–1– märts 2011

Treener Spordiklubi Intervjuu Võistluskoht Põlvkonnad Tõnu Pääsuke Vastseliina Mare Pork Hantõ-Mansiisk Kaija lk•10-11 lk•12-13 lk•18-20 lk•21-27 Parve-Helinurm ja Ulla Maarit Helinurm lk•28-29 Täna algavad Hantõ-Mansiiskis laskesuusatamise Laskesuusatajad sihivad maailmameistri- võistlused kõige teravamat tippu Ole Veel laskesuusa- kohal! Eesti laskesuusatamine elab ja areneb. Tehvandi spordikompleks Otepääl või- tamise võistlusi Alal, kus väiksematelgi rahvusvahelistel maldab ELSF-il taotleda juba ka laske- jõuproovidel – IBU karikaetapid, noorte suusatamise MK-etapi korraldamist. Baltic Biathlon Games Karjala, Peterburi, Poola, ja juunioride maailmameistrivõistlused Nii nagu murdmaasuusatamise Otepää • 24.-27. märtsil 2011 Sakasamaa, Läti, Leedu, Soome, – on stardis rohkem kui sada sportlast, MK-etapp on oma hea korraldusega • Otepääl Tehvandi staadionil Norra ja Rootsi noorte laskesuusa- paistavad Eesti laskesuusatajad silma väga kõrgelt hinnatud, nii pälvis ka aas- 25. märtsil tajate iga-aastane võistlus. kohtadega kolmekümne ja kahekümne ta tagasi Otepääl korraldatud U-26 EM-i • Individuaaldistantsid • Koos Otepää võistlusega antakse parema seas. Eveli Saue on võidelnud korraldus nii rahvusvahelise laskesuu- • 18.00 - M17; M19 segateatesõidu võitjale tänavu välja end maailma parimate laskesuusatajate saföderatsiooni juhtide kui ka sportlas- • 19.30 - N17; N19 Balti karikas. Võistlustele on oodata kuuma gruppi ehk 25 parema sekka. te kiituse. 26. märtsil segateatevõistlus Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Venemaa Juba eelmisel hooajal andis endast Eestis on kaks kvaliteetset laskesuu- • Start kell 11 laskesuusatajaid. märku Eesti laskesuusatamise noor sakompleksi: Otepääl ja Haanjas. Ent 27. märtsil ühistart põlvkond. Tänavu toodi noorte ja juu- meie hetke vaieldamatu tipplaskesuu- • 12.00 - M17; M19 IBU CUP Summerbiathlon Cross nioride MM-ilt kuhjaga kohti esikahe- sataja Eveli Saue pärineb hoopis Hiiu- • 13.45 - N17; N19 Võru-Haanja 2011 kümnes. Jan Treieri individuaaldistantsi maalt. • Korraldajate eesmärk on taastada • 2.-3. juulil 2011 6. koht ja neidude teatesõidu 4. koht kin- Eesti laskesuusatamise järelkasvu Balti karikavõistlused laskesuusa- • Kavas sprindidistantsid ja nitavad, et on viimane aeg keskenduda ja ala kandepinna laiust hoiavad üleval tamises. Viimane selline võistlus ühisstardid ressursside jaotamisel noorte talentide Narva ja Tallinna klubid, kus laskesuu- peeti 20 aastat tagasi, kuid • Võistlustele on oodata kuni edukale täiskasvanute klassi viimisele. satiirud sootuks puuduvad. Kui võrrel- varem oli see Eesti, kümne välisriigi laske- Eesti seni edukaim laskesuusatreener da spordikomplekside paiknemist ela- suusatajaid. Tõnu Pääsuke kinnitab: „Selleks et olla nikkonna jaotusega, võib ainult aimata, psühholoogiliselt valmis edukaks esine- kui palju potentsiaalseid medalivõitjaid miseks laskesuusatamise tiitlivõistlus- me võimalike annete leidmise mõttes tel, on vaja juba varakult rohkem osale- igal aastal kaotame. Töö Tallinna ja Nar- da tippklassi võistlustel.” va laskesuusatamiskeskuste rajamise 6. märtsil Eestis on edukalt korraldatud kõrge nimel käib. tasemega rahvusvahelisi laskesuusata- Sotši taliolümpiamängudeni on jää- Haanjas EOK- misvõistlusi. nud kolm aastat. Piletilevi

••••• karikas, sprint Tulekul IBU karikaetapp Põhja-Ameerika • 8.-13. märts 2011 meistrivõistlused • Prantsusmaal Annecy- • 31. märts - Le Grand Bornandis 3. aprill 2011 • Whistler Olympic Park MK-etapp • 15.-20. märts 2011 Suvel: Ela • Norras Holmenkollenis • Aasia suvised meistri- võistlused biathlonis kaasa ja • 25. mai - hoia pöialt 1. juuni 2011 omadele! Taškent

Uudiseid ja kommentaare loe laskesuusatajate koduleheküljelt

© Biathlon: Peatoimetaja: Mariliis Pinn, 53422654, [email protected], Reklaam: OÜ Saleshouse, tel 5697 2891, Indrek@ saleshouse.ee, Väljaandja: Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, OÜ Viiest Viis, Trükk: Kroonpress, Esiküljel: Eveli Saue, foto: Aldo Luud. Toimetaja tänu: Kristjan Oja, Jaanus Beilmann, Andreas Nigol, Aldo Luud, Toomas Bergmann, Raimo Reiman, Liis Kängsepp, Signe Sillasoo, Annika Matson, Jaan Jürine, Andrus Allika, Ülle Musto- nen, Hillar Mets, Alari Paluots, Maris Makko, Eesti Päevaleht Toimetus tänab abi ja toetuse eest Vene Föderatsiooni Saatkonda Eestis ja Vene Föderatsiooni Suursaadikut Eestis Toimetus tänab materjalide ja meeldiva koostöö eest Hantõ-Mansiiski MM-i korralduskomiteed

2 Jaanuar 2011. Eveli Saue Elvas oma koduhoovis. Palun saage tuttavaks: Eveli Saue Eveli Saue ei vasta ilmselt palju- Tekst: Liis Kängsepp lustel. Seega jäid sõelale Nõo reaalgüm- Tõsi, enne trenni minekut oli ta muidugi • Fotod: Aldo Luud, erakogu, Arno Mikkor naasium ja Noarootsi gümnaasium ehk natuke juba suusatanud. Nagu paljudel de ettekujutusele sportlasest. Kui kaks skaala eri otstes asuvat kooli: üks Eveliga üheealistel inimestel, olid tema paljudel sportlastel on ette näidata keskendub läbini reaal-, teine humani- esimesed suusad plastmassist „Salvo taarainetele. Peale jäid reaalained. minikad”. Trenni minnes suusatas ta ülikoolidiplom informaatikas? Või kui „Matemaatika tundus loogiline, lisaks juba pikkade plastsuuskadega, kuigi paljud sportlased saavad kelkida, et on oli Nõo reaalgümnaasiumis program- toona olid alles levinumad hoopiski meerimise osa tugev,” meenutab Eveli, puusuusad. lõpetanud gümnaasiumi kuldmeda- miks ta eelistas Nõo kooli. „Humanitaar­ „Need minu toonased suusad olid liga? Ilmselt mitte paljud. Erilist kaalu teadused tundusid toona ja tegelikult võistlussuuskadest laiemad. Kui võistlu- praegugi väga subjektiivsed, seal on seks läks, pandi päris suusad alla,” mee- annab neile saavutustele teadmine, minu jaoks liiga palju ümarat juttu. Li- nutab Eveli muheldes. Ta mäletab veel, et Tartu ülikooli lõpetas Eveli cum saks on Lõuna-Eestis lihtsam suusatada et esimene võistlus oli lastejooks, mille ka.” jaoks õpetas treener talle suisa plaani: laude ja kuldmedali sai ta Nõo reaal- Selleks ajaks oli Eveli tõsisemalt suu- jooksed tiiru, lased kõik märgid mööda, gümnaasiumist, mida peetakse juba satamisega tegelenud neli aastat. Ta oli teed trahviringid ära ja lippad lõpuni. Hiiumaalt pärit Eveli mäletab selgelt, 11-aastane, kui teatas emale, et tahab „Selles plaanis polnud ette nähtudki, et aastakümneid üheks Eesti parimaks et oli 15-aastane, kui otsustas mandri- minna suusatrenni. ma ühelegi märgile pihta saaksin.” kooliks. le kooli tulla. Ta tundis, et Hiiumaa jääb „Mäletan siiani, kuidas ema võttis mu Esimesest võistlusest on mööda läi- • talle väikeseks. Paljude keskkoolide va- käekõrvale ja viis. Õnn, et oli üldse sel- nud õige palju aega ja võistlused, kus hel tal valida polnud, sest enamasti teh- line võimalus – Hiiumaa ja suusatamine Eveli märkidele enam üldse pihta ei saa, ti gümnaasiumide sisseastumiskatseid ei käi eriti kokku,” ütleb Eveli nüüd, kui on ammu minevik. Kui tarvis, kõmmu- ajal, kui Eveli oli parajasti hoopis võist- seljataga on juba 15 aastat suusatamist. tab ta märgid maha mitte ainult lasketii-

3 rus, vaid mujalgi. Näiteks kirjutas Priit Pullerits detsembri algul Postimehes, kuidas Eveli ja tema elukaaslane – sa- muti laskesuusataja – Priit Viks haara- sid möödunud suvel ohjad enda kätte sponsorite otsimises. Eveli ja Priit otsustasid käia suvel puhkuse ajal läbi Hiiumaa ettevõtjad. Eveli valmistas ette materjali, Priit tegi suulist müügitööd. Töö andis tulemusi, tänavu toetab Evelit Hiiumaa ettevõte Dagöplast. Peale selle saab kapral Saue palka Eesti kaitseväest. Talvehooajal sõidab Eveli mööda laagreid ja võistlusi ning kodus olemi- seks eriti aega ei jää, vähemalt mitte hooaja keskel. Tänavu jaanuarist märt- sini sai ta kodus olla kokku kahes jaos kaks nädalat, sünnipäevagi veetis hoo- pis Ameerika Ühendriikides laagris ja võistlustel. „Laagris on 24 tundi kogu aeg sport. Laagrivälisel ajal tuleb teha kõiki neid asju, mis kodus tegemata,” tutvustab ta sportlaseelu argipäeva. Kodus tuleb näi- teks väga palju pesu pesta – laagrist tul- les mustad riided kotist välja ja pärast pesemist puhtad kohe kotti tagasi, sest peagi on taas minek. Vanematele tuleb tere öelda ja kassigi tahaks kõrva tagant Eveli Saue. Foto on tehtud paarkümmend aastat tagasi suvel Hiiumaal orienteerujate bussis. Üleval: Priit Viks ja Eveli Saue. All: Eveli ja Eveli vanem õde Elo Saue sügada. „Ma hea meelega kasvataks lilli, aga nad paariks aastaks purustamata – Eveli Esialgu on tahtmist küllaga, vähemalt hiiresabas. Eesti parim laskesuusataja ei taha hästi vastu pidada, kui kastetakse eesmärk on võistelda 2014. aastal Sotši selline mulje jääb, kui vaadata Eveli sil- ise ütleb, et lahtised juuksed jääksid tal- vaid kord kolme nädala tagant,” laiutab olümpiamängudel. madesse. Juuksed kahte patsijuppi seo- le lihtsalt ette – tikuksid silma, kõrva ja Eveli käsi, „ja ega pluss kümnene tempe- „Ma ei lähe Sotši, kui pole kindel esi- tud ja otsustav helk silmis, näeb ta välja ninna. ratuur neile vist ka väga ei meeldi.” kümnesõitja,” lubab ta ühtlasi, „natuke natuke nagu Väikese My kaksikõde. „Kahes patsis kannan juukseid see- Eveli isiklik lillekasvatamisrekord on on veel aega treenida. Probleeme ja het- „Sarnasus Myga on vaid väline. Mina tõttu, et siis istub müts paremini peas,” napilt üle aasta. Nii kaua suutsid elus ki, mil kõigest kõrini saab, on igal alal. olen palju rahulikum,” tunnistab Eveli lisab Eveli veel ja möönab, et suurem püsida üks roosipõõsas ja orhidee. Kar- Kavatsen laskesuusatamisega tegeleda tagasihoidlikult. Lahtiste juustega Evelit osa tema patsikumme on just punast ta on, et see rekord jääb veel vähemalt nii kaua, kui tahtmist on.” naljalt ei näegi, ikka on tal need kahes värvi.

Teised Evelist

CV Elo Saue, tulla. Spordiga ta oma pingeid ei maanda, Eveli Saue • MK-etapi viies koht vanem õde pigem tõmbub endasse ja tegeleb iseendaga. • Sündinud 13. veebruaril 1984 (2006 – tavadistantsil) • Evelile meeldib, kui asjad on korralda- Neil hetkedel võib Eveli olla väga ebamugav Kärdlas • MK-etapi kuues koht tud mõistlikult ja hästi. Kui ta näeb, kaaslane – ei räägi, on sünge ja kinnine. • 163 cm pikk, kaalub 54 kg (2009 – sprindis) et midagi saaks paremini teha, siis Üldiselt Eveli sügavalt surmtõsine ei ole • Laskesuusataja alates 2001. aastast • MK-etapi kaheksas koht ta juhib sellele tähelepanu. Ta on – trenn ja sport ei saa tema jaoks olla surm- • 1990–1999 õppis Kärdla keskkoolis (2007 – tavadistantsil) perfektsionist – kui vihastab, siis tõsine ja raske töö. Tal peab olema tore ja (nüüdses ühisgümnaasiumis). • MK-etapi üheksas koht enda peale. On inimesi, kes pä- vahva, krutskihelk peab ikka silmis olema. • 2002. aastal lõpetas kuldmedaliga (2008 – jälitussõidus) rast ebaõnnestumist süüdis- Ma ei kujutaks küll ette, et ta läheks näiteks Nõo reaalgümnaasiumi. tavad kõiki teisi, ja neid, kes kontorisse tööle. Ta ei suudaks väga üksluist • 2002–2007 õppis Tartu ülikoolis informaati- Huvitavaid fakte süüdistavad iseennast. Eveli tööd ja tegevust taluda. Ta tahab vaheldust kat, lõpetas cum laude. • Kandis Torino olümpiamängude avatseremoo- mõtleb alati sellele, mida ta ja ehk teeb see tema elu raskemaks ja keeru- • Alates 2006. a detsembrist on Eveli staabi- ja si- nial Eesti lippu. ise oleks saanud teisiti teha. lisemaks. depataljoni spordirühma allohvitser-instruktor. • Alates 2006. aastast peab blogi, kus analüüsib Ma kahtlustan, et meie • Eveli esindab spordiklubi Biathlon. Tema klu- muhedas toonis oma sportlaseelu. perekonnast on nii koo- Asko Nuutinen, bitreener on Tõnu Pääsuke ja lasketreener Asko • Enne võistlust võtab Eveli ette jalutuskäigu, litarkuse omandamisel treener Nuutinen. Noorem õde Elole ja Eerole mille jooksul mõtleb täpselt selgeks, mida ja kui ka spordis tema kõige • Jälgisin Eveli tegemisi juba enne, kui me • Elukaaslane Priit Viks on samuti laskesuusataja. kuidas võistlusel teha. andekam. Ta teeb ise väga tegelikult kohtusime, ja ta eristus kuidagi • Hobideks on orienteerumine ja genealoogia. • Võistluse ajal sageneb Eveli pulss umbes 180 palju tööd, kuigi ega ta koo- teistest sportlastest. Ta on väga huvitav ini- On märkinud hobiks ka remonditegemist. löögini minutis. lis ei olnud tuupur. Muidugi mene – sihikindel, tulemust taotlev, samal • Pulsikella kannab Eveli enamasti vasakul ta õppis, aga talle jäi kergesti ajal rõõmsameelne, usaldusväärne, aga ka Tähtsaimad saavutused: käel, kuid võistluse ajal on kell paremal meelde ja ta sai aru ka. Ja ta oma kindla raja ajaja. Eveli mõtleb ja kaalub • MM-i 15. koht (2007 – sprindis) käel, et see relva seljast võttes ette ei on ka väga tark – kuldmedali ja paljud asjad selgeks juba enne treeningut ja • MM-i 19. koht (2008 – jälitussõidus) jääks. cum laude saamiseks peab ikka see lihtsustab tunduvalt treeneri tööd soo- • Laskmine tuleb Evelil paremini välja tark olema. Aga ta on ka emotsio- vitud tulemuse saavutamiseks. Ühtlasi seab püsti seistes, mitte lamades. naalselt väga tark. tema sihikindlus ja tulemusele orienteeritus • Eveli on suur magusasõber. Ta on õppinud väga palju iseendaga ka mulle teatud nõudmised: temasugusele • 2010. aastal valis Tartu linn töötama, näiteks pärast Vancouveri olüm- sportlasele ei saa pakkuda kehvasti planee- ta aasta sportlaseks. piat käis ta psühholoogi juures, kes õpetas, ritud treeninguid, vaid pean pidevalt välja kuidas mõelda, et raskest olukorrast välja tulema kvaliteetse ja nõudliku trenniga.

4 Armastus lasketiirus rahvusvahelised võistlused, juunioride emotsioonid võistluse ajal ja siis juhtub Kord Otepääl laagris olles käis üks poiss MM-ini välja. mõnikord, et Eveligi laseb lendu mõne Eveli toanaabrit kangesti moosimas, et „Esimene päristrenn oli hoopis ae- krõbedama vandesõna, mida ta tavaelus see tema kombinesoonile reklaamid roobika ja see oli juba enne kooli. Ilm- ei kasuta. peale õmbleks. See on Eveli esimene selt oli mulle vaja mingi tegevus leida, „Pärast võistlust on kõik malbed tüd- mälestus Priit Viksist, kes on nüüdseks et ma päris ninapidi raamatutesse ei rukud,” ütleb Eveli, „aga võistluse ajal on juba aastaid olnud tema elukaaslane. kaevuks või muidu hukka ei läheks,” hoopis teine teema. Olen isegi saanud „Kui oled sportlane, kus sa ikka roh- meenutab Eveli lapsepõlvetrenne oma teise tüdruku käest kepiga nähvaka, kui kem jõuad ringi vaadata – kodus jõuad kodulehel. Kooli minnes tegeles ta ka kurvi lõigates temast mööda sõitsin. olla vaid mõned nädalad,” ütleb Eveli tennisega, aga lõpetas selle karjääri 14- Kord jällegi sain eessõitja käest koge- naerdes, kui meenutab, kuidas ta Prii- aastaselt, kui tennis hakkas orienteeru- mata kepiotsaga vastu prille, nii et silma duga paari sai, „aga ega ma ei teagi, kui- mist ja suusatamist segama. all oli veel pikka aega punane vorp.” das normaalsetel inimestel need asjad käivad, pole näinud!” Eveli võistlusrutiin Blogiv suusataja Eveli tunnistab, et ta pole enam har- Võistluspäevadeks on Evelil välja kuju- „Mingil hetkel pidin hakkama kõigile se- junud üksi olema ja osa igapäevaseid nenud oma rutiin, mis eeldab üksinda letama, kus ma käisin ja mis ma tegin,” töövahendeid on neil Priiduga kahe olekut ja võimalust rahulikult mõelda. meenutab Eveli, miks ta 2006. aastal peale. Nagu näiteks joogipulbrid, rel- „Enne võistlust ei ole ma just eriti Priiduga kahasse oma blogi tegi. „Mõt- vahoolduskomplekt ja sülearvuti. Seda seltskondlik, ei taha asju teistega aruta- lesin, et kirjutan parem üles.” kasutab rohkem küll Eveli. da,” tunnistab Eveli, „võistlushommikul Ta rõhutab, et tema blogitekstid on „Pole ju mõtet dubleerida, niigi oleme käin alati jalutamas ja mõtlen läbi, mida n-ö mustad tekstid, mis pole mõeldud 365 päeva 24 tundi koos,” arvab Eve- teha. Enamasti kirjutan selle ka üles.” ajakirjanikele tsiteerimiseks. Selle meel- li. Aga mis siis saab, kui vahel lähevad Kui Eveli on ära, saab tema mõtteid detuletuseks on kõigi blogisissekannete reisiteed eri suunas? „Eks siis laename lugeda ka elukaaslane Priit Viks, sest ar- juures ka vastav märkus. Aastas külas- vajalikke asju teiste käest.” vuti jääb enamasti lahtiselt lauale. Kolm tatakse blogi priitjaeveli.pri.ee umbes tundi enne võistlust Eveli sööb, olene- 40 000 korda, talihooajal käib üle 100 Enne laskesuusatamist valt võistluse kellaajast kas pastat või külastaja päevas. Enne kui Eveli 2003. aastal täielikult las- näiteks võileiba. „Kui saan hakkama mingi uudisväär- kesuusatamisele pühendus, tegi ta ilma „Seapraadi ei ole enne võistlust küll tuslikuma asjaga – näiteks murran jala –, Eveli Saue. Foto on tehtud paarkümmend aastat tagasi suvel Hiiumaal orienteerujate bussis. Üleval: Priit Viks ja Eveli Saue. All: Eveli ja Eveli vanem õde Elo Saue orienteerumises ehk alal, mis oli kõige mõistlik süüa,” naerab ta. Selga lähevad tuleb lugejaid kohe juurde,” naerab Eveli, südamelähedasem tema vanematele. mugavad ja ilmaga sobivad rõivad. „Ru- kelle blogi jätab lugejale siira ja emot- „Metsas olen käinud nii kaua kui tiin enne võistlust annab mulle kind- sionaalse mulje. Tema väljendusviis on kombinesoon ja ma ei saanud ju panna mäletan ja tõenäoliselt enne seda ka,” lustunnet. Siis ei pea hakkama iga kord mahlakas ja komasid oskab ta panna pa- siniseid„Vanasti patsikumme,” oli meil võistkonnal naerab Eveli, oranž „siis kirjutab Eveli oma kodulehel, „esimene jalgratast leiutama.” remini kui nii mõnigi ajakirjanik. vahetati kombinesoonid välja, aga ma ei võistlus oli kuueaastaselt. Kõik läks häs- Enne võistluspäeva magab Eveli ena- Nagu on kirjas Eveli ja Priidu kodu- hakanud uusi patsikumme ostma.” ti. Teisel võistlusel eksisin metsa ära.” masti rahulikult ega rähkle ärevalt teki lehe esiküljel, on nende eesmärk blogi Nii et ebausuga pole Eveli patsijuppidel Hoolimata teise võistluse tagasi- all. Ta tunnistab, et pigem on magama- kaudu tutvustada nii iseendid kui ka midagi pistmist. Ja õnnetoovat aluspesu löögist sai Evelist 12-aastaselt tõeline jäämisega raskusi pärast võistlust, kui laskesuusatamist. Laskesuusatajatest tal ka ei ole – võistlustele läheb ikka selga orienteerumisäss, siis võitis ta koduses adrenaliin on veel laes ja võistlusemot- paari motoks on aga „Laseme täpselt, see, mis on mugav ja vastab ilmaoludele. Eestis esimese medali. Edasi tulid juba sioonid lahtumata. Kõige tugevamad on suusatame kiiresti!”......

