Loe Väike- VÄIKE-MAARJA VALLA Maarja Valla Infolehte internetis www. INFOLEHT v-maarja.ee Nr 4 (205) APRILL 2011 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega:
Vallajuhid kohtusid silmast silma vallakodanikuga Jäätmejaam
Kolmapäeval, 13. aprillil olid voliko- alustab jäätmete gu esimees Olev Liblikmann ja val- lavanem Indrek Kesküla kutsunud vastuvõttu valla elanikud kohtumisele Väike- Maarja raamatukogusse. Kohtumise Alustame 28.aprillist 2011 Väike- eesmärgiks oli lihtsalt rääkida val- Maarja jäätmejaamas ehitusjäät- laelanikega ning saada tagasisidet, mete, eterniidi, vanade riiete ja ja- millised tegevused vajavad põhjali- lanõude vastuvõttu. kumat selgitust. Kohale tuli ligi 30 Ehitusjäätmed on kipsipõhised ehi- tublit vallakodanikku. tusmaterjalid, muu ehitus- ja lammu- Esialgse ülevaate andis valla- tuspraht, kaablid, põranda- ja seina- vanem Indrek Kesküla. Ta tõi välja katted (linoleum, seinaplaadid jne). Väike-Maarja vallas 2010. aasta sügi- Eterniit on ohtlikku ainet, sel tehtud siseauditi peamised kitsas- asbesti, sisaldav ehitusmaterjal, mida kohad ja vajaduse, et vallavolikogu re- tuleb koguda ja käidelda teistest ta- visjonikomisjon viiks läbi analüüsi, vajäätmetest eraldi. Asbestikiud ja - mille tulemusena saab vallavolikogu tolm võib kahjustada kopse. võtta seisukoha edasisteks tegevus- NB! Väike-Maarja jäätme- teks. Selle kõrval käib paralleelselt kri- jaamas on ehitusjäätmete vastuvõtt minaalasi, mis on algatatud usalduse tasuline, need kaalutakse kohapeal kuritarvitamise alusel. ning tasumine toimub sularahas. Kiltsi külavanem Priit Puhk oli kaasa toonud Kiltsi rahva kaks Jäätmete vastuvõtuhinnad suuremat muret: mis saab Kiltsi rah- Väike-Maarja jäätmejaamas: vamajast ja Kiltsi aleviku Jaama täna- va 3 majast. Kiltsi rahvamaja on an- Vallavanem Indrek Kesküla kokkutulnutele olukorrast ülevaadet andmas. Hilje Pakkaneni foto Paber ja kartong - tasuta tud hallata MTÜ-le Meie Kiltsi. Endi- Pakendijäätmed - tasuta ne sotsiaalhooldaja Aino Midt leidis, Suuremõõtmelised jäätmed - tasuta et mittetulundusühingule ei tohi vi- tektina töötanud Juta Haasma nentis, litsusel olema kehtiv arengukava vä- valla haridus vajab üht juhti, koordinaa- Vanarehvid - tasuta letsas seisus põrandaga rahvamaja üle et rahvas ei ole pori loopimisega har- hemalt neli aastat ette, meil seda siis torit. Haridusvaldkond Väike-Maarjas Elektri- ja elektroonikaseadmed anda, kuna MTÜ ei suuda oma jõu- junud ning postkastidesse toodud aja- ei olnud. Volikogu andis juba 2010.a vajab senisest tõsisemat tegelemist. (komplekssed) - tasuta dudega seda korda teha. leht „Väikemaarjalane“ on mustami- septembris nõusoleku arengukava Maie Rand Simunast soovis Metallijäätmed - tasuta Saalist soovitati Kiltsi rahvale se tippnäide. Ta soovis, et vaatamata koostamiseks, kuid kuni 2011.a märt- teada, mis saab edasi Simuna osaval- Ohtlikud jäätmed (ainult eraisikutelt) sarnaselt teiste MTÜ-dega hakata pro- toimunule austak- si lõpuni ei tehtud last. Mart Pruul on olnud tubli osa- - tasuta jekte kirjutama ja nende toel maja kor- sime üksteist ning midagi. Arengu- vallavanem, kellest on Simuna rahvale Aknaklaas - tasuta da tegema. me kõik oleme “Ärme mängi Väike- kava puudumise- olnud palju tuge ja abi. Simuna rah- Vanad riided ja jalanõud - tasuta Vallavanem Indrek Kesküla väikemaarjalased Maarja vallas poliitmalet, ga võivad ohtu vas kardab, et osavalla kadumisel ei Ehitusjäätmed: kipsipõhised ehitus- nentis, et Kiltsi inimeste jaoks on Kiltsi ning hoiame oma sattuda mitmed tea rahvas enam, kelle poole vajadu- vaid tegutseme nii, materjalid, muu ehitus- ja lammutus- mõis nii õnn kui õnnetus. “Õnn see- koduvalda. projektid, näiteks sel abisaamiseks pöörduda. praht , kaablid, WC-potid, kraanikau- tõttu, et Kiltsi mõisast on võimalik lih- Armilda Lilleberg et vallas oleks Ebavere-Kiltsi Olev Liblikmann selgitas, et sid, põranda- ja seinakatted (PVC, li- vida välja turismipärl, mis tooks tun- soovis teada, milli- kõigil hea elada.” kergliiklustee jne. Avanduse valla ühinemine Väike- noleum, keraamilised plaadid jne. NB! tust ja töökohti ka Kiltsile. Samas on sed on valla hari- Maie Rand “Kokkuleppe Maarja vallaga tuli viimasel minutil, Ehitusjäätmed ei tohi sisaldada immu- mõisa palju investeeritud ning mitme duse ja arenguka- kohaselt jätkavad 12. tunnil. “Teised ühineda soovijad tatud ehituspuitu ja ohtlikke jäätmeid) sarnase objekti hoidmine vallale kee- vaga seotud edasi- selle valimispe- tegid ettevalmistusi 3-4 aastat, meil oli - 0,07 €/kg (koos käibemaksuga) rukas. Selles piirkonnas on nüüd Lii- sed tegevused, rioodi lõpuni nii aega vaid kolm kuud. Tegime, mis Eterniit (asbesti sisaldav ehitusmater- vaküla külamaja, Kiltsi mõis ja Kiltsi kuna need oli umbusaldamise peami- Simuna kui Kiltsi põhikoolidena. Tee- suutsime. Tänaseks on ühinemisle- jal) - 0,10 €/kg koos käibemaksuga kultuurimaja. Just Liivaküla külaseltsi sed põhjused. me tööd selle nimel, et Väike-Maarjas pingus fikseeritud tööd on kõik teh- tegevus peab olema ka MTÜ Meie Olev Liblikmann selgitas, et säiliks gümnaasium ning õppekeskus tud.” Kiltsile eeskujuks, kus on suudetud kohaliku omavalitsuse korralduse saaks riiklikke tellimusi.” Ta lisas, et Vallavanem Indrek Kesküla Väike-Maarja jäätmejaama vastuvõ- projektide abil hoone ülesse ehitada.” seaduse (KOKS) uue seadusemuuda- ka viimane volikogu hariduskomisjon sõnul on vaja koos Simuna rahvaga tuajad: N-R 15.00-19.00 ja L-P Väike-Maarjas pikki aastaid peaarhi- tuse (al. 1.1.2011.a) järgi peab omava- (11. aprillil) oli üksmeelselt nõus, et läbi arutada, kas mõistetakse osaval- 10.00-17.00 la põhimõtet õigesti. Osavald on eel- Simuna jäätmejaama vastuvõtuajad: kõige haldusjaotus oma halduskogu- N-R 14.00-18.00 ja L 10.00-14.00 ga, kuid kui sellel halduskogul ei ole vahendeid, siis on ikkagi kõige oluli- sem, milliseid tegevusi Simuna piir- konnas teostatakse ning kes kohalike probleemide eest vastutab. Kindlasti Sünnitoetuse on vaja Simuna elanikega sagedami- ni nõu pidada. maksmisest Väike-Maarja noortekogu juht Kalev Kodditz tahtis teda, kas ka uus Vastavalt Väike-Maarja Vallavolikogu valla juhtkond toetab noorte tegevust 29.juuni 2010.a määruse § 11 alusel vallas, nagu eelmine seda tegi. makstakse sünnitoetust Väike-Maarja “Kindlasti. Samas oleks hea vallas registreeritud vastsündinud lap- kui noortekogu liikmed osaleksid val- se vanemale, kui mõlema vanema või lavolikogu istungitel ja küsiksid ko- lapsega koos elava ema elukohana on misjoni esimeestelt luba käia voliko- rahvastikuregistris märgitud Väike- gu komisjonide koosolekutel,” ütles Maarja vald. volikogu esimees Olev Liblikmann. Esimene osa makstakse vane- Mai Vilu soovis teada, mis male pärast lapse sünni registreerimist. saab perearsti dr Tiina Vilimaa lahku- Teine osa sünnitoetusest makstakse mise järel. Vallavanema sõnul toimub lapse aastaseks saamisel eeldusel, et reedel, 15.aprillil selleteemaline koh- mõlema vanema ja lapse või lapsega tumine perearstidega. koos elava ema elukoht on alates lap- Maie Rand soovis: “Ärme se sünni registreerimisest olnud 12 mängi Väike-Maarja vallas poliitma- kuud järjest rahvastikuregistri järgi Väi- let, vaid tegutseme nii, et vallas oleks ke-Maarja vald. kõigil hea elada.” Seepeale arvas Ind- Sünnitoetuse teise osa saami- rek Kesküla, et sellise hea mõttega on seks peab vanem esitama vallavalitsu- mõistlik kohtumine lõpetada. sele avalduse. Sünnitoetuse suurus Väike- Hilje Pakkanen Maarja vallas on 192 eurot. MTÜ Meie Kiltsi esindaja Aino Midt küsib vallajuhtidelt, mis saab Kiltsi rahvamaja põrandast. Hilje Pakkaneni foto Sotsiaalkomisjon 2 VALITSEMINE Aprill 2011
Otsustati: 1) määrata projekteerimistin- Sotsiaaltoetuse avalduse vormi kinni- vere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus gimused Eesti Energia Võrguehituse tamine. Otsustati: kinnitada matusetoe- Väike-Maarja valla poolseks esindajaks Vallavalitsuse materjalid ASle elektrivarustuse rekonstrueerimi- tuse taotluse vorm (korraldus nr 227 Indrek Kesküla ja volitada teda teostama se projekteerimiseks Aburi külas (kor- „Sotsiaaltoetuse avalduse vormi kinni- kõiki valla liikmeõigusi MTÜ-s ja selle 23.märts 20111 vik Lai tn 5 (korraldus nr 188 „Ehitusloa raldus nr 204 „Projekteerimistingimus- tamine“). liikmete üldkoosolekul; 2) määrata MTÜ Maaküsimused. Nõustuti maa munit- väljastamine“). te määramine“); 2) määrata projekteeri- Vallavanema info. Vallavanem Urmas Pandivere Arendus- ja Inkubatsiooni- sipaalomandisse jätmiseks 5 katastri- Vallavanema info. Kärsa külas ühes mistingimused ELTEL Networks ASle Tamm tänas vallavalitsuse liikmeid keskus juhatuse liikmeks Indrek Kesküla üksuse moodustamisega.Nõustuti Si- laudas on loomad väga kehvades tin- sidevarustuse rekonstrueerimise projek- koostöö eest. (korraldus nr 249 “MTÜ-s Pandivere muna alevikus asuva Männituka kin- gimustes. Hoiame olukorral silma teerimiseks Simuna alevikus (korraldus 13. aprill 2011 Arendus-ja Inkubatsioonikeskus valla nistu jagamisega. peal. nr 205 „Projekteerimistingimuste mää- Vallavalitsuse koosseis: Indrek Kesküla, Mart esindaja määramine”). Arvamuse andmine jäätmeloa taotlu- 30. märts 2011 ramine“). Pruul, Helmut Hiietamm, Li-Ann Lehtmets, Valla esindaja määramine MTÜ-s Ro- sele. Otsustati: anda nõusolek Maaküsimused. Nõustuti maa munit- Kirjaliku nõusoleku andmine. Otsus- Urmas Reinart, Kaarel Moisa. heline Paik. Otsustati: määrata MTÜ-s Ekoservis Teenused OÜ jäätmeloa taot- sipaalomandisse jätmiseks 8 katastri- tati: anda kirjalik nõusolek Ivo Fridolinile Maaküsimused. Nõustuti maa munitsi- Roheline Paik Väike-Maarja valla pool- lusele ohtlike jäätmete kogumiseks ja üksuse moodustamisega. Nõustuti väikeehitise püstitamiseks aadressil paalomandisse jätmiseks 8 katastriüksu- seks esindajaks Indrek Kesküla ja voli- veoks Lääne-Virumaal (korraldus nr 175 Vao külas asuva Mäeotsa katastriük- Pikevere küla Oti (korraldus nr 206 se moodustamisega. Nõustuti Ärina tada teda teostama kõiki valla liikmeõi- „Jäätmeloa taotlusele arvamuse andmi- suse sihtotstarbe muutmisega. „Kirjaliku nõusoleku andmine“). külas asuva Tamme katastriüksuse ja gusi MTÜ-s ja selle liikmete üldkoos- ne“). Ehitusloa väljastamine. Otsustati: 1) Lihtmenetlusega hanke väljakuulutami- Äntu külas asuva Männiku I katastriük- olekul (korraldus nr 250 “Valla esindaja Arvamuse andmine geoloogilise väljastada ehitusluba Eesti Energia Jao- ne. Otsustati: 1) kuulutada välja lihtme- suse lähiaadressi muutmisega. määramine MTÜ-s Roheline Paik”). uuringu loa taotlusele. Otsustati: nõus- tusvõrk OÜle elektrivarustuse rekonst- netlusega hange „Simuna rahvamaja Nõusoleku andmine jäätmekoti kasuta- Valla esindaja määramine MTÜ-s Rak- tuda Thorsen Grupp OÜle loa andmise- rueerimiseks asukohaga Ebavere küla rekonstrueerimine“; 2) kinnitada hanke- miseks, nõusoleku andmine perioodili- vere Haigla. Otsustati: määrata MTÜs ga geoloogilise uuringu teostamiseks Ebavere talu, Lilleoru, Dorise, Sandi- dokumendid vastavalt lisale; 3) moodus- seks jäätmeveoks, nõusoleku andmine Rakvere Haigla Väike-Maarja valla esin- Raigu külas kinnistutel Ilmandu ja Ilmas- metsa, Kelgu, Metsataguse, Raja mets, tada hanke läbiviimiseks komisjon koos- ühise jäätmemahuti kasutamiseks. dajaks Indrek Kesküla ja volitada teda tu asuvas Raigu uuringuruumis (korral- Raja 1 ja Raja põld ning Äntu küla Lil- seisus: esimees Urmas Tamm ning liik- Jäätmeloa taotlusele arvamuse andmi- teostama kõiki Väike-Maarja valla liik- dus nr 176 „Arvamus Raigu uuringu- leoru ja Õie; 2) väljastada ehitusluba med Kaarel Moisa, Kadri Kopso, Ilve ne. Otsustati: anda nõusolek ASi Ragn- meõigusi MTÜs ja selle liikmete üld- ruumi geoloogilise uuringu loa taotlu- Eesti Energia Jaotusvõrk OÜle elektri- Tobreluts (korraldus nr 207 „Lihtmenet- Sells jäätmeloa taotlusele kohaliku oma- koosolekul (korraldus nr 251 “Valla esin- se ja Keskkonnaameti korralduse eel- varustuse rajamiseks asukohaga lusega hanke väljakuulutamine“). valitsuse korraldatud jäätmeveoks Väi- daja määramine MTÜ-s Rakvere Haig- nõu kohta“). Varangu küla Ääsi ja Ojasoo; 3) väljas- Puude mahavõtmine. Otsustati: 1) nõus- ke-Maarja, Tamsalu, Rakke ja Laekvere la”). Puude mahavõtmine. Otsustati: nõustu- tada ehitusluba Eesti Energia Jaotusvõrk tuda Väike-Maarja alevikus Põhja 9 ka- vallas (korraldus nr 241 “Jäätmeloa taot- Bussiliini dotatsiooni määramine. Otsus- da Simuna alevikus Allee 1 katastriük- OÜle elektrivarustuse rekonstrueerimi- tastriüksusel kasvava vahtra mahavõtmi- lusele arvamuse andmine”). tati: määrata ASle Go Bus Rakvere bus- susel kasvavate 15 hariliku vahtra, 3 pär- seks asukohaga Ärina küla Rahula, Var- sega; 2) nõustuda Vao külas Platsi ka- Sotsiaaltoetuse eraldamine, sotsiaal- siliinide nr 39 ja 45 dotatsioon 2011.a na, 5 saare, 2 jalaka, 1 toominga ja 1 nulu bola ja Mere; (korraldused nr 194-196 tastriüksusel 10 kasvava puu mahavõt- toetuse eraldamisest keeldumine. märtsikuu eest summas 154,92 eurot mahavõtmisega (korraldus nr 177 „Puu „Ehitusloa väljastamine“). misega; 3) nõustuda Väike-Maarja ale- Otsustati: 1) nõustuda täiendava sotsiaal- (korraldus nr 252 “Bussiliini dotatsiooni mahavõtmine“). Kasutusloa väljastamine. Otsustati: väl- vikus Tare 1 katastriüksusel kasvavate toetuse maksmisega eelarve vahendi- määramine”). Väike-Maarja jäätmejaama hinnapak- jastada kasutusluba Vello Paasile üksik- ebatsuugade mahavõtmisega (korraldu- test viiele taotlejale kokku 119,03 eurot Eluruumi eraldamine. Otsustati: nõustu- kumiste ja hinnakirja kinnitamine. Ot- elamu kasutamiseks asukohaga Väike- sed nr 213-215 „Puu mahavõtmine“). (korraldus nr 243 “Sotsiaaltoetuse eral- da ühele isikule eluruumi üürile andmi- sustati: 1) kinnitada edukaks pakkumi- Maarja alevik Uus tn 18 (korraldus nr Nõusoleku andmine jäätmekoti kasu- damine”; 2) otsustati sotsiaaltoetuse eral- sega aadressil Aasa 2 korter nr 7, Väike- seks AS Veolia Keskkonnateenused 197 „Kasutusloa väljastamine“). tamiseks, korraldatud jäätmeveoga damisest keelduda ühele isikule, kuna Maarja alevikus (korraldus nr 253 “Elu- ehitusjäätmete ja asbesti sisaldavate ehi- Projekteerimistingimuste määramine. liitumisest vabastamine, nõusoleku taotletava isiku sissetulek ühe pereliik- ruumi eraldamine”). tusmaterjalide (eterniidi) konteinerite ja Otsustati: määrata projekteerimistingimu- andmine perioodiliseks jäätmeveoks, me on kohta suurem kui 139,01 eurot Korralduse muutmine. Otsustati: 1) muuta nende tühjendamise pakkumine; 2) kin- sed OÜle SF Pandivere sigala projek- nõusoleku andmine ühise jäätmema- (pool kehtivast miinimumpalgast), mis- Väike-Maarja Vallavalitsuse 06. aprilli nitada edukaks pakkumuseks OÜ Kesto teerimiseks aadressil Pandivere küla SF huti kasutamiseks. Otsustati: 1) anda tõttu ei ole põhjendatud rahalise toetuse 2011 korraldust nr 207 “Lihtmenetluse- suuremõõtmeliste jäätmete ning vana- Pandivere (anda korraldus nr 198 „Pro- nõusolek kasutada korraldatud jäät- eraldamine (korraldus nr 244 “Sotsiaal- ga hanke väljakuulutamine” ning sõnas- de riiete ning jalanõude pakkumine (kor- jekteerimistingimuste määramine“). meveos segaolmejäätmete kogumiseks toetuse eraldamisest keeldumine”). tada punktid 1 ja 2 järgmiselt: “Kuuluta- raldus nr 178 „Väike-Maarja jäätmejaa- Elukohajärgse munitsipaalkooli määra- 30-50 l jäätmekotti seitsmel isikul (kor- Lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite da välja lihtmenetlusega hange „Simu- ma erinevate jäätmeliikide konteinerite mise kord. Otsustati: kehtestada eluko- raldus nr 216 „Nõusoleku andmine jäät- ülejäägi kasutamine sotsiaalteenuse na rahvamaja rekonstrueerimise I etapp”. ja nende tühjendamise hinnapakkumiste hajärgse munitsipaalkooli määramise tin- mekoti kasutamiseks“); 2) vabastada AS osutamiseks. Otsustati: nõustuda sot- 2. Moodustada hanke läbiviimiseks ko- tulemuse kinnitamine“); 3) kinnitada jäät- gimused ja kord (määrus nr 6 „Elukoha- OG Elektra korraldatud jäätmeveoga lii- siaalteenuse osutamisega kolmele taot- misjon koosseisus: esimees: vallava- mejaama teenuste hinnakiri vastavalt li- järgse munitsipaalkooli määramise tin- tumisest 01. maist 2011 kuni 04. sep- lejale osalemiseks Porkuni Koolis puu- nem Indrek Kesküla, liikmed: abivalla- sale (korraldus nr 179 „Teenuste hinna- gimused ja kord“). tembrini 2012 (korraldus nr 217 „Kor- dega laste laagris 26.06-03.07.2011 (kor- vanem Kaarel Moisa, ehitus- ja planeeri- kirja kinnitamine“). Pakkujate kvalifitseerimine, pakku- raldatud jäätmeveoga liitumisest vabas- raldus nr 247 “Lapsehoiuteenuse raha- misosakonna juhataja Kadri Kopso, kul- Väike-Maarja Gümnaasiumi pakku- muste vastavaks tunnistamine ja pak- tamine“); 3) anda nõusolek perioodili- liste vahendite ülejäägi kasutamine sot- tuuri- ja spordiosakonna juhataja Ilve jate kvalifitseerimine ja pakkumus- kumuste edukaks tunnistamine. Ot- seks liitumiseks korraldatud jäätmeveo- siaalteenuse osutamiseks”). Tobreluts (korraldus nr 254 “Korraldu- te vastavaks tunnistamine. Otsustati: sustati: 1) tunnistada riigihanke „Väi- ga suveperioodiks neljale isikule (kor- Valla esindaja määramine MTÜ-s Lää- se muutmine”). 