Eesti Arst 2005; 84 (9): 608–616 Tartu Ülikooli vana anatoomikum ja farmakoloogiateaduse areng

Lembit Allikmets – TÜ farmakoloogia instituut

farmakoloogia ajalugu, TÜ arstiteaduskond, TÜ vana anatoomikum

Tartu Ülikooli taasasutamisega 1802. aastal avati 5 (5, 7). Ka Erdmanni järglase, eesti soost arsti, kateedrit ja üks prosektuur. Nende hulgas üks täht- keelemehe ja kirjaniku Faehlmanni tegevuse kohta samaid teoreetilisi kateedreid oli dieteetika, materia kateedris aastatel 1843–1845 on ilmunud ammen- medica (raviainete õpetuse) ning meditsiiniajaloo ja davaid ülevaateid (6, 10). -kirjanduse kateeder. Loengud toimusid vanas anatoo- Uus periood farmakoloogia arengus Tartus ja mikumis. 1865. aastal nimetati üksus ümber farmako- kogu maailmas algas 1847. aastal, kui kateedri loogia, dieteetika ja arstiteaduse ajaloo kateedriks, juhataja kohale asus Rudolf Richard Buchheim – millena ta töötas 20. sajandi alguseni, seega esime- eksperimentaalse teadusliku farmakoloogia sed 100 aastat. Viimased 100 aastat on ta tuntud pioneer (2, 8, 9). Kui R. Buchheim valiti 1849. farmakoloogia kateedri/instituudi nimetuse all. aastal Tartu Ülikooli korraliseks professoriks, siis Ligi 200 aastat oli farmakoloogiaalane õppe- iseloomustati teda kui püüdlikku teadlast-eksperi- ja teadustöö seotud vana anatoomikumiga, kuigi mentaatorit ja organisaatorit, kes oma korteris Lille esimesel 50 aastal farmakoloogilisteks eksperimenti- tänaval enda kulul oli asutanud laboratooriumi, deks oluliselt ruumi polnud. Alles pärast tiibehituse kus üliõpilased ei tegelenud mitte ainult keemilise valmimist 1860. aastal sai farmakoloogia instituut uurimistööga, vaid said teha ka farmakoloogilisi piisavalt ruumi eksperimentaalseks tööks. katseid, mille tarvis mujal mingisuguseid võimalusi 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole Tartu polnud. Laboratooriumi asutas Buchheim 1847. farmakoloogide tegevuse kohta on ilmunud palju aastal ja juba järgmisel, 1848. aastal ilmusid sel- kirjutisi (1–4), mistõttu siin pole vajadust neid lest esimesed eksperimentaalse uurimistöö alusel detailides korrata. Esitaksin mõned märksõnad. valminud doktoridissertatsioonid. R. Buchheimi Esimeseks kateedri juhatajaks (1802–1826) oli juhendamisel ilmus Tartus 20 aasta jooksul üle professor Martin Ernst Styx, kes oli ka korduvalt 100 teadustöö, neist 86 doktoriväitekirja. Et avar- dekaaniks valitud ning prorektori ja rektori ametit dada teadustöö võimalusi, püüdis R. Buchheim pidanud. Teaduskonna arendamisel hinnati tema igati kaasa aidata anatoomikumi tiibehituse teeneid kõrgelt (5, 6). Vähe aega (1826–1828) lõpuleviimisele 1856.–1860. a ja sai selle eest ka oli sellel kohal professor Gottlieb Franz Immanuel eripreemia. Ta oli 7 aastat (1859–1866) valitud Sahmen. Järgmine teenekas korraline professor ka arstiteaduskonna dekaaniks, avaldas õpikuid, (1828–1842) oli Johann Friedrich von Erdmann, töötas välja ratsionaalsema farmakonide klassifikat- kes tõi aine õpetamisse näitlikkust, muretsedes siooni, mis muutis farmakoloogia kergemini mõis- sel ajal kasutusel olnud ravimite ja ravimtaimede te tavaks ja omandata vamaks. Pärast R. Buchheimi näidised, mis on praegu eksponeeritud ülikooli muu- lahkumist 1867. a Tartust Giessenisse arenes tema seumis. J. F. von Erdmann oli väljapaistev õppejõud, rajatud eksperimentaalse farmakoloogia suund organisaator, pidas ülikoolis mitmeid ameteid: oli Tartus viljakalt edasi tema õpilase Johann Ernst professorite instituudi juhataja, korduvalt dekaan, Oswald Schmiedebergi juhendamisel, kes juhatas Tartu tsensuurikomitee liige, koolikomisjoni liige kateedrit 1867.–1872. a. Schmiedebergi juhenda-

