Tallinna Ülikool Sotsiaalteaduste Dissertatsioonid

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tallinna Ülikool Sotsiaalteaduste Dissertatsioonid TALLINNA ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON SOCIAL SCIENCES 66 1 2 INGE RAUDSEPP RIHO PÄTSI FENOMEN EESTI MUUSIKAPEDAGOOGIKAS Tallinn 2013 3 TALLINNA ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON SOCIAL SCIENCES 66 Inge Raudsepp RIHO PÄTSI FENOMEN EESTI MUUSIKAPEDAGOOGIKAS Kasvatusteaduste Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti Dissertatsioon on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori (kasvatusteadused) kraadi taotlemiseks Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorinõukogu poolt 16. mail 2013. aastal Juhendaja: Maie Vikat, filosoofiadoktor, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Oponendid: Larissa Jõgi, filosoofiadoktor, Tallinna Ülikooli dotsent Anu Kõlar, filosoofiadoktor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent Kaitsmine toimub 23. augustil 2013. aastal algusega kell 11 Tallinna Ülikooli auditooriumis M213, Uus-Sadama tn 5, Tallinn Doktoritöö valmimist on toetanud Euroopa Sotsiaalfondi projekt „Haridus- ja Kasvatusteaduste Doktorikool“ Autoriõigus: Inge Raudsepp, 2013 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2013 ISSN 1736-3632 (trükis) ISBN 978-9949-29-098-7 (trükis) ISSN 1736-793X (pdf) ISBN 978-9949-29-099-4 (pdf) Tallinna Ülikool Narva mnt 25 10120 Tallinn www.tlu.ee 4 SISUKORD DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID ................................................ 7 TÄNUSÕNAD ........................................................................................................................ 9 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 11 Problemaatika, aktuaalsus, uurimisseis ............................................................................. 11 Uurimisseis................................................................................................................... 14 Metodoloogia ja teoreetilised lähtekohad ..................................................................... 15 Uurimise meetodid, andmete kogumine ja analüüs ...................................................... 20 Uurimistöö etapid ......................................................................................................... 33 Töö struktuur ................................................................................................................ 38 1. TARTU HARIDUS- JA KULTUURIRUUMI SÜNERGIA NING SELLE MÕJU RIHO PÄTSI MUUSIKUTEE KUJUNEMISELE ................................................................ 39 1.1. Tartu kultuuriruum 20. sajandi esimestel kümnenditel .............................................. 39 1.2. Lapsepõlv ja kooliaastad Riho Pätsi arengu mõjutajatena ......................................... 41 1.3. Riho Pätsi kujunemine professionaalseks muusikuks ................................................ 45 1.3.1. Riho Pätsi muusikapedagoogilise töö algusaastad ............................................. 47 1.3.2. Riho Pätsi heliloominguline kujunemine ........................................................... 50 1.3.3. Riho Pätsi kujunemine pianistina ....................................................................... 53 2. RIHO PÄTSI FENOMENI AVALDUMINE TEMA PROFESSIONAALSETE TEGEVUSTE SÜMBIOOSIS PEDAGOOGI, HELILOOJA, PUBLITSISTI JA UURIJANA 1930.–1970. AASTAIL .................................................................................... 55 2.1. Pedagoogilise mõtte areng 1920.–1930. aastail ja Eesti kooliuuendussuundade rakendumine muusikakasvatuses ...................................................................................... 55 2.2. Innovaatilised suunad eesti muusikakasvatuses ......................................................... 60 2.2.1. Kriitiline ülevaade relatiivsest analüütilis-sünteetilisest meetodist .................... 61 2.2.2. Kommenteeriv analüüs ja süntees õppes ............................................................ 70 2.2.3. Improvisatsioon muusikalist mõtlemist aktiviseeriva vahendina ....................... 72 2.2.4. Analüütilise muusikakuulamise oskuse kujundamine ........................................ 76 2.2.5. Hääle ja lauluvõime arendamine. Diferentseeritud töö muusikaliste võimete arendajana .................................................................................................................... 