Viimsi vald 97 >> loe lk 9–10

Tiraazv 9320 nr 10 (432) 20. mai 2016 Eesti ja Soome presidendi-

70 aastat abielu – Evy ja prouad tutvusid rannarahva Kalju Kelder. Loe lk 7 kultuuriga RMK kutsub puid istutama RMK istutab Harjumaale tänavu 1 545 000 uut puud ning kutsub 20. ja 21. mail Kosele istutamistalgutele.

Metsaistutusel osalemiseks ei pea eelteadmisi omama, õiged töövõtted näitavad RMK metsa- mehed ette. Päeva jooksul saab igaüks istutada vähemalt 50 uut puud ja osaleda metsandustee- Ieva Ilves kirjutab muuseumi malisel arutelul, päeva lõpetab talgusupp. Eda- külalisteraamatusse. si hoolitseb istutatud taimede eest juba RMK. Harjumaal Kosel toimuvad istutamistalgud eestikeelsel juhendamisel 20. mail algusega kell 13 ning vene keeles 21. mail kell 11. RMK istutab tänavu Harjumaale 995 000 mändi, 520 000 kuuske ja 30 000 kaske. Kokku uuendab RMK tänavu metsa 10 000 hektaril, istutades 19,8 miljonit uut puud. Istutamistalgutele saab registreerida inter- netis aadressil www.rmk.ee/eluring. RMK

Päikegi lõi särama, kui presidendiprouad Viimsi vabaõhumuuseumis kohtusid kirjanike Tiit Aleksejevi ja Piret Jenni Haukio kingib võõrustajatele Rauaga ning suundusid Kingu taluga tutvuma. Fotod Annika Haas Naantali mett. Kaunis kodu 2016 Konkurss Viimsi Kaunis kodu 2016 ootab kandidaate hiljemalt 15. juuniks e-posti aad- ressil [email protected] või paberkandjal Viimsi vallavalitsusse (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001). Vaata lisainfot www.viimsivald.ee ja 22. aprilli Viimsi Teatajast lk 7. Viimsi Teataja

Ametite juhatajate vastuvõtud Alates 16. maist toimuvad Viimsi vallava- litsuse ehitus-, keskkonna- ja planeerimis- ning kommunaalameti juhatajate vastu- võtud eelregistreerimisega. Täiendav tea- Külalised ja muuseumipere koos meisterkokk Dimitri Demjanoviga. Kohv rannarahva moodi: kuum nagu põrgu, must nagu öö ja magus nagu ve valla kodulehel www.viimsivald.ee või armastus. telefonil 6028 800. Viimsi vallavalitsus Soome Vabariigi presidendi Näitusel oli kaart “Randlaste mis sobib hästi terviseturgutajaks. mile omalt poolt salli, klaasist lin- Sauli Niinistö abikaasa Jenni sõitude põhisuunad Soome lahel Presidendiprouad jätsid muuseu- nu ja purgi Naantali mustade me- Haukio ja Eesti Vabariigi 19. sajandil – 1939“, kus piltlikult mi külalisteraamatusse oma allkir- silaste korjatud mett. presidendi Toomas Hendrik niitidega olid tõmmatud tihedad si- jad. Kingu talus andis Ieva Ilves Ilvese abikaasa Ieva Ilves demed, kuhu viisid ülemere kauba- Edasi mindi Viimsi vabaõhu- lõunasöögi Jenni Haukio auks. Esi- külastasid 17. mail Viimsit. teed ja ühendused läbi aegade. muuseumisse, kus seltskonnaga lii- leedide menüü koostas muuseumi Maivi Kärginen ütles ka, et Eesti tusid Eesti Kirjanike Liidu esi- oma toitlustuskoha Krügeri kala- Presidendiprouad tulid Viimsiga tut- ja Soome kultuurikohtumisi aega- mees Tiit Aleksejev ja kirjanik Pi- maja kokk Dimitri Demjanov. Me- vuma 17.–18. mail toimunud Soo- de jooksul jäädvustab palju ühi- ret Raud. Nimelt on proua Jenni nüüsse kuulusid maapirnisupp, hom- me presidendi Sauli Niinistö Eesti seid sõnu, mida igapäevaselt kõ- Haukio mitme luuleraamatu autor mikune kohaliku kaluri püütud siig riigivisiidi raames. Esmalt saabu- neldes enam ei märgatagi. Teine ja Turu raamatumessi programmi- ja kamadessert Pavlova. sid kahe riigi esileedid Rannarah- stend, mis Jenni Haukio suuremat juht. Külalistele tutvustati Kingu Presidendiprouade programmis va muuseumi, kus muuseumi tea- tähelepanu pälvis, tutvustas Seis- talu, õues mängiti kannelt ja oma oli lisaks Viimsi muuseumidele dusjuht Maivi Kärginen tutvustas kari erilist tõugu musti hülgekoeri. tikkimistöö, mida külalised ime- veel KUMU kunstimuuseumi, Tal- näitusi “Hõbevalgeim. Rävala hiil- Rannarahva muuseum kinkis küla- telda said, oli välja toonud proua linna Soome Kooli, Eesti Keele geaeg.” ja “Piirideta meri”. Jenni listele omalt poolt raamatu “Stopp! Hilja. Majas pakuti kohvi, mis oli Instituudi, Kultuurikatlas Eesti Disai- Haukiot huvitasid aarded ja vestel- Piiritsoon”, muuseumi tumeda me- kuum nagu põrgu, must nagu öö ja nikeskuse ja Eesti Pärimusmuusika di veidi muinsuskaitse põhimõte- resoolahelvestega šokolaadi ja Põh- magus nagu armastus. keskuse külastamine Viljandis. test ja aardeotsijatest. jaranna napsi ehk kuldjuure viina, Jenni Haukio kinkis muuseu- Annika Koppel 2 20. mai 2016

keskkonna- ja planeerimisameti veerg Tutvustati Viimsi detailplaneeringud 02.06.2016, algusega kell 16.00 toimub Viimsi vallamaja I kor- Viimsi Vallavolikogu on vastu võtnud alljärgnevad otsused: aleviku keskusala ruse saalis (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) Pärnamäe küla, Pärna- 1. 04.02.2016 otsus nr 8 “Viimsi aleviku, riigi reservmaa mäe tee ja Vehema tee vahelise veehoidlaga piirneva osalise piiriettepanekuga AT0508230044 ja lähiala detailplaneerin- ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav gu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõ- tulevikuvisioone avalik arutelu. ju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. 4. mail tutvustati Viimsi vallamaja volikogu saa- Planeeritav maa-ala on ligikaudu 4,0 ha suurune reformimata lis Viimsi aleviku keskusala arendamise tuleviku- 06.06.2016, algusega kell 16.00 toimub Viimsi vallamaja I riigimaa, mis asub Viimsi aleviku ja Pärnamäe küla piiril, jäädes visioone. korruse saalis (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) Pärnamäe küla kin- mõlema küla territooriumile. Planeeritava maa-ala reljeef on eba- nistu Puukooli detailplaneeringu avaliku väljapaneku tule- ühtlane – maapind langeb tugevalt lõuna ja edela suunas, kõr- Oma nägemust, milliseks võiks tulevikus kujuneda nõu- musi tutvustav avalik arutelu. guste vahe on keskmiselt 5 meetrit. Maa-ala on hoonestamata kogudeaegse aiandi kasvuhoonete ja katlamaja ca 10,5 ha rohumaa, Suur-Kaare tee ääres paikneb kaks tehnorajatist. Põh- suurune ala, tulid saalitäiele huvilistele tutvustama Tallin- 08.06.2016, algusega kell 16.00 toimub Viimsi vallamaja I jast piirneb maa-ala hoonestamata rohumaaga, kus on algatatud na Tehnikakõrgkooli arhitektuuri instituudi tudengid, keda korruse saalis (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) Viimsi aleviku kin- detailplaneering kaksikelamute ehitamiseks, idas asub üksikela- juhendab rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt Tomomo nistute Aiandi tee 30, Pihelga ja sellega piirneva reformimata mutega kvartal, lõunas on Vehema tee ja selle ääres tootmis- Hayashi (Jaapan). riigimaa detailplaneeringu eskiislahendust ja lähteseisukohti hooned, lisaks väike eralasteaed, läänes asub looduslik rohumaa, tutvustav avalik arutelu. korterelamud ja tootmishooned. Juurdepääs planeeringualale toi- Planeeritav 5,3 ha suurune maa-ala asub Viimsi alevikus, Pär- mub Vehema teelt ja Suur-Kaare teelt. Planeeritava ala suurus on namäe küla piiril ning paikneb Aiandi tee ja reformimata riigimaa ligikaudne ning täpsustub detailplaneeringu koostamisel. ning Vehema tee vahelisel alal. Planeeritava maa-ala reljeef on Detailplaneeringu koostamise eesmärk on territooriumi krunti- ebaühtlane – maapind langeb tugevalt lõuna suunas, kõrguste va- deks jaotamine ja kruntide ehitusõiguse määramine algkool-las- he on keskmiselt 5 meetrit. Maa-ala on valdavalt hoonestamata teaia, staadioni ja ridaelamute ehitamiseks, hoonete tehnovõr- rohumaa, kinnistul Aiandi tee 30 paikneb aga Viimsi mõisahoone- kudega varustamise põhimõtete lahendamine ja teedevõrgu, te kompleksi kuulunud küün (ait-kuivati). Idas asub elamukvartal, liikluskorralduse ning haljasalade planeerimine, kujundades ruu- läänes korterelamud ja tootmiskompleks, lõunasse jääb loodus- milise terviklahenduse, mis sobitub ümbritseva keskkonnaga. lik rohumaa (reformimata riigimaa). Juurdepääs planeeringualale Detailplaneering koostatakse planeerimisseaduse § 124 lõige- toimub Vikerkaare teelt ja Vehema teelt. te 1, 2 ja 10, § 125 lõike 1 punktide 1 ja 3, § 125 lõike 2 ning § Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on territoo- 128 lõike 1 alusel, kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu riumi kruntideks jaotamine ning kruntide hoonestamine kaksik- ja muutmiseks väikeelamute maast ja perspektiivsest väikeelamute ridaelamutega, ühe ärikrundi planeerimine ja sellel asuva ait-kui- maast haridusasutuse maaks, puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste Noored vaatasid Viimsi aleviku keskusala tulevikku. Allikas vati rekonstrueerimine ärihooneks ning uue ärihoone püstitamine. maaks, haljasala maaks ja väikeelamu maaks. Maa-amet Detailplaneeringu eskiisiga on võimalik tutvuda valla veebile- 2. 29.03.2016 otsus nr 46 “Viimsi alevik, kinnistute Vana- Visioonides pakkusid tudengid välja oma nägemuse, hel www.viimsivald.ee. Andrese ja Uus-Madise ning lähiala detailplaneeringu alga- kuidas võiks hoonestada ala, mis täna kuulub kümnete eri- tamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju stratee- nevate kinnistuomanike kätte ja kus ühe kinnistu kaupa 30.05–12.06.2016 tööpäevadel kell 8.30–17.00 (esmaspäeviti gilise hindamise algatamata jätmine“. planeerimine ei anna võimalust luua hinnatud ja täisväär- kella 18.00-ni ja reedeti kella 16.00-ni) on Viimsi vallamajas Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 0,4 ha ja see asub tuslikku elukeskkonda. (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul alljärgnevad detailplanee- Viimsi alevikus Gerbera tee ja Tare tee ristumiskohal, mis külgneb Käsitletav ala piirneb põhjast Vehema teega, loodest ringud: lõunast raudteega. Planeeritav ala on ümbritsetud üksnes teede- Katlamaja teega, läänest Roosi teega, edelast Nelgi teega, 1. Pärnamäe küla, kinnistu Kesk-Kaare tee 86 detailplanee- ga ning teiste elamukruntidega ei piirne, kinnistu Vana-Andrese lõunast Nelgi põik ja Jasmiini teega ning idast tootmis- ring. lõunapiiril asub kanalisatsiooni ülepumpla. Maa-alal kasvab kõrg- hoonetena kasutuses olevate angaarhallidega. Planeeritava ala suurus on 1452 m2 ja see asub Pärnamäe kü- haljastus, läbi kinnistu Vana-Andrese on rajatud kaks pinnasteed. Ala keskosas kõrgub Viimsi aleviku maamärk – endise las Soosepa tee L1 ja Kesk-Kaare tee L10 ristumiskohal. Krunt on Reljeefilt on maapind tasane keskmine kõrgusmärk jääb vahe- katlamaja telliskividest korsten, mille rekonstrueerimisest korrapärase kujuga hoonestuseta elamukrunt, haljastus puudub. mikku 32,0–32,5 meetrit. Maa-ala on hoonestuseta. Planeeritava ja säilitamisest on vallavalitsus väga huvitatud. Krunt piirneb kolmest küljest elamukruntidega Linnase tee 4, Lin- ala suurus on ligikaudne ning täpsustub detailplaneeringu koos- Visioonide koostamisel lähtusid tudengid vallavalitsu- nase tee 2 ja Kesk-Kaare tee 88, põhjast ja idast Soosepa teega ja tamisel. se poolt antud ülesandest, et alal juba olemasolev ja alale Kesk-Kaare teega. Juurdepääs krundile toimub Kesk-Kaare teelt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kahe üksikelamu- kavandatav uushoonestus kokku ei tohi hõlmata rohkem Detailplaneeringuga (OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus, töö nr krundi moodustamine ning nende ehitusõiguse määrmaine, li- kui 20% kogu ala suurusest ning monofunktsionaalsuse 02-16) määratakse krundile ehitusõigus ühe kahekorruselise ük- saks avalikult kasutatava tee ja tänavamaa nõuetekohase laiuse ärahoidmiseks tuleb lisaks korterelamutele kavandada ala- sikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks, suurima lubatud ehi- tagamine, võimaldamaks perspektiivis siduda Viimsi aleviku ja le ka büroo-, äri- ja sotsiaalfunktsiooniga hooned. tusaluse pindalaga 290 m2 ja põhihoone kõrgusega 7,5 meetrit Merivälja asumi teedevõrk. Kokku esitlesid tudengid kuut erinevat visiooni, mil- (abihoonel 5,0 meetrit). Detailplaneering koostatakse planeerimisseaduse § 124 lõi- lest saavad nii maaomanikud kui ka lähema ja kaugema 2. Püünsi küla, kinnistu Rohuneeme tee 82b detailplanee- ke 1 ja 10, § 125 lõike 1 punkti 1, § 125 lõike 2 ning § 128 lõike 1 kandi rahvas kindlasti ainest, millele tuginedes jõuda sel- ring. alusel, kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu muutmiseks gusele, milliseks võiks tulevikus kujuneda Viimsi aleviku Planeeritava ala suurus on 2966 m2 ja see asub Püünsi küla looduslikust rohumaast väikeelamute maaks, tee ja tänava maaks. keskusala. edelaosas Rohuneeme tee ja Viikjärve vahelisel alal. Põhjast piir- 3. 29.03.2016 otsus nr 47 “Haabneeme alevik, kinnistute Kõik esitletud visioonid on järelvaadatavad valla vee- neb krunt kinnistuga Viigi 2, lõunast hoonestatud elamukrundiga Heki tee 18 ja Heki tee 20 detailplaneeringu algatamata jät- bilehe alamrubriigis “planeerimine”. Rohuneeme tee 82a. Planeeritav krunt on kasutusel olev hoones- mine“. Erik Vest tatud elamukrunt. Juurdepääs planeeringualale toimub Rohunee- 4. 27.04.2016 otsus nr 60 “Äigrumäe külas, kinnistu Män- Keskkonna- ja planeerimisameti juhataja me teelt. nikusalu detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinni- Detailplaneeringuga (OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus, töö nr 11- tamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata 15) moodustatakse üks elamumaa sihtotstarbega krunt (EP, 2606 m2) jätmine“. ja üks üldkasutatava maa krunt (HL- looduslik rohumaa, katas- Planeeritav kinnistu on 20,78 ha suurune eramaa, mis asub ter – sotsiaalmaa (üldkasutatav, maa), 360 m2) ning määratakse kahe küla – Äigrumäe küla ja Muuga küla – territooriumil. Planee- elamumaa krundile pos 1 ehitusõigus ühe kahekorruselise ük- ritavast teest ca 300 meetrit edelasse jääb Pärnamäe maasäär. sikelamu ja kuni kahe abihoone olemasolevas mahus rekonst- Planeeritav ala on reljeefilt suhteliselt ühtlane, kuid on kohati liig- rueerimiseks, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 420 m2 ja niiske. Maa-ala on hoonestamata, osaliselt kaetud kõrghaljastu- põhihoone kõrgusega 8,5 meetrit (abihoonel 5,0 meetrit). sega, osaliselt looduslik rohumaa. Planeeritav ala piirneb kinnis- Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil [email protected]. Kaastöid võib tuua ka otse Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda ka valla veebilehel tutega Käära, Aadu, Roosimäe, Oiusöödi, Ees-Oiusöödi, Kadaka, toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, www.viimsivald.ee. Reinu, Vesiniidu 2, Muuga tee 27, Muuga tee, Muuga tee 25, 74001 Viimsi, Harju maakond. Muuga tee 23, Muugat ee 21, Allikmäe tee ja lõunast reformima- Viimsi Vallavalitsus on 05.04.2016 vastu võtnud korralduse ta riigimaaga (riigi reservmaa piiriettepanekutega AT0702090068 Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides nr 262 “Pärnamäe küla, kinnistu Vehema tee 35 ning sellega ja AT0702090066). toimetada ja lühendada. piirneva teeala detailplaneeringu kehtestamine“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on territooriumi krun- Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. Detailplaneeringuga (Osaühing A-Projekt töö nr 14-14, Tallinn tideks jaotamine ja tee- ja tänavamaa kasutamise sihtotstarbega Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, liina. 2015) moodustatakse üks üksikelamumaa kasutamise sihtotstar- krundi ehitusõiguse määramine sõidutee ja kergliiklustee ehita- [email protected] bega krunt, suurusega 1821 m2 ning määratakse krundi ehitusõi- miseks ning tehnovõrkudega varustamiseks. Toimetaja: Annika Koppel, tel 6028 833, annika. gus ühe üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Krundi suurim Detailplaneering koostatakse planeerimisseaduse § 124 lõigete 1 [email protected] lubatud ehitusalune pindala on 220 m2 (see moodustab ligikaudu ja 10, § 125 lõike 2 ning § 128 lõike 1 alusel, kehtiva Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu osaliseks Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus 12% krundi pindalast). Üksikelamu korruste arv on 2 ja kõrgus Trükki toimetanud: Meedium OÜ ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest katuseharja peale on muutmiseks väikeses mahus haljasala maast väikeelamumaaks. 8,0 meetrit, abihoone on ühekorruseline, suurim lubatud kõrgus Terviktekstidega on võimalik tutvuda Viimsi vallamajas või val- Ajalehe järgmine number ilmub 3. juunil. ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest katuseharja peale on la veebilehel www.viimsivald.ee. 4,5 meetrit. Keskkonna- ja planeerimisamet 20. mai 2016 3 Muuga sadama piirkonna mürauuring Viimsi vallavalitsuse tellimusel tegi Estonian, Latvian & Lithanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Muuga sadama piirkon- nas mürauuringu. 9. mail toimus Viimsi vallavalit- suse volikogu saalis avalik arutelu.

