NR 3 (256) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA AJALEHT 29. märts 2018

Vändra päästjatel on Eesti kaasaegseim komandohoone

Kadaka teeristis kõrgub päästjate uus kodu oma erepunaste suurte nimetähtedega nagu majakas. Nüüdseks on kolimine alevi kes- kelt uude majja lõppenud ja kaasaegsete süsteemide automaatika paljude katsetustega töökorda seatud. Väljendit ,,paremad töö- ja olmetingimused“ oleks patt kasutada – need erinevad varasemast nagu öö ja päev. Vastvalminud kompleks on Eesti üks moodsamaid. 6. märtsil avati Vändra päästekomando kauaoodatud uus kodu sündmusele väärilise pidulikkusega. Saabuvaid külalisi tervitati elava muusikaga – saksofonil musitseeris Harli Maanus. Komando pealiku Toomas Tauli eestlaulmisel kõlas EV hümn, siseminister Andres Anvelt ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu heis- kasid riigilipu. Uusehitusele andis oma õnnistuse EELK Vändra Linti lõikasid AS Pärnu REVi juhataja Andres Kesküla, Toomas Taulil jagus tänusõnu kiriku õpetaja Ants Kivilo. Pärast lindilõikamist öeldi tervitus- ja RKASi juhatuse esimees Kati Kusmin, siseminister Andres Anvelt kõikidele asjaosalistele. tänusõnu, uues garaažihoones ootas kaetud peolaud. ja Vändra Päästekomando pealik Toomas Taul. /jätkub lk 3/

Põhja-Pärnumaa valla haridusspetsialistina töötab Valla kultuuri- ja spordielu koordineerib alates uue ühisvalla moodustamisest Tiia Kallastu Martin Sempelson „Olen haridus- ja kultuuriosakonna üks kol- Põhja-Pärnumaa valla kul- mest spetsialistist,“ täpsustab Kallastu, kes tuuri- ja sporditööspetsialisti kuulub ka kohaliku ajalehe Teataja ametikohale pretendeerinud toimetuse koosseisu. Valla haridusasutustega neljast sama valdkonna koge- tutvus ta põgusalt juba eelmisel aastal. ,,Ühine- musega kandidaadist osutus mislepingu koostamiseks oli vaja hetkeolukor- valituks Martin Sempelson. rast ülevaadet. Võtsin seda tõsiselt ja käisime „2008 tegin esimest hariduse töörühmaga läbi kõik haridusasutu- korda kultuurimajas näi- sed. Ka raamatukogud on tuttavad, sest töö- dendile heli ja valgust,“ tasin siis kultuurinõunikuna,“ räägib Kallastu. meenutab Sempelson ,,Praegu kulub põhiaeg valitsusele ja volikogule kultuuripisikuga nakatu- eelnõude koostamisele, et ühtlustada endistes mist. ,,Sellest ajast alates valdades kehtinud erinevaid kordasid. Aren- olen erinevate ürituste gukavaga pannakse paika töösuunad, kuhu korraldamisel olnud selle edasi liikuda. Koolid teevad sellest lähtudes majaga järjepidevalt seo- oma arengukavad. Kõiki koole juhib ikka tud.“ Oma esimesele tööko- direktor, kui on nõu või abi vaja, aitame. Igas hale – Vändra kultuuriosa- kuus toimuvad koolijuhtide koosolekud valla konna kultuurispetsialistiks erinevates lasteaedades või koolides, kus kõik – tuli Martin otse koolipingist saavad uut infot ja oma küsimustele vastused. pärast Vändra Gümnaasiumi Sel aastal oleme kolm korda kokku saanud. lõpetamist 2012. a. Kolm Kõik haridusasutuste juhid on särasilmsed ja aastat tagasi läbis ta ajateenistuse kaitseväes Uute tööülesannete hulka kuuluvad valla koostööaltid.“ ja on tänaseni aktiivne kaitseliidu liige. ,,Põh- kultuuri- ja spordiürituste kava ja eelarve Tiia Kallastu juured on Viljandimaal. Pärast ja-Pärnumaa kultuuriasutustega oleme aastaid koostamine, kultuuri- ja spordiasutuste töö Võhma Keskkooli lõpetamist astus ta Tartu koostööd teinud. Kultuur ühines enne kui val- koordineerimine, projektide koostamine, val- Ülikooli keemia-füüsika teaduskonda ja lõpetas Tiia Kallastu abikaasa Aivar töötab Pär- lad, tõsi küll, meiega oli ja on ka Tori. Praegu las tegutsevate kultuuri- ja spordivaldkonnas selle 1981. a keemik-pedagoogina. Oma esime- nu-Jaagupi Päästekomandos päästjana, tütar on kõige tähtsam olemasolev kaardistada ja tegutsevate MTÜ-de nõustamine ja abista- ses töökohas Kadrina Keskkoolis töötas Kal- Katrin Tallinnas hambaarstina ja tütar Getter ühiselt mõelda, kuidas edasi minna. Valla suu- mine. lastu neli aastat. ,,Abiellumine ja pere loomine Tartu Kõnekeskuses norra keele alal. remaid spordi- ja kultuuriüritusi oleme varem Vabariigi juubelisünnipäevaks kultuuri- tõid mind abikaasa juurde Halinga valda Aasa Kallastu sõnul võtab uus ametikoht seni- koos teinud ja teeme edasi. Lähiajal seisab ees maja fuajee seinale uue kujunduselemendina külla. Elan siin tänaseni. Tööle läksin toona sest rohkem aega ja paneb ka rohkem ratastele, ühise kultuuri- ja spordikalendri koostamine tellitud ja paigaldatud Erik Mandre loodud Pärnu-Jaagupi Keskkooli keemiaõpetajaks. sest vahemaad on pikad. Meelistegevustest on ning statuudi välja töötamine meie tublimate fotosein on viimasel ajal populaarseimaks pil- Pärast laste sündi töötasin koolis. tal esikohal lugemine. ,,Kui oleks rohkem vaba inimeste tunnustamise korra kohta.“ distamiskohaks nii külalistele kui oma maja See kogemus andis head teadmised eripeda- aega, loeksin palju enam. Püüdlen selle poole, „Teisele korrusele kabinetti ma ei koli, isetegevuslastele – kõik tahavad karule patsi googikast ja erivajadustega lastest. Kui Ülle et suures ja uues vallas aitaksime üksteist ja abistan ka kultuurimajas,“ kinnitab Sempel- lüüa. Martin Sempelsonil (fotol) oli põhjust Vapper valiti vallavanemaks, kutsus ta mind et elu läheks paremaks. Soovin sõbralikku son. Tema abil või tema korraldatud üritused seda teha päeval pärast uue töökoha konkur- poole kohaga haridusnõunikuks, millele hiljem koostööd nii haridus- kui ametiasutuste vahel.“ on kujunduslikult kenad ja detailideni läbi situlemuste selgumist. lisandus kultuurinõuniku ametikoht“. Õie Kuusk mõeldud. Õie Kuusk 2 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA AJALEHT MÄRTS 2018