608 Arstiteaduskonna päevad 2005 misel valmis Tartus 10 doktoritööd, milles käsitleti Oswald Schmiedebergi siirdumisega Strassburgi füsostigmiini toimet, muskariini, hiniini, kofeiini, niko- 1873. aastal kandus Tartu koolkonna eksperimentaal- tiini toimeid ja toksilisust, alkoholi toimet südamesse, farmakoloogiline uurimissuund laiali kogu maa- tungaltera alkaloidide sisaldust droogides ja nende ilmas. Schmiedebergi ligi 50aastase farmakoloo- toimet (3, 11). Tehtud uurimustest väärib erilist gina tegutsemise tulemuseks oli see, et suurem osa märkimist 1869. a koos R. Koppega avaldatud 19/20. sajandi vahetuse ja 20. sajandi esimese töö muskariini isoleerimisest kärbse- poole tuntumaid farmakolooge Euroopas, Amee- seenest, selle toime põhjalik kirjeldus, muskariini rikas, Austraalias olid tema otsesed või kaudsed ja atropiini antagonistliku toime selgitamine (12). õpilased ning tema ideede elluviijad. Selle Sellega pandi alus vegetatiivse närvisüsteemi koolkonna tegevuse tulemusena töötati teadus- farmakoloogiale. O. Schmiedeberg asutas koos likult läbi kogu ravimite arsenal, kõrvaldati sealt E. Klebsi ja B. Naunyniga 1872.–1873. a esi- toimeta või toksilised ühendid, võeti kasutusele mese teadusliku farmakoloogiaajakirja “Archiv für palju uusi toimivaid ravimeid (3, 13, 14). 1988. experimentelle Pathologie und Pharmakologie”, aastal, O. Schmiedebergi 150. sünniaasta päeval, mis ilmub tänapäevani. asutas Tartu Ülikool koos Eesti Farmakoloogia

Foto 1. Farmakoloogia kateeder 1988. a vanas anatoomikumis. Esireas vasakult: dotsent M-H. Otter, laborant Sirje Henno, v-laborant Hiie Sarv, preparaator Leontine Teesalu, professor Lembit Allikmets, professor Leo Nurmand, dotsent Olaf Rajavee, v-õpetaja Silvia Jürisson. Teises reas: aspirandid Kestutis Čereska, Aleksander Šavrin, dotsent Lembit Rägo, professor Aleksander Žarkovski, sekretär Maie Toomsalu, dotsent Tamara Žarkovskaja, aspirandid Tiina Ööpik, Jaanus Harro, Raul-Allan Kiivet, Andres Soosaar, Mehis Põld.