Uuring telliti, sest Muuga sa- damaga piirnevate alade elani- kud kurdavad sadamas tegut- sevate operaatorite tegevuste- ga kaasneva müra üle. Mürauuringu eesmärk oli helirõhutasemete (mürataseme- te) mõõtmine ja müra kaar- distamine; selgitada välja, kas Muuga sadama piirkonnas üle- tatakse sotsiaalministri 04.03. 2002 määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhke- alal, elamutes ning ühiskasutu- sega hoonetes ja mürataseme Muuga sadama piirkonna müra mõõtmise punktid. Kaardid ELLE OÜ Müra hajumise modelleerimise tulemusi kujutav kaart. mõõtmise meetodid” kehtesta- tud elualade müranorme; sel- mise tulemuste põhjal Nuudi gitada välja leevendusmeetmed tee äärsetel õuealadel antud olemasoleva olukorra paren- meetme rakendamisel öösel ku- damiseks ning koostada müra- ni 3 dB. kaardid koos leevendusmeet- Täiendavaks võimalikuks metega. leevendusmeetmeks on loodus- like müra hajumistõkete ehk Mürataseme tootmisterritooriumi ja elamu- hindamine alade vahele jäävate kõrghal- Piirkonna mürataseme hinda- jastusega rohealade tihendami- miseks viidi läbi mürataseme ne ja laiendamine ning olemas- mõõtmine akrediteeritud labo- oleva kõrghaljastuse säilitami- ri poolt vastavalt lähteülesan- ne. Tuntava leevendusefekti dele 15 mõõtmispunktis kahel saavutamiseks vajalikku met- mõõtmisperioodil ning müra ha- saribade laiuse, tiheduse (kait- jumise modelleerimine mõõt- sebarjääri toimimiseks on va- mistulemuste ekstrapoleerimi- jalik mitu ühtlase kõrgusega seks elamualadele. ning tihedat puuderida) ja kõr- Igas mõõtmispunktis teos- guse (müra ülekandumise väl- tati 5 mõõtmist – 3 mõõtmist timiseks) saavutamine eeldab nädala sees (tööpäevadel, sh sa- aga pikka ajalist perspektiivi. dama aktiivsel perioodil), 1 mõõt- Küll aga on kõrghaljastuse säi- mine nädalavahetusel ning 1 litamisel ja selle lisamisel n-ö mõõtmine öösel. Kokku viidi emotsionaalne positiivne mõ- läbi 150 mõõtmist. Müra mõõ- ju, kuna eraldab müraallika ela- nike vaateväljast. Seetõttu soo- deti ajavahemikes 26.10.2015 Müra mõõtmine. Foto ELLE OÜ – 04.11.2015 ning 22.02.2016 vitame seda kindlasti teha. – 28.02.2016. on öine tööstusmüra piirtase Muuga sadama ala oleks või- kategooria alade tööstusmüra damine nimetatud teedel. Sõi- Silver Lind Tulemustest selgub, et Muu- ületatud. Antud mõõtmispunk- malik määrata ühtse müra- piirtaset (45 dB) ületatakse dukiiruse vähendamisel 70-lt Pille Antons ga sadama piirkonna mürata- tis moodustab Muuga sadama emissiooniga pindallikaks. mitmetel õuealadel (Pääsuke- km/h 50-le km/h väheneks ar- Estonian, Latvian & Lithuanian set mõjutavad päeval eelkõige territooriumil toimuv rongi- se, Nurme, Liiva, Vahenõmme, vutuslik müratase modelleeri- Environment OÜ Muuga sadama tegevused (laa- liiklus peamise sadamast päri- Uuringu tulemused Uue-Hansu, Soone, Uuetoa, Väl- dimine, transport – rongid, veo- neva müra. Päevane (ajavahemik kell 7.00– jaotsa, Nuudi tee 22, Liiva tee autod, laevad) ning liiklus sa- Probleemsemates piirkon- 23.00) modelleeritud müratase 6, Ristiku, Kulbi). Samas on Pärnamäe küla üldkoosolek damat ümbritsevatel teedel (Las- dades on soovituslik teostada Muuga sadamaga vahetult piir- väga oluliseks öise müratase- külavanema valimiseks ti tee, Nuudi tee, Maardu tee, pikemaajalised müramõõtmi- nevatel aladel on 55–70 dB. me mõjutajaks liiklus Nuudi 24. mail kell 19 toimub Pärnamäe küla üldkoosolek küla- Põhjaranna tee). sed, mis annaksid objektiivse- Nii piirkonna lääne- kui ka teel ja sadama territooriumile vanema valimiseks lasteaias Väike Päike (Kraavi tee 1, Pärna- Enamikes mõõtmispunkti- ma tulemuse. idaosas on sadamale lähimatel jääval raudteel. Võttes võrdlus- mäe küla). des on peamiseks müraallikaks Müra hajumise hindamine elamualadel (õuealadel) model- aluseks liiklusmürale kehtesta- Päevakord: Lasti ja Nuudi teel toimuv au- toimus modelleerimise teel. Mü- leeritud müratase kuni 63 dB, tud piirtaseme (55 dB öösel), 1. külavanema aruanne tehtud töödest; toliiklus, mistõttu on nendes ra mõõtmised teostati, lähtu- mis jääb allapoole II kategoo- modelleeritud piirtaseme üle- 2. külavanema valimine; punktides asjakohane võrrelda valt seatud tööülesandest, väl- ria alade tööstusmüra piirtaset tamist õuealadel ei toimu. 3. kommunaalteemade arutelu (elanike küsimustele vas- mõõdetud maksimaalseid mü- jaspool Muuga sadama terri- (65 dB). Kõrgeimad müratase- Mürauuringuga selgitati väl- tab Viimsi valla kommunaalametijuhataja Alar Mik). ratasemeid liiklusmüra piirväär- tooriumi, mistõttu ei olnud või- med esinevad Lasti tee 11, Va- ja ka soovituslikud müra lee- Pärast küla üldkoosolekut toimub Pärnamäe külaseltsi üld- tusega. Liiklusmüra piirväär- malik välja selgitada sadama henõmme, Liiva, Pääsukese, vendavad meetmed. Tulenevalt koosolek, kus tuleb arutusele 2015. majandusaasta aruande tus on ületatud päevasel ajal territooriumil paiknevaid konk- Nurme õuealadel. Kõrgem mü- müraallika suurest ulatusest ja tutvustus ja kinnitamine. punktis 7, mida põhjustab Las- reetseid müraallikaid ning nen- ratase on ka Nuudi teega piir- erinevate müraallikate koosmõ- Külavanema kandidaadiks võib olla Pärnamäe küla täisea- line isik. Kandidaadid registreeritakse Viimsi vallavalitsuses ti teel toimuv autoliiklus. Liik- de emissioone. Müra model- nevatel elamualadel. just (lisaks sadamaalale ka sa- hiljemalt 1 nädal enne valimiste toimumist. Kandidaadil esi- lusmüra piirväärtus on päeva- leerimisel sai tugineda üksnes Öine (ajavahemik kell 23.00– damast mõnevõrra eemal paik- tada kirjalik nõusolek. sel ajal ületatud ka punktis 14, mõõtmispunktides tuvastatud 7.00) modelleeritud müratase nevad juurdepääsuteed), jääks Külavanema täpsemad õigused ja kohustused on sätesta- mida põhjustab peamiselt au- mürataseme ekstrapoleerimi- Muuga sadamaga vahetult piir- lokaalsete müratõkkebarjääri- tud Viimsi valla põhimääruse 4. peatüki 1. jaos §-des 61-66. toliiklus Uusküla teel. sele müraallikale ja ümbritse- nevatel aladel on 45–55 dB. de rajamise reaalne mõju ela- Külavanema valimised viiakse läbi Viimsi valla põhimääru- Mõõdetud müratasemest vale alale. Seejuures võeti ar- Tootmisalale lähimatel õue- mute juures madalaks. se § 66 ja § 68 sätteid arvestades. moodustas peamise osa Muu- vesse sadama territooriumile aladel on modelleeritud müra- Lasti ja Nuudi tee äärseid Valimistel saavad hääletada rahvastikuregistri andmetel Pär- ga sadamast pärinev müra eel- lähemate mõõtmispunktide tase piirkonna lääneosas kuni elamualasid mõjutab oluliselt namäe külas elavad vähemalt 18-aastased isikud. Hääletami- kõige mõõtmispunktides 3, 9 (punktid 3, 4, 5, 6, 11, 12, 13) 48 dB (Lasti tee 11), piirkonna teedel toimuv liiklus, sh veoki- sel osalemiseks peab kaasas olema isikut tõendav dokument. ja 13, kus mõõdetud tulemust kõrgeima ekvivalenttasemega idaosas kuni 52 dB, vahetult te liiklus. Esmane võimalik lee- Volituste alusel teiste isikute eest hääletada ei saa! saab võrrelda tööstusmüra piir- mõõtmistunni tulemused. Ni- Nuudi teega piirnevatel aladel vendav meede on lubatud mak- Viimsi vallavalitsus tasemega. Mõõtmispunktis 13 metatud tulemusi ühtlustati, et (nt Nuudi tee 22) kõrgemgi. II simaalse liikluskiiruse vähen- 4 20. mai 2016 Turvalisus kogukonnas algab meie kõigi ühisest panusest ja koostööst Kõik elanikud soovivad, abipolitseinikega kaardistatak- Viimastel aastatel ongi just et nende kodukeskkond se ka praegused ebaturvalised need teemad koolikeskkonnas oleks turvaline. Tihtipeale kogunemiskohad ning nende järjest enam päevakorras. Tihti aga mured nendeni, kes kinnistute omanikele tehakse et- on olukordi, kus puudub kodu midagi ulatuslikumalt tepanek ala piirata. Alternatiiv- või kooli tugi ning probleeme ette võtta saaks, ei jõua. seks lahenduseks võiks olla see, õigel ajal ei märgata. Nii või- Selleks, et vallavalitsusel kui noortevolikogu saaks oma me silmitsi seista olukorraga, oleks olukorrast parem kasutusse ruumid peokeskuseks, kus mure lahendamiseks jääb ülevaade, algatati Viimsis kus noored saaksid pidusid kor- vaid lapsevanema oskustest või koostöös kogukonnaga raldada ohutult ja naabreid häi- kooli koostöösoovist väheseks. turvalisuse töörühmad. rimata. Oluline on see, et kodu, kool Regulaarsete kooskäi- Töörühm leidis, et noori ja tugispetsialistid tegutseksid miste ideele ja eesmär- võiks veelgi enam kaasata ka ühise meeskonnana ning kõik gile andsid inspiratsiooni tegevustesse, mida vallavalitsus ümbritsevad inimesed oleksid kaks turvalisusfoorumit, korraldab. Samuti tuleks leida üksteise suhtes hoolivad, et abi- mis 2015. aasta sügisel võimalusi, et noori kogukonna vajaja ei jääks märkamata. toimusid Rae vallas ja erinevate sihtrühmadega kok- Lisaks teadmiste omanda- Viimsis. ku viia ning koostööprojektide misele on oluline õpetada las- kaudu luua uusi arenemis- ja tele varakult ka enese emotsioo- Avaüritusel oli fookuses sise- vaba aja veetmise võimalusi. nide märkamist, nendega toi- turvalisuse arengukava kogu- metulekut ja ka üksteisega ar- kondlik vaade. Eesmärk oli kaa- Lahendus: lapsevanema vestamist ehk sotsiaalseid os- ja kooli koostöö sata koostöösse vabatahtlikke, Noorte turvalisust ohustab tänapäeval kõige enam see, et keskkonnas nende ümber on vähe püsivat. kusi. Viimsi koolid ja lasteaiad omavalitsuse ja korrakaitseor- Foto Matton Arutelude käigus on tekkinud osalevad näiteks programmides, ganite esindajaid. Siseminister küsimus, kas noorte hoiakute mis tegelevad n-ö kiusamise Hanno Pevkur rõhutas foorumi perdid riigi poolel, kes prob- Fookuses on lapsed ja sei ja vallavalitsusega, ettepa- kujunemisel on kõige olulisem ennetamisega (MLA-s “Samm- avakõnes, et kui me ise ei loo leemide lahendamisel saaksid noored nekud, mida võiks külakogu- kodune kasvatus või hoopis kool, sammult”, koolides KIVA ehk turvalisust, siis pole ka loota, et oma erialateadmiste ja koge- Viimsis otsustati osapoolte kaa- kondades ette võtta, et noored sõpruskond ja keskkond, kus “Kiusamisest vabaks”). SA Kiu- keegi teine seda meie eest teeb. mustega toeks olla. Nii hõl- samiseks luua turvalisuse töö- saaksid vaba aega sisukamalt noored veedavad üha enam aega. samise Vastu on lastevanema- Ükski kava iseenesest ju tur- maks võrgustik kõiki kolme rühmad. Kuna Viimsis on pal- veeta jne. Noorte turvalisust ohustab te jaoks kokku pannud lihtsate valisust ei loo. Selleks, et aren- tasandit: kogukonda, kohalik- ju lapsi ja noori, on just laste Tähelepanu all on olnud ka tänapäeval kõige enam see, et käitumisjuhistega miniõpiku, mil- gukava meetmed ellu viia, on ku omavalitsust ja riiki. ja noorte turvalisuse töörühm omaalgatuslikud noorte kogu- keskkonnas nende ümber on vä- lega saavad kõik tutvuda vee- vaja inimesi, ressurssi ja pea- Politsei, kes foorumil osa- seni kõige aktiivsemalt koos nemiskohad Viimsi laokile jäe- ga vähe püsivat. Lapsevanema biaadressil www.kivaprogram. lehakkamist. les eksperdina, tegi ettepane- käinud. Töörühma tegevuses tud kinnistutel või probleem- ülesanne on hoida ennast lapse net/ee_lapsevanematele. Ka siseministeeriumi ase- ku, et sellise koostöömudeli osalesid Ida-Harju politseijaos- sed noorte korteripeod, mida tegemiste ja koolieluga kursis, Lähenemas on koolilõpupi- kantsler Raivo Küüt viitas oma hoidjaks ja eestvedajaks hak- konna juht Valter Pärn, Viimsi korraldatakse sageli vanemate et probleemide korral võtta es- dude aeg. Ehkki paljudele noor- ettekandes, et meetmete ellu- kaks kohalik omavalitsus. abivallavanemad Margus Talsi teadmata, ning sõltuvusaine- mase tugiisiku ja nõuandajana tele seondub tuju tõstmine mee- viimiseks vaid riigiametite või Foorumi võtmeküsimuseks ja Jan Trei, Viimsi noortevoli- te levik noorte seas. Töörühm lahenduse leidmiseks initsiatiiv. lemürkidega, võib hea pidu olla kohalike omavalitsuste panu- jäi see, kuidas me võrgustiku kogu esimees Kristiina Laura leidis, et oluline on tõsta va- Aga ka kodu ja pere, mis esialgu meeleolukas ka nendeta. Turva- sest ei piisa. Oluline on luua loome ja elanikkonna kaasame Järve, Politsei- ja Piirivalve- nemate teadlikkust, et nad os- tunduvad turvalised, võivad oota- lisuse töörühm soovib koolilõ- vabatahtlike võrgustik, mis kaa- ning kuidas me elanikkonna ameti töötajad Jelena Polkopa kaksid käituda, kui avastavad matult ebakindlaks muutuda. petajatele ja nende vanematele saks kõiki asjast huvitatuid, kes vajadused läbi selle võrgustiku ja Kristiina Järve ning Linnase lapse kokkupuute narkootiliste Haprus kiindumussuhetes ning tujuküllast, kuid siiski turvalist on kursis kogukonna murede suudame määratleda, sest lõpp- tee naabrivalve sektori vanem ainete või alkoholiga. Ennetus- ebakindlus väljenduvad noorte koolilõpetamise tähistamist ja ja vajadustega ning suudaksid kokkuvõttes peavad nii rohu- Inga Kuus. töö võiks toimuda koolituste turvatundes ning selle puudu- ilusat suve algust! anda panuse ka eestvedajatena. juuretasandilt tulevad algatu- Töörühmas on seni arutlu- kaudu nii noortele kui ka las- misest saavad sageli alguse ka Margus Talsi Tema sõnul tuleks vabatahtlike sed kui ka laiemad visioonid- ses olnud järgmised teemad: tevanematele meedia ja loen- suuremad probleemid: õpiras- Abivallavanem, võrgustikuga kokku viia ka eks- eesmärgid kokku saama. noorte ootused koostööst polit- gute abil. Koostöös politsei ja kused ja käitumishäired jms. turvalisuse töögrupi liige

Ära jäta pereliiget kuuma autosse! Igal suvel tehakse politseile väljakutseid, milles mööduja annab teada, et kaubanduskeskuse parklas on päikese kätte jäetud auto, kus nutab laps või on ebameeldivas olukorras lemmikloom.

Saabuvate palavate suveilmade eel tuletame kõikidele lap- sevanematele ja suurematele õdedele-vendadele meelde, et lapsed võivad kuumas autos kergesti lämbuda või vede- likupuuduse all kannatada. See on probleem, millega me kõik silmitsi seisame, sest endiselt näeb ka meie kaubanduskeskuste parklates üksinda autosse jäetud lapsi. Eksperdid ütlevad, et imikule võib palava ilmaga kuumenenud autosalongis viibimine muutuda ohtlikuks juba veerand tunni jooksul. Kuigi on levinud teadmine, et näiteks koerad taluvad kuumust inimestest paremini, ei vasta see tõele. Koera kehatemperatuuri paarikraadine tõus võib muutuda talle kiiresti eluohtlikuks. Ka võib näiteks armatuurlauale jäetud välgumihkel kuumuse käes lõhkeda ja auto süüdata. Kui samal ajal on Haabneeme staadion ja vastvalminud parkla. Aerofoto Margus Vilisoo lukustatud autos laps või loom, kujunevad tagajärjed traa- giliseks. Haabneeme staadioni parkla avatud Nähes, et lapse või lemmiklooma tervis on ohus ja sõi- Uue parkla pindala on 2650 m2 ja see mahutab 113 parkimiskohta, millest 4 kohta on liikumispuudega parkijatele. Parkla alla duki omanikku läheduses pole, tuleks sellest viivitamatult rajati ka sademeveekanalisatsioon ja õlipüüdur. teada anda hädaabinumbrile 112. Parkla ehitas OÜ RIAB Teedeehitus, töid alustati märtsis ja lõpetati mai keskel. Tööd läksid kokku maksma 103 796,16 eurot. Tööd Viimsi Teataja tellis OÜ Viimsi Haldus koostöös vallavalitsusega. 20. mai 2016 5

Sademevee- kraavide puhasta- mine Viimsi valla teemaadel Vastavalt Viimsi valla teehoolde 2015–2020 raamlepingule on teehooldaja kohustus igal aastal puhastada 5 km ulatuses valla teemaal asuvaid sademekraave.

Käesoleval aastal on plaanis puhastada (eemaldada kraa- vist takistused, võsa ja puud) järgmised valla teemaale jäävad sademeveekraavid: Karukämbla, Nurme, Libli- Viimsi vallavalitsuse talgulised enne mõisapargi korrastama asumist. Fotod Liina Rüütel ka, Õuna, Kasekännu, Roonurme, Koduranna, Hallikivi, Haugi, Kirikaia, Veehoidla, G. H. Schüdlöffeli, Tormilin- nu, Püünsi ja Mündi. Hetkel toimuvad sademeveekraavi- de puhastamine võsast ja puudest ning hiljem kraavide pu- Aitäh, tublid talgulised hastamine ja korrapärase kuju tagamine. Tööd lõpetatakse hiljemalt 15. septembriks. Vastavalt Viimsi valla heakorra eeskirjale on kinnistu omanik kohustatud tagama kuivenduskraavides vee tõrge- ja talgujuhid! teta äravoolu. Kuivenduskraavid (nii põhi kui ka kaldad) tuleb puhastada rohust, võsast, puudest, setetest, jäätme- Viimsi vallas registreeriti test ning muudest vee tõrgeteta äravoolu takistavatest as- Teeme Ära talguportaali jadest. kaudu 24 talgut, mille Taavi Valgemäe korrastatud andmete Kommunikatsioonide spetsialist kohaselt osales koristus- talgutel enam kui 600 inimest.

