Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang

Töö tellija: Toner-Projekt OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Projektis osalev KMH litsentsiga isik: Tanel Esperk

Tartu 2019

1 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. Publitseerimise üldised andmed:  Töö koostatud: 27.09.2019. a.  Koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist. o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (litsents KMH0157). o Kaari Susi (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

2 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. Sisukord Sissejuhatus ...... 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ...... 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ...... 6 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH vajalikkuse määramine ...... 12 3.1. Maa ja maakasutus ...... 12 3.2. Märgalad ...... 14 3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ...... 14 3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ...... 15 3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ...... 16 3.6. Maavarade kasutus ...... 16 3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke ...... 16 3.8. Maastik (sh pinnavormid) ...... 17 3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ...... 17 3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 19 3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ...... 20 3.12. KMH vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised ...... 20 Kokkuvõte ...... 21 Kasutatud kirjandus ...... 22

3 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Viljandi maakonnas Viljandi ja Põhja-Sakala valla territooriumil kulgev riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekt (Toner-Projekt OÜ, 2019). Eesmärgiks on Rihkama-Kõpu maanteelõigu liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine, teekatte ümberehitus kandevõime tõstmiseks, seisukorra parandamiseks ning vajadusel tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga kavandatakse maanteelõigule uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist, külgnähtavuse parandamist, ristmike ja mahasõitude korrastamist ning vajadusel sadevete äravoolu tagamiseks vajalikke lahendusi ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist.

Eelhinnangu tellijaks on Toner-Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Käesoleva eelhinnangu aluseks on riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti töödokumendid.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Maanteeamet (otsustaja) kasutada täiendava töövahendina rekonstrueerimise põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt ehk vähemalt Keskkonnaametilt, kui analüüside käigus ei selgu ka teisi olulisi ametiasutusi, kelle arvamust peaks küsima enne lõpliku otsuse langetamist.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017).

4 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga

KMH eelhinnangu objektiks on riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582- 92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti (Toner-Projekt OÜ, 2019) töödokumendid. Vaadeldav lõik (joonis 1.1) jääb Viljandi ja Põhja-Sakala valla territooriumile.

Joonis 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht (markeerib punane joon). Aluskaart: Maa-amet, 2019.

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. a (Maanteeameti loendusandmed) oli Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme põhimaanteel nr 92 (km 81,408-93,187) 2184 sõidukit ööpäevas, millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 92%, veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 6%. Hetkel on antud teelõigul mustkate, kus mulde laiuseks 9-10 m ning katte laiuseks 6,5-7,4 m. Kogu teelõiku on pinnatud aastatel 2008-2011.

Eesmärgiks on Rihkama-Kõpu maanteelõigu liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine, teekatte ümberehitus kandevõime tõstmiseks, seisukorra parandamiseks ning vajadusel tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga kavandatakse maanteelõigule uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist, külgnähtavuse parandamist (puude ja võsa eemaldamine või okste kärpimine teemaal või sellega külgnevatel kinnistutel), ristmike ja mahasõitude korrastamist ning vajadusel sadevete äravoolu tagamiseks vajalikke lahendusi ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist.

Alates Rihkama poolsest rekonstrueeritavast teelõigu osast on kavandatud näiteks:  Puiatu ristmiku muutmist laugemaks, kus ristumine Puiatu alevikku viiva teega viiakse võrreldes praegusega rohkem lõuna suunda. Vastava ristmiku kurvi õgvendamise järel korrigeeritakse Ojapere torusilla pikkust.  Kõpu jõe ületuskohas (Puna sild) remonti, mis hõlmab endas betooni parandusi, koonuste korrastamist ning lisaks põrkepiirete väljavahetust.  Enne Kõpu alevikku rajada liikluskiiruseid aeglustav S-kurv. Vahetult Kõpu aleviku serva jääva Kõpu kalmistu äärde ning aeglustuskurvi lõigule on kavandatud tänavavalgustus.

5 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesolevat töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (29.08.2019. a) ja Maa-ameti kaardirakendus) sisalduvat teavet.

Käesolevas töös kirjeldatav Rihkama-Kõpu teelõik paikneb Viljandi ja Põhja-Sakala valla territooriumitel. Viljandi vald on Viljandi maakonna keskosas asuv rõngasvald (03.01.2019. a seisuga 13 636 elanikku), mis ümbritseb Viljandi linna ning kus on 126 küla ning 5 alevikku. Vald on moodustunud kahe haldusreformi käigus (2013. ja 2017. a). 2013. a ühinesid - , Pärsti, ja vallad ning 2017. a liitusid ka Kolga-Jaani ja vald. Põhja- Sakala vald (01.01.2019. a seisuga 7959 elanikku) kujunes aga vaid 2017. a haldusreformi käigus Suure-Jaani, Kõo, Kõpu ja Võhma valdade ühinemisel. Põhja-Sakala vallas asub kaks linna (Võhma ja Suure-Jaani), 2 alevikku (Olustvere ja Kõpu) ning 70 küla.

