LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 1 Lääneranna valla ajaleht / Nr 7 / Juuni 2018 L ÄÄNERANNA TEATAJA

Lääneranna valla haridusvõrgust ja seda puudutavatest otsustest

Käesoleva aasta 17. mai vallavolikogu laskoha tegevuskulude tasumise küsi- istungil võeti vastu otsus lõpetada mus ei puuduta, sest nende eest kae- 1. juulist 2018 teiste omavalitsuste takse tegevuskulud otse riigieelarvest. üldhariduskoolides õppivate õpilaste, Kõiki neid omavalitsusi, kelle haridus- kelle rahvastikuregistri järgne elu- asutustes Lääneranna lapsed käivad, koht asub Lääneranna vallas, eest teavitati viivitamatult volikogu tegevuskulude tasumine. Nii lõpetati otsusest maksmise lõpetamise kohta. ka teistele omavalitsustele lasteaia Tänase päevani ei ole ükski neist oma- kohtade eest tasumine. Vald jätkab valitsustest Lääneranna vallale pro- Andres Annast õpilaste eest tegevuskulude tasumist testi- või vastukirja saatnud. Küll on Lääneranna valla hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna abivallavanem teistele omavalitsustele juhtudel, kus vallavalitsusse pöördunud ärevuses hariduslikust erivajadusest tingituna lapsevanemad, kes kardavad oma on parimaks lahenduseks Lääneran- laste väljaarvamist haridusasutustest. n tõsi, et vanemate suurimaks nast väljaspool asuv haridusasutus. Siin tuleb arvestada tõsiasjaga, et riigi varanduseks on lapsed ja me poolt omavalitsustele eraldatava hari- O Vallavalitsus esitas eelnõu tegevusku- soovime oma lastele ainult parimat! dustoetuse aluseks olev „õpilase pea- lude maksmise lõpetamiseks järgmis- Kindlasti on mõnegi Lääneranna raha” antakse õpilase õppekoha- tel põhjustel. Omavalitsuste vaheline lapsevanema meele teinud ärevaks järgsele (mitte elukohajärgsele!) oma- arvlemine näitab, et teiste omavalit- nii vallavolikogu otsus õpilaskoha valitsusele. Omavalitsustel on oma suste haridusasutustes käib 60 Lääne- tegevuskulude kohta kui ka uudised, haridusasutuste ülalpidamiseks arvel ranna valla sissekirjutusega inimest, justkui ähvardaks mõnda Lääne- kõigi oma koolide õpilased ning rii- kelle eest seni on valla eelarvest tege- ranna valla kooli sulgemine. Pidasime gipoolsest haridustoetusest nii ker- vuskulusid tasutud. Mujal käiakse nii seepärast vallavalitsuses vajalikuks gesti valmis loobuma ei olda. Võime lasteaias kui ka täiskasvanute güm- olukorda selgitada. prognoosida, et uue kooliaasta alguses naasiumis. Keskmiselt kulub vallal jätkavad kõik õpilased oma haridust- tegevuskuludele ühes kuus 7500 eed samades õppeasutustes, neid eurot. Aastas teeb see kokku pea 90 kord juba vastu võetud on. Juhul kui 000 eurot, sest erinevalt õppeaastast, mõni lapsevanem tunneb, et teda või makstakse õpilaskohtade tegevusku- tema pereliiget survestab teine oma- lusid kogu kalendriaasta eest. Pärnumaa Ühistanspordikes- valitsus kooli vahetama, siis palun sel- kuse uudised Vallavolikogu ja -valitsuse töö seis- lest vallavalitsust kiiresti teavitada! neb valikute tegemises. Peame pak- Kui aga mõni pere ise tahab oma Alates 01.07.2018 muutuvad olulisel kuma lahendusi, kas toetada parimal määral nn bussiliinid, mida lapse(d) tagasi Lääneranna valda õp- moel oma valla koolivõrku või minna pima tuua, siis see teeb ainult rõõmu! teenindab praegu AS L&L... kergema vastupanu teed ning soosi- Mis puutub Lääne Elu 7. juuni 2018 LK 6 da meie õpilaste liikumist mujale õppima. artiklisse “Metsküla kooli ähvardab Meie koolilõpetajad sulgemine”, siis tõesti on vallavalit- Volikogu tehtud otsus näitab, et suse üks eesmärke luua kõigile valla vald peab oluliseks arendada oma LK 12-13 haridusasutustele võrdsed tingimused koolivõrku! Oleme julgelt kõigile ja valla elanikele võrdsed võimalused osapooltele öelnud, et vald on valmis hariduse omandamiseks. Nii koostati Lääneranna Teataja kogu- tagama kõigile neile 60-le mujal hari- konnaportaal on nüüd ettepanekud, millest on võimalik läh- dust omandavale läänerandlasele koha tuda Lääneranna valla uue arengukava avatud meie enda haridusasutustes. Meie koostamisel. Kohe kindlasti ei olnud lasteaedades ei ole järjekordi ning ka nende ettepanekute hulgas soovitust Käesoleva aasta 18. juuni oli mitmes täiskasvanud saavad oma haridusteed sulgeda mõni valla seitsmest koolist! mõttes eriline. Sel päeval, peale 1199 edukalt jätkata Lihula Gümnaasiumis. loo ilmumist lõpetas töö kogukonna- Peame meeles, et valdade ühine- Mida peavad tegema pered, kelle mislepingu punktis 7.1.3. on kirjas, et portaal Lihula Teataja ning alustas... lapsed käivad väljaspool Lääneranna ühinevate valdade olemasolev hari- asuvates haridusasutustes? Õpilasi, dusvõrk säilitatakse! LK 16 kes õpivad riigigümnaasiumites või eraõiguslikes üldhariduskoolides, õpi- UUDISED INTERNETIS ajaleht.laaneranna.ee 2 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 VALITSUS

Lääne Elu artiklis toodi välja vallavanema väide, mille kehtinud põhimõtte järgi oli 6klassilise kooli õpilaste miini- kohaselt riikliku rahastamise kohaselt peaks olema Lääne- mumarvuks seatud 12. Sel õppeaastal oli Metsküla Algkoo- ranna vallas kolm kooli. Lause mõte oli, et riigi poolt eralda- lis 20 õpilast, kellest 10 olid kodulähedases koolis õppimas tava haridustoetuse aluseks on Lääneranna vallas kohapeal ning teised käisid koolis kaugemalt. Võiks justkui öelda, õppivate laste arv. Läänerannas õpib praegu 470 õpilast. et kui Metsküla Algkoolis käiksid ainult sealse piirkonna Antud õpilaste arvuga on riikliku rahastusmudeli kohaselt lapsed, siis olnuks vallal keerulised otsused tänaseks juba võimalik pidada vallas kolme üldhariduskooli. tehtud. Metsküla Algkoolis antakse väga head haridust ning kooli soovitakse tulla kaugemalt õppima! Ennustamine Läänerannas seevastu tegutseb seitse üldhariduskooli ning on tänamatu tegevus, kuid saab väita, et Metsküla koolil on nende majandamiseks kasutatakse nii riigi eraldatud hari- täiesti võimalik tegutseda suurema miinimumarvuga kui dustoetust kui ka valla enda eelarve vahendeid. Haridus- 12 õpilast! Kas miinimumarvuks saab 18 õpilast või sellest asutused on valla eelarves kõik ühel real ja nii ei ole võima- väiksem arv, selgub arengukava koostamise käigus. Oluline lik välja tuua eraldi kolme kooli nime, mis justkui tegut- on, et kõigil vallaelanikel oleks selge, millises seisus valla seksid riigi vahenditega, või nelja kooli, mis tegutseksid koolid parasjagu on. Muidu on kahjuks võimalik küla ainult valla toel. stsenaarium, kus Vatla koolis käis küla 16 noorest ainult 9. Valla arengukava koostamine käib ja koos on käinud nii Et vallas oli seatud kooli õpilaste miinimumarvuks haridusasutuste juhid kui ka volikogu komisjonid. Oleme 12, siis tuli vallal võtta vastu valus otsus Vatla kool sulgeda. veendunud, et aruteludest selgub tõde ja nii saavad aren- Kirjutasin eelnevalt, et valla ülesanne on teha valikuid: gukavva kirja haridusvõrgu selged sihtmärgid ning võima- mõned valikud on lihtsamad, mõned keerukamad. Sama- likud probleemkohad. Üks märksõnadest on õpilaste moodi peame me kõik oma elus valikuid tegema, kuid miinimumarv koolides. Võttes aluseks riigi poolt eralda- samas julgen väita, et Lääneranna lapsevanemad võivad tava haridustoetuse reegleid ning valla võimekust koole olla rahulikud ning keegi ei pea hakkama valla seniste täiendavalt rahastada, on vallavalitsus teinud ettepaneku otsuste pärast langetama otsust, kas vahetada oma lapse kehtestada 6klassilise kooli õpilaste miinimumarvuks 18 kooli või mitte. Küll on tõsine küsimus, kas lapsevanemad õpilast ja 9klassilisele 36 õpilast. Nende piirarvude mõtteks tahavad oma lapsi panna elukohale kõige lähemasse kooli on vajadus selgelt välja tuua asjaolud, milliste tingimuste või on nende soov viia laps kooli kodust kaugemale. Ja kas juures on vallal võimekust piirkonna kooli pidada ja kust turvalises kodulähedases väikeklassis saadav haridus on maalt tuleb piir, millest edasi peetakse kooli juba valla kehvem kui maakonnakeskuse suurkoolides antav? Pigem teiste ülesannete arvelt! mitte! Arutelude käigus on kõige rohkem räägitud Metsküla Alg- kooli kui ühe kõige väiksema kooli sulgemisest. Lihula vallas

Poliitikast ja “poliitikast” Rait Maruste Nelja Valla Ühisjõud

ääneranna Teataja maikuu numbris andis vallava- Mis puutub toimunud meediateenuse hankesse, siis jääme L nem teada valla plaanidest arengukava ja eelarve- enda juurde, et sellega rikuti hanke ajal olnud ja kehtivat strateegiate koostamisel. Tore, seda me opositsioonis ka korda, sest hankemenetluses pole vahet, kas tellitakse rõhutasime ja taotlesime. Seega, kallid valla inimesed – teenust või soetatakse vara. Tähtis on selle maksumus ja lööge kaasa ja arvake. Veel kord, arengukavast sõltub seda ületati, ilma et hanget oleks volikogule kooskõlasta- suuresti elu meie koduvallas, mida seal tehakse või tege- miseks esitatud. mata jäetakse ning kuhu valla raha läheb. Kirjutise lõpus kutsub vallavanem üles pöörduma huvi- Oma kirjutise lõpuosas võtab vallavanem kõneleda ja pakkuvates asjades otse valla juhtkonna poole, kas paberil nuhelda opositsiooni. Ta ei ole rahul meiekandi lehtedes või e-kirjaga. Igati demokraatlik ja asjakohane pakkumine. ilmunud lugudega ja paneb kahtluse meile, nagu oleks Toimisin enam kui nädal tagasi nii ka mina, pärides voli- see meie algatatud. Vallavanem võib omatahtsi korralda- kogu esimehelt ja vallavanemalt, kas Lääneranna vald on da-kirjutada oma valla lehes. Ja seda võimuliit tõesti on ka taotlenud Sotsiaalministeeriumist toetust esmatasandi ter- efektiivselt harrastanud. Kuid peaks mõistma seda, et aja- visekeskuse rajamiseks. Toetuste kogumaksumus on enam kirjandusvabadusega riigis, milleks me oleme, ei saa keegi kui 85 milj eurot, suur raha. Väga paljud vallad on seda juba (päris)ajakirjanikele ette kirjutada, mida, millest ja kuidas teinud, esimene voor on juba läbi. Sõelale on jäänud väik- nad kirjutavad. sematest kohtadest näiteks Vinni, Kilingi-Nõmme ja Oris- saare. Täpsemalt väidab vallavanem, et “aktiivsed opositsiooni- liikmed on esitanud kaebusi nii politseile kui ka meediasse. Valla juhtkonnalt ma vastust pole saanud. Pole ka Politsei ei ole korruptsiooni tuvastanud”. Teades niigi, et täheldanud ühtegi, ei suulist ega kirjalikku kinnitust sel- keegi meist seda teinud ei ole, küsisin selle kohta enne kir- lest, et vald oleks toetust taotlenud ja plaaniks tervisekes- jutama asumist kolleegidelt veel üle. Keegi midagi taolist ei kust ehitada. Seega, kallid valla, eriti Lihula elanikud, nii kinnitanud. Seega, kuna süüdistus on esitatud avalikult, siis vajalikku tervisekeskust ilmselt lähiajal Lihulasse ei tule. ootame vallavanemalt ka avalikku selgitust, miks ja millele Või kui kunagi tuleb, siis peate selle ise kinni maksma. toetudes selline süüdistus esitatud on, ja ka vabandust, kui Kindlasti peab aga valla juhtkond Teile selgitama, kuidas süüdistus alusetu on. asjad tervisekeskusega seisavad ja olema saavad. LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 3 Vastulause Mikk Pikkmets Lääneranna vallavanem