Eveli sihikindlust iseloomustab hästi tema Mida aeg edasi, seda raskem tundub tipp- väiksest tüdrukust saab ikka jagu! Aga siis igasuguseid asju välja mõelda. Meil oli Nõos käitumine ühel mass-stardivõistlusel, kus sportlase elu, kus pidevalt tuleb „elada sel- läks üks staadioniring ja teine ja nii edasi ja 11. ja 12. klassis selline kuue tüdruku punt, Eveli sai väga hea 13. koha. Ta rääkis, kuidas jakotis”. Eks see tuleb vist vanusest. Üldiselt kergejalgne tütarlaps oli endiselt kättesaa- kellega me enamiku ajast koos veetsime. viimases tiirus, kus märke tuli lasta püsti seis- arvame, et võimalus duona sportlasteed lä- matu. Poistel oli väga piinlik. Mäletan, et ükskord korraldasime Eveli tes, tal juba jalad värisesid. Tema kaasvõistle- bida on meie eelis, mitte puudus. Selge on Eveli on soe, sihikindel, intelligentne, sünnipäeva ajal talle orienteerumise möö- jad lasid mitmeid märke mööda, Eveli andis see, et aeg, kui me seljakotielu enam ei ela ja tagasihoidlik, hea huumorimeelega, julge, da öist ühikat. See oli väga naljakas, sest mulle aga pärast võistlust parimat tagasisi- meil jätkub rohkem aega teineteisele ja ko- loov. Selleks et kuldmedalit saada, on vaja tegelikult ju ei tohtinud öösiti ühikas ringi det: „Ma lihtsalt tahtsin need märgid alla las- dustele asjadele pühendada, ei olegi enam nii head pead kui ka tööd. joosta. ta!” Ja tema tulemuseks oligi puhas sooritus. nii kaugel. Eveli oli kolm nädalat laagris, tegi näda- Arvan, et Eveli ei pidanud koolis väga Just täna, kui üks võistlus siin USA-s eba- laga kõik asjad järele ja mõned ka ette, sest palju vaeva nägema. Tal olid alati spordi- õnnestus, tuli esile üks tema olulisemaid Helle Visk, varsti ootas juba uus laager. Sealjuures oli laagritesse minnes õpikud kaasas ning kui tugevusi. Arutasime lühidalt ebaõnnes- Tartu ülikooli matemaatilise tal veel aega klassivanema kohuseid täita, tagasi tuli, käis ja tegi oma tegemata jäänud tumist, püüdsime leida, mis põhjustel sai statistika doktorant, pinginaaber sportida, arvutiga mängida, telekat vaadata, kontrolltööd või eksamid ära. Mida ma küll vigu tehtud ja kuidas seda parandada. Eveli Nõo reaalgümnaasiumist sõpradega aega surnuks lüüa jne. Ta suutis imetlesin, oli tema oskus kirjandeid kirjuta- suutis ebaõnnestunud sooritusest üle olla • Sattusime Nõos 10. klassi esimesel kooli- õppida palju efektiivsemalt kui meie, kes da. Meil mõlemal oli selline kirjandusõpeta- konkreetse analüüsiga, kasutades seda järg- päeval samasse pinki istuma. Kohe tehti ta me iga päev kl 8–15 tundides istusime. Pean ja, kellega viit oli väga-väga raske saada, ning misteks võistlusteks valmistumiseks. See on klassivanemaks, sest tema vanem õde Elo oli tunnistama, et viimasel ajal kohtume harva, tema kirjandid olid alati viied. Samas see on tippspordis oluline oskus. oma kooliajal nähtavasti meie klassijuhata- paar korda aastas. Sportlase graafik on selli- selline oskus, mida õppida ei olegi võimalik. Vaid väga väikesel osal sportlastest on jale hea mulje jätnud. Minu jaoks on kogu ne, et enamiku ajast on ta kättesaamatutes Ülejäänud viied tulid tänu sellele, et tal on teoreetiliselt võimalusi või tingimusi jõuda Nõo-aeg oma eriliste inimeste ja erilise kok- kaugustes ja lühikesed koduskäigud on täi- hästi loogiline mõtlemine ja hea mälu. olümpiakullani. Usun, et Eveli kuulub nende kukuuluvustundega väga armas mälestus. detud pakiliste toimetustega. Aga ometi on Praegu saame kokku umbes korra aastas. väheste õnnelike hulka. Üks naljakamaid mälestusi on sügisesest nii, et Eveli jõuab sõbrannadest esimesena Kui näeme, räägime kõigest, mis on tähtis, ja spordipäevast. Sel üritusel on vanematel katsikule ja on juhtumisi olemas, kui otsus- teeme niisama nalja. Selle kuuese tüdruku- Priit Viks, olijatel kombeks kümnendikke jooksutada, tad sünnipäeva pidada. tepundiga panime ükskord ülikooli ajal kirja elukaaslane selline lahjem variant rebaste ristimisest. kingitused, mida teised teevad sellele meist, • Eveli on hakkaja, eesmärgikindel, väga hea Eveli oli just pea helesiniseks värvinud Tiina Kull, kes mõnel „alal” esimeseks tuleb. Seal olid analüüsivõimega, kohusetundlik, aus, rahu- ning pani selga satsilise sinise-valgeruudulise ülikooliaegne korterinaaber ja sõber sellised alad nagu „esimene ülikooli lõpeta- lik ja kui vaja – kangekaelne. Hindan tema pihikseeliku ja nägi välja nagu armas lasteaia- • Eveli on intelligentne ja väga-väga hea ja”, „kolis esimesena Tartust välja”, „sai esime- sihikindlust ja võimet end kokku võtta ning laps. Sellisena oli ta kümnenda klassi poistele huumorisoonega. Eveli oli väga hea toanaa- sena lapse” jne. Alati kui keegi midagi sellest oma mõte teoks teha. jäneseks. Poisid olid algul kuraasi täis: sellest ber, kellega sai maast ja ilmast rääkida, koos tabelist saavutab, tuleme kindlasti kokku.

5 Laskesuusatamine – ülipopulaarne talispordiala

Mis on laskesuusatamine? Laskeraja lõpus on elektroo- Spordiala, mis ühendab endas murdmaasuusatamise ja väikekaliibrilisest vintpüssist laskmise. niline või mehaaniline märk- Suusatatakse murdmaarajal aja peale, vahepeal peatutakse ja tulistatakse märklaua pihta. laud, mille diameeter on la- Tiirudes lastakse nii lamades kui püstiasendis, mõlemas tiirus peab tabama viit märki. Mööda- mades laskmisel 45 mm ja laskude eest on ette nähtud trahviringid või – minutid. Suusatatakse vabatehnikas. püstiasendis 115 mm. Valge plaadiga kaetud sihtmärk näitab pihta- Ajalugu saamist. Laskesuusatamise eelkäijaks peetakse suuskadel jahipidamist Skandinaaviamaades. Sihtmärkide suurust Laskesuustamise esimesteks harrastajateks peetakse siiski sõdureid ja piirivalvureid, saab kergesti muuta, 115 mm kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. vahetades vaid ava püsti- Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, kuid esimene võistlus peeti 1767. aas- suuruse. tiirus tal Norra ja Rootsi piirivalvurite vahel. Esimene laskesuusaklubi loodi Norras 1861. aastal. Algul oli tegemist puhtalt sõjaväelaste spordiga – 1924. aasta olümpial Chamonix’s, kus laskesuusatamine näidisalana kavas oli, nimetati seda military patrol’iks (sõjaväepatrull). Kui lask tabab, 45 mm langeb must süda- lamades- Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal. Siis oli programmis ametliku mik tagasi ja valge tiirus alana ainult meeste 20 km ja mitteametliku alana teatevõistlus. Naised võistlesid MM-il esimest Märgi plaat tõuseb ava korda 1984. aastal. 1989. aastast korraldatakse meeste js naiste MM koos. ava ette. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, milvõeti kasutusele 22-kaliib- rilised püssid. Samuti vähendati märkide kaugust 150 meetrilt 50 meetrini. Lubatuks sai Valge plaat ainult püsside manuaallaadimine. Rajatised Võistlusi peetakse kurvilisel murdmaarajal, kus peab ole- mas olema ka lasketiir ja MÄRKLAUAD 150-meetrine trahviring.

Laskerajad on 50 meetri pik- kused ja iga rada on 2,7 kuni 3 meetrit lai. TUULELIPUD KOHTUNIKUD LASKERAJAD Laskmine toi- Olenevalt võistluse tähtsusest võib Individuaalvõistlustel võivad sportlased ise raja valida. mub libisemis- võistlust jälgida kuni 40 ametnikku. kindlal laskematil. Varustus Suusad ja kepid on samasugused Kasutatakse 22-kaliibrilist püssi, See võib olla laetud salvega (5 padrunit) nagu murdmaasuusatamises ja mis kaalub vähemalt 3,5 kg. või käsitsi lisapadrunitega. õidetakse vabatehnikas

Tagumine sihik Suusatamise ajal peab sportlasel Padrunisalved Esimene sihik püss seljas olema.

Katik Kaitseb toru lume eest Kõigi aegade edukamad laskesuusatajad

MEHED OM-TIITLID MM- Rihm NIMI RIIK IIIIII TIITLID Ole-Einar Bjørndalen Norra 6 4 1 14 Padrunisalved Ricco Gross Saksamaa 4 3 1 9 Igas magasinis on viis padrunit. Sven Fischer Saksamaa 4 2 2 7 Alexksndr Tihhonov Venemaa 4 1 11 Laskmine NAISED OM-TIITLID MM- Mõlemas laskmisasendis (lamades ja püsti) peavad sportlasel suusad jalas olema. NIMI RIIK IIIIII TIITLID Püss võib puudutada kätt, õlga ja põske. Uschi Disl Saksamaa 2 4 3 8 LAMADESTIIRUS Kati Wilhelm Saksamaa 3 3 1 5 Laskmisele kulub 25–35 Jalad on laiali, et hoida keha paigal. Andrea Henkel Saksamaa 2 1 1 6 sekundit. Liv Grete Poiree Norra 2 1 7 Anfissa Reztsova Venemaa 3 1 1 3 Selg ja õlad on täis- nurga all PÜSTITIIRUS Laskmisele kulub 30–35 sekundit. Püssi toetav käsi peab olema Jalad on õlgade Selg on kergelt Keha on Märklauaga silmanähtavalt maast eemal, laiuselt harkis kumer, et kom- nurga all ühel joonel teine käsi võib puudutada maad penseerida püssi Käsi on surutud maksimaalselt 10 cm ulatuses. raskust HINGAMINE vastu rinnakorvi, Normaalne Kaks või kolm kiiret ja sügvat vasak küünarnukk Hingeldamine hingamine hingetõmmet laskude vahel Püsti lastes võib püss püssiga ühel joonel gamine toetuda vastu käsi, v ehin Välja- põske ja õlga.

süga siss hingamine Raskus- Püssi e e kese raskuskese aaln hingamin norm

v Tulistamine süga

Positsioonile Sihtimine 0 510 15 20 25

6 väljahingamine asumine SEKUNDID Ainult natuke jäi medalist puudu 1 2 3 Tekst: Mariliis Pinn. Fotod: Andreas Nigol Andreas Fotod: Pinn. Mariliis Tekst:

7

4 5 6

1. Daria Yurlova, Grete Gaim ja Johanna Talihärm teatesõidu autasustamisel. 2. Jan Treier. Individuaali autasustamine. 3. Priit Vislapuu sõitmas noormeeste teate I vahetust. 4. Kristel Viigipuu individuaal- distantsil. 5. Peeter Kirss sõitmas meesjuu- nioride teate II vahetust. 6. Heigo Lepik individuaaldistantsil. 7. Jaan Koolmeister individuaaldistantsil.

Noorte ja juunioride MM-il Nove Mestos kolm neidu, meie oleme esimese 20 Noorte ja juunioride MM. 27. jaanuar – 5. veebruar 2011, Nove Mesto said Eesti neiud Johanna Talihärm, Gre- seas,” selgitas Gaim, kes järgmisel aastal Eesti võistlejate tulemused te Gaim ja Daria Yurlova teatevõistluses tahab kindlasti nii individuaalaladel kui (3 x 6 km) 4. koha. Võitis Venemaa nais- ka teatesõidus medaleid püüda. Neidude 6 km sprint Naisjuunioride Meesjuunioride kond. Eestlased pidid tiirudes kasutama „Enne võistlust oli tunne, et tuleb hea 19. Grete Gaim 10 km jälitussõit 15 km individuaal kümmet varupadrunit. koht, natuke jäi medalist puudu. Mina 22. Daria Yurlova 17. Kristel Viigipuu 26. Heigo Lepik „See oli superpäev. Kõigil läks hästi ja jäin võistlusega rahule,” kommenteeris 31. Johanna Talihärm 47. Karina Haldma 55. Peeter Kirss pärast võistlust oli väga hea tunne. Eel- Daria Yurlova, kes juba 3. märtsil alga- 54. Marju Meema 53. Ulla-Maarit Helinurm 76. Peeter Luik misel aastal olime peaaegu sama tiimi- val MM-il võistleb täiskasvanute seas. ga 10. kohal. Teadsime, et meil on tugev Noormeeste 12,5 km individuaal- Naisjuunioride 7,5 km Meesjuunioride Naisjuunioride tiim, ja lootsime edu, kuid laskesuusata- distantsil saavutas Jan Treier 6. koha. sprint 12,5 km jälitussõit 12,5 km individuaal mine on selline ala, et kunagi ei tea, kui- Treier eksis nelja tiiru peale vaid ühel 22. Kristel Viigipuu 51. Peeter Kirss 38. Karina Haldma das läheb,” kommenteeris Johanna Tali- korral ja kaotas puhtalt lasknud võitjale 49. Karina Haldma 42. Kristel Viigipuu härm, kes on endale seadnud eesmärgi 2.44.8. 54. Ulla-Maarit Helinurm Noormeeste 51. Ulla-Maarit Helinurm pääseda Sotši olümpiale. „Olümpiale „Olen MM-i 6. kohaga väga rahul,” 10 km jälitussõit ei minda viimaseks jääma, vaid endast ütles Treier. „See annab motivatsiooni Meesjuunioride 10 km 16. Jan Treier Noormeeste parimat andma. Sel aastal on sõiduajad edaspidiseks. Arenguruumi on.” Oma sprint 49. Priit Vislapuu 3x7,5 km teade olnud juba kümne parema hulgas, kuid suurimaks nõrkuseks peab ta laske- 28. Peeter Kirss 56. Kalev Ermits 11. Priit Vislapuu, Jan Treier, laskmises ma nii täpne veel pole. Suvel kiirust lasketiirus. „Kaotan tippudele 69. Heigo Lepiks Jaan Koolmeister teeme rohkem trenni ja keskendume tiirus poolteist minutit, kuid lasen täp- 77. Peeter Luik Meesjuunioride laskmisele,” valgustas Talihärm tulevi- selt,” selgitas Treier, kes tahab järgmisel 12,5 km individuaal Neidude 3x6 km teade kuplaane. aastal juunioride klassis kindlasti viie- Noormeeste 7,5 km sprint 6. Jan Treier 4. Johanna Talihärm, Grete „Olen tulemusega väga rahul, olgugi teistkümne hulka tõusta. 30. Jan Treier 47. Priit Vislapuu Gaim, Daria Yurlova et starti minnes oli peas mõte, et oleme Treener Tõnu Pääsuke: „Noored on 46. Kalev Ermits 51. Jaan Koolmeister võimelised pronksi püüdma. Selleks me suure sammu tippudele lähemale astu- 53. Priit Vislapuu 68. Kalev Ermits Meesjuun. 4x7,5 km teade seekord siiski veel valmis ei olnud. Lil- nud ja see on väga positiivne. Tulemu- 18. Heigo Leppik, Peeter Kirss, letseremooniale jõuda oli muidugi tore,” sed on paremad kui varem, vaadates, Neidude 7,5 km jälitussõit Neidude 10 individuaal Kalev Ermits, Peeter Luik jagas muljeid Grete Gaim. „Kullale me ei kui palju meie sportlasi jõudis 20 pare- 17. Daria Yurlova 16. Daria Yurlova pretendeerinud, sest venelased on meist ma hulka võrreldes eelnevate aastatega. 18. Grete Gaim 30. Johanna Talihärm Naisjuun. 3x6 km teade ikka nii palju võimsamad. Neil on indivi- Mina olen rahul, ehkki alati võiks pare- 22. Johanna Talihärm 50. Grete Gaim 12. Karina Haldma, Kristel Vii- duaaldistantsidel esimese kaheksa seas mini minna.” 56. Marju Meema gipuu, Ulla-Maarit Helinurm ••••• 7 Noored laskesuusatajad võistlevad EOK-Piletilevi karikasarjas

• Noortesarjast on välja kasvanud mitmed laskesuusatamise tulevikulootused: Daniil Steptšenko, Kristel Viigipuu ja Jan Treier. •

Endise laskesuusataja Margus Aderi eestvedamisel käivitas Eesti laskesuu- satamise föderatsioon 2007. aastal viiest etapist ja kümnest osavõistlusest koosneva EOK-Viessmann CUP-i noor- tele (13–21-aastased). Pisut uuenenud noortesari kannab sellest hooajast EOK- Piletilevi nime. Aderi sõnul kasvas idee luua noor- tele eraldi võistlussari sellest, et Eestis oli noortel laskesuusatajatel vähe võist- lemisvõimalusi. „Võistlusi peab olema, Start on antud: 62 – Grigori Gorlovitš, siis on noortel motivatsiooni treenida. 63 – kõige ees Jan Treier, 68 – Rando Kaljuvee. Ja kust sa ikka võistluskogemusi saad kui võisteldes,” sõnas sarja eestvedaja. EOK-Piletilevi sarja I etapp peeti 16. Sarja starti on oodatud noored las- jaanuaril Haanjas. Hooaja avaetapp kesuusatajad ka Lätist ja Leedust. „Igal läks igati korda. „Kõik võistlejad tulid aastal oleme neid kutsunud ja nad on - siin võistlemas käinud,” ütles Ader. Tema tusmine,” rääkis Margus Ader. Endine sõnul on mõnes vanuseklassis eestlased tippsportlanerõõmsalt finišisse, ja ja noortesarja juba see on eestve õnne- parimad, kuid teistes näitavad ülekaalu daja kommenteerib võistlustekäiku kord lätlased, siis leedulased. kohapeal ning intervjueerib sportlasi. Praegu koosneb sari viiest etapist, Esimesel etapil oli stardis veidi üle 60 kuid Aderi sõnul on huvi sarja veelgi sportlase, ent aastate jooksul on olnud uuendada. ka etappe, kus startijaid on olnud kaks „Võistluste korraldamine noortele on korda rohkem. Siis on kaasa löönud ka ainult rõõm, kuna lastel on tohutu rõõm Läti ja Leedu noored laskesuusatajad. võistelda ja tagasiside on olnud väga- Noortesari on noorte laskesuusa- väga positiivne,” lisas Ader. Ta lootis, et tajate hulgas populaarne. Võistlussari uus nimesponsor saab samuti meeldiva kestab aasta läbi – on talvedistantsid ja kogemuse, annab sarjale veelgi hoogu suvised võistlused. ning et toetajaid tuleb „Karikasari on noorte jaoks väga hea ja teisigi. vajalik võistlus, muidu saaksid nad võis- telda vaid Eesti meistrivõistlustel ja seda ••••• EOK-Piletilevi on selgelt vähe,” ütles Daniil Steptšenko. Kristel Viigipuu sõnul on sari noorte- noorte karikasari le suur motivaator. Noored jälgivad hoo- lega tabeliseisu ja kuna sarja üldvõitja Tulemused, 16. jaanuar: Tulemused, 27. veebruar: saab korraliku auhinna, siis on motivat- Vanusegruppide parimad Vanusegruppide parimad siooni igas stardis kohal olla. • U-13: Kätlian Kilvits ja Keit Sikk • U-13: Kätlian Kilvits ja • U-15: Katrin Kurg ja Miikael-Johan Tamm Sarja toetab Piletilevi Hannes Moor • U-15: Katrin Kurg Oti ja AS-i Piletilevi juhataja Jaanus Beil- • U-17: Meril Beilmann ja Peeter Kompus manni sõnul on noorte laskesuusata- Rene Zahkna • U-17: Kelly Vainlo ja Rene Zahkna jate võistlussari väikesele ettevõttele • U-19: Daria Jurlova ja Jan Treier • U-19: Johanna Talihärm ja Jan Treier igati jõukohane projekt. „Tahame • U-21: Karina Haldma ja Peeter Kirss • U-21: Peeter Luik anda oma panuse laskesuusatamise • Meesharrastajad: Siim Koolmeister • Meesharrastajad: Marek Parksepp arendamisse, toetades järelkasvu. • Üle 40-aastased mehed: • Üle 40-aastased mehed: Noortesarjale õla alla panemine on Urmas Kaldvee Urmas Kaldvee täpselt meie väikesele ettevõttele jõu- kohane,” ütles varem ka ise laskesuusa- Järgmine võistlus tamisega tegelenud Beilmann. „Lisaks on Haanjas 6. märtsil, soov populariseerida ka spordiürituste kavas sprint piletite müüki kultuuriürituste piletite müügikogemust kasutades,” nägi Pileti- levi juht kasu ka firmale. 8 Fotod: Aldo Luud Noori toetavad:

Märgid maas! Kähku rajale. 69 – Peeter Kirss. Esiplaanil 68 – Rando Kaljuvee.

