4.2. Turismiressursid Sõmeru vallas
Rägavere mõis
Rägavere mõis eraldati naabruses asuvast Mõdriku mõisast 1540. aastal. Mõisa esimene omanik oli Dietrich Brackel. Vahepealsetel sajanditel kuulus mõis nii von Payküllide, von Knorringite, von Kaulbarside kui ka Pilar von Pilchaude suguvõsadele. Alates 1860test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Dehnide aadliperekonna valduses, mõisa viimane omanik oli Karl von Dehn. 1770-80tel aastatel ehitatud hoone on ainulaadne rikkalike baroksete stukkinterjööride poolest. Alates 1999. aastast on mõis eraomanduses. Mõisakeskusest kilomeetri jagu kirdes asub mõisaomanike matusepaik koos väikese kabeliga. Praegu arendab mõisa omanik lambakasvatust. Kavas on hakata pakkuma lambalihast valmistatud toite koos valmistamise õpetusega.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, isikulooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Andja mõis ja veski
1406. aastal esmamainitud Andja mõis on üks Eesti alade sajakonnast mõisast, mis oli keskajal välja ehitatud kindlustatud kivihoone ehk vasallilinnusena. Keskaegsest vasallilinnusest on kahe esimese korruse müürid säilinud - need on 18. sajandil ümber ehitatud mõisa aidaks (kaasajal rekonstrueeritud elamuks). Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus Andja mõis Essu mõisa omanikule Julie von Ungern-Sternbergile, olles faktiliselt Essu kõrvalmõisaks. 19. sajandi lõpul oli hoone juba täiesti varemeis; kaasajal on metsistunud ja võsastunud pargis säilinud veidi üle poole selle müüridest. Andja veski ja kaks sildaon omanäolised paeehitised
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Roodevälja mõis
Roodevälja poolmõis loodi 1863. aastal, mil ta eraldati naabruses asuvast Sõmeru mõisast. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Sõmeru mõisa omanikele von Tiesenhausenitele, olles viimase kõrvalmõisaks. Mõisahoones asub kohaliku põllumajandusühistu kontor, säilinud on ka kõrvalhooneid.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Kohala mõis
Esimesed teated Kohala mõisast pärinevad 1489. aastast, mil ta kuulus von Wrangellidele. Vahepealsetel sajanditel von Lodedele, von Tiesenhausenitele, von Ungern-Sternbergidele ja von Hastferitele kuulunud mõis oli alates 1801. aastast taas von Wrangellide omanduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Sergei von Wrangell. Võõrandamisjärgselt oli pikki aastakümneid hoones kool. Kaasajal on mõis eraomanduses toimib majutus- ja toitlustuspaigana, samuti seminaride korraldamispaigana. Nii peahoonet kui ka selle ümbrust on palju korrastatud/restaureeritud.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, isikulooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Uhtna mõis
Uhtna mõisat on esmamainitud 1489. aastal. Varasematel sajanditel von Taubedele ja von Wrangellide suguvõsadele kuulunud mõis oli alates 1820. aastast von Weißide omanduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Alexander von Weiß. Mõisa peahoone on kaasajal eravalduses. Veidi ümber ehitatuna on säilinud peahoone esist väljakut ääristavad ait ja tall-tõllakuur ning ka teisi kõrvalhooneid. Mõisasüdamest veidi eemal läänes asub virumaalik maakividest viljakuivatihoone.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, isikulooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Vaeküla mõis
Vaeküla mõis on rajatud 1532. aastal. Alates 1830test aastatest kuni 1919. aasta võõrandamiseni 1919 oli mõis von Schubertite valduses; viimane omanik oli Friedrich von Schubert. Võõrandamisjärgselt hakkas mõisas tegutsema kool, kelle hallata on hoone tänini, kuigi kooli põhitegevus on viidud mõisasüdame naabruses asuvasse 1950tel aastatel ehitatud neljakorruselisse hoonesse. Mõisast on säilinud ka hulk pilkupüüdvaid historitsistlikke majandushooneid, sh viinavabrik.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, isikulooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub vaatamisväärsuste turismimarsruuti.
Rahkla allikad
Loodushoiualadena arvele võetud allikad.