astusena volikogu liikmele Rait Marustele soovin nud taotluse esimeses voorus (toetusotsus olemas) ja teises V ennekõike selgitada, et ma ei kirjuta kellelegi ette, voorus (kallinemise osas kuni 10%). Teise vooru tulemus ei mida, millest ja kuidas kirjutada ei Lääneranna vallava- ole veel teada”. nemana ega inimesena. Selguse mõttes olgu öeldud, et Samal päeval, 12.06.2018 kell 09.45 saatis härra Maruste eelmises vallalehes lihtsalt selgitasin ilmunud artiklite kaastöö Lääneranna Teatajasse, kus väidab, et ei ole enam põhjuseid. See, mis suunas ja kuidas, nagu volikogu liige kui nädala jooksul saanud vallavalitsuselt vastust. Maruste ütleb, (päris)ajakirjanikud kirjutavad, on ikka nende enda teha. Mõtte ja ettepanek oli pigem selles, et Järgmine väide: “Pole ka täheldanud ühtegi, ei suulist ega enne kui millestki kirjutada, võiks teema lõpuni läbi kirjalikku kinnitust sellest, et vald oleks toetust taotlenud töötada ja vajadusel asjaosalistelt täiendavat informat- ja plaaniks tervisekeskust ehitada”, on kas pahatahtlik või siooni küsida. näitab voliniku huvipuudust volikogus menetletavate eel- nõude suhtes. Lihula esmatasandi tervisekeskuse rajamist Politseisse on avalduse teinud opositsiooniliige, kes hetkel on käsitletud kolmel järjestikusel volikoguistungil jaanu- volikogusse ei kuulu, kuid kes ootab härra Maruste enda aris, veebruaris ja märtsis eelarve menetluse osana, kus nimekirjas volikokku pääsemist, kui mõni volikogu liige selgesõnaliselt on välja toodud nii toetuseks saadav summa peaks kohast loobuma. Faktide esitamine ei ole süüdista- kui ka eeldatav omaosalus. mine ja vastavalt kehtivale seadusandlusele annab politsei süüdistatavale ja süüdistajale kirjalikult teada uurimise Täna tegeletakse tervisekeskuse põhiprojekti koostamisega algatamata jätmisest, mistõttu on paberkandjal olemas info ning seejärel saab alustada ehitushanke läbiviimise ja ehi- kaebuse tegija kohta. Teise avalduse tegi politseisse ajakir- tustegevusega. janik. Esimesel juhul käis politsei kohapeal olukorraga tut- vumas, teisel juhul tutvuti dokumentidega – mõlemal juhul Lõpetuseks olgu siinkohal öeldud, et vältimaks väär- uurimist ei algatatud, kuna selleks puudus alus. informatsiooni levitamist avalikkusele, on mõistlik esmalt end põhjalikult teemadega kurssi viia. Mis puudutab tea- Tervisekeskuse teemal saatis eelkirjutaja 07.06.2018 kell benõude täitmise tähtaegu, siis avaliku teabe seaduse § 18 20.25 e-kirja mulle ja volikogu esimehele, kus küsis, kas lg 1 ütleb, et teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte vald on taotlenud toetust ning, kui ei, siis mis põhjustel. hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele Mina vastasin kirjale 12.06.2018 kell 09.12 ehk kolmandal järgnevast tööpäevast, mis tähendab, et vastus volikogu tööpäeval järgnevalt: liikmele tuli kolmanda tööpäeva hommikul, mitte enam kui “Tervisekeskuse ehitamiseks on Lääneranna vald esita- nädal hiljem, nagu eelnevalt ette heideti.

Lääneranna Vallavolikogu lühiuudised Merike Ehasalu Lääneranna Vallavalitsuse sekretär-registripidaja

17. mail 2018 toimus Lääneranna Vallavolikogu üheksas suse andmekogu nimetusega „Lääneranna valla jäätme- istung. Päevakorras oli 13 punkti. Vastu võeti 1 määrus valdajate register” ning kehtestatakse registri pidamise ning 7 otsust. põhimõtted.

»» Kohtuti piirkonnapolitseinik Reelika Paomehega ja »» Toimus huvihariduse ja -tegevuse toetamise korra I noorsoopolitseinik Karmen Rauaga. Reelika Paomees lugemine ning otsustati suunata määrus II lugemisele. andis ülevaate Lääneranna vallas nelja kuu jooksul Määrus reguleerib Lääneranna valla eelarvest huviha- toimunud väär- ja kuritegudest. Karmen Raud rääkis riduse ja -tegevuse toetamise korda üldhariduskoolis alaealiste probleemidest. õppivatele rahvastikuregistri andmetel Lääneranna vallas elavatele 5–19-aastastele noortele. Tegu on väl- » Otsustati vastu võtta Matsi sadama kinnistu detail- » jaspool Lääneranna valda olevate munitsipaal- või era- planeering ja see avalikule väljapanekule suunata. Val- huvikoolide tegevuskulu toetamise korraga. lavalitsusele tehti ülesandeks korraldada detailplanee- ringu avalik väljapanek. Detailplaneeringu koostamise »» Otsustati Lääneranna Vallavalitsuse hallatavate raa- eesmärk on Matsi sadama kinnistul asuvate hoonete matukogude ümberkorraldamine, mille eesmärk on rekonstrueerimine ja laiendamine, funktsionaalselt ter- viia raamatukogud ühtse juhtimise alla. Korraldatakse vikuna toimivaks puhkealaks vajalike rajatiste planeeri- ümber Lääneranna valla hallatavad asutused mine, autoparkla, paatide veeskamiskoha, joogivee- ja Raamatukogu, Kõmsi Raamatukogu, Lihula Valla Raa- kanalisatsioonisüsteemide jt rajatiste planeerimine matukogu, Lõpe Raamatukogu, Rahvaraama- ning maa juhtotstarbe muutmine. Tegemist on avalikus tukogu, Rahvaraamatukogu, Vatla Raamatuko- kasutuses oleva kinnistuga. gu ja Raamatukogu ning moodustatakse alates 01.09.2018 Lääneranna Vallavalitsuse hallatava asu- » Toimus Lääneranna vallavara valitsemise korra I luge- » tusena Lääneranna Valla Raamatukogu. mine ja otsustati suunata määrus II lugemisele. Lääne- ranna vallavara valitsemise kord reguleerib Lääne- »» Otsustati Lääneranna valla hallatavate asutuste Lihula ranna vallale vara omandamist, valla omandis oleva Muuseumi ning August Tampärgi nimelise Hanila Muu- vara kasutamist, kolmandatele isikutele kasutusse and- seumi töö ümberkorraldamine, mille eesmärk on viia mist, võõrandamist ning koormamist. kaks asutust ühtse juhtimise alla üheks hallatavaks asutuseks ning nimetada alates 01.01.2019 Lihula Muu- » Kehtestati Lääneranna valla jäätmevaldajate registri » seum ümber asutuseks Lääneranna Valla Muuseumid. põhimäärus. Määrusega asutatakse kohaliku omavalit- 4 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 VALITSUS

»» Otsustati lõpetada alates 1. juulist 2018 teiste omavalit- põhimäärus, Lääneranna Raamatukogu kasutamise suste üldhariduskoolides õppivate õpilaste, kelle rah- eeskiri ja Lääneranna Raamatukogule mittevajalike tea- vastikuregistri järgne elukoht asub Lääneranna vallas, vikute võõrandamise kord. eest tegevuskulude tasumine, väljaarvatud haridusliku » Tunnistati kehtetuks raamatukogudega seotud erivajadustega õpilaste osas. » määrused alates 01.09.2018. »» Tunnistati peremehetuks külas (endises Varbla » Võeti vastu vaideotsus Lääneranna Vallavolikogu vallas) asuv saeveski (ehitisregistri kood 120851392) ja » 19.04.2018 otsusele nr 53 “Arvamuse andmine Keskkon- otsustati võtta see Lääneranna valla valdusesse. naameti korralduse “Geoloogilise uuringu loa andmine »» Kinnitati Lääneranna Vallavolikogu revisjonikomisjoni II uuringuruumis” eelnõule” E&A Transport OÜ 2018. aasta tööplaan. esitatud vaide lahendamiseks, millega jäeti vaie rahul- damata. »» Otsustati muuta vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koos- seisu. Omal soovil arvati komisjonist välja Eve Lindoja »» Otsustati Varbla Vallavolikogu 22.06.2016 otsuse nr 81 ja uueks liikmeks kinnitati Mare Paarasma. “Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4, Tamme kinnistu ja riigiomandis oleva mereosa väikesadama » Vallavanem Mikk Pikkmets vastas arupärimisele, mille » detailplaneeringu kehtestamine” muutmine ja osaline esitasid volikogu liikmed eelmisel volikogul ning mis kehtetuks tunnistamine. puudutas Lääneranna valla varade arvestust ja allesole- kut ning arengukava. »» Tunnistati osaliselt kehtetuks Varbla Vallavolikogu 20.08.2008. a otsusega nr 17 kehtestatud Anni, Matu, » Volikogu esimees Arno Peksar andis teavet noorte » Tommi, Maturanna, Arro, Arropõllu ja Paagimäe kinnis- volikoguga asjaajamise käigust. tute detailplaneering. »» Vallavanem Mikk Pikkmets jagas infot Lääneranna »» Otsustati Tallinna mnt 43 korteriomandite koormamine valla sümboolika kohta ja andis teada, et pärast paran- reaalservituudiga Tallinna mnt 41 kinnisasja kasuks. duste tegemist saadetakse sümboolika uuesti Riigikant- seleile arvamuse saamiseks. Sümboolika on planeeritud »» Otsustati võõrandada vallavara külas Jüritse- kinnitada volikogu järgmisel istungil. Jüri kinnistu, Tarva külas Tarva koolimaja kinnistu, Täpsi külas Niidu kinnistu korter nr 2, Lihula linnas 21. juunil 2018 toimus Lääneranna Vallavolikogu kümnes tervikvarana Piiri tn 2 ja Piiri tn 4 ning vallavalitsusele istung. Päevakorras oli 19 punkti. Vastu võeti 7 määrust anti ülesanne korraldada enampakkumiste läbiviimine. ning 12 otsust. »» Otsustati toetada Sihtasutuse Lõuna-Läänemaa Ter- » Võeti vastu Lääneranna valla 2018. aasta I lisaeelarve. » vishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskuse operaatortege- »» Kinnitati Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja vuse võõrandamist Südamekodud OÜ-le. Varbla valla 2017. aasta majandusaasta aruanded. »» Valiti maaelukomisjoni esimeheks Mardo Leiumaa ja »» Kehtestati Lääneranna vallavara valitsemise kord. aseesimeheks Külli Raudsik ning kinnitati kaks komis- joni liiget Heino Sabiin ja Andri Annerviek. »» Kehtestati huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord. »» Otsustati saata Lääneranna valla täiendatud sümboo- lika heraldika komisjonile arvamuse saamiseks. »» Kolm määrust võeti vastu seoses uue hallatava asu- tuse Lääneranna Valla Raamatukogu moodustamisega alates 01.09.2018. Kinnitati Lääneranna Raamatukogu

Lääneranna Vallavalitsuse lühiuudised Cariina Pähk Lääneranna vallasekretär

»» 2018. aasta mais toimus viis Lääneranna Vallavalitsuse »» Otsustati sõlmida järgmiste lihthankemenetluste edu- istungit. kate pakkujatega hankelepingud: OÜga Lääne Teed Koonga järve ning Sootsa, Saari ja Ura supluskoha juur- » Määrati hooldajaid, maksti hooldajatoetusi, lisatoe- » depääsuteede rekonstrueerimiseks summas 16 233,80 € tusi, sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi, otsustati ja OÜga DSS Kõmsi rahvamaja lavaseadmete kompenseerida hooldekodudes viibivate kodanike uuendamiseks summas 16 540,00 € kohatasusid, isikutele määrati isikliku abistaja teenu- seid ja koduteenuseid, sissetulekust sõltuvat sotsiaal- »» Kinnitati ratastraktori JUMZ 6KL, registrimärgiga toetust, lisatoetusi, toetusi vähekindlustatud, puuetega 2485EK, võõrandamiseks oksjoniportaalis osta.ee või erivajadusega isikutele. korraldatud enampakkumise tulemused ja otsustati sõlmida enampakkumise võitjaga ostu-müügileping » Kinnistuid vabastati korraldatud jäätmeveoga liitumise » summas 4640,00 €. kohustusest. »» Kinnitati August Tampärgi nimelise Hanila Muuseumi » Jagati katastriüksuseid, määrati katastriüksustele » töötajate koosseis. koha-aadresse ja sihtotstarbeid, anti arvamusi maa riigi omandisse jätmiste kohta, otsustati koormata Lääne- »» Määrati hüvitisi õpilaste huvitegevuste osalustasude ranna vallale kuuluvaid kinnisasju isikliku kasutusõi- kompenseerimiseks. gusega, korteriomandite seadmisel määrati avalik- » Määrati tegevustoetusi mittetulundusühingutele ja õiguslikke reaalkoormatisi. » seltsingutele. »» Väljastati ehituslube, kasutuslube ja kooskõlastati puur- » Otsustati korraldada läbirääkimistega pakkumusme- kaevude asukohti. » LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 5

netlus Sihtasutuse Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sot- miseks korraldatud konkursside tulemused. siaalhoolekande Keskuse operaatortegevuse võõran- » Anti nõusolek Tiit Orulepa Kaera-Jüri talu FIE-le vee damiseks. » erikasutusloa taotlemiseks. »» Riigimetsa Majandamise Keskusele anti välja liiklus- » Otsustati sõlmida OÜ-ga Lääne Teed töövõtuleping keelu alased load. » Lihula Aia tn rekonstrueerimise II etapi ehitustööde »» Anti arvamused Tarva dolokivikarjääri kaevandamis- teostamiseks summas 64 201,00 €. loa muutmise taotluse ning otsuste eelnõude kohta ning » Moodustati hajaasustuse programmi 2018. taotluste Mustu-Nõmme liivakarjääri kaevandamisloa muutmise » hindamise komisjon. taotluse ning otsuste eelnõude kohta. »» Otsustati tellida Lääneranna Valla kõvakattega teede »» Lõpetati ja võeti vastu maaüksuste detailplaneeringuid aukude remont Eesti Teed AS-ilt. ning esitati neid avalikule väljapanekule. »» Kinnitati Lääneranna Raamatukogu töötajate koosseis. »» Kinnitati hajaasustuse programmi aruandeid. »» Kutsuti tagasi AS Veevärk nõukogu liikmed ja »» Kinnitati OÜ Lihula Soojus 2017. majandusaasta aru- nimetati uued liikmekandidaadid. anne. »» Anti luba OÜ-le Roosi&Roosa Käsitöö paigaldada Varbla »» Anti luba korraldada avalikke üritusi. külas asuvale Staadioni maaüksusele valgustatud »» Kinnitati Lihula Muuseumi teaduri ja August Tampärgi reklaamtahvel. nimelise Hanila Muuseumi töötaja vaba ametikoha täit-

