Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne

Tellija: Puhja Vallavalitsus

Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee

OÜ Alkranel Tartu 2008

Sisukord

Sissejuhatus...... 7 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus...... 10 1.1. Üldplaneeringu eesmärk ja iseloomustus...... 10

1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus ...... 10

2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega...... 12 2.1. Üldplaneeringu seos kõrgemate strateegiliste planeerimisdokumentidega...... 12

2.1.1. Üleriigiline planeering Eesti 2010 ...... 12

2.1.2. Maakonnaplaneering ja maakonna arengukava ...... 14

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 20 3.1. Asukoht...... 20

3.2. Puhja valla kujunemine...... 20

3.3. Looduskeskkond ...... 21

3.3.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ...... 21

3.3.2. Veekogud ja sood...... 22

3.3.4. Mullastik ja maakasutus, loodusvarad ...... 25

3.3.5. Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid...... 28

3.3.6. Klimaatilised tingimused ...... 35

3.4. Elu- ja sotsiaalkeskkond ...... 35

3.4.1. Rahvastik...... 35

3.5. Majanduskeskkond ...... 38

3.5.1. Elanike toimetulek ja tööhõive...... 38

3.6. Tehniline infrastruktuur ...... 39

3.6.1. Teed ja tänavad ...... 39

3.6.2. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon...... 40

3.6.3. Jäätmemajandus ...... 40

3.6.4. Side...... 41

3 3.6.5. Soojamajandus ...... 41

4. Kavandatav tegevus ja sellega kaasneva keskkonnamõju analüüs, neid leevendavad meetmed ja võimalikud alternatiivsed lahendused...... 42 4.1. Elamuehitus ...... 42

4.2. Üldkasutavate hoonete maa ...... 46

4.3. Tootmismaa (ärimaa)...... 46

4.4. Maavarad ...... 51

4.4.1. Laugesoo (Ulila) maardla...... 51

4.4.2. Sangla turbamaardla põhjaosa...... 54

4.4.3. Soova liivakarjäär...... 56

4.5. Puhke ja virgestusmaa ...... 57

4.6. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikud alad...... 60

4.7. Miljööväärtuslikud alad ja haljasalad ...... 60

4.7.1. Väärtuslikud haljasalad ja pargid ...... 61

4.8. Väärtuslikud maastikud, põllumaa ja niidud ...... 61

4.8.1. Väärtuslik maastik...... 61

4.8.2. Väärtuslik põllumaa ja niidud ...... 63

4.9. Looduskaitsealad ja roheline võrgustik ...... 66

4.10. Teed ja liikluskorraldus ...... 68

4.11. Tehniline infrastruktuur ...... 71

4.11.1. Elektrivõrk ...... 71

4.11.2. Ühisveevärk ja kanalisatsioon...... 72

4.11.3. Kaugkütte...... 72

4.11.4. Maaparandusvõrk...... 72

4.11.5. Jäätmehoidla maa...... 73

5. Keskkonnamõjude hindamistabelid ...... 74 6. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus...... 97 7. Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest ...... 99 9. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte ...... 101

4 9.1 Üldplaneeringu mõjuala...... 101

9.2 Kokkuvõte võimalikest keskkonnamõjudest ja leevendavatest meetmetest...... 102

LISAD Lisa 1. KSH programm Lisa 2. KSH programmi avaliku arutelu protokoll Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. Puhja alevikku läbiva Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee mürakaardid Lisa 5 . Puhja alevikku kavandatava Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee ümbersõidu mürakaardid Lisa 6. KSH aruande eelnõu avalikustamise teadaanded Lisa 7. KSH aruande avalikustamise arutelu protokoll Lisa 8. KSH aruande avalikustamise osalejate nimekiri Lisa 9. KSH aruande arutelul laekunud ettepanekutega arvestamine Lisa 10. KSH aruandele laekunud ettepanekutega arvestamine II

5

6 Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Puhja valla üldplaneering. Üldplaneeringu koostamine algatati Puhja Vallavolikogu otsusega nr 37, 25. november 2003. Üldplaneering hõlmab Puhja valla haldusterritooriumit.

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati lähtudes “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 33 lõike 1 punktist 2 Puhja Vallavalitsuse 28. märts 2007 otsusega nr 12.

Üldplaneeringu eelnõu valmis Puhja Vallavalituse poolt. Keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) viib läbi OÜ Alkranel töörühm koosseisus: • Alar Noorvee, KSH töörühma juht, KSH juhtekspert (litsents nr KMH 0098); • Britta Pärk, KSH töörühma liige, keskkonnaspetsialist; • Elar Põldvere, KSH töörühma liige, keskkonnaekspert.

Üldplaneeringu koostamisest huvitatud isikud: • Puhja Vallavalitsus; • Puhja Vallavolikogu; • vallaelanikud, maaomanikud, ettevõtjad; • laiem avalikkus; • valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused; • Keskkonnaministeerium (Tartumaa Keskkonnateenistus); • Riiklik Looduskaitsekeskus (Jõgeva-Tartu regioon); • Tartu Maavalitsus; • Maanteeamet; • Kultuuriministeerium (Muinsuskaitseamet); • Sotsiaalministeerium (Tervisekaitsetalitlus); • Lõuna-Eesti Päästekeskus; • naabervallavalitsused (Laeva, Tähtvere, Nõo, Konguta ja Rannu vald);

KSH programmi avalik väljapanek toimus 14.04.2008 kuni 28.04.2008. Avalik arutelu toimus 29.04.2008 Puhja vallamaja saalis kell 16:00. KSH programm (lisa 1) on heaks kiidetud Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt 09.05.2008 kirjaga nr 41-11-4-23807-2 (lisa 3).

KSH käigus täpsustati kohalikest oludest lähtuvalt valdkonnad, millega käesolev KSH tegeleb ja sellest tulenevalt püstitati KSH eesmärgid. Üldplaneeringus toodud tegevuste keskkonnamõju hinnatakse KSH eesmärkide suhtes. Käsitletavad KSH valdkonnad on järgmised: • Elanikkond ja inimeste tervis; • Sotsiaalne keskkond; • Vesi ja pinnas; • Õhk ja klimaatilised faktorid; • Bioloogiline mitmekesisus, taimestik, loomastik; • Kultuuripärand ja maastik; • Majanduslik keskkond;

7 Üldplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindaja on lähtunud aruande koostamisel Puhja valla üldplaneeringu eelnõust seisuga veebruar 2008 toodud planeeringulahendustest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel on kasutatud järgmisi materjale:

1. Arold, I,.2005. Eesti Maastikud. TÜ Geograafia Instituut 2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): KeM Info- ja Tehnokeskus 3. Eesti Geoloogiakeskus. 2004. Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart (möötkava 1:500 000) 4. Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Tartumaa maavarad. Kättesaadaval: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1003619/Tartumaa+maavar ad+2008.pdf 5. Eesti põhjavee kaitstuse kaart (mõõtkava 1:400000). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2001 6. Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud kaevandamise load seisuga 01.04.2007. a Kättesaadaval: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=572249/Nimekiri.pdf 7. Keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri. RTL, 11.04.2003, 46, 678 8. Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“ 9. Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määrus nr 122 Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused 10. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I 2005, 15, 87 11. Kultuuriministeeriumi soovituslikud seisukohad sporditeenuse kättesaadavuse planeerimiseks kandis, 2006 12. Leito, T., Kimmel, K., Ader, A. 2007. Eesti Kaitsealad 13. Looduskaitseseadus. RT I 2004, 38, 258 14. Maa-ameti kaardiserver 15. Maapõueseadus. RT I 2004, 84, 572 16. Metsaseadus. RT I, 2006, 30, 232 17. Muinsuskaitseameti register 18. Muinsuskaitseseadus. RT I 2002, 27, 153 19. Planeerimisseadus. RT I 2002, 99, 579 20. Puhja valla kodulehekülg. Kättesaadav: www.puhja.ee 21. Puhja valla strateegiline arengukava aastani 2012. 2001. 22. Puhja valla üldplaneeringu eelnõu, 2008 23. Sepp, K., Jagomägi, J., AS Regio, 2002. Roheline võrgustik. EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut 24. Sopo, R., Tuomanen, S., Selin, P., Rinttilä, R., Marja-Aho, J., Mäkikorttila, P., Peronius, P., Suutari, E. Environmental Impacts Assesment of Peat Production. Instructions for valuating the Effects on Nature and Neighbour Relations of Peat Production. The Association of Finnish Peat Industry. 25. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. RTL, 14.03.2002, 38, 511 26. Tartu Maakonna Riskianalüüs. 2007. Lõuna-Eesti Päästekeskus 27. Tartu maakonnaplaneering. 1998. Tartu Maavalitsus.

8 28. Tartu Maavalitsus, 2001. Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused 29. Teede- ja Sideministri 28.09.1999. a määrus nr 55 Tee projekteerimise normid ja nõuded 30. Therivel, R., 2004. Strategic Environmental Assessment in Action. Earthscan. 31. Ulila Keskkonnamõju hindamise programm. 2007. Kättesaadaval: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=900446/Ulila+kmh+progra mm.pdf 32. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. RT I, 2006, 12, 89 33. Veeseadus. RT I 1994, 40, 655 34. Üleriigiline planeering Eesti 2010. RTL 2000, 102, 1611

9

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus 1.1. Üldplaneeringu eesmärk ja iseloomustus

Puhja valla ruumilise arengu eesmärk on jälgida väljakujunenud maastikulisi tehis- ja looduslikke väärtusi. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi valla väljakujunenud asustusstruktuuris. Asustust arendatakse eelkõige väljakujunenud keskuste ala ja lähiümbrusi eelistades. Üldplaneeringu olulisemaks ülesandeks on kokku leppimine alade üldistes maakasutus- ja ehitustingimustes ehk teisiti öeldes eri tüüpi ehitistele ja hoonestusviisidele kohaseima paiga leidmine. Sealjuures säilitades väärtuslik maastikumiljöö. Eesmärk on väärtustada traditsioonilist maakasutust ning tootmist keskkonda säästval viisil.

1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koostatakse vastavalt seaduse § 40 toodud nõuetele lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ja kehtestamise tasandist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on Puhja valla üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, mõjude olulisuse ja ulatuse hindamine ning negatiivsetele mõjudele vajalike leevendavate meetmete, positiivsete mõjude esiletoomiseks täiendavate leevendavate meetmete ning keskkonnamõju seiremeetmete väljapakkumine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus hõlmab planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude analüüsi Puhja valla territooriumil ning sellega piirnevatel aladel, kuivõrd üldplaneering hõlmab Puhja valla haldusterritooriumi ning piiriülest (riigipiiri üles) olulist mõju pole ette näha.

Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks valiti esmalt vastavalt kohalikule eripärale valdkonnad, millele avalduvat keskkonnamõju käesolevas dokumendis käsitletakse. Igas valdkonnas püstitati KSH eesmärgid (tabel 1), mille suhtes üldplaneeringu meetmete mõju hinnatakse.

10 Tabel 1. KSH valdkonnad ja säästva arengu tagamiseks püstitatud eesmärgid Puhja valla üldplaneeringu rakendamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks KSH VALDKOND KSH EESMÄRGID • vältida keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni mõjusid inimese tervisele; • toetada tervislikke eluviise; Elanikkond ja inimeste tervis • tagada elanikkonnale võimalused loodusega kokku puutuda, looduses liikuda; • tagada elanikkonna turvalisus. • tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile; • tagada spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba-aja veetmise Sotsiaalne keskkond võimaluste kättesaadavus kõigile; • tugevdada elanike identiteeditunnet ja sotsiaalseid võrgustikke. • vältida pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumist määral, mis võiks ohustada keskkonna kvaliteeti; • vähendada jäätmeteket, rakenda jäätmete taaskasutust ja Vesi ja pinnas kompostimist; • vältida niiskusrežiimi muutustest tulenevaid keskkonnamõjusid; • kaevandada maavarasid keskkonda (oluliselt) kahjustamata. • vältida õhu saastamist määral, mis võiks kahjustada Õhu kvaliteet ja klimaatilised keskkonda; faktorid • vähendada vajadust autode kasutamiseks; • vähendada kasvuhoonegaaside emissioone. • säilitada bioloogilist mitmekesisust; • vältida olulisi negatiivseid mõjusid kaitsealadele, Bioloogiline mitmekesisus, kaitsealustele liikidele ja kaitstavatele loodusobjektidele; taimestik ja loomastik • tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine looduslikel aladel; • tagada rohevõrgustiku toimimine. • säilitada kohalike maastike mitmekesisus ja omapära; • säilitada kultuurimälestisi ja kultuuriliselt olulisi paiku ja Kultuuripärand ja maastik tagada neile avalik ligipääs; • luua uusi hooneid ja rajatisi selliselt, et need sobiksid antud keskkonda. • soodustada mitmekülgse ettevõtluse arengut; Majanduslik keskkond • tagada kogu vallas infrastruktuuri kättesaadavus ja kvaliteet.

Üldplaneeringus kirjeldatud meetmete keskkonnamõju hinnatakse KSH eesmärkide suhtes. Mõjusid hinnatakse eraldi lühiajalises ja pikaajalises perspektiivis.

Üldplaneeringu meetmete keskkonnamõju hindamisel kasutatakse järgmist hindeskaalat: + positiivne mõju ++ tugev positiivne mõju - negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju 0 mõju puudub ? mõju pole teada

11 2. Üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Järgnevalt antakse ülevaade dokumentidest, mida keskkonnamõju strateegiline hindaja peab üldplaneeringu koostamisel oluliseks.

2.1. Üldplaneeringu seos kõrgemate strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1.1. Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv

Euroopa ruumilise arengu põhimõtted sätestab Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv (ESDP), mille kohaselt on ruumilise arengu eesmärgiks Euroopa Liidu territooriumi tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. Erilist tähelepanu on pälvinud maaliste alade ning linnade vahelised suhted. Oluliseks peetakse ka ruraalsetel aladel mitmekeskuselise asustusstruktuuri arendamist ning läbi selle kohaliku arengu tugevdamist.

ESDP kohaselt on ruumilise arengu üldeesmärgiks Euroopa Liidu territooriumi tasakaalustatud jätkusuutlik areng kohalikke olusid arvestavalt. Iga riik peab keskkonnakaitseliste meetmetega püüdma alla suruda trendi, millega Euroopa territoorium „hakitakse ära“ planeeritavate transpordikoridoridega; tagama bioloogilise mitmekesisuse mitte ainult planeeringute „ökovõrgustiku“ abiga, vaid kogu territooriumi komplekse arendusega; pöörama tähelepanu majandusstruktuurilt (primaarsektori suur osakaal tööhõives) nõrkadele maapiirkondadele; tagama veeringluse säästva korraldamise ning tegema jõupingutusi kliimamuutuse leevendamiseks nii kohaliku kui ka globaalsel tasandil jne.

2.1.2. Üleriigiline planeering Eesti 2010

Eesti Vabariigi arengusuunad on sätestatud ja seotud maakasutusega üleriigilises planeeringus Eesti 2010. Planeeringu üldiste sihiseadetena on määratletud järgmised aspektid: • Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine; • Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine; • Asustuse ruumiline tasakaalustamine; • Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; • Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.

Kohalike omavalitsuste poolt on esmatähtis oma spetsiifilistele tugevustele toetuvate arengustrateegiate loomine ja elluviimine. Vaja on määratleda oma trumpalad, millega saaks osaleda laiemas – rahvuslikus ja soovitavalt ka rahvusvahelises – tööjaotuses.

Arenguvööndite kontseptsiooni toomine asustuse arengu strateegiasse tähendab tähtsamate teede ärakasutamist asustussüsteemi tasakaalustava ja koostööd ajendava tegurina. Arenguvööndid on toodud joonisel 1.

Vallakeskustes peab kindlustama eeskätt kvaliteetse põhihariduse. Põhikooli juures saab korraldada täiskasvanute täiendõpet. Vallakeskuses peaks olema võimalused kvalifitseeritud nõustamist vajavate inimeste suunamiseks vastavatesse asutustesse väljaspool valda.

12 Väikekeskustes on vaja säilitada kodulähedased lasteaed-algkoolid, mis võivad koos raamatukogudega olla ka kohaliku rahva kogunemise ja isetegemise paikadeks. Asustuse arengul lähtutakse suures osas pealinna funktsionaalsest arengust ning maakonnakeskuste tugevdamist rõhutavast strateegiast, mille läbi on võimalik luua kogu riigi territooriumil hästi kättesaadavate tugevate keskuste võrk. Keskusi täiendavad läbi kaug- ja kodustöötamise ning heatasemelise transpordi elujõulised maapiirkonnad. Eestis tervikuna on seatud eesmärgiks, et iga maakonnakeskus ja ka väiksemad linnad leiaksid oma spetsialiseerumisala, millega võiks rahvusvaheliselt konkureerida. Lisaks üksikute keskuste tugevdamisele viidatakse vajadusele keskuste koostööks vastastikuse täiendamise alusel ehk võrgustumisele. Üleriigiline planeering rõhutab koordineeritud transpordikorralduse olulisust koostööpiirkondade toimimisel.

Puhja vallal on 2 olulist tõmbekeskust- Tartu ja Viljandi (joonis 1). Oluliseks keskuseks elanike jaoks on ka Elva linn, mis on kaardil märgitud muu keskuse all. Üleriigilise planeeringu järgi jääb Puhja vald Tartu linna mõjupiirkonda. Lõuna-Eesti suurim tõmbekeskus Tartu asub 25 km kaugusel Puhja alevikust, Viljandi 54 km kaugusel. Valda läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92.

Joonis 1. Üleriigiline planeering- asustus

Valda oluliselt mõjutavatest transpordi teedest rahvusvahelise transpordi suunaks on Via Estica, millesse Eestis kuuluvad Tapa-Tartu-Petseri raudtee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Võimalikuks siseriikliku tähtsusega maanteeks võib kujuneda Tartut, Viljandit ja Pärnut ühendav Via Livonia.

Üleriigilise planeeringu rohelise võrgustiku kontseptsioon rõhutab eluslooduse ja maastiku kaitse orgaanilist sulatamist keskkonnakujundusse ning vajadust esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt kasutusele võtta kaitsealuste ning looduslikus või looduslähedases seisundis alade laias mõttes keskkonda kujundavat mõju. Üleriigilise planeeringuga on määratletud peamised tuumalad ja koridorid. Rohelise võrgustiku planeerimisega taotletakse järgmisi eesmärke:

13

• keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine; • väärtuslike looduskoosluste kaitse ja loomade liikumisteede säilitamine; • looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; • väärtuslike maastike säilitamine; • asustuse ning maakasutuse suunamine.

2.1.3. Maakonnaplaneering ja maakonna arengukava

Seosed Puhja valla üldplaneeringu, Tartu maakonna teemaplaneeringu „ Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused “ ja Tartu maakonna planeeringuga on toodud tabelis 2 valdkondade kaupa. Paksus kirjas on toodud teemad, millele pole üldplaneeringus piisavalt tähelepanu pööratud.

14 Tabel 2. Seosed maakonna arengudokumentidega KSH Puhja valla üldplaneeringu eesmärgid Tartu maakonna teemaplaneering VALDKOND „Asustust ja maakasutust suunavad Tartu maakonnaplaneering keskkonnatingimused“ • Tänavate ja suuremate ristmike • Säilitada kõrge puhkeväärtusega alad ja • Parandada arstiabi kättesaadavust Elanikkond ja valgustamine; nende säilimist tagavad (planeerida ühele perearstile ca inimeste tervis • Hoonete sissepääsude valgustamine keskkonnatingimused. 1500 elanikku, kuna vanemaealiste ja nähtavana hoidmine; suhtarv kasvab ja nende • Elektrooniliste valve-, jälgimis- ja tervisevajadused on suuremad); alarmsüsteemide paigaldamine • Luua hoolekandeteenuseid osutavate suurema riskiohuga paikadesse. asutuste kett ja juurutada lisateenuste osutamine hoolekandeasutustes; • Täiskasvanute täiendõppe suurendamine; • Uute elamualade kujundamine • Asustuse laienemise peaks toimuma • Korrastada olemasolevad Sotsiaalne väljakujunenud kompaktse olemasoleva hoonestusala naabruses, et randumiskohad ja rajada keskkond hoonestusega paikades; kasutada ära olemasolev infrastruktuur. atraktiivsematesse kohtadesse • Hajaasustusele omase ehitusviisi uued; kasutamine; • Lahendada üksikute kaugemalasuvate • Puhke ja virgestusalade majapidamiste telefoniseerimine kujundamine heakorrastatud raadiotelefonide süsteemi abil; haljasaladeks või parkmetsadeks, • Kultuurimajade muutmine kohalikeks kuhu on lubatud rajada minimaalselt kultuurikeskusteks- neid otseselt teenindavaid ehitisi; arenduskeskusteks. • Veekogu kallastele, maastikulistele ja looduslikele väärtustele juurdepääsu tagamine; • Ehitustegevuse keeluala kehtestamine; • riigimaanteede sanitaarkaitsevööndis; • Kergliiklusteede rajamine • Biolagunevate jäätmete • Vältida kaevandamisel põhja- ja Vesi ja pinnas komposteerimisväljakute pinnavee kahjustamist (selleks kavandamine Vihavu ja Nasja külla; rajada vastava ohu korral • Ala alevikus uue puhasti rajamine; kaevandamisaladega piirnevale • Detailplaneeringu aladele alale kontrollkaevud); ühisveevärgi ja kanalisatsiooni • Ette näha abinõud pinnaveekogude tagamine. reostuskoormuse vähendamiseks (esmajärjekorras rajada puhastusseadmed või olemasolevad uuendada); • Likvideerida pinnavee reostust põhjustav jääkreostus ja reostusallikad; • Tehisveekogusid tohib üldjuhul rajada vaid puhkeotstarbel; • Mitte kavandada ja rajada põhjavett ohustavaid objekte ega suurendada reostuskoormust aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata pindmise reostuse eest; • Mitte planeerida tiheasustusalade laienemist ja tootmisotstarbega maa-alasid veekaitse- vöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde, sh Elva jõgi; • Aastaks 2015 vähendada veevarustussüsteemide lekkeid 50 % võrra võrreldes 1997.aastaga. Arengukavade koostamisel näha ette vahendid vee torustike uuendamiseks ja ehitamiseks; • Kaasaegse jäätmekäitluse rakendamine omavalitsuste territooriumil.

• Rakendada uutes ja

16 Õhk ja rekonstrueeritavates ettevõtetes klimaatilised võimalikku parimat tehnoloogiat ja faktorid keskkonnapraktikat; • Kasutada väiksema energiamahukusega tehnoloogiaid; • Puhastusseadmete rajamine, eelkõige tahkel kütusel töötavatele saasteallikatele; • vähendada energiakadusid. • Senise maakasutuse struktuuri • Senise asustuse ka maakasutuse • Parandada kalade kudeteid ja Bioloogiline (ökoloogilise terviklikkuse) säilitamine; kudemistingimusi Suure-Emajõe mitmekesisus, säilitamine; • Uute asumite rajamine väljapoole vanajõgede ja sootide taimestik ja • Elamukruntide ja teiste kompaktse rohevõrgustike elemente; süvendamisel; loomastik hoonestusega alade mitte rajamine • Võrgustiku koridorides tagada • Määrata Tartu linna lähialade rohelise võrgustiku elementidele; toimimine ja rakendada teede riigimetsad kaitsemetsadeks; • Veekogu kallastel rohevõrgustiku projekteerimise ja ehitamise normides • Omavalitsustel piirata raielubade aladel ehituskeeluvööndit ei toodud keskkonnakaitsenõudeid; väljastamist kõrget vähendata; • Võrgustiku koridorides tagada rekreatsiooniväärtust omavate • Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja seadusega ettenähtud ehituskeeluvööndi puhkepiirkondade metsades; põllumaade majandamisel vältida maksimaalne laius; • Tagada Tartu linna lähivaldade läbivaid lageraiealasid ning • Võrgustiku toimimiseks vältida üldplaneeringute koostamisel rohelise looduslike rohumaade lageraieid ja looduslike rohumaade võrgustiku elementide ja puhkealade lausülesharimist; lausülesharimist; sidusus. • Rohevõrgustiku toimimiseks ja • Uute ulatuslike maardlate, karjääride, sidususeks tuleb säilitada võrgustiku freesturbalade ning muude objektide elementide suurus ja maakatte tüüp, rajamist rohelise võrgustiku aladele geograafiline asukoht võib seejuures tuleb vältida. Viia läbi keskkonnamõju nihkuda; hindamise ja kavandada rajatise • Võrgustiku koridorides Elva ja tegutsemisaegne kompensatsiooniala; Kavilda jõgede kallastel ei ehitata • Suunata inimtegevust nii, et oleks veepiirini ulatuvaid tarasid ega muid tagatud rohevõrgustiku toimimine ja läbipääsu takistavaid tõkkeid. säilimine (ning rakendada erinevaid meetmeid antud eesmärgu teostamiseks); • Tagada olemasoleva teedevõrgu

17 laiendamisel ja uute rajamisel looduslikele kooslustele võimalikult harjumuspärased elutingimused.

• Mäeselja külas asuva senise Soova • Säilitada väärtuslikud maastikud ; • Maavarasid kasutada kompleksselt; Kultuuripärand liivakarjääri rekultiveerimine ja • Uute hoonete ehitamine, juurdeehituste • Kaevandatav materjal kasutatakse ja maastik kohandamine puhke- ning rajamine olemasolevate hoonete juurde, ära täielikult ja optimaalselt; virgestusalaks; maa-alade jaotamine kruntideks, • Mäeeraldise piires olevad • Vältida Ulila turbarabas olemasolevate kruntide piiride kaevandamiseks eraldatud varud turbatootmismaastiku imet kaotava muutmine linnades ja teistes ammendatakse täielikult. melioratsioonitööde läbiviimist; tiheasustusega paikades on lubatud • Ulila suveaia ja ümbruse väärtuse ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud taastamine kujundusprojekti alusel; detailplaneeringu alusel; • Tööstusajalooliselt väärtuslike • Tagada muinsuskaitsealade ning hoonete kaitse alla võtmine; mälestiste säilimine; • Kavilda ürgorule • Laiendada asustust eelkõige maastikuhoolduskava koostamine. olemasolevatehoonestusalade naabruses; • Hoida kõrge viljakusega põllud põllumajanduslikus kasutuses; • Uute kompaktse hoonestusega alade moodustamine ja sellekohaste detailplaneeringute koostamise algatamine vaid üldplaneeringu lausel; • Emajõe luhaalade seniste väärtuste säilimist tagava luhtade niitmine; • Uute randumiskohtade rajamine ja ühendamine avalikult kasutavate teedega.

• Uute tootmishoonete maade • Renoveerida põhi- ja Majanduslik alade reserveerimine; tugimaanteede katted, keskkond • Kaugkütte piirkonna avariiohtlikud sillad; kehtestamine Puhja aleviku • Suurendada investeerimist keskosa Viljandi tee ja Elva tee liiklusohutuse tõstmiseks põhi- ja vahel. tugimaanteedel (helkurpostide

18 paigaldamine, kaasaegsete liiklusmärkide ja viitade ülepanek, teede märgistamine plastiku ja teedevärviga); • Arendada kaugküttevõrgu rajamist tiheasustusaladel ning lokaalkatlamajadele või lühikese normaalselt isoleeritud võrguga grupikatlamajadele üleminekut hajakülades; • Kujundada paadisadamad nõuetekohasteks lautriteks; • Uuendada amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud; • Seoses projekti “Emajõe Jõeriik” käivitumisega korrastatakse olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued.

19

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1. Asukoht

Puhja vald asub Eesti keskosas, Tartu maakonna lääneosas (joonis 2). Vald paikneb Tartust 25 km Viljandi suunas, piirnedes Laeva, Rannu, Kolga-Jaani, Tähtvere, Nõo ja Konguta vallaga. Valla territooriumi suurus on 166,1 km 2. Vallas on 19 asulat, sealhulgas 2 alevikku ja 17 küla, suurimad neist on Puhja alevik, Ulila alevik, Rämsi küla ja Mõisanurme küla. Valla halduskeskus on Puhja alevik. Valda läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92.

Joonis 2 Puhja valla asukoht Tartu maakonnas külgnevate omavalitsustega (Allikas: Maa- amet)

3.2. Puhja valla kujunemine

Puhja kihelkonda, praeguse Puhja ja Konguta valla aladel, mainiti esmakordselt ajalooürikutes juba 1397. Asustus nendel aladel oli juba ammu olemas, mida tõendab ka ohvrikivide olemasolu Puhja ümbruses. Kavilda ürgoru lähedal asub Siidri linnamägi (Siidrelinn), kus oletatavasti paiknes II aastatuhande algul muistsete eestlaste linnus. Ilmselt mängisid Emajõgi ja Ulila jõgi olulist rolli asustuse kujunemises ja olid tol ajal tähtsateks liikumis- ja kaubateedeks. Näiteks Emajõe ääres olevat Palupõhja küla on esimest korda ürikuis märgitud juba 1406. aastal.