Viimsi vallas on saanud tradit- Vanade rehvide vastuvõtt siooniks võtta osa Teeme ära ajutiselt peatatud talgupäevast, et koduvald saaks Viimsi jäätmejaam (Vanapere põik 3) on sunnitud ajuti- puhtamaks. selt peatama vanade rehvide vastuvõtu. Aitäh kõigile talgujuhtide- Vastuvõtu peatamine on seotud sellega, et Eesti suurim le: Henriette Hiiemäe, Raimo rehvide taaskasutusorganisatsioon Eesti Rehviliit lõpetas 16. Tann, Mailis Alt, Maria Bulak, maist ajutiselt kasutatud rehvide vastuvõtu kõigis kogumis- Langetasime kuivanud puid. Kristi Ploom, Priit Robas, Ahti Korjasime prügi. punktides üle Eesti. Eraisikud saavad endiselt rehve ära anda Nurme, Kadi Karine, Jako Ver- Rehviringluse kogumispunktides. Rohkem infot veebilehelt nik, Kärol Tohver, Merle Mas- www.rehviringlus.ee. sa, Siret Mägi, Sulev Lind, Teele Keskkonna- ja planeerimisamet Kase, Illar Kaasik, Kaido Taber- land, Mark Kaalma, Jane Saks, Piret Simmo ja Henry Edward LUGEJAKIRI Aimre. Traditsiooniliselt osalesid Teeme ära kampaanias ka Viim- si vallavalitsuse teenistujad. Tä- navu oli korrastusobjektiks Viim- si mõisapark ja selle lähiümb- rus, kus koristati prügi, külvati muru, harvendati võsa ja tehti muid heakorratöid. Üle-eestilised talgud Suurematel mullatöödel aitas kaasa traktor. Täpsustunud andmetel võttis üle-eestilisest Teeme Ära talgu- päevast osa vähemalt 44 372 inimest. Tänavusel Teeme Ära talgupäeval osales talgujuhtide täpsustatud andmetel 1986 tal- Jäätmekuhjad gul vähemalt 44 372 inimest, mis moodustab Eesti elanik- konnast 3,4%. Maakondadest Laiakülas korraldati enim talguid Harju- Tahan koputada mitmete Laiaküla elanike süda- maal ja Tallinnas, kus lõi 455 metunnistusele ja pöörata tähelepanu sellele, et talgul kaasa 13 116 inimest. Ela- aiajäätmete koht ei ole avalikul maa-alal. nike arvu järgi osales kõige Aastaid Laiakülas elades näen, kui hoolsad on selle küla- rohkem inimesi Saaremaal, kus kese elanikud oma koduaedade eest hoolitsema. Paraku ei 191 talgust võttis osa 12,3% maa- saa mõned elanikud aru, et ilu, aed ja hoolimine ei lõpe konna elanikest. Tänavu hak- Pranglil vedasime talgutel Eestiranna mälestusmärgi juurde Keril panime üles veeohutus- seal, kus enda järel värava sulgeme. Mingil mulle arusaa- kasid saarlastele kandadele as- välikemmerg. Foto Terje Lilleoks stendi. Foto Igor Ligema matul põhjusel on leitud maa-ala, kuhu juba aastaid aia- tuma hiidlased – Hiiumaal osa- jäätmeid “ladustatakse”. Jah, see ei ole hetkel otseselt kel- les talgutel ligi 9% maakonna nustamise muutumist üha loo- tänavu püstitas rekordi lisaks rilt. Talgute käigus paigaldati legi teise aed, küll aga on see ala kellegi omand. Nendest elanikest. mulikumaks tegevuseks kõik- talgute arvule ka soe ilm, mis- Eestiranna mälestusmärgi juur- hunnikutest lookleb mööda teerada, need jäätmehunnikud Teeme Ära talgupäeva eest- jal üle Eesti. Kodanikualgatus- tõttu jääb seekordne üle-ees- de välikäimla, puhastati surnu- jäävad osade perede vaatevälja teel koju ja kodust välja, vedaja, Eestimaa Looduse Fon- tes ja koostöös peitub suur tiline talgupäev meelde eriti aeda võsast ja veeti Ülesaare hunnikud paistavad kätte isegi mõnede perede koduaken- di juhatuse liige Tarmo Tüür jõud, kuid selles peitub ka suur päikeselisena. võrkpalliplatsile liiva ning lik- desse. Hea Käära tee elanik, see tähelepanek puudutab ka ütles tänavuse talgupäeva kok- rõõm koosolemisest ja ühen- videeriti sealt tormirisu. Rah- sind! Palun mõtle enne, kui järgmist kärutäit tühjendama kuvõtteks, et ettevõtmine õn- davast õlatundest, mida paljud Prangli talgud vamaja pakkus talgulistele suu- lähed! Ära tee seda enam! nestus taas väga hästi. “Talgu- inimesed on alles avastamas ning Prangli talgupäev toimus 30. repärast seljankat. liste jätkuvalt rohkearvuline osa- hakkavad üha rohkem väärtus- aprillil ning seal osales 30 ini- Viimsilane lemine näitab vabatahtliku pa- tama,” lausus Tüür. Ta lisas, et mest nii saarelt kui ka mand- Viimsi Teataja 6 20. mai 2016

Ära unusta Jalgrattad on liikluses Tänu taevas siravale Meelespea kiivrit! kevadpäiksele on teedel Jalgrattaga võib sõita jalgratta- Lukusta ratas! ja tänavatel aina rohkem ja jalgteel ning teepeenral, kui Arvesta sellega, et sinu ja varga hinnang ratta väärtuse koh- Rattasõidul on olulisemaks kaitseelemendiks näha kaherattalisi. see on selleks kõlblik, ohusta- ta ei pruugi kokku langeda. Uute ja kalliste rataste kõrval kiiver, mis päästab sind halvimast ning mille varastatakse palju lihtsaid ja kasutatud rattaid. Ratta väär- mata jalakäijat. valimisel tuleb lähtuda mitmest aspektist. tusest olulisem on see, kui lihtne on ratast varastada. Et kõik liiklejad tervelt koju Sõiduteel võib iseseisvalt jalg- n Lukusta ratas ka siis, kui eemaldud vaid paariks minutiks. Sta- jõuaksid, on nii sõidukijuhtide Rattakiivreid võib jagada kahte kategooriasse: maantee- ratast juhtida vähemalt 10-aas- tistika näitab, et veerand avalikus kohas varastatud ratastest ei ja maastikusõidukiivrid. kui ka ratturite poolt oluline tane laps ning 10–15-aastasel olnud lukustatud. Maanteesõidukiivrid on aerodünaamilisemad ning neil teineteist õigel ajal märgata ja jalgratturil peab olema sõidu- n Kõige parem on see, kui lukustad ratta kahe eri tüüpi lukuga ei pea olema palju ventilatsiooniavasid, kuna sõidukiiru- üksteisega liikluses arvestada. teel sõites kaasas jalgrattajuhi- läbi mõlema ratta ja raami. sed on suuremad ja õhu liikumine parem. Lastele tasub kodus põhilised luba (eksamid korraldatakse kõi- n Kui sul on üks lukk ja rattad kiirkinnitusega, võta esiratas alt Maastikusõidukiivritel on oluline, et oleks maksimaal- liiklusreeglid üle korrata. kides Viimsi valla koolides). ära ja tõsta tagaratta kõrvale. Lukusta mõlemad rattad ja raam selt tuulutusauke (kuni 30), mis soodustaks õhuvahetust Ülekäigurajal võib jalgrat- – nii on kindel, et ka rattad jäävad alles. väiksemate kiiruste juures. Enamusel maastikuratta kiivritest Turvalisus taga sõita, kuid sel juhul ei ole n Kui võimalik, võta jalgratta juurest lahkudes sadul kaasa. Sa- on ees väike nokk, mis kaitseb päikese, pori ja tolmu eest. Enne iga uue hooaja algust tu- reguleerimata ülekäigurajal sõi- dulata ratas ei ole vargale nii ahvatlev. n Ratast lukustades jälgi, et lukk oleks tihedalt ratta ümber, eri- Kiivri hind sõltub eelkõige kaalust (kergemad alates leks kontrollida üle jalgratta kor- dukijuht kohustatud jalgrattu- ti U-luku puhul. Sel juhul ei ole võimalik panna kangi raami ja 250 g) ja tuulutusavade arvust. Et tagada tootja poolt ga- rasolek, pidurid ja signaalkell. rile teed andma. Seda välja ar- Üle tuleks vaadata ka jalgratta vatud juhul, kui jalgrattur üle- posti vahele ja lukku purustada. rantii, tasuks osta rattapoest tunnustatud tootja kiiver. n Luku südamik ei tohi olla vastu maad, sest nii on võimalik see NB! Kiiver on tehtud materjalist, mis põrutamisel lee- turvavarustus – kas on olemas tab ülekäigurajal sõiduteed, mil- kõik helkurid ja tuled. Omanik lele sõidukijuht pöörab. Üle- kangi või haamriga purustada. vendab löögi energiat. Pärast kukkumist võivad kiivrisse n Veendu, et see, mille külge ratta kinnitad, oleks kindel ja tu- peab läbi mõtlema ka selle, kui- käigurada ületades on alati ohu- tekkida silmaga nähtamatud mikropraod ning peakaitse gev. Ei sobi näiteks post, millest saab ratta koos lukuga üle tõs- das kaitsta oma ratast varguse tum tulla sadulast maha. tuleks koheselt välja vahetada. ta, ega ka kruvidega kinnitatud rattahoidja. eest. Selleks tuleks üle vaadata Maikuus korraldab politsei Kiivrit ostes jälgi järgmist: n Avalikus kohas pargi ratas rahvarohkesse kohta ja kaame- - Kiiver peab vastama kvaliteedinormidele ning olema oma jalgrattalukk ning soovi- Viimsis kontrollreidi, kus pöö- ra vaatevälja. Kuid pea meeles, et jalakäijad ega kaamera ei tähistatud sellekohase märgiga CE EN 1078. Kiivri küljes tuslik on registreerida oma ratas rame tähelepanu nii turvava- asenda rattalukku. olgu ka helkurriba. ka Bike-ID registris (bike-id.eu). rustuse kasutamisele kui ka ohu- n Anna ratast kasutada vaid neile, keda tead ja tunned. Võõrast - Kiiver peab olema paras. Suurem osa kiivreid too- tule sõidustiilile ja liiklusees- inimest, kes soovib sinu ratast vaid proovimise nimel laenata, detakse kahes suuruses 54–57 ja 58–61 (pea ümbermõõt Ohutus kirjade järgimisele. ära usalda. sentimeetrites). Selleks, et kiiver ei loksuks, ei vajuks sil- Sõiduteel sõites peab alla 16-aas- Märkame teineteist ja arves- n Kui hoiad ratast esimese või teise korruse rõdul, siis jälgi, et madele ega kuklasse, saab reguleerida suurust kiivri tagu- tane juht kandma jalgrattakiiv- tame üksteisega! Turvalist liik- sinna väljastpoolt ligi ei pääseks. n Pane ratas lukku ka siis, kui pargid selle lukustatud ukse taha. mises osas olevate rihmade abil. Erinevad tootjad kasuta- rit. Kiiver peab olema paras, kor- lemist! n Ära jäta ratast pikemaks ajaks trepikotta – see on üks varaste vad erinevaid reguleerimissüsteeme. ralikult peas ja rihmaga kinni. Jelena Polkopa lemmikkohti, kus nad saavad tihti segamatult tegutseda. - Kiiver peab olema peas otse. Silmade ja kiivri serva Jalgratturi nähtavust suu- Viimsi noorsoopolitseinik vahele peab jääma u 2 sõrme laiune vahe. rendab oluliselt helkurvest või Eret Elen Viidakas Kriminaalpoliitika.ee - Lõuaalune rihm peab kinnituma küljelt (mitte otse -jope. Viimsi piirkonnapolitseinik lõua alt). Kinnitusrihm peab olema kergesti suletav ning paraja pikkusega. - Kiiver peab olema mugav. Kõik liikluses toimuv Rannarahva piknik ja Viimsi rattaretk peab olema kergesti jälgitav. Kui kannad prille, proovi Laupäeval, 4. juunil on kõik viimsilased ja kaugemad sõbrad gitud retke marsruut ja vaatamisväärsused. Retkest osavõtjad saa- kiivrit koos nendega. oodatud Viimsi kuuendale rattaretkele, mille lõpetame ühi- vad kaardi stardipaigas kohapeal. Viimsi rattaretke alguspunkt ja Milline kiiver ei sobi? selt Lubja mäel Rannarahva piknikuga. ühtlasi ka finiš on Lubja tuletorn. Kogunemine algab kell 9.30. Ta- - Kiiver ei tohi olla liiga suur. Peas loksuv kiiver võib Tänavu keskendume rattaretkega poolsaare idarannikule ja lõ- gasi jõuame orienteeruvalt kell 14.30. vajuda sulle silmadele ja varjata vaatevälja. Kukkudes ei petame 23 kilomeetri pärast Lubja mäel. Marsruudi koostamisel Kõigilt, kes ei saa osalema tulla, palume aga mõistvat suhtu- kaitse liiga suur kiiver sind põrutuste eest. on lähtutud eesmärgist osalejatele tutvustada Viimsi valla kau- mist – liiklus võib marsruudil olla kohati häiritud. Vabandame eba- - Kiiver ei tohi olla liiga väike. Kukkudes ei kaitse lii- neid vaatamisväärsusi, loodust ja ajalugu. mugavuste pärast! ga väike kiiver sind põrutuste eest. Retke läbimise muudavad lihtsamaks ja kergemaks iga 5–10 ki- Viimsi rattaretkel osalemine on kõigile tasuta! - Ära kanna kiivrit kuklas – nii jätad oma pea esiosa lomeetri järel tehtavad puhkepausid. Retke lõpus pakutakse suppi. Rattaretk toimub iga ilmaga! kaitseta. Oodatud on kõik rattahuvilised olenemata vanusest ja sportli- Retke lõppedes ja pärast supisöömist algab kell 15 samas Lub- ja mäel Rannarahva piknik – meeleolukas rahvapidu, kus mõne - Ära kanna kiivri all nokamütsi. Mütsi nokk ei lase kust vormist! Tulla võib ka kogu perega. Soovitav on kasutada eelõige maas- tunnise kontserdiga esinevad Viimsi valla koorid, tantsijad ja or- kiivrit otse kanda ja kiiver ei ole tihedalt vastu pead. tiku- või linnaratta tüüpi ratast – maanteerattaga võib metsatee- kestrid. Kontsert on kõigile tasuta! - Kui kannad patsi, jälgi, et pats ei lükka kiivrit liiga del liikudes olla ebamugav. Lisainfo: Remo Merimaa, tel 6028 860, [email protected] silmadele. Nii varjad oma vaatevälja ja jätad kukla kaitseta. Kõigil ratturitel on kohustus kanda kiivrit! ja Marje Plaan, tel 6028 866, [email protected]. Maanteeamet Orienteerumist hõlbustab Viimsi rattaretke kaart, kuhu on mär- Kultuuri- ja spordiamet 20. mai 2016 7 70 aastat rõõmu, muret ja armastust Evy ja Kalju Kelder tähis- ka mõne partii kaarte. na lähen vanas eas paremaks.” tavad oma 70. pulma- Evy hobideks on värvimis- “See on sinu arvamus,” tä- päeva – nad laulatati raamatud, puslede kokkupanek hendab Kalju kõrvalt. 26. mail 1946 Tallinnas ja ristsõnade lahendamine. Aas- “Seda küll,” nõustub Evy. Kaarli kirikus. Nad on üle taid käis ta Rannapere klubis “On palju asju, mis on vastu- elanud sõja ja viis riigi- teise omaealistega kohtumas. võetamatud meie jaoks, aga korda, kasvatanud suu- Nüüd on sellest alles jäänud sõp- kui ei saa parandada, siis lööd reks kaks tütart ja saavad ruskond, mis ikka kokku tuleb, käega.” rõõmu tunda järeltulijate aga tulijate read järjest hõre- “Ma arvan, et oluline on üle. nevad. Viimati, kui Evy Haab- see ka, et olime kaks aastat tut- neeme kohvikus oma sünni- tavad enne abiellumist,” ütleb Evy ja Kalju tähtpäevade fotod päeva tähistas ja veidi kaue- mees. on korralikult kaustas, mille maks jäi, ilma et oleks Kaljule “Jah, me olime ju mõlemad kaane peal lambatalled – mee- öelnud, muutus mees nii mu- paljad, meil ei olnud midagi. nutus esimesest kohtumisest. relikuks, et võttis kätte ja ro- Tänapäeval pole see mõeldav- “No ma ei teadnud, et me nii nis ise ühe trepivahe naabrite gi, ikka enne peab olema ela- kaua elame,” ütleb Evy vaban- juurde, et need aitaks naisele mine ja auto ja …abiellutakse davalt ja toob kausta vahele helistada. 30–40-aastaselt, aga siis on pandud lisalehed lagedale, seal “Ma kartsin, et naine läks raske sobituda.” on pulma-aastapäevad ja täht- minema, hakka vanas eas veel “Omanikutunde nahka lä- päevad juba pärast 60 aastat uut võtma,“ ütleb Kalju omalt heb elu,” lisab mees. “Minu abielu. poolt. maja, minu auto, minu raha…” Evy ja Kalju Haabneeme “Meil on eluaeg olnud ühi- kodu on lilli täis, need on Evy Õnne valem ne rahakott,” ütleb naine. sünnipäeva ja emadepäeva lil- 70 aastat abielu on midagi seda- “Sinu käes,” lisab mees. led. Ta sai just 90-aastaseks, võrd haruldast, mida ei oska “Kui saan poest midagi sood- Kalju sai 90 juba eelmisel sü- Evy ja Kalju Kelder oma Haabneeme kodus mais 2016. Foto Annika Koppel isegi nimetada. Seljataga on nii samalt, siis rõõmustan. Mees gisel. kuld-, teemant kui ka briljant- ütleb, et mis sa mulle räägid, Evy ja Kalju tutvusid 72 kolhoosi kutsus. Kalju muidu- pulm. Peale seda nüüd raud- mina ei tea sellest midagi. Aga aastat tagasi, 1944. aasta liha- gi ütles kohe ära, et on Saksa pulma hakata pidama tundub Kalju muidugi kunagi toidu võttepühade ajal. Gümnaasiu- sõjaväes olnud. Aga Kuul vas- Evyle imelik – raud ju rooste- üle ei nurise, sööb kõike. Kui mi viimases klassis õppiva Evy tas, et tema just selliseid mehi tab. Võib olla on see siis plaa- mu ema veel elas, siis tema te- kodu Tallinnas oli märtsipom- otsibki. Kaljust sai Kirovis ase- tinapulm? gi head süüa. Potid-panid pesi mitamises hävinud ja pere oli esimees. Aga kuidas nii kaua vastu aga isa. Nüüd on ka nii, et kar- tulnud maale sugulaste juurde. Pärast Kalju penisonile mi- pidada? Evyl retsepti pole, aga tulid-porgandid koorib ja kala Sinna oli oodata autotäit sõ- nekut muutus elu drastiliselt. ta arvab, et võib-olla on siin puhastab Kalju. Kõik mis laua dureid, kellele pidi talus süüa Evy, kelle erialaks eelkooliea- oma osa muredel, suurtel mu- ääres saab teha, ta teeb.“ antama. Evy hoolitses parajas- liste laste õpetamine, oli jäänud redel, mis tulevad väljastpoolt Evy ja Kalju oma 70. pul- ti lammaste eest. Üks lammas juba varem pensionile. “Pidasi- ja mille vastu peab ennast kok- ma-aastapäeva seekord suurelt oli oma talle hüljanud ja teda me Kaljuga plaane, mida kõik ku võtma ja kokku hoidma. ei tähista. “Eks ole neid pidu- tuli pudeliga toita. Evy toitiski tegema hakkame. See juhtus Neid on jagunud. Nagu ka sid juba peetud ka,” ütleb Evy. parajasti tallekest, kui sõdurid 17. jaanuaril 1993. Käisime just rõõme. Ja armastus – seda on Nad lähevad Benita eakate ko- saabusid. Teised läksid ära, linnas suurel turul, saime osta olnud kogu aeg. Argipäev pole dusse, kus nad on veetnud juba aga üks jäi seisma ja vaatama, oakohvi ja ilusat liha, päike seda kaotanud. mõned kevadsuvised hooajad. ei öelnud midagi, ainult seisis paistis, ilus päev oli. Raske aeg Seal saab ratastooliga otse õue. ja vaatas. küll, tollal suurt midagi saada Seljataga Haabneeme korteri teiselt kor- “Mul hakkas juba imelik, polnud, aga olime õnnelikud on nii kuld-, ruselt ratstooliga õue ei pääse. et mida ta seisab ja vaatab. ja tulime rõõmsalt koju. Ja siis “ Sinna Benitasse tulevad siis lap- Ütlesin siis viisakusest, et küll järsku hakkas Kaljul halb,” teemant kui ka sed ja lapselapsed tähtsal päe- on ilus tall,” meenutab Evy. meenutab Evy. “Kutsusime kiir- briljantpulm. val külla. “Ja tema vastas: “Jah, just teie abi, ent see läks minema, käs- Benitas saavad nad olla tä- nägu!”” kis järgmisel päeval arsti juur- “Ega meil pole kunagi ol- nu sellele, et müüsid maha su- Nii nad tutvusid. Kalju oli de minna. Aga ajutüve infarkt nud naiste tööd ja meeste tööd,” vekodu Kaberneemes. Suveko- Saksa sõjaväes nagu tollal pal- oli oma kahjustused juba tei- mõtiskleb Evy. “Tollal muidu- dust oli küll kahju, sest seal jud teised ja tegi läbi kõik sel- nud.” gi polnud kombeks, et isad las- möödus palju ilusat aega, aga ka le, mida saatus ja aeg pakku- Neli kuud sai Kalju pensio- tega tegelevad – nüüd küll näeb Benitas neile meeldib: “Seal sid. nipõlve tervena nautida, siis ta- järjest rohkem, kuidas isad ja- on kõik väga ilus ja korras, ini- Kulus kaks aastat teineteise bas teda raske haigus, millest jalutavad lastega õues ja män- mesed lahked.” tundmaõppimiseks ja noored ot- tuli hakata taastuma. Kusjuu- givad. Aga kui ma oleks pa- “Meie kõige suurem õnn on sustasid abielluda. “Meil ei ol- res teada oli, et täielik taastu- lunud, ta oleks teinud. Kalju see, et meie lapsed, lapselap- nud mitte midagi,” tunnistab Evy ja Kalju Kelder pulmapäeval 26. mail 1946. aastal. Foto erakogu mine pole võimalik. “Põntse on tegi alati, ükskõik kas palusid sed ja lapselapselapsed elavad Evy. “Minu kodu oli hävinud. ikka palju olnud,” tõdeb Evy, keldrist kartuleid tuua või prü- hästi ja saavad kõik oma elu- Kalju riided laulatuseks tuli ka Õnne on ned sugulased. Evy jäi sel ajal kibeduseta hääles. “Aga me ole- gikasti välja viia või mida vaja dega ilusti toime. Me ei pea laenata, sest tal polnud muud meil ikka olnud kaheaastase lapsega üksinda oma me siiski võitnud 23 aastat!” oli. Pani ajalehe või mis tal nende pärast muretsema,” üt- kui sõjaväe aluspüksid. Mun- “ vanemate juurde. Edasi läks Evy enda tervis ka logiseb seal oli kõrvale ja läks kohe. leb Evy. “See on suur asi.” der tuli ju ära visata.” tohutult. Kalju tee Lätti Aluksne linna. siit ja sealt, aga seni on vastu Alguses elasime ju minu va- Evyl ja Kaljul on kaks tü- Ta ütleb, et neil on elus õn- “Ta oli seal esimene taksojuht, pidanud. Kõige hullem oli, kui nematega ja siis Kalju palus, tart, kelle lapsed juba omakor- ne olnud, kellegi käsi on neid välja anda! Loodan, et sellel kellel oli Pobeda,” ütleb Evy. jalg läks käest ära, paiste ja va- et kui on vaja midagi teha, siis da suured. Vanim lapselapse- ikkagi hoidnud. Kaljul polnud mehel läks ka elus hästi, ta ai- Kui hakati ehitama Narva lutas nõnda, et ei saanud peale ütle mulle tasakesi, ma ise ei laps on 15 ja noorim 2-aastane. ju dokumente, vahepeal elasid tas meid väga!” räägib Evy. hüdroelektrijaama, siis läks Kal- toetuda. Siis oli küll väga ras- pruugi alati märgata. Ja läks ja “Püüame ikka ellu positiiv- nad Pärnus metsas. Tuttavate Kaljul on rääkimine natuke ju sinna kallurijuhiks ning Evy ke. Sel ajal tõi tütar valmis toi- tegi ära.” selt suhtuda ja rõõmsad olla,“ abiga õnnestus saada sünnitun- raske, sest aastatetagune insult sai lapsega Ivangorodi järele dud, sest muudmoodi poleks “Mul on ainult üks naine ütleb Evy ja näitab fotot kol- nistus. on kahjustanud tasakaalu-, lii- tulla. Seal sündis ka teine tütar, saanud hakkama. Evy meenu- ja muidu jookseb see ka mine- mest naisest. “Siin on minu ema “Kui Kalju läks selle sün- kumis- ja kõnefunktsiooni. See- tagasi Tallinna tuli pere juba tab, kui piinarikas oli haige ja- ma, kui ei tee,” muheleb Kalju 102-aastasena, mina 80-aasta- nitunnistusega passi taotlema pärast on jutuajamine peami- kahe lapsega. laga lihtne omleti tegemine. “Üks- nõustuvalt. sena ja tütar 60-aastasena,” üt- Niine tänavale, üks ametnik vaa- selt Evy kanda, kes räägib, et “Jah, õnne on meil ikka ol- teist liigutust!” Ja iga liigutus “Muidugi peab üksteisega leb ta. Pikaealisus on siin ilm- tas sünniaastat – ahhaa, kind- pärast abiellumist läks Kalju nud tohutult,” ütleb Evy. “Olek- tegi valu. arvestama, eks ma olin ka noo- selt geenides, sest Evy ema elas lasti olete olnud Saksa sõjaväes, autokooli, õppis autojuhiks. sime võinud olla Siberis või Paar elab kindla rutiini jär- res põlves teravam, kõik tun- 103 ja pool aastat. Üks tädidest passi teil pole, no muidugi! Kee- 1949. aastal tulid aga arretee- ammu surnud! Aga me oleme gi, söök on kolm korda päevas. dus mustvalge. Ainukese lap- oli elanud üle 102 aasta, pea- rutas seda ühte ja teistpidi käes rimised. siin!” Evy valmistab ise süüa ja on sena olin ka üsna jonnakas ar- aegu 103 täis. Peres elati ema- ning arutas. Kalju juba taga- Kus häda kõige suurem, selles suhtes täpne nagu kel- vatavasti. Nüüd näen küll juba le kaasa, et ta peab selle ületa- nes akna poole ja mõtles, et seal abi kõige lähem. Kiiruga Kalju kutsuti Kirovisse lavärk, sest rohud tuleb õigel palju pooltoone elus, igal tun- ma – ja ületaski! hakkab vastu, niisama kätte ei praeti Kaljule pekki ja anti lei- Haabneemes elab pere juba 38 ajal võtta ja sellist hulka tablet- dub oma õigus olevat,” ütleb Palju õnne ja tervist, rõõm- anna – aga siis võttis mees ba kaasa ning mees suundus aastat. Kalju töötas 1. autobaa- te tühja kõhtu võtta ei saa. Iga Evy. “Öeldakse et vanad ini- said aastaid teile, Evy ja Kalju! templi ning lõi paberile – pass Petseri poole, kus elasid mõ- sis, kui Oskar Kuul teda Kirovi päev mängivad nad abikaasaga mesed lähevad õelaks. Aga mi- Annika Koppel 8 20. mai 2016

