Palgatöö Ei Sobinud

TELLIJATELE AKTSIISID Mida tohib küsida ja mida Soome aktsiisitõus mitte?

Mil määral võib töötaja eraelu vas- on vesi Eesti veskile tu huvi tunda, kas seaduse silmis on lubatud tema nädalavahetuse Saku Õlletehase tegevjuhi MARGUS KASTEINI sõnul toob kõrgerge aktsiisimäär Soomele plaane küsida? Juhtimine küll palju tulu, aga pole üllatus, et Soome tarbijad otsivad odavamaiddavamaid alternatiive. 8–98–9

Esmaspäev, 25. märts 2013 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 58 (4715) 2,50 eurot 1,2948 0,7723 8,4232 44,80 0,339% Palgatöö ei sobinud

FOTO: RAUL MEE Nordeconi ja Linnaehituse endised juhid rajasid Tartusse uue ehitusfirma, mis ei kavatse piirduda ainult Lõuna-Eesti turuga, vaid on seadnud sihid kõrgemale. 4–5

KOGEMUS INVESTOR KINNISVARA KOLUMN Atria kaotas pooled Telekomid saavad Tuleohutus nõuab haiguspäevad ostusoovitusi kirjalikku aruannet Mis majanduslikku imet on või- Atria lihatööstuse Soome emafir- Telekomifirmadele on hakatud pa- Eelmisest aastast peale peab seit- malik teha 300–500euroste pal- ma suutis kolme võttega töötaja- remaid tulemusi prognoosima, se kategooriat ettevõtteid tule- te haiguspäevi poole võrra vähen- siiski võivad regulatsioonid siin pi- ohutusaruande täitma. Kuna mää- kadega ettevõtetes? dada. Ettevõtte Eesti harus pööra- duriks saada. Praeguses seisus rus jätab tõlgendamisruumi, on takse rohkem tähelepanu tervete jäävad Euroopa telekomifirmade kindlam oma kohustuse kohta ins- Äripäeva teabekirjastuse toimetaja Kaire Uusen näitab, et Euroopa eeskuju- eluviiside edendamisele. 6–7 aktsiad ahvatlevaks. 16–17 pektorilt üle küsida. 12–13 dele tuginedes peaks Eesti keskmine palk olema 1700 eurot. 14 TEGIJA 2 TOIMETUS Jaan Tallinn Tallinna tuleb kokku tehnoloogiaettevõtluse homne päev Täna Tallinnas algavale idufirmade rahvus- sivad. Massachusettsi Tehnoloogiaülikooli Tallin- vahelisele konverentsile on Eestil välja pan- nas korraldataval tehnoloogilise ettevõtluse kon- na oma edukas tehnoloogialooja, Skype’i verentsil esitleb oma äriideed 300 osalejat üle üks autoritest Jaan Tallinn. Skype’i müügi järel maailma, nende seas ka eestlased. Esinejate seas ÄRIPÄEV 25. märts 2013 said aga selle loojatest omakorda investorid, kes on teinegi Eesti juurtega mees – riskiinvestor Ste- toimetaja Vilja Kiisler, tel 6670 150, e-post [email protected] teisi omataolisi hea potentsiaaliga ettevõtmisi ot- ve Jürvetson.

REPLIIK Järgmine päästetav

Küprose kriisi lahendamises pole veel kindlat kokku- lepet sündinud, aga juba ootab ukse taga uus võimalik päästetav. Vastse peaministri Alenka Bratušeki valitsus võib olla sunnitud paluma rahvusvahelist abi, et lappida au- ke pangandussüsteemis. 2007. aastal esimese postkommu- nistliku riigina Euroopa ühisraha kasutusele võtnud Slovee- nida esialgsest edust pole palju järele jäänud.

PEAMINISTER Alenka Bratušek asus ametisse pärast seda, kui Janez Janša korruptsiooni- kahtluste pärast lahkuma sunniti.

PÄEVA FAKT 31 000 EUROT kuus on Forbesi andmetel logistikafirma Tarcona ju- ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA hatuse liikme Sulev Loo kuupalk. Tarcona võitis aasta eest Äripäeva parimate palgamaksjate TOPi. JUHTKIRI AJALOO ILU Estonian Airi heitlused

Märts 2012. Konkurentsivõime areng “Ma ei taha olla jäme, kuid me ei ole enam lennufirma üksi eestlaste jaoks,” ütles Estonian Airi tollane juht Tero Taskila lennufirma uut sihtkohta – Viini – tutvus- tades. riigi prioriteediks Hetkeseis. Läinud nädalal avalikustas Estonian Air eelmise aasta puhaskahjumi, mis oli ligi 50 miljonit eurot, st üle poole käibest. Estonian Airi juhatuse praegune esimees Jan nnast lähinaabritega nii meel- gi Eestis Soomega võrreldavat ettevõtete tulu- Palmér on kasvu ja laienemise asemel sihiks seadnud põ- sasti võrdlev Eesti peaks sead- maksu ei ole, on näiteks tööjõumaksude vä- hisihtkohtade teenindamise. “Estonian Airi kujundamine ma majanduspoliitika priori- hendamise teema ettevõtjatele nii oluline, et madala kulubaasiga efektiivseks lennufirmaks, mis teenin- teediks riigi konkurentsivõi- Kuni euro- ettepanekuid peaks sadama nagu oavarrest. dab kümne sihtkohaga liinivõrgustikku, on praegu kindla- E me kiire suurendamise. Muidu raha veel Siin tuleb kivi heita ka tööandjate endi kapsa- tel alustel,” selgitas Palmér. on oht, et lähinaabrid lähevad meil pikkade aeda: ei äsja juhti vahetanud tööandjate kesk- sammudega eest ära. voolab, liit ega kaubanduskoda pole teema ülalhoid- Eesti erakonnad on vajunud mugavus- miseks küllalt teinud. Sotsiaalmaksu töövõt- TSITAAT tsooni: valitsuskoalitsiooni erakondade esin- alandage ja ja -andja vahel jagamise idee on küll sam- dajad räägivad maksumuudatuste võimalus- muke õiges suunas, ideena aga alles toores ja test peamiselt sihiga riigikassat täita, mit- kas või liiga vähe tutvustatud. Ka on Soomes arutusel “Puhata ja mängida” on te aga riigi konkurentsivõime suurendamise sularahas palga maksmise keelustamise idee vaatepunktist, halvemal juhul aga lihtsalt ar- ajutiselt – jah, kerge on näidata selle ettepaneku nõrku toonud eurotsooni sinna, vamusruumi üleujutamise eesmärgil, et eba- külgi, ent meil siin lahe teisel kaldal pole mi- mugavaid teemasid vältida. Tüütuseni leier- makse! dagi samal määral diskussiooni tekitavat välja kus me praegu oleme. datud valitsussektori madal võlakoormus ja pakkuda. Rootsi aga julgeb näiteks kisa tõsta Ernst&Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi tasakaalus eelarve ei ole aga need võluvitsad, finantstehingute maksu vastu, millega Eesti mis riiki investeeringuid juurde tooks. Refor- lohiseb kuulekalt eurotsooni liidrite sabas. mierakondlastele meeldib kiita Eesti lihtsat ja HOMME arusaadavat maksusüsteemi ning madalaid Uus pailaps: Läti. Lätlasedki, kellest me ole- Millega patustavad Eesti veokijuhid? makse, ehkki tegelikkuses on Reformiera- me end pikka aega edukamaks ja targemaks kond makse langetamise asemel hoopis tõst- pidanud, teavad praeguse seisuga meist pare- LOE ÄRIPÄEVAST nud ning kunagi eesrindliku maksusüsteemi mini, mida tähendab konkurentsivõime suu- särast pole palju alles. Eesti ei asu enam am- rendamine. IMFi laenu, mille tagasimaksmi- mugi Euroopa Liidu madalama maksukoor- se suutlikkust neilt vaat et ei eeldatudki, tasu- musega riikide seas. sid nad enne tähtaega. Tuleval aastal saavad Ka opositsioonist ei tule tõsiseltvõetavaid nad euro ning koos sellega ka uue eurotsooni ideid. Keskerakond ei usu enam ise ka aastaid pailapse tiitli, mida me oleme seni kiivalt en- kedratud astmelise tulumaksu mantrasse. da omaks pidanud. Kuna investori silmis on “Foorumisse” ja mujale eetrisse saadetud par- kolm Balti riiki endiselt ühtne piirkond, tõm- Osakoormate vedu teifunktsionäärid esitavad järjekindlalt pä- bab Läti vägagi tõenäoliselt endale need in- tagaluukautodega heõpitud arutluskäike, millel Eesti majandus- vesteeringud, mis meile sama hästi ära ku- www.elektrimootorid.com liku reaalsusega puutepunkte paraku napib. luksid. TALLINN– Sotsiaaldemokraadid aga lihtsalt vedelevad Meie majandusministeeriumi kodulehel HELSINKI–TALLINN opositsioonis, nautides toetuse suurenemist loetav majanduskeskkonna arendamise ra- mittemidagitegemise eest. kenduskava ei sisalda isegi konkurentsivõime Enne kl 12 tellitud veos AUTENTE mõistet. Küll aga on see tulvil igat sorti toetus- järgmisel tööpäeval sihtkohas! VALMIS OSAÜHINGUD RAAMATUPIDAMISTEENUSED Soome tegutseb. Lähim naaber, meist mi- te jagamise programme. Debati provotseeri- tel: +372 505 5074 MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS tu korda rikkam Soome, on igatahes konku- miseks pakume omalt poolt välja: kuni [email protected] Tallinnas Jõe 2, II korrus • Tel 660 1760 rentsivõime pärast mures: miks muidu kärbi- euroraha veel voolab, alandage ometi mak- Tartus Ülikooli 4-9 • Tel 734 9966 vad nad jõuliselt ettevõtlusmakse, suurenda- se! Alandage kas või ajutiselt, et välisraha hak- www.autente.ee [email protected] www.mltransport.ee des samal ajal alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Kui- kaks taas Eesti vastu elavat huvi tundma. ÄRIPÄEV 25. märts 2013 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3 Isku: mööblikauplus pole muuseum

Isku Mööbli AS on Eesti turul tegutsenud juba 20 aastat. Põhiliselt kodu- ja büroomööbli müüjana tuntud Iskut eristavad konkurentidest enda disainitud ja valmistatud mööbel, rangetele nõudmistele vastav Soome kvaliteet ja laitmatu teenindus.

sku on 1928. aastal loodud kub alla. Sageli projekteeritakse pereettevõte, mis disainib, võimas ärihoone, mille puhul Ivalmistab ja müüb mööblit. läheb kogu aur betooni, kuid Ettevõtte tehas asub Lahti linnas mööbli jaoks ei pruugi raha olla ning selle kolm vaala on kodu-, arvestatud. See pole õige, sest kooli- ja büroomööbel. Enda te- hea oleks mööbel kavandada hase toodangu kõrval müüakse ruumidesse juba hoone planee- Soomes ka palju Eesti ettevõtete rimise ajal.” tooteid. Samas on Eesti kliendid ha- Isku Eesti ﬁ liaal asutati aastal kanud aru saama, et vastupidav 1992 ehk ajal, kui Soome majan- mööbliriie on kallis, nad teavad, dussurutis oli taandumas ning millised peavad olema kinnitu- hakati otsima laienemisvõimalu- sed ja milline mööbel on mugav. Isku tehasekompleks Soomes Lahtis si uutele turgudele. 1993. aastal Hea mööbel peab vastu aastaid. avas Tallinnas Pärnu maantee Lass leiab, et inimesed võiksid hoones uksed 1000ruutmeet- osta mööblit nagu autot – uurida kavad kooli minema, tehtud on rine kauplus, mis on nüüdseks alati spetsialistilt ehk teeninda- karjääri ning korter on vaheta- kasvanud 2800ruutmeetriseks jalt kõike peensusteni ning proo- tud suurema vastu. Kolmanda müügipinnaks. Lisandunud on vida poes mööbli funktsionaal- põlvkonna sisustajad ostavad kauplus Tartus E-kaubamajas. sust ja mugavust. “Mööblipood püsimööblit ja kvaliteeti. pole muuseum! Kui inimene “Inimestel peab olema vali- soovib osta just viimast näidist, kuvabadus – nad peavad saama peab ta selle saama. Meie võime proovida erisugust mööblit, et va- ju mõelda, et teame, mida klient lida enda jaoks välja parim,” ütleb võiks soovida, ja pakkuda toodet, Lass. “Mööblikauplus peab aga kuid lõpliku valiku teeb ikkagi pakkuma avastamisrõõmu kõigile klient ise.” ja pidevalt, mistõttu peab kauba- valik muutuma piisavalt tihti.” sku on panustanud toode- Isku Tallinna kauplus Samas lisab ta, et kõigile ei te kvaliteeti ega võta müüki saa olla meelepärane, vaid oluli- Ikahtlase taustaga anonüüm- ne on leida enda nägu ning suu- Isku Mööbli ASi set kaupa. Firmale on oluline olemas ka köögimööblitehas, Büroomööbliga on Isku sisus- ta seda hoida. Kui ettevõte tahab tegevdirektor Riho Lass kaubamärgi väärikus ja imago. kuid praegu on otsustatud kööke tanud paljud bürood üle Eesti. olla tõsiselt võetav, peab ta pak- Isku väärtusahel algab kliendi siin turul mitte pakkuda. Mööblitootmine ei ole Isku kuma head kaupa ega tohi teha nõustamisest ning lõppeb kauba Isku on pikaajalise kogemuse- jaoks copy-paste-teema, vaid allahindlusi kvaliteedis. astatega on mööbli- kohaletarnimise ja kokkupane- ga koolimööblivalmistaja. Seda ettevõttele on oluline tooted ot- turul palju muutnud. kuga. Kuna ettevõttes teatakse on tehtud üle 40 aasta ning Ees- sast lõpuni valmis teha. Näiteks ööblimoest on kee- “A Kunagi osteti Eestis täpselt, milline toode ja kuidas tis on ettevõte sisustanud näi- kui Euroopa Liidus töötati välja rukas rääkida, sest mööblit ju ostulubade alusel,” kliendini jõuab, siis julgetakse teks Rocca al Mare Kooli, Inglise koolimööblidirektiive, kaasati “Minimene kujundab ütleb Isku Mööbli ASi tegevdi- võtta täisvastutus. Kolledži, Viimsi kooli ja Prantsu- töörühma ka Isku inimene – see oma kodu iseendale ja igaühe rektor Riho Lass. “Siiani kohtab Eestis müüb Isku põhiliselt se Lütseumi. Soomes ja Root- oli suur kompliment ning näitas jaoks on moodne just see, mida vahel hoiakut, et mööbel kasvab büroo- ja kodumööblit ning si- sis on Iskul suurim koolimööbli ettevõtte vastutusrikast kohta ta ise teeb. Kellele meeldib klas- puu otsas ja kui valmis saab, ku- sustust koolidele. Ettevõttel on tootmise turuosa. mööblitootmise turul. sikaline vaip, kellele skandinaa- vialik… Muudatusi on muidugi ka: näiteks terrassimööbli puhul rinevad majandusseisud ja on plasti ja puidu välja vaheta- kogemused panevad ini- nud metall ja polürotang, mida Emesi läbi elama mitmesu- on lihtne hooldada. Mööblikanga guseid faase. värvid muutuvad iga aastaga aga Lass selgitab, kuidas Skan- julgemaks,” räägib Riho Lass. dinaavia näitel jagunevad “Järjest hägustuvad piirid mööbliostjad kolme põlvkonda. kodu- ja kontorimööbli vahel Esimene kodu täidetakse im- ning aina enam hinnatakse kon- pulssostude ja soodsate toode- toris mugavust ja kodusust ning tega. Teine kodu sisustamise kodus kontorimööbli praktili- etapp on see, kui lapsed hak- sust,” lisab ta. 4 KAANEL Jaano Vink: Eesti Rahva Muu- seumi igal aastal ei ehitata ja selle peale ei saa lootma jääda.