Juulist saavad sügava puudega täisealiste TEATED inimeste hooldajad lisapuhkepäevi

lates 1. juulist on tööl käivatel sügava puudega Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse A täisealise inimese hooldajatel võimalik kasutada õigust tõendavaid lisadokumente, milleks võib olla näiteks: oma tööandja juurest kalendriaastas kuni viis tööpäeva » kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus lisapuhkust. » hooldatava kohta; Lisapuhkepäevi saab oma tööandjalt küsida töötaja, kes » väljavõte nt rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puh- hooldab oma sügava puudega lähedast. Sügava puudega » kust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane, inimese lähedane on tema õde, vend, poolõde, poolvend, eestkostja või hooldaja. ema, isa, vanem või vanavanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Samuti saavad Puhkusetasu arvestatakse lisapuhkepäevade eest alam- puhkepäevi kasutada sügava puudega täisealise inimese palga määras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot päevas. Puh- eestkostjad või kohaliku omavalitsuse määratud ametlikud kusetasu maksab töötajale välja tööandja, kes saab selle hooldajad. hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist Sotsiaal- kindlustusametilt tagasi taotleda. Hoolduspuhkust on võimalik võtta kõik viis tööpäeva kor- raga või ka päevade kaupa ja seda saab kasutada kalendri- Rohkem infot tasustatud hoolduspuhkuse kohta leiab Sot- aasta jooksul. siaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlus- tusamet.ee. Hoolduspuhkuse kasutamiseks peab töötaja selles tööand- jaga kokku leppima ning selle kohta avalduse esitama.

Matsi küla Matsi sadama kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek

Anna Palusalu Lääneranna valla planeeringuspetsialist

11.10.2017. a otsusega nr 127 võttis Varbla Vallavoli- toimivaks puhkealaks vajalike rajatiste planeerimine, auto- kogu vastu Matsi sadama kinnistu detailplaneeringu ning parkla, paatide veeskamiskoha ning muulide planeerimine. suunas avalikule väljapanekule. Detailplaneering muudab Varbla valla üldplaneeringut. Avaliku väljapaneku ajal laekunud Easternlightestonia Lääneranna Vallavolikogu võttis täiendatud detailplanee- OÜ taotluse alusel täiendati detailplaneeringut ning lisati ringu uuesti vastu 17. mai 2018. a otsusega nr 56 ning tehnohoone. Tegemist on telekommunikatsiooniseadmete suunas avalikule väljapanekule. majutamiseks kavandatud kuni 40 m2 suuruse hoonega. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 18.06– Tehnohoonest lähtuva mürauuringu alusel müranorme 17.07.2018 Lääneranna vallamajas tööpäeviti kell 9.00– naaberkinnistutel ei ületata (ELLE OÜ, töö nr 18/SL/06, 17.00 ning valla kodulehel. veebruar 2018). Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada kirjalikult Planeeringuala suurus on 1,69 ha ning hõlmab Matsi küla Lääneranna Vallavalitsuse aadressil Jaama 1, Lihula linn, Matsi sadama kinnistut, kus on avalikus kasutuses olev Lääneranna vald 90302 või [email protected]. sadam. Detailplaneeringu eesmärk on hoonete rekonst- rueerimine ja laiendamine, funktsionaalselt tervikuna 6 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018

Detailplaneeringute menetlemise lõpetamised

Anna Palusalu Lääneranna valla planeeringuspetsialist

ääneranna Vallavalitsus lõpetas 10.05.2018. a kor- planeeringu koostamise. Planeeringu eesmärk oli kinnis- L raldusega nr 303 küla Adra ja Juure maaük- tute liitmine ning üksikelamu planeerimine. suste detailplaneeringu koostamise. Planeeringu eesmärk Korraldustega on võimalik tutvuda Lääneranna Vallavalit- oli tuulegeneraatorite paigaldamine. suse avalikus dokumendiregistris (delta.andmevara.ee/ Lääneranna Vallavalitsus lõpetas 17.05.2018 korraldusega laaneranna_vald/) ja Lääneranna Vallavalitsuses (Jaama 1, nr 345 Rannaküla Jaana ja Kadakaranna kinnistute detail- Lihula linn) tööpäeviti 9.00–17.00. Lihula Piirimäe tootmis- ja ettevõtlusala saab EASist toetust

ttevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetas 20 maakondades on tuge vaja igas valdkonnas, olgu selleks E piirkondade konkurentsivõime tugevdamise pro- tootmine või turism. Kõik need valdkonnad vajavad sobivat jekti (PKT) viies maakonnas ligikaudu 20 miljoni euroga, keskkonda ja taristut ning seda aitamegi toetusega luua,” nende seas ka Lihula Piirimäe tootmis- ja ettevõtlusala, ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. “Sellised projektid, mille toetuse suuruseks on 736 280,88 eurot. mis loovad võimaluse ettevõtluse tekkeks ja arendamiseks, on suure mõjujõuga, sest hoogustavad majanduskasvu kogu Toetuse abil on kavas Piiri tänava ja Valuste tee rekonst- riigis.” rueerimine kõvakattega teeks, sh teepeenarde kor- rastamine ning tänavavalgustuse rajamine, Piiri tänaval PKT toetuste jagamise ja projektide elluviimise eest vas- vee- ja kanalisatsioonitrasside, sh tuletõrje veevarustuse tutab kuni septembrini Ettevõtluse Arendamise Sihtasu- väljaehitamine ning Valuste teel veetrasside ehitamine. tus (EAS) ning alates septembrist annab EAS PKT toetuse Soodsa ettevõtluskeskkonna teke paneb aluse uute töö- rakendamise üle Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes hakkab kohtade (u 70 otsest) loomisele ja olemasolevate säilimisele. jälgima projektide elluviimist ja korraldama väljamakseid. Samuti teeb projekt võimalikuks uute alade kasutuselevõtu Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investee- ettevõtluseks. ringute toetust (PKT) kaasrahastab Euroopa Liidu Euroopa “Pean kohaliku ettevõtluskeskkonna toetamist väga olu- Regionaalarengu Fond. liseks eelkõige seetõttu, et see aitab hoogustada töökohtade säilimist ja loomist. Kui vaadata Tallinnast väljapoole, siis Pärnumaa Ühistranspordikeskuse uudised

ai lõpus muutusid neljal maakonnaliinil – 63-3, 64, 17.41, ent kuna sealt mere äärest tuleb veel õhtul ka hilisem M 66 ja 67 – nii busside väljumise­ kui ka saabumise buss, otsustati osavaldade juhtidega läbi rääkides sellise kellaajad. Ühtlasi lisandus uus liin. uuenduse kasuks. “Liinimuudatus sai alguse Soomra kandi inimeste soovist saada Pärnu ka õhtuti,” selgitas Pärnumaa Ühistranspordi- lates 01.07.2018 muutuvad oluliselt nn Lihula keskuse (PÜTK) vanemlogistik Avo Rahu. “Lisaks tulime bussiliinid, mida teenindab praegu AS L&L. vastu Varbla piirkonna inimestele, kellel nende enda vaja- A Nimetatud liinigrupile korraldas riigihanke tänaseks dusi arvestades oli pärast Pärnu–Tõstamaa–Varbla kiriku likvideeritud Lääne Maavalitsus. Hanke võitis AS GoBus. bussiliini pikendamist Virtsu ja Lihulani nihkunud bussi Vastavalt riigihankes plaanitud sõidugraafikutele tellib Pärnusse tagasi tuleku aeg üle tunni hilisemaks, mistõttu neid liine alates 1.juulist MTÜ Pärnumaa Ühistranspordi- ei saanud varblalased enam lõuna ajal linnast tagasi, vaid keskus. pidid ootama õhtust bussi.” Liinidele tulevad uued bussid ja uues värvingus, helerohe- Varbla jaoks pikendas PÜTK Pärnu–Tõstamaa–Kastna liini lised valgete pärnaõitega. Liininumbritele lisandub täht L, väljumisega Pärnust 16.35 Varblani ja sealt tagasi 19.40 nii, mis viitab Lihulale ja Läänerannale, samal ajal välistades et ka tagasituleku marsruut ja ajad jäävad Kastnast alates teiste samasuguste liininumbrite kordumise Pärnumaal. endisteks. Uus liin sai numbriks 68. Kuna liinimuudatused on väga erinevad ja mahukad, siis Selleks, et Soomra piirkonnast saaksid inimesed õhtul linna, on soovitav kõigil huvilistel sõitasoovijatel tutvuda sõidu- oli PÜTK sunnitud muutma mitut liini: võimalustega riiklikus inforegistris www.peatus.ee, kuhu »» Pärnu-Kavaru liini 63-3 õhtune väljumine Pärnust kell need uuendused on kõik sisse kantud märkusega “NB! Sõi- 17.10 pikendati Tõstamaani duplaan on kehtiv alates 01.07.2018”.

»» Tõstamalt saab Pärnusse tagasi maakonnaliiniga nr 64, Samuti saab infot telefonil 17018 või e-postiga [email protected] mis väljub kell 19.30 ning sõidab Soomra kaudu Info ja nõudeliinide tellimine otse vedajalt telefonil 12012. “Et Kavaru ja Liu kandi rahvas ei jääks hoopis ilma Kava- Täpsemad liinimuudatused on kirjeldatud käesoleva rust kell 18.30 Pärnusse naasvast bussist, asendasime selle paberlehe 17. leheküljel Tõstamaalt 17.00 väljuva ning läbi Munalaiu Pärnusse tuleva bussiga,” selgitas Avo Rahu ning lisas, et viimane on muudatuste tõttu nüüd Kavarus 49 minutit varem ehk PERSOONID LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 7 Saame tuttavaks: Lääneranna Vallavolikogu liikmed Rubriigis “Saame tuttavaks” toome meie lugejateni Lääneranna Vallavolikogu ja -valitsuse liikmete tutvustused.

Andri Annerviek Maidu Leever Lääneranna Valimisliit Lääneranna Valimisliit

ündinud 5. augustil 1997 Jänistvere külas. Põhi- ündinud 29. jaanuaril 1970 Haapsalus. Haridus- S hariduse omandas Koonga Põhikoolis ning kesk- S teed alustas Risti Algkoolist, põhihariduse oman- hariduse Pärnu Koidula Gümnaasiumi matemaatika- das Kasari 8-klassilises koolis ja keskhariduse Lihula füüsika õppesuunal. Seejärel suundus Andri aja- Keskkoolis, mille lõpetas aastal 1988. teenistusse ning alates 2017. aasta sügisest õpib Tartu Samal aastal astus Maidu Tallinna Polütehnilisse Insti- Ülikoolis bioloogia ja elustiku kaitse erialal. tuuti mehaanika teaduskonda. Kuivõrd kooli nimi 2016. aasta suvel loodi Andri eestvedamisel endisesse muutus, lõpetas Maidu 1993. aastal juba Tallinna Teh- Koonga valda Jänistvere, , , , nikaülikooli mehaanikainsenerina. Võitra ning Karuba küla ühendav külaselts MTÜ Peale ülikooli lõpetamist töötas Maidu põllumajanduses Jänistvere Külad, mille juhatuse esimees ta on. Lisaks ja hulgikaubanduses. 2001. aastal läks Kasari Põhi- on ta juhatuse liige Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringis kooli matemaatika- ja informaatikaõpetajaks, millele ja lihtliige Koonga Vabatahtlike Päästeseltsis. lisandusid hiljem veel geograafia ja poiste tööõpetuse “Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida tunnid. Kui 2012. aastal suleti Kasari Kooli III kooliaste, soovite Lääneranna valla volikogu liikmena nelja sai Maidust olude sunnil kooli juhataja kohusetäitja. aasta jooksul ellu viia / korda saata?” 2015. aastal suleti Kasari Kool ja õpilaskodu, misjärel asus ta tööle Ridala Põhikooli matemaatikaõpetajaks. KOV valimistel kandideerisin selleks, et tagada Lisaks põhitööle on Maidu tegev MTÜ Luha Tee Haldus kodupiirkonna kaetus ning hääl valla juhtimi- juhatuses, MTÜ Kodukant Läänemaa LEADER pro- ses. Esmalt seadsin sihiks külaliikumise ning loo- jektide hindamiskomisjonis, Eesti Genealoogia Seltsis, duskeskkonna valdkonna, aga üsna pea sai sel- Külaseltsis jm. Maidu on vabaabielus ning tal on geks, et süsteemi tuleb võtta kui tervikut ja ühe poeg Jakob. kindla valdkonnaga tegelemine siin ei päde. Pealegi äratavad ka kõik teised valdkonnad huvi. “Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida Üldiselt on kõige tähtsam, et kohalikud julgeksid poe- soovite Lääneranna valla volikogu liikmena nelja sabas seistes või jaanilõkke ääres vallavolinike nööbist aasta jooksul ellu viia / korda saata?” kinni haarata ning avaldada oma mõtteid, kuidas ko- Kandideerisin sooviga kaasa lüüa uue ühendval- halikku eluolu paremaks muuta. Kõik volinikud on sa- la arengus, et ükski küla ei jääks ääremaaks ega masugused inimesed nagu kõik teisedki ning seega inimesed võõraks. Ain Saare Foto: ei maksa karta Teid esindavate inimestega suhtlemist. Uus vald on küll suur, aga sellest hoolimata ei tohi ot- sused muutuda liialt poliitiliseks ning esikohale peab

Foto: Erakogu Foto: jääma kohalikele parima elukeskkonna tagamine.

“Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida Stanislav Nemerzitski soovite Lääneranna valla volikogu liikmena nelja Lääneranna Valimisliit aasta jooksul ellu viia / korda saata?”

Koolijuhina saan anda valla valitsemisel väärtuslikku taustainfot õpilaste ja vanemate murede, nende oo- ündinud 24. märtsil 1982 Tallinnas. 2000 aastal tuste ja hirmude kohta. Olles Lääneranna Vallavolikogu S lõpetas hõbemedaliga Eesti Spordigümnaasiumi liige, on mul hea võimalus mõjutada oma oskuste ja ning 2007. aastal omandas magistrikraad psühholoo- kogemuste baasilt kogu valla elanike, eeskätt laste gias Tallinna Ülikoolis. Hetkel, nagu ta ise väljendab, ja noorte, olevikku ja tulevikku. Eelseisva nelja aasta pusib kasvatusteaduste doktoritöö kallal. jooksul on minu suurimaks eesmärgiks tõhustada Aastast 2016 on Stanislav ametis Virtsu Kooli direkto- koostööd valla õppeasutuste vahel, et tagada Lääne- rina, kuid eelnevalt on ta töötanud peamiselt erasek- ranna lastele (ja kõigile, kes meile kooli/lasteaeda toris (müügitöö juhtimine, turundus ja teenusdisain), tulevad) kvaliteetne, mitmekesine, kodulähedane ja samuti Tallinna Ülikoolis lektorina aastatel 2008–2011. hooliv haridus. Foto: Mari Arnover 8 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018

Lääneranna Vallavalitsuse tööaeg

Pille Kaisel Aadress: Jaama 1, Lihula Lääneranna Valimisliit Telefon: 472 4630 E-post: [email protected] Tööaeg: E–R 09.00–17.00, ündinud 27. aprillil 1969 Antslas. 1987. aastal lõpe- lõuna 13.00–13.30 S tas Kanepi Keskkooli ning suundus seejärel Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1993. aastal geograafia erialal. 2008. Ametnike vastuvõtt puhkusteperioodil aastal omandas ta lisaks inglise keele ja kirjanduse eriala, Seoses suvepuhkustega on Lääneranna vallas samuti Tartu Ülikoolis. mõneti häiritud teeninduskeskuste töö, mistõttu Aastatel 1998–2002 töötas ta Lihula Gümnaasiumis õpeta- palume kõigil, kes soovivad pääseda ametnike jana ning on pärast seda töötanud Metsküla algkoolis vastuvõtule, pöörduda eelnevalt Lääneranna õpetaja ja direktorina. Vallavalitsuse poole [email protected] või 472 4630. Pille on abielus ning tal on kaks täiskasvanud last. Lääneranna Vallavalitsuse puhkustegraafi- “Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida soovite kuga on võimalik tutvuda valla veebilehel Lääneranna valla volikogu liikmena nelja aasta jooksul www.laanerannavald.ee/teenistujad. Foto: Kaarel Kaisel Kaarel Foto: ellu viia / korda saata?” Palume mõistvat suhtumist ning vabandame Seisan selle eest, et elu säiliks ka “päris maal”, väljaspool ebamugavuste pärast. suuremaid keskusi. Üks võtmeküsimusi on siin kindlasti koolide ja raamatukogude olemasolu; minu arvates peak- sime palju rohkem pingutama selle nimel, et kõik prae- gu vallas tegutsevad koolid ja lasteaiad oleksid alles ka www.laanerannavald.ee näiteks kümne aasta pärast.

ELU Varbla mänguväljak täienes ja Lääneranna valla esimene hõbe- muutus erksamaks lusikapidu Anna Palusalu, Maie Ausmeel MTÜ Varbla Külaselts madepäeval toimus Lihula Kultuurimaja peegelsaalis E Lääneranna valla esimene hõbelusikapidu, kuhu kut- elle aasta maikuus oli Varbla keskuse mänguväljakul suti 20 pisipõnni, kes sündisid perioodil aprill 2017 – märts S tavapärasest rohkem sagimist, kuna Varbla kogukon- 2018 ning keda endised vallad ei jõudnud erineva beebide naliikmed paigaldasid mänguväljakule kaks uut kiike. peo praktika tõttu õnnitleda. Kiikede ostuks taotles MTÜ Varbla Külaselts kohaliku Kontsert-aktusele olid oodatud lisaks beebidele nende vane- omaalgatuse programmist toetust 2000 € ning omaosaluse mad ja vanavanemad ning loomulikult õed ja vennad. aitas katta Lääneranna Vallavalitsus. Kiikede paigaldamisest Kõik pisipõnnid said endale nimelise graveeringuga hõbe- ning EV100 ettevõtmistest ajendatuna tekkis lapsevanema- lusika ning õienupu. Lisaks toimus Ave-Piia Rohtla juhen- tel ka mõte mänguväljaku juures asuv ehitis veidi erksamaks damisel südamlik kontsert, kus laule esitasid Karita ja Sandra muuta ning värvida üks sein Varbla kihelkonnavärvidesse. ning luuletusi luges Jan-Robin. Mõte viidi kiirelt ellu ning tulemuseks on täienenud ja erksam mänguväljak lastele. Lääneranna valla esimesed hõbelusikad said Karl-Jakob Lääne, Mia-Karola Toonikus, Henri-Marcus Vilt, Kaur Pärn- Projekti rahastas rahandusministeerium kohaliku omaalga- puu, Kreido Loos, Loreena Suursiim, Arles Allik, Hanna Burk, Fotod: Anna Palusalu Fotod: tuse programmi vahenditest. Mattias Kollamaa, Rendo Viita, Elisabeth Hindrimä, Rasmus Vatter, Johannes Tein, Emma Amelié Pikkar, Saara Türner,

Ronja Pikkmets, Marii Kaas, Emilia Veltmann, Liise Vamper Kristina Kukk Foto: ja Kren Kamarik. LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 9 Lihula Soojus OÜ pälvis “Tõhusa kaugkütte” märgise

esti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonve- kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% taastuv- E rentsil anti üle esimesed “Tõhusa kaugkütte” mär- energiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või gised, mis tõendavad kaugküttesüsteemi tõhusust 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. ehk taastuvenergia või koostootmise osakaalu võrgu Lääneranna valla ettevõtte Lihula Soojuse katlamaja on kaudu edastatavas soojuses. 14 Eesti võrguettevõtte 41 ainuke katlamaja Eestis, mida köetakse luhaheinaga. kaugküttesüsteemi seas pälvis märgise ka Lääneranna valla ettevõte Lihula Soojus OÜ. Märgisega “Tõhus kaugküte” soovis EJKÜ tunnustada ja motiveerida kaugküttesüsteemides taastuvenergia kasu- Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) tegevjuht tust, efektiivset soojuse tootmist ja jaotamist ning tõsta Andrus Pirso sõnas, et märgis “Tõhus kaugküte” omis- esile kaugkütet kui tõhusat, keskkonnasõbralikku, mõist- tatakse kaugküttesüsteemile, milles, lähtudes Euroopa liku hinnaga ja mugavat soojusvarustuse viisi. Liidu energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatust,

In memoriam Hillar Laos 08.02.1945–17.06.2018 Selg sirgu, nina püsti, vaade ette! Hillar oli jahi- mees, kellele üünlakuu kaheksandal päeval seitsekümmend kolm meeldis ka jahti K aastat tagasi tuli ta siia ilma. Salme ja Mihkel Laose pidamata loo- esikpojana Järise külla -Sepa tallu. Hillar. Kaks duses ringi lii- aastat hiljem sündis perre teinegi poeg – Enn. Noor pere kuda. elas töökalt ja õnnelikult. Aga kõige 1949. aasta küüditamine viis pere sunniviisiliselt rännu- rohkem oli Hillar teele Siberisse Pitofka külla. Tütrepoeg Tambet Järve on töömees. Päran- talletanud kaheksa aastat Siberi elu vanaisa Hillari meenu- duseks saadud tustena eestlaste mälestustekogus “Siberist tagasi koju”. tühjal karjamaal

kerkis aastate F Kaugõppes, igapäevatöö kõrvalt, lõpetas Hillar keskkooli ja ot o: jooksul pikka- Pi hiljem pedagoogilise instituudi Tallinnas kehalise kasvatuse ldik misi Sepa talu omp erialal. Kehalise kasvatuse õpetajana töötas ta palju aas- anii OÜ oma õuna- ja taid. Tema käe all said tuule tiibadesse ja armastuse spordi kirsipuude, porgandipeenarde, kapsa- ja kartulivagudega. vastu väga paljud õpilased. Hillar ise oli üdini spordimees. Kõigega, mis talust talu tegi. Sport oli üks osa ta elust. Tema sporditulemused on siiani Lõuna-Läänemaa edetabelis. Leivanumbriks sai kergejõus- Selle aasta 12. juulil saanuks talus kuldpulmi pidada. “Oi, tik, aga tegeles edukalt ka maadlusega. Pommi tõstmises oli kui romantiline oli meie armastuse algus. Olin siis alles 17. Hillar omal ajal lausa Eesti meister. Ootasin Hillari sõjaväest tagasi. Meil on mõlemal kolme aasta kirjavahetus kõik alles. Ma sain 150 kirja. Hillar oli Hillar oli muusika- ja laulumees. Tinistas mandoliini, toksis sõjaväes Ukrainas Melitopolis. Külastasime ühel aastal seda vahetevahel klaveril. Lihula Meeskooris laulis ta aasta- kohta. Käisime külas Hillari ülemusel, kelle autojuht ta oli. kümneid baritoni. Laulis mujalgi. Käisime sõjaväeosas, kus autahvlil vaatas vastu noore Hil- Kui Hillar kehalise kasvatuse keemia õpetamise vastu lari suur foto,” meenutab Eve Laos. vahetas, võis tema kabinetist vahetundidel, ja mis seal ikka, Viis päeva enne suve algust ta lahkus. Nägemata jäid oma ka tunni vaikuses muusikat kuulda. metsas õitsvad orhideed. Igatsema jäid Sepa talu, kaasa. Kolleege, kes kas või vahetundides ta kabinetti astusid, Lapsed Mari-Ann ja Mikk, lapselapsed Tambet ja Claudia: võttis ta ikka vastu muigvel suu ja tavalise küsimusega: isa, vanaisa oli neile väga kallis. Hillaril jätkus alati neile “Seda laulu oled juba kuulnud? Seda lauljat tead? Ei? No aega. Ta laulis, mängis pilli nendega, sportis. Tundis rõõmu kuula siis!” ja kostitas väärt looga. ja elas kaasa oma lapselaste väga headele õpitulemustele. Hillar oli tantsumees. Tema lihvitud tantsuoskusest, tan- Hillari tugev isiksus, tahtmine teha ja olla. Naerda, nalja tsimise kergusest oldi vaimustuses. Kui õpilased rasketest visata, laulda, tantsida, armastada oma kodu, häid tut- keemiaülesannetest tunni ajal väsisidki, tõstis Hillar nime- tavaid, kolleege, töötada mehiselt. Nii, nii palju on seda, mis tissõrme üles ja toonitas, et keemia on elu alus, väga tähtis, jääb teda meenutama meie mälestustes. aga tööle vahelduseks peab lõõgastuma ka. Ja kutsus õpi- Elu on tulemine, olemine, minemine! Elu on meenutused ja lased tantsima. Ta ise on kuulsust kogunud oma tšarls- mälestused! Hillar Laos on ELU! tonisammudega, milles oli raske temaga võistelda. Täismahus järelhüüe on avaldatud veebilehel ajaleht. Hillar oli mälumängumees. Kui teda miski huvitas, siis laaneranna.ee pühendus ta sellele põhjalikult. Uuris mälumänguraama- tuid ja käis Karusel võistkonnaga teiste mängijatega mõõtu võtmas. 10 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 KULTUUR Lääneranna valla kultuurikava Juuli 28.07 kell 11.00 Kirbla küla 500. sünnipäeva tähis- tamine külapäevaga. Kavas kontsert, seltskondli- kud sportmängud, ajaloominutid, avatud kohvik ja 11.07 kell 18.00 Lihulas Sakste maja õuel kesknädalase käsitöönäitus, simman kontserdisarja “Puhkpillisuvi” teine kontsert. Ajatut kvintettmuusikat pakuvad Lihula MKK BrassQ+ ja BrassQ-2. Kehvade ilmastikutingimuste korral toimub 28.07 kell 19.00 Kõmsi Rahvamajas suvine kontsert- kontsert Lihula Muusika- ja Kunstikooli aulas etendus “Kalevipoeg”. Lisainfo vt 27.07