Tüdrukud rajal: esiplaanil number 31 – Ulla Maarit Helinurm. Valga Puu toetab Lootuste tiimi

Eesti noori laskesuusatajaid, nn Lootuste tii- mi ja Daria Yurlovat toetab OÜ Valga Puu. Eesti laskesuusatamise föderatsioon on Võistleja number 3 – Keit Sikk. moodustanud 16–19-aastastest noortest sportlastest 14-liikmelise Lootuste tiimi. Tiimi kuuluvad seitse Audentese Otepää filiaali sportlast, pluss iga spordiklubi pari- mad. Tiimi liikmed on näidanud, et võime neilt oodata eelolevatelt tiitlivõistlustelt kõrgeid tulemusi. Eelmise hooaja parimateks saavutusteks olid Kristel Viigipuu 6. ja 7. koht ning Jan Treieri kaks 14. kohta noorte ja juunioride maailmameistrivõitlustel. Sel aastal oli Treier juba kuues. Daria Yurlova on saavutanud kõrgeid kohti murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustel. Käesolevaks hooajaks on noored valmis- tunud usinasti. Eesmärk oli hästi esineda nii Eesti laskesuusatamise föderatsiooni Eesti kui ka rahvusvahelistel võistlustel. Ehk- president Aivar Nigol. ki medaliteni ei ole veel jõutud, ei ole tule- muste pärast põhjust häbeneda. Lootuste tiimi treenib Audentese spordi- kooli treener Ants Orasson. OÜ Valga Puu juhatuse esimees Andres Olesk: „Mina ja meie firma töötajad jälgime suure huviga laskesuusatamise võistlusi, eriti muidugi eestlaste esinemisi rahvusvahelisel areenil. Laskesuusatamine on väga kaasa- haarav spordiala. Seetõttu toetabki Valga Puu noorte laskesuusatajate üleriigilist võist- lussarja, Lootuste tiimi ja personaalselt Da- ria Yurlovat. Loodan, et noortest arenevad sportlased, kellele juba lähitulevikus saame Üks nooremaid võistlejaid, Tulevikulootus Johan Talihärm ja noorte- rahvusvahelistel võistlustel pöialt hoida.” number 4 – Mihkel Unt. sarja eestvedaja Margus Ader.

9 Kust Tõnu Pääsuke oma meistrid leiab?

• Eesti teenekaim – kogunisti üks viimaseid eestlastest N Liidu teenelisi treenereid – laskesuusatreener Tõnu Pääsuke kin- nitab, et ala Eesti-keskus asub Otepääl. Tallinn ja Hiiumaa, kus Pääsuke töötab, olevat kõrvalised kohad. „Ääremaa. Minuni ulatuvad uudised harva,” täpsustab Pääsuke. •

Tekst: Jaan Jürine kiiremini kui Tallinnast. Nii et hoolimata Fotod: Toomas Bergmann ala kallidusest aeg-ajalt keegi esile tõu- seb. Kas nüüd just Evelit, aga ikkagi...” hindab Pääsuke. Vastuseta jääb küsi- mus, kust ta oma meistrid leiab. „Vahest sellepärast, et töötan koos abikaasa Aitaga,” pakub Pääsuke. Eesti naiste esinumber Eveli Saue (27) on Pääsukese viimane nimekam õpilane. „Eveliga ja tema vanematega viis tee kokku, kui kolisin pärast Lille- hammeri talimänge (seal oli Pääsuke koondise peatreener – J. J.) Hiiumaale. Seega juba 17 aastat tagasi. Ma ei ole juba ammu Eveli treener, ent puutun temaga ikka üsna sageli kokku. Ja usun endiselt, et kuigi aeg kiirustab tagant, 62-aastane Pääsuke on siiski alles suhte- pole ta oma viimast sõna veel öelnud,” liselt noor treener. Tema oma kunagine väidab Pääsuke. juhendaja Kalju Valgus, kes on kümme Kõrvalepõikeks: eelmisel kevadel aastat vanem, ajab ikka veel rahvusva- peetud jutuajamises arvas Pääsuke, et helises alaliidus (IBU) peamiselt suve- Eveli peaks treeningukoormust suu- biatloni asju. Ometi on Pääsuke ka vana, rendama. Kas suurendas? „Kui viimati sest mõned ta õpilased on ise treenerid, kohtusime, rääkisime maast ja ilmast. teised toovad oma lapsi laskesuusatree- Koormuste kohta ei küsinud.” ninguile. Eestis pole nn odavaid alasid enam Võtame Tõnu Pääsukese enne MM- olemas. Ka jalgpall pole seda harrasta- võistlusi teejuhiks. Kõneleme temast vate poiste vanematele kaugeltki odav, endast ja teistest. ammugi mitte laskesuusatamine. „Võ- Loo kõrvalt leiab lugeja eluloolist in- tame Nõmmel iga poisi vastu. Vanemad fot Tõnu (korduv eesnime kirjapanek maksavad 400 krooni kuus, varustuse on omal kohal, sest suusatreener on ka ja laagrid. Olen arvutanud: keskmiselt Pääsukese abikaasa ning laskesuusataja 30 000 krooni aastas,” väidab Pääsuke. nende tütar) Pääsukese kohta. Samas „Ütlen kroonides, on arusaadavam.” on ka tema õpilaste loetelu. See on esin- „Relvad ja moon on omaette ooper. duslik rivi, mille lõppu veel ei paista. Venemaa püss tuleb 16 000 eest kätte, Äsjastel noorte ja juunioride MM- tipp-püss maksab oma kolm korda roh- võistlustel Nove Mestos sai eestlastest kem ja natuke pealegi. Kui ostad ainult kõrgeima, kuuenda koha 18-aastane toru ja loodad mõnele kohalikule meist- Jan Treier. Ütlematagi selge, et Pääsuke- rile, kes laadi valmistab, saab odavalt. se õpilane. „Lootsin salamahti medalit, Treeningpadrun maksab kroon tükk, kuid nagu Mati Alaver ütleb, õnne on ka võistlusmoon üle kahe.” vaja,” kommenteerib treener. Eluloolist „Noorte ja juunioride tiitlivõistlustelt Pääsuke baromeetriks Tõnu Pääsuke ikka medaleid tilgub. Viimane on pärit Tõnu Pääsuke sobib mõõteriistaks, kes • Sündinud: 15. juunil 1949 2005. aasta neidude teatesõidust. Kaks otsustab, kui lai on Eestis laskesuusata- • Haridus: 1975 TPedI aastat varem oli medalil Sirli Hanni,” tu- mise kandepind. Või kui kitsas. „Kuues- • Töö: Dünamo treener, Eesti laskesuusakoondise letab Pääsuke meelde. Ta säilitab mõõ- seitsmes keskuses tegeldakse. Kui Kaija treener, klubi Põhjakotkas treener Hiiumaal, Eesti duka optimismi ka hoolimata alaliidu Parve oma tiitleid võitis, oli tung laske- juunioride koondise treener säästueelarvest. suusatamisse suurem,” teab Pääsuke. • Nimekamad õpilased: Kaija Parve, Even Tudeberg, „Võrreldes Vene ajaga on abiper- Alaliidu koduleht kinnitab, et Eestis ole- Urmas ja Martten Kaldvee, Olaf Michelson, Kristjan sonali vähem. Ka kandepinnalt on ala vat 12 klubi. Oja, Merle Viirmaa, Kea-Kaija Ilves, Eveli Saue, Kadri kokku tõmbunud. Soome treenerid on „Arvud arvudeks. Mul on ikka meeles, Lehtla harjunud teistsuguste rahasummadega, kuidas olümpiamees Uno Kajak kõne- • Saavutused: medal juunioride MM-võistlustelt, seetõttu ei tulnud koondise treeneriks les noortest suusahüppajatest. „Tähtis medaleid N Liidu juunioride meistrivõist- - pole arv. Tähtsad on poisid, kes pärast Tõnu Pääsuke Nõmmel lustelt ja Eesti meistrivõistlustelt kars. Tal hea ligidal tööl käia, oma elu- matsu saamist torni tagasi kipuvad!” se- noorte trenni juhendamas. paigastAsko Nuutinen, Lätis jõuab vaid ta lätlaneOtepääle Māris märksa Ca letas Kajak. Minagi arvan, et edasi viib

10 Pääsuke ei arva, et Eesti peaks las- kesuusatamise suurtega ühte jalga käi- ma. „Pole meile jõukohane, kui võrrelda näiteks Venemaaga, kus „dopinguohvri- Johanna tele” vaatamata tuleb üha uusi andeid. Talihärm Neil on spordikoolide süsteem alles, li- suusatrennis. saks leitakse laskesuusatamisele hiidet- tevõtete näol toetajaid. Mõned tuttavad on mul Venemaal veel alles, tean vanast ajast, et seal mõeldakse teistes mastaa- pides.” Pääsuke tõstab esile Saksamaad kui ala arengumootorit. „Vanasti oli saks- lastel kombeks oma treeningumetoodi- ka nipid saladuseks jätta. Nüüd on saksa treenerid rahvusvahelistel seminaridel avameelsed, väiksemate riikide tree- nerkonnal pole vaja ratast leiutada. Kui nüüd prantslased võtaks ka selgitada, kuidas nende laskesuusatajad tiirudes nii osavad on... Konkurents muutub sel- le läbi ainult tihedamaks.” Mida ootab Pääsuke Hantõ-Mansiiski spordi­mehe hing, mitte olud või raha,” MM-ilt? arutleb Pääsuke. „Konkurents on kasvanud, medali- Vana treener on rahul oludega, mis nõudlejaid arvukalt. Seepärast ei hakka on Eestis viimasel ajal loodud ja siia ma näpuga näitama. Aga ma usun näi- mitu tiitlivõistlust toonud. „Otepääl teks, et Ole Einar Bjørndalen võib ka on sobivad võimalused kui tahes kõ- tänavu veel mõne medali võita, kuigi vade võistluste pidamiseks. Teist sel- on varjus olnud ja koormusi pisut alla list suusastaadioni annab maailmast tõmmanud. USA etappidel teda polnud,” otsida. Haanjas on head olud eelkõige selgitab Pääsuke. treeningtööks,” analüüsib Pääsuke, kes Ta arvab, et meil on põhjust loo- näeb laskesuusatamise populaarsust ta Sauele. „Puhta laskmisega on Evelil kasvamas. „Euroopas kindlasti. Noorte kindlasti šanss. USA-s eksis ta ühisstar- ja juunioride MM-il olid väljas sellised diga sõidus kahel esimesel lasul. Sellel jõud nagu Mongoolia ja Uus-Meremaa. paistab tõetera sees olevat, et nagu peab Olid Armeenia ja Kasahstan, kes juba automootor soe olema, peab seda olema klassiga maa. Itaalia. Martelli on uus ka relv. Käisin hiljaaegu Soomes Lapua suusakeskus Itaalias, venelased on välja tehases püssitorusid testimas. Sealsed ehitanud Ufa. Sotši tuleb uhke baas. Ja meistrid teadsid rääkida sama juttu.” pealtvaatajate hulk Kesk-Euroopas on Peab siis soovima eestlastele MM-iks laskesuusatamisel äge!” sooja relvatoru!

•••••

Meril Beilmann ja Jan Treier enne trenni suuski määrimas.

11 Väikese Vastseliina südi spordiklubi

Tekst: Liis Kängsepp vutavad võistlustel paremaid tulemusi. Fotod: Aldo Luud Lumevaesematel talvedel seevastu on võistlustel kohe näha, millised lapsed elavad tehislumega radade läheduses ja millised mitte. „Meil on muidugi olnud ka aastaid, kus luuaga kraapisime lund kokku ja MTÜ Vastseliina Spordiklubi sõita sai ainult 300–400 meetri pikkust • Asutatud 1996 ringi,” meenutab Renita, „aga on ka ol- • Eelarve umbes 20 000 eurot aastas nud aastaid, kus 15. aprillil oleme tei- • Harjutamas käib umbes 20 last, noorim nud viimase sõidu.” sündinud aastal 2000, vanim aastal 1992. Lapsi käib Tähede juures trennis • Laskesuusatamise harjutamiseks on spordi- praegu natuke alla 20, poisse tundu- klubil oma 14 märgiga lasketiir. valt rohkem kui tüdrukuid. Relvad • Klubi poolt on lastele suusad ja määrded, antakse neile harjutamiseks kätte um- saapad tuleb lastevanematel ise soetada. bes 10-aastasena ning 12-selt võivad • Klubist on üles kasvanud Sirli Hanni, 1 nad minna juba esimesele võistlusele. Tagne Tähe, Tõnis Uiboupin, Reede pärastlõunal nii umbes kella kahe Mõned tänastest Vastseliina spordiklu- Timo Truu, Tarvi Sikk. paiku tuiskavad Vastseliina suusabaa- - si uksest sisse esimesed punapõsksed lase karjäärist, olümpiakullast ja maail- mürsikud. Kiiresti vahetavad nad riided mameistribi lastest unistavad tiitlist. Unistused ka juba onprofisport muidugi ja kihutavad maja keldrikorrusele, kus toredad, kuid Üllar Tähe sõnul loobuvad ekstra nende jaoks määritakse suuski. paljud ehk isegi lootustandvad laske- 1. Vastseliina Spordiklubi hing ja põhimoo- Peagi algab harjutusvõistlus. suusatajad teinekord poolel teel edule. tor Üllar Tähe. „Lapsed tahavad end kogu aeg võr- „Mõnel saab ehk kannatus otsa – 2. Renita Tähe tuleb spordibaasi keldrist relda,” muheleb üks Vastseliina spordi- enne olümpiale jõudmist on vaja treeni- värskelt määritud suuskadega, pannes las- klubi kahest põhimootorist, Üllar Tähe, da 15 aastat,” arutleb Tähe, „teatud eas tele südamele, et määritud suuski rõivaste kes väikseid suusafanaatikuid juhendab ei pruugi sportlane olla nii särav ja ta ei vastu ei toetataks - siis on joped kohe juba 1996. aastast. „Oleme väga heas leia toetajaid, aga vanemad üksinda ka rikutud! seisus – ühena vähestest on meil oma ei jaksa töötada. Lisaks tuleb käia koo- 3. Enne trenni tuleb suusad korralikult lasketiir.” lis, tööl...” määrida. Verinoori suusafänne selle tähtsa Kui Üllar koos abikaasa Renitaga tegevuse juurde veel ei lubata, vaid see 1990-ndate keskel hakkas oma lapsi Suusatamine käib perekonniti jääb vanemate ja kogenumate kolleegide – vanasse suusabaasi harjutama tooma, Tähe tunnistab, et ühe sellise pooleli- Mihkel Paloki ja Tagne Tähe – pärusmaaks. oli see üsna nukras seisus. Maja oli lagu- jätmise näiteks on ka tema enda tütar nenud, polnud võimalusi ei pesemiseks Tagne Tähe, kellele pakuti pärast kooli 3 ega treenimiseks. Koos hakati otsima lõpetamist erialast tööd ning tuligi ot- võimalusi olukorra parandamiseks ning sustada – kas sport või muu elu. Tagne nüüd tegutsetakse uues kahekorruseli- töötab nüüd päästeametis ning suusa- ses palkmajas, mille keldrikorrusel asub tab vaid hobi korras. relvaruum ja suusamäärdeboks. Spordi- „Suusatamine käibki tegelikult pe- baasi on toetanud kohalik omavalitsus, rekonniti – kelle vanemad on varem aga ka näiteks PRIA ja Kultuurkapital. suusatanud, need tulevad trenni meel- „Oska ainult sikerdada ja paberit samini,” räägib Tähe, „kodune suunitlus määrida,” naerab Renita. Viimased suu- määrab väga palju.” remad toetused saadi rajamasina ja Õnneks on Vastseliinas palju ära tei- kümne paari laenutussuuskade ostmi- nud ka kohalik omavalitsus, kes spordi- seks. Tänavu on need leidnud palju ra- klubi rahaliselt toetab ning on palgale kendust, kuna talv on suusatajatele ol- võtnud mõlemad Tähed, kelle maja nud meelepärane – lumeolud on enam asub täpselt suusaradade keskel, nii et kui suurepärased ja värsket lund sajab nad võiksid oma kelli õigeks panna selle pidevalt juurde. See tähendab ka, et lap- järgi, kuidas eri suusatrennide lapsed sed tulevad meelsamini trenni ja saa- nende majast mööda liuglevad.

••••• 12 Lapsevanem: tippsportlase karjääri ei julge küll soovitada

Argo Olesk, vaimulik • Vastseliina spordiklubis on paras punt lapsi, kes mahuvad kenasti koos harjutama. Mu enda kaks last – Johanna ja Art-Kristjan – käivad ka Vastseliina spordiklubis harju- tamas. Mu noorim laps on nelja-aastane ja tema ka juba püsib kenasti suuskadel, laseb mäest alla. Võib-olla hakkab sel suvel isegi lund taga nõudma. See on väga hea, et Vastseliinas on ole- mas selline koht, kus lapsed saavad suusata- da. See on väga hea, et spordiklubil on oma maja ja lastele korralikud suusad. Poeg Art Kristjan tahab isegi olümpiale minna, aga vanemate vaim selleks muidugi valmis ei ole – tippsport on nii raske elukut- se, et seda ei julge küll oma lapsele soovita- da. Aga muidugi toetan, et nad suusataksid, kuni endale huvi pakub. Lastel on pärast trenni alati ka mõnus väsimus sees, hoopis teistsugune kui siis, kui nad on diivanil lösu- tades telerit vaadanud. Pärast trenni on nad Keit Sikk ja Art Kristjan Olesk kindlasti rahulikumad.

Vastseliina spordiklubi noored suusatajad valmistuvad testvõistluseks (vasakult): Johan- na Olesk, Hanna Moor, Joonas Lumi, Marvin Muusikus ja Keit Sikk. Tänu lastevanemate ühispingutusele said noored suusahuvilised hiljuti ühtse välimusega suusarõivad.