Keskajal kuulus praegune valla maa-ala põhiliselt saksa mõisnikele Tiesenhausenitele. 14. Sajandi lõpuaastatel rajasid Tiesenhausenid Kavilda vasall-linnuse (Kawelecht), mille kohta on esimesi ürikulisi andmeid 1495. aastast. Linnus hävis Liivi sõjas. Ulila ümbrus kuulus Liivi sõjani Kärkna kloostrile. Rootsi ajal loodi mõis ka Ulilasse.

Valdade loomise algusajal oli praeguse Puhja valla aladel kaks valda – Kavilda ja Ulila. Kavilda vallas oli 1922. a andmetel 1782 elanikku, valla pindala oli 85 km². Valla keskus oli Puhja külas.

20 3.3. Looduskeskkond 3.3.1. Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Puhja vald asub Võrtsjärve madaliku ja Ugandi lavamaa äärealadel. Reljeef on tasane ning madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Pinnakatte moodustavad karbonaadivaese kattega uhutud moreentasandik, rabatasandikud ja siirdesootasandikud. Võrtsjärve madalikul asuvate alade (valla lääneosad) aluspõhja katavad liivakivid. Ugandi lavamaale jäävate alade (valla ida- ning lõunaosad) maastiku eripära tuleneb eelkõige rõhtpindsest liivakivist ja aleuroliitsest aluspõhjalisest platoost.

Lähtudes Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Esialgne Eesti radooniriski levilate kaardist“(2004), jäävad Puhja vallas Ulila ja Rämsi külade territoorium alale, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (joonis 3). Ohustatud aladel on oluline võtta kasutusele ehituslikke meetmeid radoonitaseme alandamiseks.

Joonis 3. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Esialgne Eesti radooniriski levilate kaardist“.

Tartu Maakonnaplaneeringu (1998) andmetel on Puhja vallas 34 puurkaevu. Põhjavett, mida kasutatakse nii majandus- kui joogiveena, võetakse kahest veekihist – Tartu ja Pärnu-Siluri veekompleksist. Veeladestu veed on kaitstud suhteliselt tiheda ja paksu savi-liiva kihiga. Tartu veekompleksi veel on looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus ja see on probleem ka vallas. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee reostuskaitstuse kaardi põhjal (joonis 4) on põhjavesi nõrgalt kaitstud valla keskosas (Puhja alevik, Nasja, Kaimi,

21 Härjanurme, Vihavu külades). Hästi kaitstud piirkonnad on Laugesoo, Ridaküla, Võsivere külad.

Legend: Punakas ala - nõrgalt kaitstud (reoaine infiltratsiooniaeg läbi Kvaternaari setete T=30-180m/ööp): moreeni 2- 10m (k = 0,01-0,5m/ööp); savi, liivsavi <=2m (k=0,0001-0,005m/ööp); liiv, kruus, saviliiv 20-40m (k = 1- 5m/ööp) Kollane ala - keskmiselt kaitstud (reoaine infiltratsiooniaeg läbi Kvaternaari setete T=180-360m/ööp): moreeni 10-20m (k =0,01-0,5m/ööp); savi, liivsavi 2-5, (k =0,0001-0,005m/ööp); liiv, saviliiv > 40m (k = 1-5m/ööp). Rohekas ala - kaitstud ( reoaine infiltratsiooniaeg läbi Kvaternaarisetete T > 360 ööpäeva): moreeni >20m (k=0,01-0,5m/ööp); savi >5m (k=0,0001-0,005m/ööp). Joonis 4. Puhja valla põhjavee kaitstus

3.3.2. Veekogud ja sood

Hüdrograafilise võrgu moodustavad jõed, järved, ojad ning peakraavid. Valla põhjaosa läbib Suur-Emajõgi , mis on laevatatav ning omab tähtsust ka kalade kudemispaiga ja rändeteena. Teiste suuremate vooluveekogudena läbivad valda Elva ja Kavilda jõgi. Elva jõgi , mis on Emajõe parempoolne lisajõgi, läbib Keeri järve ja Ulila Laugesood. Jõe kogupikkus on 72 km, valgala 456 km 2. Kavilda jõgi , kogupikkus on 26 km, valgala 73 km 2, voolab suure Kavilda ürgoru lammil Verevi järvest Suur-Emajõkke.

Suurim järv Puhja vallas on Keeri järv (nimetatakse ka Ulila järveks). See asub Puhja vallas paikneva Härjanurme küla ja Nõo valda kuuluva Keeri küla vahel. Järv on kaheosaline, pindala 126,8 ha, suurim sügavus 4,5 m. Läänepoolne osa on 100 m laiuse kaelaga ühendatud idaosa – Suurjärvega. Suurvee ajal on kogu Elva jõe orulamm üleujutatud. Järv on muda- ja taimerikas, rohketoiteline, kaldad on soostunud. Suurjärvest läbivoolava Elva jõe kaudu on ühendus Emajõega. Teistest järvedest võib mainida veel Rämsi Veskijärv e (1,6 ha). Puhja valla strateegilise arengukava (2001) järgi on Veskijärvest läbivoolav Kavilda jõgi reostunud, mistõttu Rämsi Veskijärv on hakanud kinni kasvama. Viimastel aastatel on vee kvaliteet paranenud, sellegi poolest vajab järv puhastamist.

22 Suur osa Puhja vallast on kaetud soodega. Valla lääneosas asub Sangla soo , idaosas Laugesoo . Põhjaosas on Emajõe ülemjooksul luhad, sood ja metsad. Siinsed sood kuuluvad geneetiliselt Sangla soostikku, üldpindala 33 300 ha. Vallas asuvad ka väiksemad sood on Vilka, Keeri ja Siberinurme.

3.3.3. Veealadest tulenevad piirangud

Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Järgneva tabeli 4 kohaselt on toodud Puhja valla territooriumitele jäävate veekogude kallastele kehtivate kaitse- ja piiranguvööndid.

Tabel 4. Puhja valla territooriumile jäävate veekogude kallastele kehtivad kaitse- ja piiranguvööndid Veekogu Kalda piirangu- Ehituskeelu- Veekaitse- Kallas- vöönd vöönd vöönd rada (m) (m) (m) (m) Suur-Emajõgi 100 50 10 10 Elva jõgi 100 50 10 4 Kavilda jõgi 100 50 10 4 Keeri (Ulila) järv 100 50 10 4 Rämsi veskijärv 50 25 10 4 Kureküla oja 50 25 10 Sangla peakraav 100 50 10 4 Teilma peakraav 50 25 10 Karioja 100 50 10 Karisto oja 50 25 10 Keeri oja 50 25 10 Rõhu oja 50 25 10 Verevi peakraav 50 25 10 Rannu peakraav 100 50 10 4

Kalda piiranguvöönd Looduskaitseseaduse paragrahv 37 kohaselt on kalda piiranguvööndis keelatud: 1. reoveesette laotamine; 2. matmispaiga rajamine; 3. jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4. ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; 5. maavara ja maa-ainese kaevandamine; 6. mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku

23 veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ning puhketingimuste säilitamine.

Kalda ehituskeeluvöönd Vastavalt looduskaitseseaduse § 38-le on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Ehituskeeld ei laiene: 1. hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2. kalda kindlustusrajatisele; 3. supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4. maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5. olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6. piirdeaedadele.

Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1. pinnavee veehaarde ehitisele; 2. sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3. ranna kindlustusrajatisele; 4. hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5. kalakasvatusehitisele; 6. riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 7. tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 8. tehnovõrgule ja -rajatisele; 9. sillale; 10. avalikult kasutatavale teele ja tänavale; 11. raudteele. Lautrit ja paadisilda tohib kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala kaitse-eeskiri.

Kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga, vähendamine võib toimuda keskkonnaministri nõusolekul.

Veekaitsevöönd Veeseaduse kohaselt moodustatakse veekaitsevöönd vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Veekaitsevööndis on keelatud: 1. maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2. puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel;

24 3. majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; 4. väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal.

Kallasrada Kallasrada on veeseaduse mõistes kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 36, on kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada: 1. sadamas; 2. tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas; 3. enne asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141) jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel; 4. hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel; 5. kalakasvatusehitisel; 6. hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas. Nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu.

3.3.4. Mullastik ja maakasutus, loodusvarad 3.3.4.1. Mullad

Puhja valla territoorium jääb viljakate muldade alale. Valdavalt levivad leostunud (Ko) ja leetjad (KI) mullad, mis sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Puhja ümbruses (Mäeselja, Järvküla) on vähem viljakad näivleetunud mullad (LP). Võrtsjärve suunas on mullad niiskemad, kuid siiski produktiivsed: levivad leostunud gleimullad (Go), gleistunud näivleetunud mullad (LPg), leetjad mullad (KIg) ja leostunud (Kog) mullad. Soo ja rabaaladel on esindatud mitmesugused turbamullad (Arold, 2005).

Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“(,2001) kohaselt on Puhja vallas põllumaad hinnatud keskmiselt hindepunktiga 43.

3.3.4.2. Maavarad ja turvas

Suur osa Puhja vallast on kaetud soodega (35%), mistõttu on valla peamiseks maavaraks turvas. Peale turba leidub siin ka liiva ja kruusa, mille varud on suhteliselt tagasihoidlikud ning kohaliku tähtsusega. Eesti Geoloogiakeskuse (2008) andmetel leidub Laugesoos ka järvelupja ehk sarpopeeli, mis on Eesti maavarade bilansis kinnitatud passiivse reservvaruna. Arvele on võetud Soova liivakarjäär Mäeselja külas. Tartumaa Keskkonnateenistuse (2008) andmete kohaselt on Soova liivakarjääris ehitusliiva kaevandamiseks taotluse esitanud Melior-M OÜ.

25 Turvas

Suuremad sood on valla lääneosas asuv Sangla soo (väike osa sellest paikneb Puhja vallas) ning idaosas asuv Laugesoo (Ulila). Sangla ja Laugesoo on Tartumaa ühed suurimad aktiivse tarbevaruga turbamaardlad. Turba aktiivsed varud moodustasid seisuga 01.01. 2006. a 224,8 tuhat tonni.

Laugesoos on turba tööstusliku tootmisega tegeletud alates 1924. aastast. Turvas on väikese väävlisisaldusega ja seetõttu kütmiseks üks parimaid Eestis. Varasematel perioodidel on turvast toodetud käsitsi pätsiturbana, mille tagajärjel on nüüd paari meetri sügavused veega täitunud turbaaugud nendevaheliste kitsaste turbapeenardega. Selliselt rikutud ala kasutamine on peaaegu võimatu.

Tartumaa Keskkonnateenistuse andmetel (Ulila turbatootmisala, luba KMIN-056) on 9 ploki aktiivne turbavaru 205,5 tuhat tonni hästi lagunenud turvast ja 10 ploki 2172 tuhat tonni vähelagunenud turvast.

Keskkonnaministeeriumi (2007) andmetel on uus kaevandamisluba väljastatud Sangla turbatootmisalal Ulila turbatootmisalale (mäeeraldise pindala 655,4 ha), mis piirneb Alam- Pedja looduskaitsealaga (joonis 5). Nagu eelpool mainitud on tegemist juba varem kasutuses olnud turbatootmisalaga. Loa omanikuks on OÜ Lõuna Eesti Maaparandus. Luba on väljastatud kuni aastani 2019. Nimetatud alale on taotlemisel vee erikasutusluba turbakaevanduse kuivendusvete ärajuhtimiseks. Ulila turbatootmisala keskkonnamõjude hindamise programmi (2007) järgi toimuks kuivendusvee ärajuhtimine ca 500 ha suuruselt alalt, kust vesi pumbatakse olemasolevatesse ammendatud turbakarjääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodualana ja milledest vesi voolab äravoolukraavi kaudu Elva jõkke.

Joonis 5 Ulila (Laugesoo) mäeeraldis (punasega tähistatud ala – kaevandusluba väljastatud) (allikas:Maa-amet)

26 Kaevandamisluba on väljastatud aastani 2018 valla aladele jäävale Sangla kütteturba tootmisalale (mäeeraldise pindala 650, 7). Sangla turbamaardla on üks seitsmest Eesti maardlast, kus leidub kõrgekvaliteedilist raviturbast. Sangla 151 ha leidub 466 tuhat tonni turvast. Maardla lõikes on raviturbaks sobiliku turbakihi paksus 0,85–1,50 m.

Geoloogiline uuringuluba on väljastatud ka Sanga turbaraba põhjaosale (Reku soo). Uuringuala pindala on 2908 ha (joonis 6). Loa taotlejaks on AS Tartu Jõujaam. Geoloogilise uuringu taotluse järgi kuuluvad Puhja valla 53 elanikule antud alast 53 katastriüksust. Geoloogiakeskuse (2008) andmetel saadi uuritud ala aktiivseks tarbevaruks 2512,34 ha-l 1987,5 tuhat t. vähelagunenud ja 10183,6 tuhat t. hästilagunenud turvast. Passiivne tarbevaru teede, kraavide ja elektriliinide kaitsetervikutes 42,45 ha-l on 14,0 tuhat t. vähe- ja 184,5 tuhat t. hästilagunenud turvast. Lasundi raskemetallide sisaldus ja kännusus on väike, tuhasus suhteliselt kõrge. Hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru energiasisaldus uuringualal on 29146 GWh.

Joonis 6. Sangla soostik ja selle turbaplokid Puhja valla piires (allikas:Maa-amet)

Geoloogilise uuringuloa järgi jäävad Puhja valda järgnevad plokid (numbrid ei ühti Maa- ameti numbritega): 10 ja selle alajaotused 1,2,34; plokk 12-1 , 12-2 ja osaliselt 13 (joonis 7)

27

Joonis 7. Sangla soostik ja selle turbaplokid Geoloogilise uuringuloa järgi Puhja valla piires (Geoloogiakeskus)

3.3.5. Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid

Valla territooriumil on kaks kaitseala ja üks suur looduskaitseala, Alam-Pedja, mis asub mitme valla maadel. Kaitsealad kokku hõlmavad valla maa-alast – 3289,1 ha, mis teeb 18,9% valla pindalast.

3.3.5.1.NATURA 2000 ja teised kaitsealad

Alam-Pedja looduskaitseala

• Kogupindala 34 220 ha sellest 3257 ha Puhja vallas; • Kaitseala loodi 1994 aastal, alates 1997. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusala; • Puhja vallas asuvad looduskaitseala 5 sihtkaitsevööndit, 4 piiranguvööndit; • Alam-Pedja looduskaitsealal leidub I kategooria taimeliike 1 (lehitu pisikäpp), loomaliike 6 (meri-, kalju- ja kalakotkas, suur- ja väike-konnakotkas, tutkas); • II kategooria taimeliike 3, loomaliike 23 (Leito et al. 2007).

Alam-Pedja looduskaitseala on peamiselt tasane piirkond, mis koosneb viiest inimtegevusest puutumata jõgedega eraldatud rabast. Alam-Pedja piirkond on Eestis üks suurimaid inimtegevusest praktiliselt puutumatuid alasi.

Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all

28 on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini.

Kavilda ürgorg Kaitseala moodustati 1964. aastal maastikuelemendi kaitseks. Kavilda ürgorg on järsuveeruline sügav (u 30 m) org, millesse suubuvad sälkorud. Ürgorg saab alguse Elva lähistelt, on ligikaudu 19 km pikk ning suubub Emajõe madalikule. Oru põhjas voolab Kavilda jõgi, mille kallastel on soostunud lamm ja millele on rajatud paisjärved. Kaitstavas osas on oru laius ligikaudu 1 km. Samas asub ka Siidri linnamägi ja ohvriallikas - Kave-läte, mis on muinsuskaitse all. Kaitseala pindala on 56 ha. Kaitseala on uuendamata kaitsekorraga.

Keeri-Karijärve Keeri-Karijärve loodusala pindala on 1910 ha, kaitse all alates 2004 aastast. Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal jm. Kuulub Natura 2000 loodusalade hulka.

Puhja territooriumi kaitsealused looma ja taimeliigid (EELIS, 2007): I kaitsekategooria loomaliigid: Aquila clanga (suur-konnakotkas) (7), Haliaeetus albicilla (merikotkas) (4), Aquila pomarina (väike- konnakotkas) (8), Ciconia nigra (must-toonekurg) (2) II kaitsekategooria loomaliigid: Gallinago media (rohunepp) (9), Accipiter gentilis (kanakull) (3), Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir) (3), Myotis daubentonii (veelendlane) (18), Vespertilionidae (nahkhiirlane), Nyctalus noctula (suurvidevlane) (3), Myotis dasycneme (tiigerlendlane) (4), Dendrocopus leucotos (valgeselg-kirjurähn), Eptescius nilssonii (põhja- nahkhiir) (2)

III kaitsekategooria loomaliigid: misgurnus fossilis (vingerjas) (2), cobitis taenia (hink) (2), cottus gobio (võldas)

I kaitsekategooria taimeliigid: epipogium aphyllum (pisikäpp, lehitu)

III kaitsekategooria taimeliigid: Dactylorhiza incarnata (sõrmkäpp, kahkjaspunane) (7), Listera ovata (köopõll, suur), Platanthera bifolia (käokeel, kahelehine)

3.3.5.2.Looduskaitsest tulenevad piirangud

Looduskaitseseaduses § 14 on sätestatud, et kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1. muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2. koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3. väljastada metsamajandamiskava;

29 4. kinnitada metsateatist; 5. kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6. anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7. anda projekteerimistingimusi; 8. anda ehitusluba.

Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: 1. olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist; 2. koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; 3. marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist; 4. jahipidamist; 5. kalapüüki; 6. tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid; 7. poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust; 8. pilliroo ja adru varumist.

Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: 1. majandustegevus; 2. loodusvarade kasutamine; 3. uute ehitiste püstitamine; 4. inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 5. sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; 6. telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.

Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1. uue maaparandussüsteemi rajamine; 2. veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 3. maavara ja maa-ainese kaevandamine; 4. puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5. uuendusraie; 6. parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7. biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 8. ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9. jahipidamine ja kalapüük; 10. sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11. telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12. roo varumine külmumata pinnasel.

30 Alam-Pedja looduskaitsealal keelatud ja lubatud tegevused on toodud: Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri 1 (RTI, 30.05.2007, 38, 273) kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 153

Keeri-Karijärve looduskaitsealal keelatud ja lubatud tegevused on toodud: Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri 1 (RTI, 09.03.2006, 12, 85) Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määrus nr 58

3.3.5.3.Kaitsealused pargid

Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RTI, 09.03.2006, 12, 89) käsitleb vastavalt looduskaitseseadusele maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide, arboreetumite ja puistute kaitset ja kasutamist. Pargi kaitse eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud: 1. puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; 2. ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 3. projekteerimistingimuste andmine; 4. detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5. nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6. ehitusloa andmine; 7. veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 8. katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine; 9. maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine; 10. metsamajandamiskava väljastamine ja metsateatise kinnitamine; 11. puhtpuistute kujundamine; 12. uuendusraie; 13. biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 14. uue maaparandussüsteemi rajamine; 15. keelatud on maavara kaevandamine.

Puhja vallas on kaitstavad pargid: • Puhja park koos kirikuaiaga;

3.3.5.4.Kaitstavad looduse üksikobjektid

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. Puhja vallas on kaitstavad järgmised looduse üksikobjektid (EELIS, 2007): • Kavilda männid; • Kavilda pärnad; • Siberi tamm (2); • Väike-Ulila pärn; • Süti kask • Rändrahn „Heavaimu kivi“; • Rändrahn „Kurjavaimu kivi“;

31 Üksikobjekti ja üksikobjektide rühma ümber on 50 m raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Vastavalt Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusele nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri (RTL, 11.04.2003, 46, 678) on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud: 1. maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 2. veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 3. uute maaparandussüsteemide rajamine; 4. jäätmete ladustamine; 5. jugade, allikate ja karstivormide ümbruses väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine.

Üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud: 1. uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine; 2. teede ja liinirajatiste rajamine; 3. uuendusraie tegemine; 4. puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; 5. üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine.

3.3.5.5. Muinsuskaitseobjektid

Vastavalt muinsuskaitseseadusele võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad või asjade kogumid: 1. muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised ning tööndusega seotud kohad; 2. kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3. teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4. monumentaalkunsti teosed; 5. ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja loodusobjektid.

Tabel 5. Puhja valla territooriumil olevad arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Arheoloogiamälestised: Arhitektuurimälestised: - Asulakoht Härjanurme külas; - Kavilda linnuse territoorium, 15-16 - Asulakoht Järvaküla külas; saj Mõisanurme külas; - Kalmistu „Kabelimägi” Järvaküla külas; - Kavilda õigeusu kirik, 19 saj - Asulakoht Kaimi külas; Mõisanurme külas; - Kalmistu Kaimi külas; - Puhja kirikuaed Puhja alevikus; - Kavilda vasalllinnuse „Siidrilinn” kultuurkiht - Puhja kirik 15-16 saj Puhja külas; Mõisanurme külas; - Puhja kirikuaia piirdemüür Puhja - Kivikalme Mõisanurme külas; külas; - Kivikalme Mõisanurme külas; - Puhja Koni tuuleveski, 1893a. Puhja - Kivikalme Mõisanurme külas; külas; - Kivikalme Mõisanurme külas; - Ulila rahvamaja, 1939. a. Ulila külas. - Kivikalme Mõisanurme külas; - Ohvriallikas „Kave allikas” Mõisanurme külas; - Kivikalme Nasja külas;

32 - Kivikalme Nasja külas; - Kivikalme „Varrete” Nasja külas; - Puhja kirikuaed Puhja alevikus; - Kirikuaed Rämsi külas; - Kultusekivi Tännassilma külas; - Kultusekivi Vihavu külas; - Asulakoht Vihavu külas; - Kultusekivi Vihavu külas; - Ohvrikivi „Heavaimu kivi” Vihavu külas; - Ohvrikivi „Kurjavaimu kivi” Vihavu külas; - Asulakoht Võsivere külas; - Kivikalme Võsivere külas.

Mälestise kaitsevööndiks on üldjuhul 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, v.a juhul, kui mälestiseks tunnistamise aktis või kaitsekohustuse teatises on märgitud teisiti. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: • maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; • puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Juhul, kui kaitsekohustuse teatises ei ole märgitud teisiti, on Muinsuskaitseameti ning vallavalitsuse loata kinnismälestisel keelatud järgmised tegevused: 1. konserveerimine, restaureerimine ja remont; 2. ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning lammutamine; 3. katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õuede kinni- ja täisehitamine; 4. ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ning kruntimine; 5. krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 6. katusemaastiku, ehitiste fassaadide, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; 7. ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide, nagu reklaami ja info paigaldamine ning katusele tehnilise seadme paigaldamine, samuti muul viisil mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine; 8. siseruumis avatud detailide, ehituselementide ja -konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine; 9. algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; 10. teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine; 11. haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine; 12. teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine.

3.3.5.6. Miljööväärtuslikud ja väärtuslikud maad

Teemaplaneeringus Tartumaa väärtuslikud maastikud on Puhja vallas maakondliku ja võimaliku riikliku tähtsusega maastik Emajõe luhaalad. Ulila turbaraba ja Kavilda org on teemaplaneeringu järgi määratud maakondliku tähtsusega maastikeks (tabel 6 ja joonis 8):

33

Joonis 8. Tartu maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2001) määratletud Puhja valla roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud. Tabel 6. Teemaplaneeringus määratletud väärtuslikud maastikud Puhja vallas Indeks Nimi Vald/Asula Pindala (ha) teemaplaneeringus R7 Emajõe Ulatub lisaks Puhjale ka Laeva, Rannu ja 2601 luhaalad Tähtvere valda (kogupindala) M1 Ulila turbaraba Puhja 2173 M3 Kavilda org Ulatus lisaks Puhjale ka Konguta valda 3496

3.3.5.7.Rohevõrgustik

Puhja valla territooriumile jääb vastavalt Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kolm rohevõrgustiku tuumala (joonis 8, tabel 7):

34 Tabel 7. Puhja valla rohevõrgustiku tuumalad Ala Indeks Ala nimetus Ala pindala km2 Kaitsealal baseeruv T11 Alam-Pedja 267,7 + T28 Keeri järved 20,2 T213 Pagavere 27,3

Alam-Pedja tugiala on määratletud riikliku tähtsusega, Keeri järvede ja Pagavere tugialad on piirkondliku tähtsusega tugialad. Puhja valda läbib ka piirkondliku tähtsusega ribastruktuur (K211).

3.3.6. Klimaatilised tingimused

Puhja valla kliima on üldjoontes sarnane ülejäänud Eesti mandriosa kliimaga, kuid tänu Võrtsjärve nõole on siin siiski omad eripärad. Eelkõige avaldub see aasta sademete hulgas: vald on Eesti kliimaatlase järgi üks kuivemaid paiku mandri-Eestis. Aastas sajab siin ligi 100 mm vähem kui Eestis keskmiselt. Makroklimaatilisi erinevusi põhjustavad eelkõige piirkonna maastike mitmekesisused (avatud lavamaad, sügavad orud ja kuumust õhkavad turbaväljad, mis suvel võivad tekitada tõusvaid õhuvoole, äikest ja paduvihmasid).

Sademed: - keskmine aastane sademete hulk 607 mm - kuu keskmine sademete hulk: minimaalne (veebr.) 29mm maksimaalne (august) 82 mm Õhutemperatuur: - aastane keskmine õhutemperatuur -+4,3 kuni +4,7ºC - kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur +17,1ºC - kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur -6,7ºC Tuulekiirus: - aasta keskmine - kõige vaiksem ühe kuu (august) keskmine 3,2 m/s - kõige suurem ühe kuu (detsember) keskmiine 4,6 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil % (joonis 9): N 30 NW 20 NO 10 W 0 O

SW SO

S Joonis 9. Tartumaa tuulteroos

3.4. Elu- ja sotsiaalkeskkond 3.4.1. Rahvastik 3.4.1.1. Rahvastiku koosseis ja jaotuvus

Puhja vallas elab 2008. aasta 1. jaanuar seisuga 2426 inimest. Rahvastiku tihedus oli 14 in/km² (Tartumaa maapiirkondade keskmine 14,5 in/km²). Valla neli suuremat

35 asulat hõlmavad ca 70% kogu valla elanikest. 2008. aasta andmete järgi jaotuvad elanikud suurimate asulate vahel: Puhja alevik (1006), Ulila alevik (312), Rämsi küla (251) ja Mõisanurme küla (200). Kaimi külas elab 108 inimest, ülejäänutes asulates jääb elanike arv alla saja (tabel 8). Puhja valla elanike arv moodustab Tartu maakonna rahvaarvust 1,6 %.

Tabel 8. Puhja valla elanike jaotumine asulate kaupa aastatel 2000, 2005 ja 2008 (allikas: Puhja vald) Asula 2000 2005 2008 Puhja 1125 1095 1006 Ulila 383 347 312 Rämsi 268 266 251 Mõisanurme 161 176 200 Järvaküla 91 84 85 Võsivere 66 62 65 Mäeselja 65 70 76 Kaimi 81 89 108 Nasja 30 34 33 Teilma 46 41 41 Tännassilma 53 45 42 Vihavu 30 27 28 Kureküla 42 28 33 Ridaküla 34 34 50 Härjanurme 13 17 18 Palupõhja 5 4 3 Poriküla 40 35 32 Saare 15 5 5 Võllinge 23 16 21 Isikluid, kelle elukoht on määratlemata 17 Kokku 2571 2475 2424

Suurima grupi valla elanikest moodustavad tööealised inimesed (62,2%). Pensioniealiste osakaal on 20.2%, mis on suurem kui alaealiste (18,2%). Täpsema ülevaate rahvastiku vanuselisest koosseisust annab joonis 10. .

36 tööeast nooremad kuni 16- aastased 6% 18% 15% tööealised naised (17-a kuni 60-a)

28% tööealised mehed (17-a kuni 33% 63-a) pensioniealised naised

pensioniealised mehed

Joonis 10. Rahvastiku vanuseline koosseis 2008. aasta seisuga

3.4.1.2. Rahvastikuprognoos Puhja valla rahvaarv on vähenenud 1997-2008 239 inimese võrra, ehk 9%, vähenemine on jätkunud ka viimastel aastatel (tabel 8). Peamisteks teguriteks on välisränne ja negatiivne loomulik iive. Puhja valla strateegilise arengukava (2001) järgi ennustatakse peale 2010. aastat üsna tugevat vanemaealiste elanike kasvu, sest suur hulk inimesi (turbakombinaadi töötajad) on jõudnud juba pensioniealisse ikka.

