Suruõhutehnika Põhitõed Ja Praktilised Nõuanded

www.kaeser.com

Suruõhutehnika Põhitõed ja praktilised nõuanded www.kaeser.com

Sisukord Eessõna

Põhitõed

1. peatükk Suruõhutootmise põhimõisted ...... 4 2. peatükk Suruõhu ökonoomne töötlemine ...... 6 3. peatükk Miks on vaja suruõhku kuivatada? ...... 8 4. peatükk Kondensaadi automaatne eemaldamine ...... 10

5. peatükk Kondensaadi soodne ja kindel töötlemine ...... 12 Dipl. majandusinsener Diplomeeritud majandusinsener Thomas Kaeser Tina-Maria Vlantoussi-Kaeser 6. peatükk Tõhus kompressori juhtimine ...... 14

7. peatükk Kompressorite optimaalne, tarbimise järgi häälestamine ...... 18 Austatud lugejad,

8. peatükk Energia säästmine soojuse taaskasutamise abil ...... 20 juba rohkem kui kahetuhande aasta eest ütles kuulus KAESER KOMPRESSOREN panustab seepärast üha 9. peatükk Suruõhuvõrgu projekteerimine ...... 22 Kreeka ﬁ losoof Sokrates: „Inimese jaoks on olemas vaid rohkem oma klientide täiendkoolitamisele. See toimub üks hüve – teadmised, ja vaid üks pahe – teadmatus“. mitmel viisil. KAESERi kvaliﬁ tseeritud ja praktilisi koge- 10. peatükk Suruõhuvõrgu saneerimine ...... 24 musi omavad spetsialistid reisivad aastaringselt kõikidel See tarkus õhtumaade ühe vaimse esiisa suust kehtib kontinentidel, et võtta osa kongressidest, konverentsidest 11. peatükk Suruõhu Tarbimise Analüüs (ADA) – tegeliku olukorra väljaselgitamine ...... 26 nüüd rohkem kui kunagi varem, kuna miski ei tundu olema ja seminaridest, mis käsitlevad suruõhu tõhusat tootmist ja 12. peatükk Ökonoomseima lahendi väljaselgitamine ...... 30 püsivam muutusest. Tehniliste muudatustega ja majan- kasutamist. Sellele lisanduvad arvukad erialased väljundid dusliku globaliseerumisega kaasnev muudatuste ulatus ja erinevates kanalites. 13. peatükk Kompressorjaama tõhus jahutamine ...... 32 kiirus nõuavad uusi vastuseid ja lahendusi. Käesolevast väljaandest leiate selle ulatusliku ekspert- 14. peatükk Püsiv töökindlus ja optimaalsed kulud ...... 34 Senisest varem tuleb vaadata väljakutsetele kui võima- teadmiste kokkuvõtte. Lisaks põhimõttelisele, kergesti lustele saavutada tulevikus veelgi suuremat edu. Üha loetavale sissejuhatusele suruõhutehnoloogia teemas- tihedam lõimumine ja keerukus muudavad teadmistest se leiate siit ka mitmeid praktilisi nõuandeid süsteemi tuleviku kõige olulisema tooraine. See kasvab eksponent- käitajale ja suruõhu tarbijale. Seejuures on näha, et sageli Praktilised nõuanded siaalselt ja on seega üksikisikule saadav ainult olulisel võivad juba väikesed suruõhusüsteemi muudatused viia määral õpingutele pühendumisega ja pideva täiendkooli- selle energiakandja tuntavalt parema tõhususeni ja kätte- 1. nõuanne Optimaalse rõhuga säästmine ...... 40 tusega. saadavuseni.

2. nõuanne Õige rõhk õhuühenduses ...... 42 Ka suruõhutehnoloogias ei piisa enam teadmisest, kuidas 3. nõuanne Suruõhu tõhus jaotamine ...... 44 tuleb võimsaid kompressoreid ehitada, nõuetekohaselt paigaldada ja käitada. 4. nõuanne Kompressorjaama torustik ...... 46 Kes soovib kasutada suruõhku kui energiakandjat võima- 5. nõuanne Kompressorite õige paigaldamine ...... 48 likult tõhusalt, peab vaatama suruõhusüsteemi terviku- 6. nõuanne Kompressorjaamade õhutamine ...... 49 na. Lisaks sellele peab ta tundma süsteemis arvukaid vastastikuseid seoseid ja mõjusid ning süsteemi seotust 7. nõuanne Õhu eemaldamine kompressorjaamadest ...... 50 ettevõtte keskkonnaga.

Lisa

1. lisa Nomogramm – toru siseläbimõõdu tuvastamine ...... 50 2. lisa Küsimustiku näited energiasäästusüsteemi teeninduse jaoks ...... 52

2 3 www.kaeser.com

1. peatükk Suruõhutootmise põhimõisted

Suruõhuga on samamoodi, nagu Elektritarbimisvõimsust nimipunktis torite puhul moodustada tarbitavast V × P × T elus ikka: kurja juur peitub pisias- 2 2 1 saab arvutada valemiga: võimsusest kuni 20%, alates 160 kW Ventilaatori V1 = ––––––––––––––––––– jades ja väikestel põhjustel on sageli U , l , ja cos ϕ on kirjas elektrimootori mootorite puhul 4 kuni 5%. IE3/ mootor [p1 – (pD × Frel)] × T2 n n n suur mõju – nii hea kui halb. Samuti tüübisildil. IE4-mootorid soojenevad oluliselt paistab nii mõnigi asi lähemal vaat- vähem ja kaod on seega väiksemad lusel teistmoodi kui esmapilgul. Nii Palun arvestage: 4. Erivõimsus (joonis 3). elektri- võib osutuda suruõhk ebasood- DIN 1945 ja ISO 1217 annavad vaid Suhe juhitud elektritarbimisvõimsuse Kui tavalisel mootoril on normaalse tarbimis- satel tingimustel kalliks, õigete võimsus raamtingimuste korral aga vägagi ploki tootlikkuse. ja väljastatud õhukoguse vahel vastava koormuse juures temperatuuritõus ökonoomseks. Esimeses peatükis töörõhu juures on erivõimsus (joonis umbes 80 K temperatuurivaru 20 K käsitletakse suruõhutehnika nelja 2. Mootori võimsus 2). Kompressorisse juhitud elektritar- korral võrreldes isolatsiooniklassiga mõistet ja mida te peaksite nendega Mootori võimsuse all mõistetakse bimisvõimsus on kompressori kõikide F, on IE-mootori temperatuuritõus seoses silmas pidama. kompressori ajamimootori poolt moo- samadel tingimustel ainult umbes 65 K õhu sisseimemine torivõllile mehaaniliselt ülekantavat ja temperatuurivaru 40 K. sisemised moo- P = Un × ln × √3 × cos ϕn torikaod, mis võimsust. Mootori võimsuse opti- suruõhu väljumisava sisalduvad mootori 1. Tootlikkus maalväärtus on punkt, mille juures b) Pikem tööiga (tootlikkus) kasuteguris Kompressori tootlikkus on tihendamata saavutatakse elektrilise kasuteguri ja ajamite (nt põhimootor, ventilaatori Madalama töötemperatuuri korral on õhukogus, mille kompressor kokkusuru- võimsusteguri cos ϕ optimaalne kasu- mootor, õlipumbamootor, seisuküte jne) mootori, laagri ja klemmikarbi termiline tult suruõhuvõrku saadab. Selle koguse tamine mootorit üle koormamata. See elektritarbimisvõimsuse summa. koormus väiksem. See pakub veel üht õige mõõtmine on määratud standar- asub mootori nimivõimsuse alas. See eelist – pikem tööiga. dites DIN 1945, 1. osa, lisa F ja ISO on kirjas elektrimootori tüübisildil. Kui erivõimsust läheb tarvis ökonoom- 1217, lisa C. Tootlikkuse mõõtmiseks Tähelepanu! Kui mootori võimsus suse arvutamiseks, tuleb vaadelda c) 6% rohkem suruõhku väiksema tuleb teha, nagu on näidatud joonisel erineb liiga paju mootori nimi- kogu kompressorisüsteemi maksi- energiakulu juures 1. Kõigepealt tuleb mõõta temperatuuri, võimsusest, ei tööta kompressor maalse töörõhu juures. Selleks tuleb Väiksematest soojuskadudest on tin- Joonis 2. Kruvikompressori põhimõtteline ülesehitus, erivõimsuse tuvastamine atmosfääri õhurõhku ja õhuniiskust ter- ökonoomselt ja/või kulub rohkem. jagada koond-elektritarbimisvõimsus gitud suurem ökonoomsus. Nii suutis vikseadme sissevooluavas. Seejärel maksimaalse rõhu juures süsteemi KAESER leida kompressorite jaoks mõõdetakse maksimaalset töörõhku, 3. Elektritarbimisvõimsus tootlikkusega maksimaalse rõhu korral: tõhusamad mootorid ja saavutas see- suruõhu temperatuuri ja pumbatud õhu- Elektritarbimisvõimsus on võimsus, läbi kuni 6% parema tootlikkuse ja kuni 100 Väärtused kogust kompressorseadmel suruõhu mida kompressori ajamimootor tarbib 5. IE – uus valem 5% parema erivõimsuse. See tähendab 4-pooluselistele 95 mootoritele, 50 Hz väljumisavas. Lõpuks arvutatakse vooluvõrgust mootorivõlli teatud kindla energiasäästliku ajami jaoks suuremat tootlikkust, kompressori 90 IE4 suruõhu väljumisavas mõõdetud maht mehaanilise koormuse (mootori võim- 1997. aasta algab USAs seadu- lühemaid seisuaegu ja väiksemat ener- 85 IE3 V ideaalgaasi võrrandi abil (vt valemit) suse) korral. Elektritarbimisvõimsus sega Energy Policy Act (EPACT), mis giakulu toodetud suruõhukuupmeetri 80 2 IE2 sissevoolutingimustele tagasi. on mootorikadude võrra suurem kui klassifi tseerib kolmefaasiliste asünk- kohta. 75 70 IE1 Selle arvutuse tulemuseks on kompres- mootori võimsus. Selle juurde kuuluvad roonmootorite energiatõhusust. Hiljem 65 Kehtivuspiirkond EL-i määruse 640/2009 kohaselt sorseadme tootlikkus. Seda ei tohi segi elektrilised ja mehaanilised kaod moo- võeti ka Euroopas kasutusele tõhususe 60 Kasutegur (%) ajada kompressoriploki tootlikkusega torilaagrite ja mootori õhutuse tõttu. klassifi tseerimine. Alates 2010. aastast 55 (ploki tootlikkusega). kehtib elektrimootoritele rahvusvahe- 50 3 4 bis 1.000 1,1 1,5 2,2 5,5 11 15 22 30 37 45 55 75 90 line IEC-standard. Klassifi tseerimise ja 0,120,180,200,250,370,400,550,75 7,5 18,5 110132 160200 315 355 400 450 500 seaduslike nõuete tagajärjel paranes Võimsus (kW) Sisseimemis- tippklassi elektrimootorite energiatõ- temperatuur T1 husus oluliselt. Tõhusamad mootorid Väljund- pakuvad mitmeid eeliseid. Joonis 3. IEC-standard – uus tõhususe klassifikatsioon elektrimootoritele. Väljumis- rõhk p2 IE3-mootorid on EL-is kohustuslikud alates 01.01.2015. Vahepeal on olemas veelgi tõhusam mootori kasuteguri klass IE4. maht V2 Sisseimemisrõhk p1 elektritarbimisvõimsus Peri = ––––––––––––––––––– tootlikkus Sisseimemis-

niiskus Frel

Väljumistemperatuur T2 Aurustumisrõhk pp a) Madalad töötemperatuurid Sisemised tõhususkaod (hõõrdumine, Joonis 1. Tootlikkuse mõõtmine ISO 1217, lisa C (DIN 1945, lisa F) järgi soojenemine) võivad väiksemate moo-

4 5 www.kaeser.com

2. peatükk Suruõhu ökonoomne töötlemine

Kui tekib küsimus, millise komp- nine tolmufi lter, toota õlivaba suruõhku. Olenevalt rakendusest kasutatakse ressorisüsteemiga saab õlivaba Kuivalt tihendavatel kompressoritel pole Jahutus- ja Adsorptsioonkuivateid (vt Valige vajadusele/rakendusele sobiv töötlemisaste Selgitused suruõhku kõige paremini toota, on lisaks nendele tolmufi ltritele ühtki muud ka 3. peatükki, lk 9) ning erinevaid tänapäeval – sõltumatult üksikute Rakendusnäited Töötlemisastme valik standardi ISO 8573-1 (2010) järgi ACT Aktiivsöeadsorber töötlemiskomponenti. fi ltrikombinatsioone. Nii on võimalik AQUAMAT AQUAMAT tootjate väidetest – kindel: kvali- Suruõhu tootmine jahutuskuivatiga Paigaldus usaldusväärselt ja soodsalt toota suru- kõikuva suruõhutarbe korral AT Adsorptsioonkuivati teetne, õlivaba suruõhukvaliteet DHS Rõhuhoidmise süsteem 1 2 b) Vedelik- või õlijahutusega õhku alates kuivast, osakestevabast Tolm Vesi Õli DLB Suruõhumahuti on saavutatav nii õlivabalt (kuivalt) DHS KE Puhastatud õhu ja Puhta ECD ECO-DRAIN tihendavate kui ka õli- või vedelik- kompressorid kuni tehniliselt õlivaba ja steriilseni, kõiki Õhu-ruumi tehnoloogia, 1 4 1 Vastupidiselt sellele neutraliseeritakse ISO-standardi järgi kindlaks määratud piima-, õlletööstus KA Aktiivsöefi lter, Adsorptsioon jahutusega kompressoritega. Seega DHS KD ACT KE valikuline KB Koalestsentsfi lter, Basic Toiduainete ja joogi- ning DLB TZK peaks süsteemi valimisel olema õli- ja vedelikjahutusega kompressorites suruõhu kvaliteediklassidele (joonis 1). tubakatoodete valmistami- 2 4 1 filtreerimine KBE Extra Kombinatsioon määrav ökonoomsus. agressiivsed ained jahutusvedelikus ne, eriti puhas edastatav KD Tolmufi lter, Tolm õhk, keemiatööstus KE Koalestsentsfi lter, Extra (õlis) ja tahked osakesed uhutakse KEA Aktiivsöe Kombinatsioon suruõhust osaliselt välja. T Jahutuskuivati THNF Tekstiilfi lter 1. Mida tähendab õlivaba suruõhk? DLB ZK Tsüklonseparaator Farmaatsiatööstus, kudu- DHS KEA ISO standardi 8573-1 järgi võib suruõhu 3. Töötlemiseta pole suruõhu mismasinad, fotolabor 1 4 1 Suruõhu kvaliteediklassid standardi ISO 8573-1(2010) järgi lugeda õlivabaks, kui selle õlisisaldus kvaliteeti võimalik määrata T ECD Kompressor THNF Tahkised/tolm (koos õliauruga) jääb alla 0,01 mg/m³. Vaatamata toodetud suruõhu suure- Maks. osakeste arv m³ * kohta See on umbes neli sajandikku kogu- mast puhtusest kehtib ka siin reegel: Klass osakeste läbimõõt d μm-tes Värvipritsid, pulbervärviga DHS KE sest, mis sisaldub atmosfääriõhus. ilma puhastamata ei saa. Kuiva või katmine, pakkimine, juht- 1 4 2 0,1 ≤ d ≤ 0,5 0,5 ≤ d ≤ 1,0 1,0 ≤ d ≤ 5,0 õhk ja juhtõhk seadmetele See kogus on nii väike, et seda on õlijahutusega tihendamisega üksi ei Individuaalsed kokkulepped 0 pärast konsulteerimist KAESERiga vaevalt võimalik tuvastada. Kuidas on saa tavaliste imemistingimuste puhul AQUAMAT DHS 1 ≤ 20 000 ≤ 400 ≤ 10 Üldine tööstusõhk, kvali- 2 ≤ 400 000 ≤ 6000 ≤ 100 lugu aga kompressorisse imetava õhu esineva õhusaastatuse tõttu saavutada teedinõudega liivapritsiga 4 4 3 3 määramata ≤ 90 000 ≤ 1000 kvaliteediga? kindla kvaliteediga suruõhku, mis vas- puhastamine DHS KB 4 määramata määramata ≤ 10 000 Haavelpritsiga puhastamine 5 määramata määramata ≤ 100 000 taks standardile ISO 8573-1. 4 7 3 See oleneb olulisel määral ümbritse- Suruõhu tootmise ökonoomsus Klass Osakeste kontsentratsioon Cp mg/m³ kohta * vatest keskkonnatingimustest. Juba oleneb rõhuvahemikust ja tootlikkus 6 0 < Cp ≤ 5 KAESERi kruvikompressorite puhul 7 5 < Cp ≤ 10 normaalse koormusega piirkondades vahemikust ning sellest omakorda Edastatav õhk reoveesüs- XC > 10 teemidele, kvaliteedinõu- 6 7–X 4 p võib süsivesinikusisaldus tööstusest ja vajalik kompressoritüüp. Iga otstar- ded puuduvad Vesi liiklusest õhkupaisatud heitmete tõttu bekohase suruõhutöötlemise aluseks Klass Kastepunkt °C ulatuda 4 kuni 14 mg/m³. Tööstus- on piisav kuivatamine. Tavaliselt on Suruõhutootmine Adsorptsioonkuivatiga 0 Individuaalsed kokkulepped Paigaldus pärast konsulteerimist KAESERiga piirkondades, kus kasutatakse õlisid energiasäästlik jahutuskuivatiga kuiva- kõikuva suruõhutarbe korral 1 ≤ –70 °C