Väärtus: looduslik, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Sämiveski allikad
Sämi-Tagakylas on rohke veejooksuga allikad, mis võetud looduskaitse alla. Jooksvaist allikaist on tekkinud väike tiik. Allikad ja tiik asuvad kuni 2 m sügavuses orus. Allikaid ning tiiki ja oja ümbritseb orus soine heinamaa. 1989. a ehitati tiigile ette maakividest tamm. Tõusnud vesi uuristas läänekaldast omale uue väljajooksuraja. Seetõttu tuli mulla alt välja kultuskivi ~10 lohuga. Nüüd ja arvatavasti ka kunagi varem asub (asus) kivi vees.
Väärtus: looduslik, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Kunda jõgi
Kunda jõgi on Lääne-Virumaal paiknev Soome lahe vesikonna jõgi. See algab Roela alevikust 1,5 km põhja pool ja suubub Kunda lahte. Selle pikkus on 69 km ning valgala 530 km². Suudme eel voolab jõgi läbi Kunda linna idaosa ja suubub linnast 2 km põhja pool Kunda lahte.
Kunda jõe ülemjooks kuulub forellijõe, keskjooksu ülemine osa jõeforelli-harjuse jõe, keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa harjusejõe ning suudme-eelne osa forelli-lõhe jõe tüüpi. Huvipakkuv on vikerforelli perioodiline laialdane ja võrdlemisi arvukas leidumine Kunda jões. Lõhe kudemisjõena, produktiivse forellijõena ja ohustatud liigi harjuse väga kiirekasvulise populatsiooni olemasolu tõttu on Kunda jõgi kalanduslikult väga väärtuslik.
Väärtus: looduslik, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub kanuujõe turismimarsruuti.
Kivikalmeid ja kultusekivid ning ohvriallikas Varudi külas
Varudi-Vanaküla ja Varudi-Altküla asuvad Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas. Varudi ümbruses on arheoloogiamälestistena kaitse all kaks kivikalmet, kaks kultusekivi, kaks pelgupaika Varudi soos (Suur ja Väike Hiis), asulapaik ja ohvriallikas.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne, looduslik. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Muud objektid
Kohala park (Lääne-Virumaa, Sõmeru vald, Kohala küla). Rägavere park (Lääne-Virumaa, Sõmeru vald, Rägavere küla). Sämi MKA, Sämi pv. (Lääne-Virumaa, Sõmeru vald). Uhtna park (Lääne-Virumaa, Sõmeru vald). Vaeküla park (Lääne-Virumaa, Sõmeru vald).
Väärtus: looduslik, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuuluvad matkaraja turismimarsruuti.
Sõmeru alevikus on 7 km pikkune suusarada, mis on osaliselt valgustatud, Uhtnas aga 3 kilomeetrine suusarada. Lisaks on olemas supluskohad ja põlevkivikaevandusega seonuvad paigad Ubjas.
4.3. Turismiressursid Viru-Nigula vallas
Kunda mõis
Kunda mõisat on esmamainitud 1443. aastal. Koht on saanud nime Gundiste järgi, kellele mõis oli keskajal läänistatud. 17. sajandil kuulus mõis Tallinna raehärrale Johann Möllerile, 18. sajandi lõpul aga von Schwenghelmidele. 1840test aastatest kuni võõrandamiseni oli mõis Girard de Soucanton'ite aadlisuguvõsa omanduses. 1770tel aastatel püstitati Kunda mõisa varaklassitsistlik peahoone, mille külg- ja keskosa olid kahekorruselised. Kahekorruselistel osadel ehk külg- ja keskrisaliitidel olid lamedad kolmnurkfrontoonid. 19. sajandil püstitati mõisa hulk kõrvalhooneid, sh mitmeid stiilseid historitsistlikke ehitisi. Mõisa peahoone on varemetes, samuti suur osa kõrvalhooneid.