1) tunnistada riigihanke „Väike-Maar- ke-Maarja Gümnaasiumi garderoobi- raldus nr 218 „Nõusoleku andmine pe- ne-Viru Jäätmekeskus. Otsustati: 1) Reservfondi kasutamine. Otsustati: eral- ja Gümnaasiumi rekonstrueerimine“ kappide hange“ pakkumuse esitanud rioodiliseks liitumiseks korraldatud jäät- Määrata MTÜ-s Lääne-Viru Jäätmekes- dada reservfondist 29 500 eurot tege- pakkumuse esitanud pakkujad (ühis- pakkujad (Falkonet Metall OÜ, AS meveoga“; 4) kinnitada ühise jäätmema- kus Väike-Maarja valla esindajaks Ind- vusalale maanteetransport teede majan- pakkumine OÜ Elinord Ehitus ja Facio Konsensus Laomaailm ja Interior huti kasutamise kokkulepped vastavalt rek Kesküla ja volitada teda teostama damiskuludeks (korraldus nr 255 “Re- Ehituse OÜ; AS Gustaf; OÜ Service OÜ) kvalifitseerituks; 2) tun- korralduse lisale (korraldus nr 219 „Ühi- kõiki Väike-Maarja valla liikmeõigusi servfondi kasutamine”). Ferdmaster) kvalifitseerituks; 2) tun- nistada esitatud pakkumused hanke- se jäätmemahuti kasutamine“). MTÜ-s ja selle liikmete üldkoosolekul; Väike-Maarja Spordihoone töötajate nistada esitatud pakkumused hanke- dokumentides toodud nõuetele vasta- Hangete tulemuste kinnitamine. Otsus- 2) määrata MTÜ Lääne-Viru Jäätmekes- koosseisu kinnitamine. Otsustati: kinni- dokumentides toodud nõuetele vasta- vaks (korraldus nr 199 „Hanke „Väike- tati: 1) tunnistada pakkumuse esitanud kus juhatuse liikmeks Indrek Kesküla tada Väike-Maarja Spordihoone tööta- vaks (korraldus nr 180 „Riigihanke „Väi- Maarja Gümnaasiumi garderoobikappi- pakkujad kvalifitseerituks ja Metos AS, (korraldus nr 248 “Valla esindaja määra- jate koosseis järgmiselt: juhataja koha- ke-Maarja Gümnaasiumi rekonstrueeri- de soetamine“ pakkumuste vastavaks Dieta AS ja Bestmarki Suurköökide AS mine MTÜ-s Lääne-Viru Jäätmekeskus”). määraga 1,0 ning kaks administraator- mine“ pakkumuste vastavaks tunnista- tunnistamine, pakkujate kvalifitseerimi- esitatud pakkumused vastavateks; 2) Valla esindaja määramine MTÜ-s Pan- teenindajat, kumbki kohamääraga 1,0 mine ja pakkujate kvalifitseerimine“). ne“); 3) kinnitada edukaks Falkonet mitte tunnistada Farwelli Kaubanduse divere Arendus- ja Inkubatsioonikes- (korraldus nr 256 “Väike-Maarja Spor- Hooldekodu ATS hanke tulemuste kin- Metall OÜ pakkumus (korraldus nr 200 OÜ pakkumust vastavaks (korraldus nr kus. Otsusati: 1) määrata MTÜ-s Pandi- dihoone töötajate koosseisu kinnitami- nitamine. Otsustati: kinnitada hanke „Väi- „Pakkumuse edukaks tunnistamine“); 3) 220 „Riigihanke „Väike-Maarja Gümnaa- ne”). ke-Maarja Hoolekande- ja Tervisekes- tunnistada „Väike-Maarja Õppekeskuse siumi köögiseadmete soetamine“ pak- kuse tulekahjusignalisatsiooni laiendus“ köögiseadmete ja inventari soetamine“ kumuste pakkujate kvalifitseerimine, lihtmenetluse edukaks pakkujaks AS hanke pakkumuse esitanud pakkujad vastavaks tunnistamine“); 3) kinnitada rii- Pristis (korraldus nr 181 „Hanke „Väi- (Dieta AS, Metos AS ja Bestmarki Suur- gihanke „Väike-Maarja Gümnaasiumi ke-Maarja Hoolekande- ja Tervisekes- köökide AS) kvalifitseerituks (korraldus köögiseadmete soetamine“ edukaks kuse tulekahjusignalisatsiooni laiendus“ nr 201 „Hanke „Väike-Maarja Õppekes- Metos AS pakkumus (korraldus nr 221 lihtmenetluse tulemuste kinnitamine“). kuse köögiseadmete ja inventari soeta- „Pakkumuse edukaks tunnistamine“); 4) Projekteerimistingimuste määramine. mine“ pakkumuste vastavaks tunnista- tunnistada kvalifitseerunuks korralduses Otsustati: 1) määrata projekteerimistin- mine, pakkujate kvalifitseerimine“); 4) toodud äriühingud ning tunnistada esita- gimused Anti Veelaid’le üksikelamu kinnitada edukaks Bestmarki Suurköö- tud pakkumused hankedokumentidele laiendamise ja rekonstrueerimise projek- kide AS pakkumus (korraldus nr 202 vastavaks (korraldus nr 222 „Hanke teerimiseks aadressil Väike-Maarja ale- „Pakkumuse edukaks tunnistamine“). „Väike-Maarja Gümnaasiumi rekonst- vik Renne tee 2 (korraldus nr 182 „Pro- Lihtmenetlusega hanke väljakuulutami- rueerimistööde omanikujärelevalve“ jekteerimistingimuste määramine“); 2) ne. Otsustati: 1) kuulutada välja lihtme- pakkujate kvalifitseerimine ja pakkumus- määrata projekteerimistingimused OÜle netlusega hange „Väike-Maarja Güm- te vastavaks tunnistamine“); 5) kinnita- Kuukala mõisahoone rekonstrueerimi- naasiumi peamaja söögisaali laudade ja da hankes „Väike-Maarja Gümnaasiumi seks aadressil Simuna alevik Allee tn 1 toolide tarne“; 2) kinnitada hankedoku- rekonstrueerimistööde omanikujärele- (korraldus nr 183 „Projekteerimistingi- mendid vastavalt lisale; 3) moodustada valve“ edukaks OÜ Keskkonnaprojekt muste määramine“). hanke läbiviimise komisjon koosseisus: ja Duko-Ehitus AS ühispakkumus (kor- Sotsiaaltoetuste eraldamine. Otsusta- esimees: Urmas Tamm, liikmed: Kaarel raldus nr 223 „Pakkumuse edukaks tun- ti: 1) nõustuda täiendava sotsiaaltoetuse Moisa, Kadri Kopso ja Raili Sirgmets nistamine“), 10) kinnitada riigihankes maksmisega eelarve vahendites kahek- (korraldus nr 203 „Lihtmenetlusega han- „Väike-Maarja Gümnaasiumi rekonst- sale taotlejale kokku summas 589,50 ke väljakuulutamine“). rueerimine“ avatud pakkumise edukaks eurot (korraldus nr 184 „Sotsiaaltoetus- Vallavanema info. Kärsa külas lehma- pakkumuseks ASi Gustaf pakkumus te eraldamine“); 2) nõustuda lasteaia toi- laudas on olukord mõnevõrra parane- (korraldus nr 224 „Pakkumuse edukaks duraha a’ 1,02 eurot päevas ja koha- nud. Reedel tuleb veterinaarameti esin- tunnistamine“). maksu a’12,14 eurot kuus kompensee- daja uuesti lauta üle vaatama. Töötuid Koormuspiirangute kehtestamine koha- rimisega alates 01.03.-30.06.2011 ühele on 247. Kiltsi kooli juhtimise võttis üle likel teedel. Otsustati: kehtestada koor- valla lapsele; 3) nõustuda lasteaia toidu- Simuna Kooli direktor Ain Lembavere. muspiirang Väike-Maarja valla kohalikel raha a’ 1,02 eurot päevas kompenseeri- Reedel tähistati Väike-Maarja päevakes- teedel registrimassiga üle 8 tonni veo- misega alates 01.03.-30.06.2011 ühele kuse ruumis sotsiaaltöötajate päeva. kitele alates 07.04.2011 (korraldus nr 225 valla lapsele; (korraldus nr 185 „Sotsiaal- 6.aprill 2011 „Koormuspiirangu kehtestamine koha- toetuse eraldamine“); 3) mitte nõustuda Vallavalitsusest võtsid osa: Urmas Tamm, likel teedel“). sotsiaaltoetuse eraldamisega kahele taot- Mart Pruul, Liivi Uueni, Helmut Hiietamm. Volikirja andmine Riigi Kinnisvara AS- lejale (korraldused nr 186 ja 187 „Sot- Päev varem olid tagasi astunud Li-Ann le. Otsustati: volitada AS Riigi Kinnis- siaaltoetuse eraldamisest keeldumine“). Lehtmes, Raimo Birnbaum, Gennadi Luha. vara teostama vallavalitsuse nimel CO Ehitusloa väljastamine. Otsustati: väljas- Maaküsimused. Nõustuti maa munitsi- 2 emissiooni vähendamise investeeringu- tada ehitusluba Väike-Maarja Vallavalit- paalomandisse jätmiseks 9 katastriüksu- te riigihankeid (korraldus nr 226 „Voli- susele Simuna Rahvamaja hoone re- se moodustamisega. kiri“). konstrueerimiseks aadressil Simuna ale- Projekteerimistingimuste määramine. Aprill 2011 VALITSEMINE 3 Volikogu materjalid Vao vahel puhuvad uued tuuled
“Siia tuleb hobuste treeningväljak, kau- Volikogu 31. märtsi materjalid mele; 2) anda otsus nr 14 „Umbusalduse gemale võistlusväljak,” ütleb Vao küla avaldamine vallavanem Urmas Tamme- tulihingeline patrioot Jaanus Mehiste Raili Sirgmets esitas umbusaldusavaldu- le“. Poolt hääletas 12 volikogu liiget: Vao külla tulnud Soome Sonkajärvi val- se vallavanemale. Raili Sirgmets tegi Jaanus Kull, Avo Part, Marju Metsman, la juhtidele ja osutab virnastatud oksi täis ettepaneku viia läbi erakorraline voli- Teet Paju, Ants Rikberg, Merike asfaldiplatsi suunas. Sellele platsile rajab kogu istung. Adamson, Raili Sirgmets, Ene Preem, MTÜ Vao Ratsaklubi hobuste treening- Väike-Maarja valla arengukava aas- Väino Haiba, Rein Möldre, Olev väljakud. Raha treening- ja võistlusväl- tateks 2007-2015 kinnitamine Liblikmann ja Jaak Aader. Vastu hääletas jakute arendamiseks on taotletud Leader Arengukava peab olema vastu võetud 7 volikogu liiget: Hans Kruusamägi, programmist “Küla kui allikas”. hiljemalt 1. oktoobriks. Otsustati: 1) Aare Kalson, Lia Kivaste, Siret Stoltsen, Külalised imetlevad alles hiljuti vastu võtta Väike-Maarja valla arengu- Siret Kotka, Jaanus Kaare ja Voldemar võsast ja ohtlikest puudest vabastatud kava aastateks 2007-2015; 2) anda mää- Aksel. Mall Võhandu jäi erapooletuks. suurepärast vaadet endisele Vao viina- rus nr 7 „Arengukava aastateks 2007- Volikogu esimees Olev vabrikule ja teistele mõisakompleksi 2015 vastuvõtmine“. Arengukavaga Liblikmann pani hääletusele eelnõu punk- hoonetele. saab tutvuda valla kodulehel www.v- ti nr 2 - hüvituse määramine ühe kuu ame- Ennist aga, kui buss Vao külla jõu- maarja.ee/ tipalga ulatuses Urmas Tammele. Poolt dis, küsis nii mõnegi külalise pilk, miks Vallavalitsuse hallatava asutuse Väi- oli 8 volikogu liiget, vastu 11 volikogu neid kuhugi pärapõrgusse ke-Maarja Spordihoone asutamise, liiget, 1 volikogu liige ei hääletanud. viiakse. Esmamulje Vao külast võib veidi asutuse põhimääruse kehtestamine. Vallavolikogu alaliste komisjonide esi- troostitu tunduda küll. Vao keskuses on Otsustati: 1) asutada vallavalitsuse hal- Aivar Niinemägi PAIK-st, Sonkajärvi vallavolikogu esimees Mikko Mustonen meeste ja aseesimeeste valimine palju mahajäetud hooneid, ümbrus on latava asutusena Väike-Maarja Spordi- ja Jaanus Mehiste hobuste harjutamisväljaku ääres kohalike arengute üle Ants Rikberg tegi ettepaneku võssa kasvanud. Mahajäetuses on pas- hoone; 2) anda otsus nr 13 „Vallavalit- mõtteid vahetamas. Hilje Pakkaneni fotod. valida Ene Preem kultuuri-, spordi- ja kü- siivsus kerge tekkima. Nüüd tahavadki suse hallatava asutuse Väike-Maarja laelukomisjoni esimeheks. Valimisko- Vao Ratsaklubi inimesed külale elu sis- val aastal vaatavad 16 hobust tallist juba korrastada tornlinnuse kõrvalhoone ol- Spordihoone asutamine“ 3) vastu võt- misjon viis läbi salajase hääletuse. Ot- se puhuda. Esimene „elavdamistegu“ - vastu. mekompleks ja hoida ära hoonete eda- ta spordihoone põhimäärus; 4) anda sustati: 1) valida Ene Preem vallavoli- heakorratalgud koos hilisema simmani- Sonkajärvilased ütlesid palju sine lagunemine. Kõrvalhoonesse on määrus nr 8 „Väike-Maarja spordihoo- kogu kultuuri-, spordi- ja külaelukomis- ga on kavandatud 30. aprillile, mil klubi tunnustavaid sõnu 1783. aastast pärine- plaanis sisustada kaasaegne seminari- ne põhimäärus“. joni esimeheks; 2) anda otsus nr 15 „Kul- ruum ja töötoad, kus külarahvas koos Vallavanema ametialane lähetus tuuri-, spordi- ja külaelukomisjoni esi- saaks käia. Tegemist on mõisakooli töögrupi koo- mehe valimine“. Ratsaklubi esimesed “turistid”- litusreisiga Peterburi turismimessile. Ene Preem tegi ettepaneku vali- külalised olidki meie sõbrad sonka-järv- Otsust vastu ei võetud. da Siret Stoltsen kultuuri-, spordi- ja kü- ilased, keda Ulvi Mehiste ja Maili Informatsioonid laelukomisjoni aseesimeheks. Valimis- Tannbaum linnusesse jõudes kõigepealt Väike-Maarja Gümnaasiumi komisjon viis läbi salajase hääletuse. keldrisse juhatasid. rekonstrueerimise projekt. Abivallava- Otsustati: 1) valida Siret Stoltsen valla- Imetlust pälvisid tornlinnuse nem Kaarel Moisa informeeris Väike- volikogu kultuuri-, spordi- ja külaeluko- muljetavaldavalt paksud paemüürid. Üla- Maarja Gümnaasiumi rekonstrueeri- misjoni aseesimeheks; 2) anda otsus nr korruse akendest pildistati ümbruskon- mise hanke hetkeseisust. Pakkujad on 16 „Kultuuri-, spordi- ja külaelukomisjo- da. Teise korruse saalis pakkusid Ulvi ja kvalifitseeritud ja pakkumused vasta- ni aseesimehe valimine“. Maili tervitusjoogiks värsket naturaal- vaks tunnistatud. Vastavalt esitatud Teet Paju tegi ettepaneku valida set kasemahla, mille proovijad ristisid pakkumustele läheb kogu projekt 1,8 hariduskomisjoni aseesimeheks Marju Vao valgeks. Ronimine järskudel astme- miljonit krooni kallimaks (AS Gustaf Metsman. Valimiskomisjon viis läbi sa- tel möödus nalja ja naeru saatel. pakkumus). Kaarel Moisa informeeris lajase hääletuse. Otsustati: 1) valida Marju Külalised esitasid hulga küsimu- ka teiste gümnaasiumit puudutavate Metsman vallavolikogu hariduskomis- si torni renoveerimise kohta. Neid pani hangete kohta (köögiseadmed, söögi- joni aseesimeheks; 2) anda otsus nr 17 imestama, et Vao sovhoos kui põllu- saali lauad ja toolid jmt). EAS (projekti „Hariduskomisjoni aseesimehe valimi- Külalised uudistasid tornlinnust ning mekkisid kasemahla. majandusettevõte 80-ndatel aastatel sel- koordinaator) soovitas kallinemise osa ne“. lise tööga toime tuli. näidata mitteabikõlbulike tegevustena. Vallavolikogu alaliste komisjonide eestvedamisel toimuvad „Teeme ära“ va tall-tõllakuuri renoveerijate aadressil. Tunti huvi Vao ajaloo vastu. Üksikuid töid/tegevusi projektist väl- koosseisu kinnitamine kampaania raames registreeritud Vao On ka põhjust: veel üks lagunev arhi- Lahkumissõnavõtus lubasid ja jätta ei saa, kuna projekti üks nõue Ene Preem tegi ettepaneku Ratsaklubi volbritalgud. tektuurimälestis saab taas elule äratatud. sõbralikud sonkajärvilased Vao ratsaklubi on terviklikkus ja lõpetatus. Kaarel moodustada kultuuri-, spordi- ja külaelu- MTÜ Vao Ratsaklubi alustas Vao Ratsaklubi eesmärk on taas- edaspidigi külastada ning end siinsete Moisa tegi ettepaneku aktsepteerida komisjon järgmiselt: Jaanus Kaare, Hil- oma tegevust alles käesoleva aasta al- elustada hobusekasvatuse ja ratsaspordi tegevustega kursis hoida. projekti kallinemist 1,8 miljoni krooni lar Kasu, Jaak Läänemets, Ants Rikberg gul ja juba on näha esimesi tulemusi: traditsioonid Vao piirkonnas. Omal ajal Külalised sõitsid edasi Kiltsi mõi- võrra. Volikogu liikmed ei esitanud ja Vallo Taar. Otsustati: 1) vabastada Mar- võsa on väljakuga piirnevalt kiviaialt oli ratsaspordiga tegelemine Vaos väga sa uudistama. Mõni kilomeeter eemal meie vastuväiteid. ju Metsman, Aare Prants, Raivo Tam- raiutud. kõrgel tasemel, kuna siin asus Eesti NSV turismipärl Kiltsi loss ju asubki. Kiltsi los- Kaarel Moisa informeeris vo- mus ja Merike Hövelson kultuuri-, spor- Samas kõrval aastaid tühjalt seis- ainus täisvereliste ratsahobuste kasvan- siga tahab ratsaklubi turismialast koos- likogu CO projekti kohta. Triigi spor- 2 di- ja külaelukomisjoni liikme kohustus- nud tallis paigaldavad ehitusmehed talasid. dus. tööd teha. dihoone (katus, aknad ja küttesüs- test; 2) kinnitada Vallo Taar, Jaak Lääne- “Ma olen mööda Euroopat rin- Klubisse kuulub kaheksa inimest, Tõsiste arengute edenedes on teem), hooldekodu (välisseinte soojus- mets, Ants Rikberg, Jaanus Kaare ja Hil- gi käinud ja vaadanud, millise pereme- keda seob soov arendada oma kodukohta sel paikkonnal potentsiaali kasvada ar- tamine) ja Simuna koolimaja (60ndate lar Kasu kultuuri-, spordi- ja külaeluko- hetundega sealseid talle peetakse. Ma ning armastus hobuste vastu. Enamik ühin- vestatavaks turismipiirkonnaks, kus on osa seinte soojustamine) kohta on le- misjoni liikmeteks; 3) anda otsus nr 18 tahan siia ka sellise talli ehitada, kus kin- gu liikmeid tegeleb ratsutamisega ning aastaringi midagi teha. Kohalikes inimes- pingud alla kirjutatud (ministeerium, „Kultuuri-, spordi- ja külaelukomisjoni gaga ringi liikuda saab ja kus on kena soovib seda spordiala rohkem propagee- tes kasvatavad kodukoha arengud usku RKAS ja vald). Ajakava järgi on Triigi koosseisu kinnitamine“. ümbrus,” ütleb Jaanus. rida ka Väike-Maarja vallas. elu jätkumisse maal. spordihoone rekonstrueerimise pro- Vallavanema valimine. “Ja kus su hobused siis on?” MTÜ Vao Ratsaklubi tahab aren- Selleks, et kõik kavandatu kord jekteerimine sel aastal ja ehitus järgmi- Raili Sirgmets esitas vallavane- “Need on mööda Eesti hobutalle dada turismi. Selleks on vaja eluvaim sisse teoks saaks, kutsub ratsaklubi külarah- sel aastal. Teiste objektide kohta veel ma kandidaadiks Indrek Kesküla. Siret laiali.” puhuda kohaliku tähtsusega arhitektuurimä- vast ja teisi huvilisi 30. aprillil volbrital- ajakava koostatud ei ole. Kotka esitas vallavanema kandidaadiks Ehkki tööd tall-tõllakuuri reno- lestisele - Vao tornlinnusele ja avada see gutele, kogunemine on kell 10.30 Vao Vallavanem Urmas Tamme Urmas Tamme. Valimiskomisjon viis läbi veerimisel on veel algusjärgus, on Jaa- kõigile huvilistele. Paar aastat olude sun- tornlinnuse juures. info: Tutvusin Illuka varjupaiga taot- salajase hääletuse. Hääletustulemused: nus Mehiste lootusrikas ja usub, et tule- nil suletud linnus on kavas taas avada Ulvi Mehiste, lejate keskusega. Läbirääkimised varju- Indrek Kesküla - 13 poolthäält, Urmas aastaringseks külastamiseks. Tahetakse Hilje Pakkanen paiga taotlejate keskuse toomisega Vao Tamm - 6 poolthäält. 