81 2.2.6. Pillimäng kognitiivsete võimete arendajana ....................................................... 91 2.2.7. Ühislaulu fenomen rahvusliku identiteedi säilitaja ja kujundajana .................... 96 3. ÜLEVAADE RIHO PÄTSI HELILOOMINGULISEST, PUBLITSISTLIKUST JA UURIMUSLIKUST TEGEVUSEST LÄBI MUUSIKAPEDAGOOGILISE PRISMA ..... 104 3.1. Riho Päts heliloojana ............................................................................................... 104 3.1.1. Riho Pätsi laste- ja koorilaulud ........................................................................ 106 3.1.2. Riho Pätsi instrumentaallooming ja klaveriõpikud ........................................... 111 3.1.3. Riho Pätsi muusikalised lavateosed .................................................................. 113 3.2. Riho Päts publitsistina ............................................................................................. 115 3.2.1. Ülevaade Riho Pätsi muusikapedagoogilistest ja muusikaharidust korraldavatest artiklitest aastail 1927–1977 ............................................................... 115 3.2.2. Ülevaade Riho Pätsi muusikakriitilistest artiklitest .......................................... 130 3.2.2.1. Helilooming ............................................................................................. 130 3.2.2.2. Interpretatsioon ........................................................................................ 133 3.3. Riho Päts uurijana .................................................................................................... 136 5 3.3.1. Riho Pätsi teadusettekanded ............................................................................. 137 3.3.2. Riho Pätsi monograafiad .................................................................................. 139 ARUTELU .......................................................................................................................... 149 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 161 VIITEALLIKAD ................................................................................................................. 167 SUMMARY ........................................................................................................................ 185 ELULOOKIRJELDUS ........................................................................................................ 191 CURRICULUM VITAE ..................................................................................................... 192 6 DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID I. Raudsepp, I. & Vikat, M. (2012). The phenomenon of Riho Päts as a developer learning desing in Estonia. In: H. Ruismäki, I. Ruokonen (Eds.). Design learning. Design society through thinking. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 45, 359–369. II. Raudsepp, I. & Vikat, M. (2011). The role of the phenomenon of joint singing in the development of national identity in Estonia. In: Procedia social and behavioral sciences, 29. ISSN: 1877-0428, 1312–1319. III. Raudsepp, I. & Vikat, M. (2009). Joint singing as a phenomenon of Estonian cultural transmission. In: Problems of education in the 21st centyury. ISSN 1822- 7864, 103–109. IV. Raudsepp, I. (2009). The role of Riho Päts in Estonian music Education. In: H. Ruismäki, I. Ruononen (Eds.). Arts contact points between cultures. 1st international journal of intercultural arts education conference. Post-conference book. Finland: Helsingin Yliopisto. ISSN 1795-2158, 27–35. Autori panus artiklitesse I. Artiklis „The phenomenon of Riho Päts as a developer learning desing in Estonia“ olin uurimuse algataja, minu vastutusala oli uurimisküsimuse arendamine ja teoreetilise osa koostamine. Osalesin andmete analüüsimisel ja interpreteerimisel. Vastutasin artikli käsikirja eest. II. Artiklis „The role of the phenomenon of joint singing in the development of national identity in Estonia“ koostasin töö teoreetilise osa. Osalesin andmete analüüsimisel ja interpreteerimisel. Olin artikli käsikirja eest vastutav. III. Artiklis „Joint singing as a phenomenon of Estonian cultural transmissioon“ oli minu vastutusalaks uurimuse disaini kavandamine ja teoreetilise osa koostamine. Osalesin andmete analüüsimisel ja interpreteerimisel. Olin artikli käsikirja eest vastutav. Doktoritööga seotud täiendavad publikatsioonid Raudsepp, I. (2005). Kreativnost i muzõkalnaja improvizatsija. CD ROM Changing education in a changing Ssociety. Teachers, students and pupils in a learning society. Association for Teacher Education in Europe. The University of Latvia. Institute of Education and Psychology, 201–205. Raudsepp, I. (2004). Riho Pätsi innovaatilised suunad eesti muusikakasvatuses. Rmt Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes, 25.–26. aprillil 2003 TPÜs. TPÜ Kirjastus, 198–204 7 Vikat, M. & Raudsepp, I. (2003). Loovus muusikakasvatuses. In: J. Hytonen (Ed.). Educational invironment in early childhood in Estonia and Finland II. Department of Teacher Education University of Helsinki, 197–203. Doktoritööga seotud konverentsiettekanded Raudsepp, I. & Vikat, M. (2013). Transmission of the phenomenon of joint singing in Estionian music education. In: JTEFS/BBCVC
