Magi-2002-At-The-Crossroads-TEXT.Pdf

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Magi-2002-At-The-Crossroads-TEXT.Pdf AT THE CROSSROADS OF SPACE AND TIME GRAVES, CHANGING SOCIETY AND IDEOLOGY ON SAAREMAA (ÖSEL), 9TH-13TH CENTURIES AD Marika Mägi Tallinn 2002 Published as a part of the research project Culture Clash or Compromise: Europeanisation of the Area of the Baltic Sea 1100–1400, financed by the Bank of Sweden Tercentenary Foundation and the grant No 3475, financed by the Estonian Science Foundation. The costs of editing and publishing CCC papers: 6 have been defrayed by the Bank of Sweden Tercentenary Foundation the Estonian Science Foundation Edited by Prof. Valter Lang Partly translated by Triinu Mets Linguistically revised by Gordon Snow Drawings of artefacts by Margit Terasmees and Jana Ratas Layout by Toomas Mägi Front cover by Toomas Mägi. Used photo: experimental re-enactment of Viking Age burial, Kuressaare 1998. ISBN 9985-4-0228-6 ISSN 1404-0573, 1404-2665 © Marika Mägi, 2002 Contents INTRODUCTION 5 CHAPTER I. RESEARCH HISTORY AND THEORETICAL BACKGROUND 8 1.1. Marxist Ideas in Soviet Archaeology 8 1.2. Development in Concepts of Estonian Prehistoric Society 9 1.3. Research History of Estonian Late Iron Age and Medieval Cemeteries 10 1.4. Research History of Late Iron Age and Early Medieval Graves on Saaremaa 11 1.5. Interpretation of Burial Rites 13 1.6. Summary 14 CHAPTER II. BURIAL CUSTOMS IN THE EASTERN BALTIC AND THE NEIGHBOURING AREAS 15 2.1. Latvia and Lithuania 16 2.1.1. Eastern Lithuania 16 2.1.2. Central Lithuania (Aukshtaitia) 17 2.1.3. Semigallia 17 2.1.4. Zhemaitia 18 2.1.5. Couronia 18 2.1.6. Latgallia 21 2.1.7. Selonia 22 2.1.8. Livia 22 2.2. Estonia 24 2.2.1. Saaremaa and West Estonia 24 2.2.2. The Rest of the Estonian Mainland 25 2.3. North-West Russia 26 2.3.1. The Votes and the Izhorians 26 2.3.2. Karelia 27 2.4. Finland 28 2.5. Sweden 29 2.5.1. Mälar Area, Uppland 29 2.5.2. Gotland 30 2.6. Summary 31 CHAPTER III. SAAREMAA IN WRITTEN SOURCES 33 3.1. Saaremaa in the Viking Age 33 3.2. Saaremaa 1100–1227 34 3.3. Saaremaa in the 13th and 14th Centuries 35 3.4. Summary 37 CHAPTER IV. STUDY OF CEMETERIES ON SAAREMAA 38 4.1. Stone Graves (9th–12th Century Cemeteries) 38 4.1.1. Methods for Identifying Burial Complexes 38 4.1.2. Käku Cemetery 39 4.1.3. Piila Cemetery 43 4.1.4. Kurevere Cemetery 45 4.1.5. Randvere Cemetery 47 4.1.6. Rahu Cemetery 53 4.1.7. Kogula Cemetery 58 4.1.8. Viltina Cemetery 60 4.2. Inhumation Burials 63 4.2.1. Loona Cemetery 63 4.2.2. The Graveyard Around the Church of Valjala 65 4.2.3. Karja Cemetery 66 4.2.4. Viira Cemetery 70 4.3. Summary 74 3 Contents CHAPTER V. STUDY OF ARTEFACTS AND BURIAL COMPLEXES 75 5.1. The Sex and/or Gender Distribution of Burials 75 5.1.1. Weapons and Other “Male Attributes” in Female Burials 77 5.1.2. “Female Attributes” in Male Burials 81 5.1.3. Probable Burials of Male–Female Couples in Stone Cemeteries 83 5.2. Artefacts in Burial Complexes 83 5.2.1. Armament 83 5.2.2. Tools 89 5.2.3. Horse Harness 95 5.2.4. Belts and Belt Fittings 96 5.2.5. Jewellery 99 5.2.6. Bronze Decoration of Garments 111 5.2.7. Pottery 113 5.2.8. Iron Rivets and Nails 114 5.3. Analysis of the Grave Goods 115 5.3.1. NAT in Osilian Graves 116 5.3.2. The Changing of Cemeteries in the Course of Time 117 5.3.3. Social Manifestation 122 5.4. Summary 124 CHAPTER VI. CHANGES IN BURIAL RITES 125 6.1. Burial Rites in the Late Iron Age 125 6.1.1. Grave Forms 125 6.1.2. Burial Rites in Stone Graves 129 6.2. Burial Rites in the Early Medieval Period 133 6.2.1. Ideological Changes 133 6.2.2. (Semi-)Christian Burials 134 6.3. Summary 137 CHAPTER VII. CHANGING TIMES, CHANGING SOCIETY 138 7.1. Political Circumstances 138 7.2. Social