Arstiteaduskonna päevad 2005 609 Seltsiga Oswald Schmiedebergi mälestusmedali misest lämmatavate gaaside vastu. Seejärel (1918. ja pani aluse temanimeliste loengute pidamise aastast) töötas ta farmakoloogiaprofessorina Voro- tavale ülikoolis (14). Oswald Schmiedebergi nežis, hiljem Odessas. järglased, Tartu Ülikooli farmakoloogia instituudi Ka 1919. aastal avatud eestikeelne ülikool juhatajana töötanud professorid 19. sajandi valis farmakoloogiaprofessoriks võimekaid tead- viimasel veerandil olid kõik Saksamaalt tulnud lasi välismaalt. 1920ndatel kutsuti TÜ farmako - O. Schmiedebergi kaastöötajad ja õpilased: loogia instituuti juhatama Walter Siegfried Loewe Rudolf Böhm (Tartus 1872–1881), Hans-Horst Göttingenist, kes töötas siin 1928. aastani. Tema Meyer (Tartus 1882–1884), Eduard Rudolf erihuviks olid ravimikombinatsioonid: ravimite Kobert (Tartus 1886–1897). Kõik nad on oluliste koostoime hindamiseks töötati välja bologrammide farmakoloogia koolkondade rajajad saksa ja vene meetod. Loewe ja tema kaastöötajate tööd olid kultuuriruumis. Hans-Horst Meyer valiti ülikooli üleüldse statistiliste meetodite arendamisel eksperi- 300 aasta juubeli puhul (1932) Tartu Ülikooli mentide läbitöötamiseks maailmakuulsad. Ravimi- audoktoriks. kombinatsioonide toime uuri misel katseloomadel Väga viljakat teaduslikku tegevust nii farmako- Loewe juures on hästi tuntud assistent Elise Käeri loogia, toksikoloogia kui ka farmakoteraapia alal tööd. Teine ala, mis tõi Loewele üleilmset kuulsust Tartus jätkas 10 aasta vältel O. Schmiedebergi nii Tartus kui hilisemal perioodil USAs töötades olid õpilane Rudolf Kobert. Temalt ja ta õpilastelt päri- suguhormoonide identifitseerimise, nende toime ja neb 13köiteline “Arbeiten des Pharmakologischen kasutamise uuringud (3). Institutes zu Dorpat”, lisaks 4 köidet meditsiiniajaloo Nii nagu W. S. Loewe, oli ka tema järglane alalt, hulk põhjapanevaid toksikoloogilisi uurimusi, (1930–1937) Georg Barkan hariduse saanud farmakoloogia ja toksikoloogia käsi raamatuid Saksamaa ülikoolides. Tema tööd käsitlesid (Lehrbuch der Pharmakotherapie, 1896; Lehrbuch põhiliselt veresüsteemi farmakoloogiat. Samas der Intoxikationen, 1893), mis ilmusid täiendatud valdkonnas kaitses 1936. aastal oma doktoritöö kordustrükkidena veel järgneva mõnekümne aasta ka Barkani assistendina töötanud Georg Kingisepp, jooksul. kes 1938. aastal valiti farmakoloogia instituudi Seoses venestamispoliitikaga oli 1890. aas- juhatajaks. Järgnes II maailmasõda, kuid ülikool tatest vene keelt valdamata Tartu (Jurjevi) töötas pidevalt ja ka teadustöö jätkus. G. Kingisepa Ülikoolis kohta saada võimatu ning Kobert oli ja tema õpilaste (Olaf Rajavee, Elmar Vasar, Leo sunnitud lahkuma ja minema tagasi Saksamaale Nurmand, Hilja Kurvits) tööd olid seotud uute (3, 5, 15, 16). Kobertile järgnes farmakoloogia- valuvaigistite farmakoloogilis-toksikoloogiliste professorina 1897. a Moskvast tulnud Stanislav uuringutega, üle 15 aasta tehti tihedat koostööd Czirwinski, kes küll peatselt (1902. aastal) valiti Tallinna Farmaatsiatehasega juurutamaks uusi Moskva Ülikooli farmakoloogia kateedri juha- ravimpreparaate (4, 15). Kingisepp on ka kahe tajaks (4, 15). originaalse eestikeelse farmakoloogiaõpiku autor Pärast Czirwinskit juhatas 1902.–1918. a Tartus ja seega on ta oma elutööna suuresti arendanud kateedrit Peterburi Sõjameditsiini akadeemiast tulnud erialast eestikeelset terminoloogiat. Tema kaasabil professor David Lavrov, kes oli kolm aastat ka toimusid Tartus 3 üleliidulist farmakoloogiaalast teaduskonna dekaan. Lavrov oli hiilgav lektor ja teaduskonverentsi (1955, 1956, 1970). väga nõudlik õppejõud (17). Ka teadustöö farma- Kui käesoleva artikli autor asus 1970. aastal koloogia alal arenes jõudsalt, kuigi Vene impeeriu- tööle farmakoloogia kateedri õppejõuna, mär- mis olid nõuded dissertat sioonidele väga suured. kis G. Kingisepp korduvalt vana anatoomikumi Esimese maailmasõja ajal oli D. Lavrov Looderinde amortiseeritust ja kõlbmatust tänapäevaseks õppe- armee teenistuses, võttes osa meetmete väljatööta- teadustööks ning rõhutas uue hoone ehitamise

610 Arstiteaduskonna päevad 2005 Foto 2. Farmakoloogia instituut 2001. a. Biomeedikumi ees Vasakult: Kaie Pähnapuu, Anti Kalda, Tamara Žarkovskaja, Alar Irs, Annika Vaarmann, Maie Toomsalu, Vallo Matto, Külli Jaako, Hiie Sarv, Paavo Pokk, Lembit Allikmets, Ulla Peterson, Rein Pähkla, Aleksander Žarkovski, Džamilja Safiulina, Tiina Rikk, Katrin Pruus. vajadust. Kahjuks tuli veel 30 aastat samades hankida uut aparatuuri. Suurenes õppejõudude ruumides õppe-teadustööd jätkata, aga ei saa arv, tulid ettevõtlikud noored aspirandid. Olu- jätta märkimata, et siiski küllalt edukalt. Asunud liseks baasiks neuro- ja psühhotroopsete ainete 1971. aastal tööle farmakoloogia professorina, farmakoloogia kiireks arenguks oli 1964. aastal õnnestus autoril kateedri eksperimentaalset baasi TRÜ meditsiini kesklaboratooriumis autori loodud märkimisväärselt moderniseerida ja kavakindlalt eksperimentaalse patoloogia ja farmakoloogia

