DOCSLIB.ORG

Noppeid Hanikase- Orava Kooli Kroonikast 3 Täna Lehes

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Noppeid Hanikase- Orava Kooli Kroonikast 3 Täna Lehes NR. 3 (57) JUUNI 2008 ORAVA VALLA LEHT Täna lehes: • Koolil oli aastapäev • Kaevutoetuste taotlemine • Orava mineviku radadelt • Vallavolikogust • Suvised tegemised valla teedel Noppeid Hanikase- Orava kooli kroonikast 3 1978/79 oli koolis 110 õpilast. Ko- tulekul. Kool sai esikoha laulu- ja guti 1702 kg vanapaberit, sellest tantsupeost osavõtus. Tallinnasse VII klassi arvel 890 kg. “Põuaväl- pääsesid 5.-6. klassi ja 7.-8. klassi gu” laskevõistlustel saavutas kool tantsurühmad (Lübeck ja Poma- I koha. Sanitaarsalklaste rajooni- sanova) ning poistekoor (Tammi võistlustel saavutas vanem rühm ja Pruus). Kokku 45 õpilast. 7. (juhendaja E. Kraak) I koha ja klassi õpilane Marje Pungits saa- osales vabariiklikel võistlustel. vutas vabariigi geograafiaolümpi- Geograafiaolümpiaadil saavuta- aadil I koha. Orava Põhikooli 9. klass viimase koolikella päeval. sid Esta Ruus ja Siiri Austa I koha 1982/83 kevadeks oli õpila- Vasakult: Harri Sarapuu, Tanel Kuus, Lauri Toma, Priit Säinast, Katrin Kurrusk, Aljona Keerd, õpetaja Milvi tööga “Taimkatte analüüs Piusa si 104. Kooli 110. juubeli eel sai Raudsep, õpetaja Heli Haring, Eliise Glaser, Karin Sabalisk, Karmen Ilm, Keidy Lillmaa, Keidy Nael ja Reti ürgoru kaitsealal”. Ranno Ojaperv kool uue näo. Kapitaalremont Krigul-Tobias. bioloogiaolümpiaadil I koha töö- tehti kõigis siseruumides ja vär- Seisame elupuu ees, mille äsja istutasime. Elupuu toodi kingituseks koolile vilistlaste kokkutuleku 135.aas- tapäeval. ga “Kobras”. Sovhoosi abil ehitati viti maja väljastpoolt. Töid tegid kuur maksumusega 525 rubla. Põlva MEK, Räpina TK ja Orava 7. ja 8. klassi õpilased arvavad üheksandikest nii: Suvel töötasid õpilased söödakul- sovhoos. Esialgu otsustas lasteva- tuuride rohimisel. Said töötasu nemate üdkoosolek maja väljast Katrin- heasüdamlik ja aus, selt- kena, rõõmsameelne, nutikas; rõõmsameelne, sõbralik ja tark; ja järgmiseks õppeaastaks tasuta värvimiseks koguda pere pealt siv, tark, töökas, vaikne, ilus; Karin- lahke ja abivalmis, hea Karmen- ilus, sportlik, sõbra- lõuna. Kööki paigaldati elektri- 3-5 rubla, aga hiljem saada raha Priit- rõõmsameelne, tore võrkpallur, armas, sõbralik, ette- lik, abivalmis, õiglane, heasüdam- pliit. ikka kapremondi summadest poiss, sportlik, tugev, kena, tark, võtlik, tubli; lik, ettevõtlik, elurõõmus; 1979/80 viibis internaadis 26 ning kogutud raha eest osteti kas- hea huumorimeelega; Harri- rahulik, vaikne, abival- Tanel- laheda huumoriga, nal- õpilast. Sovhoosi abi oli suur. Koo- settmakk. Pioneerimaleva met- Keidy N.