Tallinn-Peterburi raudtee valmimise ajal 1870 rajas Kunda mõisa omanik John parun (baron) Girard de Soucanton mõisa kohale mere äärde tsemenditehase, kuhu ehitati Rakverest haruraudtee. Tsaari-Venemaa üks esimesi tsemenditehaseid töötab praegugi, kuigi vanast tehasest veidi eemal. Vana tehase kontoris asub Kunda muuseum. Kaasajal tuntakse Kunda nime all eelkõige tsemenditehase ümbrusse tekkinud linna, Kunda mõis asub sealt 2,5 kilomeetrit lõunas.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, isikulooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Malla mõis
Malla mõisat on esmamainitud 1443. aastal. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena. 1620tel aastatel sai mõisa omanikuks Gustav Horn. 1651-54 lasi mõisa ta ehitusmeister Zacharias Hoffmannil püstitada esindusliku kahekorruselise barokkpalee, mis purustati Põhjasõjas 18. sajandi algul. Peale Põhjasõda kuulus mõis von Löwenwoldedele, hiljem aga von Tiesenhausenitele. Põhjasõjas purustatud mõisahoone taastati 1770tel aastatel varaklassitsistliku kahekorruselise kiviehitisena. Pärast 1880. aasta hävitavat tulekahju taastati mõisahoone vanade müüride põhjal suurejoonelise neorenessanss-ehitisena. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Olga von Lwowski. Mitu aastakümmet tühjalt seisnud ja tugevalt lagunenud hoone siirdus 1999. aastal eravaldusse, mil alustati selle restaureerimisega.
Objektid: Pärna – looduskaunis küla, Lauriveski varemed, muusiku Artur Vahteri sünnikodu, Nõiakivi ja Naiskivi, millele ohverdati, ohvriallikas, Pärna küla tammik, Iila kooli mälestuskivi, vanad talud, paehooned, loopealsed, puiskarjamaad, Malla mõisa hooned Malla – mõisaansambel klindi veerel, vabaplaneeringuga park terrasside ja tiikidesüsteemiga, jalakaallee, viljapuuaed, Kalevipoja kivid, Kalevipoja muistendid.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, isikulooline, looduslik klint, selle all küla, tee klindi serval. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Pada mõis
Varaseimad teated Pada mõisast pärinevad 1505. aastast. 18. sajandi lõpul kuulus mõis Vene saadikule Poolas Otto von Stackelbergile, kes lasi mõisa püstitada Eesti tolle aja ühe luksuslikuma peahoone. Pada mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Alfred von Schilling. Mõisa peahoone põletasid 1917. aastal maha revolutsioonimeelsed sõdurid ning sellest ajast alates on ta varemeis. Varemed asuvad aiaga piiratud taluhoovis, säilinud on enamik müüre.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, isikulooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Samma mõis
Samma mõisat on esmamainitud 1583. aastal, enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Alexander Stael von Holsteinile. Mõisa peahoone oli ehitatud mitmes osas peamiselt 18. sajandil. Hoone parempoolsest, varaklassitsistlikust osast on järel varemed, vasakpoolne vanem osa on hävinud täielikult. Peahoone esist väljakut ääristavad väikesed tagasihoidlikud ait ja tall-tõllakuur (veidi ümber ehitatud).
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Selja mõis
15. sajandi keskpaiku asutatud Selja mõis oli 20. sajandi alguses Girard de Soucantoni aadliperekonna valduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Edmond Girard de Soucanton. Mõisa kahekorruseline kivist peahoone (arvatavasti 18. sajandist) on varemetes. Kunagisest esinduslikust kõrvalhoonete kompleksist (ait, tall- tõllakuur jt) on palju hävinud, lagunenud ja ümber ehitatud.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, isikulooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Unukse mõis
Unukse mõis asutati 1790. aasta paiku, mil ta eraldati Koogu mõisa maadest. Hiljem sai sellest Vasta mõisa kõrvalmõis. Peale peahoone on mõisast säilinud veel mõned kõrvalhooned, sh suurejooneline viinavabrik, mis on ümber ehitatud moodsaks õlletehaseks.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Varudi mõis
Esimesed teated Varudi mõisast pärinevad 1641. aastast. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Alexander von Weiß. Kaasajal on mõisasüda eraomanduses, peahoone on kasutuses elamuna. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh virumaalik maakivist kaarakendega viinavabrik peahoone taga.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Vasta mõis