Arstiteaduskonna päevad 2005 611 uurimisrühm, mille koostööst psühhiaatria kateed- uurimistöid Moskva ja Riia farmaatsiatehaste ning riga (juhataja professor Jüri Saarma) kasvas välja uurimisasutustega, korraldati mitmeid sümpoo- 1968. a loodud psühhofarmakoloogia probleem- sione. laboratoorium. Nende uurimislaborite töö oli kõige Eksperimentaalsete tööde tulemusena selgus tihedamalt seotud psühhiaatria, närvihaiguste ja serotoninergilise süsteemi oluline osa anti depres- biokeemia kateedritega. 1970. aastatel kaitsesid santide toimemehhanismis. Uurimisrühma töödes farmakoloogia alal väitekirja Lembit Allikmets näidati esimes tena katse loomade käitumiskatse- (med-dr, 1970), Vaino Vahing (med-knd, 1971), tes antidepressantide serotoninopotentseerivat Laur Karu (med-knd, 1972), Lembit Mehilane toimet ajus (mikro injektsiooni katsed), samuti (med-knd, 1972), Anne Üprus-Schotter (med-knd, serotoniiniretseptorite tundlikkuse muutust mandel- 1972), Leo Nurmand (med-dr, 1975), Aleksander tuuma ja eesaju koore piirkonnas antidepressantide Žarkovski (med-knd, 1977), Ello-Rahel Paesalu- kestval kasutamisel. Oluline avastus oli mandel- Karelson (med-knd, 1977). Kliinilise psühhofarma- tuuma piirkonna serotoninergilise süsteemi potent- koloogia alal kaitsesid samal perioodil väitekirja seerimine anti depressantide toimel, mida praegu Märt Saarma, Arno Aadamsoo, Jüri Liivamägi, peetakse depressiooni, afektiivse ja impulsiivse Laur Toomaspoeg, Veiko Vasar jt. käitumise ravimisel oluliseks. 1970. aastatel kaldus neuro-psühhofarmako- Allakirjutanu oli aastatel 1980–1988 NSV loogiaalane teadustöö üha enam farmakoloogia Liidu Meditsiiniakadeemia psühho farmakoloogia kateedrisse, kuid säilis tihe koostöö psühhiaatria probleemkomisjoni esimees. Sellega seoses tuli kateedri ja probleemlaboratooriumiga (juhata- planeerida ja kureerida mitmeid üleliidulisi siht- jad professor Märt Saarma, hiljem Eero Vasar). programme. Farmakoloogia, psühhiaatria ning Farmakoloogia kateedris võeti kasutusele lisaks biokeemia kateedrite koostööna korraldati Tartus käitumisuuringutele hulk uuemaid biokeemilisi ja farmakoloogia kateedri initsiatiivil regulaarselt molekulaarfarmakoloogilisi uurimismeetodeid: üle liidulise tähtsusega psühhofarmakoloogia neuromediaatorite ringkäigu uurimine, retseptorite konverentse ja sümpoosione (1964, 1970, 1973, tiheduse ja afiinsuse muutuste määramine ajukoes 1976, 1980, 1983, 1986, 1987). 1980. aastatel mitmesuguste toimeainete nii akuutse kui ka krooni- oli farmakoloogia kateeder teadus töö ulatuselt lise manustamise järel. Biokeemilise farmakoloogia ja intensiivsuselt arstiteaduskonna üks parima- metoodilise külje arendamisel tegid palju ära Hilja test. Teaduslike publikat sioonide arv oli aastas Kurvits, Margareete-Helge Otter, Aleksander 40–50, enamik neist ilmus NSVL keskajakirjades Žarkovski, Ants Nurk. ja välismaa väljaannetes. Väitekirju kaitsesid samal 1975. aastal anti uurijate kollektiivile (J. Saarma, perioodil Ants Nurk (biol-knd 1982), Tamara L. Allikmets, L. Karu, J. Liiva mägi, L. Mehilane, Žarkovskaja (biol-knd 1982), Eero Vasar (med-knd V. Vahing, H. Väre, M. Saarma) Eesti NSV riiklik 1983, med-dr 1992), Lembit Rägo (med-knd 1983, preemia antidepressantide ja neuroleptikumide eks- med-dr 1991 Kuopios), Matti Maimets (med-knd perimentaalse ja kliinilise farmakoloogia tööde eest. 1985), Olev Toomla (med-knd 1985), Raul-Allan Tööd olid põhiliselt pühendatud antidepressantide Kiivet (med-knd 1988, med-dr 1999 Stockholmis), ja neuro leptiku mide toime lokalisatsiooni selgi- Kestutis Čereska (med-knd 1989), Andres Soosaar tamisele ajustruktuurides, samuti afektiivse käitu- (med-knd 1989), Jaanus Harro (med-knd 1990, mise farmako teraapiale. 1970. aastatel kujunes med-dr 1993 Uppsalas), Aleksander Adojaan farmakoloogia kateeder NSV Liidu juhti vaks (med-knd 1991), Ilja Fleiderfiš (med-knd 1991). keskuseks gamma-aminovõihappe derivaatide ja Aleksander Žarkovski, Eero Vasar ja Lembit Rägo antipsühhootikumide toime mehhanismi uurimise juhendasid edukalt aspirantide tööd. Professor Leo alal. Selles valdkonnas tehti mitmeid lepingulisi Nurmand oli aktiivne farmakokineetiliste uuringute