3.4.1.3. Haridusasutused

Puhja valla koolivõrk katab vajadused gümnaasiumihariduse osas. Vallas tegutseb üks õppeasutus: Puhja Gümnaasium, kus õpib 365 õpilast. Ulila Põhikool suleti 1999. a ja Kaimi Põhikool 2001. a õpilaste vähesuse tõttu. Puhja Lasteaed „Pääsusilm“ on ehitatud 108 lapse jaoks ning tegeleb laste koolieelse ettevalmistusega.

3.4.1.4. Kultuuriasutused Vallas tegutsevad kolm raamatukogu- Puhja, Ulila, Uula. Puhja alevikus asub seltsimaja, kus toimuvad regulaarselt rahvaüritused. Ulila raamatukoguga ühes majas asub ka keskus, mille tegevusalad on kultuuriline teenindamine ja sotsiaalteenuste osutamine. Uulas asuv huvikeskus on aktiivse ja sportliku suunitlusega (piljard, lauatennis jne).

3.4.1.5. Virgestusalad

Vallas on 2 spordirajatist: Puhja Gümnaasiumi võimla ja staadion, mis vajavad rekonstrueerimist. Staadionil on lisaks võrkpalli liivaväljak ja halvas seisukorras olev välikorvpalliväljak. Puhja Gümnaasiumis on koolinoortel võimalus harrastada jalgpalli ja korvpalli. Sportimisvõimalusi pakub ka Uula huvikeskus. Võimalike harrastustegevustena on

37 toodud: piljard, koroona, lauatennis, jõusaali. Pallimänguväljakud on olemas ka Ulila keskuse juures asuvas pargis.

3.4.1.6.Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused

Tervishoiu teenust osutatakse valla kahes tervishoiuasutuses: arstiabi on kättesaadaval Puhja alevikus, samuti toimub OÜ Ülikooli Perearsti keskuse vahendusel paar korda nädalas vastuvõtt Ulilas. Apteek on olemas Puhja alevikus ja Ulilas.

Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Puhja vallas tegelevad sotsiaalhoolekande alaste küsimuste lahendamisega vallavalitsuse sotsiaalnõunik, lastekaitse küsimustega tegeleb lastekaitsenõunik. Samuti osutavad koduteenuseid kaks sotsiaalhooldustöötajat. Lisaks riiklikele toetustele eraldatakse valla eelarvest alljärgnevaid sotsiaaltoetusi: 1) sünnitoetus; 2) matusetoetus; 3) aabitsatoetus; 4) kooli lõpetamise toetus; 5) edukate üliõpilaste toetus; 6) suvelaagri toetus; 7) jõulutoetus; 8) maiustuspakid jõuludeks; 9) täiendavad sotsiaaltoetused.

3.5. Majanduskeskkond 3.5.1. Elanike toimetulek ja tööhõive 3.5.1.1.Ettevõtlus

Valla suurim tööandja on AS Sangla Turvas (asub Puhja alevikus, turba ja turbabriketi tootmine, müük, soojusenergia tootmine ning müük ja elektrienergia). Teistest majandusharudest on esindatud järgmised ettevõtted: • AS Tootsi Turvas - turba pakkimine ja müük, kasvuturba tooraine; • Puhja Energia OÜ - soojus- ja elektrienergia tootmine, metsa ülestöötamine, töötlemine, ost-müük, puidugraanuli ning teiste tahkete kütuste tootmine; • OÜ Elfas – elektrimontaaži- ning ehitustööd; • Alsergo OÜ - jaekaubandus, transportteenused, põllumajandus; • Puhja Ettevõtete OÜ – põllumajandus; • Motoait OÜ - transport, metsaost; • Madrilli Frigotransport AS - rahvusvaheline transport; • OÜ Mirden – elektritööd; • Heko Põld OÜ – põllumajandusloomad (seakasvatus), põllumajandus; • FIE Tiina Parkja Tiku talu – põllumajandus, seakasvatus.

3.5.1.2.Tööstus, põllumajandus, kaubandus, teenindus

Valla peamiseks tootmisharuks ning tööandjaks on turbatööstus- AS Sangla turvas.

38 2008. a seisuga on suurimad põllumajandusettevõtted OÜ Heko Põld ja OÜ Puhja Ettevõtted, OÜ Heko Põld tegelb seakasvatusega. Tartumaa Keskkonnateenistuse andmete kohaselt taotleb keskkonnakompleksluba Tiku talu FIE Tiina Parkja, antud juhul on tegemist seakasvatusega.

Puhja vallas on 8 kauplust või müügipunkti. Puhjas töötab sidejaoskond, juuksur, baar. Pangateenuseid saab teostada pangaterminaliga. Muude teenuste kasutamiseks tuleb sõita Tartusse või Elvasse.

3.5.1.3. Turism

Puhja vald on looduslikult kaunis paik, millele on iseloomulikud sood ja mitmed järved. Turistidele ja kohalikele elanikele on huvipakkuvaks sood ja rabad Alam-Pedja looduskaitsealal, Emajõgi, turbalaukad, samuti Kavilda ürgorg. Vallas on ka mitmeid ajaloolisi ehitisi ning mälestisi Puhja valla kodulehekülg on toonud peamiste vaatamisväärsustena: • Kavilda vasalllinnuse ase; • Kavilda ürgorg; • Kavilda õigeusuliste kirik; • Puhja kirik.

3.6. Tehniline infrastruktuur 3.6.1. Teed ja tänavad

Puhja vallas on kokku 121,35 km teid, millest riigimaanteid on 58 km ja vallateid 63,35 km. Pinnatud teede osakaal on 15,6%. Puhja valda läbib ka Eesti mastaapides suur liikumismagistraal – Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92, mis on liiklustiheduselt Tartu maakonna neljas magistraal (joonis 11). Põhimaantee kulgeb mõõda Puhja valla piire alates 13,5 km kuni 25,7 km-ni. I lõik km 13,5-18,7 km Ridaküla ja Kaimi külas. II lõik km 18,7-21,5 km Mõisanurme külas, III lõik 21,5-23,1 km Puhja alevikus, IV lõik 23,1-25,7 km Tännassilma külas.

Bussiühendus on Tartu, Elvasse, Viljandi, Mõisakülla ja Pärnu. Osa maakonnasisestest liinibussidest läbivad ka Ulilat ja vähem Rämsit.

39 Joonis 11. Ülevaade Puhja valda läbivast teevõrgust

3.6.2. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon

Puhja vallas on tiheasustusaladel olemas ühisveevärk ja –kanalisatsioon, hajaasustuses lokaalne.

Puhja alevikus on 4 puurkaevu, millest ühisveevärki teenindavad kaks. Sangla Turvas ASile kuuluv puurkaev on puuritud 1969. aastal ja varustab veega kortermaju, lasteaeda, kauplust, gümnaasiumi, seltsimaja ja tervisekeskust-apteeki. Teine, vallale kuuluv Kellani puurkaev, on puuritud 1970. aastal ja varustab veega 19 ühepereelamut, ühte 12- korteriga maja, kütusetanklat ja töökoda. Rämsi aleviku elamute ühisveevärki varustab üks puurkaev. Süsteemi on lülitatud korterelamud, saun, huvikeskus ja kauplus. Veetorustiku pikkus on ca 2,2, km. Ulila aleviku vee-allikaks on 100 m sügavusega puurkaev. Kõik torustikud on amortiseerunud ja vajavad uuendamist ja arendamist.

Puhja aleviku kanalisatsioonisüsteemi on lülitatud kümme korruselamut, Puhja Gümnaasium, lasteaed ja kauplus. Reovesi juhitakse aleviku pumplasse, kust see juhitakse AS Sangla Turvas territooriumil asuvasse reoveepuhastisse ja sealt edasi biotiikidesse. Rämsi küla kanalisatsioonisüsteem on amortiseerunud ja ei tööta, reovesi voolab läbi pumpla kraavi ja imbub pinnasesse.

Puhja valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Ulila alevikus üks ühiskanalisatsioonisüsteem ja see teenindab enamust korruselamutest ja alevikus tegutsevatest ettevõtetest. Süsteem toimib, kuid vajab arendamist ja uuendamist.

Ülejäänud valla hajaasustusega külades on salvkaevud, puurkaevud ja reovee kogumiskaevud.

3.6.3. Jäätmemajandus

Puhja vallas teostab olmejäätmete kogumist ja vedu Ragn-Sells AS, Cleanaway AS ja Elva Kommunaal Grupp OÜ. Ohtlike jäätmete käitlusettevõtetest tegutseb vallas peamiselt AS

40 Epler & Lorenz, mis korraldab nii elanikkonna kui ettevõtluse ohtlike jäätmete käitluse. Puhja vallas on üks ohtlike jäätmete kogumise konteiner. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetele omab Puhja valla territooriumil õigust käidelda ohtlikke jäätmeid Tamirogrupp OÜ, mis veab ära ohtlikke jäätmeid sisaldavaid puitu, klaasi ning plasti.

Lisaks ülalnimetatud ettevõtetele omavad õigust Tartu maakonna territooriumil jäätmete vastuvõtmiseks ja käitlemiseks ca 100 jäätmekäitlusettevõtet. Vallale on koostatud jäätmekava aastani 2013, mille järgi tuleb eraldi koguda vähemalt paber ja papp, pakendid, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad aia- ning haljastusjäätmed.

3.6.4. Side

Puhja alevikus on tagatud telefoniside kõigile soovijatele. Vallas on kõigi kolme Eesti mobiiltelefonioperaatori ühendus olemas. Puhja valla elanikud on 100%-lt elektriga varustatud. Kaugemates külades on probleeme pinge stabiilsusega. Puhja alajaam on maakonna suuruselt teine alajaam (arvestamata Tartu linna), mis annab 14% maakonna elektrienergiast.

Vallas on kättesaadaval internet. Kasutusel on nii Elioni ADSL ühendus kui ka raadiolingil põhinevas interneti ühendused (Külatee projekt ja Kõu), mis on kättesaadav peaaegu kõigile elanikele, välja arvatud Kavilda ürgoru põhjas elavatele inimestele

3.6.5. Soojamajandus

Puhja vallas oli 5 aastat tagasi kolm tsentraalset soojusvõrku, kuid praegu toimib see veel ainult Puhja alevikus. AS-l Sangla Turvas kütteressurssi on palju, kuid seda ei kasutata piisavalt. Ettevõttel on suhteliselt uus katlamaja, mis on suurim Tartu maakonnas.

41

4. Kavandatav tegevus ja sellega kaasneva keskkonnamõju analüüs, neid leevendavad meetmed ja võimalikud alternatiivsed lahendused

Alternatiividena käsitletakse töö käigus tekkinud alternatiivseid ning üldplaneeringuga ettenähtud lahendusi. KSH-s ei ole käsitletud kõikehõlmavaid alternatiive üldplaneeringule tervikuna, kuna üldplaneeringu iseloomu tõttu ei ole see otstarbekas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus on piirkonna kui terviku arendamist arvestades välja pakutud nn objektipõhised alternatiivid.

Üldjuhul käsitletakse KSH-s alternatiividena kahte erinevat arengustsenaariumit (alternatiivi), millest üks näeb ette üldplaneeringu kehtestamist ja teine olemasoleva olukorra jätkumist, kus vallal kehtivat üldplaneeringut ei ole. Reaalselt 0-alternatiiv aga rakendatav ei ole, kuna Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) kohaselt on kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu koostamine kohustuslik. Seetõttu käesolevas KSH-s 0-alternatiivi ei käsitleta.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess algas reaalselt oluliselt hiljem kui üldplaneeringu koostamine. Sellest tingitult olid planeeringulahendused planeeringu koostajate poolt juba varem välja töötatud ja erinevaid arenduse alternatiive kaalutud, mida antud KSH aruandes ei käsitleta.

Töö käigus on vajadusel välja pakutud nn objektipõhised alternatiivid, mida valides on arvestatud piirkonna kui terviku arendamist. Väljapakutud alternatiivsed lahendused on reeglina toodud üldplaneeringu konkreetse lahenduse täienduseks ning nende elluviimisega kaasnevad laiemale üldsusele positiivsemad mõjud kui üldplaneeringus pakutud lahendustega.

4.1. Elamuehitus

Puhja valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks on säilitada traditsiooniline väljakujunenud asustusmuster. Uute kruntide moodustamine toimub reeglina kompaktse hoonestusega paikades. Valla territooriumil eelistatakse hajaasustusele omast ehitusviisi. Täiendavaid elamumaid reserveeritakse Puhja ja Ulila alevike ning Rämsi küla laiendustena. Üldplaneeringus on perspektiivsete elamumaade kohta toodud järgmised tingimused:

• Väikeelamu ehituseks moodustavate kruntide minimaalsuuruseks on 2000 m 2. Sealjuures vähemalt 10% planeeringuala maast, arvestamata teede ja tänavate ning kommunikatsioonide alust maad, tuleb kavandada avalikult kasutavate haljasalade ja mänguväljakute tarvis. Kohustus on jälgida ka väljakujunenud tänavaruumi, hoonete paigutust, ehitusjoont ja piirete kujundust; • Pereelamu ehituseks moodustatavad maaüksused peavad järgima külade hoonestusalal väljakujunenud maaüksuste ulatust ja konfiguratsiooni ning mitte olema väiksemad kui 1 ha. Eesmärk on säilitada küladele omane maaline keskkond, sealjuures kitsendamata kaevude ja lokaalpuhastite rajamise tõttu naabrite maakasutust.

Korruselamute ehitamiseks nähakse ette maa Puhja alevikus. Ulila alevikus ja Rämsi külas uute korruselamute ehitamiseks ette ei nähta. Korruselamuna käsitletakse üldplaneeringus kolme- ja enama maapealse korrusega mitmekorterilisi elamuid.

42 Kuna korruselamu võib olla ka 2 korrusega, siis soovitab keskkonnamõju hindaja planeeringu seletuskirja korrigeerida järgmiselt: Korruselamuna käsitletakse üldplaneeringus kahe- ja enama maapealse korrusega mitmekorterilisi elamuid.

Elanikkond ja inimeste tervis valdkonna mõjud

Uued elamumaad on planeeritud olemasolevate keskuste laiendustena. Vallas on kujunenud asustus koos tööstusega, seega jäävad Puhja, Ulila ja Rämsi olemasolevate ning perspektiivsete elamualade vahetusse lähedusse ka tootmisalad. Suur osa asustusest on koondunud valda läbiva Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde.

Ulila alevikus asuvad planeeritavad elamualad vähem kui 500 meetri kaugusel taasavatavast Laugesoo (Ulila) turbatootmisalast. Peamised turbatootmisest tulenevad kohalike elanike heaolu vähendavad ja terviseriske tekitavad tegurid on õhus leviv turbatolm ning müra.

Soomes läbi viidud mürataseme mõju uuringud turbatootmisväljade ümbruses näitavad, et müra ei kujuta enesest turbatootmise korral märkimisväärset keskkonnamõju. Soome Turbatootjate Liidu väljaandes “Turbatootmise keskkonnamõju hindamine” on kirjeldatud Niskanen (1998), Yli-Pirilä, et al. (2001) ja Poikolainen & Ristolainen (2001) uuringute kokkuvõtteid, mille kohaselt ei ületata reeglina turbatootmisel tekitatud müratase piirnorme. Kõige mürarikkama tegevuse korral (nagu raba ettevalmistamine ja mätaste lõikamine) võib päevane lubatud Soome piirnorm 55 dB ulatuda 200 kuni 300 m kaugusele tootmisala piirist ning öise piirnormi 50 dB kohaselt kuni 500 m kaugusel turbarabast.

Eestis on mürataseme normtasemed toodud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kuivõrd turbaväljal toimuvat tegevust võib võrrelda tööstusega, siis on kohane müra mõju hinnata tööstusmüra ekvivalenttasemest lähtuvalt. II kategooria alade läheduses (siia kuuluvad ka elamualad), on müra taotlustase (müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi) olemasolevatel aladel päeval 50 dB ning öösel 40 dB. Müra piirtase (müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi) I kategooria aladel tööstusettevõtete puhul on määratud müra piirtasemeks päeval 60 dB ning 45 dB. Eesti normid on rangemad, kui Soome normid. Seoses sellega, on ka kaugused, kuhu vastava piirnormi müra võib ulatuda, suuremad.

Kindlasti ei tohi kõige mürarikkamaid tegevusi (nagu raba ettevalmistamine ja mätaste lõikamine) lubada öösel. Müra normtasemete ületamist saab aga vältida võttes kasutusele uuemat tehnikat ning planeerides mürarikkamad tegevused päevasele ajale ning pikemale ajaperioodile. Peale raba ettevalmistustööde lõppemist kaevandustegevuse käigus müra olulist mõju elamualadele kaasa ei too.

Soomes on juba mitmeid aastaid teostatud turbatolmu leviku uuringuid standardiseeritud meetodi (SFS 3865) põhjal (Soome Turbatootjate Liit). Aastatel 1988-1995 läbiviidud uuringute kohaselt langeb tolmu sadestumine turbatootmisväljast eemaldudes kiiresti. Võrreldes maksimaalse tolmu sadestumisega turbaväljal langeb tolmusadestumine ligikaudu poole võrra juba 5 m kaugusel ning veerandini 10 m kaugusel tootmisalast. Joonisel 12. on esitatud tolmu sadestumine Soomes turbatootmisalade ümbruses.

43

Joonis 12. Tolmu sadestumine erinevatel kaugustel turbatootmisalast Vapo OY tootmisalade ümbruses 1988-1995 (Soome Turbatootjate Liit “Turba tootmise keskkonnamõjude hindamine”).

Soomes läbiviidud uuringute kohaselt on tolmu kandumine turbarabast kaugele marginaalne. Juba 55-60 m kaugusel tootmisalast langeb keskmine tolmusadestumine alla 10 g/m 2/kuus. Üle 10 g/m 2/ kuus turbatolmu sadenemist peetakse üldjuhul tervisele kahjulikuks.

Turba transpordiga kaasneb ka liiklusest tingitud keskkonnamõju ümberkaudsele alale. Kõige tähtsamad liikluses lenduvad heitgaasid on süsinikdioksiid (CO 2), süsinikoksiid (CO) ja lämmastikoksiidid (NO x). Kasutatavad masinad peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a määruse nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused“ nõuetele“.

Kaevandamisala vahetus läheduses ei paikne suuri elamupiirkondi (elamualad ei asu lähemal kui 250m kaugusel), puhkealasid ega muid hooneid ning raba on piiratud luhaniitude ning Elva jõega. Seega ei oma masinate müra, tolm ja ka transport ümbruskonna elanikele olulist mõju. Laugesoo (Ulila) turbamaardla puhul on tegemist juba kasutuses olnud turbamaardlaga, mistõttu on raba ettevalmistustöödega kaasnev müra märksa väiksem, kui uue rajamisel.

Täiendavate tootmismaade reserveerimist nähakse ette ka Puhja alevikust edelasse jäävatele aladele, sealjuures on neile üldplaneeringu järgi märgitud keskkonnamõju, mis ulatub üle kinnistupiiride.

Peatükis 3.3.1 selgus, et võimalikuks probleemiks vallas on ka radoon. Kontsentratsioonid pinnases on kõrged Ulila, Rämsi, Ridaküla, Kaimi, Võsivere ja Härjanurme külade piirkondades. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 „Sisekliima“ peab hoonete elu, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bg/m 3. Sellest lähtudes on nendes piirkondades oluline võtta kasutusele ehituslikke meetmeid radoonitaseme alandamiseks.

44 Leevendavad meetmed: - Radooniriskiga piirkondades vajalike ehitusmeetmete rakendamine

Vesi ja pinnas valdkonna mõjud

Olemasolevate keskuste laiendused on Ulila alevikus planeeritud Elva jõe ja Rämsi külas Kavilda jõe äärde. Tartu Maakonnaplaneeringuga on sätestatud, et planeerida ei tohi tiheasustusalade laienemist veekaitsevöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde, sh Elva jõe kaldale.

Olemasolev kanalisatsioon on amortiseerunud. Üldplaneeringuga on ettenähtud kõikidele tiheasustusaladele tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine. Sadevee ärajuhtimine on korraldatud läbi kraavide ja/või maaparandussüsteemide. Lokaalsed reoveepuhastuse lahendused, uute elamualade puhul, lubatud ei ole. Uue kanalisatsiooni rajamine ja vana asendamine avaldab positiivset mõju keskkonnale, kuna vähendatakse ohtu pinnase ja veekeskkonna saastumiseks. Veevarustussüsteemi rekonstrueerimine vähendab veekadusid torustikest ning parandab seeläbi põhjavee ressursikasutust.

Leevendavad meetmed: - Elamute ehitamisel veekogude piiranguvööndis koostada detailplaneering ning järgida seadusandlusest tulenevaid piiranguid; - Vältida ehituskeeluvööndite vähendamist (seda kindlasti reostustundlike veekogude, nagu Elva jõe ääres); - Rekonstrueerida amortiseerunud kanalisatsioon- ja veevarustussüsteem; - Laiendada kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemi tiheasustusaladel; - Reoveekogumisalasid tuleb tulevikus laiendada vastavalt uute (perspektiivsete) planeeritavate alade laienemisega. Kui reostuskoormus (asustustihedus) vastab Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määruse nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“ seatud tingimustele, peab reoveekogumisala vajadusel laiendama vastavate elamualadeni.

Õhk ja klimaatilised faktorid valdkonna mõjud

Jälgides välja kujunenud asustusmustrit, on üldplaneeringuga perspektiivsed elamualad planeeritud olemasolevate asulate laiendustena. Samas jäävad asulate vahetusse lähedusse ka mitmed tootmisalad. Puhja vallas nähakse ette Laugesoo (Ulila) turbatootmise taasalustamist, millest lähim asustus jääb umbes 500 m kaugusele. Valla haldusterritooriumil asub ka teisi ettevõtteid (nt Rämsi sigalad) mille puhul on tegemist õhu kvaliteeti alandavate tootmissuundadega (lendub ammoniaaki, H 2S ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis põhjustavad eeskätt haisuprobleeme).

Elanike heaolu tagamiseks tuleb määrata farmidele kaitsevööndid (soovituslikult minimaalselt 300 m raadiuses ümber farmi, kuhu ei tohi lubada elamuehitust enne farmi likvideerimist, vältimaks haisuprobleeme elamualadel). Rämsi sigalate vahetusse lähedusesse olemasolevaid ega planeeritavaid elamualasid ei jää, seega olulist negatiivset mõju farmide õhusaastega ei kaasne.

45 Leevendavad meetmed: - Olulist õhusaastet tekitavate ettevõtete puhul tuleb jälgida koosmõju teiste saasteallikate ja foonisaastega;

4.2. Üldkasutavate hoonete maa

Üldkasutatavate hoonete maa on haridus- ja lasteasutuste, spordihoone ja –kompleksi maa, tervishoiuasutuste maa, kultuuriasutuste maa ning kogukonna keskustes ühiskondlike hoonete maa. Üldplaneeringuga reserveeritakse täiendavalt järgmised üldkasutatava ala juhtfunktsiooniga maad: • Puhja aleviku laste mänguväljak; • Puhja aleviku detailplaneeringualal asuv tiik; • Puhja aleviku kaguservas endine Konimägi vana liivakarjääriga; • Reku sildumiskoht; • Rämsi veskijärv; • Looduse õpperada Kavilda orus; • Endine Soova liivakarjäär Mäeselja külas.

Samuti säilivad üldkasutatava hoone maana kõik olemasolevad ühiskondlike hoonete krundid Puhja, Ulila alevikes ja Rämsi külas.

Elanikkond ja inimese tervis valdkonna mõjud

Leevendavad meetmed: - Tagada ühiskondlikele hoonetele ja maa-aladele juurdepääs kergliiklusega;

Sotsiaalne keskkond valdkonna mõjud Üldkasutatavad alad kujutavad endast avalikku ruumi ja loovad elanikele võimalusi omavahel suhtlemiseks, tugevdades seeläbi sotsiaalseid võrgustikke. Olemasolevate üldkasutatavate hoonete säilimine, nende korrastamine ning vajadusel uue funktsiooni leidmine aitavad tagada avalike teenuste ning spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavust valla elanikele.

Üldplaneeringuga on sätestatud, et vähemalt 10% planeeringuala maast, arvestamata teede ja tänavate ning kommunikatsioonide alust maad, tuleb kavandada avalikult kasutavate haljasalade ja mänguväljakute tarvis. Kohustus on jälgida ka väljakujunenud tänavaruumi, hoonete paigutust, ehitusjoont ja piirete kujundust;

Leevendavad meetmed: - Üldkasutatavate hoonete detailplaneeringute juures tuleb lahendada parkimine ja tagada ligipääs kergliiklusega.

4.3. Tootmismaa (ärimaa)

Tootmismaa on tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa. Üldplaneeringuga nähakse täiendavaid tootmismaid ette peamiselt olemasolevate alade laiendusena.

Üldplaneeringuga on olulisemateks tootmishoonete maa-aladeks määratud:

46 • Puhja alevikust edelasse jääv ala Viljandi maantee ja Annikoru maantee vahelisel alal; • Puhja aleviku äärde jääv idapoolne ala; • Rämsi külakeskusest põhja ja itta jääv ala (seafarmid); • Tootmishoonete maad Ulila alevikus. Üldplaneeringu kohaselt määratakse Puhja alevikku vaid üks uus tootmismaa (ärimaa) alevikku jäävale idapoolsele alale Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde. Teiste tootmismaade puhul on tegemist juba olemasolevate aladega.

Üldplaneeringu kohaselt on kantud planeeringukaardile ka tootmisalad, millede keskkonnamõju ületab kinnisasja piiri. Sellisteks aladeks on Rämsi külast põhja poole jäävad alad (joonis 13) ja Puhja alevikus edelasse jääv Viljandi ja Annikoru maantee vaheline ala (joonis 14).

Joonis 13. Rämsi küla võimalikud olulise keskkonnamõjuga tootmisalad

47

Joonis 14. Sangla turba töötlemise tootmisalad Tännassilma ja Järvaküla vahelisel alal, millest lähtuv keskkonnamõju võib ületada territooriumi piire.

Lisaks üldplaneeringu kohaselt ettenähtud tootmisaladele, on võimalikud tootmisalad Puhja vallas ka: • Soova liivakarjäär; • Sangla soo põhjaosa võimalik turbamaardla (hetkel on läbi viidud geoloogiline uuring); • Laugesoo (Ulila) turbatootmisala, kus soovitakse jätkata turba tööstuslikku kaevandamist.

Maardlate võimalikke mõjusid käsitletakse eraldi alapeatükis „Maavarad“ ptk 4.4.

Elanikkond ja inimeste tervis valdkonna mõjud

Inimeste tervist võivad ohustada tootmisalade koondumine elamupiirkondade lähedale, samuti võib negatiivset mõju avaldada turba tootmisest tulev müra, tolm ning suurloomapidamisest tulenevad haisuprobleemid. Puhja aleviku ja Rämsi küla tootmisalad on üldplaneeringuga määratud võimaliku kinnistut ületava keskkonnamõjuga.

Tootmis- ja ärimaadele keskkonnamõju hindamise läbiviimine, kaitsehaljastuse rajamine, samuti seisvate ja kasutuseta seisvate tootmishoonete keskkonnaseisundi hindamine ning lammutamine aitavad samuti vältida tööstusaladel tulenevat negatiivset mõju inimeste tervisele.

Leevendavad meetmed: - Tootmisalade ja elamualade vahele kõrghaljastuse puhvertsoonide (kaitsehaljastuse) rajamine;

48 - Planeeritavate tootmis- ja ärimaade puhul ei tohi müratase ületada lubatud piirnorme; - Olulise mõjuga tootmismaad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse; - Mitte planeerida elamualasid võimaliku olulise mõjuga tootmisalade juurde (nt farmidele 300 m kaitsetsooni kehtestamine, kuhu ei või elamuid ehitada) ; - Ehituskeelu vööndi jälgimine; - Vajadusel keskkonnamõjude hindamise läbiviimine.

Vesi ja pinnas valdkonna mõjud

Tartu Maakonnaplaneeringuga on sätestatud, et planeerida ei tohi tootmisotstarbega maa- alasid veekaitsevöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde, sh Elva jõe äärde. Üldplaneeringuga ei ole planeeritud tootmismaade laienemist Elva jõe ääres.

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee reostuskaitstuse kaardi põhjal on Puhja ja Ulila alevike ümbruses põhjavesi keskmiselt kaitstud, Rämsi küla ümbruses on see määratud nõrgalt kaitstud alaks (vt ptk 3.3.1). Rämsi külas asuvad mitmed põllumajandusettevõtted, samuti on plaanis Tiku talu laiendamine.