Alljärgnevas infos kasutatakse lisaks praegusele haldusjaotusele ka varasemas haldusjaotuses kehtinud andmeid, kuna uutes omavalitsustes rakendatakse varasemaid üldplaneeringuid jm, kuni ühtsete dokumentide koostamiseni (teelõik paiknes varem Pärsti ja Kõpu valla territooriumitel). Kohalike omavalitsuste peamiste ja asjakohaste dokumentide ülevaade:  Pärsti valla üldplaneering (ÜP; 2006) kohaselt paikneb teelõik mõlemalt tee poolelt Kiini külas ning vähesel määral ka küla territooriumil rohevõrgustiku alal.  Kõpu valla ÜP (2015) järgselt paikneb teelõik kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul Kõpu alevikust kuni Punakülani. Lisaks kuulub teelõik kauni vaatega teede hulka, eesmärgiks miljööväärtusliku alana olemasoleva maastiku püsiväärtuste esile toomine.  Viljandi valla arengukava 2019-2025 (2018) mainib elukeskkonna, tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamise ühe eesmärgina taristu (sh maanteede) seisundi parandamist.  Põhja-Sakala valla arengukava 2019-2025 (2018) kohaselt on üheks omavalitsuse visiooniks puhta looduse, hea ligipääsetavuse ja arenenud taristu edendamine, võimaldades vallas elada ja töötada. Visiooni täitmiseks on ühe tegevusena nimetatud teede seisundi järjekindlat parandamist.

Viljandi maakonnaplaneering 2030+ (2018) järgselt kulgeb Rihkama-Kõpu maanteelõik läbi rohevõrgustiku ala (vt joonis 2.1). Samuti on välja toodud, et kogu Rihkama-Kõpu maanteelõik kuulub kauni vaatega teede võrgustiku hulka. Kõpu alevikust kuni Põhja-Sakala valla piirini ning Rihkama küla territooriumil on maantee ning selle servades paiknev maa- ala arvestatud kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku hulka. Lisaks paiknevad Leemeti külas ja maantee servas 40-49 hindepunktiga väärtuslikud põllumajandusmaad. Leemeti külas kulgeb Rihkama-Kõpu teelõiguga risti ka AS Eesti Gaasile kuuluv Virezi-Tallinn D kategooria gaasitrass (500 mm ja suurem), mis ühendab Tallinna Lätiga.

6 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019.

Joonis 2.1. Väljavõte Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ „Ruumilised väärtused“ joonisest.

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 28.08.2019. a) alusel piirneb rekonstrueeritava Rihkama-Kõpu teelõigu põhjapoolsel teeserval ja 100 m kontaktvööndis (kilomeetritel 89,54-90,35) Kuninga-Rimmu looduskaitseala, Kuninga-Rimmu sihtkaitsevöönd (vt ka joonis 2.2). Teisi kaitsealuseid objekte (sh Natura ala), ega kaitsealuste liikide leiukohti rekonstrueeritava teelõigu servas ega 100 m kontaktvööndis ei asu. Kuninga-Rimmu looduskaitseala (LKA, KLO1000729) on moodustatud Vabariigi Valitsuse 26.02.2019. a määrusega nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eesmärgiga kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi.

Rekonstrueeritava Rihkama-Kõpu maanteelõik ristub kahe vooluveekoguga - Kõpu jõgi ja Ojapera oja. Vastavatest veekogudest täpsemalt:  Ojapera oja (sh Kolga oja, VEE1142600) puhul ei ole tegemist avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Oja valgalaks 11,8 km2 ning pikkuseks 8 km. Suubub Kõpu jõkke. Oja kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (alates Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme mnt sillast 2,9 km ülesvoolu).  Kõpu jõgi (VEE1140900) on avalikult kasutatav vooluveekogu. Jõe valgala on 399,2 km2 ning pikkuseks 75,2 km. Suubub jõkke ning kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Lääne-Eesti veemajanduskava (2016) alusel jäi (lõigul Õisu järvest suudmeni) 2015. a seatud eesmärk „hea“ saavutamata ning selleni tuleb jõuda 2027. aastaks. Koormuse allikad - kalandus ja vesiviljelus (kaubanduslik) ning turism ja rekreatsioon. Meetmetena on välja toodud täiendava järelevalve ja ettekirjutuste tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Lisaks on nimetatud veekogu ökoloogilise vooluhulga ja veerežiimi tagamist (loatingimuste seadmine ja järelevalve) paisutatud lõikudel (Helmeti, Kõpu Vanaveski II, Puiatu ja Rimmu).

Maanteest põhja poole, Kõpu jõe kallastel paiknevad Natura 2000 elupaigatüübid lamminiidud (6450) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), kuid ükski elupaigatüüp ei asu mnt servas. Maanteelõigu 100 meetrises kontaktvööndis (Rihkama teeristist Kõpu suunal, mnt-st põhja pool) esineb ühtekokku 2 hektariline Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi; vt joonis 2.2) registreeritud kasvukoht. Tegemist on hääbuva kolooniaga, kus teostada karuputke käsitsi mürgitamist (vastava liigiga seonduvatel töödel). 7 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019.