määrde-, jahutus- ja protsessis vajaliku tamine ökonoomseim meetod (vt ka 3. Tolm1 Vesi Õli2 2 ≤ –40 °C vedelikuna, võib olla ainuüksi mineraal- peatükki, lk 9). Puhastatud õhu ja Puhta DHS KE 3 ≤ –20 °C Õhu-ruumi tehnoloogia, far- 1 1–3 1 4 ≤ +3 °C õlisisaldus kaugelt üle 10 mg/m³. maatsia-, piima-, õlletööstus 5 ≤ 7 °C valikuline 3 6 ≤ 10 °C Siia lisanduvad veel muud õhus 4. Töötlemine Kiipide tootmine, optika, DHS KE KD ACT DLB filtreerimine AT KE ZK 1 1–3 1 Vedelas olekus vee kontsentratsioon sisalduvad komponendid nagu süsive- KAESERi Puhta-Õhu-süsteemiga toiduainete ja jookide ning Klass C g/m³ kohta * tubakatoodete valmistamine W DLB 7CW ≤ 0,5 sinikud, vääveldioksiid, tahm, metallid Moodsad vedeliku- ja õlijahutu- DHS Värvimisseadmed 8 0,5 < CW ≤ 5 2 1–3 1 KBE4 ja tolm. sega kruvikompressorid on umbes 9 5 < CW ≤ 10 10% tõhusamad kui kuivalt tihen- XCW > 10 Tootmisõhk, farmaatsia- DHS KEA 2. Miks on vaja puhastada? davad. KAESERi poolt väljatöötatud tööstus 1 1–3 1 AT3 Kompressor THNF Õli Iga kompressor toimib nagu hiiglaslik vedelik- või õlijahutusega ja kuivalt Klass Kogu õli kontsentratsioon tolmuimeja, mis mustuse endasse tihendavatele kompressoritele mõeldud Eriti kuiv edastatav õhk, DHS KE KD (vedel, aerosool ja gaasiline) mg/m³ * värvipritsid, peenrõhure- 1 1–3 2 gulaatorid AQUAMAT Individuaalsed kokkulepped imeb, õhku kokku surudes kontsent- Puhta Õhu-süsteem võimaldab kulusid 0 pärast konsulteerimist KAESERiga reerib ja puuduva puhastuse korral säästa lisaks kuni 30%. Sellega saa- 1 ≤ 0,01 suruõhuvõrku saadab. vutatav jääkõlikogus on väiksem 2 ≤ 0,1 3 ≤ 1,0 1) Saavutatav osakeste klass asjatundliku torustikupaigalduse ja kasutuselevõtu korral. kui 0,003 mg/m³, seega oluliselt alla 2) Saavutatav kogu-õlisisaldus soovitatud kompressoriõlide ja puhta sisseimetava õhu kasutamise korral. 4 ≤ 5,0 3) Soojus-regeneratsiooniga Adsorptsioonkuivatite järel tuleb kasutada kõrgtemperatuurifi ltreid ja vajadusel järeljahutit. X > 5,0 a) Õlivabad kompressorid piirmäära, mida ISO-standard 1. kvali- 4) Kriitiliste rakenduste korral, mis nõuavad väga puhast suruõhku (nt elektroonika ja optika valdkondades) on soovitatav kasutada Extra Kombinatsiooni (fi ltrikombinatsioon, mis koosneb KB- ja lisatud KE-fi ltrist). *) lähtetingimustel 20 °C, 1 bar (a), 0% õhuniiskust See kehtib eriti kuivalt tihendavate teediklassi jaoks nõutab (mis puudutab kompressorite puhul. Punktis 1 nime- jääkõli sisaldust). Süsteem hõlmab tatud koormuste tõttu pole võimalik kõiki nõutava kvaliteediga suruõhu toot- Joonis 1. Kasutaja leiab igast uuest KAESERi kruvikompressorite prospektist ülaltoodud skeemi. Nii on võimalik ainsa pilguga välja selgitada rakenduse kompressoriga, millel on ainult 3-mikro- miseks vajalikke töötlemiskomponente. järgi õige seadmekombinatsioon.

6 7 www.kaeser.com

3. peatükk Miks on vaja suruõhku kuivatada?

Probleem on õhus– ja seda sõna 70 g/min kondenseerub ja eraldatakse. b) Suhteline õhuniiskus (Frel) 5. Ökonoomne ja keskkonnasõbralik otseses mõttes. Kui atmosfääriõhk 8-tunnise tööpäeva jooksul tekib seega Suhteline õhuniiskus näitab kül- suruõhu kuivatamine Suruõhu tarbimise skeem ühe päeva lõikes jahtub, nagu pärast kompressoris umbes 35 liitrit kondensaati. Ülejäänud lastumise astet, st õhu tegeliku Jahutus- või Adsorptsioonkuivatiga? 100% – 43 °C – tihendamist, kondenseerub veeaur lisavõimalus energia kokkuhoiuks 6 liitrit päevas tekivad järeleühendatud veeaurusisalduse ja vastava küllastu- Külmaaineid puudutavad keskkon- (suvetemperatuurile kohandatud versiooni 40 °C – välja. Nii toodab kompressor, mille 90% – jahutuskuivati kasutamisel. Selles jahu- mispunkti suhet (100% F ). See oleneb naalased uued määrused ei muuda puhul, nt keskkonnatemperatuuril 40 °C) 35 °C – tootlikkus on 5 m³/min (võttes rel tatakse suruõhk esmalt +3 °C peale temperatuurist: soe õhk mahutab asjaolu, et Adsorptsioonkuivatid ei 30 °C – aluseks keskkonnatemperatuuri 80% – +20 °C, suhtelise õhuniiskuse 70% ja hiljem soojendatakse tagasi ümbrit- rohkem veeauru kui külm. kujuta endast ei ökonoomsuse ega Keskkonnatemperatuuri- versioon le kohandatud 25 °C – seva keskkonna temperatuurile. See keskkonnasõbralikkuse poolest alter- 70% – ja õhurõhu 1 barabs) kaheksatun- SECOTECi energia kokkuhoiu nises vahetuses umbes 30 liitrit vähendab niiskuse küllastust umbes c) Õhu kastepunkt natiivi Jahutuskuivatitele. Viimased energia kokkuhoiu potent- 60% – siaal potentsiaal: vett. See tuleb suruõhusüsteemist 20% peale ja tulemuseks on parema Õhu kastepunkt on temperatuur, mille tarbivad nimelt kõigest 3% energiast, hommikune vahetus Sinise joone all: 50% – eemaldada, et ennetada tööhäi- kvaliteediga, suhteliselt kuiv suruõhk juures õhk atmosfäärirõhu juures mida vajab kompressor suruõhu toot- suruõhukulu reid ja kahjustusi. Otstarbekohase (joonis 1). (keskkonnatingimused) saavutab miseks, Adsorptsioonkuivatid aga töötlemise osa on soodne ja kesk- 40% – Sinise joone kohal: 100-protsendilise küllastatusastme seevastu 10 kuni 25% või isegi rohkem. energia kokkuhoiu päevane vahetus konnasäästlik suruõhu kuivatamine. 30% – potentsiaal 2. Põhjus: õhuniiskus (Frel). Seetõttu tuleks kasutada üldjuhul

Meid ümbritsev õhk on rohkemal või Jahutuskuivatit. Suruõhukulu/energiakulu 20% – vähemal määral niiske, kuna sisaldab d) Rõhu kastepunkt Adsorptsioonkuivatite kasutamine lõunavaheaeg 1. Näide praktikast alati teatud osa vett. Niiskus oleneb Rõhu kastepunkt tähendab tempe- on mõistlik ainult siis, kui vaja läheb 10% – Kui vedelikjahutusega kruvikompressor vastavast temperatuurist. Nii seob näi- ratuuri, mille juures suruõhk oma ülikuiva suruõhukvaliteeti kastepunkti- suruõhukulu öine vahetus 0% – imeb temperatuuril 20 °C ümbritseva teks 100% veeauruga küllastunud õhk absoluutrõhu juures saavutab niis- dega kuni –20, –40 või –70 °C (joonis Kell 6–14 14–22 22–6

keskkonna rõhust madalama rõhu temperatuuril +25 °C peaaegu 23 g vett kuse küllastumispunkti (100% Frel). 2). Tööpäeva jooksul mõjutavad juures minutis 10 m³ õhku suhtelise kuupmeetri kohta. Ülaltoodud näite puhul tähendab: suruõhusüsteeme sageli tugevad kõi- õhuniiskusega 60%, siis sisaldab see 10-baarise (a) rõhu all oleva õhu abso- kumised tarbimises. See kehtib ka kogu Joonis 3. Energiasäästupotentsiaalid katkestuste reguleerimisega Jahutuskuivatite puhul õhk umbes 100 g veeauru. Kui õhku 3. Kondensaadi moodustumine luutne niiskus rõhu kastepunkti +3 °C aasta jooksul toimuva töö puhul, see- tihendatakse suhtes 1 : 10 absoluutse Kondensaat tekib, kui õhuvool väheneb juures on 6 g normaalkuupmeetri kohta. juures lisanduvad sellele veel tugevad Jahutuskuivatid tõhusa katkestuste rõhuni 10 bar, siis on tulemuseks 1 nor- ja ühtlasi õhutemperatuur langeb. Sel- Kui näites toodud normaalkuupmeetri temperatuurikõikumised. Seepärast reguleerimisega kohandavad oma maalkuupmeeter. Pärast tihendamist lega väheneb õhu veeimamisvõime. rõhku 10 baari (a) alandada atmo- tuleb suruõhukuivatid valida halvimate energiakulu muutuvate tingimuste järgi, suudab õhk temperatuuril 80 °C mahu- Just nii juhtub pärast kompressoriplokis sfäärirõhule, siis suureneb selle maht võimalike tingimuste jaoks: madalaim säilitades seejuures ühtlaselt hea suru- tada aga 290 g vett kuupmeetri kohta. ja kompressori järeljahutis tihendamist. kümnekordselt. Veeaurusisaldus 6 g õhukvaliteedi (joonis 3). Aastas saate Kuna on olemas ainult umbes 100 g, on jääb samaks ja jaguneb nüüd kümne- tüüpiline eri- keskmiselt sedasi säästa üle 50% Rõhu kaste- Kuivatus- võimsus- õhk, mille suhteline niiskus on umbes 4. Olulised mõisted – lühiseletus- kordse mahu ulatuses. Seega sisaldab punkt energiat. meetod tarve °C 35%, üsna kuiv ja kondensaati ei teki. tega iga kuupmeeter alandatud rõhuga õhku kW / m³/min **) Tõhusa energiakasutusega tehnoloogia Kompressori järeljahuti vähendab a) Absoluutne õhuniiskus veel ainult 0,6 g veeauru. See vastab kasutamine on eriti oluline, et saavu- suruõhu temperatuuri 80 pealt umbes Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru õhu kastepunktile –24 °C. Jahutuskuivati +3 0,1 tada miinuskraadide rõhu kastepunkte, 30 °C peale. massi antud õhu ruumalas ja ühikutes kuna selleks tarvitatud Adsorptsioon- +3 / –40 *) 0,2 3 HYBRITEC Seejärel suudab kuupmeeter õhku g/m –40 0,3 kuivatite energiavajadus on väga kõrge. võtta veel umbes 30 g vett: veeülejääk u Sama soodsa ja energiatõhusa soojusregeneratsioo- niga Adsorptsioon- –40 0,5–0,6 kombineerimismeetodiga, HYB- kuivati RITEC-süsteemiga, õnnestus siin Jahutuskuivati külmgeneratsiooniga –20 1,4–1,6 energiakulu oluliselt vähendada. Süs- Adsorptsioonkuivati –70 teem koosneb Jahutuskuivatist ja Joonis 2. Olenevalt vajalikust rõhu kastepunktist Adsorptsioonkuivatist. Esmalt vähendab saab kasutada erinevaid kuivatusmeetodeid Jahutuskuivati sissevoolavat suruõhku energiasäästlikult rõhu kastepunktini rõhk, kõrgeim suruõhukulu ning kõr- +3 °C. Sedasi eelkuivatatult jõuab see geim keskkonnatemperatuur ja suruõhu Adsorptsioonkuivatisse, mis vajab nüüd sisselasketemperatuur. oluliselt vähem energiat, et eemaldada 48 l 35 l 6 l Varem lahendati see ülesanne pidevalt õhust veelgi rohkem niiskust rõhu kas- töötava kuivatiga, kuid see põhjustas tepunktil –40 °C. eriti just osalise koormuse puhul suurt

Joonis 1. Suruõhu tootmisel, salvestamisel ja töötlemisel tekib kondensaat (andmed kehtivad näitajate 10 m³/min, 10 barabs, 8 h, 60% Frel ja 20 °C puhul) energiakadu. Seevastu moodsad

8 9 www.kaeser.com

4. peatükk Kondensaadi automaatne eemaldamine

Kondensaat on suruõhu vältimatu Suruõhu kogumistoru, Õhu pendelvooliku kõrvalsaadus Nii toodab juba 30 langev (2%) Sisend ühendus kW kompressor, mille tootlikkus on suruõhu- 5 m³/min, keskmiste töötingimuste võrku Luigekaela-kujuline juures umbes 20 liitrit kondensaati vahetuse jooksul. See tuleb suru- Kompressoriühendus õhusüsteemist eemaldada, et vältida Eco-Drain tööhäireid ja korrosioonikahjus- Kondensaadikogur suruõhu kogu- tusi. Sellest peatükist saate teada, mistorus (veekott) kuidas kondensaati õigesti eemaldada ja seejuures oluliselt kulusid Suruõhuvõrku vähendada. Aquamat Kondensaadieraldi

Kondensaadi kogumisjuhe Väljund Käsiventiil 1. Kondensaadi äravool Igas suruõhusüsteemis tekib teatud Joonis 1. Igas suruõhusüsteemis tekib teatud kohtades kondensaati Joonis 3. Veekott koos kondensaadi äravooluga suruõhusüsteemi niiskes kohas Joonis 4. Suruõhukondensaadi ujuk-äravool kohtades erineva reostusastmega kondensaati (joonis 1). Usaldusväärne Kuid erinevalt sellest saab survepaaki Adsorptsioonkuivati. 2. Eraldussüsteemid vältida suruõhukadusid. Lisaeeliseks kondensaadi äravool on kindlasti kasutada kompressorjaama tsent- Suruõhutorus jahutamisel tekib juba Praegusel ajal on kasutusel peamiselt on automaatne enesekontroll ja või- vajalik. See omab olulist mõju suruõhu raalses suruõhu kogumistorus, kui õhu Adsorptsioonkuivati eelﬁ ltri juures kon- kolm süsteemi. malik signaaliedastus tsentraalsele kvaliteedile, töökindlusele ja iga suru- sissevooluava on all ja väljavooluava densaati. Adsorptsioonkuivatis endas juhttehnikale. õhuseadme ökonoomsusele. ülal. Suure soojuskiirguspinna tõttu esineb vesi kuivatis valitsevate osaliste a) Ujuk-äravool jahutab mahuti suruõhku veelgi enam rõhutingimuste tõttu ainult auruna. Ujuk-äravool kuulub vanimate eemal- d) Õige paigaldus a) Kondensaadi kogumis- ja ja muudab seeläbi kondensaadi eralda- dussüsteemide hulka ning see võeti Kondensaadieemaldussüsteemi ja ärajuhtimiskohad mist tõhusamaks. c) Detsentraalne separaator kasutusele täiesti ebaökonoomse kondensaadieraldi vahele tuleks alati Kondensaadi kogumiseks ja ära- Tsentraalse suruõhukuivatuseta tekib ja ebakindla manuaalse eemalduse paigaldada üks lühike toru koos kuul- juhtimiseks kasutatakse esmalt Veekott suruõhutorus. suur kogus kondensaati vahetult enne asemel. Kuid ka kondensaadi ärajuh- kraaniga (joonis 2 ja 3). suruõhusüsteemi mehaanilisi ele- Kondensaadi kindlaksmääramata voo- suruõhutarbijaid paigaldatud veese- timine ujukiga (joonis 4) on suruõhu Nii on võimalik kondensaadieraldit mente. Seal tekib juba 70 kuni 80% lamise vältimiseks peab suruõhutoru paraatorites; sellega kaasneb suur mustuse tõttu väga suure hooldusvaja- hooldustööde ajal sulgeda ja suruõhu- kogu kondensaadist – kui kompressorid olema niiskuse piirkonnas paigaldatud hooldusvajadus. dusega ja pole väga töökindel. seade saab häireteta edasi töötada. on korraliku järeljahutusega. nii, et kõik juurde- ja väljavoolud on ühendatud ülevalt või küljelt. b) Magnetventiil Joonis 5. Kondensaadi äravool elektroonilise Tsüklonseparaator. Aegjuhtimisega magnetventiilid on küll nivoojuhtimisega (mudel ECO-DRAIN) See mehaaniline eraldi lahutab konden- Alla suunatud määratud kondensaadi töökindlamad kui ujuk-äravool, aga neid saadi tsentrifugaaljõu abil õhust (joonis väljavoolud juhivad kondensaadi põhi- tuleb siiski regulaarselt reostuse suhtes 2). Optimaalseks tööks peab see olema torust ära. Kui õhuvoolu kiirus on 2 kontrollida. Ventiili valesti regulee- alati ühendatud mõne suruõhutootjaga. kuni 3 m/s ja paigaldus korralik, eraldab ritud avanemisajad põhjustavad lisaks veekott (joonis 3) suruõhusüsteemi niis- ka suruõhukadusid, millega kaasneb Vahejahuti. kuse piirkonnas tekkiva kondensaadi suurem energiatarve. Kaheastmelistel vahejahutiga kompres- niisama efektiivselt kui suruõhumahuti soritel tekib kondensaat ka vahejahuti (joonis 1). c) Nivoojuhtimisega kondensaadi separaatoris. b) Suruõhukuivati äravool Juba nimetatute kõrval on veel kon- Tänapäeval kasutatakse valdavalt Suruõhumahuti. densaadi kogumise ja eemaldamise intelligentse nivoojuhtimisega konden- Lisaks põhifunktsioonile salvestina lisakohti suruõhu kuivatuse piirkonnas. saadieraldeid (joonis 5). Teie õnneks eraldab suruõhumahuti raskusjõu asendab elektrooniline äravool rikkeoht- abil kondensaadi õhust (joonis 1). Jahutuskuivati. likku ujukiga talitlust. Nii on välistatud Piisava suuruse korral (kompressori Suruõhu jahutamisel ja seeläbi reostusest või mehaanilisest kulumis- tootlikkus / min: 3 = mahuti minimaalne saavutatud kuivatamisel tekib jahutus- test põhjustatud tõrked. Lisaks aitavad suurus m³) on see sama tõhus kui kompressoris veel rohkem kondensaati. täpselt väljaarvutatud ja kohandatud tsüklonseparaator. Joonis 2. Kondensaadi äravooluga ventiili avamisajad usaldusväärselt Tsüklonseparaator