1 volikogu liige ei külla AS Hoolekandeteenustega jätku- hääletanud. Otsustati: valida Indrek vad aprillis. Kesküla Väike-Maarja vallavanemaks. Kiltsi mõis sai Peterburi turismimessilt Soome lauljanna Kirsi Ranto Volikogu esimees Olev on teinud korjanduse ja kogunud raha Liblikmann tegi ettepaneku määrata tä- Väike-Maarja lasteaiale. Näen kasutust nasel istungil vallavanema töötasu. Val- hulgaliselt kontakte Kiltsi rühmale. lavanema töötasu määramise poolt 14 Aprilli algul Peterburis toimunud rahvus- terburi turisti näol on tegemist keskmisest Pärast messi lõppu on neil kavas koostada Eugen Sikkovi veised sattusid häältes volikogu liiget, 2 volikogu lii- vahelisel turismimessil INWETEX Piiride- jõukama, harituma ja kultuurihuvilisema saadud kontaktide põhjal turismimarsruu- äärmiselt õnnetuse olukorda. Koos ve- get jäi erapooletuks, 1 ei hääletanud. Ind- ta turism käis Eesti Mõiskoolide Ühendust turistiga ja see seab omakorda kõrgemaid did. Esimesed messitulemused peaksid terinaarametiga oleme teostanud järe- rek Kesküla esitas töötasu sooviks 1600 esindamas ka Lembit Keerus Krusensterni nõudmisi mõisaturismile. selguma juba maikuus. levalvet. Tänaseks on loomade olukord eurot kuus. Otsustati: 1) määrata vallava- nimelisest MTÜ-st, kes tõi kaasa hulgali- Hilje Pakkanen mõnevõrra paranenud. nema töötasuks 1600 eurot kuus; 2) anda selt kontakte Peterburi turismifirmadelt. Töötuid on 247. Töötute arv on otsus nr 19 „Vallavanema valimine“. Lembit Keeruse sõnul oli messil suurenenud. Eelmisel aastal oli sama Poolt 15 volikogu liiget, 3 volikogu lii- esindatud enam kui 500 firmat nii Vene- tendents, kus kõige enam töötuid oli get jäi erapooletuks, 1 ei hääletanud. maalt kui ka mujalt. “Huvi meie vastu oli märtsis-aprillis. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine suur. Kiltsi mõis pakkus neile suurt huvi Ilmselt tuleb aprillis valida uus Vallavanem Indrek Kesküla esi- seoses Krusensterniga. Kaasavõetud ve- politseinik seoses Anti Aosaare pensio- tas vallavalitsuse liikmeteks Kaarel nekeelsed reklaammaterjalid said kõik ära nile minekuga. Moisa, Urmas Reinarti ja Li-Ann Leht- jagatud.” Vabariigi Valitsus eraldas kul- metsa. Valimiskomisjon viis läbi salaja- Suur osa Peterburi elanikest on tuuriministeeriumi eelarve realt ja pü- se hääletuse. Kaarel Moisa (18 poolt, 1 käinud Tallinnas, ka Rakvere linnuses, nad hakodade programmist raha Väike- vastu); Urmas Reinart (19 poolt); Li-Ann teavad ka Pärnu ja Haapsalu spaasid. Edas- Maarja kirikutornile. Lehtmets (17 poolt, 1 vastu, 1 ei avalda- pidi tahavad Peterburi turismifirmad viia nud seisukohta) avaldanud. Otsustati: 1) turiste ka Eesti sisemaale. Keeruse sõnul 6. aprill 2011 kinnitada Li-Ann Lehtmets, Kaarel Moisa on sealsete turismifirmade arvates üks meie Umbusalduse avaldamine vallava- ja Urmas Reinart vallavalitsuse liikme- niðitooteid mõisad ja nende omanikud, kes nem Urmas Tammele teks; 2) anda otsus nr 20 „Valitsuse liik- olid enamasti kas siis teadlaste või majan- Ette kandis volikogu esimees mete kinnitamine“. dusinimestena seotud ka Peterburiga. Olev Liblikmann. Sõna võttis vallava- Väga palju tunti huvi ka Väike- nem Urmas Tamm. Hans Kruusamägi Järgmine volikogu istung toimub Maarja piirkonna majutus- ja toitlustuskoh- nõudis hääletamistulemuste nimelist 28. aprillil. tade vastu. Neid meil aga napib, eriti kui Peterburi messil on TTÜ õppejõud Jaanus Kiili, Kõpu vallavanem Tõnu fikseerimist. Otsustati: 1) avaldada arvestada, et siia on oodata peamiselt bus- Kiviloo ja Krusensterni nim. MTÜ juhatuse esimees Lembit Keerus koos umbusaldust vallavanem Urmas Tam- siga reisijaid ehk korraga 40-50 turisti. Pe- A.J. von Krusensterni järeltulija Olga Vorobjovaga. 4 ARVAMUS Aprill 2011 Avatus ja austus või sõda kaevikutes? Hea vallaelanik. Sa oled valinud eluko- Me tunneme omal nahal, et muu- edasi? Kas see idee on vale asi valel ajal haks Väike-Maarja valla ja Sul on ole- datused majanduses on toonud muuda- ja vales kohas või vastupidi? mas oma isiklik arvamus viimastele tusi kõigisse eluvaldkondadesse. Igal Tänaseks on volikogu enamus sündmustele Väike-Maarja vallavoliko- perekonnal tuleb teha valikuid, ebaots- kokku leppinud olulisemad tegevused gus. Olgu see pooldav, negatiivne või tarbekad tegevused koomale tõmmata aastateks 2011-2013. Vaja ajakohastada ükskõikne, kuid oluline on, et see on ning kohaneda uute oludega. Ka valla Väike-Maarja valla haridusvõrgu aren- just Sinu arvamus. Just Sinu arvamusest juhtimist on vaja kohandada. Eelmisest gukava. Toetame Väike-Maarjas piir- ja tegevusest kujuneb meie valla hom- perioodist pärinevad erakondlikud kä- kondliku hariduskeskuse arendamist, ne käekäik. sulauad ja rangelt ülalt alla suunatud suh- kus on võimalik omandada nii gümnaa- Võimalik, et Sa oled pisut rahul- ted tuleb asendada eesmärgistatud koos- siumi kui ka kutseharidus ning tegele- olematu, sest erinevate allikate kaudu tööga. takse täiskasvanute koolitusega. Aasta- on külvatud segadust ja negatiivsust. Ükski vallavanem ei saa ennast tel 2011-2012 rekonstrueeritakse Väike- Võimalik, et Sa ootad, et nüüd oleks pidada võluvitsaks või jumala asemikuks Maarja Gümnaasiumi kõik hooned ca vaja sama taseme mõõdupuuga vastu ha- maa peal, kõik võivad teha vigu. Võib 1,4 miljoni euro eest. Oleme kokku lep- kata. heita nalja, et kirurg peab matma oma pinud, et Simunas ja Kiltsis säilivad põ- Kas tõesti ei ole Väike-Maarja vead, kuid volikogu liikmel või valla- hikoolid ning Kiltsi Põhikooliga liide- eduloo aluseks koostöö ja avatus? Kas vanemal tuleb nendega pikalt elada. Sa- takse lasteaia osa. Need on väga oluli- tõesti ei saa me omas kodus vaieldud ja mas ei saa vigu karta, sest vahel on ot- sed otsused, kuid see on alus, millest kokkulepitud? sustamatus veelgi enam kahju tekitav kui lähtudes saab kujundada edasisi samme. Muidugi võib valla mainet jal- konkreetne otsus. Selle otsusega me lahendame ära palju ge alla trampides musta pesu pesta aja- Mul on õnnestunud paljudega küsitavusi nii õpilaste, lastevanemate kui kirjanduse vahendusel ja sellega popu- teie seast käia ühist rada, diskuteerida, ka tublide pedagoogide jaoks. Selle ot- laarsust võita. Samas peab leiduma ini- koos mõelda ja kokku leppida. Täna võib susega oleme me ka võtnud kohustuse mesi, kes saavad aru, et parimaks edu- kindlalt öelda, et keerulised vaidlused analüüsida läbi kogu haridusvaldkond, valemiks on mõistlik koostöö ja konk- seisavad veel ees. Võluvitsaks kujuneb et leida optimaalsemad rakendused ole- reetsed teod. see, kas osapooled on keskendunud masolevate võimaluste kasutamiseks Tänasel päeval pean õigeks val- probleemi sisule ja sellele lahenduse Pandivere koostööpiirkonnas. lavanema kabinetis kardinad avada ja leidmisele või üksteiselt nn „teki ära Oluline on ettevõtluse propa- kuvate summade eest. Piltlikult öeldes vaadata välja ehk rääkida kogukonna- tõmbamisele“. Inimene, kes leiab, et geerimine ja toetamine maal. Väike- ja ühiskonna liikmed. omab iga valla maksumaksja teatud hul- ga. Vallavanema roll on olla erinevate meie vallas on kõik korras, ei pruugi pereettevõtluse laienemine ja uute töö- Tähtsaimaks pean austust ja lu- ga telliseid: neid juba valminud võimlas huvide ühendaja. Sõjapidamine on jää- olla rumal, lihtsalt ta omab subjektiivselt kohtade loomine ettevõtluses on Väi- gupidamist üksteise vastu. või Kiltsi koolis kui ka rekonstrueerita- nud ajalukku ning ma arvan, et siis on vähe objektiivset informatsiooni. ke-Maarja valla arengu põhitingimusi. Väike-Maarja vallas elab 5040 vas gümnaasiumis või Simuna rahva- võideldud selle eest, et Eesti oleks vaba, Probleeme on võimalik käsitle- Triigi ja Vao külas on oluline, kas õn- elanikku. Me võime rääkida raha ja või- majas. oleks rohkem koosmeelt ja õnnelikke da erinevalt: neid kas tulevikku lükata nestub uue ärilise rakenduse leidmine maluste puudumisest, kuid austus ja lu- Väike-Maarja valla homne nägu inimesi. või suhtuda arusaamaga, et iga kitsasko- lasteaiale ja erihooldekodule. Simunas gupidamine kõigi teiste valla elanike ei ole üksikisiku soolo, see on kogu Sina vallaelanikuna oled andnud ha lahendamine on nii edasiminek kui ka on tähtis, kas seoses Avanduse mõisa vastu ei nõua sentigi. Kuid just see võib kogukonna töö. Meie valla inimesed oma mandaadi volikogu liikmele ja vo- õppetund. müügiga oskame anda kogukonnale uue teatud hetkel avada uued uksed, sest meil on haritud ja aktiivsed, valla külades on likogu liikmed on teinud oma valiku. Võib ju olla väga hea idee, kuid taseme sportimis- ja vaba aja veetmise kõigil on oma lugu ehk 5040 erinevat toimiv külaliikumine, huvitegevus ula- Ma tänan Sind selle usalduse eest! Sa- see ei vii ennast ise täide. Väärt idee on võimalusteks. eluteed ja me ei tea, millise inimese toe- tub autorallist kuni rohevahetuseni. mas tähendab see usaldus ka vastutust. vajalik kukutada viljakasse mulda, mil- Vajalik on suuremaid otsuseid tav sõna võib olla mõne olulise otsuse Meist igaüks on leidnud oma põhjuse, Arvan, et see vastutus tähendab eelkõi- les leidub õigeid ressursse: inimesi, põhjendada vallaelanikele. Investeerin- kaalukeeleks. et siia jääda, luua kodu, pere ning kas- ge otsuseid edasisteks tegevusteks, aga aega, raha aga ka tahet. Kujundame muu- guid ei tee ükski volikogu grupp enda Sinu vallavanem, vatada üles noored - avatud ja aktiivsed mitte pidevat kriitikat minevikus toimu- sikakooli piirkondlikuks kunstikooliks on raha eest, vaid nende omaosaluse sum- Indrek Kesküla nu eest. hea mõte, aga mis või kes viib seda ma kaetakse vallaelanike maksudest lae- Mais algab registreerimine Kiltsi mõisas tehti filmivõtteid TV Pervõi Baltiiski Kanal valmistab fil- töö- ja puhkelaagrisse mi Eestist pärit kuulsatest meresõitja- Taas avaneb meie noortel suvisel koo- http://www.v-maarja.ee/ test, maadeavastajatest, teadlastest Bel- livaheajal teenida taskuraha ning veeta ?part=html&id=151. lingshausenist, Kotzebuest, Wran-gellist, lõbusalt aega. Koostöös Väike-Maarja Avaldusi võtame vastu VAID e- Krusensternist jt. vallavalitsusega korraldavad Simuna ja posti teel. Avaldused palume saata: Aprilli keskel toimusid filmivõt- Väike-Maarja noortekeskused 13-16- [email protected]. ted Krusensterni kodumõisas Kiltsis. Fil- aastastele noortele töö- ja puhkelaagri. Avaldusi saab esitada alates 2.- mivõtted jätkuvad Väike-Maarja muuseu- Laager toimub kahes vahetuses 16. maini Väike-Maarja Noortekesku- mis ja kirikaias. ning kolmes piirkonnas: Simuna, Väi- sesse, Simuna noortekeskusesse ja Kilt- ke-Maarja ja Kiltsi piirkonnas. Töö- ja si Põhikooli. Filmi pikkuseks on planeeritud puhkelaagri esimene vahetus kestab 6. Lisainfot saab telefonil: 325 42 minutit, valmimisaeg käesoleva aas- - 17. juunini, teine vahetus 4. - 15. juuli- 5038 (Meeli Veia, Virge Lepa) või e- ta sügis. Filmi lavastaja on Oleg Bes- ni k.a. posti aadressil noortekeskus@v- sedin, stsenarist Marina Dunaeva. Laagrisse registreerimiseks tu- maarja.ee. Filmi on kavas näidata eespool- leb esitada lapsevanema või eestkostja Mõelda tasub kiiresti: eelmise nimetatud kanalil, samuti Riia ja Peterbu- avaldus. Avalduse blanketid on saada- aasta kogemused näitasid, et huvi laag- ri televisioonis. Koolide tarvis plaani- val Väike-Maarja valla koduleheküljel ri vastu oli suur! takse teha CD. Meeli Veia Fotol järjekordne giidiroll Lem- bit Keeruselt. Hilje Pakkaneni tekst ja foto Sonkajärvilased külastasid Väike-Maarja valda 18. ja 19. aprillil viibis Väike-Maarja vallas lõpuni, mis kätkeb endas eelkõige kultuu- Kiltsi mõisas arutleti turismiteemadel Pandivere koostööpiirkonna kutsel kuue- ri- ja haridusalast koostööd, taidlejate, õpi- liikmeline delegatsioon eesotsas voliko- laste ja õpetajate vahetust. 6. aprillil toimus Kiltsi mõisas turismi- puhas vesi tekib ja kasvõi sedagi, et kars- SA Põhja-Eesti Turism esindaja gu esimehe Mikko Mustoneniga. Esmas- Teisel päeval tutvusid sõprusvalla edendajate infopäev. Osalema oli tulnud tialal võib ka üks tavaline väike lohuke Varri Väli sõnul on koostamisel Eesti, päeval toimus vallamajas ühine aruteluring, külalised Vao külla rajatava tall-tõllakuuri, vabaühenduste, väikeettevõtjate ning olla väga olulise tähtsusega. Läti ja Venemaa kultuuriturismi projekt. seejärel tutvuti Väike-Maarja taluturu ja hobuste treening- ja võistlusväljaku ning riigi ja omavalitsuste esindajaid nii Lää- TLÜ õppejõud Mart Reimann Selle kohaselt on üheks tähelepanuväär- külaeluga. Õhtul allkirjastati Laululinnu tornlinnusega, uudistati Kiltsi lossi. ne-Virumaalt kui Järvamaalt. rääkis teenuste sõltuvusest taristust ja seks ettevõtmiseks jalgrattajaamade külalistemajas ühine koostööleping 2012.a Järgmine kord on külalistel kavas Väike- Peateemana oli kõne all turismiturundus koostööst. Koostöö on tähtis nii lähi- võrgu loomine Virumaal. Info liikumi- Maarjasse tulla Pandivere päevadeks. - mida turundada, kellele ja kuidas. Et- ümbruskonnas kui ka laiemalt. Koostöös se tõhustamiseks on plaanis rajada Tal- tekannetest saadi ülevaade paljustki, mis on kergem hõivata turge, koostöös linnasse Viru tänava algusesse Eesti Kü- tehtud ja mis teoksil. avastatakse kõige paremini ka oma nõr- lastuskeskus. Selle idee teostamist toe- Muusikaselts otsib konkursiga Lääne-Viru maavalitsuse aren- gad ja tugevad küljed. Tuleb leida õige tab ka ministeerium. Väli pidas samuti gu- ja planeerimisosakonna peaspetsia- niðð, millega turiste meelitada. Näiteks vajalikuks koostada turismitutvustused muusikafestivalile logo listi Kaire Kulliku sõnul on üks olulisi puutumata loodus turiste ei tõmba, seda teemade, mitte regioonide kaupa. eesmärke uute turismitoodete tekitami- on kõikjal. Meie looduse sihtgrupipõ- MTÜ Lääne-Virumaa Turism ju- MTÜ Väike-Maarja Muusikaselts ot- tud ka digitaalselt, osavõtja võib esitada ne ning tuntuse saavutamine loodus-, hiselt atraktiivsemaks tegemiseks on hatuse esimehe Moonika Sooneste sõ- sib sel aastal kolmandat korda toimu- mitu tööd. lõõgastus- ja kultuuriturismi kohana vaja kõvasti tööd teha. Loodusest enam nul on lähiaja põhiülesandeks koostada vale Väike-Maarja Muusikafestivalile Autori nime ja kontaktandmete- väljaspool Tallinnat. Turismimessidel tõmbavad turiste kultuuriväärtused. atraktiivseid teemapõhiseid turundusma- logo. Logokavandid on konkursile ga varustatud konkursi töö tuua kinnises osalemise ja trükiste kõrval on peami- Ameerikas näiteks on 100 aasta vanune terjale erinevate sihtrühmade keeltes, et oodatud kuni 20. maini. ümbrikus Väike-Maarja vallavalitsuse seks turundusallikaks internet. hoone juba väga vana, meil aga pärine- tekitada välisturistides teadmine, kus on Konkurss on anonüümne ja kantseleisse või saata elektroonilisena MTÜ Ökokratt esindaja Priit vad vanemad 1200.ndaist aastaist. Välis- Eesti, kus Põhja-Eesti, kus Lääne-Viru- avatud kõigile. aadressile [email protected] Adler tõi välja maakondade ja omavalit- turistide jaoks on Eestis suurim turismi- maa ja mis seal huvitavat on. Tema sõ- Logo peab koosnema märgi ja Võistlustöid hindab 9-liikmeline suste piire ületava koostöö olulisuse - magnet Tallinna vanalinn. Mida paremi- nulgi sõltub edukus paljuski koostööst sõnade „Väike-Maarja Muusikafestival“ ~ürii, kuhu kuuluvad Väike-Maarja Muu- üldiselt teatakse naabritest suhteliselt ni osatakse kõike muud ja mujal asuvat erinevate osapoolte vahel. ühendusest, samas peab märk olema ka- sikafestivali ettevalmistava töögrupi ja vähe. Pandivere väärtustab praegu küll Tallinna vanalinnaga siduda, seda edu- Kuulajaskonna seas oli mitmeid sutatav ka tekstist eraldatuna. Tunnus- Väike-Maarja Muusikaseltsi liikmed. paekivi, küll kõrgustikku, aga mitte pu- kamad ollakse. Turismimajanduse taristu siitkandi turismindusega seotud inime- märki kavandades pidada silmas, et logo }üriile esitakse hindamiseks anonüümsed hast vett. Adavere-Pandivere nitraadi- peab olema väga mitmekesine. Selle si. Vahest aitavad infopäeval kuuldud või selle elemente (elementi) oleks tööd. Konkursi võitja selgub 1. juuniks tundlikule alale kavandatav puhta vee arendamiseks on võimalik saada ka eri- mõtted kaasa heade lahenduste leidmi- võimalik kasutada nii värvilise kui must- 2011. teemapark eeldab Järva-Jaani, Tamsalu ja nevaid toetusi, kuid ainult toetuste pea- sele ka siinse turismiturunduse edenda- valgena festivaliga seotud trükistel ja Lisainfo: marju.metsman Väike-Maarja valla koostööd ning avab le loota ei saa, need võivad küll aidata, misel. meenetel, samuti veebikeskkonnas. @gmail.com või 526 3831 vee teema laiemalt, näitamaks, kuidas aga ainult nendega hakkama ei saada. Ilve Tobreluts Konkursi töö võib olla vormis- Marju Metsman Aprill 2011 ELU-OLU, KULTUUR 5 Lääne-Virumaad esindab Kohalik muuseum on parim paik noorte üldlaulu- ja tantsupeol kodukoha ajaloo talletamiseks