Joonis 2.2. Rihkama-Kõpu teelõigu servas ning 100 m kontaktvööndis ja mujal esinevad loodusväärtused (alus: EELIS, 28.08.19 ja Maa-amet, 2019).

Mullastiku poolest on tegu mitmekesise teelõiguga, kus esineb nii leetunud kui ka leostunud muldasid. Samuti leidub glei- ja lammi- ning ka madalsoomuldasid (Maa-amet, 2019). Põhjavee kaitstuse osas on peamiselt tegemist keskmiselt kaitstud alaga, kuid eranditeks on Kiini küla territoorium (suhteliselt kaitstud ala) ja Puiatu aleviku paikkond (nõrgalt kaitstud territoorium), vt joonis 2.3.

Joonis 2.3. Paikkonna põhjavee kaitstus rekonstrueeritava Rihkama-Kõpu teelõigu ulatuses (märgistatud punase joonega). Alus: Veeveeb.envir.ee ja Maa-amet, 2019.

8 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. Maaparandusobjektidena on Rihkama-Kõpu maanteelõigu servas registreeritud mitmed alad (vt ka joonis 2.4): - Maaparandusehitised - reguleerivad võrgud; o Raudna (Puiatu) - ühel tee poolel (süsteemi kood 6113910020150). o LIGELAVA 002 - mõlemal pool teed (süsteemi kood 6113910020150). o LIGELAVA 003 - mõlemal pool teed (süsteemi kood 6113910020139). o PUIATU 002 - mõlemal pool teed (süsteemi kood 6113910020139). o PUIATU 001 - ühel pool teed (süsteemi koodid 6114260020012 ja 6114260020011). o PUIATU 001 - mõlemal pool teed (süsteemi koodid 6114260020010 ja 6114260010020). o PUIATU 002 - mõlemal pool teed (süsteemi kood 6113910010090). o KÕSSA 001 - ühel pool teed (süsteemi kood 6114240010020). o KIHU-RAISTIKU 001 – üks süsteem ühel pool teed ja teine teisel pool (süsteemi koodid 6114240010010 ja 6114090010220). o JÕEÄÄRNE 001 - ühel pool teed (süsteemi kood 6114090010180). o JÕEÄÄRNE 002 - ühel pool teed (süsteemi kood 6114090010230). - Kollektoreesvool < 10 km2 valgala - LIGELAVA 002 - ühel pool teed, pikkus 0,21 km (süsteemi kood 6113910020150). - Eesvool 10-25 km2 valgala - OJAPERA OJA 001 - ühel pool teed, pikkus 2,87 km (süsteemi kood 6114260020000). - Eesvool < 10 km2 valgala - JÕEÄÄRNE 002 - ühel pool teed, pikkus 2,11 km (süsteemi kood: 6114090010230).

Joonis 2.4. Maaparandusobjektid ja rekonstrueeritav Rihkama-Kõpu maanteelõik (märgistatud rohelise joonega). Alus: Maa-amet, 2019.

Projekti teostaja informeeris koostöös Maanteeametiga teega seonduvatest kavadest ka Põllumajandusametit (27.08.2019. a), eesmärgiga tagada kõikide maaparandusobjektidega seotud aspektide arvestamist edasises protsessis.

Maanteeameti rakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“ (http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6e a1dcf3c736f7eb54, 2019) kohaselt asub Rihkama-Kõpu maanteelõigul mitmeid maastikuelementidest tulenevaid ohtlikke lõike (vt joonis 2.5). Üheks selliseks on hetkel nt Puiatu ristimik (ohuskaala kõrgeim ehk „4“). Teine ohtlik lõik paikneb Punaküla läheduses ning

9 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. sealseks võimalikuks ohu põhjuseks on lisaks maastikuelementidele ka suurem ulukite esinemise võimalus (teelõigul 90,7 km kuni 90,9 km, registreeritud ka kokkupõrkeid). Kolmandaks ohtlikumaks teelõiguks on Puna sillast idas olev lõik (vt joonis 2.5).

A

B

Joonis 2.5. Väljavõte Maanteeameti rakendusest „Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“ (allikas: Maanteeamet ja Maa-amet, 2019), seonduvalt rekonstrueeritava maanteelõiguga.

Pärandkultuuri objekte jääb kirjeldatava Rihkama-Kõpu teelõigu lähedusse mitmeid, kuid 100 m kontaktvööndisse jäävad vaid Puna pood (ärikoht (hästi või väga hästi säilinud)), Puna trahteri (hävinud) arvatav asukoht ning Sepikoja Punal (hästi või väga hästi säilinud), vt joonis 2.6. Kultuurimälestistest jääb käesolevas töös kirjeldatava teelõigu äärde Kõpu kalmistu, mis on arvatud muinsuskaitseobjektide hulka (vt joonis 2.6). Muinsuskaitseamet on kirjas nr 5.1- 17.6/609-1 (02.09.19. a) nõustunud mh projektis ettenähtuga. Tähelepanuväärsed nö külapärandobjektid - Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asub puu (hõberemmelgas), mille varjulist võraalust on pikaajaliselt kasutatud mh postkastide asupaigana (vt joonis 2.7).