Recommended publications
  • Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural Life of Estonia: Reflected in the Epistolary Communication Between Tuudur Vettik and Roland Laasmäe
    TRAMES, 2013, 17(67/62), 1, 3–34 INTELLECTUAL OCCUPATION AND COLLABORATIONISM IN THE CULTURAL LIFE OF ESTONIA: REFLECTED IN THE EPISTOLARY COMMUNICATION BETWEEN TUUDUR VETTIK AND ROLAND LAASMÄE Laine Randjärv University of Tartu Abstract. This article analyses the concepts and phenomena of collaborationism and conformism in Estonia during the Soviet annexation. The focus is on cultural personalities and events connected to choir music and the Song Celebration Movement in 1940–1985. An important source for studying this subject is the correspondence between two creative figures: Tuudur Vettik and Roland Laasmäe. This period in the Estonian Song Celebration history was marked by an ideological pressure from the Communist Party, and creative figures – poets, composers, choirmasters and bodies organising the Song Celebrations – largely depended on the attitude of party leaders and on cooperation with them to ensure their stable and calm day-to-day existence. Rebels could expect a whole range of repressions: imprisonment, deportation to Siberia, or local persecution and boycott. The article briefly delves into the history of the concept of collaborationism by describing its various nuances and periods; manifestations of the phenomenon are analysed in other fields beside the music. Comparison is made with the history of other West European states (incl. former socialist countries), and the experiences of the Baltic states during the period in question are also analysed. Keywords: collaborationism, conformism, annexation, repressions, deportation, imprison- ment, creative intelligentsia, formalism, intellectual fight for freedom, national culture, Estonia, Soviet Union DOI: 10.3176/tr.2013.1.01 1. Introduction This article analyses a complicated and delicate issue which researchers often prefer to bypass.
    [Show full text]
  • Estonian Song Celebration Movement and Its Leaders: the Story of Tuudur Vettik
    TRAMES, 2017, 21(71/66), 1, 79–94 ESTONIAN SONG CELEBRATION MOVEMENT AND ITS LEADERS: THE STORY OF TUUDUR VETTIK Laine Randjärv University of Tartu Abstract. This article focuses on the role and fate of some outstanding and creative intellectuals-choir leaders and composers in the Movement of the Estonian Song Celebra- tions. The position of song celebrations and that of the creative intellectuals – choir leaders in socio-political processes are examined in this research, looking at the years before and after WWII period and the years of Soviet annexation. One of the most remarkable personalities during this period was the conductor, composer and music teacher Tuudur Vettik. The article researches the way of becoming a leader of the popular cultural move- ment and tries to answer a question – did Tuudur Vettik become such kind of a leader of Song Celebrations through his methodological activity or pure charisma. This paper also tries to find out what kind of circumstances helped or obstructed him on this way. The article helps to fill a gap in the research of Estonian post-WWII choral music history, since the cultural policy of the period has been studied mostly from the aspects of literature, theatre and art. Keywords: historical research, Soviet cultural policy, ideological mental violence, intellectual resistance, Song Celebration Movement, Song Festival Ground, Song Celebration leaders, choral music, repertoire, conductor, Tuudur Vettik, Roland Laasmäe, Estonia https://doi.org/10.3176/tr.2017.1.06 1. Introduction The fact that the Song Celebrations form an important part of the Estonian culture, and constitute a pillar of our national identity is obvious to everyone in Estonia.
