m a, kuda iial võimalik. / kirjaniku 100. sünni-aastapäeva puhul. – Keel ja Kirjandus, on samas pudenenud igatsusena ka tema enese loomingusse. Tunde hingus on hell. Sõnad peavad teda hellatada, osatada oskama. / nr 4, lk 193–2038. Liivi häälele annabki jõu ja veenvuse alles asjaolu, et päriselt on Lai põld paistab – eetika. Kuid see on ise asi. / Nõnda palju alamate Vinkel, Aarne 1964. Juhan Liiv. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus5. 5

jätkub > 36 : KOLMEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2014

Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Alatskivi vallas Rupsi külas. pärast selgub, et loo peategelane on õige sõnaahtraks jäänud, vaid tähenduskihte, erinevate kirjanike loomingute kihistusi. Paik asub vaid kolme-nelja kilomeetri kaugusel Peipsi järvest. tema on tubli tööline. Lugu lõppeb Hansu hõikega: „V a g u! Oluline on ka see, et inimeste jaoks, kes ei ole Liivi tekstide- Kodukoha kant peegeldub ka tema loomingus. Mitmed no- N õ õ…!”4 Selles hüüdes peegeldub nii peategelase muretu ga kursis, on need lihtsad, kirjanduslike tähendusteta maas- vellid ongi seotud ühe või teise päris maastikul asuva paigaga. meelelaadi kadumine kui ka tekkinud tuimus ning pettumus. tikud. Proosatekstides peegelduvad näiteks Kitselinn (novellis Kuku- Hans ja ka ümbritsev maastik ei kõla enam meeldiva ja rõõm- linn), Käkimägi ja ennekõike Peipsi või selle ümbrus. Samas on sa, vaid käskiva ning väsinuna. Teksti mõju tekstile nüüdne Alatskivi piirkond muutunud paljude jaoks liivilikuks Mõneti võib saada aimu Liivi kodukoha kõlast tema mur- maastikuks. Samuti on Liivi tekstid andnud oma geograafilisest detekstide kaudu. Novell „Pildikesi Peipsi rannalt” on kirju- Alatskivi kandis on elanud ja elab praegugi teisigi kirjanikke- aspektist jätkeid hilisemate kirjanike loomingusse. tatud täies mahus Kodavere murrakus. Lugudes „Metsahal- luuletajaid. Liivi kaasaegseks oli Anna Haava, praegu on sealt lis” ja „Ahne sepp” ning jutustuses „Vari” võib näha tinglikult pärit Andrus Kasemaa, üsna lähedalt ka Valdur Mikita. Sel- kirjandusliku ehk kirjandusteose stiliseerimiseks tarvitatava geimad seosed kahe kirjaniku kirjanduslike ruumide vahel KIRJANDUS Ruumi mõju tekstile murraku kasutamist, kuna murdes kõnelevad vaid Veni-Vil- võib leida Liivil ja Kasemaal. Juhan Liivi proosas kujutatud ruumid on mimeetilised, kuid lem (Kodavere murrakus) ja Enn (põhjamulgi murdes). Andrus Kasemaa on lõpetanud Juhan Liivi nimelise Alats- ruum ei toimi tekstides ainult välise raami, vaid ka aktiivse kivi Keskkooli ning olnud mitu korda Juhan Liivi preemia no- kaasosalisena. Murumäe mõisa geomeetrilisus oleks justkui Teksti mõju ruumile minentide seas. Kasemaa kujutab nagu Liivgi Peipsiäärt, kuid mõisarahva väliseks projektsiooniks. Kitselinn aga oma ela- sajandipikkune ajaline nihe on muutnud nii sealset maas- nike nägu ja sealsed katkised majad nagu vallasandid, kellel Kirjanduslik ruum ja päris ruum on vastastikustes seostes – tikku, eluolu kui ka selle kandi kujutamise laadi. Liivi eluajal nad loovad ja mõjutavad teineteist. Tegelikust ruumist saab elas enamik inimesi maal ning seal asuvatest kolgastest sai inspiratsiooniallikas või protomaastik kirjanduslikule ruumi- rääkida vaid vaestekülade näol. Tänapäevaks on kujunenud le. Samas võib kirjanduslik ruum projitseeruda päris maas- olukord, kus linnastumise tagajärjel on paljud maapiirkon- JUHAN LIIVI MAASTIKUD tikul või mõjutada selle mõtestamist nii, et edaspidi mingist nad üsna tühjaks jäänud. Inimestel pole enam maal suuremat konkreetsest paigast kirjutades tekib