10 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019.

Joonis 2.6. Pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestis – vasakul pärandkultuur – teetrassi (punane joon) 100 m kontaktvööndis; paremal - kultuurimälestis – Kõpu kalmistu (alus: Maa-amet, 2019).

Joonis 2.7. Tähelepanuväärne nö külapärandobjekt - Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asuv puu (hõberemmelgas), mille võra alust maad on pikaajaliselt kasutatud mh postkastide asupaigana (allikas: Google Maps, 2019).

11 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH vajalikkuse määramine

Tegevuse kava elluviimisega seotud - arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada) - olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse vajadusel). Teemad:  maa ja maakasutus.  märgalad.  jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.  veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).  maavarade kasutus.  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.  maastik (sh pinnavormid).  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.  suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alamptk kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ... 2 toodud teavet. Ptk 3.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse osas.

3.1. Maa ja maakasutus

Rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud, nagu näiteks liikluskorralduslikud muutused. Samas kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane (suurendamaks nt pikaajalist liiklusohutust). Alljärgnev pakub ülevaadet tegevustest, mis muudavad maakasutust (rekonstrueeritava tee vahetus naabruses, seonduvalt mh liiklusohutuse suurendamisega).

Rihkama-Kõpu maanteelõigu rekonstrueerimistööde käigus kavandatakse Puiatu ristmiku kurvi õgvendamist. Ristmiku asukoht nihkub lõuna suunas ning ristmiku laugemaks muutes muutub osaliselt ka sealne maakasutust (vt ka joonis 3.1). Ristmiku asukoha muutus puudutab peamiselt kahte katastriüksust - Teeääre (62902:001:01750) ja Puide (62902:001:0522). Teeääre katastriüksuse puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga, mille kogupindalaks 2,24 ha. Kavandatava maanteelõigu rekonstrueerimise käigus toimub Teeääre kinnistul ümberkruntimine ca 2900 m2 ulatuses (mh muutmine transpordimaaks). Ümberkruntimine toimub haritaval maa, mis mh asub maaparandusobjektil (PUIATU 001; MPS kood: 6114260020011). Puide katastriüksuse (14802 m2) puhul on samuti tegemist 100% maatulundusmaaga, kuid peamiselt on kinnistu metsamaa (sh maantee äärne ümberkrunditav ning transpordimaaks muudetav maa-ala (ca 3400 m2) all. 12 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019.

Joonis 3.1. Väljavõte põhiprojektist - Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimistööde käigus kavandatav Puiatu ristmiku õgvendamine ja Ojapere torusild (alus: Toner-Projekt OÜ, Maa-amet, 2019).

Lisaks eelnevale kavandatakse enne Kõpu kalmistut ning Kõpu alevikku sisse sõitu maanteele aeglustav S-kurv, millega soovitakse parandada liiklusohutust antud teelõigul (vt joonis 3.2). Täiendavalt on kavas paigaldada S-kurvi ning Kõpu kalmistust mööduvale teelõigule tänavavalgustus, suurendamaks veelgi maanteelõigu liiklusohutust (vt ka ptk 2 ja 3.10). Aeglustuslahenduste tegemine mõjutab Lepiku (36001:004:0049, 8,47 ha ha, 100% maatulundusmaa) ja Kalmisto (36001:004:0530, 3,24 ha, 100% maatulundusmaa) kinnistuid. Esimesel juhul toimub tegevus ca 185 m2 alal ning teisel juhul ca 410 m2. Tegemist on enamjaolt põllumajanduslikult haritava maaga, millega seonduvad ka maaparandusehitised (JÕEÄÄRNE 002 (6114090010230) ja JÕEÄÄRNE 001 (6114090010180)).

Joonis 3.2. Väljavõte põhiprojektist - Kõpu aleviku sissesõidul kiirust aeglustav S-kurv ning kavandatav tänavavalgustus S-kurvil ning Kõpu kalmistu servas (alus: Toner-Projekt OÜ ja Maa-amet, 2019). 13 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019.

Maakasutus riigitee lähialadel (vt ka joonised 3.1 ja 3.2) muutub. Samas ei toimu maakasutuse sellist muutust, mis haaraks enamuse kinnistutest, vaid muutused on minimaalsed. Muutused ei ole ka sellised, mis nt tükeldaksid kinnistuid, halvendades nt maaüksuste hooldustingimusi. St maaüksuste kasutus- ja hooldusvõimalikkus säilib. Ptk 2 järgselt tehakse projekteerimise käigus koostööd mh ka Põllumajandusametiga, seega ka maaparanduslike teemade piisav kaetus on tagatud.

Kokkuvõttes, eelnevalt ehk käesolevas peatükis ning ptk 1 kirjeldatud riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti (Toner-Projekt OÜ, 2019) sisu arvestades ei muudeta ümbruskonna (sh ptk 2) maad ja maakasutust määral, mis võiks esile tuua negatiivseid mõjusid, sh kinnisvarale ja selle väärtusele, mis on maakasutusega seostatav. Seega ei ole fikseeritavad ehk määratavad ka täiendavad meetmed. Samuti puudub vajadus KMH protsessi läbiviimiseks.

