DOCSLIB.ORG

Detsember 2012

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Detsember 2012 Detsembrinumbris: • Rae valla pere- ja sotsiaaltoetused • Kõik jõulu- ja koolivaheaja üritused • Pensionärid ja represseeritud saavad täiendavat maamaksuvabastust Rae valla ametlik väljaanne nr 11 detsember 2012 Saame tuttavaks Peetri aleviku teadaolevalt kõige vanema ehitise autoriga ja ehitise ajalooga. Esmakordselt jõuab lugejani Peetri tuuliku tundmatu lugu. Loe lehekülgedelt 7-9. FOTO AUTOR RAE SÕNUMID 2 vallavalitsus Lagedi lasteaed asub põhi kooliga samas hoones. FOTO RAE SÕNUMID Lagedil avab jaanuaris uksed uus lasteaed 7. jaanuaril kell 11.00 toimub La- gedi põhikooli ja vastvalminud 78 Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad Rae vallas alates 01.01.2013: – kohalise Lagedi lasteaia pidulik Peetri Lasteaed-Põhikooli, lasteaed Assaku, lasteaed avamine. Lagedi Lasteaed - Põhikooli Vaida lasteaed Pillerpall Taaramäe, lasteaed Tõruke teeninduspiirkond teeninduspiirkond ja lasteaed Õie teenindus- „Võib öelda, et nüüd on Lagedil lõpuks piirkond ometi oma lasteaed,“ ütles vallavanem Mart Võrklaev. Ta lisas, et uus lasteaed, mis asub Kadaka küla Aruvalla küla Aaviku küla Lagedi põhikooli vastvalminud juurdeehituses, Kopli küla Kautjala küla Assaku küla on igati kaasaegne ja ruumilahendustelt avar. Lagedi alevik Patika küla Järveküla küla Põhikooli juurdeehituse osa sai õppetööks Soodevahe küla Salu küla Jüri alevik valmis juba tänavu septembriks. Nüüd kui Tuulevälja küla Suuresta küla Karla küla jaanuari alguseks on valmis ka lasteaed ja Veneküla küla Suursoo küla Kurna küla lõpetatud vana koolihoone renoveerimine, Ülejõe küla Urvaste küla Lehmja küla avatakse pidulikult kogu Lagedi haridus- Vaida küla Limu küla kompleks. Järgmisel aastal (2013) saavad Vaidasoo küla Pajupea küla põhikool ja lasteaed omale kaasaegse spor- Veskitaguse küla Peetri küla diväljaku. Pildiküla küla 2013. aasta sügisel avatakse ka Peetris Rae küla Peetri Lasteaed-Põhikooli laiendatud laste- Seli küla aia osa, kus on koos olemasoleva lasteaiaga Vaskjala küla kokku 360 kohta ning uuel aastal alustatakse Peetrisse veel teisegi 180-kohalise lasteaia ehitust. Uut lasteaeda planeeritakse samuti gu kehtestatud määrusele „ Koolieelsete paigale asub laps oma teeninduspiirkonna Jürisse. lasteasutuste teeninduspiirkondade kinni- lasteaia järjekorda. Laste vastuvõtmine erinevate piirkon- tamine“. Rae vallas on 2013. aastast kolm RS dade lasteaedadesse käib vastavalt voliko- teeninduspiirkonda ning vastavalt lapse elu- RAE VALLAVALITSUS Nimelised hõbelusikad ootavad omanikke Aruküla tee 9 75301 Jüri Harjumaa Rae vald on kinkinud kõigile ootame pisipõnne ja tüdrukutirtse koos Tel: 605 6750; 605 6770 väikestele vallakodanikele, kes vanematega. Kõik lapsed, kes ei ole saanud tulla hõbe- Kodanike vastuvõtuajad sünnijärgselt on registreeritud lusikale järele, saavad lusika kätte vallavalit- Esmaspäev kell 9.00 - 17.00 Rae valda, nimelised hõbelusikad. suse kantseleist esmaspäevast neljapäevani (lõuna kell 13.00 - 14.00) kell 8.00 – 17.00 või reedeti 8.00- 14.00. Kolmapäev kell 14.00 - 18.00 Hõbelusikad antakse üle väikese val- Lisainfo telefonidel 6056756 või 6056750. lakodaniku pidulikul vastuvõtul, kuhu RS Rae Sõnumid · detsember 2012 vallavalitsus 3 Sissekirjutus tagab mitmesugused toetused ja vabastab kodualuse maa maksust Oleme peatselt jõudmas 2012. Soovime jõuda kiiresti tasemele, mis nuarit 2013 