Politseiinfo Vändras saab taotleda ID-kaarti

Head Põhja-Pärnumaa inimesed, seoses hal- ID-kaardi taotlust saab esitada 12. aprillil kell 10.00–12.00 dusreformiga on toimunud muutused ka Vändra Raamatukogus (Pilve tn 2). Passi Vändras taotleda politseitöös. Põhja-Pärnumaa valda teeninda- ei saa, sest selleks on vaja minna Pärnu teenindusse ja vad igapäevaselt kolm politseiametnikku ning anda sõrmejäljed. lisaks reageerivad patrullid. Kohalike politsei- ID-kaardi taotlemiseks võtke kaasa: nike tööruumid asuvad alates 14.03.2018. a. Jannseni 2 Allikõnnu külas endise Vändra valla • isikut tõendav dokument; ruumides teisel korrusel. Piirkonnapolitseinike • riigilõivu tasumist tõendav dokument; vastuvõtuaeg on iga kuu esimene kolmapäev. Alati võib helistada või kirjutada oma murest • keskmise, raske või sügava puudega isikutel riigilõivu ning kindlasti aitame ja püüame leida parima soodustuse kasutamiseks ekspertiisiotsuse koopia. lahenduse. Sel päeval saab fotosid teha kohapeal (tasuta). PÕHJA-PÄRNUMAAD TEENINDAVAD Riigilõiv palume tasuda eelnevalt pangas või internetipangas. VÄNDRA PIIRKOND – Riigilõiv on 25 € ja alla 15-aastastel isikutel, puudega isikutel piirkonnapolitseinik Janek Saharenko ja üldtingimustel vanaduspensioni ikka jõudnud isikutel 7 €. tel 529 7002; [email protected] Tasumisel pangaülekandega märkige järgmised andmed: Isikut tõendavat dokumenti võib väljastada ka isiku esinda- HALINGA JA PIIRKOND – jale, kui isik on dokumendi taotlemisel volitanud esindajat piirkonnapolitseinik Alar Abel Saaja: Rahandusministeerium, oma dokumenti kätte saama. Kui soovite sellist võimalust tel 529 5786; [email protected] Saaja kontod: kasutada, saate volituse täita dokumendi taotlemisel raa- noorsoopolitseinik Reilika Kivisild SWEDBANK EE932200221023778606 SEB matukogus. Taotluse täitmisel peate teadma selle inimese 58862689; [email protected] PANK EE891010220034796011 DANSKE BANK nime ja isikukoodi, keda volitate dokumenti välja võtma. POLITSEIRUUMID: Jannseni 2 teine korrus EE403300333416110002 NORDEA BANK Allikõnnu küla Põhja-Pärnumaa vald EE701700017001577198 Viitenumber: 2900082443 Palume kindlasti eelnevalt registreerida Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse telefonil 443 0330 Tuletan kõigile meelde, et kevad on käes ja ilmad Makse selgitusse märkige toimingu nimetus, isiku nimi ja või e-kirjaga [email protected]. lähevad järjest ilusamaks. Seetõttu hakatakse isikukood (kui on olemas), kelle eest riigilõivu tasute Eelregistreerimisel palume teatada oma nimi, isikukood, ka liikluses palju tihedamalt liikuma erinevate (nt: ID-kaart – Meeri Meri, 40302010000). kodakondsus, elukoht ja sünnikoht (riik). vahenditega. Olge palun tähelepanelikud nii jalakäijate, ratturite kui autojuhtide suhtes. Ärge kiirustage üleliia ning rohkem mõistvat suhtu- mist. Pimedal ajal olge nähtavad. Siis jõuame kõik tervetena koju oma lähedaste juurde. Põhja-Pärnumaa politseinikud soovivad teile turvalist kevadet! Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee Janek Saharenko Vanemkomissar, piirkonnapolitseinik trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 Raudtee on kavandatud reisirongidele huvigruppide ja avalikkusega. Planeerin- käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakon- kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide guprotsessi kaasati ka isikud, kelle kinnis- naplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi kiirus on oluliselt madalam 120 km/h. tuid trassikoridor puudutab. Pärnumaal Üksi elava pensionäri toetus koridori asukoha määramine“. Rahvusvahelise rongi peatus on planee- toimus planeeringu koostamise käigus Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot ja seda maksab Rail Balticu raudteega luuakse uus ritud Pärnusse. Planeeritud trassikoridor kokku 31 avalikku arutelu, millest võttis Sotsiaalkindlustusamet üks kord aastas. Pensionär ei pea rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja annab võimaluse korraldada tulevikus osa ligi 1000 isikut. toetust ise taotlema, vaid toetus makstakse välja pärast Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaas- Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliik- Rail Balticu maakonnaplaneering andmete kontrollimist. neb inimeste ja kaupade parem liikumis- lust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu ja edasi koosneb seletuskirjast ja joonistest. Selleks, et saada toetust, peab inimene perioodil võimalus ning keskkonnahoid. Rail Balticu Riia suunal. Selleks on Rail Balticu tras- Seletuskirjas on kirjeldatud planeerin- 1. aprillist kuni 30. septembrini vastama kõikidele järg- rajamine on seotud suure avaliku huviga. sile kavandatud perspektiivsed asukohad gulahendus omavalitsuste kaupa. Tras- misetele tingimustele: Planeeringuga on leitud sobivaim asu- kohalike rongipeatuste rajamiseks. sikoridori kasutamise põhimõtted ja tin- • olema vanaduspensionieas koht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee Rail Balticu trassi koridori pikkus gimused on toodud kogu planeeringuala • elama Eestis üksi rahvastikuregistri andmetel trassi koridorile Pärnu maakonnas. Maa- Pärnumaal on 109 km ja see kulgeb läbi kohta. Planeeringu koosseisus on kolme • talle on määratud pension ja selle igakuine konnaplaneeringu raudtee trassi koridori viie kohaliku omavalitsuse: Põhja-Pärnu- maakonda hõlmav joonis (mõõtkava netosumma on väiksem kui 1,2-kordne Eesti kesk- asukoha määramiseks kehtestas riigihal- maa vald (enne haldusreformi Vändra ja 1:220 000) ja Pärnu maakonna põhijoo- mine vanaduspension. 2018. aastal on see 492 eurot. duse minister 13.02.2018 Harju maakonna Tootsi vallad), Tori vald (enne haldusre- nis (mõõtkava 1:80 000). Samuti eraldi Netosumma on pensionisumma, millest on maha osas ja 14.02.2018 Rapla maakonna osas. formi Are, Sauga ja Tori vallad), Saarde joonised (mõõtkavas 1:20 000) on koos- võetud tulumaks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee vald (enne haldusreformi Saarde ja Surju tatud enne 2017. aasta haldusreformi trassi koridori asukoht valitud. vallad), Häädemeeste vald (enne haldus- eksisteerinud kohalike omavalitsusük- Raudtee trassi koridori asukoha reformi Tahkuranna ja Häädemeeste val- suste territooriumitele jäävate trassilõ- määramisel kaaluti mitut võimalikku lad) ja Pärnu linn (enne haldusreformi ikude osas. Looduskaitseliste piirangute asukohta, mille tulemusena valiti Paikuse vald ja Pärnu linn). Planeeringu koostamisel on arvesse eest makstakse hüvitist trassikoridori asukoht nii, et raudtee Planeeringulahenduste alusel toimub võetud ning tasakaalustatud riigi ja koha- rajamine oleks tehniliselt teostatav ja Euroopa standardse rööpmelaiusega liku omavalitsuse ruumilise arengu vaja- Aprillis saavad metsaomanikud küsida hüvitist loodus- majanduslikult tasuv ning raudteest (1435 mm) Rail Balticu raudtee ehi- dused. Planeeringu koostamise käigus kaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu eest met- tulenevad mõjud ja häiringud oleksid tusprojekti koostamine. Ehitusprojekti viidi läbi keskkonnamõju strateegiline samaal, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal piirangu- minimaalsed nii inim- kui ka loodus- alusel selgub ka Eesti Vabariigile oman- hindamine (KSH), mille eesmärk on vööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning keskkonnale. Põhjaliku analüüsi käigus datava maa täpne vajadus. Vajaliku maa arvestada keskkonnakaalutlusi planee- sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. selgitati välja trassikoridor, kus osutusid omandamine toimub läbirääkimiste teel. ringu koostamisel ning kehtestamisel, Natura hüvitist saab küsida vaid elektrooniliselt ning otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu Maade omandamisel võib alternatiiviks tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. taotluse esitamiseks on vaja toimivat ID-kaarti koos ja majandustegevuse hoidmine ning tasa- ostmisele olla ka kinnisasja ümberkrun- KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud paroolidega või mobiil-ID-d. Metsaomanikel tasub juba kaalustatud arengu jätkamine, Natura timine ja kinnisasja vahetamine. ja hinnatud planeeringu elluviimisega praegu veenduda, et elektroonilised autentimisvahendid 2000 võrgustikku kuuluvate alade paik- Kuni planeeringu elluviimiseni saab kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja oleks töökorras. nemine, trassi kulgemine majapidamis- trassikoridori alale jäävaid maaüksusi sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, või- Taotluse saab Erametsakeskusele esitada 4.-23. april- test kaugemal ja strateegilise, regionaalset edasi kasutada nende senise sihtotstarbe malikke alternatiivseid lahendusi ning lini e-PRIA portaalis, kus taotlus eeltäidetakse automaat- arengut soodustava Pärnu linna ühenda- järgi, senist maakasutust planeering kohe kavandatud negatiivsete mõjude leeven- selt metsaomanikule kuuluvate toetusõiguslike aladega. mise võimalust arvestades. ei kitsenda. Trassikoridoris sätestatud damise meetmed säästvaks ja tasakaa- Omanik saab vajadusel korrigeerida pindala ja lisada Planeeritud trassikoridori laius maakasutustingimused kehtivad kuni lustatud arenguks. Meetmete tõhususe juurde metsaalasid. hajaasustuses on 350 m, kus on raud- Rail Baltic raudtee valmimiseni. Pärast kontrollimiseks projekti edasistes etappi- Metsatoetuste taotlemisel saab abi küsida kohalikest tee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee raudtee kasutusloa väljastamist tulene- des on KSH aruandes esitatud seirekava. metsaühistutest või Erametsakeskusest, infot hüvitise kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi vad kitsendused raudteest ja selle kait- Maakonnaplaneeringuga kavandatava tingimuste kohta saab ka märtsis ja aprillis toimuvatel nihutamisruum, mis võib osutuda vaja- sevööndist. tegevusega kaasneb piiriülene keskkon- infopäevadel. likuks juhul, kui raudtee asukohta tuleb Planeering koostati tihedas koostöös namõju. Kogu info Natura hüvitise ja infopäevade kohta leiab projekteerimise käigus täpsustada. Raud- Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- Maakonnaplaneering, kehtestamise erametsaportaalist www.eramets.ee/natura. tee nihutamine on võimalik üksnes pla- teeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti, käskkiri ja KSH aruanne on kättesaada- Pärnumaal tegutsevate metsaühistute kontaktid: neeritud trassikoridori sees. Pärnu linnas Keskkonnaministeeriumi ja teiste asja- vad veebilehel http://www.maavalitsus. www.eramets.ee/parnumaa-metsauhistud. ja Tahkuranna valla Reiu külas, kus trass omaste riigiasutuste, Rail Balticu tras- ee/maakonna-planeeringud Pärnu maa- Kertu Kekk kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee asuko- sikoridori jäävate maavalitsuste, Pärnu- konna alajaotuses. SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht has, on trassikoridori laiuseks 150 m. maa kohalike omavalitsuste, erinevate MÄRTS 2018 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA INFOLEHT 3