ÄRIPÄEV 25. märts 2013 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] Nordeconi juht konkurentsist Eesti ehitusturul

OÜ EHITUSTRUST LE juhatuse liikmed Marko Raudsik (va- sakul) ja Kaido Somelar ehitusobjektil Tartus Lõunakes- kuse juures. Tegemist on Lõunakeskuse laiendusega, mille käigus ehitatatakse maa-alune parkla ja juurde kaubanduspindu. FOTO: VÄINU ROZENTAL

EHITUSTURG Nordeconi pereheitmine lõi uue firma. Tartlased tabasid õige hetke luua oma ettevõte

ALYONA STADNIK [email protected] mesed teadmiste ja ﬁnantsvõimalustega,” võttis ta Raudsikul oli konkurentsikeeld ning seetõttu 0NBOJLVE kokku. liitus tema ettevõttega ka hiljem. “Temaga algasid &IJUVTUSVTUOFMKB Nordeconi eelkäija Eesti Ehitus omandas pea- läbirääkimised pärast konkurentsikeelu lõppu. NFIFLPOUSPMMJBMM miselt Tartus tegutsenud ehitusettevõtte Linna- Minul konkurentsikeeldu ei olnud ja sain alustada ehitus lõplikult 2005. aastal. Nüüd on hakanud kohe uue ettevõttega,” selgitas Somelar. PTBLBBMQSPUTFOUJEFT börsiﬁrma tütar Nordecon Ehitus vaikselt pe- 0½"WBBSF ret heitma. Kättemaksuks ei ole põhjust. Ettevõtte omani- Nordecon Ehituse, endise nimega Linnaehituse ,JOOJTWBSB Somelari hinnangul on Nordeconi kontserni et- keringis on veelgi Linnaehituse kunagisi juhte: AS, omanikud ning Nordeconi juhatuse liikmed PNBOJLVE,BMFW,BTF tevõtete kogemus neile ainult plussiks. “Nordecon juhataja Kalev Kase, ehitusdirektor Martin Sööt ja ja töötajad panid seljad kokku ning lõid eelmisel .BSUJO4ÓÓU on meid usaldanud ning arvan, et oleme seal hästi ostudirektor Raul Rebane. Endistest kolleegidest 3BVM3FCBOF suvel ehitusettevõtte Ehitustrust LE OÜ. töötanud. Halbade töötulemuste pärast ei ole ke- on seltskonnas veel Nordecon Ehituse projekti- Plaan on tegutseda Lõuna-Eestis ja vajadusel ,BJEP4PNFMBS dagi juhatusest tagasi kutsutud – tagasikutsumise juht Alar Jõgi ja Nordecon Ehituse ostujuht Jaago kogu Eestis. tingisid struktuurimuutused,” märkis ta. Vaino. “Osanikuks said need, kes olid meid kuna- “Mõte tuli sellest, et ühtpidi, kui inimesed ühes Osa Ehitustrusti meeskonnast lahkus Nordeco- gi tööle võtnud ja kelle vaimus me arenenud ole- kohas pikalt töötavad, siis ühel hetkel tekib tunne, nist omal soovil ja osa seetõttu, et ettevõte tõhus- me. Kätemaksuks ei ole põhjust, sest Raudsik kut- et elus on vaja olulisi muutusi. Need, kes viimased tas kontserni juhtimisstruktuuri. suti Nordeconi juhatusest tagasi ja mina lahkusin aastad Nordeconis olid, on töötanud Linnaehitu- Näiteks Marko Raudsiku, kes juhtis Nordeco- omal soovil,” märkis Somelar. ses algusaastatest peale. Teine põhjus on see, et "--*,"4¦3*3&(*45&33&(*45&3 nis hoonete valdkonda, kutsus Nordecon juhatu- Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink märkis, ühel hetkel tekkis tunne, et suur kontsern ei ole see, se liikme kohalt tagasi. “Arvan, see tõuge tuli sel- et loomulikult on ta sellise ettevõtte sünniga kur- kus töötada tahaks,” ütles Ehitustrusti üks omani- lest, et oleme Markoga viimased viisteist aastat sis ega näe selles mingit probleemi. Ta kinnitab et kest, endine Nordeconi Lõuna-Eesti ehitusdirektor koos töötanud, viis viimast aastat olime koos Tar- mingit tüli selle pereheitmise taga ei ole. “Kui vaa- ja Nordecon Ehituse juhatuse liige ning Linnaehi- tu (Nordeconi Lõuna-Eesti –toim) osakonnas. Vii- data majanduskriisi ja ehitusturu languse konteks- tuse ASi juht Kaido Somelar. masel aastal oli Marko juhatuse liige ja mina ehi- tis numbreid, siis Nordeconi töötajate arv on buu- Ta lisas, et see oli võimalus teha uus ettevõte, tusdirektor. See oli üks põhjusi, miks koos edasi mi lõpust tänaseni langenud 1250-lt 750-le. Loo- millel on selgroog: “Oli olemas pädevus ja olid ini- minna,” rääkis Somelar. mulikult on Ehitustrusti töötajate hulgas ka neid, KAANEL 5 miljonit eurot on riiulparkla rajamise ligikaudne eelarve Lõunakes- kuse juhi Jaan Loti 2,5 25. märts 2013 ÄRIPÄEV hinnangul. toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

Kommentaar trusti puhul ilmselt oligi olu- Taust Oleme valmis kord, kus eelmises ettevõttes Tegemist Ehitustrusti tööd Ehitustrustiga “toole” ei jätkunud, seega ma koostööks mõistan neid ja toetan igati. on oma IV SAMMAS OÜ TELLIMUSEL KAVANDATAV ÄRI- Tegemist on oma ala profes- ala pro- HOONE. Ehitustrust teeb konstruktiivse osa üm- AIVAR TUULBERG sionaalidega, mitte turusolkija- berprojekteerimise ja ehitab hoonekarbi. Ehi- Ehitusfirma Rand&Ehitus ASi nõukogu esimees tega, keda on Eestis piisavalt. fessio- tus algab aprilli keskel. Netopind 738,9 m2. Konkurentsitihedus Lõuna- naalide- LÕUNAKESKUSE RIIULPARKLA JA JUURDEEHI- Eestis ei erine kogu Eesti üld- Eestlased võiksid jõu ga, mitte TUS. Maht 1700 m2 pluss riiulparkla 1600 m2. pildist. ühendada Keskusele luuakse uus sisepääs ja läänepoolne Eesti on pisike ja kes tahab turusol- eesväljak, värskendatakse uut fassaadiosa ja STEFAN ANDERSSON väärikamate materjalidega olemasolevat külg- vähegi suuremas mahus tegut- Rootsi päritolu investor, Tallinna börsi aktiivne kijatega, seda, ei saa seada eesmärgiks investor keda on fassaadi. Rajatakse riiulparkla, mis lisab oluli- ainult üht regiooni. Praegu Minu hinnangul on kahetsus- selt parklakohti. me konkurentsi Ehitustrusti- väärne, et eestlased tekita- Eestis pii- TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU LUGEMISSAAL. ga veel ei tunneta, aga kuna te- vad hajutatud turupilti, selle savalt. Maht 1700 m2, riigihange. Projekteerija: U-Di- gemist on meie heade kolleegi- asemel et jõud ühendada. Nii ehitusäri- sain OÜ.

de ja sõpradega, siis oleme val- on raskem Eestist välja kasvada mees Aivar ALLIKAS: OÜ EHITUSTRUST LE mis nii konkurentsiks kui ka ja järelikult ka raskem pakku- Tuulberg koostööks. da töötajatele suuri huvitavaid See, et endised töötajad loo- projekte. vad konkureeriva ettevõtte, Merko väikeaktsionärina on paratamatu ja ka üsna nor- leian, et Merko on ses osas teis- maalne. Mida siis elujõus tuge- test palju tugevamas seisus, bi- Viskasin vad spetsialistid peaksid tege- lanss on saavutanud kriitilise firma ma, kui mitte seda, mida on õp- massi ja tegevus välismaal mär- asutami- pinud ja armastavad? Ehitus- gatav. sel nalja, et hal- Üks küsimus vemaks Miks tahetakse konsolideerumise asemel minna pigem ise teha? ei saa, AIVAR TUULBERG dab suuremaid kulusid ja kõr- Ehitusfirma Rand&Ehitus ASi nõukogu esimees ainult pa- gemaid ehitushindu. Eesti ehitusturul on raske remaks. JAANO VINK konsolideeruda. Paljuski on Nordecon ASi juhatuse esimees Ehitustrusti suuremad ehitajad ka tugevad üks omanikke isiksused ja juhid, kes on kogu See on täiesti loomulik tu- Kaido Some- elu olnud ehituses. ru liikumine. Et konsolideeru- lar Meie põlvkond on veel pii- da ja teha suuremate jõudude- savalt heas vormis ja seni, kuni ga, on vaja suuremaid töid. Ole- kellelegi pensioniigatsus peale me ausad, suuremat tööd on vä- ei tule, ei juhtu siin ehitusturul he ja tugevamaid ettevõtteid arvestatavaid liitumisi. piisavalt, kes suudavad seda osa Eesti ehitusturg on ka sea- katta. duse poole pealt paduliberaal- Keskmised ettevõtted muu- ne, siin on võimalik korralda- tuvad väiksemateks. Lihtsam da mitu pankrotti, jääda kõigi- on hakkama saada pisikese kor- le võlgu ja uuesti puhta poisina ter- või eramaja või väikse bü- näiteks Riigi Kinnisvaraga le- roohoonega, sest ERMi iga aas- pingusse minna. ta ei ehitata ja selle peale ei saa ÜÜRILE ANDA EKSKLUSIIVSED Tellijad küll naudivad oda- lootma jääda. vaid hindu ja küsitavat kvalitee- Arvan, et ettevõtted, kes on VITRIINAKENDEGA ÄRIPINNAD ti, aga konsolideerumise mõt- praegu Eesti mõistes suured, SUURUSEGA 50–350 m2 tes on see paduliberaalsus ka muutuvad järjest suuremaks, Tallinna Vanalinna südames, Väike-Karja ja Viru üks takistus. keskmised ettevõtted kaovad Soomes näiteks sellist olu- ära ning järjest tekib juurde tänaval korda tekkida ei saaks ja ehi- väiksemaid ettevõtteid, kes on tusturg on paremini reguleeri- paindlikud ja suudavad kiiresti tud, see omakorda aga tähen- turu muutustele reageerida. kes on lahkunud kriisi ja muutuste ajal, seda omal Ta lisas, et kindlasti suudavad nad olla paindli- või ettevõtte soovil,” lausus Vink. kumad, efektiivsemad ja soodsamad kui suurkont- Vingi sõnul on loomulik, et inimesed leiavad ra- sernid, sellepärast on neil õnnestunud ka uusi töid kendust alal, milles on pädevad. “Midagi, mis Nor- saada. Praegu on suurematest projektidest nen- deconi tegevust praegu segaks või takistaks, küll de portfellis Lõunakeskuse parkla ehitus ja elekt- ei ole,” kinnitas Vink. rimaterjalide müüja Effexi laohoone, lisaks mõni Kas ehitusturul on veel ruumi ja tööd uutele väiksem objekt. tulijatele, sõltub Vingi sõnul igaühe analüüsist ja Lõunakeskuse juht Jaan Lott märkis, et Ehitus- otsustest. “Kui keegi teeb uue ettevõtte, ju siis ta trust rajab Lõunakeskusele riiulparkla. näeb võimalust ning püüab oma oskusi rakenda- “Töötava kaubanduskeskuse ehitamisel on oma da,” märkis ta. spetsiiﬁka, seetõttu me ei küsinud pakkumisi nen- Vingi hinnangul on Eesti ehitusturul ruumi pi- delt ettevõtetelt, kellega meil ei ole sarnaste tööde gem sellistele, kes ise midagi teevad. “Kui püütak- kogemusi,” selgitas Lott. se vahenduse või peatöövõtuga leiba teenida, siis Ehitustrusti meeskonda kuuluvad inimesed, see on kindlasti keeruline,” tõdes ta. kes on Lõunakeskust Linnaehituse aegadest peale ehitanud, seega viimased 12 aastat. “Me teame, et Lisainfo: Anna Mendus Lõunakeskus jäi truuks. Kui Ehitustrusti teised Ehitustrusti meeskond oskab arvestada kõigi nen- BREM Kinnisvarabüroo osanikud on olnud omanikeringis ka varem, siis de kitsendustega, mis töötavas kaubanduskeskuses Kaido Somelar on selles rollis esimest korda. “Ma juurdeehitusega kaasnevad,” lisas Lott. e-post: [email protected] näen suuremat vastutust, kas seda saab eelisena Ehitustrust tegutseb praegu Tartus, kuid ees- tel +372 52 91 965 tõlgendada, eks see paistab,” ütles Somelar. märk on haaret laiendada. “Oleme valmis ka väl- “Praegu on meil veel palju katmata alasid, kus japoole Lõuna-Eestit minema. See on aja küsimus, www.brem.ee tuleb ka väljastpoolt abi võtta, näiteks juriidilised millal me väljapoole läheme,” nentis Somelar ja li- teenused või raamatupidamine. See on aja küsi- sas naerdes: “Viskasin ﬁrma asutamisel nalja, et mus, millal need endal tekivad,” rääkis Somelar. halvemaks minna ei saa, ainult paremaks.” 25. märts 2013 ÄRIPÄEV 6 UUDIS toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

PERSONALIPOLIITIKA Soome Atria tervendas alluvad. Programm vähendas haiguspäevi ja tööõnnetusi

MARTA JAAKSON [email protected] Eestis on hai- guspäevi võrreldes vad haiguspäevad vähenesid aga lausa 60 protsen- KUI emafir- gi toiduainetööstus, haigeid ei saa ju vorstitege- ti. “Tõsiseid õnnetusi ei juhtu enam tõesti,” ütles mas, soom- misse lasta,” rääkis Horm. Need, kes sel ajal ter- põhja- Palolahti. Kuna paljudele Soome noortele on töö- laste Atrias, ved, peavad aga mitme eest tegema. “Õnneks jää- Soomlaste Atria Oy, Atria Eesti emaettevõte, saa- naabrite- eluga toimetulek raske, siis pööras Atria rõhku ka on töötajate vad gripilained perioodi, kus müük on niikuinii vutas selle, et nende töötajate haiguspäevad vä- ga oluli- noorte füüsilisele aktiivsusele. tervise pa- väiksem. Suvel mõjuks see meile palju rängemalt,” henesid ligi poole võrra. Selleks tegi ﬁrma kolme Programm, millega Atria emaettevõte Soomes rendamiseks hindas Horm. asja: parandas töökeskkonda, palkas ettevõttesse selt vä- haiguspäevade arvu vähendas, on peatselt lõppe- mitmeid Haiguspäevade vähendamiseks Eesti Atria mi- meedikud ning lõi haigusi ennetava taastus ravi. hem, seda mas, ent sisse töötatud töötervishoiu tavad ja töö- erinevaid dagi kasutusele võtnud ei ole ning seda ka ei plaa- Eesti ettevõtetes pööratakse tähelepanu pigem ter- seetõttu, tajate heaolu tagamine jääb edaspidigi püsima. programme, ni. vislike eluviiside edendamisele kui haiguspäeva- Palolahti rääkis, et aastas on nad haiguspäeva- siis Atria de vähendamisele. et eestla- de vähenemisega kokku hoidnud kaheksa miljo- Eesti AS (pildil Teadlikud soosivad tervislikkust. Tööinspekt- Atria personaliosakond ja juhtkond tegi kolm sed kolm nit eurot, mistõttu on investeering töötajate hea- Valga toot- siooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon mär- aastat järjepidevat tööd ning vähendas pea poole esimest olu suurenemisse igati kasumlik. misüksus) ei kis, et suuremad, jõukamad ja teadlikumad töö- võrra töötajate haigestumist ja õnnetuse tõttu töölt tee midagi andjad soodustavad töötajate tervislikku eluviisi, puudumist, kirjutas Kauppalehti. päeva hai- Eestis ettevõtjale “riiklik tugi”. Sarnast program- haiguspäeva- olgu see siis sportimine või tervistavad ühisüritu- Töölt kõrval olemise aja vähendamiseks allutas gusraha ei mi plaanib Atria rakendada ka Rootsis, Eestis nad de vähenda- sed, näiteks tervislikku toitumist ning sportlik- Atria juhtivatel positsioonidel töötavad inimesed saa. seda veel kasutusele võtta ei kavatse. Atria Eesti ASi miseks. FOTO: ku eluviisi propageerivad tegevused – ka need on koolitusele, alustas järjepidevat tervishoidu inves- juhatuse liige Olle Horm rääkis, et Eestis on hai- ERIK PROZES kaudsed haiguspäevade vähendajad. teerimist ning lõi tööohutust tagava süsteemi. At- Atria Eesti AS guspäevi võrreldes põhjanaabritega oluliselt vä- Soon tõi välja ka asjaolu, et kui tegevus ei ole ria personalijuht Tapio Palolahti peab peamiseks juhatuse liige hem, seda seetõttu, et eestlased kolm esimest päe- seostatav ettevõtluskuluga ja töötajal tekib sel- haiguspäevade vähenemise põhjuseks oma medit- Olle Horm va haigusraha ei saa. lest kaudne rahaline hüve, näiteks tööandja mak- siinipersonali palkamist ning ennetava taastus- “Küüniliselt öeldes on Eesti riik hoolitsenud sel- sab kinni töötaja ujulakaardi, on tegemist erisoo- raviprogrammi väljatöötamist. Programmis osa- le eest, et haiguspäevi on oluliselt vähem kui Soo- dustusega ja selle pealt peab tööandja maksma nii leb veebruari seisuga pea 400 inimest. mes. Ei ole põhjust soomlaste kombel muretseda,” tulu- kui ka sotsiaalmaksu. “See on suur takistus, märkis Horm. Ta selgitas, et Atria Eesti ASis on hai- miks meie tööandjad ei taha hea meelega selliseid Sääst ettevõtjale. Palolahti kirjeldas, et kolme aas- guspäevi kolme protsendi ligi, mis võib gripilaine- kulutusi teha ning seda saavad endale lubada tões- ta jooksul langes nende ettevõttes haiguse ja töö- te puhul varieeruda. ti pisut paremal järjel ettevõtted,” märkis Soon. õnnetuse tõttu töölt eemalolek ligi poole võrra – “Gripilained mõjutavad raskelt – on päevi, kus Elioni avalike suhete juht Annelis Rum rääkis, kümnelt kuuele protsendile. Õnnetustest tulene- 10% inimestest jääb tööle tulemata. Oleme ikka- et Elion on üritanud luua tervisliku töökeskkon- Fazer hoiab leiva-saiaga Eesti turul kolmandat kohta

Baltimaade pagaritoodete teisel kohal. Nii Lätis kui ka Lee- Fazer kindlustas positsiooni müük näitas mullu jõudsat ka- dus on Fazer suuruselt teine lei- oma põhiturgudel ning suuren- sumi tõusu, kuid tiheda konku- va- ja saiatootja. Fazer Eesti käi- das seda teistelgi riskantsetel ja rentsi ja suure hulga erinevate ve 2012. aastal oli 21,6 miljonit keerulistel turgudel. Kogu müü- leiva- ja saiatoodete tõttu pa- eurot ning töötajate arv oli 290. gitulu kasvas nii Rootsis kui ka kub praegune olukord Fazeri- 2013. aasta põhieesmärk Eestis Venemaal ning Soomes olid kõi- le tõsiseid väljakutseid, teatas on ettevõtte positsiooni tugev- ge paremad majandustulemu- ettevõte. damine kõikides tootegruppi- sed pagaritoodetel. Vaatamata sellele on Fazer des ning stabiilse kasvu saavu- Fazer Grupi tegevjuhi Kars- oma turupositsiooni ka Balti- tamine. ten Slotte sõnul pakkus möödu- maades kinnitamas. Kuigi Ees- nud aasta ettevõttele suuri väl- tis on värske leiva ja saia turu- Mullu läks hästi. Üldiselt oli jakutseid. Mullu loodi kauba- osa pisut vähenenud ning Eesti 2012. aasta Fazer Grupi jaoks märk Fazer Brands, mille kont- pagaritoodete turul hoiab Fazer edukas – kontserni müügitulu septsioon on toota ja müüa oma- kolmandat positsiooni, on ette- kasvas 6,4 protsenti ja ärikasum tooteid. võte maiustuste müügil Eestis 68,6 miljonit eurot. ARIPAEV.EE ÄRIPÄEV 25. märts 2013 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] UUDIS 7

INVESTEERINGUD Savisaare Idufirmad tõmbavad investoreilt raha Kui eelmisel aastal kaasasid Eesti idufirmad investoritelt üle 17 miljoni euro, siis tänavu kogunes sellest pool aasta esimese kahe 172 ja Kofkini kuuga. korral teatati “Kaasatud kapitali hulk on Eesti väiksust silmas pidades olnud muljetavaldav ja Eestis on palju säravaid näiteid idufirmadest, mis 2012. aastal Eestis kaebus on jõudnud rahvusvahelisele turule, kaasates investeeringuid ka tööinspektsioonile välismaalt. Kui nimetada mõni, siis kindlasti CrabCAD ja Fortumo,” tööst põhjustatud Riigikohtu halduskolleegium sõnas EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet. jättis reedel rahuldamata Täna algab tehnoloogiaäri ning ettevõtluse konverents MIT Global haigusest ja 57 töötaja Edgar Savisaare ja Alexander Startup Workshop Tallinnas. kutsehaigestumisest. Kofkini kaebuse prokuratuuri tegevuse peale Edgar Savisaa- Naistel diagnoositi REITING re suhtes algatatud kriminaal- tööga seotud haigusi menetluses. Fitch võttis Suurbritannia vaatluse alla 143 ja meestel 86 kor- Halduskolleegiumi otsusel Reitinguagentuur Fitch Ratings otsustas võtta vaatluse alla Suur- ral. Enim haigestusid tuleb kaebus lahendada kas rii- britannia AAA-järgu reitingu ning ähvardab seda alandada. Põhju- müüjad, kokad, õmb- giprokuratuuris või maakohtus. seks kasvav valitsussektori võlg, mis suureneb oodatust kiiremini. ARIPAEV.EE Hoiatus tuleb kõigest paar päeva pärast riigi rahandusministeeriu- lejad ja koristajad. mi plaani rakendada ellu uus kärpekava.

