DOCSLIB.ORG

Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Kolledž

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Kolledž TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Ingvar Pruul 2008 FINANTSKRIISI TEKKEPÕHJUSED JA SELLE MÕJU TALLINNA BÖRSILE Lõputöö Juhendaja: Kristo Krumm, MBA Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................3 1. FINANTSKRIISI OLEMUS JA 2008. AASTAL ALGUSE SAANUD FINANTSKRIISI TEKKEPÕHJUSED ...................................................................................................................5 1.1 Finantskriisi üldine olemus................................................................................................5 1.2 2008. aastal alguse saanud finantskriisi tekkimine .............................................................7 1.3 Hüpoteeklaenud ja nende väärtpaberistamine ..................................................................12 1.4 Finantskriisi mõju käsitlevad lähtepunktid ning nende rakendamine Tallinna Börsil........19 2. 2008 FINANTSKRIISI MÕJU TALLINNA BÖRSILE ........................................................23 2.1 Tallinna Börs aastatel 2007-2010 ....................................................................................23 2.2 Eesti riigi SKP ja OMX Tallinn.......................................................................................25 2.3 Tallinna Börsi riskantsus Beeta kordaja alusel .................................................................26 2.4 Turukapitalisatsioon Tallinna Börsil perioodil 2007-2010 ...............................................28 2.5 Dividendipoliitika Tallinna Börsil ...................................................................................31 2.6 Benjamin Grahami tugevusvaruteooria............................................................................34 2.7 Järeldused .......................................................................................................................35 KOKKUVÕTE .........................................................................................................................37 VIIDATUD KIRJANUDS ........................................................................................................39 SUMMARY .............................................................................................................................41 LISAD......................................................................................................................................43 LISA 1 Tallinna Börsil noteeritud ettevõtete aktsiate hulk perioodil 2007-2010 ja 2015........43 Lisa 2 Tallinna Börsil noteeritud ettevõtete netovarad aastatel 2008-2010 ja 2015.................43 Lisa 3 Tallinna Börsil noteeritud ettevõtete hinna ja kasumi suhe perioodil 2007-2010 .........44 Lisa 4 Tallinna Börsil noteeritud ettevõtete aktsia hind peroodil 2007-2010 ja 2015 (aasta alguse seisuga)......................................................................................................................45 2 SISSEJUHATUS Arengumaades on kriisid kordunud teatava regulaarsusega – ühe arvestuse kohaselt on neid 1970. ja 2007. aasta vahel olnud 124 (2). 2008. aastal alanud suures majanduslanguses kaotasid kodu ja töö miljonid inimesed Ameerikas ja kogu maailmas. Veel rohkemaid halvas ärevus ja hirm, et sama juhtub ka nendega ning pea kõigil, kes olid pensionipõlveks raha kõrvale pannud, kahanes säästude väärtus murdosani senisest. Kriisi alguspunktiks loetakse september 2008, mil Ameerika Ühendriikides pankrotistus suuruselt neljas investeerimispank Lehman Brothers. Seda loetakse suurimaks pankrotiks ajaloos, kuna ettevõttest jäi maha võlgasid enam kui 600 miljardi dollari väärtuses. Sellele järgnes aastaid kestev majanduslangus, mille laastav mõju on tunda tänani ning mis ulatus nii kodupidamistesse kui ka suurtesse ettevõtetesse. Võttes aluseks kaotatud töökohad ning sissetulekute langused, läks see juba Ameerika Ühendriikidele maksma umbes 648 miljardit dollarit ehk 5800 eurot igale kodupidamisele. Samuti oli valitus sunnitud majandust toetama 73 miljardi dollariga, mis lõppkokkuvõttes maksumaksja raha oli. Kinnisvara hinnad kaotasid väärtust 3,4 triljoni dollari väärtuses, aktsiate turuväärtus langes 7,4 triljonit (aastatel 2008-2009) ning töökohast jäi ilma umbes 5,5 miljonit ameeriklast (10). Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, kui tugevasti ja millises ulatuses mõjutas 2008 finantskriis Tallinna Börsil noteeritud ettevõtteid. Eesmärgi täitmiseks uurib autor eelnevalt põhjuseid, kuidas sai nii laiaulatuslik finantskriis maailmas tekkida. Finantskriisi tekkepõhjuste välja selitamiseks on analüüsitud kirjanduslikke allikaid ning teadustöid, mis 2008 finantskriisi kajastavad, tuues välja põhilised ja erinevate allikate vahel kattuvad põhjused. Samuti toob töö autor välja erinevad käsitlused ja lähtepunktid, kuidas üldises plaanis kriisi mõju tõlgenda. Seejärel keskendutakse mõju ulatusele Tallinna Börsil. Selleks annab autor statistilise ülevaate ning rakendab erinevaid investeerimismudeleid Tallinna Börsi ettevõtete peal, välja selgitamaks börsiettevõte aktsiate olukorda. Hinnatakse Eesti riigi sisemajanduse koguprodukti suhet börsiindeksiga, Tallinna Börsi riskantsust beetakordaja alusele, turukapitalisatsiooni, dividendipoliitikat ning kõige lõpus rakendatakse Benjamin Grahami tugevusvaruteooriat kriisi ja kriisijärgsel ajal. Üldiselt analüüsitakse aastaid 2008-2010, mõnel juhul on võrdluseks võetud ka aasta 2015. Juhul, kui ei 3 ole märgitud teisiti, on analüüsides arvestatud ettevõtteid, kes olid börsil esindatud kõikidel eelpool nimetatud aastatel. Erinevate indikaatorite rakendamine Tallinna Börsil annab ülevaate ettevõtete olukorrast ainult finantsaruannetest tulenevate näitajate alusel. See tähendab, et analüüsides ei ole arvestatud riskidega nagu tururisk, likviidsusrisk, krediidirisk, tegevusrisk, juriidiline risk ja inimfaktor. 4 1. FINANTSKRIISI OLEMUS JA 2008. AASTAL ALGUSE SAANUD FINANTSKRIISI TEKKEPÕHJUSED 1.1 Finantskriisi üldine olemus USA ökonomistid Carmen Reinhart ja Kenneth Rogoff jaotavad oma teoses „Seekord läheb teisiti: kaheksa sajandit rahanduslikke rumalusi“ finantskriisid kahte suurde kategooriasse: esimesed on seotud rahaga, teised võlaga. Millise kriisiga meil ka rahanduse vallas parajasti tegemist ei oleks, on selle mõju reaalmajandusele üldiselt ränk; majanduslangus nõuab üldjuhul tuhanded töökohad ning tavainimeste elujärg langeb aastatagusele tasemele. Kõikide nende juhtumite analüüs juhatab autorid viimaks kriiside kahe suure algpõhjuseni. Neist esimene viib meid kriisiühiskonna poliitilise struktuuri juurde. Viimase ebastabiilsus ja sellest tulenev põhiliste reeglite ähmasus ei võimalda valitsustel oma kulude katteks siseriiklikult piisavalt makse koguda ning sunnib neid pöörduma välismaiste laenuandjate poole. Finantskriisi juured peituvad alati kulutamisplaanides, mis ületavad kaugelt poliitiliselt võimaliku maksubaasi. Panganduskriisid kimbutavad aga Reinharti ja Rogoffi sõnul endiselt ühesuguse järjekindluse ja ägedusega nii jõukaid kui vaeseid riike. Inimloomuse muutumatus viib meid finantskriiside teise algpõhjuseni. Kindlustunde – selle Simon Shama sõnul „kõige akadeemilisema majandusmuutuja“ – püstituse alahindamine kutsub esile seekord-läheb-teisiti sündroomi. „Need kolm sõna on investoritele rohkem maksma läinud, kui neile suunatud püssitoru“ kirjutavad Reinhart ja Rogoff. Paraku on aga „üldlevinud arusaam“, et „seekord läheb teisiti“ tavaliselt just peamine põhjus, miks seekord ei lähe teisiti ja kõik jälle ebaõnnestub (3, lk 144-145). Kui kõik inimesed käituksid ratsionaalselt ning finantsturud oleksid alati efektiivsed, siis ei tohiks maailmas börsikrahhe esineda. Ometi juhtub ikka ja jälle, et finantsvarade hinnad tõusevad kõrgustesse ja kukuvad samas ka suurel kiirusel