Leevendavad meetmed: - Ettevõtete reoveekäitlus tuleb lahendada ühiskanalisatsiooni kaudu, juhtides ettevõtete reoveed kesksetesse reoveepuhastitesse. Kanalisatsioonisüsteemis kaugele jäävate tootmisalade puhul võib erandjuhul kasutada ka lokaalset puhastust; - Lokaalsete reoveepuhastite rajamine ei ole soovitav, kui tootmisalad paiknevad kompaktse hoonestusega alade naabruses; - Väiksemate ettevõtete puhul võib kuni kanalisatsiooni rajamiseni kasutada kogumismahuteid; - Tootmisalade laienduse puhul asendada amortiseerunud või rajada uus kanalisatsioon; - Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalset eelpuhastust; - Nõrgalt kaitstud pinnase puhul, tootmis- ja ärimaade arendamisel potentsiaalsete reostusallikate isoleerimine.

Õhu kvaliteet ja klimaatilised faktorid valdkonna mõjud

Tootmisalade mõju õhu kvaliteedile sõltub tootmise iseloomust, mida käesoleva töö raames ei ole võimalik hinnata. Õhusaaste mõju tuleb käsitleda tootmismaade keskkonnamõju hindamise käigus juhul kui konkreetne tootmistegevus võib omada olulist keskkonnamõju.

Puhja vallas asuvad järgnevad õhukvaliteeti mõjutavad ettevõtted/tööstused: Heko Sigala, Rämsi külas. Taotlemisel on kompleksluba Tiku talule, mis tegeleb sigade intensiivkasvatusega. Negatiivset mõju omavad ka valla olemasolevad ja planeeritavad turbatootmisalad. Turbatootmisalade puhul pole siiski olulist mõju ette näha (va põlengute korral).

Elanike heaolu tagamiseks tuleb määrata farmidele kaitsevööndid (minimaalselt 300 m raadiuses), vältimaks võimalikke haisuprobleeme. Farmide kaitsevööndisse jäävatele aladele ei tohi elamuid rajada enne, kui farm on likvideeritud. Piisava teenindusmaa (puhvervööndi)

49 säilitamine elamualade ja turbatootmisalade vahele on oluline ka turbatööstuste negatiivsete mõju ärahoidmiseks.

Õhusaaste levik tuleneb eelkõige valdavate tuulte suundadest. Tartumaa tuulteroosi põhjal (ptk 3.3.6) on piirkonnas kõige sagedasemad edela tuuled. Selle põhjal võib anda hinnangu, et Puhja alevikus on asustuse paiknemine tööstuse suhtes pigem ebasoodne.

Leevendavad meetmed: - Olulist õhusaastet tekitavate ettevõtete puhul tuleb jälgida koosmõju teiste saasteallikate ja foonisaastega; - Kõrghaljastuse puhveralade rajamine tootmisalade ja elamualade vahel; - Kaitsetsoonide rajamine elualade ja olulise keskkonnamõjuga tootmisalade vahele.

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik valdkonna mõjud

Üldplaneeringus ei ole tootmisalasid planeeritud looduslikult eriti väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku alad jms). Planeeritavad tootmisalad on peamiselt olemasolevate laiendused. Tootmisalade mõju elusloodusele ja ökosüsteemidele sõltub tootmise iseloomust ja seda tuleb hinnata tootmisalade keskkonnamõju hindamise käigus, kui on ette näha olulise keskkonnamõju avaldumist. Maardlate laiendusi üldplaneering ette ei näinud, seetõttu käsitletakse nende mõjusid eraldi (vt ptk 4.4.).

Leevendavad meetmed: - Tootmisalade arenduse korral tuleb vallavalitsusel kaaluda vajadust keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks.

Maastik ja kultuuripärand valdkonna mõjud

Üldplaneeringus seatud tingimused tootmishoonete sobivuse kohta ning vanade hoonete lammutamiseks aitavad kaasa maastikuilme säilimisele. Endiste tootmisterritooriumide kasutamine ja olemasolevate alade laiendamine võimaldab kasutada maksimaalselt olemasolevat infrastruktuuri ning koondab tootmishooned juba sarnase kasutusega aladele, aidates samuti vältida muutusi maastikuilmes.

Leevendavad meetmed:

- Täpsustada üldplaneeringus tingimused maastikul domineerivate objektide püstitamiseks (nt tuulepargid ja mobiilsidemastid). Maksimaalselt tuleb vältida nende püstitamist väärtuslikele maastikele ja teistesse ilusa vaatega kohtadesse ning rohevõrgustiku aladele. Erandkorras nende objektide püstitamisel väärtuslikule maastikule koostada detailplaneering ja maastikuanalüüs.

Majanduslik keskkond valdkonna mõjud

Olemasolevate ettevõtlusalade kasutamine ning laiendamine tagab infrastruktuuri kättesaadavuse ja väldib ülemääraseid lisakulutusi uute ettevõtete rajamisel. Uute ettevõtlusalade reserveerimine soodustab ettevõtluse arengut vallas ning loob ka vajalikke töökohti.

50 4.4. Maavarad

Puhja üldplaneeringu eelnõu maardlate laienemist ette ei näe. Keskkonnaministeeriumi andmetel kavandatakse Laugesoo (Ulila) turbamaardlas kaevandamise jätkumist, samuti on viidud läbi Sangla turbaala põhjaosas geoloogiline uuring. See on esimene samm maardla võimalikuks kasutuselevõtuks. Lisaks taotletakse kaevandamisluba Soova karjääris ehitusliiva kaevandamiseks. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on antud alal kaevandamise asemel ette nähtud ala rekultiveerimine. Järgnevalt käsitletakse maardlate laiendamise ja taaskasutuselevõtu võimalikke mõjusid.

4.4.1. Laugesoo (Ulila) maardla

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande osas „Mõjutatava keskkonna kirjeldus“ selgus, et Laugesoo (Ulila) tootmisalal on tööstusliku tootmisega tegeletud alates 1924. aastast. Turba tööstuslikku kaevandamist kavatsetakse jätkata. Sellel eesmärgil on väljastatud Keskkonnaministeeriumi poolt kaevandamisluba nr KMIN-056. Hetkel on teostamisel keskkonnamõjude hindamine vee-erikasutusloa taotlemiseks.

Tartumaa Keskkonnateenistuse andmetel on 9 ploki aktiivne turbavaru 205,5 tuhat tonni hästi lagunenud turvast ja 10 ploki 2172 tuhat tonni vähelagunenud turvast.

Elanikkond ja inimeste tervis valdkonna mõjud

Võimalikud kohalike elanike heaolu vähendavad ja terviseriske tekitavad tegurid võivad olla turbatolm, veekvaliteedi ja veerežiimi muutus ning müra. Laugesoo (Ulila) turbaala jääb lähimast inimasustusest 500 kaugusele, seega on turbatootmisest tekitatud müra ja tolmu olulisus väike. Teemat käsitleti põhjalikumalt käesoleva töö peatükis 4.1.

Leevendavad meetmed: - Piisava kaitsevööndi-metsariba säilitamine turbatootmisala ja elamualade vahel; - Haljastuse säilitamine Elva jõe kaldal aitab samuti vähendada turbatootmisest tulenevaid negatiivsed mõjusid; - Vältida ehituskeeluvööndi vähendamist.

Vesi ja pinnas valdkonna mõjud

Laugesoo (Ulila) turbamaardla kasutamise jätkumisel mõju veekvaliteedil oluliselt võrreldes seni valitsenud olukorraga ei muutu. Üldine veerežiim on juba muudetud seoses raba kuivendamisega.

Tartu Maakonnaplaneeringuga on sätestatud, et planeerida ei tohi tootmisotstarbega maa- alasid veekaitsevöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde, sh Elva jõe äärde. Hetkel taotletakse vee-erikasutusluba, mille järgi toimuks kuivendusvee ärajuhtimine ca 500 ha suuruselt alalt. Eesmärgiks on vee pumpamine olemasolevatesse ammendatud turbakarjääridesse, mis töötavad nii settebasseinina kui ka lodualana ja milledest vesi voolab äravoolukraavi kaudu Elva jõkke. Leevendavad meetmed: - Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata võimaliku lisareostuse vältimisele (kütte- ja määrdeõlide lekked) turbatootmise käigus;

51 - Kuivendamise mõju arvestamisel ümbritseva ala veerežiimile (eeskätt ülejäänud raba osale) on võimalik mõju leevendada mäeeraldise teenindusmaa laiuse abil. Kui teenindusmaa (kaitseriba), mida ei kuivendata on laiem, siis ei ulatu kuivenduskraavide mõju ülejäänud looduslikul rabaosal nii kaugele.

Õhukvaliteet ja klimaatilised faktorid valdkonna mõjud

Laugesoo turbamaardla õhukvaliteeti on juba mõjutatud, sest piirkonnas on varem kaevandatud. Eelkõige on tekitatud tolmu (turbatolmu hulka mõjutab eelkõige turba kaevandamiseks kasutatav tehnika, tehnoloogia ning transport).

Õhusaaste levik tuleneb peamiselt valdavatest tuulte suundadest alal. Tartumaa tuulteroosi põhjal (ptk 3.3.6) on kõige sagedasemad edela tuuled. Nendele andmetele tuginedes võib anda hinnangu, et Ulila asustus paikneb Laugesoo maardla suhtes valdavate tuulte suunda arvesse võttes soodsalt ja olulist mõju pole ette näha (vt ka ptk 4.1).

Kuna Laugesoo (Ulila) turbaala jääb lähimast inimasustusest 500 meetri kaugusele (enamasti kaugemale), pole olulist inimeste heaolu vähenemist ette näha. Tootmisala on ümbritsetud metsa ja võsaga ning asustuse vahel voolab Elva jõgi. Antud tegurid on omakorda tolmupüüdjaks ning olulisi negatiivseid mõjusid tootmisalast väljapoole ei kaasne.

Mõningane mõju õhukvaliteedile ilmneb ka turbarabaga seoses toimiva liikluse tõttu (kaevandatud turba transport).

Leevendavad meetmed: - Tolmu emissiooni aitab vähendada kaitsetsoonide rajamine elualade ja turbakaevandamise alade vahele (piisav teenindusmaa); - Tolmu turba transportimisel on võimalik viia miinimumini optimaalse suurusega koormate tegemisel ning koormate katmisel, see vähendab ühtlasi ka turbakadusid. Kuival ajal on võimalik võtta kasutusele abinõud tolmu tekke vältimiseks (teede kastmine).

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik, loomastik valdkonna mõjud

Laugesoo turbatootmisala asub Alam-Pedja looduskaitseala Laugesoo sihtkaitsevööndi piirist ca 150 m kaugusel. Pikaajalise turbakaevandamise tagajärjel on raba looduslik seisund juba muutunud ja kaevandatavatelt aladelt hävitatud taimestik ja elupaigad. Juhul kui tootmisala ei suurendata, ei muutu oluliselt ka kaevandamise mõju kaitsealale. Tartu Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on toodud välja, et Laugesoo turbamaardla puhul erilist konflikti rohevõrgustikuga ette näha pole.

Leevendavad meetmed: - Loomastiku ja linnustiku müra, kuivendamise jmt häiringute leevendamiseks on oluline ümber kaevanduspiirkonna kaitsevööndi-metsariba rajamine/säilitamine, mis püüab kinni müra ja tolmu. Sealjuures on oluline, et kaitsevööndi mets oleks elujõuline.

Maastik ja kultuuripärand valdkonna mõjud Tartu Maakonnaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi kuulub Laugesoo turbatootmisala väärtuslike maastike hulka. Oluline ja pöördumatu mõju

52 olemasolevale maastikule on juba tekitatud varasema turbakaevandamisega. Mäeeraldise rekultiveerimiseks on erinevaid võimalusi. Turbaala rekultiveerimise suunad on määratud Keskkonnaministri määrusega “Turba tootmisalade rekultiveerimise kord” (nr. 44 28.12.95. a.). Vastavalt turba tootmisalade rekultiveerimise korrale on kehtestatud rekultiveerimise üldnõuded:

• Põllumajandusmaa rekultiveerimiseks peab kaevandamata turba keskmine paksus olema vähemalt 0,3 m. Kuivendusvõrk peab tagama IV intensiivsusastme kuivenduse; • Metsamajandusmaaks rekultiveeritud alal peab kaevandamata turba keskmine paksus olema vähemalt 0,3 m. Metsamajandusmaal peab põhjavee tase vegetatsiooniperioodi keskmisena olema 0,4-0,5 m maapinna madalamast kohast. Liigniiskuse ohu korral rajatakse täiendav drenaaž; • Veekogude maa rekultiveerimist (veekogu rajamist) sobib kasutada jääksoodes, kus maavara kaevandamisel kasutatakse polderkuivendust; • Veekogu reostumise vältimiseks tuleb ette näha abinõud toite- ja reoainete sissevoolu tõkestamiseks. Projekteerimisel ja kasutamisel tuleb vältida veekogu reostumist; • Vee looduslikuks puhastamiseks, taimestiku ja loomastiku arenguks tuleb tehisveekogus ette näha madalamad alad roostiku (pilliroo, kõrkja) kasvamiseks. Rooalade pindala peab moodustama vähemalt 2-5 protsenti veekogu üldpindalast; • Rekultiveerimisel jõhvikaistandusteks peab olema tagatud 0,2 m paksuse sfagnumturba kihi (lagunemisaste kuni H 4) olemasolu. Põhjaveetase ei tohi vegetatsiooniperioodil tõusta kõrgemale kui 0,1 m ja langeda madalamale kui 0,4 m. Kuivenduskraavide vahekaugus peab olema kuni 60 m ja sügavus kuni 1 m, ülejäänud kraavid peavad olema kinni aetud ja nende vaheline ala planeeritud tasaseks või nõrgalt nõgusaks; • Rekultiveerimisel soo taastamiseks peab olema jäetus 0,5 m paksune kaevandamata turba kiht. Veetaseme reguleerimiseks tuleb rajada regulaatorite süsteem ning soostumise kiiremaks tagamiseks kuni 20 m laiuste ja 2-4 m kõrguste vallide süsteem, millega piiratud ala suurus ei tohi ületada 50 ha; • Jääksood, kus turvas on ammendatud kogu esinemise ulatuses ja põhjavesi on hästi kaitstud, võib erandkorras kasutada jäätmehoidla maana.

Majanduslik keskkond valdkonna mõjud

Turbatööstus on Puhja valla peamine tootmisharu. Kaudselt on tootmismahtudega seotud ka turbatootmisega tegelevate töötajate arv (administratsioon, teenindus, transport). Väiksemate mahtude juures on vajadus turbatootmisega kaudselt seotud personali järele samuti väiksem.

Töökohtade vähendamine või uute töökohtade loomata jätmine pole sotsiaal-majanduslikust aspektist lähtudes positiivne, eriti arvestades asjaolu, et Puhja valla elanike arv on vähenenud iga aastaga. Vastavalt omab turbatootmise jätkumine Puhja vallas positiivset majanduslikku mõju.

Muud küsimused - Tuleoht Suurim võimalik keskkonnamõju võib turbarabas tekkida tulekahju korral. Tartu Maakonna Riskianalüüsi (2007) kohaselt võib tulekahju tekkida näiteks kaevandatud kuivatatavas turbas isesüttimisvõime, turbatootmistöödel kasutatav tehnika (säde), kuuma pinna jm olemasolu, pikselöögi, soojuskiirguse või ka lahtise tulega hooletu ümberkäimise või süütamise tõttu. Tagajärgedeks võivad olla kasvava taimestiku, seal eluneva loomastiku hävitamine või

53 kahjustamine, suitsust õhu ja põlemisjäätmetest vee saastamine, soojuskiirgusest võimalike põletushaavade tekitamine ning võimalike liiklushäirete põhjustamine.

Tuleohutusnõuetele on pööratud suurt tähelepanu ka turbatootmise eeskirjades. Tuleohu vältimiseks tuleb instrueerida kõiki rabas töötavaid inimesi ning sissesõidu teedele on paigutatud hoiatavad ja keelavad märgid. Rabas peab olemas olema vaatlustorn ja tuletõrjumiseks ettenähtud veevõtukoht. Tuleohutusnõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1997. a. määrusega nr. 79 “Turba kaevandamise ja esmatöötlemise ohutuseeskiri”.

Laugesoo (Ulila) turbamaardlas toimus viimane põleng 2008 aasta juunis.

Leevendavad meetmed:

- Piisava mäeeraldise teenindusmaa üks ülesanne on olla tulekaitseribaks. Selleks tuleb sealt välja raiuda kõik okaspuud. Lehtpuud võivad kasvama jääda, sest need ei soodusta nii suurel määral tule levikut kui okaspuud, vaid pakuvad tuleleviku tõkestamisel kohati isegi mingisugust kaitset; - Äärmiselt suure tuleohu korral igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise keelamine - Turbaväljadel töötavate masinate sädemepüüdjate korrasoleku kontrollimine ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust regulaarne puhastamine; - Freesturbaaunade sisemise temperatuuri regulaarne kontrollimine; - Tuletõrjevee varude koguste tagamine; - Tuletõrje tehnika ja rajatiste olemasolu eri raba osades.

4.4.2. Sangla turbamaardla põhjaosa

2003. aastal viidi läbi geoloogiline uuring Sangla turbaraba põhjaosas (Reku soo), uuringualale pindalaga 2908 ha. Puhja vallas jäävad nimetatud piirkonda Saarde ja Vihavu külad. Geoloogilise uuringuloa järgi uuriti Puhja vallas järgnevaid plokke: 10 ja selle alajaotused 10-1, 10-2 ,10-3, 10-4; 12-1, 12-2 ja osaliselt 13 (vt ptk. 3.3.4.2). Üldplaneering Sangla turbamaardla laienemist ette ei näe.

Uuringuga hõlmatud ala jääb Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt kogu ulatuses rohelise võrgustiku tuumalale ja koridorile. Potentsiaalsed kaevandusalad jäävad osaliselt ka Alam-Pedja looduskaitseala sihtkaitsevööndisse.

Elanikkond ja inimeste tervis valdkonna mõjud

Eesti Geoloogiakeskuse andmete põhjal ei teostatud turbavarude uuringut Saare küla ja Vihavu elamualadel. Puhja valla andmetel elab Vihavu külas 2008 a andmetega 28 inimest, Saare külas 5 inimest.

Võimalikud kohalike elanike heaolu vähendavad ja terviseriske tekitavad tegurid on: turbatolm, veekvaliteedi ja veerežiimi muutus negatiivses suunas ning müra, samuti elukeskkonna üldine halvenemine. Nimetatud mõjusid on käsitletud pikemalt peatükkides 4.1 ja 4.4.1. Leevendavad meetmed: - Läbi viia keskkonnamõju hindamine

54 Sotsiaalne keskkond ja majanduslik keskkond valdkonna mõjud

Uue turbatootmisala avamine tähendaks pikemas perspektiivis uusi töökohti, mis on valla arengu jaoks oluline aspekt, võttes arvesse, et elanike arv väheneb iga aastaga. Samas on potentsiaalsel kaevandusala oluline looduslik väärtus, olles oluline sihtkaitsevöönd ja ka tugiala Alam-Pedja looduskaitsealale.

Lahendada tuleks ka maaomandi küsimused. Sangla soo põhjaosale tehtud geoloogilise uurimusloa taotluse järgi kuulub uuritavast alast 53 katastriüksust 53 Puhja elanikule.

Vesi ja pinnas valdkonna mõjud

Sangla turbamaardla põhjaosas pole varem turvast kaevandatud. Veerežiimi on seni mõjutanud ala läbiv tihe kuivenduskraavide võrgustik, millega on pinna- ja põhjavee režiimi juba ulatuslikult mõjutatud. Nimetatud alade kaevandusaladena kasutuselevõtuga kaasneks tõenäoliselt täiendav mõju põhja- ja pinnavee režiimile, sest planeeritav tegevus ei asu vaid Puhja vallas vaid laieneb ka Rannu valda. Arvestades ala varasemat kuivendust, pole siiski ette näha olulist muutust veerežiimis. Sellegi poolest suureneks ala kasutusele võtmise tulemusel Emajõe reostuskoormus, sest seoses kuivendamisega juhitakse jõkke mineraalide rikkad veehulgad. Vastumeetmena on soovitatav võtta kasutusele erinevad kaevandusvette puhastamise tehnoloogiaid (nt settebasseinid, over-flow süsteem).

Leevendavad meetmed: - Keskkonnamõju hindamise läbiviimine; - Kuivendamise mõjude vähendamiseks (mõju ümbruskonna veekvaliteedile) tuleb kraavide ette rajada settebasseinid ja/või filtrid, mis hoiavad ära happelise turbahõljumi juhtimise vooluveekogudesse. Settebasseinide mahtude määramisel peab projekteerimise käigus arvestama kasvavate vooluhulkadega laiendatud kuivendusalalt. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata võimaliku lisareostuse vältimisele (kütte- ja määrdeõlide lekked) turbatootmise käigus; - Kuivendamise mõju arvestamisel ümbritseva ala veerežiimile (eeskätt ülejäänud raba osale) on võimalik mõju leevendada mäeeraldise teenindusmaa laiuse abil. Kui teenindusmaa (kaitseriba), mida ei kuivendata on laiem, siis ei ulatu kuivenduskraavide mõju ülejäänud looduslikul rabaosal nii kaugele;

Õhukvaliteet ja klimaatilised faktorid valdkonna mõjud

Sangla soo põhjaaladel pole viidud läbi pinnase melioratsioonitöid, seega suurendaks turbatootmisala kasutuselevõtt lühiajaliselt masinate poolt tekitatavat müra ja tolmu. Kaevandamisala vahetusse lähedusse ei jää tiheasustusalasid, küll aga üksikuid majapidamisi (Saare küla).

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik valdkonna mõjud

Sangla soo põhjaosa on looduslikus seisundis, kui välja arvata teostatud kuivendus. Ala hõlmab piirkondliku tasandi rohevõrgustiku tuumala ja kohaliku tasandi ribastruktuuri (ptk 3.3.5.6, joonis 8). Uuritud piirkond kattub osaliselt ka Alam-Pedja looduskaitseala Sangla soo sihtkaitsevööndiga (EELIS 2007).

55 Olemasoleva taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade säilimine sõltub otseselt turbamaardla suurusest. EELISe (2007) andmetel asub läbiviidud geoloogilise uuringu alal metsise mänguala, kes kuulub II kaitsekategooria kaitstavate loomaliikide hulka. Võimalikust turbamaardlast võivad olla mõjutatud ka arvukad nahkhiired ja väike-konnakotkas, kelle püsielupaigad asuvad vahetult väljaspool uuritud ala.

Leevendavad meetmed: - Kaevandusala laiendamisel peab arvestama Alam-Pedja sihtkaitsevööndite ja metsise mänguala säilimisega. - Loomastiku ja linnustiku müra, kuivendamise jmt häiringute leevendamiseks on oluline ümber kaevanduspiirkonna kaitsevööndi-metsariba rajamine/säilitamine, mis püüab kinni müra ja tolmu. Sealjuures on oluline, et kaitsevööndi mets oleks elujõuline.

Maastik ja kultuuripärand valdkonna mõjud

Turbamaardla kasutuselevõtuga oleks oluliselt mõjutatud olemasolev maastik ning ökosüsteemid. Melioratsioonitööde tõttu häviksid olemasolev taimestik ja elupaigad.

Leevendavad meetmed: - Rekultiveerida maardlad kaevandamise lõppedes;

Muud küsimused – Tuleoht

Oluline aspekt turbamaardlate puhul on tuleoht. Tartu Maakonna Riskianalüüsi (2007) andmetel on Tartu maakonnas viimase 7 aasta jooksul olnud 21 turbaraba põlengut, seejuures viimase viie aasta jooksul on põlenguid olnud neljal aastal. Turbaväljade ja -aunade põlemiste kohta ei ole täpset teavet; turbatootjad kustutavad ise ära väiksemad põlengud, päästekomandod kutsutakse appi, kui ise enam tulest jagu ei saa.

2006. aastal toimus suurtulekahju Rannu vallas Sangla turbatöötlemisalal, kus tuli haaras enda alla 220 ha; tulekustutustöid tuli teha 5 päeva ja seisata liiklus turbaväljadega külgneval maanteel. 2000. aastal põles turbaraba 50 ha suurusel pinnal (Tartumaa riskianalüüs, 2007).

Suurim võimalik keskkonnamõju võib tekkida tulekahju korral. Laiendatav osa ühtiks Sangla soo lõunapoolse turbatootmisalaga, seega võivad süttimise tagajärjel kaasneda pindalaliselt väga suured põlengud. Ka on tulel suurem võimalus levida ümbritsevatele looduslikele aladele, mis asuvad väljaspool turbamaardlat. Ohtu sattuksid ka Saare küla elanikud, kui nende majapidamised oleksid ümbritsetud turbatootmisaladest.

Leevendavad meetmed on toodud peatükis 4.4.1, mis käsitleb Laugesoo turbamaardla tuleohtu leevendavaid meetmeid.

4.4.3. Soova liivakarjäär

Üldplaneeringu kohaselt nähakse ette Mäeselja külas Soova liivakarjääri rekultiveerimine ja kohandamine puhke- ja virgestusalaks. Tartumaa Keskkonnateenistuse (2008) andmete järgi on taotluse ehitusliiva kaevandamiseks Soova liivakarjääris esitanud Melior-M OÜ.

56 Vesi ja pinnas valdkonna mõjud Soova liivakarjääris on varem kaevandamine toimunud, seega on algset veerežiimi juba muudetud. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee reostuskaitstuse kaardi põhjal on Soova liivakarjääri piirkonna põhjavesi keskmiselt kaitstud.

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik valdkonna mõjud

Soova liivakarjäär ei asu kaitsealal ega jää rohevõrgustikule. Juba kasutuses olnud karjääri varude lõplik ammendamine omab väiksemat mõju taimestikule ja loomastikule kui täiesti uue karjääri kasutusele võtmine.

Leevendavad meetmed: - Loomastiku ja linnustiku müra, kuivendamise jmt häiringute leevendamiseks on samuti oluline ümber kaevanduspiirkonna kaitsevööndi-metsariba rajamine/säilitamine, mis püüab kinni müra ja tolmu.

Maastik ja kultuuripärand valdkonna mõjud

Planeeritav kaevandus on juba varem kasutuses olnud. Liiva kaevandamise tagajärjel muudetud maastikku on võimalik taastada või parendada rekultiveerimisega.

Leevendavad meetmed: - Rekultiveerimise kohustus kaevandamise lõppedes.

4.5. Puhke ja virgestusmaa

Puhke- ja virgestusmaa on üldplaneeringu mõistes avalikus kasutuses olev spordi- ja puhkeala. Puhke- ja virgestusalad kujundatakse heakorrastatud haljasalaks või parkmetsaks, kuhu on lubatud rajada minimaalselt neid otseselt teenindavaid ehitisi. Lisaks praegu nimetatud funktsiooni kandvatele aladele reserveeritakse planeeringuga järgnevad alad:

• Puhja alevikus laste mänguväljak; • Puhja alevikus detailplaneeringu alal asuv tiik; • Puhja aleviku kaguservas endine konimärgi vana liivakarjääriga; • Reku sildumiskoht; • Rämsi veskijärv; • Looduse õpperada Kavilda orus; • Endine Soova liivakarjäär Mäeselja külas. Tartumaa Keskkonnateenistuse andmetel taotletakse liivakarjäärile kaevandusluba. Liivakarjääri kujundamine puhkealaks oleks otstarbekam peale karjääri ammendumist; • Üldplaneeringuga on määratud matkaradade asukohad.

Üldplaneering näeb ette kergliiklusteede rajamist. Neist peamine on kavandatud Tartu- Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde Mõisanurme külast Järva külani. Keskkonnamõju strateegiline hindaja teeb ettepaneku üldplaneeringuga näha ette kergliiklustee kavandamise ka põhimaanteest Ulila alevikku (kõrvalmaantee Ulila-Võllinge, nr 22111) ja Rämsi külla (kõrvalmaantee Kaimi-Uula, nr 22112).

Puhke- ja virgestusmaa arendamisele on üldplaneeringuga seatud järgnevad põhimõtted ja – tingimused:

57 • Puhke- ja virgestusmaa arendamine toimub üldjuhul maaomaniku ja vallavalitsuse vahelisel kokkuleppel; • Tagada kergliikluse ja autotranspordi juurdepääs ning parkimiskohad kavandavatele puhke-ja virgestusmaadele; • Arendada välja terviklik viidasüsteem; • Puhke- ja virgestusmaad siduda looduse õpperadade ja kergliiklusteedega; • Varustada kõiki väljaspool alevikke paiknevaid avalikult kasutatavaid puhke- ja virgestusmaid vajalike elementidega: telkimisplats, lõkkeplats; lõkkepuid, välikäimla, prügiurnid ja antud koha kasutamise reeglid.