aitab vabaneda samuti kodualu- aasta lõppu ja ees seisab kaunis tagaks meie elanikele heaolu ja see tähen- se maa maksust. Uuest aastast ei pea maa- dab ennekõike seda, et vald on võimeline maksu maksma elanikud, kes on end sisse jõuluaeg, mil saame aja maha võt- pakkuma vajalikke avalikke teenuseid, mis kirjutanud oma koju. Maamaksuvabastus ta ja vaadata tagasi möödunule. seadusega on omavalitsusele pandud. kehtib tiheasustusaladel kuni 0,15 ha ja ha- Iga omavalitsuse arengutase sõltub täna- jaasutusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses. Hea meel on selle üle, et Rae vald on juba ses Eestis suuresti maksutulust. Tulumaks Vald pakub omalt poolt elanikele mit- kasvanud ligi 14 000 elanikuga vallaks ja on valla eelarve peamine sissetulekuallikas, mesuguseid pere- ja sotsiaaltoetusi. Loe rõõm on selle üle, et tänu konservatiivsele mille eest saame arendada üldist heaolu. täpsemalt kõigile meie elanikele pakutava- fi nantspoliitikale on saavutanud vald kõrged Selle raha eest saab samuti parandada ning test toetustest leheküljelt 22. punktid omavalitsuse võimekuse pingereas. ehitada uusi sõidu - ja kergliiklusteid, kor- Ootame Sind Rae vallavalitsuse kantse- Pingereast olulisem on tegelik heaolu ja sel- rastada külakeskusi, ehitada noortekeskusi, leisse, kus saab lühikese ajaga end registree- le nimel töö kogu aeg käib. Suurim probleem, terviseradasid ja seenioride päevakeskusi. rida Rae valla elanikuks. milleks on lasteaiakohtade nappus, saab olulise Maksuameti poolt kogutavast füüsilise isiku MART VÕRKLAEV leevenduse, sest Lagedil avame uue aasta al- tulumaksust laekub vallale vaid osa, tänavu vallavanem guses 78-kohalise lasteaia ja järgmisel sügisel on see 11,4%, 2013. aastast on protsent pisut on Peetri alevikus juures 240 uut lasteaiakohta. suurem ehk 11,57%. Valla kantselei on avatud Lisaks laiendame Peetri kooli 9 klassi võrra. Registreerides end oma tegelikku elu- esmaspäevast neljapäevani Tore on tõdeda, et Peetri lasteaiast saab kohta, laekub tulumaks koduvalda, mille maailma suurim eestikeelne lasteaed. Kuid eest on võimalik kodukoha elu paremaks 8.00 - 17.00 ja reedel lisaks suurimale lasteaiale alustab valla- muuta. Võib öelda, et oma kodukoha elus 8.00 - 14.00 valitsus 2013. aastal Peetrisse veel teisegi kaasalöömine saab võimalikuks ka vaid Elanikuks saab registreerida ka lasteaaia ehitust, kuhu saavad 2014. aasta enda sissekirjutamise läbi oma koduvalda. portaalis eesti.ee sügisest kohad 180 last. Sissekirjutamine elukohta enne 1. jaa- Täiendavat maamaksuvabastust on võimalik saada pensionäridel ja represseeritutel Kui alates 2013. aastast ei pea Kui arvestada kõigile kehtivat maa- Avaldus peab sisaldama maamaksu maksma rahvastiku- maksusoodustust 0,15 ha suurusele alale, järgmisi andmeid: mille annab riik, siis koos omavalitsuse registri järgi enda maale ehitatud soodustusega on võimalik pensionäridel 1. Taotleja ees- ja perekonnanimi elamus elavad inimesed oma õue kokku saada maksuvabastust tiheasus- 2. Taotleja sünniaasta või isikukood või elamumaa eest, mille suurus tusalal kuni 0,3 ha õuemaa või elamumaa 3. Pensionitunnistuse või represseeritu on tiheasustusalal kuni 0,15 ha alale. Omavalitsuse soodustuse saamiseks tõendi number tuleb kirjutada avaldus ja saata see valla- 4. Taotleja alalise elukoha aadress ja väljapool tiheasutust kuni 2 valitsusele. 