Väike-Maarja noorte Reeli Freiental on juhtinud Väike-Maar- ja muusemi 19 aastat. Alates aprilli tei- sest poolest asub Reeli Freiental teadu- puhkpilliorkester rina tööle Sihtasutusse Virumaa Muu- seumid. Töökoha vahetmise puhul on Aprilli keskel toimus Rakvere Gümnaa- pertuaar on väga raske ja see on olnud hea aeg pärida muuseumitöö rõõmude siumis suvel peetava koolinoorte XI arvatavasti peamine põhjus, miks meie ja murede kohta. noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja maakonna teised orkestrid teevad kaa- ilm” Virumaa puhkpilliorkestrite teine sa vaid peo rongkäigus, kuid kontserdil Kuidas sa muuseumisse tööle eelproov, kus Väike-Maarja noorteor- ei esine.” sattusid? kester pääses pärast lugude ettemän- Valdavalt on noorteorkestris Väike-Maarja muuseumisse tulin tööle gimist ainsa noorte puhkpilliorkestrina mängijad Väike-Maarjast ja selle ümbru- varahoidjaks 1992.aastal. Senine vara- Lääne-Virumaalt laulupeo kontserdile. sest. hoidja Ene Riina Ruubel läks juhatama Kohale oli tulnud kaks noorte Laiemalt on tuntud 30-liikmeli- Porkuni paemuuseumi. puhkpilliorkestrit: Lääne-Virumaalt Väi- ne Väike-Maarja pasunakoor. Väike- Kui olin lõpetamas Tartu Üli- ke-Maarja noorte puhkpilliorkester ja Maarja noorteorkestrisse kuulub osa pa- kooli, sattusin Ellu Moisaga ühisesse Ida-Virumaalt Avinurme puhkpilliorkes- sunakoorist - 23 noort (kuni 27-a) män- seltskonda, kus tuli jutuks, et muuseu- ter. Igal kollektiivil tuli ette mängida eral- gijat. misse on vaja uut töötajat. Olles pärit di üks teos puhkpilliorkestrite repertuaa- Noorteorkester on saanud hak- Simuna kihelkonnast, sobis mulle väga rist vabal valikul. Väike-Maarja noorte- kama suure teoga, eriti kui mõelda, et Väike-Maarjasse asumine. orkester valis selleks Aadu Regi “Põh- aasta tagasi kevadel oli orkestril küllalt jala” marsi. Teine ette mängitav lugu tuli suur pereheitmine - seoses kooli lõpe- Mis oli sinu esimeseks tööks? võtta loosiga ja selleks sattus väikemaar- tamisega lahkus orkestrist neli staazikat Esimese tööna tuli mul tegelda fotode jastele Priit Pajusaare laulud muusikalist mängijat. Sügisel alustasid orkestris arvelevõtmisega. Arvutit siis veel ei “Detektiiv Lotte”. Züriisse kuulus kolm mängimist kuus uut liiget. olnud. Registreerisin fotod dirigenti, kes ka laulupeol noorteorkest- Laulupeol esitavad noorteor- tulmeraamatusse ja koostasin kartotee- reid juhatavad: Aavo Ots, Hando Põld- kestrid kuus lugu: Renè Eespere “Dies ke. Hiljem tuli dokumentide ja eseme- mäe ja Valdo Rüütelmaa. Festus”, Priit Pajusaare laulud muusika- te arvelevõtmine. Käisin muuseumi- Väike-Maarja noorteorkestri di- list “Detektiiv Lotte”, Aadu Regi marss tööd Rakvere muuseumis Odette Kir- rigent ja juhendaja Vallo Taar rääkis, et “Põhjala”, Ott Kase “Puhu tuul”, Tonio si juures õppimas. proovid laulupeorepertuaari selgeks õp- Tamra “Kolm labajalga koondorkest- Muidugi tuli juhatada ekskur- pimisega algasid niipea, kui noodid väl- rile” ja “Kolm polkat koondorkestrile”. sioone. Esialgu kartsin faktidega eksi- ja tulid. “Eeloleva noorte laulupeo re- Hilje Pakkanen mist. Aastatega olen selgeks saanud, et faktidest on tähtsam emotsioon, mil- lega inimene muuseumist lahkub. “Teeme ära” talgud Väike- Väike-Maarja muuseum avati 1988. aastal ja esialgu oli püsieksposit- sioon ainult teisel korrusel. Maarja vallas 1993. aasta kevadel avati I kor- Vao ratsaklubi volbritalgud 30. aprillil kutornikiivri muinsusväärtuste tutvus- ruse väljapanek. kell 11-15 Vao külas. tust, mälestuseks väikest meenet, sooja Hiljem hakkasime Ellu Reeli Freiental koos Heino Prostiga Väike-Maarja muuseumis põl- Talgutega on kavas teha heakor- teed ja jooki palaval ilmal. Moisaga muuseumitunde tegema. lutöömasinate näituse avamisel mullu sügisel. Foto Hilje Pakkanen ratöid tornlinnuse ja tall-tõllakuuri ümb- Talgujuht on Heli-Liivia Palju muuseum sinu töö ajal muutu- seum võiks olla see koht, mis kõnetaks ruses. Talgutööks on prahi koristamine, Komp, tel 517 6965, e-post: nud on? vist kuni adrani välja, siis oli 2010. aas- ka noort. võsa saagimine, okste kogumine ja põ- [email protected] Muuseum on ka praegu enam- taks arvele võetud 38 272 teaduslikult Alati on inimesi, kes on huvitatud aja- letamine. Talgulisi oodatud maksimaal- Kogunemine EELK Väike- vähem nii, nagu oli siis. Mõned muu- kirjeldatud museaali, neist on eksponee- loost ja neid, kes arvavad, et see neid ei selt 21. Kogunemine laupäeval 30.april- Maarja kiriku juurde kell 10.00 (Tam- datused on tulnud, kuna ka ajalugu on ritud alla 2000 eseme. See kõik on Ene- puuduta. Me ei pääse oma minevikust, lil Vao Tornlinnuse juurde kell 10.30. me 4). vahepeal edasi liikunud (näiteks kol- Riina Ruubeli ja Ellu Moisa aastatepik- oleme sellega kogu aeg seotud, arvaku Kaasa palutakse võtta kindad, rehad, Avanduse küla heakorratal- hoosid on igavikku läinud). kune töö. inimene ajaloost, mida tahab. Väike- saed, soovi korral piknikukorv. gud toimuvad laupäeval, 7. mail. Tal- Millised on muuseumitöö rõõmud ja Aastas oleme suutnud välja Maarja muuseumis on igaühe jaoks mi- Talgulistele pakutakse omalt gutööks on võsa saagimine, langetatud mured? panna viis-kuus, mõnel aastal ka roh- dagi. poolt Vao tornlinnuse külastamist, teed võsa ja okste korjamine ning põletami- Muuseumitöö suurim rõõm on inime- kem näitusi. Millises suunas piirkondlikud muu- ja talgusuppi, pillimehi, volbrilõket, gril- ne. Kändude madalamaks lõikamine, sed, kes muuseumis käivad. Need on Mida tähendab teaduslikult kirjelda- seumid mujal liiguvad? limisvõimalust. prahi kokku riisumine. Kaasa palutak- intelligentsed, haritud inimesed, kel on tud ese? Omavalitsuse rahakott on õhu- Talgujuht on Ulvi Mehiste, tel. se võtta: mootorsaag, võsalõikaja, kir- samad huvid mis minulgi. Tähtis pole Teaduslikult kirjeldatud ese tä- ke, raha kulub paljude ülesannete täit- 505 3560, e-post: ulvimehiste ves, käsisaag, reha, aiakäru. Kogune- diplom, vaid inimese huvi ja silmaring, hendab, et ese on arvele võetud, kirjel- mise peale. Kuid hoolimata sellest, et @gmail.com. mine Avanduse külaplatsil kell 10.00. isegi kui inimene argielus on lihttööli- datud ja saanud numbri, muutunud on vaja lund lükata ja koole pidada, EELK Väike-Maarja kogudus Oodatud kuni 15 talgulist. Infot jagab ne. museaaliks. tuleb ka kohalikku ajalugu talletada. korraldab kirikuaia tormikahjustuste talgujuht Andrus Läll, tel 322 2374, 504 Väike-Maarja muuseumis on Mis on ühe koduloolise piirkonna- Ka maailmas on tendents, et kohapeal- koristustööde talgud 7. mail algusega 6009, e-post andrus.lall @laekvere.ee. käinud selle ajaga lasteaialastest vaba- muuseumi roll? selt ajalugu väärtustatakse. kell 10.00. Vt ka http://talgud.teemeara.ee/events/ riigi presidentide Lennart Meri ja Ar- Muuseumi sisuline töö on koguda Milline inimene sobib muuseumisse 2010.a. 8. augustitorm viis kirikult tor- avanduse-kuela-heakorratalgud nold Rüütlini välja. Kohtumine erine- vanu asju, fotosid, dokumente... . Täh- tööle? nikiivri, mis kukkus kirikuaeda, kiri- Simuna heakorratalgud toimu- vate inimestega on olnud põnev. tis on tänapäeva dokumenteerimine, et Muuseumitöös on põhiline huvi ja ar- kuaed vajab abi koristustöödel, et taas- vad 7. mail kell 10-16 ja neid korraldab Muuseumitöös teeb muret ma- ka digitaalajastul tänasest päevast jääks mastus ajaloo vastu. Tähtis on see, et tada kirikuaia muinsusväärtused. Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Selts. teriaalne pool. Muuseumi maja väli- jälg, talletatakse artikleid, fotosid, do- sa väärtustad seda, mis on enne sind Talgutööd: saetööd, tormikah- Koguneme päästehoone juurde kell mus on masuga unarusse jäänud ja kumente, kirjutisi. olnud. On ekslik arvata, et muuseumis justatud puude langetamine, okste, 9.45. Koristustöid plaanime teha mit- vajab värskendamist. Nagu iga asi, al- Väike-Maarja muuseumis töö- töötamine tähendab pikaldast ja rahu- puidu ja kivide plekkide transport, mes kohas, Simuna Kooli, Simuna rah- gab ka muuseum pakendist. tatud ajaga on need esemed, mida ma likku nokitsemist. Sageli on siin nii kii- koristus- ja laadimistööd. vamaja, kirikaia, Katkuallika ja pääs- Maja hoiuruumid on ammen- siia tööle tulles arvele võtsin, kogunud re, et pole aega lõunat süüa. Talguliste maksimumarv: 15 tekomando ümbruses. Täpsem info danud oma võimalused. juba väärtust juurde. Praeguste noor- Muuseumisse on alati oodatud Kaasa võtta: transpordi meie talgu kohta internetis. Võib he- Kui lugeda kokku kõik asjad, te põlvkondade jaoks ei ütle enam värskete ideedega ajaloost hoolivad vahend(id), mootorsõiduk, millega listada ka Mart Pruulile tel 5280 898 ja mis muuseumis on, alates fotonegatii- muuseumis säilitatud nõukogude ajast inimesed. vedada oksi, puid, plekki, kive; kindad, end kirja pannna meie talgutele.http:// pärit esemed suurt enam midagi. Muu- Küsis Hilje Pakkanen reha, mootorsaed, kirved, hea tuju. talgud.teemeara.ee/events/simuna- Talgulistele pakutakse kirikuaia ja kiri- heakorratalgud-1. Simuna pritsumehed põletasid Kiltsis vana maja Tulekul on kevadine maha rohevahetus Väike-Maarja Rahvamaja taga platsil laupäeval, 21.mail algusega kell 11.00 aia- ja taimehuviliste kokkusaamine - KEVADINE ROHEVAHETUS
Vahetatakse või antakse ära kõike, Neljapäeval, 14. aprillil põleta- mis üht rohenäppu huvitada võiks: sid Simuna vabatahtlikud prit- väikesi puid, ilupõõsaid, püsililli, toataimi, veetaimi, suvelille- ja simehed Kiltsi alevikus valla tellimusel Tööstuse tänav 2 köögiviljataimei, seemeid, pistikuid, sibulaid, mugulaid, juuri- asuva elumaja vareme. Ilm oli kaid, aiatarbeid jms. sobiva tuulega ja suits ei se- ganud ümbritsevaid majapida- Rohevahetus on tasuta! misi. Kaasavõetud taimi ja aiatarbeid võib ainult vahetada Mart Pruuli sõnul on või ära anda, mitte müüa! neil teisigi tellimusi vanade ma- jade põletamiseks. Vt ka aiaklubi.ee Mart tegi ka selle pildi. 6 PERSOOON Aprill 2011
täis, pool heinamaad ka. Peapiiskop Kuno Pajula käis avamas. Ka KGB-nikud olid Rein Rääk on tahtnud kogu kohal, ainult vaatasid, aga ei sekkunud. Umbes samal ajal toimus Vistlas elu initsiatiivi näidata Porkuni lahingu ristide ülespanek, käisi- me seal ühes oma muinsuskaitse lippu- de ja sinimustvalgetega. Moskva me- Rein Räägust, põlisest Simuna kandi me- said mu vanemad normipäeva eest 200 hed kargasid ligi, küsisid, mis lipud meil hest, sai 1987. aastal Simuna Muinsus- grammi põhku. kaasas on. Ütlesin, et muinsuskaitse li- kaitse Seltsi asutajaliige ja seltsi esimees. Läksin linna kooli rahandusteh- pud. Niikaua käisid kaasas, kuni nägid, Seltsi tegevuse tulemusena taastati Si- nikumi, aga seda ma ei saanudki ära lõ- et me mälestame Loksa külas asuva mä- muna Vabadussõjas langenute mälestus- petada, kuna linnas polnud kusagil elada lestusmärgi juures ka samas lahingus märk, mis taasavati 1989. aastal. Ta oli ka ja raha ka polnud. vene poole peal langenuid, alles siis ka- Simuna kooli 300. aastapäeva tähistami- Mind on pandud ka külanõuko- dusid ära. Mõni mees küll kartis muin- se ja mälestuskivi paigaldamise üks eest- gu esimehe kohale. Ühed valimised ja suskaitse lippe rullist lahti kerida, aga vedajaist. Tema ettepanekul said 24. juu- osa teisest ajast suutsin olla, siis läksin mina ei kartnud. nil 1991. aastal alguse Simuna kihelkon- ära, sest külanõukogu esimehe kohal ei Et kust ma selle julguse võtsin? napäevad. Pühendunud tegevuse eest saanud oma initsiatiivi rakendada. Sovhoosi ajal oli kogu aeg vaja midagi: kodukoha pärandi hoidmisel nimetati Tulin tagasi sovhoosi. Töötasin küll transporti, ehitusmaterjali, segu… Rein Rääk 2004. aastal Avanduse valla mitmel kohal, kuni tekkis töövigastus: eks materjalide väljaajamine nõudis aukodanikuks. raskuse tõstmise tagajärjel lõhkes silma- omajagu julgust ja kangekaelsust. Ma 11.aprillil täitus Rein Räägul 80. põhjas veresoon. Sain grupi peale, olin ei tulnud enne koju tagasi, kui vajami- nev käes oli. Muidu poleks saanud mi- dagi kohapeal ehitada ega teha. 1966. aastal hakkasin Simunas- se maja ehitama. Elasime abikaasaga ühes talumajas kolme perega koos. Leidsime, et see pole miski elamine, vaja ikka oma maja ehitada. Majaehi- tuseks tuli kõik materjalid täitevkomi- Rein Rääk koos abikaasa Leena Ahlbergiga. Hilje Pakkaneni foto teest küsida. Sain sealt kümme tihu palki ja see oli kõik. Maja lamekatuse danud organiseerida. Kui kirik sai 770 ja tema hea sõber, kes andis talle niipalju jaoks kirjutati välja viis tahvlit katuse- mu hea sõber kirikuõpetaja Ain Eenmaa palke, et puutöömees sai endale ehitada plekki. 70, siis ka seda sündmust tuli tähistama uhke kahekorruselise häärberi. Kord Õppisin samal ajal Räpina aian- tohutu rahvas. juhtunud mõisnik majast mööda sõitma dustehnikumis kaugõppes. Sel ajal olin Siis läks tervis käest ja enam pol- ja küsinud siis puutöömehelt, et pidid ju Simuna külanõukogu esimees. Ise ole- nud isu teha. väikse maja ehitama, aga ehitasid hoo- me maja oma kätega koos abikaasaga Olen olnud kogu elu ajaloohu- pis kahekorruselise maja. Mees vastas, valmis ehitanud. Maja sai 1969. aasta viline. et materjali sai ta rohkem ja kuidas sa lõpuks niipalju valmis, et võis jõuludeks Kunagi sattusin kuulama mõisas jätad head palki niisama vedelema-mä- sisse kolida. Elasime teisel korrusel, re- töötanud puutöömehe pajatusi mõisa- danema…! deliga tuli tuppa ronida. Esimesel korru- elust-olust. See oli väga huvitav, kah- Neid lugusid võiks Rein Rääk sel polnud veel põrandatki. 1970. aastal juks pole ma tema jutte kirja pannud. omakorda päevade kaupa edasi rääki- sai maja lõplikult valmis. Simuna vabadussamba avamine. Fotod erakogust. Tahate, ma räägin ühe loo sel- da, aga ka selles eas on veel töid ees Pärast Räpinat läksin edasi õppi- lest, kuidas Avanduse mõis sai keerd- ootamas. Aednikuveri ja imeilus kevad- ma EPAsse aiandusagronoomiat, sain eluaasta. Vanusele vaatamata on tema trepi? ilm ajab mehe õue õunapuuoksi lõika- pensioni peal, tegin selle kõrvalt tööd. kohe kolmandale kursusele. Siis jäi õp- mõte jätkuvalt erk ja huvi maailma asja- Puutöömees tahtis endale mõi- ma. Mis siis muud kui: palju jõudu ja Siis hakkas see nõukogude aeg pimine pooleli, kuna silmad ütlesid üles. de vastu alles. Rein Rääk meenutab tol- saaja lõpus väikest maja ehitada ja läks palju tervist meie aukodanikule! lõppema. 80-ndate lõpul puhusid juba Samal ajal pidasime ka loomi: leaegseid ajaloolisi hetki ja suursündmu- mõisast luba küsima. Mõisaproua aga uued tuuled. Kuuekümnendates mees ei meil oli lehm, siga, lambad, kanad, li- si, milles ka temal on olnud eestvedaja öelnud, et enne ei saa, kui ehitad mõisa- Hilje Pakkanen jäänud käed rüpes istuma, vaid asus saks käisime ise tööl. roll - kus sai initsiatiivi näidata, nagu ta le keerdtrepi. Ehitanudki siis mees trepi hoogsalt kohalikku elu eest vedama. Järgmine suur asi oli 1990. aas- ise seda nimetab. ja saanud ka loa. Mõisa metsahärra oli tal Simuna kooli 300. aastapäeva orga- Enne kui jutuks läheb, näitab pe- Esimene suurem ettevõtmine oli niseerimine koos kooliga. Organisee- remees uhkusega oma kätega enam kui end. Simuna kihel- 40 aastat tagasi ehitatud maja. Seinu kau- konna langenud nistavad abikaasa maalitud pildid ja kan- sõdurite mälestus- gastelgedel kootud maitsekad vaibad. samba taastamine. Gümnaasiumi põhikooli Rein osutab toapõrandale ja ütleb, et see Simuna on samasugune, nagu tookord sai teh- ausammas pandi tud, ilma ühegi naelata. Püsib! 