Prouad Tutvusid Rannarahva Kultuuriga
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Viimsi vald 97 >> loe lk 9–10 Tiraazv 9320 nr 10 (432) 20. mai 2016 Eesti ja Soome presidendi- 70 aastat abielu – Evy ja prouad tutvusid rannarahva Kalju Kelder. Loe lk 7 kultuuriga RMK kutsub puid istutama RMK istutab Harjumaale tänavu 1 545 000 uut puud ning kutsub 20. ja 21. mail Kosele istutamistalgutele. Metsaistutusel osalemiseks ei pea eelteadmisi omama, õiged töövõtted näitavad RMK metsa- mehed ette. Päeva jooksul saab igaüks istutada vähemalt 50 uut puud ja osaleda metsandustee- Ieva Ilves kirjutab muuseumi malisel arutelul, päeva lõpetab talgusupp. Eda- külalisteraamatusse. si hoolitseb istutatud taimede eest juba RMK. Harjumaal Kosel toimuvad istutamistalgud eestikeelsel juhendamisel 20. mail algusega kell 13 ning vene keeles 21. mail kell 11. RMK istutab tänavu Harjumaale 995 000 mändi, 520 000 kuuske ja 30 000 kaske. Kokku uuendab RMK tänavu metsa 10 000 hektaril, istutades 19,8 miljonit uut puud. Istutamistalgutele saab registreerida inter- netis aadressil www.rmk.ee/eluring. RMK Päikegi lõi särama, kui presidendiprouad Viimsi vabaõhumuuseumis kohtusid kirjanike Tiit Aleksejevi ja Piret Jenni Haukio kingib võõrustajatele Rauaga ning suundusid Kingu taluga tutvuma. Fotod Annika Haas Naantali mett. Kaunis kodu 2016 Konkurss Viimsi Kaunis kodu 2016 ootab kandidaate hiljemalt 15. juuniks e-posti aad- ressil [email protected] või paberkandjal Viimsi vallavalitsusse (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001). Vaata lisainfot www.viimsivald.ee ja 22. aprilli Viimsi Teatajast lk 7. Viimsi Teataja Ametite juhatajate vastuvõtud Alates 16. maist toimuvad Viimsi vallava- litsuse ehitus-, keskkonna- ja planeerimis- ning kommunaalameti juhatajate vastu- võtud eelregistreerimisega. Täiendav tea- Külalised ja muuseumipere koos meisterkokk Dimitri Demjanoviga. Kohv rannarahva moodi: kuum nagu põrgu, must nagu öö ja magus nagu ve valla kodulehel www.viimsivald.ee või armastus. telefonil 6028 800. Viimsi vallavalitsus Soome Vabariigi presidendi Näitusel oli kaart “Randlaste mis sobib hästi terviseturgutajaks. mile omalt poolt salli, klaasist lin- Sauli Niinistö abikaasa Jenni sõitude põhisuunad Soome lahel Presidendiprouad jätsid muuseu- nu ja purgi Naantali mustade me- Haukio ja Eesti Vabariigi 19. sajandil – 1939“, kus piltlikult mi külalisteraamatusse oma allkir- silaste korjatud mett. presidendi Toomas Hendrik niitidega olid tõmmatud tihedad si- jad. Kingu talus andis Ieva Ilves Ilvese abikaasa Ieva Ilves demed, kuhu viisid ülemere kauba- Edasi mindi Viimsi vabaõhu- lõunasöögi Jenni Haukio auks. Esi- külastasid 17. mail Viimsit. teed ja ühendused läbi aegade. muuseumisse, kus seltskonnaga lii- leedide menüü koostas muuseumi Maivi Kärginen ütles ka, et Eesti tusid Eesti Kirjanike Liidu esi- oma toitlustuskoha Krügeri kala- Presidendiprouad tulid Viimsiga tut- ja Soome kultuurikohtumisi aega- mees Tiit Aleksejev ja kirjanik Pi- maja kokk Dimitri Demjanov. Me- vuma 17.