Structure 139 7.2.1. Saaremaa in the First Half of the Viking Age 139 7.2.2. Saaremaa in the 10th Century 139 7.2.3. Saaremaa in the 11th Century 140 7.2.4. Saaremaa in the 12th Century 142 7.2.5. Saaremaa in the 13th–14th Centuries 148 7.3. From Paganism to Christianity 150 7.3.1. Cross-Shaped Pendants and the Phenomenon of Primisignatio 151 7.3.2. The Role of Women in the Christianisation Process 152 7.3.3. Christianisation of the Burial Customs 153 7.3.4. The Churches 154 7.4. Summary 157 CONCLUSIONS 158 REFERENCES 159 ABBREVIATIONS 168 Kokkuvõte. Ruumi ja aja ristteel. Kalmed, muutuv ühiskond ja ideoloogia Saaremaal 9.–13. sajandini 169 APPENDIX 171 PLATES 175 4 INTRODUCTION Saaremaa (known also as Ösel in Swedish and German)1 The most important export products from medieval is the second largest island in the Baltic Sea. In most Saaremaa were grain, horses and timber.3 Archaeologist cases the name Saaremaa embraces also the nearby Jüri Peets has suggested that from the 12th century up to island of Muhu and the surrounding small islands and the middle of the 14th century Saaremaa produced so islets (see section 3.1.). The total area of the islands is much iron that it was exported to other countries.4 2,969 sq km, thus about the same as that of Gotland. Saaremaa’s main import was salt, and, in the prehistoric Except for the bluff northern bank, the coastline of period, possibly also the so-called prestige goods: luxury Saaremaa is mostly shelving, low and very uneven. The weapons, furs, expensive fabrics, wine, spices, etc. By the rate of land mass elevation in this district is about 2.5–3 end of the Iron Age, in addition to trade, plundering and the m per 1000 years, which has caused, over a period sev- yields it gave were probably also of great importance. eral hundred years, comparatively rapid changes of the * * * coastline. During the period that is discussed in the pres- ent study many of the areas that are currently parts of The Estonian islands are ethnographically somewhat dif- Saaremaa were still separate islands. To make the read- ferent from the mainland, mostly in their resemblance to ing less complicated, I have used the name Saaremaa for the Swedish ethnographic material. In Late Iron Age the whole archipelago, including the island of Muhu. archaeological finds, Saaremaa is one of the richest Hiiumaa, the second largest island of Estonia, should be regions of Estonia, though most of the finds have not been considered as a different district; in the period under dis- published and analysed with contemporary methods. cussion, Hiiumaa was very sparsely populated. German crusaders conquered Saaremaa, as they did with Saaremaa consists of low, level islands, the highest the rest of Estonia, in the beginning of the 13th century. points of which barely reach 50 m above sea level. The Although written records from that period are scarce, soil of the islands is usually thin and infertile, only the there is more material concerning Saaremaa from this peri- central and eastern parts of Saaremaa are covered with od than for other parts of Estonia. In these writings it a more productive soil. Swamps are common; also becomes obvious what a different role the islands were places of gravelly and sandy earth with stunted vegeta- playing in events of the 13th and 14th centuries – mainly the tion or soils on limestone with a thin layer of humus. greater political independence the islanders enjoyed then. There are also few lakes on Saaremaa, the rivers there The aim of the present study is to define in more detail th contain little water and are, owing to 20 century melio- the Osilian political organisation in the Viking and Late ration processes, almost dry nowadays. Iron Age and its