Keila Valla Terviseprofiil

KEILA VALLA

TERVISEPROFIIL

2015 SISUKORD

KEILA VALLA TERVISEPROFIIL ...... 1

SISSEJUHATUS ...... 5

1. PAIKKONNA ÜLDISED TERVISE- JA DEMO-GRAAFILISED NÄITAJAD ...... 6

1.1. Pindala ja asustustihedus ...... 7

1.2. Rahvastik ...... 8

1.2.1. Keila valla rahvastikutiheduse ruutkaart ...... 8

1.2.2. Keila valla elanike rahvaarv ...... 9

1.2.3. Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ...... 9

1.2.4 Elussündide arv ...... 10

1.2.5. Surmajuhtude arv ...... 10

1.2.6. Loomuliku iibe kordaja ...... 11

1.2.7. Demograafiline tööturusurveindeks ...... 11

1.2.8. Sisse- ja väljaränne ...... 12

2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ...... 13

2.1 Tööturu situatsioon ...... 13

2.1.1. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted ...... 13

2.1.2. Keskmine brutotulu ...... 14

2.1.3. Ülalpeetavate määr ...... 16

2.1.4. Registreeritud töötuse määr ...... 16

2.2. Toimetulek ...... 17

2.2.1. Ravikindlustusega kaetud ...... 17

2.2.2. Töövõimetuspensionäride osakaal kogu tööealisest elanikkonnast ...... 18

2.2.3. Puuetega laste arv ...... 18

2.2.4. Puuetega täiskasvanute arv ...... 18

2.2.5. Välja makstud toimetulekutoetused ühe elaniku kohta ...... 20

2.2.6. Sotsiaaltoetuste loetelu ja saajate arv ...... 20

2.2.7. Keila vallas pakutavad sotsiaalteenused ...... 22

2.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse ...... 24

2.3.1. Kogukonna motivaatorid ...... 24

2.3.2. Elanike kaasamine ...... 25

2.3.3. Naabrivalve piirkondade arv ...... 25

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG ...... 27

3.1 Laste arv Keila vallas ...... 27

3.2. Lastele ohutu õpi- ja elukeskkond ...... 27

3.3. Lasteaiad ja lastepäevahoiud ...... 29

3.3.1 Lasteaiad ...... 29

3.3.2. Lastepäevahoiud ...... 30

3.3.3. Laste arv lasteaedades ...... 31

3.3.4. Lasteaia õpetajad ...... 31

3.3.5. Lasteaedade seisukord ...... 32

3.4. Koolid ...... 34

3.4.1. Õpilaste arv Keila valla koolides ...... 34

3.4.2. Koolide seisukord ...... 35

3.5. Koolide ja lasteaedade terviseteenuste olemasolu ...... 37

3.6. Koolikohustuse täitmine ...... 40

3.7. Alaealiste komisjonis arutatud esmas- ja korduvjuhtude arv vanuse lõikes ...... 40

3.8. Alaealiste süütegude arv ...... 41

3.9. Laste ja noortega tegelevad asutused ...... 42

3.10. Kohaliku omavalitsuse initsiatiiv ja toetused teenuste kättesaadavuse tagamisel ...... 43

4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND ...... 47

4.1. Keskkonna mõjurid ...... 47

4.2. Transport ja teedevõrk...... 49

4.2.1. Transport ...... 50

4.2.2. Ligipääs ...... 51

4.2.3. Tänavavalgustus ...... 52

4.2.4. Ülekäigurajad ...... 52

4.2.5. Rohealad/rekreatsioonialad ...... 53

4.2.6. Kergliiklusteed ...... 54

4.3. Liiklusõnnetused ...... 55

4.4. Tabatud joobes sõidukijuhtide arv...... 55

4.5. Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ning alkoholi müüvad kauplused ...... 55

4.6. Kuriteod ...... 56

4.7. Varguste arv paikkonnas ...... 57

4.8. Kehalise väärkohtlemise juhtude arv ...... 57

4.9. Inimkannatanud tulekahjudes ...... 58

4.10. Tulekahjud ...... 58

4.11. Tööõnnetused ...... 58

4.12. Huvitegevuse ja vaba aja veetmise kohad ...... 59

4.12.1. Huvitegevus Keila vallas ...... 59

4.12.2. Vaba aja veetmise kohad ...... 61

5. TERVISLIK ELUVIIS ...... 62

5.1. Subjektiivne tervise enesehinnang ...... 62

5.2. Füüsiline aktiivsus ...... 63

5.3. Toitumine ...... 64

5.4. Tervisealase teabe kättesaadavus ...... 64

5.5. Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas ...... 65

5.6. Spordi ja tervisedenduse objektid ning võimalused ...... 66

6. TERVISETEENUSED ...... 70

6.1. Tervishoiuteenused ja apteegid ...... 70

6.2. Nõustamisteenused Keila vallas...... 71

KOKKUVÕTE ...... 72

KEILA VALLA TERVISE ARENDAMISE TEGEVUSKAVA 2016-2020 ...... 74

KASUTATUD ALLIKAD ...... 86

SISSEJUHATUS

Keila valla terviseprofiil kuulub Keila valla arengukava 2015-2022 dokumendi juurde, andes detailsema ülevaate Keila valla elanike tervisenäitajatest ning –mõjuritest.

Käesolev terviseprofiil annab ülevaate olukorrast Keila vallas, luues selgemaid seoseid erinevates valdkondades tehtavate otsuste ning sellest tulenevate tervisemõjude ja planeeritavate tegevuste vahel. Vastavalt terviseprofiilis ilmnenud informatsioonile ning järeldustele koostati ka Keila valla tervise arendamise tegevuskava, milles on püstitatud konkreetsed eesmärgid paikkonna elanike tervise parendamiseks.

Terviseprofiili koostamise eesmärk:

 Juhtida tähelepanu Keila vallas tehtavate otsuste seosele elanike tervisekäitumisega;  Tagada tervise temaatika aktuaalsus ning kajastatavus Keila valla arengukavas;  Kaasata terviseküsimustele laiem kõlapind nii elanike, kui ka otsusetegijate hulgas;  Aktiviseerida kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemuste ning rahvastiku parema tervise nimel.

Terviseprofiil on suunatud:

 Omavalitsuse elanikele terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisemõjurite paremaks mõistmiseks;  Erinevate valdkondade spetsialistidele, otsustetegijatele ja poliitikutele tervisetemaatika paremaks mõistmiseks ning valdkondadevahelise koostöösuutlikkuse tõstmiseks parema tervise nimel.

Terviseprofiili koostamise protsess ja koostamises osalejad:

Keila valla terviseprofiili koostas Kristi Mõistus. Materjalide ning info kogumisse olid kaasatud Anneli Sert, Kadri Kurm, Milvi Brokko, Maie Liblik ning Marju Kaivapalu. Andmete korrektsuse ja ajakohasuse tagamisse ning tegevuskava planeerimisse olid kaasatud ka allasutuste juhid.

1. PAIKKONNA ÜLDISED TERVISE- JA DEMO- GRAAFILISED NÄITAJAD

Keila vald asub Harju maakonna lääneosas, Tallinnast loodes Soome lahe rannikul. Valla pindala on 178,97 km². Naabriteks on idas Harku ja Saue vallad ning Keila linn, lõunas Kernu, Vasalemma ja Padise vallad, läänes Paldiski linn. Põhjast piirneb vald Soome lahega ja valla merepiiri pikkus on ca 28 kilomeetrit. Tuntumad on Keila-Joa, Meremõisa, Lohusalu, Laulasmaa ja Kloogaranna liivarannad ning astangurannad Lahepere lahe ääres. Valla piiriks idas on Keila jõgi ja läänes Vasalemma jõgi.

Valda läbivad mitmed tähtsad maanteed ja raudtee, mis teevad valla logistiliselt hästi kättesaadavaks nii Keila, Tallinna kui Paldiski suunal. Kaugus Tallinnast on 25,4 km, Saue linnast 7 km ja Paldiski linnast 22 km. Keila valla koosseisu kuuluvad 19 küla ja 3 alevikku (Keila-Joa, Klooga ja Karjaküla). Keila valla halduskeskus asub Keila linnas.

Keila vallas on põhjaranniku parimad rannad ja rannametsad, on järvi, jõgesid ja ka puutumatut kõnnumaad. Vald asub poole tunni kaugusel võimalusterikkast pealinnast Tallinnast, kuhu on võimalik sõita nii busside kui ka elektrirongidega.

1.1. Pindala ja asustustihedus

Keila valla pindala on 178,97 km². Keila vallas on 3 alevikku (Keila-Joa, Karjaküla, Klooga) ja 19 küla (Illurma, Keelva, Kersalu, Kloogaranna, Kulna, Käesalu, Laoküla, Laulasmaa, Lehola, Lohusalu, Maeru, Meremõisa, Nahkjala, Niitvälja, Ohtu, Põllküla, Tuulna, Tõmmiku, Valkse).

Joonis 1. Keila valla kaart

Allikas: Wikipedia

Tabel 1. Keila valla asustustihedus Keila valla asustustihedus aastate lõikes, 2010-1015 Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Elanikku km² kohta 27,9 28,2 30,4 30,1 29,6 29,7 Allikas: Statistikaamet, tabel RV0291

Asustustiheduse suurenemine on tingitud sisserände suurenemisest. Tihedamalt asustatud aladeks on Laulasmaa küla, Keila–Joa, Klooga ja Karjaküla alevikud ning Lehola küla.

1.2. Rahvastik

1.2.1. Keila valla rahvastikutiheduse ruutkaart

Joonis 2. Keila valla rahvastikutiheduse ruutkaart

1.2.2. Keila valla elanike rahvaarv

Tabel 2 . Keila valla elanike rahvaarv, 2010-2015 Keila valla elanike rahvaarv aastate lõikes, 2010-1015 Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Rahvaarv 4990 5040 5445 5384 5291 5312 Allikas: Statistikaamet, tabel RV0291

Keila valla rahvaarv on aastate lõikes püsinud enamjaolt stabiilsena. Viimastel aastatel võib täheldada mõningast rahvaarvu tõusu tänu rände suurenemisele.

1.2.3. Rahvastiku soo- ja vanusjaotus

Joonis 3. Rahvastiku soo- ja vanusjaotus, seisuga 1. Jaanuar 2015

1.2.4 Elussündide arv

Joonis 4. Elussündide arv Keila vallas, 2010-2014

Allikas: Statistikaamet, tabel RV112

1.2.5. Surmajuhtude arv

Joonis 5. Surmajuhtude arv Keila vallas, 2010-2014

Allikas: Statistikaamet, tabel RV49

1.2.6. Loomuliku iibe kordaja

Loomulik iive näitab piirkonna rahvaarvu muutust kindla ajavahemiku (aasta) jooksul, mis moodustub sünni- ja surmajuhtude arvu vahena.

Joonis 6. Loomuliku iibe kordaja, 2010-2014

Allikas: Statistikaamet, tabelite RV112 ja RV49 põhjal

Kogu Eesti loomulik iive on aastate lõikes negatiivne ning langeva tendentsiga. Keila valla loomulik iive on positiivne, peale suurt langust on iive taas tõusuteel, kui välja arvata 2013.aasta langus.

1.2.7. Demograafiline tööturusurveindeks

Demograafiline tööturusurveindeks näitab tööturule sisenevate noorte ja sealt välja langevate inimeste suhet. Kui indeks on suurem kui 1, siseneb järgmisel aastakümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb.

Joonis 7. Demograafiline tööturusurveindeks, 2011-2015

Demograafiline tööturusurveindeks 2011 2012 2013 2014 2015 Keila vald 0,96 0,96 0,97 0,96 1,05 Harju maakond 0,76 0,79 0,82 0,86 0,9 Allikas: Statistikaamet, tabel RV06

Keila valla andmestik püsis aastaid üsna stabiilsena, kuni 2015.aastani, mil võib märgata tööturusurveindeksi olulist kasvu, mis tähendab, et Keila vald on muutumas atraktiivsemaks elupaigaks ning rohkem noori inimesi on sisenemas tööturule.

1.2.8. Sisse- ja väljaränne

Joonis 8. Sisse- ja väljaränne Keila vallas, 2010-2014

Allikas: Statistikaamet

Keila valda toimub pidev sisseränne. Aastatel 2003-2010 oli kaks silmapaistvat sisserände põhjust: Laulasmaale kooli- lasteaia rajamine ning Kulna küla piiridesse Tammermaa elamurajooni väljaehitamine. Samuti suvilarajoonidesse elama asumine ja elamuehitus Klooga alevikus. Kuna ligikaudu 20% valla piirides elavatest inimestest ei ole end registreerinud valla elanikuks, laekub vallale vähem tulusid ning samuti pidurdab sisserännet nõudlusele vastava infrastruktuuri mahajäämus. Probleemiks on ka väljaränne- kuna vallas ei ole piisavalt töökohti, on inimesed sunnitud mujal tööl käima.

2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED

2.1 Tööturu situatsioon

2.1.1. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted

Tabel 3. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted töötajate arvu järgi, 2010-2014

Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted töötajate arvu järgi Keila vald vähem kui 10-49 50-249 Kokku 10 töötajat töötajat töötajat 2010 266 10 2 278 2011 274 11 4 289 2012 293 10 5 308 2013 331 6 5 342 2014 342 6 6 354

Allikas: Statistikaamet, tabel ER32

Statistilisse profiili kuuluvad majanduslikult aktiivsed üksused, sh äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, asutused, mittetulundusühingud. Kõige enam on Keila vallas mikroettevõtteid (0-9 töötajat). Nii mikroettevõtete kui ka keskettevõtete (50-249 töötajat) arv on aastate lõikes suurenemas. Väikeettevõtete arv, kus töötab 10-49 töötajat, on viimastel aastatel olnud küll stabiilne, kuid pikemas perspektiivis on langeva tendentsiga. Keila valla tööturul võib märgata üldises plaanis uute ettevõtete lisandumist ning tööturu võimaluste paranemist, seda eelkõige elanike endi ettevõtlikkuse suurenemise näol, kuna lisandunud on kõige enam mikroettevõtteid.

Keila valla osalusega äriühingud:

AS Lahevesi ja OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus.

Keila valla ettevõtted:

Benita Kodu AS; Baltic Beach Holding OÜ; Aiakujundusbüroo R & AR OÜ; OÜ Vesterra; Maverito Managmen OÜ- Joaveski baar; OÜ Lohusalu Sadam; Lohusalu Sadama pubi; OÜ Viigardi; Rullike OÜ- Maeru trahter; AS Eesti Golfikeskus; RecSet baar; Koplimadise talu; Pärtsuloigu Puhketalu; OÜ Valimeid; OÜ Tuletaltsutaja; T & T Projekt OÜ; Aara Metall OÜ; Autokool JAH OÜ; Bio-logic OÜ; Eurotann OÜ; Herteros OÜ; Laulasmaa Kauplus OÜ; Manlund OÜ; Mathisen Projekt OÜ; Meremõisa Vesi OÜ; Minitop OÜ; OÜ Niitvälja Ratsakool; OÜ Competence; Mipron Kaubanduse OÜ; OÜ Toimkond; Harju Kaevetööd OÜ, Simple Balance OÜ, OÜ Ahjuvana; Nõlva Kinnisvara OÜ; Ohtu Mõis OÜ; Keila Betoon OÜ; Pikaste OÜ; Poweron OÜ; Structo Industry OÜ; Valroone OÜ; Viiskanda OÜ; Interlink AS; Bestnet AS; LKV OÜ („Lahe Kohale Vedu“).

Keila valla mittetulundusühingud:

MTÜ Lahepere Kultuuriselts; MTÜ Lehola Külaselts; MTÜ Ohtu Külaselts; MTÜ Kersalu Külaselts; MTÜ Keila-Joa Selts; MTÜ Kloogaranna Selts; MTÜ Kulna Külaselts; MTÜ Alavainu veski; MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv; MTÜ Lohusalu Selts; MTÜ Niitvälja Ratsaspordiklubi; MTÜ Kase Käsitöö; MTÜ Laulasmaa Spordiklubi.

2.1.2. Keskmine brutotulu

Joonis 9. Keila valla elanike keskmine brutotulu

Allikas: Statistikaamet, tabel ST005

Valla elanike keskmine brutotulu liigub aastate lõikes tõusvas joones, mis tähendab, et nii valla elanike, kui ka omavalitsuse jõukus tõuseb.

Joonis 10. Brutotulu saajate arv Keila vallas, 2010-2014

Allikas: Statistikaamet, tabel ST005

Joonis 11. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, 2010-2014

Allikas: Statistikaamet, tabel ST005

2.1.3. Ülalpeetavate määr

Joonis 12. Ülalpeetavate määr Keila vallas, 2010-2014

Allikas: Statistikaamet, tabel RV063

Ülalpeetavate määr näitab mittetööealiste ehk kuni 14-aastaste ning üle 65-aastaste elanike arvu 100 tööealise elaniku kohta. Kuna näitaja iseloomustab rahvastiku vanuskoosseisu, annab joonis hea ülevaate Keila valla oluliselt väiksemast töötajate koormusest tööturul võrreldes Eesti keskmise näitajaga.