- lahke, hea laulja, mis, meisterdaja, tagasihoidlik, javend, jutukas, tore; lile osteti 158 rubla eest ilupuude satöödel teenitud raha eest osteti sõbralik, lõbus, jutukas, hea võrk- tubli; Lauri- hea võrkpallur, vinge taimi, 666 rubla eest kartauto, 12 aiakäru. Saali remondil töötasid pallimängija (väravavaht); Aljona- kena, seltsiv, omapä- poiss, huumorimeelega, rõõmus, 251 rubla eest seati sisse veevärk, aktiivselt õpilased Martin Hakk Eliise- tore, jutukas, sõbralik, rase iseloomuga, armas, elurõõ- tugev. 4821 rubla eest tehti asfalt. Kool ja Kalmer Kärblane. Koolimajas tunnistati parimaks kodu-uurimi- vahetati 13 ust ning ühes klassis naljatilk, kaunitar ja hea sõber; mus; Lõpetajad, soovime teile para- se alal. Rajoonis esines 23 õpilast. pandi uus põrand (lapsevanemad Reti- lõbus, jutukas, armas, Keidy L.- hea õpilane, lahke ja jat lennukõrgust! Aili Jäägeri töö “Orava sovhoosi Pruus, Luik, Lübeck). Ka ümbrus seakasvatus ja keskkonnakaitse” korrastati: lõigati vanad puud, ja Anneli Helgi töö “Meie ko- aeda rajati teed, paigaldati prügi- Õpilastel algas suvepuhkus duümbruse kultuurielu” määrati konteinerid. Pioneerikino “Noo- Orava põhikooli õppenõuko- esitamisele vabariigis. rus” sai rajoonis I koha. Suvel töö- gu otsus nr 32 29.05.2008: 1980/81 oli õpilasi 109. Aine- tas esimest aastat TPL-I rühm 44 Orava kooli 81 õpilase jaoks on põnev koolipäev 1. aprillil, kooli Väga hea õppimise eest 2007/ olümpiaadidel rajoonis saavutas õpilasega. õppeaasta 2007/08 lõppenud. Ai- aastapäevale pühendatud oma- 08 õppeaastal anda kiituskiri Toomas Puškin matemaatikas 1983/84 õa tähtsündmus oli nult 9. klass peab veel eksamitel loomingukonkurss, pranglimise järgmistele õpilastele: II koha ja Leo Kunnus ajaloos ja kooli 110. juubel. Kuna õpilased tõestama, et on valmis põhikoo- peastarvutamine 2. klassis, koo- vene keeles VI koha. Sanitaar- olid septembris kartulipõllul, list lahkuma. ride osalemine Uma pidol, KIKi Hääl, Liis 1. klass salkade võistlusel saavutas 7.-8. harjutati kontserdikava otse põl- Õppeaasta lõppes kõigile rahastatud õppekäigud loodus- Jääger, Karina 1. klass klassi võistkond I koha ja pääses lupeenral. Külanõukogu kinkis hästi, täiendavat õppetööd ega kaitsealadele. Koddala, Markkus 1. klass edasi vabariiklikule võistlusele. kooli juubeli puhul 3 magnetofoni klassikursuse kordajaid polnud. Suvepuhkust võib veeta mit- Krigul, Adeele-Ann 1. klass Turismireisist kangelaslinnadesse “Majak”. VIII klassi õpilane Merle Kiituskirjaga lõpetas klassi 16 meti. Kas ainult “puhata” või ak- Metsik, Robert 1. klass võtsid osa pioneeriaktivistid Ran- Liivik saavutas füüsikaolümpiaa- õpilast. 