10 11 www.kaeser.com

5. peatükk Kondensaadi soodne ja kindel töötlemine

Suruõhutootmisel vältimatult tekkiva selles kondensaadis pinnalujuvasse, 4. Töötlemismeetodid kondensaadi puhul pole mingil juhul veest kergesti eemaldatavasse õlikihti. a) Dispersioonide jaoks rõhueemalduskamber tegu ainult kondenseerunud veeau- Sellist liiki kondensaadi töötlemiseks eraldusanum eeleraldamiseks ruga. Iga kompressor käitub nagu b) Emulsioon piisab tavaliselt kolmekambrilisest ülisuur tolmuimeja. See imeb saas- Emulsiooni olemasolust annab nähta- separaatorist, millel on kaks eelseparee- väljavõetav kogur tunud ümbritsevast õhust mustust valt märku piimjas vedelik, mis ka mitme rimiskambrit ja üks aktiivsöekamber ja suunab selle töötlemata suruõhu õlikogumisanum kaudu kontsentreeritud kujul kon- päeva pärast kaheks ei jagune. See (joonis 2). Tegelik eraldusprotsess densaadile edasi. kondensaadi omadus tekib sageli kolb-, toimub raskusjõu mõjul. Seadme eral- eelfi lter kruvi- ja mitmekambrilistes kompresso- duskambris vedeliku pinnale ujuv õlikiht peafi ltri fi lterelement rites, mida käitatakse tavaliste õlidega. juhitakse kogumisnõusse ja suuna- Ka siin on õliosakestes saasteained. takse vanaõlina jäätmekäitlusse. vee äravool 1. Miks on vaja Tugeva, stabiilse segunemise tõttu pole Allesjääv vesi fi ltritakse seejärel kahes äravool referentshägustustesti kondensaati töödelda? võimalik õli ja vett, aga ka sisseimetud järgus ja juhitakse seejärel kanali- jaoks Suruõhutarbijad, kes suunavad konden- reostust, nagu tolmu ja raskemetalle satsiooni. Võrreldes utiliseerimisega saadi lihtsalt kanalisatsiooni, riskivad raskusjõu abil eraldada. Kui õli sisaldab eriettevõttes on võimalik raskusjõu trahvidega. Põhjus: suruõhutootmisel estreid, võib kondensaat olla agres- toimel toimuva separeerimisega umbes tekkiv kondensaat on plahvatusohtlik siivne ja see tuleb neutraliseerida. 95% kuludest kokku hoida. segu. Keskkonna reostusest tulenevalt Sellist kondensaati on võimalik töödelda Praegu pakutakse seadmeid kompres- Joonis 2. Suruõhutehnika kondensaadi eraldussüsteem, mis töötab raskusjõu põhimõttel (toimimisjoonis) sisaldab see lisaks tolmuosakestele ka ainult deemulgeerimisseadmetega. soritele, mille tootlikkus on kuni 105 m³/ süsivesinikke, vääveldioksiidi, vaske, 3. Väline käitlus min. Loomulikult on suurema vajaduse Osa vedelikust tungib neist läbi ja pliid, rauda jm. Saksamaal tuleb suru- Loomulikult on võimalik konden- korral võimalik paralleelselt ühendada voolab seadmest välja puhta veena, õhuseadmete kondensaadi käitlemisel saat kokku koguda ja lasta seda rohkem seadmeid. mida võib keskkonda suunata. Teine järgida Veemajandusseadust. See spetsiaalettevõttes utiliseerida. Kuid tüüp seadmeid töötab pihustatud eral- näeb ette, et saasteaineid sisaldavat jäätmekäitluskulud on, olenevalt kon- b) Emulsioonide jaoks dusainega. See seob õliosakesi, mille vett tuleb töödelda „Tehnika üldtunnus- densaadi omadustest, umbes 40 Stabiilsete emulsioonide töötlemisel tagajärjel moodustuvad hästi fi ltritavad tatud reeglite kohaselt” (§ 7a WHG). kuni 150 €/m³. Arvestades tekkivat kasutatakse tänapäeval peamiselt makrohelbed. Teatud poorisuurusega See puudutab igasugust suruõhukon- kondensaadikogust, peaks niisiis kahte tüüpi seadmeid. fi ltrid püüavad helbed kinni. Väljavoo- densaati – ka õlivabalt tihendavate olema tööstuslik töötlemine enamasti Membraansüsteemid töötavad lavat vett võib lasta kanalisatsiooni. kompressorite oma. rentaabel. Sellel on lisaks ka eelis, et ultrafi ltratsiooni põhimõttel nn Kõikide saasteainete ja pH-väärtuste algsest kondensaadikogusest jääb Cross-Flow-meetodil. Seejuures kohta kehtivad piirväärtused. Need järele vaid umbes 0,25%, mis tuleb voolab eelfi ltreeritud kondensaat üle on erinevates valdkondades ja liidu- keskkonnatehniliselt utiliseerida. membraanide. maades erinevad. Näiteks süsivesinike kohta kehtiv maksimaalne lubatud väärtus on 20 mg/l; keskkonda juhitava kondensaadi pH-väärtuse vahemik on 6 kuni 9.

2. Kondensaadi omadused (joonis 1) a) Dispersioon Suruõhu kondensaadil võib olla erinevaid omadusi. Dispersiooni esineb harilikult vedelikjahutusega kruvikomp- ressorites, mida käitatakse sünteetiliste jahutusvedelikega, nagu Sigma Fluid S460. Selle kondensaadi pH-väär- tused on tavaliselt 6 ja 9 vahel. Seda Joonis 1. Kõik kompressorid imevad keskkonna õhust sisse veeauru ja mustust. Tekkiv suruõhukon- võib käsitleda seega pH-neutraalsena. densaat (joonis 1, 1) tuleb seega puhastada õlist ja muudest kahjulikest ainetest (joonis 1, 2), enne kui Atmosfääriõhust pärit reostus koguneb see on ärajuhitav puhta veena (joonis 1, 3)

12 13 www.kaeser.com

6. peatükk Tõhus kompressori juhtimine

Ainult siis, kui kompressorite häälestatud juhtimissüsteemid: tõstes diferentsiga tegeliku suruõhuvajaduse mine pole võimalikult energiasäästliku

tootlikkus on õigesti kohandatud koormusmäära 90% peale või veel kõr- järgi sisse ja välja lülitada. Need lüli- kompressorikäituse imevahend. Mootori temperatuur kõikuva suruõhuvajaduse alusel, gemale, aitavad nad energiat säästa tused vabastavad ainult kompressori Rõhk saab vältida energiakulukaid ja 20% ja enam. rõhu all olevaid osi koormusest. Mootor 2. Suruõhuvajaduse seega kalleid osalise koormusega töötab veel mõnda aega (joonis 1). Sel- klassiﬁ tseerimine Pmax faase. Õige kompressorijuhtimine leks vajalikku energiat tuleb käsitleda Tavaliselt jaotatakse kompressoreid Pmin on energiatõhususe saavutamiseks 1. Sisemine juhtimine kaona. Sellise lülitusega kompressorite funktsioneerimise alusel baas- ülimalt oluline. 100 a) Täiskoormuse/tühikäigu energiatarve on tühikäigufaasis ikkagi koormuse, keskmise koormuse, Täiskoormus Kui kompressorite koormusaste on reguleerimine umbes 20% täiskoormuse võimsusest. tippkoormuse või ooterežiimiga väiksem kui 50%, on energiaraiska- Enamikus kompressoritest kasutatakse seadmeteks. misalarm kõrgeim. Paljud käitajad ajamitena kolmefaasilisi asünkroon- Moodsad arvutiga optimeeritud Tühikäik 20 ei teagi seda, kuna nende kompres- mootoreid. Mootorite lülitussagedus reguleerimissüsteemid, nagu nelik- a) Baaskoormuse vajadus Seisak Mootori võimsus % Mootori

soritel on küll töötunniloendur, kuid väheneb suurema võimsuse korral. reguleerimine optimaalse töörežiimi Baaskoormuse vajaduse all mõistetakse Tühikäik ainult mootori kõrgetel temperatuuridel Aeg puudub täiskoormusel töötamise See ei vasta lülitussagedusele, mida automaatse valimisega (joonis 2), tootmiseks vajalikku suruõhukogust, Muutuv maksimaalne lülitussagedus tundide loendur. Abiks on korralikult on vaja, et kompressorit väikese lülitus- dünaamiline reguleerimine sõltuvalt mida ettevõte vajab pidevalt. Joonis 3. Dünaamika reguleerimine, mis põhineb kaksikreguleerimisel, koos tühikäiguaegadega, mis ajamimootori temperatuurist (joonis olenevad ajamimootori temperatuurist 3) ja muutlik reguleerimine muutlikult b) Tippkoormuse vajadus arvutatud tühikäiguaegadega (joonis Tippkoormuse vajadus on tarbimise 4), aitavad kulukat tühikäiku vältida – kõrghetkedel vajalik suruõhukogus.

Rõhk pakkudes mootorile täielikku kaitset. See on tarbijate erinevate nõudmiste

tõttu erineva suurusega. Rõhk Pmax Proportsionaalreguleerimine imemis- Pmin Pmax poolse piiramisega pole soovitatav, Erinevate koormusfunktsioonide või- Pmin 100 kuna sellisel juhul vajab kompressor malikult heaks täitmiseks peavad Täiskoormus 50% tootlikkuse juures veel 90% ener- kompressorid olema varustatud erine- 100 giast, mida ta vajaks 100% tootlikkuse vate juhtimissüsteemidega. Täiskoormus t2 juures. Juhtimissüsteemid peavad suutma Tühikäik 20 ülemjuhtimissüsteemi väljalangemisel Seis Tühikäik Mootori võimsus (%) Mootori b) Sagedusmuundamine ülejäänud kompressoreid ja sellega 20 Seis Aeg võimsus (%) Mootori Kompressoritel, mille pöörle- suruõhuvarustust töös hoida. 1 tund Aeg missagedust reguleeritakse maksimaalne lülitussagedus 6 korda tunnis Joonis 1. Koormus-tühikäik katkestustega reguleerimine koos kindlate määratud tühikäiguaegadega, nn sagedusmuunduritega (joonis 5), 3. Masinaülene juhtimissüsteem kaksikreguleerimine pole reguleerimisvahemiku ulatuses Moodsad masinaülesed juhtimissüs- Joonis 4. Muutuv reguleerimine muutuvalt arvutatud tühikäiguaegadega püsivat efektiivsust. See väheneb teemid veebipõhise tarkvaravaga ei nt reguleerimisvahemikus 30 kuni piirdu ainult kompressorite töö koor- 100% 90 kW mootori puhul 94% pealt dineerimisega kompressorjaama 86% peale. Lisanduvad veel kaod optimaalse energiatõhususe tagami- Rõhk sagedusmuunduris ja kompresso- seks. Lisaks sellele suudavad nad Rõhk Pmax rite mittelineaarne võimsuskasutus. koguda andmeid ökonoomsuse kohta Pmin Sagedusmuunduriga reguleeritud ja dokumenteerida suruõhuvarustuse Pmax Reguleerimisrõhk kompressoreid tuleb käitada regu- tõhusust. Pmin 100 leerimisvahemikus 40–70%: see on Täiskoormus 100 optimaalne ökonoomsusvahemik. a) Seadmete jagamine t3 t3 t2 t3 Täiskoormus t2 t2 t2 t2 Need komponendid peavad olema Jagamine on sama või erineva võim- Tühikäik loodud 100-protsendilise koormuse susega ja juhtimisviisiga kompressorite 20 Seis jaoks. Valesti kasutades võivad eraldamine lähtuvalt ettevõtte baas- Mootori võimsus (%) Mootori Tühikäik 20 sagedusmuundurid muutuda seega ja tippkoormuse suruõhuvajadusest Seis Aeg võimsus (%) Mootori energiaröövliteks, ilma et käitaja seda (joonis 6). Aeg Joonis 2. Koormus-tühikäik katkestustega reguleerimine koos optimaalse töörežiimi automaatse valimi- märkaks. Sagedusmuunduri kasuta- sega, nn nelikreguleerimine Joonis 5. Pidev tootlikkuse reguleerimine mootori pöörlemiskiirusega (sagedusmuundur) 

14 15 www.kaeser.com

6. peatükk Tõhus kompressori juhtimine

b) Masinaüleste juhtimissüsteemide peab reguleerimisvahemik olema vas- kanda. Koos Ethernetiga ja moodsa ülesanded tavalt suurem kui järgmise lülitatava telefonitehnoloogiaga on võimalik Kompressori töö koordineerimine on kompressori tootlikkus. Muidu ei saa ühendada standardiseeritud arvuti- ja nõudlik ja ulatuslik mahukas ülesanne. tagada suruõhutootmise ökonoomsust. seiresüsteemidega. Nii ei pea ülem-juh- Nii peavad masinaülesed juhtimissüs- d) Kindel andmete ülekanne timissüsteemid asetsema tingimata teemid olema võimelised mitte ainult Veel üks oluline eeldus masinaülese kompressorjaamas (joonis 7). Telefon WWW erineva konstruktsiooniga ja suuru- juhtimissüsteemi veatu toimimise ja

sega kompressoreid õigel ajahetkel tõhususe jaoks on kindel andmete Tahvelarvuti rakendama, edastamine. vaid ka seadmeid hooldustehniliselt Selleks peab olema tagatud, et toimuks kontrollima, kompressorite tööaegu teadete edastamine mitte ainult üksi- ühtlustama ja tööhäireid registree- kutes kompressorseadmetes, vaid ka Sülearvuti rima, et kompressorjaama kompressorite ja ülem-juhtimissüstee- teeninduskulusid vähendada ning töö- mide vahel. Peale selle tuleb valvata kindlust suurendada. ka signaali kulgemist, et oleks võimalik viivitamatult tuvastada häireid, nagu c) Õige järjestamine ühendusjuhtme katkemist. Lauaarvuti Oluline eeldus tõhusa ja seega Tavalised ülekandekanalid on: KAESERi Hoolduskeskus energiasäästliku masinaülese juhti- 1. potentsiaalivabad kontaktid; missüsteemi jaoks on kompressorite 2. analoogsignaalid 4–20 mA; lünkadeta järjestamine. 3. elektroonilised liidesed, nt RS 232, Tippkoormuse seadmete tootlikkuse RS 485, Proﬁ bus DP või Ethernet. summa peab seetõttu olema suurem Kõige moodsamat ülekandetehnikat Joonis 7. Korralikud ühendusvõimalused kõrgemal asetseva juhtimissüsteemiga tagavad kompressorjaama tõhusa käitamise kui järgmise baaskoormuse seadme pakub Proﬁ bus. Selle kanali kaudu on oma. Pöörlemiskiiruse abil reguleeri- võimalik suuri andmekoguseid lühima tava tippkoormuse seadet kasutades ajaga probleemideta väga kaugele üle

Seadmete jagami- 16 m³/min + ~ 40% ne vajaduse järgi 16 m³/min ooterežiimil

1. vahetus: 15 m³/min 9 m³/min 2. vahetus: 2 × 8 m³/min +

3. vahetus: 4 m³/min 8 m³/min ooterežiimil ~ 60%

2 × 4,5 m³/min + 8 m³/min + 5,7 m³/min + ~ 95%

5,7 m³/min ooterežiimil

1,6 – 6,3 m³/min + 3,9 m³/min + 5,7 m³/min ~ 95% 5,7 m³/min ooterežiimil

Joonis 6. Vajadusest olenev koormuse jaotamine erineva võimsusega kompressorite peale

16 17 www.kaeser.com

7. peatükk Kompressorite optimaalne, tarbimise järgi häälestamine

Kompressorjaamad koosnevad töölelülitumisel rõhk langeb (joonis 1, mikus. Sellega saab rõhuvahemikku, töörõhk, millest allapoole ei tohi väärtus p/bar tavaliselt mitmest sama või eri veerg 1). mille piires reguleeritakse kogu komp- rõhuanduri mõõtepunktis langeda suurusega kompressorist. Nende ressorjaama, suhteliselt täpselt piirata. (joonis 3). Reguleerimissüsteem Rõhu kulgemine Keskmine vektor üksikute masinate koordineeri- Sellest tuleneb suhteliselt ebasoodne tuvastab nüüd, võttes arvesse kõik või- miseks läheb tarvis masinaülest pmax konstellatsioon: madala õhutarbe korral 2. a) Lihtne Rõhuriba-reguleerimine malikud kaod, mida põhjustavad rõhu 7,7 juhtimissüsteemi. Suruõhu tootmist valitseb süsteemis maksimaalne rõhk Rõhuriba-reguleerimise lihtsamad ver- tõstmine, käivitamis-, reageerimis- ja tuleb optimaalselt häälestada kasu- 7,5 tajaettevõtte vajaduste järgi, samal ja suurenevad energiakaod lekete tõttu; sioonid ei suuda koordineerida erineva tühikäiguajad ning üksikute sead- ajal tuleb saavutada parim võimalik suure tarbimise korral seevastu rõhk suurusega kompressorite tööd; seega mete pöörlemiskiiruse reguleerimine, energiatõhusus. langeb ja süsteemi rõhuvaru kahaneb. ei vasta nad tippkoormuse tagamise võimaliku optimumi kompressorite Olenevalt sellest, kas mõõtmiseks nõuetele suruõhuvõrkudes, mis peavad lülitamisel ja valimisel. Üksikute rea- kasutatakse tavalisi membraan-rõ- toime tulema pidevalt muutuvate geerimisaegade tundmise tõttu 7,0 pmin Üldjuhul kompressorite juhtimissüs- hulüliteid, kontaktmanomeetreid või tarbimisolukordadega. suudab süsteem takistada olukorda, tttt teemideks nimetatud süsteemid on elektroonilisi rõhuandureid, võib regu- Seepärast täiendati seda meetodit kus väärtus on väiksem minimaal- t/s reguleerimistehnika mõistes vaadelda- leerimissüsteemi rõhkude vahe olla süsteemiga, mis püüab, lähtudes rõhu sest võimalikust vajalikust survest vad kui reguleerimissüsteemid. Need väga suur üksikute kompressorite mää- langus- ja tõusuaegadest, juhtida (joonis 4). Joonis 2. Optimaalne rõhk luuakse, võttes arvesse reguleerimisest tulevaid kadusid jaotuvad nelja rühma. ramise tõttu teatud rõhuvahemikku. vastavalt sobivaid kompressoreid ja Selle uue adaptiivse reguleerimis- Mida rohkem kompressoreid kasu- katta sellega suruõhu tippkoormusva- süsteemi 3Dadvance meetodiga, mida 1. Kaskaadreguleerimine tatakse, seda suuremad on üldised jadust. See reguleerimiskarakteristik kasutatakse kõrgema tasandi juhtimis- p Klassikaline viis kompressoreid rõhuvahemikud. Tagajärjeks on vähem eeldab suhteliselt suurt rõhuvahemikku süsteemis SIGMA AIR MANAGER 4.0, reguleerivalt juhtida on kaskaadre- tõhus reguleerimine juba mainitud (joonis 2). Lisaks eristatakse sarnaselt on võimalik energiavajadust võrreldes p guleerimise kasutamine. Selle juures kõrgemate rõhkudega, leketega ja kaskaadreguleerimisele kompressorite nominaalväärtusest lähtuva rõhuvahe- O2 määratakse kompressorile alumine ja energiakadudega. Seega tuleks kas- ja suruõhuvõrgu reaktsioone, mistõttu miku reguleerimisega veelgi rohkem pO1 ülemine lülituspunkt. Kui on vaja koordi- kaadreguleerimine asendada teiste on väärtus minimaalsest võimalikust vähendada. Samal ajal hoitakse ära WP neerida mitut kompressorit, moodustub juhtimismeetoditega, kui koos kasuta- rõhupunktist väiksem. Seepärast on väärtuse langemine alla ettenähtud pu1 x sellest astmeline reguleerimissüsteem. takse rohkem kui kaht kompressorit. vajalik hoida ohutut vahemaad vajaliku rõhutaset. Seejuures on muljetavaldav, pu2 x Kui madala õhutarbe korral lülitub tööle minimaalse rõhu ja reguleerimise alu- kui lihtne on käitaja jaoks vajaliku rõhu p ainult üks kompressor ja rõhk seega 2. Rõhuriba-reguleerimine mise lülitusrõhu vahel. reguleerimine. min selle kompressori ülemises vahemikus Erinevalt kaskaadreguleerimisest pAlarm minimaalse (pmin) ja maksimaalse rõhu pakub rõhuribaeguleerimine (joonis 1, 2. b) Nimirõhust lähtuv rõhuvahe- t (pmax) vahel kõigub, siis suurema õhu- veerg 2) võimalust koordineerida mitme miku reguleerimine

tarbe korral ja mitme kompressori kompressori tööd kindlas rõhuvahe- Nimirõhust lähtuva rõhuvahemiku Rõhu paindlikkus reguleerimisega kaasnes vastav tõhus- Joonis 3. Rõhuvajaduse järgi reguleerimisel ei määrata minimaalseid ja maksimaalseid rõhupiire

tamine (joonis 1, veerg 3). Selle Reguleerimiskaod p/bar 1 2 3 4 eesmärgiks on hoida kindlat eelne- Lülituskaod valt määratud nimirõhku ja olenevalt suruõhu tarbimisest suudab see juh- p 7,5 K4 tida erineva suurusega kompressoreid.