2

13 Eesti laskesuusatajate koondis Hantõ-Mansiiski MM-il

Eveli Saue (1984) Roland Lessing (1978) Kauri Kõiv (1983) Ma¯ris Cakars • Spordiklubi: Biathlon, • Spordiklubi: Elva Suusa- • Spordiklubi: Elva Suusaklu- Eesti laskesuusatamise Kaitseväe SPKL klubi, Kaitseväe SPKL bi, Kaitseväe SPKL koondise peatreener • Parim koht MK-sarjas: 5. • Parim koht MK-sarjas: 2. • Parim koht MK-sarjas: 30. • Millised on teie muljed (ind, Hochfilzen 2007) (12,5 km jälitussõit, Pokljuka (ind, Anterselva 2010) Eestist ja peatreeneri • Parim koht MM-il: 15. (sprint, Anterselva 2009) • Parim koht MM-il: 43. (ind, Östersund ametist? 2007) • Parim koht MM-il: 17. (sprint, Östersund, 2008) Tööd on palju, töö on huvitav ja väga • Selle hooaja kõrgem koht: 9. (sprint, 2008) • Selle hooaja kõrgem koht: 78. (sprint, arendav. Lätis pidin kõik ise nullist üles Anterselva) • Selle hooaja kõrgem koht: 25. (sprint, Anterselva) ehitama, aga Eestis liitusin toimiva süs- Senise hooaja üle pole põhjust kurta. Alati Hochfilzen) Ei oska öelda, mida MM-ilt oodata, eks teemiga, mis töötab. Pean treenerina tahaks paremini, aga eks hooaja lõpuni ole Tiheda võistlusgraafiku tõttu jäi mul sõjaväelaste MM näitab, kuidas vorm on. leidma oma koha ja nüansid, millega veel aega. Laskmine on üldiselt hästi välja Mammaste karikal osalemata, nii et kahjuks Hooaeg on olnud hull ja tulemused on saab süsteemi paremaks muuta. tulnud. MM-i plaanid näevad ette kiiresti eesmärk – võita kiiktool – on täitmata. mannetud. Hullemaks ei anna minna – olla Head meelt teeb, et siin on andekaid sõitmist ja täpset laskmist. Senisel hooajal ei ole midagi säravat olnud. saja mehe konkurentsis 94., neist kuus selli- sportlasi, kes on end juba tõestanud. Mingit muret nagu otseselt ei olegi. Ongi nii sed tegelased, keda on häbi mitte võita. Hooaja lõpus teen analüüsi ja esitan et- tepanekud järgnevateks aastateks. Kadri Lehtla (1985) nagu on. Ei oska MM-iks midagi plaanida, • Kuidas olete rahul hooajaga? • Spordiklubi: Biathlon senimaani ei ole hästi läinud. Daniil Steptšenko Olen aru saanud, et väiksel riigil ei ole • Parim koht MK-sarjas: 23. (1986) võimalik suurt hüpet teha. Eesmärk (sprint, Holmenkollen 2010) Indrek Tobreluts • Klubi: Narva Biathlon on samm-sammult kõrgemale liikuda. • Parim koht MM-il: 20. (sprint, (1976) • Parim koht MK-sarjas: 51. Östersund 2008) • Spordiklubi: Elva Suusa- (jälitus, Presque Isle 2011) Kindlasti ootasid sportlased paremaid • Selle hooaja kõrgem koht: 30. (jälitussõit, klubi, Kaitseväe SPKL • Parim koht MM-il: 21. (sprint, juunioride tulemusi, kuid tahes-tahtmata sportlas- Östersund). • Parim koht MK-sarjas: 5. MM 2007 Martell - Val Martello) te tulemused kõiguvad. Olen väga rahul Hooaja algus tõotas head, aga mis edasi on (sprint, Pokljuka 2004) • Selle hooaja kõrgem koht: 51. (jälitus, Eveli Saue stabliilsusega, ta on tõusnud juhtunud, on olnud suur pettumus. MM-i • Parim koht MM-il: 18. (sprint, Hantõ- Presque Isle) top-25 hulka. Nüüd on veel üks samm plaanid on endised. Tahan parandada oma Mansiisk, 2003) Milliste plaanidega lähen MM-ile? Hea top-10-sse. seniseid tulemusi. • Selle hooaja kõrgem koht: 35. (sprint, küsimus! Praegu (enne MM-i – toim) olen Ka teiste koondislaste sportlikud ees- Ruhpolding) Itaalias Euroopa meistrivõistlustel ja MM-ist märgid olid kõrgemad. Tuleb analüüsi- da, miks kõik ei ole õnnestunud, ja edasi Sirli Hanni (1985) Mulle ei meeldi plaanidest rääkida. Eriti veel ei mõtle. Keskendun ühele võistlusele • Spordiklubi: Vastseliina kui ei ole reaalseid kohti ehk utoopiline on korraga. Mul on hea meel, et hetkel on ter- töötada, et eesmärkideni jõuda. • Parim koht MK-sarjas: 52. unistada medalist. Samas olen MK-l sõitnud vis ja enesetunne hea, tahan ainult võistel- • Mida ootate MM-ilt? (sprint, Hochfilzen 2009) välja 5. koha, mis hetkel tundub ebareaalne. da, püüan minna MM-ile heade tunnetega. Ootan sportlastelt seda, milleks nad või- • Parim koht MM-il: 56. (sprint, Laskesuusatamine on selline ala, kus õnne melised on. Meeskondlikus arvestuses võiksime tulla 15 parema sekka, kuid Pyeong Chang, 2009) peab keskmiset rohkem olema ja tulemus Priit Narusk (1977) • Selle hooaja kõrgem koht: 85. (ind, Ruh- sõltub ka teiste sooritustest. Ka tugevad • Spordiklubi: Võru Biathlon tulemust näeb protokollis, mitte enne polding) eksivad ning pisiasjad mõjutavad kõike. See • Parim koht MK-sarjas: 33. starti. Hooaeg on olnud tagasihoidlik. Tervisemu- hooaeg ei ole parim olnud, kuid sportlase- (sprint, Oberhof 2010) red on vaevanud. MM-iks ei julge midagi hing ei lepi kehva tulemusega. • Parim koht MM-il: pole Kristjan Oja lubada. Vaatame, mis saab. Tegin võrreldes Viimased võistlused on olnud sellised, et käinud Eesti laskesuusatamise varasemaga teistsuguse ettevalmistuse, täpse laskmisega võiks kõrget kohta püüda. • Selle hooaja kõrgem koht: 62. (sprint, föderatsiooni peasek- sõitsin maratone jne. Presque Isle) retär, võistkonna juht Priit Viks (1982) Hooaeg on kulgenud oodatust tagasi- Hantõ-Mansiiskis Kristel Viigipuu (1990) • Spordiklubi: Elva Suusa- hoidlikumalt. Laskmine pole õnnestunud • Spordiklubi: Elva Suusa- klubi ja sõidukiirus jätab soovida. MM-il tahan klubi • Parim koht MK-sarjas: positiivselt üllatada ja võidelda koha eest Helvis Trääder • Parim koht MM-il: juunio- 38. (sprint, Hantõ-Man- jälitussõidus. füsioterapeut, ride MM-il (2010) 6. (sprint) ja siisk 2010) massöör 7. (ind, Torsby) • Parim koht MM-il: 57. (ind, • Selle hooaja kõrgem koht: 17. (jälitussõit, Hantõ-Mansiisk 2003) juunioride MM) • Selle hooaja kõrgem koht: 48. (sprint, Jaan Kallak Senine hooaeg ei ole läinud nii nagu oleksin Fort Kent) hoolderühma juht tahtnud. Ei ole olnud minekut suusarajal ja Hooajaga ma päris hästi rahul olla ei laskmine on täiesti ebaõnnestunud. MM-il saa. Suvine ettevalmistus on olnud tahan teha õnnestunud võistlusi ja olla pa- väga hea, aga ma ei ole suutnud rem kui varem. Tahan kõike teha paremini. erinevatel põhjustel seda tulemuseks realiseerida. Eesmärgid on olnud kõr- Meelis Aasmäe Daria Yurlova (1992) gemad kui saavutatud kohad. Suureks hoolderühma liige • Klubi: Äkke Suusaklubi mureks on olnud seljavalu, mis jättis • Parim koht MK-l: 80. mind jaanuaris võistlustest eemale ja (sprint, Oberhof 2011) segab ka praegu. Loodan kevadel end Rain Kuresoo Plaanin MM-i eel laskmist ravida. MM-i peaksin õnnestunuks, kui hoolderühma liige parandada, et oleksin tiirudes täpsem, ja siis saavutaksin mõnel individuaaldistantsil vaatame, mis saab. koha kahekümne parema seas.

14 Eesti fännid hoiavad pöialt omadele

• 1. Kellele hoiad MM-il pöialt? Kes on selle hooaja säravamad tegijad? Miks? 2. Kes võidavad MM-il medaleid? 3. Mida ootad MM-il Eesti laskesuusatajatelt? 4. Millele peaks algaja laskesuusafänn võistlust vaadates tähelepanu pöörama? Milliseid tulemusi ise jälgid ja miks? •

jei Bø tulek tippu! Seda juhtub Meestelt ootan kahe mehe 2. Loodan just eelnimetatute le ära teeninud oma eelmiste harva, kui üks noor sellise lak- jõudmist 20 parema hulka! Ja edule. Tugevad on kindlasti ka sõitudega eelmistel aastatel ja suga ukse lahti lööb, eriti veel, et Indrek Tobreluts ja Roland sakslased, kodus proovivad ve- ka tänavu. Kõigilt ülejäänutelt kui ees on sellised mehed nagu Lessing teeksid oma karjääri nelased, head on prantslased, oleks sellised tulemused siis- Ole Einar Bjørndalen, Emil parima suurvõistluse! austerlased, aga nemad mu ki ootamatu üllatus. Aga tean, Hegle Svendsen, Michael Greis. Teatesõitudes on parimad või- lemmikud just ei ole. Ent ka et tegu on pühendunud sport- Väga andekas ja enesekindel malused segateates, mis on MM-i nende riikide esindajad saavad lastega ja sellise meeldiva oo- mees on see uus „fööniks” Bø... esimene ala. Koht kümne hulgas kindlasti medaleid. tamatuse vastu ei oleks mul rajal väga kiire, tiirus täpne... oleks õnnestumine! Meestel on 3. Evelilt loodan kohta esi- midagi. Ent realistina – teistel nii et Ole Einar Bjørndalen ja teates jõukohane jõuda 12 hulka. kümnes, ka stabiilne sõit tei- oleks koht kolmekümne hulgas Emil Hegle Svendsen peavad 4. Kõige tähtsam on leida aega, ses kümnes oleks hinnatav, aga kordaminek. temaga alati arvestama, kui et vaadata ülekandeid. tema enda pärast tahaks ühte 4. Laskesuusatamine on väga Rein Pedaja start antakse! Kõige huvitavam toimub las- sähvatust päris ette, ta on sel- põnev ja dünaamiline spordi- Elva suusaklubi tegevjuht ja laske- Venelane Anton Šipulin ja itaal- ketiirus, iga lasuga võid oma suusatajate treener lane Lukas Hofer on suurepära- võistluse ära rikkuda, igal lasul 1. Kindlasti hoian pöialt Indrek selt alustanud. Mõlemad on oma on suur väärtus teel medalini! Tobrelutsule, Roland Lessin- koondiste liidriteks tõusnud. See teeb biatloni üheks võlu- gule ja Eveli Sauele. Neid pean Naistest on Kaisa Mäkäräi- vaimaks talialaks, mida jälgida. kõige säravamateks tegijateks, neni sõidud olnud suurepä- Mina vaatan kõige rohkem vii- sest neil on hea laskestabiilsus rased! Ja väga hästi on uutest maseid lasketiire, kuna seal on ja nad on head suusatajad. tulijatest alustanud ka Miriam kaalul kõik, eriti viimasel lasul. 2. Esikolmikus näen ennekõike Gössner, kuid mõlema hoog on laskesuusatajaid Norrast ja/või hooaja algusega võrreldes pisut Venemaalt, sest sel hooajal on raugenud. nende saavutused olnud kõige 2. Võidab sport :-) :-) :-) ja need, silmapaistvamad. kes saavad positiivseid emot- 3. Eesti laskesuusatajate suu- sioone, kui jälgivad MM-i :-)! repärane tulemus oleks koht Kui läheb nii nagu Vancou- esikümnes, reaalselt oleks hea veris, et prantslane Vincent kolmekümne sekka tulemine. Jay võidab kulla ja pronksi saab 4. Eks igaüks jälgib oma lem- slovakk Pavol Hurajt, siis on en- mikuid. nustada raske. Meestest on tegijad norrala- sed Emil Hegle Svendsen, Tarjei Bø, Ole Einar Bjørndalen, Lars Meelis Atonen Berger (sprindis), prantslastel laskesuusafänn, harrastussportlane, Martin Fourcade, venelastel Tavidi nõukogu liige Ivan Tšerezov, Anton Šipulin, 1. Esmajärjekorras ikka meie austerlased Simon Eder, Do- omadele. Nagu juba mitmel hoo- minik Landertinger, Christoph ajal varem, on suurimad lootused Sumann, itaallastest Lukas Eveli Sauel. Loodan, et tal õnnes- Hofer, rootslastest Björn Ferry, tub suurvõistlusel esikümne te- sakslased Michael Greis, Arnd gijaks saada. Minu lemmikuteks Peiffer, üllatada võivad sloveen rahvusvahelisest seltskonnast Jakov Fak ja ukrainlane Sergi on meestest pikka aega olnud Margus Ader Sednev. norralased, loodan, et nemad endine laskesuusataja, spordikom- Naistest rootslased Helena kujundavad ka sellel MM-il moo- mentaator ja noorte biatloni EOK Ekholm, Anna Carin Zidek, saks- di. Bjørndalen on legend, aga Piletilevi sarja juht lased Magdalena Neuner, Andrea tundub, et seni end kroonprint- 1. Loomulikult on pöidlad pi- Henkel, norralanna Tora Berger, sina tundunud Svendsenile on hus eestlastele, lõpuks võiks soomlanna Kaisa Mäkäräinen, sellele tiitlile konkurent tekki- tulla üks korralik tulemus, nii slovakitar Anastassia Kuzmina, mas Tarjei Bø näol. Mulle meel- meestelt kui ka naistelt. venelanna Olga Zaitseva, ukrain- divad ka väikeriikide nn üksikud Laskesuusatamine on nii et- lannad Vita ja Valj Semerenko, hundid Thomas Slesinger, Jakov tearvamatu ja põnev spordiala, prantslannad Marie-Laure Bru- kus hea tulemuse võivad teha net ja Marie Dorin. jne. Eks nende hulgast peab täht paljud sportlased! Kuna kon- 3. Kindlasti oleks võimalik jõu- tekkimaFak, Klemen ja hooajaBauer, Ilmārs alguses Bricis olid kurents on äärmiselt tihe ja ül- da ka kaheksa parema hulka, selleks kõige säravamalt just eel- latusi on sündinud kõigil suur- kui kõik õnnestuks. Eveli on ol- nimetatud norralased. Naistest võistlustel, soovitan vaadata nud sel hooajal stabiilne, kuid elan omade kõrval kaasa naabri- kõiki distantse, medalialasid on väga suurt õnnestumist pole tele: soomlanna Kaisa Mäkäräi- MM-il üksteist. olnud. Loodan, et see juhtub nen, rootslanna Helena Ekholm- On tunda põlvkondade vahe- MM-il. Kadri Lehtlalt ootan Jonsson, Tora Berger Norrast ja tust. Eriti võimas on olnud Tar- kohta 25 parema hulgas. Madara Liduma Lätist.

15 Eesti laskesuusatajate val võib Eveli olla kõrgel kohal, lõbusad juhtumised nagu sel hooajal on juba näha olnud. Lambaga kimpus Lessing võib tulla 15 pare- 1988. aasta. N Liidu laskesuusatajate ma sekka, Priit Viks 30 parema treeninglaager Venemaal. Rolleritree- ja Kadri Lehtla ka 30 parema ning. Rajal oli korralik laskumine, kuid sekka. Nad on teinud korraliku oh häda: kohalik karjus oli lambad ettevalmistuse. rajale lahti lasknud. Oli valida, kas 4. Uuele laskesuusatamise fän- puusse sõita ja kukkuda või takistus nile: tere tulemast vaatama maa- eemaldada. Nii ei olnudki muud või- ilma huvitavamat spordiala! malust, kui laskumiselt suure hooga tulles lammas sülle haarata. Aga enne veel, kui sportla- ne pidama sai, pean heaks esi- jõudis ta lamba ka tuseks ka seda, kui minemagi visata. sportlane suudab MM- Treener olla seda il näidata hooaja parimat kõike pealt näinud ja kahe tulemust. Tavalise televaataja käega pead kinni hoidnud. jaoks võib viimasest küll väheks jääda, kuid kuna ise sportlasena olin sellisel juhul oma tulemu- sega rahul, siis hindan ka teisi sama mõõdupuuga. Tagne Tähe 4. Ei tohi unustada, et laske- endine laskesuusataja, Kontiolahti suusatamine koosneb kahest 2005. aasta noorte ja juunioride alast: laskmisest ja suusatami- MM-i pronks naisjuunioride 3 x 6 sest. Kes tahab medalit saada, km laskesuusatamise teatesõidus. peab eelkõige hästi laskma, ala. Vaatama peab ikka tervi- me veetsime palju aega koos 1. Eelkõige hoian pöialt omade- vaid vähestel sportlastel (nt kut. Ent on teada nn kiiremad ja nüüd on ta maailmakarika le – loodan, et Eveli jätkab tubli- sakslanna Neuneril) on selline sõidumehed ja ka stabiilsemad liider. See on suurepärane, ta de sõitudega ja realiseerib oma suusakiirus, et nad võivad en- laskjad. Oluline on vaheaegu suusatab nii kiiresti ja laseb hea vormi ehk nagu ta ise ütleb dale lubada mõningaid eksimu- vaadates osata just seda hin- alati hästi. Ka Eveli on täht, ma „laseb täpselt ja suusatab kii- si lasketiirus ja selle suusarajal nata, siis saab sõidu dünaami- olen temaga vaid aasta aega resti”. „Mitte-omadest” on minu tagasi võita. Teleekraanilt vaa- kast paremini aru. Mõnikord töötanud, kuid näen, kuidas ta soosikud soomlanna Kaisa Mä- datuna võib jääda mulje, et mis on kummaline küll, kui kom- samm-sammult maailma tip- käräinen, kes pikalt MK-sarja see laskmine ikka nii keerulist mentaator enne viimast sõidu- pu pürib. Ta teeb kõike väga juhtis, prantslanna Marie-Lau- on, kuid tegelikult nõuab see ringi pakub võitu suusatajale, korralikult, samas suudab ka re Brunet ja meestest Ole Einar sportlaselt suurt vilumust. Soo- kes on küll poole sekundiga lõdvestuda. On lihtne olla tema Bjørndalen. vitus neile, kes selles kahtlevad, liidrikohal, kuid tuntud aegla- Asko Nuutinen treener. Teda ootab laskesuusa- 2. Kindlasti on medalivõitjate on asi ise järele proovida. Minu ne sõidumees, samas kui see Eveli Saue, Priit Viksi ja Kadri Leht- tamises suur tulevik. seas sakslased, norralased ja sõbrad-tuttavad, kellele olen napilt kaotusseisus olev biat- la lasketreener 2. Naiste arvestuses: Mäkäräi- võõrustajad venelased. Kuid pärast jooksu või suusaringi lonist kandideerib oma maa 1. Kõige tähelepanelikumalt nen, Henkel, Berger. loodan, et tuleb ka tublisid ül- oma püssi proovida andnud, teatemeeskonda ka murdmaa- jälgin ma oma sportlaste ehk Meeste arvestuses: Svend- latajaid. on ülesande raskusest tõsiselt suusatajana. Aga eks see kõik Eveli, Priidu, Kadri ja Madara sen, Ferry, Fourcade. 3. Meie esinumbritelt ootan sel- üllatunud. nõuab kogemust. Mina olen tegemisi, sest me töötame koos Nemad on kogu hooaja ol- liseid tulemusi, et saaks kaua Tänapäeval on teleülekanded parandamatu fänn 1976. aasta ja on tore vaadata, kuidas neil nud stabiilselt heal tasemel. neile teleekraani kaudu kaasa Innsbrucki OM-i ajast. Üritan läheb. Selle MM-i suurim täht 3. Ma ei ennusta kunagi enne elada. Ülekandel on hoopis teine jms-ga piisavalt illustreeritud, iga olulist võistlust jälgida, olgu on Kaisa Mäkäräinen, olen ol- võistlust, mis koha mu hoole- maik, kui omad paremate kohta- etvaheaegade, ka algaja fänn tuule saab graafikute võistluse tele või interneti kaudu. nud viis aastat tema treener, alused saavad, kuid heal päe- de pärast heitlevad. Üldiselt aga käigust hea ülevaate.

16 Laskesuusatamist toetavad:

Värvid: 10 - romb oranz (1665), kiri valge 9988-5; paksem logo, 5cm*0,7cm 70 - romb oranz, kiri must A - romb tumesinine 2768, kiri must

Kividega kimpus Ükskord juhtus nii, et märgid ei tulnud üldse alla. Laskmine oli imelik, justkui kivid või jääkamakad oleksid äkki mati alla kasvanud. 9988-10; paksem logo, 10cm*1,4cm Ja nagu kiuste – ikka eestlase mati alla kasvanud, ja mitte norralase või sakslase mati alla. 9988-8; paksem logo, 8cm*1,1cm

2. Meeste seas on medalipre- 3. Usun, et Eveli Saue võiks hea tendendid Bjørndalen, Svend- õnnestumise korral jõuda esi- sen ja Bø, hea päeva korral ka kümnesse. Sama peaks suutma neljas norralane Lars Berger, ka Roland Lessing. Või siis tule- aga peale nende kindlasti ka ma vähemalt 20 parema sekka. Martin Fourcade, Björn Ferry, Ootan, et Eveli pääseks ühis- Arnd Peiffer. Michael Greis on starti sõitma. sel hooajal häid tulemusi tei- 4. Sõltub, kas vaadata telekast nud, venelased lähevad MM-i või internetist.9988-20; Alguses paksem on ilm- logo, 20cm*2,75cm lähenedes üha paremasse vor- selt kõige lihtsam keskenduda mi, kindlasti tahavad ka nemad parasjagu ekraanil olevale, aga Maarja Värv kodus medaleid võita. Austerla- alati on hea hoida ka arvuti Postimehe spordiajakirjanik si ei maksa unustada. Ühesõna- läheduses, kas või selleks, et 1. Hoian pöialt Eesti laskesuu- ga, meeste seas on päris palju eestlaste tegemistel silma peal satajatele, aga olen alati kaasa võimalikke medalipretendente. hoida, sest telepildis ju kõike elanud ka Norra ja Rootsi sport- Naistest on suurfavoriit Mag- ei näe. Ise teengi tavaliselt nii- lastele ning prantslased on väga dalena Neuner. Heas hoos on moodi, et vaatan telekast, aga sümpaatsed. Muljetavaldav on nii Andrea Henkel kui ka Tora. ka arvutis on statistika lahti. olnud noore norralase Tarjei Usun, et ka Helena Ekholm võit- Võistluse ajal ma laskekiirust Bø hooaeg, ootan huviga, mida leb medalite pärast, ja loodan, et ja 9988-25; sõiduaega väga paksem ei jälgigi, eilogo, 25cm*3,45cm Guideline Book ta MM-il korda saadab ja kas ta Kaisa Mäkäräinen leiab vahepeal jää selleks lihtsalt eriti aega. suudab ka seal oma koondise- kaduma läinud laskekindluse ja Võib-olla ainult siis, kui tun- kaaslastele Ole Einar Bjørnda- võtab vähemalt ühe medali. Ja dub, et keegi lasi märgid maha lenile ja Emil Hegle Svendsenile Venemaa naised tahavad kodu- hullumeelse kiirusega, ja tahan ära teha. Kuna Helena Ekholmil publiku ees medalit võita. näha, kui kaua tal täpselt aega 01.01.2007 läks olümpia untsu, loodan, et Arvan, et tuleb ka mõni läks, või siis, kui tundub, et MM-il läheb tal paremini. üllatus. keegi tegi väga kiire teise ringi vms, siis vaatan sõiduaegu. Aga üldiselt vaatan laskekiirust ja sõiduaega alles siis, kui võist- lus on läbi, siis saab ikka kõige parema võrdlusmomendi.