transition into a feudal society in the The coastal soil on the island of Saaremaa is especially post-conquest period. The sources for the study are gravelly, dependent upon weather and sensitive to mainly the ancient graves and burial traditions, the devel- drought. A great part of the land is, therefore, used as opmental changes of which will be discussed in the fol- pasture, but even this is low in quality. The pasture, lowing chapters. The research is thus largely based on except some areas near the coast, tends to be abundant archaeological data, into which I have tried to integrate in limestone or sandy, full of stones and juniper bushes. historical and human geographic information. It is known from medieval sources that the agriculture of The Viking Age was a period when both the eastern and Saaremaa produced mainly rye, barley and oats, and to a western coasts of the Baltic Sea could be described as minor extent wheat. In addition to these, spring wheat, having a certain degree of cultural uniformity. Compared spring rye, buckwheat, lentils, beans, peas, cabbages, to Catholic and feudal Western Europe, it constituted a rape, flax and hemp were cultivated. Compared with tillage, stock raising was better developed. The farmers of Saaremaa possessed, according to the inventory of 1 1731, 4,481 horses and 12,632 cattle. In the inventory of In the text I have preferred to use the Estonian name Saaremaa instead of Ösel, but according to the widespread 1750 there were 5,825 horses and 17,433 cattle, and in tradition in archaeological and historical literature I have 1819 as many as 6,000 horses, 20,000 cattle and 40,000 called the inhabitants of the island Osilians and used the adjective Osilian.
Recommended publications
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • PÖIDE Põlluma Anduse Näituse 8—9. SEPTEMBRIL 1928 A
    iBBEBBBfleBBBBBBBBBBBBBBflBBBBfl •f• l• PÖIDE Põlluma anduse näituse 8—9. SEPTEMBRIL 1928 a. Saaremaa Põllumeeste Keskseltsi wäljaanne. «Saaremaa KVastus-ühisuse" trükk Kuresaares. BBB I BBB I BBBBBBBBBBBBBfl&BBflBBBBflBBBBBBflBBBBBBI Pöide Piimaühing .on suurim põllupidajate ühis­ tegeline ettewõte Saaremaal. Aastane wõitööstuse toodang kuni . 100.000 kg. tfõid, mille eest põllu- pidajaile sissetulekut saadakse kuni 25.000.000 sendini. ü m Oma kapitäisid on 5 aastaga kogutud üle 6.500 000 sendi. Pilmeutiino ÖÖ p. I Estonia Mi\a Liidu liige. Koik karjapidajad astuwad piimaühingu liikmeks, sellega kindlustawad nad omale kõige suurema sissetuleku. Pöide Piimaühing Saaremaal, Uuemõisa wallas. Aadr. Lewala p. ag.. kõnetr. 5 b. Oris are. 1 Näituse üldine juhatus. Esimees ja auhinnamõistjate juhataja J. Teetsow Korrapidajate juhataja Al. Waher. Kassapidajate juhatajad Ed. Sepp, Wassili Saabas. Üldkorraldaja, näituse büroo juhataja H. Otstawel. Osakondade juhatajad. 1. Maaparandus A. Pihel. 2. Seemne ja sordikaswatus A. Pihel. 3. Põldtaimede kaswatus W. Kirsch. 4. Heinakaswatus W. Kirsch. 5. Aiawiljakaswatus H. Saar. 2 6. Taimekaitse W. Kirsch. 7. Seakaswatus A. Saar. 8 Sulgloomad A. Saar. 9. Mesindus A. Saar. 10. Põllumajanduse masinad hra Rei. 11. Põllumajanduse saadused J. Õepa. 12. Turbatööstus hra Rei. 13. Meeskäfitöö ja naiskäsitöö hra Truuwert ja pr. Kiwi. 14. Põllumajapid. üksused E. Martin. 15. Talude raamatupidamine E. Martin. 16. Ühistegelised ettewõtted H. Olstawel 17. Tegelikkude tööde wõiftlused A. Saar. 18. Loomade terwishoid A. Saar. 19. Kirjandus, teädust, uurimused H. Otstawel. 3 Tegelaste märgid. Juhatusel — Eesti wärwi lindid Osakonna juhatajail ) £\._ . ,. ... .c .J rohelised lindid. Hiorraprdajall | Näituse päewakord. Laupäewal, 8, sept. -Mell 7—V2I2 — asjade wastuwõtmine ja ülessäädmine. „ 12 Näituse awamine, terwituse!). „ 1-4 Auhinnamõistmine.