28 õpilast lõpetas klassi tiivselt puhata? Juba juuni algu- Suurmann, Randy 1. klass no Ojaperv ja Leo Kunnus. Sõp- dil III koha. tänukirjaga, see tähendab, et nad ses on mõned õpilased Pikajärve Jurkov, Kirill 2. klass rusrongiga Saksa DV-sse sõitis 1984/85 õa sai kool esikoha õppisid hinnetele “4” ja “5” ning mõisas käsitöölaagris, seejärel Laanemaa, Kirke 2. klass pioneer Rein Türkson. šeflustöös ja töökasvatuses. TPL-I käitumine oli vähemalt “hea”. 54 alustab õpilasmalev, Põlva- ja Allik, Kaarel 3. klass 1981/82 õa muretseti komp- rühmas töötas 53 õpilast. U. Hakk õpilast teenis ainekiituskirja kas Võrumaa laste folkloorilaager on Ilm, Kelli 3. klass lekt rahvariideid 7.-8. klassile . esines ettekandega väljasõiduis- ühes või mitmes aines. seekord Oraval jne. Mällo, Allar 3. klass Tüdrukute seelikud valmistati ise tungil “Koolimetskondade tööst Lisaks õppetööle sisaldas aasta Soovin nii õpilastele kui õpe- Suurmann, Greta 3. klass (õpilased, õpetaja Pomasanova ja Põlva rajoonis” kui parima loo- ka huvitavat tunnivälist tegevust. tajatele aktiivset puhkust! Kohtu- Hääl, Laura 5. klass Aliide Saar), poiste püksid, ves- duskaitsealase tööga kooli esinda- Oli edukas spordiaasta, maakon- me sügisel. Dolgošev, Marta 5. klass tid ja pluusid õmbles võru moe- ja, kellel pole koolimetskonda. na omaloomingukonkurssidelt Ilves, Merli 6. klass ateljee. Kai Helk käis Tallinnas said õpilased auhindu. Traditsi- Ene Säinast Nael, Keiry 6. klass vabariiklikul pioneeride kokku- (Järg 2. lk) oonilistele üritustele lisandusid 2 VALGUS nr 3 (57) juuni 2008 (Algus 1.lk) tunni. Õppenädal otsustati muuta 1985/86 osaleti Tuglase 100. 5-päevaseks. 24. septembril tähis- sünniaastapäevale pühendatud tas kool 115. aastapäeva. Haridus- LASTE LOOMINGUT omaloomingukonkursil. Parimad osakond kinkis koolile värviteleri. tööd olid Kaili Punsoni luuletus Koduuurimustöö “Orava sovhoo- “Oli kord” ja Imbi Priimäe kirju- sist ja tema eellastest” (autorid Loll on olla loll Minu kool tis “Tere, kirjanikutaat.” Aktiivselt Piret Pärn ja Kristiina Loosaar) tegutses õpilaskomitee (esimees esitati vabariiklikul konverentsil. Olete te näinud inimest, kelle suust tõmbamata. Tihedat töötust jä- Minu koduaknast paistab suur Kaire Aganits), kontrolliti õpikute 1989. a. märtsis likvideeriti kooli kuuled ainult täiesti jaburat mula, reldan varasematest eluaastatest, maja. See on minu kool. Käin korda, vahetusjalatseid, puhtust, parteialgorganisatsioon. millel puudub väiksemgi mõistlik nimelt kooliajast. Sellise “hälbe- Orava Põhikooli kolmandas klas- korraldati üritusi. Kuueaastaste 1989/90 alustas tegutsemist tagamõte? Kellele tahaks vahel ga” õpilasel on raske klassitunnis sis. See on väga hea kool, sest siin koolitulekuks valmistati ette ruu- lasteorganisatsioon ELO. Koduu- hea meelega käe suule panna, et vagusi püsida ja pöörata tähelepa- on parajalt õpilasi, nii 95 ringis. mid magalaks ja mänguruumiks. rimustöö “Seltside ja ühingute te- ta, jumala pärast, juba vait jääks. nu eluliselt tähtsatele asjadele, mis Kõik kooli õpilased ja õpetajad Sanitaarepidemioloogiajaama gevusest Orava vallas 1920.