alla. Viimase paari sajandi buume ja krahhe uurinud Briti majandusajaloolane Charles Kindleberger väidab, et buumid saavad alguse mingist majandust šokeerivast sündmusest. Sellised sündmused on olnud väga erinevad – sõja puhkemine 5 või lõppemine, ülihea viljasaak või ikaldus, mõne tähtsa ehitise laia leviku algus, ootamatu poliitiline sündmus, järsk rahapakkumise kasv. Tähtis on, et sündmuse mõju oleks küllalt suur, et oluliselt parandada (või vähendada) vähemalt ühe tähtsa majandusharu kasumiväljavaateid. (4, lk 128) Koos buumi vallandumisega hakkab varasemast kiiremini kasvama raha hulk majanduses, sest kõik majandusagendid otsivad aktiivselt raha, et avanenud võimalusest kasu saada. Kui keskpank või valitsus tärkavat buumi kohe karmi käega maha ei suru, siis raha ka leitakse - pangad mõtlevad välja uusi finantsinstrumente või laenavad raha välismaalt. Mõne aja pärast ammendub finantsvarade pakkumine, suur nõudmine aga püsib, mistõttu hinnad hakkavad jõudsalt tõusma. See toob raha veelgi juurde ning kujuneb positiivne tagasiside – juurdetulev raha tõstab hindu, mille tulemusel kasvab investorite kasum, suurenevad kasumid omakorda tõmbavad ligi veel rohkem raha. Nüüd astuvad paljud inimesed mängu puhta spekuleerimise pärast – nad ei tee mingit analüüsi, eeldavad vaid, et küll hinnad tõusevad edasi ning väärtpaberid saab natukese aja pärast kasuga edasi müüa. Teine põhjus, miks hinnad pidurdamatult edasi tõusevad, on ülioptimistlikud ootused, mis tulevad sellest, et järsult muutunud majanduskeskkonna piire ja võimalusi oskavad vähesed korralikult hinnata. Kolmandaks õhutab hinnatõusu tavaline
Load more

Recommended publications
  • Ipo Underpricing and Aftermarket Performance
    Running head: IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE IN OMX BALTIC A Thesis Presented to the Faculty of ISM University of Management and Economics in Partial Fulfillment of the Requirements for the Degree of Master in Financial Economics By Kęstutis Ivanauskas May 2015 IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE 2 Abstract This thesis analyzes the phenomena of IPO underpricing and subsequent aftermarket performance as well as factors influencing this type of behavior of new equity issues in Nasdaq OMX Baltic during the period of 2004-2014. The aim of this analysis is to provide new knowledge about the IPO market behavior in the Baltic countries. The analysis uses descriptive statistical techniques to estimate the magnitude of the IPO underpricing, Buy and Hold Abnormal Returns method for the comparison of IPO performance to benchmark portfolios, and regression analysis for the testing of possible explanatory variables influencing IPO underpricing. It was found that new issues floated on Nasdaq OMX Baltic tended to be underpriced by an average of 7.54%. A statically significant explanatory model was created which established the relationship between IPO underpricing and factors influencing this behavior, of which proceeds raised during the IPO proved to be the strongest negative influence on IPO underpricing. Finally, while not statistically significant, it was found that after high first day returns new issues were underperforming their size matched equally weighted benchmark portfolios by -3.62% during the 1 year holding period and -0.08% during the 3 year holding period. Keywords: IPO underpricing, IPO underperformance, Nasdaq OMX Baltic, Baltic states IPO UNDERPRICING AND AFTERMARKET PERFORMANCE 3 Table of Contents List of Figures ................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Toetusrahaga Skeemitamine Teeb Meele Mõruks