2.1.4. Registreeritud töötuse määr

Joonis 13. Registreeritud töötuse määr Keila vallas

Allikas: Keila valla arengukava 2015-2022, Statistikaameti tabel TT4646

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr näitab töötute osakaalu tööjõus, st tööjõulise elanikkonna hulgas. Antud jooniselt nähtub, et Harju maakonnas on aastate jooksul töötuse määr jätkuvalt alanenud. Keila vallas registreeritud töötute osakaal on aastate lõikes küll pidevalt langemas, ent oluliselt aeglasemas tempos.

2.2. Toimetulek

2.2.1. Ravikindlustusega kaetud

Tabel 4. Ravikindlustusega kaetud

Ravikindlustusega kaetud Keila vald 2012 2013 2014 2015 Ravikindlustatud isikud 4213 4117 4084 3089 Ravikindlustatute osakaal, % 77 76 77 58 Allikas: Haigekassa

Ravikindlustusega kaetud isikute arvutamisel on kokku liidetud nii kindlustatud (töötavad), kui ka võrdsustatud (lapsed, pensionärid) isikute andmed. Andmetest nähtub, et nii ravikindlustatud isikute, kui ka ravikindlustatute osakaal on 2015.aastal oluliselt langenud.

2.2.2. Töövõimetuspensionäride osakaal kogu tööealisest elanikkonnast

Tabel 5. Töövõimetuspensioni saajate arv Keila vallas

Töövõimetuspensionäride osakaal kogu tööealisest elanikkonnast Keila vald 2010 2012 2014 2015 Töövõimetuspensionäride osakaal, % 5,3 6,2 7,1 7,4 Allikas: Keila valla arengukava 2015-2022, Keila Vallavalitsus

Töövõimetuspensionäride osakaal tööealisest elanikkonnast näitab inimeste hulka, kes oma tervise tõttu ei saa töötada ning tõenäolisemalt vajavad suuremal või vähemal määral tugiteenuseid. Tabelist nähtub, et töövõimetuspensionäride osakaal Keila vallas aasta- aastalt tõuseb.

2.2.3. Puuetega laste arv

Tabel 6. Puuetega laste arv Keila vallas vastavalt puude astmele

Puuetega laste arv Keila vallas vastavalt puude astmele Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Keskmine puue 14 13 9 8 8 8 Raske puue 21 21 21 21 22 23 Sügav puue 1 1 1 1 1 2 Puuetega laste arv 36 35 31 30 31 33 kokku Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

2.2.4. Puuetega täiskasvanute arv

Tabel 7. Puuetega täiskasvanud Keila vallas Puuetega täiskasvanud Keila vallas Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Täiskasvanud 376 371 363 322 322 293 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Tabel 8. Tööealiste puuetega inimeste arv Keila vallas vastavalt puude astmele

Tööealiste puuetega inimeste arv Keila vallas vastavalt puude astmele Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Keskmine puue 160 155 156 134 134 120 Raske puue 148 149 146 145 145 135 Sügav puue 68 67 61 43 43 38 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

2.2.5. Välja makstud toimetulekutoetused ühe elaniku kohta

Joonis 14. Toimetulekutoetused ühe elaniku kohta, eurot

Allikas: Statistikaamet, tabel SK42

2.2.6. Sotsiaaltoetuste loetelu ja saajate arv

Toimetulekutoetus- toetust on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude tasumist on alla kehtestatud riikliku toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestab igaks eelarveaastaks Riigikogu. Nii toimetulekupiiriks, kui ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiiriks oli 2015. aastal 90 eurot kuus. Iga järgmise pereliikme kohta lisandub 80% ehk 72,00 eurot. Alates 2016 aastast on toimetulekupiiriks, kui ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiiriks on 130 eurot kuus. Iga järgmise pereliikme kohta lisandub 104 eurot

Sünnitoetus- Keila valla eelarvest makstav ühekordne rahaline toetus, mida on õigus taotleda lapsevanematel lapse sünni puhul, summas 320€.

Matusetoetus- makstakse lahkunu omastele, summas 190€.

Koolimineva lapse koolitoetus– toetust makstakse 1. klassi õppima asunud lapse vanemale, summas 128€.

Koolitoetus- õppeaasta alguses koolitarvete ostmiseks; ja põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel.

Õpilase sõidukulude kompensatsioon- üldhariduskooli õpilase sõidukulude kompenseerimine vastavalt kuludokumentidele kodu-kooli marsruudil. Juubelitoetus –makstakse 70, 75, 80, 85 ja alates 90 a. sünnipäevast igal aastal. Toetuse summa suuruseks on 50€. Küttetoetus– määratakse abielupaaridest või üksi elavatele pensionäridele ja puuetega inimestele kulusid tõendava dokumendi alusel, summa suuruses kuni 128 eurot aastas. Ravimitoetus- määratatakse pensionäridele ja puuetega inimestele kulusid tõendava dokumendi alusel. Kompenseerimisele kuulub 50% kuludest ja maksimaalselt 30 eurot ühe kuu kohta. Hambaravihüvitis- pensionäridele ja puuetega inimestele. Kompenseeritakse maksimaalselt 30 eurot aastas. Lasteaia toidu- ja osalustasu ning koolilõuna osaline või täielik kompensatsioon- toetust või toiduraha kompensatsiooni määratakse: 1. Üksikvanema või vanematega perede lastele, kelle sissetulekud jäävad alla toimetulekupiiri; 2. Vähekindlustatud perede lastele; 3. Vähese vanemliku hoolitsusega perede lastele. Toetus eriolukordade puhul- määratakse õnnetuse (tulekahju, uputus jms) läbi tekkinud materiaalse kahju osaliseks korvamiseks. Maamaksu toetus- kodualuse maa eest maamaksu maksvate Keila valla elanikele makstav toetus eesmärgiga toetada elanike maksukohustuse täitmisel. Täiendav rahaline toetus– makstakse ühekordsete kulude katteks, juhul kui on põhjendatud raske majanduslik olukord ning taotleja ja tema pereliikmete sissetulekud ei ole piisavad.

Lisaks peetakse igal aastal jõulupakkidega meeles lapsi ja üle 90 aastaseid vanureid. Allikas: Keila Vallavalitsus

Sotsiaaltoetuste saajate arv

Tabel 9. 2015.aasta sotsiaaltoetuste väljamaksed Keila vallas

2015. aasta sotsiaaltoetuste väljamaksed Keila vallas Toetuse nimetus Rahuldatud taotluste arv Toimetulekutoetus 128 Hambaravi kompenseerimine 38 Juubelitoetus 125 Sünnitoetus 51 Esmakordselt koolimineva lapse 69 toetus Koolimineku toetus 11 Küttetoetus 70 Sotsiaaltoetus 114 Ravimitoetus 1283 Sõidupiletite kompenseerimine 158 Matusetoetus 26 Lapsehoiuteenuse 69 kompenseerimine Maamaksutoetus 56 Vajaduspõhine peretoetus 35

Allikas: Keila Vallavalitsus

2.2.7. Keila vallas pakutavad sotsiaalteenused

Sotsiaalnõustamine- kõikidele sotsiaalsetele gruppidele. Avahooldusteenused- kvaliteetse teenuse pakkumine, mis võimaldab pikendada aega, mil inimene elab oma kodus ja harjumuspärases keskkonnas.

Isikliku abistaja teenus- avahoolduse üks osa, mis põhineb raske ja sügava liikumis- või nägemispuudega inimese abistamises nende igapäevatoimingutes, mida ei ole võimalik ilma

22 kõrvalise abita sooritada. Teenuse eesmärgiks on võimaldada puudega inimesel osaleda ühiskonnas võrdväärselt teistega ja elada täisväärtuslikku elu.

Eluasemeteenused- teenus on mõeldud eelkõige elanikele, kes vajavad konkreetseks perioodiks eluaset, näiteks kriisiolukord jms.

Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses- ööpäevaringne hooldamise teenus, mida osutatakse OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskuses ning vastavalt vajadusele ka teistes hoolekandeasutustes - Aa Hooldekodu, Koeru Hoolekandekeskus, PJV Hooldusravi, Hiiu Ravikeskus jt..

Sotsiaaltransport- transpordi kasutamise teenus puudega või liikumistakistusega isikutele, vähekindlustatud või mitte toimetuleva leibkonna liikmetele või teistele abivajavatele isikutele. Klientide peamisteks sihtkohtadeks on Keila linn ja Tallinn, kuhu suundutakse meditsiiniteenuste või muude vajalike asjaajamiste tarvis.

Allikas: Keila valla arengukava 2015-2022

Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ

Karjaküla Sotsiaalkeskuse kliendid on pärit Eestimaa eri paikadest, sealhulgas Keila vallast, Keilast, Tallinnast, Harku vallast, Padise vallast, Ridala vallast, Viimsi vallast ja teistest omavalitsustest. Klientideks on nii sügava-, raske-, kui ka keskmise puudega inimesi, samuti ka psüühikahäirete-, nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimesed. 2015.aasta 31. augusti seisuga on Karjaküla Sotsiaalkeskuses 50 klienti (neist 14 meest, ülejäänud naised) ning asutuses töötab 15 inimest.

Pakutavad teenused: Põhitegevusena pakutakse täisealistele ööpäevaringset üldhooldus-põetusteenust. Tugitegevusena pakutakse toitlustamist, hügieeniteenuseid (saun, juuksur, pesumaja), põetus-, hooldus- ja abivahendeid, arstiabi vahendamist, transporditeenust ja nõustamist. Kõrvaltegevustena pakutakse päevakeskuse teenuste (sauna ja duši kasutamine, pesupesemine, toitlustamine) kasutamise võimalust külaelanikele ja naaberomavalitsuste klientidele. Valmistatakse ka toitu Lehola LA Karjaküla filiaalile. Allikas: Karjaküla Sotsiaalkeskus

2.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse

2.3.1. Kogukonna motivaatorid

Keila valla teenetemärk- autasu, millega tunnustatakse iga aasta aktiivseid elanikke Keila vallale osutatud eriliste teenete eest valla kultuurielu ning maine parendamisel.

Keila valla teeneteplaat- aktiivsetele juriidilistele isikutele antav autasu Keila vallale osutatud eriliste teenete eest. Tegemist on igaaasta jagatava autasuga valla kultuurielu ning maine parendajale.

Keila valla aukodanik - tunnustusavaldus, mis antakse täiskasvanud Keila valla elanikule, kellel on märkimisväärsed saavutused hariduse,- kultuuri, -spordi – ja/või ühiskondliku elu edendamisel.

Keila valla Pärl - tunnustusavaldus „Keila valla pärl“ on valla autasu, mis antakse kuni 26 aastastele noortele Keila valla elanikele, kes on saavutanud märkimisväärseid tulemusi hariduse-, kultuuri-, spordi– ja/või ühiskondliku elu edendamisel.

Keila valla õpetajate ja õpilaste vastuvõtt vallavanema juures-

 Õpilaste vastuvõtud toimuvad õppeaasta lõpus edukalt põhikooli ja gümnaasiumi lõpetanutele.  Õpetajate tunnustamine toimub õpetajate päeval, sh õpilaste edukas esinemine olümpiaadidel, konkurssidel, näitustel, võistlustel, osalemine projektides, pikaajaline töötamine Keila vallas jm silmapaistvad tegevused.

Üliõpilaste Keila valla stipendium- eesmärgiks on toetada vallaelanikest üliõpilaste õpinguid ning ergutada abituriente lõpetama keskharidust parimate tulemustega, pürgimaks avalik- õiguslikesse ülikoolidesse. Stipendiumit makstakse igakuiselt Keila vallas elavale ning valda sissekirjutatud üliõpilasele 128€.

Allikas: Keila Vallavalitsus

2.3.2. Elanike kaasamine

Tänu seltside aktiivsele tegevusele toimub Keila valla külades elav kultuurielu. Koduküla elukeskkonna paremaks korraldamiseks on moodustatud kodanikuühendused, mille eesmärgiks on kohaliku piirkonna elukeskkonna parendamine ja arendamine. Tegusamad neist on MTÜ Lahepere Kultuuriselts, MTÜ Ohtu Külaselts, MTÜ Lohusalu Selts, MTÜ Kloogaranna Selts, MTÜ Kase Käsitöö, MTÜ Laulasmaa Spordiklubi ja MTÜ Keila-Joa Selts. Leholas tegutsevad seltsid ”Ühtne Lehola” ja Lehola Külaselts. Samuti tegutseb Kulna Külaselts. Kodanikualgatusena toimib Klooga alevikus liikumine „Teeme Klooga korda“, mille eesmärgiks on läbi elanike ühistegevuse elukeskkonna parendamine. Samuti toimuvad ühised heakorra- ning kultuuriüritused. Oma panuse aktiivsete sotsiaalsete tegevuste läbiviimiseks on andnud veel Klooga Perede Seltsing, Keila-Joa Õppekeskus, Niitvälja Ratsaspordiklubi, Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team ja Keila valla Invaühing.

Eakate ühistegevus on vallas tagasihoidlik. Selle üks peamisi põhjuseid on eestvedajate vähesus ja hajaasustus.

Aktiivsete elanike ja külaseltside eestvedamisel ning valla toetusel korraldatakse igal kevadel külades koristuspäevi.

Allikas: Keila valla arengukava 2015-2022

2.3.3. Naabrivalve piirkondade arv

Keila vallas on registreeritud ametlikult 8 naabrivalve piirkonda:  Tuulna I sektor (loodud 21.04.2005), kuhu kuuluvad Keila valla Tuulna küla elamud. Naabrivalvesse on kaasatud 9 liiget.

 Lõuna-Käesalu sektor (loodud 03.01.2006), kuhu kuuluvad Keila valla Käesalu küla elamud. Naabrivalvesse on kaasatud 29 liiget.

 Tammermaa sektor (loodud 12.10.2006), kuhu kuuluvad Kulna küla, Tammermaa tee, Kadaka tee ja Raja tee tänava majad. Naabrivalvesse on kaasatud 13 liiget.

 Nahkjala sektor (loodud 01.10.2009). Nahkjala sektori moodustavad Nahkjala küla elamud. Naabrivalvesse on kaasatud 9 liiget.

 Adruvahi sektor (loodud 27.01.2010), kuhu kuuluvad Kloogaranna küla Adruvahi tänava elamud. Naabrivalvesse on kaasatud 10 liiget.

 Kristalli sektor (loodud 06.03.2014), kuhu kuuluvad Tuulna ja Illurma külade elamud. Naabrivalvesse on kaasatud 21 liiget.

 Kloogaranna sektor (loodud 16.06.2014), kuhu kuuluvad Kloogaranna küla Kapteni tee, Mere põik, Mere tee, Metsaotsa tee ja Nõmme tee elamud. Naabrivalvesse on kaasatud 13 liiget.

 Roosiranna sektor (loodud 14.10.2015), kuhu kuuluvad Laulasmaa küla 22 majapidamist.

Allikas: Eesti Naabrivalve kodulehekülg

3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG

3.1 Laste arv Keila vallas

Tabel 10. Laste arv Keila vallas, 2010-2015 Laste arv Keila vallas, 2010-2015 vanus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 1-4 (0-4) 248 255 207 197 197 219 5- 9 318 345 384 308 322 318 10- 14 233 251 269 277 284 280 15- 19 243 203 190 171 187 224 Kokku 1042 1054 1050 953 990 1041

Allikas: Keila Vallavalitsus

3.2. Lastele ohutu õpi- ja elukeskkond

Laste ohutu elukeskkonna tagamisel on oluline eemaldada või äärmisel juhul viia miinimumi erinevad potentsiaalsed ohud. Oluline roll laste ohutuse tagamisel ning nende mitmekesist arengut soodustava elukeskkonna loomisel on kindlasti ka koolil. Laulasmaa Kool osales 2014. aastal Harjumaal läbiviidud projektis „Turvaline kool“, mis toimus koostöös Eesti Haigekassa ning Eesti Tervisedenduse Ühinguga. Kaheksa projektis osalenud kooli seast pälvis antud tiitli Laulasmaa Kool.

Laulasmaa Kooli õpilased saavad osa sotsiaalprogrammidest, mille osa on preventatiivne töö. Koolis tegutseb KiVa, VEPA ja TORE. Tihe koostöö on Maanteeameti, Lääne-Harjumaa Teabe- ja Nõustamiskeskuse ja noorsoopolitseiga.