1927. aastal kiriku- mälumängurid on Vaatame pilte. Perepiltide kõr- väravasse püsti. val on palju fotosid tema eestvedamisel 1941. aastal taheti ja osalusel toimunud ajaloolistest sünd- see vabadussam- maakonna koolide parimad mustest, fotosid kaunist koduaiast. Vaa- mas õhku lasta. tame ka perepea paksu albumit kõiksorti Üks komsomoli aukirjadega, mis saadud aianduse ja me- tütarlaps pandi sinduse seltsist, muinsuskaitse seltsist, sambasse auke te- kauni kodu konkursilt, riiklikust kindlus- gema, et siis neis- tusest jne, sekka abikaasa käsitöö-alaseid se aukudesse hil- aukirju. Paistab küll sedamoodi, et kuhu jem lõhkamiseks ka Rein Rääk on oma käe külge pannud, laengud sisse pan- siis on see töö ka sujunud. na. Koolipoisid Küsimuse peale, miks ta seda jõudsid lõhkajatest kõike teinud on, ütleb Rein Rääk, et tema ette ja toppisid lõh- iseloom on selline, et kohe peab midagi kamiseks tehtud kogu aeg tegema. augud ise mingit Kolhooside algusajal, kui taheti sodi täis. Seepeale senistest kolhoosi esimeestest-sõjave- ei julgenud enam teranidest lahti saada, siis pakuti esime- keegi auke näppi- he tööd ka noorele, 25-aastasele Rein da, äkki on lõhke- Räägule. ainet täis. Hiljem, Kolhooside algusaeg oli väga 1946. aastal ausam- raske. Palka ei makstud, loomad lõppe- mas ikkagi lõhati. sid... Läksin tööle Rakke MTJ-i (masina- 1987. aas- Rein Rääk sambasse ürikutega kapslit panemas traktorijaama), seal näitasin initsiatiivi: nii tal olid restauraato- kui uued põllutööriistad ja seadmed tu- rid kirikaias tööl, sattusin seal oma hea lid, siis asusin neid kohe katsetama. Ma- sõbra pastor Ain Eenmaaga juttu ajama. risime arvatava esimese koolimaja ku- sinad valmistati tehases nii viletsad, et Tegin talle ettepaneku taastada ausam- nagisel asukohale mälestustahvliga kivi. vajasid kogu aeg kohendamist. Mosk- mas. Ta oli nõus. Peamiseks taksituseks Et mälestuskivi kole alasti poleks, tek- va meestele selline kohapealne isepäi sai rahapuudus. Raha kogumiseks tuli kis mõte kivi juurde ka puid istutada va- tegutsemine muidugi ei meeldinud. Äkki selts moodustada. Võtsin inimesed kok- nade koolide tähistuseks. Kivi avamise siginesid nad ligi ja ähvardasid, et mis te ku, tegime (Simuna kihelkonna muin- ajal oli kuus kooli käigus, nende juhid teete?! Ütlesid, et neil omad mehaani- suskaitse) seltsi ära. Raha korjasime sam- istusid oma koolipuud ise, mina istuta- kud kaasas, kes teevad korda. Lubasin. ba jaoks kõvasti: Laekvere kolhoosilt Lääne-Virumaa koolide mälumängu deti vähem esikohti. sin ülejäänud. võistlustel 2010/2011. õppeaasta kok- Gümnaasiumi võistkonda kuu- Siis nad leidsid äkki, et põld on nende saime 4000, Rakke sovhoosilt 500, aian- Ega ma selle tööga veel leppi- masinate jaoks liiga väike. Läksime suu- duse ja mesinduse seltsi Simuna osakon- kuvõttes saavutas põhikoolide arves- lusid: Marko Tealane, Henri Manninen, nud. Talvel läksin rahvamaja juhataja tuses esikoha Väike-Maarja Gümnaa- Joosep Part, Priit Raimla, Raigo Mets- rema põllu peale. Sama äkki kui nad tek- nalt 1000, Rakvere metsamajandilt 2000 juurde jutuga, et hakkame Simuna ki- kisid, nad ka kadusid. Aga urgitsemise rubla, üksikannetustest 5000 rubla. Võt- siumi põhikooli võistkond. aru. Õpilasi juhendab õpetaja Tauno helkonnapäevi pidama. Esimesed ki- Võistkonda kuulusid: Thomas Tihti. ja ähvardamise lõpetasid ära. sin julguse kokku ja läksime koos küla- helkonnapäevad Simunas tõid jälle rah- Pärast Rakke MTJ laialiminekut nõukogu esimehega maakonda rajooni Tammus, Johannes Richard Sepping, vamassid kokku. Eriti palju oli rahva- Egert Vinogradov, Keiti Kannel, Joo- Meie põhikooli mälumängu tulin kodule lähemale, asusin Paasvere täitevkomitee esimehe Lembit Kaljuvee tantsijaid, esinesid külalislaulukoorid. MTJ-i majandusjuhataja kohale. Siis teh- jutule raha küsima. Kümme tuhat rubla sep Vainult. võistkond esindab ka Lääne-Virumaad Toimus uhke rongkäik kiriku juurest Gümnaasiumi klasside arvestu- 30. aprillil Viimsi Keskkoolis toimuval ti Simuna sovhoos ja ma tulin sovhoosi ajasin välja. Panime asjad käima. Avanduse mõisa juurde. Mõisa õuel tant- ses jagas meie kooli võistkond Kadri- Eesti koolinoorte 2011. aasta mälumän- brigadiriks ja laohoidjaks. Sovhoosis tuli 1989. aasta suvel sai ausammas siti rahvatantse, õhtul tegime jaanituld. na Keskkooli esindajatega võrdseid gumeistrivõistlustel. mul teha kõiksugu töid. Sel ajal olid pal- püsti. Avamisele tuli rahvast nagu mur- Vägev pidu oli. punkte, kuid aasta üldkokkuvõttes sai Helina Lükk gad väga väikesed, sageli palka ei maks- du: kirik ja kirikaed oli rahvast paksult Ka Simuna kirikupäevi olen ai- tudki. Näiteks esimesel kolhoosiaastal meie võistkond teise koha, kuna või- huvijuht Aprill 2011 KULTUUR 7
Väike-Maarja Muusikakooli sisseastu- miskatsed toimuvad pühapäeval, 29. Muusikakoolil on kevad mail kell 15.00. Konsultatsioonid 25. ja 26. mail kell 18.00. südames ja muusikas Info telefonil: 326 1177, 323 7237, 503 1910 ja muusikakooli kodu- Kevad on tulnud õue ei pea tegema ka sisseastumiskatseid. lehelt. sooja kämbla pistnud põue Tunnid toimuvad õhtul peale lasteaeda Simuna Muusikakooli „Lõpuaktus- lastele ja suurtele või kooli. kontsert“ toimub reedel, 27. mail kell puudele ja juurtele. Eelklassi ootame lasteaia viima- 16.00. Väike-Maarja Muusikakooli ke- se- ja algkooli esimesse klassi õpilasi. Väike-Maarja Muusikakooli „Lõpuak- vadkuulutajaks sai rõõmus kevadkont- Eelklass alustab taas tööd sügi- tus-kontsert“ toimub esmaspäeval, 30. sert „Viisid vimkadega“. Kontsert oli sel, oktoobris. Sellest anname kindlasti mail kell 18.00. tõesti rõõmus. Osalesid nii õpilased kui teada kohalikus infolehes, aga ka laste- Seniks aga soovin muusikakooli ka õpetajad. Oli „vimkat“ ja lihtsalt ke- aias ja koolides. Ootame sügisel rohket õpilastele usinat pilliharjutamist, sest ees vadiselt rõõmsat muusikat. Ja publikut osavõttu. ootavad pingelised päevad - eksamid ja jagus… Ees ootavad lõpuaktused sisseastu- arvestused. Muusikakool on ka varem kor- miskatsed uutele õpilastele Kõigile väikemaarjalastele aga raldanud naljakontserdi, mis oli samuti Simuna Muusikakooli sissastumiskat- soovin kevadet südamesse ja kodudesse! menukas. Vahel on kohe vaja raami- sed toimuvad teisipäeval, 24. mail kell Vallo Taar dest välja astuda ning teha midagi tei- 17.00. Konsultatsioon 23.mail kell 17.00. Väike-Maarja Muusikakooli direktor Klarnetimängiu mõnu näitavad Richard-Erich Trestip, Sander Hanni ja õp. siti, kui seda on harjutud tegema. Raivo Narits. Foto: Silvi Aasumets. Kontserdi pilte saab näha muu- sikakooli kodulehel aadressil: www.v- maarja.ee/muusikakool. Huvi mõisatuuri vastu on suur Sel kevadel lõpetab muusikakooli Väike-Maarja muuseum korraldab 14. broneeritud. Sõit algab kell 17.00 Väi- 11 õpilast mail ringreisi Pudivere, Avanduse, ke-Maarja keskväljakult. Buss võtab pea- Klaveri erialal: Martha Abner, Simoona Varangu, Kiltsi ja Vao mõisa. Ekskur- le reisijaid ka Triigist, Määrist ja Must, Gerli Prinken (Simuna MK), siooni juhendab tuntud ajaloolane Jüri Avanduselt ning viib õhtul tagasi. Rain Vink. Viiuli erialal: Anu Limberg, Kuuskemaa, kelle suured teadmised ja Registreerunutel palume tasuda Anet Veia, Teele Viliberg. Akordioni kaasakiskuv esitus annavad võimaluse eelnevalt osavõtutasu 5 eurot Väike- erialal: Ott Andre. Puhkpilli erialal: Jo- saada uut teavet mõisate ajaloost. Muu- Maaja muuseumisse. hannes Sepping (flööt), Gert Raidla seumiööringreis lõpeb Kiltsi mõisas Aprillis on muuseum avatud E-R (trompet), Tauri Kivipõld (tromboon). kammermuusika kontserdiga. 10-17, mais on muuseum avatud T-L 10-17. Nemad kõik esinevad lõpuaktusel, mis Huvi mõisatuuri vastu on olnud toimub 30. mail kell 18.00. suur: 45-kohaline buss on huvliste poolt Reeli Freiental Nendele lisaks esinevad lõpu- aktusel ka noorema astme lõpetajad: Reelika Vinogradov, Berta Viikberg ja Cesise kammerkoori kontsert läks Kirke Tobreluts. Lõpetajad on kõik väga tublid. peaaegu tühjale saalile Ega siis asjata pole seitse aastat vaeva nähtud. 2010.a sügisel avas Väike-Maarja Muusikakool eelklassi Eelklassi õpilased saavad eelõpetust muusikakooliks, tutvuda erinevate pilli- de ja nende võimalustega ning saavad pille ka ise proovida. Nii teab eelklassi lõpetanu kevadel juba päris täpselt, mil- list pilli tema soovib asuda õppima. Eel- klassi õpetus on mänguline. Eelklassis on suuremad võimalused tegeleda las- Klaverimängu neljale käele sai kuulda Keneli Pohlaku ja Annabel Leiteni esituses. Foto: Silvi Aasumets. Pühapäeval, 17.aprillil oli välja kuuluta- esitati Arvo Pärdi “Bogoroditse Djevo” tega individuaalselt. Eelklassi lõpetanu tud Cesise (Võnnu) lossi kammerkoori ja lõpupalana Urmas Sisaski “Heliseb kontsert Väike-Maarja rahvamajas. väljadel” eesti keeles. 1.juulil pidasid Eesti priitahtlikud Koor esines päeval ka Rakveres Kolm- Kuigi koor esines Rakveres, siis Rahvapilliansambel Sirili lugu pritsimehed neljandat foorumit, mis lõp- ainu kirikus ning loomulikult sõideti Väike-Maarjas ei olnud märgata mingeid pes simmaniga Müürikul, kus meie sisus- kodunt välja väga vara. väsimuse tundemärke. Päris algus on olnud Tamsalus. 1995.aastal Juurde tuli Maie Ojasaar (viiul). tasime õhtut oma kapelliga. Lauljaid koos koorijuhtide Ma- Põgusalt saime vestelda koori- loodi rahvamaja juurde rahvapilliansambel, 2002/2003.a alustas juhina Jaak, 2005/2006. hooajal pidasime oma rika Austruma ja Evita Konusha oli 24. juhtidega lauljatest (neid on u. 30 palju- juhendajaks kutsuti Sirje Luik Porkunist. kuna Valdek lahkus Väike-Maarjast. Jaagu 10. sünnipäeva vaikselt ja omaette. Alg- Kava oli koostatud maailma- delt erialadelt: on elektrikuid, õpetajaid Juba sama aasta jõulude ajal astuti rahva aeg jäi nii lühikeseks, et me ei jõudnud sest koosseisust on mängima jäänud Evi kuulsate heliloojate (F.Mendelssohn, jt), esinemistest, proovidest. ette. tuttavaks saadagi. Jaak lahkus novembris. Rebane. Sel hooajal valisime ansamblile Durufle, H.M.Corecky, F.Kverno, Kahju, et kohalik rahvas ei leid- Veel aasta kosumist ja osaleti Hal- Juurde tuli Maire Õmmik. ka oma nime – Sirili, milles on kõikide A.Lotti), Läti heliloojate (R.Pauls, nud aega seda huvitavat kontserti kuula- jalas maakonna pensionäride jõulupeol. Viisime pillid lasteaeda ja olime mängijate nimetähed. Nimi sai tuletatud juhi A.Abele, P.Dambis) ja Eesti heliloojate ma tulla. Esinemine läks hästi ja sellest saadi innust- kanget tahtmist täis edasi mängida. Too- Sirje Sõnumi järgi. (Arvo Pärt, Urmas Sisask) loomingust. On ju Cesis ka Eesti ajaloos täh- ustust. kord tuli appi Tiiu Rõuk, lasteaia juhataja Rõõmsaks sündmuseks sai Sig- Kontserdi alguses ootasime tis paik - seal peeti 1919.a 19.-23. juunil Tollases koosseisus oli üheksa asetäitja, kes töötas muusikuna Rakke ja rid Münteri leidmine (viiul). Eelmisel aas- veidi kohalikke muusikahuvilisi, kuid Vabadussõja üks otsustavaim lahing Sak- tal liitus meiega Toivo Tubli (viiul). Vastu- inimest, lisaks laulja Kaia Klaan. Vao lasteaias. Tiiu mängis klaverit. Akor- jäigi see kogum 13 inimese peale pea- sa Landeswehri vägede jäänustega, kus tusrikas esinemine oli 9. detsembril, valla 1997.a sügisel andis Sirje Luik dionit hakkas mängima Sirje Sõnum. tuma. eestlased (5500 meest) ja lätlased (1500 14. aastapäeval õppekeskuse saalis. juhendamise üle Raivo Valmsenile. Män- 2003.a lõpust jäi juhendajaks las- Koor sammus saali ja hargnes meest) saavutasid võidu Reidiger von Aja jooksul oleme ka omavahel gijaid oli seitse. teaia muusikaõpetaja Sirje Sõnum. Kuna nii, et kuulajad-vaatajad võeti otsekui der Goltzi vägede üle nii said eestlased “kokku kasvanud” - juubeleid peame koos 2000/2001.a oli rahvamaja kunsti- suurem osa mängijaid oli lasteaiast, siis oma haardesse. Kõik kümme pala esita- endale juurde ühe pidupäeva - 23.juuni – muusika, laul, mängud omast käest võt- liseks juhiks Liis Laht. Raivo andis juhtimi- otsustasime jääda iseseisvaks kollektiiviks. ti välja emotsionaalselt - oli nii forte võidupüha ja lätlased kergema tee või- ta. se üle Liisile (lõõtspill). Sel aastal liitus an- Meiega liitus Liivi Uueni, kelle valdusse fortissiomot kui piano pianissimot. duni. On tore, et oleme saanud kaunis- sambliga Armilda Lilleberg ja Milvi jäid jauram ja rütmipillid. Ansambliga liitus Eesti heliloojate loomingust Jüri Kalvet Selberg. Merike Hövelson. tada lasteaia pidupäevi, mängida Väike- 2001/2002.a tuli Väike-Maarjasse 2003/04. hooaega jäid mitmed Maarja valla erinevatel kultuurisündmus- Valdek Kilk, et õppida uut ametit. Suure vabariiklikud üritused: Tallinnas Rahvus- tel, vanadekodus, osaleda lõõtsa- ja kapel- Tasuta raamatu laat tuleb taas muusikahuvilisena astus ta õhtuti rahvamaj- raamatukogus toimunud K.Toropi rahva- lipäevadel. Kroonikat peab Armilda ja ja nõnda sai temast uus eestvedaja (akor- tantsude võistutantsimine, kus osales ka Pandivere päeval, 4. juunil tuleb vana- on õige aeg teha oma raamaturiiulis üle- Lilleberg, kirjutas Milvi Selberg. dion). Valdek oli suurepärane avara süda- meie laste ja naisrühm rahvatantsumemm de raamatute laat Väike-Maarja vanas vaatus ja mittevajalik kõrvale panna, et Peopildid valla kodulehelt http://www.v- mega inimene, suurepärane pedagoog, kes Aimo Lukmani juhendamisel. Meil oli au spordihoones. Eelmisel aastal õnnestus siis need laadale tuua. Keegi teine võib maarja.ee/?part=gallery&id=306 õpetas ka laulmist. Tema ajal täienes reper- neid seal toetada. 27.juunil olime osalised laat kenasti ja pakkus paljudele huvi. Ka- Sinule mittevajaliku raamatu tänuga lu- tuaar kahekümne uue looga. Pandivere Paeriigi sünni juures. hetseti ainult, et pole jõutud oma raama- gemiseks võtta ja leiad Sinagi kellegi turiiulis ülevaatust teha. teise raamatu, mis Sind huvitab. Kutsume üles raamatuid tasuta Raamatud saab tuua vahetult enne vahetama! Pandivere päeva kas lähimasse raamatu- Pea igas majapidamises on seis- kogusse või Väike-Maarja raamatuko- mas ammu läbiloetud ja seisma jäänud gusse. raamatuid, mida enam ei vajata. Nüüd Irma Raatma tel 325 5034, [email protected] Kiltsis oli Pipide ja Robinsonide päev
15.aprillil oli Kiltsi raamatukogus Pipide nad olid väga tasavägised. Viktoriini ja Robinsonide päev. Toimus joonistus- võitis võistkond Jack Norris 2 ning võistlus - Minu seiklus. Pipide ja Robinsonide võistluse võist- Hiljem moodustasime kaks kond Tuustid. Kõik osalejad said ka mi- võistkonda: Jack Norris 2 ja Tuustid. dagi mälestuseks ja kommidest meda- Võistkondade vahel toimus viktoriin; lid kaela. Kõik olid väga tublid! Tänud raamatute ja raamatukogu tundmisest ka tublile abile Anneli Võsole, kes oli toe- ning Robinsonide ja Pipide võistlus: tamas ürituse läbiviimist nõu ja jõuga! roomati, ületati tõkkeid, hüpati hüppe- Aitäh kõigile! Sirili kapell koos vanade mängijatega. Ellu Moisa foto nööriga ja tehti kotijooksu. Võistkon- Riina Tali 8 HARIDUS Aprill 2011
Kiltsi kool jätkab veeteema uurimist Abiturientidele kõlas lõpukell
Kiltsi kool osaleb sel aastal koos 45 konnaameti keskkonnahariduse spetsia- Projekti rahastab SA Keskkon- “Kusagil veel soojad jäljed on teel, mis kel on kindel kool juba välja valitud, kooliga üle Eesti veeuurimise projektis list Reet Kristian. Sama ameti vee-elusti- nainvesteeringute Keskus. me jätsime koos…”. Selle lauluga astu- tõusis kolmandik käsi. Selgus, et üsna “Minu kodukoha veekogu bioloogili- ku peaspetsialist Jaanus Tuusti tutvustas Veeteemaga on Kiltsi kool te- sid oma viimase lõpukella päeva, 20. mitu abiturienti on mõelnud edasi õppi- sed, kultuurilised ja majanduslikud väär- veekogude ökoloogiat. Mare Kõiva gelnud aastaid. Kiltsi kooli eestvedami- aprilli hommikul vallamajja Väike-Maarja ma minna Inglismaale, seda nii keele- tused”. Eesti Kirjandusmuuseumist rääkis vee- sel on korraldatud veekonverentse ja gümnaasiumi 19 abiturienti ja nende klas- praktika mõttes kui ka uute kogemuste Kiltsi kooli uurimuslik õpe toi- kogudega seotud kultuuripärandist. Se- veepäevi. Pikaaegne osalus Soome- sijuhataja õp. Reet Luha. saamiseks. Ühe abituriendi sooviks on mub Põltsamaa jõel. “Algul olime kahe- minaril jagati osalejaile projekti tööva- Eesti 3+3 maakondade keskkonnapro- Kohtumisel vallavanem Indrek Keskü- pärast õpinguid Inglismaal minna edasi vahel, kas võtta Põltsamaa jõgi või Äntu hendid ning õppematerjalid. jektis on andnud Kiltsi koolile häid ko- laga rääkisid abituriendid, mida nad Väi- Aafrikasse vabatahtlikuks, teine soovib järv, valisime Põltsamaa jõe,” ütles pro- Avaseminaril osalesid ka Kiltsi gemusi ja teadmisi. jektijuht loodusainete õpetaja Mall Võ- kooli õpilased, kelle muljed seminarist Kui tänapäeva õpilaste kohta handu. Teine projektijuht samas projek- olid head. Carl Zibo nentis, et hea oli räägitakse, et neid loodus ei huvita, siis tis on eesti keele õpetaja Mari-Liis Krii- tarka juttu kuulata. Teine juhtgrupi liige Kiltsi õpilaste kohta see ei näi kehtivat. sa. Minna Joor sai juurde teadmisi, mida pro- Õpetaja Mall Võhandu sõnul on loodu- Projekti eesmärk on uurida jekt endast kujutab. seteema Kiltsi kooli õpilasi paelunud koolilähedase veekogu (jõe või järve) Veeuuringute läbiviimiseks sai aastaid. “Meie lapsed ainult käiksid igal seisundit, kasutades erinevaid meetodeid kool 263 euro (üle 4100 krooni) eest pool, kui saaksid, olgu see loodustee- ning veekogu rolli inimasustuse kuju- õppevahendeid: kemikaale, juhendeid maline viktoriin, Rohelise maakonna nemisel, kultuuripärandis jne minevikus, katsete tegemiseks jne. Saadud õppe- viktoriin või olümpiaadid. Näiteks hom- olevikus ja tulevikus. vahendid jäävad kooli kasutusse ka pä- me läheme Sagadisse Loodusajakirjade Kiltsi kool on Põltsamaa jõe vett rast projekti lõppu. viktoriinile. Iga käimine arendab lapsi ja ja elustikku ennegi uuringud ning siin Õpilased teevad vaatlusi ja uurin- seda tuleks igati toetada. “ suurt üllatusmomenti ei tohiks tekkida. guid. Vaatlused vältavad aprillist kuni Minna Joor, Carl Zibo ja Richard “Vähem uuritud ja seega põnevam on novembrini. Koolid sisestavad vaatlus- Lätt on kogunenud pärast tunde taas õp. teada saada jõega seotud pärimusi jmt tulemused internetipõhisesse andmebaa- ke-Maarjast oma peagi algavale uuele elutee-etapile kaasa võtavad. õppida juuksuriks ja saada loomakaits- Väike-Maarja koolist võtavad jaks ning hakata Ameerikas loomapolit- nad kaasa saadud teadmised, kogemu- seinikuks. Piirid on lahti, Väike-Maar- sed, toredad üritused, sõbrad, kambavai- jast saadud inglise keelega loodavad mu, klassi ühtekuuluvus- ja kodutunde. noored hakkama saada. Edukalt soorita- Siin koolis oli turvaline ja kodune tunne tud keeletestid annavad neile kindlust.