intertekstuaalne side teha – paremad koolid ja töökohad asuvad linnas, perifee- varem ja hiljem kirjutatud tekstide vahel. Igal juhul võib mär- rias aga elanikkond vananeb. Evelyn Fridolin gata, kuidas päris ruumi peale tekivad kirjandusliku ruumi Kasemaa omailmaks ongi perifeeria või kolgas, millest ta kihistused, mis ei mängi olulist rolli ainult mingi kirjandus- loob omanäolise ja isikliku koha – Poeedirahu5. Kasemaa teose kontekstis, vaid mõjutavad ka seda, kuidas paika üle- ehitab oma isikliku idüllilise väikemaailma, milles koht ning silm peast väljas ehk aken eest puudu. Need ruumid leiduvad üldse nähakse või tõlgendatakse. Samas eksisteerib selliseid luulemina emotsioonid on vahetus ning lahutamatus seoses. tegelastes endis. Peipsi seevastu on justnagu mingi avarus, maastikuelemente või kohti, mis ongi tekkinud ainult tänu Lisaks, kuivõrd aeg võib kulgeda eri omailmades isemoodi, unistus, milleni püüelda, olles hoopis teistsugune kui need mingile kirjandusteosele või tema autorile. Nendeks on näi- põimuvad Poeedirahus minevik, olevik ja tulevik väga ti- külad või mõisad. Tema on kättesaamatu. Peipsi järv ei esine teks kirjanikumuuseumid. hedalt ühte. Nõnda tekibki kirjaniku omailm ehk Umwelt.6 Liivi novellides ainult maastikuelemendina, vaid ta võib määra- Kirjanduslikest paikadest „päris maastikul” esineb Liivi näi- Poeedirahu, kuigi nime poolest fiktsioon, tugineb suures ta inimeste saatusi – neid uppumissurmaga hirmutades, neile tel kirjanikumuuseum ja tema loomingust mõjutatud Peipsi- osas reaalsetele maastikele ning selle võib paigutada hõlp- tööd ja leiba andes ning ka kättesaamatuid unistusi luues. sasti Eesti kaardile. Kusjuures Siiski nendiksin, et päris otseseid seoseid ei tohiks proto- see paigutub enam-vähem sa- tüüppaikade ja kirjanduslike paikade vahele tuua. Kui „Var- masse kanti Juhan Liivi loodud jus” on juttu Peipsist, Kukulinnast ja Murumäe mõisast, siis kirjanduslike paikadega. Nende teame, et Liiv kasutas nende prototüüpideks reaalseid kohti. suhtes antakse isegi kaugused: Lugeja peas võivad, kuid ei pruugi, need seostuda samade Poeedirahu asub Alatskivist lää- paikadega. Lugejana kujutame kirjandusteose ruumi ette oma ne poole jääval Jõgevamaa ja vaatepunktist, kirjanik annab meile vaid teatud juhtnöörid või Tartumaa piiril, „13 miili eemal jupid kaardist. Kukulinnast”7. Poeedirahu lää- Reaalseid ja Liivi novellides esinevaid kohti ei saa pidada ühe- neserva nimetab Kasemaa 21. seks ka seetõttu, et Juhan Liiv kasutas oma tekstide alusena sajandi Kukulinnaks. Nõnda küll reaalset, Alatskivi kandi maastikku, kuid neile toetudes kirjutab Poeedirahu üle sama mõtles ta välja uued – kirjanduslikud – kohad ja paigad. Liivi maastikku, millele on oma kir- jandusliku kihistuse jätnud Liiv. Nende kirjanduslikud ruumid „Juhan Liivi proosas kujutatud ruumid on mimeetilised, kuid hakkavad omavahel suhestuma ning üksteise lugemist mõjuta- ruum ei toimi tekstides ainult välise raami, vaid ka aktiivse ma. kaasosalisena.” Intertekstuaalsuse all võib li- saks kirjanduslikele mõjutuste- le tuua välja ka Liivi tõlgenda- tekstide tõlgendustes on reaalsus-kirjanduslikkus aga tihtilu- mise kihid – ennekõike Tuglase gu omavahel segi aetud. Toimub ruumisemiootikast tuttav ja Vinkli geograafilise ruumiga virtuaalse ja tegeliku ruumi vahelise piiri hägustumine: Kuku- seotud käsitlused. Siinkirjutaja linn-Kitselinn, Murumäe-Alatskivi. Eriti ilmne on see nõuko- kujutluspildis on need samuti gudeaegsete kirjanduslike ekskursioonide kirjeldustes, kus tasandid, mis asetsevad Peipsi- räägitakse sellest, kuidas käidi nt Kukulinna kaemas.1 