3.2. Märgalad

Tegevuskavaga hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega puudub ka mõju.

3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ptk-s nimetatu seondub projektiga, kuna rekonstrueeritava Rihkama-Kõpu maanteelõik ristub kahe vooluveekoguga - Kõpu jõgi ja Ojapera oja (vt ptk 2 ning joonised 3.1 (ptk 3.1) ja 3.3). St seos veekogumite äärsete aladega ja kallastega on olemas. Maanteelõigu rekonstrueerimistööd ei ole veekogumite juures mahukad (vt ka ptk 1), kuid järgida tuleb järgnevate meetmete täitmist, et minimeerida ka väheseid potentsiaalseid mõjusid. Meetmed:  vältida veekogumitesse heljumit juhtida võivate tegevuste osas kevadist suurveeaega (aprill-mai).  vältida ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist.  jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres.

Joonis 3.3. Väljavõte põhiprojektist - Puna sild ning maanteelõigu rekonstrueerimistööde käigus selle ümber kavandatavad tegevused (alus: Toner-Projekt OÜ, Maa-amet, 2019).

14 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. 3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Veekogumitega seotut on avatud käesoleva töö ptk-s 3.3. Järgides nimetatud ptk-s esitatud tingimusi, siis ei saa eeldada negatiivset mõju veestikule kui sellisele ka laiemalt. Merekeskkonnaga ka seosed puuduvad. Veeressursi kui sellise kasutusloogikat (tarbeveevarud) ei muudeta.

Projektis on juba ja mh sätestatud, et ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Nõrga põhjavee kaitstuse korral võib ohufaktoreid suurendada tee süvendisse rajamine („Keskkonnamõju eelhinnang põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 122,8-131,6 asuva Põltsamaa ümbersõidu projekteerimisele ja ehitamisele“. Alkranel OÜ, 2019). Selliseid tegevusi siinkohal aga ei kavandata. Eelneva alusel negatiivseid mõjufaktoreid ja/või täiendavaid leevendusmeetmeid ei tuvastatud.

Sademevesi - AS Maves (2013) Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldava maanteelõigu liiklussagedus vastavate määrangute alla ei lähe. Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.

Projektis antud tehnilised lahendused on piisavad, tagamaks sadevete äravoolu teelt ja sellega seotud taristult viisil, mis ei kahjusta loodus- ja sotsiaalkeskkonda. Seega saab väita, et tehniliselt on piisavalt lahendatud ka sademevetega seonduv. Eelneva tõttu ei ole fikseeritavad ehk määratavad ka täiendavad meetmed. Samuti puudub vajadus KMH protsessi läbiviimiseks.

Sõltumatult mõjust (KMH algatamisvajadus või selle puudumine) on Põllumajandusamet oma kirjas nr. 14.1-1/20490 (30.08.2019. a) välja toonud vajaduse läbi viia eesvoolu (Koolioja) tehnilise seisukorra uurimise. Samuti on toonitatud, et uurima peab ka truupe, kraavivõrke ning drenaaže. Vastavaid uuringuid peaks Põllumajandusameti hinnangul tegema eraldi, Maaparandusseadusest tuleneva korra alusel.

Samas Koolioja valgala teeprojekt sisuliselt ei muuda, tegemist on ainult teelt ja tee nõlvalt tuleva sademevee kokkujooksu kiiruse vähese muutusega (OÜ Toner – Projekt, 2019). Antud projektiga projekteeritava vasakpoolse külgkraavi lõigu pikkus on 300 m ja varem väljaehitatud kraavi pikkus ka ca 300 m. Lähtudes sademevee kanalisatsiooni vooluhulkade arvutamise juhendist oleks nii teelt kui ka nõlvalt tuleva sademevee arvutuslikuks koguseks kraavis enne Koolioja 35,4 l/s.

Paremale poole sõiduteed on kavandatud külgkraav pikkusega ca 750 m, mille kaudu juhitakse vesi läbi projekteeritud teetruubi Kooli ojja. Sademevee arvutuslikuks koguseks enne Koolioja oleks 24,9 l/s. Truup on kavandatud ca 100 m mahasõidust (PK 920+51) Kõpu poole. Seega lisandub rajatavast parempoolsest kraavist alates truubist Kooliojja juurde sademevett 24,9 l/s. Täna mahasõidul oleva r/b truubi läbimõõduks on 1,2 m, pikkuseks 11 m ja kaldeks 1%. Lähtudes kirjanduse andmetele võiks antud truubi läbilaskevõimeks 70% täituvuse korral olla ca 3500 l/s. Täiendavaks vooluhulgaks Kooliojja võib lugeda ainult parempoolse kraavi vooluhulka, milleks on 24,9 l/s ja mis on aga alla 1% truubi läbilaskevõimest. Eelmises lõigus

15 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. kirjeldatud vasakpoolne kraav on Koolioja valgalas ja arvutuslikuks vooluhulgaks 35,4 l/s (samuti ca 1% truubi läbilaskevõimest).