    ÄRILAUSE Kui kauplused oleksid keskustes PÄIKESEPARGID kas või tunnike lühemalt avatud, siis Toetusrahaga hoiaksime väga palju kokku. teeb Põldma Kaubanduse juhi ja omaniku Heinar Põldma sõnul aitab see võidelda ka skeemitamine kliima soojenemise vastu, pealegi on viimastel tundidel kliente vähe. 13 meele mõruks Rõõmu päikeseenergeetika era- kordselt heast kasvuaastast ri- kub ära mõne turuosalise skee- mitamine, mille tulemusena voo- lab väikestele parkidele mõel- dud toetus suurte tootjate tas- kusse. Sellist jokk-skeemi mitte kasutava Sunly juhi Priit Lepa- sepa sõnul ei vajaks suured toot- jad enam nii suurt riigi tuge, sest taastuvenergia tehnoloogia on märkimisväärselt odavnenud. 46 Reede, 5. juuni 2020 nr 81 (6379) 8,90 eurot TEHNIKATOODETE ASJATUNDJA Meie tegevus toetub põhimõ�ele, et me ei tee kompromisse klien�de heaolu arvelt. Teeme klien�dega �hedat koostööd ja soovime olla neile toeks nende eesmärkide saavutamisel. Soovime võimaldada klien�dele konkurentsieelist, pakkudes just nende vajadusteks sobivaid lahendusi maailma juh�vatelt tootjatelt. Meie eesmärk on pikaajalised kliendisuhted ja usaldusväärne partnerlus. Meie kaasaegne müügisalong ja teeninduspunkt Tallinna kesklinnas aitavad teid vastavalt teie vajadustele, nagu seadmetega tutvumine, katsetamine ja ren�mine. Tere tulemast tutvuma meie poolt pakutavate teenustega! PLASTIDE KEEVITAMINE Ainukese ametliku Leister esindajana Ees�s pakume seadmeid plas�de keevitamiseks põrandast katuseni. Aastakümneid on olnud Leisteri trumpideks �ppkvaliteet, töökindlus ja tootearendusse panustamine. Plas�tootmine, plastkatused, plastpõrandad, membraankeevitus, PVC katete keevitus. Saadaval on lai valik seadmeid alates käsipuhuritest kuni automaatsete masinate ja robo�teni. TÖÖSTUSLIK KUUMUTAMINE Sihipärane, kontrollitud kuumus tööstuse vajaduste jaoks. Kuumutamine, kahandamine, ak�veerimine, kuivatamine, jootmine, vormimine. Helgi tee 2 / 308, 75312 Peetri Tel: + 372 5202 460 | [email protected] | www.bbtechnics.com reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 REKLAAM [email protected] 5.
    [Show full text]
  • Selected Companies Monthly.Xlsx
    STOCK MARKETS OF THE BALTIC STATES Selection of Listed Companies as of 31-January-2015 NASDAQ OMX Tallinn Ticker Name Market Market 3M AVG 3M AVG Trading Last Chg% Chg% Low High Industry Subgroup Beta 3 3M Chg% Cap Cap % 1 Traded Traded Activity 2 Price 3M 1YR 52w 52w vs. Bench mEUR Value EUR Value % TAL1T TALLINK GROUP AS 524,2 29,2% 169 430 25,9% Up 0,78 19,9 -13,6 0,59 0,91 Transport-Marine 1,5 12,6 TVEAT AS TALLINNA VESI-A EQUITY 282,0 15,7% 70 855 10,8% Up 14,10 9,3 12,8 12,30 14,50 Water 0,6 2,0 OEG1T OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP 273,2 15,2% 108 761 16,6% Up 1,80 -1,6 -4,8 1,66 2,06 Gambling (Non-Hotel) 1,2 -9,0 TKM1T TALLINNA KAUBAMAJA AS 222,0 12,4% 55 687 8,5% Down 5,45 9,0 3,8 4,79 5,53 Retail-Hypermarkets 0,7 1,7 MRK1T AS MERKO EHITUS 138,1 7,7% 23 385 3,6% Up 7,80 11,4 3,3 6,70 7,93 Building&Construct-Misc 0,8 4,1 PKG1T AS PRO KAPITAL GRUPP 135,3 7,5% 4 261 0,7% Up 2,50 -3,8 14,2 2,07 2,73 Real Estate Mgmnt/Servic 0,4 -11,2 SFG1T SILVANO FASHION GROUP-A SHS 48,8 2,7% 42 453 6,5% Up 1,25 -23,5 -44,0 1,18 2,27 Retail-Apparel/Shoe 1,2 -30,8 HAE1T AS HARJU ELEKTER 47,7 2,7% 16 293 2,5% Down 2,74 5,4 -3,5 2,52 2,85 Electronic Compo-Misc 0,6 -1,9 NCN1T NORDECON AS 33,7 1,9% 5 852 0,9% Down 1,04 2,0 -1,0 0,93 1,09 Building-Heavy Construct 0,7 -5,4 EEG1T EKSPRESS GRUPP AS 33,7 1,9% 2 863 0,4% Down 1,13 8,7 0,0 0,79 1,16 Publishing-Newspapers 0,8 1,3 PRF1T PRFOODS AS 26,3 1,5% 4 294 0,7% Down 0,68 -2,9 -9,3 0,61 0,77 Food-Misc/Diversified 0,8 -10,2 BLT1T AS BALTIKA 19,1 1,1% 2 678 0,4% Up 0,47 -8,6 -21,5 0,41 0,63 Retail-Apparel/Shoe 1,1 -15,9 ARC1T ARCO VARA AS 6,2 0,3% 4 204 0,6% Down 1,01 5,2 -25,4 0,82 1,39 Real Estate Oper/Develop 1,1 -2,1 SKN1T SKANO GROUP AS 3,7 0,2% 1 137 0,2% Down 0,83 -12,5 -31,4 0,81 1,28 Home Furnishings 0,8 -19,9 TPD1T AS TRIGON PROPERTY DEVELOPME 2,2 0,1% 638 0,1% Up 0,50 21,7 -2,0 0,40 0,52 Real Estate Oper/Develop 0,6 14,3 NASDAQ OMX Riga Ticker Name Market Market 3M AVG 3M AVG Trading Last Chg% Chg% Low High Industry Subgroup Beta 3 3M Chg% Cap Cap % 1 Traded Traded Activity 2 Price 3M 1YR 52w 52w vs.