K3 Selle reguleerimisvariandi eriline eelis pO2 K2 on võimalus langetada suruõhusüs- pO1 K1 teemi keskmist töörõhku olulisel määral ja hoida seeläbi kokku energiat ja WP 7 WP kulusid. pu1 pu2 x 3. Vajaliku rõhuga reguleerimine p pVajadus Vajaliku rõhuga reguleerimine (joonis 1, min p 6,5 Alarm veerg 4) pakub praegu reguleerimisteh- p Kaskaad Ribajuhtimine nomi- SAM koos SAM Alarm naalrõhuta nominaalrõhuga koosrõhuvajadusega nika seisukohast optimaalset lahendust. t t Selle variandi puhul ei anta enam minimaalseid ja maksimaalseid rõhupiire, Joonis 1. Kompressori ülemjuhtimise erinevad variandid määratud on ainult madalaim võimalik Joonis 4. Süsteem hoiab ära rõhu langemise alla määratud minimaalse rõhuvajaduse

18 19 www.kaeser.com

8. peatükk Energia säästmine heitsoojuse taaskasutuse abil

Energia pidevat kallinemist arves- 100% selle soojuse taaskasutamisvariandi tades on energiaressurssidega üldine elektri- lisarakendused end kahe aastaga ära. säästlik ümberkäimine mitte ainult võimsustarve 25% ümbritseva keskkonna soojus Eelduseks on korralik projekteerimine. ökoloogiline, vaid ka ökonoomne soojusvaheti (sisemine) vajadus. Kompressori tootjad 3. Töökindlus pakuvad selleks mitmeid võimalusi, Tavaliselt ei tohiks kompressori pri- nt heitsoojuse taaskasutust kruvikompressorite puhul. maarset jahutussüsteemi kunagi kasutada ühtlasi ka soojustaaste- 1. Kompressorid toodavad 25% süsteemina. Soojustaaste võimaliku suruõhu õhkjahutusega esmajoones soojust energia- rivist väljalangemise korral oleks siis kruvikompressor külm vesi Tõsiasi on, et 100% kompressorisse potentsiaal ohus ka kompressori jahutus ja seega soe vesi juhitavast energiast muundub soojus- suruõhutootmine. Sellepärast tuleb pai- energiaks. Tihendamisel varustatakse galdada kompressorseadmesse eraldi õhk kompressoris energiapotentsiaa- u 5% soojusvaheti heitsoojuse taaskasutuse liga (joonis 1). Vastavat energiahulka ajamimootori jaoks. Sellisel juhul tagab kompressor soojaveeboiler saab kasutada, kui õhk viia ümbrit- heitsoojus u 2% rikke korral ise oma töökindluse. Kui kompressorseadme seva keskkonna rõhule, jahutada ja soojuskiirgus heitsoojuse taaskasutuse süsteemi Sooja veega kütmine lasta neelata ümbritsevast keskkonnast ümbritsevasse keskkonda vedelik-vesisoojusvaheti kaudu soo- Dušš soojust. just ei eemaldata, lülitab kompressor primaarsele õhk- või vesijahutusele Joonis 3. Heitsoojuse taaskasutuse skeem 2. Võimalused u 76% u 2% ümber. Sellega on suruõhuga varusta- vedeliku soojusvõimsus, heitsoojuse taaskasutuseks jahutamisel u 15% mine jätkuvalt tagatud (joonised 2 ja suruõhu mis jääb suruõhku Kui on huvi veelgi ökonoomsema suru- tagasisaadav 3). võimalik energiakulude kokkuhoid soojusvõimsus jahutamisel õhukasutuse vastu, saab valida mitme tagasisaadav heitsoojuse taaskasutuse süsteemiga erineva soojustaaste võimaluse vahel. soojusvõimsus 4. Kuni 96% kasulikku energiat energiakulude kokkuhoid tehnilise optimeerimisega Suurem osa rakendatud ja soojusena a) Sooja õhuga kütmine kasutatavast energiast, nimelt 76%, Kõige lihtsam heitsoojuse taaskasutuse u 96% on õli või vedeliku sissepritsega jahu- võimalus õhk- ja õli- või vedelikjahu- heitsoojuse taaskasutu- tusega kompressorite jahutusaines, tusega kruvikompressorite puhul on se süsteemis kasutatav 15% suruõhus ja kuni 5% elektrimoo- soojusvõimsus kompressoris soojenenud jahutusõhu tori soojuskaos. Täielikult kapseldatud otsene rakendamine. Heitsoojus juhi- Joonis 1. Soojusvoo diagramm õli- või vedelikjahutusega kruvikomp- takse õhukanalisüsteemi kaudu ressorite puhul on võimalik isegi need köetavatesse ruumidesse. Loomulikult elektrimootori energiakaod sihipärase on võimalik sooja õhku kasutada ka b) Sooja veega kütmine jahutusega soojusenergiana tagasi muul otstarbel, nagu näiteks kuiva- Soojusvaheti paigaldamine jahutus- saada. Niisiis on kokku kuni 96% Investeeringud kompressorjaama Energiakulud tusprotsessides, õhkkardina jaoks või vedeliku ringvoolu võimaldab niihästi kompressoris rakendatud energiast Hoolduskulud Energiakulude säästupotentsiaal põlemisõhu eelsoojendamiseks. Kui õhk- kui ka vesijahutusega kruvikomp- soojustehniliselt kasutatav. soojust pole vaja, juhitakse heitõhuvool ressorite puhul toota sooja vett erineva Vaid 2% läheb kaduma soojuskiirgu- Joonis 4. Heitsoojuse taaskasutus tähendab olulist energiakulude lisasäästu potentsiaali reguleeritava pöördklapi või ribaka- otstarbe jaoks. Selleks kasutatakse sena ja 2% soojusest jääb suruõhku tiku kaudu ruumist välja. Termostaadi plaatsoojusvaheteid või turvasoojusva- (joonis 1). kasutusotstarbest ja valitud heitsoojuse abil juhitav ribakatik võimaldab sooja heteid – olenevalt sellest, kas sooja vett taaskasutuse meetodist (joonis 4). õhku nii täpselt doseerida, et saavu- on vaja kütmiseks, duši- ja pesuveeks 5. Tulemus tatakse konstantne temperatuur. Selle või tootmis- ja puhastusprotsessides Heitsoojuse taaskasutus on täiesti variandiga on võimalik kasutada kuni kasutamiseks. Nende soojusvaheti- mõeldav võimalus kompressorseadme 96% kruvikompressori elektrivõim- tega saavutatav veetemperatuur on ökonoomsuse suurendamiseks ja sustarbest. See võib ära tasuda ka kuni 70 °C. Kompressorseadmetes samas ka keskkonna säästmiseks. väiksemate süsteemide puhul, sest võimsusega alates 7,5 kW tasuvad Vajalikud kulutused on suhteliselt väi- juba ühe 7,5 kW kompressori heitsoo- Joonis 3. Kompressorite nõuetekohane sidumine kesed. Investeeringute suurus oleneb jusest piisab ühepereelamu kütmiseks. heitsoojuse taaskasutuse süsteemiga käitusettevõtte kohalikest tingimustest,

20 21 www.kaeser.com

9. peatükk Suruõhuvõrgu projekteerimine

Suruõhk on eriti just siis öko- õhukoguse tootmisel. Sellele lisandub a) Võrgu õige dimensioonimine kõrgema hinnaga. Efektiivsed töötle- noomne energiakandur, kui selle veel asjaolu, et kulude kokkuhoid torus- Torustiku dimensioonimise juurde mismeetodid on võimaldanud ka siin valmistamine ja jaotamine on tiku ja suruõhutarbijate madalamate peaks igal juhul kuuluma arvestus. Selle hinda langetada. omavahel võimalikult hästi koos- hooldus- ja remondikulude tõttu on kuni aluseks on maksimaalne rõhulangus Viimasel ajal pakuvad mitmed tootjad kõlastatud. Selle juurde kuulub kümme korda suurem, kui jahutuskui- 1 baari kompressori ja suruõhutarbi- tabeleid, kus on toodud kõikidele toru- kompressorjaama õige projek- vatuseks kasutatud vahendid. jate vahel, kaasa arvatud kompressori materjalidele optimaalsed tingimused. teerimise ja teostuse kõrval ka suruõhuvõrgu sobiv dimensiooni- lülitusdiferents ja tavapärane stan- Enne investeeringute otsuse langemine ja paigaldamine. b) Ruumisäästlikud kombineeritud dard-suruõhutöötlus (jahutuskuivatus). tamist on seetõttu otstarbekas nende seadmed Täpsemalt arvestatakse järgmiste tabelitega lähemalt tutvuda, tulevase Väiksemate ettevõtete või detsentraalse rõhukadudega (joonis 2): tööprotsessi koormusi arvestada ja 1. Ökonoomne suruõhutootmine varustamise jaoks on turul saadaval selle järgi torustiku jaoks spetsifi kat- Kui arvestada kõiki väljaminekuid ka ruumisäästlikud kombinatsioonid põhitoru 0,03 bar siooni kataloog koostada. Ainult nii energiale, jahutusainele, hooldusele kruvikompressorist, jahutuskuivatist ja jaotustoru 0,03 bar saate täiesti õige valiku teha. ja amortisatsioonile, siis tuleb ühe suruõhumahutist (joonis 1). ühendustoru 0,04 bar kuupmeetri suruõhu hinnaks, olenevalt kuivati 0,20 bar d) Oluline: õige ühendusmeetod kompressori suurusest, koormusest, 3. Suruõhuvõrgu ümberprojekteeri- hooldusüksus ja Torude detailid tuleks omavahel ühen- hooldusseisundist ja konstruktsioonist, mine ja paigaldamine voolik 0,50 bar dada keevitades või liimides või kinni umbes 0,5 kuni 2,5 senti. Paljud ette- Eelnevalt tuleb välja selgitada, kas kokku max 0,80 bar kruvides ja liimides. Isegi kui lahtivõe- võtted asetavad seetõttu suurt rõhku suruõhuvarustus peab olema tsent- tavus kannatab, võib siiski kindel olla, eriti ökonoomsele suruõhutootmisele. raalne või detsentraalne. Väiksematele See paigaldus näitab, kui tähtis on Joonis 2. Suruõhu jaotussüsteemi põhilised koostisosad: põhitoru (1), jaotustoru (2), ühendustoru (3), et seesugused ühendused vähendavad See on ka õli- või vedelikjahutusega ja keskmistele ettevõtetele sobib ena- arvestada suruõhukulusid üksikutes kuivati (4), hooldusüksus/voolik (5) lekkevõimalusi miinimumini. kruvikompressorite võidukäigu põh- masti tsentraalne varustamine: Siin ei torustiku lõikudes. Seejuures tuleb juseks: nendega annab kokku hoida teki tavaliselt probleeme, mis esinevad arvestada ka toruliitmikke ja sulge- Ligikaudne valem: veel sageli kasutatavate veesulgventii- kuni 20% senistest suruõhutootmise enamasti tsentraalse suruõhuvõrgu üksusi. Ei piisa vaid sirgete torude lide asemel tuleks kasutada täismahus kuludest. puhul: mahukad paigaldamistööd, eba- meetrite kandmisest arvestusvale- läbitavaid kuulkraane või klappventiile. piisavalt isoleeritud torustik talvel ja misse või tabelisse. Esmajoones on 5 3 1,85 Niiskes keskkonnas kulgeva torustiku = 1,6 x 10 x V x L 2. Töötlemine mõjutab tugev rõhulangus pika torustiku tõttu. vaja kindlaks teha torustiku vooluteh- di √ puhul, moodsas kompressorjaamas suruõhuvõrku niline pikkus. Tavaliselt ei omata siiski ∆p x ps siis ainult kompressoriruumis, tuleb pai- Juba vähem tähelepanu köidab aga projekteerimise alguses ülevaadet kõi- galdada põhitoru juurde- ja väljavoolud vajadustele vastav suruõhu töötlemine. kidest toruliitmikest ja sulgeüksustest. üles või vähemasti küljele. Põhitoru See on kahetsusväärne, kuna ainult kor- Seetõttu arvestatakse voolutehnilisi d i = toru siseläbimõõt (m) kalle peaks olema kaks promilli. Toru ralikult töödeldud suruõhk aitab hoida torupikkusi, korrutades paigaldatavate p s = süsteemirõhk (absoluutne, ühik Pa) kõige madalamas punktis peab olema suruõhutarbijate ja torustiku hooldus- sirgete torude meetrid koefi tsiendiga L = nimipikkus (m) kondensaadi eraldamise võimalus. kulud madalal. Kui torustik transpordib 1,6. Torustiku läbimõõdud saab siis V = voolu maht (m³/s) Kuivas piirkonnas seevastu võib pai- niisket, veel mitte kuivatatud suruõhku, levinud valemite (joonis 3) või pai- ∆ p = rõhukadu (Pa) galdada torud horisontaalselt ja toru tuleb kindlasti kasutada korrosioonikait- galdusdiagrammide abil lihtsal viisil väljavoolud võivad olla suunatud otse sega torude materjali. Vastasel korral tuvastada (lisa 1, lk 54). Joonis 3. Ligikaudne valem torustiku läbimõõtu- alla. tuleb jälgida, et ebapiisava kvaliteediga KAESER-Tööriistakohvri (http:// de tuvastamiseks torustik ei vähendaks töötlemissüstee- www.kaeser.ee/Online_Services/ c) Missugune on õige miga saavutatud suruõhukvaliteeti. Toolbox) abil on lisaks võimalik b) Torustiku energiasäästlik torumaterjal? dimensioonimine. paigaldamine Seoses materjali omadustega ei a) Jahutuskuivatid vähendavad Energia kokkuhoiu eesmärgil tuleb saa kindlaid soovitusi anda, üksnes hooldusvajadust torustikusüsteem paigaldada nii sirgelt kompressorites tuleks kõrge termilise Umbes 80% kõikidest rakendusjuh- kui võimalik. Pöördekohti, nagu tugi- koormuse tõttu kasutada alati metall- tudest piisab suruõhutöötlemiseks postide ümber, saab vältida, kui torustik torusid. Ainult hankehinna alusel ei jahutuskuivatist. Nii hoiate kokku sageli paigaldada takistuse kõrvale sirgelt tohiks ka otsustada: tsingitud torud, rõhukadudega seotud fi ltrite kasuta- kulgevana. Teravaservalisi, suurt rõhu- vask- või plasttorud on enam-vähem mise pealt torustikus ja vajate ainult kadu põhjustavaid 90-kraadiseid nurki samas hinnaklassis, kui materjali- ja Joonis 1. Moodne kompaktne kompressorjaam umbes 3% energiakuludest, mida AIRCENTER ruumisäästliku suruõhutootmise, on samuti lihtne asendada suuremõõt- paigalduskulud kokku arvestada. Roos- kompressor põhjustab vastava suru- -töötlemise ja salvestamise jaoks meliste 90-kraadiste kaartega. Ikka tevabast terasest torud on umbes 20%

22 23 www.kaeser.com

10. peatükk Suruõhuvõrgu saneerimine

Aastast aastasse lendavad paljudes töörõhk ettevõtetes tuhanded eurod sõna otseses mõttes õhku. Põhjus: vana- nenud ja/või puudulikult hooldatud torustikuvõrk tõstab suruõhusüs- teemi energiatarbe väga kõrgeks. Kes soovib seda puudust kõrvaldada, peab targalt toimima. Alljärgnevalt mõned nõuanded suruõhu torusti- kuvõrkude õige saneerimise jaoks.

1. Põhieeldus: kuiv suruõhk Joonis 1. Suruõhutorustiku saneerimine teise toruringi paigaldamise abil Joonis 4. Suruõhutarbijate ja torustikuvõrgu Uue suruõhuvõrgu projekteerimisel lekete mõõtmine saab kohe alguses vältida mitmeid vigu ja nendega kaasnevaid hilisemaid probleeme. Vana võrgu saneerimisega seevastu kaasnevad sageli probleemid. Eriti just siis on tegu samahästi kui loo- tusetu ettevõtmisega, kui niiske suruõhk t1 t2 t3 t4 t5 jätkuvalt võrku jõuab. Enne saneerima asumist peab seetõttu olema kindlasti võimalik kasutada tsentraalset kuivatusüksust.