Elanikkond ja inimeste tervis valdkonna mõjud

Puhke- ja virgestusmaade sidumine kergliiklusteede ja matkaradadega parandab nende kasutusmugavust ja ligipääsetavust ning omab seeläbi positiivset mõju elanikkonna heaolule ja tervisele.

Leevendavad meetmed: - Kaaluda Rämsi küla ja Ulila aleviku sidumist kergliiklusteede võrgustikku (põhimaanteest Ulila alevikku (kõrvalmaantee Ulila-Võllinge, nr 22111) ja Rämsi külla (kõrvalmaantee Kaimi-Uula, nr 22112).

Sotsiaalne keskkond valdkonna mõjud

Avaliku juurepääsu tagamine puhke- ja virgestusaladele nii kergliikluse kui autotranspordiga aitab tagada puhke- ja vaba-aja veetmise võimaluste kättesaadavust valla elanikele.

Kultuuriministeerium soovitab, et sporditeenuste kättesaadavuse planeerimisel oleks olemas spordiväljakud, mis võimaldaksid mängida võrkpalli, korvpalli, tennist. Samuti võiks olla kaugushüppe koht ja kuultõuke ring. Gümnaasiumi juures on soovitav planeerida staadion täismõõtmelise, 6-rajalisena, selle juurde ka spordiväljak. Võimla soovitatakse rajada pikkusega vähemalt 36 m koos väikse saaliga (lauatennis, maadlus, judo, aeroobika jne).

Kultuuriministeeriumi soovituslikud seisukohad sporditeenuse kättesaadavuse planeerimiseks:

Spordiväljak: Spordiväljakul, mis võimaldaks mängida võrkpalli, korvpalli, tennist, ehk polüfunktsionaalne väljak, võiks olla ka kaugushüppe koht ja kuultõuke ring (kaugus kuni 5 km).

Staadion, võimla: Põhikooli juures asuval staadionil võiks olla (ei pea olema täismõõtmeline) 100 m sirge, jalgpalliväljak, kuulitõuke ja kettaheite ring, kaugus- ja kõrgushüppe koht. Staadioni kõrval on vajalik ka spordiväljaku olemasolu. Võimla planeerida vähemalt 36 m pikk (kaugus kuni 10 km).

Staadion, võimla, ujula: Gümnaasiumi juures planeerida staadion täismõõtmelise, 6-rajalisena, selle juurde planeerida ka spordiväljak. Võimla rajada pikkusega vähemalt 36 m koos väikse saaliga (lauatennis, maadlus, judo, aeroobika jne). Ujula rajada 25 m pikkusena 6 rajaga (kaugus kuni 15 km).

58 Virgestusaladena on Puhja vallas olemas Puhja Gümnaasiumi võimla ja staadion, mis üldplaneeringu seletuskirja kohaselt vajavad rekonstrueerimist. Staadionil on lisaks võrkpalli liivaväljak ja halvas seisukorras olev välikorvpalliväljak. Puhja Gümnaasiumis on koolinoortel võimalus harrastada jalgpalli ja korvpalli.

Sportimisvõimalusi pakub ka Uula huvikeskus, kus võimalike harrastustegevustena on toodud: piljard, koroona, lauatennis, jõusaal. Ulila keskuse pargis on olemas pallimänguväljakud. Vallas on võimalus rekreatsiooniks lisaks kaitsealade külastamisele ka puhkealadel. Arvestades valla suurust ja elanike arvu, on puhkealade ja virgestusalade arv ning nende kättesaadavus piisav.

Võttes arvesse Kultuuriministeeriumi soovituslikke vahemaid ei ole Puhja vallas piisavalt kättesaadavad sportimisvõimalused Rämsi küla elanikele. Seetõttu soovitame reserveerida ka Rämsi alevikus perspektiivse sotsiaalmaa (puhke- ja virgestusmaa), et vajadusel tulevikus sportimisvõimalusi arendada. Arvestades Puhja valla elanike arvu, pole otstarbekas Puhja valda ujula rajamine.

Puhja Vallavalitsus on juhtinud tähelepanu probleemile, et Alam-Pedja looduskaitsealal ei ole Emajõe ääres piisavalt avalikuks kasutamiseks mõeldud randumis- ja puhkekohti. Antud probleemist on teadlik ka Riiklik Looduskaitsekeskus. Ühe võimaliku randumiskoha rajamise paigana on pakutud Palupõhja küla. Võttes arvesse, et käesolev KSH ei saa antud probleemi lahendada, on oluline kohalikul omavalitusel teha koostööd Riikliku Looduskaitsekeskusega ja maakonna keskkonnateenistusega selgitamaks välja parim lahendus võimalike puhkekohtade asupaikade määramiseks. Üheks võimalikuks kohaks ongi randumiskoha rajamine Palupõhja külla.

Leevendavad meetmed: - Olemasolevate spordiväljakute rekonstrueerimine; - Sportimisvõimaluste kättesaadavuse parendamine Rämsi külas (soovitav on üldplaneeringus reserveerida täiendav puhke- ja virgestuse maa-ala võimaliku spordirajatise tarbeks); - Täiendava avalikuks kasutuseks mõeldud randusmikoha reserveerimine Alam-Pedja looduskaitsealal Emajõe ääres.

Vesi ja pinnas valdkonna mõjud

Leevendavad meetmed: - Vee ja pinnase saastatuse vältimiseks varustada puhke- ja virgestusmaad prügiurnide ja välikäimlatega; - Vältida ehituskeelu vööndi vähendamist;

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik valdkonna mõjud

Puhke- ja virgestusaladena funktsioneerivad kõrgemat puhkeväärtust omavad haljasalad ning metsamaad. Inimeste suunamine konkreetselt välja arendatud, viidastatud ning prügiurnidega varustatud puhke- ja virgestusaladele aitab vähendada üldist koormust looduskeskkonnale, sest välja arendatud puhkealadel toimub tegevus kontrollitult. See on tavaline planeerimisvõte, kus inimesi suunatakse liikuma kindlaid radu pidi, mis aitavad ülejäänud looduslikult väärtuslikke alasid kaitsta.

59 Maastik ja kultuuripärand valdkonna mõjud Detailplaneeringus toodud tingimused kujundus- ja ehitusprojektide koostamiseks aitavad rajada puhke- ja virgestusaladele vajalikke objekte selliselt, et need sobiksid antud keskkonda.

4.6. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikud alad

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on läbi planeeringuprotsessi tagada parem keskkonna kvaliteet. Detailplaneeringu koostamise kohustus määratakse järgmistele aladele: • Puhja alevik põhikaardil näidatud ulatuses; • Ulila alevik põhikaardil näidatud ulatuses; • Kureküla küla; • Rämsi küla põhikaardil näidatud ulatuses.

Nimetatud alad on olemasolevad ja kavandatavad kompaktse hoonestusega territooriumi osad planeerimisseaduse tähenduses ning tiheasustusalad looduskaitseseaduse tähenduses. Seega rakendub neile planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustus.

Vald võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu eespool nimetamata aladel ja juhtudel.

Detailplaneeringu koostamise vajadust väljaspool eelmises jaotises määratud alasid tuleb kaaluda: • Uute katastriüksuste hoonestamise lubamisel kalda piiranguvööndis; • Hajaasustatud kohtades maa-ala kruntideks jagamisel elamuehituse eesmärgil, kui soovitakse ehitada enam kui kolmest pereelamust koosnevat hoonete gruppi; • Rohkem kui kolme teineteisest lähemal kui 100 m paikneva hoone püstitamisel; • Põllumajandus- või tootmishoonete kompleksi rajamisel; • Avaliku veekogu kalda piiranguvööndis katastriüksuse jagamisel väiksemateks kui 1 ha suurusteks katastriüksusteks; • Ridaelamu või korruselamu ehitamisel; • Üle 2500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis-, lao- või ärihoone ehitamisel; • Katastriüksuse piire ületava negatiivse keskkonnamõjuga ehitise püstitamisel; • Üle kümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel; • Spordikompleksi või avaliku supelranna rajamisel; • Autoteenindusjaama, bensiinijaama või tuulepargi ehitamisel; • Üldplaneeringut muutva maakasutuse kavandamisel; • Miljööväärtuslikud hoonestusalad.

Leevendavad meetmed: • Lisada detailplaneeringu kohustusega alade hulka rohevõrgustiku alad, kui soovitakse maa-ala kruntideks jagada ja/või ehitada rohkem kui üks elamu;

4.7. Miljööväärtuslikud alad ja haljasalad

Miljööväärtuslikud alad on piirkonnad, kus on säilinud ajalooline, aastakümnete ja -sadade jooksul kujunenud keskkond, mille moodustavad nii elamud, abihooned kui ka ajalooline teede- ja tänavatevõrk. Miljööväärtuslikeks aladeks on üldplaneeringus määratud:

60 • Puhja kiriku ümbrus; • Ulila aleviku enne 1940 ehitatud tööstus- ja eluhooned.

4.7.1. Väärtuslikud haljasalad ja pargid

Üldplaneeringuga on väärtuslike haljasalade ja parkidena määratud: • Puhja park; • Ulila park; • Uula huvikeskuse õueala Rämsi külas; • Puhja lasteaia õueala Puhja alevikus.

Üldplaneeringuga on sätestatud kaitse- ja kasutamistingimusteks regulaarne pargi- ja aiahooldus, ümberkujundustööd vaid professionaalse pargikujundaja kaasabil.

Sotsiaalne keskkond valdkonna mõjud

Ajaloo- ja kultuurimälestiste ning muude miljööväärtuslike alade säilitamine aitab hoida ja luua elanikes kohaga seotud identiteeditunnet ning parandab elukeskkonna kvaliteeti.

Leevendavad meetmed:

• Miljööväärtuslikel aladel väärtuslike haljasaladel ja parkides ümberkujundustöödel professionaalse pargikujundaja kaasamine; • Miljööväärtuslikel aladel, väärtuslike haljasaladel ja parkides regulaarne pargi- ja aiahooldus;

4.8. Väärtuslikud maastikud, põllumaa ja niidud 4.8.1. Väärtuslik maastik

Tartu Maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt läbivad Puhja valda kolm väärtusliku maastikuna määratletud ala. Teemaplaneeringuga on neile seatud järgnevad säilimist tagavad meetmed. Nimetatud tingimused on toodud ka üldplaneeringus:

Ulila turbaraba (M1) säilimisele on määratud järgnevad meetmed: • Vältida turbatootmismaastiku ilmet kaotavaid melioratsioonitöid; • Väärtusi võimendava ja eksponeeriva temaatilise väliekspositsiooni (tööstusajaloolise teemapargi) loomine; • Ulila suveaia ja ümbruse väärtuse taastamine toimub vastava maastikukujundusprojekti (-kava) alusel; • Tööstusajalooliselt väärtuslikud hooned võtta kohaliku kaitse alla ning leida neile sobiv rakendus, nende rekonstrueerimisel säilitada välispiirete ajalooline kujundus ja materjal. Nimetatud alal nähakse ette turbatootmise taasalustamist.

Kavilda ürgoru (M3) säilimiseks on määratud järgnevad meetmed: • Väärtuste säilimiseks koostada oru nõlvade ja ümbruse maastikuhoolduskava; • Uute hoonete rajamine vaid hajaasustusena ning väljapoole kalda piiranguvööndit;

61 • Orgu ületavate radade, purrete ja trepistike rajamine, kaasates maastikuarhitekte ja keskkonnakaitseinstitutsioone, • Ajaloo- ja kultuuripärandi ning loodusvormide eksponeerimine vastavate kavade ja projektide alusel kooskõlas muinsus- ja looduskaitse nõuetega;

Emajõe luhaalade (R7) säilimiseks on määratud järgnevad meetmed: • Põhiliseks seniste väärtuste säilimist tagavaks tingimuseks on luhtade niitmine; • Rekreatsioonipotentsiaali säilitamiseks korrastada või rajada uued randumiskohad ning tagada nende ühendus avalikult kasutatavate teedega.

Tartu Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt jäävad maakondlikult väärtuslikule maastikule Ulila perspektiivsed elamualad (joonis 15). Ulila elamualade puhul on tegemiselt olemasoleva asustuse laiendusega ja seetõttu ei kujuta see olulist ohtu maastikuilmele, kui järgitakse olemasolevat asustusmustrit.

Joonis 15 Ulila aleviku perspektiivsed elamualad Elva jõe ääres. Kollasega on tähistatud elamualad, punase ruudustikuga väärtuslik maastik

Leevendavad meetmed: - Elamute ehitamisel veekogude piiranguvööndisse koostada detailplaneering ning järgida seadusandlusest tulenevaid piiranguid; - Vältida kaldaalade täisehitamist; - Vajadusel keskkonnamõju hindamise teostamine;

62 - Minimaalne lubatud krundi suurus on väärtuslikel maastikel 2 ha, välja arvatud olemasolevatel ja planeeritavatel (perspektiivne elamumaa) kompaktse hoonestusega aladel vastavalt olemasolevale asustusstruktuurile; - Muinsuskaitseobjektidele tuleb tagada avalik ligipääs. - Ulila turbamaardla tööstusajalooliselt väärtuslikud hooned võtta kohaliku kaitse alla ning leida neile sobiv rakendus, peale Laugesoo (Ulila) turbamaardla ammendumist.

4.8.2. Väärtuslik põllumaa ja niidud

Väärtuslikuks põllumaaks arvatakse põllumaa viljakusega 50 hindepunkti ja rohkem. Lisaväärtuseks on põldude massiivsus ja toimiva maaparandussüsteemi olemasolu. Neil aladel nähakse ette põllumajandusliku maakasutuse säilimist. Kaasnev maakasutus ei tohi kahandada olemasolevat massiivsusväärtust (mehhanismide töötamise tõhustust). Põllu- ja metsamajandusest erinev maakasutus ning maakorraldustoimingute läbiviimine eeldab Tartu Maaparandusbüroo nõusolekut.

Üldplaneeringu kaardil on toodud väärtuslikud põllumaad, sellegipoolest on Ulila aleviku ja Rämsi küla ümbruses paiknevatele väärtuslikele põllumassiividele planeeritud perspektiivsed elamualad.

Ulila ja Rämsi asulaid on üldplaneeringuga laiendatud olemasolevat asustusmustrit järgides. Ulila aleviku elamualad kattuvad väärtusliku põllumaaga vaid osaliselt, keerulisem on olukord Rämsis, kus terve asula ja selle ümbrus jäävad väärtuslikele põllumaadele. Ulila alevis on väärtuslike põllumaade säilitamine keerulisem, võttes arvesse, et osaliselt on perspektiivsete elamualade detailplaneering juba kehtestatud ning edasine põllumaade säilitamine killustaks asulat.

Planeeringu seletuskirjas on toodud punkt, mis näeb ette väärtuslike põllumaade säilimist, seega esineb vastuolu üldplaneeringu seletuskirjas seatud eesmärkide ning üldplaneeringuga kavandavate tegevuste vahel. Oluline on säilitada väärtuslikke põllumaid, eelkõige lähtudes nende majanduslikust väärtusest.

Keskkonnamõju strateegiline hindaja on toonud soovitused Rämsi perspektiivsete elamumaade vähendamiseks (joonis 16). Ala, mille kasutuselevõttu mõjude hindaja ei soovita, on märgitud punase kontuuriga. Samas võib kaaluda ka alternatiivi, et säilitatakse vaid kohalikust teed (märgitus joonisel 16 musta joonega) idapoolsed põllumaad.

.

63

Joonis 16. Rohekas-pruun viirutatud ala tähistab väärtusliku põllumaa paiknemist Rämsi küla ümber. Punase joonega on piiritletud soovituslik ala, kus keskkonnamõju hindaja soovitab väärtusliku põllumaa säilitada.

Tuginedes EELISe (2007) andmetele, selgus, et Ulila perspektiivsed elamualad jäävad osaliselt Elva jõe äärsetele väärtuslikele niitudele. Võttes arvesse niitude asukohta, on suure tõenäosusega tegemist lamminiitudega, mida arvatakse ka pärandkoosluste hulka kuuluvateks (joonis 17).

EELISe andmetel viidi inventuur läbi Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt, mille kohaselt asuvad Puhja vallas mitmed suured väärtuslikud niidud näiteks Emajõe, Telima peakraavi ja Elva jõe luhaaladel. Niidud on väärtuslikud eeskätt oma poolloodusliku kujunemise käigus tekkinud mitmekesise taimestiku ning maastikukujunduse aspekti tõttu. Niitude säilitamiseks on vajalik nende hooldamine (niitmine, karjatamine).

64

Joonis 17. Ulila perspektiivsete elamualade (kollane) lõikumine niidualadega (roheline)

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik valdkonna mõjud

Niitudel on oluline roll rohevõrgustikku toetavate elementidena, seetõttu tuleks kaaluda niitude taastamist ning hooldamise korraldamist. Niidualade täiendav uurimine arendustegevuse planeerimisel aitab kaasa pärandkoosluste säilimisele.

Leevendavad meetmed: - Niidualade väärtuslikemate osade kooslused võimaluse korral taastada ja korraldada nende hooldamine säilitamaks neid looduslike rohealadena; - Liigniisketel niidualadel Elva jõe luhal ei tohiks edaspidi ehitustegevust lubada, kuna selle käigus muudetakse alade niiskusrežiimi (kuivendamine) ning hävitatakse seeläbi väärtuslikud kooslused ja liikide elupaigad. Võimalusel tuleb niidud taastada ja korraldada nende hooldus; - Väärtuslikke põllumaid vähendava maakasutuse vältimine; • Väärtuslikel niitudel enne arendustegevust koostada ala väärtust täpsustav uuring; • Vältida veekogude ehituskeeluvööndite vähenemist.

65 4.9. Looduskaitsealad ja roheline võrgustik

Puhja vallas asuvad kaks Natura ala: Alam-Pedja loodus-ja linnuala ning Keeri-Karijärve loodusala. Lisaks eelnimetatud aladele asub vallas ka Kavilda ürgoru kaitseala. Puhja valla üldplaneering ei näe ette kaitsealade ja kaitsealuste objektide kaitserežiimide täpsustamist. Roheline võrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest koridoridest. Tugialadel asuvad olulised elupaigad ja kasvukohad ning koridorid võimaldavad liikuda ja levida erinevatel liikidel ühelt tugialalt teisele. Tugialadele on omane massiivsus, kompaktsus ja looduskaitseline väärtus, koridorid seovad omakorda tugialad tervikuks, tagades liikide leviku.

Looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone tasakaalustab kompenseerivate alade võrgustik, mis moodustab potentsiaalse rohelise võrgustiku. Kompenseerivad alad võivad olla eelkõige kasutusest väljas olevad põllumaad ja looduslikud rohumaad, kuid toetavat funktsiooni pakuvad ka kasutuses olevad põllumaad.

Puhja valla territooriumile jäävad vastavalt Tartu Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2001) kolm rohevõrgustiku tugiala : Alam-Pedja (T11); Keeri järved (T28); Pagavere (T213). Sealjuures on Alam-Pedja tugiala määratletud riikliku tähtsusega, Keeri järvede ja Pagavere tugialad piirkondliku tähtsusega. Puhja valda läbib ka piirkondliku tähtsusega ribastruktuur.

Rohelise võrgustiku toimimiseks soovitatavad tingimused on toodud Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”: • Üldiseks kasutustingimuseks on senise maakasutuse struktuuri ehk teisiti öeldes võrgustiku terviklikkuse säilitamine; • Uusi elamukrunte ja teisi kompaktse hoonestusega alasid rohelise võrgustiku elementide alale ei rajata; • Veekogude kallastel paiknevate võrgustiku koridorides ehituskeeluvööndit ei vähendata; • Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ning looduslike rohumaade lausülesharimist; • Rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda; • Võrgustiku koridorides Elva ja Kavilda jõgede kallastel ei ehitata veepiirini ulatuvaid tarasid ega muid läbipääsu takistavaid tõkkeid.

Bioloogiline mitmekesisus, taimestik, loomastik valdkonna mõjud

Tuumalale ja rohekoridorile (T213 ja K211) ulatub Sangla soo põhjaosa võimalik turbatootmisala. Sangla soo põhjaosa maardlate kasutuselevõtt võib omada olulist mõju ka Alam-Pedja looduskaitsealale, kui turba tootmisalade laiendamisel ei arvestata Sangala soo sihtkaitsevööndiga. Samuti peab tagama piisava turbatootmisala teenindusmaa laiuse, et oleks minimeeritud veerežiimi muutusega kaasneda võivad mõjud Alam-Pedja looduskaitsealal.

Tartu Maakonnaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt jäävad rohekoridorile (K25) Uilila perspektiivsed elamualad. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek rohevõrgustiku piiride muutmiseks, selle kohaselt on Ulila alevik ja ka perspektiivsed elamualad arvatud rohekoridorist välja (joonis 18).

66

Joonis 18. Ettepanek muuta rohevõrgustiku (K25) piire. Üleval olemasolevad piirid maakonnaplaneeringu järgi, all ettepanek piiride muutmiseks üldplaneeringu kohaselt.

Üldplaneeringuga ettenähtud rohekoridori muudatus on väike ja seega ei oma olulist mõju selle funktsioneerimisele. Nimetatud alal väheneb rohekoridori laius 180-600 meetri ulatuses, mis moodustab kuni 1/3 koridori laiusest. Siiski on antud rohekoridori puhul oluline vältida kaldaalade täisehitamist ning järgida ka teisi ehitustegevuse piiranguid, mis aitavad kaasa võrgustiku funktsioneerimisele.

Leevendavad meetmed: • Tiheasustusalade rajamine rohevõrgustiku aladele on keelatud. Elamuehituse rajamisel rohevõrgustiku alale, tuleb koostada detailplaneering ning vajadusel läbi viia keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha ja ehitustingimuste leidmiseks. Igasuguse arendustegevuse korral peab säilima rohevõrgustiku funktsioonides vähemalt 90 % kogu territooriumist; • Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamisel tohib aia ehitada ainult õueala ümber, et mitte takistada loomade liikumist;

67 • Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tuumalasid läbi lõigata. • Lisada detailplaneeringu kohustusega juhtude hulka rohevõrgustiku alad, kui soovitakse maa-ala kruntideks jagada ja/või ehitada rohkem kui üks elamu;

4.10. Teed ja liikluskorraldus

Puhja alevikku läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92. Mõju ulatus sõltub tee liiklussagedusest, lubatud kiirusest ja muudest teguritest. Maanteedest tuleneva mõju vähendamiseks ja vältimiseks inimeste tervisele ning heaolule tuleb teedele kehtestada sanitaarkaitsevööndid. Sanitaarkaitsevööndis võib olla inimese elamine ja puhkamine tervisele ohtlik. Tee kaitseks ja teehoiu korraldamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimestele ohtlike mõjude vähendamiseks kehtestatakse tee kaitsevöönd. Üldplaneeringus on riigimaanteede teekaitsevööndiks määratud 50 meetrit.

Üldplaneeringus on esitatud olulisemad olemasolevad teed koos kaitsetsoonidega. Suuremate ristmike ja jalakäijate ülekäigukohtadele on ette nähtud välisvalgustus. Planeeritud on liiklemise ohutumaks muutmiseks kergliiklusteede ja –sõiduradade rajamine. Põhimaantee rekonstrueerimisel on ette nähtud vähemalt ühele poole teed, kahe meetri kaugusele tee servast, vähemalt 3 meetri laiune kergliiklustee. Üldplaneeringus on esitatud ettepanek eraldada kergliiklustee haljastusega.

Tartu Maakonnaplaneeringuga on valda kavandatud Puhja aleviku ümbersõit, millega kaasneks liikluskoormuse viimine aleviku keskusest välja. Tartu Teedevalitsuse (2008) andmetel see lähitulevikus päevakorras ei ole, kuid sellegipoolest peab Maanteeamet oluliseks ümbersõidu maa-ala reserveerimist.

Puhja valla üldplaneeringuga ümbersõidu rajamist ette ei nähta, sellega tehakse ettepanek Tartu maakonnaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringuga nähakse ette ümbersõidu maa- alaga piirnevate perspektiivsete elamualade rajamist.

Elanikkond ja inimeste tervis valdkonna mõjud

Elanikkonda ja inimeste tervist mõjutab liiklusest ja liiklussagedusest tulenev müra, tolm, samuti on olulised liiklusohutusega seotud küsimused. Maanteeameti (2008) info kohaselt on Puhja alevikus üks liiklusõnnetuste rohkemaid kohti sissesõit alevikku Tartu poolt (joonis 19).

68

Joonis 19 . Liiklusõnnetused Puhja vallas (Maanteeamet, 2008)

Teine oluline inimeste tervist ja heaolu mõjutav tegur on müra. Olemasoleva ja planeeritava ümbersõidu müra analüüsimiseks, viidi läbi modelleerimine spetsiaaltarkvaraga Soundplan 6.5. Maanteelt tuleneva müra modelleerimise aluseks on tulenevalt Euroopa Liidu (EL) direktiivist (2002/49/EÜ) Prantsuse riiklik arvutusmeetod 'NMPB-Routes-96. Mainitud arvutusmeetod on soovituslik nendes EL riikides, kus puudub konkreetselt selle riigi tarbeks koostatud arvutusmeetod (standard).

Müra hinnang kehtib avatud ja tasase maastiku korral, samas ei arvesta piirkonna reljeefi, metsi ega majade paiknemist. Müra hinnangu tulem on mõõdetuna 2,4 m kõrguselt maapinnast. Olemasoleva ja planeeritava ümbersõidu puhul võeti arvesse järgnevaid maantee parameetreid: laius 7 m, sõiduraja laius 3,5 m, sõiduradade arv 2, teekatet, kiirusepiiranguid, liiklussagedusi ja modelleeritava ala maapinda.

Müra hinnangu aluseks saadi taotlustase (perspektiivne elamuala) II kategooria alal: päevane 55 dB ja öine 45 dB ja piirtase (ala olemasolevate elamutega) II kategooria alal: päeval 60 dB (65 dB müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel), öösel 55 dB (60 dB müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel).

Tulemuse kohaselt jääb olemasoleva trassi (Puhja alevikku hetkel läbiv trass) puhul liiklusmüra lubatud taotlustaseme (arvestatakse kavandatavatel aladel) piiridesse ca 45 m kaugusel maantee keskteljest ja seda nii öisel kui ka päevasel ajal (Lisa 4). Samas kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel müra piirtaset. Maanteelt tulenev liiklusmüra jääb lubatud piirtaseme piiridesse päevasel ajal ca 30 m kaugusel maantee keskteljest ning öisel ajal ca 13 m kaugusel maantee keskteljest. Eestis on mürataseme normtasemed toodud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

69 Tartu maakonnaplaneeringuga kavandatud maantee ümbersõidult lähtuv liiklusmüra jääb lubatud taotlustaseme piiridesse ca 65 m kaugusel maantee keskteljest ja seda nii öisel kui ka päevasel ajal (Lisa 5). Teostatud müra modelleerimise põhjal võib järeldada, et liiklusmüra pole otseselt praeguse liiklussageduse põhjal Puhja alevikku läbiva maantee osas probleemiks. Üldplaneeringuga on ettenähtud Puhja aleviku laienemine planeeritava ümbersõidu suunas. KSH koostaja hinnangul pole enne Tartu maakonnaplaneeringu muutmist soovitav perspektiivse ümbersõidu äärde elamualasid planeerida. Ümbersõidu rajamisel ei täidaks see oma funktsiooni, sest muutuks uuesti asulat läbivaks teeks, mis ei taga liiklusohutuse seisukohast võrreldes olemasoleva olukorraga olulist situatsiooni paranemist. Maantee liikluse sujuvuse seisukohast ei taga sisuliselt uue asulasisese maanteelõigu rajamine samuti olulist efekti, kuivõrd elamuala läbival ümbersõidul oleks tõenäoliselt vajalik samuti madalamate lubatud piirkiiruste rakendamine.

Juhul kui Puhja valla üldplaneeringuga maakonnaplaneeringule tehtavat ettepanekut kavandatava Puhja ümbersõidu välja arvamise kohta ei rahuldata, on vajalik arvestada ümbersõiduga kaasnevate mõjudega.

Seetõttu pakub KSH koostaja seoses perspektiivse Puhja ümbersõidu rajamisega välja alternatiivse lahenduse perspektiivsete elamualade paiknemise suhtes (joonis 20). Juhul kui ümbersõitu ei rajata, saab lähtuda üldplaneeringu poolt välja pakutud lahendustest.