    [Show full text]
  • Herd Behavior in the NASDAQ OMX Baltic Stock Market
    Herd Behavior in the NASDAQ OMX Baltic Stock Market Department of Economics: NEKP03 Master Thesis Authors: Donjeta Berisha, Agnese Pavlovska Supervisors: Hossein Asgharian, Lu Liu May 2015 2015 Herd Behavior in the NASDAQ OMX Baltic Stock Market Abstract This thesis investigates whether the stock market in the Baltic countries exhibit herd behavior during the period 2006-2014. A quantitative approach is used to see if investors show group oriented mentality in Estonia, Latvia, and Lithuania, and in the Baltics as whole. This is further complemented with a qualitative approach. The quantitative part is based on a market wide approach. The models proposed by Chang et al. (2000), Chiang and Zheng (2010) and Philippas et al. (2013) are used as major guidelines. Apart from testing herd behavior in the Baltic markets under different market conditions, the role of the US market is examined. In addition, the impact of investors’ sentiment on herd behavior is tested. We find supportive evidence for herding formation mostly in Tallinn and Riga. Overall, Vilnius shows the least amount of herd behavior. When considering up and down days and substantial up and down days, we find mixed results. Notably, we do not find evidence of herding during the crisis in 2008. Further on, evidence suggests that investors in the Baltics are influenced by the US, but they do not herd around the US market. Deterioration of investors' sentiment is found to be related with herd behavior. Investors in Tallinn and Riga exhibit herd behavior when they are anxious about future market conditions. However, this relationship is not observed during turbulent periods.
    [Show full text]
  • Ülevaade Tallinna Börsi Emitentide Ühingujuhtimisest Ja Hea Ühingujuhtimise Tava Aruannetest
    ÜLEVAADE TALLINNA BÖRSI EMITENTIDE ÜHINGUJUHTIMISEST JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNETEST aastal 2017 Sisukord Hea Ühingujuhtimise Tava 3 Emitentide HÜT-i järgimise põhimõtted 4 HÜT-i aruannete täitmise kokkuvõte 6 I Aktsionäri õiguste teostamine ja üldkoosoleku läbiviimine 7 II Juhatus 14 Koosseis 14 Juhatuse liikmete tasustamine 15 Huvide konflikt 18 III Nõukogu 21 Ülesanded 21 Koosseis 21 Nõukogu liikmete tasustamine 22 Huvide konflikt 23 IV Juhatuse ja nõukogu koostöö 26 V Teabe avaldamine 27 VI Finantsaruandlus ja auditeerimine 31 Mitmekesisuspoliitika 37 Olulised muudatused ühingujuhtimise valdkonnas 39 2 / 39 Hea Ühingujuhtimise Tava Käesolev Finantsinspektsiooni ülevaade käsitleb börsiemitentide ühingujuhtimise aruandeid, mis on koostatud 2017. majandusaasta kohta. Varasemalt koostatud ülevaated aastate 2006 ja 2007, 2008, 2009 ning 2010 ja 2011 kohta on kättesaadavad Finantsinspektsiooni veebilehel www.fi.ee. Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) koondab soovituslikud juhised äriühingu juhtimise paremaks korraldamiseks, ning on mõeldud täitmiseks eelkõige emitentidele, kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele väärtpaberiturule. HÜT-i juhised on täitmiseks soovituslikud, kuid raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 242 sätestab reguleeritud turul kaubeldavate aktsiate emitendi kohustuse avaldada majandusaasta aruande tegevusaruandes eraldiseisva alajaotisena ühingujuhtimise aruande, mis annab asjakohast informatsiooni ühingus rakendatavate juhtimispõhimõtete kohta. Tulenevalt RPS § 242
    [Show full text]
  • Assessing Organizational Efficiency Under Macroeconomic Uncertainty in Decision Support Systems