13.–15.07 Lihula Muusikapäevad. Täpsem info www. 29.07 kell 19.00 Kõmsi Rahvamajas suvine kontsert- lihulamuusikapaevad.ee/ etendus “Kalevipoeg”. Lisainfo vt 27.07

14.–15.07 Nädalalõpp Varblas. Kahepäevasel üritusel August saavad inimesed külastada käsitöö- ja omatoodangu- laata, simmanit ning kirikukontserti. Varbla kooli staa- 1.08 kell 18.00 Lihulas Sakste maja õuel kesknädalase dionil on avatud õpetlikud ja huvitavad töötoad, mida kontserdisarja “Puhkpillisuvi” viies kontsert. Kammer- viivad läbi Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, muusikat mängivad Lihula MKK õpilased. Kehvade Pärnumaa Merepääste MTÜ. Lisainfo www.facebook. ilmastikutingimuste korral toimub kontsert Lihula com/varblarahvamaja/ Muusika- ja Kunstikooli aulas

14.07 Karusepäev 2018 4.08 kell 11.00 Saulepi piirkonna kodukandipäev 2018 “Ma tahaksin kodus olla”. Täpsem info “Saulepi – mu 18.07 kell 18.00 Lihulas Sakste maja õuel kesknädalase kodukoht” Facebooki lehel kontserdisarja “Puhkpillisuvi” kolmas kontsert “Eesti- maa suvi”. Eesti heliloojate puhkpillimuusika meele- 4.–12.08 Lihula kultuuri- ja spordipäevad. Lisainfo lahutuslikumat palet tutvustab Lihula MKK orkester. selles paberlehe numbris Kehvade ilmastikutingimuste korral toimub kontsert Lihula Muusika- ja Kunstikooli aulas 8.08 kell 18.00 Lihulas Sakste maja õuel kesknädalase kontserdisarja “Puhkpillisuvi” lõpukontsert “Finale 20.07 kell 19.00 Mihkli kirikus kontsert. Esinevad The ultimo – Palju õnne”. Lihulat õnnitleb 807. sünnipäeva Ilves Sisters. Pilet 3 €, kuni 7 a lastele tasuta puhul Kaitseväe orkester, dirigent kolonelleitnant Peeter Saan. Kehvade ilmastikutingimuste korral 21.07 kell 09.00 Mihkli külas Mihkli laat 30. Päeva toimub kontsert Lihula Muusika- ja Kunstikooli aulas juhib Ants Välimäe, kultuuriprogramm, tegevused las- tele, Rammumees 2018. Õhtul simman, esineb ansambel 11.08 korraldavad Vana-Läänemaa Ajaloo Selts ja Meie Mees ja DJ Marek Roomets MTÜ Keskaegne Lihula õppereisi tuntud läänlastega seotud paikadesse. Reisi käigus tutvutakse Eesti oma- 20.–23.07 toimub Lihula linnusemäel kodutütarde ja riikluse eest võitleja Mihkel Lülli, EV viimase okupat- noorkotkaste muinaslaager. Pühapäeval, 22. juulil kell sioonieelse peaministri Jüri Uluotsa, kunstniku Valde- 19–22 on kõigil huvilistel võimalus laagrit uudistama mar Väli, arsti, luuletaja, karikaturisti ja küüditatute tulla. mälestusmärgi autori Viljar Ansko, kunstniku Ants Laikmaa ning erakliku külakunstniku Albert Kallas- 25.07 kell 18.00 Lihulas Sakste maja õuel kesknäda- maa elu ja tegevusega. Räägivad Mati Mandel, Loit lase kontserdisarja “Puhkpillisuvi” neljas kontsert “La Lepalaan, Heiki Magnus. Väljasõit Lihula mõisa juurest mode retro”. Esineb Junior DanceBand. Kehvade ilmas- kell 10. Reisile registreerida ja osalustasu 15 eurot saab tikutingimuste korral toimub kontsert Lihula Muusika- tasuda Lihula raamatukogus 1.–7. augustini, raamatu- ja Kunstikooli aulas kogu lahtiolekuaegadel T–R 9.30–17.30 ja L 10.00–15.00. Info: Larissa Mandel 5397 7603 või larissa.mandel@ 27.07 kell 19.00 Kõmsi Rahvamajas suvine kontsert- gmail.com etendus “Kalevipoeg”. Esitavad NUKU koor ja ansam- bel Viiulist Vikatini, Vokist Kontrabassini. Helilooja ja 12.08 Lihula mõisas VIII Lihula Lillkirja Festival. muusikajuht Siim Aimla, lavastaja ja koorijuht Reeda Täpsem info www.lihulalilltikand.ee Toots, elektrooniline muusika Doris Hallmägi. Piletid 12/15 €, müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal 25.08 kell 19.00 Virtsu vasall-linnuse varemetes mui- nastulede öö 28.07 Lihula kohvikutepäev. Möödunud aastatel üli- positiivset vastukaja saanud ning Läänemaa atraktiiv- seimaks kodanikeühenduste teoks 2016 tunnustatud Lihula kohvikutepäeval avavad külalistele oma uksed koguni 16+1 kohvikut, kus pakutakse nii toidunaudingut kui ka tegevusi igale maitsele. Lisainfo www.facebook. com/lihulakohvikutepaev

28.07 27. kodukandipäev Kultuurikavas võib toimuda muudatusi.

Täpsem info: ajaleht.laaneranna.ee/kultuurikava LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 11

Lihula Muusikapäevad tähistavad kümnendat sünnipäeva

ahvusvaheline klassikalise muusika festival Lihula Miina ja Mihkel Järvi on Lihulas kontserte korraldanud ka R Muusikapäevad tähistab tänavu 10. sünnipäeva. enne 2009. aastat ning seda eeskätt tugeva seose tõttu siinse 2009. aastal alguse saanud mitmepäevane kontsertsari, kohaga. Nimelt on nende emapoolne vanaema pärit Lihu- mille korraldajaks on perekond Järvi noored muusikud, last ning vanaisa Vatlast. “Lihula on hästi ilus ja sümpaatne toimub juba 13.–15. juulil. linnake, kus väikesel alal niivõrd rikkalik kontsertpaikade valik,” ütlesid festivali peakorraldajad Miina ja Mihkel Aastate jooksul on festivali korraldajad Miina ja Mihkel Järvi, lisades, et tänu südamlikele ja lahketele inimestele, Järvi toonud Lihulasse nii rahvusvaheliselt tunnustatud kes festivali juures kaasa aitavad, on siia tulemine iga kord muusikuid ja kunstnikke kui ka Eesti silmapaistvamaid nagu koju jõudmine. “Meil on hea meel jagada neid muusi- interpreete. Kümnenda festivaliga soovivad nad teha kum-

kalisi hetki, mida iseenda jaoks väärtuslikeks peame, ka Mari Pukk Foto: marduse Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ning seetõttu Lihula kontsertide külastajatega.” esitatakse festivalil ainult Eesti muusikat. Festivali korral- dajate ja muusikute eesmärk on lisaks suurepärase muusika esitamisele sisustada muusika kaudu unustamatuid ühiseid hetki publiku ja muusikute vahel. Avakontserdil esineb külalistele Peeter Kaljumäe ning toob publiku ette Eesti 30ndate muusikat. Laupäeval on aga kavas loeng eesti muusikast, esinejaks on muusikatead- lane ja pedagoog Tiia Järg. Sama päeva õhtul ja pühapäeva pärastlõunal on kõigil külalistel võimalik nautida tuntud eesti heliloojate muusikat, mida esitab Järvide Instrumen- talists, kuhu kuuluvad viis õde-venda Miina Järvi (viiul), Martin Järvi (viiul), Madis Järvi (vioola), Marius Järvi (tšello) ning Mihkel Järvi (klaver) ning nende vanemad Teet ja Mari Järvi. Tegemist on ainsa professionaalse keelpilli- kvartetiga Eestis, kus musitseerivad koos üksnes ühe pere liikmed. Festivali lõpetab kontsert Lihula Eliisabeti kirikus, kus esinevad Vana Tallinna Keelpillikvartett ja Järvide Instru- mentalists.

Juulikuu kolmandal laupäeval taas Mihklisse

Merike Pikkmets Mihkli Kihelkonna Kultuuriselts

ihkli laat taaselustati 1989. aastal ja on järjepide- Traditsiooniliselt selgitatakse välja Mihkli laada rammu- M valt tegutsenud tänaseni. Sel aastal tähistame mees ning seejärel on väike paus. koos 30. juubelilaata. Korraldajaks on Mihkli Kihelkonna Kell 20.00 algab simman ja lavale astub ansambel Meie Kultuuriselts. Mees. Seejärel asub diskoripuldi taha Marek Roomets. Koju Ajalooliselt toimus laat sügisel mihklipäeval, kus kaubeldi peab end sättima hakkama öösel kella kahe paiku. nii loomade kui ka põllusaadustega ja laadaplats oli sel ajal Mihkli laadale on müüjad oodatud kauplema kõigega, mis Mihkli surnuaia kõrval heinamaal. Paraku lõpetas sõda on Eesti Vabariigi seadustega lubatud. Siit saab soetada selle traditsiooni pikkadeks aastateks ja rahu saabudes ei istikuid, maiustusi, riideid, jalanõusid, mänguasju, köögi- ja üritatud laata uuesti käima tõmmata. 1989. aastal tekkis puuvilju jne. Alati on olnud ka lambad, kanatibud, jänesed idee Mihkli laat taaselustada. Pandi pead kokku ja kohaks ja kassipojad. Vanavara seast võib silma hakata mõni nos- valiti Mihkli kiriku juures asuv plats, kui on võimalik talgiline vidin, mida oled aastaid otsinud. Kehakinnitust lähedalt elektrivoolu ja vett saada. Toimumisajaks valiti pakuvad lähemalt ja kaugemalt erinevad toitlustusfirmad suvi, sest kaasajal on laadal hoopis teine tähendus kui ja kindlasti leiab igaüks endale sobiva suutäie. vanasti ja aasta kõige soojem osa on puhkuste aeg ning on lihtsam üritusteplaane teha. Nüüd on laadal tähtsal kohal Laada eelõhtul, 20. juulil kell 19.00, esineb Mihkli kirikus kultuuriprogramm nii lastele kui ka täiskasvanutele, sinna The Ilves Sisters. juurde kuulub nii käsitööliste kui ka kaupmeeste kauba reklaamimine ja oskuslik pakkumine. Külastajate arv on Alati on hea meeles pidada, et Mihkli laat toimub juulikuu kindlasti ületanud 10 000 piiri. Kauplejaid tuleb aastatega kolmandal laupäeval Mihkli külas, Lääneranna vallas, Pär- pidevalt juurde. Esimesel laadal oli 27 kauplejat, eelmisel numaal, sel korral siis 21. juulil algusega kell 9.00. aastal küündis see arv juba 400-ni. Laadaline leiab koha lihtsalt üles iidse Mihkli kiriku järgi, Laat pakub kultuuriprogrammi nii suurtele kui ka millest ei saa märkamata mööda sõita. väikestele. Sel aastal saab iidses Mihkli kirikus keskpäeval Kohale jõudes saab oma sõiduki parkida kauplemiskohtade Marek Sadama kontserti nautida, samal ajal on pere pise- lähedusse suurde parklasse, kus ruumi jätkub kõikidele mad lava ees kloun Ummiga trikitamas. külastajatele. Tule Mihklisse ja võta sõbrad-tuttavad kaasa! HARIDUS 12 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 Meie koolilõpetajad

Koonga Kool Lihula Lasteaed Põhikooli lõpetajad Vesse Alanurm, Anett Azojan, Karl Reidmar Bachaus, Ilona Jänes, Elisabeth Kesküla, Priidik Kumm, Emma Kõllama, Kadri Kappak, Meriliin Kaljula, Jolanta Paivel, Siiri Peters, Kristelin Küket, Lauri Laev, Indrek Lepik, Merlin Mets, Kaili Jõesoo, Kirsti Mälk. Klassijuhataja Meeli Luige Kaarel Mihkelmaa, Timo Mälgand, Henri Mänd, Mia-Jessica Lasteaia lõpetajad Mölder, Liselle Soonik, Liisbet Sõber, Remo Tomingas, Alfred Froude White. Õpetajad Õie Erismaa ja Gerda Toming Sädelee Seling, Markus Minn, Laur-Martti Viller, Grete Tõnts, Argo Vatter, Nona Maria Vojedilov. Õpetaja Kairi Burk ja õpetaja abi Tiina Hirvela Foto: Eliise Lepp Foto: Foto: Meeli Luige Foto:

Lihula Muusika- ja Kunstikool Samuel Kastepõld (metsasarv), Joosep Michels (viiul), Silver Nikkel (akordion), Triinu Pikkmets (klaver), Marten Põld (kitarr), Kulla Saatmäe (trompet), Lii Urb (klaver) Foto: Kaspar Minn Foto: Foto: Helerin Leemets Foto:

Virtsu Kool Põhikooli lõpetajad Kerstin Alpius, Pilleriin Jaanus, Timo Jairus, Rena Emily Jõekallas, Merili Kais, Kristiina Kukk, Elger Loops, Sten Kõmsi Lasteaed-Algkool Lääts, Alari Nuut, Lisanna Pikla, Kerli Ristikivi, Allex Rummel, Kaaro Saatmäe, Lii Urb. Klassijuhataja Aire Arge Algkooli lõpetajad Lasteaia lõpetajad Mari-Liis Vendel. Klassijuhataja Marika Peksar Sandra Seržantov. Õpetajad Marje Tiido ja Monika Tammsalu Lasteaia lõpetajad Arthur Kelder, Meribel Vendel, Markus Vinter, Jakob Mängel, Oliver Türner. Õpetajad Marju Kriik ja Mairi Heinla Foto: Eliise Lepp Foto: Foto: Mariann Peksar Foto: LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 13

Metsküla Algkool Mark Ra Vilbiks, Laura Ulm, Eva-Maria Kastepõld, Johannes Lepp, Alvar Nikkel. Klassijuhataja Pille Kaisel Foto: Kain Lumera Foto: Foto: Kaarel Kaisel Kaarel Foto:

Lõpe Kool Foto: Kain Lumera Foto: Põhikooli lõpetajad Jüri Veltmann. Klassijuhataja Sirje Kaska Lasteaia lõpetajad Enni Toomel, Kaisa Allik, Roby Vesik, Karla Pikkmets, Harri Pikkmets. Õpetajad Maire Süvang ja Liivi Ojamets Lihula Gümnaasium

Põhikooli lõpetajad Anett Aavik, Järmo Ader, Kevin-Reidar Bachaus, Jaagup Esko, Kauri Filippov, Risto Gavrilov, Egert Kallus, Marjana Kuldsaar, Gertu Küttmann, Liset Laev, Mariliis Nikkel, Juhan Johannes Raudsik, Vaike Reinmaa, Maria Reks, Andreas Toonikus, Käde Vald, Daimar Viljamaa, Elina Õunapuu. Klassijuhataja Lili Ring Foto: Merike Pikkmets Merike Foto: Foto: Eliise Lepp Foto:

Gümnaasiumi lõpetajad Joosep Bork, Hanna Hatto, Ainar-Sten Junker, Ülo Siim

Foto: Merike Pikkmets Merike Foto: Kaisel, Kärol Kalde, Helerin Leemets, Õnnela Lilleoja, Erik Mikkus (hõbemedal), Karmen Murumets, Paul Pilme, Heino Pärnpuu, Joel Rummel, Mandrik Tšekenjuk. Klassijuhataja Marje Loide Mittestatsionaari lõpetajad Ingemar Idvani, Elisabeth Kais, Anett Koitsaar, Ingrit Nikkel, Varbla Kool Delein Nõmm. Klassijuhataja Heli Raavel Põhikooli lõpetajad Kevin Kallasmäe (kiitusega), Jaanus Põldaru. Klassijuhataja Liivi Tõnisson Lasteaia lõpetajad Liis-Marii Kepp, Liisbet Arusalu, Johannes Eensalu. Õpeta- jad Merike Schär ja Aime Krüüger, õpetaja abi Helin Rohtväli

Foto: Liset Kuusik 14 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018

Lihula Gümnaasium ootab õppijaid mittestatsionaarsesse õppesse

Heli Raavel Lihula Gümnaasiumi õppealajuhataja

ui esialgu uitmõttena välja käidud mittestatsio- statsionaarse õppe lennu vilistlane on edukalt lõpetanud K naarsesse õppesse esitati 2012. aastal 17 avaldust 10. ülikooli, tõdeme, et oleme ajanud õiget asja ja soovime sel- klassi astumiseks, olime hämmeldunud. Nii suurt huvi lega jätkata. täiskasvanute õppe vastu ei osanud me suuremates unis- Nii ootamegi mittestatsionaarsesse õppesse kõiki, kes mil- tusteski näha. Õige pea selgus, et inimesed, kellel on hari- legipärast on varem õppimise katkestanud või pole seda dustee mingil põhjusel pooleli jäänud, tahavad ja suuda- pärast põhikooli alustanudki. Õppija vanus pole mingiks vad ÕPPIDA. Seda kõige sügavamas tähenduses. takistuseks. Ka ootame tagasi neid, kes mingil põhjusel on Mittestatsionaarsest õppest on kuue aastaga “läbi käinud” meie juures mittestatsionaarse õppe pooleli jätnud. Õppetöö 54 inimest, kellest kooli on lõpetanud 20. See on tegelikult toimub esmaspäeviti ja teisipäeviti. Oleme paindlikud, vaja- üsna hea hulk ja mõistetav, sest kodu, pere ja töö kõrvalt dusel rakendame individuaalset õppekava. ei ole täies mahus õppeprogrammi täitmine sugugi lihtne. Dokumente võetakse kooli kantseleis vastu 30. augustini. Paljudele pole keskhariduse omandamine jäänud viimaseks Infot saab telefonil 512 9921. õppimiseks, igal aastal on lõpetajad läinud edasi õppima, mitmed neist kõrgkoolidesse. Täna, kui esimese mitte- Lääneranna valla noori tunnustati muinasjutuvõistlusel

ais toimus Tallinna raekojas XXVI Sten Roosi »» Hea Lapse tüdruku auhinna võitis samuti Lõpe Kooli M nimelise laste muinasjutuvõistluse parimate õpilane Triinu Pikkmets autasustamine. Tänavusele konkursile laekus 239 jutukest » Ergutusauhinna sai Metsküla algkoolis õppiv Laura lastelt vanuses 10–15 aastat. Žürii hinnangut arvestades » Ulm, kes kirjutas muinasjutu “Kuninga mure”. kutsuti raekotta 37 parimat, kelle seas oli ka Lääneranna valla lapsi. Esialgsetel andmetel jäi seekordne muinasjutuvõistlus viimaseks. Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse algatasid varalah- kunud poja mälestuseks tema vanemad Ann ja Ants Roos. Aastate jooksul on võistlus kasvanud suureks ning prae- guseks tuleb kümnete lugude asemel igal aastal kokku sadu muinasjutte üle terve Eesti. Tänavusele konkursile laekus kokku 239 jutukest lastelt vanuses 10–15 aastat, millest žürii valis välja 37 parimat. Teiste seas said tunnustuse ka Lääneranna valla õpilased: » Läänemaa Keskraamatukogu auhinna sai Lõpe Kooli » Karmen Pikkmets Foto: õpilane Karmen Pikkmets, kes kirjutas muinasjutu “Arvuti ja raamatu lugu”

MAJANDUS Koonga kandis voolab mett ja piima Krista Kivisalu meemagasin.ee

ühapäeval, 22. juulil toimub neljandat korda üle-ees- jäid talu lauta kaks lehma. „Siis tuli otsustada, mida talu ja P tiline avatud talude päev. Koonga külje all saab sel loomadega edasi teha,” räägib Nele. „Ei olnud südant loomi päeval kaeda kahe kange naise tegemisi: üks peab mesi- jätta, neist sain ma tollal suurt lohutust.” Nii hakkaski sot- lasi ja kollektsioneerib roose, teine kasvatab veiseid ja siaaltöö korraldust õppinud ja sel alal töötanud naine talu teeb imehäid piimatooteid. pidama. Tänaseks on Sepa mahetalust saanud Eestis hästi tuntud ettevõte, kus on palgal neli inimest ja mille meiereis Koonga külje all asuvad kaks põliste juurtega küla – Pika- toodetud hapukoort, kodujuustu ja keefiri saab osta reast vere ja Ura. Ura naabruses on säilinud muistseid asula- Tallinna poodidest ja Pärnumaa OTTi müügipäevadel. „Poo- kohti ja Pikavere võlub tulijaid paelahmakatest laotud dides on kõige parem minek hapukoorel ja kodujuustul, pikkade kiviaedadega külatanuma ääres. Neis külades saab suudame vaevu teha selle koguse, mida vaja on,” ütleb Nele. talupäeval osa kahe naise loodud maaelumaitsetest. „Laatadel küsitakse kõige rohkem grilljuustu ja šokolaadi- piparmündijäätist.” Piimast jäätiseni Sepa mahetalu edu taga on suure töö kõrval ka fakt, et Sepa mahetalu perenaine Nele Tamm alustas lehmade kant- nemad on ühed vähestest Eesti piimatootjatest, kelle seldamist üheksa aastat tagasi, siis, kui ema suri ja temast loomad on heinatoidul. Üldlevinud lehmasööt on silo. „Meil LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 15

pole olnud jaksu osta silotootmise tehnikat, aga praegu- roos veel lisaks). Külastajate lemmik on sulni roosimoosi seks on sellest saanud hoopis müügiargument – heina söö- lõhnaga Hansa hekk, mis taluaeda ümbritseb, ning uhke vate lehmade piimal on hoopis teine maik! Tean, et heinale Kurista roosihekk maja ees. üleminekust unistavad praegu mitmed mahetalud, meil on Panga talu otsib kiiretel aegadel abilisi, kuid suures osas on see luksus tänu vaesusele vabalt käes,” muigab perenaine. see uhke kollektsioonaed Silva ja tema pere töö vili. Silva Sepa talu piimakarjas on 13 piimaandjat – põnev kari, sest on üks väheseid, kes kasvatab roose nii, et silmab need ise siin on nii Eesti maatõugu (ohustatud loomatõug!), Eesti hol- pookealustele. Veel haruldasem praktika on, et roosikas- steini kui Eesti punast tõugu veiseid. Perenaise – ja kõigi vataja silmab roosi oma kasvatatud alusele – Silva roosiaias talukülastajate – lemmik on Lemmik, rahulik maatõugu kulub seemnest istiku saamiseni 5–7 aastat! lehmaproua, kes õõtsub tulijale sõbralikul sammul ligi ja Küllap annavad roosid oma nüansi ka Panga talu meele, mis loodab tolle sõrmede vahelt oma kareda keelega maitsvat on hele, kreemjas ja imehea maitsega. Mesilastega tegele- leivapala leida. mine rahustab, teab Silva. Üks tema unistusi on aeda ehi- tada mesilasteraapiamaja, kus viibija saab osa mesilaste ter- Pärandroosid ja mesilased vendavast suminast ja vibratsioonidest. Kuni teraapiamaja Panga talu perenaise Silva Tamsalu ellu tulid mesilased ja veel viibib, aitavad mesilased muul moel: annavad pererah- roosid ise, justkui vajalik kingitus õigel hetkel. Seitse aastat vale ja nende külalistele heldelt mett, suira ja taruvaiku. tagasi, kui naise elus oli parasjagu keeruline aeg, lendas pere õuele mesilaspere. Sumisejatega tegelemine hakkas Tulge tallu! perenaisele ootamatult palju rõõmu pakkuma. Aasta hiljem 22. juulil kutsub huvilisi külla kogu Eesti peale kokku viis elu ta kokku roosidega. „Roosid panid mu silmad jälle 286 talu, mida on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. särama!” ütleb Silva. Suur roosikirg on perenaist innusta- Neist 85 talu osaleb üritusel esimest korda. Taludes saab nud kogu vabariigist oma aeda kokku koguma kõiki Eesti näha, kuidas valmib kodumaine toit ja kuidas ettevõtlikud aretajate roosisorte – nii on tal praeguseks unikaalne Eesti inimesed maal elavad. pärandrooside aed, kus näha kõik 67 Eestis aretatud roo- sisorti. Teist sellist eraaeda pole, Eesti rooside kollektsiooni Avatud talude päeval on Lääneranna vallas avatud lisaks võib näha veel vaid Tallinna botaanikaaias, kuid ka seal eelminetatud taludele veel Kõrtsi talu puhkemaja, Ranna pole kõiki sorte mis Silval. Rantšo, Aaviku talu, Lilu talu, Kahvatu kõrtsi talu, Roosi ja Roosa, Kiisamaa seiklus- ja looduspark, Mätiku talu ning Peale Eesti sortide kasvab Panga talus vanu pargiroose, OÜ Talu ja tulu. Rohkem infot leiate www.avatudtalud.ee

Fotod: Krista Kivisalu Fotod: mis kogutud mõisaaedadest, ja valik teisi okkalisi (okasteta

Lihula neiu taastab Gruusias teeistandust

iieliikmeline grupp endisi kontorirotte Eestist Samuti ei suutnud Gruusia tee äsja avanenud turul konku- V ja Leedust, nagu nad ise ennast nimetavad, asus reerida Hiina ja Sri Lankaga ning teadmiste puudus, kuidas päästma Gruusia teetööstust. Noorte entusiastide seas on tegutseda turumajanduses, sai enamikele ettevõtetele ja ka Lihulast pärit Miina Saak, kes veel aasta alguses töötas kooperatiividele saatuslikuks. Suured tehased ja istan- ühe bussifirma turundus- ja müügispetsialistina.­ dused jäeti maha ning külad, mille elanike põhisissetulek tuli teetööstusest, tühjenesid järk-järgult. Kui hiilgeaegadel 30 aastat tagasi oli Gruusia üks maailma suurimaid teetoot- toodeti teed u 150 000 tonni, siis täna kõigest 2000–3000 jaid, kuid 1990. aastate alguses kukkus kogu tööstus kõigest tonni aastas. Istanduste all olnud 70 000 hektarist maast on viie aastaga kokku. Pärast Nõukogude Liidu kokkuva- tänaseks suur osa kas mahajäetud või üles juuritud. risemist pidi Gruusia tegelema tagajärjedega, mis see antud piirkonda tõi – kodusõda ja riigi majanduslik kollaps. 2016. aastal otsustas Gruusia riik luua programmi, et päästa kas või osa mahajäetud istandustest – sellest programmist algas ka kõnealuste noorte kokkupuude teekasvatusega. Üheskoos võeti ette reis Lääne-Gruusiasse ning külastati ligi 50 mahajäetud istandust, et leida sobivad. Lõpuks valiti välja 3 maa-ala, kokku ligi 50 hektarit, mida on võimalik taastada. Tänaseks ongi ühes istanduses esimesed sammud rehabiliteerimise projekti abil tehtud: maalapp puhastatud ning mahaniidetud teepõõsastest on hakanud kasvama uued võrsed. Hetkel puhastatakse teist ning oma järge on ootamas kolmas istandus.