Joonis 20 Puhja aleviku planeeritav ümbersõit. Punase joonega on piiritletud alad, kus mõjude hindaja ei soovita elamumaid rajada, kollase joonega piiritletud asula soovituslik laienemise suund

70 Leevendavad meetmed: • Uute elamualade planeerimisel ümbersõidu äärde tuleb lähtuda tee kaitsevööndist; • Teede sanitaarkaitsevöönditesse jäävate elamualade puhul tuleb detailplaneeringutele seada nõue müratasemete hindamiseks ja kui need ületavad kehtestatud piirnorme, tuleb ette näha vajalikud leevendavad meetmed. • Teeäärsetel aladel tuleb elamuehituse detailplaneeringute koosseisus kavandada meetmeid müra vähendamiseks;

Sotsiaalne keskkond valdkonna mõjud

Kergliiklusteede rajamine toetab tervislikke ja sportlikke eluviise, avaliku ruumi kättesaadavust ning tõstab jalgratturite ja jalakäijate turvalisust ning vähendab nendega toimuvate liiklusõnnetuste ohtu. Täiendavalt võiks kaaluda kergliiklustee rajamist ka Rämsi küla ja Ulila aleviku suunas.

Õhukvaliteet ja klimaatilised faktorid valdkonna mõjud

Kergliiklusteede rajamine vähendab elanike vajadust liikuda lühikesi vahemaid mootorsõidukiga ning seeläbi kahaneb pikemas perspektiivis ka õhku paisatavate heitgaaside kogus.

Puhja ümbersõidu rajamisel võib kaasneda soovimatut müra ja tolmu, samas on hilisema liiklusvoogude sujuvusega tagatud väiksemad kasvuhoonegaaside eralduvad kogused.

Majanduslik keskkond valdkonna mõjud

Uuendatud teedevõrgustik (eeskätt kergliiklusteede rajamine) tagab paremad liikumisvõimalused valla elanikele, aidates kokku hoida aega ja ressursse.

Puhja aleviku keskus on koondunud Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde. Ümbersõidu rajamisel on oht, et hetkel alevikku läbiv liiklus, mis mõningal määral soodustab äritegevust alevikus, väheneb ning äritegevusest (teenused ja kaubandus) saadavad tulud vähenevad.

4.11. Tehniline infrastruktuur 4.11.1. Elektrivõrk

Üldplaneeringu kohaselt rekonstrueeritakse Puhja valda läbiv Tartu-Viljandi-Sindi 110 kV õhuliin 330 kV pingele. Nimetatud liin kulgeb valla territooriumil idast-läände, kuid ei läbi tiheasustusalasid. Üldplaneeringuga on määratud kõrgepingeliinide kaitsevööndid. Suurematele ristmikele ja ülekäiguradadele on plaanis rajada välisvalgustus.

Üldplaneeringuga on seatud täiendavad tingimused: • Detailplaneeringu kohustusega maa-aladel tuleb kõik tehnovõrgud ehitada maa-aluste tehnovõrkudena; • Detailplaneeringut koostades tuleb tagada ka tehnovõrkude võimaldamine naaberkrundile; • Uued alajaamad ning nende varustamiseks vajalike liinide asukohad tuleb täpsustada detailplaneeringutes või elektrivõrguga liitumistingimustes; • Alajaamad peavad olema ühendatud kõrgepinge ja madalpingeliinidega;

71 • Eesti Energial on soovitav oma arengukavas arvestada Puhja valda kavandavate uute elu-ja tööstusrajoonide asukohtadega.

4.11.2. Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Kanalisatsioon ja veevarustus on olemas Puhja ja Ulila alevikes ja Rämsi külas. Ülejäänud valla hajaasustusega külades on salvkaevud, puurkaevud ja reovee kogumiskaevud. Olemaolevad ühisveevärgitrassid on amortiseerunud ning vajavad uuendamist ja arendamist. Üldplaneeringuga on määratud reoveekogumisalad Puhja ja Ulila alevikes ning Rämsi külas. Neist on Rämsi külas põhjavee kaitstus nõrk.

Vastavalt Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“ tuleb moodustada reoveekogumisala: • kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie) • Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie.

Üldplaneeringuga on seatud täiendavad tingimused: • Detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab ette nägema ühiskanalisatsiooni ja -veevõrgu, st lokaalsed süsteemid pole lubatud. Vajadusel määratakse need reoveekogumisaladeks; • Heitvee pinnasesse immutamine on keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon; • Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud; • Sademevesi tuleb kogu valla ulatuses juhtida läbi kraavide või sademeveekanalisatsiooni lahtistesse veekogudesse ja/või maaparandussüsteemidesse; • Sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni; • Parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduriga; • Reoveekogumisalade laiendamine vastavalt Keskkonnaministri määrusele „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“

4.11.3. Kaugkütte

Valla üldplaneeringuga kehtestatakse kaugküttepiirkond Puhja aleviku keskosa Viljandi tee ja Elva tee vahel.

4.11.4. Maaparandusvõrk

Üldplaneeringuga on seatud järgnevad tingimused:

• Ehitades olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine; • Kui seoses maaparandussüsteemi ümberehitamisega on vaja muuta ka naabermaaüksusel olevat maaparandussüsteemi, tuleb vastav tegevus kooskõlastada naabermaaüksuste valdajatega; • Maaparandussüsteemi maa-alal siht- või kasutusotstarvet võib muuta Tartu Maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel;

72 • Kinnisasja, millel paikneb maaparandussüsteem, võib ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldad Tartu Maaparandusbüroo kooskõlastuste alusel.

4.11.5. Jäätmehoidla maa

Üldplaneeringuga reserveeritakse täiendavad jäätmekäitluse maad: • Puhja alevikus reoveepuhasti maa Saare tee ja Reku tee vahelisel alal; • Ulila alevikus reoveepuhasti maa aleviku kaguosas ja põhjaosas (uue puhasti rajamiseks); • Reoveepuhasti maa Rämsi küla loodeosas; • Biolagunevate jäätmete komposteerimisväljakud on kavandatud Vihavu külas ja Nasja külas.

Valla territooriumil prügilaid ei asu. Lähim avatud ladustuskoht on hetkel Aardlapalu prügilas.

Vesi ja pinnas valdkonna mõjud

Amortiseerinud veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi asendamine uuega ning uute trasside väljaarendamine vallas aitab vähendada veekadusid ning vee ja pinnase saastumist. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning rekonstrueerimine avaldab olulist positiivset keskkonnamõju, vähendades pinna- ja põhjaveele ning pinnasele rakendatavat reostuskoormust. Jäätmepunktide, sorteerimispunktide ja kompostimisväljaku rajamine aitab kaasa jäätmete taaskasutuse ja kompostimise suurendamisele.

Leevendavad meetmed - Reoveekogumisalad tuleb tulevikus laiendada vastavalt uute planeeritavate alade laienemisega. Kui asustustihedus vastab Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määruse nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“ kriteeriumitele, peab reoveekogumisala laiendama vastavate elamu- ja tootmisaladeni; - Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud; - Parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduriga (soovituslikult kombineerituna liiva-mudapüüduritega).

Maastik ja kultuuripärand valdkonna mõjud 330 kv kõrgepingeliin läbib mitut piirkondlikku ja kohaliku tasandi väärtuslikku maastiku. Üldplaneerinuga on ettenähtud kõrgepingeliini rekonstrueerimine.

Leevendavad meetmed - Elektriliinide rekonstrueerimisel tuleb võimalusel eelistada maakaabelliine, seda eriti väärtuslikel maastikel.

73

5. Keskkonnamõjude hindamistabelid

Käesolevas peatükis on toodud keskkonnamõjude hindamistabelid. Mõjusid hinnatakse lühialalises ja pikaajalises perspektiivis, hindamistabelites on eraldi hinnatud käesoleva töö käigus välja pakutud leevendavate meetmetega kaasnevat mõju (need on kaldkirjas eraldi välja toodud). Keskkonnamõjude hindamisel kasutati järgmist hindamisskaalat:

+ positiivne mõju ++ tugev positiivne mõju - negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju 0 mõju puudub ? mõju pole teada

Keskkonnamõjude kumuleerumiseks nimetatakse erinevatest allikatest tuleneva keskkonnamõju liitumist. Sõltuvalt mõjude iseloomust võivad need üksteist ka võimendada või leevendada. Käesolevas töös vaadeldakse keskkonnamõjude kumuleerumist erinevate keskkonnakomponentide suhtes, hinnates üldplaneeringu tegevustest tuleneva mõju liitumist seatud KSH eesmärkide täitmise suhtes (vt pt 1.2).

Keskkonnamõjude kumuleerumise selgitamiseks viidi läbi vastav analüüs kõigi KSH valdkondade suhtes. Keskkonnamõjude kumuleerumise analüüsi tulemusi on käsitletud koos mõjude kokkuvõttega KSH valdkondade kaupa. Analüüsi tulemusi võeti arvesse leevendavate meetmete määramisel (ptk 4).

Alljärgnevalt on esitatud keskkonnamõjude hindamise tabelid valdkondade kaupa. Kaldkirjas on esitatud leevendavad meetmed, mis on välja pakutud keskkonnamõju strateegilise hindamise raames.

74 Vältida Säilitada keskkonnasaaste, Toetada tervislikke elanikkonnale Tagada elanikkonna Elanikkond ja inimeste tervis müra ja vibratsiooni eluviise võimalused loodusega turvalisus mõjusid inimese kokku puutuda, tervisele looduses liikuda LA PA LA PA LA PA LA PA Kompaktne hoonestusala Uute kruntide moodustamine väljakujunenud ? ? 0 0 + + ? ? kompaktse hoonestusega paikades; Elamute rajamisel maanteede sanitaarkaitsevööndisse + + ? ? ? ? + + tuleb koostada detailplaneering; Teeäärsetel aladel tuleb elamuehituse detailplaneeringute koosseisus kavandada meetmeid + ++ 0 0 0 0 0 0 müra vähendamiseks; Radooniriski vähendamiseks vajalike meetmetega + ++ 0 0 0 0 0 0 arvestamine; Üldkasutatav maa Täiendavate üldkasutatavate maade reserveerimine ja ? ? + + + + 0 0 olemasolevate säilimine; Tagada juurdepääs kergliiklusega; ? ? + ++ + ++ 0 0 Tootmis- ja ärimaa Täiendavate tootmismaade laienemine olemasolevate alade laiendusena; ? ? ? ? + + ? ? Tootmisalade koondumine asustuste lähedusse; -- -- 0 0 ? ? - - Kasutuseta seisvate tootmishoonete keskkonnaseisundi hindamine ning lammutamine; + + 0 0 ? ? ? + Planeeritavate tootmis- ja ärimaade puhul ei tohi + ++ 0 0 0 0 ? ? müratase ületada lubatud piirnorme; Olulise mõjuga tootmismaad planeerida elamu- ja + + ? ? + + ? ? puhkealadest piisavasse kaugusesse; Suurematele tootmis- ja ärimaadele rajada + + 0 0 ? ? 0 0 haljastusega puhvertsoonid; Elanike heaolu tagamiseks määrata farmidele + ++ 0 0 0 0 0 0 kaitsevööndid;

75 Vältida Säilitada keskkonnasaaste, Toetada tervislikke elanikkonnale Tagada elanikkonna Elanikkond ja inimeste tervis müra ja vibratsiooni eluviise võimalused loodusega turvalisus mõjusid inimese kokku puutuda, tervisele looduses liikuda LA PA LA PA LA PA LA PA Mäetööstusmaa Soova liivakarjääri taasavamine; 0 0 ? ? - - ? ? Laugesoo (Ulila) turbamaardla taasavamine; - - ? ? ? ? - - Sangla turbamaardla laiendamine; 0 - ? ? - - - - Mäetööstusmaade rajamisel piisava kaitsevööndi- + + 0 0 ? ? + + metsariba säilitamine; Vältida ehituskeeluvööndi vähendamist; + + 0 0 ? ? + + Kõikide tootmis- ja ärimaade planeerimisel viia + + 0 0 ? ? ? ? vajadusel läbi keskkonnamõjude hindamine; Puhke- ja virgestusalad Täiendavate virgestusalade reserveerimine; 0 0 + ++ + ++ ? ? Kergliiklusteede rajamine; ? ? + + ? ? ? ? Tervikliku viidasüsteemi välja arendamine; 0 0 + + ? ? ? ? Puhke- ja virgestusmaade sidumine looduse ? ? + + + + ? ? õpperadade ja kergliiklusteedega; Kõiki väljaspool alevikke paiknevaid avalikult kasutatavaid puhke- ja virgestusmaid vajalike elementidega varustamine ( telkimisplats, lõkkeplats; 0 0 + + ? + 0 0 lõkkepuid, välikäimla, prügiurnid ja antud koha kasutamise reeglid); Teemaa Puhja aleviku ümbersõidu rajamine/ Mitte rajamine; +/0 +/0 0/0 0/0 ?/+ ?/+ +/- ++/- Kergliiklusteede rajamine; ? ? + ++ + + + ++ Uute elamualade planeerimisel ümbersõidu äärde tee + ++ ? ? ? ? + ++ kaitsevööndist lähtumine; Teede sanitaarkaitsevöönditesse jäävate elamualade puhul tuleb detailplaneeringutele seada nõue + ++ ? ? 0 0 ? ? müratasemete hindamiseks;

76 Vältida Säilitada keskkonnasaaste, Toetada tervislikke elanikkonnale Tagada elanikkonna Elanikkond ja inimeste tervis müra ja vibratsiooni eluviise võimalused loodusega turvalisus mõjusid inimese kokku puutuda, tervisele looduses liikuda LA PA LA PA LA PA LA PA Tehniline infrastruktuur Hoonete sissepääsude valgustamine ja nähtavana 0 0 ? ? 0 0 + + hoidmine; Tänavavalgustuse uuendamine; 0 0 ? ? 0 0 + ++ Elektrooniliste valve-, jälgimis- ja alarmsüsteemide 0 0 ? ? 0 0 + + paigaldamine suurema riskiohuga paikadesse; Olemasolevate ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside + ++ 0 0 0 0 0 0 rekonstrueerimine; Muud küsimused- Tuleohutus Piisava mäeeraldise teenindusmaa säilitamine; + ++ 0 0 ? ? + + Äärmiselt suure tuleohu korral metsa kasutamise ja ? + 0 0 ? ? + + võõras metsas viibimise keelamine; Turbaväljadel töötavate masinate sädemepüüdjate korrasoleku kontrollimine ja heitgaaside + + 0 0 0 0 + + väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust regulaarne puhastamine; Freesturbaaunade sisemise temperatuuri regulaarne + + 0 0 0 0 + + kontrollimine; Tuletõrjevee varude koguste tagamine; + + 0 0 ? ? + + Tuletõrje tehnika ja rajatiste olemasolu eri raba ? ? 0 0 0 0 + + osades.

77 Kokkuvõte ja kumuleeruvad mõjud

Elanikkonna ja inimeste tervisele kaasneb peamine negatiivne mõju (nii pikaajalises kui lühiajalises perspektiivis) tootmisettevõtete rajamise ja mäetööstusmaade arendamisega. Mõju tuleneb eelkõige asjaolust, et paljudes keskustes on elamualad välja kujunenud koos läheduses paiknevate tööstusettevõtetega. Sellega seoses võivad suureneda müra ja vibratsioonitase ning õhusaaste, millel võib olla negatiivne mõju. Siiski sõltub negatiivse mõju iseloom ja ulatus eelkõige rajatavate ettevõtete tegevusaladest.

Turvalisust võivad vähendada turbamaardlate ulatuslik kasutuselevõtt, mis mõjutavad elanikkonna heaolu eelkõige suure tuleohu tõttu. Nimetatud mõju on võimalik minimeerida ohutusmeetmeid järgides.

Juhul kui Puhja valla üldplaneeringuga maakonnaplaneeringule tehtavat ettepanekut kavandatava Puhja ümbersõidu välja arvamise kohta ei rahuldata, peab arvestama ümbersõidu mõjudega. Positiivset mõju on ette näha Puhja ümbersõidu rajamisel. Juhul kui sinna vahetusse lähedusse ei rajata elamualasid, suurendab see pikas perspektiivis oluliselt turvalisust ning vähendab müra ja vibratsiooni mõju inimestele viies liikluskoormuse alevikust välja. Ümbersõidu mitterajamisel säilib olemasolev oht liikluseõnnetuste näol. Liiklusmüra ja liiklusest tuleneva õhusaaste mõju vähendamiseks inimeste tervisele on käesolevas töös välja pakutud täiendavad leevendavad meetmed, mis näevad ette kõigile riigimaanteedele sanitaarkaitse- ja kaitsevööndist lähtumist ning vajadusel sanitaarkaitsevööndisse elamute rajamisel müra mõju leevendavate meetmete kasutamist. Loodusega kokku puutumise võimalust aitab tagada asustuse ja tööstuse laienemine välja kujunenud paikades, samuti kergliiklusteede rajamine ning puhkekohtade varustamine selleks vajalike elementidega. Teatud negatiivset mõju on siiski ette näha turbamaardlate ulatusliku kasutuselevõtuga.

Uute kruntide moodustamine on planeeritud kompaktse hoonestusega paikades olemasolevat asustusmustrit jälgides. Koos välja arendatava tehnilise infrastruktuuri, täiendavate kergliiklusteede planeerimise, üldkasutatavate maade säilitamise ning reserveerimisega ja vajalike ohutusmeetmete jälgimisega tootmismaade planeerimisel on üldplaneeringu mõju valla elanikkonnale ja inimeste tervisele positiivne.

Terviseriske põhjustavate negatiivsete mõjude vähendamiseks on pikaajaliselt tugevalt positiivne ka radooniriske vähendavate ehitusmeetmete rakendamine.

78 Tagada spordi-, Tagada avalike Tugevdada elanike puhke-, kultuuri- ja teenuste identiteeditunnet ja Sotsiaalne keskkond vaba-aja veetmise kättesaadavus kõigile sotsiaalseid võimaluste võrgustikke kättesaadavus kõigile LA PA LA PA LA PA Kompaktne hoonestusala Uute elamualade reserveerimine Puhja vallas; + + + + + + Vähemalt 10% planeeringuala maast, arvestamata teede ja tänavate ning kommunikatsioonide alust + + + ++ + ++ maad, tuleb kavandada avalikult kasutavate haljasalade ja mänguväljakute tarvis; Üldkasutavate hoonete maa Olemasolevate üldkasutatavate hoonete säilimine, nende korrastamine ning vajadusel uue funktsiooni + ++ + ++ + ++ leidmine; Täiendavate üldkasutatavate maade reserveerimine; + ++ + ++ + + Üldkasutatavate hoonete detailplaneeringute juures tuleb lahendada parkimine ja tagada ligipääs + + + + ? ? kergliiklusega; Puhke- ja virgestusalad Uute puhke- ja virgestusalade reserveerimine; + + + ++ + ++ Tagada juurdepääs mootorsõidukite ja kergliiklusega; ? ? + + ? ? Olemasolevate spordirajatiste rekonstrueerimine + ++ + ++ + + Sportimisvõimaluste kättesaadavuse parendamine + + + ++ + + Rämsi külas Miljööväärtuslikud alad Ajaloo- ja kultuurimälestiste ning muude ? ? + + + ++ miljööväärtuslike alade säilitamine; Teemaa Puhja aleviku ümbersõidu rajamine /Mitte rajamine; ?/0 ?/0 0/0 0/0 ?/0 ?/0 Kergliiklusteede rajamine; ? ? + ++ ? ? Tehniline infrastruktuur

79 Tagada spordi-, Tagada avalike Tugevdada elanike puhke-, kultuuri- ja teenuste identiteeditunnet ja Sotsiaalne keskkond vaba-aja veetmise kättesaadavus kõigile sotsiaalseid võimaluste võrgustikke kättesaadavus kõigile LA PA LA PA LA PA Puhja aleviku kehtestamise osaliselt + + 0 0 0 0 kaugküttepiirkonnaks; Kanalisatsiooni renoveerimine; + + 0 0 0 0

80 Kokkuvõte ja kumuleeruvad mõjud

Sotsiaalset keskkonda mõjutab nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis kumulatiivselt positiivselt valla sotsiaalobjektide arendamine, uute puhke- ja virgestusalade ning üldkasutatavate hoonete maa säilitamine ning reserveerimine, mis aitavad tagada vajalike teenuste kättesaadavust ning tugevdada sotsiaalseid võrgustikke. Lisaks loovad säilitatavad ja kaitstavad väärtuslikud alad täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks ning tugevdavad elanike identiteeditunnet. Positiivse iseloomuga on ka kergliiklusteede rajamine.

Uute elamumaade reserveerimine kompaktse hoonestusega aladel, neile kõrvalfunktsiooni andmine ja uute puhke- ning virgestusalade reserveerimine avaldavad positiivset koosmõju. Avalike teenuste kättesaadavust mõjutab positiivselt ka tehnilise infrastruktuuri arendamine.

Küsitav mõju on võimaliku ümbersõidu osas ja selle mõjust sotsiaalsele keskkonnale. Viies põhimaantee vallast välja, võib see avaldada mõju avalike teenuste kättesaadavusele. See võib omakorda mõjutada elanike identiteeditunnet.

Üldplaneeringu elluviimisel olulisi negatiivseid mõjusid valla sotsiaalse keskkonna kvaliteedile ette näha ei ole. Üldplaneering toetab KSH eesmärkide täitmist.

81 Vältida pinnase ning Vähendada Vältida vee-ja Kaevandada pinna- ja põhjavee jäätmeteket, niiskusrežiimi maavarasid Vesi ja pinnas saastumist määral, rakendada jäätmete muutmisest tulenevaid keskkonda (oluliselt) mis võiks ohustada taaskasutust ja negatiivseid kahjustamata keskkonna kvaliteeti kompostimist keskkonnamõjusid LA PA LA PA LA PA LA PA Kompaktne hoonestusala Tiheasustusaladele tsentraalse veevarustuse ja + ++ 0 0 ? ? 0 0 kanalisatsiooni kavandamine; Lokaalsete lahenduste mittelubamine; + ++ 0 0 ? ? 0 0 Detailplaneeringu koostamise kohustus elamute ehitamisel veekogude piiranguvööndisse ning + + ? ? + + 0 0 seadusandlusest tulenevate piirangute järgimine; Vältida veekogude ehituskeeluvööndite vähendamist; + + 0 0 + + 0 0 Rekonstrueerida amortiseerunud kanalisatsioon; + ++ 0 0 ? ? 0 0 Tiheasustusalade laiendused määrata reoveekogumialade hulka vastavalt Keskkonnaministri + ++ 0 0 ? ? 0 0 määrusele „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“; Detailplaneeringu kohustus avaliku veekogu kalda piiranguvööndis katastriüksuse jagamisel + ++ 0 0 + + 0 0 väiksemateks kui 1 ha suurusteks katastriüksusteks ; Tootmis- ja ärimaa Soova liivakarjääri taaskasutuselevõtt; 0 0 ? ? - - 0 - Laugesoo (Ulila) turbamaardla taaskasutuselevõtt; 0 - ? ? - - - - Sangla soo turbamaardla laiendamine; 0 - ? ? - - - - Keskkonnamõjude hindamise läbiviimine + + + + + + + + Ettevõtete reoveekäitluse lahendamine + + 0 0 ? 0 0 0 ühiskanalisatsiooni kaudu; Lokaalsete reoveepuhastite rajamise vältimine kui tootmismaad paiknevad kompaktse hoonestusega + + 0 0 ? ? 0 0 alade naabruses; Tootmisalade laienduse puhul asendada + + 0 0 ? ? 0 0 amortiseerunud või rajada uus kanalisatsioon;

82 Vältida pinnase ning Vähendada Vältida vee-ja Kaevandada pinna- ja põhjavee jäätmeteket, niiskusrežiimi maavarasid Vesi ja pinnas saastumist määral, rakendada jäätmete muutmisest tulenevaid keskkonda (oluliselt) mis võiks ohustada taaskasutust ja negatiivseid kahjustamata keskkonna kvaliteeti kompostimist keskkonnamõjusid LA PA LA PA LA PA LA PA Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist + + 0 0 ? ? 0 0 lokaalset eelpuhastust; Aladel, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud, tuleb tootmis- ja ärimaade arendamisel + ++ 0 0 ? ? 0 0 potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida; Settebasseinide ja filtrite rajamine turbamaardlate + ++ 0 0 + ++ + + kuivendamise mõju vähendamiseks; Laia kaitseriba (teenindusmaa) säilitamine, ? ? ? ? + ++ + + turbamaardlate kuivendamise mõju vähendamiseks; Kraavide läbilaskevõime jälgimine ning ummistuste ? ? 0 0 + ++ 0 0 vältimiseks perioodiliselt kraavide puhastamine; Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata võimaliku lisareostuse vältimisele (kütte- ja määrdeõlide lekked) + + 0 0 + + + + turbatootmise käigus; Puhke ja virgestusmaa Tagada varustatus vee ja pinnasereostust vältivate + ++ + + ? ? 0 0 elementidega (prügiurnid ja välikäimlad); Vältida veekogude ehituskeelu vööndi vähendamist; ? ? 0 0 + + 0 0 Tehniline infrastruktuur Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning + ++ 0 0 ? ? 0 0 rekonstrueerimine; Jäätmekäitlusmaa reserveerimine; + + + ++ 0 0 0 0 Heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud + ++ 0 0 ? ? 0 0 kanalisatsioon; Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema + ++ 0 0 ? ? 0 0 kogumiskaevud;

83 Vältida pinnase ning Vähendada Vältida vee-ja Kaevandada pinna- ja põhjavee jäätmeteket, niiskusrežiimi maavarasid Vesi ja pinnas saastumist määral, rakendada jäätmete muutmisest tulenevaid keskkonda (oluliselt) mis võiks ohustada taaskasutust ja negatiivseid kahjustamata keskkonna kvaliteeti kompostimist keskkonnamõjusid LA PA LA PA LA PA LA PA Sademevesi tuleb kogu valla ulatuses juhtida läbi kraavide või sademeveekanalisatsiooni lahtistesse + + 0 0 ? + 0 0 veekogudesse ja/või maaparandussüsteemidesse; Sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni; + + 0 0 ? ? 0 0 Parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada + + 0 0 ? ? 0 0 õlipüüduriga; Ehitades olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada + + 0 0 + ++ 0 0 alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine; Maaparandussüsteemi maa-alalt siht- või kasutusotstarvet võib muuta Tartu Maaparandusbüroo eelneva kooskõlastuse alusel; + + 0 0 + + 0 0 Kinnisasja, millel paikneb maaparandussüsteem, võib ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldad Tartu Maaparandusbüroo kooskõlastuste alusel.

84 Kokkuvõte ja kumuleeruvad mõjud

Üldplaneeringuga on seatud tingimused, mille järgi kavandatakse tiheasustusaladele tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon, samuti nähakse ette lokaalsete lahenduste mittelubamist. Võttes arvesse, et Puhja valla asustus on enamasti koondunud suurematesse alevikesse ja küladesse, on seatud eesmärkidel positiivne ja pikaajaliselt isegi tugevalt positiivne mõju pinnasele ja pinna- ja põhjavee saastumisele. Pinnase, pinna- ja põhjavee ning vajadust vähendada jäätmeteket aitavad täita ka puhke- ja virgestusmaade varustamine vett ja pinnasereostust vältivate elementidega, samuti uute jäätmekäitlusmaade reserveerimine.

Puhja vallas kavandatakse mitme maardla laienemist või taaskasutuselevõttu. Maavarade kaevandamine võib oluliselt kahjustada keskkonna erinevaid komponente, sõltuvalt kaevandusala asukohast, tegevuse ulatusest ja kasutatavast tehnoloogiast. Vee- ja niiskusrežiimi muututuse võib üldplaneeringuga kaasa tuua uute mäetööstusmaade rajamine ning laiendamine. Mõjud on väiksemad, kuivõrd nimetatud alasid juba läbib kuivenduskraavide võrgustik.

Tugevat negatiivset mõju keskkonnale maavarade kaevandamise tõttu on ette näha eelkõige Sangla turbamaardla laienemise korral. Nimetatud alal pole varem turvast kaevandatud, samas paiknevad varud suhteliselt ulatuslikult. Negatiivseid mõjusid aitab ennetada detailplaneeringute koostamine, ehituskeeluvööndite jälgimine ning vajadusel keskkonnamõjude hindamise läbiviimine.

Tugev negatiivne mõju põhjaveekvaliteedile võib tuleneda ka Rämsi külla põllumajandusettevõtete koondumisest, juhul kui antud piirkonnas ei võeta kasutusele pinna- ja põhjavee ning pinnase reostust vähendavaid meetmeid. Nimetatud piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud.

Üldplaneeringus seatud tingimused arendustegevusele koos käesolevas töös pakutud täiendavate leevendavate meetmetega aitavad kaasa KSH eesmärkide täitmisele. Võttes kasutusele negatiivseid mõjusid minimeerivad lahendused, ei ole tugevat negatiivsete mõjude kumuleerumist vee ja pinnase valdkonna eesmärkide suhtes ette näha.