    www.mruni.eu Sergei Kornilov DOCTORAL DISSERTATION ASSESSING ORGANIZATIONAL EFFICIENCY UNDER MACROECONOMIC UNCERTAINTY IN DECISION SUPPORT SYSTEMS: ENSEMBLE METHODS IN MACHINE LEARNING WITH TWO-STAGE NONPARAMETRIC EFFICIENCY MODELS SOCIAL SCIENCES, ECONOMICS (S 004) VILNIUS, 2020 MYKOLAS ROMERIS UNIVERSITY Sergei Kornilov ASSESSING ORGANIZATIONAL EFFICIENCY UNDER MACROECONOMIC UNCERTAINTY IN DECISION SUPPORT SYSTEMS: ENSEMBLE METHODS IN MACHINE LEARNING WITH TWO-STAGE NONPARAMETRIC EFFICIENCY MODELS Doctoral Dissertation Social Sciences, Economics (S 004) Vilnius, 2020 This dissertation was prepared during the period 2011-2017 at Tallinn University of Technology (Estonia) and during the period 2019-2020 at Mykolas Romeris University under the doctoral pro- gram right conferred to Vytautas Magnus University, ISM University of Management and Economics, Mykolas Romeris University and Šiauliai University on 22 February 2019 by the Order No. V-160 of the Minister of Education, Science and Sport of the Republic of Lithuania. Dissertation is defended on a non-resident basis. Scientific consultant: Prof. Dr. Asta Vasiliauskaitė (Mykolas Romeris University, Social Sciences, Economics S 004). Scientific supervisor at Tallinn University of Technology in 2011-2017: Prof. Dr. Tatjana Põlajeva (Tallinn University of Technology, Estonia, Social Sciences, Economics S 004). The doctoral dissertation is defended at the Council of Economics of Vytautas Magnus University, ISM University of Management and Economics, Mykolas Romeris University and Šiauliai University: Chairperson: Prof. Dr. Violeta Pukelienė (Vytautas Magnus University, Social Sciences, Economics S 004) Members: Prof. Dr. Natalja Lace (Riga Technical University, Latvia, Social Sciences, Economics S 004); Prof. Habil. Dr. Žaneta Simanavičienė (Mykolas Romeris University, Social Sciences, Economics S 004); Assoc. Prof. Dr. Sigita Urbonienė (Vytautas Magnus University, Natural Sciences, Mathematics N 001); Assoc.
    [Show full text]
  • Aktsiate Avalike Pakkumiste Alahinnastamine Tallinna Börsil – Jaeinvestori Vaade
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Maksim Miruškov AKTSIATE AVALIKE PAKKUMISTE ALAHINNASTAMINE TALLINNA BÖRSIL – JAEINVESTORI VAADE Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Mark Kantšukov Tartu 2016 Soovitan suunata kaitsmisele ………………………………….. (juhendaja nimi) Kaitsmisele lubatud “ “ ................................ 2016. a Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ………………………………….. (töö autori nimi) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Aktsiate avalikel pakkumistel esineva alahinnastamise efekti teoreetiline käsitlus .. 9 1.1. IPO ja SPO alahinnastamise efekti põhjused ...................................................... 9 1.1.1. Informatsiooni asümmeetriast lähtuvad põhjused ........................................ 9 1.1.2. Institutsionaalsetest eeltingimustest lähtuvad põhjused ............................. 15 1.1.3. Käitumuslikust aspektist lähtuvad põhjused ............................................... 16 1.2. IPO ja SPO alahinnastamisel põhineva investeerimisstrateegia püstitus jaeinvestori seisukohast ............................................................................................... 19 1.3. IPOde alahinnastamise efektiga seotud varasemate empiiriliste uurimuste tulemused
    [Show full text]
  • Nordecon Infra Survestab Maanteeametit, Et See Muudaks
    USD SEK Euribor ÄP indeks -0,02% 11,99 EEK 1,66 EEK 1,145 1085,58 Thulema ostjate vahel lahvatas tüli Thulema kaubamärgi ostnud Kitmani juht Ilo Rannu peab varguseks OÜ Halver Puit tegevust. Nimelt registreeris Halver Puit, kes jäi pankrotistunud mööblitootja kauba- märgi enampakkumisel kaotajaks, kuid sai ettevõtte varade omanikuks, firmanime OÜ EDUKA ETTEVÕTJA AJALEHT Thulema Mööbel. 6 | Esmaspäev, 2. august 2010 | nr 136 (4086) | 35 kr (2,24 eurot) | ARVAMUS Kehtestame Tüli Nordeconiga autodele esmaregist- reerimise maksu vas- tavalt C02 peatas tee-ehituse emissioonile. Nullemis- siooniga autodele Nordecon Infra survestab maanteeametit, et see null krooni, rohkem õhku muudaks tagantjärele hanketingimusi 4–5, 14 saastavatel autodele rohkem. Tõnu Tramm, Whatcar.ee peatoi- metaja 15 INVESTOR 4 korda kasvatas Volkswagen teises kvartalis puhaska- sumit. Autogigant on põhitähelepanu suunanud Hiina hii- gelturule. 16–17 LISAKS KUIDAS 9 Võlausaldajana pankrotimenet- luses LOGISTIKA 11 Haagiste puudus tõstab veohinda KINNISVARA 12 Bürood plaanivad käivet juurde Maanteeameti ja Nordecon Infra vaidlus on seisanud Tallinna–Narva maanteel Loksa teeotsa ning Viitna vahelisel lõigul toimunud ehitustööd. Tõenäoliselt ei suudeta töid võtta lõpetada tähtajaks. Foto:Raul Mee Suletud pangakaarti Mõni suurpood pääses Bookinghouse.ee-l kasutati tehingus juunis langusest suhtlusblokaad Ekspress Grupp Äripäeva poole pöördunud ini- Kuigi jaemüük jätkas juunis Islandi tuhapilve tõttu ärajää- mene oli lõpetanud oma kre- langust, õnnestus mitmel suu- nud lendude eest raha taga- diitkaardilepingu pea aas- remal kaubandusketil ja -kes- si küsivad kliendid on hädas ületas ootusi ta eest, kuid tänavu kevadel kusel keskmisest paremini toi- bookinghouse.ee-ga, sest Lee- Ekspress Grupi kasum kahe- investeering” Delfi näol on oli tehtud sellega tehing ning me tulla.