    [Show full text]
  • 4903 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    4903 buss sõiduplaan & liini kaart 4903 Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 4903 buss liinil (Kuressaare) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4903 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4903 buss saabub. Suund: Kuressaare 4903 buss sõiduplaan 72 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:20 teisipäev 15:20 Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev 15:20 Säästu neljapäev 15:20 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 14:20 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Upa Laadjala 4903 buss info Suund: Kuressaare Loigu Peatust: 72 Reisi kestus: 135 min Kiratsi Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Upa, Laadjala, Loigu, Kiratsi, Uduvere, Mustla, Uduvere Saue-Putla, Putla, Liiva-Putla, Turse, Haeska, Valjala Teerist, Jööri Tee, Tika, Selja II, Selja, Tutku, Karja, Mustla Karja Kalmistu, Angla, Tomba, Veske, Leisi Kool, Leisi Vallamaja, Leisi, Triigi, Triigi Sadam, Triigi Rand, Oitme, Võlupe, Mujaste, Jõiste, Raugu, Raugu, Saue-Putla Paaste, Jõiste, Mujaste, Võlupe, Roobaka, Nihatu, Tareste, Mätja, Viira, Linnaka, Pärsama, Selja, Selja II, Putla Räägi, Lõpi, Koikla Teerist, Ahlu, Ratla, Kõnnu (Valjala), Rahu, Valjala, Võrsna, Sagariste, Reeküla Liiva-Putla Tee, Kõljala Tee, Masa, Pihtla-Kõnnu, Reo, Kollamäe, Tahula II, Tahula I, Kooli, Säästu, Kuressaare Turse Haeska Valjala Teerist Jööri Tee Tika Selja II Selja Tutku Karja Karja Kalmistu Angla Tomba Veske Leisi Kool 9 Kuressaare
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • 26 AUGUST 2008 IHR Portslist.Mdi
    IHR Authorized Ports List List of ports and other information submitted by the States Parties concerning ports authorized to issue Ship Sanitation Certificates under the International Health Regulations (2005) All States Parties to the International Health Regulations (2005) (IHR (2005)) are required to send to the World Health Organization (WHO) a list of all ports authorized by the State Party (including authorized ports in all of its applicable administrative areas and territories) to issue the following Ship Sanitation Certificates (SSC): - Ship Sanitation Control Certificates only (SSCC) and the provisions of the services referred to in Annex 1 and 3 - Ship Sanitation Control Exemption Certificates (SSCEC) only - Extensions to the SSC This list of authorized ports and other information is comprised of information submitted by the States Parties to WHO; WHO publishes this information in accordance with the requirements of the IHR (2005). This list will be updated by WHO as additional information is received from the States Parties. For further information on SSC please see: http://www.who.int/csr/ihr/travel/TechnAdvSSC.pdf Sources of codes and port location information. This listing utilizes information from the UN/LOCODE (United Nations Code for Trade and Transport Locations), published by UNECE (United Nations Economic Commission for Europe), as further modified by WHO. These UNLOCODE publications include ISO (International Organization for Standardization) codes and port location information. Notices. The designations employed and the presentation of material in this document, or in the underlying UN/LOCODE or ISO information sources, do not imply the expression of any opinion whatsoever on the part of WHO concerning the legal status of any country, territory, city, area or location or of its authorities, or concerning the delimitation of its frontiers or borders.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Saare maakonnas1, mille tulemusena moodustub üheteistkümne Saare maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Saare maakonda üks linn ja 11 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda neli valda. Omavalitsuste koguarv
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]