Lisaks ohutu koolitee tagamisele, püüavad koolid soodustada ka laste tervislikke eluviise ning parimaid valikuid. Laulasmaa Kool, „Tervist edendavate koolide“ võrgustiku liikmena, pakub igale õpilasele, kes soovib, hommikul, peale esimest tundi hommikupudru söömise võimalust. Samuti tagatakse igale õpilasele lõunasöök ning toidukord ka pikapäevarühma

27 jäävatele lastele. Lasteaia lapsed ja kooli õpilased saavad PRIA toetusel lisaks toidukordadele piimatooteid (alates 2006). Hommikuputru pakutakse ka Lehola Koolis ja võileibu Klooga Koolis. Lehola Koolis pakutakse peale teist õppetundi tervislikku köögi- või puuvilja ampsu ning samuti on toidukord ette nähtud pikapäevarühma õpilastele. Klooga Lasteaia lapsed saavad PRIA toetusel lisaks toidukordadele piimatooteid (alates 2004 aastast) ja köögivilju (2012 aastast). Eesmärgiks on ka Klooga ja Lehola koolide tervist edendavaks kooliks arendamine.

Allikas: Laulasmaa Kooli kodulehekülg, Keila Vallavalitsus, Klooga lasteaed

Ülekäigurajad

Laulasmaa Kooli juures olev ülekäigurada on valgustatud ning märgistatud. Ülejäänud Keila valla haridusasutused asuvad metsade ning kortermajade piirkondade vahel ning seal maha märgitud ülekäigurajad puuduvad.

Naaberomavalitsustes õppivate Keila valla laste turvalise ning ohutu koolitee tagamiseks oleks tarvis rajada ülekäigurada Leholasse, olemasoleva bussipeatuse juurde. Ülekäiguraja asukoht jääks küll asulast välja, maanteele, ent antud trajektoor on igapäevaseks kooliteeks naabervallas õppivatele lastele.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Mänguväljakud

Laulasmaal paikneb laste mänguväljak Laulasmaa spordiväljaku juures. Mänguväljak on väga heas korras ning pakub võimalusi nii noorematele, kui ka vanematele huvilistele. Olemas on erinevate atraktsioonidega väikelaste mänguala, kiikumisala ning ronimis- ja võimlemisala suuremate huviliste jaoks ja samuti ka statsionaarne lauatennise ala. Talvisel perioodil tekitatakse ka uisuväljak.

Lehola kortermajade vahel on mitmeid vananenud ning kulunud ilmega mänguplatse (liivakastid, kiiged, ronimisredelid jm). Lehola küla avalik mänguväljak asub ka Lehola Kooli territooriumil. Lehola külaplatsile rajatakse talvel uisuväljak.

Klooga Kooli ning Kultuuri ja Noortekeskuse läheduses asuv kompleksne spordi- ja mänguala pakub võimalusi igale vanusegrupile. Lisaks palliväljakutele on olemas ka skatepark, kiiged, ronimispuud, liumägi, liivakast jne. Talviti rajatakse palliväljakute alale uisuväli.

3.3. Lasteaiad ja lastepäevahoiud

3.3.1 Lasteaiad

Keila vallas tegutseb kolm lasteaeda- Klooga Lasteaed, Lehola Lasteaed Karjaküla filiaaliga ning Laulasmaa Kooli Lasteaed filiaaliga Tareke.

Klooga Lasteaed Klooga Lasteaed on eesti õppekeelega munitsipaallasteaed, mis võimaldab 1,5-7 aastastele lastele hoiu ja alushariduse omandamist. Alates 2008. aastast kuulub Klooga Lasteaed Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku ning alates 2014. aastast osaleb „Kiusamisest vaba lasteaed ja -kool“ projektis.

Klooga Lasteaias töötab kolm rühma: Mürakarude rühm, Oravapõnnide rühm ja Päikesejänkude rühm.

Lasteaias pakutakse lastele alates 2012. aastast lisaks kolmele toidukorrale ka iga päev tervislikku „vitamiiniampsu" puuvilja või juurvilja näol.

Allikas: Klooga Lasteaia kodulehekülg

Lehola Kooli lasteaed Lehola lasteaed on üheks osaks Lehola Koolile. Lehola Lasteaias on neli lasteaia rühma: Orava-, Lepatriinu-, Pääsukese- ja Mesimummu rühm. Orava ja Mesimummu rühm on liitunud ka „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projektiga.

Lehola Kooli lasteaia Karjaküla filiaal asub Karjaküla alevikus ning sealses eraldi hoones tegutseb Lehola Lasteaia liitrühm Mesimumm.

Allikas: Lehola Lasteaed

Laulasmaa Kooli lasteaed Lasteaia osas on 4 rühma, kohti 96 lapsele. Kuna Laulasmaa Kool, mille ruumides lasteaed tegutseb, kuulub „Tervist edendavate koolide“ võrgustikku, pakutakse lastele alates 2012. aastast lisaks kolmele toidukorrale iga päev ka tervislikku „vitamiiniampsu" puuvilja või juurvilja näol. Samuti osaleb lasteaed sotsiaalsete oskuste õppeprogrammis „Samm- sammult“, mille eesmärgiks on laste eneseregulatsiooni- ja õpioskuste arendamine läbi mängu. Rakendatakse lapse enesehoiuõppimise kursust „OTSI OTTI” ehk kuidas käituda metsas, kui oled eksinud.

2012.aasta septembris avatud Laulasmaa Kooli lasteaia filiaalis "Tareke" on 2 rühma ning kohti 32 lapsele. Asutus asub aadressil Eeriku 1, Laulasmaa külas.

Allikas: Laulasmaa Kool

Peale plaanipäraste ürituste viiakse lasteaedades läbi ka ülevallalisi suurüritusi nagu „Sporditrall“ (korraldajaks Klooga Lasteaed), näiteringide ülesastumine ja Laulasmaa Rahvatantsupäev (Laulasmaa Kooli lasteaia eestvedamisel) ning Lehola lasteaias korraldatav „Keila valla laululaps“.

3.3.2. Lastepäevahoiud

Keila valla toetus litsentseeritud lapsehoiuteenusel olevate laste vanematele on vastavuses koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatuga.

Keila Lustila OÜ Keila Lustila Päevahoid asub Keila vallas, Kulna külas. Lustila pakub päevahoiu teenust 1,5-4 aastastele lastele. Lisaks päevahoiu teenusele pakutakse ka võimalust osaleda kord nädalas koos lastega loovmänguringis (1-3aastased lapsed) ning Babypump treeningutel (0- 1aastased lapsed).

Allikas: Lustila kodulehekülg

3.3.3. Laste arv lasteaedades

Joonis 15. Laste arv alusharidusasutustes

Allikas: Haridussilm

Viimase viie aasta lõikes on Keila vallas olnud kolm alusharidust pakkuvat asutust. Rühmade arv tõusis alates 2012-2013 õppeaastast kümnelt kaheteistkümnele.

3.3.4. Lasteaia õpetajad

Lasteaedade õpetajate töökorraldust täiendatakse ja muudetakse aasta-aastalt, viiakse sisse uusi projekte töö parendamiseks ja laste arendamiseks. Laulasmaa Kooli lasteaias alustati 2015. aasta sügisel pilootprojekti, kus kahes rühmas tegelevad lastega pedagoogilise haridusega õpetajad nn kolme õpetaja süsteem.

Tabel 11. Alusharidusõpetajate arv Keila valla lasteaedades Alusharidusasutuste õpetajate arv vastavalt vanuselisele jaotusele õppeaasta < 30 30-39 40-49 50-59 >=60 2011/2012 5 7 4 5 1 2012/2013 6 9 8 5 1 2013/2014 5 10 8 7 1 2014/2015 4 12 10 8 1

Allikas: EHIS

3.3.5. Lasteaedade seisukord

Klooga Lastead

2012 a. renoveeriti lasteaia hoone ning toimus kogu maja soojustamine. Finantseerimine toimus CO2 saastekvoodi müügitulust ning AS Riigi Kinnisvara vahendusel.

Lasteaiahoones vajavad veel remonti kõrvalruumid, paigaldada tuleks uus piirdeaed ning välja vahetada õuepaviljonid. 2015. aasta novembris korrastati lasteaia parkla ning kohandati mänguväljak sõimeealiste (1,5- 3.a.) laste jaoks turvaliseks- rajati eraldi mängualaga aedik. Välja on vaja vahetada õpetajate toa inventari, juurde soetada riiuleid mappide jaoks ning suurendada sõimeealiste laste jaoks lasteaiakohtade arvu. Aastal 2014, avati moodul, mis võimaldas juurde võtta ühe rühmatäie lapsi.

Ruumipuuduse tõttu ei ole võimalik tagada lastele mitmekülgset füüsilist arengut sisetingimustes.

Allikas: Klooga lasteaia arengukava

Laulasmaa Lasteaed

Lasteaiaruumid vastavad nõuetele.

Mänguväljakul olevad atraktsioonid (liumäed, ronila, kiiged, rong) said kevadel paigaldajafirma Tiptiptap OÜ poolt remonditud. Üldine olukord on rahuldav, kuid mänguväljak vajab lähiajal uuendamist.

Lehola Lasteaed Lehola Kooli hoone fassaad on soojustatud osaliselt aastal 2012. Kuna pool fassaadi on renoveerimata, siis on maja otstes paiknevate rühma- ja klassiruumide õhutemperatuur kõikuv. Talvisel ajal on nimetatud ruumid jahedamad ning õppetöö on häiritud. Samuti on vajalik ehitada hoone ümber korralik drenaaž, et kevadel suure lume sulamise ja sügisel suurte vihmadega vesi keldrisse ei satuks.

Lasteaia lastele on olemas: 3 liivakasti, kiigekohad, mänguväljak liurenni, torni, ronimisvõrgu- ja seinaga, ronimisredelid. Lasteaia laste õueala on renoveeritud 2012 a. Lasteaia liikumistunnid toimuvad saalis ja õuealal. Olemas on korralikud avarad õuealad ja katusealused (nii Karjakülas kui Leholas).

Lasteaia piirdeaed vajab uuendamist. Hetkel jääb piirdeaiast väljapoole ka laste kelgumägi, millele juurdepääs on raskendatud, kuna selles aia küljes puudub jalgvärav.

Täiendavalt on vajalik rajada võimalused sportimiseks – spordiväljak, kaugushüppekastid, jooksurada. Vaba ruum selleks on olemas, kuna krunt on suurem, kui aiaga piiratud osa. Ettevalmistustööd selleks ka juba 2015.aastal algasid – korrastati maa-ala spordiväljakuks väljaspool praegust aeda.

Lehola Kooli lasteaia Karjaküla filiaal 2008.a lasteaia tarbeks ehitatud hoone on heas korras ning vastab nõuetele. Lasteaia rühma kasutada on suur ruum nii tegevusteks kui magamiseks ning eraldi söögiruum. Olemas on liivakast, kiiged, õuemängumaja, ronimiskompleks ja katusealune väliõppeks. Lasteaed asub looduslikult kaunil maastikualal.

3.4. Koolid

Keila vallas tegutseb kolm kooli- Klooga Kool, Laulasmaa Kool ja Lehola Kool.

Laulasmaa Kool on Laulasmaa külas asuv lasteaed-põhikool, kus tegutsevad samas hoones koos lasteaed ning põhikooli osa. Kool on Keila vallas ainuke põhikool ja seega teenindab ta Keila valla kõiki 3. kooliastme õpilasi. Laulasmaa Kool kuulub ka „Tervist Edendavate koolide“ võrgustikku. Laulasmaa koolis on raamatukogu.

Laulasmaa Koolist suundutakse edasi õppima Tallinna erinevatesse koolidesse, Keila Kooli ning Tabasalu Ühisgümnaasiumisse. Valitakse ka kutsehariduskeskustes õpingute jätkamist.

Klooga Kool on Klooga alevikus asuv ning kooli teeninduspiirkonnaks on Keila valla järgmised külad: Kersalu, Põllküla ja Laoküla ning Klooga alevik. Tegemist on traditsiooniliselt korraldatud 6- klassilise kooliga, mis töötab ühes vahetuses. Haridust antakse nii eesti- kui ka venekeelsetele lastele. Klooga kooli hoones on ka raamatukogu.

Enamus Klooga Kooli lõpetajaist jätkab õpinguid Laulasmaa Koolis, Keila Koolis, Keila Ühisgümnaasiumis, Tallinna koolides ja üksikud ka Paldiski koolides.

Lehola Kool - Lehola külas asuv lasteaed-algkool. Koolis on võimalik omandada kooliharidust esimesest kuni kuuenda klassini, siiani kolmes erinevas klassikomplektis ning alates 2015/2016. õppeaastast neljas klassikomplektis. Kooli teeninduspiirkonnaks on Keila valla alevikud ning külad. Lehola Kooli hoones asuvad lisaks koolile ka lasteaed ning raamatukogu.

Lehola Kooli lõpetajad jätkavad õpinguid Laulasmaa Koolis, Vasalemma Põhikoolis või Keila Koolis. Õppima on asutud ka Tallinna gümnaasiumitesse.

Allikas: Keila Vallavalitsus

3.4.1. Õpilaste arv Keila valla koolides

Tabel 12. Õpilaste arv Klooga Koolis, kooliastmete lõikes Õpilaste arv Klooga Koolis, kooliastmete lõikes Keila vald 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016 1. kooliaste 32 24 13 11 24 2. kooliaste 12 10 14 19 15

Kokku 44 34 27 30 39 Allikas: EHIS

Tabel 13. Õpilaste arv Laulasmaa Koolis, kooliastmete lõikes Õpilaste arv Laulasmaa Koolis, kooliastmete lõikes Keila vald 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016 1. kooliaste 64 73 93 92 90 2. kooliaste 47 59 55 65 78 3. kooliaste 42 39 41 49 51 Kokku 153 171 189 206 219 Allikas: EHIS

Tabel 14. Õpilaste arv Lehola Koolis, kooliastmete lõikes Õpilaste arv Lehola Koolis, kooliastmete lõikes Keila vald 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016 1. kooliaste 20 17 18 20 37 2. kooliaste 23 18 17 16 11 Kokku 43 35 35 36 48 Allikas: EHIS 2015/2016 õppeaastal toimus märgatav õpilaste arvu tõus kõikide koolide I klassidesse minejate seas. Lehola Koolis asus 2015/2016 õppeaastal I klassi õppima 20 õpilast ning Kooli õpilaste koguarv tõusis 48 õpilaseni. Klooga Kooli I klassis alustas õpinguid 16 last ja kooli õpilaste koguarvuks on 40. Laulasmaa Koolis jätkab ka sellel õppeaastal I klassis paralleelklass ning kooli õpilaste koguarvuks on 219.

3.4.2. Koolide seisukord

Laulasmaa Koolis on loodud kaasaegsed töö- ning õpitingimused. Valgustus ja klassiruumide sisustus on Laulasmaa Koolis kaasaegne ning vastab kõikidele tervisekaitse nõuetele. Probleemiks on pigem soojadel kevadpäevadel liigne temperatuur nii lasteaiapoolel, kui ka kooliruumides. Samuti silmipimestav valgus eredatel kevad- ja suvepäevadel.

Õue on rajatud amfiteater, mis pakub võimalusi õueõppe tundide pidamiseks. Laulasmaa Koolis on probleemiks ruumipuudus. Võimla puudumise tõttu toimuvad kehalise kasvatuse tunnid vabas looduses, rannametsas ning ka kooliõue spordiväljakul, kus saab harrastada võrkpalli, jalgpalli, uisutamist, jäähokit ja muid sportlikke tegevusi.

Plaanis on täiendada tehnoloogiaõpetuse läbiviimist õuesõppe tundide osas (võimalus õppida arhailisi käsitöö võtteid sh õõnespõletust). Õuealale on plaan rajada istumisnurgaga tegevusplats (õppetöö ja vahetundide tarbeks). Edaspidi ka nn mänguväljak vahetundide mitmekesistamiseks (ronimis – ja pallimängude jms võimalus).

Eesmärgiks on kaaluda ka koolimaja küttesüsteemi vahetust, kuna hetkel baseerub kütmine elektril, mis ei ole ökonoomne kütteviis.

Alllikas: Keila linna ja Keila valla koolivõrk, Laulasmaa Kool

Lehola Kooli hoone fassaad on renoveeritud osaliselt, mistõttu on maja otstes paiknevate rühma- ja klassiruumide õhutemperatuur kõikuv ning talvisel ajal on klassiruumid jahedamad, mis omakorda häirib õppetööd. Kuna hoone on algselt ehitatud lasteaiaks, siis on ka osad ruumid koolitegevuseks mittevastavad. Remonti vajavad klassiruumid, õpilaste tualettruumid koos garderoobi ja koridoridega, põrandad ning abiruumid. 2015.aastal alustati koolimaja elektrisüsteemi renoveerimist. Kooli ruumides puudub toimiv ventilatsiooni süsteem.