-1940. tunnevad üksteist. Meie klassis Kas tõesti kantseldasid vanemad tulevikus valusalt tunda võivad ettekirjutiste kohaselt tehti WC- a” (autorid Kalle Lill ja Thomas on 10 õpilast ja meie klassijuha- last nii halvasti ja lasid vaesekesel anda. Julgen öelda, et elu lollina des kabiinidele uksed ja kastidele Nael) esitati vabariiklikul konve- taja on Marje. Mul on väga tore- kaaned. Lapsevanem Kalju Aga- rentsil. Rajooni bioloogiaolüm- pea peale kukkuda? Või peaksime pole lust ja lillepidu. dad klassikaaslased, me saame nits kinkis koolile ahju materjali, piaadil saavutas Thomas Nael 3. selles süüdistama hoopis ühis- Abikaasat pole, sõpru paar- omavahel hästi läbi. Kõik oskavad ahju ehitas Paul Udras. koha. konda ja muid tegureid? kolm, kui needki on suudetud säi- midagi väga hästi. Kaarel oskab 1986/87 tulid kool 6-aastased, 1990/91 oli koolis 96 õpilast. Millised on üldised kritee- litada. Töökohta on raske hoida hästi eesti keelt, Kelli inglise keelt kes õppisid liitklassis 3. klassiga. Väga hea õppeedukuse tõttu viidi riumid, näitamaks, et inimese või on see vahelduv, mis võrdub ja muusikat. Ivar ja mina oleme Õpilasi oli koolis kokku 117. Su- 3. klassi õpilane Kaili Kurrusk II mõistusega ei ole kõik just okei? raha puudumisega. Raha puudu- osavad matemaatikas. Isegi nii visel vabariikliku tantsupeol osa-
Load more

Recommended publications
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Piimasaaduste Väljaveo Kontrolljaama Teated
    |, | ii,iii'i^)ii'iii,|i" ii,(ii"ii|,ii"M,|ii' iilliiini, ^nii '<'i«i|ttt<ti|tii>tiil|iii»t,,ii<ii|t|ttiHt|1|itti||||iiiiitt|fiii1Ufiiiil||,iitii,l|iMi||| i,|ittni,^ Piimasaaduste väljaveo kontrolljaama teated Nr. 4 Aprill 1927 a. 4K l l, ll M l, M l, l, ,, ll ,, ,, ,, ll l ,l l,, , ,, * MlMl l,ll|l'>l|,tf' 'll1|l llnll lMll' 'Mlll l|||l' l|Hl< Uil|l l||.l< llll|l 'lllll '«l||l l||lM» llIll' lllll' H Itll|l« lll|.l"l||.l» l '« (S18l ' / Teated või hindamise iile /Jt* 1. aprillist — 1. maini 1927 a. „ _ . Piimatalituse B o<? Kuu­ Eksportöör > 0) Märkus päev Nimetus t-. 0» (0 oi Nr. fcCö > Apr. 1 100 J. Jaani E, P. Liit. 3 12% 14,8 >i 9 K. Jaani » 5 12 '/•> 14,5 n 2(54 A. Sarja » 2 11 15,2 vatjj%\ t, r. „ inr, hapu 38 T. Aesoo >i 3 10% 12,5 « 22 Oiu Galhnbäck 10 12 14,7 « 418 Kildu » 4 12 15,0 » 244 Kärstna » 4 12 14,5 « 284 Sürgavere H 5 12 14,3 » 144 Kaavere )! 6 10 11,2 mr, ebp nr. j )i 413 Olustvere » 3 12% 15,2 1 " 2(57 Ollepa )) 6 10 14,4 seisu, nr, ja m. I " 79 Avanduse )) 4 12'% 15,2 „Eptü" 15,4 I * 11 Helme 10 12 11 %t n 10 12 14,4 ji 11 »i )i 10 12 14,4 V 97 Urvaste )) 3 11% 13,2 II 217 Tamme » 6 12 14,3 » 305 Laeva » 4 12 16,0 määriv.