Olemasolevate truupide (r/bet (aastatest 1965-1968)) väljavahetamine on juba kavas, kuna need on amortiseerunud ja jäävad ka rekonstrueeritava tee taristut arvestades lühikeseks. Maaparanduse kraavivõrgu ja drenaažide seotus maanteega - kavandatud nii, et maaparandusega seotud objektid töötavad enamjaolt eraldi ja ei ole seotud teeäärde kavandatud külgkraavidega. Ristuvate kraavide sisse – väljavoolude puhastamise vajaduse selgitab välja juba käimasolev maantee projekteerimistöö. Tohvri tee ristmiku juures (maantee õgvendus drenaažiga alal) - külgkraavide alla jäävad drenaažid asendatakse uutega vastava kraavi välisnõlvas. Projekti sätestatakse, et ehituse käigus täpsustatakse kaevu sissetuleva olemasoleva drenaažide kõrgus ning ühendus kaevu tehakse kohapeal. Vastav lahendus on töötav ning valitud, kuna tegemist ainult maanteeäärsete drenaažide asendusega (mh välistamaks suurenenud külmumisohtu tulenevalt külgkraavituse teostamisest jms), mida tõendab ka Põllumajandusametilt OÜ-le Toner – Projekt edastatud varasem kaardiinfo.

Eelneva aluse ja tuginedes ka Maaeluministri 06.05.2019. a määrusele Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid (nr 45), sh § 11 lg 2 p 1 (Maaparandusseaduse alusel teostatav projekteerimine vajalik kui selgunud nõuetele mitte vastavus), on maantee põhiprojekti ulatus ning samas detailsus selline, mis ei eelda, vähemalt otseselt, eraldiseisva ning Maaparandusseaduse alusel teostatava projekteerimise läbiviimist. Vajalikud lahendused on seega võimalik tagada ka maantee põhiprojektiga, mis arvestab ka olemasolevat ja asjakohast teavet, esitades omakorda sellest teabest tulenevad ehituslikud nõuded (piisavad ja asjakohased).

3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Maantee rekonstrueerimise mõjuvõimalused mullale ja pinnasele on käesoleval juhul liigitatavad juba ptk 3.4 käsitletud teemade hulka. Viimast ka rekonstrueerimise projekti sisu tõttu. Seega saab kohaldada ka juba ptk 3.4 esitatud järeldusi.

Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) - kogutud teabe alusel, lähtudes sh ka rekonstrueerimise projekti sisust, ei ole alust eeldada negatiivsete mõjude avaldumist. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed, mida loetleda.

3.6. Maavarade kasutus

Kavandatav ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid.

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Tegevus (ptk 1) ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning nt 3.3). Sealhulgas on juba arvesse võetud jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine (kehtivate normide alusel). Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite päraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed, mida loetleda. 16 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019.

3.8. Maastik (sh pinnavormid)

Muuhulgas ptk 1 kirjeldatud riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti (Toner-Projekt OÜ, 2019) sisu arvestades ei muudeta ümbruskonna (sh ptk 2) maastiku (sh pinnavormid) määral, mis võiks esile tuua negatiivseid mõjusid, sh kinnisvarale ja selle väärtusele, mis on maakasutusega seostatav.

Pigem suureneb liiklusohutus, mis omakorda võimaldab rohkem väärtustada ja nö tarbida paikkonna väärtuslikku maastiku (sh sellele avanevaid vaateid). St tegemist on kaudse positiivse mõjuga.

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Toetudes käesolevas ja eelnevates peatükkides esile toodud teabele ning rekonstrueerimise projekti mahule (ptk 1) ja sellega seotud ümbruskonnale (ptk 2), tuleb siinkohal keskenduda alljärgnevale.

Kuninga-Rimmu looduskaitseala (LKA; vt ka joonis 3.4) – juba eelhinnangu koostamise ajal võeti ühendust Keskkonnaametiga, et täpsustada võimalike tegevuste mõjusid looduskaitseala ning selle kaitse-eesmärkide suhtes. Keskkonnaamet vastas 06.08.2019. a kirjaga nr 7- 9/19/12576-2. Vastavast kirjast nähtub mh järgnevat:  Maantee rekonstrueerimist kaitsealaga piirnevas osas võib käsitleda olemasoleva ehitise hooldustööna, sest ehitustööd toimuvad valdavalt maantee teekaitsevööndis.  Keskkonnaamet on esitatud materjalide alusel seisukohal, et bussiootekohtade laiendamine ja äärekividega ääristamine, truupide vahetus ning mahasõitude korrastamine, samuti teekraavide uuendamine ja rajamine teekaitsevööndisse (kohati kaitsealal) ei mõjuta oluliselt kaitstavaid loodusväärtusi.  Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine on lubatud Keskkonnaameti nõusolekul.