Osaliselt on uuendatud klassiruumide mööbel (õpilaste lauad-toolid, õpetajate lauad-toolid). Hoones puudub ka nõuetele vastav spordisaal- olemasolevat saali kasutavad lisaks õpilastele ka lasteaialapsed. Õues toimuvate kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks puudub korralik spordiväljak, kaugushüppekast ja jooksurada.

2015/2016.aastal on oluliselt kasvanud õpilaste arv, siis on koolis tekkimas ruumipuudus. Hoone keldrikorrus on hetkel kasutuseta, kuna hoonel puudub korralik drenaaž ning vesi satub kevadperioodil keldrisse. Vajalik on välja ehitada drenaaž ning seejärel on võimalik renoveerida ja kasutusse võtta ka keldriruumid.

Eesmärgiks on kaaluda ka koolimaja küttesüsteemi vahetust, kuna hetkel baseerub kütmine elektril, mis ei ole ökonoomne kütteviis.

Allikas: Lehola Kool

Lehola Kooli Raamatukogu on väga populaarne nii kooli õpilaste, õpetajate, kogukonna, kui ka Keila rahva hulgas. Raamatukogu ja kool-lasteaed teevad väga head koostööd nii raamatukogutundide, kui ka ürituste korraldamise näol. Raamatukogu suureks puuduseks on ruumikitsikus.

Lehola kooli krundil asub muinsuskaitsealune kivihoone, millele teostati avariiremont 2015.aasta suvel, et takistada hoone edasist lagunemist. Hoone renoveerimise järel on see võimalik kasutusele võtta näiteks raamatukogu-külatoana. Hetkel raamatukogu kasutuses olevaid ruume on võimalik renoveerida klassiruumideks.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Klooga Kooli valgustus ja temperatuur vastavad tervisekaitse nõuetele. Hoone fassaad vajab veel renoveerimist. 2015.aastal alustati hoone treppide, sokli ja vundamendi korrastamisega. 2016.aastal on vajalik veel hoone fassaad värvida.

Remonditöid jätkatakse 2016.aastal. Puuduvad nõuetele vastavad sportimistingimused- spordiväljak, staadion.

Lähtudes õpilaste turvalisusest, on eesmärk luua koolihoone ümber piirdeaed.

Lähituleviku eesmärk on saavutada tervist arendava kooli staatus Suund on teha rohkem koostööd RMK, KIK ja teiste loodusharidust andvate organisatsioonidega.

3.5. Koolide ja lasteaedade terviseteenuste olemasolu

Keila valla kõikides koolides ja lasteaedades on loodud vastavalt vajadusele ja personali leidmisele tugisüsteemid. Laulasmaa Kooli lasteaias töötab logopeed, koolis psühholoog, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog ning kuni neljanda klassini pikapäevarühmad.

Psühholoog, eripedagoog ja sotsiaalpedagoog teenindavad ka lasteaia osa. Hetkel on psühholoogil ja sotsiaalpedagoogil 0,5 ametikohta (edaspidi vajadus tõenäoliselt 1,0 ametikohta).

2015/2016. õppeaastast on kolmel õpilasel tugiisik. 1.-4. klassi HEV õpilastele rakendatakse õpiabi tunde.

Klooga Koolis töötab logopeed, alates 2014 õppeaastast ka vene õppekeelega logopeed. Õpilaste toetamiseks töötavad ka pikapäevarühmad kuni 6 klassini.

Klooga Lasteaias on aastaid töötanud logopeed. 2014.a. sügisest alustas tööd Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse juures psühholoog, pakkudes abi Klooga Kooli õpilastele ja vanematele. Alates 2015.a. töötab täiskohaga psühholoog, tehes koostööd lasteaia ja kogukonna laste ja vanematega. Klooga Lasteaias on vajadus eesti keelt mitte kõnelevatele lastele emakeelse logopeedi järgi.

Lehola Koolis töötab eripedagoog. Puudub momendil logopeed, kuid probleemiga tegeldakse. Töötab ka pikapäevarühm.

Kõikides Keila valla lasteaedades ei ole psühholooge, eripedagooge ega tervishoiutöötajaid.

Õpiraskuste ning teiste probleemsete laste nõustamine toimub Keila valla haridusnõuniku ja lastekaitsespetsialisti poolt. Esmast nõustamist viivad läbi kooli tugikeskuse töötajad (eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog). Laulasmaa Koolis on võimalus haridust omandada ka erivajadustega lastel.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Tabel 15. Tugispetsialistide arv Keila valla koolides

Tugispetsialistide arv Keila valla koolides, 2015/2016 õa Eripedagoog 2 Koolipsühholoog 1 Logopeed 3 Sotsiaalpedagoog 1 Allikas: EHIS

Tabel 16. Keila valla lasteaedade õpetajate arv

Keila valla lasteaedade õpetajate arv Keila vald 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015 Alushariduse õpetaja 20 24 38 27 26 Alushariduse 3 2 4 2 5 muusikaõpetaja Alushariduse 1 1 2 2 4 liikumisõpetaja Õpetajate arv kokku 24 27 44 31 35 Allikas: EHIS

Tabel 17. Keila valla koolide õpetajate arv

Õpetajate arv Keila valla koolides, vastavalt vanuselisele jaotusele Keila vald Õpetajate arv koolides Laulasmaa Vanusegrupp Lehola Kool Klooga Kool Kokku Kool < 30 3 1 0 4 30-39 11 1 1 13 40-49 10 1 2 13 50-59 5 4 2 11 >=60 2 0 2 4 Kokku 31 7 7 45 Allikas: EHIS, Keila Vallavalitsus

3.6. Koolikohustuse täitmine

Keila vallas ei ole koolikohustuse mittetäitjaid. Vallas on täielik ülevaade koolikohustuse täitmise kohta. Koostöö koolide, valla haridusnõuniku ja lastekaitsespetsialisti ning lapsevanemate vahel on väga hea. Probleemiga tegeldakse süsteemselt.

Allikas: Keila Vallavalitsus

3.7. Alaealiste komisjonis arutatud esmas- ja korduvjuhtude arv vanuse lõikes

Tabel 18. Alaealiste komisjonis arutatud 8-17.aastaste esmas- ja korduvjuhtude arv Alaealiste komisjonis arutatud 8-17aastaste esmas- ja korduvjuhtude arv Keila vald Esmased juhud Korduvad juhud Kokku 2010 8 4 12 2011 13 1 14 2012 11 5 16 2013 3 6 9 2014 2 4 6 2015, seisuga 01.09 3 1 4 Allikas: Keila Vallavalitsus

3.8. Alaealiste süütegude arv

Joonis 16. Alaealiste poolt toimepandud süüteod (väärteod ja kuriteod) Keila vallas, 2010- 2015

Allikas: Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju osakond

Tabel 19. Alaealiste väärteod seaduste lõikes Alaealiste väärteod seaduste lõikes, 2010-2015 2015 (29.10 Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 seisuga) Alkoholiseadus 23 29 14 8 16 15 Karistusseadustik 1 3 3 2 1 3 Liikluskindlustusseadus 1 Liiklusseadus 19 9 12 14 7 7 NPALS* 9 2 1 1 Relvaseadus 1 Tubakaseadus 7 15 10 5 8 *NPALS-narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seadus

Allikas: Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju osakond

Tabel 20. Alaealiste kuriteod Keila vallas, 2010-2015 Alaealiste kuriteod Keila vallas, 2010-2015 2015 (29.10 Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 seisuga) § 120 1 § 121 1 1 3 1 § 199 1 1 2 § 202 1 § 215 1 1 § 263 1 § 266 1 2 1 Kokku 2 1 5 8 2 1 Allikas: Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju osakond

3.9. Laste ja noortega tegelevad asutused

Laulasmaa Kool: näitering, mudilaskoor, lastekoor, rahvatantsuring, käsitööring, keraamika, tennis, puutööring, malering, loovusring, klaasiring, robootikaring, liiklusring, kandlering, klaveriõpe, jalgpalliring, spordiring, võimlemine ja akordionimäng.

Lasteaias: jalgpall, folkloor, kannel, tantsuring.

Lehola Kool: muusikaring, jalgpalliring, liiklusring, inglise keele ring, arvutiring.

Lasteaias: jalgpalliring, rütmika ja liikumisring, lauluring.

Klooga Kool: arvutiring, muusika, näitering, palliring, tantsuring, loodusring, seiklusring, käsitöö- ja kunstiring.

Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus. Keskmiselt külastab keskust 30-40 noort päevas. Huvilistel on võimalik tegeleda sportmängudega, kasutada jõusaali, töötavad poksiring, saalihoki, korvpall, aeroobika, lauatennis ja karaktertants. Keskuses on loovusring, kunstiring, keraamika- ja draamaring ning kokaring. Klubiliseks liikumiseks on tüdrukute klubi- „Cool Värk“ ning Klooga gaidide rühm „Lilleke“. Samuti on keskuses võimalik kasutada arendavaid lauamängusid, mängida saalihokit, piljardit, koroonat, lauatennist, lauajalgpalli, põrkepalle, korvpalli, X-boksi (elektrooniline mäng) ja keerutada hularõngaid.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Laste sportimisvõimalused/treeningud Keila vallas

Keila valla lastel ja noortel on võimalik kaasa lüüa erinevatel sporditreeningutel. Peamiselt osaletakse koolide juures toimuvatel sporditreeningutel, kasutades selleks koolide võimlaid, staadione ning platse. Vallas toimuvad erinevad treeningud- tennis, jalgpall, ujumine (Laulasmaa SPA hoones), võrkpall, jalgpall. Harju Jalgpallikool viib läbi treeninguid Laulasmaa Kooli lasteaias ja Lehola Koolis, ratsutamisetreeningud toimuvad Niitvälja Ratsakoolis, Ohtu Ratsaspordiklubis Simon, golfi treeningud noortele Niitvälja Golfikeskuses (erinevad vanusegrupid alates 5-eluaastast) ning Indrek Sei Ujumiskooli ujumisetreeningud Laulasmaa SPAs (grupp lasteaialastele, 7- 12aastastele lastele ning edasijõudnutele). Alates 2014.aasta sügisest viib Klooga lasteaias lastetantsu treeninguid läbi MyDance Tantsuklubi. Samuti on valla lastel võimalik sportimisvõimalusi leida Laulasmaa küla sportimisväljakul, kus Laulasmaa Spordiklubi MTÜ korraldab Keila Vallavalitsuse toel erinevaid võistluseid ning sportlikke tegevusi nii suve-, kui ka talvehooajal. Allikas: Keila Vallavalitsus

3.10. Kohaliku omavalitsuse initsiatiiv ja toetused teenuste kättesaadavuse tagamisel

Koolitoit 2014 a. sügisest kompenseeritakse Keila Vallavalitsuse poolt Klooga Kooli, Lehola Kooli ja Laulasmaa Kooli õpilaste hommikusöögi maksumus summas 0,25 eurosenti õpilase kohta. 2014 a. sügisest kompenseeritakse Keila Kooli ja Keila Ühisgümnaasiumi Keila valla 1. klassi õpilaste ning alates 2015 a. sügisest 2. klassi õpilaste koolilõuna maksumuse ning riigieelarvelise koolilõuna toetuse vaheline komponent. Allikas: Keila Vallavalitsus

Koolitransport

Keila vallas tegutseb kaks õpilasliini ja neli avalikku liini (KV 1-4), mis tagavad erinevate külade ning keskuste õpilastele võimaluse mugavalt kooliharidust omandada. Liinide marsruute korrigeeritakse iga aastaselt vastavalt õpilaste elukohale.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Lasteaia kohad

Joonis 17. Keila valla lasteaia järjekorras olevate laste arv, 2014-2019

Allikas: Keila valla arengukava 2015-2020

Eelolevatel aastatel nõudlus lasteaiakohtade järgi jätkuvalt püsib, mis eeldab vallasisese lasteaiakohtade poliitika tervikuna läbimõtlemist, parimate lahenduste pakkumiseks elanikele.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Lasteaiaga seotud kulud lapsevanematele

Keila vallas on määrusega kinnitatud lapsevanema osalustasuks 8% palga alammäärast, mis 2015. aastal on 31,20€. Osalustasu on seotud palga alammäära tõusuga. Lapse toiduraha maksumus lasteaias on 1,80€ päevas.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Pikapäevarühmad

Klooga Koolis ja Lehola Koolis töötavad kuni kuuenda klassini ja Laulasmaa Koolis kuni neljanda klassini pikapäevarühmad.

Õpilasmalev ja linnalaager

Keila vallas asub Kloogaranna noortelaager, mis on ainuke riiklik noortelaager Eestis. Laagrit haldab Eesti Noorsootöö Keskus, kes lisaks laagrite korraldamisele pakub ka võimalust 300 inimest mahutavat puhke- ja koolituskeskuse rentimise võimalust.

Viimase kahe aasta jooksul toimunud laagrid:  2014 –MTÜ Vinta- Vänta Noortelaager, osales 8 Keila vallas elavat last;  2015 –MTÜ Vinta-Vänta Noortelaager, osales 10 Keila vallas elavat last.

Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus korraldab suvevaheajal traditsioonilisi töö- ja puhkelaagreid.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Ujumisõpetus

Riigieelarvest on eraldatud toetus kehalise kasvatuse ainekavas oleva algklasside kohustusliku ujumise algõpetuse läbiviimiseks I kooliastmes, mis kogu summast tasustatakse 1/3 riigieelarvest ning 2/3 omavalitsuse eelarvest.

Keila valla koolides viiakse ujumiskursus läbi 3-klasside õpilastele. 2015/2016 õppeaastal osaleb kursusel 42 õpilast, sealhulgas 8 Lehola Koolist, 4 Klooga Koolist ja 30 Laulasmaa Koolist.

Kuna Laulasmaa Koolis puudub võimla, on II õppeveerandil raskusi kehalise kasvatuse tundide läbiviimisega sisetingimustes seoses ruumipuudusega. Antud põhjusel on II õppeveerandil igas I kuni VI klassis üks kord nädalas kehalise kasvatuse tund Laulasmaa SPA

45 ujulas. Välja on arvatud 3-klassid, kes osalevad vastavalt eelmainitud ainekava raames juba kaks korda nädalas ujumiskursusel. Basseini üüri eest tasub kokkuleppel Keila Vallavalitsus. Allikas: Keila Vallavalitsus

Huvitegevus

Suur osa Keila vallas toimuvatest ringitegevustest tasustatakse Keila Vallavalitsuse poolt, kuid töötavad ka lastevanemate poolt tasustatavad huviringid.

Paljud Keila vallas elavad, ent teistes omavalitsuste koolides õppijad osalevad koolide poolt pakutavates huviringides või spordiklubides. Teiste omavalitsuste huvikoolide tegevustes osalemise eest maksab omapoolset toetust Keila Vallavalitsus. Näiteks 2015/2016 õppeaasta seisuga makstakse toetust 28 Keila valla õpilasele, kes osalevad Keila Muusikakoolis.

Keila vallas on kehtestatud MTÜ-de toetus, tagamaks paremat huvitegevuse kättesaadavust. 2015.aasta seisuga jagati toetust järgnevalt:

 Keila Võrkpallikool- 16 õpilast;  Keila Korvpallikool- 11 õpilast;  Keila Swimclub- 67 õpilast, 32 last;  Ujumisklubi Delfiin- 7 õpilast, 2 last;  Kergejõustiku Klubi Tipp- 7 õpilast;  Jalgpalliklubi Tabasalu MTÜ- 4 õpilast;  Harju Jalgpallikool- 9 õpilast, 19 last;  Diva Tantsustuudio- 5 õpilast;  FIE Irina Oja– klaveriõpe- 4 õpilast; Kokku: 130 õpilast; 53 last Allikas: Keila Vallavalitsus

4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND

4.1. Keskkonna mõjurid

Vesi

Keila vald asub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonnas. Keila vallas on ühisvee ja - kanalisatsioonisüsteem Klooga, Keila-Joa ja Karjaküla alevikes ning Laulasmaa (Laulasmaa SPA piirkonnas), Lohusalu, Meremõisa külas Keila-Joa puhkealal ja Lehola külades. Valla vee- ettevõtjana tegutseb AS Lahevesi, mille aktsionäriks on Keila vald. Vastavalt 2014.aastal Keila vallavolikogus vastu võetud otsusele kehtib uus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2025. Keila vallas tegutseb seitse vee-ettevõtjat. Joogivee mikrobioloogiline-ja keemiline analüüs näitab, et joogivesi vastab nõuetele. Keila valla supluskohtade keemilised-ja mikrobioloogilised näitajad vastavad nõuetele. Keila valla teeninduspiirkondades on neli reoveepuhastit ja viis puurkaev/pumplat veetöötlusjaama. Veevarustuse peamisteks probleemideks on olemasolevate torustike ja puurkaevupumplate halb olukord. Jätkuvat väljaehitamist vajavad ka ühisveevärgi ja reovee kogumine ning sademevee ärajuhtimine.