2. Mida teha liiga suure T aeg (t) rõhulanguse korral võrgus? Kui rõhulangus torustikuvõrgus on ka Joonis 2. Torustiku mahu laiendamine nn vahekaarte abil Joonis 3. Lekete väljaselgitamine kompressori sisselülitusaegade mõõtmisega väljalülitatud suruõhu- Joonis 5. Torustikuvõrgu lekete mõõtmine pärast sobiva töötlemisseadme paigal- tarbijate korral

damist väga suur, siis on põhjuseks harutoruga. Kitsaks muutunud ringto- a) Lekete üldkoguse ∑ tx = t1 + t2 + t3 + t4 + t5 4. Kus asuvad põhilised lekked? ladestised torustikus. Need tekivad rude korral aitab vastavalt teise ringi kindlakstegemine aeg, mil kompressor Kogemused on näidanud, et umbes mustusest, mis koos suruõhuga kaasa paigaldamine (joonis 1). Enne kui hakata torusüsteemis üksi- töötas koormusega (min) 70% leketest võib leida viimastest tuleb ja mis vooluläbimõõdu miinimu- Kui selline kahekordne haru- või ring- kuid ebatihedaid kohti otsima, tuleb T = üldaeg (min) meetritest, st suruõhuvõrgu lõpptarbi- mini ahendab. torusüsteem on õigesti dimensioonitud, kindlaks teha lekete üldkogus. Sel- jatest. Nende lõpptarbijate lekete kohti võib saavutada kavatsetud põhiefekti leks on olemas lihtne meetod. b) Tarbijate lekete on võimalik seebiveelahuse või spet- a) Väljavahetamine või lahtipuhumine – rõhukadude märgatav vähenemine Kõigepealt lülitatakse välja kõik väljaselgitamine siaalse aerosooli abil täpselt kindlaks Kui need ladestised on juba korba- – kõrval veel lisaeelise kindlama suru- suruõhutarbijad ja siis mõõdetakse Detsentraalsete suruõhutarbijate lekete määrata. Põhitorudes on tavaliselt tanud, siis aitab tavaliselt vaid vastavate õhujaotuse näol. kompressori sisselülitumisaegu teatud väljaselgitamiseks ühendatakse kõi- ainult siis arvukalt ja suuri lekkeid, kui torude väljavahetamine. Teine võimalus ringtorustiku saneeri- ajavahemiku vältel (joonis 3). Tugi- gepealt kõik pneumaatilised tööriistad, algselt niisket võrku, kus on kasutatud Sageli aitab toru läbimõõdu suurendamiseks on süsteemi laiendamine nn nedes sellele mõõtmisele, arvutatakse masinad ja seadmed ning mõõdetakse vanu takust tihendeid, käitatakse kuiva miseks torude läbipuhumine ja sellele vahekaarte abil (joonis 2). lekete kogus alljärgneva valemi järgi. kõikide lekete summa (joonis 4). Siis suruõhuga ja need tihendid mõne aja järgnev kuivatamine, kui ladestuste Seletus: suletakse sulgeventiilid tarbijate liitmiku pärast ära kuivavad. Lekete asukoha tõttu pole tekkinud veel väga suuri 3. Lekete väljaselgitamine ees ja mõõdetakse torustikuvõrgu lek- täpseks leidmiseks põhitorustikus kitsenemisi. ja kõrvaldamine VK × ∑ tx keid (joonis 5). tuleks kasutada ultraheliseadet. Kui VL = ––––––––––– Saneerimismeetmetel on optimaalne Lekete üldkoguse ja võrgulekete eri- lõpuks on lekked leitud, kõrvaldatud ja T b) Lisatorude paigaldamine tulemus loomulikult ainult siis, kui nevus annab lõpuks tulemuseks torustiku ristlõiked hetke suruõhutarbe Väga hea võimalus kitsaks muutunud suruõhuvõrgust kõrvaldatakse ka kõik VL = lekete kogus (m³/min) õhutarbijate, nende täiendosade ja järgi kohandatud, siis on vanast võrgust harutorude laiendamiseks on paralleel- lekked. VK = voolu maht toruliitmike kaod. saanud (jälle) ökonoomne suruõhu toru paigaldamine, mis on ühendatud läbivool (m³/min) jaotussüsteem.

24 25 www.kaeser.com

11. peatükk Suruõhutarbimise analüüs (ADA): tegeliku olukorra väljaselgitamine

Moodsad kompressorjaamad on töötlemisseadmed ja torustik, samuti 2). See aitab koostöös KAESERi tavaliselt keerulised süsteemid. Tõe- tõhus juhtimissüsteem, sobiv venti- kogenud suruõhuspetsialistiga välja liselt ökonoomselt saab neid käitada latsioonitehnika ning kondensaadi selgitada oodatava suruõhuvajaduse vaid juhul, kui seda arvestatakse töötlemissüsteem, võimaluse korral ja selleks vajaliku varustuse. Küsi- vastavalt ümber-projekteerimisel, ka heitsoojuse taaskasutus. Sellele mused haaravad kõiki ökonoomse ja laiendamisel ja moderniseerimisel. arusaamale vastab „KAESERi Ener- keskkonnasõbraliku suruõhuvarustuse KAESER pakub selleks täielikku Ohutus kohapeal teeninduskava. Teenindus ühendab giaSäästuSüsteem” (KESS). See tähtsamaid aspekte. ennast õigustanud elemente, nagu hõlmab suruõhutarbimise analüüsi, suruõhukomponendid, kliendi projekteerimist (joonis 1), realiseeri- b) Laiendamine nõustamine ja toetus, uute suru- mist, koolitusi ja klienditeenindust. ja moderniseerimine õhutehnika infotehnoloogiliste Erinevalt ümberprojekteerimisest võimalustega. Otsustavaks on seejuures nõusta- pakub laiendamisplaan piisavalt alust mise kvaliteet ja õige tehnika valimine: vajadusele vastava konstruktsiooni ADA Suruõhutarbijate spekter ulatub autode suurima säästupotentsiaaliga kohad jaoks. KAESER pakub kliendile mõõte- tootjaist kuni tsemendivabrikuteni. asuvad nimelt energiatarbe ja hool- meetodeid ja -seadmeid, millega saab Üheks oluliseks eelduseks suruõhu duse, mitte varustamise valdkonnas. suruõhuvajadust vastavates ettevõtte tõhusale kasutamisele erinevates vald- osades erineval ajal täpselt välja sel- kondades on seega usaldusväärne 2. Suruõhutarbimise analüüs gitada. Seejuures on oluline kindlaks tootmis- ja töötlemistehnika. See peab KESSi nõustamise lähtepunktiks on teha mitte ainult keskmised, vaid ka tootma suruõhku soodsalt ning täpselt antud hetke ja vajaduse korral tulevase maksimaalsed ja minimaalsed väär- määratud koguse ja kvaliteediga. suruõhutarbimise analüüs. KESS tused (joonis 8, lk 29). See KAESERis lühendi all ADA (suru- 1. Nõustamine otsustab õhutarbimise analüüs) teostatav uuring c) Olemasolevate jaamade ökonoomsuse peab arvestama erinevaid raamtingi- tõhususe kontrollimine Joonis 3. Suruõhutorustiku süsteemiga ettevõtte üldplaan Suruõhusüsteem, mis vastab kõiki- musi konkreetsele nõudluse kohaselt. Ka olemasolevate jaamade puhul on dele nendele nõudmistele, peab olema a) Suruõhuvarustuse soovitatav aeg-ajalt arvutitoega ana- 3. Käitaja teave andmed, nagu töörõhk, tootlikkus, kohandatud täpselt rakendus(t)ele ning ümberprojekteerimine lüüsisüsteemi abil kontrollida, kas a) Üldplaan võimsustarve, jahutuse liik ja võimaluse paigaldus- ja keskkonnatingimustele. Uue kompressorjaama planeerimi- Ohutus- kompressorid on (ikka veel) õigesti Üldiseks orienteerumiseks peab korral ka heitsoojuse kasutamine. See tähendab, et seal peavad olema seks saab tulevane käitaja spetsiaalse koormatud, kas võimalikud masina- olemas olema käitaja üldplaan (joonis kontsept õigesti dimensioonitud kompressorid, konstrueerimise küsimustiku (joonis ülesed süsteemid on (ikka veel) õigesti 3). d) Suruõhu töötlemine programmeeritud või kas lekkemäärad See peab sisaldama kompressorjaama Suruõhu töötlemise juures on oluline, on veel tolerantsivahemikus. ADA peamist rõhutoru, ühendustorusid ja kas töötlemine toimub tsentraalselt tuleks kasutusele võtta ka siis, kui toitepunkte. ja/või detsentraalselt ja millist kvali- vanad kompressorid uute vastu välja Peale selle on vajalikud andmed torus- teediklassi on vaja. Loomulikult tuleb vahetatakse. See pakub võimalust tiku mõõtude ja materjali, suruõhu nimetada ka komponentide tehnilised CAD asendada võimalikud valed võimsused põhitarbija asukoha ning spetsiaalse andmed. Vooskeem annab vajaliku üle- õigetega, muuta kompressorite töökäi- rõhu ja kvaliteediga õhu tarbimiskoh- vaate (joonis 4, lk 28). tumist tõhusamaks (osalise koormuse tade kohta. e) Süsteemi juhtimine/seire režiim!) ja planeerida optimaalset masi- b) Suruõhu kasutusviisid Kuna jaama ökonoomsust mõjutab naülest juhtimissüsteemi. Kuna suruõhk on väga mitmekülgne peale üksikkompressorite omaduste d) Muutunud suruõhu kasutustingi- vahend, on andmed selle eesmärgi eelkõige nende koostoimimine, ei mused kohta asendamatud. Kui suruõhku tohi puududa ülevaade juhtimis- ja Ka kasutustingimuste muutumise kasutatakse nt juhtõhuna, pindade seiretehnikast. korral tuleks spetsialistiga nõu pidada. kihiga katmiseks, pöörlevate tööriistade Paljudel juhtudel on võimalik nimelt jaoks, puhastusotstarbeks, protsessi- 4. Käitaja/ tootmistehnika või rõhu kohandamise- õhuna jne? suruõhuspetsialisti vestlus ga saavutada olulist kulude kokkuhoi- Kui kogu teave on olemas, tuleks suru- du. c) Paigaldatud kompressorid õhuspetsialistile eelvestluse käigus Kompressorite tüübi ja konstrukt- kõigepealt kogutud dokumente tutvus- Joonis 2. Küsimustik „Kompressorjaam” uute ja vanade seadmete tuvastamiseks (vt ka lisa, lk 56 jj) Joonis 1. KAESER Kompressoreni suruõhuana- siooni kõrval tuleb nimetada tehnilised tada ja arutada, milliseid probleeme  lüüsi süsteem

26 27 www.kaeser.com

11. peatükk Suruõhutarbimise analüüs (ADA): tegeliku olukorra väljaselgitamine

suruõhuvarustusega seoses esineb. Selleks võib olla näiteks liiga madal 10 või kõikuv rõhutase, puudulik õhukvali- teet, kompressorite halb koormatus või bar jahutusprobleemid.

9 5. Suruõhusüsteemi läbikäimine 29,0 28,0 Kõige informatiivsem on harilikult suru- 27,0 26,0 õhusüsteemi läbikäimine. Seejuures 25,0 24,0 tuleks alustada kriitilistest tsoonidest, 23,0 22,0 kus võib arvestada nt tugeva rõhulan- 21,0 20,0 gusega või halva õhukvaliteediga 19,0 18,0 (joonis 5). Kogemused näitavad, et Joonis 6. Hooldusüksus koos rõhualandiga 17,0 16,0 need on tavaliselt lõpptarbijate kohad. 15,0

m³/min 14,0 13,0 12,0 a) Ühendusvoolikud, 11,0 10,0 rõhualandajad, veeseparaatorid 9,0 8,0 Sageli esineb lekkeid just õhutarbijate Joonis 4. Kompressorjaama vooluskeem, käsitsi joonistatud 7,0 6,0 5,0 ühendusvoolikutes. Sellepärast tuleb 4,0 3,0 kontrollida, ega neil pole kahjustusi b) Sulgarmatuur c) Põhitorustik 2,0 1,0 või lekkekohti. Kui rõhualandajad on Süsteemi tõhususele avaldab suurt Põhitorustiku puhul on oluline välja 0,0 olemas, tuleb nende seadmist (eel- ja mõju põhivõrgust hargnevate ühendus- selgitada kitsad kohad ja rõhulanguse

järelrõhk) samuti kontrollida koormuse torude seisund. Nende valupunktideks põhjustajad. 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00 00:00:00

tingimustes (joonis 6). on sulgarmatuurid. Niisiis tuleb kont- Logger1 K2_B95_10 Logger1 K1_B111_10 Logger1 Druck_Produktion Tuleb kontrollida ka, kas rõhualanda- rollida, kas on tegemist voolamist d) Suruõhu töötlemissüsteem kondensaat Logger1 Druck_Kessel Logger1 Druck_vor Aufbereitung jate ette paigaldatud veeseparaatorites soodustavate, täies mahus läbitavate Siin on kõige tähtsamad kontrollkri- on vedelikku ja mustust. See kehtib ka kuulkraanide, sulgeklappide, voolamist teeriumid saavutatud rõhu kastepunkt Joonis 7. Suruõhu väljavoolutoru niiskuse kont- Joonis 8. ADA-ga mõõdetud tööstusettevõtte suruõhustruktuur ja suruõhu tarbimise struktuur vertikaalselt alla suunatud väljavooluto- soodustavate veesulgearmatuuride või (kuivuse aset) ja vastavalt tekitatud rollimine rude kohta (joonis 7). nurkventiilidega. diferentsiaalrõhk. Olenevalt rakendusest võivad vajalikud olla ka kvaliteedi e) Kompressorjaam 6. Rõhu ja õhu tarbimisanalüüs lisakontrollid. Loomulikult võib ka kompressorjaamal (ADA) endal olla suuri puudusi. Üksikasjalikult Rõhu ja õhutarbimise mõõtmisel tuleb kontrollida seadmete paigaldust, analüüsitakse kompressorjaama ja ter- ventilatsioonisüsteemi, jahutust ja torus- viksüsteemi tööd vähemalt 10 päeva tikku. Peale selle tuleb välja selgitada jooksul moodsate andmelogerite abil. kompressorite üldlülitusrõhu diferents, Andmeloger registreerib olulised mõõ- suruõhumahuti suurus ja mõõtepunkt, teväärtused ja edastab need arvutisse, kust kompressoreid juhitakse. mis koostab detailse tarbimisskeemi. Tuvastatavad on rõhulangused, rõhu ja f) Kindlad mõõtepunktid tarbimise kõikumised, tühikäigutalitlus, Pärast suruõhusüsteemi läbikäimist kompressori koormuse ja seisuajad määrab suruõhuspetsialist koos käita- ning iga üksiku kompressori võimsuse jaga tarbimisanalüüsi mõõtepunktid. määramine vastava suruõhutarbe järgi. Miinimumnõue on rõhu mõõtmine enne Pildi täiustamiseks tuleb mõõtmise ja pärast töötlemist ning suruõhuvõrgu ajal ka lekked tuvastada. See toimub, väljalaske juures. nagu on kirjeldatud peatükis 10, (lk kompressorjaam robotiga 24) ja nõuab muuhulgas teatud võr- värvimisseade gupiirkondade sihipärast sulgemist nädalavahetuseks. Joonis 5. Informatiivne: suruõhusüsteemi läbikäimine

28 29 www.kaeser.com

12. peatükk Ökonoomse lahendi väljaselgitamine

Suruõhusüsteemide järjekindla Masinaülese juhtimissüsteemi üles- 3. Ehitustehniline optimeerimine 4. Töö optimeerimine optimeerimisega on Euroopa andeks on hoolitseda võimalikult Kompressorjaama ümberprojektee- ja kontrollimine tööstusettevõtted suutnud säästa tasakaalustatud erivõimsustarbe eest. rimisel või moderniseerimisel tuleks Suruõhuvarustuse pikaajalise öko- üle 30% keskmistest suruõhu- Selleks peab see suutma automaat- ruumiomadusi optimaalselt kasutada. noomsuse kindlustamiseks on vaja kuludest. Kulu peamine osa on selt välja valida baas- ja tippkoormuse Moodsad projekteerimissüsteemid, mitte ainult optimaalset kulude-tulude energiavajadus, mis moodustab kompressorite vastavalt soodsaima nagu KAESER kasutab, pakuvad suhet, vaid ka tõhusaks kontrollimiseks u 70 kuni 90%. Hindade arengut arvesse võttes muutub kasutaja kombinatsiooni – kuni 16 kompres- siin väärtuslikku tuge. Need ei haara vajalikku läbipaistvust. Selle aluseks on jaoks tõhusaima suruõhukontsepti sorile rõhukõikumise vahemikus vaid projekteerimisprotsessi mitte ainult üld- kompressori juhtimissüsteem SIGMA väljauurimine üha olulisemaks. 0,2 baari. Seda nõuet täidavad intel- plaane ja R+I-skeeme (vooskeeme), CONTROL, viie programmeeritud juh- ligentsed juhtimissüsteemid, nagu vaid ka arvuti genereeritud 3D-kuju- timisviisiga ja andmete kogumise ja SIGMA AIR MANAGER. See juht- tisi ja -animatsioone. Nii on näiteks andmevõrku edastamise võimalusega KAESERi EnergiaSäästuSüsteemi süsteem oskab siinisüsteemi kaudu sageli võimalik, hoolimata piiravatest tööstuslik arvuti. Ülem-juhtimissüs- (KESS) optimeerimisarvutuse abil saab kompressorite ja lisaseadmetega, ruumioludest, kasutada ökonoomset teemi tasandil vastab sellele teine mitmest suruõhuvarustuse variandist nagu kondensaadieraldid, kuivatid jm, õhujahutust. Sellega saab võrreldes tööstusarvuti, eelmainitud SIGMA leida kiirelt oma ettevõtte jaoks sobi- andmeid vahetada. Lisaks saab selle vesijahutusega hoida kokku umbes 30 AIR MANAGER (lk 18). Jaama opti- vaima. Arvutamise aluseks on uute ühendada tsentraalse juhttehnikaga, kuni 40% kulusid. (Joonised 2a kuni meeritud reguleerimise ja järelevalve Joonis 2a. Kompressorjaama CAD-optimeeritud 3D-projekteerimine projektide puhul täidetud konstruee- kuhu ta see suudab suunata kõik c). kõrval on selle ülesandeks kõikide olu- rimise küsimustik. Olemasolevate tööandmed. liste andmete kogumine ja arvutivõrku kompressorjaamade puhul on arvu- (Ethernet) edasisaatmine. See saab tamise aluseks suruõhutarbimise toimuda Interneti kaudu või juhttehnika analüüsiga (ADA) tuvastatud iseloo- tarkvara SIGMA CONTROL CENTER mulik igapäevane tarbimine (vt lk 29, abil. SIGMA AIR MANAGER pakub joonis 8). visualiseerimissüsteemiga SIGMA AIR CONTROL arvuti abil avatavat 1. Andmete tuvastamine arvuti abil ülevaadet jaama kõikidest kompresso- Jaama optimeerimiseks sisestatakse ritest ja nende tööandmetest. Nii saab paigaldatud kompressorite ja võima- kiiresti kindlaks teha, kas jaam töötab like uute variantide tehnilised andmed laitmatult, kas on ilmunud hooldus- või arvutisse. KESS arvutab siis opti- rikketeade ja kui kõrge on töörõhk. maalse variandi ja kulude langetamise võimalused. Seejuures ei kalkuleerita üksnes täpset energiakulu teatud kindla suruõhuvajaduse juures koos kõikide kadudega. Joonis 2b. Kompressorjaama üldplaan Veelgi enam, see võimaldab saada täpse pildi kompressorjaama erivõim- susest kogu selle töötamise ajal (joonis 1). Nii on võimalik puudujääke osalise koormuse režiimis juba varakult tuvastada ja kõrvaldada. Koondtulemusena tekib selge ülevaade saavutatavast kulude langetamisest ja tasuvusest.