5. Maksustatava krundi aadress ja pind- ha, siis kõigil pensionäridel ja Täiendavat maamaksuvabastust saab Rae ala ning võimalusel katastritunnus represseeritutel on õigus saada vald maksta pensionäridele nende elukohta 6. Taotleja maakasutusõiguse ulatus (kaa- arvestamata. somandi osa suurus) täiendavat maamaksu maksusoo- Eraldi arvestuses on represseeritud isi- 7. Taotleja telefon, e-post dustust. kud, kes saavad avalduse alusel maksuva- Avalduse blanketi saab vallavalitsusest bastuse terves ulatuses tema omandis või või kodulehelt aadressilt www.rae.ee (blan- kasutuses oleva elamumaale või õuemaale. ketid, vormid, asjaajamisjuhised). Avaldus Avalduse alusel, mis tuleb esitada valla- Oluline on märkida, et represseeritu regist- võib-olla ka lihtkirjalik. valitsusele, saavad täiendavat maamaksu- rijärgne elukoht ei pea olema sellel elamu- Rae Vallavalitsus otsustab täiendava mak- vabastust taotleda tiheasustusega määratud maal või õuemaal, millelt maksuvabastust suvabastuse andmise tähtaegselt esitatud alal riikliku pensionikindlustuse seaduse taotletakse. Piisab vaid maa omamisest. avalduse alusel hiljemalt 31. jaanuaril 2013. alusel pensioni saajad 0,15 ha ulatuses. Selle Täiendava maamaksuvabastuse saamiseks Lisainformatsiooni annab Jaan Dello tele- maksusoodustuse annab Rae valla elanikele tuleb esitada Rae Vallavalitsusele vastavasi- fonil 6056788 või e-mailil [email protected] lisaks Rae vald. suline avaldus hiljemalt 21. jaanuariks 2013. RS detsember 2012 · Rae Sõnumid 4 vallavalitsus Info detailplaneeringute kohta Rae Vallavalitsus teatab järgmise detailplaneeringu algatamisest: Assaku alevik Veski tee 13a kinnistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse 13. novembri 2012 korraldusega nr. 1147 „Assaku alevik Veski tee 13a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine”. Planeeritav ala asub Assaku alevikus, Ööbiku tee ääres, välja- kujunenud asustusstruktuuriga elamualal. Juurdepääs alale toimub Ööbiku teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,53 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada olemasolev elamumaa sihtotstarbeline kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbeliseks kinnistuks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplanee- ringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva ja menetletava valla üldplaneeringuga, kus piirkonda on ette nähtud elamumaa juhtotstarve. Järgmise detailplaneeringu avalikust väljapanekust 02.01.-22.01.2013 Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9: Karla küla Sookarla kinnistu ja lähiala detailplaneering Vastu võetud Rae Vallavalitsuse 27. novembri 2012 korraldusega nr. 1218. Planeeritav ala asub Karla külas, Lagedi-Jüri tee ja Atleedi tee ristmiku lõunanurgas asuval ala. Juurdepääs kinnistule toimub nii Lagedi-Jüri teelt kui ka Atleedi teelt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta valla kehtivat üldplaneeringut
Load more

Recommended publications
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Avaliku Bussiliiniveo Korraldamine Harju Maakonna Rae Valla Bussiliinidel Nr 2-8/20019 Kehtib Alates 01.09.2020 Kuni 31.08.2023