Allikas: Keila valla arengukava 2015-2020

Õhk

Puhta looduskeskkonna ning geograafilise paiknevuse tõttu asub Keila vald looduskaunis kohas, pakkudes suures hulgas värsket ning puhast õhku. Olenemata sellest läbib valda suur magistraal Paldiski-Keila-Tallinn maantee, kus toimub pidev autode vool ning tänu heitgaaside eraldumisele on vallas üheks suurimaks õhu saasteallikaks.

SISEÕHK: Asutustes toimub tubakaseaduse jälgimine. Seaduse mittetäitmise kohta teave puudub.

VÄLISÕHK: Keila vallas on paikseteks saasteallikateks kaugkütte katlamajad Keila-Joal, Kloogal ja Karjakülas.

Allikas: Keila valla arengukava 2015-2020

Jäätmed ja jäätmekäitlus

Keila valla jäätmehoolduse arendamise aluseks on 2015. aastal kinnitatud Harku, Keila, Kernu, Nissi, Padise, Saue valla ning Saue linna ühine Lääne-Harju jäätmekava 2015-2020.

Korraldatud jäätmeveo eesmärk on eelkõige jäätmevaldajate sidumine ühtse süsteemiga, parandamaks kontrolli prügiveo üle. Alates 01.01.2008 a. kehtib Keila vallas korraldatud jäätmevedu, millega on hõlmatud olmejäätmed ning suurjäätmed. Kõikidel Keila valla kinnistuomanikel on kohustus liituda korraldatud jäätmeveoga.

Keila valla jäätmejaam asub Tõmmiku külas. Karjaküla kalmistu ja AS Betooni vahelisel alal asuv Karjaküla jäätmejaam valmis 2009. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keila Vallavalitsuse ühisfinantseeringust. Elanikel on võimalik jäätmejaama ära tuua:

Tasuta- lehtklaasi, autorehve (8 tk), elektroonikajäätmeid, paberit ja pappi, segapakendeid kasutatud riideid ning ohtlikke jäätmeid (ainult registreeritud Keila valla elanikud).

Keila valla elanikelt (sissekirjutuse alusel) tasuta ja teistelt eraisikutelt tasu eest- pliiakud, muud akud patareid ja akukogumikud, värvijäätmed, kemikaalid, vanaõlid, õlifiltrid, ohtlike ainete pakendid, elavhõbe, elavhõbedalamp, ravimid, taimekaitsevahendid, saastunud pühkmed, kaltsud.

Tasu eest võetakse vastu sorteerimata ehitusjäätmeid (23 €/m3) ning kive ja betooni (12 €/m3).

Allikas: Keila valla kodulehekülg

Jäätmekäitluse korraldamise eest vastutab kuni 2016. aasta 31.juulini Radix Hoolduse OÜ. Alates 1. septembrist 2015 alustas Radix Hoolduse OÜ jäätmete vedu kõikidelt jäätmevaldajatelt Keila vallas, olenemata sellest, kas kirjalik leping on sõlmitud või mitte.

Samuti on vallas 10 avalikku segapakendi kogumispunkti ja 4 avalikku paberi- ja papikonteinerit.

Olmejäätmete ladustamiseks kasutati Jõelähtme prügilat. Nüüdseks on käiku antud Iru jäätmeenergiaplokk ja olmejäätmete ladestamist massiliselt enam ei toimu. Probleeme on

48 jäätmete äraveoga väiksemates asulates, eriti aga aiandus- ja suvilaühistutes, mistõttu leidub omavolilisi prügi mahapaneku kohti. Lisaks toovad suvekuud puhkepiirkondades kaasa suurest kasutuskoormusest tingitud metsa- ja rannalade reostamise. Aktiivsete elanike ja külaseltside eestvedamisel ning valla toetusel korraldatakse igal kevadel külades koristuspäevi, mis tuleb olukorra lahendamisel abiks.

Allikas: Keila valla arengukava 2015-2020

Muud mõjurid

Suuremateks müraallikateks on Klooga laskeväli, Tallinn - Paldiski (T-8) maantee ja Tallinn - Keila- Paldiski raudtee. Valla edelaosas kujuneb suuremaks müraallikaks Ämari lennuväli selle kasutuselevõtmisel militaar-tsiviillennuväljana. Keila vald jääb suures osas Riigikaitselise ehitise Klooga harjutusväljak "piiranguvööndisse ".

Keila vallas on kohustus kõikidel koeraomanikel oma lemmikloomad kiibistada ning kanda lemmikloomaregistrisse. Hulkuvad kassid, koerad toimetatakse Loomade Hoiupaika MTÜ, kus neid hoitakse 2 nädalat.

Allikas: Keila valla arengukava 2015-2020

4.2. Transport ja teedevõrk

Keila valla teede kogupikkus seisuga 01.04.2015 on 82,263 m. Keila valla kohalikest teedest on 61,88 km (75,22o/o) maanteed,17,927 km (21,79o/o) tänavad, 2,462 km (2,99o/o) jalg- ja jalgratta teed. Kattega teede pikkus seisuga 01.04.2015.a oli 5,938 km, s.o 7 ,2 o/o ja kruusateede pikkus 7 6,325 km ehk 92,78 o/o kohalike teede üldpikkusest.

Keila vallas on kõige suurema aastase keskmise liiklussagedusega riigimaantee lõik põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn - Paldiski , mille liigub 26,9 - 29,2 6078 autot ööpäevas. Allikas: Keila valla kohalike teede teehoiukava aastateks 2015-2020

4.2.1. Transport

Keila vallas toimib nii vallasisene, kui ka ümberkaudsete linnade-valdade vaheline transpordi süsteem. Ühistransport käib reguaarselt ning täidab oma funktsiooni.

Keila vallasisene transport  KV1 Põllküla- Kloogaranna- Laulasmaa  KV2 Tõmmiku- Meremõisa- Laulasmaa  KV3 Loigu- Keila-Joa- Laulasmaa  KV4 Lohusalu- Laulasmaa  KV5 Ohtu- Lehola- Keila  KV6 Lohusalu- Laulasmaa- Kloogaranna- Keila  KV7 Laulasmaa- Keila-Joa- Keila  KV8 Laoküla- Madise-Põllküla- Kersalu- Keila Allikas: Keila valla kodulehekülg

Transport ümberkaudsete valdade/linnade vahel Bussiliiklus 107 Tallinn- Harku- Keila- Vasalemma- Ämari- Munalaskme

108 Tallinn- Tabasalu- Vääna-Jõesuu- Keila-Joa

109 Tallinn- Tabasalu- Vääna- Kindluse- Keila

110 Keila-Lohusalu

126 Tallinn- Tabasalu- Vääna-Jõesuu- Keila-Joa- Lohusalu

127 Tallinn- Tabasalu- Vääna- Keila-Joa- Kloogaranna

128 Tallinn- Tabasalu- Vääna-Jõesuu- Lohusalu- Kloogaranna

136 Tallinn- Harku- Keila- Ämari- Madise- Paldiski

145 Tallinn- Harku- Keila– Paldiski

146 Tallinn- Harku- Keila- Ämari- Padise- Harju-Risti- Nõva

147 Tallinn- Harku- Keila

148 Tallinn- Harku- Keila- Rummu

149 Tallinn- Harku- Keila- Rummu- Haapsalu 237 Tallinn - Vääna-Jõesuu - Keila-Joa – Lohusalu

237A Tallinn- Vääna-Jõesuu- Keila-Joa– Laulasmaa- Kloogaranna

Rongiliiklus  Tallinn- Keila- Kloogaranna

 Tallinn– Keila– Paldiski

 Tallinn– Keila– Riisipere

Allikas: Keila valla kodulehekülg

Õpilasliinid Keila vallas tegutseb kaks õpilasliini ja neli avalikku liini (KV1-KV4), mis tagavad erinevate külade ning keskuste õpilastele võimaluse mugavalt kooliharidust omandada:

1. Viigardi- Lehola- Ohtu- Niitvälja- Karjaküla-Keila- Lehola- Viigardi

2. Keila-Joa- Klooga- Lehola- Keila- Klooga- Laulasmaa

Allikas: Keila valla kodulehekülg

4.2.2. Ligipääs

Vallas ei ole teostatud eelnevalt täpset kaardistamist ligipääsu kohta. Kõige problemaatilisemaks ligipääsetavuselt võib pidada Lehola Kooli ja Lehola Raamatukogu, puudu on ka kooli juurde juhatav/suunav märgistus. Samuti on raskendatud vallavalitsuse teenuste kasutamine erivajadustega inimestele- hoonesse pääsemiseks ei ole kaldteed ning samuti ei ole võimalik ratastooli kasutajatel pääseda teisele korrusele. Tagamaks ligipääs liikumispuudega klientidele, asub sotsiaalteenistus maja esimesel korrusel.

Klooga raamatukokku ning noortekeskusesse pääseb kaldteedpidi. 2015.aastal rajati kaldtee ka Klooga Kooli sissepääsu juurde. Paigaldamist vajavad käsipuud.

Kõige paremad võimalused on Laulasmaal- koolis on lift ning ligipääs hoonetele ning teenustele on hea. Samuti on tagatud ligipääs nii poodidele, kui ka Laulasmaa SPA kasutajatele.

Vallas asuvatele toitlustusasutustele on ligipääs erivajadustega inimestele tagatud. Pangateenuste kasutamise võimalused Keila vallas puuduvad, Laulasmaal asub vaid Swedbanki sularahaautomaat.

Allikas: Keila Vallavalitsus

4.2.3. Tänavavalgustus

Tänavavalgustus on olemas Klooga ja Keila-Joa alevikes, Lehola, Niitvälja, Ohtu, Lohusalu, Karjaküla, Kloogaranna ja Tammermaa külades. Pikkade valgete suveööde ning energia säästmise eesmärgil lülitatakse tänavavalgustus suveperioodil (18. mai kuni 17. august) Keila vallas välja. Valla alevikud on valgustatud, ent hajuasustuse piirkondades on valgustatust vähem.

Allikas: Keila valla arengukava 2015-2020

Ohutuma elukeskkonna tagamiseks on vajalik täiendava valgustuse rajamine tiheasustuspiirkondadesse, teede ristmikele, ülekäigukohtadesse ja -radadele ning bussipeatustesse.

Vallavalitsusel on plaanis lähiajal alustada valla tänavavalgustuslampide asendamist LED- lampidega. Projekti rahastamine on plaanitud vallavalitsuse eelarvest ning on pikas perspektiivis kulu-tõhus ning kasulik investeering.

Allikas: Keila Vallavalitsus

4.2.4. Ülekäigurajad

Reguleeritud ülekäiguradasid Keila vallas ei ole. Reguleerimata ülekäigurajad on enamasti markeeritud. Ainuke ametlik valgustatud ja märgistatud Keila valla ülekäigurada asub Laulasmaa Kooli ees, mis on riigimaantee.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Turvalise ning ohutu liiklemise tagamiseks oleks vaja luua ülekäigurajad järgnevatesse paikadesse- Keila-Joa poe juures asuv bussipeatus, Lehola bussipeatus ning Kloogaranna ristmik.

4.2.5. Rohealad/rekreatsioonialad

Keila valla reljeef on ranniku piirkonnale iseloomulik. Keila vald paikneb peamiselt Harju lavamaal, valla põhjaosa Laulasmaa ja Lohusalu ümbrus kuulub Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni. Pankrannikut leidub valla põhjaosas Keila jõe suudmeala lähedal (Türisalu pank). Valla läänepiiril voolab Vasalemma, idapiiril Keila jõgi. Keila linna ümbrusele on iseloomulikud suured lavajad loode–kagu-sihilised paest kõrgendikud (Keila, Karjaküla, Tõstre ja Humala mägi). Suhteliselt tiheda asustuse tõttu on loodusmaastik vaid valla lääneosas Klooga raba ja järve ümbruses ning Keila linnast lõunas (Ohtu soo). Harju maakonna rohevõrgustiku teemaplaneeringu suuremad tuumalad jäävad Klooga järvest kagu poole ja Laulasmaa külast lääne poole. Valla territooriumile jäävad Türisalu ja Laulasmaa maastikukaitsealad, Suure-Aru looduskaitseala ning mitmed kaitstavad loodusobjektid: Keila-Joa mõisa park, Ohtu mõisa park, Keila juga, Treppoja juga, Lohusalu tammed, Põllküla jalakas, Järguna kastan, Rahu tammed, Uuemõisa kadakas ja Niitvälja kadakas. Natura 2000 võrgustiku alade loodusalade nimekirja on kantud Keila vallas Krassi, Laulasmaa ja Türisalu maastikukaitsealad ning Pakri ja Vasalemma jõe hoiualad. Keila valla mereäärsetele aladele annavad erilise väärtuse metsad Kloogaranna – Lohusalu – Keila-Joa piirkonnas. Tallinn-Paldiski raudteest põhja poole jääv valla osa kuulub Tallinna rohelisse vööndisse ning sealsed metsad on kõrge puhkemajandusliku väärtusega. Lisaks mereäärsele piirkonnale eristub puhkepiirkonnana Niitvälja küla, kus lähestikku asuvad jahilasketiir, golfiväljak ja ratsaspordibaas. Keila-Joalt algab Lohusalu matkarada, mis vajab raja kulgemise korrigeerimist ja heakorrastamist. Allikas: Keila valla kodulehekülg

Keila vald pakub palju rohelust ning kauneid vaateid, mis loovad ideaalsed tingimused aktiivse eluviisi harrastamiseks. Kõige enam võimalusi rekreatiivse puhkuse veetmiseks pakub Laulasmaa- SPA, tennise väljakute ning Laulasmaa Surfiklubi näitel. Niitväljal ning Ohtus asuvad ratsabaasid, Niitvälja golfikeskus. Spordiväljakutest on Leholas olemas

53 korvpalli väljak ning plats jalgpalli mängimiseks. Kloogal asuvad skatepark, korvpalli ning jalgpalli väljak. Kloogarannas on olemas korvpalli, rannajalgpalli ning suvehooajal ka võrkpalli mängimise võimalus. Samuti on olemas Karjakülas korvpalli plats.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Huviväärseid kohti on Keila vallas mitmeid- Keila-Joa mõis koos joaga (Keila juga; 1,3 ha; looduskaitse all), Ohtu mõis (ehitatud 18. sajandil) ja mõisa park (4,7 ha; looduskaitse all), Lehola mõis (kavandatud 18. sajandi lõpus) ning Treppoja juga (6 astangut, kogukõrgus 5,6m; looduskaitse all). Klooga järv (133 ha) ja Klooga raba (587 ha).

Allikas: Keila valla kodulehekülg

4.2.6. Kergliiklusteed

Keila valla kohalike teede pikkuseks on 82,263 m (seisuga 01.04.2015). Kohalikest teedest on 61,88 km (75,22%) maanteed,17,927 km (21,79%) tänavad, 2,462 km (2,99%) jalg ja jalgratta teed. Kattega teede pikkus seisuga 01.04.2015.a oli 5,938 km, s.o 7 ,2% ja kruusateede pikkus 7 6,325 km ehk 92,78% kohalike teede üldpikkusest.

Valla avalikult kasutatavate teede talihoolduse ning korrashoiu eest vastutab AS Lahevesi. Keila valda läbivate riigimaanteede hoolduse eest vastutab Maanteeamet.

Keila valla arengukavas 2015-2022 on planeeritud kergliiklusteede võrgustiku välja ehitamine. Plaanis on kergliiklusteede võrgustiku loomine naaberomavalitsustega, võimaldamaks elanikel võimalikult ohutult liigelda ning ühtlasi soodustada ka rohelist- ning tervislikku eluviisi. Kergliiklusteede võrgustiku rajamine on planeeritud Keila–Kloogaranna– Laulasmaa, Keila-Joa- Laulasmaa, Laulasmaa-Lohusalu, Keila-Karjaküla ning Lehola- Keila vahelistele teedele.

Allikas: Keila valla kohalike teede teehoiukava aastateks 2015-2020

4.3. Liiklusõnnetused

Tabel 21. Inimkannatanutega liiklusõnnetused ning neis hukkunud ja vigastatud

Inimkannatanutega liiklusõnnetused ning neis hukkunud ja vigastatud Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 Kõik inimkannatanutega 11 9 9 8 5 liiklusõnnetused Otsasõit jalakäijale 0 1 2 0 0 Kokkupõrge jalgrattaga 0 2 1 1 1 Liiklusõnnetustes hukkunud 3 0 2 3 1 Liiklusõnnetustes vigastatud 16 12 14 15 7 Allikas: Statistikaamet, tabel LO02

4.4. Tabatud joobes sõidukijuhtide arv

Tabel 22. Joobes mootorsõiduki juhtimine Keila vallas, 2005-2013

Joobes mootorsõiduki juhtimine Keila vallas 2011, 2011, Keila vald 2009 2010 2012 2012 kuni 30.06 alates 01.07 Rikkumiste arv 35 21 11 24 24 28 Allikas: Politsei-ja Piirivalveamet

4.5. Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ning alkoholi müüvad kauplused

Alkoholi jaemüügiluba on Keila vallas 26. asutusel, neist 13 toitlustusasutust ning 13 jaekaubandusasutust. Ühtne alkoholi poliitika dokument Keila vallal puudub.

Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, majandustegevuse register

4.6. Kuriteod

Tabel 23. Kohalikus omavalitsuses registreeritud kuriteod

Registreeritud kuriteod Keila vallas, 2010-2014 Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 Kuritegude arv 123 106 138 143 97 Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju osakond

Kuritegude arv Keila vallas oli aastaid kasvava tendentsiga, ent 2014.aastal langes oluliselt.Joonis 18. Kuritegude arv 1000 elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet, Politsei ja Piirivalveamet

Kuritegude arv Keila vallas on oluliselt madalam kui Eesti keskmine näitaja. Keila valla 2013. aasta näitaja (26,6) oli 2014. aastaks 18,3 , samal ajal, kui Eesti keskmine oluliselt ei muutunud. Kuritegevuse madal tase viitab piirkonna turvalisusele.

4.7. Varguste arv paikkonnas

Joonis 19. Varguste arv Keila vallas, 1000 elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

4.8. Kehalise väärkohtlemise juhtude arv

Joonis 20. Kehalise väärkohtlemise juhtude arv, 1000 elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet, tabel JSO09 Kehalise väärkohtlemise puhul on tegemist isikuvastaste kuritegude levinuima liigiga. Kuni 2013.aastani oli kehalise väärkohtlemise juhtude arv Keila vallas jõuliselt kasvava trendiga, sh tõustes kõrgemale ka Harju maakonna näitajast. Alates 2013. aastast on juhtude arv vähenemas.

4.9. Inimkannatanud tulekahjudes

Tabel 24. Tulekahjudes hukkunute ja vigastatute arv

Tulekahjudes hukkunud ja vigastatud Keila vallas Keila vald 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Tulekahjudes 0 0 0 0 2 0 2 1 vigastatud Tulekahjudes 0 1 0 1 1 1 0 1 hukkunud *2011-2014a. kõik tulesurmad leidsid aset Klooga alevikus

Allikas: Statistikaamet, Päästeamet

4.10. Tulekahjud

Tabel 25. Tulekahjud Keila vallas

Registreeritud tulekahjud Keila vallas, 2010-2014 Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 Tulekahjude arv 33 34 22 43 46 Allikas: Statistikaamet, tabel JS45

4.11. Tööõnnetused

Tabel 26. Tööõnnetused Harju maakonnas, 2010-2014

Tööõnnetused Harju maakonnas, 2010-2014 Keila vald 2010 2011 2012 2013 2014 Kõik tööõnnetused 33 34 22 43 46 Surmaga lõppenud 1 7 4 8 5 tööõnnetused

Allikas: Tervise Arengu Instituut, tabel TO01

4.12. Huvitegevuse ja vaba aja veetmise kohad

Aktiivselt tegeletakse huvitegevustega Keila vallas kõige enam koolides. Valla haridusasutustes töötavad mitmed huviringid ja nende tööst võetakse aktiivselt osa. Suur osa ringitöödest on tasustatud Keila Vallavalitsuse poolt, kuid toimivad ka lastevanemate poolt tasustatavad ringid.

Vallavälistest huviringidest osalevad õpilased Keila ja Saue linna ning Tabasalu Muusikakoolis, Tallinna Huvialakoolides ja erinevates spordiklubides.

Keila vallas on palju aktiivseid MTÜ-sid ja FIE-sid, aktiivsemad neist on: MTÜ Ohtu Külaselts, Laulasmaa Spordiklubi MTÜ, MTÜ Laulasmaa Surfiklubi, Lahepere Kultuuriselts, Kloogaranna Selts, Ühtne Lehola ning Lehola Külaselts, Kersalu Külaselts, Lohusalus asuv MTÜ Kase Käsitöö ning Keila-Joa Selts. Aktiivne kogukonna elu toimib ka Ohtu külas, kus viiakse läbi ka keraamika huviringi, mida korraldab kohalik külaselts.

4.12.1. Huvitegevus Keila vallas

Laulasmaa Koolis toimub õpilastele erinevaid huvitegevusi. Kooli õpilased kasutavad aktiivselt Laulasmaa Spa-s tegutsevat Indrek Sei Ujumiskooli võimalusi. Lisaks laste- ja noorte huvitegevusele, toimub Laulasmaa Koolis ka mitmeid huvitegevusi, mis on suunatud täiskasvanutele. 2015/2016 õppeaastal toimuvad rahvatantsu-, jooga-, rahvapilliansambli-, lauluansambli- ja muusikateraapia huviringid.

Erinevate huviringe ning tegevusi pakub ka Keila vallas tegutsev Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus.

Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus on loodud 2005. aasta oktoobris. Keskuse ülesandeks on piirkonnas elavate inimeste vaba aja sisustamine ning ürituste läbi viimine.

Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuses pakutakse järgmiseid tegevusi:

 Avatud ringitegevus- joonistamine, maalimine, loovusring, kitarriõpe, aeroobika, muusikastuudio, poksiring, korvpall jm.;  Õuemängud, jalgpall;

 Interneti kasutamise võimalus;  Lauamängud, piljard, õhuhoki, lauajalgpall;  Hubases keskkonnas suhtlemine sõpradega;  Noorteinfo.

Raamatukogud

Keila vallas tegutseb kolm raamatukogu- Klooga Raamatukogu, Lehola Raamatukogu ja 2007. aastal kooli- ja rahvaraamatukoguna avatud Laulasmaa Raamatukogu. Erinevaid võimalusi tegevusteks pakutakse nii noortele, kui ka vanematele Keila valla elanikele. Kõikide raamatukogude puhul on peamiseks probleemiks ruumipuudus.

Tabel 27. Lehola Raamatukogu

Lehola 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Raamatukogu Lugejate arv 209 239 249 263 240 340 Laenutuste arv 9045 14521 15032 18001 16444 17834 Külastuste arv 3040 4282 3769 4357 4312 4977 Allikas: Lehola Raamatukogu

Tabel 28. Laulasmaa Raamatukogu

Laulasmaa 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Raamatukogu Lugejate arv 304 390 398 505 532 581 Laenutuste arv 7140 8187 8503 9808 9849 10119 Külastuste arv 6000 6000 6000 6500 6500 6500 Allikas: Laulasmaa Raamatukogu

Tabel 29. Klooga Raamatukogu

Klooga Raamatukogu 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Lugejate arv 263 266 322 352 364 329 Laenutuste arv 10134 13130 16685 18817 21071 21575 Külastuste arv 3463 4103 4476 4632 4202 3876 Allikas: Klooga Raamatukogu

4.12.2. Vaba aja veetmise kohad

Vaba aja veetmise võimalused erinevate piirkondade lõikes:

Klooga- Klooga Kooli võimla, Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse asfaltkattega korvpalliplats, võrkpalliplats, Skatepark, street workout.

Laulasmaa: Laulasmaa SPA, Recseti tenniseväljak, Laulasmaa surfiala; Laulasmaa multifunktsionaalne spordiväljak, laste mänguväljak;, rand.

Niitvälja: Niitvälja Golf, Niitvälja Ratsabaas, Niitvälja jahilasketiir;

Karjaküla: Karjaküla korvpalliplats;

Keila-Joa: Keila-Joa korvpalliplats;

Lehola: Lehola jalgpalliplats, Lehola külaplats, avalik mänguväljak;

Kloogaranna: Kloogaranna korvpalliplats, Kloogaranna rannavõrkpalliplats ja rannajalgpalliplats;

Ohtu küla: Ratsaspordiklubi Simon, Ohtu külaplats.

2016.aastal on plaanis alustada ka Klooga aleviku lipuväljaku (jalgpalliväljak) rajamisega. Jalgpalliväljak koos lipuväljakuga loob kohalikele elanikele, ning eelkõige lastele ja noortele, hea võimaluse ühiseks vaba aja veetmiseks.

Allikas: Keila Vallavalitsus

5. TERVISLIK ELUVIIS

Optimaalne kehaline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine, vaba aja harjumused ja teadlikkus olemasolevatest võimalustest mõjutavad oluliselt elanike terviskäitumist ja väljakujunenud harjumusi.

Tervislik eluviis hõlmab inimeste käitumist ning neid ümbritsevaid mõjureid. Otsuse tervislikku eluviisi viljelemiseks võtab vastu iga elanik ise, ent ka omavalitsusel on oluline roll elanike suunamise, inspireerimise ning võimaluste pakkumise läbi.

5.1. Subjektiivne tervise enesehinnang

Tervise enesehinnang kajastab inimese üldist tervise olukorda, peegeldades nii indiviidi subjektiivset, kui ka objektiivset tervist. Läbi enda terviseseisundi hindamise on võimalik mõista, mil määral on inimene oma eluga üldiselt rahul.

Tabel 30. 16-aastaste ja vanemate Harjumaa elanike tervise enesehinnang

16-aastaste ja vanemate Harjumaa elanike tervise enesehinnang Harju Väga hea või Ei hea ega Halb või väga halb maakond hea halb 2010 62,2 27,1 10,7 2011 57,5 30,2 12,3 2012 61,6 26,8 11,6 2013 60,4 29,3 10,3 2014 61,1 27,3 11,6 Allikas: Statistikaamet, tabel TH88

Aastate lõikes on Harju maakonna elanikud oma tervist hinnanud üsna positiivselt, enam kui pooled vastanutest on hinnanud oma tervislikku seisukorda kas väga heaks või heaks.

Joonis 21. Harjumaa elanike hinnang oma tervislikule seisundile vanuse järgi, 2014

Allikas: Eesti Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012, tabel TP04

5.2. Füüsiline aktiivsus

Tööealiste elanike (16-64) osakaal rahvastikust, kes vähemalt kaks korda nädalas vabal ajal tervisesporti harrastavad.

Joonis 22. Kaks või enam korda nädalas vabal ajal füüsilise aktiivsusega tegelejad Rapla- ja Harju maakonnas

Allikas: Eesti Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012, tabel TKU33

5.3. Toitumine

Tabel 31. Põhja-Eesti elanike toitumisharjumused

Põhja-Eesti elanike toitumisharjumused Põhja-Eesti Puuviljade/ marjade Köögiviljade Hommikusöögi söömine söömine söömine Mehed 16-24 52,4 12,3 68,7 25-34 57,5 16,7 57,3 35-44 55,7 17,1 74,4 45-54 64,5 18,1 79,2 55-64 64,8 14 84 Kokku 59,4 15,9 72,5 Naised 16-24 31,6 14,4 71,4 25-34 41,1 14,1 82,1 35-44 42,5 13,2 87,2 45-54 45,3 10,5 87,1 55-64 38,9 6,5 90,1 Kokku 39,9 11,5 84,6 Kõik kokku 47,4 13,2 79,8 Allikas: Eesti Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012

Täpsemad andmed Keila valla elanike füüsilise aktiivsuse, toitumisharjumuste ning tervise enesehinnangu kohta puuduvad, uuringuid ei ole läbi viidud.

5.4. Tervisealase teabe kättesaadavus

Keila valla koduleheküljel on olemas tervishoiuteenuste kohane info, puudu on aga informatsioon tervisliku elustiili kohta- soovitused, nõustamisvõimalused, viited vajaliku informatsiooni/ organisatsioonide leidmiseks. Samuti leiab Keila valla Facebooki leheküljelt ning Keila valla lehest informatsiooni ürituste ning vallas toimuva kohta, ent tervisedenduslikke postitusi võiks olla enam.

Tervisealast teavet on võimalik lisaks eelmainitud kohtadele leida veel paikkondades asuvatelt teadetetahvlitelt.

5.5. Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas

Südamenädal- erinevad tegevused ja liikumisüritused kogu vallas elanike terviseteadlikkuse tõstmiseks ning tervislike eluviiside edendamiseks.

Teeme ära- igaaastane üle-eestiline talgupäev Keila vallas, aktiivsete kodanike ning organisatsioonide osavõtul.

Helkuripuu tekitamine- Klooga Kooli, Politsei- ja Piirivalgeameti ning MTÜ Lodijärve projekti „Teeme Klooga korda“ koostöös.

Keila valla sügisene liikumispäev MINE SEENELE- sportlik kogupereüritus, kus on võimalik värskes õhus aega veetes aktiivselt liikuda, harrastades jooksmist, kepikõndi või jalutamist.

Laulasmaa suvelaat- kogupere üritus koos laada, näituse, töötubade ning etendustega.

Laulasmaa jõululaat -kogupere üritus koos laada, näituse, töötubade ning etendustega.

Keila vallapäev- valla sünnipäeva tähistav tähtpäev, mille raames korraldatakse iga aasta kultuuriprogramm, sh laat, erinevad etendused ja traditsiooniline supisöömine.

Viimase öö unistus ehk ebatraditsionaalne aastavahetus on liikumist ning tervislikke eluviise soodustav liikumisüritus, mis toimub iga aasta 31.detsembril Meremõisa telkimisalal.

Vabariigi aastapäeva matk- igaaastane matk kogu perele, mis päädib aastapäeva supi ja kringli söömisega.

Kloogaranna festival on iga aasta toimuv suurüritus Klooga rannas, mis toob kokku toidu-, muusika- ja spordihuvilised inimesed, pakkudes meelelahutust kogu päevaks.

Orienteerumisneljapäevakud – orienteerumisklubi TON poolt korraldatavad orenteerumisüritused Laulasmaa, Keila-Joa ja Meremõisa piirkonnas.

Škoda Mtb Kolmapäevakud – rattasõiduvõistlus harrastajatele Keila-Joa piirkonnas.

Kalurite päev Lohusalus – merekultuuri arendav üritus (sisaldab kultuuri- ja mängudeprogrammi).

Allikas: Keila Vallavalitsus, Külauudised

5.6. Spordi ja tervisedenduse objektid ning võimalused

Laulasmaa Spordiklubi MTÜ pakub nii noorematele, kui vanematele erinevaid sportimise ning rekreatiivseid tegevusi. Klubi eestvedamisel tegutseb Laulasmaal küla spordiväljak, mis on rajatud MTÜ, kohaliku omavalitsuse ja erasektori koostöös- lastele, noortele ja vanematele aktiivse eluviisi harrastamiseks. Samuti on võimalik kohapeal laenutada reketeid, palle ning leida uusi mängu- mõttekaaslasi. Talvisel ajal rajatakse uisuväljak ning sõidetakse lumelaua ja lohega. Suvel aga korraldatakse tennise mänge, lohesurfi ning palju muud. Lisaks on koos partnerite ja abilistega läbi viidud võrkpalli-, korvpalli- ja jalgpallivõistlusi; korraldatud on jäähokimänge ning toimunud on tennisemängu ja rattaorienteerumise võistlused. Klubi eestvõtmisel sai teoks ka piirkonna spordipäev. Tegevuste planeerimisse ning läbi viimisesse on kaasatud nii kohalikud elanikud, sõbrad, kohalik omavalitsus, ettevõtlikud inimesed ning erinevad Leader Pria toetusprogrammid.

Laulasmaa SPA, mis asub mereääres, männimetsade vahel, pakub erinevaid võimalusi nii kohalikele, kui ka külastajatele:  Hotell 147 numbritoaga;  Vee- ja saunakeskus, kus viiakse läbi ka Indrek Sei Ujumiskooli treeninguid;  6 erinevat sauna- sanaarium, käbisaun, aroomisaun, mereline aroomisaun, soola- aurusaun ning puuküttega välisaun;  6 basseini- 20 meetri pikkune ujumisbassein, välibassein, vastuvoolubassein, lastebassein, mullivann ning massaazibassein;  Ilu- ja spakeskus- käte- ja jalgade hoolitsused, kehahoolitsused, laste spa, massazid, meeste spa, näohoolitsused, soojendavad hoolitsused, füsioteraapia ning vannid;  Konverentsid ning ürituste läbiviimine- 9 erineva suurusega ruumi ja saali;  Kohvik ja restoran;  Aktiivne puhkus- minigolf, maamale, piljard, jalgrataste laenutus, kõnnikeppide laenutus, sulgpalli reketite rent, petank, võrkpalli laenutus ning Xbox. Allikas: Laulasmaa Spa kodulehekülg

Niitvälja Golfikeskus pakub häid võimalusi rekreatiivse puhkuse veetmiseks. Golfikeskust iseloomustab kaunis loodus, puhtad metsaalused, rohked veekogud ja 18-rajaline nelja tiiga

66 väljak. Samuti on golfikeskuses harjutusväljak, mis on pindalalt ning võimalustelt Baltikumi suurim. Niitvälja Golfikeskuses on võõrustatud juba aastaid Eesti meistrivõistluseid ning mitmeid rahvusvahelisi võistluseid.

