Nr 5 mai 2011 hind 2.20 ¤ (34.42-) Eesti talendid välismaale! Süva- ja Ferenc Liszt, levimuusikast romantismiajastu tänapäeval sümbol Vaateid muusika turunduse tulevikku Muljeid Eesti muusika päevadelt Jaan Pehk muusika 5/2011 43 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid MAI 3. mai kell 18.00 14. mai kell 19.00 Tartu Ülikooli aula Tallinna Linnamuuseum DOKTORIKONTSERT EMTA trubaduurid Linnamuuseumis Age Juurikas (klaver) dots Heiki Mätliku KITARRI eriala üliõpilased 7. mai kell 14.00 15. mai kell 17.00 EMTA orelisaal EMTA kammersaal EMTA orel – 10 aastat NAILY SARIPOVA (klaver) Esinevad EMTA oreli eriala õppejõud ja üliõpilased 16. mai kell 17.00 7. mai kell 15.00 EMTA kammersaal Tallinna Linnamuuseum Ida Teppo (viiul) EMTA trubaduurid Linnamuuseumis Karolina Normak (viiul) Dots Imbi Tarumi KLAVESSIINI eriala üliõpilased Maria Nesterenko (vioola) Theodor Sink (tšello) 9. mai kell 19.00 Jaan Kapp (klaver) Mustpeade Maja Valge saal 10. mai kell 19.00 17. mai kell 18.00 Mustpeade Maja Valge saal EMTA kammersaal Georg Friedrich Händel ooper “RINALDO” – Eesti EMTA puhkpilliorkestri KEVADKONTSERT esiettekanne Solistid: Heigo Rosin (löökpillid), Heili Rosin (flööt), EMTA ooperistuudio üliõpilased Vallo Mänd (trompet), Kreete Perandi (metsasarv), Zhu EMTA sümfooniaorkester, dirigent Toomas Vavilov Shaofei (saksofon), Andres Kontus (tromboon) Lavastaja Liis Kolle Piletid hinnaga 8.-/4.- EUR müügil Piletilevi 22. mai kell 19.00 müügipunktides üle Eesti ja tund enne etenduse EMTA ooperistuudio algust kohapeal. Farištamo Leis (klaver) Theodore Parker (elektrikitarr) 10. mai kell 18.00 Indrek Soe (live-elektroonika) EMTA kammersaal Dots Heiki Mätliku KITARRIKLASS 25. mai kell 18.00 Tartu Ülikooli aula 12. mai kell 18.00 DOKTORIKONTSERT EMTA kammersaal NAILY SARIPOVA (klaver) MAGISTRIKONTSERT EVE NEUMANN (saksofon) BERT LANGELER (dirigeerimine) Kaastegev Eesti Kaitseväe Orkester 14. mai kell 14.00 EMTA orelisaal EMTA orel – 10 aastat Esinevad EMTA oreli eriala õppejõud ja üliõpilased 44 muusika 5/2011 Intro 5/2011 Aprillikuus täideti uuesti kaks olulist ametikohta: uueks kultuuriministriks sai Rein Lang ja ERSO uueks direktoriks valiti KAVA Kadri Tali. Hinnangutes Eesti kultuuri hetkeolukorrale mainis Rein Lang, et Eesti rahvaarvu arvestades on eesti kunstiinimeste edu SOOLO välismaal väga suur ja et Eesti on kultuuritarbijana maailmas 2 Jan Kaus. Jaan Pehk – õnneseen me aja aias esirinnas. Kõige selle juures arvab uus kultuuriminister, et BAGATELLID on suur puudus kultuurimänedžeridest. Loodetavasti hakkab 9 Nele-Eva Steinfeld, Ivo Heinloo. Uudiseid maa- uus kultuuripoliitika toetama selle valdkonna arenenemist. ilmast Mõningatest lahendustest kultuurimänedžmendi vallas saab IIDOL lugeda ka Muusika mainumbri artiklist “Eesti talendid välismaale!”. 