Rannarahva suur Anna hoogu Prangli piiritusevedamine Viimsi Suveteater kutsub taas “Mereplekkide” raamatule etendustele vabaõhumuuseumisse ja Prangli Rannarahva muuseum on täielik paralleeltõlge inglise saarele. lõpusirgel rohkete illust- keelde. ratsioonidega 420-lehe- Rannarahva muuseum on küljelise raamatu kokku- Prangli raamatu väljaandmise- panemises. Muuseumi ga lõpusirgel, aga vajame teie väikesaarte raamatusarja kõigi abi: toetage Rannarahva järjekordne raamat muuseumi Prangli raamatu trü- “Prangli – ajaoaas Soome kikulude katmist ja aidake kaa- lahes“ võiks ilmuda sa raamatu ilmutamisele veel tänavu sügisel. Vajame sel sügisel! aga pisut abi, et protsess Ostke soodushinnaga (20 lõpule viia. eurot) raamat eelmüügist Ran- narahva muuseumi või Viimsi Põhja-Eestis on vaid üks saar, vabaõhumuuseumi poest või kust nõukogude okupatsiooni andke hoogu Hooandjas (hoo- aegse piiritsooni tõttu elanikke andja.ee)! Raamat ilmub 2016. ära ei saadetud ja kus võib see- aasta sügisel. tõttu näha ehedat väikesaare kü- Kolmas Viimsi valla saare raamat ilmub koos teie abiga! Lisainfo: Maivi Kärginen, lamiljööd – Prangli. Saarel on maivi@rannarahvamuuseum. põnev ajalugu, mis ulatub väl- väiksusest oli seal koguni oma seob raamatu kunstnik Anne- ee, tel 5590 7308. Lavastus räägib ajast, mil meri oli “plekiline“… ja muinasaega, kuid mida on fotograaf. liis Aunapuu kaunis kujundus. Foto Rannarahva muuseum uuritud ja avaldatud vähe. Oleme raamatu valmimi- Boonusena on raamatul pea Rannarahva muuseum Rannarahva muuseum on seks teinud ära mitme aasta Meri ei käitu seaduspäraselt. Tema tujudest, tugevusest ja Eesti rannakultuuri uurimise li- pikkuse eeltöö. Toimunud on andidest sõltujad on samasugused. Rannarahvas peab või- pulaev. Meie missiooniks on ekspeditsioonid saarele, läbi on malust mööda elama. Kui kalapüük vahetati tulusama pii- uurida, mõista ja inimesteni tuua vaadatud suur hulk arhiivima- rituseveo vastu, siis on see lihtsalt üks võimalustest. Ühe mereäärse rahva ajalugu. Muu- terjali ja kogutud esinduslik tujuka tormi järel kogunevad Märska pere lapsed ja taat seumi teadurid Külvi Kuusk kollektsioon vanu Prangli fo- rannale omasid ootama. Torm viskab kaldale pereisa piiri- ja Maivi Kärginen on varem tosid. Oleme kaasanud viis tuseplekid ning ühe võõra, kellele jutustatakse mitu lugu. avaldanud raamatud Aksi saa- kaasautorit: Einar Värä, Pi- Lood ajast, mil meri oli “plekiline”. rest ja Naissaarest. Nüüd on ret Norvik, Vello Mäss, Urve Teatritüki “Mereplekid” on kirjutanud Piret Saul-Go- järg jõudnud Prangli saareni. Ratas, Tiia Möller. Tervikuks rodilov, 2015. aasta riikliku näidendivõistluse võitja. La- Enne piiritsooni kehtesta- vastas Eva Kalbus, keda tunnustati 2015. aastal Viimsi mist ei olnud Prangli sugugi valla teatrilavastaja preemiaga. Muusika autor on Jarek isoleeritud. Sealt sõideti vabalt Kasar, koreograaf Kristina-Maria Heinsalu. üle mere Soome kalapüügile Lavastuses mängivad Ene Järvis ja Külli Reinumägi ning kauplema. Sealt möödu- või Riina Maidre, teatritrupi KOKK näitlejad ja Tallinna sid suured laevateed. Käidi ti- 32. Keskkooli teatrimeeskond ning tantsuklubi Koit tant- hedalt läbi üle mere sõprade ja sijad. mandri elanikega. Saare ajalu- “Mereplekid” on kirjutatud ja lavastatud spetsiaalselt gu on olnud rikkalik ja kirev. Viimsi vabaõhumuuseumis ja Prangli saarel etendamiseks. Üllatavat on nii looduse-, aja- Toetavad Viimsi vald, Rannarahva muuseum ja Prangli loo- kui ka arhitektuurihuvili- Reisid. sele, nii keeleteadlasele kui ka Tule vaatama! rannaromantika otsijale. 23., 30., 31. juulil ja 6., 7. augustil Prangli saarel sa- Raamatu eesmärk on anda damakuuris ning 11., 12., 13., 15., ja 17. augustil kell 19 ülevaade Prangli loost muinas- Viimsi vabaõhumuuseumis. Piletid on müügil Piletilevis ajast tänapäevani. Räägime muu- ja Rannarahva muuseumis: 15 eurot ja sooduspilet 13 eu- hulgas arhitektuurist, igapäe- rot (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Prangli raamatu koostajad vaelust, riietusest, usuasjadest, Rannarahva muuseum Maivi Kärginen ja Külvi Kuusk kultuurielust ning isegi foto- Kelnase sadamas. Fotod Ranna- graafiast, sest hoolimata saare rahva muuseum 20. mai 2016 9 Palju õnne, Viimsi! Viimsi vald tähistas Viimsi esmamainimise 775. aastapäeva ja valla asutamise 97. aastapäeva kontserdiprogrammi ja spordisündmusega.

1241. aastal mainitakse esma- kordselt kirjalikus allikas nime Viimsi. “Taani hindamisraama- tus / Liber Census Daniae” nn Suures Eestimaa nimistus on ni- metatud Revala kihelkonna Jõe- lähtme kirikuringkonnas seits- meadramaalist küla – Uainra ETV lastekoor. (häälda Vianra, Viama). Viimsi on juubeliaastatel seda ajaloo- daatumit meenutanud ja seepä- rast tähistame selgi aastal Viimsi esmamainimise 775. aastapäeva. Mitmed sel aastal toimuvad sündmused kannavad juubeli- aasta logo – 775 aastat Viimsi es- Tallinna Reaalkooli segakoor. Fotod Vahur Lõhmus mamainimisest. Iseseisev Viimsi vald asu- tati 11. mail 1919. aastal ja taas- tati külanõukogu asemel taas 20. detsembril 1990. aastal. Eelmise aasta lõpus, 20. det- sembril tähistas Viimsi vald 25. taasasutamise aastapäeva. Koduvalla 97. sünniaasta- Viljandi Gümnaasiumi neidudeansambel Unsumbel. päeva oleme seni seostanud ja ära märkinud traditsiooniliste maikuus toimuvate sündmus- tega – koori- ja vokaalansamb- lite festivaliga Viimsi JazzPop- Fest, traditsioonilise rahvaspor- diüritusega Viimsi Jooks ning lisaks toimus juubeliaastale pü- hendatud vabaõhukontsert Kin- gu talu õuel. 7. JazzPopFest 6. ja 7. mail Viimsi Koolis Jazz- PopFesti raames toimunud kon- kursil hindas žürii parimaks Tal- linna Reaalkooli segakoori ja Aitäh kõigile MyFitness Viimsi Jooks 2016 osalejatele ja toetajatele! Fotod Urmas Kamdron 12. mai õhtu Kingu talu hoovis. Fotod Liia Ringo ETV lastekoori ning vokaal- ansamblite kategoorias Viljan- di Gümnaasiumi neidudean- sambli Unsumbel. A-kategooria Simply the Best konkursil esimest kohta välja ei kuulutatud, kuid teise koha vääriliseks hindas žürii lausa kaks koori: Tallinna Tehnika- ülikooli Akadeemilise Nais- koori (dirigendid Aivar Lešt- šinski ja Jana Perens) ja üle-ees- tilise neidudekoori Leelo (diri- gent Külli Kiivet). Kolmandale kohale tuli Otsakoor (juhen- dajad Maarja Aarma ja Tõnu Jooksjatel jagus kerget jalga stardist viimaste kilomeetriteni. Võitja Allan-Peeter Jaaska. Meeleolu aitas luua VLÜ eesotsas Marko Matverega. Laikre). Laupäevasel konkursil oli bel (juhendaja Aare Külama), malus saada unustamatu muu- MyFitness Viimsi Jooks otsimine koos Venno Loosaa- deemias ja lausus, et ka kodu- tulevikukooridest parim ETV II koha Gram of Fun (juhenda- sikaelamus Viimsi Kooli saa- Seekordne jooks oli juubeli- rega, medalite valmistamine, ae- kanti ei tasu ära unustada. Ül- lastekoor (dirigendid Silja Uhs jad Margot Suur ja Riivo Jõgi) lis, kus esimesel õhtul astus hõnguline – 30. kord –, mis tõi roobika ja õhupalli kujundite latajatena astusid lavale Tiina- ja Aarne Saluveer) ja II koha ja III kohale jõudis Tallinna üles Ski Bigbänd Norrast koos endaga kaasa esimese Viimsi meisterdamine. mai Keskpaik (laul, lõõtspill) saavutas GAG mudilaskoor (di- Reaalkooli neidudeansambel taanlanna Majken Christianse- maratoni (42,195 km). Lisaks Jooksu korraldasid Viimsi ja Ele Pedassaar (laul, viiul) rigent Ly Tammerik). Vallatu Viisik (juhendaja Eve ni ja Kadri Voorandiga. Teisel oli veel poolmaraton (21,1 km), vallavalitsus ja spordiklubide ja sõbrad VLÜ-st ning esitasid B-kategoorias Just for Fun Karp), kelle valis oma lemmi- õhtul oli lava Eesti Rahvus- kepikõnd ja jooks (11,1 km). kett MyFitness. kaks lugu 2013. aastal välja an- kuulutas žürii võitjaks Tallinna kuks ka publik. meeskoori ja Kadri Voorandi Jooksurada kulges nii Viim- Vaata tulemusi: myfitness. tud CD-plaadilt “Pranglile”. Reaalkooli segakoori (dirigent Tulemused on üleval ka fes- päralt, kes esitasid uusi sea- si asula tänavatel kui ka möö- ee/viimsijooks/tulemused. See on meeleolukas kogumik Eve Karp). Kolmandale koha- tivali kodulehel www.viimsi- deid Olav Ehala lauludest. da rannikuäärt, kust avanesid Prangli lugudest ja lauludest. le tuli Viljandi Gümnaasiumi jazzpopfest.ee. Festival tänab toetajaid ja lummavad vaated Soome lahe- Vabaõhukontsert Tiinamai Keskpaik oli aastaid noortekoor (dirigendid Pille Käh- Žüriiliikmed olid sel korral koostööpartnereid: Kultuurka- le ja Tallinna siluetile. Marato- 12. mail tähistasime Viimsi va- Prangli kooli muusikaõpetaja. rik ja Aare Külama), II kohta Anne Prommik, Majken Chris- pital, Viimsi Keevitus, Viimsi ni ja poolmaratoni rada läbis baõhumuuseumis Kingu talu Vabaõhukontserdil tutvusta- välja ei antud. tiansen (Taani), Reeda Toots, Keskus, Black Rose Pub, Jar- poolsaare mõlemat külge ja õuel Viimsi valla sünnipäeva ti ka Rannarahva muuseumi raa- Vokaalansamblite kategoo- Olav Ehala ja Anne Erm. din Lilled, Apollo, Viimsi Kool, avastamisrõõmu oli kõigile, kes suure vabaõhukontserdiga, kus matusarjas peagi valmivat raa- rias käis tihe rebimine ja žüriil Lisaks konkursile toimus fes- Georg Otsa nim Tallinna Muu- pole varem Viimsi poolsaart esinesid Marko Matvere ja Väi- matut Prangli saarest (vt lk 8). oli tõeliselt keeruline paremus- tivali jooksul kuus tasuta kont- sikakool, Viimsi Muusikakool, uudistamas käinud. keste Lõõtspillide Ühing, akor- Lisaks muusikale sai nauti- järjestust paika panna. I koha serti Viimsi Keskuses ja Black huvikeskus ja muusikaliteater. Viimsi staadionil oli ava- dionivirtuoosid Henn Rebane da ka kalasuupisteid vimmast saavutas Viljandi Gümnaasiu- Rose Pubis ning reedel ja lau- Festivali kunstiline juht on tud ka lasteala. Toimusid laste- ja Mikk Langebroon. Viimane ja räimest. mi neidudeansambel Unsum- päeval oli muusikasõpradel või- Aarne Saluveer. jooksud 3–13-aastastele, aarete õpib akordionit Sibeliuse aka- Viimsi Teataja 10 20. mai 2016