    [Show full text]
  • Veljo Tormis and Minimalism: on the Reception of His New Musical Idiom in the 1960S1 Jaan Ross
    Veljo Tormis and Minimalism: On the Reception of His New Musical Idiom in the 1960s1 Jaan Ross Abstract This paper examines the reception of Veljo Tormis’s (1930–2017) style of composition among a profes- sional audience of composers and musicologists in Estonia in the 1960s. Composers in Soviet Estonia after World War II were caught in their professional work between at least two diff erent ideological currents. One of these exhorted them to develop the national origins of their composition style as a requirement of ensuring cultural continuity, while the other subjected their work to the doctrine of so- cialist realism – courtesy of the Soviet occupation regime. The style introduced by Tormis in the middle of the 1960s – one that had minimalist leanings and relied on traditional runic songs – was at the time something completely new in Estonian music culture, and for that very reason elicited a wide variety of reactions in society in general and among experts in particular. Tormis belongs among those composers who have not only composed music, but have also actively participated in debates on the role of music in society. The aim of the present paper is to examine the re- Before we continue with Tormis, it would ception of Veljo Tormis’s (1930–2017) style of com- profi t us to examine briefl y the development of position among a professional audience of com- the concept of minimalism in 20th century music posers and musicologists in Estonia in the 1960s. elsewhere. As is generally known, the term ‘mini- Tormis’s style is often characterised as based on malism’ was used for the fi rst time in relation to Estonian traditional music.
    [Show full text]
  • URMAS VULP 60 Urmas Vulp Viiul
    hooaja peatoetaja URMAS VULP 60 Urmas Vulp viiul Toomas Trass orel T 10. juuni kell 19 Niguliste K 11. juuni kell 19 Tartu Jaani kirik 2014 Eesti Kontserdi suurtoetaja Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga Edgar Arro (1911–1978) “Andante religioso” Kaljo Raid (1921–2005) “Largo” (1940) Peeter Süda (1883–1920) “Basso ostinato” (1914) Peeter Süda “Pastoraal” (1920) Eduard Tubin (1905–1982) “Pastoraal” (1956) Heino Eller (1887–1970) “Õhtulaul” Ges-duur (u 1952) Ester Mägi (1922) Kadents ja teema (1984) pühendatud Ivi Tivikule Alfred Karindi (1901–1969) Orelisonaat nr 3 (1944) II Berceuse. Cantabile (“Hällilaul”) Peeter Süda Fuuga f-moll (1910) Rudolf Tobias (1873–1918) “Läbi öö” (u 1914–1915) Artur Kapp (1878–1952) “Viimne piht” (1905) Urmas Vulp lõpetas 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal Ivi Tiviku klassis ja 1977. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Vladimir Alumäe juures. Ta on täiendanud end Moskva Riikliku Konservatooriumi assis- tentuur-stažuuris (1979–81), kus tema juhendajaks oli Jevgenia Tšugajeva. 1981. aastast alates töötab Urmas Vulp Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatri- akadeemia) õppejõuna. Ta mängib Tallin- na Keelpillikvartetis esimest viiulit ning on selle juht ja asutajaliige. Urmas Vulp on esinenud USAs, Kanadas, Jaapanis, Iisraelis ja paljudes Euroopa riikides. Ta on salvestanud muusikat heliplaadi- firmadele BIS, ERES ja Finlandia Records, samuti Eesti Raadiole. 2003. aastal sai Urmas Vulp Tallinna Keelpillikvarteti koosseisus Heino Elleri nimelise muusikapreemia. 2009. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali muusika aastapreemia eesti keelpillikultuuri edendamise eest. Urmas Vulp graduated as a violinist from Tallinn Music High School in 1972 with Ivi Tivik and from Tallinn State Conservatory in 1977 with Vladimir Alumäe.