    Riigihange nr 221426 Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Rae valla bussiliinidel nr 2-8/20019 Kehtib alates 01.09.2020 kuni 31.08.2023 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS HANSABUSS reg 80213342 reg 10230847 Roosikrantsi 12/1 Paavli tn 6 10119 Tallinn 10402 Tallinn Rae valla bussiliin Nr.R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku Sõiduplaan kehtib alates 01.09.2020 Liini teenindab AS HANSABUSS Reis Reis Nr. Peatus 01 03 R1-01 R1-03 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Jüri 14:13 16:03 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja kool 14:19 16:09 5 *Sinikivi 14:22 6 Rae mõis 14:25 16:12 7 Jaani 14:27 16:14 8 Loopera 14:28 16:15 9 Talipihlaka 14:29 16:15 10 Annuse 14:30 16:17 11 Peetri 14:31 16:18 12 Mõigu 14:33 16:20 13 Kanali tee 14:33 16:20 14 Järvesuu 14:35 16:22 15 Järveveere 14:36 16:23 16 Veski 14:38 16:25 17 Järveküla 14:39 16:26 18 Järveküla kool 14:39 16:26 19 Hundisepa 14:40 16:27 20 Koolipõllu 14:43 16:30 21 Turuveski 14:46 16:33 22 Assaku 14:48 16:35 23 Allika 14:49 16:36 24 Talipihlaka 14:50 16:36 25 Loopera 14:50 16:37 26 Jaani 14:51 16:38 27 Rae mõis 14:53 16:40 Nr.R1 Annuse - Mõigu - Assaku - Kurna - Jüri Gümnaasium Reis Reis Nr. Peatus 02 04 R1-02 R1-01 1 *Tartu mnt-Vana-Tartu mnt 07:05 2 Järvesuu 07:06 3 Järveveere 07:07 4 Veski 07:09 5 Peetri kool 07:12 6 Järveküla 07:17 7 Järveküla kool 07:17 8 Hundisepa 07:19 9 Assaku 07:20 10 Lehmja kool 07:21 11 Rae mõis 07:24 12 Rae mõis 07:25 13 Jaani 07:28 14 Loopera 07:29 15 Talipihlaka 07:30 16 Annuse 07:07 17 Peetri 07:08 18 Mõigu 07:10 19 Kanali tee 07:10 20 Pühamägi
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • RVAKS 2015 MTÜ Toetuse Aruanne
    LISA 3 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse 28. mai 2012 korraldusega nr 546 Rae valla eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetuse kasutamise aruanne TÄIDAB RAE VALLAVALITSUS Kontrollija Kontrollimise kuupäev Kontrolli tulemus Märkused TÄIDAB TOETUSE SAAJA Üldandmed Toetuse saaja RAE VALLA ALEVIKE- JA KÜLAVANEMATE SELTS (RVAKS) Isiku- või registrikood Lepingunumber 80176954 Aadress Aruküla tee9, 75301 Jüri; Harjumaa Telefon E-post 5112329 [email protected] Projektijuhi ees- ja perekonnanimi Ardi Mitt Projektijuhi telefon Projektijuhi e-post 5112329 [email protected] Andmed toetatud projekti kohta Projekti nimetus Rae Valla Alevike- ja Külavanemate seltsi mittetulundustegevuseks toetuse eraldamine Projekti toimumise tegelik aeg Projekti toimumise koht 01.01 – 31.12.2015 Rae vald Projektis osalenute arv (vallavalitsuse nõudmisel osalenute nimekiri) 32 Rae valla küla ja alevikku Rae Vallavalitsuse toetuse suurus Omafinantseeringu suurus 33 695,56 € 0 Teised toetajad ja nendelt saadud toetuse suurus (vajadusel lisada ridu) Nimi Toetuse suurus Nimi Toetuse suurus Projekti tegevusaruanne Projekti eesmärk Hoida, toetada ja arendada Rae valla külade ja alevike kogukondade ühistegevust, sündmusi ning kogukonna elukvaliteedi parandamisele suunatud tegevusi ning seltsi enda liikmete arengut ja motivatsiooni. Projekti sisuline kokkuvõte (vajadusel lisalehel) Rae valla alevike ja külavanemate seltsis on 54 liiget. 2015 II poolaastal võetud juurde 1 uus liige. I poolaastal rahastati mittetulundusliku tegevuse toetuse kaudu 10 küla- ja aleviku ning II poolaastal 25 küla- ja aleviku üritusi ja tegevust. Külaliikumise edendamisest tooks esile järgmised: Mitmes külas ja alevikus toimusid vastalapäevad, millest suuremaid kogukondi hõlmavaid olid Vaidasoo, Lagedi, Kopli. Soodevahe külas toimus 25 aprill talisupluse hooaja lõpetamine samuti „Soodevahe kuldkala“ Ilmus teist korda Kurna küla infoleht, mis osutus külaelanike seas populaarseks. Aaviku küla valmistas oma kogukonna tarvis geelpliiatsid, kus on kasutatud Jüri kihelkonna mustrimotiivi.