612 Arstiteaduskonna päevad 2005 valdkon nas, dotsent M-H. Otter tegeles aktiivselt ära hoidmisel (A. Žarkovski ja tema õpilaste tööd). kronofarmakoloogiliste uurimustega. Töörühma uuringud näitasid, et ravimi sõltuvuse 1981. aastal sai kateeder Tšehhoslovakkiast tekkimisel morfiini ja alkoholi suhtes suureneb täiskomplekti biokeemilise laboratooriumi mööblit L-tüüpi kaltsiumi kanalite ekspressioon ning kalt- ja täiendavat aparatuuri, mis oluliselt parandas siumi sisenemine rakku. Seega on kaltsiumikanalid teadustöö võimalusi ja miljööd. Teadustööd sel ründe punktiks uutele võima li kele ravimisõltuvuse- ajal soodustas oluliselt vajalike finantside olemas- vastastele ravimitele. Selgus ka, et ravimi sõltuvuse olu, katseloomade kättesaadavus ja soodne tekke mehha nis mid on väga sarnased neuro - hind, samuti isotoopmärgistusega ainete ja teiste degeneratsiooni mehhanismi dega. Samuti näi- kemikaalide soodne saamisvõimalus Leningradi dati, et ravimisõltuvuse tekkes mängib olulist rolli varustajatelt. Kateedri vivaarium oli alati korras glutamaatergilise süsteemi aktivatsiooniga kaasnev tänu kauaaegsele preparaatorile Leontine Tee- lämmastikoksiidi (NO) vabanemine ja NO teket salule ja aspirantide korrektsele tööle. Ka Eesti pärssivad ained pidurdavad ka ravimisõltuvuse Vabariigi taasiseseisvumise järel taotles instituut kujunemist (Paavo Poki tööd). 2000. aastal sai edukalt siht finantseerimisi ja grante, mis andsid A. Žarkovski juhitud teadlaste rühm Eesti Vabariigi ka tulemusi. Alates 1990. aastast tihenes suuresti teadus preemia tööde tsükli “Närvirakkude kahjus- teaduskoostöö Soome, Saksamaa, Poola ja Rootsi tus ja ravimsõltuvus: molekulaarsed mehhanismid ülikoolidega, meie doktorandid said võimaluse olla ja farmakoloogiline preventsioon” eest (1). Pärast välismaal teatud uuringutsüklite ajal või täiendada kolimist Biomeedikumi avanesid järjest paremad end seal metoodiliselt. Aleksander Žarkovski sisus- võimalused nende protsesside uurimiseks närvi- tas moodsa koekultuuride laboratooriumi (19). süsteemi raku kultuuride tasemel (19). Lembit Rägo juhendamisel arenes ka kliinilise Eero Vasara ja Jaanus Harro peamised uurimis- farmakoloogia alane teadustöö. 1990ndatel kait- valdkonnad farmakoloogia kateedris olid ärevust sesid farmakoloogia väitekirju doktorandid Paavo ja hirmu tekitavate ning leevendavate farmakonide Pokk (1996), Toomas Kivastik (1996), Aavo Lang käitumis- ja neurokeemilised efektid. Selles vald- (1995), Rein Pähkla (1997), Vallo Matto (1998), konnas kaitsti ka mitu väitekirja. Põhjalikumalt uuriti Anti Kalda (1999), Toomas Marandi (1999), Ants neuropeptiid koletsüstokiniini interaktsiooni teiste Kask (1999). neuromediatsiooni süsteemi dega, samuti teiste Edasised uuringud olid seotud neuro mediaa- ärevust suurendavate ainete ja anksiolüütikumide torite ja teiste bioregulaatorite (dopa miin, võimalikku antagonismi. Püüti selgitada ka GABA, noradrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, neuropeptiidide rolli stressi puhul ning afektiivsete koletsüstokiniinid, opiaadi- ja bensodiasepiini- häirete tekkes. A. Žarkovski, E. Vasara ja L. Rägo retseptorite agonistid jt) ringkäigu ja retseptorite tööd 1980. aastatel olid silma paist vad gamma- adaptiivsete muutuste uurimisega antipsühhootiku- aminovõihappe retseptorite ja bensodiasepiinide mide, antidepressantide, nootroopikumide, benso- sidumiskohtade selgi tamisel ajus ja teistes kudedes. diasepiinide ja opiaatide kestval kasutamisel. Uuriti sidumiskohtade arvu ja nende afiinsuse muu- Püüti selgitada ka ravimisõltuvuse bioloogilisi tusi mitmesuguste füsioloogiliste, patoloogiliste või aluseid. Psühhotroopsete ainete kestval kasutamisel farmakoloogiliste mõjustuste toimel. ilmnevate ärajätu nähtude põhjuste selgitamine Viimased 40 aastat on Tartu farmakoloogidel võimaldas rakendada uusi raviprintsiipe kliinilises olnud tihe koostöö Läti farmako loogia laboratoo- praktikas. Oluline avastus oli kaltsiumikanalite aktivat- riumidega (professorid Agris Kimenis, Vija Kluša), sioon narkootikumide ja närvisüsteemi depressantide Leningradi pühhofarmakoloogia keskustega (profes- kestval kasutamisel ning kaltsiumikanalite blokaatorite sorid Izjaslav Lapin, Edvin Zvartau), Moskvas asuva efektiivsus abstinentsisündroomi ja neuronite surma Meditsiiniakadeemia Farmakoloogia Instituudiga