2. Tulemuslik kombinatsioon Enamasti on õige lahendus erineva võimsusega kompressorite täpselt hää- lestatud kombinatsioon. See koosneb tavaliselt suurtest põhikoormuse ja ooterežiimi seadmetest, mida täien- Joonis 1. Olemasoleva kompressorjaama ja uute seadmevariantide energiakulu võrdlus ühe tööpäeva davad väiksemad tippkoormuse jooksul olenevalt suruõhuvajadusest Joonis 2c. Kompressorjaama R+I-skeem seadmed.

30 31 www.kaeser.com

13. peatükk Kompressorjaama tõhus jahutamine

Kompressorid muundavad 100% takistab see termostaadiga juhtimist. ressoriruumi liigset jahtumist talvel. neisse juhitud elektrienergiast soo- Liiga madal temperatuur vähendaks Kui ka sinna on paigaldatud õhkjahu- juseks. Juba suhteliselt väike 18,5 kompressorite talitlusvõimet, samuti tusega kuivatid, siis tuleb arvestada kW kompressor toodab kõrvalsaa- kondensaadieraldust ja -töötlust. Ter- ka järgmist: kompressori ja kuivati dusena nii palju soojusenergiat, et mostaadiga juhtimine on vajalik, kuna ventilatsioonisüsteemid ei tohi vastas- sellega saaks vabalt ühepereelamu kompressoriruumis valitseb sundven- tikku mõju avaldada. Kui temperatuur soojaks kütta. Seetõttu on tõhus jahutus kompressorjaama häireteta tilatsiooni tõttu teatud alarõhk, mis on üle +25 °C, tuleks lisaks suuren- talitlemiseks vältimatu. takistab soojenenud õhu tagasivoola- dada jahutusõhu läbivoolu, kasutades mist ruumi. On kaks võimalust. termostaadiga juhitavat jahutuskuivati heitõhu süsteemi. Kompressorite heitsoojus sobib kõige 3.2.1 Ventileerimine Joonis 1. Loomulik ventilatsioon seadmetele kuni paremini energia kokkuhoiuks. Heit- välise ventilaatoriga 5,5 kW soojuse taaskasutuse süsteemidega Kompressoriruumi ventilatsiooniavasse saab kuni 96% kasutatud energiast paigaldatud väline termostaatjuhti- ära taastada, ära kasutada ja suruõhu misega ventilaator (joonis 2) imeb tootmise kulusid oluliselt vähendada (vt soojenenud õhu välja. Seejuures on ptk 8, lk 20). Siiski peab ka soojustaas- oluline, et sisselaskeavad (all paremal) tega suruõhuseadmetes olema täielik ei oleks liiga väikesed, kuna sellisel jahutussüsteem, mis aitab samuti palju juhul võib tekkida tugev alarõhk, millega raha säästa. Nii võivad õhkjahutuse Kompressorjaama näide heitõhusüsteemiga ja termostaadiga juhitud lisaventilatsiooniga jahutuskuiva- kaasneb liiga tugev ja suure müraga korral olla kulud kuni 30% väiksemad tile õhuvool. Pealegi kaasneks sellega kui vesijahutuse korral. Seega tuleks jaama jahutamise oht. Ventilatsioon võimaluse korral eelistada õhkjahutust. Mitte mingil juhul ei tohi jahutusõhku 2. Kompressoriruumi peab olema teostatud nii, et tempera- – samuti ka tihendamiseks ettenähtud ventilatsioon tuur ei tõuseks kompressori heitsoojuse Joonis 2. Sundventilatsioon ventilaatoriga – 5,5 1. Kompressorite ümbrus õhku – sisse imeda tolmu-, tahmaosa- Kompressoriruumi piisav õhutus on mõjul üle 7 K. Vastasel korral võib tek- kuni 11 kW seadmetele 1.1 Trumbiks on puhtus ja jahedus keste või muu seesugusega saastunud oluline mitte ainult õhk- vaid ka vesi- kida soojuspaisumine ja kompressorid Õnnetusjuhtumite vältimise eeskirjas keskkonnast ilma intensiivse ﬁ ltreerimi- jahutusega kompressorite puhul. Igal võivad rivist välja langeda. VBG 16 („13.4 Kompressor”, § 12, lõik seta. Isegi tavaliste töötingimuste puhul juhul tuleb kompressoris tekkiv soo- 1) on nõutud: „Kompressorid tuleb pai- tuleb kompressorite imemis- ja jahutus- juskiirgus ja elektrilise ajamimootori 3.2.2 Ventileerimine heitõhu galdada nii, et nendele oleks tagatud õhku puhastada ﬁ ltritega. heitsoojus välja juhtida – kokku moo- kanaliga piisav juurdepääs ja vajalik jahutus.” dustab see umbes 10% kompressori Üleni kapseldatud kruvikompres- Rakendussätted viitavad sellele, et 1.3 Õige temperatuuriga kliima ajami võimsusest. sorid võimaldavad peaaegu ideaalselt keskkonnatemperatuur ei tohiks õhk- ja Suurt mõju kompressorite töökindlusele ventileerimist heitõhu kanali abil. õlijahutusega seadmete puhul ületada ja hooldusvajadusele avaldavad ka tem- 3. Erinevad ventileerimise viisid Kompressor imeb õhu ava kaudu sisse +40 °C. peratuuriolud. Imemis- ja jahutusõhk ei 3.1 Loomulik ventilatsioon ja juhib soojenenud heitõhu kanalisse, Peale selle sisaldab § 15 märkust: „... tohi olla liiga külm (< +3 °C) ega liiga Jahutusõhk imetakse kompressorisse, mille kaudu see kompressoriruumist kompressorite sisseimemispiirkonnas soe (> +40 °C)*. Nii võib suvel päikese- soojendatakse, tõuseb siis üles ja juhi- väljub (joonis 3). Eeliseks on asjaolu, Joonis 3. Sundventilatsioon heitõhu kanaliga – ei tohi esineda ohtlikke lisandeid.” paistelise ilmaga hoonete lõuna-, vahel takse lõpuks valitseva ülerõhu tõttu et jahutusõhuvoolu on võimalik rohkem seadmetele alates 11 kW Need on minimaalsed nõuded, mille ka lääneküljel õhk tugevalt soojeneda ülalasetseva ventilatsiooniava kaudu soojendada, nimelt umbes tempera- eesmärk on hoida õnnetusjuhtumite ja temperatuur tõusta üle 40 °C, seda ruumist välja (joonis 1). Nii lihtne on tuurini 20 K. Sellega väheneb vajalik oht võimalikult väiksena. Kuid öko- ka parasvöötmes. Sellepärast on soo- see siiski vaid erandjuhtudel ja kui jahutusõhu kogus. Tavaliselt piisab noomse ja vähese hooldusvajadusega vitatav mitte planeerida sisseimetava kompressori võimsus on väiksem kui heitõhu väljajuhtimiseks standardse- kompressorikäituse jaoks läheb tarvis ja jahutusõhu avasid kohtadesse, kus 5,5 kW. Sest juba päikesekiirgus või test ventilaatoritest kompressoritest. oluliselt enamat. esineb tugevat päikesekiirgust. Avade ventilatsiooniavale mõjuv tuul võib seda Võrreldes välise ventilaatori abil venti- suurus oleneb kompressorite võimsu- loomulikku ventilatsiooni mõjutada. leerimisega ei teki siin lisaenergiakulu. 1.2 Kompressoriruum pole panipaik sest ja ventileerimise viisist. See kehtib aga üksnes siis, kui venti- Kompressori tööruum pole panipaik. 3.2 Sundventilatsioon laatorite jääksurvet ei ületata. Peale Seal ei tohi olla üleliigseid seadmeid, See meetod töötab juhitud jahutus- selle peab väljatõmbekanalil olema tolmu ega muud mustust. Põrand peab õhuvooluga. Kui külmal aasta- termostaadiga juhitav ringleva õhu olema võimaluse korral hõõrdekindel. ajal langeb temperatuur alla +3 °C, ribakatik (joonis 4), et vältida komp- Joonis 4. Termostaadiga juhitav ringleva õhu ribakatik aitab temperatuuri ühtlustada

32 33 www.kaeser.com

14. peatükk Püsiv töökindlus ja optimaalsed kulud

Lehekülgedelt 22 kuni 33 saate hakkama madalama töörõhuga nt 6 lugeda, mida tuleb silmas pidada baari. Seetõttu tuleks tootmisseadmete Silmatorkavad kohad 7% 2% uute suruõhuvõrkude paigaldamisel 36% ■ muud mootorid ostmiseks välja töötada juhtnöörid, 16% kompressorjaamades ja tootmisruumides või olemasolevate saneerimisel, milles ei arvestata mitte üksnes elektri-, samuti seda, kuidas peaks tõhusa ■ pumbad vaid ka suruõhuvarustust. kompressorjaama projekteerimine ■ suruõhukompressorid toimuma. Energia- ja kuluteadlik Kompressorjaam projekteerimine ja teostus on siiski ■ ventilaatorid parimal juhul vaid pool eesmärgist. 2.3 Muutunud tootmisest tulenevad ebavajalik töötlemine 330%0% Kes on huvitatud püsivalt ökonoom- ■ külmaaine kompressorid nõuded sest suruõhuga varustamisest, peab 2.3.1 Suruõhu tarbimine ■ edastusseadmed magnetventiil/ujuk-äravool hoolitsema ka suruõhusüsteemi 18% 22% 550%0% tõhusa töö eest. a) Tootmise ümberkujundamine Kõikuv tarbimine on paljudes koh- pole stabiilse rõhu süsteem 990%0% Joonis 1. Suruõhukompressorite osakaal tööstuslikult kasutatavate elektriajamite energiakulus EL-is tades igapäevane. Sellele pööratakse Võimalikult tõhus suruõhutootmine (allikas: SAVE II (2000)) sageli liiga vähe tähelepanu ja nii võib kompressori vale konfiguratsioon 660%0% tasub end kliendile kolmekordselt ära. juhtuda, et pärast tootmise ümberku- Varustuskindlus on suurem, suru- on kompressorite tööajad, rõhutase ja leidis silmatorkavad kohad Saksamaal jundamist töötavad kompressorid ühes kuumgaasi möödaviiguga jahutuskuivati 990%0% õhukulud ja energiakulu on oluliselt muud kaubanduslikud parameetrid. paigaldatud kompressorjaamades vahetuses järsku äärmiselt väikese madalamad. Efektiivsuse potentsiaal aastal 2003 (lisa 3, lk 35). koormusega, teises aga tarbivad nii pole heitsoojuse taaskasutust 770%0% on kõrge: EL-i uuringu SAVE II järgi Siin on näitena toodud optimeeritud palju õhku, et tarvitatakse ära ka turva-

tarbisid Euroopa suruõhukompressorid süsteem õhkjahutusega kompres- 2. Ökonoomsuse säilitamine varud. Suruõhuvarustust tuleb seetõttu puuduv või valesti seatud juhtimissüsteem 2000. aastal 80 miljardit kWh; vähemalt sorjaamaga: tööaeg 5 aastat, elektri Kes on huvitatud püsivalt ökonoomsest pidevalt muutuvate tootmisstruktuuri- 660%0% 30% sellest saaks kokku hoida (joonis hind 8 senti/kWh, intressimäär 6%, suruõhuvarustusest, peaks arvestama dega kohandada. määrdunud jaam 1). 7-baarine töörõhk, suruõhu kvaliteet järgmiste oluliste punktidega. 220%0% standardi ISO 8573-1 kohaselt: jääkõli b) Tootmise laiendamine 1. Mida tähendab optimaalne klass 1, jääktolmu klass 1, jääkvee 2.1 Vajadusele vastav hooldus Sellisel juhul tuleb mitte ainult komp- probleemid õhu juurde- või äravooluavaga 550%0% ökonoomsus? klass 4. Näitest järeldub: ka optimaal- Kompressori sisemised juhtimissüs- ressori võimsused, vaid ka torustik ja Suruõhusüsteemi ökonoomsus pee- sete tingimuste korral moodustab teemid, nagu SIGMA CONTROL, ja suruõhu töötlemine teistsuguste tingi- puuduv töötlemine 220%0% geldub selle kulustruktuuris. Saavutatav lõviosa suruõhu üldkuludest energiatar- tööstusarvutitel põhinevad suruõhu mustega kohandada. Kui tootmismahtu optimaalsus on olenevalt ettevõttest ja bimine umbes 70 protsendiga (joonis haldussüsteemid, nagu SIGMA AIR soovitakse suurendada olemasoleva tootmisest erinev. Otsustava tähtsusega 2). Coburgi rakenduskõrgkooli uuring MANAGER 4.0, teavitavad täpselt seadme uuesti ülesehitamisega, on Tootmine kompressorjaama komponentide soovitatav selle seadme suruõhutarve hooldusvälpadest. Seetõttu on või- mõõtmise teel välja selgitada, et võima- pikad suruõhuvoo- likud malik teostada hooldustöid ennetavalt likult täpset teavet saada ja varustust 220%0% Kompressorite energiakulud 63 % ja täpselt vajaduse järgi. Tulemus: vastavalt kohandada. kiirliidesühendused madalamad hoolduskulud, suurem 440%0% Suruõhu töötlemise energiakulud 6 % suruõhuvarustuse ökonoomsus ja töö- 2.3.2 Varustuskindlus liiga väike toru läbimõõt Kompressorite hoolduskulud 3 % kindlus ning ühtlasi ettevõtte suurem Tavaliselt varustatakse kompressor- 550%0% tootmiskindlus. jaam ühe ooterežiimi-kompressoriga. vesi suruõhusüs- Suruõhu töötlemise hoolduskulud 1 % Suruõhu töötlemise puhul seevastu teemis 220%0% 2.2 Sobivate tarbijate kasutamine loobutakse sageli turvavarudest. Kui Kompressorite investeerimiskulud 13 % Mitte ainult tootmise, vaid ka tarbimise tarbimine tõuseb, siis ooterežiimi-komp- Suruõhu töötlemise investeerimiskulud 5 % poolel võidakse vales kohas kokku ressor küll rakendub, kuid liiga väikese hoida. Näiteks võidakse osta tootmis- töötlemismahu tõttu kannatab suruõhu 0 20406080100 paigalduskulud / juhtsüsteemi juhttehnika 7 % masinaid, mille soetamine on küll odav, kvaliteet. Seega tuleb iga ooterežii- uuritud ettevõtteid (%) Kondensaaditöötlus kokku 1 % kuid mis vajavad kõrgemat töörõhku. Sellest tingitud rõhu tõstmiseks ja/või kasutuselevõtt/koolitus 1 % suruõhusüsteemi laiendamiseks vaja- Joonis 3. Originaali leiate suruõhutõhususe kampaania jaoks KAESER KOMPRESSORENi läbiviidud likud juurdemaksed ületavad kiiresti õhuauditite tulemuste analüüsist. Anja Seitzi diplomitöö, Coburgi rakenduskõrgkool, masinaehituse eriala (2003) Joonis 2. Optimeeritud suruõhusüsteemi kulustruktuur sellise seadme hankekulud, mis saaks 

34 35 www.kaeser.com

14. peatükk Püsiv töökindlus ja optimaalsed kulud

mi-kompressori jaoks planeerida ka üks SIGMA AIR CONTROL plus Contact / Service SIGMA AIR CONTROL plus Contact / Service Seaded Seaded Kogukulud koormus/tühikäik töötlemisüksus (kuivati/ﬁ lter). Jaama olek ► Jaama olek SIGMA AIR MANAGER 8/4 hooldus/hoiatus Tegelik võrgurõhk Koormus-/tühikäigukulud Tegelik võrgurõhk Kuvamise ajavahemik (max 1 aasta) rike Jaama andmed Jaama andmed Töörežiim...... JAAM AUTO 1: koormus 15 347,80 € alates kuupäevast kuni kuupäevani kohapeal käitamine Teadete ajalugu Teadete ajalugu Võrgurõhk...... 6,25 baari 2.3.3 Suruõhu kvaliteedi muutumine Kulud: € 2: tühikäik 296,45 € Kuvamine Protsessiandmete ajalugu Protsessiandmete Vajaminev rõhk...... 6,15 baari 1: SK 19 Kulud Salvestamise algus: ajalugu Max rõhk...... 7,41 baari Kui on vaja kvaliteetsemat suruõhku, Üldised kulud: 00:00:10 2: ASD 32 Energiakulud: Graaﬁ k Kulud Min rõhk...... 5,79 baari 3: hooldus 1152,02 € Kellaaja tagasikeeramine: 3: BSD 62 Energiakulud: Tabel Andmepäring Tootlikkus...... 3,150 m³/min siis tuleb kindlaks teha, kas see puu- Vääringu muutmine: 4: SK 19 ► Kogukulud 4: hooldus 1617,35 € 5: katkestus 0,00 € F1 F2 F3 F4 F5 F6 dutab kogu tootmist või ainult ühte Andmepäring 6: muud 348,98 € osa sellest. Esimesel juhul ei piisa 6: muud 0,00 € 6: muud 0,00 € tsentraalse suruõhutöötluse lisami- 6: muud 0,00 € sest. Ka torustik, milles seni voolas 6: muud 0,00 € Summa 2934,49 € halvema kvaliteediga suruõhk, tuleb 1: koormus 2: tühikäik 3: hooldus 1 2 3 4 5 6 7 8 1: koormus 15 347,80 € 15 347,80 € 296,45 € 1152,02 €

puhastada või välja vahetada. Teisel 2: tühikäik 296,45 € 81,80 %1,58 %6,14 % Kuupäev Kellaaeg Olek Teade Nr

juhul on soovitatav kasutada eraldi Kogusumma 18 762,60 € 4: muud 5: katkestus 4: materjal 15.04.11 Kellaaeg KQ Garaaži ÕLISEPARAATOR 176 348,98 € 0,00 € 1671,35 € Kinnitamine suruõhu töötlemise seadet, mis 1,86 %0,00 %8,62 % Valmis toodab nõutava kvaliteediga suruõhku. Joonis 5a. Haldussüsteem: suruõhu kulude analüüs (veebipõhine) Joonis 5c. Ülevaade Juhtimine ja haldussüsteem

tarvitusele võtta. Lisaks tuleks SIGMA tõhusa suruõhukulude halduse jaoks SIGMA AIR CONTROL plus Contact / Service Seaded Tootlikkus AIR MANAGERi abil regulaarselt lekete (joonised 5a kuni e). Mida rohkem Jaama olek Tegelik võrgurõhk Aeg 14:26:20 Tootlikkus 3,150 m³/min üldkoguseid tuvastada. Kui ilmneb läbipaistvust kliendid oma suruõhu- Jaama andmed Tootlikkus / m³/min tõus, tuleb lekkekohad üles otsida ja kuludesse toovad, säästupotentsiaali Teadete ajalugu Protsessiandmete ajalugu Võrgurõhk kõrvaldada. uurivad ja suruõhukomponentide han- 7.00 ► Tootlikkus kimisel energiakasutuse tõhusust Erivõimsus 6.00 Kompressori olekud 5.00 3. Kulude haldamine tagab esiplaanile asetavad, seda lähemale Koormus-/tühikäigu-/ Koguvõimsus 4.00 ökonoomsuse jõuavad nad eesmärgile, suruõhutoot- Analoogsisendid – Ajaline kulgemine 3.00 Projekteerimise käigus saadud analüü- mise energiakulusid valdavalt 30% ja Analoogsisendid – Koondjoonis 2.00