Ees pingis istuvad Richard Lätt ja Carl Zibo ning tagareas õpetaja Mall Võhandu pinginaaber Minna Joor uurivad Looduseõbra käia. Kõik tunnevad kõiki, ei ole üle lai- Ühispilt vallamaja trepil tehtud, ajakirjast, miks öökull lennates häält ei tee. Hilje Pakkaneni foto. pade minekut. Ka väiksemast koolist siirdusid abituriendid edasi lasteaeda, suuremasse, ehk Simunast Väike-Maar- seejärel algkoolimajja. Algkoolimajast jasse saab tulla õppima küll. Hakkamagi sammusid noored koos esimese klassi ning majanduslikku poolt, missugune si. Tulemuste alusel tehakse kokkuvõt- Mall Võhandu klassi, et valmistuda jär- saab, kui end lõdvaks ei lase. mudilastega oma viimasele lõpukellaak- roll on jõel olnud inimasustuse kujune- ted, mis avaldatakse projekti kogumi- jekordseks viktoriiniks. Uurin õpilastelt, Meelde jäävad ka käimised ar- tusele. misel,” ütles õp. Mall Võhandu. kus. Projekt lõpeb konverentsiga 2012.a miks looduseteema neid nii väga huvi- vukates huviringides, neid on Väike- Jäävad veel riigieksamid. Head Projekt on suunatud üldharidus- aprillis, kus esitletakse tulemusi ja ko- tab. “Meie õpetaja (Mall Võhandu) on Maarjas palju. põrumist teile, kallid abituriendid Karolin koolide 8.-12. klasside õpilastele. gumikku ning tunnustatakse parimaid. parim õpetaja koolis. Ta räägib huvita- Noormehed andsid vallavane- Kilk, Maiu Kunnberg, Maarja Künnapuu, Õpilastest kuuluvad projekti juht- Vaatlustulemusi saab kasutada valt, teeb asja arusaadavalt selgeks. Võib- male edasi soovi, et spordivahendeid Tanel Laanemägi (puudub pildilt), Lee gruppi 6. klassi õpilane Minna Joor, 7. erinevates õppeainetes uurimistööde olla neil, keda loodus ei huvita, on muid võiks rohkem olla. Koolis võiks õpeta- Lepiksoo, Kaisa Lindret, Henri Manni- klassist Carl Zibo ja 8. klassist Ainri koostamisel, ainetevahelise integrat- tegevusi nii palju, et looduse jaoks ei da edaspidi ettevõtlust, kuidas hakata nen, Raigo Metsaru, Helen Nurmsoo, Tarassov. Olenevalt uurimusest kaasa- siooni edendamiseks, koolidevahelise jätku enam huvi ega aegagi.” ettevõtjaks, kuidas koostada äriplaani Joosep Part, Keili Pohlak, Kadi Pohlak, takse projekti teisi õpilasi ja nii võib koostöö tõhustamiseks. Projektis osa- Jutt sai tehtud aprilli algulpoolel, jmt. Selle mõtte said noored möödunud Helina Pärnamägi, Kristel Püss, Priit öelda, sellesse projekti on haaratud ter- lejad õpivad paremini tundma oma ko- lehe ilmumisajaks on jälle hea uudis tea- sügisel, kui osalesid Tamsalus ettevõt- Raimla, Michael Suursaar, Marko ve kool, ka nooremad õpilased. dupaika, selle loodus- ja kultuuriväärtu- tada: Kiltsi õpilased tulid Sagadis toimu- lusööl. Tealane, Taisi Tiimus, Tarmo Tähiste, Projekti avaseminar toimus ap- si. nud maakondlikult loodusajakirjade vik- Vallavanem huvitas noorte eda- Jaana Udeküll! rilli algul Rakveres hotell Wesenbergh Veeuurimise projektis osaleb toriinilt koju taas võiduga! sistest plaanidest. Tema küsimuse peale, konverentsisaalis, kus Virumaa kooli- mitu kooli ka meie maakonnast. Näi- Hilje Pakkaneni tekst ja fotod de õpilastele ja õpetajatele tutvustas pro- teks naaberkool Tamsalu gümnaasium Hilje Pakkanen jekti olemust ja edasisi tegevusi Kesk- uurib Porkuni järve. Eve Malmberg kutsevõistlustel teine!
Meie koolide parimad lõetajad käisid 8. aprillil osalesid Väike-Maarja Õppekeskuse õpilased Eve Malmberg ja Mari-Liis Vaher Tal- maavanema vastuvõtul linna Teeninduskoolis kaubandus- valdkonna kutsevõistlusel „Parim 15. aprillil toimus Rakvere pangahoo- Helina on väga töökas, õpihimuline ja Raplamaa päästeosakonnas 8 aastat töö- müüja õpilane 2011“. nes traditsiooniline maavanema güm- kohusetundlik õpilane. Helina on aktiiv- tav päästja Marko Kasepõld on ennast naasiumide, kutse- ja kõrgkoolide ne, järjekindel ja laia silmaringiga inime- Sisekaitseakadeemia päästekoolis pääst- Võistlusel saavutas Eve parimate lõpetajate vastuvõtt. Vastu- ne. Tema hobideks on lugemine, või- ja erialal toimuvate õpingute perioodil Malmberg teise koha, õpilasi ju- võtule oli kutsutud 43 kesk-, kutse- malusel reisimine, ratsutamine, rahva- näidanud väga häid õpitulemusi saava hendas Anneli Kütt. ja kõrgkooli parimat lõpetajat, neist tants, millega ta on tegelnud neli aastat. ning võimeka päästeala töötajana, kellel viis Väike-Maarjast: gümnaasiumi Tanel Laanemägi on esindanud ei jää puudu otsusekindlusest ning heast Lisaks korraldas võistlu- 12. klassi õpilane Helina Pärnamägi, kooli IT kutsemeistrivõistlustel Noor meeskonnatöö tunnetusest. se raames kauplusekett Maxima õppekeskuse arvutite ja arvutivõrku- Meister 2009 ja Noor Meister 2010. Päästekorraldajaks õppival Lei- OÜ eraldi arvestuse Maxima au- de eriala III kursuse õpilane Tanel Kooli kõrvalt jõuab Tanel ka osalise töö- li Kangil on olemas kõik selleks tööks hindadele, milles Eve Malmberg Laanemägi, Sisekaitseakadeemia ajaga erialast tööd teha. Tanel on töökas vajalikud iseloomuomadused - empaa- saavutas samuti teise koha. päästekolledxi päästekooli pääste- ja valitud erialale pühendunud noormees. tia, korrektsus, täpsus, kiirus, viisakus ja spetsialisti eriala õpilane Rekmar Sisekaitseakadeemia pääste- rahulikkus. Leili Kang on kaitseliitlane Vaarma ja Marko Kasepõld ning sama kolledzi päästekooli päästespetsialisti alates aastast 2000. Tema hobideks on Helina Lükk, huvijuht kooli päästeeriala õpilane Leili Kang. eriala õpilane Rekmar Vaarma paistab langevarjuhüpped ning loomadega te- silma hea õppeedukusega ning üldise gelemine • koerte vastupidavuskatsetel Helina Pärnamägi on gümnaa- aktiivsuse ja asjalikkusega. osalemine. Pildil Eve Malmberg koolisisesel müüja siumi lõpetamisel hõbemedali kandidaat. Lääne-Eesti Päästekeskuses Allikas: Lääne-Viru maavalitsus kutsevõistlusel. Foto. Helina Lükk Aprill 2011 NOORED 9
Mind väga huvitab, mis inimese sees ja jäid lühikseks, kuna mõistsin, et võiksin inimesega toimub. Mulle meeldib mu hoopis midagi muud oma elus teha. Tundke huvi, mida oma eluga peale tahate valik. Läksin sõjaväkke. Noormehed, Paljud füsioterapeudid lähevad kui te ei tea, mida teha, minge sõjaväkke. hakata, kuulake oma südame häält! tööle haiglatesse, minnakse ka hoolde- Sõjavägi on kihvt! Seal on palju vaba aega ja puuetega inimeste asutustesse. Ka mõelda oma elu üle järele. Saate tuttavaks Neid kolme Väike-Maarja gümnaasiu- Eestis töötab juba spordiklubide juures paljude teiste inimestega. Võib-olla leiate, mi lõpetanud noort, kes oma elukutse- küllalt palju füsioterapeute. Soomes ja et sõjaväelase kutse ongi see õige. valiku loo praegustele 9.-12.klassi õp- Skandinaavias on tugeval järjel tööfü- Ikka mõtlesin, mida teha. Otsisin puritele 19. aprillil toimunud südame- sioteraapia, ka Eesti liigub selles suu- internetist, leidsin Tartu Tervishoiu Kõrg- nädala karjäärinõustamistunnis rääki- nas. Võib minna ka abivahendeid vahen- kooli. Tartus viisin paberid radioloogia- sid, on huvitanud inimese tervis. davasse firmasse – edasine tööpõld on tehniku, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis Ortodont Ann Niinemets teadis kohe, lai. Eestis teevad arstid üha enam koos- õenduse erialale. Sain mõlemasse sisse. kelleks saada. Spordifüsioterapeut tööd füsioterapeutidega, et tuua inime- Ei olnud eriti keeruline sisse saada. Maret Mets teadis vähemalt suunda. ne tagasi normaalse tervise juurde. Kok- Kui ma Aafrikas olin, siis nägin, Medõde Timo Kalter aga ei teadnud, kuvõttes on see väga arenev eriala. Kui kui palju esmaabi ma sain inimestele anda mida edasi õppida. Väärtuslikke nõu- ka pärast bakalaureust seda eriala edasi ainuüksi selle riigikaitseõpetuse pealt, mida andeid ja kogemusi andsid eluteel vali- ei õpi, saab hea platvormi, kust edasi meile gümnaasiumis õpetas Ants Rikberg. kul seisjaile kõik kolm. muud õppima minna. Mõtlesin, kui ma veel õeks õpin, siis oleks Teil on juba praegu hea võima- minust seal veel rohkem abi. Ann Niinemets: ma lus minna vahetusõpilasena kogemusi Inglismaale läksin selle keeletase- unistasingi hambaarsti saama. Mina läksin pärast 10. klassi, 16- mega, mis siit sain. Lõpetasin seal raken- selt vahetusõpilasena Venetsueelasse. duskõrgkooli inglise keeles. Aafrikas tuli elukutsest! Aasta pärast tulin tagasi, läksin kodus 11. rääkida portugali keeles. Tallinnas tuleb Lõpetasin Väike-Maarja gümnaasiumi klassi. Minnes ei osanud sõnagi hispaa- rääkida palju vene keeles. Kui inimene ta- 2003. aastal. Minu soov oligi saada nia keelt, kolme kuu pärast sain juba suht- hab, õpib kõik selgeks. Meie haridus on hambaarstiks. Mõtlesin, et kui ma ham- lustasandil hakkama. See oli hullult hea võrreldes teiste riikide omaga väga laial- baarsti erialale sisse ei saa, siis lähen kogemus keelt praktiseerida, kultuuri põhjaline. mingile teisele meditsiiniga seotud eri- kogeda, õppida ise hakkamasaamist! Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on alale, kas õeks, ämmaemandaks või loo- Maret Mets ja Ann Niinemets: valige elukutse valida oma südame järgi. Taotlege stipendiumi, näiteks Erasmuse hästi huvitav õppida, ehkki on väga raske. maarstiks. Selle põhjal valisin ka riigi- programmist, muidu läheb ettevõtmine Minu kursusel on ka inimesi erineva va- ortodontias vaid kaks riikliku kohta. eksamid. Igaks juhuks viisin paberid ka ma. Kui kogu aeg pead tegema sama kulukaks. nusega, vanim on neljakümnene. On ka Vaatamata väga tihedale konkursile ma mujale peale Tartu Ülikooli. Igale poole tööd, näiteks ainult hambaid välja tõm- Ülikooli õppima minek laiendab teiste erialade inimesi, näiteks jurist. ikkagi otsustasin kandideerida ja saingi sain sisse. bama, siis võid oma ametis känguda. Aga silmaringi, saab uusi sõpru, osaleda iga- See kool on rakenduskõrgkool, selle koha. Loobusin head tööpakkumis- Enne õppima asumist uurisin noor inimene on kaheksa aastat õppi- sugu üritustel ja võistlustel, käia raama- mis tähendab, et praktikat on hästi palju. test Helsingis edasise õppimise kasuks. ühelt tuttavalt arstiks õppivalt üliõpila- nud ja tahab oma ametis käia ajaga kaa- tukogus. Pole kuiva õppimist: hommikul õpid teoo- Vahepeal uurivad kuulajad, mil- selt arstiks õppimise asja. Ta pidas ars- sas, terve elu on ju ees. Käige ülikoolide kodulehtedel riat, õhtul saad sama asja juba praktiseerida. lised omadused peavad hambaarstil ole- tiks õppimist väga raskeks ja soovitas Mulle on tehtud palju tööpak- ja vaadake, milliseid erialasid ja aineid Paljud jäävad sinna tööle, kus nad ma. Väga hea pingetaluvus. Sa pead ole- mul parem hambaarstiks õppida. kumisi. Ma ei pea seda ise eriti märki- seal õppida tuleb. Õppekavade lugemi- on käinud praktikal. Hetkel olen praktikal ma väga rahulik, sõbralik, hea suhtleja, Õppisingi hambaarstiks. Sain misväärseks, kuna usun, et minu karjäär ne paneb mõtted liikuma, saate aimu, erakorralised sisehaiguste osakonnas ja delikaatne. Õpiajal olin praktikal poliklii- shoki, kui selgus, et hambaarstid õpivad alles ootab mind kusagil. Mõtteid on mida ühelt või teiselt erialalt võiks üld- töötan Põhja Eesti Regionaal Haigla kol- nikus ja seal tuli igasuguse kontingendi- samapalju kui arstid. Minu soovitus tei- suuri, nii teadusalaseid kui praktilisi ning se oodata. Teil on siis lihtsam otsustada, mandas intensiivis. ga kokku puutuda, nii nendega, kes tead- le: ärge kuulake teisi, kuulake oma sü- tahaks nii loota, et unistused täituvad! kas alguselt mõeldud ala ongi õige tee Eestis on meesõe eriala väga hin- sid kõike kui nendega, kes võivad arsti dant ja tegutsege selle järgi! Peab vaid tahtma ja uskuma. Tänu selli- teie jaoks. nas. Ja õe eriala on Eestis järjest populaar- isegi lüüa. Esimesel aastal oligi väga ras- sele usule olen jõudnud hetkel sinna, Kui teil on tuttavaid sel erialal, sem ka meeste seas. Meesõdedel on väga Algul ma kartsin, mis saab siis, ke, loengud lõppesid kell kuus õhtul ja kuhu kunagi soovisin, seega mõttel on mida tahate õppida, siis küsige neilt nen- palju tööpakkumisi. kui patsiendiga mu käe all midagi juh- koju saades tuli jälle õppima hakata. Eriti jõud! de eriala ja töö kohta. Nad on kindlasti Minge kellegi töö juurde, tundke tub. Julgus tuleb hiljem. Julgemaks tee- raske oli biofüüsika eksam. Füüsika pol- nõus rääkima. huvi, olge seal kasvõi nädal aega töövari. vad nii kogemused kui arvukad ettekan- nud siin koolis ka kõige tugevam aine. See pole veel maailma lõpp, kui Millised isiksuse omadused pea- ded teiste ülikoolikaaslaste ees. Pooltest asjadest küll aru eriti ei saanud, Maret Mets: kohe ei avastad poole õpingu aasta pealt, et va- vad õel olema? Tähelepanelik, hoolas, Iga hambaarsti unistuseks on kuid selle eksami tegin ära. litud eriala ei sobi. Eriala saab vahetada õppimisvõimeline, vigu ei tohi teha, sõb- töötada kõige kaasaegsema aparatuuri- teadnud, mida õppida, Kolmandal aastal õppisime juba või hoopis teises suunas liikuda. ralik, heatahtlik, omama empaatiat, oskama ga ultramodernses kliinikus, kuid siiski hambaarsti aineid ja siis läks õppimine aga midagi tervisega end asetada teise inimese asemele, oska- olen ise vastuvoolu ujunud. Tartus võib huvitavaks. Timo Kalter: elukutseni ma suhelda. noorel hambaarstil üsna tihti ette tulla võiks see olla Peale neljandat kursust oli pea Tudengi elu ilma rahata on raske. olukord, kus diplom on küll käes, kuid võib olla pikk tee suurest õppimisest paks ja otsustasin Lõpetasin gümnaasiumi 2004. aastal. Olen kogu õppimise aja käinud ka tööl. patsiente pead jalgu kõlgutades ootama. puhata, minna aastaks välismaale. Kuna Mul ei olnud kohe selge, mida edasi Linnas on palju tööd, kui ise vähegi tegija Et minuga nii ei juhtuks, võtsin peale Otsekui Maret Metsa jutu jätkuks rääkis ülikoolis saab programmide toel minna õppida. Üks mõte oli õppida tervisega oled. diplomi saamist ja residentuuri sissesaa- Timo Kalter oma loo. välismaale õppima, kasutasin ka mina seotud erialal. Tahtsin inimese tervise Praegune töö Põhja-Tallinna Re- mist vastu töökohad väikestes linnades Õpin praegu Tallinna Tervishoiu Kõrgkoo- seda võimalust. Sattusin Erasmus prog- kohta midagi teada saada. Viisin paberid gionaalhaiglas on andnud mulle sellise ta- soovist esialgu lihtsalt öeldes “kuivalt” lis medõeks. rammiga kuueks kuuks koos sõbraga Tartu Ülikooli füsioteraapiasse ja Tallin- sakaalu, mida ma pole kogenud mitte ku- tööd vihtuda ja saada hea praktiline töö- Lõpetasin gümnaasiumi 2006. Soome Oulu linna. Algul tundus, et Oulu na Ülikooli kehakultuuri. Sain Tartusse sagil mujal. kogemus. Neisse maakohtadesse minu aastal. Siis selliseid kokkusaamisi, nagu tä- pole eriti põnev koht, kuid kohapeal sisse. Ma õpin medõeks, kuna see mind sõbrad just tuld ei jooksnud. Üldiselt ei nane, meile ei ootas väga huvitav ja kaasaegne õppe- Ülikoolis oli inimese anatoomia taheta maal töötada, kuna seal ei soovita korraldatud. keskkond. Õppejõud näitas kaameraga ja füsioloogia õppimist palju, õppisime elada. Põhjuseks ebahuvitav maaelu ja/ Meie ajal võib- kõik ette. Saime seapeade peal operat- erinevaid haigusi ja vigastusi. Tuli ka üld- või igapäevane vahemaade sõitmine, olla ainult mõni sioone teha, kodus pidime neid tegema aineid õppida, mis mulle algul ei meeldi- kui ise näiteks linnas elada. teadis, kelleks ta veneaegse raamatu põhjal. Suhtlemine nudki. Aga pärast nägin, et kõik need tahab saada. Koo- arendasid mind, sundi- li lõpupeol istu- sid motiveerima, end mise ja mõtlesi- kokku võtma. me, mida oma Mulle meeldis, eluga peale hak- et sai palju lisaaineid kame. Suve lõpu- õppida. Need ei pea ni ma ei teadnud, olema õpitava erialaga mis minust edasi seotud. Võib võtta li- saab. saaineks keeli, majan- Minu dust või muud endale lennus oli 14, pa- meelepärast. Mina võt- ralleelis 23 lõpe- sin pallimängud ja ker- tajat. Tagantjärele gejõustiku. on selgunud, et Pärast kolme- neist on väga vä- aastast õpingut tuli spet- hesed suutnud sialiseeruda. Spordiini- kõrgkooli ära lõ- mesena valisin spordi- petada. Väga pal- füsioteraapia. Timo Kalter: ei saa õppida suvalist asja! jud on jätnud Meie eriala on kooli pooleli, õppejõududega oli väga lihtne. Meil on hästi praktiline. Taotlesin välismaale prak- Sageli arvatakse, et maal peab kuna mindi lihtsalt kuhugi kooli sisse saa- harjumatu pöörduda õppejõu poole: tikale minekuks stipendiumi ja ka sain. väga huvitab. Peale kooli lõpetamist plaa- hambaarst vanema tehnikaga töötama. ma. Elu, ka pereelu, tuleb aga peale. “Kuule Aino, ma ei saanud eile su jutust Sattusin Portugalis ühte suurde jalgpal- nin kindlasti edasi õpida ning olen mõel- Minu maal töötamise kogemus näitas, Pärast gümnaasiumi lõpetamist aru, palun räägi uuesti!”. Vabam suhtle- liklubisse praktikale. Nägin, kui profes- nud ka arsti erialale, mis pikendaks mu et teinekord võivad tingimused maaklii- eeldati ka minu puhul, et ma lähen midagi mine võttis pinge maha, sa ei kartnud sionaalsel tasemel antakse seal sportlas- õpinguid vaid nelja aasta võrra. Kuid eks nikutes olla kordades paremad kui rae- prestii•set õppima, aga ma ei olnud endas õppejõu pöörduda, kui miski arusaama- tele abi. tulevik näitab! koja platsil. Töötasin mõlemas kohas kindel. Mingeid erilisi huvisid mul ka ei tuks jäi. Nõuanne teile: kui teil satub või- uutes ruumides kaasaegse aparatuuriga. olnud. Aga ilma huvita ei saa lihtsalt mingit Arsti erialal tuleb kõik eksamid malus välismaale minna, siis tehke seda Südamenädala tervise- ja kutseva- Inimesed/patsiendid, kes maal elavad, on suvalist asja õppida! korraga ära teha, võlgu ei tohi olla, enne kindlasti! Välismaal olles silmaring laie- likupäeva “Sinu sammud loevad!” koolinoor- kõige toredamad: vahetud, siirad ja alati Läksin Inglismaale. Õppsini raken- järgmisele kursusele ei saa. Võtsin aas- neb, keeleoskus paraneb, saab kogemusi tele korraldas Väike-Maarja vallavalitsuse positiivsed. Linnas seda juba nii tihti ei duslikus kõrgkoolis, kust sain viienda ast- ta vabaks. Sel ajal tegin Helsingis mitte- teisest kultuurist. sotsiaalosakond koos partnerite MTÜ Tere, ter- kohta. Alati lahkusin heatujuliselt ja olin me diplomi juhtimises ja administratsioo- erialast tööd ja paralleelselt Tartus eksa- Praegu töötan Eesti jalgpallilii- vis! juhatuse esimehe Olga Metsga, Väike- inimeste soojusest sageli üllatunud. nis. Läksin pooleks aastaks Mozambiiki, meid. Mind kutsuti Helsingis juba ka dus noortekoondise juures. Ravin vi- Maarja Gümnaasiumi kutsenõustamise koor- Olen väga maal elamise ja töötamise kus osalesin ühe lastekodu-kooli juhtimi- erialasele tööle, pakuti head palka ja häid gastusi, kui vaja, teibin, teen massaazi, dinaatori Reet Luhaga ja Väike-Maarja rah- poolt. ses ja andsin seal ka tunde, viisin läbi huvi- töötingimusi. nõustan toitumise ja vedelikutarbimise vamajaga. Kuid on ka teistsuguseid koge- tegevusi. Enne sõjaväge töötasin aasta Aga minu unistus oli saada asjus. On hea tunne, kui saan kedagi ai- musi. Sageli on maanoorte hambad keh- Põhja-Tallinnas ühes lastekodus-päevakes- ortodondiks, mis eeldas lisaks viieaas- data tagasi tervise juurde. Sportlase pu- Hilje Pakkanen vas seisus, hambaarsti juurde tullakse kuses noortejuhina ning õppisin Tallinna tasele õppimisele veel kolmeaastast spet- hul näed tema tulemusi ja tead, et ka si- peamiselt katkisi hambaid välja tõmba- Ülikoolis sotsiaalteadust. Need õpingud sialiseerumist. Sel aastal oli residentuuris nul on olnud oma osa tema arengus. 10 KULTUUR Aprill 2011