Katrin Jalast. Irja Roots. Eldi Pärdi. Iga päev valda tööle – ja nii juba ü le kahekümne aasta Viimsi vald sai tänavu guid teostati ikka edasi paber- sin tööle aastal 1995. Minu mind nii pikki aastaid siin pai- kasin pidama maamaksu re- töö kestis öösel kella neljani 97-aastaseks. Eelmisel kandjal, sisse- ja väljakirjutus- tööks on olnud juhtkonna- ja gal hoidnud. gistrit. kuni silm hakkas kinni vaju- aastal möödus 25 aastat lehti sain programmist välja klienditeenindus. Sel ajal, kui Asusin vallavalitsusse ame- Kui erastamine algas, hak- ma. Kiire oli, register oli va- valla taasasutamisest. printida, aga Harju maavalit- tulin, oli vallamajas üks arvuti tisse pisut rohkem kui aasta pä- kasin tegelema erastamistega limisteks vaja arvutisse saada. See ongi periood, millele susse pidin ikka kõik paber- ja koopiamasin, needki saadud rast EV taasiseseisvumist – sep- vallas. Selle aja sisse on mah- Magasime kolm-neli tundi ja tänaste tegijatega saame kandjal viima. Kui toimusid sõprusvallast abi korras. Kir- tembris 1992. Nüüdseks on val- tunud ka mu kahe lapse sünd ja jätkasime samas tempos edasi. tagasi vaadata. Neid ini- valimised, siis valijate nime- jade trükkimine käis trükima- la rahvastik suurenenud enam lapsepuhkused. Planeerimis- See oli 1996. aastal. Sellesse mesi, kes juba enam kui kirjad koostati valdades meie sinal läbi kopeerpaberi. Ko- kui neli korda. Muutused on ametis asusin tööle 2006. aas- arvutisse sisestasime ka kõik kakskümmend aastat igal poolt sisestatud andmebaaside haliku omavalitsuse töö ja ko- muidugi dramaatilised ja kvan- tal. oma teised andmed. Siis tulid hommikul Viimsi vallava- alusel. hustused on võrreldes selle titatiivne areng on toimunud Nende 20+ aastatega on val- aga vargad – all olid ainult litsusse tööle tulevad, on Sellel ajal said elanikud, ajaga täielikult, et mitte öelda peamiselt endiste põllu- ja kar- lavalitsus kõvasti kasvanud – trellid tagumise trepi ees. Ühe- kaheksa. Viimsi Teataja kes ei soovinud Tallinnasse min- 100% muutunud. Personal on jamaade hõivamise arvelt, aga varem mahtusime kõik ära val- sõnaga, minu arvuti varastati küsib, kuidas on need na, et endale vormistada isikut kordades kasvanud. Näiteks ka suvilaühistute muutmisega lamaja teisele korrusele, alu- ära koos kõigi andmetega. Kui aastad vallas möödunud, tõendavat dokumenti (passi), kommunaalametis oli üks töö- elurajoonideks. Kvalitatiivses misel korrusel renditi ruume osteti uued arvutid, siis pidin kuidas on muutunud töö- seda teha ka Viimsi vallama- taja. Valdavalt on muutunud osas jagub aga tööd veel pi- firmadele, siin asus raamatuko- kõik need andmed sinna uues- ülesanded, vald ise ja mis jas. Võtsin neilt vastu taotlu- omavalitsuse ülesanded, juh- kaks ajaks ja loodan väga, et gu, politsei, kartser, pank, lille- ti sisestama. Elanike register on enam meelde jäänud. sed ja kord nädalas käisin Tal- timine, poliitika. Sel ajal olid need muutused on lähitulevi- pood ja mis kõik veel. Nüüd on siiski säilis, see oli ka õnneks linnasse taotlusi ära viimas ja töövahenditeks kaustik ja pas- kus ka silmanähtavad. Kuigi, inimesi vallavalitsusse lisan- teise arvutisse kopeeritud, nii Katrin Jalast, samas sain ka kätte valmis- tapliiats, nüüd aga, teate ise- jah, annan endale ka aru, et dunud, aga ka vald on kõvasti et seda ei pidanud uuesti sises- rahvastikuregistri olevad isikut tõendavad doku- gi... Sellest ajast on meelde sedalaadi muutused ei toimu kasvanud. tama. spetsialist mendid, tõin need vallamajja, jäänud, et töökollektiiv oli väi- kahjuks samasuguse hooga. Mõne aasta möödudes lii- Veel on meeles, et vallama- Alustasin töötamist Viimsi val- kuhu neile järgi tuldi. ke ja sõbralik, elanike arv val- Kes aga on tänane viimsilane deti planeerimisamet maa- ja aknad olid väga hõredad ja lavalitsuses novembris 1993 sek- 2000. aastate algusel anti las 5000 ringis. Probleemid ja milles seisneb tema identi- ametiga ja tänaseks on liitunud talvel läks ikka väga külmaks. retäri ametikohal. Alates 1995. valdadele kasutada veebipõhi- olid sootuks teised, millega ini- teet, see on minu arvates veel meiega ka keskkonnaamet, kok- Kui hommikul tööle tulin, siis aasta algusest hakkasin tegele- ne elanike register, kus tehti mesed vallavalitsuse poole pöör- lõplikult sisustamata. ku oleme üks suur keskkonna- oli lumehang akna nurgas. Lae- ma rahvastiku toimingutega. sisse- ja väljakirjutusi, alates dusid. Polnud toetusi, mida Erinevused selle ammuse ja planeerimisamet. nasin politseile ostetud riietest Tänasel päeval tegelen elanike 2006.–2007. aastast lisati sin- taotleda, lemmikloomade kii- ajaga võrreldes on selgelt ta- Kui kodanik pöördub meie vateeritud püksid ja jope, selli- elukoha, sündide ja surmade na ka sündide ja surmade vor- bistamisest polnud keegi kuul- jutavad – kui üheksakümnen- ametisse, siis tuleb ta esmalt ses riietuses kannatas laua taga registreerimisega, Euroopa liik- mistamine. 2010. aastast võeti nudki ja inimestel polnud isi- datel lahendati olukordi n-ö minu juurde ja mina siis suu- istuda. mesriikide kodanikele isiku- kõigis omavalitsustes kasutu- kukoode. kiirkorras, mõeldud-tehtud- nan ta edasi või aitan ise, kui Olen siin Nelgi tee majas koodide moodustamisega, rah- sele uus veebipõhine rahvasti- meetodil, siis nüüd järgneb saan – sõltub, mis mure kellel- kolinud ühest kabinetist teise vastikuregistri väljavõtete vor- kuregister (kogu Eesti Vabarii- Anne Siitan, asja lahendamiseks üks ana- gi on. Ikka on inimesi, kellele kuus korda. Alguses oli ainult mistamisega ja kõigi muude gi elanike andmebaas). keskkonna- ja lüüs, eksperthinnang ja uuring midagi ei meeldi, aga aastatega kaks inimest sotsiaalosakon- toimingutega, mis on seotud Tänaseks on vallaelanike planeerimisameti teisele ning lõpuks tuleb teha olen karastunud. Vaie, kaebus, nas tööl, olen teinud lastekait- rahvastikuregistriga. arv kasvanud ja seisuga 01.05. planeeringute veel üks analüüs, eksperthin- kohtusse andmine – need asjad setööd, tegelenud eestkoste- 1995. aastal oli vallas ela- 2016 on Viimsi vallas 18 597 peaspetsialist nang ja uuring selle kohta, kas mind enam ei heiduta. Aga ka tavatega, kohtutes käinud ja nike arv ligikaudu 5000 ja kõi- elanikku. Tegutsen planeerimisvaldkon- asja ikka õigesti ja igakülgselt aitäh öeldakse. Kui üks üle ka- kõike muud, mis on selle tööga ki rahvastikutoiminguid tehti Algusaastatel oli vallama- nas ja väikesele omavalitsuse- uuriti ja analüüsiti. Seejärel heksakümnene naine ajas oma seotud. paberil, arvutit mul polnud ja jas umbes 25 töötajat, kaks ar- le kohaselt tuleb mul tegelda koostatakse mitmeid kirju, do- erastamisasju, siis tema tuli Vahel kujunesid tööpäevad iga nädal käisin Harju maava- vutit ja paljundusmasin. Val- planeerimise kõikide etappide- kumente ja haldusakte, mis saa- jõulude ajal kootud sokipaari- väga pikaks, kuni kella ühe- litsusse sisse- ja väljakirjutus- lavalitsus asus praeguse valla- ga. Kui see jääb lugejale sisult detakse sinna-tänna kritiseeri- ga. Sellised positiivsed asjad teistkümneni õhtul, siis oli va- lehti viimas (seal käisid kõik maja teisel korrusel. Toimunud hämaraks ja kõlab ka ehk lii- miseks ja seisukohavõtuks, ja hoian meeles, negatiivsetest ja palju nimekirju ise trükkida omavalitsused), kus need si- on väga suured muutused. ga üldistatult, siis lihtsustatult menetluse lõpus tuleb juba tõ- püüan mööda vaadata. ja andmeid otsida, registrid sestati arvutisse. Vallas toimus öeldes on ruumiline planeeri- siselt pingutada, et meenutada, Nii et nende aastate jooksul puudusid. Maamaksu tagas- elanike arvestus kartoteegi põ- mine üks väheseid valdkondi, millest kogu asi üldse alguse on vahetunud nimed ja ametid, tuste kohta olid tohutu suured himõttel, iga aadressi (nii maja Irja Roots, kus lõpptulemuse seaduslikku- sai. See mõttearendus oli nüüd ka inimesed, aga alati on olnud toimikud. Kõige ekstreemsem kui ka korteri) kohta oli eraldi klienditeeninduse juht se tagamise eelduseks ja ka pisut utreeritud, kuid bürok- väga lahe seltskond ja mina oli siis, kui hakkasime kuni kaart, kuhu märgiti elanikud, Olin aastast 1984 tööl Viimsi edukaks elluviimiseks on li- raatia kasv on olnud tõesti ko- olen tundnud end siin hoituna. seitsmeaastaste lastega pere- kes seal elavad, kes sinna juur- Küla RSN Täitevkomitees ehk saks paljude heade spetsialisti- hutavalt hoogne, aga küllap dele maksma 2 korda aastas de tulid või kes sellelt aadres- külanõukogus 4 aastat. Tööl de koostööle vajalik (ja koguni siis seaduseandja teab, kuidas Eldi Pärdi, 600 krooni. Need nimekirjad silt lahkusid. Kui kellelgi oli olid seal külanõukogu esimees, kohustuslik) ka kodanike ak- riigile ja kohalikule omavalit- sotsiaaltöö spetsialist ja rahalehed tuli laste arvu ja vaja andmeid, siis otsisimegi sekretär, arveametnik ja sõja- tiivne kaasamine. Sellist koor- susele on parem. Olen Viimsi vallas töötanud 22 perede kaupa koostada, neid käsitsi isikute andmeid, ka po- väearvestaja. Sel ajal oli põ- dineerimist ongi vaja lisaks aastat, tulin tööle 1994. aastal. oli tuhandeid. litsei käis andmeid küsimas val- himõtteliselt juhtimine majan- kirjade ja haldusaktide koos- Velly Sild, Siis oli ainuke arvuti vallas Mulle meeldib inimestega lavalitsusest. dite ehk S. M. Kirovi nimelise tamisele pidevalt teha. Kogu keskkonna- ja volikogu sekretäril, seegi väga tööd teha ja neid aidata. Taga- 1996. aastal hakkasid val- kalurikolhoosi ja Pirita Lille- pika planeeringu koostamise planeerimisameti vana. Sotsiaalministeerium eral- siside on olnud väga hea, ini- lad oma elanikke sisestama ar- kasvatuse näidissovhoosi käes, menetlusprotsessi vältel tuleb referent das omavalitsuste sotsiaalosa- mestele meeldib, kui nendega vutisse, valdadele anti prog- külanõukogul oli täita väga väga palju suhelda, teha koos- Tulin vallavalitsusse tööle 2. kondadele uued arvutid ja mi- tegeletakse, kuulatakse nende ramm (igas vallas oli eraldi lo- väike funktsioon. Sel ajal oli tööd maaomanikega, naabrite jaanuaril 1994 kommunaal- na olin üks esimesi, kes hakkas mured ära ja aidatakse pabe- kaalne andmebaas, mingit üht- siin piiritsoon ning külanõu- ning teiste huvitatutega, eri ta- ametisse, kus minu ülesandeks valla elanike registrit uude ar- reid täita. Olenemata vastuvõ- set vabariiklikku registrit ei kogu väljastas tõendeid, mille sandi ametite ja asjatundjate- oli arvestada kommunaalkulu- vutisse sisestama. Selleks ku- tuajast ma ei saada tagasi ini- olnud) ja sinna hakkasime ela- alusel tuli taotleda passilauast ga. See on väga huvitav ja pal- de sotsiaaltoetusi. Kui kom- lus kaks nädalat. Koos Silvi mest, kes elab kaugel ja on tul- nike andmeid oma kartoteegist luba piiritsooni sisenemiseks. jutahuline valdkond, kus puu- munaalamet likvideeriti, siis Kübardiga alustasime hommi- nud kohale kahe bussiga. Mul- sisestama. Rahvastiku toimin- Viimsi vallavalitsuses asu- dub rutiin ja ilmselt see ongi läksin maa-ametisse, kus hak- kul andmete sisestamisega ja le meeldib see töö, mida teen. 20. mai 2016 11

Teeme liivast tänavakunsti Esmaspäeval, 6. juunil kell 15–18 toimub Haab- neemes bussiterminali kõrval asuvas pargis tänavakunsti aktsioon. Tahame muuta meie elukeskkonda lõbusamaks ja panna proovile loovuse teemadel “Merekultuuriaasta 2016“ ja “775 aastat Viimsi esmamainimisest“.