äärse maastiku peal lasuval Lii- vi maastikul, misläbi hilisemad Liivi ruumi eripärasid uurijad või huvilised nii Liivi loo- Skeem Juhan Liivi maastikest. Autor: Evelyn Fridolin mingut kui ka Alatskivi kandi Liivi kirjanduslike maastike eripäraks on aistilisus. Neid on maastikku näevad. kirjeldatud tajude kaudu, kusjuures visuaalse külje kõrval on Juhan Liivi maastikud eksis- oluline või isegi olulisim roll kuuldelisusel. äär. Kui muuseumi puhul on tegemist kirjanduse loodud teerivad nii tekstides, inimeste teadvuses kui ka tema ko- Liivi „Varjus” tuleb see eriti selgelt esile. Villu ei näe kunagi paigaga reaalses maailmas, siis kirjanduse mõjutatud ruum dukandi maastikes. Nende ruumide omavahelised suhted ei Peipsit, aga ometi tajub veekogu lähedust. Järv ei ole ligipää- võib eksisteerida ka tekstikihistustest sõltumata – Peipsit ja ole üksühesed, aga võib-olla just sellevõrra ongi need põne- setav – peategelane ei näe seda, ei küündi selleni, sest mets Peipsiäärt võib vaadelda Liivi loomingust lahus; teiseks või- vamad – justnagu Juhan Liivi looming ja elu. on ees. Ometi ulatub Peipsi kohalolu külani, kuna tema ko- vad kirjanduse mõjutatud ruumid hõlmata endas mitmeid hin ehk helilisus on tajutav ka Kukulinnas. „Kuule! Mis see kihistusi – paljude kirjanike loomingut. Need on niisiis pi- isevärki tume mühin on, mis kostab nagu määratu linnupar- gem mentaalsed ja ligipääsetavad vaid vastavate tekstidega ve tiibade sahin? Aga palju tõelisem, sügavam – ah, nii armas, kursisolijatele. 1 Aru, P. 1959. Alatskivist ja sellest, mis meelitab siia matkajaid. – nii igatsust äratav! See on, mida kahvatu lapse silmad enne Liivi loomingu tulemusena tekkinud päris maastiku ruu- Noorte Hääl, 13.08. väljast otsisid, see on – Peipsi kohisemine! See on, mis vae- miks on kõige selgemalt Liivi muuseum, kus eksponeeritak- 2 Liiv, Juhan 2008. Peipsi peal. – Eesti novellivara. Tallinn: se lapse palged kahvatuks kohab – seda, ah! tahaks ta kord se Liivi materiaalset pärandit. Samal ajal võib seal näha ruumi Eesti Raamat, lk 45. ligidalt näha!”2 ajalisi kihistusi. Muuseumis eksisteerivad koos Liivide eluaeg 3 Samas, lk 135. „Käkimäe käo” keskmes ei ole mitte ümbritsev maastik, vaid ja nüüdisaegne muuseum ning seal viidatakse ka ümbruskon- 4 Samas, lk 152. see, millisena Käkimäe Kägu ehk Hans seda näeb ja milliseks nas nähaolevatele paikadele, mis on seotud Juhan Liivi teos- 5 Andrus Kasemaa „Poeedirahust” on põhjalikumalt juttu Brita ta seda oma häälega muudab. Novelli algupoolel toimub üht- te ruumiga ja osutuvad tema loomingu protomaastikeks. Meltsi magistritöös „Luuletaja omailm: Andrus Kasemaa Poeedi- lasi ümbritseva visuaalne imetlemine, ka lõhna tundmine, mis Liivi teoste protomaastikud ise on aga hoopis teistsuguse rahu ja Mats Traadi Harala” 2010. hiljem kaob. Kõige selgemini tuleb Hansu meelelaadi muutus iseloomuga kui muuseumiruum. Need on laiemad nii ter- 6 Uexküll, Jakob Johann von 2012. Omailmad. Tartu: Ilmamaa. välja tema hõigetes. Loo helimaastikku iseloomustab jutu al- ritooriumilt kui ka tähenduselt (kui ülekasutatud see sõna 7 Kasemaa, Andrus 2009. Lagunemine. Tallinn: Eesti Keele guses hüüdmine: „Hali, hali, haliluu, / haliluu!”3 Mõne aasta ka ei oleks). Nimelt võib taoline ruum hõlmata endas erine- Sihtasutus, lk 115.

< eelneb : 37

KUNSTID - KIRJANDUS parim enne MÖÖDAS? Metsaülikooli SUVESEMINAR 20. – 24. augustil Käärikul Arutleme Eesti kunsti üle Eesti kultuuri tipptegijate juhtimisel: Kaarel Tarand Marju Lauristin Urve Tiidus Reet Aus Karl-Martin Sinijärv Marek Tamm jt

Võimalik on saada toetust seminaril osalemiseks.