    [Show full text]
  • VAHTSÕLIINA KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"
    VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Palopäälne Piusa veeren. VAHTSÕLIINA KIHLKUND VAHTSÕLIINA KIHLKUNNA PIIR lätt hummogu puult Setomaa viirt pite ja müüdä Räpinä kihlkunna piiri. A tõõsõst külest juusk Põlva ja Rõugõ kihlkunna piiri pite nika ku Lätimaa ja Vinnemaani vällä. Kihlkunnal om suurust päält 600 km². Kerigukihlkund tetti siiä 1626. aastagal. Vahtsõliina rahva elo tan piirinukan olõ-i kerge olnu. Näil om pallo naabriid: vindläse, seto ja lätläse. Noidõ kombõ ja kiil omma hoobis tõistsugumadsõ. Seost veerest omma üle käünü ka mitmõ võõra väe. Vahtsõliina kant om jo aastagasato hoitnu piiri hummogu- ja õdagupoolitsidõ maiõ vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ VAHTSÕLIINA om vana kihlkunnasüä. Edimäne tiidmine Nõenhus’i vai Novõi gorodok’i kandsi kotsilõ om jo 1342. aastagast. Tuud Tarto piiskopi kandsi kotust om ildampa kutsut Vahtsõliina mõisas ja asundusõs. Seo ilma aigu om tälle pant ni- mes Vana-Vastseliina. Ildampa tekkü tiiristi pääle viil tõõnõ, vahtsõmb Vahtsõliina. Tuu om suur allõv vallamaja, kuulõ, puutõ ja kalmuaiaga. Vahtsõliina kerik om alõvist paar kilomiitret kavvõn. MISSO om kihlkunna lõunaotsan Riia-Pihkva kivitii veeren. Vana nime olli täl hoobis Pupgale (1561) ja Mischu (1738). Rahvas om kutsnu Misso kolka viil Pugola kolgas. Täämbäne Misso tegüsi vallamaja mano tiiristi pääle 20. aastagasaa alostusõn. Misson om kuul, kultuurimaja, kerigukõnõ, mõni puut ja mõtskund. Kalmuaid jääs Murati poolõ minnä suurõtii viirde. VAHTSÕLIINA KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" ORAVA om kihlkunna põhapuulsõn otsan. Tuu kotus käve Vahtsõliina kandsi ala ja Liivi sõa aigu läts Petseri kluustrilõ. Sis oll külä nimi Suur-Vaigusitz.
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Selle Kevade Üllatused Valla 20. Aastapäev Meenuta, Mäleta, Mälesta
    NR. 2 (80) APRILL 2012 ORAVA VALLA LEHT Selle kevade üllatused Meenuta, mäleta, 29.märtsil sadas vihma. Ja õh- tupoolikul kõrgus üle taeva vi- mälesta kerkaar, kaks peegelduskaart kõrval. See oli imeilus vaatepilt. Ülestõusmispühad on aeg, kus Tundes ja teades ajalugu, oskame Hing lausa hõiskas, kui järgmisel mõeldakse palju surmale. Surm ehk paremini seada eesmärke ja märtsi hilisõhtul laulurästa laulu on inimlikku päritolu, elu on ju- hinnata oma elu väärtust ning kuulsin. Ja lauljaid oli nii järveta- malikku päritolu. Kui sureb mei- mõista, kui suur õnn on hingata guses kui ka siinpoolses metsas. le lähedane inimene, on see alati Eesti vabaduse õhku täiel rinnal! Kõlavad ja südamesse tungivad raske. Mõned inimesed ei näita Igal rahval on oma kurvad trillerid lausa kinnitasid, et nüüd oma leina välja, ei räägi sellest, sündmused ja olulised tähtpäevad. on pooled põhilaulikud kohal. aga kannavad seda aastaid iga Venelastele on tähtis võidupüha 9. Hommikul hõiskas põldude ko- päev koormana kaasas. Teine mail. Vene rahva ajaloojutustus ja hal lõoke, kuldnokad lasid pargi- äärmus leinab avalikult, räägib identiteet on sellega sama tuge- puude latvades vilet. Ja muidugi emotsionaalselt oma tunnetest, valt seotud kui eestlastele küüdi- tihaste „sitsikleidilaul“ või lõpu- kuid mõne aja pärast unustab kal- tamine. Arvan, et venelased ei näe tuna näiv „lõngakerimine“. Aga mule lilligi viia. Kumb olukord on selles maipäevas rohkem kui oma järgmisel hommikul – talv taas Ester Valgemäe foto parem, ei teagi. Surm on elu loo- rahva kestlikkust. Nende jaoks ei tagasi: kõik lumme mattunud ja mulik osa ja eluga edasi minek ei ole see riigikorra vastasus. Mui- õhk külmkarge. Nii mitu korda ning tolmlevaid urbi on rõõm tähenda unustamist.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Posti, Telegraafi, Telefoni Ja Raadio Asutiste Ning Abiasutiste Nimestik