Mis on mis Tervislik töökeskkond

ÕHUKVALITEEDIS JÄRELE- ANDMISI TEHA EI SAA. Õhu- kvaliteeti mõjutavad puudu- lik ventilatsioon, kõrge õhu- niiskus ja bioloogilised toi- meained (allergeenid, bio- aerosoolid, hallitusseened ja nende laguproduktid). Õhu- reostus põhjustab eelkõige akuutsete ja krooniliste üle- miste hingamisteede haigus- na, soosinud töötajate tervislikke eluviise, toeta- te ja allergiahaiguste kas- des haiguste ennetamist, vaktsineerimist ja spor- vu. WHO andmetel on 10– timist. “Tervete ja rõõmsate inimeste keskel on 30% uusehitiste elanikel si- meeldivam tööd teha,” märkis Rum. Ta lisas, et Elio- seõhust põhjustatud tervise- nis on palju tegevusi, mida personaliosakond eest häired. Õhu tahketel osakes- veab ning mis toetavad haiguste ennetamist ja ül- tel on ebasoodne mõju kop- dist tervislikku eluviisi. sufunktsioonidele ja hinga- missüsteemile ning südame- Elionis terve tervisenädal. Rum rääkis, et Elioni ja veresoonkonnale. töötajad saavad väikese tasu eest käia töökohal ja tööajast massaažis ning oma spordiklubis soodsa- KVALITEETNE JOOGIVESI ON tel tingimustel sporti harrastada. OLULINE. Kvaliteetse joogi- Kord aastas toimub tervisenädal, mil kogu töö- vee tagamiseks on oluline ra- nädala vältel rõhutatakse tervislike eluviiside täht- kendada asjakohast veepu- sust – terviseteemalised artiklid siseveebis, ühis- hastustehnoloogiat ja nõue- võimlemised, füsioterapeudid, toitumis- ja spor- tele vastavat veevarustus- dispetsialistide loengud ning töötajad saavad oma süsteemi. Saastunud joogi- tervisenäitajaid kontrollida. vesi võib põhjustada kemi- Möödunud aastal said Elioni töötajad end gri- kaalidele omaseid koheseid pi vastu tasuta vaktsineerida ning võrguhooldus- või hiljem avalduvaid mürgis- töödega näiteks põllul või metsas töötavad inime- tusnähte, nakkushaiguste le- sed on ka puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. vikut ja muid terviseriske. Rum selgitas, et viimasel kolmel aastal drastilist haiguspäevade vähenemist märgata ei ole. LÕUNAPAUS OLGU ASJA EEST. Haiguslehtede märgatav vähenemine oli 2009. Tervise seisukohalt on väga aastal, kui muutus haigushüvitise maksmise kord, oluline, et organism saaks mis tema hinnangul oli ilmselt seadusest tule- täisväärtuslikku toitu. nev nihe ega näita tegelikku haigestumiste vä- ALLIKAS: SOTSIAALMINISTEERIUM henemist. Viru keskus maksab rohkem dividende

MARTA JAAKSON [email protected] samad, rentnikud peavad tegema hästi tööd ja olema maksu- Viru keskuses pindu rentiv Vi- võimelised,” ütles Ild. ru Väljaku Arenduse AS mak- Hoolimata sellest, et suure- sab tänavu omanikele kolm maid investeeringuid ei planee- miljonit eurot dividende, mis rita, lubab Ild, et keskus muutub on viiendiku võrra rohkem kui kogu aeg. eelmise aasta eest. Firma 2012. aasta käive oli 5,3 Viru Väljaku Arenduse AS miljonit eurot, mis võrreldes aas- PVC-hallid tööstuse või lao tarbeks, teenis läinud aastal 3,6 miljonit ta varasemaga kasvas (2011. aas- eurot kasumit ja maksis oma- tal 4,9 miljonit eurot). Võrreldes võimalik üürida ka ajutiseks kasutuseks. nikele 2,5 miljonit eurot divi- 2011. aastaga kasvas ka kasum Soeta endale kaetud pind NSS Baltic OÜ, Laki 25, 10621 Tallinn dende. – 3,3 miljonilt 3,6 miljonile eu- Tel 651 2061, [email protected] Juhatuse liige Alvar Ild kom- VIRU Väljaku Arenduse ASi role. Viru Väljaku Arenduse AS kiiresti ja soodsalt! www.nssbaltic.com menteeris, et kasumi tõi rentnike juhatuse liige Alvar Ild kiidab kuulub 50% Parmalo Invest OÜ- hea töö. “Nemad on kõige täht- rentnikke. FOTO: VEIKO TÕKMAN le ja 50% ASile E.L.L. Kinnisvara. 25. märts 2013 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

MAKSUD Soome aktsiisid õpetavad Eesti poliitikuid. Pead tõstab piirikaubandus

ALYONA STADNIK [email protected] Ei saa olla sinisilmne ja loota, et avatud piiri- Soome tõstab tarbimismakse. Eesti ettevõt- jad leiavad, et see säilitab nende konkurentsi- dega Euroopa võimet ja meelitab Soome turiste ostma Eestis toodetud maiustusi ja alkoholi. Soome valitsus Liidus ei tee püüab ohjeldada riigivõla kasvu ja eelarve puudu- jääki ning tõstab tarbimis- ja alandab ettevõtlus- tarbijad rat- makse, vahendas Yle. Portaali andmeil tõstab valitsus alkoholi-, maiustuste-, tubaka- ja elektrimaksu. sionaalseid MTV3 andmeil teevad valitsuserakonnad eelarves tab umbes 15% kogu toodangust. Viimase viie aas- see kinnitatud on. Samas on nii Eesti kalda- kui ka SOOME tõstab 600 miljoni euro ulatuses muudatusi, millest pool otsuseid. taga on see kolmekordistunud. Kasteini arvates on laevakaubanduse hinnad alati olnud Soome turul tarbimismak- on kärped ja teine pool maksutõusud. Saku Õlletehase tegevjuht tekkinud olukord mõttekoht Eesti poliitikutele. pakutavast madalamal. Seega ei oleks muudatus ka se, sealhulgas Soome on ELi kõige suurema aktsiisimäära- Margus Kastein “Kui räägime Eestis drastilistest maksutõusudest ja midagi väga erakordset,” ütles Pärna. Tallinki par- alkoholiakt- ga riik. Saku Õlletehase tegevjuht Margus Kas- aktsiisidest, ei saa unustada, et meie kõrval asub Lä- damüük on viimastel aastatel näidanud üldist sta- siisi. Eesti tein ütles, et see on riigi enda maksupoliitika va- ti. Nii et kui meie tekitame hindades kunstliku eri- biilset kasvu, mingeid hüppelisi muudatusi ei ole. ettevõtjad lik. “Ei saa olla sinisilmne ja loota, et avatud piiri- suse ja tarbija tajub seda oma rahakotis, tekib auto- Viidates ärisaladusele, ei avalda ettevõte eri kauba- loodavad, et dega Euroopa Liidus ei tee tarbijad ratsionaalseid maatselt Eesti ja Läti vahel piirikaubandus,” mär- segmentide müügitulemusi. see tähendab otsuseid. Norralased käivad Rootsis ja Põhja-Soo- kis ta. Aktsiisitõus Eestis võib tema sõnul tähen- paremat müü- mes õlut ostmas,” kirjeldas ta. dada, et soomlased lõpetavad Eestist õlle ostmise, Eestiski tubli aktsiisitõus. A. Le Coqis moodus- ki laevades Kasteini sõnul toob kõrge aktsiisimäär Soome- mis tähendab tohutu hulga turistide kadu. Eest- tab nn turismisektor ehk müük laevades ja sada- ja sadama- le küll palju tulu, aga ei ole mingi üllatus, et Soo- lased aga hakkaksid käima Lätis alkoholi ostmas. mapoodides ligi 20% kogu lahja alkoholi käibest. poodides. me tarbijad otsivad endale odavamaid alternatiive. Kastein märkis, et kindlasti on eestlased õnneli- “Kui vaadata aastates tagasi, on Eesti valitsus viima- FOTO: ERIK PROZES kud, et soomlased käivad siit kaupa ostmas. “See ei se seitsme aastaga aktsiisi tõstnud rohkem kui 50%, Ka Eestis on tõenäoline piirikaubadus. Eesti et- ole ainult alkoholiäri, sellel on laiem mõju. Soom- mis on oluliselt rohkem, kui see on tõusnud Soo- tevõtted võidavad tema hinnangul vanast tõest, et lastel on märkimisväärne panus meie teenindus- mes,” märkis A. Le Coqi juht Tarmo Noop. kus on nõudlus, sinna tekib ka pakkumine. “Nõud- sektorisse,” tõdes ta. A. Le Coq ise otseselt Soome turul ei tegutse, ku- lus ilmselgelt eksisteerib ja meie tootjate ja müüja- Tallink Duty Free juhi Aimar Pärna sõnul ei ole na nende emaﬁrma asub Soomes. “Loomulikult tena otsime võimalusi müüa seal, kus saame,” lau- võimalik täpselt öelda, kuidas ja kui palju seekord- mõjutab see turismisektorit, mis on Eesti turul sus Kastein. ne Soome maksutõus Eesti kaubandust ja ka laeva- märgatav. Mida suurem on hinnavahe, seda suu- Saku Õlletehase piiriülene kaubandus moodus- kaubandust mõjutab. “Eks seda ole näha siis, kui rem on motivatsioon Eestist osta,” lausus Noop.

FOTOUUDIS ehitusuudised.ee

11. aprill Sokos Hotel Viru Parts kohtus Eesti transiidiettevõtjatega EHITUSSEKTOR KUIDAS MUUTA 4 KORDA EFEKTIIVSEMAKS?

Kuidas turg elujäämise reeglid paika paneb? Peatöövõtja ootab valmis lahendusi, mitte poolikut tööd Miks on soomlased eestlastest 4 korda paremad? Kuidas vähendada raiskamist projekteerimises? Bürokraatia väärtusahel – mis loob väärtust? Tõhus ehitamine on maailmatase – Kuidas Skanska raiskamist vähendab? Vähendame raiskamist ehituses – kuidas edasi?

Seminarist osavõtu tasu kuni 1. aprillini 169 eurot + käibemaks (km-ga 202,8 eurot). REEDEL kohtus majandusminister Juhan Parts Eesti transiidiettevõtjatega. Fotol riputab Alates 2. aprillist kehtib seminari täishind 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). mantli varna Silmet Group ASi juht Tiit Vähi, tema kõrval on Alexela juht Heiti Hääl. Nõupida- Seminarist osavõtuks helista telefonil 667 0411 misest ministriga võtsid osa Andres Valgerist, Andrus Kruusmann, Illimar Paul, Raivo Vare, või saada oma soov aadressile [email protected] Ain Kaljurand, Tiit Vähi, Toomas Virro, Ahto Altjõe, Ago Tiiman, Harri Rästas, Andri Piik, Erik Laidvee, Erkki Veismann, Heiti Hääl, Urmas Urgand ning Margot Ots. FOTO: ANDRAS KRALLA ÄRIPÄEV 25. märts 2013 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] UUDIS 9

KONKURSS Tarbija on “Eduka Eesti” preemiate nominendid teada EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva esindajatest koosnev “Eduka Eesti” arvamuskonkursi žürii valis välja kuus rahul preemiate nominenti ja otsustas ära konkursi lõpptulemused. “Eduka Eesti” arvamuskonkursi preemia nominendid on Jaan Puu- Perede kui tarbijate kindlus- saag visiooniga “1,5 mln eestlast aastaks 2050”, Raul Allikivi “Ela- tunne märtsis võrreldes aasta mislubadega tuleb õigesti äri teha”, Tarmo Tanilas “Eesti riigile va- esimeste kuudega oluliselt ei rahoidja”, Anu Tamm “Sularahamaks lõpetaks pettused”, Raul En- muutunud, näitas Eesti Kon- nus “Õpetame kõik lapsed programmeerima”, Heiki Urbala “Meie junktuuriinstituudi märtsi tar- esimeseks võõrkeeleks saagu Python”. bijabaromeetri küsitlus. Tar- Võitjad kuulutatakse välja “Eduka Eesti” lõpuüritusel 28. märtsil bijate kindlustunde indikaa- Estonia talveaias. “Eduka Eesti” arvamuskonkurss kestis 1. juunist tor oli –5. Jaanuaris oli see näita- 2012 kuni 1. märtsini 2013. Kokku avaldas Äripäev 86 kirjutist. ja –4, veebruaris –5, aasta tagasi märtsis –2 ning pikaajaline kesk- KONKURENTS mine on –10. Oma majandusolukorra mõ- R-Kioski konkurent laieneb Eestisse ningast paranemist lähema 12 Läti kioskikett Plus Punkts kavatseb Baltimaades viie aastaga hüp- kuu jooksul ootas veebruaris peliselt suurendada kioskite arvu ja laieneda ka Eestisse. 20%, märtsis 25% peredest. Äripäeva ingliskeelse uudiskirja News2biz teatel on projekti inves- ARIPAEV.EE teeringu suurus 35 miljonit eurot. Kavas on suurendada kioskite arvu 160-lt 600-le. Ettevõte võib raha kaasamiseks ka Riia börsi- le minna. Esimesed kioskid plaanitakse väljaspool Lätit avada juba sel aastal. Lisaks uutele poodidele plaanitakse 2015. aastaks vahetada Turistide välja vanad ja ebaefektiivsed kauplemiskohad.