Vändra Pensionäride Ühenduse Ilmus raamat tegemistest sellel hooajal Aasta on jõudnud juba kevadesse. Viimane aeg on võtta kokku eelmise aasta tegemised ja panna maha uued plaanid. ,,Wändra wänderdused“ 2017. aasta kokkuvõtte tegemiseks kutsub juhatus kõiki liikmeid aktiivselt osalema üldkoosolekul 26. aprillil tavapärase algusega kell 18.00. Juhatus teeb 22. märtsil esitles Kalle Gaston Vändra raamatukogus kokkuvõtte eelmisest majandusaastast ja esitab koosolekule kinnitamiseks. veel trükisooja raamatut ,,Wändra wänderdused“. Peale koosolekut jätkame seltskonnaklubi „Elurõõm” peoõhtuga. Mulgimaa kirjastuselt „Kaarnakiwi“ ilmunud Juhatus tutvustab ka selle aasta tegevuskava. kogumik on kokku pandud Vändra kihelkonna Toon siinkohal ära mõned suve-sügise plaanitud väljasõidud, et saaks minevikust. Raamatu „Wändra wänderdused“ näol neid juba liita oma suveplaanidesse. on tegemist esimese pääsukesega 21 aasta jooksul 18. juunil on plaanitud Kihnu reis. Kohti on bussis 20. ilmuvast sarjast „Kihelkondlikud kihelused“, mille 10. juulil ekskursioon Lätimaale – Rundale lossi ja roosiaia külastus. raames avaldatakse oma raamat igast Eesti ajaloolisest Kohti on bussis 50. kirikukihelkonnast. Sadat artiklit Eesti vanemast aja- Reisidele registreerimine on ikka Staff kauplusesLea Tiismaa juures. kirjandusest sisaldav kogumik toob lugeja ette Vändra Septembris on kavas sõita Võhma laadale, ühtlasi külastada ka sealset kihelkonna ajaloolised sündmused, isikud, paigad ja küünlavabrikut. olukirjeldused ajavahemikust 19. saj II - 20. saj I pool. Oktoobri esimestel päevadel on kavas traditsiooniline osavõtt 60+ fes- 230-leheküljelise raamatu on illustreerinud Vändra tivalist, juba üheksandat korda. Gümnaasiumi õpilased kunstiõpetaja Juta Perteli Vahepeal jõuame ehk käia teatris ja mõnel kontserdil. juhendamisel. ,,Tahtsin, et just lapsed teeksid need Aasta lõpetame juba mitmendat aastat ühise jõulupeoga koos Vändra illustratsioonid, et neil tekkiks idenditeeditunne oma Naisseltsi ja Vändra Aiandusseltsiga. kodukoha suhtes,“ rääkis Gaston. ,,Mulle meeldib see Ootame 60+ inimeste aktiivset osalemist meie üritustel ja teretulnud on elusus, mis on laste joonistuses. Muidugi ,,ilus“ ja ,,elus“ on maitseküsimus.“ Raamatusse valis autor uued liikmed ja huvitavad ettepanekud. Marleen , Triinu Aru, Kerttu Luige, Mir- Maimu Tui jam Matkuri, Veiko Murula, Lisandra Nurmesalu, Juhatuse liige Andres Nuudi, Janis Pallo, Kristi Prinkeni, Maiann Pukka, Janari Pärna, Kerteli-Kretebel Reiksare, Erki Tammepõllu, Ander Terehovi ja Karl-Marten „Eesti Vabariik 100“ Jõe Puhketalus Tui joonistused. Kalle Gaston (47) elab Tarvastus, tegutseb joo- gaõpetajana ja kirjastuse ,,Kaarnakiwi“ juhatajana. Hariduselt teoloog, oli ta kaheksa aastat erialasel tööl EELK vaimulikuna Karksi koguduses. ,,Lugu ja idee said alguse 20 aastat tagasi. Olin siis väga noore mehena huvitatud oma kodukoha päri- musest ja andsin välja kolm raamatut. Mind võlus ajastuomane mahlakas väljenduslaad. Kuidas küll osati nii! Keeletunnetus oli siis palju Jõe Puhketalu tänab kõiki, kes võtsid osa 24. veebruaril toimunud üritusest sügavam. Inimene ei saa ilma juurteta – tee, mis „Eesti Vabariik 100“. Suurepärane ilm ja veelgi parem seltskond tegid täht- tahad. Varem või hiljem me selle tõe avastame,“ päeva meeldejäävaks. rääkis Gaston. ,,See, mis meil täna on, on meie Kes soovib samasuguseid elamusi, broneerigu külastus, sest meie juu- eelkäijate loodud. Täna on see unustatud.“ res saab pidada sünnipäevi, firmapidusid ja muidu mõnusa seltskonnaga ,,Wändra wänderdused“ on koduloolise raa- koosviibimisi. Asume Vändra metsas Pärnumaal kaunilt lookleva Massu jõe matusarja ,,Kihelkondlikud kihelused“ esimene kaldal. Täpsemalt Reinumurru külas, Vändrast 6 kilomeetri kaugusel. Meie raamat. Järgmisena on ilmumas ,,Helme heli- neljas omanäolises püstkojas saab nautida mineviku hõngu tänapäevases nad“, ,,Rõngu rõõmustused“, ,,Kadrina kahinad“ mugavuses. Unustamatuks kogemuseks kujuneb püstkoja saun koos värske ja ,,Suure-Jaani suminad“. Gastoni sõnul pole viha ja kosutava suplusega, millele lisaks pakume ka kümblustünni võlusid. sarja esimene raamat mitte juhuslikult Vändra Usume, et mõnus koosviibimine sõpradega ja mahe leil loovad meeleolu, kihelkonnast. „Just Vändra juurtega on terve mida võib nimetada tõeliseks puhkuseks. plejaad ärkamisaegseid ühiskonna- ja loomeini- Selleks, et olla kursis ees ootavate üritustega, külastage alljärgnevaid mesi, paljuski tänu kellele me tänavu oma riigi lehekülgi www.facebook.com/joepuhketalu suurt juubelit pühitseme. Olgu ilmunud raamat www.joepuhketalu.wixsite.com/joepuhketalu tänuks Vändra rahvale EV 100 puhul.“ Olete oodatud Kalle Gaston saatis end šamaanitrummil ja laulis esitlu- Raamatut saab osta Vändra Raamatukogust Rauno Paap sel Vändras 1893. a kirja pandud regilaulu ,,Eesti hääl“, ja kauplusest Konsum. tel 5623 4850 mis puudutas oma sisuga lausa valusalt tänapäeva. Õie Kuusk [email protected]

Vändra päästjatel on Eesti kaasaegseim komandohoone /algus lk 1/ „Päästja töö ei ole ainult sündmustele reagee- isegi föönid. Moodsa tehnikaga varustatud õppe­ Oma sõnavõtus rõhutas Andres Anvelt, et rimine ja komando ei ole ainult koht, kus välja- klassis, mille seinal laiub Põhja-Pärnumaa valla töö- ja olmetingimused on väga olulised, kuid kutsete vahel hinge tõmmata. Komando on koht, suur kaart, mahub laudade taha paarkümmend päästjate palgad on ammu ajale jalgu jäänud, kust omavalitsus ja kogukond saab innustust ning inimest. Samas on kohvipauside ettevalmista- ning andis lubaduse teha kõik endast oleneva, tuge turvalisema elukeskkonna ja ohutuskultuuri miseks kööginurk koos kõige vajalikuga. Teisel et olukorda parandada. ,,Minu kui siseministri kujundamiseks,“ kinnitas oma tervituses Pääs- korrusel asuvad meeskonna olmeruumid: kolm prioriteet on algavatel riigieelarve strateegia läbi- teameti peadirektor Kuno Tammearu. kahe voodiga puhketuba, puhkeruum, söögituba rääkimistel sisejulgeoleku ja eelkõige päästjate Kogu päästetehnika ja -varustus mahub nüüd ja köök, kus igal meeskonnaliikmel on oma söögi- palgatõus.“ uude juurdeehitusse. Kardinatega kaheks eral- kapp. Samas on meeskonnavanema kabinet. Väi- RKASi juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul datud mahukas garaažis on võimalik ühel pool kese terrass-rõdu kõrvalt viib torulift alla garaaži. on Vändra komando nende esimene objekt, mis vastavatel seadmetel pesta ja kuivatada tulekahjul Rääkimata kõigest eelpool kirja pandust veavad vastuvõtmisel läbis komplekskatsetused. See kasutatud voolikuid, teisel pool autosid. Varem meestel naeratuse näole ainuüksi soojad töö- ja tähendab, et ka näiteks elektrikatkestuse kor- tehti seda kõike välitingimustes, nüüd soojas ruu- olmeruumid. ral toimib kogu hoone ja selle tehnosüsteemid mis. ,,Autod saavad sees vett paakidesse võtta, Kuna Vändra päästekomando päästjad on autonoomselt ja tõrgeteta edasi. „Katsetustega ei pea enam jõe äärde minema,“ rõõmustab vabariigis oma sportlike tulemuste poolest igal tuvastatud puuduste kõrvaldamine enne hoone komandopealik Toomas Taul – see ei tähenda võistlusalal eesotsas, ehitati krundile ka ranna- kasutusele võtmist aitab päästjatel paremini oma ainult lisandunud mugavust, vaid ka tulekah- volle plats, mis leiab kindlasti aktiivset kasutust tööd teha ja pühenduda piirkonna siseturvali- jule reageerimise kiirust. Planeeringumuutuse ja aitab kaasa füüsilise ettevalmistuse tõstmisel. suse parandamisele.“ Vallavanem Jane Metsal läbinud endine hoone on garaažiga ühendatud. RMK endise kontori ehitamine tänapäe- oli topelt põhjus heameelt tunda, sest uus hoone Esimesel korrusel asub komandopealiku kabi- vaseks komandohooneks koos uue juurdeehi- tähendab ühtlasi seda, et komando jääb koha- net – siin asub ka pult, millest avanevad terri- tusega läks maksma 1 035 225 eurot (lisandub peale alles ja paikkonna turvalisus on selles tooriumi väravad. Moodsa ja kaasaegse sisus- käibemaks). Tööd tellis Riigi Kinnisvara AS ja valdkonnas tagatud. Ühtlasi oli tema sõnul uus tusega jõusaal on Tauli sõnul leidnud aktiivset teostas AS Pärnu REV. Avamiskingiks saadud õnnevanake päästehoone esimene maja, mis sai kasutusloa kasutust esimesest päevast peale. Samas kõrval Õie Kuusk täidab oma tööülesandeid uues Põhja-Pärnumaa vallas. on saun-pesuruum ja riietusruum, kus ei puudu komando seinal. 4 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA AJALEHT MÄRTS 2018