Arstiteaduskonna päevad 2005 613 (professorid Artur Valdman, Kirill Rajevski, Sergei 1972. aastast alates pidevalt korraldanud arsti- Seredinin jt). Soome ja Läti farmakoloogidega on toi- dele kliinilise farmako loogia ja farmakoteraapia munud hulk ühisseminare. Paljud Läti farmakoloogid täienduskursusi. Viimase 15 aasta jooksul on kaitsesid 1970.–1980. aastatel oma väitekirja meie lisandunud mit meid kitsama spetsialiteediga arstiteaduskonna nõukogu ees. õppetsükleid: ravimite toksikoloogia, psühho- 1990. a oktoobris korraldas farmakoloogia farmako teraapia, mikroobide- ja viirustevastane kateeder Tallinnas II Balti mere farmakoloogia kemoteraapia, vereringehaiguste farmakoteraapia ja kliinilise farmakoloogia konverentsi, kus osales alused jm. Farmakoloogia kateeder on avaldanud rohkelt teadlasi Läänemere riikidest. 1995. aasta õpikuid, käsiraamatuid ja mitmeid õppemetoodilisi juunis korraldati Tartus rahvusvaheline konverents materjale üliõpilastele ning arstidele. Kirjastatud tähistamaks Rudolf Buchheimi 175. sünniaasta- on järg mised õpikud: L. Allikmets, L. Nurmand päeva. 2001. aasta mais toimus Tartus rahvusva- “Farmakoloogia” (1982, 1995); “Compendium heline bioloogilise psühhiaatria ja neuro-psühho- pharmacologicum” (1997, 2000). L. Allikmets on farmako loogia konverents (20). 2002. aasta koostanud käsiraamatud “Kliiniline farmakoloogia” oktoobris tähistas farmakoloogia instituut kahe- (1988), “Farmakoteraapia” (1991), “Kliiniline päevase konverentsiga oma asutamise 200. psühhofarmakoloogia” (1981). Suure panuse aastapäeva. õppetöö metoodika täiustamisse ja õppevahendite Mitmed farmakoloogia erialal Tartus promo- koostamisse on andnud professor Leo Nurmand ja veerunud teadlased töötavad edukalt arstiteaduse dotsent M-H. Otter. Õppemetoodiliste välja annete teistel erialadel nii ülikoolis kui ka väljaspool üli- koostamisel on osalenud muidugi kõik õppejõud. kooli, samuti Lätis, Leedus, Rootsis. Kokku avaldas instituut ülikooli kirjastuse kaudu 1980ndatel ja kuni 1996. aastani oli farmako- viimase 30 aasta jooksul 36 õppevahendit, mitmed loogia instituudi töötajate arv oma kõrgseisus. Oli neist kordustrükkidena. ju ka teaduskonna üliõpilaste arv sel perioodil Eesti Farmakoloogia Selts asutati 1972. aastal. suurim, ulatudes 2000 üli õpilase, aspirandi, dok- Oswald Schmiedebergi nimeliste loengute pidamist torandini. 1994. a töötas kateedris 5 professorit: Tartu Ülikoolis alustati 1988. aasta oktoobris, et L. Allikmets (eri farmakoloogia), L. Nurmand (üld- tähistada Schmiede bergi 150. sünniaastapäeva. farmakoloogia), A. Žarkovski (farmakoteraapia ja Samuti asutati Oswald Schmiedebergi mäles- toksiko loogia), L. Rägo (kliiniline farmakoloogia), tus medal (autor skulptor Stanislav Netšvolodov) J. Harro (neuro-psühho farmako loogia); 3 dotsenti: autasustamaks teenekaid farmakolooge ja teisi M-H. Otter, T. Žarkovskaja, R-A. Kiivet ja 4 assis- arstiteadlasi. Esimesed lektorid O. Schmiedebergi tenti. Järg misel aastal Leo Nurmand emeriteerus, loengutel olid Arnold Hasselblatt (Göttingen), Lembit Rägo läks Riigi Ravimiameti peadirektoriks, Modris Melzobs (Riia), Lembit Allikmets (Tartu). Jaanus Harro siirdus ülikooli tervishoiu instituuti ja Järgmistel aastatel oli loenguga kutsutud esinema sealt psühholoogia osakonda. Kliini lise farmakoloo- mitmeid väljapaistvaid teadlasi eksperimentaalse ja gia juhiks kuni oma varajase surmani (2004. a) oli kliinilise farmakoloogia ning farmakoteraapia alalt: dotsent Rein Pähkla. Heinz Lüllmann (Kiel), Olavi Pelkonen (Oulu), Edvin Uudsena alustasime 1971. aastal kliinilise far- Zvartau (St-Peterburg), Lars Oreland (Uppsala), makoloogia õpetamist 6. kursuse üliõpilastele ja Folke Sjöquist (Stockholm), Izjaslav Lapin (St-Peter- 1980. aastal muudeti meie ülikool NSV Liidu Tervis- burg), Vija Kluša (Riia), Jens Schou (Kopenhagen), hoiuministeeriumi otsuse põhjal selle õppeaine Ain-Elmar Kaasik (Tartu). õpetamisel eksperimentaalbaasiks – koostasime Nii farmakoloogia kateedri/instituudi juhatajana kliinilise farmakoloogia programme NSVL Tervis- (1972–2001) kui ka arsti teaduskonna dekaanina hoiuministeeriumile. Farmakoloogia kateeder on (1975–1984, 1989–1994) seadis allakirjutanu