laviin LENNUNDUS Poola lennufirma LOT pankroti äärel Poola riigi lennufirma LOT peab pankroti vältimiseks rakendama Jaapanis valusaid kulukärpe programme, ütles Poola rahandusminister Mi- kolaj Budzanowski, vahendas Bloomberg. Jaapanit külastas veebruaris LOTi uus juhtkond esitas möödnud nädalal valitsusele ettepane- mullusest 33 protsenti enam kud, millega loodetakse kokku hoida 35,5 miljonit eurot ja järgmi- välisturiste, mis on suurim sel aastal kasumisse jõuda. LOT on Kesk-Euroopa suurim riigi len- veebruarikuine tulemus alates nufirma, aga pole alates 2007. aastast kasumisse jõudnud. Eelmi- 1964. aastast. Huvi Jaapani vastu sel aastal müüs firma varasid ja sai Poola valitsuselt 400 miljoni tõstis nõrgenenud jeen, mis kas- zloti suuruse abipaketi. “Meil ei ole plaanis ettevõttesse rohkem vatas reisijate ostujõudu. raha süstida, kui LOT ei suuda jätkusuutliku kasumini jõuda,” ütles Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi leidis, et kui nul mõjub maksutõus Soome poole pealt ilmselt Veebruaris saabus tõusva päi- Budzanowski. “Ümberkorraldamine on valus, kuid ilma selleta lak- Soomes aktsiis tõuseb, siis teoreetiliselt peaks Ees- negatiivselt. “Teistpidi loodame, et soomlane os- kese maale 729 500 turisti võr- kaks ettevõte tegutsemast.” ti alkoholi konkurentsivõime paranema. Ta arvas, tab siitpoolt rohkem maiustusi,” lisas ta. Kalev reldes aastataguse 547 948ga. Poola kohalik ajaleht Dziennik Gazeta Prawna kirjutas, et LOT plaa- et Eesti toode säilitab oma konkurentsivõimet Soo- on täheldanud, et kui Soomes magusamaks tõu- ARIPAEV.EE nib lisaks 360 koondatud töötajale lahti lasta veel 320. me siseturuhindadega võrreldes. “Kuigi peab ütle- seb, ostavad soomlased nii laevadelt kui ka Ees- ma, et Eestis on riigikogu kokku leppinud ja heaks tist rohkem maiustusi. Kalevi eksport moodus- kiitnud nelja-aastase järjestikuse aktsiisitõusu 5% tab kogu toodangust 10–12%, suurem osa sellest võrra,” märkis ta. läheb Soome, Venemaa ja Läti turule. Kuidas Soo- Liviko müüb Soome turule ligikaudselt 10% eks- me magusamaks mõjutab maiustuste hindu Ees- pordist. “Kui alkoholiaktsiis tõuseb liiga järsult, tis, Kaare ennustada ei oska. “See sõltub, mida siis see loomulikult annab tagasilöögi,” ütles Kal- toorme hinnad, suhkur ja kakao, teevad maail- vi. Viimane kord, kui Soome valitsus otsustas akt- maturul. Kui need tõusevad, kajastub see para- siisi tõsta, tõsteti lahjal alkoholil aktsiisi oluliselt tamatult lõpptootes,” lausus Kaare. rohkem kui kangemal. “Arvan, et tõenäoliselt jät- Fazer Leipomot Oy ja Fazer Makeiset Oy tegev- kab Soome valitsus sama lähenemist ka sel korral. direktor Tom Lindblad ütles, et maiustustemak- Tahaks väga loota, et suurt tagasilööki Soome eks- su tõttu kahanes kondiitritoodete müük Faze- pordis sellepärast ei tule,” märkis Kalvi. ris 2011. aastal 5% võrreldes 2010. aastaga. “Turg taastus eelmisel aastal ja kasvas umbes 2%, kuid Magusamaks mõjub negatiivselt. Soome maius- jäi siiski 2010. aastale alla,” märkis ta. Lindbladi tustemaks mõjutaks magusatootjat Kalevit kah- hinnangul raskendab maiustustemaks investee- temoodi. Kalevi juhatuse esimehe Kaido Kaare sõ- rimist ja eksportimist. Suri Putini kriitik Boriss Berezovski. Põhjust ei tea

Venemaa presidendi Vladimir ÕHUS on Putini kirglik kriitik ja ärimees kahtlustused, Boriss Berezovski suri laupäe- et Boriss val Londonis 67aastasena. Sur- Brezovski ma põhjust selgitatakse välja surma taga keemilise, bioloogilise ja tuu- on Kreml, marelva spetsialistide abiga, va- aga sama hendas lenta.ru Thamesi politsei tõenäoliseks pressiteadet. peetakse ene- Veidi enne surma tunnistas setappu. FOTO: Berezovski intervjuus ajakirjale RIA NOVOSTI Forbes, et on kaotanud elu mõt- te ja tahab tagasi Venemaale, kirjutas lenta.ru. va korrespondent Krister Paris. toetas Putini tõusu võimule, aga “Londonis on ka varem Krem- muutus varsti ülimalt kriitili- Rahalised raskused. Berezovski li kriitikuid surnud ja mitte pu- seks. Ta on Venemaal mitu kor- advokaat on viidanud võimalu- hastel asjaoludel. Aleksandr Lit- da ﬁnantspettuste ja rahapesu sele, et mees tegi enesetapu, sest vinenko, kes mürgitati, oli Be- eest süüdi mõistetud ja Venemaa kaotas kohtuprotsessi Vene oli- rezovskiga lähedane,” ütles Paris. nõudis tema väljaandmist. garhi Roman Abramovitši vas- Viimastel aastatel kaotas Be- tu ja pidi maksma suuri kohtu- Muutus kriitiliseks. Berezovs- rezovski suure osa varast eba- kulusid. ki kolis Inglismaale 2000. aas- õnnestunud äride ja kohtuasja- Samas viidatakse ka muu- tal, kui Putin algatas tema mak- de tõttu. dele seostele, ütles ERRi Mosk- supettuste uurimise. Berezovski ARIPAEV.EE 25. märts 2013 ÄRIPÄEV 10 UUDIS toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

INTERVJUU Milleks kurta kriisi üle? Võimalus turuosa suurendada

MAREK MÜHLBERG, HANNES SARV [email protected], [email protected]

“Mind on alati üllatanud inimesed, kes kurdavad kriisi pärast,” ütles Eestis väljatöötatud kõnekaarte müüva firma Top Connecti üks omanikke Max Rivshin. Tema sõnul on kriis hea või- malus turuosa suurendada. “Äri ei ole midagi sellist, mida tehakse täiuslikus keskkonnas, peab olema valmis ka tõsiste probleemidega tegelema.” Järgneb intervjuu Torontos elava ettevõtja Max Rivshiniga, kes osaleb Eesti elus nii ettevõtjana kui ka heategevusega tegeledes. ajalist positiivset mõju, vastaks ma Keynesi sõna- dades kulutusi ja turgutades nõudlust kriisi ajal. Tasub teada dega: “pikas perspektiivis oleme me kõik surnud.” Eesti poliitikud teevad täpselt vastupidi. Minu et- Oma hiljutises artiklis “Kuidas Eestit edasi viia?” tepanek on see, et Eesti poliitikud võiks lõpetada Perefirma kirjutasite, et Eesti võiks kasutusele võtta kodu- Kas Te arvate, et riigi suurema sekkumise kor- turujõududele toetumise ja alustada majanduse laenude riikliku garanteerimise süsteemi, mis ral oleks Eestis saanud kriisi ära hoida? Kriisi ei suunamist. Lootus, et turujõud teevad töö ise ära, VENNAD ANTHONY JA MAX elavdaks siinset kinnisvaraturgu. Kriitikud või- oleks saanud ära hoida. Liiga suur osa kriisi põh- viibki ainult buumi ja kriisi tsüklite kordumiseni. RIVSHIN on Eestis välja tööta- vad öelda, et see tooks kinnisvaraturule ajutise jusi oli Eestist väljas ja polnud seega Eesti kontrol- Lootus, et eksporditurud lahendavad kõik majan- tud kõnekaarte müüva firma võimenduse ja laenu saaks ka need, kellele pank li all. Kahjuks ei sekkunud riik Eestis üldse, kui lae- dusprobleemid, on samuti naiivne. Meie ekspordi- Top Connect omanikud. Top muidu laenu ei annaks. Kinnisvarahinnad kas- numaht hullumeelsete intressidega kasvas. Reser- turud on juba praegu languses ja olukord muutub Connecti asutas 2000. aastal vaksid ja nõudlus suureneks, kuid see viiks kin- ve oleks tulnud koguda nn rasvastel aastatel: näi- ainult halvemuse suunas. vendade isa Mikhail Rivshin. nisvaramulli ja selle lõhkemiseni. Kas Te olete teks varamaksude tõstmise ja pankade maksusta- KANADAS TORONTOS ELAVAD endiselt seisukohal, et Teie esialgne mõte sobiks misega. Neid reserve oleks saanud hiljem kasuta- Kuidas kriis Teid mõjutas? Mind on alati üllata- VENNAD on teinud isa alusta- Eestile kõige paremini? Jah, mu ettepanek on enda kriisi vastumeetmena kasvu hoogustamiseks. nud inimesed, kes kurdavad kriisi üle. Kui sul on tust laia haardega ja kiiresti diselt õigustatud. Elamispinnad kujutavad endast Targad poliitikud proovivad ette näha mullistu- edukas ja kvaliteetne toode, valmistad sa end et- kasvava ettevõtmise. igas arenenud majanduses suurt osa: nii laenu- misi ja mullide purunemist ning üritavad nende te ja kogud reserve heal ajal. Kriis on hea võimalus ÄRIPÄEVA 2012. AASTA RIKAS- väärtuse, tööhõive kui ka panuse poolest SKPsse. mõju vähendada. Tugev buum viib varem või hil- turuosa suurendada. Äri ei ole midagi sellist, mi- TE EDETABELIS olid vennad Mullid ja nende lõhkemise tsüklid on turumajan- jem mulli lõhkemiseni. See omakorda võib ma- da tehakse täiuslikus keskkonnas. Peab olema val- Rivshinid 56. kohal. Äripäeva duse osad. Nende tsüklite juhtimine on valitsuse jandust kahjustada ja kaasa tuua tõsise sotsiaalse mis tegelema ka tõsiste probleemidega. hinnangul on nende mõlema ülesanne, vältimaks suuri ja valusaid kukkumisi. rahul olematuse. Seda saaks vältida maksude tõst- varanduse suurus 38,7 miljo- Selles, ma arvan, on Eesti poliitikud olnud nõrgad. mise ja teiste nõudlust vaos hoidvate meetmete- Teile tundub Eesti elu korda minevat. Miks? See nit eurot. Kriitikale, et selline süsteem avaldaks ainult lühi- ga, mida saab rakendada headel aegadel, suuren- on sada protsenti isiklik asi. Mulle meeldib Eesti

raamatupidaja.ee KredEx: inimesed ei võta 10. aprill Meriton Conference & Spa hotell pärast kriisi laenu Lemmiklektori loeng:

Uus värbamiskontseptsioon. KredExi analüüsist selgus, et ra paljude jaoks muutunud alter- Kuidas leida tööturult üles majapidamiste laenukohus- natiivseks investeeringuks raha tuste maht on langenud ning hoiusel hoidmise asemel. Samas talendid ja talendi potentsiaalid? hoiuste maht tõusnud. on inimesed kinnisvara puudu- “Vaatamata majapidamiste tavate otsuste tegemisel ettevaat- Käsitlemisele tulevad teemad: tugevale majanduslikule seisu- likumad ega võta kergekäeliselt Miks tavakuulutused toovad kandidaate, kellega meil midagi peale pole hakata? le ning ülimadalatele intresside- uusi kohustusi. le ei ole oodata laenukäibe kas- Kuidas koostada kuulutusi, mis toovad ligi meie vu, kuna pärast majanduskrii- Kinnisvaraturg loid. “Tänavu jaoks parimaid? si soovitakse vähem laenu võtta. on oodata kinnisvaraturu mõõ- Kuidas CV-sid ridade vahelt lugeda, milliseid Tulemus on pankade tulubaa- dukat kasvu. Tehingute arv kas- lisaülesandeid anda eelvoorudes? si vähenemine ning surve mar- vab hinnanguliselt 10% ja hin- Reaalsed näited ja meetodite läbi tegemine. ginaalide tõstmiseks, mis muu- nad 5%. Suurt hinnatõusu ooda- Traditsionaalse värbamise nõrgad kohad ja dab laenu teenindamise maja- ta ei ole, kuna sellele seab oma kaasaegsed meetodid selle asendamiseks: TIINA SAAR, pidamistele kallimaks,” ütles piirid ostujõud,” sõnas Adler. sotsiomeetria, interaktiivsed grupiintervjuud. karjäärinõustaja ja KredExi eluaseme ja energia- Võrreldes 2011. aastaga on Tagasiside andmine, mis tõstab ettevõtte mainet. Proeksperdi personalijuht tõhususe divisjoni juht Mir- oluliselt kahanenud elamupin- ja Adler. dade pakkumiste arv, mille põh- Loengu soodushind registeerumisel kuni 03.04.2013 169 eurot (km-ga juseks on väikeinvestorite aina 202,80 eurot), alates 04.04.2013 199 eurot (km-ga 238,80 eurot). Kahe Kodu laenuta. Ligi pooled elu- kasvav huvi kinnisvara soeta- või enama isiku korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib aseme soetamiseks tehtud te- KREDEXI eluaseme ja energia- mise vastu ja ehituse kõrge oma- hindadele 5% soodustus. Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0411 või hingutest rahastatakse omava- tõhususe divisjoni juht Mirja hind, mis piirab uute arendus- projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 667 0107. www.raamatupidaja.ee henditest. Tulenevalt madalatest Adler ütles, et inimesed kerge- projektidega alustamist. hoiuste intressidest on kinnisva- käeliselt laenu ei võta. ARIPAEV.EE ÄRIPÄEV 25. märts 2013 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] UUDIS 11

huvitavad rahvusvahelised kliendid, seega on kõik konkurendid, kel neile ligipääs, meie jaoks huvitavad. Me oleme läbi rääkimas mitme ettevõttega ja oleme kindlad, et ühe konkurendi Balti riikides me 2013. aastal ostame.

Milliseid investeeringuid plaanite teha? Konku- rentide ostmine on üks investeering. Teine on meie enda kasutajatele mõeldud riistvara arendamine – sellega praegu tegeleme. Enda riistvara pakku- misega saame kliendikogemust integreeritumalt juhtida. Samuti saame selle kaudu edendada oma kaubamärki ja luua konkurentsivõimelisema ter- viklahenduse, mis annab enam lisaväärtust. See on sama põhjus, miks Amazon, Google ja Micro- soft arendavad oma riistvara. Me oleme esimene telekommunikatsiooniﬁrma piirkonnas, kellel on pakkuda oma riistvara. Meie kasum on ligi 10 miljonit USA dollarit aastas. Vähemalt poole sellest me igal aastal investeerime.

2009. aastal lootsite Te oma kõnekaartide äri käivet igal järgmisel aastal kahekordistada. Kas usute, et suudate seda endiselt saavutada? See eesmärk oli pisut liiga optimistlik ja me hin- dasime oma turu suurust üle. Kasv sõltub meie loodud toodete elueast. Kui me loome uue eduka toote, siis võimaldab see meil käivet 12 kuu jooksul kahekordistada. Kui meie toode on juba turul koha sisse võtnud, siis on kasvu suuruseks umbes 25% järgmise viie aasta lõikes. Kui me aga ei suuda uueneda ja tulla turule uute toodetega järgmise viie aasta jooksul, oleme tõsiste probleemide ees.

Kuidas Teil Aasias läheb? Kas olete suutnud oma kohalolekut Indias ja Hiinas tugevdada? Me just avasime võrgupunkti Hongkongis, meie oma teh- nikaspetsialistid olid seal riistvara paigaldamas. Praegu loome ühendusi kohapealsete sideﬁrma- dega ja testime lahendusi. ja ma arvan, et suudan Eesti edulukku panustada Avasite 2012. aastal oma kõnekeskuse – kas see mitte ainult ettevõtjana, vaid ka teisiti. Näiteks hea- on hea äri? Meie kõnekeskus toimib hästi. Me leid- tegevusega. Eesmärk on aidata vähekindlustatud sime väga andekad inimesed, kes on võimelised lapsi. Praegu oleme osalised Tolarami fondis (fond mitmes keeles suhtlema ja erinevates keeltes la- toetab vähekindlustatud ja puuetega inimesi). Sa- hendama ka väga keerulisi tehnilisi probleeme. muti plaanime aidata SOS Lasteküla. Võimatu oleks sedavõrd andekaid inimesi leida kusagilt mujalt. Mis on Top Connecti kaubamärgi uuendami- se taga? Kas see on seotud sisenemisega uutele Mis on telekomisektori suurimad väljakutsed? turgudele? Top Connecti kasv on olnud vapustav. Osalt Euroopa regulatsioonide, osalt tasuta teenus- Ekspordimaht Eestist on meil praegu ligi 60 miljo- te, nagu Skype, GoogleVoice ja teiste tõttu, vähene- nit eurot aastas. Kuna me kasvame kiiresti ja oleme vad telekomide tulud tavaliste kõne- ja SMS-teenus- muutumas noorest väikesest ettevõttest suureks, te pealt. Suurenevad nõudmised andmemahtude- otsustasime, et meie bränd peaks seda uut reaal- le ja peab tegema investeeringuid uue 4G-taristu sust peegeldama. Uus trend on pakkuda pilvetee- loomiseks. Telekomid peavad looma 4G infrastruk- nusel põhinevat teenust. Klientidele tähendab see, tuuri, aga sama ajal seesama võrk hävitab nende et nemad võivad kasutada ainult lihtsat lõpptarbi- peamise sissetuleku, milleks on kõned. Väga lihtne jale mõeldud seadet, ülejäänu toimub pilves: tele- on pakkuda tasuta teenuseid, näiteks Skype’i, 4G fonikõned ja keerukamad teenused, andmete säi- peal, ja telekomid ei saa tasuta teenuste arenemist litamine. Teine trend on osta enda konkurente Bal- takistada, kuna sinnapoole tehnoloogia areneb ja ti riikides: kogu sektor on konsolideerumas. Meid tehnoloogilise progressi peatamine on võimatu. Sõitjatevedu kasvas ja kaubavedu vähenes

Eesti veondusettevõtete tee- Maanteetranspordiettevõt- nindatud sõitjate arv ja sõitja- ted vedasid 31,7 miljonit ton- käive kasvas 2012. aastal va- ni kaupa, mis on veidi enam kui rasema aastaga võrreldes vas- 2011. aastal. Meretranspordi- tavalt 17% ja 7%, teatas statis- 78 ettevõtete kaubavedu ulatus 1,7 tikaamet. Kaubaveo maht vä- miljoni tonnini. Õhutranspordi henes nii tonnides kui ka tonn- MILJONIT tonni veeti mullu osatähtsus kaubaveol on mar- kilomeetrites ligi 4%. kaupa. Enim ehk 48% kasvas ginaalne. keemiatoodete vedu, seda Maanteed mööda. Sõitjateveol nii eksport-, import- kui ka tran- Kaupa veeti mullusest vähem. oli olulisim maanteetransport, siitkaubana. Riigisisestel vedudel veeti 44,6 mida kasutas 93% sõitjatest. Ees- ja rahvusvahelistel vedudel 33,5 ti veondusettevõtete teenuseid miljonit tonni kaupa, vastavalt kasutas 2012. aastal kokku 200,7 1% ja 7% vähem kui aasta varem. miljonit sõitjat, neist 191,9 miljo- Veondusettevõtete veosekäive nit riigisisestel vedudel. Linnalii- vähenes 13,8 miljardi tonn- ne kasutas enim ehk ligi 158,5 1,9 kilomeetrini, peamiselt raud- miljonit sõitjat, mis oli ligi nel- teetranspordi veosekäibe 18%-li- jandiku rohkem kui aasta varem. MILJARDIT eurot oli mullu Eesti se vähenemise tõttu. Maantee- Sõitjate arv muudel bussivedudel veondusettevõtete käive, mis ja mereveoettevõtete veosekäive oli 28,2, raudteel 4,4, merevedu- on tunamullusega enam-vä- kasvas. Varasema aastaga võrrel- del 8,6 miljonit ja õhus üle ühe hem võrdne. Veoteenuseid des kasvas tulu sõitjateveost 16%, miljoni. Riigisisestel vedudel oli müüdi 1,8 miljardi euro eest. tulu kaubaveost vähenes 5%. keskmine sõidu pikkus 12 km. ARIPAEV.EE ÄRIPÄEV 25. märts 2013 12 KINNISVARA toimetaja Ave Lepik, tel 667 0173, e-post [email protected]