    [Show full text]
  • Isamaa Ja Res Publica Liidu Kandidaadid Rae Vallas
    ISAMAA JA RES PUBLICA LIIDU KANDIDAADID RAE VALLAS VALDA SAAB JUHTIDA AUSALT, AVATULT JA HOOLIVALT! Valla elu korraldamisel on esmatähtis eelkõige vallaelaniku huvi. Kõik lapsed peavad saama võimaluse osaleda huvitegevuses ja Õpilasmalevates. Eakate kaasamine tagab tasakaalu valla tegemistele. Elanik ei pea võitlema arendajaga - see on valla kohustus. Toome valda eurorahad elanike huvides. ÜLO TIMUSKA Kandidaat 114: 48 a, abielus, 2 last, elanud kogu elu Jüris. Hobideks on mesindus, orienteerumine ja kaitseliit. Isamaa ja Res Publica Liidu valimisnimekiri on aktiivsetest ja tegusatest inimestest moodustatud ühendus. Need inimesed on valmis järgnevatel aastatel vastu võtma otsuseid, mis aitavad Rae vallal keerulistes majandus- oludes toime tulla ja edasi areneda. Meie nimekirja kuulub seitse külavanemat – see tagab, et oleme hästi kursis külaelu probleemide ja mure- dega. See, kui tähtis on inimestega suhelda, leidis taas kord kinnitust, kui tegin Jüri alevikku ehituspoe. Poes kaupa müües suhtlesin erinevate inimestega ja mul oli teada, mida kohalik elanik soovis, ning sedasi sai kauplust paremini aren- dada. Nii võime tõdeda, et vallavalitsuse ja volikogu liikmed peavad ka valla paremaks arenemiseks rohkem inimestega suhtlema. Viimastel aastatel on Rae vallas toimunud kiire kinnisvaraareng ja valda on JÜRI KIVIT IVETA TOMERA-VAHTER KANDIDAAT 125: KANDIDAAT 126: 41 a., abielus, lapsi ei ole, peres on 1 koer. 34 a., abielus, 2 poega. Elan Andrekse elurajoo- Olen reklaamifirma juht, kahe KÜ ja ühe MTÜ nis ja Rae vallas alates 2003. aastast. juhatuse liige. Vabal ajal loon muusikat. Töötan Tervise Arengu Instituudis, peamiseks Elan Peetri külas. Kas oled mõelnud sellele, et valdkonnaks, millega igapäevaselt tegelen, on elama asunud mitu tuhat uut inimest. Elanike arvu kiire juurdekasvuga infrastruktuuriobjektide rajamise.
    [Show full text]
  • Külavanema Roll Ja Võimalused Kohaliku
    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus-ja sotsiaalinstituut Kerli Raag KÜLAVANEMA ROLL JA VÕIMALUSED KOHALIKU KOGUKONNA ARENGUS RAE VALLA NÄITEL THE ROLE AND OPPORTUNITIES OF VILLAGE LEADERS IN THE DEVELOPMENT OF LOCAL COMMUNITY: THE EXAMPLE OF RAE MUNICIPALITY Magistritöö Juhendaja: Anne Põder, PhD Tartu 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................6 1. KOGUKOND JA KOGUKONNA EESTVEDAJA MÕJU PIIRKONNA ARENGULE ......8 1.1 Sotsiaalne kapital................................................................................................................8 1.2 Kodanikuühiskond ja kogukonna juhitud areng Eestis .................................................. 12 1.3 Külavanema roll, võimalused kohalikus kogukonnas, tema mõju piirkonna arengule 18 2. KÜLAVANEMA ROLL JA VÕIMALUSED RAE VALLAS .............................................. 23 2.1 Uurimistöö metoodika ...................................................................................................... 23 2.2 Uurimispiirkond ja külade iseloomustus ......................................................................... 25 2.3 Külavanema roll ja külaseltsi tegevus .............................................................................. 27 2.4 Kogukonna aktiivsus ........................................................................................................ 35 2.4 Arengukava ja projekti rahastus ....................................................................................