Kulud siandmeid – kui neid on uuendatud – on rohkem piirata – nii ettevõtte kasumi kui 1.00 Andmepäring hea kasutada ka hilisemas töös. Nende keskkonna hüvanguks. 0.00 13:00:00 13:15:00 13:30:00 13:45:00 14:00:00 14:26:20 Aeg kogumiseks ei ole enam tarvis eraldi 20.04.11

5 analüüse. Süsteemid, nagu SIGMA X 1 tund 0 Joonis 4. Lekete tuvastamine ultraheliga AIR MANAGER, võtavad selle töö enda Valmis kanda. See loob aluse suruõhuauditi ja Selle kaitsmiseks tuleb paigaldada Joonis 5d. Suruõhukulu läbivoolupiiraja. Vastasel korral võidakse liiga suure SIGMA AIR CONTROL plus Kontakt/Hooldus SIGMA AIR CONTROL plus Kontakt/ Hooldus Seaded Seaded Võrgurõhk Erivõimsus koguse suruõhu töötlemisel ületada Jaama olek Jaama olek tegelik väärtus 5,22 kW/m³/min keskmine 5,32 kW/m³/min Tegelik võrgurõhk Tegelik võrgurõhk tegelik rõhk 6,24 bar keskmine 6,38 bar selle võimsust, sest see pole kindlasti Jaama andmed Jaama andmed referentsväärtus 5,85 kW/m³/min minimaalne 5,14 kW/m³/min vajaminev rõhk 6,15 bar minimaalne 6,14 bar 11:44:50 Teadete ajalugu Teadete ajalugu aeg ette nähtud kompressori maksimaalse pt 5,95 bar rõhukvaliteet 99,6 % Eri- võimsus / kW/m³/min Protsessiandmete ajalugu Protsessiandmete ajalugu Rõhk/bar ► Võrgurõhk Võrgurõhk max näiduväärtus: 6,3 kW/m³/min võimaliku tootlikkuse jaoks. Aeg 20.04.11 14:19:10 Kinnitamine Tootlikkus Tootlikkus 7,00 Erivõimsus 6,70 ► Erivõimsus

Kompressori olekud 6,60 Kompressori olekud 2.4 Lekete kontrollimine Koormus-/tühikäigu-/ Koormus-/tühikäigu-/ 6,50 koguvõimsus 6,50 koguvõimsus Analoogsisendid – Analoogsisendid – Hoolimata korralikust hooldusest tekib 6,40 6,00 Ajaline kulgemine Ajaline kulgemine lekkeid kõikides suruõhuvõrkudes. Analoogsisendid – 6,30 Analoogsisendid – Koondjoonis Koondjoonis 5,50 6,20 Sellega võivad kaasneda suured Kulud Kulud Andmepäring 6,10 Andmepäring 5,00

energiakaod. Peamine põhjus on 6,00

4,50 tööriistade, voolikuühenduste ja 5,90 13:00:00 11:30:00 11:45:00 12:00:00 12:15:00 12:30:00 Aeg 11:05:00 11:30:00 11:45:00 12:00:00 12:15:00 12:30:00 Aeg 20.04.11 15.06.10

5 5 masinaosade kulumine (joonis 4). Y Suum – X 1 tund 15.06.10 11:05:00 Y Suum + X 1 tund 0 0 Valmis Valmis Seetõttu on oluline sellistele puudus- tele tähelepanu pöörata ja abinõusid Joonis 5b. Rõhu kulgemine Joonis 5e. Spetsiaalne võimsustarve

36 37 Praktilised nõuanded

Nõuanded 1–7 www.kaeser.com

1. nõuanne Optimaalse rõhuga säästmine

Suruõhusüsteemi ökonoomsus Rõhk tarbijas oleneb muuhulgas ka õigest töörõ- 6 bar hust. Juba väikesed meetmed võivad 6,0 bar / 4,0 bar Tasakaalustamine olla väga tõhusad.

Rõhk võtukohtades 6,1 baari Sageli toimib ühendamine suruõhutöö- Tööriist ei tööta riistadega alljärgnevalt. Tööpausi ajal on hooldusüksuses rõhk 6,1 ja töö- Spiraal- riistas 6,0 baari. See rõhk ei võrdu siiski Sulgeventiil voolik õhukulu rõhuga. 7,5 kuni 9,5 baari

Hooldusüksus koos rõhualandiga Rõhk langeb tööriistas – mida teha? Sageli näitab rõhumõõtmine töötava Tööriista ühendamine spiraalvoolikuga – rõhk 6,0 baari suruõhu nulltarbimise korral. tööriista puhul olulist rõhulangust. 4,0 baari tööriista töö ajal = 2 baari rõhulangust tööriista töö ajal: ainult 54% võimsust! Käesoleva näites on see 2 baari; seega töötab tööriista ainult 54% juures oma võimalikust võimsusest. Tasakaalustamine Põhjuste kõrvaldamine on sageli 6,0 baari lihtne. a) Liiga väike ühenduse ristlõige: Võrgurõhk vähendatud 8 kuni 10 baari kasutage suurema läbilaskeavaga 6,1 bar Tööriist ei tööta kiirliitmikku. Puhas energia raiskamine: liiga kõrge tihendamine ja seejärel tarbijas rõhu vähendamine ... b) Valesti seatud rõhualandi: avage rohkem. c) Liiga madal süsteemirõhk: suuren- Sulgeventiil sile dage rõhku põhivõrgus või paigaldage voolik Rõhk tarbijas suurema ristlõikega torustik. 6 bar d) Liiga väike spiraalvoolik: kasutage Hooldusüksus koos rõhualandiga suuremat spiraalvoolikut või – veelgi parem – siledat voolikut. Veeseparaatorid ja spiraalvoolikud on energiaõgijad: kuivatage selle asemel suruõhku tsentraalselt ja Rõhualandi e) Rõhulangus detsentraalses vee- kasutage siledaid voolikuid rohkem avatud separaatoris: suruõhu tsentraalne tade jaoks ainult 4 baari. Tagajärjed: kuivamine (separaator üleliigne). töö kestab kauem, töötulemused on Nende meetmetega saab saavutada viletsamad liiga madala tööriistarõ- tööriistade optimaalse rõhu (antud hu tõttu ja kompressor peab kauem juhul 6 baari). Võimsus on sellisel juhul töötama. Eesmärgiks seatud sääst 100%. on samas kergesti saavutatav, kui ei vähendada mitte ainult süsteemirõhku, Säästke energiat – õige pöördega vaid lisaks kasutatakse siledaid vooli- Rõhualandajad mõjutavad suruõhu ka- kuid, eemaldatakse üleliigsed veese- sutuse tõhusust tugevamalt kui sageli paraatorid ning tarbijate rõhualandeid arvatakse. Käesolevas näites käita- avatakse rohkem. takse suruõhusüsteemi 8–10 baariga. Võtukohtades olevad 7,5 kuni 9,5 baari vähendatakse rõhualanditega 6 baari- le. Energia säästmiseks vähendatakse Võrgurõhk vähendatud 6,8 kuni 7,0 baari süsteemirõhku 6,8 kuni 7 baarini. Nii on võtukohtades 6,1 baari, kuid tööriis- ... selle asemel: langetage süsteemirõhku ja avage rõhualandit rohkem

40 41 www.kaeser.com

2. nõuanne Õige rõhk õhuühenduses

Rõhk kompressorjaamas on õige, teemis on alljärgnevad rõhulangused Pöörake tähelepanu õigele kuid õhutarbijate juurde jõuab ökonoomselt vastuvõetavad. ühendamisele seda ikkagi liiga vähe. Milles on Tekkida võivast niiskusest tulenevate probleem? põhitoru (1): 0,03 bar tõrgete ja kahjustuste vältimiseks peaks jaotustoru (2): 0,03 bar ühendus jaotus- ja ühendustoru vahel Nii mõnigi kord juhtub, et voolikud, ühendustoru (3): 0,04 bar olema teostatud voolamist soodustava kiirliitmikud või rõhualandid on prob- Sellele lisanduvad: luigekaela-kujulisena (joonis 2). Ainult leemiks. Sageli on aga rõhk juba võrgu kuivati (4): 0,2 bar siis, kui on sajaprotsendiliselt tagatud, võtukohas liiga madal. Nii võib juhtuda, hooldusüksus/voolik (5): 0,5 bar et torustikus ei teki kondensatsiooni- et esialgest 6,8 kuni 7 baarist jääb tarbi- kokku: 0,8 bar vett, saab valida ka otse alla suunatud jatele vaid nigelad 5 baari üle. torulanguse (joonis 3). Kitsaskohtade kõrvaldamine Optimeeritud ühendamine maksi- Abinõu leidmine käib tavaliselt kähku: Täpsemal vaatlemisel selgub sageli, maalselt 1-baarise rõhulangusega „Tõstame jaama rõhku 1 baari jagu, mis et põhi- ja jaotustorud on küll piisavate kompressori suruõhu väljumisava ja seal siis ikka!” Kuid just siin on tegu krii- mõõtmetega, kuid ühendustorud on õhutarbija vahel näeb siis välja selline, tilise kohaga, sest iga baar rõhutõstmist liiga väikese läbimõõduga. Nende läbi- nagu on näidatud lk 40. ei tõsta mitte ainult kompressorjaama mõõt ei tohiks olla väiksem kui DN 25 energiavajadust 6% jagu, vaid suu- (1“). Ristlõike täpseks tuvastamiseks rendab olulisel määral ka lekkimist. pakub KAESER KOMPRESSOREN Seega on vägagi mõistlik tuvastada oma veebisaidil tööriista: põhjus ja võtta tarvitusele abinõud. http://www.kaeser.ee/ Online_Services/Toolbox/ Vea allikaks on torustikuvõrk Pressure_drop/ Kui rõhk on õige vahetult pärast Lisaks saab kasutada ka spetsiaalselt kompressorit ja järeleühendatud tööt- nomogrammi. Leiate selle 1. lisast, lk Joonis 1. Suruõhu jaotussüsteemi põhilised koostisosad: põhitoru (1), jaotustoru (2), ühendustoru (3), kuivati (4), hooldusüksus/voolik (5) lemiskomponendid ei vähenda seda 54. olulisel määral, saab viga olla vaid torus- tikuvõrgus. See jaotub kolmeks osaks: põhitoru, jaotustoru ja ühendustoru (joonis 1). Optimeeritud suruõhusüs-

Joonis 3. Otse allasuunatud torulangus

Joonis 2. Luigekaela-kujuline

42 43 www.kaeser.com

3. nõuanne Suruõhu tõhus jaotamine

Millist kolmest suruõhu jaotamise blokeerida. Paigaldatud voolu mahu viisist – harutoru, ringtoru, võrk mõõteseadmetega saab lisaks ker- – töö jaoks kasutada, oleneb töö- gesti tuvastada üksikute alade õhukulu tingimustest. Kes soovib suruõhku (joonis 4). ökonoomselt kasutada, peab tagama mitte ainult energiasäästliku, vaid ka Mitme jaamaga varustamine võimalikult tõhusa ettevõttes jaotamise. Siin saate teada, kuidas seda Kui kaks või enam kompressorjaama teha. toidavad suurt põhitorusüsteemi, peavad selle süsteemi torud olema Harutoru selliste mõõtmetega, et suurima jaama Üksikute suruõhutarbijateni viivate maksimaalne tootlikkus jõuaks kõi- kanalitega harutoru (joonis 1) paigalda- kidele ettevõtte aladele. Rõhukadu mine on suhteliselt lihtne. Paigaldatava üksikute jaamade vahel ei tohiks toru pikkus on küll suhteliselt väike, kuid taas olla suurem kui 0,03 baari. Vas- see peab olema piisava edastamisma- tasel korral läheks tarvis keerulisi huga kogu õhutarbimise jaoks. Joonis 1. Suruõhu harutoru reguleerimissüsteeme Joonis 3. Suruõhuvõrk toruliidetega See tähendab, et selle ristlõige peab (joonis 5). olema oluliselt suurem, võrreldes ring- torudega või võrguga. Ka tarbijateni viivad ühendustorud peavad olema suurema kauguse tõttu pikemad ja seega vastavate mõõtmetega. Kuna pole võimalik torustikusüsteemi osaliselt täiendamis- või saneerimistööde jaoks sulgeda, on harutorudega süs- teemid tavaliselt sobivad ainult väikeste ettevõtete jaoks.

Ringtoru Ringtorudel (joonis 2) on hoolimata suuremast paigaldustööde mahust harutorudega võrreldes oluline eelis. Kui kasutatakse ühesuguse suruõhu- Joonis 2. Suruõhu ringtoru Joonis 4. Suruõhuga varustamine ühe tsentraalse kompressorjaamaga mitme tootmisala jaoks vajadusega tarbijaid, võivad torustiku pikkused ja mahud olla poole jagu Võrgustruktuuri tõttu saab varustada Suruõhu põhitoru mõõtmete valimisel väiksemad. Seega piisab, kui kasutada suuri tootmishalle usaldusväärselt ja on määrav tegur kasutatud kompresso- sama transpordimahu jaoks väiksemaid energiasäästlikult suruõhuga, ilma et rite koondtootlikkus. See määrab toru torude ristlõikeid. Lühikesed ühendus- torustiku mõõtmed peaksid olema liiga mõõtmed ja mahutavuse. Rõhukadu ei torud on harva suuremad kui DN 25. suured. Lausa vastupidi: võrgustruktuuri tohiks olla suurem kui 0,03 baari. Piisav arv sulgeüksuseid võimaldab tõttu saab siin – sarnaselt väiksemate üksikuid torustikulõikusid saneerimis- või keskmiste ettevõtete rõngastorudele Ühe jaamaga varustamine ja täiendamistöödeks eraldada, ilma et – kasutada võrdlemisi väikseid mõõt- Kui üks kompressorjaam varustab oleks vaja kogu tööd peatada. meid. Ka seda süsteemi saab vajaduse mitut ettevõtte ala (tootmishalli), siis Võrk korral osaliselt blokeerida. peavad vastavate alade põhitorud Suuremõõdulise struktuuriga ettevõtete olema maksimaalse suruõhuvajaduse puhul tuleks kasutada toruvõrku – ehk Põhitoru(de) teostamine jaoks sobivate mõõtmetega (rõhukadu siis piki- ja ristiühendustega võrgu- Suruõhusüsteemi põhitoru ühendab < 0,03 bar). Kompressorjaamas toru- struktuuriks ehitatud ringtoru (joonis 3). üksikute ettevõttealade (hoonete) kollektorisse kogutud torude eeliseks Paigaldustööde ulatus on siin küll jaotustorusid kompressorjaamaga on, et vajaduse korral saab tervete ette- suurim, kuid eelised on veenvad. (tootmine). võtte alade suruõhuvarustuse lihtsalt Joonis 5. Suruõhuga varustamine kahe jaamaga ja tsentraalse reguleerimisega mitme tootmisala jaoks

44 45 www.kaeser.com

4. nõuanne Kompressorjaama torustik

Lisaks suruõhu jaotamisele ette- Rõhuta toru – langusega Joonis 3a (1) võttes on torustikul ülesanne Igal juhul peab kondensaadikollektor ühendada kompressoreid ja muid Joonis 1.1 olema paigaldatud vaba langusega. kompressorjaama osi terviksüstee- Lisaks peab see olema rõhuvaba. miga. Et saavutada ka siin võimalikult Ainult sellistesse torudesse tohib juh- suurt töökindlust ja tõhusust, tuleb tida erineva rõhutasemega erinevate paigaldamisel jälgida mitut olulist punkti. süsteemikomponentide (tsüklonsepa- raator, suruõhumahuti, jahutuskuivati, Üldiselt peaksid kompressorjaama suruõhuﬁ lter) kondensaadi äravoolusid.