    EESTI VABARIIK POSTI, TELEGRAAFI, TELEFONI ja RAADIO ASUTISTE NING ABIASUTISTE NIMESTIK (LÜHENDATULT — POSTIAS UTISTE NIMESTIK — PN) RÉPUBLIQUE D’ESTONIE LISTE DES BUREAUX d e POSTE, TÉLÉGRAPHE, TÉLÉ­ PHONE e t TSF e t d e s ÉTABLISSEMENTS AUXILIAIRES PUBLIÉE PAR LA DIRECTION GÉNÉRALE DES POSTES, TÉLÉGRAPHES ET TÉLÉPHONES TALLINN, 1934 SISU. TABLE DES MATIERES. Ü ld o sa — Notions genirales. Lhk. Page. 1. Lühendite seletused — Explications des abreviations ............................................................................................. 4 2. Määrus posti, telegraafi, telefoni asutiste lahtioleku aja kohta —Arrete concernant les heures d’ouverture des bureaux des P .T .T ............................................................................................................................................................... 5 3. Teadaanne posti, telegraafi, telefoni abiasutiste lahtioleku aja kohta— Avis de la Direction Generale des Postes concernant les heures d’ouverture des etablissements auxiliaires des postes, telegraphes et telephones . 7 4. Pühade ja puhkepäevade seadus —Loi concernant lesjours de fete et de repos ................................................... 8 5. Aadressi kirjutamise kava — Modele du libelle de l’ä ä resse ................................................................................. 8 6. Postiametkonna asutiste võrgu kujundus — Constitution du reseau des etablissements des Services des P.T.T. 9 7. Nimestik postkontoreile, kus ja millal kantakse laiali postisaadetised — Liste des bureaux
    [Show full text]
  • Eesti Nsv Teataja
    Fr. R. Kreutzwaldi nim. tetti 88V Riiklik Raamatutega ..лож-с** в-т-утаем* . PE ^ б о5" EESTI NSV TEATAJA Eesti NSV Ülemnõukogu seaduste, Eesti NSV Ülemnõuk ogu Presiidiumi seadluste, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määruste ja korralduste, Eesti NSV Rahvakomissaride käskkirjade ja juhendite kogu. Nr. 33 28. septembril 1945 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlused. Art. 516. Seadlus Tartu maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. 517. Seadlus Valga maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. 518. Seadlus Viljandi maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. 519. Seadlus Viru maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. 520. Seadlus Võru maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. П. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrused. 521. Määrus surutud, vedeldatud ja lahustatud gaaside balloonide ehituse, korrashoiu ja järelevalve juhendi kinnitamise kohta. — Lisa. 522. Määrus natsionaliseeritud tööstusettevõtete nimestiku muutmise kohta. III. 523. Eesti NSV Kohtu Rahvakomissari käskkiri Otepää Riikliku Notariaalkontori tegevuse alustamise kohta. 1. 51 в. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Tartu maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta. Vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusele 4. maist 1945 „Küla Töörahva Saadikute Nõukogude loomise kohta Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis" moodustada Tartu maakonna valdades järgmised küla töörahva saadikute nõukogud: Aakre vallas: 1. Aakre külanõukogu, asukohaga Palamuste külas 2. Pühaste „ „ Palamuste külas Ahja vallas: 3. Ahja Ahja asunduses 4. Akste-Kärsa „„ Akste külas 5. Laane „„ Laane külas 6. Rasina „ „ Rasina külas Alatskivi vallas: 7. Kokora külanõukogu, asukohaga Kokora külas 8. Lahepera yf „ Lahepera külas 9. Nina „ „ Nina külas Avinurme vallas: 10. Avinurme <| „ Mõisaküla külas 11. Laekannu ,, Laekannu külas 12. Pulsi „ Piilsi külas 13. Vadi „ Vadi külas 14.
    [Show full text]