Kavas on luua üks suurem kavandi järgi teostatav pilt ning lisaks vabas vormis väiksemaid taieseid. Seekordne kunsti- tegemise tehnika on omapärane – kujutised kantakse vinee- rile või muule kõvale alusele liivaga! Nende teoste edasine kestmine sõltub ilmast. Ilusa ja vaikse ilmaga on neid või- Juhan Kuller. Ants Vitsut. malik veel mõnda aega nautida. Vihm ja tuul võivad aga liivast loodud pildid enda järgi ka õige ruttu ära muuta! Liivapiltide tegemist juhendavad asjatundjad, keda as- sisteerivad Viimsi Kunstikooli õpilased ja õpetajad ning huvikeskuses tegutseva Isemoodi Isetegijate Loovustoa juhendajad ja osalejad. Kõik huvilised on oodatud kaasa Iga päev valda tööle – ja nii juba ü le kahekümne aasta lööma! Pärast kunstitegemist võib seada sammud samas Juhan Kuller, ehitisregistrisse kandmisel; ava- Ants Vitsut, ametit ma polegi kunagi pida- lähedal asuvale Viimsi staadionile, kus saab näha tantsu- ehitusameti riiohtlike ehitiste väljaselgita- haldusspetsialist nud. Tegelen arveldusarvetega etendust “Sa tule nüüd…”. peaspetsialist mine ning hoonete ja rajatis- Viimsi vallavalitsuses alusta- nii palju, kui neid vallas on. Ilusat ilma ja inspiratsiooni! Vallas olen töötanud alates tega toimunud avariide põh- sin töötamist kommunaalameti Raamatupidaja töö käib numb- Info: Viimsi valla kultuuri- ja spordiamet, Marje Plaan, 1995. aasta detsembrikuust, si- juste uurimise korraldamine; insenerina 1997. aasta veebru- ritega, midagi põnevat ja erilist tel 6028 66, e-post [email protected]. suliselt sellest ajast alates, kui ehitustegevuse kohta laekunud arikuust. Ameti moodustas siis siin juhtuda väga ei saa. Kultuuri- ja spordiamet peale planeerimis- ja ehitus- kaebuste ja vaidluste lahenda- juhataja ja insener. Tänase sei- Mul on meeles, et vallamaja seaduse jõustumist tuli kogu mine. suga on mu ametinimetus hal- esimesel korrusel asusid saun ja ehituslik asjaajamine Harju maa- Väga oluliseks muudatu- dusspetsialist ja töö seisneb val- raamatukogu. Sauna tulu läks valitsusest üle vallale, ehitus- seks pean eraldi planeerimis- la varade haldamise korralda- valla kassasse, see polnud küll Viimsi kohvikute järelevalve inspektorina, hiljem ameti ja ehitusameti moodus- mises ning arvestuse pidami- teab kui suur, aga fakt ise on ehitusameti moodustamisel ame- tamist vallavalitsuse struktuu- ses, töökohtade töövahenditega mulle meelde jäänud. Vallava- päev kutsub… ti juhatajana. ris peale ehitusseaduse ja pla- varustatuse tagamises. litsuse koosseis oli kordi väik- Avatud õued ja elutoad, kohvilõhnased külad, Praegu on minu ülesandeks neerimisseaduse jõustumist 2003. Viimsis on toimunud oluli- sem kui praegu, vallavanemaks aroomidest täitunud tänavad, saiamaigused ehitus- ja kasutuslubade taot- aastal. sed muutused. Pole enam lau- Ants Hembo Lindemann, pea- sadamad... luste, ehitus- ja kasutusteatis- Hiljutisest on meeles järg- tasid, karjamaid lehmadega. On raamatupidaja oli Sirle Varma. te menetlemise tagamine ehi- mine lugu: Haabneeme alevi- palju uusi elamuid, keskus hak- Arved liikusid siis muidugi Ühepäevakohviku registreerimiseks saada 30. juuniks tusseadustikus ettenähtud täht- kus Sõpruse tee 15 asuvas 2015. kab ka uute poodide ja kooli- kõik paberil. Raamatupidami- kohviku nimi ja täpne aadress, kirjeldus ja mõned fotod aegade jooksul, nõustamine aasta suvest kasutusele võetud dega ilmet võtma. ses oli üks arvuti, mida korda- e-posti aadressile [email protected]. Samuti lisa koha- ehitiste projekteerimisel, ehi- kaubanduskeskuses Selveri Hea on meenutada, et sai mööda kasutasime. Praegu ei liku vastutaja nimi ja kontaktid, et saaksime teiega ühen- tamisel ja kasutamisel, osale- müügisaalis on eksponeeritud suvel laste rühmad tööle pan- kujutaks seda ettegi. Kõik käis dust võtta. mine ehituskomisjoni töös, ehi- rändrahn, mis detailplaneerin- dud. Alguses oli linnarühm ja siis ka veel sularahas, näiteks Viimsi kohvikute päev on üks osa 30.–31. juulil toi- tiste ülevaatusel valla ülesan- gu kohaselt oli ette nähtud säi- metsarühm. Linnarühm koris- koolide direktorid käisid pal- muvast Rannarahva festivalist, mille eesmärk on kasvada nete täitmiseks riikliku järele- litada. Esialgse ehitusprojekti tas teeääri prügist ja oli laste- garaha järel. Kassa oli raama- suureks viimsilaste peoks. Seega kutsume üles ka kõiki valve teostamine. Töökohus- kohaselt oli rändrahn ette näh- aias abiks. Metsarühm korjas tupidamise toas ja sinna pan- teisi juba tegutsevaid kohalikke ettevõtmisi Rannarahva tuste hulka kuulub ka ehitus- tud teisaldada kaubanduskes- metsa alustel prügi, mida oli di ka paanikanupp. Kord ühe festivalil kaasa lööma, uksi avama, eriprogramme ja tege- projektide nõuetele vastavuse kuse peasissekäigu lähedusse, tohutul hulgal. sünnipäeva pidamise käigus vusi pakkuma ning lihtsalt tavapärasest veidi meeleoluka- hindamine; projekteerija, ehi- kuid kivi massiivsuse ja kivi juhtus, et keegi läks kogemata mad olema! taja, omanikujärelevalve teos- nihutamisel võimaliku puru- Silva Trell, põlvega vastu seda nuppu. Oli- Kohvikute päeva korraldavad koostöös kogukonnaga taja, ekspertiisi ja auditi tegija nemisohu tõttu ei olnud see raamatupidaja me kõik väga hämmeldunud, Visitviimsi.com ja Viimsi vallavalitsus. seaduse nõuetele vastavuse kont- võimalik – rändrahn on nüüd Tulin Viimsi valda raamatupi- kui järsku tuli politsei kohale Visitviimsi.com rollimine; andmete esitamise eksponeeritud kaupluse müü- dajana tööle 27. veebruaril 1995. ja küsis, mis siin toimub. Viimsi vallavalitsus teatiste menetlemine ehitiste gisaalis. Töötan sel alal senini, muud Viimsi Teataja 12 20. mai 2016 VIIMSI KINO Laulma enne kui rääkima Uued filmid Hmmm, kas tõesti? Jah, Nädalavahetus toob uudiseid ulmesõpradele, kunagi mõtlesin ka mina Alice päästab peeglitaguses maailmas Kübarsep- nii. Kaua aega enne, kui pa ja Viimsi Kino tähistab 28. mail sünnipäeva. hakkasin väikelaste muu- sikatunde tegema. Nüüd X-meeste eelmine seiklus oli 2 aastat tagasi üks Viimsi olen juba aastaid näinud Kino avafilmidest ning kuna kõiksugu ebaloomulikke või- väikseid lapsi oma lihtsat meid omavad koomiksitegelased jätkuvalt maailma kino- laulukest esitamas, kui linadel peadpööritavat edu naudivad, siis pole ka mingi ise veel õieti rääkidagi ei ime, et aina uusi seiklusi juurde vändatakse. Seekord on oska. sündmuste käivitajaks aastatuhandete pikkusest unest är- ganud kõikvõimas, kuid üsna halvaendelise nimega mu- Muusika on nagu maagiline võ- tant Apokalüpsis, kes inimkonnas pettununa otsustab me lurikepike. Kui ta puudutab, rassiga 1:0 teha. Inimkonna õnneks ei ole päris kõik mu- siis avaneb pisike inimene na- tandid sunniku plaanidega päri. Pealkirjaks “X-Mehed: gu lilleõis ja õpib end paremini Apokalüpsis”. väljendama ning läbi rütmide, Kuna emotsioonide ajel on lausa sõdu peetud, on fil- liikumise ja muusika elemen- mis “Võrdsed” presenteeritavas tulevikumaailmas need taarseid igapäevategevusi läbi viima. Areneb lapse keskendu- geneetiliselt maha surutud. Kui mõnel tunded ikkagi end Muusika on nagu maagiline võlurikepike, millega areneb lapse keskendumisvõime ja koordinatsioon, ilmutavad, on lahendus kiire – kas agressiivne ravi või misvõime ja koordinatsioon, laps laps õpib kuulama, rahunema ja end paremini väljendama. Fotol beebikooli õpilased koos emadega. transport asutusse, kust enam tagasi ei tulda. Kui filmi õpib kuulama ja kindlasti ka Foto Ita-Riina Pedanik peategelastel samuti tunded võimust võtavad ning hooli- rahunema tuttavate muusikahe- mata kõikidest ettevaatusabinõudest vahelejäämine aina lide või laulude saatel. Väga täh- lis ja kogeda sama, mida laps kuulda võtta. Hea oleks, kui lap- ta, 1–2-aastased ja 2–3-aastased reaalsemaks muutub, otsustab paar, et ainsaks võimalu- tis ja hindamatu on lapse ja va- tunnis. sevanem ei seaks oma lapsele muusikamaiad. Alates 3-aastas- seks on põgenemine. Peaosades Nicholas Hoult ja Kristen nema kooskogemise rõõm ja Muusikastuudio beebikoo- suuri ootusi, vaid toetaks tingi- test on uuenduseks ettevalmis- Stewart. muusikas lustimine. list on lavalaudadele jõudnud musteta teda tema ettevõtmis- tusrühmad vanuses 3,5–4,5 elu- Nädala pärast tuleb jälle kolm esilinastust ja sobilik- Muusikastuudio eesmärk on, juba palju lapsi, kes ka tublide tes. Siis läheb loovus liikuma aastat ja 5–6,5 eluaastat, kus ku peaks leiduma igaühele – on action, muinasjutt ning et laps saaks ennast väljendada lauljatena võitnud erinevatel ja hakkavad sündima väikesed toimub nädalas 1 tund, ning põ- prantsuse komöödia. Aastal 1987 nägi ilmavalgust esime- vabalt ja loovalt nii liikumises võistlustel kõrgeid kohti. See ja ka suuremad imed. hirühmad vanuses 4–5 eluaas- ne “Surmarelv”, kus Mel Gibsoni ja Danny Gloveri kehas- kui ka keha- ja rütmipillidel on kõik juba boonus, sest ees- Ita-Riina Muusikastuudio in- tat ja 5–6,5 eluaastat. Põhirüh- tatud seadusesilmad pidid hoolimata omavahelistest eri- mängides, haarata kogu tema märk ei ole mitte võistlustel osa- dividuaalõpe on tegutsenud 21 madesse registreerimisel toimu- meelsustest LA-s laamendavaid kaabakaid kantseldama. olemus muusikalisse tegevus- lemine ja võitmine, vaid põhi- aastat ja beebikool 16 aastat. vad ka väikesed muusikalised Terava stsenaariumi autoriks oli Shane Black, kelle sulest se, et ta kuuleks ja tunnetaks mõte, et muusika muudab meid Osaleda saavad lapsed ja noo- katsed viisipidamise ja rütmi- pärinevad ka näiteks “Viimane skaut”, “Viimane kange- igas hetkes rütmi ja selle taga paremaks inimeseks. Oluline on, red vanuses 6 elukuud kuni 19 taju osas. Kindlasti ootab uuel lane” ja “Raudmees 3”. Nüüd on sell maha saanud uue muusikat. et lapsel endal oleks huvi muu- eluaastat. Lisaks sellele tegut- lauluaastal ees ka rida vahvaid vaheda teosega ning treilerite põhjal paistab olevat tegu Kui beebikool selja taga, sika vastu. Kui seda ei ole, siis seb ka vahva laulusõprade ühen- esinemisi, saades uusi elamusi igati stiilse 1970ndate krimkaga, kust ei puudu nahkpin- siis asutakse juba tõsisemalt as- puudub ka tulemus. Kedagi ei dus Omal Viisil, kes on üks ja kogemusi. tad, plokk-kingad ja muhedad sassoonid – seda kõike saab ja kallale. Tänu tõhusale eel- saa ju sundida midagi vastu äärmiselt lahe ja humoorikas Soovin meile kõigile mõnu- näha filmis “Head tüübid”. tööle beebieas käib laulude oman- tahtmist tegema. Tihti tunnis lauluseltskond, kuhu kuuluvad sat lauluaastat ning olen veen- damine mängeldes. Väga täht- omavahelise arutelu käigus tu- Viimsi vallavalitsuse töötajad. dunud, et muusika teeb inime- sal kohal on naturaalsete pilli- leb välja lapse enda unistus, mil- Uueks hooajaks on regist- ses kõik paremaks ja helge- de kasutamine ja lastega koos lega ta tegeleda, soovib ja siis reerimine juba hoogsalt alanud. maks! musitseerimine. Oluline on, et annangi lapsevanematele nõu Beebikoolis tegutsevad vanu- ka õpetaja saaks olla lapse rol- oma lastega suhelda ja neid serühmad 6 kuud kuni 1 eluaas- Ita-Riina Pedanik Tantsuetendus Viimsi staadionil Tule osa saama tantsu- kaar Randvere Koolist, Viimsi siaküllasele merereisile meie löövad etendusest “Sa tule Kooli 1. klasside tantsijaid, 2.– oma Viimsi valla vahvatele saar- Köieveos nad võidu teevad nüüd…“ 6. juunil kell 18 3. klasside rühma, Viimsi Koo- tele. Mis on veel lahedam kui Vahel tormivangi jääme Viimsi staadionil. Kaasa li SÕPRUS lasterühma, tantsu- see, et lõpeb kool ja paneme Mandrit ainult unes näeme löövad nii Viimsi valla ansambli SÕPRUS noorterüh- kõik koos minema? Ah, et ku- Siis kui jälle tuul on vaibund Alice peeglitagusel maal. tantsijaid kui ka külalised ma, Viimsi Kooli vilistlasrüh- hu? Paneme Pranglile – kruii- Saame koju minna marjult siit ja sealt Eestimaalt – ma Sõbberid, õpetajate tantsu- sile! Nii arvab Viimsi Kooli- Kuus aastat tagasi tõi Tim Burton kinolinadele ar- kokku 456 tantsijat! rühma, Haabneeme Kooli 1.–2. teatri noorem seltskond, kes Etenduses saab nautida kõi- mastatud tegelaskujud Lewis Carrolli raamatust “Alice klasside rahvatantsijaid, laste- meile etenduses jutustavad lu- gile teada-tuntud merelaule, mil- Imedemaal”. Kuna film kogus maailma kinokassadest üle Eelmisel kevadel tekkis meie aedade Põnnipesa, Tibu ja gusid maalt ja merelt. lele enamus tantse on loonud miljardi dollari, oli järjele rohelise tule näitamine ainult valla lõbusatel ja tantsu armas- Väike Päike pisikesi tantsijaid, Maido Saar. Lisaks Hele Po- aja küsimus ning nii ongi kõik tuttavad tegelased tagasi tavatel inimestel mõte uuel ja Viimsi Vallaaluste tantsurühma, Eliise Lill 2. klassist kirju- merants, Agne Kurikoff- Her- verivärskes teoses pealkirjaga “Alice peeglitagusel maal”. ilusal staadionil natuke mölla- Randvere Kobarakese seenior- tas luuletuse: mann, Anli Soosaar, kes ühes- Alice peab seiklema tagasi Allmaale, et päästa oma semu ta. Tahtsime panna kokku just tantsijaid, Viimsi päevakesku- Saarepuhkus koos on tantsud noortele ka sel- Kübarsepp. See pole aga mingi lihtne ülesanne, kuna vas- mereteemalise tantsuetenduse. sest Tutitriinude rühma. Meil on kodus tore pere geks õpetanud. taseks ei keegi muu kui Borat ise. Või vähemalt tegelas- Ja kui siis kuulutati välja me- Külalisrühmadena astuvad Vahel käime üle mere Sõnalise poole on loonud kuju, keda kehastab mees, kes aeg-ajalt ka Boratina veel rekultuuri aasta 2016, oli see eri- üles tantsijad Tallinna Vaba Wal- Üle mere päikest palju Viimsi Kooliteatri lapsed ja üles astub. liselt tore uudis ja sobis meile dorfkoolist, Loksa Gümnaasiu- Korjame seal musti marju noored koos juhendaja Külli Kõigile neile, kes prantsuse romantilistest komöödia- suurepäraselt. mist, tantsuansambleid Lee, Ka- Pranglil on meil väike rand Talmariga. Heli eest seisab hea test lugu peavad, pakub rõõmu teos “Prantsuse paar”. See Peol saab esinemas näha bud ja Kindakiri, rahvatantsu- Ja külaplatsil mängib bänd Lauri Pihlak ja projektijuhiks on lugu daamist, kelle kaotatud mobiili leiab noobel mus- Püünsi Kooli 1.–6. klasside tant- seltsi Pääsuke segarühma ning Seal on meie suvekodu on Merike Hindreus. jöö. Kui nüüd mõelda, et mis selles kõiges erilist on, siis surühmi, Püünsi lasteaaia tant- Põnnipesa emmesid beebide- Palju ruumi, väike rõdu Etendus on tasuta ja kestab ega suurt muud polegi kui see, et musjööl on pikkusega sijaid, Randvere Kooli rah- ga. Jaanipäeval rõõmu palju 1 t ja 30 min. Kaasa võiks võt- tsipa nirusti – sentimeetreid vaid 140 ringis. See aga ei vatantsuseltsi Pääsuke kolme Üheskoos saame kaasa ela- Sõbrad kokku saavad kaljul ta istumisaluse. sega tal daamile unustamatuid elamusi pakkumast. Peosa- rühma, šõutantsurühma Viker- da imeliselt lõbusale ja fantaa- Söövad, joovad, tantsu Külli Talmar des Virginija Efira ja Jean Dujardin, kes päriselus 182 cm pikkune. Ja lõpetuseks rõõmusõnum! Nimelt on Viimsi Kinol Muusikakool kutsub katsetele! Viimsi Kunstikool kutsub 28. mail SÜNNIPÄEV! Toreda sündmuse tähistamiseks Viimsi Muusikakool (Rohuneeme tee 38, Haabneeme) võtab vastu lahtiste uste päevale! püstitatakse maja ette Batuudijussi hüppamislinnak, kõik uusi õpilasi – vastuvõtukatsed toimuvad 8. ja 9. juunil muusikakoolis. Katsetele tuleku aega saab kirja panna tel 6066 939 tööpäeviti kell 13–18. 9. juunil kell 11–14 on kõik kunstihuvilised oodatud Viimsi Kunsti- 5D filmid on sel päeval eriti soodsad ning kogu tralli juhi- Kooli sisseastumiskatsetel ootame lapselt: kooli (Madise tee 2, Miiduranna) lahtiste uste päevale! vad igati lustlikud Batman ja Superman! Iga lapsepiletiga - kahe omavalitud laulu laulmist (piisab 1–2 salmist), Kunstikoolis toimub õpe neljal kursusel/grupis: - ette mängitud/lauldud helide järgilaulmist, - kunstigrupp: 5–7-aastased, saab tasuta Premia jäätise! Õhtupoole jätkub trall Black - ettekoputatud rütmi kordamist, - eelkursus: 7–11-aastased, Rose Pubi terrassil koos DJ, muheda bändi ja äkiliste kok- - väikese (paar takti) ettelauldud/mängitud viisijupi järgilaulmist, selle eral- - põhikursus: 11–18-aastased, teilidega. Olete oodatud! damist, kas klaveril mängitakse üks, kaks või kolm heli korraga. Võib proo- - stuudiokursus: noortele ja täikasvanutele vanusepiiranguta. Viimsi Kino vida ka neid kuuldud helisid järgi laulda! Lisainfo: www.viimsimuusika.ee Lisainfo: www.viimsiart.edu.ee 20. mai 2016 13

Iseseisvalt ajakirjanikeks Teata lapsest, kes Mägine maastik, sügis- ki suuremast ja luua üheskoos värvidesse ehitud puud, midagi, millest ka märk maha vajab abi! külm karge õhk ja soojad jääb. inimesed – selline vaate- See kõik poleks aga olnud Igaühel on kohustus lastekaitseseadusest tule- pilt avanes Viimsi Kooli võimalik ilma sponsorita, kel- nevalt teatada hädaohus olevast või abivajavast 20-le õpilasele, kes külas- leks oli Nordplus Junior. Suur lapsest. tasid Põhja-Norra linna tänu õpetajatele Merike Kau- Abivajavate laste hulka kuuluvad ka hädaohus olevad Vadsøt. sile ja Kirsi Rannastele Viimsi lapsed. Kuna neid mõisteid seaduses eristatakse, on need Koolist ning Eva Cornellius- eraldi välja toodud ka siin. Oluline on aga rõhutada, et Nimelt tuli Viimsi Kooli ingli- senile ja Carl Philip Wahlberg märkamist ja abi ei vaja mitte üksnes hädaohus olev laps, se keele õpetajal Merike Kau- Lundile Vadsø Vidergaende vaid ka muu abivajadusega laps. Abivajava lapse puhul ei sil mõte luua rahvusvaheline Skolest, kes hoidsid silma peal ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abiva- projekt keelesuuna valinud õpi- õpilastel ning et lisaks lustile jadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh lastele. Kooli arendusjuht Maar- ja lillepeole ka tööd tehtaks! vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaal- ja Urb oli just välja mõtlemas Tänuavaldus läheb samuti Kõik projektis osalenud on loodud virtuaalajalehe tulemusega sest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuras- sarnast kavandit ning nii algas- rahul. Foto erakogu kooli arendusjuhile Maarja Ur- kustest jne. ki vahva idee teostamine. bile, kes koos Merike Kausiga Abivajava lapse näide: laps elab üksi; laps vajab eri- Koostööpartneriks valiti Nor- EstWay projekti eesmärk sid üksteisega lõbusalt aega. kirjutas projekti valmis! Täna- spetsialisti abi, aga vanem ei tunnista seda, ei oska abi kü- ra ühes põhjapoolseimas linnas oli luua virtuaalne ajaleht, mis Projekt EstWay oli suure- mata ei saa jätta kõiki õpilasi sida vms; laps ei täida koolikohustust; laps jooksis kodust Vadsøs asuv õppeasutus Vadsø on täielikult õpilaste enda kok- pärane võimalus reisida teise ja nende perekondi, kes olid ära; laps pani toime süüteo. Vidergaende Skole. Mõlemast ku pandud. Külastati erinevaid riiki ning õppida tundma seal- nõus majutama külalisi ning Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja koolist tuli positiivne vastuka- asutusi, viidi läbi intervjuusid seid inimesi. Saadi juurde uusi näitasid nende nädalate jook- tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii ja ning õpilased olid meeleldi huvitavate inimestega ning hei- sõpru ning kogemusi, mida eal sul üles hoolivust ja töökust! välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda nõus kaasa lööma projektis Est- deti pilk peale mõlema maa ei unustata. Lisaks kaunile loo- Kutsun kõiki tutvuma meie käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd Way, mis on kombinatsioon ka- kaunitele vaatamisväärsustele, dusele, toredatele inimestele ja loodud ajalehega EstWay The akuutne, et nõuab viivitamatut sekkumist, et ohtu ära hoi- he riigi (Estonia ja Norway) ni- mis kõik inspireerisid artikleid põnevatele päevadele sai teha Bestway veebiaadressil http:// da või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse mest. Eestlased külastasid Skan- kirjutama. Päevad nii Norras keerukat tööd, mida nõuab ma- estwaybestway.weebly.com. kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse. Kui lapse dinaavia riiki 21.–27. septemb- kui ka Eestis olid sisustatud kir- terjali kogumine, intervjuu koos- on hädaohtu seadnud tema pere ja ühelgi muul moel ei ole ril 2015. aastal ning norrakate Brigitta Rosin jatükkide jaoks materjali leid- tamine ning läbiviimine, artik- võimalik ohtu tõrjuda, võib olla põhjendatud lapse eralda- vastuvisiit leidis aset 13.–18. EstWay The Bestway misega ja õhtud mõnusate koos- li kirjutamine ja toimetamine. mine perekonnast. Lapse vastu suunatud süüteo toimepa- märtsil käesoleval aastal. peatoimetaja viibimistega, kus õpilased veet- Õpilased said olla osa millest- nemise kahtlus (sh füüsiline või seksuaalne vägivald; elu ja tervist ohustav hooletusse jätmine; jne) on kriminaal- või väärteomenetluse algatamise aluseks. Hädaohus oleva lapse näide: laps on vägivalla ohver; Aga milleks teater? laps on tõsiselt haige; laps üritas enesetappu; laps on tuge- vas alatoitumuses; laps pani toime süüteo. Aga milleks teater? Tean, üheshingamisest (mille täpsus Külli Tähe ja Eksperimen- 1. jaanuaril 2016 hakkas kehtima uus lastekaitsesea- et see küsimus käib mõnigi kord rabav) – neist kva- di lavastustest kiirgab kindlat dus, mis näeb ette abivajavast ning hädaohus lapsest teata- halastamatult iga teatri- liteetidest, millest 21. sajandi usku sellesse, et ilu päästab maa- mise kohustuse (§ 27, 31). tegija kannul. On hetki, ühiskonnas nii tihti vajaka ilma. Ja ehk päästabki, kui maa- kus tundub, et vastust ei jääb. Saab rääkida mõtte sel- ilma sedavõrd täpselt tajutak- Allikas: Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse. olegi. gusest – on võluv näha laval nii se. On hoomata, et ettevalmis- Juhend. Lasteombudsman. suurt hulka inimesi, kes mõis- tav protsess nõuab iga noore On hetki, kus see kõik, mille “Sõjaväkke? Sõjaväkke!” tavad ja mõtestavad üheskoos sajaprotsendilist pühendumist n Abivajavast lapsest teata vallavalitsusele, võimalusel nimel me päevast päeva töö- teatrit. Ometi – hetkiti igatseb ühisele eesmärgile ja seda mit- otse lastekaitsetöötajale või lasteabitelefonil 116 111 tame, tundub olevat odav illu- tust. Teater lihtsalt ON. Toimus silm näha enam erinevaid lä- te ainult füüsilise kohaloleku- (24 h). sioon, mannetu maagia, mil- Viimsi koolis teatritrupi Eks- henemisi, erinevaid mõtlemisi, ga, vaid iga meelt pingutades n Viimsi vallavalitsuse lastekaitsespetsialistide kontak- lest maailmas miski ei muutu. periment traditsiooniline teatri- erinevaid mõistmisi. Julgeda – maailma nähes, kuuldes, hais- tid: tel 6028 823 – Thea Tänav, [email protected]; tel Ent on ka teistsuguseid hetki. õhtu. Publiku ette jõudis kolm panna lavale suuremal või vä- tes, maitstes ja katsudes. Ja alles 6028 875 – Grete Bobkin, [email protected]; tel 6028 841 Hetki, milles avastad, et seisad iseseisvat lavailma lavastust – hemal määral vastuolulisi mõt- siis, viis meelt on maksimaal- – Sandra Hommuk-Silla, [email protected]. keset teatrit, et teater seisab “Inimeseks…?”, “Sõjaväkke? teid on üks soovitus Eksperi- selt töösse pandud, võib sün- keset sind ja enam polegi vaja Sõjaväkke!” ja “Kunagi aasta- mendile tulevikuks. Arendada dida “ime” – eikusagilt ilmub n Hädaohus olevast lapsest teata politseile küsida, milleks see kõik. te pärast…”. mingi teema kohta välja kõige meel, mis loob. Loomismeel. lühinumbril 112 ja valla- või linnavalitsusele. Maikuu viiendal õhtul ko- Kõigi kolme teatritöö pu- radikaalsemalt erinevaid ideid Jan Teevet ges üks saalitäis inimesi seda vas- hul saab rääkida õlgõlatundest, ja panna need üksteise kõrvale. EMTA lavakunstikooli tudeng

PÄRNAMÄE KÜLA LASTEPÄEV 4. juuni kell 11–13 Väike Päike lasteaia hoovis (Kraavi tee 1, Pärnamäe küla)

Toimub Rattaralli Turvalisest liiklemisest tuleb rääkima Lõvi Leo politseist Trikitama tuleb mustkunstnik Marko Loomulikult ei puudu ka näomaalija ja õhupalli- loomade meisterdaja Üritust korraldab Pärnamäe külaselts. Üritust toetavad Reval Cafe, Haabneeme kohvik ja Saare. Alla 8 aastased lapsed osalevad üritusel koos vanema või saatjaga