Foto: Erakogu 16 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018

Selleks, et toota kvaliteetset teed, on aga vaja tehast. Maja ehitamine, tehase sisseseade, vajalike sertifikaatide oman- damine ja tehase kõrval oleva istanduse rehabiliteerimine läheb järgmise paari aasta jooksul maksma kokku u 150 000 eurot. Miina, Kristiina, Hannes, Priit ja Tomas, keda ühendab ettevõte Renegade Tea Estate on tänu nende loole kaasaelajatee kogunud läbi Indiegogo ühirahastuskampaa- nia pea 25 000 eurot, mis on aidanud neil alustada vajaliku tehase ehitamisega. Miina sõnul saavad esimesed kiired, kes läbi Indiegogo oma teepakid tellisid, teed maitsta juba suve lõpus. “Esimese hooaja jooksul loodame valmis saada u 500 kg teed, millest osa jõuab sügisel kindlasti ka Indiegogo kampaania väliselt müüki,” kinnitas Miina Saak. Fotod: Erakogu

TEATED Lääneranna Teataja kogukonnaportaal on nüüd avatud

äesoleva aasta 18. juuni oli mitmes mõttes eriline – valmis selle rolli üle võtma ning olen enam kui kindel, et K täpselt üheksa päeva varem tähistas kogukonna- meie senise portaali mantlipärijat ootab ees sama tähen- portaal Lihula Teataja kolmandat sünnipäeva ning just duslik ja tore tulevik,” meenutab Kristi. sel päeval, peale 1199 loo ilmumist, anti teatepulk edasi mantlipärijale. Kogukonnaportaal õigustas end igati ja üle- 9. juunil 2015 avati Lihula valla kogukonnaportaal Lihula tas ootusi Teataja. Põhjuseid selleks oli mitu. Ennekõike oli see tin- Lihula Teataja kogukonnaportaal õigustas igati sellele gitud reaalsest vajadusest, sest kõik inimesed ei ole Face- seatud eesmärke. Kolme aasta jooksul on Lihula Teatajas bookis ega jälgi ka maakondlikku meediat. Ühtlasi võimal- ilmunud 1199 postitust, neist 302 on seotud Lääneranna dab elektrooniline uudisteportaal infot süsteemselt esitada vallaga. Kuigi päris paljud uudised ületasid maakondliku ja ning hiljem otsingumootori abil ka kergelt leida. Lisaks mitmed ka vabariikliku uudiskünnise, jäi enamik lugusid annab seesugune töövahend uudiste edastamisel oluliselt siiski meie enda valla tasandile ja just see tegigi selle portaa- suurema autonoomsuse ja paindlikkuse. li eriliseks – sellest sai siinse piirkonna oluline infokandja Heatahtliku ja innustava kogukonnaportaali idee autoriks ja inimeste ühendaja, mis andis võimaluse särada ja paista oli Ain Saare, kelle käe all valmis selle graafiline lahendus. silma kõigil meie valla elanikel, kogukondadel, ettevõtetel ja seltsidel. Portaalile puhus elu sisse valla info- ja arenguspetsia- list, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala 1106 päeva jooksul, mil portaal on avatud olnud, on seda lõpetanud Kristi Märk. Tema oli see, kes innustas siinseid külastatud 433 066 korda. Populaarseim lugu, mille lugejate elanikke ja ettevõtteid andma endast märku ning koostöös arv küünis koguni 2791-ni, rääkis Lihula Ristiku 18 maja kirjutama toodete ja teenuste, huvitegevuse, piirkonna lammutamisest ning selle protsessi online-ülekandest. ajaloo, ostu-müügikuulutuste ning muu seesuguse kohta. On märgiline, et Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla Praeguseks on kaastöödega panustanud mitukümmend ühinemislepingusse lisati punkt, mille kohaselt luuakse inimest. uues vallas oma veebiportaal, mille tegevust jätkatakse “Minu ülikooli lõputöö üheks osaks oli Lihula kuvand Lihula valla loodud ja arendatud uudisteportaali baasil. vabariiklikus meedias ning olla 10 aastat hiljem see, kes ise seda infot liigutab ning koostöös kohalike- ga seda kuvandit loob, oli minu jaoks tõeline privileeg.

Jah, mis seal salata, see oli suur töö, kuid Ainiga koos oli lust tegutseda ning paberlehe osas aitas ju vaba- tahtlikult palju kaasa keeletoimetaja Anu Rooseniit.

Lisaks oli kogu selles protsessis võtmeroll ka meie tollasel vallavanemal, Varje Ojala-Toosil, kuna tema varasem kogemus ning taustateadmine ava- like suhete tähtsusest ja jõust, tegi kogu selle prot- sessi mitte üksnes võimalikuks, vaid ka ägedaks.

Mis edasisi arenguid puudutab, siis on suur õnn, et kusagil meie valla põldude vahel leidus üks tore kaasa- mõtleja, kes haakus esmalt kohvikutepäeva ideega ning seejärel ka valla infoliikumise teemaga. Ühesõnaga, mul on hästi hea meel ja olen ääretult tänulik, et Kristina oli

Foto: Kristina Kukk LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 17

Mantlipärija Lääneranna Teataja ja kontseptsiooni edasiarendamine on meeskonnatöö, kus panustavad paljud inimesed, kuid loomulikult on ALATI 18. juunil oli meil rõõm ja au esitleda Lihula Teataja kogu- oodatud ka kõik uued tegijad, kaastööd ja ettepanekud. konnaportaali mantlipärijat, Lääneranna valla elanikele suunatud teadete ja uudisteportaali Lääneranna Teataja Kui teile on silma jäänud mõni sündmus, mida võiks (ajaleht.laaneranna.ee), mis on kohalikku elu toetav ja jõus- kajastada, või inimene, kelle tegemistest kirjutada, tav infokandja, mis täiendab 11 korda aastas ilmuvat paber- andke sellest palun teada [email protected] lehte. Mis puudutab Lihula Teataja veebiportaali saatust, siis See on kogukonnaportaal, mille graafilise lahenduse etteruttavalt ütleme, et kuigi uusi artikleid siia enam ei autor on samuti Ain Saare ning nagu ka eelkäija, ei saa lisandu, jääb see leht aasta lõpuni avatuks, misjärel see Lääneranna Teataja kunagi valmis, vaid hakkab erinevate arhiveeritakse. osapoolte koostöös muutuma ja täienema. Selle haldamine

Pärnumaa Ühistranspordikeskuse uudised

lates 1. juulist muutuvad mitmed Lihula liinigrupi 19 = L19 sõidugraafikud. Vastavalt Lääne Maavalitsuse riigi- A L19 hakkab teenindama koolipäevadel Hanilaristi–Piva- hankele oli liine 11, millest Pärnumaa Ühistranspordi- rootsi–Vatla–Virtsu–Lihula, väljumised kell 6.56 Hanilaris- keskus (PÜTK) tellib 10 (välja jääb õpilasliin nr 39, mis ei tist ja 15.00 Lihulast. puuduta Lääneranna valda ega ka Pärnumaad). L19-1 hakkab teenindama koolivaheajal E–R marsruudil “Muudatusi on palju, kuid tegime nii, nagu riigihange ette Hanilaristi––Vatla–Lihula, Hanilaristi ja Nehatu nägi,” selgitas PÜTKi vanemlogistik Avo Rahu, kes selgitas, peatuste vahel on nõudepeatused, st nimetatud vahemi- et liininumbritele lisati L-täht, et vältida maakonnas topelt- kus sõita soovija peab sõidusoovist teada andma eelmisel liininumbreid. päeval kuni kella 18.00-ni telefonil 12012. Buss väljub kell 7.33 Hanilaristist ja 15.00 Lihulast. Liin ei ole käigus rii- Ülevaade Lihula liinidest gipühal. 12 = L12 L20 teenindab alates 01.07 liini Haapsalu–Lihula–Virtsu, Praegu, koolivaheajal väljub kolmapäeviti kell 14.00 Lihu- väljumised Haapsalust E–P 11.05 ja 18.10 ning Virtsu sada- last ning nõudepeatused on Käärdi ja Rumba, alates 01.07 mast E–P 13.10 ja 19.35, lisaks väljumine Virtsu sadamast on koolivaheajal kolmapäeviti Lihulast väljumine kell L–P kell 7.45. 13.05, kuid kogu liin on nõudeliin, st reisija peab sõidusoo- L25 teenindab alates 01.07 liini Lihula–Haapsalu, väl- vist teada andma eelmisel päeval kuni kella 18.00-ni tele- jumised Lihulast E–R 5.30, 6.55, 8.20 ja 16.50, Haapsalusse fonil 12012. jõudes läbib liin Veetorni ja Kalda peatuse. Väljumised Praegu E–R kell 7.10 Lihulast väljuv buss jõuab tagasi Lihula Haapsalust E–R 6.55, 13.55 ja 16.40 ning E–P 22.25, Haapsa- peatusesse kell 8.15, alates 01.07 jõuab tagasi Lihulasse 8.10, lust väljumistel läbib liin Haapsalu linnas Kalda ja Veetorni st eelnevatesse peatustesse võib buss jõuda mõni minutit peatuse, riigipühadel on liin käigus pühapäevase sõidu- varem, samuti ei lähe buss alates 01.07 enam Lihula lasteaia plaani alusel. ega kooli peatusesse. L31 hakkab teenindama koolipäevadel marsruudil - Praegu E–R kell 18.05 Lihulast väljuv buss jõuab tagasi risti–Salevere–Kõmsi–Vatla–Lihula, väljumised Ridaseristi Lihula peatusesse kell 19.00, alates 01.07 jõuab tagasi Lihu- peatusest 7.08 ja Lihulast 15.00. lasse kell 19.05, st eelnevatesse peatustesse võib jõuda paar L31-1 hakkab teenindama koolivaheajal E–R marsruudil minutit hiljem. Ridaseristi–Salevere–Virtsu–Hanila, Ridaseristi kuni Virtsu Hetkeolukorraga võrreldes on koolipäevadel lisandunud peatuste vahel on nõudepeatused, st nimetatud vahemi- väljumised Lihulast kell 16.00 marsruudil Lihula–– kus sõita soovija peab sõidusoovist teada andma eelmisel Rumba–Lihula ja nõudeliinina E kell 9.50 marsruudil päeval kuni kella 18.00-ni telefonil 12012. Väljumised 7.10 Lihula–Rumba–Kloostri–Lihula (sõitmiseks peab sõidu- Ridaseristi peatusest ja 15.00 Lihulast. Liin ei ole käigus rii- soovist teada andma eelmisel päeval kuni kella 18.00-ni gipühadel. telefonil 12012). 32 = L32 Liin ei ole käigus riigipühal. Sõidab marsruudil Virtsu–Risti, kõik on ja jääb samaks. 18 = L18 38 = L38 L18 hakkab teenindama Lihula–Matsalu––Lihula Hakkab alates 1. septembrist sõitma liinil Lihula–Vigala, liini, väljumised Lihulast E–L 7.05 ja 17.50, E–R kooli- liin on käigus 01.09–30.06. Liin sõidab esmaspäeviti ja päevadel 16.00, Reedeti nõudeliinina kell 9.50 ja kooli- reedeti. Esmaspäeviti väljub liin Lihulast 8.20 ja suundub vaheajal teisipäeviti nõudeliinina kell 13.05. Nõudeliin Üdruma kaudu Vana-Vigalasse ning tuleb sealt tagasi tähendab, et reisija peab sõidusoovist teada andma eelmisel Rumba kaudu Lihulasse. Reedeti väljub liin Lihulast 12.50 päeval kuni kella 18.00-ni telefonil 12012. Liin ei ole käigus ja suundub Rumba kaudu Vana-Vigalasse ning tuleb sealt pühapäeviti ega riigipühal. tagasi Üdruma kaudu Lihulasse. Praeguse seisuga liin 38 Alates 01.07 ei sõida selle numbriga liin enam Lihula ja Rumba peatust ei läbi. Haapsalu vahel.

www.peatus.ee – kogu info Eesti ühistranspordi kohta maal, õhus ja vees käepäraselt internetis. Reisiplaneerija, bussiliinid, raudteeliinid, lennuühendused ja praamiliinid – kõik ühest kohast. Bussijaama infotelefoni lühinumber 17018, mis vastab iga päev 6.30–20.30. 18 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 KULTUUR