12 Loone Ots. Ludwig Suthaus – heeros üle aja Kadri Tali ERSO uue direktorina sooviks tagasi tuua Neeme S T U : D I U M Järvi ning ERSOga maailma jõuda. “Tahaksin teha aastas ühe 14 Vambola Krigul. Multiperkussioon – pill, mis ei olegi nagu pill plaadistuse, minna festivalidele, minna kontsertidega Euroopasse ja Ameerikasse”. Ta mainib, et kahjuks on Eesti muusikute KONTRAPUNKT 17 Karin Kopra. Eesti talendid välismaale! Eesti saavutused maailmas siiani veel olnud liiga vähetähtis uudis ning muusikute esinemisvõimalustest välismaal peaks rohkem märkama ja hindama oma talente. MEDITATSIOON 20 Eleen Änilane. Kui selge või habras on täna- Ia Remmel päeval piir süvamuusika ja levimuusika vahel? IMPRESSIOONID 23 Gerhard Lock. Sõnum alguse ja edasikestmi- Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] se sümbioosi võimalikkusest. Erkki-Sven Tüüri Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Kaheksanda sümfoonia ja “Ärkamise” esiette- Toimetaja Joosep Sang [email protected] kandest Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 25 Maris Pajuste, Mirje Mändla, Malle Maltis. Keeletoimetaja Kulla Sisask Eesti muusika päevad 2011: ärgake naaber- maad! Rahastaja EV Kultuuriministeerium Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital BAGATELLID Väljaandja SA Kultuurileht 30 Uudiseid Eestist Voorimehe 9, 10146 Tallinn HOMMAGE 35 Alo Põldmäe. Linnakodanik Hans Heinrich Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus Toimetus: Roosikrantsi 11, II korrus, tuba 256, Tallinn 10119 Falck. Klaverimeister ja Tallinna Toomgildi vanem Toimetuse telefon 6 416 016 MELOMAAN Kodulehekülg: muusika.kul.ee 36 Heliplaatide tutvustus Trükitud Pajo trükikojas Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa COLLAGE ISSN 1406-9466 38 Valik maikuu muusikasündmusi © Eesti Muusikanõukogu P I L L Tellimine: AS Express Post 40 Robert Staak. Lauto sugulaspillid Maakri 23A, 10145 Tallinn Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 1,47 eurot (23 krooni) number Aastatellimus 19,49 eurot (305 krooni) Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 15,98 eurot (250 krooni). Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], 6 416 016, 55 56 18 94 Jaan Pehk FOTO mait JÜriaDO muusika muusika 5/2011 1 foto mait JÜriaDO 2 muusika 5/20114/2011 SOOLO Jaan Pehk – õnneseen me aja aias J A N K A U S kirjanik ul on olnud võimalus paar korda koos Jaan Pehkiga esineda. Esimene kord oli eriti meeldejääv. Sõitsime kolmekesi (mina, Jaan ja Jürgen Rooste) rongiga Vaasasse. Sõit kestis neli tundi. MÖöbisime hotellis – kokkuhoiu mõttes kolmekesi ühes toas – ja järgmisel päeval pidime mingi Eesti kultuurifestivali raames esinema. Vähese reklaa- mi tõttu oli meid kuulamas üsna vähe publikut, ehk neli või viis inimest. Aga oma asja tegime ära. Pärast reisi saatis Jaan mulle ühe lindistuse, kus ta oli meie etteasted üheks helindanud. Tõsiasi, et korduvalt palju suurema publiku ees esinenud Jaan Pehk professionaalsust ei minetanud ja ka ainult paarile kuulajale täiesti rahulikult oma tuntud headuses laulis, polnudki ehk kõige meeldejäävam. Kõige meeldejäävam oli see, et andekas muusik ja luuletaja osutus äärmiselt meeldivaks inimeseks. Nii et kui näete Jaan Pehki kusagil laulmas või luuletusi lugemas, näol vaevu tajutav muie ja silmis hel- ge pilk, siis selline ta ongi. Tore ja siiras mees, kelle loomulik tagasihoidlik- kus ei kao ka rambivalguses ja kes isegi iroonilisena on südamlik ja leplik. Kui öelda tema kohta “Pehk oma tuntud headuses“, näib see kõlavat kahes mõttes. Kui ta ise ütleb, et on paras õnneseen, siis