OOTAME KÕIKI KÜLALAPSI JA NENDE SÕPRU ÜLE VIIMSI! 14 20. mai 2016

Tippmuusikute Oodatud pidupäev Paljudes kodudes lõpe- pealinnadega tutvumise lihtsaks (L’Cosmetics) on tublile lõpe- nende juurde sobivaid lisan- kohtumine kodu- tavad kevadel pere pesa- ja meeldejäävaks teevad. Mui- tajale vääriline kingitus. deid. Tellida saab ka valmis munad lasteaia, koolilap- dugi on valikuid väga palju ning Gümnaasiumilõpetajad as- juustuvaagnaid, millel erine- sed põhikooli või güm- midagi toredat leidub igale mait- tuvad vastu uutele väljakutsete- vaid sorte gurmeejuuste ning vallas naasiumi ning noored sele. le – sageli viib sügis neid üli- mitmesuguseid juustumoose Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) esitleb 2. juuni saavad kätte juba ülikoo- Pere noorimaid liikmeid saab kooli ning see tähendab iseseis- ja -kastmeid. Ja kuna pidupäe- kell 18 koostöös Viimsi vallavalitsusega EELK lidiplomi. Neid rõõmsaid rõõmustada üsna lihtsalt – män- va elu algust. Sobivaks kingi- val tuleks kindlasti ka pisut Viimsi Püha Jaakobi kirikus kontserti sarjas sündmusi tähistatakse guasjadega! XS mänguasjapoest tuseks on sel juhul kõik, mida maiustada, siis ühe (või isegi “Hingemuusika”, kus esinevad saksofonistid koos pere ja sõpradega leiab nii legosid, superkangelas- uue kodu (või ühikatoa) sisus- kaks!) suussulava tordi laua Virgo Veldi ja Johannes Thorell Rootsist. Nende- ning traditsiooniliselt te kujusid ja draakoneid pois- tamisel vaja läheb. Kauplused peale leiavad maiasmokad De- ga koos musitseerib pianist Irina Zahharenkova. ootab lõpetajaid ka mõni tele kui ka Monster High nuk- Kodu & Köök ning Koduekstra licato imelisest valikust, kuhu tore kingitus. ke ja Littlest Pet Shop looma- pakuvad suurt valikut vajalik- kuulub näiteks marmorkook, Johannes Thorell on üks juhtivamaid kesi tüdrukutele. Arendavad laua- ke tooteid, millest elluastujad brownie-juustukook, astelpaju- saksofoniste Skandinaavias. Ta on esi- Viimsi Keskusest leiab palju to- mängud on aga miski, mis pa- edaspidi rõõmu võiksid tunda. juustukook ja napoleon… Seal- tanud laitmatult kõige nõudlikumaid redaid kingitusi. Apollo raama- kub põnevust kogu perele. Näiteks kvaliteetne praepann juures on saadaval ka soola- saksofonikontserte ning võitnud suu- tupoe soovitus kõlab: kingi lõ- Põhikoolilõpetajate kingi va- või korralik nõudekomplekt on seid pirukaid ja mitmesugu- rel hulgal tunnustatud konkursse üle petajale emotsioone! Nuttu ja limisel võiks meeles pidada kin- praktilised, ent samas ka süm- seid soolaseid suupisteid ning Euroopa. Johannes on Skandinaavia naeru, närvikõdi ja põnevust, gisaaja välja kujunenud hobi- boolsed kingitused. jooke – pidulaud saab rikkalik saksofonifestivali looja ning õppejõud Aarhusi ja Aalbor- teadmistejanu ja julgust – raa- sid. Poistele pakuvad selles eas Koolilõpetajaid võib üllata- ning maitsev. gi kuninglikus muusikaakadeemias Taanis. matuid, filme, mänge ja muu- kahtlemata huvi erinevad teh- da ka pidulikuks päevaks olu- Ja lilled! Neid ei tohi min- Virgo Veldi on lõpetanud magistrantuuri Eesti Muusi- sikat. Kaupluse juhataja Helen nikavidinad – kvaliteetsed kõr- liste teenustega. Kaunilt jume- gil juhul unustada, kuna lilled ka- ja Teatriakadeemias (EMTA) ning Sibeliuse akadee- Valdma soovitab pere noorima- vaklapid, fotokaamera või tah- kaks saavad nii lõpetajad kui kuuluvad iga lõpupeo juurde mias Helsingis. Ta on Eesti üks tunnustatumaid interpree- tele liikmetele raamatut “365 velarvuti, mida pakub Cyber- ka lõpetajate vanemad d päike ning kauneid õisi leiab rohkelt te, esinedes nii solisti kui ka kammermuusikuna Eestis ja toredat tegevust õues”, milles shop. Käsitööhuvilistele tüdru- päevitussalongis. Trendika mei- Jardini lillepoest. Lõpetajale välismaal. Virgo on pälvinud preemiaid erinevatel kon- on põnevaid ideid igaks päe- kutele leiab sobivaid kinke Koo gi ning soengu eest hoolitse- võid kinkida kauni lõikelillede kurssidel ning töötanud õppejõuna Helsingi Sibeliuse vaks. Näiteks saavad huvilised ja Loo kauplusest – näiteks arm- vad Make Your I.D. tippklassi kimbukese, mis on just saaja gümnaasiumis ja G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. teada, kuidas valmistada ise pu- said tikkimiskomplekte või küü- iluspetsialistid, kes täidavad ka lemmiklilledest kokku pandud Aastast 2001 on ta õppejõud EMTA-s ja ta on juhendanud tukahotelli või ennustada ilma. nalde ja kaartide valmistamise kõige nõudlikumad soovid. või miks ka mitte mõnd poti- meistrikursusi erinevates Euroopa riikides. Vanematele lastele on väga so- vahendeid. Väga kaunid ja süm- Pidulikule päevale kohaselt lille – imeilusad orhideed on Irina Zahharenkova on oma generatsiooni üks välja- biv teos “Maailma pealinnade boolsed on ehted ja käekellad kaetakse mitmetes kodudes ka alati teretulnud. paistvamaid pianiste. Ta lõpetas magistriõpingud EM- kogupereentsüklopeedia + mä- (Goldtime, Jahonts), kuhu saab söögilaud. Juustukuningatest Ilusat algavat pidude hoo- TA-s ning õpingud jätkusid samas doktorantuuris aastatel lumängud”, milles on 500 fo- lasta midagi tähenduslikku pea- leiavad gurmaanid hõrke suu- aega! 2003–2011. Helsingi Sibeliuse akadeemia magistrikraadi tot, kaarti, skeemi ja joonist, mis le graveerida. Ka hea parfüüm pisteid – väga erilisi juuste ning Viimsi Keskus kaitses ta 2010. aastal. Irina on esinenud rahvusvahelistel festivalidel Itaalias, Saksamaal, Soomes, Norras ja Eestis. Samuti on teda kutsutud solistina mitmete orkestrite ette. Käesoleval ajal elab ja õpetab Irina Zahharenkova Soo- Rootsi vaimulik muusika Viimsis mes ning ta on EMTA-s õppejõud. 4. juunil kell 18 esineb malus kuulata naiskoori Can- Viimsi kontsert toimub Tallinna Kammermuusika Fes- EELK Viimsi Püha Jaakobi tores Sofia esitusel kaasaegset tivali raames ning sama koosseisu on võimalik kuulda 3. kirikus naiskoor Cantores vaimulikku rootsi muusikat. juunil kell 18 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu tn Sofia Stockholmist, kes Kontserdil kõlavad rootsi he- 6). Festival toimub 1.–5. juunini vanalinna päevade raa- laulab kaunist rootsi lilooja Jan Sandströmi “Sanc- mes ning esinejate seas on Maksim Štšura, Michael Foyle muusikat. tus”, Håkan Alinderi “Sommar- (UK), Oksana Sinkova, Madis Kari ning paljud teised. hymn”. Esitusele tulevad mõ- PLMF korraldab sel suvel veel Eivere Klaverifestivali Kontserdile sissepääs on vaba. ned palad rootsi romantilisest (5.–7.08), esinejateks Kristiina Rokaševitš, Takahiro Aki- Kohapeal saab teha annetusi lised ambitsioonid. Naiskoori palju suurvorme, näiteks Fau- muusikast, näiteks helilooja Da- ba, Izumi Tateno ja Irina Zahharenkova ning Rapla Kiri- kiriku uue oreli ehitamise toe- iseloomustab kõrge esitustase, re, Verdi, Mozarti ja Brahmsi vid Wikanderi “Kung Liljekon- kumuusika Festivali (1.-15.07). Raplas on selle aasta pea- tuseks. kaunis kõla, samuti isikupära reekviemid, mida koor esitas valje” ja “Dofta, dofta vit si- külaliseks Ameerika talentide sümfooniaorkester YOA, Cantores Sofia kasvas välja ja elurõõm. koos Sofia kiriku kooriga Arne ren” ning “Sommarpsalm” he- kellega koos musitseerib 15. juulil maailmakuulus tšellist tuntud Stockholmi Sofia kiriku Naiskoori kunstiline juht ja Johanssoni juhatusel. lilooja Waldemar Åhléni sulest. Gautier Capuçon. PLMF kontsertide ja festivalide kohta kirikukoorist. Naiskoor alus- dirigent on Bolla Henriksson, Cantores Sofia on korduvalt Loomulikult kõlavad ka tradit- leiab muusikahuviline infot www.plmf.ee. tas oma tegevust 1995. aastal. kes on Rootsi kuningliku muu- esinenud Saksamaal, Hispaa- sioonilised rootsi rahvalaulud. Kontsert Viimsis on tasuta! PLMF Kooris laulavad noored nai- sikaakadeemia vilistlane. nias ja Soomes. Kontserdi korraldajaks on sed, kellel on armastus muu- Naiskoori repertuaar on vä- 4. juunil Viimsi Püha Jaa- VM Fest MTÜ. sika vastu ja julged muusika- ga mitmekesine. Repertuaris on kobi kirikus on suurepärane või- VM Fest MTÜ 20. mai 2016 15

Viimsi valla kultuurikalender 20. mai – 6. juuni

JUMALATEENISTUSED Info ja laudade broneerimine: Kuni 27. mai Viimsi 3x3 korvpall 25. mai kell 16 Sissepääs tasuta! 22. mai kell 11 tel 5628 2261 Naima Neidre näitus Korraldaja: Korvpalliklubi Viimsi Õues mängimise päev! Viimsi staadionil Jumalateenistus armulauaga Black Rose Pubis “Rändavad mõtted“ Viimsi Koolis Osalemine tasuta! Teenib Ants Leedjärv EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus kell 19 Viimsi noortekeskuses EAKATELE Toimub pühapäevakool lastele 28. mai kell 21 Jalgpalli B esiliiga kohtumine 31. mai kell 13 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus DJ Ivo Uslov 29. mai – 6. juuli Viimsi JK – Tallinna FC Flora U19 26. mai kell 17 Hooaja lõpetamine kell 14.30 Info ja laudade broneerimine: Kunstnik Andrus Rõuki maali- Viimsi staadionil Tööõiguse ja -ohutuse koolitus Randvere päevakeskuses Jumalateenistus tel 5628 2261 näitus Osalemine tasuta! EELK Randvere kirikus Black Rose Pubis EELK Viimsi Püha Jaakobi 4. juuni kell 10 Viimsi noortekeskuses 9. juuni kirikus VI Viimsi Rattaretk 2016 Eakate ekskursioon Võru- ja 26. mai kell 18 29. mai kell 14 u 23 km 27. mai kell 15 Setomaale Palvus armulauaga Randvere pasunakoori juubeli- Kuni 31. mai Korraldaja: Viimsi vallavalitsus Mölkky Lisainfo ja eelregistreerimine: EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus kontsert Raamatuväljapanek “Kevad aias“ Lisainfo: tel 6028 860, Remo Lisainfo: randvere@ tel 6064 080 Vaba sissepääs! Prangli raamatukogus Merimaa huvikeskus.ee Korraldaja: MTÜ Viimsi Päeva- 29. mai kell 11 Viimsi huvikeskuses Viimsi poolsaarel Randvere noortekeskuses keskus Jumalateenistus armulauaga Kuni 31. mai kell 17 Toimub pühapäevakool lastele 2. juuni kell 18 Käsitöönäitus LASTELE JA NOORTELE Tuleohutusealane koolitus VARIA EELK Viimsi Püha Jaakobi Kontserdisari “Hingemuusika“ Viimsi päevakeskuse saalis 20. mai kell 15 Koolitajaks on Aivar Põlda 21.–22. mai kell 10–14 kirikus Virgo Veldi (saksofon) KAOS (mäng) Üritus on mõeldud kogu Taluturg kell 12 Johannes Thorell (saksofon, Kuni 31. mai Lisainfo: randvere@ perele! Müügil eestimaine väärt Jumalateenistus Rootsi) Näitus “Sõbralik kaisuloom huvikeskus.ee Tasuta! toidukraam! Naissaare Püha Maarja kabelis Irina Zahharenkova (klaver, kaissu“ Randvere noortekeskuses Viimsi noortekeskuses Viimsi vabaõhumuuseumis kell 14.30 Eesti/Soome) Vaba sissepääs! kell 18 Jumalateenistus armulauaga Kavas: Poulenc, Uusberg jt. Viimsi huvikeskuses Noorteõhtu 30. mai kell 17 24. mai kell 19 EELK Randvere kirikus Vaba sissepääs! EELK Viimsi Püha Jaakobi Filmiõhtu Pärnamäe küla üldkoosolek EELK Viimsi Püha Jaakobi Kuni 31. august kirikus Tasuta! Lasteaias Väike Päike 5. juuni kell 11 kirikus Stendnäitus “Kaart ja Kaart – Viimsi noortekeskuses Jumalateenistus armulauaga ajareis Tallinnas“ 20. mai – 20. august 28. mai kell 10–14 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 3. juuni kell 21 Vaba sissepääs! 5. suvine võistulugemine 31. mai k 16 Taluturg kell 13 Anna Curly & band Viimsi raamatukogus 1.–9. klasside õpilastele Viimsi lasteaedade laulupäev Müügil eestimaine väärt toidu- Jumalateenistus armulauaga DJ Andrus Kuzmin Viimsi raamatukogus Viimsi mõisa pargis kraam! Rohuneeme kabelis Info ja laudade broneerimine: LOENGUD ja VESTLUSÕHTUD kell 16–19 Viimsi vabaõhumuuseumis kell 14.30 tel 5628 2261 27. mai kell 18 23.–29. mai X-boxi mängude päev Jumalateenistus Black Rose Pubis Avatud uste õhtu – vanad Peonädal Tasuta! 29. mai kell 10–15 EELK Randvere kirikus tekstiilid lapitöös Lastepilet 2 ühe hinnaga Viimsi noortekeskuses Taluturg – Kalapäev kell 18 4. juuni kell 15 Info ja eelregistreerimine: Muuv Seiklusmaal, Viimsi Müügil värske kala, kalatooted Emmause missa Rannarahva piknik www.marjamatiisen.com, Keskuses 1. juuni kell 16 ja kalakõrvane! EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Esinevad taidluskollektiivid tel 5015 651 Tähistame lastekaitsepäeva Pannil, potis ja grillil valmivad Lubja küla lõkkeplatsil Lapitöömeister Marja Matiiseni 26. mai kell 17.30 Tasuta! rahvuskala räim ja võõrliik mudil MUUSIKA kell 18 koduateljees Pöörane lastedisko Viimsi noortekeskuses Maitseelamuste eest vastutavad 20. mai kell 21 Kontsert: Stokholmi Sofia kiriku Igale osalejale üllatus! kalakokk Hanno Kask ja Tallinna Pearu Paulus & DJ Lenny LaVida naiskoor 31. mai kell 19 Pilet 7 € 4. juuni kell 11–13 Teeninduskooli kokaõpilased Info ja laudade broneerimine: EELK Viimsi Püha Jaakobi Vestlusõhtu “Metsarahva Muuv Seiklusmaal, Viimsi Pärnamäe küla lastepäev Viimsi vabaõhumuuseumis tel 5628 2261 kirikus mõtisklused“ Keskuses Mustkunstnik, näomaalijad, kell 18.15 Black Rose Pubis kell 21 Külas on Krista Kaur (Tallinna õhupalliloomad Helimeditatsioon gongide ja DJ Lenny LaVida Botaanikaaia metoodik, näituse 24. mai kell 15 Rattaralli helikaussidega 21. mai kell 21 Info ja laudade broneerimine: kuraator ja paljude taimeraama- Just Dance 2016 – parima Külla tuleb Lõvi Leo Osaluspanus 8 € DJ Andrus Kuzmin tel 5628 2261 tute kaasautor), kes räägib tantsija väljaselgitamine Lasteaed Väike Päike õuealal Registreerimine: vilmar.schiff@ Info ja laudade broneerimine: Black Rose Pubis lõhnataimedest ning eeterlike Lisainfo: randvere@ mail.ee või tel 5334 0049 tel 5628 2261 õlide jõust huvikeskus.ee 6. juuni kell 18 Viimsi huvikeskuses Sissepääs tasuta! NÄITUS Tasuta! Randvere noortekeskuses Merekultuuriaastale pühen- Black Rose Pubis Näitus “Piirideta meri“ RMK Viimsi looduskeskuses kell 16 datud tantsuetendus “Sa tule 4.–5. juuni kell 10–14 Kunstnik Anneli Akinde müügi- Kokandus nüüd…“ Taluturg 27. mai kell 21 näitus SPORT Osalemine maksab 1 € Esinevad Viimsi valla ja külalis- Müügil eestimaine toidukraam! Rolf Roosalu & DJ Sass Nixon Rannarahva muuseumis 22. mai kell 12 Viimsi noortekeskuses tantsurühmad Viimsi vabaõhumuuseumis 16 20. mai 2016