Päästeamet pöörab ,,Teeme ära“ talgupäeval Patrullvõistlus Blue Nail 2018 tähelepanu kodukandi veekogude turvalisusele Päästeamet juhib Eesti juubeliaastal senisest suure- mat tähelepanu kodukandi veekogudega seonduvale ohutusele. Kodus juhtub palju õnnetusi, eriti laste ja eakatega. Õnnetusjuhtumite vähendamiseks kut- sutakse ,,Teeme ära“ talgupäeva raames üles rajama veekogude juurde turvaaedu ja kodukaevudele kaasi. „Igal aastal suureneb nende õnnetuste arv, kus inimesed kukuvad kraavidesse, kaevudesse, tiiki- desse, basseinidesse või teistesse väiksematesse veekogudesse. Eelmisel aastal moodustasid sellised vette kukkumised 60% uppumistest,“ sõnas Pääs- Heale tulemusele Utria Dessandil ehk teise Esimene punkt oli meie mõistes postkast, jalga edaspidi vaid vaevu maha toetada. See teameti ennetustöö osakonna veeohutuse ekspert koha saavutamise eest otsustati saata just kus oli järgmise punkti koordinaat. Taani oli meie jaoks kuues punkt, nii et võib vaid Mikko Virkala. „Õnnetusjuhtude vältimiseks kut- Kaitseliidu Pärnumaa maleva võitkonnast loodus on meie omaga võrreldes ikka väga ette kujutada, läbi millise valu Peedul see sume kõiki 5. mail toimuva ,,Teeme ära“ talgupäeva kaks liiget võistlema Taani sealsele patrull- lage, enamasti kõik suured põllud, aga suureks edenemine kulges. Kilomeetreid võis olla raames rajama oma kodukandi veekogude ümber võistlusele Blue Nail 2018. kiituseks peab mainima, et kõik põllud olid umbes 50-60 ja lisaks veel kohad, kus sõi- kaitsvaid piirdeid ja katma kaevud kaantega,“ lisas Võistlus toimus 23.–25.02 ehk siis just ka haritud. Metsa kui sellist üldse oli seal väga dutati bussiga või soomukiga mingile spet- Virkala. Nii kaitsva tara kui ka kaevukaane saab meie vabariigi 100. aastapäeva ajal ja toimus vähe ja seegi oli istutatud mingi aeg tagasi. siifilisele ülesandele teatud paika või tehes kauniks teha oma kihelkonna värvidega, mis on juba 20. korda. Võistlus oli rahvusvaheline, Võistlus ise kujunes nii, et reede õhtul ülesannet sõidu ajal. Ülesanneteks olid vee üks juubeliaasta talgupäeva teemadest. osalesid Šveits, Soome, Taani, Norra, Sak- peale starti tuli liikuda punktist punkti ilma keetmine, magamisaluse tegemine, meditsiin, „Talgutegevus on läbi aegade ühendanud Eesti samaa, Läti, Holland ja Eesti. Võistlusel oli ajakavata ja täita ülesandeid. Punktid olid lahti asjade leidmine, asukoha määramine, kau- inimesi ja pakub nüüdki head võimalust kogu- võimalik osaleda pikemal või lühemal trassil laupäeva hommikul kella 7-ni, peale mida tuli guste määramine, relvakompott, takistusrada, konna edendamiseks,“ ütles Riigikantselei EV100 ja lisaks veel kahe- või kuueliikmelise võist- ennast kuhugi ära peita, nii et vastutegevus laskmine, relva kasutamine, ruumide puhas- suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Kaitseta- konnana. Meie osalesime pikal trassil ja kahe- üles ei leiaks, ja olla peidus kuni kella 18.00- tamine hoones, pioneerpunkt, lõhkamine, radega loodav turvalisem keskkond on ilus kingitus liikmelise võitkonnana. Võistkonda kuulusid ni, siis tehti punktid taas lahti ja saime edasi varustuse kontroll, orienteerumine, olukorra Eesti juubeliks. Peedu Perner, Kristo Sinivee ja esindajaks minna kuni pühapäeva hommikul 7-ni, siis hindamine, tähelepanuülesanne, veetakistuse Elukeskkonna kujundamisel on ohutus esma- oli Hannes Aus. Meie võistlusgrupis startis punktid suleti ja võistlus lõppes. Vastutege- ületamine, pioneerivahendite tundmine ja tähtis. Talgukevad on õige aeg oma kodu ümbrus kokku 42 kaheliikmelist võistkonda. vuse hulk oli hirmutavalt suur, kuulutati välja, info edastamine. Ülesannete raskustase ei korda teha ja õnnetusi ennetada. Päästeamet koos- Võistlusele minnes ei olnud kahjuks kusa- et rajal tegutseb ligi 250 vastuvõitlejat, kes olnud väga kõrge, kuid keeruliseks muutis tab väiksemate veesilmade piirete ehitamiseks ja gilt rohkem informatsiooni võimalik otsida on varustatud öövaatlusseadmetega, termo- olukorra pigem see, et erinevate riikide kait- rajamiseks aprillikuu jooksul õppematerjalid, mis kui vaid nende interneti koduleheküljelt ja kaameratega, jäljekoertega ja õhuluurevahen- sevägedel on erinevad nõuded ja kohtunikud on leitavad ,,Teeme ära“ ja Päästeameti kodulehel. vikipeedia pakutavast üldkirjeldusest. Kunagi ditega meie leidmiseks. Meie olukorra tegi olid Taanist. Alates 15. märtsist on võimalik registreeruda varem pole Eestist seal keegi võistlemas käi- see raskeks, sest me ei tohtinud kasutada ei Peale võistlust saime selgeks ka võistluse 5. mail toimuvale üle-eestilisele ,,Teeme ära“ talgu- nud ja tänu sellele puudus ka täpsem üle- öövaatlusseadmeid ega ka termokaameraid, ülesehituse põhimõtte ja selle, mis meilt päevale. Tänavune talgukevad on pühendatud Eesti vaade, mis kohapeal tegelikult toimub. isegi GPS-seadet mitte. Liikumine toimus oodati. Oma tulemust ei tea me veel siiani ja Vabariigi 100. sünnipäevale ning kutsub osalejaid vär- Kohale jõudes anti meile kaitseliidu vaid kompassi ja kaardiga mööda põlde ja lõpetuseks võiks öelda, et taanlastel on veel vima kodukanti kihelkonnavärvidesse. Talguid saab pileti ettenäitamisel relvad ja suunati ühe radasid. Paraku on päris keeruline varjatult palju õppida, kuidas rännakvõistlusi korral- kirja panna talguveebis aadressil www.teemeara.ee. kooli juurde, kus pidavat edasine tegevus liikuda mööda avatud maastikku ja eriti veel dada ja läbi viia. Sellist korralagedust, sega- Päästeameti toimuma. Kooli juurde jõudes saime pikalt kui vastane kasutab ka pimedas nägemise dust ja teadmatust pole ma veel oma koge- Kommunikatsiooniosakond passida, enne kui midagi toimuma hakkas. vahendeid. Ei õnnestunud meilgi puhtalt muste käigus kohanud ühelgi Eestis toimuval Mingil hetkel hakkasid kõik kusagile minema, läbi pääseda ja jäime kahjuks kolm korda patrullvõistlusel. Aga kogemuse saime ja kui liikusime kaasa meiegi ja saime aru, et nüüd vastase küüsi. minna sinna järgmisel korral, siis oleksime toimub registreerimine. Sealt saime stardi Punkte rajal oli kokku 18, mille me ka juba palju targemad. Oleme tänulikud või- materjalid ning teada briifingu aja ja koha. kõik läbisime, kuigi meie liikumise muutis maluse eest esindada Eesti Kaitseliitu rah- Peale suurt koosolekut ja mõningate raskeks asjaolu, et paraku halvasti läbi mõel- vusvahelisel patrullvõistlusel. PÄÄSTEAMET küsimuste esitamis toimuski ühisstart ja dud kontrollpunktis ülesannet sooritades Kristo Sinivee kõik panid jooksu mingis suunas, nii meiegi. murdis Peedu Perner hüppeliigese ja sai seda