KAISA GABRAL SEADUS [email protected] kohustusi tuleohutuse tagamisel. Kui varem piir- duti vaid sellega, et tuleohutusekspert käis koha- peal kontrollimas, kas nõuded on täidetud, siis Varem nüüd on vaja kord aastas esitada ka kirjalik tule- vastutas Tuleohutus ohutusaruanne. omanik Põlda sõnul on see süsteem üle võetud Rootsist ning lõppenud aasta oli esimene, kui aruande esi- nii, et elas Alates möödunud aastast peavad suurettevõt- tamine oli kohustuslik. Aruandeks on vaja täita samal ajal ted esitama kirjalikult tuleohutusaruande. Tu- mitme A4-lehekülje pikkune ankeet. Kui ettevõt- Austraa- nõuab paberil leohutuseksperdi Aivar Põlda sõnul võib aruan- tes on juba aastaid olnud kindel inimene, kes tule- de keerukas vorm esmalt ettevõtja ära ehmatada, ohutusteemaga tegeleb ja selle eest vastutab, võib lias või kuid pikemas plaanis on tema hinnangul tege- seesama inimene Põlda hinnangul nüüd ka ankee- mujal ja mist väärt ideega. ti täita. Kui ettevõttes sellist inimest pole, võib ap- delegeeris aruannet. “Algul ehmatasid kõik ära, et oh issand, nüüd pi palgata spetsialisti. tuleb seda aruannet kirjalikult täitma hakata. Te- rentnikule gelikult on seitse kategooriat ettevõtteid, kes seda Kahtluse korral abi inspektorilt. “Arusaamatus vastutuse aruannet täitma peavad. Näiteks ehitused, kõrg- võib tekkida ankeedi täitmisel näiteks sellega, et edasi. hooned, tööstus- ja laohooned, kus on üle 1500 enesekontorolli peavad esitama kogunemishoo- Vastutus läheb m2 pinda, lisaks kogunemisruumid, koolid ja las- ned, kus on alaliselt viibimiskohti 50 inimesele. Kahjuennetus teaiad,” räägib Kahjuennetus OÜ juhatuse liige ja Mõni ettevõte ei oska seda määrust tõlgendada,” OÜ juhatuse tuleohutusekspert Aivar Põlda. rääkis Põlda. “Kui vaadata ettevõtja pilgu läbi, siis liige ja tule- 1. septembril 2010 hakkas kehtima tuleohutu- on ankeedis palju keerulisi mõisteid, puuduvad ohutusekspert omanikule se seadus, mis muutis seniseid asutuse ja ettevõtja ka seletuskirjad ja kommentaarid,” kritiseeris ta Aivar Põlda

Ettevõte võiks ühe kindla ini- Pääste- mese tuleohutuse eest vastuta- ma panna ning lasta tal teema- ga süvenenult ja järjepidevalt- amet: tule- tegeleda, soovitas Põhja pääs- EST Kinnisvara on investeerimiskliendi esindaja ja Ostame kinnisvara tekeskuse juhi asetäitja tule- Harju- ja Tartumaal investeeringute haldaja Eestis alates 2003. aastast. Tel. 53 488 966, [email protected] ohutusjärelevalve alal Ants ohutusega Aguraiuja. OSTAME ÄRIKINNISVARA Võtame müüki Järgneb intervjuu Ants Agu- kinnisvara, konsultatsioon tasuta raiujaga. Pakkumised saata [email protected] tegelegu Eva Kams 529 1451 www.estkinnisvara.ee Hindamised (kõikidele pankadele, Kui tihti peab ettevõttes eva- s.h. finantsaruandluseks) kindel kuatsiooniõppusi korralda- www.kaanon.ee ma? Teatud kriteeriumide alu- OSTAME PÕLLU- ja METSAMAAD sel peab osa ettevõtteid korra Endla 6, Tallinn 10149 Riia 24, Tartu 51010 aastas korraldama evakuatsioo- Telefon: 6659585 Telefon: 7350850 inimene niõppuse. Selline kohustus on pandud seitsmele ettevõtete ka- tegooriale. Maakoht Peab olema tulekahju korral Tea, mis toimub! käitumise plaan, kuidas on kor- Pakkumised saata [email protected] raldatud evakuatsioon tulekah- Joel Peetsu 527 9206 ju korral. Selle alusel koolita- www.maakoht.ee ehitusuudised.ee takse ettevõttes ka inimesi ning pannakse paika õppuse stsenaa- ÄRIPÄEV 25. märts 2013 toimetaja Ave Lepik, tel 667 0173, e-post [email protected] KINNISVARA 13

Pane tähele Kes peavad tuleohutusaruande esitama? ÄRIPINDADE EHITISED, KUS PÄÄSTETÖÖD ON kuga vanglad, arestimajad jm EHITUS, REMONT, OHTLIKUD VÕI RASKENDATUD kinnised asutused, kus isikute 10- ja enamakorruselised liikumisvabadus on piiratud www.reparo.ee SISEVIIMISTLUS hooned Maa-alused garaažid kogupin- HARIDUS- JA TEADUSASUTU- naga üle 2000 m2 SED, KUS ON ALALISI VIIBIMIS- KOHTI ENAM KUI 10 INIMESELE PLANEERING HOONED, KUS ON ELUTÄHTSAT Koolieelsed lasteasutused TOPi ala sai lõpuks heakskiidu VÕI KOMMUNAALTEENUST Põhikoolid, gümnaasiumid Tallinna linnavolikogu kiitis heaks kümme aastat tagasi algatatud PAKKUVAD ETTEVÕTTED, SIDE- Kutseõppeasutused Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse lähiala detailplaneeringu. JA NAVIGATSIOONIASUTUSED Ülikoolid, rakenduskõrgkoolid Detailplaneering näeb ette olümpiapurjespordikeskuse hoone- Hooned elektri-, soojus-, tele- kompleksi rekonstrueerimise ja laiendamise ning selle naabrus- kommunikatsiooni-, vee- või EHITISED, KUS KOGUNEVAD se uue hoonestuse rajamise. Viimane hõlmab veekeskust, sada- kanalisatsioonivarustuse taga- SUURED RAHVAHULGAD mahoonet, maa-alust parklat ja vajalikke tehnoehitisi, samuti kuni miseks, mille kaudu teeninda- Kogunemisruumid või -hoo- kolmekorruselisi korter- ja ridaelamuid ning ärihooneid. Planee- takse vähemalt 1000 inimest ned, mida kasutab püsivalt ring hõlmab 42,48 hektari suuruse maa-ala, mille omanikud on OÜ enam kui 150 inimest TopSpa Kinnisvara ja AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. MAJUTUSHOONED Kogunemisruumid ja -hooned, 50 ja enama kohaga hooned millel on rohkem kui üks kor- Õpilaste ühiselamud või laag- rus ning kus on alalisi viibimis- KAUBANDUSPINNAD rid, kui hoones on kohti enam kohti enam kui 50 inimesele Sadama Prisma vahetas omanikku kui 50 inimesele või kui seal on Investeerimisfirma Capital Mill ostis Tallinna sadama D-termina- majutuseks enam kui 25 tuba TÖÖSTUS- JA PÕLLUMAJANDUS- li vastas asuva Prisma kaupluse pinna. Tehingut nõustanud 1Part- HOONED ner Kinnisvara konsultandi Juha Ajakaineni kinnitusel on pikaaja- ÖÖPÄEVLÄBI KASUTATAVAD Üle 1500 m2 pindalaga hoo- lise üürilepinguga äripindade ostmine uus trend ning nõudlus üle- HOONED, KUS VIIBIVAD ned, kus hoiustatakse või töö- tab tugevalt pakkumist. HOOLEALUSED VÕI ISIKUD, KES deldakse peamiselt põlevma- Prisma tehingu hinda osapooled ei avalikusta. TULEKAHJU KORRAL EI SAA terjali või plahvatusohtlikke ai- Juha Ajakaineni sõnul ootab investor kaubanduspinnalt keskmi- ISESEISVALT EVAKUEERUDA neid selt 8 ning tootmis- ja tööstuspinnalt 10 protsenti üüritootlust. Ravi- või hoolekandehooned, Ehitised, milles paiknevad et- kus viibib püsivalt 10 või enam tevõtted kuuluvad ohtliku või isikut, kes ei suuda iseseisvalt suurõnnetuse ohuga ettevõtte LEMMIKUD evakueeruda kategooriasse ehitusuudised.ee loetuimad uudised 10 ja enama kinnipeetava isi- ALLIKAS: PÄÄSTEAMET FOTOD: Postimaja uuenduskuur on alanud. Tallinna süda- linnas asuv postimaja hoone saab juba selle aasta septembris uue ilme, uude keskusesse tuleb ka tuntud kaubamärk H&M. Vaata, milline peaks olema ehitaja palk riigikogulaste palga alusel. Äripäeva teabekirjastuse toimetaja Kaire Uusen ar- VIRU Keskuse haldusjuht Rain Luks ütles, et nemad kor- vutas, millised palgad meil oleksid, kui võtta aluseks parla- raldavad kord aastas keskuses evakuatsiooniõppuse. mendi liikme ja spetsialistide palga suhe Lääne-Euroopa riiki- FOTO: ERIK PROZES des ning kanda see üle riigikogu liikme palka. ankeedi vormi, mis tema sõnul vajaks veel korri- da välja põhilise sisulise muutuse. Põlda sõnul te- geerimist ja lihtsustamist. Kui määrusest õigesti gid nemad oma lepingulistele klientidele esime- aru ei saada, võib mõni ettevõte käega lüüa ja loo- sed aruanded tasuta. “Tean, et osa ettevõtteid ostab ta, et nemad aruannet esitama ei pea – kuid keegi selle teenuse sisse,” rääkis ta ja lisas, et möödunud sellest ei pääse. aasta oli tuleohutuskoolituste vallas hea rahatee- Põlda on ka ise koostanud n-ö hädas ettevõte- nimise aasta. Siis ajas üks koolitus teist taga. “Hind tele tuleohutusaruandeid ja kuigi ta on paberite- oleneb objektist. Kui tuleohutus on varem korras ga tuleohutusspetsialist, on ka tema mõnd punk- olnud, personal koolitatud, on olemas tuleohutu- ti valesti tõlgendanud. Siis on päästeamet aruan- se dokumentatsioon, siis peaks aruande materja- de tagasi saatnud. “Palju on segaettevõtteid ning lide kogumine ja ankeedi täitmine jääma 50–150 ÜÜRILE ANDA BÜROOPINNAD tööstus- ja laohooneid. Kui on väike põlemiskoor- euro kanti,” rääkis ekspert. mus, siis ettevõte arvab, et ei pea aruannet esitama. Viru Keskus on üks ettevõtteid, kes eksperti ei KÕIK EELDUSED EDUKS Kõige lihtsam on siis helistada inspektorile ja kü- palganud ja sai aruande ise esitatud. “Tegime sel- sida,” soovitas Põlda. le aruande ära jah, polnud midagi nii väga keeru- list,” ütles keskuse haldusjuht Rain Luks. Kõrvale hiilida ei saa. Tegelikult on hea, et Eestis “Iga ettevõte peab ise ennast pidevalt kontrol- on selline lahendus rakendunud, leiab Põlda. “Tu- lima ja vaatama, kas tuleohutus vastab nõuetele,” leohutuse enesekontroll paneb tuleohutusnõuete rääkis Luks, kelle sõnul korraldavad nemad kord täitmise reaalsele valdajale,” põhjendas ta. “Varem aastas keskuses ka evakuatsiooniõppuse. “See on omanik vastutas nii, et elas samal ajal Austraalias meil kohustuslik. Meil on inimene, kes vastutab või mujal ja delegeeris rentnikule vastutuse edasi. kogu maja tuleohutuse eest,” lisas Luks, kelle sõ- Kuid nüüd ütleb uus seadus, et ettevõte, kes ruumi nul korraldavad nad ka oma üürnikele igal aastal valdab, vastutab ka nõuete täitmise eest,” tõi Põl- tuleohutuskoolitusi. rium, mis tuleb töötajatega läbi guritest lahti tehtud. See on levi- mängida. nuim rikkumine. Samamoodi on levinud viga evakuatsiooni- Mida Teie arvate, kui palju- teele asjade ladustamine. de ettevõtete töötajad teavad 50 oma ettevõtte evakuatsiooni- kuni 150 eurot on Kas Teile meenub mõni tule- plaanist ja käitumiskorrast tu- spetsialisti hind, kes ohutusvaldkonna karm õppe- lekahju korral? Kõik peavad tu- tund? Eks see Saaremaa Ühis- lekahju korral oskama tegutse- kogub materjali ja gümnaasiumi näide on, ja Tal- da ja ka teadma, mis on nende koostab ettevõttele linnas juhtus ka analoogne juh- kohustus. Töötaja peab evakuat- tuleohutusaruande, tum paar aastat tagasi, kui trepi- Sõpruse Ärimaja asub vaid viie minutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast, siooni korral majast väljuma ja kojas süttisid võimlemismatid. linna aktiivses tsoonis. Siin on loodud kõik eeldused teie ettevõtte äritegevuse eduks. teadma, kus on kogunemiskoht. kui ettevõttes on Ühel juhul ei olnud hoones tu- ÜÜRIINFO / Inimene, kel on asutuses suure- letõkkesektsioone ja teisel puhul Andrei Kokk / 6 805 404 / 56 805 404 / [email protected] varem tuleohutus WWW.SOPRUSE145.EE / Sõpruse pst 145, Tallinn mad kohustused, peab saama ka korras olnud, perso- olid nad olemas ning tagajärjed lisakoolituse. Asutuse juht mää- olid hoopis teised. (1996. aasta rab need isikud käskkirjaga. nal koolitatud ning on Saaremaa põlengus hukkus kaks olemas tuleohutuse last ja 70 sai kannatada. – toim) Millised on levinumad vead, dokumentatsioon. mida kontoriruumides tehak- Mida Te soovitaksite ettevõtja- se? Kui hoone on ehituslikult tele? Ettevõttes peaks kindlasti tuleohutussektsioonideks jao- olema inimene, kes on tuleohu- tatud ja trepikodades või korruse tusega kursis. Kui teenus on sisse peal on näiteks tuletõkke uksed, ostetud, ei pruugi asutusel olla siis need uksed on teinekord sul- kogu vajalikku informatsiooni. ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Olle Horm: Küüniliselt öeldes on Eesti riik hoolitsenud selle eest, et haiguspäevi on oluliselt vähem kui Soomes.

ÄRIPÄEV 25. märts 2013 Atria Eesti ASi juhatuse liikme Olle Hormi sõnul pole meil põhjust Soome kombel muretseda, kuna toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] kolme tasustamata haiguspäeva tõttu puudutakse haiguse pärast töölt palju vähem.