–18. mail toimunud Soo- de jooksul jäädvustab palju ühi- ret Raud. Nimelt on proua Jenni nüüsse kuulusid maapirnisupp, hom- me presidendi Sauli Niinistö Eesti seid sõnu, mida igapäevaselt kõ- Haukio mitme luuleraamatu autor mikune kohaliku kaluri püütud siig riigivisiidi raames. Esmalt saabu- neldes enam ei märgatagi. Teine ja Turu raamatumessi programmi- ja kamadessert Pavlova. sid kahe riigi esileedid Rannarah- stend, mis Jenni Haukio suuremat juht. Külalistele tutvustati Kingu Presidendiprouade programmis va muuseumi, kus muuseumi tea- tähelepanu pälvis, tutvustas Seis- talu, õues mängiti kannelt ja oma oli lisaks Viimsi muuseumidele dusjuht Maivi Kärginen tutvustas kari erilist tõugu musti hülgekoeri. tikkimistöö, mida külalised ime- veel KUMU kunstimuuseumi, Tal- näitusi “Hõbevalgeim. Rävala hiil- Rannarahva muuseum kinkis küla- telda said, oli välja toonud proua linna Soome Kooli, Eesti Keele geaeg.” ja “Piirideta meri”. Jenni listele omalt poolt raamatu “Stopp! Hilja. Majas pakuti kohvi, mis oli Instituudi, Kultuurikatlas Eesti Disai- Haukiot huvitasid aarded ja vestel- Piiritsoon”, muuseumi tumeda me- kuum nagu põrgu, must nagu öö ja nikeskuse ja Eesti Pärimusmuusika di veidi muinsuskaitse põhimõte- resoolahelvestega šokolaadi ja Põh- magus nagu armastus. keskuse külastamine Viljandis. test ja aardeotsijatest. jaranna napsi ehk kuldjuure viina, Jenni Haukio kinkis muuseu- Annika Koppel 2 20. mai 2016 KESKKONNA- JA PLANEERIMISAMETI VEERG Tutvustati Viimsi detailplaneerinGud 02.06.2016, algusega kell 16.00 toimub Viimsi vallamaja I kor- Viimsi Vallavolikogu on vastu võtnud alljärgnevad otsused: aleviku keskusala ruse saalis (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) Pärnamäe küla, Pärna- 1. 04.02.2016 otsus nr 8 “Viimsi aleviku, riigi reservmaa mäe tee ja Vehema tee vahelise veehoidlaga piirneva osalise piiriettepanekuga AT0508230044 ja lähiala detailplaneerin- ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav gu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõ- tulevikuvisioone avalik arutelu. ju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. 4. mail tutvustati Viimsi vallamaja volikogu saa- Planeeritav maa-ala on ligikaudu 4,0 ha suurune reformimata lis Viimsi aleviku keskusala arendamise tuleviku- 06.06.2016, algusega kell 16.00 toimub Viimsi vallamaja I riigimaa, mis asub Viimsi aleviku ja Pärnamäe küla piiril, jäädes visioone. korruse saalis (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) Pärnamäe küla kin- mõlema küla territooriumile. Planeeritava maa-ala reljeef on eba- nistu Puukooli detailplaneeringu avaliku väljapaneku tule- ühtlane – maapind langeb tugevalt lõuna ja edela suunas, kõr- Oma nägemust, milliseks võiks tulevikus kujuneda nõu- musi tutvustav avalik arutelu. guste vahe on keskmiselt 5 meetrit. Maa-ala on hoonestamata kogudeaegse aiandi kasvuhoonete ja katlamaja ca 10,5 ha rohumaa, Suur-Kaare tee ääres paikneb kaks tehnorajatist. Põh- suurune ala, tulid saalitäiele huvilistele tutvustama Tallin- 08.06.2016, algusega kell 16.00 toimub Viimsi vallamaja I jast piirneb maa-ala hoonestamata rohumaaga, kus on algatatud na Tehnikakõrgkooli arhitektuuri instituudi tudengid, keda korruse saalis (Nelgi tee 1, Viimsi alevik) Viimsi aleviku kin- detailplaneering kaksikelamute ehitamiseks, idas asub üksikela- juhendab rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt Tomomo nistute Aiandi tee 30, Pihelga ja sellega piirneva reformimata mutega kvartal, lõunas on Vehema tee ja selle ääres tootmis- Hayashi (Jaapan). riigimaa