    [Show full text]
  • (Historische Aufnahmen Aus Dem Jahre 1939 (Tallinn/Estand). CD 01
    12 CD´s (historische Aufnahmen aus dem Jahre 1939 (Tallinn/Estand). CD 01 Orchestermusik I / Orchestral Music I Aavik , Juhan Suite on Estonian Folk Melodies (op 42) I-VIII [1936] State Broadcasting Orchestra. Aavik, Juhan Suite (op 2) II [1915] Aavik, Juhan Estonian Rhapsody (op 26) [1929] Vedro, Adolf Lullaby [1918] State Broadcasting Orchestra. O.Roots Kapp, Artur Suite No 2 III [1930] Kapp, Artur Suite No 1 III-IV [1906/1912] CD 02 Orchestermusik II / Orchestral Music II Lemba, Artur Festive Overture No 1 [1906] State Broadcasting Orchestra. J.Aavik Lemba, Artur Piano Concerto No 1 G major I-III [1905] S.B.O.. R.Kull (A.Lemba piano) Brauer, Evald Estonian Capriccio [1935] State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kapp, Eugen Symphonic Suite No 1 II. IV. Satz [1933] State Broadcasting Orchestra. O.Roots Kapp, Artur Symphony No 1 III.-IV. Satz. [1924] Finale State Broadcasting Orchestra. O.Roots CD 03 Orchestermusik III / Orchestral Music III Lüdig, Mihkel Overtury-Fantasy No 1 B minor [1906] State Broadcasting Orchestra. R.Kull Lüdig, Mihkel Midsummer Night (Symphonic Scene) [1910] State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund Fantasy-Capriccio State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund March “Homeland” State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund Naughty Lass State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund The Battle of Kriusha [1920] State Broadcasting Orchestra. R.Kull Kull, Raimund Potpourri-Fantasy State Broadcasting Orchestra. R.Kull Simm, Juhan Dance of Country Maids State Broadcasting Orchestra. R.Kull Päts, Riho Village Melodies I-IV [1938] State Broadcasting Orchestra. O.Roots Päts, Riho Suite “Village Melodies” I-II [1938] State Broadcasting Orchestra.
    [Show full text]
  • 1982—2001 Bibliograafia
    1982—2001 BIBLIOGRAAFIA Kirjastus “Perioodika” 2003 teater muusika kino 1 Koostajad: Aurika Gergeleþiu Meeli Karu Mare Mauer Katre Riisalu Kristiina Ruut Mari Sibul Ülle Tamm Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital 2 SISUKORD KASUTAJALE 7 TEATER 8 TEATRITEOORIA, -KRIITIKA, -RAAMATUD 8 ÜLDKÜSIMUSED 14 Festivalid 15 Preemiad 21 LAVAKUJUNDUS 23 TEATRIAJALUGU 26 Eesti teatri ajalugu 26 Välisteatri ajalugu 29 DRAMATURGIA 30 Eesti dramaturgia 30 Välisdramaturgia 33 EESTI TEATER 35 Üldküsimused 35 Ankeetküsitlused 40 Teatrihooned 42 Eesti Draamateater 43 Tallinna Linnateater 50 Vanalinnastuudio 55 Eesti Riiklik Nukuteater 57 Vene Draamateater 58 Teater Vanemuine 59 Viljandi Draamateater Ugala 63 Pärnu Teater Endla 66 Rakvere Teater 69 Theatrum 72 Von Krahli Teater 72 LASTE- JA NOORTETEATER 73 RAADIOTEATER 74 TELETEATER 75 TEATRIPROJEKTID. VABAÕHUETENDUSED 76 ESTRAAD. REVÜÜ 77 teater muusika kino 3 HARRASTUSTEATER 77 TEATRIHARIDUS, -ÕPPEASUTUSED 78 Täiendõpe 81 TEATRIORGANISATSIOONID JA -ASUTUSED 83 VÄLISTEATER 85 Üldküsimused 85 Teatrihooned 91 Külalisteatrid Eestis 92 Eesti lavastajad välismaal 93 BALLETT. TANTS 94 PERSONAALIA 95 Eesti 95 Välismaa 118 MUUSIKA 125 ÜLDKÜSIMUSED 125 Muusikaorganisatsioonid ja -asutused 130 Muusikaharidus, -õppeasutused 131 Teatri- ja kontserdihooned, -saalid 132 Muusikainstrumendid 133 Uute väljaannete tutvustused ja arvustused 134 MUUSIKATEADUS. MUUSIKATEOORIA 136 MUUSIKAAJALUGU 145 Eesti muusika ajalugu 145 Välismaa muusika ajalugu 148 MUUSIKAELU 150 Muusikaelu Eestis 150 Muusikaelu välismaal 153 Muusikafestivalid,
    [Show full text]
  • [email protected]