Popp Tipp Täpp toimuvad Väike-Maarjas maakonna Sündmuste kalender meistrivõistlused grillimises. Kultuur 7. mail kell 12.00 toimub Väike- Pandivere päevade külakonverent- lauluvõistlus tõi lavale 27. aprillil kell 11.00 algab Maarja rahvamajas beebide pidu. sid peetakse sel aastal 31. mail Väike-Maarja rahvamajas Beebide peole järgneb emadepäe- Ebavere külas ja 2. juunil Raekülas. 25 laululast Wiedemanni keelepäev. Konve- va kontsert. Kell 14.00 algaval Info Ilve Tobreluts, tel 329 5759 rentsil esinevad ettekannetega kontserdil esinevad ERSO 11. juunil, 9.-10. juulil, 30. juulil ja Laupäeval, 16. aprillil toimus rahvama- „Telekapuldi laul“. Mõlemat last juhen- Eesti juhtivad keeleteadlased Tiit- pillimängijad Tatjana Lepnurm 6.-7.augustil osaleb Kiltsi mõis üle- jas igakevadine laste lauluvõistlus das õpetaja Angela Raik. Rein Viitso ja Valve-Liivi (harf) ja Enno Lepnurm (tshello). eestilises külastusmängus Unusta- Popp Tipp Täpp. Seekord oli registree- Kaheteist-kolmeteistaastaste Kingisepp ning Väike-Maarja Kontsert kestab ~70 minutit ja on tud Mõisad 2011. Külastuspäevadel runud 32 noort lauljat, kuid erinevail hulgas poisse polnud. Parimaks laulu- gümnaasiumi 11. klassi õpilane tasuta. Info Ville-Markus Kell, tel on mõis avatud kell 10.00-18.40. põhjustel esines neist vaid 25. tüdrukuks valiti Mariann Põldra lauluga Kätlin Pohlak. Tänavune laureaat 326 1837 Külastustasud: pered 3,20 eurot, Laule esitati nii klaveri- kui ka „Sünnipäevalaul“ (õpetaja Angela Tiit-Rein Viitso istutab keeletam- 20.mail kell 18.00 on Simuna täiskasvanud 1,60 eurot, õpilased ja fonogrammisaatega. Lauljate tase oli Raik). Neljateist-viieteistaastaste hul- mikusse oma nimipuu. Tammekõ- rahvamajas kevadpidu. Info Auli pensionärid 0,90 eurot Külastusmän- väga kõrge ja valla muusikaõpetajad on gas esines vaid üks laulutüdruk, õpe- ne peab Emakeele Seltsi esindaja Kadastik, tel 323 5217 gus osaleb 33 mõisat. Igal täistunnil tõesti jällegi kord üles leidnud musi- taja Kaia Klaaani juhendatud Anu Anu Haak. Info Ilve Tobreluts, tel 27.-28. mail peetakse Simunas toimub mõisates giidiga jalutuskäik. kaalsemad lapsed ning nende annet Limberg, lauluga „On läinud aastad“. 329 5759 kihelkonnapäevi. Tänavu Avatud on näitused ja kohvikud. arendanud. Ka vanemas rühmas oli vaid üks esi- 29. aprillil toimuvad Väike- tähistatakse 20 aasta möödumist Lisaks korraldatakse koolide Kolme- kuni kuueaastaste vanu- neja. Selleks oli õpetaja Ly Ipsbergi ju- Maarja valla koolides ülemaailm- esimestest kihelkonnapäevadest. tugevuse ja mõisate eripära segrupis oli parimaks laulutüdrukuks hendatud Keili Pohlak, kes esitas lau- se tantsupäeva kontserdid. Info Kirikukontsert, Järva-Jaani rõhutamiseks kontserte, töötubasid Ethel Liis Randveer, kes esitas laulu lu „Tule, kui saad“. Egne Liivalaid, tel 5648 7949 priitahtlike pritsimeeste etteasted, ja muud huvitavat. Lääne-Virumaalt „Hiirte tants“. Parim laulupoiss oli Vahepaladeks esinesid ansam- 30. aprillil kell 19.00 on Väike- hüvastijätt Avanduse mõisaga, osalevad külastusmängus Kiltsi, Romet Kroll lauluga „Kõrvits“. Mõle- bel „Loovus“ lauljad ja kõhutantsu tüd- Maarja rahvamajas rahvusvaheli- rongkäik, operetikontsert, Vasta, Lasila ja Muuga mõisakoolid. ma õpetajaks on Sirje Sõnum. Anti välja rukud Kerli Võrno juhendamisel. sele tantsupäevale pühendatud rahvamuusika- ja rahvatantsusim- Info Lembit Keerus, tel 5557 5301. ka aukiri noorimale osalejale, kelleks oli Palju tänu teile tehtud suure töö suur tantsupäev flamenko-, man, tuletantsuetendus, retrodis- kolmeaastane Kadri Morozov Simu- eest, õpetajad Sirje Sõnum, Kaia Klaan, mustlas-, kantri-, idamaise- ja ko, tantsuõhtu ansambliga Sport Energia jpm. Info Auli Kadastik, nast (õpetaja Angela Raik). Angela Raik, Merike Hövelson ja Ly latiinotantsuga. Esinevad tantsijad 21. mail kell 12.00 toimub Väike- tel 323 7217 Järgmises vanusegrupis esine- Ipsberg! Ja tänu helitehnik Ain Kõivile, Väike-Maarjast, Lääne-Virumaalt Maarjas XXI Pandivere rattaralli 4.-5. juunil peetakse XXIV sid seitsme kuni üheksa aasta vanused kes hoolitses selle eest, et lavaltoimuv ja kogu Eestist. Külla tulevad koos Filter Maanteekarikasarja III Pandivere päevi: laat, kontserdid, lapsed. Parim laulutüdruk oli õpetaja Kaia saalis kuulda oleks. tantsuklubi Zahira Tallinnast, etapiga. Info Ants Rikberg, tel 529 võistlused ja palju muud. 4. juunil Klaani õpilane Birgit Veermets laulu- Päeva juhtisid Hälin ja Ringo tantsuklubi Tango Tartust, klubi La 0745, www.arobike.ee Eesti esivõistlused naisekandmi- ga „Märtsisula“ ning parim laulupoiss Rakverest ning zürii tööd juhatas muu- Tormenita Rakverest ja Amira 5. juunil kell 12.00 toimub Simuna- ses; pidupäevarongkäik suundub õpetaja Sirje Sõnumi juhendatud Markus sikaõpetaja Maris Umboja samuti Rak- (Eesti/Las Vegas). Pilet 5 eurot, Laekvere rahvajooks. Tänavu Väike-Maarjast Ebaverre, kus Masing lauluga „Poiss olla on vahva“. verest. tantsuks DJ Cozzo ja Nipernaadi. antakse start Laekveres. Distantsile peetakse kohalikku laulu- ja Kümne-üheteistaastaste hulgas Ville-Markus Kell, Info Heli-Liivia Komp, tel 326 on oodatud ka kepikõndijad. Info tantsupidu. 5. juunil tunnistati parimateks Kristella Luht lau- Väike-Maarja Valla Rahvamaja 1837 Hillar Kasu, tel 524 8658. luga „Kodus“ ning Andris Pent lauluga direktor Simuna kihelkonna laste Õiguskorrast Väike-Maarja Simuna kihelkonna päevad laulukarussell 2011 vallas 27. - 28. mail Simunas Palju ei olegi vaja, koht: Merit Männiste lauluga „Vaata, Lõpuks ometi saame tervitada kevadet, 27. mail sa saalis üles meie kihelkonna näite- et olla rõõmus siin ilmas - kuulata“ (Simuna rahvamaja). II koht: mis tähendab lumega taas hüvasti jätmist. - Kell 17.00 kihelkonnapäevade ava- trupid , muusikakooli õpilased ja lau- Kauge naer kahes lapsesilmas Mirjam Mitt lauluga „Õhupallilugu“ Sulanud lumi toob aga nähtavale inimeste mine, vallavanemate tervitus Simu- lulapsed. Jah, palju ei olegi vaja... (Rakke kultuurikeskus). Lohutusauhin- vara, mida pikanäpumehed hakkavad na Vabadusausamba juures. - Kell 19.00 Avanduse mõisas: ope- VII kihelkondlik rahvamajade na pälvis Maris Nõmmiste laulu „Üks, himustama. - 17.30 kontsert Simuna kirikus kont- retikontsert, esinevad: Janne laste laulukarussell tõi meid taas kokku üks, null“ esituse eest (Simuna rahva- 2010.a registreeriti Väike-Maar- sert Sevtshenko (sopran), Andres Kös- 10. märtsil Avanduse mõisas, kus võist- maja). Artistlikkuse preemia pälvis ja vallas 119 kuritegu, neist varavasta- - 19.00 Simuna tuletõrje ees - Järva- ter (tenor), Piia Paemurru (klaver). lustulle astus 17 tublimatest tublimat lau- Andris Pent lauluga „Telekapuldi laul“ seid 83, millest vargusi oli 75. 2009.a Jaani priitahtlike pritsimeeste etteas- - Kell 20.00 Avanduse mõisa ees ki- lulast. Kõik esinejad olid omanäolised (Simuna rahvamaja). oli see number 50! Varguste osakaalu ted: kavand „Ennetus eelkõige“, vä- helkonna rahvamuusika-ja rahvatant- ja andsid endast parima. 11-13-aastaste auhinnad tulid tõusu on kindlasti tinginud majandus- linäitus-etendus „Tuli lahti“, hilisõh- susimman. Osalevad kihelkonna rah- Züriil koosseisus Vajangu Põ- kõik Simunasse. Kokku oli selles vanu- olud. 2011. aastale vaatame vastu aga tune retrokino vamuusikud ja rahvatantsijad. hikooli direktor Siiri Hiiesalu, Salla raa- serühmas võistlejaid neli. Esikoht: teise pilguga,kuna poliitikud lubavad ma- - Tänamine matukoguhoidja Liivi Timuska, Simuna Kristella Luht lauluga „Kodus“ (Simuna janduskriisi möödumist. Loodetavasti 28. mail - Kell 20.45 rongkäik Simuna rahva- ja Väike-Maarja Muusikakooli viiuliõpe- rahvamaja), teine koht: Mariann Põldra läheb meil kõigil elu lihtsamaks, kuid - Tänavakorvpall Laekvere staadio- majja taja Eve Sarnet tuli anda endast kõik, et lauluga „Kodu“ (Simuna rahvamaja). paraku peab tõdema, kes vargusele oma nil - Kell 21.00 tantsuõhtu ansambliga välja valida parimatest parimad. Lohutusauhind: Anette Kasemets laulu- sõrme andnud ei pruugi halvast harju- - Hüvasti, Avanduse mõis! „Energia“ Võisteldi kolmes vanusegru- ga „Ootus“ (Simuna rahvamaja). musest lahti saada. Lisaks meie endi kes- - Pärastlõuna ( kellaajalised täpsustu- - Kihelkonnapäevade finaaliks rahva- pis: eelkooliealised, 8-10-aastased ja 11- Lastele õpetasid laulud selgeks kel elavatele pikanäpumeestele on alust sed reklaamides ja valla kodulehel) maja tagusel platsil tuletantsuetendus. 13-aastased. Igast vanusegrupist valis meie tublid õpetajad Angela Raik (Si- hirmule naabermaakondadest pärit varas- on pühendatud Avanduse mõisale, NB! Jälgi reklaami! Võib tulla kellaja- þürii välja kaks parimat lauljat, lisaks lo- muna rahvamaja) ja Rene Põllumaa (Rak- te külastuste ees. Siit selgubki põhjus, kus jätame pidulikult hüvasti armas- lisi täpsustusi! hutusauhinna väärilise laulja ja andis eri- ke kultuurikeskus). Suur, suur tänu teile! miks pöördun teie poole oma kirjutise- tatud majaga. Sel puhul astuvad mõi- preemia ka artistlikkuse eest. Lauljatele olid kaasa elama tul- ga. Nagu eespool mainitud, sulanud lumi Võitjateks osutusid eelooli- nud lapsevanemad, vanavanemad, sõb- toob nähtavale ja teeb kättesaadavamaks ealistest (osavõtjaid 6): I koht - Markus rad ja tuttavad. Lauluvõistluse korraldas meie vara. Kahjuks ei jagu politseinikke Merila lauluga „Kodus on nii hea“ (Si- seekord Simuna rahvamaja, kes andis kogu meie territooriumil iga majapida- Pensionäri tulumaksuvaba tulu muna rahvamaja). II koht - Heli-Riin Kir- teatepulga üle Rakke kultuurikeskusele. mise valvamiseks. Siinjuures kutsukski sipuu lauluga „Tasapisi-tasapisi“ (Rakke Kohtume järgmisel aastal juba Salla mõi- inimesi üles aitama kogukonda, ühiskon- kultuurikeskus). Lohutusauhind sai Kristi sas. da ja seeläbi ka iseennast. 2011. aastal on maksimaalselt 336 eurot ta posti teel või ise pensioniametisse Lainemaa, kes esitas „Kommilaulu“. Tu- Tänan kõiki meie tublisid laulu- Kuidas aidata? Kõige lihtsam abi, kuus. kohale viia. levase artisti preemia anti kõige noorema- lapsi, õpetajaid ja lapsevanemaid. Päi- mida osutada saate on hoida silm peal nii Tulumaksuseaduse kohaselt on NB! Kui mittetöötav pensionär le lauljale, kolmeaastasele Kadri kest ja rõõmu Teie südameisse! enda kui naabri varal. Teine võimalus riikliku pensioni maksuvaba tulu 2304 on avalduse pensioniametile juba korra Morozovile, kes esitas vahva laulu „Olen on olla tähelepanelik enda elamispiirkon- eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Järeli- esitanud, siis iga pensionitõusu järel või laululaps“ (Simuna rahvamaja). Auli Kadastik, nas ringiliikuvate isikute ja sõidukite kult see osa pensionist, mis ületab192 uue aasta saabudes uut avaldust esitada 8-10-aastastest (osavõtjaid 7): I Simuna rahvamaja kunstiline juht suhtes. Tasub silmas pidada just päeva- eurot kuus, kuulub tulumaksustamisele. ei ole vaja. sel ajal liikuvaid sõidukeid kuna varas- Samal ajal on nii töötaval kui ka Töötav pensionär peab valima, tel on kombeks varguse objektiga eel- mittetöötaval pensionäril õigus ka üldi- kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa Stuudio Alima annab teada: nevalt tutvuda ja informatsiooni kogu- sele maksuvabale tulule, mis on 1728 arvestamist töötasult või pensionist ja da. Võõraste sõidukite registrinumbrid Amira kursused kevad 2011 Väike-Maarja spordihoone eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Seega esitama avalduse vastavalt tööandjale edastage valla konstaablile. Väike-Maar- pensionär võib saada maksuvabalt kok- või pensioniametile. Mõlemas kohas peeglisaalis laupäeval, 30. aprillil. ja valla konstaablijaoskonna telefon on ku kuni 336 eurot kuus. seda teha ei saa. 3372188, 3372187 või valige politsei Üldise maksuvaba tulu arvesse Näiteks: 13.30-15.30 pöörded ja keerud. su muusikale, kõigile neile, kellele meel- lühinumber 110. Üldjuhul on konstaa- võtmiseks peab mittetöötav pensionär a) kui töötav pensionär on esitanud aval- Keskastmele ja väga soovitav ka al- dib „raamidest välja astuda“ bel tööl kella 8-17ni, kuid kui on tege- esitama avalduse elukohajärgsele pen- duse tulumaksu vabastamise kohta töö- gajatele. 2 tundi, hind 20 eurot. Soodustus: osaledes kahel mist kiireloomulise informatsiooniga, sioniametile. Avalduses (blankett on saa- andjale, siis üldist tulumaksuvaba tulu Pöörded mittetantsija seisukohast. Õpi kursusel, soodustus 15% (peab ole- pöörduge kindlasti 110 poole. 110 an- daval ka www.ensib.ee) peab kindlasti arvestabki palga maksmisel tööandja. ära trikid, kuidas mitte orientatsiooni ma makstud pool summast). 40 eurot nab saadud info patrullile, kes kontrollib olema märgitud avaldaja nimi, isiku- Kui samal ajal tema pensioni suurus on infot või kahtlust äratanud sõidukit. Kind- kaotada ja peapööritust vältida. Kur- (soodushind 34 eurot). Kursuse toi- kood, elukoht ja kuu ning aasta, millest näiteks 288 eurot, siis 192 eurot sellest lasti ärge häbenege tülitada politseid! sus sisaldab lihtsat balleti terminoloo- mumise päeval tasudes, hind 100% alates soovitakse maksuvaba tulu arves- on maksuvaba ja 96 eurolt peetakse kin- Teie valla konstaabel giat, võrdlusi, kõhutantsus kõige enim kursuse hinnast. tamist. Allkirjastatud avalduse võib saa- ni tulumaksu 21%; Jaanus Mätas kasutatavaid pöördeid ning kombinat- 19.00 Väike-Maarja Rahvamajas b) kui töötav pensionär esitab kõnealu- sioone lihtsate pööretega. Õpi ära 7 rahvusvahelise tantsupäeva tä- Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Väike-Maarja Vallavalitsus, Pikk 7, 46202 se avalduse pensioniametile, siis on tu- erinevat pööret ning ära enam kunagi histamine „Võõramaiste tantsude lumaksuvaba kuni 336 euro suurune tunne end pööretest heidutatuna. Kur- päevaga“ - kontsert ja pidu. Esinevad Väike-Maarja, tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetaja: Hilje Pakkanen, tel 329 5757, 522 2294, [email protected]. pension ning tulumaks peetakse kinni sus on väga vajalik ka neile, kellele Väike-Maarja valla idamaise ja kantri- Toimetuse kolleegium: Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Reet Eesmäe, tööandja juures kogu töötasult. meeldib tantsida sallide, lehvikute, lin- tantsu rühmad, huvikool La Tormentita Hans Kruusamägi. Küsimuste tekkimise korral ole- tidega. flamenko- ja mustlastantsijad, Tango Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5.kuupäevaks. (Fotod palun saata doku- me alati nõus lisaselgitusi andma. Vt ka 15.30-17.30 koreograafia klubi peotantsijad, Stuudio Alima ida- mendi failist eraldi.) Toimetus võib tekste lühendada. Toimetus ei vastuta reklaamide www.ensib.ee lehviklooridega. Kõigile. 2 tundi, maise tantsu rühmad. Kohal Zahira sisu eest. Elve Tonts, hind 20 eurot. Imeilus koreograafia, Bazaar. Tantsutab meid ans. Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Sotsiaalkindlustusamet, fusion mittetraditsioonilisele kõhutant- Nipernaadi ja DJ Cozzo Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Tiraaz 1000 eksemplari. Tasuline, 0,20 eurot 640 8123, 53 420 280 Aprill 2011 SPORT 11 Väike-Maarja vald Tulemusi maadlusmatilt Väie-Maarja jalgrattasõbralikuks omavalitsuseks! valla