ÜKS KÜSIMUS KOLUMN

Äripäev tegi pensionifondide investeeringutest ülevaate, millest selgus, et kõige kinnisvara- lembesemad fondid on paigutanud kinnisvaraturule napid 5% fondi varadest, kuid möödunud Euroopa eeskuju tähendaks aasta ühe märkimisväärsema investeeringu te- gid teise pensionisamba fondid EfTEN Kinnis- varafondi. Millise sissetuleku suudab anda Eestile 1700 € keskmist palka Eesti pensionisüsteem?

ui võtta eeskujuks Euroopa va- isegi veel mitu korda suurem kui Lääne-Euroopa MARIS LAURI majandusanalüütik nad riigid ning võrrelda parla- riikides. See on toonud kaasa olukorra, kus küm- mendiliikme palka teiste ameti- nete tuhandete inimeste tööd hinnatakse objek- te omaga, peaks Eesti keskmine tiivse põhjenduseta mitu korda väärtusetumaks. palk olema vähemalt 1700 eu- Isegi paljud oskustöölised teenivad miinimum- Eesti ei suuda pikaajalises perspektiivis taga- Krot. “Inimväärse” elustandardi miinimumnõu- palka, mis tähendab ülimadalat ostujõudu. da pensionäridele piisavat sissetulekut, kui deid arvestades ei tohiks Eestis aga alla 600eu- Võib muidugi öelda, et palka saab maksta nii toetuda üksnes I sambale ehk nn pay-as-you- rost palka ollagi. Loomulikult ei ole võimalik se- palju, kui rikas on riik ja kui palju võimalusi on go-süsteemile (praegused töötajad maksavad da korraga rakendada, kuid kui Eesti eesmärk on konkreetsel ettevõttel – see ongi õige. Kuid teatud praeguste pensionäridele), sest rahvastik vä- Euroopa Liiduga sarnased palgavahed, siis peak- ametikohtade ülehindamine on teinud Eesti ma- heneb ja vananeb. sime hakkama selles suunas liikuma. jandusele karuteene. 5–10kordsete palgavahede Esimese summa aluseks on Euroopa riikide tekkimine (mille aluseks pole olnud tööde hin- statistika – ehk mitu korda teenivad sealsed rah- KAIRE UUSEN damist, mis põhjendab palkade erinevust), ning HEIDI KAKKO Äripäeva teabekirjastuse toimetaja Arengufondi tütarettevõtte SmartCap ASi tegevjuht ja vaesindajad, ministrid, juhid jt rohkem kui õpe- suur madalapalgaliste hulk on ohtlik kogu riigi juhatuse liige tajad, professorid, meditsiiniõed, pagarid, bussi- majandusele. juhid jne. Kui mitmes ELi vanas riigis ületab par- Ohtlik märk on see, et seda ei peetagi ebaõig- lamendiliikme palk vaid 1,4–2 korda riigi kesk- laseks, vaid öeldakse, et ise on loll, et rohkem pal- mist palka, siis Eestis peaks sama suhte puhul ka ei küsi. Pensionifondide süsteem on jätkusuutlik, keskmine palk olema vähemalt 1700 eurot, mõne Mis kuid ei taga neile, kes ainult I ja II sambasse in- riigi (nt Luksemburg) näitel veel kõrgem. Eestiga majandus- Lepime tasemes kokku. Lääne-Euroopas ei vesteerivad, tööperioodil saadavaga võrrel- sarnane on olukord Ida-Euroopa riikides. pruugi kolleeg küll teada täpselt teiste palka, davat sissetulekute taset. Ka III sambasse inves- Samas võib ka keskmine palk sõltuvalt riigist +imet kuid palgatasemed ametite lõikes on teada. St ei teerimine ei taga seda, kui investeeritava kapitali anda tegelikust olukorrast lahkneva pildi. Kesk- ole aktsepteeritav, et tavaline palgatööline saaks maht ei ole piisav. Loomulikult võiks alternatiiv- mine palk tekitab vähem teenivates inimestes pa- suudetak- mõnes ettevõttes teistest sama ameti esindajatest setesse investeeringutesse ehk näiteks riskikapi- hameelt ja küsimuse, kellele seda üldse makstak- mitu korda kõrgemat palka. Eestis see nii on. Pal- tali tehtavate paigutuste maht olla suurem, kuid se. Kui palgaerinevused on suured, tuleb arvesta- se teha judes riikides on palgatasemed enamiku eriala reaalsuses ei pruugi need kinnisvara kõrval pare- da, et kaks kolmandikku teenibki keskmisest vä- esindajatel tegevusvaldkonna tasandil (nt töös- mat tootlust tagada. hem ja vaid kolmandik rohkem. 300–500eu- tussektor, teenindustöötajad jne) kokku lepitud. Sõltuvalt riigist võivad palgavahed olla suu- Sama peaks kindlasti rakendama ka Eestis. Kui ANTO LIIVAT remad või väiksemad, kuid kokkuvõttes on Ees- tööandja ei suuda palgavahet põhjendada ning EBSi korraline lektor roste palka- ti Euroopas üks suurema palgalõhedega riike ka ﬁrmas pole ametikohti (või töid) hinnatud, ei saa ametite ja sektorite kaupa, rääkimata meeste- dega ette- rääkida õiglastest palkadest. naiste palkade erinevusest. Eestis on ka siiski ametikohti, kus palgalõhed võttes? väiksemad, need on rahvusvahelise konkurentsi- Hiigellõhe. Tõsi, teatud ametikohtadel olid teis- ga valdkonnad. Võimalik, et ei teenita sellist pal- Kindlasti mõjuks Eesti ettevõtlusele hästi, kui tega võrreldes hiigelpalgad (või hüved, lisata- ka nagu Põhjamaades, kuid saadakse lubada lää- pensionifondid Eestisse rohkem investeerik- sud) juba Vene ajal (eelkõige nomenklatuur, aga ne ametivennaga võrreldavat elustandardit. sid. Küsimused pensionifondide rahapaigutu- ka mõni tööstusharu, töölistel haritlastest kõr- Kui me palgalõhede süvenemise vastu kiires- se prioriteetidest ja tootlustest on aga eelkõige gemad palgad, üksikud haritlased teatud ameti- ti midagi ette võta, ei ole Eesti ettevõtetel erilisi päevakajalise, mitte strateegilise iseloomuga. Pi- asutuste juhtide kohal jne). Võrreldes 1990. aas- tulevikuväljavaateid, sest pole tarbijaid ega vars- kas perspektiivis ei võimalda praegune pensioni- tate lõpuga, kui eelkõige riigisektoris tõsteti ot- ti ka töötegijaid. Juttu ekspordile keskendumi- süsteem noortel tööturule sisenejatel kindlus- sustavalt tippametnike palku (esialgu lisatasu- sest ei saa sel juhul kuigi tõsiselt võtta, sest on kü- tada endale tulevikus praeguste heaoluriiki- de abil), on kümme aastat hiljem lõhed isegi veel sitav, mis majanduslikku imet on võimalik teha de eakatega võrreldavat elukvaliteeti. Paratama- suuremad. Sama tendents on märgatav erasekto- 300–500euroste palkadega ettevõtetes. tuks muutub jõukohane töötamine kõrge eani. ris, kus valitud ametikohtade palgad on pidevalt Kui Eesti asuks Lõuna-Ameerikas või Aafrik- tõusnud (võrdlusena ees Lääne palgatasemed, as, siis ei oleks see ilmselt oluline teema, aga ku- LUGEJA ARVAB soov maksta konkurentsivõimelist palka, ehkki na Eesti tahab Euroopa Liidus teistega võrdselt te- majanduslikult ei pruugi see põhjendatud olla), gutseda ning meie naabriteks on Põhjamaad, ku- samas kui kesk- ja madalama astme töötajate pal- hu üha enam eestlasi suundub, siis peame para- Äkki lõpetaks selle jama ära. gad on mitu korda maha jäänud. tamatult kõige muu kõrval võtma üle ka Euroo- Estonian Air, Eesti Energia ja teised Enamikel juhtudel on palgalõhe 2–3, kohati pale sarnase palkade suhestatuse. riigifirmad. Häbi pole raha küsida euroliidu kõige vaesemate inimeste käest? DEBATT

Kommentaar artiklile “Eesti Energia küsib maksu- maksjailt miljardi” Haisu kottiajamine on lõbu LOE WWW.ARIPAEV.EE kallis

Reoveesete on reovee puhas- KARIN KROON mõte reoveesette kasutamisest ritada koos biolagunevata jäät- keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja tamise protsessiga paratama- näiteks põllumajanduses on metega või sõnnikuga. Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja tult kaasnev jääkprodukt. Kui- paljudele vastumeelne. Kuna investeeringud reo- Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- gi reoveesette puhul on tege- veesette käitlusse, sh metaan- telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee mist jäätmetega, on sellest või- Madal energeetiline potent- tankide rajamiseks, on väga (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress malik toota biometaani. Peale siaal. Lisaks tuleb arvestada, et suured, siis antud valdkonna Toimetus võtab endale õiguse kirju ja selle sisaldab reoveesete ohtralt reoveesette enda energeetiline arengusuundada kujundami- Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes fosforit ja lämmastiku, mis on potentsiaal on madal, mistõttu seks kavandab keskkonnnami- tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- taimede kasvamiseks vajalikud ainult reoveesette kääritamisel nisteerium esmalt välja selgita- Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- toitained. põhinevad metaantankid suuda reoveesette käitlemise efek- e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega Tõhusamaks energia- tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- daksid üldjuhul katta osa reo- tiivsemad lahendused, arvesta- Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- Käitlemine on kulukas. Para- tootmiseks oleks vaja veepuhasti opereerimise elekt- des juba tehtud investeeringu- e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- ku on sette käitlemine kulukas reoveesetet kääritada rienergia kulusid. tega ning sellega, et käitlusvii- Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. ning käideldud settest lahti- Tõhusamaks energiatootmi- sid häiriksid keskkonda võima- www.aripaev.ee/tellimine saamine komplitseeritud, sest koos sõnnikuga. seks oleks vaja reoveesetet kää- likult vähe. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee SALAPÄRANE SOOME FIRMA AVAB EES- nister Andrus Ansip reedel Vikerraadio TIS UUE TEHASE. Oma nime mitte avaldav saates “Stuudios on peaminister”. ARVAMUS 15 Soome tööstusettevõte kavatseb lähiajal KÕRGEIM PALK EESTI JUHTIDEL: 31 000 EU- avada Eestis uue tootmisüksuse, millele ROT KUUS. Ajakirja Forbes andmeil tee- otsitakse praegu juhti. nib Eesti juhtidest enim vene miljardäri- ANSIP: PALGATASE ON MILJONI DOLLARI le Gennadi Timtšenkole kuuluva logisti- KÜSIMUS. “Soomlaste palgatase on küll kafirma Tarcona juhatuse liige Sulev Loo, meie eesmärk, aga selle eesmärgi saavu- kelle kogutulu ulatub 31 tuhande euro- 25. märts 2013 ÄRIPÄEV tamine ei saa kerge olema,” ütles peami- ni kuus. toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected]

KOMMENTAAR Äriteenused reklaam Erasektor peab osalema TEL 667 0105, [email protected]

MÜÜGIL KASUTATUD Majandustarkvara RAPID Küprose päästmisel kontorimööbel, UUDNE JA SOODNE! kodumasinad, telefon 635 6660 • [email protected] Küpros on üks suurima pan- KRISTJAN TAMLA paari kuu eest oli aastase hoiu- www.tttarkvara.ee Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna gandussektori osakaaluga rii- juhataja se intressiks enam kui neli. metallriiulid jne. ke Euroopa Liidus. SKPga võr- See on võrreldamatu nii reldes on pankade bilansimaht põhjapoolsete Euroopa riiki- ligikaudu seitsmekordne. Kui de, aga ka Hispaania ja Itaalia sellise suurusega pangandus- pankades makstavate intressi- TELLI HALUPUUD JUBA TÄNA! sektoris tekivad probleemid, tasemetega. Kõrgema tootluse- Halupuud konteineris (toores, kuiv). siis on vaid riigieelarveliste va- ga kaasneb ﬁnantssektoris alati Transport hinna sees. henditega panku toetada või- ka kõrgem risk. Vähemalt suur- Lisaks pakume süütepulki, suitsutuslaastu ja multzi. matu. Ka erainvestorid pea- hoiustajad võiksid sellest tead- Info tel 5333 22 84, www.halupuu.ee vad probleemide lahendamises likud olla. kaasa lööma. Suurhoiustajatel võiks olla rohkem Heitlikud hoiused. Nn hoiuse- Iiri näide. Pangandussektori teadmisi finantssüs- maksu kehtestamine tähenda- KAARDID suhteline suurus majandusega da seda, et hoiused muutuvad Merike Pinn teemi riskidest. ENNUSTAVAD 25. märts (sünd 1963), töötanud võrreldes on ligikaudu samas oluliselt heitlikumaks rahasta- Tähetorni 21-j, Tallinn Postimehes ja Eesti Päevalehes suurusjärgus ka Iirimaal. Seal misallikaks. Praeguseni valit- Tel 55 26 608 Tel 900 1727 • 24 h Hind 1,09 €/min Eesti Ajalehtede Liit prooviti esialgu tekkinud prob- dussektori kriisi puhul on pi- ses arusaam, et hoiused on kõi- Sooduspakkumine: www.ennustus.ee õnnitleb www. .ee Kätelt ennustamine veebis: leeme lahendada vaid riigieel- gem küsimus selles, et kas osa ge stabiilsem rahastamisallikas www.hiromantia.eu arveliste vahenditega, garan- kuludest peavad kandma ka pankade jaoks. Edaspidi võib teerides pankade kõik kohus- väikehoiustajad või võiks sel- aga hoiuste liikumine riikides, tused. Peagi aga selgus, et selles rohkem osaleda suurema- kus on märke pangandussekto- lel ajal veel väga tugeva eelar- te hoiuste omanikud. Vähemalt ri süsteemsest kriisist, oluliselt Valmisfirmade müük, äri- ja vepositsiooniga Iirimaale käib teoreetiliselt võiks suurhoiusta- aktiivsemaks muutuda. Terava- mittetulundusühingute asutamine see selgelt üle jõu. Nii otsustati, jatel olla rohkem teadmisi pan- malt puudutab see ilmselt rii- et pankade päästeoperatsioonis kade ja ﬁnantssüsteemi riski- ke, kus pangandussektori osa- Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik kannavad osa kahjudest panka- dest. Ilma erasektori panuseta kaal võrreldes majandusega on wasp project www.wasp.ee [email protected] tel 677 0155 mob 51 12 061 de võlakirjade omanikud. Küp- on nii suure pangandussekto- keskmisest suurem. Euroopa rose pankadel on väljastatud ri probleemide lahendamine si- Liidus kuuluvad suure pangan- võlakirjade maht suhteliselt ta- suliselt võimatu. Ei tasu unus- dussektoriga riikide hulka väi- [ gasihoidlik, mistõttu ei anna tada, et Küprose pangad on vii- keriigid Luxemburg ja Malta, y cY võlakirjainvestoritele koorma mastel aastatel oma hoiustaja- kuid suhteliselt suured pangad bQ osaline veeretamine vajaliku tele püsivalt maksnud kõrge- on näiteks ka Taanis ja Prant- Q suurusega rahalist efekti. mat intressi võrreldes enami- susmaal. Kolm Balti riiki on ] Sellise süsteemse pangan- ke teiste euroala riikidega. Alles seevastu skaala teises otsas. Q d e DEBATT Hais kotti ja turule!

Paljud eestimaalased on igal HANS LIIBEK loogia praegu veel vägagi ma- Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) juhatuse esimees suvel vaevelnud reoveepu- hukaid investeeringuid, ning et hastitest leviva haisu käes, need investeeringud end ka ära aga nüüd paistab see prob- tasuks, peaks töödeldavat reo- leem lahenduse leidvat. Ning, vett oluliselt rohkem olema. mis veelgi parem – inimeste elukeskkonda halvendava haisu Motivatsioonipakett. Majan- saab piltlikult öeldes kotti pan- duslikult mõistlik oleks luua na ja maha müüa. Eestis vaid mõni reovee vääris- Olen veendunud, et see saab tamise keskus, kuhu ka ümber- teoks juba viie lähema aasta kaudsed reoveekäitlejad saaks jooksul. Osa rängast tööst on Majanduslikult mõist- oma jäägid kokku tuua. Ideaa- juba tehtud – riigikogu kesk- lik oleks luua Eestis lis peakski sellele raportile järg- konnakomisjonis on valminud nema nüüd nn motivatsiooni- raport reoveepuhastitest levi- mõni reovee väärist- pakett, mis paneb väiksemaid va haisu vähendamise võima- mise keskus. settekäitlejaid oma tooret suu- lustest. rematesse keskustesse veda- ma ja suuremaid ka pakutavat Raport. Raportis on antud üle- kraami lahkelt vastu võtma. vaade nii Eesti kui ka kogu Eu- Praegu ei ole seaduseand- roopa Liidu senisest poliitikast Ometi on praeguste teadmis- ja veel üheseid mängureegleid reoveesette käitlemisel ning te abil reovetest näiteks mooto- maha märkinud, kuid olen val- välja toodud võimalikud lahen- rikütuste tootmine täiesti või- mis EVELi nimel seaduseandja- dusvariandid. Peamise punkti- malik. Reoveest saab toota ka le vajadusel abikäe ulatada. na koorub välja, et reoveesettest soojust – juba praegu on Eestis Tulevastest keskustest väljuv biometaani tootmisel ja selle paar-kolm asulat, mis looma- lõpp-produkt läheks aga olene- gaasi seejärel näiteks transpor- sõnnikust eralduvast metaa- valt kvaliteedist taaskasutus- disektoris kasutamisel võib olla nist soojust ja elektrit saavad, se, näiteks mootorikütusena senisest suuremat tulevikku. lähitulevikus võiks neid asulaid transpordisektorisse, elektri- Tegelikult see ju igati loogi- oluliselt rohkem olla. energiaks, toasoojuseks või väe- line – reovesi, täpsemalt sellest Miks seda seni siis tehtud tisena põllule, metsa, haljastus- eralduv gaas on energiaallikas, pole? Jah, siin on üks konks. Ni- se. Ehk siis – sisuliselt saab hai- mis praegu kahjuks haisedes melt nõuab reoveest energia su kotti ajada ja maha müüa valdavalt lihtsalt tühja jookseb. kätte saamist võimaldav tehno- küll! TÕUSJA LANGEJA Marimekko alustab koonda- Sanoma andis kasumihoiatuse, 16 miskõnelusi, aktsia tõusis. millele aktsia reageeris kukku- INVESTOR misega. Marimekko Sanoma 11,60 EUR +1,93% 7,415 EUR -11,83% 20,0 15,0

17,5 12,5

15,0 10,0

12,5 7,5

ÄRIPÄEV 25. märts 2013 10,0 5,0 1210080604 02 1210080604 02 toimetaja Rainer Saad, tel 667 0398, e-post [email protected]

Võrdlus Eesti turul tegutsevad Põhjamaade telekomifirmad hea tootlusega dividenditootlused kohalikes valuutades, protsentides

France Telecom 9,15 Portugal Telecom 7,95 TELE2 6,6 TELIASONERA 6,21 Vodafone 5,9 KPN 4,06 BT 3,54 Telecom Italia 3,27 ALLIKAS: BLOOMBERG

TELEKOMISEKTOR Telekomi- firmade naasmine? Prognoosid head

RAINER SAAD [email protected]