    [email protected] PARO-Karten ungebraucht und gestempelt angeboten. Nr. 1204: 26.02 - 6.03.2012 Die beiden Lose kann man online unter http://www.felzmann.de/ Teema:[filateelia:5116] Re: Loeng postmarkide ansehen. kujundamisest Saatja:Elmo Viigipuu <[email protected]> Gruß Kuupäev:26.02.2012 12:09 Karl Lukas Saaja:"hobi.filateelia" <[email protected]> =================== Re: Loeng postmarkide kujundamisest Hõlbustamaks online kataloogist õige koha leidmist, lisan otseviite Tere! http://www.felzmann.de/de/katalog-auktion- 135/briefmarken-estland-einzellose-30021/ Jaak Altement saatis väärt viite loengu materjalidele. Soovitan kindlasti vaadata. Elmo Viigipuu Elmo Viigipuu Teema:[filateelia:5118] Uus postmark: Heino Eller 125 -------- Algne kiri -------- Saatja:Elmo Viigipuu <[email protected]> Teema: Re: [filateelia:5114] Loeng postmarkide Kuupäev:2.03.2012 1:14 kujundamisest Saaja:"hobi.filateelia" <[email protected]> Kuupäev: Sun, 26 Feb 2012 09:23:23 +0200 Saatja: Jaak Altement <[email protected]> Uus postmark: Heino Eller 125 Saaja: [email protected] <[email protected]> Nominaal: 0.45 EUR Hei! Ilmumiskuupäev: 07.03.2012 Vaatasin, et artikkel tundus pisut poolik ilma Trükk: Offset kujundatud markideta. Leidsin siit: Kujundaja: Lembit Lõhmus http://vemu.ca/index.php/en/events-events/182- http://viki.filateelia.ee/index.php?title=Lembit_L%C3%B5 february-8-2012-a-lecture-by-tiit-telmet-qstamp-design- hmus canada-postq#.T0nb8IErKCc Perforatsioon: 14 : 13 3/4 ka loengu materjalid, kus on ka kujundatud margid. Poogen: 5 x 4 Jaak Trükiarv: 50 000 Trükikoda: AS Vaba Maa http://www.vabamaa.ee/ Teema:[filateelia:5117] Fwd: 135. Auktion bei Fa. Felzmann DXsseldorf Heino Eller 125 / 505 - 07.03.12 Saatja:Elmo Viigipuu <[email protected]> http://www.post.ee/postmargid?id=1595&product_id=8309 Kuupäev:29.02.2012 22:06 &c_tpl=1019 Saaja:"hobi.filateelia" <[email protected]> Heino Eller, composer, 125th birth anniversary / 505 - 07.03.12 Fwd: 135.
    [Show full text]
  • Veljo Tormis and Minimalism: on the Reception of His New Musical Idiom in the 1960S1 Jaan Ross
    Veljo Tormis and Minimalism: On the Reception of His New Musical Idiom in the 1960s1 Jaan Ross Abstract This paper examines the reception of Veljo Tormis’s (1930–2017) style of composition among a profes- sional audience of composers and musicologists in Estonia in the 1960s. Composers in Soviet Estonia after World War II were caught in their professional work between at least two different ideological currents. One of these exhorted them to develop the national origins of their composition style as a requirement of ensuring cultural continuity, while the other subjected their work to the doctrine of so- cialist realism – courtesy of the Soviet occupation regime. The style introduced by Tormis in the middle of the 1960s – one that had minimalist leanings and relied on traditional runic songs – was at the time something completely new in Estonian music culture, and for that very reason elicited a wide variety of reactions in society in general and among experts in particular. Tormis belongs among those composers who have not only composed music, but have also actively participated in debates on the role of music in society. The aim of the present paper is to examine the re- Before we continue with Tormis, it would ception of Veljo Tormis’s (1930–2017) style of com- profit us to examine briefly the development of position among a professional audience of com- the concept of minimalism in 20th century music posers and musicologists in Estonia in the 1960s. elsewhere. As is generally known, the term ‘mini- Tormis’s style is often characterised as based on malism’ was used for the first time in relation to Estonian traditional music.