Kaunil maailma äärel tehakse kummardus Matsirannas tegutsenud onu Eerole

Kristiina Mägi MTÜ VaPaMaRa

atsi sadama vanas paadikuuris toimub 17. augustil jäädvustamiseks. Ehk jagada lugu ühest vahvast mehest, M meeleolukas õhtu, mis on pühendatud ääre- kes nooruses oli Tallinnas mereskaut ja lausa Tallinna maadele ning seal tegutsenud ja tegutsevatele inimestele. mereskautluse üldjuht ning hilisemas elus Matsi sadamas toimetades oma VaPaMaRa (Vana Paat Matsi Rannas) ja Õhtu peaesineja on ansambel Revals – eelmisel aastal tege- kotermannide lugudega paljude laste hinge puudutas. vust alustanud 7-liikmeline rock-bänd, mille juured on sügaval kantrimuusikas, bluusis ja folgis. Ansambel esitab Nii et ääremaa ehk ei olegi nii ääremaa… võib-olla lihtsalt emakeelset omaloomingut, milles iga noot ja sõna on väga maailma äär ja hingelt suur inimene on suur igal pool... kaugel juhuslikkusest. Pileti saab mõistliku 10 € eest soetada Piletilevist. Aga kes Pidu alustab ja lõpetab kohalik kõrtsikolhoosi estraadi tunneb, et mõte meeldib, sel on võimalik soetada ka toeta- orkester Metsik Lääs Matsirannast, kes esitab emakeelset japilet. mitteomaloomingut, milles ka pole midagi juhuslikku, vaid Kohale võib tulla juba varem, et nautida võrratut loodust kõik lood on möödunud sajandi tantsuõhtute kullafondist. ja randa ning mekkida head-paremat söögi- ja joogipoolist. Nii et pakkuda on muusikaelamust ja korralikku tantsu- Väravad on avatud u kell 18. tralli, aga mitte ainult... Rohkem infot ürituse lehelt www.facebook.com/ Pühendus ääremaadele ja seal tegutsenud inimestele events/238800476880680/ kannab endas mõtet teha läbi mõnusa koosolemise kum- mardus Matsirannas tegutsenud onu Eerole (Eero Siivo) ja tema VaPaMaRa loole ning jagada mõtteid tema mälestuse

Lihula kultuuri- ja spordipäevade kava

4.08 kell 11.00–17.00 Lihula staadionil Aleksander 10.08 Kreegi 5. mälestusvõistlused »» kell 16.00–18.00 Lihula Gümnaasiumi staadionil Lääne- maa naiste jalgpalli meistrivõistlused 5.08 kell 11.00–13.00 Lihula Muusika- ja Kunstikooli taga muruplatsil noorte II kõrgushüppegala »» kell 19.00 autode orienteerumine. Start antakse Lihula Kultuurimaja parklast. Info ja registreerimine Jüri 8.08 Hinsberg 5665 6338 või [email protected] »» kell 17.00 Lihula 800 kivi juures Lihula kultuuri- ja »» kell 22.30 Lihula Kultuurimaja taga nõlval öökont- spordipäevade avamine. Kõne peab vallavanem Mikk sert-piknik Jaan Tättega. Pilet 5 €, eelkooliealised tasuta Pikkmets. Esineb Andri Lobjakas, Lihula 807. aasta- päeva puhul pakutakse torti 11.08 »» kell 18.00 Lihulas Sakste Maja õuel kesknädalase kont- »» Kell 9.00–14.00 Lihula mõisamäel laat serdisarja “Puhkpillisuvi” lõppkontsert “Finale ultimo – » Kell 12.00–13.15 Lihula Gümnaasiumi staadionil Eesti Palju õnne”. Lihulat õnnitleb 807. aastapäeva puhul » noorte meistrivõistlused jalgpallis. Lõuna-Läänemaa JK Kaitseväe orkester, dirigent kolonelleitnant Peeter vs. Pärnu JK Vaprus Saan. Kehvade ilmastikutingimuste korral toimub kont- sert Lihula Muusika- ja Kunstikooli aulas »» kell 20.00 Lihula lauluväljakul simman ansambliga Untsakad. Pilet 5 €, eelkooliealised tasuta 9.08 noortepäev 12.08 kell 10.00–17.00 Lihula mõisas IX Lihula Lillkirja »» kell 18.00 Lihula Kultuurimajas kino, pilet 3 € Festival »» kell 20.00 Lihula mõisa veskis kontsert. Esinevad Iren Sieberki laululapsed Foto: Ain Saare Foto: Autode orienteerumine paneb proovile kaardilugemisoskuse ja nutikuse

ihulas 13 aastat tagasi alguse saanud ning traditsioo- purskkaevu kiirusega täpselt 10 km/h, võttes arvesse nii L niks kujunenud autode orienteerumine on meeleolu- kiirendamisele kui ka pidurdamisele kuluvat aega. Läbida kas võistlus: meeskondadel tuleb läbida etteantud legendi etteantud legendi järgi marsruut, mis kulges mööda Lihula järgi ettenähtud kokkusaamispunktid, lahendades sõidu ja Hanila valla piire, läbides , , Massu, , ajal ristsõna. Metsküla, Meelva ja teisi külasid – kokku ligi 60 kilomeet- rit asfalt- ja kruusateid. Sõidu ajal läbisid meeskonnad 20 Möödunud aastal tuli võistlejatel sooritada järgmised kontrollpunkti, mille küsimuste vastuseid tuli märkida põnevad ülesanded: sõita ümber Lihula kultuurimaja ristsõnasse. LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 19

Lisaülesandena pandi proovile juhi gabariiditunnetus: ja trajektoor eristatav. Omavahel naerame, et rallit kaardi- autost väljumata tuli sõiduk parkida postile võimalikult lugemisega me sõita ei saa, sest ei suuda saavutada kok- lähedale, ilma et see viimast riivaks. Finišis ootas võistle- kulepe, kumb on roolis jakumb sõidab, kuid see selleks. jaid viimane lisaülesanne, kus pandi proovile skeemi Võistlus oli aga meie meelest lihtsalt super! Hirmsasti lugemisoskus, kiirus ja täpsus: juhise järgi tuli aja peale tahaks, et saaks sarnast orienteerumist teha juba varem, kokku panna pisikestest LEGO detailidest koosnev ehitis. kui aasta pärast. See oli ääretult mõnus meelelahutus, Kiiremad ja nobedamad said ülesandega hakkama vähem kus kohati lõi ikka vere vemmeldama ning võistlusvaim oli kui kahe minutiga, samas kui aeglasematel kulus selleks laes. Lapsed istusid meil tagapingil nagu nunnud, samas enam kui kuus minutit. kui meie hüüdsime aeg-ajalt “Tasa” või “Hoidke kinni!” Ülesannete eest jagatud punktidest moodustati pingerida, mille alusel premeeriti esikolmikut. LEGO kokkupanemine oli ka tase: panin seda bensu- jaama kuuskede varjus kokku ning näen, et no pole Autode orienteerumine toimub ka tänavu sobivaid juppe laual. Pilk poegadele tõi selguse – üks ehitas mulle vajalikest juppidest torni ning teine min- 10. augustil kell 19.00 antakse Lihula kultuurimaja ees gi mehikese. Sinna nahka mu LEGO-hundi debüüt läks. start autode orienteerumisele. Oma võistkonna saab regist- reerida, võttes ühendust ürituse peakorraldaja Jüri Hins- Jüri ütles meile stardis, et sõit tuleb meil välja, kuid bergiga 5665 6338 või [email protected]. muus osas kogemuste puudumise tõttu löögile ei saa: prohvetlikud sõnad lõõskava päikese all. MTÜ KR Racing juhatuse liige Piret Gilden möödunud aasta üritusest: Järgmisel aastal oleme kindlasti paremini ettevalmi- statud: leiame ristsõna juba sõidu alguses üles, pöörame Lugesin esimest korda elus kaarti! Kõrvalt ka veel ristsõna… detailidele tähelepanu ning paneme valmis valemi koha- lejõudmise aja arvutamiseks! Mehega võistleme üksnes sprindiklassides, kus kaardi- lugemist ei ole: võistlusraja algus ning lõpp on alati teada

KULTUURITEATED

㄀⸀ 㤀⸀㈀ ㄀㠀 嘀䄀吀䰀䄀 䬀伀伀䰀䤀 䬀伀䬀䬀唀吀唀䰀䔀䬀

㄀㐀⸀ 愀瘀愀琀甀搀 洀椀猀 樀愀 欀漀栀瘀椀欀 ㄀㘀⸀ ⴀ㄀㤀⸀ 洀渀最甀搀 氀愀猀琀攀氀攀 ㄀㘀⸀㌀ 愀欀琀甀猀 爀愀栀瘀愀洀愀樀愀猀 ㄀㠀⸀㌀ 愀渀猀愀洀戀攀氀 匀愀搀愀 樀愀 猀攀攀渀攀搀 ㈀㄀⸀㌀ 䐀䨀 䄀渀搀爀甀猀 倀椀爀猀漀

픀栀琀甀氀 愀瘀愀琀甀搀 瀀甀栀瘀攀琀⸀ 氀愀猀攀氀琀猀椀ﰀ伀猀愀氀甀猀琀愀猀甀 ㄀ 갠 欀愀渀搀愀 嘀愀琀氀愀 欀 愀爀瘀攀氀攀 䔀䔀㤀㈀㈀㈀ ㈀㈀㄀ 㘀㤀㌀㘀㈀㔀㄀㌀ 匀眀攀搀戀愀渀欀 ⠀猀攀氀最椀琀甀猀猀攀 洀爀欀椀搀愀 渀椀洀椀 樀愀 氀瀀攀琀愀洀椀猀攀 愀愀猀琀愀⤀ 瘀椀 琀甀甀愀 嘀愀琀氀愀 爀愀愀洀愀琀甀欀漀欀欀甀 吀爀椀椀渀甀氀攀⸀ 䬀漀栀愀瀀攀愀氀 瀀椀氀攀琀 ㄀㈀갠

嘀琀愀 欀愀愀猀氀愀渀攀 欀愀愀猀愀 ℀栀攀 洀渀甀猀愀 栀琀甀ﰀ 樀愀 琀攀攀洀攀

TOIMETUS

Lääneranna Teataja toimetus Toimetaja – Kristina Kukk Kui teile on silma jäänud mõni sündmus, mida võiks Lääneranna Vallavalitsus, Tel 472 4640 kajastada, või inimene, kelle tegemistest kirjutada, Jaama 1, Lihula 90302 E-post: [email protected] andke sellest palun teada [email protected] E-post: [email protected] ajaleht.laaneranna.ee Keeletoimetaja – Anu Rooseniit (OÜ Keeletoimetus) Küljendaja – Kristina Kukk Jaga ja leia infot ka meie valla Print – NelliPrint FB–leheküljel / laanerannavald 20 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 4. august 2018 Päevane üritus on TASUTA LÄÄNERANNA TEATAJA on Lääneranna valla ajaleht, mis ilmub 11 korda aastas SAULEPI ning mille väljaandjaks on kodukandipäev Lääneranna Vallavalitsus. ”Ma tahaksin kodus olla” Leht jõuab kõikidesse Lääneranna vallas registreeritud PEALAVA 11.00-...... postkastidesse LAADAPLATS 11.00-15.00 TASUTA. SELTSIMAJA NÄITUSED LASTEALA Kui teate kedagi, kes on meie valla elanik, kuid pole ajalehte kätte saanud, paluge tal lehe 21.00 ansambel toimetusega ühendust võtta, et VANAD SÕBRAD selgitada üheskoos välja, kas tegu Pilet 2€ PUURKAEVUDE JA MAASOOJUS PUURAUKUDE on postiljoni ühekordse eksimuse Pauside ajal sportlikud tegevused PUURIMINE, PROJEKTEERIMINE NING HOOLDUS. või millegi muuga. VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKU RAJAMINE, REOVEEMAHUTITE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE, Tel 472 4640 SÜVAVEEPUMPADE JA VEEFILTRITE PAIGALDUS, HOOLDUS, MÜÜK. REKLAAMI TELLIMINE Teavitustegevust toetab: info/registreerimine: [email protected] +372 5698 4178 Maris [email protected] +372 5340 8161 Kadi + 372 55 694 310 www.puurvesi.ee

Metsakeskus.ee

UNT Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. SAK Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. AD Tel: 56 111 900 14 JUULIL KELL 19.00 / KÜLA PLATS

Pärnu: Suur-Jõe 60 Avatud: E-R 9-17 [email protected] tel: 445 5056 mob: 58 35 0555 PILET 12 EUR glasaken.ee

REAKUULUTUSED

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]

Timberstock OÜ ostab lehtpuuenamusega metsakinnistuid ja raieõiguseid. Küsi pakkumist [email protected] või 507 1150.

Tallinnas käsipumpasid tootev ettevõte soovib laieneda Lihulasse. Seoses sellega pakume tööd käsipumpade komplekteerijatele. Väljaõpe kohapeal, tööaeg graafiku alusel. Lisainfo 5816 5888 Toomas Tumm.

Jalgratta remont ja rent Lihulas. Telefon 523 6933 Ants Urb.

[email protected] lahendab kõik probleemid! Kirjuta julgesti. Tegeleme võlanõuete, kohtuhagide, lepingute ja kokkulepete saamisega oma kliendi kasuks. Aitame ka väikeettevõtjaid välisturule.