85 Vältida õhu saastamist määral, Vähendada vajadust Vähendada mis võiks kahjustada autode kasutamiseks kasvuhoonegaaside Õhk ja klimaatilised faktorid keskkonda emissioone

LA PA LA PA LA PA Tootmis- ja ärimaa

Turbamaardlate kasutuse suurendamine; - - ? ? ? ? Endiste tootmisterritooriumide (sh põllumajanduslikud tootmisterritooriumid) kasutusele võtmine tootmismaadena, + + + + ? + täiendavaid tootmismaad nähakse ette peamiselt olemasolevate alade laiendusena Olulist õhusaastet tekitavate ettevõtete puhul tuleb jälgida + ++ ? ? ? ? koosmõju teiste saasteallikate ja foonisaastega; Kaitsetsoonide rajamine elualade ja negatiivse keskkonnamõjuga + + 0 0 ? ? tootmisalade (nt farmide) vahele; Optimaalse suurusega turbakoormate tegemine; + + ? ? ? ? Keskkonnamõjude hindamise läbiviimine; + + ? ? ? ? Parima võimaliku tehnika kasutamine; + ++ ? ? + + Teemaa Kergliiklusteede rajamine; ? ? + ++ + + Puhja ümbersõidu rajamine/Mitte rajamine ?/? ?/? -/0 -/0 +/0 +/0 Vajadusel teostada keskkonnamõju hindamine; + ++ ? ? ? ?

86 Kokkuvõte ja kumuleeruvad mõjud

Õhu kvaliteedile võivad negatiivset mõju avaldada tootmisettevõtete rajamine, sõltuvalt nende tegevusealast. Turbamaardlate kasutuselevõtt omab olulist nii lühi- kui ka pikaajalist negatiivset mõju. Negatiivseid mõjusid aitab vältida vajadusel keskkonnamõjude hindamise läbiviimine.

Puhja vallas võivad olulist mõju omada turbatööstused ja suurfarmid. Mitmed tootmisalad paiknevad asustuse lähedal, seetõttu on käesolevas töös täiendavalt juhitud tähelepanu jälgida olulist õhusaastet tekitavate ettevõtete puhul koosmõju teiste õhusaasteallikate ja foonisaastega. Mõjude vähendamiseks on soovitatav kaitsetsoonide rajamine elualade ja negatiivse keskkonnamõjuga tootmisalade vahele.

Üldplaneering näeb ette elamualade reserveerimist kavandatava Puhja aleviku ümbersõidu äärde. Kui Puhja üldplaneeringu ettepanek Puhja ümbersõidu tarbeks maa-ala mitte reserveerida ka maakonnaplaneeringus arvesse võetakse, siis ümbersõidu mõjusid pole. Ümbersõidu rajamisel on õhu kvaliteedile positiive mõju, sest sujuvam liiklus tagab ka väiksemad kasvuhoonegaaside emissioonid. Ümbersõidu mitte rajamisel on liiklus vähem sujuvam, mis tõttu säiluvad olemasolevad suuremad kasvuhoonegaaside emissioonid.

Planeeringuga on ettenähtud mitmete kergliiklusteede rajamine, millel on positiivne mõju vähendades vajadust kasutada autot. Samuti on ettevõtlusalade paiknemine elamualade läheduses positiivne, kuna vähendab vahemaid töökoha ja kodu vahelisel liikumisel ning seeläbi vähendab vajadust autode kasutamiseks.

Olulist negatiivsete mõjude kumuleerumist õhu kvaliteedi ja klimaatiliste faktorite kohta seatud KSH eesmärkide suhtes ei ole ette näha.

87 Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja Säilitada bioloogilist Vältida olulisi Tagada vajalike Tagada loomastik mitmekesisust negatiivseid mõjusid ökoloogiliste rohevõrgustiku kaitsealadele, protsesside toimimine toimimine kaitsealustele liikidele looduslikel aladel ja kaitstavatele loodusobjektidele LA PA LA PA LA PA LA PA Kompaktne hoonestusala Olemasolevate keskuste laienemine Elva ja Kavilda - - ? ? - - ? ? jõgede äärde; Ulila alevikus kavandatavate elamualade osaline - - ? ? - - ? ? paiknemine Elva jõe äärsetel lamminiitudele; Ulila alevikus kavandavate elamualade osaline 0 0 ? ? 0 0 0 0 paiknemine rohevõrgustikul; Vältida rohealade täisehitamist ja killustumist + + + + + + + + Vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine + + + + + + + + Tootmis- ja ärimaa Soova liivakarjääri taasavamine; 0 0 0 0 0 0 0 0 Laugesoo turbamaardla taasavamine; - - 0 0 - - - - Sangla soo turbmaardla laiendamine; ------Vajadusel keskkonnamõjude hindamise läbiviimine; + + + + + + + + Loomastiku ja linnustiku mürast, kuivendamisest jmt. häiringute leevendamiseks kaevanduspiirkonna ümber + + + ++ + ++ + + kaitsevööndi-metsariba rajamine; Miljööväärtuslikud alad ja väärtuslik maastik Niidualade tuleb väärtuslikemate osade puhul võimalusel kooslused taastada ja korraldada nende + + ? ? + + ? ? hooldamine säilitamaks neid looduslike rohealadena; Ehitustegevuse vältimine liigniisketele Elva jõe + + ? ? + + + + luhtadel; Roheline võrgustik Uusi elamukrunte ja teisi kompaktse hoonestusega + ++ + ++ + ++ + ++ alasid rohelise võrgustiku elementide alale ei rajata; Veekogude kallastel paiknevate võrgustiku + ++ + ++ + ++ + ++

88 Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja Säilitada bioloogilist Vältida olulisi Tagada vajalike Tagada loomastik mitmekesisust negatiivseid mõjusid ökoloogiliste rohevõrgustiku kaitsealadele, protsesside toimimine toimimine kaitsealustele liikidele looduslikel aladel ja kaitstavatele loodusobjektidele LA PA LA PA LA PA LA PA koridorides ehituskeeluvööndi vähendamise vältimine; Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ning + ++ + ++ + ++ + ++ looduslike rohumaade lausülesharimist; Rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte + + + + + + + ++ tüüp, geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda; Võrgustiku koridorides Elva ja Kavilda jõgede kallastel ei ehitata veepiirini ulatuvaid tarasid ega + + + + + + + ++ muid läbipääsu takistavaid tõkkeid; Olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel läbi + + + + + + + + viia keskkonnamõju hindamine; Tiheasustusalade rajamine rohevõrgustiku aladele on keelatud. Elamuehituse rajamisel rohevõrgustiku alale, tuleb koostada detailplaneering ning läbi viia keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima + ++ + ++ + ++ + ++ asukoha ja ehitustingimuste leidmiseks. Igasuguse arendustegevuse korral peab säilima rohevõrgustiku funktsioonides vähemalt 90 % territooriumist; Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tuumalasid + ++ + + + ++ + ++ läbi lõigata; Lisada detailplaneeringu kohustusega juhtude hulka rohevõrgustiku alad, kui soovitakse maa-ala + + + + + + + + kruntideks jagada ja/või ehitada rohkem kui üks elamu; Teemaa Puhja aleviku ümbersõidu rajamine/Mitte rajamine -/0 -/0 ?/0 ?/0 ?/? ?/? -/0 -/0

89 Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja Säilitada bioloogilist Vältida olulisi Tagada vajalike Tagada loomastik mitmekesisust negatiivseid mõjusid ökoloogiliste rohevõrgustiku kaitsealadele, protsesside toimimine toimimine kaitsealustele liikidele looduslikel aladel ja kaitstavatele loodusobjektidele LA PA LA PA LA PA LA PA Vajadusel teostada keskkonnamõju hindamine; + ++ + + + + + +

Kokkuvõte ja kumuleeruvad mõjud

Bioloogilise mitmekesisuse säilimisele võib kujutada olulist negatiivset mõju mäetööstusmaade kasutuselevõtt. Tugev negatiivne mõju tuleneks Sangla soo kasutuselevõtust, sest perspektiivsel alal pole varem turvast kaevandatud, mis nõuaks ulatuslikke melioratsioonitöid. Ka teiste tootmisalade kasutuselevõtuga võib kaasneda teatud negatiivset keskkonnamõju, mida on võimalik vähendada rakendades üldplaneeringus toodud leevendavaid meetmeid. Mäetööstusmaade kasutuselevõtt avaldab negatiivset mõju ka ökoloogiliste protsesside toimimisele. Pikemas perspektiivis näeb üldplaneering ette karjääride rekultiveerimist, mis aitab kaasa ökoliigiliste protsesside taastumisele.

Nõrgalt negatiivne mõju bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja rohevõrgustiku toimimisele on ka ümbersõidu rajamisel. Uue trassi ehitamise korral toimuks seni loodusliku maa-ala killustamine.

Puhja valla asustuse laienemine on ettenähtud olemasolevat asustusstruktuuri järgides. Mitmel alal hõlmab see jõgede äärseid alasid, ulatudes osaliselt ka väärtuslikele niitudele ja/või rohevõrgustikule. Olulist mõju pole siiski ette näha Ulila alevikus kavandavate elamualade puhul, mis osaliselt paiknevad rohevõrgustikul. Tegemist on olemasoleva asustuse laienemisega, samuti ei takista see rohevõrgustiku toimimist. Detailplaneeringute koostamine ja vajadusel keskkonnamõjude hindamine aitavad ennetada võimalikke negatiivseid mõjusid kaitsealadele ja kaitstavatele objektidele. Elamualade rajamisel jõgede äärsetele niidu aladele on vajalik näha ette täiendav inventeerimine.

Positiivset mõju avaldavad rohelise võrgustiku aladele kasutustingimuste määramine.

90

Kultuuripärand ja maastik Säilitada kohalike maastike Säilitada kultuurimälestisi ja Luua uusi hooneid ja rajatisi mitmekesisus, omapära ja kultuuriliselt olulisi paiku ja selliselt, et need sobiksid antud asustusmuster tagada neile avalik juurdepääs keskkonda ja tagada neile avalik ligipääs LA PA LA PA LA PA Kompaktne hoonestusala Tiheasustusalade moodustamise ja olemasolevate + ++ ? ? 0 0 laienemise vältimine kalda piiranguvööndisse; Senise maakasutuse struktuuri terviklikkuse + + 0 0 0 0 säilitamine; Ulila perspektiivsete elamualade paiknemine - -- ? ? 0 0 väärtuslikul maastikul; Vajadusel keskkonnamõju hindamise teostamine; + + ? ? ? ? Elamute ehitamisel veekogude piiranguvööndisse koostada detailplaneering ning järgida + ++ ? ? ? ? seadusandlusest tulenevaid piiranguid; Minimaalne lubatud krundi suurus on väärtuslikel maastikel 2 ha, välja arvatud olemasolevatel ja planeeritavatel (perspektiivne elamumaa) kompaktse + ++ 0 0+ + + hoonestusega aladel vastavalt olemasolevale asustusstruktuurile; Detailplaneeringu kohustus juhul, kui kompaktse hoonestusega alal, soovitakse maa-ala kruntideks + + 0 0 0 0 jagada ja/või ehitada rohkem kui üks elamu; Detailplaneeringu kohustus ridaelamu või + + 0 0 0 0 korruselamu ehitamisel; Detailplaneeringu kohustus juhul, kui hajaasustusega + + 0 0 0 0 alal ei jälgita seatud tingimusi; Muinsuskaitseobjektidele tuleb tagada avalik ligipääs; + + + + 0 0 Tootmis- ja ärimaa Sangla turbamaardla laiendamine; - - 0 0 0 0 Laugesoo (Ulila) turbamaardla taaskasutuselevõtt; 0 + 0 0 0 0 Soova liivakarjääri taasavamine; 0 0 0 0 0 0

91 Kultuuripärand ja maastik Säilitada kohalike maastike Säilitada kultuurimälestisi ja Luua uusi hooneid ja rajatisi mitmekesisus, omapära ja kultuuriliselt olulisi paiku ja selliselt, et need sobiksid antud asustusmuster tagada neile avalik juurdepääs keskkonda ja tagada neile avalik ligipääs LA PA LA PA LA PA Endiste tootmisterritooriumide kasutamine ja + + 0 0 0 0 olemasolevate alade laiendamine; Seisvate tootmishoonete keskkonnaseisundi + + 0 0 0 0 hindamine ning lammutamine Rekultiveerida maa-alad peale maardlate + ++ 0 0 0 0 ammendumist/ kasutust; Täpsustada tingimused maastikul domineerivate objektide püstitamiseks (nt tuulepargid ja mobiilsidemastid). Võimalusel tuleb vältida nende püstitamist väärtuslikele maastikele ja teistesse ilusa + ++ 0 0 + ++ vaatega kohtadesse. Erandkorras nende objektide püstitamisel väärtuslikule maastikule tuleb koostada detailplaneering ja maastikuanalüüs; Detailplaneeringu koostamine põllumajandus- või + + 0 0 + + tootmishoonete kompleksi rajamisel; Detailplaneeringu kohustus üle 2500 m² ehitusaluse + + 0 0 0 0 pinnaga tootmis-, lao- või ärihoone ehitamisel; Puhke ja virgestusalad Võimaluse korral koostada detailplaneering puhke- ja + + ? ? + + virgestusalade kujundamisel; Miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumaa Väärtuslikel maastikel paiknevate mäetööstusmaade - -- - - ? ? kasutuselevõtt; Detailplaneeringu kohustus miljööväärtuslikel hoonestusaladel üldplaneeringut muutva maakasutuse + + ? ? ? ? kavandamine Miljööväärtuslikel aladel ehitamise, renoveerimise ja + + + + + + juurdeehituste tingimuste seadmine; Väärtuslikel niitudel enne arendustegevust täpsustava + + 0 0 0 0 uuringu koostamine;

92 Kultuuripärand ja maastik Säilitada kohalike maastike Säilitada kultuurimälestisi ja Luua uusi hooneid ja rajatisi mitmekesisus, omapära ja kultuuriliselt olulisi paiku ja selliselt, et need sobiksid antud asustusmuster tagada neile avalik juurdepääs keskkonda ja tagada neile avalik ligipääs LA PA LA PA LA PA Väärtuslike maastike säilimist tagavate meetmete + + + + 0 0 järgimine; Väärtuslike põllumaade säilimise tingimuste + + ? ? 0 0 määramine; Miljööväärtuslikel aladel väärtuslike haljasaladel ja parkides ümberkujundustöödel professionaalse + + ? ? + ++ pargikujundaja kaasamine; Miljööväärtuslikel aladel, väärtuslike haljasaladel ja + + ? ? + ++ parkides regulaarne pargi- ja aiahooldus; Väärtuslikke põllumaid kahjustava maakasutuse + + ? ? 0 0 vältimine; Teemaa Puhja ümbersõidu rekonstrueerimine/mitte rajamine -/0 -/0 0/0 0/0 ?/0 ?/0 Tehniline Infrastruktuur Vääruslikel maastikel elektriliinide rekonstrueerimisel + + 0 0 + + maakaabelliinide eelistamine;

93 Kokkuvõte ja kumuleeruvad mõjud

Kohalike maastike mitmekesisuse ja omapära säilimist võivad ohustada uute mäetööstusmaade rajamine, laiendamine ning planeeritavad elamualad.

Väärtuslikule maastikule planeeritakse Laugesoo (Ulila) mäetööstusmaa taaskasutuselevõttu. Olulist mõju väärtuslikule maastikule ette ei ole näha, võttes arvesse, et olemasoleva turbamaardla taaskasutuselevõtt on positiivsem kui uue rajamine. Turbatootmine on osa ka Puhja valla traditsioonilisest tootmistegevusest ning Laugesoo turbarabas osaliselt tootmismaastiku säilitamine ja eksponeerimine (eesmärk rajada vana maardla osasse muuseumi) on positiivse mõjuga traditsioonilise maakasutuse eksponeerimisel.

Kavandatavad Sangla turbatootmisalade laiendused ja ka Soova liivakarjäär ei paikne väärtuslikul maastikul. Sellegipoolest kaasneb Sangla turbatootmisalade kasutuselevõtu puhul negatiivne mõju maastikuilmele, kuivõrd Soova liivakarkääris on juba varem kaevandamine toimunud.

Pikajalise tugevalt positiivse mõjuga on karjäärialade rekultiveerimise kohustus peale sulgemist, millega taastatakse osaline maastikuilme.

Üldplaneeringu kohaselt on planeeritud Ulila asula laienemine, mis paikneb väärtuslikul maastikul Elva jõe äärde. Maastikuilmet veekogude kaldaladel mõjutavad negatiivselt ka sinna planeeritud elamuehitus, mida nähakse ette nii Ulilas Elva kui ka Rämsis Kavilda jõe ääres.

Negatiivseid mõjusid maastikule vähendab asjaolu, et tegemist on olemasoleva asustusmustri järgimisega. Hoonete ehitamist tuleb planeerida selliselt, et need sobiksid keskkonda ja toetavad erineva juhtfunktsiooniga aladele seatud arendustingimusi. Oluline on detailplaneeringute koostamise kohustus.

Kultuurimälestiste ja kultuuriliselt oluliste paikade säilimisele aitab kaasa miljööväärtuslike alade ja nende kasutustingimuste määramine, samuti miljööväärtuslike alade arvamine detailplaneeringu kohustusega alade hulka. Lisaks tuleb tagada avalik ligipääs vallas asuvatele muinsuskaitseobjektidele.

Võttes arvesse, et Puhja vallas planeeritakse suuresti maastiku muutvaid tegevusi - mäetööstusmaade kasutuselevõttu ja laienemist, on üldplaneeringuga toodud väärtuslike ja miljööväärtuslike maastikele seatud tingimuste järgimine oluline meede saavutamaks vallas planeeritavate tegevustega kaasneva võimalikult nõrga negatiivse mõju avaldumist kultuuripärandile ja maastikule.

94 Soodustada mitmekülgse ettevõtluse Tagada infrastruktuuri Majanduslik keskkond arengut kättesaadavus ja kvaliteet

LA PA LA PA Kompaktne hoonestusala Uute elamualade reserveerimine Puhja vallas; + ++ + + Tootmis- ja ärimaa Endiste tootmisalade kasutuselevõtt ning laiendamine; + ++ + + Põllumajandusettevõtete arendamine + ++ + + Uute ettevõtlusmaade reserveerimine; + ++ ? ? Soova ehitusliiva karjääri taasavamine; + ++ 0 0 Laugesoo (Ulila) turbatootmisala taasavamine; + ++ 0 0 Sangla soo turbamaardla kasutuselevõtt; + ++ 0 0 Teemaa Puhja ümbersõidu rajamine/ mitte rajamine +/0 +/0 +/0 +/0 Tehniline infrastruktuur Olemasolevate ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside + + + ++ rekonstrueerimine; Tänavavalgustuse uuendamine; 0 0 + + Puhja aleviku kehtestamise osaliselt + ++ + + kaugküttepiirkonnaks; Kõrgepingeliini rekonstrueerimine; + + + ++ Maaparandusvõrgule täiendavate kasutus ja + + + + rajamistingimuste seadmine Väärtuslik põllumaa Väärtuslike põllumassiivide säilitamine Puhja vallas + ++ 0 0

95 Kokkuvõte ja kumuleeruvad mõjud

Üldplaneeringu tulemusel nähakse ette tootmise arendamist mäetööstusmaade kasutuselevõtuga. Sellegi poolest on vallas püsivalt arenenud ka tegutsevad põllumajandusettevõtted.

Oluline majanduslik potentsiaal seisneb vallas paiknevate väärtuslikes põllumassiivides. Nimetatud alade põllumajandusliku kasutuse jätkumine ja järjepidev harimine on oluline.

Täiendavatest tootmisaladest on maad reserveeritud eelkõige olemasolevate tootmisalade laiendusena, sellega on tagatud ka ettevõtete jaoks vajalik infrastruktuur. Vallas tegutsevate ettevõtteid tegevusalasid võib lugeda piisavalt mitmekesiseks.

Puhkemajanduse arengut soodustab avaliku ligipääsu tagamine puhkealadele ja vaatamisväärsustele. Üldplaneering näeb ette tehnilise infrastruktuuri uuendamise ja parandamise.

Puhja aleviku ümbersõidu rajamisel on ette näha nõrgalt positiivset lühiajalist ja pikaajalist mõju mitmekülgse ettevõtluse soodustamisel ja infrastruktuuri kvaliteedi tagamisel.

Nimetatud asjaolude koosmõju tulemusel võib ette näha majanduslikule keskkonnale positiivset mõju.

96 6. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus

Keskkonnamõju seiret korraldab kohalik omavalitsus. Seire aitab jälgida keskkonnameetmete rakendamise käiku, hinnata nende tõhusust ning varakult avastada võimalik oluline keskkonnamõju.

Suuremahuliste uuringute korraldamine erinevates valdkondades käib omavalitsusele tõenäoliselt üle jõu, seepärast tuleb vallavalitsusel end kursis hoida teiste riigiasutuste poolt teostatava seire ja analüüsidega tema territooriumil (näiteks Keskkonnaministeerium, selle allasutused, maavalitsus jne). See võib hõlmata näiteks inventuure kaitsealadel ja muudel looduslikel aladel, hinnanguid maastike väärtuste kohta, sotsiaalse keskkonna analüüse jm.

Omavalitsuse enda poolt teostatava seire korraldamiseks sobivad indikaatorid on toodud tabelis. Vallavalitsus peaks seireandmed koondama perioodiliselt (soovitavalt igal aastal) ja võrdlema neid varem kogutud andmetega. Olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel või sellekohase kahtluse tekkimisel tuleb teostada täiendav kontroll ning rakendada meetmeid mõju vältimiseks või leevendamiseks. Seire tulemusi tuleb arvestada omavalitsuse töös ja üldplaneeringu uuendamisel.

Tabel 9. Soovituslikud indikaatorid keskkonnaseire korraldamiseks. Keskkonnamõju Võimalik Indikaatorid valdkond keskkonnamõju Vesi ja pinnas Pinnavee saastumine Analüüsid veekogudesse suunatavast heitveest ning suublast suubumiskohast üles- ja allavoolu (teostab vee-ettevõte vastavalt vee erikasutusloas sätestatavatele nõuetele). Analüüsid veekogudesse suunatavatest kaevandusvetest (teostavad kaevandusloa omanikud). Ühiskanalisatsiooni või lokaalse puhastiga ühendatud majapidamiste arv Reovee purgimissõlmede arv ja reoveepuhastitesse üleantud reovee kogus Põhjavee saastumine Joogivee analüüsid puurkaevudest (teostavad vee-ettevõtted vastavalt vee erikasutusloas sätestatavatele nõuetele) Kasutusest väljasolevate tamponeerimata puurkaevude arv Õhk ja klimaatilised Kasvuhoonegaaside ja Välisõhku paisatavate emissioonide seire faktorid muude saasteainete (teostavad ettevõtted vastavalt välisõhu paiskamine õhku saasteloas sätestatud nõuetele) Bioloogiline mitme- Looduslike elupaikade Metsade, looduslike rohumaade ja haritava kesisus, taimestik, ja vähenemine põllumaa pindala loomastik arendustegevuse Arendusprojektide maht rohelise võrgustiku tulemusena aladel, kaitsealadel ja metsaaladel Loodusliku pinnase osakaal puhke- ja turismialadel Rekultiveeritud karjääri (de) pindala Bioloogilise Hooldatavate pärandkultuurmaastike pindala mitmekesisuse

97 vähenemine Kultuuripärand ja Maastikuilme muutmine Elamute vaheline kaugus hajaasutuses maastik väärtuslikel maastikel ja Põllumajanduslikus kasutuses oleva maa väljaspool neid. pindala Väärtuslike põllumaade pindala ja selle muutused Elanikkond ja Keskkonnasaaste, müra ja Roheliste puhvertsoonide olemasolu inimeste tervis vibratsiooni mõju inimese ettevõtlusaladel tervisele Elamute kraanidesse jõudva joogivee kvaliteedi kontroll (teostab vee-ettevõte) Sotsiaalne ja Avalikud teenused ei ole Vallas pakutavate elukondlike teenuste nimistu majanduslik kättesaadavad ja neid pakkuvate asutuste arv ning paiknemine keskkond Kõva kattega teede kogupikkus Kergliiklusteede kogupikkus Ühekülgne ettevõtlus Tegutsevate ettevõtete nimistu ja tegevusalad Jäätmeteke Jäätmekogumispunktide arv ja tühjendamissagedus Korraldatud jäätmeveoga liitunute arv

98

7. Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja mõjude hindamise käigus ilmnenud raskustest

Puhja valla üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevate keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Puhja Vallavalitsuse poolt 28. märtsil 2007. a otsusega nr 12.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi vastavalt 22.02.2005 vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu kohta küsiti enne programmi avalikku arutelu seisukohti järgmistelt asutustelt: • Keskkonnaministeerium; • Tartumaa Keskkonnateenistus; • Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon; • Tartu Maavalitsus; • Kultuuriministeerium; • Muinsuskaitseamet; • Sotsiaalministeerium; • Tervisekaitsetalitus; • Maanteeamet.

Puhja valla üldplaneeringu algatamisest teatati 25.novembril 2003. a, Puhja valla üldplaneeringu KSH algatamisest 28. märts 2007 ja programmi avalikust aruelust 11.aprillil 2008. a „Ametlikes Teadaannetes” järgmiste teadetega: Programmiga oli võimalik tutvuda Puhja valla koduleheküljel.

11.04.2008 Keskkonnamõju hindamise teated Puhja Vallavalitsus teatab, et on valminud Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm.

Üldplaneeringu koostamise aluseks on Puhja Vallavolikogu 25.11.2003 otsus nr 37. Puhja valla haldusterritooriumi hõlmava üldplaneeringu koostamise põhi-eesmärgiks on valla ruumilise planeerimiskontseptsiooni loomine ja sellest lähtuva planeerimislahenduse väljatöötamine ning piirkonna arenguks vajalike maa-alade ja nende kasutusfunktsioonide määramine. Täpsemad eesmärgid tulenevad Planeerimisseadusest § 8.

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 alusel Puhja Vallavolikogu 28.03.2007 otsusega nr 12. Piiriülest keskkonnamõju ei ole ette näha.

Üldplaneeringu algatajaks ja kehtestajaks on Puhja Vallavolikogu, üldplaneeringu koostamise korraldajaks Puhja Vallavalitsus. Keskkonnamõju strateegilist hindamist teostab Alkranel OÜ (Riia 15b, Tartu 51010, tel/faks 736 6676; e-post: [email protected]).

99 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja üldplaneeringu algatamise otsusega on võimalik tutvuda Puhja vallamajas ajavahemikus 14.04.2008 kuni 28.04.2008 kõigil tööpäevadel kell 08.00-16.00. (Algatamise otsuseid saab elektrooniliselt allalaadida Puhja Vallavalitsuse kodulehelt http://www.puhja.ee).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile saab esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kirjalikult kuni 28.04.2008 Puhja Vallavalitsusele posti teel või e-postiga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimub 29. aprillil 2008. a Puhja vallamaja saalis algusega kell 16.00.

Puhja Vallavalitsuse kontaktandmed: Reku tee 3, Puhja alevik, 61301 Tartumaa Tel 730 0641; faks 745 1171; e-post: [email protected] .

KSH programmi avalik väljapanek 14.04.2008 kuni 28.04.2008 ja avalik arutelu 29.04.2008 (arutelu protokoll on Lisas 2). Programmi avalikust arutelust teatati Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees ja Puhja valla koduleheküljel.

KSH programm (Lisa 1) on heaks kiidetud Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt 09.05.2008 kirjaga nr 41-11-4/23807-2 (Lisa 3).

Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise viisid läbi OÜ Alkranel konsultandid koostöös vallavalitsuse ja üldplaneeringu koostamisse kaasatud konsultantidega.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise hetkeks oli üldplaneeringu põhilahendus juba olemas, kuid keskkonnamõju strateegilise hindaja kaasamist edasisse planeerimisprotsessi võib pidada piisavaks. Keskkonnamõju strateegilise hindaja seisukohti on arvestatud rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku planeerimisel ja erineva sihtotstarbega maade maakasutustingimuste määramisel.

100

9. Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte 9.1 Üldplaneeringu mõjuala

Puhja vald asub Eesti keskosas, Tartu maakonna lääneosas. Valla territooriumi suurus on 166,1 km 2. Halduskeskus on Puhja alevik ning valda läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee.

Puhja vald paikneb Võrtsjärve madaliku ja Ugandi lavamaa äärealadel. Reljeef on tasane ning madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Pinnakatte moodustavad karbonaadivaese kattega uhutud moreentasandik, rabatasandikud ja siirdesootasandikud. Võrtsjärve madalikul asuvate alade (valla lääneosad) aluspõhja katavad liivakivid.