Vihmaga kimpus Ruhpolding. 15 km. Sadas paduvih- ma. Märg oli nagunii, aga eelviimasel ringil tundsin, kuidas saabastest hak- kas vett üle ääre lirtsuma. Viimaseks ringiks oli mu varustus nii raskeks muutunud, et püss hakkas mind vastu maad suruma.

Joonistused: Hillar Mets 17

TALLINK SILJA Guideline Book Mare Pork: ajakirjanikud võivad tekitada sportlastele mõttetut lisapinget

• Tippsportlaste nõustamisega tegelev Tallinna ülikooli kliinilise psühholoogia professor Mare Pork õpetab sportlasele muude oluliste enesekontrolli tehnikate hulgas ka ajakirjaniku endast „lahti põrgatamist”, sest verd, higi ja pisaraid ar- mastavatel reporteritel jääb sageli puudu vastutustundest. •

Tekst: Annika Matson keerulisi meelelisi ja teadvuse selguse Foto: Indrek Susi (Äripäev) harjutusi. Praegu tuleb tõdeda, et paljud sportlased alles avastavad enda jaoks • Mida kujutab endast spordipsüh- neid võimalusi, mida spordipsühholoo- holoogia? gia pakub. Selles valdkonnas on võimalik erista- da vähemalt kolme osa. Sageli on vaja • Millal eesti sportlased spordipsüh- harjutada pingetaluvust, eriti ärevuse holoogia enda jaoks avastasid? muutmist erutuseks ja meelerahuks. See avastamine toimub pidevalt. Al- Siia kuuluvad stardieelsed seisundid ja lar Levandi rääkis meedias, et kasutas psüühilise pingetaluvuse harjutamine psühholoogiat enese vaimu tugevdami- võistlustel. seks 1988. aastal Calgary olümpiamän- Teine suur valdkond on tehnilise gudeks valmistudes ja sai tänu sellele poole tugevdamine psüühilisel tasandil, pronksi. Psühholoogia on natuke selline nt tehniliste elementide visualiseerimi- salarelv ja paljud võtted ei paista ju otse ne jms. välja ja sellest ka avalikult palju ei rää- Samuti on väga oluline osa tavaline gita. psühholoogiline nõustamine kogu elu- Vaadates kergejõustikuvõistlusi võib plaani suhtes. Millisel kohal on spordi- näha, mida tippsportlased stardieelses tegemine kogu eluga rahulolu kindlus- seisundis endaga teevad, see paistab ka tamisel, erinevate tähtsate suhete mõju. teleriekraanilt sageli välja. Väga-väga olulisel kohal on suhted Aga Eestis andis Silvia Oja juba 1960- treeneri ja perega, muud spordivälised ndate lõpus välja spordipsühholoogia enesearendamise meetodid ning majan- materjale ja õpetas enesekontrollivõt- duslik seis. teid kasutama. Meie sportlastel on spordipsühholoo- gia vallas teha toredaid avastusi ja mõis- • Kas sportlane on vaimses mõttes ta seda, mil viisil on nende sisemaailm juba keskmisest inimesest tugevam? välisega võrreldes tähtsam ja võimalus- See on hea koht teha sportlastele kum- terohkem. mardus. Seetõttu, et nad on harjunud regulaarselt treenima, on neil ärevuse • Kas spordipsühholoogia on nõrka- heaks kontrolliks tõenäoliselt tõesti dele sportlastele? juba keskmisest inimesest suuremad Psühholoogia on teatud mõttes luksus- eeldused. Aga seda hullem on nende kaup. Luksuskaup selles mõttes, et ena- enda jaoks kontrast, kui midagi ei toimi. mik sportlasi juba valdab tervet hulka See on esimene tähtis samm – ära tunda, võtteid, kuid väga heade enesekontrol- mil määral, mis juhtudel võib enesetun- livõtete selgeks saamine nõuab küllalt ne habras olla ja mis kõik sellele mõjub.

18 • Kas on vahet, mis alaga tegeleb • Kuidas te aitate sportlastel ajakir- • Mida te soovitate sportlasele, kui ta • Kristina Šmigun-Vähi kirjutab oma sportlane, keda te nõustate? janike tekitatud mõttekrambist lahti teile tähtsa võistluse eelsel ööl helis- raamatus, et vestles teiega mõnda aega On vahe tehnilise ettevalmistuse psüh- saada? tab ja ütleb, et ei saa magada? paarkümmend minutit igal õhtul. holoogia osas. Inimesed valivad ena- Selleks on terve hulk toredaid suhtle- Seda meil ei juhtu ja ka teistel ei tohiks Jah, see oli küll nii. Kui sportlasel ja masti vast ikka vaistlikult need alad, mis mistehnikaid, mis õpetavad vastama juhtuda, sest enne tähtsaid võistlusi psühholoogil on väga hea suhe, siis nende tüübile paremini sobivad. Aga kehtestavalt, lahkelt ja pehmelt. võiks sportlasel olla selgeks harjutatud käivituvad vestluse ajal kõik need kind- ärevuse kontroll ja üldine elukorraldus Aga põhimõtteliselt peaks sportlane juba terve hulk tehnikaid. Eks me siis lustunded, mis on koos tekitatud. Tihti – mis suhetes sportlane on, kui muga- ajakirjanikule võimalikult vähe aega koos otsustame, mis harjutusi tuleks tal polegi nii tähtis, mida räägitakse, vaid vasti ta parajasti elab, kas keegi oskab osutama, kuni ta pole häid vastamisteh- veel üle teha. kuidas kontaktis olek üldist kindlustun- teda niimoodi lohutada, et kõik maail- nikaid ära õppinud. net toetab. ma mured kaovad... Isegi siin ei saa ai- nult kaissu võtmise kaudu lohutamisele loota, vaid ikka jälle iseendale.

• Mis kõige sagedamini sportlase vai- mu muserdab? Igasugused traumad, nii füüsilised kui ka psühhotraumad, on põhiallikaks. Ja nendest üle saamiseks ongi oluline psühhoteraapia. Mina arvan, et täna- päeval võiksid rohkem kasutuses olla ka traumateraapia tehnikad – nt EMDR-i kasutamine oleks sageli põhjendatud. EMDR on tõenduspõhise psühhote- raapia liik, mis aitab traumasid aju ta- semel integreerida ja kaasab väga palju      kehalisi ressursse.

• Üks põhjus, miks sportlased tähtsa tiitlivõistluse eel krampi lähevad, on kindlasti ka ajakirjanikele medalite kohta antud lubadused. Mis te sellest väitest arvate?      Kartmata meedia vaenlaseks saada ütlen,    et on juhtunud ajakirjanike hoolimatuid      sekkumisi, sportlasele kahtluse avalda- mist, negatiivse sisenduse tegemist. Pean seda täiesti vastutustundetuks. Spordi­       psühholoogia üks tõsine lisavaldkond on     tippsportlasele ajakirjanike kohtlemise õpetamine. Seda on vaja õppida, sest tippsport ja meedia on ju Siiami kaksi-    kud – kumbki ei saa teiseta hakkama.     Aga ajakirjanikel on vastutustundega   tõesti sageli sandid lood. Millegipärast on tõesti nii, nagu äsja just üks erudeeri- tud meediainimene poolnaljatamisi väi-     tis: ei tea, miks on nii, et kui ajakirjanikul    on valida eetilise ja hooliva käitumise või     ebaeetilise ja hoolimatu käitumise va- hel, valib ta peaaegu alati viimase. See,   kuidas ajakirjanik tahab sportlaselt, kes    peab olema oma tunnetega kokkuhoidlik     ja vaoshoitud, mingeid ülestunnistusi, suuri lubadusi, on vastutustundetu. Igal juhul kui olime enne Kristina Šmigun-    Vähi intervjuud Urmas Otiga valmistu-   nud selleks, et ta hakkab kindlasti vanu    negatiivseid asju esile koukima, ja Kris- tina lahkelt naeratades ütles Urmasele: „Tahaksin sind vist kohe natuke näpista- da, sa kohe ei saa teistmoodi!”, tehes ta relvituks ja jäädes ise lahkeks ja olukorra    peremeheks – just seda ongi sportlastel     vaja õppida. Nemad on kõige tähtsamad ja olukorra pärisperemehed. Ajakirjanikud panevad sportlastele ja    treeneritele tihti mõttetuid lisapingeid.  Õnneks pole ajakirjanikud ainukesed, kelle eest on vaja õppida end kaitsma – ja isiklikesse teemadesse sekkumist vältima. Sellepärast on nendel tehnikatel suurem kaal kui ainult ajakirjanikega suhtlemine. Sekkujaid leidub mitte ainult ajakirjanike, vaid ka muude inimeste hulgas.

19 • Kuidas te võtate maha üliemotsioo- Ka intuitsioon on ülitähtis. Spordis ongi • Kui mitut sportlast korraga jõuab • Milline unenägu oleks sportlasele ni „Ma ei saa sellega hakkama! Ma suurim roll taju täpsusel ja vaistul. üks psühholoog turgutada? parim vahetult enne eriti olulist tiit- olen luuser!”? Kuna mina kuulun psühhoanalüütikute livõistlust? Inimkonnal on välja töötatud mitmeid • Mida kujutab endast sportlase me- perre, siis seal sünnivad head tulemu- Igasugused soovi teostumise unenäod tõenduspõhiseid aju-uuringutes kont- ditatsioon (nt muusikalised reikime- sed pikema koostöö – aasta ja enam – on kindlasti toredad. Ka kõikvõimsuse rollitud tehnikaid, mida sportlasel on ditatsiooni seansid)? On selles sooli- jooksul. unenäod on sportlasele innustavad ja kasulik harjutada. Igal juhul – see ini- si erinevusi? Traumade puhul on küll nõustamise lõbustavad. Kui sa hommikul südamest mene, kes võtab emotsiooni kontrolli Kuulun meditatsiooni väärtustajate hul- mõju intensiivsem ja kiirem. Pikemate naerad selle üle, mis sa öösel vaatasid, alla, on sportlane ise. Kõikide enese- ka. Sageli saavad inimesed just sellest projektidega – krooniliseks muutunud siis on ikka väga tore. Aga põhiline on, kontrolliharjutuste suurim pluss ongi, esimese tugeva elamuse, et on võimeli- ärevushäirete puhul näiteks – võib min- et sportlane saaks aru, mis need tema et sportlane õpib seda just ise tegema, sed end meditatsiooni ja hingamisharju- na väga palju aega. Sportlase ja psühho- sees olevad jõud ja teemad ka tegelikult et ta ei sõltu enam liigsel määral teistest tuste kaudu ise maha rahustama. Soolisi loogi vahelise emotsionaalse kontakti tähendavad. Eks oskus unenägude kau- lähedal olijatest või veel hullem – muu- erinevusi ma välja ei tooks, küll on palju määr ja vastastikune sümpaatia on ka du oma seisundit hinnata on ka üks hea dest isikutest. Ta teab, mis on kokku le- personaalseid erinevusi. väga olulise kaaluga. oskus, mis võiks sportlasel olla. Unenä- pitud ja tark teha. Saab õppida oma keha järjest pare- gude kasutamise jaoks on aga psühho- Näiteks negatiivsed mõtted on üks mini tunnetama. • Mida tähendab see psühholoogile loogil endal vaja korralikku haridust ja asi, mida on tehnikatega täiesti võimalik Sportlase jaoks on kõige olulisem oma endale, kui sportlane tituleerib ta seda Eestis napib. Eneseabiraamatutest endast lahti harjutada. seisundi erinevuste tajumine ja just nen- oma „unistuste tiimi” liikmeks? universaalseid unenägude seletusi luge- de erinevuste tajumine peaks inimest Psühhoanalüütikud ei kuulu tiimi selle da on ainult naljaks. • Väike nipp, mida teha, et üliemot- kõige enam veenma. Sportlane vajab sel- tavalise kujutluse järgi – et rühmatööna sioonist lahti saada? get teadvust – arenenud mindfulness’i. tegeldaks sportlasega. Pigem on see vir- • „Võidad kõik, mida tahad, kui saad See „väike nipp” kõlab ikka nagu „kui- Kui inimene on oma seisundi läbi tuaalne kuuluvus, mis on ka tore. Mina vaimu selgeks” – seda on lihtne öel- das teha lihtsa võttega imet”. Imesid tunnetanud, siis ei pea minema hommi- tavaliselt ei kohtu nõustamise jooksul ei da. Millised on psühholoogi olulise- saab harjutada. Harjutada saab sise- kul peegli ette kinnitama: olen ilus, tark sportlase vanemate ega teiste talle olu- mad rollid, et sportlane seda lauset kõne ja kehaliste tunnete seoste täpset ja osav. Kuigi ka seda võib teha, kui kogu liste inimestega, välja arvatud treener, ka tõesti usuks? tajumist. Paljudel sportlastel on psüh- keha kaasa tuleb. ja siis ka vajaduse korral. Psühholoog Psühholoogi olulisemad rollid on väga holoogi juurde tulles juba oma võtted on vaid sportlase enda oma. Võimalik, hea kontakt ja erinevate enesekontrol- välja kujunenud, sageli on vaja lihtsalt • Suurvõistluste ülekannetest on tih- et teised psühholoogid tegutsevad teist- litehnikate õpetamine. See, et sportlane õppida neid süsteemsemalt kasutama ti näha, et nt USA sportlased suudle- moodi. usuks, nii et kogu tema keha usuks – see ja hea on, kui neid võtteid on nii palju, et vad oma risti. Mis see on? Muidugi, kui sportlane nimetab teda selgus tekib ainult sportlasel endal ja oleks vabalt valida. Need võtted peaksid Rituaalid on väga vajalikud. Väga soovi- unistuste tiimi liikmeks, tähendab see psühholoogil on siis seda tohutu rõõm olema nagu oma tööriistakast, kus riistu tatavad. Rituaalid on võimsa emotsio- psühholoogile au ja kuulsust. kaasa elada ja inimeste andekust imet- on palju. naalse korrastamise tähendusega. leda.

•••••

Jürgen Ligi: suusatamine annab alati sooja • 568. koht Tartu maratonil, aeg Ma ei loe kilomeetreid ega taha köögi- ta. Nii palju näib küll, et luhvt olla pole kah 3:47,47. Väga ilus aeg. Kas külm ei poolest üldse rääkida, aga mu põhiet- enam nii popp ja sportlikkus pole põlu all. hakanud ja mis oli selle aasta ma- tevalmistus tuleb triatlonist ja mu eelis Aga on palju mugavamaid olemise viise, ratonil kõige ekstreemsem? Mis on regulaarsus. Triatloni pärast treenin milleks elektroonikatööstus annab kogu on kõige meeldejäävam, mis mara- pigem vahelduvtõuget kui paaristõuget, aeg parima. tonil juhtunud? mis on maratonisõitjate põhiline sõidu- Suusatamine annab alati sooja ja mul viis. Trennis Pirital kohtan ka peami- • Kas laskesuusatamist olete võis olla probleeme ainult liigse riie- nistrit ja tema kiiret tempot ei suudaks proovinud? Eesti laskesuusa- tusega. Minu jaoks on ekstreemum ma hästi järgida. Aga maratonil olen tajatele kaasa elate? Kellele kiire algtempo, alguses mööda tuhi- mina siiski eespool, sest olen mahu poo- pöialt hoiate? sevad kaaslased ja teise poole visa lest treenitum. Aga Ansip on palju teh- Sport võtab mult nii palju aega, rügamine ettepoole. Trennis suusa- nilisem ning mitme maratoni näol on ta et selle tehnilisem pool poleks tan väga rahulikult ja sealgi olen kõi- valmisolek võistlemiseks kohasem. kuidagi jõukohane. Isegi suuska- gil jalus, aga Tartu maraton on minu • Mis sunnib teid sporti tegema? de määrimine käib enamasti üle jaoks üks ja ainus suusavõistlus. See- Ikka aju ja ainevahetus. Kesk- ja ülikoo- jõu. Aga noorena tegin natuke kord sain välja peilida, et startisin lis tegin kõvasti jooksu ning pingutami- VTK-mitmevõistlust, kus lask- küll 300.–500. grupi eesotsas, kuid ne on mu sisemises programmis lootu- mine nii suvel kui mu meelest kukkusin esimese punkti ajaks 800 setult sees. Ja kui peaksin õhtuti lipsu ka talvel sees oli. Laskesuusa- kanti. Jõudu oli, aga kiirust mitte. Kõi- kohe tugitooli vastu vahetama, oleksin tamine on mu lemmikalasid gi järgmiste punktide ajaks tõusin, ja vähemalt vaimselt ammu surnud. See on TV-s ning ma kujutlen end alati olnuks distants pikem, tõusnuksin joodiku jutt, ma tean, aga teisiti lihtsalt ka füüsiliselt rajal ja tiirus oleva- veelgi kõrgemale kohale. Vorm oli ei oska. Mul on suvine triatlonihooaeg ja na. Fännan muidugi eestlasi, aga hea, aga koht ja stardigrupi kaotus talvel on jäänud üks suusamaraton. kuna kaamera neid harva tabab, jääb ikka kripeldama ka. siis järgmised on norralased, eri- • Kuidas motiveerida inimesi, eri- ti Bjørndalen. Tavasuusatamises • Kui palju kilomeetreid sel talvel ti noori, rohkem liigutama ja tõsta on pigem vastupidi, hoian pöialt suuskadel läbinud olete? Kas And- sportlikke eluviise au sisse? norralaste vastastele, ilmselt Jaa- rus Ansipil on rohkem kilomeet- See algab ikka kodusest eeskujust ja in- gu, Andruse, Kristina ja sprinterite reid kogutud ehk kuidas sportliku nustusest, aga üldine mentaliteet ilmselt pärast, kellele Norra nii palju hai- duelli seis hetkel on? füüsilist vormi ja pingutamist eriti ei toe- get on teinud. Biathlon

Foto: Aldo Luud 20 Viktor Mamatov Vladimir Melanin Aleksandr Privalov Aleksandr Tihhonov Kõik algas Siberist • Laskesuusatamise arengusse andis juba 1920. ja 1930. aastatel suure panuse Nõukogude Venemaa – vähemalt väidavad nii venekeelsed allikad. Mitmekordseid olümpiavõitjaid ja maailmameistreid on Vene laskesuusatajate seas olnud igas põlvkonnas, aga puudust pole ka põrumistest ja skandaalidest. •