Golfikeskuses asub ka Niitvälja Golfikool, pakkudes golfi õppimise võimalusi kõigile, sõltumata vanusest ning mängutasemest. Treeningud toimuvad erinevates gruppides- alustajad, noored ja golfimängijad.

Golfikeskuses on avatud ka massaazituba, pakkudes klassikalist massaazi, spordimassaazi, Tui Na massaazi, kombineeritud massaazi, segment massaazi, treeningueelset ergutavat massaazi ning treeningujärgset taastavat massaazi.

Samuti asub Niitvälja Golfikeskuses Hole in One restoran, mis koos terrassiga mahutab kuni 130 inimest.

Allikas: Niitvälja Golfi kodulehekülg

MTÜ Laulasmaa Surfiklubi on 2012. aastal loodud klubi, mille eesmärgiks on luua surfihuvilistele ja Laulasmaa külastajatele võimalikult hea ja mõnus keskkond ning tingimused. Laulasmaa Surfiklubi rand on Tallinna lähedal üks parimatest randadest, olles avatud paljudele tuulesuundadele. Surfiklubi on rannaalale pääsemiseks rajanud laudistee ning igal kevadel korraldatakse rannal talgud, et suvel oleks rand puhas nii surfihuvilistele, kui ka külaelanikele. 2015. aasta sügisel nomineeriti MTÜ Laulasmaa Surfiklubi Keila valla poolt tervisedendaja tiitlile.

Allikas: Keila Vallavalitsus

Niitvälja Ratsakeskus pakub ratsutamise võimalusi ning korraldab üritusi ning võistluseid. Ratsakeskuse tallides on kohti 80-le hobusele. Ratsakompleksi kuulub suur maneež, kolm talli ning muud abihooned. Peahoone on üle 3000 m2 katusealust pinda ning hoone ümbrusesse on 10 hektari suurusele alale rajatud liivakattega välisväljak, murukattega võistlusväljak, maastikurada ning hulgaliselt liiva- ja murukopleid.

Niitvälja Ratsakool pakub huvilistele ratsutamisalast väljaõpet ning võimalust hobuseid ülalpidamisele ning väljaõppesse toomiseks. Ratsutamise tunde viiakse läbi seitsmel päeval

67 nädalas- algajatele, väikelastele, suurematele lastele ja täiskasvanutele. Samuti pakutakse hüppetunde ning ekskursioone (min 10 in).

Allikas: Niitvälja Ratsakeskus, .Niitvälja Tallid

Ratsaspordiklubi Simon Ohtus korraldab ratsutamise treeninguid algajatele ja edasijõudnutele. Eraldi grupid on nii lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti pakutakse eratundide võtmise võimalust, korraldatakse lastelaagreid ja sünnipäevasid ning talliekskursioone.

Allikas: Ratsaspordiklubi Simon koduleht

Keila Juga on 6 meetri kõrgune ja ligi mitmekümne meetri laiune. Juga koos seda ümbritseva loodusega pakub ideaalset võimalust rekreatiivse puhkuse veetmiseks. Pargis asuvad ka rippsillad, pikk jõesäng, renoveeritud hüdroenergia jaam ning läheduses paikneb renoveeritud neo-gootika stiilist inspireeritud mõisahoone.

Allikas: Harjumaa turismi kodulehekülg

Keila-Joa pargi loodusrada- kolme kilomeetri pikkune ringjas loodusrada kulgeb mööda Keila jõe kallast ja läbi pargi. Raja alguses asub infotahvel kaardi ja üldinfoga ning rajal on 8 kirjeldustega huvipunkti, mis tutvustavad huvitavamaid loodusobjekte ja Keila-Joa pargi ajalugu.

Allikas: RMK Matkatee

Treppoja juga- 6 astangu ning kogukõrguselt 5,5m kõrgune ning sajakonna meetri pikkune looduskaunis joastik, mis algab Illurma klindineemikult ning suubub Lahepere klindilahte.

Allikas: RMK Matkatee

Ka Klooga järv ja Klooga raba pakuvad elanikele ja külastajatele häid võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks, olgu selleks matkamine, kalastamine, ujumine vms.

Ujumiskohad – elanike ja külastajate seas on populaarsed ujumiskohad (mitteametlikud) –

 Klooga järv – korrastatud on ranna -ala, paigaldatud pingid, laud, prügikastid;  Kloogarand – riietuskabiinid, erinevad sportimisvõimalused;  Laulasmaa rand Spa juures – ranna-ala teenustega, rannakohvik, dušid, võrkpalliplatsid.

MOBO ehk mobiiliorienteerumise Laulasmaa rada - võimalik läbida orienteerumise rada kaasaegselt, asendades traditsioonilised abivahendid uute, tänapäevaste (nuti)seadmetega.

Järve Talu Aktiivpuhkekeskus - võimalik uusi elamusi saada vibu laskmisega või tegeleda discgolfiga. Talvel on võimalik uisutada kuni 420 m pikkusel rajal ning suvel adrenaliini kasvatada ATV rajal.

Allikas: Järve Talu Aktiivpuhkekeskuse kodulehekülg

Lohusalu väikesadam – võimalused purjetamiseks. Toimuvad erinevad võistlused Tallinna Jahtklubi korraldamisel.

6. TERVISETEENUSED

6.1. Tervishoiuteenused ja apteegid

Keila valla inimesi teenindavad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla ja nende korpused. Perearsti nimistutes on Keila valla inimesed Keilas ja Tallinnas. Piirkonnas eksisteerib ka koduõendus.

Keila Perearstikeskus asub Keilas ning seal võtab vastu neli perearsti, kes teenindavad ka Keila valla elanikke.

Olemasolev perearstikeskuse hoone on amortiseerunud ning ei vasta tänapäevastele nõuetele. Keila linnale kuuluva Ülesõidu tn 1 asuva perearstikeskuse hoone asemele on planeeritud rajada uus, kuni 3 korruseline (maksimaalselt 12 m kõrgune) polüfunktsionaalne hoone, mis hakkab pakkuma tervishoiu teenust nii Keila, kui ka lähivaldade (sh Keila vald) elanikele. Rajatav kaasaja nõuetele vastav mitmefunktsiooniline hoone ühendab endas perearstid, ambulatoorse eriarstiabi, piltdiagnostika, laboriteenused ning erinevad tugiteenused. Hoone valmimine on planeeritud aastaks 2017-2018.

Samuti teenindavad Keila valla elanikke Keila Haigla endises hoones (Pargi 30) vastu võtvad neli perearsti.

Eriarstide vastuvõtule suunatakse perearstide poolt valla elanikke valdavalt Tallinna meditsiiniasutustesse, kuna Keilas antud teenuse pakkuja puudub.

Allikas: Keila Linnavalitsus

Keila Haigla

Peale aastate pikkust tühjalt seismist viidi Keila Haigla B-korpuse ruumides läbi rekonstrueerimine, mis lõppes 2015. aasta augustis. Rekonstrueerimise järgselt taasavatud hoones asuvad nüüdseks õendushaigla ja hooldekodu, kus on ligi 350 voodikohta, mis jagunevad omakorda 200 õendushaigla (varasema nimetusega hooldushaigla) ning 150

70 hooldekodu koha vahel. Haigla ning hooldekodu peale töötab ligi 200 inimest, kes teevad tööd kolmes vahetuses.

Allikas: Keila Linnavalitsus

Keila vallas asuvad apteegid:

Ainuke Keila vallas asuv apteek on Laulasmaa Apteek.

Lähimad apteegid asuvad Keilas- Keila Rae Apteek, Benu Apteek, Keila Selveri Apteek, OÜ Rehabilitatsiooniabi/ Keila Kauplus ja Tabasalus.

Hambaravi teenused:

Keila vallas hambaravi teenuse pakkujad puuduvad, lähimad hambaravid (Dr. Porkaneni Hambaravi OÜ ja Irina Pilve FIE) asuvad Keila linnas.

Silmaarst ja optometristi teenuseid on võimalik tarbida Keilas: Selveris - Keila Stockoptika ja Jaama tänav 6 - Keila Prilliäri.

6.2. Nõustamisteenused Keila vallas

Keila valla kohaliku omavalistuse sotsiaaltöötajad pakuvad elanikele perenõustamise ja erivajadustega laste nõustamise teenust. Perenõustamise teenust pakutakse koostöös EELK Perekeskusega, nõustamised toimuvad nii Tallinnas, kui ka vajadusel kliendi kodus või neutraalsel pinnal. Lisaks perenõustamisteenusele suunatakse ka psühholoogi nõustamisele Keila või Tallinna spetsialistide vastuvõtule. Lapsevanemate nõustamist viivad koolides läbi ka psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Võlanõustamise teenuse vajajad suunatakse samuti teenusele Tallinnasse.

Vallas puuduvad järgnevad nõustamisteenused- seksuaalnõustamine, suitsetamisest loobumise nõustamine, narkomaaniast loobumise nõustamine, toitumise nõustamine ja vangist vabanenutele rehabiliteerimisteenuse osutamine.

KOKKUVÕTE

Keila valla rahvaarv on viimaste aastate jooksul tõusnud. Ka iive on vallas positiivne ning jätkuvalt tõusuteel. Lisaks on näha tööturule sisenejate arvu suurenemist. Võib öelda, et Keila vald on muutunud atraktiivseks elukohaks.

Nii sisse-, kui ka väljarännet mõjutab oluliselt fakt, et paljud Keila vallas elavad inimesed ei ole end valla elanikuks registreerinud, mis omakorda põhjustab nõudlusele vastava infrastruktuuri mahajäämust. Väljarände peamiseks mõjutajaks Keila vallas on töökohtade puudus.

Keila vallas on majanduslikult aktiivsed kõige enam mikroettevõtteid, mis iseloomustab elanike ettevõtlikkust. Ka kultuurielu on valla külades tihe, seda just tänu seltside aktiivsele tegevusele. Vaid eakate ühistegevus on vallas tagasihoidlik, olles tingitud eestvedajate vähesusest.

Keila valla elanike keskmine brutotulu aasta-aastalt tõuseb, mis tähendab, et nii valla elanike, kui ka omavalitsuse jõukus kasvab. Ka töötute osakaal Keila vallas väheneb, ent aeglases tempos. Töövõimetuspensionäride osakaal aga aasta-aastalt kasvab, mis viitab tugiteenuste vajajate hulga tõusule järgnevatel aastatel. Keila valla elanike praegune ligipääs terviseteenustele on kohati raskendatud, kuna paljude teenuste tarbimiseks on vaja sõita kas Keilasse või Tallinnasse.

Laste ja noorte tervisliku elukeskkonna tagamiseks ning tervislike valikute soodustamiseks on juba nii lasteaia-, kui ka koolikeskkondades palju tehtud. Kõikide valla laste ohutuse ning heaolu tagamiseks on vaja veel mõningaid muudatusi ellu viia.

Keila valla koolides õppivate õpilaste arv aasta-aastalt arv jätkuvalt kasvab.

Keila valla alaealiste süüteod on aastate lõikes pidevas languses olnud.

Liiklusõnnetuste ja varguste üldarvud on küll aastate lõikes Keila vallas vähenemas, ent joobes mootorsõiduki juhtimiste juhtumid kasvavad. Laste ohutu koolitee ja elanike liiklusohutuse kindlustamiseks on vaja tagada pimedal ajal hästi toimiv ning läbimõeldud

72 valgustussüsteem ja luua uusi märgistatud ülekäiguradasid. Samuti on oluline aktiivse ning rohelise eluviisi soodustamiseks ühtse kergliiklusteede süsteemi rajamine. Keila valla looduslikult kaunis maastik ning olemasolevad võimalused pakuvad selleks häid võimalusi. Elanike terviskäitumist ning elustiili puudutavast teabest täpsema ülevaate saamiseks on vaja läbi viia elanike seas terviskäitumise uuring.

KEILA VALLA TERVISE ARENDAMISE TEGEVUSKAVA 2016-2020

KEILA VALLA TERVISE ARENDAMISE TEGEVUSKAVA 2016-2020 1. SOTSIAALNE SIDUSUS

Üldine eesmärk: sotsiaalse sidususe ning võrdsete võimaluste suurendamine

Otsene eesmärk: 2020.aastaks toimub Keila vallas erinevate valdkondade ning tasandite vaheline aktiivne koostöö, mis toimib tänu võimestunud ning kaasatud kogukonna liikmetele

TEGEVUS SIHTGRUPP MÕÕDIK VASTUTAJA RAHASTUSALLIKAS 1.1. Keila valla elanike Keila valla Keila vallas toimuvad süstemaatiliselt Keila Vallavalitsus, Keila Vallavalitsus, ettevõtlikkust ning elanikud elanike ettevõtlikkust ja kodanike kodanikuühendused, projektid kodanikuaktiivsust aktiivsust tõstvad ning soodustavad kogukonna aktivistid tõstvate ning üritused, tegevused ja infopäevad/ soodustavate tegevuste koolitused läbiviimine 1.2. Töökohtade Tööealised Uute töökohtade olemasolu ning Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, olemasolu tagamine Keila Keila vallas avanenud võimaluste kaudu on Keila tööandjad tööandjate eelarved, vallas elavatele elavad isikud vallas elavatel tööealistel isikutel projektid tööealistele isikutele võimalik oma koduvallas tööd leida.

1.3. Töötute ja Keila valla Keila valla töötud ja mitteaktiivsed Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, mitteaktiivsete kodanike töötud ja kodanikud on motiveeritud ning kodanikuühendused, projektid kaasamine kogukonna mitteaktiivsed kaasatud kogukonna tegevustesse külaseltsid tegevustesse kodanikud läbi vabatahtliku tegevuse.

1.4. Keila valla elanike Keila valla Keila valla elanikud on aktiivsed ja Keila Vallavalitsus, Keila Keila valla eelarve, kaasamine kohaliku elanikud motiveeritud, olles kaasatud ja valla elanikud projektid omavalitsuse poliitika ja huvitatud kohaliku omavalitsuse valla heaoluga tegevuste planeerimise ja otsuste seonduvate otsuste langetamise protsessidesse. vastuvõtmisesse 1.5. Erivajadustega laste Keila vallas Keila vallas elavad erivajadustega Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, ja täiskasvanute elavad eri- lapsed ja täiskasvanud on aktiivselt Karjaküla projektid kaasamine kogukonna vajadustega kaasatud vallas korraldatavatesse Sotsiaalkeskus, tegevustesse lapsed ja tegevustesse, sh huvitegevustesse. huvitegevusega seotud täiskasvanud asutused 1.6. Erivajadustega laste, Eri- Isikud, kes töötavad erivajadustega Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, noorte ja täiskasvanutega vajadustega laste, noorte ja täiskasvanutega, vastavad vastavate tegelevate isikute laste, noorte osalevad järjepidevalt ametiasutused ametiasutuste täiendkoolituste ja ja täis- täiendkoolitustel ja supervisioonidel. eelarve, projektid supervisioonide kasvanutega läbiviimine töötavad isikud 1.7. Järjepidev Abi vajavad Abivajavatele Keila valla elanikele on Keila vallvalitsus Keila valla eelarve, sotsiaaltoetuste ja - Keila vallas määratud sotsiaaltoetuste ja/või - projektid teenuste pakkumine elavad isikud teenuste kasutamine abivajajatele 1.8. Eakate Keila valla Eakad Keila Keila vallas elavad eakad on Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, elanike motiveerimine ja valla elanikud aktiivsed, motiveeritud ning kaasatud kogukonna aktivistid projektid kaasamine kogukonna kogukonna tegevustesse. tegevustesse

1.9. Kodanikuühenduste Kodaniku- Keila valla kodanikuühenduste ja Keila valla elanikud, Keila valla eelarve, ja külaseltside liikmete ühenduste ja külaseltside liikmed on aktiivsed ja Keila Vallavalitsus projektid motiveerimine ja külaseltside motiveeritud, olles kaasatud aktiviseerimine liikmed paikkonna tegevuste planeerimisse ning läbiviimisesse. 1.10. Tervisepäevade Karjaküla Karjaküla Sotsiaalkeskuses toimuvad Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, läbiviimine Karjaküla Sotsiaal- kaks korda aastas tervislikke eluviise Karjaküla Karjaküla Sotsiaalkeskuses keskuse ning liikumist soodustavad üritused Sotsiaalkeskus Sotsiaalkeskuse kliendid ja (tervisepäevad, loengu vms). eelarve, projektid töötajad 1.11. Naabrivalve Keila valla Keila valla naabrivalve piirkondade Keila valla elanikud, Keila valla elanikud piirkondade arvu elanikud arv on tõusnud 2020.aastaks Keila Vallavalitsus suurendamine vähemalt kolme piirkonna lisandumise võrra.

2. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG

Üldine eesmärk: Laste tervisliku ning turvalise arengu tagamine

Otsene eesmärk: Keila valla lastele ja noortele on tagatud aastaks 2020 ohutu ning tervistedendav elukeskkond

TEGEVUS SIHTGRUPP MÕÕDIK VASTUTAJA RAHASTUSALLIKAS 2.1. Naaber- Keila vallas Turvalise ning ohutu liiklemise Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, omavalitsustes õppivate elavad lapsed, tagamiseks on rajatud kolm uut Maanteeamet Maanteeamet, Keila valla laste turvalise täiskasvanud märgistatud ning valgustatud projektid ning ohutu koolitee ülekäigurada Keila-Joa poe juures tagamine asuva bussipeatuse ning Lehola bussipeatuse juurde ning Kloogaranna ristmikule. 2.2. Lasteaiakohtade Keila vallas Lasteaiakoht on tagatud igale Keila Keila Vallavalitsus Keila valla eelarve tagamine Keila valla elavad vallas elavale eelkooliealisele eelkooliealistele lastele eelkooliealised lapsele lapsed ja - lapsevanemad 2.3. Keila valla lastele Keila vallas Keila vallas toimuvad regulaarselt Keila Vallavalitsus, Keila Keila valla eelarve, suunatud ohutuspäevade, elavad lasteaia- liiklusohutus-, veeohutus- ja valla haridusasutused, Keila valla loengute ning- ja koolilapsed, tuleohutuspäevad/ tegevused Politsei- ja haridusasutused, õppevisiitide noored Piirivalveamet, Politsei- ja korraldamine Päästeamet Piirivalveamet, Päästeamet

2.4. Lohusalu laste Lohusalus Lohusalus asuv laste mänguväljak Keila Vallavalitsus Keila valla eelarve, mänguväljaku elavad lapsed, on saanud uuendatud ja projektid uuendamine noored ja kaasajastatud välimuse lapsevanemad 2.5. Klooga Lasteaia Klooga lasteaia Klooga lasteaias on remonditud Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, remont ja sisustuse lapsed, lasteaia kõrvalruumid, paigaldatud uus Klooga lasteaed Klooga lasteaed, täiendamine õpetajad piirdeaed, välja vahetatud projektid õpetajatetoa diivan ning soetatud juurde riiuleid ning lõpuni viidud saali renoveerimine. 2.6. Klooga lasteaia Klooga lasteaia Klooga lasteaia sisetingimused on Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, sisetingimuste lapsed, lasteaia paranenud ning lastel on rohkem Klooga lasteaed Klooga lasteaed, parendamine füüsilist õpetajad ruumi füüsilist arengut soosivateks projektid arengut soodustavateks tegevusteks tegevusteks 2.7. Klooga Kooli Klooga Kooli Klooga Koolis on nõuetele vastavad Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, sportimistingimuste õpilased ja sportimistingimused- rajatud on Klooga Kool Klooga Kool, parendamine õpetajad spordiväljak ja staadion projektid 2.8. Klooga koolihoone Klooga Kooli Klooga koolihoone fassaad on Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, fassaadi värskendamine õpilased ja renoveeritud Klooga Kool Klooga Kool, ja piirdeaja ehitamine õpetajad projektid 2.9. Lehola Kooli hoone Lehola lasteaia Lehola lasteaia fassaad on Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, ning selle ümbruse lapsed ja soojapidav, vundamendile on Lehola lasteaed Lehola lasteaed, parandustööd õpetajad rajatud drenaaž ning lasteaia projektid piirdeaed on uuendatud. Lehola Kooli klassiruumid, õpilaste tualettruumid, garderoobid, põrandad ja abiruumid on remonditud ning kooli ruumides on

kaasaegne elektrisüsteem ja toimiv ventilatsiooni süsteem.

2.10. Lehola Kooli Lehola Kooli Lehola Koolil on nõuetelevastav Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, spordivõimaluste õpilased ja spordisaal ning õues toimuvate Lehola Kool Lehola Kool, parendamine õpetajad kehalise kasvatuse tundide projektid läbiviimiseks on rajatud spordiväljak 2.11. Keila valla Keila valla Keila valla haridusasutustesse on Keila Vallavalitsus Keila valla eelarve, haridusasutustesse haridusasutused loodud psühholoogi, eripedagoogi, riigieelarve psühhologi, eripedagoogi, tervishoiutöötaja ja liikumisõpetaja tervishoiutöötaja ning ametikohad. liikumisõpetaja ametikohtade loomine 2.12. Laulasmaa Kooli Laulasmaa Kooli Laulasmaa Kooli on rajatud võimla Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, laiendamine ja võimla õpilased ja ning leitud lahendus Laulasmaa Kool Laulasmaa Kool, rajamine õpetajad ruumipuudusele. projektid 2.13. Täiendkoolituste ja Laste ja Järjepidevalt võtavad lastega Keila Vallavalitsus, Keila Keila valla eelarve, supervisioonide noortega töötavad isikud osa valla haridus- ning Keila valla haridus- korraldamine laste ja töötavad isikud täiendkoolitustest ning vabaajaasutused ning vabaaja- noortega töötavatele supervisioonidest. asutused, projektid isikutele 2.14. Keila valla Lasteaia-lapsed Asutuses edendatakse tervislikku Keila valla Keila valla eelarve, haridusasutused ja õpilased elulaadi ning on kujundatud haridusasutused Keila valla haridus- (lasteaiad ja koolid) turvaline sotsiaalne ja füüsiline asutused, projektid kuuluvad tervist keskkond. edendavate asutuste võrgustikku.

3. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND Üldine eesmärk: Tervist toetava keskkonna kujundamine

Otsene eesmärk: 2020.aastaks on kõikide Keila valla elanike jaoks tagatud võrdsed võimalused tervislikus ning ohutus elukeskkonnas elamiseks TEGEVUS SIHTGRUPP MÕÕDIK VASTUTAJA RAHASTUSALLIKAS 3.1. Erivajadustega Erivajadustega Erivajadustega inimestel on ligipääs Hoone omanik, Hoone omanik inimeste ligipääsu inimesed Keila Vallavalitsuse hoone nii Keila Vallavalitsus projektid võimaldamine Keila esimesel, kui ka teisel korrusel Vallavalitsuse hoonesse asuvatesse ruumidesse. 3.2. Lehola Kooli Lehola Kooli Lehola Kooli parema leitavuse Keila Vallavalitsus, Keila Vallavalitsus, nähtavamaks muutmine õpilased ja tagamiseks on pandud üles suunavad Lehola Kool Lehola Kool ning ligipääsetavuse õpetajad, viidad ning ligipääs hoonesse on parendamine lapsevanemad, mugav ka erivajadustega inimeste külalised jaoks. 3.3. Käsipuu Klooga Kooli Ohutu ligipääsetavuse tagamiseks on Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, paigaldamine Klooga õpilased ja paigaldatud Klooga Kooli trepi ja Klooga Kool Klooga Kool, Kooli trepi ning kaldtee õpetajad, kaldtee juurde käsipuu. projektid juurde lapsevanemad, külastajad 3.4. Ühtse Keila valla Ohutu liiklemise tagamiseks on Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, tänavavalgustussüsteemi elanikud, kõik rajatud tänavavalgustus Maanteeamet Maanteeamet, rajamine liiklejad tiheasustuspiirkondadesse, teede riigieelarve, ristmikele, ülekäigukohtadesse ja - projektid radadele ning bussipeatustesse.

3.5. Vallasisese ning Keila valla Loodud on nii vallasisene, kui ka Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, naabervaldasid ühendava elanikud, kõik naabervaldasid ühendav Maanteeamet Maanteeamet, kergliiklusteede liiklejad kergliiklusteede võrgustik riigieelarve, võrgustiku loomine projektid 3.6. Keila valla Keila valla Loodud on ühtne alkoholipoliitika Keila Vallavalitsus, Keila Keila valla eelarve alkoholipoliitika elanikud, dokument ning selle rakendamist vallavolikogu dokumendi külastajad aktiivselt järgitakse. väljatöötamine 3.7. Ohutus ja Keila valla Keila vallas toimub pidev ennetus- ja Keila vallavalitus, Keila Keila valla eelarve, ennetuskampaaniate elanikud ohutuskampaaniate ja -ürituste valla haridusasutused, Keila valla ning -ürituste läbiviimine läbiviimine (sh tuleohutus, tööandjad, Politsei- ja haridusasutused, veeohutus, liiklusohutus). Piirivalveamet, tööandjad, Politsei- Päästeamet ja Piirivalveamet, Päästeamet 3.8. Keila valla Keila valla Keila valla raamatukogudes on Keila valla Keila valla raamatukogude elanikud, Keila piisavalt ruumi raamatute raamatukogud, Keila raamatukogud, Keila ruumipuuduse valla raamatu- paigutamiseks ning võimalusi Vallavalitsus valla eelarve lahendamine kogude erinevateks tegevusteks. töötajad 3.9. Keila valda Keila valla Keila valda on loodud tervisedendaja Keila Vallavalitsus Keila valla eelarve, tervisedendaja elanikud ametikoht vallas järjepidevalt tervise riigieelarve ametikoha loomine teematikaga teglemiseks.

4. TERVISLIK ELUVIIS

Üldine eesmärk: tervislike eluviiside soodustamine

Otsene eesmärk: Vähemalt 45% Keila valla elanikest arvab end elavat aktiivset ja tervislikke põhimõtteid järgides aastaks 2020 TEGEVUS SIHTGRUPP MÕÕDIK VASTUTAJA RAHASTUSALLIKAS 4.1. Uuringu läbiviimine Keila valla Keila valla elanike seas on läbiviidud Keila Vallavalitsus Keila valla eelarve, Keila valla elanike elanikud uuring terviseteadlikkuse ning - projektid terviskäitumise ning - harjumuste teada saamiseks (sh harjumuste toitumine, füüsiline aktiivsus, tervise kaardistamiseks enesehinnang). 4.2. Tervisealase teabe Keila valla Tervisealane teave, informatsioon, Keila Vallavalitsus, Keila Keila valla eelarve kättesaadavuse elanikud nõustamisvõimalused ning viited vallaleht, Keila valla parendamine Keila vallas vajaliku Facebooki lehekülg, informatsiooni/organisatsiooni kogukonna aktivistid leidmiseks on kättesaadavad elanikele nii elektroonselt (Keila valla kodulehe, valla Facebooki lehe ning valla elektroonilise ajalehe kaudu), kui ka kogukonnas (infotahvlitel).

4.3. Tervislikke eluviise Keila valla Keila vallas toimuvad regulaarselt Keila Vallavalitsus, Keila Keila valla eelarve, soodustavate ning elanikud tervislikke eluviise tutvustavad haridus- ning Keila haridus- ning tutvustavate ürituste, üritused, infopäevad ning koolitused. huvitegevusasutused, huvitegevusasute infopäevade ning paikkonna aktivistid, eelarved, spordi- ja koolituste läbiviimine spordi- ja vabaajaveetmise vabaajaveetmise asutuste eelarved, asutused projektid 4.4. Tervisedendamine Tööealised Keila valla asutustes viiakse Keila Vallavalitsus, Tööandjate töökohal Keila vallas järjepidevalt läbi tööohutuse, tööandjad eelarved, projektid töötavad töötervishoiu ning tervisedenduslikke isikud tegevusi ning infopäevi. 4.5. Tingimuste ja Keila valla Laulasmaa –Kloogaranna piirkonnas Keila Vallavalitsus Keila valla eelarve, võimaluste loomine elanikud, on loodud tingimused ja võimalused kodanikuühendused, veespordi arendamiseks külastajad veespordiga (purjelaud, lohesurf, projektid ja harrastamiseks. supilauad, kanuu) tegelejatele (riietuskabiinid, koolitus/rentimispunktid, ligipääs randa jne.). 4.6. Discgolfi raja loomine Keila valla Keila vallas on loodud võimalus Keila Vallavalitsus Keila valla eelarve, elanikud, discgolfi harrastamiseks. kodanikuühendused, külastajad projektid

5. TERVISETEENUSED

Üldine eesmärk: Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine

Otsene eesmärk: 2020.aastaks on kõikidele Keila valla elanikele tagatud ligipääs tervishoiuteenustele TEGEVUS SIHTGRUPP MÕÕDIK VASTUTAJA RAHASTUSALLIKAS 5.1. Tervishoiuteenuste Keila valla Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate Keila Vallavalitsus, Keila Keila valla eelarve kasutamise võimaldamine elanikud aktiivse koostöö tulemusena on valla sotsiaaltöötajad, Keila valla elanikele võimalik kõikidel Keila valla elanikel Keila valla kasutada vastavalt vajadusele tervishoiutöötajad tervishoiuteenuseid. 5.2. Hambaraviteenuse Keila valla Kõigil Keila valla elanikel on võimalik Keila Vallavalitsus Keila valla eelarve kasutamise võimaldamine elanikud kasutada hambaravi teenuseid Keila valla elanikele 5.3. Erinevate Keila valla Kõigil Keila valla elanikel on vajadusel Keila Vallavalitsus Keila valla eelarve, nõustamisteenuste elanikud võimalus kasutada järgnevaid projektid kasutamise võimalikkus nõustamisteenuseid: Keila vallas seksuaalnõustamine, suitsetamisest loobumise nõustamine, narkomaaniast loobumise nõustamine, toitumise nõustamine ja vangist vabanenutele rehabiliteerimisteenuse osutamine

5.4. Perearstide ja Keila valla Perearstid ning sotsiaalteenuste Keila Vallavalitsus, Keila valla eelarve, sotsiaalteenuste elanikud pakkujad on aktiivselt kaasatud perearstid, projektid pakkujate kaasamine tervisedendusse, jagades sotsiaalteenuste tervisedendusse instruktsioone ning võimestades pakkujad patsiente

KASUTATUD ALLIKAD

ARENGUKAVAD JA ALUSDOKUMENDID

 Eesti Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020  Keila linna ja Keila valla koolivõrk  Keila valla arengukava 2015-2020  Keila valla kohalike teede teehoiukava aastateks 2015-2020, 2015  Klooga lasteaia arengukava  Klooga Raamatukogu arengukava  Laulasmaa Raamatukogu arengukava  Lehola Raamatukogu arengukava  Tervise Arengu Instituut, Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamine, 2010

UURINGUD  Tervise Arengu Instituut, Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012, 2013

INTERNETIALLIKAD  Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), http://www.ehis.ee/  Eesti Naabrivalve kodulehekülg, http://www.naabrivalve.ee/?mid=58  Haridussilm, http://qlikview- pub.hm.ee/QvAJAXZfc/opendoc_hm.htm?document=htm_avalik.qvw&host=QVS%4 0qlikview-pub&anonymous=true  Harjumaa turismi kodulehekülg, http://www.visitharju.ee/et/keila-juga  Keila Linnavalitsus, Keila Leht http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-haiglas-algas-kauaoodatud- renoveerimine-rajatakse-oendushaigla-ja-350-kohaga-hooldekodu?id=70109437  Keila linnavalituse kodulehekülg, https://www.keila.ee/uudised-ja-teated/- /asset_publisher/tF24ovMrR9mS/content/id/2702605  Keila valla kodulehekülg, http://www.keilavald.ee  Klooga Lasteaia kodulehekülg, http://kloogalasteaed.weebly.com/  Külauudised, http://www.kylauudis.ee/category/harjumaa/keila-vald/  Laulasmaa Kooli kodulehekülg,

http://www.keilavald.ee/laulasmaa-kool  Laulasmaa Spa kodulehekülg, http://www.laulasmaa.ee/  Lehola Kooli kodulehekülg, http://leholakool.weebly.com/lasteaed.html  Lustila kodulehekülg, http://www.lustila.ee/keila/index.php?pid=1  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, majandustegevuse register, https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/eriotsing/alkoholi_myyk?page=1  Niitvälja Golfi kodulehekülg, http://www.niitvaljagolf.ee/  Niitvälja Ratsakeskuse kodulehekülg, http://www.nrk.ee/index.php?page=53  Niitvälja Tallid, http://www.nvtallid.ee/index.php?lang=1  Allikas: Ratsaspordiklubi Simon koduleht, http://www.rsksimon.edicypages.com/et  RMK Matkatee, http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse- puhkeala/1360 http://www.puhkaeestis.ee/et/treppoja-joastik  Wikipedia, Keila valla kaart, http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Map_Estonia_-_Keila_vald.png

MUUD ALLIKAD

 OÜKarjaküla Sotsiaalkeskus  Keila Vallavalitsus  Klooga Raamatukogu  Laulasmaa Kool  Laulasmaa Raamatukogu  Lehola Kool  Lehola Raamatukogu  Politsei- ja Piirivalveamet  Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju osakond  Päästeamet  Sotsiaalkindlustusamet  Statistikaamet  Tervise Arengu Instituut