Info ja registreerimine metsaylikool.ee KIRJANDUS „Gottland”, reportaažide kogumik Tšehhi 20. sajandi ajaloost läbi isikulugude alates Bata Bata alates isikulugude läbi ajaloost sajandi 20. Tšehhi kogumik reportaažide „Gottland”, raamat tõlgitud 15 juba keelde tänaseks ilmus aastal 2006. aasta. kümne üle pühendanud Szczygieł on kultuurile ja ajaloole Tšehhi Tšehhimaale, keele. tšehhi ära õppis ja kultuurist paremikku. tekstide nende ja reporterit sajandi XX poola sadat tutvustab Szczygieł „100/XX” (1800 milles lk!), 2014. nismilt kapitalismile. pealkirjaga Poola ilmus kaheköiteline reportaažiantoloogia aastal kommu üleminekust (1996) reportaaže kolmapäeval” sisaldas tuli ja mis „Pühapäev, pealkirja kandis reportaažiraamat esimene Szczygiełi poleemikat. tekitanud ja tahke ootamatuid tuste inimsaa avanud teravmeelsed, Tema olnud on lood ja narkootikumidest. homoseksuaalidest kultuuridest, jaon autoriseminare õpitubasid. korraldanud ta ülikoolis Varssavi kaasautor, ja saatejuht teemal” „Igal visioonis, olles telekanali Polsat aastaid vestlussaate tele- ka Ta töötanud on Wyborcza. Gazeta ajalehega seotud aastat 25 juba tänaseks on ning politoloogiat ja 1966. Ta aastal. õppis Varssavi ülikoolis ajakirjandust sündis Szczygieł Mariusz reportaažimeister Poola SZCZYGIEŁ MARIUSZ enese müümise-mittemüümise üle linna Brno taustal. arutleb Sikora kus turunduseepos”), („Väike epos” isiklik marketingový osobní Malý „Sikora. film ka temast tehti 2007. aastal vaatajaile. ka küllap ja näitlejaile maiuspala raputav ning tav hämmas üllatav, on tekst Sikora absurdsust. asjakorralduse rõhutavad mis seoseid, näolisi une ja liialdusi groteskseid lisades kõverpeegli, läbi elukorraldust kaasaegset vaatleb Sikora kirjutatud”. ajal viimasel mis peegeldusi, tänapäeva huvitavamaid „üks see on Toikka sõnutsi Aare VAT juhi Prahas. ja Teatri kunstilise Bernis ka mängukavas praegu on tor. näidend See keelde. sloveeni ja ungari prantsuse, saksa, tõlgitud seid teo tema on rohkem kõige Tšehhit, väljaspool ka lavastatud on Tema koha. näidendeid teise Antigony” „Smetení näidendiga oma konkursil draama algupärase korraldatud fondi Radoki Alfréd 1998 Sikora sai Aastal Journal). Theatre Erml, koha” (Richard kultuuriministri suses valit partei kommunistliku järgmises hõivata kavatseb kes „natsiks, ka kui vaenlaseks teatri kommunistiks, aktivistiks, vasakpoolseks marksistiks, teda nii on neo tituleerinud teatrikriitikud ning tšehhi arvustusi. ja artikleid arvukalt ning raadiolavastust ja teatri- mend lavakunsti akadeemiasse. Ta paarküm on kirjutanud Janáčeki kuulsasse Brno astus aga siis tehases, halikus ko töötas ning erialal metallurgia kutsekooli lõpetas Kirde-Tšehhisdis linnas Třineci 1970. Sikora aastal. Ta sün ajakirjanik. ja näite- tšehhi on Sikora Roman ROMAN SIKORA da ja kombineerida. da ja esitatavat üllatada, varieeri olukorrale vastavalt publikule, püüab alatiEsinedes erisugusele ta kohane konverentsil. TEDx Hasselti ja Flandria ka üles astus pääses Belgia ta talendivõistluse finaali ning aastal samal mängulisust ning elavat teksti vastuvõttu. 2012. aastal ja hoogu oluliseks Ta luules 12 peab juba aastat. sega esitami luule tegelenud on kes slämm-poeete, maid tuntui sealtkandi üks ja luuletaja belgia on Kast Jee JEE KAST pea Seekordne Majast. Kirjanduse ja raamatukogudest ta Haava tänavani, Poe rääkima tänava pargist Elektriteatrini, liselt ulatub poole: mitmele festival kuni Anna kaubamajast interdistsiplinaarseid etendusi, filme jaruumi Ka kontserte. ja ja loenguid kohtumisi töötubasid, luulelugemisi kirjanikega, gustest uutest ettevõtmistest, kavas on raamatuesitlusi ja tuttavatest traditsioonilistest sündmustest kui ka mitmesu koosneb, Vista juba Prima nagu ikka, line kirjandusfestival Tänavu üheteistkümnendat korda toimuv Tartu rahvusvahe VAHELISE KIRJANDUSKOGUKONNA PRIMA VISTA TOOB TARTUSSE RAHVUS Tänu juhuslikule kohtumisele lauljanna Vondráčkovága Helena tšehhi huvituma ta hakkas sub tekste julgeid kirjutanud on Szczygieł Mariusz au pihtimuse” „Masohhisti VAT kui esietendunud tuttav Teatris hiljuti Sikora on Eestlastele suhtumine vastuoluline osaks saanud on Sikorale 7.