614 Arstiteaduskonna päevad 2005 oma põhiülesandeks uue õppe-teadushoone ehita- dus ühte hoonesse, teadustöö aparatuuri ja hoone mise Maarjamõisa piirkonda, kuhu oli planeeritud sisustuse tarvis saime piisavalt vahendeid. koondada kogu arstiteaduskond. Esmane uue hoone kompleksi projekt (autor arhitekt Roman Kokkuvõttes märkigem veel kord, et nüüdisaegsele Smuškin) valmis 1979. aastal, ent seoses ülikooli farmakoloogiateadusele pandi maailmas alus 19. raamatukogu ehitamise ja TRÜ 350 aasta juubeliks sajandi keskel Tartu Ülikooli vanas anatoomikumis. ettevalmistamisega 1982. a nihkus ehituse algus ja Seda tähistab ka 1932. aastal paigaldatud bareljeef 5 aastat hiljem vajas projekt täiendusi. Järgmine Rudolf Buchheimile hoone vasaku tiiva välisseinal. täpsustatud projekt arstiteaduskonna prekliiniliste Vaatamata 200aastase vana anatoomikumi kateedrite tarvis ligi 30 000 m2 üldpinnaga hoone amortiseerumisele toimus seal farmakoloo- (autor arhitekt Helmi Sakkov) valmis 1990. aas- gia alal pidev õppe-teadustöö ka 20. sajandi II taks, kuid siis lagunes Nõukogude Liit, kadusid poolel. Väga viljakad tea dus liku töö aastad seal finantsid, ehitused seiskusid. Alles kolmas projekt, asunud farmakoloogia instituudil olid nimelt viima- mille ettevalmistuse käivita sime 1991. aastal, sed aasta kümned, 1970–2000, vahetult enne sai Maailmapanga osalisel toetusel realiseeritud uude hoonetekompleksi – Biomeedikumi – ümber- praeguse Biomeedikumi ehitusega 1999. aastaks. kolimist. Arstiteaduskonna instituutide õppe-teadustöö koon-