Rekonstrueerimise projektis on piisavalt arvestatud ka loomastiku liikumisega, lähtudes mh maantee kasutusintensiivsusest. Projektiga ei halvendata liiklusohutust ja loodusliku mitmekesisuse taset.

Eelnevalt kirjeldatu alusel täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed, mida loetleda.

17 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. A

B

Joonis 3.4. Väljavõtted põhiprojektist - Kuninga-Rimmu LKA paiknemine seoses Rihkama-Kõpu maanteelõigu rekonstrueerimistöödega (A - üldine vaade kogu maantee äärsel lõigul; B - täpsustatud vaade lõigu keskmisest osast, kus toimub teeservas maapinna täitmine ning tee maa-ala piiri muutused (alus: Toner-Projekt OÜ, Maa-amet, 2019).

18 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. 3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tegemist on Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme põhimaantee ühe lõiguga (hajaasustuses), kus kavandatakse teelõigu rekonstrueerimist, parandamaks liiklusohutuse taset ning sõidumugavust. Lisaks tavapärasele teekatendi rekonstrueerimisele on kavas (vt ka ptk 1 ja 3.1):  Puiatu ristmiku muutmine laugemaks, kus ristumine Puiatu alevikku viiva teega viiakse võrreldes praegusega rohkem lõuna suunda.  Enne Kõpu alevikku rajada liikluskiiruseid aeglustavad S-kurv. Vahetult Kõpu aleviku serva jääva Kõpu kalmistu äärde ning S-kurvile rajatakse tänavavalgustus.

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. a (Maanteeameti loendusandmed) oli Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme põhimaanteel nr 92 (km 81,408-93,187) 2184 sõidukit ööpäevas (vt ka ptk 1). Viljandi vallas elas 03.01.2019. a seisuga 13 636 elanikku ning Põhja-Sakala vallas 01.01.2019. a seisuga 7959 elanikku. Kohalike omavalitsuste arengudokumendid soosivad selliseid rekonstrueerimistegevusi ning vastuolusid ei ole ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega (vt ptk 2). Tegevus on suunatud ohutustaseme suurendamisele. Inimese heaolu ja vara mõjutavaid aspekte on analüüsitud juba nt ptk 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.8. Vastavate ptk-de alusel on tegevus lubatav. Maantee rekonstrueerimine, kavandatud ulatuses, ei suurenda mnt ümbruskonna müra ja vibratsioonitasemeid viisil, mis looks eeldusi negatiivseteks mõjudeks.

Paikkonda häirivat ja negatiivseid mõjusid esile kutsuvaid häiringuid (valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) teadaolevalt samuti prognoosida ei saa (nii ehitus kui ka mnt edasise kasutusaja faasis). Kõpu kalmistu äärde kavandatav tänavavalgustus suurendab ohutust ega riku kultuuripärandit (sh toetudes Muinsuskaitseameti kirjas nr 5.1-17.6/609-1 (02.09.19. a) toodule). Tegevus ei sea ohtu ka muid arheoloogilisi väärtuseid ja pärandkultuuriobjekte. Viimast tagab ka see, et lähtuvalt muinsuskaitseseadusest tuleb tööd katkestada, kui tööde käigus avastatakse täiendav arheoloogiline kultuurkiht või kultuuriväärtusega leid. Peale vastava leiu tegemist tuleb tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teatada sellest Muinsuskaitseametile. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed, mida loetleda.

Eraldi tasub siiski välja tuua tähelepanuväärset nö külapärandobjekti, nimelt Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asub puu (hõberemmelgas), mille varjulist võraalust on pikaajaliselt kasutatud mh postkastide asupaigana (vt ka ptk 2). Vastava objekti puhul soovitab KMHEH koostaja väärtustada sellist ajaloolist paika ning säilitada puu ja selle ümbruse maakasutus, kasutades liiklusohutuse tagamiseks nt asjakohaseid teepiirdeid.

Eelnevast tulenevalt seatakse järgnev meede:  Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asuvat puud (hõberemmelgas, võraalust on kasutatud mh postkastide asupaigana) on soovitav väärtustada ajaloolise paigana ning säilitada puu ja selle ümbruse maakasutus, kasutades liiklusohutuse tagamiseks nt asjakohaseid teepiirdeid.

Muid täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad ehk muud meetmed, mida loetleda.

19 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019.

3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

3.12. KMH vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Lähtudes ptk 3.1 - 3.11 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist vastava ehk analüüsitud kava (ptk 1) rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et ei ole vajadust KMH protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Maanteeamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks.

Eelneva lõigu osas tuleb toonitada, et selles esitatud järeldus kehtib juhul kui projektis ja sellele järgnevates protsessides arvestatakse käesoleva töö ptk 3.3. esitatud tingimusi. Soovitav on jälgida ka ptk 3.10 esitatud suunist Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asuva puu säilitamise osas, vastavas ptk-s esitatud põhjustel. Ptk- s 3.3 esitatud meetmed ning ptk 3.10 tulenev suunis on kokkuvõtvalt esitatud ka siinkohal:  Ptk 3.3 (meetmed ehitusaega); o vältida veekogumitesse heljumit juhtida võivate tegevuste osas kevadist suurveeaega (aprill-mai). o vältida ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist. o jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres.  Ptk 3.10 (suunis mh projekteerimise faasi); o Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asuvat puud (hõberemmelgas, võraalust on kasutatud mh postkastide asupaigana) on soovitav väärtustada ajaloolise paigana ning säilitada puu ja selle ümbruse maakasutus, kasutades liiklusohutuse tagamiseks nt asjakohaseid teepiirdeid.