Katkend loost 1943. a 21. augusti SAKALAST Vändra Vabatahtlik tuletõrje 40-a. Vändra elujõulisema ja vanema organisatsiooni saamislugu Vändra valla vabatahtlik tuletõrjeühing tähis- saadi kaupmees Jaansoni ruumid. Esimene Alates 1942. a tegutseb Vändra valla Vabataht- tab pühapäeval, 22. augustil s. a. oma 40-da prits ühes voolikutega osteti Tallinnast Jür- liku Tuletõrje Ühingu juures alaline tuletõrje aasta tegevuse juubelit. Sel puhul toimub gensi tulekustutamise riistade valmistamise lendsalk, mis koosneb praegu 18. isikust lend- pidulik jumalateenistus kirikus, paraad kiri- töökojast. Kiivrid, mütsid, vööd ja köied tel- salgajuhi V. Haakmanni ja Aleksei Koppeli kuesisel platsil, tervitused, aastamärkide saa- liti Peterburist keiserliku Vene tuletõrjujate juhtimisel. Praegu kuulub Vändra valla vaba- jate nimekirja ettelugemine, kommunistide seltsilt. Vankrid, redelid ja pootshaagid lasti tahtliku tuletõrjeühingu ridadesse 388 liiget, poolt mõrvatud, arreteeritud ja küüditatud teha kohapeal. Seltsile telliti ka lipp Riiast Th. neist tegevliikmeid 341, vanaliikmeid 13, ühingu liikmete mälestamine ja tuletõrje pere Skribanovitši kauplusest 120 rubla eest. 1904. toetajaliikmeid 31 ja auliikmeid 3. Asutajaist ühine koosviibimine tuletõrje saalis. Vändra a. hakati lahendama maja ehitamise küsimust, liikmeist on 1903. a. seltsis tegutsenud neli ja • 16. märtsil kell 20.33 said päästjad väljakutse valla Vabatahtlik Tuletõrjeühing on Vändra kuid siingi põrgati mõningatele takistustele. nimelt A. Jaama, H. Jaanson, J. Pärmann ja F. Põhja-Pärnumaa valda Allikõnnu külla, kus põles vanemaid ja elujõulisemaid organisatsioone, Maja nurgakivi pandi 1903. a. ja hoone ise sai Pärmann. Auliikmeid on seltsil praegu kolm: 2-korruseline elumaja. Päästjate saabumise kes koondanud sadasid vändralasi oma rida- valmis aastaid hiljem. Paralleelselt ühingule Karl Adamson, Georg Jaanson küüditatud ajaks oli majast välja saanud üks inimene, kahte desse. oma maja soetamisega muretseti ka ajako- ja Karl Tiisenhausen Saksamaale asunud. inimest aitasid päästjad põlevast hoonest välja Ühing asutati 1903. aasta sügisel, mil hasemat varustust, milleks alles pärast maja Ühing kaotas kommunismi läbi mõrvatuid saada. Päästjate saabudes põles maja juba lahtise rühm vändralasi seltsi tegevuse avamiseks valmimist lahedamad võimalused avanesid. 30. Ühingu juures tegutseb alajaotusena Suu- leegiga. Tegemist on ühepereelamuga. Kustutus- kokku tulid ja valisid kolme aasta peale Sellest ajast hakkas ühingu varustus täienema rejõe, , ja Rae- rüh- tööd lõpetati kell 23.53, hävis maja teine korrus. eestseisuse liikmed. Ühingu presidendiks ja jõudis lõpuks kolme mootorpritsi ja autoni, mad ja Aluste ning Tahkuse salgad. Ühing sai Keegi õnnetuses viga ei saanud. Tekkepõhjus on valiti Vändra apteegi omanik E. Brasche ja millistest aga bolševike poolt 1941. a. sõjasu- kommunistide läbi kahju 18.739 eesti krooni selgitamisel. Vändra kroonu-viinapoepidaja G. Mettas vel ära viidi auto ja üks mootorprits. 12 senti. Praegu omab ühing pritsimaja, auto, sai tulekustutajate liikmete juhatajaks ja Ühingut on tema 40-aastase tegevuse ajal 2 mootorpritsi, 6 käsipritsi, 9 hüdropulti, 7 • Politsei- ja piirivalveameti teatel tungiti ajavahe- peameheks. Esimene ühingu üldkoosolek juhtinud rida isikuid. Esimesteks esimees- redelit ja üle 1000 meetri voolikuid, samuti mikul 17.–20. märtsini Kobra külas abihoonesse peeti 12. okt. 1903. aastal Vändras, kaup- teks olid Mettas ja Brasche, kellele järgnesid meeskonnale korraliku varustuse. 40 aasta ja elumajja. Sealt varastati kaks mootorsaagi, kir- mees Jaansoni majas. Ühingule võeti nimeks Univer, Johanson, T. Kibar, Liivak. Praegu jooksul on Vändra tuletõrjeühingul sada- ves ja televiisor. Varaline kahju on hinnatud 450 «Vändra Priitahtlik Tulekustutajate Selts", kuuluvad juhatusse kohalik tuletõrje juht sid kordi tulnud välja astuda kaaskodanike eurole. Varguse ehk võõra vallasasja äravõtmise mille liikmed jaotati maksja-, ohverdaja- ja ja abiesimees Jüri Kibar, laekur Hermann elu ja vara kaitseks. Kahjutulede poolest eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tegevtuletõrjujaiks. Esimestel aastatel oli selt- Avent, sekretär Aleksei Koppel, varahoidja oli rekordaastaks 1911. a. suvi, millal põles määratakse rahaline karistus või kuni kolmeaas- sil valusamaks küsimuseks kohaste ruumide ja Paul Õunapuu ja liikmed Otto Tõnismann, sõjasündmuste tõttu Vändras ligi poolsada tane vangistus. Sissetungi korral karistatakse sama tuletõrjeabinõude muretsemine, kuid sellest Minna Abram, Vladimir Haakmann, Ervin hoonet, kuid neid ei saadud kustutada, sest teo eest kuni viieaastase vangistusega. saadi üle seltsi energilise juhataja G. Mettase Elgas, Villu Liivak, Karl Pertel, Johan Tõniste ümbruskond oli lahingute keerises. algatusel. Esimeseks koosolekute kohaks ja Anton Puussaar kui omavalitsuse esindaja. MÄRTS 2018 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA INFOLEHT 5 Vändra Mälestushiies süüdati mälestusküünlaid

IN MEMORIAM

ARNOLD-ERICH AUKSMAA 1.08 1932 – 17. 02 2018

Eks me oleme kõik ju sealt siia, siit sinna teel… Lapse sünd annab lootuse, kasvamine ja tööd täidavad selle. 85 kevadet käinuna ei ole häbi puhkust võtta, elu ja olemise üle mõtiskleda. On olnud parasjagu õnne ja rõõmu. Tahtsid kõige paremat. Ei olnud need ühismajandid kõigile meeltmööda. Näpud on olnud pidevalt sinikaplekilised. Jalgu on alt löö- dud. On püsti tõustud ja edasi mindud. On plaanide eest kii- tust jagatud ja karmilt karistatud. Ajahammas on lammutanud kolhoosid, murendanud ja purenud tootmishooned – laudad, kuivatid, töökojad, tehnika roostetamisest rääkimata. Suurimat ülekohtupäeva Eesti rahva ajaloos meenutasid vändralased, kes on Aeg on pillutanud laiali ja lasknud pehkida laululehtedel, küüditamiskoledused ise üle elanud, ja Põhja-Pärnumaa vallavanem Jane Mets. millelt meie vanemad laulsid mälestuslaule oma kallitele lah- kunutele. 25. märtsil kogunesid Mälestushiie kõrgete kuuskede alla Eestist üle 22 000 inimese, see on kümme korda rohkem, Ajal on oma vari – see on lugu. Ajalugu. Seda lugu enda järel Siberi teekonna ja sealsed katsumused üle elanud inimesed. kui täna elab Vändra alevis inimesi. Kas minust nooremad vedades jätab aeg maha pika sügava vao. Kõike on tasandatud, Mälestusküünlad süüdati nende auks, kes kodumaale tagasi põlvkonnad võivad seda mitte teada ja sellest mitte rääkida? silutud. On sammhaaval astutud. On mõeldud – kaalutud, toe- ei jõudnud, ja selle unustamatu päeva märkimiseks. Kas lühike mälu annab puhta südametunnistuse? Vastus tatud hea sõnaga. Kõike sai toetatud. Kultuur ilma rahata oli ,,Aastaid, aastaid oleme siia mälestuskivide juurde nen- küsimustele on – ei, kindlasti mitte! Just meie peame olema tema meelest abitu. Raha ilma kultuurita häbitu. Talle ei olnud del kahel päeval – 25. märtsil ja 14. juunil – kokku tulnud. need, kes hoiavad ajaloolist mälu ka siis, kui on tegemist kunagi liiast läheneda asjale maalähedaselt, hoida tulevikunäge- Need olid väga kurvad päevad meie lapsepõlves. Nüüd on nii julma ja ülekohtuse teemaga, nagu seda on Eesti rahva must. Suur tänu teispoolsusesse, et Te olite olemas. Sirgeselgne, juba meie lapsed ja lapselapsed mööda ilma laiali, ise oleme küüditamine 1949. a märtsis. kindla meelega ja uuele avatud suure südamega inimene. Me vanaks jäänud, aga saame kõik endaga hakkama. Tänu Jüri Kõik, kes te täna siia olete kogunenud, ärge väsige rää- tahame unistada ja unustada. Unustada selle, mis kord meile Rõõmussaarele on meil koht, kuhu tulla, mälestada ja mee- kimast neist aastatest, päevadest, tundidest, mis veetsite on valu teinud. Unistada sellest, et meie lähedased on igavesti nutada, suhelda üksteisega,“ alustas oma pöördumist Vändra sunniviisiliselt eemal oma kodumaast ja kodust. Rääkige meie kõrval. Ja et me ise olemegi igavesed. Me oleme koos Memento esimees Elna Kase ja märkis, et 69 aastat tagasi kõike, mida mäletate, oma lastele, lastelastele ja neile, kes ei sellel sillal. Aga me seisame silla erinevates otstes. Me ei tea veel oli samasugune külma ja kõleda tuulega märtsiilm. Ta oli tea, mida tähendab sõna ,,küüditamine“. Rääkige ja kirjutage seda, mida tema juba teab. See sild jääbki meie vahele, kuni me eelmise öö veetnud metsas vanaemaga koos peidus. Lapse ka siis, kui keegi ütleb, et oleme sellest juba kuulnud. Ainult ise sellest üle jõuame. Aga loodame, et seal on soe ja valge, et mällu talletatu on detailideni meeles tänaseni. nii saame tagada, et ei unusta seda, mida unustada ei tohi. seal saavad vastuse ka need küsimused, mis jäid siin vastuseta. ,,Pisarad kuivavad, mälestused tuhmuvad, kuid hingevalu Hoidke ennast ja üksteis,“ rääkis kokkutulnuile Põhja-Pär- Meie mäletame! ja ülekohtutunne jääb. Hea oleks uskuda, et enamus kurjast numaa vallavanem Jane Mets. külakogukond avaldab kaastunnet tehakse mitte isiklikust vihkamisest, vaid süsteemi sunnil. Õie Kuusk Arnold-Erich Auksmaa omastele ja lähedastele. Kuid kas see ikka on nii? Täna 69 aastat tagasi küüditati

Enn Raudsepp Kui Vändra pastor Karl Raudsepp lahkus siit koos perega 1944. a septembris, oli Enn Raudsepp vaevalt pooleaastane. Raamatus olevate tegelaste nimesid „Vändra“ on autor muutnud. Raamat ilmus 2016. a Ameerikas kirjastuselt Lakeshore Press. Inglise keelest tõlkinud Hiie Piirsalu