Summary Development of modern in the old anatomy building of the

The Chair of Pharmacology in the Medical Faculty Strassbourg. Most of pharmacology professors in of the University of Tartu was founded 1802. the turn of 19th/20th centuries were direct pupils of During 200 years quite a number of famous Schmiedeberg. Other well known pharmacologists professors have worked there. The first laboratory workking in Tartu were Rudolf Boehm, Hans-Horst of experimental pharmacology in the world was Meyer, Rudolf Kobert, David Lavrov, Siegfried founded in Tartu by professor Rudolf Buchheim Loewe a. oth. in 1847. Over 80 doctoral dissertations came Also in the end of 20th century the research in out under R. Buchheim leadership during years pharmacology in the old anatomy building was 1847–1867. The most famous pupil of Rudolf very active. In 1999 all the departments from that Buchheim was Oswald Schmiedeberg, who was building moved to newly constructed Biomedicum professor in Tartu 1867–1872 and then left to of the University.

[email protected]

Arstiteaduskonna päevad 2005 615 Kirjandus 1. Toomsalu M. Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi pro- 10. Otter M. 200 aastat eesti rahvusest arsti, materia medica fessorid. Tartu; 2002. õppejõu ja kirjamehe Fr. R. Faehlmanni sünnist. Eesti Arst 2. Schmiedeberg O. Rudolf Buchheim, sein Leben und seine 1999;(1):70–5. Bedeutung für die Begründung der wissenschaftlicher 11. Nurmand L. Oswald Schmiedeberg kui Euroopa farma- Arzneimittellehre und Pharmakologie. Arch Exp Pathol koloogia koolkonna rajaja elu ja töö. Nõukogude Eesti Pharmakol 1911;56:1–54. Tervishoid 1981;(6):427–30. 3. Käbin I. Die medizinische Forschung und Lehre inder 12. Schmiedeberg O., Koppe R. Das Muskarin. Das giftige Universität Dorpat/Tartu 1802–1940. Sydsvenska Alkaloid des Fliegenpilzes (Agaricus Muscarius L.). medicinhistoriska sällskapets ärsskrift. 1986; suppl 6: Leipzig: Verl Vogel; 1969. SS628. 13. Meyer H. H. Schmiedebergs Werk. Arch Exp Pathol 4. Allikmets L. Farmakoloogia areng Tartu Ülikoolis. Pharmakol 1922; 92: s. I–XVII. Nõukogude Eesti Tervishoid 1982;(6):433–8. 14. Nurmand L. Zu Geschichte der Pharmakologie an 5. Kalnin V. (koostaja). Eesti arstiteaduse ajaloost. Tartu; der Universität zu Tartu (Dorpat). DGPT Mitteilungen 1996. 1996;19:58–63. 6. Levitski GV. Bibliografičeskij slovar’ professorov i 15. Allikmets L, Kalnin V. Medicinskij fakultet Tartuskogo prepodavatelej imperatorskogo Jurjevskogo bõvš. Gosudarstvennogo Universiteta. Tallinn: Valgus; 1982. Derptskogo universiteta (1802–1902). Jurjev; 16. Rajavee O. Rudolf Kobert – farmakoterapeutilise suuna 1903. rajaja meditsiinis. TÜ ajaloo küsimusi VI. Tartu: 1977. 7. Ilomets T, Päid M J. Fr. Erdmann ja tema farmakoloogi- lk 139–47. line kollektsioon. TÜ ajaloo küsimusi. XVIII Tartu; 1985. 17. Allikmets LH, Käer-Kingissepp EG. Dejatelnost’ professora lk 123–30. Davida Lavrova na kafedre farmakologij Tartuskogo 8. Allikmets L. Tartu Ülikooli professor Rudolf Buchheim Universiteta. TÜ Ajalooküsimusi XII. Tartu: 1981. lk 24–30. eksperimentaalse farmakoloogia rajaja. Nõukogude 18. Kingisepp G. Farmakoloogia. Tallinn: 1948. Eesti Tervishoid 1981;(3):196–200. 19. Žarkovski A. Neuroprotektiivse ravi perspektiivid. Eesti 9. Muscholl E. The evolution of experimental pharma- Arst 2001;80:383–8. cology as a biological science: the pioneering work 20. Harro J. On Holy Ground. In: Reflections on Twentieth- of Buchheim and Schmiedeberg. Br J Pharmacol Century Psychopharmacology. T. A. Ban, D. Healy, E. 1995;116:2155–9. Shorter, eds.. Budapest: CINP; 2004 p. 355–60.

616 Arstiteaduskonna päevad 2005