    [Show full text]
  • 10.03 Elleri Nüüdismuusika Päevad. Heino
    Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas Märts • 27.02.–10.03 Elleri Nüüdismuusika Päevad. Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis toimub Heino Ellerile pühendatud muusikafestival, mille kavast leiab noorte muusikateadlaste konverentsi, loengu ja kontserdid eesti heliloojate loomingust. 9.03 esitletakse Ludvig Juhti ja Eduard Tubina kirjade põhjal Tubina kontrabassikontserdi sündi käsitleva raamatut. Festivali lõppkontserdil tuleb ettekandele Karlheinz Stockhauseni kompositsioon „Mantra“. Festivali kunstiline juht on Alo Põldmäe. • 1.–2.03 Jüri Reinvere ja Sofi Oksanen kontserdisarjas „HELIjaKEEL“. Muusikasõprade Seltsi korraldatava heli- ja sõnakunsti ühendava sarja „HELIjaKEEL“ järgmine kontsert esitleb Berliinis elavat Eesti heliloojat Jüri Reinveret ning Eesti juurtega Soome kirjanikku Sofi Oksaneni. Kontserdil pealkirjaga „Norilsk. Taevased nartsissid“ esinevad Eesti ja Soome tunnustatud kammermuusikud: keelpillikvartett Odysseus (Soome), Collegium Musicale vokaalansambel, Diana Liiv (klaver) ja Leonora Palu (flööt), Toomas Vavilov (dirigent), Heli Veskus (Aliide) ja Andres Köster (Hans), Liisa Pulk (lugeja), Maija Kaunismaa (lugeja). Esmakordselt kõlavad Eestis stseenid 2012. aaastal Soome Rahvusooperis esietendunud ooperist „Puhastus”, mille libreto ja muusika on Oksaneni romaani põhjal kirjutanud Jüri Reinvere. Esiettekandele tuleb ka Reinvere uudisteos klaverikvartetile (2015). Kontserdid toimuvad 1.03 Tartu Heino Elleri nimelises Muusikakoolis ja 2.03 KUMU auditooriumis. • 1.–10.03 Kontserdid ja etendused Mihkel Kütsoni
    [Show full text]
  • Lietuvos Muzikologija 19.Indd
    Lietuvos muzikologija, t. 19, 2018 Gražina DAUNORAVIČIENĖ Classes and Schools of Lithuanian Composers: A Genealogical Discourse Lietuvos kompozitorių klasės ir mokyklos: genealogijos diskursas Lietuvos muzikos ir teatro akademija, Gedimino pr. 42, LT-01110, Vilnius, Lietuva Email [email protected] Abstract The article addresses issues related to the development of the system for composition studies in Lithuania and beyond. Even though the ‘composition school’ notion has been featuring in musicological texts for quite some time, as a theoretical definition, it has received little reflection and conceptualisation. A study of different musicological texts shows that the notion is actually used to describe different phenom- ena and is not perceived differentially to this day. Theoretical discourse lacks in fundamental research aimed at uncovering the whole range of its meanings. This study is based on the hierarchical trinomial concept of the composition school proposed by Algirdas Jonas Ambrazas in his habilitation thesis entitled The Development of the Composition School of Juozas Gruodis and Other Lithuanian Composers (1991). The paper gives a brief historical and factual account of the emergence of the Lithuanian composition school. A particular focus is placed on the analysis of the creative approach and teaching methods of teachers associated with major Lithuanian composition classes and schools, namely Juozas Gruodis, Julius Juzeliūnas, Eduardas Balsys and Osvaldas Balakauskas. The relationship of these composition classes and schools with the national modernism idea articulated by Gruodis is investigated. The article delineates the difference between the two nonequivalent con- cepts, ‘composition class’ and ‘composition school’. From a genealogical point of view, the author defines two primary composition teaching schools – one of Gruodis and the other of Balakauskas – in the history of Lithuanian musical culture.