VIII peatükk ja muretses uusi sordiseemneid, mis annaksid meest, kes on töötanud tema heaks. Ta oleks Kuna pastor polnud Ellenit ja tädi Min- paremaid tulemusi. Jukku ei olnud ainukene, tahtnud olukorras selgust saada, aga kuidas? nat hoiatanud, ehmusid nemadki, kui koorem Pastor oli pettunud, kui tuli tagasi kiriku nõu- kes ei saanud maha jätta vanu harjumusi. Ta ei Karl oli saanud vihje, et nii tema kui Män- Metsa talu õuele sõitis. Kui aga pastor asja sel- kogu koosolekult. Talle meenus, et Jukku Tamm lugenudki neid kirju ja ei kuulanud uuemaid niku pere võidakse saata kunagi Gulagi. „Prob- gitas, rahunesid naised maha. Kiiresti paigutati peaks olema oma talus, tema ei saanud ju midagi näpunäiteid. Aga kohalikus kõrtsis olevat Jukku leem on Jukkus,“ ütles pastor Männikule ja kõik aita, perenaine pakkus teed ja kiiruga soo- näha ega kuulda. Ta kahtles, kas Jukkut saab hoobelnud, kuidas tema uued meetodid on saa- selgitas oma ütlemist. ,,Sa oled tundnud teda jendatud loomalihahautist ning neljal mehel usaldada. 6 kuud tagasi usaldas ta meest, aga gikust tõstnud. kauem kui mina. Kas sulle ei tundu, et teda ei algas tagasisõit. Tuli teha lausa kiirsõitu, et nüüd ei olnud enam selles kindel. Punased tulid ja kõik muutus. Kui põllu- saa usaldada?“ õigeks ajaks tagasi jõuda. Pastoriga sarnaselt sai rentnik Jukkust põl- maa suurus ulatus üle 30 ha, võeti see maa ära, „Ma arvan, et saame. Aga kas teil on mingeid Nagu selgus, oli veel üks päev aega kariloo- lumees teiste samasuguste hulgas. Nad kõik mis üle lubatud piiri läks. Venelased keelasid kahtlusi?“ küsis Männik. made kirja panemiseks. Pastor ja Männik peitsid olid teeninud Saksa mõisades. Pärast Vabariigi ka igasugused renditud töötegijad. Talumehed „Ma arvan, et nad teevad Randarile kõrtsis tööriistad, lehmad ja sead, kanad ja kuke ning osa loomist ja maareformiseaduse lihtsustamist said nimetasid seda esimeseks sammuks klassidega välja. Sina mine nüüd kohe koos poistega tallu, veel aita ja keldrisse. Kaks funktsionääri ja üks eestlased endile väikese talumajapidamise. Kuid ühiskonna poole. Sellised rentnikest põlluma- laadige kõik vankri peale ja tooge siia aita. Me mundris sõdur tulid mingil ajal. Nad ei käinud ikkagi jäid püsima vanad harjumused, eri klassid jandustöötajad nagu Jukku said nõuda endile korraldame kõik pärast keskööd nagu planee- pastorile peale, vaid tahtsid peremehega rääkida. jäid ikka veel maale alles. Kohalikele meeldis riigimaadest üürile kuni 10 ha. Pastor teadis, ritud. Minekuks valime vanad metsateed, et ei Aga Jukkut ei olnud, sest Männik oli ta saatnud Jukku, kellel ei olnud suuri ambitsioone. Tal oli et punaste propaganda on suunatud rentnikest satuks patrullide kätte,“ arvas pastor. selleks päevaks Tallinna. ,,Ma veel ei ütle, kas ka midagi muud, kui ainult hoida oma keha ja põllumajandustootjatele. Kaksikud tulid tagasi ja ütlesid, et Randar Jukku on või ei ole usaldusväärne. Parem on, hinge ning aeg-ajalt viina juua. Jukku arvas, et asi polegi nii halb siis, kui on kõrtsis. „Nüüd on meil vähemalt kaks tundi kui teda täna siin ei ole,“ ütles Männik pastorile. Eelmine pastor oli linnamees, kes ei olnud maad antakse kõigile, mitte ainult rikastele. Pas- aega laadida ja sina jälgi olukorda,“ ütles Männik Siis tahtsid „külalised“ näha pastori talu. huvitatud talutöödest. Karl oli talumehe poeg, tor ütles, et Kristuse õpetused pööravad erilist Jukkule. Pastoril oli kaks hobust ja ta proovis kontrolli- ta armastas värskelt küntud mulla lõhna ja seem- tähelepanu just armetule ja vaesele maale ja lisas Karl sõitis koos kaksikutega kiriku tallu. Teel jaid veenda, et hobused on tema isa kingitus, kes neid, mis üsna pea peale külvamist muutsid põl- kiiresti: ,,Aga need erinevused on suured. Puna- oli pastor rahulik. Kui kohale hakati jõudma, palus talu hoida, ja hobuseid on ju vaja töö tege- lud tumerohelisteks. Talle näis, et kiriku talu sed püüavad kasutada oma jõudu, et rakendada hakkas pastori süda kiiremini lööma, kui kuulis miseks. Sellega nõustuti, aga vanemate hobuse maad ei olnud nii rikkad, kui oleks võinud olla. ainult nende endi ideid, nad on valmis inimesi mingeid hääli. Kindlasti mõned juhuslikud! Kui kasutamine soovitati pastoril ära lõpetada. Leiti, Karl sarnanes oma isaga – nad mõlemad ei taht- vangi panema ja isegi tapma, kes nendega ei nad hakkasid kotte tõstma ja kaste kartulite, por- et see suksu on töö tegemiseks juba liiga vana. nud näha poolikult tehtud tööd. Pastor soovitas nõustu. Ja see kõik on alles algus, sellest ei tule- gandite, kapsaste ja naeristega täitma, kadusid Hiljem jutustas Karl Männikule: ,,Mul on Jukkulgi teha asju veidi teistmoodi ja viia kõik vat midagi head.“ Ja lisas omaette, et ei toovat pastoril hirmud. Ta hakkas tundma isegi mingit kahju hobusest, kuid võib-olla oli see isegi hea. kooskõlla tänapäeva tavadega, nagu põlluma- see midagi head ka kristlusele. erilist põnevust. Hiljem, olles juba Suure-Jaani Hea oli, et ei viitsitud isegi vaadata, kas laudas jandusministeerium oli soovitanud. Karl saatis Kui Karl ei näinud Jukkut pühapäeval kiri- teel, tundus talle, et ta oleks nagu teinud riigi- on just nii palju loomi, kui neil kirjas oli.“ laiali kirju uusimate töövõtete tutvustamiseks kus, tundus talle, et ta ikka veel ei tunne seda pöörde ja südamesse tulid taas hirmuvärinad. /järgneb/ 6 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA AJALEHT MÄRTS 2018

45. Vändra maraton Maadlusklubi toimub 5. mail Ootame kõiki osalema ja kaasa elama! Suure Karu Pojad Start (kõik distantsid) antakse kell 11.00 Vändra staadionil. Sekretariaat on avatud alates 8.00. võistlustulemused DISTANTSID maraton 42,195 km jooks/kõnd 16 km 10. veebruaril toimusid Valgas Eesti meistri- jooks/kõnd 8 km poolmaraton 21,097 km võistlused kreeka-rooma, vaba- ja naistemaad- luses täiskasvanutele. Lisaks Vändra meestele Lastejooksud staadionil, start 11.05, käisid ka kolm judomaadlejat vabamaadluses AJAKAVA: rammu katsumas. KELL 11.05 vanus kuni 4 a 400 m 11.15 5-6 a 400 m Kreeka-rooma: Helary Mägisalu (-60 11.25 7-8 a 600 m kg) Eesti meister; Mario Mägisalu (-60 kg) 11.35 9-10 a 600 m 8. koht; Miko Mägisalu (-60 kg) 14. koht; 11.45 T 11-13 a 1000 m Norbert Aunapuu (-72 kg) 8. koht; Peedu Pildil vasakult Aslanbeg, Norbert, Miko, Simon, Peedu, Pärt ning kukil on Mario ja Helary. 11.55 P 11-13 a 1000 m Perner (-82 kg) 8. koht. registreerumine staadionil kohapeal Vabamaadlus: Mario Mägisalu (-61 kg) Helary Mägisalu osales 23. veebruaril Taa- Romek Tiismaa (-30 kg) 13. koht; Hendri distantsid 400 m – 1000 m 2. koht; Miko Mägisalu (-61 kg) 9. koht; Pärt Läbi viib Maile Mangussoni meeskond nis ThorMasters 2018 võistlustel ning saavutas Vesper (-35 kg) 10. koht. 2006-2007 - Kened Kõikidele medal! Laas (-79 kg) 9. koht; Aslanbeg Magomedke- -55 kg meeste hulgas 5. koha. Kaotused tuli Mägisalu (-32 kg) 4. koht. rimov (-79 kg) 3. koht; Peedu Perner (-86 kg) vastu võtta Ungari maadleja vastu 2:4 ja USA 17. märtsil toimusid Eesti meistrivõistlu- 14. aprillil 6. koht; Simon Sülla (-97 kg) 8. koht. maadleja vastu 5:6. Võidu saavutas Helary sed kreeka-rooma, vaba- ja naistemaadluses 17. veebruaril käisime vabamaadlusega tut- Taani maadleja üle 8:0. Peale turniiri treenis kadettidele. Kreeka-rooma: Miko Mägisalu Vändra Gümnaasiumi võimlas vust tegema Paikusel ning korjasime kogemust. Helary kaks nädalat Taanis toimunud laagris. (-60 kg) 5. koht. Vabamaadlus: Miko 52. VÄNDRA LAHTINE MATT Tüdrukud: Daniela Pernik (-39 kg) 7. 10. märtsil toimusid Kristjan Palusalu Mägisalu (-60 kg) 5. koht. Naistemaadlus: koht; Janely Vutt (-54 kg) 3. koht. MÄV ja oli tore rahvusvaheline võistlus. Janely Vutt (-57 kg) 7. koht. Avamine kell 10.50 Poisid: Kaspar Milvek (-23 kg) 7. koht; Ootame rohkelt pealtvaatajaid Mõnes kaalus oli poisse üle 20!!!. 2010 ja noo- Treener ja omadele kaasaelajaid! Hendri Vesper (-32 kg) 5. koht; Kened remad: Lukas Perner (-38 kg) 3. koht. 2008- Mario Mägisalu Tasuta Mägisalu (-32 kg) 5. koht. 2009 – Rasmus Milvek (-30 kg) 11. koht;