Tekst: Andrus Allika tamise mõistes – suusatati ilma kohus- Tihhonovi nimetasid tema kaasaegsed du hõbemedalit, olümpiavõitjaks aga Fotod: Biathlon tusliku lisavarustuseta, ainult püss sel- maailma kiireimaks laskvaks suusata- tuli ta sprindis Lillehammeris. jas, ja tiirudes lasti märki mitte pärast jaks. Ta oli omal ajal nagu noor Ole Einar Maailmameistrivõistlustel jäi Tše- Bjørndalen – paar-kolm möödalasku pikovi saak isegi kesisemaks. Indivi- Samal aastal toimusid Saalfeldenis ka tiirus ei tähendanud nooruses talle mi- duaalset kuldmedalit ta ei saanudki, esimesedfinišit, vaid maailmameistrivõistlused, distantsi ajal. kus dagi, sest suusarajal suutis ta kaotatud küll aga tuli teatesõidus korra maail- N Liit võitis rootslaste järel individuaalse sekundid või koguni minutid enamasti mameistriks ja võitis peale selle neli pronksi ja võistkondliku hõbeda. tagasi teha. Kui neid minuteid ikka just hõbemedalit. ülearu ei kogunenud... On ainult üks Stirlitz ja Tihhonov Kuigi maailmameistrivõistlustel õn- Naised lõid platsi puhtaks Esimeseks venelasest olümpiavõitjaks nestus Tihhonovil viimase tiiru möö- Esimesed ametlikud N Liidu meistri- tuli 1964. aastal Innsbruckis 20 km dis- dalaskudega paaril korral ka kindel võistlused naistele toimusid 1983. aas- tantsil Vladimir Melanin Aleksandr Pri- kuldmedal maha mängida, oli ta olüm- tal ja toona oli esimeste meistrite seas valovi ees. Enne seda oli Melanin juba piamängudel N Liidu koondise teateneli- ka Kaija Parve. Järgmisel aastal Prant- sama ala kolmekordne maailmameister. kus kindel ankrumees. Just teatesõitudes susmaal Chamonix’s toimunud esimes- Neli aastat enne Innsbrucki, n-ö päris ta ju oma olümpiakullad teeniski – 1968 tel naiste maailmameistrivõistlustel laskesuusatamise (patrullsuusatamist Grenoble’is, 1972 Sapporos, 1976 Innsb- võitis N Liit kolm kulda, ühe hõbeda ja Punaarmee sõdurid olevat võistelnud arvestamata) olümpiadebüüdil Squaw ruckis ja 1980 Lake Placidis. ühe pronksmedali. Esimeseks naiste Erna retkega võrreldaval raskel alal: Walleys võitsid venelased kohe esimese Muide, teatesõidus olid venelased laskesuusatamise maailmameistriks nad suusatasid karmis pakases 50 km medali – pronksi. Toona edestas Priva- olümpiamängudel pikka aega sama alis- krooniti Venera Tšernõšova. täies sõjaväevarustuses ja ületasid dis- lov Melaninit ning ka viies ja kuues koht tamatud nagu USA korvpallurid – pä- Olümpiamängudel osalesid õrne- tantsi jooksul veel eri takistusi. Näiteks kuulusid venelastele. Aga kus olid küll rast nn Tihhonovi ajastut võitis N Liidu mast soost laskesuusatajad esmakord- olevat tulnud vahepeal suusatada gaa- vene snaiprite silmad? Nad teenisid siis meeskond olümpiakulla ka Sarajevos selt 1992. aastal Albertville’is, kus simaskis, loopida granaate ja teha muid nelja peale 30 trahviminutit! 1984 ja Calgarys 1988 ehk kuus olüm- militaarseid tempe. Hiljem võistlesid pu- Melanini kõrval on meie idanaabrite piat järjest! olümpiavõitja sprindis. Enne seda oli naarmeelased juba laskesuusatamisele hulgas veel hulk mitmekordseid olüm- Samal ajal kuulub Tihhonov ka nende taAnfissa 1988. Reztsovast aastal tulnud sai Calgarysesimene naisteolüm- lähedasemal ja patrullsuusatamist mee- piavõitjaid. Kui just vanemast ajast meel- sportlaste hulka, kellel pole kunagi õnnes- piavõitjaks murdmaasuusatamises ja nutaval alal, kus sõdurite meeskond pidi de tuletada, siis Viktor Mamatov (1968 tunud võita individuaalset olümpiakulda kaks aastat hiljem 1994 võitis kulla ka esmalt suusatama 30 km, vintpüss seljas, ja 1972), Ivan Bõkov (1972 ja 1976), ja mitte ainult laskesuusatamist silmas Lillehammeris Venemaa teatenaiskon- ja seejärel tuli näidata oma täpsust las- Nikolai Kruglov (kaks kulda 1976), Ana- pidades. Ühes intervjuus on Tihhonov na koosseisus. ketiirus. Esimesed N Liidu meistrivõist- toli Aljabjev (kaks kulda 1980), Dmitri öelnud, et pole midagi hullu, sest on veel Just Reztsovaga on seotud ka vene- lused peeti sellel alal 1933. aastal. Vassiljev (1984 ja 1988), Sergei Tšepi- üks võistlus, mida ta pole kunagi võitnud, laste üks suuremaid dopinguskandaa- Kuna laskesuusatamine tähendas kov (1988 ja 1992) jne. Kuid venelastel aga oleks tahtnud väga võita... See on le, kuigi erinevalt oma hilisematest püsside ja laskemoonaga ümberkäi- on vaid üks neljakordne olümpiavõitja, kuulsatest kaasmaalastest ei jäänud mist, siis harrastati seda ala Nõukogude Aleksandr Tihhonov – peaaegu nagu laskesuusatajatele relvi tootnud ettevõtte ta kunagi dopingukontrollis vahele. Venemaal peamiselt sõjaväega seotud Stirlitz (näitleja Vjatšeslav Tihhonov). –Iževski mainekas relvatehase auhinnavõistlus, – ka kümnetele mille ajalugu Eesti Nimelt ütles ta portaalile skisport.ru spordiühingutes nagu CSKA ja Dinamo. Tihhonovi valitsemisaeg algas 1968. ulatub umbes poole sajandi taha. antud intervjuus, et tarvitas dopingut Alles pärast laskesuusatamise kui spor- aastal Grenoble’i olümpiamängudel või- Saavutuste poolest Tihhonoviga mui- peaaegu kogu karjääri vältel. Reztsova diala rahvusvahelist tunnustamist said detud hõbemedaliga. Või kaotatud kul- dugi mitte võrreldav, kuid pika karjääri sõnul tegevat seda kõik ja enamik liht- sellega Peipsist ida pool tegelema haka- laga, sest ühtegi individuaalset olüm- jooksul Eesti televaatajatele hästi meel- salt ei jää vahele. ta ka teised spordiseltsid. piamedalit ta enam kunagi ei võitnudki. de jäänud täht oli ka Sergei Tšepikov, Kõiki idanaabrite kuulsusi üles lu- Esimesed N Liidu meistrivõistlused, Kuid aastail 1969–77 tuli ta üksteist kes jõudis N Liidu koondisse juba 1988. geda ei jõuakski, sest Nõukogude Lii- kus selgitati esimesed individuaalmeist- korda maailmameistriks – viis MM-i hõ- aastal ja lõpetas alles pärast 2006. aasta du ja Venemaa sportlased on tulnud rid, peeti alles 1957. aastal Sverdlovski bedat ja kaks pronksi sellele veel lisaks. Torino olümpiamänge. Sealjuures võitis individuaalselt olümpiavõitjaks 29 oblastis, kuid siis võisteldi veel 50 km Mida kindlasti tuleb meeles pidada: too- ta oma esimesed medalid Calgarys (tea- korda (seitse korda naised ja 22 kor- distantsil, mis lõppes ühe laskmisega. na polnud ei jälitussõite ega massistarte tesõidus kulla ja sprindis pronksi) ning da mehed) ning maailmameistriks 53 Aasta hiljem Otepääl selgitati esimesed ning võimalusi maailmameistriks tulla viimase, teatehõbeda Torinos. Kokku korda (21 korda naised ja 32 korda meistrid juba tänapäevase laskesuusa- oli praegusest ajast palju vähem. sai Tšepikov olümpiatelt neli teatesõi- mehed). •••••

21 Hantõ-Mansiisk – ülimoodne laskesuusatamise meka Venemaal näitab kõrgemat klassi • Kui venelased juba midagi ette võtavad, siis annavad nad endast parima. Nii ka Hantõ-Mansiiskis rahvusvahelisi võistlusi korraldades. Kõik peab olema viimase peal – olgu siis võistluste korraldamine või võistluspaik. Super! Vähemaga venelased juba ei lepi. •

kõige rohkem kasu lapsed ning kus tree- konkurss, külastati paremaid laskesuu- eesotsas president Andres Bessebergi- niksid ja võistleksid maailma tipud. Ku- satamiskeskusi Euroopas, USA-s, Kana- ga Hantõ-Mansiiskit ja kohtus kuberner berner teadis, mida tahab ja mida teeb. das, Jaapanis. Projekteerimiskonkursil Aleksandr Filipenkoga. IBU kiitis Han- Olles nooruses hea sportlane, aktiivne osales kümmekond Vene ja välismaist tõ-Mansiiski plaanid ja projektid heaks, tervislike eluviiside eest võitleja ja oma kuid on hiljem tunnistanud, et nad ei krai patrioot, elas ta sügavalt läbi noor- ette seatud ülesanne oli kõrgem klass: uskunud Hantõ-Mansiiski projektide te lahkumist piirkonnast ning mõtles, Hantõ-Mansiiskissearhitektuuri- ja ehitusfirmat. tuleb rajada Nende mitte teostumist. Läks aga teisiti – juba mõni kuidas pakkuda elanikele sportimisvõi- lihtsalt maailmatasemel suusaspordi- kuu pärast kohtumist lammutati mitte- malusi. Laskesuusatamiskeskus oli või- keskus, vaid multifunktsionaalne spor- lagunenud, aga moraalselt vananenud malus ja ambitsioonikas väljakutse. Ja di- ja kultuurikeskus. Seal peab saama spordikool. Paari kuuri ja kruusapõhja- seda ei jätnud spordilembene kuberner treenida, korraldada suurvõistlusi ja ga lasketiiru asemele tekkis ehitustan- kasutamata. Sündmused hakkasid are- massiüritusi. Sealjuures tuli arvestada ner. Moodsa spordikompleksi ehitus oli nema tormilises tempos. kohalikku karmi kliimat ja Hantõ-Man- alanud. Projekti elluviimiseks moodustati siiski haruldast maastikku. Tulevase spordikompleksi esimene aktsiaselts, kaasa haarati riigiameteid, Projekteerimisülesandega sai hak- korpus avati 1996. aasta juulis. IBU huvi Oli aasta 1994. Laskesuusatamise aren- Venemaa laskesuusatamise liit, tööstus- uue spordikeskuse rajamise vastu muu- damise programmi raames võeti vastu töötanud rasketes kliimatingimustes tus tõsiseks ning IBU-st sai hea partner otsus ehitada Hantõ-Mansiiskisse rah- Suurt projekti valiti juhtima meister­ Kanadaskama Kanada ja neil firma oli kogemus Valens. Nad sarnaste olid Hantõ-Mansiiskisse rahvusvahelise las- vusvahelistele nõuetele vastav suusa- sportlaneja finantsgigante. ja Venemaa teeneline treener objektide ehitamisest Calgari taliolüm- kesuusatamiskeskuse rajamisel. spordikeskus. See oli julge, võib-olla Nikolai Bondarev. Mõeldes tänapäevasest piamängude jaoks. Firma omakorda 1996. aasta kevadeks olid olemas- isegi revolutsiooniline samm, millele baasist suurte meistrite koolitamiseks ja kaasas töösse rahvusvahelise kogemu- olevad suusarajad laiemaks tehtud, pa- oli loomulikult kohe ka vastaseid (mil- treenimiseks oma kodulinnas hakkas Ni- randati kaldeid ning rajati uusi suusa- leks väikesesse 30 000 elanikuga linna kolai Bondarev koostama projekte… ehituskonkursi. teid. Väga töömahukas oli uue staadioni ehitada maailmatasemel keskus?). Kuid segaSuuremahulised spetsialiste. Kanada tööd firma tegid võitis Hantõ- ka ehitamine. Staadioni laiendamiseks tuli treenerid, sportlased, organisaatorid ja Kulus rohkem kui 10 aastat Mansiiskis ära siiski kohalikud ette- ära vedada osa mäest, osas kohtades asjaarmastajad ei jätnud jonni. 1990. aastatel ei olnud Hantõ-Mansiisk võtjad, mistõttu spordikeskuse ehitust tuli pinnast madalamaks kaevata ja ära Veelgi enam – moodne spordikomp- veel selline linn nagu praegu. Hantõ- nimetati „rahvuslikuks ehituseks”. Kõi- vedada, teises kohas jälle tõsta. Staa- leks oli Hantõ-Mansiiski kuberneri Mansiiskis ei olnud suuri ehitusette- ge kiiremal ajal töötas objektil kuni 40 dioni ehitamise käigus tõsteti ümber u Aleksandr Filipenko eluunistus. Ta tah- alltöövõtjat. Raha ehitamiseks andis nii 300 000 tonni pinnast. tis luua moodsa aasta läbi toimiva las- Neid polnud kogu ringkonnas. Kuulutati kohalik haridusamet kui ka ettevõtjad. Samal ajal algas ka spordikooli ja kesuusatamiskeskuse, millest saaksid väljavõtteid rahvusvaheline ega projekteerimisfirmasid. projekteerimis- 1994. aastal väisas IBU täitevkomitee külalistemaja ehitus. Alustati linna vii-

22 Foto: Hantõ-Mansiiski MM-i korralduskomitee va otsetee läbimurret ning 1996. aasta sügisel algas läbimurdele ülekäigusilla GRÖÖNIMAA ehitus. See tee sai staadioni sümboliks ja valmis 1997. aasta Jugrõ-97 karika- KANADA VENEMAA võistlusteks. USA HIINA JAAPAN 1997. aasta suveks olid valmis ka las- L-KOREA ketiir ja rollerirajad. Pole ehk oluline, aga huvitav fakt, et rolleriradadele pan- dud erilist asfaldisegu nimetasid kohali- SOOME AUSTRAALIA NORRA kud ehitusmehed Biathloniks. UUS-MEREMAA ROOTSI Esimesed rahvusvahelised laske- EESTI suusatamise karikavõistlused Jugrõ-97 korraldati Hantõ-Mansiiskis 1997. aas- LÄTI LEEDU VENEMAA ta märtsis, kus osalesid paremad laske- Osalevad SUUR- suusatajad kogu maailmast. Nad käivad BRITAN- riigid VALGEVENE KASAHSTAN Hantõ-Mansiiskis igal aastal. NIA POOLA Kokku on maailma- SAKSAMAA Uus laienemine meistrivõistlustele TŠEHHI UKRAINA Valmistudes 2011. aasta maailmameist- registreerunud PRANTSUSMAA A SLOVAKKI rivõistlusteks, asuti spordikeskust taas 40 maad. MOLDOVA ŠVEITS AUSTRIA uuendama ja laiendama. UNGARI RUMEENIA Spordikeskuse uus ümberehitus kul- ANDORRA ITAALIA ges kolmes etapis: esimene järk lõppes SERBIA enne 2010. aasta MK-etappi. Kogu staa- HISPAANIA BUL- ARMEENIA GAARIA dion sai uue ilme. Staadion asub nüüd sündmuste keskel, rajati uus stardi- ja - TÜRGI võtukohad, ka abiruume ja staadioniala SLO- HOR- BOSNIA MAKE- finišipaik, uued tehnilised alad ja aja VEENIA VAATIA JA HERTSEGO- DOONIA laiendati. Tribüünide kohale ehitati te- VIINA lekommentaatorite boksid, kust on pa- rim vaade sündmustele. Teine suur uuendus võrreldes varase- Neli Tupolevi startisid Oslost ja maan- seks ehitati tunnel, mis on mõel- maga oli lasketiiru viiva tunneli ehitami- dusid nelja tunni pärast keset Venemaad, dud liikumiseks ajakirjanikele, Hantõ-Mansiiskis • 2000 – IBU suve- ne. Tunneli läbimõõt võimaldab sellest Hantõ-Mansiiskis. 18 tonni sportlaste hooldemeestele, sportlastele ja peetud rahvusvahe- biatloni MM läbi sõita ka suurtel tiiru teenindavatel varustust veeti otse staadionile ning ametnikele. Radade äärde tehti lised laskesuusatami- • 2001 – juunioride las- veokitel. Hooldemehed said uued bok- sportlased pidid muretsema vaid isikliku korralikud piirded ja staadio- se võistlused: kesuusatamise MM, sid, mis asuvad 100 meetri kaugusel pagasi pärast. Kõik töötas kui kellavärk nile paigaldati kaks suurt vi- • 1997 – Kubok Jugrõ 97 • 2002, 2004, 2006 – stardist. Kõikides boksides on hea ven- ning hotellidesse jõudsid sportlased lau- deoekraani. Ehitati uus kahe- • 1998 - Kubok Jugrõ 98 IBU Grand Prix tilatsioon ja sportlaste riietusruumid. sa rekordkiirusel. Hommikul ärgates ei korruseline maja VIP-idele. • 1999 - Kubok Jugrõ 99 • 2003 – laskesuusatamise uskunud paljud, millised ümberehitused Lisaks pressikeskusele ehita- 2000, 2005, 2007, 2008, MM Superkorraldus olid toimunud. Kõik ületas ootusi. ti uus konverentsikeskus. 2009, 2010 – laskesuusata- 2010. aastal peetud MK-etapp oli MM-i Ka seekord on MM-i korraldajad or- Kuid see pole veel kõik: mise MK-etapp Malevõistlused: peaproov. ganiseerinud sportlastele Hantõ-Man- pärast MM-i on plaanis kogu • 2005 maailmameist- • 2005, 2007, 2009 – Kunagi varem pole organisatoorne töö siiskisse jõudmiseks otselennud, mis staadionile katus peale ehita- rivõistlused biatloni male MK-etapp nii heal tasemel olnud kui 2010. aastal stardivad Münchenist. da. Seda pole varem üheski las- segateates • 2010 – 39. male- peetud MK-etapil. See on hämmastanud Järgmine faas käivitus pärast MK-etap- kesuusatamis keskuses tehtud. olümpiaad paljusid osavõtjaid: võistluste korralda- pi 2010. aasta suvel. Uue väljanägemise Hantõ-Mansiisk on kõige kii- ja isiklikult abistas sportlaste liikumist said nii pressikeskus kui ka pealtvaata- remini arenev biatlonikeskus. Pole Holmenkollenist Hantõ-Mansiiskisse. jate alad. Staadionilt radadele pääsemi- kahtlust.

••••• 23 1 1 Meediakeskus MM 27 Suusastaadion 2 Televisiooni parkla Stardis on 40 riigi sportlased. Mahutab üle 12 000 pealtvaataja. 3 Pealtvaatajate paviljon Eksootilisemad laskesuusatajad tulevad Radade ääres on kohti 3000 pealtvaatajale. 4 Spordikommentaatorid Uus-Meremaalt, Brasiiliast, Korraldajad ootavad MM-i vaatama vähemalt 5 TV-keskus Makedooniast ja Kreekast. 100 000 inimest. 6 Põhjatribüün Võistlejaid on 350, mehi on 2 3 Põhjatribüün kasvas 2010. aasta rekonstrueerimise 7 Võistluste kantselei pisut rohkem kui naisi. käigus 400 kohalt 2500 kohani. 8 Fotograafide ala Lasketiirus on 30 märklauda. 9 Ajavõtu kantselei 5 4 Suusaradade pikkus on 10 km. 10 Segaala Pressikeskuses on ruumi 200 inimesele ja seal on 11 Lasketiir 30 kommentaatoriboksi. Rekonstrueerimisel tehti suusarajad raskemaks, 12 Kohtunike ala 6 26 lisati kaks 30-kraadist tõusu. Rada tehti ümber Lasketiiru meediaala 13 nii, et pealtvaatajad näeksid võimalikult 14 Trahviring suurt osa võistlusest otse ja vahetult, 25 15 Stardi-finišiala 7 mitte videoekraanidelt. 24 16 Finišist lahkumise ala 9 17 VIP-ala 8 18 Rada 10 23 19 Lõunatribüün 11 20 Suusasild 12 15 22 21 Määrdeala, meeskondade kabiinid 13 16 22 Suuskade prooviala 23 Biathlon Family Club 21 24 Meeskondade kabiinid 14 17 25 Suuskade prooviala 26 Kirdetribüün 27 Dopingukontroll 18 Akrediteerimisbüroo Transpordibüroo jne 19

20

Fotod: Hantõ-Mansiiski MM-i korralduskomitee

Kadri Lehtla Sügavama mulje on jätnud elusuurused Hantõ-Mansiisk on arenenud tohutu kiiru- Võistelnud Hantõ-Mansiiskis mammutikujud, neid on seal päris mitu, sega, eriti suure panuse koha arengusse tegi • Hantõ-Mansiiski staadionikompleks on linnas on skulptuure ja kujukesi ja õhtul tu- nüüdseks juba ametist lahkunud kuberner. nagu spordikompleks ikka – rajad ja tribüün ledesäras on linn väga ilus. Ja ugri-mugri on 2001. aastal valiti regioon maailma kiireimini ja tiir ja kõik muu staadioni juurde kuuluv. neil olulisel kohal. Nad hoiavad oma paiga arenevaks piirkonnaks. Hantõ-Mansiiskis on Linn on aga täiesti omaette vaatamisväärsus traditsioone. heal tasemel teatrid, koolid, hotellid, suurt ja eristub tüüpilisest Venemaa linnast. Tegu See on uskumatu, kuidas nad seal näiteks rõhku on pandud sotsiaalsetele teenustele. on väga rikka paigaga. Majad on ühest äär- slaalomimäge keset raba üles ajavad. Väike- Kõik on ehitatud kümne aastaga. musest teise – kui üks mees elab puu-uberi- se Munamäe suurune küngas on juba val- Hantõ-Mansiisk on väga kallis koht. kus, siis tema naabrimees võib elada kullast mis, tõstukid on olemas, aga ehitustöö käib Moskvaga võrreldes ei saa arugi, et oled lossis. edasi. tuhandete kilomeetrite kaugusel kusagil lm on Hantõ-Mansiiskis alati külm ja Venemaal – lihtsalt lendad tsivilisatsioonist staadion on tuultele avatud. Hantõ-Mansiisk Kristjan Oja tsivilisatsiooni. on nagu omaette paik maailmas, sest linna • Käisin Hantõ-Mansiiskis esimest korda Käisin ka 2003. aasta MM-il ja 2006. aas- ümbritsevad sood, mis laiuvad tuhandeid 1983. aastal. Seal ei olnud siis veel ühtegi tal IBU kongressil. Kõik üritused on neil väga kilomeetreid. Väga huvitav paik on. asfaltteed ja igal pool olid puubarakid. hästi korraldatud.

24 Hantõ-Mansiisk – vana ja uus linn Fotod: Kadri Lehtla erakogu, Hantõ-Mansiiski kodulehekülg Kliima Piirkonnas on subarktiline kliima. Ma- dalaim temperatuur võib –49, kõrgeim +34,5, keskmine –1,1 C. Sajab vähe. Kol- mandiku aastast katab linna paks lume- vaip.