–10. maini vallutavad ülikoolilinna kirjanduskriitikud ja tõlkijad, kirjanikud, stsenaristid, luuletajad, slämm-poeedid, ja näite- ajakirjanikud, reportaažimeistrid, aga ka kunstnikud, disainerid, ka aga heliloojad ning heli- ja visuaalkunstnikud. Kirju Ukrainast, seltskond Poolast, voolab Tšehhist, Emajõe sängi kokku Belgiast, ------

- - - - -

Prima Vistal teiste kultuuride kirjandusi. Püüdes pakkuda pakkuda Püüdes kirjandusi. kultuuride teiste Vistal Prima esindavad kes neist, koondpilt ka aga on kirju õige janikud, loomulikult festivalil eri paigus ja viisil üles astuvad eesti kir pakuvad lugemiskogemusi Erisuguseid lugejaid. erinevaid lootuseskirjandusfestival, kõnetada ka võimalikult paljusid mitmekesine õige Tartu kevadise täidab kord taas Niisiis, hingelt. seda on kes neid, ka kui poolest, ea noored kes neid, nii mõtlema kaasa ning saama osa festivalielamustest mitmetähenduslikkuses oma kutsub noorus” „Süüta teema Foto: Krzysztof Dubie Krzysztof Foto: Foto: autori erakogu autori Foto: erakogu autori Foto: Venemaalt, Udmurtiast, Saksamaalt, Soomest, samuti kaugelt Colombiast ning Colombiast Lätist. kaugelt lähedalt samuti Soomest, Saksamaalt, Venemaalt, Udmurtiast, ------väljendusrikas keelekasutus on pälvinud rohkesti tunnustust. Petrowskaja on öelnud, et kir et öelnud, on Petrowskaja tunnustust. rohkesti pälvinud on keelekasutus väljendusrikas ja assotsiatiivne nõtke, eriliselt tema just kuid 26-aastaselt, alles õppima ta hakkas keelt sa Sak meediaväljaannetele. saksa ja vene ajakirjanikuna tegutseb ta kus Berliini, abikaasaga koos 1999. aastal Petrowskaja Katja siirdus doktorikraadi, Moskvas kaitsnud ja kirjandust kogude, vene ja juudi traditsioone. nõu mõjutajateks olulisemateks kõige oma peab ise Ta kultuur. juudi ja slaavi saksa, segunevad milles ilma, maa mitmekesisuse, peetud idapärase iseloomulikuks sellele keeleleandnud kunagi saksa tagasi ja kultuurile on see et kohta, loomingu tema öelnud on Kriitikud mainekama preemia, Ingeborg Bachmanni auhinna. ühe kirjanduse (2014) saksakeelse Esther” „Võib-olla debüütromaanist katkendiga ta võitis 2013.täht. aastal särav uus kirjanduse saksakeelse on Petrowskaja Katja KATJA PETROWSKAJA jasaanud paljudesse keeltesse tõlgitud „Gottland”. bestselleriks tõeliseks Tšehhis keelde eesti aga jõuab ajaks „Tee Vista paradiis”. Prima endale raamat pühendatud Tšehhimaale Szczygiełi Mariusz ilmus 2010. aastal olevikule. ja nevikule mi vaade mustvalge meisterlikult lõhkuda õnnestus Szczygiełil et toodud, välja ühtlasi on tes Arvustus asetada. ette endi suutnud ise oleks ei nad mida peegel, on see et kohta, raamatu öelnud on arvustajad Tšehhi aastal. 2009. Prize Book European raamatule tunnustus lisem olu kõige on auhindadest Arvukatest Gottini. Karel kuni perekonnast rajanud jalatsitehase ta on panustanud argimaailma iga detaili imetlemisse ning seda oma isikupärasest vaate isikupärasest oma seda ning imetlemisse detaili iga argimaailma panustanud on ta mistõttu poeesia, igapäevaelu köitnud lauljatari on asemel järgimise Peavoolu minna. kaasa plaat teine ilmus juba poolemiljonilise tiraažiga. Lauljatari luuleraamat. esimene Dolina ka ilmavalgust Pariisis nägi hiljem Aasta 1986. aastal. ilmus plaat salvestatud ametlikult Tema esimene levitada. laiemalt muusikat oma jataril netofoni mis võimaldas turuletulekule, salvestiste