Vändra ratsasportlased jõudsid taas poodiumikohale Havensi Ponikarikas on talvine poniratsutajate enam Saaremaal, mõnikord ka meil. Karmen cm saavutas Laura Orlova ponil takistussõidusari, mille raames toimub neli saavutas 100 cm II koha. MC Good Boy X koha. Samas etappi ja finaalsõit. III etapp ja väikeponide Nii head tulemused teevad rõõmu, kuna sõidus osales veel Nete Liis Kap- karika II etapp peeti Tondil 3. märtsil. talveperioodil on klubis harjutusvõimalused ral, kes tegi ponil Maurus puhta 70 cm saavutas Carmen Melts ja MC Good maneeži puudumise tõttu piiratud. Samuti oli sõidu, kuid jäi 23ndaks. 90 cm Boy puhta sõiduga VIII koha, 90 cm saavutas Melts haiguse tõttu mõnda aega enne Tondil saavutas Carmen Melts ponil Vip pingelises konkurentsis puhta sõiduga esinenud võistlemist treeningutest eemal. Ponikarikal oli II koha. 105 cm saavutas Melts Melts ponil Vip võidu. 105 cm sai Melts ponil konkurents väga tugev ja sõitjaid üllatavalt palju, ponil Vip III koha. Vip V koha. Osales ka Nete Liis Kapral, kellel suurel ringil näiteks üle 40. 21. veebruaril oli meie Suu- kahjuks ebaõnnestus viimane tõke. Vändrast 24. märtsil toimus Rahulas Havensi ponika- retamme ratsatalu pumbajaamas võistles veel ka Karmen Udeküll, kes treenib rika IV etapp ja väikeponide karika III etapp. 70 tulekahju. Õnneks märkasin kohe ja kutsusin abi. Vändra päästjad juhtusid olema meile lähedal ja juba autos, nad jõudsid kohale kolme minutiga! Mulle tundus see aeg kolme tunnina. Esimene hobuseboks oli tulekol- dest 2,5 m kaugusel, sealt saime täkupoisi kuidagi välja. Edasi hobused lihtsalt keeldusid välja tulemast. Tänu sellel, et angaar on metallist, mitte puidust ehitis ja oli tuulevaikne ilm, ei juhtu- Carmen Melts. nud kõige hullemat. Kasuks tuli ka see, et pumbajaam oli soojustatud kivivillaga, kadu. Peamine, et hobused jäid ellu ja ei saa- mitte penoplastiga. Hävisid kõik hobuste tekid, nud ka kahjustusi. rakendihobuste varustus ja ratsahobuste uued SUUR SUUR AITÄH, MEIE VÄNDRA asjad, mida sai ka võistlustel kasutada. Kokku PÄÄSTEKOMANDO PÄÄSTJAD, TÄNU hävis umbes 20 000 euro väärtuses varustust. TEILE ON KÕIK MEIE HOBUSED ELU JA Kuna põles pumbamaja, oleme praegu hobuste TERVISE JUURES! jootmisel algusaegades tagasi – veame ämbri- Kõigele vaatamata elame edasi ja ootame tega ette – ainult hobuseid on palju rohkem. uusi ratsutajaid klubi tegevusest osa võtma. Kuid see kõik on lihtsalt töö ja materiaalne Treener Maila Kukk

Külas kohalikel asutustel Eeskuju on üks parim õpetaja – räägi palju tahad, et Külastasime ka Vändra Tervishoiukeskust. Särt- üks või teine asi on nii põnev ja tore, aga kui sa pole sakas administraator Kaire tutvustas meile erinevaid oma silmaga näha või käega katsuda saanud, siis enne ruume – füsioterapeudi Helve ja Kadi kabinette, bas- sa seda ei usu. seini ja soolakambrit, samuti massööri tuba. Saime Võtsime õpetaja Andraga plaani tutvustada las- näha ka erinevaid protseduuritubasid ja perearstide tele erinevaid asutusi ja ametimehi, kellest me veel kabinette. Dr Kullamaa kontrollis lahkelt ühiselt laste polnud jõudnud eelnevatel aastatel rääkida. Elevus silmanägemist ja tähtede tundmist. Õnneks läbisid oli suur, kui peale mõningaid viperusi saime lõpuks lapsed katse edukalt ja said loa sügisel kooli minna. astuda Turu poe pitsakööki. Seal võttis meid vastu Vähem tähtis ei olnud ka pikaaegse töökogemu- perenaine Maive, kes näitas, kuidas üks õige pitsategu sega kingsepa Agu tegemistega tutvumine. Nii mõnigi käib. Muidugi saime ka ise käed külge lüüa ja tainast laps sattus tema juurde esimest korda. mudida. Hiljem rühmas selgus, et laste arvates oli Aitäh kõigile, kes meid lahkelt vastu võtsid! Kõne- katsutud tainas kordades pehmem, kui nö tavaline ainet jätsid need põnevad õppekäigud pikaks ajaks tainas. Lastele meeldis veel masin, mis tegi taigna- ning nii mõnigi laps lubas praeguseks väljavalitud tüki ilusaks õhukeseks. Krooniks oli muidugi pitsade ameti nähtu põhjal välja vahetada. degusteerimine. Ja nii nagu perenaine ütles, et lastele Vändra Lasteaia Mürakaru maja Mesikäppade maitseb spetsiaalne laste pitsa, siis nii see ka läks – rühma õpetaja Kristel Tuisk pitsa viis tõesti keele alla. MÄRTS 2018 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA AJALEHT 7

Hajaasustuse programmi taotlusvooru SAAME KOKKU avamise tähtpäev on 9. aprill 2018 ning taotluste esitamise tähtajaks 11. juuni 2018.

Täpsem info Põhja-Pärnumaa valla kodulehelt aadressil: http://www.pparnumaa.ee/ 21. aprillil kell 10.00 - 12.00 MITMESUGUST TÖÖ Otsime väikelaeva kaptenit ja madrust kevadest Pärnu jõele. Tel 5358 3301.

KINNISVARA

Müüa Vändras 3-toaline korter Vana tn 88 – vesi, kanalisatsioon, ahjuküte. Müüa hobusesõnnikut, 30 € koorem. Tel 5191 7251 Tel 508 6784 Müüa 2-toaline (40 m2) korter Vana 46. Seljavenitusteraapia erinevate selja- Ahiküte, vesi, kanalisatsioon, köögi- hädade vastu. Kinesioteipimine seljale, mööbel, pakettaknad, kamin. põlvele, õlale ja muudele piirkondadele. Hind 5900 eurot. Tel 53 802 538 Tel 53 732 622 Indrek Saar 12. aprillil Müüa soojustatud majas 3-toaline lastevanemate koolitus Kvaliteetne pliidi- ja ahjupuu koos veoga elektriküttega korter kolmandal korru- alates 3 rm-st. sel. Vändra, Jaama 6, hind 13500 eurot. "KiVa programmi rakendumine Tel 5341 3723 Tel 53 437 801