Ajalugu 1637. aastal rajati tsaari korraldusega Irtõši jõe paremale kaldale, tema Obi Teisel pool Uuraleid, keset Venemaad, jõkke suubumise koha lähedale Sama- keset soid, veidi rohkem kui 3000 ki- rovo postijaam, millest kasvas ajapikku lomeetrit Moskvast ida pool särab välja Hantõ-Mansiisk. Esimesed Sama- Hantõ-Mansiisk, Prantsusmaa-suuruse rovo asukad olid Permist, Vologdast ja piirkonna, Handi-Mansi autonoomse Olonetsist (Aunuselt) pärit 50 küüdi- ringkonna ajalooline pealinn. Hantõ- meest koos peredega. Asula kasvas kii- Mansiisk – linn, mis on saanud oma tä- resti ja 1784. aastaks elas seal juba 487 nase näo viimase viieteist aasta jooksul küüdimeest, lisaks nendele talunikke. – ongi üles ehitatud nafta- ja gaasidol- Peamiselt tegeldi hobuse- ja karjakas- larite eest. Naftabuumi linn, nagu nad vatusega, kalapüügi, jahi ja korilusega. ise ütlevad, ja teades oma tähtsust ja 1860. aastatel sai asulast tähtis kau- rikkust, nimetavad end koguni teiseks bandussõlm, sest see asus kahe jõe Moskvaks. Miks ka mitte: siin on ülikool, ligiduses ja äsja leiutatud aurulaevad kontserdisaal, teater, muuseumid, kau- andsid võimaluse kaupu kiiremini edasi banduskeskused, ametiasutused. toimetada. Selles väikeses linnas elab veidi vä- 1912. aastal elas asulas 398 meest hem kui 80 000 elanikku, kuid siin re- ja 427 naist, seal oli kolm kabelit, kirik, gioonis toodetakse 60% Venemaa naf- kool, lugemismaja, kolm võõrastemaja, tast ja on rohkem kui 7% kogu maailma kõrts, teemaja, kuus poodi, sepikoda, ressurssidest. Just siit, Moskvast tu- postkontor. handete kilomeetrite kaugusel asuvast 1905.–1907. aasta revolutsioonist piirkonnast saab Venemaa oma rikkuse asula pääses, uudised sellest jõudsid ja uhkuse. Kullatud kupleid ja välist hiil- sinna hilinemisega. 1917. aastal pärast gust jagub ka kohapeale küllaga. Täna- tsaari kukutamist vahetus võim ka Sa- vad on puhtad, aknad pestud, lääne kal- marovos. lid kaubamärgid säravad vaateakendel. 1931. aastal, kui loodi Handi-Mansi Kuid õnneks – linnas on ka palju rohe- rahvusringkond, asutati selle keskuseks lust ja lummavaid vaateid. Asub ju linn Samarovost 5 km kaugusele Ostjako-Vo- nn seitsme mäe otsas. gulsk. Tihedasse taigasse, kus kasvasid Kadri Lehtla 2010 MK-etapil Hantõ-Mansiiskis vaatamisväärsustega tutvumas. Just siia, Hantõ-Mansiiskisse on vii- seedrid, raiuti 11 tänavat, ehitati majad, mastel aastatel teinud suuri investee- elektrijaam, saeveski. ringuid ka välismaalased. Ja ideid, mida 1940. aastal nimetati Ostjako-Vo- teha, jagub: näiteks 2007. aastal sõlmiti gulsk ümber Hantõ-Mansiiskiks ja 1950 leping 280 meetri kõrguse pilvelõhkuja sai ta linnaõigused. Samarovo ühendati rajamiseks. Sellest saab üks Venemaa uue asumiga. kõrgemaid hooneid. 2008. aasta juunis valis Venemaa Hantõ-Mansiisk on oluline mäe-, president Dmitri Medvedev Hantõ-Man- laskesuusa- ja murdmaasuusakeskus. siiski oma esimese suurema rahvusva- Alates 2000. aastast peetakse seal las- helise tippkohtumise, Euroopa Liidu ja kesuusatamise MK-etappe. Linnas tegut- Venemaa tippkohtumise asukohaks. See seb professionaalne jäähokimeeskond on Siber, see on jõukus, mida ta läänele URGA ja 300 õpilasega spordikool. näidata soovis.

•••••

Handi-Mansi autonoomne Tallinn ringkond Pindala: 534 800 km2 Ringkond on väga rikas loodusvarade poolest: leidub naftat, gaasi, kulda, raua- MOSKVA maaki, kivisütt. Piirkonnas on üle 500 nafta- ja gaasi- VENEMAA maardla ning sealt tuleb 60% kogu Vene- maal toodetavast naftast. Halduskeskus: Hantõ-Mansiisk Hantõ–Mansiisk Pindala: 338 km2 Elanikke: 76 000 Esimesed asukad on teada 1637. aastast. Kuni 1940. aastani kandis Ostjako-Vogulski nime. Linnaõigused sai 1950. aastal. Hantõ-Mansiiskit on nimetatud ka maailma suusapealinnaks

25 Kell 13.30 Kell 11.00 Kell 14.15 Kell 14.15 Kell 15.00 Segateatevõistlus, 2 x 6 + 2 x 7,5 km Sprint, mehed, 10 km Eraldistart, mehed, 20 km Eraldistart, naised, 15 km Teatesõit, mehed, 4x7,5 km Esimest korda võisteldi Hantõ-Mansiiskis laskesuu- Distantsi pikkus meestel Võitjad: Eesti sega- Esimene võistlus toimus 1974. aastal, võitis soom- Esimene võistlus peeti 1958. aastal. Võitis roots- Esimene võistlus peeti 1984. aastal, Esimene võistlus peeti 1965. aastal, kuid ametlikult satamise MK-sarja finaalvõistlustel (2005). Kaht esi- on 7,5 km, naistel 6 km. 2005 – Venemaa teatevõistkond lane Juhani Suutarinen. lane Adolf Wiklund. võitis venelane Venera Tsernõšova. on ala võistluste kavas 1966. aastast. – Venemaa mest vahetust sõitsid naised, kaht viimast mehed. Igal võistlejal tuleb läbida 2006 on sel hooajal 2003. a MM-il Hantõ Mansiiskis võitis Ole Einar Esimese võistluse võitis Norra meeskond. 2007 – Rootsi Neljakordne maailmameister on Ole Einar Bjørn- 1985. aastal tuli maailmameistriks Kaija Parve- 3. 2006. aastal oli teatejärjekorda muudetud naine- kaks tiiru. MM-il saab iga 2008 – Saksamaa saavutanud 5. Bjørndalen. Bjørndalen on selle distantsi neljakord- 8. dalen (2003, 2005, 2007 ja 2009). 9. Helinurm, 1987. aastal võitis ta hõbemedali. 11. Kõige edukamad on olnud N Liit ja Venemaa. mees-naine-mees, kuid Antholtzi MM-il sõideti taas riik panna välja ühe sega- 2009 – Prantsusmaa 10. koha MÄRTS ne maailmameister (2003, 2005, 2007, 2009). MÄRTS Eestlastest oli Priit Viks Vancouveri olümpial 20. MÄRTS 2009. aasta maailmameister on Kati Wilhelm. 2009. aastal tuli maailmameistriks Norra. MÄRTS naine-naine-mees-mees (2007). Nii on see jäänud. teatevõistkonna. 2010 – Saksamaa (dets, Pokljuka) Eestlaste parim koht sel hooajal: Roland Lessing Eestlaste parim koht sel hooajal: Roland Lessing Eestlaste parim koht sel hooajal: Eveli Saue MÄRTS Eesti laskesuusameeskond sel hooajal: 15. (25., Hochfilzen) (56., Östersund) (24., Ruhpolding) (Oberhof, jaanuaris)

kl 13.20–15.20 kl 11–12.45 kl 14.05–16.45 kl 14.05–16.15 kl 14.50-17.00

TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHHVIRVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR

SS SS

F S F F

1. ja 2. vahetus 3. ja 4. vahetus Kogutõus: 156 m Kogutõus: 240 m Kogutõus: 312 m Kogutõus: 600 m Kogutõus: 485 m Kogutõus: 240 m Suurim tõus: 21 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Kõrguste vahe: 49 m Kõrguste vahe: 36 m 100 m Kõrguste vahe: 49 m 100 m Kõrguste vahe: 50 m 100 m Kõrguste vahe: 50 m 100 m Kõrguste vahe: 49 m 100 m Distantsi pikkus: 6490/6250 m Distantsi pikkus: 7660/7490 m Distantsi pikkus: 10 190 m Distantsi pikkus: 19 570 m 100 m Distantsi pikkus: 15 370 m Distantsi pikkus: 7790/7600 m

120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Rajaprofiil Rajaprofiil 70 RajRajaprofiilaprofiil 70 Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 0 km 1,534,567,5910,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 27 28,5 30 31,5 33 0 km 1,8 3,6 5,4 7,2 9 10,8 12,6 14,4 16,2 18 19,8 21,6 23,4 25,2 27 28,8 30,6 32,4 34,2 36 37,8 39 0 km 1,534,567,5 910,51213,51516,51819,52122,52425,52728,53031,5 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5

Kell 15.00 Kell 11.00 Kell 13.30 Kell 13.30 Kell 15.30 Kell 12.00 Sprint, naised, 7,5 km Jälitussõit, mehed, 12,5 km Jälitussõit, naised, 10 km Ühisstart, naised, 12,5 km Ühisstart, mehed, 15 km Teatesõit, naised, 4x6 km Esimest korda võisteldi 1984. aastal, võitis venela- Esimene võistlus toimus1997. aastal, Kolm kulda on võitnud rootslane Esimene võistlus toimus 1999. aastal, võitis Esimene võistlus peeti 1999. aastal, Esimene võistlus peeti 1984. aastal, järgmine ne Venera Tsernõšova. võitis venelane Viktor Maigourov. Magdalena Forsberg (1997, 1998, ukrainlanna Olena Zubrilova. võitis sakslane Sven Fischer. 1988. aastal, kuid siis sõideti 3x5 km. 1989,–1991. 1985. aastal võitis Kaija Parve-Helinurm hõbe- Alates 2005. aastast on distantsi valit- 2000), 2009. aasta maailmameister on Olga Zaitseva 2009. aasta maailmameister on aastani oli võistlus 3x7,5 km; 1993–2001: 4x7,5 km. 5. medali ning 1986. aastal tuli ta maailmameistriks. 6. senud Ole Einar Bjørndalen (2005, 6. 2009. aasta maailmameister on 12. (Venemaa). 12. Dominik Landertinger (Austria) 13. Alates 2003. aastast on 4x6 km. Alates 2005. aastast on ala valitsenud Saksa nai- 2007, 2008, 2009) rootslane Helena Jonsson. Eestlaste parim koht sel hooajal: Eestlaste parim koht sel hooajal: 1984., 1985., 1986., 1987. ja 1988. aastal võitis kulla MÄRTS sed, 2009. aastal võitis kulla Kati Wilhelm. MÄRTS Eestlaste parim koht sel hooajal: MÄRTS Eestlaste parim koht sel hooajal: MÄRTS Eveli Saue (13., Antholz-Anterselva) MÄRTS pole starti pääsenud. MÄRTS N Liidu teatenaiskond, kuhu kuulus ka Kaija Parve- Eestlaste parim koht sel hooajal: Eveli Saue Roland Lessing (25., Östersund) Eveli Saue (10., Fort Kent) Parim on Indrek Tobrelutsu 13. koht Helinurm. (9., Antholz-Anterselva) (Pokljuna, 2004) Seda võistlust ongi valitsenud Venemaa ja Saksamaa naiskonnad. Eestlaste parim koht sel hooajal:al: 14. (Antholz-Anterselva) kl 14.50–16.45 kl 10.50–12.00 kl 13.20–14.30 kl 13.20-14.40 kl 15.20-17.00 kl 11.50-13.45

TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR

S SS SS

F F F

Kogutõus: 240 m Kogutõus: 400 m Kogutõus: 260 m Kogutõus: 400 m Kogutõus: 485 m Kogutõus: 156 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 21 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 21 m Kõrguste vahe: 49 m Kõrguste vahe: 49 m Kõrguste vahe: 36 m Kõrguste vahe: 36 m 100 m 100 m 100 m Kõrguste vahe: 49 m 100 m Kõrguste vahe: 49 m 100 m Distantsi pikkus: 7490 m Distantsi pikkus: 12 540 m Distantsi pikkus: 10 290 m Distantsi pikkus: 12 760 m Distantsi pikkus: 15 570 m 100 m Distantsi pikkus: 6250 m

120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 0 km 1,534,567,5910,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 0 km 1,534,5 6 7,5 910,51213,51516,51819,521 0 km 1,534,567,5910,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 27 28,5 30 31,5 0 km 1,534,567,5910,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21

26 Kell 13.30 Kell 11.00 Kell 14.15 Kell 14.15 Kell 15.00 Segateatevõistlus, 2 x 6 + 2 x 7,5 km Sprint, mehed, 10 km Eraldistart, mehed, 20 km Eraldistart, naised, 15 km Teatesõit, mehed, 4x7,5 km Esimest korda võisteldi Hantõ-Mansiiskis laskesuu- Distantsi pikkus meestel Võitjad: Eesti sega- Esimene võistlus toimus 1974. aastal, võitis soom- Esimene võistlus peeti 1958. aastal. Võitis roots- Esimene võistlus peeti 1984. aastal, Esimene võistlus peeti 1965. aastal, kuid ametlikult satamise MK-sarja finaalvõistlustel (2005). Kaht esi- on 7,5 km, naistel 6 km. 2005 – Venemaa teatevõistkond lane Juhani Suutarinen. lane Adolf Wiklund. võitis venelane Venera Tsernõšova. on ala võistluste kavas 1966. aastast. – Venemaa mest vahetust sõitsid naised, kaht viimast mehed. Igal võistlejal tuleb läbida 2006 on sel hooajal 2003. a MM-il Hantõ Mansiiskis võitis Ole Einar Esimese võistluse võitis Norra meeskond. 2007 – Rootsi Neljakordne maailmameister on Ole Einar Bjørn- 1985. aastal tuli maailmameistriks Kaija Parve- 3. 2006. aastal oli teatejärjekorda muudetud naine- kaks tiiru. MM-il saab iga 2008 – Saksamaa saavutanud 5. Bjørndalen. Bjørndalen on selle distantsi neljakord- 8. dalen (2003, 2005, 2007 ja 2009). 9. Helinurm, 1987. aastal võitis ta hõbemedali. 11. Kõige edukamad on olnud N Liit ja Venemaa. mees-naine-mees, kuid Antholtzi MM-il sõideti taas riik panna välja ühe sega- 2009 – Prantsusmaa 10. koha MÄRTS ne maailmameister (2003, 2005, 2007, 2009). MÄRTS Eestlastest oli Priit Viks Vancouveri olümpial 20. MÄRTS 2009. aasta maailmameister on Kati Wilhelm. 2009. aastal tuli maailmameistriks Norra. MÄRTS naine-naine-mees-mees (2007). Nii on see jäänud. teatevõistkonna. 2010 – Saksamaa (dets, Pokljuka) Eestlaste parim koht sel hooajal: Roland Lessing Eestlaste parim koht sel hooajal: Roland Lessing Eestlaste parim koht sel hooajal: Eveli Saue MÄRTS Eesti laskesuusameeskond sel hooajal: 15. (25., Hochfilzen) (56., Östersund) (24., Ruhpolding) (Oberhof, jaanuaris)

kl 13.20–15.20 kl 11–12.45 kl 14.05–16.45 kl 14.05–16.15 kl 14.50-17.00

TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHHVIRVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR

SS SS

F S F F

1. ja 2. vahetus 3. ja 4. vahetus Kogutõus: 156 m Kogutõus: 240 m Kogutõus: 312 m Kogutõus: 600 m Kogutõus: 485 m Kogutõus: 240 m Suurim tõus: 21 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Kõrguste vahe: 49 m Kõrguste vahe: 36 m 100 m Kõrguste vahe: 49 m 100 m Kõrguste vahe: 50 m 100 m Kõrguste vahe: 50 m 100 m Kõrguste vahe: 49 m 100 m Distantsi pikkus: 6490/6250 m Distantsi pikkus: 7660/7490 m Distantsi pikkus: 10 190 m Distantsi pikkus: 19 570 m 100 m Distantsi pikkus: 15 370 m Distantsi pikkus: 7790/7600 m

120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Rajaprofiil Rajaprofiil 70 RajRajaprofiilaprofiil 70 Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 0 km 1,534,567,5910,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 27 28,5 30 31,5 33 0 km 1,8 3,6 5,4 7,2 9 10,8 12,6 14,4 16,2 18 19,8 21,6 23,4 25,2 27 28,8 30,6 32,4 34,2 36 37,8 39 0 km 1,534,567,5 910,51213,51516,51819,52122,52425,52728,53031,5 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5

Kell 15.00 Kell 11.00 Kell 13.30 Kell 13.30 Kell 15.30 Kell 12.00 Sprint, naised, 7,5 km Jälitussõit, mehed, 12,5 km Jälitussõit, naised, 10 km Ühisstart, naised, 12,5 km Ühisstart, mehed, 15 km Teatesõit, naised, 4x6 km Esimest korda võisteldi 1984. aastal, võitis venela- Esimene võistlus toimus1997. aastal, Kolm kulda on võitnud rootslane Esimene võistlus toimus 1999. aastal, võitis Esimene võistlus peeti 1999. aastal, Esimene võistlus peeti 1984. aastal, järgmine ne Venera Tsernõšova. võitis venelane Viktor Maigourov. Magdalena Forsberg (1997, 1998, ukrainlanna Olena Zubrilova. võitis sakslane Sven Fischer. 1988. aastal, kuid siis sõideti 3x5 km. 1989,–1991. 1985. aastal võitis Kaija Parve-Helinurm hõbe- Alates 2005. aastast on distantsi valit- 2000), 2009. aasta maailmameister on Olga Zaitseva 2009. aasta maailmameister on aastani oli võistlus 3x7,5 km; 1993–2001: 4x7,5 km. 5. medali ning 1986. aastal tuli ta maailmameistriks. 6. senud Ole Einar Bjørndalen (2005, 6. 2009. aasta maailmameister on 12. (Venemaa). 12. Dominik Landertinger (Austria) 13. Alates 2003. aastast on 4x6 km. Alates 2005. aastast on ala valitsenud Saksa nai- 2007, 2008, 2009) rootslane Helena Jonsson. Eestlaste parim koht sel hooajal: Eestlaste parim koht sel hooajal: 1984., 1985., 1986., 1987. ja 1988. aastal võitis kulla MÄRTS sed, 2009. aastal võitis kulla Kati Wilhelm. MÄRTS Eestlaste parim koht sel hooajal: MÄRTS Eestlaste parim koht sel hooajal: MÄRTS Eveli Saue (13., Antholz-Anterselva) MÄRTS pole starti pääsenud. MÄRTS N Liidu teatenaiskond, kuhu kuulus ka Kaija Parve- Eestlaste parim koht sel hooajal: Eveli Saue Roland Lessing (25., Östersund) Eveli Saue (10., Fort Kent) Parim on Indrek Tobrelutsu 13. koht Helinurm. (9., Antholz-Anterselva) (Pokljuna, 2004) Seda võistlust ongi valitsenud Venemaa ja Saksamaa naiskonnad. Eestlaste parim koht sel hooajal:al: 14. (Antholz-Anterselva) kl 14.50–16.45 kl 10.50–12.00 kl 13.20–14.30 kl 13.20-14.40 kl 15.20-17.00 kl 11.50-13.45

TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR TRAHVIRINGHVIR

S SS SS

F F F

Kogutõus: 240 m Kogutõus: 400 m Kogutõus: 260 m Kogutõus: 400 m Kogutõus: 485 m Kogutõus: 156 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 21 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 23 m Suurim tõus: 21 m Kõrguste vahe: 49 m Kõrguste vahe: 49 m Kõrguste vahe: 36 m Kõrguste vahe: 36 m 100 m 100 m 100 m Kõrguste vahe: 49 m 100 m Kõrguste vahe: 49 m 100 m Distantsi pikkus: 7490 m Distantsi pikkus: 12 540 m Distantsi pikkus: 10 290 m Distantsi pikkus: 12 760 m Distantsi pikkus: 15 570 m 100 m Distantsi pikkus: 6250 m

120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 120 mm120 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 110 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 90 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil Rajaprofiil 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 60 0 km 1,534,567,5910,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 0 km 1,534,5 6 7,5 910,51213,51516,51819,521 0 km 1,534,567,5910,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 0 km 1,5 3 4,5 6 7,5 9 10,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21 22,5 24 25,5 27 28,5 30 31,5 0 km 1,534,567,5910,5 12 13,5 15 16,5 18 19,5 21

27 Kaija Parve- Helinurm. 24 aastat hiljem

• Seitsmekordne laskesuusatamise maailmameister Kaija Parve-Helinurm ei ole suuski nurka visanud ega suusamõtteid peast pühkinud, enda lõbuks käib ta ikka sõitmas ning on tütar Ulla-Maaritile treeningutel ja võistlustel abiks. • Tekst: Signe Sillasoo meile suhteliselt karmid ja ekstreemsed Fotod: erakogu olud, et me seeläbi saaksime veel tugeva- maks. Meil ei olnud alati sellist luksust, et meil oleks igal pool suusarada ees olnud. Lükkasime endale tihti suusarada ise ette ja tegime tundrasse tiiru. Meil olid ekstreemsed olud. Eks see mingil määral ka karastas,” sõnab Kaija.