detailplaneeringu eskiislahendust ja lähteseisukohti hooned, lisaks väike eralasteaed, läänes asub looduslik rohumaa, tutvustav avalik arutelu. korterelamud ja tootmishooned. Juurdepääs planeeringualale toi- Planeeritav 5,3 ha suurune maa-ala asub Viimsi alevikus, Pär- mub Vehema teelt ja Suur-Kaare teelt. Planeeritava ala suurus on namäe küla piiril ning paikneb Aiandi tee ja reformimata riigimaa ligikaudne ning täpsustub detailplaneeringu koostamisel. ning Vehema tee vahelisel alal. Planeeritava maa-ala reljeef on Detailplaneeringu koostamise eesmärk on territooriumi krunti- ebaühtlane – maapind langeb tugevalt lõuna suunas, kõrguste va- deks jaotamine ja kruntide ehitusõiguse määramine algkool-las- he on keskmiselt 5 meetrit. Maa-ala on valdavalt hoonestamata teaia, staadioni ja ridaelamute ehitamiseks, hoonete tehnovõr- rohumaa, kinnistul Aiandi tee 30 paikneb aga Viimsi mõisahoone- kudega varustamise põhimõtete lahendamine ja teedevõrgu, te kompleksi kuulunud küün (ait-kuivati). Idas asub elamukvartal, liikluskorralduse ning haljasalade planeerimine, kujundades ruu- läänes korterelamud ja tootmiskompleks, lõunasse jääb loodus- milise terviklahenduse, mis sobitub ümbritseva keskkonnaga. lik rohumaa (reformimata riigimaa). Juurdepääs planeeringualale Detailplaneering koostatakse planeerimisseaduse § 124 lõige- toimub Vikerkaare teelt ja Vehema teelt. te 1, 2 ja 10, § 125 lõike 1 punktide 1 ja 3, § 125 lõike 2 ning § Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on territoo- 128 lõike 1 alusel, kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu riumi kruntideks jaotamine ning kruntide hoonestamine kaksik- ja muutmiseks väikeelamute maast ja perspektiivsest väikeelamute ridaelamutega, ühe ärikrundi planeerimine ja sellel asuva ait-kui- maast haridusasutuse maaks, puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste Noored vaatasid Viimsi aleviku keskusala tulevikku. Allikas vati rekonstrueerimine ärihooneks ning uue ärihoone püstitamine. maaks, haljasala maaks ja väikeelamu maaks. Maa-amet Detailplaneeringu eskiisiga on võimalik tutvuda valla veebile- 2. 29.03.2016 otsus nr 46 “Viimsi alevik, kinnistute Vana- Visioonides pakkusid tudengid välja oma nägemuse, hel www.viimsivald.ee. Andrese ja Uus-Madise ning lähiala detailplaneeringu alga- kuidas võiks hoonestada ala, mis täna kuulub kümnete eri- tamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju stratee- nevate kinnistuomanike kätte ja kus ühe kinnistu kaupa 30.05–12.06.2016 tööpäevadel kell 8.30–17.00 (esmaspäeviti gilise hindamise algatamata jätmine“. planeerimine ei anna võimalust luua hinnatud ja täisväär- kella 18.00-ni ja reedeti kella 16.00-ni) on Viimsi vallamajas Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 0,4 ha ja see asub tuslikku elukeskkonda. (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul alljärgnevad detailplanee- Viimsi alevikus Gerbera tee ja Tare tee ristumiskohal, mis külgneb Käsitletav ala piirneb põhjast Vehema teega, loodest ringud: lõunast raudteega. Planeeritav ala on ümbritsetud üksnes teede- Katlamaja teega, läänest Roosi teega, edelast Nelgi teega, 1. Pärnamäe küla, kinnistu Kesk-Kaare tee 86 detailplanee- ga ning teiste elamukruntidega ei piirne, kinnistu Vana-Andrese lõunast Nelgi põik ja Jasmiini teega ning