    [Show full text]
  • AS Ekspress Grupp 2019 II Kvartali Ja I Poolaasta Konsolideeritud Vahearuanne
    AS Ekspress Grupp 2019 II kvartali ja I poolaasta konsolideeritud vahearuanne AS EKSPRESS GRUPP CONSOLIDATED INTERIM REPORT FOR THE SECOND QUARTER AND FIRST HALF-YEAR OF 2020 (unaudited) AS Ekspress Grupp Consolidated Interim Report for the 2nd Quarter and First Half-Year of 2020 TABLE OF CONTENTS TABLE OF CONTENTS ........................................................................................................... 2 GENERAL INFORMATION ........................................................................................................ 3 Management Board’s confirmation of the Group’s interim financial statements ...................................... 4 STRATEGY AND GOALS OF THE GROUP ....................................................................................... 6 OUR MEDIA BRANDS ............................................................................................................. 8 MANAGEMENT REPORT .......................................................................................................... 9 BUSINESS OPERATIONS ......................................................................................................... 11 FINANCIAL INDICATORS AND RATIOS ...................................................................................... 11 SEGMENT OVERVIEW ........................................................................................................ 12 RESPONSIBILITY OF A MEDIA GROUP IN THE SOCIETY ..................................................................... 17 MEDIA RECOGNITIONS
    [Show full text]
  • Digital Maturity and Corporate Performance: the Case of the Baltic States
    Journal of Open Innovation: Technology, Market, and Complexity Article Digital Maturity and Corporate Performance: The Case of the Baltic States Yulia Eremina, Natalja Lace * and Julija Bistrova Engineering Economics and Management, Riga Technical University, LV-1048 Riga, Latvia * Correspondence: [email protected] Received: 23 June 2019; Accepted: 7 August 2019; Published: 9 August 2019 Abstract: Enterprise digitalization is a way for companies to make their processes more efficient, to enhance their marketing strategies, and improve their competitive moat within the global competitive landscape. To see how fast Baltic companies are adapting to digitalization trend and, therefore, how good they are at keeping or improving their competitive advantage, we have developed a digital maturity assessment methodology, which was applied to the listed enterprises in Estonia, Latvia, and Lithuania. This methodology allowed us to detect certain digital maturity trends, such as the significant growth of the attention paid towards concepts related to ‘process automation’. Further, it was clear that many companies are concerned with online business, which can be well-seen from the analyzed annual reports. Additionally, we have compared the level and dynamics of the company’s digital maturity to its financial and market performance. We have concluded that, although there is a positive relationship between several financial indicators (e.g., sales growth), it is too early to see the positive effect of digital maturity on a company’s stock performance. Keywords: digitalization; digital maturity; Baltic equity; corporate performance; total return 1. Introduction Digitalization is inevitable due to the rapid development of technologies. Today, every individual, business, and government has become a part of the new digital era [1,2].