    [Show full text]
  • One-Movement Form in the Chamber Music of Heino Eller, Eduard Tubin, and Eduard Oja Aare Tool
    One-Movement Form in the Chamber Music of Heino Eller, Eduard Tubin, and Eduard Oja Aare Tool In the present article, three chamber works writ- Eller in 1920 as a student of Vasily Kalafati, a for- ten in the 1920s and 1930s will be analysed: Heino mer pupil of Rimsky-Korsakov. Eller’s (1887–1970) First String Quartet (1925), Ed- Naturally, in comparing the “Tartu” and the uard Tubin’s (1905–1982) Piano Quartet (1930), “Tallinn” schools, some caution is due because and Eduard Oja’s (1905–1950) Piano Quintet the compositional practices within each are di- (1935). In the fi rst part of the article, I will explain, verse enough to evade any attempt of making drawing on historical evidence, why these works simple generalisations. In the critical reception can be considered as signifi cant for their formal of the “Tartu” school, modernist tendencies have design in the Estonian context. In the second generally been emphasised, whereas the “Tallinn” part, a comparative analysis of the works will be school has been associated with the more mod- presented, the goal of which is to demonstrate erate trends, prevalent in the Estonian musical the multitude of compositional options available scene of that time. During the 1920s, Eller built his within the boundaries of “one-movement form.” reputation of being the leading Estonian modern- ist – a label that in the second half of the 1930s was claimed by Eduard Tubin, especially with his 1. One-Movement Form and the “Tartu” School Second Symphony (Legendary). Although the of Composers terms “modernist” and “impressionist” – another There has been a long tradition of distinguishing adjective widely applied to Eller by his contem- two schools of composers in Estonia.
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Andrus Siimon
    hooaja peatoetajad “Unustatud laulud” Segakoor Huik! dirigent Kaspar Mänd Eesti Rahvusmeeskoor dirigent Andrus Siimon L 7. november 2015 kell 17 Telliskivi loomelinnaku punane saal Eesti Kontserdi suurtoetaja Eesti Kooriühingu algatatud kontserdisari “Unustatud laulud” tahab elustada 1930. aastatel ja 1960.–1980. aastatel loodud koorimuusikat. Fookuses on sadakond koorilaulu, mis kõnetavad ja liigutavad hingekeeli ka täna, olgugi ajad ja olud nüüdseks palju muutunud. Tuleb tõdeda, et mitmel heliloojal – Sarapik, Aav, Oja, Tubin, Marguste – on lisaks üldtuntud lauludele unarul väärtteoseid. Paljud nimed – Arro, Lemmik, Lepik, Podelski, Karindi – on teenimatult unustusse jäänud. Paratamatult on valik subjektiivne ega hõlma kogu loodut. Teadlikult on kavas mõnevõrra tagasihoidlikumalt esindatud nende heliloojate laulud, kelle teosed siiski tulevad ette kontserdikavades ja heliplaatidel. Sarja eesmärk ei ole anda ajastule hinnangut, luua ENSV kuvandit, vaid tunda huvi ja mõista toonast loomelaadi ja esteetikat – aja märke helikeeles ja luules. Sarja esimestel kontsertidel esinevad koos RAM-iga segakoor Huik! (dir Kaspar Mänd) Tallinnas ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dir Triin Koch) Tartus. Soovime häid elamusi kunagise aja meenutamisel ja tundmatu avastamisel! Ants Soots Kontserdisarja kunstiline juht RAM-i dirigent aastast 1991; peadirigent aastatel 1994–2004; kunstiline juht aastatel 2008–2011 I Segakoor HUIK!, dirigent Kaspar Mänd Edgar Arro (1911–1978) “Pühajärve pildid” miniatuuride tsükkel segakoorile (1965) (sõnad: Aleksander
    [Show full text]