Viimastel aastatel on Euroopa telekomifirma- aasta eest 7,1 Rootsi krooni dividendi ning Swed- peatanud oma dividendi maksmise. Kui majan- sid mõjutanud mitmed probleemid, sealhul- bank prognoosib dividendi kasvu 2013. ja 2014. dusolud taastuvad, võivad ka dividendid jälle gas nõrk majanduskasv, riigivõlakriis, tihe aasta eest. Panga aktsiasoovitus on tugev osta kasvama hakata. konkurents ning regulatsioonid. Kuid vaata- ning hinnasiht 125 krooni. Turuväärtuselt 100 miljardi euro suuruse mata aastaid kestnud madalseisule, on haka- Rootsi ja Soome mobiilsideoperaatorile Te- Vodafone’i netovõla/EBITDA suhe on 2,01 ning 51 tud telekomifirmadele prognoosima paremaid liaSonera prognoosib Swedbank tänavuseks aas- võrreldes Hispaania Telefonica suure võlakoor- Rootsi krooni peale tulemusi. taks stabiilset väljavaadet seoses oodatust pare- ma ja bilansiga, on Briti telekomifirma põhinäi- tõstis Swedbank ka Morgan Stanley arvates on France Telecomi matele trendidele Euraasias. “2,85 krooni suuru- tajad märksa paremas seisukorras. Teine Briti te- aktsia alahinnatud ning investeerimispank anne dividend oli pettumus, kuid hiljutine äri kah- lekomifirma BT kasvatas viimases kvartalis kasu- Eesti telekomi omani- dis telekomifirma aktsiale ostusoovituse. Pank jumliku osa vähendamine Hispaanias ja Türgis mit kulude vähendamise arvelt. Samal ajal on et- kuks oleva TeliaSone- toob välja, et Prantsuse telekomi suhtarvud on ning tugev bilanss annab aktsiale tõusuruumi.” tevõtte globaalne laienemine lairibavõrgu ning ra aktsia hinnasihti. väiksemad kui ülejäänud telekomisektoril. Ette- Pank tõstis operaatorfirma aktsiasoovituse eel- teenuste osas olnud tugev. BT võla ja omakapitali võttel on 3,61 miljardit eurot vaba raha ning divi- nevalt 50 Rootsi kroonilt 51 kroonile ning säili- suhe on kõrge, kuid seda saab langetada kapitali- Reedel liikus aktsia denditootlus on 9,15%. tas osta soovituse. kulude vähendamisega. BT aktsiat võivad kaalu- 46,5 krooni peal. da need, kes ootavad ärikliima paranemist. Põhjamaade firmadel ostusoovitus.Swedbank Suured dividendidega kitsid. Investeerimiskõl- Praeguste hinnangute juures jäävad Euroo- näeb Rootsi telekomifirma Tele2 aktsiale 18prot- bulikuks peetakse tavaliselt ettevõtet, mille ne- pas asuvate telekomifirmade aktsiad ahvatlevaks. sendilist tõusu. Pank ootab Tele2-le arenenud tovõla/EBITDA suhe ei ületa 2,5 künnist. Viimas- Kindlasti tasuks iga ettevõtte puhul vaadata eral- turgudelt aeglast EBITDA (ärikasum enne ku- te kuude jooksul on mitme telekomifirma oma- di faktoreid, nagu kasvustrateegia ning geograa- lumit) langust, kuid selle kompenseerib arene- ja laenukapitali suhe Euroopa majanduslanguse filine hajutatus. Küsimus on aga selles, kui hästi vate turgude EBITDA kasv, peamiselt Kasahsta- tõttu tõusnud selle piiri lähedale või isegi üle sel- suudavad Euroopa telekomifirmad oma kasum- nis, Horvaatias ja ka Venemaal. Tele2 netovõla/ le. Oma krediidireitingute kaitsmiseks on suur- likkust praegustes tingimustes suurendada. Üht- EBITDA suhe 1,4 on madalam kui Lääne- ja Lõu- operaatorid, sealhulgas Portugal Telecom, Tele- lasi võivad telekomifirmad pakkuda ka dividen- na-Euroopa telekomifirmadel. Tele2 maksis 2012. fonica, KPN ning Telecom Italia, langetanud või de otsivale investorile huvi. NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaks arvestama, Eurot on mõjutamas poliitili- Euroopa Keskpank ei pruu- et elektrienergia hinnale lisan- sed mured euroala suurimates gi enam baasintressimäärasid 17 dub lepingus ka käibemaks. riikides. langetada.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud 44,80 -8,06% 1,2948 +0,29% 0,339% +0,005 70,0 1,6

5,44% 57,5 1,32 1,2 kerkinud Sloveenia 2022. aasta USA dollari- 1,28 45,0 0,8 tes võlakirjade tootlus võib vihjata, et ka see 1,24 riik vajab varsti päästmist. 32,5 0,4

20,0 1,20 0,0 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03

RAHA reklaam ROOTSI Tele2 on küll arenenud Kommertspankade intressitooted

turgudel veidi jooksev hoius % kukkumas, pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % see-eest lä- kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa heb neil hästi Danske Bank Kontakteeruge pangaga Swedbank*** 0,01 (7) - - - 0,06 0,16 0,26 0,36 0,46 0,56 190 Kasahstanis, Swedbank*** 0,01 (7) 0,05 0,05 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 6000 Horvaatias Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50 0,70 0,90 - 200 ja Venemaal. Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200 Pildil Tele2 Nordea Pank 0,10 0,10 0,15 0,20 0,35 0,45 0,55 - - 320 Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150 teenindus Versobank 0,05 0,10 0,50 0,60 0,70 1,00 1,30 1,50 1,70 2,00 350 Venemaal DNB 0,10(7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Kaliningradi Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200(4) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,45 0,45 0,90 1,25 2,00 300-1500 oblastis. FOTO: BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,90 1,25 2,00 1500-30 000 RIA NOVOSTI/ BIGBANK - - - - - 0,50 0,50 0,95 1,30 2,05 üle 30 000 SCANPIX tähtajaline hoius %, USD pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Pankade kontaktandmed Danske Bank Kontakteeruge pangaga SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn, BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 tel (24h) 631 0310, e-post: [email protected] faks 737 7582, e-post: [email protected], Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, www.bigbank.ee Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,55 200 tel 668 8088, faks 668 8089 VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200 NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 Versobank 0,30 0,30 0,50 1,00 1,30 1,50 500 tel 628 3300, faks 628 3201 DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 e-post: [email protected] tel 686 8500, faks 686 8501, CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, e-post: [email protected], www.dnb.ee Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) tel 770 0000, faks 770 0001, EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse e-post: [email protected] tel 669 0941, faks 661 6037 internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt **** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga BÖRS

Tallinn 22.03

aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. hind, EUR eelm, % EUR tootlus Arco Vara 1,170 -1,68 573 - -534,0% 1,65 0,0% Baltika 0,731 -0,54 6 879 32,1 8,0% 2,57 0,0% Ekspress Grupp 1,140 4,59 25 597 13,3 6,4% 0,85 0,0% Harju Elekter 2,640 1,15 528 12,2 7,7% 0,94 2,7% Järvevana 0,590 0,00 0 - 0,0% 0,71 0,0% Merko Ehitus 6,960 -0,57 6 178 16,0 6,6% 1,05 0,0% Nordecon 1,180 0,00 14 927 25,5 5,1% 1,30 0,0% Olympic EG 1,940 0,52 26 085 12,0 28,0% 3,36 5,2% Premia Foods 0,650 0,00 2 129 285,7 0,2% 0,69 16,9% Pro Kapital Grupp 2,250 0,00 0 - -3,7% 1,85 0,0% Silvano FG 2,690 1,13 48 018 7,5 27,5% 2,06 9,3% Tallink Grupp 1,040 1,96 282 988 12,5 12,2% 1,52 0,0% Tln Kaubamaja 6,040 -0,49 120 136 11,7 14,4% 1,68 5,8% Tallinna Vesi 10,400 0,00 129 901 9,2 26,7% 2,46 8,1% Trigon PD 0,301 -2,59 25 - 0,0% 0,62 0,0% Skano Group 1,210 2,54 1 210 - -2,8% 0,73 0,0% VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal

EUR/SEK EUR/RUB Riia 22.03

aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. 8,4232 40,0100 hind, EUR eelm, % tootlus Grindex 5,20 -1,89 5,21 0,67 - Austraalia dollar AUD 1,2412 Poola zlott PLN 4,1803 Latvijas Gaze 6,25 0,00 11,78 0,58 - Bulgaaria leev BGN 1,9558 Rumeenia leu RON 4,4283 Olainfarm 4,59 2,00 6,64 1,78 - Hiina jüaan CNY 8,0433 Singapuri dollar SGD 1,6177 Hongkongi dollar HKD 10,0517 Suurbritannia nael GBP 0,8528 India ruupia INR 70,3610 Šveitsi frank CHF 1,2212 Vilnius 22.03 Jaapani jeen JPY 122,8500 Taani kroon DKK 7,4527 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Kuid telekomisektori piduriks võivad jääda re- Kanada dollar CAD 1,3259 Tai baat THB 37,9640 hind, EUR eelm, % tootlus gulatsioonid ning selle on valjuhäälselt välja öel- Korea won KRW 1449,4500 Tšehhi kroon CZK 25,8320 Apranga 2,63 -1,13 - 3,6 4,1 nud ka mitme Euroopa telekomifirma juhid. Leedu litt LTL 3,4528 Türgi liir TRY 2,3558 City Service 1,980 -1,00 14,9 1,2 11,6 Läti latt LVL 0,7023 Ungari forint HUF 307,2500 Invalda 2,310 0,00 - 1,1 - Norra kroon NOK 7,5395 USA dollar USD 1,2948 Linas Agro 0,700 0,29 2,8 0,9 - Regulatsioonide vastu. France Telecomi tegev- Panevezio Statybos 1,150 0,88 19,6 0,6 - juht Stephane Richard ütles eelmisel kuul üle- Siauliu Bankas 0,281 0,36 17,6 0,8 - maailmsel Mobiilikongressil, et Euroopas tuleks BÖRSIKAUBAD Snaige 0,471 0,00 - 1,7 - totaalselt muuta praegust regulatiivset raamis- TEO LT (Telekomas) 0,821 0,00 13,8 2,1 7,1 tikku, kui tahetakse kaasas käia USA telekommu- nikatsioonisektori kiire arenguga. “Regulatsioon Kütused 22.03 Värvilised metallid 21.03 Helsingi 22.03 on viimase 15 aastaga viinud ainult ühe eesmär- USD USD/t aktsia muutus P/E P/B divid. gini ja selleks on tarbijatele kasu toomine. Kuid Nafta IPE, bbl 107,68 Alumiinium LME 1937 hind, EUR eelm, % tootlus Nafta NYMEX, bbl 93,08 Vask LME 7626,5 Alma Media 3,79 -0,79 17,1 3,5 2,6 praegu on Euroopa telekomisektor nõrk ning fir- Mootoribensiin, t 996,00 Plii LME 2208,5 Citycon 2,32 -4,53 9,6 0,8 6,5 mad võlgades. Samas on meil vaja palju raha ja Diislikütus, t 928,75 Nikkel LME 16945 Elisa Comm. 16,41 -0,85 12,3 3,0 7,9 ressursse Euroopas ühenduste tagamiseks.” Kerge kütteõli, t 902,75 Tina LME 22750 Finnair 2,86 -0,69 - 0,5 - Euroopa regulatsioonide suhtes on kriiti- Masuut (1% väävel), t 615,00 Tsink LME 1951 Fortum 16,20 2,14 10,2 1,4 - Maagaas Henry Hub, btu, USD 3,972 HKScan 3,80 -1,04 13,7 0,5 4,5 list vastukaja öelnud ka Alcatel-Lucenti juht Ben Kesko 24,93 -0,08 19,0 1,1 4,8 Verwaayen, kelle sõnul kahjustab Euroopa tele- Põllumajandus 22.03 Väärismetallid 22.03 Neste Oil 10,99 -0,81 - 1,1 3,2 komifirmade innovatsiooni ning takistab kasvu. nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Nokia 2,61 -0,83 - 1,2 7,7 “See ei ole ainult Prantsuse probleem, see on Kohv NYBOT, USc/nael 134,65 Kuld COMEX 1609,12 Olvi 21,49 -2,18 17,4 3,1 2,3 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 529,60 Plaatina NYMEX 1581,25 PKC Group 17,99 -1,42 15,8 2,3 3,3 Euroopa probleem. Kui vaadata, miks USA on Kakao NYBOT, USD/t 2175,00 Pallaadium NYMEX 754,50 Stockmann 12,53 -4,71 16,8 1,0 4,8 meist nii kaugel ees, siis see on nende tingimuste Nisu NYSE LIFFE, USD/t 198,75 Hõbe COMEX 28,76 Stora Enso 5,11 0,00 8,4 0,7 - tõttu, milles sul on lubatud äritegevust teha. Olu- Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 473,5 UPM Kymmene 8,73 -0,11 - 0,8 6,9 kord Euroopas on väga õnnetu.” Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga YIT 16,58 0,18 11,7 2,0 4,5 18 INVESTOR investeerimisfondid

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks 14 500,25 +0,55% 1193,36 +0,47% 2352,65 -0,46% 153,85 -0,01% 16000 1200 2350 155

15000 1125 2200 150

14000 1050 2050 145

13000 975 1900 140

ÄRIPÄEV 25. märts 2013 12000 900 1750 135 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam ÄRIPÄEVA KOOLITUS 8.–9. mail Avaron Asset Management 21.03 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat IT LAHENDUSED Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,40 3,52 3,45 12,49 6,34 9,75 3,54 -5,47 18 578 214 Avaroni Privaatportfell B, EUR 13,49 13,49 13,49 3,47 3,29 8,36 5,81 - 5 457 152 TOOTMIS- Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 10,64 10,64 10,64 1,47 1,85 - - - 5 620 483 ETTEVÕTTES Compensa Life 20.03 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht KAS IT LAHENDUSED AITAVAD TÕSTA aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat TOOTMISETTEVÕTTE EFEKTIIVSUST? Kasvuportfell, EUR - - 1,40 - 6,50 20,90 8,40 5,30 5 381 073 Võlakirjaportfell, EUR - - 11,86 - 0,60 5,10 4,00 - 536 484 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 28.02.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 28.02.2013. Koolitajad on TIIT VALM ja JAAK LAVIN

Danske Capital AS 21.03 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Danske Pension 25, EUR 0,96 0,97 0,97 1,07 1,06 6,82 2,80 3,00 10 830 179 Täpne kava aadressil Danske Pension 50, EUR 1,11 1,13 1,13 1,47 1,85 7,11 2,71 3,18 148 098 298 www.koolitus.aripaev.ee Danske Pension Intress, EUR 0,87 0,88 0,88 0,68 0,33 6,43 3,06 3,32 3 352 060 Vabatahtlik Pensionifond Koolituse hind on 479 eurot Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,41 1,45 1,42 7,34 3,42 9,55 5,30 5,09 3 048 490 Vabatahtlik Pensionifond (km-ga 574,8 eurot). Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,78 0,76 2,92 0,14 5,87 2,92 194 890 Info ja registreerimine telefonil 667 0100, Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee. elektronposti aadressil [email protected] ERGO Funds 21.03 või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,91 0,92 0,92 0,00 0,12 3,78 3,05 3,98 8 412 469,97 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,10 1,12 1,12 1,86 1,79 4,89 2,78 2,07 41 277 954,95 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,63 0,63 0,63 2,54 2,59 4,59 - - 1 333 003,14 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,85 0,87 0,86 2,04 2,04 5,57 2,29 - 410 288,54 logistikauudised.ee ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,89 0,90 0,90 2,74 2,00 4,99 2,31 - 324 625,91 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,84 0,86 0,85 3,70 3,00 2,70 -1,32 - 309 984,24 26. aprillil

LHV Varahaldus 21.03 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht PARIMAD aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,39 1,40 1,40 2,04 2,63 7,81 5,81 5,89 165 361 570 Pensionifond M, EUR 1,10 1,11 1,11 1,38 1,45 6,44 4,85 6,93 25 282 406 Pensionifond S, EUR 1,17 1,18 1,18 0,78 0,37 4,77 3,87 7,49 37 004 448 SISSEOSTUHINNAD Pensionifond XL, EUR 1,19 1,20 1,20 2,25 3,86 9,27 5,77 5,98 38 629 719 Pensionifond XS, EUR 1,08 1,10 1,10 0,72 0,25 5,91 4,23 7,35 8 518 491 Täiendav Pensionifond, EUR 1,32 1,33 1,33 7,85 4,28 10,13 6,38 4,82 4 874 524

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 9,16 9,25 9,25 14,12 12,75 14,10 11,27 -1,36 - ÜHISHANGETE LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 5,85 5,91 5,91 14,18 12,75 14,10 11,26 -1,36 5 653 454 -5% LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,19 8,28 8,28 15,11 2,22 1,68 0,99 -0,78 - ABIL -10% LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,24 5,29 5,29 15,10 2,22 1,68 0,98 - 1 402 871

Nordea Pensions Estonia 21.03 Kuidas korraldada ühishanget erasektoris ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht TOM ANNIKVEE aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat MTÜ Riigihangete Keskuse juhatuse liige Nordea Pensionifond A, EUR 0,93 0,94 0,94 2,22 2,89 5,65 4,68 50 194 126,76 Kui suured ja kuidas tekivad säästud tugiteenuste Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,76 0,77 0,77 2,82 4,26 6,22 4,94 5 477 384,57 Nordea Pensionifond B, EUR 0,89 0,90 0,90 1,50 1,3 5,8 4,45 10 841 162,98 ostmisel Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,83 0,83 0,76 0,16 4,93 3,3 2 001 179,79 OÜ Outsourcing Partner juhatuse esimees HEIKI RITS Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,12 1,15 1,13 11,77 5,84 7,57 6,05 3 362 843,78 VKG kogemus hangete koondamisel 10 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,71 0,72 0,72 0,00 1,25 6,2 520 649,88 tütarettevõttega kontsernis ASi Viru Keemia Grupp hankeosakonna juhataja ANTON NÕOMAA Fondivalitsejad Ühisostudes osalemise kogemus -13% AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia ANELLA STIMMER 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 OÜ P. Dusmann Eesti juhatuse liige 4201, [email protected], www.avaron.ee [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee Võidud ühishangetest - ettevõtte kogemus DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn tel 675 2295, faks 675 2895, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ esineja kokkuleppimisel [email protected], www.danskecapital.ee, tel 680 2630, faks 680 2631, seb.ee, www.seb.ee www.danskebank.ee [email protected] SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS Kas tööstustarbijate elektri ühishange on vvõimõim ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee www.gildrealestate.com Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606, -5% 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, faks 631 1636, [email protected] PROLOGi juhatuse esimees Tõnis Hintsov [email protected], www.ergo.ee Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, www.swedbank.ee/fondid Arutlusring: Kuidas liita ettevõtteid [email protected], www.lhv.ee ühishankeks Toimumiskoht: Töötuba: Millises ühishankes on Hotell Olümpia konverentsikeskus Tallinnas Soodushind registreerimisel kuni 19.04.2013 Maaklerifirmad kasulik osaleda minu ettevõttel on 179 eurot (km-ga 214,8 eurot). COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC OÜ Outsourcing Partner juhatuse Tavahind 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300, liige HEIKI RITS Info ja registreerimine: [email protected] faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, [email protected], www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee või telefonil 51 34 004. LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 tel 631 0310, faks 631 0410 19 Bruce McCain: Võib-olla see lõplikult tões- tab Buffetti lähenemise tarkust – osta soliidne 34% investeering, kui selle hind kujutab endast kasvas Credit Suisse juhatuse esimehe sisse- soodsat väärtust.” tulek mullu, kuigi panga kasum vähenes 1,95 miljardilt frangilt 1,35 miljardile. Kokku sai Brady Dougan mullu 7,77 miljonit franki. KeyCorpi privaatpanganduse peastrateeg kommenteeris seda, et Warren Buffett tõusis taas maailma rikkuselt kolmandaks inimeseks. Zara rõivaketi looja Ortega andis koha ära, kuna jaemüügiturg on osu- tunud keerulisemaks majanduse halvenedes, nagu Hispaanias.