Seitse maailmameistritiitlit Karastatus tõi aga peagi häid tulemusi, sest esimese maailmameistritiitli noppis Kaija juba 1984. aastal, kui koondislased esimestena Nõukogude Liidus laskesuu- satamise MM-il käisid. Järgmine maailma- meistrikuld riputati Kaijale kaela 1985, siis 1986, 1987 ja 1988. Kokku seitse kor- Kaija tee suusatamise juurde kulges su- da. Viiel korral teatesõidus ja kahel korral juvalt. Vendade eeskujul sai ta suusapi- individuaaldistantsidel. Ja siis tuligi sport- sikust nakatust ja hakkas treenima. Kui laskarjäärile lõpp, 24-aastaselt. „Vaim oli suusatehnika oli hoolega selgeks lihvi- lihtsalt väsinud mingist hetkest. Iseene- tud, käis treener Tõnu Pääsuke 1982. sest praegu tundub, et hiilgeajad ehk aastal välja mõtte, et Kaija prooviks ka oleksid alles ees olnud,” tunnistab Kaija. laskesuusatamist, seda esmapilgul mitte Küsimuse peale, kas mõni kuldne me- kõige naiselikumat ala. Mõeldud, tehtud. dal koju toomata ja miski pärast sport- „Ega see püssiga toimetamine mulle laskarjääri lõppu kripeldama ei jäänud, tollal väga ei meeldinud. Igal võimalikul jääb Kaija viivuks mõttesse: „Meie ala juhul oli mul püss pigem voodi all, kui oleks võinud olümpial olla. Kes teab, et ma seda puhastasin või sellega kui- mismoodi siis oleks läinud. Aga ma ei va trenni tegin. Ühesõnaga, kui vähegi vaeva sellega väga oma pead.” võimalus oli, siis viilisin sellest kõrvale,” Suusatamist pole Kaija jätnud. Muude tunnistab Kaija. „Praegu see mind aga toimetuste kõrvalt on ta tegev Eesti laske- enam ei häiri,” tõdeb ta rõõmsal häälel. suusatamise föderatsiooni juhatuses, et Motivatsiooni jagus aga kõigest hoo- seeläbi noortesporti toetada ja edendada limata. Treeneri sõnul oli šanss tubli töö ning neile abiks olla. Enda lõbuks käib ta korral maailmameistrivõistlustele pää- ikka aeg-ajalt ka sõitmas. Mingeid ambit- seda täiesti olemas. „Alguses ma muidu- sioone tal sellega seoses enam pole, võist- gi naersin selle peale, et mis sa jamad, luskihk on kadunud. Ka ei ole Kaijale kor- sellisest kadalipust on suhteliselt või- dagi mõttesse tulnud treeneriks hakata. matu läbi pääseda. Aga siis kujunes kui- „Ma olen seisukohal, et igast tippsportla- dagi ikkagi nii, et 1983 läksin esimest sest ei saa head treenerit, ja halb treener korda katsevõistlustele. Seal läks väga ei tahaks ma kindlasti olla. See ei ole väga hästi, peale mida arvatigi mind Nõu- minu pärusmaa,” tunnistab ta. kogude Liidu koondisse,” meenutab ta Nõu ja jõuga on ta aga abiks oma suure riigi parimate hulka jõudmist. 17-aastasele tütrele Ulla-Maaritile, kel Algasid treeninglaagrid suure Vene- nüüd on ees tõsisemad treeningud ja maa avarustes. Neid Kaija kõige parema- võistlused noorteklassis. „Jube raske te sõnadega ei meenuta. „Meie treenerid on mul praegu selles rollis olla, kus mu tahtsid millegipärast olla omaette, kuskil oma tütar võistleb. Närvipinge on suur. tundrates eraldi trenni teha. Nad lõid Kogu aeg elan talle kaasa ja mõtlen ta

28 Ulla-Maarit Helinurm. Kõik on alles ees

1986. aasta. Maailmameister Kaia Parve-Helinurm Tallinna lennujaamas. 1986. aasta. Võistluste start. Šveits. peale,” lausub Kaija. Ei kulugi kaua aega, Sporditarvete ja laagrite eest kandis Kõigist kergustest ja raskustest hoo- • Kuidas sa laskesuusatamise juurde kui vestluse ajal tuleb kõne tütrelt, kes Nõukogude Liit aga hoolt. Varustust jagas limata suhtub Kaija Eesti laskesuu- jõudsid? Kas ema saavutused inspi- helistab pakaselisel veebruaripäeval Li- Nõukogude Liidu spordikomitee. „Meie satamise arengusse ja tulevikku väga reerisid? berecist, kus ta startis X Euroopa noorte saime selle varustuse, mis kõikidest üle optimistlikult. Noori ja andekaid las- Laskesuusatamine tundus huvitavam taliolümpiafestivalil. jäi. Meile anti nii-öelda riismed. Tihti- kesuusatajaid, kes võiksid tulevikus kui murdmaasuusatamine, seetõttu ot- peale juhtus nii, et kui mu enda numbrit ilma teha, meil tema arvates jagub. Nii sustasin hakata tegelema ka laskesuu- Uus põlvkond saabast ei olnud, siis sain sealt oma ven- et laskesuusatamine ei kao Kaija sõnul satamisega. Ulla-Maarit on ambitsioonikas neiu, kel dadele varustust. Enda pere varustasin veel niipea pildilt. Kõigile neile noortele ema sõnul on piisavalt sportlikku viha. suusavarustusega küll ära. Kokkuvõttes hoiab Kaija ka pöialt, elab õnnestumis- • Millised on sinu jaoks praegu suu- Seda näitavad ka head tulemused noor- saime ikka varustust küll. Võrreldes prae- tele kaasa ja mõistab ebaõnnestumis- rimad saavutused spordis? teklassis. 2009. aastal võitis ta murd- gusega on see muidugi nagu öö ja päev,” test tingitud pettumust. 2009. aastal võitsin ETV-Swedbanki sarja, maasuusatamises Eesti noortemeistri tõdeb Kaija. Samuti jäi 1980-ndatel ära Rõõmsameelse inimesena on Kai- samuti olen Eesti noorte meister murd- tiitli ning Swedbanki noorte suusasarja, mööda sponsoreid jooksmine, sest spon- ja pigem optimistlik. „Kui ongi mingid maas. 2010/2011 II koht Eesti noorte samuti Eesti laskesuusatamise meistri- soriks oligi Nõukogude Liit, kes laagrites tagasilöögid või kaotused, siis nendest meistrivõistlustel murdmaas. Olen juba võistlused. Sellel aastal on ta startinud ja võistlustel käimist võimaldas. tuleb õppida. Nõukogude Liidu koon- jõudnud osaleda juunioride MM-il. peale taliolümpiafestivali ka juunioride Ka doping ei olnud tollal nii suur hir- dise kogemus on andnud kaasa elus MM-il. Naljatades on Ulla-Maarit luba- muvalitseja. „Meie õnneks oli see selline hakkama saamise oskust. Et ei tasu lüüa • Millised on sinu eesmärgid laske- nud tulla ka olümpiavõitjaks ja ema tu- aeg, kus ei olnudki midagi kuskilt võtta. probleemide ees põnnama, vaid tuleb suusatamises? lemusi lüüa, mille üle Kaija ainult rõõ- Me olime nii vaesed. Heal juhul oli meil need julgelt ära lahendada. Ja oma viga- Kuna tegelen alles teist hooaega laske- mu tunneks, nagu ta tunnistab. arst võistlustel kaasas. Vitamiine sõime, dest õppida,” võtab Kaija kokku elutõed, suusatamisega, siis hetkel veel väga suu- Suurte soovide täitumiseks on Kaija erinevaid taastumisvahendeid oleks tul- mida suusarajal saadud võidud ja kao- ri unistusi ei ole, tahaksin treenida end sõnul vaja paljude asjade kokkulange- nud ka tarbida, aga neid polnud saada. tused on talle õpetanud. väga kiiresti sõitma ja täpselt laskma – mist: pühendumust, selgeid eesmärke, Ja kuna ei olnud ka enamasti kindel, mis eks siis saab juba suuremalt unistada. kõva tööd, enesekindlust ja -usku ning ka asi mida sisaldab, siis ei julgenud ••••• treenerit, kellesse sportlane 100% usub. proovida. Muidu oleks kes • On sul eeskujusid? „Ilma suure usalduseta pole võimalik tip- teab mis võinud juhtuda Suuri eeskujusid ei ole. pu jõuda,” on Kaija kindel. Peale selle ei ja mul ei oleks võib- pääse üle ega ümber heast varustusest ja olla kahte tütart Ema ja tütar • Mis on laskesuusatamises sinu korralikest treeningutingimustest. praegu,” mee- jaoks kergem/meeldiv ja mis on see, mille kallal tunned, et tuleb veel kõ- nutab Kaija. Kaija Parve-Helinurm Ulla-Maarit Helinurm Nõukogude Liidu head ja vead Sündinud: 14. juunil 1964 Sündinud: 20. juulil 1993 vasti tööd teha? Treeningutingimused on Kaija meelest Hetkel on suusatamine parem kui lask- mine. Laskmise kallal on vaja väga palju praegustel suusalootustel mitmes mõt- Tulemused: Tulemused: tes temaaegsetest paremad, kuid on ka • 1984-1988. aastal maailmameis- • 2009. aasta Eesti noortemeister tööd teha. paar aspekti, mis tegid Nõukogude Lii- ter naiste 3x5 km teatesõidus murdmaasuusatamises du päevil treenimise hulga kergemaks. • 1985. aastal maailmameistrivõist- • 2009. aasta Swedbanki noorte • Kui palju ema sulle treeningutel ja „Noortel on tänapäeval lihtsam sporti luste hõbe 5 km sõidus suusasarja võitja võistlustel abiks on? Millist nõu te- teha juba seetõttu, et piirid on lahti. Kui • 1986. aastal maailmameister • 2009. aasta EMV-l laskesuusatami- malt küsid? ainult rahaline seis võimaldab, siis võib 5 km sõidus ses N-17 vanusegrupi I koht Olen enne võistlusi ikka nõu küsinud, ju igal pool käia,” nimetab ta ühe suure • 1985. aastal maailmameister kuidas midagi paremini teha, eriti enne plussi. Nõukogude ajal see nii lihtsalt ei 10 km sõidus laskmist tuletab ta meelde laskmise põ- käinud. Välisriikidesse lubati ainult kor- • 1985. ja 1986. aastal nimetati hitõed ja elab mulle võistlustel väga-vä- ra aastas. Samuti ei olnud treeningutin- Kaija Parve-Helinurm Eesti ga kaasa. gimused mingi meelakkumine. „Aga eks parimaks naissportlaseks. Kaija Parve- karm elu ja töö õpetasid. Sellist karas- • 1987. aastal maailma- Helinurm • Mis on õpetussõnad, mis temalt saanud oled? tust, nagu tollal mööda Nõukogude Liitu meistrivõistluste hõbe Ilma suure usal- reisides ja laagrites käies, tänased noo- 10 km sõidus Mis ei tapa, teeb tugevamaks, igast kao- red enam kindlasti kuskilt ei saa.” duseta pole või- tusest ja igast võidust tuleb õppida. malik tippu jõuda. 29 Sõjaväelaste MM-il võitis Indrek Tobreluts pronksmedali, Eveli Saue pidi leppima 14. kohaga

Tekst: Mariliis Pinn ne juba kord on. Lasketiirus ei olnud Fotod: Rauno Volmar (EPL) meie võistkonnal just parim päev. Võistluste korraldamisest oli näha, et selliseid võistlusi ei korraldata seal rii- gis iga päev ja väikeseid apse ikka tuli ette. Küllap järgmisel korral kukub see neil juba paremini välja.”

Proovib peegli ees Tobrelutsu pronksi Sõjaväelaste laskesuusatamise MM-i sprindidistantsil pidi Eveli Saue leppi- ma 14. kohaga, kuigi esialgsete tulemus- te järgi pidanuks Eveli pronksmedali saama. Mis juhtus? Segaduse tekitas esime- ses lasketiirus juhtunu, kus esimesel 51. sõjaväelaste maailmameistrivõist- lasul märk ei töötanud. Lask tabas, aga lustel Sarajevos võitis Eesti kaitseväe märk ei kukkunud. Eveli läks sõitma ridadesse kuuluv laskesuusataja kap- trahviringi, kuid siis karjus treener Maris ral Indrek Tobreluts 10 km sprindis Cakars, et pole vaja trahviringile minna, pronksmedali. Tobreluts eksis tiirus vaid märk tabas. Eveli oli sõitnud trahviringi korra. Võitis austerlane Friedrich Pin- u 5 meetrit ja keeras seejärel torbiku- ter. Eesti mehi oli võistlemas veel kolm. te vahelt rajale. Kohtunikekogu vaidles Roland Lessing sai 14. koha. Lessing pärast võistlust mitu tundi ja otsustas oli hädas laskmisega ning püsti jäid lõpuks karistada Evelit kahe trahvimi- koguni viis märki. Kaks möödalasku nutiga. Nii võetigi Evelilt pronksmedal teinud Kauri Kõiv lõpetas 26. kohaga. kaelast ja kukutati ta 14. kohale. Eveli Saue: „Mina tean asjast tegeli- lõpetas 69 meest. kult päris vähe, ainult seda, et lasin 0+1 PriitIndrek Narusk Tobreluts: diskvalifitseeriti. „Võistlused Võistluse toimu- - sid tugevas lumesajus ja suhteliselt ras- gi oleksin olnud kolmas. Lamadestiirus ketes oludes. Jaan Kallak valmistas ette eija sõitsin toiminud üsna märklaud kiiresti ning aga finišiaja õigesti ning jär head libedad suusad ja mul ei olnud vaja väidetavalt kohtuniku loaga hüüdis muud teha kui ainult nendel suuskadel treener mulle tiirust, et trahviringi pole püsti püsida. Lasketiirus eksisin püsti vaja sõita. Selleks ajaks, kui info mulle esimesel lasul, ülejäänud märgid õnnes- kohale jõudis ja ma reageerisin, olin ma tus tabada ja 90% tabavust lasketiirus juba u 5 m trahviringi sõitnud ning nüüd võin heaks lugeda, palju paremini ei ole keerasin torbikute vahelt otse rajale. enam võimalik lasta. Kullast jäi puudu Mingit võitu mul sellega ei kaasnenud, 9 sekundit ja sellist varu mul rajale ei pigem tegin endale tee pikemaks. Võist- jäänud, et oleksin suutnud veel nii palju kiiremini sõita. Nii et kahju sellest ei ole. tundi ja otsutas lisada ajale kaks minu- ilmselt ei saagi teada. Ametlike Mul on hea meel – ma võitsin pronksi.” tit.luste Siiani žürii ei arutas tea täpselt, minu milleprobleemi eest, ningkaks IBU reeglite järgi ei ole lubatud ei tiirust info andmine ega ka Patrullvõistlusel 5. koht rajalt eksimine (need 5 m trahvi- Eesti laskesuusatajad ei suutnud sõ- ringil), mis olevat olnud karistuse javäelaste MM-il patrullsuusatamises Varasemaid - mullust tiitlit kaitsta, vaid pidid leppi- tulemusi seerimine, aga kõikidesse muudesse ma 5. kohaga. Eesti nelikusse kuulusid põhjuseks, ja järgneb diskvalifit Sõjaväelaste MM Sprint, reeglitesse ja ajakavasse suhtuti Priit Narusk, Indrek Tobreluts, Kauri 2010 Itaalias naised, 7,5 km siin suhetliselt loovalt. Ma ise ei Kõiv ja Roland Lessing. 25 km läbimi- Sprint, • 18. Eveli Saue ole väga pettunud, see ei olnud ju seks kulus 1:10.12,37. Tiirus teenisid mehed, 10 km mõisa peale võistlus, need on alles eestlased kolm trahviminutit. Võitis • 2. Roland Lessing Patrullvõistlus, märtsis. Mina sain hea ülevaate Soome meeskond, kes ei eksinud tii- • 19. Indrek Tobre- mehed oma vormist ja võin julge süda- rus kordagi. Naistest võitsid rootslased. luts • 1. Eesti mega Hantõsse minna. Ja võib-olla Indrek Tobreluts: „Patrullsuusatami- • 33. Priit Narusk Indrek lubab mul mõnikord peegli se 5. koht ei ole pettumus, meil olid •39. Kauri Kõiv ees medali kaela panna.” head võimalused võidelda ka kulla Sprindi võitis Teja Gregorin Slovee- eest, aga selline see laskesuusatami- niast. Finišisse jõudis 35 naist.

••••• 30 Kõrgeima sõjaväelise auastme on välja Neli aastat kaitseväes teeninud Indrek Tob- Sõjaväelaste mängud Laskesuusatajad - teeninud Kauri Kõiv. Kõiv on nooremseer- relutsu sõnul on sõjaväe tugi väga oluline. kapralid ja nooremseersant sant. „Ei olnud valikut,” selgitas Kõiv. Kui „Kaitsejõudude tugi on suur, kui seda • Sõjaväelaste maa- sportlased kand- nad Priit Viksiga 2004. aastal kaitseväe uk- poleks, oleks väga keeruline. Muidugi ilmamängud teeb ma vormi. Rajal on sele koputasid, oli ainus võimalus toetuse on ka Elva klubi (Tobrelutsu koduklu- eriliseks patrullvõist- seljas võistlusdress. lus, kus 4-liikmeline • Sportlastele on • Eesti laskesuusatajad peavad oma suuri- saamiseks läbida seersandikursused. Üle- bi – toim) ja minu kauaaegse toetaja võistkond peab koos sõjaväelaste maail- maks aitajaks sõjaväge. Kuna laskesuusata- jäänud sportlaste auaste on kapral. „Saue, Saint-Gobain Glass Estonia SE toetus raja läbima ja märki mamängud sama mine on sõjaveäliste juurtega, siis on igati Tobreluts, Lessing ja Narusk on spordiroo- oluline, kuid ilma kaitsejõududeta ei laskma. Mängude olulised nagu muud loomulik, et kaitsevägi laskesuusatajaid toe- du palgal, see loodi alles 2006. aastal,” sel- teaks, kuidas hakkama saaksin,” on avatseremoonial, võistlused. „Me ei tab ja laskesuusatajad ka kaitseväe tegemis- gitas Kõiv. Tobreluts toetajatele tänulik. ••••• autasustamisel ja tee ühelgi võistlu- tes osalevad. Eesti laskesuusatajad esindavad pidulikul lõpu- sel jäeleandmisi,” Eesti kaitseväge talvistel meistrivõistlustel ja tseremoonial ütles Kõiv. suvistel Balti mängudel. Sel talvel võistlesid Patrullsuusatamine on sõjaväeline ala, mille reeglid on: peavad laskesuusatamises ka tegevteenistuses olijad. Meeskonda kuulub 4 liiget, kellest üks on ülem. Esimene võistlus toimus Haanjas. Võistkonnad lubatakse Rühma ülem korraldab mees- Meeskond stardib Mehed sõidavad Eesti kaitsevägi annab tööd ja leiba viiele rajale 1-2-minutilise konna rajale pääsu järjekorra üksteise selja taga, 20 km ja asuvad laskesuusatajale: Eveli Sauele, Indrek Tobre- 1 intervalliga. ja varustuse jagamise. ühel rajal. siis tulistama. lutsule, Roland Lessingule, Priit Naruskile ja RÜHMA ÜLEM Kauri Kõivule. (ilma relvata)

Märki lasevad kolm meest. Laskmine võib alata siis, Lastakse kuni 3 padrunit, Kõik meeskonna liikmed Rühma juht annab korraldusi kui kõik kolm rühma liiget kuni 1 märklaud on all. lasevad järjekorras, kõige- ja ise ei tulista. on võtnud lamades laske- Kõik kuulid tuleb ükshaa- pealt parem, siis keskmine 2 asendi ja sihivad oma märki. val käsitsi laadida, magasin ja siis vasakpoolne. peab olema tühi.

3. tulistaja

2. tulistaja

1. tulistaja

Patrulli liikmed võivad omavahel 3 suuski vahetada.

Patrull peab liikuma Kui patrull jõuab järele ees liikuvale aeglasema- Mööduda Aeg läheb kinni rühmana, esimese ja le patrullmeeskonnale, siis käskluse rada" peale võib aeglasemast finišis, kui viimane " viimase vahe ei tohi peavad nad kõrvale astuma ja kiiremad mööda vaid siis, kui kogu meeskonnaliige 4 ületada 30 sekundit. laskma, kui nad ei suuda piisavalt tempot tõsta. meeskond on koos. finišijoone ületab.

TRAHVID Iga möödalastud padrun toob kaasa Meeskond diskvalifitseeritakse: Sõjaväelaste MM trahviminuti. kui ei anna kiiremale teed Sõjaväelaste MM-il on alati kavas: 1 minuti trahvi toob ka see, kui tulistada kui selle liige kasutab üle 3 padruni laskesuusatamise sprint (mehed 10 km, naised 7,5 km) enne, kui kõik rühma liikmed on sisse võt- märgi maha saamiseks nud laskeasendi, ja kui vajutada päästikule murdmaasuusatamine (mehed 15 km, naised 10 km) kui rühmajuhil on stardis, finišis enne, kui rühma juht selleks korraldse an- või tiirus relv patrullsuusatamine (mehed 25 km, naised 15 km) nab, või kui lahkuda laskeasendist enne, suurslaalom kui kõik märgid (3 x) on maas või kõik finišijoont ületades on meeskonna- padrunid (9 x) otsas. liikmete vahe pikem kui 30 sekundit Lisaks võivad korraldajad soovi korral kavva võtta ka suusaorientee- 2 minutit trahvi saab, kui mõni padrun kui magasinid on laetud rumise ja suuskadel mägimatkamise nii individuaalalana kui ka võist- kasutamata jätta. konnavõistlusena. 3 minutit saab trahvi, kui vales järjekorras Kõik võistlused, välja arvatud patrullsuusatamine, viiakse läbi IBU, lasta. FIS-i ja muude organisatsioonide reeglite kohaselt.

31