tundub, et sellise õnnesee- ne laia kübara alla mahuvad paljud. Järgnevalt paar pilku Jaan Pehki elusse muusikas ja muus loomingus. Sa olevat laulnud juba lasteaia ajal, seejärel üheksa aastat poistekooris. Nii et teadsid juba lapsena, mis suuna su elu võtab? See muusika ja laulmine käisid kuidagi loomulikult lapsepõlve juurde. Ei saa öelda, et lap- sena tulevikule mõeldes oleksin tahtnud lauljaks või muusikuks saada. Klaveriõpingud jäid pärast esimest kooliaastat pooleli, sest olin jonni täis ja minus polnud seda püsivust pilli ta- ga sunnitud lugusid ja heliredeleid harjutada. Rohkem huvitas luubiga mööda aasa ringi jooksmine ja mardikate uurimine. Mul oli isegi mardikakogu. Kord kingiti mulle üheks sünnipäevaks viis luupi. Et noorele entomoloogile või nii. Millalgi neljandas või viiendas klassis suunas isa mind ühe eraõpetaja juurde trombooni õppima. Mõnevõrra ma törtsutasin, nii et seda sai mängitud kahes Türi orkestriski. muusika 5/2011 3 1979. aastal köögilaua ääres. Noorte puhkpilliorkester. Väike tromboonimängija. FOTOD ERAKOGUST Tõsisemalt hakkasin muusikaga seotud elukutse peale mõtlema nende proove imetlemas. See on üks selliseid bände, kellest ei ole pärast Räpina aianduskooli lõpetamist, kui endise klassivenna ja eriti lindistusi jäänud. On mälestused ja need on tugevad. praeguse Eesti Filharmoonia Kammerkoori baritoni Rainer Vilu kergel torkimisel Otsa kooli ettevalmistuskursustest osa võtsin. Kuidas sai alguse nullindate alguse üks parimaid Eesti bände Olin Räpinas koos Aapo Ilvesega veidi bändigi teinud ja mingi he- Claire’s Birthday? lin jäi hinge. Sisseastumiskatsed tegin kuidagi nii, et kodused sel- Kui Vaiko mind kampa kutsus, oli Claire’s Birthday juba olemas. lest ei teadnudki. Eks see tekitas mitmesuguseid tundeid. Äsja See oli 1998. aasta oktoobris. Õnnetu või ehk ka õnneliku juhuse keskkonnakaitsja paberid saanud poeg jätab õpitud eriala kus seda tõttu oli bändi rütmikitarrist Priit Võigemast saanud sisse lava- ja teist ja läheb hoopis muusikakooli… Aga mu perekond on alati kunstikateedrisse ning ta pidi näitlejateekonda alustades bändite- olnud mõistev ja toetav. gemisest loobuma. Selles bändis kaasalöömise võimalus anti mulle. Kuidas on kulgenud sinu muusikakuulamise tee? Mis olid su noorpõlve lemmikud ja kas kuulad neid siiani? Claire’s Birthday esimene kauamängiv “Venus” oli mu meelest Niipalju kui tol ajal helikandjatelt muusikat kuulata sai, olid need ühtlasi teie parim. Minu kõrvale kõlavad sealt vastu üheksa­ valdavalt õe kassetid. Seitse aastat vanemana tutvustas ta mulle kümnendate meloodilise ja kitarripõhise britpopi helid, Pulp näiteks Queeni ja Pink Floydi. Kuna minu kooliaegse muusika- näiteks. Isegi kahe nimetatud bändi meelelaadis on sarnasusi. õpetaja Ulvi Tamme lemmikansambel oli samuti Queen, siis sain Ülespuhutus, samas iroonilisus. Kaunid meloodiad, samas uh­ kaheksakümnendatel koolipingiski istudes kinnitust, et see on ke, ajuti isegi ülbe hoiak. Kuigi Vaiko Eplik oli bändi käilakuju, üks hea bänd. Praegu tundub muidugi, et ega kõik polegi nii hea, laulsid sinagi “Venuse” peal. Kuidas sa sellele ise praegu vaa­ kui tollal paistis, siiani meeldib eriti just varajane Queen. Eesti tad,