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 21.03 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,737 0,744 0,744 2,85 3,33 3,42 1,80 9 305 768,83 Mandatum Life 21.03 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,902 0,912 0,912 0,84 -0,15 2,99 2,96 4,36 54 209 987,90 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Optimaalne Pf, EUR 0,826 0,834 0,834 0,99 1,08 3,21 2,24 12 996 754,12 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Progressiivne Pf, EUR 0,957 0,967 0,967 1,63 1,96 4,19 2,39 -0,97 274 338 282,56 Investeeringute haldusteenus: SEB Aktiivne Pf, EUR 0,919 0,937 0,928 12,67 4,27 3,51 3,06 -1,54 13 858 517,77 Turvaline, EUR 114,40 113,83 113,83 - 0,74 5,49 4,11 - - SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,131 1,153 1,142 3,79 0,77 3,50 2,33 -0,29 10 489 435,50 Konservatiivne, EUR 112,21 111,10 111,10 - 1,64 1,92 2,31 - - Tasakaalustatud, EUR 111,65 110,00 110,00 - 2,17 -0,21 1,29 - - SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 7,148 7,292 7,220 10,96 3,630 4,810 4,560 -4,070 4 161 007,66 Progressiivne, EUR 106,35 104,26 104,26 - 2,80 -2,87 -0,31 - - SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,475 8,646 8,560 7,50 2,080 3,740 4,190 -2,770 6 010 702,18 Agressiivne, EUR 110,63 108,47 108,47 - 2,76 -2,47 -0,35 - - SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,659 10,874 10,766 3,35 0,600 5,990 4,400 1,470 1 135 007,40 Investeerimisportfellid: SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 13,073 13,073 13,073 5,17 -0,640 8,100 5,970 5,540 62 239 926,24 Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 139,91 139,22 139,22 - 0,72 6,15 4,59 - - SEB Kasvufond A, EUR 6,350 6,478 6,414 21,86 -3,700 2,030 -1,470 -5,850 14 861 127,28 Mandatum Life Global Food Abs, EUR 121,85 119,46 119,46 - 1,35 -7,17 -0,04 - - Vahendatavad Fondid * Mandatum Life Emerging SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,508 1,508 1,508 2,91 0,200 7,250 4,850 5,200 422 140 000,00 Opportunities Abs, EUR 105,05 102,99 102,99 - -0,53 -2,32 -2,29 - - SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 129,137 129,137 129,137 2,91 -0,110 4,210 4,970 5,340 157 500 000,00 Mandatum Life Global Equity Abs, EUR 138,50 135,78 135,78 - 2,63 1,58 -0,45 - - SEB High Yield Fund, EUR 130,274 131,577 130,274 3,87 1,810 9,400 - - 1 959 860 000,00 Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 153,59 150,58 150,58 - 2,54 2,56 0,63 - - SEB Short Bond Fund EUR 1,271 1,271 1,271 0,21 0,160 -0,080 0,040 - 55 910 000,00 SEB Strategy Balanced Fund 105,855 106,914 105,855 - 2,510 - - - 285 560 000,00 Swedbank Investeerimisfondid AS 21.03 SEB Strategy Defensive Fund 105,447 105,447 105,447 - 1,510 - - - 196 920 000,00 SEB Strategy Growth Fund 107,946 109,025 107,946 - 5,130 - - - 201 170 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Opportunity Fund 106,080 107,141 106,080 - 3,880 - - - 296 300 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,756 2,812 2,784 20,03 -2,250 5,860 -0,640 -3,620 163 970 000,00 Pensionifond K1, EUR 0,80 0,81 0,81 1,84 -0,14 4,27 3,11 1,28 42 154 153,95 SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,576 2,628 2,602 15,95 2,520 -5,000 -7,160 -6,130 73 040 000,00 Pensionifond K2, EUR 0,88 0,89 0,89 3,19 0,81 5,89 3,94 0,61 159 517 202,98 SEB Russia Fund, EUR 9,514 9,706 9,610 24,40 -0,550 -13,830 -2,480 -1,450 308 310 000,00 Pensionifond K3, EUR 1,03 1,04 1,04 6,29 2,07 7,03 4,90 0,81 404 623 271,07 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.01.2013. Pensionifond K4, EUR 0,76 0,77 0,77 10,78 3,01 7,12 4,74 32 825 429,57 Pensionifond V1, EUR 1,19 1,20 1,20 4,07 1,17 7,90 4,57 0,11 9 556 119,02 Pensionifond V2, EUR 0,92 0,93 0,93 8,00 2,85 8,53 5,13 -0,73 17 516 086,31 Pensionifond V3, EUR 1,07 1,08 1,08 13,60 4,68 8,33 4,92 -2,26 34 738 706,79 Trigon Funds 21.03

Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,02 4,12 4,06 20,13 5,09 -9,54 -8,30 -14,93 5 756 989,25 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 8,33 8,54 8,42 25,33 -0,96 15,17 2,20 -14,10 28 506 739,80 12 kuud 3 aastat 5 aastat Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,41 3,50 3,45 23,25 3,83 10,89 -4,53 -21,31 7 865 636,32 Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 89,45 92,18 91,27 22,75 6,62 -8,36 -20,42 2 280 247 Fondifond 100, EUR 10,02 10,27 10,12 16,40 5,79 7,97 4,67 -1,21 63 750 890,15 Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 175,43 180,80 179,01 17,85 8,05 7,37 0,06 4 839 155 Fondifond 30, EUR 11,17 11,45 11,28 5,70 2,12 7,83 3,91 1,45 14 489 586,37 Uus Euroopa Kasvufond, EUR 13,48 13,96 13,69 21,15 6,08 7,43 -6,33 -11,36 1 830 493 Fondifond 60, EUR 10,73 11,00 10,84 10,20 3,67 8,03 4,64 0,30 52 164 890,89 Uus Euroopa Fond, EUR 20,14 20,86 20,45 13,67 0,44 11,18 7,65 -2,92 22 033 393 Venemaa Aktsiafond, EUR 15,60 15,99 15,75 23,00 3,47 0,90 1,88 -7,49 48 974 174,37 Venemaa Top Picks Fond, EUR 19,69 20,39 19,99 25,90 -3,72 -11,04 3,66 -0,19 9 415 235

IKT AASTAKONVERENTS 26.04.2013 | 8.30–16.55 NordicNordic HotelHotel ForumiForumi kkonverentsisaalisonverentsisaalis SSirius:irius: 08.30–09.00 HOMMIKUKOHV 09.00–09.15 Avamine, sissejuhatus 09.15–10.00 Eesti IKT-ettevõtjate võimalused Euroopas. Krum Garkov, Euroopa IT-agentuuri (The Euro- pean Agency for operational management of large-scale information systems) juht IKT VÄLJAKUTSED ja PARIMAD PRAKTIKAD 2013 IKIKTT VÄVÄLJAKUTSEDLJAKUTSED ERERINEVATESINEVATES SSEKTORITES:EKTORITES: 10.00–10.20 Telekommunikatsioon: Kalev Reiljan, Elioni tehnoloogiajuht Konverents keskendub IKT 10.20–10.40 Logistika: kinnitamisel 10.40–11.00 Finantssektor: Ain Rasva, väljakutsetele ja parimatele SEB Panga Eesti ja Läti IT-juht praktikatele Eesti majanduse 11.00–11.20 KOHVIPAUS 11.20–11.40 Põllumajandus: Martin Paukson, võtmesektorites. Trigon Agri tootmis- ja logistikajuht 11.40–12.00 Turism: Enn Lamp, Estonian Airi e-kommertsi juht Telekommunikatsioon 12.00–12.40 Tööstus: Janar Eit, Promensi arendusjuht 12.40–13.00 Kaubandus: Andreas Leznevsky, Logistika Tallinna Kaubamaja IT-direktor Finantssektor 13.00–14.00 LÕUNAPAUS Põllumajandus 14.00–14.20 Avalik sektor: Mehis Sihvart, Turism Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor 14.20–15.00 Tervishoid: Madis Tiik, Soome Tööstus innovatsioonifondi SITRA e-tervise spetsialist Kaubandus 15.00–15.20 Haridus: kinnitamisel Avalik sektor 15.40–16.00 Kohalikud omavalitsused: Jaan Oruaas, Tervishoid Anija vallavolikogu esimees 16.00–16.55 Vestlusring kõigi esinejate osavõtul. Haridus Küsimused ja vastused. Kohalikud omavalitsused 16.55 LÕPP Konverentsi soodushind 19. aprillini on 199 eurot (km-ga 238,80 eurot). Alates 20. aprillist kehtib hind 249 eurot (km-ga 298,8 eurot). Mitme osaleja puhul ühest www.ituudised.ee ettevõttest küsi soodustust. Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0411 või aadressil [email protected]. Projektijuht Marek Mühlberg, www.ituudised.ee. TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi. Nr 58 (4707) 25.03.2013 Volker Kauder: Kui ettepanek tuleb, 826,41 +0,82% olen ma optimistlik. Kuid seni ei ole 900 me saanud ettepanekut. Ma usun jät- 825 kuvalt, et me jõuame kokkuleppele, 750 675

kuid Küpros mängib tulega. 600 05 07 09 0111 03 Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli konservatiivist liitlane kristlike demokraatide ehk CDU parlamendiliider ütles reedel, et Kree- perioodi kõrgeim 827,48 ka peab tulema välja töökõlbliku ettepanekuga mitme miljardi eurose finantsaugu täitmiseks. perioodi madalaim 585,08

TÕUSJAD VÕLAKIRJAD LANGEJAD Kurdid panid Türgi Eestlased ostsid taas

AstraZeneca börsi rõõmustama Latvenergo võlakirju 319,40 GBp Läti elektrikompanii Latvenergo müüs lühike- Stockmann B ui Türgi naabrilt Küproselt on ROMET KREEK se ajavahemiku jooksul juba kolmandat korda [email protected] 12,53 EUR tunda pangapingeid ja lõuna võlakirju. 20 miljoni eurone võlakirjaemissioon +3,77% pool Süürias käib kodusõda, märgiti Läti, Leedu ja Eesti institutsionaalsete in- tegi lõpuks Kurdi töölispartei vestorite poolt täis ligi neljakordselt. Tele2 B -4,71% (PKK) vangis olev liider Abdul- Müüdud võlakirjade kupongimakseks oli Klah Ocalan Türgile rahuettepaneku. 108,60 SEK See tõstis 2,8% aastas, kuid ülemärkimise tõttu kujunes Cramo veidi aktsiate hindu ning ka Türgi liir tugevnes. 2017. aasta detsembris aeguva võlakirja aasta- Lubadus lõpetada võitlus, mis on maksma läinud tootluseks 2,62%. 10,78 EUR +2,74% sadu miljardeid dollareid ja võtnud kümneid tu- Tegemist oli viimase osaga Latvenergo 70 mil- handeid elusid, tõstis ka Türgi võlakirajde hindu. joni eurosest võlakirjaemissioonist. Pepsico “Las relvad vaikivad ja ideed räägivad,” ütles Las relvad vaikivad Tuhandeeurose nimiväärtusega võlakirjad on -4,60% 77,95 USD Ocalan kirjas, milel luges ette parlamendiliige ja ideed räägivad. 23. jaanuarist noteeritud Riia börsil, kuid väärt- Sirri Sureyya Onder sadade tuhandete kurdi uut paberitega on siiani tehtud vaid üks veidi üle 10 Citycon aastat tähistava rahvamassi ees Diyarbakiris, mis 000 eurone tehing. +2,36% on piirkonna suurim linn. Üleskutse kulminee- Latvenergo võlakirjadesse on investeerinud 2,32 EUR rus kuid kestnud läbirääkimiste järel peaminist- paljude hulgas ka Swedbanki ja ERGO II samba BP ri Recap Taytip Erdogani ja PKK vahel, keda Tür- pensionifondid. gi, USA ja Euroopa Liit käsitlevad terrorirühmi- -4,53% 459,70 GBp tusena. Stonesoft “Uks on avatud demokraatlikuks poliitiliseks SEADUS +2,29% arenguks,” ütles Finansbanki peaanalüütik Inan 2,11 EUR Demir. “Selle küsimuse edukas lahendus on ar- Võeti vastu Slimi äri gumendiks Türgi majanduse ja liiris varade üm- Fortum berhindamiseks.” piirav seadus -3,65% 16,20 EUR Osta, kui kahurid kõmisevad ja müü, kui kõla- Mehhiko kongressi alamkoda võttis ülekaalu- SEB A vad rahupasunad. Kunagi Euroopas pangandus- kalt vastu seaduseelnõu, mis piirab Mehhiko 67,00 SEK +2,14% impeeriumi rajanud Rotschildide ütlusest läh- ning maailma kõige rikkaima mehe Carlos Sli- tudes peaks nüüd olema pigem aeg müüa Tür- mi telekomiettevõtte praegust domineerimist, Marks & Spencer gi aktsiaid kui neid osta. Ka siin juhitud Balkani kirjutas Financial Times. Häältega 414 poolt -2,97% 398,00 GBp fondides on sisuliselt pikka aega olnud Türgi fon- ja 50 vastu astuti suur samm edasi konkurent- did. Türgi finantsturg on üks kena arenev turg, si suurendamise ning monopolide vähendami- Ramirent kuhu lisaks eestlaste fondisäästudele läks ka näi- se suunas. Analüütikute sõnul mõjutab see kõige 8,14 EUR +2,05% teks Jaapani koduperenaiste raha. rohkem Slimile kuuluvat América Movilit ning Alati see piiriülese panganduse aluse pani- Mehhiko ringhäälingut Televisa. Slimi América ja ütlus ei toimi. Võtame näiteks Sri Lanka tami- Movil kontrollib 70 protsenti kogu Mehhiko mo- -2,75% Börsidel oli reedel li tiigrite konflikti lõpu valitsusega. Pikk konf- biiltelefoniturust. Televisa, mida juhib miljardär USA turgude avane- likt, mis räsis Ceyloni teetootja majandust, lei- Emilio Azcarraga, kontrollib 60 protsenti Meh- mise järel korraks suh- dis rahumeelse lahenduse. Börs reageeris selle- hiko abonentmaksuta (free-to air) televisiooni- Tervishoiusektori teliselt ükskõik, mis saab le väga tugeva tõusuga. Sisuliselt tuli positiiv- turust. esindajad veavad es- Küprosest. Eks näis, kas ka ses võtmes maakaardile riik, kust tulid vaid vi- Üleeelmisel nädalal kukkus América Movi- makordselt 15 aasta alanud nädalal samuti läbi letsad uudised. Sama ei saa vaatamata konflikti- li aktsia nelja aasta madalaimale tasemele, kuna jooksul USA S&P 500 indeksi saab. le rääkida Türgi kohta, kus välisraha on juba am- investorid kartsid, et uus reform toob Mehhiko tõusu. See on suhteliselt kait- mu kohal ning kus turutõuski ei ole kehv. Türgi mobiiliturule suuremat konkurentsi. Mehhiko sev sektor. liiris on aktsiaturg tõusnud kümne aastaga 737% moodustab 35% América Movili tuludest. Inves- ehk keskmiselt aastas 22,9%. Europõhine tõus on torid loodavad, et uus reform lubab tal pakkuda 565% ehk keskmiselt aastas 21%. Ei ole kehv tule- televisiooni teenust. Seda pole Mehhiko regulaa- mus. torid 73aastasel Slimil veel keelanud teha.

ÄRIPÄEVA KOOLITUS 23.–24. aprillil 23. aprillil 23.–24. aprillil KOOSOLEKUD UUS! STRESSI JA UUS! – MIDA JÄTTA, PINGETE MIDA VÕTTA? JUHTIMINE Kuidas korraldada Kuidas tulla toime vaid tõeliselt emotsionaalsete pingetega kasulikke koosolekuid enda sees ja enda ümber? Koolitajad on MARE PORK ja HEITI PAKK Koolitaja on SIRJE TAMMISTE Koolituse hind on 495 eurot (km-ga 595 eurot). Koolituse hind on 449 eurot (km-ga 538,8 eurot).

Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil [email protected] Täpsemad programmid aadressil või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee www.koolitus.aripaev.ee