laul lintmag ja kontsertidele tänu keskel 1970.ta aastate saavutas tuntuse Laiema 15-aastaselt. kirjutama kat muusi ja luuletama hakkas Dolina lihtne: oli Põhjus bardiks. pisikeseks ja poetessiks kitarriga tõttu ande tema Dolinat noort hüüti seas Sõprade eas. varajases juba alguse sai tähelend kelle bardi, vene legendaarset Dolinat, Veronika iseloomustab see –kõik hääl mav lum luuletused, lüürilised ja sügavad stiil, Unikaalne VERONIKA DOLINA moorikate, kohati isegi absurdsete pildikestega kunagi elanud inimeste elust. giaga, mõtisklused mälu ebausaldusväärsuse ja tegelikkuse keelelise konstrueerituse üle hu loob minajutustaja autobiograafilistmetafiktsiooni, kus dokumentaalsus seguneb mütoloo leitud informatsioonile aga dokumentidele, internetist ka toetudes ja ajastuomastele teistele ja fotodele Oma lapsepõlvemälestustele katkendlikulekõnekas panoraam. perepärimusele, ajaloo Euroopa sajandi 20. ka vaid perekonnalugu, hingekriipiv ainult mitte ole ei Tulemuseks Euroopast. tänasest kaasajast, oma peegeldustega kokku need põimib ning lootusi ja hirme nende läbi empaatiliselt elab paikades, seotud nendega käib saatuselugusid, ja elu- nemate kausti kohta kirjutatud. Selles rekonstrueerib autoriga sarnanev minajutustaja holo on oma mis esiva tekstiks, targemaks ka samas ja kergemaks üheks peetud on ilukirjandusteos, positsioonilt, sõltumata päritolust. tänaselt mis võimaldab rääkida stereoefekt, tal omalaadne ka tekib keelevahetusele Tänu kättesaamatuks. alati jääb kuna mööda, iial lähe ei mis armastus, või elu teine pääsetee, justkui on See surub. peale paratamatult talle emakeel mille vabaneda keeles vene Ida-Euroopa tal saksa aitab juudi jutamine ohvriidentiteedist, Sündinud 1970. aastal Kiievis, õppinud aastatel 1987–1992 Tartu Ülikoolis Juri Lotmani juures juures Lotmani 1987–1992 Juri Ülikoolis Tartu aastatel õppinud Kiievis, 1970. aastal Sündinud Terve oma karjääri jooksul pole Veronika Dolina proovinud kunagi muusika põhivooluga põhivooluga muusika kunagi proovinud Dolina Veronika pole jooksul karjääri Terve oma „Võib-olla raamatust mainumbris. peatükk Esimene Akadeemia ilmub ajakirja Esther” ainus seni Petrowskaja on mis Esther”, „Võib-olla romaani koosnevat lugudest Lühikestest - Marja Unt, programmijuht Prima Vista tutvustustest lugeda võib. on väliskülaliste poolest just niisugune, nagu alljärgnevatest sest ja asjaolude mille tulemus tänavune kokkulangemisest, süstemaatilisu segu on kava festivali suure ühe et tõdeda, ikka tuleb lõpuks võimalikult paljudest kultuuriruumidest, siinsetele lugejatele võimalust kirjanike ja tutvuda teostega ------Foto: Sasha Andrusyk Sasha Foto: Foto: autori erakogu autori Foto: ------

: 39

nurgast. Tänaseks on Veronika Dolina sulest ilmunud rohkem kui 19 luulekogumikku ning SALLA SIMUKKA 9 vinüül- ja 10 CD-plaati. Ta annab siiani aktiivselt kontserte nii oma kodumaal Venemaal, Euroopas, Iisraelis kui ka USAs. Seejuures eksisteerib Dolina unikaalne kuuekeeleline kitarr Salla Simukka (snd 1981) on kirjanik, kirjanduskriitik vaid ühes eksemplaris ja kannab nime Luitera. ja tõlkija ning üks olulisemaid nimesid tänases soome Veronika Dolina sündis 1956. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud muusikakooli ning omanda- noorsookirjanduses. Ta on avaldanud pool tosinat nud kõrghariduse prantsuse keele õpetaja erialal Moskva pedagoogilises instituudis. Dolina noorteromaani ja näidendit ning kirjutanud muu hul-