Korvpallitreenerite Indrek võtab kaalust alla / 12 rahvusvaheline www.myfitness.ee/Indrekublogi Alguses oli kaal 90 kg, koolitus nüüd 78,3 kg (pärast poolmaratoni). Korvpalliklubi Viimsi eestvedamisel toimus 9. mail Randvere Koolis teine korvpallitreenerite eriala koolituspäev, millest sai osa ligi 60 tree- MyFitness Viimsi Jooks 2016. nerit Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust. Aeg: 2:55:45. Distants: 21,6 km / poolmaraton. Kulutatud ener- Esinejad Janis Butans (Lätist) ja Mikko Larkas (Soomest) gia: 3000 kcal. omavad pikaajalist kogemust laste ja noorte ning noor- Kohe sissejuhatuseks ütlen tekoondiste treenerina. Lektorid Soomest ja Lätist toodi ära, et ma ei ole jooksja. Mu kohale peamiselt seetõttu, et mõlema riigi korvpall on abikaasa võib kinnitada, et ma viimastel aastatel teinud suuri edusamme ning on möö- olen valmis pea ükskõik mida dumas senisest Baltikumi lipulaevast Leedust. Samuti on muud tegema, aga mitte jooks- mõlemad lektorid seotud Euroopa hinnatuima korvpalli- ma. Jalgratas on pigem mu õue- treenerite koolitusprogrammiga Fiba Europe Coaching mängude lemmikute seas, sest Certificate. Sama koolituse on läbi teinud Viimsi klubi te- see ei põruta ja naudin kiirust. gevjuht Tanel Einaste ning seal osaleb treener Valdo Lips. Viimased 5 kuud olen koostöös “Klubi jätkuv prioriteet on eelkõige oma, aga ka kõi- MyFitnessi ja Viimsi Teatajaga gi Eesti korvpallitreenerite koolitamine, et olla kursis läbinud eksperimendi, mille ees- just viimaste trendidega. Mul on hea meel, et suudame märk on vormida mind tagasi oma kontaktide kaudu Eestisse tuua hinnatud spetsialis- nägusaks saledaks noormeheks. te. Märk, et mõlemad treenerid on läbinud nii rahvusliku Üheksakümnest kilost on nüüd- ning rahvusvahelise sõela, osutudes valituks FECC prog- seks alles jäänud vähem kui ka- rammi, on kindel kvaliteedimärk. heksakümmend – viis kilo jääb Koolitusel osales ligi 25% kõigist Eesti korvpallitree- veel seatud eesmärgini. Naksitrallid Viimsi jooksu stardis (vasakult) Marko Laving, Rene Velli, Indrek Kaing. Foto Marko Laving neritest. See näitab suurt huvi koolituste vastu üldiselt, Jooksu otsustasin ette võtta kuid ka meie poolt pakutava korralduse kõrget taset,” tut- väljakutsena, et oma nimekir- jooksule ümber muuta poolma- 130–140 lööki. Tagasipöördel abilisi ja kaasaelajaid tee ääres, vustas klubi tegevjuht Tanel Einaste. jas “Mis ma elus ära proovida ratonile, et siis koos minuga Rohuneeme teele tundsin, et mi- sest see kõik aitas! Ilma joogi- Koolitusel osalenud Tartu Rocki korvpallikooli noor- tahan” üks asi veel maha tõm- joosta. Ja nagu sellest veel vä- nu jõuvarud hakkavad otsa saa- pausideta poleks jooks samuti tetreener Raido Rebane lisas: “Professionaalselt korral- mata. Minu pikimad jooksud he oleks – ta teadis mu hullu- ma. Haabneeme poe juures (18 võimalik olnud. Tänu ka rõõm- datud koolitus – head lektorid, huvitavad teemad, enne seni on vast 600 meetrit kodust meelset plaani ning loobus oma km) olin juba tulises miinuses, satele saatjatele ratastel, kes koolitust jagati vajalikud materjalid. Teisisõnu kõik, mis bussile. Nii palju mul mõistust ajajooksust ning jäi truult mu jalgadest “purskas tuld”. Käed pea poole distantsist pidulikult vaja, oli kohapeal olemas. Sellelt koolituselt sain teada nii oli, et päris maratonile end kir- vedajaks kuni võistluse lõpuni. surisesid, jalad hakkasid ka su- mu kannul sõitsid ja takka in- mõndagi uut ning kinnitust ka sellele, et minu nõudmised ja ei pannud, piisas poolama- Tänu minule oli tema poolma- risema. Kartsin, et kui nüüd nustasid, sest viimast ei tohi enda mängijate suhtes on sarnased koolitajate nõudmiste ratonist. Jooksjatest ja mitte- ratoni eelviimane lõpetaja ja mi- seisma jään või kukun, siis ma maha jätta! ja tõekspidamistega.” jooksjatest sõbrad said aru, et na siis päris viimane. Aitäh ja enam ei tõuse. Väga rahuliku, Julgustan kõiki, kes on pla- Viimsis toimunud koolitust toetasid Nike, Sportland, olen mõistuse kaotanud. Sel- kraapsuga kummardus, mida ma aga kindla sammuga liikusin siis- neerinud sarnaseid eesmärke, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Korvpalliliit. leks, et mitte ise seda otsust veel teha ei suuda! ki veel edasi. Nii suur töö oli aga tegudeni pole jõudnud. See Korvpalliklubi Viimsi kahetsema hakata, ei jooksnud Jooksu vältel kogesin ja õp- seljataga, et seda viimast kilo- on võimalik! Mina olen lihast ma enne võistlust mitte korda- pisin enda kohta väga palju uut meetrit jooksmata jätta oleks ja luust tõestus, et see on saa- gi. Kartsin, et see võib panna ja huvitavat. Esimesed 8 km ei olnud lihtsalt narr ja enda alt- vutatav. Tuleb teha otsus ja kok- mind loobuma. Vahel on parem olnud jalgadele kuigi koormav, vedamine. See viimane lõpp kulepe iseendaga. Tõsi, see kõik Spordist tulekul vähem teada. Hea tiim aga pääs- aga hingamise paikasaamine oli ikka meeletu pingutus, aga pole olnud kerge ja mitte päris oli keeruline ja pulss kippus 22. mail kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumine tab päeva. Ma ei oleks seda tehtud sai. Järgmine hommik sellises graafikus nagu alguses Viimsi JK – Tallinna FC Flora U19. jooksu lõpetanud, kui sõber Mar- 170+ kandis olema. Umbes 12 ei saanud voodist välja, ent ko- arvasin, aga see on osa teekon- 22. mail toimub Viimsi Kooli spordikompleksis Viimsi 3x3 ko Laving ei oleks otsustanud km peal olin saanud hingamise gusin end pisut ja tantsisin li- nast. Väga mõnusast teekonnast. korvpalliturniir. võistluspäeva hommikul oma nii kenasti paika, et sain juba hasvalu maha. Trennis näeme! 4. juuni toimub Viimsi poolsaarel VI Viimsi Rattaretk. varasemat registreeringut 10 km rääkida ja pulss oli vahemikus Tänan kõiki korraldajaid, Indrek Kaing 8. juunil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumine Viimsi JK – Viljandi JK Tulevik. 3. juulil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumine Viimsi JK – Raasiku FC Joker. Püünsi pereorienteerumispäev 16. juulil kell 13 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumine Viimsi JK – JK Sillamäe Kalev II. 27. aprilli õhtupoolikul jätkusuutlik sportlik sündmus. 3. augustil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtumi- oli Püünsi Kooli ümbrus Püünsi külla ja metsa orien- ne Viimsi JK – Tallinna FC Flora U19. sagimist täis, sest toimus teerumisrajale oli paigaldatud 17. augustil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtu- pereorienteerumispäev. 17 kontrollpunkti. Orienteeru- mine Viimsi JK – FC Elva. miseks oli kaks võimalust: “Nau- 28. augustil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalgpallikohtu- Püünsi Kool on Viimsi pool- din aega perega” – rahulik punk- mine Viimsi JK – FC Kuressaare. saare põhjapoolsem põhikool- tide läbimine omas tempos – ja lasteaed. Meie tugevuseks on “Olen täna võidumees” – luges kokkuhoidev koolipere, koos- kiirus ja läbitud pidid saama töövalmidus lapsevanematega kõik punktid. Osaleda sai nii ja tegus ümbritsev kogukond. pere- kui ka sõpruskonnaga. Samuti saame kiidelda mõnusa Huvi ja osavõtt sündmusest asukohaga metsa ja mere va- oli suur. Osales 70 võistkonda hel. Kosutav mereõhk ja kää- kokku 209 osalejaga. Parima- nulised metsarajad on ideaal- teks pärjati: I koht – perekond sed kaaslased liikumis- ja spor- Piho, II koht – perekond Tõ- diharrastusega tegelemiseks. nisalu, III koht – sõpruskond Sportlikud sündmused võetak- Ailet, Oliver, Armin ja Troy- se siin alati hästi vastu. Pereorienteerumise I koht. Fotod Gea Radik Rocco. Kõiki osavõtjaid ootas Projekti “Püünsi pereorien- finišis virgutav kehakinnitus teerumispäev 2016” eelkäijaks lisaks liikumisele võtsime kät- ning välja loositi ka üllatusau- võime lugeda igakevadist jüri- te kaardid ja märkevahendid hinnad. Täname kõiki osale- päevale pühendatud tõrvikute- ning asusime ümbruskonda jaid, tegusat korraldusmees- ga jalutuskäiku ümber Püünsi avastama orienteerumise abil. konda, orienteerumisklubi Toni küla. Sel korral otsustasime Sündmuse eesmärk oli ärgita- ja Mait Tõnissoni, Viimsi val- mõelda suuremalt, kaasata ko- da kogu kogukonna liikmeid lavalitsust, KLP Toit OÜ-d ja gukonda ja teha koostööd orien- liikuma, tutvustada orientee- Lavendel SPA Hotelli abi eest teerumisklubiga Ton Mait Tõ- rumise võlusid professionaal- vahva spordisündmuse korral- nissoni eestvedamisel. Lisasi- se korralduse ja abivahendite damisel! me jalutuskäigule särtsu ning Pereorienteerumise II koht. abil ning tekitada kogukonda Püünsi Kool 20. mai 2016 17

REAKUULUTUSED

TEENUS n Puutööd, aiad, soojustamine, majavoodrid, ter- n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude rassid, kiviteede ehitus ja survepesu, parandus. raiet, puude ja hekkide hoolduslõikust. Soodsad Lamekatuste ehitus ja katmine rullmaterjalidega, Isemoodi Isetegijate loovus, loodus- ja hinnad! Tel 5220 321. värvimistööd, haljastus. Tel 5366 4294, e-post kunstilaagrid Viimsi Huvikeskuses n Elukutseline õmbleja (üle 40 aasta kogemust) [email protected]. Kunsti – ja Loovuslaager 13.–17.06 k 10.00–16.00, hind 95 €. teeb Viimsis, Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. n Hekkide ja viljapuude lõikus, muru niitmine. Elulahe Laager 01.–05.08 k 10.00–16.00, hind 95 €. Teave kell 9–19 tel 5625 1195, Tiiu. Tel 5663 0024. Pärlilaager 15.–19.08 k 11.00–14.00, hind 55 €. n Müüa kuivad küttepuud 40 l võrkkotis: lepaklots n Väliköögid, looduskivitööd. Pikaajaline kogemus. Oodatud on meisterdamise, loomise, isemoodi tege- 5x20 cm, kaseklots 5x20 cm, lepp 30 cm, kask 30 cm, Tel 5668 0146, Andres. mise tegemiste huvilised lapsed vanuses 6–11 a. Kõikides laagrites on päeval erinev teema, käime saar 30 cm, puitbrikett 10 kg. Hinnad kodulehel. n Pikaajalise kogemusega litsentseeritud korstna- savikojas, õmbleme kaisuka, disainime T-särgi, emale Alates 50 kotist on transport Kiili, Rae, Viimsi valda pühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni poekoti, isale nagi, koerale pesa, kindlasti teeme ka nukuteatrifilmi ja peame fotojahti. tasuta! Tellimine tel 5198 9070, www.unitedexpo.ee. puhastust. E-post [email protected], tel 5526 28. Tegevusi on palju, vastavalt ilmale püüame olla ja n Ohtlike puude/okste langetamine ning vilja- tegutseda palju õues. puude lõikamine. Muud pisiremonditööd majas ja MÜÜK Korraldame külarahvale laadapäeva, mille tulu anneta- takse laste poolt valitud organisatsioonile. aias. Kodumeistri teenused. Tel 5139 437, e-post n Müüme kõrgekvaliteetset vihmaussikomposti. Kõigi nende vahvate laagrite kohta täpsem info ja [email protected]. Pakendatud 25 l kasutusõpetusega kottidesse. registreerimine: [email protected], n Ohtlike puude eemaldamine, võsa lõikus. Töötame tel 5104 400 ja 5127 131 või meie kodulehel www. Alates neljandast kotist kohaletoomine tasuta. isemoodi.ee. Külasta ka meie facebooki lehte face- 7 päeva nädalas. Tel 5623 0373, Randy. Helista 4,5 € kott. E-post [email protected], tel 5457 book.com/isemoodiloovustuba. julgelt ja leiame lahenduse! 3551. n Akende pesu, katuste süvapesu, veerennide n Küte: 3 m ja halg 30–60 cm, hind al 16 €/rm; puhastus. Tuleme appi puhastustöödes igasse maa- korralikult pakitud halud ja klotsid 40 l tr võrgus, konda. Täpsem info tel 5638 8994, Uve. al 1.90 € võrk. Transport hinnas. Halumasina n Atesteeritud massöör koos massaažilauaga tuleb (EVO36) rent ja teenus. Tel 5620 8210. teie koju teile sobival ajal. Pärast massaaži pole n Väikeveod kuni 2,5 t. Kohale veoga liiv, muld, vaja kuhugi kiirustada ja nii saate massaažist mak- killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. HEA TUJU LASTELAAGER 2016 simaalse lõõgastava toime. Vastavalt teie vajadu- Tel 5092 936. 7.–11. aastastele tüdrukutele sele ja parima mõju saavutamiseks kombineerin n Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikkusega erinevaid massaažitehnikaid ja võtteid. Hind alates 30–60 cm (alates 33 €/rm). Kojuvedu. Tel 5227 345, “SUVI PILDIS” 22 eurost. Massööri tellimine e-posti aadressil ree- e-post [email protected]. • tantsime, trallime, möllame • seikleme vanalinnas koos fotograafiga Püünsi Kool otsib oma tegu- [email protected] või telefonil 5092 550, Reet. n Aiad, väravad, tõstuksed ja automaatika lahen- n Santehnilised välis- ja sisetööd (veemõõdusõl- dused parima hinnaga Eestis. Liugvärava komplekt • lahendame lahti sõprusesõlmesid sasse kollektiivi • meisterdame pildiraami ja erinevaid käepaelu mede montaaž ja boilerite puhastus). ÜVK liitumi- (tsingitud ja värvitud värav + vundament + paigal- • eesti keele ja kirjanduse õpe- • fantaseerime moemaailmas ja korraldame sed. Geodeetilised mõõtmised ja mahamärked. dus + automaatika komplekt), hind 1500 €. moeetenduse tajat; Liiva, killustiku ja mulla müük. Ekskavaatori ja Tõstuks 2, 5x2m 450 €. www.finegarden.ee, • mängime hästi palju • kehalise kasvatuse õpetajat; • teeme teatrit laval transporditeenused. Tel 5850 4300. tel 5895 8809, [email protected]. • peame maha fotojahi • eripedagoogi. n Litsentseeritud korstnapühkija pakub teenust. n Must muld. Sobib ideaalselt haljastuse rajami- Pesapaik: Viimsi Huvikeskus, Nelgi tee 1 I Akti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimi- seks, kiviktaimlale ja lillepeenrasse. Kasvumuld on vahetus: 27. juuni – 1. juuli 2016 II vahetus: Tööle asumine 17. augustil 2016. ne tel 5877 1665 või [email protected]. suure huumusesisaldusega, turbapõhine ja väga 15. august – 19. august 2016 Hind 90 € n Litsentseeritud korstnapühkija ja pottsepa tee- hea toiteväärtusega ning ilma kivideta. Teie käsu- (millest broneerimistasu 20 €) Iga päev soe nused. Küttekollete ehitus ja remont. Korstna- tuses on kuni 6 tonni (u 8 m3) musta mulda hea lõunasöök! Laagripäeva pikkus on 10.00–16.00 Avaldus ja CV saata hiljemalt 30. mail aadressile Püünsi Kool, pühkimisakti väljastamine kindlustusseltside ja manööverdamise võimega kalluri hinnaga 80 €. Registreeri: kodulehe kaudu või Päästeameti jaoks. Tel 5690 0686, e-post korsten. Tel 5252 632. [email protected] Kooli tee 33, Püünsi küla, Viimsi [email protected]. n Müüa loomasõnnikut 7 t – 150 €, 15 t – 220 €, Lisainfo: 5563 4784 (Piret) vald 74013 või e-posti aadressile www.heatujustuudio.ee n Fassaadide ja sokli soojustamine, viimistlemine mulda, liiva ja killustikku. Tel 5697 1079, e-post [email protected]. ja renoveerimine. Huvi korral julgelt helistada! Tel [email protected]. 5155 788. n Hall lepp al 35 €, sanglepp al 37 €, kask al 39 €, n Muru niitmine ja õhutamine, võsalõikus, hekkide metsakuiv okaspuu (kuusk) al 37 €. Mõõdud vas- hooldus, tänavakivi puhastus, viljapuude hooldus, tavalt tellija soovile 30–60 cm. Hinnad sisaldavad ohtlike puude langetamine, lehtede koristus. vedu ja käibemaksu. E-post laanesaemees@gmail. Tel 5886 6044, www.niidumeister.ee. com või tel 5697 5216. n Tänavakivi, munakivi, paekivi – paigaldus ja müük. n Müüa paarismaja, krunt on 900 m2, või vahetada Aedade ehitus, haljastus. Tegeleme tänavakivide uuema korteri vastu + kompensatsioon. Tel 5667 ja munakivide paigaldusega, puit- ja võrkaedade 1098. ehitusega ja haljastusega. 13-aastane kogemus antud valdkonnas. E-post [email protected], TÖÖ www.kivivennad.ee, tel 5519 855, 5588 842. n Eesti, rootsi ja inglise keelt valdav kõrgharidu- n Paigaldame teie kinnistule vee- ja kanalisatsioo- sega Viimsis elav neiu otsib tööd. Tööpakkumised nitorustiku ning liitume valla veevärgiga. Maja- saata [email protected]. sisesed santööd. Veemõõdusõlme väljaehitamine n Kui sulle meeldib suhelda inimestega, oled dist- ja survestamine. Keevitustööd. Kaevetööd väike ja siplineeritud ja hea pingetaluvusega, siis kandi- suur traktor (Roxsoni võimalus). Platside ja aiatee- deeri turvatöötaja ametikohale Miiduranna Konsu- de kivitamine, äärekivide paigaldus. Mahutite ja misse, Ranna tee 46. Tööle asumise aeg 01.06.2016. septikute paigaldus. Garantii tehtavatele töödele Saada oma CV e-posti aadressil [email protected], 2 a. Tel 5656 7690, Enno. lisainfo tel 5298 148. n Vanaraua ja kodumasinate äravedu. Tasuta aiast, n AS Fertilitas võtab tööle hooldaja. Töö graafiku garaažist: torud, plekk, pesumasinad, pliidid, alusel. Lisainfo tel 6059 007. vannid, radiaatorid, kraanid, tööriistad, seadmed, n Otsime Viimsis asuvale tootmisettevõttele Viimsi Kool ootab oma meeskonda Kaasav õppijakeskne kogukonna- mootorid, kaablid jne. Korteritest, majast 10 €. koosteoperaatorit. Töö ei ole füüsiliselt raske, kuid alates 2016/2017 õppeaastast: kool kutsub oma meeskonda Külmkapid, boilerid 10 €. Tel 5550 5017. eeldab keskendumist ja täpsust. Töö toimub n-ö • eesti keele ja kirjanduse õpetajat; õppeprotsessi juhtimise ja läbi- n Pottsepatööd ja korstnapühkimise teenus (akti “puhtas keskkonnas”. Vajalik eesti keele oskus • füüsikaõpetajat; viimisega seotud inimesi: väljakirjutamisega). Uute küttekehade ehitus ja suhtlustasandil. Töö on täisajaga kell 8.30–17.00. • inglise keele õpetajat; • klassiõpetajat 1. klassile vanade remont. 9-aastane töökogemus ja kutse- Töötasu 4–5 €/tund (bruto). CV ja info mpartner@ • klassiõpetajat; • klassiõpetajat 4. klassile tunnistus. Tel 5690 3327. mpartner.ee või tel 5810 0125. • majandusõpetuse õpetajat. (soovitavalt inglise keele lisaerialaga) n Pakume okste ja lehekottide veoteenust. Tel • eripedagoogi, HEV õpilaste klassi- Edukal kandidaadil on: 5850 4455, www.e-compost.ee. OST JA MUU õpetajat • täidetud kvalifikatsiooninõuded n Niidan muru niiduki, raideri ja trimmeriga. Pügan n Ostan EW- ja ENSV-aegseid rinnamärke (ka Norma • HEV õpilaste õppe koordineerijat hekki. Tel 5542 791, Toivo. õpetaja tööks; märgid), vanu postkaarte ja fotosid, vanaraha, vanu • logopeedi n Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, kolimis- dokumente ja trükiseid ning muid kollektsioneeri- • väga hea suhtlemis- ja meeskonna- • abiõpetajat teenus, tänavakivide paigaldus. Kontakt tel 5540 mise esemeid. Tel 6020 906 ja 5011 628, Tim. töö oskus; 865, [email protected], www.lagleehitus.eu. Lii- n Annan prantsuse keele eratunde. Tel 5344 4808. • hea kohanemisvõime ja avatus Kandideerimisavalduse koos eluloo- va, killustiku ja multiliftauto veoteenused, kontei- n Ostan garaažiboksi Viimsis Katlamaja teel. Tel uuendustele. kirjelduse ja kvalifikatsiooni tõendava neri rent, vee- ja kanalisatsiooni sise- ja välistööd, 5820 4667, Jaan. Konkurist osavõtuks esitage: dokumendi koopiaga palume esitada traktoritööd. Tel 5074 178. n Soovin osta 2-toalise korteri Viimsis, Haabneemes. • avaldus; 30. maiks e-posti aadressil leelo@ n Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5581 571. • elulookirjeldus; randverekool.edu.ee. Tel 5352 9476, e-post [email protected]. n Soovin üürida 1–2-toalise korteri Viimsis, Haab- • haridust tõendava dokumendi n Teostame ehitus- ja remonditöid. Siseviimistlus: neemes. Tel 5529 490. koopia. Õppimine teeb õnnelikuks! plaatimine, värvimine, kips, seinad, laed, põrandad; n Pere soovib üürida 3–4-toalist eluruumi Pärna- Tööle asumine 19. august 2016. üldehitus: katused, räästad, vintskapid, betooni- mäe külas. Soov pikaajaline leping. Vaja koheselt. Dokumendid palume saata hiljemalt tööd, fassaadid, terrassid, palkmajad jooniste järgi. Ei suitseta, ei piduste, ei oma koduloomi, pere 30.05.2016 e-posti aadressil Helistage ja pakume teile parima lahenduse! Tel harjumus on puhtus ja kord. Tel 5566 2474, Andres. [email protected]. 5897 6656, e-post [email protected]. n Aedade ja väravate valmistamine, paigaldus. 26. mail 70. pulmapäeval õnnitlevad Lisainfo: tel 6028 902 või Tel 5249 034, www.iis.ee. [email protected]. Evy ja Kalju Kelderit tütred Kersti ja n Tänavakivide paigaldus ja müük, piirdeaedade Kaja abikaasadega ning lapselapsed ehitus, haljastustööd. Väikeveod kuni 4 tonni. Ahti, Kärt ja Mari-Ann peredega. Tel 5852 0474, e-post [email protected]. 18 20. mai 2016

Laias valikus ja soodsa hinnaga madratsid ja voodipesu. Soodsalt uued naiste- ja lasteriided, jalatsid, ehted – kõik otse USAst. Poes “Riietering” Viimsis, Randvere 6, II korrusel. Iga nädal uued üllatusedJ 20. mai 2016 19 20 20. mai 2016