Väike-Maarja valla rahvaspordiklubi üld- tasõbraliku omavalitsuse mõtte peale siis, meistrivõistlustelt koosolekul 11.aprillil käidi välja idee aren- kui kuulis Rakverest linna plaanist saada dada meie vald välja jalgrattasõbralikuks jalgrattasõbralikuks city‘ks. “Leidsin, et omavalitsuseks. Väike-Maarja vallal on kõik eeldused saa- SULGPALL Jalgrattasõbralikus vallas on kavas da omakorda jalgrattasõbralikuks vallaks.” välja arendada nii kergliiklusteede võrgus- Veel käidi välja mõtteid taotleda Kui varasematel aastatel on täiskasva- tik koos rattaparklatega kui ka propageeri- jalgratturite ohutuse mõttes kiiruspiirangut nute pool jäänud suhteliselt tagasihoid- da jalgrattaga koolis- ja töölkäimist ning alevite sees 40 kilomeetrit tunnis. Moti- likuks, siis sel aastal osales sulgpalli- liiklemist vabal ajal. Kergliiklusvõrgustik veerida lisaboonuse abil lapsi, kes käivad võistlustel kaheksa meest ja kümme hõlmaks Väike-Maarjast Vaosse, Kiltsi ja jalgratastega koolis. Propageerida ohutuid last. Kindlasti mängib siin rolli sulgpal- Kiltsi kooli; Väike-Maarjast Simunasse, jalgrattaga liiklemise võtteid (jalgrattakiiv- li osakonnajuhataja Eerek Preisfreundi Väike-Maarjast Tamsallu, Väike-Maarjast rite, helkurvestide kandmist jne). aktiivne tegutsemine. Rakkesse, Rakkest Simunasse suunduvaid Kuna tegemist on kuluka ja aasta- Naiste parim oli Olga Mets, teid. Rattaparkalad tuleksid kõikide kooli- tepikkuse ettevõtmisega, siis tuleks pro- meeste parim oli Indrek Kesküla Jarmo de, valla asutuste, ettevõtete ja suuremate jekti haarata ka ümberkaudsed vallad. Sel- Mööli ja Jüri Vilimaa ees. Tüdrukutest ühiskondlike transpordipeatuste juurde, leks on kavas moodustada ühine töögrupp võitis Kären Kleesma Pirjo Puusta ees. vajadusel tuleksid need elektrooniliselt koos ümberkaudsete valdade esindajate- Noorematest poistest oli I Andreas valvatavateks. ga. Preisfreund, II Jaanus Kaskemaa, III Siim Ühe idee autori, MTÜ Väike- Järgmise tööna on kavas ideed 13. aprillil osalesid meie noormaadlejad tevõistlusel saavutasime järgmised kohad: Salla; vanematest poistest: I Freet-Kevin Maarja Valla Rahvaspordiklubi juhatuse konkretiseerida, et sellega naabrite jutule Jõgeva meistrivõistlustel klassikalises Holger Toots - 1. koht (Simuna kool), Jev- Maasik, II Sander Komp, III Raidar Hein- esimehe Ants Rikbergi sõnul tuli ta jalgrat- minna. maadluses. Saavutasime järgmised kohad: geni Hamidz´anov - 1.koht (Kiltsi kool), salu. Info Ants Rikberg Holger Toots - 1. koht (Simuna kool), Jev- Danil Hamidz´anov - 3.koht (Kiltsi kool), geni Hamidz´anov - 1. koht (Kiltsi kool), Anatoli Larionov - 3.koht (Kiltsi kool), KABE-MALE Danil Hamidz´anov - 3. koht (Kiltsi kool), Kristjan Baidus´a - 7.koht (Kiltsi kool). 17. aprillil toimusid Vinnis Eesti Meie korvipoisid Taanis võidukad Anatoli Larionov - 1. koht (Kiltsi kool), Nii kabes kui males kipub osavõtjate sumomeistrivõistlused 12- ja 14-aastastele Jarko Visnapuu - 2.koht (V-Maarja ÕKK), arv jääma väga väikseks. Järgmisel aas- ni 11-aastaste vanusegrupi paremikku kuu- lastele. Saavutasime järgmise kohad: Hol- Aprillikuu alguses käisid Väike-Maarja Sergei Makejev - 2. koht (Tamsalu Güm- tal plaanime teha ainult ühe vooru. luvad Jonstrupi 38:21 ja BMI 55:17, poolfi- ger Toots - 3. koht Kiltsi kool, Käroly korvpallipoisid Sten Saaremäel, Marti Alt, n.) (pildfil). Kabe parimad: tüdrukutest Laura naalis Lystropi 73:12 ning finaalis Roskil- Seemann - 1. koht ja 1.- koht Tamsalu güm- Ander Talu, Kerdo Kivivare, Maiko 16.aprillil osalesid meie noor- Komp, poistest: 1.Ove Rebane, 2.Jaa- de 50:25. naasium. Pohlak, Jaagop Janson, Martin Ojamaa ja maadlejad klassikalise maadluse võistlusel nus Kaskemaa, 3. Raidar Heinsalu; nais- Peale Väike-Maarja poiste män- Lembit Kalter Henri Matikainen Virumaa Pallimängude Vändra Matt. Eesti ühel tugevaimal noor- test: 1. Eevi Rebane, 2.Maili Tannbaum; Kooli võistkonnas võistlusreisil Taanis. gisid treener Vaido Rego juhendatud edu- kas võistkonnas Rakvere noored korv- meestest: 1. Karla Treimann, 2. Ivar Horsenis korraldatud “SparNord Cup Lass, 3. Hillar Kasu. 2011” turniiril oli poiste korvpallivõist- pallurid Gervin Põld, Ranno Lauri ja Mart Simuna Ivaxi korvinaised esinevad Johannes Pariis. Male parimad: poistest: 1.San- kond edukas ning tuli koju turniirivõidu- der Komp, 2.Raidar Heinsalu, meestest: ga. Ilve Tobreluts tublilt Spordi- ja kultuuriosakonna juhataja 1.Jaan Salumäe, 2.Hillar Kasu, 3. Ivar Alagrupikohtumistes alistati Taa- Mitmekümneaastase vaheaja järel taaskäi- Agurtrükk) 19,5 punktiga mängust. Lass. vitatud Kuma Foto Lääne-Virumaa naiste Simuna Ivaxi korvpalli naiskonnas Triigi võrkpallurid tulid lahtistel meistrivõistlustel asus I etapi järel mängivad: Maarja Sillamaa, Signe Kadas- MÄLUMÄNG juhtpositsioonile BC Agurtrükk. Võidu- tik, Ellen Anett Põldmaa, Egle Pent, Keiri rahvaliigas meistrikullale rõõmu maitsesid samuti Simuna Ivax ja Tammemägi, Eneken Hiire, Marilii Pohlak, Terve aasta jooksul võttis mälumängust Haljala. Neist Ivax alistas Maarja Sillamaa Kaire Põldmaa, Merit Karm, Caroly Kase- osa üheksa võistkonda. Selle tulemu- 26 ja Ellen Anett Põldmaa 24 punkti toel mets, Ege Sults, Merly Raudla. sega märgiti meid lühidalt ära Virumaa SK Contra 60:43. Simuna naiskonna ka- Kuma Foto naisteliiga II etapp män- Teatajaski. Võistkondade arvu kasva- suks viskasid selles mängus Ellen Anett gitakse 1. mail kl 11 Simunas. Samal õhtul tas suureks päästekooli viie erineva Põldmaa 18 ja Maarja Sillamaa 14 punkti. kell 18 on Simunas võimalik kaasa elada võistkonnaga osavõtt. Resultatiivsemate mängijate pingerea tipust Super Kuma Lääne-Viru korvpalli meistri- Paremad olid sellel aastal võrd- troonivad kahe vooru järel Merilin Mets- liiga poolfinaali I matšile, kus vastamisi on sete punktide arvuga AS Vireen ja alu (Haljala) keskmiselt 27,5, Ellen Anett Simuna Ivax ja RSK sPORTKUNDA/Hulja võistkond “Väike-Maarja”. Esimeses Põldmaa 21, Maarja Sillamaa (mõl. Simu- meeskond. võistkonnas mängisid Aivo Suder, na Ivax) 20 ja Ele-Riin Tammik (BC Rakvere spordikeskus Kalle Pohlak ja Rein Jakobson, teises osalesid Jüri Vilimaa, Roomet Sepping Gümn.) 15 ok, 1 bp. 11. Eilike Pedari (Dicro ja Ivar Lass. Kolmandaks tuli võistkond Harjuta terviseks Eesti) 15 ok, 1 bp. 12. Aivar Pärnamets AUR, kus mängisid Rene Kruusimaa, Harjuta terviseks punktiseis 14.aprilli sei- (NORDIC) 14 ok, 1 bp. 13. Mona Sikkar Aivar Kriel ja Urmas Aru. suga: 1. Heino Külanurk (Ve-Maarja) 94 (VMG) 13 ok, 1 bp. 14. Kätlin Timuska (V- Ants Rikberg ok, 9 bp. 2. Mall Lepiksoo (V-M) 67 ok, 6 Maarja) 13 ok, 1 bp. 15. Siiri Bork 13 ok, 1 bp. 3. Urve Tobreluts (Väike-Maarja) 64 bp. 16. Maiu Talu (Väike-Maarja) 12 ok, 1 ok, 6 bp. 4. Sirle Aosaar (Väike-Maarja bp. 17. Marko Põdra (V-Maarja) 12 ok, 1 Virumaa ÕK) 49 ok, 4 bp. 5. Viivi Kahr (Pääste- bp. 18. Allar Pajula 12 ok, 1 bp. 19. Tiia Lääne-Virumaa 2011. aasta meeste võrk- Päästekooli ja Simuna võistkonnad. kool) 42 ok, 4 bp. 6. Ain Kõiv (FIE) 29 ok, Liivalaid (V-Maarja) 11 ok, 1 bp. 20. Rita Pallimängude pallimeistrivõistlustelt tõi rahvaliigas Triigi võistkond on rahvaliiga 2 bp. 7. Heete Ausmeel (TLÜ) 28 ok, 2 bp. Soidla (Väike-Maarja) 10 ok, 1 bp. 21. meistritiitli ja võidukarika koju Triigi mees- võistlustel osalenud kolm hooaega. Või- 8. Maris Kõrgmäe (V-Maarja) 19 ok, 1 bp. Aimar Türbsal (Uusmaa) 10 ok, 1 bp. 22. Kooli võistkond kond. dukas võistkonnas mängisid Tarmo Reba- 9. Hans Kruusamägi (Simuna Ivax) 16 ok, Keili Pohlak (VMG) 10 ok, 1 bp. Turniiril osales 14 võistkonda. ne, Marek Rebane, Olaf Rebane, Kertu Re- 1 bp. 10. Kaspar Bork (Väike-Maarja Ants Rikberg tuli Eesti Mängud algasid oktoobris ning lõppesid bane, Ergo Eesmäe, Allar Adamson, märtsis. Põhiturniiril peeti kuus kohtumist Kunnar Püvi, Rivo Tähiste, Rainer Teidla, minikorvpalli ning saavutati teine koht. Kohamängudel Sten Anslan, Innar Lillemets ja Kert Kuntro. Sinu sammud lugesidki! alistati kõik vastased ja võideti rahvaliiga Võistkonna kodusaaliks on Triigi meistrivõistlustel karikas. Esikoht saadi Laekvere ja Tõrre- spordihoone, kus käiakse harjutamas 2-3 Südamenädala raames toimus ka mäe II meeskonna ees. Väike-Maarja val- korda nädalas. Väike-Maarja vallas mitu tervi- hõbemedalile last mängisid rahvaliigas veel Väike-Maarja Aule Rebane, sele suunatud üritust moto all Triigi spordihoone juhataja “Sinu sammud loevad!”. 16.-17. aprillil toimusid Vokas ja Jõhvis Pühapäeval, 17.aprillil toimus minikorvpalli Eesti meistrivõistluste Triigi küla saab rannavolleplatsi! kõnd Ebavere tervisespordikes- kohamängud. Virumaa Pallimängude Kooli võistkond tuli kulla võitnud Erk- Triigi külaselts on võtnud päevakorrale si. Vajalikud mulla- ja planeerimistööd, sa- kusesse, kus mõõdeti vererõh- maa Korvpallikooli võistkonna järel rannavolleplatsi rajamise. Asukohaks on muti liivaga katmise teeb külaselts oma ku, jagati tervisealast infot, koh- hõbemedalile. välja valitud spordihoone ja jalgpallivälja- jõududega. Võrgu, postid ja platsi piire tuti kepikõnni juhendaja Tiina Ee- Poolfinaalis oli Virumaa PK üle ku vaheline maa-ala. aga saadakse Credit24 Rahvaliiga projek- saluga, söödi tervislikke salateid, Tartu/Salva Rock I meeskonnast tule- Eesti Võrkpalli Liidu harrastussar- tist. jagati retsepte. Osalejaid oli u. musega 64:44. Väga põneva pronksi- ja Credit24 Rahvaliiga projektikonkursilt Võrkpalliplats on külarahvale 30. kohtumise võitis KK Viimsi I, kes alis- “Võrkpalliplatsid korda!” osutus Triigi kü- heaks kokkusaamiskohaks, sest suviti tu- Teisipäeval, 19.aprillil tervise- ja tas Tartu Salva/Rock I tulemusega laselts üheks neist 12-st õnnelikust (oli 60 leb palliplatsile neidki, kes muidu aktiivselt kutsevalikupäev 9.-12.klassi 70:67. Poiste minikorvpalli meistrikul- soovijat), kes saab sel aastal oma võrkplat- pallimänguga ei tegele. noortele, mile korraldasid valla- Ilve Tobreluts valitsuse sotsiaalosakond, MTÜ la pälvis Erkmaa Korvpallikool (tree- Tere, Tervis! eesotsas Olga nerid Aivo Erkmaa ja Gert Prants) või- Metsaga, gümnaasiumi kutse- tes Virumaa PK (treener Vaido Rego) Gümnaasiumi korvpallurid võitlesid nõustamise koordinaator Reet võistkonda 60:42. Luha ja rahvamaja. Koolinoored Virumaa PK võistkonna koos- uueks hooajaks koha meistriliigas tegid paar kepikõnniringi staa- seisusus mängisid Väike-Maarja poisid Väike-Maarja Gümnaasiumi võistkond sai koht meistriliigas. dionil. Valla sotsiaalosakonna ju- Marti Alt, Jaagop Janson, Kerdo Kivi- Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste Võistkonnas mängisid Mait Jalast, hataja Ene Kinks rääkis noorte- vare, Henri Matikainen, Remo Muru- Kuma Kerge esiliigas teise koha, kogu- Jan Juhanson, Märt Jõesaar, Hans Keskül- le, milliseid nõudeid tervisele maa, Martin Ojamaa, Maiko Pohlak, des nagu Tapa Väljaõppekeskuski 16 või- la, Sander Klaan, Tanel Laumets, Joosep seavad erinevad elukutsed. Edasi Sten Saaremäel ja Ander Talu ning Rak- tu ja kaks kaotust, kuid jäi omavaheliste Part, Priit Pohlak, Taimo Tiimus. kuulati tervisega seotud elukut- vere poisid Gregor Väli, Gervin Põld, mängude võrdluses kaitseväelastele alla Mõlema võistkonna poolt suur se valinud gümnaasiumi vilist- Mart-Johannes Pariis, Ranno Lauri ja Martek Anton. (70:94 ja 87:80). tänu kõigile toetajatele ja abilistele! Eriline laste muljeid. Kepikõnnijuhendaja Tiina Eesalu räägib, et just ke- Ander Talu tunnistati finaalis Üleminekumängudel võideti kahe tänu lapsevanematele, kes on meid trans- Ettevõtmine sai teoks tänu ESF pihoidmisega eksitakse kõige enam. Kepp tuleb käe võistkonna parimaks mängijaks. mängu kokkuvõttes Super Kuma meistri- pordiga aidanud. programmi “Tervislikke vali- taha liikudes lahti lasta, et käsi soorituse vahepeal Vaido Rego, liigas 9. koha saavutanud BC Haljala (77:79 Vaido Rego, kuid toetavad meetmed 2010- lõdvestuda saaks! Foto: Hilje Pakkanen ja 78:59) ning tagati järgmiseks hooajaks korvpallitreener 2011” projekti toel. korvpallitreener 12 TÄHTPÄEVAD, REKLAAM, TEATED Aprill 2011
ISSN 1736-9851 Kalmistumeistrite kontaktandmed Õnnitleme eakaid maikuu sünnipäevalapsi! Väike-Maarjas: Õnne tänasteks tegudeks, Ruth Palmiste, õnne homseteks olemisteks, tel 516 1809 õnne tuleviku toimetusteks! Simunas: Maikuu eakad 84 Saale Kask 80 Helgi-Elfriede Aun Helvi Vahter, tel 524 7944 97 Elsa Dieves 84 Maimu Einsalu 75 Elle Kaljulaid 91 Linda Rebane 83 Hilda Lehtola 70 Õie Lambing 90 Helmi-Helene Anger 82 Ada Ever 70 Ivan Svarval Koguduste teated 89 Leili Kivvi 82 Juta Torma 70 Vladimir Svistunov Väike-Maarja koguduses 88 Heldor Aarla 81 Linda Kask 70 Lidia Kasemaa 87 Elsa Ambos 81 Endel Kleband 70 Elve Merede Jumalateenistused pühapäeviti kell 84 Helju Lepp 80 Ena-Lisette Lilleväli 12.00. 84 Vilma Kivilo 80 Vaike Morozova Kogudust teenib hooldajaõpetajana Enn Salveste. Tel 5345 3967, Soovime palju õnne ja tugevat tervist! e-post: [email protected] Väike-Maarja Vallavalitsus EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3, 46202 Väike-Maarja, internetis: NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et tema sünnipäev ja vanus avaldatakse, anda sellest teada vallalehe http://www.eelk.ee/vaike-maarja/. toimetajale telefonidel 329 5757 või 522 2294. Koguduse kodulehel saab Facebookis liituda grupiga “Taastame Väike-Maarja kiriku!” Toatäis päikesekiiri, Õnnitleme uusi ilmakodanikke! Avispea koguduses sületäis sooje sõnu, Jumalateenistused pühapäeviti kell peotäis kauneid lilli! Toatäis päikesekiiri, 10.30. sületäis sooje sõnu, Koguduse vaimulik on Eerek Preisfreund. Väike-Maarja rahvamaja peotäis kauneid lilli! Tel 323 5450. õnnitleb maikuus sündinud Koguduse veebileht: kauaaegseid isetegevuslasi Sandra Serzhantov - 27. märtsil http://avispea.edicypages.com/et Leili Olvit, Ilmi Sillat, Hendri Rotka - 8. aprillil Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, Juta Sanderit! Marten Metsoja - 12. aprillil kokkusaamine toimub igal teisipäeval kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. Kes teeb, see jõuab! Rõõmsat meelt ja palju armastust! Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Arstide numbrid kell 14.00. Mälestame lahkunud vallakodanikke Aeg hetkeks peatub igaviku sillal... Koguduse õpetaja on Enn Salveste. Perearst Tiina Vilimaa EELK Simuna koguduse aadress: Väike-Maarjas, Ravi 1, Aino Roots Allika 3, 46401 Simuna 09.04.1918 - 09.04.2011 tel 325 5313, 505 4840 Luule Preem 02.05.1935 - 16.03.2011 Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Perearst Tiia Liivalaid: e-post: [email protected] Väike-Maarjas, Ravi 1, Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- tel 326 1247, 5340 1839 nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Simunas Allee 9-19, võimalik kohtuda teistel aegadel. tel 323 7131, 5340 1839 Vastuvõtuajad Väike-Maarjas: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr 221050284862 E, K 8.30-13, T 8-12, N 13-18, Swedpangas, kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks. R 8-9 (õde 9-16). Simunas T 14-17, R 10-13. Telefonikonsultatsioonide ajad: Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse (Ravi 1 II E, K, R 13-14 ja T, N 12-13 korrus) hooldekodu päevakeskuse kaudu on võimalik Perearst Mall Lepiksoo: Väike-Maarjas, Ravi 1, tellida Inkotoa pakutavaid tel 326 1166, 528 5225 URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: naha- ja haavahooldusvahendid, imavad aluslinad, HAMBARAVI mähkmed jm. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup A&K Caritas 40% soodsamalt. Ravi 1a Väike-Maarja, Tellitud tooted tuuakse kohale 11. mail kell 9.30. tel 325 5633 Dr Kersti Alt, dr Krista Haugas, Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345, 5656 4959. dr Pia Lepiksoo Hambaravi Riina Laanemägi OÜ Väike-Maarja, Ravi 1, kella 10.00-st. tel 326 1104 Nägemisteravuse kontroll maksab Dr Riina Laanemägi, 6.40 € (100 EEK). Prillitellijale on dr Külli Sepping Kevadeks silmarõõmu kontroll tasuta. Simuna hambaravi- ja Silmade kontroll ja prillide müük Info ja etteregistreerimine telefonil proteesikabinet Avanduse mõisahoones 5.mail 323 7219, 528 0898 Aadress: Allee 9-4, Simuna, tel 511 8379, dr Kiira Paju
Elna poes (Väike-Maarja Tamme 2a) Naistearst dr Liivi Mitt Müügil seemned, kasvuturvas, lilled, küünlad, käsitöötarvikud, Ravi 1 Väike-Maarja, koera- ja kassitoit laohinnaga jpm. tel 322 0600, 516 8657 LÕNGAD JÄTKUVALT SOODUSHINNAGA! Meilt leiad sobiva kingituse ja kaardi! Avatud esmaspäevast pühapäevani, K. P. HAMBARAVI tel 5373 5059 Elna Lumiste Uudis! Hambaproteese on võima- Väike-Maarja Gümnaasiumi INFOPÄEV 1.septembril 2011.a lik valmistada pehmest, mitte hõõ- 1. klassi astuvatele lastele ja nende vanematele toimub teisipäe- ruvast materjalist. val, 3. mail kell 18.00 algkoolimajas. Mugav patsiendile! * pensionäridele ja töövõimetus- pensionäridele haigekassa hüvitis Sirili tänuavaldus Multi Varius OÜ müüb 255.65 eurot ja hambaravi hüvitus Rahvapilliansambel Sirili tänab kõiki, kes tulid osa sama 9.aprillil meie lõhutud küttepuid 19.17 eurot 15. sünnipäevapeost. Täname kõiki, kes meid üllatasid, innustasid, erinevas mõõdus * lapsed tasuta kuni 19-a julgustasid ja toetasid edaspidisteks ettevõtmisteks! ja ka erinevaid puuuliike. * hinnad soodsad Ansambli nimel Armilda Lilleberg. Müüme ka 3-meetrisi kütte- * kaardimakse võimalus puid. Koormad on mõõdetavad. Vastuvõtuajad: Simunas Allee 9-14 Soovin üürida suveperioodiks garaazi mootorratta hoiustamiseks Kontakt: 5013862, [email protected]. Teisipäev (iga kuu II ja IV nädalal) Väike-Maarjas. Loodan, et kellelgi leidub ruumi. Risto 5348 6214. Asume Järvajõe külas Tamsalu vallas kl 10-13 (hambaravi ja protees) 7. mail tähistame Lasila Info ja registreerimine tel 5118379 hariduselu 225. aastapäeva. MTÜ Nelikand rendib Kurtna küla- sisaldab köögi kasutamist, peolaua MÜÜA mulda, liiva, kruusa. Tamsalus Tehnika 1a tervisekesku- Ootame kõiki vilistlasi ja endisi töötajaid maja seminaride, koolituste, info- katmist ja koristamisteenust. E - R 9 - 17, tel 526 0544 se II korrusel E, T, K, N, R (hamba- juubelipidustustest osa saama! ravi ja protees). Info ja registreeri- päevade ja erinevate tähtpäevade Külamajas on WiFi ja võimalus kasutada koopiamasinat. MÜÜA sõnnikukomposti, prusse, Kavas: kl 14.30 võrkpallilahing, mine tel 323 0130, 5118 379 korraldamiseks. Toitlustamine ja sauna kasutamine laudu, küttepinde. Tel. 5677 6794 kl 16.00 kontsert-aktus, Rakkes Faehlmanni 32 - E, T, K, N kl 18 - 22 koosviibimine. kl 9-15 (hambaravi ja protees). Info Seminariruumi rent 10 €/tund. Hind kokkuleppel. Pakun tööd metsaistutajatele Osalustasu 7 eurot maksta kohapeal ja registreerimine tel 329 1208, 5118 sisaldab projektori, sülearvuti, ekraani Täpsem info tel 523 9550 (Ene Väike-Maarja ja Tamsalu ligidal. sularahas. 379. ja pabertahvli kasutamist. Preem) või e-posti aadressil Kontakt: [email protected]. Kohtumiseni koolis! Peoruumi rent 100 €/ööpäev. Hind [email protected]