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud„Eesti radooniriski“ kaardi kohaselt jäävad Puhja vallas Ulila, Rämsi, Härjanurme, Kaimi, Võsivere külade piirkonnad alale, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (ptk 3.3.1, joonis 3).

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Põhjavee reostuskaitstuse“ kaardi põhjal on põhjavesi nõrgalt kaitstud Puhja valla keskosas (Puhja alevik, Nasja, Kaimi, Härjanurme, Vihavu külades) (ptk 3.3.1, joonis 4). Hästi kaitstud piirkonnad on Laugesoo, Ridaküla, Võsivere külad. Põhjavett, mida kasutatakse nii majandus- kui joogiveena, võetakse kahest veekihist – Tartu ja Pärnu-Siluri veekompleksist. Hüdrograafilise võrgu moodustavad jõed, järved, ojad ning peakraavid. Valla põhjaosa läbib Suur-Emajõgi, mis on laevatatav ning omab tähtsust ka kalade kudemispaiga ja rändeteena. Teiste suuremate vooluveekogudena läbivad valda Elva ja Kavilda jõed.

Maavaradest leidub siin turvast, kruusa, liiva ning ka järvelupja. Suur osa Puhja vallast on kaetud soodega (35%), seega valla peamiseks maavaraks on turvas. Peale turba leidub siin ka liiva ja kruusa, mille varud on aga suhteliselt tagasihoidlikud ning kohaliku tähtsusega. Eesti Geoloogiakeskuse andmetel leidub Laugesoos ka järvelupja ehk sarpopeeli.

Valla territooriumil on kaks looduskaitseala, mis ulatuvad ka teistesse valdadesse- Alam- Pedja looduskaitse ala ja Keeri-Karijärve. Uuendamata kaitsekorraga kaitseala on ka Kavilda ürgorg ja. Kaitsealad kokku hõlmavad valla maa-alast – 3289,1 ha, mis teeb 18,9% valla pindalast. Alam-Pedja looduskaitseala kuulub ka Natura 2000 linnu- ja loodusalade, Keeri- Karijärved loodusalade hulka. Lisaks kaitsealadele kuuluvad valla territooriumil kaitstavate objektide hulka ka kaitstavad üksikobjektid ning püsielupaigad.

Puhja vallas kuuluvad miljööväärtuslike alade nimistusse eelkõige looduslikke väärtuseid kandvad alad nagu luhaalad, orud, turbarabad. Muinsuskaitseobjektidest asub valla territooriumil 7 arhitektuurimälestist ning 20 arheoloogiamälestist.

1. jaanuar 2008 seisuga elab Puhja vallas 2410 inimest. Rahvastiku tihedus oli 14 in/km². Puhja valla koolivõrk katab vajadused gümnaasiumihariduse osas. Vallas tegutseb üks õppeasutus: Puhja Gümnaasium, kus õpib 365 õpilast ja lasteaed, mis on ehitatud 108 lapse jaoks. Samuti tegutsevad vallas kolm raamatukogu- Puhja, Ulila ja Uula. Puhja alevikus asub seltsimaja, kus toimuvad regulaarselt rahvaüritused.

101 Vallas on 2 spordirajatist: Puhja Gümnaasiumi võimla ja staadion, mis vajavad rekonstrueerimist. Ulilas alevis asuvad pallimänguväljakud. Võimalike harrastustegevustena saab tegeleda pallimängude, piljardi, koroona, lauatennise, jõusaali jm. Tervishoiu teenust osutatakse valla kahes tervishoiuasutuses: arstiabi on kättesaadaval Puhja Alevikus, samuti toimub teatud nädalapäevadel vastuvõtt Ulilas. Apteegid asuvad Puhja ja Ulilas alevikes.

Puhja vallas on tiheasustuses olemas ühisveevärk ja –kanalisatsioon, hajaasustuses lokaalne. Vallas teostab olmejäätmete kogumist ja vedu Ragn-Sells AS, Cleanaway AS ja Elva Kommunaal Grupp OÜ. Ohtlike jäätmete käitlusettevõtetest tegutseb vallas peamiselt AS Epler & Lorenz, mis korraldab nii elanikkonna kui ettevõtluse ohtlike jäätmete käitluse.

9.2 Kokkuvõte võimalikest keskkonnamõjudest ja leevendavatest meetmetest

Elamualad

Puhja valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks on säilitada traditsiooniline väljakujunenud asustusmuster. Uued elamumaad on planeeritud olemasolevate keskuste laiendustena. Vallas on kujunenud asustus koos tööstusega, mistõttu jäävad Puhja, Ulila ja Rämsi perspektiivsete elamualade vahetusse lähedusse ka tootmisalad.

Ulila alevikus asuvad planeeritavad elamualad vähem kui 500 meetri kaugusel taasavatavast Laugesoo (Ulila) turbatootmisalast. Lähtudes Soomes läbiviidud mürataseme uuringust, ei kujuta müra turbatootmise korral märkimisväärset keskkonnamõju. Kõige mürarikkama tegevuse korral (nagu raba ettevalmistamine ja mätaste lõikamine) võib päevane lubatud Soome piirnorm 55 dB ulatuda 200 kuni 300 m kaugusele tootmisala piirist ning öise piirnormi 50 dB kohaselt kuni 500 m kaugusel turbarabast. Eestis on mürataseme normtasemed toodud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Eesti normid on rangemad, kui Soome normid. Seoses sellega, on ka kaugused, kuhu vastava piirnormi müra võib ulatuda, suuremad. Siiski pole ette näha mürataseme ületamist elamualade juures.

Soomes on juba mitmeid aastaid teostatud turbatolmu leviku uuringuid standardiseeritud meetodi (SFS 3865) põhjal (Soome Turbatootjate Liit). Võrreldes maksimaalse tolmu sadestumisega turbaväljal langeb tolmusadestumine ligikaudu poole võrra juba 5 m kaugusel ning veerandini 10 m kaugusel tootmisalast.

Kaevandamisala vahetus läheduses ei paikne suuri elamupiirkondi (elamualad ei asu lähemal kui 250m kaugusel), puhkealasid ega muid hooneid ning raba on piiratud luhaniitude ning Elva jõega. Seega ei oma masinate müra, tolm ja ka transport ümbruskonna elanikele olulist mõju. Laugesoo (Ulila) turbamaardla puhul on tegemist juba kasutuses olnud turbamaardlaga, mistõttu on raba ettevalmistustöödega kaasnev müra märksa väiksem, kui uue rajamisel.

Peatükis 3.3.1 selgus, et võimalikuks probleemiks vallas on ka radoon. Kontsentratsioonid pinnases on kõrged Ulila, Rämsi, Ridaküla, Kaimi, Võsivere ja Härjanurme külade piirkondades. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 „Sisekliima“ peab hoonete elu, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bg/m 3. Sellest

102 lähtudes on nendes piirkondades oluline võtta kasutusele ehituslikke meetmeid radoonitaseme alandamiseks hoonetes. Puhja vallas on asustus välja kujunenud koos tootmisaladega. Seetõttu jäävad elamualade vahetusse lähedusse ka mitmed tootmisalad. Elanike heaolu tagamiseks tuleb määrata farmidele kaitsevööndid (soovituslikult minimaalselt 300 m raadiuses ümber farmi, kuhu ei tohi lubada elamuehitust enne farmi likvideerimist, vältimaks haisuprobleeme elamualadel).

Leevendavad meetmed: - Radooniriskiga piirkondades vajalike ehitusmeetmete rakendamine; - Olulist õhusaastet tekitavate ettevõtete puhul tuleb jälgida koosmõju teiste saasteallikate ja foonisaastega.

Tootmismaa

Täiendavaid tootmismaid nähakse üldplaneeringuga ette peamiselt olemasolevate alade laiendusena. Planeeritavad ja ka olemasolevad tootmisalad võivad mõjutada eelkõige õhu- ning veekvaliteeti. Mitmed ettevõtted Puhja alevikus ja Rämsi külas on kinnistupiire ületava keskkonnamõjuga. Ka võivad olulist mõju veekvaliteedile omada Rämsi külas asuvad sigalad, võttes arvesse sealse piirkonna nõrka põhjavee kaitstust.

Puhja üldplaneeringu eelnõu maardlate laienemist ette ei näe. Valda kavandatakse Laugesoo (Ulila) turbamaardlas kaevandamise jätkumist, samuti on viidud läbi Sangla turbaala põhjaosa geoloogiline uuring. Lisaks taotletakse kaevandamisluba Soova karjääris ehitusliiva kaevandamiseks.

Maavarade kaevandamine võib oluliselt kahjustada keskkonna erinevaid komponente, sõltuvalt kaevandusala asukohast, tegevuse ulatusest ja kasutatavast tehnoloogiast. Vee- ja niiskusrežiimi muututuse mõju planeeritavate maardlate puhul on väiksem, kuivõrd nimetatud alasid juba läbib kuivenduskraavide võrgustik.

Tugevat negatiivset mõju keskkonnale maavarade kaevandamise tõttu on ette näha eelkõige Sangla turbamaardla laienemise korral. Nimetatud alal pole varem turvast kaevandatud, samas paiknevad varud suhteliselt ulatuslikult. Negatiivseid mõjusid aitab ennetada detailplaneeringute koostamine, ehituskeeluvööndite jälgimine ning vajadusel keskkonnamõjude hindamise läbiviimine

Turbamaardlate puhul võib suurim võimalik keskkonnamõju tekkida tulekahju korral. Tagajärgedeks võivad olla kasvava taimestiku, seal eluneva loomastiku hävitamine või kahjustamine, suitsust õhu ja põlemisjäätmetest vee saastamine, soojuskiirgusest võimalike põletushaavade tekitamine ning võimalike liiklushäirete põhjustamine.

Tuleohutusnõuetele on pööratud suurt tähelepanu ka turbatootmise eeskirjades. Tuleohu vältimiseks tuleb instrueerida kõiki rabas töötavaid inimesi ning sissesõidu teedele on paigutatud hoiatavad ja keelavad märgid. Rabas peab olemas olema vaatlustorn ja tuletõrjumiseks ettenähtud veevõtukoht. Tuleohutusnõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1997. a. määrusega nr. 79 “Turba kaevandamise ja esmatöötlemise ohutuseeskiri”.

Leevendavad meetmed:

103 - Planeeritavate tootmis- ja ärimaade puhul ei tohi müratase ületada lubatud piirnorme; - Olulise mõjuga tootmismaad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse kaugusesse; - Ettevõtete reoveekäitlus tuleb lahendada ühiskanalisatsiooni kaudu, juhtides ettevõtete reoveed kesksetesse reoveepuhastitesse. Kanalisatsioonisüsteemis kaugele jäävate tootmisalade puhul võib erandjuhul kasutada ka lokaalset puhastust; - Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalset eelpuhastust; - Piisava kaitsevööndi-metsariba säilitamine turbatootmisala ja elamualade vahel; - Äärmiselt suure tuleohu korral igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise keelamine - Turbaväljadel töötavate masinate sädemepüüdjate korrasoleku kontrollimine ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust regulaarne puhastamine; - Freesturbaaunade sisemise temperatuuri regulaarne kontrollimine; - Tuletõrjevee varude koguste tagamine; - Keskkonnamõju hindamise läbiviimine;

Puhke- ja virgestusmaad ning haljasalad Puhke- ja virgestusmaa ning haljasalad on vajalikud kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks, laiendades elanike võimalusi tervislike eluviiside harrastamiseks. Üldplaneering näeb ette rohealade säilitamist, puhkealade ja kergliiklusteede rajamist ning vaba juurdepääsu tagamist kallasradadele. Sellega on tagatud paremad võimalused spordi harrastamiseks ja vaba aja veetmiseks. Seatud arendustingimused on piisavad olulise negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks.

Üldplaneeringuga on määratud võimalikud kergliiklusteede asukohad. Neist peamine on kavandatud Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee äärde Mõisanurme külast Järva külani. Keskkonnamõju strateegiline hindaja teeb ettepaneku üldplaneeringuga näha ette kergliiklustee rajamise ka põhimaanteest Ulila alevikku (kõrvalmaantee Ulila-Võllinge, nr 22111) ja Rämsi külla (kõrvalmaantee Kaimi-Uula, nr 22112).

KSH’s käsitleti ka Kultuuriministeeriumi poolt soovituslikke vahemaid sportimisvõimaluste kättesaadavuse hindamiseks. Võttes arvesse antud soovitusi, ei ole Puhja vallas piisavalt kättesaadavad sportimisvõimalused Rämsi elanikele. Seetõttu soovitame reserveerida ka Rämsi alevikus perspektiivse sotsiaalmaa, et vajadusel tulevikus sportimisvõimalusi arendada.

Puhja Vallavalitsus on juhtinud tähelepanu probleemile, et Alam-Pedja looduskaitsealal ei ole Emajõe kaldaid piisavalt avalikuks kasutamiseks mõeldud randumis- ja puhkekohti. Ühe võimaliku randumiskoha rajamise paigana on pakutud Palupõhja küla. Kohalikul omavalitusel on oluline koostöös Riikliku Looduskaitsekeskusega ja maakonna keskkonnateenistusega selgitamaks välja parim lahendus võimaliku puhkekoha asupaigaks.

Leevendavad meetmed: - Vee ja pinnase saastatuse vältimiseks varustada puhke- ja virgestusmaad prügiurnide ja välikäimlatega; - Vältida ehituskeelu vööndi vähendamist; - Olemasolevate spordiväljakute rekonstrueerimine; - Sportimisvõimaluste kättesaadavuse parendamine Rämsi külas.

104 - Täiendava avalikuks kasutuseks mõeldud randusmikoha reserveerimine Alam-Pedja looduskaitsealal Emajõe ääres.

Miljööväärtuslikud alad Üldplaneeringus on määratud miljööväärtuslikeks aladeks Puhja kiriku ümbrus ja Ulila aleviku enne 1940 ehitatud tööstus- ja eluhooned. Sätestatud on väärtuslike haljasalade ja parkide kaitse- ja kasutamistingimused, samuti määratud miljööväärtuslikud alad detailplaneeringu kohustusega aladeks.

Väärtuslikud maastikud, põllumaa ja niidud

Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt läbivad Puhja valda kolm väärtusliku maastikuna määratletud ala. Üldplaneeringus on arvestatud maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike säilimist tagavate tingimustega.

Maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule (M1), mis hõlmab Elva jõe äärset ala ja Laugesood, on üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsed elamualad Ulila alevikus. Negatiivseid mõjusid maastikule vähendab asjaolu, et tegemist on olemasoleva asustusmustri järgimisega. Hoonete ehitamisel väärtuslikule maastikule kui ka ülejäänud valda tuleb planeerida selliselt, et need sobiksid keskkonda ja toetavad erineva juhtfunktsiooniga aladele seatud arendustingimusi. Oluline on detailplaneeringute koostamise kohustus.

Laugesoos (Ulila) turbatootmisalal kavandatakse turba kaevandamise taasalustamist. Olulist mõju väärtuslikule maastikule ette ei ole näha, võttes arvesse, et olemasoleva turbamaardla taaskasutuselevõtt on positiivsem kui uue rajamine. Turbatootmine on osa ka Puhja valla traditsioonilisest tootmistegevusest ning Laugesoo turbarabas osaliselt tootmismaastiku säilitamine ja eksponeerimine (eesmärk rajada vana maardla osasse muuseumi) on positiivse mõjuga traditsioonilise maakasutuse eksponeerimisel.

Tugev negatiivne mõju maastikule tuleneks Sangla soo kasutuselevõtust, sest perspektiivsel alal pole varem turvast kaevandatud. See nõuaks ulatuslikke melioratsioonitöid. Soova liivakarjääri mõju maastikuilmele on väike, kuivõrd karjääris on juba varem kaevandamine toimunud. Pikaajalise tugevalt positiivse mõjuga on karjäärialade rekultiveerimise kohustus peale sulgemist, millega taastatakse maastikuilme osaliselt.

Üldplaneeringu kaardil on toodud väärtuslikud põllumaad, sellegipoolest on Ulila aleviku ja Rämsi küla ümbruses paiknevatele väärtuslikele põllumassiividele planeeritud perspektiivsed elamualad. Planeeringu seletuskirjas on toodud punkt, mis näeb ette väärtuslike põllumaade säilimist, seega esineb vastuolu üldplaneeringu seletuskirjas seatud eesmärkide ning üldplaneeringuga kavandavate tegevuste vahel. Oluline on säilitada väärtuslikke põllumaid, eelkõige lähtudes nende majanduslikust väärtusest. Keskkonnamõju strateegiline hindaja on toonud soovitused Rämsi perspektiivsete elamumaade vähendamiseks (ptk 4.8, joonised). Üldplaneeringu kohaselt jäävad Ulila perspektiivsed elamualad osaliselt Elva jõe äärsetele väärtuslikele niitudele. Niidud on väärtuslikud eeskätt oma poolloodusliku kujunemise käigus tekkinud mitmekesise taimestiku ning maastikukujunduse aspekti tõttu.

105 Leevendavad meetmed:

- Liigniisketel niidualadel Elva jõe luhal ei tohiks edaspidi ehitustegevust lubada, kuna selle käigus muudetakse alade niiskusrežiimi (kuivendamine) ning hävitatakse seeläbi väärtuslikud kooslused ja liikide elupaigad. Võimalusel tuleb niidud taastada ja korraldada nende hooldus; - Väärtuslikke põllumaid vähendava maakasutuse vältimine; - Miljööväärtuslikel aladel väärtuslike haljasaladel ja parkides ümberkujundustöödel professionaalse pargikujundaja kaasamine; - Miljööväärtuslikel aladel, väärtuslike haljasaladel ja parkides regulaarne pargi- ja aiahooldus; - Väärtuslikel niitudel enne arendustegevust koostada ala väärtust täpsustav uuring; - Vältida veekogude ehituskeeluvööndite vähenemist; - Rekultiveerimise kohustus peale maardlate ammendumist; - Täpsustada tingimused maastikul domineerivate objektide püstitamiseks (nt tuulepargid ja mobiilsidemastid). Võimalusel tuleb vältida nende püstitamist väärtuslikele maastikele ja teistesse ilusa vaatega kohtadesse. Erandkorras nende objektide püstitamisel väärtuslikule maastikule tuleb koostada detailplaneering ja maastikuanalüüs;

Looduskaitsealad ja roheline võrgustik

Puhja valla üldplaneering ei näe ette kaitsealade ja kaitsealuste objektide kaitserežiimide täpsustamist. Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt asub Puhja vallas kolm tuumala, lisaks piirkondliku tasandi ribastruktuure. Üldplaneeringus on toodud rohelise võrgustiku toimimiseks soovitatavad tingimused, mis on seatud teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Bioloogilise mitmekesisuse säilimisele võib kujutada olulist negatiivset mõju mäetööstusmaade kasutuselevõtt. Tugev negatiivne mõju tuleneks Sangla soo põhjaosa kasutuselevõtust, sest perspektiivsel alal pole varem turvast kaevandatud, mis nõuaks ulatuslikke melioratsioonitöid. Sangla soo põhjaosa on looduslikus seisundis, kui välja arvata teostatud kuivendus. Ala hõlmab piirkondliku tasandi rohevõrgustiku tuumala ja kohaliku tasandi ribastruktuuri (ptk 3.3.5.6, joonis 7). Uuritud piirkond kattub osaliselt ka Alam-Pedja looduskaitseala Sangla soo sihtkaitsevööndiga (EELIS, 2007). EELISe (2007) andmetel asub läbiviidud geoloogilise uuringu alal metsise mänguala, kes kuulub II kaitsekategooria kaitstavate loomaliikide hulka. Võimalikust turbamaardlast võivad olla mõjutatud ka arvukad nahkhiired ja väike-konnakotkas, kelle püsielupaigad asuvad vahetult uuringuala läheduses.

Ka teiste tootmisalade kasutuselevõtuga võib kaasneda teatud negatiivset keskkonnamõju, mida on võimalik vähendada rakendades üldplaneeringus toodud leevendavaid meetmeid. Laugesoo turbatootmisala asub Alam-Pedja looduskaitseala Laugesoo sihtkaitsevööndi piirist ca 150 m kaugusel. Pikaajalise turbakaevandamise tagajärjel on raba looduslik seisund juba muutunud ja kaevandatavatelt aladelt hävitatud taimestik ja elupaigad. Juhul kui tootmisala ei suurendata, ei muutu oluliselt ka kaevandamise mõju kaitsealale. Olemasoleva taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade säilimine sõltub otseselt turbamaardla suurusest.

Soova liivakarjäär ei asu kaitsealal ega jää rohevõrgustikule. Juba kasutuses olnud karjääri varude lõplik ammendamine omab väiksemat mõju taimestikule ja loomastikule kui täiesti

106 uue karjääri kasutusele võtmine. Pikemas perspektiivis näeb üldplaneering ette karjääride rekultiveerimist, mis aitab kaasa ökoliigiliste protsesside taastumisele.

Nõrgalt negatiivne mõju bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja rohevõrgustiku toimimisele on ka Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee Puhja ümbersõidu rajamisel. Uue trassi ehitamise korral toimuks seni loodusliku maa-ala killustamine.

Puhja valla asustuse laienemine on ettenähtud olemasolevat asustusstruktuuri järgides. Tartu Maakonnaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt jäävad rohekoridorile (K25) Uilila perspektiivsed elamualad. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek rohevõrgustiku piiride muutmiseks, selle kohaselt on Ulila asula ja ka perspektiivsed elamualad arvatud rohekoridorist välja. Tegemist on olemasoleva asustuse laienemisega. Üldplaneeringuga ettenähtud rohekoridori muudatus on väike ja seega ei oma olulist mõju selle funktsioneerimisele. Nimetatud alal väheneb rohekoridori laius 180-600 meetri ulatuses, mis moodustab kuni 1/3 koridori laiusest. Siiski on antud rohekoridori puhul oluline vältida kaldaalade täisehitamist ning järgida ka teisi ehitustegevuse piiranguid, mis aitavad kaasa võrgustiku funktsioneerimisele.

Leevendavad meetmed: • Olulise keskkonnamõjuga tegevuse korral läbi viia keskkonnamõju hindamine; • Tiheasustusalade rajamine rohevõrgustiku aladele on keelatud. Elamuehituse rajamisel rohevõrgustiku alale, tuleb koostada detailplaneering ning läbi viia keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha ja ehitustingimuste leidmiseks. Igasuguse arendustegevuse korral peab säilima rohevõrgustiku funktsioonides vähemalt 90 % kogu territooriumist; • Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamisel tohib aeda ehitada ainult õueala ümber, et mitte takistada loomade liikumist; • Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tuumalasid läbi lõigata. • Lisada detailplaneeringu kohustusega juhtude hulka rohevõrgustiku alad, kui soovitakse maa-ala kruntideks jagada ja/või ehitada rohkem kui üks elamu ;

Teed ja liikluskorraldus

Puhja alevikku läbib Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92. Üldplaneeringus on esitatud olulisemad olemasolevad teed koos kaitsetsoonidega. Suuremate ristmike ja jalakäijate ülekäigukohtadele on ette nähtud välisvalgustus. Planeeritud on liiklemise ohutumaks muutmiseks kergliiklusteede ja –sõiduradade rajamine. Põhimaantee rekonstrueerimisel on ette nähtud vähemalt ühele poole teed, kahe meetri kaugusele tee servast, vähemalt 3 meetri laiune kergliiklustee. Üldplaneeringus on esitatud ettepanek eraldada kergliiklustee haljastusega.

Tartu maakonnaplaneeringuga on valda kavandatud Puhja aleviku ümbersõit. Puhja valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ja ümbersõidu tarbeks maa mitte reserveerimiseks. Perspektiivse ümbersõidu maa-alaga piirnevale alale nähakse üldplaneeringuga ette elamumaade rajamist.

Olemasoleva ja planeeritava ümbersõidu müra analüüsimiseks, viidi läbi modelleerimine spetsiaaltarkvaraga Soundplan 6.5. Tulemuse kohaselt jääb olemasoleva trassi puhul liiklusmüra lubatud taotlustaseme (arvestatakse kavandatavatel aladel) piiridesse ca 45 m

107 kaugusel maantee keskteljest ja seda nii öisel kui ka päevasel ajal (Lisa 4). Kavandatud maantee ümbersõidult lähtuv liiklusmüra jääb lubatud taotlustaseme piiridesse ca 65 m kaugusel maantee keskteljest ja seda nii öisel kui ka päevasel ajal (Lisa 5). Teostatud müra modelleerimise põhjal võib järeldada, et liiklusmüra pole otseselt praeguse liiklussageduse põhjal Puhja alevikku läbiva maantee osas probleemiks. Elanikkonda ja inimeste tervist mõjutavad ka liiklusohutusega seotud küsimused. Maanteeameti (2008) info kohaselt on Puhja alevikus üks liiklusõnnetuste rohkemaid kohti sissesõit alevikku Tartu poolt (ptk 4.10, joonis 19).

Üldplaneeringuga on ettenähtud Puhja aleviku laienemine planeeritava ümbersõidu suunas. KSH koostaja hinnangul pole enne Tartu maakonnaplaneeringu muutmist soovitav perspektiivse ümbersõidu äärde elamualasid planeerida. Ümbersõidu rajamisel ei täidaks see oma funktsiooni, sest muutuks uuesti asulat läbivaks teeks, mis ei taga liiklusohutuse seisukohast võrreldes olemasoleva olukorraga olulist situatsiooni paranemist. Ka ei tagaks see võitu liikluse sujuvuse, kuivõrd elamuala läbival ümbersõidul oleks tõenäoliselt vajalik samuti madalamate lubatud piirkiiruste rakendamine.

Seoses perspektiivse Puhja ümbersõidu rajamisega pakub KSH koostaja välja alternatiivse lahenduse perspektiivsete elamualade paiknemise suhtes (ptk 4.10, joonis 20). Juhul kui ümbersõitu ei rajata, saab lähtuda üldplaneeringu poolt välja pakutud lahendustest. KSH koostaja hinnangul pole soovitav perspektiivse ümbersõidu äärde elamualasid planeerida enne maakonnaplaneeringu muutmist.

Leevendavad meetmed: • Uute elamualade planeerimisel ümbersõidu äärde tuleb lähtuda tee kaitsevööndist; • Elamualade planeerimisel säilitada maa perspektiiveks ümbersõiduks; • Teede sanitaarkaitsevöönditesse jäävate elamualade puhul tuleb detailplaneeringutele seada nõue müratasemete hindamiseks ja kui need ületavad kehtestatud piirnorme, tuleb ette näha vajalikud leevendavad meetmed.

Tehniline infrastruktuur

Üldplaneeringuga on ettenähtud valda läbiva Tartu-Viljandi-Sindi õhuliini rekonstrueerimine 330 kV pingele. Liin kulgeb valla territooriumil idast-läände, kuid ei läbi tiheasustusalasid. Üldplaneeringuga on määratud kõrgepingeliinide kaitsevööndid.

Kanalisatsioon ja veevarustus on olemas Puhjas ja Ulilas alevikes ja Rämsi külas. Olemaolevad ühisveevärgitrassid on amortiseerunud ning vajavad uuendamist ja arendamist. Üldplaneeringuga on määratud reoveekogumisalad Puhja ja Ulila alevikes ning Rämsi külas. Nimetatud piirkondadest on nõrgalt kaitstud põhjaveega Rämsi küla. Üldplaneeringus on seatud täiendavad tingimused ühisveevärgi ja kanalisatsioonile.

Valla üldplaneeringuga kehtestatakse kaugküttepiirkond Puhja aleviku keskosa Viljandi tee ja Elva tee vahel. Üldplaneeringuga reserveeritakse täiendavad jäätmekäitluse maad.

Leevendavad meetmed - Reoveekogumisalad tuleb tulevikus laiendada vastavalt uute planeeritavate alade laienemisega. Kui asustustihedus vastab Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määruse

108 nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“ seatud nõuetele, peab reoveekogumisala laiendama vastavate elamu- ja tootmisaladeni; - Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud; - Parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduriga (soovituslikult kombineerituna liiva-mudapüüduritega). - Elektriliinide rekonstrueerimisel tuleb võimalusel eelistada maakaabelliine, seda eriti väärtuslikel maastikel.

109 LISAD Lisa 1. KSH programm Lisa 2. KSH programmi avaliku arutelu protokoll Lisa 3. KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4. Puhja alevikku läbiva Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee mürakaardid Lisa 5 . Puhja alevikku kavandatava Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme põhimaantee ümbersõidu mürakaardid Lisa 6. KSH aruande eelnõu avalikustamise teadaanded Lisa 7. KSH aruande avalikustamise arutelu protokoll Lisa 8. KSH aruande avalikustamise osalejate nimekiri Lisa 9. KSH aruande arutelul laekunud ettepanekutega arvestamine Lisa 10. KSH aruandele laekunud ettepanekutega arvestamine II

110