Vändra Gümnaasiumis" kell 17.30 Koristan Teie territooriumi risustavast Müüa 2-toaline ahjukütte-õhksoojus- vanarauast. Viin ise ära. Hind kokkulep- pumbaga ja rõduga korter Vändras. ja “Toimetulek laste pel. Tulen kohale iga ilmaga. Tel 5353 4321, Hind 14 950€ käitumisprobleemidega” kell 18.00 Tel + 372 5851 7174 OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põl- kooli aulas. Ehitus-, viimistlus- ja torutööd (vanni- lumaad Vändra vallas. tubade remont, plaatimine, maalritööd, [email protected] parkettpõrandate paigaldus). tel 56 482 492 Tel +372 5617 4500, +372 5621 6394 Timberstock OÜ ostab lehtpuuenamu- OÜ Adore ostab Vändras haavapakku, sega metsakinnistuid ja raieõiguseid. Aprillis ootame muuseumi kevadpühi raieõigust ja kasvavat metsa. Küsi pakkumist timber@timberstock. tähistama ja kommide valmistamist õppima Info 514 4185 Ado Pert [email protected] ee Tel. 507 1150 Aprillikuus on C. R. Jakobsoni Talumuuseumi Kurg­ Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid ja tegevusi: TEATED OÜ Vändra ostab ja rendib põllumaad jale põhjust tulla kevadpühi tähistama ja tooršokolaa- •põhikomponendid tooršokolaadi valmistamisel: piirkonna parima hinnaga. Tasumine lepingu vormistamise päeval. dist kommide valmistamist õppima. toorkakaovõi, toorkakaopulber, kookosrasv, agaa- Hooneühistu Vändra Auto juhatus Ettemaksu võimalus. 1. aprillil algusega kell 12.00 ootame kõiki kevad- visiirup, stevia, mesi, kookospalmisuhkur; teatab Ühistu liikmete üldkoosolek toimub Tel 50 16 754, 50 60 938 pühi tähistama muuseumi rehetuppa. Tutvume liha- • superfoodid tooršokolaadi lisanditena: kaarob, [email protected] võttepühade kommetega, mängime, toimuvad pesade lucuma, maca, spiruliina, tšilli; 5. mail 2018 kell 11:00 Raudtee tänav 9. punumise, munade värvimise ja viltimise töötoad. • toitaineterikkad lisandid: goji marjad, chia Päevakord: *2017. a aastaaruande kinnitamine Vihtra Mõis OÜ ostab ja võtab rendile Osalustasu on 3 eurot. seemned, kanepi seemned, erinevad pähklid; *elektrinäitude kontroll põllu- ja metsamaad. Parimad hinnad. 8. aprillil algusega kell 12.00 toimub käsitöömajas • kasutatavate komponentide kasulikud ning Lisainfo: Ave Seisler, tel 5025830 Küsi kindlasti pakkumist. tooršokolaadist kommide valmistamise õppepäev. tervistavad omadused; Tel 503 2570 Koolitajaks on Ülle Niilisk, kes omab kõrgharidust • tooršokolaadi ja kaubanduses pakutavate šoko- Valla elanikud, kes ei soovi oma sünni- e-mail [email protected]. psühholoogias koos personalijuhi diplomiga ja toidu- laadide erinevused; päeva lehes avaldamist, palun teatage valmistamise tehnoloogi diplomit ning V järgu koka • tooršokolaadist kommide valmistamine. sellest eelneva kuu 15. kuupäevaks EELK VÄNDRA MARTINI KIRIK kutsekvalifikatsiooni. On lõpetanud Annely Sootsi e-posti aadressil uuskoidula@ hot.ee või tel 55986950 või 44 30 330 Tervisekooli toitumisnõustaja õppe ning täiendanud Koolitusel osalemine maksab 10 eurot, kes soovib ka Jumalateenistused pühapäeviti kell 11 end erinevatel toitumisalastel täiendkoolitustel. Ülle lõunasööki, selle maksumus on lisaks 3 eurot. Vajalik on Õpetaja Ants Kivilo on Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse tegevliige, etteregistreerimine telefonidel 4458171 või 5860 0025 tel 44 57 570, 53 960 574 Tervisetoiduekspert OÜ ja Maarja-Magdaleena Gildi või e-postil [email protected]. VÄNDRA ÕIGEUSU KIRIKUS Orelil Merle Maanus 53 432 454 juhatuse liige ning Tervisetoidukoja perenaine. Pakub Kohtumiseni Kurgjal! Oodatud on liikmeannetused Pärnus ja Tallinnas toitumisealaseid individuaalseid Monika Jõemaa 8. aprill kell 13.00 EE972200221051849170 nõustamisi, koolitusi, loenguid ja õpitube tervisliku SA Eesti Maaelumuuseumid C. R. Jakobsoni Talu- Ülestõusmispüha jumalateenistus ja remonditoetused toiduvalmistamise teemadel. muuseumi juhataja Võetakse vastu liikmemaksu annetusi EE972200221051849073

Taaskasutus kirikumajas Kergu kirikumajas on igal neljapäeval kl 9-16 Ajajõgi voolab, lõpeb leinatee, avatud taaskasutuskeskus, kus on soovijatel võimalus valida endale riideid, toidunõusid, jalanõusid jms. Kogu kaup on tasuta! emasüdant sooja tunned kaua veel… Mälestame head majanaabrit Avaldame südamlikku Kontakt tel 5886 3308 Marika. Mälestame kallist ema, TIIT KÄRNERIT kaastunnet Maire Feldmannile venna vanaema ja vanavanaema ja avaldame kaastunnet ILME NÕMMESTET omastele. TIIT KÄRNERI surma puhul. Leinavad tütar ja Perekonnad Pullmann ja Tõnisoja, lapselapsed peredega Asta, Virve ja Väino Tantsurühm Värten KARL MURUMETS 14.04.1938 - 13.03.2018 SALME TOMSON ANTON KULDKEPP 16.10.1920 - 02.03.2018 12.07.1933 - 17.03.2018 Mälestame endist klassikaaslast Mälestame majanaabrit Avaldame kaastunnet Kalev HELDI-VIIRE KASTEINI ILME NÕMMESTE TIIT KÄRNER KARL MURUMETSA Kuldkepile perega 06.07.1925 - 02.03.2018 26.05.1951 - 20.03.2018 (sünd Sits) isa Avaldame kaastunnet ja avaldame kaastunnet REIN KOITLA JÜRI SAETALU ANTON KULDKEPI 18.08.1939 - 23.03.2018 omastele. lähedastele. 30.03.1948 - 10.03.2018 surma puhul. Vändra Keskkooli KÜ Jaama 6 elanikud JÜRI MICHELIS HELLE KIMMEL 30. lend – 1957. a lõpetajad KÜ Tormimaja 04.03.1948 - 12.03.2018 01.08.1947 - 26.03.2018 8 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA AJALEHT MÄRTS 2018

Heldi.Vändra Kultuurimajas Õnne ja tervist, Pärnjõe Rahvamajas • 6. aprillil kell 20.00 Comedy : • Reedel, 13. aprillil algusega kell 21.00 sünnipäevalapsed! Sander Õigus “Kolmandas isikus”. KEVADPIDU. Esineb ANNE LOHO, Piletid saadaval piletilevist ja enne eeskava Pärnjõe Rahvamaja isetegevus- Hilda Toots 04.04 92 etendust. Tavapilet 12 €, sooduspilet lastelt. Kohv maja poolt, muu meelepä- Saima Teaste 10.04 92 10 €. Avatud baar rane võta ise kaasa. Pilet 5 €. Laudade Irma Martin 10.04 89 broneerimine tel 53009530 Heli. • 22. aprlillil kell 12.00 laste laulukont- Elfrida Heinsoo 04.04 88 sert Vändra Värvuke. Pilet 2 € Arnold Silbaum 16.04 88 Heldi.Suurejõe Rahvamajas Johanna Tõrv 25.04 88 • 25. aprillil kell 19.00 Vana Baskini Alviine Miilberg 03.04 85 Teatri etendus “On alles perekond”. • Reedel, 20. aprillil kell 19.00 EV 100 Pilet 15 €, sooduspilet 13 €. Herbert Mägi 16.04 85 "AJARÄNNAK" Avatud baar Kavas: laulud, tantsud. Vahepala pakub Ilme-Rutt Rõuk 29.04 85 rahvamaja vastloodud muusikakollek- • 26. aprillil kell 18.00 Seltskonnaklubi Ellen Põhako 14.04 84 tiiv "KRESS" Meelepärane lauale võta Elsa-Maria Suurkask 18.04 84 Elurõõm peoõhtu. Tantsuks mängib Joe Lumi. Osalustasu 3€ ise kaasa, kohv maja poolt. Erna Michelis 29.04 84 Pilet 2 € Info tel 5120 893 Heldi • 27. aprillil kell 18.00 Jüripäeva Robert Veitmaa 05.04 83 • Pühapäeval, 29. aprillil kell 13.00 matkamäng. Pane kokku 4-liikmeline Vello-Rein Lott 13.04 83 eakate näiteringi 20. aastapäev ja Malle Aasmaa 20.04 83 võistkond ja tule võta osa. Roheline rada ca 5 km, punane rada ca 10 km. eakate tantsurühma 10. aastapäev. Helgi Sarapik 06.04 82 OOTAME UUSI ÕPILASI Registreerida saab oma võistkonna Eeskava taidlejatelt. Sissepääs tasuta. Aino Arumäe 19.04 82 emailil: [email protected] või Info tel 5120 893 Heldi Kaljo Pertel 21.04 82 RATSATRENNI! telefoni teel 57 850 854. Registreeri- Martin Hiiemäe 23.04 81 mine lõppeb 23 aprillil. Peale matka- Vändra Raamatukogu Aino Didrichson 30.04 81 mängu kell 20.00 järelpidu. Tantsuks kaminasaalis Kobra küla, Vändra vald, mängib Tauri Anni. Pidu osalejatele, Linda Sein 06.04 80 • Laupäeval, 14. aprillil kell 11.00 toi- Suuretamme talu kaasaelajatele, tantsulõvidele ja kõigile Ilmar Veitmaa 11.04 80 mub aprillikuu Laste Jututuba. Seekord huvilistele! Avatud baar Karl Murumets 14.04 80 loeme Eno Raua raamatuid ja meis- Enna Vaino 14.04 80 • Kogu aprillikuu kultuurimajas avatud terdame Sipsikut. Tule Sina ka ja võta Ülo Schultz 01.04 75 Vändra piirkonna hobifotograafide Sõber kaasa! FOTONÄITUS. Näitus on lisatud EV100 Igat last ootab tunnis osalemise eest Leili Mihkelson 10.04 75 kingituste nimekirja ja kannab nimetust üllatus. Saima Villemson 22.04 75 ,,Vändra metsas Pärnumaal". Ring on sobilik alates 6. eluaastast. Aldur Kägu 04.04 70 Lisaks on võimalik tellida ponisid sünnipäevale või Elmar Jäärats 07.04 70 muule üritusele sõidutama nii ratsa kui vankriga. Jaan Jürimäe 13.04 70 Võimalik tulla ka üheks korraks ratsutama nii Maria Mahlapuu 23.04 70 platsile kui maastikule. Lisateave Maila Kukk tel 56 613 566 FB/ Suuretamme

Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees...

Karin Madissoni ja Keijo Õunapuu perre sündis 9. märtsil poeg Aaron Johannes. Kaisa Lääts`i ja Indrek Saare perre sündis 12. märtsil poeg Bairon. Reeni ja Martin Haava perre sündis 16. märtsil poeg Tanel. Merike ja Indrek Bachmani perre sündis 16. märtsil poeg Ruudi.

Võtan vastu tellimusi toidukartulitele. Kojuvedu. Tel 52 05 578 Silver

Järgmine Vändra Teataja ilmub 30. aprillil. Artiklid, reklaamid, teated jne palun saata hiljemalt 19. aprilliks [email protected] või võtta ühendust tel 55 986 950. Toimetaja Õie Kuusk, küljendus-kujundus Marek Lillemaa (Saarakiri OÜ), trükk AS Pajo.