    [Show full text]
  • Erinumber • Päris Algusest Ehk Kuidas Sündis Rae Vald • Salapärased
    SELLES NUMBRIS: • Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald • Salapärased juhtumid Rae mõisa lähedal • Kuidas minust kolhoositööline sai • Kas teadsid, et skandaalne ausammas asub Lagedil? erinumber mai 2016 Fotomontaaž: Marju Viliberg „Olevik ja minevik“ Alevikud tähistavad juubeliaastat meeleolukate pereürituste ja kontsertidega. Tutvu juubeliaasta kultuurisündmuste kalendriga lk 19 2 Päris algusest ehk kuidas sündis Rae vald ja kes seda juhtisid Aasta 1866 kevad. Ikaldus annab nii mõnegi talu toidulaual tunda. Tulevane riigimees Jaan Poska elab oma elu esimest kevadet. Kalevipoja eepos on trükitud ka eesti keeles, aga on veel vähestele kättesaadav. Alanud on suur esimene väljaränne. Uus passikorraldus on talupoegadest teinud isikutunnistuse omanikud, kaotatud on ihunuhtlus ja harjutud on juba perekonnanimedega. Suvisel baltisakslaste laulupeol esineb esimene Harjumaa ametlik selts, mida esindab 30-liikmeline Jüri kihelkonna segakoor. Kihelkonna rahvariietes esitatakse eesti keeles neli laulu, millest räägitakse veel mõnda aega. amal aastal, 1866, saab Lagedi val- sa ning valla päralt olevaiks. Volimeestele la hakkajast taluperemehest Hans on selline seadus meeltmööda, sest käimas Tomsonist oma kodukandi tähtis on rahvuslik ärkamisaeg ja kasvav kodani- Smees, sest kihelkonnakohtu härra juu- kutunne paneb otsima lahendusi talurah- resolekul hääletatakse ta 11. detsembril vakoolide ehitamiseks. koostatud protokolli järgi valla peatalitaja Piirkonna jõukaima valla Lagedi vo- ametikohale. Hans saab vajalikud hääled limehed peavad kooli
    [Show full text]
  • (Lühendatult) Kommentaar Seisukohaga Arvestamise Kohta 1
    Tabel 1. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult) Kommentaar seisukohaga nr number arvestamise kohta 1. Maaeluministeerium Programmi eelnõus on maaparandussüsteemide paiknemine Arvestatakse. Joonis 16 on 03.12.2019 nr 4.1-5/3029-1 kavandatava raudtee trassilõigu lähialal joonisel 16 (edaspidi joonis) täiendatud vastavalt esitatud kajastatud osaliselt ning kajastamata eesvoolud, mis kuuluvad märkusele. samuti maaparandussüsteemi koosseisu. Palume teil joonise KMH käigus käsitletakse nimetus ning sisu viia kooskõlla ning joonisel kajastada nii põhjalikult projekti mõju reguleeriva võrgu rajatised (Katku I ja Annepalu) kui ka eesvoolud Tallinna linna (Kurna oja, Rae kraav). Kurna oja suublaks on Ülemiste järv. Samuti joogiveehaardele. vajaks põhjalikumat käsitlemist projekti võimalik mõju Tallinna linna joogiveehaardele. Rail Balticu trass kulgeb üle erinevate põllumassiivide. Leiame, et Arvestatakse. Mulla teemat ühe olulise mõjuvaldkonnana tuleks keskkonnamõju hindamise käsitletakse mitmes erinevas aruandes käsitleda ka mulla teemat (nt katmine, eemaldamine, kontekstis – nt mõju pinnasele taaskasutamine muu põllumaa parandamiseks jm). ja relieefile, jäätmete Keskkonnaministri 9. septembri 2017. a määruse „Keskkonnamõju taaskasutus, säästlik hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ §-s 5 on materjalikasutus (vt täpsemalt ühe valdkonnana toodud ka muld, mis on praegusest programmi tabel 2). eelnõust põhjendamatult kõrvale jäetud. Samuti ei
    [Show full text]
  • Cup-Marked Stones in Estonia