    [Show full text]
  • Annual Report 2017
    ANNUAL REPORT 2017 Translation from Estonian original Business name AS Harju Elekter Main business area: production of electrical distribution systems and control panels; production of sheet metal products; wholesale and mediation of light fittings and electrical appliances; real estate holding; management assistance and services; holding of investments Commercial registry code: 10029524 Address: Paldiski Str 31, 76606 Keila, Estonia Telephone: +372 67 47 400 Fax: +372 67 47 401 E-mail: [email protected] Internet homepage: www.harjuelekter.ee CEO: Andres Allikmäe Auditor: KPMG Baltics OÜ Beginning of the reporting period: 1st of January End of the reporting period: 31st of December Added documents to the annual report: The independent auditor’s report Profit allocation proposal WorldReginfo - ed913e9d-a958-4b61-a88a-01bc440243d4 AS HARJU ELEKTER ANNUAL REPORT 2017 CONTENTS Address by the Chairman of the Supervisory Board 3 Address by the Chairman of the Management Board 4 Management report 5 Share and shareholders 38 Basis of preparation of the Management report 42 Corporate Governance Report 2017 42 Social contribution 47 GRI list of contents 49 Consolidated financial statements 56 Consolidated statement of financial position 56 Consolidated statement of profit or loss 57 Consolidated statement of comprehensive income 58 Consolidated statement of cash flow 59 Consolidated statement of changes in equity 60 Notes to the consolidated financial statement 62 1. General information 62 2. Basis of preparation 62 3. Significant accounting policies 67 4. Accounting estimates and judgments 77 5. Financial risks management 78 6. Financial instruments 83 7. Cash and cash equivalents 84 8. Trade and other receivables 84 9. Prepayments and prepaid income tax 85 10.
    [Show full text]
  • Working Capital As an Enterprise Value Assessment Tool
    SOCIETY. INTEGRATION. EDUCATION Proceedings of the International Scientific Conference. Volume VI, May 24th -25th, 2019. 603-614 WORKING CAPITAL AS AN ENTERPRISE VALUE ASSESSMENT TOOL Inta Bruna University of Latvia, Latvia Inta Millere University of Latvia, Latvia Abstract. The valuation of an entity in off-exchange transactions involves the use of different techniques. Nevertheless, none of them guarantees the most accurate result. Therefore, it is very difficult to choose one evaluation method. Both investors, corporate managers, financial professionals, portfolio managers, and securities analysts should have a basic understanding of the process of evaluating companies. To that end, professionals recommend evaluating a company’s financial reports to detect its financial position and solvency. According to the methods of financial analysis, working capital is one of the solvency ratios, which describes the value of resources that remain after the company’s current liabilities have been bared. The research study is aimed at determining the impact of changes in working capital on the valuation of a company. In order to achieve the aim and confirm or deny the hypothesis, the methodological basis for the research study was developed, necessary information was collected, calculations were performed using data from companies listed on Nasdaq OMX Riga, and the obtained results were analysed. Literature review and economic and statistical analysis, including the SPSS method for assessing the effects of working capital and stock price, were used in the research. Keywords: current assets, current liabilities, evaluation methods, working capital. Introduction When purchasing stocks or shares of companies, determining their value is crucial. If a joint stock company is listed on a stock exchange, participants of a securities market determine the price.
    [Show full text]