on töötanud oma muusikalise karjääri kõrvalt nii raamatukogus kui ka mitmete Moskva tea- gas ka stsenaariumi väga populaarsele soome telese- KIRJANDUS dusajakirjade toimetustes. Ta on kirjanduspreemia Венец (2005) laureaat. riaalile „Uusi päivä”. 2012. aastal pälvis ta maineka To- peliuse preemia, järgmisel aastal auhinnati Simukkat Suomi-preemiaga. Rahvusvahelise läbimurde saavutas Simukka kaasa- ARZAMI OTŠEI haarava noorte krimitriloogiaga, mis pakub huvitavat Foto: autori erakogu lugemist ka täiskasvanutele. Eestis andis triloogia avaraamatu „Punane nagu veri” välja kir- Arzami Otšei (Aleksei Arzamazov, snd 1983) on täna- jastus Pegasus, teose tõlkis Kadri Jaanits. päeval üks kuulsamaid udmurdi kirjanikke ja luule- Romaani peategelaseks on 17-aastane Lumikki (ee Lumivalgeke) Andersson – väga iseseisev tajaid. Ta on kümnete raamatute, õpikute ja üle 40 ja tugev, samas üksildane ning omaette hoidev tüdruk. „Ma olen Hercule Poirot’ ja Lisbeth teaduspublikatsiooni autor, Udmurdi riikliku ülikooli Salanderi salajane laps,” ütleb ta enda kohta. Ühel päeval leiab Lumikki oma kooli pimikust teadlane ja õppejõud. Lisaks udmurdi ja vene keelele sinna kuivama riputatud pestud viiesajaeurosed rahatähed, mis lõhnavad vere järele. Lumik- oskab ta inglise, prantsuse, itaalia, ungari, tatari, mari ki uudishimu saab võitu ning ta murrab truudust oma senisele motole, mille järgi „[siin] elus ja ersa keelt, eesti keeles ilmus 2007. aastal ta luuleko- on kõige parem oma nina mitte igale poole toppida”. Ta leiab ennast keset rahvusvahelist gu „Ära”. Tema viimane luulekogu „Быдэс” („Tervik”) narkoäri, kus tema vanad põhimõtted pannakse ohtlikult proovile. Lumikki elu saladusi ja pälvis 2013. aastal hõimurahvaste programmi kirjan- seiklusi rullitakse lahti veel ka triloogia teises osas „Valge nagu lumi” tänavu sügisel ning edas- duspreemia luule kategoorias. Foto: autori erakogu pidi jõuab eesti lugejate ette kindlasti ka kolmas osa „Must nagu eebenipuu”. Arzami Otšei luule on missiooniteadlik, kuid samas vaieldamatult tundeline. Luuletuste näilise lihtsuse taga on sügavust ja lähedust maailma mõtteluule hoovustele. Soome-ugri rahvaste omakeelse suhtlemise hõlbustamiseks on Arzami Otšei loonud tehiskeele budinos, milleks ta kasutas soome, eesti, ungari, udmurdi, komi, mari, ersa, mansi, neenetsi ja saami MARIA PAZ keele sõnu ning paljuski ühiseid foneetilisi, morfoloogilisi ja süntaktilisi süsteeme. Keel põhi- neb ladina tähestikul, mis teeb mugavaks ka suhtlemise internetikeskkonnas, ning selle võib Kunstnik, helilooja ja disainer Maria Paz ehk Exotikdot ära õppida umbes kuu ajaga. Arzami Otšei budinosekeelsele luulele on kirjutanud helilooja on sündinud 1981. aastal Bogotás Columbias. Exotik- Mart Siimer orkestriteose „Mu hing lendab”, mis kanti ette 2008. aastal Tartu Uue Muusika dot on nii tema pseudonüüm kunstnikuna kui ka tema Pidustustel. elektroonilise bändi nimi. Paz kasvas üles pealinnas ja elas seal 19. eluaastani, mil ta kolis seiklusrikka kuns- tihariduse otsinguil Euroopasse. Ta õppis Pariisis bur- leskiteatrikunsti, omandas Brüsseli La Cambre’i skulp- KLAUS-PETER WOLF tuurikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi, oli Taani kuningliku kunstiakadeemia meediakunstikoolis küla- Saksa kirjanik ja stsenarist Klaus-Peter Wolf (snd 1954) lisüliõpilane ning omandas Stockholmi Konstfacki üli- Foto: autori erakogu on kadestamisväärselt produktiivne autor, kes on and- koolis magistrikraadi kogemusdisaini alal. Rändav elustiil ja interdistsiplinaarne lähenemine nud välja üle 60 raamatu lastele, noortele ja täiskas- on tema kunstnikutööd tugevalt mõjutanud. Ta on osalenud ja esinenud paljudel soolo- ja vanutele ning kirjutanud teist sama palju stsenaariume ühisnäitustel ning festivalidel nii Belgias, Prantsusmaal, Taanis ja Rootsis kui ka Jaapanis ja Bra- (tele)filmidele. Ligi kümmekond viimast aastat on Wolf siilias. Praegu elab ja töötab ta Rootsis. pühendunud Ida-Friisi-aineliste kriminaalromaanide kirjutamisele. Wolfi kriminullid on Saksamaal bestsel- lerid