    CUP-MARKED STONES IN ESTONIA Andres Tvauri 1. INTRODUCTION The cup-marked stone is a stone that has one or several mainly round-bottomed small cup-marks with the diameter of 3–10 cm (most often 4–7 cm) and the depth of 0.5–2 cm chipped into it. In exceptional cases the cup-marks can also be with a pointed or oval bottom. The cup-marked stones differ from offering stones, used until the past and even this century, which sometimes have one or two large offering pits. In the present research two main problems concerning the cup- marked stones will be discussed: when were the marks made on the stones, and why. As source material, lists of archaeological sites in the archives of the National Board of Antiquities of Estonia and on the data in the topographical archives of the Department of Ar- chaeology of the Institute of History have been used. 2. HISTORY OF RESEARCH The first to mention the cup-marked stones in the Estonian printed sources was J. B. Holzmayer, the teacher at Kuressaare Gymna- sium, in 1873. At that time the cup-marked stones in Estonia, as well as in the neighbouring Finland and Sweden were classified under the concept of “offering stones”. So, Holzmayer in his book Osiliana (1873), a work about the popular culture of Saaremaa, wrote about the Tumala “offering stone” with cup-marks at Pöide, comparing it with similar stones in Sweden. The first person to write in Estonian about the “offering stones”, with cup-marks was the school teacher and amateur archaeologist Jaan Jung (1835–1900).
    [Show full text]
  • Rae Valla Kolmas Küladepäev Toimub Suursoo Külas Nagu Juba Traditsiooniks Saanud, Korraldab Küladepäeva Eelmise Aasta Võitja
    Täna lehes: Tulekul infotund laste- aiakohtade teemal Eesti Vabariigi taas - RAE asutamise 15. aastapäev Rae Hooldekodu – 10 sõnumid Konkursi Kaunis Kodu võitjad Kultuuri- ja külauudised Nr 8 august 2006 Rae valla kolmas küladepäev toimub Suursoo külas Nagu juba traditsiooniks saanud, korraldab küladepäeva eelmise aasta võitja. Sellel aastal on see au Suursoo küla rahval, kes tänu oma ühtekuuluvusele ja kamba- vaimule suutis 2005. aastal Salu külas peetud küladepäeva võita. Suursoo külavanemana on mul hea võimalus Tallinn kõiki Rae valla elanikke ja ka teisi häid külali- si kutsuda 12. augustil toimuvale Rae valla Kü- Raasiku ladepäevale, mis toimub Suursoo külas Paras- põllu looduskaitse ala vahetus läheduses, endi- se Paraspõllu talu maadel algusega 15.00. Küladepäeva pidamise koht on ajalooline. Legendi järgi olla Rootsi kuningas Karl XII ka- sutanud seda teed oma sõjaretkel ligi 300 aastat tagasi ja puhanud jalga meie ürituse toimumis- kohas vana kadaka all. Sellesama kadaka all on küladepäeval kaks telki - üks ajalugu kajastava teemaga, teine nõiatelk täiskasvanutele. Lastele on oma ala, kus on batuut, kus toi- muvad mängud ja võistlused.Päris pisikestele Pikavere on olemas hoidjatädi. Ürituse pinget hoiavad üleval küladevahelised võistlused, mis kulmi- neeruvad külavanemate osavuse testimisega. Kõigi osavõtjate registreerimine kohapeal. Kü- ladel palun moodustada vähemalt viieliikme- lised segavõistkonnad küladevaheliseks rebi- miseks, laste võistkonnad olgu vähemalt nel- Rae valla külade päev jaliikmelised. Võitjatele väärilised auhinnad. Žürii poolt võitjaks tunnistatud küla saab siis 12. augustil 2006 20.00 Külavanemate mäng korraldada järgmised küladepäevad. Pärast võist- lusi aitavad lõõgastuda Üllar Jörberg, tantsugrupp Suursoo külas, Paraspõl- 20.30 Parimate autasustamine Nova, hea tantsumuusika makilindilt. Lisaks ka- lu talu maadel Ülemiste- 21.00 Üllar Jörberg Show raoke.