Vasta mõisat on esmamainitud 1398. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Reinhold von Winklerile. Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid. Osa neist paikneb ümber peahoone esise väljaku, osa aga mõisasüdamest lõuna pool eemal, Vasta mõisast Viru-Nigulasse suunduva tee lähedal. Seal asub ka hollandi tüüpi tuuliku kere. Hoones asub Vasta Põhikool.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Püha-Nikolause kirik
On kindluskirik, mille ehitamisajaks peetakse 13. sajandi II poolt. Vene- Rootsi sõja käigus 1658. aastal kirik rüüstati ja põletati. Taastati umbes sajandi vältel. Tornikiivri osa valmis 1755. a II maailmasõja ajal 1941. aastal põles Viru-Nigula kirik uuesti. Pühakoda ehitati üles sõjajärgsetel aastatel. Uus torn sai valmis 1988. a. Kirik sai uue kivikatuse 2002. a. Viru-Nigula Püha Nikolause kirik on Virumaa vanim kivikirik.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Viru-Nigula kirikumõis
Viru-Nigula kirikumõis on üks väheseid paljude hoonetega kirikumõisaid Eestis. Vanas hästihooldatud pargis asuvate hoonete kompleksi moodustavad: pastoraat, mis algselt on ehitatud arvatavasti 14. või 15. sajandil ning selles asub praegu Viru-Nigula koduloomuuseum; tõllakuur, mille ruume kasutavad muuseum ja vallavalitsus; köstrimaja, milles asuvad EELK Viru-Nigula kantselei ja elukorterid; leerimaja, kus on praegu saun ja elukorterid; laut, milles on vallavalitsuse laod; 3 rataskaevu.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Mälestussammas Vabadussõjas langenuile
Mälestussammast Vabadussõjas langenuile rajati 1936. aastal ning lõhuti venelaste poolt kahel korral - 1940. ja 1944. aastatel. Mälestussammas taastati Matti Variku järgi 1990. aastal.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Maarja kabel ehk Sõja-Maarja kirik
Asub Viru-Nigulast 0,5 kilomeetrit ida pool. Arvatavasti 13. sajandil ehitatud kirik oli mälestus tähistamaks venelaste üle saavutatud võitu. Säilinud varemete järgi võib väita, et kabel erines teisest umbes samal ajal püstitatud hoonetest oma idast tulnud ehituslaadi (võrdhaarne ristikujuline põhiplaan) ja konstruktsioonide poolest.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Padaorg
Pada linnamäed asuvad Tallinn-Narva maantee lähedal Pada jõest paremal. Pada väike linnamägi on 6. sajandist. Pada suur linnamägi kui võimas kindlustus muinasaja lõpust rajati 11. sajandil. Samas on avastatud maa-alune kalmistu. 1986 - 1987 taastati suure linnuse väravakäik. Palju maastikku väärtustavaid elemente, mis on kontsentreerunud suhteliselt väikesele alale, mille eelduseks on põhjarannikule iseloomuliku maastikuüksuse – ürgoru – geomorfoloogiast tingitud maastikuline mitmekesisus. Padaoru kanti on baltisakslased kutsunud Eestimaa Shveitsiks. Ala on hästi eksponeeritav.
Padaorgu ilmestavad: Pada – Linnamägi Pada jõe kaldal, rauaaja asula, Linnamägi pidude koht, varaklassitsistlik silmapaistev mõis, ürgoru kallastel paiknev vabakujunduslik park, vesiveski, endine koolimaja, kivikirstkalmed, suur tarandkalme, mõisahoone varemed, mõisapark, kultusekivid, Samma hiis, vanad talud, säilinud asustusstruktuur, Linnamäe juga, künklik reljeef, ürgorg, Koila linnamägi ja ohvriallikas, neemiklinnus, lähteoru juga, ohvriallikas, Koila kivikalmed ja kultusekivid, muinaspõllud ning Unukse – mõisaaegne viinavabrik, praegune õlletehas.
Padaoru maastikukaitseala:
Väärtus: kultuurilis-ajalooline (muinsus), identiteet, looduslik, rekreatsiooniline, esteetiline. Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.
Pada oru mänd
Ka Vanaveski mänd. Asub Viru-Nigula vallas Aasukalda külas.
Väärtus: esteetiline, rekreatiivne, looduslik. Loodav turismimarsruut: kuulub vaatamisväärsuste turismimarsruuti.
Samma hiis
Tammealuse asub Lääne- ja Ida-Virumaa piiril. Iidse tamme juures on olnud vanarahva jaanitule- ja kooskäimiskoht, kihelkonna kultusepaik, püha hiis. Suure tamme juures arvatud jumal elavat. Samma hiis on paik, kus esivanemad käisid hingejõudu saamas. Praeguse suure tamme juurde rajati taas hiietammik 1989. aastal, kui muinsuskaitsjate eestvõttel istutati 150 noort tamme.
Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne, looduslik. Loodav turismimarsruut: kuulub vaatamisväärsuste turismimarsruuti.