ja sarja teine raamat „Ida-Friisi veri” ilmub fes- tivali eel kirjastuse Atlex vahendusel ka eesti keeles. JELENA GLAZOVA Eesti lugejale ei ole Wolf tundmatu autor, sest 1990. Foto: Monika Schillinger aastal ilmunud „Rock’n’roll ja ridamaja” on naerutanud noore isa vaimukalt jutustatud lu- Jelena Glazova on heli- ja visuaalkunstnik ning luule- gudega juba mitme põlvkonna lugejaid. Eesti keelde on tõlgitud ka Wolfile tuntuse toonud taja, kes elab ja töötab Riias. Ta tegeleb nüüdiskunsti varasem romaan kriminaalsest noortekambast „Purgiõlu ja frikadellid” (2003) ning noorte- interdistsiplinaarsete võimalustega, kombineerides krimka „Nohik” (2011). oma loomingus visuaalseid kujundeid, poeetilist teks- Klaus-Peter Wolf sündis Ruhri tööstuspiirkonnas Gelsenkirchenis. Tema kirjutamisanne aval- ti, eksperimentaalhelisid ja installatsioone. Luuletaja- dus varakult: kaheksa-aastaselt pani ta kirja ja müüs koolikaaslastele esimesed lood, nelja- na on Jelena võtnud osa mitmesugustest festivalidest, teistaastaselt ilmusid esimesed jutud trükist ja koos gümnaasiumi lõpetamisega tuli esimene tema loomingut on tõlgitud inglise, soome, läti ja poo- kirjandusauhind. Wolf on õppinud ülikoolis mõned semestrid juurat, töötanud evangeelses la keeled. Tema esimene luulekogu „Transfēri” ilmus noortekodus, lasknud tegevjuhina pankrotti kirjastuse ja aidanud Nicaraguas trükikoda ra- 2013. aastal ning on üks Läti kirjanduspreemia (Laliga- jada. Ta on kuulunud kommunistlikku parteisse ja astunud pärast Nõukogude Liidu külasta- ba) nominente debüütraamatu kategoorias. Visuaal- Foto: autori erakogu mist sealt pettunult välja. Wolfile on iseloomulik hämmastav loovus, ammendamatu energia kunstnikuna on tal olnud mitmeid isikunäitusi, sealhulgas Läti fotograafiamuuseumis (2010) ja julged meetodid oma raamatute jaoks materjali kogumisel: ta on olnud mootorratturite ning Läti kaasaegse kunsti keskuses (LMC) (2011), ühtlasi on ta osalenud ühisnäitustel, festi- jõugu liige ning asutanud naiste vahendamise firma, et õppida tundma miljööd ja saavutada validel ja muudes projektides Lätis, Venemaal, USAs, Suurbritannias, Hollandis, Saksamaal, oma tekstides elulähedus. Slovakkias, Leedus, Eestis, Rootsis, Soomes, Ukrainas, Lõuna-Koreas, Kanadas ja mujalgi. Ta Laia vastukaja on leidnud Wolfi laste- ja noorteraamatud, tõelise tuntuse tõid talle aga tema on võtnud osa ka eksperimentaalmuusika- ja helikunstifestivalidest, nagu Sound around Ka- stsenaariumide põhjal vändatud filmid. Ta on kirjutanud stsenaariume saksa kultussarjadele liningrad, Vilnius Noise Week, Skaņu Mežs (Riia), Waterpieces (Riia), Art’s Birthday (Stock- „Kuriteopaik” („Tatort”) ja „Politseikutse 110” („Polizeiruf 110”) ning stsenaristi kätt on tun- holm), Noise and Fury (Moskva) jt, ning olnud ka külalisheliloojaks niisugustel sündmustel da ka tema kriminaalromaanides. Juba kümmekond aastat elab Wolf koos abikaasa Bettina nagu EMS (Stockholm), WORM (Rotterdam) jt. Göschliga Põhjamere-äärses Nordenis, Saksamaa armastatud suvituspiirkonnas. Põhjamere rannik, mõõnameri, hooajal suvitajatega täituvad saared on Wolfi Ida-Friisi krimisarja tege- vuspaigaks. Aastatel 2007–2014 ilmus sarjas kaheksa romaani, neis kõigis juhib juurdlust ko- missar Ann Kathrin Klaasen. Klaus-Peter Wolfi raamatuid on tõlgitud 24 keelde ja müüdud üle kaheksa miljoni eksemplari.

Prima Vista programmi leiab aadressilt kirjandusfestival.tartu.ee.

Tallinna Keskraamatukogues tu muusikaosakonduu kkutsub osalema fotokonkursilrs MUUSIKATU AT TABAMASM Võistelda saab kahesh kategoorias: Muusikalinee portree Muusikalinee fantaasiafoto Konkursitööde esitamiseit tähtaeg: 1. detsemberer 2014 Vaata lisainfot: www.keskraamatukogu.ee/muusikaw. u. või helistael tel 683 0912