    [Show full text]
  • 01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
    Riigihange "Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Rae valla bussiliinidel" registreerimisnumber 162405 Alus: Rae valla avalike bussiliinide teenindamise leping alates 01.09.2015 kuni 31.08.2020 MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus AS HANSABUSS reg 80213342 reg 10230847 Roosikrantsi 12 Algi tee 38 10119 Tallinn 10620 Tallinn Maakonna bussiliin Nr.R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku Sõiduplaan kehtib alates 04.09.2017 Liini teenindab Hansabuss AS Reis Reis Nr. Peatus 01 03 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Jüri 14:13 16:03 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:18 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi 14:21 7 Rae mõis 14:25 16:12 8 Rae mõis 14:25 16:12 9 Jaani 14:27 16:14 10 Loopera 14:27 16:15 11 Talipihlaka 14:28 16:15 12 Annuse 14:29 16:17 13 Peetri 14:31 16:18 14 Mõigu 14:32 16:20 15 Kanali tee 14:32 16:20 16 Tartu mnt-Vana-Tartu mnt 14:33 16:20 17 Järvesuu 14:34 16:22 18 Järveveere 14:35 16:23 19 Veski 14:37 16:25 20 Järveküla 14:38 16:26 21 Järveküla kool 14:39 16:26 22 Hundisepa 14:40 16:27 23 Assaku 14:41 16:28 Annuse - Mõigu - Assaku - Kurna - Jüri Gümnaasium Reis Reis Nr. Peatus 02 04 1 *Tartu mnt-Vana-Tartu mnt 07:05 2 *Järvesuu 07:06 3 *Järveveere 07:07 4 *Veski 07:09 5 *Peetri kool 07:12 6 *Järveküla 07:17 7 *Järveküla kool 07:17 8 *Hundisepa 07:19 9 *Assaku 07:20 10 *Lehmja kool 07:21 11 *Rae mõis 07:24 12 *Rae mõis 07:24 13 *Jaani 07:28 14 *Loopera 07:29 15 *Talipihlaka 07:30 16 Annuse 07:10 17 Peetri 07:11 18 Mõigu 07:13 19 Kanali tee 07:13 20 Pühamägi 07:14 21 Kanali tee 07:14 22 Mõigu 07:15
    [Show full text]
  • New Ams Dates from Estonian Stone Age Burial Sites
    Estonian Journal of Archaeology, 2007, 11, 2, 83–121 Aivar Kriiska, Lembi Lõugas, Mari Lõhmus, Kristiina Mannermaa and Kristiina Johanson NEW AMS DATES FROM ESTONIAN STONE AGE BURIAL SITES The article discusses radiocarbon dates of 17 skeletons excavated from ten Stone Age burial sites in Estonia. The skeletons, dated by the AMS method in the frames of different research projects in recent years, are presented by burial sites together with detailed descriptions of the graves. The graves are compared with one another and main temporal differences and similarities are introduced. If the obtained results are different from the interpretations valid so far, the credibility of the dates is contemplated on. On the basis of the obtained radiocarbon dates the Estonian Stone Age inhumation graves can be divided into four groups: the Early Neolithic (Veibri II, Tamula VII and Kivi- saare IV), the end of the Early Neolithic–the beginning of the Middle Neolithic (Tamula VIII and X), the Middle Neolithic (Tamula I, III, XIX and Kudruküla) and the Late Neolithic (Ardu II, Sope II, Tika, Kunila II, Karlova and Naakamäe). The dates enable following changes in the burial customs during the Neolithic more exactly than before. In addition to the burials within settlement sites also separate burial sites have been established all through the Neolithic. Single burials dominate at that time and the deceased have been buried both in straight supine and flexed positions; however, the composition and number of grave goods vary. On käsitletud kümnest Eesti kiviaja matmispaigast väljakaevatud 17 luustiku radiosüsiniku- dateeringuid. Viimastel aastatel erinevate uurimisprojektide raames kiirendi-mass-spektro- meetriga (AMS) dateeritud luustikud on esitatud muististe kaupa koos haudade detailse kirjeldusega.
    [Show full text]