torustikud olema sellised, et nende Voolujaotur Kui see pole võimalik, tuleb kasutada põhjustatud rõhukadu oleks maksi- erinevaid ühenduskohti kondensaadi maalse tootlikkuse korral väiksem kui töötlemisseadmes (Aquamat). 0,01 baari. Lisaks sellele tuleks seal täpselt teadmata soojuskoormuse tõttu Mitu töötlemisseadet Joonis 3a. Jahutuskuivati ja kondensaadi äravoo- kasutada ainult metalltorusid. Kui tekkiva kondensaadikoguse tõttu lu ühendamine (kumbki ülevalt) läheb tarvis mitut töötlemisseadet, siis tuleb peamine kondensaadi äravool Suruõhu jaotustorude ühendamine Joonis 1.2 ühendada voolujaoturi kaudu (joonis Selleks, et ühendada jaama torus- 1.2). tikku suruõhuvõrguga, tuleks kasutada Joonis 1. Kompressorjaam koos torukollektoriga kollektorit, millest väljuvad kõik jaotus- Süsteemirõhk üle 15 baari torud (joonis 1.1). Nii saab vajaduse paigaldatakse kinnitus, mis püüab tek- Süsteemide puhul, mille rõhutase on tekkimisel teatud ettevõttealade varus- kivad jõud kinni ja tõkestab seeläbi üle 15 baari, tuleb enne kondensaadi tamise blokeerida. nende ülekandmise torule (joonis 4.1). Joonis 2.1 juhtimist töötlemisseadmesse paigal- Toruläbimõõtude > DN 100 puhul tuleb dada eraldi kõrgrõhu alanduskamber. Paigaldamine niiskesse kohta vooliku asemel kasutada aksiaalkom- Niiske suruõhuga kohas, st torustiku pensaatoreid (joonis 3b), et ühendada lõikudes pärast kompressoreid ja enne kompressor toruvõrguga vibratsioone Joonis 3b. Vibratsiooni summutav kompressori- kuivateid, tuleks võimalusel vältida vee- summutavalt. Veekott ühendus aksiaalkompensaatoritega koti kasutamist. Vastasel korral peab torustikul olema langus veekoti suunas Kondensaadi turvaline eemaldamine ja peab olema võimalik seda sihilikult Tekkiva kondensaadi usaldus- kondensaadi äravoolu kaudu tühjen- väärne eemaldamine on optimeeritud dada (joonis 2). töökindluse ja kompressorjaama kätte- saadavuse üks põhiline eeldus. Vigade Joonis 2. Torustik veekotieekoti ja kondensaadi ära-ära- Joonis 4.1 Komponentide õige ühendamine vältimine on siin väga oluline, eriti just vooluga Kompressorjaama piires tuleb üksikud kondensaadi äravoolude paigaldamisel. komponendid (kompressorid, kuivatid jne) ühendada põhitoruga Hoolimata moodsast ärajuhtimisteh- Õige ühendamissuurus põhimõtteliselt ülevalt poolt. Alates nikast paigaldatakse ühendustorud Ühendus kollektoriga peab olema toruläbimõõtudest DN 100 võib neid sageli kondensaadi töötlemissüsteemi vähemalt 0,5 tolli. Ainult nii saab vältida ühendada ka küljelt (joonis 3 a/b). külge valesti. Kes aga tegutseb alljärg- asjatut dünaamilist rõhku. nevate nõuannete alusel, ei tee neid Kompressorite ühendamine vigu ja ei riski. Ülevalt ühendamine Joonis 4. Vibratsioonisummutusega kompresso- Vibratsioonide ülekandmise vältimiseks Kondensaadi äravoolud tuleb ühendada riühendus voolikuga tuleb kompressorid ühendada toruvõr- Kondensaadi äravoolu sulgemine kollektoriga ülevalt, et äravoolukohad guga vibratsioone summutavalt. Toru Kondensaadi äravooludel peab ei saaks üksteist vastastikku mõjutada läbimõõtude < DN 100 puhul saab mõlemal küljel olema kuulkraan, et neid (joonis 3a (1)). kasutada voolikühendusi (joonis 4). saaks hooldamiseks probleemivabalt Vooliku ja esimese torupõlve vahele süsteemist eraldada (joonis 2.1).

46 47 www.kaeser.com

5. nõuanne 6. nõuanne Kompressorite õige paigaldamine Kompressorjaamade õhutamine

Paigaldus- ja keskkonnatingimused Kompressorjaama õige õhutamine mõjutavad suruõhu tootmise öko- võib anda olulise panuse suruõhu noomsust ja usaldusväärsust kättesaadavusse ja hoolduskulude olulisel määral. Siin tuleb järgida vähendamisse. esmajoones kolme käsku.

1. Tagage jaamas puhtus 1. Õhu sisselaskeavade õige asukoht Paljude kompressorjaamade puhtus Kompressorjaama õhutamise tagami- ja hooldusseisund jätab soovida, kuigi Joonis 2a. Riidest õhufilter (imipool) Joonis 2b. Riidest õhufilter (kompressori pool) seks on õhu sisselaskeavade asukoht mitte just igal pool pole olukord selline, väga oluline. Töökindluse ja usaldus- nagu joonisel 1. Puhtuse tagamine määrdevõimega; ka sellega võivad 3. Vähese hooldusvajadusega jaam väärsuse tagamiseks peab väljast tulev tähendab esmajoones seadmete kaasned häired töös. Suvel seevastu Moodsad kompressorid ja töötlemis- õhk olema võimalikult väikeste ilmas- kaitsmist tolmu eest. Vastasel korral tuleb nii palju kompressori heitsoojust seadmed on küll vähese hooldusvaja- tikumõjudega. Nii tuleks paigaldada ära juhtida, et ruumitemperatuur ei üle- dusega, kuid päris ilma siiski ei saa. õhu juurdevooluavad jaama välisseina taks välistemperatuuri. Vastasel korral Need tuleb paigaldada selliselt, et hool- alumisse ossa sellele küljele, mis pole võivad mootorid ja elektroonikakom- duskohtadele pääseks raskusteta ligi. päikese poole suunatud, lisaks peavad Joonis 2. Kompressorjaamad õhu juurdevoolusüsteemidega ponendid üle kuumeneda ja kuivatis Suruõhutootmise maksimaalne öko- avad olema ilmastiku eest kaitstud. võib tekkida ülekoormus liiga vähese noomsus ja usaldusväärsus on võima- lamist soodustavad õhutussüsteemid. 4. Ka vesijahutusega kompressorid suruõhujahutuse tõttu. Tagajärjeks lik ainult siis, kui võetakse arvesse kõiki Igal juhul tuleb tasakaalustada kaitse- vajavad õhutust oleks kondensaadi teke ja tõrked tar- kolme siin nimetatud kriteeriumit. 2. Mustuse ja saaste eemalhoidmine ja reguleerimisseadete põhjustatud Ka vesijahutusega kompressoreid käi- bijatel. Halvimal juhul viib ebapiisava Tolmu ja saaste sisseimemine peab ristlõike vähenemised. tavad tavaliselt õhkjahutusega mootorid õhu juurde- ja äravoolu poolt tekitatud olema viidud miinimumini. Selle alla Tavaliselt koosneb õhu juurdevoolu- ja neist kiirgub soojust, seega vajavad Joonis 1. Hooletusse jäetud kompressorjaam soojusummik kompressorite ja kuivatite kuuluvad agressiivsed ja süttivad süsteem (joonis 1) linnutõkkevõrest, nad ka piisavat õhutust. Umbes 20% täieliku seiskumiseni ja seega suruõhu- ained, samuti sisepõlemismootorite ilmastikukindlast võrest, mooto- vesijahutusega kompressori paigal- ummistuvad kompressorite õhu sis- varustuse täieliku katkemiseni. heitgaasid. Veokid ei tohiks sõita komp- riga käitatavast õhu juurdevoolu datud võimsusest tuleb jahutusõhu abil seimemisfi ltrid kähku; selle tagajärjel Seda aitavad vältida jahutussüsteemid, ressorjaama õhu sisseimemisalas. reguleerklapist ja vajaduse korral õhu ära juhtida heitõhuna. Seepärast läheb tuleb sagedamini hooldada, võimsus mis reguleerivad automaatselt komp- Kui tolmu ja saaste teket pole võimalik juurdevoolu fi ltrist. Mitme kompresso- ka sel juhul tarvis piisava suurusega on viletsam ja õhkjahutus toimib hal- ressorjaama soojust termostaadiga vältida jaama läheduses, tuleb kind- riga jaamade puhul tuleks juhtida õhu õhu juurdevooluavasid. vemini. Teisteks tagajärgedeks võivad juhitud õhu juurde- ja äravoolu ning lasti võtta vastavaid kaitsemeetmeid. juurdevoolusüsteeme termostaadiga olla kompressori tööhäired ülekuu- ringlusega (joonis 3). Mõõduka saastekoormuse korral on ja jaotada nende avad lähtuvalt üksi- menemise tõttu, kuivati võimsuse abi jahutusõhu fi ltrist, äärmisel juhul nn kute seadmete asukohast ja võimusest vähenemine, sellega kaasnev suurem tolmupüünised. (joonis 2). kondensaadi teke koos tarbijate kah- justamise ohuga ja tootmiskvaliteedi Ilmastikukindel vähenemine. Kui tolmu teket ei saa 3. Õhu juurdevooluavade õige võre Linnutõkke- sobiva asukoha valimisega vältida, mõõdu valimine ja varustamine võre tuleks sisseimetava õhu puhastami- Õhu juurdevooluavade suurus lähtub seks kasutada riidest õhufi ltreid (joonis esmalt olemasolevate õhkjahutusega 2a, 2b). kompressorite võimsusest. Ühe kilovati paigaldatud nimivõimsuse kohta tuleb 2. Mõõdukas temperatuur määrata õhu juurdevooluavade jaoks Külmal aastaajal tuleb tagada komp- ristlõige 0,02 kuni 0,03 m². See vastab ressorjaama külmumiskindlus. Esiteks jahutusõhu kogusele 130 kuni 230 m³/h. toimub seal enne töötlemist niiske Eriti hoolikalt tuleb jälgida vaba ristlõike suruõhu tekitamine ja transportimine. väärtust. Ilmastikukindlad võred, ribika- Miinuskraadide puhul kondensaadi tikud ja ebasoodsate imemistingimuste tõttu külmunud torud võivad põhjus- puhul vajalikud fi ltrid vähendavad seda Õhu juurdevoo- Mootoriga juhitud tada töös tõsiseid häireid. Teiseks on ristlõiget olulisel määral. Olenevalt õhu- lu filter reguleerklapp kompressorite õlid ja laagrite määrde- tussüsteemist on vähendav mõju 30 ained temperatuuril alla +5 °C piiratud Joonis 3. Kompressorjaam termostaadiga juhitud õhujuhtimisega kuni 60%. Tasub valida võimalikult voo- Joonis 1. Õhu juurdevoolusüsteem (ülesehitus)

48 49 www.kaeser.com

7. nõuanne Õhu eemaldamine kompressorjaamadest

Kes tahab suruõhu kättesaada- Suletuna ei lase nad vastava komp- 6. Erijuhtum – vesijahutus Ringlusõhuklappide vust tagada ja hoida hoolduskulud ressori seismise ajal soojal õhul jaama Kuna ka vesijahutusega kompressorid süsteem madalal, peab kompressorjaamast tagasi voolata. Mootoriga rakendatavad eraldavad umbes 20% paigaldatud õhku piisavalt välja juhtima. Kui reguleerklapid vähendavad rõhukadu ja võimsusest kiirgussoojusena, tuleb ka välistemperatuur langeb alla +5 °C, neid saab käitada signaaliga „mootor sel juhul tagada piisav õhueemaldus. tuleb jaama tööruumi temperatuuri töötab”. Juhtplekid kogumiskanalis reguleerida ringlusõhuga. aitavad vältida rõhukadu.

3. Temperatuuri reguleerimine 1. Heitõhu lihtne juhtimine ringlusõhuga Heitõhu kanalid täidavad kompres- Kui välistemperatuur on alla +5 °C, sorjaamas olulist ülesannet. Nad tuleb kasutada ringlusõhuklappide süs- eemaldavad soojenenud jahutusõhu teemi, mis aktiveeruvad alates+10 °C, ja koos sellega kompressori mooto- ehk siis avanevad olenevalt tempera- rite heit- ja kiirgussoojuse (joonis 1). tuurist rohkemal või vähemal määral Purjeriidest muhvid Moodsate masinate puhul lahkub eri- (joonis 1). Ajutiselt täiesti seisma nevatest allikatest pärinev heitsoojus jäetud kompressorjaamade puhul tuleb seadmest ühe ainsa heitõhuava kaudu lisakütte abil hoida tööruumi tempera- (joonis 1, luup). See tuleb ühendada tuuri üle +5 °C. purjeriidest elastse muhvi abil paind- likult heitõhu kanaliga (joonis 2,). 4. Jahutuskuivatist õhu Ventilaatorid Kui välistemperatuur on üle +10 °C, väljajuhtimine eemaldatakse sedasi kogu õhu kaudu Jahutuskuivatid tekitavad soojust ära juhitud soojuskogus kompressori neisse juhitud elektrivõimsusest Joonis 1. Heitõhusüsteem ühe kanaliga iga kompressori kohta tööruumist. Vanemate kompressorite umbes neli korda rohkem. Seepärast sageli eraldatud heitõhu juhikutele vajavad nad eraldi heitõhusüsteemi tuleb paigaldada vajaduse korral eraldi termostaadiga juhitud ventilaatoriga kanalid. (joonised 1 ja 3). Kui jaamas on mitu jahutuskuivatit, peab ventilaatoril olema astmeline juhtimine, mis aktiveerub Heitõhu kogumis- alates temperatuurist +20 °C. Kuna see kanal heitõhusüsteem ei tööta pidevalt, ei tohi heitõhukanal asetseda otse kuivatil.

5. Heitõhusüsteemide õige paigaldamine ja juhtimine Kõik heitõhusüsteemid tuleb paigaldada selliselt, et nad ei tekitaks suuremat rõhukadu, kui väiksem masin pakub jääksurve puhul (vaadake tootja Joonis 2. Kompressori õhutusühendus purjerii- andmeid). Vastasel korral voolaks dest muhviga selle seadme heitõhk tagasi tööruumi. Kui jääksurve pole piisav, läheb tarvis lisaventilaatoreid. Klappe tuleb ruu- 2. Kogumiskanali paigaldamine mitermostaatide ja kompressorite abil Kui üksikud heitõhu kanalid pole ehitus- juhtida automaatselt. Klappide tööhäi- tehniliselt võimalikud, on lahenduseks rete kiire tuvastamise ja juhttehnikale Ventilaatorid heitõhu kogumiskanal (joonis 3). edastamise jaoks tuleks kasutada Kompressorite õigeks ühendamiseks seiret masinaülese juhtimissüsteemiga läheb tarvis tagasilöögi-ribikatikuid. (nt SIGMA AIR MANAGER). Joonis 3. Heitõhusüsteem kogumiskanaliga kõikide kompressorite jaoks

50 51 Lisa

Lisa 1–2 www.kaeser.com

Lisa 1 Nomogramm toru vajaliku siseläbimõõdu tuvastamiseks

Toru pikkus [m] Toru sise- läbimõõt [mm] 10 Toru pikkus [m] Suruõhukadu 500 Toru sise- 20 [bar] Tootlikkus 400 läbimõõt [mm] 0,03 [m³/h] [m³/min] 350 10 50 300 0,04 Suruõhukadu Süstee- 500 10 000 100 250 mi- 0,05 20 [bar] 100 rõhk Tootlikkus 5000 200 [bar (ü)] 0,07 400 200 1 4 0,03 3000 50 175 2 [m³/h] [m³/min] 0,1 350 2000 150 50 500 30 3 300 0,04 125 20 4 0,15 1000 2 10 000 Süsteemi- 1000 250 0,05 7100 8 5 6 100 rõhk 10 6 0,2 500 100 [bar (ü)] 2000 80 7 5000 200 0,07 300 5 0,3 200 65 10 5 200 3 3000 175 5000 15 0,4 50 2 2,5 0,1 50 20 150 100 0,5 2000 500 30 3 A 40 E 125 0,7 20 4 0,15 L 32 1000 1000 5 1,0 100 25 10 6 0,2 500 20 1,5 2000 80 7 300 5 0,3 CETFF 65 10 200 5000 15 0,4 2,5 50 20 100 0,5 Suruõhutorustiku torude siselä- tage telgedel E ja G minimaalne süs- A 40 E bimõõdu saab selle nomogrammi teemirõhk ja soovitud maksimaalne 0,7 alusel alljärgnevalt kindlaks teha. rõhukadu. Nende kahe punkti vahel L 32 Märgistage esmalt toru pikkuse ja toot- lõikub sirge teljega F. Sirge, mis läbib likkuse järgi teljed A ja B. Ühendage mõlemat lõikepunkti telgedel C ja F, lõi- 1,0 mõlemad punktid sirgega, mille piken- kub teljega D punktis, mille järgi näete 25 dus lõikub teljega C. Seejärel märgis- vajalikku toru laiust. 20 1,5 CETFF

54 55 www.kaeser.com

Lisa 2 Küsimustiku näited EnergiaSäästuSüsteemi kasutamise jaoks

EnergiaSäästuSüsteemi-teenus EnergiaSäästuSüsteemi-teenus

1. Kui suurt tootlikkust vajavad kompressorid? 2. Kas mõni kompressor on juba olemas?

ei 1.1 Kasutatud tööriistade ja masinate õhukulu jah Tööriistad, Õhukulu Arv: Koormus Üheaegsus- Tegelik masinad tööriista, tööriistad, tegur arvutuslik masina kohta masinad õhukulu Käitaja Tootja Tüüp Rõhk Tootlikkus Edasine m³/min % % m³/min tähistus bar(ü) m³/min kasutamine on plaanis? ××× = jah ei +

××× = +

× × × = +

× ×× = +

× × × = +

××× =

Kõikide tööriistade õhukulu = Vtööriistad m³/min + olemasolevate ja kasutussejäävate kompressorite koondtootlikkus 1.2 Muud tarbijad Vmuud m³/min

+ = Volemasolev m³/min

1.3 Suruõhuvõrgu lekked Vleke m³/min + Olemasolevad suruõhu eeltöötlemise komponendid Tüüp/mudel (kuivati, Tootja Väljatöötatud Märkused 1.4 Varu Vvaru m³/min ﬁ lter, väljajuhtimisseade jne) koormusele bar(ü) nt valede näitajatega m³/min

min vajalik kompressorite tootlikkus = Vkokku m³/min

56 57 www.kaeser.com www.kaeser.com

KAESER – kodus kogu maailmas

Ühe suurima kompressoritootjana on fi rma KAESER KOMPRESSOREN esindatud kogu maailmas: Rohkem kui 100 riigis hoo- litsevad fi liaalid ja partnerfi rmad selle eest, et kõige kaasaegsemad, töökindlamad ja ökonoomsemad suruõhusüsteemid oleks klientidele kättesaadavad. Kogenud spetsialistid ja insenerid annavad igakülgset nõu ja individuaalseid, energiasäästlikke lahendusi suruõhu kasutamise kõigis valdkondades. KAESERi rahvusvahelise kontserni globaalne arvutivõrk tagab kõigile oma klientidele kogu maailmas juurde- pääsu süsteemi tarnija oskusteabele. Lisaks sellele tagab teine globaalne võrgustik – meie hästiorganiseeritud hooldusorganisatsioon – KAESERi toodete maksimaalse kättesaadavuse kogu maailmas.

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23 – Aaviku – Rae vald – 75301 Harjumaa – Eesti

Tel. +372 6064290 – Faks +372 6064297 – E-mail: [email protected] – www.kaeser.com .1/16 õigus reserveeritud! muudatuste Tehniliste P-2010EF