Käesoleva töö koostaja hinnangul on vastavad meetmed tõhusad ja täidetavad, täites seega meetmetele seatud eesmärke piisavalt ning asjakohaselt. Eraldi seiremeetmete määramist ehk esitamist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt ehk antud töö põhjal vähemalt Keskkonnaametilt. Teisi ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tingimata peaks küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud (arvestades siinkohal, et põhiprojekti koostamise käigus on Põllumajandusametit ja Muinsuskaitseametit ka juba kaasatud (vt täpsemalt ptk 2)). Samas on Maanteeameti poolne tagasiside näidanud, et seisukohti küsitakse eelhinnangule ja sellega seotud otsuse eelnõule nii Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt kui ka Muinsuskaitseametilt.

20 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu (KMHEH) objektiks oli Viljandi maakonnas Viljandi ja Põhja-Sakala valla territooriumil kulgev riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama-Kõpu teelõigu rekonstrueerimise põhiprojekt (Toner-Projekt OÜ, 2019). Eesmärgiks on Rihkama-Kõpu maanteelõigu liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine, teekatte ümberehitus kandevõime tõstmiseks, seisukorra parandamiseks ning vajadusel tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga kavandatakse maanteelõigule uue asfaltbetoonkattega katendi ehitamist, külgnähtavuse parandamist, ristmike ja mahasõitude korrastamist ning vajadusel sadevete äravoolu tagamiseks vajalikke lahendusi ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldamist.

Tulemused - lähtudes ptk 3.12 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist vastava ehk analüüsitud kava (ptk 1) rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et ei ole vajadust KMH protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Maanteeamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks.

Eelneva lõigu osas tuleb toonitada, et selles esitatud järeldus kehtib juhul kui projektis ja sellele järgnevates protsessides arvestatakse käesoleva töö ptk 3.3. esitatud tingimusi. Soovitav on jälgida ka ptk 3.10 esitatud suunist Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asuva puu säilitamise osas, vastavas ptk-s esitatud põhjustel. Ptk- s 3.3 esitatud meetmed ning ptk 3.10 tulenev suunis on kokkuvõtvalt esitatud ka siinkohal:  Ptk 3.3 (meetmed ehitusaega); o vältida veekogumitesse heljumit juhtida võivate tegevuste osas kevadist suurveeaega (aprill-mai). o vältida ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist. o jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogumite ääres.  Ptk 3.10 (suunis mh projekteerimise faasi); o Leemeti külas Lohu katastriüksuse (62902:001:0099) servas (Lohu tee ääres) asuvat puud (hõberemmelgas, võraalust on kasutatud mh postkastide asupaigana) on soovitav väärtustada ajaloolise paigana ning säilitada puu ja selle ümbruse maakasutus, kasutades liiklusohutuse tagamiseks nt asjakohaseid teepiirdeid.

Käesoleva töö koostaja hinnangul on vastavad meetmed tõhusad ja täidetavad, täites seega meetmetele seatud eesmärke piisavalt ning asjakohaselt. Eraldi seiremeetmete määramist ehk esitamist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt ehk antud töö põhjal vähemalt Keskkonnaametilt. Teisi ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tingimata peaks küsima, Alkranel OÜ oma töös ei tuvastanud (arvestades siinkohal, et põhiprojekti koostamise käigus on Põllumajandusametit ja Muinsuskaitseametit ka juba kaasatud (vt täpsemalt ptk 2)). Samas on Maanteeameti poolne tagasiside näidanud, et seisukohti küsitakse eelhinnangule ja sellega seotud otsuse eelnõule nii Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt kui ka Muinsuskaitseametilt.

21 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019. Kasutatud kirjandus

Olulisemad kasutatud allikad (loetelus ei dubleerita kõiki viiteid, mis on antud juba dokumendi põhiteksti sees):  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur), 29.08.2019. a.  Keskkonnamõju eelhinnang põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 122,8- 131,6 asuva Põltsamaa ümbersõidu projekteerimisele ja ehitamisele. Alkranel OÜ, 2019.  Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017.  Keskkonnaregister, 2019.  KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.  Kõpu valla üldplaneering (2015).  Lääne-Eesti Veemajanduskava (2016).  Maa-amet, 2019.  Põhja-Sakala valla arengukava 2019-2025 (2018).  Pärsti valla üldplaneering (2006).  Viljandi maakonnaplaneering 2030+ (2018).  Viljandi valla arengukava 2019-2025 (2018).

22 Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme km 84,582-92,883 Rihkama – Kõpu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2019.